| Palju olulisi komponente, nagu liha ja kala, hangime siiski Eestist. Loomulikult |
| kuuluvad meie kohalikku ostusedelisse ka aedviljad. Meie peremehe Gesualdo Nava |
| arvates saab hea roa ka ilma lihata ja nii paluski ta mul edastada sellise |
| retsepti: Taglierini või tagliatelle (lintjad spagetid) Sool maitse järgi Must |
| pipar maitse järgi Oliivõli 10 g Sibul 40 g Porgand 50 g Kapsas 50 g Tomat 50 g |
| Redis 50 g Lehtsalat 10 g Riivitud Parmigiano (Parmesani) juustu 30 g Aedvilju |
| võib asendada või välja vahetada vastavalt sellele, mis käesoleval hetkel |
| käepärast on. Valmistamine: Asetame veega täidetud kastruli tulele ja ootame, |
| kuni vesi hakkab keema. Seejärel lisame soola ja taglierinid/tagliatelled ning |
| ühe supilusikatäie õli, mis tagab, et pasta ei lähe keetes tükki. Keedame 5--6 |
| minutit ja kurname seejärel läbi sõela. Samal ajal, kui pasta keeb, valmistame |
| kastme. Parima tulemuse saamiseks peaksid kaste ja pasta valmima üheaegselt. |
| Soojendame oliivõli pannil, lisame viilutatud sibula ja pruunistame selle |
| kergelt. Järgmisena lisame porgandi ja praeme, kuni õli omandab kollakas-oranži |
| tooni. Seejärel lisame pidevalt segades kapsa, tomati ja redise ning kui kõik on |
| pehmeks muutunud, lõpetame rohelise salatiga. Segame läbi ja maitsestame soola |
| ning pipraga. Valmis kastmele lisame taglierinid/tagliatelled ja segame läbi. |
| Lõpetuseks lisame parmesani juustu ning serveerime kohe. "Ma tulin Tallinki |
| laevaga, sest sellel on parim köök," ütleb mulle kuulus soome kirjandusteadlane. |
| Ta on mitme laevafirma õhtusöömaaegu pruukinud, neid võrdleva kirjandusteaduse |
| parimate traditsioonide järgi kõrvutanud ja valinud pakutavate köögikunstiteoste |
| seast parima. Mai algul toimus EstLine'i Rootsi vahet sõitval reisilaeval Regina |
| Baltica kokkade, baarmenide ja kelnerite võistlus. Osales seitse Läänemerel |
| seilavat laevafirmat. Inimesele, kes uuemal ajal pole restoranikultuuriga palju |
| kokku puutunud ja mäletab endisaegade ülbeid ja ignorantseid kelnereid, oleks |
| niisuguse võistluse jälgimine iseäranis kasulik: ka koka, baarmeni ja kelneri |
| amet on oma kutsele pühendunud andeka täismehe töö. Silme ees püsib siiani pilt, |
| kuidas kolm Viking Line'i soomlast laulsid ja hõiskasid, kui nende mees Timo |
| Hannukainen baarmenide konkursi võitis. See oli nende team'ile niisugune |
| sündmus, nagu oleks mees kuu peal ära käinud. Imeline filee Ka kokkade võistluse |
| võit läks Viking Line'ile. "Kasutatud oli sea välisfileed ja sellega oli imet |
| tehtud," selgitas žüriiliige Dmitri Demjanov. " Ürtidega kaetud paksud lõigud |
| säilitasid liha mahlasust, mee- ja balsamikaste sobis liha loomuliku maitsega |
| suurepäraselt. Lisandiks serveeritud klaasjaks küpsetatud sibul, tomat ja |
| šampinjon olid poolpehmed, mitte vedelad. " Võitnud roog oli ka kohtunik |
| Demjanovi vaieldamatu lemmik. Seevastu tekitas temas ühtaegu õudust ja nõutust |
| võistkond, kes valmistas sea sisefileest kebabi -- hakkliha. Allakirjutanul |
| õnnestus serveerimiskohtuniku rollis olla pidulikul õhtusöögil, kus pakuti |
| eelmise aasta võidumenüüd: lihtsad, aga harmoonilised road lõhest ja kanast |
| sobivate maitselisanditega. Lõhe oli mõistagi Läänemerest, sinna juurde pakutav |
| vein Californiast: Beaulieu Vineyardi toodetud Chardonnay ja Merlot. Rootslasest |
| kelneri serveerimiskunsti kallal võinuks ju noridagi: kogu veinipudel valati |
| võrdselt nelja lauas istuja klaasi ära, hoolimata, et valge vein ju sel moel |
| klaasis soojaks läheb. Nagu tunnistas kohtunikutööd teinud restorani Egoist |
| kelner Orm Puks tehti serveerimisvigu igas lauas, aga vahest aetaksegi |
| ujuvrestoranides lihtsamalt läbi kui maapealsetes. Meie laudkonna meeleolu |
| kerkis aga Läänemere roogade ja California veini toel jõuliselt. Fennoskandia |
| gurmaanid väljendasid usku, et restoranide annid lähevad aina paremaks ja |
| naudinguvõimalustel ei ole mingit piiri. Ja kui mu lauanaabrid veendusid, et ma |
| veini maitset kirjeldada oskan, kinnitasid nad, et Eesti kuulub erinevalt Lätist |
| ja Leedust kahtlemata Põhjamaade kultuuriruumi. Sada aastat Soomest maas? "Eesti |
| on restoraniasjanduses Soomest 100 ja Rootsist 150 aastat maas," kinnitab |
| konkursi eelõhtul Egoisti chef Demjanov. "No ma armastan muidugi liialdada." |
| Demjanovi sõnul on eesti ja rootsi või soome restoranikultuuri põhiline erinevus |
| selles, et Põhjamaad on arenenud rahulikult oma rahvuslikule köögile toetudes. |
| Isegi kui tuleb moodi vahemereline köök, ühendatakse seda oma |
| söögitraditsiooniga. Eestis on seevastu areng eklektiline. "Vahel tundub nii, et |
| restoraniomanik pakub seda, mida kõige odavamalt kätte saab." Põhjamaade kokkade |
| põhikoolitus on parem, nad saavad hea ülevaate maailma köögist. Teisalt on koka |
| prestiiž kõrge ja tema töö seeläbi hästi motiveeritud. Konkurents on |
| halastamatu, mugavad inimesed tippu ei tõuse. Rootsis on moodustatud rahvuslik |
| kokkade võistkond aastaeelarvega kümmekond miljonit Rootsi krooni ja nad |
| osalevad kõikvõimalikel erialakonkurssidel. " Rootsi on rikas riik ja nende |
| juhtmõtteks on, et neile sobib vaid parim. Kokandus on Rootsis suur bisnis, " |
| kinnitab Demjanov. Ei saa teha head sööki ilma esmaklassilise tooraineta ja just |
| selles osas on Rootsi meist võimsalt ees. Aasta läbi on saada värskeid seeni ja |
| marju, aga ka mereande ja ulukeid. "Eesti toorainebaas ei ole suureks hüppeks |
| kokanduses valmis," ohkab edasipüüdlikkusest pakatav Demjanov. Näiteks Eestis |
| kasvatatavad lambad on villa-, mitte lihalambad ja seepärast gastronoomilist |
| väärtust endast ei kujuta. Delikatesside sissevedu piirab omakorda klientuuri |
| hulk. Demjanovi hinnangul on Eestis heal tasemel pubindus ja tex-mex. |
| Põhjamaades on nii kokad kui ka baarmenid ja kelnerid koondunud |
| erialaliitudesse, restoranid võistlevad Michelini restoraniketi tärnide ja |
| rotissööride gildi kuulumise pärast. Nautimismeelsust toetab ka rahvahulkades |
| populaarne gastronoomia-ajakirjandus. Et töötasud kõrged ja ametiühingute |
| järelvalve tugev, tegutseb Põhjamaade restoranides optimaalne tiim: igaüks teab, |
| mida teeb, ja teeb täie pingega, liigse inimese jaoks köögis kohta ei ole. Mis |
| puutub restoraniprae hinda, siis peegeldavad need praegu riikide elatustaset: |
| Rootsis umbes 380 sealset krooni, Soomes keskeltläbi 150 marka ja Eestis 200 |
| krooni. Üheks ülesandeks Estline'i konkursil oli millenniumilaua katmine: |
| rõhutamaks sündmuse erilisust, asetasid mõned meeskonnad laudadele ka peegleid, |
| pitse-satse ja klaasskulptuure. Ülekatmine, arvasid professionaalid. Aga vahest |
| nõuabki millenniumilõpp midagi erilist? Millises lokaalis veedad sa |
| millenniumiõhtu? Põhjamaades olevat restoranid enamasti kinni -- liiga kallis |
| aeg, et personali tööl hoida. Tallinnas ei ole aeg tõenäoliselt veel nii kalliks |
| läinud. Kataloonlane Miguel Torres on Pürenee poolsaare küllap üldtuntuim |
| veiniheeros, eriti armastatud Põhjamaades, sealhulgas Eestis. 1960. aastatel |
| hakkas Burgundias veinihariduse saanud noormees isaisade traditsioone |
| revideerides Penedèsis moodsaid viinamarjasorte juurutama. 1979. aastal valiti |
| tema esindusvein Gran Coronas Mas La Plana mainekal võistlusel parimaks |
| Cabernet'-veiniks maailmas. Paraku on sest ajast palju veini kõrist alla |
| voolanud ja Mas La Plana uuemad aastakäigud ei mõju enam nii vägevana kui varem. |
| Siiski ei ole suurtootjaks (20 miljonit pudelit aastas) kasvanud Torres leppinud |
| masstootjaks muutumisega. Oma Tšiili valduste saagist on ta nüüd valmistanud |
| järjekordse ülivõimsa tippveini Manso de Velasco. See vein on valmistatud |
| marjadest, mis kasvanud 1904. aastal rajatud viinamarjaaias. Just nii vanad on |
| ka sealsed viinapuud (tavaliselt on väätide iga umbes 30 aastat), Torrese |
| esindaja Robert Hunteri sõnul jämedad nagu telefonipostid. Saagikus on madal, |
| aga mari ülimalt kontsentreeritud. Tulemuseks on vein, mis lõhnab eriti |
| jõuliselt mustsõstra järele, aroomis võib aimata ka pipart, tubakat, alkoholi ja |
| isegi sõnnikut. Maitse on 1996. aastakäigu veinil vaatamata pooleteistaastasele |
| laagerdumisele prantsuse tammes veel väga noor, lausa söövituseni intensiivne. |
| Veini korpus on täidlane, struktuur pehme, järelmaitses domineerivad massiivsed, |
| tubakaselt mõrkjad tanniinid. Marjasusele lisaks leidub maitses ka parajal |
| määral kriiti. Ühesõnaga, jook neile, kes oma raha eest (umbes 300 krooni pudel) |
| tahavad võimalikult palju maitset saada. Huvilisel tasuks veini kõrvutada |
| hiljuti meie turule saabunud teise tuntud Tšiili veinitootja Concha y Toro Don |
| Melchoriga või Tarapaca Gran Reservaga. Don Migueli veelgi auahnem ettevõtmine |
| on aga samuti 1996. aastal valminud Grans Murales. 1980ndate keskpaigas hakkas |
| selgeks saama, et vägevaid Cabernet'-veine osatakse valmistada kogu maailmas. |
| See äratundmine sundis suurt modernisti juurte juurde tagasi pöörduma. Ta võttis |
| moest läinud ja alahinnatud ajaloolistest sortidest Monastrell, Garnacha, Garró |
| ja Samsó tillukesed istikud, kasvatas need potis viinapuudeks ja istutas |
| suurepärase pinnasega veinipõllule Priorato ja Penedèsi vahel. Seal, 14. |
| sajandil rajatud kloostri müüri varjus, valmib vein, mida on valmistatud 11 700 |
| pudelit ning mis veinimeistri kinnitust mööda jääb mällu oma varjamatu |
| isikupäraga. Eestisse jätkus erilisust vaid paarkümmend pudelit, aga arvestades |
| ligi tuhande kroonini küündivat hinda, ongi see mõeldud vaid suurtele fännidele. |
| Aroomis leidub mustsõstart, pipart, tüümiani ja mitmeid ürte. Maitses on esimene |
| mulje magusus, mida täiendab tugev piprane õhetus (14% alkoholi) ja tubakane |
| mõrkjus. Maitsepinge sünnib vürtsi ja magususe vahel, mitte happesuse toel nagu |
| tavaliselt. Kuigi nooruse karmus ei luba veini küpsete päevade elegantsi kohta |
| oletusi teha, on tegu ilmselgelt auahne veiniga, mille maitsepalett juba praegu |
| külluslik. Don Miguel on tipptegijate hulgas tagasi. Hasso Krull. "Jazz: |
| nelikümmend luuletust". Tallinn. Vagabund, 1998. 54 lk. Hoolimata sellest, et |
| Hasso Krull on 80ndate keskpaigast peale meie kultuuripilti mõjutanud peamiselt |
| kui kriitik, esseist, tutvustaja ja valgustaja, on ta loomingu keskmeks ikkagi |
| luule. Hasso esimene, Max Harnooni nime all ilmunud kogu "Must-valge" (1986) |
| sisaldas hapraid dekadentlikke ja tihti väga naljakaid luuletusi. Paar aastat |
| hiljem ilmunud "Pihlakate meri" seisab teistest Hasso kogudest hoopis eraldi. |
| Selles on palju arbujaliku vormiga ja ootamatute riimide ning siiretega |
| impressionistlikke värsse. Kolmas kogu "Luuletused 1987--1991" on omamoodi |
| reaktsioon "Pihlakate mere" lõpetatud täiusele. Seal rinnastatakse erinevatesse |
| stiiliregistritesse kuuluvaid fraase, luuletused kubisevad tsitaatidest ja |
| lausete tagant pole enam aimata selge sõnumiga terviklikku lausujat. Nende |
| luuletuste loomisega samal ajal kandusid Hasso huvid fin de siecle'i |
| dekadentidelt poststrukturalistidele, kelle käsitused keskmeta subjektist ja |
| intertekstuaalsusest teda kahtlemata inspireerisid. Ometigi ei hüljanud ta |
| päriselt ka dekadentide maailma. Sadomasohhistlikku poeemi "Swinburne" (1995), |
| mis meenutab mõnd deliirset episoodi Joyce'i "Ulyssesest", tulekski lugeda kui |
| dekadentliku poeedi sisemonoloogi. Hasso saateluuletused Toomas Kalve fotodele |
| raamatus "Kaalud" (1997) on seevastu hoopis selginenumad ja meditatiivsemad -- |
| katsed minna piltide sisse ning asjade eneste juurde. Hasso 90. aastate luule |
| pole olnud kerge lugemine. Luuletaja on sageli teadlikult hoolitsenud selle |
| eest, et ta tekst ei väljendaks terviklikku tunnet ega võtaks ümmargust ilmet. |
| Dissonantsete kujundite loogilise seostamisega jääb lugeja enamasti jänni. Seda |
| kõike korvab aga alati aimdus, et nende luuletuste mõistmine on siiski kusagil |
| käeulatuses -- et kui veel puurida, siis langeb kõik oma kohale. Hasso on kunagi |
| kirjutanud "Grammatilise luule manifesti", mida võib tõlgendada kui pürgimust |
| luule poole, mis midagi vahetult ei tähistaks, vaid seisaks koos ainult |
| grammatikast. Selle elementideks oleksid lausekulg, fraaside põimumine ja |
| põkkumine. Säärane luule meenutab muidugi muusikat, kuid mitte harmoonilist |
| muusikat nagu sümbolistlike poeetide kõlamaalingud, vaid atonaalset muusikat. |
| Äsja ilmunud kuues luuleraamat "Jazz" on ülesehituselt seda sorti seriaalne ja |
| terviklik kogu, nagu 90ndatel on olnud Kivisildniku "Dawa vita" ja Kesküla |
| "Vabariigi laulud". Juba Hasso esikkogu oivaline nimiluuletus näib jazzist |
| inspireeritud: Uues kogus lähtuvad aga kõik nelikümmend luuletust mõnest jazzi |
| suurkujust. Hasso on Vikerkaares kirjutanud: " Kahekümnendal sajandil on |
| läänemaailmas valitsenud korraga kaks muusikat. Üks neist on akadeemiline |
| modernism Teine on afroameerika muusika, sisuliselt samuti teatav modernism, |
| kuid hoopis plahvatuslikuma tekke ja levikuga Afroameerika muusika suurim, |
| mahukaim ja võimalusterohkeim vool on jazz. " Jazzluule on pika traditsiooniga |
| žanr, mis tekkis juba enne sõda, kuid saavutas haripunkti umbes samal ajal kui |
| jazzki, so 50ndate lõpul, 60ndate algul. Tollal korraldasid biitnikud |
| jazz-kohvikutes muusika saatel luulelugemisi, milles püüti tabada jazzile |
| iseloomulikku spontaansust. Tollase New Yorgi elev atmosfäär ongi jäänud üheks |
| viimaseks loomingulise keemise kõrgpunktiks sel sajandil, millesarnast hiljem |
| nähtud ei ole. Hasso põlvkonna autoritest on beat-generatsiooni vaimusugulane |
| meil veel näiteks Peeter Sauter. Teekond prantsuse dekadentide juurest ameerika |
| jazzini ei ole midagi ebaloomulikku. Jazzi hakati Prantsusmaal tõsise kunstina |
| hindama varemgi kui Ühendriikides. Eksistentsialistide silmis olid elu põletavad |
| ja sageli uimastite küüsis geniaalsed neegermuusikud omamoodi poétes maudits, |
| oma meeli süstemaatiliselt hävitanud dekantlike poeetide uuskehastused. Jazz oli |
| midagi rohkemat kui lihtsalt üks musitseerimisviis. Kui enne sõda sümboliseeris |
| saksofoniga neeger paljude õpetatud meeste silmis Õhtumaa allakäiku, siis |
| sõjajärgses Euroopas hakkas ta tähistama pigem vabanemist lämmatavast |
| konventsioonide koorikust. Kuid 40ndatel jõudis jazz juba ise nii rafineeritud |
| väljendusviisideni, mis ei jäänud mingis mõttes maha muust kõrgmodernistlikust |
| kunstist. Tänaseks on jazz muutunud üpris vähemuslikuks muusikaks (kui just |
| mitte lugeda jazzi alla acid-jazzi jm klubimuusikat). Et ka luule on üpris |
| vähemuslik kunstiliik, siis peaks jazz-luule viitama millelegi ülivähemuslikule. |
| Õnneks on Hasso luuletused loetavad ka ilma muusikasaateta ja enamik luuletusi |
| on nauditavad isegi siis, kui seda inspireerinud jazzmuusikust kuulnudki ei |
| olda. (Hasso on oma luuletused pühendanud peamiselt Charlie Parkeri põlvkonna |
| muusikutele, kuigi sekka on sattunud ka koguni mõned rock- ja rap-mehed. Mul on |
| mingi kuulamismulje vähem kui kolmandiku Hasso mainitud tegelaste muusikast, ent |
| tubli veerand on mulle nimedenagi tundmatud.) Need luuletused ei ole seega |
| katsed tõlkida muusikat teise meediumisse, vaid iseseisvad improvisatoorsed |
| arendused. Neil on mõistagi palju suurem sarnasus jazz-luulega kui |
| jazz-muusikaga. Võrreldagu näiteks katkendeid tänapäeva ühe olulisema ameerika |
| luuletaja Rita Dove'i luuletusest, mis on inspireeritud Billie Holidayst, ja |
| Hasso luuletust, mis on pühendatud Dinah Washingtonile, ning mõlemat teksti |
| omakorda lauljataride häälega: Billie Holiday kõrbenud hääles oli sama palju |
| varjundeid kui helke, kurb kandelaaber sileda klaveri taustal, gardeenia, ta |
| signatuur selle räsitud näo all ... (Rita Dove, "Kanaarilind", tlk Hasso Krull) |
| gardeeniad õitsevad ja nende lõhn on nii täpselt ühtemoodi kui ta tuleb vaesuse |
| sügavalt südamest ja keerab külje päikese poole mis keerab külje saksofoni poole |
| ... (Hasso Krull, "Dinah Washington"). MÄRT VÄLJATAGA Hasso Krull. "Jazz: |
| nelikümmend luuletust". Tallinn. Vagabund, 1998. 54 lk. Seost jazziga ma Hasso |
| Krulli luuletustel ei näe: pean lausa mitu korda vaatama pealkirju -- muusikute |
| nimesid -- algul uskumata, et keegi võib niimoodi jazzmuusikat kirjeldada. Eks |
| igaüks võta kunsti vastu erinevalt, kuid jazz ja "Jazz" on nagu kaks eri |
| planeeti, kus ka elanikud on erikujulised. Ja kui nad satuksid siia, siis |
| tulnuka esmamuljed jazzist võiksid ju niisugused olla. Kuid ka sel juhul tuleks |
| täpsustada -- kirjutamiskoht: Tartu ("pikutan ... see lükkab asju natuke edasi |
| ... nii läheb õhtugi vaikselt mööda ..." lk 34) või kusagil maal Põhjamaal; aeg: |
| hilissügis või talv. Ehk teiste sõnadega: autori jahe raskemeelne maailm on |
| luules, jazz aga põhiliselt vaid pealkirjades (vahel harva on sama |
| pealkirjanime, või sõna saksofon, leida ka tekstis). Kujundid on raamatus |
| üldsõnalised, täpsustused ja detailid puuduvad. See on, jah, lihtsalt selline |
| luule, kuid jazzi puhul on just detailid need, mis teda žanriliselt eristavad |
| kõigest muust. Jazzis, erinevalt "Jazzist", on igale noodile/sõnale antud alati |
| eriline, täpsustatud karakter. Jazz koosneb, kirjapildis vaadatuna, täiesti |
| tavalistest nootidest; mängitult on need aga õigest helikõrgusest |
| väljalibistatud; kõla on määritud: lisatud on isikupärane ragin ja |
| vaevumärgatavad valenoodid. NOODIPILDI HARILIKUD RüTMID on esituses hüplema |
| pandud, nihutatud, teravate rõhkudega hakitud ... Kas saaks "Jazzi" jazziks teha |
| eteldes (või räppides)? Kindlasti, kuid nii saaks igat teksti. Ikkagi autori asi |
| oleks sõnade ja rütmide valikuga oma jazzluule oigama ja gruuvima panna. Mitmed |
| jazzivõtted, näiteks riff, võiks anda selleks inspiratsiooni. Jazzi peetakse |
| kõigist kunstidest parimaks ameerika vaimu väljendajaks. Kõik ameerikalik on aga |
| alati hästi konkreetne, detailselt ja äratuntavalt määratletud ajas, ning eriti |
| ruumis; lausa numbriliselt lõpuniminev: mitte, et annan talle natuke raha (lk |
| 49), vaid, näiteks, et annan 4 dollarit ja 35 senti. Kuid raamatus valitseb |
| üldisus; näiteks päikest, ühte sagedamini esinevat kujundit, pole kunagi |
| lähemalt iseloomustatud; ühesõnalisena mõjub päike kui lapsejoonis varre otsas, |
| kui mitte-eriti-vajalik liiklusmärk kuskil põlluteel; ta pole vinguse suurlinna |
| kõrvetav subtroopiline päike, vaid selline, mis lahkelt valgustab meile välja |
| need "pisikesed pardipojad, kes tulevad pats-pats" (lk 46). Luulekujundid |
| "Jazzis" on leplikud, hästikasvatatud ja häbelikud (seda muljet ei kõiguta ka |
| erandlikud kodunurka kusemine (lk 47) ja "oma vittude pehmetel patjadel" |
| hüppamine (lk 29). Kuid jazz -- väliselt on ta lodev, käitumiselt väljakutsuv, |
| kohati labanegi: sündis ta ju lõbumajas ja kasvas üles kõrtsis. SISEMISELT ON |
| JAZZ aga väga pingestatud: soolos täpselt reegleid ja meetodeid jälgiv; nagu |
| malepartii alguses: kombinatsioonidest ning paljudest ettevalmistatud nippidest |
| valiv. Nii ei vastandu jazzi vorm mitte ainult "Jazzi" tekstile, vaid ka autori |
| avaldusele eessõnas (eessõna oleks võinud küll trükkimata jätta!), kus ta |
| ilmselt õigustab oma sihitust, hõredust ja kergekäelisust: "jazzmuusikaga seob |
| improviseerimise vabadus: ükski tekst pole olnud ette planeeritud, luuletus võib |
| korduvalt muuta suunda ...". Sellest nähtub ta tegelik jazzi-kaugus: luuletaja |
| tunnistab oma usku improvisatsiooni-müüti. Asi on aga nii, et kuigi |
| noodistamata, on jazzisoolo kulg ette ära määratletud; ta koosneb nii laenatud |
| kui ka oma, kuid igal juhul hästi-läbiproovitud elementidest (vabam, nn |
| spontaanne improvisatsioon on erand, mis ei mahugi hästi jazzi sisse: avangard |
| ja Keith Jarretti sooloesinemised; aga neid muusikuid ju raamatus pole). Oleks |
| võinud pigem lähtuda ühest palast (ja vahel plaadist), mitte (peaaegu) alati |
| vaid esineja nimest. Ning pole vahet luulelaadil eri muusikunimede all: näib, |
| nagu oleks enamik pealkirju paigutatud juhuslikult -- kuid, minugipoolest, võib |
| ju ka nii teha! (vahel siiski on väline põhjendus: John Lewis, "iga pisimgi |
| detail", lk 40). JA MA EI NäE, nagu väidetud lk 20, mingit välist sarnasust |
| moonil ja tromboonil ... Kuid võibolla olen hoopis mina teiselt planeedilt, või |
| olen liiga raskemeelne neid lullasid nautimaks, või kritiseerin liiga |
| kergekäeliselt. Või tahan teab mis avastuslikust (kuigi ju võiks, eks!). Ning |
| kirjutan liiga esmamulje põhjal: kui rohkem üle lugeda, tulevad mitmed kujundid |
| juba tuttavatena vastu ja hakkavad isegi meeldima. Muusikat võib küll proovida |
| sõnadesse panna! REIN RANNAP Joachim E. Berendt. "Jazziraamat". Vagabund. Kena |
| kõigiti, et ta meil nüüd olemas on. Kes jazzist vähegi hoolib, hakkab Berendti |
| paksu köidet riiulist tihtigi alla tõstma ning on võimalus, et ta ühtegi muud |
| asjakohast teabeallikat oma elu jooksul ei vajagi. Oleme hoidunud |
| "alternatiivteooriatest", mida kõikjal hulgaliselt võrsunud, antakse raamatu 13. |
| leheküljel teada. See tähendab? Oleme püüdnud aktsepteerida selliseid |
| seisukohti, mis rahvusvahelises jazzikriitikas üldiselt aktsepteeritud. |
| "Jazziraamat" töötab kõige paremini kui heauskselt suletud süsteem, korrastatud |
| valik siseinformatsiooni, mis välismaailma umbusklike pilkude eest kaitstud. |
| Berendti raamat tahab olla ammendav sissejuhatus jazzmuusikasse, seega ei midagi |
| ambitsioonikat. Kuid probleem saab lihtne: jazz ise on liiga ambitsioonikas, |
| suurejooneline, ega kannata kadudeta välja seesugust alalhoidlikku |
| käsitluslaadi. Nii sünnibki siia hulk skemaatilisi lihtsustusi ja |
| "objektiivseid" tühiväiteid. Esimene, mida ma pärast raamatu kättevõtmist mõneti |
| kiuslikult otsisin, oli märksõna acid jazz. Mitte et ma nonde helide fänn |
| oleksin, kuid ühele liiga hästi korrastatud jazziajaloole kuluks seesugune |
| kontseptuaalne defekt ära -- jazz kui elektrooniline stilisatsioon, kui |
| staatiline surnud punkt, kui hype, noriv küsimärk ühe pika arengu lõpus. Ma |
| muidugi ei leidnud seda märksõna. Berendti hierarhilises käsitluses ei välju |
| jazz maailma seesugusel moel. Temale on pop jazzist alati alam muusikaliik ja |
| temast igavesti sõltuv. Just nagu valged selles vallas on alati sõltuvad mustast |
| muusikast. Mul pole lihtsalt leheruumi, et ühe ja teise mõttekäigu mõttetust |
| teile pikalt tõestada. Ei ka ka lammutada raamatus ikka-jälle korduvat |
| veendumust, nagu tähendaks diskomuusika helikunsti surma. Tuleb lihtsalt tähele |
| panna, et Berendti arusaam mustast kultuurist näib liiga piiratud olevat, ja |
| vahest on see jazzitraditsiooni probleem üldisemalt. Me teame nüüd, et Berendti |
| kurdetud-kardetud "funk'i staatiline ja skemaatiline jäikus" võibki suuresti |
| olla tema essents. Et must muusika ei pruugi olla sujuvalt svingiv, vaid võib |
| olla ka robotlikult monotoonne -- juba Miles Davis üritas ketserlikult selles |
| suunas, veel enne hiphop'i, techno ja house'i trende. Siin see on -- kui jazz on |
| teile pigem kogum küsimusi kui vastuseid, siis jõuab teieni tasapisi teadmine, |
| kui paljusid raamatuid, kui mitmeid teooriaid ja kontrateooriaid teil selle |
| muusika tarbeks veel vaja läheb. Berendti esitluses on iga jazzistiili areng nö |
| konstruktiivne -- mistahes kriisi mistahes uuendus ka esile ei kutsunud, nüüd on |
| kõik konfliktid ometi kenasti leevendatud ajaloo järgmises faasis. Ei ühtegi |
| lünka, ei ühtegi küsimärki, teatepulk lihtsalt antakse edasi ning esialgne trots |
| laheneb leplikkuseks. Ja ometi ma ei usu, et kogu maailma muusika omavahel nõnda |
| hästi läbi saaks -- üks väljenduslaad ründab ja tühistab teist, teine tõrjub |
| kolmandat ja kolmas neljandat. 20. sajandi muusika on salvestatud muusika ning |
| selle üks tagajärg on ju see, et plaadistatud helid (erinevalt mängitud |
| nootidest) ei kao, vaid ringlevad üha muutuvates seostes edasi. Miks me peaksime |
| siis leppima nende "üldiselt aktsepteeritud seisukohtadega"? Ma loen |
| muusikutest, keda imetlen -- Bird, Coltrane, Miles, Coleman, Braxton jne --, |
| ning tahan teada, miks kõlavad nad ikka ja üha erandlikult, mitte normatiivselt. |
| Berendt ei ütle. Tema dialektiline meetod ei jäta hüperboolideks ruumi. Siin ja |
| seal hoiatab ta kriitikutest kaasaegseid liiga radikaalsete mõttearenduste eest, |
| kuid tegelikult vajab tänane jazz optimaalsete kõrvutuste asemel just nimelt |
| seda -- noid salatud "alternatiivteooriaid", võimalikult pööraseid ja |
| kaugelehaaravaid, olgu või bluffivaid väljamõeldisi. TÕNIS KAHU Suede "Head |
| Music" (Nude) Kui nad üheksakümne teisel tulid, oli neil kaelas kivi "The Best |
| New Band In Britain". Napid kaks aastat hiljem pakuti neile juba puhtsüdamlikku |
| abi hauaaugu kaevamiseks. Suede'i muusikaline liider Bernard Butler oli minekil |
| ning korraga oldi hirmul, kas temast järelejääv kamp ikka on midagi enamat kui |
| lihtsalt kaks keskpärast pillimehe-jobu pluss üks ülekaaluline |
| Bowie-olla-tahtja, kelle ülimaks võimeks on kirjutada laulutekste bensiini ja |
| asfaldi maailmas ekslevatest noorheidikutest. Neid kahtlejaid võis mõista. |
| Suede'il oli hetkeks toss väljas. Kuid siis nad tulid, elusignaalid. Läilavõitu |
| singlite ehmatavalt radikaalsed b-pooled. Esimesed katsetused uue |
| poisskitarristi Richard Oakesiga. Sugudevahelise seksisümboli Neil Codlingi |
| maabumine. "Trash" ja "Saturday Night". Maailmakuulsus? Kui võtta aluseks Eesti |
| kloonide The Syne ja Shade (nüüd Claire's Birthday) edu, siis, niivõrd/kuivõrd. |
| Suede oli korraga ühe mehe naljanumber ja teise mehe ohvrikivi. Uus plaat "Head |
| Music" on põhimõtteliselt sama super nagu bändi viimatine b-poolte kogumik |
| "Sci-Fi Lullabies". Ja Suede on väheseid bände, kelle puhul selline asi tähendab |
| ainult head. Brett Anderson kireb tõsises mõttes elu eest. Asfalt, bensiin ja |
| kanged narkootikumid on platsis. Taluvuse piiril digitaalne, dekadentsi magusat |
| lõhna eritav elitaarne rämpstoit. See ei ole kerglane, ülespuhutud, moodne |
| plaat. Siit ei tule -- pagan, vannuks vahelduseks? -- mitte ühtegi globaalset |
| pophitti-raadiomulli. Aga siin on kuivainet, ballasti, kui te mõistate, mida ma |
| öelda tahan. See on tummine muusika. Kui ta sinu sisikonnast ükskord lahkub, |
| haarab ta kaasa kogu kõntsa, mida teel on kohanud. Ma arvan, et Suede on nagu |
| Jethro Tull, ainult et 20 aastat hiljem. Ta on MEIE bänd. Ta ei muutu, usun, |
| mitte iial. Need õndsad, kel antud ajas kinni jääda, ostavad aastal 2020 Suede'i |
| 25. albumi ja kiidavad seda taevani. Kuid ka siis teavad ja mäletavad nad, vanad |
| mehed, et oma säravaima plaadi tegi see legendaarne rocki dinosaurus aastal |
| 1999. ERIK MORNA ABC "The Lexicon Of Love" (Mercury, 1982) " Ma olen punkar. |
| Olen alati olnud ja jään selleks alati, " andis Sheffieldi popgrupi ABC |
| juhtlaulja Martin Fry enesest teada. Jätke see lause meelde ja vaadake siis tema |
| siledat seitlit ja kiiskavat ülikonda. Vaadake teda plaadiümbrisel, seismas |
| melodramaatiliselt teatrilaval, püstol punase eesriide suunas sihitud, daam |
| punases ta käele langenud. Uskuge või ei, selline nägi välja võitnud punk. Ja |
| just sedamoodi, olgu kiidetud produtsent Trevor Horn, ta kõlas -- |
| orkestrihelidest õitsele hellitatud sünteetiline camp-bluus, illusoorne |
| läik-funk, mis justkui Hugo Bossi parfüümi higistanuks ... Punk oli, jah, |
| võitnud, kuid mitte nii, nagu 70ndatel kujutletud. Mitte lärmakatest rünnakutest |
| barrikaadidele ei sündinud uus ja parem maailm. Hoopis siidist haardega |
| paleepööre sai teoks, putš; nii-öelda seestpoolt. Punk oli 70ndatel lammutanud |
| laiali kogu staaride salapära ning nüüd tähendas toonane do-it-yourself-loosung |
| lihtsalt seda, et igaüks võis enese lavale, esiplaanile, romantilistesse |
| poosidesse paigutada, kui ta vaid valdab õigeid sõnu ja kostüüme, armuleksikoni |
| romantilist ABCd. "The Lexicon Of Love" on tegelikult pigem essee popmuusikast |
| kui lihast-verest pop ise -- tema allikaks on küllap teadlikult Prantsuse |
| kultuuriteoreetiku Roland Barthes'i kirjutatud armutunnete analüüsid, juba |
| sõnastatud, tardunud, fikseeritud kirg. Kirg, mis tõeliselt kaunis -- täiusliku |
| inimese teadlik valik. Tunne, mis liigutav ja leevendav, aga eeskätt loetav ja |
| läbipaistev. TÕNIS KAHU Electronic "Twisted Tenderness" (EMI) Kõigepealt meenub, |
| et, aijah, Johnny Marr oli ju see maailma parim suupillimängija grupist The The. |
| Ning et Bernard Sumnerit tunneme Joy Divisioni novaatorliku kidra- ja |
| klafkamehena. Arthur Baker, electro-muusika messias, sünnitas kunagi sellised |
| loomad nagu "Blue Monday" ja "Confusion". Ülejäänud nende meestega seotud natuke |
| kuulsamad nimed ei tule miskipärast meelde. Electronicu ajaloos esmakordselt ei |
| alustanud Bernard ja Johnny lugude kirjutamist arvutusmasina klõbinal, vaid |
| võtsid ja plõnnisid oma kitarre. Eelmiste albumite steriilsete sound'ide fännid |
| kindlasti ehmuvad, umbes nii, nagu ehmus esmakordselt suurlinna sattunud |
| tallinlane. Kui teil on vähe aega, kuulake plaadi nimilugu ning fantaseerige oma |
| rikutuse piirides sinna- ja siiapoole seda ideaalse popmuusika telgjoont. ERIK |
| MORNA The Lilac Time "Looking For A Day In The Night" (Cooking Vinyl) Lilac Time |
| oli 80ndate lõpu, 90ndate alguse üks huvitavamaid briti indie-pop bände, kelle |
| juhiks Duran Durani algkoosseisu kuulunud Stephen Duffy. Nüüd, kaheksa aastat |
| pärast lagunemist, on nad teinud comeback'i, mis tõenäoliselt jääb enamikel |
| Stone Rosiesi + Charlatansi fännidel märkamata. Uus album on kõige paremas |
| mõttes tüüpiline Lilac Time. Siirad meloodiad, melanhoolne esituslaad ja |
| elektrilis-akustiline folkinstrumentaarium sünnitavad kauneid popharmooniaid, |
| mis poleks häbiks ka näiteks Irving Berlinile endale. Saab näha, kui pikaks |
| perioodiks Lilac Time seekord esinema-plaadistama jääb. KOIT RAUDSEPP Gus Gus |
| "This Is Normal" (4AD) Islandi saarevabariigis elab inimesi umbes sama palju kui |
| Tallinnas eestlasi, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid rohkem kui kogu |
| Baltikumis kokku. Reykjavikis pidavat iga nagamann mingis bändis mängima, neist |
| tervelt üheksa (!) lõid kunagi ka grupi Gus Gus. Nende teine album annab käe nii |
| edetabelipopile kui ka underground tantsubiidile. Taavi Eelmaa näo ja figuuriga |
| laulja Daniel Agusti hooleks jääb pophittide ("Ladyshave") kuuldavale toomine, |
| paar nädalat tagasi bändist lahkunud Hafdis Huld aga teeb häält |
| tumedatoonilistes trip-hop bassikeerdudes. Lisagem veel täiesti kobedad |
| vokaal-house rütmid ja äärmiselt eklektilisele ning üsnagi innovatiivsele |
| islandi heliplaadile ongi kõrv peale pandud. KOIT RAUDSEPP Erinevad esitajad |
| "Elton John And Tim Rice's Aida" (Rocket) Daamid ja härrad! Lugupeetud valged ja |
| mustad! Noored ja vanad! Lõpuks ometi on meil midagi ühist. Ja see miski kõlab |
| vähem poeetiliselt kui teadmine, et soontes vulisev veri on kõigil punane: Elton |
| John ja Tim Rice on ühe lipu (loe: uksemati) alla saanud Stingi ja Lenny |
| Kravitzi, Tina Turneri ja Spice Girlsi, Shania Twaini ja Janet Jacksoni, ja |
| paljud teised ja paljud teised, ning üheskoos kannavad nad ette Johni ja Rice'i |
| kirja pandud uut Aidat. Sellisel moel, nagu homne päev oleks parem ja |
| muinasjutulisem kui eilne või tänane. Korporatiivne naeratus on investeering! |
| Saluut! Tegelikult on albumi sisu Elton Johni soovis maailmale üha kinnitada, et |
| kokaiin pole tema ninaauke kümme aastat külastanud. Mõned ei usu ju seda siiani |
| ja ostavad seepärast iga tema plaadistatud liigutuse. Arvates, et see žest |
| näitab ka kuulumist eliiti. SIIM NESTOR Vinicius Cantuária "Tucumã" (Verve) |
| Vinicius Cantuária on popstaar, kelle esimene karjäär möödus 70-80ndate |
| Brasiilias. Nüüd elab ta New Yorgis. Loomulikult koosneb tema plaat põhiliselt |
| minimalistlikest, kuid moodsakõlalistest bossanovadest. Cantuária on kohati ehk |
| liialt traditsioonikindel, tema võitluskaaslane, Brasiilias kasvanud ameeriklane |
| Arto Lindsay näiteks läheb tavaliselt kaugemale. Kuid ka siin on piisavalt |
| ootamatusi, mis ei lase laulja soojalt monotoonsel häälel liiga uinutavalt |
| mõjuda; aeg-ajalt tuleb mängu kummalisi sämplinguid ja imelikke rütmimustreid. |
| Plaadil teevad lisaks Lindsayle kaasa näiteks Laurie Anderson, Sean Lennon, Bill |
| Frisell ja Nana Vasconcelos. Minu arvates parim lugu on cover Brasiilia suure |
| staari Caetano Veloso loost "Aracaju", aga ka muu materjal esindab suurepäraselt |
| ühte tundelist ja elegantselt meeltlahutavat traditsiooni. TÕNU KAALEP Kimmo |
| Pohjonen "Kielo" (Zen Master/ Rockadillo) Mul on hea meel, et mul kästi seda |
| plaati kuulata. Ma ei oleks seda ise teinud. Miks ma peaks kuulama |
| lõõtsamuusikat, mille tüütuksmuutmisele lugematud eesti taidlejad on nii palju |
| aega pühendanud? Või mis see soome humppa parem on? Ümbrisel on nimelt |
| sokuhabeme ja soome tüüpnäoga noormees lõõtspilliga. Rinneradio juhi Tapani |
| Rinne produtseeritud plaat on aga nii kaugel meie tavaettekujutusest akordioni- |
| või bajaanimuusikast kui eales võimalik. Ma ei usu praeguseni, et kõik seal |
| kõlavad helid on konstrueeritud akordioni abil; või kui, siis on akordion lisaks |
| muule tõesti hea löökpill. Pohjonen loob stuudiotehnoloogia abiga massiivseid |
| helikogumeid, keerulisi rütmipartiisid, agressiivset dünaamikat, laulab ja |
| hõigub lisaks. See on tõeline Neljanda maailma muusika, erinevaid kultuure |
| Indiast Lapimaani ühendavad helid, moodsa mõtlemise väljendumine |
| traditsioonilise pilli (kuri)tarvitamise kaudu; kohati aga lihtsalt pöörane ja |
| ekstaatiline tantsumuusika. Ja mitte midagi halvemas, Kadaka turu mõttes |
| soomepärast, uskuge mind! TÕNU KAALEP Reef "Rides" (S2) Rock olla surnud. Klišee |
| muidugi ja küllap tarbetu pealegi, kuid mõte iseenesest on innustav. Juba rocki |
| hauatagune elu peaks midagi väärt olema. Aga rock, näe imet, olla elus ja ei |
| sure iial, ütleb Reef. Ja mängib siis toda rocki stiilipuhta, alalhoidliku |
| nelinurksusega nagu mõni diksiländbänd oma muusikat kuskil jazz-festivali |
| avakontserdil veel enne, kui publikum baarist pärale on jõudnud. Minagi ei |
| teadnud Reefist suuremat, enne kui arvustuskohustus seekord meie teed risti |
| paigutas. Ja siis? OK, siin on lugusid, mis teistest enam ... jne. Kuid kui rock |
| oleks elus, ei teaks sellest plaadist keegi midagi. TÕNIS KAHU Armand Van Helden |
| "2 Future 4 U" (ffrr) Eelmisel CD-l vihaseid breike ja biite kaifinud |
| hipphopparid peavad Hollandi nimega newyorklase uue plaadi second hand'i viima, |
| sest Van Helden on jälle oma parimas -- funky house -- elemendis. Paarile üsna |
| keskpärasele palale vaatamata on teos siiski ootuspäraselt suurepärane. Nii |
| hip-hopi kui ka speed garage'i periood on jäänud ajalukku ja aasta ühed paremad |
| vokaal-house palad "You Don't Know Me" ja "Flowerz" tõestavad, et legendaarse |
| "Witchdoctor" hiti teinud mees näitab jälle, mis on tema õige pale ning tõeline |
| sisu. KOIT RAUDSEPP Catatonia "Equally Cursed And Blessed" (Blanco Y Negro) |
| Walesi viisiku Catatonia eelmises albumis "International Velvet" ei näinud keegi |
| esialgu midagi head. Nende tulevikuks kuulutati elavalt matmist indie-rahva |
| südameasjana. Läks teisiti. Albumilt pudenes välja hitt-singel hitt-singli järel |
| ning Catatonia kiikuv ja jõuliselt unelev rock sai residendiks igas kolmandas |
| peres. Uue albumi menus ei kahtle vist ükski plaadiärimees. Orkestreeritud, |
| meloodiaid tulvil, eksperimendivaba, hoogne ja pehme pop, mis hoiab ohjes vanu |
| fänne ja tirib juurde pikaldase reageeringuga noori-vanu. Paaris kohas kuulsin |
| Rootsi diskoneidu Emiliat ja country & western'isse eksinud Björki, kuid |
| läbivalt ja valdavalt on "Equally Cursed And Blessed" äravahetamiseni sarnane |
| Catatoniaga. SIIM NESTOR Melky Sedeck "Sister & Brother" (MCA) Õde Melky ja |
| vend Sedecki vanemad sündisid Haiitil. Nende vanem vend on Wyclef Jean -- see |
| üks sellest supertriost The Fugees. Nõnda võib ette kujutada, et nad annavad |
| endast kõik, et The Fugeesist võimalikult teistsugune välja kosta. Kuid DNA pole |
| kerge vastane. Iga Melky Sedecki debüütalbumi "Sister & Brother" |
| gruuviotsingu, sämplingu kõla ja algupära ning rütmilahenduse kohta tuleb öelda |
| The Fugees, The Fugees, The Fugees ... kuni huulemusklid kasvavad jämedamaks kui |
| biitseps. Pealmise kihi alt läbipaistvad erinevused ... ze-fjudziisiga ei räägi |
| samuti nende kasuks: Skandinaavia maiguga produtsendi-töö ja laenuvõtud ooperist |
| / klassikalisest muusikast, mille abil on loodud žanr -- nagu räägib pressiteade |
| -- hip soul opera. SIIM NESTOR Desert Eagle Discs "The Eagle Has Landed" (BMG) |
| Desert Eagle Discsi trip-hopist ja hip-hopist, bluusist ja Sadest koosnev briti |
| soul on selline on-ja-ei-ole-ka-muusika. Liiga etteaimatav ja selge, et nende |
| maandumine tähendaks uut värsket aega briti soulile. Kohati ülemäära lapsik, |
| veidi reetlikult rõõmus ja end trenditeadlikult tumedate toonidega ehtiv |
| reklaami-muusika, mistõttu ei saa neid Massive Attacki ja Portisheadi vaevadega |
| võistlema panna. Urbaansust taga-ajav, mitte urbaansusest nõretav, et olla see |
| ehtne. Kuid samal ajal -- päris hea. SIIM NESTOR Hitiga "My Name Is" kuulsaks |
| saanud Eminem läks keset kontserti kaklema pealtvaatajaga. Detroidi linnast |
| pärit valge räppar, ristinimega Marshall Mather, hüppas möödunud nädalavahetusel |
| San Francisco kontserdil ootamatult lavalt maha publiku hulka ja hakkas tümitama |
| fänni, kes teda esinemise alguses õrritanud oli. Peagi kargasid ligi ka Eminemi |
| turvamehed ja õnnetu norija tagumist jätkati üheskoos. Päev varem tegid Eminemi |
| kontserdil erikülalistena kaasa tema plaadiprodutsent ja vaimne isa Dr. Dre, |
| funk-legend George Clinton ja filmikuulsus Dustin Hoffman, kes muuseas mängis |
| lavashow's Enimeni ema. Vägivalla ja uimastite teemasid armastava Eminemi |
| kohtusse kaebamist plaanib lisaks peksasaanud kontserdikülastajale 24aastase |
| räpptähe ema Debbie, kes on leidnud sellele alust hiti "My Name Is" riimireas "I |
| just found out my mom does more dope than I do" ("Sain just teada, et mu ema |
| pruugib rohkem uimasteid kui mina"). Eminemi on rünnanud ka Ameerika suurim |
| muusikatööstuse väljaanne Billboard, kes keeldus müümast pinda tema albumi "The |
| Slim Shady LP" reklaamiks ning pühendas terve arvamuste lehekülje Eminemi |
| materdamiseks. Pea 30 aastat peale lagunemist ilmutab The Beatles uue singli |
| seniavaldamata looga. Kolm elusolevat liiget - Sir Paul McCartney, George |
| Harrison ja Ringo Starr - otsustasid väikeplaadina välja anda laulu, mis |
| salvestati aastal 1968 "Yellow Submarine" sessioonide ajal. The Beatles pole |
| veel avaldanud loo pealkirja ega täpset ilmumisaega. Esialgse info kohaselt |
| peaks singelplaat ilmuma sügisel. Senitundmatu pala autorid on Lennon ja |
| McCartney, laulab John Lennon ja lugu ei kavatseta üle kohendada. David Bowie |
| komponeeris muusika sügisel ilmuvale ulmeteemalisele videomängule "Omikron: The |
| Nomad Soul", kus tema virtuaalne kujutis Boz on üks mängu peategelastest ja koos |
| ansambliga võib kohata teda esinemas ka Omikron City tänavatel. Äsja Berkley |
| Muusikakolledzhilt doktori aukraadi saanud David Bowie on valmis kirjutanud 100 |
| uut laulu ning on hetkel neist uut albumit moodustamas. Nägin unes, et |
| jaapanlased ostsid ära ajalehe, kus ma töötan, ja tegid minust ikebana-, |
| kabukiteatri- ja siidimaaliosakonna hatamoto. Mul oli unes kolm vasalli: |
| Ants-san, Meelis-san ja Romi-agaa. Ants-san maalis kauneid hieroglüüfe, mis |
| jutustasid Toomik-sani uutest kakabanadest, Meelis-san graveeris riisiterale |
| arvustust Nüganen-sani lavastusele "Kolm geišat", mille autoriks on lugupeetud |
| Tšehhov-san, ja Romi-agaa mängis kolme keelega kitarol kauneid meloodiaid ning |
| serveeris kimono sahisedes teed. Lõuna ajal käisime jaapani restoranis toorest |
| kala ja sojakastmes riisi söömas. Aga pärast lõunat lendas meie tuppa firma |
| siseposti vedav kirjatuvi, kes toob sõnumeid mänedžmendilt. Lasin kõigepealt |
| Romi-agaal tassi teed valada. Mõtlesin ja laususin siis oma tanka: Nagu tuvil on |
| meie elu siin ajalehes. Muudkui mune ja kaaguta. Romi-agaa mõtles, nii et kimono |
| kärises, ja vastas mulle kombekohaselt oma tankaga: Nagu muna veereb jutt sinu |
| suust. Muudkui kuula ja imesta. Tankade loomine on osa keerukast teerituaalist. |
| Alles pärast püha joomaaja lõppu võtsin tuvi jala küljest metallsilindri, mille |
| seest rullus välja lehekene õhukest riisipaberit, kuhu oli auliku peatoimetaja, |
| kõrgestisündinud šonguni Leopold-sani käega maalitud: " Ole tervitatud, |
| lugupeetav Hans-san! Vastavalt kontserni juhatuse otsusele pead sa tegema |
| seppuku veel enne Draakoni tundi! Võta vastu minu südamlikud õnnesoovid jne. " |
| Kui jätta kõrvale keerulised jaapanipärased viisakusvormelid, siis andis |
| Leopold-san mulle korralduse silmapilk oma soolikad välja lasta -- see tähendab, |
| sooritada harakiri! Mul oli vöö vahel kaks mõõka -- üks lühike ja peenike, teine |
| pikk ja kõver. Üks löömiseks, teine torkamiseks. Küsisin Ants-sanilt, kas ta on |
| nõus seppuku tegemise juures sekundandiks hakkama, et võiksin surra kui samurai. |
| Ants-san on mind alati aidanud. Varem, kui meie leht veel venelastele kuulus, |
| tegi ustav vasall mu lastele alati Ded Morozi ja Snegurotškat. "Suurima |
| heameelega, Hans-san, aitan sind," ütles Ants-san. "Sinu usaldus teeb mulle au!" |
| Kummardasin Antsule, Meelisele ja Romile jumalagajätuks ja avaldasin lootust, et |
| Buddha lubab mul Honda Accordina uuesti sündida. Ants-san, Meelis-san ja |
| Romi-agaa kummardasid viisakalt vastu. Põlvitasin ja asetasin pistoda oma |
| kõrile. Ka Ants-san võttis positsiooni sisse. Sekundandi kohus on seppukut |
| sooritaval samurail pea ühe hoobiga otsast ära lüüa, enne kui samurai jõuab |
| pistodaga endale tõsiselt viga teha. Ma laususin: Tule nüüd, vihmapilv ja udu, |
| ning kata mu meeled oma niiske keelega. Ants-san võttis hoogu. Kuulsin pikeeriva |
| mõõgatera vihinat -- ja ärkasin üles! Minu ümber istusid minu armsad alluvad ja |
| kallid ülemused. Toimetuse koosolek hakkas lõppema! Kord elanud abielupaar |
| alalises tülis ja riius. Naene olnud suurem ja tugevam ja tuuseldanud meest |
| tihtilugu üsna tubliste. Ühel õhtul läinud nad veel sängis tülisse ja naene |
| lükanud mehekese viimaks sängi alla koguni. Parajasti juhtunud üks külainimene |
| sinna tulema. Mees pugenud sängi alt ruttu välja ja ütelnud külainimesele: "Kae |
| meie naiste nalja, naera nii, et veere sängi alla!" See on hetkel soovitatud |
| esemete nomenklatuuris küll. Tänavapildist on näha, kui paljud on omale värskelt |
| nahktagi või -pintsaku ostnud. Kuid pahatihti istub tagi nagu sadul sea seljas. |
| Liiga kangelt krobisev nahk tühistab kõik tootelt eeldatud omadused -- seksikus, |
| jõulisus, jõukus --, see on nüüd vaid tühi töö ja vaimu närimine. Kallis ja |
| kvaliteetne toode ei tohiks niimoodi käituda. Kui siiski nahktagi ülemäära |
| jäigalt ümber püsib, tuleb teda lihtsalt natukene nö sisse kanda. Friedrich Suur |
| ja marssal Mannerheim kasutasid uute nahkrõivaste sissekandmiseks oma tentsikute |
| abi. Ja räägitakse, et Jaak Joala lubavat Otsa-kooli õpilastel oma asju "sisse |
| kanda" (mida oli näha ka "Kaks takti ette" finaalkontserdil, kus paljud noored |
| lauljad kandsid uusi halvastiistuvaid nahkriideid). Samas ei tohiks neid väga |
| ära trööbata, kuna materjal väsib ära ja näeb välja kui lõppenud täikanahk! on |
| hetkel down. Näitleja Hugh Grant on endast täitsa väljas: " Mul ei jää midagi |
| muud üle kui isaks saada. Kõigil teistel on juba lapsed! " Või mida arvata |
| newyorklastest, kes ummistavad new age'i keskusi ja nõuavad värviteraapiat ja |
| ayurvedat, kuna Madonna ju tegeleb nende asjadega! Nädalalõpp Jivamukti keskuses |
| maksab 900 dollarit, seeaeg kui New Yorgi psühhoanalüütikud istuvad ilma tööta |
| nagu Virumaa kaevurid. Ameerika abstraktsionist Jackson Pollock on jälle moes! |
| Tema pildid tuleb omale koju seina peale osta. Ja kuulata tuleb ajastu jazzi -- |
| Milesi, Ornette'i, Johni, Pauli ja Ringot. Lääne tööstus (nn Lääne Nokia) pakub |
| Pollocki piltide reprosid. Ennem tasuks need maalid juba endal teha (nn Eesti |
| Nokia). Aga jazzi parem mitte, kuna piraadid (nn Vene Nokia) müüvad neid plaate |
| nigunii odavamalt kui Kosmos Kontrollis (nn Meose Nokias)! Ilma araablasteta |
| poleks meil olnud renessanssi ja eurooplane oleks näinud Platonit, Aristotelest |
| ja muud antiikvärki nagu oma kõrvu. Kolumbus ei oleks iialgi Ameerikasse |
| jõudnud. Ristisõdijad õppisid araablastelt, kuidas inimese moodi elatakse, tuba |
| sisustatakse ja ennast pestakse. Nüüd on uus ring alanud: mauride keel, filmid, |
| muusika ja muu kraam on uhkelt up. Lähim võimalus araabia keelt õppida asub |
| Maardus, sinna viib Kunstiinstituudi eest buss. Kallis Viivi! Musikene! Sa mu |
| sametine sinilill! Mu süda valutab, et Sina pead olema seal Roomas, Kosovo |
| sõjatandri külje all! Palun tule tagasi turvalisse Eestisse, sest seal võib mõni |
| juhuslik rakett Sind vigastada või -- mis seal salata -- koguni tappa! Saad aru, |
| Viivi, ma ei vaja sõjasangarit! Kirjutasid, et Sind on esitatud edutamiseks ja |
| et varsti saab Sinust seersant. Aga ordenid ja medalid ja seersandipalk ei lisa |
| mu meelest ühele daamile seksikust ega sarmi. Ja kõik Euroopa lahinguväljadel |
| kogutud kuulsus on tühine mu meelest. Ja miks on Sul üldse seda armeekarjääri |
| tarvis? Minu meelest võiksid Sa rahumeeli kapral edasi olla! Ja rakettide asemel |
| võiksid serblasi oma kirjadega pommitada! Meil siin Urvastes on elu endiselt |
| suur lillepidu. See on sellepärast nii, et valitseb rahu. Pikka aega sõjajalal |
| olnud Urvaste ja Rõuge suutsid omavahel ära leppida. Mõttetu verevalamise asemel |
| käib nüüd hoopis mõttetu bussiliin! Hiljuti kutsuti mind suurele Rõuge |
| rahvapeole rahuvalvajaks. Seal pidi esinema ansambel "Lahe" Tõrvast. Rõuge |
| omadel oli plaanis rahulikult, ilma mürata pidutseda ... Aga ma ajasin nende |
| ülla kava nurja -- laulsin ja tegin sihukest möllu, et ... Mäletad veel Saaremaa |
| suveöid 30 aastat tagasi, mu linalakk sõjajumalanna, mu blond metsaline? P. S. |
| Pidu pole veel siiamaani lõppenud, seepärast palun vabandust hüpleva käekirja |
| pärast. Loodan, et said kõigest siiski aru. EMT ja Eesti Telefon (ET) toovad |
| alates 2. detsembrist turule ühise traadita Interneti-ühenduse, mis võimaldab |
| fikseeritud kuutasu eest kasutada piiramatult Internetti kõikjal Eestis. ET |
| andmeside- ja Interneti-talituse direktori Olav Harjo sõnul on uue ühenduse |
| läbilaskevõime WLANi (Wireless Local Area Network) levialades kuni 2 megabitti |
| sekundis ning kõikjal üle Eesti GPRSi (General Packet Radio Service) vahendusel |
| kuni 54 kb/s. "Et tagatud oleks maksimaalne turvalisus kaugtöö tegemisel, pakume |
| klientidele lisaks virtuaalse privaatvõrgu (IP-VPN) teenust," lisas Harjo. |
| Traadita Interneti teenusega liitunud ei maksa WLAN/GPRS võrgukaardiga GPRSi |
| mahupõhist hinda, vaid kõik kulutused on kaetud kuumaksuga. Teenusega liitumise |
| tasu on 118 krooni ja kuutasu 495 krooni. Klient peab teenuse kasutamiseks |
| sõlmima vaid ühe lepingu ning ta saab ise valida, kas hakkab arveid saama Eesti |
| Telefonilt või EMT-lt. Traadita Interneti-ühenduse kasutamiseks on vaja süle- |
| või pihuarvuti varustada WLAN võrgukaardiga või ühendada GPRS-telefoniga või |
| lisada arvutile ainult WLAN/GPRS võrgukaart. Esimene WiFiga küla Nõuni küla |
| Valgamaal sai esimeseks vaba traadita Interneti (WiFi) levialaga väikeasulaks |
| Eestis. Saavutuse autorid on Palupera vallavalitsus, MTÜ Tehnokratt, MTÜ WiFi.ee |
| ja MTÜ Wiirus. Sel moel rajab Valgamaa teed naabermaakondade Võru ja Põlva |
| arenguks, kus turistidel puudub võimalus kasutada Internetti ööpäev läbi. |
| Näiteks Tartu-, Valga- ja Viljandimaal on kokku kümme WiFi leviala. Vt Vt ka, |
| ML, 24. oktoober 20.11.2002 Kunagine ETV juht ja tuntud raadiohääl Enn Anupõld |
| kuulab igal võimalusel Kuku raadio saadet "Vox populi". "Võib üleolevalt ilkuda, |
| ent see on tänase eesti rahva hääl," ütleb Anupõld, kelle hinnangul on lihtrahva |
| häält ringhäälingus häbematult vähe. " Soovitaksin seda saadet kohustuslikus |
| korras kõigile Riigikogu liikmetele ja riigivalitsejatele. Et võim ei võõranduks |
| alamrahvast. " Millist rolli mängib teie elus televisioon? Küllaltki olulist. |
| Võin rahulikult jälgida, kuna ei vastuta selle eest, mis sealt kastist tuleb. |
| Mida teeksite praeguse ETV juhi Ilmar Raagi asemel teisiti? Mul ei sobi vastata, |
| sest olen 12 aastat seda ametit pidanud. See on raske ja mürgine amet. Priid |
| piima ei anta, kibedaid köharohtusid küll. Iga võimu ajal. Praegu ehk rohkemgi |
| kui Vene ajal. Siis oli üks apteek (keskkomitee), tänaseks on |
| köharohupeasekretäre terve Tallinn täis. Mul on hea meel, et Ilmar Raagi |
| taotlused on viimastel kuudel hakanud ekraanil paistma. Programm kosub. Kuidas |
| suhtute sellesse, et ETV on juba pikemat aega reklaamivaba? Hästi. Reklaam ei |
| kuulu maksumaksja rahaga toimiva avalik-õigusliku ringhäälingu juurde. Seda |
| tuleb niigi uksest ja aknast ning sinisilmne tarbija maksab oma taskust ka selle |
| kinni. Ent see lahendus on poolik. Ei leia ühtki mõistlikku põhjendust, miks |
| võib reklaam jätkuda avalik-õiguslikus Eesti Raadios. Ja miks kuulub selle |
| juurde Raadio 2, mis oma programmi teostuse ja taseme poolest on |
| sajaprotsendiline kommertsprogramm. Mis on eratelejaamade trumbid |
| avalik-õigusliku televisiooni ees? Õigeid trumpe polegi, kui avalik-õiguslik |
| ringhääling head telekava teeb. Üht aga tasub neilt õppida: kui intensiivselt |
| teeb üllatavalt väike rühm professionaale täit programmi. Kõik on hommikust |
| õhtuni rakkes. Mida te televiisorist mingil juhul ei vaata? Igasugust |
| seebipulbrit. 30 aastat tagasi Soomes töötades hakkasin vaatama seebisarja |
| "Peyton Place". Jäin vangi. Andsin endale siis lubaduse, et mitte kunagi mitte |
| ühtegi seepi. See on üks neist harvadest lubadustest, mida mul on õnnestunud |
| pidada. Mis on meie telekanalites puudu? Puudu on kultuuri. Eesti kultuuri |
| esitamist ja salvestamist tulevastele põlvedele. Televisioonile, kus näod |
| kuluvad kohutavalt kiiresti, pole tähtsamat figuuri kui eesti näitleja. Laulev, |
| tantsiv, luulet lugev, teatrijuhtumisi rääkiv eesti näitleja. Kahetunnine |
| otsesaade "Täna õhtul ..." (Jaanus Orgulas, Anu Lamp, Kaljo Kiisk jt). See oleks |
| tõeline kultuuritegu - näitlejale meeldiv ja huvitav töö ning eesti rahvas oleks |
| tänulik. Odavalt teostatav - otsesaade. Mida te raadiost kuulate? Maist |
| oktoobrini kuulangi peamiselt raadiot, kaht parimat jaama Eestis: Vikerraadiot |
| ja Kukut. Mõlemal on head, harivad ja maailmapilti laiendavad saated. Muide, |
| raadios on alati olnud tunduvalt kõrgema intellektuaalse tasemega toimetajad kui |
| televisioonis. Raadio nõuab, et sa oskaksid kirjutada ja emakeelt hoolikalt |
| pruukida. Minu jaoks ideaalne TV-tähe professionaalne karjääriredel on selline: |
| ajaleht-raadio-televisioon. Kellel kaks alumist redelipulka astumata, võib küll |
| olla TV-täht, aga ta pole professionaalne ajakirjanik. See paistab kohe |
| ekraanilt kätte. 20.11.2002 Vikerraadiost tuntud Mart Ummelase abielu raadioga |
| on kestnud 25 aastat. Ajakirjanduse kätt paludes arvas Ummelas, et nii saab |
| maailma parandada. Pisut on ta enda meelest seda suutnudki. Ka Vene ajal oli see |
| võimalik. "Mingit ohtu ma süsteemile kujutasin, sest 1981. aastal sain tähtajatu |
| eetrikeelu," meenutab Ummelas. Eetrikeeld tuli Kadrioru staadionil toimunud |
| noorterahutustega seoses. Teda üritati Vene sõjaväkke saata, kuid ähvardus |
| välismaaga ühendust võtta jättis selle ära. Eetrikeeld kestis seitse aastat. |
| Kuulatavad saated Nüüd teeb Mart Ummelas Vikerraadios kuulatavaid saateid. Nagu |
| näiteks "Vikerhommik", "Rahva teenrid" ja "Mnemoturniir". Oma ülesannet |
| ajakirjanikuna näeb ta selliselt: esineda nende inimeste nimel, keda tahetakse |
| unustada. Ummelase sõnul ei ole nendeks ainult asotsiaalid ja pensionärid, vaid |
| ka teadlased ja kultuuritegelased. Kahjuks on nii, et räägivad rohkem need, kel |
| pole midagi öelda. Need, kes tähelepanu väärivad, seda ei taha. Ummelas ütleb, |
| et ta läheks ja otsiks need tähelepanuväärsed inimesed üles, kuid tal pole |
| selleks igapäevase leiva teenimise kõrvalt aega. Noori juurde ei tule "Meie |
| raadios on häda töötajatega," jõuab Mart Ummelas raadiotööle lähemale. " Noori |
| peaaegu üldse juurde ei tule. Uudistetoimetuses on neid olnud, ja kui nad |
| küllalt heaks tegijaks saavad, lähevad eraettevõttesse - me oleme nagu |
| taimelava. Nad võiksid minna meie majas edasi, kuid siin ei ole konkureerivad |
| palgatingimused. " Eesti Raadio tulevik on tume - nende rahaliste võimaluste |
| juures, mida riik praegu pakub, 2003.-2005. aasta arengukava Ummelase sõnul ei |
| teostu. "Ühel hetkel me lihtsalt ei saa edasi töötada," lausub ta. "Aga ma ikka |
| loodan võimude arusaamisele, et selline raadio, kust tõsisel inimesel midagi |
| kuulata on, peaks alles jääma." Ummelas on töötanud ka Kuku raadios, kuid nagu |
| ta ise ütleb: " Mind ei motiveerinud kodanike Rein Langi ja Hans H. Luige |
| isikliku kasumi suurendamine. Eesti Raadios tean ma, et töötan Eesti rahva |
| informeerimiseks. " Eraraadiojaamadele heidab Ummelas ette väljaspool pealinna |
| toimuva vähest kajastamist - võrukale on tema kodumaakonnas toimuv hulga |
| olulisem Tallinna sündmustest. Pealegi võivad kohalikud väikesed asjad heita |
| valgust suurematele. Linlase irooniline suhtumine maal toimuvasse kaoks, kui |
| otsitaks üles positiivsed maainimesed. Mitte mõelda on kergem Mart Ummelas |
| kardab vananemist. " Meie ühiskonnas muutub vananev inimene väheväärtuslikuks. |
| Ma ei saa enda puhul rääkida tõrjutusest, " tunnistab ta, " aga on selline |
| suhtumine, et ta on juba nii vana, mis ta siin üldse räägib ... " Eesti |
| inimestest laiemalt kõneldes ütleb Ummelas, et Vene aeg on vanemad inimesed |
| kartlikuks teinud. "Hirm ebaõnnestuda ning naeruväärsena näida sunnib üksindusse |
| tõmbuma, kaovad sotsiaalsed kontaktid, sealt algab kibestumus," teab ta. Ummelas |
| tunnistab, et mitte mõelda on muidugi kergem, sest mõeldes tekib probleeme |
| juurde. "See on nagu McDonald's, mida on palju lihtsam süüa kui hakata ise |
| kapsasuppi keetma." Aga ühiskond ei saa ainult kergema nimel elada. "Mina pean |
| mõtlema juba sellepärast, et muidu ei saaks ma saateid teha," ütleb Ummelas. |
| Helena Eenmaa 20.11.2002 Nädalavahetusel salvestati telemängu "Kes tahab saada |
| miljonäriks?" kuus saadet. Ühes uues osas võidab noor naine 125 000 krooni - see |
| on Eestis seni suurim summa, mis miljonimängus võidetud. Eelmine rekord oli 64 |
| 000 krooni. Millal 125 000kroonine võidumäng eetrisse jõuab, ei osanud TV 3 |
| avalike suhete juht Annika Remmel öelda. Ta lisas, et see tuleb ekraanile veel |
| selle aasta jooksul. Nädalavahetusel salvestatud miljonimängudes võideti teisigi |
| rahasummasid. "Palju häid mänge on tulemas," ütles Remmel. Hannes Võrno juhitav |
| telemäng "Kes tahab saada miljonäriks?" kogus oktoobris kõige suurema |
| vaatajaskonna, tuues teleri ette keskmiselt 312 000 vaatajat saate kohta. |
| "Miljonimäng on Eesti eratelekanalitelt esimene omasaade, mis on jõudnud |
| vaadatavustabeli absoluutsesse tippu," ütles TV 3 meediauuringute juht Margus |
| Paas. EMOR Gallup Media tele- ja raadioauditooriumi päevik-uuringu kohaselt |
| järgnevad miljonimängule vaatajaskonna suuruselt "Pealtnägija" 308 000, |
| "Aktuaalne kaamera" 247 000, "Tähed muusikas" 235 000 ja "Robinson" 231 000 |
| vaatajaga. 20.11.2002 Ehkki Mart Sanderi juhitav "Tähed muusikas" on eetris |
| Kanal 2s, tehakse seda ETVs. Lähme vaatame, kuidas seda populaarset saadet linti |
| võetakse. Publikuks kutsutud koolinoored seisavad telemaja fuajees ning ootavad |
| pingsalt ja valjuhäälselt, millal saate tegemiseks läheb. Täna on 100. saade. |
| Produtsent Kaupo Karelsonil on enne saate algust kiire nagu alati: ta lausa |
| jookseb mööda telemaja ringi. Siis näeme, kuidas ühes toas on grimeerija käe all |
| presidendiproua Ingrid Rüütel. Stuudiouksest sisse astudes avaneb teleekraanilt |
| tuttav pilt - kaks klaverit, istekohad publikule, televiisorid. Pealekauba hulk |
| kaameraid ja juhtmeid. Täna on plaanis linti võtta kaks saadet. Juubelisaade on |
| esimene ja selle alguseni jääb pool tundi. Käivad viimased ettevalmistused - |
| lüüakse klaverid läikima, kuus sinise ekraaniga televiisorit samuti. (Need on |
| need telerid, kus peal numbrid 1-6 ja mille alt tuleb sõna välja. Ja siis tuleb |
| laulma hakata.) Tuleb koristaja, tõmbab harja ning lapiga põranda üle. Tal |
| palutakse pärast esimest lindistust tagasi tulla. Ilusas sinises kostüümis |
| Ingrid Rüütel toetub klaverile ja joob vett, samal ajal kui dirigent Eri Klas |
| teeb hääleharjutusi. Seejärel sätitakse neile mikrofonid külge. Lõpuks võtavad |
| Rüütel ja Klas klaveri taga istet ja laulavad, nende kapten Urmas Lattikas |
| mängib klaverit. See on proov. Teine võistkond - Anne Velli ja Uno Loop ning |
| nende kapten Mihkel Mattisen - harjutavad ilmselt kusagil mujal. Siis palutakse |
| ka esimesel võistkonnal stuudiost lahkuda. Saatejuht Mart Sander avastab, et |
| polegi veel grimmis käinud, ja läheb. Üle läve astub Otto-Triinu aegadest tuttav |
| naljamees Venno Loosaar, ergutaja. Tema töö on publik üles kütta. Otto-Triin |
| ergutab publikut "Armsad inimesed!" hüüab ta. Koolinoored tulevad tema järel. |
| Algab tormijooks kohtadele, tüdrukud kõige ees. Et kuhu keegi publiku sekka |
| istuma saab. Esiritta ei taha just nagu keegi minna. Venno Loosaar: "Kes |
| esiritta istub, saab Sanderiga reisile." Noored juba naeravad. Mõnel palutaksegi |
| esiritta tühjale kohale tulla. Loosaar: "Kas kõik on leidnud koha oma elus?" |
| küsib ta. Jah! Publik on jagatud kaheks, kumbki oma võistkonna taga. " Nii. Nüüd |
| harjutame aplodeerimist. Aplaus! " Kõik plaksutavad. "Teine aplaus!" Veelgi |
| kõvem. Publik elavneb. Loosaar: " Nüüd proovime hääli. Hüüdke: hei! " "Hei!" " |
| See on saade, kus tuleb oma hääl kõlama panna! Kõvemini! Hei! " "Hei!" "Ja nüüd: |
| hoo!" "Hoo!" " Ja nüüd vaheldumisi: hei-hoo-hei-hoo! Hei-hei-hoo-hei! " Publik |
| teeb nii mitu korda ja on juba üles köetud. Aga lindistuse algus kipub venima. |
| Laulda kohustuslik Lühikesekasvuline Loosaar võtab pikakasvulisel operaatoril |
| ümbert kinni. " Oleme kaksikud. Vähemalt mina tahaksin nii, " sosistab Loosaar. |
| Noored naeravad. Ja üldse on väga lõbus. Loosaar: " Nüüd hakkame laulma. Kõik |
| koos! " Lauldakse seda laulu, et kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö. Ja nii |
| edasi. "Hoogsamalt, hoogsamalt!" Kogu stuudio on täis rõõmsaid inimesi. Laul |
| lõpeb. Loosaar tuletab publikule meelde, et saates kaasa laulda on suisa |
| kohustuslik. Korraga läheb stuudio pimedaks, põleb vaid üks prožektor kõrges |
| laes. Tänased külalised ja saatetegijad tulevad stuudiosse, kõige suurema |
| aplausiga võetakse vastu Mart Sander. Saade võib alata, kõigepealt on |
| ilutulestik. Ja Sander juhatab 100. saate sisse. "Õnne meile!" Publik |
| aplodeerib. Mäng algab tempokalt. Teler jupsib See, mis edasi juhtub - kes mida |
| laulab, kuidas küsimustele vastab -, on televaatajal teada. Aga kõik loomulikult |
| ekraanile ei jõua. Mart Sanderil lähevad vahel sõnad sassi, aga sellest pole |
| midagi, see lõigatakse välja. Üks kuuest televiisorist, see kõige äärmine, kuhu |
| on kirjutatud number 1, on rivist väljas. Ekraan jupsib tükk aega. Pilt |
| virvendab, hüppab. Lindistus aga käib. Vahepeal tuuakse stuudiosse suur |
| juubelitort - klaverikujuline, värvilised küünlad peal. Seda televaatajad |
| loomulikult ei näe - tort pannakse kaamerate ja publiku istekohtade taha kahele |
| toolile. Kaks tikutopsi on ka. Number 1 televiisori pilt hüppab ikka. "Stopp!" |
| ütleb produtsent Kaupo Karelson keset ülesvõtmist. Televiisorit parandatakse. No |
| lõpuks saab number 1 korda. Aplaus! Hakatakse taas lindistama, kui korraga |
| heliseb mobiiltelefon. Selgub, et Ingrid Rüütli telefon. "Üks hetk, palun!" |
| ütleb ta, võtab oma mustast käekotist telefoni ning lülitab selle välja. Läks! |
| Lindistus! Saade läheb edasi. Muudkui öeldakse numbreid, vastatakse saatejuhi |
| küsimustele, lauldakse. Mõni laul tuleb mitu korda läbi laulda - et ikka parem |
| välja tuleks. Laulusõnad on ekraanil näha. Kes tahab, laulab televiisorist maha, |
| kes tahab, laulab peast. Stopp! "Kuule, sa võiksid ikka laulda ka," ütleb |
| stuudioansambli esinumber Margus Kappel Mihkel Mattisenile. "Jah, jah," lubab |
| kapten. Lint läheb jälle käima! Venno Loosaar ergutab vaiksemaks jäänud publikut |
| ka saate ajal. Vehib kätega, teeb vahel ka nägusid, hüppab ja kargab. Publikul |
| on hea olla. Sander käsib lolli otsida Vahepeal põlema pandud tordiküünlad on |
| ära kustunud, kössi vajunud. Tuuakse uued küünlad, neid veel põlema ei panda. |
| Stopp! Jälle väike paus. Loosaar küsib publikult: "Tõstke käsi, kellele meeldib |
| kondenspiim?" Tema ise tõstab, paljud teised ka. Aga mitte kõik. "Mis, sulle ei |
| meeldigi kondenspiim?" Publik naerab. Loosaar: "Kuule Mart, kas sulle |
| kondenspiim ei maitse enam?" Sander vaid muheleb. Lindistus! Saade läheb |
| hoogsalt edasi. Juubelisaade lõpeb viigiga ja tordiküünlad süüdatakse teist |
| korda põlema. "Tondi juttudest" tuntud Diana viib magusa klaverile. Kaptenid |
| Urmas Lattikas ja Mihkel Mattisen puhuvad küünlad ära. On vägev ilutulestik. |
| Mart Sander lõpetab saate ja hakkab siis torti lõikama. Loosaar: "Mart, mis sa |
| teed, see on järgmise saate jaoks!" Sander: "Otsi lolli!" Saatekülalised söövad |
| torti. "Publik saab torti pärast teist salvestust," ütleb produtsent Kaupo |
| Karelson. Kõik, kojuminek! Noored saadetakse telemaja kohvikusse. Saatetegijad |
| lähevad ka hingetõmbepausile. 101. saate salvestus algab umbes poole tunni |
| pärast. 20.11.2002 Meediaõpe toob Lähte ühisgümnaasiumisse õpilasi üle Eesti |
| Viis aastat tagasi leidis Lähte kooli direktor Toomas Kink, et Eesti |
| haridussüsteemis on üks oluline koht täitmata. Nii saigi Lähtel alguse |
| meediaklass. "Arvan meediaõpetuse olevat ääretult vajaliku, et inimene oskaks |
| meediat tõlgendada ega laseks ennast sellest petta," seletab Kink. Teooria on |
| praktikata igav Lähte ühisgümnaasiumi meediaklassi on tulnud õpilasi üle Eesti: |
| Tallinnast, Noarootsist, Märjamaalt, Valgast, Võrust ja mujaltki Eestist. |
| Kaugelt õppima sõitnud Renata Jusupova on rahul Lähtel olevate võimalustega. |
| "Tulin Tallinnast Tartumaale, sest mitmekülgne meediaõpe, mis hõlmab nii |
| trükiajakirjandust, raadio- kui teleajakirjandust, on praegu vaid Lähte |
| ühisgümnaasiumis." Lähtel käsitletakse kümnendas klassis ajakirjanduse põhižanre |
| ja antakse ülevaade meediasüsteemi toimimisest. Õpitakse ka lehetegemist. |
| Üheteistkümnendas klassis arendatakse õpilaste kirjutamisvilumust ja |
| analüüsioskust. Õpilased saavad lähemalt tutvuda raadioajakirjandusega. |
| Lõpuklassis on videopraktikum, mis koosneb foto- ja videokursusest ning teletöö |
| alustest. Teoreetilise osa juurde kuulub ka praktiline tegevus. Meediaõppe |
| praktika üks osa on koolilehe tegemine. Konkursil "Parim koolileht 2002" |
| saavutas Lähte kooli "Sapienti sad" kolmanda koha. Lisaks sellele on õpilastel |
| kohustuslik suvine praktika, mis peab kestma vähemalt kaks nädalat. Esimesel |
| aastal on see õpilase valitud ajalehe juures ja teisel aastal raadios. " |
| Praktiline osa tööst on oluline, sest teooriast niisama pole kasu. Samas on see |
| ka märksa huvitavam, " arvab XI meediaklassi õpilane Julija Kasak. ADV ja XI |
| klassis on kohustuslik uurimistöö. Seda kirjutavad nii meedia- kui ka |
| reaalklassi õpilased. XI reaalklassi õpilasel Jana Rošikul on uurimuste suhtes |
| oma arvamus: "Arvan, et eelnevalt oleks võinud uurimistöö tegemist tundides |
| õpetada, sest esimene aasta gümnaasiumis on selle lisatöötagi raske." XII |
| klassis tuleb teha lõputöö. Näiteks tegi Marge Velbaum tänavu oma lõputööks |
| saksakeelse videofilmi Tartusse elama asunud sakslastest. Nii uurimus- kui |
| lõputöid peavad õpilased kaitsma komisjoni ees. Selline õpetus on toonud kooli |
| gümnaasiumiklassidesse rohkem õpilasi kui neid seal muidu oleks. " Meediaklass |
| on andnud Lähte koolile oma näo ja ainulaadsuse. See on toonud õpetajatele uusi |
| proovikivisid, " räägib kooli meediaõpetaja ja huvijuht Tiit Helm. Eestis on |
| meediaõppega üldhariduskoole kokku 20 ringis, neist 15 on Tallinnast väljaspool. |
| Süvaõppena on meediaaineid kümmekonnas koolis. Eesti Meediakoolitajate Liit |
| arvab, et meediaõpetus- ja kasvatus peavad saama õppeprotsessi loomulikuks |
| osaks. Suhtlemisõpetuse alus " Meediaõpetus on koolis väga vajalik, see on |
| suhtlemisõpetuse üks aluseid. Inimesele on seda vaja, et osata meediaga toime |
| tulla, sest meedia on tihti väga ebaõiglane, " arvab Karlova gümnaasiumi |
| õppealajuhataja Boris Goldman. Karlovas õpetatakse meediaõpetust gümnaasiumiosas |
| valikainena. Meediaõppejõud Tiit Hennostel on oma arvamus meediaõppe olemusest |
| koolis. " Minu veendumus on, et koolimeedias peavad kehtima vähemalt niisama |
| tõsised printsiibid kui suures meedias. Ma arvan, et pole oluline, kui paljudest |
| koolimeedia tegijatest hiljem ajakirjanikud saavad. Olulisem on see, et inimene |
| õpib vaatama asju ka teisest küljest ja oskab hilisemas elus end ajakirjaniku |
| olukorda panna ning tema tööd mõista. Maailmas on meediaõpetusega koolis |
| tegeldud juba mitu aastakümmet. Meediaõpetus on USA, Kanada, Austraalia ja |
| Sloveenia koolides kohustuslik. Paljudes riikides, näiteks Inglismaal, |
| alustatakse meedia õpetamisega juba alg- ja põhikoolis. Infot ja meelelahutust |
| tootva ning vahendava meedia roll muutub nii iga inimese kui ühiskonna elus |
| päev-päevalt olulisemaks. |
|
|
| Tartu kunstikooli õppejõud Jaak Roosi tahab koostöös Tartu Näitustega püstitada |
| suveks Tähtvere väljale maailma suurima, 23 meetri kõrguse metalltooli. |
| Kunstikooli mööblikujunduse ja restaureerimise osakonna juhataja Jaak Roosi |
| selgitas, et hiigeltool valmib mööblidisainer Priit Verlini stiliseeritud |
| taburetti meenutava istme “ Allegro ” järgi. Taiese ehitamine maksab paarsada |
| tuhat krooni. “ Alul plaanisime ehitada traditsioonilise puust tooli, kuid |
| tehniline arvestus näitas, et selle konstruktsioon ei peaks tugeva |
| tuuletakistuse tõttu vastu, ” rääkis Roosi. “ Verlini metalltool on |
| voolujoonelisem. Et selle istmeosa asub küllaltki madalal, peaks seda olema ka |
| lihtsam ehitada. ” Tartu kunstikooli 1994. aastal lõpetanud Verlin on koos |
| koolikaaslastega osalenud mitmel viimasel aastal Kölni mööblimessil. 1997. aasta |
| messil müüs ta kaks -tooli hinnaga 6000 marka tükk. Nn seljatoega taburett oli |
| esimene Eestis disainitud mööbliese, mis jõudis Londonis ilmuvasse disaini |
| aastaraamatusse. Jaak Roosi sai Tartusse maailma kõrgeima tooli ehitamise idee |
| Kölni messil käinud itaallastelt, kes kutsusid kunstikooli kasvandikke, sh |
| Verlinit, Itaaliasse Udine linna toolimessile. Udines asub seni maailma suurim, |
| 20 meetri kõrgune tool. Tartu Näituste projektijuht Raivo Trummal kinnitas, et |
| esialgse kava järgi pidi Priit Verlini tooli hiigelkoopia kerkima Tartu Näituste |
| messihalli kõrvale Tallinna-Tartu maantee äärde märtsi alguseks, sest 9.-11. |
| märtsini on hallis näitus “ Tool 2000 ”. Et läbirääkimised projekti |
| rahastajatega venisid, lükkus plaan edasi. “ Praegune eesmärk on hiigeltool |
| esimese poolaasta sees valmis teha, aga kuupäeva praegu lubada ei saa, ” tõdes |
| Roosi. “ Võib küsida, milleks seda üldse vaja on. Leian, et see irratsionaalne |
| projekt sümboliseeriks ühiskonna erinevate struktuuride koostöötahet ja |
| tehnoloogilist suutlikkust ning oleks hea reklaam mitte ainult Tartule, vaid |
| kogu Eesti mööblidisainile. ” Eesti Energia on huvitatud Tartu |
| soojamajandusettevõtete erastamisest, sest loodab tulu plaanitavast elektri ja |
| soojuse koostootmisest Luunja katlamajas või keskkatlamajas. Eesti Energia |
| pressiesindaja Kaie Saar tunnistas, et kindlat otsust osaleda Tartu |
| soojamajanduse erastamise konkursil pole ettevõte langetanud, kuid Eesti Energia |
| peab vajalikuks lüüa kaasa võimalikult paljudes kohalikes |
| elektritootmisprojektides. “ Kohalikud tootjad annavad meile võimaluse katta |
| energia puudujääk tipptundidel, ” põhjendas Saar. Põrkuvad huvid Saare väitel ei |
| soovi Eesti Energia kohalikku elektritootmise turgu kontrollides takistada oma |
| monopoli purunemist. “ Tootmise pool on ja jääb selgelt konkurentsi kohaks, ” |
| leidis Saar. “ Praegu tuleb Narva elektrijaamadelt küll üle 90 protsendi Eestis |
| tarbitavast elektrienergiast, kuid Eesti Energia on huvitatud kohalikest |
| tootjatest, et tagada oma jaotusvõrgus maksimaalne koormus. ” Saar märkis, et |
| Eesti Energia elektrivõrk on loomulik monopol, sest paralleelset liini ei hakka |
| keegi kunagi ehitama. Samas tõdes ta, et praegu pole seadust, mis reguleeriks |
| elektri ostmist väiketootjatelt. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna |
| energeetikaspetsialist Leida Uibo ütles, et kui soojamajandust ei erasta Eesti |
| Energia üksi, on elektritootmine Tartu katlamajades reaalne alles mitme aasta |
| pärast. Uibo arvates pole Eesti Energia lähiajal valmis ostma väljaspool |
| ettevõtte enda jaotusvõrku toodetud elektrit. “ Siin põrkuvad mitmed huvid, sest |
| kindlasti pole Eesti Energia huvitatud laskma oma võrku konkurentide odavamat |
| elektrit, ” selgitas Uibo. “ Kõik sõltub Eesti Energiast, sellest, mis |
| tingimustel on ta nõus elektrit ostma. ” Uibo märkis, et Tartus elektrit tootes |
| tuleb arvestada katlamajade kõikuvat koormust: suvel langeb tarbimine nulli |
| lähedale. “ Elektritootmise käivitamine nõuab ka suurt investeeringut ja see |
| tuleb ju tarbijate arvelt, ” lausus Uibo. “ Tohutu soojalaenu kõrvale ei tohiks |
| muid laene kuhjata. ” Kaie Saare sõnul on aga soojuse ja elektri koostootmine |
| igal juhul mõttekas, sest seda näitab muu maailma kogemus. Laenukoormast vabaks |
| Huvi Tartu soojamajandusettevõtete erastamise vastu on varem kinnitanud |
| Prantsuse kontsernile kuuluv AS Eraküte (ostis mullu ASi Tamme Soojus) ning |
| Kotkan Energia Oy. Kotkan Energia Oy teatas kuu aja eest, et soovib osta Anne |
| Soojuse, Tartu Jõujaama ning Tartu Keskkatlamaja aktsiad ilma konkursita |
| kokkuleppehinnaga. Tartu linnavalitsus lükkas Soome soojaettevõtte pakkumise |
| tagasi. Tartu abilinnapea Margus Hanson on kinnitanud, et soojamajanduse |
| aktsiate müügiga loodab linn vabaneda ligi 360 miljoni krooni suurusest |
| laenukoormast. Hansoni väitel võib volikogu hakata erastamise korda arutama |
| märtsi esimesel istungil, linnavalitsus loodab erastamise välja kuulutada |
| hiljemalt juunis. Emajõe kaldale Kvissentali tee äärde võib veel tänavu kerkima |
| hakata uus elamurajoon, detailplaneeringu järgi tuleb sinna 63 kahekorruselist |
| eramut ja 13 boksiga ridamaja. Elurajooni keskele näeb planeering ette |
| kaubanduskeskuse ja spordiväljakud, Emajõe äärde paadisadama ja supelranna. Oma |
| veevärk Elamurajoon saab linna ühisveevärgist eraldi vee- ja |
| kanalisatsioonisüsteemi. 17 hektari suurusele planeeringualale jääb ka neli |
| olemasolevat elamut. Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna juhataja |
| Raul Täkkeri sõnul on tõenäoline, et ehitus võib Kvissentali tee ääres alata |
| veel tänavu. Kvissentali elamukruntide keskmine suurus on planeeringu järgi |
| 1700-1800 ruutmeetrit. Detailplaneeringu kehtestas Tartu linnavolikogu mullu |
| septembris. Umbes viiendik tulevase elamurajooni maast kuulub veel riigile, |
| möödunud nädalal andis Tartu linnavalitsus kooskõlastuse maa erastamiseks ja |
| Tartu maavalitsus valmistab erastamist ette. Enampakkumine võidakse maavalitsuse |
| kinnitusel välja kuulutada umbes kuu pärast. Detailplaneering on koostatud |
| osaühingu Tähering tellimusel, mille osanikud on Krediidiinfo andmeil |
| Linnaehituse mehed Alar Kroodo, Kalev Kase, Raul Rebane ja Martin Sööt. Vara |
| kommenteerida Täheringi juhataja Toomas Määrmann keeldus elamurajooni tulevikku |
| lähemalt valgustamast: “ Projektiga tegeldakse, pikemalt ei kommenteeri. ” Ta ei |
| nõustunud ka avaldama, millal võiks ehitus alata ja millistest allikatest seda |
| finantseeritaks. “ Paari kuu pärast on rohkem rääkida, ” lubas ta. |
| Kinnisvarakommentaar Piirkonna majandust viib edasi eelkõige kinnisvaraarendus - |
| tegevus, kus firma peatöövõtjana ehitab või rekonstrueerib oma raha või |
| laenukapitali eest või lepingu alusel objekti ning leiab sellele ostja või |
| rentniku. Niisugune tegevus algas Tartus tõsisemalt 1995. aastal. |
| Kinnisvarafirmad võtavad arendusprojekte siiski ette harva. Nii pangad, |
| kaubandus- ja riigiettevõtted kui ka tööstus on arendanud kinnisvara peamiselt |
| endale paremate teenindus- ja tootmistingimuste loomiseks. Väga häid projekte on |
| üksikuid - Emajõe keskus, kaubanduskeskused. Sihipärase kinnisvaraarendusega |
| paistavad Tartus silma AS Kaseväli & Co (Kapitali ärikeskus, Vanemuise 21 |
| rekonstrueerimine), OÜ Rüütli Majad (Rüütli tänava tagastatud majade |
| rekonstrueerimine), OÜ Tartu Hansakeskus (Hansakeskus), OÜ Raua Maja |
| (korterelamud), Friis Kinnisvara OÜ (Vahi tänava elamurühm) ning AS Fortuuna |
| Elamu (Fortuuna keskus). Tänavu hakkab OÜ Tähering loodetavasti rajama |
| Kvissentali elurajooni. Valdavalt peituvad ülalloetletud nimede taga tuntud |
| ehitusfirmad, mis on asutanud iga projekti tarvis eraldi osaühingu või |
| aktsiaseltsi. Kui võrrelda Tartu ja Tallinna kinnisvaraarendust, tundub siinne |
| olukord kahetsusväärne just mõne kinnisvarafirma väite tõttu, et äraelamiseks |
| piisab vahendustegevusestki. Tõenäoliselt on siiski tegu hapude viinamarjadega. |
| Seda hinnatavam on aga julgete ettevõtjate initsiatiiv. Tartu kavatseb esimese |
| Eesti linnana anda linnabussifirma erakätesse. Ühe esimese sammuna koostas |
| linnavalitsus riigihanke konkursi tingimused leidmaks linnaliinidele teenindajat |
| viieks aastaks alates järgmise aasta jaanuarist. Eelmise konkursi, mis hõlmas |
| kümmet kuud selle aasta märtsist detsembrini, võitis ainukese pakkujana linnale |
| kuuluv aktsiaselts Liikor. Märtsist-aprillist võtab Liikor üle bussipiletite |
| müügi ja piletiga sõitmise kontrolli, millega seni tegeles linna |
| transpordikeskus. 18,1 miljonit krooni aastas “ Järgmise sammuna paneme müüki |
| Liikori aktsiad, ” kinnitas linnapea Andrus Ansip. Ta pidas tõenäoliseks, et ka |
| järgmise viie aasta lepingu saab Liikor, sest riigihanke konkursi tingimused on |
| küllalt karmid: linn ei anna lubadust suurendada dotatsiooni, kuid nõuab liinide |
| käigushoidmist senises mahus. Linnaliinide tänavune dotatsioon on 18,1 miljonit |
| krooni, millest riik maksab seitse miljonit. Ansip märkis, et riigihanke |
| korraldamise peab otsustama linnavolikogu, sest sellega võtab linn endale |
| kohustuse mitmeks järgmiseks eelarveaastaks. Transpordikeskuse spetsialist Anu |
| Meos nentis, et selle aasta konkursi tingimustega tutvus ka bussifirma Tarbus, |
| kuid konkursil ei osalenud. Riigihankekonkursi tingimustest mainis Meos seda, et |
| linnaliinidel sõitvatest bussidest peab veerand olema uuemad kui viis aastat, |
| nagu on Liikoril. Linnavalitsus jätab endale õiguse määrata busside marsruudid, |
| sõidugraafikud ja piletihinnad. Sõidusoodustuste andmise õigus on |
| linnavolikogul. Ansip lisas, et linn plaanib osta liinikilomeetreid senises |
| mahus ning kooskõlastab sõidugraafikud. “ Välistatud on olukord, et firma paneks |
| bussid käima ainult tipptundidel, ” kinnitas Ansip. “ Samas, mida rohkem õigusi |
| jääb linnale, seda odavamaks võib kujuneda Liikori hind. ” Anu Meos ütles, et |
| eile Riigi Teatajas ilmunud ühistranspordi seadus annab kindlust, et riigi |
| dotatsioon linnaliinidele ei vähene. Seaduses on öeldud, et dotatsiooni |
| arvestamisel lähtutakse liiniveokulude andmetest. Vana kassa kinni |
| Transpordikeskus koondas seoses uuendustega kõik viis kassiiri ja viis |
| kontrolöri. Kassiiride töölolekut pikendati siiski kuu aja võrra, sest |
| kokkuleppel Liikoriga jääb vana bussijaama piletikassa avatuks veel märtsi |
| lõpuni. Aprilli alguses annab transpordikeskus ruumid üle linnavarade |
| osakonnale. “ See on koht, kus inimesed on harjunud bussipileteid ostma, ” |
| märkis Meos. “ Aga meil on veel üle kuuekümne piletimüügikoha, millega Liikor |
| sõlmib uued lepingud. Liikor on otseselt huvitatud piletite läbimüügist, sest |
| see annab ligikaudu poole käibest. ” Aktsiaselts Feenoks pole rahul, et politsei |
| võttis teisipäevasel alkoholireidil firmalt ära müüa keelatud Valge Kure |
| konjaki, mis seisis laos ja ootas tagastamist maaletoojale. Nagu eilne Tartu |
| Postimees vahendas, võttis politsei Feenoksi Anne tänava jae- ja hulgikauplusest |
| ning Kuperjanovi tänava poest hoiule kokku 600 liitrit Belõi Aisti konjakit ja |
| kümmekond pudelit Titanicu veini, mida on keelatud Eestis müüa. Osa Feenoksis |
| olnud Valge Kure pudelitel kattis sõna “ konjak ” kleeps sõnaga “ brändi ”, |
| lisaks leidis politsei neid kleebiseid eraldi pakkides. Müügiks keelatud |
| alkoholi oli vähemas koguses ka kolme hulgilao müügilettidel. Alates jaanuarist |
| tohib kaubelda vaid nende alkoholimarkidega, mis on kantud Eesti riiklikusse |
| alkoholiregistrisse. Belõi Aisti konjakit registris pole, lubatud on |
| samanimeline brändi. Laos või müügil Tartu politsei korrakaitseosakonna |
| kriminaalpreventsiooni- ja noorsootalituse komissari Tarmo Stokkeby kinnitusel |
| ei võtnud politsei ära keelatud alkoholi, mis seisis firmadel laos ega olnud |
| müüki pandud. Feenoksi omanik Oleg Bulkin aga väitis eile Postimehele, et |
| politsei võttis tema firmast ära Belõi Aisti konjaki, mis seisis just eraldi |
| laos ega olnud müüki pandud. “ Kaup, kokku viissada liitrit Belõi Aisti |
| konjakit, ootas koos saatelehega tagastamist maaletoojale, ” märkis Bulkin. “ |
| Müügil oli mõlemas poes sadakond liitrit brändikleepsuga Belõi Aisti. ” Bulkin |
| kinnitas, et kui Feenoks kauba muretses, olid brändi sildid juba pudelitele |
| kleebitud. “ Feenoks ostis kauba täiesti seaduslikult maaletoojalt, kõik paberid |
| on korrektselt vormistatud, ” lausus ta. “ Ma ei ole ka ekspert, et hakkan |
| uurima, kas brändi silt on peale liimitud. Meie töömeeste ütlustele, et kaubaga |
| on kaasas mingid kleebised, ma tähelepanu ei pööranud. ” Nagu Bulkin lisas, pole |
| õige ka Tarmo Stokkeby väide, et Feenoksi Anne kaupluses töötas tööle |
| vormistamata müüja, kes oli lisaks tagaotsitav. “ On muidugi hea, et politsei |
| tagaotsitava avastas, ” möönis ta. “ Aga ta ei teinud müüja tööd, vaid oli |
| tulnud vaatama, kas see töö talle sobiks. ” Politsei jääb kindlaks Tarmo |
| Stokkeby ütles eile, et vastavalt alkoholiseadusele tohib politsei võtta müüa |
| keelatud alkoholi hoiule nii müügiletilt kui ka laost. “ Saame siiski aru, et |
| eelmisest aastast võib veel firmade laos olla sellest aastast müüa keelatud |
| alkoholi, ” tõdes Stokkeby. “ Politsei ei taha kaupmehi kiusata ja seetõttu ei |
| puutunud me müümiseks keelatud alkoholi, mida müügil polnud. ” Samas nentis |
| Stokkeby, et Feenoksist võttis politsei hoiule ka laos olnud Belõi Aisti |
| konjaki. “ Aga seepärast, et sama konjak oli ka müügil. Hoolimata sellest, kas |
| konjaki nimetusele oli kleebitud brändi silt või mitte, ” ütles ta. “ Rõhutan: |
| firmades, kus müüa keelatud alkohol seisis ainult laos, me seda kaupa ei |
| puutunud. ” Kommenteerides Oleg Bulkini väidet, et ta ei pööranud tähelepanu |
| kastides kaasas olnud brändisiltidele, vastas Stokkeby, et nii kogenud ärimees |
| ei saa sellist juttu ajada. “ Loomulikult on tal õigus rääkida, mida tahab. Eks |
| me kohtus vaidle asjad selgeks, ” märkis Stokkeby. Ööl vastu 6. veebruari |
| külmetas veel korra, aga siis võidutsesid plusskraadid ja vihmasadu järjest neli |
| päeva ja ööd ning Tartu kesklinnas pistsid oma õrna valge nina välja esimesed |
| lumikellukesed. Narva maantee ühiselamute taga Urva tänavas elav Kristel Köbas |
| märkas lumikellukesi oma aias kolmapäeval, 9. veebruaril. “ Koltunud kõdu peal |
| oli midagi helerohelist. ” Kui päeval sulatab ja öösel külmetab, ei nihku |
| taimede elus veel suurt midagi. “ Aga kui ka öösiti on valdavalt plusskraadid ja |
| maapind hakkab sulama, on see märguanne arenemiseks, ” räägib botaanik Arne |
| Sellin. “ Veebruari algus on lumikellukesele keskmisest siiski tublisti varasem |
| õitsemisaeg, tavaliselt ilmuvad nad nähtavale märtsis. ” Heljo Männi luuletus “ |
| Lumikelluke ” ütleb nende lillede saabumisajaks hoopis jürikuu: “ Tilistades |
| õiekuljust ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust - ma ei karda sind, |
| aprill. ” Kuueaastane Lembitu tänava elanik Pääsu palus 13. veebruaril vanaisa |
| Väinol pundi akna all kasvavaid lumikellukesi välja kaevata. “ Vanaisa kaevas |
| näppudega. Nüüd elavad lumikellukesed aknalaua peal potis. Neil läheb hästi, |
| ainult liiga pikaks on veninud ja pungad pole veel lahti. ” Pääsu lumikellukesed |
| elavad toas potis, aga mis saab nendest, kes peavad põlvini lörtsis muutlikke |
| veebruariilmu trotsima? 10. veebruaril märkisid Tartu meteoroloogiajaama |
| töötajad taas külmakraade. Kui talv peaks tagasi tulema, ei tähenda see |
| lumikellukese hukkumist. “ Ta jääb lume alla, muutub kahvatuks ja kollakaks, aga |
| kui lumi ära sulab, areneb taim edasi, ” ütleb Sellin. “ Kui aga tuleb kümme või |
| enam lumeta miinuskraadi, külmub taim muidugi ära. ” Kristel Köbas usub, et tema |
| aia lumikellukesed kasvavad rõõmsasti edasi. “ Visad taimed, ega need kuhugi |
| kao. ” Vaevalt jõudsid mööduda jõulud, kui juba lendab põldlõoke, vuliseb vesi |
| ja tärkab lumikelluke. Nüüd ootame juba sinilillede saabumist. Kõik on läinud |
| kuidagi liiga ruttu. Vello Vengerfeldt Sündinud Tartus 1952 Lõpetanud Tartu 5. |
| keskkooli 1970 Edasi toimetuse autojuht 1972-1973 Lõpetanud EPA |
| mehhaniseerimisteaduskonna 1976 N. armeeteenistus 1976-1977 Saduküla sovhoosi |
| peainsener 1978-1979 Flora Tartu tsehhi asejuhataja 1979-1982 Keila |
| Geoloogiaekspeditsiooni Tartu töörühm, puurmeister ja peainsener 1982-1990 Tartu |
| Ravitootla direktor 1990-1993 Vaimse Tervise Hooldekeskuse direktor aastast 1993 |
| Kunagine Edasi toimetuse autojuht Vello Vengerfeldt (47) peab direktoriametit |
| keerulise nimetusega asutuses, vaimse tervise hooldekeskuses. Ta on pidanud |
| seitsme aasta vältel paljudele selgitama, et siin õpetatakse psüühiliste |
| erivajadustega inimesi eluraskusi ületama. Üks neistki, keda tudengieas |
| Vengerfeldt veerand sajandit tagasi ajalehetoimetusest objektidele sõidutas, |
| ilmus direktori kabinetti küsimustega. Vanas haiglahoones viitab meditsiinile |
| ainult üks kabinet, kus uksel perearsti silt. Teised ruumid oleksid justkui |
| klubi või käsitööringi kasutuses. Sisseastujal on raske aru saada, kes on siin |
| põetaja, kes hoolealune. Vaimse tervise hooldekeskuses ei pea keegi valget |
| kitlit kandma, vormiriietust personalil pole. Nii on kodusem. Siin hakkavad |
| inimesed enamasti käima pärast ravikuuri haiglas, hommikul tulevad, õhtul |
| lähevad koju. Kas hooldekeskus on siit Raja tänava hoonesse kolinud |
| psühhoneuroloogiahaigla osa või iseseisvalt arenev asutus? Alates 1993. aastast |
| oleme kujundanud maja eesmärgiga õpetada ja arendada vaimupuuetega ja ravi |
| läbinud isikuid, olla toeks neile, kes pole haiglas täielikult tervenenud. Peale |
| selle on psüühikahäiretega inimeste ajutine pansionaat, kuhu saame võtta ka |
| vanadusnõtruse all kannatavaid eakaid inimesi, kes kodustes oludes jääksid ilma |
| asjatundlikust hooldusest. Päevakeskuses käib keskeltläbi sada inimest päevas, |
| ööpäev läbi on meie hoole all umbes kolmkümmend inimest. Pakume sisukat |
| ajaviidet ja ka võimalust tööd teha. Meie hoolealuste valmistatud toodang on |
| korralik, osa sellest läheb koguni eksporti, näiteks puidust aiakujundusdetailid |
| saadame Inglismaale. Hoolduse eesmärk ongi see, et inimene oleks mõne aja pärast |
| võimeline iseseisvalt elama ja lihtsamaid töid tegema. Meie keskuse toel on |
| paljud pöördunud tagasi tavaellu. Tänavu võtame vastu ka Tartu maakonna inimesi. |
| Praegu on mu laual projekt kujundada linna ja maakonna hooldusasutuste baasil |
| ühtne rehabiliteerimissüsteem. Isikuomaduste hälvetega vanureid on ka teistes |
| hooldeasutustes, kus erikoolituseta personal ei paku neile paraku piisavat tuge. |
| Meie töötajad võiksid jagada kogemusi ja suhelda probleemsete hoolealustega. |
| Ajalehetoimetuse autojuhina olid sul hoopis teistsugused huvid. Kui su isa |
| hakkas esimesena Tartus uusi Zhiguli autosid hooldama ja remontima, olid ka sina |
| ninapidi juures. Nüüd puistad hoopis teistsuguseid termineid. Rahvusvahelistel |
| konverentsidel on mind ka doktoriks tituleeritud, kuid ise pole ma kunagi |
| esinenud psühhiaatria või geriaatria asjatundjana. Minu ülesanne on luua selle |
| maja töötajatele korralikud tingimused. Algusaastail tuli sageli Tallinna |
| keskuse direktoriga paarisrakendis käia tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi |
| vahet, arutada ja täiendada meie tegevust korraldavate dokumentide projekte ja |
| otsida kooskõlastusi eri ametkondadelt. Kogemusi polnud kellelgi ei siin ega |
| pealinnas. Tihedalt tuleb suhelda psühiaatriakliiniku ja linnavalitsuse |
| osakondadega. Isa käealune polnud ma kuigi pikalt. Vaatasin ära, mida see |
| Zhiguli endast kujutab, ja sellest piisas. Autos oli sul alati mõni raamat |
| kaasas, kas mitte sarjast “ Seiklusjutte maalt ja merelt ”? Kirjutavad töötajad |
| rääkisid tagaselja, et sellel poisil läheb EPA lõpetamine väga raskeks, sest |
| õpikut polnud su käes kunagi näha. Õpikuid ja konspekte ma tõesti suurt ei |
| lugenud. Akadeemilise puhkuse võtsingi selle mõttega, et tegelda vahepeal muuga |
| ja proovida elu oma käe peal. Pärast Edasis töötamist siiski rohkem vahet ei |
| pidanud, mehhaniseerimisteaduskonna lõpetasin 1976. aastal kiitusega. Töökohta |
| olnuks võimalik valida, olin selleks maadki kuulanud, kuid paari kuu pärast oli |
| juba kroonu munder seljas ja lennuk viis avarustesse sõna otseses mõttes - üle |
| Siberi Habarovskisse. Kõrgharidusega sõdurid said tavaliselt tärni pagunitele. |
| Sina aastase teenistusega nii kaugele ei jõudnud. Minusuguseid ajateenijaid oli |
| väga vähe ja õppeüksusse ei värvatud, selleks jäi aeg lühikeseks. Ometi võiksin |
| öelda, et olen vähemalt pool semestrit õppinud tankivägede kõrgemas koolis. |
| Tegelikult oli selle kooli kaugõppes minu komandör, kes võttis asja väga |
| kergelt: kontrolltöid ega jooniseid ei suvatsenud ta ise teha, kõik jäi minu |
| ülesandeks. Ülemus tasus linnalubadega ja võttis kaasa kalaretkedele. Sealmail |
| pakkus õnge-, täpsemalt öeldes võrgumeestele huvi peamiselt kalamari. Kuigi keta |
| on maitsev kala, loobiti suur osa saagist, peaaegu meetripikkused kalad, |
| kraavidesse ja põõsastesse. Seda oli paha vaadata. Kui oli võimalik, praadisin |
| ja suitsutasin. Koju sõites oli mul korralik noos kalamarja kaasas, nii et üle |
| nädala kestnud rongisõidul sain ehk poolest jagu, jätkus kodustelegi. |
| Tulevastele spetsialistidele õpetati EPAs arvatavasti ka suhtlemiskunsti ja |
| alluvate juhtimist. Kas aga kümne aasta eest uuele ametikohale asudes ei |
| tekkinud kõhklust, et see töö eeldab teistsuguseid teadmisi ja kogemusi? |
| Juhtimisteooria algtõdesid käsitleti tõesti, kuid psühholoogia aspekt jäi |
| kõrvaliseks. Haigla ravitootlasse tööle asudes polnud õieti mahti sellele |
| mõeldagi, kuidas ma siin suhtlemisega toime tulen. Esialgu huvitas mind ainult |
| ettevõte, selle majanduslik külg. Siis, 1990. aastal, tahtsin näha, kuidas uutes |
| oludes - kui plaanimajandus lagunes ja hakkas juurduma isemajandus - on võimalik |
| midagi toota. Aga tuli ju arvestada, et ravitootla ei ole tavaline kombinaat? |
| Teadsin, et sellised töökojad on olemas ja järelikult ka vajalikud. Igasuguses |
| ettevõttes tuleb silmas pidada töötajate võimeid ja oskusi. Puudega inimesega |
| tuleb suhelda niisamuti nagu iga teisega. Aga teisalt: ei ole lihtne taastada |
| tõrjutu seisundisse langenud inimese eneseusku. Meie hooldustöötajad on ametit |
| õppinud mitmesugustel kursustel ja seminaridel. Ise olen läbi teinud |
| nädalatepikkusi koolitustsükleid Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja |
| Inglismaal. Möödunud aastal käisin rahvusvahelisel konverentsil Torontos, |
| Krakovis ja Riias. Kogumikes on trükitud ka minu ettekandeid. Siin töötatud |
| aastate jooksul olen saanud paremini kurssi nende raskustega, mis varitsevad |
| meie hoolealuseid väljaspool hooldeskeskust. Ühiskond peaks tegema senisest |
| hoopis rohkem, et kaitsta ja toetada neid, kes ei tule iseseisvalt toime. |
| Arvatavasti saab teiste riikide kogemustest mõndagi üle võtta, kui just |
| rahapuudus häid plaane ei nurja? Kolleegid teistest maadest teavad meie |
| võimalusi ja ei eeldagi siin midagi toretsevat näha, kuid hoolduse ja päevaste |
| tegevuste kohta öeldakse tunnustussõnu. Meie töötajad on saanud kasulikke |
| kogemusi Hämeenlinna kolleegidelt. Tamperes on vanurite erihoolduse |
| korraldamiseks loodud ühistu Sopimusvuori. Sealt saime mõtte asutada meilgi |
| vaegurite rehabiliteerimiseks sihtasutusi. Mina olen sihtasutuse Merimetsa |
| Tugikeskus juhatuse esimees ja Iseseisva Elu juhatuse liige. Mullu algatasime |
| koduse teenindamise. Kui tuge vajavat inimest ei ole võimalik iga päev meie |
| juurde saata või tuua, pakume töötajat, kes külastab teda näiteks kolm korda |
| nädalas, õpetab ja julgustab ning aitab mõningates toimingutes. Omaette probleem |
| on, et paljud sellised inimesed, kes peaksid meie majas käima, ei tule siia. |
| Samal ajal on nad aga tüliks kodustele või naabritele ning tõrjutus süveneb. |
| Mehaanikainseneri diplomiga mees kutsuti juhtivtööle arvatavasti eesmärgiga vana |
| lagunema kippuv haiglahoone korda teha. Üks majatiib paistab aga ikka veel |
| tondilossina. Miks remont ei edene? Katused olid siin lausa auklikud, vihmavesi |
| valgus sisse. Nüüdseks on peaaegu kolmveerand maja korras. Ülejäänud osas pole |
| kütet ega veetorustikku. Remont katkes ülemöödunud aastal. Endisi haiglapalateid |
| oleks vaja kohandada suuremateks töö- ja puhketubadeks. Remondi jätkamiseks on |
| ettevalmistused tehtud, linnal pole aga praegu raha. Kas sari on tänaseks |
| põhjalikult läbi võetud? Kümmekond aastat olen lugenud rohkem teistsugust |
| kirjandust. Ka ulmelisi raamatuid. Endalgi imelik, et mõningaid lõike kirjutan |
| vihikusse. Ükspäev hakkas silma katke Terry Pratchett' sünge nimetusega (Morth) |
| raamatust. Võlurilt küsitakse, mis eesmärgil ta tegutseb. Võlur vastab, et see |
| on kerge töö ja muuseas tahab ta teada saada, kuidas maailm toimib. Küsimusele, |
| kas on ta vastuse leidnud, kostab võlur: ei. Seega - tuleb jätkata. Eesmärk võib |
| olla ka palju väiksem, kuid tõdemus, et selleni jõudmine kipub nihkuma järjest |
| kaugemale, ei sunni tegusat inimest veel käsi rüppe laskma. Meenutusi |
| autojuhipäevilt Mõnikord jäi aega üle ja nokitsesin midagi auto juures. |
| Sõiduriistaks oli taksopargis maha kantud Volga. See sai kõvasti vatti ja eks ta |
| nägi sellele vastav välja ka. Ükskord ma küürisin ja poleerisin teise üle, |
| puhastasin põrkerauad läikima ja kinnitasin külge udutuled. Sain just valimis, |
| kui öeldi, et tuleb sõit. Mina ootan, sõidule soovijad aga autosse ei tule, |
| käratsevad tänavanurgal. Kuulen, keegi hädaldab: “ Meie autot ju pole! Juhtigi |
| pole enam - ometi just tuli meie ees majast välja. ” Ükskord oli Vellavere |
| ilmatarga Vadim Zhelnini juurde sõites peale Edasi inimese autos ka keegi |
| Tallinna ajakirjanik. Elurõõmus daam istus esiistmel. Ühes kurvis vajutasin |
| gaasi ilmselt liiga uljalt - äkki käis vali naksatus ja Tallinna daam prantsatas |
| mulle sülle. Vasaku käega õnnestus auto siiski teel hoida. Autoiste oli nii äkki |
| lahti nõksatunud, et istuja ei jõudnud kusagilt kinni haarata. Paar nädalat |
| lehitsesin iga päev ajalehekaustu, et vaadata, kas on midagi lugeda ka |
| sõiduviperusest, aga ei olnud sellest sõnagi. Ju ei jätnud minu sülle sattumine |
| talle erilist muljet. Veel Jaani kiriku ajaloolistest vitraazhidest Kõik uus on |
| hästiunustatud vana. Viimaste päevade poleemika Tartu Postimehe veergudel on |
| toonud meie huviorbiiti ühe seni vähe käsitletud etapi Jaani kiriku ehitusloos, |
| mis seondub kiriku restaureerimisega 100 aastat tagasi, aastail 1899-1904. |
| Mingil põhjusel ei ole see märkimist leidnud Eesti Ekspressi 26. jaanuari |
| artiklile lisatud rubriigis “ Seitse olulist tõsiasja Tartu Jaani kirikust ”, |
| kuigi refereeritud algallikas (K. Alttoa broshüür “ Tartu Jaani kirik ”, 1994) |
| seda ülevaatlikult käsitleb. Vitraazhide saamislugu vaatleb pikemalt magister J. |
| Frey 1904. aasta novembris Nordlivländische zeitungis ilmunud artiklis. |
| Peamiselt viimasele toetub ka järgnev artikkel. Nimelt oli aastail 1899-1904 |
| kiriku esimene tõsisem restaureerimine Riia arhitekti ja arhitektuuriajaloolase |
| Wilhelm Bockslaffi juhtimisel. Tööde käigus eemaldati kiriku seintelt hilisemad |
| krohvikihid ning päevavalgele tulid meile tänapäeval hästi tuttavad |
| terrakotafiguurid. Restaureerimisel taastati kiriku varasem puhasvuukviimistlus |
| ning asendati koopiatega ka osa hävinud detaile ja skulptuure (teiste hulgas ka |
| troonivat Kristust kujutav figuur kiriku lääneportaalil). Samuti avati uuesti |
| kiriku kooriosa osaliselt kinni müüritud aknaavad, millega seoses tõusis |
| päevakorda ka uute akende küsimus. Pärast vanade akende avamist täitus kooriruum |
| ereda valgusega, mis mõjus silmadele pimestavalt. Nii oldi valiku ees, kas aknad |
| uuesti sulgeda või valgust uute akende abil kunstlikult hajutada. Kogudus ja |
| selle tolleaegne eestseisus pidas seetõttu otstarbekaks kaunistada kiriku |
| kooriosa klaasimaalidega (vitraazhidega) ning algatas korjanduskampaania, mis |
| leidis toetust mitmetelt linna organisatsioonidelt ja eraisikutelt. Konkurss |
| otsustas 1902. aastaks oli annetusi kogunenud sellisel määral, et otsustati |
| korraldada konkurss, osalema paluti mitmeid firmasid välismaalt ja Ernst Tode |
| kunstiettevõte Riiast. Ehkki E. Tode kavanditele lisatud eelarve (umbes 500 |
| rubla akna kohta) ületas märkimisväärselt planeeritud kulutusi, otsustati ikkagi |
| nende kasuks. Kavand nägi ette kooriruumi üheksast aknast kaheksa kaunistamist |
| vitraazhidega ning üheksanda (altaritaguse) akna dekoratiivraamistust. Neist |
| nelja akna valmistamise kulud võttis enda kanda Tartu Suurgild ja Püha Antoniuse |
| gild, ühe akna valmistamise kulud kaeti proua N. Schönrocki ja proua E. Asmussi |
| annetusest, kahe akna valmistamise kulud tuli katta kogudusele laekunud |
| korjandusrahast, kahe koguduse teeneka pastori W. Schwartzi ja G. Oehrni |
| mälestusakna valmistamiseks annetasid pastor W. Schwartz ja kirikunõukogu ning |
| ühe akna jaoks kirikunõukogu esimees H. von Broecker. Süzheelises programmis |
| otsustati selguse mõttes loobuda pühakirjal rajanevatest keerukatest |
| kompositsioonidest. Algul mõeldi neljale aknale paigutada nelja Vana Testamendi |
| tähtsama prohveti ja ülejäänutele nelja evangelisti figuurid. Viimastest aga |
| loobuti hiljem kunstilistel kaalutlustel ja nende asemele astusid neli Uue |
| Testamendi väljapaistvamat apostlit. Siseneja suhtes vasakule jäid Vana |
| Testamendi prohvetid Jesaja, Jeremia, Hesekiel ja Daniel ning paremale Uue |
| Testamendi apostlid Jakobus, Peetrus, Paulus ja Johannes. Tegelaskujude |
| esitamine eeldas keskaegse kunsti eeskujudest lähtuva, kuid evangeelsele |
| kogudusele arusaadava sümboolika kujundamist. Läbimõeldud lahendus Figuurid olid |
| paigutatud rikkalikust stiliseeritud gooti ja romaani arhitektoonikast |
| ümbritsetud nishshidesse. Nishid olid kahesugused ning paigutatud vaheldumisi: |
| üks liitkaare-, teine viilukujuline. Nishshe kroonis ehisviil, kaunistatud |
| ristlilliku ja saledate fiaalidega, mis tumedalt taustamustrilt plastilisena |
| esile tõusid. Figuuride all moodustas ornament neliku, mille keskel paiknes |
| annetaja vapp või vastava tekstiga kirjavöönd. Tänu klaasi patineerimisele |
| raudoksiidiga, mis värvilise klaasi osaliselt läbipaistmatuks jättis, saavutati |
| ruumiline efekt, nagu astuks nishi sein tahapoole. Töö teostamisel jäädi algselt |
| ette nähtud klaasimisviisi juurde (nii terasraamid kui tinaklaasimistööd telliti |
| kohalikelt firmadelt Faure ja Tatarker). Välisküljele kaitsevõrgu paigaldamisest |
| loobuti, et valgustingimusi ja vitraazhide kunstilist mõju mitte vähendada. Iga |
| maalitud klaasi välisküljel oli teine, valge klaasosa, mis esimest kaitses. Iga |
| aken koosnes kuuest tahvlist, millest igaüks oli eraldi eemaldatav. Iga tahvel |
| omakorda koosnes arvukatest üksikosadest. Terve aken koosnes ligikaudu 1600 |
| kokku tinutatud klaaselemendist. Jesaja (esimesel pildil) figuur oli sinisel |
| foonil valges rõivas ja punase mantliga - kuningas prohvetite seas -, hoides |
| käes ettekuulutusele viitavat roosivõsu koos juurega. All neliku keskel oli |
| Antoniuse gildi vapp, mis kujutas Noa laeva tuviga, ja tekstiväljas kirje: |
| Gestiftet von der St. Antoni-Gilde als Conpatronin der St. Johannis-Gemeinde |
| 1904. Teiste figuuride värvilahenduse kohta andmed puuduvad. Antoniuse gildi |
| annetusena oli valminud ka apostel Peetruse figuur võtme ja piibliga käes. |
| Prohvet Jeremia oli pühendatud koguduse kauaaegse pastori Wilhelm Schwartzi |
| (1855-1892) ja apostel Paulus vastavalt pastor Gustav Oehrni (1992-1902) |
| mälestusele, nemad olid ka kiriku restaureerimise mõtte algatajad. Prohvet |
| Essekiel ja apostel Johannes olid valminud Suurgildi annetusena ja kandsid |
| alaosas vastavat atribuutikat. Keskmine aken oli kaunistatud ainult altarist |
| kõrgemale ulatuvas osas. J. Frey sõnul kaitsesid uute akende mahedad toonid |
| silma eredate päikesekiirte eest ja hajutasid mõjuvalt sissetungivat valgust, |
| andes seda siiski just niipalju, et igal pool mureta lauluraamatut võis lugeda. |
| Säilinud vitraazkillud Frey lõpetab vitraazhe tutvustava artikli tõdemusega, et |
| alles uute akende valguses on näha, kui vähe sobib gooti kirikuruumiga kokku |
| selle senine ühetooniline krohvviimistlus. Ta lisab, et seinapinnad vajavad |
| hädasti uut värvilahendust ja ornamentaalset liigendust, et uued aknad selles |
| tervikus harmooniliselt mõjuksid, ning aknad nõuavad ka neile sobiva gootipärase |
| raamistuse taastamist. Peale kooriruumi kaunistati vitraazhidega ka käärkamber |
| kiriku põhjaküljel. Selle väikesed aknad kujutasid sammastele toetuvat |
| ornamenteeritud romaani võlvi tekstiga. Käärkambri seinad ja võlvid olid |
| maalitud soojades toonides ja kaunistatud keskajast inspireeritud lihtsate |
| ornamentaalsete kaunistustega, kujutades endast omamoodi kiriku interjööride |
| restaureerimise peaproovi. Kiriku põhjaküljel asuv käärkambri uks oli kavas |
| asendada uue tammepuust ja sepisega kaunistatud uksega stiliseeritud gooti |
| vormides. Interjööride restaureerimise ettevalmistused katkestas Esimene |
| maailmasõda. Järgnenud 1920.-1930. aastail kokku kuivanud saksa kogudusel |
| selleks võimalused puudusid. 1944. aastal järgnes kiriku häving. 1950. aastail |
| korjas kunstiajaloolane Olev Prints muuhulgas varemetest ka kolm kastitäit |
| vitraazhikilde, mis praeguseni säilivad Tartu linnamuuseumis - erinevalt kiriku |
| ajaloo hilisematest uurijatest pidas tema neid säilitamisväärseks! Täna on |
| peamise põhjusena vanade vitraazhide taastamise vastu toodud nende sobimatust |
| restaureeritud keskaegse interjööriga. Kas aga saame seda väita enne säilinud |
| vitraazhikildude põhjalikumat uurimist? Omamata täit ettekujutust kunagiste |
| vitraazhide värvilahendusest (teada on vaid nende soe tonaalsus ja ühe figuuri |
| põhitoonid) julgen siiski väita, et üldine lahendus oli kiriku keskaegse |
| arhitektuuriga kooskõlas ja tervikuna õnnestunud. Tegemist oli ühe oma aja |
| väljapaistvama kunstniku Jaani kiriku jaoks kavandatud unikaalse |
| vitraazhisarjaga, mis viimase järjepideva ehitusperioodi tulemusena kuulub |
| kiriku ehituslukku ja on pealegi üsna hästi dokumenteeritud. See etapp kiriku |
| ehitusloos ei ole väheväärtuslik, pigem vastupidi - restaureerimistegevuse ühe |
| varaseima algustähisena väärib see igati esiletoomist! Seetõttu ei näe ma |
| põhjust, miks mitte lähtuda uute vitraazhide kavandamisel nende ajaloolistest |
| eeskujudest. Kui me ka ei võta eesmärgiks kunagiste vitraazhide taastamist nende |
| originaalkujul (mis tänapäeval võib tõepoolest osutuda üsna komplitseeritud |
| ülesandeks), siis ometi on meil käepärast 100 aasta vanune pretsedent, mida |
| uurides, millest õppides ja mida eeskujuks võttes tunnistame end oma |
| kultuuripärandi vääriliseks. Milleks importida eeskujusid Prantsusmaalt, kui |
| kiriku enda ehituslugu, mis peegeldab ühtlasi kohaliku kultuuri- ja |
| käsitöötraditsiooni arengut, pakub otseseid eeskujusid. Mis puudutab Urmo Rausi |
| kavandeid, siis sobiks selline lahendus suurepäraselt kaunistama mõnda 21. |
| sajandi moodsat sakraalehitist. Ajaloolise kirikuhoone puhul tuleks minu arvates |
| siiski jääda hoone iseloomust lähtuva traditsioonilise käsitluslaadi juurde. Ka |
| Ernst Tode ei kasutanud oma vitraazhidel ju moodsat juugendornamenti. |
| Autorüüstaja tegi suurt kahju Üleeile varahommikul kell 4.15 teatati |
| politseisse, et Põhja puiesteel on sisse murtud Mercedesesse. Ukseklaasi |
| lõhkunud varas viis ära Philipsi autoraadio ja Halda taksomeetri. Kannatanu |
| hindab kahju 6000 kroonile. Hooldekodust varastati rahakott Üleeile pärastlõunal |
| kutsuti politsei Staadioni tänava hooldekodusse, kus 33-aastane pensionärist |
| naine oli jäänud ilma rahakotist. Nagu Tartu politsei pressiesindaja vahendab, |
| olid hooldekodu elanikud aga ise varguse ka avastanud. Varas, 21-aastane teise |
| grupi invaliidist noormees, oli rahakotist võetud enam kui viissada krooni |
| suures osas ära kulutanud, kuid lubas raha kenasti tagasi maksta. Naaber avastas |
| lõhutud ukse Üleeile kell 18.25 teatas politseisse Tähe tänavas elav pensionär, |
| et koridoris on lõhutud naaberkorteri uks. Politsei samal päeval omanikku ei |
| leidnud ja pitseeris ukse. Ida tänavas põles barakk Eile pisut pärast südaööd |
| teatati häirekeskusele tulekahjust Ida tänavas. Põles vana elaniketa barakk, |
| ilmselt oli see süüdatud. Päästeteenistus laskis leekides vana uberiku maha |
| põleda, hoolitsedes, et tuli edasi ei leviks. Laps luusis öösel autode ümber |
| Eile öösel kell 3.18 teatas politseisse tähelepanelik kodanik, et Kaunase |
| puiestee majade ette pargitud autode vahel luusib helerohelises jopis ja tumedas |
| suusamütsis poiss. Politsei pidas poisi, 13-aastase Konstantini, kinni. Poisi |
| taskus oli muude asjade hulgas võõras pass. Muukimisjälgi avastas politsei kuuel |
| autol. Trepikojast varastati rattad Eile varahommikul kell 6.58 teatati |
| politseisse rattavargusest. Lunini tänava teise korruse trepikojast oli |
| varastatud pärlmutterhall Blue Fox ja roheline Yoko. Teateid varastatud rataste |
| asukohast ootab politsei telefonil 110. Staadioni tänavas murti kohvikusse Eile |
| hommikul avastati sissemurdmine Staadioni tänava kohvikusse. Varguse asjaolud ja |
| kahju on selgitamisel. Meie tulevikuparadiis, Euroopa Liit, esitas Eestile |
| järjekordse nõudmise: tõsta bensiini aktsiisimaksu selliselt, et autokütuse hind |
| tõuseks ELi liikmesriikide oma tasemele. See tähendaks bensiini liitrihinnaks |
| umbes 15 krooni. Kummaline, kuidas on selliseid nõudmisi võimalik esitada |
| riigile, kus vaesema rahva, sh paljulapseliste perede ja pensionäride sissetulek |
| vaesuspiirile jääb? Et neid nõudmisi Eestis täita on võimalik, selles pole |
| põhjust kahelda. Elu on näidanud, et ELi tormamise nimel ollakse kõigeks valmis |
| ja riigi esmane ülesanne, mis peaks olema rahvale inimväärsete elutingimuste |
| loomine, jääb sootuks tagaplaanile. Kui paljulapselistest peredest võib veel |
| kõigi raskuste kiuste asja saada, siis pensionärid on üks tüütu ja kasutu |
| inimgrupp. Seda näitab ilmekalt ka fakt, et siiani ei ole suudetud ega tahetudki |
| õiglast pensioniseadust vastu võtta. Toompea seadusetegijaid ei huvita, et |
| pärast sellist hinnatõusu maal elav pensionär või pereisa oma autoloksu jaoks |
| bensiini enam osta ei jõua, isegi hädapäraste toimetuste, näiteks poes või arsti |
| juures käimise tarbeks. Ometi on auto paljudele maaelanikele ainus |
| liiklemisvahend. Äraarvamismängud ja viktoriinid on televiisoris mõnusaks |
| meelelahutuseks ka vaatajale. Mulle meeldib jälgida Soome MTV 3st “ Võida 10 000 |
| ” ja “ Õnneratast ”, meie kanalitelt “ Kuldvillakut ”, Kümnest kümmet ” ehk “ |
| Pime kana leiab tera ”. Kui võrrelda TV 3 “ Õnne-ratast ” MTV 3 omaga, lähevad |
| kõrvad teinekord häbist kuumaks. Soomlastel on mängureeglid selged, räägitakse |
| vaid asjast ja peetakse tempot. Meie “ ratta ” ümber valitseb anarhia. Ei |
| tõusnud sellestki tulu, et TV 3 saatejuhid välja vahetas. Ivo Linna ei saanud |
| ratast käima, hoolimata poetatud vaimukusteradest. Mängijad olid nagu |
| venivillemid, aeg kulus põhiliselt saatejuhi mõtteavaldusteks. Nüüd on Emil |
| Rutiku oma sõiduvees. Lärmi on nii palju, et viisakas inimene ei julgegi sinna |
| võistlema minna. Kui mõni mängija teeb nõrga katse öelda “ p ” nagu Peeter või “ |
| t ” nagu Tõnu, haarab mängujuht kohe sõnasabast kinni ja kordab üle: põhh, tõhh, |
| kõhh. Ei ta saa vaiki olla. Igav on. Pinget ei ole. Saatel puudub ka soliidsus. |
| Uskumatu, aga tõsi, et mina, kes ma 1995. ja 1999. aastal hääletasin valimistel |
| Isamaaliidu poolt ning kutsusin ka teisi selleks üles, olen nüüd meelt muutnud. |
| Järgmistel valimistel hääletan igal juhul Keskerakonna poolt. Olen suur |
| Postimehe austaja ja soovin, et te Isamaaliidu poistele aru pähe paneksite. |
| Lugesin 15. veebruari Postimehest, et Tallinna linnapea ja Isamaaliidu üks |
| juhtpoliitikutest Jüri Mõis on võtnud seisukoha, et Tõnismäel olev pronkssõdur |
| peab jääma oma kohale. Kui kaua kestab selline rahva lollitamine? Mäletan, |
| kuidas Mart Laar ja Jüri Mõis enne valimisi rusikaid vastu rinda tagusid ja |
| nõudsid pronkssõduri kõrvaldamist. Meie uskusime neid siis ja hääletasime nende |
| poolt. Nüüd enam ei usu. Mu süda aimas halba juba siis, kui Isamaaliit Koganiga |
| lepingu sõlmis. Lennart Meri ajas ühes välismaal antud intervjuus pada, et |
| eestlased hakkavad partisanisõda pidama. Kes hakkab sõdima valitsuse eest, kes |
| on liidus Koganiga? Elan Viljandi maantee ääres. Et olen ise maja ehitanud, siis |
| olen ka autor. Kavatsen paluda Harju maakohtul kaitsta oma autoriõigusi ja |
| mõista kõigile minu majast möödujatele trahv. Kõik möödujad vaatavad minu maja |
| ja rikuvad seega jämedalt minu autoriõigusi. Olen aus autor ja tahan oma |
| loomingu eest ausat tasu. Eile, kui ma poes käisin, panin vatitropid kõrva, jäin |
| nii ilusast muusikast ilma ja Rattus ilma kopsakast rahasummast. Lugesin |
| ajalehest, et 1999. aastal teenis ta 2,2 miljonit krooni autoritasudena. Pean |
| üles tunnistama ränga seaduserikkumise ja tunnen end süüdlasena, et ta nii vähe |
| teenis. Nimelt möödunud suvel aiatöid tehes panin raadio mängima ja kuulasin |
| muusikat. Seda kuulasid ka kõik naabrid ja möödakäijad. Miks ka mitte tasuta |
| meeldivat muusikat kuulata! Küllap on ka Postimehe ajakirjanikud minu majast |
| mööda käinud ja mu loomingut vaadanud. Aga ma olen kauaaegne Postimehe lugeja ja |
| sellepärast ma nende käest raha ei nõua. Võitlus narkootikumidega vajab |
| süsteemset koostööd Viisteist aastat tagasi, sügaval nõukogude ajal oli |
| uimastite tarvitamine ja narkokuritegevus Eestis peaaegu tundmatu asi. Tõsi |
| küll, oli aastast aastasse kasvav alkoholi tarbimine, alkoholismiravile kulutati |
| järjest rohkem riigi raha. Samas polnud alkohol noortele kuigi kergesti |
| kättesaadav, narkootikumidest rääkimata. See-eest oli noortel rohkem |
| organiseeritud tegevust. Praktiliselt polnud ka tööpuudust. Taasiseseisvumine |
| tõi peale vabaduse ja areneva turumajanduse kaasa mõndagi negatiivset, |
| sealhulgas majandusliku ebavõrdsuse ja kuritegevuse kasvu, tööpuuduse ja |
| narkoprobleemi. Viimasele aitas kindlasti kaasa ka piiride avanemine läände ja |
| perepoliitika lõdvenemine, poolikute perede arvu kasv. Veel kuus-seitse aastat |
| tagasi tundus narkoprobleem meie jaoks olevat kauge tulevikuprobleem. Nüüd |
| seisame silmitsi olukorraga, kus sellega võitlemiseks on vaja kogu ühiskonna |
| tõsiseid jõupingutusi. Kui 1994. aastal oli Eestis ühe narkomaani kohta ravil 40 |
| alkohoolikut, siis 1998. aastal oli see suhe juba 1: 8. 1999. aasta uuring |
| näitas, et 83% narkomaaniaravile pöördunutest on mehed, 75% venelased ja et iga |
| aastaga kasvab noorte narkomaanide hulk. Ravi saamiseks pöördunute hulgast 71% |
| olid 15-24-aastased noored. See on jäämäe veepealne osa. Eestist on kujunemas |
| narkootikumide transiitmaa ja see soodustab omakorda uimastite tarvitamist ka |
| siin. Kahjuks pole narkoprobleemi lahendamine lihtne ja sellega pole ükski riik |
| väga hästi toime tulnud. Kolm aspekti Narkoprobleemide juures tuleb eristada |
| kolme aspekti: sotsiaalset, meditsiinilist ja juriidilist. Esimese probleemi |
| lahendamine on kõige keerulisem ja kulukam, sest narkomaania levikut soodustab |
| olulisel määral sotsiaalne olukord - töötus ja vaesus. Narkootikume tarbitakse |
| noortekampades sageli just seetõttu, et nende noorte vanematel ei ole soovi või |
| tahtmist oma lastega tegelda. Ka tänased koolid on noorteliikumist |
| tagasihoidlikult korraldanud. Hingeline tühjus otsib asendust ja nii jõutakse |
| narkootikumideni. Narkootikumide suur levik, eriti vene noorte hulgas, viitab |
| sellele, et narkoprobleem muutub nende hulgas järjest tõsisemaks. Juurtetus ja |
| vene noorukite kambavaim aitavad sellele omalt poolt kaasa. Kuidagi ei saa ma |
| nõus olla sellega, et mõnes ajalehes nimetatakse narkootikume hellitavalt |
| mõnuaineteks - tegemist on ikkagi kohutava meelemürgiga. Ka meditsiiniline |
| probleem on oluline, sest narkomaanid alluvad ravile raskesti ning ravi ja |
| rehabilitatsiooni eest ei jõua narkomaanid enamasti ise tasuda. Nii tuleb riigil |
| seda üha enam doteerida. Praegu on krooniline puudus ka vastavatest |
| raviasutustest. Juriidiline külg hõlmab endas seadusandlust ja |
| korrakaitseorganite tööd. Ühelt poolt on meie karistused liiga leebed. Nii ei |
| saa pidada õigeks, et narkootikumide salakaubaveo eest on karistuseks ette |
| nähtud ainult kuni kaheksa aastat vanglakaristust. Paljudes teistes riikides on |
| karistuse ülemmäär märksa kõrgem. Teiselt poolt on meil isegi väikese koguse |
| narkootikumi omamine kriminaalkuritegu ja toob kaasa pika kohtuprotsessi või |
| suure rahatrahvi. Kohtud ummistuvad, trahvi maksmiseks peavad narkomaanid veelgi |
| rohkem varastama. On ju üldteada fakt, et heroiinitarvitaja vajab kuus vajaliku |
| koguse ostmiseks ligi 30 000 krooni. Õigem oleks seadusi muuta nii, et väikse |
| kogusega vahelejäänu saaks karistuseks paarinädalase aresti, kus toimuks |
| võõrutamine ja ravi. Tai või Holland? Me peame otsustama, milline saab olema |
| Eesti narkoalane karistuspoliitika, kas me läheme mööda karmi Tai teed või |
| valime mõõdukama Hollandi variandi. Mõlemal võimalusel on oma head ja halvad |
| küljed, kuid valitsus ja Riigikogu peavad lõpuks otsuse langetama. |
| Korrakaitseorganite narko-alane töö on viimastel aastatel tõhustunud, Eestis on |
| moodustatud narkogrupid, kuhu kuulub 45 politseinikku. Tänu 1994. aastal |
| moodustatud uimastipoliitikakomisjoni ja 1996. aastal asutatud ministrite |
| komisjoni tegevusele on Eesti ühinenud ÜRO narkootiliste ainete konventsiooniga |
| ning on vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus. Riigikokku |
| on jõudmas 1988. aasta Viini narkokonventsiooniga ühinemise seadus. Oleme teinud |
| Soome politseiga narkovõitluses tõsist ja head koostööd ning ma loodan, et see |
| jätkub ka tulevikus. Aga paraku on nii, et kus on nõudmine, seal on ka |
| pakkumine. Nii nagu Eesti, peab ka Soome oma narko-probleemid eelkõige ise |
| lahendama. Uimastitevastane võitlus peab olema pidev ning nõuab head koostööd ja |
| korralikke plaane. Eestil on küll olemas vastav narkoprogramm aastateks |
| 1997-2007, kuid see puudutab eelkõige sotsiaalseid ja meditsiinialaseid |
| tegevuskavasid. Aastal 2000 on selles programmis nähtud ette tegutseda |
| energiliselt kolmes suunas: noortele suunatud ennetustegevus ja selle |
| koordineerimine, kohalike omavalitsuste ennetustegevuse toetamine ning |
| sõltuvushaiguste ravi ja rehabilitatsiooni arendamine. Selleks kõigeks on ette |
| nähtud ligi viis miljonit krooni. Eesti on avatud riik ja kõrvuti positiivsega |
| kanduvad siia ka Lääne negatiivsed mõjud. Kui seal on maad võtmas moraalne |
| madalseis, siis mõjutab see meidki. Huvitav on, et sellest läänemaailmas levinud |
| kriisist on suures osas jäänud puutumata mitmed Aasia tööstusmaad, nagu Jaapan |
| ja Korea. Nendes maades mängib kultuur endiselt tugevalt rolli perekonnaelus ja |
| avalikus käitumises. Francis Fukuyama arvates on lääneriikides moraali allakäigu |
| põhjuste hulgas äärmuseni arenenud individualism ning perekondade ja |
| ühiskondlike sidemete nõrgenemine. Suur osa lapsi kasvab üles ühe vanemaga |
| kodus, mis sageli eksisteerivad vaesuse piiril. Vähenenud on vastutustunne ja |
| teistest inimestest hoolimine: igaüks muretseb ainult iseenda eest. Selle üle |
| tasuks meilgi mõelda. Kui peame lugu traditsioonilistest väärtustest, siis pole |
| meil tulevikus vaja kulutada üha rohkem maksumaksja raha narkosõjale. |
| Kõrghariduse rahastamisest ja kvaliteedist Riigi koolitustellimus ja hariduse |
| rahastamine laiemalt on kergitanud diskussiooni, milles osalejad toovad esile |
| omavahel sageli raskesti võrreldavaid aspekte ja argumente. Üks lähenemisviise |
| kõrghariduse rahastamisele on see, et otsuse langetaja valdab täielikult |
| informatsiooni ning teab kõrgharidusega spetsialistide struktuuri viie või kümne |
| aasta peale ette. Selline planeeriv jumal (ainuke kujuteldav agent selles |
| rollis) annab oma otsuse teada ning meil jääb üle ainult seda järgida. Kui meil |
| sellist agenti käepärast ei ole või kui ta on seotud tähtsamate toimetustega, |
| peame leppime sellega, et võimalik otsus sisaldab viga. Järgmine küsimus on, kes |
| võtab vastutuse võimaliku vea eest enda kanda? Veidi lühinägelik oleks see |
| ainult riigi õlgadele jätta. Mõistlik on, et riik ja üksikisik jagaksid riski. |
| Teiselt poolt, kas me saame jätta seda koormat ainult üksikisiku kanda, mis |
| tähendab põhimõtteliselt ainult turgu? Võime öelda, et tehniliselt on hariduse |
| puhul tegemist tugevate turutõrgetega, millest oluline on informatsiooni |
| ebasümmeetria. See tähendab näiteks seda, et kuigi haridusteenuse ostmisel peaks |
| olema tarbijal võimalik valida, toetatakse seda valikut. Teenuse ostja ei saa |
| olla lõpuni pädev hindaja selles osas, milline on ühe või teise kooli või |
| õppekava pakutava hariduse kvaliteet. Riik peaks toetama tarbija valikut, andes |
| talle informatsiooni tarbitava hariduse kvaliteedi kohta, aga ei peaks võtma |
| rolli, milleks tal ettevalmistus puudub. Kui leitakse näiteks, et mingil |
| loodusteaduste valdkonda kuuluval alal on vaja koolitada spetsialiste riigi |
| kulul, kas tähendab see siis seda, et õigus on riigipoolsest toetusest ilma |
| jätta inimesi, kellel on eeldusi sotsiaalteaduste õppimiseks, või vastupidi? Kas |
| õnnestub sotsiaalteaduste poole kalduvaid andekaid inimesi panna õppima midagi |
| muud või tähendab see nende loobumist kõrgharidusest üldse? Kuigi näib keeruline |
| võrrelda omavahel näiteks mehhaanika eriala ja ajakirjandust, on selleks |
| objektiivsed tulemused olemas kõrghariduse õppekavade akrediteerimistulemuste |
| näol. Kuigi ka akrediteerimistulemused sisaldavad teatud viga, mis paratamatult |
| inimtegevusega kaasneb, on need hinnangud siiski objektiivsemad kui täiesti |
| suvalised arvamused. Autoril oli juhus osaleda kolme aasta jooksul Läti |
| haridusministeeriumi korraldatud umbes kümne ärikooli õppekava akrediteerimisel. |
| Kõige markantsem näide oli kool, kuhu kaks nädalat enne akrediteerimise algust |
| oli palgatud inglasest rektor, kelle eriala oli keskaja ajalugu (magistrikraad |
| tuntud Londoni ülikoolist). Tegemist oli väga erudeeritud ja huvitava mehega, |
| kes oli tulnud just Kolumbiast spordifilmi tegemiselt. Filmi eesmärk oli |
| näidata, kuidas jalgrattatuur ühendab inimesi. Kooli üliõpilaste ja õppejõudude |
| hulgas valitses suur entusiasm. Kui aga akrediteerimise protsessis kohustuslike |
| lõpetajatega tehtavate intervjuude lõikes üritasime määrata kooli positsiooni |
| tööturul, siis selgus, et näiteks kaks kolmandikku õigusteaduskonna meessoost |
| bakalaureusekraadiga lõpetajatest töötas vangivalvuritena, neidude hulgas oli |
| levinud töökohaks naistevangla sotsiaaltöötaja. Kahtlemata on need vajalikud |
| erialad, aga neid peaks õpetama rakendushariduse raames ja õppuritele seda ka |
| ausalt tunnistama. Kuigi hariduse ja oma võimete reklaamimisel kehtivad |
| osaliselt samad seaduspärasused, mis sepiku ja pesupulbri puhul, on siiski ka |
| mõningaid erinevusi. Kõrgkoolide lõpetajate või õppejõudude positsioon |
| ühiskonnas on tegelikult mõjuvõimas reklaam, millele ka haridusteenuse tarbijad |
| orienteeruvad. Tartu Ülikoolist on need majanduse erialal näiteks Riigikogu |
| liikmed Olev Raju ja Janno Reiljan, Tallinna Tehnikaülikoolist professorid Uno |
| Mereste ja Vello Vensel, Kõrgemast Kommertskoolist Tiit Made ja nüüd ka Olav |
| Aarna. Nende inimeste maine kandub üle ka haridusteenusele, mida kõrgkool pakub. |
| Kui püüda reastada nn spetsiifilisi probleeme, mis domineerivad meie venekeelses |
| ajakirjanduses, siis esimese kolme sekka kuulub kindlasti ka säärane märgusõna |
| nagu integratsioon. Nüüd räägitakse sellest varem vaid irooniliselt serveeritud |
| probleemist enamasti asjalikult ja sisuliselt. Molodjozh Estoniis on koguni |
| püsirubriik “ Integratsioon ”. Selles ilmus viimati toimetuse lugu “ Reaalsus ja |
| hirmud ” - vene lastest eesti keele- ja olmekeskkonnas, aga ka eesti koolis. |
| Kogukonna kadu ME on segalasteaedade poolt, kuna tuleviku Eesti ei jagune enam |
| kaheks kogukonnaks niikuinii. (Olen osutanud varemgi, osutan ka nüüd: rääkimine |
| Eestis elavast eesti kogukonnast on pehmelt öeldes eksitav, aga selle otsa pole |
| komistanud mitte ainult vene ajakirjanikud, vaid koguni eesti teadlased!) ME |
| teine tees on oma ettevaatlikus pragmatismis samuti suhteliselt uudne: pole õige |
| vene lapsi eesti koolist eemale tõrjuda, aga pole õige ka neid sinna vägisi |
| tõugata. Vene kooli on vanematel oma last mõtet saata vaid siis, kui nad on |
| kindlad, et ta saab seal eesti keele selgeks. Pimeda keelejonni ajad hakkavad |
| tõesti otsa saama. Saladuslik daam Toompeal Estonija ajakirjanik Aleksandr |
| Shegedin võttis vaevaks välja uurida, kes on siiski see “ salapärane figuur |
| Riigikogu vene fraktsioonis ” ehk 64 häälega parlamendikoha saanud Valentina |
| Võssotskaja (Ühinenud Rahvapartei). Ega temast ole tõesti kusagil suurt juttu |
| olnud. Intervjuulindistus pani ajakirjaniku ohkama: uba ta sellest ei leidnudki, |
| rahuldavat vastust ühelegi küsimusele ei saanud. Ka pole V. V. jätnud oma |
| seisukohtadest ja ettepanekutest mingit märki ei saalis ega ka komisjonis. Ise |
| nimetas see keskealine daam ennast tagasihoidlikult “ nooreks poliitikuks ”, kes |
| õpib alles ametit. Kas parlament on siiski selleks õige koht? Et sääraseid |
| ujedaid õppureid satub Toompeale teistestki nimekirjadest, pole mitte ainult |
| selle või teise erakonna siseasi või õnnetus. Meie valimisseadus lausa |
| provotseerib seda. Kalev Mõtus Tallinna politseiprefektuuri narkotalituse |
| komissar Kui mingi süsteem üle võtta, siis tuleks üle võtta selline, mis annab |
| narkoprobleemile mingi lahenduse. Minu teada pole kogu maailmas suudetud |
| käivitada sellist süsteemi, mis oleks andnud silmatorkavaid tulemusi. Seega on |
| meil lausa ainulaadne võimalus välja töötada oma süsteem, mis annaks tulemust. |
| Tuleb lähtuda Eesti ajaloolisest eripärast, meie riigi suurusest, rahvaarvust, |
| kultuuritraditsioonidestja materiaalsetest ressurssidest. Anti Liiv Riigikogu |
| liige, psühhiaater Ei see, teine ega kolmas! Valida tuleb hoopis Eesti tee, mis |
| erineb nii Taist, Hollandist kui ka USAst. Meie tee peab põhinema meie |
| kultuuripärandil. Kuivõrd Eesti ajaloolise kultuuri kogemuses pole siiani |
| narkootikumidel kohta olnud, siis tuleb seda asjaolu viimse võimaluseni ära |
| kasutada, orienteerides ennetustöös inimesi narkootikumivaenulikult. Me peame |
| lastele-noorukitele midagi vastu pakkuma, huvitavat elu klubidest kardisõiduni |
| jne. Et nad ei peaks põgenema virtuaalmaailma. Justiitsministeeriumi on laekunud |
| ühelt rootslaselt taotlus saada tagasi Põhjasõja-aegne omand Hiiumaal Toompeal |
| puuduvad poliitiliste leeride kokkuleppe märgid, mis kruviks maha pinged 1941. |
| aastal Saksamaale läinutele vara tagastamise suhtes. Vastasseis ähvardab |
| tõkestada Eestile euroliidu võidujooksuks vajalike seaduste vastuvõtmise |
| kevadhooajal. “ See on Riigikogu töö kiuslik takistamine, ” taunisid |
| valitsusliidu kolme saadikurühma juhid Tiit Sinissaar (Isamaaliit), Marju |
| Lauristin (Mõõdukad) ja Jürgen Ligi (Reformierakond) eile opositsiooni uuenenud |
| võtteid parlamendi töö nurjamisel. Venitamise tõttu ei suutnud Riigikogu ka eile |
| vara tagastamise eelnõu kinnitada ega päevakorrajärgset tööd käivitada, mis loob |
| pinna vastasseisu lahvatamiseks järgmisel nädalal uue hooga. “ |
| Koalitsioonipoliitikute õiguslik nihilism ja süüdimatuse tunne on ületanud |
| igasugused piirid, ” teatasid kaheksa opositsionääri eile õiguskantsler |
| Eerik-Juhan Truuväljale saadetud arupärimises, millega nad kompavad võimalust |
| saata Riigikogu esimees Toomas Savi parlamendi kodukorra väidetavalt eksliku |
| tõlgendamise eest halduskohtu ette. Vaidlus hääletuse üle Nimelt esitas |
| Rahvaliidu fraktsioon ümberasujate-eelnõu kolmandaks lugemiseks 100 üksteist |
| välistavat täiendusettepanekut, pakkudes seadusemuutusele jõustumisaegu |
| 2039.-2139. aastal. Saja kuupäevalise paranduse konkureeriv hääletamine, kus |
| igas voorus langenuks välja üks kõige vähem hääli kogunud variant, võinuks kesta |
| teadmata kaua. Istungit juhatanud Savi aga vältis võistlevat hääletamist, sest |
| kutsus kokku Riigikogu juhatuse, mis saatis 2: 1 enamusega selle |
| hääletusmaratoni toimumise otsuse valitsusliidu kontrollitud parlamendisaali |
| kätte. Ööl vastu eilset korraldas Riigikogu opositsioon ümberasujate vara |
| tagastamise vastu protestimisel järjekordse vastupidavuse proovikivi |
| valitsusliidule, nõudes järjest kõigi paranduste läbihääletamist ning |
| kümneminutilisi vaheaegu. Venitamistaktika kestis kolmapäevase istungi lõpuni |
| eile hommikul kell 9.59. Üks minut hiljem alanud neljapäevasel istungil võttis |
| vastasrind kasutusele senitundmatu abinõu - asus järjest taotlema valitsusliidu |
| seaduseelnõude parlamendi menetlusest väljahääletamist. Riigikogus valitseva |
| jõuvahekorra tõttu jäi opositsioon hääletustel ettearvatult küll vähemusse, kuid |
| saavutas selle, et tegelikule tööle Riigikogu ööistungist väsinud saadikud ei |
| jõudnudki eile asuda. Kompensatsiooni küsimus Tüliõunaks saanud seaduseelnõu |
| annaks 1941. aastal Eestist Nõukogude Liidu ja Hitleri Saksamaa kokkuleppe järgi |
| ümber asunud baltisakslastele võimaluse oma siia jäänud vara tagasi taotleda, |
| varem oli neid erandlikult grupina tagasisaajate seast välja arvatud. |
| Ümberasujate varade tagasinõudmine saaks siiski toimuda üksnes juhul, kui |
| nõudjad olid NSV Liidu okupatsiooni algushetkel Eesti kodanikud ja suudavad |
| tõendada, et pole varem sama vara eest juba Saksamaalt kompensatsiooni saanud. |
| Tagajärjed selgusetud Justiitsminister Märt Raski kinnitusel lisanduks eelnõu |
| heakskiitmisel Eestis umbkaudu 100-200 õigustatud subjekti ehk inimest, kel on |
| seaduslik alus oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasiandmist või |
| kompensatsiooni nõuda. Võrdluseks teatas Rask parlamendis, et varasemast on |
| subjekte teada umbes 175 000. Opositsiooniliidrite sõnul pole 200 tõestatud arv, |
| vaid vara võib hakata kas või kohtu abil tagasi nõudma märksa rohkem omaaegseid |
| ümberasujaid. Samuti pole justiitsministeerium suutnud esitada arve, kui paljude |
| praeguste Eesti elanike huve seaduseparandus riivab ning kui suur on täiendavalt |
| tagastatava või kompenseeritava vara väärtus. Eesti võimud on saanud juba ka ühe |
| taotluse rootslaselt, kes nõuab tagasi oma Põhjasõja aegsete esivanemate |
| maatükki Hiiumaal. Eelmisse valitsusse kuulunud opositsiooniesindajad kordavad |
| järjekindlalt ka seda, et baltisakslaste huve on tagastamisküsimuses esindanud |
| president Lennart Meri, kui too saatis probleemi käsitleva kirja toonasele |
| peaministrile Mart Siimannile. Vastasseis “ Millal te hakkate tegelema |
| Põhjasõja-aegsete nõuetega, aga võibolla oleks õige kohe ristirüütlitega |
| tegelema hakata? ” Tiit Tammsaar, Riigikogu liige (Rahvaliit) Riigikogu |
| ööistungil valitsuse plaanist tagastada baltisakslastele vara “ Selline avaldus |
| on justiitsministeeriumisse tõesti laekunud. Ja täiesti tõsise avaldusega on |
| tegemist. ” Märt Rask, justiitsminister (Reformierakond), nõudest tagastada maad |
| Hiiumaal Põhjasõja-aegse omandi põhjal, mida seadus aga ei luba Loe ka juhtkirja |
| samal teemal Vene kindralstaabi teatel on internetis enam kui sada |
| võrgulehekülge, mis teenivad otseselt tshetsheeni terroristide huve, nende |
| hulgas on ka ajalehe Postimees võrguversioon. Kindralstaabi ülema asetäitja |
| Valeri Manilovi büroo edastas Vene infokeskusele Russkii Deadline ühe osa |
| nimekirjast, milles toodud 14 võrguaadressist tegutseb enamik USAs ja kajastab |
| Tshetsheenia sõda vähemal või rohkemal määral Vene-vaenulikult. Nimekirja |
| lõpetab võrgulehekülg www.postimees.ee/utiliidid Manilovi alluvad on aga teinud |
| aadressi üles märkides vea, kirjutades sõna “ utiliidid ” ühe i-ga, ning Russkii |
| Deadline ei suutnud seetõttu sellist aadressi leida. See andis infokeskusele |
| põhjuse Manilovi ametkonna tööd kritiseerida: “ Eesti keelt me küll ei oska, |
| kuid vaadates 3. veebruaril avaldatud pilti, on raske uskuda, et Tshetsheenia |
| mägedes suusatavad kenad neiud kirevates kostüümides ja suurte rinnanumbritega. |
| ” Tol päeval oli Postimehe esiküljel suusataja Kristina Shmiguni pilt. Täna |
| arutab Riigikogu koalitsioon võimalikku kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist. |
| Viimaste kuude bensiini hinna järsud tõusud on vähendanud nii kütusefirmade |
| kasumimarginaale kui ka tarbimist. Valitsus loodab tarbimise vähenemist pisut |
| pehmendada, jättes aktsiisi aasta lõpus muutmata. Tänavu detsembris pidi aktsiis |
| vastavalt 1996. aastal kütusefirmade esindajatega kokku lepitud graafikule taas |
| tõusma 50 sendi võrra, nelja kroonini. Praegu moodustab aktsiis kütuse hinnast |
| 3,5 krooni ja koos käibemaksuga 4,1 krooni. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel |
| Vaariku sõnul on aktsiisi tõstmata jätmise efekt siiski väike. “ Aktsiisitõus |
| andis viimase aasta bensiini kallinemisest vaid 10-15 protsenti ning seega |
| oluliselt tarbimist ei mõjuta, ” märkis Vaarik. Eesti Õliühingu andmetel pole |
| tarbimine viimastel kuudel oluliselt vähenenud, küll aga on suurematel firmadel |
| tublisti suurenenud turunduskulud klientide säilitamiseks. Siiani pole |
| aktsiisitõusud tarbimist oluliselt piiranud. Loe lähemalt Ligi 4000 õppurit |
| ummistas eile Tallinnas Eesti Näituste messikeskuse, kus algas kolm päeva vältav |
| noorte infomess. Eesti noored peavad õppimisvõimalusi tutvustava messi |
| külastamist lausa kohustuslikuks, seda ka siis, kui õppeasutuse valik juba |
| tehtud. Mari-Liis Sibul (vaskul) ja Kristina Tubli (keskel) tegid oma |
| tulevikuplaane, sirvides Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonda ja õigusteaduskonda |
| puudutavaid materjale. Lisaks koolide tutvustamisele on messi kultuuriprogrammis |
| ka kohtumised ministritega, eile rääkis haridusminister Tõnis Lukas noortele |
| õppemaksu ja õppelaenuga seonduvatest küsimustest. Loe messist lähemalt |
| Leppimatus ja nõrk kodukorraseadus teevad Riigikogust tsirkuseareeni Selleks et |
| vältida öö läbi kestvaid tsirkuseetendusi Riigikogu saalis, on põhimõtteliselt |
| kaks võimalust - muuta parlamendi kodukorraseadust või püüelda suurema |
| konsensuse poole koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Mõeldav ja ehk kõige parem |
| lahendus oleks ka nende kahe võimaluse koos rakendamine. On ilmne, et parlamendi |
| töökorraldust reguleeriv Riigikogu kodukorra seadus vajab parandamist, sest |
| praegusel kujul jätab see liiga avarad võimalused pahatahtlikuks |
| obstruktsionismiks, nagu taas kinnitas öö vastu neljapäeva. On loomulik, et öö |
| mõttetult istungitesaalis veetnud koalitsioonisaadikud varjamatu |
| lollimängimisega tegelnud opositsiooni pihta tuld ja tõrva sülgavad, kuid kätt |
| südamele pannes tuleb neil tunnistada, et kodukorraseaduse lünki ja lüngakesi |
| ärakasutav obstruktsioon pole tundmatu võitlusmeetod neilegi. Meenutatagu kas |
| või tollitariifide arutelu, mille käigus toonane opositsioon - suures osas |
| praegune koalitsioon - demonstreeris kodukorraseaduses pakutavate võimaluste |
| suurepärast tundmist. Samas tuleb silmas pidada, et avalikku ja leppimatut |
| obstruktsionismi ei saa rakendada mitte iga eelnõu arutamisel. Valija saab ju |
| teada, kes parlamendisaalis lolli mängib ning see ei tule artistide |
| poliitilisele renomeele kasuks. Teine asi on siis, kui obstruktsiooniga |
| takistatakse sellise seaduse vastuvõtmist, millele on ühiskonnas piisavalt |
| laialdane vastuseis. Siis saab öelda: “ Jah, me kasutasime obstruktsiooni, kuid |
| teist võimalust teie huvide kaitsmiseks koalitsiooni diktaadi tingimustes ei |
| olnud. ” Nii on võimalik küllalt suure osa valijate silmis välja teenida |
| märtrioreool ning tõmmata tähelepanu oma õiglasele, kuid ebavõrdsele võitlusele. |
| Opositsioon poleks söandanud tulla ööl vastu eilset välja nii avaliku |
| obstruktsiooniga, kui sõja eel Saksamaale väljarännanute vara tagastamine või |
| kompenseerimine ei oleks väga suure osa elanikkonna jaoks äärmiselt |
| ebapopulaarne samm. Niisiis oleks lisaks kodukorra täiustamisele mõttekas, kui |
| koalitsioon üritaks ähvardavat obstruktsiooni ette näha ning selle aluseks |
| olevat eriti teravat vastasseisu siledamaks lihvida. Kui mingi seisukohtade |
| lähenemine ei ole aga mõeldav, peab koalitsioonil olema võimalus oma tahe läbi |
| suruda. Selleks on ta saanud valijailt mandaadi ja selle võimaluse peab talle |
| tagama ka kodukorraseadus. Et ametlik Moskva käsitab terroristidena tegelikult |
| kõiki tshetsheene - nii palju kui neid veel ellu on jäänud -, see isegi ei |
| üllata enam. Et ametlik Moskva on ülimalt tundeline kriitilistele |
| reaktsioonidele, on samuti teada. Solvunud tänitamist jätkub ka |
| virtuaalreaalsusse. Vene kindralstaabi aseülem Valeri Manuilov tuvastas jaanuari |
| lõpul enam kui sada vaenulikult häälestatud võrgulehekülge, mis ei kiida Vene |
| vägede vägitegusid, vaid tunnevad kaasa tshetsheenidele. Seega: toetavad |
| terroriste! Vene infokeskuse Russki Deadline palvel täpsustas kindral “ |
| terrorismisõprade ” arvu. Sajast sai 17. Enamik neist paiknevad USAs. Aga |
| sellesse seltskonda mahub ka Postimees. Russki Deadline ei suutnud vigaselt |
| edastatud aadressi tõttu Postimehe süüd tuvastada. Küll kommenteeris RD, et |
| eesti keelt oskamatagi on raske uskuda, et kirevates kostüümides suusaneiud |
| (tegelikult Kristina Shmigun ja ta konkurendid) liuglevad Tshetsheenia mägedes. |
| Aga ka õige aadressi ja eesti keele hea valdamise puhul oleks Postimehe patt |
| jäänud tõestamata. Meie leht on alati hukka mõistnud kõik terrorismiilmingud. |
| Aga ka suurriikliku militaarterrori väikerahva kallal. Veerandsada aastat kestis |
| Helmut Kohli ajastu Saksamaa Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU), neist |
| kuusteist valitses Kohl absoluutse parteijuhi ja liidukantslerina. Vaevalt |
| kuusteist kuud aga jagus aega tema järglasele Wolfgang Schäublele, kes nüüd, kui |
| avalikuks on tulnud Kohli-aegsed räpased mängud parteikassasse laekuva raha |
| ümber, pidi teatama, et ei kandideeri enam parteijuhi kohale. Kaos, masendus, |
| mure ja viha valitses teisipäeval CDUs ja julgelt võib öelda, et pöörde, jah, |
| isegi riigipöörde CDU ridades saatis seekord toime kindral Paanika. Sest kõik |
| said aru, et nii edasi minna ei saa, et Kohli mantlipärija Schäuble ei sobi enam |
| partei etteotsa. Kuid Schäuble jonn viis CDU ja tema endagi aina sügavamale |
| põhja, kust lõpuks polnud enam muud väljapääsu kui häbistav lahkumine. FINANCIAL |
| TIMES Wolfgang Schäuble lahkumine on kogu Saksa poliitikale suur kaotus, arvab |
| mõjukas majandusleht. Targa ja kõneosava paremtsentristide juhina oli just |
| Schäublel suur osa ühinenud Saksamaa uue rolli selgitamisel nii Euroopas kui |
| maailmas. Kuid liiga kaua püsis Schäuble oma mentori Helmut Kohli kiiluvees ja |
| oli nüüd sunnitud selle eest kõrget hinda maksma. Sest tegelikult oli tema |
| langemine selge juba siis, kui tuli avalikuks, et CDU on saanud Kohli ja tema |
| lähedaste abide kaudu salajasi ja seega ebaseaduslikke annetusi. Schäuble oli |
| Kohlile liiga lähedane, et mitte niisugustest mahhinatsioonidest teada. Nüüd aga |
| peab CDU täie otsustavusega asuma uuenduste teele. Muud võimalust parteil, mis |
| Euroopas on üks mõjukamaid, kodumaal aga skandaali tõttu kaotanud suurema osa |
| senisest tugevast jalgealusest, lihtsalt pole. Kogu CDU kurva loo ainus hea külg |
| on see, et Schäuble lahkumine tähistab Saksa demokraatia võitu. Kogu CDU kurva |
| loo ainus hea külg on see, et Schäuble lahkumine tähistab Saksa demokraatia |
| võitu. Lõpuks ometi jätkus “ taasühinemise kantsleri ” (Helmut Kohli) |
| kroonprintsil julgust valijatele silma vaadata ja mõista anda, et tema varasemad |
| kinnitused, nagu poleks ta midagi teadnud Kohli-aegsest partei mustast kassast, |
| ei ole päris õiged. Ketina toimiva ringmuuseumi idee tuleneb soovist näha Eestit |
| atraktiivse kunstimaana MARK SOOSAAR filmirezhissöör Kui Tallinna linnapea Jüri |
| Mõis poleks hiljuti esinenud saatusliku üleskutsega kõigile eestlastele Tallinna |
| kolida, oleks võibolla ka täna esitatav Eesti Ringmuuseumi idee hoopis hiljem |
| sündinud. Maailm on kord juba selline, et paljude nähtavate seoste taga on |
| hoopis rohkem nähtamatuid sidemeid. Ja küsimusi. Kas tuleviku Eestis on tõesti |
| nii, et inimesed riigi ainukesest linnast sõidavad maale vaid augustis - |
| mahajäetud taluaedadest allakukkunud õunu korjama? Ja viimaseid väljapoole |
| pealinna unustatud kunstiteoseid Tallinna müüride vahele tassima? Tundub, et |
| Eesti kunstipoliitika just sinna suunda kisub. Dubleerivate erialade |
| likvideerimise sildi all püütakse lõpetada kunstialane kõrgharidus väljaspool |
| Tallinna. Eesti Kunstimuuseumi hiigelhoone ehitamisega aga ära lõigata |
| igasugused väljavaated kunsti viimiseks rahva sekka. Eestlastele oma Ermitaaž |
| Kas seoses viimasega pole tegemist jänese katsega elevanti sünnitada? Üle 400 |
| miljoni krooni maksev Eesti Kunstimuuuseumi projekt oma 18 000 ruutmeetriga on |
| mahult sarnane Ermitaazhiga. Kas Eestis on niipalju huvitavat kunsti, et kogu |
| see ruum täita? Täna väljapakutav Eesti Ringmuuseumi idee kätkeb endas soovi |
| näha kogu Eestit atraktiivse kunsti- ja kultuurimaana. Sellal kui Saaremaa |
| kadakad on lumes ja Pärnu rand jääs, meelitab Maarjamaale turiste vaid odav Viru |
| Valge. Kas seda pole liiga vähe? Tõsi, Tallinn kutsub oma külalisi vanalinna |
| tornidega. Pluss Eesti Kunstimuuseumi kaheksa õdusat maja (Rüütelkonna hoone, |
| tarbekunstimuuseum, Rotermanni soolaladu, Mikkeli muuseum, Adamson-Ericu |
| muuseum, Kirstjan Raua muuseum, Niguliste kirik ja Kadrioru loss) koos arvukate |
| galeriide ning kunstihoonega. Kas see pole piisav täisvereliseks kunstieluks |
| ning küllaldaseks silmarõõmuks pealinna külastavatele turistidele? Seisavad |
| tuimas tardumuses Ei tohiks unustada, et väljaspool Tallinna seisavad aga tuimas |
| tardumuses mõnusa puitarhitektuuriga väikelinnad, kus leiame kultuurile ehitatud |
| ja koos nõukogude võimuga pooleli jäänud hoonekarpe. Või maju veel kaugemast |
| minevikust, mille taastamine kunsti- ja turismiobjektideks annaks võimaluse luua |
| unikaalne muuseumiring, millist pole teistes Euroopa riikides ning mille |
| loomisel saaksime naabritelegi tuletorniks olla. Pärnu Uue Kunsti Muuseumile |
| Eestimaal arenguruumi otsides leidsin ideaalsed perspektiivid näiteks Elvas, kus |
| 4000 ruutmeetri suurusest poolelijäänud teatrihoonest saaks uhke kunstimuuseumi, |
| mis koos raekoja ja lauluväljakuga moodustaksid maagilise kolmnurga Arbi järve |
| kallastel. Heimtali mõisa ringtallid Viljandi külje all, kui need taastada 3000 |
| ruutmeetri suuruseks rahvusliku kallakuga kunstigaleriiks (seoses Anu Raua |
| tegevusega lähikonnas), annaksid tugeva impulsi Pärsti valla ja ka Viljandi enda |
| kultuurielule. Totalitarismiajastu kunstikollektsiooni paigutamine Paldiski |
| kunagisse kultuurihoonesse (umbes 3000 ruutmeetrit) tooks kindlasti sellesse |
| vägistatud linna värskendavat elujõudu. Kunstimuuseumide kett, mis algakski |
| näiteks Paldiskist ja jätkuks üle Haapsalu, Lihula, Pärnu, Viljandi, Elva, |
| Jõgeva ja Rakvere, peaks olema kultuurituristile läbitav kahe-kolme päevaga |
| (nädalalõputurism). Siin pakutud linnad on vaid mõned paljudest võimalustest, |
| kõne alla võiksid tulla ka Narva, Kuressaare, Võru jt keskused. Väga tähtis on |
| kohalike omavalitsuste huvi, ilma selleta pole mõtet kuskil muuseume asutada. |
| Kui kunstipuudutus tekitab vaid ärritust, pole mõtet ei -suudlust ega enamat |
| üritada. Oluline on ka muuseumiketiga liituvate kunstisõbralike öömajade |
| kaasamine. Ekspositsioonid võiksid alata juba kunstihotellide fuajeedest. |
| Ringmuuseumi ühine nõukogu otsustaks näituste plaani pikema aja peale ette, |
| samuti eesti kunstiklassika liigutamise muuseumist muuseumisse. Et ketti |
| reastatud muuseumid ei kujuneks tolmu koguvateks panipaikadeks, tasuks mõelda |
| neis toimuvale aktiivsele kultuurielule: kontserdid, loomenädalad, filmiõhtud ja |
| -festivalid, kunstikauplused, raamatukogud jne. Eesti Ringmuuseumi kollektsiooni |
| koostamise aluseks võiks olla põhimõte, et teosed on loodud kolmandal |
| aastatuhandel. Ja koguda ning osta tuleks muidugi mitte ainult eesti kunstnike |
| taieseid. Kuigi rõhuasetus peaks siiski olema teatud teemadel, regioonidel. |
| Kindlasti huvitab turiste Baltimaade ja nüüdisaegse Venemaa kunst, võibolla ka |
| Skandinaavias elava ja suhteliselt vähetuntud internatsionaalse kunstnikkonna |
| looming. Maailmanimedelgi olgu oma koht kogudes, kuid kes tunneb ära 21. sajandi |
| noore Picasso? Ringmuuseum annaks tööd ja leiba meie kunstiteadlaste armeele, |
| kelle teadmised ning “ hea nina ” vajavad juba ammu jõukohast rakendust. Mis |
| Eesti Ringmuuseum maksma läheb? Oluliselt vähem kui Eesti Kunstimuuseumi |
| mammutprojekt. Kui kaheksas linnas investeerida juba olemasolevatesse |
| hoonekarpidesse igal pool keskmiselt 20 miljonit krooni, siis ehituslik |
| üldmaksumus on 160 miljonit krooni. See summa võib jaotuda viie-kuue aasta peale |
| ning nii ei tohiks pakutav idee ka riigieelarvet tasakaalust välja lüüa. Aastas |
| 10 miljonit krooni Iga muuseumiüksuse halduskuludeks peaks arvestama aastas |
| umbes miljon krooni, mis tuleks kristlikult jagada riigi ja omavalitsuse vahel, |
| sõltuvalt konkreetse linna eelarve suurusest. Kui arvestada, et muuseumi |
| keskhoidla, teoste restaureerimine, transport, näituste vormistamine ning |
| rahvusvaheline suhtlemine maksavad ka midagi, siis Eesti Ringmuuseumi |
| halduskulude suurusjärk ei ületa aastas ikkagi kümmet miljonit krooni. |
| Võrdluseks olgu öeldud, et Eesti Kunstimuuseumi halduskulud on käesoleval aastal |
| riigieelarves 12 miljonit krooni. Kokkuhoid tekib paljudes lõikudes. Näiteks üks |
| kolmeliikmeline brigaad ja spetsiaalselt kunstiteoste veoks varustatud auto |
| suudab vabalt teenindada kõiki kaheksat objekti (tulevikus kuni tosinat) |
| rändnäituste ja püsiekspositsioonide liigutamisel muuseumist muuseumisse. Külm |
| ja lummav kuu Väikeses ja demokraatlikus riigis ei tohiks liialt suurt panust |
| teha esindusfunktsioonidele, pigem peaksime hoolitsema oma rahvuslike |
| vaimulätete eest, mis saavad toitu väljastpoolt kosmopoliitset pealinna. |
| Kadriorgu projekteeritud hoonekolossi ihaluses on kahe silma vahele jäänud |
| rahvusliku kunstikollektsiooni süstemaatiline täiendamine. On see normaalne, et |
| lõppenud sajandi viimasel kümnendil loodud eesti kunstiteoste laenutamiseks |
| peame juba täna pöörduma välismaiste kunstikogujate poole? Ma ei ole Kadriorgu |
| rahvusliku kunstimuuseumi püstitamise vastu, kuid võrreldes laias maailmas |
| kiiresti areneva ja teiseneva kunstieluga, peaksid meie rõhuasetused muutuma. |
| Arvan, et on aeg tunnistada: eesti kunst mõjub üldise kunstiajaloo kontekstis |
| paljuski sekundaarse nähtusena. Kaks sajandit eesti professionaalset kunsti on |
| suurel määral nagu külm ja lummav kuu, mis peegeldab peamiselt Lääne-Euroopa |
| kunstipäikese valgust. Arvan, et peaksime rohkem muretsema kogu rahva |
| loomingulise mõttelaadi ergutamise pärast. Väikerahva ressursid on piiratud. |
| Paraadhoonete rajamisega tasuks ehk veidi oodata ning selle asemel kasvatada |
| tugevam juurestik, et eesti kunstipuu kannaks omanäolisemaid vilju. Käesolev |
| arvamus pole Pärnu Uue Kunsti Muuseumi nõukogu ametlik seisukoht, tegemist on |
| esialgu artikli autori visiooniga. tantsupedagoog India päritolu tantsijatar |
| Sonia Sabri esitab esmaspäeval Estonia kontserdisaalis kathak-stiilis idamaiseid |
| tantse. “ Sonia tantsu jälgides tundub, justkui elustuksid vanad india maalid, ” |
| kirjutati pärast tantsijatari esinemisest Helsingis. Tuhandeaastase ajalooga |
| klassikaline tantsustiil kathak pärineb Põhja-Indiast. Tõlkes tähendab kathak |
| jutustajat, kes esitas templites värsse ja lugusid india mütoloogiast. India |
| tants ja teater on teineteisest lahutamatud, nii treenivadki tantsijad ka |
| näitlemist, arendades näolihaseid selleni, et ollakse võimelised väljendama ühe |
| näopoolega kurbust ja teisega rõõmu. India tantsu tuntuim viljeleja Eestis Pille |
| Roosi väidab, et kathak'i tantsu on üpris kerge vastu võtta, sest neis tantsudes |
| väljendatavad süzheed ja tunded on lihtsad ning arusaadavad. Ainest ammutatakse |
| muinashindu mütoloogiast ja pühadest legendidest. Oma loomult on kathak uhke ja |
| vaoshoitud stiil. Kui kõhutantsule on iseloomulik keha, puusade ja rindade |
| virtuooslik väristamine, siis kathak'is tulevad esile kiired jalarütmid koos |
| voolavate käejoonistega, mistõttu on seda võrreldud koguni hispaanlaste |
| flamenkoga. Säravavärviliste kostüümide juurde kuuluv oluline element on |
| jalakuljused, mida võib tantsijal olla isegi 200. Enne kontserti Estonia |
| kontserdisaalis annab Sonia Sabri kõigile tantsuhuvilistele kaks tutvustavat |
| work-shop'i ning pühapäeva õhtul toimub Von Krahli teatris kohalike india tantsu |
| viljelejate ülevaatlik tantsuprogramm “ Nektarijoojad ”. Eestis on idamaiseid |
| tantse harrastatud ligi 15 aastat, praegu tegutseb neli erineva tasemega india |
| tantsu rühma. Neljas festivalikiri Euroopa praegusest filmipealinnast Berliinist |
| See pole mingi Ameerika-avastamine, et Ameerika on praegu kinematograafia |
| vedurriik. Räägitagu Euroopa filmikunsti õilsatest ambitsioonidest ja |
| kunstilistest saavutustest kui palju keni sõnu tahes. 50. Berlinale programmis |
| pakuvad mitu ameerika filmi parematele saksa ja prantsuse rezhissööride |
| kinopiltidele kõva konkurentsi. Eile linastus Norman Jewisoni Oscari-kandidaat, |
| tõe ja õiguse draama “ Orkaan ”. See 1960. aastate keskel valesüüdistuse alusel |
| vangi mõistetud poksija Rubin Carteri vabadusse pääsemise tõsilugu peaks varsti |
| jõudma ka Tallinna kinno Sõprus. Forman ja Stone Vana kooli mehe Jewisoni |
| traditsiooniline lavastus on liigutava “ inimliku puudutusega ” ja |
| publitsistlikult terav, kuid mitte ka palju rohkemat. Festivali kontekstis ei |
| pruugi edu saavutamiseks sellest piisata. Paar paljulubavat ameerika filmi |
| jäävad päris festivali lõpupäevadele. Täna linastub “ Inimene Kuul ”, Milos |
| Formani portreteering meelelahutustööstuse omaaegsest tähest, 1970. aastate |
| menukoomikust Andy Kaufmanist. Ja homme õhtul toob “ sajandilõpu Ameerika |
| kroonik ” Oliver Stone viimase võistlusfilmina zhürii ja rahva ette oma |
| järjekordse american dream 'i analüüsi. “ Iga jumala pühapäev ” jälgib |
| inimloomust ameerika jalgpallimeeskonna mudeli näitel. Stone on jõulise käega |
| hoogne lavastaja, kuid tema seekordne teemaring võib peamiselt eurooplastest |
| koosnevale zhüriile pisut kaugeks jääda. Üks huvitavaima lahendusega filme |
| Berlinale tänavuses kavas on olnud Kuningliku Shakespeare'i Kompanii |
| õuerezhissööri Kenneth Branagh' teisipäeval konkursiväliselt näidatud “ Asjatu |
| armuvaev ”. Shakespeare'i 1598. aastal trükitud samanimelisest komöödiast on |
| Branagh teinud klassikalise Hollywoodi muusikali, mille sündmustik algab 1939. |
| aastal Ameerikas. Navarra kuninga (tegelaste nimed ja päritolu on muutmata, üht |
| peaosa - Berowne'i - teeb, nagu ikka, Branagh ise) ning tema sõprade seiklused |
| naistega saavad hoo sisse niisiis Teise maailmasõja eelõhtul. Seikluste |
| eelmänguks on see, et kuningas (Alessandro Nivola) kutsub oma sõpru pühenduma |
| üksnes vaimu harimisele, soovitades paastuda päev nädalas, magada mitte rohkem |
| kui kolm tundi, ja, mis peamine, hoida eemale õrnema soo esindajatest. Ja just |
| siis ilmub silmapiirile Prantsusmaa printsess oma sõbrataridega. Shakespeare'i |
| tekstist on Branagh stsenaariumi kirjutades säilitanud umbes kolmandiku. |
| Kütkestavaks ei tee “ Asjatu armuvaeva ” mitte uus tekst ega näitlejatööd (mis |
| on korrektsed ja täpsed, kuid igavalt professionaalsed - nagu teisteski Branagh' |
| Shakespea-re'i-ekraniseeringuis), aga just suurepärane idee panna tubli |
| rahvusvaheline trupp (lisaks nimetatuile Alicia Silverstone, Natascha McElhone, |
| Adrian Lester jt) laulma ja tantsima “ kuldsete kolmekümnendate ” kerge muusika |
| klassikat. Shakespeare'i tegelaste esituses kõlavad Gershwini, Porteri, Berlini |
| jpt igihaljad lood. “ Magnolia ” kirju seltskond Noor ameerika rezhissöör Paul |
| Thomas Anderson (Eesti kinodest ja videolevist on tuttav ta eelmine, hästi |
| tehtud töö “ Boogie Nights ”) pani oma filmile “ Magnolia ” nime pika bulvari |
| järgi San Fernando orus Los Angeleses. “ Magnolia ” kirju tegelaskond elutseb ja |
| tegutseb selle uulitsa ääres ja ümbruses. Neid tegelasi on palju. Surivoodil |
| lamav meediamagnaat ja tema poeg, kellel on oma macho-ideoloogiast kantud |
| kosimisõpetus-show; surija naine, kes elas temaga koos ainult raha pärast; haige |
| põetaja ja surevale mogulile kuuluva telejaama lasteviktoriini kauaaegne juht, |
| kes on saanud teada, et sureb kahe kuu pärast vähki. Näeme otse-eetris |
| viktoriini, kus lapsgeeniustest mälumängurite võistkond pistab rinda |
| täiskasvanutega. Siis on seal veel usklik politseinik, kes esimesest pilgust |
| armub kokaiinisõltlasest kaunitari (kes omakorda on vähihaige telesaatejuhi |
| hüljatud tütar), ning uuriv telereporter, kes koomas lamava meediamoguli “ |
| kadunud poja ” (temperamentselt ja uhkelt mängiv Tom Cruise) hinge proovib |
| tungida. “ Magnolia ” on omavahel põimuvate saatuste kirev kangas, see on “ |
| väikeste ameeriklaste ” (“ suured ameeriklased ” on filmis esitatud väga abitus |
| seisus) ühe ööpäeva elujuhtumuste kanvaa. Selliseid filme on ennegi tehtud, |
| Anderson, kes ütleb endal olevat kinematograafia DNAs, ei varjagi, et pidas “ |
| Magnoliat ” tehes hästi meeles Robert Altmani kuulsat LA-päevakroonikat “ Short |
| Cuts ”. “ Magnolia ” ei ole siiski lihtsalt “ Short Cuts 2 ”. Kõigepealt, |
| Anderson ei ole sarkastiline nagu Altman. Noor lavastaja (ja siin ka stsenarist) |
| on leebe ja sõbralik, ehkki paiguti ka varjamatult irooniline. “ Magnolia ” on |
| köitva emotsionaalsusega ja huvitavate pööretega jutustatud siiruse, poolehoiu |
| ja mõnes episoodis ka armastuse otsimise lugu. Totratest, nukratest ja |
| lüürilistest vahepaladest moodustuv eepilises mõõtmes (üle kolme tunni linti) |
| panoraam, milles eristuvad paljude inimeste portreed. Schlöndorff pettis lootusi |
| on neljapäevase seisuga saksa filmikriitikute lemmik, nende meelest Kuldkaru |
| peafavoriit. Saksa kinoklassiku Volker Schlöndorffi (kes ei mäletaks tema |
| surematut “ Plekktrummi ”) uus film “ Vaikus pärast lasku ”, mis linastus |
| kesknädalal, ei täitnud seevastu paljude ootusi. See on äärmiselt põnev ja valus |
| film, sest tegelasteks on Lääne-Saksa RFA rühmituse terroristid, kellele antakse |
| varjupaik DDRis. Nad saavad uue nime ja uue elulegendi, kui aga langeb müür, |
| kistakse nad taas avalikkuse ette ja antakse kohtu alla. Schlöndorffi filmi |
| peategelane Rita, kes on uues elus just õnne leidmas, valib vabasurma DDRi |
| piirivalvurite kuulide läbi. Ükski saksa rezhissöör ei ole söandanud |
| Ida-Saksamaa realiteete nii veenvalt ja tõetruult kujutada, kuid tervikuna ei |
| osutu Schlöndorffi teos võistlejaks näiteks Wim Wendersi “ Miljoni dollari |
| hotellile ”. Muide, mida päev edasi, seda rohkem paistavad Wendersi aktsiad |
| Berlinalel tõusvat - tema film oli nii visuaalselt, lavastuslikult, |
| ideearenduselt kui ka näitlejatöödelt küllap parim tervik. Schlöndorffi filmi |
| peaosatäitja Bibiana Beglau tegi küll festivali seni parima naispeaosa. |
| Kuldkarude jagamiseks läheb pühapäeval õhtul. Festivali lõpufilm “ Bossanova ” |
| on brasiilia rezhissöörilt Bruno Barrettolt. muusikakriitik Prantsuse |
| saksofonimängu üks esikujusid Claude Delangle on nõutud muusik. 1986. aastal |
| kutsus Pierre Boulez ta ansambli InterContemporain solistiks; 1992. aastast on |
| ta Berliini Filharmoonikute koosseisuline solist; ta on teinud koostööd Luciano |
| Berioga, Edison Denissovi ja Karlheinz Stockhauseniga, mitmete nimekate |
| orkestritega. See töörida räägib interpreedi kuuluvusest pigem |
| akadeemilis-elitaarsesse muusikakeskkonda kui kommertsstaaride perre (kuigi joon |
| nende kahe vahel ei ole alati väga range). Kuulamismulje ütles ka, et Delangle |
| ei olegi niivõrd ja eriti individualistlik muusikutüüp. Pigem on tema tugevaimad |
| küljed ratsionaalsus ja keskendumisvõime, mis peaksid eriti hästi sobima |
| kollektiivsesse muusikategemisse. Kontsert oligi üks tugev ansamblikoostöö, |
| milles pianist Odile Delangle oli võrdväärselt kõrge tasemega partner. Nii |
| sundimatult “ õhust haaravat ”, sünkroonmõtlemist kahe inimese muusikategemises |
| ei kohta sageli. Näitan, mida oskan Ansambel Delangle jalutas üsna lahedalt läbi |
| Savari seatud romantiliste ooperiviiside töötluse, Luciano Berio avangardsete |
| keerukuste ja Piazzolla tangode maguskõlade. Põhimõte oli justkui “ näitan, mida |
| oskan ”. Puhkpill saksofon, teadagi, töötab peale sõrmetehnika ka solisti |
| hingamise kaasabil. De-langle'i mängust paistis suurepärane hingamistehnika |
| välja. Muusika voolavus ja mõtteloogika, tarvilik kõlajõud ja pikemad fraasid ei |
| jäänud “ õhuaukudesse ” kinni. Luciano Berio nurgelise meloodikaga ja hüpliku |
| mõttega teose “ Sequenza IXb ” (1980) mängis Delangle'i soolosaksofon eriti |
| tihedaks. 20. sajandi alguse teosed (Debussy “ Rapsoodia ”, Raveli “ Sonatiin ”) |
| tõid kavva tolle aja firmastiili - tonaalsuse kütkest välja pürgiva, |
| melanhoolselt “ hulkuva ” meloodika, mis saksofonitämbrile justkui loodud. |
| Solisti tehnika panid proovile kiired tantsurütmid ja neoklassitsistlik |
| motoorika. Lavale kahel viisil Piazzolla “ Tango ajalugu ” - tolle kiretantsu |
| ajaloolisi olemisviise vaatlev teos - lasi lõpuks kuulaja peale paista saksofoni |
| sentimentaalset “hinge”. Klaveripartii erksal osalusel sooritas saksofon |
| stiilitestid osavalt ja väärikalt. Nalja ja liialdusega pooleks võib öelda, et |
| pillimängijad jõuavad lavale kahel viisil: ühed tagasihoidliku nimetuse “ |
| kam-mermuusika ” all, teine variant on aga “ instru-mentaalprimadonna ”, kelle |
| sarmi ja andekust on mitmeti virtuaalselt tagant aidatud ja kes väidetavalt |
| pakub üksnes ekstaasi ning jahmatavaid kõrghetki. Tegelikkuses saab primadonnaks |
| disainitud muusik hakkama nii ja naa. Aga süstemaatiline ekstaasi müümine |
| iseenesest rikub väga pahasti kuulaja maitset. Kujundab narkomaaniat. Nii |
| tundsin nüüd juba minagi, häbenev allakirjutanu, end nagu polkovniku lesk: et |
| prantsuse duo on väga hea, et test on sooritatud, aga ikkagi tahaks veel midagi, |
| midagi hingele. Midagi soolast või nii. Pangajuht tudeerib Rootsis Wallenbergi |
| instituudis Me korrastasime läinud aastal panga vundamendini välja ja tänavu |
| lööme infotehnoloogia ja e-kaubandusega, kinnitab praegu Rootsis Wallenbergi |
| instituudis tudeeriv Ühispanga president Ain Hanschmidt. Miks pidi Ühispanga |
| juht Wallenbergi instituuti õppima minema? Esiteks pole aega olnud kaheksa |
| aastat tõsist koolitust teha. Teiseks on oluline ka see, et koolitusel osaleb |
| mitu olulist SEBi keskastme juhti, kellega otsekontaktid on igapäevatöös väga |
| vajalik. Seitsme nädala jooksul tutvustatakse meile muu hulgas lähemalt ka |
| maailma ühe juhtiva panga UBS ärimudelit ja tegevuspõhimõtteid, aga ka |
| marketingipõhimõtteid, Euroopa Liitu ja eurot. Kas võib öelda, et mullu oli |
| Hansapanga aasta - jäi ju Ühispanga 100 miljoni kroonine kasum viis korda |
| Hansapanga mullusele kasumile alla? Kaugeltki mitte, ise olen eelmise aastaga |
| väga rahul. Me oleme täitnud kõige tähtsama ülesande - hoidnud alles |
| aktsionäride ja klientide raha. Rõhutan taas: kunagi oli Eestis 46 panka, nüüd |
| vaid kaks suurt. Paljud ei uskunud siis, et üksikute allesjääjate hulgas on ka |
| Ühispank. Tunnistan - 1999. aasta oli meile raske aasta. Ühte perioodi sattusid |
| 1997. aasta Aasia kriis ja 1998. aasta Vene kriis ning ühinemine Tallinna |
| Pangaga. Me ei osanud ennustada, et nende koosmõju pangas nii palju sisemisi |
| struktuure lõhub. Võtsime läinud aastal eesmärgiks, et see on uue vundamendi |
| loomise aasta. Ja võetud kolm põhieesmärki me täitsime. Millised need olid? |
| Esiteks korrastasime kõik tähtsamad süsteemid: vahetasime välja pangas kogu |
| infotehnoloogia, mis on praegu Eestis üks tugevamaid. Teine miinus oli meil |
| vanasti riskide juhtimine. Eelmisel suvel tuli Ühispanka tööle Johan Lindh, New |
| Yorgis töötamise kogemusega rootslane. Nüüd on rahavoogude juhtimine palju |
| efektiivsem ja paremini planeeritud. Teiseks avasime esimesena terves |
| Ida-Euroopas Tallinnas uut tüüpi pangakontori, kus klassikalist pangaletti ei |
| ole, vaid teenindaja astub panka tulnud inimesele vastu. Ka U-Panga projekt oli |
| meile loodetust edukam, U-Pangad on üleval 20 Eesti kaubamajas. Kolmandaks |
| fokuseerisime oma tegevuse väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning |
| eraisikutele. Aga tervikuna Ühispanga turuosa mullu ikkagi langes? Jah, sest |
| riiklike vahendite osakaal kukkus kõvasti, kuna riigikassa otsustas poole riigi |
| rahast Hansapanka viia. Aga panga stabiilsuse osas me tänu sellele võitsime. |
| Varem oli meil märk küljes, et oleme riigi pank. Nüüd on meil kliendibaas nii |
| tugev, et valitsuse vahendid meid enam varasemal määral ei mõjuta. Teised |
| pankurid armastasid varem öelda, et kui Ühispangast riigi raha välja võetakse, |
| kaome ära. Ei kadunud. Kokkuvõttes oleme kaotanud oma turuosa Eesti |
| pangandusturul vaid ühe protsendi, 33-lt 32-le. Kas oma turuosa suurendamiseks |
| ei plaani te ära osta Optiva Panka? Meil on Optiva Pangas küll 20-protsendine |
| osalus, kuid Optivat me ära osta ei kavatse. Arvame, et turuosa tõstmine |
| orgaanilisel teel on õigem. Eelmisel aastal otsustasime kogu panga tegevuse |
| fokuseerida Eestile - Saules Banka Lätis müüsime Ernesto Preatonile, teiste |
| tütarfirmade müük on käsil nii Lätis kui Leedus. Sankt-Peterburgis on meil |
| liisingufirma, sealset osalust kavatseme säilitada. Millised eesmärgid on |
| Ühispank seadnud aastaks 2000? Põhieesmärgiks internetipank ja e-kommerts. |
| Praegu on meil üle 35 000 internetipanga kliendi. Ühispanga internetipank on |
| nüüdsest otselingiga ühendatud ka Delfi internetipoes. Kõik tooted, mida praegu |
| pangakontorites pakume ja hakkame pakkuma, viime samuti internetti. Teine |
| valdkond on e-kaubanduse valdkond. Ehkki see ei ole otseselt pangaäri, peame |
| seda ajaga kaasas käimiseks arendama. Alustasime U3 projektiga (Ühispank, |
| arvutifirma ja Eesti Telefon pakkusid klientidele internetiühendusega arvuti |
| liisimise võimalust). Käivitunud on mobiilipank, mobiiltelefonil saab näha oma |
| kaarditehinguid ja viimast viit pangatehingut - seega väike Ühispank on sul nüüd |
| alati taskus. Mida Ühispank oma pangakontoritega ette võtab? Ühispangal on |
| praegu 80 kontorit, samas tehakse juba 80% kannetest elektrooniliselt. Seega |
| käib vaid 20% kannetest kontorite kaudu, mistõttu me oleme sulgenud juba 20 |
| kontorit ning vähendame nende arvu veel. Tulevikus jääb järele vaid 55-60 |
| kontorit põhilistes keskustes, mille ülesandeks jääb suures osas klientide |
| nõustamine. Tänu internetile on võimalik peatselt kõiki pangateenuseid ise teha, |
| aga neid teenuseid on nii palju, et aeg-ajalt on ju vaja kelleltki nõu küsida. |
| Kontorite sulgemine tähendab, et Ühispank hülgab maapiirkondades oma kliendid? |
| Meie pank on ikkagi maapiirkondades alguse saanud ning me ei taha oma põliseid |
| kliente ära unustada. Maapiirkondade elanikele kavatseb Ühispank avada Eestis |
| kokku 60 postipanka, pilootprojektid Sakus ja Kosel näitasid, et projektil on |
| tulevikku. Mida postipank endast kujutab? Ühispanga klient läheb lihtsalt |
| postkontorisse, ja seal on suur silt U-Post. Postkontori teenindaja juures on |
| väike aparaat, kuhu panete oma kaardi, sisestate PIN-koodi ja seejärel saate |
| teha pangatehinguid - näiteks maksta telefoniarveid või oma kontolt sularaha |
| välja võtta. 700 miljoni kroonine investeering SAS Radissoni hotelli rajamiseks |
| Tallinna kesklinna saab kaalukeeleks uute investeeringute Eestisse meelitamisel, |
| kinnitavad hiigelsumma Eestisse paigutanud välisinvestorid. Eilsel |
| nurgakivipanekul 25-korruselisele SAS Radissoni lukshotellile keevitati |
| kapslisse käibelolevad mündid ja ajaleht Postimees. Finantsasutuste esindajad |
| tunnistasid, et õnneks jõudis ehituse eestvedaja SRV alustada rahaotsingutega |
| enne hiljutist finantskriisi, vastasel juhul poleks Tallinna Kaubamaja tagusel |
| nn Astlanda krundil uue hotelli ehitus praegu käinud. Arhitekt Vilen Künnapuu |
| väitel Tallinna senise kõrgusrekordi purustava hoone ehitus on jõudnud tänaseks |
| 11. korruseni. Ehitajad lõpetavad töö tuleva aasta jaanuaris, uksed avab hotell |
| tuleva aasta mais. Eesti kõigi aegade suurimat kinnisvarainvesteeringut |
| rahastavad kogu Euroopas tuntud finantsasutused, nagu Landesbank Kiel, |
| Põhjamaade Investeerimispank, Finnfund jt. SAS Radissoni hotellihoone üheks |
| põhiomanikuks on Soome juhtiv projektijuhtimis- ja kinnisvaraarendusfirma SRV |
| Viitoset Grupp. Viie pretendendi hulgast valis SRV hotellipidajaks välja SAS |
| Radissoni, Skandinaavia ühe juhtiva hotellifirma. Uude kõrghotelli tuleb 277 |
| numbrituba. Nagu kinnitas Kurt Ritter, SAS Radissoni president, peaks uue |
| hotelli täituvus olema juba esimese aasta lõpuks 50-55 protsenti. SRVd Eestis |
| esindavad Indrek Toome ja Aivar Ild on uue hotelli läbilöögivõimes veendunud. |
| Tallinnas on praegu kaks litsentsiga neljatärnihotelli - Olümpia ja Palace, |
| nelja tärni taotlevad ka hotellid Grand Mercure Tallinn ja Park (endine Kungla). |
| Sellele võib lisanduda ka hotell St. Petersbourg. Eesti suurima täituvusega |
| hotell oli mullu Hotellide ja Restoranide Liidu andmeil Scandicu hotelliketti |
| kuuluv Santa Barbara Tallinnas (84 protsenti), Olümpia (69), Viru (67), Consul |
| Schlössle Hotell (65). Palace'i hotelli täituvus oli ligi 60 protsenti. Reval |
| Hotelligrupi juhatuse esimees Feliks Mägus tõdes, et SAS Radissoni tulekuga |
| kannatavad kõige rohkem neljatärnihotellid. Tarbimise languse peatamiseks peavad |
| kütusefirmad kasumit vähendama Kütuse maailmaturuhindade tõus sunnib valitsust |
| bensiini tarbimise vähenemise piiramiseks detsembrisse planeeritud aktsiisitõusu |
| ärajätmist kaaluma. Täna arutatakse Riigikogu koalitsioonis võimalikku |
| kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist. Tänavu detsembris pidi kütuseaktsiis vastavalt |
| 1996. aastal kütusefirmade esindajatega kokku lepitud graafikule taas tõusma 50 |
| sendi võrra, nelja kroonini. Praegu moodustab aktsiis kütuse hinnast 3,5 krooni |
| ning koos käibemaksuga 4,1 krooni. Viimaste kuude järsud bensiini hinna tõusud |
| on vähendanud nii kütusefirmade kasumimarginaale kui ka tarbimist. Valitsus |
| loodab tarbimise vähenemist pisut pehmendada, jättes kütuseaktsiisi aasta lõpus |
| muutmata. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on aktsiisi |
| tõstmata jätmise efekt siiski väike. Vaariku hinnangul ei kompenseeri võimalik |
| tarbimise kasv kindlasti aktsiisitõusu tõttu riigil saamata jäänud raha. Eesti |
| Õliühingu andmetel pole tarbimine viimastel kuudel oluliselt vähenenud, küll aga |
| on suurematel firmadel tublisti suurenenud turunduskulud klientide |
| säilitamiseks. Siiani pole aktsiisitõusud tarbimist oluliselt piiranud. Eesti |
| Statoili peadirektori Epp Kiviaia sõnul mõjub selle aasta aktsiisitõusu |
| ärajätmine tarbimisele kindlasti soodsalt. “ Seniseid aktsiisitõusude mõjusid |
| tarbimisele ei saa kahjuks musta turu suure osakaalu tõttu adekvaatselt hinnata, |
| ” märkis Kiviaed. Tema hinnangul ei ole viimaste kuude järsud hinnatõusud mitte |
| niivõrd vähendanud tarbimist, kuivõrd mõjutanud tarbijate käitumist. “ Otsitakse |
| odavamaid tankimisvõimalusi, ” nentis Kiviaed. Tema hinnangul on bensiini hind |
| jõudnud juba tasemeni, kus müüjad ei saa tõsta enam hinda vastavalt kütuste |
| maailmaturuhindade tõusule, vaid peavad vähendama ka kasumimarginaale. Porri |
| kukkunud mobiiltelefoni Ericsson R250s PRO võib pärast julgelt kraani all |
| puhtaks pesta Ericsson loodab selle kuu lõpus lasta Eestis müüki mobiiltelefoni, |
| millega saab rääkida nii paduvihmas kui paksus tolmus, telefon ei karda ka |
| põrutusi. Kahesagedusala (900/1800 MHz) mobiiltelefon Ericsson R250s PRO on |
| maailma esimene vee-, tolmu- ja põrutuskindel GSM-telefon. Samas võimaldab |
| telefon võrgu toetusel kõiki GSMi standardi enamlevinud lisateenuseid, nagu |
| helistaja numbrinäit, vahekõne jne. Lisaks tolmule, vihmale ja niiskusele peab |
| telefon vastu ka voolava veega loputamisele. Näiteks kui telefon on kukkunud |
| porri, võib selle julgelt kraani all puhtaks pesta. Kraani all puhtaks Vee |
| suhtes pole telefon siiski nii vastupidav nagu veekindel käekell - Ericsson |
| hoiatab, et kõnealuse telefoniga ei tohi minna ujuma või suisa sukelduma. |
| Kuivõrd peaks telefon vastu veelompi potsatades või näiteks rannas kalda ääres |
| korraks vee alla vajudes, Ericsson vastust ei anna. R250s PRO talub põrutusi ja |
| väiksemaid lööke, kõva pinna vastu kukkumist soovitab firma siiski vältida. |
| Vee-, põrutus- ja tolmutaluvaks teeb telefoni tugevdatud magneesiumsulamist |
| korpus koos kummist tihendite ja polsterdustega. Ekstreemoludele vastupidavaks |
| muutmine on teinud telefoni ka raskemaks, pikemaks ja paksemaks. R250s PRO |
| kaalub 325 grammi, tavaline mobiiltelefon keskmiselt 150 grammi. Tänu suurusele |
| on mahukam ka aku, mis tavaliselt jääb Ericssoni puhul Nokiale alla. Paremal |
| küljel on R250s PRO-l üles-alla liikuv miniatuurse hoova sarnane nupp. Kui see |
| üles lükata, lülitub tööle nn käed-vabad valjuhääldi-rezhiim. Antenni kõrval on |
| eraldi häirenupp, mis oma põhimõttelt on tavatus kohas asetsev mälupesa |
| kiirvalimisklahv. Erinevus on selles, et telefon valib salvestatud numbri kohe, |
| kui seda hetk all hoida. PRO-funktsioon R250s PRO võimaldab esimese GSMi |
| telefonina kasutada PRO-funktsiooni, mida Eestis aga praegu kasutada ei saa. |
| Lühidalt öeldes on PRO-funktsioon GSM-mobiilside lisavõimalus, mis annab |
| kasutaja käsutusse ka raadiosidevõimalusi. Esiteks saab kõnealuse telefoni |
| omanik ühe nupulevajutusega ühendada konverentsisideks kuni 16 kõnelejat. Seega |
| imiteeritakse justkui tavalist raadioside grupikutsungit, kuid kõik kõned |
| toimuvad GSMi võrgu vahendusel. Kui ettevõte muretseb vajaliku |
| dispetsherterminali, saab PRO-funktsiooni abil luua ja muuta ühtseid kõnegruppe, |
| jälgida, kes kellega räägib jms. Eestis saab PRO-funktsiooni nuppu kasutada |
| kiireks ligipääsuks telefoniraamatule. Ericsson R250s PRO Töösagedus: 900 ja |
| 1800 MHz Kaal: 325 grammi Mõõtmed: 148 x 59 x 32 mm Aku: 1500 mAh NiMH Kõneaeg: |
| kuni 5 tundi 10 minutit Ooteaeg: kuni 150 tundi Mälu: 99 kohta telefoniraamatus. |
| Kõnemärguanne: 10 meloodiat, vibraalarm Ekraan: kolmerealine Hind: 8000 krooni |
| OK Arvutid ja Hansa Liising tahavad hakata pakkuma järelmaksupaketti, mida |
| kestvuskaupade ostul saab taotleda interneti kaudu. Järelmaksu võib taotleda |
| otse internetist. Kliendil ei ole vaja esitada palgatõendit, tasuda lepingutasu |
| ega teha esimest suurt sissemakset. Oluline on varasem korralik suhtlemine |
| finantsasutusega. Nii on näiteks pärast 699-kroonise sissemakse tasumist |
| võimalik saada endale internetivalmis arvuti, mis tuuakse koju ja ühendatakse |
| internetti. Kuna kõikidel inimestel ei ole võimalik interneti teel tehingut |
| sooritada, saab järelmaksu vormistada ka OK Arvutite salongides. Erinevalt |
| traditsioonilisest liisingust saavad järelmaksuvõimaluse ka väiksema |
| sissetulekuga ostjad, kelle kuusissetulek jääb 3000 krooni piirile. (PM) Häkker, |
| kes nimetab end Mafiaboyks, arvatakse olevat vastutav vähemalt kahe rünnaku eest |
| juhtivate internetifirmade veebikülgedele eelmisel nädalal. ABCNews.com andmetel |
| küsis Mafiaboy interneti ühes jututoas istudes, et keda ta peaks järgmisena |
| ründama. Talle soovitati CNN.com'i ning mõne aja pärast kadus CNN.com võrgust. |
| FBI hinnangul on neil alust uskuda, et eelmisel nädalal toimunud rünnakud |
| veebilehekülgede vastu olid erinevate inimeste korraldatud. Erinevate häkkerite |
| seotust rünnakutega kahtlustatakse seetõttu, et Yahoo! ja eBay ründamine toimus |
| teisiti kui CNN.com'i või E-Trade'i puhul. CNN.com'i ründajat Mafiaboyd on |
| kirjeldatud kui 15-aastast Kanada elanikku, kes pärast esimesi rünnakuid |
| Yahoo!-le ründas iseseisvalt CNN.com'i. (PM) Muretsemise unustanud pallur ootab |
| mänguvõimalust San Antonio Spursiga NBA meistriks kroonitud Sean Elliott püüab |
| neerusiirdamise kiuste taas tippkorvpallis kaasa lüüa. Kui San Antonio meeskonna |
| peatreener Gregg Popovich viis kuud pärast operatsiooni Elliotti NBA |
| meistritiitli kaitsjatega üks ühe vastu mängimas nägi, andis ta korralduse |
| Elliott platsi äärde kutsuda. “ Teen talle mängu naasmisel kõikvõimalikke |
| takistusi, ” ütles Popovich. “ Teine meistritiitel on mulle palju vähem tähtis |
| kui tema tervis järgmise 50 aasta jooksul. Ma ei taha kanda vastutust, kui |
| temaga platsil midagi juhtuma peaks. ” Arstid ei keela Hooaja algusest saadik |
| koos Spursiga reisides on Elliott päeval treeninud individuaalplaani järgi ja |
| õhtul teles koduklubi mängu kommenteerinud. Neerusiirdamise teinud doktor |
| Francis Wright ütles, et vennalt Noelilt saadud organ toimib Seani kehas |
| laitmatult ja arstid ei keela tal platsile naasta. “ Kui hakkan end mängides |
| hoidma või kui muretsen kogu aja neeru pärast, siis ei tõmba ma enam Spursi |
| võistlusvormi selga, ” ütles Elliott. “ Ent kui mulle antakse võimalus ja ma |
| tunnen end kehaliselt hästi, tahan taas mängida. ” Võitlus kurnatusega |
| Neeruhaigusest sai Elliott aimu seitse aastat tagasi kehva enesetunde tõttu |
| meditsiinilist kontrolli läbides. 1994. aasta talvel müüs Detroit Pistons |
| Elliotti Houston Rocketsile, kuid haige mees ei läbinud kehalist testi. Spursi |
| peamänedzheriks saanud Popovich värbas Seani San Antoniosse tagasi - seal oli |
| 1989. aastal tema profikarjäär ka alanud. Neeruoperatsiooni vajadusest kuulis |
| Elliott mullu märtsis, ometi otsustas hooaja lõpuni vastu pidada. Pideva |
| kurnatusega võideldes tagas ta kolmepunktiviskega Läänekonverentsi finaalis |
| seeriavõidu Portland Trail Blazersi üle. “ Ta oli pärast seda mängu nagu surnud, |
| ” märkis Popovich. “ Mõtlesime juhtkonnaga: laseme tal lõpuni minna. ” Kaks |
| operatsiooni 16. augustil tehtud operatsioon läks hästi, kuid mõni päev enne |
| haiglast kojupääsemist tekkisid tal põiekrambid. “ Murdusin ja käitusin nagu |
| laps, ” sõnas Elliott. “ Mõtlesin, kuidas eluga pääsen. ” Teine operatsioon |
| õnnestus. Kaaslastest teadis üksnes Steve Kerr Elliotti haigusest. Teised |
| kuulsid hädast kaks päeva pärast NBA meistriks tulekut. Nad eksisid, kui pidasid |
| viimast finaalmängu New York Knicksi vastu Elliotti viimaseks. “ Keskkoolis |
| vigastas Sean põlve ja arst soovitas korvpallile kriipsu tõmmata, ” rääkis Noel |
| Elliott ajakirjale Sports Illustrated. “ Sean ravis, ja tegi põlvele taas valu. |
| Doktor käskis korvpalli unustada. Sean selgitas, et ei suuda. ” Eesti |
| laskesuusatajate koondise peatreener Kalju Ojaste ei söanda homme Norras |
| Holmenkollenis algavatel MM-võistlustel hoolealustele suurtulemusi ennustada. “ |
| Hooaeg on läinud üle kivide ja kändude, ” nentis Ojaste. “ Esimesel MK-sarja |
| etapil polnud väga vigagi, kuid aasta alguses olid kõik koondislased haiged ja |
| see võttis tuju päris nulli. Midagi head ei saa öelda ka viimase MK-sarja etapi |
| kohta Östersundis, aga eks esimese distantsi järel ole näha, mis seisus oleme. ” |
| MK-sarja punktikohale ehk 25 tugevama hulka pole tänavu ükski Eesti |
| laskesuusataja jõudnud, teatesõidus on jäänud parimaks üheksas koht 13. |
| jaanuaril Ruhpoldingis. Homseks sprindisõiduks on eestlastest üles antud Indrek |
| Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants ja Roland Lessing, oma võimalust jääb |
| esialgu ootama Margus Ader. Juunioride MMilt pronksmedali teeninud tallinlane |
| Eivinas Guzas seekord veel meeste koondisse ei mahtunud. “ Medal oli kõigile |
| üllatus - seda enam, et pidasime enne Norrasse sõitu Otepääl kontrollvõistluse, |
| kus ta teistele selgelt alla jäi, ” ütles Ojaste. Mullusel MMil Kontiolahtis |
| olid laskesuusatajad nädal aega külmavangis, Holmenkollenis seda ohtu karta |
| pole. Eile valitses Norras kena suusailm. “ Lausa super - päike paistab, |
| kolm-neli kraadi külma, tuulevaikne, ” teavitas koondislastega just |
| pärastlõunase treeningu lõpetanud Ojaste. “ Õhus on tunda kevade hõngu. Aga kõik |
| võib muutuda, sest MM kestab poolteist nädalat ja pikemat ilmaennustust praegu |
| ei tea. ” Lumeolud pole aga ka Holmenkollenis kiita. “ Raja põhi on tehislumest |
| ja siin-seal on väikesed kivid väljas. Veidi sadas uut lund peale, aga suusad |
| hävitab selline rada küll ära, ” kartis peatreener. Pühapäeval on kavas 12,5 km |
| pikkune tagaajamisvõistlus. 23. veebruaril sõidetakse 20 km, 26. veebruaril 15 |
| km ühisstardist ning 27. veebruaril toimub teatevõistlus. Pariisis lõõtsutab ja |
| uriseb higist libedal matil 800 judomaadlejat Pariisi MK-etapil pjedestaalile |
| kerkinud judomaadlejad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin pidasid järgnenud |
| treeningulaagrit Prantsusmaa pealinnas turniirist olulisemaks. Pariisis |
| harjutamine on judokadele sama tähtis nagu muhamedlastele koraani järgimine. |
| Mullu ladus pühal üritusel hooajaks vundamenti 600 atleeti, tänavu kerkis |
| töömesilaste arv 800ni. Pertelson nautis iga-aastast tõsist rassimist juba ette. |
| “ Vaatepilt meenutab hiigelkatelt, käib hirmus andmine, ” kirjeldas ta toimuvat |
| mõnuga. “ Saal täitub aurust, matt kattub nii paksu higikorraga, et sinna on |
| ohtlik astuda. Vennad lõõtsutavad, urisevad ja porisevad. Üks kallab vedelikku |
| sisse, teine teibib kätt või jalga. Kolmas on vigastada saanud ja jookseb verd, |
| kuid trügib jonnakalt taas maadlema. ” Tugevama õigus Varem askeldasid mehed ja |
| naised eraldi saalides - õrnema soo käsutuses oli 1000, tugevamal poolel 1500 m2 |
| põrandapinda. Nüüd tuleb ruumipuudusel treenida vahetustega. “ Ja ikkagi pole |
| nööpnõelal kukkumiseks kohta. Valitseb põhimõte: kes ees, see mees, ” tutvustas |
| Pertelson hundiseadusi. “ Kui õigel ajal matile trügida ei suuda, mine eemale! |
| Praegu maadlen mina! ” Judo võidumarss on olnud mõjus - Pariisi MK-etapil |
| osalesid 61 riigi sportlased. Et võistluse korraldamine üle pea ei kasvaks, |
| karmistasid prantslased mängureegleid ja lubasid väljastpoolt Euroopat tulnud |
| riikidel kaasa lüüa vaid ühes kehakaalus. Traditsioonilisest treeningulaagrist |
| võib seevastu osa saada igaüks, kes 100 dollarit päevas lauale laob. Kuuba ja |
| Jaapani koondised tiirlevadki Euroopas kogu kevade. “ Enam ei maksa loota, et |
| mõne eksootilise maa esindaja korrapealt selili paned, ” rääkis Pertelson |
| judotandril toimuvast. “ Paljud siirduvad õpipoisiajaks tugevasse maadlusriiki |
| ning tõusevad paari aastaga tegijaks. ” Prantslaste rahvuslik uhkus, neljakordne |
| maailmameister ja Atlanta olümpiavõitja David Douillet vilksas Pariisi turniiri |
| rahvaste paablis vaid korraks. Seljavigastuse küüsis vaevelnud atleet teatas |
| hiljuti, et loobub Sydney olümpiamängudest. “ Ma pole löödud, tegelikult olen |
| spordis juba kõik saavutanud, ” selgitas Douillet nüüd. “ Mõistagi olnuks ilus |
| panna karjäärile Sydneys korralik punkt, kuid praeguses seisus võib kõik hoopis |
| vastupidi välja kukkuda. Vigastuse tõttu jääb ettevalmistus konarlikuks, |
| olümpiamängudele pole mõtet lolli mängima minna. ” Jaapanlane püsib varjus |
| Vahepeal astus Douillet spordirajalt kõrvale, üritas äriellu sukelduda. Ebaõnn |
| bisnises tõi ta judosse tagasi. Praegu maksab klubi Douillet'le 10 000 franki |
| kuus ega nõua vastutasuks võite - prantslane peab täitma maskoti rolli ja jagama |
| ajakirjandusele intervjuusid. “ Douillet' paremad päevad on möödas, ent kahju, |
| et ta Sydneys ei võistle - mul pole teda seni alistada õnnestunud, ” ohkas |
| Pertelson prantslase kõrvalejäämisest kuuldes. Pariisis maadlemisest loobus ka |
| Pertelsoni eeldatav põhikonkurent, mullune kahekordne maailmameister Shinichi |
| Shinohara. Jaapanlane ei ilmutanud matil toimuva vastu mingit huvi, tõusis vaid |
| paaril korral sportlaste tribüünile. “ Ma pole otsustanud, millal tatamile |
| astun, ” nentis 195 cm pikkune ja 140-kilone raskekaallane. “ Praegu on tähtis |
| treeningulaagrites täie jõuga kaasa teha ning Sydney-etteasteks korralik |
| vundament laduda. ” Reeglina eelistavad jaapanlased viimse hetkeni varjus püsida |
| ja alles tiitlivõistlusel kõmatada. Pariisi judoturniir on prantslastele |
| pidupäev, 400 franki maksnud pileti Bercy spordihalli ostis 10 000 inimest. |
| Maadlusvõistlusele tullakse perekonniti, nagu ühendriiklased pesapallimatshile. |
| Süüakse hot dog 'e, lonksatakse pepsit ja karjutakse hääled kähedaks. |
| Paralleelselt pühendub mitme tuhande pealine lastearmee autogrammide kogumisele. |
| Võitjate ülistamisel ei olnud asjatundlik publik kitsi, samas jälgis teraselt |
| kohtunike tegevust. Parasjagu lööb judos laineid altkäemaksuskandaal - Euroopa |
| klubide karikavõistluste finaali eel sai üks arbiteridest 2000 dollarit pistist. |
| 1994. aastal turniiri võitnud Indrek Pertelsoni suhtusid pealtvaatajad ilmse |
| poolehoiuga, eriti siis, kui ta endast tunduvalt raskemaid vastaseid kangutas. |
| Pariisis 113 kg kaalunud Eesti vägilasele andsid massiga silmad ette mitmed |
| naisedki - Euroopa meister Svetlana Gundarenko on 140-kilone. Korpulentset Vene |
| karuema kompleksid ei vaeva: hiljutisel ametivenna pulmapeol lükanud ta laua |
| tühjaks ja kukkunud seal tantsu vihtuma. Naisraskekaallaste rekordit hoiab aga |
| 160-kilone egiptlanna. Hambameeste sõnul on emanda puusad nii laiad, et sinna |
| saab viinapitsi perfektselt seisma panna. Lester Brown kinnitab: majanduse ja |
| keskkonna huvid on äärmiselt vastuolulised Worldwatch Institute'i asutaja ja |
| direktor Lester Brown viibis eile Tallinnas eesti keeles välja antud maailma |
| keskkonnaülevaate esitlusel. Peeter Sirge Worldwatchi instituudi direktor Lester |
| Brown manitseb Eestit keskkonna säästmiseks hoolega kaaluma poliitilisi |
| otsuseid, mis teevad siia tulevate Lääne investeeringute seast valiku. Miks sõna |
| “ peaks ” kuulub Worldwatchi instituudis mittesoovitavate sõnade hulka? “ Peaks |
| ” ei kuulu soovitavate sõnade hulka, kuna see tundub lugejale jutlustamisena. |
| Meie idee on selline, et paneme faktid ritta ja laseme lugejatel teha oma |
| järeldused. Katastroofide mõõtmetest saavad inimesed ise ka aru, seda ei pea |
| neile näpuga näitama. Sellel nädalal Eesti raamatulettidele jõudnud |
| keskkonnaraporteid “ Maailm aastal. “ olete te teinud USAs 17 aastat järjest. |
| Kas lõpp paistab? Ei paista. Nende tõlkimine on lihtne, nad levivad laialt ja on |
| väga populaarsed. Meil ei ole mingit vajadust või plaane asuda seda olukorda |
| muutma. Eesti keskkonda mõjutab kõik see halb, mis jäi siia nõukogude |
| süsteemist. Nüüd haarame kiiruga tihti kõige halvemat Läänest. Kuidas see |
| lõppeb? Eestile on väljakutseks mõelda välja, kuidas Lääne kapitalismi kõige |
| paremini ära kasutada. Te võite langetada poliitilise otsuse, milliseid |
| investeeringuid te soovite. Samas pole aga poliitikute õigete otsuste tegemiseni |
| juhtimine kerge. Rääkisin peaminister Mart Laariga näiteks tuulejõu |
| võimalustest. Ta on tuulejõu arengust teadlik, aga ta ei hinda täielikult selle |
| potentsiaali. Mõnel riigil on investeeringute valik väga hästi õnnestunud. |
| Näiteks Hiina puhul on lausa imelik: sellel kommunistlikul riigil on õnnestunud |
| investeeringuid meelitada rohkem kui lääneriikidel. Kui keskkonnateadlik Eesti |
| peaminister teile paistis? On kaks eri asja, teadlikkus ja teadlikkuse muutmine |
| poliitilisteks otsusteks. Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore on selline |
| inimene, kes teab keskkonna kohta sama palju kui mis tahes spetsialist. Ta teab |
| probleeme, aga ta ei ole valmis tõusma püsti ja võitlema nende sõnade eest. |
| Võibolla on raske rakendada? Raske öelda. Peaminister Laar rääkis väikeste |
| riikide eelistest ja võrdles suuri riike suurte laevadega, mida on raske |
| pöörata, väites, et väikseid on lihtsam pöörata. Kas see nii on, seda näeme |
| tulevikus. Eestis peetakse biotehnoloogiat tuleviku üheks keskseks |
| arengumootoriks. Täna avaldas teie instituut uurimuse biotehnoloogiast. Millised |
| on lühidalt biotehnoloogia ohud? Selles see viga ongi. Me ei tea nendest |
| ohtudest veel midagi. Kas majanduse ja keskkonna huvid on põhimõtteliselt |
| vastuolulised? Väga vastuolulised. Me näeme konflikte üha tihedamini. |
| Majandusinimesed on väga selgelt domineerinud poliitiliste juhtide nõuandjate |
| hulgas, aga see areng muutub. Poliitilised juhid peavad üha selgemalt arvesse |
| võtma ka oma majandusotsuste mõju keskkonnale. Selles oli küsimus Seattle'i |
| meeleavaldustes möödunud detsembri alguses. Need meeleavaldused, kus oli kümneid |
| tuhandeid osalisi, tõstsid valitsused tagajalgadele. Nad ei oodanud nii selget |
| ja suurt meeleavaldust: kuid see oli nii selge, et nad ei võinud seda lihtsalt |
| vältida. Kui üldiseks sellised sündmused võivad tulevikus saada? See võib |
| toimuda erinevates vormides. Internet, kus leidub informatsiooni, aga mis samas |
| on ka kanaliks otsustajateni, mida aktivistid võivad aktiivselt kasutada. Mida |
| keskkonna- ja majandushuvide vastuolulisuse vähendamiseks teha saab? Selgelt |
| abistav faktor on haridus, inimesed vajavad tihti laiemat koolitust. Näiteks |
| paljud majandusteadlased arvavad kindlalt, et ühiskonna arengut ei saa mõõta |
| mingit muud moodi kui riikliku kogutoodangu kasvu järgi. Te reisite |
| keskkonnasõnumiga riigist riiki. Milline pilt jäi teile Eestist? Kui teadlik on |
| eestlane keskkonnaküsimustest? Ma rääkisin peamiselt inimestega, kes on |
| keskkofnnaasjadest teadlikud, aga nende nägemuste sügavus üllatas mind |
| positiivselt. Nii palju kui ma tean ajaloost ja keskkonna rollist Eesti |
| iseseisvumises, arvan, et see on mingil määral sensitiivne küsimus. Peamine |
| küsimus on ikkagi see, kuidas need teadmised vormuvad poliitilisteks otsusteks. |
| Te soovitate globaliseerunud majanduses riikidele ökoloogilist maksureformi. |
| Kuidas on võimalik ühes nurgas rasvasemat suppi keeta, kas investorid ei põgene |
| kõrgema keskkonnamaksudega riikidest? Ei peaks, sest tulumaksu vähenemine jätab |
| majanduses liikuva raha hulga samaks. See ei muuda maksude taset, aga muudab |
| maksude jagunemist. Saksamaal seda igatahes proovitakse, neil on käimas |
| nelja-aastane protsess maksusüsteemi muutmiseks, mille nad on ise vabatahtlikult |
| algatanud. Infotehnoloogia kasv on tänapäeval ülikiire, kas arvutid päästavad |
| maailma keskkonna? Vaevalt. Aga neil on selles oma roll. Näiteks |
| puhastusseadmete reguleerijatena on nad vältimatud. Eesti on väga väike riik. |
| Milline roll võib nii väiksel riigil maailmas olla? Väiksusel on nii hüvesid kui |
| ka halbu külgi. Väiksed riigid on tavaliselt poliitiliselt mobiilsemad, nad |
| võivad võtta vastu poliitilisi otsuseid lühema hoiatusajaga. Tihtilugu mõeldakse |
| nii, et enne kui meil on võimalik hakata keskkonda kaitsma, peame saavutama |
| mingi rikkustaseme. Kui kõrge kogutoodangu juures selline tase võiks olla? |
| Küsimus ei ole selles, kui vaesed või rikkad me oleme, vaid hoopis selles, kui |
| hea meil on selles riigis elada. KÜSITLUS: Kas peate õigeks tulumaksu |
| vähendamist keskkonnamaksude suurendamise arvel? Einar Tammur Einar Tammur |
| looduskaitseühingu Kotkas juhataja Igale mõtlemisvõimelisele inimesele on selge, |
| et järgmisel sajandil seisavad inimkonna ees tõsised keskkonnaprobleemid: |
| atmosfääri ja vete saastatus, ülerahvastumine, fossiilsete kütuste tarbimine. |
| Nii väike rahvas, nagu me oleme, ei saa palju kaasa rääkida maailma tasandil, |
| aga vähemalt Eestis peaksime suutma käituda niimoodi, et siin oleks 100 aasta |
| pärast sama elamisväärne nagu praegu. Soovitan kõigil poliitikutel lugeda Eesti |
| Looduse jaanuarinumbrist indiaanipealik Seattle'i kirja USA presidendile 1854. |
| aastal. Kirja sõnum - majandus ja raha ei saa olla ebajumalad - on väga |
| aktuaalne ka tänapäeval. Esimene küsimus kõigile, kes soovivad Eestisse |
| investeerida, peab olema: kuidas mõjutab investeering siinset keskkonda. Heiki |
| Kranich keskkonnaminister Ma arvan, et tulumaksu ja keskkonnakasutusest |
| laekuvate maksude sidumine on vägivaldne. Nende sidumine tooks endaga kaasa |
| keskkonnamaksude liigse politiseerumise. Mul oleks hea meel, kui keskkonnamaksud |
| oleksid seotud nende kuludega või keskkonna kasutusega, mida ettevõtted teevad. |
| Keskkonnaküsimuste puhul pole Riigikogus sisulisi konflikte olnud. Kui asjad |
| lähevad normaalselt edasi, siis ei teki sellel teemal ka poliitilisi konflikte. |
| Aadu Luukas Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni esimees Lester Brown otsib |
| tasakaalu majandus- ja keskkonnahuvide vahel. See on eluterve nähtus ja seda |
| tasakaalu tuleb otsida mõlemast suunast. Majandusringkondades tuntakse |
| keskkonnaproblemaatikat paremini, kui keskkonnainimesed tunnevad |
| majandusküsimusi. Arengut viiks edasi, kui nad õpiksid neid küsimusi paremini |
| tundma. Ma ei usu, et maksusüsteemi uuendamine on lahendatav nii lihtsalt, et |
| sama palju vähendatakse tulumaksu, kui tõstetakse keskkonnamaksusid. Worldwatchi |
| instituut * asutatud 1974. aastal * algusest peale direktoriks Lester Brown ja |
| asukohaks Washington * instituudi juhtiv väljaanne, iga-aastane keskkonnaraport |
| “ State of the World ” on maailma enim tsiteeritud väljaanne ja poolametlikuks |
| keskkonnaaruandeks kogu maailmas. * “ State of the Worldi ” antakse välja rohkem |
| kui 30 keeles * sellel nädalal ilmus esmakordselt eesti keeles selle tõlge “ |
| Maailm aastal 1999 ”. Eile esitleti eesti keelde tõlgitud maailma loetuimat |
| keskkonnaülevaadet “ State of the World 1999 ” (“ Maailm aastal 1999 ”) - |
| maailma mõjukaima keskkonnainstituudi Worldwatch Institute väljaannet. vaatab |
| tagasi tervele 20. sajandile, kirjeldab ja analüüsib sajandi arengusuundi, mis |
| on mõjutanud keskkonda, majandust ja ühiskonda kogu maailmas, ning pakub |
| võimalikke lahendusi säästvama maailmamajanduse saavutamiseks 21. sajandil, |
| teatas siinne väljaandja, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. |
| Raporti põhjal võib sajandi kokku võtta järgmiselt: inimene on lennanud Kuule, |
| hakanud kloonima geene ning leiutanud üha võimsamaid arvuteid, kuid me ei ole |
| suutnud tagada miljardile inimesele puhast joogivett, peatada looduslike liikide |
| hävimistempot ega rahuldada oma energiavajadusi nii, et see ei põhjustaks |
| kliimamuutusi. Viimaste kümnendite mureküsimuseks tõstab raport ületarbimise |
| ning kontrastide lisandumise tööstus- ja arenguriikide vahel. Levides üle kogu |
| maailma, õõnestab arenenud tööstusriikide majandusmudel aeglaselt iseennast. |
| Raport rõhutab vajadust uue majandusmudeli ja ühiskonnakorralduse järele, mis |
| oleks globaalselt vastutustundlik keskkonna ja ühiskonna suhtes. Kaheksa |
| miljardi inimese elatamine praeguse majandusmudeli abil pole lihtsalt võimalik. |
| Tänane fossiilkütustel põhinev autokeskne äraviskamismajandus peab muutuma |
| päikese- ja vesinikuenergial põhinevaks, jalgratta- ja raudteetranspordikeskseks |
| korduvkasutuse ja ümbertöötamise majanduseks, mis rahuldab inimese vajadused ja |
| hoiab alles Maa ökosüsteemid. (ETA) Hulkuma lastud loomad murdsid 120 lindu ühe |
| ööga Hulkuma lastud koerad murdsid Raplamaal ühe ööga maha Mahtra riikliku |
| jahiala jäägri Raivo Riisi faasanikarja, keda mees oli juba kaks aastat |
| kasvatanud, lootuses neist sel aastal ka tulu saama hakata. Oma ämma talukohta |
| Juuru valda rajatud faasanifarmi üleeile vaatama läinud Raivo Riisil ei olnud |
| sel hommikul enam kedagi toita, sest kõik põhikarja 120 lindu vedelesid surnuna |
| lumel. Ligi poole meetri kõrguse võrkaia seest ja ümbert leitud jäljed näitasid, |
| et tapjateks olid koerad. “ See on minu jaoks katastroof, kogu põhikari oli |
| lihtsalt maha murtud ja vedeles seal lääbakil maas, ” rääkis Riis Postimehele. “ |
| Koerad olid hüpanud üle traataia farmi katva kapronvõrgu peale ja alustasidki |
| sealt läbi murdes oma tapatööd. ” Saab ainult trahvida Rapla politsei |
| pressiesindaja Margus Mikomägi rääkis, et samal päeval jõudis Riis koos kohaliku |
| konstaabli Meelis Kivinukiga koerte omaniku jälile, kes elab farmist umbes |
| kilomeetri kaugusel Härgla külas Kaermaa talus, mis on kohalike seas tuntud oma |
| alkoholilembese elanikkonna poolest. Lisaks lumel olnud jäljerajale juhatas neid |
| sinna seik, et vaid mõned nädalad tagasi tapsid samast talust pärit kolm |
| segaverelist koera kümme faasanit. Mõlemal korral ründasid koerad nii käratult, |
| et kohe farmi taga talumajas üksinda elav Riisi ämm ei kuulnud midagi. |
| Konstaabel Kivinukk rääkis, et kui eelmisel korral püüdis pensionärist |
| taluperenaine kõike eitada, siis nüüd ta lõpuks ikka tunnistas, et lasi kaks |
| koera ööseks lahti. “ Tema koerad on seal aastaid probleeme tekitanud, küll |
| saakloomi murdes ja küla peal jõlkudes, ” rääkis ta. “ Ja ausalt öeldes ma ei |
| usu tema juttu, nagu oleksid koerad end ise ketist lahti saanud, sest kogu küla |
| teab vastupidist. ” Kivinukk ütles, et ta ei saa omaniku karistamiseks muud |
| teha, kui teda koerte pidamise eeskirja rikkumise eest trahvida. Esimene kord |
| karistas ta 1170-kroonisest pensionist elavat naist 460 krooni ja nüüd 1860 |
| krooni suuruse trahviga. “ Naine tegi veel taotluse, et maksab iga kuu 50 |
| krooni, muidu ei jaksa, ” märkis Kivinukk. “ Need kaks koera lubas ta aga lasta |
| loomaarstil lähipäevil magama panna. ” Juuru vallavanem Tõnu Runno kuulis koerte |
| rüüsteretkedest alles eile ajakirjaniku käest, kuid ta märkis, et vald poleks |
| siin saanud rohkem teha kui politsei. “ Võime koos politseiga minna ja trahvida, |
| mitte maha lasta, Seegi on raske, sest võibolla tõesti oli koer öösel lahti, |
| kuid päeval on ketis ja mine sa siis tõesta. ” Peaaegu kogu farmist ilma jäänud |
| Raivo Riis hindab talle tekitatud kahju suuruseks ligi 200 000 krooni, kuigi |
| tapetud lindude väärtus on 20 000 krooni. “ Kahju on kümnekordne, sest mul jääb |
| kogu selleks aastaks planeeritud tulu saamata, ” selgitas ta. “ Mul oli plaan, |
| et tuleval aastal pean põhikarjana juba tuhandet lindu, ehitasin aiad valmis, |
| ostsin teise inkubaatori, aga nüüd on kogu kahe aasta vaev maha visatud. ” |
| Kahjutasu mõttetu nõuda Koeraomaniku käest kahjutasu nõudmist pidas Riis |
| mõttetuks, sest seal talus pidevalt pidutseval rahval ei ole tema sõnul seda |
| raha kunagi kuskilt võtta. “ Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta ei ole, ” |
| ütles ta. “ Ma olen kogu sellest asjast nii nördinud, sest ometigi politsei |
| hoiatas neid eelmine kord ja nüüd ütlevad nagu süütukesed, et oh sa jumal, vaata |
| kui kole lugu. ” Sellest hoolimata ei kavatse Riis faasanifarmi pidamisele lõppu |
| teha. “ Proovin ikka jalad alla saada, sest praegu oleks narr kahe aasta tööd |
| nurka visata, ” sõnas ta. KOERTE VÄGIVALD * Politsei kahtlustab, et koertekari |
| tappis jaanuari keskel Tartus öösel ringi jalutanud kaheksa-aastase koolipoisi. |
| * Paar nädalat hiljem leidsid kohalikud külamehed Valgamaal metsa alt seitsme |
| koera tulistamisjälgedega korjused ning hakkasid levima jutud tundmatutest |
| ajujahipidajatest. Kuulujutte süvendas fakt, et keegi lasi samal ajal |
| haavlipüssist maha omanikuga tõukoera ning samuti tulistati koera päise päeva |
| ajal Tõrva linnas. * Ööl vastu selle nädala kolmapäeva tungisid kaks koera |
| Raplamaal faasanifarmi ja murdsid maha 120 lindu. Omanik hindab kogu kahju 200 |
| 000 kroonile. Allikas: Postimees Eesti noored peavad õppimisvõimalusi tutvustava |
| messi “ Teeviit ” külastamist kohustuslikuks ning sinna tuleb nende hinnangul |
| info hankimiseks minna ka juhul, kui edasiõppimisplaan juba täpselt paika |
| pandud. Tuhanded noored ummistasid eile Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuse, |
| kus algas kolm päeva kestev noortemess. Enim tunglesid noored lähestikku |
| paigutatud Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja |
| Tartu Ülikooli (TÜ) bokside ees, et küsida sisseastumiseksamite ja konkursside |
| kohta ning hankida ülikoolide kohta teabematerjali. Pärnu-Jaagupi keskkooli |
| abituriendid Heli Künnapas (17) ja Liliana Vorobjova (17) rääkisid Postimehele, |
| et neil on valik, kuhu edasi õppima minna, tehtud, kuid pidasid “ Teeviida ” |
| külastamist sellest hoolimata enesestmõistetavaks. Tahame teavet juurde saada |
| just meid huvitavate koolide kohta, laususid neiud. Neljandat aastat järjest |
| messi külastav Heli märkis, et varasematel aastatel on ta iga kord hea portsu |
| pabereid kaasa võtnud ning nendega hiljem kodus põhjalikult tutvunud. Heli |
| loodab suvel endale välja võidelda tudengikoha TÜs või Õigusinstituudis ning |
| Liliana TPÜs või Õigusinstituudis. Keila gümnaasiumi viimase klassi õpilane |
| Kaspar Brandt (17) ütles, et soovib õppima tulla Tallinna, kas TPÜ või TTÜ |
| informaatika või infotehnoloogia erialale. “ Tulin messile lisainfot saama, äkki |
| leiab koole ja erialasid, mida ei tea, kuid mis on väga huvitavad, ” sõnas |
| noormees. “ Samuti tahan teavet saada sisseastumiseksamite kohta. ” Ligi |
| paarikümmet kõrgkooli tutvustavat voldikut käes hoidnud Tartu Miina Härma |
| Gümnaasiumis õppiv Birgit Punison (16) rääkis, et korjab tänavu rohkesti |
| erinevate koolide pabereid. “ Mul on neid ligi kakskümmend ja neid tuleb veel |
| juurde, eks ma kodus tutvun nendega, ” lausus eelviimases keskkooliklassis õppiv |
| neiu. Messil Tallinna Pedagoogikaülikooli tutvustanud haldusjuhtimise eriala |
| esmakursuslane Joel Veidebaum (18) lausus, et ülikooli boksis on pidevalt |
| uudistajaid, kes küsivad infot ja tühjendavad boksi infovoldikute varu. “ Enim |
| tuntakse huvi sisseastumiseksamite ja konkursside vastu, ” lausus tudeng. “ |
| Uskumatult palju inimesi on. ” Eile külastas messi mitteametlikel andmeil ligi |
| 4000 inimest. Messil külastajate küsimustele vastanud haridusminister Tõnis |
| Lukas rahustas noori üldise õppemaksu mittetulemisega ning pidas ebatõenäoliseks |
| ka kinnisvaratagatise rakendamist õppelaenu saamisel. Mullu külastas noortemessi |
| “ Teeviit 1999 ” kolme päeva jooksul 18 000 inimest. Keskkriminaalpolitsei tegi |
| ajalugu, paljastades üleeile Eestis esmakordselt labori, kus vaid ühe ööga |
| suudeti toota kolme miljoni krooni väärtuses metamfetamiini. |
| Keskkriminaalpolitsei narko-grupi komissari Märt Palo andmetel on Raplamaa |
| metsas ühes suvilana kasutusel olnud talumajas tegutsenud uimastilabor esimene |
| arvestatavat toodangut andnud narkootikumi- tööstus, mille Eesti politsei on |
| seni avastanud. Kuigi kuulujutud narkootikumide valmistamisest Eestis on |
| liikunud juba alates 1996. aastast, on seni suudetud leida peamiselt vaid |
| mitmeid punkreid, kus narkomaanid ise on moonipurust vedelikku seganud ja |
| sealsamas end süstinud. “ See labor, mille nüüd leidsime, on labor selle sõna |
| otseses tähenduses, ” ütles Palo eile õhtul Postimehele. “ Seal uimasteid |
| tootnud isikud eriti keemiaprofessoritena küll välja ei paistnud, kuid nad olid |
| metamfetamiini tootmisega kursis. ” Kolmapäeva varahommikul pärast mitmepäevast |
| varitsust äkkrünnakuga maha võetud labori suurusest räägib Palo sõnul kas või |
| see, et sama ööga jõuti seal valmistada seitse kilo metamfetamiini. Ainuüksi |
| juhul, kui valmistajad oleksid müünud need seitse kilo ilma lahjendamata 400 |
| krooniga gramm maha tänavakaubanduses, teeninuks nad kuni kolm miljonit krooni. |
| “ Seda, kui kaua see narkolabor juba tegutsenud on, kui mitmeid kilosid |
| narkootikume on selle kaudu tarbijateni jõudnud, hakkame alles selgitama, ” |
| lausus Palo. Laboriks ehitatud suvemaja läbiotsimisel leidis |
| keskkriminaalpolitsei veel kolm liitrit metamfetamiini valmistamise lähteainet, |
| mis ootas pulbriks aurutamist, ja veel ligi sada liitrit erinevaid kemikaale. |
| Spetsialistide sõnul erineb leitud metamfetamiin tavalisest amfetamiiinist selle |
| poolest, et esimest neist saab toota täiesti kodustes tingimustes ja |
| vahenditest, mida võib hankida suvalisest keemiapoest. Samas on metamfetamiin |
| eelkäijast mürgisem. Kokku kaks ööpäeva kestnud operatsiooni tulemusel peeti |
| kuriteos kahtlustatavana kinni mitu Tallinna ja Harjumaa elanikku, kellest osa |
| on varem kohtulikult karistatud. Selleks et jõuda välja Rapla uimastilabori |
| paljastamiseni, nägi Palo sõnul sel nädalal vaeva kuni kakskümmend inimest |
| keskkriminaalpolitseist ning Tallinna politsei narkogrupist. Eeltööd labori |
| leidmiseks tegi narkogrupp pool aastat. Teisipäeva varahommikul leidis tee |
| Kookla küla Lille talu õuele vana emahunt, kes viis endaga pere väiksema koera |
| Suli. “ Hommikul poole kuue paiku koerad ragistasid õues, aga me ei läinud kohe |
| vaatama, ” rääkis Lille talu peremees Taivo Saksniit. “ Kui lõunaks koer tagasi |
| ei tulnud, hakkasin küüni ümber jälgi vaatama. Hunt oli koera talu lähedale |
| metsa lohistanud, vahepeal peatuse teinud ja teda rappinud. ” Koera jäänused |
| leidis peremees koos väimehega majast 400 meetri kaugusel. “ Alles olid pea ja |
| tagumised jalad sabaga, keskosa oli kui kalaluud puhtaks roogitud, ” kirjeldas |
| Saksniit. Jälgede järgi oli emahundil kaasas kaks väikest kutsikat, kellele vana |
| oli koera söödaks toonud. “ Kuulsime läheduses mingit viginat või niutsumist, |
| aga ei pööranud sellele kohe tähelepanu, ” jutustas Saksniit. “ Kutsusime |
| jahimehed, et võibolla neid hundijaht huvitab. Koerast olime nagunii ilma. ” |
| Kohaletulnud jahimehed tegid kindlaks, et võimas vana emahunt oli kahe kutsikaga |
| pärast einet sealsamas läheduses puhanud. Ilmselt peletasid jälgi mööda |
| söömiskohani jõudnud mehed loomad liikvele. Pärsti jahimehe Heino Mängli sõnul |
| olid väiksemad jäljed umbes kolmesentimeetrise läbimõõduga. |
|
|
| Mehed on erinevad ja täidavad eri rolle. Lennart omakorda on alati olnud tugevam |
| poliitilise ämblikuvõrgu punumises. 1991. aasta putšipäevil sulges Savisaar |
| Rüütli sõna otseses mõttes Kadrioru lossi luku taha ja käskis tal seal paigal |
| püsida. Kaks meisterkonspiraatorit tegid ettevalmistusi pimedas ja teki all, |
| sest Arnold ei tohtinud midagi aimata. Samal ajal kui Toompeal presidendi |
| õnnistuseks hümni mängiti, istus solvatud Arnold üksi oma Kadrioru korteris. |
| Intriigimeistrina on Savisaar võitmatu, osavuselt jäävad talle alla nii |
| arengupartei Tiit Made kui parempoolne Indrek Kannik. Keskerakonnal on Eesti |
| parteidest kõige tugevam allüksuste võrk, et teha lobby valdade ja väikelinnade |
| esindajate seas. Saalisistuja ei aimagi, milline võimuvõitlus etendub Eesti |
| telekomiärimeeste ja sideministeeriumi kabinettides. Nende eesmärk oli saada |
| Eesti Kaabeltelevisooni Ettevõtete Liidu nimi ja selle sildi all avalikkust |
| Telia kasuks mõjutama hakata. Võitlus telefoniside pärast "Raha taga asi ei |
| seisa," omandab Paltsi jutt laia joone. Neid ei kutsutud isegi presentatsioonile |
| Tallinna raekojas. Läbirääkimised algasid rublaajal. Telekomi aktsiad börsile |
| Oli külm selge aprillipäev, kellad lõid parajasti kolmteist. Igal korrusel |
| vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu näoga. All tänaval |
| keerutasid väikesed tuulepöörised tolmu ja paberitükke, ja kuigi päike paistis |
| ja taevas oli eresinine, oli kõik ümberringi hall ja ilmetu välja arvatud |
| plakatid, mida oli kõikjale üles kleebitud. Aeg-ajalt liikusid tagataustal ka |
| teised sarnased olendid. Alasti mees viskus ukse ees lumme. Ants ja Valdek |
| sõudsid püstjate tõmmetega läbi tumeda vee. Bronka liigub vaevaliselt. Ent juba |
| tatsas Liine lähemale. Galeb viskus tugitooli. Hobusega sõidutas ta lõpnud |
| põrsakest linna. Isa prantsatas koos jalgrattaga endise hüdroelektrijaama kõrval |
| kasvava kuldvihma põõsa alla kummuli maha. Ja Vigelid ja Milded sõidavad |
| arreteerituina rajoonilinna. Juht tõukas peni teelt kõrvale kraavi. Kausid |
| hautatud hapukapsaste ja auravate keedukartulitega liikusid käest kätte. Kell |
| kaks sõidutas ta mu koju. Knacke-Sommer ujus 1977 esimese naisena 100 meetrit |
| liblikstiilis alla minuti. Krundil tatsab ringi tohutu hulk musti sigu ja |
| põrsaid. Kui tüdruku ette prantsatas silmamoondaja otsastrebitud jäse. Laps |
| tatsas kohe akna poole lilli vaatama. Liigutan arvutit mööda lauda. Liikusime |
| vankri või reega. Loomaarst prantsatas pardipoegadele peale. Ma olin lõhest |
| välja roninud. Ma sõitsin millalgi hoopis koju. Mehed sõidutasid mu |
| lennuväljale. Metsavend liigutas mõne korra kätt. Miski liigutas lennuki saba |
| juures. Mu ema valab mulle koduses peolauas klaasikese. Nad sõitsid kreeka |
| kvartalist läbi. Nad viskusid kogu keharaskusega vastu ust. Need valati |
| kibekiiresti betooniga kinni. Noormees prantsatas maha nagu nott. Palja |
| ülakehaga mees tõukas ta sirmi taha. Perenaine tatsas toa juurde. Pisarad |
| tilkusid rõõmust. Pärast viimast duublit valati talle kuuma tee sisse sorts |
| valget viina. Aeglaselt liikus poisi käsi Anne'i poole. Siis liikus ta käsi väga |
| kiiresti. Ronid duši alla. Ronisin teiba abil edasi. Samal ajal sõudis Muraka |
| Peeter piki rooäärt oma mõrra poole. Sammusin end hingetuks. See isekas Katrina |
| tormab kohe oma asjade allesjäämist kontrollima. Sergeil tõusnuks selle koha |
| peal kulm. Siis tormanud nemad laomaja trepist üles tuld kustutama. Sisenesin |
| koridorist tuppa. Sõitsime ratastega äikse käes. Sõnatult valas ta pool |
| teeklaasitäit. Särgi ja seeliku vahele jääv peopesalaiune paljand tõusis |
| hingamise rütmis. Sõudsin lootsiku üle jõe. Tagatoas liigutab keegi. Ta liigutas |
| sõrmi mu peos. Tarvik lausa tõukas ta mu ette. Ta sõidutas mind rattaga muru |
| peal. Ta tatsas tuba mööda ringi. Tatsasin seda vahemaad hommikust õhtuni. Ta |
| valas endal klaasi täis. Ta väljus alevi taha jõe kõrgele kaldale. Tema järel |
| väljub valges ülikonnas korpulentne Emerson. Tilkuv Magnus prantsatas mu kõrvale |
| maakamarale. Toomas liigutas Marit akna poole õhku hingama. Tormasin üles |
| põndakule. Täpselt samal kellaajal nagu alati väljus Miili ka täna tühja kotiga |
| majast. Tõukasin jalaga selle põrandale maha. Tõukas pikali keset põrandat. Tuul |
| liigutas kardinaid hommikust õhtuni. Tuul liigutas vanikut. Ujusin kivi peale. |
| Uurijad sõitsid minema. Valasin kisselli kaussidesse jahtuma. Valge puusärk |
| liikus läbi puhasvalgesse pidulikku härmatisse riietatud Haapsalu. Vannitoas |
| tilkus kraan. Vesi liigutas tugevast löögist palli edasi. Vihma tilkus kraest |
| sisse. Viskusime kaaslasega võssa. Väljusime keset tormi. Poiss andis korvist |
| riidetüki koerale nuusutada. Peeter eemaldas ahju kõrvalt parkett-tahvlid. |
| Peeter heitis ratsmed hobuse seljast trepile sulase kätte. Mees hiilis rada |
| mööda sauna ja küüni vahet. Mees hüppas sillalt üle käsipuu vette uppujat |
| päästma. Läbi riide immitseb suitsu. Peeter jooksis kodu vahet. Koer kaapis |
| liiva augu. Koer kargas pimedast Peetri kallale. Peeter keeras lampi. Peeter |
| kerib õngeliini veest paati. Peeter kiirustas väljumisega. Peeter kuhjas mulla |
| aianurka peenrasse. Peeter käis teiste ees mööda rada paarsada meetrit. Ost käis |
| isa rahakoti peale. Laps käänas aseme segi. Mees küürutas nuga võtma. Lind |
| lendas põllule toitu tooma. Madalrõhkkond liigub Rootsist Soome. Matkamine |
| lähendab loodust inimesele. Peeter läks mööda metsateed laulmast koju puhkama. |
| Väljarändaja naasis Ameerikast kodumaale. Peeter paiskas kivi seina äärest |
| teele. Spartak platseerus kolmandaks. Arno pöördus küsija poole. Rändur ringles |
| peamošee ümber kitsaid tänavaid mööda. Peeter rüsis vaheruumi kohvri järele. |
| Mantlile sadas vihma. Rudolf sikutas saapa jalast. Oja suubub järve. Peeter |
| talutas haige kabinetist mööda koridori kööki sööma. Kraan tilgub vett. Peeter |
| torkis voodist sõrmega õhku. Kõneleja tuli tema juurde. Peeter tõstis liha |
| külalisele taldrikule jahtuma. Kokk valas kisselli lastele potist kaussi |
| jahtuma. Peeter viis käsikirja Tallinnasse juhendajale lugeda. Peeter viskas |
| mantli seljast. Peetri sõõrmed võbelesid. |
|
|
| Feministid tõstavad pead ja mõned neist räägivad, et naistele pole mehi üldse |
| vaja. Piisab vibraatorist ja/või sõbrannast. On ka preilisid, kes kutsuvad üles |
| seksist üldse loobuma. Muidugi see feminism on aastatega kuidagi hapuks hakanud |
| minema nagu mingi tuline jäätis, mida keegi pole lähedalt nuusutanudki, aga |
| ometi on ta paljudel hammaste vahel. Minu teistehulgas. Kõiksugu vähemuste |
| kaitse on karm ideoloogia. Igas ameerika hamburgeriputkaski peab tööl pidama |
| ühejalgset homoseksuaalist neegrit (uups, mida ma nüüd küll ütlesin!), et lambad |
| oleks söönud, hundid terved ja kvoodid täidetud. Aga äärmused sünnitavad äärmusi |
| ja meesshovinistid tõstavad omakorda upsakalt päid ja muid kehaosi. Sealsamas |
| inimloomaaias nimega Ameerika jagatakse ka edukatele meestele koolitust, kuidas |
| naisi endale voodisse rääkida. Ja sedasama arutab ajakiri GQ. Ja teab justkui |
| vastuski. Mees peab olema sarmikas, atraktiivne ja huumorimeelne. See kõlab |
| natuke küll nii, et komm peab olema magus ja sool soolane. Jäin mõttesse, miks |
| mul pole kunagi päehegi tulnud juurelda selle üle, kuidas naisi ära rääkida. Ja |
| kujutate ette, välja mõtlesin. (Samamoodi nagu mu tuttav Piret mõtles välja, |
| miks Mona Lisa naeratab. Ta nägi täpselt sedasama naeratust oma mehe näol, kui |
| too oli autoeksami sooritanud. Seega - tõenoliselt sai Mona Lisa just läbi |
| autoeksamilt.) Samoodi kui Mona Lisa saladuse lahendanud Piret, tõstsin ma näpu |
| ja hüüdsin ohoo! Naiste ärarääkimine üleüldse pole mind huvitanud sellepärast, |
| et ma olen tahtnud ära rääkida seda või teist konkreetset inimest või naist, aga |
| mitte naisi üleüldse. Selle koha pealt võib mehed rahulikult kaheks jagada. Ühed |
| on valmis minema välja lantima ja "mõne naise ära rääkima". Teistel tuleb |
| ärarääkimine pähe siis, kui silmapiirile on kerkinud ligitõmbav naine. Need |
| teised on muidugi anomaalia meeste hulgas ja selges vähemuses ja ma pean |
| tunnistama, et kuulun nende hulka. Võimalik, et need on naiselikud mehed. Mehed, |
| kellele on enne voodissepugemist vaja naisega mingit psüühilist sidet. Mehed, |
| kes ei tea, mida tähendab - naisega on kergem magada, kui teda eesnime pidi |
| kutsuda. Muidugi, ühed pole paremad kui teised. Aga see teine sort naljalt |
| lõbumajja ei lähe või kui lähebki siis nutab prostituudi rindade vahe märjaks ja |
| midagi muud märjaks ei teegi. Võimalik, et naistegi hulgas on sellised kaks |
| sorti olemas, aga sortide omavahelised proportsioonid on vastupidised. Isasel on |
| ju vaja karata võimalikult palju emaseid ja emasel kinni hoida ühte lastetoitjat |
| isast. Et liik kestaks. Ja inimesel on vaja sellepärast veel ka häbeneda. |
| Spermapankur doktor Sõritsalt nõuavad eesti naised kõige rohkem |
| meeterüheksakümnese sinisilmse grusiini sugurakke. Sellele mõeldes peaksin ma |
| kurvalt saba jalge vahele tõmbama, aga vaat ei tõmba! Spermapangas on selline |
| grusiin küll kõige konverteeritavam mees, aga kas minu kodu kõrval õllesaalis |
| ka? Vean kihla, et ei ole. Vean kihla, et välimusest ja viisakusest on olulisem |
| karismaatilisus. Üks hetk, ma vaatan sõnastikust järele, mida see tähendab. Nii, |
| sõnaraamat ütleb: karisma - veetlus, sarm, lummus; geniaalsus; relig. jumala |
| and. Tjah, ja mis ma ise selle karismaga mõtlesin? Noh teate küll, selline säde |
| ja vunk tuleb meile kõigile teinekord sisse. Ja naistele tihti siis, kui nad |
| tajuvad, et nad kellelegi meeldivad (mis viib kurvalt selle ebaõigluseni, et |
| keda juba vaadatakse, seda hakatakse veel rohkem vaatama, sest ta särab rohkem - |
| nagu piiblis, et kus on sinna antakse ja kus pole, võetakse seegi ära.) Ja |
| meestele? Kas meestel läheb karismakott lahti siis, kui mõni naine meeldib? Ei, |
| inimesed on erinevad. Ja erinevad ka erinevatel eluperioodidel. Kui ma |
| lapsepõlve peale tagasi mõtlen, siis minu meelest küll mitte. Siis oli just |
| võibolla vesi suus ja jalad takus. Mingi vunk tuli siis täiesti ilmaasjata |
| sisse. Mingi tunne, et olen vaba mees. See oli ehk naiste ärarääkimise eeldus, |
| mille ma jätsin kasutamata. Sest ma ei omandanud seda kiskja haaret, et |
| voonakesed oleksid kohe kaela longu lasknud. Kahjuks või õnneks. Miks õnneks? |
| Võimalik, et ma räägin siin, et viinamarjad on hapud, aga eriti edukad |
| ärarääkidjad jäävad teinekord pärast kuuekümnendat keppi kuidagi üksikuks ja |
| kibestunuks. Mingil hetkel mulle tundus, sada aastat tagasi, et naiste pidev |
| väljavahetamine on kuidagi tüütu. Sest armastuseasjade mehhaanika on nii |
| psüühiliselt kui füüsiliselt kuradi ühesugune ja korduv. Nüüd ma olen aastaid |
| kontorirott ja mingist karismast pole muidugi haisugi. Ja minusuguseid on pool |
| linna täis ja mingeid naisi sellised rotid muidugi ära ei räägi. Ja mul ei ole |
| kahju, et ma selline olen, mitte saamata jäänud naiste pärast, aga sellepärast, |
| et vahel tuleb igatsus selle endise mina järele. Selle vabama mina järele. |
| Teisipidi, mäletan küll, et vabadust ja pidetust oli sama raske taluda kui |
| tänast vanglat. Oh, olen jälle lõputult issendast vahutanud. Mõtleks korraks, |
| missugused on need mu tuttavad, kes tänaseni edukalt naisi ära räägivad? On neil |
| midagi ühist? On jah. Eks nad taha ära rääkida. Aga välja nad seda ei näita. Nad |
| tõmbavad ainult näpuga ja naised tulevad alandlikult nagu tapaloomad. Nende |
| meeste suur ülbus ja hoolimatus naiste suhtes on nagu lombakal laadakaklejal |
| lord Byronil või eemaletõukava näoga räpasel joodikul Rasputinil. Kes haukasid |
| naisi vasakult ja paremalt nagu pull aasal lilleõisi. Nad on intensiivsed ja |
| tugevad isiksused. Ja neis on saladust. Mis pole teeseldud salapära. Kopiraiteri |
| ameti üle arutlemisega on nii, et kui see kellegagi jutuks tuleb, siis hakkab |
| kopirater kohe ennast õigustama - et miks ta sellist tööd teeb. Kas siis teine |
| teeb talle etteheiteid või ei tee või teinekord isegi siis, kui räägivad kaks |
| kopiraiterit omavahel. Miks see nii on? Eks ikka sellepärast, et Eestis |
| arvatakse, et reklaamid on ühed halvad asjad. Ma täpselt ei tea, aga ma arvan, |
| et ka reklaamibüroode tegevdirektorid ja projektijuhid peavad aeg-ajalt ennast |
| õigustama ja seletama, et reklaamid ei ole tingimata halvad asjad. Ma ei tea, |
| kas reklaamid on head või halvad asjad. Ma arvaksin praegu, et nad võivad olla |
| nii head kui halvad. Nagu ka kõik muud asjad ja olevused siin maailmas. Kunagi |
| jagas Rein Veidemann oma loengutes (pagan võtaks, mitte ei mäleta, mida ta |
| õigupoolest meile luges. Küllap ta luges iseennnast - ja see on parim mida hea |
| õppejõud tegelikult lugeda saab), nojah, Veidemann oma loengutes heietas |
| hüpoteesi, et Eesti kultuur on olnud kas eneseõigustus või eneseteostus. Et |
| selle järgi saab lahterdada. (Võimalik, et saab. Samamoodi saaks lahterdada, et |
| milline osa eesti kirjandusest on neegrite ja milline valgete tehtud.) Siis - |
| Veidemanni rehkenduse järgi on minu meelest rohkem eneseteostused need tööd, |
| millest ei jää midagi alles. Mismoodi? Noh, sest sa tead, et sa teed neid |
| niisama või raha pärast või tegemise enese pärast. Noh, skulptuurid ja romaanid |
| jäävad alles. Näiteks teater, häppening ja kopiraitimine ei jää alles. ja ma |
| arvan, et presidentiksolemine näiteks samamoodi. Või lastekasvatamine. neid võib |
| küll dokumenteerida (ja ma olen õnnelik, et olen näinud filmilindilt näiteks |
| Ants Jõgit), aga ega see pole ikkagi see. Kopiraitimine on ka nagu keskaegne |
| ikoonimaailmine, et autor jääb anonüümseks ja töö on tihti kollektiivne. See |
| pole tähtis, et - kikerikii - mina tegin. Tähtis on, et tulemus oleks |
| efektiivne. Efektiivne ikoon, mis jumalale meelepärane on. Reklaamide tegemisse |
| panen ma muidugi tunduvalt rohkem energiat kui ajaleheartikli kirjutamisse või |
| proosateksti kirjutamisse. Paraku. Teisiti justkui ei saa. Ja, muide, kui ma |
| võrdlen kulutatud ajaga, siis on ajakirjandusest ja reklaamist saadud raha |
| enam-vähem tasakaalus (no proosa kirjutamise jätame siit välja, selle eest tuleb |
| teinekord peale maksta - mis on ka aus diil. Lõbumajas ei saa ka lõbu tasuta, |
| kui sa just ise lits pole. Ja eks see litsi lõbu ole vist natuke lahja jobi.) |
| Ja, eks need Eesti rahad ole kõik nagu nad on. Mis on ka osaliselt põhjus, et |
| raske on teha Eestis kobedat klippi või võimsat fotot. Aga mis ei ole õigustus |
| halva proosa kirjutamisele. Ja kas olete märganud, eesti proosa ei olegi halb. |
| Võtke Kruusvall või Kõiv või Saat. Soome proosa on ka väga hea. Võibolla on se |
| mu patoloogiline kinnisidee, et Eesti ja Soome proosa on head. Aga noh, kellel |
| selle proosaga ikka enam asja, enam pole ju nõukogudeaeg. Muidugi olen ma |
| kopiraiter raha pärast. Kamoon, mul on neli last. Kunagi ma ütlesin, et ma olen |
| nõus tegema ükskõik mis tööd, mis ei nõua mind ennast. Et ma iseenda tahan |
| endale hoida. Ma ei tea, oli selline luul. Ja siis öeldi, et aga meie tahame |
| just sind ennast. Ja me maksame. Ja ma hakkasin ajaviiteks siis tegema. Hea hulk |
| aastaid tagasi. Esialgu olin nii usin, et mul tekkis mao ülihappesus. Nüüd ma |
| katsun asja maru rahulikult võtta. Sest mul on veel üks kinnisidee - mõnuga |
| tehtud asju on mõnus ka vastu võtta. Samamoodi maru rahulikult võtan ma ka |
| ajaleheteksti või proosa kirjutamist. Istun arvuti taha, tõstan näpud |
| klaviatuuri kohale ja ütlen: "Läks!" Ja klahvid hakkavad klõbisema ja tekst |
| tuleb. Need tööd, mida ma ei saa teha iseendana, jätan ma nüüd katki. Sest need |
| on vaev ja viletsus. Nii et mu suhtumine on teinud justkui mingi pöörde. Muide, |
| hiljuti olime mingil lavastajate ja dramaturgide seminaril Lõuna-Eestis (ma ei |
| tea, kellena mina olin, sest ma pole ei lavastaja ega dramaturg; võibolla olin |
| siis iseendana. Ülbe, eks ole.) Ja seal selgus, et paljud kohalolijatest on |
| kopiraiterid. Noh, Saarepera, Hussar, Kivirähk (tema jättis nüüd maha), mina. Ja |
| siis läks muidugi jälle see "miks kopiraiter?" ja kopiraiterite |
| eneseõigustamisjutt lahti. Sellisel puhul mõtlen ma alati, et mina enam nii ei |
| räägi, ei õigusta ennast. Aga siis räägin jälle. Nagu ka täna. Jah, kui mul |
| õnnestuks oma proosat sama hästi müüa nagu müüb endine kopiraiter Hanif Kureishi |
| ("Äärelinnade buda" ja muu kirjutaja, eks ole.) , ega ma siis vist ei viitsiks |
| enam reklaamibüroos tooli soendamas käia. Aga seda vist ei juhtu. Lehitsesin |
| viimast "Eesti Ekspressi". Millegipärast ei olnud minu artiklit sisse pandud. |
| Mõtlesin, miks? Välja ei mõelnud midagi. Ja siis märkasin, et Ekspressis oli |
| kolm minu kirjutatud reklaami. Ja mõtlesin, et vaevalt küll keegi peale minu |
| seda teab või tajub. Pole keegi tulnud ütlema, et reklaam oli Sauteri stiilis |
| nagu proosa kohta räägitakse. Nii et kopiraiter on anonüümne nagu keskaegne |
| ikoonimaalija. See, et näiteks Andrei Rubljovi ikoonid olid äratuntavad ja |
| popid, oli vist juba midagi muud. Hea ikoonimaalija oli ikka anonüümne eikeegi. |
| Või ma eksin? Siiski - üks kord oli, et tuttav tundis kolmesõnalise slõugani |
| järele ära, et oli minu kirjutatud - ja mul oli jube hea tunne. (See oli see |
| Milla piima slõugan "Millast sa mõtled?" või oli ta hoopis "Millale sa mõtled?") |
| Kunagi ütles mulle Liverpoolis Bill Harpe: " Kui Shakespeare täna elaks, |
| kirjutaks ta seepe. Sest tema tükid olidki tehtud nii, et nad läheks inimestele |
| maksimaalselt peale. " Ma pean väga lugu, et Evald Hermaküla põhimõtteliselt ei |
| tee reklaame, aga teeb seepe. See on tema valik. Samas ma näen, kuidas Andrus |
| Vaarik (kellest ma ei pea raasugi vähem lugu) läheb kuizzshõusse, et promoda |
| küsimustele vastamise vahel oma uut tööd. Ja teeb seda hästi. Ja on |
| autdoorplakati peal, et promoda oma uut telesaadet. Ja teeb seda elegantselt ja |
| nii, et inimlikult jääb hea tunne. See on tõesti praegu Eestis justkui veelahe. |
| Et sa pead seisukoha võtma. Nagu oleks alanud sõda ja sa peaksid otsustama, kas |
| see on hea sõda ja sa lähed lased selle poole püssidest teise poole mehei või |
| teise poole püssidest selle poole mehi. Või lähed hoopis metsa. See, et kui |
| sulle tehakse reklaamitööpakkumine, et kas sa lähed kaasa või ütled. Või kui |
| soovitakse intervjuud. Mul oli ka aastaid ebamugav Kultuurkapitalilt raha võtta |
| (mitu korda öeldi - Peeter, miks sa avaldust ei kirjuta, raha ei taha või? Viina |
| sa ju jood ja raha Kulkale sisse tood.) Aga nüüd võtan. Samas näen mõnuga, et |
| Kõiv ja Kross ei kirjuta avaldust raha saamiseks ja Kulka annab neile ikkagi. Ma |
| võiksin oletada, et kui Artur Alliksaar täna veel elaks, oleks ta ilmselt |
| kopiraiterina tööle võetud. Isegi kui ta algul pisut tõrguks. Sest raske on |
| vaese inimesena ära öelda rahast, mida pakutakse selle eest, et sa oled sina ise |
| ja mängid oma mõtete ja sõnadega nagu sa nagunii mängid. Siin polnud nüüd |
| raasugi räägitud sellest, et päevast päeva sõnade ja mõtetega mängides aitan ma |
| teile (ja iseendale) maha müüa seepe ja shampoone. Jah. Raske kohe selle üle |
| lõpuni mõelda. Aga mida ma müün teile siis, kui ma kirjutan ajalehes või räägin |
| lavalt sõnu, sõnu, sõnu? Mitte midagi? Nokk jääb kinni. Kunagi ma teadsin. See |
| oli nii lihtne. Tähtis on aru saada, mis on elus tähtis. Tautoloogia. Aga |
| selline tunne oli. Et tuleks istuda maha nagu buda ja mitte enne tõusta, kui |
| kõik on selgeks mõeldud. Vist on hea, et ma seda ei teinud. Küllap oleks ära |
| pööranud. Ma ei tea, miks oli nii kindel tunne, et see on võimalik. Siis |
| hakkasin kirjutama kirjandust ja vahetasin selle tähtsa tunde peenrahaks, |
| paljudeks pudisevateks sõnadeks. Või ei ole nii. Või hoidsin ma kirjutades seda |
| tähtsa-tunnet hoopis meeles, muidu ei mäletaks enam üldse. Ja palju kordi teda |
| üle kirjutades hakkasin ma temast valetama ja kaotasin tõetunde või sideme oma |
| sisemise tõega ja ikkagi vahetasin peenrahaks. Ei tea. Siis ütlesin iseendale, |
| et mõtelmine ei vii kuhugi. See ongi inimese needus, et ta mõtlemine ei vii |
| kuhugi. Ja võibolla ka õnn. Sisyphos on õnnelik, ütles Camus. Aga ega iga |
| Sisyphos vist ole. Kui mõtlemine ei lahene, ei vii kuhugi, kui ta on suletud |
| süsteem, kui ta suudab küll küsida, aga mitte vastata, siis pole mõtet mõtelda. |
| Selge värk. Ostsin auto, võtsin naise, saime lapsi. Istun majatrepil, joon õlut, |
| kuulan merekohinat ja vaatan tähistaevast. Aga ei mõtle ei tähtedele ega |
| jumalale, ei lõpmatusele ega surmatusele. Mõtlen veel paremale autole. Mõtlen |
| maja ümberehitamisele. Ka need mõtted ei vii kuhugi, ei lahene nagu mõtted |
| lõpmatusest ja surematusest. Alati on veel paremaid autosid ja alati saab maja |
| veel paremaks ümber ehitada. Ega neil mõtetel olegi väga palju vahet. Mille |
| poolest erineb filosoof autokonstruktorist? Mitte millegi poolest. Ja ega nende |
| töö tulemusedki palju ei erine. Filooofiat saab lugeda ja mõnel paneb see vere |
| käima ja autoga saab sõita ja mõnel paneb see vere käima. Mis on elus tähtis? |
| Miks ma küsin, mis on elus tähtis? On see lapsik? Kas nii peab küsima või on see |
| mõttetu nämmutamine? Miks peaks miski olema elus tähtis? Mis me siin |
| tähtsustame. Miski pole tähtis. Mis tähtsust on meie pisikesel |
| tähtsuseomistamisel taevatähtedele, armastusele, lastekasvatamisele ja Ferrari |
| Maranello 550-le. Et vabaneda kannatustest, tuleb vabaneda soovidest? Ei ole |
| nii, tõlge on ehk kuskil valesti läinud. Ei oska uskuda. Istun, ei soovi midagi, |
| olen pahur ja kuri maailma peale, ei taha päikest, ei kuud, ei Saku tumedat ega |
| tütrega trips-traps-trulli mängida. Kole küll. No võib ju tore ka olla. Päike |
| paistab tuju hea, ei tahagi justkui midagi, ei taha üllatus-üllatus isegi Saku |
| tumedat ja justkui eriti ei taha ka tütrega trips-traps trulli mängida, kuigi |
| võib ju ka, kui tema väga tahab. Jah, võib olla nii kena kui kole, kui soove |
| pole. Asi on muus. Milles? Armastuses?, keemias?, rütmides? Ei ole asi mitte |
| milleski. Kõik on väga juhuslik. Me ei talu kaost ja mõtleme välja korra, et |
| kaost taluda ja kord hakkab ahistama ja me lõhume korra ära ja naudime kaost |
| kuni ta ahistama hakkab. Kui vahel soovid ja mured meelest ära lähevad, |
| purjuspäi tantsides või tembutades, ega siis kannatusi palju pole. Aga |
| kannatused tulevad järgmisel päeval pohmelliga või naisega. Raha on hea asi. |
| Justkui trepp eikuhugi, mis paneb ometi ronima. Vaat religioonil sellist treppi |
| pole. Religioonil on võibolla see kuhugi, aga pole treppi sinna ronimiseks. |
| Küllap olen ma valesti aru saanud. Kui raha ka enam ei armastaks, siis ei |
| suudaks vist küll eluga toime tulla. Rahaga on see hea, et teda ei saa kunagi |
| küll, teda tahaks ikka juurde. No palvetada saaks ka ikka rohkem ja rohkem, aga |
| see on vist veel jubedam. Kui kogu aeg raha juurde tahta. Nii kallist autot ei |
| ole mõtet ehitada, mida maailma rikkaim inimene osta ei jaksaks. Aga sellise |
| jumala võib küll välja mõelda, kellele mitte ükski inimene meeldida ei jaksa. |
| Auto on natuke parem ja inimsõbralikum kui jumal. Ma olen rahast ja autodest |
| justkui väsinud. Ma olen neist mõttetult palju heietanud ka. Võibolla isegi |
| mõtelnud. Võibolla tahaks jälle lugema õppida, kuigi ei ole kindel, kas ma ikka |
| viitsin või kas tasub vaeva. Sest need raamatud ju lubasid ka midagi - väga |
| kavalalt ja selgelt mitte välja öeldes, mida nad lubasid - aga ega nad ei |
| andnud. Kaarel ütles, et on kole, kui inimene ei taha elus targemaks saada. Ta |
| arvas, et on tähtis targemaks saada. Võibolla isegi jumalaks saada. Loodetavasti |
| läheb tal hästi. Aga kas pole siis tähtis tahta rikkaks saada? Kui inimene tahab |
| rikkaks saada (a miks muidu see Vargamäe Andres ja minu isa ja ema niipalju tööd |
| tegid - ikka raha pärast, mis siis, et üks või teine mokaotsast ka jumalast või |
| armastusest rääkis), siis ta teeb palju tööd ja loob väärtusi ja teistel on |
| temast hea meel. Et tähtis on tahta rikkaks saada? Ei tea. Hästi ei usu seda ka. |
| Tähtis on olla õnnelik? Ei, ei. See on nüüd küll ummik. Ega jõuga õnnelikus |
| ennast teha ei saa, see teeb ikka hoopis õnnetuks. Kuidas oleks, kui ei |
| üldistaks. Täna on tähtsad mustikad, homme Bertrand Russell ja ülehomme |
| Zaporozets. See kah nii vana ja kulunud mõte, ei miskit uut. Nojah, ma olen |
| jälle alguses tagasi. Mees läks metsa, ehitas maja, tõrvas katuse ära, vares |
| lendas katusele, nokk jäi kinni. Miks eesti mehed ei flirdi enam naistega nagu |
| varem? Vastata saan ainult oma vaatepunktist. Ja see vastus on lühike - ei taha. |
| Aga ajakirjandus (erinevalt kirjandusest) ei armasta liiga lühikesi või liiga |
| pikki vastuseid. Hea küll, miks siis ei taha, kui varem tahtsid? Tahtsid ikka |
| või? Nojah, kunagi tundus see olevat vaata, et kõige sisukam tegevus üldse. Aga |
| siis oli aeg, kui sisukat tegevust oligi vähe. 15 aastat tagasi. Nagu polnudki |
| mitte midagi teha. Aga nüüd ma ei mõtle enam, mis tegevus on sisukas ja mis |
| mitte (paraku ja kahjuks), sest laps tahab süüa ja naine riiet selga. Nii sahmin |
| päevast-päeva. Nojah, üks viga naiste tagaajamise juures oli see, et eks see oli |
| tore küll, aga läks rutiinseks ka. Sest asja mehhaanika (ma ei mõtlegi siin |
| seksi, aga kõike, mis sellele eelneb ja järgneb, võtku see siis aega pool tundi |
| või pool aastat) on ju väga sarnane, ükskõik millised kaks inimlooma asja |
| kallale asuvad. Kuni selleni, et võid pimedas ja teki all kogemata vale inimese |
| nime kasutada. Mängid täna üht mängu ja homme ka, tore-tore, ja mängid nii 10 |
| aastat järjest. Siis tahaks justkui rahulikumat elu ja vabanemist sellest |
| meeslooma mängimise rollist. Tahaks teisi rolle ka proovida. Äkki tuleb mõni |
| veel välja? Ja, lõppude lõppuks. Kahte mängu korraga on raske mängida - näiteks |
| korvapalli ja jalgpalli korraga ühel väljakul. (Kuigi, eks proovijaid ikka on.) |
| Ei saa ju korraga abielus olla ja ringi tõmmata. Ja kui juba mängu alustasid, |
| siis on ju imelik poole mängu pealt minema kõndida ja meeskonnakaaslastele |
| öelda, et ah, mängige nüüd teie edasi, ma lähen joon vahepeal paar õlut. Nojah, |
| mõni võib ju öelda, et ega mehe tähelepanuavaldused naisterahvale ei pea olema |
| seksuaalset iseloomu. Aga ma ei usu seda. Ükskõik kui pisikesed |
| tähelepanuavaldused need ka on, kui neid ei valgusta seksuaalne sära, siis on |
| midagi vist nihu. Siis tahetakse lihtsalt käekotti pihta panna või raha laenata |
| või emase rinnal nutta ja muresid kurta. Võib ju küsida, et kas kaht inimest ei |
| või ühendada siis näiteks kultuurihuvi. Et vaatavad koos lihtsalt teatrit ja |
| vestlevad kultuurselt filosoofiast või kunstist (mille sees on enamasti ikka |
| nagunii see va seks, otse või varjatult.) Kui nii küsitaks, siis tahaks selges |
| eesti keeles ja kultuurselt vastata: fuck off. Või olen mina rikutud ja on ka |
| teistsuguseid inimesi? Öelge ise? Mulle meeldis raugastunud Charlie Chaplini |
| ülestunnistus, et kui ta elu jooksul mõne uue naisega tutvus, siis ta mõtles |
| tahes tahtmata alati - kas temaga tuleb midagi ja ei tea kuidas see oleks? Aga |
| ma ei tea, kas need asjad on niiväga üldised. Et eesti mehed enam ei viitsi |
| naisi taga ajada. Vaadake, taga ajada polegi ju vaja. Naised pole luku taga, aga |
| hulguvad vabalt karjamaadel ja linnatänavail. Kui ikka tõesti uut naist (seksi) |
| tahad, siis on justkui kindlad kohad kuhu minna. Kas litsimajja, kui see istub |
| või ööklubisse, kui see istub. Varem ei olnud need asjad nii kanaliseeritud. |
| (Mine tea, ehk olid ka, aga ma olin siis noorem ja ega ma kõiki keni kohti ei |
| teadnud.) Ja siis kõlbas ka suvalises kohvikus serva teha või flirtida |
| töökaaslastega. Aga seal olid need, kes tahtsid ja kes parajasti ei tahtnud |
| (sedasamust) puha segamini ja kulus palju aega ja pudeleid enne kui nende vahel |
| suutsid vahet teha. Nüüd oleks imelik töö juures armastuseasju ajada - töökoht |
| on justkui töö tegemiseks - asjaolu, mis 15 aastat tagasi poleks pähe |
| turgatanudki. Aga ega kõik normaalsed, keskmiselt rakendatud mehed ainult tööle |
| ja kodule ka ei ela (kuigi, mul on tunne, et enamus seda teevadki, sest ega muu |
| jaoks ei jätku naljalt aega. Nii ei loe minagi viimastel aastatel raamatuid ega |
| käi kinos ega teatris. Kui mul on vaba aega, siis kõige parem, mida ma ette |
| kujutan, on lesida diivanil, õllepudel pihus ja vahtida, kuidas mu lapsed |
| kraaklevad. Midagi paremat justkui ei oskagi ette kujutada.) Nojah, aga mul on |
| töine kamraad, kes lahendab naisküsimust küll ja just naistele ettepanekuid |
| eriti tegemata. Litsimajas käia talle ei meeldi (ma arvan meil paljudel oleks |
| see raske, eriti kainena, sest litsimajandus on osa kultuurist ja meil on see |
| kultuurikiht õhuke, nii ei oska me end litsimajas rõõmsalt ja hästi tunda - ei |
| pea seda normaalseks. Küllap peab kuluma aega ja avatama veel palju litsimaju ja |
| suletama ja voolama palju spermat sinnasamusesse enne kui eesti mees pilku maha |
| löömata nende väravate vahelt söandab sisse astuda.) Niisiis - litsimajas mu |
| kamraad ei käi ja ta tunneb, et ööklubide jaoks on ta ka justkui vana - ei tunne |
| ta end sealgi hästi. Siis ta käib niisama kõrtsus ja ütleb, et kui on |
| napsuvõtuhoos, siis ei jää kunagi ilma. Aga ta ei räägi naisi ära, ei (ehk on ta |
| tagasihoidlik inimene). Ta lihtsalt istub ja ootab. Ja 99% juhtudest ootab ta |
| ära. Naised leiavad ta ise üles - tunnevad ta ära. Ehk on tal tagataskus ka mõni |
| varutelefoninumber, juhuks kui tõesti ei näkka. 0 Aga see kamraad ei armasta |
| vanu tuttavaid sellistel puhkudel üles otsida, sest looduse ja kultuuri |
| ühistegevus tema organismis on loonud olukorra, kus uutel jahimaadel ta jahioda |
| palju krapsakamalt tegusid teeb. (See ongi minu meelest paljude moralistide |
| fiasko, et va loodus meis ei kannata, kui mees moraalil ennast stressida laseb |
| ja ainult ühe naise voodiveerel istub - ja väänab moralistile lõdva noku kaela. |
| Loodus on ju tore asi ja moraal ja kultuur ka - aga nad ei taha hästi kokku |
| sobida; hoopis mõrvavad teineteist kus vähegi saavad.) Tulin Kloogarannas |
| lõõtsutades ja higistades rongi peale ja avastasin, et mul on ainult viis |
| krooni. Kui ma kodust välja jooksin, siis naine küsis, kas mul rongiraha on? |
| Pilet Tallinna maksab 12 krooni. "Mul on nii kiire, et ma ei viitsi vaadata," |
| ütlesin ma. Tegelikult ma olin kindel, et mul on taskus 12 krooni. Aga mul oli |
| ainult 5. Läksin rongi ja otsisin piletimüüjad üles: " Mul on ainult viis |
| krooni, aga ma pean Tallinna sõitma. Tööle minema. " "Sellisel kellaajal ei lähe |
| enam ükski õige inimene tööle." Oli keskpäevane aeg. "Aga ma polegi õige |
| inimene." Eks seda oli näha ka mu räpasest välimusest. Piletimüüjad, sellised |
| armsad vanaprouad, hakkasid muhelema: " Otsige siis taskust peenraha, kuue |
| krooni eest müüme me teile pensionäripileti. Viie krooni eest ei saa midagi, |
| sellist piletit ei olegi olemas. " Ma olen 39 aastane. Oleksin |
| pensionäripiletiga sõitnud küll, aga mul polnud peenraha. " Vaadake, ma panin |
| need püksid jalga, mille taskus pole peenraha. Peenraha jäi teiste pükste |
| taskusse. " "Miks te siis need püksid jalga panite, oi-oi-oi." "Naine andis." |
| "Aga raha naine ei andnud?" "Oleks andnud, kui ma oleks osanud küsida." " Hea |
| naise olete leidnud. Mis need mehed peavad tegema, kellele naine ka ei anna? " |
| "Jah, ega see õige naise leidmine pole lihtne töö," praalisin mina, "Mõni ei saa |
| seda terve elu jooksul selgeks, muudkui harjutab ja harjutab." Prouad muudkui |
| muhelesid, aga olid ka murelikud: " Keilast tulevad kontrollid kindlasti peale. |
| Nad sõitsid enne meiega koos Keilani. " "Mis nad siis teevad, need kontrollid?" |
| " Trahvi teevad. Teile. Ja meile ka. " " Ai-ai-ai. Kui suur see trahv on? " " |
| Viissada viiskümmend krooni. Ja kui teil dokumente kaasas pole. " " Mul on |
| dokumendid kaasas. Miks need trahvid nii suured peavad olema. Võiks ikka |
| inimlikud olla. " Rong pani uksed kinni. Ega piletimüüjaporuad mind välja polnud |
| tahtnud visatagi. Aga nüüd nad ohkasid. Olin justkui nende vastutusel. Sõitsin |
| siis Keilani, süda põksus valjusti nagu ikka ilma piletita sõites ja läksin |
| aralt Keilas maha. Kurat kontrolle ei paistnud küll kuskilt rongi ronimas. |
| Võtsin pangaautomaadist raha, ostsin õlut ja istusin perrooniserva järgmist |
| rongi ootama, õlu pihus. Tuli vene parm. Mõtelesin juba ette, kas annan talle |
| paar krooni. "Po russkii gavarish?" "Gavarju." "Dai tritsat sentov?" "Tritsat |
| sentov?" Selline summa ei mahtunud mulle kuidagi pähe. Kas kolmkümmend senti on |
| siis raha? Aga tuleb välja, et võib olla küll. " Da. Pohmelitsa nje hvatajet. " |
| Andsin kolmkümmend senti ja ta läks ja pööras ringi: "Dai boh tebje tshastje v |
| zhisni." Mul oli tunne, et ma olin temalt palju rohkem saanud kui tema minult. |
| Väga hea tunne. Kujuta ette, selline parm jalutab ringi ja jagab inimestele head |
| tunnet. Ma kohe tundsin, et soov tuli tal südamest. Võibola oli tal endal elus |
| õnne napilt olnud? Aga võibolla ka palju. ega siis parm ja prükkar ei pea |
| tingimata õnnetu olema. Ma isegi arvan, et nende hulgas võib olla õnnelikke |
| rohkem kui pankurite või - minugipärast copywriterite hulgas. Mina olen üks |
| selline copywriter, mõõdukalt õnnelik ja vahel pisut õnnetu. Ma olen elanud |
| vaeste varjupaigas - Liverpoolis - ja näinud, et hulguste hulgas on õnnelikke |
| selle küll. Me vajame rohkem kodutute varjupaiku ja supikööke ja võibolla isegi |
| kohti, kus soovijatele jagatakse tasuta viina ja narkootikume. See oleks |
| humaanne ja lõppkokkuvõttes meile kõigile turvalisem ja odavam. Shveitsis on |
| kohti, kus saab mitte ainult tasuta süstla, aga ka tasuta heroiini ja vaikse |
| koha, kus ennast süstida. Küllap nad on seal aru saanud, et nii on kõigile |
| odavam ja turvalisem. Ma ausalt öeldes ei usu, eriti, et seda tehakse suurest |
| inimsõbralikkusest narkarite vastu, pigem ikka selleks, et korralikul kodanikul |
| oleks turvalisem. Muide, mind hoiatati, et narkoturiste sinna ei lasta ligi, |
| vaid ainult oma jopesid, kelle augulised käsivarred juba tuttavad. Et Sauter, ei |
| õnnestu sul Shveitsi hiilida nina tasuta heroiini järele pikal. Hea küll - |
| tegelikult on mu huvi platoonilisemat laadi, ma pole kordagi heroiini pannud. |
| Mind pisut segab, et see on kuidagi illegaalne Eestis. Ma ei saa küll aru miks. |
| See on umbes nagu kristluse järgi on enesetapp kuritegu. Et olen omadega toss ja |
| tapan ennast ära ja siis pean tundma veel, et olen patune ja kurjategija. Issand |
| jumal, mina sellest küll aru ei saa. Sest ühiskonnas on palju inimesi, kes |
| eelistavad ühiskondlikku elu justkui kõrvalt vaadata - kunstnikud, kirjanikud, |
| prükkarid - kõrvalt vaadates paistab mõni asi justkui paremini. Alternatiiv |
| oleks need inimesed maha lasta. Seda me ei söanda. Siis me jälestame neid ja |
| tegelikult maksame nende elu ikkagi kinni. Äkki võiks neid armastada. Siis oleks |
| nendega ka lihtsam hakkama saada. Mulle tuleb millegipärast meelde, kuidas Ostap |
| Bender küsis kamraadilt, siis kui nad olid ennast maha müünud kui kunstnikud ja |
| pidid joonistama hiiglasliku plakati: "Ma küsin sult nagu kunstnik kunstnikult, |
| kas sa joonistada oskad?" Võibolla tuli see pähe sellepärast, et sõna |
| "kommunist" sisu on muutunud minu jaoks väga segaseks. Kust ta algselt pärit on, |
| Prantsusmaalt ja Pariisi Kommuunist või? Või inglise sõnast commune - ühine. |
| Samas tuleb mulle meelde, et inglise communion on see kui armulaual vitsutatakse |
| ühiselt kristuse ihu. (Ega kristlus ja kommunism teineteisest kaugel pole, |
| põhivahe on ehk selles, et kui sa kristlasena saad teiste vastu hea olles ja oma |
| laeivapalukest jagades, hiljem taevasse, siis kommunistina peaksid sa seda |
| tegema niisama heast peast. Seega kristlus arvestas kavalalt inimlikku |
| omakasuhuvi, aga kommunism on selle kogemata kahe silma vahel jätnud ja eks me |
| teame, mis mõlemast ajaloo käigus on saanud.) Üht tarka raamatut lahti lüües |
| saan ma kommunismile veel viis erinevat päritolu. See raamat seostab kommunismi |
| kõige enam inglaste valitud millenniumimõtleja Marxiga. Hea küll. Ega 17 aasta |
| kommunist Venemaalt ja hilisem kommunist Itaaliast või Kuubalt või Pariisi |
| kommunaar üksteisest eriti aru saada ei taha. Ei, nad võivad teienteisega ju |
| sõbralikult koos õlut juua, seni kuni saab koos kodanlust kiruda, aga kui jutt |
| läheb tulevikuvisioonidele, ideaalsele ühiskonnakorraldusele ja praktilistele |
| tegudele, siis hakkavad ilmselt mausrid paukuma. Kommunistid on kõige rohkem |
| kõrisid läbi lõiganud vist teistel kommunistidel. Seda muidugi humaansetel |
| eesmärkidel ja inimkonna hüvanguks. Kas mina olen olnud kommunist? Aga teie? |
| Mitte kunagi elus? Ma meenutan siinkohal hea töökaaslase Hendrik Toompere juttu, |
| et kui ta hommikul üles ärkab, siis ta on konservatiiv ja parempoolne või |
| rahulik liberaal, aga kui päev edeneb, võib ta kalduda üha enam vasemale ja kui |
| enne õhtut saab veel paar õlut ära joodud, on ta padukommunist valmis ja läheks |
| kohe rikaste vara (ma ei mäleta, kas iseenda oma ka) vaestele jagama. See |
| selleks. Eks meis kõigis ole igasuguseid hingesoppe, sopasemaid ja puhtamaid. Et |
| sutikegi mõista, kuidas kommunism seestpoolt vaadates võib paista otsisin üles |
| Koonderakonna sekretäri Jaak Alliku, kes on väga malbe ja inimsõbralik mees, aga |
| mul puuduvad andmed, kui siiras või mängurlik. Jaak Alliku, kes oli Eesti |
| Kommunistliku Partei Viljandi Rajoonikomitee sekretär ja kes täna ennast ilmselt |
| kommunistiks ei pea - ma ei tea, kas siis pidas). Ja kelle isa oli eluaegne |
| kommunist ja vana revolutsionäär Hendrik Allik, kes istus türmis erinevate |
| riikide reetmise eest. Kodanlikus Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat |
| ja elas 88 aastaseks. Ja kes võttis naiseks kaasvõitleja (ja vangla kaasistuja) |
| Olga Lauristini, kui Olga mees Johannes Laurisitin, kellest tal sündis tütar |
| Marju, oli kas uppunud, või mis tõenäolisem, maha lastud. Keerulised lood. |
| Hendrik Allik, niipalju kui ma tema tekste olen lugenud, oli erakordselt |
| sümpaatne ja klaari jutuga mees - "aus mängur" võiks ta kohta öelda. Kes Kusi |
| autoriks sobiks kohe raudselt. Mis siis, et põletavalt punane. Koonderakonna |
| staap ei ole Smolnõi, aga siia pääsemiseks tuleb vajutada kellanuppu ja läbi |
| mikrofoni end esitleda. Ei tea, kas selleks on ka mingi põhjus, mõtisklen. |
| Istume koos Jaak Allikuga suure, nõupidamiste ümarlaua äärde ja räägime tema |
| isast, kes pandi istuma Nõukogude Eestis, kui Jaak Allik oli 9 aastane, 25+5 |
| aastaks nagu to ajal kombeks (ja amnesteeriti viis aastat hiljem). Suure |
| teatrikogemusega Jaak Allik on väliselt väga rahulik, aga kui ta näpu vahel |
| tuleb ootamatult - prõksti - ta prillide klaas raamist välja, saan aru, et teema |
| puudutab teda vägagi. Jutuajamise jooksul heliseb paaril korral Jaak Alliku |
| telefon ja siis ta läheb alati teise tuppa rääkima. Konspiratiivsus on oluline. |
| Sauter: "Varasematest tekstidest tsiteerib Hendrik Allik (HA) kõige rohkem |
| piiblit ..." Jaak Allik: "Ega ta polnud usklik selle sõna tavatähenduses ..." |
| "No eks ta oli ikka ateist ..." " Ei, ta oli usklik, aga ei uskunud kristlust. |
| Aga tema ema oli Halliste kiriku koguduse vanem. Ja väga usklik kristlikus |
| mõttes. Ja kui aasta enne isa surma läks lahti Halliste kiriku taastamine, siis |
| saatis HA sinna ka oma annetuse. 47. aastal, kui vanaema suri, olid tal küll |
| ilmalikud matused, sest isa oli siis ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, |
| aga matustel viibis vaimulikus rüüs Halliste kirikuõpetja, kes pidas kõne. Need |
| olid ilmalikud matused kirikuõpetaja aktiivsel osavõtul. Viimastel aastatel |
| tellis HA raamatukogust välja koraani ja luges. " "Vene keeles siis?" " Küllap |
| jah. Kuigi ta oskas ka inglise, saksa ja prantsuse keelt. Eesti vanglas õppis |
| ära. Seal polnud suurt muud midagi teha. Aga vene vanglaski oli ta kõrvalkongis |
| Hiina viimane imperaator (nimi?) ja teisel pool Saksa kõrge luurejuht. " "Täna |
| räägitakse, et Lenin oli süfiliitik, terrorist ja mõrvar, aga mida Leninist |
| rääkis kodus HA, kes ütles, et Lenin polnud talle küll isiklik eeskuju, aga |
| Leninilt on tal alati õppida." " Ma ei mäleta, et me oleksime temaga kõnelenud |
| Leninist. Ma arvan ja usun, et ka HA arvas, et Lenin polnud süfiliitik, |
| terrorist ja mõrvar, aga oli poliitik. Loomulikult ta korraldustest ja vaadetest |
| lähtusid ka mõrvad. Maailmas on vähe riigijuhte, kellele sellist süüdistust ei |
| võiks esitada. " "Lenin oli lugupidamisväärne mees?" "Kahtlemata." "HA räägib, |
| et 17. aastal ei tahtnud eesti rahvas tegelikult kodanlikku Eestit, aga tahtis |
| sotsialismi ..." " See on terminite küsimus, need on hilisemad terminid. Mida |
| rahvas tegelikult tahtis, on huvitav teema. Ja mida tahtis see 16 aastane poiss, |
| kes astus siis Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse? Võiks uurida. Aga |
| 22. aasta valimistel said kommunistid ju 10% hääli ja 10 kohta Riigikogusse. |
| Partei, mis täna saaks 10% häältest oleks ju kõva tegija. " "Kui HA oleks täna |
| elus, mis parteimees ta oleks ja mis ta elust arvaks." " No, de jure oleks ta |
| muidugi Eesti Sotsiaaldemokratliku Töölispartei mees, kuhu täna kuulub ka minu |
| ema - sest nad ei ole harjunud parteisid vahetama. Aga ma arvan, et ta elaks |
| raskelt läbi seda, et lugupeetud Marju Lauristin on juba kaks korda Eesti |
| sotsiaaldemokraatia käkki keeranud. Praegu Eestis sotsiaaldemokraatia puudub, |
| sest Edgar ei julge. Ta kardab, et sõna "sotsialism" välja öelda on veel liiga |
| vara. Ja jumal temaga. " "Sotsiaaldemokraatia kõlab natuke nagu sotsialism ja on |
| nagu Zhiguli auto - eestlasele kohe väga vastukarva, kuigi Zhiguli, kui teda iga |
| päev remontida, kuhugi ikkagi sõidab." " Sellepärast meil sotsiaaldemokraatia |
| puudubki, et kõik liidrid Savisaarest kuni Marjuni arvavad, et selle sõnaga ei |
| saa sittagi ette võtta. Samal ajal kui Skandinaavias saab väga hästi - Soomest |
| Inglismaani on võimul sotsiaaldemokraadid. " " HA on justkui klaari jutuga aus |
| realist, aga ütleb ka et poliitika on kunst ja mäng. Räägib nagu vastuoluliselt. |
| " "Ma arvan poliitika kohta samamoodi kui tema ja arvatavasti sellepärast ma |
| polegi edukas poliitik." "Kas kodus Pätsust ka räägiti?" " Ma kuulsin kodus juba |
| ammu-ammu, et Konstantin Päts oli nõukogude luurega seotud. Mitte küll vene |
| spioon, kes Eesti maha müüs - kui 39. aastal oleks Pätsu asemel olnud keegi |
| teine, oleks kõik läinud täpselt samamoodi - HA pidas silmas seda, et Päts |
| informeeris nõukogude luuret sellest, mis toimus Euroopas. Kui Päts Euroopa |
| riigipeadega kohtus, informeeris ta ka Moskvat. See oli HA kindel teooria. Ja |
| Pätsil läks ju väga hästi. Pätsi EI arreteeritud EGA pandud vangilaagrisse (nagu |
| näiteks minu isa). Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel. Ja aastal |
| 53, see on fakt, saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile |
| Moskvast kiri: "Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri |
| Konstantin Pätsi pidamisele Eestis." Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille |
| eest kodanik Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud. Ja sai teada, et |
| personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest |
| - mida ta tegelikult ka tegi. Päts saadeti Jämejala Psühhiaatriahaiglasse ja |
| Kuzmin hakkas kiiresti taotlema tema Venemaale tagasi viimist, sest nägi ette, |
| mis juhtuma hakkas. Inimesed hakkasid Jämejalas käima palverännakutel. Ja paari |
| kuu pärast viidi Päts sinna Kalininisse või Tveri tagasi ja seal ta suri. Ja |
| teine asi - Eesti kaitsepolitsei ja KGB vahel oli ju suurepärane koostöö - kõik |
| Eesti kommunistid, kes Venemaalt põranda alla Eestisse saadeti, arreteeriti |
| äärmiselt kiiresti ja teiselt poolt, väitis HA, et läänest tulnud luurajad, kes |
| saadeti läbi Eesti Venemaale, võeti seal ka ruttu kinni. " "Kuidas teie kodus |
| atmosfäär oli?" " Seda pulli meie kodus polnud - seda " double thinkingut " - |
| teiselt poolt ega ka mingeid poliittunde polnud. Aga isa vangist tulles käis |
| meil palju inimesi näpuga katsumas, et kas on ikka see mees. Ma mäletan Debora |
| Vaarandit, Jaan Krossi, Kaarel Irdi, Harald Habermanni - maja oli lahtine ja kui |
| vanad poliitikast rääkisid, ega lapsi ära ei aetud. Ja kakskümmend viimast |
| aastat kuulas ta igal õhtul venekeelsest BBC-st Goldbergi kommentaare, sealt |
| sain mina ka selle Goldbergi-haiguse külge. HA pensionipõlv nägi nii välja, et |
| ta kuulas muudkui Ameerika Häält, BBC-d ja ladus pasjanssi - need olid |
| põhitegevused. Ma ei usu, et pasjanss vanglast oli - seal mängiti küll leivast |
| viguritega malet, aga vaevalt, et neil kaardid olid. HA puhul pole põhiküssa 17. |
| aasta. Kui HA oli Mogri Märdi prototüübi Lopa Märdi karjapoiss kõrvaltalus, siis |
| see Märt oli öelnud: "Poiss, sina oma lõugade eest veel rauad saad." Ju tal |
| mingi klassiviha kurnajate vastu geneetiliselt sees oli. Probleem on ikka see, |
| miks ta 40. aastal reetis eesti rahva või läks venelastega koos ... Sellest |
| asjast sain mina aru 90-91, kui ma Riigikogu saalis istusin, kus tema oli |
| istunud nendesamade pinkide peal Riigikogu liikmena. Ja vaatan, mis toimub. Ees |
| istub Savisaar - peaminister. See oli aeg, kui me võitlesime aktiivselt |
| Savisaare vastu koos selliste meestega nagu Mart Laar, Kaido Kama, Hillar |
| Hallaste - see oli nn kelamlaste-enamlaste liit. Me nägime reaalselt |
| diktatuuriohtu. Sest ükskõik, mida Savisaar räägib või kus parteis ta on, talle |
| on tähtis isiklik võim. Isa oli 22 aastane poiss, kui ta valiti Riigikokku. Ja |
| ta võitles seal mingisuguse paksu Pätsiga. Minu kõrval, nüüd 90. aastal, olid |
| allakolmekümnesed Laar ja Kama. Asi läks väga teravaks. Kui me lossi tulime siis |
| rahvas rebis meid riietest ja karjus- me olime reeturid, julgesime võidelda |
| vabaduse lauliku Savisaarega. Ma mäletan, kuidas Andres Tarand Toompea fuajees |
| karjus: "Kuidas te julgete Savisaarega võidelda!" Teine samasugune oli Põldroos |
| - Rahvarinde mehed. Ja mõtlesin mina, et kui nüüd läheks nii, et Savisaar paneb |
| selle Laari ja Kama pokri ja nad istuvad 15 aastat nagu minu isa, kes läks kinni |
| 24. aasta jaanuaris demokraatlikult valitud Riigikogu liikmena - ta mõisteti |
| eluks ajaks vangi - et mis siis saaks. Ma ei õigusta isa, ma räägin |
| psühholoogiliselt. Ma saan täiesti aru sellest vihast, et kui inimesed istuvad |
| 15 elu parimat aastat vangis ja nad lõpuks välja lastakse, lähevad nad ükskõik |
| kelle kuradiga kokku, et Päts ja kompanii ära murda. Ja kui Savisaar oleks |
| sellesama Laari ja Kama 15 aastaks istuma pannud ja siis nad välja lasknud. Ja |
| ikka oleks olnud see Savisaare molu seal ees, oleks nad samuti läinud kelle |
| kuradiga - venelase, sakslase, ameeriklase, aafriklasega kokku, et talle ära |
| teha. Saad sa aru, mis ma räägin? Siis ma sain isast aru. Aga sa ei olegi |
| küsinud, mis ta usk siis ikkagi oli " "Mis ta usk siis ikkagi oli?" " Ma |
| mäletan, et Marju ka nurises ta kallal, et võitlesid, mis sa võitlesid, aga |
| vaata, mis sellest kõigest saanud on?! HA parreeris absoluutse |
| külmaverelisusega: " Vaata, mis toimud Prantsusmaal 60 aastat pärast 1789. aasta |
| revolutsiooni. Kaks korda taastati monarhia ja mis kuradi asjad kõik - ja mis |
| praegu on? " Ta uskus siiralt marksistlikku ajalookäsitlusse, et inimkond liigub |
| kollektivismi ja sotsialismi suunas, noh võrdsuse suunas ja rahvuserinevuste |
| kaotamise suunas. Kogu seda sitta ja sigadust, mis ümberringi toimus, selgitas |
| ta ajaloorataste kummalise käiguga ja tagasilöökidega. Et: " Ma olen võidelnud |
| õige asja eest, selle asja nimel on tehtud palju sigadusi, see ei tähenda |
| midagi, suund on õige. 300 aasta pärast oleme kohal. " Jaak Allik vaatab mulle |
| sügavalt silma: "Ja kes paneb praegu käe tulle, et tal õigus ei olnud?!" Jaak |
| Allik pugistab mõnuga naerda. Dramaatilise puändi mängis ta tõesti hästi välja. |
| Meil on Jaak Allikuga tekkinud tõeliselt druzhnõi atmosfäär. Istume nagu kaks |
| vana kommunisti punanurgas. " Vaata, mul seda usku küll päris ei ole, " võtab |
| Jaak Allik pisut tagasi, " Põhitõed on kommunismis õiged, hämmastavalt sarnased |
| varakristlusega. Asi, millel lahendust ei ole, on see, et inimene on nõus |
| töötama ainult isikliku kasumi nimel -ja nii kukub kogu see kommunismuse asi |
| kokku. Seal puudub asi, mis tegutsema paneb. HA oli suur realist ja pragmaatik, |
| aga kuskil teadvuses pidi tal ikka olema suur idealistlik või utoopiline auk. " |
| "On kiusatus öelda, et ta jäi oma noorpõlve ja vangipõlve kinni ..." " Eks ta |
| oli ikka tõsiusklik. Kogu elu ei võtnud ta mingeid hüvesid - ta oli ikkagi |
| minister ja peaminister, aga ega ei spekuleerinud kasukatega. Meie pere kasvas |
| tõelises kommunismi vaimus. Hea küll pühade ajal tõi valitsuse puhvetist |
| viinereid, mida poest siis ei saanud. Aga mitte rohkem. " Lõpuks võtan ma ette |
| ühe kirjakoha Ene Hioni raamatust HA üle: Vaino Väljas räägib oma kohtumisest |
| Hendrik Allikuga üsna enne HA surma: " Siis kadus huumorisäde vana Alliku |
| silmist. Ta esitas otse küsimuse oma poja Jaagu kohta: "Kas minu poisist tuleb |
| parteitöötaja?" Küsis seda, kuigi noor Allik on tuntud kui üks erksamaid ja |
| ettevõtlikumaid rajoonikomitee sekretäre! See näitab kui nõudlik oli Allik. |
| Nõudlik iseenda ja oma lihase poja vastu. " Jaak Allik: " Vaata, selle |
| jutuajamise kontekst on väga keeruline. Ja ma arvan, et mõiste "parteitöötaja" |
| võis olla Väljase ja HA jaoks mõnevõrra erineva tähendusega. Mina julgen väita - |
| nüüd ma solvan sellega väga Väljast - et "parteitöötaja" oli HA jaoks negatiivne |
| mõiste. Ja kui ta TÕESTI nii küsis - ma ei tahaks Väljase sõnu panna kahtluse |
| alla - siis, HA teadis, et partei oli lagunemas ja võis küsida seda Väljase |
| käest hirmuga. 1971, kui ma olin 25 ja lõpetasin ülikoooli, küsisin oma isa HA |
| käest: "Kuule, ma peaks nüüd midagi tegema - kas astuda parteisse või võtta |
| naine?" Ja isa ütles: "No kui sa kuidagi ei saa tegemata jätta, siis võta |
| naine." Jaak Allik naerab ja on selle meenutusega pagana rahul. Ma jään nüüd |
| kirjutades mõtlema, et mis ta siis tookord tegi. Kas kuulas oma isa, vana |
| kommunisti nõuannet? Ma jätan siin kõrvale selle, et olen abielus ja see seab ju |
| mingid inimlikud piirid, eks ole. Nii et arutlen esialgu puhtteoreetiliselt. Aga |
| samas, et sahvti lisada, räägin ka mõned tõestisündinud lood, mis kamraadidelt |
| minuni on jõudnud. Kui ajakirjandusest litsi- ja litsimajalugusid lugeda, aimub, |
| et enamasti käivad neis majades turistid. Eestlasi käib vähe. Kui just noored |
| poisid ajavad napsu võttes kuraasi üles ja teevad ühiskülastuse ja siis võib ka |
| juhtuda, et mõnel tekib suurest erutusest erektsioonihäire. Milles asi? |
| Pealiskaudselt järelemõtlemisel tundub, et asi võib olla laiskuses, ihnsuses või |
| arguses. Samas - igasugu eurosporti, mis tahab ka tihti raha, usinust ja |
| julgust, tehakse meil küll. Ja nüüd ma ütlen, et asi pole laiskuses, ihnsuses |
| või arguses vaid hoopis kultuuripuuduses jakompleksides. Litsimaju ei ole meie |
| kultuuris sees olnud. (Noh on kah, kui sajandialguse lehti lugeda, aga ikkagi |
| näpuotsaga.) Pole nii, et juba antiigist peale oleks vanim amet kogu aeg au sees |
| olnud. Meil on litsimaja ettenatult paha ja paheline ja kui sa sinna lähed oled |
| sa seda ise justkui ka ja sul tuleb sinnaminekuks ületada psühholoogiline tõrge. |
| (Narkotsipanekuga on näiteks asi millegipärast palju lihtsam - see on meie |
| talupojakultuurist nii kaugel, et me ei pea seda isegi paheks.) Ja veel üks asi. |
| Meil siin Eestis oli palju aastaid nii, et saksa aadlimees võis meie naisi |
| koinida ja me ei saanud sinna midagi teha. Eks sealt jäi miski okas südamesse. |
| Või noh, mis saksa, eks meid on teisedki keppimas käinud. Ja nüüd eesti mees ei |
| tea, kas tagasi teha või parem on seda sitta hingelist pärandust mitte rohkem |
| torkida - läheb teine haisema. Sest kui sa eesti litsi kepid, siis sa teed |
| sedasama mis saksa aadlimees või soome turist, (kelledest tahaks justkui üle |
| olla) ja kui sa vene litsi kepid, siis sa oled justkui samal pulgal, kus vene |
| vallutajast vägistaja. Eks Eesti litsimaja ole hoopis teine koht kui Jaapani või |
| Prantsuse litsimaja. Hea küll, saan seda öelda puhtteoreetiliselt. Räägin siis |
| ka midagi, mis ei ole ainult teoreetiline. Elasin Liverpoolis ligi kaks aastat |
| linnaosas, kus türukud ennast tänaval pakkusid. Ja ega Inglismaal polnud see asi |
| vabam või rohkem au sees kui Eestis (litsilöömine on seal ka seadusega |
| keelatud). Tüdrukud tänaval olid oma välimuse järgi selgesti ja kergesti |
| eristatavad. Nad olid vanemapoolsed ja koledad ja argliku ja tõrjutud olemisega. |
| Tihi maksis 20-25 naela ja äri läks neil vist päris hästi. Esialgu tegid nad |
| mulle ka kogu aeg pakkumisi ("Are you looking for business?") ja nad tegid seda |
| visalt üle aasta. Hiljem vahetasime lihtsalt tervitusi nagu ühekandi inimesed |
| ikka. Kamraad Juan aga, kes oli Tenerifelt ja ei saanud kepipakkumisest aru, |
| oleks neilt äärepealt peksa saanud. Juan õppis majandust ja vastas küsimusele: |
| "Are you looking for business?", aru saamata, millest jutt käib - "Yes, sure." |
| Hiljem oli tal raske selgeks teha, et ta ei taha litse mõnitada ja nende üle |
| nalja teha. Liverpooli litse võis tihti näha tänavanurgal politseinikega juttu |
| puhumas. Eks neil olid oma diilid. Politsei hoidis neid mingitpidi ohjas ja |
| võibolla sai litsidelt mingit infot näiteks narkodiilerite kohta. Seega ka |
| Inglismaal oli asi illegaalne ja mehed lähenesid litsidele erilise bravuuriga ja |
| litsid olid häbelikud. See on kuidagi nukker. Ei mingit vabadust ja elurõõmu, |
| mis kepiga võiks kaasas käia. Ma usun, et maailmas on kohti, kus litsimaja |
| töötajad ja külalsed tunnevad end rõõmsalt ja vabalt. Võibolla on õige koht |
| Ladina-Ameerika või mõned Lõunamere saared. Samas, ega litsimaja pole ju |
| etteantult niisugune või naasugune. On räpaseid ja ilusaid raamatuid ja kinosid |
| ja spordisaale ja küllap on ka litsimaju. Ma mäletan, Ingmar Bergaman räägib |
| mälestusteraamatus ühest oma helitehnikust, malbest ja soliidsest mehest, kes |
| käis palju aastaid kord nädalas litsimajas ühe ja sellesama litsi juures. Aga |
| läheme nüüd teoreetilise loba juurest eesti meeste praktilise käitumise juurde. |
| Mul on mõned lood, erinevad lood, aga neist tul.eb välja üks ja seesama |
| käitumismudel. Me oleme kiimalised kiibitsejad, kellel on normaalne himu, aga on |
| ka psüühiline tõrge. Järgnevad lood on konkreetsete meeste, Eesti |
| kultuuriinimeste poolt räägitud, aga ma pole edasirääkimiseks luba küsinud, |
| seega ei ütle ma inimeste nimesid, aga kasutan fiktiivseid nimetähti (et |
| rääkijad omavahel segi ei läheks). Niisiis teatri- ja kirjandusinimestega |
| üheskoos napsu võttes ja elust lugusid rääkides, tegin etteapaneku, et igaüks |
| räägiks oma isikliku loo litsimajakülastusest. Ma arvasin, et kellelgi pole |
| suurt midagi rääkida. Ja minu üllatuseks tuli välja, et igaühel oli oma lugu. AA |
| läks napsuvõtujalutuskäigul koos oma töökaaslasega (kes on mitteesti päritolu) |
| Lilysse. Et peab ikka ära proovima ja põnev ju, et kuidas asjad käivad. No see |
| mitteesti päritolu mees ei mõelnud pikalt. Napsas tüdruku ja läks asja ajama. AA |
| ei tahtnud. Ta jäi istuma ja kohvi jooma. Talle käidi pinda. Et mis sa, poiss |
| ikka põed - tegelikult sa ju tahad, oleme sinusuguseid siin näinud küll ja küll, |
| võta tüdruk ja käi ära. Aga AA tundis, et vaat, ükski tüdruk kohe ei meeldi ka. |
| Ja keerutas ja keerutas. Temaga tehti ikka ja uuesti juttu. Lõpuks ütles ta, et |
| armsad inimesed, mina olen hoopis selle inimese armuke, kes praegu teie |
| tüdrukuga koos sedasamust teeb, olen homoseksuaal ja praegu armukade ja jumalast |
| endast väljas. AA on on hea näitleja ja tal õnnestus litsimaja personal ära |
| veenda ja ta jäeti edasi rahus kohvi jooma. BB oli juba paar aastat tagasi koos |
| Sõpradega Saaremaal aega veetmas. Öösel otsustati kutsuda litsid. Taksojuhilt |
| sai teada õiged numbrid. Siis aga selgus, et üks tüdruk tahab saada 500 krooni |
| korra pealt. Poisid lugesid rahad üle ja arvutasid, kui palju kulub tüdrukute |
| peale ja kui palju on veel vaja jookide jaoks. Ja otsustasid - nu nahui - liiga |
| kallis lõbu - ja jätsid tüdrukud tellimata. CC libastus Tallinnas Vabaduse |
| platsil ja kukkus porilompi. Mantel kõik sopane. Kõige lähem koht oli Lily. Läks |
| siis ja haris Lily kempsus mantli puhtaks. Tüdruid pakuti, aga ta ei teinud |
| välja. DD töötas raadios. Neil oli ärgas ja eesrindlik raadiojaam ja otsustati |
| teha litsidega kohtumisest otsesaade. Türukud tulid stuudiosse ja võtsid peed |
| paljaks. Kommentaarid läksid otse eetrisse. Siis tuli aga stuudiosse järgmise |
| saate esineja - ühe spordiala liidu esimees. Vaatas klaasi tagant stuudios |
| toimuvat ja ei osanud ära imestada. DD ise seal stuudios tüdrukutega keppi ei |
| teinud (kuigi seda oleks saanud tasuta), aga hiljem mindi koos tüdrukutega edasi |
| aega veetma ja siis ta tegi küll. |
|
|
| Uurimistöö ajendid ja uudsus Sissetulekute ebavõrdsus on problemaatika, mille |
| vastu teaduskirjanduses ilmnenud huvi on eri aegadel olnud erinev. Viimasel |
| paaril aastakümnel on aga tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele järjest |
| suurenenud. Sellest annab tunnistust ka jõudsalt kasvanud vastava ala |
| teadusartiklite hulk. Paljud artiklitest on siiski vaid peamiselt kirjeldava |
| iseloomuga, mis esialgu võis probleemi paremaks teadvustamiseks olla ka vajalik. |
| Samuti on palju arutletud sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmise võimaluste üle ja |
| välja on töötatud hulk erinevaid näitajaid, millest enam tuntud on Gini |
| koefitsient. Loogiliselt järgmiseks sammuks on sissetulekute ebavõrdsuse ning |
| teiste majandusalaste ja sotsiaalsete nähtuste omavaheliste seoste uurimine. |
| Sõltuvalt põhjusliku seose suunast võib sellealased uurimistööd jaotada kaheks: |
| tööd, kus tähelepanu all on sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid ja nende |
| mõju iseloom, ning tööd, kus uuritakse sissetulekute ebavõrdsuse ja selle |
| muutuste mõju teistele nähtustele. Käesolev töö keskendub sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjurite uurimisele. Kui uurida sissetulekute ebavõrdsuse võimalikke |
| mõjureid käsitlevat laiaulatuslikku kirjandust, siis selgub, et pole võimalik |
| leida ja autorile teadaolevalt pole ka loodud kompleksset kõiki mõjureid |
| hõlmavat teooriat sissetulekute ebavõrdsuse taseme kujunemise kohta. Sellise |
| teooria puudumisele on viidanud ka näiteks Ahluwalia (1974) ja Gagliani (1987). |
| Enamus uurimustest keskenduvad ühele või mõnele neist mõjuritest. On ka töid, |
| kus korraga on vaatluse alla võetud enam tegureid (küllaltki palju erinevaid |
| mõjureid on oma töödes kaasanud Nielsen, 1994; Gustafsson ja Johansson, 1997; |
| Nielsen ja Alderson, 1997; Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003), kuid ei |
| saa öelda, et need tööd hõlmaksid kõiki tegureid, mis on oletatavate |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena kirjanduses käsitlust leidnud. Selline |
| vähestele teguritele keskenduv käsitlusviis võimaldab küll põhjalikumalt |
| arutleda võimalike mõjumehhanismide üle, kuid on kahtlane, kas sel viisil saadud |
| empiirilise analüüsi tulemused ikka peegeldavad reaalsust parimal võimalikul |
| viisil. Nimelt sisaldab kahe nähtuse vaheline seos paratamatult lisaks |
| põhjuslikule seosele ka mittepõhjuslikku seost, mis võib tuleneda näiteks |
| kolmandatest teguritest, mis mõlemat vaatlusalust tegurit mõjutavad. Kui |
| empiiriline analüüs ainult neid kahte nähtust hõlmabki, siis on raske kindlaks |
| teha, milline osa ilmnenud seosest on põhjuslik ja milline mitte. Nii näiteks ei |
| saa joonisel kujutatud juhul teise teguri analüüsist välja jätmisel kindlaks |
| teha, millise osa esimese teguri ja sissetulekute ebavõrdsuse seosest moodustab |
| põhjuslik seos ning millise osa ühisest põhjusest ehk teisest tegurist tulenev |
| mittepõhjuslik seos. Sama loogika kehtib ka siis, kui analüüsi on hõlmatud enam |
| tegureid. Kui analüüsist on mõned tegurid välja jäänud, ei pruugi saadud |
| tulemused peegeldada tegelikkust juhul, kui need välja jäänud tegurid mõjutavad |
| nii sissetulekute ebavõrdsust kui ka analüüsi kaasatud tegureid. Seega tuleb |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüsi kaasata nii palju oletatavaid |
| tegureid, kui andmete kättesaadavus vähegi võimaldab. Seda käesolevas töös |
| tehaksegi. Ka autori varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid |
| analüüsivates töödes on püütud hõlmata võimalikult palju erinevaid tegureid |
| (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). Joonis. Kahte tegurit sisaldav fragment |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite süsteemist Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite |
| uurimiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Üks võimalus on ebavõrdsuse näitaja |
| dekomponeerimine ehk kogu sissetulekute jaotust kirjeldava näitaja jaotamine |
| osadeks mingi tunnuse alusel eristades selle tunnuse alusel moodustatud gruppide |
| sisest ja gruppide vahelist ebavõrdsust (vt. näiteks Drescher, 1999). Selle |
| meetodi puuduseks on see, et sellise lähenemise korral on keeruline võtta |
| korraga arvesse mitmeid mõjureid ning pole võimalik arvestada nende mõjurite |
| omavahelisi mõjusid (vt. näiteks Bishop, Formby ja Smith, 1997). Lisaks sellele |
| tugineb dekomponeerimine mikroandmetel (üksikisikute tasand) ja seetõttu tuleks |
| enne üldistuste tegemist eraldi analüüsida eri riikide andmeid. Sel viisil aga |
| pole võimalik uurida üldisemate tegurite, näiteks inflatsiooni, majanduse |
| struktuuri arengu, valitsussektori suuruse jms., mõju sissetulekute |
| ebavõrdsusele. Viimasel ajal on tulenevalt vajadusest töötada välja |
| majanduspoliitilisi meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, ebavõrdsust ja selle |
| mõjureid käsitlevates uurimustes enam levinud makroökonoomiline (ühiskonna |
| tasand) käsitlusviis (Blejer ja Guerrero, 1990). Blejer ja Guerrero on isegi |
| väitnud, et kuna majanduspoliitiliste meetmete ja ebavõrdsuse seostamine |
| teoorias on seni olnud nõrk, siis üheks võimalikuks alternatiiviks on läheneda |
| probleemile empiiriliselt. Siiski peab ka sellisel juhul empiiriline analüüs |
| tuginema teoreetilistel oletustel ja varasemate uurimuste tulemustel. Enamus |
| seniavaldatud uurimusi on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite mõju välja |
| selgitamiseks kasutanud regressioonanalüüsi. Ka autor on oma varasemates |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes kasutanud muuhulgas |
| regressioonanalüüsi (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). Regressioonanalüüs aga ei võta |
| arvesse asjaolu, et mõjurid võivad olla ka omavahel põhjuslikus seoses. |
| Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite puhul see aga just nii on. Sellise kompleksse |
| seoste süsteemi korral sobib empiirilise analüüsi teostamiseks |
| sotsiaalteadusalastes uurimistöödes juba laiemalt kasutuses olev struktuurne |
| modelleerimine. Käesolevas töös ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite |
| uurimisel uudse lähenemisena kasutatud struktuurset modelleerimist, mis |
| võimaldab iga mõjuri ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisest seosest eristada |
| põhjusliku seose, mis omakorda jaotub selle mõjuri otseseks ja kaudseks mõjuks |
| sissetulekute ebavõrdsusele. Käesolevas töös analüüsitakse sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjureid 87 riigi andmetel. Lisaks sellele on aga autor struktuurset |
| modelleerimist kasutanud ka analüüsimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid |
| Eestis regionaalsel tasandil (Kaasa, 2004). Töö uudsuse osas saab välja tuua |
| peamiselt kaks aspekti. Esimene tuleneb eespoolkirjeldatud probleemidest |
| sissetulekute ebavõrdsuse kujunemise käsitlemisel ning on seotud lähenemisega |
| sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite keeruka omavaheliste mõjude süsteemi |
| kui majandusteoreetilise probleemi empiirilise uurimisega. Eespoolkirjeldatud |
| põhjustel on analüüsi kaasatud võimalikult palju mõjureid. Et võtta arvesse |
| kõigi nende mõjurite võimalikke omavahelisi mõjusid, ongi kasutatud struktuurset |
| modelleerimist. Uudsuse teine aspekt tuleneb sellest, et struktuurne |
| modelleerimine on küllaltki uudne metoodika ja kuigi metoodika põhimõtted on |
| välja kujunenud, ei ole paljudele analüüsi käigus tekkida võivatele |
| probleemidele siiski üheseid lahendusi leitud. Nii näiteks ei ole tähelepanu |
| pööratud mõjukoefitsientide arvutamise metoodikale mittelineaarseid mõjusid |
| sisaldavates mudelites. Seepärast on käesolevas töös välja pakutud lahendus |
| mittelineaarsete mõjude arvestamiseks otseste ja kaudsete mõjude leidmisel |
| keerukamates mudelites nii, et otsene mõju sisaldaks ka mittelineaarset |
| komponenti ja viimane oleks välja arvatud kaudsest mõjust. Samuti ei ole |
| struktuurse modelleerimise tulemuste analüüsi võimalused veel ammendunud. |
| Käesolevas töös on uudseks lähenemiseks analüüsitulemuste graafiline esitamine |
| nii, et vastavate arvutuste abil tuuakse eraldi välja iga teguri mõju |
| sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ehk põhjuslik seos ja võrreldakse |
| seda koguseost kirjeldava vaatluste pilvega. Viimane ongi varasemates uurimustes |
| nii mõnigi kord kippunud olema just põhjusliku seose kohta järelduste tegemise |
| allikaks, kuigi väljendab lisaks põhjuslikule ka mittepõhjuslikku seost. Vähe on |
| seni tähelepanu pööratud struktuurse modelleerimise taga olevale matemaatilisele |
| mudelile ja matemaatilistele võtetele, mis tegelikult ongi kogu metoodika |
| aluseks. Käeolevas töös tuuakse ära ka struktuurse modelleerimise aluseks olev |
| matemaatiline mudel ja osatuletiste kontseptsiooni kasutavad võtted, mida |
| autorile teadaolevalt ei ole seni tehtud. Lõpuks tasub lisaks neile kahele |
| peamisele uudsuse aspektile ära märkida ka analüüsis kasutatud uudseid tuletatud |
| näitajaid majanduse struktuuri arengu ja hariduse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. |
| Hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks on kasutatud ligikaudset Gini |
| koefitsiendi arvutamise meetodit. Viimane tugineb autori varasemas töös (Parman, |
| 1999; Kaasa, 1999) tervishoiukulutuste ebavõrdsuse hindamiseks välja pakutud ja |
| kasutatud meetodil, mida on käesolevas töös täiendatud. Muuhulgas on vajalikud |
| puuduvad algnäitajad leitud regressioonanalüüsi abil teades vaid elanike |
| keskmist kooliaastate arvu ja erineva haridustasemega elanike osakaalusid kogu |
| elanikkonnast. Töö eesmärk ja uurimisülesanded Töö eesmärk on näidata, et |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks on otstarbekas kasutada |
| struktuurset modelleerimist, ja selgitada sel viisil välja kirjanduses |
| käsitletud oletatavate mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris |
| paribus. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: · Anda |
| ülevaade erinevates uurimustes sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena vaadeldud |
| teguritest, peamistest oletustest nende mõju osas sissetulekute ebavõrdsusele ja |
| senistest uurimistulemustest. · Anda kirjanduse põhjal ülevaade erinevate |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite omavahelistest mõjudest, mis moodustavad |
| nende mõjurite poolt sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju. · |
| Pakkuda välja kirjeldatud mõjude süsteemi kõige paremini analüüsida võimaldavad |
| matemaatiline mudel ja matemaatilised võtted. · Anda ülevaade sellise mudeli |
| empiiriliseks hindamiseks sobiva struktuurse modelleerimise põhimõtetest, |
| tugevatest külgedest ja võimalikest probleemidest ning pakkuda nendele |
| probleemidele lahendusi. · Valida kasutada olevaid andmeid ja käesolevaid |
| tingimusi arvestades edasiseks analüüsiks sobivaimad näitajad ja vaatlused ning |
| luua vajadusel sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid kirjeldavad tuletatud |
| näitajad. · Hinnata varasematel uurimustel tuginevatele oletustele vastav mudel |
| struktuurse modelleerimise võtete abil, lisades mudelisse järkjärgult muutujaid |
| vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele. · |
| Selgitada välja kõigi mõjurite kogu-, otsene ja kaudne mõju sissetulekute |
| ebavõrdsusele ning analüüsida põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekorda |
| mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel. · Tuua välja sarnasused ja |
| erinevused võrreldes varasemate tööde tulemustega ning analüüsida |
| majanduspoliitilisi võimalusi sissetulekute ebavõrdsuse soovitud suunas |
| mõjutamiseks erinevate mõjurite kujundamise abil. Töö struktuur Töö koosneb |
| kolmest osast. Esimene osa annab ülevaate senisest kirjandusest kõnealuses |
| valdkonnas. Lühidalt käsitletakse sissetulekute ebavõrdsuse olemust, selle |
| uurimise ajendeid ja aktiivsust erinevatel aegadel ning põhjusi, miks |
| sissetulekute ebavõrdsust püütakse vähendada. On ju vajadus ebavõrdsust |
| majanduspoliitiliste meetmetega mõjutada peamine ajend uurimaks sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjureid ja nende mõju iseloomu. Seejärel antakse pikem ülevaade |
| sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite omavahelistest oletatavatest |
| mõjudest. Et sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid käsitlevate uurimistööde hulk on |
| suur ja viimastel aastatel olulist täiendust leidnud, siis ei pretendeeri |
| kirjanduse ülevaade erinevate uurimuste kõikehõlmavale loetelule. Esmalt tuuakse |
| viide gruppi jaotatuna ära kõik eri töödes analüüsitud sissetulekute ebavõrdsuse |
| mõjurid. Sealjuures on käsitletud võimalikke mõju avaldumise mehhanisme ning |
| antud ka ülevaade varasemate uurimistööde tulemustest mõju iseloomu ja tugevuse |
| kohta. Samuti on võimaluse korral ära toodud nende tegurite kirjeldamiseks |
| varasemates uurimustes kasutatud erinevad näitajad. Erinevad mõjurid ja nende |
| oletatavad mõjud on koondatud ka vastavasse kokkuvõttesse. Seejärel on eraldi |
| vaadeldud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite võimalikke omavahelisi põhjuslikke |
| seoseid, tuues samuti ära peamised oletused mõjumehhanismide kohta ning |
| varasemates töödes saadud empiirilised tulemused. Lõpuks on ülevaatlikkuse |
| huvides graafiliselt esitatud ka teguritevaheliste mõjude süsteem tervikuna. Töö |
| teine osa annab ülevaate kasutatavast metoodikast ja andmetest. Et struktuurne |
| modelleerimine on majandusteadlaste hulgas nii Eestis kui ka isegi kogu maailmas |
| küllaltki uus, siis on käesolevas töös metoodika tutvustamisele pühendatud enam |
| ruumi, kui seda oleks vajanud juba tavapäraseks saanud regressioonanalüüs. |
| Esmalt on autoripoolse panusena käsitletud struktuurse modelleerimise |
| matemaatilisi aluseid, sealhulgas osatuletiste kontseptsioonile toetuvaid |
| analüüsivõtteid. Seejärel on kirjeldatud struktuurse modelleerimise olemust ja |
| põhimõtteid. Toodud on ka põhjused, miks peaks struktuurne modelleerimine olema |
| keerukama mõjude süsteemi puhul eelistatud regressioonanalüüsile. Andmaks |
| ülevaate metoodika põhiideest on tutvustatud muutujate vaheliste seoste |
| dekomponeerimise põhimõtteid ja selleks kasutada olevaid arvutuslikke võimalusi. |
| Seejärel on käsitletud võimalusi modelleerida otseselt mittemõõdetavaid nähtusi |
| ja mittelineaarseid mõjusid, seejuures on autori poolt välja pakutud võimalus |
| mittelineaarsete mõjude modelleerimiseks nii, et neid sisaldavate otseste ja |
| kaudsete mõjude hindamine oleks korrektne. Lõpuks on arvestades käesoleva |
| uurimistöö spetsiifikat antud ülevaade mudeli parameetrite ja mudeli sobivuse |
| hindamise meetoditest ja kriteeriumidest, samuti erinevate struktuurse |
| modelleerimise strateegiate positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. |
| Tutvustatud on ka käesoleva töö problemaatika seisukohast huvipakkuvat |
| metoodikat analüüsitulemuste esitamiseks toomaks graafiliselt välja iga teguri |
| mõju huvipakkuvale nähtusele ceteris paribus. Järgnevalt on tutvustatud |
| käesolevas töös kasutatava andmekogumi kujunemist ja kaalutlusi andmete valikul. |
| Kirjeldatud on kasutada olevaid sissetulekute ebavõrdsust ja selle mõjureid |
| kirjeldavaid näitajaid ning valimi kujunemisel tehtud valikuid. Majanduse |
| struktuuri ja hariduse ebavõrdsuse jaoks on välja töötatud neid nähtusi |
| kirjeldavad tuletatud näitajad. Põhjalikumalt on tutvustatud hariduse |
| ebavõrdsuse näitaja leidmiseks kasutatud metoodikat. Lõpuks antakse ülevaade |
| kujunenud andmekogumi iseloomust, representatiivsusest, puudustest ja puuduste |
| vähendamiseks tehtud korrektiividest. Töö kolmas osa tutvustab teostatud |
| analüüsi ja selle tulemusi. Et kõigi kirjanduses käsitletud sissetulekute |
| ebavõrdsuse tegurite kohta ei õnnestunud saada andmeid, siis on esmalt |
| tutvustatud mõjude süsteemi, mida on käesolevas töös võimalik empiiriliselt |
| kontrollida. Seejärel on teostatud esmane analüüs selleks, et teha valik mõnede |
| nähtuste kirjeldamiseks kasutada olevate alternatiivsete kirjeldamisvõimaluste |
| vahel. Et rahaliselt mõõdetavate näitajate puhul ei olnud võimalik üht võimalust |
| eelistada teisele, siis on edaspidi võrdluseks kasutatud paralleelselt mõlemat |
| varianti, et teha alles seejärel järeldused selle kohta, kumma võimaluse |
| kasutamine on enam põhjendatud. Mudeli analüüsimisel on kasutatud kolmeetapilist |
| lähenemist lisades muutujaid mudelisse vastavalt nende oletatavale olulisusele |
| ja andmete usaldusväärsusele. Mudeli analüüsi käigus on muuhulgas tähelepanu |
| pööratud ka tegurite omavahelisi mõjusid kirjeldavatele tulemustele. Analüüsitud |
| on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt |
| ebaoluliste mõjude kustutamise teel. Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate |
| mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja |
| mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks |
| mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused. Lõpuks on |
| välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele |
| ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost |
| kirjeldava vaatluste pilvega. Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja |
| erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega. Selleks on käesoleva |
| uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste |
| tulemustega. Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused |
| varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud |
| seose koostist. Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega |
| analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada. Tänud Autor tänab |
| oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega |
| alati olemas oli. Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd |
| paremaks muuta aitasid. Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö |
| koostamise ajal oli imetlusväärne. 1. 1. Sissetulekute ebavõrdsus |
| majandusteadusliku probleemina 1.1.1. Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle |
| käsitlemine teaduskirjanduses Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme |
| suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke. |
| Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav |
| näitaja. Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude |
| jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete |
| vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne. Mida |
| suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on |
| sissetulekute ebavõrdsus. Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine |
| tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa |
| ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, |
| kuid ühtlasema tulujaotusega riigis. Seepärast peakski tulutaseme tõstmise |
| kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine. Täiesti |
| võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi. Teatav sissetulekute ebavõrdsus |
| on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad. Samade |
| võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende |
| vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on |
| samuti erinev. Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega. Seepärast on |
| loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui |
| rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel. Eelistustest |
| tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna |
| mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47). Sellised |
| erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, |
| mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt |
| loomuliku tööpuuduse mõistega. Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult |
| vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski |
| ainult loomulik ebavõrdsus. Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka |
| inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks |
| kasutada. Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja |
| see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla. Sissetulekute loomuliku |
| ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks. Küll aga võib |
| arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati |
| suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks. |
| Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt |
| aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest. See tase sõltub riigi ajaloolisest ja |
| kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust. |
| Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, |
| kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka |
| aktsepteeritud tasemest kõrgemaks. Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui |
| majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev. Kanburi (2000) |
| kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse. |
| Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte |
| niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse |
| arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel. |
| Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) |
| sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst. Huvi tulujaotuse |
| küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani. Selgus, et |
| ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus |
| jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000). Sissetulekute |
| ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda. Sel |
| ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks. |
| Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile. Levis ka mõtteviis, et |
| sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja |
| majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid. Seejuures oli üheks argumendiks |
| ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis |
| riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja |
| sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000). |
| Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema |
| 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute |
| ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas. Sellele lisandus veel 1990-ndatel |
| ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides. Nimetatud |
| empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse |
| ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses. Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane |
| kirjandus oluliselt täienenud. Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju |
| majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid. |
| Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse |
| arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda |
| sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele. 1.1.2.. Sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõju majandusele On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast |
| kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute |
| ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks. Kirjanduses on palju |
| käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule |
| ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju. |
| Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid. Üks neist on seotud sellega, et |
| sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast. |
| Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem |
| sotsiaalne stabiilsus. Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte |
| ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on |
| sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis |
| vähem absoluutse heaolu tasemega. On leitud, et kui riigi keskmisest |
| sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis |
| üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike |
| rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983). Oletatakse, et osa elanike |
| ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest |
| suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000). |
| Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab |
| madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset |
| stressi. See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, |
| suurendab elanike haigestumust ja ka suremust. On leitud, et elanike tervisliku |
| seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, |
| kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja |
| Kennedy, 1998). Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema |
| ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema |
| ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just |
| pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.). See näitab rahvastiku |
| vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu. Suurem |
| haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel |
| viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule |
| tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia |
| arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva |
| inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol. Sissetulekute |
| suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus |
| tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja |
| sotsiaalse ebastabiilsuseni. Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate |
| majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab |
| investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja |
| Perotti, 1996). Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema. Seega ei |
| julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia |
| arengule kaasa aitavaid projekte. Et investeeringud ja tehnoloogia areng on |
| oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle |
| mehhanismi kaudu majanduskasvu. On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev |
| suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, |
| et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse |
| rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, |
| 2000). Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud |
| ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda. Suurema sotsiaalse |
| ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus. Blau ja Blau |
| (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema |
| ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus. Ka kuritegevus mõjub majanduse |
| arengut pidurdavalt. Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses |
| kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede |
| likvideerimise või leevendamisega. Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse |
| ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele. Lisaks jääb majanduses |
| kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse |
| või surma tõttu) tööpotentsiaal. Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne |
| omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski. Kõigi nende mõjude tõttu majanduse |
| tootlikkus tervikuna väheneb. Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja |
| majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku |
| ümberjaotusega. Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus |
| sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem. See tuleneb sellest, et mida |
| suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk |
| sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija. |
| Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel. Vaesema |
| mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka |
| ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994). Suurema üldise maksumäära ja |
| sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused |
| majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja |
| muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994). |
| Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda |
| väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida. See võib |
| kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu. Seega |
| võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu. Ümberjaotuse |
| kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib |
| vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema |
| poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik |
| ümberjaotust vähendada. Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega |
| majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul |
| majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel. Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid |
| ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada |
| majanduse arengut (Barro, 1999). Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu |
| pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega. Väidetakse, et kuna |
| säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis |
| vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001). Samas, |
| kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse |
| korral ka säästud majanduses suuremad. Kui väiksema sissetulekuga elanike |
| sissetulekud oleksid veidi suuremad, kulutataks täiendav sissetulek tarbimisele, |
| suurema sissetulekuga elanike täiendav sissetulek aga suure tõenäosusega |
| säästetakse (Champernowne ja Cowell, 1998, lk. 15). Seega sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ühiskonna kui terviku säästmismäära ja seeläbi |
| investeerimisvõimaluste kaudu ei ole üheselt määratava iseloomuga. Sissetulekute |
| ebavõrdsuse majanduskasvu aeglustav mõju on seotud ka ebatäiuslike |
| kapitaliturgudega. Ebatäiuslike kapitaliturgude korral sõltub |
| investeerimisvõimaluste kasutamine otseselt elanike isiklikest varadest ja |
| sissetulekutest, kuna viimaste puudumisel ei ole laenu sageli võimalik saada |
| (Barro, 1999). Tänu ebatäiuslikele kapitaliturgudele on suurema ebavõrdsuse |
| korral investeeringud inimkapitali väiksemad, seda just vaesemate |
| ühiskonnaliikmete hulgas (Knowles, 2001). Vaesematel elanikel ei ole võimalik |
| saada laenu, et omandada kõrgema sissetuleku saamiseks vajalik haridus. Seega |
| esiteks, süveneb omakorda ebavõrdsus ning teiseks, ei ole investeeringud |
| inimkapitali sellisel juhul ühiskonna seisukohalt optimaalsel tasemel. Paljude |
| inimeste potentsiaal jääb kasutamata, kuna neil ei ole võimalik omandada |
| piisavat haridust (Ferreira, 1999b). Investeeringud inimkapitali on aga |
| majanduse arenguks äärmiselt vajalikud. Ka ei ole ebatäiuslike kapitaliturgude |
| korral võimalik investeerida ettevõtlusse ja uutesse ideedesse neil, kelle enda |
| sissetulekud ja varad ei luba seda teha. Paratamatult on tootmistegevusse |
| sisenemiseks vajalik teatav algkapital, mida aga vaesematel elanikel ei ole. |
| Ebatäiuslike kapitaliturgude korral ei ole neil seda sageli ka võimalik laenata. |
| Vaesemad elanikud ei saa alustada ka riskantsemaid, kuid uudse tehnoloogiaga ja |
| pikemas perspektiivis tootlikumaid ettevõtlusprojekte, kuna ebatäiusliku |
| kindlustusturu tõttu ei saa nad endale lubada kindlustust võimalike riskide |
| vastu (Ferreira, 1999b). Seega, mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda |
| vähem on võimalik ära kasutada vaesemate elanike tootmispotentsiaali ja seda |
| aeglasem on seetõttu kokkuvõttes majanduskasv. Toodud põhjustel püütakse sageli |
| sissetulekute ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmete abil vähendada. Sobivate |
| meetmete väljatöötamiseks on aga vajalik mõista, millised tegurid mängivad kaasa |
| ebavõrdsuse taseme kujunemisel. Siit tulenebki huvi ebavõrdsust mõjutavate |
| tegurite ja nende mõju iseloomu vastu. Lisaks sellele, et sissetulekuid on |
| võimalik maksude ja siirete abil ümber jaotada, mõjutavad sissetulekute |
| ebavõrdsust veel hulk muid tegureid. Kuigi kõik tegurid ei ole |
| majanduspoliitiliste võtetega mõjutatavad, tuleb siiski tegurite mõju |
| väljaselgitamiseks sissejuhatuses mainitud põhjustel hõlmata analüüsi kõik |
| oletatavad mõjurid. Käesoleva töö uurimisobjektiks ongi sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjurid ja nende mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Sissetulekute |
| ebavõrdsuse poolt teistele nähtustele avaldatavad mõjud jäävad edaspidi vaatluse |
| alt välja. 1.2.. Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid Sissetulekute ebavõrdsuse |
| põhjusi on käsitletud paljudes varasemates uurimustes. Sealjuures pakutakse |
| erinevates töödes välja hulk erinevaid tegureid, mis sissetulekute ebavõrdsust |
| suuremal või vähemal määral võiksid mõjutada. Vaatamata sellele, et varasemad |
| uurimused on hõlmanud igaüks eraldi võetuna küllaltki vähe tegureid, erineb |
| uurimisalune tegurite hulk uurimuseti küllaltki palju ja seetõttu on nende |
| tegurite hulk, mida on vähemalt ühes uurimuses sissetulekute ebavõrdsuse |
| mõjurina käsitletud, küllaltki suur. Käesolevas töös on sisse toodud kõik |
| autorile teadaolevates uurimustes teoreetiliste mõjuritena käsitletud ja/või |
| empiirilisse kontrolli kaasatud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid. Nagu |
| sissejuhatuses mainitud, ei ole senises kirjanduses küllaldaselt tähelepanu |
| pööratud asjaolule, et erinevad tegurid mõjutavad ka üksteist ning seega võib |
| ühe teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele avalduda ka kaude ehk teiste |
| tegurite kaudu. Seega koosneb iga teguri kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele |
| otsesest mõjust ja kaudsest mõjust. Viimane omakorda võib koosneda mitmest |
| erinevaid tegureid läbivast mõjuahelast. Käesolevas töös pööratakse tähelepanu |
| nii sissetulekute ebavõrdsuse erinevate mõjurite otsesele kui ka võimalikule |
| kaudsele mõjule teiste mõjurite kaudu. Pärast sissetulekute ebavõrdsuse |
| oletatavate mõjurite ülevaadet selles peatükis, on järgnevas peatükis eraldi |
| käsitlust leidnud ka sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju ahelaid |
| moodustavad mõjurite võimalikud omavahelised mõjud. Niisiis on selles peatükis |
| vaatluse all sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid, teoreetilised oletused |
| nende mõju iseloomu osas ja varasemates uurimustes saadud tulemused. Samuti on |
| vajaduse ja võimaluse korral käsitletud kõnealuste nähtuste kirjeldamiseks varem |
| kasutatud näitajaid. Et vastavasisuliste artiklite kogum on suur, siis ei |
| pretendeeri käesolev ülevaade nende täielikule loetelule, vaid toob pigem |
| näiteid ühe või teise teguri uurimise kohta. Erinevad teoreetilistes ja |
| empiirilistes töödes välja pakutud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid on autori |
| arvates otstarbekas jaotada viide rühma järgnevalt. Esmalt tasub esile tuua |
| kirjanduses enim tähelepanu pälvinud majanduse arenguga seotud tegureid. Samuti |
| on kirjanduses küllaltki põhjalikku käsitlust leidnud demograafilised tegurid. |
| Eraldi saab välja tuua veel poliitilised tegurid ning peamiselt andmete vähesuse |
| tõttu vähem käsitlust leidnud kultuurilised ja looduslikud tegurid. Viimasel |
| paaril aastakümnel on sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena enam käsitlemist |
| leidnud ka makroökonoomilised tegurid. Järgnevalt käsitletaksegi nimetatud |
| teguriterühmi lähemalt. 1.2.1. Majanduse areng Esimesse tegurite gruppi võib |
| liigitada riigi rikkuse ehk SKP suuruse elaniku kohta, samuti selle kasvutempo |
| ehk majanduskasvu, tehnoloogilise arengu (sealhulgas tuuakse mõnikord eraldi |
| esile infotehnoloogia areng) ja muuhulgas ka tehnoloogilist arengut peegeldava |
| majanduse struktuuri (põllumajanduse, tööstuse ja teeninduse osa kogu |
| majanduses). Neist tegureist on kirjanduses enim käsitlemist leidnud riigi |
| rikkus. On hulk uurimusi, kus on keskendutud riigi rikkuse ja sissetulekute |
| ebavõrdsuse seosele, neist enamus tuginevad Kuznetsi pööratud U kujulise seose |
| hüpoteesile (Kuznets, 1955), mille kohaselt majanduskasvu ehk SKP suurenemise |
| korral ebavõrdsus esmalt suureneb ning seejärel uuesti väheneb. Sellise oletuse |
| taga olid andmed, mis näitasid ebavõrdsuse suurenemist, kui tööjõu liikumine |
| põllumajandussektorist tööstussektorisse algas, ning ebavõrdsuse vähenemist |
| hiljem, kui sektoritevaheline liikumine hakkas jõudma lõpule. Selliste muutuste |
| seletuseks on pakutud, et kui sissetulekute ebavõrdsus sektorite vahel (näiteks |
| madala tootlikkusega põllumajandussektori ja kõrgema tootlikkusega |
| tööstussektori vahel) on suurem kui sektorite sees, siis esmalt |
| sektoritevahelise liikumise alguses sissetulekute ebavõrdsus suureneb ning |
| väheneb hiljem, kui enamus tööjõust on juba uues sektoris või kui liikumine |
| sektorite vahel on võrdsustanud tulumäära mõlemas sektoris (Ferreira, 1999b). |
| Lisaks eelnenule võib sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahelisele |
| seosele olla ka teisi seletusi. Näiteks on pakutud, et rikkuse suurenedes on |
| rikastel enam võimalusi sellest kasu saada, kuna riigi rikkuse suurenemine |
| suurendab enam just ettevõtjate tulusid (Chang ja Ram, 2000). Kuznetsi hüpoteesi |
| kontrollimisele on pühendatud palju uurimusi, samuti on enamikus mitmeid |
| erinevaid tegureid hõlmavates analüüsides kaasatud muuhulgas ka SKP inimese |
| kohta. Mõned neist töödest on leidnud hüpoteesile kinnitust, mõned mitte. |
| Kuznetsi hüpoteesile ilmnes tugev toetus Higginsi ja Williamsoni (1999) töös |
| erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990. Et majanduse |
| arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suureneb ja siis väheneb, leidis |
| analoogiliste andmete põhjal ka Barro (1999). Nielsen ja Alderson (1997) leidsid |
| toetust Kuznetsi hüpoteesile uurides USA osariike aastatel 1970, 1980 ja 1990. |
| Weede ja Tiefenbach (1981) analüüsisid 1965. aasta ristandmeid ning tulemuseks |
| oli samuti kinnitus pööratud U kujulise seose hüpoteesile. Ka Clark, Xu ja Zou |
| (2003) leidsid oma analüüsis 1960.-1995. aastate paneelandmetel muuhulgas |
| pööratud U kujulise seose. Samas kasutas Ram (1997) arenenud riikide |
| paneelandmeid aastatest 1951-1992 ning leidis, et seos sissetulekute ebavõrdsuse |
| ja riigi rikkuse vahel on hoopis (mitte pööratud) U-kujuline: majanduse arenedes |
| sissetulekute ebavõrdsus vähenes 1950-ndatel ja 1960ndatel, alates 1970-ndatest |
| aga hakkas uuesti suurenema. Analüüsides USA osariikide andmeid analoogilisest |
| ajavahemikust sai Ram (1991) samuti tulemuseks U-kujulise seose. Seos |
| sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel ei osutunud üldse oluliseks |
| Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimuses, mis kasutas OECD riikide andmeid |
| aastatest 1966-1994. Põhjalikuma ülevaate riigi rikkuse mõju sissetulekute |
| ebavõrdsusele uurivatest töödest annab näiteks Glomm (1997). Kirjeldatud |
| vastuolulisus võib tuleneda sellest, et Kuznetsi hüpotees tekkis ajal, mil |
| tööjõud liikus põllumajandusest tööstusesse. Tänapäeval on toimunud või toimumas |
| juba suure osa tööjõu liikumine tööstussektorist teenindussektorisse. Seepärast |
| oleks õige oletada, et see muutus majanduse struktuuris on tekitanud omakorda |
| pööratud U kujulise seose sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel. |
| Sellele võimalusele on viidanud oma töös ka List ja Gallet (1999), kasutades |
| sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduse arengu vahelise seose uurimisel arenenud |
| maades aastatel 1961-1992 erinevalt tavapärasest U-kujulisele seosele vastavast |
| ruutfunktsioonist kuupfunktsiooni: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus |
| esmalt suurenes, siis vähenes ning hiljem suurenes jälle. Pikaajaline seos |
| sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel võiks siis autori arvates |
| lihtsustatult olla kirjeldatav lainelise graafikuga, kus iga kumer laine vastab |
| ühele sektoritevahelisele üleminekule. Kui näiteks andmed katavad nii perioodi, |
| kus liikumine põllumajandusest tööstusesse jõudis lõpule, kui ka järgnevat |
| perioodi, kus algas liikumine teenindussektorisse, siis on U-kujuline seos |
| Kuznetsi hüpoteesi loogikaga igati kooskõlas. Siinjuures tuleb arvestada |
| sellega, et kui seost sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel |
| põhjendatakse liikumisega majandussektorite vahel, siis tegelikult on tegu pigem |
| ühiste põhjustega: liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse ja edasi |
| teenindussektorisse ehk tehnoloogiline areng suurendab riigi rikkust ja samal |
| ajal mõjutab ka sissetulekute ebavõrdsust. Seega, kui üldse oletada riigi |
| rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele, siis peaks see toimima mingite muude |
| mehhanismide toimel. Mõnedes uurimustes on riigi majandusliku arengutaseme |
| näitajana kasutatud energia tarbimist elaniku kohta. Näiteks Muller (1988) |
| leidis Kuznetsi hüpoteesile vastava pööratud U kujulise seose energiatarbimise |
| ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel 1965.-1975. aasta ristandmete põhjal. Nielsen |
| (1994) kasutas oma 1970. aasta ristandmeid kasutavas uurimuses majanduse |
| arengutaseme näitajatena kordamööda nii energiatarbimist kui tavapärast SKP-d |
| inimese kohta, seejuures osutuvad mõlemad sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena |
| ebaoluliseks. Nielsen ja Alderson (1995) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile |
| paneelandmete põhjal 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 kasutades majandusarengu |
| näitajana vaid energiatarbimist elaniku kohta. Siiski eelistatakse enamasti |
| riigi rikkuse näitajana SKP-d inimese kohta, seda arvatavasti andmete lihtsa |
| kättesaadavuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on oluline arvestada sissetulekute |
| ebavõrdsust mõjurina ka majanduse struktuuri ehk põllumajandus-, tööstus- ja |
| teenindussektori osakaalusid kogu majandusest. Näiteks Gustafsson ja Johansson |
| (1997) on analüüsi kaasanud lisaks riigi rikkusele ka tööstuses ja teeninduses |
| hõivatute osakaalu, mis võib selgitada ka seda, miks riigi rikkus osutus nende |
| uurimuses ebaoluliseks mõjuriks. Et SKP ja majandusstruktuuri näitajate mõju |
| võib mingis osas kattuda, lubavad oletada ka Doesseli ja Valadkhani (1998) ja |
| Clarki, Xu ja Zou (2003) tööd. Chevan ja Stokes (2000) on lisaks |
| tööstussektorile analüüsi kaasanud infrastruktuuri (ehitus, transport ja side) |
| ning kolm teenindussektori osa. Selline detailsus võimaldab küll selgitada, |
| millist mõju sissetulekute ebavõrdsusele omavad erinevate tegevusalade osakaalud |
| majanduses, samas aga on sellisel juhul tulemuste tõlgendamine võrdluses |
| teoreetiliste seisukohtadega komplitseeritud. Kirjeldamaks majanduse struktuuri |
| üldist arengutaset on sageli kasutatud ka selleks otstarbeks tuletatud |
| näitajaid. Abdel-Ghany (1996) kasutas oma töös ühe tegurina näiteks |
| tööstussektoris ja teenindussektoris hõivatute suhet. Mõnedes töödes (Nielsen, |
| 1994; Nielsen ja Alderson, 1995; Nielsen ja Alderson, 1997) on kasutatud ka n.ö. |
| sektoraalse dualismi näitajat, mis kirjeldab sektoritevahelist sissetulekute |
| ebavõrdsust. Kui vaadelda ainult kahte sektorit, siis on näitaja lihtsalt leitav |
| ühe sektori osakaalu koguhõives ja osakaalu kogutoodangus vahelise erinevusena |
| (Nielsen ja Alderson, 1995). Kaasaja andmeid analüüsides tuleb aga arvesse võtta |
| juba kolme sektorit, mis teeb näitaja leidmise keerulisemaks. Nielsen ja |
| Alderson (1995, 1997) on oma analüüsi kaasanud nii sektoraalse dualismi näitaja |
| kirjeldamaks sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust kui ka hõivatute |
| osakaalu põllumajanduses või tööstuses võtmaks arvesse asjaolu, et |
| põllumajandussektoris on sissetulekute ebavõrdsus reeglina väiksem kui |
| tööstussektoris. Sissetulekute ebavõrdsust mõjutava tegurina tuuakse sageli |
| eraldi välja ka tehnoloogiline areng ning selle ühe olulise osana |
| infotehnoloogia areng ja levik. Nii leidsid Cornia ja Kiiski (2001), et |
| tehnoloogilised muutused on üks olulisemaid sissetulekute ebavõrdsuse |
| suurenemise põhjuseid arenenud riikides; ülejäänud riikides on mõju nõrgem. |
| Sealjuures võib sissetulekute ebavõrdsust suurendavaid tehnoloogilisi muutusi |
| jaotada intensiivseteks ja ekstensiivseteks (Snower, 1999). Intensiivsete |
| muutuste korral suurenevad oskustööliste palgad, samal ajal kui |
| mitteoskustööliste palgad jäävad samaks ja seega keskmine palk suureneb. |
| Ekstensiivsete muutuste puhul võtavad oskustöölised üle osa mitteoskustööliste |
| töökohtadest. Nõudlus oskustööliste järele suureneb ja nende palgad tõusevad, |
| samal ajal mitteoskustööliste nõudlus väheneb ja palgad vähenevad, keskmine palk |
| võib aga jääda selliste muutuste korral samale tasemele (Snower, 1999). Mõlemal |
| juhul sissetulekute ebavõrdsus suureneb, kuid muutus on arvatavasti suurem |
| teisel juhul. Personaalarvutite leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele on |
| põhjalikumalt käsitlenud Bresnahan (1997). Tema teooria kohaselt asendub suur |
| osa väheseid ja keskmisi oskusi nõudvatest töökohtadest arvutitega, samas |
| suureneb nõudlus kõrgelt haritud tööliste järele pidades silmas eeskätt just |
| infotehnoloogia arendamisega seotud töökohti. Ka siin on tulemuseks haridusest |
| tulenevate erinevuste suurenemine sissetulekutes ja seega sissetulekute |
| ebavõrdsuse suurenemine. Kahjuks on tehnoloogia arengu ja eriti infotehnoloogia |
| leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele seni analüüsitud pigem teoreetilist |
| laadi uurimustes, ka pole välja kujunenud näitajaid, mida võiks näiteks |
| infotehnoloogia leviku kirjeldamiseks empiirilises analüüsis kasutada. Wolff |
| (2002) näiteks analüüsis sissetulekute ebavõrdsuse võimaliku mõjurina |
| investeeringuid seadmetesse ja kontori- ja arvutustehnikasse, mis mõlemad |
| osutusid oluliseks mõjuriks, ning tööjõu tootlikkust, mis ei osutunud oluliseks |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjutajaks. Samas võib alternatiivseid näitajaid |
| kasutades arvatavasti saavutada ka teistsuguseid tulemusi. Lisaks SKP-le inimese |
| kohta on uuritud ka majanduskasvu kirjeldava SKP kasvutempo seost sissetulekute |
| ebavõrdsusega. Ka siin on eri autorid saanud erinevaid tulemusi. Oletatakse, et |
| kiirema majanduskasvuga kaasneb suurem ettevõtlusaktiivsus ja nii koonduvad |
| sissetulekud enam rikkamate elanike kätte, kellel on võimalik teha |
| investeeringuid (Chang ja Ram, 2000). Ahluwalia (1974) leidis 1960-ndate |
| ristandmeid kasutades küll mõningast kinnitust, et sissetulekute ebavõrdsus |
| majanduse arenedes esmalt kasvab ja siis kahaneb, kuid kasvutempo ise osutus |
| ebaoluliseks mõjuriks. 1980-ndate aastate ristandmetel põhinevas Changi ja Rami |
| (2000) analüüsis osutusid aga oluliseks nii SKP inimese kohta (pööratud |
| U-kujuline seos) kui selle kasv. Seejuures ilmnes kiiremal majanduskasvul hoopis |
| ebavõrdsust vähendav roll. Edwards (1997) esitab oma 1970-ndate ja 1980-ndate |
| ristandmetel põhinevas töös regressioonvõrrandi, kus muude tegurite hulgas on |
| toodud nii riigi rikkuse kui ka majanduskasvu ebavõrdsust suurendav mõju. Xu ja |
| Zou (2000) Hiina andmetel tuginevas uurimuses on neist kahest analüüsi kaasatud |
| ainult SKP kasvutempo, mille ebavõrdsust suurendav mõju osutus enamasti |
| oluliseks. Kahjuks ei ole eriti vaevutud selgitama majanduskasvu sissetulekute |
| ebavõrdsusele avaldatava mõju mehhanisme. Võib oletada, et põhjuseks on asjaolu, |
| et tegelikult on tegu lihtsalt riigi rikkusest tuletatud näitajaga ja mõju |
| mehhanisme peetakse seotuks riigi rikkuse mõju mehhanismidega. 1.2.2.. |
| Demograafilised tegurid Palju on uuritud erinevate demograafiliste tegurite mõju |
| sissetulekute ebavõrdsuse tasemele riigis. Tähelepanu on pälvinud rahvastiku |
| vanuseline struktuur, inimtihedus, linnastumine ja majapidamiste koosseis. |
| Samuti võib siia liigitada rahvastiku haridustaseme, selle varieeruvuse ja |
| hariduskulutused. Elanikkonna vanuselise struktuuri mõju iseloomu osas on |
| pakutud erinevaid selgitusi. Deatoni ja Paxsoni kohaselt, nagu juba mainitud, |
| kaasneb vanema elanikkonna, kellel on ebaühtlasem sissetulekute jaotus, suurema |
| osakaaluga rahvastikust ka suurem sissetulekute ebavõrdsus. Seda oletust |
| kinnitas ka nende uurimus nelja riigi andmetel, mille kohaselt kaasneb |
| rahvastiku vananemisega üldise ebavõrdsuse suurenemine. Samas Higginsi ja |
| Williamsoni (1999) erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni |
| 1990 tehtud uurimus näitas, et suurema küpses eas (vanus 40-59 aastat) olevate |
| elanike osakaaluga tööjõust (vanus 15-69 aastat) kaasnes väiksem ebavõrdsus. |
| Üheks seletuseks võib olla, et vanema, kogemustega elanikkonna suurem osakaal |
| vähendab nõudlust nende järele ja tänu kogemustele saadavat palgalisa, seega |
| vähendab ka sissetulekute ebavõrdsust (Higgins ja Williamson, 1999). Nii |
| Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimus, mis kasutas OECD riikide andmeid |
| aastatest 19661994, kui ka Mulleri (1988) 1965-1975. aasta ristandmete põhjal |
| tehtud analüüs näitasid noorte (vanus 0-14 aastat) suurema osakaalu |
| sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju. Põhjuseks võib olla, et sündimus on |
| suurem just madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas ja seega kaasnevad suurema |
| laste osakaaluga veelgi madalamad sissetulekud selles grupis. Vanurite osakaalu |
| (üle 65 aastased) mõju sissetulekute ebavõrdsusele USA osariikides on muude |
| tegurite hulgas uurinud Nielsen ja Alderson (1997), kuid vanurite osakaalu mõju |
| iseloom oli eri kümnenditel erinev. Et enamasti mõõdetakse sissetulekute |
| ebavõrdsust majapidamise keskmise sissetuleku alusel, on majapidamiste |
| koosseisul oluline roll sissetulekute ebavõrdsuse taseme näitaja kujunemisel. On |
| arvatud, et mida suurem on majapidamiste erinevate tüüpide hulk, seda suurem on |
| ka sissetulekute ebavõrdsus, kuna erinevates tüüpides on keskmine sissetulek |
| erinev (Wilkie, 1996). Majapidamisse keskmiselt kuuluvate liikmete arvu |
| vähenemine näiteks laste kiirema vanematest eraldi elama asumise või abiellumise |
| vähenemise tõttu suurendab arvatavasti üldist ebavõrdsust, kuna suuremates |
| peredes toimus ka suurem sissetulekute ühtlustumine (Blank ja Card, 1993). |
| Peamiselt on uurimustes tähelepanu pälvinud see, kui suure osa perekondadest |
| moodustavad naissoost perekonnapeaga perekonnad. Oletatakse, et sellistes |
| perekondades on enamasti üks töölkäiv isik tavapärase peremudeli kahe isiku |
| asemel ja seega: mida suurem on selliste perekondade osakaal, seda suurem on |
| madalama sissetulekuga osa rahvastikust ja seda suurem on sissetulekute |
| ebavõrdsus (Partridge, Partridge ja Rickman, 1998). Seda kinnitab näiteks |
| Nielseni ja Aldersoni (1997) uurimus, mis näitas muuhulgas, et neis USA |
| osariikides, kus naissoost perekonnapeaga perekondade osakaal on suurem, on ka |
| sissetulekute ebavõrdsus suurem. Samas hõlmas mainitud Nielseni ja Aldersoni |
| (1997) analüüs ka naiste osalust tööjõus, mis osutus sissetulekute ebavõrdsust |
| vähendavaks teguriks: naiste suurem osalus tööjõus suurendab ilmselt keskklassi |
| kuuluvate kahe töötava liikmega perede osakaalu ja vähendab seega sissetulekute |
| ebavõrdsust. Neid tulemusi kinnitavad ka teised analoogilised uurimused USA |
| andmetel (Maxwell, 1990; Bishop, Formby ja Smith, 1997; Partridge, Partridge ja |
| Rickman, 1998; Chevan ja Stokes, 2000). Uuritud on ka linnastumise ja |
| inimtiheduse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Crenshaw (1993) näitas uurimuses |
| 1970. aasta andmetel, et suurema inimtihedusega kaasneb väiksem ebavõrdsus, ja |
| põhjendas seda sellega, et suurema inimtiheduse korral on rohkem võimalusi |
| ebavõrdsust vähendava sotsiaalkindlustusvõrgu tekkimiseks. Nielsen ja Alderson |
| (1997) kasutasid samuti inimtiheduse näitajat ja leidsid, et see hoopis |
| suurendab ebavõrdsust. Sellist tulemust võib seletada sellega, et ebavõrdsus on |
| tavaliselt linnades suurem kui maapiirkondades (Litwin, 1998). Et kõrgem |
| linnastumise tase sissetulekute ebavõrdsust suurendab, näitas ka Litwini (ibid.) |
| arengumaid käsitlev uurimus. Samas Xu ja Zou (2000) Hiina andmetel tehtud ja Li, |
| Squire ja Zou (1998) erinevate riikide paneelandmetel läbi viidud analüüsis ei |
| osutunud linnastumise mõju oluliseks. Rahvastiku haridustase ja selle |
| varieeruvus on kahtlemata üks enam analüüsitud sissetulekute ebavõrdsust |
| mõjutavatest teguritest. Kuigi sageli väidetakse, et üldine hariduse levimine |
| vähendab sissetulekute ebavõrdsust (Nielsen ja Alderson, 1995; Chu, 2000; |
| Sylwester, 2002), tuleb tegelikult eristada keskmise haridustaseme muutusi ja |
| muutusi haridustaseme varieeruvuses elanikkonna hulgas. Rahvastiku haridustaseme |
| näitajana on sageli kasutatud keskmist kooliaastate arvu. Näiteks leidsid |
| Partridge, Partridge ja Rickman (1998) muu hulgas, et sissetulekute ebavõrdsus |
| oli väiksem neis USA osariikides, kus rahvastiku keskmine kooliaastate arv oli |
| suurem. Sylwesteri (2002) uurimus 50 riigi ristandmetel näitas aga, et suurema |
| keskmise kooliaastate arvuga riikides oli sissetulekute ebavõrdsus suurem. |
| Üldise haridustaseme kõrval on oluline, milline on erinevate haridustasemete: |
| alg-, kesk- ja kõrghariduse osakaal ehk haridustaseme jaotus elanike vahel |
| (Nielsen ja Alderson, 1997). Haridustaseme tõstmisega on inimestel võimalik oma |
| sissetulekuid suurendada, kuid kui näiteks kõigi haridustase tõuseb samal |
| määral, siis sissetulekute ebavõrdsuse tase ei muutu. Selge on see, et |
| teoreetiliselt peaks suurem ebavõrdsus hariduses tähendama ka suuremat |
| sissetulekute ebavõrdsust. Peaks ju vähemalt teoreetiliselt inimese sissetulek |
| sõltuma sellest, milline on tema haridus: kõrgem haridus peaks tagama ka kõrgema |
| palga. Kuigi sageli on oluline ka see, kui suur on parasjagu vastava |
| haridustasemega töötajate pakkumine ja kui suur nõudmine nende järele, tagab |
| kõrgem haridustase siiski ka kõrgema palga. Seega kui ebavõrdsus haridustasemes |
| on suurem, võib oodata ka suuremat ebavõrdsust sissetulekutes. Seda kinnitavad |
| näiteks Chiswicki (1971) ning Cornia ja Kiiski (2001) uurimused rahvusvahelistel |
| ristandmetel. Nielsen ja Alderson (1997) kasutasid oma analüüsis haridustaseme |
| heterogeensuse näitajat ja leidsid, et sellel on USA-s aastatel 1970-1990 olnud |
| järjest suurem sissetulekute ebavõrdsust suurendav mõju. Mingil määral võimaldab |
| haridustaseme jaotust elanike vahel kindlaks teha ka erinevate haridustasemete |
| osakaalude kasutamine. Chevani ja Stokesi (2000) kohaselt näitavad uurimused, et |
| nii alghariduse kui ka kõrghariduse suure osakaaluga täisealiste elanike |
| haridustaseme järgses jaotuses kaasneb suurem sissetulekute ebavõrdsus. |
| Keskharidusega elanike osakaalu suurenemine aga suurendab keskmiste oskustega |
| töötajate hulka, kes arvatavasti on ka keskmiste sissetulekutega (Partridge, |
| Partridge ja Rickman, 1998), ja sissetulekute ebavõrdsus seega väheneb. Chevani |
| ja Stokesi (2000) uurimus USA andmetel kinnitas alghariduse ja kõrghariduse |
| osakaalude sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju aastatel 1970-1980, |
| aastatel 1980-1990 osutus oluliseks ainult alghariduse osakaalu mõju. Samas |
| kinnitas Barro (1999) uurimus hulga erinevate riikide paneelandmetel aastatest |
| 1960-1990 küll suurema kõrghariduse osakaalu sissetulekute ebavõrdsust |
| suurendavat mõju, alghariduse suurem osakaal osutus aga hoopis sissetulekute |
| ebavõrdsust vähendavaks teguriks. Ka Xu ja Zou (2000) uurimuses Hiina andmetel |
| aastatest 1985-1995 osutus kõrghariduse osakaal ebaoluliseks. Samas võib |
| kõrghariduse osakaalu suurenemine tekitada konkurentsi oskustööliste hulgas ning |
| vähendada nende palku vähendades sellega ka sissetulekute ebavõrdsust. Sageli |
| kasutatakse ka haridushõive näitajaid alg-, kesk- või kõrghariduses. Nielseni ja |
| Aldersoni (1995, 1997, 1999) kohaselt on laialt levinud arvamus, mida mitmed |
| uurimused on ka kinnitanud, et keskharidushõive kui hariduse üldise levimise |
| näitaja suurenemisel sissetulekute ebavõrdsus väheneb. Arvamus tugineb oletusel, |
| et hariduse levimisel suureneb oskustööliste hulk, mis surub alla nende |
| palgataseme. Sellele viitab oma töös ka Crenshaw (1993). Sama kinnitas ka |
| Nielseni ja Aldersoni uurimus (1995) 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 ning |
| hilisem 108 riiki ja aastaid 1947-1996 hõlmav uurimus (1999). Edwardsi (1997) |
| analüüs 42 riigi ristandmetel hõlmas samuti muuhulgas keskharidushõivet ja |
| näitas selle sissetulekute ebavõrdsust vähendavat mõju. Kuna aga haridushõive |
| võimaldab pigem prognoosida hilisemat haridustaset ja selle varieeruvust ja |
| selleski võib kahelda (kõik hariduses hõivatud ei pruugi haridust omandada), |
| siis ei saa haridushõive näitajaid sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel |
| siiski eriti sobivaks pidada. Ühe sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina tulevad |
| kõne alla ka hariduskulutused. Valitsuse kulutused haridusele saavad |
| sissetulekute ebavõrdsust vähendada siis, kui vaesematel elanikel on ligipääs |
| avalikule haridusteenusele. Kui nende elanike sissetulekute nappus takistab |
| hariduse omandamist ka avaliku haridusteenuse puhul, siis võidavad viimasest |
| pigem suurema sissetulekuga elanikud ja ebavõrdsus suureneb veelgi (Sylwester, |
| 2002). Sylwesteri (2002) uurimusse 50 riigi ristandmetel oli muuhulgas kaasatud |
| valitsuse kulutused haridusele osana SKP-st ning selgus, et suuremate kulutuste |
| korral on ka ebavõrdsus väiksem. Mõningaid kahtlusi tekitab siiski valitsuse |
| üldiste kulutuste ja hariduskulutuste tavapärane tugev seos: riikides, kus |
| rohkem kulutatakse haridusele, on ka valitsuse kulutused näiteks siiretele |
| suuremad, mis ümberjaotuse kaudu vähendab sissetulekute ebavõrdsust. Oletusele |
| annab kinnitust Doesseli ja Valadkhani (1998) uurimus Iraani andmetel aastatest |
| 1967-1993, kus kulutused haridusele inimese kohta osutusid sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjurina ebaoluliseks arvatavasti just seetõttu, et analüüsi oli |
| kaasatud ka valitsuse kulutuste näitaja inimese kohta, mis osutus oluliseks |
| sissetulekute ebavõrdsust vähendavaks teguriks ja hõlmab muuhulgas ka enamuse |
| kulutustest haridusele. Niisiis väärib ka hariduskulutuste mõju sissetulekute |
| ebavõrdsusele edasist uurimist. Kuigi valitsuse kulutusi haridusele võib pidada |
| ka poliitiliseks teguriks, on käesolevas töös tulenevalt soovist käsitleda koos |
| kõiki haridusega seotud tegureid, hariduskulutused koos haridustaseme ja |
| hariduse ebavõrdsusega liigitatud demograafiliste tegurite alla. 1.2.3. |
| Poliitilised tegurid Poliitiliste tegurite hulka võib liigitada riigikorra tüübi |
| ehk demokratiseerituse, samuti valitsus- ja erasektori osakaalud SKP-s, |
| liberaliseerituse jms. Valitsussektori osakaalu, mida enamasti mõõdetakse |
| valitsussektori kulutuste osakaaluna SKP-s, võib pidada nii makroökonoomiliseks |
| kui ka poliitiliseks teguriks. Valitsuse kulutustel on oluline roll |
| makroökonoomilistes protsessides, samas on nende suurus majanduspoliitiline |
| otsus. Käesolevas töös on valitsussektori osakaalu majanduses vaadeldud pigem |
| poliitilise tegurina. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad siirded, |
| näiteks pensionid, toetused ja abirahad, millel on ühiskonnas ümberjaotav ja |
| võrdsust suurendav funktsioon. Seega võib arvata, et valitsuse kulutuste |
| suurenedes sissetulekute ebavõrdsus enamasti väheneb. Valitsussektori osa |
| majanduses võib ebavõrdsust negatiivselt mõjutada ka seetõttu, et avalikus |
| sektoris on palgad enamasti ühtlasemad kui erasektoris, seega suurem avaliku |
| sektori osakaal tähendab ka mingil määral ühtlasemat sissetulekute jaotust kogu |
| ühiskonnas (Gustafsson ja Johansson, 1997). Samas, kui suur osa valitsuse |
| kulutustest on suunatud pigem keskklassile ja jõukamatele elanikele, siis võivad |
| suuremad valitsuse kulutused ebavõrdsust ka suurendada (Xu ja Zou, 2000; Clarke, |
| Xu ja Zou, 2003). Valitsuse kulutuste osakaalu SKP-s on muude sissetulekute |
| ebavõrdsuse mõjurite hulgas analüüsinud näiteks Durham (1999) kasutades |
| paneelandmeid aastatest 1960-1992 ja leidnud avaliku sektori osakaalu olulise |
| negatiivse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Samale tulemusele jõudsid ka |
| avaliku sektori osakaalu ebavõrdsuse mõjurina analüüsinud Gustafsson ja |
| Johansson (1997) kasutades OECD riikide paneelandmeid. Et suuremad valitsuse |
| kulutused sissetulekute ebavõrdsust vähendavad, leidsid ka Clarke, Xu ja Zou |
| (2003) oma finantsarengut käsitlevas uurimuses 91 riigi 1960.-1995. aasta |
| paneelandmetel, samuti Stack (1978) oma uurimuses 32 riigi 1960-ndate |
| ristandmetel. Johnson ja Shipp (1999) analüüsisid oma uurimuses USA 1980.-1994. |
| aasta andmetel sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina siirdeid elaniku kohta ja |
| leidsid oodatult, et nende suurenedes ebavõrdsus väheneb. Samas Doesseli ja |
| Valadkhani (1998) uurimuses Iraani andmetel aastatest 1967-1993 selgus, et |
| suuremad valitsuse kulutused inimese kohta küll vähendasid sissetulekute |
| ebavõrdsust, aga siirded eraldi võetuna hoopis suurendasid ebavõrdsust, kuna |
| siirete ja toetuste saajaks oli just jõukam elanikkond. Ka Xu ja Zou (2000) |
| Hiina andmeid aastatest 1985-1995 kasutanud töös ilmnes, et sissetulekute |
| ebavõrdsus suurenes avalike kulutuste suurenedes. Sama näitas ka Blejeri ja |
| Guerrero (1990) Filipiinide andmeid aastatest 19801986 kasutanud töö: suurem |
| sissetulekute ebavõrdsus oli seotud suuremate valitsuse kulutustega, mis olid |
| suunatud pigem suurtele tööstusprojektidele kui sotsiaalkindlustussüsteemi. Et |
| valitsuse kulutusi finantseeritakse suures osas maksudega, siis võib ebavõrdsuse |
| mõjurina analüüsida ka maksude osakaalu sissetulekutest ehk keskmist |
| maksukoormust, nagu seda on teinud Partridge, Partridge ja Rickman (1998) oma |
| USA osariike analüüsivas töös, kus küll nimetatud teguri mõju ebaoluliseks |
| osutus. Valitsuse kulutuste mõju sissetulekute ebavõrdsusele sõltub muuhulgas ka |
| sellest, kui suure osa valitsuse kulutustest siirded moodustavad. Kui näiteks |
| välisvõlg suureneb, siis suureneb ka intressimaksete osa valitsuse kulutustes ja |
| samade kogukulutuste juures on n.ö. ümberjaotav osa valitsuse kulutustest |
| väiksem (Cornia ja Kiiski, 2001). Et erasektori ja valitsussektori osakaalud |
| SKP-s on otseselt seotud ja ühe suurenedes teine tavaliselt väheneb, siis ei |
| lisa erasektori osakaal olulist informatsiooni, kui valitsussektori osakaal on |
| juba analüüsi hõlmatud. Seepärast ei sisalda sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite |
| analüüs erasektori osakaalu kuigi sageli. Erastamine ja erasektori osakaal on |
| sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina enam tähelepanu leidnud seoses |
| siirdeprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Erastamise mõju on oma |
| artiklis põhjalikumalt käsitlenud näiteks Ferreira (1999a), kelle kohaselt on |
| privatiseerimisel enamasti ebavõrdsust suurendav iseloom. Isegi seni riigi |
| omandisse kuulunud vara võrdse jaotuse korral on madalama sissetulekuga elanikel |
| vähem võimalusi saadud varade tulusaks paigutamiseks kui kõrgema sissetulekuga |
| elanikel. Seetõttu suurendabki erastamine vaid rikkamate sissetulekuid |
| suurendades seega üldist ebavõrdsust. Lisaks sellele on palgaerinevused |
| erasektoris suuremad ning erastatud ettevõtetes töötavate inimeste arvel |
| suureneb suhteliselt ebavõrdsema erasektori osakaal (ibid.). Poliitiliste |
| tegurite hulgas on üheks enam sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina uuritud |
| teguriks kahtlemata ka demokratiseeritus. Demokratiseerituse mõõtmisel on |
| kasutusel hulk erinevaid näitajaid, mille kasutamise mõttekuse osas ei ole ühist |
| seisukohta. Näiteks on kasutatud valimisõiguse laienemist kirjeldavaid näitajaid |
| ja leitud, et enamasti valimisõiguse laienemisel sissetulekute ebavõrdsus |
| väheneb (Gradstein ja Milanovic, 2002). Näitaja puuduseks on väike varieeruvus |
| riigiti. Demokratiseeritust võib mõõta ka valimisaktiivsusega, kuid on selgunud, |
| et see näitaja pole kuigivõrd seotud teiste demokraatia aspektidega (ibid.). |
| Kasutatud on ka kodanikuvabadust ja poliitilisi õigusi iseloomustavaid |
| indekseid, eeldatavasti peaks suurem kodanikuvabadus vähendama rikkamate |
| võimalusi poliitikat mõjutada ning seega vähendama sissetulekute ebavõrdsust |
| (Li, Squire ja Zou, 1998). Demokraatia sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava |
| mõju iseloomu osas on eri autorid erinevatel seisukohtadel, erinevatest |
| uurimustest annab põhjalikuma ülevaate näiteks Durham (1999). Ühest küljest on |
| demokraatlikumas ühiskonnas väiksemate sissetulekutega ühiskonnaliikmetel suurem |
| otsustusõigus ja seega võimalus saavutada suurem sissetulekute ümberjaotus |
| (Sirowy ja Inkeles, 1990; Gradstein ja Milanovic, 2002), mis tagab lõpuks |
| võrdsema sissetulekute jaotuse. Lundberg ja Squire (2003) kasutasid 38 riigi |
| paneelandmeid analüüsides kodanikuvabaduse indeksit ning leidsid, et suurema |
| kodanikuvabadusega kaasneb ka väiksem sissetulekute ebavõrdsus. 49 riigi ja |
| aastate 1947-1994 paneelandmeid kasutanud Li, Squire ja Zou (1998) tulemused |
| näitasid samuti suurema kodanikuvabaduse sissetulekute ebavõrdsust vähendavat |
| mõju. Teisest küljest arvatakse, et autokraatlikus ühiskonnas on lihtsam |
| teostada ümberjaotust ja saavutada väiksemat ebavõrdsust, kuna demokraatlikus |
| ühiskonnas ei pruugi vaesemad suuta oma huvisid kaitsta (Sirowy ja Inkeles, |
| 1990). Samuti võimaldab suurem tsentraliseerituse aste ühtlustada sissetulekute |
| erinevusi eri piirkondade vahel (Durham, 1999). Kogemus näitab, et demokraatia |
| korral püütakse maksimeerida valimistel saadavat toetust ja nii võidab |
| ümberjaotusest enamasti enamuses olev ühiskonna osa (Durham, 1999). Seetõttu on |
| pakutud ka, et kuni otsustava hääletaja sissetulek on demokratiseerimise alguses |
| keskmisest kõrgem, võidavad majanduspoliitilistest otsustest kõrgema |
| sissetulekuga inimesed ja ebavõrdsus suureneb; hiljem, kui vaesema elanikkonna |
| mõju otsuste tegemisel suureneb, hakkab ebavõrdsus langema (Gradstein ja |
| Milanovic, 2002). Näiteks Crenshaw 1970. aasta ristandmete analüüs näitas |
| demokraatia positiivset mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Et seos võiks olla |
| ruutseos, sellele analüüs kinnitust ei andnud. Nii Nielseni (1994) uurimus 1970. |
| aasta ristandmetel kui ka Nielseni ja Aldersoni (1995) uurimus 88 riigi |
| paneelandmetel aastatest 1952-1988 näitasid, et poliitilise demokraatia indeks |
| ei osutunud oluliseks sissetulekute ebavõrdsuse mõjuriks ei lineaarset ega |
| ruutseost eeldades. Nielseni ja Aldersoni uurimus näitas vaid, et sissetulekute |
| ebavõrdsus oli oluliselt väiksem kommunistlikes riikides. Enamasti on autorid |
| siiski jõudnud järeldusele, et demokraatia areng vähendab ebavõrdsust (Durham, |
| 1999). Higginsi ja Williamsoni töös (1999) osutus aga kodanikuvabadust ja |
| poliitilisi õigusi kirjeldav vabaduse indeks ebaoluliseks ebavõrdsuse taseme |
| kujunemisel. Durham (1999) kasutas analüüsides 1960.-1992. aasta paneelandmeid |
| ebavõrdsuse mõjurina erinevaid demokraatia taset mõõtvaid näitajaid ja leidis |
| samuti, et need ei mõjutanud oluliselt ebavõrdsust. Paljude autorite arvates on |
| demokraatia olemasolust olulisemaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjuriks |
| demokraatia stabiilsus ehk senine kestvus (Nielsen ja Alderson, 1995; Gradstein |
| ja Milanovic, 2002). Suhteliselt noore demokraatia korral on ebavõrdsus |
| arvatavasti suurem, kui vana, kauem kestnud demokraatia korral. Näiteks Muller |
| (1988) on seisukohal, et ebavõrdsust mõjutabki just demokraatia vanus. Tema |
| uurimus kasutas 55 riigi ristandmeid aastatest 1965-1975 ja näitas, et |
| demokraatia kestvus vähendab oluliselt sissetulekute ebavõrdsust ning vanema |
| demokraatiaga riikides on ebavõrdsus väiksem, demokraatia taseme mõju |
| ebavõrdsusele aga on nõrgem. Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina on pakutud ka |
| poliitika (näiteks väliskaubandus-, tööstus-, töö- või sotsiaalpoliitika) |
| liberaliseerumist ehk valitsuse harvemat sekkumist majandusse majandusliku |
| efektiivsuse stimuleerimise eesmärgil (Stewart ja Berry, 2000). Liberaalsema |
| poliitika tagajärjel suurenenud väliskaubandusaktiivsus suurendab enamasti |
| sissetulekute ebavõrdsust (vt. ka lk. 37), samuti suurendab sissetulekute |
| ebavõrdsust arvatavasti ka tööturu väiksem reguleeritus ja seega suurem töötus |
| (vt. ka lk. 36) ning väiksem ümberjaotus (vt. ka lk. 30). Ka mõjub sissetulekute |
| ebavõrdsust suurendavalt seni avalikus sektoris toimunud tootmise üleminek |
| erasektorisse (vt. ka lk. 31). Liberaliseerimise mõju empiirilisel uurimisel on |
| takistuseks selle mõõtmiseks sobivate näitajate puudus. Stewart ja Berry näiteks |
| (2000) jõuavad küll järeldusele, et liberaliseerumine on sissetulekute |
| ebavõrdsust suurendav tegur, kuid samas ei ole läbi viidud empiirilist analüüsi |
| kasutades mingit liberaliseerituse taset kirjeldavat näitajat. On ju |
| liberaliseerituse näol tegu hulga erinevate tegurite koondiga. Liberaliseerimise |
| mõju empiiriline analüüs saab tugineda liberaliseerimise erinevaid aspekte |
| sünteesivatel indeksitel, mis kahjuks ei ole kättesaadavad kõigi riikide kohta. |
| Cornia ja Kiiski (2001) on näiteks kasutanud maailmapanga poolt avaldatud |
| erinevate sektorite reformiindeksite aritmeetilise keskmisena leitud indeksit ja |
| leidnud, et 32 riigis aastatel 1985-1990 oli reformidel keskmiselt ebavõrdsust |
| suurendav mõju. Samas võib erinevates valdkondades toimunud reformidel olla |
| erinev mõju. Seetõttu ongi pigem mõttekas keskenduda nende üksikute tegurite |
| (väliskaubandus, töötus, valitsussektori osakaal) mõju uurimisele. 1.2.4. |
| Kultuurilised ja looduslikud tegurid Järgmisesse sissetulekute ebavõrdsuse |
| mõjurite gruppi võib koondada erinevad kultuurilised ja looduslikud tegurid, |
| näiteks ajalooliselt välja kujunenud maa kontsentratsiooni, kultuurilise |
| varieeruvuse, kultuurilised omapärad ning neist tuleneva varimajanduse osakaalu |
| majanduses ja korruptsiooni taseme, samuti loodusressurssidega varustatuse. |
| Riikides, kus ajalooliselt on kujunenud välja maa kõrgem kontsentratsioon, on |
| maaomand väiksema hulga inimeste käes, mis ebaühtlasemalt jaotunud |
| rendisissetulekute tõttu tekitab ka suurema ebavõrdsuse kogusissetulekutes. Seda |
| kinnitab näiteks Crenshaw (1993) uurimus 1970. aasta andmetel, mis näitas maa |
| kontsentratsiooni olulist sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju. Lundbergi |
| ja Squire (2003) 38 riigi paneelandmetel tugineva uurimuse kohaselt on kõnealune |
| mõju enam oluline just vähem arenenud riikides. Samuti on maaomandi jaotuse mõju |
| aja jooksul kahanenud, nagu näitas Cornia ja Kiiski (2001) 1970.-1974. ja |
| 1990.-1999. aastate andmeid võrdlev uurimus. Gupta, Davoodi ja Alonso-Terme |
| (2002) 1980.-1997. aastate andmeid kasutavas uurimuses osutuski maaomandi |
| jaotust mõõtev Gini koefitsient juba ebaoluliseks sissetulekute ebavõrdsuse |
| mõjuriks. Kultuuriliste traditsioonide mõju sissetulekute ebavõrdsusele on |
| uuritud kasutades erinevaid näitajaid. Oletatakse, et suurema etnilise |
| heterogeensuse korral on inimesed vähem huvitatud ümberjaotusest ja |
| sissetulekute ebavõrdsus on seega suurem (Clarke, Xu ja Zou, 2003). Clarke, Xu |
| ja Zou (ibid.) analüüsisid 91 riigi 1960.-1995. aasta paneelandmetel põhinevas |
| uurimuses muude tegurite hulgas etnilist heterogeensust, mis osutus |
| sissetulekute ebavõrdsust suurendavaks. |
|
|
| Tipptennis Uudised Jürgen Zopp kaotas Petange’is 64000 euro suuruse |
| auhinnafondiga Challenger-turniiri poolfinaalis prantslasele Paul-Henri |
| Mathieu’le 6:7, 2:6. Mäng oli analoogiline eilse veerandfinaaliga, kuid Zoppi |
| poolt vaadatuna vastupidi. Eile ei loovutanud Zopp ühtki oma pallingugeimi ja |
| võitis avaseti tie-break’i 7:2, täna ei saanud eestlane ise kätte ühtki vastase |
| servigeimi ja kaotas tie-break’i 2:7. Zopp servis ka täna [...] Jürgen Zopp |
| alistas 64000 euro suuruse auhinnafondiga Challenger-turniiril Petange’is |
| (Luksemburg) veerandfinaalis argentiinlase Horacio Zeballose (ATP 107.) 7:6, 6:3 |
| ja jõudis esimesena nelja parema hulka. Zoppile tõi edu eelkõige hea serv. Ta ei |
| kaotanud mängu jooksul ühtki pallingugeimi ning seetõttu piisas Eesti |
| esireketile tie-break’i 7:2 võidust ja teise seti ühest servimurdest. Zopp lõi |
| 12 ässa [...] Kotkas lõppenud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i |
| turniiril jõudis Vladimir Ivanov finaali. Kui eelmise turniiri Vierumäkil oli |
| Eesti meister võitnud, siis seekord jäi ta alla hispaanlasele Juan Lizariturryle |
| (ATP 1541.) 1:6, 6:7. Poolfinaalis oli neljandana asetatud Ivanov alistanud |
| soomlaste peamise lootuse, teisena asetatud Timo Niemineni (319.) 6:4, 6:4. Taas |
| teenis ATP punkti Markus Kerner, [...] Jürgen Zopp tõusis sel nädalal maailma |
| edetabelis seitse kohta ja asub nüüd 75. positsioonil, mis on tema senisest |
| parimast kohast (80.) viie võrra kõrgemal. Zopp teenis 35 punkti Toronto |
| turniiri kvalifikatsioonis saadud kahe võidu eest. Nii andis tippturniiri |
| kvalifikatsioon talle rohkem punkte kui näiteks mullune võit Tallinnas Merko |
| Openil (27). Vladimir Ivanovile pannakse Vierumäki turniiri [...] Vladimir |
| Ivanov sai Vierumäkis (Soome) peetud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga |
| võistlusel karjääri teise esikoha ITF-i turniiril. Teisena asetatud Ivanovil oli |
| pisut raskusi vaid teises ringis, kui ta alistas soomlase Micke Kontineni (ATP |
| 887.) 6:7, 6:3, 6:2. Edasi sai Ivanov jagu Henrik Sillanpääst (Soome, 1183.), |
| poolfinaalis sai eduseisul 6:0, 1:1 loobumisvõidu kolmandana asetatud Andre |
| Artunedo [...] Jürgen Zoppil ei õnnestunud Toronto turniiri teises ringis |
| kohtuda olümpiavõitja Andy Murrayga, sest ta kaotas avaringis itaallasele Flavio |
| Cipollale (ATP 97.) 1:6, 2:6. Zopp ei löönud ühtki ässa, kuid ka vastane vaid |
| ühe. Oluliselt parem oli aga Cipolla esimese servi õnnestumisprotsent – 86 % |
| Zoppi 58 % vastu. Cipolla murdis mõlemas setis kahel korral Zoppi pallingu. |
| Võimalusi [...] Jürgen Zopp alistas Torontos 2,65 miljoni dollari suuruse |
| auhinnafondiga turniiri kvalifikatsiooni teises ringis šveitslase Marco |
| Chiudinelli (ATP 149.) kaks tundi ja 21 minutit kestnud heitluse järel 6:4, 4:6, |
| 6:2. Zopp lõi 6 ässa ja tegi 4 topeltviga, esimene serv õnnestus |
| 58-protsendiliselt. Eesti esireket murdis vastase pallingu kokku neljal korral, |
| ise kaotas kaks oma servi. Veel [...] Jürgen Zopp alistas Torontos alanud 2,65 |
| miljoni dollari suuruse auhinnafondiga ATP turniiril kvalifikatsiooni 6:2, 6:1 |
| võiduga kanadalase Milan Pokrajaci (ATP 625.) üle. Zopp vajab veel üht võitu, et |
| jõuda põhiturniirile. Tema vastane on šveitslane Marco Chiudinelli (ATP 149.), |
| kes mõneti üllatuslikult alistas valikturniiril esimesena asetatud Grigor |
| Dimitrovi (Bulgaaria, ATP 53.) 6:2, 5:7, 6:4. Augusti algul ilmus Apollo ja |
| Rahva Raamatu raamatupoodides, aga ka Tere Tennisekeskuses ja RAM |
| Tennisekeskuses müüki ühe maailma tuntuima tennisisti Rafael Nadali elulooline |
| raamat „Rafa – minu lugu.“ Tõlkeraamatu , mille autorid on Rafael Nadal ise ja |
| John Carlin, andis välja kirjastus Oceanic. Erinevus Best Pressi välja antud |
| Roger Federeri elulooraamatust on selles, et Nadal osales [...] Jürgen Zoppil |
| polnud enam kui miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Washingtoni |
| tenniseturniiril loosiõnne, kui ta kohtus avaringis kolmandana asetatud Kevin |
| Andersoniga (LAV, ATP 34.). Zopp kaotas 3:6, 2:6. Saaremaa Openi |
| tenniseturniiril esimesena paigutatud prantslane Laurent Recourderc (ATP 446, |
| kõrgeim edetabelikoht 124.) alistas täna kaks tundi ja 11 minutit kestnud |
| finaalkohtumises Vladimir Ivanovi 7:5, 7:6. Esimeses setis tegi Recouderc ainsa |
| pallingumurde seisul 6:5. Kuid teises setis sai prantslane eduseisu 5:1, |
| kusjuures Ivanov kasutas enne seda ka arstipausi. Ometi suutis eestlane tuua |
| mängu murrangu – [...] Reedel Kuressaares aset leidnud Saaremaa Openi |
| poolfinaalkohtumine prantslase Laurent Malouli’ga (ATP 1032) lõppes seekord |
| positiivselt Vladimir Ivanovile. Möödunud nädalal kohtus Ivanov Malouliga |
| Nordecon Openi poolfinaalis ja kaotas kolmes setis. Täna algas mäng sarnaselt – |
| esimeses setis suutis Ivanov initsiatiivi haarata ja võita 6:2. Teises setis |
| hakkas prantslane näitama aktiivsemat tennist, suruma Ivanovi rohkem agressiivse |
| eestkäemänguga [...] Vihmapausi tõttu eile pärastlõunal katkestatud ja täna |
| lõppenud mängus jäi Eesti esireket Jürgen Zopp Kitzbüheli turniiri teises ringis |
| alla ameeriklasele Wayne Odesnikile (ATP 148.) 7:5, 5:7, 3:6. Kohtumine kestis 2 |
| tundi ja 27 minutit, sisuliselt kulus aga algusest lõpuni terve ööpäev. Zopp jäi |
| esimeses setis 1:3 taga, kuid murdis seejärel kahel korral Odesniki pallingu |
| [...] Vladimir Ivanov jõudis Saaremaa Openil veerandfinaali, alistades kindlalt |
| noore venelase Ivan Poljakovi 6:3, 6:4. Markus Kerneril aga tuli maha pidada |
| tõsine lahing Nordecon Openi finalisti Laurent Malouliga. Kerner näitas head |
| mängu, kuid oli siiski sunnitud otsustava seti järel alistuma 2:6, 6:4, 0:6. |
| Paarismängus on Ivanov jõudnud poolfinaali koos venelase Ivan Nedelkoga, |
| alistades vene-prantsuse paari Igor [...] |
|
|
| Armulaud hoiab sidet elavana « Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on |
| tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina |
| temasse. Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka |
| see , kes mind sööb, minu läbi. See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See |
| ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba |
| sööb, elab igavesti. » Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades. Siis |
| paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: « See sõna on ränk, kes suudab seda |
| kuulda? » Aga Jeesus , kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, |
| ütles neile: « Kas see ärritab teid? Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese |
| Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne? Vaim on see, kes elustab, lihast ei |
| ole mingit kasu. Sõnad , mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. Kuid teie |
| seas on mõned, kes ei usu. » Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes |
| ei usu, ja kes on see, kes tema reedab. Ja ta ütles: « Seepärast ma olengi teile |
| öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa. » |
| Alati , kui ma ajateenijatega Lagedi Vabadussõja muuseumis olen käinud, on |
| sealne muuseumi juhataja Johannes Törs kirjeldanud II maailmasõja jubedusi. Muu |
| hulgas räägib ta sellest, kuidas sõja käigus suured Ukraina külad sisse piirati |
| ja inimesed nälgima jäeti. Tulemus oli see, et inimesed hakkasid üksteist sööma. |
| Selliseid juhtumeid on maailma ajaloos tegelikult rohkemgi. Seda , millist |
| õudustunnet inimsöömise nähtus muuseumi juhatajas tekitas, saab aimata vaid |
| inimest ennast kuulates. Olles ise sõja kannatustest puudutatud, andis ta kõike |
| värvikalt edasi, kuigi ta on ka muidu hea jutuga mees. Õigustatult ei saanud |
| kogu tema pahameele osaliseks mitte need inimesed , kes üksteist olid |
| ellujäämise nimel sunnitud sööma, vaid külade sissepiirajad, kes selle kõik |
| põhjustasid. Enamuses kultuurides antakse inimesesöömisele väga tugev ja |
| negatiivne hinnang, kõik see tundub olevat täiesti ebainimlik. Jeesuse-aegses |
| kultuuris ei olnud hinnang teistsugune. Kuid lisaks humaansele kaalutlusele |
| rääkis inimesesöömise ja vere joomise vastu veel üks väga tugev argument – |
| usuline argument. Nimelt olid inimese söögiks vaid taimed ja teatud loomad, |
| kusjuures inimesesöömine ei tulnud kõne alla, mistõttu ei ole seda isegi keelama |
| hakatud. (Prohvetikirjanduses on viiteid, et väga rängaks patu karistuse märgiks |
| oli see, kui Iisrelis pidi sõjaaegse piiramise sunnil üks inimene teist sööma). |
| Vere joomise keeld oli Jumala poolt selgesõnaliselt Vanas Testamendis antud ja |
| selle vastu eksijaid tabas surmanuhtlus. Kui Jeesus oma liha söömisest ja vere |
| joomisest räägib, tuleneb sellest nurin Jeesuse vastu ja Tema sõnade |
| mittemõistmine. Jeesuse kõnet oma liha söömisest ei pruugi mõista vaimulikus |
| mõttes, selliselt nagu meie kirikus tõelise Kristuse ihu armulaualeivana sööme. |
| Jeesuse keelekasutus räägib vähemalt väliselt sõna otseses mõttes liha « |
| närimisest » ja vere joomisest – see kõik oli juutlikule usulisele ja |
| kultuursele keskkonnale täiesti vastuvõetamatu. Vaevalt, et inimliha söömisega |
| ja vere joomisega isegi sümboolses tähenduses oleks lepitud. Jumala kokkupuude |
| maailmaga räägib meile ühte keelt – Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma sellisel |
| viisil, millest inimese mõtlemine ei suutnud aru saada. Jutluse kirjakoht |
| kinnitab seda ju selgesti. Kuigi meie oleme tänapäeval armulaua tähenduse endale |
| selgeks teinud, kohtub Jumal meiega ikkagi sama ootamatult, sest Tema saab oma |
| piiramatuses valida vahendeid, kuidas ennast meile ilmutada. Meie nendest |
| vahenditest aru ei saa. Isegi kui me loeme Piiblit ja Jumala sõna sealt vastu |
| võtame, tunneme küll, et Jumal meid puudutab või kõnetab, aga midagi enamat me |
| öelda ei saa. Siit tulenevad pahandused, sest meie ei suuda Jumalaga kohtumist |
| kontrollida, kuigi tahaksime. Kui seaksime oma kindluse teatud reeglite |
| täitmisele, oleks seisukord tunduvalt lihtsam. Samas ei ole armulaud antud |
| selleks, et inimest hirmutada. Algristikogudus on oma algusest peale võtnud |
| omaks ristimise ja armulaua. Oli ju ristimine oma sõnumis hirmutav, sest kõik « |
| vanad inimesed tuli ära uputada », mis tähendas, et risitava jaoks ei olnud |
| maailm enam endine, vaid kogu elu oli täidetud uuestisünniga. Sakramendid on |
| Jumal andnud osaduseks Tema ja inimese vahel. Kui ristimine on ühekordne ja |
| liidab inimese Jumalaga selles elus ja sealt edasi, siis armulaud hoiab sidet |
| elavana kogu inimese elu jooksul. Jumala saladustest on raske kõnelda teistmoodi |
| kui piltides. Ütleksin siis nõnda, et ristimine on kui usu taim, mis inimese |
| sisse on antud ja armulaud on selle taime kastmine elava veega. Selle valgusel |
| rõhutaksin armulaua toimumise olulisust ja iga koguduseliikme aktiivset osavõttu |
| armulauast. Eluvesi on sõnas ja sakramentides, kui me oma usu taime tahame hoida |
| elavana ja jõulisena, siis peame püüdlema pidevalt selle eluvee poole (pean |
| eluveena silmas ka Kristuse verd). Võib-olla aitabki see eluvesi meil usus |
| kasvada, kui me ei püüa usu saladusi endale mõistusega selgeks teha, vaid seda |
| usu tundega vastu võtta. Selle kaudu saame olla ka Jumala saladuste majapidajad. |
| Jäägu meid paastuajal saatma teadmine, et eluvesi ja tõeline jook, Kristuse |
| veri, on tulnud meile siiski läbi kannatuste ja hoida seda tänulikus meeles. |
| Aamen. |
|
|
| täiesti nõus. Tead, sellega ongi see asi, et Soni ja Panasonic jäägu ikka oma |
| liistude juurde ning Olympus ja Canon enda omade juurde. Kui oled hea kingsepp, |
| ei tähenda see veel, et oskad häid kasukaid õmmelda ... Sony CCD on Canoni |
| CMOS-ga võrreldes endiselt PALJU mürasem ISO 400st alates Optika on ka |
| märgatavalt kallim - seega - suht lootusetu üritus kahjuks. onia fotopoe peded |
| korrutavad nagunii selle hinna 2X. Saksas oller regitreerusin nii ütelda "test |
| driveriks" ja siis oli selline võimalus olemas ... Väliselt on kered tõesti nagu |
| öö ja päev aga L1 on oma disaini-idees E-330 pealt ikka päris palju üle võtnud. |
| Nuppude paigutused jne. Paraku on L1 kere tunduvalt kandilisem (selline |
| vanakooli stiilis) ja ei istu käes nii hästi. E-330 ja EOS 350D istuvad käes |
| palju paremini ja pildistamisel on see väga oluline. Selles mõttes saad selle |
| tunde kätte küll, et kui võtad E-330 kätte ja mõtled selle kandilisemaks ning |
| kergemaks, siis selline se L1 just on. Eks ta ole muidugi ka esimene linnuke, |
| aga ütlen ausalt - mina pettusin. kus sa seda L1 juba proovida said???, ausalt |
| kadedaks teeb, täesti nõus, et L1 kasutab olymposega sama sensorit, peegli |
| süsteemi ja obje kinnitust, aga rohkem seal sarnaseid juppe eriti ei lubata, |
| väliselt on need kaamera kered nagu öö ja päev, rääkimata funktsioonidest või |
| ergonoomikast, nii et mingit "käes istub" tunnet küll E-330 katsudes võrrelda ei |
| saa Leica on siiski vaid toru. Kere on ikka Lumix. Täpsemalt siis "Lumix |
| DMC-L1". Miinuseid oli minu jaoks päris palju. Alustades sellega, kuidas ta sul |
| "käes istub" ning lõpetades sellise "pisiasjaga", et menüünup koos valiknooltega |
| jääb pildistades sulle täpselt parema käe peopesa alla ning seetõttu juhtus |
| sageli, et pildistamise asemel läks aparaat hoopis menüüsse ja nii mõnigi kord |
| juhtus, et eneselegi teadmata läskid seetõttu seadistused sassi. Mugav oli |
| muidugi see, et näiteks ISO ja WB oli toodud eraldi nuppude alla. paljudel |
| tesitel pead seda menüüst tegema. Kui tahad teada, kuidas see aparaat käes |
| tundub, siis mine poodi ja proovi Olympus E-330 kaamerat. Kere on sellele väga |
| sarnane, kuid kandilisem ja ei istu käes nii mugavalt. Siin on nagu jäetud |
| märkimata, et Sony uus peegelkaamera hakkab kasutama Minolta AF bajonetti ehk |
| Sony kaamera ette saab keerata Minolta objektiivid. Mul on kodus 2 Minolta |
| kaamerat ja tulevikus ostan küll Sony kaamera, et vana optika saaks ette panna. |
| Minolta oli suuruselt kolmas objektiivide tootja Canoni ja Nikoni järel, |
| kvaliteet ligikaudu sama, aga pisut odavamad. Kuulu järgi on Soni 10 megane |
| sensor hea, igal juhul parem valik kui teiste tootjate 6-megane. tuleks muidugi |
| aparaat ise ära oodata, aga tehniliste näitajate põhjal praegused odavad peeglid |
| istDL, 350d, E300, D50 ei kannata eriti võrdlust välja, ainuüksi stabilisaator |
| (lubatakse efektiivsust 3-4 stoppi) on kolmandiku kallimat hinda väärt, kere |
| materjalid ja funktsionaalsus läheb rohkem 20d ja D200 konkurendiks, mõni |
| tarkpea räägib siin panasonicu peegeldigidest, tahaks ka mõnda sellist näha, või |
| on juba jõutud pettuda sügiseks poodi jõudvas Leica nime kandvas panasonicu |
| peegelkaameras sony kompaktkaameras pidin küll pettuma kunagi ... Möldrile: ka |
| digipeegelkaamera on igas mõttes arvuti, ainult et temaga ei saa GTAd mängida |
| ega delfis käia ega pornot alla laadida, vaid pilte teha - protsessor, tarkvara |
| ja mälu on kaameralegi tuttavad terminid. Ise olen teist päeva EOS 350D aktiivne |
| kasutaja ning siiani igatahes väga rahul Vaevalt Sony millegi poolest oluliselt |
| parem on. Lauri Brad Räägitavat, et 350D-le on lähema 4-6 kuu sees tulemas |
| facelift, kas 50D osas on mingeid hindumuutvaid rumoreid kuulda olnud? Kas Delfi |
| ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" doom3 veerg siis ka paluks Kas Delfi |
| ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" vms? Kuidagi nagu imelik, et |
| "arvuti" rubriigis on lugu peegelkaamerast. vat siis poleks arvand, et lisaks |
| tohututele mäkipedede massidele on dehlvis ka terved hordid professionaalseid |
| fotograafe. Rebel e. 350D , kui seda silmas peeti, omab pea samasugust sensorit |
| kui 20D/30D e. pildikvaliteedil pole mingit vahet (RAW piltide puhul vähemasti), |
| tõsi reso on mõne pixli võrra väiksem, aga seda kah marginaalselt. Nagu lausest |
| aru võis saada siis mõeldi just entry level kaamerate hindu (baasiks ju minolta |
| 5D mis oli ikka pigem Canon 350D konkurent, mitte Canon 30D konkurent). |
|
|
| Vabanda, Kapten, ei hakka end selle ühe vastuse pärast minuti täisvereliseks |
| kasutajaks registreerima. Olles Sinust enamvähem täpselt 2 aastat noorem, ei |
| kipuks ma siiski end rahva ees lausa lolliks tegema. Eks olen ma ka lugenud |
| igasugu teooriaid, sealhulgas R. Hoagland-i raamatuid, kuid võtnud neid kui |
| huvitavaid teemaarendusi aga mitte "just nii ongi, kuna nii ütleb Angströmi |
| medali laureaat ise!". ajad muutuvad ja ka arusaamad asjadest - see et sina ja |
| mõned teised ei usu mõningate asjade võimalikusesse ei tee lolliks mitte mind |
| aga neid - võibolla alles hiljem võibolla alles peale mind ... asi pole |
| tegelikult selles kas mina usun või pean võimalikuks aga selles, et liiga paljud |
| inimesed on kinni mõttestampides et õige on see mis keskkooli ajaloo-füüsika-mis |
| iganes õpikus kirjas. ma ei püüa inimesi veenda selles , et näiteks Hoaglandi |
| seisukohad on ainuõiged vaid selles, et need VÕIVAD olla õiged. kui inimesed ei |
| ole valmis uurima uusi aspekte siis on see stagnatsioon ja ise tead milleni viin |
| stagnatsioon. Trolliks modemine - "pisikese" inimese ainuke rõõm naljakas kui |
| aktiivselt inimesed asuvad kaitsma kivistunud dogmasi (religioosne fanatism - |
| olete kuulnud) Nimetada kehtivat teaduslikku maailmavaadet kivistunud dogmaks on |
| sulaselge idiotism ja näitab, et sa tõesti ei mõista maailma. Dogma on |
| teaduslikkuse vastand: millegi tõekspidamine ilma tõenditeta, vasturääkivate |
| tõendite ignoreerimine. Teadus ei ignoreeri uut materjali, vaid sulandab selle |
| endasse, vastavalt vajadusele oma teoreetilist baasi uuendades. unustatakse |
| selliste dialoogide mõte - oma vaatenurkade tutvustamine ning uute andmete |
| (isegi kui need tulevikus valeks peaksid osutuma) kogumine No sa võid vestluste |
| mõtet enda jaoks ümber defineerida kuidas iganes. Teiste jaoks tõde veidi |
| olulisem. Ajad muutuvad loomulikult ja arusaamad asjadest ka muutuvad. Selles on |
| teaduse jõud. Aga kui sina usud, et Apollo 11 ei käinud Kuul, mida väidab tohutu |
| hunnik tõendeid, kuna inimesed ja tehnika ei oleks olnud võimelised Van Alleni |
| vööst läbi minema, mis on risti vastupidi sellele, mida väidab tõestatud |
| füüsika, ilma selleta, et sul oleks midagi konkreetset teadusele vastu väita, |
| siis see teeb lolliks justnimelt sind. On lihtne põhjus, miks inimesed seda |
| õigeks peavad, mida neile koolis õpetati. See põhjus on nimelt see, et see , |
| mida õpetati - mehaanika, relatiivsusteooria, kinemaatika, Newtoni seadused, töö |
| arvutamine, energia jäävuse seadused, võnkumised - kõik see funktsioneerib ja |
| hästi. Kui teadus edasi areneb, tuleb uusi fakte, siis õpivad inimesed ümber. |
| Kas ma nüüd saan õigesti aru, et see , mida sa koolis füüsikatunnis õppisid, ei |
| ole õige? Mis seda sinu uskumust siis toetab? Öööö ... Aga miks sa ignoreerid |
| Free Energy kallal töötavaid füüsikuid, kes juba viimased 100 aastat kohe-kohe |
| revolutsiooni teevad? Ja miks sa ignoreerid inimesi, kes kuu fotodel püramiide |
| näevad? Teadus on dogma, kuna teadus ei lisa neid asju enda sisse, aga ometigi |
| on tõendeid tuhandeid! Ma ise arhiivis nägin! Aga teadlasi on ju korduvalt |
| lolliks tehtud! Mis "tõestatud füüsika"? Kord oli tõestatud, et maa on lapik ja |
| kord oli tõestatud, et aatomeid ei ole olemas ja kord oli tõestatud, et aatom on |
| päikesesüsteemi laadne, aga tegelikult on seal lainefunktsioonid hoopis ... Aga |
| kuidas sa seletad tuhandeid Free Energy eksperimente üle kogu maailma? Ah? |
| Tänapäeva füüsika eirab Tesla saavutusi! Tesla TEADIS, aga ta suri ära ja |
| konfiskeeriti tema töö kõik ära, aga ta oli sada aastat MEIST ees juba! Jällegi |
| see "kivistunud maailmavaade". KaptenTrumm, mille suhtes meie maailmavaade |
| kivistunud on? Ja kui avatud on sinu mõistus sellele, et sinu poolt usutud |
| vandenõud on 100 % jura? Mis paneks sind uskuma, et NASA ei valetanud Apollo 11 |
| kohta? Ja mis paneks sind uskuma, et praegune füüsika ei eksi? teaduses on |
| selline printsiip et kõige lihtsam lahendus on tavaliselt õige. miks me peaks |
| arvama et kuul on mingi nägu mida NASA peaks tahtma varjata? miks ei oleks seal |
| võinud olla lihtsalt mägi? ja kuidas NASA võltsis kuulkäimist kui selles |
| projektis osales sadu tuhandeid inimesi? kuidagi oleks see ikka välja tulnud. |
| loogiline oleks et nad käisidki kuul. mis seal siis ära ei ole? lõppude lõpuks |
| on see lihtsalt kättevõtmise asi ja ega nad päris lollid ka ei ole. Penn & |
| Teller: Bullshit!-i ühes episoodis ("Conspiracy Theories", vist 3ndas hooajas) |
| käisid nad ühel me-ei-käinud-kuul raamatukirjutajal külas. Tegu oli haleda |
| seniilse vanamehega, kes ei suutnud korralikult isegi lauset seada. Muudkui |
| printis oma raamatut, klammerdas ise kokku ja saatis postiga laiali. |
|
|
| või et 10 % aafriklasi on ok? 20 % ... ja no ma ei tea? Fck, kas minister üldse |
| teab, mis on migrantide protsent Eestis praegu? Kas see on ok? Pronksööd on juba |
| meelest läinud? Ainus õige mõte , millega sellisel tasemel Eesti poliitik võiks |
| mängida, on immigratsiooni täielik külmutamine ja olemasolevate sisserännanute |
| repatrieerimine. Kahjuks ei saa valida erakonda, kus tipus troonivad sellised |
| mõttehiiglased. Tallinna Manhattan Paljassaare sadamasse ... Soome ärimehed koos |
| Ain Hanschmidti, Cardo Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said enda |
| kätte Paljassaare Sadama ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad. Plaan on |
| lihtne - sinna tuleb lähiajal Eesti suurim ehitustanner .... ... Nimelt on Allan |
| Kiil Strantumi nõukogu liige, Toivo Promm aga alates 2006. aasta märtsist (kuu |
| pärast tehingut) Strantumi juhatuse liige. Strantumi nõukokku kuulub ka täna |
| Tallinkis töötav Toomas Vilosius. Juba aastaid on viimane samuti Haapsalus |
| töötanud Hanschmidti üks lähemaid sõpru. Huvitavat nüanssi pakub asjaolu, et |
| kõige suurem KS Holdingu osanik ja plaani ristiisa Tapani Teeriaho elab |
| äriregistri andmetel Harkus. Kiil ja Promm on koos töötanud ka Paljassaare |
| sadamas, mil Kiil oli sadama direktor ja Promm sealne rentnik. Tallinna Sadama |
| nõukogus seisid projekti eest aga Vilja Savisaar ja Peep Aaviksoo. Nii mõnelegi |
| teisele nõukogu liikmetele serveeriti Paljassaare sadama ehitiste müük |
| vabanemisena erinevate koormatistega koormatud tootmismaast. "Ma olen Paljasaare |
| plaanidest ikka oma sõnavõttudes rääkinud. Samuti tutvustas Põhja-Tallinna |
| linnaosavalitsus 2006. aasta mais sealseid plaane," sõnab endine Põhja-Tallinna |
| linnaosavanem Vilja Savisaar. Tema sõnul läksid maad rentnike kätte, kuna |
| Tallinna Sadam ei näinud Paljassaare sadamast enam perspektiivi. Tänane |
| kinnisvaraärimees Peep Aaviksoo kutsuti sadama nõukogust tagasi kaks kuud pärast |
| Paljassaare ehitiste müüki, 2006. aasta aprillis. 2007. aasta märtsis asus ta |
| ehitised sadamalt ostnud KS Holdingu osanikeringi. "Eks Eestis ikka asju |
| ostetakse. Aga selle tagant mingisugust sügavat seost otsida on küll väheke |
| problemaatiline," kommenteerib Peep Aaviksoo. Mehe sõnul pakkus talle osalust |
| Cardo Remmel. Peep Aaviksoo, endine Tallinna abilinnapea ja Tallinna Sadama |
| nõukogu liige 1,55 % Milline mõju on sündmuste arengule suurt võimuulatust omava |
| Tallinna linnapea ning endise majandusministri Edgar Savisaare ja KS nõukogu |
| liikme Ain Hanschmidti headel suhetel, jääb saladuseks ... KS Holding arendab |
| üle poole ehitusmahust Soomlastele ja eestlastele kuuluv KS Holding saab endale |
| ehitada 600000 planeeritavast miljonist ruutmeetrist. Samas on tema osakaal |
| projekti 50 hektarist maast vaid umbes neljandik. Praegu sadamas tegutsevad |
| Petromaks Stividor saavad arendada ca 200000 ruutmeetrit ning ülejäänud peavad |
| leppima kokku 200000 ruutmeetriga ... Tore lugemine, kuigi üks pole enam käbi |
| ega teine veel känd. Meie ei tea kelle meelest vähene sallivus on seotud meie |
| ajaloolise kogemusega, mis on meisse paratamatult teatud koguse umbusku |
| ladestanud ... Kogu loo ainuke küsimus ja seeniorile: kas see oleks |
| "sallimatus", kui küsija viisavabadusele Venemaaga kategooriliselt vastu |
| seisaks? Kahju, et pojast sotsialist saanud on. Tavaliselt ütlevad sotsid, et |
| "andekamad peavadki rohkem makse maksma", tema ütleb aga lausa, et nad peavad ka |
| rohkem pingutama. Ning vähem andekad peavad ka "keskmise pingutamisega" saama |
| "inimväärse elu" - teadagi kelle arvelt, nende rohkem pingutavate ja andekamate |
| arvelt Parim kaitseminister minu meelest! Poeg on pigem Jan Uuspõllu nägu Vähene |
| sallivus on absoluutselt igal maal, ka selles suures "sallivas" Euroopas. Elan |
| ajutiselt välismaal, ja näen, et eestlaste sallivus ei ole mitte suurem ega |
| väiksem kui Lääne-Euroopa riikides. Vahel konnatiigi ajakirjandus lihtsalt tahab |
| intriigi ja õhutab eestlaste kohta käivaid stereotüüpe a`la miks me oleme |
| sallimatud, miks me oleme aeglased jne. Lääne-Euroopas on sallimatusel teiste |
| vastu (mitte ainult neegrite, vaid ka ida poolt tulnud inimeste) sügavad juured |
| ja ainult vägivaldne poliitkorrektsuse poliitika hoiab inimesi tagasi ütlemast |
| mis nende südames tegelikult keeb. Aga seda sa tunned, vaikne passiivne |
| sallimatus, st. silmakirjalikkus. Näo ees sõbralikud ja lahked, aga hinges |
| pritsiks su mürgiga üle (ma näen neid läbi). Kas ükski kaitseministri pojuke |
| pole tundnud soovi Eesti kaitseväes teenida??? Tahte triumf! Mnjaa, ega käbi |
| pole kaugele kukkunud. Känd sõdis riigikontrolliga, et Vabaduseristi ja teiste |
| strateegiliste `NATO objektide rahastamise seaduslikkuse eest. Käbi pidas |
| kalleid lahinguid KAPOga ametseisundi kuritarvitamise suhtes. Nii, et käbi ja |
| känd on küll ühte tegu ja Jan Uuspõllul pole selles asja. |
|
|
| J - - > M on pretendente ilselgelt rohkem kui Makuuchis vakantsi tekib. Mis |
| valemit sumoisad rakendavad? Miskipärast arvan, et kõrgliigasse kohti juurde ei |
| tehta, või on see siiski võimalik? Huvitav veel, mida nad Toyonoshimaga teevad. |
| Skoori järgi W9-lt 14 võiduga peaks tõusma 7 rida, so M1 kanti, aga et Komusubid |
| põrusid, ja Sekiwaked tegelt ka, siis - - mida arvate, kus Toyonoshima jaanuaris |
| on? Aga: see oli viimaste aegade üks huvitavaim basho. Arvan et kõik on sanyaku |
| väärilised rikishid. Ja kuigi arvan et Toyonoshima on kindlalt sanyaku väärline, |
| siis temal jääb järgmiseks bashoks natuke puudu. Aga pean teda koos Kisenosatoga |
| Ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. M1 Toyonoshima ja Aminishiki Siis |
| juba raskemaks. Äkki M2 alustab Tamawashi? Põnevaks läheb ka kes Juryost tõuseb |
| ja sinna langeb. Juryos on nii mõnigi huvitav rikishi keda oleks hea kõrgemas |
| seltskonnas näha. Brasiilane Kaisei, Takarafuji, Takayasu ning Tochinowaka. |
| Samas reaalne võimalus ainult Kaiseil saada järgmiseks bashoks kõrgendus, kuigi |
| arvan et sellest jääb ka natuke puudu. Aga arvan et need on nimed keda tuleb |
| meelde jätta. Unustasid Hokutoriki. Langevad nii tema, Kasugao ning arvan et ka |
| Bushuyama on kindel mineja. See teeb 3 kindlat. Ise on küsimärk et kas |
| Tochinonada ka äkki mineja pole, aga pigem vist mitte. Juurde ei tohiks kohti |
| tekkida, sest keegi arvatavasti ei loobu ja ülemises divisionis peab olema |
| täpselt 42 rikishid. ups, ekssekiwake Hokutoriki jäigi kahe-silma-vahele, ehk |
| seetõttu, et ta kordagi platsile ei tulnud. Aga formaalselt Kaiseist eelistatum |
| Toyozakura võiks ka peaaegu-et Jokk edutamata jääda, tal on +3 ja JE2 |
| positsioon, peaks nagu tõusma 1,5 asetust. Aga: mees on 36-ne, suht põline |
| juryokas, viimase aasta jooksul käis korra makuuchis ja tuli kohe alla tagasi. |
| Vaevalt et ta nüüdki sinna üles pesa suudab teha. Maegashira-Juryo vahelised |
| liikumised. Enne armageddonit oli seis selline, et pika puuga olid kukkumas M-st |
| Juryo sügavustesse 3 tegelast: - Hokutoriki - Bushuyama - Kasugao Kahel |
| tegelasel oli kukkumisnormist 1 kaotus puudu - Okinoumi - Sokokurai Makuuchisse |
| edutamise olid kindlalt taganud 2 meest - Wakakoyu - Toyohobiki Edutamisnormist |
| olid ühe võidu kaugusel 3 rikishit: - Toyozakura - Kyokunankai - Kaisei Juhtus |
| aga nii, et kõik 5, kes võitu vajasid, selle ka said. Tulemus see, et makuuchi |
| 3-le kohale tekkis 5 pretendenti, kellest 2 edasiminejat olid juba varem |
| kindlad, seega 1-le kohale 3 pretendenti, kellest nõrgim on kindlasti |
| Kyokunankai. Normaalselt on J2 9-6 eelistatud seisus võrreldes J6 11-4ga, aga |
| äkki mängib yusho ka mingit rolli. Kui peaks juhtuma, et tahetakse vahetada |
| välja 4 tegelast, siis Okinoumi ei saa kuidagi kukkuda ja Sokokurail on samuti |
| kukkumine 100% välistatud, kuna Tochinonada seis on igal juhul halvem. Ilmselt |
| toimub vahetusi siiski 3 ja 2 normitäitjat jäävad edutamata, mis eelmise kahe |
| basho grotesksete edutamiste kõrval eriliselt silma torkab. Jurio - > Makushita. |
| Enne viimsepäeva heitlusi olid endale koha makushita sügavustes kindlustanud 2 |
| meest: - Jumonji - Ryuho Veel 2 meest olid seisus, kus makushitast pääsu pole |
| kui edutatavaid jätkub, aga võidu korral on siiski variant armu saada: - |
| Tamaasuka - Tosanoumi Ühel mehel oli võimalus võiduga oma koha säilimine Juryos |
| kindlustada, kaotusega aga sattuda samasse olukorda kui eelmised 2 võiduga, see |
| tegelane oli - Chiyohakuho Tänaste tulemuste põhjal Chiyohakuho pääses, |
| Tosanoumi säilitas lootuse ning Tamaasuka kukub ms algusesse. Leidsin 8 |
| maegashirat, kes on 14: 1 saanud. Ja kõik nad said sanyakusse, eranditult. Ka |
| need, kes Toyonoshimast madalamal olid - Kotonishiki 1998 novembris sai L-M12 |
| yusho ning tõusis komusubi teisele reale, nagu ka Kotofuji 1991 juulis I-M13 |
| kohalt; Kiyokuni sai 1964 jaanuaris I-M13 kohalt jun-yusho ja saavutas L-S; |
| Tsurugamine sai 1956 haanuaris yusho-doteni ning komusubi teisele reale. Nii et |
| pole teada palju ridu sanyakusse tuleb. Toyonoshimale võiks ruumi teha ka |
| Kakuryu maegashirasse alandamise või siis Kotoshogiku sanyakusse mitteedutamise |
| teel, aga kumbki oleks sobimatu. Paistab et lisareast nagu ei pääse. Minu |
| meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5) Kak Seejuures on 3 |
| rikishi tulemused sekiwake väärilised ja kahel komusubiks piisavad. 7-8 peaks |
| üldiselt tähendama degradeerimist rea võrra. Vaene Kak degradeeritaks 1,5 rea |
| võrra M1E-ks, mis pole midagi erakordset. Viimane L-S kes 7: 8 tulemusega |
| maegashirasse langes oli Takatoriki 1992 jaanuaris. Sellest ajast peale on 3 |
| samas seisus sekiwaket komusubi teisele reale pääsenud - Kotonishiki 1993 |
| jaanuaris, Tamakasuga 1997 juulis ja Tosanoumi 1999 septembris. Krt, miks |
| multitsiteerimine ei tööta? See vist on see "tsitaat tsitaadis" värk. Asjast. |
| Tsiteerides üht minu lauset, jätsid samast postitusest viimased 2 tsiteerimata. |
| " Arvan, et parim otsus oleks teha üks sanyaku koht juurde. Lisaväärtuseks oleks |
| pooliku 17 rea kadumine Maegashirast. " Just nii olukord viimastel kordadel |
| lahendatigi. Ekssekiwaked jäid viimaseks komusubiks. Ja nagu eelmises postituses |
| kirjutasin: Minu meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5) |
| Kak Jään selle juurde. Või siis tehakse Toyo jaoks üks koht sanyakusse juurde. |
| Samas ei pea teda ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. Sama jutt Kaio |
| kohta, kes nagu oleks tugevuselt "esimene" ozeki. See basho oli lihtsalt |
| eriline, kus "tavalised füüsikareeglid ei kehtinud". Juhtus palju üllatavat, |
| kellegil oli ebaloogiliselt palju õnne, juhtus "imelikke" äpardusi. Arvan et |
| järgmine basho loksub kõik jälle paika - Kaiol on tegemist et 8: 7 kokku saada, |
| Toyo lõpetab sarnase skooriga, parimal juhul saab 1 - 2 võitu rohkem ... Eizo, |
| kardan, et tehniliselt pole võimalik Homasho't MK saanuna rida kõrgemale tõsta |
| Või: kas 3. Sekiwake tähendab, et Maegashira-kutid liiguvad formaalselt koha |
| võrra kõrgemale? Tänud tähelepaneku eest. Banzuke tegemisel kasutasin excelit. |
| 1. samm: igale rikishile summa = reanr - 2. samm: sorteerimine: 1) summa |
| kasvavas järjekorras 2) ilmakaar tähestiku järjekorras 3) võitude kaotuste vahe |
| kasvavas kasvavas järjekorras 3. samm visuaalne kontroll ja käsitsi |
| ümbertõstmine vastuolude 4. samm visuaalselt kõhutunde järgi ümbertõstmised just |
| pikkade liikumiste puhul. Homasho õige koht on Goeido järel. Tegelikult piisaks |
| ka Goeido ette asetamisest - 3E täiendava sanyaku kohaga pole sama, mis ilma |
| selleta. Võib olla kukutatakse ka Arani vähem, tulevad meelde tema tulemused 2-l |
| järjestikusel bashol. Juryost tulnud pesapallurid kerkisid ka vähem kui |
| praegustele tulijatele pakun. Kahtlasi kohti on siin veel. Nii et siis kuhu |
| Toyonoshima tuleb? Sanyakusse, aga võimalusi on ju kuus. Ma arvan, et sinna kuhu |
| ma ta panin: L-S1 ehk viisikust teisele kohale. Muid variante pean vähe |
| tõenäoliseks. Võimalikud on veel 1 ja 3 koht viisikus,. Kui lisakohta sanyakusse |
| ei tule, siis jääb veel tibatilluke võimalus 5-ndale kohale, L-K2 "HD" on |
| kindlasti 100% välistatud. 100% välistatud on igal juhul ka L-K1, seda sõltumata |
| sellest kas lisakoht tuleb ja kuhu ta tuleb. 4. koha tõenäsus on täpselt 0, seda |
| sõltumata lisakoha tulekust või mittetulekust. Lisakoha tegemist pean |
| tõenäolisemaks kui mittetegemist. Ja kui juba läheb lisakoha tegemiseks, siis |
| L-S2 "HD" lisamist pean loogilisemaks kui L-K2 "HD" lisamist. |
|
|
| Tänapäeva soolise võrdõiguslikkuse taustal on ikkagi õige, et naine maksab oma |
| tarbitu ise. Teeb endale ukse lahti ise ja aitab endale palitu selga ise. Ega |
| naine pole ju mingi alaarenenud nõrguke, naine saab ka ise kõigega hakkama. |
| Soolise võrdõiguslikkuse nime all loodavad palju naised jätta alles varasemad |
| klassikalised hüved (mees maksab) kui ka uuema aja võrdõiguslikkuse hüved |
| (naistele meestega võrdne palk). See muidugi ei ole päris aus suhtumine. Kas |
| kõik vanamoodi või kõik uutmoodi, mõlemast parimaid palasid pole ilus tahta. |
| Olen selline vanakoolimees (vanuseks 30), et avan naistele uksi, aitan palitu |
| selga, kotti tassida jne. Kohtlen naisi kui õrnemaid olendeid (mitte nõrgemaid), |
| siiani pole keegi veel vastu tõrkuma hakanud. Otse vastupidi, kõigile on see |
| väga meeldinud. Väljas söömisest arvan, et peaks maksma mees :) ja mitte |
| sellepärast, et a) tal on võib-olla rohkem raha, b) tema on väljakutsuja, c) ta |
| on "tugevam" sugupool, vaid austusest naisterahva ees. Arvake, mis tahate, |
| minule meeldib naisi hellitada ja meelitada ja austusega kohelda. Üksteise eest |
| maksmine on kohane vaid väga lähedases suhtes olevate inimeste vahel - naine, |
| mees, lähedane sõber etc. Esmakohtumisel nimelt peaks kumbki ise-enda eest |
| maksma. Teise inimese eest maksmine, kes sinu elus (veel ja võib olla mitte |
| kunagi) mingit rolli mängima ei hakka peaks ju pisut alandav olema? Erandjuhte |
| on, aga selleks peaksid nad ka jääma. Kui keegi teise eest maksab, peab ju |
| automaatselt tekkima võlgnevuse tunne? Millega seda heastada jne? Parem kui |
| selliseid emotsioone vahel ei ole, vähemalt pool-võõraste inimeste puhul. Kui |
| minu mees peaks mind mehena kohtlema hakkama, läheks suhe ilmselt lörri. Mulle |
| meeldib, kui tema on mees ja mina naine. Mis teha, olen juba kord selline loll. |
| Arve poolitamine on aus juhul, kui mees ja naine enne kulutuse tegemist niimoodi |
| kokku lepivad ja eeldab ka samaväärset palgataset. Reaalsus on paraku selline, |
| et mina oma 3813 ja mees oma ligi 30000 palga juures ealeski väljas süüa-juua ei |
| saaks, kui arve peaks poolitama. Väike märkus: ühiskonnas kaasarääkimise, |
| sõnaõiguse, rahalise sissetuleku jms võrdsust soovivad naised just ise. Kui aga |
| 60% neist ei soovikski sealjuures võrdselt kulutada, siis võib öelda, et naised |
| ei soovi kõikjal endale lihtsalt võrdseid õigusi kätte võidelda, vaid soovivad |
| hoopis olla võrdsemast võrdsemad ehk n-ö kätel kantud. Loomulikult on see |
| üldistus ja pisut hoogne sõnadega mängmine. Mida siin keerulist on ??? |
| Esmakohtingul Väljakutsuja maksab... Õigemini peab olema valmis maksma ... aga |
| viisakas oleks enne Daamilt küsida, kas ta tohib maksta !!! Kuid Daam peaks |
| arvestama enne kutsele JAH vastamist et võibolla peab ta ise enda osa maksma! |
| Kõike võib juhtuda! Mul esmakohtumised on tavaliselt nii välja näinud, et mees |
| hirmsasti tahab ise maksta, mina siis luban tal ja tavaliselt siis lepime kokku, |
| et järgmisel korral maksan mina ja olen ka maksnud siis. Ja siis jälle maksab |
| mees ja siis jälle mina jne. Kui mees teeks ettepaneku esimesel kohtamisel |
| pooleks maksta, siis oleks natuke imelik küll - pooldan vähemalt esimesel |
| kohtamisel kes-kutsub-see-maksab lähenemist. Minu väike põhimõte, tõsiküll, |
| mitte just reegel on järgmine: kui mina kutsun välja, arvestan alati sellega, et |
| maksan nii enda kui ka naise (preili, daami) eest. Kui naine kutsub välja, võiks |
| ta jätta endale väikese varjandi, et VÕIBOLLA peab ta ENDA eest ise tasuma |
| seekord, rõhutan võibolla ... ei soovi et naine peab minu peale kulutusi tegema. |
| Kui kutsun temakese välja, siis sellepärast, et mul on temaga hea olla või ma |
| tahan teda tundma õppida .. Loomulikult on see minu privileeg mis ei peaks |
| naisele rahalisi kulutusi tekitama :) Vastasel juhul võin minna käia olla alati |
| ja igalpool üksi! On see siis rõõm!? Siin on see seeme, et naine peab elus ise |
| hakkama saama ja mehele ei tasu iialgi loota. Kui mingil hetkel jõutakse |
| lahutuseni siis lapsed on naise probleem ja mees maksab ainult enda arveid. Ei |
| tasu koonriga suhet-peret luua kui oma tiivad ei kanna. Need naised, kes |
| soovivad kangesti ise arveid maksta suruvad mehe varsti tuhvli alla ja kui mdagi |
| ei meeldi siis uks on seal. Mina olen küll alati lubanud mehel maksta ja kui |
| keegi mind kohtingule kutsub, siis eeldan samuti et tema maksab. Minu arvates on |
| see ikkagi mehele ka uhkuse asi, et ta on majanduslikult võimeline maksma. Aga |
| äkki ma olengi vanamoeline või ärahellitatud vms. Samamoodi eeldan, et mees on |
| viisakas ja avab uksi jne. Kõik oleneb kindlasti kasvatusest :) minul pole küll |
| probleemi, kui mees maksab. niikaua kui naised ja mehed võrdselt palka ei hakka |
| saama, ei kavatse mina ka mingit võrdsust taga ajada. väljaminnes peaks arve |
| tasuma see, kes välja kutsub. mõnikord võib ju juhtuda, et finantsid pole just |
| kiita, aga siis kutsutakse välja ja pean siis piinlikkust tundma kui arve |
| maksmiseks läheb? kui mul endal raha pole, siis ma lihtsalt ei hakkagi meest ise |
| välja kutsuma, vaid vahin kodus. ja mida naised oma pideva nn võrdsusega |
| tõestada tahavad, et pole nõus mehel maksta lasta, kui neile sama töö eest vähem |
| makstakse, see nüüd küll mingi sõltuvuse näitaja pole, kui iga kord ise arveid |
| maksad. nii võid mõne kaani endale külge saada, kes su arvel elama hakkab. Mulle |
| tundub, et eesti naised on ääretult heal järjel. Käivad aga väljas ja lasevad |
| veini ja head söögipoolist ette tuua. Raha pole karmil masuajal mingi probleem. |
| Oleks mul ka nii :(( Ma ise väldin kohtinguid, sest mul pole lihtsalt võimalik |
| panna ennast olukorda, kus peab hakkama maksma. Keegi ei kannata. Rääkides veel |
| võrdõiguslikkusest ... Kallid naised, te olete meestega võrdsed alles siis kui |
| te saate ka püstijalu seina peale pissida. paljud mehed arvavad et naised |
| tahavadki võrdsust igas asjas ja automaatselt nõuavad kõige 50/50 poolitamist, |
| tulemata selle peale, et naisel võib olla väiksem sissetulek ja naine ei pruugi |
| suuta elada vastavalt mehe elustandarditele. On õudne sattuda sellise mehe otsa, |
| kes ei saa aru, et üksteise võimalustega tuleb arvestada mitte mingi maniakina |
| kõige võrdset poolitamist nõuda. Muidugi tahan osaleda ühiste arvete maksmises |
| ja tavaliselt ütlen ka seda, kui suhe on edasi arenenud, aga sattusin kogemata |
| hullumeelse juhtumi otsa, kus mu mees mõtleb, et minu osalemine tähendab nüüd et |
| pean poole KÕIGEST maksma .. mis siis et temal on laristaja elustiil ja minu |
| rahakott seda ei kannata. ja see pidev temale meeldetuletamine (et mul pole |
| selleks või tolleks piisavalt raha) viib igasuguse suhteisu ära, sest see |
| näitab, et ta ei oska minuga arvestada. Pidevalt teeb midagi teisiti kui oli |
| kokku lepitud, nii et mina pean ka rohkem plekkima jälle ja kõik arvel olev raha |
| kahaneb kohutava kiirusega. Rääkimata närviminekutest ja stressist. Vastik, et |
| pean sellepärast suhte lõpetama, aga seksiisu ka enam pole selle rahajama |
| pärast. Ma olen väga jahmunud, et nii palju naisi nõuavad, et nemad ise maksavad |
| ja kannavad ja avavad ja jne. Mulle meeldib väga-väga olla naine, kelle eest |
| mees maksab, kannab ja avab. Võlgu ma ei jää. Olen ka ise täiesti maksevõimeline |
| ja arvan, et minupoolne rahaline panus ei olegi väiksem. Aga kohvikus ja |
| üheskoos toidupoes käies meeldib mul küll rahast üldse mitte välja teha. Seda |
| vist ilmsel põhjusel, et mu esimene abikaasa, kellega väga noorena suurest |
| pirrutulearmastusest abiellusin, lasi umbes 97% kõigist kuludest mul kanda, 98% |
| kõigist töödest mul teha ja koos uksest sisse minnes pidin kord peaaegu peadpidi |
| ukse vahele jääma tema järel minnes. Kandsin süles korraga last ja suurt kotti. |
| Tegelikult on sedapidi, et on naisi, kellega suheldes enamik mehi tahab ust |
| avada, mantlit selga aidata ja raskemid asju kanda ja on naisi, kelle puhul |
| enamikul meestel ei tule see pähegi. Esimest tüüpi naised peaksid seda võtma kui |
| komplimenti oma naiselikkusele. Kus see kirjas on, et naine peab meeletult oma |
| välimusele kulutama? Olge nii lihtsa välimusega nagu olete, oma viga kui |
| investeerite välimusse, et kõigile meeldida :) sellepärast te vanatüdrukud |
| oletegi, et nõuate meestelt imesi, samas nõuate võrdset palka. Kui olete |
| võrdsed, siis olge igal alal. Meestel pole sellist rahakotti, mida teie ootate. |
| Oodake edasi! no tahta eesti naiselt, et see miskit maksaks ..... tule taevas |
| appi, need kuramuse rahakaanid imevad mehest viimase ja siis veel näägutavad ka |
| hommikust õhtuni ega viitsi oma poritiibu laiali ajada? mehed ja naised olevat |
| võrdsete õigustega, seega on naisel ka õigus maksta oma osa arvest. küsimus on |
| põhimõtteline. |
|
|
| Kiire guugeldamine ei andnud eestikeelse veebipoolituse kohta ühtki tulemust, |
| seega tuli muuhulgas tekitada hyphenator.js jaoks et.js poolitusmuster – aluseks |
| Enn Saare TeX-muster – ning … nii lihtne see oligi Enn lubas tulemuse LGPL alla |
| ning loodetavasti jõuab see varsti ka hyphenator.js ametlikku distributsiooni, |
| seni võib küsida ajutist versiooni minult meilitsi … või pruukida |
| tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html generaatorit. Kasutuselevõtt on |
| imelihtne: Hyphenatoriga tuleb kaasa mergeAndPack.html mis pakib poolituse, |
| vajalikud keelemoodulid ning seadistused kenasti üheks minimeeritud |
| javascriptiks kokku (olgu siiski lisatud, et mergeAndPack ei tööta otse kettalt |
| avades vaid eeldab turvapõhjustel käitamist veebiserverist - |
| tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html abiks) Linnutad seal soovitavad |
| keeled, vajadusel timmid poolitamise agressiivsust ning lisad klassi mida vaja |
| poolitada (vaikimisi eeldatakse, et lisad poolitamist vajavale sisule klassi |
| hyphenate – minul siin Thematic’u peale tehtud kujunduses sobib entry-content |
| päris hästi); hetkel tasub mitte lubada CSS3 poolituse tuge (bugi on |
| raporteeritud), sest vähemasti Firefox 3.6 kasutajad saavad sellel puhul |
| veateate (võib muidugi ka leppida sellega, et nad peavad lugema poolitamata |
| teksti ning lihtsalt muutma onError funktsiooni {}-ks ehk |
| mitte-veateadet-väljastavaks). Tulemuseks saad teksti mille võid kopeerida nt |
| hyphenator-et.js failiks. WordPressi puhul tasub see sokutada oma kujundusteema |
| kataloogi ning kui lisada functions.php-sse järgmised kaks rida peakski kõik |
| toimima: World Usability Day on sedapuhku eriti maagilisel kuupäeval 11.11.11 – |
| ning juhtumisi on mul au modereerida selle tähistamiseks Tallinna Ülikoolis |
| korraldatavat kasutatavuse päeva üritust (mis esinejate nimekirja vaadates saab |
| maailmapäevale kohaselt olema peamiselt ingliskeelne). Ja kuna täna toimub |
| toimkonna koos-oleks – ning mul on see nädal ees veel mõned otsapidi |
| kasutatavusega seonduvad tööd – võiks veidi soojendust teha. Nimelt sain ma |
| eelmisel nädalal … vist selle aasta esimese parkimistrahvi. Tänu MoPa-nimelisele |
| Androidi-rakendusele on oluliselt vähenenud juhtumid mil kiirustades jääb |
| parkimine alustamata – ja lisaks vähenenud ülekulud tiksuma ununenud aja arvelt. |
| Aga eelmisel nädalal läks nii, et m-parkimine vähemalt Elisa võrgus ei toiminud |
| mistõttu sõnum läks kell 8:25 teele, aga vastust ei tulnud. Püsikasutajana ei |
| jälgi ma enam ammu vastuseks tulevaid sõnumeid, sest 99 % ajast ei sisalda need |
| midagi olulist ning jama ilmnes alles trahvilipikut nähes. Õigupoolest tuli kell |
| 12:08 ka teade, et m-parkimine ei toimi … aga selleks ajaks teadsin ma seda |
| isegi. Ehk siis on meil m-parkimise näol tore massirakendus, mis muuhulgas: ei |
| väljasta mittetoimimise korral adekvaatset infot toodab püsikasutaja jaoks |
| infomüra on piisavalt ebamugav, et kasutatavuse tekitamiseks on vaja app’i (mh |
| vältimaks unustamist ehk üle-maksmist) ainus API on seesama |
| mürarikas/vahelmittetoimiv SMS (tõenäoliselt annaks MoPa rakendust edendada |
| jälgides SMSe ning korraldades paanika kui need ei vasta ootustele – aga selleks |
| peaks ilmselgelt keegi selle eest mingit raha kah maksma ning tõenäoliselt |
| rohkem, kui appstorest saada õnnestub) ilmselt ei oma ka parkimisteenuse-pakkuja |
| jaoks lepingulist tingimust, mis sätestaks kasutajasõbraliku probleemilahenduse |
| teenuse mittetoimimise juhuks Kui süsteem teadaolevalt ei toimi, võiks mõistagi |
| aidata parkimiskorraldaja kõnekeskus, mis lihtsustatud korras trahvid tühistaks |
| – paraku seletavad nad varmalt, et otseloomulikult on minu ülesanne lugeda läbi |
| SMSid ja jälgida nende korrapärast saabumist … selmet nende asi oleks tagada |
| maksesüsteemide toimimine. Sellest on muideks varem kah juttu olnud (terv!, |
| Karol). Kaubanduskeskuse puhul pidavat olema maksetõrke aeg mille järel inimesed |
| täislaaditud ostukärud saali jätavad ja lahkuvad ca 10 minuti kanti – mis |
| tekitab palju jama ja paneb müüa sisuliselt vastutama e-maksete toimimise eest. |
| Parkimise puhul … noh tegelikult on sarnane lahendus, nagu nähtub |
| kommentaaridest: Tõe huvides olgu lisatud ka Mardi hilisem kommentaar, ehk siis |
| viha tekitab ennekõike kliendisuhe hetkel, kui õnnestub trahv saada: Muide mina |
| olen Europargile alati maksnud parkimise eest. Las nemad ka teenivad, ega mul |
| kahju pole. Aga need “ trahvid ” on sigadus – ajuvabalt kõrged, nagu kliendi |
| varitsemine: “ Ahaa, VAHELE JÄID! Nüüd me alles KEERAME sulle!!! ” Klient aga |
| võib-olla lihtsalt unustas või m-parkimine ei töötanud vms. Seetõttu kui ma |
| kunagi peaks mõne selle trahvi saama, siis ma tuimalt ei maksa seda ning ei |
| tunne ennast ka üldse halvasti. Ja tõe huvides olgu lisatud ka see, et olen |
| teemat EuroParkiga arutanud ning nad on sisemas ka ise arvamusel, et klientide |
| kottimine ei ole mõistlik äri ning proovivad vaided mõistusega lahendada. Küllap |
| läheb sama rada ka minu seekordne vaie ehk kõik saab kenasti korda … aga siis ma |
| sattusin netis seda vaiet täitma ja … see asi sobib paraku õpikusse: Kõigepealt |
| on tore sisestada vaide number – milles sisaldub muideks kontrolöri ID, kuupäev |
| ja kellaaeg – ning siis lisada sinna juurde seesama info kenasti lahtrite kaupa |
| aidates ühtlasti parkimiskorraldajal meelde tuletada, kus täpselt asub ala EP25 |
| ja mis trahvi peal kirjas oli. Ilmselt ei piisa aga sellestki, sest järsku on |
| keegi otsustanud kontrollida mis linnast üldse jutt käib. Ja siis tuleb ports |
| punkte, mis arvatavasti peaksid paneme vaide esitaja oma kavatsusest loobuma – |
| kas ikka maksid, tegid seda kohe, vastussõnumi said jne. Vaide SISULISE OSA ehk |
| minupoolse selgituse jaoks on jäetud imetilluke lahter. Edasi … Arvake ära mis |
| juhtub, kui ma otsustan vaide teele saata? Loomulikult saan veateate: Mmmm … |
| kogu probleem ongi ju selles, et teie maksesüsteem ei toiminud ning ei saatnud |
| vastust mille ma vastava radio-buttoniga ka kenasti ära märkisin, eksju? Sealt |
| edasi kuvatakse mulle kinnitus-popup kus minu tekst on segamini igatmasti |
| tehnilise infoga (ülaservas oli mh MAX_FILE_SIZE 8000000) ning nupp selle |
| väljatrükkimiseks: … ja vähemalt OSX+Chrome puhul juhtub Prindi-nuppu painates |
| järgmine asi: Ma siia sappa mingit moraali lisama ei hakka – kuigi kange soov |
| oleks kehtestada kasutaja-poolne leppetrahv tarkvara-arendajatele. Ahjah, sai ju |
| just pikalt arutatud, et trahv ei ole lahendus kah … Pealtnägija 26.10.2011 lugu |
| lingibörsi abil SEO-teenust pakkuvast firmast Optim Technology väärib veidi |
| pikemat taustaselgitust – nii sisulises kui tehnilises mõttes (mh sai tutvutud |
| saates mainitud vallaveebi häkiga seestpoolt ja aidatud neil pättvara veebist |
| eemaldada). Lühike sisuline sünops on järgnev: Tegelikult kasutatakse selleks |
| lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis |
| võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel |
| poolel neisse veebidesse linke osta Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev |
| monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub |
| automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et |
| otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt |
| aktiivse kassi-hiire-mänguga Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel – |
| leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on |
| suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi |
| tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende |
| veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt |
| veebisaitidesse pannes need linke kuvama Vaadates Optimi ja nende klientide |
| sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate |
| veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal |
| päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte |
| hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes |
| tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima |
| (vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt) |
| Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks |
| aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni: Optim |
| Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis |
| hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti |
| Vabariigis toimuks 100 % seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui |
| koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule |
| lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega |
| määratud maksud. Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele |
| mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma |
| sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga |
| on seal öeldud nii: Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb |
| kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and |
| PageRank - ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning |
| vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel. Olgu lisatud, et peidetud |
| linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin |
| ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav |
| veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin |
| saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain |
| peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi |
| nime): Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik |
| teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “ orgaanilisi ” tulemusi … ja kes |
| mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste |
| klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru |
| kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi |
| ärimudel “ arve ainult toimiva positsioneerimise eest ” ei ole unikaalne vaid |
| lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane. Tänu tegelastele nagu sape.ru ja |
| selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis |
| ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda |
| keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad |
| olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk. |
| Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti |
| ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka |
| Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte |
| omal-käel-üritajatega) : aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee, |
| call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee, |
| uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo |
| otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit. Nüüd aga tiba |
| tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab |
| nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga |
| vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt |
| märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida |
| ostetud linkide toimimist. Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud |
| sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga, |
| hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas. |
| Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks |
| Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas: Nagu |
| näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “ |
| lehemahla ” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja |
| professionaalne Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi |
| vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse |
| lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne |
| sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk |
| 08.11.2010: Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk div_id=’sp’ hakkas silma veel |
| mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all: Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo |
| liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise |
| käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist … ja see c= |
| parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse |
| logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii. Kes |
| oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei |
| esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega |
| pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada |
| / turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas |
| mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin … |
| ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis |
| ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka |
| Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud. Javeelüks usability & |
| veebi lugu – proovisin nimelt www.energia.ee uut kliendiinfosüsteemi ja tunded |
| on (vähemalt esialgu) kahetised, isegi poole-kolmetised. On mitmeid detailide |
| lahendusi mida tasuks kindlasti eeskujuks võtta ja maha viksida, on ühendatud |
| avaliku ja kliendiveebi mudel millel on plusse koos (minumeelest) liigse |
| keerukusega ning on ka kohti, mis mul karva tõsiselt turri ajavad. Olen |
| eile-täna pisikeste juppide kaupa püüdnud mõista mis seal toimub ja panen kirja |
| enne, kui (a) huvi kaob (b) minust saab profikasutaja. Kõigepealt sellest |
| keskmisest, ehk ühendatud avalikust ja kliendiveebist. Sama on Swedbankil, neid |
| kahte seob täiesti juhuslikult Margus Simson (terv!) – aga kui Swedis satun ma |
| sisselogimise järel oma konto “ avalehele ” siis uus energia.ee on realiseerinud |
| julge nipi, lubades mul turvalise ID / mID / panga / isikukoodilepinguga |
| sisselogimise järel jääda 8 nädalaks tuvastatuks (mõned karmimad tegevused |
| nõuavad hiljem sessiooni taas-autentimist, mis on mõistlik). Praktikas tähendab |
| see seda, et millal iganes energia.ee veebi naastes satun ma tiba |
| personaliseeritud esilehele, kus on paremas servas võimalik teatada näite ja |
| näha võlgnevust – mis on tõenäoliselt ka peamine põhjus, miks ma sinna veebi |
| satun. AGA kui ma tulen veebi, login ennast sisse ja satun oodatud iseteeninduse |
| asemel esilehele kus on paremal näiduteatamine, vasakul mingi tervitus ja |
| allpool … noh justnagu ülejäänud EE veeb (selle eripäraga, et iseteenindusse |
| sisenemise nupp midagi ei tee) olen ma pehmelt öeldes taburetilt tõugatud. Umbes |
| kolmandal korral hakkasin ma aru saama mis toimub ja see on natuke palju, IMHO. |
| Yess, ID ja mID on esile toodud, ilma tobeda graafikata, mainitud võimalus |
| meeldejätmiseks koos inimkeelse selgitusega – ja pangalingid on diskreetselt ära |
| peidetud ent vajadusel kättesaadavad. Kusjuures on välditud pankade logosid, |
| kasutatud vaid korporatiivset tasutavärvi, ma kohe ei saa olla seda kah siia |
| panemata (tõsi, hiirega hoverdades lähevad need nipsti ikka logodeks millega |
| kaasneb tekstihüpe ja koleduse hirmutav kasv, äkki annaks lisada pisike fade? ja |
| huvitav oleks teada, kas oli kõva kauplemine selleks et SEB saaks vasaku koha ja |
| Swed lohutuseks gradient-tausta … või vastupidi?): Ja edasi saabun ma siis |
| lehele, mis oma täies pikkuses näeb välja vot täpselt sellise rull-kardiinana |
| nagu paremal näha (klõpsates näeb 1:1 suuruses kah, fold on umbes tasumata arve |
| teate juures – ja olgu lisatud, et see arve ootab lihtsalt otsekorralduse |
| kuupäeva saabumist). Tere ise kah, aga kus on lubatud e-teenindus? Rullides |
| pilti allapoole tekib tunne, et sisselogimine ebaõnnestus, sest mulle kuvatakse |
| midagi mis sarnaneb esilehega kust ma just tulin – ainult selle vahega, et nupp |
| “ sisenen e-teenindusse ” ei tee enam midagi. Veidi sekeldamist ja avastan |
| näidukasti juurest lingikesed, mis tõesti viivad mind e-teenindusse ehk peamenüü |
| alla tekib juurde suurte ikoonidega alamenüü. Raske saatuse tahtel satun ma |
| seejuures mitte võrdlemisi adekvaatsele arvete-lehele (kus mulle kui hetkel |
| ärikliendi rollis olijale paraku midagi ei kuvata) vaid … näitude teatamise |
| lehele. See näeb välja nagu vasakul, mõistagi saab klikkides vaadata 1:1 – ja |
| fold on selle koha peal kus tütarlapse dekoltee algab (lõpeb?) ehk sisuliselt |
| saan ma teada, et oleks tore näite ikka teatada. Edasi siis näidutabel, |
| pealkirjastatud arve saatmise aadressidega ning väikselt kuvades tarbimiskohta – |
| v.a miskipärast minu erakliendivaates, kus on ainult paberarve-aadressid mis on |
| eriti abiks, kuivõrd olen tellinud e-arve juba aastaid tagasi. Paremal pakutakse |
| mulle hulka teenuseid millega ma olen juba liitunud ja all võimalust anda näit |
| kord aastas ja maksta ennustuse alusel – mis muideks juhtub nii ehk naa kui ma |
| ei suvatse näitu teatada, ainult et nüüd pean ma sisseloginud olekus ja |
| tarbimiskoha näitude lehel olles täitma käsitsi mingi ankeedi. Halllooo? Ja siis |
| õpetused selle kohta kuidas veel saab näite teatada, täitsa brå ju (mmmm … kas |
| lepingu number pole siis unikaalne, st miks on vaja ka isikukoodi?). Aga ma ei |
| saa vastu kiusatusele värvida sellel lehele ära alad mis puutuvad minu |
| käsilolevasse näiduteatamistegevusse ja mis mitte. Sisu / müra suhe pole just |
| kiita ning kogemus ütleb, et mu pilk õpib kiiresti fikseeruma eesmärgikohasel |
| ning EE võib tulevikus seal kõrval käia välja mida tahes head ja kasulikku, minu |
| jaoks on see müra-ala. Küsimus pole isegi selles, et oluline osa lükatakse |
| allapoole foldi kuhu kasutaja kunagi ei satu (L saatis mulle seepeale isegi |
| lugemist, aga too jutt ei käi kasutajaliidese funktsiooni olulise komponendi |
| ärapeitmise kohta) – lihtsalt neid asju tuleks mulle kaela määrida sobilikul |
| hetkel ning mitte hoida navigatsiooniks vajalikud jubinad enamvähem koos. Javeel |
| – mulle meeldivad vasakul asuvad tekstimenüüd läbimõeldud võtmesõnadega. Muudaks |
| selle hulga erinevaid sõnumeid oluliselt paremini leitavaks, hetkel on kogu veeb |
| üks suur tekstikastikeste põld millest ma pean ennast läbi närima (eeldusel, et |
| mul on mingi motivatsioon seda teha). Kui inimkonnale meeldiksid suured |
| värvilised ikoonidega varustatud tekstid oleks issand loonud adwordsi |
| tekstireklaamid just sellistena A lõpetaks jällegi positiivse noodiga. Läbi |
| viimase aasta on üheks minu valve-argumendiks (jah, hea mõte on enne |
| programmeerijaks hakkamist käia koolis ja kuulata ära vähemalt Priit Raspeli |
| andmebaaside kursus, sest …) olnud näide aadress-andmete sisestamisest nii, nagu |
| see käib enamuses infosüsteemides st valid dropdownist riigi (Afganistan, yes?) |
| , siis regiooni jne kuni lõpuks , kui aadress on korteri täpsusega määratud, |
| palutakse mõelda välja postiindeks. Aga EE uues veebis on nii, et |
| harmoniseerimata aadress on punane ja kui muutmiseks sisestada osa aadressist |
| pakub ta välja Eestis olemasolevad harmoniseeritud vasted ja ei mingit |
| lahter-haaval selektimist. Selle nipi võiks kasutusele võtta veel paljudes |
| lahendustes: Aga miks mul on 2 viitenumbrit, teine e-arvega ja teine paberiga? |
| Krt seda teab. Samuti nagu seda, miks ma saan siseneda korteriühistuna ja lisaks |
| on veel miski eraldi volitus kirjas … Minge lugege parem levinumaid müüte |
| tuumaenergia ohtlikkusest ja tundke ennast hästi :-P Kolm asja mis mina teeksin |
| kohe ümber: logini järel satun lehele, mis jätab mulje saabumisest |
| e-teenindusse: menüü, asjakohane sisu prominentsel kohal (37BB oleks muidugi |
| palju küsida) kui ei ole kindel, et sellele kliendile peab praegu mingit |
| pakkumist / jutustust näitama, jätaks näitamata sisseloginud klienti ei hakka |
| naasmisel tervitama, näiduteatamine on kenasti integreeritud avalehe kujundusse, |
| samuti nupp mis viib mind e-teenindusse (hetkel ei leia ma seda nagu üldse) ps. |
| tänu WPtouch‘ile võib tehnokratt.net’i nüüd üsna julgesti ka telefoni ja muude |
| i- ja a-seadmetega vaadata Viimane veerg Mina olen Peeter Marvet |
| (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu |
| ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses |
| surutisega esilehe mahtu vähendatud 8 %. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel |
| ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles |
| võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud |
| (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku. |
|
|
