| Aga mulle tundub, et kogu maailm ootab muusikamaailmalt midagi erutavalt uut |
| minimalismi kõrvale. Kust tuli mõte kirjutada ooper "Writing to Vermeer"? Mind |
| on Vermeeri looming alati fastsineerinud. Godard on märkinud, et Vermeer on |
| parimaid fotograafe kakssada aastat enne fotokunsti, sest Vermeer huvitus |
| tohutult oskusest vaadata, ajahetke jäädvustamisest. Teda huvitas camera |
| obscura, primitiivne optika ja mikroskoobid, aga samuti valgus, mis on |
| fotograafia oluline komponent. Teiseks avaldub Vermeeri töödes aja igavikulisuse |
| ja tegelikkusest lahknevuse filosoofiline aspekt. Ta on ainus kunstnik lääne |
| kunstiajaloos, kes käsitleb kodust miljööd ilma sentimentaalsusse langemata, |
| ilma heroiseerimata, selge mõistuslikkusega. Teksti kirjutades mõtlesin ma palju |
| ka Hollandi erakordselt intensiivsele kunstielule 17. sajandil, seal kujunes |
| välja keeruline kunstniku-tellija-ostja-kunstikaupmehe suhete nelinurk. Selles |
| maailmas oli kunstniku ühiskondlik positsioon justkui avaliku teenistuja oma, |
| kes täitis eraklientide kõrval kiriku, aristokraatide ja gildide tellimusi. Ma |
| kaldun arvama, et Vermeeri saatus oli teistsugune. Andriessen ütles Amsterdami |
| Muziektheateri pressikonverentsil, et uus ooper tuleb habras ja ilus, seevastu |
| kui "Rosa" oli brutaalne. Ja et ooperis on ainult kolm naistegelast -- Vermeeri |
| abikaasa, tema ämm ja veel keegi -- kes nimelt? Igaüks neist kirjutab Vermeerile |
| kuus kirja. Ma olen Vermeeriga tegelenud aastaid, juba 80. aastate algusest, ja |
| vaadake, mida me Vermeeri maalidel näeme: põhiliselt on tegu alati ühe ja sama |
| naismodelliga, kes kannab peaaegu ühesugust riietust, peaaegu alati on sama |
| ruum, peaaegu alati sama mööbel. 1994 toimus suur Vermeeri näitus ja see |
| võimaldas mul tema töid koos näha, et uute järeldusteni jõuda. Siis me |
| otsustasimegi Andriesseniga, et ooperisse tuleb ainult kolm tegelast -- kolm |
| naist, sest Vermeer maalis alati naisi. Ainult kaks maali ("Astronoom" ja |
| "Geograaf" -- H. L.) kujutavad mehi. Ja naised maalidel kujutavad kolme |
| tegevust: naised joomas, naised kirja kirjutamas või kirja lugemas, naised |
| musitseerimas. Huvitav küsimus on, millest need kirjad jutustavad? Kasutades oma |
| teadmisi Hollandi ajaloost ja Vermeerist, kirjutasin ma siis kuus täiesti |
| fiktiivset Vermeeri naise, Vermeeri ämma ja tema abstraktse noore muusa-modelli |
| kirja. Need 18 kirja on saadetud Delftist Haagi, kutsudes Vermeeri tagasi koju |
| hoolt kandma oma pere, varanduse ja naise eest. Teiseks tahtsin ma luua midagi, |
| mis seostub millenniumi ootustega -- inimliku mõõdutunde, harmoonia, selguse ja |
| puhtuse ootustega -- ning oleks totaalselt erinev alandlikku ja masohhistlikku |
| naist kujutavast "Rosast". Kas tänapäeval on teie arvates ooperihelilooja ja |
| libretist võrdsed autorid? Mina tahaksin öelda, et libretist seisab kõrgemal, |
| sest tema on võlur, kellelt tulevad ideed. Ma tahaksin, et muusika teeniks minu |
| ideid. Kahjuks teatakse ajaloos oopereid peamiselt heliloojate järgi. Kui te aga |
| mõtlete "Võluflöödile", siis selle idee tuli libretistilt ja teatriomanikult |
| (Emanuel Schikaneder -- H. L.), kes tahtis ise mängida Papagenot. Nii et tema |
| kasutas Mozartit oma unistuste teokstegemisel. On väga haruldane, kui helilooja |
| on ise libretist ja tulemus kannab. Nagu Wagneri puhul. Millest te alustate |
| ooperi stsenograafiat? Kas analoogselt "Rosale" kasutab ka "Vermeeri" lavastus |
| interaktiivset multimeediat? Tuleb omada visuaalset intuitsiooni. Kui sul on |
| juba tekst ja stseenid paberil, hakkab kujutlusvõime tööle. Ma vajan ka |
| assistente enda ümber, kellega mõtteid vahetada, vaielda. Ka uus ooper tuleb |
| omamoodi multimeedia, diaprojektsioonid etendavad näiteks Delfti linna põlemist. |
| Aga ma peaksin vist pihtima, et ma ei tea, mida interaktiivne meedia endast |
| täpselt kujutab, mida ta annab. Paljudes vestlustes kübermeedia veendunud |
| pooldajatega pole ma saanud targemaks ja mulle tundub, et ega nemadki asjast |
| paremini aru saa. Mind huvitab ta niivõrd, kuivõrd see võimaldab tugevdada minu |
| etenduse visuaalset jõulisust. Arvestades teie kunagist dokumentalistikarjääri, |
| kas te tahaksite teha dokumentaalfilmi inimlikest kannatustest, Kosovost? |
| Võiksin ju teha, kuid ausalt öeldes vaatlen ma samu asju oma praegustes |
| filmides. Teie uus film "8 Ž naist" on austusavaldus Fellinile. Mida te Fellini |
| puhul enim hindate? Fellini on erakordselt tähtis Euroopa filmirežissöör, kelle |
| tööd on mulle väga olulised. Esiteks, ta on suurepärane jutustaja, teiseks |
| fantastiline kujundilooja, lihtsalt suurepärane. Mu lemmikfilm on "Giulietta ja |
| vaimud", ma ei väsi vaatamast "8 Ž" ja "Roomat, lahtist linna". Ma ei ütle, et |
| Fellini on parim, seal on veel Renoir ja Godard, "Möödunud suvel Marienbadis", |
| aga Fellini esindab sellist kujutlusvõimet, mida ma tahan veel ja veel tundma |
| õppida, ja "8 1/2" on tõenäoliselt parim film, mis on tehtud filmi tegemisest. |
| Kolmandaks: Fellini interpreteerib võrratult seksuaalfantaasiaid. Minu "8 Ž |
| naist" on film meeste seksuaalfantaasiatest. Kas teil on kunagi olnud probleeme |
| tsensuuriga? Absoluutselt mitte kunagi. Isegi mitte Inglismaal. Nagu Fellini, |
| olete te oma filmides tohutult erootiline. Kui me kaotame füüsilise kontakti oma |
| kehaga, kaotame me füüsilise kontakti ka maailmaga, paradiisiga. Me ei ela |
| keskajal, kus oma alasti keha pühitsemine oli kuritegu. Kuid ma rõhutaksin, et |
| Itaalias on inimesed alati eksponeerinud oma seksuaalseid väärtusi, oma |
| ahvatlevaid "strateegilisi punkte". Inglismaa moraal on olnud puritaanlik, |
| kehalisi võlusid varjav, naistele palju enam lubav kui meestele. Nüüd on see |
| vahe muidugi peaaegu lakanud olemast, kuid on kaldutud uude äärmusse, |
| fokuseerudes ainult noorte inimeste seksuaalsusele. Milline on teie ettekujutus |
| aastatuhandevahetuse kunstilistest liikumistest? Kui jätaks kõrvale teie |
| lemmikstiili baroki, siis mis tundub teile olevat oluline nüüd? Le Corbusier, |
| Stravinski, Picasso on surnud -- mida teeme me nüüd? Sama küsiti 16. sajandil, |
| pärast Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo surma, ning sünnitati manerism. Kuid |
| mulle ongi just huvitavad üleminekuajajärgud nagu manerism. "Manerism" oli saksa |
| kunstikriitikute poolt lendu lastud pööraselt halb nimi, olenemata sellest, et |
| maneristid olid ka Pontormo ja Bronzino. Teine loov üleminekuajajärk oli ancien |
| regime'i ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arhitekt Boulle on üks minu |
| kangelasi. Kolmas erutav periood on 1850. aastad prantsuse kunstis, just enne |
| impressionismi. Üleminekuajastud arendavad välja uue keele ja ka praegune aeg on |
| selline, kus moodne tehnoloogia tekitab rohkem segadust, kui annab jäävaid |
| tulemusi. Aga ilu mõiste? See on väga tähtis, me peame ainult avardama selle |
| mahtu, leidma üles uued võtmed. Kuid minu ilu definitsioon on: vaadata ja |
| pühitseda. Loomulikult on see küsimus maitsest. Kuid vist esimest korda |
| kunstiajaloos antakse ka kitšile tähendus hea maitse sees. Vaadake Bernini "Püha |
| Teresa ekstaasi", see on ju puhas kitš! Ja samas üks iseloomulikumaid baroki |
| näiteid. Tänan intervjuu eest, härra Greenaway! Võtke heaks. Ja tulge 24. juunil |
| Kopenhaagenisse mu näituse "100 maailma kirjeldavat objekti" avamisele. "100 |
| maailma kirjeldavat objekti" on teine ja tuntuim Greenaway kureeritud näitus, |
| mis rändab alates 1992. aastast, pärast esmaesitlust Viini Hofburgi palees. |
| Vaatasime ateljees veel põgusalt Greenaway vaevalt kuivanud maale. Need |
| esindavad geomeetrilist abstraktsionismi ja tuletasid mulle meelde Siim-Tanel |
| Annuse viimase aja töid. Greenaway mainis paari sõnaga ka uusimat projekti "The |
| Historians", umbes 8 tundi kestvat filmi vangis istuvast kirjanikust ja üle |
| terve maailma leitud 92 kohvrist. Greenaway isiknäitusi on korraldatud alates |
| 1988. aastast väga erineva staatusega galeriides Tokyost New Yorgini. Greenaway |
| näitaks oma maale ja kollaaže ka Eestis, kui siitpoolt keegi näituse |
| organiseerimisel initsiatiivi ilmutaks. "Mul on praegu rändnäitus Rootsis või |
| Norras, selle võiks ju lähedale Eestisse saata," arvab ta. Paar nädalat hiljem |
| külastasin Greenaway ühte ateljeed Londonis, Hammersmithis. Ta hoiab seal oma |
| katalooge ja raamatuid ning seal töötab tema kujurist tütar, kes teeb |
| kilekottidest skulptuure. Kuid milline kontrast Amsterdamiga: räämas eeslinna |
| äritänava kusehaisuse ja räpase tagahoovi sopis asubki mingis ebamäärase |
| funktsiooniga majas tema stuudio. Seda ei usuks, kui aadress poleks õige. Aga |
| kes ütles, et looming peab peegeldama oma kasvuruumi? "Writing to Vermeer" |
| esietendub Amsterdamis 1. detsembril 1999. Ma tahan seda näha. Peter Greenaway |
| internetis: Peter Greenaway mängufilmid 1982 "Joonistaja leping" 1986 "Z ja kaks |
| nulli" 1987 "Arhitekti kõht" 1988 "Uppumised järgemööda" 1989 "Kokk, varas, tema |
| naine ja tolle armuke" 1991 "Prospero raamatud" 1993 "Maconi laps" 1996 |
| "Padjaraamat" 1999 "8 1/2 naist" See väga rahulik mees, kes iial häält ei tõsta, |
| kõndis päev otsa stuudios ringi, kordagi maha istumata ning näis, et ta töötab |
| sama sujuvalt koos inglasest helimehe, prantslasest valgustaja ja kogu |
| paljurahvuselise võttegrupiga ning kõikvõimalikest rahvustest osatäitjatega, kes |
| olid isegi ületunde tehes väga sõnakuulelikud. Sir John Gielgud Peter |
| Greenawayst Uurin Kroonikast missivõistlustelt naasnud Karin Laasmäe sihvakat |
| kintsu, võrdlen seda enda omaga, mida lisaks tselluliidile kaunistab koera |
| puremisjälg ja langen sügavasse masendusse. Minu reaktsioon on tundeline ja |
| välistab ratsionaalse mõttekäigu, et enamik naiste jalgu on tselluliidised ja |
| koledad. Meediakujundiks ülenenud pikk ja sihvakas jalg ujub mul silme ees ja |
| rikub mu tuju. Suure pingutusega annan endale aru, et ma tean ju: Kroonikas kole |
| reaalsus, miljonid lühikesed ja paksud jalad lihtsalt ei kajastu. See ei |
| tähenda, et neid ei ole olemas. Kui teisipäeviti järjest ära vaadata TV 2 |
| "Kriminaalkroonika" ja ETV "Avatud toimik", tundub, et kõik on läbi. Inimesed on |
| põhiliselt asotsiaalsed, peksavad üksteist, varastavad, joovad, istuvad siis |
| autorooli ja jätavad ülesõidetud ohvri tee peale lamama. Tänavale minna pole |
| mõtet, sest avalikes kohtades liiguvad kotivargad ja õhtupimeduse saabudes võib |
| ka eliitrajoonis nuga saada. Lisaks veel kõik need koledused Kosovos ... Ja üha |
| irratsionaalsemaks muutuv Venemaa. Kõige lõpuks annus X-faile ja kogu kompott |
| jääb ööseks seedima rahutus õudusunenäos. Lohutan end arutlusega, et vähemalt |
| pool kui mitte kolmveerand elu jääb meedia haardest välja. Suurem osa |
| tavalistest asjadest, mis moodustavad normaalse elu, meedias ei kajastu. See, et |
| päike iga päev tõuseb, et näljahäda ega sõda pole ja kevad tuleb niikuinii, ei |
| ületa uudiskünnist. Ka see, et enamik inimesi ajab edukalt oma igapäevaasju ega |
| soorita ühiskonnaohtlikke tegusid. Seltskonnaajakirjandus ja kriminaalkroonikad |
| pole kogu elu, sest enamik inimesi pole ei rikkad, ilusad ega pahatahtlikud, |
| vaid elavad oma tavalist, silmapaistmatut argipäeva. Kõik serblased pole |
| sõjakurjategijad ega Venemaa vaid hullude vanemate meeste liivakast. X-failid on |
| väljamõeldis, teadagi ... Põhimõtteliselt võiks mind arusaamine meedia |
| mehhanismidest selle toime suhtes immuunseks muuta. Tean, et see peegeldus on |
| kõvasti nihkes, et uudisväärtuse tingimusteks on negatiivsus ja ebatavalisus. |
| (Ja see pole mingi ajakirjanike kurikaval plaan inimeste terroriseerimiseks, |
| vaid tagantjärele tuvastatud meedia seaduspärasus, mida paraku on võimatu |
| vältida, kui muidugi tahta teha ajakirjandust ja mitte seinalehte.) Mis puudutab |
| uudiseid, aga kardan, et ka seebioopereid, siis näib, et enamik inimesi ei tea |
| midagi sellest, mis vahe on tegelikkusel ja meediategelikkusel, või kui ka |
| teavad, siis millegipärast ei tule neil see teadmine meediatarbijana meelde. |
| Inimestel pole enamasti energiat analüüsida, mida meedia tegelikult teeb, vaid |
| kirjutatut võetakse vastu üsna automaatselt. (Teoretiseeritud on muidugi ka, et |
| meediareaalsusel ja päristegelikkusel polegi vahet, sest elame põhiliselt meedia |
| poolt vahendatud maailmas. Kõigel sellel, mis meediasse ei jõua, polegi sel |
| juhul mingit tähtsust. Kuid need kõrgelennulised arutlused jäävad selle loo |
| haardest välja.) Stressist, mida üksnes äärmusi vahendav meedia põhjustab, |
| räägitakse palju. Peaaegu füüsiliselt saab inimeste reaktsiooni tundma |
| ajakirjanik, kes satub "meediamülka" esindajana mõnda seltskonda. Näib, et |
| väsimus koledusest ja masendus liigsest ilust käivad meedia juurde. Nagu ka |
| täitmatu himu üürikest infosaamise naudingut ning sellele järgnevat väsimust ja |
| masendust veel kord kogeda. Kuidas end mitte lasta matta meediategelikkusel, |
| kuidas mitte sattuda sõltuvusse vahendatud maailmast? Meedianarkomaaniast vabana |
| jääks aega ise ringi vaadata ja kogeda, et enamikul asjadel, millest meedia |
| räägib, pole konkreetse inimese jaoks mitte mingisugust tähendust. Mis preemia |
| sai Havail Karin Laasmäe oma jalgade eest, kus avastati salaviinatehas, mitu |
| hiinlast sai hukka Kosovo saatkonna pommitamisel ... Mis see minu asi on? |
| Bullshit. Need teadmised ei lahenda minu probleeme. Paraku on enamik |
| informatsioonist, mis meie peades liigub, meedia poolt vahendatud. Ja see hale |
| vahendatud maailm tundub meile millegipärast olulisena, rohkem eluna kui elu. |
| Televisioonis või trükiajakirjanduses näidatud sündmused või inimesed muutuvad |
| otsemaid teistest tähtsamaks, seal tõstatatud küsimused kuidagi tõeliseks, |
| omandades mingi seletamatu nimbuse, inspireerides vestlust või toites omakorda |
| järjekordseid meediadiskussioone. Millegipärast peavad paljud mu tuttavad |
| vajalikuks märkida, et nägid mind televiisoris, näiteks vilksatamas kuskil |
| uudisnupu seltskonnas. Olen küsinud: mis tähtsust sellel on, kas ma olin seal |
| kuidagi rohkem mina? Kas pole mitte olulisem, et näevad mind praegu elusast |
| peast? Rein Veidemanni rõveduse-vastasele artiklile järgnes Kalev Kesküla |
| rõvedusi pooldav seisukohavõtt, sellele omakorda Kärt Hellerma ja Fanny de |
| Siversi artiklid (ja nüüd ka minu repliik). Vabandust, aga kui paljude päid |
| vaevab üldse probleem "kultuuritekstide rõvedus"? Muidugi, meie vahetu kogemus |
| on ju õige mannetu, piiratud aja ja ruumiga. Meedia avardab seda kogemust |
| lõputuseni, moondab vahendatud maailma kuidagi tähendusterohkeks. Kuigi saan |
| aru, mis minuga toimub, olen -- nagu ilmselt paljud teisedki -- oma igapäevasest |
| rämpsinfo doosist keemiliselt sõltuv. Ka siis kui lõpptulemusena loksub peas |
| megamix seltskonnakroonikast, politseiuudistest, pseudoprobleemidest ja |
| selgitamata jäävatest mõrvadest. Läinud nädalal peeti Tartus publikumenukat |
| kirjanduse ja moraali suhteid lahkavat konverentsi, sel nädalalõpul toimub |
| Kirjanduse Majas kahepäevane kadunud aja otsimine: käsitletakse eesti ja soome |
| kirjandust 1950-60. Osalevad kümned tuntud intellektuaalid. Siiski ei peeta |
| kenal kevadel koosistumisi ainult kirjanduse pärast -- alles oli põhjapanev |
| Hansapanga konverents ja pisut enne seda Avatud Eesti Fondi foorum. Üks on |
| selge: Eestis on piisavalt helgeid ja haritud päid, kes toodavad |
| intellektuaalset omandit. Nad paiskavad õhku pidevalt sedasorti vaimset ollust, |
| mis peaks meid aitama oma olemist kirjeldada ja mõtestada. Kuidas peegeldub see |
| ollus meie meedias ja sellega ilmselt vastastikuses seoses olevas teadvuses? |
| Võiks vastata, et esemelis-konkreetselt, st autolis-palgaliselt. Miks erutab |
| tervet ühiskonda nii kohutavalt kellegi ostetud liiga hea auto ja kellelegi |
| makstud ebainimlikult kõrge palk? Ja nii aastast aastasse. Miks ei võiks autode |
| järele valvata asjaomased isikud, kes selleks kutsutud ja seatud? Vahel -- |
| kohates mõnd tuntud mõtlejat -- olen küsinud: kuidas mõjutab eesti ühiskonna |
| inellektuaalne toodang selle arengut? Et kas konverentsitarkuse ja rahvuse |
| elukäigu vahel on mingit seost? Ei ole vastust saanud. Seepärast tahaks |
| tunnustust avaldada Jaan Kaplinskile (vt eelmine Areen) ja Lauri Vahtrele, kes |
| vaidlevad, kas Eesti on usuasi ja kas metafüüsiliste mullikeste eest võib |
| modernses Euroopas suusakepiga mööda muhku saada või mitte. See on vähemasti |
| katsetus intellektuaalse dialoogi võimalikkusest Eestis. 26. ja 27. mail kell |
| 20.00 esietendub Von Krahli Teatris Ervin Õunapuu näitemäng laulude ja |
| tantsudega "Surm ooperis". Sel aastal mitmeid kordi pärjatud Ervin Õunapuu on |
| ise ka lavastuse kunstnik ning lavastaja. Peategelane on Vanaisa, kes on |
| sündinud ja terve oma elu elanud ooperiteatri tagalaval. Nüüd, eluõhtusse |
| jõudnuna, teeb ta arutu otsuse, mis viib tema ja ta noored kaaslased selgesse |
| hukatusse. Lavastus jälgib viimaseid minuteid vastu enda tahtmist |
| ooperimaniakiks saanud Vanaisa kirevast elust. Täiskasvanutele mõeldud etenduses |
| teeb oma come-back'i näitlejana Ivo Eensalu Vanaisa rollis. Ka teised osalised |
| Hendrik Toompere Jr, Andres Puustusmaa, Raimo Pass ning Viire Valdma on seekord |
| Von Krahli Teatris külalistena. Sellel hooajal mängitakse lavastust ainult kaks |
| korda. Stockholmi uues Moderna Museeti hoones korraldab kuraatorite kollektiiv |
| praegu ambitsioonikat näitust "After the Wall", mis analüüsib Berliini müüri |
| langemise järgset kunstiolukorda idapoolses Euroopas ning seal toimunud muutusi |
| ka kultuuris laiemalt. Praeguseks on välja valitud 120 kunstnikku, nende hulgas |
| neli eestlast -- Inessa Josing, Kai Kaljo, Liina Siib ning Jaan Toomik. Näitus |
| avatakse 16. oktoobril, sellega kaasnevad videote presentatsioonid ja seminarid. |
| Mõistagi publitseeritakse mahukas kataloog. Eesti tantsija ja koreograafi Teet |
| Kase (31) lühiballett "Ursula X" jõudis Pariisis toimunud 1. rahvusvahelisel |
| noorte koreograafide konkursil finaali ja on valitud ka 5.-6. juunil Hannoveris |
| toimuva 13. rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi poolfinaali. Praegu |
| Norra Kuninglikus Balletis töötav Kask valiti Pariisis finaali koos kuue teise |
| koreograafiga, üldse oli osalejaid 40 ringis. Kase sõnul sai ta "Ursula X" |
| loomiseks inspiratsiooni, lugedes legendi Pühast Neitsi Ursulast. "Ursula X-le" |
| kirjutas muusika norra helilooja Erik Wollo. Pahast poisist kirjanik ja |
| luuletaja Sven Kivisildnik presenteeris reedel, 14. mail Rummu vanglas oma |
| ansambli Whaw! Zaiks CD-singlit "", millele on salvestatud kolm lugu. |
| Asjaosaliste sõnul on tegemist tarbimisväärtusega tantsitava |
| industriaalmuusikaga. Ansamblis mängivad pille Meelis Tauk, Andrus Uutsalu ja |
| Indrek Talts, laulavad Martin Murd ja Sven Kivisildnik. Viimaste uudiste |
| kohaselt olevat Rummu vangide seas juba tekkinud nõudmine alternatiivse muusika |
| järele. Peagi saabub müüki CD-plaat. Pärast seda, kui Narva Muuseumi muidu |
| edumeelse programmiga kunstigaleriis avati Leonhard Lapini näitus, eemaldati |
| sealt peagi üks töö -- nii kodu- kui ka välismaal palju eksponeeritud "Ülev ja |
| madal I" (1989). Pildil on kujutatud fallost ja sirpi ristatuna. Fakt annab |
| tunnistust asjaolust, et Eesti Vabariigi pinnal toimib kohati ikka veel |
| nõukogulik tsensuur, sest pildi eemaldamist näituselt dikteerisid poliitilised |
| ringkonnad. Kunstnik on šokeeritud, et temalt vähemalt luba ei küsitud. |
| Esmaspäeva õhtupoolikul oli haruldane juhus: Tallinnas esitleti korraga mitut |
| galeriitäit uut eesti mööblit. Kõigepealt näitas ikka heas vormis Maile Grünberg |
| Linnagaleriis oma uusi riiulisarju. Juba mitmelt näituselt tuttavad painutatud |
| vineerist neopop-esemed on nüüd TVMKs ometigi tootmisse jõudnud. Ainuke küsimus, |
| miks nii hilja. Siiski, samalaadseid ümarnurkseid asju teevad praegu noored |
| disainerid kogu maailmas. Ja kui palju on Eestis üldse kujundajaid, kes saavad |
| uhkustada oma esemete tootmisega? Tund aega hiljem esitlesid Kunstiakadeemia |
| kolmanda kursuse seitse vormidisainitudengit Kunstihoone galeriis suitsumasina, |
| video ja muusika abiga oma kursusetööd, Thulema mööblitööstuse toetusel |
| kavandatud ja valmistatud kontorimööblit. Eesti Disainerite Liidu esimehe, |
| noorema põlve silmapaistva mööblikujundaja Martin Pärna juhendamisel valminud |
| mööbel on mõeldud väike- või kodukontorisse. Lihtsavormilised esemed kasutavad |
| traditsioonilisi materjale, nagu paks vineer ja metall, ning sisaldavad |
| leidlikke detaile, nagu otse lauaplaadilt avanev prügikast ja rippuvad |
| tekstiilist paberipahnahoidjad. Möödunud sügisel Thulema ja Kunstiakadeemia |
| vahel sõlmitud koostööleping näitas nii oma esimesi vilju, jääb üle loota, et |
| mõni uue põlve disainerite ese kunagi ka päriselt tootmisse jõuab. T. K. Pärnus |
| tegutsev alternatiivne kunstikool Academia Non Grata avas 13. mail Tallinnas |
| Balti jaamas kolmanda näituse "Aastatuhandevahetuse sündroom". Seekordseks |
| objektiks on "Elamise masin". Balti jaam pole keskkond, mis soosiks neutraalset |
| huvi ja süvenemist, seal eksponeeritud objektid tekitavad laiemas publikus |
| ilmselt viha. Seepärast hoidub Non Grata poeesiast ja esineb tööga, mis on kui |
| möödaminnes poetatud lause. Vandalism selle töö kallal oleks suhteliselt |
| adekvaatne reageering. Huvitav, kas selline objekt tekitab publikus |
| äratundmisrõõmu, mõjub talle rahustavalt või tekitab ebamugavust, küsib näituse |
| pressiteates kunstikooli rektor Reiu Tüür. 14. mail toimus Tartus igakevadine |
| kirjanduspäev, millele korraldaja Eesti Kirjanduse Selts oli andnud pealkirja |
| "... ja need teised sõnad". Seekordne oli pühendatud obstsöönsuste kasutamisele |
| kirjanduses. Taustaks üritusele oli ka varem ajakirjanduses esinenud |
| selleteemaline mõttevahetus. Sissejuhatuseks tuleks märkida, et siinkirjutaja |
| kuulub nende hulka, kes antud teema üle diskuteerimisse mõnevõrra umbusklikult |
| suhtus. Mingitpidi on ju see teema läbi hekseldatud ja ära nämmutatud, Peeter |
| Sauteri novell "Kõhuvalu", mis selle diskussiooni algatas, sai Tuglase preemia |
| juba 1995. aastal, seega neli aastat tagasi. Sellest hoolimata näitas ürituse |
| tohutu populaarsus (raske oli leida istekohta, avati uksed, et inimesed saaksid |
| koridorist kuulata) seda, et midagi selle teemaga seoses ikkagi veel kusagil |
| pakitseb. Ja mitte ainult kirjanduskaugete inimeste hulgas, vaid päris |
| kirjanduse enda sees. Tasakaalustavat pilku väljastpoolt esindasid sedapuhku |
| Helga ja Enn Nõu, kelle käsikirjad juba 1960--1970ndatel moraali küsimuste |
| pärast Eesti Kirjanike Kooperatiivi tsensuuri kätte sattusid. Rootsi kirjanduses |
| elati see periood läbi 1970ndatel. Ja sellest ajast peale on kirjanike pilgud |
| pöördunud mujale. Teema pole enam ammu kuum ja väärtusi kirjanduses otsitakse |
| mujalt kui verbaalsetelt äärealadelt. Eesti oludes tundus see probleem siiski |
| olevat lahti rääkimata. Ettekanded ulatusid akadeemilistest käsitlustest |
| subjektiivsete sõnavõttudeni. Kõige ammendavam ja põhjalikum oli Arvo Krikmanni |
| käsitlus "Opositsioonist obstsöönne / mitteobstsöönne folkloorses retoorikas ja |
| koomikas", kus ta valdavalt toetus mõistatustele. Uudne ja üllatav oli Krikmanni |
| esitatud Eesti obstsöönsuste leviku kaart, kust selgus, et Eesti obstsöönsuste |
| levikupiirkond on Kirde-Eestis (Virumaal) ja ulatub Põhja-Tartumaani. Eesti |
| obstsöönsete mõistatuste keskkohaks selle statistilise analüüsi järgi osutus |
| Simuna kihelkond. Üllatav oli veel Rein Veidemanni ülesastumine |
| novellikirjanikuna. Ilmekalt esitatud ilukirjanduspalas kirjeldas ta mahlakas |
| keeles ametnik V. kannatusi Brüsselis, mida on põhjustanud kodust kaasa võetud |
| veidi kummis kaanega mulgikapsapurgi sisu. Kogu diskussiooni jäid aga valitsema |
| kirjanik Raudami ja kirjanik Ehlvesti sõnavõtud, kes mõlemad meenutasid teksti |
| ülimust sõnade üle ja avaldasid kahtlust sõnade väljakiskumise mõttekuse üle. |
| See, mis vabandab ja vabastab, on andekus. PIRET VIIRES Kolmas soome-ugri |
| etnofuturistide konverents "Kümme aastat etnofuturismi" algas kolmapäeval 5. |
| mail kell 10 pidulike avakõnedega Eesti Rahva Muuseumis. "Etnose" ja "futura" |
| koosluse arendamisele truudust vandunud inimeste huulilt pudenes ilusaid sõnu ja |
| tervitusi erinevates keeltes. Kaks päeva varem Kell 11.00 saabus Fenno-Ugria |
| Tartu osakonda telefonikõne, et Tartu raudteejaama on jõudnud Vene tolli poolt |
| ärakurnatud mari kunstnik Aleksander Ivanov. Tervitused kujunesid südamlikeks, |
| Kauksi Ülle maalikogu sai jälle ühe taiese võrra rikkamaks. "Paha poisina" |
| tuntud Ivanov komandeeriti aga järgmisel hommikul segaduste ärahoidmiseks |
| Pärnusse Kivisildniku järelevalve alla. Tema maalinäituse "Metsade ema" avamine |
| toimus 6. mail Chaplini Kunstikeskuses. Ja siis läks tööks ... Põhiettekanded |
| algasid kolmapäeval Oulu ülikooli professori Kari Sallamaa loenguga |
| etnofuturismi filosoofiast kui soome-ugri rahvaste kestmajäämise alusest. Sai |
| teada, et etnofuturism kujutab enesest tuleviku loomist etnilise teadvuse |
| kaasabil ja et esimesi sellelaadseid ideid kandis juba Nietzsche. Edasi kõneles |
| California ülikooli professor Rein Taagepera põlisrahvaste iseendaks-jäämisest |
| tänapäeval ja tulevikus. Narr vilepilliga Õhtul avati Obu galeriis Ersa |
| kunstniku Juri Dõrini maalinäitus "Narr vilepilliga". Suureformaadiliste maalide |
| juures andsid tooni maausklikkus ja ülijulged värvivalikud. Tavaliselt näituste |
| avamisel pakutavat veini asendas sedapuhku va haljas ise. Tartu Kirjanduse Majas |
| toimunud omakultuuride õhtul ei mahtunud publik saali kõrval asuvasse |
| salongiruumi ega koridorigi. Lauluõhtu kõige igavamaks, aga ka teenekamaks |
| meheks osutus Arvo Valton, kes tutvustas kuivalt enda poolt koostatud ja |
| tõlgitud luulekogusid "Neli komilannat" ja "Neli marilannat" Kärt Summataveti |
| kujunduses. Omakultuuriõhtu üks nael -- Udmurdi lauljatar Nadežda Utkina andis |
| seevastu oma kiirgava olemise ja naturaalkitarriga korduvalt põhjust |
| ovatsioonideks. Teine päev Hommik algas taas ettekannetega. Vaadati slaide Kursi |
| koolkonna loomingust ja Indrek Särje videofilmi "Luuletaja tuleb metsast", mis |
| püüdis avada kolme võru keeles kirjutanud etnofuturistliku luuletaja -- Rahmani, |
| Contra ja Ruitlase (allakirjutanu) sidemeid ja hingesugulust Võrumaaga. Tõelise |
| arvamustevahetuse põhjustas film Komimaast, mis kätkes hiilgavat operaatoritööd, |
| kauneid loodusvõtteid ja teravat allteksti. Nuriseti, et hääbuvale kultuurile |
| rõhumine mõjus pigem masendavalt ega omanud seost etnofuturismiga. Võttes |
| aluseks komide olukorra, kus välised mõjud on keelt ja kultuuri kõige enam |
| kahjustanud, võis seda filmi siiski võtta ka kui reaalse olukorra peegeldust ja |
| abipalvet. Konverents oli kurnav Kell 20.00 algas kirjandusõhtu Tartu Kirjanduse |
| Majas. Jällegi täissaalile lugesid oma luulet ja tõlkeid marilane Vladimir |
| Kozlov, komilane Niina Obrezkova, liivlane Valt Ernstreit, soomlane Kari |
| Sallamaa jt. Õhtu juhi, udmurditar Irina Orehhova poolt publiku seast |
| naljaviluks esinema kutsutud Rein Taagepera kogus end pärast esialgset ehmatust |
| ja esitas ühe Vihalemma luuletuse. Koomilist situatsiooni kõrvalt jälginud |
| hakkaja lauljatar Nadežda Utkina tuli kohmakale professorile seltsiks ja |
| kahepeale lauldi üks erootiline Udmurdi rahvalaulgi. Õhtu jätkus Jüri Ehlvesti |
| novellikogu "Elumask" esitlusega. Mängiti maha stseen kirjaniku esmakohtumisest |
| oma raamatuga, mille käigus autor valas hulgaliselt võltspisaraid. Pärast |
| esitlust oli autor aga üsna pea jäljetult kadunud -- räägiti, et ta olevat |
| põgenenud "liikude" eest. Päeva lõpetuseks sai kuulata noori luuletajaid Veiko |
| Märkat ja Contrat, aga nende esinemise ajaks oli publik juba niipalju väsinud, |
| et isegi Urvaste luuletaja vene keelde tõlgitud "Yesterday" ei tekitanud erilisi |
| tundmusi. Päev antud puhata Reede hommikul vara sõitsid etnofuturistid |
| Võrumaale. Tutvuti ökoturismiga ja jagati omavahel suusõnalisi küllakutseid. |
| Õhtul toimus lõpupidu Kiidi turismitalus ja ugrimugride tantsud ja laulud |
| kestsid peaaegu et hommikuni. Laupäeva hommik oli lahkumise aeg. Taas kord olid |
| sõpradel põsed suudlustest märjad ja kaenlaalused embustest tulised. Mis teha -- |
| temperament! Portfellidesse jäi hulgaliselt koostööprojekte. Komi ajakiri Art |
| lubas teha etnofuturismi erinumbri. Neljas etnofuturismi konverents toimub juba |
| tuleval aastal Soomes. Tänukirjad "Kümne aasta jooksul tehtud töö ja mõeldud |
| mõtete eest etnofuturismi kehtestamiseks uue maailmakorrana" said: PJOTR |
| ZAHHAROV -- etnofuturismi kehtestamine udmurdi noorte loojate rahvuslikus |
| liikumises; LAID üEMJER -- etnofuturistliku kirjanduse vahendamine mari keelde; |
| KARI SALLAMAA -- etnofutu filosoofia sõnastamine ja propageerimine; ANDRES |
| HEINAPUU -- etnofutu ajaloo ja mõiste seletamine ning levitamine; KAIDO KAMA -- |
| teened VKKF-i loomisel ja edu Võru Instituudi juhtimisel; VALT ERNSTREIT -- |
| liivi rahva toomine tulevikku; TOOMAS HELP -- võru ja ersa rahvaste keelelise |
| uhkuse äratamine; HANNU OITTINEN -- etnofuturistlik tegevus tõlkijana (võru |
| keelest savo keelde, Ristikivi tõlkimine slängi jne). Ersa kunstnik Juri Dõrin. |
| Maalinäitus "Narr vilepilliga" Obu galeriis Tartus. Avatud kuni 23. maini. |
| Galeriis Passaaž Tallinnas. Avatud juulis. Obu galerii eksponeerib maale, mida |
| rafineeritud kunstikriitik pilluks ilmselt ninaga, sest need maalid meenutavad |
| mingit venelikku muinasjutumaailma -- kõik tegelased naeratavad oma suurte |
| punaste huultega, neil on pikad ripsmed ja südamlikud silmad ja isegi halvad |
| tegelased näevad välja heatahtlike tontidena. Maalid on küllalt erksate |
| värvidega, rikkalikult ornamenteeritud. Uskuge või mitte, maalide autoriks on |
| päris noor mees. Juri Dõrin. Ilmselt ei saa rafineeritud kunstikriitik neid töid |
| käsitleda endale harjumuspärase "tööriistakotiga", mille on läikima lihvinud |
| läänelik intellektualism. Ja ilmselt ei saa maale süüdistada ka kommertsis. Ersa |
| maalija lähtub väga siiralt sellest kontekstist, milles ta elab -- nõukogude |
| ajal Venemaa kõhtu kadunud rahvakild, millele pandi sunniviisiliselt nimeks |
| Mordva, ja mis püüab siiamaani säilitada oma kultuuri. Seda viimast peetakse |
| Venemaa ametkondades ka praegu ideoloogiliselt ohtlikuks taotluseks (ilmselt |
| hakkavad eestlased noid aegu juba unustama). Ersalastel, nagu ka teistel |
| idasmugrilastel on aga säilinud oma maa-usk või loodususk, mis neid aitab. Ja |
| seda Juri Dõrini maalid väljendavadki. Keskne tegelane Dõrini maalidel on |
| loodus. See on üleni hingestatud ja seal elab igasuguseid tüüpe, kelles on vägi. |
| Paneb imestama maalide helge toonus. Ei mingit hingelist painet, ohvritunnet, |
| depressiivsust ega suitsiidi meeleolu, neid meie noorema kunsti trendikaid |
| nähtusi. Rääkides sel teemal udmurdi kunstniku Juri Lobanoviga, ta lausa kiirgas |
| optimismi ja elujõudu ning imestas, et miks eestlased on depressiivsed, tulgu me |
| kõik Udmurdimaale, nemad aitavad meid hingehädadest üle! Ilmselt on hing ja |
| hingestatus ka Dõrini maalide üks võtmesõnu. See on seotud religioossusega. Kui |
| püüda hetkeks unustada oma kõrgeltharitud maitse ja üleolekutunne nondest |
| väärtustest, tekitavad Dõrini maalid kaasaelamist ja empaatiat, pakkudes ühtlasi |
| sissevaate väikese ja vapra rahva hingeellu. HEIE TREIER Oulus elav Helsingi |
| ülikooli kirjandusprofessor Kari Sallamaa pani etnofuturismi juubeliürituse |
| lõpus Rõuges kõigile südamele, et me kirjutaks, kirjutaks ja kirjutaks ja |
| levitaks etnofuturismi rõõmusõnumit igale poole. Lihtsalt öeldes on etnofuturism |
| väide, et kõigi soome-ugri rahvaste kultuuridel on tulevikku. Professor |
| Taagepera esitles oma Londonis vastilmunud teost idapoolsetest soomeugrilastest |
| ja vastandas etnofuturismi ühelt poolt kosmofuturismile ja teisalt |
| etnopreteritismile. Idasmugridel on üheks ohuks valida rahvusülene tulevik, mis |
| üldisele maailmakultuurile üleminemise asemel tähendab paraku kohaliku vene |
| imperiaalkultuuri omaksvõtmist. Teisalt hävitab tulevikus kultuurilise |
| rippumatuse väljavaated etnomineviklikkus, mis seostab idasmugri olemuse pelgalt |
| põllundusliku maakultuuriga. TAAGEPERA JÄRGI HÄVITAS möödunud sajandil linlik |
| eesti rahvas paarikümne aasta jooksul põllundusliku maarahva, selles protsessis |
| oli keskne just eestikeelse moodsa linnakultuuri teke. Teiste sõnadega, |
| Taagepera järgi on keskne küsimus idapoolsete smugrilaste püsimajäämisel see, et |
| linnadesse -- Sõktõvkari ja Ižkari -- siirdunud komilased ja udmurdid jääksid |
| truuks oma rahvale. Allakirjutanu on põhimõttel think globally, act locally |
| viimasel ajal hoidnud oma südant ersalaste rahvusliku ärkamise juures. Mordvamaa |
| (see on alandav nõukogulik nimetus Ersamaale) stalinismilaadse rahvusliku |
| rõhumise taustal oli juubelikonverentsil tõeline rõõm aduda, et kõigil |
| idasmugridel ei lähegi nii halvasti. Minu suur avastus olid udmurdid. Udmurdid |
| on kogu aeg olnud kuidagi varjus. Professor Paul Ariste aegadest mäletan, et |
| ainsa rahvusliku meelsusega rahvana nimetati marilasi. Ometi on marilased mõnes |
| mõttes meile võõrad, ütleksin, et "türgistunud". Prototüüpsete smugrilastena |
| pakuksin välja hoopis udmurte. Vaadake või nende kommet millegi tähtsa |
| sooritamise järel algul vaikida ja alles siis ennast näidata. Nende keele SOV |
| sõnajärje intonatsioon ja susisevate häälikute kõla -- see on tõesti midagi |
| omapärast ja mittetürgilikku. Meie siin Läänemere kaldal oleme germaanistunud, |
| soomlased rootsi poole ja eestlased saksa poole, komilased on ratsionaalsete |
| õigeusklikena juba ammu võtnud omaks vene kultuuri mõistusliku alge (mõtle |
| kasvõi nende XIV sajandi tähestikule!) jne. Aga udmurdid -- ma arvan, et just |
| nemad võiksid olla näide sellest, mis tähendab olla algne soomeugrilane ja just |
| nimelt seda. ÜHEL õHTUL läksin koos professor Sallamaaga udmurdi tudengite |
| tuppa, Tartu Narva maantee ühikasse. Oli tore õhtu. Nadežda Utkina laulis oma |
| laule, ja need olid moodsa udmurdi linnakultuuri laulud. Kari Sallamaa luges oma |
| luuletusi möödunud detsembri Ižkaris käigust, kuidas sõjatehaste ja Kalašnikovi |
| linna kivikõrbes võis ära eksida ja kuidas ülikooli koridoris vastu astunud |
| lahtise kirvega mees meenutas talle Raskolnikovi. Tõlkisin. Udmurdid jäid vait. |
| Oli piinlik. Keegi küsis, kuidas võidi Sallamaa kutsuda Ižkari detsembris, kõige |
| trööstitumal aastaajal. Siis lauldi uuesti. Sallamaa luges oma luuletuse |
| sellest, kuidas soomeugri rüvetatud jõgede ja hävitatud külade ülle langeb lund, |
| mis kõik endasse peidab ja uue alguse annab, ning mis meist, Fenno-Ugriast lõuna |
| pool tundub ainult juhusliku võimalusena. Hetk oli paljutähenduslik. Udmurdi |
| tudengid hakkasid kurtma, et Udmurtia parlamenti sai valitud ainult kaksteist |
| udmurti, et udmurdid ei saa endale kunagi võimu. Ja siis sai öeldud: udmurtide |
| tulevik pole mitte saadikud parlamendis, vaid ETNOFUTURISM! Selle võlusõna peale |
| hakkasid kõik kergendatult naerma. Etnofuturismi ema KAUKSI ÜLLE seletab mõiste |
| teket Etnofuturismi esivanemaid on veel vähe uuritud. Aga sõna ise sündis 1989 |
| kevadel, mil mu koduses salongis otsiti uut kirjandusloosungit. Eesti oli |
| vabanemas ja me mõistsime, et kirjandus muutub, ning sellises olukorras on alati |
| olnud suur tähtsus rühmitustel. Arvasime, et loosung "Olgem eestlased ja saagem |
| eurooplasteks" enam ei sobi, sest Euroopas oleme meie kogu aeg olnud, teised |
| rahvad tulid hiljem. Pealegi me tahame olla Euroopas iseendana, mitte teiste |
| kultuuride edasiarendajatena. Etnofutu esimene tulemine Karl Martin Sinijärv |
| pakkus välja sõna "etnofuturism". Mõistsime seda olemuselt sügavana, seal peitub |
| rahva pikk mälu ja soov kesta ka tulevikus. Tegelikult esimesed, tänu kellele |
| etnofutu sündis, olid setod. Kui Karl Martin nägi seto memmekesi rahvariietes, |
| siis ta ütles, et vanad naised ei ole talle kunagi meeldinud, aga niimoodi, |
| väärikates rahvariietes, tahaks neile kohe musi anda. Käisime Setomaal esinemas. |
| Kivisildnik lõi regilauluridadest sonetid, Andro Kööp rahvariiete ainetel |
| kostüümid. Sinijärve luulekogu "Sürway" jäigi kajastama tookordseid mõjusid. |
| Peagi alustas tegevust Navitrolla. Rääkisime rahvuslikest mõnuallikatest nagu |
| kiikumine ja kärbseseen. See oli etnofuturismi esimene tulemine -- esinemised, |
| raamatute publitseerimised ja Kostabi lehe loomine (1991). Kostabi jääb oma |
| kirkusega vist kauaks säravaimaks täheks eesti kultuurilehtede ajaloos. Kostabi |
| nime võtsime sellepärast, et tahtsime elusat maailmakuulsat loojat. Me arvame, |
| et geeniusi tuleb toetada juba nende eluajal. 1993. a sõitsin kongressile |
| Udmurdimaale. Oma ettekandes kirjeldasin Eesti Kostabi Seltsi ja Võro Keele ja |
| Kultuuri Fondi saavutusi. Seejärel kogunes mu ümber rida noori kunstnikke ja |
| kirjanikke, kes tahtsid asjast rohkem teada. Kuna mu vene keel oli roostes, |
| ütlesin, et kutsun nad Eestisse, siis nad ise näevad. Tagasiteel rongis värbas |
| Fenno-Ugria tookordne ülemus Jaak Prozes mu poole kohaga FU Tartu sekretäriks |
| ning hiljem usaldas Sorosi Fond konverentsi tegemiseks muinasjutulise summa. |
| Abistasid Eesti Kostabi Seltsi esimees Kivisildnik, propagandaminister Sinijärv, |
| peaspetsialist Heie Treier, aseesimees Piret Viires, samuti Tartus õppivad |
| soomeugri üliõpilased. Nii toimus 1994. a Tartus esimene etnofuturismi |
| konverents ligi 40 külalisega, mille käigus kinkisid komi kunstnikud Eesti |
| Kostabi Seltsile oma pilte ja sellest sai alguse EKSi kunstikogu. Ajakirjanduses |
| tekkis kuhi vastukajasid ja udmurdid pühendasid etnofuturismile oma ajakirja |
| Invožo erinumbri. Meie uid sai filosoofiaks! 1997 augustis kohtasin Oulu |
| ülikooli professorit Kari Sallamaad, kes oli kuulnud Piret Viirese loengut ja |
| kujundanud etnofuturismist filosoofia. Põrutav tunne! Meie jaoks oli see olnud |
| pigem võitlusstrateegia. Kui sõitsin 1998 juulis koos Jan Rahmaniga |
| Udmurdimaale, avastasin ehmatusega, et mind tervitati kui suurt etnofuturismi |
| ema. Pidin vahetpidamata sõna võtma ja noored olid teinud referaate |
| "Etnofuturism udmurdi kirjanduses". Selgus, et kirjanik Pjotr Zahharov (Invožo |
| toimetaja) ja kunstnik Juri Lobanov (Udmurdi lipu ning vapi autor) jt olid |
| võtnud etnofuturismi oma juhtivaks ideoloogiaks, mille ümber kogunes kogu noorem |
| loojate kamp. Kirjanduse alal hakkas ideoloogiks Viktor Žibanov. 1998 augustis |
| kogunes soome-ugri noorte kunstnike laager Piirissaarel. Tekkisid sidemed Peeter |
| Lauritsa juhitava Kütioru Avatud Ateljeega. 1998 augustis Komimaal Soome-Ugri |
| Kirjanike Assotsiatsiooni kongressil pühendas Kari Sallamaa taas oma peakõne |
| etnofuturismile kui ainsale filosoofiale ja strateegiale, mis võib päästa |
| hõimurahvad kadumast iseendina. Atraktiivne sõna tõmbas nagu konksuga |
| ajakirjanikke ja kohalviibiv Contra esines hiilgava futu-näitena. Talupoiss, kes |
| ise oma raamatud välja annab, tavatutes tiraažides maha müüb ja on folkloristide |
| poolt tunnistatud tänapäeva rahvalaulikuks. Mai algul toimus Tartus konverents, |
| mis tähistas 10 aastat etnofuturismi. Peateemadeks kujunesid rahvus, kunst, |
| kirjandus ning ökoturism. Oma võimsate külade ja säilinud maakultuuriga oleks |
| soome-ugri maadel perspektiivi ökoturismi alal. Minu meelest on etnofuturismi |
| sümboliks suur kiik. Kiikudes ja kiigel lauldes hakkab kõik paistma teisiti. |
| Kord pani Kivisildnik Värska kiigel kõrvaklapid pähe ja kuulas mingit eriti |
| moodsat muusikat, ning leidis, et kaif oli täielik. Üldiselt, praegu ei julge |
| veel teha kokkuvõtteid. Peagi jõuab lugejateni Jüri Ehlvesti novellikogu |
| "Elumask", mida Laid Šemjeir hakkas mari keelde tõlkima. Contra lõi etnofutu |
| jaoks uue luulelaadi. Igatahes kisub asi tõsiseks ja aeg on suunduda koos |
| hõimukaaslastega maailmaturule. Ühest küljest on rahvusidee madal ja |
| naeruväärne. Eriti, kui üks rahvas teisele kallale läheb. Võib tulla ette |
| juhtumeid, kus käib hirmus sõda, mille ainsaks põhjuseks on see, et ühed on |
| ainuõiged sinised ja teised on ainuõiged rohelised. Lapsik, ütleme me siis oma |
| kõrgema kõrvalseisja positsioonilt. Kuid teisest küljest meenub Ilmar Tõnissoni |
| märkus: rahvus võib küll olla ajutine kultuurivorm, aga paraku käesolev. |
| Jumalasse ega jumalaisse enam eriti ei usuta, usutakse veel rahvusesse, ent on |
| küsitav, kui kaua sedagi. Sest iga usk paneb peale kohustusi ja kohustustest on |
| inimene ikka kaldunud mööda hiilima. Asi pole vaid konkreetses kirikukümnises, |
| mida nõuab religioon, ega ajas ja vaevas, mida nõuab rahvusriigi sõjavägi. On |
| palju raskemaid, vaimseid ja kõlbelisi kohustusi, mis piinavad eeskätt |
| intellektuaalsemat osa inimkonnast. Või õieti: ei piina päris rumalaid ja päris |
| tarku, vaid niisuguseid pooltarku. Mäss Jumala vastu on tüüpiline teismelise |
| ettevõtmine (vrd Indrek Paas). Ta ei saa aru, miks ta peab teenima Jumalat, kes |
| omalt poolt mingeid kohustusi ei võta. Kui lõpuks aru saab, jätab mässamise |
| järele, kui ei saa, mässab surmani. Nii sünnib ka mäss rahvuse vastu. Miks, MIKS |
| ma küll pean respekteerima mingit värvikombinatsiooni, kui see pole muud kui |
| vaid üks värvikombinatsioon? Miks ma küll pean mingi ajast ja arust laulukese |
| ajal püsti tõusma, kui see on vaid üks laulukene? Otsustatakse, et neil miksidel |
| muud vastust polegi kui inimeste rumalus. Norutundest oma taipamatuse üle saab |
| korrapealt mõnutunne oma tarkuse üle. Paraku ei jätku mõnu kauaks, sest teised |
| on ikka alles rumalad. Tüütu. Tekib olukord "miss Universum küürakate saarel". |
| Miss teab küll, et ta on miss, aga ühtlasi teab ka, et küürakate meelest on |
| hoopis tema kõver. Ja asubki inimene, kes äsja nõudis igaühele (tegelikult: |
| endale) vabadust olla selline, nagu talle meeldib, väänama teisi selliseks, nagu |
| temale meeldib. Tasapisi kujuneb välja olukord, kus endine enamus surutakse |
| vähemusse, vähemalt end intellektuaalideks pidavate inimeste hulgas. Mässaja |
| positsioon lubab võtta märtripoose. Vähemuse esindaja on puutumatu, teda |
| pärjatakse ja kullatakse ("julges tulla välja intrigeerivate mõtetega, ärgitada |
| diskussiooni"), tema vastased tehakse pisikesteks tükkideks ("näe, sallimatu |
| rahvusfundamentalist raevutseb"). Tänapäevane kõrgelt tituleeritud mässaja pole |
| mingi mässaja, vaid "preester, papp ja ajatolla", aga selle väljaütlemine on |
| ketserlus, preester paneb su kirikuvande alla, sest ta tahab olla ise see, kes |
| võitleb preestrite, pappide ja ajatolladega. Täiesti turvaliselt seejuures ja |
| kopsaka honorari eest. Seetõttu on hädasti vaja midagi või kedagi, kellega |
| võidelda. Näiteks "Eesti kui usuasjaga", millest kirjutab Jaan Kaplinski 13. mai |
| Eesti Ekspressis. Kaplinski kasutab osavalt ära poolharitlase mõttekrampi, mille |
| kohaselt usk kui selline on nõme. Rituaalid, pühakud, preestrid ja teoloogia on |
| nõmedad. Et ta selle juures ise preestrina esineb ja mingit nurihumanistlikku |
| mässu-usku kuulutab, peab jääma märkamatuks. Kas Kaplinski pole siis tõesti |
| tähele pannud, et usuvastane võitlus moondub oma viimases instantsis samuti |
| religiooniks? (Küll aga paneb seda tähele Mihkel Mutt samas lehenumbris.) Et nii |
| pealetükkiv sallivuse-evangeelium, nagu tema seda kuulutab, moondub vihkamiseks? |
| Ma pole ammu lugenud nii vihkavat esseed kui see Kaplinski oma. Ma ei väida, et |
| "Eesti kui usuasi" oleks Kaplinski luul. Ei, rahvuslus, ka nüri rahvuslus on |
| tõesti olemas ja on isegi igasugu Ivan Oravaid, kes sulle käratavad, et sa pole |
| "õige eestlane". Ainult et nad ei tee Eestis ilma. Nad on ebameeldivad, aga |
| paratamatud ja väikeses koguses dialektiliselt isegi vajalikud. Jagada riigid |
| sellisteks, kus valitseb riigiideoloogia (sealhulgas Eesti), ja sellisteks, kus |
| millessegi uskumine on inimese eraasi, on Kaplinskist lausa ehmatavalt |
| primitiivne. Mingi riigiideoloogia valitseb igas riigis. Ka Lääne-Euroopas ja |
| Põhja-Ameerikas. Ka Skandinaavias. Eesti pole selles mõttes mitte esirinnas, |
| vaid tagareas. Sellepärast Kaplinskil siin nii mugav mässata ongi. Rahvuslusega |
| seoses väita, et Eesti on riik, kus varitseb oht ketseriks jääda, on teiste |
| maade ja rahvastega võrreldes lihtsalt alatu. Eesti on maa, kus iseseisvuspäeval |
| tunneb ennast veidrikuna see, kellel on käes lipuke, ja mitte see, kellel ei |
| ole. Kui siia kõrvale panna näiteks Oslo Norra rahvuspüha aegu, siis on vahe |
| lausa rabav. Norra kuninga nö riigiusku alamad ummistasid tänavaid, ülempreester |
| seisis oma lossi rõdul ja imelik hakkas sellel, kellel ei olnud käes Norra |
| lipukest. Näiteks minul, ja ma ei rahunenudki enne, kui ühe sellise sain. Need |
| inimesed olid rõõmsad ja vabad, ma kadestasin neid. Ma usun, et kasvõi sealsamas |
| Norras oleks ennast Skandinaavia ajakirjanikuks tituleerival Kaplinskil hoopis |
| avaram tööpõld. Ainult et seal võib oma metafüüsiliste mullikeste eest |
| suusakepiga mööda muhku saada. Eestis seda hirmu pole. Minu vastulauseke toob |
| Kaplinskile ainult aupaistetust juurde. ARNE PAJULA Vana Tallinna Rataskaevu |
| tänav on koduks mitmele söögikohale. Neist põnevaim on kindlasti restoran |
| Casanova. Nimi ise pärineb kuulsalt Veneetsia seiklejalt, kes küll Tallinnasse |
| eales ei jõudnud. Ilmselt on ka restorani taga seisva Gesualdo Nava puhul |
| tegemist seiklejahingega -- põhitööna finantsmaailma Gordioni sõlmi lahtiraiuva |
| härrasmehe jaoks on restoran Tallinnas meeldiv hobi. Rahaköögi asemel on ju |
| vahel päris lõbus süveneda reaalsesse kööki. Õnneks ilmneb ka toitudesse |
| süvenedes Gesualdo Nava kirglik pühendumus ja täiesti hea professionaalne tase. |
| Lahke Franco Kuna põhitöö kõrvalt jääb Tallinnas kulinaarseks tegevuseks aega |
| väheseks, hoolitseb klientide igapäevase naudingu eest hoopis Francesco Ceroni, |
| keda koduselt Francoks kutsutakse. Just Franco teeb kohast sellise, nagu ta iga |
| päev on. Seekordne võistlusmenüü on omalaadne, sest Casanova pakub hindajatele |
| välja kaks täiesti erinevat varianti. Esmalt veidi odavam 300kroonine lihamenüü |
| ja teiseks kallim ja eksklusiivsem 500kroonine kalamenüü. Menüüd Mõlemas |
| menüüvariandis on kolm käiku -- eelroog, pasta ja praad. Soovijad võivad lisaks |
| tellida ka magustoidu, milleks Franco soovitab kindlasti Tiramisut, ja kõike |
| muud. Näiteks espressot ja pitsikest grappat söögiaja lõpetamiseks. Lihamenüü |
| esimeseks käiguks on Parma sink, mille originaalne kuivamisel tekkiv |
| kontsentreeritud maitse on kuulus juba sajandeid. Assisteerimas on talle |
| kartulisalatiga täidetud tavalise singi rull. Kergema vahepalana on |
| vegetariaansed taglierinid, mille retsepti leiate kõrvalt, ja finaaliks röstitud |
| küülikuliha polentaga. Polenta on maisipuder, mis on kogu Vahemere piirkonnas |
| laialt levinud. Ka kõik N armees aega viitnud teavad seda putru hästi. Puder on |
| siiski vaid kõrvaltegija. Oluline on küülik. Veinis hautatud ja üleküpsetatud |
| liha on pehme ja mahlakas ning lausa pudeneb luudelt. Pinnal on isuäratav |
| koorik. Salvei, küüslaugu ja rosmariini järgi lõhnav toit on meistriteos mis |
| meistriteos. Kalamenüü algab mereandidest eelroaga -- tegemist on tüüpilise |
| antipastoga, mis koosneb sini- ja rohemerekarpidest ning neile lisatud |
| krevettidest. Hästi peened lintnuudlid linguined on teise käigu aluseks. |
| Ideaalselt al dente linguinedele on lisatud mitut sorti kalamarja. Ehtsale |
| mustale kaaviarile lisaks suureteralist punast forelli- ja peeneteralist valget |
| heeringamarja ning veidi ka valgumarja. Maitse on piprane ja kalamarjale omaselt |
| soolakas. Lõpetuseks on grillitud mereandide valik. Efektsed röstitud |
| hiidkreveti sabapoolikud tõmbavad endale põhitähelepanu, kuid eksootilist on |
| veel. Vaevalt, et haikala meie igapäevatoidu hulka mahub. Tugevakoeline liha on |
| kindlasti huvitav järele proovida. Kodune lest üllatab oma mahlakuse ja kontide |
| täieliku puudumisega. Mõnus, kui kliendi eest nõnda hoolt kantakse. Vaatamata |
| eritüübilistele menüüdele pakutakse veinidest vaid punaseid. Valida on DOCG |
| Chianti Castellani 1997 noore ja mahlaka, mõningase kirssja mõrkusega |
| kvaliteetveini ja La Caraffa Vocato nimelise põnevasse pudelisse villitud |
| lahedalt mahlase ja hõrgu lauaveini vahel. Tegemist on ilmeka näitega Itaalia |
| veiniklassifikatsiooni omapärast. Kvaliteetveini kõrgemasse DOCG klassi kuuluv |
| vein ei erine lihtsast lauaveini nime kandvast kuigivõrd. Vaid õrnad |
| maitsenüansid peavad dikteerima selle, kumba valida. Nagu ikka, maitse üle ei |
| vaielda ja igaüks peab enesele sobiliku ise leidma. Kalamenüü on oma olemuselt |
| niivõrd isepäise ja tugeva maitsega, et punaveini kasutamine tema kõrvale tundub |
| harjumatu, kuid täiesti loogilise sammuna. Liha asemel aedviljad FRANCESCO |
| CERONI Restoran Casanova Toome enamiku oma toorainest otse Itaaliast. Nii tagame |
| pastatoodete ja lisandite hea kvaliteedi. |
|
|
| Vaatamata sellele, et Venemaa kuulub paljusid Aasia riike ühendavasse liitu |
| (Shanghai Koostöö Organisatsioon), ei suuda ta leida liitlast, kes söandaks end |
| sama tõsiselt läänemaailmale vastandada, kirjutab Suurbritannia ajaleht |
| Guardian. Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) - Hiina ja Venemaa juhitav kuut |
| kiiresti arenevat riiki ühendav liit, mida on kutsutud ka Aasia vastuseks |
| NATO-le - tähtsus on lähiajal kasvamas. Paraku on Vladimir Putini tülinoriv |
| hoiak USA, Suurbritannia ja ülejäänud lääne suhtes pingestanud suhteid SKO |
| liikmete vahel, kellest enamuse eesmärk on ellu jääda, mitte läänele vastanduda. |
| Venemaal Uuralites Tšeljabinskis algasid täna rahvusvahelised sõjaväeõppused, |
| mis koondavad regiooni 6500 sõdurit ja 80 lennukit Hiinast, Kasahstanist, |
| Kõrgõstanist, Tadžikistanist ja Usbekistanist. Õppused kannavad nime Rahu |
| Missioon 2007 ning tegemist on seni kõige ambitsioonikama sõjalise ühistööga SKO |
| raames, mille eesmärk on tugevdada riikide vahelist koostööd ka näiteks |
| poliitika ning majanduse vallas. Foto: Reuters Ukraina opositsiooniliider Julia |
| Tõmošenko väidab, et tema partei kandidaatidel ei lubata osa võtta kuu aja |
| pärast toimuvatest parlamendivalimistest. Valimised kuulutati välja lootuses |
| lõpetada riigi presidendi ja peaministri pooldajate omavaheline vastasseis. Ühe |
| põhjusena on välja toodud ka üha tugevnev võimuvõitlus presidendi ning |
| peaministri vahel. President Viktor Juštšenko on tuntud kui läänemeelne |
| poliitik, peaminister Viktor Janukovitš aga kui venemeelne, kirjutab BBC. |
| Tõmošenko oli 2004. aastal Ukrainas toimunud Oranži revolutsiooni üks juhtfiguur |
| ja on endiselt väga populaarne poliitik. Ta rääkis, et tema partei poliitikud on |
| valimisnimekirjadest kustutatud, kuna väidetavalt ei lisanud nad parlamendi |
| valimistele kandidaadiks registreerudes ankeedile oma täielikku aadressi. Foto: |
| berlinermauer.se Külma sõja aegsel Ida-Saksamaa piirivalvuritel oli antud selged |
| juhtnöörid, et vajaduse korral võib salaja piiri ületada üritava inimese tappa, |
| kinnitab üks tolleaegne kõrge ametnik. Ilmsiks tulnud käsk põgenikke tulistada |
| on selge tõestus selle kohta, et Ida-Saksamaa kommunistlik režiim võis anda |
| vajadusel loa inimene tappa, rääkis Stas-i dokumente haldava organisatsiooni |
| direktor BBC-le. Stasi eitas alati sellise poliitika olemasolu, kuid seda ümber |
| lükkav seitsme leheküljeline dokument leiti möödunud nädalal Magdeburgi |
| linnaarhiivist, teiste Ida-Saksa piirivalve materjalide seast. "Ärge kahelge |
| piiri ületada proovivate inimeste suhtes kasutada tulirelva, isegi juhul kui |
| põgenikeks on naised või lapsed," seisab Stasi dokumendis, mis kannab kuupäeva |
| 1. oktoober 1973. Möödunud nädalal avaldas rühm Ida-Saksamaa kommunistliku |
| režiimi ohvreid, et vähemasti 1245 Ida-Saksamaalt põgeneda üritanud inimest |
| tapeti. Üle poole neist lasti maha pärast Berliini müüri püstitamist. Foto: Ivar |
| Soopan Rahvusvahelistes geofüüsikute meeskond avastas äsjase veealuse uuringu |
| käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele pinnasemurrule, mille |
| liikumise korral toimub maavärin ning vallandub katastroofiline tsunami. |
| Pinnasemurd asub Vahemere põhjas umbes 100 kilomeetri pikkusena ja nelja miili |
| kaugusel Liibanoni rannikust ning just selles paigas toimunud maa liikumine |
| põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu |
| Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad. Telekanalis Discovery News, |
| ajakirjas Geology ning National Geographic Newsis avaldatud uuringus jõuti |
| järeldusele, et tänu seniajani teadlastele tundmata olnud veealusele |
| pinnaseliikumisele kerkis Liibanoni mägine ala. Maapind liigub Liibanoni ranniku |
| ääres umbes iga 1500 aasta järel, mis tähendab, et 551. aastale ligilähedast |
| maavärinat ja tsunamit võib oodata lähiajal. Foto: Reuters USA-s Lääne-Virginias |
| nõuab McDonald's-is einestanud mees kohtu kaudu kiirtoidufirmalt 10 miljonit |
| dollarit kahjutasu, kuna ostetud hamburger olevat tal esile kutsunud allergilise |
| reaktsiooni. Jeromy Jackson kinnitab, et ta oli toitu tellides selgelt |
| väljendanud, et soovib burgerit (quarterpounder) ilma juustuta. Mees asuski |
| burgerit lähemalt uurimata sööma. Mõni hetk hiljem tekkis tal allergiline |
| reaktsioon, kuna burgeri vahel siiski oli juustu, kirjutab FOX News. Mehe väitel |
| oli ta haiglasse jõudes juba suremas. "Me soovime, et McDonald's-il tekiks |
| vastutustunne ligi 12 miljoni ameeriklase ees, kellel on toiduga seotud |
| allergiad. McDonald's peab hoolikamalt kontrollima, kuidas nad klientide soove |
| täidavad ning mida nad neile pakuvad," ütles Jacksoni advokaat Timothy Houston. |
| Foto: Reuters Ungaris leidsid arheoloogid hinnanguliselt kaheksa miljonit aastat |
| vana küpressimetsa. Arheoloogid leidsid ühelt kirde Ungaris Bukkabrany lähistel |
| asuvalt kivisöe kaevandusväljalt 16 puutüve, vahendab BBC. Puutüved on miljoneid |
| aastaid vastu pidanud tänu sellele, et neid ümbritses kiht liiva, mis võis olla |
| tekkinud mõnest tugevast liivatormist. Ilma selle kaitsekihita oleks puutüved |
| kivisöeks muutunud. Teadlased loodavad haruldast leidu kasutada kui võimalust |
| uurida, milline võis olla planeet Maa kliima kaheksa miljonit aastat tagasi. |
| Säilinud sooküpresside tüvede ümbermõõt on 2-3 meetrit ning kõrgus ligi 9 |
| meetrit. Nende puude eluiga on tavaliselt 200-300 aastat. Kuna katse ühte tüve |
| kaevandusalalt minema transportida ebaõnnestus, siis plaanitakse iidsete puude |
| säilitamist nende leiukohas. Foto: canit.se Eesti ja Soome korraldavad 13-17. |
| augustini Avatud Taeva lepingu (ATL) alusel ühise vaatluslennu Vene |
| Föderatsiooni. "Käesolev vaatluslend on Eesti jaoks esimene sellelaadne aktiivne |
| missioon," ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major |
| Villu Tamul. "Tähelepanuväärselt heal tasemel on olnud Eesti relvastuskontrolli |
| ja õhuväe koostöö Soome kolleegidega ühise vaatluslennu ettevalmistamisel." |
| Vaatluslennu juhtriigiks on Eesti, meeskonda kuulub viis Eesti ja viis Soome |
| kaitseväelast ning ametnikku. Missiooni juhib Kaitsejõudude Peastaabi |
| relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul, tema asetäitjaks ja ühtlasi |
| Soome vaatlejategrupi ülemaks on kolonel Arto Kupiainen. ATL vaatluslend viiakse |
| läbi Rootsilt koos meeskonnaga renditava ja vaatluslendudeks rahvusvaheliselt |
| sertifitseeritud lennukiga Saab 340B (OS-100). Kahemootoriline propellerlennuk |
| on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Foto: Pille-Riin |
| Pregel Reede öösel vastu laupäeva kella 01:30 ajal sai päästeamet teate, et |
| Tallinnas Paldiski maanteel psühhiaatriakliiniku juures põleb suur puu. Kohale |
| sõitnud tuletõrjujad kustutasid leekides puu 600 liitri veega, teatati |
| Põhja-Eesti päästekeskusest Päevaleht Online'ile. Õnnetuses ükski inimene |
| kannatada ei saanud. Samuti puudub ka märkimisväärne majanduslik kahju. Kuidas |
| puu süttis pole teada. Foto: Marko Mumm Lääne-Virumaal Vihula vallas Koolimäe |
| külas, Võsu - Vergi teel toimus täna öösel liiklusõnnetus, kus sõiduauto paiskus |
| vastu puud, kaassõitja hukkus. Peugeot 307, mida juhtis 1963. aastal sündinud |
| Viktor, sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati vigastustega Rakvere |
| haiglasse, kaassõitja 1984. aastal sündinud Margus hukkus sündmuskohal. Foto: |
| Ivar Soopan Kolonel Riho Terras andis Iraagis üle NATO treeningmissiooni |
| staabiülema asetäitja ametikoha ning asus koduteele, siiamaani oli see kõige |
| kõrgem ametikoht, kus Eesti ohvitser välismissioonil on teeninud. "Kolonel |
| Terras seisis silmitsi tõsiste raskustega treeningmissiooni elutegevuse |
| tagamisel, aga tegi oma tööd erakordse professionaalsuse ja pühendumusega," |
| ütles NATO treeningmissiooni Iraagis ülema asetäitja kindralmajor Alessandro |
| Pompegiani. "Kolonel Terras oli väärtuslik jõud meie rahvusvahelisse meeskonda, |
| mille koosseisus teenivad erinevatest rahvustest ja riikidest inimesed näevad |
| vaeva ühise eesmärgi saavutamise nimel," lisas ta. Kolonel Riho Terrase sõnul on |
| NATO treeningmissiooni peaeesmärgiks Iraagi julgeolekujõudude juhtimissüsteemi, |
| sealhulgas staabiprotseduuride, arendamine tasemele, mis võimaldab Iraagil endal |
| planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone kõigil tasemetel. Foto: Reuters |
| Välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Sudaani |
| pagulaste ja sisepõgenike abistamist 500 000 krooniga. Välisminister Urmas Paet |
| kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa |
| välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest. |
| ÜRO on Sudaanis toimuva klassifitseerinud maailma üheks suuremaks |
| humanitaarkatastroofiks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Sudaanis ja Tšaadis |
| valitsev olukord äärmiselt murettekitav. "Sudaanis toimuv kodusõda on riigis |
| põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi, mis on kaasa toonud rohkesti ohvreid |
| tsiviilelanikkonna hulgas," ütles Paet. Välisministri sõnul halveneb sealne |
| humanitaarolukord pidevalt, ainuüksi naaberriik Tšaad on vastu võtnud paarsada |
| tuhat põgenikku ja see arv kasvab iga päevaga. Võru maakonnas Mõksi külas põles |
| täna öösel puust elumaja, leekides hukkus kaks meesterahvast. Päästemeeskonna |
| kohale jõudes põles kahekordne puidust elumaja täisleegis. Külaelanike jutu |
| järgi võisid majas olla inimesed. Kustutustööde käigus leiti 2 hukkunud |
| meesterahva surnukeha. Tules hävis maja katus ja osaliselt vahelaed. Ruumid said |
| vee, tule ja suitsukahjustusi. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Foto: |
| Marko Mumm Edgar Savisaare sõnul vastutab raudteelaste töökohtade kadumise eest |
| vabariigi valitsus, kelle poliitika sellise olukorra on tekitanud. "Kujunenud on |
| veider olukord - kui valitsus näeb ette transiidi taastamist, siis miks |
| koondatakse praegu raudteelasi," märkis Savisaar. "Kui transiidile on otsustatud |
| käega lüüa, siis valitsus oleks pidanud sellest õigeaegselt teatama ja ette |
| nägema alternatiivsed võimalused, et mitte vähendada rahvuslikku koguprodukti." |
| "Igal juhul kannab valitsus vastutust, et tööta jäänud raudteelased leiaksid uue |
| töö või uutes ametites väljaõppevõimalused," nentis Savisaar. Linnapea Savisaare |
| sõnul pakub Tallinn omalt poolt tööta jäänud raudteelastele abi uue töö |
| leidmisel. Näiteks on pakkuda koheselt tööd autobussikoondise remonditöökojas, |
| samuti saab asuda õppima trollijuhiks peatselt algavatel trollijuhtide |
| kursustel. Foto: Kristo Nurmis Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas, Tapa - |
| Loobu tee 2. kilomeetril juhtus eile õhtul ränk avarii, milles hukkus kaks ning |
| sai vigastada viis inimest. Sõiduauto Mercedes Benz E250D, mida juhtis 1971. |
| aastal sündinud Darius, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vasttuleva |
| sõiduautoga Mitsubushi Carisma, mille roolis oli 1981. aastal sündinud Arina. |
| Sõiduauto MB juht ja kaassõitja, 1971. aastal sündinud Viktoria, paiskusid |
| autost välja ning hukkusid sündmuskohal, tagaistmel istunud 2-aastane poiss |
| toimetati Rakvere haiglasse ja sealt edasi Tallinna Lastehaiglasse. Sõiduauto |
| Mitsubishi juht ja kaassõitjad 2-aastane poiss, 1957. aastal sündinud Irina ning |
| 1977. aastal sündinud Anatoli toimetati Rakvere haiglasse. Alates reedest, 10. |
| augustist on Non Grata kunstikonteineris väljas performance'ikunstniku, Non |
| Grata asutajaliikme ja legendaarse pedagoogi Margus Tiitsma (kunstnik, keda |
| aastani 2007 tunti kui Sorget) näitusmüük "Vaigutajad ja assamblaažid". Väljas |
| on Tallinnas varem eksponeerimata tööd, mis on valminud enamuses sellel või |
| eelmisel aastal. "Tehnika on mulle huvitav sellepärast, et kui foto jäädvustab |
| hetke, siis assamblaaž jäädvustab esemeid ja materiaalseid vorme ja nende |
| järeletegemine teisel ajal on võimatu. Varasemad tööd sisaldavad rohkem eseme |
| ajaloolist informatsiooni, hilisemad on lakoonilsemad," kommenteerib kunstnik |
| oma assamblaaže. "Tiitsma väikseformaadilised assamblaažid on teravmeelsed |
| kommentaarid kunstiklassika põhiteemadele, näiteks "Prohvet ja ebausk", mille |
| kolmemõõtmelisel pinnal kohtuvad maalitud Kristuse pea ja meditsiinilised |
| käemulaažid stigmadena mõjuvatest käehaavanditest. Foto: Priit Simson Haagis |
| täna lõppenud rannavolle EM-i viienda etapi võitsid kodus mänginud hollandlased |
| Emiel Boersma ja Bram Ronnes, kes finaalis alistasid 2:0 kaasmaalased Reinder |
| Nummerdor - Richard Schuili, Kais ja Vesik seitsmendad. Eesti esipaar Kristjan |
| Kais - Rivo Vesik alistusid viimases miinusringi mängus napilt seisuga 1:2 (-17, |
| 15, -10) austerlastele Nikolas Bergerile ja Robert Nowotnyle. "Mängudega võib |
| üldiselt rahule jääda, kuid viimane kaotus jääb veidi kripeldada," võttis |
| turniiri kokku Kais. Kais ja Vesik teenisid 7-nda kohaga 360 EM-punkti ning 3000 |
| Euro suuruse auhinnaraha. Rannavõrkpalli maailmakarikasari jätkus sel nädalal |
| Norras, karjääri 28-nda etapivõitu võtsid brasiillased Ricardo Santos - Emanuel |
| Rego. Teisele kohale platseerusid sakslased Jonas Reckermann - Mischa Urbatzka |
| ning pronksi võtsid brasiillased Fabio Luiz - Marcia Araujo. Foto: Eesti |
| Purjelaualiit Täna pandi punkt Baltikumi ja Soome purjelaudurite olulisimale |
| võistlussarjale Audi Neilpryde Baltic Cup'ile, kus eestlased Erno Kaasik ja |
| Martin Ervin tulid sarja üldarvestuses tihedas konkurentsis teiseks ja |
| kolmandaks. Hooaja jooksul Leedus, Lätis, Soomes ning sel nädalalõpul Eestis |
| peetud põnevatel etappidel sõitis üldarvestuses parima tulemuse välja lätlane |
| Janis Preiss. Sarjast erinevatest etappidest võttis osa 126 purjelaudurit 11-st |
| riigist, millest eksootilisemad on Austraalia, Brasiilia ja Malaisia. Võistluse |
| tulemused: FORMULA KLASSI ÜLDARVESTUS 1. Janis Preiss (LAT-23) 2. Erno Kaasik |
| (EST-2) 3. Martin Ervin (EST-202) NAISED 1. Kadi Ilmjärv (EST-665) 2. Karolina |
| Noor (EST-255) 3. Maarja Niinemets (EST-84) MASTER Foto: Raigo Pajula Martin |
| Padar võitis eile Saksamaal Braunshweigis Saksa lahtisel meistrivõistlustel |
| kuldmedali. Padar, kes 30 mehelises konkurentsis teel finaali alistas teiste |
| hulgas ka tuntud venelase Mihhailini, vahendab. Finaalis alistas Padar waza-ari |
| ja ipponi vääriliste heidetega maineka ungarlase Barna Bori. Saksa |
| meistrivõistlused olid viimaseks suuremaks jõuprooviks enne 13.-16. septembrini |
| toimuvat judo MM-i Brasiilias Rio de Janeiros. Sulgpallurid Helen Reino ja |
| Kai-Riin Saluste alistasid Tai pealinnas Bangkokis peetaval suveuniversiaadil |
| naispaarismängus numbritega 2:0 (21:14, 21:7) Lõuna-Aafrika Vabariigi duo |
| Christina English - Sherilee Johnson. Pääsu eest veerandfinaali mängivad |
| eestlannad Indoneesia paariga Nadya Melati ja Nitya Krishinda Maheswari. |
| Üksikmängus lõppes Reino ja Saluste jaoks turniir avaringis, vahendab. Umbes |
| 6000 pealtvaataja silme all Pärnumaal Audru ringrajal eile peetud Puma Racing |
| Weekend kujunes starti tulnud võistlejate arvu poolest Eesti kõigi aegade |
| suurimaks ringrajavõidusõiduks. Publikule enim põnevust pakkunud "NEZ GT" |
| klassis üldarvestuses oli võidukas soomlane Pertti Kuismanen, kellele järgnesid |
| rootslane Erik Behrens ja kodupubliku ees esinenud Rain Pilve. Pertti Kuismanen |
| (Dodge Viper GTS-R) võitis mõlemad Pärnus peetud sõitudest. Esimeses võidus |
| veeres küll Erik Behrens (samuti Dodge Viper GTS-R) esimesena üle finišijoone, |
| kuid hiljem lisas kohtunik võitlussituatsioonis Kuismaneniga tekkinud väiksema |
| kokkupõrke eest talle 10 trahvisekundit, mis andis võidu soomlasele. Teises |
| sõidus jäi Kuismanen Behrensile püüdmatuks. Sõidu üks favoriite, norrakas |
| Haavard Lien jäi teise sõidu soojendusringil oma 770-hobujõulise Chevrolet |
| Corvette C5-ga raja äärde. Oma BMW M3 tagasilla rikke tõttu pidi kaks ringi enne |
| finišit katkestama ka Tõnu Soomer, kes hoidis pikalt kolmandat positsiooni. |
| Hitech Racingu esipiloot Marko Asmer võitis Briti F3 sarjas tänavu juba |
| üheksanda etapi, olles parim täna Silverstone'i ringrajal peetud 15. ja 16. |
| sõidul. Esimeses sõidus edestas Asmer teisena lõpetanud sakslast Maro Engelit |
| (Carlin Motorsport) 1,656 sekundiga. Kolmandaks kihutas end soomlane Atte |
| Mustonen (Räikkönen Robertson Racing), kes jäi eestlasest maha 4,7 sekundiga, |
| kirjutab Esikuuikusse sõitsid end veel kolm britti - Greg Mansell (Fortec |
| Motorsport, +7,264), Stephen Jelley (Räikkönen Robertson Racing, +13,899) ja Sam |
| Bird (Carlin Motorsport, +15,382). Asmer sõitis välja ka kogu võistluse kiireima |
| ringi 1.15,943, mis sündis kihutamise kaheksandal ringil. Ka päeva teise sõidu |
| võitis Asmer. Teisena lõpetas sakslane Maro Engel (Carlin Motorsport), kes |
| kaotas talle 6,771 sekundiga. Poodiumi madalaima koha hõivas Fortec Motosporti |
| esindav britt Greg Mansell. Foto: laserklasse.nl Hollandis 4. - 11. augustil |
| peetud Laser Radiali juunioride MM-il osalesid Kaarel Kruusmägi (Saaremaa |
| Merispordi Selts), Ilmar Rosme (Tallinna Jahtklubi) ja Liina Kolk (Saaremaa |
| Merispordi Selts). Laser Radiali maailmameistrid selgitati välja kümne |
| võistlussõidu käigus. Poiste arvestuses võitis esikoha Thorbjoem Schierup |
| Taanist 22 punktiga, hõbemedali pälvis Ioannis Mitakis Kreekast 28 punktiga ning |
| pronksi sai hollandlane Gjis Pelt 30 punktiga. Eestlastest saavutas parima |
| tulemuse Kaarel Kruusmägi, kes kuldfliidis purjetades saavutas 43. koha 189 |
| punktiga. Ilmar Rosme seilas pronkslaevastikus, kus võitis 59. koha 399 |
| punktiga. Kolmes laevastikus võistlesid kokku 204 poissi. Tüdrukute arvestuses |
| läks juunioride maailmameistritiitel Soome sportlasele Tuula Tenkanenile 39,6 |
| punktiga, teise koha saavutas hispaanlanna Susana Romero Steensma 40 punktiga, |
| kolmas koht kuulus Sarah Gunnile Taanist 52 punktiga. Liina Kolk võitis 56. koha |
| 337 punktiga. Tai pealinnas Bangkokis jätkuval universiaadil kaotas ainsa |
| eestlannana konkurentsi jäänud Olga Aleksejeva naiste epeevehklemises |
| veerandfinaalis Iisraeli esindajale Noam Millsile 10:11. Sama tulemusega kaotas |
| eile oma veerandfinaali meeste seas ka Nikolai Novosjolov. Alagrupiturniirilt |
| jõudsid 32 parema hulka kõik kolm Eesti esindajat Valentina Gribova, Irina |
| Embrich ja Aleksejeva. Aleksejeva alistas seal 15:12 Gribova, Embrich pidi |
| tunnistama poolatari Malgorzata Bereza 14:15 paremust. Kaheksandikfinaalis |
| alistas eelmise universiaadi võitja Aleksejeva 8:7 korealanna Jung Hyo-jungi, |
| vahendab. Välismaa Shortlisti ehk n-ö finaali pääsenud autorid selguvad 6. |
| septembril ja võitja 16. oktoobril. The Guardiani hinnangul oli tegemist |
| erakordse valikuga ilukirjandusauhinna 39-aastases ajaloos - vastupidiselt |
| ootustele ei pääsenud nimekirja sellised hiiud nagu JM Coetzee, Graham Swift, |
| Doris Lessing või Michael Ondaatje. Ainsa enamtuntud kirjanikuna pääses |
| nimekirja Ian McEwan oma romaaniga "On Chesil Beach". 50 000-naelasele Man |
| Bookeri auhinnale kandideerivad: Nicola Barker "Darkmans" Edward Docx "Self |
| Help" Tan Twan Eng "The Gift Of Rain" Anne Enright "The Gathering" Mohsin Hamid |
| "The Reluctant Fundamentalist" |
|
|
| “ Ma olen optimist. ” Karu meenutav mees teisel pool lauda lausa pakatas |
| tervisest ja tegutsemislustist. “ Ma olen optimist - oleme majanduskasvu |
| esimeses faasis. ” 58aastane statistikaprofessor vedas paberitükile üha uusi |
| nooli. Kord olid need suunatud vasakule, kord jälle paremale. Intervjuu lõpuks |
| oli paberil lugematu hulk siniseid nooli. Ja mõned märksõnad. Vello Vensel oli |
| juba kaks aastat valmis Eesti Panga presidendi toolile istuma. “ Põhiline |
| kaalumine oli kaks aastat tagasi, kui nõustusin keskpanga nõukogu esimeheks |
| kandideerima. Nüüd ma ei kõhelnudki. ” Ja milleks kõhelda, kui tunned end |
| panganduses nagu kala vees. Kulus hulk aega, enne kui keskpanga tulevane juht |
| leidis võimaluse Luubiga avameelselt vestelda. Ühelt poolt ei tahaks rääkida |
| enne, kui president on mind kinnitanud, arutles professorihärra. Teiselt poolt |
| kammitses ametisse asumise kuupäev - reede, 28. aprill. Siis on mul suu lukus. |
| Siis ei saa enam rääkida. Siis on intervjuudega lõpp. Homse Eesti Alan Greenspan |
| tajus ülima selgusega, milliseks muutub peagi iga tema sõna kaal. Ta ei arvanud, |
| et tema sõna peale hakkavad maaklerid aknast alla hüppama. Küll aga arvas ta, et |
| kui just mitte tema, siis Eesti Panga signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga |
| selged ja üheselt mõistetavad. 17. aprillil saabus viimaks õige hetk - |
| pangapresidendi ametiks valmistuv professor Vensel oli veel vaba rääkima |
| sellest, mis talle meeldib ja mis ei meeldi, millised on Eesti tegelikud |
| võimalused, mida on ta elust õppinud. Ootamatult kujunes Luubi intervjuu |
| keskpanga presidendiks kinnitatud mehele viimaseks. Miks? Küllap selgub seegi. |
| Seni on needki vähesed, kes teavad, vait nagu surmahirmus kuldid rukkis. |
| Kuulujuttudest lausa umbes õhus vihjab üks, et küllap ta varjas midagi. Varjas |
| tõepoolest! Mitte viis, vaid vähemalt viis tuhat hane on tal, mõtlesin |
| neljapäeva varahommikul nõutult Tuula külas Venseli talu ees seistes. Kui |
| põldudel häälitsevaid haneparvi mitte arvestada, oli talu otsekui välja surnud. |
| Lakkamatu voona libisesid linnud üle Venseli talu punase kivikatuse. Eesti riigi |
| üks tippametnikke oli ühes nendega läinud ... KAVALERID. Eestlaste põline |
| tööarmastus sai okupatsiooniajal nii mõnelegi saatuslikuks - võimumehed tegid |
| neist kangelased. “ Lehmä es tohtinu vitsaga ka lüüa. Kui ülevaatus tulli, |
| pesime lehmä kõik seebiga puhtass. Iga päev sai loomi kammitu ja klanitu. |
| Tännava peale puistasime saepuru, et oless puhas astu. ” Stalini ajal kuldtähe |
| saanud sotsialistliku töö kangelastest on ainsana elus Aurelie Külaots (80). Ta |
| elab Narva külje all Sinimäel, traktor õuel ja aed mesipuid täis. 6 tonni piima |
| lehma kohta. “ Raba töötegemist, sis läheb ikke, ” kõlab Aurelie retsept |
| kangelaseks saamise kohta. “ Kari oli ka vägade hea, see tumepunane Eesti kari. |
| ” Kangelasteo paik oli Udeva sovhoos. Pea kõik 5. oktoobril 1949 kilinad-kulinad |
| rinda saanud rabasid tööd teha Udeva mõisa vanas laudas. Imelehmad olid |
| kunagiste mõisalehmade väärikad järeltulijad. Kangelasnaine pidi tähe eest tosin |
| sarvekandjat neli korda päevas piimast kuivaks pigistama. Aurelie tuli Eestisse |
| Venemaalt, Jaroslavli oblasti Kulza eesti külast. Ees ootavat suurt au ei osanud |
| ta aimata: “ Ei tiiand ette midägit. Ütskõrd kutsuti välla ja ... Muidugi olli |
| hää meel, kel tuu ei ole hää meel. ” Sangarinimetus tõi lisaks 3000 rubla, vaese |
| kolhoosniku jaoks suure raha. Praeguses presidendilossis Kadriorus anti autasud |
| üle ja tehti suur pidu. “ Nüüd on unustatu kõik. Eks ma tuletan meelde neid |
| kõiki, aga mis seal enam, see om ju kõik kadunu. ” Aurelie emal oli 12 last. |
| Tööd tuli kõigil teha. “ Egä niimoodi saand nagu nüid, istuvad tänaval ja |
| nühivad pükse. ” Sõja ajal teenis Aurelie kolm aastat Venemaal traktoril leiba. |
| Ühel ilusal veebruaripäeval laaditi ta traktoriga rongile ja algas |
| päevadepikkune teekond Ukrainasse. Seal tuli otsejoones kolm kilomeetrit mööda |
| põldu lasta, enne kui pööramise aeg kätte jõudis. “ Minul pole häda midägit. |
| Pension käib ja puha. ” Traktor aias on poja oma. Mis te nende tähtedega teete? |
| “ Maha müün. ” Vanavarakaupmees Andri Heidmets on rääkinud peaaegu kõigi |
| sotsialistliku töö kangelastega. Nende elukohti mäletab ta peast. “ Ahah, |
| Ruppert Kaik! Kolmas paraadna, üles. Vaat tema ei ole enda oma ära müünud. |
| Peaaegu kõigi käest olen küsinud, Ernesaksalt ka. ” Andri maksab kuldtähe eest |
| 5000 krooni. Iga sotsialistliku töö kangelase kohta on tal kaart. 142st Eesti |
| NSVs välja teenitud sotstöö kuldtähest on Andri Heidmetsa käest läbi käinud |
| umbes 80. “ Mul juba arvepidamine sassis. ” Tegi igapäevast tööd. “ Tahtsin end |
| natukenegi kohendada, ostsin kübara, mida maanaine muidu elus ei näinudki. Eks |
| naised saand seda kusagilt teada. Üks võttis mingi mütsilätu, pillas |
| sõnnikurenni: no näe, lüpsjad käivad nüüd kübaratega! ” Järvamaal Ahulas elavale |
| endisele lüpsjale Leida Vinkelile (69) tuli kuldtäht lihtsalt rinda. “ Tegin oma |
| igapäevast tööd. ” 1950ndate aastate algul hakati taga ajama kõrget toodangut. “ |
| Kukkus lihtsalt rumalasti välja, et minu grupis olid taludest kogutud paremad |
| loomad. ” Suure pressi all surid küll pooled väärtuslikud lehmad ära - polnud |
| kangelaslikkusega harjunud. “ See oli ju tohutu sööt, mis neile ette anti, |
| udarad jäid haigeks. ” Ellujäänute vasikatest hakati siis kasvatama |
| kolhoosilehmi. Ahulas on Leida Vinkel ka sündinud. Tema isa suri varakult, |
| meeshinge majas polnud, viis tüdrukut kasvamas. Kel kael hakkas kandma, see |
| pandi tööle. “ Tööd tuli hirmsasti teha, aga eks seda tegid kõik, ” ei taha |
| Leida Vinkel end esile tõsta. Kell pool viis hommikul tuli laudas kohal olla. |
| Igal neljandal päeval pidi valves sõnnikut koristama ja loomade poegimist |
| jälgima. Suvel oli vaja igal neljandal päeval karjas käia. Neljal talitajal oli |
| igaühel 12-14 looma. Kõige hullem oli piiritustehase praaka kanda. Seda oli |
| võimatult palju. “ Kui loom praaka sai, sõi ta kõik ära, mis ette anti, ” |
| meenutab Leida Vinkel. Kangelaseks saamine oli talle juba ette teada. Märtsis |
| 1958 anti koos kuldtähega Lenini orden ja kaevurilamp. “ Nihuke jurakas |
| metallitükk, karbiid sees ja haises nii, et hoidku, ” naerab Leida Vinkel. |
| Kuulsus tõi kadedust, sangari-ike ka kõiksuguseid kohustusi - Moskvas saadiku |
| mängimisest koduse parteitööni. “ Oli nagu seal kell kaelas, ” naerab Leida |
| Vinkel oma tähte. Tema kangelaslaudas aga mõtiskleb noor talumees klassikalisi |
| mõtteid: kas jätta kari alles või müüa lihaks. Liisis omal ajal 700 000 krooni |
| eest korralikud seadmed, mida piima praeguse hinnaga pole lootustki tasa |
| teenida. 1992 saatis vanavarakaupmees Andri Heidmets kõigile sotsialistliku töö |
| kangelastele ja Lenini ordeni kavaleridele kirja, et nad oma aumärgid ära |
| müüksid. Siis tuli hoobilt sadakond tükki. Leida Peipsi oma läks teisele mehele, |
| kahetseb Heidmets. “ Vaiksalu ka ei anna. Näed, olen suurelt peale kirjutanud “ |
| ei anna ”, ” näitab Heidmets oma antikvaarseid esemeid pungil toas |
| registrikaarti. Lenini ordeneid tilgub paar tükki kuus. Kokku anti neid Eestis |
| umbes paar tuhat. Dokumentideta ordenid lähevad sulatusahju. “ Puhas kuld, proov |
| 958. Kettideks, sõrmusteks - oleneb, mida tellitakse. ” Andri firmal on oma |
| sulatusahi, milles sotsialistlik kuld enne mõne kapitalistliku töö kangelase |
| ehtimist puhastustulest läbi käib. Ühel hooajal 400 ha viljavälja. “ Olen isegi |
| oma sünnipäeval 14. novembril veel põllul olnud. Mina ei tahtnud niisama aega |
| viita, mööda pidusid käia, mina tahtsin tööd teha. ” Elmina Otsman (75) on |
| siiras naine. Ei varja, et tahtis saada kangelaseks ja Eesti parimaks |
| mehhanisaatoriks. “ Mul oli töö suhtes küll eesmärk. ” 1950 tulid Eestisse |
| esimesed iseliikuvad kombainid. Pärast sõda Venemaalt esivanemate koju naasnud |
| Elmina Otsmanist sai siis esimene kohalik naiskombainer. Esimese lõikuse tegi ta |
| rukkipõllul Karksis. “ Käidi hulganisti seda kombaini vaatamas ja muidugi ka |
| naiskombainerit. Kinomehedki olid platsis. Ringvaade “ Nõukogude Eesti ”. ” |
| Elminale tähendas tähelepanu, et ta pidi üha paremini töötama. 1951 püstitas ta |
| oma masinaga täna ehk fantastilisena tunduva rekordi, koristas ühe hooajaga 400 |
| hektarit. Kollendavate väljade vahel algasid tööpäevad hommikul kell 6 ja |
| venisid keskööni. “ Maha ei kukkunud, häda polnud midagi. ” Häda sai Otsmani |
| arvates otsa siis, kui sõda lõppes. “ Kui on rahu, on kõik lustimäng, ” arvab |
| naine, kes 1941-42 erakordselt külmal talvel raudratastega traktorite kolonnis |
| Luugast Tsherepovetsi rändas. “ Koolis sain vähe käia. Pea oli kehvavõitu, aga |
| traktorist sain jagu. Tahtsin elus midagi korda saata. Minu vaimustus oli ehtne. |
| ” Elmina õnn ei seisnenud rahas: hektari koristamise eest maksti vaid kolm ja |
| pool rubla (1961. aasta vääringus 35 kopikat). “ Aga milline töö see oli! ” |
| ohkab Otsman. “ Ümberringi kuldne rukkiväli ja kombainid seal sees! Tulin |
| kombainilt maha, korjasin rukkililli ja ehtisin kabiini. Igatsen selle järele |
| tänapäevani. ” Kui Otsmani noorus oleks tänasesse langenud, ei oskaks ta midagi |
| peale hakata. “ Mina ei taha iseendale elada, nagu praegu soovitatakse. Tahtsin |
| elada ühiskonna heaks. Mulle meeldis kolhoos, kollektiiv. ” Kangelaseks saada |
| oli Otsmani suur ja salajane unistus. Et see juba 1958. aastal täitus, valmistas |
| Elminale isegi pettumuse. “ Ma ei väärinud seda veel tol ajal. Hiljem küll. ” |
| Elmina ei kahetse põrmugi. Ta heidab endale ette ainult seda, et tööd rabades |
| sai ta nii vähe oma lastega koos olla. Eesti Vabariik ja Elmina Otsman? “ Ei |
| mingeid suhteid. Kohe vabariigi algul tuli mulle Siiri Oviiri allkirjaga kiri, |
| kus öeldi, et kõik minu privileegid on nüüdsest tühistatud. ” Privileegid olid |
| 20 rubla võrra suurem pension ja tasuta bussisõit rajooni piires. Viimast ei |
| kasutanud Otsman nagunii kunagi. Piinlik oli. Kangelase tähte ja Lenini ordeneid |
| pole Otsmanil enam näidata. “ Käis siin üks tüüp ning ajas peale, et müü ja müü! |
| Noh, müüsimegi - ning ostsime teleka ja mootorsae. Muidu poleks neid kuidagi |
| saanud. ” “ 80ndate teisel poolel hakkasin nende ostmisega peale, ” räägib Andri |
| Heidmets. “ Algul elegantselt ja õrnalt. ” Kirovi-nimelise kolhoosi direktori |
| Kuuli omast jäi ta ilma. Selle ostis Eestist pärit suurärimees, kes elab |
| Itaalias. Tal on hiilgav aumärgikogu, sealhulgas kõik eelmise vabariigi |
| Vabadusristid. “ Muravjov maksab lihtsalt üle, ” kurdab Heidmets. Mõne kuldtähe |
| edasimüümiseks kulub Heidmetsal vahel aasta. Kõige paremini ostavad |
| ameeriklased. Venemaalt saaks tuua hunnikute viisi Lenini ordeneid. Kuid seal on |
| keelatud neid müüa ja üle piiri viia. “ N Liidu kangelase kuldtähte oled käes |
| hoidnud? ” Andri võtab vitriinist punase karbi. Täht on raske. Kuulus NKVD |
| kaptenile, kes läks tuliveearmastuse tõttu 60ndate algul teise ilma. Mälestus |
| enkavedistlikest kangelastegudest maksab praegu 10 000 krooni. 70 vagonetti |
| põlevkivi vahetuses. “ Mul oli sõber Värskast. Ta määrati suure kolhoosi |
| esimeheks. Ükskord kutsusin ta sünnipäevale. Ütles, et mina viina ei võta, olen |
| autoga. Vihastasin hirmsasti, et oled suur kolhoosiesimees ja mina lihtne |
| kaevur. Hakkasin püüdma, et minu brigaadil hästi läheks. ” Endel Paap (61) on |
| sotskangelastest ainsana ka praegu riigitüüri juures. Tegelikult ei tahtnudki |
| Riigikogu liige Paap saada kaevuriks, vaid hoopis loomaarstiks. 17aastasena |
| opereeris ta kodus maal lehmal naelad kõhust välja. Niikuinii sureb. Korda läks. |
| Kehvast perest maapoiss teadis lehma hinda. Kaevandusse läks ta pärast sõjaväge. |
| Pere tahtis toitmist, kaevanduses maksti 3000 rubla, veterinaarile tollal 410. “ |
| Algul oli hirmus raske. Sidusin käed kõik sidemetega kinni. Aga kolm päeva |
| hiljem võtsin juba vana kaevuri normi. ” Läbindajatel mõõdeti meetreid - kui |
| palju on edasi raiutud. 200 meetrit kuus loeti juba kiirprohhodkaks. Paabu |
| brigaad tegi 300-500 meetrit. Tänini on tema nimel väike rekord: vahetuses |
| laadis ta koos paarimehega täis 70 kolmetonnist vagonetti, seda masina abil. |
| Käsitsi on ta vahetuses kühveldanud ühe 60tonnise vagunitäie. Kui paas eraldada, |
| jääb umbes 27 tonni puhast põlevkivi. Paap ajas oma brigaadile autosid ja |
| kortereid välja. Kord küsis Moskva ministeeriumist meestele kolme ordenit. Seal |
| aeti silmad suureks: teil endal ei olegi, anname siis neli. Kuldtäht anti |
| Paabule kätte 1979. aastal Moskvas. Kaevandusstaaži oli tal siis 19 aastat. |
| Söetööstusminister ise riputas talle tähe kaevurite päeval rinda. Saal oli |
| geroisid täis. “ Ma ei ole kunagi töötanud selle nimel, et tähte saada. ” Kaks |
| raudruuna rongi ette. “ Kui hakkasime rääkima, kui palju see ökonoomilist efekti |
| annab, siis oi kurat, nii ja naa palju! ” Naftamagnaadid peaksid Ruppert Kaiki |
| (73) kätel kandma. Tema juurutatud kahevedurisüsteemita oleksid rasked |
| naftarongid palju lühemad. Vedurijuht Ruppert Kaigi kangelastegu võrsus |
| väiksemate raudteejaamade sulgemisest 1960ndate aastate algul. Kuid |
| vahejaamadeta ei pääsenud liikuma nii palju ronge, nagu olnuks vaja. “ Panime |
| kaks vedurit elektriliselt kokku. Alguses kippusid küll üks siia, teine teise |
| kanti, aga leidsime vead üles. Ja läks lahti. ” Ühe vedurijuhi palk oli hoobilt |
| kokku hoitud ja rong pikem. Suurel Venemaal sellist süsteemi ei tuntud. “ Küll |
| ratas liigub, ” tavatseb Ruppert Kaik ütelda. “ Kui on, kes liigutab. ” Ühel |
| oktoobriõhtul tuli ta väsinult koju ja imestas: raadiomees ootab toas. “ Küsin, |
| mis viga. Tema, et olete saanud kangelaseks. ” Ruppert ajas jämeda nõelaga |
| pintsakureväärile augu sisse. Et Käbinil oleks lihtsam tähte riputada. “ Vanal |
| käsi vigane. Et rahva ees hädasse ei jääks. ” Ruppert Kaik ühendas vedurid terve |
| talupojamõistusega ja sai raske risti kaela. “ No siis hakkas tulema neid |
| jobisid. 1967 valiti sinna Eesti ülemnõukogusse, ja kui Müürisepp suri, siis |
| liidu ülemnõukogusse, ning hakkas see jama peale. Ega seal saand ka luuslanki |
| lüüa. ” Endal lapsed kasvamas, tehnikumiõpingud samuti kaelas. “ Oli sihuke |
| plevna, et oi-oi-joo, pane kas või metsa. ” Kaik pidi käima valijatega kohtumas. |
| Esimesel korral mõtles, et kulub paar tundi. Tegelikult läks lõunast õhtul kella |
| poole üheksani. Kõik tahtsid muudkui korterit. “ No kust ma võtan, mul pole |
| omalgi. Minu jaoks ei ehita keegi ühtki maja, et võtmed on siin, muudkui kirjuta |
| välja. ” Toona mõtles ta igatsusega aegadele, mil oli veel nooruke vedurijuhi |
| abi. “ 1951 sain kursustel aimu, mis see raudtee on ja kuidas temaga võidelda, |
| nagu öeldakse. ” Kaigi 45 aastasse Eesti raudteel mahtusid paljud |
| auruvedurimargid. Kitsad ja laiad rööpad. Mootorvedurid, Vene, Saksa ja Ungari |
| omad. Ka miniatuursed manöövervedurikesed. Reisi- ja kaubarongid. Punased ja |
| rohelised semaforituled. Kutsekooli poiste juhendamine. Pärast kuldtähe saamist |
| oli hirm kolleegide pärast, kellest mõni oleks hea meelega näinud, et üks |
| parimaid raudteelasi jäänuks avariiga teele. Ruppert Kaik kontrollis enne sõitu |
| alati hoolega iga sõlme. Tööratta ring sai täis 1996. Auruveduri valgetes |
| pahvakutes see algas ning ka lõppes. Andis kõrvalteele lükatud väsinud |
| auruveduriga sooja raudtee kütusemahutile ja pesumajale. Nüüd on traadid südame |
| vatsakestes. Arst patsutas õlale: hea stimulaator. Kestab vähemalt 15 aastat. |
| Praegu pannakse liine muudkui kinni. Juba eelmise vabariigi ajal oli nii, et |
| kaubavedu doteerib reisivedu, ajab raudtee erastamine Ruppertil hinge täis. “ |
| Nüüd on kõik läind ja ei tea, kes peremeheks saab! ” Milleks see rabamine? |
| Äkitselt ei leia Ruppert sõnu. “ Miski asi ei pand tööle, aga oma kohus ju ... |
| Pisikesest peale sai hakatud maal karjas käima. Kuni sõda peale tuli. ” “ |
| Tilguvad ilusti ära, kus nad pääsevad, ” rõõmustab Heidmets kuldtähtede üle. “ |
| 35 tükki on veel inimeste käes. Põlvamaal on üks alles, ülejäänud minu jagu. ” |
| Sulatusahi ootab uut suutäit. AU TÖÖLE! Eesti sotsioloogia grand old man väidab, |
| et tööga pole võimalik rikkaks saada. Töö on eneseteostuse üks tee. Töö võib |
| olla, on olnud ja jääb edaspidigi nii õnne allikaks kui ka orjastamise abinõuks. |
| Kellele kuidas. Eesti muinasjuttudes ei saa õnnelikuks kõige lollim ja laisem. |
| Töökus (koos arukuse ja visadusega!) on viinud sihile ainult need, kes on olnud |
| ausad, helded, tähelepanelikud ja kannatlikud. Ent ajad muutuvad. Tahaks loota, |
| et Eestis ei kujune ideaaliks kohvitasside ja õllepurkide taga ripsmeid |
| plõgistavad eurobeibid, kes ei oska päeval midagi peale inglise keele. Raske on |
| leida veel rumalamat tegevust kui üritada teha rumalusi üha paremini. |
| Lähiminevik näitas, et mingite demagoogiavõtete süsteemidega on võimalik panna |
| inimest rügama nõnda ennastsalgavalt, et ta ei märka enam maad ega taevast. |
| Mingite abstraktsete ja kaugete ideaalide nimel on inimene teatud puhkudel |
| valmis kas või surema. Töötajad hakkavad end samastama nendega, kes on nad jalge |
| alla tallanud ja kes võidutsevad teiste higi arvel. Inimene võtab võõrad |
| eesmärgid omaks ning kujutleb, et on vaba ja iseseisev. Tööga ei ole võimalik |
| rikkaks saada; rikkaks saab müümisega. Rohkem kui endale vaja on mõtet midagi |
| toota vaid sel juhul, kui on teada, et keegi vajab seda produkti, teenust või |
| keskkonda, ning hindab seda nii kõrgelt, et on nõus seda ostma ja maksma |
| omahinnast mõnevõrra rohkem. Õnneks tarbivad Eestis paljud inimesed ise oma töö |
| tulemusi. Müümisega saavad hakkama vähesed. Töö on eesmärgistatud tegevus mingi |
| (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või |
| teenuse osutamiseks. Kui ühtki nendest kolmest tunnusest pole märgata, tuleks |
| tõdeda, et kõnealune tegevus ei ole töö. Uskumatu, aga tõsi - N Liidus, selles |
| nn töörahva riigis, ei ilmunud töö kohta ühtki tõsiselt võetavat raamatut. Töö |
| kui probleem. Kahtlemata kuulub töö nende suurte probleemide hulka, millel on |
| eksistentsiaalne tähendus ja mida ei õnnestu hästi lahendada kuskil. Üks asi |
| näikse selge olevat: kui mõnes riigis rahvas või väga suur osa rahvast enam ei |
| oska, ei taha, ei viitsi, ei julge (häbeneb) tööd teha, siis pole sellel rahval |
| mingit väljavaadet üha karmistuvas konkurentsis ellu jääda. Sahkerdamise, |
| lõhverdamise, susserdamise jms tegevuse abil on võimalik looduse, tervise ja |
| kultuuri arvel mõnda aega vegeteerida ning kellelegi võib-olla isegi soodsat |
| muljet jätta, aga peagi tuleb tagapõhi ilmsiks. Tagajärg raksatab seda raskema |
| jõuga, mida kauem õnnestus ennast ja teisi petta. Eestis on praegu paljude |
| arvates haruldane olukord: Moskva enam ei käsi ja Brüssel veel ei käsi, kuidas |
| oleks vaja elada ning mõelda, arvata ja öelda. Kahjuks saavad häid otsuseid teha |
| vaid asjatundlikud isikud. Ühiskonnateaduseta jäänud riigis on valitsusel selles |
| mõttes mõnus, et pole karta mingisugust argumenteeritud kriitikat. Olukorras, |
| kus valdaval osal elanikkonnast ei ole haridust ega usaldatavaid andmeid |
| ühiskonnas ja kultuuris orienteerumiseks ning kus ühiskond on tervikuna |
| sidestamata, ei saa keegi öelda, et selles riigis on midagi mädavõitu või |
| valesti korraldatud. Selline ühiskond, kus on silmapaistvalt edukad vaid |
| parasiteerivad struktuurid ning kus tööd teha oskaval ja tahtval inimesel ei ole |
| võimalik oma töö eest saadud palgast ära elada, ei vääri kuigi suurt tunnustust |
| ega sobi teistele eeskujuks. SUURÜLLATAJA. Keskpanga presidendiks kinnitatud |
| Vello Venseli vaade Eesti majandusele ja pangandusele enne kõrgest ametist |
| loobumist. Milline on Eesti majanduse seis? Ma olen optimist - oleme |
| majanduskasvu esimeses faasis. Väliskriiside mõjud on ületatud ja see läks isegi |
| üllatavalt kiiresti. Nüüd on oluline, kuidas funktsioneerib pangandus. Rootsi |
| kapitali tulek suurpankadesse ja väiksemate pankade kadumine on mõjunud |
| tervistavalt. Kas USA võimalik börsikrahh võib Eesti majanduse taas langusele |
| pöörata? Võib-olla on tegu vaid ajutise langusega. Juba ammu oodati, et |
| hämmastavalt stabiilsele majanduskasvule ja aktsiahindade tõusule tuleb ükskord |
| lõpp. Kuna meie majandus on rohkem seotud eurotsooni ja Skandinaavia maadega, |
| siis tulevad mõjud eeskätt sealt. Ka Venemaal on määramatuse aste endiselt |
| kõrge. Kas Venemaa mõjutab rohkem kui USA? Jah, ma arvan nõnda. Milliseid samme |
| soovitaksite praeguses olukorras oma USA kolleegile Alan Greenspanile? Soovitusi |
| ei julge talle anda. Seni on peetud just tema teeneks, et USA majandus on nii |
| pikka aega stabiilne olnud. Greenspanil on finantssüsteemi üle tugev mõju ja |
| kontroll. Kas loodate saavutada Greenspaniga sarnase positsiooni, et majanduse |
| reguleerimiseks piisab vaid sõnast? Greenspani fenomen ei tulnud äkki. Kui oled |
| kauem ametis olnud, piisab ainult sõnast. Mitte just otse minu, aga Eesti Panga |
| signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga selged ja üheselt mõistetavad. Peaks |
| ka paindlikum olema - keerulisematel aegadel tuleks pangandusnormatiive |
| karmistada, kui aga läheb lõdvemaks, siis järele anda. Laveerimisvõimalus peab |
| olema. Praegu, kui eeldatavasti on ees majandustõus, oleksid taolist sorti |
| signaalid ajakohased. Infrastruktuuri- ja teenindussektor on viimastel aastatel |
| jätkuvalt laienenud, aga eksporttööstus pigem järele andnud. Milliseid võimalusi |
| näete majanduse arenguks? Väikeriigile on paratamatu, et SKP enamik ei tule |
| mitte asjade tootmisest, vaid teenindusest. See nihe süveneb. Uued, |
| läbilöögivõimelised tooted pole tõenäolised, sest need nõuavad palju raha ja |
| inimpotentsiaali. See ei välista võimalust, et me leiame oma nishi. Iirimaa on |
| näiteks tarkvara tootmises maailmas teisel kohal. Kas väikestel on |
| globaliseeruvas maailmas võimalusi? Geograafiline asend on meie miinus ning ka |
| meie pluss. Läänemere piirkonnas võib oodata tugevat majanduskasvu. Kui ka |
| Venemaa peaks hästi arenema, siis miinuseid nagu polekski. Euroopa Liidule |
| niisiis alternatiivi pole? Mitte majandusest, vaid riigi julgeolekust lähtuvalt |
| ei näe ma euroskeptitsismile mingit õigustust. Kui kaugel me SKPd silmas pidades |
| Euroopa Liidust oleme? Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele jõudmiseks |
| kulub vähemalt üks inimpõlvkond. 20 aastat peab keskmine kasvutempo olema 6-7% |
| aastas. SKP kasv sõltub suuresti meid ümbritsevast, aga me ise saaksime hoida |
| võimalikult liberaalset ja stabiilset poliitikat. SKP suur kasv tuleneb |
| enamjaolt suurtest välisinvesteeringutest. Sisemaine sääst on napp ja sellega |
| majandust ei arenda. Samal ajal piirab Euroopa Liit liberaalsust? Ma loodan, et |
| kui Eesti ükskord sinna jõuab, siis on tegu juba praegusest oluliselt erineva |
| liiduga. Millal võetakse Eesti Euroopa Liitu? Ametlik seisukoht on, et Eesti |
| peaks olema valmis 1. jaanuariks 2001. Kahtlen, kas me suudame selleks ajaks |
| viia oma seadusandliku ja institutsionaalse raamistiku vastavusse Euroopa |
| standarditega. Optimistina arvan, et Eesti liitub Euroopa Liiduga viie aasta |
| pärast. Nii et eurot teie ametiaja jooksul Eestis käibele ei võeta? Jah. Neil on |
| mängureeglid paigas ja eksperimente ei tehta. Vaevalt meid enne kuut aastat |
| eurotsooni võetakse. Eestist on kujunemas linnriik ehk raha ja sellega koos ka |
| ettevõtlus on koondunud Tallinna. Kas see on pöördumatu protsess? See on |
| paratamatu, sest Eesti on nii pisike. Riigil peaaegu pole regionaalpoliitikat, |
| sest on elulisemaidki muresid. Ka pangad sulevad regioonides järjest filiaale ja |
| lähevad üle Internetile. See avab tee aga laenu-hoiuühistutele, kes teenindavad |
| vaid enda omanikke. Nii on see ka mujal maailmas seal, kust kommertspangad on |
| ära läinud. Need ühistud pole loodud kasumi teenimiseks, vaid oma liikmete |
| teenindamiseks. Keskpank saab omalt poolt neile kaasa aidata vastava keskkonna |
| loomise abil. Ühest küljest on meil tugevad suurpangad, teisalt tõstavad |
| kasuminäljas monopolid teenustasusid? Olen teinud 1994. aastast reaalsektori |
| ettevõtete monitooringut, millest ilmneb, et majandusagendid tunnetavad |
| konkurentsi kadumist panganduses ja loodavad välispankade tulekut. Turu väiksuse |
| tõttu pole neid siiski tulnud, kuid see on vaid aja küsimus. Täna pole pilt |
| kliendile kuigi roosiline ja pangad kasutavad seda loomulikult ära. Keskpank ei |
| saa aga siin midagi teha. Loodan vaid, et välispankade toel tekkiv konkurents |
| paneb asjad paika. Mis teile Eesti majandusruumis ei meeldi? Vastaksin jälle |
| monitooringu tulemustega - ettevõtjad hindavad meie keskkonda suhteliselt heaks. |
| Probleemiks on ebaotstarbekas administratiivne jaotus, mõttetult suur arv |
| väikseid vürstiriigikesi. Ka liigne pusimine seadustega tundub mõttetu, paljud |
| olulised seadused oleks tulnud importida. Nüüd on meil palju vastuolulisi |
| seadusi. Nii lahendavadki ettevõtjad konflikte omavaheliste kokkulepetega ega |
| usalda kohtusüsteemi. Kas akadeemiliste ringkondade mõju Eesti arengule on |
| piisav? Laia silmaringiga teadlastelt pole eriti nõu küsitud. Eesti asja - |
| näiteks ka Euroopa Liidu läbirääkimisi - on seni aetud riigiametnike tasemel. |
| Alati pole mõtet jalgratast leiutada. Millega olete viimastel aastatel |
| tegelenud? Olen Tartu Ülikooli paberitega rahandus-pangandusspetsialist. Pikemat |
| aega tegelesin statistika ja ökonomeetriaga. Nii kandidaadi- kui ka doktoritöö |
| tegin nendest valdkondadest. Hiljem siirdusin finantsanalüüsi ja panganduse |
| valdkonda. 1980ndate lõpust osalesin tudengite majandusõpikute tõlkimises. Kogu |
| majandusele sai ring peale. Edasi tulid Euroopa Ühenduse ühisprojektid: |
| iga-aastane reaalsektori monitooring ja pankade analüüs. Tunnete end seega |
| panganduses nagu kala vees. Eks jah. Tagasiside reaalsektorist ja pangandusest |
| võimaldab näha asja terviklikumalt. Miks on 50aastane pangajuht parem kui |
| 25aastane? Nooremad on riskialtimad, aga pangandus on siiski konservatiivne ala. |
| Eestis oli paratamatu, et noored said võimule. Nüüd on probleem, et uutel pole |
| eriti võimalust karjääri teha. Kas keskpanga presidendiks kandideerimise otsus |
| tuli kergelt? Põhiline kaalumine oli juba kaks aastat tagasi, kui nõustusin |
| keskpanga nõukogu esimeheks kandideerima. Nüüd ma ei kõhelnudki, sest olin juba |
| kaks aastat tagasi selleks valmis. Suure struktuuri juhtimine ei hirmuta? Olen |
| 10 aastat Tehnikaülikoolis instituuti juhtinud. Panga presidendi funktsioonid on |
| väga rangetes raamides. Mingit isetegevust ei saa olla - rahapoliitika ja |
| strateegiad kuni euroni on raudselt paigas. Millised on teie |
| majandusfilosoofilised eeskujud? Pean ennast neoklassikalise koolkonna jüngriks |
| ega poolda eriti Keynesi ideid. Tema nägi rohkem riigi rolli. Eestis on mind |
| enim mõjutanud minu akadeemikutest õpetajad Uno Mereste ja Raimund Hagelberg, |
| kes on seotud ka keskpangaga. Keskpangale on ette heidetud laia joont - ametnike |
| arvu ja kinnisvara hulga paisutamist. Samal ajal keskpanga funktsioonid justkui |
| väheneksid, sest pankasid on vähem ja kroon stabiilsem kui kunagi varem. Ühest |
| küljest on see õige. Seoses euroküsimustega jätkub praegu siiski tööd. Kui saame |
| eurosüsteemi, siis asi muutub ja funktsioonid teisenevad. Rahapoliitilised |
| funktsioonid lähevad üle Euroopa Keskpanka. Ometi tuleb uusi ülesandeid juurde. |
| Me peaksime täitma rohkem ühiskonna teenri rolli. Analüütiline info ja inimesed |
| tuleb panna tööle nii, et selle väljund oleks kasulik ühiskonnale ja majandusele |
| tervikuna, et paljud saaksid meilt õigeid signaale. Saite kunagi kurva kogemuse |
| Keila Panga nõukogust. Keila Pank läks pangapoliitika nahka - kapitali |
| absoluutsummaga taheti väga kiiresti jõuda Euroopa tasemele. 5 mln eküüd ehk 75 |
| mln krooni käis väikepankadel üle jõu - tekkis sihitu rabelemine, aga seda |
| kapitali polnud võimalik kokku ajada. See tõi kaasa info varjamise ja ebaausate |
| võtete kasutamise. Oleks see asi korraldatud sujuvamalt, oleks nii mõnedki |
| väikepangad ellu jäänud, nishid olid ju olemas. Muide, kõige tulisematel aegadel |
| (1994/95) olin mina USAs ega viibinud kõigi otsuste juures. Panganduse süül |
| kõrbesite ka Pennus? Jah, Pennu saatuse tingis paljuski pankade poliitika. Pennu |
| oli õitsval järjel firma, kes riskis nagu paljud teisedki, teostades pikemaid |
| projekte lühiajaliste laenudega. Ma olin liisingufirma loomise vastu, sest alla |
| 80 mln kroonise mahuta ei tasu see ära, ning nii ka läks. 1997. aasta lõpus |
| tekkisid märgid, et Hansapank tahab suhteliselt hästi toimivat firmat üle võtta, |
| ning hakati laenudega pigistama. Tollane juhtkond tabas selle ära ja läks üle |
| Hoiupanka, kuid siis võttis Hansapank selle üle ja asus Hoiupanga kliente |
| pitsitama. Hansapank seadis juhtkonna n-ö seina äärde, nõudis raha tagasi ning |
| siis tuli müüa. Pank ei võitnud lõpuks midagi, sest praegu on Pennu järglase |
| kahjumid aina suurenenud. Hansapanga peale vimma ei kanna? Ei kanna, aga selle |
| firma taustal oli kummaline, et suhteliselt hea klient, kes maksis õigel ajal ja |
| kellega polnud probleeme, suruti lihtsalt vastu seina. Kogemuse ma |
| reaalsektorist sain - tean valitsevaid ohte ja kuidas asi toimib. Pennu oli |
| selles mõttes eriline, et põhiomanik oli juhtkonnas ja väikeomanikud nõukogus. |
| See ka suigutas, sest omanik on ju huvitatud kasumi maksimeerimisest ega taha |
| oma ettevõttele halba. Elate Keila lähedal Tuula külas. Kuidas teie külal läheb? |
| Olen maal elanud 10 aastat. Kasvatan viit hane. Meie külas on paar aktiivset |
| inimest, kes on sovhoosi tegevuse edukalt üle võtnud - Kadariku ja Tuule talud. |
| Telefoni ja arvuti abil olen ka kodus töötanud, kuid keskpangas tõenäoliselt |
| elukombed muutuvad. Intervjuu toimus 17.04.2000. UURIMISRAHAD. |
| Sotsiaalministeerium narris teadlasi, lastes neil kirjutada granditaotlusi, |
| mille rahuldamiseks polnud tegelikult raha. Mullu hilissuvel taotlesid 25 Eesti |
| teadlasrühma uurimistoetust sotsiaalministeeriumi poolt selleks aastaks välja |
| kuulutatud rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi |
| täitmiseks. Märtsi viimasel nädalal said aga kõik taotlejad teate, et nende |
| projekt ei kuulu rahastatavate hulka ja rahapuudusel ei avata üldse uusi |
| projekte. “ Olin ise nende 25 hulgas, kes raiskasid hulk aega taotluse |
| kirjutamiseks. Ma ei suuda vaadata leebe pilguga isikute poole, kes kuulutasid |
| konkursi vastutustundetult välja, ” on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini |
| Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja ning Tartu Ülikooli |
| külalisprofessor Mati Rahu nördinud. “ Meie ees ei suvatsetud isegi vabandada, |
| et konkurss korraldati ekslikult. ” Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna |
| juhataja Piret Laur tunnistab, et konkursi väljakuulutamise hetkel polnud tõesti |
| 100 protsenti kindel, kas taotluste rahuldamiseks vajalikud rahad tulevad või |
| mitte. “ Risk oli suur, kuid alustatud protsessi ei saanud peatada. Konkursi |
| väljakuulutamine oli otsustatud juba kevadel. Kui oleks olnud vastupidi, et |
| protsessi poleks üldse alustatud, aga võimalus oleks olnud, siis oleks saanud |
| taotluste nõukogu mittemidagitegemises palju rohkem süüdistada. See oleks olnud |
| palju rängem koorem, ” on Laur veendunud. Osalejad panevad pahaks ka seda, et |
| toetusest keeldumist ei ole eksperthinnangutega põhjendatud. “ Eksperte pole |
| projektide hindamisel ilmselt kasutatud, vähemalt ei ole meile nende arvamust |
| edastatud, ” märgib mõlemal aastal konkursil osalenud Füsioloogiainstituudi |
| vanemassistent Aavo Lang. Nördinud teadlased ei tee oma pahameelest saladust, |
| vaid valavad selle ametnike peale välja. “ Sellist lollitamist pole ma varem |
| kogenud, ” ütleb Rahu. “ Selge see, et kõiki taotlusi ei saa rahuldada, kuid |
| pole normaalne, et kõik taotlejad tõmmatakse haneks. ” Sotsiaalministeerium ei |
| lase end aga sellest segada. “ Kui me kardaksime pahameelekirju ja jätaksime |
| seetõttu midagi tegemata, siis ei peaks me enam siin töötama, ” on Laur rahulik. |
| Sotsiaalministeeriumil on tänavuses eelarves 2001. aasta rahvatervisealaste |
| teadus- ja arendusprojektide rahastamiseks 4,5 miljonit krooni. See raha jaguneb |
| enam-vähem võrdselt kahe alaprogrammi, rahvatervise ja töötervise programmi |
| vahel, kinnitab rahandusministeeriumi sotsiaalkulude talituse juhataja Saida |
| Ausing. Ehkki sotsiaalministeerium valmistub uut konkurssi välja kuulutama, |
| kinnitavad nii Rahu kui ka Lang, et nemad sellest enam osa ei võta. “ Eesti võib |
| granditaotluste rahuldamise määra - 0 protsenti - poolest Guinnessi rekordite |
| raamatusse kanda, ” soovitab Rahu. Möödunud aastal käivitunud rahvatervise |
| teadus- ja arendustegevuse sihtprogrammi raames finantseeritakse praegu enam kui |
| 10 möödunud aastal alanud jätkuprojekti. Need projektid on kirjutatud kolme |
| aasta peale ja peaks lõppema järgmisel aastal. PÕGENIKUD. Kes kordki on |
| paradiisis jala maha saanud, ei taha sealt naljalt lahkuda. Juura mäestiku ühes |
| maalilises orus asub Wittnau küla. Jõukate ja enesega rahulolevate shveitslaste |
| kõrval elab seal rõskes kahetoalises korteris Hilj Bekaj viieliikmeline pere. |
| Hilj on albaanlane Kosovost. Üks 40 000st Shveitsi pagenud Kosovo albaanlasest. |
| Pärast seda, kui immigrantide suhtes liberaalse Shveitsi sisepoliitilised pinged |
| sundisid valitsust vastu võtma otsuse, et kõik passita võõramaalased peavad mai |
| lõpuks riigist lahkuma, on pooled juba läinud. “ Aga me ei taha tagasi |
| Kosovosse, ” ohkab 31aastane pereema Sonja. “ Seal pole elektrit, mägedes jätkub |
| sissisõda, turvatundest ei saa rääkidagi! ” Vaesena võõrsil. Kopitanud seintega |
| maja ärklikorrusel elav Bekajde pere ei kurda tingimuste üle, kuigi peab jagama |
| esimesel korrusel asuvat 1960ndate stiilis sisustatud kööki teise põgenikeperega |
| ning magama lastega ühes tillukeses toas. Peres on kolm tütart - viieaastane |
| Tina, kolmene Jeta ja Shveitsis sündinud poolteisene Urate. Sonja on lastega |
| kodus. Hilj käib kord nädalas saksa keele tunnis ning pahandab, et õpetaja annab |
| liiga palju raskeid koduseid ülesandeid. Tina ja Jeta üritavad kohalike lastega |
| sõbrustada ning räägivad juba pisut saksa keeltki. Bekajd käiks meelsasti tööl, |
| kuid välismaalaste passid ei anna neile selleks luba. Korteri hankis perele |
| Aargau kantoni sotsiaalamet, kes kannab ka kõik eluasemekulud. Samuti maksab |
| sotsiaalteenistus perekonnale toetusraha 11 franki (110 Eesti krooni) |
| täiskasvanu ja 5 franki (50 kr) lapse kohta päevas, mis teeb Bekajde |
| sissetulekuks 1110 franki (11 000 kr) kuus. Riideid saavad nad immigrantide |
| second-hand poest tasuta. Välismaalaste aitamisest vaimustatud külaelanikud |
| pakuvad oma vanu mänguasju ja majapidamistarbeid. Albaanlased peavad ise ostma |
| vaid toitu, kuid Shveitsi hindade juures tuleb neil siiski kaupu hoolikalt |
| valida. Perega väljas söömisest võivad nad vaid unistada, sest see ületaks nende |
| päevase sissetuleku mitmekordselt. Põgenemine sõjakoldest. Kõigis Kosovo hädades |
| süüdistavad põgenikud vaid üht meest - Serbia liidrit Slobodan Milosevici. “ Ta |
| on täpselt nagu Stalin, ” ütleb Sonja põlglikult. “ Serblaste viga on see, et |
| nad usuvad Milosevici pimesi. ” Bekajd mäletavad, et Kosovo olukord muutus eriti |
| keeruliseks 1990ndate alguses, kui 1986. aastal võimule tulnud Milosevic hakkas |
| oma ekspansionistlikku Suur-Serbia ideed ellu viima. Kümme aastat tagasi lõpetas |
| Hilj ülikoolis tehnoloogiaõpingud. Albaanlasena ei saanud ta aga luba töötada |
| tehases ning leidis seetõttu rakendust vaid oma vanemate talus. Raha teenis |
| perele algklasside inglise keele õpetajana töötanud Sonja. Kui albaanlased |
| keeldusid õppimast ja õpetamast “ Serbia tõde ”, tuli nende lastel hakata koolis |
| käima õhtuti, kui serbia lastel olid tunnid läbi. Sonja meenutab, et tema |
| tööpäev lõppes nii hilja, et bussid enam ei käinud ja tal tuli pimedas mitu |
| kilomeetrit jalgsi koju minna. Albaania laste õpetajale ei maksnud riik üldse |
| töötasu. 40 Saksa marga suurust palka sai Sonja umbes korra kvartalis, kui |
| Lääne-Euroopasse emigreerunud kaasmaalastelt annetustena kogutud raha jõudis Ema |
| Teresa heategevusorganisatsiooni kaudu kohale. Tavaliselt õnnestus aga Serbia |
| politseil rahasaadetis konfiskeerida. 1998. aasta suvel oli selge, et Serbia |
| alustab Kosovo vastu rünnakuid. Sonja kodukülas Ucekas oli esimesena loodud |
| albaanlaste Kosovo vabastusarmee ning seetõttu tegid serblased küla maatasa, |
| kohalikud elanikud põgenesid. Hilj võttis oma raseda naise ja kaks väikest last |
| kaasa ning alustas teekonda Montenegro poole. Aadria mere ületamiseks pidid nad |
| koos kümnete teiste saatusekaaslastega ootama Serbia politseinike lõunapausi. |
| Veelgi ohtlikum oli aga seilata Vahemerel Itaaliasse. Ööpimeduse varjus merd |
| ületavas ülekoormatud põgenikepaadis valitses allasurutud õud, sest Itaalia |
| piirivalve pidi ette hoiatamata tulistama. Siiski õnnelikult lõppenud |
| neljatunnisele meresõidule järgnes viis päeva virelemist Itaalia piiril asuvas |
| põgenikemajas, mis oli puupüsti täis nende saatusekaaslasi. Lõpuks jõudsid |
| Bekajd rongiga Shveitsi. Vägisi tagasi koju. Sonja isa oli Shveitsi tulnud juba |
| 12 ja vennad 20 aastat tagasi. Nelja-aastase töökogemuse järel said nad |
| C-kategooria passi, mis annab immigrandile üsna suured õigused, välja arvatud |
| võimaluse riigist lühiajaliselt lahkuda. Võõramaalaste jaoks parim variant on |
| B-pass, mis annab juba kodanikega sarnased õigused ja kohustused. Äsja riiki |
| tulnud välismaalane saab aga vaid N-passi, mis ei anna peaaegu mingeid õigusi, |
| isegi töötada ei tohi. Kuna Shveitsi heaoluühiskond on aastate jooksul kohale |
| meelitanud tohutul hulgal valdavalt Balkani päritolu immigrante, hakkasid |
| konservatiivsed jõud nõudma põgenikeseaduste karmistamist. B- ja C-kategooria |
| passe nüüd enam ei väljastata. Kõik N-passi omanikud, seega ka Sonja ja Hilj, |
| peavad aga riigist hiljemalt selle aasta 31. maiks lahkuma. Eelmise aasta lõpuks |
| lahkunuile maksis valitsus kompensatsiooniks 2000 franki täiskasvanu ja 1000 |
| franki lapse eest. Sellest rahast pole Kosovosse tagasi jõudnutel aga suurt abi, |
| sest kuritegevuse üle pole seal mingisugust kontrolli. Bekajde lootus on NATO |
| rahuvalvajatel, kes peaksid nende kojupöördumise ajaks korra majja lööma. “ |
| Prantslastest üksi polnud abi, nemad on serblastega mestis, sest tahavad |
| ameeriklaste ülemvõimule vastu töötada, ” usuvad Hilj ja Sonja. Bekajd |
| põhjendavad vastuolu serblaste ja Kosovo albaanlastest põliselanike vahel |
| esimeste ahnusega Kosovo tohutute maavarade järele. Mitrovica lähedal Trebca |
| kaevanduses on tsingi- ja vasemaardlad, tõenäoliselt leidub seal ka kulda. Ometi |
| usuvad Hilj ja Sonja, et tulevikus võivad albaanlased ja serblased isegi |
| rahulikult koos elada. Aga seda juhul, kui viimased paluvad oma tegude eest |
| avalikult vabandust ning tunnustavad Kosovo iseseisvust. Ede Schank on TÜ |
| ajakirjandustudeng MADALMAAD. Kui probleeme ei ole, siis tuleb need tekitada. |
| Kümmekond aastat tagasi võis Hollandi raadiokanalitel kuulda probleemsaateid |
| sellest, et müslipakis ei jagune kõik komponendid ühtlaselt - raskemad, olgu |
| need siis banaanitükikesed või rosinad, vajuvad paki põhja, ning hommikusöögiks |
| kausikesse kallatud müsli pole päris see, mis peaks. Pahased müslisõbrad |
| arutasid, kas toit peaks olema pakis portsjoniteks jagatud või leiaks äkki mõne |
| teise lahenduse. ÕITSEV MAJANDUS, NÄRBUV MONARHIA. Nüüd on Hollandis avastatud, |
| et riigikassas on raha rohkem, kui peaks olema. Arutletakse selle üle, mida |
| ülearuse rahaga peale hakata. Aprillinaljana välja käidud idee raha inimeste |
| vahel ära jagada on naljast tegelikult kaugel, juba paar aastat saavad inimesed |
| saja kuldna jagu makse tagasi. Veel kaalutakse võimalust suunata raha koolide ja |
| haiglate toetuseks või maksta tagasi võlgu. Tulised vaidlused käivad ka |
| kuninganna rolli üle. Pisima valitsuspartei D66 liider Thom de Graaf söandas |
| välja tulla mõttega, et tänapäeva ühiskonna jaoks on kuningannal kanda liiga |
| raske koorem, millest võiks suurema osa laduda valitsuse õlule: “ Pole vaja |
| mingit ilulindu ilupuuris. ” D66 nõuab muu hulgas kuninganna kõrvalejäämist |
| valitsusest ning tema loobumist riiginõukogu eesistuja kohast. Riiginõukogu |
| aseesimees H. Tjeenk Willink leiab aga, et kuninganna on ühtsuse sümbol ning “ |
| täidab sisemisi lünki demokraatias ”. Küsimärgi all oleks justkui kuninganna |
| Beatrixi (62) kompetentsus. Kuninganna võtab sõna ka hollandi keele asjus. |
| Belgia kuningapaari külaskäigu auks antud galadineel rõhutas Beatrix, et |
| hollandlased peaksid oma keelele rohkem tähelepanu pöörama. Riiklik |
| keelepoliitika on uuendusmeelne. Iga kolme aasta tagant mõeldakse välja mõni |
| muudatus, viimased on näiteks C-tähe asendamine K-ga võõrsõnades ning mitmuse |
| vormi kasutamine liitsõnamoodustuses, nt “ hobusesaba ” asemel “ hobustesaba ”. |
| Põhjuseks tuuakse see, et hobusesaba ei ole mitte ühe hobuse saba, vaid paljude |
| hobuste sabad. Eestis pole selliseid muudatusi nii lihtne läbi viia, sest hea |
| kombe kohaselt kaasneb uute keelereeglitega ka uus õigekeelsussõnaraamat. |
| Hollandi keele seletav sõnaraamat Van Dale on kolmes köites ja 4000 leheküljel, |
| viimane versioon ilmus möödunud sügisel. Antikvariaatidest võib leida ka eelmisi |
| trükke, aga neid osta soovides saate tüüpilise hollandliku vastuse: seda ei või |
| te osta, siin on kõik puha vanade reeglite järgi. HILINE PALJASTUS. Häbitunne ei |
| ole maailmast kadunud, ta on üksnes nihkunud teise fookusesse. Praegu tunnevad |
| mõned Hollandi mereväe juhtivad tegelased piinlikkust ühe pikantse vahejuhtumi |
| ilmsikstuleku pärast, mille kohta saadetakse neile kogu maailmast |
| järelepärimisi. De Telegraaf avaldas foto möödunud juulis Vahemerel aset leidnud |
| NATO mereväeõppustest. Kui tavaliselt lõpevad need vastastikku vee pritsimise |
| või kartulite loopimisega, siis seekord otsustasid üksteist Hollandi |
| miiniristleja Bloys van Treslong naismereväelast teha möödasõitvatele laevadele |
| hüvastijätuks striptiisi. Lõbusat vahejuhtumit õnnestus seni avalikkuse eest |
| varjata. “ Ühel kaptenite kursusel kasutati seda intsidenti kui näidet sellest, |
| kuidas ei tohi teha, ” ütles mereväe suhtekorraldusülem. AUTORITEET. Vene |
| Riigiduuma saadik Sergei Kovaljov (70) ei soovita Venemaa osas endale illusioone |
| luua. Nõudsite Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Strasbourgis toimunud |
| istungjärgul oma kodumaa karmi karistamist seoses sõjategevusega Tshetsheenias. |
| Miks? Lääneriigid mõtlevad, et Venemaal on uus võim ja alustame siis ka suhteid |
| puhtalt valgelt lehelt, nagu enne poleks midagi olnud; anname Putinile aega, et |
| ta saaks näidata oma uut kurssi, jms lollusi. See on lääne tavaline |
| argpükslikkus. Laisk lääs ei tunne asjade vastu huvi, ei vaata Vene küsimuses |
| kaugele ette. Läänes pole suurimaks väärtuseks enam vabadus, vaid hoopis |
| mugavus. Justkui Putin polekski Tshetsheenia sõja taga ja nagu ta polekski |
| saanud presidendiks tänu Tshetsheenia sõjale. Kuidas saaks Tshetsheenia |
| probleemi lahendada? Selleks peab olema poliitilist tahet, aga Venemaal seda |
| pole. Ma ei räägi moraalsest poolest, aga praegune jõupositsioon on absoluutselt |
| perspektiivitu ettevõtmine. N Liit moonutas ajalugu aastakümneid, nüüd on |
| Venemaa asunud samale teele. Näiteks esimese Tshetsheenia sõja (1994-96) |
| venelased kaotasid. Praegu kuuleme juba pikka aega, kuidas sõjategevus lõpeb |
| kohe, lausa täna-homme. Eelmises sõjas oli juba kogu Tshetsheenia territoorium |
| föderaalvägede kontrolli all. Kõik oli nii, nagu praegu lubatakse, kuid millega |
| see lõppes? Vene armee kapituleerus. Kuidas seekord läheb? Föderaalväed võtavad |
| kogu Tshetsheenia oma kontrolli alla. Kui on olemas regulaararmee |
| raskerelvastuse ja tankitõrjerelvadega, toetuseks lennuvägi, siis pole raske |
| mingi territooriumi üle kontrolli saavutada. Edasi püütakse sisse seada |
| okupatsioonirežiim. Kohe algab ka partisanisõda, mis juba käibki. Kasarmus või |
| eesliinil viibiv sõdur joob viina. Ta on purjus ning hirmul, sest pidevalt saab |
| keegi tema kaaslastest rünnakute tagajärjel surma. Mida selline inimene ette |
| võtab? Ta muutub veel metsikumaks ja veel suuremaks röövliks. See on aga impulss |
| partisanide toetuseks. Tshetsheenia rahulik elanikkond ei seedi ekstremistidest |
| võitlejaid Hattabi, Bassajevit ja nende üksusi. Rahulik elanikkond vihkab ka oma |
| rahvusest bandiite, kuid föderaale ei vihka ta sugugi vähem. Bandiidid aetakse |
| pidevalt metsa, aga föderaalid jäävad. Nad röövivad, tapavad ja käituvad nii, |
| nagu oskavad käituda matslikud Vene võitlejad. Tshetsheenid pole selline rahvas, |
| kes asja rahulikult pealt vaataks, ja algabki partisanisõda. Seda sõda pole |
| võimalik võita teisiti kui ainult genotsiidi abil. Ja selle poole ollaksegi |
| teel. Ma ei usu, et meie juhtidel oleks südametunnistus, nad võivad genotsiidile |
| minna küll. Siiski on säilinud usk, et neil on hirm, terve mõistus, mingi |
| ettevaatlikkus, mille tõttu nad kardavad genotsiidile minna. Veel loodetakse, et |
| kuigi lääs on laisk, ei luba ta Venemaal sellist sammu ette võtta. See on |
| nõiaring, kus hirm muudab okupandid üha julmemaks, see omakorda aga |
| partisanisõja üha aktiivsemaks. Venemaa ei taha Tshetsheeniale iseseisvust anda, |
| kuid ka tshetsheenid ise ei oskaks sellega midagi peale hakata. Tõepoolest ei |
| oska. See on üks traagiliste vigade ahel. 1995. aasta talve algul, kui Groznõi |
| oli üldpealetungi turmtule all, rääkisin ma Dudajevi kabineti asepeaministriga |
| ja ütlesin talle: kuulge, te nõuate suveräänsust, aga kas te ikka kujutate ette, |
| mis see on? Kas te saaksite sellega hakkama? Vastus oli: muidugi ei kujuta ette. |
| Meil pole omariiklust kunagi olnud, oleme väike rahvas ja see ülesanne pole |
| meile jõukohane. Aga mida te siis tahate, küsisin mina. Ta vastas: tahaksime |
| erisuhteid oma naabritega, eelkõige Venega. Milles peaksid need siis seisnema, |
| küsisin mina. Tema vastu: esiteks ühine armee, teiseks ühine piir, kolmandaks |
| ühisvaluuta, neljandaks ühine välispoliitiline kurss, viiendaks ühine kontroll |
| majanduse ja tööstuse võtmealade, eelkõige nafta tootmise ja töötlemise üle. |
| Mina küsisin: mis siis on teile suveräänsus, kas hunt rohelisel lipul? Ta ütles: |
| jah, ja see on väga tähtis. Esimesel korral oli vene rahvas sõja vastu, aga |
| seekord ollakse siiski poolt. Asjaolud on kujunenud nii, et sõda toetatakse. |
| Psühholoogiliselt õigustavad seda kolm asja: esiteks pantvangidega kaubitsemine, |
| teiseks sissetung Dagestani ja kolmandaks elumajade plahvatused. Ainult sellel |
| rajanebki sõja toetamine. Neid kolme episoodi arutades väljendavad normaalsed ja |
| korralikud inimesed üllatust. See on koshmaar, barbaarsus! Võtame pantvangidega |
| kaubitsemise. Kas te usute, et Boriss Berezovski on säärane filantroop, kes ei |
| suuda lihtsalt edasi elada, kui saab äkki teada, et kusagil tuhande kilomeetri |
| taga mingis räpases keldris peetakse kinni talle tundmatut inimest, kellel on |
| juba sõrm maha raiutud ja ähvardatakse maha raiuda pea? Tean Berezovskit |
| halvasti, aga ma ei usu, et ta oleks selline inimene. Miks ta siis maksis |
| pantvangide eest miljon dollarit? Milles on asi? Seda polegi raske mõista - ta |
| tahtis toetada äri. Üks bandiit teenis miljon dollarit ja oletame, et teine |
| tahab ka miljoni teenida. Ja ongi selge. Muide, Berezovski on üks Putini |
| meeskonna stsenariste. Või võtame Salaudi Abdurzakovi, kes istub praegu vangis. |
| Ta on väga rikas inimene, kes sõitis pidevalt takistamatult Tshetsheenia ja |
| Venemaa vahet ning sõitis ka siis, kui sõda algas. Ta rentis lennukeid, vedas |
| endaga kaasa umbes 30 ihukaitsjat, elas väga laia elu. Ma ei tea, missugused |
| olid tema teised ärid, kuid tean, et teda tunti pantvangidega kaubitsemise |
| vahendajana. Seda teadsid kõik, ka Moskva võimud. Seesama Abdurzakov kasutas |
| lisaks muule ka satelliitsidet. Ja kas teate, kelle kaudu? Valitsusside ja |
| Infoside Föderaalagentuuri (FAPSI), mis on üks kõige võimsamaid ja mõjukamaid |
| Vene eriteenistusi. Kuidas saab ikkagi nõnda olla? Analoogilised olid elumajade |
| plahvatamise asjaolud. Keegi ei tea, kes need plahvatused tellis ja kes toime |
| pani. Pole tõendeid, et need olid tshetsheenid, ja pole ka tõendeid, et need |
| olid eriteenistused. Kui pole tõendeid, siis tuleb uurida. Me ei tea, kes |
| tellis, kuid teame täpselt, kes neid intsidente kasutab - ametlik propaganda. |
| Dagestaniga on sama lugu. Millegipärast teatas Berezovski, et andis Dagestani |
| tunginud Bassajevile kaks miljonit dollarit tsemenditehase ehitamiseks. Ma ei |
| tea, kuidas Bassajev ehitab, aga ma tean, kuidas ta ostab relvi ja sõdib. Miks |
| just Bassajevile? Aga nagu näete, on Tshetsheenias vaja vähendada tööpuudust. |
| Presidendivalimistel oli Putini võit mäekõrgune. Kes oli selle taga? Avalikult |
| pakkus Putini välja Jeltsin. Aga ma ei tea, kes sundis Jeltsinit arvama, et ta |
| mõtleski ise selle välja. Putin on nii sünnilt kui ka loomult |
| favoritismisüsteemi produkt. Meie kulissidetagused stsenaristid mõtlevad juba |
| ammu ühes suunas. Kolm nime: Primakov, Stepashin, Putin. Meie viimased kolm |
| peaministrit, kes on kõik eriteenistustest. On see juhus? Selliseid juhuseid - |
| kolm järgemööda - pole olemas. Järelikult tuleb otsida seda rada pidi edasi. Kui |
| räägime sotsiaalsest tellimusest, siis on Putin neist kolmest kõige sobivam |
| kandidaat. Stepashin on teatud mõttes relvitu, Primakov liiga vana ja N Liidu |
| süsteemiga ülemäära seotud - selline inimene ei saa juhtida reformaatorite |
| meeskonda. Putin on aga energiline ja operatiivtöötajana pole tal ka midagi |
| isiklikku hinge peal. Palun iseloomustage Putinit ja tema võimalikku poliitikat |
| lähemalt. Ta on tavaline KGBlane - polkovnik ja operatiivtöötaja. Lõpetas 1975. |
| aastal ülikooli ja 1990. aastaks oli juba jõudnud saada KGB polkovnikuks. See on |
| kõva sõna, sest KGB polkovnik on armee polkovnikust tugevam. Putin tegi üsnagi |
| suurt karjääri. Aga KGB operatiivtöötaja on inimene, kellele on igasugused |
| strateegilised mõtted alati vastunäidustatud. Operatiivtöötaja mõtleb |
| kategoorias 1-2-3 nädalat, mitte kaugemale. Kui ta mõtleb aasta või poolteist |
| ette, siis pole ta enam operativnik. Oma mõtetes ei toeta Putin tõenäoliselt |
| kommunismi. Ta pole väga rumal inimene ja sääraste hulgas leidub tõelisi |
| kommuniste vähe. Muidugi võib Putin käituda nii, nagu loovinimesed (nt Napoleon) |
| on ajaloos sageli käitunud - ta võib lihtsalt oma stsenaristidega vastuollu |
| minna. Aga ta ei saa ju saagida oksa, millel ise istub. Ta ei saa ka murda |
| kulissidetagust intriigirikast kaadri- ja favoritismisüsteemi, sest see tõstis |
| ta lavale. See on ka tema meetod, mida ta naudib ja laiendab nüüd kogu |
| Venemaale. Ka Jeltsini puhul töötas sama süsteem, et valitsus ei tegelenud |
| poliitikaga. Niisugune on juba Kremli ajalooline traditsioon. Kuni 1917. aastani |
| ei tegelenud poliitikaga mitte valitsus, vaid õukond. Edasi tegeles sellega |
| poliitbüroo. Seejärel Jeltsini õukond. Putin pole inimene, kes murraks selle |
| poliitilise traditsiooni ning avaks tee seaduse jõule ja sealt edasi. Putin |
| kasutab ise seda süsteemi ja tugevdab seda omakorda. Ma ei arva, et Venemaal |
| algaksid nüüd tõsised repressioonid. GULAGi ei saa enam taastada, sest Venemaal |
| pole kellelgi selleks jõudu ega võimalust, ükskõik kuidas tahta. Putini juurde |
| on koondunud kindel ring inimesi. Tänaseni mängivad seal olulist osa Berezovski |
| ja Gleb Pavlovski, endine aravõitu dissident, kes pääses kohtulikust karistusest |
| kergelt. Võib juhtuda, et seda ringi muudetakse ja tulevad uued inimesed. Ei |
| paremad ega halvemad, vaid samasugused. Moskva juhtivad tegelased tahavad Vene |
| Pinochetti, ja selle me endale ka konstrueerime. Tõelise demokraatia jaoks pole |
| Venemaa täna veel küps. Enne tuleb läbi teha autoritaarsuse staadium. Pinochet |
| mängis Tshiilis suurt ja positiivset rolli. Ta tõi riigi välja majanduskriisist. |
| Ja seejärel andis juhtimise üle tsiviilvalitsusele. TÖÖJÕUD. Ühtne |
| teabevõrgustik aitaks väärtustada kohalikku ajupotentsiaali ja vältida selle |
| äravoolu. * Eesti ainus kõrge väärtusega taastuv ressurss on inimesed. Kuid |
| piire kaotav infoühiskond soosib uute töökohtade loomise ja oskusteabe ekspordi |
| asemel pigem ajude äravoolu. Suuremate sissetulekute ja parema eneseteostuse |
| otsinguil võivad uue arengu kasvusektorite (nt biotehnoloogia ja |
| alternatiivenergeetika) kohalikud tippspetsialistid vähimagi süümepiinata |
| välismaale kolida. Hoiatav näide on Zürichi rahanduskeskus, kus asuvad rahvuslik |
| lennujaam ning rahvusvaheliste firmade nagu General Motors Europe ja Philip |
| Morris Europe peakeskused. Tipptehnoloogia ja suurettevõtete suurest |
| asustustihedusest hoolimata loob Zürichi enda kapital töökohti väljapoole |
| Shveitsi. Sellest on seal kujunemas üks suurimaid probleeme saastatuse ning |
| transpordiküsimuste kõrval. Eesti eeskujuks võiks olla hoopis Basel kui |
| kõrgtehnoloogia, farmakoloogia ja rahvusvahelise messikeskuse mudel. |
| Teabeagentuur. Ajude väljavoolu aitaks oluliselt pidurdada riiklik |
| teabeagentuur, mis hõlmaks töövahendust, konsultatsiooni, turustust, |
| tootearenduse ja oskusteabe realiseerimist. Eestis võiks olla kolm keskust, mis |
| vahendaksid koordineeritult kogemusi ja oskusteavet. Tallinnas asuv Eesti |
| arenguagentuur tegeleks riiklikult oluliste investeeringute kaasamise ning TTÜ |
| oskusteabe rahvusvahelistamisega. Tartu keskus tegeleks investeeringutega |
| Lõuna-Eestisse ning TÜ ja teaduspargi oskusteabega, Jõhvi oma aga energeetika ja |
| põlevkivikeemia ning selle tehnoloogia müügiga. Agentuuri esmasihiks oleks |
| allhankest tootearendusse ehk füüsilisest ekspordist mittemateriaalse ekspordini |
| jõudmine. Tänu neile poleks võimatu ka kauaoodatud läbilöök globaalsel töö- ja |
| infoturul. Senised tööbürood jääksid pigem sisetarbeks. Mujal on selliste |
| struktuuride loomiseni juba jõutud - vastavad programmid toimivad nii USAs, |
| Jaapanis kui ka Euroopa Liidus. Kahjuks ei räägi Eesti strateegilised plaanid |
| laiaulatuslikust funktsionaalsest teabevõrgustikust midagi. Ent seadusandluse ja |
| avaliku sektori strateegiliste plaanide kaudu on võimalik saavutada spin-off või |
| cutting edge firmade võrgustiku rajamine ja nende kogemuse müümine. |
| Regionaalpoliitilistel ja sotsiaalsetel kaalutlustel peaks ümber õppinud kaadri |
| rakendama tootearenduse ning teadus- ja arendustöö protsessi. Tänapäeval kulub |
| nii tootearendusele kui ka globaalsele turustusprotsessile üha vähem aega. See |
| eeldab konkurentidega võrdseid tingimusi ning ulatuslikku koostööd. |
| Teabeagentuuride keskuse koostöövõrgustiku kaudu oleks aga võimalik ühendada |
| innovaatiliste tarvete tootmine-turustamine ning ülikoolide teadus- ja |
| arendustöö. Samuti annaks see võimaluse konsultatsioonide turustamiseks, |
| kvalifitseeritud tööjõu kasutamiseks ja ümberõppeks, kohalike mõttetankide ja |
| strateegide parimaks realiseerimiseks. Infosüsteemide arenedes pole enam |
| kaelamurdvalt raske ka selline inimressursside eksport, mille puhul töövõtja |
| asub Eestis, tööandja aga New Yorgis, Tokyos või Londonis. Ajastus määrab. |
| Sageli pole rahvusvahelises konkurentsis takistuseks teadmatus, mida toota, vaid |
| ajastus - millal toota. Seega peavad ajastus ja turustus käima üht sammu. |
| Infotehnoloogia spetsialistide eksport “ õnnestus ” läbi viia nõnda, et riigile |
| ei loodud lisaväärtust. Agentuur töötaks vastavalt nõudlusele - õige ajastus ja |
| teenuste pakkumine annaks nii töövõtjale kui ka riigile suurema lisaväärtuse |
| saamise võimaluse. Tänases maailmas kasvab majandus sünergeetiliselt kahe |
| liidertehnoloogia (biotehnoloogia ja alternatiivenergeetika) kaudu. |
| Teabeagentuuri ülesandeks oleks pakkuda õigel ajal just neid teenuseid, mida |
| strateegid Eestis välja töötavad. Agentuur võimaldaks vahendada ka lääne ja |
| Skandinaavia teadus- ja arendustööd ning oskusteavet itta ja endistesse |
| sotsriikidesse. Eestis lisandub oskusteabele veel kogemus, kuidas näiteks |
| keskkonnaalaste probleemidega postsotsialistlikus Ida-Euroopas hakkama saada. |
| Teadusandmebaasid ja arhiivikogud võimaldavad uurimismaterjale kiiresti uuendada |
| ja levitada. Mikrobioloogias ja keskkonnateadustes on need muutumas |
| asendamatuteks uurimisvahenditeks. Näiteks raaltomograafia võimaldab ekraanile |
| tuua nähtamatu objekti (nt kasvaja või mõne elundi) täpse kolmemõõtmelise |
| kujutise. Võrguühendusi kasutades ei pruugi enam füüsiliselt ise kohal viibida, |
| objekti saab ka eemalt uurida ja analüüsida. Võrguteenused tuleb integreerida, |
| et erinevaid ülesandeid saaks lahendada ühesuguste protseduuridega. Selline on |
| ka Euroopa Liidu teaduse ja tehnika arengut käsitleva raamprogrammi telemaatika |
| rakendusprogrammi eesmärk. Ühtse teabevõrgustiku loomine peab saama Eesti |
| prioriteediks. MEEDIA. Digitaaltehnoloogia DVD tulek võib kaasa tuua ohtliku |
| pöörde meediatööstuses. Hollywoodi filmitööstuse ambitsioonidele on jäänud ette |
| tarbijate õigused ja sõnavabadus Internetis. Vaidluste keskmes on filmid |
| DVD-plaatidel, mis lähiaastatel vahetavad välja praegused CD-plaadid ja |
| videokassetid. Maailmas ostetakse juba üle miljoni DVD-videoplaadi nädalas. |
| DVD-tehnika tootmiseks annab litsentse DVD konsortsium, mis koosneb suurematest |
| meelelahutusfirmadest ning mõnest tehnikafirmast. Litsentsidega saab kunstlikult |
| üleval hoida DVD-seadmete hindu ning kontrollida turul liikuvaid filme ja |
| muusikat. Konsortsiumi monopoli säilimise korral oleks uutel üritajatel üha |
| raskem läbi lüüa, sest poest ostetud tehnika ei pruugi mängida ametliku |
| heakskiiduta toodetud muusika- ega videoplaate. DVD sünd. Detsembris 1995 |
| teatasid Sony ja Philips uue andmekandja standardi DVD (Digital Versatile Disk) |
| loomisest. Kahe rivaali kokkulepet oli nõudnud Hollywoodi filmitööstus - et |
| vältida segadusi tarbijate hulgas ning tuua toode kiiresti turule. DVD on |
| mõneski mõttes CD uus versioon, kuid uuendused võimaldavad seda kasutada |
| valdkondades, kuhu CD ei sobinud. DVD formaat on loodud eelkõige koduvideoturu |
| vajadusi arvestades. Plaadile mahub 4,7 gigabaiti (GB) andmeid ehk 135minutiline |
| film, mille pildi ja heli kvaliteet on oluliselt parem kui VHS-kassettidel. |
| Esimene film DVDl jõudis USAs müüki 1996. aasta märtsis. Praegu maksavad seal |
| filmid 20-25 dollarit. VHSist erineb DVD salvestuste perfektse kvaliteedi |
| poolest, ning sinna saab salvestada ka fotosid. DVDlt kopeerides ei lange filmi |
| pildi ega heli kvaliteet. Kuid DVD on kopeerimise vältimiseks krüpteeritud |
| (Content Scramble System - CSS). Mullu õnnestus kolmel entusiastil siiski DVD |
| krüpteering lahti muukida ja kirjutada DVD-programm Linuxile. Üks neist, |
| 16aastane Norra poiss Jon Johansen, avaldas 6. oktoobril vastloodud programmi |
| (DeCSS) oma WWW koduleheküljel ja mitmes Interneti uudisegrupis. USA |
| Filmitöösturite Assotsiatsioon (Motion Picture Association of America - MPAA) |
| algatas DVD senise turusüsteemi kaitseks mitu kohtuasja. Nende sõnul on tegemist |
| piraatluse, autoriõiguste rikkumise ja ärisaladuste avaldamisega. 20. jaanuaril |
| keelas USA California osariigi ringkonnakohus DeCSSi levitamise kogu maailmas - |
| seda küll esialgu ajutiselt (preliminary injunction). Kohus leidis, et tegu on |
| autoriõigusega kaitstud filmidele illegaalset ligipääsu võimaldava programmiga, |
| ja kohustas süüdistatavaid DeCSSi oma veebilehekülgedelt kõrvaldama. Tegelikkus |
| piraatluse varjus. DVD kaitsesüsteem (CSS) pole siiski loodud vaid piraatluse |
| tõkestamiseks, vaid ka turgude eristamiseks. DVD-tehnikale lisatud piirkondlik |
| kood (1 - USA, 2 - Euroopa jne) tagab, et USAst ostetud filmid ei tööta Euroopa |
| DVD-videomakkides, Aasiast toodud DVD-seadmed on aga mujal maailmas kasutud. |
| Regionaalsete koodidega saab Aasias müüa DVD-tehnikat odavamalt ja ilma ohuta, |
| et seda mujale viidaks. Endiselt saab väljaspool USAd filme nädalaid hiljem |
| turule tuua ning jätkata ka filmide tsenseerimist - USA filmivaatajad ei näe |
| kõiki kaadreid, mis on lubatud Euroopa versioonides, ja vastupidi. Tänu |
| krüpteerimisele on DVD-tehnika tootmiseks vaja filmitööstuse litsentsi. Nii |
| säilib kontroll meelelahutusturul liikuvate filmide ja muusika ning DVD-tehnika |
| hindade üle, mis ei tohiks siiski oluliselt ületada CD-tehnika omi. 24. |
| jaanuaril otsis Norra politsei Jon Johanseni elukoha läbi ning viis kaasa kaks |
| arvutit ja Nokia 9110 mobiiltelefoni. 16aastase poisi tegevuse kohta algatati |
| kriminaalasi autoriõiguse rikkumise alustel ja tema serveriomanikust isale |
| esitati süüdistus kuriteole kaasa aitamises. Märtsi alguses hoogustas USA |
| Filmitöösturite Assotsiatsioon aga hoiatuste saatmist inimestele ja |
| organisatsioonidele, kes levitavad DeCSS programmi. Toetudes USA ringkonnakohtu |
| otsusele ja DMCAle (Digital Millennium Copyright Act) nõuab MPAA programmi |
| likvideerimist, tegelike füüsiliste isikute nimede ja aadresside avalikustamist |
| “ koos teiste sammudega, mis võivad osutuda vajalikuks, et peatada käesolev |
| illegaalne tegevus ”. Hoiatuste tõttu on enamik Interneti teenuse pakkujaid |
| sulgenud DeCSSi levitavate inimeste veebileheküljed. Koolides on ette tulnud |
| distsiplinaarkaristusi ning firmad on kohtu ja kahjutasunõude kartuses oma |
| töötajaid lahti lasknud. Seadusandlik taust. USAs tuginevad DVD-alased |
| kohtuvaidlused autori- ja kodusalvestusõiguste, piraatluse ja tehnikasaladuse |
| üle digitaalajastu autoriõiguskaitse seadusel (DMCA), mille USA Kongress võttis |
| vastu 1998. a oktoobris. Ent see pole esimene kord, mil meelelahutustööstus ja |
| tarbijad on vastakuti. Novembris 1976 kaebasid filmitootjad Walt Disney |
| Productions ja Universal Studios tehnikatootja Sony Corporations'i kohtusse |
| videomaki müümise pärast - seade võimaldas lindistada telesaateid ehk rikkuda |
| autoriõigust. Kolm aastat hiljem leidis kohus, et telesaadete jäädvustamine enda |
| tarbeks pole seadusvastane. DMCA seab väga täpsed piirid autoriõigustega |
| kaitstud tööde digitaalsele levitamisele. Autoriõiguse hoidjate ja tehniliste |
| lahenduste patendiomanike õigusi on sellega laiendatud. Peale klassikalise |
| autoriõiguse osa on kasutusele võetud ka andmekandja tehnilise osa kaitse. Kui |
| autorikaitsele laienevad erandid (isiklik ja mittekommertsiaalne kasutamine, |
| uudistes näitamine, ühilduvuse tagamiseks sisu “ lahtimurdmine ” jms), siis |
| andmekandjate kaitsesüsteemidest mööda minemise kohta pole seaduses ette nähtud |
| ühtegi erandit. Keelatud on ka potentsiaalsete vahendite - programmide - |
| tootmine, levitamine ja omamine (näiteks on tõenäoline, et keelustatakse MP3 |
| muusikat toetavad programmid). DVD loojate murest võib aru saada. Kui |
| DVD-tehnoloogia kuulutataks avalikuks, kaoks kontroll turu üle ja tehnika |
| tootjatel jääks litsentsimaksud saamata. Sõna- ja valikuvabaduse kaitsel. |
| Internetis tarbijate õiguste eest võitlev mittetulundusühing EFF (Electronic |
| Frontier Foundation) on asunud ka DVD tulevaste kasutajate õiguste kaitsele. “ |
| Asi pole üldse piraatluses, vaid selles, kuidas meil on õigus kasutada kord juba |
| ostetud intellektuaalset omandit, ” selgitab oma seisukohta EFFi president Tara |
| L. Lemmey. “ Praegu on näiteks keelatud teha tagavarakoopiaid juhuks, kui lapsed |
| peaksid DVD-plaadi ära kriipima. ” Piraatluse kahjuks räägib ka puhtmajanduslik |
| arvestus. Odavam on osta poest DVD-filme kui neid illegaalselt kopeerida. |
| DVD-kirjutaja maksab üle 600 dollari ja tühi DVD-toorik 50 dollarit - kaks-kolm |
| korda rohkem kui ametlik DVD-plaat. Keegi ei sõdi otseselt DVD levimise vastu. |
| VHS-süsteemid on moraalselt vananenud ja halva kvaliteediga. Turu- ja |
| tarbijakäitumise uuringutega tegelev Baskerville Communications Corp Londonist |
| ennustab, et aastaks 2005 on 55%l teleriomanikest ka DVD-videomakk. Küll aga |
| takistavad uue tehnoloogia levikut DVD-seadmete kõrged hinnad ja turu monopol |
| ning üha suurenev pahameel filmide levitamispoliitika ja DMCA ellurakendamise |
| üle. Eesti Linuxi-kasutajad andsid 3. veebruaril Norra suursaadikule Eestis Kai |
| Olaf Liele üle 84 allkirjaga avaliku kirja, milles väljendati muret Norra |
| võimude senise ja edasise tegevuse pärast. Järgmine episood DVD krüpteerimise |
| kohtuasjas algab detsembris. Seni on kõik krüpteerimist murdvad programmid USA |
| kohtu poolt keelatud. DeCSSi levitamises süüdistatavaid on asunud EFFi rahalisel |
| toel kaitsma tuntud juristid Garbus, Klein ja Selz Frankfurdist. Lähimas |
| tulevikus võib kogu informatsioon Internetis muutuda kas lubatuks või |
| põrandaaluseks. Uutel üritajatel saab olema veelgi raskem muusika- ja filmiturul |
| kanda kinnitada, sõbra ehk mitteametlikult tehtud muusikaplaati ei saa poest |
| ostetud seadmetega kuulata. Litsentsita muusika mängijate või analoogsete |
| programmide levitamise eest võib vanglasse sattuda. Kas see trend toob |
| valitsuste asemel võimule korporatsioonid? Viimased on üha rohkem hakanud |
| kontrollima informatsiooni liikumist ja seadma reegleid, mis on lubatud ja mis |
| mitte. Kes aga kontrollib informatsiooni, kontrollib ka ühiskonda. INVESTOR. |
| Sündmused USA börsil annavad eestlastele hea õppetunni. KUSA aktsiaturult |
| saabuvad uudised meenutavad vägisi “ ameerika mägede ” atraktsiooni |
| lõbustuspargis. Juba aastaid väldanud jutud sealsete aktsiate ülehinnatusest |
| ning “ mullist ” lõppesid vaid väikeste korrektsioonide ning uute, senistest |
| veelgi teravamate tõusudega. Virtuaalsete aktsiaportfellide väärtuste kiire |
| paisumine meenutas 1997. aastat Tallinna börsil - rahasärast pimestatud |
| mammonakummardajad ei suutnud “ kasiino ” ust selja taga sulgeda ning lootsid |
| võita veel ja veel. Kui Eestis võis aktsiahullust põhjendada oskamatuse ning |
| kapitalismi tõdede õppimisega, siis USAs toimuv meenutab kerkivate panustega |
| pokkerit. Aastaid ajakirjandust ilmestanud krahhiprognoosid jõudsid juba |
| lugejaid tüütama hakata, sest tulemust ehk krahhi ei tulnud ega tulnud. Mulli |
| lõhkemist oodati. Ka Luup on viimastel aastatel mitmel korral USA aktsiamullist |
| kirjutanud. Juba 1998. a 1. juunil kinnitas USA majandusteaduste professor |
| Olivier Blanchard, et dividendi ja aktsiahinna suhe on USAs ajaloo madalaim, st |
| aktsiaturg on üle kuumenenud. Professor ootas hindade langust vähemalt 20%. |
| Mullu 23. augustil ilmus Luubis USA nimeka analüütiku Jeffrey Sachsi kommentaar, |
| milles ta juhtis tähelepanu USA aktsiaturu peataolekule ning sarnasustele |
| Jaapani ja Mehhiko krahhieelse olukorraga. Tänavu 24. jaanuaril märkis Eesti |
| Kõrgema Kommertskooli lektor Marko Mölder oma analüüsis, et USA börsi mootori - |
| infoühiskonna - võimalused hakkavad peagi ammenduma ehk nn uue majanduse |
| ettevõtete arenguväljavaated ei pruugi olla nii head, nagu loodetakse. Samas |
| Luubi numbris märkis ka Ühispanga analüütik Sven Kunsing, et USA |
| tehnoloogiabörsil Nasdaq noteeritud internetifirmad töötavad enamasti kahjumiga |
| ning ülejäänute turuväärtused on tõusnud kasumitega võrreldes uskumatutesse |
| kõrgustesse. Seetõttu prognoosis Kunsing internetimulli peatset lõhkemist. |
| Lisaks Luubile võis sarnaseid lugusid leida kümnete kaupa mujalt Eesti pressist |
| ning sadade kaupa rahvusvahelisest ajakirjandusest. Lõpuks aktsiamull lõhkeski, |
| õhku haihtus kümneid miljardeid dollareid virtuaalraha. Raha, mida reaalselt ei |
| eksisteerinudki. Ajakiri Newsweek nimetas USA börsil viis aastat väldanud |
| piirituid teenimisvõimalusi majanduslikuks kokaiiniks, mis muutis miljonid kerge |
| raha avastanud inimesed sõltlasteks, kes polnud enam võimelised reaalsust |
| tajuma. Kunagisest sõltuvusest paranenud Eesti aktsianarkomaanid ainult |
| muigavad, avastades ameeriklastel endaga sarnaseid sümptomeid. Internetibuumi |
| lõpp. Nii USA majanduse, investorite kui ka tavainimeste heaolu parandanud tõusu |
| põhjuseks oli Interneti võidukäik, millelt oodati liiga palju. Nagu märkis Marko |
| Mölder oma analüüsis: “ Infoühiskond ei tooda traditsioonilises mõttes |
| lisaväärtusi, vaid aitab paremini ja odavamalt siduda tootmisetappe, tarbijaid |
| ja tootjaid. ” Möldri hinnangul kaotab infosektor oma rentaabluse ning loovutab |
| vedava majandussektori koha peagi järgmisele. Kuigi Eestist osales USA |
| börsikasiinos suhteliselt vähe mängureid, võiksime sellest siiski midagi õppida. |
| Ühispanga analüütik Aivo Kangus toob välja kolm kasulikku õppetundi. * Pole |
| mõtet maksta visioonide eest, mille realiseerumise tõenäosus pole teada. |
| Aktsiaid hinnates lähtu konservatiivsetest põhimõtetest ja ettevõtte reaalsetest |
| rahavoogudest. Viimased arengud Tallinna börsil näitavad, et see tarkus on |
| enamasti juba omandatud. * Investeerimisel ära lähtu lühiajalistest |
| emotsioonidest ehk uudise mõju ei tohi ülehinnata. Aktsiahindade suured |
| kõikumised on tihti liigselt võimendatud. * Kümme korda korratud vale saab tõeks |
| ehk üldine arvamus mõjutab otseselt aktsiaturgu. ALLVEELAEV. USA mereväe |
| salarelv - allveelaev Seawolf on ülivõimas nähtamatu ja liikuv sõjaväebaas, mida |
| on pea võimatu avastada. Seawolf-klassi allveelaeva hakati paberil kavandama |
| kaheksakümnendate aastate algul, külma sõja haripunktil. Nagu hiljem selgus, |
| olid ameeriklased venelaste allveelaevastikku tol ajal kõvasti üle hinnanud, aga |
| siiski hakkas muret tegema, et venelaste Akula 2 oli juba vaiksem kui |
| ameeriklaste Los Angeles-klassi allveelaev. Minimaalse müra tekitamine ongi |
| allveelaeva üks kõige olulisem omadus ja nii ei jäänud jänkid ilmselt rahule, et |
| venelased neile kannale astuvad, sest vaiksema allveelaeva omanik on |
| ookeanisügavike - järelikult ka maailma valitseja. Seawolfi ülesandeks kavandati |
| vastase peal- ja allveelaevade avastamine ja kahjutuks tegemine, |
| maismaasihtmärkide tabamine, mineerimine ja demineerimine, eskort ja luure. |
| Laevu plaaniti ehitada kolm - SSN 21 Seawolf, SSN 22 Connecticut ja SSN 23 Jimmy |
| Carter. Ei läinud inseneridel kümmet aastatki, kui 1989. aastal telliti General |
| Dynamics' Electric Boatilt esimene SSN 21, mis lasti vette 1996. aasta suvel ja |
| läbis komisjoni, st tunnistati merekõlbulikuks juulis 1997. SSN 22 läbis |
| komisjoni 98. aasta detsembris. Seawolfi loojate tulemused olid ootuspärased - |
| ta on palju kiirem ja ka parema manööverdusvõimega kui Los Angeles ja mis kõige |
| tähtsam - Seawolf teeb täiskäigul sõites sama palju müra kui Los Angeles-klassi |
| allveelaev kai ääres seistes! Kinnitamata andmetel on Seawolfi maksimaalkiirus |
| sukeldunult 35 sõlme ja 20 sõlme on ta “ vaikne ” tippkiirus. Samas väidavad |
| mõned allikad, et 35 sõlme on kõik “ vaikne ” kiirus ... Kuna müra vähesus oli |
| üks põhieesmärke, siis hakati seda arvestama Seawolfi loomise esimestest |
| päevadest alates ja kõige lihtsamaid asju unustamata. Sellest, mis nippe |
| kasutati korpuse, sõuvõlli, kruvi ning muude suuremate ja tähtsamate asjade |
| müravabaks tegemisel, ei taha keegi eriti rääkida. Kõik mängiti simulaatorite |
| abil korduvalt läbi ja parimad lahendused võeti kasutusele. Sellest, et on |
| rakendatud midagi üsna kallist, uut ja ilmselt ka tõhusat, räägib Seawolfi hind |
| - üle nelja miljardi dollari tükk! Kui Narwhal maksab u 0,9 miljardit ja Los |
| Angeles u 0,8 miljardit dollarit, siis neli korda kallim Seawolf peab ilmselt |
| sisaldama midagi uut ja huvitavat. Kuigi tal on märksa uuem elektroonika ja |
| tõhusamad sensorid ning tema “ magasinidesse ” mahub u 30% rohkem rakette ja |
| torpeedosid kui Los Angeles-klassile, ei julgeks selle arvele neli korda |
| teistest kõrgemat hinda arvata. Kuna Seawolf saab oma ninas asuvad |
| horisontaaltüürid korpusesse tõmmata, on ta võimeline tegutsema ka jää all. |
| Üldse on tema suutlikkus tegutseda erinevates vetes kiiruse kõrval teine teema, |
| kus on palju ebaselgust. Seawolfi vastased, kes on mitmeid kordi üritanud |
| projekti takistada, on väitnud, et sellist allveelaeva pole enam vaja, kuna külm |
| sõda on läbi ja tulevikus tekivad konfliktid madalas vees ja kalda lähedal. |
| Seawolfi loojad väidavad jälle, et see laev on võimeline edukalt tegutsema nii |
| sügavikes, jää all kui ka nn pruunis vees, s.o madalas. Seawolfi vastased |
| üritasid veel hiljuti seisata kolmanda, SSN 23 Jimmy Carteri ehitamist. |
| Põhjenduseks toodi nii kallist hinda kui ka kesist võimekust. Vastased olid |
| siiski rohkem poliitikud, sõjaasjatundjatelt on samas kostnud ainult kiitust. |
| Üks põhjendusi SSN 22 ja SSN 23 ehitamisest loobumisele on olnud see, et |
| kokkuhoitud raha võiks kantida uue NSSN Virginia-klassi allveelaeva eelarvesse. |
| SSN 23 valmimine oli plaanitud 2001. aasta lõppu, aga seda on nüüd nii palju |
| täiustatud, et valmimine on lükatud edasi 2004. aasta suvesse. Täiustamise teeb |
| eriti mugavaks asjaolu, et see klass loodigi sellisena, et ilma suurema |
| segaduseta oleks võimalik kõiki süsteeme täiustada. Viimase SSN 23 üheks |
| uuenduseks on veel suurema mahutavusega evakueerumiskapsel kui eelnevatel sama |
| klassi allveelaevadel. Veealune relvaladu. Seawolfi relvad on praktiliselt samad |
| kui muudel tuumaallveelaevadel. Arvestades relvade arvu ja purustusvõimsust, on |
| ühe Seawolf-klassi allveelaeva relvade võimsus tabamata unistuseks enamiku |
| riikide kogu armeele. Tomahawk tiibrakett on üks USA armees väga laialt levinud |
| “ imerohi ”. Neid on mitmeid variante ja erinevate lõhkepeadega, alates |
| tuumalõhkepeadest ja lõpetades sellistega, mis võivad sihtmärgiks valitud ala |
| laialt üle külvata paarisaja käsigranaadi võimsusega pommikesega. Tomahawk |
| lendab väga pinnalähedaselt u 900 km/h ja teda on radaritega väga raske |
| avastada. Kuna teda juhivad mitu erinevat süsteemi (k.a GPS), siis on Tomahawk |
| võimeline u 600-kilomeetrise rännaku järel sisse lendama heinaküüni pärani lahti |
| uksest, iseasi kas nii puhtal sisenemisel siis enam mingit mõtet on ... Harpoon |
| rakett on rohuks merepinnal asuvate laevade vastu. Harpoon on nii võimas ja |
| täpne, et teeb päris suure augu ka väga tugeva laeva sisse, pidavat kogu |
| pihtasaanud parda maha rebima. Harpoon lastakse käiku siis, kui sihtmärk asub |
| veepinnal ja on torpeedo löögiulatusest kaugemal, ta võib tabada u 100 km |
| kauguselt. Harpoon tõuseb pärast väljatulistamist spetsiaalses kapslis pinnale, |
| kapsel pudeneb laiali, käivitub rakettmootor, mis viib ta lennukõrgusele, kolme |
| sekundi pärast pudeneb kiirendusrakett ära ja edasi liigub ta turboreaktiivi |
| jõul, et kellelgi päev ära rikkuda. Seni on Harpoon andnud lahingutes 100% |
| tulemuse. Torpeedo MK 48 ADCAP tulistatakse välja juhe järel, nii et operaator |
| saab allveelaevast teda esialgu juhtida, hiljem sihtmärgile lähenedes saab |
| torpeedo juba ise suurepäraselt hakkama. Juhe on vajalik seetõttu, et |
| allveelaeva sensorid on torpeedo omadest tundlikumad ja nii saab ta oma reisi |
| algstaadiumis värsket infot juurde. Muidugi saab ta ka ilma juhtmeta hakkama |
| ning sellega ühendamise määrab konkreetne situatsioon. MK 48 kiirus on 60 sõlme |
| ja tema “ nägemisulatus ” ligikaudu 180 kraadi, nii et ükski teadaolev laev tema |
| eest ära ei vingerda. Kui ta juhtukski esimesel korral sihtmärgist tabamata |
| mööduma, siis on ta nii kurikaval, et teeb tiiru ära ja proovib uuesti. Nii mitu |
| korda, kuni ükskord leiab, mida otsib. Ka on MK 48 ADCAP-i sensoreid ja |
| elektroonikat sedavõrd täiustatud, et vaenlase segajad ja muud kavalad |
| ahvatlused teda sihtmärgist kõrvale ei kalluta. Peale nimetatud relvade võib |
| Seawolf veel mineerida ja miine avastada. MC Captor miinid, mida Seawolf külvab, |
| on sisuliselt ankrus olevad torpeedod. Seal nad siis istuvad üsna rahulikult |
| merepõhja aheldatult, kuni sensor avastab sihtmärgi. Siis toimub elavnemine - |
| kapsel puhkeb ja selle seest sööstab sihtmärgi kallale MK 46 torpeedo. Virginia |
| - odavam järglane. NSSN ehk Virginia-klass loodi paljuski Seawolfi eeskujul. |
| Kuna Seawolf oli liiga kallis asendamaks vananevaid Los Angeles-klassi |
| allveelaevu ja samuti oli poliitiline olukord maailmas muutunud, tekkis vajadus |
| uue ja odavama klassi järele. Virginia on küll sama vaikne kui Seawolf, aga |
| kiirust on tal vähem, samuti on tema “ magasinides ” vähem relvi. Relvastus on |
| siiski sama - Tomahawk tiibraketid, Harpoon raketid ja MK 48 ADCAP torpeedod, |
| samuti MK 60 CAPTOR miinid. Virginial on ka Seawolfi ees eeliseid. Ta loodi |
| võimeliseks läbi viima ka eriülesandeid madalas vees ja ranniku lähedal. |
| Virginia võib spetsiaalses kambrikeses kaasas kanda miniallveelaeva, mille abil |
| SEAL üksusi vms salaja ja kõige vähem oodatud kohas maale toimetada ja selliselt |
| aidata kaasa terrorismivastases võitluses ja piiratud sõjategevusega |
| konfliktides. Samuti on tema elektroonika arenenum, kuna aeg on edasi läinud. |
| Kõikide kärbete tulemusena saadi Virginia hinnaks 2/3 Seawolfi omast. Neli |
| esimest uue klassi allveelaeva on juba tellitud. Komisjoni läbimine on esimesel |
| uue klassi allveelaeval plaanis aastal 2006, teisel 2007, kolmandal 2008 ja |
| neljandal 2009. Üldse kavatsetakse neid ehitada 30 tükki. KODUKÄIJAD. Ühes |
| Tallinna kontoris teeb sekretäritööd kodukäijateuurija Eha Viluoja. Sügisesel |
| hingedeajal ootavad eestlased surnud esivanemate hingi koju käima. |
| Rahvatraditsioon tunneb aga ka muul ajal kodu väisavaid lahkunuid - kodukäijaid. |
| Viimasel ajal pole Ehal enam kodukäijate tarvis suurt aega olnud. Väikese |
| haldjana mõjuva Eha leiab Fenno-Ugria kontorist pigem ehapuhtel. Siis on aega |
| mõtteid korrastada, töid-tegemisi enda tahtsi sättida. Oma töölauast ja seda |
| ümbritsevaist lookas raamaturiiuleist on ta ehitanud paraja kaitserajatise. |
| Koju, samuti nagu tema hingeelu salaurgastesse uudistama palutud keegi naljalt |
| pole. Koju ei mahukski külalisi kutsuda, korter on tuubil täis raamatuid, mappe, |
| kartoteegikaste. Raamatuid jagub kastidesse ja laua alla, olemasolevad riiulid |
| ja kapid on ammu üle koormatud. Võib-olla seepärast polegi ta nõus ütlemisega, |
| et iga inimene peaks elus vähemalt seitse korda elukohta vahetama. Mõte |
| kolimisest tekitab Ehas valuaistinguid. NAD ON NII MÕNUSAD. Kas tema kodus ka |
| kodukäijaid liigub? Näinud ei ole, vastab Eha kolm korda üle õla sülitades. Miks |
| peakski? Ja ega ta nende olemasolusse tõsiselt usugi. Ta on kogunud ja |
| süstematiseerinud suure hulga muistendeid nende kohta osalt sellegi pärast, et |
| need lood ise nii mõnusad on. Kui aga keegi talle silma sisse vaadates väidab |
| end olevat näinud kodukäijat, siis jääb uskuma küll. Kodukäimise reaalpõhjusi |
| hakati seletama hiljem, kui tekkisid naljandid, kus pilkealuseks said muidugi |
| need, kes kogesid üleloomulikku. Näiteks lugu mehest, kes läbi metsa vankril |
| koju sõites tundis, et keegi teda selga nüpeldab. Mida kiiremat sõitu mees tegi, |
| seda hoogsamalt naha peale sai. Tegelikult oli rattarummu vahele jäänud puuoks, |
| mis teda udjas. Kodukäija ilmumine on märk sellest, et midagi peab olema |
| valesti. Jälile tuleb saada lahkunu rahulolematuse põhjusele ja katsuda see |
| kõrvaldada. On ka juhtumeid, kus kodukäija on omaks võetud, misjärel ta kaob |
| iseenesest. Lugusid kodukäijate kohta on Ehal kogutud koduse arhiivi jagu. Seda |
| tööd on ta teinud Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis ja ekspeditsioonidel |
| alates ülikooli ajast Tartus, mil tema kursuse- ja diplomitööd juhendasid |
| legendaarsed rahvaluuleteadlased Udo Kolk ja Eduard Laugaste. Teema valis |
| nooruke Tallinna piiga aga oma peaga. Kihk oli uurida midagi ürgset, jõuda ehk |
| väga vana mõtteviisi jälile. Eha on tundnud sügavamat huvi ka teiste rahvaste |
| folkloori ja mütoloogia vastu, kuid tõsiselt uurida saab tema arvates üksnes |
| selle rahva pärimust, kelle keelt sa valdad. Liigset teema sisse minekut - |
| nõnda, et teema sinu üle valitsema hakkab - pole Eha peljanud. Varem jäädvustas |
| ta pärimused sedelitele, nüüd on osa materjalist jõudnud Internetti. Eha avab |
| Eesti Rahvaluulearhiivi kodulehekülje ja asub lahti seletama oma skeemi |
| kodukäimise põhjuste kohta. Esiteks - lõpetamata suhted elavate maailmaga, |
| teiseks rahulolematus oma olukorraga pärast surma. Koguja. Eha viimase aja |
| suureks kireks on inimeste kogumine. Hetkede ja mõtete jäädvustamine |
| fotopaberile. Eha kannab ridikülis hõbeläikelist kaamerat, millega ta |
| seltskondlikel koosviibimistel emotsioone püüab. Loomuomase tagasihoidlikkuse |
| tõttu on tal sisimas raske kaamerasilma teisele inimesele suunata. Lapsepõlves |
| ei meeldinud talle lilligi viia, saati siis võhivõõrale ligi astuda ja juttu |
| puhuma hakata. 1969. aastal ta seda siiski korra tegi ja tolle ameeriklannaga on |
| nad seniajani kirjavahetuses. Laia silmaringi ja jumala poolt antud |
| tähelepanuvõimega on Eha huvitav vestleja mis tahes teemal. Raske on piiri |
| tõmmata, kust algab mõni tema lõputust hulgast pajatustest ja kus lõpeb |
| dokumenteeriv suuline ülestähendus. Iga elujuhtumi kohta on tal olemas luulerida |
| Viidingult, Liivilt, Ennolt või koguni regivärsikatke. Kui temalt aga isiklikke |
| küsimusi liiga otse küsida, kuuleb vastuseks mõne pajatuse, näiteks sellise, mis |
| võiks väga hästi käia ka tema enese kohta: Mõne aasta eest Eestis käinud |
| indiaanlased juhendasid Kunstiakadeemias õpikoda. Pärast sai neile küsimusi |
| esitada. Ühelt hopi hõbesepalt-teadjamehelt päriti teispoolsuse kujustamise |
| kohta. Ei mina ei tea sellest midagi, minu vend võiks vast teada, vastanud |
| indiaanlane, aga inimesed arvavad, et minul on võime jumalaga suhelda. Inimesed |
| arvavad, et Ehal endalgi on üleloomulikke võimeid. Eha ise salgab seda. Ometi on |
| käidud talt abi palumas kadunud asjade leidmisel. Ka inimeste hindamisel on Eha |
| pilk äärmiselt läbinägelik. Nüüd aga tundub talle, et olles inimest pildistanud |
| ja pildi seejärel koos kõigi vajalike allkirjadega albumisse paigutanud, leiab |
| see inimene tema mälus kindlama koha, muutub rohkem paigalolijaks. See on vahest |
| tema katalogiseeriva mälu eripärasid. Ka teiste tehtud piltide juures meeldib |
| talle see, kui on tabatud too seletamatu loomus - et vaatad ja ütled: noh, see |
| peab küll teadjamees olema. Ning tegelikult ongi. Eha on kaardistanud |
| kodukäijate ilmumist, olgu siis inimese või looma või mõnel muul kujul. Alati ei |
| olegi neid näha, teinekord on kuulda kobinat või mingit häälitsust, kuid on |
| teada selliseidki, kes siinpoolsetega kahekõnesse astunud. Kodukäija vaenlasteks |
| on pikne ja hundid - tülikas kodukäija tuleb saata hundale. Kodukäijat nägema on |
| võimelised nn neljasilmsed koerad - penid, kel silme kohal kollased laigud. |
| Kodukäijast on võimalik lahti saada ka sõnamaagia ja taigade abil, kuid Eha teab |
| palju teisigi mooduseid neist vabanemiseks. Viie kopka lugu. Kord vahetanud kaks |
| meest piipusid. Teine pidanud teisele viis kopikat maksma. Mehel ei olnud raha |
| kaasas ja nii jäi ta teisele võlgu. Varsti surnud see ära, kellele teine viis |
| kopikat võlgu jäänud. Kord tulnud mees kuskilt koju. Kui ta ristteele sai, tuli |
| talle korraga mees vastu, kellele ta viis kopikat võlgu jäänud. Surnu tahtis |
| tema peaaegu ära kägistada ja karjus: “ Iis opi! Iis opi! ” Mees saatis koera |
| surnu kallale. Surnu pistis jooksu ja koer järele. Mees kuulis veel surnu |
| kiljatamist ja kiljumist koera käes. Viimaks jõudis koer tagasi, üleni vahus ja |
| higine. Sellepeale surnud koer ära (Kuusalu 1935, ERA). Koos viie kopika looga |
| turgatab mulle pähe lauasahtlis lebav medaljon, mille külalised Bashkiiriast |
| palusid edastada ühele nüüd juba manalamehele. Pärin, kas minult tullakse seda |
| medaljoni välja nõudma. Eha rahustab, et küllap me sealpool oma asjad hiljem ära |
| õiendame. Üldiselt olevat nõnda, et kodukäijad kimbutavad seda, kes on rikkunud |
| mõnd tabu ise sellest teadlik olles. Sel juhul on meeled valmis ka karistust |
| kohtama. Igal juhul tundub õigem oma võlad ikka siin ilmas ära klaarida. LIHA. |
| Haruldastest loomaliikidest tulvil Sulawesi saarel pistetakse isuga nahka kõik, |
| mis vähegi liigub. Üheski teises riigis ei elutse nii palju erinevaid imetajaid |
| (515) kui Indoneesias. Eestist enam kui kolm korda suuremale Sulawesi saarele |
| mahub neid tervelt 127 liiki. Enamik neist elutseb seal ja ainult seal. Kaua |
| veel, seda ei oska keegi öelda. Kui liike on palju, igaühe arvukus aga seevastu |
| piiratud, ripub kirves paljude pea kohal. Kui saare moslemi usku elanikud |
| jälgivad teraselt, keda hamba alla panna, siis kristlastel pole mingeid tabusid |
| nn mittepuhaste loomade söömise osas. Neil kõlbab ühtviisi hästi lauale panna |
| nii grillitud kana, ahv, madu, nahkhiir kui ka rott. Kõlbab ka koer, kui ta pole |
| just liiga kaua kärntõve, pügaraia või kroonilise nälja käes vaevelnud. Vähe |
| sellest, Bogani Nani rahvuspargi taga mägedes ei põlata ära isegi inimliha. |
| Sulawesi põhjaosas elavad minhassalased tähistavad Kristuse sündi piduliku |
| ahvisöömisega. Kui läänemaailmas tullakse perekonniti kalkunit sööma, siis |
| saareelanikud naudivad grillitud jõuluahvi - jakit. Makaagiliha kutsutakse |
| taging banas'eks, mis tähendab kuuma liha. Pärast söömist tekib inimesel sees |
| kuum tunne. Kaupmeeste vahel käib hullumeelne rebimine, kes suudab pakkuda |
| suuremat ja rasvasemat ahvi. Häda on selles, et jõuluahv - Sulawesi tuttmakaak - |
| kuulub maailma haruldasimate liikide hulka. Terves ilmas on neid kokku vähem kui |
| 6000 looma. Pooled neist peituvad Tangoko looduskaitsealal džunglites. Otsivad |
| metsaaluses hämaruses putukaid ja okstelt pudenenud puuvilju, rändavad mereranda |
| jooma ning seisavad kannatlikult vastavalt alluvusvahekordadele järjekorras, |
| kuni saabub nende kord janu kustutada. Dumoga turul kohtab kõiki elajaid, keda |
| tabudeta kristlased armastavad. Elusad metssead ja lendrebased paarikaupa |
| jalgupidi kokku köidetult kitsukestes bambuspuurides. Kaisukaru sarnased |
| karukuskused. Kanade ja koerte vahel märkab silm aeg-ajalt haruldase hirvsea |
| babirussa kikkis kõrvu. Eriti armastatakse siiski igat sorti rotte. |
| Valgesabalisi peetakse tõeliseks delikatessiks, aga äärmiselt maitsvad on ka |
| Eestis laialt levinud rändrotid. Keegi ei hakka rotil enne grillimist sisikonda |
| välja võtma. Vardasse ja kohe süte kohale - sellised on kohalike kristlaste |
| tavad. Ehkki moslemid jälestavad sedalaadi kombeid, ei tee nad sellest suurt |
| välja. Maitse üle ei vaielda. Kui keegi kurdab, et midagi pole süüa, ei maksa |
| teda tõsiselt võtta. Rotte leidub küllaga ka kõige armetumates urgastes. Kellele |
| üllatav, kellele mitte, aga reaalsus on karm - kolmandik planeedi inimestest |
| toitub rottidest. HÜSTEERIA. Enne 5. maid tuleb astronoomidel taas tõrjuda |
| astroloogide, müstikute ja lõpuootajate valeinfot. Maailm on jõudnud õnnelikult |
| aastasse 2000. Ei täitunud Nostradamuse ennustused maailmalõpust, ei juhtunud |
| midagi hirmsat ka täieliku päikesevarjutuse päeval 11. augustil 1999. Nüüd võiks |
| ehk rahulikult hinge tõmmata? Kuid ei - kohe jõuab kätte 5. mai 2000. Sel päeval |
| rivistuvad kõik lähemad planeedid Päikese taha ühele joonele, meie Maa aga jääb |
| teisele poole. Selle tulemusena võib päikesesüsteem kaldu minna ning maakera |
| telg paigast nihkuda, millega kaasnevad hävitavad maavärinad, üleujutused, |
| vulkaani-pursked ... Umbes nõnda on mõned meediakanalid eeloleva reede sündmusi |
| juba paar aastat “ ette näinud ”. Enne kui alistuda lõpumeeleoludele, tasuks |
| uurida ja järele mõelda, kas tõesti on tulemas midagi enneolematut. Karlsson |
| katuselt kasutaks siinkohal oma tuntud ütlust: “ Rahu, ainult rahu. ” Ühele |
| joonele ei rivistuta. 5. mail kell 10.08 Eesti aja järgi koonduvad Merkuur, |
| Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn sektorisse, mille avanemisnurk Maalt vaadates |
| on 25°53' (vt joonis). Lisaks mahuvad sinna ka Kuu ja Päike. Kui aga vaadata |
| ainult viit palja silmaga nähtavat planeeti, siis on nad veelgi kitsamas, |
| 19kraadises sektoris 17. mail. Sellised lähenemised võiksid tõesti moodustada |
| taevas üsna harukordse vaatepildi - kui seda Päikest ees ei oleks! Kahjuks ei |
| näe me päise päeva ajal Päikese taga ühtki planeeti. Teiseks: veidi laiemasse |
| või kitsamasse sektorisse rivistumisi on ette tulnud korduvalt ja tuleb veelgi. |
| Meie ajaarvamise 2000 aasta jooksul on järgmine reede 29. kord, mil eelnimetatud |
| viis planeeti ning Kuu ja Päike on mahtunud kuni 30kraadisesse sektorisse. |
| Muide, 15. septembril 1186 oli sektori avanemisnurk vaid 11° ning alles hiljuti, |
| 5. veebruaril 1962, oli koondumine samuti tunduvalt tihedam kui nüüd - 16 |
| kraadi. Kas keegi aga mäletab 1962. aastast maailmalõpu ootust? Eriliste |
| planeedikonfiguratsioonide kordumises pole kindlat seaduspärasust. Vahel võib |
| ilma selliste seisudeta mööduda 100-300 aastat, kuid koondumine võib toimuda ka |
| kuuajalise intervalliga kahe järjestikuse noorkuu ajal, nagu juhtus näiteks |
| 1524. ja 1821. aastal. Aeg-ajalt esineb umbes 40aastaseid intervalle, näiteks |
| 1962, 2000 ja 2040 (ning seejärel 2100). Maa ei purune. Mida siis planeetide |
| rivistumisest oodatakse-kardetakse? Ainuke teadaolev reaalsus, millega planeedid |
| saavad meid mõjutada, on gravitatsioonijõud. Õieti tuleks eristada kaht asja: |
| üks on lihtsalt gravitatsiooniline tõmme, teine loodejõud (nagu on Kuust |
| põhjustatud tõusu-mõõna nähtused). Väga tugev gravitatsiooniline tõmme võiks |
| viia Maa orbiidilt, tugevad loodejõud ta aga lihtsalt puruks rebida. Kas |
| planeetide rivistumine võiks tekitada sellist jõudu? Ei, mitte mingil juhul. |
| Kõige rohkem mõjutab meid lähim taevakeha Kuu. Gravitatsioonilise tõmbejõu |
| tugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, loodejõud aga kauguse kuubiga. Teiste |
| sõnadega, kui Kuu oleks Maast 10 korda kaugemal kui praegu, oleks tema tõmme 100 |
| korda nõrgem, loodejõud aga 1000 korda nõrgem. Planeetide massid ja kaugused |
| Maast on teada. Kuu järel on meie tugevaimad tõmbajad Jupiter ja Veenus, kuid |
| nende tõmbejõud on Kuu omast vaid vastavalt 1,0 ja 0,6 protsenti. Veelgi “ |
| kurvem ” on loodejõudude pilt: läheduse tõttu on olulisim Veenus, kuid tema mõju |
| on vaid viis sajatuhandikku Kuu omast. Niisiis, olgu planeedid kas või täpselt |
| ühel joonel, ühel või teisel pool Päikest või mis tahes muudes vastastikustes |
| asendites, nende gravitatsiooniefektid ei avalda Maale mingit tunnetatavat mõju. |
| Kes peab matemaatilist arutlust liiga keeruliseks või koguni ebausutavaks, |
| sellele on veenvaimaks tõestuseks päikesesüsteemi 4,5 miljardi aasta pikkune |
| ajalugu. Selle aja jooksul on läbi proovitud planeetide kõikvõimalikud |
| vastastikused asendid, kuid süsteem on püsima jäänud! Olgem rahulikud nii 5. |
| mail 2000 kui ka edaspidi. Asume kusagil kurvi servas. "Lahing" peaks aset |
| leidma üsna siinsamas. Raskete sõjaväeautode närviajav mürin läheneb. Esimesed |
| autolaternate tulesilmad hakkavad kaugelt paistma. Tulevad ja tulevad. Alles |
| siis, kui masinad jõurates juba meistki mööda liiguvad, hakkavad tagapool |
| "miinid" lõhkema. Suitsu on kõvasti, aga lahingut ei olnud. "Ma ei saanud |
| midagi," nuriseb Kond kaamerat statiivilt maha võttes. "Mingid arvestused ei |
| klappinud," poetab logistikaülem Meelis Kivi alandlikult. "See on meil esimene |
| taoline õppus, eks me vigadest õpigi." Ent lahinguid tuleb veel. Üks samuti |
| metsa vahel. Autod tulevad ja kõmakad hakkavad käima õigel ajal. Autod jäävad |
| seisma, automaatidega mehed hüppavad välja. Tormavad läbi plahvatuste ja suitsu |
| metsas varitsenuid tabama. Nonde ülesanne on nüüd märkamatult taanduda. |
| "Vältides haavatasaamist või muul viisil vaenlasele pihkujäämist," selgitab |
| õppuse eest vastutav Uno Kaskpeit piirivalveametist. Kolmas lahing tuleb väga |
| äge. See on kavandatud madala võserikuga soisele alale. Õhk ragiseb, võserik |
| kihab automaaturitest. Ei saa enam aru, kes või kustpoolt paugutatakse. Paugud |
| õigel ajal Lühikese ajaga on aga kõik läbi. "Vaenlased" - piirivalve ajateenijad |
| - teel tagasi ning reservväelased vaikselt taandunud. Nad kogunevad kusagil, et |
| võtta kott selga ja marssida õppuse kava kohaselt 10 kilomeetrit Valga |
| piirivalvelinnakusse. Teine etapp on karmim nii reservväelastele kui ka |
| korraldajatele. Kas või sellepärast, et "vaenlase" autokolonni lähenedes käiksid |
| paugud õigel ajal. Et juhul, kui see mõnel saatusesüngel hommikul peaks |
| tulemagi, meist lihtsalt üle ei sõidetaks. Marje Laugen 20.11.2002 Haapsallase |
| Berta Björklundi raamat omaenda elust erineb suuresti tema maalidest "Inimesed, |
| ma kardan teid" - niisugune veidi ehmatava pealkirjaga raamat, kaanel mustad |
| südamed, pisarais silm, sirp ja vasar ning viisnurk, annab kättevõtmisel aimu, |
| et see pole meelelahutuskirjandus. Eessõnas teatab autor Berta Björklund, et |
| laotab lugeja ette ühe väikese osa oma elust, mis oli täis rõõmutuid päevi, ja |
| soovib, et inimeste suhtumine üksteisesse oleks inimväärne. Raamat kirjeldab |
| noore neiu käekäiku sõjajärgsete aastate Eestis, Karjalas ja taas Eestis. |
| Kirjutatud on nii pildilikult, et seda lugedes tõuseb tihti silme ette justkui |
| filmilint väikese alevi argipäevadest või inimeste rõõmutust elust Karjalas. |
| Päikeseliseks saareks jääb murerohkes elus koolis töötamise aeg. Lüpsjapõligi |
| pole noore inimese jaoks hull, kui ei tülitaks KGB. Argipäevast eemale |
| Eluvõitluse juures mõjub sümpaatselt noore neiu tarm toime tulla, edasi elada, |
| õnnetusi ja halbu kohtumisi trotsida. Ning igatsus maalida. Maalimine ongi Gerda |
| Sallerti (ristitud Berta Björklund) elus oluliseks saanud. Ehk andis see |
| algusest saadik võimaluse põgeneda argipäevast teistsugusesse, paremasse |
| maailma. Tema maalinäitusel Läänemaa muuseumis me kohtusimegi. Nüüdseks on |
| näitus paraku lõppenud, kuid loodetavasti näeb seda järgmisena Lihula rahvas. Et |
| kauneid, lausa lummavaid maastikke, merd ja metsa on maalinud sama inimene, |
| kelle rasket noorpõlve kirjeldab raamat "Inimesed, ma kardan teid", tundus |
| peaaegu uskumatu. Berta, kellest Vene ametnike soovil sai Gerda, meenutab ema |
| põgenemist 1946. a kolme väikese lapsega Siberist Eestisse. "Me leidsime kodu |
| heade inimeste juures Haanja vallas," meenutab ta aega, kui oli viieaastane. |
| Kuid põgenike elu tähendas elada varjus ja hirmul. Tüdrukut saatis soov |
| joonistada, hiljem ka maalida. Kunstiõpingutele tõmbas kriipsu peale ema surm. |
| Täiskasvanuna, lüpsjana töötades, veetis ta vaba aja pintslite ja pliiatsitega, |
| üllatades sellega teisi inimesi, kelle igapäevaelu täitis asine maailm. "Ükskõik |
| kuhu vaatan, näen ma igasuguseid nägusid ja kujusid," jutustab Gerda. " Võtan |
| pliiatsi kätte ja joonistan neid. Metsateel vaatan rohukõrsi, imetlen looduse |
| ilu ja mul on kahju, et kogu aeg pole pliiatsit ja paberit taskus olnud - pole |
| kõike saanud üles joonistada. " Metsateed, meri ja lilled ongi tema kõige |
| kaunimad pildid, mis sisendavad vaatamisel rahu. "Mul on pildimälu, ka |
| meremaalid on sündinud pildimälu abil," räägib Gerda Sallert. "Kui hakkan |
| maalima, siis nagu vajun selle sisse." Ta on palju maalinud vanu maju. Leidnud |
| ise selliseid, mis kunstnikusilmale huvi pakuvad, või maalinud fotode järgi, |
| tellimise peale. Korraga on tal käsil mitu pilti, sest nad vajavad pikka |
| kuivamisaega. Kuna ateljeed pole naisel kunagi olnud, on kõik tööd valminud |
| köögilaual, see on füüsiliselt üsna väsitav. "Ega ma õlimaali enam ei saagi |
| teha, süda on läbi, tervis ei kannata õlihaisu," räägib kunstnik. Tema maale on |
| kodude seintel Tallinnas, Moskvas, Aafrikas, Kanadas, Inglismaal, Ameerikas, |
| Türgis. Ta rõõmustab, et kõige ilusamad pildid on tütrel. Mitme kodumaa vahel |
| Haapsalu näitus, mis järjekorras kolmeteistkümnes, jääb sellisel kujul naise |
| sõnul viimaseks. "Alati on mul igal näitusel olnud uusi maale, sama näitus ei |
| kordu." Enamasti on ta korraga välja pannud umbes sadakond tööd. Kokku on ta |
| loonud üle 900 maali. Haapsalu näitus oli esimene pärast Soomest naasmist. 1990. |
| aastal siirdus Gerda, kes vanemate ja passi järgi on soomlane, oma esimesele |
| kodumaale. Poeg perega jäi Eestisse, tütar pojaga tuli kaasa. Nüüd on Gerda |
| Eestis tagasi, elab Haapsalus ja tunneb rõõmu sellest, et oma kodu - oma maja - |
| on valmimas. Soome elu jäi talle võõraks, ehkki seal oli võimalus oma näitusi |
| korraldada. Eestisse tõi tagasi koduigatsus ja ka igatsus ema järele. Noorima |
| lapsena oli Berta emaga väga lähedane. Ema õpetas teda loodust tundma ja |
| maarohtudega ravima. Lahkudes siit ilmast, lubas ema, et jääb tütrele kaitsjaks. |
| Ema kaitsvat tunnet ongi ta tihti kogenud rasketel hetkedel. "Ma mõtlen oma |
| emale alatasa," ütleb Gerda. "Olin palju emaga kahekesi, sest teised lapsed olid |
| suured ja kodunt ära." Emalt saadud teadmiste ja oskustega on ta osanud |
| iseennast maarohtudega aidata. Ka siis, kui arstid tema tuberkuloosiga võitlust |
| pidasid, keetis ta maateesid nende ravile lisaks. Ja sai terveks. "Kõige |
| õnnelikum olen olnud oma pere ja laste üle," ütleb ta. Praegu aga köidab naise |
| meeli raamat, mis pooleli, pealkirjaks "Planeet Maa". 20.11.2002 Karske mehe |
| mälu ja huumorimeel on alles mis alles Uderna krooniliste haigete kodus Elva |
| külje all on täna eriline päev. Peolaud kaetakse saja-aastaseks saavale |
| vannutatud maamõõtjale Peeter Tammele, kes paistab siiani silma haruldase mälu |
| ja laheda huumorimeelega. "Huvitav, miks mulle korporatsiooni värvilist paela |
| pintsakule ei pandud," märkab ta ühtäkki, kui pildistamise ajal esmaspäeval oma |
| Rotalia korporatsiooni mütsi kohendab. Aga rehmab siis käega: mis seal ikka, |
| müts on ikka kõige tähtsam. Ausate amet Vannutatud maamõõtjaks sai Peeter Tamm |
| põlluministeeriumi maakorralduse ameti kaks aastat kestnud kursuste lõpetamise |
| järel. Aasta oli siis 1928. "Eksamid olid meil karmid, ei veetud kummiga hindeid |
| pikaks, kolmekümnest alustanust lõpetas vaid kolmteist," mäletab ta. Ütleb, et |
| on töötanud Jüri Uluotsa juhtnööride põhjal, kes neile kursustel agraarõigust |
| luges. Maa on läbi aegade olnud tüliõunaks. Maamõõtjal on võimalik aga |
| maakorralduse lihvimisega mõnigi tüli juba eos ära hoida. Ta mäletab talu, mille |
| akna alla pidi tulema 300 meetrit eemal asuva talu krunt. "Püüdsin selliseid |
| olukordi vältida ja anda maad mujale, paigata tükke kuidas vähegi võimalik," |
| selgitab ta. Väikestele taludele riigimetsast maade juurdemõõtmise ajal saatnud |
| üks tema juurde 16-17aastase tütre kirjaga, mida avades leidis seest raha. " |
| Ütlesin, et kirjas on raha ja seda kirja ma ei loe. Kunagi hiljem pole mulle |
| enam raha antud, " on juubilar rõõmus, et maamõõtjapõli kulges ausalt ja |
| õiglaselt. Pool sajandit maad mõõtnud Tammele teeb muret, et nüüdisajal ei ole |
| maamõõtjatel enam vajalikku täpsust, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Mõnigi |
| ei suutvat altkäemaksust ära öelda. Joo piima, mitte viina! Oma hea tervise |
| arvab tänane sünnipäevalaps võlgnevat sellele, et on lapsest saati söönud |
| sealiha ja joonud piima - pole toiduga pirtsutanud. Ei on ta öelnud |
| sigarettidele ja alkoholile, ka veinile ja õllele. Küll on ise veini teinud, |
| huvi pärast, sest aed oli suur. Tudengina puutus Tamm kokku karskusliikumisega, |
| osales selles ka ise, tundis hästi Villem Ernitsat. "Ernits oli väga hea |
| inimene, korraldas teeõhtuid, andis häid juhtnööre, kuid paljuke neid oli, kes |
| karskust järgisid," on juubilar veidi kurb. Tamm leiab, et karskust on vaja ka |
| praegu propageerida, paraku on selgitustöö nõrk. "Ega midagi teha ole, kui |
| valitsus ei taha joomisele ei ütlemist, neile on tähtis, et rohkem joodaks, sest |
| seda rohkem tuleb riigikassasse raha." Rõõm põllumajanduse tõusuteest Rõõmu on |
| juubilaril ka. Selle üle, et vahepeal languses olnud põllumajandus taas |
| tõusuteel on. Veel rohkem rõõmu teeks talle, kui põllumees sööks ka omatehtud |
| leiba. " Kui talunik läheb kauplusse leiba tooma, pole ta enam põllumees. Ta |
| peab ise oma põllult vilja saama ja sellest leiba tegema, " leiab Peeter Tamm. |
| Juubilaril on kaks poega ja kaks tütart ja veelgi rohkem lapselapsi. Need |
| tulevad teda täna või siis nädalavahetusel tervitama. Kuuendat aastat peetava |
| Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) juhatab kolmandat korda sisse tudengifilmide |
| festival, seekord 23.-29. novembrini Kinomajas. Selle üle on põhjust rõõmustada |
| Tallinna Pedagoogikaülikooli filmitudengeil eesotsas nende juhi Rein Maraniga. |
| 79 tudengifilmi on pärit 32 riigist. Noortele mõeldud programmis "Vanad ja |
| väärikad" saab näha poola filmiklassikute Andrzej Wajda, Roman Polanski, |
| Krzysztof Zanussi ja Krzysztof Kieslowski noorpõlvefilme. Ka lastele midagi Kahe |
| viimase aasta laste- ja noortefilme näidatakse sel aastal 23.-30. novembrini |
| Nukuteatris. Selle programmi raames on varasematel aastatel olnud vägagi |
| huvitavaid töid, mida tasuks meiegi teismelistel näha. Astrid Lindgreni |
| raamatute põhjal tehtud filmidest on kokku pandud eriprogramm. Ka animafilmid on |
| kohal - nagu eelmisel kolmel aastalgi. Muu hulgas on selles programmis näha |
| Inglise lastefilme, Jaapani lühianimafilme, samuti Eesti uusi animafilme ning |
| vanameister Elbert Tuganovi retrospektiiv. Teatavasti langes vähemalt möödunud |
| aastal PÖFFiga samale ajale Euroopa Filmiakadeemia auhindade kätteandmine. |
| Seekord kuulutatakse Euroopa parimad filmid välja juhtumisi PÖFFi lõpupäeval 7. |
| detsembril. Nagu mullu, on ka seekord festivali kavas mitmed Euroopa |
| Filmiakadeemia auhindadele kandideerivad tööd; viis neist taotlevad koguni |
| parima filmi nimetust. Programmis on ka kolm Euroopa parimaks dokumentaalfilmiks |
| pürgivat teost. Vene filmiloojad külas Festivalil on palju Vene filme ning |
| sellega seoses ka rohkelt külalisi Venemaalt. Külaliste nimekirjas on Andrei |
| Kontšalovski oma viimase, Vene-Prantsuse koostööfilmiga "Hullumaja", Valeri |
| Fokin filmiga "Metamorfoos", Aleksandr Mitta "Kõrvetava laupäevaga", Valeri |
| Todorovski "Armukesega" ja teised. Kindlasti mõjub see värskendavalt, sest ega |
| viimastel aegadel polegi Eesti publik Vene filme eriti näinud. Külalisi on |
| tulemas veel Norrast, Soomest, Poolast, Moldovast, Rootsist, Islandilt, |
| Saksamaalt. Oodata on ka indiaanifilmide staari Gojko Miticit. Oluline külaline |
| oma seitsme varasema filmiga ja viimase tööga "Looduse lapsed" on islandi |
| režissöör Fridrik Thor Fridriksson. Siin näidatakse tema tööde retrospektiivi. |
| Eestist märgatavalt väiksema elanikkonnaga Island on tõusnud arvestatavaks |
| filmimaaks. Festivalile on tulemas ka siin suvelgi viibinud poola nimekas |
| stsenarist Krzysztof Piesiewicz (Kieslowski värvitriloogia filmide stsenarist) |
| filmidega "Vaikus" ja "Taevas". Üldse on festivali põhiprogrammis 117 filmi. |
| Lisaks eespool nimetatud maadele Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, |
| Suurbritanniast, Palestiinast, Mauritaaniast ja mujalt. Aki Kaurismäki |
| "Minevikuta mees", mis meil praegu jookseb, programmis pole, küll aga on tema |
| venna Mika Kaurismäki "Brasiilia helid". Huvi peaksid pakkuma Hispaania tuntuima |
| režissööri Pedro Almodóvari viimatine film "Räägi temaga" või sakslase Werner |
| Herzogi kaks aastat tagasi tehtud "Võitmatu". Tallinlased näevad festivalifilme |
| Sakala Keskuses, Kinomajas, Sõpruses ja Kosmoses ning Nukuteatris, tartlased |
| kinos Illusioon ja Sadamateatris, viljandlased draamateatris Ugala. Festivali |
| põhiprogramm avatakse reedel, 29. novembril kl 19 Sakala Keskuses Tom Tykweri |
| filmiga "Taevas" (Saksa-USA). Lõpetamisel 7. detsembril esilinastub uus Eesti |
| mängufilm "Vanad ja kobedad saavad jalad alla". Eesti tegijailt on kavas veel |
| Jüri Sillarti vastne dokumentaalfilm Leida Laiusest "Leida lugu", Marko Raadi |
| "Agent Sinikael" ning lühimängufilmid "Pääsemine" (Hendrik Toompere) ja |
| "Ferdinand" (Andri Luup). Esto TV esitab filmi "Welcome to Estonia". "Nimed |
| marmortahvlil" kui praegu kinoekraanidel linastuv film festivaliprogrammis pole. |
| Piletid odavad Seni on PÖFF olnud suuresti noore publiku mängumaa. See ei |
| tähenda, et nii peabki olema. Seda enam et festivalifilmide hulgas leidub |
| kindlasti ka vanemaid huvitava probleemistikuga töid. Päris eakatest räägib |
| näiteks "Looduse lapsed." Piletihinnad on madalamad kui muidu kinodes, 25-60 |
| krooni (vaid ööseanssidel Sõpruses 75 kr). Sakala Keskuse suures saalis on |
| filmidel ka eestikeelne tõlge. Tõsi taga - Mis kasu on saadiku puutumatusest, |
| kui iga pätt võib saadikule peksa anda? - Politsei suunas Tallinna tänavaile |
| kaks korda rohkem patrulle. Napsumeeste sõnul pidi patrulle neli korda rohkem |
| olema. - Kaevuril on raske end naise eest peitu pugeda, naine otsib ta kas või |
| maa-alt üles. - Vanem meesterahvas soovib leida tööd naistesauna akende |
| pesijana. Kiire! Jüri Paet Uued vanasõnad Eesti vanasõnad, mis on viidud |
| vastavusse Euroopa Liidu standarditega: - Talisõiduvahendi jalaseid kata plekiga |
| kolmandas kvartalis, hobuveoki rattaid esimeses kvartalis. - Eksponentsiaalne |
| treeningmanöövritel, lineaarne relvastatud konfliktis. - Suleline olend |
| pesitsuspaiga rajatises viibides lendama ei õpi. - Sulgedega kaetud |
| lennuvõimeline olend ei omanda aviatsioonireegleid temale omases |
| mikrokeskkonnas. - Ega hageja seedekulgla alguspunkti peale ei avaldata |
| lühiajalist mehhaanilist survet. - Omandatud professioon ei taotle rukkijahul |
| baseeruvat pagaritoodet. - Enamarenenud ajurakkudega isend genereerib eelise |
| eespool nimetatud omadusteta isendile. - Tungiva vajaduse olemasolu tingib |
| kastreeritud isasveise maabumise tarbeveevõtukoha sisemusse. Sirgu silita |
| Naisega riidu läinud meistrimees Kalle Seier kinkis talle kella, mis lisaks |
| kellaajale ja kuupäevale näitab ka naise vanust. Neti Rent Retroviisor Siinsamas |
| leheküljel näete suurepärast joodiku abivahendit - kleebist, mis on napsimehele |
| vaata et samasugune elupäästja kui pimedas maanteel kõndijale helkur. See kleeps |
| peaks aitama suuna- ja ajataju kaotanud vennikese ikka koduukseni, eeldusel |
| muidugi, et leidub piisavalt kaastundlikke kaaskodanikke. Aga Euroopas, kuhu me |
| teel oleme, peaks häid inimesi küll olema. See viinavõtt on üks kummaline asi. |
| Lähed, ütleme, pärast tööd hetkeks baarist läbi, et nelja sentiliitriga väheke |
| stressi maandada, aga ärkad kusagil kummalises kohas alles siis, kui järgmine |
| tööpäev juba koidab. Stress pole kuhugi kadunud, vaata et juurdegi tulnud. |
| Lisaks kole peavalu ja tolmav suukoobas. Vene ajal algas iga päev raadios |
| varahommikuse hümnimängimisega. Nii viie-kuue paiku. Siis olevat olnud isegi |
| konstitutsiooni sisse kirjutatud punkt, mille kohaselt isikut, kes vähemasti |
| hommikuseks hümniks koju oli jõudnud, tuli pidada öösel kodus viibinuks. |
| Abikaasad muidugi sellest suurt ei pidanud ja nüpeldasid oma lakkekaussidest |
| mehed hümnihelide saatel armutult läbi. Kord kurtis üks tubli mees, kes miskis |
| konstrueerimisbüroos joonestajana ametis oli, et tema olla palgapäeval patuteele |
| sattunud ja alles hilisööl oma korteri ukse taha valgunud. Mustamäe majades, |
| teadagi, koridorid pimedad. Nii koukiski taskust võtme, et vaikselt, ilma |
| suurema pahanduseta tuppa imbuda. Üritas ja üritas, aga võti ei läinud kuidagi |
| õigesse mulku. Tekkis kahtlus, et naine on salakavalalt oma võtme seespoolt |
| lukuauku torganud. Lõpuks väsis purjus joonestaja ära ja jäi sinnasamasse |
| uksematile magama. Sündsusetu värk muidugi. Varahommikul, kui esimesed naabrid |
| koertega välja hakkasid minema, tegi mees silmad lahti ja ei jõudnud ära |
| imestada, miks ukseluku ümbrus risti-rästi tihedaid punaseid kriipse täis on. |
| Siis jagas ikka ära, et ta oli üritanud ust võtme asemel oma punase |
| tööpliiatsiga lahti keerata. Häbiasi. Suur mees, aga niimoodi täis lakkuda, et |
| ei tee võtmel ja pliiatsil vahet. Oi-oi-oi. Teine mees oli ka südaööl koju |
| töllanud ja uksekella helistanud. Uks avanes ja lävel seisis tige moor, |
| taignarull ähvardavalt üles tõstetud käes. Mees olla vaadanud ja kostnud |
| kaastundlikult: "Näe, öö juba ammu käes, aga sina ikka muudkui küpsetad ja |
| küpsetad ..." Mis edasi sai, ei tea. Eks ta üks anekdoot ole. Soovitus neile, |
| kellel on kalduvus koduteel kaduma minna. Hankigu endale sellised kaunid |
| kleebised, kirjutagu juba varakult nimi ja aadress sisse, ja baari pisikesele |
| napsule minnes kleepigu kohe otsaette. Siis on lootust enne hümni ikka koju |
| saada. Kuigi hümni vist enam ei mängita. Lembit Remmelgas Kolumn Inna Aeg Nagu |
| ennustasin, nii ka läks: Ustimenko saabumine eelmisel nädalal oli suurem sündmus |
| kui Eesti politsei 84. sünniaastapäeva tähistamine. Kodanik Ustimenkost on |
| saanud kangelane ja populaarne kurjategija. Ta lasi end Poolast Eestisse tuua |
| õigel ajal - eelmisel reedel avati Tartus eurovangla. Mis saab veel paremat |
| olla, kui uhiuude tuppa puhkama minna. Räägitakse, et Tartu linna juhid lubavad |
| vanglasse ainult 500 vangi. Kas keegi on kokku lugenud, kui palju on Tartus |
| tudengeid? Neid on vähemalt kümme korda rohkem ja nende vastu Ansip & Co küll ei |
| võitle, aga vangid neile millegipärast ei meeldi. Miks küll? Kallid, tartlased, |
| teil hakkab ju kaubandus elavnema, raha hakkab rohkem tulema. Mõelge ise - igal |
| vangil on vähemalt kaks-kolm sõpra, kes kõik sõidavad nüüd Tartusse kokku oma |
| kaasvõitlejaid vaatama. Ja ega nad siis tühjadega kätega tule - võtavad palju |
| raha kaasa ja kulutavad selle Tartus ära. Käivad baaris lõbutsemas ning ostavad |
| kommi ja torti, mille nad vanglasse oma sõbrale viivad. Räägitakse sedagi, et |
| Ustimenkost saab vangla 501. asukas. See ületab Tartu juhtide lubatud kvoodi. |
| Mis juhtub? Ennustan, et teda hoitakse väevõimuga vanglast eemale ja kuna |
| vanglakohti enam pole, pääseb Ustimenko vabadusse. Nulltolerants. Vaat see ongi |
| uus poliitika. Muide, üks asi veel. Igal retsil on Tartus korralik ase ja |
| lobikauss ees, aga Tartu linna teine uhkus - üliõpilased - elavad juba Gustaf II |
| Adolfi ajast saadik mitme kaupa ühes väikeses ühiselamutoakeses. Kuhu see |
| kõlbab? Miks tudengid ei võitle enda eest? Kus on tuntud õde-venda Tipp ja Täpp? |
| Miks nad vaid ETVd kritiseerivad, aga Tartus puhkenud sotsiaalse ebavõrdsuse |
| vastu ei võitle? 20.11.2002 18. XI 2001 tõmbas ungarlane Tibor Meszaros maast |
| lahti 406,5 kg. Jõutõstmise MRid • Jõutõmme Tibor Meszaros (Ungari) 406,5 • Kükk |
| Shane Hamman (USA) 457,5 • Selili surumine James Henderson (USA) 322,5 • |
| Kogusumma Bill Kazmaier (USA) 1 100,0 19. XI 1997 sünnitas 29aastane |
| ühendriiklanna Bobbi McCaughey Iowa osariigi ülikooli haiglas seitsmikud. Lapsed |
| olid eostatud katseklaasiviljastusega ja tulid keisrilõikega ilmale 31 nädala |
| vanuselt. Kergeim laps kaalus 1,048 kg ja raskeim 1,474 kg. Bobbi ja Kenny |
| McCaughey 3. I 1996 sündinud tütar Mikayla sai endale korraga neli venda ja kolm |
| õde: Kenneth Robert, Alexis May, Natalie Sue, Kelsey Ann, Brandon James, |
| Nathanial Roy ja Joel Steven. "Igaüks neist on eeskujulik laps, kui ta on |
| omaette," ütles isa Kenny mullu novembris. "Koos lähevad nad arust ära." "Mida |
| üks ei oska välja mõtelda, mõtleb teine," lisas ema Bobbi. " Ja nad aitavad |
| üksteisel tempe teha. Alati on kambas keegi, kes midagi kokku keerab. " 20. XI |
| 1998 kaalus USAs Illinoisi osariigis Gurnee maopargis elav emane tume |
| tiigerpüüton (Python molurus bivittatus) Baby 182,76 kg. Baby on 21 aastat vana, |
| 8,22 m pikk ja tema ümbermõõt on 71,12 cm. Iga kahe nädala tagant sööb ta |
| neli-viis kana, neelates saagi tervelt. Maailma raskeim madu on Lõuna-Ameerikas |
| ja Trinidadis elav anakonda (Eunectes murinus). 1960. a Brasiilias tapetud emase |
| anakonda pikkus oli 8,45 m ja keha ümbermõõt 1,11 m. Madu kaalus 227 kg. 21. XI |
| 1997 mõõtis "Guinnessi maailmarekordite" kohtunik, et Šotimaal Ellonis elava |
| Lorna Sutherlandi nelja-aastane isane valge kass Snowbie on ninaotsast |
| sabaotsani 103 cm pikk. 22. XI 1923 lõi postivalitsuse ülem Hindrek Rikand sõna |
| "ringhääling". 23. XI 1998 neelas šotlane Stevie Starr TVsaates "Guinnessi |
| rekordid" piljardipalli, kimalase ning musta ja valge kuldkala ning tõi need |
| seejärel esile publiku esindaja määratud järjekorras. Samas neelas ta alla |
| sõrmuse, tabaluku ja võtme ning tõi need esile, sõrmus luku küljes kinni. 24. XI |
| 1918 lasti Eesti Vabariigis välja esimesed postmargid. Äsja loodud Eesti Posti |
| Peavalitsuse ülem Hindrek Rikand saatis oma abikaasale postkaardi, millele |
| kirjutas sõnumi: " Esimesed Eesti postmargid lähevad käima. Elagu Eesti post, |
| Eesti riik ja rahwas! " Postkaart oli frankeeritud roosaka hammastamata |
| 5kopikase postmargiga, mis oli värskelt trükipressi alt tulnud. 5kopikane roosa, |
| 15kopikane sinine, 35pennine pruun ja 70pennine roheline lillemustrimark trükiti |
| Bölau trükikojas Nõmmel. Kuni 1919. a suveni trükiti kokku üle kaheksa miljoni |
| lillemustrimargi. Päris esimesed postmargid andis 16.-19. XI 1918 välja Rakvere |
| postkontori ülem Aleksander Tom, kes laskis trükikojas teha tsaariaegsetele |
| postimaksevahenditele ületrüki. Eesti Post neid ametlikeks postmarkideks ei |
| tunnista, ent oksjonitel on nad suures hinnas. Pildil Eesti esimene ja |
| viimatine, 449. postmark. 20.11.2002 Tartu on esimene linn Eestis, kus infot |
| linnaliinibusside väljumisaegade kohta saab tellida mobiiltelefonile. "Teenus on |
| mõeldud liikuvale linnakodanikule, kes eelistab vastavalt vajadusele bussiaegu |
| küsida, selle asemel et neid meeles pidada," ütles teenuse looja, Tartu Ülikooli |
| informaatikatudeng Andres Kauts. Teenuse kasutamiseks tuleb saata SMS sõnum |
| kujul "PEATUS peatuse nimi liini number" lühinumbrile 1311. Päringu vastusena |
| saadetakse bussi väljumisajad alates päringu saatmise hetkest. Et saada teada, |
| mis kell väljub buss nr 14 Ihaste peatusest, tuleb saata sõnum kujul "PEATUS |
| IHASTE 14" lühinumbrile 1311. Teenus töötab kõikides mobiilivõrkudes ning selle |
| hind on 5 krooni. Tartu abilinnapea Hannes Astoki sõnul on tegemist käepärase |
| alternatiiviga bussiinfo Interneti-lehele buss.tartu.ee "SMSi teel bussiaegade |
| tellimine oli hiljuti lõppenud Tartu e-mõtete konkursil üks enim soovitud ideid |
| ja mul on hea meel, et see tudengite eestvõtmisel nüüd teoks on saanud," ütles |
| Astok. Andres Kauts kasutas bussiinfo teenuse loomiseks firma Mobi poolt loodud |
| Igaühe M-Äri teenuseportaali abi, mis võimaldab SMS-teenuseid luua vaid mõne |
| minutiga ja ilma erioskusi vajamata. Lähiajal on plaanis bussiinfo teenus |
| käivitada ka Tallinnas. Kautsi sõnul võib see toimuda detsembris. SMS-päringu |
| abil saab küsida Taisto bussiaegu liinil Tartu-Tallinn ja vastupidi ning Tartu |
| taksofirmade andmed. Saates lühinumbrile 1311 SMSi sisuga "INFO TAISTO", saabub |
| hetke pärast vastus Taisto liinide Tartust Tallinna poole ja vastupidises suunas |
| sõitvate busside väljumisaegadega. Sõnum sisuga "INFO TARTAXI" lühinumbrile 1311 |
| toob vastuseks Tartu taksofirmade nimed ja tellimisnumbrid. 20.11.2002 Vahur |
| Kersna ja Mihkel Kärmase saade. Kolm nädalat tagasi ilmsiks tulnud kuritegelik |
| infokogumine Kadaka Selveri kaubamaja pangaautomaadist paljastas plastikraha |
| kaitsetuse. Ühe suhteliselt väikese pettuse tõttu peab tunnuskoode vahetama enam |
| kui 600 000 kaardiomanikku. Tänases "Pealtnägijas" selgub, et korralikku |
| tehnilist taipu nõudvast pangaandmevargusest on saanud Eesti kuritegelike |
| jõudude rahvusvaheline ekspordiartikkel. Hansapanga kaardiosakonna juhataja |
| Kalle Vaalma kirjeldab panga ajaloo ühte erakordseimat vargust. Režissöör Maire |
| Radsin, toimetaja Mariina Mälk. Alates tänasest on "Pealtnägijat" võimalik |
| jälgida ka venekeelse sünkroontõlkega Raadio 4 vahendusel. Kunagi ütles üks |
| teleoperaator kuldsed sõnad: "Lilled ja lapsed päästavad kõik." Mõte on selles, |
| et püüa mõni säärane element pilti ja efekt on kindlustatud. Uus |
| publitsistikasaade "Termomeeter" illustreeris igiammust tähelepanekut uuel moel |
| ja uute pilgupüüdjatega. Ja omamoodi lüürikaga. Nagu särasilmsed lapsed, ei jäta |
| vaatajat külmaks ka sõjas käinud mehed, kes oskavad rõõmustada lihtsate asjade |
| üle. Ilus, kas pole? Uskumatu, aga nii oligi. "Termomeeter" tõi ekraanile |
| tõepoolest lihtsad ja ilusad asjad. Iseasi, kas ma just seda ootasin. Saate |
| tutvustus ju lubas mõõta temperatuuri inimestes ja ühiskonnas, vaadelda sündmusi |
| ja nähtusi, mis kutsuvad esile temperatuurimuutuse. Sõna saavad just need, keda |
| mingid plaanid või ümberkorraldused otseselt puudutavad, reklaamisid tegijad. |
| Aga temperatuur ei muutunud mitte üks pügal, kuidas ma (ja tegijad) ka ei |
| püüdnud. Või kui, siis õige pisut. Kahele teemale üles ehitatud oli pildiliselt |
| köitev - ei rääkivaid päid ega tühje loodusvaateid. Jutt, mida rääkis |
| sõjakogemusega mees esimeses loos või puudega lapse vanemad teises loos, oli |
| sama köitev kui telepildimeistri loodu. Mis seal's ikka, inimlood on enamasti |
| põnevad. Tekstiosa, mida naishääled pildile peale lugesid, jäi aga pildile alla. |
| Monotoonsemat esitust on raske ette kujutada. Mitte ükski vägi ei naeluta |
| kuulama, kui tekst vuhab kõrvust kui merelaine mööda. Ka siis mitte, kui |
| lauseehitus on korrektne ja sõnavalik ideaalne. Siis aga küll, kui kõneleja |
| intonatsioon kerkib ja langeb, kuis ise tahab, aga sel juhul pole tegu enam |
| sõnade mõtte, vaid intonatsiooni vägisi kuulamisega. Nii juhtuski. Seepärast |
| käis see esimene vasikas korra aia taga ära. Justkui kogemata ja möödaminnes. |
| Lilled ja lapsed päästsid seegi kord. Susan Sarandon on suutnud teha karjääri |
| Hollywoodi tavasid eirates. Teiste naisnäitlejate loometee kipub nende vananedes |
| allamäge minema, kuid tema on muutunud üha paremaks, säilitades seksisümboli |
| staatuse. Susan Tomalini vanemad olid tõsiusklikud katoliiklased ja tüdruk sai |
| hariduse nunnade käe all. Sellest hoolimata jäi temasse mässumeelsust. See sai |
| sihipärasema väljundi 60ndatel aastatel, mil ta osales õppurina Vietnami sõja ja |
| inimõiguste rikkumise vastastes demonstratsioonides. Seda ootamatum oli tema |
| astumine katoliku ülikooli Washingtonis. Susan tudeeris edukalt nii inglise |
| filoloogiat kui teatrikunsti. Ülikoolist leidis ta ka oma esimese abikaasa - |
| kursusekaaslase Chris Sarandoni. Sarandoni tähelend algas modellina. Peagi tulid |
| esimesed rollipakkumised ning läbilöök saabus 1975. aastal kahe filmiga - "Suur |
| Waldo Pepper" ja "The Rocky Horror Picture Show". Viimane tõusis peagi |
| kultusfilmiks. Selle vaatamaminekuks riietuvad tõelised fännid tänini |
| transvestiitideks. Osatäitmise eest "Atlantic Citys" (1980) kandideeris ta |
| esimest korda Oscarile. Temast oli saanud kuulsus, kelle näitlejatöö, aga ka |
| armulood pakkusid huvi paljudele. 1980. aastal oli Sarandon seotud prantsuse |
| režissööri Louis Malle'iga, kellele järgnes 14 aastat noorem Sean Penn. Sündis |
| tütar, kelle isaks oli hoopis itaalia režissöör Franco Amurri. Sarandoni |
| karjääri kõrgpunkt saabus 1986. aastal "Eastwicki nõidadega", milles mängisid ka |
| Cher, Michelle Pfeiffer ja Jack Nicholson. Armulood aga jätkusid. 1988. aastal |
| jagas Sarandon voodit Kevin Costneriga, kelle peagi vahetas välja nooruke |
| näitleja ja lavastaja Tim Robbins. Viimasega elab näitlejanna kokku |
| tänapäevalgi, neil on kaks last. Sarandon kandideeris Oscarile ka osatäitmiste |
| eest filmides "Thelma ja Louise", "Lorenzo õliKlient". Võit tuli filmiga "Dead |
| Man Walking" (1995). Apteeker helistab politseisse: " Minu juures on šotlane, |
| kes tahab arseeni osta. Kuidas õnnetust ära hoida? " "Öelge talle, et arseeni |
| hinda on kahe šillingi võrra tõstetud," vastab politseikorrapidaja. Kahe |
| gabrovlase autod kohtuvad kitsal sillal. Kumbki ei taha tagurdada ja teist mööda |
| lasta - selleks kulub ju bensiini. Üks autojuht hakkab ajalehte lugema ja |
| loodab, et teine annab järele ja ajab masina sillalt ära. Teine juht tuleb aga |
| välja, istub kapotile ja ütleb: "Kui oled lehe läbi lugenud, siis ole nii lahke |
| ja lase mul ka pilk peale visata." Väikesele poisile tuuakse apteegist söögiisu |
| tõstmiseks kalamaksaõli. Esimese lusikatäie alla neelanud, hüüab poiss: "Tooge |
| ruttu puder siia, enne kui mul söögiisu päris ära kaob!" |
|
|
| Lennart (67) on nagu prints valgel hobusel - peen mees musta kaabu ja valge |
| siidsalliga, kes pillub kalambuure viies keeles. Lennarti-lood on aga nagu |
| pikantne prantsuse film. Ma andsin talle pool tundi aega, ta ehmus niisugusest |
| kuraasist ära. Kui Arnold 1991. aasta märtsis Bushi juurde jõudis, siis mäletas |
| USA president vaimukat Eesti välisministrit ja vedas Rüütli sellesama gloobuse |
| juurde: näete, mis mister Meri tegi! Suur keskmees kaevab riigikogule auku |
| Teisipäeval aga selgus, et kolmandat kandidaati polegi. Saaremaalt pärit |
| sideärimees Tõnis Palts peab ristisõda Rootsi riikliku telekomi Teliaga. "Ma ei |
| tea, kes (Eesti Kaabeltelevisiooni Ettevõtete Liitu) kuuluvad, ilmselt Palts |
| Palts Palts ja Palts," kommenteerib Kern sapiselt. Kern teab aga rääkida, et |
| Eestis on vaid 62_000 kaabelTV abonenti ja lubab Paltsi eksitava info eest |
| kohtusse kaevata. Telia topeltmäng "Võibolla tegi ta seda lollusest, ma ei tea," |
| arutleb Palts poolvaljult. Teised pakkujad noolisid ainult rahvusvahelist sidet. |
| Enne 2000.-2001. aastat ei peaks riik kaalumagi 51 protsendi müüki. Winston |
| hakkas trepist üles minema. Seda riistapuud (mille nimi oli teleekraan) sai küll |
| vaiksemaks keerata, aga võimatu oli seda täiesti välja lülitada. 66-aastane |
| Heino sisenes Küütri tänavas oma kodumaja trepikotta. Aidann valas kopsikusse |
| vett. Ann tatsas lauda juurest toa poole. Bruno tormas ema juurde. Ent |
| mustavereline sammub inimestest eemale. Gustav tatsab üle musta-valgeruudulise |
| kivipõranda. Hõredate seintega heinaküüni ümber liikus pool tosinat vanunud |
| kasukaga lammast. Jalgade vahel liigutas ennast mingi ligane olend. Järgmine |
| hetk pidi peaaegu toolilt maha prantsatama. Kazimir tormab Bronkale järele. |
| Kella kahest viieni sõidutasin venda mööda linna ringi. Klaasid on täis valatud. |
| Üks lennuk prantsatas kõrvulukustava metallikrigina saatel otse keset tänavat. |
| Kuldkalad ujusid nende varbaid uudistama. Laudade vahel tatsas aastane laps. |
| Liigutasime klaverit mitu meetrit. Liisa ronis talle tihti sülle. Mahe |
| loojangutuul liigutas Kiryli halle harevaid juukseid. Mart ronib redelist üles. |
| Mees sõudnud paadis. Metsa kohalt tõusis mitu tundi suitsu. Mitu meest viskusid |
| minu poole. Muist piima valas ta lauda taha maha. Nad sõitsid Sergejevi |
| ettepaneku peale tema poole koju. Naised tatsasid õnneks minema. Nina tilgub |
| nagu viimane kosk. Paarile doominolauale valati ämbrist kokaiini. Pehme tuul |
| liikus pehmeis juustes. Pisarad tilkusid lõua otsast kõhule. Prantsatasin |
| vannitoas selili. Bronka tõukab jalaga väikest kappi. Ta liigutas end järsult. |
| Ronisime hommikust õhtuni. Roza sammus ukse poole. Sammusime hommikust õhtuni. |
| Sa oled maapinna suhtes liikunud kiirusega 110 või 120 km/h. Selle esimestes |
| ridades sammusid paksult meigitud nägudega mehed. Siis roniti hirmu ja valuga |
| üksteisele kukile ... Sisenesin keset lärmi tuppa. Sõitsime taksoga linna |
| piirile. Sünnipäeval prantsatas suur tort maha. Sõudsime hommikust õhtuni. |
| Suurest hirmust sõudsin kaldale. Ta liigutas end vabaks. Ta oli seejärel |
| otsustavalt mehe rinnale viskunud. Ta sõidutas mind linna lähedal ringi. Ta |
| sõudis lähemale. Tatsasin kööki. Ta valas ülejäänud kohvi kruusi. Tädi valab |
| koerale vett nina ette. Temast oli tilkunud verd. Täna liiguvad üle taeva mitu |
| tundi valged pilved. Tormasin ummisjalu mitu kilomeetrit. Tõukan Donaldi ukse |
| taha. Tõukas külmadest betoonastmetest üles. Tuul liigutas Hestri šatääne |
| juukseid. Udu tõuseb ülespoole. Ujusin suurest hirmust kaldale. Vahtugi tilkus |
| suunurgast. Valasin pliidi juures piima ämbrisse. Vanaema liigutas jälle natuke |
| aega suud. Veidi aja pärast liigutas ta end taas. Vett tilkus kraanist palju. |
| Üvi sammub vapralt kõige ees. Väljakul tatsasid tuvid. Peeter andis riidetüki |
| korvist koera kätte. Tundmatu eemaldus akna juurest vaipa mööda toa sisemusse. |
| Araablased heitsid suitsetajat kividega. Traat ja kate hõõrduvad. Nioobium imeb |
| gaasi ruumist endasse. Peeter jooksis toast koridori ust avama. Kobarpilvedele |
| järgnes halle pilvi. Mees kandis vee kaevust üle õue kööki. Peeter keeras lambi |
| pessa. Päevapalk kerkis kahekordseks. Põõsad kisuvad ülikonna räbalaiks. Laev |
| kõikus ühelt küljelt teisele. Politseinikud käisid linnast külades läbiotsimisi |
| toimetamas. Pealkiri käib üle kolme veeru. Sõdur kühveldas mulla august üle |
| serva rinnatisele. Naine langetas pea mehe rinnale. Hiigellaine ligines mööda |
| merepinda kaldale. Arst lähendas kontakti paremalt oimusagarale. Varandus läks |
| hooldajalt lapsele. Mari nihutas voodi toa keskele. Piisutas peent vihma. Auto |
| pritsis plangu altpoolt poriga. Peeter pühkis laua eestpoolt puhtaks. Jõgi |
| ruttab läbi luhtade mere poole. Katuselt sadas kübarale vett. Põõsalinnu |
| kevadlauluga seltsis kuskilt musträsta hüüdeid. Poisid sumasid läbi rohtude. |
| Peeter tantsis Miinaga viimase valsi. Poiss togis isa ribide vahele. Tuiskab |
| lund. Toots tõmbas maakera tala külge kuivama. Ülemus ulatas käe üle laua klaasi |
| võtma. Noormees vibutas trepilt auto poole rusikat. Peeter viskas koera pihta |
| kiviga. Ministrid voorisid maanteed mööda lossi ja linna vahet. |
|
|
| Sõbrad on sageli küsinud, miks ma oma kuulsad uitamised nii järsult lõpetasin. |
| Seni oli see, et ma soojade ilmade saabudes metsadesse hulkuma kadusin, sama |
| kindel loodusnähtus nagu lindude lõunasseränd. Nüüd, kus ma juba peaaegu terve |
| augustikuu oma üüritoauberikus olen istunud, ei suudeta ikka veel harjuda, et |
| mind suvisel ajal kodust kätte saab ning igaüks, kes helistab või lihtsalt läbi |
| astub, ei jäta küsimata, et mis minuga ometi juhtunud on. Juhtunud? Paljugi on |
| juhtunud ... Ometi peaksin ma ju küllalt karastunud olema, sest ööd metsas ei |
| ole just nõrganärvilistele. Ka suvisel ajal on tormiseid pilvealuseid öid, mil |
| tuul ragistab puudes ning ulub nagu kurjast vaimust vaevatud, võimsad oksaharud |
| murduvad lahti kõrvulukustava prahvakuga, vihma kallab, nagu oleks viimnepäev |
| käes ... Kord nägin, kuidas välk lõi metsalagendikul seisvasse tamme, mis |
| sealsamas paigas leegimöllus ragisedes maha põles. Vaatepilt oli nii võimas, et |
| hoolimata ohust tule kätte jääda ei raatsinud ma põgeneda, vaid seisin ja |
| vaatasin lummatuna metsahiiglase hukkumist, kuni ta söestunud oksaköndid |
| esimestes vihmavalingutes kustusid. Ei saa öelda, et ma ühelgi neist tormistest |
| öödest tõsiselt kartnud oleksin. Loodus on oma jõus mõnikord hirmuäratavgi, kuid |
| ometi on raske karta midagi, mida sa mõistad, samas kui seletamatu, mis |
| iseenesest ei pruugigi olla ähvardav või ohtlik, võib tekitada pöörast, lausa |
| halvavat hirmu. Viimane öö metsas ei lähe mul vist kunagi meelest. See kummitab |
| mind siiani unenägudes ning sageli ärkan võpatades üles, tundes tolle halli kivi |
| kõrvetavat külmust, nagu magaksin ikka sellel jumalast mahajäetud teeristil ning |
| mitte omas voodis väikeses turvalises agulimajas. Tol hommikul lahkusin oma |
| laagrist ühe väikese metsajärve kaldalt, mille puutumatus ja rahu olid mind |
| ahvatlenud mõneks ajaks paikseks jääma. Sel päeval sai rännurahutus kauni paiga |
| võlust siiski võitu. Pakkisin oma vähesed asjad seljakotti ja asusin põhja poole |
| teele, lootes õhtuks suurele maanteele välja jõuda. Mu lootused aga luhtusid, |
| sest õige pea muutus kuiv jalgealune pehmemaks ning, ületanud ühe kõrgema |
| seljaku, nägin enda rõõmsaks üllatuseks künkaviire jalamilt algavat raba, mis |
| laius kaugele silmapiirini. Rabad mulle meeldivad. Mind köidab nende sombuselt |
| melanhoolne maastik, justkui tolmuselt hallid kidurad männid siinseal, mis |
| hoolimata sellest, et paistavad surnud puuköntidena, on kummalisel kombel siiski |
| elus. Pehme erkudes toonides sammal lõhnab vängelt ja joovastavalt ... Miski ei |
| võistle eheda raba hõnguga, kus segunevad sookailu mõrkjas lõhn, murakate pehme, |
| vaevuaimatav aroom, niiske sambla värske hõng ning müstilised mahlakad |
| laukaaurud, mis reetliku salalikkusega meeltesse imbuvad. Tookord võisin seda |
| hõrkust volilt nautida, sest sumpasin rabas kuni sügava hämarani. Alles vastu |
| ööd jõudsin rabast tümama maa peale välja. Olin läbinud palju vähem, kui |
| hommikul oletasin, aga olin ikkagi surmani väsinud ja näljane. Otsustasin ööbida |
| sealsamas läheduses, et siis hommikul jätkata: kiiret mul ju polnud kuhugi. |
| Umbes poole kilomeetri jagu edasi muutus metsaalune kuivemaks, nii et sain |
| lõkketegemisele mõtlema hakata. Lõpuks leidsin koha, mis näis ööbimiseks |
| sobivat. Kahe umbekasvanud, ilmselt mõnda aega mahajäetud metsatee ristist mitte |
| kuigi kaugel oli väike lagendik, mille teepoolses servas seisis suur hall kivi. |
| Metsa all voolas väike puhta veega oja, mille kallastel oli paar kuivanud puud |
| maha murdunud, nii et nii vesi kui lõkkematerjal olid käe-jala juures. Too kivi |
| meeldis mulle samuti: kui sellise äärde lõke teha, siis hoiab ta öösel kaua aega |
| sooja ja on lisaks ka väheke varjuks. Keetsin terve katelokitäie teed ning |
| kustutasin mehiste võileibadega nälja. Kuni ma lõpuks õndsalt viimast tassi teed |
| rüüpasin, oli sügav öö kätte jõudnud ning ümberringi võttis maad augustiöine |
| pimedus — esimene märk, et sügis ei ole enam kaugel. Viskasin tulle veel ühe |
| suurema rondi, keerasin endale teki ümber ning seadsin magama, selg mõnusalt |
| vastu sooja kivi. Nägin kummalist und. Tavaliselt unenäod ununevad ärgates, aga |
| see mitte, vastupidi, see on siiani selgelt ja üksikasjalikult meeles. Olin |
| mingis avaras hämaras ruumis, millest mu silmad algul midagi ei seletanud, |
| justnagu oleksin äsja heledast päevavalgusest sisse astunud. Kõrvulukustav |
| muusika kurdistas mind, läbi selle kuulsin vaid üksikuid valjuhäälseid hõikeid. |
| Kui mu silmad aegamisi hämarusega harjusid, nägin, et olen sattunud otse peo |
| keskele: ümberringi oli palju inimesi, osad tantsisid, osad püüdsid läbi valju |
| muusika hääli kähedaks röökides juttu ajada, osad jõid niisama omaette |
| röötsakil, olles leppinud sellega, et keegi nagunii kedagi ei kuule. Ka siis, |
| kui mu kõrv vägivaldselt valju muusikaga veidi harjus, suutsin üldisest melust |
| eristada vaid üksikuid sõnu ja mõttetuid lausekatkeid. Samuti tundusid inimeste |
| näod mulle nii ähmastena, nagu vaataksin neid läbi paksu uduse klaasi. See oli |
| kummaline, sest kõik muu paistis vägagi selgelt. Hägused valged laigud nägude |
| asemel näisid maskidena, millega pidutsejad end minu eest varjasid. Tundsin end |
| kõhedalt, justkui oleks mind ennast salaja jälgitud. Korraga köitis mu ekslevat |
| pilku umbes minuvanune pikakasvuline mees. Ta seisis kahe sõbraga nurgas ja |
| kummutas pooleliitrisest pudelist viina. Tema nägu nägin ma selgesti ning kuigi |
| võin vanduda, et ta oli täiesti võõras, tabas mind äratundmisrõõm, nagu oleks |
| tegemist kellegi vägagi tuttava ja olulisega. Selles, et ma teda siiski |
| esmakordselt nägin, ei olnud võimalik eksida: on nägusid, mida ei ole lihtne |
| unustada. Ta profiil oli niivõrd lõikav, et hetkeks tundus, nagu õngitseks |
| terava kongus nokaga röövlind viinapudeli kallal. Muljet süvendasid veelgi järsu |
| nurga all langev kõrge otsaesine, peaaegu nulliga pügatud tumedad juuksed ning |
| teravalt esiletungiv lõug. Ta liigutused olid samuti ebatavalised, alates |
| jõuliselt ja veidi ülemäärase hoogsusega, aga jäädes kuidagi lõpetamata, nagu |
| oleks õhk neile pehmet aga väsitavat vastupanu osutanud. Jälgisin teda üksisilmi |
| ning mind läbisid kummalised tunded — tunded, mis mulle kunagi varem ühtegi |
| temataolist meesolevust nähes mõttessegi pole tulnud, kuid mis sel hetkel näisid |
| täiesti loomulikena. Kontrast, mille ta suured tumedad silmad ning leebe joonega |
| huuled teravate, lausa kiskjalike näojoontega moodustasid, oli lummav ja |
| külgetõmbav. Vahtisin teda üksisilmi, kuni kõik muu ümberringi hägunes. Kogu |
| peokära näis hääbuvat. Jäi ainult tema — joomas, rääkimas, laisalt seinale |
| toetumas ... ja ometi sisemiselt pingul. Võibolla midagi ootamas? Tekkinud |
| akvaariumitaolises vaikuses tajusin järsku kellegi sisenemist. Pöörasime korraga |
| pead — mina ja tema. Uks avanes — ülejäänud peoliste jaoks, kes seal |
| tõenäoliselt siiski olemas olid, küllap märkamatult, kuid minu (meie?) jaoks |
| millegipärast nii ainuoluliselt, et vähimgi hääl, mida ukse vanad raudhinged |
| kuuldavale tõid, kostis valjult ning kajas suures ruumis vastu. Loojuva päikese |
| punakas valgus pääses korraks hämarasse saali ning tolles purpurses raamis |
| seisis keegi väike ja õbluke, kelle nägu ma tollel valguse ja hämaruse |
| pimestaval piirimaal näha ei saanud. Siiski oli ta tulemine nii ääretult tähtis |
| ja halvaendeline, et ootamatu ängistushoog pidi mind peaaegu kägarasse suruma. |
| Tahtsin karjuda, et teda hirmutada, tahtsin ukseni tormata ja ta välja tõugata, |
| lootuses, et too teine teda siiski ei märganud, kuid ei suutnud häältki teha, |
| veel vähem end liigutada. Abitult jälgisin, kuidas tulija veidi kõhkleval sammul |
| saali astus ning oiatasin, kui uks ta järel kõrvulukustavalt kinni kõmatas. Kõik |
| ümbritsev — pidutsevad inimesed, seinad, põrand, lagi, oli ainult |
| laialivalguvate värvilaikude udune kaleidoskoop ning ma nägin ainult neid kahte |
| üksteisele lähenemas kõhklematult ja otse üle saali, justnagu poleks ka nende |
| jaoks olemas midagi muud. Mehe hääl, tavaline inimlik hääl, purustas tolle |
| kummitusliku vaikuse: "Kristin, sa ikkagi tulid ..." Tüdruk naeratas, mängides |
| üllatust, kuid suutmata siiski oma headmeelt varjata: "Kas sa siis ootasid mind, |
| Juudas?" Kõik muutus. Nad näisid nii turvaliselt inimlikena, pisut ebakindlad, |
| pisut kohmetud, unustanud kõik ümbritseva peale teineteise. Tundsin end sellest |
| kummalisel kombel osa saavat ja olin samamoodi — rahutult õnnelik. Imestasin, |
| kuidas võis too tüdruk mind alguses üldse nii hullusti hirmutada — nõnda vist |
| võis nimetada toda surmapelule sarnanevat ängistust, mis mind tabas. Ta oli ju |
| nii noor, vaevalt kuusteistki täis, ning kogu ta olekust õhkus noorekeste veidi |
| lapsikut usaldavust ja toda kummalist säravat elurõõmu, mis paneb temasugustele |
| tänaval järele vaatama. Ja siis veel too süütu vasikaviisi värske uudishimu |
| kõige vastu, mida ümbritsev imepärane maailm pakkuda võis ... Ei saa öelda, et |
| ta oleks ilus olnud, aga pilkupüüdev — seda kindlasti. Nad istusid nurgas, |
| pikakasvuline Juudas tüdruku kohale kummardunud, teda pooleldi varjates (minu |
| eest? teiste eest?). Nad naersid mõttetute naljade üle, rääkisid, rääkisid |
| misiganes pähe juhtus, naersid taas ... tantsisid, jõid ja tantsisid veel. Siis |
| ... "Tule, Kristin, lähme sõidame!" haaras Juudas tüdrukul käest. Turvalisus oli |
| purustatud ning külm ängistus tuli tagasi, mõjudes lausa hoobina. Kristin ainult |
| naeris muretult ning nad astusid käest kinni hoides üle ukseläve pimedasse öhe. |
| Ja mina läksin nendega tahtmatult kaasa. Tundsin pealtvaataja piinlikkust, kui |
| nad eesistmel kirglikult suudlesid, teadmata, et autos on veel keegi. Uni ja |
| reaalsus läksid mu jaoks tol hetkel tõesti täiesti segamini. Siis vajutas |
| tüdruku lähedusest lõplikult joobunud Juudas gaasi põhja ning auto võttis |
| kummide vingudes paigast. Kristin kiljatas, mängides ehmatust, kuid tegelikult |
| oli ta lihtsalt hirmutult põnevil. Kihutasime mööda pimedat maanteed, kuni |
| Juudas järsult kitsale metsavaheteele ära keeras. Tihedad männitukad vilksatasid |
| tuledevihus, kui juht autost pehme kattega teel viimast võttis, nii et liiv |
| rataste alt tuiskas. Juudas sai sellest veelgi enam hoogu juurde ja kiirus üha |
| suurenes. Kristin hoidis juba teesklematu hirmuga uksest kinni, aga juht näis |
| olevat ta olemasolu unustanud, nautides sõidu kiirust ja metsikust ning seda, |
| kuidas võimas auto talle kuuletus. "Juudas, palun ära tee!" hüüatas Kris peaaegu |
| tahtmatult, kui nad ühest järsemast kurvist peaaegu välja oleksid lennanud. "Ära |
| karda, kõik on korras!" vastas teine ja suurendas kiirust. "Kõik on kontrolli |
| all!" Hirmust ümmarguste silmadega jälgis tüdruk teed. Ees paistis pikk sirge |
| tee ja Juudas võttis kiiruse võimalikult üles — võibolla tõestamaks, et kõik |
| ongi kontrolli all. Mootor undas ning tumedad puutüved vilksasid mööda, kui nad |
| kaelamurdval kiirusel edasi kihutasid. Liiga hilja nägi Juudas, et pika sirgena |
| tunduv tee lõpeb varjava künkaga. Auto lendas üle teekumeruse ... järsk kurv ... |
| pidurite krigin ... siis lõpmatuna tunduv libisemine reetlikul liival ja siis |
| ... jõhker löök ... pimedus. Tolle lühikese põrguliku pimeduse jooksul valdas |
| mind vastandlike tunnete keeris: armastus, viha, abitus ja siis lihtsalt hirm |
| ning see viimane osutus kiiresti kõige tugevamaks. Hirm iseenese pärast, |
| surmahirm. Purukslennanud aknast paistis suur hall kivi. Vaikus, mis peale |
| mürtsatuse läbilõikavat rauakriginat maad võttis, oli nii sügav, et mõjus |
| peaaegu kõrvulukustavalt. Õnneks ei kestnud see kaua ... Juudas ajas end oiates |
| üles: "Kristin?" Tüdruk lamas liikumatult kägaras, märjalt läikivad juuksed üle |
| näo. Mööda ta paljast kaela ning rinnaesist voolas tume nire. Uksepiidal, kohas, |
| kuhu ta oli oma pea ära löönud, paistis määrdunud jälg. "Kristin!" paanilises |
| hirmus raputas Juudas tüdrukut õlgadest ... Kristini pea langes veidra nurga alt |
| kuklasse ning ta klaasistunud silmad olid tühjad ja ükskõiksed. Värisevate |
| kätega tõmbas Juudas tahavaatepeegli eest ning proovis sellele püüda vähimatki |
| märki hingamisest. Tulutult. Hirm. Ahastus. Siis jälle hirm. Siis süütunne. Siis |
| jälle hirm. Elasin Juudast piinava tunnete virvarri läbi, nagu oleks see mu enda |
| oma olnud. Tundes nii tolle hirmu sügavust ja tagamaid, nagu oleks ma ise olnud |
| see, kes niimoodi kardab, kardab vastutust, süütunnet, tapja nime — sain |
| Juudasest aru. Või olin unenäos tol hetkel lihtsalt temaks muutunud? Juudas |
| tiris Kristini hambad ristis autost välja ning viis ta süles kivini. Tüdruku pea |
| ja paljas käsivars kõlkusid elutult, särades kuupaistel kummituslikult valgena. |
| Seda mustemana näis aga veri, mis kattis ta paremat põske ning tilkus mööda |
| pikki heledaid juukseid alla. Juudas seadis ta hellalt kivi äärde istuma, nagu |
| suudaks teine veel midagi tunda, võpatades siis järsku tüdruku käsivarte |
| jahedust tajudes. Kristini pärani avatud silmad näisid jälgivat, kuidas Juudas |
| autost väikese labida võttis ning sinnasamma kivi äärde liiva sisse auku kaevama |
| asus. Labida krigin vastu kive, tumedad mütsatused, kui märg liiv hunnikusse |
| visati ... rabedad hingetõmbed .. ja samas nii täielik vaikus. Puud seisid |
| hääletult, isegi pilved ei liikunud, vaid püsisid süngete ning halvaendelistena |
| ümber kuu. Kristini suurtes läikivates silmades peegeldusid selgelt |
| väljajoonistunud pilveservad ning kuuvalgus näis ta pilku peaaegu elustavat. Auk |
| sai valmis. Mitte küll kuigi sügav, kuid siiski piisav selleks ... milleks ta |
| mõeldud oli. Juudas tõstis tüdruku lausa kohatu ettevaatlikkusega |
| värskeltkaevatud auku, sättides õrnalt ta käsi ja jalgu, nagu oleks tegemist |
| magava lapsega. Kristin tundus niiviisi tõepoolest elusana, verine nägu ära |
| pööratud, tumedalt määrdunud kael kaetud pikkade pehmete juustega — näis, nagu |
| mängiks ta, või oleks lihtsalt uinunud, magades kerratõmbunult soojas liivas. |
| Lõpuks lõi Juudas rusikaga vastu kivi, kriimustades käeserva marraskile, ning |
| hakkas siis hullumeelse hooga alla liiva kühveldama. Märg liiv langes vaikse |
| sahinaga tüdruku pehmele nahale, teksadele, särgile, kattes nad peagi. Viimasena |
| paistsid liiva alt juuksed, mis ikka ja jälle visatud labidatäie alt välja |
| libisesid ning vähimagi tuulehooga kaasa lehvisid. Lõpuks kattis liiv ka need. |
| Taskulambivalgel hauakoha kanarbikuvarte alla peitnud, hüppas Juudas autosse. |
| Peale paari tulutut katset õnnestus mootor käima saada ning gaasi põhja |
| vajutades põgenes Juudas nagu oleks tal põrgukoerad kannul. Pärast ta lahkumist |
| valitses vaikus, nagu oleks aeg peatunud: ei tuult okstes, ei heina vaikset |
| sahinat ... Kaua see kestis, ei ole vähimatki aimu, ainus, mis ma võin öelda, |
| on, et see kestis talumatult kaua. Korraga kostus summutatud hääl, algul ainult |
| aimatav, siis tugevam ja selgem ... ning lõpuks hirmukarjatus, mis katkes |
| järsult, nagu oleks liiv selle lämmatanud. Õudusega nägin, kuidas hauapind |
| siit-sealt pisut varises, nii et võisin selle järgi aimata maetu kramplikke, |
| meeleheitlikke liigutusi. Siis katkesid ka need ning vaikus võttis taas maad, |
| ajades mind oma lõputu sügavusega lihtsalt hulluks ... Ärkasin, tundes seljas |
| kontideni lõikavat külma. Lõin silmad lahti ning tõmbusin vaistlikult kivist |
| eemale, olles ise veel täiesti unesegane ning kummalisest eredast unenäost |
| oimetu. Võttis hetke aega, kuni taipasin, et olen ärganud, ning et selle |
| põhjuseks oli toosama kivi, mida õhtul hoole ja armastusega kütsin, et ta öösel |
| sooja annaks. Kivi oli külm nagu jääpank. Tõusin jalule, et lõkkesse puid visata |
| ja sedaviisi sooja saada, imestades ise ikka oma pöörase unenäo üle. Komberdasin |
| puuvaruni, mille olin lõkkest veidi kaugemale sättinud. Võtsin paar roigast ja |
| ... sellelt kauguselt jäi mulle korraga silma, et kui mujal kivi ümber kasvas |
| õhuke kiht sammalt siin-seal kidura kanarbikuga segamini, siis just tollel |
| kohal, kus ma magasin, oli umbes pooleteise meetri pikkuses ja veidi vähem kui |
| meetri laiuses samblatu liivane laik. Jälk eelaimus rabas mind nii, et pillasin |
| roikad peost. Taganesin tahtmatult metsa poole, siin-seal kandupidi kanarbikku |
| komistades, suutmata aga pilku kivilt pöörata. Kas tuli see siis sellest |
| ainitisilmi öisesse pimedusse vahtimisest, unest veel segastest meeltest või |
| millestki muust, aga mulle tundus korraga, et pimedus kivi ümber uduna tihenes. |
| Korraga nood öömusta udu laamad avanesid. Vaatepilt tarretas vähimagi soone mu |
| ihus: sealsamas, kus olin maganud, istus kivile toetudes inimene. Tüdruk. |
| Kristin. Ta heledad juuksed langesid üle õlgade ning ta suurtes silmades |
| peegeldusid selgelt väljajoonistunud pilveservad ning kuuvalgus näis ta pilku |
| peaaegu elustavat ... Kristin naeris. Üldse mitte ebaloomulikult või jubedalt. |
| Ta naeris nii inimlikult: vaikselt ja rõõmsalt, et see soojendas mingil viisil |
| lahti mu kangestunud liikmed. Ma ei märganud, kuidas ta püsti tõusis. Korraga ta |
| lihtsalt seisis, vaadates minu poole, nagu ta kunagi ammu unenäos oli vaadanud |
| Juudast. Õige märkamatult liikus Kristin lähemale ... Taganesin taas tahtmatult, |
| sest hoolimata ta naeratavast näost ei suutnud ma taluda mõtet, et ta võiks mind |
| puudutada. Ta nägi välja nii ... ebainimlik, kahvatu, peaaegu läbipaistev. Ja |
| mulle meenus kuratlik külmus, mis oli mind äratanud. Väristasin tahtmatult õlgu. |
| Kristin oli veel vaid veidi rohkem kui paari meetri kaugusel. "Juudas, sa ikkagi |
| tulid ..." sosistas ta, ning naeratas säravat tüdrukunaeratust. Mälupildid |
| unenäost sähvatasid meelde: Kristin uksest sisse astumas, Kristin tantsimas, |
| siis ... Juudasega suudlemas ... Tundus, nagu kuuleks ma Juudase häält: "Kas sa |
| siis ootasid mind, Kristin?". Siis sain korraga aru, et olin seda ise |
| sosistanud. Tüdruk astus veel sammukese lähemale ... ja siis veel sammukese. |
| Mind rebisid kaks vastandlikku tunnet: põgeneda, iga hinna eest põgeneda, ning |
| jääda ja seda last lohutada. Ma ei suutnud otsustada ja seetõttu jäin. "Juudas |
| ..." sosistas ta. "Ma ju teadsin, et sa tuled. Ilma sinuta on ... nii igav! "Ta |
| vaatas arglikult naeratades mulle otsa. "Ma ei taha enam üksi!" kurtis ta "Üksi |
| on külm ... Tule minu juurde!" ta sirutas käed. "Tule!" See mõjus nagu käsk. |
| Tundsin, kuidas südame ümbert lõi külmaks, nagu oleks jäärõngas rinnus |
| pigistanud. Pöörasin selja ja tormasin metsa poole nagu meeletu. Ometi tundsin |
| toda halvavat külma otse enda taga ... ei sammugi maha jäämas. Ainult korra |
| julgesin üle õla vaadata. Seal ta oli! Seekord ei olnud kahtlustki, et see olin |
| justnimelt mina, kellele ta otsa vaatas, otse silma sisse, endal nägu |
| tundmatuseni moondunud, vihast, valust, kättemaksuhimust ... Käed ette |
| sirutatud, sõrmed konksus nagu röövlinnu küünised. Ta ei jooksnud, ta lihtsalt |
| tuli. Ogara hooga hüppasin üle oja ning jooksnud veel paar sammu, komistasin ühe |
| juure taha ja lendasin pikali. Lamasin, nägu mudas, julgemata liigutadagi. |
| Midagi ei juhtunud. Võtsin end kokku ning kergitasin pead. Ikka ei juhtunud |
| midagi. Julgesin heita pilgu selja taha. Seal ta oli! Lähedal ... Otse sealsamas |
| üle oja. Millegipärast ei hüpanud ta üle: ta lähenes ojale ning põrkus siis |
| uuesti tagasi, nägu nutukrambis nagu lapsel, kellele on liiga tehtud. Nähes mind |
| tõusvat, sisistas ta tigedalt ning püüdis veelkord minu poole küünitada. Voolav |
| vesi peatas ta aga jälle ning jubeda karjatusega, mis katkes poole pealt, nagu |
| oleks liiv selle lämmatanud, haihtus ta öösse. Tuikusin metsa nagu joobnu, |
| minnes edasi sihitult nagu nõdrameelne. Ometi ei võtnud kaua, kuni jõudsin suure |
| maanteeni välja. Keegi ei tahtnud mind peale võtta, üleni porine ning metsik, |
| nagu ma olin. Lõpuks lubas üks veoautojuht mul kasti hüpata ning olin sellegi |
| eest talle südamest tänulik. Istusin kaubakottide vahel ja mõtlesin tollest |
| kummalisest hullusest, mis mind oli tabanud. Unenägu, mis nii ootamatult ärkvel |
| olles edasi kestis ... Ühel hetkel, kui jalad kurvis tugevamalt vastu põrandat |
| surusin, häiris mind taas üks väike kivike saapa sees — olin seda juba metsas |
| tuikudes tundnud, suutmata siis eriti hoolida. Tirisin saapa jalast ja püüdsin |
| kivi välja raputada. Hetke pärast kukkuski ta säärest krobinal autokasti |
| põrandale. See polnudki kivike. See oli õige pisike autoklaasi kild. |
|
|
| "Meil oleks tarvis, et sa tuleksid manukaks. Manukaks, saad aru, noh, |
| tunnistajaks! Urmo ei taha töölepingu lõpetamisele alla kirjutada, " ütles |
| Õhtutähe peatoimetaja resoluutselt. Ta oli mu koridori peal kätte saanud. Ma |
| teadsin väga hästi, et minulgi tuleb sellest firmast minek, koondamine jõuab |
| minuni õige pea. Koondamiste laine oli suurkontserni-ajalehes alanud juba paar |
| nädalat tagasi. Kuid jutud olid hakanud veelgi varem käima, et uus välismaine |
| suuromanik tõmbab personali koosseisu ühe kolmandiku peale. Alguses räägiti |
| fantastilistest arvudest. Siis hakkas personalijuht inimesi letti võtma. Ta läks |
| ühes koondatavaga klaasseintega koosolekuteruumi ja alustas paratamatule |
| alistumisele üles kutsuva häälega: " Tea, et minulgi tuleb see ükskord läbi |
| teha, ega mina siia enam kauaks jää. Uuel luual, mis nüüd pühkima hakkab, ei ole |
| personalidirektorit vaja. Meieni jõudis nüüd ka sinu koondamisotsus. Ma arvan, |
| et me jõuame kokkuleppele: nii töötaja kui tööandja panevad käe alla, et leping |
| on lõpetatud poolte kokkuleppel. See on sulle endale ka kasulik: kui tööleping |
| lõpetatakse töötaja vääritu teo või siis usalduse kaotamise tõttu, siis sa |
| mingit raha ei näe, kui aga lõpetame poolte kokkuleppel, siis saad ju hüvitist |
| kolme kuupalga ulatuses. " Fotograaf Urmo oli keeldunud "klaaskabiini" tulemast. |
| Ta oli üldse asjaajamisest keeldunud. Nüüd kutsuti manukad: Urmo ei taha alla |
| kirjutada. Ma astusin resoluutse peatoimetaja saatel fotograafide tuppa. Keset |
| tuba seisis näost kergelt õhetav Urmo. Ta seletas, et teda ei ole mingit põhjust |
| lahti lasta, sest kellelgi ei ole kunagi olnud mingeid pretensioone tema töö |
| kohta. "Saa ometi aru, sa igavene oinas," seletasid talle peatoimetaja ja |
| majandusdirektor. " Lehel ei ole nii palju raha, et nelja fotograafi üleval |
| pidada! Kas sa oled kuu pealt kukkunud, et ei tunne majandusseadusi? Lahkuma |
| peavad need, kelle töö ei ole olnud nii tulemuslik kui peaks. Kui sa siia alla |
| ei kirjuta, siis võid koondamishüvitist näha nagu oma kõrvu. " "Mina alla ei |
| kirjuta ja jutul lõpp," ütles Urmo veelgi resoluutsemalt. Ta pilk oli tuline ja |
| ma ei osanud seda millegagi võrrelda. "Kui sina, tegelinski, keeldud alla |
| kirjutamast, siis koostame protokolli, et kodanik alla ei kirjutanud ja manukad |
| panevad lihtsalt käed alla," ütles peatoimetaja kuivalt ja väga rangelt. Ta |
| seisis jalad harkis nagu kits kahe heinakuhja vahel. Nüüd sekkusin mina vahele: |
| " Kui on töötüli, siis ei tohi ettevõtja sõimata oma töötajat oinaks ega |
| igaveseks oinaks. Kohtus vastutate. " Seepeale pöördusid ülemuste pilgud minu |
| poole. Aga Urmo jõudis ikka enne vahele öelda: " Ma ütlesin juba: kui töötaja |
| teenistus on kestnud alla viie aasta, on tööandjal kohustus vähemalt kaks kuud |
| ette teatada. Kas teile see seadus ei kehti? Kui kaua teie ette teatasite? |
| Vaevalt mõne päeva. No kuhu see kõlbab? Nii vähe lihtsalt ei tohi ette teatada. |
| Mina alla ei kirjuta ja kõik probleemid lahendame töövaidluskomisjonis. " "Ja |
| peale selle," sõnasin mina lisaks väga tähtsalt, "peab tööandja esitama |
| ametiühingule esildise, mida on ta teinud koondatava töövõtja edaspidiseks tööga |
| kindlustamiseks. Ahhaa - sellist esildist teie ei ole teinud! Kodanik peab |
| teadma oma õigusi, muidu astutakse talle lihtsalt pähe. " Peatoimetaja suu |
| kukkus lopsti lahti. Ta ei oodanud sellist ülbust minusuguselt mutrikeselt. |
| Peadirektor naeris. Võltsilt ja hääletult. Ta oli noor, andekas ja arvas endast |
| liiga palju. Üle ta lipsu jooksis risti ja põiki kullast kett. Ta kandis Hugo |
| Bossi ülikonda ja lõhnas hästi. "Mida ??" karjus peatoimetaja juhmilt ja hõivas |
| mu vaatevälja. Ta oli minust palju pikem. " Sa vaata, kes tuleb ütlema! |
| Timbu-Limbu tuleb ka veel ütlema! Terve teie osakond ei ilmu tundide kaupa |
| kohale! Tööd ei tehtagi! Kui neljapäevast lehte tehakse, siis ei ole sind ja |
| sinu kamraade kuskil! Missugune sooda sa oled - sa ajad segamini veinide nimed |
| hispaania veinieksperti intervjueerides! Sinu inglise keel on lihtsalt õudne. |
| Kui sa siin suvel päeva lauset tegid, siis me hoidsime kõik hinge kinni, et kas |
| nüüd keerab meile totaalse käki või ei keera. Sa oled siin lehes kõige viletsam, |
| sinu lugusid ei loe keegi! Juhtkonna koosolekul arvas nii mõnigi, et just sinust |
| tuleb koondamisi alustada - täna õnne, et sinu nimi on tähestiku järgi nimekirja |
| lõpus. " " Temal, " osutas nüüd ka majandusdirektor põlglikult minule, " ei ole |
| siin tõesti midagi ütelda. Tal on õpitud abituse sündroom: ta teab juba mitu |
| aastat, et ta on vilets, aga tal on lihtsam, kui temaga suheldakse kui jobuga. |
| Lihtsam, kui midagi muutma hakata. Ta lihtsalt on jobu." Urmo alla ei |
| kirjutanud. Mina sellele sündmusele manukaks ei hakanud. Jäin enda |
| koondamisotsust ootama, sest mulle öeldi, et see tuleb tunni jooksul. Mõtlesin |
| sisustada aega vanade e-kirjade disketile kopeerimisega. Kuid ajalehe |
| intranetist ma oma teateid kätte ei saanud - see oli blokeeritud. Läksin IT-juhi |
| juurde ja küsisin: " Miks ma intranetti kasutada ei saa? Mul oli seal üks tähtis |
| teade. " "Vallandatavad võivad kättemaksuks masinaid rikkuda," vastas see mees |
| tähtsalt. " sellepärast ei saagi. Mis teade see oli, kus ta on siin? " Arvutisse |
| kiigates nägin aga, et IT-juht loeb parasjagu minu kirjakasti. Tal on ligipääs |
| minu ilusatele armastuskirjadele, mis algavad nii: "tere, kallis tibuke", "armas |
| kiisu", "päikest sulle, maailma parim suudleja", "meie randevuude rajad on |
| rammetult rohtunud" jms. "Pane see otsemaid kinni, raisk," käratasin mina ja |
| pisarad purskasid mu mõlemast silmast. Minu neiu oli tõesti paremast ja |
| ilusamast maailmast ja ma ei tahtnud, et see irreaalne maailm läheks kokku |
| madala ja lamedaga. IT-mees pani mu meilboksi tõesti kinni, kuid juhtunu oli |
| isegi liig. Mõtlesin - endiselt koondamisotsust oodates - et lähen alla baari ja |
| teen seal närvide rahustuseks ühe pisikese tripitski. Mõeldud-tehtud. Tellisin |
| värisevate kätega kaheksakümmend grammi pipraviina. Ilma sakusmendita, sest mul |
| ei olnud palju raha. Tuline juga vajus pikemalt ootamata kõhtu. Maol hakkas kuum |
| ja paha. Need olid kõrvetise-taolised valud. Arvasin kohe, et järgmised |
| kaheksakümmend grammi tuleks võtta koos mingi salatiga. Jälle oli mõeldud ja |
| tehtud. Mul loksus nüüd sada kuuskümmend grammi kõhus. "Mis joomine see siis |
| olgu, töö ajal," torises nooruke müüjatar. "Mul ei ole enam mingit tööd," |
| ägisesin mina. Ta jäi uskuma. Müüjatar oli väga ilus. Ta oli oma soengu |
| blondeerinud ja sealt kentsakad tutid välja ajanud. Mul oli temaga ühiseid |
| mälestusi. Kord oli ta tunnistajaks, kuidas ma baaris suhtlesin purjus Mättaga. |
| Mätas (Ülari Ollik) oli "Vennaskonna" akordionist. Sellel suurel mehel oli |
| mõneti süüdimatu hoiak, lai beebilik naeratus. Alkoholiga oli tema sinasõber. Ta |
| kohe ei suutnud ilma selleta elada. Alguses oli ta "Vennaskonna" turneedel |
| kaasas kui turvamees, siis aga ei olnud temale akordionimängus enam üldse |
| võrdset. Suure looga "Insener Garini hüperboloid" võideti 1996. aastal paljuski |
| just tema meisterlikule akordionisoolole Radio France Internationale |
| eks-idabloki rock-bändide võistluse peapreemia. Sama aasta porikuul kakerdas |
| Mätas mööda pimedat maanteed ja temale sõitis 90-kilomeetrise tunnikiirusega |
| otsa üks auto, mis ta silmapilkselt tappis. Kui aga mina Mätast nägin, siis |
| istus ta juba ei-tea-mitmenda klaasi taga. "Mina olen mitte keski ... ma ei ole |
| mingi mees," ütles ta harjumatult vaikselt üles "Vennaskonna" hümni sõnu. |
| Suhtlesin temaga õige pikalt. Aga ta oli väga-väga purjus. Nii purjus inimestega |
| oli meie "viisaka" firma töötajatel keelatud suhelda. "Firma" finantshaide ja |
| establishmendi-meeste arvates ei olnud Mätas mitte keegi, olgugi et üldsuse |
| silmis võis ta olla suur kunstnik. Ja kui ma Mättaga suhtlemiselt tagasi |
| jõudsin, siis seisis uksel risti ees peatoimetaja asetäitja. "Kas sa pead |
| ilmtingimata vajalikuks selle kalkariga rääkida?" küsis tema. " Siin ta kondab |
| väga tihti ringi, ei leia endale vist õiget paika. Räägitakse, et pidi vist suur |
| kunstnik olema või ei tea mis asi veel. " "Kes see mees oli, kellega sa |
| rääkisid?" küsis nüüd ka enesest väga lugu pidav majandustoimetajanna. Ons siis |
| temalgi vaja minu ellu kindlasti sekkuda? Mu silme ette kerkis üks teine |
| pildike, seekord loetud kirjandusest. Kihinat-kahinat täis klassituba. Uksel |
| seisab Tom Sawyer. "Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama," ütleb ta hilinemise |
| põhjusena. "Mi-i-i-is?" teeb õpetaja-härra suured silmad. "Jäin Huckleberry |
| Finniga juttu ajama," kordab poiss, arvates, et õpetaja ei saanud esimesest |
| korrast aru. Või ei kuulnud. Või mõlema arusaamatuse kombinatsioon. Erinevalt |
| Tom Sawyerist ei olnud mina kunagi hilinenud. Töökoht oli minu kohtumispaik |
| ülemustega; siia tulin ma täpselt. Läksin pärast "krepkasid" napse tagasi oma |
| firmasse. Ukse peal võttis mind vastu majandusdirektor, hõlmad laiali nagu |
| liputajal. "Nii," ütles ta ja tema "nii" kõlas lühikese klõnksuna, nagu oleks ta |
| keele alla neelanud. " Nii. Kust tullakse siis niimoodi laia joonega? Tuikudes? |
| Õhka mulle!" "Mis õhka," kostsin mina vastu. "Persse, raisk, oma õhkamisega võid |
| sa ..." "Ahhh-hhhhaaaaaa!" tegi majandusdirektor võidurõõmsat häält. " Või |
| lõhnadega tööle! Või mis lõhnadega?!? See mees on ju täis nagu siga! Te tulge ja |
| vaadake - ja selline tahab olla ajakirjanik! " Rahvast jooksis igalt poolt |
| kokku. Nad olid kõik minu vaenlased. Ainult Urmo oli minu sõber. Aga Urmo oli |
| juba lahkunud. Ma seisin üsna viisakalt jalgadel. Isegi liiga viisakalt Aga |
| sekretär küsis: "Noh, Timbu-Limbu, kuda klaasipõhi läikis kah?" Ma istusin |
| suurele nahksele toolile ja ütlesin seltskonnale, kes oli sinna jäänud ja veel |
| viitsis kuulata: "Jätke juba see timbulimbutamine. Kogu selle aja jooksul, kui |
| ma olen siin töötanud, olete te mind aina Timbu-Limbuks kutsunud. Nüüd tuntsin, |
| et aitab. Mis õigusega? " Ütlesin, jah, "tuntsin", sest mu keel ei kuulanud enam |
| hästi sõna. Siis ütles kirjade osakonna toimetaja: "Mina sulle midagi halba ei |
| soovi, aga mine ja vaata, mis naljakat infi on sinu kohta intranetti pandud." |
| Tahtsingi, nagu tavaliselt, Õhtutähe sisevõrku minna, kuid siis tuli meelde, et |
| IT-mees oli minult sisenemise õigused ära võtnud. Nii ma ei saanudki teada, mida |
| rõvedat on minu kohta sinna üles riputatud. Ja teiste kontodelt kaema minna kah |
| ei viitsinud. "Ih-ih-ih," itsitasid mõned kavalalt ja vaatasid mulle jultunult |
| näkku. Lõpuks sain ma kätte lõpparve ja tööraamatu. Ka lõpetatud töölepingu |
| krabisev paber oli nüüd minu käes. Magu ja maks valutasid - ma olin liiga vähe |
| söönud ja liiga palju joonud. Väljas valitses pimedus ja sadas tihedat lund. |
| Minnes kadusin kui vati sisse. Minu saapapaelte vahed ummistusid tihedast |
| lumest. Minu piltliku ütlemisega ema nimetab niisuguseid saabaste vahele jäävaid |
| lumetükke "lumepompariteks" ja teda ei häiri mitte, et seda sõna ei sisalda ei |
| ÕS ega murdesõnastik. Ma ise nimetaksin neid pigem jäisteks lumeklompideks. |
| Rühkisin vapralt edasi. Tahtsin minna oma kalli neiu juurde, kuhu mul oli igal |
| ajal vaba sissepääs. Ja vaata, kui ma astusin ühissõidukist maha, siis nägin |
| juba eemalt hiiglaslikku valgustatud külgedega klaas-seitset, mis alati on olnud |
| minu armsa neiu maja ees ja mitte kusagil mujal. See seitse on täiesti |
| elektrisinine ja selle valgus särab kaugele öösse. Ta katus sirutub üles taeva |
| poole. Selle külgedel on kujutatud mitmesuguseid vaalapüügiepisoode: suured |
| kalad ujuvad sabade vongeldes, mõni satub ka ranniku ja paatide juurde, kus neid |
| ootavad tublid ja tugevad vaalakütid, ahingud õieli ja pinge lihastes. Mida see |
| hiigeltaies sümboliseerib, ma ei teagi, kuid selle "katuse" alla oli varju |
| saanud bensiinijaam. Niisiis: funktsionaalne kunst – taies pluss bensiinijaam. |
| Oli juba hiline õhtu, kui ma preili juurde jõudsin. Läksin trepist üles ja |
| mõtlesin: miks just seitse, maagiline- ja õnnearv? Seitse näeb välja nagu |
| kirves, pealegi on erinevad rahvad teda kummardanud ajast aega. Seitse kordub |
| kohutava järjekindlusega mu sünnikuupäevas. Järelikult olen just mina ära |
| valitud suurteks tegudeks: sünnikuupäeva maagiline sümmeetria on täiesti ilmne. |
| Kallikene oli ise vastas. Ta oli oma olemuselt alles tüdruk ja tema pikad |
| siidised juuksed paistsid heledaina ka esiku pimedas interjööris. "Mulle tehti |
| üks-null ära," ütlesin ma otsekohe. Mul oli võimalus näha end peeglist, millest |
| end harilikult vaatab tüdruk, kui ta käed kas kellegi meeldimiseks või lihtsalt |
| hea enesetunde jaoks kavalalt juukseid seavad. Mu palged olid auku langenud ja |
| silmad hiilgasid. Ma jätkasin tema ees seistes: " 1: 0. Sealsed inimesed pole |
| üldse mitte inimesed, vaid mingisugused kurjad tulnukad. Sa ei suuda seda |
| uskuda, millist jama nad mulle korraldasid. Koondada saab ka inimlikult, aga |
| mind inimlikult ei koondatud. " Tüdruk lõhnas turvaliselt ja tema piht oli |
| kenasti käe järgi. Temagi oli äsja kuskil väljas käinud ja tema juustel oli |
| lumist värskust. Märjad räitsakad olid tabanud tema pikkade juuste erinevaid |
| osi, alates väikesest valgest kuklast ja lõpetades soengu lõpuga puusal. Nii et |
| need juuksekarvad, mille ümber kammimisel oli olnud suurem nullfaasiline |
| elektriväli, hakkasid märjaks saades teiste hulgast rohkem välja piiluma. Sel |
| kombel sai tüdruk mõnesse kohta lokid. Tahtsin saapaid jalast võtta, aga nende |
| paelad olid lüüme lumekooriku all. See oli juba sulama hakanud, sest koorikuga |
| kattumata osa oli märg. Proovisin neid avada, kuni veendusin, et nood vettinud |
| sorakad olid umbsõlme läinud. Nad olid väga vintsked. Võtsin jõu kokku ja |
| tõmbasin nad kahe ropsuga puruks. Nüüd tuli mul natuke paljajalu köögis istuda. |
| "Minu nüüdseks juba endise firma töötajaid võiks võrrelda ülitigedate |
| tulnukatega, kes on tulnud Maale ainult selleks, et lõhkuda," ütlesin. " Nad |
| mitte ainult ei koonda inimesi, vaid sülitavad neile ka hinge. Ja niikaua, kuni |
| selline asi kestab, ei saa eestlastest mingeid õigeid töötegijaid." Tüdruk oli |
| neid sõnu kuulates suure saapa juurde maha istunud. Hämarus oli tema ümber ja ka |
| tema siidistel juustel. Niisugused rasked militaarset laadi saapad lömastasid |
| saksa koonduslaagrites vangide nägusid või siis tallasid Iraagi tolmust |
| sõjatandrit. Nüüd pani tüdruk saapale uue paela. Uus pael sai venivast |
| materjalist, ta põimis selle algul ümber vasakpoolse ja siis ümber parempoolse |
| haagi. Ta pooleldi istus, pooleldi põlvitas saapanina juures, juuksed üle parema |
| õla, tegi viimase sõlme ja liigutas end nii järsult, et tema kõrgele laubale |
| kukkus õhuke tukk. Vaatasin seda, nii et silmad tahtsid peast välja pungitada. |
| See siin oli tõesti parem maailm, kuhu sa alati oled tahtnud jõuda. Inimesed |
| surevad, aga ilu jääb alles; nii on mulle alati räägitud. "Nüüd ma ei taha enam |
| kuhugi minna," ütlesin mina. " Kardan kuhugi minna, mind on igal pool nii palju |
| mõnitatud. Ma lausa kadestan neid mehi, kes võtsid kunagi ette suure |
| maailmarännu, nad viibisid Argentiina pampades ja sülitasid napist lauatükist |
| kinni hoides soolast vett Atlandi massiivsetes lainevallides. Siis aga tulid |
| pärast aastaid kestnud eemal viibimist koju ja mõtlesid: "Siin, Hamburgis, oli |
| ju see blond Maia, kellega ma tutvusin Merede Ballil, ei tea, kas ta kodumaja on |
| veel alles või on meri ta neelanud, nii nagu Maia enda kord minu silme all |
| neelas ball ..." "Kõik lähevad ja tulevad kuhugi," vastas tema. " Ainult sina |
| pead olema siin naise seeliku taga. Mingis mõttes oled sa argpüks. Aga sina oled |
| see-eest jälle läbinud katsumuste raja. Sa ei suutnud ette näha kõiki neid |
| sündmusi, mis sinuga juhtuvad. " Ja tõepoolest, enne nende raskete katsumuste |
| läbimist olin ma mingis alguspunktis ega teadnud alguses, kuhu on täpselt viimas |
| minu eest minevad rajad. Alles sündmuste käik tutvustas mind kohutava |
| reaalsusega. Päeval Õhtutähe toimetuses oli olnud lausa helevalge, kõik lambid |
| olid toimetuse laes säranud täie pingega. Ometi jalutasid selles sünges kohas |
| ringi tõelised monstrumid. Aga siin oli hämar, see lamp siin ei valgustanud |
| palju. Tüdruku helesinine pilk oli fokuseeritud siidisele mustale saapapaelale. |
| Tulevased beebid olid justkui peegeldusena pilgu beebisinas ja veel mingi ähmane |
| lubadus. Selline pehme ja kerge lubadus. Neid sõlmis paela nii, et saapa |
| pealispinnale jäi seitse musta risti. Saapapael oli siidine ja tüdruku nahk oli |
| sama sile. Ei, siin oli kõik ilusam ja parem. Siin, neiu esikus valitses küll |
| pimedus, kuid ühtegi monstrumit siin ringi ei kakerdanud. Need olid kõik jäänud |
| selja taha – sinna, kuhu mul enam kunagi ei tulnud minna. "Vaata," ütlesin mina |
| temale. "Lumi on sulle lokid teinud. Seda on sadanud nii palju, et sirged |
| juuksed on muutunud teatud kohtadest kõverateks. Kas sul on varemgi lokke olnud? |
| " "Tavalisi küll veidi, aga mitte keemilisi," vastas ta asjatundlikult. Mulle |
| aga jäi asjatundlikkus neis valdkondades täiesti võõraks. Ma kuulsin isegi |
| "tavalisi, aga mitte keerulisi". Vaatasin läbi akna talveöösse. Nägin täpselt: |
| aknast paistab sinakalt helendav null. Miks see siin oli? Mida see siin tegi? |
| Läks aga veel mõni aeg ja siis ma taipasin. See oli suure seitsme skulptuuri |
| ots, mis meie korruseni ulatus. Ja see helendas ikka nii nagu seitse isegi oli |
| helendanud sel ajal, mil ma tulin. Kuidagi ulmelisena tundus see kõik. Mida võis |
| see kõik sümboliseerida? Seitsme ots paistab meile tõepoolest nullina, kui olla |
| tema kõrgusel. See on nagu kraana nokk, mis ähvardavalt aknani ulatub. Ma |
| imetlesin seda skulptuuritoru. Teatud kohast paistab seitse alati nullina ja |
| suured ning tähtsad inimesed võivad – nagu näha – oma alluvaid koondades tunduda |
| täielike lojustena. Kuid minuski ei olnud midagi suurt ja imetlusväärilist – |
| minus, kes ma "hoidsin naise seeliku taha" ega suutnud oma mõnitajatele isegi |
| vastu seista. |
|
|
| Eesti Arstil on auväärne minevik - ajakiri ilmub 1922. aastast. Ajakirja “ uus |
| projekt ” alustab oma viiendat tegutsemisaastat. Võrreldes algusega 2000. aastal |
| on meil nüüd nii autoreid kui lugejaid oluliselt enam. Sel aastal ulatub |
| ajakirja tellijate arv 4000 piirimaile - suurem osa Eestimaa arste tellib ja |
| loodetavasti ka loeb ajakirja. Rohkelt laekub heatasemelisi kaastöid. Nende |
| kiire avaldamisega on toimetusel paiguti raskusi, sest ajakirja mahtu on praegu |
| raske suurendada - eelkõige on selle põhjuseks rahanappus. Eesti Arsti on |
| teadusliku meditsiiniajakirjana tunnustanud Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikooli |
| arstiteaduskond. ETF grandi toel valminud tööde publikatsioonid oleksid 2003. a |
| täitnud kolm ajakirja järjestikku ilmuvat numbrit, need jaotusid muidugi 12 |
| numbrile. Arstiteaduskonna nõukogu kraadinõukogu arvestab dissertandi Eesti |
| Arstis avaldatud artikli kraadi kaitsmiseks nõutavate publikatsioonide hulka. |
| Eesti Arsti osa arstide kvalifikatsiooni tõstmisel ja säilitamisel ning arstiabi |
| kvaliteedi tagamisel on tunnustanud nii Sotsiaalministeerium kui ka Eesti |
| Haigekassa. On saamas heaks tavaks, et meie erialaseltsid publitseerivad oma |
| olulisemate kongresside ja konverentside materjalid Eesti Arsti lisanumbris. |
| Sotsiaalministeerium on kahel viimasel aastal Eesti tervishoiufoorumi materjalid |
| avaldanud ajakirja lisanumbris. Nii saab see olema ka tänavu. Kõik eespool toodu |
| ei ole pelgalt toimetuse teene, pigem on see tulemuslik sünergia - autorite, |
| lugejate ja toimetuse hea koostöö väljendus. Määravaks toeks ajakirja |
| väljaandmisel on olnud hea koostöö ravimifirmadega, kelle tellitud reklaami |
| avaldamine ajakirjas katab enamiku väljaandmisega seotud kuludest. Kulud aga ei |
| ole väikesed - neljavärvitrükis kvaliteetsel paberil trükitud väljaande tegemise |
| kulud on märkimisväärsed. Samas oleme taotlenud, et Eesti arstkond saaks |
| ajakirja tellida võimalikult odava hinna eest ja oleks kõigile kättesaadav. |
| Eestis on kujunenud omalaadne olukord: arstidele suunatud väljaandeid on kokku |
| viis - üks ajakiri vähem kui tuhande arsti kohta. Neist ainult Eesti Arst on |
| seotud arstlike organisatsioonidega ja on teadusliku ajakirja orientatsiooniga, |
| ülejäänute taga on kommertsorganisatsioonid. Kaht väljaannet levitatakse suisa |
| tasuta nii nagu Kodu-Anttila või Quelle katalooge püsikliendile. Võib kahelda, |
| et meie suhteliselt väikesearvuline arstkond suudab regulaarselt produtseerida |
| nii suures hulgas sisukaid, tõenduspõhiseid, heatasemelisi artikleid, et kõigi |
| väljaannete lehe-külgi täita. Nii pakutaksegi paiguti pigem meditsiinilist |
| meelelelahutust kui tõsist arstile vajalikku erialast informatsiooni. Äriidee on |
| lihtne - ravimifirmade reklaami avaldamine on tulus. Ka ravimi- ja |
| meditsiinifirmad on valiku ees, millisesse väljaandesse on otstarbekas müüa |
| reklaami. Raske on otsustada, kas reklaami idee jõuab paremini pärale tõsise |
| teadusajakirja või lihtsalt sirvitava ja tõsist süvenemist mittenõudva väljaande |
| veergudel. Olemata spetsialist turunduse ja reklaami alal, olen veendunud, et |
| ravimireklaam ei toimi samadel põhimõtetel nagu näiteks pesupulbri reklaam - |
| olgu pidevalt silmade ees, vedelegu või põrandal. Meeldiv on tõdeda, et Eesti |
| Arstil on senini olnud hea koostöö firmadega, ja loodan, et see jätkub ka alanud |
| aastatel. Ravimiturgu on kõigutanud küllalt järsud muutused Eesti |
| ravimipoliitikas, kuid kindlasti see stabiliseerub. Toimetusel on alanud aastal |
| tõsised plaanid muuta ajakiri lugejale huvitavamaks ja kasulikumaks |
| teadusajakirja traditsioone järgides. Meie taotlus on ajakirja arendada |
| selliseks, et seda refereeritakse rahvusvahelistes meditsiinikirjanduse |
| andmebaasides. Oleme veendunud, et juba praegu on ajakirja teaduslik tase |
| sellele vastav. On vaja teha lobitööd rahvusvahelisel tasemel. Alanud aasta toob |
| Eestile kaasa uudse olukorra - saame euroliidu liikmesmaaks. Kui soovime, et |
| meid seal võrdselt koheldaks, peame ka ise sealsele tasemele jõudma ja mitte |
| ainult majanduslikus plaanis, niisama oluline on väärtustada haridust, teadmisi |
| ja inimlikku ning mõistvat suhtumist üksteisesse. Toimetus soovib kõigile |
| lugejatele, autoritele ja koostööpartneritele kindlat meelt ja jõudu, et |
| paremini toime tulla sellega, mida ühiskond meditsiinilt ja arstidelt ootab. |
| Tabel 2. Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon Tabel 1. |
| Naiste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon Joonis 3. Lastetust |
| esineb umbes 15% peredest. Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui |
| mitte-geneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt. |
| Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus. Eestis on viljatuse |
| tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös on selgitatud lastetuse |
| kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere |
| tsütogeneetilise uuringu tulemustele. Infertiilseks ehk lastetuks nimetatakse |
| abielupaari, kellel ei esine rasedust vähemalt pärast kaks aastat kestnud |
| regulaarset suguelu ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui |
| rasedust ei kanta lõpuni (1). Infertiilsus hõlmab 10-15% peredest. Infertiilsuse |
| esinemissagedust mõjutab eelkõige nii naise kui ka mehe vanus. Naiste viljakuse |
| langus algab umbes 30. eluaastast. Naine rasestub 40aastaselt poole harvemini |
| kui enne 30. eluaastat, kusjuures spontaansete abortide sagedus on isegi |
| kolmekordistunud (2). Vanuse suurenemisel on meestel täheldatud sperma |
| kvaliteedi halvenemist, mis võib olla tingitud suurenenud stressist, alkoholi |
| tarbimisest, suitsetamisest jm (3). Infertiilsuse põhjuseid on väga palju. Nad |
| võivad olla kas naise- või mehepoolsed, esinedes peaaegu võrdse sagedusega |
| (40%), kuid umbes 10% abielupaaridel on viljatuse põhjus mõlemapoolne. Ülejäänud |
| 10% juhtudel jääb põhjus siiski ebaselgeks (2). Infertiilsuse põhjuseid |
| jaotatakse ka mittegeneetilisteks ja geneetilisteks. Mitte-geneetilised põhjused |
| on väga mitmekesised ja arvukad. Mittegeneetilised haigused (munajuhahaigused, |
| ovulatsioonihäired jt) võivad olla 90% juhtudel naiste infertiilsuse põhjuseks. |
| Meestel põhjustavad mittegeneetilised haigused (suguelundite põletikud jt) 85% |
| juhtudel infertiilsust. Geneetilised haigused võivad olla 10% juhtudel naiste ja |
| 15% juhtudel meeste infertiilsuse põhjuseks (4). Geneetilistest põhjustest |
| esikohal on mitmesugused kromosoomianomaaliad, esinedes 2-9,8% juhtudel (4, 5). |
| Sellele järgnevad esinemis-sageduselt monogeensed haigused (tsüstiline fibroos, |
| Kallmanni sündroom jt), mille puhul esinev geenimutatsioon põhjustab |
| reproduktsiooni- või hormoonide produktsiooni häireid (2, 4). Geneetiliste |
| põhjuste esinemissagedus ning iseloom on naistel ja meestel erinevad. Naise |
| infertiilsuse kõige sagedasem geneetiline põhjus on mitmesugused |
| kromosoomiaberratsioonid, mille esinemissagedus on 5-9,8%. Nendest gonosoomide |
| arvuanomaaliaid esineb 2,8 -7,5% juhtudel ning autosoomide struktuurianomaaliaid |
| 2,1 - 2,3% juhtudel (4, 5). Tabelis 1 on toodud naise infertiilsuse geneetiliste |
| põhjuste klassifikatsioon (4). Tabel 1 (eraldi fail) Meeste infertiilsuse |
| sagedasemaks geneetiliseks põhjuseks on samuti nagu naistel mitmesugused |
| kromosoomiaberratsioonid. Kromosoomide muutusi esineb 2-8% (keskmiselt 5%) |
| lastetutel meestel. Kromosoomiaberratsioonide esinemissagedus on neil |
| pöördvõrdeliselt seotud spermatosoidide arvuga. Azoospermiaga (spermatosoidide |
| puudumine seemnevedelikus) meeste seas esineb kromosoomianomaaliaid |
| infertiilsuse põhjusena isegi kuni 15% juhtudel. Kõige sagedamini esineb meestel |
| sugukromosoomide arvuanomaaliaid (3,7%), kuid sagedased on ka autosoomide |
| struktuurianomaaliad (2,4%) (4-6). Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste |
| klassifikatsioon on toodud tabelis 2 (4). Tabel 2 (eraldi fail) Meie töö |
| eesmärgiks oli esitada tsütogeneetiliste uuringute andmed 17 Eestis elava |
| infertiilse abielupaari kohta ning selgitada infertiilsuse põhjuste avastamise |
| aeg, s.t aeg, millal infertiilsed pered suunati uuringule. Uurimismaterjal ja |
| -meetodid Uuriti 17 lastetut abielupaari (17 naist ja 17 meest). Uuritavad |
| saadeti tsütogeneetilisele uuringule androloogi dr Punabi (16 meest) ja |
| günekoloogi dr K. Matti poolt (1 naine) või pöördusid uuringule iseseisvalt (16 |
| naist ja 1 mees) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2002. aastal. |
| Kõik uuritavad võeti vastu TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis |
| inimesegeneetika uurimisrühmas. Uuritavad allkirjastasid informeeritud nõusoleku |
| vormi ning täitsid meie poolt koostatud küsimustiku nii üldandmete (vanus, |
| elukoht jt) kui ka lastetuse kestuse kohta. Uuritavate naiste keskmine vanus oli |
| 29 a (24- 38 a) ja uuritavate meeste keskmine vanus oli 30,2 a (23-37 a). Kõigi |
| 34 uuritava kromosoomid saadi perifeerse vere lümfotsüütide kultuurist, mis |
| valmistati Moorheadi meetodi järgi (7) ja mida uuriti G-vöötide meetodil |
| (kromosoome mõjutatakse lühiajaliselt proteolüütilise ensüümiga ja värvitakse |
| Giemsa järgi). Kromosoomide arvuanomaaliate selgitamiseks analüüsiti |
| regulaarselt 50 meta-faasi. Juhul kui tekkis väikeseprotsendise mosaiiksuse |
| (nähtus, kus indiviidil esineb kaks või enam geneetiliselt erinevat rakuliini, |
| mis pärinevad ühelt sügoodilt) esinemise kahtlus, siis uuriti 100 metafaasi. Kui |
| Giemsa-vöötide meetodiga uurimise järel tekkis kromosoomide heterokromaatse ala |
| muutuse kahtlus, siis kasutati lisaks ka Arrighi ja Hsu (8) C-vöötide meetodi |
| teisendit, kus valikuliselt värvuvad kromosoomide struktuurse heterokromatiini |
| alad. Iga uuritava kromosoomid karüotüpeeriti vähemalt kahest metafaasiplaadist. |
| Tulemused ja arutelu Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomianomaaliaid 8 |
| peres (47,1%), mis on võrreldes kirjanduses avaldatud kromosoomiaberratsioonide |
| esinemissagedusega (7,2 - 11,6%) oluliselt suurem (6, 7). Saadud |
| uurimistulemuste erinevus võib olla tingitud kas meie uuritud perede väikesest |
| arvust või erinevast uuritute kontingendist. Nendest 8 perest esines |
| kromosoomiaberratsioone 6 peres mehel ja 3 peres naisel, kusjuures ühes peres |
| esines kromosoomianomaalia nii mehel kui ka naisel. Uuritud 17 lastetust perest |
| esines kromosoomiaberratsioon kuuel mehel (35,3%), mis on suurem esinemissagedus |
| kui infertiilsetel meestel kirjanduse andmete järgi (2- 8%) (4), ning kolmel |
| naisel (17,6%), mille esinemissagedus on samuti suurem kui kirjanduses toodud |
| (5-9,8%) (4, 5). Ühes peres esines kromosoomipatoloogia nii mehel kui ka naisel |
| (5,9%). Kirjanduses on andmeid, et selliste perede esinemissagedus kõikide |
| lastetute perede seas on väga harv, olles ainult 0,18% (5). See et meestel |
| leidsime kromosoomiaberratsioone umbes kaks korda sagedamini kui naistel, ühtib |
| kirjanduse andmetega. Kromosoomianomaaliad jaotusid mõlemal sool erinevalt. |
| Analüüsides eraldi arvu- ja struktuurianomaaliaid gonosoomide ning autosoomide |
| osas, selgus, et uuritud 17 mehest esines gonosoomide arvuanomaalia (47, XXY) |
| (vt jn 1) 3 mehel (17,6%) ja see on mõnevõrra sagedam kirjanduses toodud |
| esinemissagedusest (3,7%) (4). Joonis 1 (eraldi fail) Uuritud 17 naisest esines |
| gonosoomide arvuanomaalia (45, X/46, XX) (vt jn 2) ühel naisel (5,4%) ja selle |
| esinemissagedus ei erine kirjanduse andmetes toodust (2,8 - 7,5%). Järelikult, |
| uuringu tulemusena täheldasime nii meestel kui ka naistel kirjanduse andmetest |
| suuremat autosoomide struktuurianomaaliate esinemissagedust. Joonised 2 ja 3 |
| (eraldi fail) Lisaks ülal toodud kromosoomianomaaliatele esines veel 6 uuritaval |
| kromosoomivariante ehk kromosoomide polümorfismi heterokromaatse ala |
| pikenemisena. Need esinesid 9. kromosoomi pikal õlal (9qh+) 3 naisel ja 2 mehel |
| ning nii 9. kromosoomi kui ka Y-kromosoomi pikal õlal (9qh+ ja Yqh+) ühel mehel. |
| Seega oli kromosoomivariantide esinemissagedus 34 uuritu seas 17,6%, mis ei |
| erine oluliselt kirjanduses toodud esinemissagedusest (8,8%) (6). |
| Heterokromaatsete alade peen-struktuuri muutustest tingitud funktsioonihäireid |
| seostatakse üha enam infertiilsuse tekkega. Arvatakse, et meeste infertiilsuse |
| tekkepõhjusena on toodud normivariantidest kõige olulisem Y-kromosoomi pika õla |
| heterokromaatilise ala muutused. See viib X- ja Y-kromosoomide paardumise |
| häirele meioosis, põhjustades reproduktsioonihäireid (9). Järgnevalt analüüsime |
| kromosoomide uuringute tulemusi eraldi üksikutes peredes, et seostada |
| kromosoomimuutusi lastetuse tekkega. Kromosoomiaberratsioonid esinesid 8 peres |
| ja kromosoomivariante kolmes peres. Seega esines tal Turneri sündroomi mosaiikne |
| vorm, mille puhul naise karüotüübis oli kahe X-kromosoomi asemel üks X-kromosoom |
| ainult 4% rakkudes. On teada, et Turneri sündroom on 2,5% juhtudel naiste |
| viljatuse põhjuseks (9). Klassikalise X-kromosoomi monosoomia korral esineb |
| munasarjade täielik taandareng, mis põhjustab lastetust. Kuid mosaiikse vormi |
| puhul nagu meie patsiendil esineb X-monosoomiaga rakuliini kõrval ka normaalne |
| kahe X-kromosoomiga rakuliin. Seetõttu on naisel rasedus võimalik, kuigi risk |
| spontaansete abortide esinemise suhtes on väga suur. Mosaiiksuse vormi esineb |
| harva, umbes 10% kõikidest Turneri sündroomi juhtudest (10). See on |
| translokatsioon 2. ja 18. kromosoomide vahel. Translokatsiooni esinemine |
| põhjustab spontaansete abortide sageduse suurenemist ja suurenenud riski |
| (peaaegu pooltel juhtudel) väärarenditega laste sünniks. Samuti võib |
| kromosoomide murrukoht sageli läbida regioone, mis on seotud infertiilsuse |
| tekkega. Meeste karüotüübid olid 47, XXY s.t neil esines klassikaline |
| Klinefelteri sündroom. Kirjanduse andmetel on Klinefelteri sündroom kõige |
| sagedasem (7-15% juhtudel) meeste viljatuse põhjus (2). Lisa X-kromosoom |
| põhjustab spermatogeneesi häireid, pidurdab Leydigi rakkude küpsemist jm. |
| Klinefelteri sündroomiga patsientidel esinevad sageli testiste alaareng, |
| vääntuubulite hüalinisatsioon ja fibroos (11). Uuritaval naisel esines kahes |
| rakus fragiilne X-kromosoom. Naistel, kellel esineb fragiilne X-kromosoom, |
| täheldatakse sageli munasarjade enneaegse vananemise sündroomi, mille tulemusena |
| saabub ka varane menopaus. Seega tõenäosus saada järglasi on suurem noorematel |
| naistel, kellel munasarjad funktsioneerivad veel normaalselt (4, 11). Meie |
| patsient oli noor 24aastane, mistõttu järglaste saamine on veel võimalik, kuigi |
| nendel naistel on suurem risk saada vaimse alaarenguga järglasi kui normaalse |
| karüotüübiga naistel. Lisa X-kromosoom esines enamikus (92,5%) rakkudes. |
| Erinevalt klassikalisest Klinefelteri sündroomist (vt pere III) on mosaiikse |
| vormi puhul tõenäosus saada järglasi suurem, kuna esineb ka normaalse |
| kromosoomide sisaldusega rakuliine. VI ja VII peres esines naistel normaalne |
| karüotüüp 46,XX. Esimesel juhul esines 9. kromosoomi peritsentriline inversioon |
| 77,3% rakkudes, teisel juhul 41% rakkudes. Peritsentrilise inversiooni korral |
| esineb kahe murru vahelise tsentromeeri sisaldava fragmendi ümberpöördumine |
| 180o. Viimasel ajal on inv (9) (p11; q13) tähtsusele meeste infertiilsuse |
| põhjusena suuremat tähelepanu pööratud, sest on leitud selle heterokromaatse ala |
| peenstruktuuri muutusi (9, 12). Uuritaval esines 9. kromosoomi heterokromaatse |
| ala pikenemine kõikides rakkudes. 9. kromosoomi heterokromaatsete alade pikkus |
| on varieeruv, kuid pärandumisel konstantne. Kuigi 9qh+ on täheldatud sageli |
| infertiilsete naiste seas, pole selle regiooni osatähtsus infertiilsuse tekkes |
| veel täielikult selge. Uuritaval esines nii 9. kromosoomi peritsentriline |
| inversioon kui ka 9. ja Y-kromosoomi pikkade õlgade heterokromaatse ala |
| pikenemine. Kuna uuritud peredes oli lastetuse kromosomaalsete põhjuste |
| esinemissagedus suur, siis selgitasime välja aja, kunas pered suunati |
| tsütogeneetilisele uuringule. Selleks jaotasime 16 peret gruppidesse, arvestades |
| lastetuse kestust. Analüüsi tulemusena selgus, et lastetuse kestusega alla 2 |
| aasta oli 3 peret, kestusega 2-6 aastat oli 9 peret ja üle 6 aasta 4 peret. |
| Lastetuse keskmine kestus oli 4,5 aastat piirväärtustega 0,5 -13 aastat (vt jn |
| 4). Seega, enamik infertiilseid peresid (56,3%) suunati kromosoomide uurimisele |
| küllaltki hilja, pärast 2-6 aastat kestnud lastetut abielu. Joonis 4 (eraldi |
| fail) Kokkuvõte Meie töö tulemusena selgus, et 1) uuritud 17 lastetus peres oli |
| kromosoomianomaaliate esinemissagedus (47,1%) suur võrreldes kirjanduses tooduga |
| (7,2 -11,6%); 2) kromosoomianomaaliate esinemissagedus oli võrreldes kirjanduse |
| andmetega suurem mõlemal sool (enam meestel), mis oli põhjustatud eeskätt |
| autosoomide struktuurianomaaliate sageduse tõusust; 3) kromosoomivariantide |
| esinemissagedus (17,6%) ei erinenud kirjanduses toodust; 4) üle poolte |
| infertiilsetest peredest (56,3%) suunati kromosoomide uurimisele küllaltki |
| hilja, vahel isegi alles pärast 6 aastat kestnud lastetust. Meie uuritud Eesti |
| lastetutes peredes oli kromosoomianomaaliate esinemis-sagedus võrreldes |
| kirjanduses toodud andmetega suur, kuid selle põhjus vajab edaspidist |
| selgitamist. Kuna uuritud lastetute perede arv on veel tagasihoidlik, siis on |
| oluline tööd jätkata ja tihendada meditsiinigeneetikute koostööd erialaarstidega |
| (androloogid, naistearstid jt). Väga oluline on uurida peresid enne kunstlikule |
| viljastamisele suunamist ja teha uuringud juba varakult, et võimaldada |
| infertiilsete perede asjakohast meditsiinigeneetilist nõustamist. Uurimust on |
| toetanud Eesti Teadusfond (grant nr 5486) ja sihtfinantseering TARMP0421. Joonis |
| 1. Liigesepuudulikkuse raskusastmete esinemine (protsentides) gon- ja |
| koksartroosi haigetel ravi algul ja ravi lõpul (6p ja 10-12p rühm koos). Eestis |
| on pikaaegne kuurortravi traditsioon. Kuurortraviga on saadud häid tulemusi |
| reumaatiliste haiguste ravimisel. Viimasel aastakümnel on 3-4nädalane ravi |
| asendunud peamiselt 6-, harvem 10-12päevase raviga. Uuringus hinnati 6päevase |
| sanatoorse ravi tõhusust Eesti sanatoorsetes raviasutustes osteoartroosi, |
| spondüloosi ja reumatoidartriidi haigetel ning võrreldi seda 10-12päevase ravi |
| tulemustega. Selgus, et kompleksne ravi Eesti sanatoorsetes raviasutustes, |
| sealhulgas 6päevane ravikuur, on hea efektiga osteoartroosi, spondüloosi ja |
| reumatoidartriidi korral, vähendades valu ja parandades liigeste funktsiooni |
| ning haigete elukvaliteeti. Eestis on reumaatiliste liigesehaiguste kuurortravis |
| pikk ajalooline kogemus, mis on seotud peamiselt mitmenädalase raviga. Selle |
| tõttu on varasematel aastatel tehtud arvukates uuringutes hinnatud 3-4nädalase |
| sanatoorse ravi toimet mitmesuguste reumaatiliste haiguste korral erinevate |
| sanatoorse ravi komplekside ja ravimudade kasutamisel ning uuringutes on leitud |
| alati positiivne ravitulemus. Eesti taasiseseisvumise järel on ravi kestus |
| oluliselt lühenenud peamiselt kuuele, harvem kümnele päevale. Sanatoorse ravi |
| toimemehhanismide alusel võib aga eeldada, et ravitulemus sõltub ravikuuri |
| pikkusest - seda kinnitab ka pikaaegne kliiniline kogemus. Uuringu eesmärgiks |
| oli anda hinnang, kas kuuepäevase sanatoorse ravi jooksul Eesti sanatoorsetes |
| raviasutustes paraneb patsientide seisund, ning võrrelda seda 10-12päevast ravi |
| saanud patsientide seisundi muutusega. Uurimismaterjal ja -meetodid Uuringus |
| osales 624 sanatoorsetes asutustes ravil viibinud haiget, neist |
| reumatoid-artriidiga 60 ja osteoartroosiga 564 haiget, mehi oli 178 ja naisi |
| 446. Osteoartroosi-haigetel esines nii oligo- kui ka polüartikulaarset liigeste |
| haaratust (OA) samuti lülisamba artroosi ehk spondüloosi (SPO), 174 haigel |
| esinesid mõlemad vormid koos. Osteoartroos oli haigetel diagnoositud kas enne |
| ravile saabumist või diagnoositi koha-peal röntgenoloogilise ja/või kliinilise |
| leiu alusel. Reumatoidartriidi (RA) haigetel oli kõigil haigus eelnevalt |
| diagnoositud, haiged olid remissioonifaasis ning baasravi sai 68% haigetest. |
| Haigete keskmine vanus sõltuvalt diagnoosist oli 61,4 -64,9 aastat, |
| statsionaarsel ravil viibis 90,5% haigetest. Haigete ravikompleksi kuulusid |
| osokeriit-parafiinravi või mudaravi; vesiravi protseduurid (pärlivann, veealune |
| duššmassaaž, dušid); liikumisravi saalis, basseinis või õues; käsimassaaž; |
| vajadusel elekterravi (amplipulss/diadünaamika, ultraheli, magnet, |
| elektroforees, laser), külmravi lokaalselt või külmkamber. |
| Osokeriit-parafiinravi või mudaravi ordineeriti tavaliselt üle päeva vahelduvalt |
| vesiraviga. Vastavalt ravikuuri pikkusele jaotati haiged kahte rühma: 5-7päevane |
| ravi (6 p rühm) ja 10-12päevane ravi (10-12 p rühm). 76,4% haigetest kuulusid 6 |
| p rühma. Kuna uuringust võttis osa mitu raviasutust, valiti patsientide |
| kliinilise seisundi hindamiseks lihtsalt täidetavad testid: HAQ indeks |
| (funktsionaalne indeks, mis annab ülevaate igapäevaste tööde ja toimingute |
| tegemise võimekusest) ja VAS (valu tugevuse hinnang 10 palli skaalas). Sõltuvalt |
| diagnoosist kasutati lisaks järgmiseid näitajaid: OA-rühmas Ritchie |
| liigeseindeks ning gon- ja koksartroosi korral Lequesne'i indeks; RA-rühmas |
| Ritchie liigeseindeks; SPO-rühmas kohapeal välja töötatud küsimustikud 3 palli |
| skaalas (pea pööramise piiratus, valu lülisamba piirkonnas, valu kiirgumise |
| tugevus, ogajätkete ja paravertebraalsete punktide palpatoorne valulikkus) ning |
| Tomaieri sümptom sentimeetrites. HAQ täideti ainult kord ravi algul, sest |
| 5-12päevane ravi on eeldatavasti liiga lühike aeg oluliste muutuste toimumiseks |
| funktsionaalses võimekuses. Statistilises analüüsis on kasutatud |
| andmetöötluspaketti SAS. Grupisiseste ja sõltumatute rühmade vaheliste |
| erinevuste kindlakstegemisel kasutati Studenti t-testi. Statistiline erinevus |
| peeti tõepäraseks olulisusenivool 0,05; mõningatel juhtudel märgiti ära ka |
| erinevused olulisusenivool 0,1. Arvandmetes on toodud keskmised koos |
| standardhälbega. Uuringu tegemiseks saadi nõusolek Tallinna Meditsiiniuuringute |
| Eetikakomiteelt. Uurimistöös osalesid järgmised Eesti Kuurort- ja Taastusravi |
| Liidu asutused: AS Heal, AS Kuressaare Sanatoorium, AS Haapsalu Kuurort, AS |
| Pärnu Mudaravila, AS Toila Sanatoorium, AS Värska Sanatoorium, AS Sanatoorium |
| Tervis, AS Taastusravikeskus Estonia, AS Taastusravikeskus Sõprus. Keskmine HAQ |
| indeks haigetel oli 6 p ravirühmas 1,44 ja 10-12 p ravirühmas 1,49 ning see |
| näitab, et uuritavatel esines puudulikkuse esimene aste, s.t mõõdukas töövõime |
| piiratus. OA-haigetel vähenesid statistiliselt tõepäraselt kõigi näitajate |
| väärtused mõlemas, 6 p (n = 264) ja 10-12 p (n = 70) rühmas. VAS vähenes ravi |
| jooksul vähemalt ühe palli võrra 86,8% haigetest ja Ritchie liigeseindeks |
| vähenes 56,7% haigetest. Lequesne'i indeks määrati 261 haigel ning selle alusel |
| hinnati liigesepuudulikkuse raskusaste: I (kerge), II (keskmine), III |
| (väljendunud), IV (raske), V (väga raske). Liigesepuudulikkuse aste vähenes 6 p |
| rühmas kokku 71,2% haigetest ja 10-12 p rühmas 67,2% haigetest (vt jn 1). Joonis |
| 1 (eraldi fail) Keskmine vanus 6 p rühmas oli 64,3 - 7,4 ja 10-12 p rühmas 67,3 |
| - 9,2 aastat, see erinevus oli tõepärane. Sooline jaotuvus ja ravieelne |
| kliiniline seisund oli rühmades sarnane. 6 p ja 10-12 p rühma ravitulemuse |
| võrdlemisel ei olnud ühegi kliinilise haigussümptomi muutuse tõepärast |
| erinevust. Ambulatoorse ja statsionaarse ravi tulemuste võrdlemiseks |
| ambulatoorsel ravil viibinud uuritavate väikese arvu (n = 26) tõttu jaotati |
| võimalike erinevuste testimiseks patsiendid sõltumata ravi pikkusest rühmadesse |
| ambulatoorse ja statsionaarse ravi alusel. Keskmine vanus statsionaarse ravi |
| rühmas oli 65,4 - 7,7 ja ambulatoorse ravi rühmas 59,1 - 8,6 aastat; erinevus |
| oli tõepärane. Soolise jaotuvuse ja kliiniliste näitajate algandmete erinevust |
| sõltuvalt ravi rühmast ei leitud. Statsionaarsel ravil viibinud haigetel vähenes |
| ravi jooksul tõepäraselt enam Ritchie liigeseindeks ja Lequesne'i indeks. |
| Keskmine HAQ indeks 6 p rühmas (n = 295) oli 1,09 ja 10-12 p rühmas (n = 106) |
| 1,44; seega esines puudulikkuse I aste ehk mõõdukas töövõime piiratus. |
| Kliiniliste haigussümptomite tugevus vähenes ravi jooksul tõepäraselt mõlemas |
| rühmas. Vähemalt ühe palli võrra vähenes VAS 81,5%; pea pööramise piiratus |
| 52,8%; valu lülisamba piirkonnas 79,1%; valu kiirgumise tugevus 55,9%; |
| ogajätkete palpatoorne valulikkus 60,2%; paravertebraalsete punktide valulikkus |
| 71,3% ja Tomaieri sümptom vähemalt 1 cm võrra 61% haigetest. Kuna SPO-haigetel |
| oli HAQ indeksi hajumine suur, jaotati haiged HAQ indeksi alusel rühmadesse: HAQ |
| indeks alla ühe; HAQ indeks 1-1,9; HAQ indeks üle 2. Nii 6 p kui ka 10-12 p |
| rühmas oli erinevate HAQ indeksi raskusastmete korral kõikide haigussümptomite |
| raskuse vähenemine tõepärane. Seega oli ravitulemus hea ka raskema puudega |
| haigetel. 6 p rühmas oli haigete keskmine vanus 60,7 - 10,1 ja 10-12 p rühmas |
| 63,6 - 11,2 aastat; vanuseline erinevus oli tõepärane. Soolise koosseisu järgi |
| oli 10- 12 p rühmas rohkem mehi võrreldes 6 p rühmaga (p = 0,02). Ravieelsete |
| kliiniliste algandmete võrdlemisel selgus, et 10-12 p rühmas oli tõepäraselt |
| suurem HAQ indeks, Tomaieri sümptom ja valu kiirgumise tugevus. 6 p ja 10-12 p |
| rühma ravi-tulemuse võrdlemisel leiti valu kiirgumise tõepärane vähenemine 10-12 |
| p rühmas ja ogajätkete palpatoorse valulikkuse vähenemine 6 p rühmas. 0,1 |
| usaldusnivool oli Tomaieri sümptomi suurem positiivne dünaamika 10-12 p rühmas |
| (p = 0,09). Analoogselt OA-rühmaga jaotati haiged sõltumata ravi pikkusest |
| ambulatoorse (n = 44) või statsionaarse (n = 357) ravi alusel vastavatesse |
| rühmadesse. Keskmine vanus statsionaarse ravi rühmas oli 63,0 - 9,5 ja |
| ambulatoorse ravi rühmas 48,1 - 8,6 aastat; erinevus oli tõepärane. Sooline |
| jaotuvus rühmades oluliselt ei erinenud. Statsionaarsete haigete rühmas oli ravi |
| algul tõepäraselt suurem väärtus HAQ, Tomaieri sümptomi, pea pööramise |
| piiratuse, ogajätkete ja paravertebraalsete punktide valulikkuse osas. Vaatamata |
| statsionaarsete haigete raskemale kliinilisele algseisundile vähenes neil |
| paravertebraalsete punktide valulikkus tõepäraselt enam võrreldes ambulatoorsete |
| haigetega ja 0,1 usaldusnivool vähenes ka valu lülisamba piirkonnas (p = 0,054) |
| ning pea pööramise piiratus (p = 0,056). Keskmine HAQ indeks RA-haigetel oli 6 p |
| rühmas (n = 47) 2,23 (raske puudega töövõimetud haiged) ja 10-12 p rühmas (n = |
| 13) 1,79 (osaliselt piiratud töövõimega haiged). Nii VAS kui ka Ritchie |
| liigeseindeksi osas esines RA-haigetel mõlemas rühmas ravi jooksul |
| statistiliselt tõepärane positiivne dünaamika. Vähemalt ühe palli võrra vähenes |
| Ritchie liigeseindeks 40% haigetest ja VAS 78% haigetest. Keskmine vanus 6 p |
| rühmas oli 62,8 (8,7) ja 10-12 p rühmas 59,0 (6,2) aastat, mis tõepäraselt ei |
| erinenud. RA-haigete rühmas oli 10-12päevasel ning ambulatoorsel ravil viibinute |
| arv liiga väike kindlate järelduste tegemiseks. Uurimistöö kinnitas veel kord |
| sanatoorse ravi head toimet osteoartroosi- ja reumatoid-artriidihaigetel. Senini |
| oli 6päevase sanatoorse ravi kohta vaid positiivne kliiniline kogemus, mis |
| leidis kinnitust ka meie uuringu käigus. Reumaatiliste haiguste sanatoorse ravi |
| puhul on tegemist kompleksraviga, millel on erinevad mõjutegurid. Hästi on teada |
| paiksed toimed: lihaslõõgastus, sidekoe struktuuride elastsuse suurenemine, |
| liigeste liikuvuse ja verevarustuse paranemine, valu vähenemine (1, 2, 3), |
| biokeemiliste protsesside kiirenemine, eksudaadi resorptsiooni ja ainevahetuse |
| paranemine kudedes (1), kroonilise põletiku vähenemine (3). Lisaks neile |
| avaldavad balneoteraapia protseduurid mõju kogu organismile vegetatiivse, |
| hormonaalse ja kesknärvisüsteemi kaudu. Selle aluseks on perifeersete |
| retseptorite ärritus keemiliste, mehaaniliste ja termiliste tegurite toimel (1, |
| 4). Organismi korduv ja regulaarne ärritamine raviprotseduuride abil kutsub |
| esile adaptatsiooniprotsesse (3, 4), mille käigus tekib organismi erinevate |
| füsioloogiliste funktsioonide kooskõlastumine (4), mis on krooniliste haiguste |
| korral sageli häirunud. Adaptatsiooniprotsessid mõjuvad kauakestvalt, nad ei |
| teki kohe ravi algul ning nad on seda tugevamad, mida pikaaegsem on ravikuur (3, |
| 4), seega peaks ravitulemus sõltuma kuuri pikkusest. Selles uuringus erineva |
| pikkusega ravikuuride efektiivsuse võrdlemisel ei leitud OA-haigetel ravi |
| jooksul ühegi kliinilise näitaja tõepärast muutust. Seega võiks väita, et |
| ravikuuri tulemus ei sõltu selle pikkusest. SPO-haigetel oli vaatamata 10-12 p |
| rühma raskemale ravieelsele seisundile mõnede haigusnähtude osas mõnevõrra parem |
| dünaamika, mis viitab pikema ravi paremale tulemusele. Erinev kliiniline seisund |
| 6 p ja 10-12 p rühmas ravi algul võis mõjutada nende rühmade ravi tulemust. |
| Erinevuste ilmnemist ravi tulemustes sõltuvalt ravi pikkusest võivad mõjutada |
| mitmed tegurid. Enamus 6päevasel ravil viibinutest olid statsionaarsed |
| patsiendid (93,7%), kes olid vabad igapäevase elu muredest ning paranenud |
| meeleolu tõttu võisid ravi tulemust subjektiivselt paremaks hinnata. |
| Adaptatsiooniprotsessid kujunevad välja sanatoorse ravi käigus alles 7. ja 14. |
| ravipäeva vahel (3), s.t samal ajal kui 10-12päevase ravirühma patsiendid |
| lahkusid ravilt, mistõttu haigete seisund võib paraneda veel pärast ravi lõppu. |
| Kirjanduse andmetel on sanatoorse ravi järel jälgitud raviefekti püsimist 6-16 |
| kuu jooksul osteoartroosi ja reumatoidartriidi haigetel (5, 6, 7). Järelikult on |
| 6päevase ja 10- 12päevase ravikuuri efektiivsuse võrdlemiseks ning haigetele |
| optimaalse ravi pikkuse leidmiseks vaja haigeid jälgida pikema perioodi jooksul |
| pärast sanatoorset ravi; selles uuringus ei olnud võimalik seda teha. |
| Reumatoidartriidihaigetel vähendab mitmenädalane sanatoorne ravi põletiku |
| aktiivsust ja mõjutab immuunsüsteemi (3, 8, 9), samuti soodustab see |
| adaptatsiooni-protsessidega seotud erinevate füsioloogiliste funktsioonide |
| vahelise tasakaalu paranemist (10). Meie uuringus viibisid haiged ravil |
| peamiselt 6, harvem 10 päeva, mille jooksul eespool nimetatud muutuste tekkimine |
| organismis on ebatõenäoline, kuid haigete seisund paranes siiski ravikuuri |
| jooksul tunduvalt. Järelikult on lisaks osteoartroosihaigetele ka |
| reumatoidartriidihaigete ravimisel väga olulised toimed, mis parandavad liigeste |
| liikuvust, vähendavad valu ja liigesejäikust. Haigete kontingendi vanuse |
| statistilisel töötlemisel ilmnes 6päevasel ja ambulatoorsel ravil viibinud |
| haigete väiksem keskmine vanus, mis peegeldab suurema hulga tööealiste inimeste |
| hõlmatust vastavates ravirühmades. Statsionaarsel ravil saadi parem ravitulemus |
| võrreldes ambulatoorse raviga vaatamata statsionaarsete haigete kõrgemale |
| vanusele. Selle põhjusteks võivad olla paremad puhkamisvõimalused |
| raviprotseduuride järel ja sanatoorsete asutuste miljöö, mis parandab meeleolu. |
| Eestis kasutataval komplekssel sanatoorsel ravil on hea ravitulemus |
| osteoartroosi ja reumatoidartriidi korral, vähendades valu ja |
| liigesepuudulikkuse raskusastet ning parandades sellega igapäevaeluga |
| toimetulekut ja haigete elukvaliteeti. Eelistada tuleks statsionaarset ravi ja |
| pikemat ravikuuri kestust, sest ravitulemus on mõnevõrra parem. Haigetele, |
| kellel pole võimalik viibida pikemal ravikuuril, võib siiski julgelt soovitada |
| ka kuuepäevast ravi. Täname toetuse ja abi eest Eesti Kuurort- ja Taastusravi |
| Liitu ning tööst osa võtnud kolleege. vaskulaarne dementsus, subkortikaalne |
| vaskulaarne dementsus, Binswangeri tõbi, lakunaarsed infarktid, ravi Kui 20. |
| sajandi teisel poolel oli uurijate tulipunktiks Alzheimeri tõbi kui sagedasim |
| dementsuse põhjus, siis praegu on vaskulaarne dementsus, eriti selle |
| subkortikaalne vorm jällegi huviorbiidis ja hoopis uuest vaatenurgast. Fookus on |
| nihutatud ajukahjustuse olemuse selgitamisele. Lisaks sellele jõuavad lõpule |
| aina uued ravimiuuringud, mis näitavad, et vaskulaarse, eriti subkortikaalse |
| dementsuse sümptomid alluvad seni kättesaadavatele ravimitele isegi paremini kui |
| Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse korral. Dementsusi jagatakse kaheks |
| suuremaks alagrupiks: neurodegeneratiivseteks ja vaskulaarseteks. Omaette rühma |
| moodustavad sekundaarsed mittedegeneratiivsete ajuhaiguste ja ka paljude |
| somaatiliste haiguste tagajärjel tekkinud dementsused. Kokku arvatakse |
| dementsust põhjustavaid haigusi olevat üle 50. Vaskulaarsed dementsused (VD) |
| moodustavad erinevate uuringute alusel kõigist dementsustest 10-50%, sõltudes |
| uuritud geograafilisest piirkonnast ja diagnoosimise aluseks olnud |
| diagnoosikriteeriumitest. Eestis on esialgsetel andmetel VDd (aterosklerootilist |
| dementsust) siiani diagnoositud rohkem, kui seda tegelikult esineb ja seda |
| põhiliselt Alzheimeri tõve arvelt. Dementsuse uurimine on olnud mõjutatud |
| vaskulaarse ja degeneratiivse dementsuse omavahelisest eristamisest ning eri |
| ajalooperioodidel on kas üks või teine neist olnud eelisseisus. |
| Klassifitseerimist on mõjutanud ka neuropatoloogia areng (nt tõestatud |
| kliinilispatoloogilised seosed, uued histoloogilised värvimismeetodid). 19. |
| sajandil esitati mitmeid dementsuse klassifikatsioone, mis praegusele ei vasta. |
| Üheks teadaolevaks dementsuse põhjuseks sel perioodil oli dementia paralytica, |
| süüfilise tertsiaalses staadiumis tekkiv dementsus. Emil Kraepelini, Otto |
| Binswangeri ja Alois Alzheimeri koostöö tulemusel otsustati alates 1896. a |
| vaskulaarse geneesiga dementsust hakata nimetama arteriosklerootiliseks |
| dementsuseks, mille põhjuseks peeti ajuveresoonte aterosklerootilist ahenemist. |
| Esialgseks sümptomite nimetuseks oli “ arteriosklerootiline psühhoos ”, et |
| eristada seda haigusvormi seniilsest dementsusest (1). 19. sajandi lõpul |
| kirjeldas Binswanger aeglaselt kujunevat subkortikaalset vaskulaarset |
| entsefalopaatiat (2), mida hakati 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel nimetama |
| Binswangeri tõveks (3). Alzheimeri tõveks nimetati 20. sajandi |
| seitsmekümnendateni ainult harva esinevaid dementsusjuhte, kui haigus algas |
| nooremas keskeas. Vanemas eas tekkinud dementsusjuhte peeti seniilseks |
| dementsuseks. 20. sajandi seitsmekümnendatel nimetati need ümber hilise algusega |
| Alzheimeri tõveks. Samal ajal ilmus oluline arvamusavaldus (4), kus osutati, et |
| hilise algusega Alzheimeri tõbi võiks tegelikult olla sagedasim dementsuse vorm, |
| ning VD uurimine ja diagnoosimine jäi tagaplaanile. Sel perioodil tunti VDd |
| põhiliselt multiinfarktse dementsusena ja seda tekkemehhanismi rõhutati (5). |
| Seega valitses kuni 20. sajandi üheksakümnendateni kontseptsioon, et VD on |
| põhjustatud kas väikestest või suurtest ajuinfarktidest. Nüüdseks on VD uurimine |
| nihutatud kliiniliselt fenotüübilt isheemilise ajukahjustuse olemuse |
| selgitamisele. Aina rohkem ja põhjalikumalt uuritakse subkortikaalseid VDsid. |
| Väidetakse, et neid on enam, kui varem arvati ning et varem sagedasimaks |
| põhjuseks peetud multiinfarktsed dementsused moodustavad ainult 10% kõigist |
| VDdest (6). Vaskulaarse dementsuse mõiste ja põhjused VD on dementsussündroom, |
| mis on seotud mitmete vaskulaarsete mehhanismidega ja muutustega ajus ning |
| millel on erinevad põhjused ja mitmepalgeline kliiniline väljendus. Vaskulaarse |
| dementsuse diagnoosi mõte tekib arstil juhtudel, kui haigel on vaskulaarsed |
| riskifaktorid (arteriaalne hüpertensioon, hüperlipideemia, ateroskleroosi teised |
| riskitegurid, suhkurtõbi) ning on eelnenud vaskulaarne patoloogia (stenokardia, |
| südame-infarkt, oblitereeriv endarteriit). RHK-10 defineerib VDd dementsusena, |
| mille korral osa kognitiivsetest funktsioonidest on märkimisväärselt |
| kahjustunud, kusjuures teised funktsioonid on suhteliselt hästi säilinud. |
| Näiteks mälu on oluliselt halvenenud, kuid mõtlemine, arutlusoskus ja |
| informatsioonitöötlus on suhteliselt hästi säilinud. Diagnoosiks on alust, kui |
| progresseerumine on toimunud atakkidena, ja diagnoosimist lihtsustab, kui |
| lisandub neuroloogiline defitsiit (vähemalt üks järgnevatest: ühepoolne halvatus |
| või kõõlus-periostaalreflekside elavnemine, Babinski refleks, kõnehäire, |
| pseudobulbaarleid düsartriana). Anamneesi alusel peaks olema teada |
| tserebrovaskulaarne atakk, mis arsti arvamuse järgi võiks olla seotud dementsuse |
| kujunemisega (7). Vaskulaarseid dementsusi jaotatakse praeguste arusaamade |
| alusel järgmiselt (RHK-10): · Ägeda algusega VD. Siia gruppi võib paigutada ka |
| teistes klassifikatsioonides strateegiliselt olulise piirkonna infarktiks |
| nimetatud haigusjuhud (F 01.0). · Multiinfarktne (valdavalt kortikaalne) |
| dementsus (F 01.1). · Subkortikaalne VD (F 01.2). Viimasel vormil eristatakse |
| omakorda kahte alatüüpi: · Lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsus. · |
| Binswangeri tõbi. · Esineda võib ka segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) VD |
| (F 01.3). Lihtsustamise huvides ei käsitle see artikkel teisi võimalikke |
| klassifikatsioone ega harva esinevaid VDsid: hüpoperfusioonist tingitud |
| dementsus, süsteemse vaskuliidi alusel kujunevad dementsused, pärilikud |
| vaskulaarsed dementsused (nt CADASIL) jt. Patogenees ja kliiniline pilt Ägeda |
| algusega vaskulaarne dementsus kujuneb kiiresti pärast korduvaid ajuinsulte |
| (tavaliselt kohe, kuid mitte rohkem kui 3 kuu jooksul) ning põhjustab |
| tüüpilistel juhtudel olulise sensomotoorse kõnehäire ja järsult alanud |
| kognitiivse võimekuse vähenemise. Tavaliselt on see põhjustatud suurte arterite |
| haigusest, kui ateroskleroosi tagajärjel sulgub arter kas selle ekstra- või |
| intrakraniaalses osas. Tekib vastava arteri varustusala infarkt, mille |
| tagajärjel kujuneb dementsussündroomi kliiniline pilt. Milline neuroloogiline |
| sümptomaatika prevaleerib, sõltub sulgunud arteri varustusalast. Iseloomulik on |
| kognitiivse sümptomaatika fluktueerumine nii päeva lõikes kui ka pikema perioodi |
| vältel (8). Samuti on võimalikud taastumisperioodid peaaegu endisele vaimsele |
| tasemele ja see viitab infarkti penumbratsooni potentsiaalsele elujõulisusele |
| (9). Teise suure arteri haiguse näitena võib tuua embolismi arterist arterisse, |
| mis põhjustab distaalsema ajuveresoone varustusala infarkti. Ühe uuringu alusel |
| väideti, et 26%-l insuldi läbipõdenutest kujuneb dementsus, kuid sama uuringu |
| alusel leiti ka, et teatud osal neist võis anamneesi järgi oletada dementsuse |
| esinemist juba enne insulti (10). Ägeda algusega VD võib kujuneda ka nn |
| strateegiliselt oluliste piirkondade infarkti korral. Need on sellised |
| haigusjuhud, kui infarkt tekib dementsuse sümptomite kujunemise seisukohalt |
| olulistes ajupiirkondades: frontaalsagara valgeaine, fronto-basaalne piirkond, |
| sisekihnu eesmise sääre ja põlve piirkond, globus pallidus, sabatuum, talamuse |
| eesmine ja dorsomediaalne piirkond, gyrus angulare, gyrus cinguli, fornix, |
| hipokampus. Kliiniline pilt sõltub infarkti lokalisatsioonist. Näiteks |
| kahepoolse hipokampuse infarkti tulemusel domineerib mäluhäire; kahepoolsele |
| talamuse infarktile (vt jn 1) on iseloomulik tähelepanuhäire, mõttekäigu |
| aeglustumine, apaatsus, kõnehäire, ära-tundmishäire ja tegutsemisoskuse |
| muutused. Kesk- ja vaheaju infarktide korral kahjustub tähelepanu, esineb |
| apaatsus ja motivatsioonipuudus. Ilmneb märkimisväärne aeglus nii kõnes kui |
| liigutustes. Lisaks võib olla häiritud ka tasakaal ja kõnnak ning silmade |
| liikumine (11). Joonis 1 (eraldi fail ppt), allkiri teksti lõpus Multiinfarktne |
| (valdavalt kortikaalne) VD tekib erinevalt ägedast vormist järk-järgult (ca 3-6 |
| kuu jooksul). Dementsussündroom kujuneb korduvate väiksemate ishee-miliste |
| episoodide järel, mis põhjustavad ajukoe kumuleeruva kahjustuse (arvatakse, et |
| dementsus tekib, kui ajukahjustuse maht on ligikaudu 50-100 ml). Kliiniliselt |
| võivad ilmneda lühiaegsed neuroloogilised häired segasusseisundi, halva |
| enesetunde või vähe väljendunud tundlikkuse- või motoorikahäirena. Kliiniliselt |
| võib esineda kas hemiparees või kõõlus-periostaalreflekside diferents, harvem |
| vaateväljadefekt. Ühe uuringu alusel leiti, et kortikaalse multiinfarktse |
| dementsusega kaasneb 22% juhtudest hemiparees, 19% juhtudest afaasia, 12% |
| tasakaaluhäire ja peapööritus ning 10% apraktilis-ataktiline kõnnak. Kui |
| tegemist on subkortikaalse multiinfarktse dementsusega, siis esines düs-artria |
| 28%, hemiparees 24% ja tasakaaluhäire ning apraktilis-ataktiline kõnnak 15% |
| (12). Subkortikaalne vaskulaarne dementsus Arvatakse, et subkortikaalsed, |
| väikeste veresoonte haigustest põhjustatud VDd on sagedasemad kui senini |
| arvatud, neid esineb rohkem kui suurte veresoonte kahjustusest tingitud |
| dementsusi ning need juhud moodustavad VDdest 36-67% (12). Väikesteks |
| ajuarteriteks peetakse 100-600mikromeetrise diameetriga veresooni. Sellistel |
| soontel puudub sisemine elastne kest ja seetõttu hüaliin ladestub silelihase |
| seinas. Protsessi soodustavad arteriaalne hüpertensioon ja suhkurtõbi, mis |
| põhjustavad lisaks veel basaal-membraani paksenemist. Lipohüalinoos ahendab |
| veresoonte valendikku, selle tagajärjel võivad väikesed veresooned umbuda. |
| Kahjustub veresoonte endoteel, suureneb veresoonte resistentsus, väheneb |
| autoregulatsioonivõime ja seega suureneb tundlikkus süsteemse vererõhu kõikumise |
| suhtes ning isheemia risk. Samuti võib kujuneda fibrinoidne nekroos, mistõttu |
| tromboosi ja hemorraagiate tekke võimalus suureneb. Väikeste veresoonte |
| sellelaadsed muutused on nähtavad silmapõhja uuringul. Isheemilist ajukahjustust |
| võivad põhjustada kaks patofüsioloogilist tekkemehhanismi. Kuigi mõlemal juhul |
| on väikeste arterite kahjustust põhjustavad riskitegurid ühised (arteriaalne |
| hüpertensioon ja suhkurtõbi), võib anatoomiline kahjustus ja kaasuv kliiniline |
| sümptomatoloogia erineda. Väljakujunenud patoloogia korral on tegemist kahe |
| erineva diagnoosiga: lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsus ja |
| Binswangeri tõbi. Hilisstaadiumis need kaks patogeneetilist mehhanismi |
| tavaliselt põimuvad ning samaaegselt esinevad mitmesed lakuunid ja valgeaine |
| süvakahjustus. Nendel juhtudel on võimalik diagnoosida vaid täpsustamata |
| subkortikaalset vaskulaarset dementsust. Lakunaarsetest infarktidest põhjustatud |
| dementsuse korral on kahjustus tingitud väikeste arterite sulgusest ja see viib |
| mitmeste väikeste infarktide tekkeni. Lakunaarseks infarktiks nimetatakse alla |
| 15 mm diameetriga kollet ajus (13). Väikeseid, neuroloogilist sümptomaatikat |
| mittepõhjustavate piirkondade infarkte nimetatakse nn vaikseteks (silent) |
| infarktideks. Tavalisemad kahjustuspiirkonnad on valgeaines ja seda eriti |
| frontaalsagaras, sabatuuma peas, globus pallidus'es, dorsaalsetes, mediaalsetes |
| ja eesmistes talamuse tuumades ning nende ühendusteedes frontaalsagaratega. On |
| teada, et lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsuste korral |
| domineerivad penetreeruvate arterioolide kahjustuse tõttu nn frontaaalsed |
| sümptomid. Eelistatult tekivad lakunaarsed infarktid ajupoolkerade valgeaines |
| (35%), enam frontaalsagara valgeaines, putamen'is (16%), talamuses, n. |
| caudatus'es ning ajusillas (igaühes 8-9%) (14). Sümptomaatilised lakunaarsed |
| infarktid väljenduvad äkki tekkinud neuroloogilise sümptomaatikaga: vähe |
| väljendunud tundlikkuse-, motoorika, käitumis- või kognitiivse häirega. Viimane |
| tekib juhul, kui isheemiline kahjustus haarab frontaalset subkortikaalset |
| juhteteede võrgustikku, mis vastutab kognitiivsete protsesside ja käitumise |
| vahendamise eest. Sellistel mitmeste lakunaarsete infarktidega patsientidel võib |
| ilmneda iseloomulik kliiniline sündroom - subkortikaalne dementsus, hemiparees, |
| peudobulbaarleid (düsartri-line kõne, neelamishäired, mille põhjuseks on |
| infarktid kortikonukleaarsetes juhteteedes), kõnnakumuutus (väikesed ebakindlad |
| sammud), lihasrigiidsus, hüpokineesia ja frontaalne kusepidamatus (vastav keskus |
| paikneb frontaalsagaras). Hemianopsia tekib harva ja see viitab tagumiste |
| subkortikaalsete närvivõrgustike kahjustusele. Iseloomulik on kognitiivse |
| seisundi fluktueerumine. Afaasiat, agnoosiat ega apraksiat tavaliselt ei esine |
| (15). Binswangeri tõbe põhjustab üldine väikeste ajuarterioolide ahenemine, mis |
| viib ebastabiilse hemodünaamika ja vererõhu kõikumise korral nn mittetäielike |
| infarktide tekkeni (16). Hüpoperfusioonile kõige tundlikumad piirkonnad on |
| külgvatsakeste lähedal ning ajupoolkerade sisemuses olev valgeaine (corona |
| radiata, centrum semiovale). Need alad on varustatud pikkade resistentsete |
| lõpparterioolidega (17). Hüpoperfusioon põhjustab isheemilise kahjustuse: |
| progresseeruva subkortikaalse valgeaine demüalinisatsiooni, oligodendrotsüütide |
| kao ja astrotsütoosi. Tsüstiliste nekroosikollete puudumisel nimetatakse neid |
| muutusi mittetäielikeks infarktideks. Kliiniliselt väljendub haigus kerge |
| psühhomotoorse aeglustumise, initsiatiivi vähenemise ja depressioonina. Esineda |
| võivad neuroloogilise defitsiidiga kulgevad atakid ja segasusseisundid. |
| Stabiilseid ja paranemisperioode tavaliselt ei esine. Paljudel patsientidel |
| domineerib haiguse algstaadiumis mäluhäire. Kaasuvad meeleolu- ja käitumishäired |
| ning arutlusoskuse vähenemine. 89% patsientidest esinevad püramidaalnähud, nt |
| kõõlus-periostaalrefelekside asümmeetria, ekstrapüramidaalnähud rigiidsusena või |
| tserebellaar-nähud (kõnnaku ataksia, tasakaaluhäire). Sagedased on |
| pseudobulbaarsed nähud (düsartria). Subkortikaalset VDd on võimalik eristada |
| teistest dementsuse vormidest ka neuropsühholoogilise uuringu alusel. Vaimse |
| seisundi miniuuring ei ole paraku sub-kortikaalse dementsuse diagnoosimisel |
| piisavalt tundlik, kuna kahjustatud on sel puhul eeskätt sihipärane tegutsemine. |
| Häiruda võivad kõne ladusus ja sarnasuste leidmine, samuti sõnade taasesitamine. |
| Sama dementsuse raskusastmega Alzheimeri tõve korral on rohkem kahjustatud kõne |
| ladusus (18). Oluliseks kognitiivsete ja käitumishäirete tekkel on isheemiliste |
| kollete poolt põhjustatud frontaalsagara koorega seotud subkortikaalsete või |
| läbi corpus callosum'i kulgevate juhteteede talitluse häirumine. Nii on leitud, |
| et vaskulaarse dementsuse kliiniline raskus korreleerub frontaalse valgeaine |
| kahjustuse skooriga MRT-uuringul (19). Teada on, et Binswangeri tõve puhul |
| esineb hüperkoagulatiivne seisund ja vere hüperviskoossus (20). Radioloogilised |
| uuringud subkortikaalse vaskulaarse dementsuse korral VD diagnoosi toetavad |
| peaaju isheemilisele kahjustusele viitavad radioloogilised muutused |
| piltdiagnostilistel uuringutel. Kasutatakse nii kompuutertomograafiat (KT) kui |
| magnetresonantstomograafiat (MRT), neist eelistatum on MRT-uuring. Üldlevinud |
| arvamuse kohaselt tuleks igat dementsusega patsienti uurida vähemalt korra KT |
| või eelistatult MRT abil. KT-uuringust piisab, et välistada neurokirurgiliselt |
| ravitavad kesknärvisüsteemi haigused, mis võivad põhjustada dementsust |
| (ajukasvaja, subduraalne hematoom, normaalrõhu hüdrotsefaalia jt), kuid see |
| meetod on vähe tundlik aju sügavate struktuuride infarktide ja valgeaine |
| kahjustuse diagnoosimisel (21). Subkortikaalse VD diagnoosimiseks on vajalik, et |
| ka kortikaalsed (koos osalise subkortikaalse piirkonna haaratusega) |
| territoriaalsed infarktid, samuti suurte ajuarterite piirialade infarktid ja |
| hemorraagiad oleksid välistatud (12). MRT-uuring võimaldab paremini kui KT esile |
| tuua valgeaine kahjustusi, kuid peab arvestama, et MRT-muutused pole kuigi |
| spetsiifilised. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleks siin arvestada põletikuliste |
| (sclerosis multiplex, progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia), |
| infektsioossete (Lyme'i tõbi), traumaatiliste, toksiliste ja meta-boolsete |
| kahjustustega, mis põhjustavad valgeaine demüelinisatsiooni. Ka tervetel |
| vanemaealistel inimestel võivad esineda valgeaine muutused. Kuna KT-meetod ei |
| too esile vähe väljendunud valgeaine muutusi, siis peetakse KT leidu |
| tähenduslikumaks kui MRT leidu (23). Isheemilise etioloogia toetuseks on |
| vaskulaarsed riskitegurid, vanem iga, immuun- ja põletikuliste haiguste |
| puudumine. Ägedad ja kroonilised lakunaarsed infarktid on MRT-uuringul |
| hüperintensiivse signaaliga T2-, prooton- ja FLAIR-kujutistel. Erandiks on |
| vedelikuga täidetud tsüstja tsentraalse osaga vanad lakunaarsed infarktid, mis |
| on isointensiivsed liikvoriga. Erinevate uuringusekventside kasutamisega saab |
| neid eristada laienenud perivaskulaarsetest (Virchowi-Robini) ruumidest (24). |
| Võrreldes infarktikoldega on laienenud perivasku-laarsed ruumid tavaliselt |
| väiksemad (1-2 mm läbimõõduga), sileda seinaga ja paiknevad enamasti putamen'i |
| piirkonnas (12). Väikeste arterite haiguse puhul võib vähenenud verevoolust |
| tingitud pikemaaegne koe isheemia põhjustada progresseeruvat demüelinisatsiooni, |
| oligodendrotsüütide hävimist ja astrotsütoosi. KT-uuringul esinevad kas |
| koldelised või difuussed hüpodenssed alad valgeaines. MRT-uuringul on valgeaines |
| paiknevad isheemilised kolded hüper-intensiivse signaaliga T2-, prooton- ja |
| FLAIR-kujutistel, kusjuures enam tähtsust omista-takse suurema diameetriga (üle |
| 10 mm) ning laatuvatele kolletele, mis haaravad üle poole centrum semiovale'st |
| (vt jn 2). Valgeaine kolded on sageli kahepoolsed, sümmeetrilise paiknemisega. |
| Erinevalt territoriaalsetest infarktidest ei ole valgeaine kollete piirid |
| teravad, kiilukujulised ega ulatu ajukoore piirkonda. Samuti ei saa neid |
| seostada kindla arteri varustusalaga. Valgeaine koldeid iseloomustatakse |
| vastavalt nende suurusele (kolde diameeter alla 5 mm, 6-10 mm, üle 10 mm, 11-25 |
| mm laatuvad, difuussed) ja paiknemisele (külgvatsakeste frontaal- ja tagasarvede |
| piirkond, piki külgvatsakeste lateraalseina, mujal valgeaines). Joonis 2 A, B, C |
| - paigutada kokku 3-lise plokina, eraldi fail ppt, joonise allkiri on teksti |
| lõpus Paljudel juhtudel võivad penetreeruvate arterite lakunaarsed infarktid ja |
| isheemilised valgeainekahjustused koos esineda. Seetõttu eristatakse tinglikult |
| peamiselt valgeaine kahjustusega ja peamiselt lakunaarsete kolletega juhte (12). |
| MRT-uuringul võib peaaju sügavamate valgeainestruktuuride koldemuutusi leida |
| juba enne, kui nad põhjustavad kliinilisi sümptomeid. Arvatakse, et on teatav |
| kahjustusraskuse lävi, millest alates kujunevad patsiendil kognitiivsed ja |
| käitumishäired. Valgeaine kahjustuse täpsemaks iseloomustamiseks kasutatakse |
| erinevaid poolkvantitatiivseid valgeaine koldelise kahjustuse raskuse hindamise |
| skaalasid. Enam kasutatud 8pallise hindamisskaala alusel ilmneb dementsus, kui |
| valgeaine kollete arv ja suurus vastab vähemalt 7 pallile (24), kuid kergemad |
| kognitiivsete funktsioonide häired (nt testide sooritamise aeglustumine) |
| ilmnevad, kui valgeaine kahjustus vastab 5 pallile (24, 25). Lisaks koldelistele |
| muutustele on VD korral kortikaalne ja subkortikaalne aju-atroofia enam |
| väljendunud kui neurodegeneratiivse dementsuse korral. Kasutatakse ka |
| funktsionaalseid MRT-meetodeid (difusiooni- ja perfusioonikujutised), et |
| kinnitada koldemuutuste isheemilist iseloomu. Prooton-spektroskoopial esineb |
| N-atsetüülaspartaadi kontsentratsiooni vähenemine või selle puudumine infarkti |
| piirkonnas. Laktaadi ja pH tõus viitab infarktile või glioosile isheemia |
| piirkonnas. Fosfor-spektroskoopial ilmneb kõrgenergeetiliste fosfaatide |
| vähenemine infarktikoldes. PET- ja SPECT-uuringud toovad esile verevoolu |
| vähenemise ja ainevahetuse muutused infarktikoldes ning sellega funktsionaalselt |
| seotud olulistes ajupiirkondades (diaskiis) (24). Vaskulaarse dementsuse |
| diferentsiaaldiagnoos Diferentsiaaldiagnoos dementsust meenutavatest |
| seisunditest Depressioon võib esineda nii neurodegeneratiivse kui VD kaasneva |
| sümptomina, samas aga võib raske depressioon imiteerida dementsuse sümptomeid. |
| Kõige lihtsamaks eristamise võimaluseks on ravi ex juvantibus, ja kui see kolme |
| kuu jooksul sümptomeid ei paranda, siis on ilmselt juhtivaks siiski |
| dementsussündroom. Üheks võtmetunnuseks on, et depressioonihaigetel on |
| paranoilised mõtted pigem ennastsüüdistava iseloomuga, dementsed aga kalduvad |
| süüdistama teisi. Depressiivsed patsiendid ei püüa end pingutada ülesannete |
| täitmisel ja väidavad, et nad ei suuda niikuinii neid sooritada. Dementsed aga |
| ei saa testide täitmisega hakkama, kuigi püüavad ja vabandavad end sageli |
| nägemis- ja kuulmispuudega. Multiipelne sensoorne defitsiit (nägemis-, kuulmis- |
| ja tasakaaluhäire organsüsteemide üldise vananemise korral) tuleb alati |
| diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse, kuid sellesse peaks suhtuma |
| ettevaatlikkusega, sest intelligentsemad patsiendid püüavad peita oma tõsisemat |
| intellektuaalset puuet just õigustusega, et nad lihtsalt ei näe või ei kuule ja |
| seetõttu ei saa kõnest aru või ei oska sooritada lihtsamaid tegevusi. |
| Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb VDd eristada eeskätt neurodegeneratiivsetest |
| dementsustest kui sagedasimast dementsuse vormist (Alzheimeri tõbi 50%, Lewy |
| kehakeste haigus 10-20% kõigist dementsustest). Kuna VD sümptomaatika on pigem |
| sarnane frontotemporaalse dementsusega, siis tulevad |
| diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse kõik kolm neurodegeneratiivse dementsuse |
| vormi. Eristada aitab neuroloogilise kolde-sümptomaatika ja vaskulaarsete |
| riskitegurite esinemine VD korral, abiks võib olla ka teadmine dementsuse |
| astmelisest või pidevast kulust. Kuid astmelist halvenemist ei saa pidada |
| absoluutseks erisuseks, kuna osa VDsid, eriti Binswangeri tõbi, võib olla |
| pideva, mitteastmelise kuluga. Samas võivad mõlemad, nii Lewy kehakeste haigus |
| neurodegeneratiivsete dementsuste grupist kui ka multiinfarktne dementsus olla |
| fluktueeruva kuluga. Ka osa sümptomeid (parkinsonistlik sündroom, neelamishäire, |
| subjektiivne tasakaaluhäire) on sellised, mis ei esine mitte ainult VD vaid ka |
| neuro-degeneratiivsete haiguste korral, ning seega ei ole diferentsiaaldiagnoos |
| kerge ja eeldab piisavat kliinilist kogemust. Diagnostilistest abivahenditest |
| toob MRT kognitiivse defitsiidita eakaaslastel ilmsiks valgeainekahjustuse |
| 10-90% juhtudest (keskmiselt 30%), samuti 30% Alzheimeri tõvega haigetest, seega |
| ei saa diagnoosi aluseks olla ainult radioloogiline leid. Eelistatult peaks |
| sellistel juhtudel kasutama kas PET- või SPECT-meetodit, mis on nende |
| diagnooside eristamisel suhteliselt suure sensitiivsuse ja spetsiifilisusega, |
| kuid rutiinses kliinilises praktikas on need meetodid kulukad ning eristamisel |
| peaks lähtuma pigem anamneesist ja kliinilistest sümptomitest. Aidata võib |
| Hachinski isheemiaskaala, mis annab pidepunkte vaskulaarse ja degeneratiivse |
| dementsuse eristamiseks (vt tabel 1) (8). Järsk algus või seisundi astmeline |
| halvenemine, fluktueeruv sümptomaatika, samuti neuroloogiliste koldenähtude ja |
| sümptomite olemasolu suurendavad vaskulaarse dementsuse diagnoosi tõenäosust. |
| Skaala puuduseks on, et see ei võimalda eristada suurte ja väikeste veresoonte |
| kahjustusest põhjustatud infarkti ega ole tundlik Binswangeri tõve |
| diagnoosimiseks. Hachinski isheemiaskaala (kliinilised tunnused) (8) Tulemus < 4 |
| viitab primaarsele degeneratiivsele dementsusele, tulemus > 7 viitab |
| vaskulaarsele dementsusele. Diagnoosimist raskendavaks asjaoluks on, kui insult |
| lisandub juba käigusolevale Alzheimeri tõvele või muule neurodegeneratiivsele |
| dementsusele ning toob ilmsiks seni kompenseeritud degeneratiivse ajuhaiguse. |
| Sel juhul selgub lõplik diagnoos alles lahangul, kui just haiguse edaspidine |
| kulg ei viita selgelt mõnele neurodegeneratiivse dementsuse diagnoosile. Mõeldes |
| VD-le, on kõige tõhusam preventsioon ja see sarnaneb teiste |
| südamevereringe-haiguste preventsiooniga. Esmase preventsiooni eesmärk on ära |
| hoida insulte ja kontrollida riskitegureid (arteriaalne hüpertensioon (AH), |
| suhkurtõbi, hüperlipideemia). Sekundaarsest preventsioonist saab rääkida juhul, |
| kui on teada, et dementsust põhjustab ajuveresoonte haigus ja ravi on suunatud |
| juba käigusoleva vaskulaarse protsessi pidurdamiseks, et vältida korduvaid |
| insulte või subkortikaalsest isheemilisest ajukahjustusest tingitud kognitiivse |
| defitsiidi progresseerumist. On üldteada, et AH ravi, isegi kui seda alustada |
| vanemas eas, hoiab ära nii esmase kui korduva insuldi tekke. Paljud pikaaegsed |
| uurimused on näidanud, et AH keskeas (40- 60aastastel) on seotud halvema |
| kognitiivse võimekusega kõrgemas vanuses (60- 80aastastel) ka ilma insuldita |
| anamneesis. Lisaks sellele on näidatud, et adekvaatne AH ravi kaitseb |
| kognitiivse allakäigu eest isegi siis, kui insulti pole esinenud. Ei ole teada |
| andmeid, et pärast VD diagnoosimist AH ravi vaimse võimekuse allakäiku peataks. |
| Kuna arterioloskleroosist tingitud suurte laatuvate valgeainekahjustuste korral |
| on aju auto-regulatoorsed mehhanismid häiritud ning kaasneb suurem isheemia risk |
| nii suhtelise arteriaalse hüpo- kui hüpertensiooni puhul, siis peaks neil |
| patsientidel hoidma süstoolset vererõhku 135 ja 150 mm Hg vahel. Edaspidised |
| uuringud on suunatud optimaalse arteriaalse rõhu väärtuste leidmiseks sellistel |
| isikutel. Pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et suhkurtõbi |
| keskeas on seotud halva kognitiivse funktsiooniga hilisemas vanuses. Lisaks on |
| leitud, et suhkurtõbi anamneesis viitab halvale kognitiivsele hilistulemusele |
| aasta pärast insulti. Kliiniliste uuringute tulemus primaarse ja sekundaarse |
| preventsiooni tulemuslikkuse kohta küll puudub, kuid see ei ole samastatav |
| negatiivse tulemusega (26). Antiagregandid (aspiriin, tiklopidiin, klopidogreel, |
| dipüridamool) aitavad sekundaarseks preventsiooniks nii suurte kui väikeste |
| veresoonte kahjustusest põhjustatud VD korral. Vastavad andmed on kokku võetud |
| tabelis 2. Subkortikaalse vaskulaarse dementsuse tõenduspõhine preventsioon ja |
| ravi (26) Kokkuvõte, kuidas eri gruppide ravimite toime VD diagnoosiga |
| patsientidel on ravimuuringute alusel tõestatud. I klass - tõendatud rohkem kui |
| ühe randomiseeritud, kontrollgrupiga võrreldud hea kliinilise uuringuga; II |
| klass - põhjendatud rohkem kui ühe korralikult planeeritud kliinilise uurimusega |
| nagu juhtkontroll-, kohortuuring vms; III klass - põhjendatud ekspertarvamuse, |
| mitterandomiseeritud, võrreldud varem uuritud kontrollgrupiga või rohkem kui ühe |
| haigusjuhuga. Eestis ei ole sel näidustusel registreeritud. VD ravivõimalusena |
| tuleb arvesse ka sümptomaatiline ravi, s.t sümptomeid püütakse parandada, |
| suurendades virgatsainete (peamiselt atsetüülkoliini) sisaldust ajus. Seda |
| tehakse atsetüülkoliini lammutavat ensüümi atsetüülkoliinesteraasi (AchE) |
| pidurdades. Teiseks sümptomaatilise ravi võimaluseks on isheemiast kahjustatud |
| rakkude õppimisvõime parandamine kaltsiumi homeostaasi reguleerides. Viimane on |
| arvatav toimemehhanism memantiinil, NMDA kaltsiumikanali blokaatoril. Lisaks |
| sümptomaatilisele toimele arvatakse sel ravimil olevat ka neuroprotektiivne |
| toime, s.t sellega pidurdatakse kaltsiumi liigset sisenemist rakku ja närviraku |
| hukku. Positiivne tulemus nii kognitiivsele funktsioonile kui ka igapäevaeluga |
| toimetulekule on I klassi ravimiuuringuga tõestatud (27, 28). Hiljuti on |
| lõppenud mitu I klassi kuuluvat mitmekeskuselist uuringut VD raviks AchE |
| inhibiitoritega (donepesiil, galantamiin). On tõendatud, et neist on kasu nii |
| vaskulaarse kui segatüüpi (VD koos Alzheimeri tõvega) dementsuse ravis (29-32). |
| Galantamiini (hetkel Eestis veel registreerimata) positiivset toimet on näidatud |
| koguni kolme aasta vältel ja võrreldes Alzheimeri tõvega on VD korral toime |
| isegi parem (33). Vaskulaarse dementsuse diagnoosikriteeriumid VD |
| diagnoosikriteeriume on viis erinevat tuntumat varianti. Kõigis neis on vähemalt |
| kaks kliinilist kriteeriumi: dementsussündroomi esinemine ja määratlus, et |
| dementsus peaks olema põhjustatud vaskulaarsest kahjustusest. Eespool on |
| lühidalt toodud RHK-10 kriteeriumid. Ravimiuuringutes kasutatakse siiani |
| NINDS-AIREN kriteeriume, mis koostati 1991. a ja publitseeriti 1993. a (34). |
| Nimetatud kriteeriumide tugevaks küljeks on, et nende alusel on võimalik |
| diagnoosida kõiki erinevaid VD alatüüpe. Diagnoosikriteeriumite puuduseks on, et |
| selle alusel ei ole määratav, kas on tegemist kortikaalse ehk multiinfarktse |
| VDga; subkortikaalse ehk väikeste arterite kahjustusest tingitud dementsusega; |
| strateegiliselt olulise piirkonna infarktiga jne. Tõenäose VD kliinilise |
| diagnoosi kriteeriumid · Dementsussündroomi diagnoos, s.o mälu ja veel vähemalt |
| ühe kognitiivse valdkonna kahjustus, mis takistab igapäevatoiminguid. · |
| Ajuveresoonkonna haiguse esinemine. · Neuroloogilised ärajäämanähud. · |
| Vaskulaarsele kahjustusele viitav leid neurovisualiseerimisel. · Dementsus on |
| ajuveresoonkonna haigusega seotud ajaliselt, s.t kujunenud kohe või kolme kuu |
| jooksul pärast teadaolevat insulti või esineb järsk või astmeline halvenemine. |
| Tegurid, mis ei räägi vastu VD diagnoosile · Varajane kõnnakuhäire. · |
| Tasakaaluhäired anamneesis või sagedased kukkumised. · Varajased põieprobleemid |
| uroloogilise haiguse puudumisel. · Pseudobulbaarparalüüs. · Meeleolu ja |
| isiksusehäired. Tegurid, mille korral VD diagnoos on ebatõenäone · Varase |
| mäluhäire ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire progresseerumine, kui ei |
| visualiseeru fokaalne kahjustus. · Peale kognitiivsete häirete ei esine teisi |
| neuroloogilisi koldesümptomeid. · KT ja MRT ei too ilmsiks ajuinsuldile viitavat |
| leidu. Võimalik VD · Esinevad dementsus ja neuroloogiline koldesümptomaatika, |
| kuid neurovisualiseerimine insulti ei kinnita. · Puudub kindel ajaline seos |
| insuldi ja dementsuse tekke vahel. · Märkamatu algus, kulu iseärasused |
| (stabiilsusperiood või paranemine), kui on tõendid olulise insuldi esinemisest |
| anamneesis. Kindel VD · Vastavus tõenäose VD kliinilistele kriteeriumidele. · |
| Insult kinnitatud kas biopsial või autopsial. Amüloidnaastude ja |
| neurofibrillaarsete kämpude arv ei ületa eale vastavat. · Puuduvad teised |
| haigused, mis võiksid põhjustada dementsust. Kokkuvõtte asemel rõhutaks VD |
| diagnoosimisel ja ravis järgmist. · Ega VD diagnoosi taga ei peitu |
| neurodegeneratiivne protsess? |
|
|
