instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me loodame väga, et Eesti siiski peatab selle pretsedenditu õigusvastase aktsiooni, mõtleb ümber," lausus Matvijenko.
"Vastasel juhul rakendame kindlasti adekvaatseid vastumeetmeid. Need saavad olema karmid, sest seda laadi tegevust, massimeediavahendite ahistamist rohkem taluda ei ole lihtsalt võimalik. Need abinõud saavad kindlasti olema väga tuntavad," sõnas ta ajakirjanikele.
Spiikri sõnul avaldavad sellised sammud Vene kanali vastu negatiivset mõju Vene-Eesti suhetele. "Ma tahaks loota, et Eestil on olemas vähemalt mingi suveräänsus ja sellised Sputnikut puudutavad avaldused langesid lihtsalt kokku Briti peaministri (Boris Johnsoni) visiidiga Eestisse," lisas Matvijenko.
TASS-i andmeil saatis föderatsiooninõukogu neljapäeval OSCE asjakohastele ametiisikutele kirja, milles kutsutakse üles mõjutama Eesti võime loobuma katsetest piirata Sputniku tööd.
Eesti välisministeerium selgitas kolmapäeval, et Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist (st Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust Ida- ja Kagu-Ukrainas) toetavas Vene Föderatsiooni propagandas.
Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved.
Detsembris informeeris rahapesu andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputniku Eesti emafirma peadirektori Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest.
Eestis rakendatakse Sputniku omandivormist puutuvaid Euroopa Liidu sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga, vahendas Postimees välisministeeriumi sõnu.
Vene president Vladimir Putini nimetas oma läinudnädalasel pressikonverentsil Eesti võimude tegevust küüniliseks.
"Imestan Eestis toimuvate sündmuste üle," ütles Putin.
"See on üllatav künism, aga igasugused piirangud riikide tasandil ei ole tõhusad, sest annavad ohjad neile, kes tahavad külvata viha meie rahvuste vahel," ütles Putin.
Reinsalu: Eesti jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist
Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas kommentaariks, et Eesti Vabariik ei allu ühegi välisriigi survele küsimuses, mis puudutab erapooletut seaduste kohaldamist Eesti Vabariigi territooriumil.
"Sputniku küsimuses rakendavad Eesti ametiasutused vastavalt Eesti õiguskorrale Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat, mis on muuhulgas kehtestatud rea Vene Föderatsiooni kodanike suhtes, kes on toetanud agressiooni Ukraina vastu, sellest johtuvalt ka sanktsioonide puutumus Sputnikusse," selgitas ta.
"Eesti Vabariik mõistab sanktsioonide põhjuseks oleva Venemaa agressiooni Ukrainas jätkuvalt hukka ja jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist vastavalt Euroopa Liidu põhimõtetele ja oma riigisisestele protseduuridele," lisas Reinsalu. | Venemaa hoiatas Eestit karmide vastumeetmete eest seoses Sputnikuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me loodame väga, et Eesti siiski peatab selle pretsedenditu õigusvastase aktsiooni, mõtleb ümber," lausus Matvijenko.
"Vastasel juhul rakendame kindlasti adekvaatseid vastumeetmeid. Need saavad olema karmid, sest seda laadi tegevust, massimeediavahendite ahistamist rohkem taluda ei ole lihtsalt võimalik. Need abinõud saavad kindlasti olema väga tuntavad," sõnas ta ajakirjanikele.
Spiikri sõnul avaldavad sellised sammud Vene kanali vastu negatiivset mõju Vene-Eesti suhetele. "Ma tahaks loota, et Eestil on olemas vähemalt mingi suveräänsus ja sellised Sputnikut puudutavad avaldused langesid lihtsalt kokku Briti peaministri (Boris Johnsoni) visiidiga Eestisse," lisas Matvijenko.
TASS-i andmeil saatis föderatsiooninõukogu neljapäeval OSCE asjakohastele ametiisikutele kirja, milles kutsutakse üles mõjutama Eesti võime loobuma katsetest piirata Sputniku tööd.
Eesti välisministeerium selgitas kolmapäeval, et Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist (st Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust Ida- ja Kagu-Ukrainas) toetavas Vene Föderatsiooni propagandas.
Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud personaalsetest sanktsioonidest külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved.
Detsembris informeeris rahapesu andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputniku Eesti emafirma peadirektori Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest.
Eestis rakendatakse Sputniku omandivormist puutuvaid Euroopa Liidu sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga, vahendas Postimees välisministeeriumi sõnu.
Vene president Vladimir Putini nimetas oma läinudnädalasel pressikonverentsil Eesti võimude tegevust küüniliseks.
"Imestan Eestis toimuvate sündmuste üle," ütles Putin.
"See on üllatav künism, aga igasugused piirangud riikide tasandil ei ole tõhusad, sest annavad ohjad neile, kes tahavad külvata viha meie rahvuste vahel," ütles Putin.
Reinsalu: Eesti jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist
Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas kommentaariks, et Eesti Vabariik ei allu ühegi välisriigi survele küsimuses, mis puudutab erapooletut seaduste kohaldamist Eesti Vabariigi territooriumil.
"Sputniku küsimuses rakendavad Eesti ametiasutused vastavalt Eesti õiguskorrale Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat, mis on muuhulgas kehtestatud rea Vene Föderatsiooni kodanike suhtes, kes on toetanud agressiooni Ukraina vastu, sellest johtuvalt ka sanktsioonide puutumus Sputnikusse," selgitas ta.
"Eesti Vabariik mõistab sanktsioonide põhjuseks oleva Venemaa agressiooni Ukrainas jätkuvalt hukka ja jätkab sanktsioonipoliitika rakendamist vastavalt Euroopa Liidu põhimõtetele ja oma riigisisestele protseduuridele," lisas Reinsalu.
### Response:
Venemaa hoiatas Eestit karmide vastumeetmete eest seoses Sputnikuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tihhonova kui nõukogu liikme nimi on lisatud ka Vene valitsuse veebilehele, vahendasid venekeelne BBC ja Meduza.
Nõukogu uute liikmete seas on ka Ksenja Šoigu, kes on Putini lähedase liitlase ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu noorem tütar.
Katerina Tihhonova on varem paistnud silma akrobaatilise tantsu harrastajana, kes on võtnud osa ka rahvusvahelistest võistlustest. Ksenja Šoigu on varem juhtinud erinevaid amatöörspordi organisatsioone.
Putini eraelu, eriti tema kahe tütre kohta on avalikkusel väga vähe kindlat informatsiooni. Tihhonova puhul pole ta ise ega ka keegi teine ametlikult kinnitanud, et ta on Putini tütar. Sama kehtib ka Putini vanemaks tütreks peetud arsti ja tervishoiuteadlase Maria Vorontsova kohta.
Putin lahutas abielu oma laste ema Ljudmilaga 2014. aastal. | Putini väidetav tütar sai Vene valitsuse spordinõukogu liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tihhonova kui nõukogu liikme nimi on lisatud ka Vene valitsuse veebilehele, vahendasid venekeelne BBC ja Meduza.
Nõukogu uute liikmete seas on ka Ksenja Šoigu, kes on Putini lähedase liitlase ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu noorem tütar.
Katerina Tihhonova on varem paistnud silma akrobaatilise tantsu harrastajana, kes on võtnud osa ka rahvusvahelistest võistlustest. Ksenja Šoigu on varem juhtinud erinevaid amatöörspordi organisatsioone.
Putini eraelu, eriti tema kahe tütre kohta on avalikkusel väga vähe kindlat informatsiooni. Tihhonova puhul pole ta ise ega ka keegi teine ametlikult kinnitanud, et ta on Putini tütar. Sama kehtib ka Putini vanemaks tütreks peetud arsti ja tervishoiuteadlase Maria Vorontsova kohta.
Putin lahutas abielu oma laste ema Ljudmilaga 2014. aastal.
### Response:
Putini väidetav tütar sai Vene valitsuse spordinõukogu liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me esitame vägede saatmise eelnõu niipea, kui parlament 7. jaanuaril tööd jätkab," ütles Erdogan Ankaras peetud kõnes.
"Kui jumal tahab, võtame selle 8.-9. jaanuaril parlamendis vastu, ja vastame nii kutsele," lisas Türgi president Tripolis baseeruva Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) abipalvele viidates.
Türgi parlament ratifitseeris laupäeval julgeoleku- ja sõjalise koostöö leppe peaminister Fayez al-Sarraji valitsusega. Vägede saatmiseks on aga vaja eraldi otsust. | Türgi parlament hääletab jaanuaris vägede Liibüasse viimise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me esitame vägede saatmise eelnõu niipea, kui parlament 7. jaanuaril tööd jätkab," ütles Erdogan Ankaras peetud kõnes.
"Kui jumal tahab, võtame selle 8.-9. jaanuaril parlamendis vastu, ja vastame nii kutsele," lisas Türgi president Tripolis baseeruva Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) abipalvele viidates.
Türgi parlament ratifitseeris laupäeval julgeoleku- ja sõjalise koostöö leppe peaminister Fayez al-Sarraji valitsusega. Vägede saatmiseks on aga vaja eraldi otsust.
### Response:
Türgi parlament hääletab jaanuaris vägede Liibüasse viimise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rullituur koosneb tuleval hooajal neljast etapist: 24. mail Elva rulluisumaraton, 7. juunil Kuusalu rulluisumaraton, 28. juunil Pärnu rulluisumaraton ja 15. augustil Tallinna rahvasõit.
"Tänavu Fakto Auto Tallinna rahvasõidu raames peetud testüritus näitas, et rattasõidu ja rulluisuvõistluse ühendamine loob mõnusa atmosfääri," ütleb Filter maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile. "AeroBike on keskendunud mitmeid aastaid vaid jalgrattasõitude korraldamisele, kuid tänaseks kuulub AeroBike portfelli ka mitmeid teisi spordiüritusi nagu näiteks erinevad jooksuvõistlused ja laternamatkad. Rullituuri liitmine AeroBike'i ürituste sekka on spordimaastiku üldpilti vaadates loogiline jätk."
Rullituuri etappidel on kavas kolm distantsi: 42, 21 ja 10 km, lisaks jäävad alles sõidud pere pisematele spordisõpradele. Filter maanteekarikasarja etappide start on jätkuvalt kell 12, rulluisutajad pääsevad rajale kell 16. Stardi- ja finišiala on samas kohas, kuid rada kattub osaliselt. Registreerimine rullituurile avatakse jaanuari alguses. | Rullituur liitub Filter maanteekarikasarjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rullituur koosneb tuleval hooajal neljast etapist: 24. mail Elva rulluisumaraton, 7. juunil Kuusalu rulluisumaraton, 28. juunil Pärnu rulluisumaraton ja 15. augustil Tallinna rahvasõit.
"Tänavu Fakto Auto Tallinna rahvasõidu raames peetud testüritus näitas, et rattasõidu ja rulluisuvõistluse ühendamine loob mõnusa atmosfääri," ütleb Filter maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile. "AeroBike on keskendunud mitmeid aastaid vaid jalgrattasõitude korraldamisele, kuid tänaseks kuulub AeroBike portfelli ka mitmeid teisi spordiüritusi nagu näiteks erinevad jooksuvõistlused ja laternamatkad. Rullituuri liitmine AeroBike'i ürituste sekka on spordimaastiku üldpilti vaadates loogiline jätk."
Rullituuri etappidel on kavas kolm distantsi: 42, 21 ja 10 km, lisaks jäävad alles sõidud pere pisematele spordisõpradele. Filter maanteekarikasarja etappide start on jätkuvalt kell 12, rulluisutajad pääsevad rajale kell 16. Stardi- ja finišiala on samas kohas, kuid rada kattub osaliselt. Registreerimine rullituurile avatakse jaanuari alguses.
### Response:
Rullituur liitub Filter maanteekarikasarjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskemat viktoriini nimetatakse eksperttaseme viktoriiniks ja küsimused on tõesti parajad pähklid. Ühtekokku on 20 küsimust ja 15. küsimus puudutab Kanepit.
Meenutatakse, et Kanepi sai Prantsusmaa lahtistel avaringis jagu asetatud mängijast, sakslanna Julia Görgesist ning seejärel tahetakse teada, mitu asetatud mängijat on Kanepi slämmiturniiride esimeses ringis alistanud. Variandid on viis, kuus, seitse ja kaheksa.
Kui see küsimus tundus sulle lihtne, saad end eksperttaseme viktoriinis proovile panna siin.
Lihtsamate küsimustega viktoriini leiab siit. | Peamurdmist nõudvas WTA tenniseviktoriinis on küsimus ka Kaia Kanepi kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskemat viktoriini nimetatakse eksperttaseme viktoriiniks ja küsimused on tõesti parajad pähklid. Ühtekokku on 20 küsimust ja 15. küsimus puudutab Kanepit.
Meenutatakse, et Kanepi sai Prantsusmaa lahtistel avaringis jagu asetatud mängijast, sakslanna Julia Görgesist ning seejärel tahetakse teada, mitu asetatud mängijat on Kanepi slämmiturniiride esimeses ringis alistanud. Variandid on viis, kuus, seitse ja kaheksa.
Kui see küsimus tundus sulle lihtne, saad end eksperttaseme viktoriinis proovile panna siin.
Lihtsamate küsimustega viktoriini leiab siit.
### Response:
Peamurdmist nõudvas WTA tenniseviktoriinis on küsimus ka Kaia Kanepi kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA sõdurid olid saabunud Tell Tameri väikelinna, et seal tõlgi vahendusel uurida kohalike elanikkonna seisukohti. Samas piirkonnas on praegu patrullimas aga Süüria valitsusvägesid toetavad Vene sõdurid, vahendas ajaleht Jerusalem Post SOHR-i teadet.
SOHR-i andmetel kutsusid linnaelanikud USA sõdureid reeturiteks. Nimelt on Tell Tameri näol tegu ühega asulatest, kust USA väed pärast president Donald Trumpi oktoobrikuist otsust taandusid. Pärast USA vägede lahkumist sisenesid linna Süüria valitsusväed, kes olid selles kokku leppinud kurdide üksustega, kes olid samal ajal jäänud Türgi poolt alustatud rünnaku alla.
Üheks probleemiks on hiljuti olnud ka see, et Tell Tameri linnas elavad kristlased on mures Türgi poolt toetatud Süüria paramilitaarsete üksuste pärast ning paljud kristlased on USA taandumise järel Türgi piiri äärsetest asulatest põgenenud. | Vaatluskeskus: Süürias toimus käsikähmlus USA ja Vene sõdurite vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA sõdurid olid saabunud Tell Tameri väikelinna, et seal tõlgi vahendusel uurida kohalike elanikkonna seisukohti. Samas piirkonnas on praegu patrullimas aga Süüria valitsusvägesid toetavad Vene sõdurid, vahendas ajaleht Jerusalem Post SOHR-i teadet.
SOHR-i andmetel kutsusid linnaelanikud USA sõdureid reeturiteks. Nimelt on Tell Tameri näol tegu ühega asulatest, kust USA väed pärast president Donald Trumpi oktoobrikuist otsust taandusid. Pärast USA vägede lahkumist sisenesid linna Süüria valitsusväed, kes olid selles kokku leppinud kurdide üksustega, kes olid samal ajal jäänud Türgi poolt alustatud rünnaku alla.
Üheks probleemiks on hiljuti olnud ka see, et Tell Tameri linnas elavad kristlased on mures Türgi poolt toetatud Süüria paramilitaarsete üksuste pärast ning paljud kristlased on USA taandumise järel Türgi piiri äärsetest asulatest põgenenud.
### Response:
Vaatluskeskus: Süürias toimus käsikähmlus USA ja Vene sõdurite vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veidi enam kui kuu aega Jose Mourinho juhendamisel mängiv Tottenham jäi avapoolaja lõpus kodupubliku ees kaotusseisu, kui 37. minutil viis Adam Webster külalised juhtima.
53. minutil aga lõi Harry Kane viigivärava ning 72. minutil vormistas lõppseisu Dele Alli.
Kane, kes on varemgi jõulupühade ajal väravaid löönud, pakkus edu võtmeks jõulupraadi. "Äkki see annab mulle lisaenergiat," muheles ta. "Peaksin ehk tihemini jõulupraadi sööma!"
Mänguõhtu lõpetab liidrite Liverpooli ja Leicester City vastasseis, mis algab Eesti aja järgi kell 22. | Kane ja Alli tõid Tottenhamile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veidi enam kui kuu aega Jose Mourinho juhendamisel mängiv Tottenham jäi avapoolaja lõpus kodupubliku ees kaotusseisu, kui 37. minutil viis Adam Webster külalised juhtima.
53. minutil aga lõi Harry Kane viigivärava ning 72. minutil vormistas lõppseisu Dele Alli.
Kane, kes on varemgi jõulupühade ajal väravaid löönud, pakkus edu võtmeks jõulupraadi. "Äkki see annab mulle lisaenergiat," muheles ta. "Peaksin ehk tihemini jõulupraadi sööma!"
Mänguõhtu lõpetab liidrite Liverpooli ja Leicester City vastasseis, mis algab Eesti aja järgi kell 22.
### Response:
Kane ja Alli tõid Tottenhamile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati nähti neid Ida-Serbia metsas ja seal on neljapäeval väljas 200 politseinikku jälituskoertega.
Politsei on avaldanud 46-aastase mehe foto ja palub kõigil, kes teda näinud on, kohe helistada.
Kahtlusalune vabanes mullu vanglast, kus ta kandis 12-aastast karistust noore tütarlapse vägistamiskatse eest. Hiljuti oli ta aga taas viis kuud trellide taga, sest kimbutas naisi sotsiaalmeedias.
Meest on hakatud kutsuma "Malca juuksuriks", sest ta tunnistas kohtus, et on oma ohvritel juuksed maha ajanud.
Pedofiilijahti jälgib hirmuga terve riik. President Aleksandar Vučić ütles, et oli kogu öö siseministriga ühenduses.
"See on politsei prioriteet," ütles ta. "Me oleme selle lapse pärast mures." | Serbia politsei jälitab 12-aastase tüdruku röövinud pedofiili | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati nähti neid Ida-Serbia metsas ja seal on neljapäeval väljas 200 politseinikku jälituskoertega.
Politsei on avaldanud 46-aastase mehe foto ja palub kõigil, kes teda näinud on, kohe helistada.
Kahtlusalune vabanes mullu vanglast, kus ta kandis 12-aastast karistust noore tütarlapse vägistamiskatse eest. Hiljuti oli ta aga taas viis kuud trellide taga, sest kimbutas naisi sotsiaalmeedias.
Meest on hakatud kutsuma "Malca juuksuriks", sest ta tunnistas kohtus, et on oma ohvritel juuksed maha ajanud.
Pedofiilijahti jälgib hirmuga terve riik. President Aleksandar Vučić ütles, et oli kogu öö siseministriga ühenduses.
"See on politsei prioriteet," ütles ta. "Me oleme selle lapse pärast mures."
### Response:
Serbia politsei jälitab 12-aastase tüdruku röövinud pedofiili |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraguayl on omad kogemused motospordi suursündmustega korraldamisega olemas, kui 2017. aastal oli riik koos Argentina ja Boliiviaga Dakari ralli üks korraldajamaadest, kirjutab Delfi.
"Kandideerida WRC-sarja etapile on olnud Paraguay motospordi jaoks unistus juba aastaid," kõneles president Benitez pressiteate vahendusel. Rahvusvahelise meedia teatel peab Paraguay juba Rahvusvahelise Autospordiliiduga (FIA) läbirääkimisi võimaliku kandidatuuri osas.
Järgmisel aastal sõidetakse praeguse seisuga Lõuna-Ameerikas vaid üks MM-etapp, mis on kavas Argentinas. Esialgses kalendris oli ka Tšiili ralli, kuid riigis toimuvate vägivaldsete protestide tõttu otsustati etapp sedapuhku ära jätta. Pole veel selge, kas WRC-sarja juhid piirduvad sel juhul 13 ralliga või otsitakse Tšiilile siiski asendus. | Veel üks Lõuna-Ameerika riik soovib korraldada WRC-etappi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraguayl on omad kogemused motospordi suursündmustega korraldamisega olemas, kui 2017. aastal oli riik koos Argentina ja Boliiviaga Dakari ralli üks korraldajamaadest, kirjutab Delfi.
"Kandideerida WRC-sarja etapile on olnud Paraguay motospordi jaoks unistus juba aastaid," kõneles president Benitez pressiteate vahendusel. Rahvusvahelise meedia teatel peab Paraguay juba Rahvusvahelise Autospordiliiduga (FIA) läbirääkimisi võimaliku kandidatuuri osas.
Järgmisel aastal sõidetakse praeguse seisuga Lõuna-Ameerikas vaid üks MM-etapp, mis on kavas Argentinas. Esialgses kalendris oli ka Tšiili ralli, kuid riigis toimuvate vägivaldsete protestide tõttu otsustati etapp sedapuhku ära jätta. Pole veel selge, kas WRC-sarja juhid piirduvad sel juhul 13 ralliga või otsitakse Tšiilile siiski asendus.
### Response:
Veel üks Lõuna-Ameerika riik soovib korraldada WRC-etappi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui ka õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral ühe, teisel kaks ja kolmandal korral kolm korda.
Konkursi tingimused:
oodatud on kõik eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirang puudub;
konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit.
Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23.59 koos helilooja kontaktandmetega SIIA.
Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega. Otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel 2020. aasta aprillis ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.
28. septembril 2019 Eesti muusika- ja teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega. | Muusikakonkurss: EMTA kontserdimaja otsib publikukutsungit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui ka õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral ühe, teisel kaks ja kolmandal korral kolm korda.
Konkursi tingimused:
oodatud on kõik eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirang puudub;
konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit.
Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23.59 koos helilooja kontaktandmetega SIIA.
Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega. Otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel 2020. aasta aprillis ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.
28. septembril 2019 Eesti muusika- ja teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega.
### Response:
Muusikakonkurss: EMTA kontserdimaja otsib publikukutsungit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ugala teatri juhina alustas tööd Garmen Tabor ja loomingulise juhina Tanel Jonas. Teatrietendusi külastati 2019. aastal üle 88 500 korra, mis on samas suurusjärgus püsinud viimased kolm aastat.
Aasta esimese uuslavastusena jõudis Viljandis publiku ette muusikal "Once", mida külastati aasta jooksul enam kui 19 300 korda. Veebruaris esietendus väikeses saalis "Surmkindlad asjad siin elus" – näidend, mida lavastaja Andres Noormets oli juba enne esietendust nimetanud lotovõiduks. Perekonnadraama kannab Ugala mängukavas alates esietendusest märget "välja müüdud".
Kevadhooajal tõi Ott Aardam oma viimase lavastusena Ugala teatri loomingulise juhi rollis lavale komöödia "Toru. Krossides läbi elu" ja Taago Tubin pöördus pärast muusikali "Once" väljatoomist kammerlikuma materjali juurde, elustades Eno Raua unustuse hõlma vajunud põnevusromaani "Etturid".
"Etturid" sai ka Ugala teatrisuve üheks osaks. Lavastust mängiti menukalt Kukenoosi küünis Albus ja see naaseb samasse mängupaika ka järgmisel suvel. Ühe-suve-lavastusena mängiti Ugala suures saalis Andres Noormetsa ja Esko Salervo loodud müsteeriumit "Ruth", mille nimitegelast kehastas Ameerikast suveks Viljandisse sõitnud action -teatri looja Ruth Zaporah.
Septembris avas kauaoodatud Ugala juubelihooaja Ringo Ramuli lavastus "Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus", mis kasutas ära pea kogu teatri suure lava tehnilise võimekuse. Vallo Kirs tõi aga koostöös TÜ VKA 13. lennu näitlejatudengitega lavale noortelavastuse "Kuidas minust sai HAPKOMAH". Sotsiaalselt tundliku lavastuse iga etenduse järel toimub koostöös Viljandi politsei ja Viljandi haigla spetsialistidega publikuvestlus mitmesugustel sõltuvus- ja narkoteemadel. Teema ja lavastuse olulisusest ning publikuootusest annab märku ka tõik, et senimaani on lavastust mängitud välja müüdud saalidele kõikjal üle Eesti.
Aasta lõpus tõi Andres Noormets lavale juba oma kolmanda lavastuse sel aastal, ülevõllikomöödia "Lotomiljonärid". Novembris jõudis publiku ette Ugala teatri dramaturgide Liis Aedmaa ja Laura Kalle ühislavastus "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi", mis taaselustas rohkete laulude saatel 83 aasta tagused Ugala teatri seigad ja suhted.
Detsembrikuus jätkas teater juba 1980ndatel Viljandist alguse saanud jõululavastuste traditsiooni. Oleg Titov lavastas igihalja muinasjutu "Tuhkatriinu", mis täitis Ugala teatrimaja suurte ja väikeste teatrisõpradega.
Ugala juubelihõngulises aastas tähistati lisaks teatri 100. hooaja algusele ka väärikate lavajõudude Peeter Jürgensi (80) ja Vilma Luige (60) juubeleid. Samuti jätkusid teatrile omaseks saanud lisaüritused: teatrigaleriis jõudsid kunstihuvilisteni arvukad näitused, toimusid menukad kevad- ja sügispeod, teatrikohvikus mitmesugused teemanädalad, raamatuesitlused ning alguse sai uus vestlusõhtute sari "Kolleeg kohtub kolleegiga".
Ugala teatrisse jõudis sel aastal mitu hinnatud teatripreemiat. Eesti teatri aastaauhinna pälvis haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias Mari Nurk ning Ants Lauteri nimelise auhinna sai Martin Mill. Aarne Sorole anti üle Hea Teatri auhind, millega Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus tunnustab Eesti tähelepanuväärsemaid teatritegijaid. Viljandi linna preemia pälvisid sel aastal mitmed ugalalased: Peeter Jürgens sai elutööpreemia, linna kultuuripreemia Kristiina Alliksaar ja teatripreemia Ülle Konovalov. Ühtlasi tunnustas linn Ugala teatrit kui laste- ja noortesõbralikku ettevõtet. | Teatrisõbrad külastasid Ugala teatrit 2019. aastal 88 500 korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ugala teatri juhina alustas tööd Garmen Tabor ja loomingulise juhina Tanel Jonas. Teatrietendusi külastati 2019. aastal üle 88 500 korra, mis on samas suurusjärgus püsinud viimased kolm aastat.
Aasta esimese uuslavastusena jõudis Viljandis publiku ette muusikal "Once", mida külastati aasta jooksul enam kui 19 300 korda. Veebruaris esietendus väikeses saalis "Surmkindlad asjad siin elus" – näidend, mida lavastaja Andres Noormets oli juba enne esietendust nimetanud lotovõiduks. Perekonnadraama kannab Ugala mängukavas alates esietendusest märget "välja müüdud".
Kevadhooajal tõi Ott Aardam oma viimase lavastusena Ugala teatri loomingulise juhi rollis lavale komöödia "Toru. Krossides läbi elu" ja Taago Tubin pöördus pärast muusikali "Once" väljatoomist kammerlikuma materjali juurde, elustades Eno Raua unustuse hõlma vajunud põnevusromaani "Etturid".
"Etturid" sai ka Ugala teatrisuve üheks osaks. Lavastust mängiti menukalt Kukenoosi küünis Albus ja see naaseb samasse mängupaika ka järgmisel suvel. Ühe-suve-lavastusena mängiti Ugala suures saalis Andres Noormetsa ja Esko Salervo loodud müsteeriumit "Ruth", mille nimitegelast kehastas Ameerikast suveks Viljandisse sõitnud action -teatri looja Ruth Zaporah.
Septembris avas kauaoodatud Ugala juubelihooaja Ringo Ramuli lavastus "Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus", mis kasutas ära pea kogu teatri suure lava tehnilise võimekuse. Vallo Kirs tõi aga koostöös TÜ VKA 13. lennu näitlejatudengitega lavale noortelavastuse "Kuidas minust sai HAPKOMAH". Sotsiaalselt tundliku lavastuse iga etenduse järel toimub koostöös Viljandi politsei ja Viljandi haigla spetsialistidega publikuvestlus mitmesugustel sõltuvus- ja narkoteemadel. Teema ja lavastuse olulisusest ning publikuootusest annab märku ka tõik, et senimaani on lavastust mängitud välja müüdud saalidele kõikjal üle Eesti.
Aasta lõpus tõi Andres Noormets lavale juba oma kolmanda lavastuse sel aastal, ülevõllikomöödia "Lotomiljonärid". Novembris jõudis publiku ette Ugala teatri dramaturgide Liis Aedmaa ja Laura Kalle ühislavastus "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi", mis taaselustas rohkete laulude saatel 83 aasta tagused Ugala teatri seigad ja suhted.
Detsembrikuus jätkas teater juba 1980ndatel Viljandist alguse saanud jõululavastuste traditsiooni. Oleg Titov lavastas igihalja muinasjutu "Tuhkatriinu", mis täitis Ugala teatrimaja suurte ja väikeste teatrisõpradega.
Ugala juubelihõngulises aastas tähistati lisaks teatri 100. hooaja algusele ka väärikate lavajõudude Peeter Jürgensi (80) ja Vilma Luige (60) juubeleid. Samuti jätkusid teatrile omaseks saanud lisaüritused: teatrigaleriis jõudsid kunstihuvilisteni arvukad näitused, toimusid menukad kevad- ja sügispeod, teatrikohvikus mitmesugused teemanädalad, raamatuesitlused ning alguse sai uus vestlusõhtute sari "Kolleeg kohtub kolleegiga".
Ugala teatrisse jõudis sel aastal mitu hinnatud teatripreemiat. Eesti teatri aastaauhinna pälvis haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias Mari Nurk ning Ants Lauteri nimelise auhinna sai Martin Mill. Aarne Sorole anti üle Hea Teatri auhind, millega Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus tunnustab Eesti tähelepanuväärsemaid teatritegijaid. Viljandi linna preemia pälvisid sel aastal mitmed ugalalased: Peeter Jürgens sai elutööpreemia, linna kultuuripreemia Kristiina Alliksaar ja teatripreemia Ülle Konovalov. Ühtlasi tunnustas linn Ugala teatrit kui laste- ja noortesõbralikku ettevõtet.
### Response:
Teatrisõbrad külastasid Ugala teatrit 2019. aastal 88 500 korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paes tegi profidebüüdi juba 1991. aastal. Üksikmängus võitis ta ühe ATP turniiri ja kõrgeimaks edetabelikohaks jäi 73. (1998. aasta augustis). 1996. aasta olümpiamängudel võitis ta üksikmängus pronksmedali.
"2020. aastal osalen üksikutel turniiridel, reisin koos oma tiimiga ja tähistan koos sõprade ja fännidega üle kogu maailma. Te kõik olete mind inspireerinud ja seetõttu olen jõudnud nii kaugele. Tahan teid selle eest tänada," kirjutas Paes sotsiaalmeedias. "2020. aasta tuleb kindlasti emotsionaalne. Loodan näha teid kõiki koos minuga tähistamas."
Tõelise läbimurde tegi Paes paarismängus. Enda esimese ATP turniirivõidu paarismängus sai ta 1997. aasta alguses ehk ligi 23 aastat tagasi Chennais. Aastatel 1997-2015 võitis ta igal hooajal paarismängus vähemalt ühe ATP turniiri, viimane turniirivõit jääbki 2015. aastasse.
1999. aastal tõusis ta paarismängus maailma esireketiks. Ühtekokku võitis ta paarismängus 55 ATP turniiri. Slämmiturniiridel on ta paarismängus saanud kaheksa ja segapaarismängus kümme esikohta. Paarismängus teenis ta esimesed slämmivõidud kaasmaalase Mahesh Bhupathiga ning järgmised tšehhide Martin Dammi, Lukas Dlouhy ja Radek Stepanekiga. Segapaarismängus oli ta võidukas selliste legendide nagu Lisa Raymondi, Martina Navratiliva, Cara Blacki ja Martina Hingisega. Seejuures viimase võidu teenisid nad Hingisega 2016. aasta Prantsusmaa lahtistel, kui alistasid finaalis India-Horvaatia duo Sania Mirza – Ivan Dodigi.
Paes osales olümpial aastatel 1992-2016, ta on esimene indialane ja ainus tennisemängija, kes teinud kaasa seitsmel olümpial. | India tenniselegend tõmbab pikale karjäärile joone alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paes tegi profidebüüdi juba 1991. aastal. Üksikmängus võitis ta ühe ATP turniiri ja kõrgeimaks edetabelikohaks jäi 73. (1998. aasta augustis). 1996. aasta olümpiamängudel võitis ta üksikmängus pronksmedali.
"2020. aastal osalen üksikutel turniiridel, reisin koos oma tiimiga ja tähistan koos sõprade ja fännidega üle kogu maailma. Te kõik olete mind inspireerinud ja seetõttu olen jõudnud nii kaugele. Tahan teid selle eest tänada," kirjutas Paes sotsiaalmeedias. "2020. aasta tuleb kindlasti emotsionaalne. Loodan näha teid kõiki koos minuga tähistamas."
Tõelise läbimurde tegi Paes paarismängus. Enda esimese ATP turniirivõidu paarismängus sai ta 1997. aasta alguses ehk ligi 23 aastat tagasi Chennais. Aastatel 1997-2015 võitis ta igal hooajal paarismängus vähemalt ühe ATP turniiri, viimane turniirivõit jääbki 2015. aastasse.
1999. aastal tõusis ta paarismängus maailma esireketiks. Ühtekokku võitis ta paarismängus 55 ATP turniiri. Slämmiturniiridel on ta paarismängus saanud kaheksa ja segapaarismängus kümme esikohta. Paarismängus teenis ta esimesed slämmivõidud kaasmaalase Mahesh Bhupathiga ning järgmised tšehhide Martin Dammi, Lukas Dlouhy ja Radek Stepanekiga. Segapaarismängus oli ta võidukas selliste legendide nagu Lisa Raymondi, Martina Navratiliva, Cara Blacki ja Martina Hingisega. Seejuures viimase võidu teenisid nad Hingisega 2016. aasta Prantsusmaa lahtistel, kui alistasid finaalis India-Horvaatia duo Sania Mirza – Ivan Dodigi.
Paes osales olümpial aastatel 1992-2016, ta on esimene indialane ja ainus tennisemängija, kes teinud kaasa seitsmel olümpial.
### Response:
India tenniselegend tõmbab pikale karjäärile joone alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeameti vastutav korrapidaja Erkki Põld ütles ERR-ile, et 24. detsembril toimus tulekahju Põlva kortermaja teise korruse korteris, hukkus vanem naine. Korteris puudusid suitsuandur ja ka vingugaasiandur.
Ta rääkis, et 24. detsembril toimus teinegi traagiline sündmus, kus korteris suleti liiga vara ahju siiber ning vingumürgistuse said kaks täiskasvanut ja kaks last, kes toimetati haiglasse.
Põld rääkis, et võrreldes möödunud aastaga toimus rohkem päästesündmusi. Ta märkis, et ajavahemikul 23-25 detsember reageeris päästeamet 214 väljakutsele, millest 55 olid seotud tulekahjudega.
"Päästeamet paneb südamele inimestele, et tuleks kontrollida, et suitsuandurid oleksid olemas, et nad oleksid puhtad, et nad oleksid töökorras. Samuti ka vingugaasiandurid, sest ainult vingugaasiandur suudab tuvastada vingugaasi," sõnas Põld.
Politsei jaoks möödusid pühad rahulikult
Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik Toomas Malva sõnul pidas politsei kinni 60 alkoholijoobes autojuhti, kes õnneks raskeid liiklusõnnetusi ei põhjustanud.
Kui Jõgevamaal toimunud raske liiklusõnnetus välja arvata, siis raskeid liiklusõnnetusi toimunud ei ole, rääkis ta. | Pühade ajal hukkus tulekahjus üks inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeameti vastutav korrapidaja Erkki Põld ütles ERR-ile, et 24. detsembril toimus tulekahju Põlva kortermaja teise korruse korteris, hukkus vanem naine. Korteris puudusid suitsuandur ja ka vingugaasiandur.
Ta rääkis, et 24. detsembril toimus teinegi traagiline sündmus, kus korteris suleti liiga vara ahju siiber ning vingumürgistuse said kaks täiskasvanut ja kaks last, kes toimetati haiglasse.
Põld rääkis, et võrreldes möödunud aastaga toimus rohkem päästesündmusi. Ta märkis, et ajavahemikul 23-25 detsember reageeris päästeamet 214 väljakutsele, millest 55 olid seotud tulekahjudega.
"Päästeamet paneb südamele inimestele, et tuleks kontrollida, et suitsuandurid oleksid olemas, et nad oleksid puhtad, et nad oleksid töökorras. Samuti ka vingugaasiandurid, sest ainult vingugaasiandur suudab tuvastada vingugaasi," sõnas Põld.
Politsei jaoks möödusid pühad rahulikult
Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik Toomas Malva sõnul pidas politsei kinni 60 alkoholijoobes autojuhti, kes õnneks raskeid liiklusõnnetusi ei põhjustanud.
Kui Jõgevamaal toimunud raske liiklusõnnetus välja arvata, siis raskeid liiklusõnnetusi toimunud ei ole, rääkis ta.
### Response:
Pühade ajal hukkus tulekahjus üks inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui rääkida nendest Eesti võrkpalluritest, kes tänavu Meistrite liigas regulaarselt mänguaega saavad, on 26-aastane ja 207-sentimeetrine Aganits alustanud maailma tugevaimat liigat kõige edukamalt. Maaseik on üllatunud juba nii Kaasani Zeniiti kui ka Ankara Halkbanki ja paikneb C-alagrupis teisel kohal. Kodustes sarjades pole Joel Banksi hoolealused aga sarnast minekut näidanud. kirjutab Võrkpall24.ee.
"Selge on see, et mingid kõikumised esinevad. Üks põhjuseid seisneb kindlasti selles, et meie põhidiagonaal Lou Kindt sai paar nädalat tagasi vigastada ega ole väljakule naasnud," ütles Aganits.
Aganits rääkis ka enda eelmise hooaja tõsisest õlavigastusest: "Kui võrrelda eelmise aasta detsembriga, kui käsi oli lahases, siis on olukord muidugi parem. Aga ka tänavusel hooajal oli õla osas üks keerulisem periood. Nüüd on õla olukord õnneks tükk maad paremaks läinud. See õlavigastus tuli üleüldse kõige halvemal hetkel, kui arvestada, mis hoo pealt ma Prantsusmaa liigast ja koondisest olin Belgiasse tulnud. See jama andis tugeva tagasilöögi. Nüüd on vaja uuesti mängurütm üles leida. Kui kaheksa kuud oled täielikult eemal olnud, kipub tunnetus kaduma. Seega vormi tipule ma kindlasti veel naasnud pole."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Meistrite liigas särav Aganits: mängurütm on vaja uuesti üles leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui rääkida nendest Eesti võrkpalluritest, kes tänavu Meistrite liigas regulaarselt mänguaega saavad, on 26-aastane ja 207-sentimeetrine Aganits alustanud maailma tugevaimat liigat kõige edukamalt. Maaseik on üllatunud juba nii Kaasani Zeniiti kui ka Ankara Halkbanki ja paikneb C-alagrupis teisel kohal. Kodustes sarjades pole Joel Banksi hoolealused aga sarnast minekut näidanud. kirjutab Võrkpall24.ee.
"Selge on see, et mingid kõikumised esinevad. Üks põhjuseid seisneb kindlasti selles, et meie põhidiagonaal Lou Kindt sai paar nädalat tagasi vigastada ega ole väljakule naasnud," ütles Aganits.
Aganits rääkis ka enda eelmise hooaja tõsisest õlavigastusest: "Kui võrrelda eelmise aasta detsembriga, kui käsi oli lahases, siis on olukord muidugi parem. Aga ka tänavusel hooajal oli õla osas üks keerulisem periood. Nüüd on õla olukord õnneks tükk maad paremaks läinud. See õlavigastus tuli üleüldse kõige halvemal hetkel, kui arvestada, mis hoo pealt ma Prantsusmaa liigast ja koondisest olin Belgiasse tulnud. See jama andis tugeva tagasilöögi. Nüüd on vaja uuesti mängurütm üles leida. Kui kaheksa kuud oled täielikult eemal olnud, kipub tunnetus kaduma. Seega vormi tipule ma kindlasti veel naasnud pole."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Meistrite liigas särav Aganits: mängurütm on vaja uuesti üles leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ballon d'Ori võitja Lionel Messi ning tema suurim konkurent Cristiano Ronaldo kippusid sel aastal tavapärasest veelgi rohkem rekordeid murdma, kuid mõlemad lõpetavad 2019. aasta väravalööjate edetabelis poolakast ründaja Robert Lewandowski selja taga. Ronaldo arvele jäi 50 kohtumisega 39 tabamust, Messi mängis Juventuse staarmängijast kaheksa kohtumist rohkem ning lõi 11 väravat enam, vahendab Soccernet.ee.
Kolmandal tabelireal olev Kylian Mbappe mängis tunduvalt vähem mänge kui temast ees olevad mängijad, aga lõi 49 kohtumisega kokku 44 väravat.
Flora ja Eesti koondise ründaja Sorga lõi lõppeval aastal 45 mänguga 35 väravat.
Top10 väravalööjat 2019. aastal:
Robert Lewandowski – 54 väravat 58 mänguga
Lionel Messi – 50 väravat 58 mänguga
Kylian Mbappe – 44 väravat 49 mänguga
Raheem Sterling – 41 väravat 61 mänguga
Cristiano Ronaldo – 39 väravat 50 mänguga
Alfredo Morelos – 38 väravat 53 mänguga
Andraz Sporar – 36 väravat 46 mänguga
Erik Sorga – 35 väravat 45 mänguga
Sergio Agüero – 35 väravat 49 mänguga
Karim Benzema – 35 väravat 50 mänguga
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Inglismaa suurim ajaleht kaasas Erik Sorga uhkesse seltskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ballon d'Ori võitja Lionel Messi ning tema suurim konkurent Cristiano Ronaldo kippusid sel aastal tavapärasest veelgi rohkem rekordeid murdma, kuid mõlemad lõpetavad 2019. aasta väravalööjate edetabelis poolakast ründaja Robert Lewandowski selja taga. Ronaldo arvele jäi 50 kohtumisega 39 tabamust, Messi mängis Juventuse staarmängijast kaheksa kohtumist rohkem ning lõi 11 väravat enam, vahendab Soccernet.ee.
Kolmandal tabelireal olev Kylian Mbappe mängis tunduvalt vähem mänge kui temast ees olevad mängijad, aga lõi 49 kohtumisega kokku 44 väravat.
Flora ja Eesti koondise ründaja Sorga lõi lõppeval aastal 45 mänguga 35 väravat.
Top10 väravalööjat 2019. aastal:
Robert Lewandowski – 54 väravat 58 mänguga
Lionel Messi – 50 väravat 58 mänguga
Kylian Mbappe – 44 väravat 49 mänguga
Raheem Sterling – 41 väravat 61 mänguga
Cristiano Ronaldo – 39 väravat 50 mänguga
Alfredo Morelos – 38 väravat 53 mänguga
Andraz Sporar – 36 väravat 46 mänguga
Erik Sorga – 35 väravat 45 mänguga
Sergio Agüero – 35 väravat 49 mänguga
Karim Benzema – 35 väravat 50 mänguga
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Inglismaa suurim ajaleht kaasas Erik Sorga uhkesse seltskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt lõpeb Tour de Ski 5. jaanuaril küll tavapärase Val di Fiemme n-ö mõrvaritõusuga, ent kui varasematel aastatel on starditud Gunderseni meetodil ehk vastavalt Touri üldseisu kaotusajale, alustavad sel korral kõik koos ehk võistlus peetakse ühisstardist.
"Minu arvates on see plaan täielik läbikukkumine," avaldas kolmekordne maailmameister, norralane Sjur Röthe suvel. "See tähendab, et 23. kohal lõpetanud mees võib tegelikult olla tuuri üldvõitja. Aga võitja peaks olema ikka see, kes esimesena mäest üles jõuab."
Val di Fiemme tõusul on kaks vahesprindi kohta, seal teenitud punktid lähevad Tour de Ski sprindipunktide arvestusse.
Võistlusformaadi uuendused puudutavad veel ka 1. jaanuari Toblachi jälitussõitu – kui varem on starditud Tour de Ski üldarvestuse järgi, siis nüüd alustatakse eelmise võistluspäeva tulemuste järgi.
Muudeti ka boonussekundite süsteemi, nüüdsest saab boonussekundeid teenida vaid ühisstardis ja sprindivõistlustel. See uuendus ei puuduta üksnes Tour de Skid, vaid kõiki suusatuure ehk kehtis juba Ruka minituuril ning kehtib ka uuel aastal esimest korda kavas oleval Rootsi-Norra suusatuuril.
Tour de Ski üldarvestuse punkte teenitakse vastavalt alloleva tabeli järgi:
Tour de Ski uuenenud punktisüsteem. Autor/allikas: FIS
Üldvõidu teenib sportlane, kes kogub enim punkte. Tour de Ski lõpetamise eest teenib korralikult ka punkte ka MK-sarja üldarvestuses, seejuures saavad MK-punkte kõik lõpetanud:
1. koht – 400 punkti
2. koht – 320 punkti
3. koht – 240 punkti
4. koht – 200 punkti
5. koht – 180 punkti
6. koht – 160 punkti
7. koht – 144 punkti
8. koht – 128 punkti
9. koht – 116 punkti
10. koht – 104 punkti
11. koht – 96 punkti
12. koht – 88 punkti
13. koht – 80 punkti
14. koht – 72 punkti
15. koht – 64 punkti
16. koht – 60 punkti
17. koht – 56 punkti
18. koht – 52 punkti
19. koht – 48 punkti
20. koht – 44 punkti
21. koht – 40 punkti
22. koht – 36 punkti
23. koht – 32 punkti
24. koht – 28 punkti
25. koht – 24 punkti
26.-30. koht – 20 punkti
31.-40. koht – 10 punkti
41.-… – 5 punkti
Tour de Ski peetakse 28. detsembrist 5. jaanuarini, etapid sõidetakse Lenzerheides (Šveits), Toblachis (Itaalia) ja Val di Fiemmes (Itaalia). Naiste seas on tiitlikaitsja norralanna Ingvild Flugstad Östberg, kes teeb seekordsel Tour de Skil uue hooaja avastardi, meeste seas on tiitlikaitsja norralane Johannes Hösflot Kläbo. | Tour de Ski tuleb uue punktisüsteemi ja muudetud võistlusformaadiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt lõpeb Tour de Ski 5. jaanuaril küll tavapärase Val di Fiemme n-ö mõrvaritõusuga, ent kui varasematel aastatel on starditud Gunderseni meetodil ehk vastavalt Touri üldseisu kaotusajale, alustavad sel korral kõik koos ehk võistlus peetakse ühisstardist.
"Minu arvates on see plaan täielik läbikukkumine," avaldas kolmekordne maailmameister, norralane Sjur Röthe suvel. "See tähendab, et 23. kohal lõpetanud mees võib tegelikult olla tuuri üldvõitja. Aga võitja peaks olema ikka see, kes esimesena mäest üles jõuab."
Val di Fiemme tõusul on kaks vahesprindi kohta, seal teenitud punktid lähevad Tour de Ski sprindipunktide arvestusse.
Võistlusformaadi uuendused puudutavad veel ka 1. jaanuari Toblachi jälitussõitu – kui varem on starditud Tour de Ski üldarvestuse järgi, siis nüüd alustatakse eelmise võistluspäeva tulemuste järgi.
Muudeti ka boonussekundite süsteemi, nüüdsest saab boonussekundeid teenida vaid ühisstardis ja sprindivõistlustel. See uuendus ei puuduta üksnes Tour de Skid, vaid kõiki suusatuure ehk kehtis juba Ruka minituuril ning kehtib ka uuel aastal esimest korda kavas oleval Rootsi-Norra suusatuuril.
Tour de Ski üldarvestuse punkte teenitakse vastavalt alloleva tabeli järgi:
Tour de Ski uuenenud punktisüsteem. Autor/allikas: FIS
Üldvõidu teenib sportlane, kes kogub enim punkte. Tour de Ski lõpetamise eest teenib korralikult ka punkte ka MK-sarja üldarvestuses, seejuures saavad MK-punkte kõik lõpetanud:
1. koht – 400 punkti
2. koht – 320 punkti
3. koht – 240 punkti
4. koht – 200 punkti
5. koht – 180 punkti
6. koht – 160 punkti
7. koht – 144 punkti
8. koht – 128 punkti
9. koht – 116 punkti
10. koht – 104 punkti
11. koht – 96 punkti
12. koht – 88 punkti
13. koht – 80 punkti
14. koht – 72 punkti
15. koht – 64 punkti
16. koht – 60 punkti
17. koht – 56 punkti
18. koht – 52 punkti
19. koht – 48 punkti
20. koht – 44 punkti
21. koht – 40 punkti
22. koht – 36 punkti
23. koht – 32 punkti
24. koht – 28 punkti
25. koht – 24 punkti
26.-30. koht – 20 punkti
31.-40. koht – 10 punkti
41.-… – 5 punkti
Tour de Ski peetakse 28. detsembrist 5. jaanuarini, etapid sõidetakse Lenzerheides (Šveits), Toblachis (Itaalia) ja Val di Fiemmes (Itaalia). Naiste seas on tiitlikaitsja norralanna Ingvild Flugstad Östberg, kes teeb seekordsel Tour de Skil uue hooaja avastardi, meeste seas on tiitlikaitsja norralane Johannes Hösflot Kläbo.
### Response:
Tour de Ski tuleb uue punktisüsteemi ja muudetud võistlusformaadiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singapuri meediaregulatsiooni esindaja rääkis BBC-le, et stseen tuli filmist eemaldada, kuna vastasel juhul oleks linateos saanud karmima vanusepiirangu.
Puuduva suudlussteeniga film on nüüd Singapuris lubatud üle 13-aastastele. Pole teada, millise piirangu oleks linateos saanud, kui Disney poleks vastu tulnud. Geitemaatikat käsitlevad filmid nagu "Love Simon" ja "Brokeback Mountain" olid Singapuris alla 21. eluaastat keelatud.
Disney ei andnud BBC-le teada, kas sarnaseid kärpeid on oodata ka teistes riikides. | Disney kärpis Singapuri kino jaoks "Tähesõdade" filmist naiste suudlussteeni välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singapuri meediaregulatsiooni esindaja rääkis BBC-le, et stseen tuli filmist eemaldada, kuna vastasel juhul oleks linateos saanud karmima vanusepiirangu.
Puuduva suudlussteeniga film on nüüd Singapuris lubatud üle 13-aastastele. Pole teada, millise piirangu oleks linateos saanud, kui Disney poleks vastu tulnud. Geitemaatikat käsitlevad filmid nagu "Love Simon" ja "Brokeback Mountain" olid Singapuris alla 21. eluaastat keelatud.
Disney ei andnud BBC-le teada, kas sarnaseid kärpeid on oodata ka teistes riikides.
### Response:
Disney kärpis Singapuri kino jaoks "Tähesõdade" filmist naiste suudlussteeni välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liliu liitus Nõmme Kaljuga 2017. aasta suvel ning pidas Kalju särgis 82 mängu, lõi 61 väravat ja andis 31 väravasöötu. Mälestusväärseks jääb üleeelmisel hooajal võidetud Premium liiga parima väravaküti tiitel, mille saavutamiseks skooris ründaja 31 korral. "Minu aeg Kaljus oli hämmastav ja olen igavesti tänulik kõige eest, mida klubi mulle andis, kuid tundsin sel hetkel, et on aeg edasi liikuda," rääkis Liliu Soccernet.ee-le.
"Paraku kolm nädalat pärast minu tulekut vallandati Brommapojkarna peatreener ning uue treeneri käe all vähenesid mul võimalused mänguaega saada. Tema mängustiilile ma ei sobinud," ütles Liliu, kes Roger Palmgreni ajal kuulus kahes kohtumises algrivistusse, kuid uue peatreeneri tulekuga ta enam kordagi algkoosseisu ei mahtunud.
Mis saab edasi uuest hooajast, pole veel teada, kuid kindel on see, et kodumaale ta naasta ei plaani. "Tõenäoliselt mõnes teises Euroopa riigis. Samas, miks mitte proovida mängida Aasias või Lähis-Idas. Ma ei näe ennast kodumaal Brasiilias mängimas, kuid Eestisse naasmine on samuti võimalus," rääkis ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Nõmme Kaljus säranud Liliu välista Eestisse naasmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liliu liitus Nõmme Kaljuga 2017. aasta suvel ning pidas Kalju särgis 82 mängu, lõi 61 väravat ja andis 31 väravasöötu. Mälestusväärseks jääb üleeelmisel hooajal võidetud Premium liiga parima väravaküti tiitel, mille saavutamiseks skooris ründaja 31 korral. "Minu aeg Kaljus oli hämmastav ja olen igavesti tänulik kõige eest, mida klubi mulle andis, kuid tundsin sel hetkel, et on aeg edasi liikuda," rääkis Liliu Soccernet.ee-le.
"Paraku kolm nädalat pärast minu tulekut vallandati Brommapojkarna peatreener ning uue treeneri käe all vähenesid mul võimalused mänguaega saada. Tema mängustiilile ma ei sobinud," ütles Liliu, kes Roger Palmgreni ajal kuulus kahes kohtumises algrivistusse, kuid uue peatreeneri tulekuga ta enam kordagi algkoosseisu ei mahtunud.
Mis saab edasi uuest hooajast, pole veel teada, kuid kindel on see, et kodumaale ta naasta ei plaani. "Tõenäoliselt mõnes teises Euroopa riigis. Samas, miks mitte proovida mängida Aasias või Lähis-Idas. Ma ei näe ennast kodumaal Brasiilias mängimas, kuid Eestisse naasmine on samuti võimalus," rääkis ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Nõmme Kaljus säranud Liliu välista Eestisse naasmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See, et Keskerakond ja Reformierakond hakkaks praeguste partei liidritega koos koalitsiooni tegema, see on tõesti keeruline ja eeldaks vähemalt ühe parteijuhi lahkumist oma kohalt. Ilmselt oleks veel lihtsam, kui mõlemad lahkuksid. Sellisel juhul oleks Keskerakonna ja Reformierakonna suhetes võimalik puhast lehte keerata ja uute juhtidega uus leppimine leida," spekuleeris Leht Maalehele antud intervjuus.
Lehe hinnangul on kõige suurem selle valitsuse püsimise pant endiselt Jüri Ratas ja tema lähikonna tahe valitsust juhtida, peaministritooli hoida. "See on põhiline asi, mis seda projekti koos hoiab. Samas opositsioon eesotsas Reformierakonnaga ei ole suutnud selle olukorraga kõige edukamalt ja kiiremini kohaneda," lausus ta.
EKRE-st rääkides ütles Leht, et selleks, et muutuda tõeliselt valimisvõidu nimel konkureerivaks parteiks oleks vaja nende toetus 25-30 protsendi vahele viia, et Reformierakonna ja Keskerakonnaga konkureerida.
"Selle jaoks tuleks EKRE-l oma stiili muuta, rohkem liikuda tsentrisse, võita uusi valijaid, kes on vähem radikaalsed, vähem vastuvõtlikud populistlikele seisukohtadele. See eeldaks EKRE näo ja stiili muutust, milleks ilmselgelt praegu nende juhtkond ei ole valmis. See oleks muidugi kahe teraga mõõk. Siis võib hakata tuumikvalijatest teisest servast toetajaid ära kukkuma, kui senine stiil muutub pehmemaks," rääkis Leht. | Tõnis Leht: Keski ja Reformi liit eeldaks vähemalt ühe parteijuhi lahkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See, et Keskerakond ja Reformierakond hakkaks praeguste partei liidritega koos koalitsiooni tegema, see on tõesti keeruline ja eeldaks vähemalt ühe parteijuhi lahkumist oma kohalt. Ilmselt oleks veel lihtsam, kui mõlemad lahkuksid. Sellisel juhul oleks Keskerakonna ja Reformierakonna suhetes võimalik puhast lehte keerata ja uute juhtidega uus leppimine leida," spekuleeris Leht Maalehele antud intervjuus.
Lehe hinnangul on kõige suurem selle valitsuse püsimise pant endiselt Jüri Ratas ja tema lähikonna tahe valitsust juhtida, peaministritooli hoida. "See on põhiline asi, mis seda projekti koos hoiab. Samas opositsioon eesotsas Reformierakonnaga ei ole suutnud selle olukorraga kõige edukamalt ja kiiremini kohaneda," lausus ta.
EKRE-st rääkides ütles Leht, et selleks, et muutuda tõeliselt valimisvõidu nimel konkureerivaks parteiks oleks vaja nende toetus 25-30 protsendi vahele viia, et Reformierakonna ja Keskerakonnaga konkureerida.
"Selle jaoks tuleks EKRE-l oma stiili muuta, rohkem liikuda tsentrisse, võita uusi valijaid, kes on vähem radikaalsed, vähem vastuvõtlikud populistlikele seisukohtadele. See eeldaks EKRE näo ja stiili muutust, milleks ilmselgelt praegu nende juhtkond ei ole valmis. See oleks muidugi kahe teraga mõõk. Siis võib hakata tuumikvalijatest teisest servast toetajaid ära kukkuma, kui senine stiil muutub pehmemaks," rääkis Leht.
### Response:
Tõnis Leht: Keski ja Reformi liit eeldaks vähemalt ühe parteijuhi lahkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ning ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.
Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,42 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,33 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3 protsenti Eesti maismaapindalast kasvab mets.
Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8 protsenti on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et meil on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.
Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11 kuni 16 miljonit tihumeetrit aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes kaks miljonit tihumeetrit aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise kümne aasta jooksul võib ulatuda 13-18 miljoni tihumeetrini aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike endi otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.
Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega. "Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel."
Mõõtmised tehti Soomes instituudis "Luke" loodava Bioatlase jaoks ning see suur andmebaas saab avalikuks kasutamiseks kõigile. Töörühma kuulusid Allar Padari, Tauri Arumäe, Mait Lang ja Ahto Kangur. Uuringud viidi läbi Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti "Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektoritesˮ vahenditest. Samuti olid kaasatud Interreg'i projekt "Baltic ForBio" vahendid. | Eesti metsa pindala osutus alternatiivmeetodiga mõõtes suuremaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui seni on metsade pindala arvutatud statistilise metsainventuuri (SMI) ehk proovitükkide võrgustiku andmete põhjal, siis sel korral võeti kaugseires appi maa-ameti kaardid ning ühendati need kogu Eesti metsaalade takseerandmetega.
Metsaalad võeti põhikaardilt, kust lahutati maha teede, kraavide, sihtide ja liinitrasside pinnad, kirjeldas metsatööstuse ja metsakorralduse õppetooli teadur Allar Padari. Metsaalade kogupindalaks saadi nii 2,42 miljonit hektarit. SMI järgi arvutatud metsade pindala ulatub 2,33 miljoni hektarini. Andmete põhjal saab järeldada, et 53,3 protsenti Eesti maismaapindalast kasvab mets.
Padari lisas, et majandatavatest metsadest 37,8 protsenti on Eesti seadustes toodud kriteeriumite järgi küpsed. Suur osa küpsetest metsadest on sõjajärgsetel aastatel kasutusest välja jäänud põllud ja rohumaad. Metsateadane Artur Nilson viitas juba 25 aastat tagasi olukorrale, et meil on väga palju keskealisi ja valmivaid metsi. Tänaseks on need saanud küpseks.
Metsade vanuseline struktuur võimaldab soovi korral suurendada uuendusraiemahtusid. Järgmise 10 aasta jooksul on võimalik keskmine uuendusraiemaht vahemikus 11 kuni 16 miljonit tihumeetrit aastas, millele lisandub harvendusraiete maht umbes kaks miljonit tihumeetrit aastas. Seega soovituslik kogu raiemaht järgmise kümne aasta jooksul võib ulatuda 13-18 miljoni tihumeetrini aastas. Mõistagi jääb see metsaomanike endi otsustada, millise stsenaariumi järgi või millises tempos raieid tehakse.
Padari sõnutsi selgus, et saadud tulemus on väga heas kooskõlas seni saadud SMI hinnangutega. "Järelikult on ka seni kasutatud SMI metoodikaga saadud tulemused üsna täpsed ning sai järjekordselt tõestatud SMI vajalikkust Eesti metsaressursi hindamisel."
Mõõtmised tehti Soomes instituudis "Luke" loodava Bioatlase jaoks ning see suur andmebaas saab avalikuks kasutamiseks kõigile. Töörühma kuulusid Allar Padari, Tauri Arumäe, Mait Lang ja Ahto Kangur. Uuringud viidi läbi Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti "Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektoritesˮ vahenditest. Samuti olid kaasatud Interreg'i projekt "Baltic ForBio" vahendid.
### Response:
Eesti metsa pindala osutus alternatiivmeetodiga mõõtes suuremaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane ja 206 cm pikkune Wise lõpetas 2016. aastal USA üliõpilasliiga NCAA karjääri, pärast seda on ta mänginud Rumeenias, Hispaania tugevuselt neljandas liigas ja Austraalia poolprofessionaalses Premier League'is, vahendab Delfi.
2018. aastal viskas ta Austraalias Eastern Mavericksi klubi eest keskmiselt 19,9 punkti ja võrris 7,4 lauapalli.
Valga-Valka on Eesti-Läti liigas kaotanud kõik 14 mängu, järgmisena kohtutakse 6. jaanuaril kodus Läti Ülikooliga. | Valga-Valka proovib õnne ameeriklasest ääremängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane ja 206 cm pikkune Wise lõpetas 2016. aastal USA üliõpilasliiga NCAA karjääri, pärast seda on ta mänginud Rumeenias, Hispaania tugevuselt neljandas liigas ja Austraalia poolprofessionaalses Premier League'is, vahendab Delfi.
2018. aastal viskas ta Austraalias Eastern Mavericksi klubi eest keskmiselt 19,9 punkti ja võrris 7,4 lauapalli.
Valga-Valka on Eesti-Läti liigas kaotanud kõik 14 mängu, järgmisena kohtutakse 6. jaanuaril kodus Läti Ülikooliga.
### Response:
Valga-Valka proovib õnne ameeriklasest ääremängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Keskerakonna ja Isamaa võimuliidu toel moodustatud Lüganuse vallavalitsuse 5. detsembri otsust lõpetada töösuhe Kiviõli 1. keskkooli direktori, volikogus opositsioonilisse Reformierakonna fraktsiooni kuuluva Heidi Uustaluga on nii koalitsioon kui ka opositsioon saanud vähem kui kuu ajaga ridamisi õppetunde.
Poliitelukooli kiirkursusega on jõutud pingelisse olukorda, mida aitaks veidi rahustada see, kui vallavanem Viktor Rauam võtaks vastutuse ja astuks tagasi.
Otsustavad sündmused toimusid 23. detsembril, kui nii koalitsioon kui ka opositsioon näitasid, et neid huvitab eelkõige vallas võimu teostamine, mitte koolirahu taastamine.
Jõulureedel, kui volikogus oli kavas kolm umbusaldusavaldust, ei tulnud ükski opositsioonisaadik istungile. Petetuna võis end tunda eelkõige koolipere, sest selle sammuga näitas ka opositsioon, et neid huvitab eeskätt võim, mitte see, kuidas koolirahu taastada.
Suuremal osal Kiviõli 1. keskkooli (aga tõenäoliselt ka teiste koolide) õpetajatel ja teistel kooli töötajatel, lastel ja lastevanematel pole tõenäoliselt sooja ega külma, millise erakonna või valimisliidu esindajad valda juhivad, vaid oluline on see, et seda tehakse mõistuse ja südametunnistusega ning et valla allasutustes, mida on teatavasti ka munitsipaalkoolid, on töörahu tagatud.
Kahtlase väärtusega soovitused
Jah, opositsioonil on vähe võimalusi koolirahu taastamiseks, kuid see ei õigusta seda, et pärast valla juhtidele umbusalduse esitamist jäetakse volikogu istungil osalemata, nähes, et võimu muutmiseks vajalikke hääli koos ei ole.
Keegi ei keelanud Lüganuse vallas opositsioonis oleval Reformierakonna fraktsioonil tulla volikogu koosolekule ning panna paberile ja esitada suuliselt argumenteeritud seisukohad ja teravad küsimused selle kohta, mida nende arvates on praegune võim teinud valesti.
Jah, kui ka oleks umbusaldushääletus kaotatud, oleks tehtud seda sirge seljaga, mitte nii nagu nüüd, kus jäeti omavalitsuse tähtsaimale koosolekule ilmumata (huvitaval kombel ei jõudnud sarnaselt opositsiooniga vallamaja juurde tol päeval ka Lüganusel traditsiooniks saanud vallavõimuvastastel protestikoosolekutel osalejad). Näidates sellega, et kui võimule ei saada, siis ei olda ka oma sõna kaitsmisest huvitatu.
Ja tuua umbusaldusavaldustest loobumise ametlikuks põhjuseks soov tagada jõulurahu ja poliitikavaba aastavahetus on sama hea kui see, et talv tuleb tihti omavalitsustes ootamatult.
"Koalitsiooni poolelt oli aus teha volikogu istung esimesel võimalusel, sest keerulises olukorras venitamine poleks olnud mõistlik."
See, et jõulud ja aastavahetus on tulekul, oli teada ka 17. detsembri volikogu koosolekul, kui opositsioon umbusaldusavaldused esitas. Ja koalitsiooni poolelt oli aus teha volikogu istung esimesel võimalusel, sest keerulises olukorras venitamine poleks olnud mõistlik.
Nii saigi koalitsioon esmaspäeval näilise punktivõidu, kui kõik umbusaldushääletused – nii volikogu esimehe, aseesimehe kui ka vallavalitsuse umbusaldamise üle – muutusid usaldushääletusteks.
Kõik muutus aga pärast volikogu istungit, kui välja saadeti pressiteade "Lüganuse opositsioon ei tulnud enda algatatud umbusaldust hääletama", kus kontaktiks oli vallavanem Viktor Rauam ning pressiteates leidus muu hulgas vallavanema tsitaat: "Ka mina ise ei ole pidanud alati vastu emotsionaalsele pingele ning olen oma intervjuudes lausunud sõnu, mille eest tahan paluda vabandust nende inimeste käest, keda need on riivanud."
Ehk selle asemel, et teha see avaldus näiteks volikogu istungil, kuhu oleks saanud kutsuda ka kooli ja miks mitte ka seda kuulata soovinud vallaelanikud ja kus olid kohal kõigi kolme Eesti suurema telekanali esindajad, otsustas vallavanem, et ta vabandab vallakodanike ees pressiteate vahendusel, palgates selleks veel ka kommunikatsioonifirma.
Kuna vallavanem on vabandanud oma sõnakasutuse pärast ka varasemates intervjuudes, siis olekski oodanud, et kommunikatsioonieksperdid annavad paremat nõu, kui vabandada pressiteate vahendusel.
Ma ei laida seda, et vallavalitsus otsis probleemi lahendamisel ja osapoolte lepitamisel jänni jäädes abi nn kommunikatsioonipsühholoogidelt, kellest pressiteate koostanud tunnustatud kommunikatsioonifirmas ei peaks puudust olema.
Aga see abi oleks pidanud realiseeruma sootuks teisiti, mitte lakoonilise pressiteate koostamisega, kus vabandus peitub opositsiooni maha tegeva pealkirja all, seda enam, et tekstis olev vabanduslause paistab copy-paste 'ilikult ebasiirana.
Omavalitsusjuht peab suutma suhelda
Vallavanem Viktor Rauamil ja vallandatud koolidirektoril oli 5. detsembrini omavahel sisuliselt ristine töösuhe. Volikogu liikmena on Heidi Uustalu vallavanem Viktor Rauami tööandja esindaja, vallavanemana oli Viktor Rauam koolijuht Heidi Uustalu otsene ülemus.
Direktori vallandamisel enne eelnevaid ametlikke hoiatusi tegemata tuli välja see, et Heidi Uustalu ja Viktor Rauam ei suuda teineteisega suhelda. Pärast vallandamist on selgunud, et vallavanemana ei suuda Viktor Rauam suhelda mitte ainult Uustalu kui koolidirektoriga, vaid suhtlemisprobleemid on valla juhil ka vallamaja töötajatega.
Näide 1:
"Lüganuse vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Viivian Päll kinnitas, et ei oska öelda, miks suhtekorraldusfirma palkamise vajadus tekkis. "Minuni jõudis see alles siis, kui nad olid seda otsustanud. Siis härra Piirimägi [vallavalitsuse haridusnõunik Arne Piirimägi] ütles mulle, et võtsime sellise PR-teenuse," sõnas ta. ("Lüganuse vallavalitsus palkas end "massirünnaku" eest kaitsma eksministrite firma", Põhjaranniku veebiväljaanne, 23.12.2019).
Näide 2:
"Haridusnõunik [Arne Piirimägi] ütleb, et tema isiklikult ei kiida heaks seda, kuidas direktor vallandati. Protseduur oli lihtsalt liiga rutakas ja vildakas. Kõigepealt ikka hoiatus, arvab ta. "Ma ei ole sellega nõus [kuidas asju aeti – loo autori Helen Mihkelsoni täiendus]," ütleb Piirimägi, "aga minult ei küsitud." ("Koolijuhi vallandamine ähvardab vallajuhid ametist viia", Postimees, 18.12.2019).
Mõlema näite puhul on näha, et vallavanem ei küsinud nõu inimestelt, kes peaks eelduste kohaselt valla juhile just neil teemadel kõige asjakohasemat nõu andma. Seega ajal, kui Heidi Uustalu kaitseks on tema praeguse seisuga endised alluvad ehk Kiviõli 1. keskkooli õpetajad näidanud, et nad on valmis vajaduse korral piltlikult öeldes barrikaadidele minema, on Viktor Rauami alluvate seast tulnud nurinat juba praegu, kui ta on vallavanemana ametis.
Jah, kindlasti on Viktor Rauamil ka vallavanemana oma plussid, kuid praegu sobib kohalikke olusid teadjatele võrdlus Kiviõli keemiatööstusega. Ka see tehas töötab enamiku aega inimesi tugevalt häirimata, kuid mõnikord tekitab see siiski väga tugevat häiringut.
Teadmine, et tehasest tuleva õhusaaste keskmine olevat küll seadusega kooskõlas, on tehase tõttu musti ja haisvaid päevi taluma pidavatele kohalikele elanikele väike lohutus. Nii on ka omavalitsusjuhtidega, kelle puhul ei loe nende keskmine tase, loeb see, kuidas nad suudavad käituda kriisiolukordades.
Rahvakoosolek on sobiv koht siiraks vabandamiseks
Parim, mida see vallavõimu palgatud kommunikatsioonifirma saab praegu Viktor Rauamile soovitada, on see, et vallavanem esitaks tagasiastumispalve ning tuleks laupäeval koolis korraldataval rahvakoosolekul koolipere ette ja paluks kokku tulnud vallarahvalt siiralt vabandust, et tema juhitav vald on sellisesse keerulisse olukorda jäänud. (Ja oma maine hoidmiseks tasuks kommunikatsioonifirmal ühtlasi paluda vabandust ebaõnnestunud pressiteate pärast.)
Vallavanema tagasiastumine ei pea tähendama koalitsiooni muutust ega sedagi, et Kiviõli 1. keskkooli koolijuhi konkursi peaks peatama. Vallavanema väljavahetamine annaks koalitsioonile võimaluse leida vallale juht, kes suudaks järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni allesjäänud vähem kui kahe aasta jooksul vallale ja koalitsioonile võimalikult väikest kahju tekitada.
On küll ka praegune vallavanem Viktor Rauam toonitanud, et ta on parteitu, kuid sai ta ju viimatistel valimistel kuuenda tulemuse valimisliidus, mille tipust on moodustatud volikogus võimul olev Isamaa fraktsioon. Jah, kindlasti on valimistevahelisel ajal vallale uut juhti leida keeruline, sest enamik võimekatest juhtidest on juba kuskil hõivatud, kuid seda oleks pidanud mõtlema ka siis, kui keset kooliaastat hakati koolijuhti vahetama.
Loodetavasti leitakse Lüganuse vallale juht, kes suudab oma juhitarkusega veidigi ka vallavolikogus olevaid pingeid maandada. Teatavasti on praegu Lüganusel koalitsiooni ja opositsiooni vahe vaid üks hääl ning nii kulub mõlemal osapoolel palju aega selleks, et tegeleda vajalike häälte oma poole meelitamisega või kinnihoidmisega. Samas ei tasu unustada seda, et kes korra kedagi hülgab, on valmis seda tegema ka teist korda.
Ja lõpetuseks ei saa märkimata jätta üht isiklikku pettumust. Omavalitsuslehtede toetajana sain ma Lüganusega kahjuks tagasilöögi, sest äsja ilmunud Lüganuse vallalehes polnud vallas tekkinud probleemist sõnagi.
Küll tasub mainida sedagi, et viimases vallalehes polnud vallavanemast ei pilti ega kordagi mainitud ta nimegi ning volikogu esimeeski oli vaid kahel fotol. Ja volikogu opositsioonisaadik sai sõna juba avalehel: seda küll kohaliku koguduse esindajana. | Rene Kundla: Lüganuse vallavanemal on aeg tagasi astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Keskerakonna ja Isamaa võimuliidu toel moodustatud Lüganuse vallavalitsuse 5. detsembri otsust lõpetada töösuhe Kiviõli 1. keskkooli direktori, volikogus opositsioonilisse Reformierakonna fraktsiooni kuuluva Heidi Uustaluga on nii koalitsioon kui ka opositsioon saanud vähem kui kuu ajaga ridamisi õppetunde.
Poliitelukooli kiirkursusega on jõutud pingelisse olukorda, mida aitaks veidi rahustada see, kui vallavanem Viktor Rauam võtaks vastutuse ja astuks tagasi.
Otsustavad sündmused toimusid 23. detsembril, kui nii koalitsioon kui ka opositsioon näitasid, et neid huvitab eelkõige vallas võimu teostamine, mitte koolirahu taastamine.
Jõulureedel, kui volikogus oli kavas kolm umbusaldusavaldust, ei tulnud ükski opositsioonisaadik istungile. Petetuna võis end tunda eelkõige koolipere, sest selle sammuga näitas ka opositsioon, et neid huvitab eeskätt võim, mitte see, kuidas koolirahu taastada.
Suuremal osal Kiviõli 1. keskkooli (aga tõenäoliselt ka teiste koolide) õpetajatel ja teistel kooli töötajatel, lastel ja lastevanematel pole tõenäoliselt sooja ega külma, millise erakonna või valimisliidu esindajad valda juhivad, vaid oluline on see, et seda tehakse mõistuse ja südametunnistusega ning et valla allasutustes, mida on teatavasti ka munitsipaalkoolid, on töörahu tagatud.
Kahtlase väärtusega soovitused
Jah, opositsioonil on vähe võimalusi koolirahu taastamiseks, kuid see ei õigusta seda, et pärast valla juhtidele umbusalduse esitamist jäetakse volikogu istungil osalemata, nähes, et võimu muutmiseks vajalikke hääli koos ei ole.
Keegi ei keelanud Lüganuse vallas opositsioonis oleval Reformierakonna fraktsioonil tulla volikogu koosolekule ning panna paberile ja esitada suuliselt argumenteeritud seisukohad ja teravad küsimused selle kohta, mida nende arvates on praegune võim teinud valesti.
Jah, kui ka oleks umbusaldushääletus kaotatud, oleks tehtud seda sirge seljaga, mitte nii nagu nüüd, kus jäeti omavalitsuse tähtsaimale koosolekule ilmumata (huvitaval kombel ei jõudnud sarnaselt opositsiooniga vallamaja juurde tol päeval ka Lüganusel traditsiooniks saanud vallavõimuvastastel protestikoosolekutel osalejad). Näidates sellega, et kui võimule ei saada, siis ei olda ka oma sõna kaitsmisest huvitatu.
Ja tuua umbusaldusavaldustest loobumise ametlikuks põhjuseks soov tagada jõulurahu ja poliitikavaba aastavahetus on sama hea kui see, et talv tuleb tihti omavalitsustes ootamatult.
"Koalitsiooni poolelt oli aus teha volikogu istung esimesel võimalusel, sest keerulises olukorras venitamine poleks olnud mõistlik."
See, et jõulud ja aastavahetus on tulekul, oli teada ka 17. detsembri volikogu koosolekul, kui opositsioon umbusaldusavaldused esitas. Ja koalitsiooni poolelt oli aus teha volikogu istung esimesel võimalusel, sest keerulises olukorras venitamine poleks olnud mõistlik.
Nii saigi koalitsioon esmaspäeval näilise punktivõidu, kui kõik umbusaldushääletused – nii volikogu esimehe, aseesimehe kui ka vallavalitsuse umbusaldamise üle – muutusid usaldushääletusteks.
Kõik muutus aga pärast volikogu istungit, kui välja saadeti pressiteade "Lüganuse opositsioon ei tulnud enda algatatud umbusaldust hääletama", kus kontaktiks oli vallavanem Viktor Rauam ning pressiteates leidus muu hulgas vallavanema tsitaat: "Ka mina ise ei ole pidanud alati vastu emotsionaalsele pingele ning olen oma intervjuudes lausunud sõnu, mille eest tahan paluda vabandust nende inimeste käest, keda need on riivanud."
Ehk selle asemel, et teha see avaldus näiteks volikogu istungil, kuhu oleks saanud kutsuda ka kooli ja miks mitte ka seda kuulata soovinud vallaelanikud ja kus olid kohal kõigi kolme Eesti suurema telekanali esindajad, otsustas vallavanem, et ta vabandab vallakodanike ees pressiteate vahendusel, palgates selleks veel ka kommunikatsioonifirma.
Kuna vallavanem on vabandanud oma sõnakasutuse pärast ka varasemates intervjuudes, siis olekski oodanud, et kommunikatsioonieksperdid annavad paremat nõu, kui vabandada pressiteate vahendusel.
Ma ei laida seda, et vallavalitsus otsis probleemi lahendamisel ja osapoolte lepitamisel jänni jäädes abi nn kommunikatsioonipsühholoogidelt, kellest pressiteate koostanud tunnustatud kommunikatsioonifirmas ei peaks puudust olema.
Aga see abi oleks pidanud realiseeruma sootuks teisiti, mitte lakoonilise pressiteate koostamisega, kus vabandus peitub opositsiooni maha tegeva pealkirja all, seda enam, et tekstis olev vabanduslause paistab copy-paste 'ilikult ebasiirana.
Omavalitsusjuht peab suutma suhelda
Vallavanem Viktor Rauamil ja vallandatud koolidirektoril oli 5. detsembrini omavahel sisuliselt ristine töösuhe. Volikogu liikmena on Heidi Uustalu vallavanem Viktor Rauami tööandja esindaja, vallavanemana oli Viktor Rauam koolijuht Heidi Uustalu otsene ülemus.
Direktori vallandamisel enne eelnevaid ametlikke hoiatusi tegemata tuli välja see, et Heidi Uustalu ja Viktor Rauam ei suuda teineteisega suhelda. Pärast vallandamist on selgunud, et vallavanemana ei suuda Viktor Rauam suhelda mitte ainult Uustalu kui koolidirektoriga, vaid suhtlemisprobleemid on valla juhil ka vallamaja töötajatega.
Näide 1:
"Lüganuse vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Viivian Päll kinnitas, et ei oska öelda, miks suhtekorraldusfirma palkamise vajadus tekkis. "Minuni jõudis see alles siis, kui nad olid seda otsustanud. Siis härra Piirimägi [vallavalitsuse haridusnõunik Arne Piirimägi] ütles mulle, et võtsime sellise PR-teenuse," sõnas ta. ("Lüganuse vallavalitsus palkas end "massirünnaku" eest kaitsma eksministrite firma", Põhjaranniku veebiväljaanne, 23.12.2019).
Näide 2:
"Haridusnõunik [Arne Piirimägi] ütleb, et tema isiklikult ei kiida heaks seda, kuidas direktor vallandati. Protseduur oli lihtsalt liiga rutakas ja vildakas. Kõigepealt ikka hoiatus, arvab ta. "Ma ei ole sellega nõus [kuidas asju aeti – loo autori Helen Mihkelsoni täiendus]," ütleb Piirimägi, "aga minult ei küsitud." ("Koolijuhi vallandamine ähvardab vallajuhid ametist viia", Postimees, 18.12.2019).
Mõlema näite puhul on näha, et vallavanem ei küsinud nõu inimestelt, kes peaks eelduste kohaselt valla juhile just neil teemadel kõige asjakohasemat nõu andma. Seega ajal, kui Heidi Uustalu kaitseks on tema praeguse seisuga endised alluvad ehk Kiviõli 1. keskkooli õpetajad näidanud, et nad on valmis vajaduse korral piltlikult öeldes barrikaadidele minema, on Viktor Rauami alluvate seast tulnud nurinat juba praegu, kui ta on vallavanemana ametis.
Jah, kindlasti on Viktor Rauamil ka vallavanemana oma plussid, kuid praegu sobib kohalikke olusid teadjatele võrdlus Kiviõli keemiatööstusega. Ka see tehas töötab enamiku aega inimesi tugevalt häirimata, kuid mõnikord tekitab see siiski väga tugevat häiringut.
Teadmine, et tehasest tuleva õhusaaste keskmine olevat küll seadusega kooskõlas, on tehase tõttu musti ja haisvaid päevi taluma pidavatele kohalikele elanikele väike lohutus. Nii on ka omavalitsusjuhtidega, kelle puhul ei loe nende keskmine tase, loeb see, kuidas nad suudavad käituda kriisiolukordades.
Rahvakoosolek on sobiv koht siiraks vabandamiseks
Parim, mida see vallavõimu palgatud kommunikatsioonifirma saab praegu Viktor Rauamile soovitada, on see, et vallavanem esitaks tagasiastumispalve ning tuleks laupäeval koolis korraldataval rahvakoosolekul koolipere ette ja paluks kokku tulnud vallarahvalt siiralt vabandust, et tema juhitav vald on sellisesse keerulisse olukorda jäänud. (Ja oma maine hoidmiseks tasuks kommunikatsioonifirmal ühtlasi paluda vabandust ebaõnnestunud pressiteate pärast.)
Vallavanema tagasiastumine ei pea tähendama koalitsiooni muutust ega sedagi, et Kiviõli 1. keskkooli koolijuhi konkursi peaks peatama. Vallavanema väljavahetamine annaks koalitsioonile võimaluse leida vallale juht, kes suudaks järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni allesjäänud vähem kui kahe aasta jooksul vallale ja koalitsioonile võimalikult väikest kahju tekitada.
On küll ka praegune vallavanem Viktor Rauam toonitanud, et ta on parteitu, kuid sai ta ju viimatistel valimistel kuuenda tulemuse valimisliidus, mille tipust on moodustatud volikogus võimul olev Isamaa fraktsioon. Jah, kindlasti on valimistevahelisel ajal vallale uut juhti leida keeruline, sest enamik võimekatest juhtidest on juba kuskil hõivatud, kuid seda oleks pidanud mõtlema ka siis, kui keset kooliaastat hakati koolijuhti vahetama.
Loodetavasti leitakse Lüganuse vallale juht, kes suudab oma juhitarkusega veidigi ka vallavolikogus olevaid pingeid maandada. Teatavasti on praegu Lüganusel koalitsiooni ja opositsiooni vahe vaid üks hääl ning nii kulub mõlemal osapoolel palju aega selleks, et tegeleda vajalike häälte oma poole meelitamisega või kinnihoidmisega. Samas ei tasu unustada seda, et kes korra kedagi hülgab, on valmis seda tegema ka teist korda.
Ja lõpetuseks ei saa märkimata jätta üht isiklikku pettumust. Omavalitsuslehtede toetajana sain ma Lüganusega kahjuks tagasilöögi, sest äsja ilmunud Lüganuse vallalehes polnud vallas tekkinud probleemist sõnagi.
Küll tasub mainida sedagi, et viimases vallalehes polnud vallavanemast ei pilti ega kordagi mainitud ta nimegi ning volikogu esimeeski oli vaid kahel fotol. Ja volikogu opositsioonisaadik sai sõna juba avalehel: seda küll kohaliku koguduse esindajana.
### Response:
Rene Kundla: Lüganuse vallavanemal on aeg tagasi astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia meeskonnaga liitus kaheksa uut ratturit: Jonas Castrique ja Luc Wirtgen tütarklubist, Sean De Bie ja Arjen Livijns (Roompot-Charles), Jelle Vanendert (Lotto Soudal), Laurens Huys (Lotto Soudal U-23), Boris Vallée (Wanty-Gobert) ning Joel Suter (Akros-Thömus), vahendab Marathon100.com.
Klubis jätkavad lisaks Nõmmelale veel Kevyn Ista, Eliot Lietaer, Kenny Molly, Julien Mortier, Mathijs Paasschens, Dimitri Pyeskens, Baptiste Planckaert, Ludovic Robeet, Franklin Six, Lionel Taminiaux ja Tom Wirtgen.
Kontinentaaltiimidele jagatakse litsentsid välja jaanuaris. | UCI andis Aksel Nõmmela klubile litsentsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia meeskonnaga liitus kaheksa uut ratturit: Jonas Castrique ja Luc Wirtgen tütarklubist, Sean De Bie ja Arjen Livijns (Roompot-Charles), Jelle Vanendert (Lotto Soudal), Laurens Huys (Lotto Soudal U-23), Boris Vallée (Wanty-Gobert) ning Joel Suter (Akros-Thömus), vahendab Marathon100.com.
Klubis jätkavad lisaks Nõmmelale veel Kevyn Ista, Eliot Lietaer, Kenny Molly, Julien Mortier, Mathijs Paasschens, Dimitri Pyeskens, Baptiste Planckaert, Ludovic Robeet, Franklin Six, Lionel Taminiaux ja Tom Wirtgen.
Kontinentaaltiimidele jagatakse litsentsid välja jaanuaris.
### Response:
UCI andis Aksel Nõmmela klubile litsentsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA president on öelnud, et kaalub kutset. Me ootame tema ametlikku vastust, ametlikku reaktsiooni," ütles Rjabkov.
"Ilmselt oleks igast vaatenurgast õige, kui omaaegse Hitleri-vastase koalitsiooni liikme ja meie Teise maailmasõja liitlase riigipea võtaks osa meie pidustustest," sõnas ta. | Venemaa ootab Trumpi vastust kutsele 9. mail Moskvat külastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA president on öelnud, et kaalub kutset. Me ootame tema ametlikku vastust, ametlikku reaktsiooni," ütles Rjabkov.
"Ilmselt oleks igast vaatenurgast õige, kui omaaegse Hitleri-vastase koalitsiooni liikme ja meie Teise maailmasõja liitlase riigipea võtaks osa meie pidustustest," sõnas ta.
### Response:
Venemaa ootab Trumpi vastust kutsele 9. mail Moskvat külastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii algab Eesti Vabariigi põhiseadus:
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
Ehk siis veelkord see lauseosa: "... mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade."
Ilma keele ja kultuurita ei ole Eesti Vabariigil mõtet. Kui me neid kahte ei väärtusta, siis on juba mõttekam olla mingi liidu piiriäärne provints. Valikuid on vasakul ja paremal ning vajadusel võib ka uue liidu moodustada.
Me nägime, kuidas meie keel hakkas vaikselt kaduma nõukogude ajal, mil asjaajamine oli vene keeles ja ligi pool elanikkonnast pidas seda oma emakeeleks. Me nägime, kuidas meid üritati ära venestada ja me klammerdusime oma kultuuri ehk elustiili külge, hoides seda elus ning pidades seda tähtsaks.
Just sellepärast me tahtsime oma riiki, et siis meie keel, kultuur, meie väärtushinnangud, kõik see mis meile on püha, saaks olema kaitstud. See oli eesmärk, aga meie valitsejad on juba pikka aega täiesti teistsugust poliitikat ajanud ning nüüdseks on olukord juba päris halvaks läinud.
Kuidas saab Isamaa nime kandev erakond ülistada eestikeelse kõrghariduse vähenemist? Kuidas selle erakonna minister Urmas Reinsalu lubada valimiste eel loomeinimestele lõpuks nelja aasta pikkuse võitluse tulemusena välja maksta kaks miljonit eurot aastas, aga ei tee seda siiski? IRL-i nimeline kooslus on pikka aega ühes või teises valitsuses võimul olnud.
Esimest korda lükkas selle teema laualt sahtlisse Andrus Ansipi valitsus, kuid olukorra lahendamist ei ole üritanud ka ükski järgnev, ehk vastutust kannavad kõik viis erakonda, kes praegu riigikogus esindatud.
Kui meie riigi mõte on säilitada meie kultuur, siis kuidas üleüldse on mõeldav, et loomeinimesed peavad riigiga kohut käima, et saada kätte raha, mis on neile Euroopa ja üleilmsete seadustega ette nähtud ning mis on erinevate valitsuste tegevusetuse tulemusel neil saamata jäänud juba ligi 15 aastat?!
Tühja kasseti tasu
Kui tühja kasseti tasu hakati jagama, siis 22 aastat tagasi esindasin mina laua taga muusikatööstust. Lühidalt kokku võttes on tegemist autorite ja teiste loometegevusega seotud inimeste kaitsemehhanismiga, et isiklikuks tarbeks tehtud koopiad näiteks muusikapaladest, ei jääks päris õiguste kaitseta.
Ehk siis inimestel on õigus isiklikuks tarbeks muusikat kopeerida, aga selleks, et autorid, artistid, tootjad jne saaksid õiglast tasu, siis pandi tühjadele kassettidele maks, mille kogus kokku riik ning pärast jagati erinevate ühingute vahel laiali.
Praegu on riigi vastu kohtus üheksa ühingut: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit. Need kõik esindavad loojaid, aga ma räägin näidetes rohkem muusikast, mille arenguid nägin lähedalt.
Eesti muusikatööstus
1997. aastaks oli Eestis muusikatööstus tekkinud ja kasvas kenasti. Me olime saanud esimese rahvusvahelise hiti "Kaelakee hääle" ning esimese artistina sai Maarja-Liis Ilus suurfirma Universal plaadilepingu.
Samal ajal vohas Kadaka turul ja igal pool mujal piraatplaatide müük, aga riik ei teinud selle takistamiseks toona midagi. Aastaid hiljem saadi piraatplaatidest küll jagu, aga oli juba liiga hilja.
1997. aasta lõpus saabus ülemaailmne majanduskriis ja kuna muusika ei ole hädavajalik ost, siis kukkus turg kokku ja paljud pidid sellest ärist loobuma, mina sealhulgas. Seda ei osanud me ette näha, sest võrreldes lääneriikidega olid eestlaste muusikaostud üle kümne korra väiksemad, ehk turg oleks pidanud veel pikalt kasvama. Aga see polnud ainus asi, mida me ette ei osanud näha.
Aastal 2000 tuli meile Napster. See oli esimene failide jagamise platvorm, mille abil said inimesed üksteiselt tõmmata mis iganes lugusid nende arvutites leidus. Napster pandi küll lõpuks kinni, aga sellele järgnesid Kazaa ja riburadapidi muid saite. Füüsilise plaadi müük kukkus jällegi kolinal.
Seejärel tulid mälupulgad, SD-kaardid, iPod, iPhone ja Android, mille kõigiga sai kogu oma muusikavalikut kaasas kanda, aga mis kõik vähendasid legaalselt müüdud toodete ostmist. Nüüdseks ei ole paljudel enam CD-mängijat, 22 aastat tagasi ei olnud enamusel veel CD-mängijat.
Järgnesid Youtube ja Spotify, mis tegid muusika kuulamise ülimugavaks ja muutsid füüsilise plaadi omamise mõttetuks, kuid need on globaalsed platvormid, mis ei soosi väikese kuulajaskonnaga eesti muusika levikut ega maksa tegijatele ka piisavalt raha, et selle eest saaks muusikat toota.
Äriks on seda raske nimetada
Nii kiiresti on aeg läinud. Muusikaäri on Eestis küll mingil kujul alles, aga äriks on seda siiski raske nimetada. Pealtnäha toodetakse küll palju plaate, kuid vaid üksikute artistide puhul saab rääkida selle plaadi salvestamise, reklaami, tootmise ja müügi kulude nulli tulemisest. Ühe aasta kasumlikud plaadid võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
Siinkohal tasub seletada plaadifirmade varasemat toimemehhanismi. 86 protsenti toodangust läks kahjumisse, 10 protsenti tuli nulli ja väiksesse kasumisse ning see ülejäänud neli protsenti tootis nii palju, et sai jälle järgmise sada protsenti juurde toota. Meil Eestis ei ole see kunagi nii olnud, seda kapitali ei tekkinud ja üsna selgelt ei teki ka praeguse kursiga tulevikus.
Selle 86 protsenti kahuriliha seest tulid kogemata välja sellised artistid nagu Pink Floyd, Queen, Led Zeppelin jne, kes on müünud sadu miljoneid plaate ning jätnud tohutu jälje maailma muusikale.
"Kindla peale minek tähendab üheülbalise popmuusika võidukäiku, mis viib muusika taseme, mitmekülgsuse, tootmiskvaliteedi jne kõik alla."
Tehnoloogia areng toimus üle kogu maailma ja sundis enamus plaadifirmasid kas oma poed sulgema või ühinema, mistõttu on maailmas järgi jäänud vaid kolm suurt plaadifirmat: Sony, Warner ja Universal. Nende majandusmudel on muutunud ja seda 86 protsenti enam ei tehta, heal juhul võib kaheldavate projektide osakaal olla kusagil kolmandik või veelgi vähem. Kindla peale minek tähendab üheülbalise popmuusika võidukäiku, mis viib muusika taseme, mitmekülgsuse, tootmiskvaliteedi jne kõik alla.
See hetk on suuresti juba käes, aga päris sügavikku pole veel jõutud, sinnapoole veel liigutakse.
Eesti muusikaturg on tillukene, eriti kui me räägime eesti oma muusikast. Parimad albumid on müünud siin suurusjärgus 20 000 ja need ajad olid juba ammu. Viimastel aastatel ei küündi isegi enimmüüdud albumite numbrid üle 10 000.
Siinkohal oleks paslik teha üks väike arvutus, kui palju raha ühe plaadi loojatele jääb. Kui CD keskmine hind poes on 15 eurot, siis 20 protsenti sellest on käibemaks, ehk umbes kolm eurot, 30 protsenti on jaemüüja juurdehindlus ehk umbes viis eurot, 20 protsenti on hulgimüüja juurdehindlus ehk jälle kolm eurot.
Järgi jääb 30 protsenti millest umbes viis protsenti läheb autoriühingule, 10 protsenti CD ja trükise valmistamiseks ja üle jääb umbes 15 protsenti, millest peab saama siis materjali salvestatud ning artist oma tulu. See on umbes kaks eurot plaadi kohta.
Keskmise plaadi läbimüük on kukkunud Eestis tuhande ühiku juurde, mis annab artistile 2000 eurose eelarve albumi salvestamiseks. Sellega head nahka ei tee ja kasumist pole mõtet unistadagi.
22 aastat tagasi oli originaalse muusika albumi tootmise hind suurusjärgus 7000 eurot. Palgatase Eestis oli umbes kolm korda madalam kui praegu. Üks hästi toodetud lugu nüüd algab suurusjärgust 1000 eurot, ehk 14 looga albumi salvestamine ainüksi maksaks 14 000 eurot.
Selle tagasiteenimiseks peaks müüma 7000 ühikut, alles siis saab muid kulusid katta. Aga reklaami on vaja teha, video peaks tegema, artisti stiliseerima jne. Nagu näha, ei ole enam võimalik, et eksisteeriksid plaadifirmad, kus töötavad professionaalsed inimesed, kes otsivad artiste, teevad nendega tööd ja mudivad lõpptulemuse tooteks, millel oleks laiem kõlapind ja suurem turg.
Jääb järgi vaid variant, et artist teeb kõik ise. Salvestab odavas stuudios, ei kasuta produtsente, ei kasuta professionaalseid laulu- või tekstide autoreid, sest neile tuleb maksta ning kogu see allakäiguspiraal viib meie muusikatööstuse amatöörliku isetegevuse tasemele.
Tegelikult on juba viinud, see mis veel alles on, see on järelkaja headest aegadest ja fanatismist. Kui ei ole professionaalseid mänedžere, produtsente, stiliste, fotograafe, rezissööre, jms, siis ei saa ka rääkida enam muusikatööstusest.
Ma ei tea palju Maarja plaate kokku müüdi, aga viimased numbrid, mis ma kuulsin tollal olid suurusjärgus 300 000 plaadi "First in line" puhul. Ega meie artiste seal laias maailmas keegi ei oota, aga kui kõvasti tööd teha, siis saab jala ukse vahele küll ning lisaks sellele, et meil on siis eestlastena uhke tunne, laekub ka riigile sellest makse. Maarja lepingu sõlmimiseks läks mul üheksa kuud tõsist tööd, ehk iseenesest ei sünni mitte midagi.
Et meie levimuusika ellu jääks
Nagu eelnev arvutuskäik tõestas, siis kapitali välisturgudele laienemiseks Eesti turul ei teki, professionaalseid meeskondi samuti mitte, sest nende koos- ja tööshoidmine nõuab raha.
See on tõsine mõttekoht meile kõigile, et mida me saame edaspidi teha, et meie levimuusika ellu jääks, aga päris kindlasti ei ole selleks päästvaks tegevuseks reaalsuse ignoreerimine riigi poolt, et internet ja salvestusseadmed pole veel kohale jõudnud ning need ei tekita mingeid probleeme meie majanduse teatavatele osadele. Need seadusemuudatused oleksid pidanud olema vastu võetud üle kümne aasta tagasi!
Kui me ei soovi maksustada kõiki salvestusseadmeid, siis tuleb riigil see lihtsalt kompenseerida. Nii on mitmed riigid otsustanud teha. Urmas Reinsalu poolt pakutud kaks miljonit eurot aastas oleks olnud mõistlik algus, ehk me kõik maksaksime umbes 1,5 eurot aastas selleks, et meie artistid, heliloojad, produtsendid toimetaksid edasi, looksid uut ja väärt kultuuri meile juurde.
Seda on vaja selleks, et me ei jääks kinni vaid Mati Nuude juurde, kes tegi läbi ajaloo enim müüdud plaadi Eestis, vaid et neid Matisid tuleks juurde, nad kirjutaksid uusi laule ja meie rahvana tunneksime ennast seeläbi rõõmsalt või kurvalt, aga ühtsena.
Kultuur on see, mis inimesi rahvaks ühendab ja vastupidiselt üldisele arusaamale Toompeal ühendab eestlasi kõige rohkem ikka oma kultuur, mitte keskaegse euroopa klassikaline muusika Estonia kontserdisaalis.
Kaasaegne levimuusika on väga palju suurema kõlapinnaga, kui need eliidi pingviinide paraadid, kus käiakse ennast seltskonnas uue kleidiga näitamas ja millele me maksame kümneid miljoneid aastas peale.
Ma olen täheldanud, et valimishõngulistele üritustele kutsutakse ikka neid esinema, kes rahvale korda lähevad, meie popartiste, sest muidu võib juhtuda, et keegi ei tulegi kohale. Pole ju probleemi neile riigi, linna või valla kassast raha kanda, olgu õnnelikud, et tööd said!
Kultuur peab kasvama
Eesti kultuur on väga mitmekihiline ja mitte väga vana. Meie pärimuskultuur on muidugi väga iidne ja ulatub tuhandete aastate taha, kuid käegakatsutava kultuuri osa on vaid umbes 162 aastat vana, alustades ajast, mil Jannsen lasi käibele sõna "eestlane". Selle konstrueeritud rahvusliku ühtekuuluvustunde pealt loodi Eesti Vabariik.
"Me võiksime internetti panna üles kogu eesti kirjanduse, mida e-lugeritega oleks mõnus nautida, kõik filmid mis siin kunagi tehtud on, kogu muusika, mis on loodud."
Kui meie riigi eesmärk on seda kultuuri säilitada ja edasi arendada, siis peab riik looma tingimused, et see saab kasvada, et see jõuab võimalikult paljudeni meist. Me võiksime internetti panna üles kogu eesti kirjanduse, mida e-lugeritega oleks mõnus nautida, kõik filmid mis siin kunagi tehtud on, kogu muusika, mis on loodud, lihtsalt tuleb leida lahendus, kuidas autorid oma õiglase tasu kätte saavad, et nad saaksid luua ka edaspidi.
Ilma kultuurita, ilma selle ühtekuuluvustundeta on Eesti Vabariik vaid valitsusüksus ühel väikesel maalapil sellel suurel planeedil.
Meil on väga palju andekaid inimesi, kes võiksid väga palju kultuuri luua, kui me vaid looksime neile tingimused, et eredamad tähed ka püünele pääseksid ning miks mitte ka maailmas nime teeksid. Anne on imeline asi ja seda tuleb kultiveerida ning hoida lapsepõlvest saadik.
Igasuguse pilli mängimine ja muusika tegemine tugevdab kahe ajupoolkera vahelisi sidemeid ja teeb sõna otseses mõttes meid targemaks, sest me peame tegelema mitme asjaga korraga ja näiteks trummimängu puhul teevad kõik jäsemed erinevaid asju erineval ajal.
Rootsi otsustas juba seitsmekümnendatel tugevalt panustada oma noorteklubidesse, mis on üldjuhul omavalitsuste poolt rahastatud ning edasine on juba ajalugu. Rootslased on siiani muusikatööstuse tipus ning ka paljud Ameerika popartistid käivad praegugi seal oma plaate salvestamas. Heast mõttest ja investeeringust oma noortesse sai suur äri, mis tasus kuhjaga tagasi tehtud kulutused.
Aitab jamast!
Mõelgem korraks sellelegi, mis meid eestlasteks teeb ja mille poolest me erineme oma naabritest venelastest, soomlastest või lätlastest?
Meie geenid on kõigi naabritega segunenud, meid eristavad keel ja kultuur ning viimasest on teatav osa ka ühine. Mulle meeldib vene Sherlock Holmes, ports soome bände ja paljud Raimonds Paulsi lood on ilmselt samuti mällu söövitunud.
See osa nende kultuurist on minuni jõudnud ühel või teisel moel, aga praegu on Eestis palju bände, millest ma ei tea midagi, sest raadio neid ei mängi, sest nad pole Kroonikas olnud, plaati ei saa välja anda, kontserte pole kusagil teha ja üleüldse polegi mõtet bändi teha.
Ometi, võib-olla just seal kusagil leidub uus Ruja või Pink Floyd, ports andekaid tüüpe, kes muudaksid maailma, kui vaid võimaluse saaks. Aga ei saa, sest me ei räägi ja ei tee enam päris asju, me ei vii Eestit edasi, me tegeleme päevast päeva vaid pseudoprobleemidega nagu kes mida ütles ja kes pärast kelle ees vabandas.
Aitab sellest jamast! Valitsuses on kaks erakonda, mis taovad rusikaga rindu ja räägivad uhkusega rahvuslusest, aga samal ajal lasevad meie kultuuril oma tegevusetusega surra.
See on piinlik, see teie sõnasõda ja võimuvõitlus on lihtsalt silmamoondus meediapildis püsimiseks. Nii me kindlasti kuhugi ei jõua. Nagu Eesti kultuuris on kombeks selle peale öelda: suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi. | Lauri Tõnspoeg: rahvuskultuuri hääbumine rahvuslaste tegevusetuse tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii algab Eesti Vabariigi põhiseadus:
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
Ehk siis veelkord see lauseosa: "... mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade."
Ilma keele ja kultuurita ei ole Eesti Vabariigil mõtet. Kui me neid kahte ei väärtusta, siis on juba mõttekam olla mingi liidu piiriäärne provints. Valikuid on vasakul ja paremal ning vajadusel võib ka uue liidu moodustada.
Me nägime, kuidas meie keel hakkas vaikselt kaduma nõukogude ajal, mil asjaajamine oli vene keeles ja ligi pool elanikkonnast pidas seda oma emakeeleks. Me nägime, kuidas meid üritati ära venestada ja me klammerdusime oma kultuuri ehk elustiili külge, hoides seda elus ning pidades seda tähtsaks.
Just sellepärast me tahtsime oma riiki, et siis meie keel, kultuur, meie väärtushinnangud, kõik see mis meile on püha, saaks olema kaitstud. See oli eesmärk, aga meie valitsejad on juba pikka aega täiesti teistsugust poliitikat ajanud ning nüüdseks on olukord juba päris halvaks läinud.
Kuidas saab Isamaa nime kandev erakond ülistada eestikeelse kõrghariduse vähenemist? Kuidas selle erakonna minister Urmas Reinsalu lubada valimiste eel loomeinimestele lõpuks nelja aasta pikkuse võitluse tulemusena välja maksta kaks miljonit eurot aastas, aga ei tee seda siiski? IRL-i nimeline kooslus on pikka aega ühes või teises valitsuses võimul olnud.
Esimest korda lükkas selle teema laualt sahtlisse Andrus Ansipi valitsus, kuid olukorra lahendamist ei ole üritanud ka ükski järgnev, ehk vastutust kannavad kõik viis erakonda, kes praegu riigikogus esindatud.
Kui meie riigi mõte on säilitada meie kultuur, siis kuidas üleüldse on mõeldav, et loomeinimesed peavad riigiga kohut käima, et saada kätte raha, mis on neile Euroopa ja üleilmsete seadustega ette nähtud ning mis on erinevate valitsuste tegevusetuse tulemusel neil saamata jäänud juba ligi 15 aastat?!
Tühja kasseti tasu
Kui tühja kasseti tasu hakati jagama, siis 22 aastat tagasi esindasin mina laua taga muusikatööstust. Lühidalt kokku võttes on tegemist autorite ja teiste loometegevusega seotud inimeste kaitsemehhanismiga, et isiklikuks tarbeks tehtud koopiad näiteks muusikapaladest, ei jääks päris õiguste kaitseta.
Ehk siis inimestel on õigus isiklikuks tarbeks muusikat kopeerida, aga selleks, et autorid, artistid, tootjad jne saaksid õiglast tasu, siis pandi tühjadele kassettidele maks, mille kogus kokku riik ning pärast jagati erinevate ühingute vahel laiali.
Praegu on riigi vastu kohtus üheksa ühingut: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit. Need kõik esindavad loojaid, aga ma räägin näidetes rohkem muusikast, mille arenguid nägin lähedalt.
Eesti muusikatööstus
1997. aastaks oli Eestis muusikatööstus tekkinud ja kasvas kenasti. Me olime saanud esimese rahvusvahelise hiti "Kaelakee hääle" ning esimese artistina sai Maarja-Liis Ilus suurfirma Universal plaadilepingu.
Samal ajal vohas Kadaka turul ja igal pool mujal piraatplaatide müük, aga riik ei teinud selle takistamiseks toona midagi. Aastaid hiljem saadi piraatplaatidest küll jagu, aga oli juba liiga hilja.
1997. aasta lõpus saabus ülemaailmne majanduskriis ja kuna muusika ei ole hädavajalik ost, siis kukkus turg kokku ja paljud pidid sellest ärist loobuma, mina sealhulgas. Seda ei osanud me ette näha, sest võrreldes lääneriikidega olid eestlaste muusikaostud üle kümne korra väiksemad, ehk turg oleks pidanud veel pikalt kasvama. Aga see polnud ainus asi, mida me ette ei osanud näha.
Aastal 2000 tuli meile Napster. See oli esimene failide jagamise platvorm, mille abil said inimesed üksteiselt tõmmata mis iganes lugusid nende arvutites leidus. Napster pandi küll lõpuks kinni, aga sellele järgnesid Kazaa ja riburadapidi muid saite. Füüsilise plaadi müük kukkus jällegi kolinal.
Seejärel tulid mälupulgad, SD-kaardid, iPod, iPhone ja Android, mille kõigiga sai kogu oma muusikavalikut kaasas kanda, aga mis kõik vähendasid legaalselt müüdud toodete ostmist. Nüüdseks ei ole paljudel enam CD-mängijat, 22 aastat tagasi ei olnud enamusel veel CD-mängijat.
Järgnesid Youtube ja Spotify, mis tegid muusika kuulamise ülimugavaks ja muutsid füüsilise plaadi omamise mõttetuks, kuid need on globaalsed platvormid, mis ei soosi väikese kuulajaskonnaga eesti muusika levikut ega maksa tegijatele ka piisavalt raha, et selle eest saaks muusikat toota.
Äriks on seda raske nimetada
Nii kiiresti on aeg läinud. Muusikaäri on Eestis küll mingil kujul alles, aga äriks on seda siiski raske nimetada. Pealtnäha toodetakse küll palju plaate, kuid vaid üksikute artistide puhul saab rääkida selle plaadi salvestamise, reklaami, tootmise ja müügi kulude nulli tulemisest. Ühe aasta kasumlikud plaadid võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
Siinkohal tasub seletada plaadifirmade varasemat toimemehhanismi. 86 protsenti toodangust läks kahjumisse, 10 protsenti tuli nulli ja väiksesse kasumisse ning see ülejäänud neli protsenti tootis nii palju, et sai jälle järgmise sada protsenti juurde toota. Meil Eestis ei ole see kunagi nii olnud, seda kapitali ei tekkinud ja üsna selgelt ei teki ka praeguse kursiga tulevikus.
Selle 86 protsenti kahuriliha seest tulid kogemata välja sellised artistid nagu Pink Floyd, Queen, Led Zeppelin jne, kes on müünud sadu miljoneid plaate ning jätnud tohutu jälje maailma muusikale.
"Kindla peale minek tähendab üheülbalise popmuusika võidukäiku, mis viib muusika taseme, mitmekülgsuse, tootmiskvaliteedi jne kõik alla."
Tehnoloogia areng toimus üle kogu maailma ja sundis enamus plaadifirmasid kas oma poed sulgema või ühinema, mistõttu on maailmas järgi jäänud vaid kolm suurt plaadifirmat: Sony, Warner ja Universal. Nende majandusmudel on muutunud ja seda 86 protsenti enam ei tehta, heal juhul võib kaheldavate projektide osakaal olla kusagil kolmandik või veelgi vähem. Kindla peale minek tähendab üheülbalise popmuusika võidukäiku, mis viib muusika taseme, mitmekülgsuse, tootmiskvaliteedi jne kõik alla.
See hetk on suuresti juba käes, aga päris sügavikku pole veel jõutud, sinnapoole veel liigutakse.
Eesti muusikaturg on tillukene, eriti kui me räägime eesti oma muusikast. Parimad albumid on müünud siin suurusjärgus 20 000 ja need ajad olid juba ammu. Viimastel aastatel ei küündi isegi enimmüüdud albumite numbrid üle 10 000.
Siinkohal oleks paslik teha üks väike arvutus, kui palju raha ühe plaadi loojatele jääb. Kui CD keskmine hind poes on 15 eurot, siis 20 protsenti sellest on käibemaks, ehk umbes kolm eurot, 30 protsenti on jaemüüja juurdehindlus ehk umbes viis eurot, 20 protsenti on hulgimüüja juurdehindlus ehk jälle kolm eurot.
Järgi jääb 30 protsenti millest umbes viis protsenti läheb autoriühingule, 10 protsenti CD ja trükise valmistamiseks ja üle jääb umbes 15 protsenti, millest peab saama siis materjali salvestatud ning artist oma tulu. See on umbes kaks eurot plaadi kohta.
Keskmise plaadi läbimüük on kukkunud Eestis tuhande ühiku juurde, mis annab artistile 2000 eurose eelarve albumi salvestamiseks. Sellega head nahka ei tee ja kasumist pole mõtet unistadagi.
22 aastat tagasi oli originaalse muusika albumi tootmise hind suurusjärgus 7000 eurot. Palgatase Eestis oli umbes kolm korda madalam kui praegu. Üks hästi toodetud lugu nüüd algab suurusjärgust 1000 eurot, ehk 14 looga albumi salvestamine ainüksi maksaks 14 000 eurot.
Selle tagasiteenimiseks peaks müüma 7000 ühikut, alles siis saab muid kulusid katta. Aga reklaami on vaja teha, video peaks tegema, artisti stiliseerima jne. Nagu näha, ei ole enam võimalik, et eksisteeriksid plaadifirmad, kus töötavad professionaalsed inimesed, kes otsivad artiste, teevad nendega tööd ja mudivad lõpptulemuse tooteks, millel oleks laiem kõlapind ja suurem turg.
Jääb järgi vaid variant, et artist teeb kõik ise. Salvestab odavas stuudios, ei kasuta produtsente, ei kasuta professionaalseid laulu- või tekstide autoreid, sest neile tuleb maksta ning kogu see allakäiguspiraal viib meie muusikatööstuse amatöörliku isetegevuse tasemele.
Tegelikult on juba viinud, see mis veel alles on, see on järelkaja headest aegadest ja fanatismist. Kui ei ole professionaalseid mänedžere, produtsente, stiliste, fotograafe, rezissööre, jms, siis ei saa ka rääkida enam muusikatööstusest.
Ma ei tea palju Maarja plaate kokku müüdi, aga viimased numbrid, mis ma kuulsin tollal olid suurusjärgus 300 000 plaadi "First in line" puhul. Ega meie artiste seal laias maailmas keegi ei oota, aga kui kõvasti tööd teha, siis saab jala ukse vahele küll ning lisaks sellele, et meil on siis eestlastena uhke tunne, laekub ka riigile sellest makse. Maarja lepingu sõlmimiseks läks mul üheksa kuud tõsist tööd, ehk iseenesest ei sünni mitte midagi.
Et meie levimuusika ellu jääks
Nagu eelnev arvutuskäik tõestas, siis kapitali välisturgudele laienemiseks Eesti turul ei teki, professionaalseid meeskondi samuti mitte, sest nende koos- ja tööshoidmine nõuab raha.
See on tõsine mõttekoht meile kõigile, et mida me saame edaspidi teha, et meie levimuusika ellu jääks, aga päris kindlasti ei ole selleks päästvaks tegevuseks reaalsuse ignoreerimine riigi poolt, et internet ja salvestusseadmed pole veel kohale jõudnud ning need ei tekita mingeid probleeme meie majanduse teatavatele osadele. Need seadusemuudatused oleksid pidanud olema vastu võetud üle kümne aasta tagasi!
Kui me ei soovi maksustada kõiki salvestusseadmeid, siis tuleb riigil see lihtsalt kompenseerida. Nii on mitmed riigid otsustanud teha. Urmas Reinsalu poolt pakutud kaks miljonit eurot aastas oleks olnud mõistlik algus, ehk me kõik maksaksime umbes 1,5 eurot aastas selleks, et meie artistid, heliloojad, produtsendid toimetaksid edasi, looksid uut ja väärt kultuuri meile juurde.
Seda on vaja selleks, et me ei jääks kinni vaid Mati Nuude juurde, kes tegi läbi ajaloo enim müüdud plaadi Eestis, vaid et neid Matisid tuleks juurde, nad kirjutaksid uusi laule ja meie rahvana tunneksime ennast seeläbi rõõmsalt või kurvalt, aga ühtsena.
Kultuur on see, mis inimesi rahvaks ühendab ja vastupidiselt üldisele arusaamale Toompeal ühendab eestlasi kõige rohkem ikka oma kultuur, mitte keskaegse euroopa klassikaline muusika Estonia kontserdisaalis.
Kaasaegne levimuusika on väga palju suurema kõlapinnaga, kui need eliidi pingviinide paraadid, kus käiakse ennast seltskonnas uue kleidiga näitamas ja millele me maksame kümneid miljoneid aastas peale.
Ma olen täheldanud, et valimishõngulistele üritustele kutsutakse ikka neid esinema, kes rahvale korda lähevad, meie popartiste, sest muidu võib juhtuda, et keegi ei tulegi kohale. Pole ju probleemi neile riigi, linna või valla kassast raha kanda, olgu õnnelikud, et tööd said!
Kultuur peab kasvama
Eesti kultuur on väga mitmekihiline ja mitte väga vana. Meie pärimuskultuur on muidugi väga iidne ja ulatub tuhandete aastate taha, kuid käegakatsutava kultuuri osa on vaid umbes 162 aastat vana, alustades ajast, mil Jannsen lasi käibele sõna "eestlane". Selle konstrueeritud rahvusliku ühtekuuluvustunde pealt loodi Eesti Vabariik.
"Me võiksime internetti panna üles kogu eesti kirjanduse, mida e-lugeritega oleks mõnus nautida, kõik filmid mis siin kunagi tehtud on, kogu muusika, mis on loodud."
Kui meie riigi eesmärk on seda kultuuri säilitada ja edasi arendada, siis peab riik looma tingimused, et see saab kasvada, et see jõuab võimalikult paljudeni meist. Me võiksime internetti panna üles kogu eesti kirjanduse, mida e-lugeritega oleks mõnus nautida, kõik filmid mis siin kunagi tehtud on, kogu muusika, mis on loodud, lihtsalt tuleb leida lahendus, kuidas autorid oma õiglase tasu kätte saavad, et nad saaksid luua ka edaspidi.
Ilma kultuurita, ilma selle ühtekuuluvustundeta on Eesti Vabariik vaid valitsusüksus ühel väikesel maalapil sellel suurel planeedil.
Meil on väga palju andekaid inimesi, kes võiksid väga palju kultuuri luua, kui me vaid looksime neile tingimused, et eredamad tähed ka püünele pääseksid ning miks mitte ka maailmas nime teeksid. Anne on imeline asi ja seda tuleb kultiveerida ning hoida lapsepõlvest saadik.
Igasuguse pilli mängimine ja muusika tegemine tugevdab kahe ajupoolkera vahelisi sidemeid ja teeb sõna otseses mõttes meid targemaks, sest me peame tegelema mitme asjaga korraga ja näiteks trummimängu puhul teevad kõik jäsemed erinevaid asju erineval ajal.
Rootsi otsustas juba seitsmekümnendatel tugevalt panustada oma noorteklubidesse, mis on üldjuhul omavalitsuste poolt rahastatud ning edasine on juba ajalugu. Rootslased on siiani muusikatööstuse tipus ning ka paljud Ameerika popartistid käivad praegugi seal oma plaate salvestamas. Heast mõttest ja investeeringust oma noortesse sai suur äri, mis tasus kuhjaga tagasi tehtud kulutused.
Aitab jamast!
Mõelgem korraks sellelegi, mis meid eestlasteks teeb ja mille poolest me erineme oma naabritest venelastest, soomlastest või lätlastest?
Meie geenid on kõigi naabritega segunenud, meid eristavad keel ja kultuur ning viimasest on teatav osa ka ühine. Mulle meeldib vene Sherlock Holmes, ports soome bände ja paljud Raimonds Paulsi lood on ilmselt samuti mällu söövitunud.
See osa nende kultuurist on minuni jõudnud ühel või teisel moel, aga praegu on Eestis palju bände, millest ma ei tea midagi, sest raadio neid ei mängi, sest nad pole Kroonikas olnud, plaati ei saa välja anda, kontserte pole kusagil teha ja üleüldse polegi mõtet bändi teha.
Ometi, võib-olla just seal kusagil leidub uus Ruja või Pink Floyd, ports andekaid tüüpe, kes muudaksid maailma, kui vaid võimaluse saaks. Aga ei saa, sest me ei räägi ja ei tee enam päris asju, me ei vii Eestit edasi, me tegeleme päevast päeva vaid pseudoprobleemidega nagu kes mida ütles ja kes pärast kelle ees vabandas.
Aitab sellest jamast! Valitsuses on kaks erakonda, mis taovad rusikaga rindu ja räägivad uhkusega rahvuslusest, aga samal ajal lasevad meie kultuuril oma tegevusetusega surra.
See on piinlik, see teie sõnasõda ja võimuvõitlus on lihtsalt silmamoondus meediapildis püsimiseks. Nii me kindlasti kuhugi ei jõua. Nagu Eesti kultuuris on kombeks selle peale öelda: suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi.
### Response:
Lauri Tõnspoeg: rahvuskultuuri hääbumine rahvuslaste tegevusetuse tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal loodi uusi töökohti 188 000. Töötuse määr on sel aastal langenud 8,5 protsendile, mis on viimase kümne aasta madalaimal tasemel.
Prantsusmaa majanduskasv oli sel aastal 1,3 protsenti.
Kõige jõudsam on olnud kasv tööstuses ja põllumajanduses.
Samuti ehitussektoris, mis 2009. kuni 2016. aastani langevas trendis oli, sel aastal loodi aga selles valdkonnas 41 000 uut töökohta.
Selle peamiseks põhjuseks peetakse uue Pariisi ja selle lähiümbruse metroosüsteemi loomist kõige hiljem 2030. aastaks. Plaanis on rajada 68 uut peatust, neli uut liini ning tegemist oleks täielikult automatiseeritud metroosüsteemiga kokku 200 kilomeetri ulatuses. | Prantsusmaal loodi tänavu üle 260 000 töökoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal loodi uusi töökohti 188 000. Töötuse määr on sel aastal langenud 8,5 protsendile, mis on viimase kümne aasta madalaimal tasemel.
Prantsusmaa majanduskasv oli sel aastal 1,3 protsenti.
Kõige jõudsam on olnud kasv tööstuses ja põllumajanduses.
Samuti ehitussektoris, mis 2009. kuni 2016. aastani langevas trendis oli, sel aastal loodi aga selles valdkonnas 41 000 uut töökohta.
Selle peamiseks põhjuseks peetakse uue Pariisi ja selle lähiümbruse metroosüsteemi loomist kõige hiljem 2030. aastaks. Plaanis on rajada 68 uut peatust, neli uut liini ning tegemist oleks täielikult automatiseeritud metroosüsteemiga kokku 200 kilomeetri ulatuses.
### Response:
Prantsusmaal loodi tänavu üle 260 000 töökoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idakonverentsis kindlalt esikohal püsiv Milwaukee Bucks kaotas võõrsil 109:121 Philadelphia 76ersile. Võitjate ridades tõi Joel Embiid 31 punkti ja võttis 11 lauapalli, see oli tänavusel hooajal seitsmes mäng, kus ta on visanud vähemalt 30 punkti ja võtnud vähemalt kümme lauapalli. Sixers skooris hästi kaugviskejoone tagant, tabades 21 kolmest.
Bucksi parim oli Khris Middleton 31 punktiga, Giannis Antetokounmpo lisas 18 punkti ja võttis 14 lauapalli. Antetokounmpo oli hädas visketabavusega – kahesed 8/27, kolmesed 0/7.
Läänekonverentsi liider Los Angeles Lakers sai neljanda järjestikuse kaotuse, kui kodusaalis jäädi 106:111 alla linnarivaalile Clippersile. Sel hooajal on mõlemad senised omavahelised mängud võitnud Clippers.
Clippersi parim oli Kawhi Leonard 35 punkti ja 12 lauapalliga, vahetusest mängu sekkunud Montrezl Harrell lisas 18 ja Paul George 17 punkti.
Lakersi resultatiivseim oli Kyle Kuzma 25 punktiga, Anthony Davis lisas 24 punkti, LeBron James sai kirja 23 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis kümme korvisöötu.
Läänekonverentsis viimasel kohal paiknev Golden State Warriors sai 24 kaotuse kõrvale kaheksanda võidu, üllatades kodusaalis 116:104 Houston Rocketsit. Kõik Warriorsi algviisikumängijad jõudsid kahekohalise punktisummani: Damion Lee tõi 22 punkti ja võttis 15 lauapalli, D'Angelo Russell ja Draymond Green viskasid mõlemad 20 punkti, lisaks võttis Green 11 lauapalli, Glenn Robinson III lisas 18 ja Willie Cauley-Stein kümme punkti. Üleplatsimees oli Rocketsi ridades 30 punkti visanud ja 12 lauapalli võtnud Russell Westbrook, James Harden lisas 24 punkti ja andis kuus 11 resultatiivset söötu.
Tulemused:
Toronto – Boston 102:118
Philadelphia – Milwaukee 121:109
Golden State – Houston 116:104
LA Lakers – LA Clippers 106:111
Denver – New Orleans 100:112 | Bucks kaotas üllatuslikult Sixersile, Lakers jäi alla Clippersile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idakonverentsis kindlalt esikohal püsiv Milwaukee Bucks kaotas võõrsil 109:121 Philadelphia 76ersile. Võitjate ridades tõi Joel Embiid 31 punkti ja võttis 11 lauapalli, see oli tänavusel hooajal seitsmes mäng, kus ta on visanud vähemalt 30 punkti ja võtnud vähemalt kümme lauapalli. Sixers skooris hästi kaugviskejoone tagant, tabades 21 kolmest.
Bucksi parim oli Khris Middleton 31 punktiga, Giannis Antetokounmpo lisas 18 punkti ja võttis 14 lauapalli. Antetokounmpo oli hädas visketabavusega – kahesed 8/27, kolmesed 0/7.
Läänekonverentsi liider Los Angeles Lakers sai neljanda järjestikuse kaotuse, kui kodusaalis jäädi 106:111 alla linnarivaalile Clippersile. Sel hooajal on mõlemad senised omavahelised mängud võitnud Clippers.
Clippersi parim oli Kawhi Leonard 35 punkti ja 12 lauapalliga, vahetusest mängu sekkunud Montrezl Harrell lisas 18 ja Paul George 17 punkti.
Lakersi resultatiivseim oli Kyle Kuzma 25 punktiga, Anthony Davis lisas 24 punkti, LeBron James sai kirja 23 punkti, võttis üheksa lauapalli ja andis kümme korvisöötu.
Läänekonverentsis viimasel kohal paiknev Golden State Warriors sai 24 kaotuse kõrvale kaheksanda võidu, üllatades kodusaalis 116:104 Houston Rocketsit. Kõik Warriorsi algviisikumängijad jõudsid kahekohalise punktisummani: Damion Lee tõi 22 punkti ja võttis 15 lauapalli, D'Angelo Russell ja Draymond Green viskasid mõlemad 20 punkti, lisaks võttis Green 11 lauapalli, Glenn Robinson III lisas 18 ja Willie Cauley-Stein kümme punkti. Üleplatsimees oli Rocketsi ridades 30 punkti visanud ja 12 lauapalli võtnud Russell Westbrook, James Harden lisas 24 punkti ja andis kuus 11 resultatiivset söötu.
Tulemused:
Toronto – Boston 102:118
Philadelphia – Milwaukee 121:109
Golden State – Houston 116:104
LA Lakers – LA Clippers 106:111
Denver – New Orleans 100:112
### Response:
Bucks kaotas üllatuslikult Sixersile, Lakers jäi alla Clippersile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kutsuge ämmaemand! Jõulud": kell 11.20
Menusarja "Kutsuge ämmaemand" värske jõulueri, mis Eestis linastub vahetult pärast episoodi esmalinastust sarja kodumaal, Inglismaal. Ämmaemandad ja arstid sõidavad Šotimaa läänerannikul asuvale idüllilisele Välis-Hebriidide saarele, kus vajatakse hädasti nende abi. Tegutseda tuleb äärmuslikes tingimustes, kus ei jagu ei vett ega ka elektrit. Ent jõulud on ju rõõmuaeg ja sünnib jõuluime.
"Jane Paberiti lugu": kell 19.15
Nelja lapse ema Jane Paberit teadis aasta eest, 2018. aasta jõulude ajal, et need pühad jäävad talle viimaseks. Kolm kuud hiljem võttis rasket lihas- ja närvihaigust põdenud naine endalt elu Šveitsis, kus tegi abistatud enesetapu. Avameelsusega ühiskonda šokeerinud 47-aastasest Janest jäid maha kolm tütart ja üks poeg. Taavi Eilati dokumentaal jälgib enam kui aasta jooksul naise ja tema lähedaste võitlust raske haiguse, avaliku tähelepanu ja leinaga.
Kodumaine sari "Nõnda ka maa peal": 26., 27. ja 28. detsember kell 20.00
26., 27. ja 28. detsembri õhtutel tele-esilinastub kodumaine lühidraama-komöödia "Nõnda ka maa peal". Südamlik, kohati tragikoomiline perelugu jälgib jändrikust isa ja võõrandunud tütarde suhteid, kus isa ootamatu terviserikke seab pere jõulude ajal silmitsi teekonnaga, mille kestel leitakse lepitus iseenda ja lahku kasvanud lähedastega. Kolmeosaline sari pakub seiku elust enesest ja pühadesse sobivat mõtteainet leppimisest ja andestamisest, hirmudest ja kibestusest üle saamisest.
Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld, tootja Kassikuld OÜ. Osades: Karin Rask, Grete Klein, Ülle Kaljuste, Marika Barabantsikova, Vello Janson, Tõnu Oja, Martin Algus, Henri Kass, Sten Karpov jt
Dokfilm "Tõnis Mägi. Vaikus valguses": kell 21.20
Režissöör Priit Pääsukese portreefilm Eesti muusika elavast legendist Tõnis Mäest, kes läbi elu mitmetahuliste keerdkäikude on jõudnud põneva maailmatunnetuseni, millest on kantud ka tema looming. Film annab vaatajale võimaluse lähedalt piiluda helilooja salapärasesse maailma ja olla kaasreisijaks teekonnal, mis muusikut inspireerib.
Mängufilm "See aeg aastast": kell 22.40
Taani tippnäitlejate koorekiht paneb elama ühe pere loo, kus jõululaupäeval saab kogu pere taas kokku, kuid pühadeaegset kodurahu illusiooni varjutavad mitmed saladused. Katrine ja Madsi kodus on pühade ajal ruumi kõigile – lahutatud vanematele, noorimale õele ja tema uuele mehele, samuti ka kolmele pere teismelisele tütrele, kes võitlevad ema tähelepanu pärast. Kena pinna all hiilib aga plahvatus, mis on sama kergesti süttiv kui kuivad kuuseoksad. R: Paprika Steen. O: Paprika Steen, Sofie Gråbøl, Lars Brygmann jt. | Teine jõulupüha ETV-s pakub kvaliteetset vaatamist kogu päevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kutsuge ämmaemand! Jõulud": kell 11.20
Menusarja "Kutsuge ämmaemand" värske jõulueri, mis Eestis linastub vahetult pärast episoodi esmalinastust sarja kodumaal, Inglismaal. Ämmaemandad ja arstid sõidavad Šotimaa läänerannikul asuvale idüllilisele Välis-Hebriidide saarele, kus vajatakse hädasti nende abi. Tegutseda tuleb äärmuslikes tingimustes, kus ei jagu ei vett ega ka elektrit. Ent jõulud on ju rõõmuaeg ja sünnib jõuluime.
"Jane Paberiti lugu": kell 19.15
Nelja lapse ema Jane Paberit teadis aasta eest, 2018. aasta jõulude ajal, et need pühad jäävad talle viimaseks. Kolm kuud hiljem võttis rasket lihas- ja närvihaigust põdenud naine endalt elu Šveitsis, kus tegi abistatud enesetapu. Avameelsusega ühiskonda šokeerinud 47-aastasest Janest jäid maha kolm tütart ja üks poeg. Taavi Eilati dokumentaal jälgib enam kui aasta jooksul naise ja tema lähedaste võitlust raske haiguse, avaliku tähelepanu ja leinaga.
Kodumaine sari "Nõnda ka maa peal": 26., 27. ja 28. detsember kell 20.00
26., 27. ja 28. detsembri õhtutel tele-esilinastub kodumaine lühidraama-komöödia "Nõnda ka maa peal". Südamlik, kohati tragikoomiline perelugu jälgib jändrikust isa ja võõrandunud tütarde suhteid, kus isa ootamatu terviserikke seab pere jõulude ajal silmitsi teekonnaga, mille kestel leitakse lepitus iseenda ja lahku kasvanud lähedastega. Kolmeosaline sari pakub seiku elust enesest ja pühadesse sobivat mõtteainet leppimisest ja andestamisest, hirmudest ja kibestusest üle saamisest.
Stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld, tootja Kassikuld OÜ. Osades: Karin Rask, Grete Klein, Ülle Kaljuste, Marika Barabantsikova, Vello Janson, Tõnu Oja, Martin Algus, Henri Kass, Sten Karpov jt
Dokfilm "Tõnis Mägi. Vaikus valguses": kell 21.20
Režissöör Priit Pääsukese portreefilm Eesti muusika elavast legendist Tõnis Mäest, kes läbi elu mitmetahuliste keerdkäikude on jõudnud põneva maailmatunnetuseni, millest on kantud ka tema looming. Film annab vaatajale võimaluse lähedalt piiluda helilooja salapärasesse maailma ja olla kaasreisijaks teekonnal, mis muusikut inspireerib.
Mängufilm "See aeg aastast": kell 22.40
Taani tippnäitlejate koorekiht paneb elama ühe pere loo, kus jõululaupäeval saab kogu pere taas kokku, kuid pühadeaegset kodurahu illusiooni varjutavad mitmed saladused. Katrine ja Madsi kodus on pühade ajal ruumi kõigile – lahutatud vanematele, noorimale õele ja tema uuele mehele, samuti ka kolmele pere teismelisele tütrele, kes võitlevad ema tähelepanu pärast. Kena pinna all hiilib aga plahvatus, mis on sama kergesti süttiv kui kuivad kuuseoksad. R: Paprika Steen. O: Paprika Steen, Sofie Gråbøl, Lars Brygmann jt.
### Response:
Teine jõulupüha ETV-s pakub kvaliteetset vaatamist kogu päevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisikeskuse ametnikud kinnitasid 16 inimese hukkumist riigi keskosas Visayase regioonis.
Taifuun paiskas mitmel pool maha elektriliine ja rebis majadelt katuseid. Mitmel pool on maanteed tormikahjude tõttu suletud.
Tormituuled puhusid 54 meetrit sekundis.
"Mitmel pool on liiklus maanteedel tõkestatud, kuid juba üritatakse neid puhastada. Olukord on üsna halb," kirjeldas Kalibo lennujaama tormilõksu jäänud Lõuna-Korea turist Jung Byung Joon.
"Kõik lennujaamast saja meetri kaugusel näib olevat purunenud. Lennujaamas on palju tusaseid inimesi, sest lennud on tühistatud. Taksod küll sõidavad, aga endiselt puhub tugev tuul ja keegi ei taha lennujaamast lahkuda," lisas turist. | Filipiinidel sai taifuunis surma vähemalt 16 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisikeskuse ametnikud kinnitasid 16 inimese hukkumist riigi keskosas Visayase regioonis.
Taifuun paiskas mitmel pool maha elektriliine ja rebis majadelt katuseid. Mitmel pool on maanteed tormikahjude tõttu suletud.
Tormituuled puhusid 54 meetrit sekundis.
"Mitmel pool on liiklus maanteedel tõkestatud, kuid juba üritatakse neid puhastada. Olukord on üsna halb," kirjeldas Kalibo lennujaama tormilõksu jäänud Lõuna-Korea turist Jung Byung Joon.
"Kõik lennujaamast saja meetri kaugusel näib olevat purunenud. Lennujaamas on palju tusaseid inimesi, sest lennud on tühistatud. Taksod küll sõidavad, aga endiselt puhub tugev tuul ja keegi ei taha lennujaamast lahkuda," lisas turist.
### Response:
Filipiinidel sai taifuunis surma vähemalt 16 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahtlusaused peeti kinni esmaspäeval pealinnas Katmandus, ütles politseiametnik Shailesh Thapa.
Juhtumite üksikasju ei ole avaldatud, sest juurdlus alles käib. Kinnipeetavad astuvad kohtuniku ette, kes otsustab nende eeluurmisvangistuse pikkuse.
Kahtlusaluste hulgas on 116 meest ja kaheksa naist. Politsei uurib ka, kas nad rikkusid immigratsiooniseadusi.
Hiina välsministeeriumi pressiesindaja sõnul kahtlustatakse hiinlasi piiriüleses internetipettuses.
"See on tähtis operatsioon, mille viisid läbi Hiina ja Nepali politsei. Hiina soovib tugevdada Nepaliga koostööd mitmes valdkonnas, ka õiguskaitses, ning võidelda ühiselt piiriülese kuritegevusega ja edendada kahe riigi sõbralikke suhteid."
Operatsiooni käigus konfiskeeriti rohkem kui 700 telefoni ja 430 arvutit. Ühtlasi võeti kahtlusalustelt ära hulgaliselt mälupulki ja -kaarte.
Hiinlasi vahistati samal ajal ka Filipiinidel ja Malaisias. Filipiinidel võeti kinni rohkem kui ebaseaduslike hasartmängufirmadega seotud 340 hiinlast. Malaisias on kinni peetud pea 700 hiinlast, kes korraldasid võrgupettusi.
Esialgu pole teada, kas kõik kolm operatsiooni võisid omavahel seotud olla. | Nepali politsei pidas finantskuritegude eest kinni 122 hiinlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahtlusaused peeti kinni esmaspäeval pealinnas Katmandus, ütles politseiametnik Shailesh Thapa.
Juhtumite üksikasju ei ole avaldatud, sest juurdlus alles käib. Kinnipeetavad astuvad kohtuniku ette, kes otsustab nende eeluurmisvangistuse pikkuse.
Kahtlusaluste hulgas on 116 meest ja kaheksa naist. Politsei uurib ka, kas nad rikkusid immigratsiooniseadusi.
Hiina välsministeeriumi pressiesindaja sõnul kahtlustatakse hiinlasi piiriüleses internetipettuses.
"See on tähtis operatsioon, mille viisid läbi Hiina ja Nepali politsei. Hiina soovib tugevdada Nepaliga koostööd mitmes valdkonnas, ka õiguskaitses, ning võidelda ühiselt piiriülese kuritegevusega ja edendada kahe riigi sõbralikke suhteid."
Operatsiooni käigus konfiskeeriti rohkem kui 700 telefoni ja 430 arvutit. Ühtlasi võeti kahtlusalustelt ära hulgaliselt mälupulki ja -kaarte.
Hiinlasi vahistati samal ajal ka Filipiinidel ja Malaisias. Filipiinidel võeti kinni rohkem kui ebaseaduslike hasartmängufirmadega seotud 340 hiinlast. Malaisias on kinni peetud pea 700 hiinlast, kes korraldasid võrgupettusi.
Esialgu pole teada, kas kõik kolm operatsiooni võisid omavahel seotud olla.
### Response:
Nepali politsei pidas finantskuritegude eest kinni 122 hiinlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sõjaväepatrulli varitseti öösel Soumi provintsis asuvas Halleles ja tapeti kümneid sõdureid," ütles julgeolekuametnik.
Burkina Faso põhjaosas hukkus teisipäeval mässuliste kaksikrünnakus 35 tsiviilisikut ja seitse sõjaväelast, islamistid kaotasid ise hukkunutena 80 võitlejat. Rünnakud leidsid aset Mali piiri ääres Arbinda linnas.
Kommunikatsiooniminister ja valitsuse kõneisik Remis Dandjinou ütles, et surma sai 31 naist. Arbinda sõjaväebaasi ründas üle saja islamisti, lahing kestis mitu tundi.
Kabore sõnul sai surma seitse sõjaväelast ja 80 islamisti.
"Meie sõdurite kangelaslik tegevus muutis võimalikuks 80 terroristi neutraliseerimise," ütles president.
Ükski rühmitus ei ole rünnakuid omaks võtnud, kuid Burkina Fasos tegutsevad aktiivselt nii Al-Qaeda kui Islamiriigiga seotud äärmusrühmitused.
Džihadistide vägivald Burkina Fasos algas 2015. aastal. ÜRO andmetel on sestpeale surma saanud üle 700 inimese ja 560 000 on olnud sunnitud kodudest põgenema. | Burkina Fasos tapeti juba teises rünnakus kümneid sõdureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sõjaväepatrulli varitseti öösel Soumi provintsis asuvas Halleles ja tapeti kümneid sõdureid," ütles julgeolekuametnik.
Burkina Faso põhjaosas hukkus teisipäeval mässuliste kaksikrünnakus 35 tsiviilisikut ja seitse sõjaväelast, islamistid kaotasid ise hukkunutena 80 võitlejat. Rünnakud leidsid aset Mali piiri ääres Arbinda linnas.
Kommunikatsiooniminister ja valitsuse kõneisik Remis Dandjinou ütles, et surma sai 31 naist. Arbinda sõjaväebaasi ründas üle saja islamisti, lahing kestis mitu tundi.
Kabore sõnul sai surma seitse sõjaväelast ja 80 islamisti.
"Meie sõdurite kangelaslik tegevus muutis võimalikuks 80 terroristi neutraliseerimise," ütles president.
Ükski rühmitus ei ole rünnakuid omaks võtnud, kuid Burkina Fasos tegutsevad aktiivselt nii Al-Qaeda kui Islamiriigiga seotud äärmusrühmitused.
Džihadistide vägivald Burkina Fasos algas 2015. aastal. ÜRO andmetel on sestpeale surma saanud üle 700 inimese ja 560 000 on olnud sunnitud kodudest põgenema.
### Response:
Burkina Fasos tapeti juba teises rünnakus kümneid sõdureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud, kuid peaminister Benjamin Netanyahu pidi katkestama kõne valimisüritusel Ashkelonis. Iisraeli päevaleht Haaretz avaldas video, kuidas peaminister toimetatakse koos tema naise Sarahiga varjendisse.
Vastased on süüdistanud peaministrit, et ta on liiga leebe Gazast lähtuvate ohtude ohjeldamisel.
"Iisraeli raketitõrjesüsteem lasi alla Gaza sektorist Iisraeli territooriumi suunas tulistatud raketi," kirjutati armee ametlikus teadaandes.
Iisrael ründas vastuseks raketitulistamisele sihtmärke Gazas
Iisrael ründas ööl vastu neljapäeva vastuseks raketitulistamisele sihtmärke Gaza sektoris, teatas armee. "Vastuseks kolmapäevaõhtusele raketitulistamisele ründasid Iisraeli õhujõud terroristide sihtmärke Gaza sektoris," kirjutati sõjaväe teadaandes. | Iisraeli õhutõrje lasi alla Gaza sektorist tulistatud raketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keegi vahejuhtumis vigastada ei saanud, kuid peaminister Benjamin Netanyahu pidi katkestama kõne valimisüritusel Ashkelonis. Iisraeli päevaleht Haaretz avaldas video, kuidas peaminister toimetatakse koos tema naise Sarahiga varjendisse.
Vastased on süüdistanud peaministrit, et ta on liiga leebe Gazast lähtuvate ohtude ohjeldamisel.
"Iisraeli raketitõrjesüsteem lasi alla Gaza sektorist Iisraeli territooriumi suunas tulistatud raketi," kirjutati armee ametlikus teadaandes.
Iisrael ründas vastuseks raketitulistamisele sihtmärke Gazas
Iisrael ründas ööl vastu neljapäeva vastuseks raketitulistamisele sihtmärke Gaza sektoris, teatas armee. "Vastuseks kolmapäevaõhtusele raketitulistamisele ründasid Iisraeli õhujõud terroristide sihtmärke Gaza sektoris," kirjutati sõjaväe teadaandes.
### Response:
Iisraeli õhutõrje lasi alla Gaza sektorist tulistatud raketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on USA jaoks võtmetähtsusega partner NATO-s ja väga tähtis liitlane, kes on alliansis üks juhtriike kaitsekulutuste hoidmises kahe protsendi tasemel SKP-st, ütles Kerry Ühendriikide välisministeeriumi veebilehele riputatud märkustes.
Samuti oleme Eestile tänulikud pühendumuse eest jõupingutustele Ukraina terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmiseks, lausus USA välisminister. Selles küsimuses on kõigil palju kaalul, ent vähesed on olnud selles niivõrd selged ja järjekindlad kui Eesti, lisas ta.
Üks põhjusi on Kerry sõnul mõistagi asjaolu, et Eesti mõistab eesliiniriigina hästi seda, kui palju on kaalul.
Kaljurand tänas USA-d Eesti riigi ja rahva nimel toetuse ja juhtrolli eest, mis on tänases muutunud julgeolekuolukorras äärmiselt oluline.
"Oleme head sõbrad ja liitlased, meie kahepoolsed suhted on suurepärased, ent alati on parandamisruumi. Täna loodan arutada eelseisvat NATO tippkohtumist Varssavis. Eesti on riikide seas, mkes eraldavad kaks protsenti SKP-st kaitsekulutusteks," sõnas Eesti välisminister.
"Me mõistame Euroopa keerukat julgeolekuolukorda ning ei ole ainult julgeoleku tarbijad, vaid ka pakkujad. Seetõttu oleme NATO-s, EL-is ja teistes organisatsioonides häälekad. Toetame demokraatiat, teiste riikide vabadust valida ise oma tulevikku. Seetõttu on mul hea meel arutada Venemaa ja Ukraina konflikti ja Ukrainat laiemalt," sõnas ta. | Kerry Kaljurannale: USA pühendumus Eesti julgeolekule on kaljukindel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on USA jaoks võtmetähtsusega partner NATO-s ja väga tähtis liitlane, kes on alliansis üks juhtriike kaitsekulutuste hoidmises kahe protsendi tasemel SKP-st, ütles Kerry Ühendriikide välisministeeriumi veebilehele riputatud märkustes.
Samuti oleme Eestile tänulikud pühendumuse eest jõupingutustele Ukraina terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmiseks, lausus USA välisminister. Selles küsimuses on kõigil palju kaalul, ent vähesed on olnud selles niivõrd selged ja järjekindlad kui Eesti, lisas ta.
Üks põhjusi on Kerry sõnul mõistagi asjaolu, et Eesti mõistab eesliiniriigina hästi seda, kui palju on kaalul.
Kaljurand tänas USA-d Eesti riigi ja rahva nimel toetuse ja juhtrolli eest, mis on tänases muutunud julgeolekuolukorras äärmiselt oluline.
"Oleme head sõbrad ja liitlased, meie kahepoolsed suhted on suurepärased, ent alati on parandamisruumi. Täna loodan arutada eelseisvat NATO tippkohtumist Varssavis. Eesti on riikide seas, mkes eraldavad kaks protsenti SKP-st kaitsekulutusteks," sõnas Eesti välisminister.
"Me mõistame Euroopa keerukat julgeolekuolukorda ning ei ole ainult julgeoleku tarbijad, vaid ka pakkujad. Seetõttu oleme NATO-s, EL-is ja teistes organisatsioonides häälekad. Toetame demokraatiat, teiste riikide vabadust valida ise oma tulevikku. Seetõttu on mul hea meel arutada Venemaa ja Ukraina konflikti ja Ukrainat laiemalt," sõnas ta.
### Response:
Kerry Kaljurannale: USA pühendumus Eesti julgeolekule on kaljukindel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses mängus AS Romat 2:0 võitnud Real oli Itaalia klubist sama tulemusega üle ka teises kohtumises. Mõlemad väravad löödi teise poolaja keskel: 64. minutil oli täpne Cristiano Ronaldo ja neli minutit hiljem James Rodriguez.
Esimeses kohtumises belglaste Genti 3:2 võitnud Wolfsburg oli kodus parem tulemusega 1:0. Ainsa värava lõi 74. minutil Andre Schürrle.
Kolmapäeval kohtuvad Peterburi Zeniit - Lissaboni Benfica (seis 0:1) ja Chelsea - Pariisi Saint-Germain (1:2). | Madridi Real pääses Meistrite liigas turvaliselt veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses mängus AS Romat 2:0 võitnud Real oli Itaalia klubist sama tulemusega üle ka teises kohtumises. Mõlemad väravad löödi teise poolaja keskel: 64. minutil oli täpne Cristiano Ronaldo ja neli minutit hiljem James Rodriguez.
Esimeses kohtumises belglaste Genti 3:2 võitnud Wolfsburg oli kodus parem tulemusega 1:0. Ainsa värava lõi 74. minutil Andre Schürrle.
Kolmapäeval kohtuvad Peterburi Zeniit - Lissaboni Benfica (seis 0:1) ja Chelsea - Pariisi Saint-Germain (1:2).
### Response:
Madridi Real pääses Meistrite liigas turvaliselt veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee toob välja kriitilised küsimused, millele endiselt vastust otsitakse.
Kas fosforiiti tasub uurida ja kaevandada?
Geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukase sõnul on see kriitiliselt vajalik, sest planeedi ja ka Eesti elanike arv kasvab tulevikus märgatavalt. Selleks, et suuremat hulka inimesi ära toita, tuleks mõelda, kuidas põllumajandusmaad veelgi paremini kasutada. Fosforiidil baseeruvad väetised sobiks selleks hästi. Majandusliku tasuvuse uuringuid ei ole keegi teinud - hakkame pihta! Eriti on vaja uurida maapõues olevaid kompleksseid aineid ja võimalikku tulu.
Marek Strandberg ei näe asjal mõtet: kui põlevkivi turg on otsa saanud, saab ka fosforiiditurg. "Millist probleemi me lahendame? Selleks, et rikkaks saada," arutles Strandberg ning lisas vastusele, et Raukase arutlus ei pea paika, sest põllumajanduslikud praktikad on tulevikus hoopis teised.
Juhan Aare kinkis Rannamäele aastakümnete jooksul tehtud uuringu - kõik on juba teada, kõik on läbi uuritud. Analüüsid, kaardid ja tabelid on olemas.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev meenutas, et juba praegu kaevandatakse Sõmerus lahtisel meetodil lubja- ja põlevkivi, seega fosforiidi kaevandamine "tähendaks seda, et Sõmeru vallast ei jääks järgi rohkem kui üks suur auk." Toolse või Rakvere fosforimaardlate kasutuselevõtu korral tuleks esimese korral ohverdada põllumaad, teise puhul aga puhas põhjavesi.
Kes peaks uurima?
Anto Raukas on seisukohal, et igasuguste hirmude vältimiseks (nt ettevõtjate omakasu) peaks sellega tegelema riik.
Rannar Vassiljev mõistab, et kohaliku kogukonna vastumeelsus uuringutele on tulnud sellest, et asja plaanib erafirma. "Tänane regulatsioon annab ju ka õigustatud ootuse sinna hiljem kaevanduse rajamiseks." Tema hinnangul on loogiline, et see, kes vara omab, ka vara uurib.
"Selles mõttes on suur vahe, kes on uuringute teostaja. Kas uuringute tulemused - kui ettevõtte ambitsioon on kaevandada ja ta suudab uuringud objektiivselt läbi viia - oleks võimalik ka sellisena avalikkusele esitada?" küsis Vassiljev ja vastas, et tõepoolest on oluline, eks uuringud korraldab.
Kes lõikaks kasu fosforiidi kaevandamisest?
Strandberg on kindel, et eelkõige on fosforiidi kaevandamise teema tõstatanud põlevkivi turu ärakukkumise tõttu majandusraskustesse sattunud ettevõtted.
Looduskaitsja Jaan Riis: "Ma ei usu Juhani (Juhan Aare - toim) vandenõuteooriat, et Euroopa Liit võtab meilt fosfori ära, ma ei usu ka Tiit Vähi ütlust, et me saame fosforiidiga rikkaks. See on jama. Võtame asja rahulikult. Luua tuleks riiklik geoloogia teenistus, siis nad oleks looduskaitsjatega ühes paadis. Praegu teenivad nad tihti eraettevõtjate huve."
Anto Raukas leidis, et praegust suurt Ida-Virumaa tööpuudust võiks lahendada väiksemahulise fosforiidi kaevandamisega.
Mis saab tulevikus?
Strandberg on kindel, et 2050. aastaks on suudetud end põllumajanduses mineraalsetest fosforist lahti siduda, sest see maavara on poliitiliselt väga ebastabiilne. Ta toob viitas taaskord analoogiale põlevkiviga: fosforiidi laiade maardlate kasutuselevõtt on sarnane võimalik stsenaarium, mis tänaseks on Eesti Energia ummikusse ajanud. Kõik stsenaariume ei saa tõe pähe võtta.
Pealegi saastab Strandbergi sõnul fosforiidi kasutamine põllumajanduses loodust. "Peame käituma ökosüsteemi kontekstis, mitte mõtlema turul muutuva hinna üle. Väga tõenäoline ennustus on, et turg kaob ära."
Anto Raukas: 50 aasta pärast on meil vaja palju rohkem
Juhan Aare toonitab, et lähitulevikus tuleks poliitikutel ja ärimeestel rääkida ausalt, mida tooks kaasa Rakvere külje alt kaevandamine. Need on: veekihti mineku ja puhta vee solkimise. Teiseks tuleks keskkonnaministeeriumil mõelda väga kriitiliselt sellele, mida teha 5000 juba olemasoleva puurauguga.
Stuudios väitlesid ajakirja Inseneeria peatoimetaja ja ettevõtja Marek Strandberg ja geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukas. Samuti geoloog ja Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, endine ajakirjanik ja üks fosforiidisõja eestvedajaid Juhan Aare, Lääne-Virumaal asuva Miila küla vanem Raigo Rebane, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis, geoloog ja Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ning ning Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto. | "Vabariigi kodanikud" | Fosforiididebati korduvad teesid ja põhiküsimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee toob välja kriitilised küsimused, millele endiselt vastust otsitakse.
Kas fosforiiti tasub uurida ja kaevandada?
Geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukase sõnul on see kriitiliselt vajalik, sest planeedi ja ka Eesti elanike arv kasvab tulevikus märgatavalt. Selleks, et suuremat hulka inimesi ära toita, tuleks mõelda, kuidas põllumajandusmaad veelgi paremini kasutada. Fosforiidil baseeruvad väetised sobiks selleks hästi. Majandusliku tasuvuse uuringuid ei ole keegi teinud - hakkame pihta! Eriti on vaja uurida maapõues olevaid kompleksseid aineid ja võimalikku tulu.
Marek Strandberg ei näe asjal mõtet: kui põlevkivi turg on otsa saanud, saab ka fosforiiditurg. "Millist probleemi me lahendame? Selleks, et rikkaks saada," arutles Strandberg ning lisas vastusele, et Raukase arutlus ei pea paika, sest põllumajanduslikud praktikad on tulevikus hoopis teised.
Juhan Aare kinkis Rannamäele aastakümnete jooksul tehtud uuringu - kõik on juba teada, kõik on läbi uuritud. Analüüsid, kaardid ja tabelid on olemas.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev meenutas, et juba praegu kaevandatakse Sõmerus lahtisel meetodil lubja- ja põlevkivi, seega fosforiidi kaevandamine "tähendaks seda, et Sõmeru vallast ei jääks järgi rohkem kui üks suur auk." Toolse või Rakvere fosforimaardlate kasutuselevõtu korral tuleks esimese korral ohverdada põllumaad, teise puhul aga puhas põhjavesi.
Kes peaks uurima?
Anto Raukas on seisukohal, et igasuguste hirmude vältimiseks (nt ettevõtjate omakasu) peaks sellega tegelema riik.
Rannar Vassiljev mõistab, et kohaliku kogukonna vastumeelsus uuringutele on tulnud sellest, et asja plaanib erafirma. "Tänane regulatsioon annab ju ka õigustatud ootuse sinna hiljem kaevanduse rajamiseks." Tema hinnangul on loogiline, et see, kes vara omab, ka vara uurib.
"Selles mõttes on suur vahe, kes on uuringute teostaja. Kas uuringute tulemused - kui ettevõtte ambitsioon on kaevandada ja ta suudab uuringud objektiivselt läbi viia - oleks võimalik ka sellisena avalikkusele esitada?" küsis Vassiljev ja vastas, et tõepoolest on oluline, eks uuringud korraldab.
Kes lõikaks kasu fosforiidi kaevandamisest?
Strandberg on kindel, et eelkõige on fosforiidi kaevandamise teema tõstatanud põlevkivi turu ärakukkumise tõttu majandusraskustesse sattunud ettevõtted.
Looduskaitsja Jaan Riis: "Ma ei usu Juhani (Juhan Aare - toim) vandenõuteooriat, et Euroopa Liit võtab meilt fosfori ära, ma ei usu ka Tiit Vähi ütlust, et me saame fosforiidiga rikkaks. See on jama. Võtame asja rahulikult. Luua tuleks riiklik geoloogia teenistus, siis nad oleks looduskaitsjatega ühes paadis. Praegu teenivad nad tihti eraettevõtjate huve."
Anto Raukas leidis, et praegust suurt Ida-Virumaa tööpuudust võiks lahendada väiksemahulise fosforiidi kaevandamisega.
Mis saab tulevikus?
Strandberg on kindel, et 2050. aastaks on suudetud end põllumajanduses mineraalsetest fosforist lahti siduda, sest see maavara on poliitiliselt väga ebastabiilne. Ta toob viitas taaskord analoogiale põlevkiviga: fosforiidi laiade maardlate kasutuselevõtt on sarnane võimalik stsenaarium, mis tänaseks on Eesti Energia ummikusse ajanud. Kõik stsenaariume ei saa tõe pähe võtta.
Pealegi saastab Strandbergi sõnul fosforiidi kasutamine põllumajanduses loodust. "Peame käituma ökosüsteemi kontekstis, mitte mõtlema turul muutuva hinna üle. Väga tõenäoline ennustus on, et turg kaob ära."
Anto Raukas: 50 aasta pärast on meil vaja palju rohkem
Juhan Aare toonitab, et lähitulevikus tuleks poliitikutel ja ärimeestel rääkida ausalt, mida tooks kaasa Rakvere külje alt kaevandamine. Need on: veekihti mineku ja puhta vee solkimise. Teiseks tuleks keskkonnaministeeriumil mõelda väga kriitiliselt sellele, mida teha 5000 juba olemasoleva puurauguga.
Stuudios väitlesid ajakirja Inseneeria peatoimetaja ja ettevõtja Marek Strandberg ja geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukas. Samuti geoloog ja Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, endine ajakirjanik ja üks fosforiidisõja eestvedajaid Juhan Aare, Lääne-Virumaal asuva Miila küla vanem Raigo Rebane, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis, geoloog ja Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ning ning Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto.
### Response:
"Vabariigi kodanikud" | Fosforiididebati korduvad teesid ja põhiküsimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatav Lubini Cuprum on viimastes voorudes saanud kaks äärmiselt magusat võitu - veeburari lõpus alistati 3:0 valitsev Poola meister ja Euroopa absoluutne tippmeeskond Rzeszowi Resovia, möödunud laupäeval ei loovutanud Lubin liigatabelis neljandal kohal olevale Gdanskile samuti mitte ühtegi geimi.
Mõlemas kohtumises mängis võtmerolli just Robert Täht. Mängus Rzeszowiga sel hooajal esimest korda algkoosseisu kuulunud eestlane kogus mängu parima kasuteguri +11 juures 18 punkti. Gdanski vastu tõi Täht oma meeskonnale 17 punkti, tema rünnakuefektiivsus oli seejuures 62%. Täht valiti ka mõlema kohtumise parimaks mängijaks.
"Praegu hooaeg kestab. Homme on juba uus mäng, ei ole aega kaua neid häid võite nautida," sõnas Täht Vikerraadiole. "Ma lisaks need oma parimate esituste hulka siin Poola liigas. Esimest korda algkoosseisus ka... lihtne ei olnud, üle pika aja oli suurem värin ka sees."
"Meil peatreener liigutab mehi ühele ja teisele poole. Trennides ma ei ole tundnud, et olen väga kehva mees. Trennides on terve hooaeg väga hästi välja tulnud. Lihtsalt ei ole seda õnnestunud platsil realiseerida."
"Meil üks diagonaalründaja vigastas ennast ja neljas nurgaründaja oli vaja diagonaali kohale liigutada," jätkas Täht. "Kuna kaks eelmist mängu kaotasime eeldatavalt nõrgemale vastasele päris koleda mänguga, siis peatreener tahtis mingit muutust tuua, et vaadata, kuidas läheb. Poola meistri vastu ei olnud midagi kaotada ja toimis."
Poola kõrgliigas on Lubini Cuprum 37 punktiga seitsmendal kohal, kuid neljandal kohal olevast Gdanskist lahutab vaid neli punkti, Rzezowil on kolmandana Lubinist 6 punkti rohkem. Liider Kedzierzyn-Kozle on kogunud 54 punkti.
"Õnneks meil treener ei ole sihuke, kes hakkab meestele mingeid pingeid peale panema," lausus Täht. "Pigem rõhubki sellele, et üks punkt ja üks mäng korraga. Lõpuks saab vaadata, kuhu me välja oleme jõudnud. Uued vastased on kõik tabeli esiotsas, ühtegi lihtsamat mängu ei ole. Tõusmine saab olema keeruline, aga anname kindlasti endast parima." | Robert Täht tundis võimsate võidumängude eel üle pika aja suuremat värinat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatav Lubini Cuprum on viimastes voorudes saanud kaks äärmiselt magusat võitu - veeburari lõpus alistati 3:0 valitsev Poola meister ja Euroopa absoluutne tippmeeskond Rzeszowi Resovia, möödunud laupäeval ei loovutanud Lubin liigatabelis neljandal kohal olevale Gdanskile samuti mitte ühtegi geimi.
Mõlemas kohtumises mängis võtmerolli just Robert Täht. Mängus Rzeszowiga sel hooajal esimest korda algkoosseisu kuulunud eestlane kogus mängu parima kasuteguri +11 juures 18 punkti. Gdanski vastu tõi Täht oma meeskonnale 17 punkti, tema rünnakuefektiivsus oli seejuures 62%. Täht valiti ka mõlema kohtumise parimaks mängijaks.
"Praegu hooaeg kestab. Homme on juba uus mäng, ei ole aega kaua neid häid võite nautida," sõnas Täht Vikerraadiole. "Ma lisaks need oma parimate esituste hulka siin Poola liigas. Esimest korda algkoosseisus ka... lihtne ei olnud, üle pika aja oli suurem värin ka sees."
"Meil peatreener liigutab mehi ühele ja teisele poole. Trennides ma ei ole tundnud, et olen väga kehva mees. Trennides on terve hooaeg väga hästi välja tulnud. Lihtsalt ei ole seda õnnestunud platsil realiseerida."
"Meil üks diagonaalründaja vigastas ennast ja neljas nurgaründaja oli vaja diagonaali kohale liigutada," jätkas Täht. "Kuna kaks eelmist mängu kaotasime eeldatavalt nõrgemale vastasele päris koleda mänguga, siis peatreener tahtis mingit muutust tuua, et vaadata, kuidas läheb. Poola meistri vastu ei olnud midagi kaotada ja toimis."
Poola kõrgliigas on Lubini Cuprum 37 punktiga seitsmendal kohal, kuid neljandal kohal olevast Gdanskist lahutab vaid neli punkti, Rzezowil on kolmandana Lubinist 6 punkti rohkem. Liider Kedzierzyn-Kozle on kogunud 54 punkti.
"Õnneks meil treener ei ole sihuke, kes hakkab meestele mingeid pingeid peale panema," lausus Täht. "Pigem rõhubki sellele, et üks punkt ja üks mäng korraga. Lõpuks saab vaadata, kuhu me välja oleme jõudnud. Uued vastased on kõik tabeli esiotsas, ühtegi lihtsamat mängu ei ole. Tõusmine saab olema keeruline, aga anname kindlasti endast parima."
### Response:
Robert Täht tundis võimsate võidumängude eel üle pika aja suuremat värinat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ränkel sai 46. koha, kaotades kiireimat aega näidanud venelasele Sergei Ustjugovile (3.21,33) 14,53 sekundit. Viimasena jõudis 30 hulka poolakas Maciej Starega, kes kaotas parimale 10,76 sekundit.
Naiste eelsõidus hõivasid viis kõrgemat kohta norralannad, parim oli Ingvild Flugstad Östberg (3.41,61). | Ränkel piirdus Canmore'i sprindis 46. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ränkel sai 46. koha, kaotades kiireimat aega näidanud venelasele Sergei Ustjugovile (3.21,33) 14,53 sekundit. Viimasena jõudis 30 hulka poolakas Maciej Starega, kes kaotas parimale 10,76 sekundit.
Naiste eelsõidus hõivasid viis kõrgemat kohta norralannad, parim oli Ingvild Flugstad Östberg (3.41,61).
### Response:
Ränkel piirdus Canmore'i sprindis 46. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora tabamuste eest hoolitses peamiselt soomlasest ründaja Sakari Tukiainen, kes sai kübaratriki koguni 25 minuti jooksul, kui tabas kaheksandal, 14. ja 25. minutil.
36. minutil realiseeris Markus Jürgenson penalti ning seejärel tabas Tukiainen veel kaks korda: kõigepealt 44. ja seejärel pärast poolajapausi 49. minutil.
Tabeliseis: 1. Flora 4 punkti (2-st mängust), 2. Tammeka 4 (2), 3. Levadia 4 (2), 4. Pärnu 3 (2), 5. Kalju 3 (1), 6. Infonet 3 (1), 7. Narva 2 (2), 8. Sillamäe 1 (2), 9. Paide 0 (2), 10. Rakvere 0 (2).
Homme õhtul kohtuvad Tallinna Infonet ja Nõmme Kalju. Emb-kumb tõuseb võidu korral ka teise vooru järel Premium liiga liidriks.
Mängu eel:
Flora ja Levadia mängisid avavoorus 0:0 viiki, Rakvere jäi debüütmängus 0:3 alla Pärnu Linnameeskonnale. Seega on Flora praegu liigatabelis seitsmes, Tarvas paikneb viimasel kohal.
Tallinna FC Flora
Norbert Hurt: „Tervitame Rakvere meeskonda kõrgliigasse jõudmise puhul. Meil on olnud siin järjest tugevad mängud ning eesootavale mängule läheme samasuguse ettevalmistuse ja keskendumisega. Meeskond on saanud eelmisest mängust ära taastuda ja on valmis homseks mänguks.”
Joseph Saliste: „Rakvere on liiga uustulnuk ja kindlasti soovivad Flora vastu näidata head ja võitluslikku mängu. Meie ülesanne on anda endast 100% ja mitte alahinnata vastast. Kui me oma ülesannetest kinni peame, siis on ka tulemus selline, nagu soovime.”
Rakvere JK Tarvas
Valeri Bondarenko: „Ees on ootamas väga raske mäng nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Peame olema väga keskendunud kõik 90 minutit, sest iga väiksemgi eksimus võib valusalt kätte maksta.”
Sander Susi: „Pärnus saadud kaotus oli muidugi valus, aga hooaeg on pikk ja peame võtma mäng-mängu haaval ja kohanema Premium liigaga. Usun, et suudame varsti näidata juba mängu, mis meie fänne rõõmustab.” | Flora pani Tukiaineni väravate toel uustulnuk Tarva kindlalt paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora tabamuste eest hoolitses peamiselt soomlasest ründaja Sakari Tukiainen, kes sai kübaratriki koguni 25 minuti jooksul, kui tabas kaheksandal, 14. ja 25. minutil.
36. minutil realiseeris Markus Jürgenson penalti ning seejärel tabas Tukiainen veel kaks korda: kõigepealt 44. ja seejärel pärast poolajapausi 49. minutil.
Tabeliseis: 1. Flora 4 punkti (2-st mängust), 2. Tammeka 4 (2), 3. Levadia 4 (2), 4. Pärnu 3 (2), 5. Kalju 3 (1), 6. Infonet 3 (1), 7. Narva 2 (2), 8. Sillamäe 1 (2), 9. Paide 0 (2), 10. Rakvere 0 (2).
Homme õhtul kohtuvad Tallinna Infonet ja Nõmme Kalju. Emb-kumb tõuseb võidu korral ka teise vooru järel Premium liiga liidriks.
Mängu eel:
Flora ja Levadia mängisid avavoorus 0:0 viiki, Rakvere jäi debüütmängus 0:3 alla Pärnu Linnameeskonnale. Seega on Flora praegu liigatabelis seitsmes, Tarvas paikneb viimasel kohal.
Tallinna FC Flora
Norbert Hurt: „Tervitame Rakvere meeskonda kõrgliigasse jõudmise puhul. Meil on olnud siin järjest tugevad mängud ning eesootavale mängule läheme samasuguse ettevalmistuse ja keskendumisega. Meeskond on saanud eelmisest mängust ära taastuda ja on valmis homseks mänguks.”
Joseph Saliste: „Rakvere on liiga uustulnuk ja kindlasti soovivad Flora vastu näidata head ja võitluslikku mängu. Meie ülesanne on anda endast 100% ja mitte alahinnata vastast. Kui me oma ülesannetest kinni peame, siis on ka tulemus selline, nagu soovime.”
Rakvere JK Tarvas
Valeri Bondarenko: „Ees on ootamas väga raske mäng nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Peame olema väga keskendunud kõik 90 minutit, sest iga väiksemgi eksimus võib valusalt kätte maksta.”
Sander Susi: „Pärnus saadud kaotus oli muidugi valus, aga hooaeg on pikk ja peame võtma mäng-mängu haaval ja kohanema Premium liigaga. Usun, et suudame varsti näidata juba mängu, mis meie fänne rõõmustab.”
### Response:
Flora pani Tukiaineni väravate toel uustulnuk Tarva kindlalt paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA-s toimuvad täna taas mitmed eelvalimised. Vabariiklased hääletavad neljas osariigis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõige olulisem on, kes võidab Michiganis. Küsitluste põhjal on seal edukas miljardär Donald Trump.
Demokraatidel on täna kahed eelvalimised ja kõigi märkide põhjal võidab need Hillary Clinton. | USA-s toimuvad mitmes osariigis eelvalimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA-s toimuvad täna taas mitmed eelvalimised. Vabariiklased hääletavad neljas osariigis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõige olulisem on, kes võidab Michiganis. Küsitluste põhjal on seal edukas miljardär Donald Trump.
Demokraatidel on täna kahed eelvalimised ja kõigi märkide põhjal võidab need Hillary Clinton.
### Response:
USA-s toimuvad mitmes osariigis eelvalimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänases mängus olid Rocki parimad Evaldas Žabas 17, Janar Talts 14, Gert Dorbek 13 ja Tanel Sokk 12 punktiga. Talts võttis ka üheksa ja Karolis Petrukonis kaheksa lauapalli. Kaotajate edukaim oli 23 silmaga David Edward Hicks.
TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe sõnul tehti suur töö juba kodus ära. "Mehed tegid kodus hea töö ära. Täna pidime seisu kontrollima ja saime sellega hästi hakkama. Seadsime tänaseks kaks eesmärki – saada edasi ja võita mäng. Need me ka täitsime. Kahju, et Kurbas pidi haigevoodis kõrvale jääma, aga loodetavasti on ta Rapla vastu juba mängus. Meie 20 korvisöötu näitab, et pall liikus hästi ja viskasime täna väljast ka päris hästi. Üldjoontes tuli see mäng ära mängida ja kodune hea töö jättis tänase mängu pigem vormistamiseks," sõnas Kullamäe mängujärgselt klubi pressiteate vahendusel.
Poolfinaalis läheb Rock kokku kas Pasvalyse Pieno Zvaigzdesi või Valmiera/ORDOga. Esimese mängu võitis Valmiera võõrsil 81:71, kordusmäng peetakse homme Valmieras. Kullamäe hindas paremaks Valmiera võimalusi. "Poolfinaalis ma arvan, et tuleb Valmieraga kokku minna. Nad on hea koosseisu kokku saanud ja vabalt võib olla praegu top meeskond Lätis. Nendest mängudest tulevad kindlasti kõvad lahingud," hindas Kullamäe. | Rock jõudis Balti liigas kindlalt poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänases mängus olid Rocki parimad Evaldas Žabas 17, Janar Talts 14, Gert Dorbek 13 ja Tanel Sokk 12 punktiga. Talts võttis ka üheksa ja Karolis Petrukonis kaheksa lauapalli. Kaotajate edukaim oli 23 silmaga David Edward Hicks.
TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe sõnul tehti suur töö juba kodus ära. "Mehed tegid kodus hea töö ära. Täna pidime seisu kontrollima ja saime sellega hästi hakkama. Seadsime tänaseks kaks eesmärki – saada edasi ja võita mäng. Need me ka täitsime. Kahju, et Kurbas pidi haigevoodis kõrvale jääma, aga loodetavasti on ta Rapla vastu juba mängus. Meie 20 korvisöötu näitab, et pall liikus hästi ja viskasime täna väljast ka päris hästi. Üldjoontes tuli see mäng ära mängida ja kodune hea töö jättis tänase mängu pigem vormistamiseks," sõnas Kullamäe mängujärgselt klubi pressiteate vahendusel.
Poolfinaalis läheb Rock kokku kas Pasvalyse Pieno Zvaigzdesi või Valmiera/ORDOga. Esimese mängu võitis Valmiera võõrsil 81:71, kordusmäng peetakse homme Valmieras. Kullamäe hindas paremaks Valmiera võimalusi. "Poolfinaalis ma arvan, et tuleb Valmieraga kokku minna. Nad on hea koosseisu kokku saanud ja vabalt võib olla praegu top meeskond Lätis. Nendest mängudest tulevad kindlasti kõvad lahingud," hindas Kullamäe.
### Response:
Rock jõudis Balti liigas kindlalt poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joonas Järveläinen viskas Pärnu parimana 21 punkti, Paulius Petrilevicius lisas 18 ja Robert Valge 12 silma. Valga-Valkale tõi Kristaps Kanbergs 18 ja Edgars Krumins 15 punkti.
Rakvere Tarval ei olnud probleeme Audentese SG/Noortekoondise alistamisega võõrsil 108:68 (24:19, 25:14, 29:21, 30:14). Brandis Raley-Ross ja Janari Jõesaar viskasid võitjate heaks 21 silma, kaotajate parimad olid 15 punktiga Kristian Kullamäe ja Siim-Markus Post.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 29-0, 2. TÜ/Rock 23-5, 3. TLÜ/Kalev 13-10, 4. Avis Rapla 14-11, 5. Rakvere Tarvas 11-14, 6. Pärnu Sadam 11-14, 7. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 8-17, 8. TTÜ KK 8-19, 9. Audentese SG/Noortekoondis 9-27. | Pärnu sai jagu Valga-Valkast, Tarvale võõrsil suur võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joonas Järveläinen viskas Pärnu parimana 21 punkti, Paulius Petrilevicius lisas 18 ja Robert Valge 12 silma. Valga-Valkale tõi Kristaps Kanbergs 18 ja Edgars Krumins 15 punkti.
Rakvere Tarval ei olnud probleeme Audentese SG/Noortekoondise alistamisega võõrsil 108:68 (24:19, 25:14, 29:21, 30:14). Brandis Raley-Ross ja Janari Jõesaar viskasid võitjate heaks 21 silma, kaotajate parimad olid 15 punktiga Kristian Kullamäe ja Siim-Markus Post.
Tabeliseis: 1. BC Kalev/Cramo 29-0, 2. TÜ/Rock 23-5, 3. TLÜ/Kalev 13-10, 4. Avis Rapla 14-11, 5. Rakvere Tarvas 11-14, 6. Pärnu Sadam 11-14, 7. BC Valga-Valka/Maks&Moorits 8-17, 8. TTÜ KK 8-19, 9. Audentese SG/Noortekoondis 9-27.
### Response:
Pärnu sai jagu Valga-Valkast, Tarvale võõrsil suur võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanus, kes reede õhtul vandaalitsenud noortekampa korrale kutsus ning kellele pärast seda kallale tungiti ei mäleta ise juhtunust midagi. Tema mälestused lõppevad seal, kus ta töölt koju jõudis ning algavad uuesti pärast haiglaskäiku, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Ma käisin pühapäeval sealt korraks läbi ja ei tekkinud üldse mingit tunnet. Ma läksin küll valesse kohta, ei käinud täpselt seal kohas, kus see juhtus, sest ma ei osanud," ütles Jaanus.
Tervis on Jaanusel juba parem - paistetus ja kerge peavalu hakkavad taanduma. Kuid hulga suuremat muret tundis Jaanus selle pärast, missuguse jälje jätab reedel juhtunu tema kolmeaastasele pojale. Praegu paistab siiski, et ka poiss saab hakkama.
"Täna käisime psühholoogi juures ja tema ütles, et tundub, et ta saab sellest probleemist aru. Peab temaga rääkima, seal samas kohas temaga käima, aga ta on tubli, rõõmsameelne poiss ja saab hakkama," ütles ta.
Ühtlasi tõdeb Jaanus, et ilma abivalmis inimeste kodanikujulguseta võinuks asjad nii tema kui ka poja jaoks minna palju halvemini, sestap saadab Jaanuse pere kõigi abistajate poole teele tänusõnad. Praegustel andmetel ründas Jaanust esmalt üks noormees, temaga liitusid teised ja ehkki Jaanus kaotas teadvuse, jätkasid noored peksmist.
Tartumaa alaealiste komisjoni juhi, politseikapten Marina Padari sõnul tekitab taolist massipsühhoosi kambavaim.
"Kui üks juba lööb, lähevad teised ka punti ja siis toimub selline grupipeksmine. Pärast on väga raske teha selgeks, kes alustas, kelle mõte see oli või kust üldse selline mõte tuli, et kellegile minna kallale," rääkis Padar.
Olulist rolli mängib taolistel juhtudel ka alkoholist tulenev piiritunde kadumine. Seda enam tunneb suurem osa süüdlasi pärast mõistuse selginemist ennast väga halvasti.
"Suurem osa nendest tunneb piinlikkust, neil on halb olla, nad on valmis minema vabandama. Nad on valmis tegema kõik selleks, et kannatanul saaks olema parem. Aga on ka neid noori, kellel võibki see olla käitumisstiil," lisas Padar.
Peksmisega seoses on politsei kinni pidanud praegu kaks noormeest.
Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva ütles, et 4. märtsil Küüni tänaval toimunud peksmise täpsemate asjaolude selgitamiseks käivitas politsei kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Järva sõnul pidas politsei kahtlustatavana kinni 20-aastase ja 23-aastase mehe ning tuvastati ka inimesed, kes nägid peksmist. | Tartus jõhkralt läbi pekstud mees paraneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanus, kes reede õhtul vandaalitsenud noortekampa korrale kutsus ning kellele pärast seda kallale tungiti ei mäleta ise juhtunust midagi. Tema mälestused lõppevad seal, kus ta töölt koju jõudis ning algavad uuesti pärast haiglaskäiku, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Ma käisin pühapäeval sealt korraks läbi ja ei tekkinud üldse mingit tunnet. Ma läksin küll valesse kohta, ei käinud täpselt seal kohas, kus see juhtus, sest ma ei osanud," ütles Jaanus.
Tervis on Jaanusel juba parem - paistetus ja kerge peavalu hakkavad taanduma. Kuid hulga suuremat muret tundis Jaanus selle pärast, missuguse jälje jätab reedel juhtunu tema kolmeaastasele pojale. Praegu paistab siiski, et ka poiss saab hakkama.
"Täna käisime psühholoogi juures ja tema ütles, et tundub, et ta saab sellest probleemist aru. Peab temaga rääkima, seal samas kohas temaga käima, aga ta on tubli, rõõmsameelne poiss ja saab hakkama," ütles ta.
Ühtlasi tõdeb Jaanus, et ilma abivalmis inimeste kodanikujulguseta võinuks asjad nii tema kui ka poja jaoks minna palju halvemini, sestap saadab Jaanuse pere kõigi abistajate poole teele tänusõnad. Praegustel andmetel ründas Jaanust esmalt üks noormees, temaga liitusid teised ja ehkki Jaanus kaotas teadvuse, jätkasid noored peksmist.
Tartumaa alaealiste komisjoni juhi, politseikapten Marina Padari sõnul tekitab taolist massipsühhoosi kambavaim.
"Kui üks juba lööb, lähevad teised ka punti ja siis toimub selline grupipeksmine. Pärast on väga raske teha selgeks, kes alustas, kelle mõte see oli või kust üldse selline mõte tuli, et kellegile minna kallale," rääkis Padar.
Olulist rolli mängib taolistel juhtudel ka alkoholist tulenev piiritunde kadumine. Seda enam tunneb suurem osa süüdlasi pärast mõistuse selginemist ennast väga halvasti.
"Suurem osa nendest tunneb piinlikkust, neil on halb olla, nad on valmis minema vabandama. Nad on valmis tegema kõik selleks, et kannatanul saaks olema parem. Aga on ka neid noori, kellel võibki see olla käitumisstiil," lisas Padar.
Peksmisega seoses on politsei kinni pidanud praegu kaks noormeest.
Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva ütles, et 4. märtsil Küüni tänaval toimunud peksmise täpsemate asjaolude selgitamiseks käivitas politsei kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.
Järva sõnul pidas politsei kahtlustatavana kinni 20-aastase ja 23-aastase mehe ning tuvastati ka inimesed, kes nägid peksmist.
### Response:
Tartus jõhkralt läbi pekstud mees paraneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastas viis korda toimuvad Superseries premier võistlused on sulgpallimaailmas suurima auhinnafondiga ning kõige prestiižikamad. Naiste üksikmängus on Inglismaal kohal kõik topp kümne mängijad. Kuna põhitabelis on ainult 32 kohta, pidi maailma edetabelis 79. kohal asuv Kati Tolmoff alustama kvalifikatsiooniringidest.
Esimeses mängus pidanuks Tolmoff vastamisi minema Lalita Dahiyaga Indiast, kuid sai loobumisvõidu. Teise mängu võit taganuks pääsme juba põhivõistlusele ja sellega kaasnevad väga vajalikud maailma edetabeli punktid olümpiale kvalifitseerumiseks. Juba neljandat võistlust järjest paari viimase kuu jooksul sai Tolmoff aga vastaseks Olga Kononi Saksamaalt (maailma edetabeli 37). Ka täna jäi Tolmoffil konkurendi alistamisest natuke puudu ning sakslanna võitis mängu 21:18, 21:15.
Olümpiapunkte on võimalik sulgpallis korjata 1. maini ning olümpiale sõitjad otsustatakse maailma edetabeli alusel, kus võetakse arvesse aasta jooksul mängitud kümme parimat turniiri. Tolmoff peaks olümpiale pääsuks praeguselt 79. kohalt tõusma viis kuni kümme astet ehk lisama hetkel olevale 21152 edetabeli punktile veel umbes 2000 punkti. Selleks on aega jäänud veel neli-viis turniiri. | Kati Tolmoff maailma tippturniiril põhivõistlusele ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastas viis korda toimuvad Superseries premier võistlused on sulgpallimaailmas suurima auhinnafondiga ning kõige prestiižikamad. Naiste üksikmängus on Inglismaal kohal kõik topp kümne mängijad. Kuna põhitabelis on ainult 32 kohta, pidi maailma edetabelis 79. kohal asuv Kati Tolmoff alustama kvalifikatsiooniringidest.
Esimeses mängus pidanuks Tolmoff vastamisi minema Lalita Dahiyaga Indiast, kuid sai loobumisvõidu. Teise mängu võit taganuks pääsme juba põhivõistlusele ja sellega kaasnevad väga vajalikud maailma edetabeli punktid olümpiale kvalifitseerumiseks. Juba neljandat võistlust järjest paari viimase kuu jooksul sai Tolmoff aga vastaseks Olga Kononi Saksamaalt (maailma edetabeli 37). Ka täna jäi Tolmoffil konkurendi alistamisest natuke puudu ning sakslanna võitis mängu 21:18, 21:15.
Olümpiapunkte on võimalik sulgpallis korjata 1. maini ning olümpiale sõitjad otsustatakse maailma edetabeli alusel, kus võetakse arvesse aasta jooksul mängitud kümme parimat turniiri. Tolmoff peaks olümpiale pääsuks praeguselt 79. kohalt tõusma viis kuni kümme astet ehk lisama hetkel olevale 21152 edetabeli punktile veel umbes 2000 punkti. Selleks on aega jäänud veel neli-viis turniiri.
### Response:
Kati Tolmoff maailma tippturniiril põhivõistlusele ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ei täpsustanud, milliseid samme selline sündmuste areng rootslastelt eeldaks.
Hulqvist märkis, et Rootsi on toonud väikese sõjaväeüksuse Ojamaale (Gotlandi saarele) tagasi ning korraldab seal taas õppuseid. Sellise sammu tingis Ojamaa strateegiline asend - see, kes valitseb saart, kontrollib ka mere- ja õhuteid Balti riikidesse.
Soome kaitseministri Jussi Niinistö sõnul on Balti riikide julgeolekulahendus ühemõtteliselt NATO ning iseseisvalt riigi kaitsemise eest hoolitsev Soome ei ole andnud kaitselubadusi. Ükskõikseks aga Balti riikide saatuse suhtes ei jääda.
"Me oleme Euroopa Liidu riigid, Soome ja Baltimaad, seega Lissaboni leppe raames aitame kindlasti Balti riike," ütles Niinistö. | Soome ja Rootsi kaitseministrid: konflikt Baltikumis mõjutaks mõlemat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ei täpsustanud, milliseid samme selline sündmuste areng rootslastelt eeldaks.
Hulqvist märkis, et Rootsi on toonud väikese sõjaväeüksuse Ojamaale (Gotlandi saarele) tagasi ning korraldab seal taas õppuseid. Sellise sammu tingis Ojamaa strateegiline asend - see, kes valitseb saart, kontrollib ka mere- ja õhuteid Balti riikidesse.
Soome kaitseministri Jussi Niinistö sõnul on Balti riikide julgeolekulahendus ühemõtteliselt NATO ning iseseisvalt riigi kaitsemise eest hoolitsev Soome ei ole andnud kaitselubadusi. Ükskõikseks aga Balti riikide saatuse suhtes ei jääda.
"Me oleme Euroopa Liidu riigid, Soome ja Baltimaad, seega Lissaboni leppe raames aitame kindlasti Balti riike," ütles Niinistö.
### Response:
Soome ja Rootsi kaitseministrid: konflikt Baltikumis mõjutaks mõlemat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitja Rauno Tiits jooksis mööda Radissoni treppe 26. korrusele ajaga 2:07. Teiseks tuli Timo Tammemäe 2:12-ga. Paremuselt kolmandat aega näitasid koguni neli meest, kes kõik tõusid 26. korrusele ajaga 2:19. Nendeks osutusid Erik Jagor, Mark Laine, Rain Seepõld ja Dmitri Tsasovskih. Tallinna tõusujooksude korraldaja Valdo Jahilo sõnul ei ole siiani nii juhtunud, et neli meest jooksevad auhinnalisele kohale täpselt ühe ajaga. "Medalit välja ei andnud. Kõik neli said väikese meene. Sellist asja ei osanud küll ette ei näha," ütles Jahilo Jooksuportaalile. Nelja mehe vahel ta paremusjärjestuse välja selgitamiseks eraldi jookse tegema ei hakanud.
Naistest näitas täna kiireimat jooksu taas Ann Valang ajaga 2.42. Tema kuulub ka trepijooksu EM-i Eesti koondisesse. Teise koha sai 1500 meetri jooksus Eesti talvise meistritiitli võitnud Elery Zadonski, kes kaotas võitjale ainult ühe sekundiga.
"Käisin huvi pärast proovimas, et aimu saada, mis see trepijooks endast täpsemalt kujutab. Esimese korra kohta tuli üsna hea tulemus, arvestades, et täna ma võistluse peale ei jooksnud. Oleks ma seda sekundiga kaotust teadnud, oleksin kindlasti mõne sammu kiiremini teinud. Jooks mulle täitsa meeldis ning kindlasti üritan järgmisel korral võidu peale joosta. Jalad isegi nii "täis" ei läinud, rohkem andis kopsudele ja hingamisele suure koormuse. Üldiselt sobis see mulle ning midagi rasket küll ei olnud, tuleb vaid võimedele vastavalt ning targa taktikaga joosta," rääkis Zadonski Jooksuportaalile. Kolmas koht kuulus Evelin Märtsonile 2.59-ga.
Kokku osales tänasel etapil 102 jooksjat. Tallinna tõusujooksude sarja kolmas etapp etapp toimub 3. aprillil Tallinna teletornis. | Radissoni trepijooksul jõudis esikolmikusse kuus meest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitja Rauno Tiits jooksis mööda Radissoni treppe 26. korrusele ajaga 2:07. Teiseks tuli Timo Tammemäe 2:12-ga. Paremuselt kolmandat aega näitasid koguni neli meest, kes kõik tõusid 26. korrusele ajaga 2:19. Nendeks osutusid Erik Jagor, Mark Laine, Rain Seepõld ja Dmitri Tsasovskih. Tallinna tõusujooksude korraldaja Valdo Jahilo sõnul ei ole siiani nii juhtunud, et neli meest jooksevad auhinnalisele kohale täpselt ühe ajaga. "Medalit välja ei andnud. Kõik neli said väikese meene. Sellist asja ei osanud küll ette ei näha," ütles Jahilo Jooksuportaalile. Nelja mehe vahel ta paremusjärjestuse välja selgitamiseks eraldi jookse tegema ei hakanud.
Naistest näitas täna kiireimat jooksu taas Ann Valang ajaga 2.42. Tema kuulub ka trepijooksu EM-i Eesti koondisesse. Teise koha sai 1500 meetri jooksus Eesti talvise meistritiitli võitnud Elery Zadonski, kes kaotas võitjale ainult ühe sekundiga.
"Käisin huvi pärast proovimas, et aimu saada, mis see trepijooks endast täpsemalt kujutab. Esimese korra kohta tuli üsna hea tulemus, arvestades, et täna ma võistluse peale ei jooksnud. Oleks ma seda sekundiga kaotust teadnud, oleksin kindlasti mõne sammu kiiremini teinud. Jooks mulle täitsa meeldis ning kindlasti üritan järgmisel korral võidu peale joosta. Jalad isegi nii "täis" ei läinud, rohkem andis kopsudele ja hingamisele suure koormuse. Üldiselt sobis see mulle ning midagi rasket küll ei olnud, tuleb vaid võimedele vastavalt ning targa taktikaga joosta," rääkis Zadonski Jooksuportaalile. Kolmas koht kuulus Evelin Märtsonile 2.59-ga.
Kokku osales tänasel etapil 102 jooksjat. Tallinna tõusujooksude sarja kolmas etapp etapp toimub 3. aprillil Tallinna teletornis.
### Response:
Radissoni trepijooksul jõudis esikolmikusse kuus meest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Universiaadil võites staadionisirge 9,97-ga läbinud Simbine jaksas täna sajandiku võrra kiiremini ehk uued rekordnumbrid on 9,96.
Ühtlasi on ta 22-aastane sprinter esimene jooksja sel aastal, kes sajas meetris kümne sekundi piiri alistanud. Mullu oli neid kokku 27.
INCREDIBLE!!! NEW SA RECORD. Making it look easy @AkaniSimbine 9.96 #niteseries pic.twitter.com/uAu7naUWiG
— Mathew Quinn (@MatTMQ) March 8, 2016 | VIDEO | Lõuna-aafriklane alistas tänavu esimesena sajas meetris kümne sekundi piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Universiaadil võites staadionisirge 9,97-ga läbinud Simbine jaksas täna sajandiku võrra kiiremini ehk uued rekordnumbrid on 9,96.
Ühtlasi on ta 22-aastane sprinter esimene jooksja sel aastal, kes sajas meetris kümne sekundi piiri alistanud. Mullu oli neid kokku 27.
INCREDIBLE!!! NEW SA RECORD. Making it look easy @AkaniSimbine 9.96 #niteseries pic.twitter.com/uAu7naUWiG
— Mathew Quinn (@MatTMQ) March 8, 2016
### Response:
VIDEO | Lõuna-aafriklane alistas tänavu esimesena sajas meetris kümne sekundi piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC kohtumine toimub teisipäeval, 12. aprillil kell 18:00 Sillamäe Kalevi staadionil. Tund aega hiljem, kell 19:00 kõlab avavile Tartu Tamme staadionil, mil kohalik JK Tammeka võõrustab II liigas pallivat Tõrva JK-d.
Kolmapäeval, 13. aprillil algusega kell 19:00 toimub kaks veerandfinaali. Tallinna FC Flora võõrustab A. Le Coq Arenal Esiliiga võistkonda Tartu FC Santost, ning Esiliiga B meeskond Viimsi JK võõrustab Tallinna FC Forzat, kes tõusis uueks hooajaks II liigasse.
Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail. | Evald Tipneri karikavõistluste veerandfinaalid toimuvad 12. ja 13. aprillil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JK Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju FC kohtumine toimub teisipäeval, 12. aprillil kell 18:00 Sillamäe Kalevi staadionil. Tund aega hiljem, kell 19:00 kõlab avavile Tartu Tamme staadionil, mil kohalik JK Tammeka võõrustab II liigas pallivat Tõrva JK-d.
Kolmapäeval, 13. aprillil algusega kell 19:00 toimub kaks veerandfinaali. Tallinna FC Flora võõrustab A. Le Coq Arenal Esiliiga võistkonda Tartu FC Santost, ning Esiliiga B meeskond Viimsi JK võõrustab Tallinna FC Forzat, kes tõusis uueks hooajaks II liigasse.
Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail.
### Response:
Evald Tipneri karikavõistluste veerandfinaalid toimuvad 12. ja 13. aprillil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunikele ei meeldinud Cofidise ratturi ohtlik käitumine lõpusirgel, kus ta nügis Matthewsi, kusjuures viimane oli ohtlikult lähedal rajabarjäärile. Bouhanni finišeerus Matthewsi ees esimesena, aga kohtunikud otsustasid ta kukutada kolmandaks. Teise koha teenis itaallane Niccolo Bonifazio (Trek-Segafredo). Kõik said sama aja.
Proloogi võitnud Matthewsi säilitas seega liidrisärgi, tema edu hollandlase Tom Dumoulini (Giant-Alpecin) ees on 14 sekundit. Veel viis sekundit kaugemal asuvad uus-meremaalane Patrick Bevin (Cannondale), hispaanlane Ion Izaguirre (Movistar) ja britt Geraint Thomas (Sky).
Tanel Kangert (Astana) lõpetas tänase etapi 71. kohal, kaotust Matthewsile kogunes tosina sekundi jagu. Kokkuvõttes hoiab eestlane 33. positsiooni (+0.47).
Homme ootab rattureid ees 168-kilomeetrine teekond marsruudil Cusset - Mont Brouilly. Seejuures ootab neid trassil ees üks teise ja viis kolmanda kategooria tõusu. Lõpp aga tähendab samuti ronimist teise kategooria tõusu otsa. | Pariis - Nice velotuuri 2. etapp: esimesena lõpetanu jäi võidust ilma, Kangert 71. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunikele ei meeldinud Cofidise ratturi ohtlik käitumine lõpusirgel, kus ta nügis Matthewsi, kusjuures viimane oli ohtlikult lähedal rajabarjäärile. Bouhanni finišeerus Matthewsi ees esimesena, aga kohtunikud otsustasid ta kukutada kolmandaks. Teise koha teenis itaallane Niccolo Bonifazio (Trek-Segafredo). Kõik said sama aja.
Proloogi võitnud Matthewsi säilitas seega liidrisärgi, tema edu hollandlase Tom Dumoulini (Giant-Alpecin) ees on 14 sekundit. Veel viis sekundit kaugemal asuvad uus-meremaalane Patrick Bevin (Cannondale), hispaanlane Ion Izaguirre (Movistar) ja britt Geraint Thomas (Sky).
Tanel Kangert (Astana) lõpetas tänase etapi 71. kohal, kaotust Matthewsile kogunes tosina sekundi jagu. Kokkuvõttes hoiab eestlane 33. positsiooni (+0.47).
Homme ootab rattureid ees 168-kilomeetrine teekond marsruudil Cusset - Mont Brouilly. Seejuures ootab neid trassil ees üks teise ja viis kolmanda kategooria tõusu. Lõpp aga tähendab samuti ronimist teise kategooria tõusu otsa.
### Response:
Pariis - Nice velotuuri 2. etapp: esimesena lõpetanu jäi võidust ilma, Kangert 71. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannad kaotasid Gruusias toimuval turniiril esimeses mängus Fääri Saartele 17:26 (7:12). Eesti parimad olid Alina Molkova nelja Marie Urvik kolme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks valiti selles mängus Marie Urvik.
Kolmapäeval kohtutakse Belgia ja neljapäeval Armeeniaga. Seejärel on laupäeval ja pühapäeval kavas kohamängud. | Käsipallineiud kaotasid Women's Trophy avamängus Fääri Saartele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannad kaotasid Gruusias toimuval turniiril esimeses mängus Fääri Saartele 17:26 (7:12). Eesti parimad olid Alina Molkova nelja Marie Urvik kolme väravaga. Eesti koondise parimaks mängijaks valiti selles mängus Marie Urvik.
Kolmapäeval kohtutakse Belgia ja neljapäeval Armeeniaga. Seejärel on laupäeval ja pühapäeval kavas kohamängud.
### Response:
Käsipallineiud kaotasid Women's Trophy avamängus Fääri Saartele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarvas vaidlustas kohtumise tulemuse seoses teisel lisaajal Rocki 102:99 eduseisul juhtunud intsidendiga, kus kohtunikud lasid läbi ilmselge prohmaka, vahendab Delfi Sport.
Tarvase keskmängija Brandon Goode pani sel hetkel kulbi Gert Dorbeki viskele ja kohtunike hinnangul läks pall Goode'ist auti, kui Rockile jäi rünnakuaega veel viis sekundit. Kohtunike lauast liigutati Rocki rünnakukell aga palli mängu pannes viielt sekundilt hoopis 24 sekundile.
Tarva meeskonna hinnangul mõjutas see intsident oluliselt mängu tulemust ja seetõttu esitati ka protest. | Rakvere Tarvas nõuab Rocki võidumängu tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarvas vaidlustas kohtumise tulemuse seoses teisel lisaajal Rocki 102:99 eduseisul juhtunud intsidendiga, kus kohtunikud lasid läbi ilmselge prohmaka, vahendab Delfi Sport.
Tarvase keskmängija Brandon Goode pani sel hetkel kulbi Gert Dorbeki viskele ja kohtunike hinnangul läks pall Goode'ist auti, kui Rockile jäi rünnakuaega veel viis sekundit. Kohtunike lauast liigutati Rocki rünnakukell aga palli mängu pannes viielt sekundilt hoopis 24 sekundile.
Tarva meeskonna hinnangul mõjutas see intsident oluliselt mängu tulemust ja seetõttu esitati ka protest.
### Response:
Rakvere Tarvas nõuab Rocki võidumängu tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu (EL) - Türgi tippkohtumisel Ankarale lisaraha eraldamist ei otsustatud, kuid enne järgmist EL-i ülemkogu peab Läti töötama välja oma seisukoha.
Kučinskise sõnul eraldatakse raha, kui see "aeglustab pagulastetulva".
Võimalikust summast, mida Läti peaks selleks eesmärgiks eraldama, valitsusjuht vaikis. | Läti peaminister: Läti peab kas pagulased vastu võtma või maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu (EL) - Türgi tippkohtumisel Ankarale lisaraha eraldamist ei otsustatud, kuid enne järgmist EL-i ülemkogu peab Läti töötama välja oma seisukoha.
Kučinskise sõnul eraldatakse raha, kui see "aeglustab pagulastetulva".
Võimalikust summast, mida Läti peaks selleks eesmärgiks eraldama, valitsusjuht vaikis.
### Response:
Läti peaminister: Läti peab kas pagulased vastu võtma või maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Birnbacher tuli 2008. aastal Östersundis segateate maailmameistriks. Individuaalselt võitis ta 2007. aastal tavadistantsi hõbeda.
Maailma karikasarjas on Birnbacher teeninud kuus individuaalset etapivõitu ja 16 poodiumikohta. Lisaks võitis ta hooajal 2011/2012 sarja ühisstartidega sõitude arvestuses ja tuli MK-sarja kokkuvõttes Martin Fourcade'i ja Emil Hegle Svendseni järel kolmandaks.
Olümpiamängudel Birnbacherit nii suur edu ei saatnud. Vancouveris jõudis ta kolmel individuaaldistantsil teise kümnesse ja lõpetas teatesõidu viiendana. Sotšis piirdus ta 22. kohaga tavadistantsil. | Saksamaa laskesuusatipp tõmbab MM-i järel karjäärile joone alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Birnbacher tuli 2008. aastal Östersundis segateate maailmameistriks. Individuaalselt võitis ta 2007. aastal tavadistantsi hõbeda.
Maailma karikasarjas on Birnbacher teeninud kuus individuaalset etapivõitu ja 16 poodiumikohta. Lisaks võitis ta hooajal 2011/2012 sarja ühisstartidega sõitude arvestuses ja tuli MK-sarja kokkuvõttes Martin Fourcade'i ja Emil Hegle Svendseni järel kolmandaks.
Olümpiamängudel Birnbacherit nii suur edu ei saatnud. Vancouveris jõudis ta kolmel individuaaldistantsil teise kümnesse ja lõpetas teatesõidu viiendana. Sotšis piirdus ta 22. kohaga tavadistantsil.
### Response:
Saksamaa laskesuusatipp tõmbab MM-i järel karjäärile joone alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lumekuninganna" on lavastanud Silas Stubbs, kes on Vanemuises varasemalt välja toonud balletid “Kaunitar ja Koletis” ja “Gatsby”. Lavastuses on kasutatud heliloojate Ottorino Respighi ja Zoltan Kodaly muusikat.
"Mõtlesin, et minu lavastus võiks olla vaatamiseks tervele perele – nautisin loomeprotsessi vägagi, sest muinasjutu põhjal balleti tegemine kandis mind mõtete ja tunnete juurde, mida kogesin viimati lapsena," ütles Silas Stubbs lavastamise protsessi kohta. "Mare Tommingas on libretot luues säilitanud Hans Christian Anderseni muinasjutu ja lisanud sedavõrd maagilisi ja fantastilisi detaile, et lugu peaks ergutama igas vanuses vaataja kujutlusvõimet."
Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, dirigent Taavi Kull, lavastaja-koreograaf Silas Stubbs, libretist, kunstnik Mare Tommingas, kostüümikunstnik Louise Flanagan (Suurbritannia), valguskunstnik Margus Vaigur (Endla Teater). Nimiosas Maria Engel, Amy Bowring või Tarasina Masi. Kaasa teevad Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. | Vanemuise laval tantsib lumekuninganna balletti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lumekuninganna" on lavastanud Silas Stubbs, kes on Vanemuises varasemalt välja toonud balletid “Kaunitar ja Koletis” ja “Gatsby”. Lavastuses on kasutatud heliloojate Ottorino Respighi ja Zoltan Kodaly muusikat.
"Mõtlesin, et minu lavastus võiks olla vaatamiseks tervele perele – nautisin loomeprotsessi vägagi, sest muinasjutu põhjal balleti tegemine kandis mind mõtete ja tunnete juurde, mida kogesin viimati lapsena," ütles Silas Stubbs lavastamise protsessi kohta. "Mare Tommingas on libretot luues säilitanud Hans Christian Anderseni muinasjutu ja lisanud sedavõrd maagilisi ja fantastilisi detaile, et lugu peaks ergutama igas vanuses vaataja kujutlusvõimet."
Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, dirigent Taavi Kull, lavastaja-koreograaf Silas Stubbs, libretist, kunstnik Mare Tommingas, kostüümikunstnik Louise Flanagan (Suurbritannia), valguskunstnik Margus Vaigur (Endla Teater). Nimiosas Maria Engel, Amy Bowring või Tarasina Masi. Kaasa teevad Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased.
### Response:
Vanemuise laval tantsib lumekuninganna balletti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RIA Novosti spordikülje R-Sporti andmetel on dopingukontrollis jäänud sama ainega vahele ka lühirajauisutamise olümpiavõitja Semjon Jelistratov ja kiiruisutamise viiekordne maailmameister Pavel Kuližnikov.
Uudisteagentuur ei täpsustanud, kust pärinevad nende andmed Jelistratovi kohta, küll aga tsiteerisid nad Kuližnikovi isa Aleksandrit. "Pašal polnud mitte mingit põhjust keelatud aine võtmiseks, ta oli niigi parim," sõnas Aleksandr.
R-Sport teatas täna ka Venemaa võrkpallikoondislase Aleksandr Markini vahelejäämisest täpselt sama ainega. | Meldooniumi juhtumid jätkuvad: positiivse proovi andsid ka olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RIA Novosti spordikülje R-Sporti andmetel on dopingukontrollis jäänud sama ainega vahele ka lühirajauisutamise olümpiavõitja Semjon Jelistratov ja kiiruisutamise viiekordne maailmameister Pavel Kuližnikov.
Uudisteagentuur ei täpsustanud, kust pärinevad nende andmed Jelistratovi kohta, küll aga tsiteerisid nad Kuližnikovi isa Aleksandrit. "Pašal polnud mitte mingit põhjust keelatud aine võtmiseks, ta oli niigi parim," sõnas Aleksandr.
R-Sport teatas täna ka Venemaa võrkpallikoondislase Aleksandr Markini vahelejäämisest täpselt sama ainega.
### Response:
Meldooniumi juhtumid jätkuvad: positiivse proovi andsid ka olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitnud Mäel on olümpiapilet juba taskus ning seetõttu pole ta ka treeningutel Euroopa meistrivõistlusteks valmistumisele väga suurt rõhku pannud.
"Ettevalmistus on kulgenud suhteliselt hästi. Vigastusi ei ole tulnud ja kaasa olen saanud teha kaks võistlust, mis on tegelikult hästi läinud. Vormiajastus tuleb ikkagi augustiks, kui tuleb olümpia, aga eks me oleme ikka natuke sättinud ja proovinud neid starte selle mõttega, et kuidas olümpial minna," sõnas Mäe intervjuus Vikerraadiole.
"EM-i kindlasti ootasin, sest eelmisel aastal, kui tulemused muudelt turniiridelt olid suhteliselt head, siis kahjuks sain vigastada ja kahjuks ei saanud osaleda. Tahaks näha, kuidas ja mis seis on praegu Euroopat vaadates."
Konkurente karta ei maksa. "Neid tüdrukuid, keda ma varem võitnud ei ole - neid jääb üha vähemaks. Aga eks kõik tulevad võistlustele ju mõttega võita, mitte lihtsalt osa võtta."
"Võistlushall on väga tip-top. Võib-olla soojendussaal jääb väikseks. Kui meil on poisid ja tüdrukud võistlevad segamini, siis soojendusruumi jääb võib-olla natuke väheks." | Epp Mäe EM-i eel: neid tüdrukuid, keda ma varem võitnud pole, jääb üha vähemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitnud Mäel on olümpiapilet juba taskus ning seetõttu pole ta ka treeningutel Euroopa meistrivõistlusteks valmistumisele väga suurt rõhku pannud.
"Ettevalmistus on kulgenud suhteliselt hästi. Vigastusi ei ole tulnud ja kaasa olen saanud teha kaks võistlust, mis on tegelikult hästi läinud. Vormiajastus tuleb ikkagi augustiks, kui tuleb olümpia, aga eks me oleme ikka natuke sättinud ja proovinud neid starte selle mõttega, et kuidas olümpial minna," sõnas Mäe intervjuus Vikerraadiole.
"EM-i kindlasti ootasin, sest eelmisel aastal, kui tulemused muudelt turniiridelt olid suhteliselt head, siis kahjuks sain vigastada ja kahjuks ei saanud osaleda. Tahaks näha, kuidas ja mis seis on praegu Euroopat vaadates."
Konkurente karta ei maksa. "Neid tüdrukuid, keda ma varem võitnud ei ole - neid jääb üha vähemaks. Aga eks kõik tulevad võistlustele ju mõttega võita, mitte lihtsalt osa võtta."
"Võistlushall on väga tip-top. Võib-olla soojendussaal jääb väikseks. Kui meil on poisid ja tüdrukud võistlevad segamini, siis soojendusruumi jääb võib-olla natuke väheks."
### Response:
Epp Mäe EM-i eel: neid tüdrukuid, keda ma varem võitnud pole, jääb üha vähemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sooline lõhe
Nelja aasta eest tekitas teadlaskonnas ja kaugemalgi kahinat topeltpimekatse, mille tulemustest selgus, et reaalteaduste vallas palgataks laborijuhatajaks paljulubavaid, kuid mitte eriliselt säravaid mehi oluliselt sagedamini kui naisi. Isegi juhul, kui nende avaldus ühtib kõige muu kui nime poolest. Samuti ollakse valmis maksma neile kõrgemat palka. Kuigi Ameerika Ühendriikides korraldatud uuringus otsustas osaleda vaid umbes 30 protsenti ehk 127 sihikule võetud professoritest, olid sellest välja koorunud vahed selged.
Kui Johni nime kandnud kandidaadi kompetentsust hinnati seitsmepallisel skaalal keskmiselt skooriga neli, siis Jenniferi nime kandnud kandidaat keskmine tulemus oli vaid 3,3. Meeskandidaadile pakutav aastapalk oli keskmiselt 3800 dollari võrra suurem. Johni eelistamine ei sõltunud professorite soost, vanusest ega erialast.
Selged eelhoiakud
Uurimuse avaldamisele järgnenud vastukaja valguses ilmutas eelmisel aastal rühm Montana osariigiülikooli teadlasi töö, milles üritas jälile jõuda, miks tekitas uurimus kogukonnas ikkagi sedavõrd jõulise reaktsiooni. Võrdlusmomendi loomiseks paluti töö sisukokkuvõtet hinnata nii akadeemilise taustaga meestel ja naistel kui ka avalikkuse esindajatel.
Kogutud andmed võimaldasid teha kaks tähelepanekut. Üks mõneti julgustavam kui teine. Üldiselt suhtusid mehed uurimuse järeldustesse kriitilisemalt kui naised. Eriti märgatav oli see STEM-erialadel. Töörühma tõlgenduse kohaselt tunnevad mehed ennast ähvardatuna, kuna pelgavad, et naiste osakaalu kasv ahendab nende endi võimalusi. Nõnda on soolist lõhet toetavate tõendite kergekäeliselt kõrvale heitmise näol tegu pigem alateadliku protsessi kui otsese seksismiga.
Samal ajal leidsid nad, et teadustööde avaldamist eelarvamused ei mõjuta. Uurimisaluste arvamust uurimusest ei mõjutanud see, kas esimese autori nimi oli Brian või Karen. Seega võib näiteks eelmisel aastal skandaali põhjustanud juhtumit, kus retsenseerija soovitas naistest koosnenud teadlasrühmal võtta kampa mõni meesteadlane, et tema nime uurimusele lisada saaks, pigem erandjuhtum kui mingi üldise tendentsi ilming.
Viimaks uurisid teadlased, kuidas suhtub laiem avalikkus teadustöödesse, milles soolisest lõhest märke ei leita. Naised kaldusid pidama vastavaid uurimusi ebausaldusväärsemaks kui mehed. Soost lähtuvat diskrimineerimist näitlikustavate tööde puhul võis märgata aga vastupidist efekti. Viimane vihjab, et kindlad eelhoiakud on mõlema soo esindajatel. Eelnevad uuringud on näidanud, et inimesed kalduvad alateadlikult tõendeid ignoreerima, kui need lähevad vastuollu nende identiteedi ja eelnevate uskumustega.
Uskumuste muutmine
Möödunud aastal esitlesid Princetoni ja Illinois' ülikooli teadlased uurimust, milles seostasid naiste alaesindatust kindlatel erialadel uskumusega, et sellel läbilöömiseks läheb eeskätt tarvis sisemist annet, mitte pühendumust ja sihikindlat tööd. Uskumuste süvendamisel on teadlaste sõnul oluline roll ühiskonna hoiakutel. Teisisõnu, senikaua kuni näiteks populaarkultuuris kujutatakse naissoost kangelasi peaasjalikult töökatena ja oma briljantsuse poolest pigem Scherlock Holmesile sarnanevaid tegelaskujud on pigem erandiks, võib oodata, et olukord oluliselt ei muutu.
Seejuures näitasid tulemused, et seos ei iseloomusta vaid STEM-erialasid, vaid ka humanitaariat ja sotsiaaliat. Heaks näiteks on filosoofia, majandusteadus ja klassikaline filoloogia. Teisalt moodustavad näiteks molekulaarbioloogia ja ajuteaduse vallas doktorikraadi saanud naised kõigist lõpetanutest peaaegu poole.
Enam kui 1800 õppejõu, järeldoktori ja magistrandi arvamusel põhinev töö ei pretendeeri lõplikule tõele. Samas nentisid selle autorid, et uskumus sisemise talendi vajalikusse seostus naiste osakaaluga erialal oluliselt paremini kui näiteks ideega, et naistele ei meeldi pikemad tööpäevad, nad pole lihtsalt nii andekad kui mehed või pole nende mõtlemine sedavõrd analüütiline, mis annab neile kehvema stardipositsiooni.
Olukorra paranemine
Sarnastele järeldustele jõuti 2014. aasta lõpus ilmunud monograafias. Järelduste kohaselt ei lähtu naiste ja meeste osakaal erisus täppisteadustes mitte pigem bioloogilistest alustest, vaid ühiskonna hoiakutest ja ootustest, mida võib näha isegi lasteaias.
Juba täppisteaduste vallas akadeemilist karjääri tegema hakanud naistel on aga vähemalt Ameerika Ühendriikides läbilöömiseks tänaseks samad võimalused kui meestel. Samuti viitab statistika, et kuigi minevikus on doktorikraadini jõudnud naiste osakaal olnud meeste omast väiksem, on lõhe hakanud viimastel aastatel sulgema. Viimaks kinnitas monograafia, et rahastuse saamisel ja uurimuste avaldamisel mehi ei soosita. | Naisi aitaks teadusesse tuua eelarvamustest vabanemine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sooline lõhe
Nelja aasta eest tekitas teadlaskonnas ja kaugemalgi kahinat topeltpimekatse, mille tulemustest selgus, et reaalteaduste vallas palgataks laborijuhatajaks paljulubavaid, kuid mitte eriliselt säravaid mehi oluliselt sagedamini kui naisi. Isegi juhul, kui nende avaldus ühtib kõige muu kui nime poolest. Samuti ollakse valmis maksma neile kõrgemat palka. Kuigi Ameerika Ühendriikides korraldatud uuringus otsustas osaleda vaid umbes 30 protsenti ehk 127 sihikule võetud professoritest, olid sellest välja koorunud vahed selged.
Kui Johni nime kandnud kandidaadi kompetentsust hinnati seitsmepallisel skaalal keskmiselt skooriga neli, siis Jenniferi nime kandnud kandidaat keskmine tulemus oli vaid 3,3. Meeskandidaadile pakutav aastapalk oli keskmiselt 3800 dollari võrra suurem. Johni eelistamine ei sõltunud professorite soost, vanusest ega erialast.
Selged eelhoiakud
Uurimuse avaldamisele järgnenud vastukaja valguses ilmutas eelmisel aastal rühm Montana osariigiülikooli teadlasi töö, milles üritas jälile jõuda, miks tekitas uurimus kogukonnas ikkagi sedavõrd jõulise reaktsiooni. Võrdlusmomendi loomiseks paluti töö sisukokkuvõtet hinnata nii akadeemilise taustaga meestel ja naistel kui ka avalikkuse esindajatel.
Kogutud andmed võimaldasid teha kaks tähelepanekut. Üks mõneti julgustavam kui teine. Üldiselt suhtusid mehed uurimuse järeldustesse kriitilisemalt kui naised. Eriti märgatav oli see STEM-erialadel. Töörühma tõlgenduse kohaselt tunnevad mehed ennast ähvardatuna, kuna pelgavad, et naiste osakaalu kasv ahendab nende endi võimalusi. Nõnda on soolist lõhet toetavate tõendite kergekäeliselt kõrvale heitmise näol tegu pigem alateadliku protsessi kui otsese seksismiga.
Samal ajal leidsid nad, et teadustööde avaldamist eelarvamused ei mõjuta. Uurimisaluste arvamust uurimusest ei mõjutanud see, kas esimese autori nimi oli Brian või Karen. Seega võib näiteks eelmisel aastal skandaali põhjustanud juhtumit, kus retsenseerija soovitas naistest koosnenud teadlasrühmal võtta kampa mõni meesteadlane, et tema nime uurimusele lisada saaks, pigem erandjuhtum kui mingi üldise tendentsi ilming.
Viimaks uurisid teadlased, kuidas suhtub laiem avalikkus teadustöödesse, milles soolisest lõhest märke ei leita. Naised kaldusid pidama vastavaid uurimusi ebausaldusväärsemaks kui mehed. Soost lähtuvat diskrimineerimist näitlikustavate tööde puhul võis märgata aga vastupidist efekti. Viimane vihjab, et kindlad eelhoiakud on mõlema soo esindajatel. Eelnevad uuringud on näidanud, et inimesed kalduvad alateadlikult tõendeid ignoreerima, kui need lähevad vastuollu nende identiteedi ja eelnevate uskumustega.
Uskumuste muutmine
Möödunud aastal esitlesid Princetoni ja Illinois' ülikooli teadlased uurimust, milles seostasid naiste alaesindatust kindlatel erialadel uskumusega, et sellel läbilöömiseks läheb eeskätt tarvis sisemist annet, mitte pühendumust ja sihikindlat tööd. Uskumuste süvendamisel on teadlaste sõnul oluline roll ühiskonna hoiakutel. Teisisõnu, senikaua kuni näiteks populaarkultuuris kujutatakse naissoost kangelasi peaasjalikult töökatena ja oma briljantsuse poolest pigem Scherlock Holmesile sarnanevaid tegelaskujud on pigem erandiks, võib oodata, et olukord oluliselt ei muutu.
Seejuures näitasid tulemused, et seos ei iseloomusta vaid STEM-erialasid, vaid ka humanitaariat ja sotsiaaliat. Heaks näiteks on filosoofia, majandusteadus ja klassikaline filoloogia. Teisalt moodustavad näiteks molekulaarbioloogia ja ajuteaduse vallas doktorikraadi saanud naised kõigist lõpetanutest peaaegu poole.
Enam kui 1800 õppejõu, järeldoktori ja magistrandi arvamusel põhinev töö ei pretendeeri lõplikule tõele. Samas nentisid selle autorid, et uskumus sisemise talendi vajalikusse seostus naiste osakaaluga erialal oluliselt paremini kui näiteks ideega, et naistele ei meeldi pikemad tööpäevad, nad pole lihtsalt nii andekad kui mehed või pole nende mõtlemine sedavõrd analüütiline, mis annab neile kehvema stardipositsiooni.
Olukorra paranemine
Sarnastele järeldustele jõuti 2014. aasta lõpus ilmunud monograafias. Järelduste kohaselt ei lähtu naiste ja meeste osakaal erisus täppisteadustes mitte pigem bioloogilistest alustest, vaid ühiskonna hoiakutest ja ootustest, mida võib näha isegi lasteaias.
Juba täppisteaduste vallas akadeemilist karjääri tegema hakanud naistel on aga vähemalt Ameerika Ühendriikides läbilöömiseks tänaseks samad võimalused kui meestel. Samuti viitab statistika, et kuigi minevikus on doktorikraadini jõudnud naiste osakaal olnud meeste omast väiksem, on lõhe hakanud viimastel aastatel sulgema. Viimaks kinnitas monograafia, et rahastuse saamisel ja uurimuste avaldamisel mehi ei soosita.
### Response:
Naisi aitaks teadusesse tuua eelarvamustest vabanemine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastase Markini proov näitas meldooniumi kasutamist. Sama ainega põrus Austraalia lahtistel ka maailma kuulsamaid sportlasi Maria Šarapova.
"Markini juhtumit arutatakse rahvusvahelises võrkpalliföderatsioonis 19. aprillil," vahendas RIA Novosti Venemaa alaliidu peasekretäri Aleksandr Jaremenko sõnu.
Markin võitis mullu Venemaa koondisega Euroopa mängudel pronksmedali. | Meldooniumiga põrus veel üks Venemaa sporditipp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastase Markini proov näitas meldooniumi kasutamist. Sama ainega põrus Austraalia lahtistel ka maailma kuulsamaid sportlasi Maria Šarapova.
"Markini juhtumit arutatakse rahvusvahelises võrkpalliföderatsioonis 19. aprillil," vahendas RIA Novosti Venemaa alaliidu peasekretäri Aleksandr Jaremenko sõnu.
Markin võitis mullu Venemaa koondisega Euroopa mängudel pronksmedali.
### Response:
Meldooniumiga põrus veel üks Venemaa sporditipp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullusel MM-il võitis raskekaalus algselt Lovtšev maailmarekordilise 475 kilogrammi, teiseks tuli 454 kiloga grusiin Laša Talahadze ja kolmandaks 438 kiloga Seim. Pronksi peaks võtma nüüd armeenlane Gor Minasjan 437 kiloga.
26-aastase Lovtševi A-proov näitas detsembris positiivset tulemust (ipamoreliin) ja jõululaupäeval tegi rahvusvaheline tõsteliit vastava uudise ka avalikuks.
Vahelejäänud sportlane ise nimetas positiivse proovi andmist vahetult pärast teadaannet poliitiliseks otsuseks. Hiljem väitis Venemaa spordiminister Vitali Mutko, et Lovtšev kasutas dopinguainet haige põlve ravimiseks. | Venemaa tõstja B-proov osutus samuti positiivseks, Seimi hõbedale tõus peaks kindel olema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullusel MM-il võitis raskekaalus algselt Lovtšev maailmarekordilise 475 kilogrammi, teiseks tuli 454 kiloga grusiin Laša Talahadze ja kolmandaks 438 kiloga Seim. Pronksi peaks võtma nüüd armeenlane Gor Minasjan 437 kiloga.
26-aastase Lovtševi A-proov näitas detsembris positiivset tulemust (ipamoreliin) ja jõululaupäeval tegi rahvusvaheline tõsteliit vastava uudise ka avalikuks.
Vahelejäänud sportlane ise nimetas positiivse proovi andmist vahetult pärast teadaannet poliitiliseks otsuseks. Hiljem väitis Venemaa spordiminister Vitali Mutko, et Lovtšev kasutas dopinguainet haige põlve ravimiseks.
### Response:
Venemaa tõstja B-proov osutus samuti positiivseks, Seimi hõbedale tõus peaks kindel olema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaseid videotervitusi on kaitseväe noormehed korraldanud ka varem. Näiteks 2014. aastal:
Ja ka 2013. aastal:
Ja | Vaata kaitseväe meeleolukat muusikalist tervitust naistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaseid videotervitusi on kaitseväe noormehed korraldanud ka varem. Näiteks 2014. aastal:
Ja ka 2013. aastal:
Ja
### Response:
Vaata kaitseväe meeleolukat muusikalist tervitust naistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene aitas omasid peaaegu kümme minutit, viskas kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/1), võttis kaks lauapalli, kaotas korra palli ja tegi kaks viga.
Žalgirise edukaimad olid Brock Motum 20, Edgaras Ulanovas 13 ja Lukas Lekavicius 12 punktiga. Võitjatele tõi Chavaughn Lewis 20 ja Egidijus Dimša 19 silma.
Žalgirisel on nüüd Leedu liigas 24 võidu kõrval kolm kaotust, kuid sellest hoolimata hoitakse Lietuvos Rytase (21-6) ees liidrikohta. Viimati kaotas Žalgiris Leedu liigas koduväljakul 30. novembril, kui jäädi alla Kedainiai Nevežisele. | Vene klubi sai Leedu liigas üllatuskaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene aitas omasid peaaegu kümme minutit, viskas kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/1), võttis kaks lauapalli, kaotas korra palli ja tegi kaks viga.
Žalgirise edukaimad olid Brock Motum 20, Edgaras Ulanovas 13 ja Lukas Lekavicius 12 punktiga. Võitjatele tõi Chavaughn Lewis 20 ja Egidijus Dimša 19 silma.
Žalgirisel on nüüd Leedu liigas 24 võidu kõrval kolm kaotust, kuid sellest hoolimata hoitakse Lietuvos Rytase (21-6) ees liidrikohta. Viimati kaotas Žalgiris Leedu liigas koduväljakul 30. novembril, kui jäädi alla Kedainiai Nevežisele.
### Response:
Vene klubi sai Leedu liigas üllatuskaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel tulistati raketid õppuste käigus välja riigi eri piirkondades, vahendasid BNS ja BBC.
Washington kehtestas jaanuaris pärast Iraani tuumaprogrammiga seotud sanktsioonide tühistamist uued meetmed islamivabariigi raketiprogrammi vastu. Samm oli vastuseks raketikatsetustele, mis rikkusid ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Resolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.
Iraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase. | Iraan katsetas taas ballistilist raketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel tulistati raketid õppuste käigus välja riigi eri piirkondades, vahendasid BNS ja BBC.
Washington kehtestas jaanuaris pärast Iraani tuumaprogrammiga seotud sanktsioonide tühistamist uued meetmed islamivabariigi raketiprogrammi vastu. Samm oli vastuseks raketikatsetustele, mis rikkusid ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Resolutsioonis kutsutakse Iraani üles ballistiliste rakettide katsetamisest hoiduma. Teheran aga kinnitab, et tuumarelvi riigil pole ning et raketikatsetustega jätkatakse, sest rakettide näol on tegu tavarelvastuse osaga.
Iraan on varem teatanud, et nende ballistilised raketid võivad lennata 2000 kilomeetri kaugusele, mis tähendab, et nendega saaks ohustada Iisraeli ja USA Lähis-Idas asuvaid sõjaväebaase.
### Response:
Iraan katsetas taas ballistilist raketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 51-aastast Jacobus van Nieropit (varem kasutanud ka eesnime Mark - Toim.) süüdistatakse raskete kehavigastuste tekitamises ja kelmuses ning süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni 10-aastane vanglakaristus ja umbes 150 000 euro suurune rahatrahv, vahendasid Le Figaro, France Inter jt.
Siiani on süüdistatav ja tema advokaadid üritanud mehe tegusid põhjendada psüühiliste häiretega. Van Nierop on juba 18 kuud vahi all viibinud ning täna Nevers'i linna kohtusse saabudes üritas ta oma nägu varjata.
Rahvusvaheliselt tagaotsitav Van Nierop võeti 2014. aasta oktoobris kinni Kanadas ja viidi sealt Hollandisse, kust ta anti hiljem Prantsusmaale välja.
Kokku on tal Prantsusmaal olnud 2800 patsienti, kellest üle saja pani kokku ühise kaebuse, mille põhjal alustati 2013. aasta mais kriminaalmenetlust. Meest süüdistati mitmetes erialastes rikkumistes, näiteks oli ta tekitanud patsientidele põhjendamatut valu ning viinud ilma meditsiinilise näidustuseta läbi erinevaid protseduure, näiteks tõmmanud välja täiesti terveid hambaid.
Prantsusmaale kolis Van Nierop 2008. aastal ning asus elama ja töötama Prantsusmaa keskossa Château-Chinoni, maapiirkonda, kus oli pidev puudus meditsiinitöötajatest. | Prantsusmaal algas kohus "õuduste hambaarsti" üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
51-aastast Jacobus van Nieropit (varem kasutanud ka eesnime Mark - Toim.) süüdistatakse raskete kehavigastuste tekitamises ja kelmuses ning süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni 10-aastane vanglakaristus ja umbes 150 000 euro suurune rahatrahv, vahendasid Le Figaro, France Inter jt.
Siiani on süüdistatav ja tema advokaadid üritanud mehe tegusid põhjendada psüühiliste häiretega. Van Nierop on juba 18 kuud vahi all viibinud ning täna Nevers'i linna kohtusse saabudes üritas ta oma nägu varjata.
Rahvusvaheliselt tagaotsitav Van Nierop võeti 2014. aasta oktoobris kinni Kanadas ja viidi sealt Hollandisse, kust ta anti hiljem Prantsusmaale välja.
Kokku on tal Prantsusmaal olnud 2800 patsienti, kellest üle saja pani kokku ühise kaebuse, mille põhjal alustati 2013. aasta mais kriminaalmenetlust. Meest süüdistati mitmetes erialastes rikkumistes, näiteks oli ta tekitanud patsientidele põhjendamatut valu ning viinud ilma meditsiinilise näidustuseta läbi erinevaid protseduure, näiteks tõmmanud välja täiesti terveid hambaid.
Prantsusmaale kolis Van Nierop 2008. aastal ning asus elama ja töötama Prantsusmaa keskossa Château-Chinoni, maapiirkonda, kus oli pidev puudus meditsiinitöötajatest.
### Response:
Prantsusmaal algas kohus "õuduste hambaarsti" üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu muusika on kirjutanud Kris Kristofferson ja sõnad Ester Jörberg. | Kosmikud ja Üllar Jörberg ühendasid taas jõud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu muusika on kirjutanud Kris Kristofferson ja sõnad Ester Jörberg.
### Response:
Kosmikud ja Üllar Jörberg ühendasid taas jõud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "1950. aastatel, kui institutsioonid olid veel uued ja ebakindlad, kartsid tõenäoliselt paljud inimesed, et lääneriikide alliansist ei saa asja. Võimalik, et ka 1970. aastatel - Punaste Brigaadide ja Vietnami sõja ajastul - kartis veel rohkem inimesi, et Lääs ei jää püsima. Kuid mina oma täiskasvanuna elatud aastate jooksul ei mäleta ühtegi niivõrd dramaatilist olukorda kui praegu - hetkel oleme me kahe või kolme halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust ja võimalik, et oleme lähedal ka liberaalse maailmakorralduse kokkukukkumisele," kirjutas Applebaum oma ajalehes The Washington Post avaldatud kolumnis.
"Ameerika Ühendriikides oleme me silmitsi võimalusega, et Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks võib täiesti reaalselt saada Donalt Trump, mis omakorda tähendab ka seda, et me peame tõsiselt arvestama võimalusega, et ka presidendiks saab Trump," jätkas ta. "Hillary Clintoni kampaania võib kokku variseda mitmel erineval põhjusel, mis on liiga ilmsed, et neid hakata praegu arutama. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. See tähendab, et järgmise aasta jaanuaris võib meil Valges Majas olla mees, keda ei huvita absoluutselt põhimõtted, mida president Obama, Bush, Clinton, Reagan - ja ka Johnson, Nixon ja Truman - oleksid kutsunud "meie jagatud väärtusteks"."
Trump on Applebaumi sõnul propageerinud nii piinamist, massilist väljasaatmist kui ka usulist diskrimineerimist. "Ta on uhkeldanud, et tal on ükskõik, kas Ukraina lubatakse NATO-sse, teda ei huvita NATO ega viimase julgeolekugarantiid. Euroopa kohta on ta teatanud, et "nende konfliktid ei vääri ameeriklaste elusid. Euroopast tagasitõmbumine hoiaks riigi jaoks igal aastal kokku miljoneid dollareid". Igal juhul eelistab ta diktaatorite seltskonda demokraatide omale. "Nende inimestega saab kokkuleppeid teha," on ta Venemaa kohta öelnud. "Mul saaksin Putiniga suurepäraselt läbi"."
Ajaloolase sõnul tuleb meeles pidada, et lisaks sellele, et Trumpi ei huvita Ameerika liitlassuhted, ei suudaks ta neid ka alles hoida. "Praktikas eeldavad nii sõjalised kui ka majanduslikud liidud mitte kahtlast kinnisvaramagnaati, kes "teeb diile", vaid igavaid läbirääkimisi, mitterahuldavaid kompromisse ja mõnikord ka oma riiklike eelistuste ohverdamist laiema kasu nimel. Ajal, kui välispoliitiline debatt on enamikus lääneriikides täielikult ära kadunud ja selle asemele on tulnud poliitilist meelelahutust pakkuv reality-TV, on kõiki neid asju palju raskem selgitada ja põhjendada avalikkusele, kes pole sellest vähemalgi määral huvitatud," nentis Applebaum.
Ameeriklased pole ajakirjaniku hinnangul ainsad, kes leiavad, et nende liitlassuhted on justkui koormaks muutunud. "Aasta pärast toimuvad presidendivalimised Prantsusmaal. Üks favoriitidest, Rahvusrinde juht Marine Le Pen, on lubanud lahkuda nii NATO-st kui ka Euroopa Liidust, riigistada ettevõtteid ning piirata välisinvesteeringuid. Nagu Trumpki, peab ta oluliseks erilist suhet Venemaaga, mille pangad on rahastanud tema valimiskampaaniat. Minu prantslastest sõbrad kinnitavad mulle, et juhul, kui Marine Le Pen peaks jõudma lõppvooru, ühendavad vasaktsentristid ja paremtsentristid oma jõud, nagu nad tegid seda ligi paarkümmend aastat tagasi tema ise Jean-Marie Le Peni vastu. Kuid valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. Mis juhtub, kui Le Peni vastaskandidaat näiteks mõne skandaali ohvriks langeb? Mis juhtub, kui Pariisi raputab järjekordne ISIS-e rünnak?" küsis ta.
"Kui see juhtub, võib Suurbritannia olla juba pooleldi uksest väljas. Juunis hääletavad britid referendumil Euroopa Liidust lahkumise teemal. Praegu on tulemust raske ette ennustada, kuid kui lahkumise toetajad võidavad, on kõik taas väga lahtine. Referendumid võivad hakata toimuma ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikides. Ungari peaminister Viktor Orban räägib mõnikord Läänest lahkumisest ja strateegilise alliansi sõlmimisest Moskva või Istanbuliga," arutles Applebaum.
Seega pole Applebaumi arvates ka raske ette kujutada olukorda, kus end Euroopast lahti ankurdanud Suurbritannia eemaldub transatlantilisest alliansist. "Kui Euroopa Liidust lahkumisest tingitud majanduslik tagasilöök on piisavalt tõsine, võivad Briti valijad konservatiivide valitsuse maha hääletada ja asuda toetama Tööparteid, mille juhtkond on praegu äärmuslikult USA-vastane. Keegi ei võta leiboristide vasakäärmuslasest juhti Jeremy Corbynit praegu tõsiselt, kuid keegi ei võtnud ka Trumpi tõsiselt. Corbyn on praegu ainus rakendatav alternatiiv, kui Briti valijad soovivad muutust. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega," kirjutas ajaloolane.
"Ilma Prantsusmaata lakkab Euroopa ühisturg toimimast. Ilma Suurbritanniata on ka NATO elus püsimist raske ette kujutada. Nagu Trumpi retoorika põhjal saab järeldada, on liitlassuhete kulusid - "miljoneid dollareid aastas" - lihtsam näha, kui liitlassuhetest tulenevat pikaajalist kasu. Lääneriikide ühtsus, tuumaheidutus ja regulaarväed andsid meile rohkem kui pool sajandit poliitilist stabiilsust. jagatud majandusruum aitasid luua jõukust ja vabadust nii Euroopa kui Põhja-Ameerika jaoks. Kuid need on asjad, mida me peame enesestmõistetavateks seni, kuni me nad kaotame," märkis Applebaum kokkuvõtteks. | Applebaum: võime olla paari halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"1950. aastatel, kui institutsioonid olid veel uued ja ebakindlad, kartsid tõenäoliselt paljud inimesed, et lääneriikide alliansist ei saa asja. Võimalik, et ka 1970. aastatel - Punaste Brigaadide ja Vietnami sõja ajastul - kartis veel rohkem inimesi, et Lääs ei jää püsima. Kuid mina oma täiskasvanuna elatud aastate jooksul ei mäleta ühtegi niivõrd dramaatilist olukorda kui praegu - hetkel oleme me kahe või kolme halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust ja võimalik, et oleme lähedal ka liberaalse maailmakorralduse kokkukukkumisele," kirjutas Applebaum oma ajalehes The Washington Post avaldatud kolumnis.
"Ameerika Ühendriikides oleme me silmitsi võimalusega, et Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks võib täiesti reaalselt saada Donalt Trump, mis omakorda tähendab ka seda, et me peame tõsiselt arvestama võimalusega, et ka presidendiks saab Trump," jätkas ta. "Hillary Clintoni kampaania võib kokku variseda mitmel erineval põhjusel, mis on liiga ilmsed, et neid hakata praegu arutama. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. See tähendab, et järgmise aasta jaanuaris võib meil Valges Majas olla mees, keda ei huvita absoluutselt põhimõtted, mida president Obama, Bush, Clinton, Reagan - ja ka Johnson, Nixon ja Truman - oleksid kutsunud "meie jagatud väärtusteks"."
Trump on Applebaumi sõnul propageerinud nii piinamist, massilist väljasaatmist kui ka usulist diskrimineerimist. "Ta on uhkeldanud, et tal on ükskõik, kas Ukraina lubatakse NATO-sse, teda ei huvita NATO ega viimase julgeolekugarantiid. Euroopa kohta on ta teatanud, et "nende konfliktid ei vääri ameeriklaste elusid. Euroopast tagasitõmbumine hoiaks riigi jaoks igal aastal kokku miljoneid dollareid". Igal juhul eelistab ta diktaatorite seltskonda demokraatide omale. "Nende inimestega saab kokkuleppeid teha," on ta Venemaa kohta öelnud. "Mul saaksin Putiniga suurepäraselt läbi"."
Ajaloolase sõnul tuleb meeles pidada, et lisaks sellele, et Trumpi ei huvita Ameerika liitlassuhted, ei suudaks ta neid ka alles hoida. "Praktikas eeldavad nii sõjalised kui ka majanduslikud liidud mitte kahtlast kinnisvaramagnaati, kes "teeb diile", vaid igavaid läbirääkimisi, mitterahuldavaid kompromisse ja mõnikord ka oma riiklike eelistuste ohverdamist laiema kasu nimel. Ajal, kui välispoliitiline debatt on enamikus lääneriikides täielikult ära kadunud ja selle asemele on tulnud poliitilist meelelahutust pakkuv reality-TV, on kõiki neid asju palju raskem selgitada ja põhjendada avalikkusele, kes pole sellest vähemalgi määral huvitatud," nentis Applebaum.
Ameeriklased pole ajakirjaniku hinnangul ainsad, kes leiavad, et nende liitlassuhted on justkui koormaks muutunud. "Aasta pärast toimuvad presidendivalimised Prantsusmaal. Üks favoriitidest, Rahvusrinde juht Marine Le Pen, on lubanud lahkuda nii NATO-st kui ka Euroopa Liidust, riigistada ettevõtteid ning piirata välisinvesteeringuid. Nagu Trumpki, peab ta oluliseks erilist suhet Venemaaga, mille pangad on rahastanud tema valimiskampaaniat. Minu prantslastest sõbrad kinnitavad mulle, et juhul, kui Marine Le Pen peaks jõudma lõppvooru, ühendavad vasaktsentristid ja paremtsentristid oma jõud, nagu nad tegid seda ligi paarkümmend aastat tagasi tema ise Jean-Marie Le Peni vastu. Kuid valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega. Mis juhtub, kui Le Peni vastaskandidaat näiteks mõne skandaali ohvriks langeb? Mis juhtub, kui Pariisi raputab järjekordne ISIS-e rünnak?" küsis ta.
"Kui see juhtub, võib Suurbritannia olla juba pooleldi uksest väljas. Juunis hääletavad britid referendumil Euroopa Liidust lahkumise teemal. Praegu on tulemust raske ette ennustada, kuid kui lahkumise toetajad võidavad, on kõik taas väga lahtine. Referendumid võivad hakata toimuma ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikides. Ungari peaminister Viktor Orban räägib mõnikord Läänest lahkumisest ja strateegilise alliansi sõlmimisest Moskva või Istanbuliga," arutles Applebaum.
Seega pole Applebaumi arvates ka raske ette kujutada olukorda, kus end Euroopast lahti ankurdanud Suurbritannia eemaldub transatlantilisest alliansist. "Kui Euroopa Liidust lahkumisest tingitud majanduslik tagasilöök on piisavalt tõsine, võivad Briti valijad konservatiivide valitsuse maha hääletada ja asuda toetama Tööparteid, mille juhtkond on praegu äärmuslikult USA-vastane. Keegi ei võta leiboristide vasakäärmuslasest juhti Jeremy Corbynit praegu tõsiselt, kuid keegi ei võtnud ka Trumpi tõsiselt. Corbyn on praegu ainus rakendatav alternatiiv, kui Briti valijad soovivad muutust. Valimised on veidrad asjad ja valijad muutliku meelega," kirjutas ajaloolane.
"Ilma Prantsusmaata lakkab Euroopa ühisturg toimimast. Ilma Suurbritanniata on ka NATO elus püsimist raske ette kujutada. Nagu Trumpi retoorika põhjal saab järeldada, on liitlassuhete kulusid - "miljoneid dollareid aastas" - lihtsam näha, kui liitlassuhetest tulenevat pikaajalist kasu. Lääneriikide ühtsus, tuumaheidutus ja regulaarväed andsid meile rohkem kui pool sajandit poliitilist stabiilsust. jagatud majandusruum aitasid luua jõukust ja vabadust nii Euroopa kui Põhja-Ameerika jaoks. Kuid need on asjad, mida me peame enesestmõistetavateks seni, kuni me nad kaotame," märkis Applebaum kokkuvõtteks.
### Response:
Applebaum: võime olla paari halva valimise kaugusel NATO ja Euroopa Liidu lõpust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi ettevõtetesektori kogukäive vähenes möödunud aastal kolm protsenti, suurenesid tööjõukulud seitse protsenti. Hõivekasv eelmise aasta jooksul küll aeglustus, kuid kiire palgakasv hoidis tööjõukulusid kõrgel. Tööjõukulud ei reageerinud eelmisel aastal müügitulu langusele või kasvu aeglustumisele piisavalt enamikes tegevusalades," kirjutas Mertsina oma kommentaaris.
"Koos hõive kasvu jõulise aeglustamisega, ettevõtetesektori tunnitootlikkus eelmise aasta teisel poolaastal kasvas, kuid tööjõukulude kasv püsis jätkuvalt tootlikkuse kasvust kiirem," sõnas ta.
Mertsina sõnul halvendab see ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet ja pidurdab kasumlikkuse kasvu. "Tööjõukulude osakaal käibes on kiiresti kasvanud. Tööjõukulud on liialt kõrgele tõstnud nõrk nõudlus, langenud hinnad, kiire palgakasv koos kõrgete tööjõumaksudega. Tööjõukulude, sh tööjõumaksude, surve vähenemise eelduseks on nõudluse paranemine ja müügihindade kasv."
Mertsina märkis, et möödunud aastal suurenes kasum peamiselt Eesti siseturuga seotud teenustesektori ettevõtetes. Üldises plaanis vähenes mittefinantsettevõtete kogukasum kaheksa protsenti.
Mertsina prognoosib, et ettevõtete investeeringud peaksid hakkama tasapisi paranema.
"Kapitalikaupade import on juba pikemat aega üsna tublisti kasvanud, mis viitab investeeringute järk-järgulisele paranemisele," sõnas Mertsina.
"Samas, meie põhistsenaariumi järgi peaks Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal küll paranema, kuid riskid maailma-, sealhulgas Euroopa majanduse, halvenemiseks on viimastel kuudel suurenenud," hindas ta. | Mertsina: ettevõtete tööjõukulud ei ole reageerinud piisavalt kiiresti käibelangusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi ettevõtetesektori kogukäive vähenes möödunud aastal kolm protsenti, suurenesid tööjõukulud seitse protsenti. Hõivekasv eelmise aasta jooksul küll aeglustus, kuid kiire palgakasv hoidis tööjõukulusid kõrgel. Tööjõukulud ei reageerinud eelmisel aastal müügitulu langusele või kasvu aeglustumisele piisavalt enamikes tegevusalades," kirjutas Mertsina oma kommentaaris.
"Koos hõive kasvu jõulise aeglustamisega, ettevõtetesektori tunnitootlikkus eelmise aasta teisel poolaastal kasvas, kuid tööjõukulude kasv püsis jätkuvalt tootlikkuse kasvust kiirem," sõnas ta.
Mertsina sõnul halvendab see ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet ja pidurdab kasumlikkuse kasvu. "Tööjõukulude osakaal käibes on kiiresti kasvanud. Tööjõukulud on liialt kõrgele tõstnud nõrk nõudlus, langenud hinnad, kiire palgakasv koos kõrgete tööjõumaksudega. Tööjõukulude, sh tööjõumaksude, surve vähenemise eelduseks on nõudluse paranemine ja müügihindade kasv."
Mertsina märkis, et möödunud aastal suurenes kasum peamiselt Eesti siseturuga seotud teenustesektori ettevõtetes. Üldises plaanis vähenes mittefinantsettevõtete kogukasum kaheksa protsenti.
Mertsina prognoosib, et ettevõtete investeeringud peaksid hakkama tasapisi paranema.
"Kapitalikaupade import on juba pikemat aega üsna tublisti kasvanud, mis viitab investeeringute järk-järgulisele paranemisele," sõnas Mertsina.
"Samas, meie põhistsenaariumi järgi peaks Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal küll paranema, kuid riskid maailma-, sealhulgas Euroopa majanduse, halvenemiseks on viimastel kuudel suurenenud," hindas ta.
### Response:
Mertsina: ettevõtete tööjõukulud ei ole reageerinud piisavalt kiiresti käibelangusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seeria avakohtumine algab pühapäeva Narva Spordikeskuses kell 17. Teine kohtumine peetakse reedel, 18. märtsil kell 20.30 Viimsi Kooli Spordikompleksis.
Eesti meistritiitliks on vaja meeskonnal koguda kaks võitu. Kui seeria on kahe mängu järel viigis, toimub otsustav mäng 20. märtsil kell 19.30 taas Viimsis.
Triobet saaliliiga kolmanda koha omanik selgub ühe mängu tulemusel. Poolfinaalis kaotusevalu tundma pidanud, kuid põhiturniiril kaks paremat tabelikohta hõivanud SK Augur Enemat – Nõmme BSC Olybet lähevad Kristiine Spordihallis vastamisi reedel, 11. märtsil kell 19.30. | Saaliliiga finaalseeriaga tehakse algust pühapäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seeria avakohtumine algab pühapäeva Narva Spordikeskuses kell 17. Teine kohtumine peetakse reedel, 18. märtsil kell 20.30 Viimsi Kooli Spordikompleksis.
Eesti meistritiitliks on vaja meeskonnal koguda kaks võitu. Kui seeria on kahe mängu järel viigis, toimub otsustav mäng 20. märtsil kell 19.30 taas Viimsis.
Triobet saaliliiga kolmanda koha omanik selgub ühe mängu tulemusel. Poolfinaalis kaotusevalu tundma pidanud, kuid põhiturniiril kaks paremat tabelikohta hõivanud SK Augur Enemat – Nõmme BSC Olybet lähevad Kristiine Spordihallis vastamisi reedel, 11. märtsil kell 19.30.
### Response:
Saaliliiga finaalseeriaga tehakse algust pühapäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veebruari lõpus oli neli põnevat esitust Rumeenias (Mihkel Pollilt Klaverikontsert Craiovas Jüri Alperteni juhatusel), Ühendkuningriigis („Symbiosis“ Sage Gatesheadi saalis) ning Saksamaal Wuppertalis („Saltatio borealis“ kahel korral), siis märtsikuu algas Tüürile 4. märtsil ettekannetega kahel pool, Londonis ja Lyonis.
Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia Duke's Hallis mängis kammerorkester Sainsbury Royal Academy Soloists Tüüri varajase perioodi populaarse teose „Insula deserta“, ansambli esiviiuldaja oli Clio Gould.
Samal 4. märtsil tegi esimese ettekande Prantsusmaal Tüüri teosest „Exodus“ Lyoni Rahvusorkester, korrates seda 5. märtsil. Kontserdid toimusid orkestri oma saalis (Auditorium Orchestre National de Lyon) eesti dirigendi Olari Eltsi juhatusel. Eltsi kavas olid veel Modest Mussorgski „Pildid näituselt“ ning hollandi nüüdishelilooja Michel van der Aa Viiulikontsert maineka solisti Patricia Kopatchinskajaga. „Pildid näituselt“ mängiti Ozamu Tesuka smanimelise animafilmi saatel.
Slovakkia Raadio väikeses kontserdistuudios kõlab festivalil 'Radio Head Awards' (RHA) reedel 11. märtsil Tüüri „Architectonics VI“ keelpillikvartetile, selle esitab Muchovo Kvarteto tšellist Pavol Mucha juhatusel. Mitmes Bratislava raadiostuudios laupäevani kestev RHA festival pakub palju põnevat ja esiettekandeid, sealhulgas Slavomír Solovici nelja tegelasega uue kammerooperi Haydnist ja Mozartist esmaettekandel.
Samuti 11. märtsil on Olari Eltsi kavas Soomes Tapiola kontserdisaalis Tapiola Sinfonietta ees Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 8, seal dirigeerib ta veel Maurice Raveli „Ma mère l’Oye” („Minu hane-ema”) ja Klaverikontserti G-duur, solistiks prantsuse pianist Frank Braley. Tüüri selle sümfoonia esiettekande tegi just Olari Elts 2010. aasta aprillis Šoti Kammerorkestri tellimusena Glasgow's.
Laupäeval, 12. märtsil toob mitme konkursi laureaat Arcis Saxophon Quartett ettekandele Erkki-Sven Tüüri saksofonikvarteti „Lamentatio”. Kontserdipaigaks on Müncheni Kõikide Pühakute Õukonnakirik (Allerheiligen-Hofkirche).
Tõnu Kaljuste juhatab 22. märtsil Norra Kammerorkestrit Oslos Frogneri kirikus. Tema kavas on ka Erkki-Sven Tüüri teos „L'ombra della croce“ („Risti varjus“) keelpilliorkestrile. Seda kava reklaamitakse kui lihavõttekontserti, ettekandel veel kolm Tõnu Kõrvitsa teost ning Arvo Pärdi „Aadama itk“.
23. märtsil dirigeerib Tüüri muusikat taas Olari Elts, seekord Portugalis Portos Casa da Músicas, kus ta on palju kordi varemgi üles astunud. Kontsert toimub Suure neljapäeva ja Suure reede künnisel ning Olari Eltsi valituna väga haarava kavaga. Siin on koos Eltsiga koguni neli Eesti märki – Erkki-Sven Tüürilt kõlamas „Salve Regina“, ettekandel ka Toivo Tulevi teos „Be lost in the call” ning solistide hulgas on soprani, kontraaldi ja metsosoprani partiides meie lauljatar Iris Oja. Esinevad Remix Ensemble, Coro Casa da Música, Porto Sümfooniaorkester, solistidena ka sopranid Ângela Alves ja Leonor Barbosa de Melo ning tenor João Terleira. Lisaks nimetatud teostele on kavas veel ameerika helilooja Jay Schwartzi „Music for Chamber Ensemble” ja Alfred Schnittke „Requiem”.
Otse aprilli esimestel päevadel mängib Tüüri kolmikteost „Action. Passion. Illusion“ taas soome viiuldaja Pekka Kuusisto, kes tegi sellega palju kontserte hiljuti Austraalias. Nüüd juhatab ta seda Ühendriikide ainsa kutselise kammerorkestri Saint Paul Chamber Orchestra ees orkestri kodusaalis.
Maikuu lõpul dirigeerib Olari Elts taas Portos ja ka siis on tal kavas Erkki-Sven Tüüri muusikat, Esimese maailmasõja ohvrite mälestuseks loodud orkestriteos „Elamata jäänud elu paine“ („Le poids des vies non vécues“). | Erkki-Sven Tüüri muusikat kuuleb kevadkuul seitsmes Euroopa riigis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veebruari lõpus oli neli põnevat esitust Rumeenias (Mihkel Pollilt Klaverikontsert Craiovas Jüri Alperteni juhatusel), Ühendkuningriigis („Symbiosis“ Sage Gatesheadi saalis) ning Saksamaal Wuppertalis („Saltatio borealis“ kahel korral), siis märtsikuu algas Tüürile 4. märtsil ettekannetega kahel pool, Londonis ja Lyonis.
Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia Duke's Hallis mängis kammerorkester Sainsbury Royal Academy Soloists Tüüri varajase perioodi populaarse teose „Insula deserta“, ansambli esiviiuldaja oli Clio Gould.
Samal 4. märtsil tegi esimese ettekande Prantsusmaal Tüüri teosest „Exodus“ Lyoni Rahvusorkester, korrates seda 5. märtsil. Kontserdid toimusid orkestri oma saalis (Auditorium Orchestre National de Lyon) eesti dirigendi Olari Eltsi juhatusel. Eltsi kavas olid veel Modest Mussorgski „Pildid näituselt“ ning hollandi nüüdishelilooja Michel van der Aa Viiulikontsert maineka solisti Patricia Kopatchinskajaga. „Pildid näituselt“ mängiti Ozamu Tesuka smanimelise animafilmi saatel.
Slovakkia Raadio väikeses kontserdistuudios kõlab festivalil 'Radio Head Awards' (RHA) reedel 11. märtsil Tüüri „Architectonics VI“ keelpillikvartetile, selle esitab Muchovo Kvarteto tšellist Pavol Mucha juhatusel. Mitmes Bratislava raadiostuudios laupäevani kestev RHA festival pakub palju põnevat ja esiettekandeid, sealhulgas Slavomír Solovici nelja tegelasega uue kammerooperi Haydnist ja Mozartist esmaettekandel.
Samuti 11. märtsil on Olari Eltsi kavas Soomes Tapiola kontserdisaalis Tapiola Sinfonietta ees Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 8, seal dirigeerib ta veel Maurice Raveli „Ma mère l’Oye” („Minu hane-ema”) ja Klaverikontserti G-duur, solistiks prantsuse pianist Frank Braley. Tüüri selle sümfoonia esiettekande tegi just Olari Elts 2010. aasta aprillis Šoti Kammerorkestri tellimusena Glasgow's.
Laupäeval, 12. märtsil toob mitme konkursi laureaat Arcis Saxophon Quartett ettekandele Erkki-Sven Tüüri saksofonikvarteti „Lamentatio”. Kontserdipaigaks on Müncheni Kõikide Pühakute Õukonnakirik (Allerheiligen-Hofkirche).
Tõnu Kaljuste juhatab 22. märtsil Norra Kammerorkestrit Oslos Frogneri kirikus. Tema kavas on ka Erkki-Sven Tüüri teos „L'ombra della croce“ („Risti varjus“) keelpilliorkestrile. Seda kava reklaamitakse kui lihavõttekontserti, ettekandel veel kolm Tõnu Kõrvitsa teost ning Arvo Pärdi „Aadama itk“.
23. märtsil dirigeerib Tüüri muusikat taas Olari Elts, seekord Portugalis Portos Casa da Músicas, kus ta on palju kordi varemgi üles astunud. Kontsert toimub Suure neljapäeva ja Suure reede künnisel ning Olari Eltsi valituna väga haarava kavaga. Siin on koos Eltsiga koguni neli Eesti märki – Erkki-Sven Tüürilt kõlamas „Salve Regina“, ettekandel ka Toivo Tulevi teos „Be lost in the call” ning solistide hulgas on soprani, kontraaldi ja metsosoprani partiides meie lauljatar Iris Oja. Esinevad Remix Ensemble, Coro Casa da Música, Porto Sümfooniaorkester, solistidena ka sopranid Ângela Alves ja Leonor Barbosa de Melo ning tenor João Terleira. Lisaks nimetatud teostele on kavas veel ameerika helilooja Jay Schwartzi „Music for Chamber Ensemble” ja Alfred Schnittke „Requiem”.
Otse aprilli esimestel päevadel mängib Tüüri kolmikteost „Action. Passion. Illusion“ taas soome viiuldaja Pekka Kuusisto, kes tegi sellega palju kontserte hiljuti Austraalias. Nüüd juhatab ta seda Ühendriikide ainsa kutselise kammerorkestri Saint Paul Chamber Orchestra ees orkestri kodusaalis.
Maikuu lõpul dirigeerib Olari Elts taas Portos ja ka siis on tal kavas Erkki-Sven Tüüri muusikat, Esimese maailmasõja ohvrite mälestuseks loodud orkestriteos „Elamata jäänud elu paine“ („Le poids des vies non vécues“).
### Response:
Erkki-Sven Tüüri muusikat kuuleb kevadkuul seitsmes Euroopa riigis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus leidis tänasel eelistungil, et Dikajevi (50) vahi alt vabastamine pole põhjendatud ning jättis tema kaitsja taotluse rahuldamata, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Ühtlasi jättis kohus rahuldmata veel kahe kaitsja taotlused oma kaitsealuste vahi alt vabastamiseks.
Kohus määras kohtuprotsessi alguse 7. juunile.
Jaanuari lõpus esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises sai süüdistuse Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).
Lisaks eelmistele astuvad kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Jõugule pannakse süüks nii majandus- kui narkokuritegusid
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.
Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Jõugul oli püsiv struktuur ja hierarhia
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.
„Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,“ ütles Verte.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja menetlus üle kolme aasta.
„Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja,“ selgitas Leis.
Leisi sõnul ei hoita selliste uuurimiste puhul kokku töötunde, sest kuriteod, milles neid inimesi süüdistatakse, ei ole mitte juhuslikud üksikjuhtumid, vaid tegemist on süsteemse tegevusega, ehitamaks ühes kogukonnas või ärivaldkonnas sisuliselt paralleelset riiki, kus kehtivad kellegi teise suva ja reeglid.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks temale viibivad vahi all veel neli süüdistatavat.
Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni 15-aastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni 12-aastase vangistusega.
Dikajevi varasemad kuriteod
Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks.
Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.
1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.
2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.
Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk nö jalavõruga.
Dikajev on MTÜ Tšetšeeni Noorte Liit juhatuse liige ja OÜ Emir Invest osanik ja juhatuse liige. | Kohus jättis Haron Dikajevi vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus leidis tänasel eelistungil, et Dikajevi (50) vahi alt vabastamine pole põhjendatud ning jättis tema kaitsja taotluse rahuldamata, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Ühtlasi jättis kohus rahuldmata veel kahe kaitsja taotlused oma kaitsealuste vahi alt vabastamiseks.
Kohus määras kohtuprotsessi alguse 7. juunile.
Jaanuari lõpus esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises sai süüdistuse Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).
Lisaks eelmistele astuvad kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.
Jõugule pannakse süüks nii majandus- kui narkokuritegusid
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.
Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.
Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.
Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.
Jõugul oli püsiv struktuur ja hierarhia
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.
„Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,“ ütles Verte.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja menetlus üle kolme aasta.
„Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja,“ selgitas Leis.
Leisi sõnul ei hoita selliste uuurimiste puhul kokku töötunde, sest kuriteod, milles neid inimesi süüdistatakse, ei ole mitte juhuslikud üksikjuhtumid, vaid tegemist on süsteemse tegevusega, ehitamaks ühes kogukonnas või ärivaldkonnas sisuliselt paralleelset riiki, kus kehtivad kellegi teise suva ja reeglid.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks temale viibivad vahi all veel neli süüdistatavat.
Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni 15-aastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni 12-aastase vangistusega.
Dikajevi varasemad kuriteod
Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks.
Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.
1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.
2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.
Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk nö jalavõruga.
Dikajev on MTÜ Tšetšeeni Noorte Liit juhatuse liige ja OÜ Emir Invest osanik ja juhatuse liige.
### Response:
Kohus jättis Haron Dikajevi vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nordic Aviationi kommunikatsioonijuhi Liis Veersalu sõnul kujundatakse uue nime ümber terviklik kaubamärk, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Otsiti neutraalset ning rahvusvahelisi ärivõimalusi soosivat nime. "Hindasime seejuures ka kooskõla ja sobivust meie partneri Adria Airways nimega, et inimestel oleks seda vajadusel lihtne koos öelda – näiteks Adria Nordica," selgitas tulevase Nordica juht Erik Sakkov.
Tema sõnul oli nime valimise protsess pikk - oli palju otsustajaid ja arvamusi. Kaaluti 20 erineva nime vahel.
"Seejuures oli lõpuks just Nordica see, mis ei tekitanud mitte kelleski vastuseisu ning mis kõigile koheselt meeldis ja sobis," teatas Sakkov.
Uue nime konkursil osales 456 inimest. "Täname kõiki kaasamõtlemise ja panuse eest, mida hindame väga. Nordica peale kahjuks keegi nimekonkursil osalenutest ei tulnud, see au jääb meie oma meeskonnale."
Uue nimega soovitakse rõhutada firma Põhjamaist päritolu, lisaks on uus nimi lühem ja tabavam, vahendas Sakkov.
Sakkovi sõnul on Nordica nimelisi ettevõtteid maailmas veel, kuid ta kinnitas, et Eesti Nordica hakkab eristuma oma originaalse ja moodsa kujunduse poolest.
Uuest brändist ja Nordica kontseptsioonist lubab NAG rääkida täpsemalt märtsi lõpus. Brändiuuenduse käigus saavad uue välimuse ka lennukid, mis praegu on Eesti rahvustoonides.
Nordic Aviation alustas tegevust möödunud aasta 8. novembril. | NAG esitleb enne märtsi lõppu uut terviklikku kaubamärki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nordic Aviationi kommunikatsioonijuhi Liis Veersalu sõnul kujundatakse uue nime ümber terviklik kaubamärk, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Otsiti neutraalset ning rahvusvahelisi ärivõimalusi soosivat nime. "Hindasime seejuures ka kooskõla ja sobivust meie partneri Adria Airways nimega, et inimestel oleks seda vajadusel lihtne koos öelda – näiteks Adria Nordica," selgitas tulevase Nordica juht Erik Sakkov.
Tema sõnul oli nime valimise protsess pikk - oli palju otsustajaid ja arvamusi. Kaaluti 20 erineva nime vahel.
"Seejuures oli lõpuks just Nordica see, mis ei tekitanud mitte kelleski vastuseisu ning mis kõigile koheselt meeldis ja sobis," teatas Sakkov.
Uue nime konkursil osales 456 inimest. "Täname kõiki kaasamõtlemise ja panuse eest, mida hindame väga. Nordica peale kahjuks keegi nimekonkursil osalenutest ei tulnud, see au jääb meie oma meeskonnale."
Uue nimega soovitakse rõhutada firma Põhjamaist päritolu, lisaks on uus nimi lühem ja tabavam, vahendas Sakkov.
Sakkovi sõnul on Nordica nimelisi ettevõtteid maailmas veel, kuid ta kinnitas, et Eesti Nordica hakkab eristuma oma originaalse ja moodsa kujunduse poolest.
Uuest brändist ja Nordica kontseptsioonist lubab NAG rääkida täpsemalt märtsi lõpus. Brändiuuenduse käigus saavad uue välimuse ka lennukid, mis praegu on Eesti rahvustoonides.
Nordic Aviation alustas tegevust möödunud aasta 8. novembril.
### Response:
NAG esitleb enne märtsi lõppu uut terviklikku kaubamärki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saku Suurhallis toimuma pidanud Janet Jacksoni kontserdi ärajäämise põhjuseks on artisti managementi sõnul raskused tuuri ajagraafiku sobitamisega. Hetkel pole uued tuuri kuupäevad veel paigas, seega on soovitatav piletid ümber vahetada või tagasi müüa.
Live Nation Estonia pakub võimalust vahetada Janet Jacksoni kontserdipiletid tasuta ümber mõne teise Live Nationi Baltikumis toimuva ürituse piletite vastu. Kallima pileti korral tasub hinnavahe piletiostja, soodsama pileti puhul maksab Piletilevi hinnavahe tagasi. Valikus on näiteks Mariah Carey, Manic Street Preachersi ja Queen + Adam Lamberti Tallinna kontserdid.
Piletid ostetakse tagasi kõikides Piletilevi müügipunktides, PDF piletite eest kannab hoolt Piletilevi kontor. | Aprillis toimuma pidanud Janet Jacksoni kontsert jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saku Suurhallis toimuma pidanud Janet Jacksoni kontserdi ärajäämise põhjuseks on artisti managementi sõnul raskused tuuri ajagraafiku sobitamisega. Hetkel pole uued tuuri kuupäevad veel paigas, seega on soovitatav piletid ümber vahetada või tagasi müüa.
Live Nation Estonia pakub võimalust vahetada Janet Jacksoni kontserdipiletid tasuta ümber mõne teise Live Nationi Baltikumis toimuva ürituse piletite vastu. Kallima pileti korral tasub hinnavahe piletiostja, soodsama pileti puhul maksab Piletilevi hinnavahe tagasi. Valikus on näiteks Mariah Carey, Manic Street Preachersi ja Queen + Adam Lamberti Tallinna kontserdid.
Piletid ostetakse tagasi kõikides Piletilevi müügipunktides, PDF piletite eest kannab hoolt Piletilevi kontor.
### Response:
Aprillis toimuma pidanud Janet Jacksoni kontsert jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil raha on olemas, aga see on reserveeritud transpordi ja investeeringute jaoks. Palkade jaoks ei saa me seda kasutada. Meil on tegelikult väga väike meeskond ja me teeme väga palju tööd. Aga palka on ka vaja. Ja sellepärast minu meelest nüüd väga kiiresti riik ja Tallinna linnavalitsus peavad aitama ja leidma mingi lahenduse," ütles Boerefijn Vikerraadio saates "Uudis +".
Boerefijn märkis, et Toidupangal on suured võimalused ja üsna lihtne veel rohkem areneda ja veel rohkem toitu vastu võtta ja jagada, aga iga kuu tuleb maksta ka tegevuskulud. "Eraisikud saadavad meile raha, aga sellest ei piisa. See toetus on kahjuks nii väike, et niimoodi see asi ei ole jätkusuutlik," kurtis ta.
Boerefijn rääkis, et Toidupanga eelarvest moodustavad annetused 80-90 protsenti. "Sellest ei piisa ja see mudel peaks olema nagu igal pool maailmas, et ühe kolmandiku annavad eraisikud, ühe kolmandiku omavalitsused ja riik ja ühe kolmandiku fondid või firmad. Siis me saame olla kindlad, et me saame sügisel ka seda tööd teha. Ei saa olla, et riik või omavalitsused annavad toetust nii vähe ja meil on kogu aeg hirm, et järgmine kuu ei saa me oma püsikulusid maksta," rääkis mees.
Boerefijni sõnul räägivad riik ja omavalitsused pidevalt, et Toidupanga töö on vajalik, aga keegi raha anda ei taha. | Toidupanga abiraha on otsakorral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil raha on olemas, aga see on reserveeritud transpordi ja investeeringute jaoks. Palkade jaoks ei saa me seda kasutada. Meil on tegelikult väga väike meeskond ja me teeme väga palju tööd. Aga palka on ka vaja. Ja sellepärast minu meelest nüüd väga kiiresti riik ja Tallinna linnavalitsus peavad aitama ja leidma mingi lahenduse," ütles Boerefijn Vikerraadio saates "Uudis +".
Boerefijn märkis, et Toidupangal on suured võimalused ja üsna lihtne veel rohkem areneda ja veel rohkem toitu vastu võtta ja jagada, aga iga kuu tuleb maksta ka tegevuskulud. "Eraisikud saadavad meile raha, aga sellest ei piisa. See toetus on kahjuks nii väike, et niimoodi see asi ei ole jätkusuutlik," kurtis ta.
Boerefijn rääkis, et Toidupanga eelarvest moodustavad annetused 80-90 protsenti. "Sellest ei piisa ja see mudel peaks olema nagu igal pool maailmas, et ühe kolmandiku annavad eraisikud, ühe kolmandiku omavalitsused ja riik ja ühe kolmandiku fondid või firmad. Siis me saame olla kindlad, et me saame sügisel ka seda tööd teha. Ei saa olla, et riik või omavalitsused annavad toetust nii vähe ja meil on kogu aeg hirm, et järgmine kuu ei saa me oma püsikulusid maksta," rääkis mees.
Boerefijni sõnul räägivad riik ja omavalitsused pidevalt, et Toidupanga töö on vajalik, aga keegi raha anda ei taha.
### Response:
Toidupanga abiraha on otsakorral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esmaspäevase üleriigilise kontrolli tulemus on küllaltki murettekitav, eriti tabatud kutseliste juhtide osas," ütles politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak.
Tema sõnul ei anna alkoholi tarvitanud kutselised juhid endale aru, et nende sõiduk on liikluses teistest oluliselt suurem ja et nad vastutavad oma reisijate ohutuse eest.
"Nende ka kõige väiksem eksimus võib olla väga raskete tagajärgedega. Pole ilmselt vaja meelde tuletada, et alkohol suurendab oluliselt õnnetustesse sattumise tõenäosust," sõnas Tänak.
Harjumaal kontrolliti üle 4300 juhi kainust, kellest 13 olid alkoholijoobes, Lõuna prefektuuris puhus alkomeetrisse üle 5300 inimese ning avastati 12 alkoholi tarvitanud inimest, Lääne prefektuuri politseinikud avastasid 3500 juhi kontrollimisel 11 ebakainet juhti ning Lääne- ja Ida-Virumaal kontrolliti 3120 juhti, kellest 10 olid joobes. | Politsei tabas puhumisreidil pea poolsada roolijoodikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esmaspäevase üleriigilise kontrolli tulemus on küllaltki murettekitav, eriti tabatud kutseliste juhtide osas," ütles politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak.
Tema sõnul ei anna alkoholi tarvitanud kutselised juhid endale aru, et nende sõiduk on liikluses teistest oluliselt suurem ja et nad vastutavad oma reisijate ohutuse eest.
"Nende ka kõige väiksem eksimus võib olla väga raskete tagajärgedega. Pole ilmselt vaja meelde tuletada, et alkohol suurendab oluliselt õnnetustesse sattumise tõenäosust," sõnas Tänak.
Harjumaal kontrolliti üle 4300 juhi kainust, kellest 13 olid alkoholijoobes, Lõuna prefektuuris puhus alkomeetrisse üle 5300 inimese ning avastati 12 alkoholi tarvitanud inimest, Lääne prefektuuri politseinikud avastasid 3500 juhi kontrollimisel 11 ebakainet juhti ning Lääne- ja Ida-Virumaal kontrolliti 3120 juhti, kellest 10 olid joobes.
### Response:
Politsei tabas puhumisreidil pea poolsada roolijoodikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja väljendas esmaspäeval "üllatust" seoses Netanyahu keeldumisega president Barack Obama kutsest kõnelustele märtsi lõpus ning lisas, et kuulis Iisraeli otsusest esmalt meedia vahendusel.
Valge Maja pakkus Netanyahule kohtumist 18. märtsil, kui Iisraeli peaminister viibib USA-s Iisraeli-meelse lobiühenduse AIPAC aastakonverentsil.
Netanyahu büroo teatel soovis peaminister hoiduda sekkumisest Ühendriikide eelvalimistesse ega sõida Washingtoni, vaid osaleb AIPAC-i konverentsil satelliitühenduse kaudu. | Iisrael kaitses Netanyahu otsust keelduda Obama küllakutsest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja väljendas esmaspäeval "üllatust" seoses Netanyahu keeldumisega president Barack Obama kutsest kõnelustele märtsi lõpus ning lisas, et kuulis Iisraeli otsusest esmalt meedia vahendusel.
Valge Maja pakkus Netanyahule kohtumist 18. märtsil, kui Iisraeli peaminister viibib USA-s Iisraeli-meelse lobiühenduse AIPAC aastakonverentsil.
Netanyahu büroo teatel soovis peaminister hoiduda sekkumisest Ühendriikide eelvalimistesse ega sõida Washingtoni, vaid osaleb AIPAC-i konverentsil satelliitühenduse kaudu.
### Response:
Iisrael kaitses Netanyahu otsust keelduda Obama küllakutsest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnakassast kulub selleks žestiks umbes 600 eurot, kuid linnapea Tomasso Fiazza sõnul on see raha hästi kulutatud, vahendas The Local.
"See on lihtne ja konkreetne meede, kuidas aidata naistel end kaitsta pahatahtlike eesmärkidega isikute eest," kirjutas parempoolset Põhjaliiga erakonda esindav linnapea kinkekotti kaasa pandud õnnitluskaardile. "Me muidugi loodame, et te ei pea seda kunagi kasutama, kuid hädaolukorras võib see vajalikuks osutuda."
"Loomulikult on lilled ilusad, kuid liiga palju naisi satub ahistamise, rünnaku või seksuaalrünnaku ohvriks. Me soovime neid aidata end kaitsta," põhjendas Fiazza väljaandele Il Fatto Quotidiano.
Vasakpoolne opositsioon aga nimetas linnapea algatust piinlikuks. Fiazza omakorda teatas vastuseks, et ükski kingituse saanud kodanik pole veel kurtnud ning et linnavalitsusse olevat isegi helistatud ja küsitud, kuidas kingitus kätte saada.
Eelmise aasta novembris avaldatud statistika kohaselt tapeti Itaalias 2014. aastal 152 naist ning 94 protsendil juhtudest sooritati kuritegu meessoost ründaja poolt. Inimõiguslaste kinnitusel aga teatas samal aastal 27 protsenti naistest, et nad kogesid füüsilist või seksuaalset vägivalda oma elukaaslase või endise elukaaslase poolt. | Itaalia linna meer kinkis naistepäeva puhul lillede asemel pipragaasipihusteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnakassast kulub selleks žestiks umbes 600 eurot, kuid linnapea Tomasso Fiazza sõnul on see raha hästi kulutatud, vahendas The Local.
"See on lihtne ja konkreetne meede, kuidas aidata naistel end kaitsta pahatahtlike eesmärkidega isikute eest," kirjutas parempoolset Põhjaliiga erakonda esindav linnapea kinkekotti kaasa pandud õnnitluskaardile. "Me muidugi loodame, et te ei pea seda kunagi kasutama, kuid hädaolukorras võib see vajalikuks osutuda."
"Loomulikult on lilled ilusad, kuid liiga palju naisi satub ahistamise, rünnaku või seksuaalrünnaku ohvriks. Me soovime neid aidata end kaitsta," põhjendas Fiazza väljaandele Il Fatto Quotidiano.
Vasakpoolne opositsioon aga nimetas linnapea algatust piinlikuks. Fiazza omakorda teatas vastuseks, et ükski kingituse saanud kodanik pole veel kurtnud ning et linnavalitsusse olevat isegi helistatud ja küsitud, kuidas kingitus kätte saada.
Eelmise aasta novembris avaldatud statistika kohaselt tapeti Itaalias 2014. aastal 152 naist ning 94 protsendil juhtudest sooritati kuritegu meessoost ründaja poolt. Inimõiguslaste kinnitusel aga teatas samal aastal 27 protsenti naistest, et nad kogesid füüsilist või seksuaalset vägivalda oma elukaaslase või endise elukaaslase poolt.
### Response:
Itaalia linna meer kinkis naistepäeva puhul lillede asemel pipragaasipihusteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooniringis oli Baskakov vaba, 1/8-finaalis tuli vastu võtta kaotus 2015. aasta MM-i 7. koha mehelt Asadulla Latšinovilt (Valgevene) punktidega 0:9.
Kuna vastane kaotas poolfinaalis Venemaa maadlejale, ei saanud Baskakov lohutusringis jätkata, kokkuvõttes talle 19. koht.
Kolmapäeval jätkavad Riia EM-il vabamaadlejad, Eestist on võistlustules Aimar Andruse (-65 kg) ja Ragnar Kaasik (-97 kg).
Neljapäeval võistlevad naistemaadluses MM-pronks Epp Mäe (-75 kg) ja U-23 EM-i 5. naine Anastassia Krasnova (-55 kg). Kreeka-rooma maadlejatest on laupäeval võistlustules Londoni olümpial 8. koha saanud Ardo Arusaar (-98 kg) ja kahekordne maailmameister ja Londoni OM-hõbe Heiki Nabi (-130 kg) ning pühapäeval Silver Tõgen (-75 kg) ja Eerik Aps (-85 kg). | Maadluse EM Riias algas Eestile 19. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooniringis oli Baskakov vaba, 1/8-finaalis tuli vastu võtta kaotus 2015. aasta MM-i 7. koha mehelt Asadulla Latšinovilt (Valgevene) punktidega 0:9.
Kuna vastane kaotas poolfinaalis Venemaa maadlejale, ei saanud Baskakov lohutusringis jätkata, kokkuvõttes talle 19. koht.
Kolmapäeval jätkavad Riia EM-il vabamaadlejad, Eestist on võistlustules Aimar Andruse (-65 kg) ja Ragnar Kaasik (-97 kg).
Neljapäeval võistlevad naistemaadluses MM-pronks Epp Mäe (-75 kg) ja U-23 EM-i 5. naine Anastassia Krasnova (-55 kg). Kreeka-rooma maadlejatest on laupäeval võistlustules Londoni olümpial 8. koha saanud Ardo Arusaar (-98 kg) ja kahekordne maailmameister ja Londoni OM-hõbe Heiki Nabi (-130 kg) ning pühapäeval Silver Tõgen (-75 kg) ja Eerik Aps (-85 kg).
### Response:
Maadluse EM Riias algas Eestile 19. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aili Vint pole jäänud peatuma traditsiooniliste meediumite juurde, vaid oskab kasutada ka kaasaegseid lahendusi, teatab galerii. Nii on näitusel tema hüperrealistlike merede, abstraktsete maalide ning meelelise graafika kõrval kindel koht ka kohaspetsiifilistel installatsioonidel. " Varietas delectat," kõlab näituse moto (lad. k. vaheldus pakub lõbu).
Sel moel näitusel paari pandud töödevaheline pinge on esmapilgul nähtamatu, kuid võimendab täiesti eri laadis ja suuruses ning eri materjaliga tehtud tööde mõjujõudu. Taoline käsitlus võimaldab viibida füüsilise reaalsuse ja ebareaalsuse piiril siis, kui tuttav kohalolekutunne vaheldub empiirilise, ruumist äraolemise tundega.
Saab selgemaks seegi, miks inimene tunneb uskumatut tõmmet merega. "Mu pildid juba praegu elevil," ütles kunstnik. "Nad mul ju nii edevad! Küll näete, kui väga nad naudivad teie tähelepanu!"
Lisaks peidab näitus endas saladust, aga see on Aili Vindi sõnul üllatus nii publikule kui Tartu Kunstimuuseumile. | Aili Vint kasutab näitusel kaasaegseid hüperrealistlikke lahendusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aili Vint pole jäänud peatuma traditsiooniliste meediumite juurde, vaid oskab kasutada ka kaasaegseid lahendusi, teatab galerii. Nii on näitusel tema hüperrealistlike merede, abstraktsete maalide ning meelelise graafika kõrval kindel koht ka kohaspetsiifilistel installatsioonidel. " Varietas delectat," kõlab näituse moto (lad. k. vaheldus pakub lõbu).
Sel moel näitusel paari pandud töödevaheline pinge on esmapilgul nähtamatu, kuid võimendab täiesti eri laadis ja suuruses ning eri materjaliga tehtud tööde mõjujõudu. Taoline käsitlus võimaldab viibida füüsilise reaalsuse ja ebareaalsuse piiril siis, kui tuttav kohalolekutunne vaheldub empiirilise, ruumist äraolemise tundega.
Saab selgemaks seegi, miks inimene tunneb uskumatut tõmmet merega. "Mu pildid juba praegu elevil," ütles kunstnik. "Nad mul ju nii edevad! Küll näete, kui väga nad naudivad teie tähelepanu!"
Lisaks peidab näitus endas saladust, aga see on Aili Vindi sõnul üllatus nii publikule kui Tartu Kunstimuuseumile.
### Response:
Aili Vint kasutab näitusel kaasaegseid hüperrealistlikke lahendusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šarapova avalikustas esmaspäevasel pressikonverentsil, et andis tänavustel Austraalia lahtistel positiivse dopinguproovi, kuna on kümme aastat kasutanud südameravimit Mildronate, mis on teise nimega meldoonium ja see lisati 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja. Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) teatel lisati meldoonium seetõttu keelatud ainete nimekirja, et uurimised näitasid, et see parandab sportlastel sooritusvõimet.
12. märtsist hakkab kehtima Šarapova ajutine võistluskeeld, täpsem karistus on alles selgumisel, selle määrab Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF).
Šarapova uuendas 2010. aasta jaanuaris Nike’iga lepingut kaheksa aasta võrra, tehingu väärtuseks oli 70 miljonit dollarit, mis on läbi aegade suurim sponsorleping, mille ükski naissportlane on eales sõlminud. Šarapoval on ka enda Nike’i kollektsioonid.
„Oleme kurvad ja üllatunud Maria Šarapova uudiste üle. Oleme otsustanud uurimise ajaks enda koostöö Maria Šarapovaga peatada,” teatas Nike. „Jätkame olukorra jälgimist.”
Lisaks Nike’ile teatas veel ka Šveitsi kellafirma Tag Heuer, et ei pikenda Šarapovaga sponsorlepingut. Eelmine leping lõppes 2015. aastaga ning käimas olid kõnelused uue lepingu osas.
Saksamaa autotootja Porsche otsustas määramata ajaks edasi lükata plaanitud üritused Šarapovaga. | Suursponsor peatas Šarapovaga koostöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šarapova avalikustas esmaspäevasel pressikonverentsil, et andis tänavustel Austraalia lahtistel positiivse dopinguproovi, kuna on kümme aastat kasutanud südameravimit Mildronate, mis on teise nimega meldoonium ja see lisati 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja. Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) teatel lisati meldoonium seetõttu keelatud ainete nimekirja, et uurimised näitasid, et see parandab sportlastel sooritusvõimet.
12. märtsist hakkab kehtima Šarapova ajutine võistluskeeld, täpsem karistus on alles selgumisel, selle määrab Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF).
Šarapova uuendas 2010. aasta jaanuaris Nike’iga lepingut kaheksa aasta võrra, tehingu väärtuseks oli 70 miljonit dollarit, mis on läbi aegade suurim sponsorleping, mille ükski naissportlane on eales sõlminud. Šarapoval on ka enda Nike’i kollektsioonid.
„Oleme kurvad ja üllatunud Maria Šarapova uudiste üle. Oleme otsustanud uurimise ajaks enda koostöö Maria Šarapovaga peatada,” teatas Nike. „Jätkame olukorra jälgimist.”
Lisaks Nike’ile teatas veel ka Šveitsi kellafirma Tag Heuer, et ei pikenda Šarapovaga sponsorlepingut. Eelmine leping lõppes 2015. aastaga ning käimas olid kõnelused uue lepingu osas.
Saksamaa autotootja Porsche otsustas määramata ajaks edasi lükata plaanitud üritused Šarapovaga.
### Response:
Suursponsor peatas Šarapovaga koostöö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joern and The Michaels on ansambel, kes mängib enda sõnul "kick jazzi".
Kick Jazz on kaasahaarav ja tantsuline, kuid samas ka väljakutset esitav ja eksperimentaalne. Aastal 2015 ilmunud Joern and The Michals’i teine album "YEAH! OH YEAH!" on kick jazzi debüüdi jätk, mis sisaldab ekstaatilise gruuvi ja rahuliku introvertsuse laiemat spektrit. Nende uuriva ja uudishimuliku musitseerimise tulemuseks on uued ja huvitavad kõlad.
Ansambel Joern and The Michaels astub üles 8. märtsil Rävala Reval Cafes algusega kell 19. | Tudengijazzi eelõhtu toimub naistepäeval Rävala Reval Cafes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joern and The Michaels on ansambel, kes mängib enda sõnul "kick jazzi".
Kick Jazz on kaasahaarav ja tantsuline, kuid samas ka väljakutset esitav ja eksperimentaalne. Aastal 2015 ilmunud Joern and The Michals’i teine album "YEAH! OH YEAH!" on kick jazzi debüüdi jätk, mis sisaldab ekstaatilise gruuvi ja rahuliku introvertsuse laiemat spektrit. Nende uuriva ja uudishimuliku musitseerimise tulemuseks on uued ja huvitavad kõlad.
Ansambel Joern and The Michaels astub üles 8. märtsil Rävala Reval Cafes algusega kell 19.
### Response:
Tudengijazzi eelõhtu toimub naistepäeval Rävala Reval Cafes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piferi sõnul võib valitsusremont toimuda juba käesoleval nädalal, vahendas Unian.
Veebruaris protestiks ametist tagasi astunud endine majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius on varem öelnud, et valitsust peaks juhtima USA-s sündinud Jaresko, sest ta pole isiklikke ja varasemaid seoseid Ukraina oligarhide ja kohalike mõjukate poliitikutega.
Ukraina meedia on samuti kirjutanud allikatele viidates, et parteitu Jaresko on andnud peaministriks hakkamise asjus ka esialgse nõusoleku, kuid nõuab samas, et uus tehnokraatlik valitsus moodustataks ilma parteiliste kvootide ja poliitilise surveta.
Ajakirjanduse andmetel jätkatakse uue koalitsiooni moodustamiseks peetud kõnelusi ning keelitatakse senist peaministrit Arseni Jatsejukki tagasi astuma.
President Petro Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.
Pärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка "Солідарність"), Omaabi (Об'єднання "Самопоміч"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).
Oleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.
Põhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni. | Allikad: Ukraina uueks peaministriks on saamas senine rahandusminister Natalie Jaresko | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piferi sõnul võib valitsusremont toimuda juba käesoleval nädalal, vahendas Unian.
Veebruaris protestiks ametist tagasi astunud endine majandusarengu- ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius on varem öelnud, et valitsust peaks juhtima USA-s sündinud Jaresko, sest ta pole isiklikke ja varasemaid seoseid Ukraina oligarhide ja kohalike mõjukate poliitikutega.
Ukraina meedia on samuti kirjutanud allikatele viidates, et parteitu Jaresko on andnud peaministriks hakkamise asjus ka esialgse nõusoleku, kuid nõuab samas, et uus tehnokraatlik valitsus moodustataks ilma parteiliste kvootide ja poliitilise surveta.
Ajakirjanduse andmetel jätkatakse uue koalitsiooni moodustamiseks peetud kõnelusi ning keelitatakse senist peaministrit Arseni Jatsejukki tagasi astuma.
President Petro Porošenko teatas veebruari lõpus, et riik ei saa endale praegu mitte mingil juhul lubada ennetähtaegsete parlamendivalimiste toimumist ja seetõttu kutsus ta koalitsiooni üles leppima kokku nii uue valitsuskabineti koosseisus, peaministri isikus kui ka vajalike reformide programmis. Riigipea rõhutas, et valitsusremondi eest vastutavad praegu koalitsioon ja parlament.
Pärast 2014. aasta parlamendivalimisi moodustasid Ukraina valitsuse 5 parteid: peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinne (Народний фронт), Petro Porošenko Blokk (Блок Петра Порошенка "Солідарність"), Omaabi (Об'єднання "Самопоміч"), Üleukrainaline Ühendus Isamaa (Всеукраїнське об’єднання Батьківщина) ja Radikaalne Partei (Радикальна Партія).
Oleh Ljaško juhitud Radikaalse Partei fraktsioon lahkus valitsuskoalitsioonist juba eelmise aasta 1. septembril. Ülejäänud on lahkunud praeguse poliitilise kriisi käigus.
Põhiline vastaseis on praegu just presidendi ja peaministri fraktsioonide vahel. Läbirääkimistes osalevad kõik kunagise koalitsiooni viis fraktsiooni.
### Response:
Allikad: Ukraina uueks peaministriks on saamas senine rahandusminister Natalie Jaresko |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme faasis, kus üks osa riike rahvastiku mõttes kasvab. Ja just seal riikides, kust rändevood tulevad," sõnas Puur.
Puur märkis, et Aasia poolel hakkab kasv järele jääma ja põhiliseks kasvukeskuseks jääb Aafrika, mida aga lahutab Euroopast vaid Vahemeri.
Puur rääkis, et kui praegu elab Aafrikas veidi alla 1,5 miljardi inimese, siis sajandi lõpuks prognoositakse Aafrika rahvaarvuks neli miljardit. "Selles mõttes rändesurvet jätkub," nentis ta.
Teine tegur, mis tema sõnul liikumist soosib on liikumisvõimaluste kasv. Ta rääkis, et lennuliiklus on suureneud ja on ka taskukohasem. "Oluliselt lihtsam on liigelda kui näiteks 50 aastat tagasi," sõnas Puur.
Samas tunnistas, et ilma käimasolevate sõdadeta sellises mõõtmes migratsioonilainet ei oleks tekkinud.
Riigikogu konverentsisaalis toimus täna Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni poolt korraldatud avalik arutelu teemal "Rändekriisi mõjud Eestile ja Euroopale“. | Rahvastikuteadlane: praegune rahvasteränne ei ole ainult sõdade tagajärg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme faasis, kus üks osa riike rahvastiku mõttes kasvab. Ja just seal riikides, kust rändevood tulevad," sõnas Puur.
Puur märkis, et Aasia poolel hakkab kasv järele jääma ja põhiliseks kasvukeskuseks jääb Aafrika, mida aga lahutab Euroopast vaid Vahemeri.
Puur rääkis, et kui praegu elab Aafrikas veidi alla 1,5 miljardi inimese, siis sajandi lõpuks prognoositakse Aafrika rahvaarvuks neli miljardit. "Selles mõttes rändesurvet jätkub," nentis ta.
Teine tegur, mis tema sõnul liikumist soosib on liikumisvõimaluste kasv. Ta rääkis, et lennuliiklus on suureneud ja on ka taskukohasem. "Oluliselt lihtsam on liigelda kui näiteks 50 aastat tagasi," sõnas Puur.
Samas tunnistas, et ilma käimasolevate sõdadeta sellises mõõtmes migratsioonilainet ei oleks tekkinud.
Riigikogu konverentsisaalis toimus täna Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni poolt korraldatud avalik arutelu teemal "Rändekriisi mõjud Eestile ja Euroopale“.
### Response:
Rahvastikuteadlane: praegune rahvasteränne ei ole ainult sõdade tagajärg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu koolipoiss Mihkel Ruut (-120 kg) võitis noorte hulgas pronksmedali nii kükis, lamades surumises, jõutõmbes kui ka kogusummas. Tema kükk 205 kg ja kogusumma 552,5 kg on ka uued Eesti noorte rekordid.
Eesti kõige tugevam ja edukam noor jõutõstja Andri Eric Külaviir (-83 kg) oli väga lähedal omavanuste maailmarekordile kükis, kuid kahjuks jäi 230,5 kg seekord alistamata. Külaviir võitis kogusummas (575 kg) ja lamades surumises (135 kg) pronksmedali ning kükis hõbemedali (225 kg). Kükis kirja saadud 225 kg on uus Eesti juunioride rekord, lamades surumine ja kogusumma on uued Eesti noorte rekordid.
Kõige raskemate naisjuunioride (84+ kg) hulgas võitis igalt üksikalalt ja kogusummas pronksmedalid Tartumaa gümnasist Kristel Loorits. Tegemist oli tema esimese suurema jõutõstmisvõistlusega ja tema peaalaks on tegelikult kuulitõuge, mis annab kindlasti hea baasi jõutõstmisega tegelemiseks. Tema tulemused olid vastavalt 115 kg kükis (Eesti juunioride rekord), 75 kg lamades surumises (Eesti rekord), 170 kg jõutõmbes (Eesti rekord) ja 360 kg kogusummas (Eesti rekord).
Lisaks õnnestus -63 kg naisjuunioride hulgas Laura-Lisett Lepal võita lamades surumises 87,5 kilogrammiga hõbemedal. Tegemist on suurima raskusega, mis Eesti naised kunagi surunud ja muidugi ka Eesti rekordiga. Kogusummas sai ta tugevas konkurentsis igal alal Eesti rekordeid püstitades neljanda koha.
Veel kasutasid oma võimaluse ära ja napsasid medali Kermo Pärn (-66 kg) lamades surumises tulemusega 92,5 kg ja Paula Helena Kuklane (-52 kg) jõutõmbes 115 kilogrammiga. Kogusummas said mõlemad tubli neljanda koha.
Võistlused toimuvad Tartus 5.-12. märtsini ning võistlemas on üle 360 võistleja üle terve Euroopa. Võistluste toimumiskohaks on Tasku keskus (Dorpati konverentsikeskus).
Eestlaste suurimad ootused on seotud reedel võistleva Alex-Edvard Rausi ja laupäeval võistleva Siim Rasti etteastega. Raus on eelmise aasta juunioride ja 2013. aasta avatud klassi maailmameister klassikalises jõutõstmises, kelle nimel on maailmarekord kükis 330 kilogrammiga. Rasti puhul on tegemist üle 180-kilogrammise vägilasega, kellest suuremaid raskusi ükski eestlane jõutõstmispõrandal tõsta ei ole suutnud. Mõlemad mehed on Tartus medalikonkurentsis.
Jõutõstmine koosneb kolmest alast – kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest, kus eesmärgiks on igas tõsteviisis teha nõuetekohane sooritus maksimaalse raskusega. Võitja selgub kolme tõsteviisi kogusummas. Lisaks kaalukategooriate võitjatele selgitatakse välja ka võistluste võitja absoluutarvestuses nn Wilksi koefitsiendi järgi tõstetud raskuse ja kehakaalu suhte põhjal. Klassikalises jõutõstmises võib sportlane kasutada ainult tõstevööd, randmesidemeid ja põlvesukki, muu varustuse kasutamine on keelatud. | Eesti jõutõstjad on noorte ja juunioride EM-ilt võitnud hulganisti medaleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu koolipoiss Mihkel Ruut (-120 kg) võitis noorte hulgas pronksmedali nii kükis, lamades surumises, jõutõmbes kui ka kogusummas. Tema kükk 205 kg ja kogusumma 552,5 kg on ka uued Eesti noorte rekordid.
Eesti kõige tugevam ja edukam noor jõutõstja Andri Eric Külaviir (-83 kg) oli väga lähedal omavanuste maailmarekordile kükis, kuid kahjuks jäi 230,5 kg seekord alistamata. Külaviir võitis kogusummas (575 kg) ja lamades surumises (135 kg) pronksmedali ning kükis hõbemedali (225 kg). Kükis kirja saadud 225 kg on uus Eesti juunioride rekord, lamades surumine ja kogusumma on uued Eesti noorte rekordid.
Kõige raskemate naisjuunioride (84+ kg) hulgas võitis igalt üksikalalt ja kogusummas pronksmedalid Tartumaa gümnasist Kristel Loorits. Tegemist oli tema esimese suurema jõutõstmisvõistlusega ja tema peaalaks on tegelikult kuulitõuge, mis annab kindlasti hea baasi jõutõstmisega tegelemiseks. Tema tulemused olid vastavalt 115 kg kükis (Eesti juunioride rekord), 75 kg lamades surumises (Eesti rekord), 170 kg jõutõmbes (Eesti rekord) ja 360 kg kogusummas (Eesti rekord).
Lisaks õnnestus -63 kg naisjuunioride hulgas Laura-Lisett Lepal võita lamades surumises 87,5 kilogrammiga hõbemedal. Tegemist on suurima raskusega, mis Eesti naised kunagi surunud ja muidugi ka Eesti rekordiga. Kogusummas sai ta tugevas konkurentsis igal alal Eesti rekordeid püstitades neljanda koha.
Veel kasutasid oma võimaluse ära ja napsasid medali Kermo Pärn (-66 kg) lamades surumises tulemusega 92,5 kg ja Paula Helena Kuklane (-52 kg) jõutõmbes 115 kilogrammiga. Kogusummas said mõlemad tubli neljanda koha.
Võistlused toimuvad Tartus 5.-12. märtsini ning võistlemas on üle 360 võistleja üle terve Euroopa. Võistluste toimumiskohaks on Tasku keskus (Dorpati konverentsikeskus).
Eestlaste suurimad ootused on seotud reedel võistleva Alex-Edvard Rausi ja laupäeval võistleva Siim Rasti etteastega. Raus on eelmise aasta juunioride ja 2013. aasta avatud klassi maailmameister klassikalises jõutõstmises, kelle nimel on maailmarekord kükis 330 kilogrammiga. Rasti puhul on tegemist üle 180-kilogrammise vägilasega, kellest suuremaid raskusi ükski eestlane jõutõstmispõrandal tõsta ei ole suutnud. Mõlemad mehed on Tartus medalikonkurentsis.
Jõutõstmine koosneb kolmest alast – kükist, lamades surumisest ja jõutõmbest, kus eesmärgiks on igas tõsteviisis teha nõuetekohane sooritus maksimaalse raskusega. Võitja selgub kolme tõsteviisi kogusummas. Lisaks kaalukategooriate võitjatele selgitatakse välja ka võistluste võitja absoluutarvestuses nn Wilksi koefitsiendi järgi tõstetud raskuse ja kehakaalu suhte põhjal. Klassikalises jõutõstmises võib sportlane kasutada ainult tõstevööd, randmesidemeid ja põlvesukki, muu varustuse kasutamine on keelatud.
### Response:
Eesti jõutõstjad on noorte ja juunioride EM-ilt võitnud hulganisti medaleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sageli kasutatakse Uue Maailma põliselanikest rääkides koondnimetust “indiaanlane”, unustades, et tegemist on erinevate rahvastega, kellel on individuaalne ajalugu ja kultuuripärand. Koloniseerimisprotsess ja ümberrahvustumine Ladina-Ameerikas on olnud sedavõrd edukas, et paljud põlisrahvad on kaotanud või kaotamas oma identiteeti ning vaid mõned üksikud neist on olnud rahvana kestlikud.
Nende üksikute hulgast tõusevad esile ketšuad, kunagise Inka impeeriumi, Tawantisuyu, järjepidevuse kandjad ja nende lähedane sugulasrahvas aimarad. Ketšuatel ja aimaradel on tugev mõju eeskätt Boliivia, Peruu ja Ecuadori ühiskondadele ning viimasel ajal on tõusuteel nende mitte ainult kultuuriline, vaid ka poliitiline eneseteadvus. Põlisameeriklased moodustavad neis Andide mäestiku riikides vastavalt 62, 45 ja 25 protsenti elanikkonnast.
Peruus elab ketšuaid 3,3 miljonit, Ecuadoris 2,5 ning Boliivias veel 2,3 miljonit. Vähemal määral elab neid veel Kolumbias, Argentiinas ja Tšiilis. Aimarad elavad põhiliselt Boliivias, kus neid on 1,5 miljonit, samuti elavad nad Peruus ja Tšiilis. Lisaks ketšuatele ja aimaradele on Lõuna-Ameerikas säilinud veel kõrge identiteeditunnetusega guarani kultuur. Paraguais on guarani üheks ametlikuks keeleks, mille õpe on Paraguai koolides kohustuslik.
Kui maiade ja asteekide kultuuripärand sai eurooplaste sissetungiga tugeva hoobi ning tänaste päevadeni on nende kunagisest hiilgusest säilinud väga vähe, siis inkade traditsioon on osutunud elujõulisemaks. Vastupidiselt laialt levinud arusaamadele, toimus inka impeeriumi üleminek Hispaania krooni valdustesse järkjärguliselt ning paljud ülikud sulandusid kokku vallutajate eliidiga. Segaabielude sõlmimist hispaanlaste ja põlisameeriklaste vahel soodustas ka tõik, et niimoodi oli võimalik pääseda töö ja tribuudikohustustest (encomienda), mis kestis põlisameeriklastele 1720. aastani.
Inka impeeriumi inkorporeerimine Hispaania Kuningriigi koosseisu kestis ligi pool sajandit. Peale Sapa Inca ehk inkade valitseja Atahualpa mõrvamist 1533. aastal, seadsid hispaanlased ametisse oma vasalli Tùpac Huallpa, kelle järglane Manco Inca Yupanqui põgenes Cuzcost, alustas ülestõusu ja rajas Vilcabamba Uus-Inka riigi. See kestis 1572. aastani, kui hispaanlased selle vallutasid ja hukkasid viimase valitseja Tùpac Amaru I. Samal ajal valitses Cuzcos hispaanlaste vasallina tema vend Paullu Inca, kelle surma järel 1549 enam uut valitsejat ametisse ei seatud.
Luis Montero maal "Atahualpa matused". (Allikas: Wikimedia Commons)
1609. aastal ilmus Lissabonis Inca Garcilaso de la Vega kroonika Comentarios Reales de los Incas ehk Inkade kuninglikud kommentaarid, mis andis hea ülevaate Inka impeeriumi ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja tavadest ning käsitles kriitiliselt hispaanlaste vallutusi. Inca Garcilaso de la Vega (1539-1616) oli hispaania üliku ja Sapa Inca Tùpac Huallpa tütre järeltulija, kes kasvas üles Cuzco õukonnas, kui Inka impeerium hispaanlaste vasallina veel reaalselt eksisteeris ning sõitis 21-aastasena Euroopasse, kus pani oma tähelepanekud kirja.
Inka impeeriumi pärandile apelleerides on selle kunagistel aladel toimunud mitmeid ülestõuse, kuulsaim neist Tùpac Amaru II vastuhakk 1780-1782. Markii de Oropesa tiitlit kandnud aadlisoost mestiits José Gabriel Condorcanqui võttis endale viimase Sapa Inca järgi nimeks Tùpac Amaru II ja alustas Cuzcos ülestõusu hispaanlaste ülemvõimu vastu, mille ajendiks võis küll olla kaotatud kohtuvaidlus. Tema eeskujul puhkes lõuna pool aimarade ülestõus Tùpac Katari ehk Juliàn Apasa Nina juhtimisel. Mõlemad ülestõusud suruti maha ja nende juhid hukati, kuid nende pärand kandus edasi Ladina-Ameerika vastupanuliikumistesse.
Inkade pärandist oli mõjutatud Simon Bolivari kaasvõitleja Andrés de Santa Cruz (1792-1865), kes ema poolt pärines ise ketšua ülikutest ja luges end inkade dünastia järeltulijaks. Saanud 1829 Boliivia presidendiks, ühendas ta 1836 Boliivia ja Peruu konföderatsiooniks, mis vallandas kolm aastat kestnud Peruu kodusõja, kus sai Santa Cruz lõpuks lüüa ja emigreerus. 19. ja 20. sajandil toimusid Peruus ja Boliivias mitmed ketšuade ja aimarade ülestõusud. Nii alustas endine Peruu armee allohvitser Teodomiro Gutiérrez Cuevas 1915. aastal Rumi Maqui ülestõusu eesmärgiga taastada Inka impeerium.
1950. aastatel muutus paljudes Ladina-Ameerika riikides väga oluliseks maareformi küsimus, mis mõjutas ka põlisameeriklaste identiteeditunnet, kes pöördusid sotsiaalse ebaõigluse vastu võideldes sageli ajalooliste sümbolite juurde. Boliivias tekkis Katarista liikumine, kes võttis endale nime Tùpac Katari järgi, kuid lisaks majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele pöörasid kataristid tähelepanu aimara rahvuslikule identiteedile ja hispaania kultuuriliste mõjude vähendamisele.
Indiaanlaste poliitilist identiteeti ja eneseteadvust mõjutas oluliselt ketšua päritolu Boliivia kirjanik ja ühiskonnategelane Fausto Reinaga (1906-1994). Tema kauge esivanem oli Tùpac Katari ülestõusus osalenud ketšuate pealik Tomas Katari ja tema vanemad osalesid 19. sajandi lõpus Pablo Zarate Willka indiaanlaste ülestõusus. Reinaga elas inkade kindluslinna Machu Picchut külastades üle vaimse uuestisünni, loobus oma varasemast marksistlikust orientatsioonist ning asus üles ehitama põlisameeriklaste traditsioonile toetuvat ideoloogiat.
Reinaga kirjutas 1969. aastal raamatus “Indiaani revolutsioon“ ehk La revolución india järgmiselt:
“Kristus ja Marx tuleb eemaldada indiaanlaste peadest. Inka filosoofia missioon on õilistada elu, rõõmu, armastust ja rahu – sotsiaalset naudingut.“
Chavismo mõju
Etnilisele identiteedile toetuv indiaani rahvuslus sai Ladina-Ameerikas tugeva tõuke peale seda, kui 1999. aastal tuli võimule Venezuela president Hugo Rafael Chàvez Frias (1954-2013), kindlasti väga ambitsioonikas ja vastuoluline poliitik, kes on Ladina-Ameerika sotsiaalseid ja poliitilisi protsesse viimase 15 aasta jooksul tugevasti mõjutanud. Saanud võimule, alustas Chàvez ühiskondlike ümberkorraldustega ja kuulutas välja Revolucion Bolivariana, mis tugines Venezuela päritoluga Ladina-Ameerika 19. sajandi suure vabadusvõitleja Simon Bolivari traditsioonile.
Chàvezi algatatud revolutsioon pidi kaasa tooma Lõuna-Ameerika majandusliku ja poliitilise suveräänsuse, rohujuure tasandi poliitika ja otsedemokraatia vormide rakendamise, majandusliku isevarustamise, loodusvarade õiglase jaotuse, korruptsiooni kõrvaldamise ja eetikale rajatud patriotismi. Osaliselt indiaani juurtega Chàvez pööras tähelepanu põlisameeriklaste huvidele, kes Venezuela elanikkonnast moodustavad küll väikese, umbes kaheprotsendilise osa. Esmakordselt nimetati valitsusse nende esindaja – keskkonnaministriks sai Atala Uriana.
Chàvezi vasakpoolne ideoloogia, Chavismo, on küll tuntud eelkõige oma tugeva antiamerikanismi poolest välispoliitikas, kuid Chàvez toetas ühtlasi riigi suuremat osalust majanduses ning Ladina-Ameerikas väga tundlikku sotsiaalse õigluse ja tulude ümberjagamise ideed. Teatavas mõttes võib Hugo Chàvezi pidada Ladina-Ameerika Gamal Abdel Nasseriks, kes üritas ühendada ladina-ameeriklaste piirkondlikku rahvuslust sotsialistlike ideedega. Muu hulgas on Chavismo ideoloogiliselt mõjutanud ka vasakpoolseid liikumisi Lõuna-Euroopas, sh SYRIZA Kreekas ja Podemos Hispaanias.
Ladina-Ameerika vasakpoolsed presidendid 2009. aastal. Vasakult: Paraguay president Fernando Lugo, Boliivia president Evo Morales, Brasiilia president Lula da Silva, Ecuadori president Rafael Correa ja Venezuela president Hugo Chávez. (Foto: Fabio Rodrigues Pozzebom/ABr/Wikimedia Commons)
Kui aimara päritoluga kokafarmer ja ametiühinguliider Chaparé piirkonnast Juan Evo Morales Ayma valiti 2005. aastal Boliivia presidendiks, sai temast peagi Lõuna-Ameerika indiaanlaste õiguste eestvõitleja. Päev enne ametisse astumise tseremooniat 21. jaanuaril 2006. aastal võttis Evo Morales osa pidulikust tseremooniast La Pazi lähedal Tiwanakus Kalasasaya templi varemetel, kus ta krooniti aimarade Apu Mallku ’ks ehk kuningaks või ülempealikuks.
2010. aastal, kui ta valiti ametisse teiseks perioodiks, kõneles Morales kõigepealt aimara, siis ketšua ning lõpuks hispaania keeles ja lubas järgida inkade seaduseid “ ama sua, ama quella ja ama llulla ”, mis tähendab “ära varasta, ära ole laisk ja ära valeta”. Ta kuulutas vana koloniaalriigi lõppenuks ning teatas, et sündinud on uus Boliivia – paljurahvuseline, autonoomne ja kogukondlik riik. 2012. aastal avaldas Morales “Päikese saare manifesti“, kus ta lubas muu hulgas üles ehitada kogukondliku sotsialismi, mille majandusliku arengu nurgakiviks peaksid saama kapitali akumulatsiooni, kasumi ja turumajanduse asemel rahva õnn ja harmoonia “emakese Maaga”.
Ecuadoris rajati 1986. aastal Ecuadori põlisrahvaste konföderatsioon CONAIE, mis järgnevate aastate jooksul muutus oluliseks survegrupiks ühiskondlike reformide läbiviimisel riigis. CONAIE eestvõttel toimusid ulatuslikud rahvaülestõusud 1990., 1994., 1997., 2000. 2002. ja 2005. aastal. 1997. aasta ülestõusu järel õnnestus neil algatada põhiseaduslikud reformid, mis laiendasid põlisameeriklaste õiguseid.
2007. aastal valiti põlisameeriklaste toetusel Ecuadori presidendiks Rafael Correa, kellest sai Hugo Chàveze ja Evo Moralese kõrval üks Chavismo ideoloogilisi liidreid Ladina-Ameerikas. Boliivia ja Ecuador on arendanud paljurahvuselise demokraatia ehk plurinacionalismo kontseptsiooni, mis peaks tagama erinevate kogukondade osaluse riigi poliitikas ning poliitilisele ja administratiivsele detsentraliseerimisele rajatud põhiseadusliku asümmeetria.
Inkade pärand Peruus
Peruu areng on toimunud Boliiviast ja Ecuadorist erinevalt. Chavismo pole kunagi seal erilist mõju omandanud ning põlisameeriklaste poliitiline aktiivsus on jäänud madalamaks kui Ecuadoris või Boliivias, kuid Inka impeeriumi pärandi sümboolne mõju on muutunud sealgi viimastel aastatel nähtavamaks. Peale diktaatorlike maneeridega presidendi Alberto Fujimori võimult kõrvaldamist valiti tema järglaseks 2001. aastal esimene ketšua rahvusest president Alejandro Toledo.
Fujimori viis muu hulgas läbi ka ulatusliku põlisameeriklaste steriliseerimisprogrammi, mille käigus steriliseeriti 200-400 tuhat indiaani naist. Toledo oli pärit vaestest oludest, kuid tal õnnestus pääseda õppima Ameerika Ühendriikidesse, kust ta naasis Peruusse doktorikraadiga Stanfordi ülikoolist. Erinevalt Moralesest ja Correast oli ta liberaalne poliitik, kes toetas häid suhteid Ameerika Ühendriikidega ning oli kriitiline Hugo Chàveze poliitilise joone suhtes.
Sellegipoolest heiskas Toledo presidendipalee kohale ajaloolise Cuzco linna vikerkaarelipu, mis on muutunud Tawantisuyu mitteametlikuks sümboliks ning viis ametisse astumise tseremoonia läbi ajaloolises Machu Picchus, kus kirjutas alla “Machu Picchu Deklaratsioonile”, millega lubas arendada põlisameeriklaste õiguseid kogu regioonis ning võidelda uue Andide identiteedi nimel.
2011. aastal valiti presidendiks ketšua juurtega mässulisest Humala suguvõsast põlvnev vasakpoolne rahvuslane Ollanta Moisés Humala Tasso, kes on varasemalt toetanud Peruu-Boliivia konföderatsiooni loomist. Humala poliitiline joon on lähedasem Correa ja Moralese omale, kuigi ta on hoidnud Chavismo ’ga teatavat distantsi ja toetanud mõõdukamaid reforme.
Üha enam on kolmes Inka impeeriumi pärandit kandvas riigis pööratud tähelepanu põlisrahvaste emakeelsele haridusele ja kultuurilisele eneseväljendusele.
Moralese valitsuse haridusminister Felix Patzi on olnud üks indiaani kultuuri eestvõitlejatest Boliivia koolisüsteemis. 2010. aastal võeti tema initsiatiivil vastu seadus, millega muutus indiaani keelte õpetamine Boliivia koolidele kohustuslikuks ning sellest sõltub valitsuse poolne toetus koolidele. Kuid tähelepanu ei pöörata ainult aimara ja ketšua keelele.
2009. aastal avati Boliivias Chucuisaca provintsis Kuruyukis esimene guaranikeelne ülikool. Esimese ketšua keele grammatika koostas juba 16. sajandil hispaanlasest vaimulik Fray Domingo de Santo Tomás. Ketšua keel sai Peruus ametliku keele staatuse 1975. aastal, kui seal valitses kindral Juan Velasco Alvarado vasakpoolne sõjaväeline režiim, kuid neli aastat hiljem sätestas Peruu põhiseadus ainsa ametliku keelena hispaania keele.
2006. aastal andsid kaks Cuzcost valitud parlamendisaadikut Hilaria Supa Huamàn ja Maria Sumire esmakordselt oma ametivande ketšua keeles, mille eest neid teravalt kritiseeriti ka Peruu parlamendi juhtkonna poolt. Sellegipoolest tunnistas parlament saadikute õigust kasutada ametlikel istungitel nende emakeelt. Mitmetes Peruu kõrgkoolides, nt Cuzco ja Cajamarca ülikoolides, on kõrgharidust võimalik omandada ketšua keeles.
Artikli aluseks on: Mölder, Holger (2015). The Inca Legacy and Indigenous Political Movements in Contemporary Latin America. In: Märt Läänemets, Vladimir Sazonov, Peeter Espak (Ed.). When Gods Spoke. Religious Phenomena and Artefacts. Studia in Honorem Tarmo Kulmar. (211−226). Tartu: University of Tartu Press. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova.; VI). | Inka impeeriumi pärandi mõju tänapäeva Ladina-Ameerika riikide poliitilisele ja kultuurilisele eneseteadvusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sageli kasutatakse Uue Maailma põliselanikest rääkides koondnimetust “indiaanlane”, unustades, et tegemist on erinevate rahvastega, kellel on individuaalne ajalugu ja kultuuripärand. Koloniseerimisprotsess ja ümberrahvustumine Ladina-Ameerikas on olnud sedavõrd edukas, et paljud põlisrahvad on kaotanud või kaotamas oma identiteeti ning vaid mõned üksikud neist on olnud rahvana kestlikud.
Nende üksikute hulgast tõusevad esile ketšuad, kunagise Inka impeeriumi, Tawantisuyu, järjepidevuse kandjad ja nende lähedane sugulasrahvas aimarad. Ketšuatel ja aimaradel on tugev mõju eeskätt Boliivia, Peruu ja Ecuadori ühiskondadele ning viimasel ajal on tõusuteel nende mitte ainult kultuuriline, vaid ka poliitiline eneseteadvus. Põlisameeriklased moodustavad neis Andide mäestiku riikides vastavalt 62, 45 ja 25 protsenti elanikkonnast.
Peruus elab ketšuaid 3,3 miljonit, Ecuadoris 2,5 ning Boliivias veel 2,3 miljonit. Vähemal määral elab neid veel Kolumbias, Argentiinas ja Tšiilis. Aimarad elavad põhiliselt Boliivias, kus neid on 1,5 miljonit, samuti elavad nad Peruus ja Tšiilis. Lisaks ketšuatele ja aimaradele on Lõuna-Ameerikas säilinud veel kõrge identiteeditunnetusega guarani kultuur. Paraguais on guarani üheks ametlikuks keeleks, mille õpe on Paraguai koolides kohustuslik.
Kui maiade ja asteekide kultuuripärand sai eurooplaste sissetungiga tugeva hoobi ning tänaste päevadeni on nende kunagisest hiilgusest säilinud väga vähe, siis inkade traditsioon on osutunud elujõulisemaks. Vastupidiselt laialt levinud arusaamadele, toimus inka impeeriumi üleminek Hispaania krooni valdustesse järkjärguliselt ning paljud ülikud sulandusid kokku vallutajate eliidiga. Segaabielude sõlmimist hispaanlaste ja põlisameeriklaste vahel soodustas ka tõik, et niimoodi oli võimalik pääseda töö ja tribuudikohustustest (encomienda), mis kestis põlisameeriklastele 1720. aastani.
Inka impeeriumi inkorporeerimine Hispaania Kuningriigi koosseisu kestis ligi pool sajandit. Peale Sapa Inca ehk inkade valitseja Atahualpa mõrvamist 1533. aastal, seadsid hispaanlased ametisse oma vasalli Tùpac Huallpa, kelle järglane Manco Inca Yupanqui põgenes Cuzcost, alustas ülestõusu ja rajas Vilcabamba Uus-Inka riigi. See kestis 1572. aastani, kui hispaanlased selle vallutasid ja hukkasid viimase valitseja Tùpac Amaru I. Samal ajal valitses Cuzcos hispaanlaste vasallina tema vend Paullu Inca, kelle surma järel 1549 enam uut valitsejat ametisse ei seatud.
Luis Montero maal "Atahualpa matused". (Allikas: Wikimedia Commons)
1609. aastal ilmus Lissabonis Inca Garcilaso de la Vega kroonika Comentarios Reales de los Incas ehk Inkade kuninglikud kommentaarid, mis andis hea ülevaate Inka impeeriumi ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja tavadest ning käsitles kriitiliselt hispaanlaste vallutusi. Inca Garcilaso de la Vega (1539-1616) oli hispaania üliku ja Sapa Inca Tùpac Huallpa tütre järeltulija, kes kasvas üles Cuzco õukonnas, kui Inka impeerium hispaanlaste vasallina veel reaalselt eksisteeris ning sõitis 21-aastasena Euroopasse, kus pani oma tähelepanekud kirja.
Inka impeeriumi pärandile apelleerides on selle kunagistel aladel toimunud mitmeid ülestõuse, kuulsaim neist Tùpac Amaru II vastuhakk 1780-1782. Markii de Oropesa tiitlit kandnud aadlisoost mestiits José Gabriel Condorcanqui võttis endale viimase Sapa Inca järgi nimeks Tùpac Amaru II ja alustas Cuzcos ülestõusu hispaanlaste ülemvõimu vastu, mille ajendiks võis küll olla kaotatud kohtuvaidlus. Tema eeskujul puhkes lõuna pool aimarade ülestõus Tùpac Katari ehk Juliàn Apasa Nina juhtimisel. Mõlemad ülestõusud suruti maha ja nende juhid hukati, kuid nende pärand kandus edasi Ladina-Ameerika vastupanuliikumistesse.
Inkade pärandist oli mõjutatud Simon Bolivari kaasvõitleja Andrés de Santa Cruz (1792-1865), kes ema poolt pärines ise ketšua ülikutest ja luges end inkade dünastia järeltulijaks. Saanud 1829 Boliivia presidendiks, ühendas ta 1836 Boliivia ja Peruu konföderatsiooniks, mis vallandas kolm aastat kestnud Peruu kodusõja, kus sai Santa Cruz lõpuks lüüa ja emigreerus. 19. ja 20. sajandil toimusid Peruus ja Boliivias mitmed ketšuade ja aimarade ülestõusud. Nii alustas endine Peruu armee allohvitser Teodomiro Gutiérrez Cuevas 1915. aastal Rumi Maqui ülestõusu eesmärgiga taastada Inka impeerium.
1950. aastatel muutus paljudes Ladina-Ameerika riikides väga oluliseks maareformi küsimus, mis mõjutas ka põlisameeriklaste identiteeditunnet, kes pöördusid sotsiaalse ebaõigluse vastu võideldes sageli ajalooliste sümbolite juurde. Boliivias tekkis Katarista liikumine, kes võttis endale nime Tùpac Katari järgi, kuid lisaks majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele pöörasid kataristid tähelepanu aimara rahvuslikule identiteedile ja hispaania kultuuriliste mõjude vähendamisele.
Indiaanlaste poliitilist identiteeti ja eneseteadvust mõjutas oluliselt ketšua päritolu Boliivia kirjanik ja ühiskonnategelane Fausto Reinaga (1906-1994). Tema kauge esivanem oli Tùpac Katari ülestõusus osalenud ketšuate pealik Tomas Katari ja tema vanemad osalesid 19. sajandi lõpus Pablo Zarate Willka indiaanlaste ülestõusus. Reinaga elas inkade kindluslinna Machu Picchut külastades üle vaimse uuestisünni, loobus oma varasemast marksistlikust orientatsioonist ning asus üles ehitama põlisameeriklaste traditsioonile toetuvat ideoloogiat.
Reinaga kirjutas 1969. aastal raamatus “Indiaani revolutsioon“ ehk La revolución india järgmiselt:
“Kristus ja Marx tuleb eemaldada indiaanlaste peadest. Inka filosoofia missioon on õilistada elu, rõõmu, armastust ja rahu – sotsiaalset naudingut.“
Chavismo mõju
Etnilisele identiteedile toetuv indiaani rahvuslus sai Ladina-Ameerikas tugeva tõuke peale seda, kui 1999. aastal tuli võimule Venezuela president Hugo Rafael Chàvez Frias (1954-2013), kindlasti väga ambitsioonikas ja vastuoluline poliitik, kes on Ladina-Ameerika sotsiaalseid ja poliitilisi protsesse viimase 15 aasta jooksul tugevasti mõjutanud. Saanud võimule, alustas Chàvez ühiskondlike ümberkorraldustega ja kuulutas välja Revolucion Bolivariana, mis tugines Venezuela päritoluga Ladina-Ameerika 19. sajandi suure vabadusvõitleja Simon Bolivari traditsioonile.
Chàvezi algatatud revolutsioon pidi kaasa tooma Lõuna-Ameerika majandusliku ja poliitilise suveräänsuse, rohujuure tasandi poliitika ja otsedemokraatia vormide rakendamise, majandusliku isevarustamise, loodusvarade õiglase jaotuse, korruptsiooni kõrvaldamise ja eetikale rajatud patriotismi. Osaliselt indiaani juurtega Chàvez pööras tähelepanu põlisameeriklaste huvidele, kes Venezuela elanikkonnast moodustavad küll väikese, umbes kaheprotsendilise osa. Esmakordselt nimetati valitsusse nende esindaja – keskkonnaministriks sai Atala Uriana.
Chàvezi vasakpoolne ideoloogia, Chavismo, on küll tuntud eelkõige oma tugeva antiamerikanismi poolest välispoliitikas, kuid Chàvez toetas ühtlasi riigi suuremat osalust majanduses ning Ladina-Ameerikas väga tundlikku sotsiaalse õigluse ja tulude ümberjagamise ideed. Teatavas mõttes võib Hugo Chàvezi pidada Ladina-Ameerika Gamal Abdel Nasseriks, kes üritas ühendada ladina-ameeriklaste piirkondlikku rahvuslust sotsialistlike ideedega. Muu hulgas on Chavismo ideoloogiliselt mõjutanud ka vasakpoolseid liikumisi Lõuna-Euroopas, sh SYRIZA Kreekas ja Podemos Hispaanias.
Ladina-Ameerika vasakpoolsed presidendid 2009. aastal. Vasakult: Paraguay president Fernando Lugo, Boliivia president Evo Morales, Brasiilia president Lula da Silva, Ecuadori president Rafael Correa ja Venezuela president Hugo Chávez. (Foto: Fabio Rodrigues Pozzebom/ABr/Wikimedia Commons)
Kui aimara päritoluga kokafarmer ja ametiühinguliider Chaparé piirkonnast Juan Evo Morales Ayma valiti 2005. aastal Boliivia presidendiks, sai temast peagi Lõuna-Ameerika indiaanlaste õiguste eestvõitleja. Päev enne ametisse astumise tseremooniat 21. jaanuaril 2006. aastal võttis Evo Morales osa pidulikust tseremooniast La Pazi lähedal Tiwanakus Kalasasaya templi varemetel, kus ta krooniti aimarade Apu Mallku ’ks ehk kuningaks või ülempealikuks.
2010. aastal, kui ta valiti ametisse teiseks perioodiks, kõneles Morales kõigepealt aimara, siis ketšua ning lõpuks hispaania keeles ja lubas järgida inkade seaduseid “ ama sua, ama quella ja ama llulla ”, mis tähendab “ära varasta, ära ole laisk ja ära valeta”. Ta kuulutas vana koloniaalriigi lõppenuks ning teatas, et sündinud on uus Boliivia – paljurahvuseline, autonoomne ja kogukondlik riik. 2012. aastal avaldas Morales “Päikese saare manifesti“, kus ta lubas muu hulgas üles ehitada kogukondliku sotsialismi, mille majandusliku arengu nurgakiviks peaksid saama kapitali akumulatsiooni, kasumi ja turumajanduse asemel rahva õnn ja harmoonia “emakese Maaga”.
Ecuadoris rajati 1986. aastal Ecuadori põlisrahvaste konföderatsioon CONAIE, mis järgnevate aastate jooksul muutus oluliseks survegrupiks ühiskondlike reformide läbiviimisel riigis. CONAIE eestvõttel toimusid ulatuslikud rahvaülestõusud 1990., 1994., 1997., 2000. 2002. ja 2005. aastal. 1997. aasta ülestõusu järel õnnestus neil algatada põhiseaduslikud reformid, mis laiendasid põlisameeriklaste õiguseid.
2007. aastal valiti põlisameeriklaste toetusel Ecuadori presidendiks Rafael Correa, kellest sai Hugo Chàveze ja Evo Moralese kõrval üks Chavismo ideoloogilisi liidreid Ladina-Ameerikas. Boliivia ja Ecuador on arendanud paljurahvuselise demokraatia ehk plurinacionalismo kontseptsiooni, mis peaks tagama erinevate kogukondade osaluse riigi poliitikas ning poliitilisele ja administratiivsele detsentraliseerimisele rajatud põhiseadusliku asümmeetria.
Inkade pärand Peruus
Peruu areng on toimunud Boliiviast ja Ecuadorist erinevalt. Chavismo pole kunagi seal erilist mõju omandanud ning põlisameeriklaste poliitiline aktiivsus on jäänud madalamaks kui Ecuadoris või Boliivias, kuid Inka impeeriumi pärandi sümboolne mõju on muutunud sealgi viimastel aastatel nähtavamaks. Peale diktaatorlike maneeridega presidendi Alberto Fujimori võimult kõrvaldamist valiti tema järglaseks 2001. aastal esimene ketšua rahvusest president Alejandro Toledo.
Fujimori viis muu hulgas läbi ka ulatusliku põlisameeriklaste steriliseerimisprogrammi, mille käigus steriliseeriti 200-400 tuhat indiaani naist. Toledo oli pärit vaestest oludest, kuid tal õnnestus pääseda õppima Ameerika Ühendriikidesse, kust ta naasis Peruusse doktorikraadiga Stanfordi ülikoolist. Erinevalt Moralesest ja Correast oli ta liberaalne poliitik, kes toetas häid suhteid Ameerika Ühendriikidega ning oli kriitiline Hugo Chàveze poliitilise joone suhtes.
Sellegipoolest heiskas Toledo presidendipalee kohale ajaloolise Cuzco linna vikerkaarelipu, mis on muutunud Tawantisuyu mitteametlikuks sümboliks ning viis ametisse astumise tseremoonia läbi ajaloolises Machu Picchus, kus kirjutas alla “Machu Picchu Deklaratsioonile”, millega lubas arendada põlisameeriklaste õiguseid kogu regioonis ning võidelda uue Andide identiteedi nimel.
2011. aastal valiti presidendiks ketšua juurtega mässulisest Humala suguvõsast põlvnev vasakpoolne rahvuslane Ollanta Moisés Humala Tasso, kes on varasemalt toetanud Peruu-Boliivia konföderatsiooni loomist. Humala poliitiline joon on lähedasem Correa ja Moralese omale, kuigi ta on hoidnud Chavismo ’ga teatavat distantsi ja toetanud mõõdukamaid reforme.
Üha enam on kolmes Inka impeeriumi pärandit kandvas riigis pööratud tähelepanu põlisrahvaste emakeelsele haridusele ja kultuurilisele eneseväljendusele.
Moralese valitsuse haridusminister Felix Patzi on olnud üks indiaani kultuuri eestvõitlejatest Boliivia koolisüsteemis. 2010. aastal võeti tema initsiatiivil vastu seadus, millega muutus indiaani keelte õpetamine Boliivia koolidele kohustuslikuks ning sellest sõltub valitsuse poolne toetus koolidele. Kuid tähelepanu ei pöörata ainult aimara ja ketšua keelele.
2009. aastal avati Boliivias Chucuisaca provintsis Kuruyukis esimene guaranikeelne ülikool. Esimese ketšua keele grammatika koostas juba 16. sajandil hispaanlasest vaimulik Fray Domingo de Santo Tomás. Ketšua keel sai Peruus ametliku keele staatuse 1975. aastal, kui seal valitses kindral Juan Velasco Alvarado vasakpoolne sõjaväeline režiim, kuid neli aastat hiljem sätestas Peruu põhiseadus ainsa ametliku keelena hispaania keele.
2006. aastal andsid kaks Cuzcost valitud parlamendisaadikut Hilaria Supa Huamàn ja Maria Sumire esmakordselt oma ametivande ketšua keeles, mille eest neid teravalt kritiseeriti ka Peruu parlamendi juhtkonna poolt. Sellegipoolest tunnistas parlament saadikute õigust kasutada ametlikel istungitel nende emakeelt. Mitmetes Peruu kõrgkoolides, nt Cuzco ja Cajamarca ülikoolides, on kõrgharidust võimalik omandada ketšua keeles.
Artikli aluseks on: Mölder, Holger (2015). The Inca Legacy and Indigenous Political Movements in Contemporary Latin America. In: Märt Läänemets, Vladimir Sazonov, Peeter Espak (Ed.). When Gods Spoke. Religious Phenomena and Artefacts. Studia in Honorem Tarmo Kulmar. (211−226). Tartu: University of Tartu Press. (Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova.; VI).
### Response:
Inka impeeriumi pärandi mõju tänapäeva Ladina-Ameerika riikide poliitilisele ja kultuurilisele eneseteadvusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängu võitis suurelt TÜ/Rock 93:66 ehk 27 punktiga. Poolfinaali pääseb kahe mängu kokkuvõttes parim.
Mäng algab Liepajas kell 18.30.
Alexela korvpalli meistriliigas on teisipäeval kaks kohtumist. Kell 19 lähevad vastamisi Pärnu Sadam ja BC Valga-Valka/Maks&Moorits, Audentese SG/Noortekoondis võõrustab kell 19.15 Audentese Spordihallis Rakvere Tarvast.
Meistriliigas kohtuvad Pärnu Sadam ja BC Valga-Valka/Maks&Moorits neljandat korda. Senimaani on võitudega 2-1 peal Pärnu. Viimati mindi vastamisi veebruari alguses ning siis sai suure 86:62 võidu Pärnu.
Viimases voorus kohtus Pärnu reedel AVIS Raplaga ning sai valusa 68:69 kaotuse. Pärnakad juhtisid veel kaks minutit enne lõppu üheksa punktiga. BC Valga-Valka/Maks&Moorits kohtus viimati samuti AVIS Raplaga, aga piirilinna võistkond sai 90:77 võidu tänu tugevale viimasele veerandile.
Tabeliseis on intrigeeriv ning mäng võib mängida suurt rolli, mis koha meeskonnad põhihooaja lõpus saavad. Pärnu Sadam on kuuendal kohal 10 võidu ja 14 kaotusega, BC Valga-Valka on seitsmendal positsioonil kaheksa võidu ja 16 kaotusega.
Teises KML-i kohtumises võõrustab Audentese SG/Noortekoondis Rakvere Tarvast. Noored jahivad hooaja esimest võitu ning Tarvas soovib naasta võidusoonele. Võistkonnad on omavahel kohtunud kaks korda ning mõlemad mängud on võitnud Rakvere Tarvas suurelt.
Noortekoondis mängis viimati pühapäeval, kui kohtuti TLÜ/Kaleviga. Midagi rõõmsat Audentesele selles mängus polnud, sest vastu võeti 61:107 kaotust. Rakvere Tarvas mängis reedel terve meistriliiga hooaja parimas mängus TÜ/Rockiga, kellele jäädi dramaatilisel moel alla 104:109.
Tarvas on tabelis viiendal kohal 10 võidu ja 14 kaotusega, Audentese SG/Noortekoondis 26 kaotusega üheksas. | Rock püüab täna pääsu Balti liiga poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu võitis suurelt TÜ/Rock 93:66 ehk 27 punktiga. Poolfinaali pääseb kahe mängu kokkuvõttes parim.
Mäng algab Liepajas kell 18.30.
Alexela korvpalli meistriliigas on teisipäeval kaks kohtumist. Kell 19 lähevad vastamisi Pärnu Sadam ja BC Valga-Valka/Maks&Moorits, Audentese SG/Noortekoondis võõrustab kell 19.15 Audentese Spordihallis Rakvere Tarvast.
Meistriliigas kohtuvad Pärnu Sadam ja BC Valga-Valka/Maks&Moorits neljandat korda. Senimaani on võitudega 2-1 peal Pärnu. Viimati mindi vastamisi veebruari alguses ning siis sai suure 86:62 võidu Pärnu.
Viimases voorus kohtus Pärnu reedel AVIS Raplaga ning sai valusa 68:69 kaotuse. Pärnakad juhtisid veel kaks minutit enne lõppu üheksa punktiga. BC Valga-Valka/Maks&Moorits kohtus viimati samuti AVIS Raplaga, aga piirilinna võistkond sai 90:77 võidu tänu tugevale viimasele veerandile.
Tabeliseis on intrigeeriv ning mäng võib mängida suurt rolli, mis koha meeskonnad põhihooaja lõpus saavad. Pärnu Sadam on kuuendal kohal 10 võidu ja 14 kaotusega, BC Valga-Valka on seitsmendal positsioonil kaheksa võidu ja 16 kaotusega.
Teises KML-i kohtumises võõrustab Audentese SG/Noortekoondis Rakvere Tarvast. Noored jahivad hooaja esimest võitu ning Tarvas soovib naasta võidusoonele. Võistkonnad on omavahel kohtunud kaks korda ning mõlemad mängud on võitnud Rakvere Tarvas suurelt.
Noortekoondis mängis viimati pühapäeval, kui kohtuti TLÜ/Kaleviga. Midagi rõõmsat Audentesele selles mängus polnud, sest vastu võeti 61:107 kaotust. Rakvere Tarvas mängis reedel terve meistriliiga hooaja parimas mängus TÜ/Rockiga, kellele jäädi dramaatilisel moel alla 104:109.
Tarvas on tabelis viiendal kohal 10 võidu ja 14 kaotusega, Audentese SG/Noortekoondis 26 kaotusega üheksas.
### Response:
Rock püüab täna pääsu Balti liiga poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niisama sõprade seltsis valitsuse kirumine vilja ei kanna, oma ettepanekud ja hea nõu probleemide lahendamiseks või mõnusama elu loomiseks saab üles riputada veebilehele rahvaalgatus.ee, praegu on seal näiteks alanud arutelu lendorava ja metsade kaitseks 116 toetusallkirjaga, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesti Koostöö Kogu juht Teele Pehki sõnul annab uus lehekülg võimaluse tõstatada probleem, pakkuda sellele lahendus ning avada lahenduse ümber avalik arutelu. "Selle arutelu kaudu võiks sündida pöördumine, mis on oleks juba valmis teksti moodi, kuid seda saab ka ühiselt redigeerida nagu Wikipedias või Google Drive'is," selgitas Pehk.
Kui pöördumine saab valmis, siis saab sellele hakata digiallkirjade näol toetust koguma ning hiljem esitatakse pöördumine parlamendile.
Riigikogu on kohustatud pöördumisi menetlema
Mõttekoja Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Hille Hinsberg ütleb, et rahva hääl on palju suurema jõuga kui enne 2014. aastat ehk enne kollektiivsete pöördumiste seaduse vastuvõtmist.
"Kui kodanikualgatusena koostatud ettepanek jõuab riigikogu kantseleini on nad kohustatud algatama menetluse. Enne kollektiivse pöördumise seadust võis kirju riigikokku saata aga see ei tähenda, et nendega midagi tehti," nentis Hinsberg.
Ta märkis, et valitsusega on endiselt samamoodi nagu varem oli riigikoguga. "Tuleb öelda, et riigikogu käivtab töö kodaniku pöördumise põhjal, kuid valitsust see kohustus ei puuduta. Jah nad vastavad inimeste teabepäringutele, kuid päris sama see ei ole.
Tõstatatud probleemid peaksid puudutama paljusid
Rahva algatatud pöördumiste käekäiku saab jälgida, milline parlamendi komisjon seda arutab, mida sellest arvatakse ja kas pöördumine muutub seaduseelnõuks.
Praegu on rahva pöördumistena riigikokku jõudnud 14 ettepanekut, kaks neist ongi juba seaduseks saanud. Näiteks võeti vastu otsus mitte jõustada maksumuudatusi samal ajal eelarve kinnitamisega. Niimoodi võitis algataja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtetele maksumuudatustega kohanemiseks rohkem aega.
Hinsbergi sõnul tuleb algatuste koostamisel kasutada talupoja tarkust ning kaaluda, mis on tõesti need riigielus olulised küsimused.
"Riigikogu ei saa tegeleda kõikide maailma muredega ja kindlasti ta ei tegele isiklike muredega. Sõna kollektiivne eeldab, et tõstatatud probleem peaks puudutama paljusid inimesi ja olema südamelähedane, et inimesed ei annaks sellele lihtsalt häält vaid tõesti püüdleksid eesmärgi poole.
Rahvaalgatus.ee on praegu veel testversioonis ja ootab kasutajatelt tagasisidet. | Värske veebileht annab rahvale võimaluse teha riigikogule kollektiivseid pöördumisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niisama sõprade seltsis valitsuse kirumine vilja ei kanna, oma ettepanekud ja hea nõu probleemide lahendamiseks või mõnusama elu loomiseks saab üles riputada veebilehele rahvaalgatus.ee, praegu on seal näiteks alanud arutelu lendorava ja metsade kaitseks 116 toetusallkirjaga, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eesti Koostöö Kogu juht Teele Pehki sõnul annab uus lehekülg võimaluse tõstatada probleem, pakkuda sellele lahendus ning avada lahenduse ümber avalik arutelu. "Selle arutelu kaudu võiks sündida pöördumine, mis on oleks juba valmis teksti moodi, kuid seda saab ka ühiselt redigeerida nagu Wikipedias või Google Drive'is," selgitas Pehk.
Kui pöördumine saab valmis, siis saab sellele hakata digiallkirjade näol toetust koguma ning hiljem esitatakse pöördumine parlamendile.
Riigikogu on kohustatud pöördumisi menetlema
Mõttekoja Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert Hille Hinsberg ütleb, et rahva hääl on palju suurema jõuga kui enne 2014. aastat ehk enne kollektiivsete pöördumiste seaduse vastuvõtmist.
"Kui kodanikualgatusena koostatud ettepanek jõuab riigikogu kantseleini on nad kohustatud algatama menetluse. Enne kollektiivse pöördumise seadust võis kirju riigikokku saata aga see ei tähenda, et nendega midagi tehti," nentis Hinsberg.
Ta märkis, et valitsusega on endiselt samamoodi nagu varem oli riigikoguga. "Tuleb öelda, et riigikogu käivtab töö kodaniku pöördumise põhjal, kuid valitsust see kohustus ei puuduta. Jah nad vastavad inimeste teabepäringutele, kuid päris sama see ei ole.
Tõstatatud probleemid peaksid puudutama paljusid
Rahva algatatud pöördumiste käekäiku saab jälgida, milline parlamendi komisjon seda arutab, mida sellest arvatakse ja kas pöördumine muutub seaduseelnõuks.
Praegu on rahva pöördumistena riigikokku jõudnud 14 ettepanekut, kaks neist ongi juba seaduseks saanud. Näiteks võeti vastu otsus mitte jõustada maksumuudatusi samal ajal eelarve kinnitamisega. Niimoodi võitis algataja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtetele maksumuudatustega kohanemiseks rohkem aega.
Hinsbergi sõnul tuleb algatuste koostamisel kasutada talupoja tarkust ning kaaluda, mis on tõesti need riigielus olulised küsimused.
"Riigikogu ei saa tegeleda kõikide maailma muredega ja kindlasti ta ei tegele isiklike muredega. Sõna kollektiivne eeldab, et tõstatatud probleem peaks puudutama paljusid inimesi ja olema südamelähedane, et inimesed ei annaks sellele lihtsalt häält vaid tõesti püüdleksid eesmärgi poole.
Rahvaalgatus.ee on praegu veel testversioonis ja ootab kasutajatelt tagasisidet.
### Response:
Värske veebileht annab rahvale võimaluse teha riigikogule kollektiivseid pöördumisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkuleppe osaks on Kreekasse saabuvate migrantide ja põgenike Türki tagasi saatmine. UNHCR aga rõhutab, et mõne riigi kodanike või mõne rahva esindajate õigusi ei kaitsta Türgis piisavalt, vahendas Reuters.
UNHCR-i Euroopa piirkonna juht Vincent Cochetel ütles Šveitsi raadiojaamale RTS antud intervjuus, et Türgi annab näiteks võrdlemisi väga harva pagulase staatust Afganistanis, Iraagist või Iraanist pärit inimestele - positiivse tulemuseni jõuab vaid 3 protsenti varjupaigataotlustest.
"Inimeste tagasi saatmine Türki, kus neil pole ligipääsu kaitsele, tekitab rahvusvahelist ja Euroopa õigust arvestades teatud probleeme," selgitas ta. "Ma loodan, et järgmise 10 päeva jooksul viiakse sisse täiendavad garantiid, et Türki tagasi saadetavatel inimestel oleks võimalus varjupaigamenetluseks."
Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumine lõppes äsja Brüsselis lootusrikkalt ning EL juhid loodavad, et tegu oli läbimurdega rändekriisi lahendamisel. Samas on nii Türgi opositsioon kui ka poliitikaeksperdid leppe suhtes üsna skeptilised.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:
1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;
2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;
3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;
4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;
5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;
6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.
Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida järgmisel nädalal ehk 17. kuni 18. märtsini toimuvat korralist Ülemkogu. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.
Täna kohtub peaminister Davutoglu Izmiri linnas ka oma Kreeka kolleegi Alexis Tsiprasega.
Eelmisel aastal saabus Euroopasse üle mere rohkem kui miljon migranti ja põgenikku, suurem osa neist tulid Türgist Kreekasse.
Hetkel on Kreeka põhjaosas ummikusse jäänud umbes 13 000 inimest, sest Makedoonia tõhustas piirikontrolli. Makedoonia põhjendab oma otsust eelkõige Austria ja teiste põhjapoolsemate riikide piirikontrollide või piiri sulgemistega. | UNHCR on Euroopa Liidu ja Türgi leppe tõttu murelik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkuleppe osaks on Kreekasse saabuvate migrantide ja põgenike Türki tagasi saatmine. UNHCR aga rõhutab, et mõne riigi kodanike või mõne rahva esindajate õigusi ei kaitsta Türgis piisavalt, vahendas Reuters.
UNHCR-i Euroopa piirkonna juht Vincent Cochetel ütles Šveitsi raadiojaamale RTS antud intervjuus, et Türgi annab näiteks võrdlemisi väga harva pagulase staatust Afganistanis, Iraagist või Iraanist pärit inimestele - positiivse tulemuseni jõuab vaid 3 protsenti varjupaigataotlustest.
"Inimeste tagasi saatmine Türki, kus neil pole ligipääsu kaitsele, tekitab rahvusvahelist ja Euroopa õigust arvestades teatud probleeme," selgitas ta. "Ma loodan, et järgmise 10 päeva jooksul viiakse sisse täiendavad garantiid, et Türki tagasi saadetavatel inimestel oleks võimalus varjupaigamenetluseks."
Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumine lõppes äsja Brüsselis lootusrikkalt ning EL juhid loodavad, et tegu oli läbimurdega rändekriisi lahendamisel. Samas on nii Türgi opositsioon kui ka poliitikaeksperdid leppe suhtes üsna skeptilised.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:
1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;
2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;
3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;
4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;
5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;
6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.
Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida järgmisel nädalal ehk 17. kuni 18. märtsini toimuvat korralist Ülemkogu. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.
Täna kohtub peaminister Davutoglu Izmiri linnas ka oma Kreeka kolleegi Alexis Tsiprasega.
Eelmisel aastal saabus Euroopasse üle mere rohkem kui miljon migranti ja põgenikku, suurem osa neist tulid Türgist Kreekasse.
Hetkel on Kreeka põhjaosas ummikusse jäänud umbes 13 000 inimest, sest Makedoonia tõhustas piirikontrolli. Makedoonia põhjendab oma otsust eelkõige Austria ja teiste põhjapoolsemate riikide piirikontrollide või piiri sulgemistega.
### Response:
UNHCR on Euroopa Liidu ja Türgi leppe tõttu murelik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIDEO | Balti võrkpalliliiga eelmise nädala top5 sooritused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIDEO | Balti võrkpalliliiga eelmise nädala top5 sooritused | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enn Põldroosi saatesõna:
"Parimatel päevade võib meiega juhtuda, et midagi kogetust, nähtust või kujutletust tekitab kusagil hinges hetkeks erilise torkeaistingu. Meid ümbritsevasse kilesse (mille olemasolu me igapäevaelus ei märkagi) oleks nagu torgatud mikroskoopiline ava. Väike küll, kuid piisav, et selle kaudu kanduks meieni aimdus mingist teisest, mine tea, vast koguni kõrgemast reaalsusest või tõest. Hetk peab tõesti eriti õnnelik olema, kui me suudame anda sellele kogemusele ka nime. Harilikult jääb meisse vaid püsima teadmine millegi olulise olemasolust – mis juba iseenesest on kingitus.
Neid torkeid olen püüdnud registreerida. Võimalik küll, et olen teinekord torganud vaid endale näppu. Kuid loodan, et ka need on ausad torked."
Näitus jääb avatuks 3. aprillini. | Enn Põldroosi uus näitus torkab augu kilesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enn Põldroosi saatesõna:
"Parimatel päevade võib meiega juhtuda, et midagi kogetust, nähtust või kujutletust tekitab kusagil hinges hetkeks erilise torkeaistingu. Meid ümbritsevasse kilesse (mille olemasolu me igapäevaelus ei märkagi) oleks nagu torgatud mikroskoopiline ava. Väike küll, kuid piisav, et selle kaudu kanduks meieni aimdus mingist teisest, mine tea, vast koguni kõrgemast reaalsusest või tõest. Hetk peab tõesti eriti õnnelik olema, kui me suudame anda sellele kogemusele ka nime. Harilikult jääb meisse vaid püsima teadmine millegi olulise olemasolust – mis juba iseenesest on kingitus.
Neid torkeid olen püüdnud registreerida. Võimalik küll, et olen teinekord torganud vaid endale näppu. Kuid loodan, et ka need on ausad torked."
Näitus jääb avatuks 3. aprillini.
### Response:
Enn Põldroosi uus näitus torkab augu kilesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ukraina diplomaatidel õnnestus kuidagi saada Vene võimudelt lubadus, et meie arstid saavad 9. märtsiks Savtšenko juurde. Ukraina president andis korralduse moodustada rühm parematest Ukraina arstidest, selles olulises küsimuses võetakse arvesse ka Savtšenko ema ja õe soove ning seisukohti. Kolmest arstist koosnev rühm suundub täna Kiievist Rostovi oblastisse, kirjutas Petro Porošenko Blokki kuuluv poliitik oma Facebooki lehel.
Lisaks märkis Geraštšenko, et president Porošenko on loonud Savtšenko toetamise ja päästmise koordineerimiseks "staabi". Homseks kavandatakse ka rahvusvahelist aktsiooni, mille käigus nõutakse Vene võimudelt nii Savtšenko kui ka teiste poliitvangide vabastamist. Toetusaktsioonid leiavad aset mitmetes Euroopa ja maailma linnades, vahendas Unian.
Rahvasaadik avaldas ka lootust, et ehk õnnestub Savtšenko õel veenda kuiva näljastreiki alustanud pilooti vähemalt vett jooma. "Teda on Ukrainale vaja ning Ukraina võitleb Nadia nimel. Nadia ja teiste vangistatute vabastamine - nii nende, kes on Venemaa vanglates, kui ka nende, keda hoitakse kinni okupeeritud territooriumil - saab olema 10. märtsil toimuva järjekordse Minski kontaktgrupi kohtumise võtmeküsimuseks."
Venemaa vanglas viibiv Ukraina piloot Nadia Savtšenko jätkab endiselt nn kuiva näljastreiki ja temaga eile kohtunud Ukraina diplomaatide sõnul on juba näha, kuidas naise tervis on halvenema hakanud.
Diplomaatidele ütles Savtšenko, et kavatseb vastu pidada 9. märtsil Rostovi oblastis Donetski linnas toimuva kohtuistungini, kus loodab saada ka viimase sõna võimaluse. Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Savtšenko hoiatas juba varem, et võib kuiva näljastreigi välja kuulutada, kui talle sõna ei anta ning tema suhtes otsuse tegemisega venitama hakatakse.
"Kui kohus võtab rohkem kui kaks nädalat selleks, et teha otsust, mis on nagunii ülevalt poolt ette öeldud ja ammu kirja pandud, siis kuulutan järgmisest päevast välja kuiva näljastreigi ning te võite siis mulle karistuse postuumselt määrata," rõhutas ta kolmapäeval.
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Nädalavahetusel toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist. | Rahvasaadik: Venemaa lubas Ukraina arstidel Savtšenkot külastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ukraina diplomaatidel õnnestus kuidagi saada Vene võimudelt lubadus, et meie arstid saavad 9. märtsiks Savtšenko juurde. Ukraina president andis korralduse moodustada rühm parematest Ukraina arstidest, selles olulises küsimuses võetakse arvesse ka Savtšenko ema ja õe soove ning seisukohti. Kolmest arstist koosnev rühm suundub täna Kiievist Rostovi oblastisse, kirjutas Petro Porošenko Blokki kuuluv poliitik oma Facebooki lehel.
Lisaks märkis Geraštšenko, et president Porošenko on loonud Savtšenko toetamise ja päästmise koordineerimiseks "staabi". Homseks kavandatakse ka rahvusvahelist aktsiooni, mille käigus nõutakse Vene võimudelt nii Savtšenko kui ka teiste poliitvangide vabastamist. Toetusaktsioonid leiavad aset mitmetes Euroopa ja maailma linnades, vahendas Unian.
Rahvasaadik avaldas ka lootust, et ehk õnnestub Savtšenko õel veenda kuiva näljastreiki alustanud pilooti vähemalt vett jooma. "Teda on Ukrainale vaja ning Ukraina võitleb Nadia nimel. Nadia ja teiste vangistatute vabastamine - nii nende, kes on Venemaa vanglates, kui ka nende, keda hoitakse kinni okupeeritud territooriumil - saab olema 10. märtsil toimuva järjekordse Minski kontaktgrupi kohtumise võtmeküsimuseks."
Venemaa vanglas viibiv Ukraina piloot Nadia Savtšenko jätkab endiselt nn kuiva näljastreiki ja temaga eile kohtunud Ukraina diplomaatide sõnul on juba näha, kuidas naise tervis on halvenema hakanud.
Diplomaatidele ütles Savtšenko, et kavatseb vastu pidada 9. märtsil Rostovi oblastis Donetski linnas toimuva kohtuistungini, kus loodab saada ka viimase sõna võimaluse. Algselt pidi ta viimase sõna ning kohtuotsuse saama juba 3. märtsil, kuid siis lükkas Vene kohus istungi edasi. See asjaolu oli ka põhjuseks, miks Savtšenko nälja- ja janustreigi välja kuulutas.
Savtšenko hoiatas juba varem, et võib kuiva näljastreigi välja kuulutada, kui talle sõna ei anta ning tema suhtes otsuse tegemisega venitama hakatakse.
"Kui kohus võtab rohkem kui kaks nädalat selleks, et teha otsust, mis on nagunii ülevalt poolt ette öeldud ja ammu kirja pandud, siis kuulutan järgmisest päevast välja kuiva näljastreigi ning te võite siis mulle karistuse postuumselt määrata," rõhutas ta kolmapäeval.
Venemaa prokuratuur nõuab Savtšenkole 23-aastast vanglakaristust. Lisaks peab ta süüdimõistmise korral maksma 100 000 rubla trahvi.
Ukraina õhujõudude vanemleitnant, kopteri Mi-24 piloot Nadia Savtšenko langes Ida-Ukraina Kremli-meelsete võitlejate kätte vangi möödunud aasta 17. juunil Luganski lähistel ning viidi hiljem Venemaale. Venemaa uurimiskomitee kinnitab, et Savtšenko ületas valedokumentidega riigipiiri, väites, et on põgenik, ning arreteeriti alles seejärel.
Venemaa võimud süüdistavad Savtšenkot selles, et ta oli 17. juunil Luganski lähistel miinipildujatule korrigeerijana osaline Vene telekanali Rossija-1 töötajate Igor Korneljuki ja Anton Vološini surmas. Lenduri advokaadid väidavad aga, et sel ajal oli ta juba vangistatud.
Nii Savtšenko ise kui ka Ukraina juhid on kõik Kremli süüdistused tagasi lükanud. Piloodi vangistamist ja tema üle peetavat näidisprotsessi on kritiseerinud ka paljud lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille esindajad on kutsunud üles Savtšenkot vabastama.
Nädalavahetusel toimusid mitmel pool maailmas, sealhulgas Eestis meeleavaldused, kus nõuti Venemaalt Savtšenko vabastamist.
### Response:
Rahvasaadik: Venemaa lubas Ukraina arstidel Savtšenkot külastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühidalt sõltub tulemuste ajahambale vastupidamine eelkõige sellest, kui suure valimi pealt järeldusi tehakse ja milline on tulemuste statistiline olulisus. Teisisõnu, mida rohkem uurimisaluseid katsed hõlmavad ja mida väiksem on võimalus, et tulemusi saab seletada juhusega, seda tõenäolisemalt peavad need paika ka tulevikus.
Seejuures võib välja tuua, et mida lähemal on p-väärtus maagilisele piirile p=0,05, mis tulemused üldjuhul teadusajakirjas avaldamiskõlbulikuks muudab, seda tõenäolisemalt ei suudeta neid hiljem korrata.
Käitumisökonoomikale spetsialiseeruv Teck-Hua Ho on Singapuri riikliku ülikooli teaduse ja tehnoloogia valdkonna asepresident ja ajakirja Management Science peatoimetaja. Hiljuti ilmunud töös lahkas Ho kolleegidega 18 majandusteaduse tippajakirjas avaldatud töö paikapidavust, mis kujutas esimest omataolist valdkonna vaheanalüüsi.
Magnus Johannesson on Stockholmi majanduskooli professor, kelle nime leiab nii otsustusteaduse seisukorda käsitlenud töö kui ka möödunud aastal ilmunud saja psühholoogia vallas avaldatud uurimuse proovile panemist kirjeldava analüüsi autorite seast.
Statistikale ja metodoloogiale spetsialiseeruv Tillburgi ülikooli dotsent Marcel van Assen lööb aktiivselt kaasa teadustööde suuremat läbipaistvust edendava Avatud Teaduse Keskuse tegemistes ja osales 100 psühholoogiakatse usaldusväärsust hinnanud töö tulemuste analüüsis.
M. J.: Üks üldine õppetund on see, et kui tahad tõesti tulemustesse tugevalt uskuda ja need oma maailmapilti lisada, siis pead esmalt veenduma, et neid suudeti hiljem teistes töödes korrata. Seda vähemalt ühes, parem kui mitmes uurimuses. Sama järeldus koorub välja nii meie hiljutisest analüüsist kui ka psühholoogiat käsitlenud tööst.
Teisisõnu tähendab see, et täiesti uutel ja üllatavatel teadustulemustel peaks laskma esmalt settida ning tuleks oodata, kuni teised neid kordavad. Van Assen Johannessoniga täielikult ei nõustu.
M. v A.: Kõik sõltub sellest, kui kvaliteetne esimene uurimus on. Kui neid kahte projekti võrrelda, siis on üldised tendentsid samad. Kui algse töö valim on ikka suur, siis suudetakse äärmiselt tõenäoliselt katset edukalt korrata. Teine on muidugi see, et tulemused, mille p-väärtus jääb 0,05 piirile, on tõenäolisemalt väärad ja nende usaldamise seisukohalt on äärmiselt oluline, et neid tulevikus tõepoolest korratakse.
Statistiliselt oluliseks nimetatakse tulemusi, mille korral on p-väärtus väiksem 0,05st. Teisisõnu on tõenäosus, et sarnase tulemuseni võib jõuda juhuslikult, väiksem kui viis protsenti. Seda eeldusel, et nullhüpotees ja teised eeldused on tõesed. Paraku pole kriteerium ideaalne ja seda on võimalik moonutada. Näiteks ei määrata eelnevalt uurimisaluste hulka, vaid kontrollitakse kindla katsealuste arvu tagant, kas efekti nähakse või mitte või heidetakse osa kogutud andmetest sooduks kõrvale.
Ehedaks näiteks on Pennsylvania ülikooli professori Joseph Simmonsi ja ta kolleegide sulest 2011. aastal ilmunud töö, milles suutsid nad p-väärtuse häkkimisega tõestada, et Beatelsite laulu ''When I'm 64'' kuulamine muudab inimesed 1,5 aastat nooremaks. Seejuures ei pea teadlased tahtma tulemusi moonutada teadlikult, vaid võivad teha andmete analüüsis lihtsalt ebaõigeid valikuid.
M. v A.: Iga uurimusi lugev inimene peaks seda meeles pidama. Kui p-väärtus jääb ikka 0,05 ja 0,02 vahele, siis ei tohiks me uurimust kohe tõe pähe võtta ja arvestama võimalusega, et mõju pole tegelikult olemas või hinnatakse selles suurust üle. Muidugi on teatavaid erandeid, aga need kaks näitajat on midagi, millest lähtuda.
Kui üldisemaid trende vaadata, siis on väga hästi näha, et alguurimused ülehindavad efekti suurust süstemaatiliselt üle ja korduskatsetes on see algsest tunduvalt väiksem. Sõnum on selge!
Samadele näitajatele viitab ka Ho ja kutsub teadlasi olema ise enda ja teiste tööde suhtes kriitilisemad.
T.-H. H.: Senised tulemused näitavad meile, et peame olema enda ja teiste suhtes kriitilisemad ja küsima endalt iga kord, kui mõnele tööle pilgu peale viskame, kas järeldused on liiga head, et need võiksid tõele vastata. Kui see nii on, siis tuleb kohe neid kahte näitajat vaadata. Sotsiaalteadustes tuleb lisaks tähelepanu pöörata ka sellele, kas tulemusi saab üldistada tervele populatsioonile ja/või teistele kultuuridele.
Kui vajakajäämisi näeme, peame uurimuse üksipulgi lahti võtma. Mu enda poeg on meditsiiniteadlane ja kui näen tema töid lugedes, et tulemused pole nii kindlad, kui need olla võiksid, palun teha tal täiendavaid katseid.
Kas aga avalik aadrilaskmine ehk eelnevate uurimuste vajakajäämistele ja kehvale korratavusele tähelepanu juhtimine ei heida varju teadusele tervikuna?
M. J.: Julgen arvata, et katsete süstemaatiline kordamine ei aita meil ainult paremini hinnata, kui suur osa teadustulemustest paika peavad, vaid kasvatab ka teadlaste motivatsiooni avaldada kindlamatel alustel seisvaid uurimusi, milles tehtavad järeldused on nii täpsed kui võimalik.
Õhu puhastamise vajadusele viitab ka Ho.
T.-H. H.: Nähes, mis maailmas toimub – mitte ainult psühholoogias ja otsustamisteaduses, vaid ka statistikas, IT-s, loodusteadustes – võib prognoosida, et tulemuste avaldamiskünnis tõuseb. Tegu on teaduse jaoks positiivse ilminguga. Eriti praegu, kuna oleme minevikus pead liiva alla peitnud. Peaksime seda tervitama... loodan, et selle tulemusel suudetakse 10-20 aasta pärast katseid edukalt korrata tänasest märgatavalt sagedamini.
Laiemas plaanis näeme julgustavaid märke, et endine vaade on muutumas. Võib öelda, et retsenseerimisprotsess on muutunud mõnes mõttes tundlikumaks.
Ent kas teadusajakirjad saaksid seda veelgi julgustada?
M. v A.: Ajakirjade vaatenurgast võiks olla üks lahendus, et mõningate eranditega võetakse vastu ja saadetakse retsenseerijatele edasi vaid töid, mille valimi suurus ületab eelsätestatud piiri või on selge põhjendus, miks see väike on. Meil on tegelikult kasutada meetod – võimsuse analüüs, mis võimaldab meil kindlaks teha, kas valimi suurus on üleüldse keskmise efekti avaldumiseks piisav. See võiks olla üks avaldamiskriteerium.
Muidugi väiksemate ja vaesemate uurimisasutuste puhul võib tekkida probleem, et nad ei saa endale lihtsalt suuremaid uurimisaluste rühmi lubada. See võib kõlada natukene julmana, aga kui neil pole võimalik head teadust teha, siis miks seda üleüldse teha?
Ho nii range poleks.
T.-H. H.: On tõsi, et peaksime püüdma teha katseid suuremate valimitega, kuid peame olema realistlikud. Mõnikord peame tegema kompromisse. Kui suur valim pole praktilistel põhjustel võimalik, kuid potentsiaalsed tulemused on olulised, siis võiks see olla siiski lubatav
Nii van Assen, Ho ja Johannesson viitavad lootustandva märgina, et teadlased pole aastatega oma kriitikameelt ja analüüsivõimet kaotanud. Kui paluda neil näiteks ennustada, milliste katsete tulemusi korrata ei suuda, teevad nad seda suhteliselt täpselt, olles siiski selle suhtes mõnevõrra optimislikud. | Kuidas ära tunda usaldusväärset teadustööd? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühidalt sõltub tulemuste ajahambale vastupidamine eelkõige sellest, kui suure valimi pealt järeldusi tehakse ja milline on tulemuste statistiline olulisus. Teisisõnu, mida rohkem uurimisaluseid katsed hõlmavad ja mida väiksem on võimalus, et tulemusi saab seletada juhusega, seda tõenäolisemalt peavad need paika ka tulevikus.
Seejuures võib välja tuua, et mida lähemal on p-väärtus maagilisele piirile p=0,05, mis tulemused üldjuhul teadusajakirjas avaldamiskõlbulikuks muudab, seda tõenäolisemalt ei suudeta neid hiljem korrata.
Käitumisökonoomikale spetsialiseeruv Teck-Hua Ho on Singapuri riikliku ülikooli teaduse ja tehnoloogia valdkonna asepresident ja ajakirja Management Science peatoimetaja. Hiljuti ilmunud töös lahkas Ho kolleegidega 18 majandusteaduse tippajakirjas avaldatud töö paikapidavust, mis kujutas esimest omataolist valdkonna vaheanalüüsi.
Magnus Johannesson on Stockholmi majanduskooli professor, kelle nime leiab nii otsustusteaduse seisukorda käsitlenud töö kui ka möödunud aastal ilmunud saja psühholoogia vallas avaldatud uurimuse proovile panemist kirjeldava analüüsi autorite seast.
Statistikale ja metodoloogiale spetsialiseeruv Tillburgi ülikooli dotsent Marcel van Assen lööb aktiivselt kaasa teadustööde suuremat läbipaistvust edendava Avatud Teaduse Keskuse tegemistes ja osales 100 psühholoogiakatse usaldusväärsust hinnanud töö tulemuste analüüsis.
M. J.: Üks üldine õppetund on see, et kui tahad tõesti tulemustesse tugevalt uskuda ja need oma maailmapilti lisada, siis pead esmalt veenduma, et neid suudeti hiljem teistes töödes korrata. Seda vähemalt ühes, parem kui mitmes uurimuses. Sama järeldus koorub välja nii meie hiljutisest analüüsist kui ka psühholoogiat käsitlenud tööst.
Teisisõnu tähendab see, et täiesti uutel ja üllatavatel teadustulemustel peaks laskma esmalt settida ning tuleks oodata, kuni teised neid kordavad. Van Assen Johannessoniga täielikult ei nõustu.
M. v A.: Kõik sõltub sellest, kui kvaliteetne esimene uurimus on. Kui neid kahte projekti võrrelda, siis on üldised tendentsid samad. Kui algse töö valim on ikka suur, siis suudetakse äärmiselt tõenäoliselt katset edukalt korrata. Teine on muidugi see, et tulemused, mille p-väärtus jääb 0,05 piirile, on tõenäolisemalt väärad ja nende usaldamise seisukohalt on äärmiselt oluline, et neid tulevikus tõepoolest korratakse.
Statistiliselt oluliseks nimetatakse tulemusi, mille korral on p-väärtus väiksem 0,05st. Teisisõnu on tõenäosus, et sarnase tulemuseni võib jõuda juhuslikult, väiksem kui viis protsenti. Seda eeldusel, et nullhüpotees ja teised eeldused on tõesed. Paraku pole kriteerium ideaalne ja seda on võimalik moonutada. Näiteks ei määrata eelnevalt uurimisaluste hulka, vaid kontrollitakse kindla katsealuste arvu tagant, kas efekti nähakse või mitte või heidetakse osa kogutud andmetest sooduks kõrvale.
Ehedaks näiteks on Pennsylvania ülikooli professori Joseph Simmonsi ja ta kolleegide sulest 2011. aastal ilmunud töö, milles suutsid nad p-väärtuse häkkimisega tõestada, et Beatelsite laulu ''When I'm 64'' kuulamine muudab inimesed 1,5 aastat nooremaks. Seejuures ei pea teadlased tahtma tulemusi moonutada teadlikult, vaid võivad teha andmete analüüsis lihtsalt ebaõigeid valikuid.
M. v A.: Iga uurimusi lugev inimene peaks seda meeles pidama. Kui p-väärtus jääb ikka 0,05 ja 0,02 vahele, siis ei tohiks me uurimust kohe tõe pähe võtta ja arvestama võimalusega, et mõju pole tegelikult olemas või hinnatakse selles suurust üle. Muidugi on teatavaid erandeid, aga need kaks näitajat on midagi, millest lähtuda.
Kui üldisemaid trende vaadata, siis on väga hästi näha, et alguurimused ülehindavad efekti suurust süstemaatiliselt üle ja korduskatsetes on see algsest tunduvalt väiksem. Sõnum on selge!
Samadele näitajatele viitab ka Ho ja kutsub teadlasi olema ise enda ja teiste tööde suhtes kriitilisemad.
T.-H. H.: Senised tulemused näitavad meile, et peame olema enda ja teiste suhtes kriitilisemad ja küsima endalt iga kord, kui mõnele tööle pilgu peale viskame, kas järeldused on liiga head, et need võiksid tõele vastata. Kui see nii on, siis tuleb kohe neid kahte näitajat vaadata. Sotsiaalteadustes tuleb lisaks tähelepanu pöörata ka sellele, kas tulemusi saab üldistada tervele populatsioonile ja/või teistele kultuuridele.
Kui vajakajäämisi näeme, peame uurimuse üksipulgi lahti võtma. Mu enda poeg on meditsiiniteadlane ja kui näen tema töid lugedes, et tulemused pole nii kindlad, kui need olla võiksid, palun teha tal täiendavaid katseid.
Kas aga avalik aadrilaskmine ehk eelnevate uurimuste vajakajäämistele ja kehvale korratavusele tähelepanu juhtimine ei heida varju teadusele tervikuna?
M. J.: Julgen arvata, et katsete süstemaatiline kordamine ei aita meil ainult paremini hinnata, kui suur osa teadustulemustest paika peavad, vaid kasvatab ka teadlaste motivatsiooni avaldada kindlamatel alustel seisvaid uurimusi, milles tehtavad järeldused on nii täpsed kui võimalik.
Õhu puhastamise vajadusele viitab ka Ho.
T.-H. H.: Nähes, mis maailmas toimub – mitte ainult psühholoogias ja otsustamisteaduses, vaid ka statistikas, IT-s, loodusteadustes – võib prognoosida, et tulemuste avaldamiskünnis tõuseb. Tegu on teaduse jaoks positiivse ilminguga. Eriti praegu, kuna oleme minevikus pead liiva alla peitnud. Peaksime seda tervitama... loodan, et selle tulemusel suudetakse 10-20 aasta pärast katseid edukalt korrata tänasest märgatavalt sagedamini.
Laiemas plaanis näeme julgustavaid märke, et endine vaade on muutumas. Võib öelda, et retsenseerimisprotsess on muutunud mõnes mõttes tundlikumaks.
Ent kas teadusajakirjad saaksid seda veelgi julgustada?
M. v A.: Ajakirjade vaatenurgast võiks olla üks lahendus, et mõningate eranditega võetakse vastu ja saadetakse retsenseerijatele edasi vaid töid, mille valimi suurus ületab eelsätestatud piiri või on selge põhjendus, miks see väike on. Meil on tegelikult kasutada meetod – võimsuse analüüs, mis võimaldab meil kindlaks teha, kas valimi suurus on üleüldse keskmise efekti avaldumiseks piisav. See võiks olla üks avaldamiskriteerium.
Muidugi väiksemate ja vaesemate uurimisasutuste puhul võib tekkida probleem, et nad ei saa endale lihtsalt suuremaid uurimisaluste rühmi lubada. See võib kõlada natukene julmana, aga kui neil pole võimalik head teadust teha, siis miks seda üleüldse teha?
Ho nii range poleks.
T.-H. H.: On tõsi, et peaksime püüdma teha katseid suuremate valimitega, kuid peame olema realistlikud. Mõnikord peame tegema kompromisse. Kui suur valim pole praktilistel põhjustel võimalik, kuid potentsiaalsed tulemused on olulised, siis võiks see olla siiski lubatav
Nii van Assen, Ho ja Johannesson viitavad lootustandva märgina, et teadlased pole aastatega oma kriitikameelt ja analüüsivõimet kaotanud. Kui paluda neil näiteks ennustada, milliste katsete tulemusi korrata ei suuda, teevad nad seda suhteliselt täpselt, olles siiski selle suhtes mõnevõrra optimislikud.
### Response:
Kuidas ära tunda usaldusväärset teadustööd? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teemasid avavad ning paneeldiskussioonis osalevad rahvastikuteadlane dr Allan Puur, riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
Arutelu ajendiks on päev varem toimuv Euroopa riigipeade kohtumine Türgiga arutamaks kuidas takistada kontrollimatut rännet Kreekasse. Milliste vahenditega kavatseb Euroopa Liit ohjeldada migratsiooni? Kas Donald Tuski soov saata immigrandid tagasi Türgisse on samm lahenduse suunas? Millised on Eesti võimalused siinkohal panustada ja kuidas see kõik mõjutab meie tulevikku? | OTSE: riigikogus analüüsitakse EL-i Türgi vahelise kokkuleppe mõju Euroopa rändekriisile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teemasid avavad ning paneeldiskussioonis osalevad rahvastikuteadlane dr Allan Puur, riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
Arutelu ajendiks on päev varem toimuv Euroopa riigipeade kohtumine Türgiga arutamaks kuidas takistada kontrollimatut rännet Kreekasse. Milliste vahenditega kavatseb Euroopa Liit ohjeldada migratsiooni? Kas Donald Tuski soov saata immigrandid tagasi Türgisse on samm lahenduse suunas? Millised on Eesti võimalused siinkohal panustada ja kuidas see kõik mõjutab meie tulevikku?
### Response:
OTSE: riigikogus analüüsitakse EL-i Türgi vahelise kokkuleppe mõju Euroopa rändekriisile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlustulle on jäänud kuus meistriliiga klubi ning kaks naiskonda esiliigast. Omavahel kohtuvad eelmise aasta finalistid Põlva FC Lootos ja Pärnu JK. Eelmine omavaheline kohtumine jäi kindlalt Pärnu kasuks, kui Põlva alistati finaalis lausa 11.
Tallinna FC Flora võõrustab liigakaaslasi Tartu SK 10 Premiumit. Eelmisel hooajal liigas pronksmedalid võitnud Tallinna Levadia kohtub loosi tahtel Tallinna Flora duubelnaiskonnaga. 2014. aastal karikafinaali jõudnud Tartu JK Tammeka sõidab külla Tallinna Kalevile, kes 1/16-finaalis sai loobumiskaotuse FC Puuma naiskonnalt.
Karikavõistluste 1/4-finaalpaarid:
Põlva FC Lootos – Pärnu JK
Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 Premium
Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora II
JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka
Täpsemad mänguajad on selgumisel, kuid kohtumised saavad peetud hiljemalt 21. aprilliks. Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail. | Selgusid naiste karikavõistluste veerandfinaalpaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlustulle on jäänud kuus meistriliiga klubi ning kaks naiskonda esiliigast. Omavahel kohtuvad eelmise aasta finalistid Põlva FC Lootos ja Pärnu JK. Eelmine omavaheline kohtumine jäi kindlalt Pärnu kasuks, kui Põlva alistati finaalis lausa 11.
Tallinna FC Flora võõrustab liigakaaslasi Tartu SK 10 Premiumit. Eelmisel hooajal liigas pronksmedalid võitnud Tallinna Levadia kohtub loosi tahtel Tallinna Flora duubelnaiskonnaga. 2014. aastal karikafinaali jõudnud Tartu JK Tammeka sõidab külla Tallinna Kalevile, kes 1/16-finaalis sai loobumiskaotuse FC Puuma naiskonnalt.
Karikavõistluste 1/4-finaalpaarid:
Põlva FC Lootos – Pärnu JK
Tallinna FC Flora – Tartu SK 10 Premium
Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora II
JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka
Täpsemad mänguajad on selgumisel, kuid kohtumised saavad peetud hiljemalt 21. aprilliks. Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail.
### Response:
Selgusid naiste karikavõistluste veerandfinaalpaarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA kaitseministeerium teatas eile, et laupäeval tapeti nii drooni MQ-9 Reaper kui ka sõjalennukeid kasutades 150 al-Shababi võitlejat. Sihtmärgiks oli Somaalia pealinnast Muqdishost 195 kilomeetrit põhjas asuv terroristide väljaõppelaager, vahendas Reuters.
Pentagoni kinnitusel oli laagrit juba nädalaid jälgitud ning õhurünnak korraldati ajal, kui terroristid asusid rünnakute korraldamise eesmärgil laagrist lahkuma.
Juhtunut kommenteeris Reutersile al-Shababi kõneisik Abdiasis Abu Musab. "USA pommitas al-Shababi kontrolli all olevat territooriumi. Kuid nad liialdasid tapetute arvuga. Me ei kogu julgeolekukaalutlustel kunagi ühte kohta kokku rohkem 100 võitlejat. Me teame, et taevas on lennukeid täis," rääkis ta.
Al-Shababi esindaja ei täpsustanud, kui palju võitlejaid siis rühmituse enda hinnangul hukkus. | Al-Shababi väitel on teade 150 tapetud võitleja kohta Pentagoni liialdus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kaitseministeerium teatas eile, et laupäeval tapeti nii drooni MQ-9 Reaper kui ka sõjalennukeid kasutades 150 al-Shababi võitlejat. Sihtmärgiks oli Somaalia pealinnast Muqdishost 195 kilomeetrit põhjas asuv terroristide väljaõppelaager, vahendas Reuters.
Pentagoni kinnitusel oli laagrit juba nädalaid jälgitud ning õhurünnak korraldati ajal, kui terroristid asusid rünnakute korraldamise eesmärgil laagrist lahkuma.
Juhtunut kommenteeris Reutersile al-Shababi kõneisik Abdiasis Abu Musab. "USA pommitas al-Shababi kontrolli all olevat territooriumi. Kuid nad liialdasid tapetute arvuga. Me ei kogu julgeolekukaalutlustel kunagi ühte kohta kokku rohkem 100 võitlejat. Me teame, et taevas on lennukeid täis," rääkis ta.
Al-Shababi esindaja ei täpsustanud, kui palju võitlejaid siis rühmituse enda hinnangul hukkus.
### Response:
Al-Shababi väitel on teade 150 tapetud võitleja kohta Pentagoni liialdus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Interneti mullune album "Ego Death" läheb ajaga ainult paremaks. Odd Future liikmete Syd Tha Kydi ja Matt Martiansi ümber kogunenud seltskond teeb suurepärast ja sügavat electro -funk-souli.
Siinses videos paneb bänd kokku kolm lugu, lisaks "Special Affairile" ja "Curse'ile" leiab klipist veel "Palace'i", mis on albumi "Ego Death" viimane lugu ja kus teeb kaasa ka Tyler, The Creator. | Päeva video: The Internet - "Special Affair/Curse" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Interneti mullune album "Ego Death" läheb ajaga ainult paremaks. Odd Future liikmete Syd Tha Kydi ja Matt Martiansi ümber kogunenud seltskond teeb suurepärast ja sügavat electro -funk-souli.
Siinses videos paneb bänd kokku kolm lugu, lisaks "Special Affairile" ja "Curse'ile" leiab klipist veel "Palace'i", mis on albumi "Ego Death" viimane lugu ja kus teeb kaasa ka Tyler, The Creator.
### Response:
Päeva video: The Internet - "Special Affair/Curse" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Andsime Rainile selge signaali, et taoline käitumine ei ole teiste juhatuse liikmete ega ka kohtunikekogu poolt aktsepteeritav,” sõnas Eesti Korvpallikohtunike Kogu juhatuse esimees Atso Matsalu pressiteate vahendusel.
„Kuigi Rain Rannamets kahetseb sügavalt tehtut ja tegemist on pigem rumaluse kui pahatahtliku kuriteoga, sai Rain ka ise aru, et kogu töö ja juhtimisse tal asja pole ning esitas avalduse tagasiastumiseks,” täpsustas Matsalu.
„Täname Raini tugeva panuse eest kohtunike elu edendamisel, kuid ühtlasi näitame oma liikmetele ja teistele Eestis tegutsevatele kohtunikele, et õigusemõistmine spordiväljakutel ja panustamine ei käi käsikäes,” rõhutas Matsalu.
Eesti Korvpallikohtunike Kogu tööd jääb juhtima neljaliikmeline juhatus – Atso Matsalu (esimees), Jegor Mitrofanski, Janek Saluse, Kirsti Leppik Vara.
Eesti kõrgeimal tasemel kohtunikuna tegutsev Rain Rannamets oli teinud kihlveoportaalis panuseid korvpallimängudele, sh sellisele, mida ta ka ise vilistas. Korvpalliliidu aukohus määras karistuseks Rain Rannametsale ametliku noomituse ja korvpallikohtuniku litsentsi peatamise kaheks aastaks – kuni 2017. aasta lõpuni. | Eesti Korvpallikohtunike Kogu juhatus jätkab võistluskeelu saanud Rannametsata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Andsime Rainile selge signaali, et taoline käitumine ei ole teiste juhatuse liikmete ega ka kohtunikekogu poolt aktsepteeritav,” sõnas Eesti Korvpallikohtunike Kogu juhatuse esimees Atso Matsalu pressiteate vahendusel.
„Kuigi Rain Rannamets kahetseb sügavalt tehtut ja tegemist on pigem rumaluse kui pahatahtliku kuriteoga, sai Rain ka ise aru, et kogu töö ja juhtimisse tal asja pole ning esitas avalduse tagasiastumiseks,” täpsustas Matsalu.
„Täname Raini tugeva panuse eest kohtunike elu edendamisel, kuid ühtlasi näitame oma liikmetele ja teistele Eestis tegutsevatele kohtunikele, et õigusemõistmine spordiväljakutel ja panustamine ei käi käsikäes,” rõhutas Matsalu.
Eesti Korvpallikohtunike Kogu tööd jääb juhtima neljaliikmeline juhatus – Atso Matsalu (esimees), Jegor Mitrofanski, Janek Saluse, Kirsti Leppik Vara.
Eesti kõrgeimal tasemel kohtunikuna tegutsev Rain Rannamets oli teinud kihlveoportaalis panuseid korvpallimängudele, sh sellisele, mida ta ka ise vilistas. Korvpalliliidu aukohus määras karistuseks Rain Rannametsale ametliku noomituse ja korvpallikohtuniku litsentsi peatamise kaheks aastaks – kuni 2017. aasta lõpuni.
### Response:
Eesti Korvpallikohtunike Kogu juhatus jätkab võistluskeelu saanud Rannametsata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid ühel korral Eestis linastuvale filmile teevad sissejuhatuse Brainstormi liikmed Renārs Kaupers, Jānis Jubalts, Māris Mihelsons ja Kaspars Roga, kes spetsiaalselt selleks seansiks Eestisse tulevad. Pärast filmi on publikul võimalus ka bändiliikmetega kohtuda.
2000. aastal Lätit Eurovisioonil esindanud poprockbändist tehtud dokumentaalfilmi on Raadio 2 ajakirjanik ja muusikakriitik Erik Morna kommenteerinud järgmiselt: "Raadio 2 Aastahitt 2000 tabelist selgub, et Brainstorm oli siis meie kandis aasta kõige populaarsem välismaine ansambel. Ma usun, et just nemad tegid eestlastele selgeks, et Läti on päris välismaa, et Läti on okei. Lätis on harjutud mõtlema suurelt ja see film näitab hästi, kuidas selline mõtlemine siis täpsemalt käib. Selle nimi on äkki suunatud unistamine."
"Brainstorm: kallaste vahel" ("BrainStorm: Between the Shores") on lugu Läti kultusbändist, kes on viimase 25 aasta jooksul koos oma riigiga üles kasvanud. Dokumentaalfilm paljastab, kuidas bändi mõjutas ning mõjutab senini poliitiline ja majanduslik olukord. Brainstorm on Ida-Euroopa kõige tuntum bänd, kes laulab nii läti, inglise kui ka vene keeles. See on film muusikast, vabadusest, keeldumisest olla eraldatud, tahtmisest olla konfliktidest hoolimata ühtne, aga eelkõige räägib film neljast sõbrast. Neljast tõelisest sõbrast, kes on koos olnud pea kogu oma elu. Nad on sündinud Nõukogude Liidus, näinud oma riigi taasiseseisvumist, elanud metsikutes 90ndates, saanud tunda konflikte Venemaaga ning saanud osa võimalustest, mida pakub Euroopa Liit.
Film linastub reedel, 18. märtsil kell 19 Solarise Apollo kinos. | Brainstorm tuleb Eestisse oma dokumentaalfilmi esitlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid ühel korral Eestis linastuvale filmile teevad sissejuhatuse Brainstormi liikmed Renārs Kaupers, Jānis Jubalts, Māris Mihelsons ja Kaspars Roga, kes spetsiaalselt selleks seansiks Eestisse tulevad. Pärast filmi on publikul võimalus ka bändiliikmetega kohtuda.
2000. aastal Lätit Eurovisioonil esindanud poprockbändist tehtud dokumentaalfilmi on Raadio 2 ajakirjanik ja muusikakriitik Erik Morna kommenteerinud järgmiselt: "Raadio 2 Aastahitt 2000 tabelist selgub, et Brainstorm oli siis meie kandis aasta kõige populaarsem välismaine ansambel. Ma usun, et just nemad tegid eestlastele selgeks, et Läti on päris välismaa, et Läti on okei. Lätis on harjutud mõtlema suurelt ja see film näitab hästi, kuidas selline mõtlemine siis täpsemalt käib. Selle nimi on äkki suunatud unistamine."
"Brainstorm: kallaste vahel" ("BrainStorm: Between the Shores") on lugu Läti kultusbändist, kes on viimase 25 aasta jooksul koos oma riigiga üles kasvanud. Dokumentaalfilm paljastab, kuidas bändi mõjutas ning mõjutab senini poliitiline ja majanduslik olukord. Brainstorm on Ida-Euroopa kõige tuntum bänd, kes laulab nii läti, inglise kui ka vene keeles. See on film muusikast, vabadusest, keeldumisest olla eraldatud, tahtmisest olla konfliktidest hoolimata ühtne, aga eelkõige räägib film neljast sõbrast. Neljast tõelisest sõbrast, kes on koos olnud pea kogu oma elu. Nad on sündinud Nõukogude Liidus, näinud oma riigi taasiseseisvumist, elanud metsikutes 90ndates, saanud tunda konflikte Venemaaga ning saanud osa võimalustest, mida pakub Euroopa Liit.
Film linastub reedel, 18. märtsil kell 19 Solarise Apollo kinos.
### Response:
Brainstorm tuleb Eestisse oma dokumentaalfilmi esitlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maavärina epitsenter asus ligi 200 kilomeetrit pealinn Apiast edelas, vahendas Reuters.
Ohvrite või purustuste kohta pole teateid veel laekunud. | Samoa lähistel leidis aset maavärin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maavärina epitsenter asus ligi 200 kilomeetrit pealinn Apiast edelas, vahendas Reuters.
Ohvrite või purustuste kohta pole teateid veel laekunud.
### Response:
Samoa lähistel leidis aset maavärin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FC Levadia võõrustab Kadrioru staadionil Narva Transi teisipäeval, 10. mail kell 18. Tund hiljem pannakse pall mängu Paide linnastaadionil, kus kohalik Linnameeskond kohtub Tallinna FC Infonetiga. Kell 20 algab A. Le Coq Arenal FC Flora – Nõmme Kalju FC mäng. Algselt pidid kohtumised toimuma 9. juunil.
Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka XV vooru mäng toimub neljapäeval, 9. juunil kell 18 Rakvere linnastaadionil. Esialgselt pidi kohtumine algama tund hiljem. | Premium liiga kalendris toimus neli muudatust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FC Levadia võõrustab Kadrioru staadionil Narva Transi teisipäeval, 10. mail kell 18. Tund hiljem pannakse pall mängu Paide linnastaadionil, kus kohalik Linnameeskond kohtub Tallinna FC Infonetiga. Kell 20 algab A. Le Coq Arenal FC Flora – Nõmme Kalju FC mäng. Algselt pidid kohtumised toimuma 9. juunil.
Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka XV vooru mäng toimub neljapäeval, 9. juunil kell 18 Rakvere linnastaadionil. Esialgselt pidi kohtumine algama tund hiljem.
### Response:
Premium liiga kalendris toimus neli muudatust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. märtsil kell 18 esinevad Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) Paavo Matsin, Mart Kivastik, Lauri Sommer, Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa, Doris Kareva, Olavi Ruitlane, Armin Kõomägi. Õhtut juhib Pille-Riin Larm.
9. märtsil kell 18 astuvad Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis üles Paavo Matsin, Armin Kõomägi, Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa, Doris Kareva, Mart Kivastik.
Õhtut juhib Kaupo Meiel.
10. märtsil kell 17.15 esinevad Viljandi Linnaraamatukogus (Tallinna 11/1) Paavo Matsin, Mart Kivastik, Kaur Riismaa, Lauri Sommer, Veronika Kivisilla, Vahur Afanasjev.
Õhtut juhib Carolina Pihelgas. | Kirjandusauhindade nominendid astuvad üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. märtsil kell 18 esinevad Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) Paavo Matsin, Mart Kivastik, Lauri Sommer, Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa, Doris Kareva, Olavi Ruitlane, Armin Kõomägi. Õhtut juhib Pille-Riin Larm.
9. märtsil kell 18 astuvad Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis üles Paavo Matsin, Armin Kõomägi, Vahur Afanasjev, Veronika Kivisilla, Kaur Riismaa, Doris Kareva, Mart Kivastik.
Õhtut juhib Kaupo Meiel.
10. märtsil kell 17.15 esinevad Viljandi Linnaraamatukogus (Tallinna 11/1) Paavo Matsin, Mart Kivastik, Kaur Riismaa, Lauri Sommer, Veronika Kivisilla, Vahur Afanasjev.
Õhtut juhib Carolina Pihelgas.
### Response:
Kirjandusauhindade nominendid astuvad üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgse kokkuleppe kohaselt saadab Türgi iga tagasivõetud Süüria päritolu migrandi kohta Euroopasse ühe juba kontrollitud dokumentidega Süüria kodusõja tõttu kodust lahkuma pidanud süürlase. Siit aga tekib küsimus, mis saab neist Türgist Kreekasse jõudnud põgenikest, kes ei ole Süüria päritolu.
Eero Janson ütles ERR-i raadiouudistele, et esialgu peab vaatama, mis riikidega Ankaral on tagasivõtulepingu sõlmitud ehk mida Türgi Euroopast tagasisaadetud inimestega peale kavatseb hakata.
"See peaks üsna suur mure olema EL-ile, sest liidu direktiivid keelavad inimesi tagasi saata riiki, kus on oht, et see riik võib omakorda inimese saata tagasi sinna, kus on ohustatud tema elu ja inimväärikus," nentis Janson. Seega, kui Euroopa Liit pole kindel, mis nendest tagasisaadetud inimestest saab, siis EL-i õiguse järgi seda teha ka ei tohiks.
Samuti on Jansoni sõnul ajalugu näidanud, et kui üks rändetee sulgub, siis ränne mitte ei vaibu vaid põgenikud hakkavad liikuma mööda pikemaid ja ebaturvalisemaid teid pidi soovitud sihtkohta. "Ei saa välistada, et taas hoogustub üle Vahemere kulgev rändekoridor ja samuti võidakse hakata kasutama Põhja-Euroopa trassi," leidis Janson.
Türgi saab enamuse humanitaarabist, sest tal on kõige tugevam "käsi"
Kui Türgi kasutab läbi erinevate Euroopa Liidu projektide riiki jõudvat kolme miljardit eurot sihtotstarbeliselt ehk põgenikega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks, siis on läheb see toetus Jansoni arvates asja ette ning on üsna kontrollitud rahastusmudel.
"Kuid üks väga suur põhjus, miks inimesed sealt edasi rändavad on see, et ega Süüriast ja Afganistanist pärit inimesed ei tohi Türgis töötada ning samuti ei anta neile võimalust taotleda pagulasstaatust, sest nii naljaks kui see ka ei tunduks näeb Türgi pagulastena vaid neid, kes põgenevad Euroopas aset leidvate kriiside eest," selgitas Janson.
Tema arvates on üsna kurb, et humanitaarabi ja rahastus liigub paljuski riiki, kellel on kõneluste laua taga kõige kõvem "käsi" ette näidata. "Samas olukord näiteks Liibanonis ja Jordaanias pole sugugi parem vaid hoopis kehvem," sõnas Janson. | Janson: Ankara ja Brüsseli kokkulepe võib hoogustada põgenike liikumist teistel rändeteedel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgse kokkuleppe kohaselt saadab Türgi iga tagasivõetud Süüria päritolu migrandi kohta Euroopasse ühe juba kontrollitud dokumentidega Süüria kodusõja tõttu kodust lahkuma pidanud süürlase. Siit aga tekib küsimus, mis saab neist Türgist Kreekasse jõudnud põgenikest, kes ei ole Süüria päritolu.
Eero Janson ütles ERR-i raadiouudistele, et esialgu peab vaatama, mis riikidega Ankaral on tagasivõtulepingu sõlmitud ehk mida Türgi Euroopast tagasisaadetud inimestega peale kavatseb hakata.
"See peaks üsna suur mure olema EL-ile, sest liidu direktiivid keelavad inimesi tagasi saata riiki, kus on oht, et see riik võib omakorda inimese saata tagasi sinna, kus on ohustatud tema elu ja inimväärikus," nentis Janson. Seega, kui Euroopa Liit pole kindel, mis nendest tagasisaadetud inimestest saab, siis EL-i õiguse järgi seda teha ka ei tohiks.
Samuti on Jansoni sõnul ajalugu näidanud, et kui üks rändetee sulgub, siis ränne mitte ei vaibu vaid põgenikud hakkavad liikuma mööda pikemaid ja ebaturvalisemaid teid pidi soovitud sihtkohta. "Ei saa välistada, et taas hoogustub üle Vahemere kulgev rändekoridor ja samuti võidakse hakata kasutama Põhja-Euroopa trassi," leidis Janson.
Türgi saab enamuse humanitaarabist, sest tal on kõige tugevam "käsi"
Kui Türgi kasutab läbi erinevate Euroopa Liidu projektide riiki jõudvat kolme miljardit eurot sihtotstarbeliselt ehk põgenikega seotud humanitaarprobleemide lahendamiseks, siis on läheb see toetus Jansoni arvates asja ette ning on üsna kontrollitud rahastusmudel.
"Kuid üks väga suur põhjus, miks inimesed sealt edasi rändavad on see, et ega Süüriast ja Afganistanist pärit inimesed ei tohi Türgis töötada ning samuti ei anta neile võimalust taotleda pagulasstaatust, sest nii naljaks kui see ka ei tunduks näeb Türgi pagulastena vaid neid, kes põgenevad Euroopas aset leidvate kriiside eest," selgitas Janson.
Tema arvates on üsna kurb, et humanitaarabi ja rahastus liigub paljuski riiki, kellel on kõneluste laua taga kõige kõvem "käsi" ette näidata. "Samas olukord näiteks Liibanonis ja Jordaanias pole sugugi parem vaid hoopis kehvem," sõnas Janson.
### Response:
Janson: Ankara ja Brüsseli kokkulepe võib hoogustada põgenike liikumist teistel rändeteedel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta lõpul saab läbi praeguse Ameerika korrespondendi Lauri Tankleri ametiaeg ja ta naaseb Eestisse.
"Tegelikult saab Lauri kolmeaastane periood läbi juba augustis, aga kuna Ühendriikide presidendivalimised on novembris, pikendasime ta ametiaega aasta lõpuni," selgitas ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook.
Uus inimene peaks olema valitud hiljemalt septembriks, et oleks aega sisse elada, eluplaane ümber sättida ja end ette valmistada.
Lisaks tele- ja raadioajakirjaniku tööle peab USA korrespondent suutma ise ka lugusid kaameraga üles võtta ja neid monteerida. ERR tagab vajadusel ka vastava väljaõppe. Samuti üürib ERR korrespondendile Washingtonis korteri koos tööks vajalike kommunikatsioonivahenditega ning tagab võimaluse kaks korda aastas ERR-i kulul Eestis käia.
"Väliskorrespondendi ametikoht on meediaorganisatsioonide sees väga hinnatud – see annab hindamatu kogemuse, millest on hilisemas töös ja elus palju abi. Samas on see, eriti väikeriigi korrespondendi puhul, ka väga vastutusrikas töö," lisas Urmet Kook.
Ka uue korrespondendi ametiaeg oleks kolm aastat. Eesti rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammidele USAst 20 aasta vältel kaastööd teinud Neeme Raud on valmis jagama uuele inimesele kogemusi ja näpunäiteid, et hõlbustada sisseelamist. | ERR otsib uut USA korrespondenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta lõpul saab läbi praeguse Ameerika korrespondendi Lauri Tankleri ametiaeg ja ta naaseb Eestisse.
"Tegelikult saab Lauri kolmeaastane periood läbi juba augustis, aga kuna Ühendriikide presidendivalimised on novembris, pikendasime ta ametiaega aasta lõpuni," selgitas ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook.
Uus inimene peaks olema valitud hiljemalt septembriks, et oleks aega sisse elada, eluplaane ümber sättida ja end ette valmistada.
Lisaks tele- ja raadioajakirjaniku tööle peab USA korrespondent suutma ise ka lugusid kaameraga üles võtta ja neid monteerida. ERR tagab vajadusel ka vastava väljaõppe. Samuti üürib ERR korrespondendile Washingtonis korteri koos tööks vajalike kommunikatsioonivahenditega ning tagab võimaluse kaks korda aastas ERR-i kulul Eestis käia.
"Väliskorrespondendi ametikoht on meediaorganisatsioonide sees väga hinnatud – see annab hindamatu kogemuse, millest on hilisemas töös ja elus palju abi. Samas on see, eriti väikeriigi korrespondendi puhul, ka väga vastutusrikas töö," lisas Urmet Kook.
Ka uue korrespondendi ametiaeg oleks kolm aastat. Eesti rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammidele USAst 20 aasta vältel kaastööd teinud Neeme Raud on valmis jagama uuele inimesele kogemusi ja näpunäiteid, et hõlbustada sisseelamist.
### Response:
ERR otsib uut USA korrespondenti |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.