text stringlengths 0 388k | heading stringlengths 1 196 | url stringlengths 30 223 | leadin stringlengths 4 5.8k |
|---|---|---|---|
Reedel toimus suusahüppe MK-sarja etapil Rukas kvalifikatsioonivõistlus. Eestit esindasid Artti Aigro ja Kevin Maltsev, kuid kumbki ei suutnud põhivõistlusele pääseda.
Arrti Aigro lõpetas kvalifikatsiooni 56. kohal, parimaks hüppeks jäi 110 meetrit (92,3 punkti). Kevin Maltsev sai tulemusega 92,5 meetrit (57,1 punkti) 70. koha.
"Ei oskagi öelda, miks kvalifikatsioonihüpe nii kesine oli. Treeninghüpped lubasid kindlat edasipääsu. Eks peamine põhjus oli jalavigastus, mis ühe kuu ettevalmistusest ära võttis. Olen saanud teha vaid kümme hüppetreeningut. Kui trenne juurde tuleb, leian ka tunnetuse ja head õhulennud üles," ütles Artti Aigro Delfi Sport vahendusel.
Reedese kvalifikatsiooni võitis jaapanlane Ryoyu Kobayashi, kes parimal katsel sai kirja 147 meetrit ja teenis 168,6 punkti. Teise koha pälvis austerlane Daniel Huber ja kolmanda koha sai sakslane Pius Paschke. | Aigro ja Maltsev põhivõistlusele ei pääsenud | https://sport.err.ee/1608417095/aigro-ja-maltsev-pohivoistlusele-ei-paasenud | Suusahüppe MK-sarja teine etapp toimub Soomes Rukal. Reedesel kvalifikatsioonil ei pääsenud põhivõistlusele Artti Aigro ega Kevin Maltsev. |
Washington State Cougars alistas Miami Hurricanesi 62:47. Eesti koondislane Johanna Eliise Teder viskas Washington State'i parimana 15 punkti, vahendab Korvpall24.
Algviisikus alustanud Teder viskas 33 minutiga 15 punkti, haaras kuus lauapalli, andis kaks resultatiivset söötu ja teenis neli vaheltlõiget. Samuti jäi eestlanna arvele kuus pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Tederi võistkonnakaaslane Charlisse Leger-Walker sai kohtumises kirja kaksikduubli. Ameeriklanna viskas 13 punkti ja haaras 15 lauapalli. Kaotajate parimana viskas Karla Erjavec 11 punkti.
Washington State on alustanud tänavust hooaega nelja järjestikuse võiduga. | Tederi tugev esitus aitas Washington State'i võiduni | https://sport.err.ee/1608417044/tederi-tugev-esitus-aitas-washington-state-i-voiduni | USA üliõpilaskorvpalliliiga (NCAA) kõrgeimas divisjonis mängiv Johanna Eliise Teder aitas Washington State Cougarsi naiskonnal alistada Miami Hurricanesi 62:47. |
Ameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma andis reedel korralduse, et kõik Eestisse naasvad Eesti elanikud saavad minna tasuta testima.
PCR test on tasuta olenemata sellest, kas saabutakse riskiriigist või asukohast, kus nakatumise tase on madal.
Alates reedest on kõigile reisijatele tasuta testimisvõimalus tagatud sellepärast, et Lõuna-Aafrika Vabariigis on tuvastatud uus koroonaviiruse variant B.1.1.529.
Härma sõnul on tähtis, et kõik välisriigist saabuvad inimesed läheksid PCR-testima ja positiivsed testid jõuaksid sekveneerimisele. "Tegemist on ettevaatusabinõuga, sest praegu ei ole veel uue tüve kohta piisavalt infot, et põhjapanevaid järeldusi teha. Siiski on oluline uued variandid võimalikult kiirelt tuvastada ja haigusjuhud isoleerida, et vältida uute tüvede laialdast levikut," selgitas Härma.
B.1.1.529 viirusetüve ei ole Eestis tuvastatud. Eestis levib peamiselt delta variant.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel läheb B.1.1.529 variandi edasikanduvuse ja selle tüve suhtes vaktsiinide tõhususe hindamisega mõni nädal aega.
Terviseamet selgitas, et Lõuna-Aafrika Vabariigis tuvastati B.1.1.529 variandi suur osakaal, aga kuna nakatumiste tase on Lõuna-Aafrika Vabariigis madal, ei saa tüve leviku kohta teha põhjalikke järeldusi. B.1.1.529 viirusetüve esinemise rohkus võib olla tingitud üksikutest nn superlevitajaga seotud juhtumitest ja pole teada, millisel määral esineb sel konkurentsieelis teiste viiruse tüvede ees. Siiski jääb kahtlus, et B.1.1.529 tüvi võib olla Aafrikas laiali levinud. | Terviseamet soovitab kõigil reisijatel Eestisse saabumisel end PCR-testida | https://www.err.ee/1608417089/terviseamet-soovitab-koigil-reisijatel-eestisse-saabumisel-end-pcr-testida | Terviseamet soovitab kõikidel vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimestel riiki saabumisel ennast koroona suhtes PCR-testida. |
Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Tiit Terik põhjendas valikut sellega, et Margus Allikmaa on suurte kogemustega tippjuht ning olnud tihedalt kultuuri edendamisega seotud.
"Ootame, et uus juht hoiab kultuurkapitali usaldusväärse, kompetentse, sõltumatu ja paindlikuna. Nii säilib selle roll kultuuri- ja spordimaastiku mitmekesisuse ja järjepidevuse hoidjana," ütles minister.
Allikmaa võtab enda ülesandeks kultuurkapitali tähtsuse säilitamise kultuuri- ja spordielus.
"Kultuurkapital on meie kultuurielus aastatega omandanud väga olulise tähenduse. Võib vist liialduseta öelda, et Eestis pole autorit ega interpreeti või sportlast ega treenerit, kes poleks saanud tunda kultuurkapitali toetavat õlga. Rikkalik valik tõlkekirjandust, tegusamad loomeliidud ja riiklikult tähtsad kultuuriehitised – kõik need saavad tõhusa toe kultuurkapitalilt. Ma olen väga tänulik võimaluse eest anda oma panus selleks, et kultuurkapitali tähtsus meie kultuuri- ja spordielus mingilgi moel ei kahaneks," ütles ta.
Kultuuriministeeriumi teatel on Allikmaa palk kultuurkapitali juhina 3500 eurot bruto. Sama on ka asutuse senise juhi palk.
Margus Allikmaa on töötanud Eesti Draamateatris, sealhulgas kaheksa aastat teatri direktorina, AS Trio LSL-is peadirektorina ning kultuuriministeeriumi kantslerina. Septembrist 2002 kuni aprillini 2003 oli Allikmaa Eesti kultuuriminister. Aastatel 2007–2017 oli ta Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees. Alates 2018. aastast on ta Vene Teatri direktor.
Margus Allikmaa asub tööle 1. veebruaril. | Kultuurkapitali uus juht on Margus Allikmaa | https://kultuur.err.ee/1608416924/kultuurkapitali-uus-juht-on-margus-allikmaa | Eesti Kultuurkapitali nõukogu valis uueks juhiks senise Vene Teatri direktori Margus Allikmaa. |
Eesti U-18 noormeeste võrkpallikoondis kaotas EEVZA meistrivõistlutel Poolale 0:3 (14:25, 19:25, 15:25), vahendab Volley.ee.
Eesti koondise resultatiivseim oli Joosep Kurik kaheksa punktiga (+0), Ranel Rahuoja tõi seitse punkti (-3) ning kolm punkti jäi nii Tristan Tähe (-8) kui Robin Pussi (+0) arvele. Eesti vastuvõtt oli 73%, ent rünnakuid lahendati vaid 29-protsendiliselt, blokiga punkte ei saadud ning servil löödi 1 äss (14 viga).
Poola meeskonna resultatiivseim oli 12 punktiga (+10) Artur Brzostowicz. Poola vastuvõtt oli 69%, rünnak 53%, blokipunkte teeniti koguni 17 ja servipunkte 3 (eksiti 13 pallingul).
Eesti koondis on neljast turniiril mängitud kohtumisest teeninud ühe võidu ja kolm kaotust. Koondise viimane mäng on laupäeval, kui mängitakse Armeenia vastu. | U-18 võrkpallikoondis jäi alla Poolale | https://sport.err.ee/1608417035/u-18-vorkpallikoondis-jai-alla-poolale | Eesti U-18 vanuseklassi võrkpallikoondis kohtus reedel Armeenias toimuvatel Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni (EEVZA) meistrivõistlustel Poolaga ning pidi tunnistama vastaste 0:3 paremust. |
"Kogu lennuliiklus nende riikidega tuleks peatada, kuni meil on selge arusaam ohtudest, mida see uus variant endas kujutab," ütles Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen reedel avalduses.
Saksamaa juba keelas enamiku lende Lõuna-Aafrika Vabariigist. Reeglid jõustuvad reede ööst ning puudutavad LAV-i ja tõenäoliselt ka tema naaberriike, ütles Spahn.
Riiki lubatakse ainult Saksa kodanikud ja nad peavad jääma kaheks nädalaks karantiini ka juhul, kui on vaktsineeritud.
"Viimane asi, mida meil praegu vaja, on uus variant, mis põhjustaks veel rohkem probleeme," ütles tervishoiuministri kohusetäitja Jens Spahn reedel.
Lõuna-Aafrikas levib tugevalt muteerunud koroonavariant B.1.1.529. Viroloogide sõnul võtab aga selle ohtlikkuse hindamine vähemalt kuu ja variandi tegelike võimete kohta on veel palju küsimusi. | EL palus piirata uue viirusevariandi tõttu lennuliiklust Lõuna-Aafrikaga | https://www.err.ee/1608416510/el-palus-piirata-uue-viirusevariandi-tottu-lennuliiklust-louna-aafrikaga | Euroopa Liit tegi liikmesriikidele ettepaneku peatada lennuliiklus Lõuna-Aafrika riikidest, kus on avastatud Covid-19 uus variant, mis teadlaste sõnul võib nurjata katsed pandeemiale piir panna, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen reedel. |
Kokku laekus peadirektori ametikohale kuue kandidaadi sooviavaldus. Tippjuhtide valikukomisjon valis reedel teise vooru edasi neist kaks.
Teises voorus toimuvad eelvestlused.
Uue direktori leidmiseni juhib ametit peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, kes on kinnitanud, et tema peadirektoriks ei kandideeri.
Terviseameti eelmine juht Üllar Lanno lahkus septembri algul omal soovil ametist pärast suvist vahejuhtumit terviseameti külmlaos, kus temperatuuritõusu tõttu hävis suur hulk vaktsiine ja ravimeid. | Terviseameti peadirektori konkursi teise vooru sai edasi kaks kandidaati | https://www.err.ee/1608417017/terviseameti-peadirektori-konkursi-teise-vooru-sai-edasi-kaks-kandidaati | Terviseameti peadirektori ametikohale konkureerijatest sai teise vooru edasi kaks kandidaati. |
Chicago Bears alistas 16:14 tulemusega Detroit Lionsi. Avaveerandi võitis Detroit 7:0, kuid teisel veerandil skooris Chicago 13 punkti ning poolajale läks Hundi koduklubi 13:7 eduseisus. Kolmandal veerandil läks kohtumist taas juhtima Detroit, ent Chicago suutis kohtumise viimasel sekundil skoorida kolm punkti ning teenis 16:14 võidu.
Chicago lõpetas neljamängulise kaotusseeria ning hoiab nelja võidu ja seitsme kaotusega NFC konverentsis 13. kohta. Detroit pole sel hooajal võiduarvet avanud, 11-st kohtumisest on saadud kümme kaotust ja ühe viigi. NFC konverentsis asetseb Detroit viimasel ehk 16. kohal.
The @ChicagoBears WIN on the last-second FG. #CHIvsDET #DaBears pic.twitter.com/UUC1QX8Q8c
— NFL (@NFL) November 25, 2021
Las Vegas Raiders alistas võõrsil 36:33 tulemusega Dallas Cowboysi. Võidumängus viskas Las Vegase mängujuht Derek Carr 373 jardi ja ühe touchdown 'i, Josh Jacobs kogus 87 jooksujardi ja skooris ühe touchdown 'i. Dallase poolel tegi tugeva esituse mängujuht Dak Prescott, kes viskas 375 jardi ja kaks touchdown 'i.
Las Vegas peatas kolmemängulise kaotusseeria ning on kuue võidu ja viie kaotusega AFC konverentsis 10. kohal. Dallas kaotas kolmandat korda nelja nädala jooksul ning on seitsme võidu ja nelja kaotusega NFC konverentsis neljandal kohal.
RAIDERS WIN! RAIDERS WIN!
: #LVvsDAL on CBS
: NFL app pic.twitter.com/eBC9rcrcQA
— NFL (@NFL) November 26, 2021
Õhtu viimases kohtumises teenis Buffalo Bills 31:6 võidu New Orleans Saintsi üle. Buffalo mängujuht Josh Allen viskas 260 jardi ja neli touchdown 'i ning püüdja Stefon Diggsi arvele jäi 74 jardi ja üks touchdown.
Buffalo on AFC konverentsis seitsme võidu ja nelja kaotusega kolmandal kohal. New Orleans on võitnud viis ja kaotanud kuus kohtumist ning on NFC konverentsis 10. kohal.
Allen to Diggs
@BuffaloBills extend the lead, 17-0. #BillsMafia
: #BUFvsNO on NBC
: NFL app pic.twitter.com/hrV0GhuUVc
— NFL (@NFL) November 26, 2021
Tulemused:
Detroit Lions - Chicago Bears 14:16
Dallas Cowboys - Las Vegas Raiders 33:36
New Orleans Saints - Buffalo Bills 6:31 | NFL: Hundi koduklubi lõpetas tänupühal kaotusseeria | https://sport.err.ee/1608416969/nfl-hundi-koduklubi-lopetas-tanupuhal-kaotusseeria | Ameerika jalgpalliliigas NFL mängiti neljapäeval kolm kohtumist. Tänupühal peetud mängudes võidutsesid Margus Hundi koduklubi Chicago Bears, Las Vegas Raiders ja Buffalo Bills. |
Pooleldi Gazpromile kuuluv Moldova energiafirma Moldovagaz teatas reedel, et on teinud Vene gaasihiiule makse oktoobris ja novembri esimeses pooles tarbitud gaasi eest.
"Moldoval saabus reedel tähtaeg tasuda Gazpromile 66 miljoni eurone võlg," ütles asepeaminister Andrei Spinu.
Algselt oli tähtaeg seatud kolmapäevaks, kuid Venemaa pikendas seda "hea tahte märgina" 48 tunni võrra.
Moldova parlament kiitis neljapäeval võla tasumiseks heaks riigieelarve muudatuse.
Rumeenia ja Ukraina vahel asuv Moldova saab gaasi Venemaalt läbi Ukraina ja Moskva-meelse Transnistria.
Läinud kuul pikendasid Moldova ja Gazprom oma gaasilepet viie aasta võrra. Sellele eelnes vastasseis seoses gaasihinna järsu tõusuga.
Moldova kehtestas toona gaasinappuse tõttu eriolukorra ja allkirjastas esmakordselt leppe gaasi tarnimiseks mujalt kui Venemaalt. | Moldova tasus võla Venemaa gaasihiiule Gazprom | https://www.err.ee/1608417002/moldova-tasus-vola-venemaa-gaasihiiule-gazprom | Moldova teatas reedel, et tasus oma võla Venemaa gaasihiiu Gazprom ees, mis ähvardas riigilt gaasivarustuse ära võtta. |
Mehhanism käidi välja 29. jaanuaril ja võeti kasutusele aprillis, et tõkestada 250 000 annuse AstraZeneca vaktsiini eksport Austraaliale, kuivõrd EL-il oli toona vaktsiinidest nappus.
Nüüd on aga täielikult vaktsineeritud 68 protsenti bloki 445 miljonist elanikust ja on küllalt varusid ka tõhustussüstide tegemiseks.
EL on sõlminud eelostulepingud kuni 4,6 miljardi vaktsiiniannuse ostmiseks, poole sellest moodustab Pfizer/BioNTechi vaktsiin.
Komisjoni pressiesindaja Dana Spinanti sõnul asendatakse senine heakskiidumehhanism 1. jaanuarist seiremehhanismiga, mille kaudu antakse komisjonile vaktsiinide ekspordi kohta infot.
Ta lisas, et EL on maailma suurim COVID-19 vaktsiinide eksportija, alates eelmise aasta detsembrist on tarnitud üle 1,3 miljardi doosi rohkem kui 150 riiki. | EL ei pikenda koroonavaktsiini ekspordikontrolli | https://www.err.ee/1608416990/el-ei-pikenda-koroonavaktsiini-ekspordikontrolli | Euroopa Liit ei pikenda COVID-19 vaktsiini ekspordile kehtestatud kontrolli ja heakskiidu süsteemi, kui see aasta lõpus aegub, teatas reedel Euroopa Komisjon. |
Reede hommikul toimunud suusahüppevõistlusel sai Kristjan Ilves kirja 137-meetrise tulemuse ning kogus sellega 139,3 punkti. Pärastlõunal oli kavas viie kilomeetri suusadistants ning Ilves läks rajale viiendana.
Ilves oli 3,6 kilomeetri vaheajapunktis kuues, kuid finišisse jõudis kaheksandana. Kaotust võitjale Jarl Magnus Riiberile oli 51,8 sekundit.
Riiberi järel teenis teise koha austerlane Johannes Lamparter, kes kaotas võitjale 20,2 sekundiga. Kolmanda koha pälvis norrakas Jens Luraas Oftebro, kes kaotas Riiberile 22,2 sekundiga.
Reedel on Ruka MK-etapil kavas ka suusahüppe kvalifikatsioonivõistlus, kus stardivad Artti Aigro ja Kevin Maltsev. Kvalifikatsioon algab kell 18.10. | Kristjan Ilves sai MK-etapil kaheksanda koha | https://sport.err.ee/1608416984/kristjan-ilves-sai-mk-etapil-kaheksanda-koha | Eesti kahevõistleja Kristjan Ilves sai Soomes toimuval MK-sarja avaetapil kaheksanda koha. |
"Meil on juhtum, mis on nüüd kinnitust leidnud. See variant on B.1.1.529, mis esmalt avastati Aafrika lõunaosas," ütles tervishoiuminister Frank Vandenbroucke.
"Nakatunu andis positiivse proovi 22. novembril ja ei ole varem koroonat põdenud," lisas minister.
Belgia juhtiv viroloog Marc Van Ranst teatas, et nakatunu naasis 11. novembril Egiptusest.
"Tuleb korrata, et see on kahtlustäratav variant ja me ei tea, kas see on väga ohtlik."
Samas lisas Marc Van Ranst, et ettevaatusabinõuna peatatakse lennud Aafrika lõunaosast.
"See on täielik ettevaatus, aga mitte paanika. Olukorda hindab Belgia Covid-19 rakkerühm," ütles Belgia tervishoiuminister. | Belgias tuvastati esimene uue viirusevariandiga nakatumise juhtum | https://www.err.ee/1608416978/belgias-tuvastati-esimene-uue-viirusevariandiga-nakatumise-juhtum | Belgias tuvastati esimene uue viirusvariandiga nakatumise juhtum Euroopas. Tegemist on sama koroonavariandiga, mis levib Lõuna-Aafrikas. |
"u.Q"
Režissöör: Ivar Murd
Pärast Uku Kuudist rääkiva portreefilmi "u.Q" vaatamist tabasin end mõttelt, kui palju on üldse Eestis tehtud päriselt korralikke muusikadokumentaale? Üht-teist muidugi on olnud, alates Riho Västriku Sven Grünbergist rääkivast "Bonus Trackist" ja Freddy Grenzmanni tegemisi uurivast "Enam kui elust" kuni PÖFFil esilinastunud "Päris Rannapini", aga kõik need on ennekõike persoonifilmid. Ivar Murdi "U.q" on aga parimas mõttes muusikafilm, mis mõtestab mõistagi lahti ka Uku Kuuti inimesena, aga asetab seejuures tema loomingu laiemasse, rahvusvahelisse konteksti.
Huvitaval kombel ei suudagi ma mõelda "u.Q-st" kui Eesti dokumentaalfilmist, Ivar Murd on sinna suutnud põimida nii tugeva rahvusvahelise potentsiaali, et igasugune side Eestiga kaob. See võiks tunduda tõusiklik suhtumine, aga tegelikult peegeldab see lihtsalt otseselt Uku Kuudi mentaliteeti: ka tema muusika ei asetunud üheski mõttes Eestisse, sellel polnud siinse kultuuriruumiga vähimatki sidet, tema muusika ei lähtunud absoluutselt kohalikest trendidest. Uku Kuudi muusika ihkas alati läände, aga mitte sõna otseses mõttes, vaid pigem oli see taotlus selgelt osa tema identiteedist ja kuvandist. Tema lääs oli kui unistus, Eikunagimaa, mis võis olemas olla, aga päris kindel selles olla ei saanud.
"u.Q" Autor/allikas: Kaader filmist
Enamikule muusikadokkidele nii Eestis kui ka laiemalt maailmas saab saatuslikuks see, kui üritatakse artisti ratsionaliseerida, maa peale tuua, puuri panna ja tuleviku mõttes lahti seletada, Ivar Murd teeb aga pigem vastupidist. "u.Q" küll loob sidemeid Uku Kuudi muusika ja tema elu vahel, üritab leida tema loomingu lähtepunkte, kuid ei ürita tema muusikat hetkekski taandada või selgitada. Pigem saab niigi saladuslikust Uku Kuudist tänu sellele filmile veel suurem müüt.
Tänu tõeliselt ambitsioonikale visuaalsele stiilile – kuna Uku Kuudile meeldis ka endale väga filmida, siis matkib Ivar Murd paljuski Ukule omast lo-fi esteetikat – on filmil "u.Q" meeletu potentsiaal murda ka laiemalt maailma. Jääb vaid loota, et mõni levitaja avastab filmi ja aitab sellele hoogu juurde anda, oleks patt, kui film jõuaks vaid mõneks nädalaks Eesti vaatajate ette ja kaoks siis lihtsalt sahtlisse.
"u.Q" linastub 26. novembril kell 18.30 Coca-Cola Plazas.
"Muumipapa seiklused" ("Muminpappans bravader - En ung Mumins äventyr")
Režissöör: Ira Carpelan
Nüüd muutub objektiivne-ratsionaalne filmikriitik korraks parandamatuks fänniks. Kui on miski, mis on mind isikuna kõige rohkem mõjutanud ja ehk mänginud rolli ka selles, milline on minu tänane filmi- ja kultuurimaitse, siis on see 1990. aastatel valminud muumide animaseriaal. Originaalis Jaapanist pärinenud sarja sadakond episoodi on mulle pähe kulunud, olen neid kõiki kümneid kordi vaadanud ja praegugi võtan rõõmuga ette. Seal kohtub eluterve huumor, imekaunis maailm, maagia ja mitmekülgsed tegelased. Keegi teine pole sama hästi tabanud seda essentsi, mida Tove Jansson oma muumiraamatutega püüdis edasi anda.
Seetõttu hakkasin Ira Carpelani värsket nukufilmi "Muumipapa seiklused" vaatama suure õhinaga. Kuigi värske linateos ei jõua samale tasemele, mille saavutas eelpool mainitud animaseriaal, siis on Carpelan sellele ikkagi üsna lähedale jõudnud. Kui Jaapani versioonis oli muumide maailm küllalt helge ja lootusrikas, siis antud juhul on kõik palju tumedam. Möllavad tormid, lendavad ringi kummitused, ka kõige sõbralikumad tegelased peidavad endas ka midagi hämaramat. Muumipapa meenutused kunagistest seiklustest on põnevad, kuid nooremate vaatajate jaoks ehk isegi liiga jubedad: filmi esteetika laenab kohati isegi õudusfilmidelt, südames jääb Carpelan aga siiski heas mõttes lapsemeelseks.
"Muumipapa seiklused" Autor/allikas: Kaader filmist
Muumi-fännid võiksid seega "Muumipapa seiklused" igati ette võtta, vaatamata sellele, et raamatutele ja tugevamatele ekraniseeringutele film kuidagi vastu ei saa. Probleem on paljuski selles, et Ira Carpelan ei lase mitte kõneleda Janssoni maailma ja tegelaste maagilisusel, vaid surub ise lämmatava orkestrimuusikaga emotsioone peale. Seega ei saa me toimuvat ise läbi tunnetada, vaid film dikteerib konkreetselt, kuidas me mingil hetkel just täpselt mõtlema-arvama peaksime. Noorematele vaatajatele see lahendus ehk sobib, vanemate jaoks muutub väsitavaks. Sellele vaatamata on suur rõõm, et muumidest ikka uusi filme tehakse.
"Muumipapa seiklused" linastub 27. novembril kell 12.00 Coca-Cola Plazas.
"Karjaimmuunsus" ("Onbagandar")
Režissöör: Ädilhan Jeržanov
Kasahstani lavastaja Ädilhan Jeržanov teeb aastas rohkem filme kui mõni eriti põhjalik režissöör kogu oma karjääri jooksul. Küsimus, kas need filmid vajaks ehk küpsemiseks pisut rohkem aega, jääb iga vaataja otsustada. Möödunud aastal oli ta PÖFF-il suisa kahe filmiga, tänavu on ta tagasi taas värske teosega. "Karjaimmuunsus" on Jeržanovi kommentaar koroonapandeemiale, mida ta näitab läbi trash -esteetika, kus on ühendatud nii prantsuse uue laine mõjutused, elemendid kuldaja vesternitest kui ka tarantinolikud hulljulged võtted. Huvitaval kombel ongi "Karjaimmuunsus" korraga nii täielik rämps kui ka tehniliselt kõrgetasemeline arthouse.
Kui filmi esimeses pooles mõjub see paradoksaalsus köitvalt, siis lõpuks saavad Jeržanovil mõtted otsa ning "Karjaimmuunsus" jookseb ummikusse. Lugu sellest, kuidas kohalikud politseinikud, kes on tegelikult korrumpeerunud jopskid, hakkavad kinni nabima koroonasse nakatunud kohalikke, võib küll algul naerma ajada, kuid seda ideed ei arendata kuhugi edasi. Selgelt paistab välja, et film on valminud keerulistes tingimustes piiratud meeskonnaga, mistõttu moodustavad suurema osa filmist stseenid, kus kaks inimest lihtsalt räägivad omavahel millestki. Kuigi võttepaigad on põnevad, siis ei suuda see minimalism siiski lõpuni köita.
"Karjaimmuunsus" ("Onbagandar") Autor/allikas: Kaader filmist
Arvatavasti unustame Jeržanovi "Karjaimmuunsuse" õige pea pärast PÖFF-i, aga samal ajal on kindel, et kui nüüd koroonaviirus jälle vähehaaval taandub ja ta saab hakata päriselt täismahus filme tegema, on temalt tulemas midagi täiesti sõgedat. Pimedate Ööde filmifestival lihtsalt hoiab praegu rauda tules, lubab tal oma filme enda festivalile ikka ja jälle esilinastada, seda lihtsalt selleks, et tulevikus jõuaksid siia ka Jeržanovi tõelised meistriteosed. Küll aga pole ka värske film täielik läbikukkumine: kui tahate pisut irvitada selle üle, kuidas naeruväärsed kasahhi tüübid ekraanil möllu teevad, siis andke "Karjaimmunsusele" võimalus.
"Karjaimmuunsus" linastub 27. novembril kell 16.30 kinos Artis.
"Memoria"
Režissöör: Apichatpong Weerasethakul
Kõik peene kunstkino gurmaanid võivad nüüd mind mutta tampida, aga Tai lavastaja Apichatpong Weerasethakuli "Memoria" on üks 2021. aasta ülehinnatumaid filme. Üks näiteid sellest, kuidas vaataja põneva treileri ja tuntud peaosatäitjaga rajalt kõrvale juhatada: paljuski tundub, et kõik põnevamad hetked olid treilerisse kokku surutud, filmis jäi nende momentide vahele lihtsalt tükk tühjust. Tilda Swinton annab peaosas endast kõik, mis võimalik, kuid ka sellest ei piisa. Tema allasurutud hüsteeriat ja segadust on esialgu põnev vaadata, lõpuks hakkavad needki mustrid korduma.
Weerasethakul on püüdnud "Memoria" näol teha provokatiivset ja eksistentsiaalset meditatiivkino, kuid kahjuks nõuab iga film ikkagi mingil määral stsenaariumit ja põnevat lugu. Praegusel juhul on ideealge täiesti olemas – naine hakkab kuulma kummalisi ja seletamatuid helisid, mis ei lase tal enam rahulikult elada –, kuid kahjuks on selles mahla napilt lühifilmi jaoks. Või okei, pigistanuks ilmselt isegi tunniajase keskpikkusega filmi välja, praegune versioon kestab aga üle kahe tunni. Kõik see, mis jääb tunnist ajast üle, on lihtsalt seisvad plaanid eimillestki. Mediteerin ma jee, tähelepanu kaob pigem täielikult ja mõtlen hoopis, mida pärast poest osta tuleb.
"Memoria" Autor/allikas: Kaader filmist
Omal veidral moel mõjub selle tühjuse ja tühisuse kõrval "Memoria" kummardusena Tarkovski "Stalkerile", mis on minu kõigi aegade lemmikfilm. Mitmed teemad ja isegi visuaalsed võtted on sarnased, kuid seegi mõjub tehislikult konstrueerituna, kuna mingit hinge selle kõige taga ei ole. Apichatpong Weerasethakuli "Memoria" on seega kõige puhtakujulisem näide eksperimentaalkinost, mida kriitikud üle maailma kiidavad, sest see film on lihtsalt nii imelik. Ja eriline. Ja teistsugune. Kas see tähendab alati tingimata head? Antud juhul küll mitte.
Negatiivne kriitika on aga tihti just kõige parem reklaam, seega minge vaatama ja lükake minu väited ümber.
"Memoria" linastub 27. novembril kell 17.45 Solarise Apollo kinos.
"Räägi ära"
Režissöör: Marta Pulk
Samavõrd eksperimentaalse filmiga ka jätkame. Eesti režissööri Marta Pulga eestvedamisel valminud filmikollaaž "Räägi ära" on ilmselt üks rahvusvahelisemaid ja ambitsioonikamaid koroonafilme, mis üldse tehtud. Kokku on kutsutud 22 filmitegijat 15 riigist, kes on üritanud ambientsete visuaalidega edasi anda seda, mida tähistab nende jaoks isolatsioon. Sisuliselt kannavad filmi aga anonüümsetest kõnepostidest kogutud mälestused, kus inimesed üle maailma peegeldavad oma mõtteid ja tundeid seoses koroonaviirusega. Kindlasti leiab sealt ka rõõmsaid hetki, palju on aga raskust, kurbust ja lootusetust.
Olukorras, kus koroonapandeemia ei ole maailmas tegelikult paremaks läinud ja enamik inimesi peab endiselt pidevalt valvel olema, võib "Räägi ära" mõjuda pisut raskepäraselt. Ehk ei ole selle filmi aeg veel lihtsalt käes? Isegi elan praegu näiteks pidevalt hirmus, kas ikka saan aasta lõpus reisile minna, sest äkki saab va koroonadeemon mind kätte, murrab maha ja tuleb leppida vähemalt mingis osas raiskuminevate piletitega.
"Räägi ära" Autor/allikas: Kaader filmist
Küll aga tekitab "Räägi ära" tunde, et kuigi kodus nelja seina vahel istudes võib tunduda, et see kriis räsib kõige rohkem just sind ennast, siis tegelikult hingame me kogu maailmas praegu ühes rütmis. Kõigil on halb ja kõigi mured on sarnased, moel või teisel taandub kõik ikka põhivajadustele, mida koroonaviirus paratamatult pärsib.
Kui soovite festivali lõppu kergemat vaatamist, siis jätke pigem "Räägi ära" praegu vahele. Film nõuab vaatajalt suurt panust: ekraanilt vahelduvad visuaalid on abstraktsed ja küllalt peene peidetud tähendusega, seega tuleb tihti nende sügavamat konteksti lahti murda, samal ajal aga kuuleme kümneid ja kümneid isiklikke mälestusi-meenutusi koroonaperioodist, mis nõuavad samuti tähelepanu. Visuaal ja audio ei käi alati ühte sammu ning seetõttu on "Räägi ära" kohati isegi väsitav vaatamine, kuid kahtlemata on seal rikastavaid ja mõtlemapanevaid hetki.
Küll aga võtaksin filmi uuesti ette viie või kümne aasta pärast, kui aktiivsem pandeemia on maha rahunenud ja saab seda kõike juba distantsilt vaadata.
"Räägi ära" linastub 28. novembril kell 18 Narvas kinos Astri. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: Uku Kuudi portreefilm on parim Eesti muusikadokk | https://kultuur.err.ee/1608416804/kaspar-viilupi-poffi-paevik-uku-kuudi-portreefilm-on-parim-eesti-muusikadokk | Üle kahe nädala kestnud filmipidu ongi märkamatult läbi saamas. Kokkuvõtteid teha on ehk isegi vara, aga üht võib öelda: PÖFF hoidis endiselt kõrget taset ning astus mitmes suunas isegi paar sammu edasi. Viimasteks päevadeks jagan aga veel viis filmisoovitust. |
26-aastane ja 191 sentimeetrit pikk Lamonte Bearden mängis Ameerikas ülikoolikorvpalli Buffalo ja Western Kentucky ülikoolide eest, vahendab Basket.ut.ee.
Samuti on Bearden mänginud Türgi esiliigas Duzce meeskonnas, Iisraeli esiliiga klubis Maccabi Kiryat Motzkin ning käesoleval hooaja kuulus ameeriklane Saksamaa ProA meeskonda Schweeningen wiha Panthers.
"Bearden oskab mängida nii mängujuhi kui viskaja koha peal ehk suudab ise palliga olukordi luua ja ka teisi sööduga aidata. Ta mängis ülikoolis korralikult ja on saanud kogemusi ka Iisraelis ja Türgis. Seninähtu põhjal usume, et ta on mängija, kes oskab sööta, visata ja läbi minna ning aitab meeskonnal mänge võita," kommenteeris Tartu Ülikool Maks & Mooritsa peatreener Nikolajs Mazurs.
"Olen kuulnud, et Tartu on tore korvpallilinn ja ootan põnevusega esimesi mänge. Usun, et suudan meeskonda tuua energiat ja aidata elementides, mida võiduks vaja. Detsember tuleb mängude poolest põnev kuu ja olen selleks valmis," sõnas Bearden.
Tartu sõlmis Beardeniga lepingu kuni käesoleva hooaja lõpuni. Ameeriklane teeb Tartu eest debüüdi 1. detsembril, kui Põhja-Euroopa korvpalliliiga etapi raames võõrustab Tartu Valmiera Glass VIA meeskonda. Kohtumine algab kell 19.30 Tartu Ülikooli spordihoones. | Tartu Ülikool sõlmis lepingu ameeriklasest tagamängijaga | https://sport.err.ee/1608416927/tartu-ulikool-solmis-lepingu-ameeriklasest-tagamangijaga | Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskond tugevdas koosseisu 26-aastase ameeriklasest tagamängija Lamonte Beardeniga. |
Bihari provintsi juht kehtestas 2016. aastal viieaastase alkoholikeelu. Provintsis levisid kaebused, et purjus abikaasad muutuvad vägivaldseks või löövad laiaks perekonna toidueelarve.
Seetõttu hakkas 2016. aastal kehtima sarnane kuiv seadus, mis kehtis USA-s 1920. aastatel. Nüüd on Biharis levinud ka salaviina müük.
Salaviina müüjatega teevad koostööd ka ametnikud. Seetõttu karmistasid võimud reegleid, et riigiteenistujad kardaksid tegeleda salaalkoholi kaubitsemisega.
Nüüd peavad kõik riigiteenistujad vanduma, et ei joo enam tilkagi alkoholi, vahendas The Times.
Kuiva seaduse tõttu satub üha rohkem inimesi Biharis vanglasse. Viimase viie aasta jooksul on vahistatud 280 000 inimest. Alkoholi müüjaid või tarbijaid võib oodata kuni kümneaastane vanglakaristus. | India Bihari provintsi ametnikud ei tohi enam kunagi alkoholi juua | https://www.err.ee/1608416906/india-bihari-provintsi-ametnikud-ei-tohi-enam-kunagi-alkoholi-juua | Ligikaudu 800 000 Kirde-Indias asuva Bihari provintsi ametnikku peavad reedel lubama, et ei joo enam kunagi alkoholi. |
Dahlqvist võttis esikoha ajaga 3.01,81. Teine koht läks samuti Rootsi Johanna Hagströmile (+1,77) ning kolmandana tuli norralanna Maiken Caspersen Falla (+2,02). Neljas oli Johanna Matintalo (+3,21), viies Katri Lylypera (+3,74) ja kuues Frida Karlsson (+3,97).
Meeste sprindi võitis Terentjev ajaga 2.31,90. Teisena tuli Johannes Hosflöt Kläbo (+1,18) ja kolmandana samuti norralane Erik Valnes (+2,13). Neljas oli Richard Jouve (+3,01), viies Haavard Solaas Taugböl (+4,72) ning kuues Joni Maki (+8,53).
Eesti murdmaasuusatajatest tegi naistest sprindis kaasa ainsana Kaidy Kaasiku (+17,70), kes sai 62. Koha. Kvalifikatsiooni kiireim oli ameeriklanna Jessica Diggins, kelle aeg oli 2.58,85.
Meestest oli parim eestlane Marko Kilp, kes lõpetas 39. kohal (+8,85). Martin Himma lõpetas 44. (+9,59), Karl Sebastian Dremljuga 62. (+12,71), Alvar Johannes Alev 63. (+13,38) ning Kaarel Kasper Kõrge 72. kohal (+16,42). Kvalifikatsiooni kiireim oli venelane Aleksandr Terentjev ajaga 2.31,13. | Rootsi naised võtsid sprindis kaksikvõidu, meestest võidutses Terentjev | https://sport.err.ee/1608416657/rootsi-naised-votsid-sprindis-kaksikvoidu-meestest-voidutses-terentjev | Reedel alustati Soomes Rukal murdmasuusatamise MK-sarja, kus esimesel võistluspäeval olid kavas klassikasprindid. Ükski eestlane edasi veerandfinaalidesse ei pääsenud. Hooaja esimese etapivõidu võttis naistest Maja Dahlqvist ning meestest Aleksandr Terentjev. |
"2gether" on 25-aastase muusiku ja produtsendi Mura Masa ehk Alexander Crossani esimene uus lugu pärast 2020. aasta jaanuaris ilmunud albumit "R.Y.C.". Vokaalina teeb singlil kaasa 19-aastane Londoni artist Gretel Hänlyn.
Mura Masa on ka sel nädalal väljakuulutatud Grammy nominentide seas. Muusik on nomineeritud parima remiksitud salvestise kategoorias oma versiooniga PVA palast "Talks". 2019. aastal võitis Mura Masa samas kategoorias ka Grammy.
Mura Masa karjäär muusikaäris sai alguse teisme-eas, kui BBC saatejuhtidele jäi kõrva lugu "Lotus Eater". 2014. aastal ilmus Saksa plaadifirma Jakarta Records vahendusel mixtape "Soundtrack to a Death". Esimene täispikk omanimeline album ilmus muusikul 2017. aastal. Laiemalt on ta tuntust kogunud looga "Lovesick". | Mura Masa avaldas loo "2gether" | https://menu.err.ee/1608416888/mura-masa-avaldas-loo-2gether | Muusik ja produtsent Mura Masa avaldas singli "2gether", millel teeb vokaalina kaasa Suurbritannia artist Gretel Hänlyn. |
Esimest korda tutvustas siseministeerium nimeseaduse eelnõu 2019. aastal. Ehkki uueks oli kirjutatud terve seaduse tekst, pälvis kõige enam tähelepanu keeld võtta sellist perekonnanime, mida keegi teine juba kasutab.
See punkt on ka värskelt valitsusse saadetud eelnõus. Siseminister Kristian Jaani sõnul tuleb vältida identiteedivargusi.
"See on puhtalt praktikas välja tulnud olukord, mis on tekitanud päriselt ka sekeldusi ja peavalu nimekaimudele," ütles Jaani.
2019. aastal oli siseministeeriumil teinegi põhjendus. "Läbi vaba valiku võivad inimesed võtta oma elukaaslaste nime, sest riik ju ei tea, kes kellega elab," selgitas toona ministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Ministeerium lähtus sellest, et ühise nime peaks saama abielus, aga mitte kooselus inimesed.
Tanel Kiige juhitud sotsiaalministeerium eelnõus pakutuga ei nõustunud. Sealt tuli hoopis vastupidine ettepanek, mille järgi saanuks üks paragrahv pealkirja "Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime andmine".
"Ettepanek on ju väga loogiline," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. "Kui inimesed on sõlminud kooselu, nad soovivad kanda ühist nime, siis miks mitte seda aktsepteerida ja võimaldada."
Rahvastikuminister Riina Solman lükkas Kiige mõtte tagasi ning läinud aasta oktoobris saatis ta eelnõu valitsuse poole teele. Aga siis jäi asi toppama. Erinevad väärtusküsimused raputasid valitsust, kuni abielureferendum ja korruptsiooniskandaal selle viimaks laiali ajasid.
Kooselu on ühise nime andmiseks piisavalt mõjuv põhjus
Selle aasta veebruaris võttis uus siseminister Kristian Jaani aja maha ning alustas taas läbirääkimistega. Reede hommikul jõudiski eelnõude infosüsteemi värske dokument.
"Mina arvan, et kui meil on selline võimalus loodud, et inimesed saavad sõlmida kooselulepinguid ja kooselulepingute sõlmimisel ei mängi ju ka sugu mitte mingisugust rolli, siis mina ei näe neid murekohti, et inimesed ei võiks võtta endale ühist nime. Ei näe," ütles Jaani.
Ka uue eelnõu tekstis ei mainita kooselulepingut kordagi. Küll aga räägitakse sellest eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ütleb, et teise inimese perekonnanime saab võtta ka "muul mõjuval põhjusel". Seletuskirja järgi loetakse mõjuvaks põhjuseks see, kui inimesed on sõlminud kooselulepingu.
"Kooselulepingut pole seni mõjuva põhjusena praktikas kasutatud ja nüüd me oleme selle seletuskirjas kenasti ka välja toonud," märkis Jaani. "See annab minu hinnangul praktikas selgust edaspidi seda kooselulepingut mõjuva põhjusena ka kasutada."
Ehk koosellunud inimeste mure lahendatakse seletuskirja, mitte eelnõu tasandil. Kristian Jaani sõnul pole sel sisulist vahet.
"Tuleb otsida erinevaid kokkuleppekohti ja kompromisse ka ministeeriumite vahel," selgitas Jaani, öeldes samas, et keegi polnud ka kooselu eelnõusse lisamise vastu.
"Minu hinnangul seaduseelnõude seletuskiri on ka see, mis annab ette seaduse mõtte ja selgitab teatud punkte või lõike, mis on seaduses toodud," jätkas Jaani. "Ja minu arust antud olukorras eraldi sissetooduna "mõjuv põhjus", mida selgitab lahti seletuskiri, on mõistlik lahendus."
Jaaniga nõustub ka Liina Kanter. "Sotsiaalministeeriumi soov on see, et inimesed, kes elavad koos, saaksid kanda soovi korral ühist perekonnanime. Meie jaoks on see täiesti korrektne võimalus," ütles Kanter.
Jaani: kooseluseaduse rakendusaktid on vajalikud
Kristian Jaani ütles, et lõpliku otsuse langetab siiski parlament ning eelnõus toodu on siseministeeriumi ettepanek. Ta rõhutas veel, et kõik asjad ei peagi olema seaduses.
"Ega seal seletuskirjas on näiteid veel," märkis Jaani. "Näiteks kui inimene tahab võtta oma suguvõsa nime, aga teatud dokumendid on kaduma läinud, aga ta suudab tuua mõne teistsuguse dokumendi, mis tõendab, et ta on sellest suguvõsast pärit, siis see on ka mõjuv põhjus."
Eelnõu kaasa antud kooskõlastustabelis märgib siseministeerium, et eelnõusse ei saanud kooseluseadust kirjutada, kuna "see on kooseluseaduse rakendusaktide küsimus."
"Sellega mõeldakse seda, et rakendussätted õiguslikus vaates on äärmiselt olulised ja täna meil rakendussätteid veel ei ole. Aga õiguslikus vaates on need sätted äärmiselt vajalikud. Nii et see on tegelikult täna üks puudujääk meil." | Nimeseaduse uus eelnõu lubaks koosellunutele ühist perekonnanime | https://www.err.ee/1608416861/nimeseaduse-uus-eelnou-lubaks-koosellunutele-uhist-perekonnanime | Kui valitsuse poole teele läinud eelnõu seaduseks saab, võivad ühise perekonnanime võtta ka kooselulepingu sõlminud paarid. Kooselu eelnõus ei mainita, küll aga seletuskirjas kui piisavalt mõjuvat põhjust nime vahetamiseks. |
Kaks eelnevat hooaega Manchester Citys mänginud belglaste kapten Tessa Wullaert lõi viis väravat. Kaitsja Amber Tysiak ja poolkaitsja Tine De Caigny lõid kolm väravat ning Janice Cayman, Hannah Eurlings ja Jarne Teulings lisasid kaks väravat. Ühe väravaga kostitasid armeenlasi Justine Vanhaevermaet ja Sarah Wijnants.
Hispaania naiskond alistas samuti suureskoorilises mängus 11:0 Fääri saared ning Põhja-Iirimaa naiste koondis võitis 11:0 Põhja-Makedooniat.
Siiski ei ole tegu rekordiga. 1990. aastatel on neli naiskonda oma vastaseid 21:0 võitnud: Jaapan alistas Guami, Kanada Puerto Rico, Uus-Meremaa Samoa ja Austraalia Lääne-Samoa. | Belgia naiste jalgpallikoondis lõi vastastele 19 väravat | https://sport.err.ee/1608416852/belgia-naiste-jalgpallikoondis-loi-vastastele-19-varavat | Belgia naiste jalgpallikoondis võttis MM-valikmängus Armeenia vastu ülisuure 19:0 võidu. |
Uued piirangud jõustuvad pühapäeval.
Uued piirangud hakkavad kehtima kogu riigis, välja arvatud Põhja-Karjala, Savo, Kesk-Soome, Kainuu ja Lapimaa maakondades, vahendas Yle.
Baarid ja restoranid peavad lõpetama alkoholimüügi kell 17.00 ja sulgema uksed kell 18.00. Erand kehtib siis, kui asutused nõuavad koroonapassi esitamist.
Soome võimud kardavad, et nakatumiste arvu kasvu tõttu võib ohtu sattuda plaanilise ravi pakkumine.
Soome tervishoiuametnike sõnul on Covid-19 patsientidele ette nähtud 50–60 intensiivraviosakonda. Terviseameti (THL) teatel oli reedel intensiivraviosakondades 44 Covid-19 patsienti.
Soomes tuvastati viimase ööpäevaga 1406 uut koroonanakkuse juhtu, teatas reedel THL.
Kahe nädalaga on registreeritud veidi üle 14 000 nakatumise, mida on üle 4200 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil. | Soome karmistas restoranipiiranguid | https://www.err.ee/1608416834/soome-karmistas-restoranipiiranguid | Soome valitsus teatas, et kehtestas uued piirangud baaridele ja restoranidele. Baarid ja restoranid peavad alati nõudma koroonapassi esitamist, kui soovivad piiranguid vältida. |
Euroopa väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas sel nädalal aruande, milles jõudis järeldusele, et tõendeid CO2 kvootidega kauplemise turul illegaalse turuspekulatsiooni kohta ei leidnud. Selle uudise peale sööstsid kvoodihinnad uutesse kõrgustesse.
VKG finantsjuht Jaanis Sepp ütles ERR-ile, et sellest johtuvalt võib öelda, et turgu mõjutab enim just regulaator ehk Euroopa Komisjon ise. Praeguse kvoodimüügisüsteemi asemel oleks õiglasem kehtestada ühtlane CO2 maks, sest kvoodimüük ei toimu klassikalise turumajanduse kontekstis, märkis ta.
"Tegemist ei ole ju mingi kaubaturuga, mis toimiks nagu nafta, metallide, teravilja või muu tooraine turg, kus on konkreetsed pakkujad ja konkreetne kaup, mida me tahaks tarbida. Tegemist on puhtalt regulatiivse turuga, kus on loodud kaubasarnane asjandus, mida Euroopa Komisjoni poolt loodud turu osalised peavad ostma. Tegemist on puhtpoliitilise instrumendiga mingi poliitika elluviimiseks. Sel turul on täna ainult üks asutus, kes seda kaupa saab pakkuda - seesama Euroopa Komisjon. Kui me vaatame, mis poliitikat ta ajab, siis see on ühene – turul hinda tõsta. Kes veel saaks seda turgu mõjutada tõusu või langemise suunas? Kui mingit järeldust teha, siis peale Euroopa Komisjoni keegi teine seda "manipuleerida" ei saagi," ütles Sepp.
Sepp lisas, et turusaosalised saavad siiski võtta spekulatiivseid positsioone, sest kuna regulaatori huvi on, et kvoodi hind kasvaks, on sellele turvaline teha panuseid.
"Nõudlus konkreetse instrumendi järele on kasvanud, Euroopa Liit pole oma pakkumist suurenenud, mis omakorda on andnud hoogu hinnakasvule. Illegaalset manipulatsiooni toote hinnaga pole toimunud, vaid toote hind on tõusnud osaliselt ka selle tõttu, et selle kauba tulevikuhind on tugevalt ette dikteeritud ja sellega ka hinnatõusu kiirendatud," ütles Sepp.
Sepp tõi näiteks sellesama ESMA turuanalüüsi. Ajal, mil ESMA pidi välja selgitama, kas esineb illegaalset turumanipulatsiooni ja kas see tuleks sulgeda välistele osalistele, kel vajadust süsinikukvoodi järele pole, kukkus hind oktoobrikuus 65 eurolt tonnist 55 eurole. Ent niipea, kui selgus, et manipulatsiooni pole, kerkis hind hoobilt uutesse kõrgustesse, jõudes nüüd 75 eurole tonnist.
"Investorid said aruandest kindluse, et täiendavaid piiranguid ei tule, mistõttu investeeringud on õigustatud ja tasuvad," ütles Sepp.
Sepa hinnangul on saastekvoote keeruline turutooteks nimetada, sest need ei ole kaup nagu iga teine.
VKG näeb vajadust spekulatiivseid osalisi turult kõrvaldada. Selleks on neil välja pakkuda lihtne retsept.
"Kõige lihtsam oleks panna poliitiline piir ette, kui üldse jätkata selle enesepettusega, et tegu on turuga. Veelgi mõistlikum oleks minna algusesse tagasi ja vaadata uuesti peale, mida see instrumendiga üldse saavutada tahetakse. Poliitika on selge: eesmärk on vähendada CO2 heitmeid. Kõige keskkonnasõbralikum viis selle poliitika elluviimiseks oleks kehtestada EL-s ühetaoline ja ühtlane süsinikumaks, mida maksaksid need, kes reostavad. See peaks olema ajas tõusev, et seda reostamist ajas vähendada. Maksusüsteem, maksumäärad ja muu peaks olema minimaalselt viis, soovitatavalt aga kümme aastat ette ära fikseeritud, et turuosalised oskaksid teha teha tasuvusarvutusi oma projektidele, kas CO2 jälje vähendamine tasub ära või ei - et horisont oleks ees. Praegu aga ei tea, kas oled kahe-kolme-viie aasta pärast välja surnud selle maksu pärast või ei. See looks lihtsama, selgema ja jätkusuutlikuma keskkonna üleminekuks puhtamatele tehnoloogiatele," põhjendas Sepp.
Ehkki maks oleks ühetaoline kõigile, saab VKG aru, miks riigid omal ajal seda teed ei läinud.
"Maksu kehtestamine nõuaks kõigi liikmesriikide parlamentides selle heakskiitmist ja sellega justkui liikmesriigid loobuvad oma autonoomiast. Lihtsama lahenduse elluviimine tundus poliitikutele oluliselt keerulisem, mis nõudnuks valulisi kompromisse. Kvoodisüsteemi oli poliitikutel lihtsam teha, sest nii jäeti mulje, et tegemist on millegi muu kui maksuga. Nüüdseks oleme aga jõudnud olukorda, kus liikmesriigid on andnud käest otsuse, palju peaks süsinikuheitmete eest maksma, neile on jäänud üle olukorda üksnes aktsepteerida," ütles Sepp. | VKG finantsjuht: kvoodimüügi asemel peaks EL-is kehtima ühetaoline CO2 maks | https://www.err.ee/1608416600/vkg-finantsjuht-kvoodimuugi-asemel-peaks-el-is-kehtima-uhetaoline-co2-maks | CO2 kvoodi müük ei käi turumajanduse põhimõtete järgi, mistõttu oleks õiglane ja loogiline, et volatiilse kvoodihinna asemel kehtiks kõigile ühetaoline CO2 maks, leiab VKG finantsjuht Jaanis Sepp. |
Mul on suur au vastu võtta 2021. aasta kodaniku aunimetus ja saada 19. liikmeks selles väga auväärses nimekirjas. Tänan nii neid, kes mind esitasid kui ka neid, kes välja valisid.
Mul on uhke olla Eesti Vabariigi kodanik. Eesti iseseisvumine on parim, mis minu põlvkonnaga on juhtunud. Eriline tänu kuulub minu teadusnõukoja kolleegidele, ilma kelleta okkaline kooselu koroonaviirusega poleks võimalik olnud ja kodaniku aunimetus oleks kellelegi teisele läinud.
Siiski pean tunnistama, et mind valdavad kahetised tunded. Ühelt poolt oleme küll kaks aastat palehigis viirusega võidelnud ja teisalt on see väike olevus, kelle elu ilma peremeheta võimalik pole, osanud meid inimesi üle kavaldada. Just siis, kui meil on tundunud, et oleme olukorra üle kontrolli saavutanud, suudab viirus meid jälle üllatada.
Kuidas siis nii, et ilma ajuta viirus on osanud oma strateegia paremini planeerida kui kogu maailma eksperdid ja ajud kokku? Kuigi proovitud on palju eri võimalusi, ei tea praegugi veel keegi, mis ikka kõige paremini töötab.
2021. aasta on kindlasti olnud kodanike aasta. See, kuidas pandeemia kulgeb ja kui suured on selle kahjud, sõltub pigem igast Eesti inimesest ja tema tehtud otsustest kui valitsuse kehtestatud reeglitest või teadusnõukoja antud nõust.
On olnud ootuste ja lootuste, aga ka pettumuste ja kaotuste aasta. Aasta algas väga optimistlikult. Vahetult enne uut aastat jõudsid Eestisse esimesed vaktsiinid, mis uuringutes olid väga tõhusaks osutunud.
Mul on meeles, kuidas mulle ei meeldinud olukord, et vaktsiine jätkub vaid vähestele ja iga vaktsiinidoosi juures tuli teha otsus, kes selle saab ja kes mitte. Jaanuari alguses unistasin ajast, et oleks meil ometi vaktsiine nii palju, et neid jätkuks igale Eesti elanikule ja et arstid ei peaks tegema raskeid otsuseid, kes vaktsiini saab ja kes mitte ja ettevõtlikud kodanikud ei peaks nihverdama, et vaktsiinidoos kätte saada.
See päev tuli kiiremini, kui lootsime, aga siis selgus uus tõsiasi: kõik Eesti elanikud ei tahagi vaktsiini ning lootus, et vaktsiin aitab meil pandeemiast välja, sulas nagu kevadine lumi. Juhtus veelgi hullem, ühiskond hakkas lõhenema vaktsiini pooldajate ja vaktsiinis kahtlejate vahel ning süüdlaste ja süüdistajate vahel. Siingi tuli välja koroonaviiruse võime olla hea ühiskondlik luup, tuues välja kitsaskohad, mis eksisteerisid ammu enne koroonaviiruse tulekut.
Me ilmselt teadsime kõik, et ääremaadel on elu komplitseeritum kui Tallinna kesklinnas või et teatud kogukonnad elavad ühte ja teised teist elu, aga me ei tahtnud seda endale tunnistada. See toitis omakorda usaldamatust nii riigiametite kui ka ekspertide suhtes.
Sellises olukorras polnudki ime, et riigi pakutavad ja soovitatavad vaktsiinid ei väärinud usaldust. Edasised uuringud võiksid näidata, kas vaktsiinist keeldutakse ükskõiksusest või siis kardetakse tõeliselt vaktsiinide kõrvaltoimeid.
"Ükskõiksust aga nii väike ühiskond nagu Eesti omale lubada ei saa ja ükskõiksus on hullem kui teadmatus ja hirm."
Mida aeg edasi, seda tõenäolisem on esimene, kuna tänu vaktsiinide laialdasele kasutamisele on vaktsiinide kõrvalnähud ning nende vältimise võimalused järjest paremini teada. Ükskõiksust aga nii väike ühiskond nagu Eesti omale lubada ei saa ja ükskõiksus on hullem kui teadmatus ja hirm. Ükskõiksust aitaks ehk vähendada see, kui iga kodanik tunneb, et tema on Eestis oluline ja tähtis.
Aunimetust vastu võttes tekib paratamatult küsimus, miks mina, Eestis on ju paljud inimesed panustanud võitlusesse koroonaviirusega. Lisaks ütleb aasta kodaniku statuut, et nimetus antakse ühiskonna sidususe suurendamise eest.
Kas olen suutnud ühiskonna sidusust suurendada? Eelnev jutt, kus rääkisin ühiskonna lõhedest ju sellele ei viita. Aga ehk siiski. Vaatamata lõhedele oleme me huvitav rahvas ja meil on omapärane omadus: kui on tarvis ennast kokku võtta ja ühise asja nimel võidelda, siis seda me ka suudame. Nägime seda laulva revolutsiooni ajal ja näeme ka praegu, 30 aastat hiljem koroonaviiruse pandeemia käigus.
Meenutame kasvõi viimaseid nädalaid. Olime koroonaviiruse nakatumise näitajate poolest maailma absoluutses tipus, haiglad olid täis, meedikud väsinud ja oli oht plaanilise ravi katkemiseks ja riigi täielikuks sulgemiseks.
Ometi suutsime seda vältida tänu sellele, et iga eestimaalane pingutas. Kes pani poes maski ette, kuigi ta seda üldse ei tahtnud, kes jättis planeeritud peo ära, lapsed asusid hoolega kiirteste tegema, et kontaktõpe jätkuda saaks ja nii mõnedki vaktsineerimata inimesed otsustasid ennast vaktsineerida. Iga isiku jaoks suhteliselt tagasihoidlike pingutustega suutsime kiirelt nakatumise näitajad kontrolli alla saada. Enamik riike pole seda suutnud või pole julgenud proovida.
Praegu on oluline olukorda säilitada. See nõuab jätkuvalt väikseid samme igaühe poolt. Samal ajal ei tohi me aga unustada, et inimene pole looduse kroon ning kõik ei sõltu pelgalt ainult inimtegevusest. Näeme, kuidas koroonaviirus praegu Euroopat vallutab ja inimesi ja ühiskondi üle kavaldab.
Kõige sagedasem küsimus paljude eestimaalaste meeles on, et kui kaua see pandeemia veel kestab. Aus vastus on, et seda ei tea keegi.
Siiski näeme, et vaktsineerimise ajastul võivad küll uued lained olla rohkemate nakatunutega kui eelmised, aga haiglasse satub oluliselt vähem inimesi kui varem. Oskusliku vaktsiinide kasutamisega on võimalik viiruse levikut kontrollida, nagu näeme juhtuvat Iisraelis. See annab lootust, et isegi kui SARS-CoV-2 jääb meie hulka ringlema, on tema põhjustatud haigused talutavad.
Siiski ei saa tänapäeva globaliseeruvas maailmas unustada, et miski pole möödas enne, kui kõik on möödas. Seega võiks ülemaailmne solidaarsus ning vaesemate riikide elanikele vaktsiinide võimaldamine olla iga eurooplase kohus vaatamata sellele, et praegu on väljaspool Euroopat olukord koroonaviiruse rindel suhteliselt rahulik ja meil endalgi on koroonaviirusega probleeme küllalt.
Soovin kõigile ilusat kodanikupäeva ja oleme uhked, et saame olla Eesti Vabariigi kodanikud. | Irja Lutsar: ajuta viiruse strateegia on parem kui kogu maailma ajude oma | https://www.err.ee/1608416816/irja-lutsar-ajuta-viiruse-strateegia-on-parem-kui-kogu-maailma-ajude-oma | Kuidas siis nii, et ilma ajuta viirus on osanud oma strateegia paremini planeerida kui kogu maailma eksperdid ja ajud kokku? Kuigi proovitud on palju eri võimalusi, ei tea praegugi veel keegi, mis ikka kõige paremini töötab, ütles Irja Lutsar aasta kodaniku aunimetuse saamisel peetud kõnes. |
Eesti Raudteel on lähiaastateks suured plaanid. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin sõnas, et Tallinna-Tartu liinil peaks 2024. aasta lõpuks vähim sõiduaeg olema poolteist tundi. Kõige väiksem aeg, millega 2026. aasta lõpuks oleks võimalik pealinnast piirilinna Narva jõuda on umbes tund ja 45 minutit.
Vjatkin sõnas, et see, palju tulevikus sõiduaeg konkreetselt väheneb, pole veel selge. Poolteise tunniga pealinnast ülikoolilinna jõudmine on tema sõnul tõenäoliselt liiga optimistlik mõtlemine.
"See sõltub konkreetselt sellest, kas me sõidame jaamadest ja tiheasutusest läbi 160 kilomeetrit tunnis. [...] Siin tuleb hinnata, kas sellistest tiheasustustest, nagu Jõgeva või Tapa 160 kilomeetrit tunnis läbi kihutada on üldse mõistlik. [...] Seda me veel täna hinnanud ei ole. Me oleme võtnud praegu eesmärgi sõita 160 kilomeetrit tunnis jaamade vahel," ütles ta.
Suuremad kiirused saadakse kolme liiki tegevustega. Esiteks on vaja õgvendada ehk sirgendada kurvid, mis praegu on kohati veel nii järsud, et seal saab sõita vaid kuni 100 kilomeetrit tunnis. Tallinna-Tapa-Tartu kurvide õgvendamine peaks Vjatkini sõnutsi kokku maksma minema umbes 47 miljonit eurot, Tapa-Narva suunal aga 11 miljonit eurot.
Reaalsete õgvendamistega Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinil peaks Eesti Raudtee alustama alles 2023. aastal. Praegu käivad eeltööd ning alles alustati esimeste projekteerimistega.
Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann ütles märtsis, et Tallinna-Tartu lõigul tuleb raudteed õgvendada enam kui 20 lõigul. Raudtee valmimise tähtaeg võib võõrandamisega tekkivate vaidluste tõttu aga venida. Zimmermann rääkis, et enamjaolt õgvendamine maa-ala mõttes suuri probleeme ei tekita ning mõnel pool jäetakse õgvendamine ära, sest seal on raudtee näiteks majale liiga lähedal. Kaarepere ja Tabivere vahele jääv lõik aga eeldab umbes 40 inimese käest raudteetrassi alla jääva maa ostmist.
Riho Vjatkin ütles, et juba praegu on Eesti Raudteele tulnud kirju, kus palutakse õgvendandamise asemel kaaluda muid alternatiive. Otseselt sellest, et keegi keelduks oma maad müümast, ei saa aga veel rääkida, sest võõrandamise protsess on alles ettevalmistusjärgus.
Tallinna-Tartu liinil on riigil plaan raudtee 2024. aasta lõpuks ka elektrifitseerida. Idasuunal on praegu elektriline kontaktvõrk vaid kuni Aegviiduni. Raudtee elektrifitseerimine võimaldab kasutusele võtta uued rongid, mis saabuvad Eestisse 2024. aasta lõpus ja mis saavad oma täiskiiruse kätte kiiremini kui diiselrongid. Vjatkin ütles, et praegu jõuab diiselrong kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis alles 12 kilomeetri pärast.
Kolmandaks peab välja vahetama ka liiklusjuhtimissüsteemi ehk selle, mille järgi rongid raudteel sõidavad. Siia alla käivad nii foorid, ülesõidud kui ka suhtlemine dispetšeriga.
"Liiklusjuhtimissüsteem on meil kohati 1950. ja 1960. aastatest. Selle projektiga, mis lõpptulemina on täisdigitaalne ja mikroprotsessoritel põhinev liiklusjuhtimissüsteem, selle tööga me läheme paralleelselt samamoodi edasi," sõnas Vjatkin.
Majandusministeerium sõlmis Elroniga uue kümneaastase lepingu reisijateveo korraldamiseks, mille alusel peaks suuremate linnade vahel sõitma rongid vähemalt 10 protsenti liinibussidest kiiremini.
"Eelmisel kümnendil kahekordistus rongiga reisijate arv nelja miljoni pealt 8,8 miljonini. Järgmise kümne aastaga tahame tuua rongi taas kaks korda rohkem reisijaid, jõudes vähemalt 16 miljonini," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Uus leping jõustub 2023. aastast ja sellega kohustub Elron sõiduplaanist kinni pidama kolme minuti täpsusega ja väljuma graafiku alusel vähemalt 99,9 protsendil kordadest. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Paldiski ja Tallinna-Keila liinide sõiduaeg peab olema vähemalt kümne protsendi võrra kiirem kui seda sõitva liinibussi sõiduaeg. | Nõukogudeaegne süsteem takistab reisirongidel täiskiirusel sõitmist | https://www.err.ee/1608416819/noukogudeaegne-susteem-takistab-reisirongidel-taiskiirusel-soitmist | Eesti Raudtee liigub edasi plaanidega võimaldada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel lähitulevikus rongidel liigelda kuni 160 km/h. Praegu takistavad rongidel suurte kiiruste ülesvõtmist nii järsud kurvid kui ka nõukogudeaegne liiklusjuhtimissüsteem. |
Mullu lõppes mängudega Saratovi SGAU vastu Serviti ajalooline eduseeria, sest järgmises ringis ehk veerandfinaalis jäädi alla Ystads IF-ile. Veebruariski alustati Venemaa klubi vastu võõrsil 28:28 viigiga ning kodumängus alistati SGAU 28:23. Tänavu peetakse korduskohtumine järgmisel pühapäeval Mesikäpa hallis.
"Õnneks on meil värskelt meeles pikk reis läbi mitme ajavööndi, nii et selle võrra on lihtsam. Saabume küll hiljem kui veebruaris ja nii jääb taastumisaega vähemaks. Eesti aja järgi kella 12 ajal mängima hakata on ka harjumatu, aga pole mõtet liigselt muretseda asjade pärast, mis pole meie kontrolli all," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Meie koosseisus on paar puudujat, sest Kristjan Muuga haigestus ja Raiko Rudissaar sai Viljandiga mängus vigastada. Kõik terved mehed läbisid aga kenasti PCR-testi, nii et asume Piiteri suunas teele. Sealt lendame Saratovisse ja siis veel bussiga edasi," kirjeldas Musting reisiplaani.
SGAU alustas sel aastal eurosarja esimesest eelringist, kus peeti mõlemad kohtumised Balakovos ning alistati Austria klubi SG INSIGNIS Handball Westwien 29:27 ja 31:19. Järgmisena pidanuks saratovlased kohtuma Markus Viitkari tööandja Karjaa BK-46-ga, ent soomlased loobusid Venemaale sõidust ning SGAU sai edasi mänguta.
Saratovi meeskond loodi 2011. aastal riikliku põllumajandusülikooli juurde, siit ka nimi SGAU, ning aastast 2014 mängitakse Venemaa kõrgliigas. Kahel korral on karikavõistlustel võidetud pronksmedalid, liigas tehti mullu ajaloo edukaim hooaeg, kui lõpetati neljandana. Hetkel paiknetakse liigatabelis viiendal astmel.
"Vastasel on sama peatreener, aga käekiri tundub olevat veidi muutunud: mängitakse kiiremat ja kombinatsioonirohkemat käsipalli. Ka kolm-neli mängijat on vahetunud, üks uustulnukatest on nii mängust kui karistusvisetest palju skooriv mängujuht," vihjas Musting meistriliiga väravaküttide tabelis 63 tabamusega kolmandat kohta hoidvale Sergei Bolotinile.
"Venemaa koondises tänavu MM-il käinud väravavaht Stanislav Tretõnko on kahtlemata üks võtmetegijaid, aga materjali jagub Saratovil igale positsioonile ja tegu on profitiimiga. Päeva lõpuks sõltub rohkem siiski sellest, kuidas oma mängu käima saame," lausus viimastes kohtumistes Viljandi HC vastu võidu ja viigi saanud Serviti juhendaja.
Et Saratovis pole euromängude jaoks vajalikke tingimusi, toimub kohtumine 170 kilomeetri kaugusel asuva Balakovo linna spordikompleksis Forum. Mäng algab Eesti aja järgi kell 12 ning seda vilistavad Põhja-Makedoonia kohtunikud Viktor Nachevski ja Danielo Bozhinovski.
Samas eurosarjas jätkav HC Tallinn peab mõlemad kolmanda ringi mängud kodus. Järgmisel nädalavahetusel kohtutakse Rootsi tippklubiga Alingsas HK. "Saavutasime rootslastega kokkuleppe mängud Tallinnas pidada. Hea meel pakkuda pealinna rahvale võimalus näha käsipalli tippriigi tippvõistkonda," sõnas HC Tallinna eestvedaja Risto Lepp. | Põlva Serviti jätkab euroteekonda Venemaa avarustes | https://sport.err.ee/1608416810/polva-serviti-jatkab-euroteekonda-venemaa-avarustes | Teist hooaega järjest ja vaid üheksakuise vaheajaga kohtub Eesti meister Põlva Serviti käsipalli tugevuselt kolmandas eurosarjas Venemaa klubiga Saratovi SGAU. EHF European Cupi kolmanda eelringi avamängu peab Serviti Balakovo linnas pühapäeval. |
Jaapani kaitsekulutused moodustavad nüüd selle aasta eelarvest 1,14 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). See on umbes 53 miljardit dollarit.
Mitteametlikult on Jaapani kaitse-eelarve ülempiiriks 1 protsent SKP-st. Tokyo on aga üha murelikum Hiina sõjalise laienemise pärast.
Jaapani kaitseministeeriumi ametnike sõnul kasutatakse lisakulutusi selleks, et laiendada sõjaväe isikkoosseisu ja suurendada patrull lendude arvu. Samuti ostetakse juurde helikoptereid ja torpeedosid.
Kaitse-eelarve lisaraha tuleb 19. novembril välja kuulutatud majanduse stiimulpaketist.
Jaapani majandus kasvab juba aastakümneid aeglaselt. Seetõttu võtab valitsus tihti majanduse stimuleerimiseks vastu lisaeelarveid. Siiski ei kasutata lisaeelarve raha sõjavarustuse ostmiseks.
"Jaapanit ümbritsev julgeolekuolukord muutub üha kiiremas tempos," põhjendas valitsus kaitsekulutuste tõstmist.
Kaitseministeeriumi ametnike sõnul on vajalik, et ka järgmise aasta kaitse-eelarve oleks rohkem kui 1 protsent SKP-st.
Peaminister Fumio Kishida parteikaaslased väidavad, et Jaapan peaks kaitsekulutusi tõstma 2 protsendini SKP-st, vahendas The Wall Street Journal.
USA endine president Donald Trump väitis, et Jaapani kaitsekulutused ei ole piisavad. Sama väidavad ka Joe Bideni administratsiooni ametnikud, kuna Hiina kaitse-eelarve on neli korda suurem.
Oktoobris korraldasid Venemaa ja Hiina ühise mereväeõppuse Jaapani vete läheda. "Kaks riiki, mis on sõjaliselt võimsad, viivad koos läbi õppusi. See ei valmista ainult meile muret, vaid igale riigile," ütles kolmapäeval Jaapani kaitseminister Nobuo Kishi. | Jaapani valitsus kiitis heaks lisa kaitse-eelarve | https://www.err.ee/1608416807/jaapani-valitsus-kiitis-heaks-lisa-kaitse-eelarve | Jaapani valitsus kiitis heaks selle aasta kaitsekulutuste suurendamise. Tokyo teatel muutub piirkondlik julgeolekuolukord üha tõsisemaks. |
"Mul on teavet, et esimesel kuupäeval toimub meie maal riigipööre. Mulle tundub see teave huvitav," ütles Zelenski.
"Meil on teavet, ütleme nii, et Venemaa esindajad arutavad Rinat Ahmetovi osalemist Ukraina riigipöördes, millesse kaasatakse miljard dollarit," lisas Zelenski.
President rõhutas, et ärimees Ahmetovile seatakse lõksu.
"Arvan, et see on ärimees Ahmetovi löögi alla seadmine, operatsioon, mille käigus ta tõmmatakse sõtta Ukraina vastu. See on suur viga, sest ei saa sõdida kogu rahva vastu, presidendi vastu, kelle Ukraina rahvas on valinud," märkis Zelenski.
Ta lisas, et kutsub Ahmetovi enda kantseleisse, et vestelda olemasolevatest andmetest.
"Kutsun ta Bankovajale, kuulama teavet, mida ma saan jagada," ütles Zelenski.
Samas lisas Zelenski: "Ma ei usu riigipööretesse ega usu, et Ahmetov sellesse ummisjalu tormab, arvan, et see oleks tema saatuslik viga."
Ukraina suurettevõtjale Ahmetovile kuulub Donbassi Kütuse-Energiakompanii. | Zelenski: Ukrainas võidakse detsembri alguses üritada riiki pöörata | https://www.err.ee/1608416792/zelenski-ukrainas-voidakse-detsembri-alguses-uritada-riiki-poorata | Ukraina president Vladimir Zelenski teatas reedel, et temani on jõudnud teave 1.–2. detsembriks ettevalmistatavast riigipöördest. |
Mura asus juba 11. minutil mängu Tomi Horvathi väravast juhtima. 72. minutil lõi Harry Kane Tottenhami viigivärava. Mura võiduvärav sündis neljandal üleminutil Amadej Maroša tabamusest. Tottenham mängis enamus kohtumisest kümnekesi, sest Ryan Sessegnon sai 32. minutil oma teise kollase kaardi ning saadeti väljakult minema.
Sama alagrupi teises mängus mängis Rennes'i Stade 3:3 viiki Vitessega ning kindlustas alagrupi esikoha. Tottenham jagab nüüd Vitessega seitsme punktiga teist kohta.
Famagusta Anorthosis alistas koduväljakul 1:0 Genti. Võiduvärava lõi 27. minutil Lazaros Christodoulopoulos. See tähendab, et B-alagrupis on kõikidel meeskondadel enne viimast vooru edasipääsuvõimalused. Gent on juba edasipääsu kümne punktiga taganud. Teisel kohal on Partizan seitsme punktiga ning Flora ja Anorthosis jagavad viie punktiga kolmandat ja neljandat kohta.
Tulemused:
Flora – Partizan 1:0
FC Kairat - FC Basel 2:3
HJK - FC Alashkert 1:0
Lincoln Red Imps FC - FC Copenhagen 0:4
Maccabi Haifa - FC Union Berlin 0:1
NŠ Mura – Tottenham 1:2
Qarabag FK - Omonia Nicosia 2:2
Rennes – Vitesse 3:3
Praha Slavia - Feyenoord 2:2
Bratislava Slovan – PAOK 0:0
Anorthosis Famagusta - KAA Gent 1:0
AS Roma – Luhanski Zorya 4:0
FK Bodö/Glimt - Sofia CSKA 2:0
FK Jablonec – AZ Alkmaar 1:1
Tel Avivi Maccabi – LASK 0:1
Randers FC - CFR 1907 Cluj 2:1 | Tottenham sai Konverentsiliigas üllatuskaotuse | https://sport.err.ee/1608416777/tottenham-sai-konverentsiliigas-ullatuskaotuse | Jalgpalli Euroopa Konverentsiliiga alagrupiturniiri viiendas voorus kaotas Tottenham Hotspur võõrsil 1:2 NŠ Murale. |
See tähendab, et Ilves läheb suusarajale viiendana, kaotades liidrile Jarl Magnus Riiberile 40 sekundit. Riiber hüppas 140,5 meetrit ja kogus 149,2 punkti. Temast sekund hiljem stardib suusarajale austerlane Mario Seidl, kes hüppas 141 meetrit ja sai 148,9 punkti.
Viie kilomeetri suusasõit algab kell 16.10. | Ilves läheb avaetapil suusarajale viiendana | https://sport.err.ee/1608416753/ilves-laheb-avaetapil-suusarajale-viiendana | Soomes Rukal toimuval kahevõistluse maailma karika hooaja avaetapil hüppas Kristjan Ilves põhivõistlusel 137 meetrit, mis tõi talle 139,3 punkti ja andis viienda koha. |
Peagi 90. sünnipäeva tähistav Saura on Hispaania režissöör, kes kerkis esile 1960. aastate teisel poolel oma teravalt sotsiaalsete filmidega, mis käsitlesid Franco-aegse Hispaania ühiskonna repressiivset iseloomu. 1965. aastal valminud põnevusfilm "Jaht" tõi autorile ka esimese suurem auhinna, Berliini filmifestivali parima režissööri Hõbekaru.
Oma esimese muusikalise filmi "Verine pulm" tegi Saura 1981. aastal, koos järgnenud "Carmeni" (1983) ja "Nõiutud armastusega" (1986) moodustab see klassikalistel lugudel põhineva nn flamenkotriloogia, mille järgi lavastaja loomingut kõige enam tuntakse.
Kokku leiab Carlos Saura filmograafiast ligi 50 linateost. Tema filmid on kogunud auhindu kõige nimekamatelt festivalidelt. "Toida kaarnat" võitis 1976. aastal Cannes´i filmifestivalil grand prix ´, "Kiirusta, kiirusta" 1981. aastal Berliini filmifestivalil Kuldkaru. Ta on kolmekordne Oscari nominent filmide "Ema saab saja-aastaseks", "Carmen" ja "Tango" eest.
Oma suureks eeskujuks peab Saura Luis Bunueli, keda tal oli au nimetada oma sõbraks ja kellele ta on pühendanud filmi "Bunuel ja kuningas Saalomoni laud", samuti on ta oma mõjutajatena nimetanud Hispaania vasakpoolset filmitegijat Juan Bardemi, Sergei Eisensteini, saksa ekspressioniste ja itaalia neorealiste.
Saura värskeimas filmis "Kogu ilma kuningas" kavatseb nimekas teatrilavastaja Manuel tuua lavale muusikat ja kirgi täis näitemängu, paraku hakkavad proovides emotsioonid üle keema ja pinged inimeste vahel üha kasvavad. Filmi on üles võtnud Itaalia operaator ja kolmekordne Oscari võitja Vittorio Storaro. Filmi Euroopa esilinastus toimub PÖFF-il 26. novembril kell 17.15 Coca-Cola Plazas.
PÖFF annab traditsiooniliselt välja kaks elutööauhinda, millest esimese sai näitleja Elle Kull. | PÖFF-i elutööpreemia pälvib Hispaania režissöör Carlos Saura | https://kultuur.err.ee/1608416708/poff-i-elutoopreemia-palvib-hispaania-rezissoor-carlos-saura | Pimedate Ööde filmifestivali teise tänavuse elutööauhinna laureaat on Hispaania filmilavastaja Carlos Saura, kelle uue filmi "Kogu ilma kuningas" Euroopa esilinastus toimub PÖFF-il. |
Alagrupivastasteks on 27. novembril kell 13 turniiri avakohtumises Singapur (reiting 14.), 28. novembril kell 13.45 Norra (üheksas) ja 30. novembril kell 19 Venemaa alaliidu esindus (17.).
Peatreener Pavel Semenov märkis, et kui naiste senine parim koht on olnud 11., siis nüüd üritatakse samm-sammult kõrgemale edeneda kõiki kohtumisi parimal viisil mängides.
"Koondise tuju on suurepärane, maailmameistrivõistused on suurejooneline saalihokipidu, millest võtab osa 16 tugevaimat naiskonda. Meid ootavad ees rasked mängud. Püüame võidelda igas mängus kuni lõpuvileni, olenemata vastasest ja olukorrast väljakul," sõnas peatreener.
Naiskonna koosseis: Kati Loid, Darja Voog, Milja Alanko, Edith Pärnik, Marleen Sharlote Kõverik, Katrin Kivirand, Diana Klavan, Reti Väärt, Nelli Alanko, Kirke Pollisinski, Kadre Lahtmets, Liina Luih, Kati Kütisaar, Reelika Liiv, Liis Lokk, Kadi Keinast, Piret Puidak, Lotta Peedimaa, Karoliina Salu ja Saskia Ormak. | Eesti saalihokinaiskond alustab laupäeval MM-finaalturniiri | https://sport.err.ee/1608416702/eesti-saalihokinaiskond-alustab-laupaeval-mm-finaalturniiri | Maailmareitingus 11. kohal paiknev Eesti naiste saalihokikoondis mängib Rootsis Uppsalas 27. novembrist 5. detsembrini toimuval MM-finaalturniiril. |
"Värske Rõhu sari "Värske raamat" on Eesti kultuuriväljale toonud palju värskust ja on end juba ammu tõestanud tõsise kirjandusliku karjääri lähtepunktina," täheldas hiljuti Mihhail Trunin. 1 Nõus. Ühtlasi on viimastel aastatel märgatav raamatuni jõudnud andekate luuleprõmmijate hulk, nende seas Eesti finaalis teise koha saavutanud Aliis Aalmann. 23. novembril pälvis noor Võru luuletaja ja kooliõpetaja esikkogu "Verihaljas" eest Betti Alveri debüüdiauhinna.
Kas ja mil määral saab eristada suulist ja kirjutatud luulet? Kas näiteks "Verihaljas" leidub luuletusi, mida oled esitanud prõmmulaval, või kõlavad laval ja kaante vahel siiski erinevad tekstid?
Kindlasti saab eristada suulist ja kirjalikku luulet, osalt sõltub see autorist, osalt publikust ehk sellest, kus luuletusi (ette) loetakse. Ma olen mänginud küll selle mõttega, et mõnd "Verihalja" teksti Tarslämmil esitada, seda enne, kui luulekogu ilmus, aga katsetama ma ei jõudnudki. Enne tuli Covid ja siis juba kolisin Tartust tagasi koju. Nüüd on "Verihalja" tekstid saanud oma väljundi, kuigi luulekogus on ka neid luuletusi, mis nõuavad elavat esitust pisut rohkem, sest elavas esituses avaneks lisavarjund ja nad saaksid teistsuguse lummuse või mõju.
Kas oled kogenud öeldud või kirja pandud sõna maagilist jõudu?
Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik "Luuletused" näpu vahel, ja sattusin lugema "Lauliku hommikut". Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad "jõudu". Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi.
Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud.
Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pigem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise. On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus.
Nii "Verihalja" kui ka Värskes Rõhus ilmunud intervjuu põhjal näib, et kodukohal ja päritolul on sulle suur tähtsus. Millised on aga kõige tähtsamad raamatud?
Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks. Hiljuti ostsin Uuskasutuskeskusest Hermann Hesse "Klaaspärlimängu", mida olin juba pikalt tahtnud lugeda, aga kuidagi jäi tagaplaanile. Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. "Stepihunt" mulle omal ajal meeldis.
See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel. Olen lugenud palju, aga eesti keeles enamasti koolis kohustuslikku kirjandust, vabal ajal lugesin rohkem inglise keeles. Mind motiveeris keeleõpe ja ingliskeelsete raamatute odavam hind. Aga lemmikraamatute seas leidub mõlemas keeles loetuid, näiteks Richard Brautigani "Arbuusisuhkrus", Oscar Wilde'i "Dorian Gray portree", Aldous Huxley "Hea uus ilm", William Goldingi "Kärbeste jumal", ingliskeelsete seast "Näljamängude" triloogia, Joshua Gaylordi "When We Were Animals", Naomi Noviki "Uprooted". Nimekiri ei piirdu mainitutega. Peale raamatute on ka olulisi filme ja seriaale, näiteks "The OA", "The Haunting of Hill House", "Dark", "Inception", "Interstellar", "Prometheus" ja "Covenant". Vaadates seda nimekirja, võib vist järeldada, et mulle meeldivad teosed, kus on müstikat ja varjatust ning seega ka natuke õudu.
1 Mihhail Trunin, Parim võimalik süsteem. – Sirp 5. XI 2021.
2 Liisa Mudist, Selleks et tulevikumõtteid vaigistada, hakkasin vaatama rohkem minevikku. Intervjuu Aliis Aalmanniga. – Värske Rõhk 2021, aprill, nr 70. | Alveri kirjanduspreemia laureaat Aliis Aalmann: ma ei oska olla ilma kirjutamiseta | https://kultuur.err.ee/1608416696/alveri-kirjanduspreemia-laureaat-aliis-aalmann-ma-ei-oska-olla-ilma-kirjutamiseta | Tänavu Betti Alveri kirjanduspreemia pälvinud Aliis Aalmann ütles Sirbis, et talle meeldivad eelkõige teosed, kus on müstikat ja varjatust ning seega ka natuke õudu. |
Avenüü avamisega kaasnesid ka suured pidustused, kus esinesid sajad tantsijad, muusikud ja näitlejad. Suur avenüü ühendab kuulsaid iidseid Karnaki ja Luxori templeid.
Avenüü ehitas Egiptuse valitseja Hatshepsut. Seda täiendasid veel teised kuulsad Vana-Egiptuse valitsejad. Alleel on umbes 1200 sfinksi, mis seisavad liivakivist alustel.
Kõnealune allee avastati 1940. aastatel, viimase 70 aasta jooksul kaevati see täielikult välja ja taastati. Tseremoniaalse tee taastamiseks lammutati sadade inimeste kodud, mitu mošeed, 19. sajandist pärit palee ja kirik, vahendas The Times.
Egiptuse president Abdel Fattah Al-Sisi tahab riigi turismisektorit edendada ka riigi majandust räsiva koroonaviiruse epideemia ajal.
Sisi korraldusel tehakse Egiptuses ka suurejoonelisi ehitustöid, mille käigus saab riik uue, umbes 40 miljardit eurot maksva pealinna.
Egiptuse ametnike sõnul on turism riigis taastumas ja lähikuudel oodatakse külastajate arvu märkimisväärset kasvu. | Egiptuse võimud taasavasid Luxoris suure sfinkside allee | https://www.err.ee/1608416684/egiptuse-voimud-taasavasid-luxoris-suure-sfinkside-allee | Egiptuse võimud taasavasid neljapäeval Luxoris suure sfinkside avenüü, mis on umbes kilomeeter pikk. Esimest korda avati allee juba 3500 aastat tagasi. |
Isaac Asimov "Enne Asumit", "Edasi, Asum" (Eesti Raamat)
Esiteks: maru rõõmsaks teeb, et mitmekümne aasta jooksul tükkhaaval ilmunud Asumi-sari on jõudnud tervikuna eesti keelde. Jõudnud meile ka ühtlustatud formaadis, kujunduses ja lausa karbi sisse panduna. Mis muudab ta muidugi suurepäraseks jõulukingiks, ho-ho-hoo. Viimastena ilmusid sarja viimased raamatud, mis küll looloogilisel ajateljel esimesteks ehk eellugudeks paigutuvad. Ja hea on.
Mitmed kriitikud on pidanud noid viimaseid-esimesi sisuliselt ja tehniliselt kõige nõrgemateks. Ma nii ei arva. Ehk on nad lihtsalt kõige harjumuspärasemad, sest kirjutamisaja poolest on nemad ju meie kaasajale lähedasimad. Üle poole sajandi arendatud epopöa ei saagi olla ühtlane, muidu oleks ta kahtlane, et mitte öelda kohtlane. Mu meelest nõrgim (ent ometi omast kohast armsaim) on kõige esimene, "Asum" ise, mis oligi ju ajakirjas avaldatud fragmentide kompilatsioon ja millest ei autor, kirjastaja ega arvustajad arvanuks toona viiskümmend pluss pluss pluss aastat kestvat müüvikut.
Nood viimased-esimesed üllitati tänavu ja ma ikkagi kiidan veel üks kord, et see päramise sajandi üks olulisi kirjandusteoseid meil nüüd olemas ja loetav ja võetav on. Ja sari oleks nonde lõpus tehtud ja algust avavate lugudeta teistsugune. Mõnele etem, teisele kehvem. Ise nuputan, kust otsast roboti-lugude kaudu Asimovist innustunud pojale Asumi-maailma lugemisehakku soovitada. Kas ilmumise või sündmustiku järjekorras? Saame näha.
Jään mõtlema hoopis tollele, et elu jooksul peamiselt ju populaarteaduslikke teoseid tootnud Asimov (kel arvutite-eelsel ajal olla olnud viis kirjutusmasinat laual ja igaühe vahel erinev käsikiri pooleli) on oma loomingu suures osas uuema teadusmõtte mõttes kütkestavuse kaotanud. Maailm ja teadus ja teaduse tutvustamine on edasi läinud. Aga Asimovi veenvalt ja virgendavalt ja kirglikult kirjutatud paremikku tänapäeva tarkurite täiendustega rikastatud kujul tahaks küll näha. Eriti just targa eesti rahva targas eesti keeles. Heal kraamil ei või lasta raisku minna. Ainet mõtisklusteks.
Psühhoajaloo toimimiseks on meid veel vähe, Isaac Asimov on surnud, Hari Seldon pole veel sündinud, katsugem kuidagi toime tulla. Tulevik on ainus, mis meil on. Kui on.
Kersti Heinloo "Öövöö" (Varrak)
See siin on ilmselgesti üks võimalik kelmikas kandidaat aasta parima reisiraamatu tiitlile. Austatud ja armastatud näitlejanna lajatab vilunud poksijana nii reisiinimese kui kirjandusinimese kui käsitööinimese vaimukuvale mitmelt küljelt ning teeb seda virtuoosselt, pehmete kootud kinnastega.
"Hõlju kui liblikas, sutsa kui mumm," ütles vana hea poksik Cassius Clay kunagi. Heinloo oskabki. Nii täpselt, ent samas loomulikult paika rihitud raamatut pole ammu kohanud. Reisid, maailm, visuaal, loodus, sokid, valmistamisõpetus. Väga vähe teksti, kuid mis on, on kirjutatud hinge ja arusaamisega. Mõned üksikud eri suurustes pildid iga peatüki juures. Sealjuures väga head pildid. Arusaajatele antud mustrikirjad ja –kirjeldused. Suurepäraselt struktureeritud. Perfektne. Isegi pealkiri on kõlav ja kaunis. Sellise raamatu oleks tahtnud ise teha, kahjuks ei jaga kudumisest ööd ega mütsi. Ööd vist ei saagi inimene kududa, mütsi küll. Või, antud juhul, sokke.
Nood, kes kas või õige natuke matsu tabavad, võtku "Öövöö" raudselt ette. Siin saab nobe, ent seni tiba hulkuv näpp vaimustava aju/aru ja kireva/kirgastava kogemusega ergastatud. Omaenese nappide oskuste pealt kujutan ette sarnasel põhimõttel üles ehitatud kokaraamatut – väikesed vaated üle ilma siia-sinna, tabav sõna, meelepilt ja ilupilt lisaks pluss korrektne järeletegemisjuhis. No hakkan ma jee täiusliku teose kallal kobisema. Olgu, liiga täiuslik olema ei pea ja tekstis on natuke mitte-nii-kenasid kohti täitsa olemas. Ma võin ise tilga chimichurrit mõne fotolehekülje peale ajada, et raamat kodusem ja hatusem tunduks.
Sokid on mõistagi võimsad ja vaimustavad. Puhas ilu. Ei raatsiks pestagi muudmoodi kui jahedas vees, hellalt ja harva. Kanna või ise! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Isaac Asimovist sokimustriteni | https://kultuur.err.ee/1608416678/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-isaac-asimovist-sokimustriteni | Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Isaac Asimovi Asumi-sarja viimased jagusid ning Kersti Heinloo reisi- ja sokimustriraamatut "Öövöö" |
""Müha" meelitab kuulaja endaga meelesoppidesse, kuhu sattumiseks tuleb kiirelt peatänavalt maha astuda, niiskele rohule külitada ja lasta meeltel segamatult rännata inimeseks olemise võluvas rägastikus," kirjeldas albumit ansambli solist ja laulude autor Liisa Tetsmann.
Plaadiesitluskontsertidel musitseerivad laulja ja kitarrist Liisa Tetsmann, kontrabassist Martin-Eero Kõressaar, trummar Indrek Tetsmann, kitarrist Grigori Rõžuk ning taustalauljad Helen Kannus ja Keidi Vatter. Mõlema kontserdi piletid on müügil Piletilevis.
Rubundi on 2015. aastal sündinud koosseis, mis põhineb Liisa Tetsmanni autoriloomel, kes kirjutab nii laulude tekstid kui ka muusika. Nagu Rubundi debüütalbum "Mõttemets", on ka "Müha" talletatud Margus Alviste stuudios (Funki Factori Audio Production Studio). | Rubundi esitleb uut stuudioalbumit "Müha" kahe plaadiesitluskontserdiga | https://menu.err.ee/1608416627/rubundi-esitleb-uut-stuudioalbumit-muha-kahe-plaadiesitluskontserdiga | Kolmapäeval, 1. detsembril esitleb ansambel Rubundi Tallinna linnateatri Hobuveskis oma teist stuudioalbumit "Müha". Lisaks toimub 17. detsembril veel teinegi plaadiesitluskontsert Philly Joe's džässklubis. |
"Hoolimata vaktsineerimise edust, peame siiski olema teadlikud, et oleme jõudmas kõrgesse riskifaasi. Näeme pandeemia levikut kõikjal Euroopas ja Portugal pole eraldiseisev saar," ütles Portugali peaminister Antonio Costa.
Portugalis on täielikult vaktsineeritud umbes 88 protsenti elanikkonnast. 1. detsembril hakkavad kehtima aga uued piirangud.
Uute piirangute kohaselt peavad kõik Portugali lendavad reisijad enne pardale minekut näitama negatiivset testi. Lennufirmad kes reisijaid ei kontrolli, saavad trahvi, vahendas Politico.
Koroonapassi hakatakse nõudma hotellides, restoranides, spordisaalides ja kultuuriüritustel. Siseruumides tuleb kanda maski.
Portugalis kasvab uute nakatumiste arv. Kolmapäeval registreeriti riigis 3773 uut juhtumit, mis on viimase nelja kuu suurim arv.
Portugalis elab 10,3 miljonit inimest. | Portugal kehtestab uued koroonapiirangud | https://www.err.ee/1608416633/portugal-kehtestab-uued-koroonapiirangud | Portugali valitsus teatas neljapäeval, et karmistab koroonapiiranguid. Portugalis on koroonaviiruse epideemia vastane vaktsineerituse tase Euroopa Liidu (EL) kõrgeim. |
Tallinna Ülikooli senat on teinud otsuse infokorralduse õppekava sulgeda, isegi värske kultuuriminister Tiit Terik on jõudnud muret väljendada ning raamatukogude juhid on tagajalgadel.
Otseselt otsuse headust hindamata saab nentida, et tegemist on õpetliku looga, mis ka laiemale avalikkusele teeb selgeks Eesti kõrghariduse rahastamise keerdkäigud ning otsused, mille tagant paistab raha vähesus.
Esmalt aga mõni mõte ajendatult Maarja Vaino hiljutisest sõnavõtust Postimehe veergudel. Ühes on Vainol õigus: ülikoolides toimuv on tihti väljastpoolt vaatajale müstiline. Raha on enamasti vähe, egod suured ja isiksused keerulised ning kui teada nende kolme osas detaile, saab seletada paljut.
Kuid just see esimene, raha vähesus ja selle vähese saamise kindlad tingimused, dikteerivad üsna paljut. Iga ülikool peab end ära majandama - maksma palgad, kütma hooned ja tegema palju muudki, mida riik ja ühiskond temalt ootavad, saadeks selleks raha riigilt nii kõrghariduse kui ka teaduse toetuseks.
Oluline on asjaolu, et need kaks rahapotti (kõrgharidus ja teadus) on eraldi ning kõrghariduse raha sõltub alates 2013. aasta kõrgharidusreformist sellisest asjast nagu vastutusvaldkond, mis sisuliselt tähendab, et mõni konkreetne ülikool on mingis valdkonnas kas vastutaja või kaasvastutaja.
Tallinna Ülikool ei ole infoteaduse ehk otse öelduna raamatukogunduse eest vastutav ülikool Eestis ja see õpe, mida ta korraldas, pidi tulema ülikooli enda resurssidest ehk sisuliselt teiste õppekavade raha arvelt. Kui sellele lisada juurde kasinad infokorralduse õppekava lõpetamise numbrid, siis võib mõista Tallinna Ülikooli senati valmidust õppekava sulgeda.
"Kui raha ei ole ning seda juurde tulemas ka ei tundu olevat, siis tunduvad paremad konkreetsed, kuigi valulikud otsused, mitte aeglane virelemine."
Siin taga oli eelkõige ikka finantsotsus ning ei saa eeldada, et ülikoolid saavad olla igas ühiskonnale olulises valdkonnas head samariitlased ning sisemise põlemise arvelt ühiskonna arengut eest vedada. Mina ei näe siin taga teisi kolle (postmodernism, globalism või rahvuskultuuri häving). Kui raha ei ole ning seda juurde tulemas ka ei tundu olevat, siis tunduvad paremad konkreetsed, kuigi valulikud otsused, mitte aeglane virelemine.
Rahvusteaduse küsimuse juures tasub sisuliselt tähele ka panna, et kõige konkreetsemalt väljenduvad need riigi rahalises toetuses nn rahvusprofessuuridena, mis on Tõnis Lukase ministriks olemise ajal välja mõeldud innovatsioon sihttoetada osasid humanitaarvaldkonna teadussuundi.
Küll aga ei ole mitte ükski neist professuuridest Tallinna Ülikoolis ja mitte ükski neist ei puuduta infokorraldust. Kas see peaks nii alati olema, on eraldi arutelu, kuid ka sellest stabiilsest rahast võib meie noor ülikool Tallinnas ainult und näha.
Eraldiseisva küsimusena tasub avada akadeemilise järelkasvu olukorda. Tihti ei ole välismaiste doktorantide ja magistrantide taga alati meelitamine, vaid meeleheide, et keegi üldse tuleks õppima ja teadust tegema.
Doktorantide vähene rahaline tugi on olnud pikalt teada (660 eurot stipendiumit riigilt ja heal juhul ülikooli poolt pajukit juurde) ning just sel sügisel jõudis riigikokku eelnõu, mis seda olukorda parandama peaks - toetuse asemel hakatakse tulevikus doktorantidele maksma Eesti keskmist palka. Kas ja millisel määral see suurendab Eesti enda kõrgharidussüsteemi seest inimesi meelitama teaduskarjääri, on asi, mida lähiaastatel huviga jälgida.
Õpetlik on humanitaarvaldkonna asemel korraks vaadata reaalteadusi. Peaaegu ükski füüsik, keda ma tean, ei tööta ülikoolis, enamikku kutsuvad IT-sektori palgad ja arengut võimaldav töökeskkond. Eesti ülikoolid konkureerivadki doktorantide osas teiste ametite ja töökohtadega, kus magistrikraadiga haritud noor inimene ennast rakendada võib. Kas on siis tõesti imekspandav, et riigi antud 660 eurot sellega konkureerida ei suutnud?
Kui aga selle vastutusvaldkondade tondiga (ehk mis ülikool meil Eestis mille eest raha saab) ning üldiselt kõrghariduse rahastamise tuleviku vastu laiemalt on huvi, siis soovitan suunata oma energia 9. detsembrile, mil riigikogus toimub kõrghariduse rahastamise tulevikku käsitleva olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
Selle najalt loodan, et arutelu, kuidas, milleks ja mismoodi kõrgharidust edaspidi väärikalt rahastada, kogub tulevikus tuure ning tuleb esile ka rohkem konkreetseid ettepanekuid, kuidas ülikoolidele ja kõrgkoolidele pandud ülesandeid ja ootusi rahastada. | Allan Aksiim: kui pole raha, ei püsi ka ülikooli õppekavad | https://www.err.ee/1608416636/allan-aksiim-kui-pole-raha-ei-pusi-ka-ulikooli-oppekavad | Poleks veel kuu tagasi arvanud, et raamatukogundus ja infokorraldus nõnda palju kirgi kütavad, ja ometi siin me oleme, kirjutab Allan Aksiim. |
Ülikoolide vähene tegevustoetus on viinud meid tupikseisu, kus peame tegema valikuid, mis mõjutavad meie akadeemilisi tegevusi. Nii panigi Tallinna Ülikool infoteaduse bakalaureusõppe vastuvõtu aastaks pausile. Pausile pandi veel mõned õppekavad ja ülejäänud läbivad analüüsi, mis näitab kätte järgmised kokkuhoiu kohad. Üks on selge, senises mahus me eestikeelset tasuta õpet enam teha ei suuda ja kriitilise analüüsi läbivad kõik õppekavad.
Miks just infoteadused? Eestis käib asi nii, et haridus- ja teadusministeerium otsustab, millised on iga ülikooli vastutusvaldkonnad. Riik annab justkui suunise, et missuguse ekspertsusega inimesi millistes ülikoolides õpetatakse.
Infoteadused on osa sellest vastutusvaldkonnast, mida ministeerium ei ole Tallinna Ülikoolile andnud. Riigi suunis on, et selle valdkonna õpetamise ja koolitamise eest vastutab meie kõrgharidusmaastikul Tartu Ülikool.
Tallinna Ülikool on seni traditsioonist ja missioonitundest lähtuvalt pingutanud, et saaksime infoteadlasi sellegipoolest koolitada. Paraku on aga kavaga ilmnenud mitmed kitsaskohad, mis vajavad lahendust, et vastata ülikooli ja ühiskonna ootustele.
Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm kirjutas hiljaaegu, et praeguses olukorras on tööandjad justkui Marsilt ja ülikoolid Veenuselt. Ta viitas sellele, et kui raamatukoguhoidjaid teeb ülikooli senati otsus murelikuks seetõttu, et raamatukogude töötajaskond on vananev ning tööjõupuudus on suur, siis ülikoolid räägivad aga kõrghariduse alarahastusest.
Tegelikult ei ole need kaks asja Veenus ja Mars, mida vaadata eraldi. Minu meelest pole vaja nii kaugele üldse vaadata. See on täitsa kohalik ja ühine debatt, me räägime samast asjast ja samal eesmärgil. Me vaatame lihtsalt erinevatelt mätastelt.
"Vaimsuse ja teadmiste mõttes oleme me küll rikkad, aga klassikalises majanduslikus mõttes oleme vaesed."
Mis siis meie mättalt paistab? Paistab see, et Eesti kõrgharidus elab teiste ühiskondlike valdkondadega võrreldes alla keskmise elatustaseme. Vaimsuse ja teadmiste mõttes oleme me küll rikkad, aga klassikalises majanduslikus mõttes oleme vaesed.
Kui teistel aladel on majanduslik võimekus enam-vähem stabiilselt õitsvas tempos kasvanud, siis ülikoolid lonkavad teiste varjus kannul. Ja ainuke, mis kasvab, on see vahemaa kõrghariduse ja teiste valdkondade vahel, sest nood lähevad eest ära. Ja võrdlemisi tempokalt.
Kui räägime arvudest, siis on kõrgharidusel puudu umbkaudu sada miljonit eurot aastas. Ja see puudujääk ei tekkinud nüüd ega eelmisel aastal. See on kasvanud selliseks aastate pikku.
Aga mis teeb praeguse olukorra paradoksaalseks on see, et kogu ülejäänud ühiskond vajab neid teadmisi, mida ülikoolid pakuvad. Nagu infoteadus, nii ka teised valdkonnad. Kõrgharidus on meie ühiskonnamootori kütus. Vaatan hirmuga, kuidas see kohalik kütus hakkab tasahaaval otsa saama ning siis tuleb abiväge mujalt otsima hakata. Aga ma siiralt usun, et sinna me ei taha jõuda.
Mida siis praeguses olukorras ette võtta? Ma soovin meie riigi otsustajatele tarmukust, et teha tulevikku vaatavaid valikuid, mis ühiskonda igas selle sektoris edasi viivad. Selleks on haritud ja targad inimesed. Panustame siis nendesse. | Katrin Saks: ülikoolid lonkavad teiste sektorite varjus | https://www.err.ee/1608416621/katrin-saks-ulikoolid-lonkavad-teiste-sektorite-varjus | Möödunud nädalal otsustas Tallinna Ülikooli senat, et järgmisel aastal jääb infoteaduse bakalaureuseõppe vastuvõtt vahele. See on toonud kaasa palju pahameelt erinevate valdkonnaga seotud inimeste seas. Tegelikult on probleem suurem kui üks õppekava ja mul on hea meel, et me sellest nüüd räägime, kirjutab Katrin Saks. |
D-grupis, mille mängud toimuvad Torinos, võitis Horvaatia Austraaliat 3:0. Üllatajaks oli horvaat Borna Gojo (ATP 276.), kes alistas Alexei Popyrini (ATP 61.) 7:6, 7:5. Teises mängus alistas Marin Cilic (ATP 30.) Alex de Minauri (ATP 34.) 6:1, 5:7, 6:4. Paarismängus tõid Horvaatiale punkti olümpiavõitjad Nikola Mektic (ATP paarismängu 2.) ja Mate Pavic (1.), kes võitsid 6:3, 6:1 Minaurit ja John Peersi (ATP paarismängu 13.).
Madridis toimunud B-grupi mängudes võitis Rootsi 3:0 Kanadat. Esimeses mängus võitis Elias Ymer (ATP 171.) kanadalast Steven Diezit (ATP 264.) 6:4, 6:2. Teises mängus Mikael Ymer (ATP 93.) Vasek Pospisili (ATP 133.) 6:4, 6:4. Paarismängus võitsid Andre Goransson (ATP paarismängu 64.) ja Robert Lindstedt (184.) 7:6 (5), 6:4 Pospisilit ja Brayden Schnurit (ATP 234.).
C-grupis, mille mängud peetakse Innsburckis, lõppesid üksikmängud 1:1. Üllatuslikult võitis Tšehhi teine number Tomas Machac (ATP 143.) prantslast Richard Gasquet'd (ATP 86.) 7:6 (3), 6:2. Teises üksikmängus võitis Adrian Mannarino (ATP 71.) 6:7 (1), 6:4, 6:2 Jiri Veselyt (ATP 82.). Paarismängus tõid äsja ATP finaalturniiri võitnud Nicolas Mahut (ATP paarismängu 5.) ja Pierre-Hugues Herbert (8.) Prantsusmaale 2:1 võidu. Prantslased võitsid Machact ja Jiri Leheckat (ATP 138.) 3:6, 6:4, 6:3. | Davis Cupi finaalturniiril peeti esimesed matšid | https://sport.err.ee/1608416618/davis-cupi-finaalturniiril-peeti-esimesed-matsid | Neljapäeval algas tennise Davis Cupi finaalturniir, mis toimub sel aastal kolmes linnas: Madridis, Innsbruckis ja Torinos. |
President Joe Bideni toetus ameeriklaste seas üha langeb. Järgmisel aastal toimuvad riigis aga vahevalimised.
"USA-s luuakse hulgaliselt uusi töökohti ja palgad tõusevad. Samas on riigis ka kiire hinnatõus. Valijad on veendunud, et majandusel läheb halvasti," väidab uuring.
Uuring tehti pärast seda, kui demokraat Terry McAuliffe kaotas ootamatult Virginia kubernerivalimised. Viimased kaheksa aastat on Virginia kuberneri kohta hoidnud aga demokraadid ja vaid eelmisel aastal võitis president Joe Biden osariigis kümne protsendiga."McAuliffe oli halb kandidaat," väitis uuring.
Uuring kritiseeris samuti tervet partei poliitikat, vahendas The Times.
"Valijad pole rahul riigi suunaga. Nad ei kuule meilt lahendusi. Valijad arvavad, et me ei tee midagi suurte probleemide lahendamiseks," väidab demokraatide uuring.
Uuringu tulemused edastati partei kõrgetele ametnikele kaks nädalat tagasi. Uuringu avalikustas hiljuti endise presidendi Barack Obama kõnekirjutaja Jon Favreau.
"Ma mõistan täielikult pettumust, mis selle lugemisest tuleb. Kuid ma luban teile, et meie valijate naeruvääristamine ei ole õige viis neid tagasi võita. Et vahevalimised võita, peame nad tagasi võitma," ütles Favreau oma parteikaaslastele saadetud avalikus kirjas.
Quinnipiaci ülikooli värskest uuringust selgub, et USA president Joe Bideni populaarsus ameeriklaste seas jätkab langemist. Bideni tegevuse presidendina kiidab heaks nüüd ainult 36 protsenti ameeriklastest.
Biden plaanib 2024. aastal ka uuesti kandideerida. Asepresident Kamala Harrise toetus ameeriklaste seas on veelgi madalam. | Uuring: Bideni sõnum ei jõua valijateni | https://www.err.ee/1608416609/uuring-bideni-sonum-ei-joua-valijateni | USA demokraatlik partei koostas pärast suurt lüüasaamist Virginia osariigi kubernerivalimistel uuringu, mis väidab, et Joe Bideni administratsiooni sõnum ei jõua valijateni. |
Neidude U-19 koondis pidas 22. ja 25. novembril treeningmängud neidude U-17 koondisega. Kogu laagri vältel jagasid mängijatele ja treeneritele näpunäiteid siia saabunud kolm Londoni Arsenali treenerit.
U-19 neiud alustavad laupäeval reisi Soome, kui Eerikkiläs minnakse aasta viimases mängus vastamisi Soome eakaaslastega.
Eesti U-19 koondisel on olnud tegus ja mänguderohke aasta. Juunikuus võõrustati Balti turniiri, kus võiduga Leedu üle ja kaotusega Läti vastu teeniti teine koht. Oktoobris käis koondis Bosnia ja Hertsegoviinas, kui EM-valikturniiril mindi lisaks võõrustajariigile vastamisi ka Montenegro ja Armeenia eakaaslastega. Kui esimese kahe vastu saadi kirja kaotused, siis viimases kohtumises alistati Armeenia lausa 6:0. EM-valikturniiri eel peeti kaks võidukat sõpruskohtumist ka Fääri saartega.
Neidude U-19 koondise koosseis kohtumiseks Soomega:
Väravavahid
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 2/0
Kristiina Kesküla (29.02.2004) – JK Tabasalu 0/0
Kaitsjad
Anastasija Fjodorova (02.08.2003) – Lasnamäe FC Ajax 7/0
Annemai Lutter (21.12.2004) – Rakvere JK Tarvas 7/0
Merily Jüris (17.04.2003) – Tartu JK Tammeka 3/0
Aiki Suits (28.06.2003) – Põlva FC Lootos 3/0
Kaisa Triin Arike (28.08.2005) – TU17 FC Levadia/JK Tallinna Kalev 0/0
Anna Semjonova (02.11.2004) – JK Tallinna Kalev II 0/0
Kati-Karoli Silla (19.10.2004) – Põlva FC Lootos 0/0
Mirell Sööt (07.10.2003) – JK Tabasalu 0/0
Poolkaitsjad
Valeria Liik (19.05.2003) – Tallinna FC Flora 7/2
Simona Põlismäe (08.02.2004) – JK Tulevik ja Suure-Jaani United ÜN 7/0
Marta Liisa Staalfeldt (02.12.2004) – JK Tabasalu 6/1
Anneli Liivamägi (14.08.2003) – JK Narva Trans (N) 4/0
Liis Hell (18.09.2003) – JK Tabasalu 0/0
Lisette Liige (13.08.2003) – Rakvere JK Tarvas 0/0
Keidy Pööra (20.07.2004) – JK Tabasalu 0/0
Ründajad
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 7/2
Katarina Põldur (02.08.2003) – JK Tulevik ja Suure-Jaani United ÜN 2/0
Kaili Lilles (20.06.2005) – FC Kuressaare 0/0
Peatreener: Richard Barnwell
Abitreener: Pirjo Orn
Väravavahtide treener: Kalmer Klettenberg
Füsioterapeut: Maarit Junolainen | Neidude U-19 jalgpallikoondis kohtub aasta viimases mängus Soomega | https://sport.err.ee/1608416582/neidude-u-19-jalgpallikoondis-kohtub-aasta-viimases-mangus-soomega | Eesti neidude U-19 jalgpallikoondis kogunes selle nädala alguses treeninglaagris, mis kulmineerub 27. novembril aasta viimase treeningmänguga Soome vastu. |
"Meedias on vaktsiiniskeptikuid kujutatud irratsionaalsete inimestena, kes on kaotanud usu sellesse, mida teadus ütleb. Mind huvitab, kuivõrd ja millistel tingimustel on ekspertide mitteusaldamine ratsionaalne ja mõistlik," rääkis Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo teadur Toomas Lott.
Üks viis ratsionaalsuse hindamiseks on vaadelda seda, kui edukalt seob inimene oma veendumused ja uskumused tõendusmaterjaliga. "Ratsionaalne olen ma selle määratluse järgi siis, kui mu uskumused on kooskõlas tõendusmaterjaliga. Oluline aga on, mida inimene tõendina käsitleb, sest see omakorda sõltub taustauskumustest," sõnas Lott.
Ta lisas, et kui inimene otsustab peavoolumeediat mitte usaldada ja vormib oma uskumused alternatiivsetele meediakanalitele toetudes, saab ta selle definitsiooni kohaselt olla ikkagi ratsionaalne toimija.
Irratsionaalsust saab teisiti määratleda selle järgi, et inimeste veendumuste aluseks ei ole mitte tõepüüdlus, vaid soovmõtlemine. See ei ole suunatud tõe väljaselgitamisele, vaid selle kinnitamisele, mida inimene tahab tõesena näha. Seda nimetatakse Loti sõnul motiveeritud mõtlemiseks.
"Näiteks kui inimene tajub vaktsineerimist ohtlikuna, siis leiab ta põhjendusi, miks eksperdid, kes vaktsineerimist soovitavad, ei ole pädevad või on kallutatud. Siis ei ole ekspertide ebapädevaks või kallutatuks pidamine seotud tõeotsingu, vaid sooviga mitte loobuda uskumisest, et vaktsineerimine on ohtlik," selgitas Lott.
Kuigi inimene ise ei pruugi osaleda motiveeritud mõtlemises, võib ta sellisel juhul ratsionaalselt käsitleda kompetentse tõeallikana kedagi, kes seda teeb. "Suurem probleem, mis motiveeritud mõtlemist uurivast kirjandusest välja koorub, on järeldus, et enamus meie veendumustest ja uskumustest, olgu need majanduse või poliitika kohta, on läbistatud motiveeritud mõtlemisest. Teisisõnu, inimesed kalduvad tõeseks pidama seda, mis sobib nende väärtushinnangute ja üldise vaatega elule," rääkis Lott.
Kui pidada vaktsiinivastaseid irratsionaalseteks põhjendusel, et nad osalevad motiveeritud mõtlemises, siis peame seega möönma, et me oleme kõik irratsionaalsed. "Seetõttu ei ole mõtet vaktsiiniskeptikuid nimetada irratsionaalseks, pigem tuleks proovida mõista, milline on erinevate vaatekohade sisemine motivatsioon," arutles Lott.
Deradikaliseerumine algab usaldusliku kontakti loomisest
Royal Holloway, Londoni Ülikooli doktorantuuris äärmuslike vaadetega inimeste deradikaliseerumist uuriva Heidi Maibergi sõnul ei aita tõestele faktidele osutamine inimest ümber veenda. "Oluline on uurida, kuidas inimene oma maailma näeb ja olla hooliv, sest isiklik side ja usaldus on kõige alus. Öelda inimesele, et ta on rumal ja peaks kuulama endast targemaid seda sidet ehitada kindlasti ei aita," rääkis Maiberg.
Nõnda on väga oluline, et vandenõuteooriate võrgustikku sattunud inimestel oleks kontakte väljaspool vandenõumaailma kitsast ringi. Samuti ei tohiks siduda inimese identiteeti tema uskumuste või organisatsiooni kuulumisega. "Mida mitmekülgsem on inimese identiteet, seda keerulisem on teda ideoloogiliselt oma rüppe võtta. Kui inimene on samastanud näiteks vaktsiiniskeptitsismiga, siis teekond tagasi mitmetahulise identiteedi juurde võib olla pikk ja raske," sõnas Maiberg.
Kuigi inimeste radikaliseerumise põhjused on indiviiditi väga erinevad, on leitud ka olulisi ühisjooni. "Näiteks võivad olulist rolli mängida sotsiaalmajanduslikud ja psühholoogilised baasvajadused, samuti võib olla tegu väiksema enesedistsipliini ja allikakriitilisusega," rääkis Maiberg. Tänu ühistele haavatavustele saab inimeste deradikaliseerumise juures kasutada ideoloogiaüleseid meetodeid, mis on rakendatavad näiteks nii islamistide kui ka paremäärmuslaste puhul.
Maiberg märkis, et äärmuslik grupp või vandenõuteooria justkui pakub lahenduse inimese ees seisvatele keerulistele probleemidele. "Niimoodi tekib inimesel tunne, et tal on suurem kontroll oma keskkonna üle, samuti annab see kindlama minapildi ja seletuse, miks ei lähe inimesel kaaslastega võrreldes samavõrd hästi," selgitas doktorant.
Indiviidi- ja struktuurikeskne lähenemine
Toomas Lott lisas, et filosoofias räägitakse kahest olulisest intellektuaalsest voorusest. Esimene on alandlikkus, mis tähendab suutlikkust võtta arvesse oma ekslikkust. Teiseks on oluline avatud mõtlemine ehk võime kaaluda alternatiivseid seletusi. "Uuringud on näidanud, et näiteks vaktsiiniskeptikute seas on nende vooruste tase üpris madal. Seega oleks üks variant katsuda muuta pikemas perspektiivis üldisemaid mõtlemisharjumusi, mis aga eeldaks individuaalset lähenemist," sõnas teadur.
Lisaks tuleks Loti sõnul tähelepanu pöörata niinimetatud kõlakodadele, mis võimendavad teatud laadi informatsiooni. Inimene ei tee kõlakotta sattudes midagi valesti, sest ta töötleb talle esitatud informatsiooni igati pädevalt. "Probleem on selles, mis laadi informatsiooni ja tõendeid talle esitatakse ja kuidas seda tehakse. See võib lõppeda sellega, et inimesel on hulk vääraid uskumusi, olgugi et ta on tõendusmaterjaliga käitunud igati ratsionaalselt," rääkis Lott.
Lahenduste otsimisel võib Loti sõnul seega eristada indiviidikeskset lähenemist, mille puhul tegeletakse üksikisiku mõtlemisharjumustega, ning struktuursemat lähenemist, mis tähendab, et eesmärgiks võetakse infoleviku mehhanismide muutmine ja kõlakodade lammutamine. "Ilmselt tuleks tegeleda muidugi mõlemaga," nentis Lott.
"Olen nõus, et oluline ei ole uurida mitte ainult seda, miks inimesed võtavad omaks vandenõuteooriaid, vaid just nimelt seda, kus see toimub, olgu selleks virtuaalsed keskkonnad ja kõlakojad või hoopis garaažid ja saunad," täiendas Maiberg.
Toomas Lott ja Heidi Maiberg arutasid ekspertide usaldamise üle 26. novembril toimunud Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldataval konverentsil "Kas usaldus teaduse vastu on kadunud? Koroonakriis kui usalduskriis". Konverentsi on võimalik järelvaadata. | Radikaliseerunud inimest veenab tõe asemel usaldusega | https://novaator.err.ee/1608416558/radikaliseerunud-inimest-veenab-toe-asemel-usaldusega | Koroonakriis on muu hulgas tekitanud usalduskriisi, milles on kahtluse alla seatud teaduse autoriteet ja roll. Selle asemel, et teaduse suhtes skeptiliseks muutunud inimesi ümber veenda, tuleks esmalt mõista nende vaatekohtade sisemist loogikat ja kasvatada usalduslikku sidet. |
Riigikogus jõuab esimesele lugemisele uus rahvatervishoiu seaduseelnõu, mida on ette valmistatud ligi kümme aastat. Kuigi paljud nõuded või põhimõtted on juba praegu soovitatavad, ei ole neil seni olnud seaduse sundi taga, mistõttu pole need täitnud oma eesmärki.
Näiteks selgus, et ehkki koolipuhvetites peaks juba praegu pakutama tervislikku toiduvalikut, laiutavad lettidel endiselt maiustused, rasvased snäkid, karastusjoogid jms. Nüüd on sotsiaalministeeriumil plaan olukorda konkreetsemalt muuta. Seetõttu paneb seaduseelnõu vastutuse puhvetite ja müügiautomaatide tervisliku toiduvaliku eest koolidirektoritele.
"Juhend on seni olnud soovituslik, milline see toit võiks olla. Edaspidi peaks koolidirektor seda ka ise jälgima, mida lastele pakutakse," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile. "Direktorile tuleb juurde uus ülesanne nõuete ja piirangutega, ta peab arvestama riiklikku juhist, mis on juba olemas. Kooli hoolekogu saab enne ka arvamust avaldada. Abstraktsemalt on koolipidajal võimalik tagada, et koolis soodustataks tervislikku toitlustamist."
Nii peaksid saiakesed, friikartulid, magusad smuutid ja limonaad koolipuhvetites ajalukku jääma, tuues asemele pudru, võileivad, keedumunad, keefiri, kama, pähklid ja puuviljad. Juhendi koolis müügiks sobivatest toitudest töötas välja tervise arengu instituut (TAI).
Kiik ei nõustu, et tasuta pakutavat koolitoitu samuti tervislikult valmistada ei saaks.
"Saad seda, mida tellid," ütleb ta koolide toitlustushangete tulemuste kohta. "Hea tahtmise korral saab ka praegu tervislikku menüüd pakkuda. Kohalik omavalitsus või riik kooli pidajana peavad koostööd tegema kooli juhtkonnaga, et pakkuda lastele parimat võimalikku toitu nii toiduvaheaegadel kui ka ostetaval viisil. Noorte ja laste toitumine ja liikumine on praegu kõike muud kui tervislik. Lapsed ei liigu piisavalt ei koolis ega ka kooliväliselt, ka toitumine on viinud suure ülekaalulisuse tõusuni."
Samuti on kohustatud tervislikku toitu pakkuma hooldekodud ja vanglad.
Seaduseelnõu läheb esimesele lugemisele järgmise aasta 12. jaanuaril. | Koolidirektorid hakkavad vastutama puhvetite toiduvaliku eest | https://www.err.ee/1608415517/koolidirektorid-hakkavad-vastutama-puhvetite-toiduvaliku-eest | Kavandatav rahvatervishoiu seadus paneb koolidirektorid vastutama selle eest, et koolipuhvetites ja koolide müügiautomaatides lastele ebatervislikku toitu ei pakutaks. |
Ööpäeva jooksul avati haiglates 34 uut haigusjuhtu.
Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kuus olid vaktsineerimata: 59-aastane mees, 67-aastane mees, 72-aastane naine, 74-aastane mees, 78-aastane naine, 84-aastane naine, 85-aastane mees ja 87-aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6052 testitulemust, millest 636 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 418 vaktsineerimata ja 218 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 6595 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 733. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 163 892 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59 protsenti.
Kokku on Eestis surnud 1781 koroonaviirusega nakatunud inimest. | Koroonaviirusega on haiglas 313 inimest, suri kaheksa | https://www.err.ee/1608416498/koroonaviirusega-on-haiglas-313-inimest-suri-kaheksa | Reede hommikuse seisuga on haiglas 313 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 259 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 187 ehk 72 protsenti on vaktsineerimata ja 72 ehk 28 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. |
Sõnumis Patelile ütles Darmanin, et Johnsoni kiri Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, milles sooviti kahepoolset lepet ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise kohta, oli "pettumus".
"Selle avalikuks tegemine muutis asja veelgi hullemaks. Seetõttu pean meie pühapäevase kohtumise Calais's tühistama," teatas Darmanin Briti peaministri sotsiaalmeediapostitusele viidates.
Prantsusmaal oli kavas korraldada La Manche'i äärses rannikulinnas kõigi piirkonna riikide ministrite kohtumine pärast seda, kui migrandipaadi uppumine tõi kaasa 27 inimese hukkumise.
Darmaninile lähedane allikas kinnitas , et kohtumine toimub, kuid pärast Johnsoni kirja ei ole Patel sinna enam oodatud.
"Peame Briti peaministri avalikku kirja vastuvõetamatuks ja vastuolus olevaks kollegiaalsete aruteludega," ütles anonüümseks jääda soovinud allikas.
Kohtumisel peaksid osalema Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Saksamaa ja Euroopa Komisjoni esindajad.
Neljapäeval saadetud kirjas tegi Johnson Macronile ettepaneku sõlmida kahepoolne tagasivõtuleping, mis võimaldaks kõik La Manche'i ületavad ebaseaduslikud sisserändajad tagasi saata. Ühtlasi postitas ta kogu kirja Twitteris.
"Migrantide tagasivõtmine vähendaks märkimisväärselt – kui mitte peataks – ebaseaduslikke piiriületusi, päästaks tuhandeid elusid ja purustaks põhjalikult kuritegelike jõukude ärimudeli," märkis Johnson.
Suurbritannia soovitas reedel siseministrite kohtumise tühistanud Prantsusmaal ümber mõelda.
"Ma loodan, et Prantsusmaa mõtleb ümber. See on meie huvides. See on nende huvides," ütles Briti transpordiminister Grant Shapps BBC-le. | Prantsuse siseminister keeldus Briti siseministriga kohtumast | https://www.err.ee/1608416522/prantsuse-siseminister-keeldus-briti-siseministriga-kohtumast | Prantsuse siseminister Gerald Darmanin teatas Briti siseministrile Priti Patelile reedel, et katkestab nende nädalavahetuseks planeeritud kõnelused protestiks Briti peaministri Boris Johnsoni migratsioonikriisi puudutava kirja vastu. |
Evolutsiooni vingepussina on osal mesilastest tekkinud isu raipeliha järele. Liigi Trigona necrophaga esindajad on omamoodi raisamesilased, kelle ainulaadsed soolestikumikroobid võimaldavad neil liha seedida, vahendab Gizmodo.
Rühm California Ülikooli entomolooge ehk putukauurijaid võttis ette uurimisretke Costa Rica metsadesse. Metsas jätsid nad lihamaiastele mesilastele siia-sinna kanalihast peibutuspalu. Nii püüdsid nad mitu raisamesilast kinni ning said üksikasjalikult analüüsida viimaste soolestikku ja geene.
Uuringu kaasautori Doug Yanega sõnul on tegu ainsate mesilastega maamunal, kes on arenenud toituma millestki muust kui taimsest toidust. Uurija sõnul on tegu üsna märkimisväärse toidusedelinihkega.
Tavalistel mesilastel on tagajalgade küljes paunakesed, kuhu kogutud õietolmu lillelt lillele lendamise ajal talletada. Raisamesilased täidavad oma tagajalapaunakesi aga lihatükkidega, osutab uuringu kaasautor Quinn McFrederick.
Silmanähtavate väliste erinevuste kõrval tahtsid uurijad mõista ka mesilaste sees toimuvat. Enamiku mesilaste sooltes elutseb viit tüüpi mikroobe, kes aitavad putukatel toitu lagundada. Mis juhtub aga siis, kui mesilane vahetab õietolmu toore kana ja õienektari vere vastu?
Küsimusele vastamaks kogusid uurijad isendeid mesilasliikidest, kes söövad liha vaid harva, ning liikidest kes piirduvad rangelt taimse toiduga. Nad võrdlesid kumbagi tüüpi liikide soolemikroobe raisamesilaste omadega. Nii ilmnes, et liigi T. necrophaga isendite soole mikrobioom oli selgelt erinev ja mõeldud just liha lõhustama.
McFredericki sõnul leidus raisamesilaste mikrobioomis erinevalt teistest mesilastest happelembeseid baktereid. Viimased sarnanevad raisakotkaste, hüäänide ja teiste raipetoiduliste loomade kõhubakteritega. Uurija oletab, et happelembesed bakterid kaitsevad raipesööjat roiskunud lihas leiduda võivate haigustekitajate eest.
Uurimisrühma oletamisi hakkas mesilasliik liha sööma, sest looduslik konkurents õienektarile oli tihe. Olgu tegelik põhjus milline tahes, on raisamesilased uurijate sõnul hoiatav näide, mida evolutsioon teha võib, kui loomade põhitoidus loodusest kaob.
Uuring ilmus Ameerika mikrobioloogide ühingu ajakirjas mBio. | Raisamesilased eelistavad õietolmule roiskuvat liha | https://novaator.err.ee/1608416513/raisamesilased-eelistavad-oietolmule-roiskuvat-liha | Omapärane troopiline mesilasliik on kohastunud õietolmu asemel surnud loomi sööma, kirjutavad California Ülikooli teadlased. |
A-alagrupis võttis Lyon 3:1 võidu Bröndby üle. Lyoni eest lõi Ryan Cherki kaks väravat ning Islam Slimani lisas ühe. Alagrupi teises mängus võitis Glasgow Rangers 2:0 Praha Spartat. Lyon on 15 punktiga kindlustanud alagrupi liidrikoha, Rangers on seitsme punktiga teine ning Sparta nelja punktiga kolmas.
B-alagrupis võitis AS Monaco 2:1 Real Sociedadi. Monaco väravad lõid Kevin Volland ja Youssouf Fofana, kes teenis 89. minutil ka punase kaardi. Monaco on alagrupis 11 punktiga esikohal.
C-alagrupis alistas Leicester City 3:1 Varssavi Legia. Leicesteri väravad lõid Patson Daka, James Maddison ja Wilfred Ndidi. Võiduga tõusis Leicester kaheksa punktiga oma alagrupi esimeseks. Teist ja kolmandat kohta jagavad seitsme punktiga Moskva Spartak ja Napoli ning neljas on kuue punktiga Legia. Selles alagrupis on edasipääsulootus veel kõigil meeskondadel.
D-alagrupis võitis Pireuse Olimpiakos 1:0 Istanbuli Fenerbahcet. Frankfurdi Eintracht mängis Antwerpeniga 2:2 viiki. Entracht on nüüd 11 punktiga esimene ning teisel kohal on üheksa punktiga Olimpiakos.
G-alagrupis võttis Leverkuseni Bayer 3:2 võidu Glasgow Celtici üle. Real Betis võitis 2:0 Ferencvarost. Selles alagrupis on Bayer 13 punktiga esimene ning Betis kümne punktiga teine. Celtic on kuue punktiga kolmas.
H-alagrupis on esikoha 13 punktiga kindlustanud West Ham United, kes võitis 2:0 Viini Rapidit.
Tulemused:
Leverkuseni Bayer - Celtic 3:2
Real Betis - Ferencvaros 2:0
Belgradi Crvena Zvezda - Ludogorets 1:0
Dinamo Zagreb - KRC Genk 1:1
Galatasaray - Marseille 4:2
Moskva Lokomotiv - Lazio 0:3
FC Midtjylland - SC Braga 3:2
Viini Rapid - West Ham 0:2
Lyon - Brondby IF 3:1
Frankfurti Eintracht - Antwerp 2:2
Leicester City - Varssavi Legia 3:1
AS Monaco - Real Sociedad 2:1
Olympiacos - Fenerbache 1:0
PSV - Sturm Graz 2:0
Rangers - Praha Sparta 2:0 | Euroopa liigas selgusid neli alagrupivõitjat | https://sport.err.ee/1608416519/euroopa-liigas-selgusid-neli-alagrupivoitjat | Jalgpalli Euroopa liigas kindlustasid oma alagrupi võidu neli meeskonda: A-alagrupis Lyon, B-alagrupis Monaco, G-alagrupis Leverkuseni Bayer ning H-alagrupis West Ham United. |
Saksamaa sotsiaaldemokraadid (SPD), vabad demokraadid (FDP) ja rohelised jõudsid kolmapäeval koalitsioonikõnelustel kokkuleppele. Esimest korda 16 aasta jooksul hakkavad rohelised juhtima Saksamaa välisministeeriumi.
Vaatlejad eeldavad, et välisministri ametikoht läheb roheliste kaasjuhile Annalena Baerbockile. Ta toetab poliitikat, mis põhineb inimõigustel ja läänelikel väärtustel nagu õigusriik ja demokraatia, vahendas Financial Times.
"Me peame lõpetama Saksamaa huvide võrdsustamise Saksamaa majanduslike huvidega. Peame sakslastena tõsiselt kurssi muutma, muidu maksame väga suurt hinda," ütles roheliste tippjuht Franziska Brantner.
Saksamaa uus koalitsioonileping viitab, et riigi välispoliitiline hoiak võib muutuda, hindas Financial Times.
"Hiinat käsitletakse lepingus rohkem, kui üheski eelnevas Saksamaa koalitsioonileppes. Ollakse valmis testima Hiina punaseid jooni, sealhulgas küsimusi, mis puudutavad Taiwani, Xinjiangi ja Hongkongi," ütles konsultatsioonifirma Rhodium analüütik Noah Barkin.
Koalitsioonilepe väidab, et Hiina on potentsiaalne partner, aga ka konkurent ja süsteemne rivaal. Taiwani küsimus tuleb lahendada rahumeelselt. Lõuna-Hiina mere territoriaalsed vaidlused tuleb lahendada rahvusvahelise mereõiguse alusel.
Lepingu kohaselt koordineerib Saksamaa oma Hiina poliitikat USA-ga.
"Hiina diplomaatide seas on Merkeli lahkumise ja roheliste valitsusse mineku pärast hulk närvilisust. Nad teavad, et kui Saksamaa valitsus võtab Hiina suhtes karmima hoiaku, siis ülejäänud Euroopa järgneb neile," ütles Barkin.
"Ka Venemaa suhtes on retoorika karmim. Nad ei unista enam Venemaast, mida soovitakse. Neil on palju selgem ja realistlikum vaade," ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu poliitikaekspert Jana Puglierin.
Koalitsioonipartnerid kutsuvad Venemaad üles viivitamatult lõpetama Ukraina destabiliseerimist. Berliin on valmis pidama Moskvaga konstruktiivset dialoogi, kuid juhindub eelkõige oma Ida-Euroopa naabrite huvidest, vahendas Financial Times.
Saksamaal on roheliste välispoliitika suhtes ka palju skeptitsismi. Konservatiivid kahtlevad, kas valitsuskogemuseta Baerbock suudab end kehtestada Vladimir Putini ja Recep Tayyip Erdogani vastu.
Samuti pole veel selge, kui suur saab olema Baerbocki osakaal Saksamaa välispoliitika kujundamisel. Suurim sõnaõigus välispoliitikas on kantsleril.
"Merkel tegeles kõigi suurte välispoliitiliste küsimustega ise. Baerbock tahab välisministeeriumi tähtsust suurendada, aga see ei saa olema lihtne. Putinid ja Xi Jinpingid tahavad rääkida kantsleriga, mitte välisministriga," ütles Puglierin. | FT: Saksa rohelised plaanivad Hiina ja Venemaa suhtes poliitikat karmistada | https://www.err.ee/1608416501/ft-saksa-rohelised-plaanivad-hiina-ja-venemaa-suhtes-poliitikat-karmistada | Rohelised hakkavad juhtima Saksamaa välispoliitikat. Rohelised väidavad, et Angela Merkeli valitsus asetas Saksamaa ärihuvid läänelikest väärtustest ettepoole ja Hiina ning Venemaa suhtes tuleb võtta karmim hoiak. |
Riigikogus loodud kõrghariduse toetusrühm korraldas äsja Toompeal seminari harutamaks lahti tasapisi kogunenud probleemidepundart. Seminari nimetuseks paljutähendavalt: "Ühed ei saa ja teised ei taha enam vanaviisi".
Tasuta kõrghariduse nime all tuntuks saanud reform aastatel 2013-2016 kasvatas ülikoolide riigieelarvelist rahastamist 51 miljoni euro võrra (43 protsenti) ja tagas kõigile eesti keeles ja täisajaga õppivatele üliõpilastele võimaluse tasuta õppida. Sellega kaotati Eestis nn Ida-Euroopa kõrgharidusmudel, mille kohaselt ülikooli konkursiga sisse pääsenud said praktiliselt piiramatu aja tasuta õppida ja akadeemiliselt nõrgemad pidid oma õpingud ise kinni maksma.
Kahetsusväärselt külmutasid reformijärgsed valitsused kõrghariduse rahastamise 2016. aasta tasemel, mille tulemusena on see üldise majandusliku edenemise ja palgatõusu taustal nüüdseks suhteliselt ligi kolmandiku võrra kahanenud. Eriti suure surve all on rakenduskõrgkoolid ja väikese teadusrahastuse osakaaluga kunsti- ja muusikaakadeemia. Praeguseks on see väga tõsine probleem.
Tööandjad osundasid seminaril üsna valjuhäälselt kõrghariduse struktuursetele probleemidele – lõpetajate erialajaotus ei vasta majanduse vajadustele ja omandatud oskused tööturu ootustele. Seegi on tõsine probleem, mille põhjendatust kinnitab lõpetajate palgastatistika.
Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikide võrdluses üks väiksemaid, me ei näe diplomiga kaasas käivat tööpanuse elik tööviljakuse kasvu. Struktuurset konflikti rõhutab veelgi erinevus värskete lõpetajate palgatasemetes, vastavalt alla tuhande euro kuus madala ja üle 2000 euro kuus suurema nõudlusega erialadel.
Poliitikud-haridusametnikud viitasid omalt poolt äsjasele otsusel suurendada teaduse rahastamist ühe protsendini SKT-st ehk 56 miljoni euro võrra, millest suurem osa jõudis ühel või teisel moel ülikoolidesse. Väärib märkimist, et ülikoolid eelistasid teadusraha suurendamisele selgelt õpperaha lahtikülmutamist, ent poliitiline otsus oli vastupidine.
Teadusrahastuse kasv suurendas tuntavalt akadeemiliste töötajate arvu, kusjuures professorite arv on isegi kahekordistunud ning seda olukorras, kus üliõpilaste arv on langenud. Tõsi, kehtivate reeglite kohaselt ei tohigi seda raha kasutada üliõpilaste õpetamiseks. Aga võib kasutada õppejõudude tehtava teadustöö eest tasumiseks.
Üldise arvamuse kohaselt pole aga teadus- ja õpperaha kasutamise riiklikes reeglites ja arvestuses selgust ning seeläbi on kahanenud vastastikune usaldus nii ülikoolide sees kui ka vahel ning statistiline võrdluski teiste riikidega on pea võimatu. Ka see on tõsine probleem.
Pildi täienduseks lisan veel mõned tähelepanekud.
"Ehkki ingliskeelsed programmid võimaldavad võtta täiemahulist õppemaksu, õpib enamus kaugetest riikidest pärit tudengeid valdavalt Eesti maksumaksja kulul."
Mitmed nooremad õppejõud teenivad alla üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalga samas kui tippteadlasi värvatakse ka 9000-eurose kuupalga eest. Ehkki ingliskeelsed programmid võimaldavad võtta täiemahulist õppemaksu, õpib enamus kaugetest riikidest pärit tudengeid valdavalt Eesti maksumaksja kulul. Suure nõudlusega erialadel on akadeemilise töötaja kohta üle 20 üliõpilase, väiksema nõudlusega erialadel aga kohati alla kahe üliõpilase.
Sellises keskkonnas on oma sissetulekute kasvatamiseks vaid üks kindel tee: eurograndid, millega kaasneb aeganõudev pidev taotluste kirjutamine ja mahukas aruandlus. Üks briti kolleeg nentis tabavalt, et niisuguses olukorras hakkavad üliõpilased raha teenimist segama. Nii ongi juhtunud.
Ülaltoodud probleemidega tuleb tegeleda ja kindlasti üksteisega seotult. Mulle tundub, et üks põhjuseid õppetöö rahastuskriisi tekkimisel ongi poliitiline arusaamine, et lihtsalt raha juurde andes tegelikult midagi ei muutu.
Samal ajal on mõtlemapanev, et neist probleemidest, lahendustest rääkimata, pole midagi jõudnud haridusministeeriumis valminud hariduse ja teaduse arengukavadesse. Need ilusad, ontlikud ja poliitkorrektsed konsensusdokumendid, kus kõik tähtsad märksõnad on ilusti ritta seatud, tegelevad suuresti näivuse loomise ja kõigile meeldimisega. Tegelik elu on aga täis probleeme ja nende lahendamiseks tuleb teha valikuid.
Ja valikute tegemisega ei anna oodata. Tahaks loota, et see kõrghariduskogukond, kes Toompeal kogunes, käivitab haridusministeeriumis sisulise tegevuse, mille tulemusena sõnastatakse võimalikud poliitilised valikud olukorra parandamiseks.
On selge, et pikaajalised lahendused vajavad sekkumist seaduse tasemel ja see saab usutavalt sündida vaid peale riigikogu valimisi. Ja sedagi vaid siis, kui need valikud saavad kirja erakondade valimisplatvormides ja seejärel koalitsioonileppes.
Seni aga tuleks haridusministril kiiremas korras leida võimalus rahastuskriisi leevendamiseks kehtivate reeglite raames, sõnastades samas palju selgemini ja nõudlikumalt ka ühiskonna ootused. Ülikoolidel tuleks aga olla valmis oluliselt tõsisemateks struktuurseteks ja sisulisteks ümberkorraldusteks, kui nad seni on suutnud ellu viia. | Jaak Aaviksoo: ülikoolid ja raha | https://www.err.ee/1608416486/jaak-aaviksoo-ulikoolid-ja-raha | Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikide võrdluses üks väiksemaid, me ei näe diplomiga kaasas käivat tööpanuse elik tööviljakuse kasvu. Struktuurset konflikti rõhutab veelgi erinevus värskete lõpetajate palgatasemetes, kirjutab Jaak Aaviksoo. |
"No Man Is An Island" jutustab armastusest, inimsuhetest ja ühiskonnast, olles inspireeritud külmast ja pimedast Eestimaa talvest, mille jooksul album kirjutatud ja produtseeritud sai.
"Inimestel on üsnagi raske elus täielikult ilma teiste toe, armastuse ja sõpruseta toime tulla. Samuti oleme kõik siin planeedil omavahel mingil viisil seotud ning mõjutame oma teguviisidega üksteist nii või teisiti. Kõik albumi lood räägivad kas armastusest, inimsuhetest või keskkonna ja ühiskonna murepunktidest, millega igapäevaselt silmitsi seisame," selgitas Noep.
Albumi värskeimaks singliks on koos saksa-briti päritolu lauljanna Emily Robertsiga avaldatud lugu "Kids". Laul ilmus mõni nädal tagasi muusikavideoga, mille tegevustik toimub istungisaalis, kus peetakse kohut mõlemale artistile südamelähedasel keskkonnaprobleemide teemal.
Varem on albumilt ilmunud singel "Head Out Of The Water", suvel avaldatud albumi sissejuhatav muusikapala "Differences" ning nimilugu "No Man Is An Island".
Album toob esile artisti mitmekülgsuse, sulatades omavahel eri žanrid, mida toetavad kõlaliselt Noepi unikaalne vokaal, klaver, analoogsüntesaator ning 80-ndatest inspireeritud perkussiooni elemendid.
Noepil on Spotify platvormil enam kui 40 miljonit kuulamist. 2019. aastal pärjati ta Eesti muusikaauhindadel aasta popalbumi tiitliga EP "Heads In The Clouds" eest. | Noep avaldas stuudioalbumi "No Man Is An Island" | https://menu.err.ee/1608416483/noep-avaldas-stuudioalbumi-no-man-is-an-island | Noepi värske kauamängiv markeerib muusiku loomingulise teekonna uue peatüki algust. |
Kuigi hind on praeguseks alanenud, on heitmekvoodi hind viimastel päevadel pidevalt purustanud eelnevaid rekordeid. Selle aasta alguses maksis heitmekvoot suurusjärgus 30 eurot tonn.
Novembri keskel tõusis Euroopa CO2 kvoodi hind üle 65 euro piiri tonni kohta, kui maailma liidrid lubasid Šotimaal Glasgow's peetud kliimakohtumisel vähendada fossiilkütuste kasutamist. | CO2 hind tõusis taas rekordtasemele | https://www.err.ee/1608416468/co2-hind-tousis-taas-rekordtasemele | Euroopa süsinikdioksiidi hind jõudis heitmekvootide kauplemissüsteemis (ETS) taas järjekordsele rekordtasemele, purustades neljapäeval korraks ka 75 euro piiri tonni kohta. |
2019. aastal finaalturniiri võitnud Tsitsipas kaotas sel aastal avamatšis venelasele Andrei Rubljovile (ATP 5.) 4:6, 4:6 ning pidi järgmisena vastamisi minema norralase Casper Ruudiga (ATP 8.).
Korraldajad teatasid aga kohtumise eel, et kreeklane sai parema küünarnuki vigastuse ja ei tee turniiril enam kaasa. Tsitsipast asendas Cameron Norrie (ATP 12.).
"Asjad lähevad tihti esmalt raskemaks enne, kui nad saavad kergemaks minna. Iga võitlusega saame me võimaluse luua oma ainulaadset lugu," kirjutas Tsitsipas sotsiaalmeedias.
"Mõnel päeval on elus ainult unistused, lootused ja tulevikunägemused. Siiski on ka halvemaid päevi ja see on samuti okei. Olen keskendunud tervemale ja õnnelikumale tulevikule. Tänan kõiki fänne jätkuva toetuse ja julgustuse eest. Järgmine peatus on hooaja ettevalmistus Dubais ja siis juba Austraaliasse." | Maailma neljas reket käis operatsioonil | https://sport.err.ee/1608416450/maailma-neljas-reket-kais-operatsioonil | Maailma neljas reket kreeklane Stefanos Tsitsipas käis parema küünarnukiga operatsioonil. Vigastuse tõttu jättis ta sel aastal pooleli ka ATP aastalõputurniiri. |
Idamaade uurija Martti Kalda tegi hiljuti ühes meeleolukas kirjutises 1 igati tänuväärse üleskutse alustada debatti võimaluste üle demokraatiasüsteemi täiustada, veel enam, ta kutsus väga tabavalt üles pead tööle panema.
Samal ajal tegi Kalda kohe otsa lahti, pakkudes välja absoluutse otsedemokraatia ja tarkade kogu, mis praegusi institutsioone täiendaks. Need kumbki ei ole muidugi täiesti uudsed mõtted ning ka poolt ja vastuargumendid peaksid olema tuttavad või lihtsalt leitavad. Seega pakutakse siinkohal välja teistlaadne võimalus: demokraatia pingutuse kaudu.
Martti Kalda ettepaneku aluseks on vaikimisi esitatud tõdemus, et demokraatia on otsapidi kriisis. Kriisi iseloom on viimaste aastate leheveergudelt hästi tuttav: demokraatiast on välja kasvanud suletud hoiakuga vastandlikud suundumused, mis kokkupõrkekursil liikudes on hakanud nüüdseks ühiskonna tasakaalukeset paigast lükkama.
See nähtus on tuntud ka polariseerumise nime all. Suurte leeride vastastikusele sulgumisele eelnesid mäletatavasti teravdatud kõhklused tõe kui sellise üle. Ka praeguses polariseerumiskatlas jätkab tõejärgsuse ja alternatiivfaktide probleemistik innukat podisemist. Õigupoolest just selline pinnatu tõehoiak meelevaldse polariseerumise võimalikuks teebki, nii et pigem ongi probleemi tuum just selles.
Ka tõejärgsusest on räägitud palju, kuid alternatiivtõe ja päristõe vahekorra kujutamine on sageli jäänud deklaratiivseks. Muu hulgas väärib märkimist see, kuidas poliitika ja muude avalike asjade suhtes nõutakse rangeid fakte ja karmi tõde, ehkki reaalteaduste puhul, mis on kogu selle tõendusentusiasmi eeskujuks ja ideaaliks, ei olda faktide ja tõdede suhtes sugugi nii sirgjoonelised ega ka optimistlikud. Ilmselt on just lihtsameelne tõe- ja faktiidealism see, mis praegust pööritust võimendab.
*
Tegelikult on tõde ja faktid keerulised asjad, mis sõltuvad muudest ühiskondlikest suhetest. Selline tõdemus võib tunduda vajumisena veelgi sügavamale konstruktivistlikku määramatusse, kummatigi võimaldab see suuremat selgust. Kui metafüüsilist painet vähemaks võtta, saab tõe ja alternatiivtõe vahele tõmmata üsna täpse piiri; piisab ühestainsast kriteeriumist, mida selleski tekstis on juba korra nimetatud: selleks on pingutus.
Paralleeltõed, alternatiivfaktid jne on kaalult kerged, nad tulevad pingutamata. Selleks, et lapikust maast mõttekalt rääkida – tõepoolest, ka see ei tule päris niisama –, on vaja vähemalt viis-kuus talve koolis käia, aga teaduslikus debatis osalemiseks tuleb päriselt vaeva näha.
Nagu on öelnud uusaegse teadusfilosoofia käilakuju Karl Popper, seisneb teadusliku meetodi kogu saladus valmiduses oma vigadest õppida 2. See tähendab, et õppimise puhul, olgu see siis meenutamine, loomine või veel midagi kolmandat, ei olegi tegelikult nii tähtsad mitte omandatavad teadmised, mis on ajutist laadi, vaid selle käigus tehtav jätkuv pingutus – seda ju Popperi falsifitseerimispõhimõte üldjoontes mõista annab.
Faktid tulevad ja lähevad, aga pingutus nendega ümber käimisel jääb. Selge on, et inimühiskond on jõudnud siia ja püsib koos tänu meie kõigi ühisele ponnistusele, isegi kui see, mille nimel keegi ponnistab, võib kellegi teise perspektiivist näida mõttetu.
Kui aga jõupingutus on see, mis aitab tõealternatiivsuse probleemi ületada, tuleks leida võimalus panna inimesed ühiskonna nimel demokraatia protsessi käigus pingutama.
Demokraatlik poliitikasüsteem annab selleks ise institutsionaalse võimaluse - valimised - ja haridussüsteem tehnika - eksam. Justnimelt selles ühise pingutuse kaudu loodav demokraatia seisnekski: valijana valimistel osalemiseks tuleb iga kord enne valimisi läbida teadmiste kontroll 3.
Olgu kohe öeldud, et säherdune õppimispingutus erineks põhimõtteliselt tarkade või paremate võimust, kuna sellega ei antaks võimu teistest võimekamatele, vaid nõutaks kellelt tahes võimujagamise mängudes osalemiseks teatatavat pingutusohvrit 4.
Mõttele, et vähene rühm targemaid teeks parema otsuse kui rahvas tervikuna, on demokraatia episteemilise väärtuse teooria nii või naa kriipsu peale tõmmanud: kõige muu halva kõrval tähendaks see ühiskonna takerdumist elitaarsesse konsensusesse.
Kuid, veelkord, probleemiks ei ole demokraatlike rahvahulkade vähene kompetentsus, vaid suur mõjutatavus kõige madalamate instinktide tasemel ja see, et poliittehnoloogia koos suurte andmesüsteemidega on neile küüsi taha saamas.
Teadmisi ja kompetentsust kipub tänapäeva tõenduspõhisuse religioon üle tähtsustama: oluliste otsuste tegemiseks ei ole keegi kunagi piisavalt kompetentne.
Eksam ise võiks olla mahukas, ent jõukohane, sisaldades küsimusi peaasjalikult riikluse ja poliitikaloo kohta, ent miks mitte ka käimasolevate või ka eelnenud valimiste ja nendel osalevate ja osalenud kandidaatide ja erakondade seisukohtade kohta 5.
Igal juhul peaks eksam keskenduma faktiteadmistele ja vältima igasugu hinnangulisust, et hoida ära poliitilist kallutatust ja osalejate kehutamist ühe või teise mõtteviisi suunas. Samuti on faktikohased teadmised kõigile enam vähem võrdselt rasked ja samas omandatavad – ei küsitaks mingeid ühiskonnaõpetuse baasteadmisi ega palutaks ühiskonna aluseid analüüsida, vaid palutaks esitada isegi veidi sisutuid fakte (mitu kandidaati oli ühel või teisel parteil mõnes piirkonnas).
Faktide tõesuse tagaks Eesti riik oma ressursside ja vaatepunktide piires, küsimused tuleks koostada poliitiliselt tasakaalukalt. Mõlemad ülesanded võiks usaldada mingi tarkade kogu kätte, kus on esindatud kõik parlamendis olevad poliitilised jõud ja keda võiks alustuseks juhtida näiteks Siim Kallas. Enne valimisi tehtaks eksamimaterjal kõigile kättesaadavaks. Eksamile lubataks kõik Eesti Vabariigi kodanikud ja alalised elanikud ehk need, kes praegugi valimistel osalevad.
"Demokraatia lagunemine on tagajärg sellele, et paljud neist, kes on haiget saanud, näevad oma suhet ühiskonda agressiivses ja hoolimatus revanšismis."
Pingutusdemokraatia peaks niisiis aitama seista vastu aatelise ja ratsionaalse poliitsubjekti taandumisele ja populismi pealetungile. Demokraatia lagunemine on tagajärg sellele, et paljud neist, kes on haiget saanud, näevad oma suhet ühiskonda agressiivses ja hoolimatus revanšismis, mida teised enam mahendada ei oska. Nõue pingutada võib aidata sellest puntrast välja. Pingutus tekitaks huvi ja huvi omakorda hoolimist.
Valijad, kes on valimistel osalemise võimaluse nimel pingutanud ja omandanud ühtlasi teatava ülevaate senisest poliitikategemisest ja praegustest valikutest, ei ole enam nii altid laskma end valimistel kanda puhtalt destruktiivsest emotsioonist. Olgu siis või austusest omaenda pingutuse vastu. Olles omal nahal kogenud süsteemi mitmekesisust, ei tohiks enam olla nii lihtne valida neid, kes lubavad peaasjalikult madalate ihade otsekohest rahuldamist.
Loomulikult võib selline põhimõtteline uuendus tekitada kõhklusi. Esimese hooga meenub neist kolm: kas ei või see mitte lüüa uppi kogu demokraatliku võimu legitiimsust? Kas ei või see mõjuda laastavalt inimeste motivatsioonile ühiskonnaelus kaasa lüüa? Kuidas oleks võimalik sellist korda kehtestada?
Pealiskaudselt vaadates võib tõepoolest paista, et selline samm kahandaks võimu legitiimsust. Pannes demokraatiaprotsessis osaleda soovijatele taaga, pööratakse justkui ringi liberaalse demokraatia alusveendumus, et riik on miski, mis on olemas vaid kodanike jaoks, mitte vastupidi.
Suhe kodanike ja riigi vahel muutuks nii tõesti kahepoolsemaks, mis aga ei tähenda legitiimsuse kadu. Vastupidi, selle ettepaneku tuum on püüd saavutada senisest suurem legitiimsus subjektide pingutuse kaudu.
Legitiimsus ei ole ju mingi kabinetiteoreetikute meelisklus, vaid ennekõike väljendub selles poliitsüsteemi vahekord tegeliku jõuga – legitiimsus on moraalne jõud, mis hoiab masse mässamast; võime leida vähemalt idee tasandil võimalikult paljudele mingi kaasatulemise võimalus, nii et valitsetute hulgas ei pääseks prevaleerima lämmatav ebaõiglusetunne ja soov hävitada.
Kaasatulemise võimalust see mehhanism pakub ja on valmis oma hüvesid kõigile subjektide seas leidutavatele kõhklejatele selgitama.
Pingutuse näol nõutaks kodanikelt küll teatavat vooruslikkust, ent see ei tähenda sekkumist kodanike moraalsetesse valikutesse, sest see voorus on kindla sisuta. Siinkohal tuleb uuesti korrata asjaolu, et valimispingutusega ei tõrjutaks kedagi mingi püsiva omaduse põhjal ega vähendataks kellegi rolli.
Erinevalt nookraatiast, geniokraatiast, epistokraatiast ja muudest platonlikku algupära võimufantaasiatest võimaldaks selline korraldus igaühel alati poliitika kujundamisel kaasa lüüa. Ilmselt on õige see, et kuidas seda eksamit ka ei tehtaks, mõnele jääks see lihtsamaks kui teistele, aga arvestada tuleb, et mingid barjäärid on ka praegusel valimissüsteemil igal juhul.
Paljud jäävad meditsiinilise seisundi, teised sotsiaalse ebakohasuse tõttu valimistest eemale. Samuti kehtib demokraatias enamasti majanduslik tsensus, mis teispool inimeste individuaalset võrdsust väljendub kampaaniakulude ja valimistulemuse tugevas korrelatsioonis.
Pingutus võib sellist kallutatust hoopiski tasakaalustada, luues igasugusele poliitikategemisele teatava lisalävendi. Pealegi aitaks see valijatel teha senisest palju sisukama valiku, muutes nad motiveeritumaks ja parandades üldist kodanikusuhet ühiskonda.
Demokraatliku võrdsuse põhimõte jääks tagatuks ja muutuks tegelikult sisukamaks ja võimestavamaks. Inimesed, kes on seatud tõkke ületanud, võivad tunda ennast tõeliselt asjasse pühendatud poliitsubjektidena, ühiskonna osana.
Just selleks, et vältida poliitilise kapitali koondumist ja selle alusel püsivate kategooriate ja kihistuste tekkimist, on vaja teha demokraatiaeksam iga kord uuesti. Seda ei saa siduda tavalise hariduskäiguga ega sooritada ühekorraga kogu eluks ära. Igaüks, kes on korra kõrvale jäänud, saab järgmine kord uuesti proovida.
Kord tehtud pingutus ei vabasta edasisest ega tee seda lihtsamaks, kui siis vaid psühholoogiliselt. On meil ju igati põhjust nõuda iseendalt, et me ennast oma avalike asjade ajamisel tagant nügiksime.
Ehkki valimiste nimel tehtav pingutus võib tuua mingi osa elektoraadist poliitikale lähemale, võib tõepoolest karta, et teise osa elanikkonnast tõrjuks see ühiselu küsimuste otsustamise juurest veelgi kaugemale. Kui inimene on kahel-kolmel eksamil põrunud, siis võib ta edaspidi üldse kõigele käega lüüa. See aga avaks poliitilistele liikumistele võimaluse teha tööd oma võimalike valijatega.
Kuna parteidel tekib huvi võimalikult suur hulk oma potentsiaalseid toetajaid valimisteni välja vedada, oleks neil mõistlik hakata ise oma valijaid eksamiteks treenima ehk teisisõnu neile poliitika mõistmiseks vajalikke teadmisi jagama. See kergitaks erakondade suhte oma valijatega täiesti uuele, palju sisukamale tasemele.
Lõpuks võib see aidata uuendada ka ideoloogilist raami. Võib loota, et selline koolmeisterlik nõudlikkus võimaldab kokkuvõttes suuremat kaasavust kui populaarsed visioonid klõpsamise teel toimuvast pingutusevabast otsedemokraatiast. Pingutus võib olla üsna ligitõmbav – raskeks tehtud ligipääs tekitab hasarti. Kokkuvõttes on muidugi ennatlik öelda, kuidas selline mehhanism valijakäitumist täpselt mõjutaks, eks anna arutust aeg.
On muidugi selge, et sellise mehhanismi kehtestamise teel on raskusi. Esiteks muidugi puhas rahvalik inertsus: põhimõtteline psühholoogiline tõrge ja hirm, et äkki võetakse midagi väärtuslikku käest ära. Või ka lihtsalt vaimulaiskus.
Teisalt võib kujutada ette tugevat formaalset-institutsionaalset vastuseisu, sest kõiki demokraatia aluseks olevaid põhimõtteid ja väärtusi saab kujutada selliselt, et pingutusdemokraatia paistaks kõlvatu vastuoluna.
Kolmandaks on objektiivselt olemas poliitilised jõud, kelle huvides on sellise süsteemi tulek ära hoida. On ilmne, et need ringkonnad, kelle praegune edu seisneb justnimelt selles, et nende valijad ei tee vähimatki omapoolset vaimupingutust, koonduks selle algatuse vastu; hakkaks nimetama seda enda vabatahtlikult orjusesse müümiseks jms. Teistel jälle ei pruugi olla selge, kas see ikkagi oleks neile kasulik.
Ühesõnaga kindlasti oleks selle idee käikulaskmine raske. Võimalik, et alustada saakski alles siis, kui praegu silmapiiril kuhjuvatest turbulentsuspilvedest on kärgatus ära käinud ja loomishoos tuleb mingis mõttes uuesti nullist alustada.
Siiski ei ole see algatus sugugi keerukam kui praegu populaarsust koguv otsedemokraatia. Ülaltoodud argumentatsioon peaks olema piisav, et algatust mõistetavaks teha; ja vastuargumendid ei tundu oma tuumas eriti tugevad ("Me ei taha millestki midagi teada, nõuame lihtsalt raevukalt õigust oma lihtsameelseid ihasid teistele peale suruda!"). Et selleni jõuda, tuleb pingutada.
*
Siinne arutlus läks käima tõe ja pingutuse vahelise suhte fikseerimisest, aga paistab, et seda saaks veelgi laiendada. Nagu öeldud, aitaks selline mehhanism muuta poliitika ja demokraatiasüsteemi palju sisukamaks, ent lõpuks ei ole küsimus niivõrd demokraatias ega ka tões, vaid see tabab meie ühise olemise kõige põhilisemat mõtet.
Oleme ka inimesed (võib-olla) ainult sedavõrd, kuivõrd ennast ühiselt avalikkuse ees kokku võtame. Pingutusest saaks seega hoopis inimsuse küsimus ja nähtavale tuleks see, kuidas demokraatia on ikkagi inimsuse enese võrse, mitte lihtsalt mingis geograafilises piirkonnas tekkinud komme.
Demokraatia ja isikliku osaluse nimel tehtav pingutus aitaks lükata inimesi õppimise teel edasi inimlikkuse poole, poliittehnoloogiliste algoritmide pakutava passiivse nautija rollist välja isikustatud aktiivsusesse. Ühtaegu saama ja jääma kellekski, kes püüab oma maailma asjades endiselt ise kaasa rääkida.
Selleks on muu hulgas vaja ka teadmisi, milleni õppimispingutus lõpuks ikkagi viib. Olgu need kui tahes ebakindlad ja ajutised, need aitavad kaasa uutele pingutustele. Peaasi, et nägu sealjuures naerul püsib.
1 Martti Kalda, Demokraatia kui usund.
2 Karl Popper, "Avatud ühiskond ja selle vaenlased I. Platoni lummus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010, lk 258.
3 Praegu jääb lahtiseks see, kas ise kandideerides on eksam vajalik või mitte.
4 Idee lubada valimistele eksami alusel on käinud välja ka näiteks Ameerika majandusfilosoof Jason Brennan, kuid tema jutlustatav epistokraatia annab võimu lihtsalt kompetentsematele inimestele, pannes koheselt aluse räigele ja põhimõttelisele ebavõrdsusele. Vt artiklit https://aeon.co/ideas/the-right-to-vote-should-be-restricted-to-those-with-knowledge. Samuti on Brennani ideid tutvustanud Sirbi veergudel Ero Liivik https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/skepsis-demokraatia-suhtes/
5 Brennan võrdleb sellist eksamit kodakondsuse eksamiga, aga see tähendaks just ühekordset hüpet, mis tekitaks püsiva lõhe nende vahel, kes on selle teinud ja kes mitte. Pingutusmehhanismi mõte on, vastupidi, selles, et pingutama peab igaüks ja igade valimiste puhul uuesti. | Heigo Sooman: demokraatiapingutus | https://www.err.ee/1608416441/heigo-sooman-demokraatiapingutus | Faktid tulevad ja lähevad, aga pingutus nendega ümber käimisel jääb. Selge on, et inimühiskond on jõudnud siia ja püsib koos tänu meie kõigi ühisele ponnistusele, isegi kui see, mille nimel keegi ponnistab, võib kellegi teise perspektiivist näida mõttetu, kirjutab Heigo Sooman. |
Rohkem kui aasta aega mängupausil olnud lavastus naaseb repertuaari uuenenud koosseisuga ja uues lavaruumis. Lavastaja on Uku Uusberg, kunstnik Martin Mikson, valguskunstnik Emil Kallas, kostüümikunstnik Reet Aus. Lavastusmeeskond on võtnud eesmärgiks luua Salme kultuurikeskuse lavale otse Kalamaja südames vana teatri vaimus maailm.
"Põhjas" on Gorki kõige kuulsam näidend, lugu ühes vaeste öömajas elavast seltskonnast. Näitemäng kannab endas elutunnet ilmasõdade-eelsest ajast, mil olid sarnaselt tänapäevaga teravalt päevakorral küsimused inimväärikusest ja inimlikkusest.
Rändur Lukaa rollis on võimalik näha pärast 15 aastat rännakuid taas Linnateatri püsitrupiga liitunud Indrek Sammulit. Nataša osa mängib Salme laval Maiken Pius. Lisaks mainitutele loovad rollid ka Rain Simmul, Külli Teetamm, Andres Raag, Kristjan Üksküla (külalisena), Andero Ermel, Evelin Võigemast, Hele Kõrve, Epp Eespäev, Allan Noormets, Mart Toome, Alo Kõrve, Argo Aadli, Märt Pius, Mikk Jürjens, Kalju Orro ja Hardi Möller (EMTA lavakunstikool). Näidendi on tõlkinud Ernst Raudsepp. | Uku Uusbergi "Põhjas" jõuab Salme kultuurikeskuse suurele lavale | https://kultuur.err.ee/1608416426/uku-uusbergi-pohjas-jouab-salme-kultuurikeskuse-suurele-lavale | Reedel etendub esimest korda Salme kultuurikeskuse suurel laval Tallinna linnateatri lavastus "Põhjas", Maksim Gorki paljude tegelaskujudega näitemäng, mis toodi publiku ette 2018. aastal Põrgulaval. |
Viimastel aastatel on teadus ühiskonnas esiplaanile tõusnud. Inimeste huvi on kasvanud nii teadustulemuste, -meetodite kui ka teadlaste kui inimeste vastu ja võiks arvata, et täitumas on teaduse populariseerijate unistus. Ometi nähakse, et teaduse autoriteet on kõikuma löönud. Koroonapandeemia on siinkohal justkui õpikunäide – tihti pole eksperdi seisukoht kaalukam kristallkuuli vaataja omast ja mõnigi kord usutakse pigem parasiidirohtudesse kui teaduspõhisesse ravisse.
Tõsi, ka teadus ise on muutumises. Kuna teaduses opereeritakse tõenäosustega, ei saa kõigile küsimustele raudkindlaid vastuseid anda. Samal ajal levitatakse (sotsiaal)meedias teadlikku väärinfot, esitades oma väiteid raudkindlana.
Koroonakriis pole ainult tervisekriis – see on ka usalduskriis. Kelle vastu on usaldamatus suunatud – kas teadlaste, poliitikute või farmaatsiatööstuse vastu? Miks ei usaldata teadustöö tulemusi ja rakendusi? Või on usaldamatuse taga siiski oskuslik manipuleerimine Youtube'i videote ja sotsiaalmeedia kõlakambrite abil? Kuidas tekib polariseerumine või lausa radikaliseerumine? Kuidas elada üheskoos edasi, kui ollakse tõmbunud kaevikutesse? | Konverents "Kas usaldus teaduse vastu on kadunud?" | https://novaator.err.ee/1608411464/konverents-kas-usaldus-teaduse-vastu-on-kadunud | Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud konverentsil "Kas usaldus teaduse vastu on kadunud? Koroonakriis kui usalduskriis" käsitleti koroonakriisi mitte üksnes tervisekriisina, vaid kui ühiskonna usalduse õõnestajat. Konvrentsi on võimalik järelvaadata. |
Sel nädalal COVID-19 viiruse tase Eestis tõusnud pole ja juba teist nädalat see hoopis langeb. "Kui vaatame 20 suuremat asulat, kust me võtame 24 tunni keskmistatud proovi, siis seal, kui üldist viiruse taset vaatame, on see kindlasti langenud," märkis uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.
Regiooniti vaadates leidus üle mitme nädala kaardil jälle viiruseta piirkondi. Seekord ei leitud viirust Tensoni sõnul Saaremaalt ega Hiiumaalt. "Kui Mandri-Eestit vaatame, siis viirus on suhteliselt ühtlaselt igal pool laiali," jätkas ta. Kõige enam on viirust endiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, eriti Põlvas ja Tõrvas.
"Aga hea meel on näha, et justnimelt üldine suurte linnade keskmine on jõudsalt viimased kaks nädalat allapoole läinud. Loodame, et see langustrend jätkub," ütles Tenson.
Reoveeuuringu tulemused 22.–26. novembril. Autor/allikas: Tartu Ülikool | Reoveeuuring: viirus on suursaartelt kadunud | https://novaator.err.ee/1608416417/reoveeuuring-viirus-on-suursaartelt-kadunud | Sel nädalal näitas reovee seireuuring, et kuigi Mandri-Eestis on viirus veel ühtlaselt laiali, siis Saare- ja Hiiumaalt seda ei leitudki. Suuremates asulates oli viirust sel nädalal samuti keskmiselt varasemast vähem. |
Video on pastišš telesarjast "Stranger Things" ja "E.T." ning selle lavastas Christian Breslauer. See räägib lapsest, kes põgeneb eksperimentaalteadustega tegelevast keskusest, leiab omale kaaslase ja kasutab telekineesi salapäraste isikute eemaldamiseks, kes tahavad neid kinni püüa, vahendab Pitchfork. | The Weeknd avaldas video loole "Die for You" | https://menu.err.ee/1608416405/the-weeknd-avaldas-video-loole-die-for-you | The Weeknd avaldas albumi "Starboy" viienda juubeli puhul muusikavideo albumi loole "Die for You". |
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast on veerandsaja aasta jooksul kujunenud valdkondlik kompetentsikeskus, kus töö nii kultuuripärandi säilitamise, muinsuskaitsepoliitika kui ka pärandi- ja turismikorralduse aktuaalsetel teemadel on kooskõlas UNESCO eesmärkidega.
Eesti Kunstiakadeemia on aastaid tegelenud kultuuridiplomaatiaga ning seisnud hea selle eest, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud maailmapärandi kaitse, säilitamise ja tutvustamise rahvusvahelisse koostöösse. Aastatel 2009-2013 juhtis prof Mart Kalm UNESCO maailmapärandi komitee Eesti töögruppi, kuhu kuulusid ka mitmed teised tunnustatud EKA õppejõud. EKA on esindatud ka rahvusvahelises UNESCO-t nõustavas muinsuskaitse ekspertorganisatsioonis ICOMOS, mille asepresident on 2020. aastast EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu.
"Saadud kogemuste läbi on laienenud koostöö kultuuripärandi säilitamise ja restaureerimise alal tegutsevate kõrgkoolidega maailmas, millest kasvas välja idee UNESCO õppetooli asutamiseks Eesti Kunstiakadeemias," sõnas Alatalu.
"UNESCO annab võimaluse osaleda võrgustikus, kaasata õppe- ja teadustegevusse mainekaid väliseksperte ning kasutada UNESCO õppetooli logo kui tunnustuse ja kuuluvuse märki. UNESCO hindab õppetooli tähtsust ühiskonnas, ülikooli suutlikkust teha koostööd nii omavalitsuste kui ka erasektoriga," lisas ta.
"EKA jaoks on oluline näiteks koostöö Tallinna Sadamaga, kes toetab pikaajalist uurimisprojekti "Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine". Projekt on soodustanud koostööd erinevate osapoolte vahel ning selle käigus on jõutud mitmete oluliste ettepanekuteni, kuidas edendada Tallinna ja Eestit turismi sihtkohana nii, et pärand oleks hästi hoitud ja kohalik elanikkond kaasatud."
1992. aastal käivitatud UNESCO õppetoolide programm, mis hõlmab üle 800 õppetooli 117 riigist, edendab ülikoolide vahelist koostööd ja koostöövõrgustike loomist, eesmärgiga suurendada institutsionaalset võimekust teadmiste jagamise ja koostöö kaudu.
Programm toetab õppetoole UNESCO valdkondades – hariduses, loodus- ja sotsiaalteadustes, kultuuris ja kommunikatsioonis. Selle võrgustiku kaudu ühendavad ülikoolid ja teadusasutused üle kogu maailma oma ressursse, et tegeleda päevakajaliste väljakutsetega ja aidata seeläbi kaasa ühiskondlikele arengutele.
EKA UNESCO õppetooli koordineerib muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu. | EKA saab UNESCO õppetooli | https://kultuur.err.ee/1608416387/eka-saab-unesco-oppetooli | UNESCO peadirektor Audrey Azoulay ja Eesti kunstiakadeemia (EKA) rektor Mart Kalm allkirjastasid koostööleppe EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juures UNESCO pärandiuuringute õppetooli loomiseks. |
Reali kasuks tõi Fabien Causeur 13 punkti, Walter Tavares ja Thomas Heurtel lisasid mõlemad 12 punkti. Baskonia eest viskasid Steven Enoch ja Simone Fontecchio 14 punkti.
Moskva CSKA alistas neljapäeval kodus Müncheni Bayerni 77:74. CSKA oli peaaegu kogu kohtumise kaotusseisus, kuid viimase veerandi lõpus suudeti kaks vajalikku korvi visata, mis tõid ka võidu. Võitjate kasuks viskas Will Clyburn 17 punkti. Bayerni parim oli 28 punktiga Darrun Hilliard.
Anadolu Efes võitis hooaja esimeses Istanbuli derbis Fenerbahcet 89:84. Anadolu Efesi eest tegi Shane Larkin oma hooaja parima tulemuse visates 25 punkti ja andes seitse resultatiivset söötu. Fenerbahce eest, kes sai oma neljanda järjestikuse kaotuse, viskas Marial Shayok 18 punkti.
Berliini Alba võttis kodus 91:86 võidu Tel Avivi Maccabi üle. Mängu algus oli üsna tasavägine, kuid poolajale mindi juba Alba 45:35 eduseisus. Võitjate parim oli Marcus Eriksson 19 punktiga, Christ Koumadje lisas 12 ja Maodo Lo 11 punkti. Maccabi Scottie Wilbekin viskas 22 punkti. | Madridi Real tõusis Euroliiga liidriks | https://sport.err.ee/1608416399/madridi-real-tousis-euroliiga-liidriks | Korvpalli Euroliigas sai Madridi Real oma viienda järjestikuse võidu, kui võõrsil alistati Baskonia 88:60. Võiduga tõusis Real kümne võidu ja kahe kaotusega liigatabelit juhtima. |
"Teadsime, et Saksamaal on füüsiliselt väga tugev võistkond," lausus Toijala pärast tasavägist heitlust. "See polnud üllatus, et meie mäng ei läinud mingitel momentidel nii, nagu oleksime tahtnud. Teisel poolajal said meie korvpallurid juba rohkem teha seda, mida võidu jaoks vaja oli."
15 punkti ja seitse resultatiivset söötu kogunud Kristian Kullamäe söödust sündinud Siim-Sander Vene korvi pidas Toijala üheks kohtumise otsustavaks momendiks. See tõi tabloole viigi 64:64, kui mängida jäi minut ja 45 sekundit.
"Vene oskab pukis [korvi all] tegutseda. Kristian andis talle väga hea söödu ja Siim lahendas väiksema kaitsja vastu olukorra hästi ära," lausus Toijala.
Kolmepunktivisete suurt tabavusprotsenti (57,9) selgitas Toijala asjaoluga, et Eesti koondises on palju häid viskajaid: "Oluline on, kuidas pall rünnakul liigub ja et sööt jõuaks õigel ajal heal viskekohal mängija kätte. Sakslaste jaoks olid meie kaugvisked murekoht."
Esimesel poolajal teenisid võõrustajad kümme ründelauapalli ja eestlaste kümme pallikaotust võimaldasid neil lihtsalt 13 punkti saada. Teisel poolajal suutsid Toijala hoolealused lauavõitluse võrdsustada.
"Lauavõitlus oli väga oluline teema. Teadsime, et kui see jääb 50:50, siis on võimalik tugevate Saksamaa korvpalluritega mängida," ütles Eesti koondise peatreener. | Toijala: sakslaste jaoks olid meie kaugvisked murekoht | https://sport.err.ee/1608416360/toijala-sakslaste-jaoks-olid-meie-kaugvisked-murekoht | Eesti meeste korvpallikoondis alustas 2023. aasta MM-valiksarja võidukalt, kui neljapäeval alistati võõrsil Saksamaa 69:66. Koondise peatreeneri Jukka Toijala sõnul käis Eesti mäng Nürnbergis peetud avakohtumises üles-alla, aga nii hea meeskonna nagu Saksamaa vastu polnud võimalik 40 minutit ühtlaselt hästi tegutseda. |
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk sellises suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat.
"Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid," ütles Tarkiainen.
Suurim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest.
Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka teeniti majutuse ja toitlustuse (976 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1133 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1260 eurot) tegevusaladel.
Võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9 protsenti), ning info ja side (13,1 protsenti) tegevusaladel.
Väikseim tõus oli energeetika (1,5 protsenti) ning hariduse (2,6 protsenti) tegevusaladel.
Keskmine brutokuupalk tegevusalade kaupa. Autor/allikas: Statistikaamet | III kvartali keskmise palga kasv oli üks viimaste aastate suurimaid | https://www.err.ee/1608416351/iii-kvartali-keskmise-palga-kasv-oli-uks-viimaste-aastate-suurimaid | Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot ehk 7,8 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Muutus oli viimaste aastate üks suurimaid. |
"Kuigi meedias rõhutakse riigikohtu määruste osas esialgsele õiguskaitsele ja selle rahuldamata jätmisele, ei olnud esialgse õiguskaitse saamine vaidluse eesmärk – selles osas sooviti riigikohtu praktikat ja juhiseid, millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata ning seda riigikohus ka andis," märkis Reilik-Bakhoff.
Reilik-Bakhoffi sõnul oli olulisem vaidlusobjekt küsimus, kas vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus vaidlustada enne, kui töötajad vallandatakse ja avaliku teenistuse alusel töötavad isikud vabastatakse ning riigikohus vastas, et tegemist on siseaktiga ja seda saab kohtus eelnevalt vaidlustada.
"Samuti märkis kohus samas asjas, et kaitseväe käskkirjaga kehtestatud nõuet ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks, kuid kuna vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu lõppesid teenistussuhted nii töölepingu kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel, oli see nõue seega mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega," nentis advokaat.
"Teises kohtuasjas oli küsimuse all, kas enne teenistusest vabastamist saab esitada keelamiskaebuse. Oluline on märkida, et ringkonnakohus oli eelnevalt asunud seisukohale – avalikus teenistuses ei saa teenistussuhte peatamiseks keelamiskaebust mitte ühelgi juhul esitada. Riigikohus aga ütles eilses otsuses selgelt, et saab ja veelgi enam – riigikohus viitas, et teenistujate korral, kellele pole ettenähtud ennistamisvõimalust, võib kõne alla tulla küsimus, kas sellises olukorras mitteennistamine on põhiseaduspärane. Kaebaja on enda suhtes ka juba nimetatud taotluse halduskohtule esitanud, et kontrollida normi põhiseaduspärasust," selgitas Reilik-Bakhoff.
Riigikohus märkis, et kohtud on määruskaebuse esitaja ekslikult jätnud ilma põhiseaduse paragrahvile 15 vastavast tõhusast kohtulikust kontrollist olulises küsimuses.
Reilik-Bakhoffi sõnul oli riigikohtus vaidlustatud ka esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine ringkonnakohtu poolt, kuid selle eesmärk oli saada riigikohtu praktikat ja juhiseid.
"Selle vaidlustamisel oli meile üsna selge, et riigikohus seda rahuldada ei saa – isik oli juba teenistusest vabastatud ning seega ei saanud keelata tema vabastamist esialgse õiguskaitse korras. Esitasime selle nõude eesmärgiga saada riigikohtu praktikat ja juhiseid millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata. Riigikohus on seda teemat põhjalikult lahanud ja tänu sellele on tulevased vaidlused kindlasti rohkem raamides," ütles Reilik-Bakhoff.
Advokaadi sõnul on väga oluline ka riigikohtu viide, et ringkonnakohus tegi vea, kui nad leidsid, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus.
"Enne vabastamist oli esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge ja sellele viitas ka riigikohus. See tähendab nüüd seda, et olukordades, kus isikuid ei ole veel vabastatud ja riigikohus on leidnud, et neid küsimusi saab lahendada ennetavalt, tuleb anda isikutele esialgne õiguskaitse. Need isikud, kes on juba vabastatud, ei pruugi riigikohtu hinnangul enam esialgset õiguskaitset saada, vaid peavad ootama ära oma kohtuasja lõpplahenduse," lisas Reilik-Bakhoff. | Advokaat: riigikohtu lahendid on olulised tulevasteks vaidlusteks | https://www.err.ee/1608416324/advokaat-riigikohtu-lahendid-on-olulised-tulevasteks-vaidlusteks | Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on neljapäeval riigikohtus kaitseväelaste kohtuasjades tehtud lahendid olulise tähtsusega, kuna need lükkasid ümber eelnevate kohtute seisukohad, mis ennetavaid vaidlusi võimalikuks ei pidanud. |
Narva jõgi on 75 kilomeetri pikkune isetekkeline piirirajatis, mis tekitab näilise tunde, justkui oleks Kirde-Eestis piir paremini kaitstud. Seepärast ongi idapiiri väljaehitamise fookus olnud alati Kagu-Eestile suunatud.
Samas, nagu kinnitab politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Egert Belitšev, on tegelikkuses Narva jõgi seiretehnikaga kaetud vaid 60 protsendi ulatuses, mis tähendab, et umbes 30 kilomeetri pikkusel lõigul pole piirivalvel ülevaadet, mis jõel tegelikult toimub. Isegi kui rikkumist märgatakse, ei pruugi patrull õigeks ajaks kohale jõuda.
Narva jõe ääres saab piirivalve kasutada vaid avalikke teid, sest viis aastat kavandatud patrullradadest pole seni meetritki ehitatud.
"Arvestades Narva jõe jõekäänakuid, jõeharusid ja kõike muud sellist, siis väga paljudesse kohtadesse läbipääs on äärmiselt raskendatud või sisuliselt võimatu. Mõningatel juhtudel, selleks et reageerida, oleme täna sunnitud tegema näiteks 30 või 40 kilomeetrise ringi," rääkis Belitšev ERR-ile.
Seiretehnikat on on küll paigaldatud, kuid kergema ligipääsuga kohtadesse.
"Need kaetud alad on just need kohad, mis on lihtsamini jälgitavad ja lagedamad alad, keerulisemalt lahendatavad kohad on hetkel ilma püsiva tehnilise valveta. Meil oleks vaja 15 seirepositsiooni juurde ja see tagaks, et kogu Narva jõgi oleks valve- ja seireseadmetega kaetud," märkis Belitšev.
Narva jõe turvaaukude lappimiseks, ehk valveseadmete paigaldamiseks ja minimaalse hulga patrullradade ehituseks on vaja vähemalt 20 miljonit eurot. Belitšev toonitab, et tegemist on terviklahendusega ja piirivalvele on oluline, et kogu idapiir oleks ühtlaselt kaitstud: "Ebaseadusliku rändega on nii, nagu iga muu asjaga, et kui sa ühes kohas teed piiriületuse keerulisemaks, siis alati leitakse need lihtsamad kohad ja ei saa öelda, et Narva jõgi oleks selline koht, kus ebaseadusliku rände riski ei ole."
Belitševi sõnul on PPA-l patrullradade ehituseks ja seiretehnika paigaldamiseks kriitilistesse kohtadesse kõik eeltööd ammu tehtud ja projekt ootab vaid rahastust. | Ka Narva jõepiiri ajakohastamine nõuab vähemalt 20 miljonit eurot | https://www.err.ee/1608416309/ka-narva-joepiiri-ajakohastamine-nouab-vahemalt-20-miljonit-eurot | Eesti idapiiri väljaehitamisel on eelkõige räägitud maismaapiirist, kuid ka Narva jõepiiri ajakohastamine nõuab vähemalt 20 miljoni euro suurust investeeringut. |
100 positsioonist koosnevas iga-aastases edetabelis on teisel kohal peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ning kolmandal kohal terviseminister Tanel Kiik.
Edasi järgnevad EKRE esimees Martin Helme, riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, haridusminister Liina Kersna, teadusnõukoja juht Irja Lutsar, paarina ettevõtjad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, endine president Kersti Kaljulaid ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ütles Vikerraadio hommikusaates, et aastale andsid tooni koroonapiirangud ja kahed valimised, mistõttu edetabelis on palju poliitikuid. "Valitsuse roll on väga suur sel aastal selle üle, mida võime teha, meie käitumise üle," selgitas ta.
"Ei ole kindel, et Liina Kersna, kes on tabelis seitsmendal kohal, oleks tavalisel ajal nii kõrgel," lisas Soonvald.
Mõjukust defineerivad väljaanded kui võimet saavutada endale soovitud tulemusi ning muuta ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist.
Mõjukaid valivad Ekspress Meedia väljaanded tänavu seitsmendat korda. 2015. aastal oli nende hinnangul Eesti mõjukaimaks inimeseks Marju Lauristin, 2016. aastal Kersti Kaljulaid, 2017.-2018. aastal Jüri Ratas ja 2019. aastal Margus Linnamäe. 2020. aastal nimetas Ekspress Meedia Eesti kõige mõjukamaks inimeseks EKRE esimehe, toonase rahandusministri Martin Helme. | Delfi ja EPL valisid aasta mõjukaimaks inimeseks Eestis Kõlvarti | https://www.err.ee/1608416303/delfi-ja-epl-valisid-aasta-mojukaimaks-inimeseks-eestis-kolvarti | Eesti 2021. aasta mõjukaimaks inimeseks valisid Eesti Päevaleht ja Delfi äsja Tallinna linnapea ametisse tagasi valitud Keskerakonna aseesimehe Mihhail Kõlvarti. |
"Need on sellised hagid või kaebused, mida esitatakse näiteks ajakirjanike vastu, kes uurivad ühiskonnas mingisuguseid valupunkte või toovad selliseid teemasid päevavalgele. Samuti esitatakse vaigistushagisid näiteks kodanikuühenduste või ka inimõiguste kaitse organisatsioonide vastu, kes on mingisuguses olulises avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilised," selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus ERR-ile.
"Selliseid hagisid esitavad tavaliselt kas mingid mõjuvõimsad ettevõtted, suurkorporatsioonid, aga ka mõjuvõimsad üksikisikud. Ja tavapäraselt on sellised suurkorporatsioonid või isikud tugevamas positsioonis kui ajakirjanikud või õiguste eest seisjad," lisas Lutterus.
Hagide esitamisega otsitakse erinevaid aluseid, et vastaspoolt koormata, esitada näiteks erinevaid kahjunõudeid, selgitas asekantsler. "Kohtumenetlus toob paratamatult kaasa kulud ja kui ka kohtuotsused tulevad, siis on võimalik neid taas edasi kaevata, et hoida ka ajaliselt inimest pidevalt surve all, et selle kaudu panna ajakirjanike või ka kodanikuühendus loobuma, et nad ei tegeleks selle teemaga," ütles Lutterus. "Selliste vaigistushagide eesmärk võibki olla see, et koormata ajakirjanikud ja õiguste eest seisjad nende hagidega ära - lõppastmes neid siis hirmutada, vaigistada, koormata nii kohtumenetlusega kui ka kohtukuludega. Ja lõppastmes võib see hakata piirama näiteks ka ajakirjanike sõnavabadust," rääkis ta.
Teemaga tegelemiseks plaanib Euroopa Komisjon järgmise aaasta kevadel tulla välja strateegiliste vaigistushagide teemalise algatuste paketiga (inglise keeles: Strategic Lawsuit Against Public Participation; SLAPP), mis hõlmab direktiivi ettepanekut ja mitteõigusliku algatusena soovitust.
Kuna komisjon ootab kuni 10. jaanuarini kestva avaliku konsultatsiooni raames liikmesriikide seisukohti, siis on Eesti poolt vastamist koordineeriv justiitsministeerium pöördunud teiste ministeeriumite, kohtute, ülikoolide ja organisatsioonide poole palvega esitada oma kommentaarid.
"Praeguseks hetkeks ei ole algatuste täpne kohaldamisala teada, kuid arvestades senist infot ja avaliku konsultatsiooni teksti võib eeldada, et kohaldamisala saab olema võrdlemisi lai, hõlmates lisaks esialgsele kaitstavale grupile – ajakirjanikele – ka teisi isikuid ja organisatsioone, kes avaldavad oma seisukohti ja kriitikat avalikku huvi pakkuvates küsimustes," märkis justiitsministeerium oma kirjas teistele ministeeriumitele.
Lutteruse sõnul ei ole temal Eestist teada, et selliseid süstemaatilisi rünnakuid ajakirjanike või kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu oleks olnud.
Siiski on rahvusvahelised tsensuurivastased aktivistid toodud ühe näitena välja juhtumi, mis on seotud ERR-i saatega "Pealtnägija". Nimelt esitasid Soome kinnisvaraettevõtja Arto Autio ning temaga seotud isikud suure hagi ERR-i ja isiklikult ajakirjanike Mihkel Kärmase ning Anna Pihli vastu, kes kajastasid telesaates kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi anti sisse juba 2018. aasta lõpus, kuid pole siiani lahendust leidnud, kusjuures varsti kolm aastat kestnud kohtuprotsessi ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada. Lähemalt saab sellest ja teistest juhtumitest lugeda siit. | EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest | https://www.err.ee/1608415556/el-motleb-ajakirjanike-kaitsmisele-pahatahtlike-kohturunnakute-eest | Euroopa Liit (EL) hakkab otsima võimalusi, kuidas kaitsta tundlikel teemadel sõna võtvaid ajakirjanikke või kodanikuühendusi pahatahtliku vastutegevuse eest, kui puudutatud isikud neid vaigistamiseks kohtusse kaebavad ehk kasutavad strateegilisi vaigistushagisid. |
Leedu on saanud sisserändajatelt kokku 3162 varjupaiga taotlust, neist 2956 on läbi vaadatud ja valdav enamus saanud eitava vastuse.
Leedu siseministeeriumi kinnitusel on võimaliku tagakiusamise või muude ohtude tõttu rahvusvaheline kaitse antud vaid kümnele inimesele. Need inimesed on pärit Iraagist, Süüriast, Eritreast, Jeemenist ja Afganistanist.
305 ebaseaduslikult riiki sisenenud migranti on juba Leedust minema saadetud. 212 inimese suhtes, kes ei ole varjupaika taotlenud, on tehtud väljasaatmisotsus.
Leedu põgenikelaagritesse on aasta jooksul jõudnud 4277 inimest, hetkel on neid seal ligi 3500. Alates augustist, mil piir kinni pandi, on Leedu piiri üritatud ületada 7402 korral. | Leedu on pagulase staatuse andnud kümnele migrandile | https://www.err.ee/1608416195/leedu-on-pagulase-staatuse-andnud-kumnele-migrandile | Leedu on andnud pagulase staatuse kümnele Valgevenest üle piiri tulnud migrandile, ligi 3000 inimest on saanud aga äraütleva vastuse. |
Tegemist on juba kolmandat päeva vältava poliitilise vägivallaga riigis, kuhu Austraalia saatis nüüd valitsuse kutsel appi rahuvalvajad.
Politsei kasutas reedel pealinnas Honiaras vägivaldsete meeleavaldajate ohjeldamiseks pisargaasi ja hoiatuslaske, teatasid sündmuskohal viibivad uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud. Jõuk üritas tungida peaminister Manasseh Sogavare eramajani.
Politseiametnikel õnnestus viimastel andmetel edukalt laiali ajada rahvahulk, kes oli enne seda süüdanud põlema vähemalt ühe hoone.
AFP reporteri kirjeldusel osalesid vägivallakeerises tuhanded inimesed, kellest mõned kandsid kirveid ja nuge.
Kõige rohkem on saanud kannatada hiinlaste linnaosa ja keskne äripiirkond.
Hiinalinnas süüdati suur ladu, mis põhjustas tugeva plahvatuse, mille järel põgenesid paljud inimesed paanikas sündmuskohalt.
Austraalia politseinikud saabusid öösel Saalomoni Saarte pealinna Honiarasse ja kindlustasid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri sealses väga muutlikus ja pingelises olukorras, teatasid reedel Canberra võimuesindajad.
"Kakskümmend kolm Austraalia föderaalpolitseinikku lähetati kohe eile, nad on juba Honiaras kohapeal, täna lähetatakse veel umbes 50 korrakaitseametnikku," sõnas Austraalia siseminister Karen Andrews meediakanalile Sky News.
"Olukord on seal väga muutlik ja pingeline. Hetkel teame, et rahutused on viimase paari päeva jooksul eskaleerunud," lisas Andrews.
"Meie eesmärk on tagada seal stabiilsus ja julgeolek ning tavapäraste põhiseaduslike protsesside toimimine," ütles Austraalia peaminister Scott Morrison.
Missioonil osaleb üle 100 politseiniku ja sõduri. Morrison lisas, et abipalve on saabunud Saalomoni saarte peaministrilt Manasseh Sogavarelt.
Austraalia rahuvalvajate ülesandeks on kaitsta elutähtsat taristut ning nad jäävad Saalomoni saartele mitmeks nädalaks.
"Austraalia valitsus ei kavatse sekkuda saarte siseasjadesse, see on nende endi otsustada," kinnitas peaminister.
Protestijad püüdsid kolmapäeval hõivata parlamendihoonet, et Sogavare võimult kõrvaldada. Meeleavaldajad eirasid kolmapäeval kehtestatud liikumiskeeldu ning tulid uuesti tänavatele.
Sotsiaalmeediasse postitati fotosid pealinnast tõusvast suitsust ning teatati, et rünnaku alla on langenud hiinlastele kuuluvad ärid.
Peaminister Sogavare nimetas rahutusi "kurvaks ja kahetsusväärseks sündmuseks, mille eesmärk on kukutada demokraatlikult valitud valitsus". Ta hoiatas, et rahutuste korraldajad võetakse vastutusele ning saavad seaduse kogu ranguses karistada. | Saalomoni Saartel jätkus vägivald, saabusid Austraalia politseijõud | https://www.err.ee/1608416300/saalomoni-saartel-jatkus-vagivald-saabusid-austraalia-politseijoud | Märatsejad süütasid Saalomoni Saarte pealinnas Honiaras reedel taas hooneid ja rüüstasid ärisid, teatas sündmuskohal viibiv uudisteagentuuri AFP ajakirjanik. |
Tervishoiuminister Sajid Javid ütles, et peatatakse kõik lennud Lõuna-Aafrika Vabariigist, Namiibiast, Lesothost, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Botswanast.
Javidi sõnul on võimalik, et uus variant on veelgi nakkavam kui deltavariant.
Briti rahvusringhäälingu BBC andmetel on kõnealust koroonaviiruse varianti täheldatud lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Botswanale ka Aasias asuvas Hongkongis. Kokku on registreeritud kümneid nakatumisi.
"Kõik, kes saabuvad nendest riikidest enne reisikeelu jõustumist, peavad minema hotellidesse või kodudesse karantiini ja tegema PCR-testi teisel ja kaheksandal päeval," lisas tervishoiuminister. "Ja kui keegi on saabunud mõnest neist riikidest viimase kümne päeva jooksul, siis palume ka neil teha PCR-testid."
Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlased teatasid varem päeval, et on tuvastanud koroonaviiruse uue variandi, millel on mitu mutatsiooni.
"Kahjuks oleme tuvastanud uue variandi, mis annab Lõuna-Aafrikas põhjust muretsemiseks," ütles viroloog Tulio de Oliveira pressikonverentsil.
"Variandil järjekorranumbriga B.1.1.529 on väga suur hulk mutatsioone," lisas Oliveira. Seda on leitud ka Botswanas ja Hongkongis Lõuna-Aafrika Vabariigist saabunud inimestel.
Tervishoiuminister Joe Phaahla ütles, et uus variant teeb väga murelikuks, sest see on nakkusjuhtude hüppelise kasvu taga. LAV-is tõusis ööpäevane nakkusjuhtude arv kolmapäeval üle 1200. Alles novembri alguses pandi ööpäevas vaid 100 koroonadiagnoosi.
LAV tuvastas eelmisel aastal koroonaviiruse beetatüve, kuid nakkuspuhangu hoogustumises on süüdi peamiselt deltatüvi, mis avastati Indias.
Lõuna-Aafrika Vabariigis on registreeritud rohkem nakkusjuhte kui üheski teises Aafrika riigis, nende arv ulatub 2,95 miljonini. Surnud on 89 657 haigestunut. | Suurbritannia kehtestab reisikeelu kuuele Aafrika riigile | https://www.err.ee/1608416297/suurbritannia-kehtestab-reisikeelu-kuuele-aafrika-riigile | Suurbritannia teatas neljapäeval, et keelab ajutiselt reisimise kuuest Lõuna-Aafrika riigist pärast seda, kui regioonis avastati uus koroonaviiruse variant. Samasugusest otsusest teatas ka Iisrael. |
SEL HETKEL OLIN MA selle, minu jaoks kõige mustema stsenaariumi arstilt teada saanud. Nüüd oli kuu aja pärast ees ootava opi taustal kõik järgnev kui meeleolukas vahepala. Suhteliselt … Arst ulatas mulle internetist väljaprinditud kaks lehte, mis sisaldasid infot sellest, kus Eestis saab külmutada ja säilitada spermat. Muide, hiljem selgus, et kolme aasta tagune info oli pisut vananenud. Teenuste hinnad olid vahepeal tõusnud.
No nii … Mis sai edasi? Arstikabineti ees asuvas nii-öelda õdede ruumis istus heledapäine, ümmarguste silmadega sümpaatne, võib-olla hilistes kolmekümnendates või varastes neljakümnendates medõde, kes arvutiklahve klõbistades vormistas mulle proovide andmise saatekirja. Arst seisis ta kõrval ning juhendas, kuhu mida tuleb kirjutada või millisesse kohta „linnukene” asetada. Olin endast väljas, närvitsesin, mu mõtted olid segased, püüdsin peataolekust jagu saada, üritasin positiivseid mõtteid mõelda. See ei olnud võimalik.
Sain enda kätte ka teise, tõenäoliselt varem välja prinditud eksemplari. Sellel oli pakutud Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskust kui võimalikku esimest valikut sperma külmutamiseks. Juures oli hinnakiri ja tingimused.
Lugesin edasi: „Vajalikud analüüsid enne protseduuri: HIV, HBV (HbsAG, anti-HBC), HCV (anti-HCV), TPHA.”
See esimene tähekombinatsioon tähendab kõike seda, mis on seotud AIDS-iga, järgnev tähtede joru-jada on hepatiidiga seotu. Kõik see jättis mind üsna ükskõikseks, sest mul on kehtiv kollatõve vaktsineerimiskaitse kümneks aastaks ning ma ei ole, kätt südamele pannes, ühtegi kõrvalhüpet naise kõrvalt teinud. AIDS-i vastu ka otsest hirmu ei ole, kuigi mine tea, see haigus võib ju avalduda ka aastate pärast.
Minu käes oleval paberil jätkus: „… lisaks ka PCR Chlamydia trachomatis ’e ja Neisseria gonorrhoeae suhtes.”
Tähekombinatsioon PCR on lühend inglise keelest ja tähendab polümeraasi ahelreaktsiooni. Biokeemia seisukohast pole sellest vaja praegu rääkida, kui, siis ainult seda, et PCR-meetodiga tehakse kindlaks haigustekitajale ainuomane pärilikkusaine DNA. PCR-meetod on kaasajal kõige tähtsam suguhaiguste tuvastamise ülitundlik meetod.
Arvutiklahve klõbistanud medtöötaja naeratas ja lausus, et me nüüd natukene torgime teid. Ma olin ammu enne teinud kodutöö ja seetõttu olin teadlik, millist sisu sisaldas sõna „torgime”. Ma rahunesin veidi, minus süvenes teatud usaldustunne lausuja suhtes ning ma püüdsin häälestuda peatselt toimuvale.
„Kas teie teete analüüsid?”
Ta vastas, et vereproov tehakse laboris, alumisel korrusel, aga selle teise proovi saame siin ära teha.
„Kas ikka teie teete?”
Sain jaatava vastuse. Äkki helises telefon. Telefonivestluse põhjal taipasin, et edasilükkamatu asi on vaja minu usaldust äratanud medõel kiiremas korras ära teha. Pakkusin välja kokkuleppe, et lähen ja joon kliiniku aatriumikohvikus klaasikese värskendavat astelpajumarjamahla. Lubasin täpselt veerand tunni pärast tagasi olla ja oodata ooteruumis. Kokkulepitud ajaks olingi tagasi.
Ooteruumis, mis asetses ühes kliiniku neljanda korruse nurgataguses, valitses inimtühjus. Nii õe ja arsti kui ka protseduuride toa uks olid suletud ning mul oli tunne, et mind on unustatud. Olin jõudnud tagasi lubatust pisut varem. Mängisin oma peas läbi järgnevate sündmuste oletatava käigu. Nihelesin, püksitagumik sõelus püüli. Ma tundsin end kui karistusalune, keda on ees ootamas nahatäis.
Mulle on varem korduvalt ureetrakaabet tehtud. Vene ajal, kui puudus tänapäevane medlaboritehnika, teostati seda protseduuri väga omapäraste kaapimist võimaldavate riistadega. Kõige selgemalt ja värvikamalt meenub mulle traadist valmistatud väikese aasaga kaabits. Sellega proovivõtmine on prooviandjale paras katsumus. Ma ei tea, kas sääraseid külviaasaga kaabitsaid valmistati toona medtarvikute tehases või tegid neid meditsiiniasutust tehnikud. Igatahes on teada, et sellesinatse külviaasaga kaabitsaid kasutatakse meestel ureetramaterjali bakterioskoopiliseks uuringuks.
Olen tänapäevaste ureetrakaape võtmise tarvikutega põgusalt tutvunud. Need on steriilse tampooniga varustatud katsutid elik katseklaasid. Molekulaardiagnostikas kasutatakse tampooni ja lühema plastvarrega katsutit, mis suletakse punase korgiga. Mikrobioloogilisteks uuringuteks on kasutusel pikema alumiiniumvarrega katsuti, mis suletakse oranži korgiga. Ma ei saa olla päris kindel, et see on katsutite lõplik valik, millega kõnes olevast piirkonnast proove ehk külve võetakse.
Äkki ilmus kepsakal sammul inimtühja ooteruumi, kus ma oma järge ootasin, noor, sihvakas, pikkade, peaaegu et perseni ulatuvate blondide juustega medõde, loodetavasti mitte praktikant. Ma ei suutnud tuvastada tema nime ning ma ei olnud teda varem kohanud. Mulle tundus, et ta oli saanud täpsed juhised, kellelt tuleb analüüs võtta. Ta ei küsinud isegi minu nime – tavaliselt õed patsientide poole pöördumisel niimoodi teevad. Äkki oli minu raviarst või mõni aeg tagasi kindla jah-sõna andnud medtöötaja korraldanud noorukesele kolleegile meistriklassikatse läbi teadlikult korraldatud pisikese vimka. Ei tea. Ei oska kommenteerida.
„Lähme siia ruumi!” kamandas blondiin arrogantsel toonil.
Tõusin aeglaselt toolilt, püüdsin viivitada. See ruum oli mulle tuttav. Seal oli seina ääres tool, ruumi keskel kušett, mille mõned osised meenutasid günekoloogilise tooli elemente, suur hulk mitmesugust laboritehnikat ning juba tuttav nurgake, kust avaneb uks peldikusse, kus määratakse kusevoolukiirust.
„Pange palun asjad sinna toolile!”
Tegin, nagu paluti.
Blondiin tõmbas kätte kummikindad. Kuna olin hajevil, siis ma ei märganud, kust kohast oli tema kätte sattunud katsuti. Andsin proovikogumisnõule hinnangu – oranži korgiga. Korraks tõusid ihukarvad püsti. Pool aastat painanud diskomfordile, mida tekitas eesnääre, oli peatselt lisandumas täiendav annus ebamugavustunnet. Ma julgen väita, et terve inimesena oleks analüüsi teostamise kulg olnud hoopis teistsugune, võimalik, et ka kaasneva mõõduka perversse alatooniga. Nüüd ei.
Alustasin küsimusega, et saada selgitust, kas tuleb kušetile heita. Sain eitava vastuse.
„Võtke palun püksid maha!”
Päästsin lahti püksirihma pandla, kergitasin pisut T-särki nabani, pöialde abil tirisin alla teksased, seejärel libistasin aeglaselt üle tagumiku alla helesinised aluspüksid.
„Kas teile on enne sellist proovi tehtud?”
„Äkki on parem, kui ma ta poolkõvaks ajan?” vastasin küsimusele küsimusega.
„Ei ole.”
Tõmbasin eesnaha pisut tahapoole ja toetasin peenist parema käega. Tampoon, mis oli mähitud pika alumiiniumvarda otsa, sisestati ureetrasse. Juhendi kohaselt tuleks tampoon lükata kuni 4 cm sügavusele ja siis teostada roteeriv liigutus. Minu aistingute järgi võis sügavuseks olla 10 cm. Pigistasin hambad risti, mu keha eendus, jalalihased läksid pingesse ning ma lasin kuuldele pornofilmidest tuntud iseloomuliku, kuid vaikse vaoshoitud „aah”-hääle. Ma muutusin jälle närviliseks ning kärsituks.
„Viige see alla! Sinna registratuuri, kuhu te vereproovi andma lähete.”
Nende lausete saatel lahkus noor blond medõde kiirustades protseduuriruumist. Ma ei saanud teda mahti tänada ega viisakalt kohtumiseni! öelda. Luban, et ma otsin ta kord üles, võib-olla koguni kingin lilled ja tänan siiralt hea töö eest. Ma tean, et pärast minu eelseisvat oppi on ureetrakaape teostamise vajadus käesoleva monoloogi esitajale üsna ebatõenäoline.
Tõmbasin püksid üles, kohendasin end ning lahkusin ruumist koos seljakoti ja oranži korgiga katsutiga, möödusin registratuuridaamist, jätsin viisakalt hüvasti ning liikusin sinna, kuhu mind suunati. Tundsin, et tilk või paar eesnäärme sekreeti on immitsenud aluspükstesse. Piinlik olukord!
Liftiukse ees juhtus lugu, mis viis mind veelgi enam rööpast välja. Ma pillasin katsuti maha. Imekombel see ei lagunenud osadeks. Kui see oleks nii juhtunud, oleks mul tulnud uroonkoloogiaosakonda tagasi pöörduda, teha ette kannatajanägu, otsida üles blond medõeneiu ja anuda: „Palun teeme veel!”
Igaks juhuks saatsin telefoniga sõnumi oma perearstile, mille sisu oli järgmine: „Piinlik lugu. Oleks vaja teha ureetrakaabet.” Nagu perearst hiljem selgitas, saavad sellist analüüsi teostada vaid meeste- ja naistearstid.
Vereanalüüside võtmise kabineti ukse taga istus üks mees. Registratuuriboksis viibinud nooruke registraator oli ilmselgelt minu ärritusest häiritud. Ma ulatasin talle saatekirja ja kui ta minu nime päris, ulatasin talle hoopiski ID-kaardi ja küsisin kõrgendatud hääletoonil inglise keeles: „What you mean?”
Tunnistan, et olin jätkuvalt psühhoemotsionaalse pinge seisundis ehk p.e.p.s..
Sisenesin ruumi, kus teostatakse vereproove. Selles ruumis töötab kaks medtöötajat üheaegselt, nende töökohad on läbipaistmatust kilest kardinatega teineteisest eraldatud. Pensionieas venelannast verevõtja tegi paar ebamäärast käeliigutust, et anda märku istumiseks. Ma ei pööranud tähelepanu mugavale nahkpolsterdusega tugitoolile, millele oleksin pidanud end sisse seadma ning proovi teostamise ajaks randme paljastama. Kuna enamikul kordadel, mil ma olen käinud Tartus vereproovil, kus patsient paigutatakse kolme või nelja jalaga taburetile istuma, oletasin, et see juhtub ka siin kliinikus. Kirjeldatud taburetki oli olemas ning pooleldi nähtaval, vereproovivõtja töölaua – mida kattis kahvaturoheline lina – all. Kuna olin p.e.p.s., tõmbasin tabureti hooletu liigutusega laua alt välja. See oli suur viga, sest üle laua ulatuva rohelise lina varju taburetile oli medtöötaja paigutanud äsja avatud pappkastitäie kasutamata vereproovikatsuteid. Need kukkusid kolinaga kõik põrandale laiali. Ma ehmatasin kohutavalt ja oleksin äärepealt lasknud kosta vandefraasi „job tvoi mat”. Tagantjärele on raske selgitada, mis mind tagasi hoidis. | Lugege katkendit. Onu Bella, "Tappa prostatavähk" | https://kultuur.err.ee/603133/lugege-katkendit-onu-bella-tappa-prostatavahk | Katkend Onu Bella raamatust "Tappa prostatavähk". |
Kolmapäeval 27-aastaseks saav Nordtveit mängis kõigi sarjade peale West Ham Unitedi eest 21 kohtumist. Eelnevalt oli ta veetnud seitse hooaega Saksamaal, neist kuus Mönchengladbachi Borussias.
West Ham lõpetas sel kevadel Inglismaa kõrgliiga 11. positsioonil. Hoffenheim oli Saksamaal neljas. | Meistrite liigasse jõudnud Hoffenheim tugevnes norralasega | https://sport.err.ee/603278/meistrite-liigasse-joudnud-hoffenheim-tugevnes-norralasega | Norra jalgpallikoondislane Havard Nordtveit naasis pärast aastat Inglismaa kõrgliigas Saksamaale, kus asub esindama Meistrite liigasse jõudnud Hoffenheimi. |
Läti alustas kohtumist paremini ja asus teise veerandi alguseks isegi 15 punktiga juhtima, aga poolajaks vähendasid serblannad vahe vaid paarile punktile. Kolmandal perioodil läks Serbia mitu korda ka juhtima, aga otsustaval veerandi alguses kasvatasid lätlannad edu korraks isegi kümnele punktile ja hoidsid siis mõnepunktilist edu lõpuni.
Lätlannade parimad olid Kristine Vitola 19 ja Anete Steinberga 18 punktiga, neist Steinberga haaras ka 11 lauapalli.
Alagrupis oli Läti kaotanud kõigepealt Venemaale 59:71, alistanud siis Montenegro 76:55 ja kaotanud viimases voorus ka Belgiale 58:62. Kaheksa parema seas tuleb kohtuda A-alagrupi võitnud Hispaaniaga.
Edasi kaheksa hulka jõudis Slovakkia koondis, kes oli 82:68 (22:16, 12:13, 23:27, 25:12) üle Ukrainast. Nemad lähevad kaheksa hulgas vastamisi Prantsusmaaga.
Hilisõhtustes mängudes langes auti Venemaa koondis, kes poolaja Kreeka vastu nelja punktiga võitis, aga lagunes täielikult kolmandal perioodil, mille kaotas 4:22. Kreeka võitis mängu numbritega 62:58 (19:15, 9:17, 22:4, 12:22) ja läheb veerandfinaalis kokku Türgiga.
Samuti jõudis kaheksa tugevama hulka Itaalia, kes oli madala skooriga mängus napilt 49:48 (12:14, 17:7, 5:19, 15:8) üle Ungarist ja kohtub järgmisena Belgiaga.
Kahe aasta eest peetud EM-finaalis alistas Serbia naiskond prantslannad ja neli aastat tagasi võitis Läti järgmine vastane Hispaania. Ajaloo edukaim on aga 24 esikohaga NSV Liit / Venemaa. | Läti korvpallinaiskond lükkas EM-il tiitlikaitsja auti | https://sport.err.ee/603280/lati-korvpallinaiskond-lukkas-em-il-tiitlikaitsja-auti | Läti naiste korvpallikoondis alistas Tšehhis peetaval EM-finaalturniiril tiitlikaitsja Serbia 75:70 (24:12, 10:20, 19:19, 22:19) ja jõudis veerandfinaali. |
Suure tõenäosusega on kaks kandidaati – lisaks Lappartient'ile ka UCI praegune president Brian Cookson, kes asus sellele kohale 2013. aastal pärast Pat McQuaidi alistamist. Kandidaatide ülesseadmise tähtaeg kukub homme, kirjutab Rattauudised.ee.
"Mul on suur kirg rattaspordi vastu ja olen seda selgelt näidanud oma visiooni, saavutuste, juhtimisvõime ning pühendumusega teha sellest 21. sajandi spordiala," märkis Lappartient. "Tahan teha UCI-st tugeva ja austatud alaliidu, parandades selle juhtimist ning taastades võimekust mõjutada olümpialiikumist. Peame olema vankumatud, kui käsitleme tehnoloogilist pettust, dopingut või tulemuste võimalikku manipuleerimist."
Lappartient'i toetavad lisaks Prantsuse alaliidule veel mitmed Euroopa riigid, kes on Cooksoni tegutsemisega rahulolematud. Lappartient'i selja taga on ka Tour de France’i ja teisi suurvõistlusi korraldav ettevõtte ASO, kes on pikalt Cooksoniga vägikaigast vedanud.
Hääletusel osaleb 45 delegaati. | UCI võib saada uue presidendi | https://sport.err.ee/603269/uci-voib-saada-uue-presidendi | Euroopa Jalgrattaliidu president ja Prantsusmaa Jalgrattaföderatsiooni endine president David Lappartient kinnitas, et kandideerib rahvusvahelise alaliidu (UCI) presidendiks. Valimised toimuvad 21. septembril Bergenis peetavate maanteesõidu maailmameistrivõistluste raames. |
Jõeääre jaoks oli Rakvere rada huvitav. "Midagi üle mõistuse keerukat siin polnud, kõik sobis. Caspar õnnestus maha jätta umbes kümme kilomeetrit enne lõppu. Sõitsin seal metsavahel nii osavalt, kui suutsin ja väntasin täiega. Mingit energiavaru rajale küll ei jäänud. Arvan, et kui Caspar vahe tekkimise ära nägi, siis ta ehk enam ka ei pingutanud nii palju," ütles Jõeäär, vahendab Rattauudised.ee.
Järgmise etapi Rakkes jätab sportlane ilmselt vahele. "Teen vahepeal kaks starti Valgevenes ja kui ma just öö enne Rakke maratoni tagasi ei jõua, siis ilmselt tuleb see vahele jätta ning liidrisärk kellelegi teisele loovutada," lisas ta.
Austa tunnistas, et tegi rajal ühe saatusliku vea, tänu millele õnnestus konkurendil eest ära saada. "Täiesti nõme, aga libisesin ühes kurvis ja panin jala maha. Sealt see vahe tuli, kuigi ma ei nõustu Gerdi väitega alla andmisest. Mina ei anna kunagi alla!" sõnas Austa enesekindlalt.
Rakkes lubas mullune sarja üldvõitja kohal olla ning punktide nimel edasi võidelda. "Neli etappi on sõidetud, kuid kõik on veel ees ja siin võib kõike juhtuda. Eks ole neid liidrisärke siin ennegi viimase etapiga ära võetud."
Õunmaa jätkab võidulainel ja ootab hetkel vigastusest taastuvat Greete Steinburgi tagasi rajale. "Praegu olen liider mina, aga kui Greete tagasi tuleb, siis võib kõik muutuda. Eks näis, mis vorm tal siis on, enne oli väga hea. Samas tervis on ikkagi kõige tähtsam ning mingi võistlus seda üles ei kaalu," soovis Õunmaa konkurendile kiiret paranemist.
Noorte- ja matkasõidu parim oli taaskord M14-klassis võistelnud Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi rattur Madis Mihkels ajaga 52.41. Neidudest oli kiireim N16-klassis sõitnud Anet Sirvel ajaga 55.55.
Austa õpilane Madis Mihkels unistab profiratturi karjäärist maanteerattasõidus ja näeb selleks juba täna väga palju vaeva. "Austa juhendamisel on meil nädalas kolm trenni, aga kokku tuleb mul seitsme päeva peale kuskil kümme kuni üksteist treeningtundi," arvutas Mihkels. | Rakvere rattamaratoni võitsid Gert Jõeäär ja Iiris Õunmaa | https://sport.err.ee/603258/rakvere-rattamaratoni-voitsid-gert-joeaar-ja-iiris-ounmaa | Liidrisärgis 15. Rakvere rattamaratoni rajale läinud Gert Jõeäär võttis võidu ajaga 1:52.39. Ligi minut hiljem naasis teisena finišisse Caspar Austa ning kolmandana Margus Sirvel, kelle kaotus Jõeäärele oli juba pea kolm minutit. Parima naisena tegi hea sõidu Iiris Õunmaa, kes läbis 48 km pikkuse trassi ajaga 2:13.11. |
Uude nõukogusse kuuluvad Eestist Anti Moppel ja Indrek Orav, Lätist Edvīns Bērziņš ja Vineta Rudzīte ning Leedust Karolis Sankovski ja Steponas Šaltmeris.
Rail Baltica Statyba töötajad Sankovski ja Šaltmeris vahetavad nõukogus välja sinna eelnevalt Leedu poolt kuulunud Dainius Budryse ja Danielius Dolgichi.
RB Rail nõukokku kuulub kokku kuus inimest, iga aktsionär nimetab kaks liiget. Nõukogu liikmete ametiaeg kestab kolm aastat.
Lätis registreeritud RB Rail AS on 2014. aasta oktoobris loodud kolme Balti riigi ühisfirma. Selle aktsiad kuuluvad võrdsetes osades Eesti RB Rail AS-ile, Läti SIA-le Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB-le Rail Baltica Statyba.
RB Rail on loodud Rail Balticu projekti keskseks koordineerimiseks. Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini. | Leedu vahetas välja oma RB Raili nõukogu liikmed | https://www.err.ee/603290/leedu-vahetas-valja-oma-rb-raili-noukogu-liikmed | Leedu Raudtee tütarfirma Rail Baltica Statyba otsustas kolme Balti riigi Rail Balticu raudteetrassi jaoks loodud ühisfirma RB Rail nõukogus vahetada välja oma nõukogu liikmed, mistõttu tuli terve nõukogu tagasi kutsuda ja muudatustega taas ametisse nimetada. |
"Meie, Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed, peame vajalikuks kinnitada, et meie jaoks on olemas vaid üks ja ainus valimisnimekiri – Keskerakonna nimekiri," teatasid saadikud erakonna pressiesindaja vahendusel.
"Kolme viimase valimisperioodi kestel oleme saanud valdava enamiku valijate hääli, mis aitas meid valijate huve kaitsta vastavalt Keskerakonna ideoloogiale ja programmile. See on peegeldatud sellistes suurtes ja julgetes projektides nagu tasuta ühistransport, munitsipaalmajade ehitamine, tasuta toitlustus laste jaoks kõigis munitsipaal haridusasutustes," teatasid saadikud.
"Ksitlused näitavad, et oleme võimelised eelmiste aastate edu valimistel kordama ning taas enamiku valijate usaldusemandaati saama, et kõiki meie lubadusi ellu viia. Sellist tulemust saab saavutada üksnes suur ja tugev erakond. Erakonna ühtsuse säilitamine on meie ühine prioriteet," rõhutasid saadikud.
Korruptsioonisüüdistusega kohtu all olev Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar teatas esmaspäeval, et kandideerib sügisestel kohalikel valimistel, kuid jättis lahtiseks kandideerimise vormi - ta ei öelnud, kas ta kandideerib Keskerakonna nimekirjas või loob enda valimisliidu. | Tallinna volikogu keskerakondlaste "üks ja ainus" nimekiri on partei oma | https://www.err.ee/603284/tallinna-volikogu-keskerakondlaste-uks-ja-ainus-nimekiri-on-partei-oma | Tallinna volikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed kinnitasid ühisavalduses, et nende jaoks on kohalikel valimistel vaid üks ja ainus Keskerakonna valimisnimekiri. |
Kalju, kes jääb koduliigas liidrist Florast pärast eilset kaotust maha juba 11 punktiga, on tänavu hädas olnud õige väravaküti leidmisega. Viimasel kahel hooajal Kalju väravakoormat kandnud Ats Purje saabastesse ei ole õieti keegi astunud, koduliigas on kuue väravaga edukaimaks äärepoolkaitsja Igor Subbotin, vahendab Soccernet.ee.
Kalju abitreener Sergei Terehhov loodab, et pikale veninud saaga Brasiiliast pärit Liliuga saab lähipäevil lahenduse. "Üleminekuaken on nüüd lahti, proovime registreerida Liliut, kes on meiega talvest juba trenni teinud," selgitas Terehhov. "See tegi meil hooaja esimesel poolel olukorra natuke keeruliseks."
Kõik ei ole siiski Liliuga praegusekski selge, kuigi takistusi ei tohiks 27-aastase ründaja palkamisel enam olla. Eilset kohtumist Floraga pidi ta siiski veel tribüünilt jälgima, aga Terehhov loodab, et juba järgmiseks ametlikuks kohtumiseks on brasiillane mänguloa saanud.
"Endine klubi natuke takistab. Siiamaani nad väitsid, et tal on juuni keskpaigani kehtiv leping ja vaidlus on praegu FIFA-s," avaldas Terehhov, "aga praegu ei tohiks lepingulisi piiranguid enam olla, nii et isegi kui me ei saa klubi kinnitust, siis jalgpalliliidud peavad lihtsalt ära kinnitama. Loodetavasti aitab ta meid nii Euroopas kui hooaja teisel poolel." | Kalju läheb brasiillasest ründajaga uuele katsele | https://sport.err.ee/603252/kalju-laheb-brasiillasest-rundajaga-uuele-katsele | Nõmme Kalju tahab lähiajal ühele poole saada brasiillasest ründaja Liliu üleminekuga, keda sooviti registreerida juba talvel. |
191-sentimeetrise Strelnieksi eelmise hooaja näitajad Euroliigas olid keskmiselt 11,7 punkti ja 3,5 resultatiivset söötu mängus. Seejuures hiilgas lätlane visketabavusega: kahesed 58%, kolmesed 46%, vabavisked 89%.
Bambergis tuli Strelnieks kolmel korral Saksamaa meistriks ja lõppenud hooajal ka karikavõitjaks. Enne Saksamaale siirdumist esindas ta ka kodumaaklubi Ventspilsi, Peterburi Zeniiti ja Kiievi Budivelnikut. | Euroliigas finaali jõudnud Olympiakos täienes lätlasega | https://sport.err.ee/603230/euroliigas-finaali-joudnud-olympiakos-taienes-latlasega | Kreeka korvpalliklubi Pireuse Olympiakos täiendas rivistust 27-aastase lätlasest mängujuhi Janis Strelnieksiga, kes viimased kolm hooaega veetis Saksamaal Bambergis. |
FIFA distsiplinaarkomisjoni esimees Anin Yeboah sõnul oli hõigete taga väike osa Mehhiko fännidest ja nende kordumisel võetakse kasutusele teatud meetmeid, mida FIFA aga ei täpsustanud.
Mehhiko on juba saanud karistada 2018. aasta MM-valikturniiril, kuna poolehoidjad on lasknud tribüünidelt lendu homofoobseid väljendeid. Aasta eest korraldasid Mehhiko jalgpallikoondislased ise selliste hõigete vastase kampaania.
Mehhiko alustas maailmajagude karikaturniiri 2:2 viigiga Portugali vastu ja peab järgmise kohtumise kolmapäeval Sotšis, kus tuleb minna vastamisi Uus-Meremaaga. | FIFA hoiatas Mehhikot fännide käitumise pärast | https://sport.err.ee/603276/fifa-hoiatas-mehhikot-fannide-kaitumise-parast | Hetkel maailmajagude karikaturniiril osalev Mehhiko sai maailma alaliidult FIFA-lt hoiatada, kuna koondise poolehoidjad hüüdsid Kaasanis peetud esimeses kohtumises solvavaid ja diskrimineerivaid lauseid. |
Murray jäi tund ja 44 minutit kestnud kohtumises alla maailma edetabeli 90. numbrile Jordan Thompsonile Austraaliast, kes pääses põhitabelisse õnneliku kaotajana.
Kui esimese seti otsustas kiire lõppmäng, siis teises suutis Thompson murda oma kuulsa vastase pallingu kaks korda järjest ja võita kohtumise esimeselt matšpallilt.
Murray kaotus suurendab ühtlasi võimalusi Novak Djokovicil, Rafael Nadalil või Stanislas Wawrinkal pärast Wimbledoni turniiri maailma esireketiks tõusta.
Lisaks Murray'le piirdus avaringiga maailma kuues reket Milos Raonic, kui jäi alla austraallasele Thanasi Kokkinakisele 6:7 (5:7), 6:7 (8:10).
21-aastane Kokkikakis tõusis kaks aastat tagasi maailma edetabelis 69. positsioonile, aga on seejärel olnud hädas erinevate vigastustega ja langenud praeguseks alles 698. kohale. Wild card 'iga turniirile pääsenud Kokkinakis on tänavu kõhulihasetrauma tõttu mänginud vaid viis matši.
"See mäng tähendab mulle äärmiselt palju," sõnas teises setis kolm sett-palli päästnud Kokkinakis. "Ma olen liiga kaua sellest mängust eemal olnud ja tahan vaadata nüüd ettepoole. Proovin end nädal-nädalalt käima saada. Ma olen sellest mängust 22 kuud eemal olnud ja ma ei jõua oma järgmist matši ära oodata."
Järgmises ringis ootab teda venelane Daniil Medvedev või prantslane Nicolas Mahut.
Murray ja Raonici kõrval langes kohe avaringis konkurentsist ka teise paigutusega šveitslane Stanislas Wawrinka. Äsjane Prantsusmaa lahtiste finalist jäi alla maailma edetabelis 32. koha hoidvale hispaanlasele Feliciano Lopezile 6:7 (4:7), 5:7. | Andy Murray kaotas Queen'sis maailma 90. numbrile | https://sport.err.ee/603248/andy-murray-kaotas-queen-sis-maailma-90-numbrile | Suurbritannias Queen'sis peetaval ATP tenniseturniiril langes kohe esimeses ringis konkurentsist kolm kõrgeimat paigutust, nende seas ka maailma esireket Andy Murray. |
Pärast alagrupiturniiri esimest päeva oli Eestil kirjas kindel võit Sri Lanka üle (21:2) ning kindel kaotus Katarile (9:20). Seega oli tänane esimene kohtumine Poolaga üsna otsustava kaaluga - võit säilitaks lootuse lõpetada alagrupis kahe tugevama hulgas.
Paraku tuli Poolale alla vanduda 13:18. Eestil läks mängu algul täbarasti, kaotati enesekindlus. Kaks korda panid mehed korvi alt vabalt positsioonilt mööda, mööda pandi ka vabalt ja mitte vabalt kahesejoone tagant. Eesti jäi taha 4:11.
Korraks tekkis lootus pärast Erik Lutsu kolmest seeriat - seis 7:12 ning veidi hiljem 10:14. Selline oli seis ka minut enne lõppu, ent seejärel õnnestus Poolal pea kõik, meil mitte midagi. Kindel 18:13 võit Poolale.
Pidada jäi veel alagrupi viimane mäng favoriidi ja liidri Ukrainaga. Tuli kaotus 11:22. Sellega jäi Eesti alagrupis neljandaks Sri Lanka ees. Grupi võit täiseduga Ukrainale, teisena läks edasi Katar, kes alistas tähtsas mängus Poola 19:17.
Meie koondise punktitoojad MM-il: Polusk 23, Luts 17, Viilup 11, Toome 3. | Eesti 3x3 koondis pidi MM-il tunnistama Poola ja Ukraina paremust | https://sport.err.ee/603272/eesti-3x3-koondis-pidi-mm-il-tunnistama-poola-ja-ukraina-paremust | Prantsusmaa Nantes'is peetaval 3x3 korvpalli MM-il kaotas Eesti (Mario Polusk, Erik Luts, Jaagup Toome, Sander Viilup) täna kaks mängu ja lootuse pääseda veerandfinaali. |
Avaldus tehti ajal, mil USA president Donald Trump võõrustas Valges Majas oma Ukraina ametivenda Petro Porošenkot.
Uued sanktsioonid rakendusid ka ajal, mil USA seadusandjad üritavad kehtestada Venemaale uusi sanktsioone ning piirata Valge Maja õigust ühepoolselt tühistada 2016. aastal väidetavalt toimunud USA presidendivalimistesse sekkumise eest Moskvale kehtestatud sanktsioone.
Rahandusministeeriumi teatel laiendati sanktsioone üksikisikutele ja organisatsioonidele, mis on seotud Ida-Ukrainas vältava konfliktiga. Sanktsioonid jäävad jõusse, kuniks Venemaa täidab 2014. ja 2015. aastal sõlmitud Minski lepetes võetud kohustused.
"Need sammud hoiavad survet Venemaal, et viimane töötaks diplomaatilise lahenduse suunas," ütles rahandusminister Steven Mnuchin.
It was fitting that @POTUS met @poroshenko before Putin. #Ukraine should be seen as an American opportunity and not just a European problem. pic.twitter.com/bD5Zqlb1Ep
— AndersFogh Rasmussen (@AndersFoghR) June 20, 2017
Rahandusministeerium kehtestas sanktsioonid 38 üksikisikule ja organisatsioonile. Nende seas on kaks Vene valitsuse ametnikku ja veel 11 inimest, kes tegutsevad Venemaa annekteeritud ja Ukrainale kuuluvas Krimmis.
Sanktsioonidega külmutatakse nimistusse kantud isikute varad Ühendriikides ning sisuliselt keelatakse neile ligipääs rahvusvahelisele pangandussüsteemile.
Isikute seas on Vene migratsiooniameti Krimmi haru juht Petr Jaroš ning välisvenelastega suhtlust vahendav Vene ametnik Aleksandr Babakov.
Lisaks keelas rahandusministeerium ameeriklastel pakkuda üle 90 päeva kestvaid laene Vene energiafirma Transnefti 20 tütarfirmale. Transneft ise juba on sanktsioonide nimistus. | USA laiendas Venemaale Ukraina asjus kehtestatud sanktsioone | https://www.err.ee/603268/usa-laiendas-venemaale-ukraina-asjus-kehtestatud-sanktsioone | USA kehtestas teisipäeval Venemaale ja Ukraina separatistidele uued kaubandussanktsioonid, teatas USA rahandusministeerium. |
Teises ringis läheb kolmanda asetusega Ivanov vastu samuti hollandlase Mick Veldheeriga (ATP 1410.), kes sai avaringis jagu britt Luke Simkissist (ATP -) 6:3, 6:0.
Koos prantslase Maxime Chazaliga (ATP 346.) oli Ivanov edukas ka järgnenud paarismängus. Esimeses ringis alistati Argentina paar Facundo Arias Bisso (ATP -) - Nicolas De Marco (ATP -) 7:5, 6:2. Järgmisena ootab neid Hollandi paar Mats Hermans (ATP - Bart Stevens (ATP 1418.). | Vladimir Ivanov oli Hollandi turniiri avaringis võidukas | https://sport.err.ee/603236/vladimir-ivanov-oli-hollandi-turniiri-avaringis-voidukas | Vladimir Ivanov (ATP 407.) alustas edukalt Hollandis Almere'is peetavat 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri, kui alistas avaringis hollandlase Jelle Selsi (ATP 631.) 6:4, 6:2. |
"Otsustasin meeskonda vahetada, kuna tahtsin enda jaoks uusi väljakutseid – ennast proovile panna uues keskkonnas," sõnas 19-aastane Kutsarev oma senise meeskonna Tartu Santose kodulehekülje vahendusel.
"Olen väga tänulik kõikide inimestele nende toetuse eest, mis oli minu jaoks palliplatsil lisamotivatsioon. Väga loodan,et sellel hooajal Santos täidab oma eesmärke ning näitab rahvale ilusat jalgpalli."
Kutsarev tegi oma esimese mängu Santose esindusmeeskonna eest 2015. aastal, olles 17-aastane. Alates sellest oli ta kindel esindusmeeskonna liige, kes kuulunud ka erinevatesse noortekoondistesse. Santos soovib Dmitri Kutsarevile edu uutel väljakutsetel. | Pärnu Vaprus on täienemas Tartu keskkaitsjaga | https://sport.err.ee/603264/parnu-vaprus-on-taienemas-tartu-keskkaitsjaga | Jalgpalli Premium liigas hetkel viimasel positsioonil olev Pärnu Vaprus võib täieneda noore keskkaitsja Dmitri Kutsareviga. |
6,5km läbis kõige kiiremini Argo Jõesoo, kes lõpetas ajaga 20.56,1. Mullusest Keio Kitse võidutulemusest jäi Jõesoo alla küll poole minuti jagu, kuid edestas sama palju täna teiseks tulnud Ilja Nikolajevit (21.23,1). Vahed venisid vaatamata distantsi lühidusele lõpuks päris pikaks, nii kaotas ka kolmandana lõpetanud Ülari Kais eelmisele enam kui poole minutiga (22.03,1), kirjutab Marathon100.com.
Naistest oli kiireim Moonika Pilli (üldarvestuses 13. koht tulemusega 24.32,7). Mullune võitja Kaia Lepik tuli teiseks (25.26) ja Sille Puhu kolmandaks (25.44,6). | Lossmanni mälestusjooksu võitsid Jõesoo ja Pilli | https://sport.err.ee/603261/lossmanni-malestusjooksu-voitsid-joesoo-ja-pilli | Laupäeval Viljandis toimunud 27. Jüri Lossmanni mälestusjooks tõi ilusa ilmaga starti rohkelt osavõtjaid. Jala seadis joonele 187 jooksjat ja 7 kepikõnni distantsil osalejat. |
Televaatajani peaks nii jõudma tähtsad kergejõustiku, jalgpalli ja jäähoki ülekanded.
Perioodi (2018-2023) jääb kolm kergejõustiku MM-i ning kolm kergejõustiku sise-MMi, jalgpalli Euroopa meistrivõistluste 2020. aasta finaalturniir ning kaks valiksarja Eesti jalgpalli rahvuskoondise osavõtul.
Samuti kuus jäähoki MM-i, sealhulgas Eesti jäähoki rahvuskoondise valikmängud 1. divisionis.
Eeltoodu ei tähenda, et nende projektide peale kulutab rahvusringhääling tingimata 1,2 miljonit või et pakkumisi õiguste omandamiseks tehakse maksimaalses 1,2 miljoni euroses mahus.
Nõukogu andis juhatusele vaid volitused teha pakkumisi õiguste omandamiseks nimetatud summa ulatuses, konkreetseid projekte silmas pidades. | ERR-i nõukogu kinnitas spordiülekannete teleõiguste kulu piirmäära | https://www.err.ee/603260/err-i-noukogu-kinnitas-spordiulekannete-teleoiguste-kulu-piirmaara | Rahvusringhäälingu nõukogu andis juhatusele volitused kolme spordiülekandeprojekti õiguste omandamise läbirääkimisteks järgnevaks kuueks aastaks summale 1,2 miljonit eurot. |
Eesti meistrivõistlusteks valmistuva Evelin Taltsi sõnul on Tallinnas ainus koht takistusjooksu harjutamiseks Kadrioru staadion. "Et seda üliharuldast ala proovida, on sel suvel sinna eraldatud tervelt üks treening takistusjooksjatele ja seegi ainult veetakistuse proovimiseks," kurtis pettunud Talts.
Eesti Kergejõustikuliidu kohtunike kogu juhatuse liige Peeter Randaru avaldas Facebookis imestust, miks küll arvatakse, et suvalisel ajal väravast sisse jalutades peab esindusstaadioni peaväljakul kohe kõiki alasid harjutada saama? "1. juunil oli veetakistus lahti ja teised takistused väljas. Harjutajaid ümmargune null. Ja jalgpallimuru hooldamine niitmine ei ole teps mitte oma aiataguse trimmerdamine, mida kord kuus teha võib," märkis Randaru.
Spordiseltsi Sparta jooksutreeneri Ahto Tatteri teada oli 1. juunil luba takistusi harjutada Eesti koondislastel. Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade juht Toomas Tarm on Kadrioru staadioni olukorraga kursis. "See on paha. Alaliit ja Kadrioru staadion üritavad midagi kokku leppida juba pikemat aega, aga pole väga õnnestunud," tunnistas Tarm ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. "Kui tahame, et ala oleks, siis peaksid selle harjutamiseks elementaarsed tingimused olema," lisas ta.
Kadrioru staadioni direktor Olavi Sikka lükkas ümber arvamuse nagu saaks takistusjooksu harjutada vaid üks kord hooaja jooksul. "Ei vasta tõele," kummuta ta. Samas möönis Sikka, et tõepoolest ei ole Kadrioru staadionil võimalik veetakistust, nagu ka vasaraheidet, treenida igal ajal, vaid piiratult ning ainult eelnevalt kokkulepitud aegadel, kui seda võimaldab staadioni tihe võistluskalender.
"Küll aga on tavatakistusi treeninguks võimalik kasutada tihedamini, kuid sellisest vajadusest tuleb siiski ette teatada, kuna takistused ei asu pidevalt peaareenil. Selles mõttes ei ole võrreldes eelnevate aastatega, näiteks kui jooksis veel Priit Aus, midagi muutunud," kinnitas Sikka ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Sikka sõnul paluti talt veetakistuse treeningaega Eesti Kergejõustikuliidu infopäeval 1. juunil terveks päevaks. "Lõpuks kasutas seda võimalust mitmekordsel meeldetuletusel ainult Olga Andrejeva. Kaur Kivistik, kes tänavu harjutab suhteliselt regulaarselt Kadriorus, on mulle kinnitanud, et tema ei vaja treeninguteks veetakistust," lausus Sikka.
Staadioni direktori väitel tekkis pärast infopäeva vajadus veel kaheks treeninguks enne Vaasas toimuvat Euroopa meistrivõistluste esiliiga võistlusi. "Kadrioru staadioni graafik võimaldas takistusjooksjate treeninguks 6. juunit ja 16. juunit. Reedel paluti lisaks ka õhtust aega. Võimalust kasutasid ainult Olga Andrejeva ja Evelin Talts. Õhtust aega ei kasutanud keegi. Seega – ikka saab, kuid kahjuks mitte igal ajal ja kohe, kui kellelgi mõte tekib," rõhutas Sikka. | Takistusjooksu harjutamine Eesti esindusstaadionil on keeruline | https://sport.err.ee/603254/takistusjooksu-harjutamine-eesti-esindusstaadionil-on-keeruline | Osad Eesti jooksjad ja nende treenerid ei ole rahul, et Tallinnas Kadrioru staadionil ei ole võimalik normaalselt takistusjooksu harjutada, sest veetakistus on avatud väga harva ja teisi takistusi ei ole samuti alati väljas olemas, kirjutab Jooksja Jooksuportaal. |
Möödunud nädalal avalikustatud uuringutulemused näitavad, et Euroopa kohtunike keskmine hinne iseenda sõltumatusele on 8,9 punkti kümnest, keskmine hinnang kolleegide sõltumatusele oli veidi madalam ehk 8,3 punkti, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.
Eesti puhul olid mõlemad näitajad Euroopa keskmisest pisut kõrgemad. Uuringus osales enam kui 11 000 kohtunikku 26-st Euroopa riigist.
Uuringust selgus, et 93 protsenti küsitlusele vastanud Eesti kohtunikest ei ole viimasel kahel aastal tundnud survet kohtuotsuste tegemisel.
Seitse protsenti märkis, et neile on viimase kahe aasta jooksul avaldatud sobimatut survet. Samas nenditi, et seda on juhtunud väga harva ja kui, siis peamiselt menetlusosaliste poolt. Vaid üks protsent kohtunikest tunnetas regulaarset survet.
Samas tunnetas 12 protsenti Eesti kohtunikest viimasel kahel aastal negatiivseid muutusi seoses palga, pensioni, töökoormuse või kohtu ressursside vähenemisega.
Seejuures vastates küsimusele, mis aitaks kohtunike sõltumatust suurendada, nimetati esimestena just palka, pensioni ja mõistlikku töökoormust.
Uuringust joonistus välja ka mitu üle-Euroopalist murettekitavat trendi. Esiteks, kohtunike ametisse valimine ning edutamine teistel alustel kui kandidaadi oskused ja kogemused, teiseks meedia üha kasvav mõju ja surve kohtunike tööle ning kolmandaks suure hulga kohtunike tõdemus, et valitsus ning riigikogu ei austa alati nende sõltumatust.
Samad probleemid on aktuaalsed ka Eestis ehk 30 protsenti Eesti kohtunikest leidis, et viimase kahe aasta jooksul ei ole meedia alati nende sõltumatust austanud ning 17 protsenti arvas, et meedia tegevus on kohtunikke sobimatult mõjutanud.
Võrdlemisi suur ehk 27 protsenti oli ka kohtunike hulk, kes on tundnud, et nende sõltumatust ei austa valitsus.
Riigikogu osas oli samas küsimuses kriitiline 20 protsenti küsitlusele vastanutest. Teiste Euroopa riikidega võrreldes toodi Eestis oluliselt vähem ehk 12 protsenti vastanutest välja asjaolu, et kohtunikke võib olla ametisse nimetatud ka muudel alustel kui nende oskused ja kogemused. | Uuring: Eesti kohtunikud oma ametis survestamist ei tunne | https://www.err.ee/603247/uuring-eesti-kohtunikud-oma-ametis-survestamist-ei-tunne | Euroopa Kohtunike Nõukogude katusorganisatsiooni (ENCJ) uuringus osalenud 82 Eesti kohtunikku andsid skaalal ühest kümneni oma sõltumatusele hindeks üheksa. |
Hävitaja, mis kandis kahte õhk-õhk tüüpi raketti, möödus luurelennukist vaid viie jala ehk pooleteise meetri kauguselt.
Ametnike sõnul tegi Vene piloot luurelennukiga kohakuti jõudes provokatiivseid manöövreid.
Intsident, mille USA liigitas ohtlikuks, toimus esmaspäeval.
Armed Russian jet flew 'erratically' and came within 5 feet of a US aircraft over the Baltic Sea, US official says https://t.co/rMglPXGti0 pic.twitter.com/lJX9LTJ4jR
— CNN Breaking News (@cnnbrk) June 20, 2017
Eelmisel nädalal teatas Soome õhuvägi, et Läänemerel ja Soome lahel olnud näha tavapärasest tihedamat sõjalennukite liiklust. Soome õhuväe hävituslennukid pidid seetõttu tegema mitmeid tuvastuslende. | Vene hävitaja tegi Läänemere kohal USA luurelennuki suhtes ohtliku manöövri | https://www.err.ee/603246/vene-havitaja-tegi-laanemere-kohal-usa-luurelennuki-suhtes-ohtliku-manoovri | Relvastatud Venemaa hävitaja Su-27 sõitis Läänemerel ohtlikult lähedalt mööda USA luurelennukist RC-135, kinnitasid kaks USA ametnikku Fox Newsile. |
25-aastane ääreründaja tegi Itaalia klubis suurepärase hooaja, lüües 31 mänguga 15 väravat ja aidates meeskonna sealsetel meistrivõistlustel teise kohani.
Salah oli lähedal Liverpooliga liitumisele ka 2014. aastal Šveitsi klubi Baseli mängijana, kuid toona napsas Chelsea aafriklase siiski endale. Inglismaa pealinnaklubis läbilööki aga ei tulnud ning Salah laenati algselt Fiorentinale ja seejärel ka Romale, kes ta mullu suvel 15 miljoni naela eest päriseks ostis.
Tehingu toimumisel võib Salah'st saada Liverpooli kõigi aegade kalleim mängija, sest tema hinnaks pakutakse 39 miljonit naela. Seni hoiab seda tiitlit 35 miljoniga enda käes ründaja Andy Carroll, kes liitus Liverpooliga 2011. aastal. Lisaks võib Salah'st saada ka Aafrika kõigi aegade hinnalisim jalgpallur, sest mullu maksis Liverpool senegallase Sadio Mane eest viis miljonit naela vähem.
Liverpool on alates 1. juulist juba täienemas Inglismaa U-20 koondise ründaja Dominic Solankega, kes keeldus lepingut Chelseaga pikendamast. Vastava üleminekutasu otsustab kohus, aga arvatavasti jääb see kolme miljoni naela ümber. Hiljutisel U-20 MM-il võitis Solanke inglastega tiitli ja oli ka turniiri resultatiivseim mängumees. | Liverpool on ligidal klubi rekordostule | https://sport.err.ee/603245/liverpool-on-ligidal-klubi-rekordostule | Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool on Briti meedia teatel väga lähedal lepingu sõlmimisele AS Roma egiptlasest ründetähe Mohamed Salah'ga. |
Talvel meeskonda Martin Milleri, Märten Kuuse ja Marco Lukkaga täiendanud Flora noorel kooslusel hoitakse välismaal silma peal - enim ehk 21-aastasel ründajal Rauno Sappinenil, kes end talvel ka Norrköpingule näitamas käis. Pijpers tunnistas, et kuigi koosseisu täiendada ei plaanita, võib keegi lahkuda, vahendab Soccernet.ee.
"Meil on väga noor meeskond, peame pigem muretsema selle pärast, kas keegi lahkub. Kui lahkub, siis lähen ja räägin presidendiga asendustest, aga praegusel hetkel ..." andis Pijpers mõista, et vabaagendina tagasi toodud Roman Sobtšenko võib jääda ainsaks täienduseks.
"Teadsin teda noorteklassist ja olin väga üllatunud, kui tulin siia ja nägin teda Infonetis. Küsisin, et mis toimub? Mäletan teda U-19 turniiri [Pijpers juhendas Eesti U-19 koondist kodusel EM-il 2012. aastal - I.L] päevilt, kui ta oli veel alla 18, ta oli väga osav väike talendikas mängija. Olin väga üllatunud, et teda Infonetis nägin ja kui avanes võimalus ta tagasi tuua, siis tahtsin seda teha." | Arno Pijpers: pigem peame muretsema, kas keegi lahkub | https://sport.err.ee/603242/arno-pijpers-pigem-peame-muretsema-kas-keegi-lahkub | Tallinna Flora peatreener Arno Pijpers ei plaani üleminekuaknas esialgu suuri täiendusi - küll aga ollakse valmis juhul, kui keegi peaks lahkuma. |
Kuigi nimetatud koht on olnud juba 1979. aastast saadik vabariiklaste käes, võib olukord seekord muutuda. Nimelt näitavad arvamusküsitlused, et demokraadist kandidaat Jon Ossoff omab vabariiklane Karen Handel ees väikest edumaad.
Analüütikute sõnul pole käesoleval juhul tegu vaid Georgia osariigi üht kohta puudutava poliitilise heitlusega, vaid sisuliselt on käimas "referendum" Trumpi administratsiooni ja teda toetavate vabariiklaste asjus.
Käesolevaid valimisi on juba nimetatud "ajaloolisteks" ning kindel on see, et tegu on ajaloo kõige kallima heitlusega ühe esindajatekoha pärast. Valimiskampaaniate peale on praeguseks kulunud juba rohkem kui 40 miljonit dollarit. Teisel kohal selles arvestuses on esindajatekoja vabariiklasest spiikri Paul Ryani tagasivalimine eelmisel aastal, tookord kulus valimiskampaaniate peale oluliselt väiksem summa - 19,8 miljonit dollarit.
Väljaande Politico analüüsi kohaselt tasub Georgia 6. valimispiirkonna valimiste puhul pöörata tähelepanu seitsmele nüansile:
1. kui kõrgeks kujuneb valimisaktiivsus? Kui tavaliselt soosib kõrge aktiivsus üldjuhul demokraate, siis praegu, kui Trumpi vastu meelestatud demokraatide aktiivsus on juba nagunii kõrge, võib see olla hea märk hoopis vabariiklastele;
2. kuidas võtavad valijad vastu tsentristliku ja mõõdukust taotleva valimisplatvormi. Kuigi Ossoff alustas alguses hüüdlausega "Ajage Trump vihaseks", siis nüüd on ta asunud heitunud vabariiklaste häälte püüdmiseks pigem mõõdukama ja tsentristlikuma kandidaadina esinema. Kuigi Handel on võtnud vastu nii Trumpi kui ka Mike Pence'i toetuse, on ta omakorda korduvalt rõhutanud, et ta ei ole "Valge Maja käepikenduseks";
3. presidendivalimistel võitis Trump selle piirkonna vähem kui kahe protsendipunktiga ning prognooside kohaselt pole ta seal populaarsemaks muutunud. Demokraadid loodavad, et kui vabariiklased seal nüüd lüüa saavad, on see päästikuks ka analoogsetele arengutele mujal riigis;
4. kuidas mõjutab valimistulemust eelmisel nädalal toimunud tulistamisjuhtum, kus Trumpi vihkav ja demokraate toetav mees tulistas vabariiklastest rahvasaadikute pihta;
5. kuidas mõjutab võimalik demokraatide hea tulemus teisi vabariiklastest kongresmene ja nende edasisi samme ehk kas see sunnib mõnd vabariiklasest poliitikut muutma oma hoiakut Trumpi administratsiooni suhtes;
6. tuleb siiski meeles pidada, et tegu on vaid üksikute erakorraliste valimistega ning selle tulemust ei tasu edasisi arenguid prognoosides liiga palju tõlgendada;
7. erakorralised valimised toimuvad kolmapäeval ka Lõuna-Carolina 5. valimispiirkonnas, sest seda kohta hoidnud Mick Mulvaney sai Valge Maja eelarvejuhiks. Selles piirkonnas ei tohiks aga üllatust tulla ning vabariiklane Ralph Norman peaks saavutama demokraadist konkurendi Archie Parnelli üle kindla võidu. | Georgia osariigi valimistest on saanud Trumpi administratsiooni proovikivi | https://www.err.ee/603240/georgia-osariigi-valimistest-on-saanud-trumpi-administratsiooni-proovikivi | USA-s Georgia osariigis toimuvad teisipäeval valimised esindajatekoja kohale, mis jäi vabaks, kui vabariiklane Tom Price sai Donald Trumpi administratsioonis tervishoiuministriks. |
21-aastane Bellinger sooritas Dodgersi 10:6 võidumängus New York Metsi üle karjääri 20. ja 21. kodujooksu. Saavutuseni jõudis ta vaid 51 kohtumisega ja ületas nii Wally Bergeri 1930. aastast püsinud tipptulemuse, kes teenis toona 21 kodujooksu 55 mänguga.
Teist põlve MLB mängija on ühtlasi ka vastava arvestuse hooaja liider, edestades ühe kodujooksuga Milwaukee Brewersi pallur Eric Thamesi.
Dodgers hoiab hetkel National League'i läänedivisjonis Colorado Rockiese järel teist kohta (45 võitu ja 26 kaotust). Mets on idadivisjonis neljas (31-38). | MLB-s lööb laineid LA Dodgersi noor mängumees | https://sport.err.ee/603239/mlb-s-loob-laineid-la-dodgersi-noor-mangumees | Põhja-Ameerika pesapalliliigas MLB on hooaega alustanud suurepäraselt Los Angeles Dodgersi debütant Cody Bellinger, kes püstitas eile liiga rekordi. |
Ettevõte viitab riigikogus möödunud nädalal vastu võetud seadusemuudatusele, mis suures osas võrdsustab alates 1. novembrist nõuded kokkuleppevedajatele ja tavataksodele, kirjutas Postimees.
"Selleks, et uue seadusega kohaneda, alustab Taxify juba varakult mõnigate muudatuste elluviimisega. Suurim muudatus saab olema Private ja Taxi kategooriate liitmine alates 03.07.2017," teatas Taxify äsja tema äppi kasutavatele autojuhtidele.
Sõitjate jaoks tähendab see muu hulgas seda, et uues ühendkategoorias kehtivad praegused Private-kategooria hinnad ning kogu sõidu vältel jookseb ajatariif. | Taxify lõpetab sõidujagajate ja taksode eristamise | https://www.err.ee/603238/taxify-lopetab-soidujagajate-ja-taksode-eristamise | Taxify lõpetab juuli alguses muutunud seadustele viidates klientide jaoks võimaluse valida rakendusest sõiduks takso või sõidujagaja. |
Kui politsei Võru tänaval sündmuskohale jõudis, püüdis mees põgeneda, sihtis korrakaitsjaid ja viskas patrullsõidukit kiviga.
Politsei reageeris otsustavalt ja mees peeti sündmuskohal kinni. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud. Politsei selgitas välja, et relvataoline ese oli mängupüstol.
Turvakontrolli käigus leiti mehe juurest ka kaks nuga. Avaliku korra raskes rikkumises kahtlustatav 23-aastane mees viidi esialgu tervisekontrolliks raviasutusse. | Politsei pidas Tartus kinni mängupüstoliga inimesi sihtinud mehe | https://www.err.ee/603228/politsei-pidas-tartus-kinni-mangupustoliga-inimesi-sihtinud-mehe | Politsei pidas teisipäeval Tartus postimaja juures kinni mehe, kes sihtis inimesi relvataolise esemega, mis hiljem osutus mängupüstoliks. |
Regatti Baltic Offshore Week on enam-vähem vaheldumisi aastatel peetud Soome lahe põhja- ja lõunakaldal juba alates aastast 2008 – seega oli tegemist kümnenda ehk juubeliregatiga. Avamerepurjetamise ORCi ja IRC klassi Eesti meistrivõistlusteks oli BOW 2008. ja 2009. aastal. Vahepealsetel aastatel selgusid Eesti ORC klassi meistrid Muhu Väina regati raames, kuid aastast 2014 on Eesti meistrid selgunud jällegi BOW raames ja seda aina kasvavas tugevas konkurentsis.
ORC suurvõistluste formaadile vastavalt peetakse võistluse jooksul üks pikem avameresõit, 4-5 eriti sportlikku ja taktikalist lühirajasõitu ning üks paaritunnine rannikusõit. Avameresõit on nendest punktiarvestuses kõige suurema osakaaluga, sest kohapunktid korrutatakse koefitsiendiga 1,4 ning seda sõitu halvima tulemusena lõppsummast maha ei arvestata. Rannikusõidu koefitsiendiks on 1,1 ning rajasõidud tavaskooriga. Eestlastele tundusid paremini sobivat tugeva tuule sõidud, mida jagus küll vaid viimasesse võistluspäeva, kus tuult enam kui 10 m/s ja lainetel kõrgust ca 2-2,5 meetrit. Esimesel kahel päeval valitsenud vaiksete tuultega oli soomlastel parem minek.
Eestlased osalesid BOW-l kahes suuremas klassis A ja B – kokku vastavalt 5 ja 8 meeskonda. Suurimate jahtide grupis A võttis kindla võidu Martin Estlanderi Xini Freedom Soomest, näidates teistest üleolekut eelkõige rajasõitudes. Üllatuslikult sai teise koha Soome jaht Blue Nights Tea Ekengren-Saureni meeskonnaga. 2016. aasta ORC C klassi Euroopa hõbe, Ott Kikkase Sugar 2 Jaan Akermanni roolimisel võttis võidu ühest lühirajasõidust ning rannikusõidust ja sai sõitude skooriks 12,6-7-2-1-3-2-1,1 ning kokku 21,7 punkti.
Teiste osalenud Eesti jahtide kohad olid Eero Panki Refal Cafe ST (KJK) viies, Jaanus Tagu LadyBird (PJK) seitsmes, Rolf Relanderi Furiosa (TJK) kaheksas ja Margus Zuravljovi Amserv Toyota ST (KJK) üheteistkümnes.
ORC B klassis ei jätnud oodatult teistele palju võimalusi mullune BOW võitja ja valitsev ORC C klassi Euroopa meister – Aivar Tuulbergi Katariina II. Võit avamere- ja rannikusõidust ning lühirajasõitudel neli esikohta ja üks teine koht andsid kokku 6,5 punkti, sest halvima kohana läks mahaviskele ainuke teine koht. Väga tugeva meeskonnaga Katariina II, kus ka sel aastal sõitis taktikuna laupäeval ja pühapäeval kaasa itaallane Lorenzo Bodini, on koduse tugeva konkurentsi pinnalt ja suurvõistluste piisava kogemusega kindlasti hästi valmis ka lähenevateks ORC maailmameistrivõistlusteks Itaalias Triestes. Aivar Tuulbergi sõnul oli see raske võistlus: "Üks asi on tiitel võita, teine asi seda kaitsta."
Eestlastele vähemtuntud Tuomas Riski paatkond Bianco suutis koduvetes teha head sõitu ning 21,5 punktiga saadi regatilt hõbemedalid. Suur heameel on talve jooksul korraliku uuenduskuuri läbinud jahi My Car üle, kes tegi konkurentsi poodiumikohtade pärast väga tuliseks. My Car'i roolis oli Helsingis Harles Liiv ning meeskonda kuulub ka hetkel match race distsipliini maailma edetabelis ajaloolisel kolmandal kohal olev Mati Sepp. My Car'ile tuli avameresõidust teine koht, rajasõitudest skooriks 1-2-3-4-2 ning rannikusõidust tagasihoidlik kaheteistkümnes koht, mis viis neilt paraku kindlana tundunud hõbemedalid.
Teiste Eesti meeskondade tulemused olid Tanel Tamme Vesikaar (KJK) viies, Matilda 3 Erki Terase roolimisel (HJK) kuues, Aleksandr Zolotovi Adele (Baltsail JK) seitsmes, Directo Erki Meltsa juhtimisel (KJK) kaheksas, Andres Aaviku Minni (KJK) üheksas ning Dmitry Krasilnikovi NaVi Alvadi (KJK) neljateistkümnes.
Regati merepealset tööd juhtis Eesti poolelt peavõistlusjuht Madis Ausman ning regati žüriisse kuulus Triin Sepp Eestist. Regati korraldajaks oli Helsingiklubi Merenkävijat koostöös Kalevi Jahtklubi, Soome Avamerepurjetamise Liidu ja Eesti Jahtklubide Liiduga. 2018. aastal toimub Baltic Offshore Week jälle Eesti vetes.
Video regatist: | Avamerepurjetamise meistrivõistlustelt eestlastele kuld ja kaks pronksi | https://sport.err.ee/603225/avamerepurjetamise-meistrivoistlustelt-eestlastele-kuld-ja-kaks-pronksi | Möödunud nädalalõpul Helsingis toimunud Eesti ja Soome meistrivõistlustelt avamerepurjetamises regati Baltic Offshore Week (BOW) raames sai ORC B klassi Eesti ja Soome meistritiitli ülekaalukalt Aivar Tuulbergi Katariina II (Pärnu Jahtklubi), samas klassis sai pronksmedalid kaela My Car’i meeskond Harles Liivi juhtimisel (Kalevi Jahtklubi) ning ORC A klassi pronksmedalid tõi koju Ott Kikkase meeskond Sugar 2 (PJK). |
Kohtunike sõnul diskrimineeris Venemaa kolme geiõiguslast, mõistes nad süüdi 2013. aastal vastu võetud seaduse vastu protestimise eest, vahendas BBC.
Üks aktivistidest Nikolai Aleksejev sai karistada näiteks selle eest, et avaldas meelt laste raamatukogu juures, hoides käes plakatit kirjaga, et ka homod võivad olla suurkujud, viidates helilooja Pjotr Tšaikovskile ja filmilooja Sergei Eisensteinile.
Neile mõistetud trahvid rikkusid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 10 ja 14, mis puudutavad sõnavabadust ja diskrimineerimiskeeldu, leidis kohus.
Kohtu hinnangul ei kehtestatud seadust Venemaal avalikes huvides, selle eesmärk tõkestada homoseksuaalsuse edendamist ei olnud selgelt määratletud ning seadus võeti vastu meelevaldselt. Seadus tugevdas stigmatiseerimist ja eelarvamusi ning edendas homofoobiat.
Kohtuotsuse kohaselt peab Venemaa kõigile kolmele aktivistile maksma hüvitist vahemikus 8000 kuni 20 000 eurot.
Venemaa justiitsministeerium lubas otsuse vaidlustada, väites, et seaduse eesmärk on laste moraali ja tervist kaitsta.
Seadus keelab homoseksuaalsuse propageerimise alla 18-aastastele isikutele. Seaduse rikkumise eest on eraisikutele ette nähtud kuni 5000 rubla (umbes 75 euro) suurune trahv, ametiisikute trahvimäär on aga kümme korda suurem. Ettevõtjaid ja koole saab karistada kuni 500 000-rublase trahviga. | Inimõiguste kohus: Vene homopropagandaseadus on diskrimineeriv | https://www.err.ee/603222/inimoiguste-kohus-vene-homopropagandaseadus-on-diskrimineeriv | Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourg'is otsustas, et Venemaa homopropagandaseadus on diskrimineeriv ja edendab homofoobiat. |
Kuigi 32-aastane Vassiljev jäi maha Poola teise otsa laagrisse sõitnud koosseisust, anti ta Euroopa liiga nimekirjas üles. Tõsi, valik on esialgne ja muudatusi tohib teha kuni 24 tundi enne esimese mängu avavilet ehk 28. juuni õhtuni, vahendab Soccernet.ee.
Täna peaks Vassiljev kohtuma Jagiellonia juhtkonnaga, misjärel võetakse vastu otsus eestlase jätkamise osas. Lõppenud hooajal 13 väravat ja 14 resultatiivset söötu panustanud Vassiljevi praegune leping kehtib 30. juunini. | Konstantin Vassiljev anti Euroopa liiga nimekirjas üles | https://sport.err.ee/603220/konstantin-vassiljev-anti-euroopa-liiga-nimekirjas-ules | Bialystoki Jagielloniast lahkumisega seostatud Konstantin Vassiljev anti üles 22-pealises nimekirjas, kes peaks järgmisel neljapäeval kohtuma Batumi Dinamoga. |
"Mulle tekitab õõvastust uue rühmituse nimega Bana Mura loomine ja relvastamine, et väidetavalt toetada võime võitluses Kamwina Nsapu (mässuliste) vastu. Samas on see sooritanud kohutavaid rünnakuid tsiviilisikutele luba ja lulua etnilistele gruppidele," ütles Zeid Ra'ad Al Hussein ÜRO inimõigusnõukogule.
"Mitmetest Kamonya piirkonna küladest pärit põgenikud on teatanud, et Bana Mura on viimase paari kuu jooksul lasknud maha, raiunud või põletanud surnuks või sandistanud sadu külaelanikke, sealhulgas hävitanud terveid külasid," selgitas inimõigusvolinik Reutersi teatel.
"Minu meeskond on näinud kahe aasta vanuseid lapsi, kellel on jäsemeid ära raiutud, paljudel imikutel on matšeetega tekitatud haavad või põletushaavad," jätkas ta Genfis peetud sõnavõtus.
ÜRO pressiesindaja ütles AFP-le, et jätkuvalt pole selge, kas Bana Murat toetatakse riigi või kohaliku omavalitsuse tasandilt.
Kongo DV keskosas Kasais on kaheksa kuud väldanud vägivallas hukkunud üle kolme tuhande inimese, teatas katoliku kirik teisipäeval.
Kiriku andmeil on julgeolekujõudude ja hõimurühmituste kokkupõrgetes saanud surma 3283 inimest ja "täielikult hävinud" 20 küla. Kümme neist hävitasid Kongo DV relvajõud (FARDC), neli hõimurühmitused ja kuus tundmatud üksused. | ÜRO süüdistab Kongo DV-d ülimalt jõhkra relvarühmituse toetamises | https://www.err.ee/603216/uro-suudistab-kongo-dv-d-ulimalt-johkra-relvaruhmituse-toetamises | ÜRO inimõigusvolinik süüdistas Kongo Demokraatliku Vabariigi võime Kasai provintsis ülimalt jõhkraid rünnakuid sooritava uue relvarühmituse toetamises. Näiteks on teateid selle kohta, kuidas rühmituse võitlejad on tapnud ja sandistanud imikuid ning rasedaid naisi lõhki lõiganud. |
"Terviseprobleem on nii paha, et see hakkas juba eraelu häirima. Õnneks ei ole tegu püsiva haigusega, kuid see on siiski märguanne, et minu keha ei suuda selle alaga toime tulla. Nimelt, nälgimine oli pisut liiast," kirjutas Nurmsalu oma Facebooki fännilehel.
"Kuidas see juhtus? Enne hooaega (jaanuari alguses) oli mu rasvaprotsent 5,4 (käisin seda mõõtmas Mustamäe haigla spetsiaalses röntgenmasinas) ja sel hetkel kaalusin 70,4 kilo. Dr Virve Vask arvas, et maksimum võin veel kaalu langetada 900 g (rasva arvelt) ehk miinimumkaal võib olla 69,5 kg. Sel hetkel arvasin, et OK, selle kaaluga võib-olla võib isegi võistelda, kuid kui kaal käes oli, tundus see siiski liiast – ei lennanud ju."
Nurmsalu tunnistas, et jätkas arstide hoiatusest hoolimata kaalu alandamist. Veebruaris PyeongChangis oli see juba 66,8 kg. "Pärast seda hakkas tervis märku andma ning seis oli väga paha juba Lahti MM-il. Olemine läks hetkeks paremaks (probleem läks peitu) Raw Air tuuri keskel ja lubas suruda (loe: ennast lõhkuda) kuni hooaja lõpuni."
"Paljud ilmselt arvavad, et mis see siis on, maadlejad, kulturistid ja muud kaalukategooriatega alade sportlased võtavad ju 4 kg päevas. See on siiski midagi muud. Nende kaal on vaja alla saada kaalumise hetkeks, pärast mida söövad nad kõhu jälle täis ja lähevad võistlema. Suusahüppajad aga peavad olema konstantselt kõrsikud."
Nurmsalu sõnul oligi situatsiooni juures kõige hullem see, et mida rohkem oli motivatsiooni, seda enam suurenes ka oht end katki nälgida. Nii temaga juhtuski. "Luban, et saate rohkem informatsiooni minu terviseprobleemist teada hiljemalt dokumentaalfilmis, mida minust vändatakse," lõpetas parimal korral MK-etapil kuuenda koha teeninud talisportlane. | Kaarel Nurmsalu: minu keha ei suuda suusahüpetega toime tulla | https://sport.err.ee/603218/kaarel-nurmsalu-minu-keha-ei-suuda-suusahupetega-toime-tulla | Eelmisel nädalal teistkordselt karjääri lõpetamisest teatanud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu avaldas pisut otsuseni viinud terviseprobleemide tagamaid. |
RKIK valmistab ette 5,56 ja 7,62 millimeetriste automaattulirelvade hanget, ostmaks 1. ja 2. jalaväebrigaadile uued relvad, ütles BNS-ile keskuse pressiesindaja. Ta lisas, et hankesse on kaasatud ka justiitsministeerium ning politsei- ja piirivalveamet, kuna ka neil on tekkinud vajadus uute relvade järele.
Tegemist on väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega, kus kõik huvitatud isikud saavad esitada taotluse koos kvalifitseerimisdokumentidega hankes osalemiseks.
Hanke tehniline spetsifikatsioon on kokku pandud kaitseväe juhtimisel.
Hanke täpsemad tingimused avaldatakse riigihangete registris, sõnas pressiesindaja ja lisas, et hange on kavas välja kuulutada lähiajal.
Uute käsitulirelvade hange on ette nähtud kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2018-2021. | Eesti kuulutab lähiajal välja automaattulirelvade hanke | https://www.err.ee/603215/eesti-kuulutab-lahiajal-valja-automaattulirelvade-hanke | Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) kuulutab lähiajal välja automaattulirelvade hanke, lisaks kaitseväele ostetakse sama hankega relvi ka teistele riigiasutustele. |
Saatejuhid Krista Taim ja Meelis Süld on juba Soomes kohal ja uurivad, mida naaberriigis vaadata, mida uut avastada, kuhu ja kuidas minna ning mismoodi soomlased valget aega pühitsevad.
Eetrihääled käivad Helsingis eestlaste jälgedes, punaste tellistega Tamperes ning väikses Laitila linnas, ajavad juttu Soomes elavate eestlastega ja soomlastega, kes Eestiga tihedates sidemetes.
"Huvitaja" on Vikerraadio eetris argipäeviti kell 10.05. | Piltuudis: Vikerraadio saatejuhid jõuavad eetrisse Soomest | https://menu.err.ee/603206/piltuudis-vikerraadio-saatejuhid-jouavad-eetrisse-soomest | "Huvitaja" saade läheb jaaninädalal eetrisse põhjanaabrite juurest, kus tähistatakse suurejooneliselt Soome Vabariigi 100. sünnipäeva. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.