instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues filmis saabub üksikema oma kahe lapsega väikelinna, kus nad avastavad sideme algsete tondipüüdjatega ning vanaisa jäetud salajase pärandi.
Stsenaariumi autorid on Jason Reitman ja Gil Kenan, režissöör on Jason Reitman ja produtsent Ivan Reitman.
"Tondipüüdjad: pärand" jõuab kinodesse 11. novembril. | Ilmus filmi "Tondipüüdjad: pärand" uus treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues filmis saabub üksikema oma kahe lapsega väikelinna, kus nad avastavad sideme algsete tondipüüdjatega ning vanaisa jäetud salajase pärandi.
Stsenaariumi autorid on Jason Reitman ja Gil Kenan, režissöör on Jason Reitman ja produtsent Ivan Reitman.
"Tondipüüdjad: pärand" jõuab kinodesse 11. novembril.
### Response:
Ilmus filmi "Tondipüüdjad: pärand" uus treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pehmepalli mängitakse olümpiamängudel esimest korda alates 2008. aastast, kui Jaapan Pekingis samuti Ameerika Ühendriikidest üle oli.
Naiskonnad alustasid teisipäeva st mängu kolme tasavägise inninguga, misjärel suutis koduvõistkond tänu Yamato Fujita löömisele kahe järgneva perioodi jooksul kaks jooksjat koju tuua.
Viskaja Yukiko Ueno loovutas esimese viie inninguga ameeriklastele kõigest kaks lööki, misjärel 39-aastane lahkus mängust, ent tuli otsustaval perioodil tagasi, et võit kindlustada.
Pronksimatšis alistas Kanada Mehhiko 3:2.
Meeste pesapalli turniir saab alguse kolmapäeval, kui Dominikaani Vabariik kohtub Jaapaniga. | Jaapan kordas pehmepalli finaalis 13 aasta tagust võitu USA üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pehmepalli mängitakse olümpiamängudel esimest korda alates 2008. aastast, kui Jaapan Pekingis samuti Ameerika Ühendriikidest üle oli.
Naiskonnad alustasid teisipäeva st mängu kolme tasavägise inninguga, misjärel suutis koduvõistkond tänu Yamato Fujita löömisele kahe järgneva perioodi jooksul kaks jooksjat koju tuua.
Viskaja Yukiko Ueno loovutas esimese viie inninguga ameeriklastele kõigest kaks lööki, misjärel 39-aastane lahkus mängust, ent tuli otsustaval perioodil tagasi, et võit kindlustada.
Pronksimatšis alistas Kanada Mehhiko 3:2.
Meeste pesapalli turniir saab alguse kolmapäeval, kui Dominikaani Vabariik kohtub Jaapaniga.
### Response:
Jaapan kordas pehmepalli finaalis 13 aasta tagust võitu USA üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikontroll kritiseerib teisipäeval valitsusele saadetud pöördumises praegust vaktsineerimise korraldust ja kirja kohaselt puudub Eestil ajakohane vaktsineerimisplaan. Peaminister Kaja Kallas tegi omalt poolt avalduse, et katkestab puhkuse ja peab lubamatuks, et ladudes on tuhandeid vaktsiinidoose, mis soovijateni ei jõua. Mida sellele kriitikale vastata?
Loomulikult vaktsineerimise töö korralduses on alati kohti, mida saab paremini teha ja me oleme ju järk-järgult laiendanudki vaktsineerimise võimalusi, ka eelregistreerimata vaktsineerimise pakkumine, on ka erinevad vaktsineerimisbussid, teatud apteegid, kus on võimalik täna samamoodi vaktsineerimist saada. Tegelikult me näeme ka seda, et viimastel nädalatel on Eestis vaktsineerimistempo tõusnud.
Olen ka ise tutvunud riigikontrolli saadetud kirjaga, tähelepanekutega. Neist osad on asjakohased, mõistlikud, mõnes kohas ma selle kriitikaga ei nõustu. Tegelikult ülevaade, mida valitsus on saanud vaktsineerimise edenemisest ja meie senistest mõõdikutest, on olnud päris põhjalik ja alati on olnud võimalik loomulikult juurde küsida. Ka laiemalt Eesti riigis on tegelikult vaktsineerimise hõlmatus kõigile avalik ja võimalik jälgida seda nii kohaliku omavalitsuse kui ka linnaosa täpsusega, vanuserühmade lõikes jne. Ehk ma ütleksin, et info liikumise mõttes, avalikustamise mõttes on Eesti olnud igati eeskujuks.
Murekohti on. Nendega tegeleme. Ja loomulikult kutsume jätkuvalt üles kõiki Eesti elanikke 12+ vanuses ennast esimesel võimalusel kaitsesüstima, et meil hõlmatus tõuseks ja kaitstus oleks kõrgem.
Riigikontroll viitab vaktsineeri.ee lehele, kuhu oleks pidanud 1. juulist tulema uus vaktsineerimisplaan, aga siiani seda seal ei ole.
Tõepoolest, vaktsineerimisplaan on uuendamisel. Praegu töötame eelmise plaani alusel, kus on ka seatud hõlmatuse eesmärgid sügiseks. 70 protsenti täisealistest elanikest on Euroopa Liidus kokkulepitud siht astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks. Ja täiendamisel on plaani see osa, mis puudutab noori, alaealisi, mis puudutab ka revaktsineerimise stsenaariume. Siin oleme olnud Eesti Perearstide Seltsi esindajate ja teiste vaktsineerimise strateegia töörühma liikmetega arutelus, kus on tehtud erinevaid täiendusi, muudatusi sinna plaani ja mõistlik tundus see plaan avaldada ühe tervikuna, mitte seda juulikuu jooksul korduvalt uuendada.
Nii et siis uues plaanis on kõik need eesmärgid ka täpsustatud, millised on vaheeesmärgid, milline on lõppeesmärk?
Mitmed eesmärgid on tõesti täpsemalt sõnastatud just selles vaates, et lisaks üldisele täiskasvanute hõlmatusele me räägime ka eakate veelgi kõrgemast sihist ehk 60+ vanuserühmas tahaksime jõuda 80-protsendilise hõlmatuseni novembri alguseks. Ja samal ajal tuleb täiendavalt 12- kuni 17-aastaste laste vaktsineerimise siht juurde, kuna nüüd on neile juba Pfizer/BioNTech ja värskelt ka Euroopa Ravimiameti poolt heakskiidu saanud Moderna vaktsiin, millega on võimalik ka neid COVID-19 haiguse vastu kaitsta.
Nii et täiendatud plaani variant tuleb veel sel nädalal avaldamisele ja seal oleme tõesti tähelepanekuid nii valitsuselt kui ka erinevatelt töörühma liikmetelt ja ka riigikontrollilt juba varem arvesse võtnud.
Peaminister tõi oma avalduses välja, et ladudes on ikka veel palju vaktsiinidoose, mis ei jõua soovijateni. Kas seda annab kuidagi parandada?
Meil on paralleelselt võib-olla kaks probleemi. Ühest küljest on tõesti küsimus selles, kui palju on tervishoiutöötajaid, kes juulikuus, keset suve saavad vaktsineerimisi ellu viia. Teisest küljest on küsimus, kui palju on nõudlust nende järele. Ehk me näeme, et meil on piirkondi, kus on olnud tervishoiutöötajate ressursipuudus ehk keset puhkusteperioodi ei ole olnud piisavalt vaktsineerimisõigusega töötajaid kohapeal. Aga on ka piirkondi, kus on väga palju vabu aegu, kus töötajad on paratamatult pidanud tegema n-ö lühendatud päevi, kuna pole inimestel olnud küllalt kõrget huvi. Seda oleme näinud tegelikult mitmel pool.
Vaktsineerimise soov on taas tõusnud, nõudlus kasvab, mida näitas ka eelmine nädal, kus esmase kaitsesüsti sai 22 000 inimest ehk 6000 rohkem kui nädal varem. See on igal juhul hea märk ja meil tuleb ka nüüd endal taas rohkem vaktsineerimisaegu välja panna ja koostöös haiglate, perearstide ja eratervishoiuasutustega seda ka teeme. | Kiik: avaldame täiendatud vaktsineerimisplaani sel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikontroll kritiseerib teisipäeval valitsusele saadetud pöördumises praegust vaktsineerimise korraldust ja kirja kohaselt puudub Eestil ajakohane vaktsineerimisplaan. Peaminister Kaja Kallas tegi omalt poolt avalduse, et katkestab puhkuse ja peab lubamatuks, et ladudes on tuhandeid vaktsiinidoose, mis soovijateni ei jõua. Mida sellele kriitikale vastata?
Loomulikult vaktsineerimise töö korralduses on alati kohti, mida saab paremini teha ja me oleme ju järk-järgult laiendanudki vaktsineerimise võimalusi, ka eelregistreerimata vaktsineerimise pakkumine, on ka erinevad vaktsineerimisbussid, teatud apteegid, kus on võimalik täna samamoodi vaktsineerimist saada. Tegelikult me näeme ka seda, et viimastel nädalatel on Eestis vaktsineerimistempo tõusnud.
Olen ka ise tutvunud riigikontrolli saadetud kirjaga, tähelepanekutega. Neist osad on asjakohased, mõistlikud, mõnes kohas ma selle kriitikaga ei nõustu. Tegelikult ülevaade, mida valitsus on saanud vaktsineerimise edenemisest ja meie senistest mõõdikutest, on olnud päris põhjalik ja alati on olnud võimalik loomulikult juurde küsida. Ka laiemalt Eesti riigis on tegelikult vaktsineerimise hõlmatus kõigile avalik ja võimalik jälgida seda nii kohaliku omavalitsuse kui ka linnaosa täpsusega, vanuserühmade lõikes jne. Ehk ma ütleksin, et info liikumise mõttes, avalikustamise mõttes on Eesti olnud igati eeskujuks.
Murekohti on. Nendega tegeleme. Ja loomulikult kutsume jätkuvalt üles kõiki Eesti elanikke 12+ vanuses ennast esimesel võimalusel kaitsesüstima, et meil hõlmatus tõuseks ja kaitstus oleks kõrgem.
Riigikontroll viitab vaktsineeri.ee lehele, kuhu oleks pidanud 1. juulist tulema uus vaktsineerimisplaan, aga siiani seda seal ei ole.
Tõepoolest, vaktsineerimisplaan on uuendamisel. Praegu töötame eelmise plaani alusel, kus on ka seatud hõlmatuse eesmärgid sügiseks. 70 protsenti täisealistest elanikest on Euroopa Liidus kokkulepitud siht astronoomilise sügise alguseks, 22. septembriks. Ja täiendamisel on plaani see osa, mis puudutab noori, alaealisi, mis puudutab ka revaktsineerimise stsenaariume. Siin oleme olnud Eesti Perearstide Seltsi esindajate ja teiste vaktsineerimise strateegia töörühma liikmetega arutelus, kus on tehtud erinevaid täiendusi, muudatusi sinna plaani ja mõistlik tundus see plaan avaldada ühe tervikuna, mitte seda juulikuu jooksul korduvalt uuendada.
Nii et siis uues plaanis on kõik need eesmärgid ka täpsustatud, millised on vaheeesmärgid, milline on lõppeesmärk?
Mitmed eesmärgid on tõesti täpsemalt sõnastatud just selles vaates, et lisaks üldisele täiskasvanute hõlmatusele me räägime ka eakate veelgi kõrgemast sihist ehk 60+ vanuserühmas tahaksime jõuda 80-protsendilise hõlmatuseni novembri alguseks. Ja samal ajal tuleb täiendavalt 12- kuni 17-aastaste laste vaktsineerimise siht juurde, kuna nüüd on neile juba Pfizer/BioNTech ja värskelt ka Euroopa Ravimiameti poolt heakskiidu saanud Moderna vaktsiin, millega on võimalik ka neid COVID-19 haiguse vastu kaitsta.
Nii et täiendatud plaani variant tuleb veel sel nädalal avaldamisele ja seal oleme tõesti tähelepanekuid nii valitsuselt kui ka erinevatelt töörühma liikmetelt ja ka riigikontrollilt juba varem arvesse võtnud.
Peaminister tõi oma avalduses välja, et ladudes on ikka veel palju vaktsiinidoose, mis ei jõua soovijateni. Kas seda annab kuidagi parandada?
Meil on paralleelselt võib-olla kaks probleemi. Ühest küljest on tõesti küsimus selles, kui palju on tervishoiutöötajaid, kes juulikuus, keset suve saavad vaktsineerimisi ellu viia. Teisest küljest on küsimus, kui palju on nõudlust nende järele. Ehk me näeme, et meil on piirkondi, kus on olnud tervishoiutöötajate ressursipuudus ehk keset puhkusteperioodi ei ole olnud piisavalt vaktsineerimisõigusega töötajaid kohapeal. Aga on ka piirkondi, kus on väga palju vabu aegu, kus töötajad on paratamatult pidanud tegema n-ö lühendatud päevi, kuna pole inimestel olnud küllalt kõrget huvi. Seda oleme näinud tegelikult mitmel pool.
Vaktsineerimise soov on taas tõusnud, nõudlus kasvab, mida näitas ka eelmine nädal, kus esmase kaitsesüsti sai 22 000 inimest ehk 6000 rohkem kui nädal varem. See on igal juhul hea märk ja meil tuleb ka nüüd endal taas rohkem vaktsineerimisaegu välja panna ja koostöös haiglate, perearstide ja eratervishoiuasutustega seda ka teeme.
### Response:
Kiik: avaldame täiendatud vaktsineerimisplaani sel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EM-i teises divisjonis toimub kaks turniiri ning Gruusias mängib algse 11 tiimi asemel pärast Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisraeli loobumist üheksa naiskonda. 6.–15. augustini Tbilisis mängiva Eesti koondise vastased B-alagrupis on Serbia, Itaalia ja Fääri saared. A-grupis on lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka ning Luksemburg.
"Viimase laagri eesmärgiks on saada lõplik pilt meie hetkeseisust ning lihvida oskusi platsil, aga ka psühholoogilist valmisolekut. Usun, et tüdrukud on füüsiliselt valmis ning saame Läti-mängudega veel palju infot, mida treeningutel parandada võimalik," rääkis Eesti neidude koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Päris ideaalset koosseisu meil pole, sest mõned pallurid jäid eemale vigastustega ning mõned arvasid ise, et pole valmis nii kõrgel tasemel Eesti esindamiseks. Võistkonnavaim on aga suurepärane, kõik on heas tujus ja tüdrukud tahavad võidelda nii koha eest platsil kui ka mängudes," kinnitas Kungurtseva.
Enamikele U-17 koondislastest on kohtumised Läti vastu esimesed ametlikud maavõistlused Eesti särgis, EM-turniirist rääkimata. Koondises on pallureid viiest klubist – esindatud on HC Kehra, SK Reval-Sport, HC Tabasalu, Aruküla SK ja SK Tapa.
"Lätlannadega oleme erinevatel klubiturniiridel kohtunud ning usun, et tegu on võrdsete vastastega. Maavõistlused on kindlasti tähtsad mängulise enesekindluse leidmiseks, sest EM-il peaks juba kraadi võrra tugevamad ning enam rahvusvahelist kogemust omavad tiimid meile vastu tulema," arvas Kungurtseva.
Eesti naiskond teeb Tallinnas nelja päeva sees seitse treeningut ning mängib siis reedel ja laupäeval Kristiine spordihallis Lätiga. Esimene kohtumine algab kell 18 ning laupäeval mängitakse algusega kell 11. | U-17 neidude käsipallikoondis valmistub EM-iks maavõistlustega Läti vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EM-i teises divisjonis toimub kaks turniiri ning Gruusias mängib algse 11 tiimi asemel pärast Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisraeli loobumist üheksa naiskonda. 6.–15. augustini Tbilisis mängiva Eesti koondise vastased B-alagrupis on Serbia, Itaalia ja Fääri saared. A-grupis on lisaks korraldajamaale Holland, Ukraina, Kreeka ning Luksemburg.
"Viimase laagri eesmärgiks on saada lõplik pilt meie hetkeseisust ning lihvida oskusi platsil, aga ka psühholoogilist valmisolekut. Usun, et tüdrukud on füüsiliselt valmis ning saame Läti-mängudega veel palju infot, mida treeningutel parandada võimalik," rääkis Eesti neidude koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Päris ideaalset koosseisu meil pole, sest mõned pallurid jäid eemale vigastustega ning mõned arvasid ise, et pole valmis nii kõrgel tasemel Eesti esindamiseks. Võistkonnavaim on aga suurepärane, kõik on heas tujus ja tüdrukud tahavad võidelda nii koha eest platsil kui ka mängudes," kinnitas Kungurtseva.
Enamikele U-17 koondislastest on kohtumised Läti vastu esimesed ametlikud maavõistlused Eesti särgis, EM-turniirist rääkimata. Koondises on pallureid viiest klubist – esindatud on HC Kehra, SK Reval-Sport, HC Tabasalu, Aruküla SK ja SK Tapa.
"Lätlannadega oleme erinevatel klubiturniiridel kohtunud ning usun, et tegu on võrdsete vastastega. Maavõistlused on kindlasti tähtsad mängulise enesekindluse leidmiseks, sest EM-il peaks juba kraadi võrra tugevamad ning enam rahvusvahelist kogemust omavad tiimid meile vastu tulema," arvas Kungurtseva.
Eesti naiskond teeb Tallinnas nelja päeva sees seitse treeningut ning mängib siis reedel ja laupäeval Kristiine spordihallis Lätiga. Esimene kohtumine algab kell 18 ning laupäeval mängitakse algusega kell 11.
### Response:
U-17 neidude käsipallikoondis valmistub EM-iks maavõistlustega Läti vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa kogus nelja ala peale 169,528 punkti, USA arvele jäi 166,096 ja kolmandaks tuli Suurbritannia naiskond 164,096 punktiga.
Viimasel alal Venemaa Olümpiakomitee esindusele kuldmedali kindlustanud Angelina Melnikova ütles, et sai kohe pärast viimast esitust aru, et olümpiavõit on käes. "Ma ei ole varem enda elus midagi sellist kogenud, teadsin kohe, et olime võitnud, et see oli võimalik," ütles Vene võimleja.
24-aastane neljakordne olümpiameister ning USA esivõimleja Simone Biles lahkus võimlemisareenilt pärast ebaõnnestunud toenghüpet, kus maandus halvasti. Tagasi tulles oli Biles juba Jordan Chilesiga asendatud ja ta vaatas enda koondisekaaslaste esitusi kõrvalt, ise samal ajal pahkluud sirutades, vahendab BBC Sport.
USA naiskond kinnitas finaali ajal, et Biles on võistlusest vigastuse tõttu kõrvale jäänud ning et tema jätkamist Tokyo olümpiamängudel hinnatakse järgnevatel päevadel.
Biles ütles pärast areenilt lahkumist ajakirjanikele, et tegeleb vaimse tervisega ning teatas sotsiaalmeedias, et tunneb suurt survet enda õlul. "Ma tunnen, et vaimne tervis on spordis enam levima hakanud. Me peame oma mõistust ja kehasid kaitsma ning ei peaks lihtsalt minema midagi tegema, mida maailm tahab, et me teeks," ütles Biles. | Venemaa pälvis sportvõimlemises Bilesist ilma jäänud USA üle kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa kogus nelja ala peale 169,528 punkti, USA arvele jäi 166,096 ja kolmandaks tuli Suurbritannia naiskond 164,096 punktiga.
Viimasel alal Venemaa Olümpiakomitee esindusele kuldmedali kindlustanud Angelina Melnikova ütles, et sai kohe pärast viimast esitust aru, et olümpiavõit on käes. "Ma ei ole varem enda elus midagi sellist kogenud, teadsin kohe, et olime võitnud, et see oli võimalik," ütles Vene võimleja.
24-aastane neljakordne olümpiameister ning USA esivõimleja Simone Biles lahkus võimlemisareenilt pärast ebaõnnestunud toenghüpet, kus maandus halvasti. Tagasi tulles oli Biles juba Jordan Chilesiga asendatud ja ta vaatas enda koondisekaaslaste esitusi kõrvalt, ise samal ajal pahkluud sirutades, vahendab BBC Sport.
USA naiskond kinnitas finaali ajal, et Biles on võistlusest vigastuse tõttu kõrvale jäänud ning et tema jätkamist Tokyo olümpiamängudel hinnatakse järgnevatel päevadel.
Biles ütles pärast areenilt lahkumist ajakirjanikele, et tegeleb vaimse tervisega ning teatas sotsiaalmeedias, et tunneb suurt survet enda õlul. "Ma tunnen, et vaimne tervis on spordis enam levima hakanud. Me peame oma mõistust ja kehasid kaitsma ning ei peaks lihtsalt minema midagi tegema, mida maailm tahab, et me teeks," ütles Biles.
### Response:
Venemaa pälvis sportvõimlemises Bilesist ilma jäänud USA üle kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas märgib, et riigikontrolli analüüs tõestab, et vaktsineerimise korralduses on tõsiseid probleeme.
"Riigikontroll nendib, et meie ladudes seisab tuhandeid kasutamata vaktsiine – nädalataguse seisuga koguni üle 170 000 doosi Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Samal ajal on üle Eesti sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad ja vajavad vaktsiini, kuid mingil põhjusel pole seda saanud. See on lubamatu olukord," kommenteeris peaminister.
Ta lisas, et vaktsineerimise korraldus on ka varem tekitanud tõsiseid küsimusi, mistõttu on ta nõudnud sotsiaalministeeriumilt pidevalt ülevaateid ja tegutsemist.
"Täna, riigikontrolli analüüsi valguses nõudsin kahetunnise kohtumise käigus vaktsineerimise eest vastutavalt tervise- ja tööministrilt Tanel Kiigelt sisulisi vastuseid ja konkreetseid tähtaegu, mil probleemid saavad lahendatud. Riiulitel seisev vaktsiin peab jõudma sinna, kus tahtjaid on ja vaktsiinist on puudus. Vaktsineeritud inimesed tagavad Eesti avatuse," teatas Kallas.
Kallas lisas, et ligi 550 000 eestimaalast on praeguseks täielikult vaktsineeritud, ligi 625 000 saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Seda on tema sõnul küll omajagu, kuid pikk tee on veel minna. | Kallas nõudis Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas märgib, et riigikontrolli analüüs tõestab, et vaktsineerimise korralduses on tõsiseid probleeme.
"Riigikontroll nendib, et meie ladudes seisab tuhandeid kasutamata vaktsiine – nädalataguse seisuga koguni üle 170 000 doosi Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Samal ajal on üle Eesti sadu tuhandeid inimesi, kes tahavad ja vajavad vaktsiini, kuid mingil põhjusel pole seda saanud. See on lubamatu olukord," kommenteeris peaminister.
Ta lisas, et vaktsineerimise korraldus on ka varem tekitanud tõsiseid küsimusi, mistõttu on ta nõudnud sotsiaalministeeriumilt pidevalt ülevaateid ja tegutsemist.
"Täna, riigikontrolli analüüsi valguses nõudsin kahetunnise kohtumise käigus vaktsineerimise eest vastutavalt tervise- ja tööministrilt Tanel Kiigelt sisulisi vastuseid ja konkreetseid tähtaegu, mil probleemid saavad lahendatud. Riiulitel seisev vaktsiin peab jõudma sinna, kus tahtjaid on ja vaktsiinist on puudus. Vaktsineeritud inimesed tagavad Eesti avatuse," teatas Kallas.
Kallas lisas, et ligi 550 000 eestimaalast on praeguseks täielikult vaktsineeritud, ligi 625 000 saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Seda on tema sõnul küll omajagu, kuid pikk tee on veel minna.
### Response:
Kallas nõudis Kiigelt vastuseid vaktsineerimise korralduse kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtuasjas süüd tunnistanud ja tunnistusi andnud Vilniuse ettevõtja Deimantas Bertauskas vabastati kriminaalvastutusest, ütles kohtu esindaja Vytautas Joncas.
Kohtualuste ülesanne oli väidetavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. aasta sündmuste protsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta valetõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.
Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.
Juri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünnanud tankidest.
Otsuse saab edasi kaevata. | Leedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtuasjas süüd tunnistanud ja tunnistusi andnud Vilniuse ettevõtja Deimantas Bertauskas vabastati kriminaalvastutusest, ütles kohtu esindaja Vytautas Joncas.
Kohtualuste ülesanne oli väidetavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. aasta sündmuste protsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta valetõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.
Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.
Juri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünnanud tankidest.
Otsuse saab edasi kaevata.
### Response:
Leedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 11,5-kilomeetrisel temposõidul pälvisid Eesti naisjuuniorid Elina Tasane ja Kirke Reier sakslanna Selma Lantschi (16.06) järel vastavalt teise ja kolmanda koha. Kaotust võitjale kogunes Tasasel 54 sekundit ja Reieril üks minut. Neljanda koha teenis samuti eestlanna: Annabrit Prantsi jäi pjedestaalist lahutama viis sekundit.
Naiste eliitklassis sai Kristel Sandra Soonik 16. koha, kaotades võitjale Aurela Nerlole (14.51) minuti ja 49 sekundiga. Liis Jääger (+2.30) sai 21. ja Silvia Türkson (+2.51) 22. koha.
100,5-kilomeetrisel grupisõidul, kus eliitnaised ja juuniorid koos sõitsid, kuulus kolmikvõit Poola ratturitele. Parim oli Karolina Kumiega (2:34.18), teise koha sai Kaja Rysz (+0.29) ja kolmanda Lucja Pietrzak (+1.59).
Reier (+3.29) sai 13. koha, Tasane (+3.30) 14. koha, Türkson (+3.32) 19. koha, Jääger (+3.33) 21 koha. ja Soonik (+3.35) 28. koha. Naisjuunioride arvestuses olid Reier ja Tasane poolatari Julia Dabrowska (+3.29) ja sakslanna Lantschi (+3.29) järel vastavalt kolmas ja neljas. | Eesti naisjuuniorid pääsesid Poolas pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
11,5-kilomeetrisel temposõidul pälvisid Eesti naisjuuniorid Elina Tasane ja Kirke Reier sakslanna Selma Lantschi (16.06) järel vastavalt teise ja kolmanda koha. Kaotust võitjale kogunes Tasasel 54 sekundit ja Reieril üks minut. Neljanda koha teenis samuti eestlanna: Annabrit Prantsi jäi pjedestaalist lahutama viis sekundit.
Naiste eliitklassis sai Kristel Sandra Soonik 16. koha, kaotades võitjale Aurela Nerlole (14.51) minuti ja 49 sekundiga. Liis Jääger (+2.30) sai 21. ja Silvia Türkson (+2.51) 22. koha.
100,5-kilomeetrisel grupisõidul, kus eliitnaised ja juuniorid koos sõitsid, kuulus kolmikvõit Poola ratturitele. Parim oli Karolina Kumiega (2:34.18), teise koha sai Kaja Rysz (+0.29) ja kolmanda Lucja Pietrzak (+1.59).
Reier (+3.29) sai 13. koha, Tasane (+3.30) 14. koha, Türkson (+3.32) 19. koha, Jääger (+3.33) 21 koha. ja Soonik (+3.35) 28. koha. Naisjuunioride arvestuses olid Reier ja Tasane poolatari Julia Dabrowska (+3.29) ja sakslanna Lantschi (+3.29) järel vastavalt kolmas ja neljas.
### Response:
Eesti naisjuuniorid pääsesid Poolas pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Swedbanki, SEB, LHV kui Luminori esindajad kinnitasid tehingute arvu ja laenusummade kasvu. LHV ja Luminor tõid välja, et aasta-aastalt tehingute arv kasvab ja eelmise aastaga võrreldes ulatub sel aastal kasv koguni 60 protsendini.
Eesti Panga kinnitusel sõlmiti selle aasta teises kvartalis uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 40 protsenti enam võrreldes 2019. aasta II kvartaliga.
LHV tehingute arvu kasv on panga finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli hinnangul osaliselt tingitud näiteks sellest, et nende pank teeb kõige kiiremaid laenupakkumisi. "Kuna kodu ostmisega võib paljude soovijate tõttu olla kiire, saab see mitmete klientide jaoks oluliseks kriteeriumiks," sõnas ta.
Konkurents tingib madalama intressi
Eesti Panga ökonomist Raido Kraaviku sõnul on langenud ka keskmine eluasemelaenu intressimäär madalamale – 2,1 protsendini.
Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas rääkis, et tänavu on tunda olnud tugevat konkurentsi laenude hinnastamisel ja võrreldes aasta algusega ollakse turul laenude marginaalide pakkumistega päris jõulised.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lisas: "Intressitaseme languse taga on hästi tugeva profiiliga laenuvõtjad ning konkurents. Iga pank soovib enda kliendid kodulaenuga enda juures hoida, nii ka meie." Swedbanki keskmine kodulaenu intress on umbes 1,95.
Ka Catlin Vatsel kinnitas, et intressi tingib eeskätt konkurents, kuid möönis samas, et igal pangal on oma tuluootus. Just viimane võib osutuda põhjuseks, miks intressid Euroala keskmiseni – 1,4 protsendini – ei lange.
Asukoht laenu saamisel rolli ei mängi
"Piirkond, kuhu soovitakse kodu osta, üha laieneb," rääkis Vatsel LHV-st. "Kodukontori võimalusi hakatakse üha rohkem ära kasutama ning pakkumise osas on defitsiit tekkinud pigem majade ja suvilate osas suurematest keskustest eemal."
Anne Pärgma Swedbankist tõi välja, et uusarenduste osakaal moodustab nende uutest kodulaenulepingutest umbes kolmandiku. Asukohta suurematest keskustest eemal ei maksa ka tema hinnangul karta: "Kui laenusoovijal on jätkusuutlik sissetulek, võetav laen jõukohane ning piisavalt omafinantseeringut, siis laenu võtmine on igati reaalne. Ostja valib kinnisvara ja kui tal on väljavalitud vara ostuks piisavalt maksevõimet ja omafinantseering, siis ta selle tehingu teeb."
Teatud maakondades ostetaksegi rohkem kinnisvara hoopis keskustest väljapoole.
Kodu tuleks osta vastavalt vajadusele
Kuivõrd kinnisvarahinnad edaspidi muutuda võiks, ei julenud pangaesindajad prognoosida.
"Kodu ostmiseks on iga aeg õige," vastas Vatsel küsimusele, kas kodu ostmisega oleks mõistlik kiirustada või pigem oodata. "Oluline on leida kodu vastavalt oma soovidele ja vajadustele."
Ka Pärgma sõnas, et kui inimesel on vaja osta kodu, on alati õige aeg. "Tuleb lihtsalt hoolikalt kaaluda, et võetav kohustus oleks pikaajaliselt jõukohane." | Konkurents kodulaenuturul surub intresse alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Swedbanki, SEB, LHV kui Luminori esindajad kinnitasid tehingute arvu ja laenusummade kasvu. LHV ja Luminor tõid välja, et aasta-aastalt tehingute arv kasvab ja eelmise aastaga võrreldes ulatub sel aastal kasv koguni 60 protsendini.
Eesti Panga kinnitusel sõlmiti selle aasta teises kvartalis uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 40 protsenti enam võrreldes 2019. aasta II kvartaliga.
LHV tehingute arvu kasv on panga finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli hinnangul osaliselt tingitud näiteks sellest, et nende pank teeb kõige kiiremaid laenupakkumisi. "Kuna kodu ostmisega võib paljude soovijate tõttu olla kiire, saab see mitmete klientide jaoks oluliseks kriteeriumiks," sõnas ta.
Konkurents tingib madalama intressi
Eesti Panga ökonomist Raido Kraaviku sõnul on langenud ka keskmine eluasemelaenu intressimäär madalamale – 2,1 protsendini.
Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas rääkis, et tänavu on tunda olnud tugevat konkurentsi laenude hinnastamisel ja võrreldes aasta algusega ollakse turul laenude marginaalide pakkumistega päris jõulised.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lisas: "Intressitaseme languse taga on hästi tugeva profiiliga laenuvõtjad ning konkurents. Iga pank soovib enda kliendid kodulaenuga enda juures hoida, nii ka meie." Swedbanki keskmine kodulaenu intress on umbes 1,95.
Ka Catlin Vatsel kinnitas, et intressi tingib eeskätt konkurents, kuid möönis samas, et igal pangal on oma tuluootus. Just viimane võib osutuda põhjuseks, miks intressid Euroala keskmiseni – 1,4 protsendini – ei lange.
Asukoht laenu saamisel rolli ei mängi
"Piirkond, kuhu soovitakse kodu osta, üha laieneb," rääkis Vatsel LHV-st. "Kodukontori võimalusi hakatakse üha rohkem ära kasutama ning pakkumise osas on defitsiit tekkinud pigem majade ja suvilate osas suurematest keskustest eemal."
Anne Pärgma Swedbankist tõi välja, et uusarenduste osakaal moodustab nende uutest kodulaenulepingutest umbes kolmandiku. Asukohta suurematest keskustest eemal ei maksa ka tema hinnangul karta: "Kui laenusoovijal on jätkusuutlik sissetulek, võetav laen jõukohane ning piisavalt omafinantseeringut, siis laenu võtmine on igati reaalne. Ostja valib kinnisvara ja kui tal on väljavalitud vara ostuks piisavalt maksevõimet ja omafinantseering, siis ta selle tehingu teeb."
Teatud maakondades ostetaksegi rohkem kinnisvara hoopis keskustest väljapoole.
Kodu tuleks osta vastavalt vajadusele
Kuivõrd kinnisvarahinnad edaspidi muutuda võiks, ei julenud pangaesindajad prognoosida.
"Kodu ostmiseks on iga aeg õige," vastas Vatsel küsimusele, kas kodu ostmisega oleks mõistlik kiirustada või pigem oodata. "Oluline on leida kodu vastavalt oma soovidele ja vajadustele."
Ka Pärgma sõnas, et kui inimesel on vaja osta kodu, on alati õige aeg. "Tuleb lihtsalt hoolikalt kaaluda, et võetav kohustus oleks pikaajaliselt jõukohane."
### Response:
Konkurents kodulaenuturul surub intresse alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti, Soome ja Saksamaa koostööfilm "Vehkleja" viib Haapsallu, kuhu 1952. aastal saabub kehalise kasvatuse õpetajaks introvertne meistersportlane Leningradist (Märt Avandi). Vaatamata koolidirektori vastuseisule hakkab ta lastele vehklemist õpetama. Konarlikust algusest hoolimata saab sõjajärgsel raskel ajal vehklemisest teraapia nii lastele kui ka treenerile. Lüüasaanud direktorile ei anna aga rahu, miks noormees tegelikult väikelinna saabus.
Mitmeid auhindu noppinud "Vehkleja" põhineb osaliselt legendaarse Eesti sportlase ja treeneri Endel Nelise (1925–1993) elulool. Režissöör on Klaus Härö, osalisi kehastavad Märt Avandi, Ursula Ratasepp, Hendrik Toompere, Jaak Prints, Kirill Käro, Lembit Ulfsak jt.
"Vehkleja" on ETV eetris teisipäeval (27. juulil ) kell 23 ning hiljem nädal aega järelvaadatav veebikanalis Jupiter.err.ee. | ETV toob olümpiakulla puhul eetrisse mängufilmi "Vehkleja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti, Soome ja Saksamaa koostööfilm "Vehkleja" viib Haapsallu, kuhu 1952. aastal saabub kehalise kasvatuse õpetajaks introvertne meistersportlane Leningradist (Märt Avandi). Vaatamata koolidirektori vastuseisule hakkab ta lastele vehklemist õpetama. Konarlikust algusest hoolimata saab sõjajärgsel raskel ajal vehklemisest teraapia nii lastele kui ka treenerile. Lüüasaanud direktorile ei anna aga rahu, miks noormees tegelikult väikelinna saabus.
Mitmeid auhindu noppinud "Vehkleja" põhineb osaliselt legendaarse Eesti sportlase ja treeneri Endel Nelise (1925–1993) elulool. Režissöör on Klaus Härö, osalisi kehastavad Märt Avandi, Ursula Ratasepp, Hendrik Toompere, Jaak Prints, Kirill Käro, Lembit Ulfsak jt.
"Vehkleja" on ETV eetris teisipäeval (27. juulil ) kell 23 ning hiljem nädal aega järelvaadatav veebikanalis Jupiter.err.ee.
### Response:
ETV toob olümpiakulla puhul eetrisse mängufilmi "Vehkleja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel õhtul saavad kõik nädalavahetuse lõbusamalt vastu võtta võistkondlikus padjasõjas Autovabaduse puiestee tantsu murul. Peale seda saavad kõik hingelt kunstnikud esitada suurel laval oma loomingut loomevabaduse üritusel.
Laupäeval keskpargis toimuval tudengirallil on kõik kogenud ja tulevased tudengid oodatud proovile panema oma oskusi ja teadmisi. Õhtul on võimalus kõigil võidusõidu fännidel kärurallil läbi Küüni tänava kihutada.
Pühapäeva hommikut alustatakse pannkoogihommikuga. Pannkoogi ja vahvlite nautimise kõrvale saab vaadata sportlikke võistlejaid kastironimisel kõrgustesse pürgimas või hoopis ise end proovile panna ning ronida kõige kõrgema õllekastidest torni otsa.
Nädalavahetuse lõpetab Emajõel toimuv sumo vaatemäng. Esimest korda saab Emajõel näha ujuvareeni, kus saavad kõik soovijad oma jõu proovile panna, et vastased vette lükata.
Tartu Tudengipäevade üritused toimuvad 30. juulist 1. augustini Autovabaduse puiesteel. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://www.studentdays.ee/kava/. | Tartu Tudengipäevad vallutavad Autovabaduse puiestee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel õhtul saavad kõik nädalavahetuse lõbusamalt vastu võtta võistkondlikus padjasõjas Autovabaduse puiestee tantsu murul. Peale seda saavad kõik hingelt kunstnikud esitada suurel laval oma loomingut loomevabaduse üritusel.
Laupäeval keskpargis toimuval tudengirallil on kõik kogenud ja tulevased tudengid oodatud proovile panema oma oskusi ja teadmisi. Õhtul on võimalus kõigil võidusõidu fännidel kärurallil läbi Küüni tänava kihutada.
Pühapäeva hommikut alustatakse pannkoogihommikuga. Pannkoogi ja vahvlite nautimise kõrvale saab vaadata sportlikke võistlejaid kastironimisel kõrgustesse pürgimas või hoopis ise end proovile panna ning ronida kõige kõrgema õllekastidest torni otsa.
Nädalavahetuse lõpetab Emajõel toimuv sumo vaatemäng. Esimest korda saab Emajõel näha ujuvareeni, kus saavad kõik soovijad oma jõu proovile panna, et vastased vette lükata.
Tartu Tudengipäevade üritused toimuvad 30. juulist 1. augustini Autovabaduse puiesteel. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://www.studentdays.ee/kava/.
### Response:
Tartu Tudengipäevad vallutavad Autovabaduse puiestee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustavas kolmandas raundis kaotusseisus olev Baalla tahtis klintšis olles Nyikat kõrvast hammustada, aga uusmeremaalasel õnnestus kiirelt pea eest ära tõmmata.
"Ta ei saanud tervet suutäit," ütles Nyika pärast matši. "Õnneks oli tal hambakaitse suus ja ma olin natuke higine. Ma ei mäleta, mis ma talle ütlesin, aga mõned sõnad ma ütlesin."
Võidukas uusmeremaalane lisas, et teda on ka varem hammustatud, aga rinna pealt. "Aga ole nüüd, mees, need on olümpiamängud," lisas Nyika.
Uusmeremaalane kohtub veerandfinaalis Valgevene poksija Uladzislau Smiahlikauga.
Vastase hammustamine klintšis olles ei ole poksile võõras juhtum, legendaarne Mike Tyson hammustas kurikuulsaks saanud 1997. aasta matšis Evander Holyfieldi kõrvast. | Maroko poksija üritas olümpiamängudel vastast kõrvast hammustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustavas kolmandas raundis kaotusseisus olev Baalla tahtis klintšis olles Nyikat kõrvast hammustada, aga uusmeremaalasel õnnestus kiirelt pea eest ära tõmmata.
"Ta ei saanud tervet suutäit," ütles Nyika pärast matši. "Õnneks oli tal hambakaitse suus ja ma olin natuke higine. Ma ei mäleta, mis ma talle ütlesin, aga mõned sõnad ma ütlesin."
Võidukas uusmeremaalane lisas, et teda on ka varem hammustatud, aga rinna pealt. "Aga ole nüüd, mees, need on olümpiamängud," lisas Nyika.
Uusmeremaalane kohtub veerandfinaalis Valgevene poksija Uladzislau Smiahlikauga.
Vastase hammustamine klintšis olles ei ole poksile võõras juhtum, legendaarne Mike Tyson hammustas kurikuulsaks saanud 1997. aasta matšis Evander Holyfieldi kõrvast.
### Response:
Maroko poksija üritas olümpiamängudel vastast kõrvast hammustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli üheksakümnendatel, kui Rootsis elavad sugulased olid jälle Eestis käimas. Nad elasid tol ajal Stockholmi äärelinnas, seal, kus linn sisuliselt lõppes. Istusime, rääkisime, nagu ikka, kui kauged sugulased külla tulevad.
Ma ei mäleta enam, kuidas, aga kuidagi juhtus nii, et meile räägiti ka lugu sellest, kuidas too linnaäärne kommuun peab oma palgal ühte talunikku. Taluniku ülesanne oli pidada igat masti kodulinde ja -loomi ning see talu oli siis kohaks, kuhu nädalalõputi sõitsid kokku linnainimesed, et paitada lammast, vaadata sigu-lehmi ning juua värskelt lüpstud piima.
Ma mäletan, et vangutasin veel pead, et mis imeasi see kana nüüd ikka on. Siis oli veel see aeg, kui kolhooside-sovhooside lõpetamisest olid Eesti maakohad täis väiketalusid ja ka muid töid pidavad maainimesed pidasid tihti väiksemaid loomi, nii nagu see oli kombeks äsja mööda saanud nõukogude ajal.
Umbes samal ajal sattusin ma ühte dokumentaalfilmiprojekti. Berliini Humboldti Ülikooli põllumajandustudengid tulid Eestisse tegema filmi talumajanduse uuest algusest. Ma mäletan, kuidas istusin ühel õhtul, kui filmimised hakkasid juba lõppema, projekti juhtiva professoriga koos ja ta ütles mulle: "Kõik need talunikud oma viie hektari põllu ja ühe lehmaga kaovad varsti."
Kui nüüd kerida linti edasi, siis möödunud aastal kerkis mäletatavasti üles mõte saata kooliõpilased (või oli see üliõpilased) appi põllumajandusse, et korvata koroonapandeemia tõttu Eestisse saabumata jäänud Ukraina tööliste puudumine. Mäletan veel seda, et meie esiroheline Züleyxa Izmailova kiitis selle idee kõikvõimsa sotsiaalmeedia voogudes heaks. Lapsed näeksid siis ka, kust tuleb meie igapäevane toit ja saaksid ise käe mullaseks teha.
Ma siis kommenteerisin selle peale, et tänapäeva Eestis algab talu 200 hektarist ja kogu selle high tech tootmisprotsessi juures pole lastel küll midagi teha. Need ajad, mil kolhoosi aiandis sai peenraid kõblatud, on nüüd ikkagi minevik. Izmailova soovitas mul selle peale vähem televiisorit vaadata.
Ma ei tea, mida tänapäeval televiisoris talupidamisest näidatakse, sest mul pole ülalnimetatud aparaati juba aastaid. Küll on mul maamaja ümbruses mõningad tegevtalud, mille omanikud majakõrguste John Deeri traktoritega põldudel ja heinamaadel ringi sõidavad. Mõned korrad on mindki nende traktorite kabiini lastud ja no on väga high tech, pole üldse kahtlustki.
"Ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on."
Juba mõnda aega on Eestis selline põllumajandus, mille tulekut ennustas saksa põllumajandusprofessor 1990. aastate alguses. Asjatundjate jutu järgi on Eesti põllumajandus üks Euroopa efektiivsemaid (loe: kõrgtehnoloogilisemaid), sest järjest vähema inimtööjõuga suudetakse järjest enam tööd ära teha. Ja ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on.
Pärast maade ja talude tagasisaamist müüsid paljud need jälle maha ja nüüd on meil piisavalt lapsi, kes isegi ei oska unistada suvel maavanaema-vanaisa juures käimisest.
Seda meeldivam on, et nüüd juba mitmendat-setmendat aastat toimub avatud talude päev.
Sel päeval pakkisin mina esimest korda kümne-aastase lapse autosse ja tegin parajalt pika tiiru Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Seda ennekõike sellepärast, et laps näeks koduloomi ja -linde. Mul endal on seljataga lapsepõlve suved maal ja ma olen enam-vähem kõik need suured ja väikesed elukad ära näinud, naljaga pooleks karjas käinud ja kõik muu tolleaegne ruraalromantika sinna juurde.
Ja laps nägi ka. Suuri lihaveiseid, värvilisi kanu, pehmeid lambaid ja isegi vähke. Lambad on nunnud, veised on natukene imelikud, kanad on ebahuvitavad ja vähid on põnevad, nii võiks seda kõike kokku võtta. Põllumajandustraktor on lihtsalt üks suur asi, mille kabiini tuleb ronida mööda redelit ja mis on täis erinevaid ekraane ja nuppe.
Ma olin üks nendest sadadest ja võib-olla tuhandetest, kes kurseerisid tolmupilves mööda külavaheteid ja otsisid talusid, mis ennast sel päeval avatuks kuulutasid. GPS vedas paar korda alt, muidu oli palav ja ühel hetkel tekkis kartus, et jäängi tühja paagiga siia põldude vahele seisma. Minu jaoks oli kogu sõidu põnev pool pigem suurelt teelt kõrvale jäävate külade nägemine. Ehk kes avastas koduloomi-linde, kes aga Eestimaad.
On täiesti loogiline, et funktsioneeriv talumajapidamine asub metsa taga, põldude ja heinamaade keskel. Neid otsides ja sinna sõites sai laps proovida elektrikarjuse sutsakat ja suhelda mullikatega. Süüa sai avatud talude päeval ka head-paremat. Kus pannkooki, kus punase sõstra kooki.
Ma arvan, et avatud talude päev on hea initsiatiiv, igatahes parem kui pidada üleval näitlikku majapidamist, nagu seda Rootsis tehti ja võib-olla siiani tehakse. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab. Lüpsikarusselli vaataks isegi. | Aimar Ventsel: kuniks talu veel elab... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli üheksakümnendatel, kui Rootsis elavad sugulased olid jälle Eestis käimas. Nad elasid tol ajal Stockholmi äärelinnas, seal, kus linn sisuliselt lõppes. Istusime, rääkisime, nagu ikka, kui kauged sugulased külla tulevad.
Ma ei mäleta enam, kuidas, aga kuidagi juhtus nii, et meile räägiti ka lugu sellest, kuidas too linnaäärne kommuun peab oma palgal ühte talunikku. Taluniku ülesanne oli pidada igat masti kodulinde ja -loomi ning see talu oli siis kohaks, kuhu nädalalõputi sõitsid kokku linnainimesed, et paitada lammast, vaadata sigu-lehmi ning juua värskelt lüpstud piima.
Ma mäletan, et vangutasin veel pead, et mis imeasi see kana nüüd ikka on. Siis oli veel see aeg, kui kolhooside-sovhooside lõpetamisest olid Eesti maakohad täis väiketalusid ja ka muid töid pidavad maainimesed pidasid tihti väiksemaid loomi, nii nagu see oli kombeks äsja mööda saanud nõukogude ajal.
Umbes samal ajal sattusin ma ühte dokumentaalfilmiprojekti. Berliini Humboldti Ülikooli põllumajandustudengid tulid Eestisse tegema filmi talumajanduse uuest algusest. Ma mäletan, kuidas istusin ühel õhtul, kui filmimised hakkasid juba lõppema, projekti juhtiva professoriga koos ja ta ütles mulle: "Kõik need talunikud oma viie hektari põllu ja ühe lehmaga kaovad varsti."
Kui nüüd kerida linti edasi, siis möödunud aastal kerkis mäletatavasti üles mõte saata kooliõpilased (või oli see üliõpilased) appi põllumajandusse, et korvata koroonapandeemia tõttu Eestisse saabumata jäänud Ukraina tööliste puudumine. Mäletan veel seda, et meie esiroheline Züleyxa Izmailova kiitis selle idee kõikvõimsa sotsiaalmeedia voogudes heaks. Lapsed näeksid siis ka, kust tuleb meie igapäevane toit ja saaksid ise käe mullaseks teha.
Ma siis kommenteerisin selle peale, et tänapäeva Eestis algab talu 200 hektarist ja kogu selle high tech tootmisprotsessi juures pole lastel küll midagi teha. Need ajad, mil kolhoosi aiandis sai peenraid kõblatud, on nüüd ikkagi minevik. Izmailova soovitas mul selle peale vähem televiisorit vaadata.
Ma ei tea, mida tänapäeval televiisoris talupidamisest näidatakse, sest mul pole ülalnimetatud aparaati juba aastaid. Küll on mul maamaja ümbruses mõningad tegevtalud, mille omanikud majakõrguste John Deeri traktoritega põldudel ja heinamaadel ringi sõidavad. Mõned korrad on mindki nende traktorite kabiini lastud ja no on väga high tech, pole üldse kahtlustki.
"Ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on."
Juba mõnda aega on Eestis selline põllumajandus, mille tulekut ennustas saksa põllumajandusprofessor 1990. aastate alguses. Asjatundjate jutu järgi on Eesti põllumajandus üks Euroopa efektiivsemaid (loe: kõrgtehnoloogilisemaid), sest järjest vähema inimtööjõuga suudetakse järjest enam tööd ära teha. Ja ega asjassepuutumatul inimesel sellisesse korraliku ettevõtte mõõtu välja andvasse majapidamisse eriti asja pole ka. Kui tal üldse maale asja on.
Pärast maade ja talude tagasisaamist müüsid paljud need jälle maha ja nüüd on meil piisavalt lapsi, kes isegi ei oska unistada suvel maavanaema-vanaisa juures käimisest.
Seda meeldivam on, et nüüd juba mitmendat-setmendat aastat toimub avatud talude päev.
Sel päeval pakkisin mina esimest korda kümne-aastase lapse autosse ja tegin parajalt pika tiiru Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Seda ennekõike sellepärast, et laps näeks koduloomi ja -linde. Mul endal on seljataga lapsepõlve suved maal ja ma olen enam-vähem kõik need suured ja väikesed elukad ära näinud, naljaga pooleks karjas käinud ja kõik muu tolleaegne ruraalromantika sinna juurde.
Ja laps nägi ka. Suuri lihaveiseid, värvilisi kanu, pehmeid lambaid ja isegi vähke. Lambad on nunnud, veised on natukene imelikud, kanad on ebahuvitavad ja vähid on põnevad, nii võiks seda kõike kokku võtta. Põllumajandustraktor on lihtsalt üks suur asi, mille kabiini tuleb ronida mööda redelit ja mis on täis erinevaid ekraane ja nuppe.
Ma olin üks nendest sadadest ja võib-olla tuhandetest, kes kurseerisid tolmupilves mööda külavaheteid ja otsisid talusid, mis ennast sel päeval avatuks kuulutasid. GPS vedas paar korda alt, muidu oli palav ja ühel hetkel tekkis kartus, et jäängi tühja paagiga siia põldude vahele seisma. Minu jaoks oli kogu sõidu põnev pool pigem suurelt teelt kõrvale jäävate külade nägemine. Ehk kes avastas koduloomi-linde, kes aga Eestimaad.
On täiesti loogiline, et funktsioneeriv talumajapidamine asub metsa taga, põldude ja heinamaade keskel. Neid otsides ja sinna sõites sai laps proovida elektrikarjuse sutsakat ja suhelda mullikatega. Süüa sai avatud talude päeval ka head-paremat. Kus pannkooki, kus punase sõstra kooki.
Ma arvan, et avatud talude päev on hea initsiatiiv, igatahes parem kui pidada üleval näitlikku majapidamist, nagu seda Rootsis tehti ja võib-olla siiani tehakse. Mida võiks rohkem olla, on kõrgtehnoloogilised mitmesaja hektarilised suurtalud. Seal saaksid kõik külalised ka reaalselt näha, mida tänapäevane põllumajanduslik tootmine endast kujutab. Lüpsikarusselli vaataks isegi.
### Response:
Aimar Ventsel: kuniks talu veel elab... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on järjekordse tagasilöögiga Barcelona kanepiklubidele. 2017. aastal tühistas kohus Kataloonia parlamendi seaduse, mille kohaselt oli täiskasvanutel lubatud kanepit tarbida eraruumides, teatas The Guardian.
Kanepiklubid jätkasid Barcelona omavalitsuse regulatsiooni raames. Nüüd tühistas kohus ka selle. Kohtunikud leidsid, et linnavõimud polnud piisavalt pädevad, et sellist reeglit kehtestada.
"Enamik klubisid eeldab, et varem või hiljem peavad nad tegevuse lõpetama," ütles Kataloonia Kanepiühenduste Föderatsiooni pressiesindaja Eric Asensio.
Ametlikult on tegemist eraklubidega. Liikmemaks on umbes 10 eurot. Klubidest on saanud aga turistide meelispaik.
Liikmed saavad klubide territooriumil kanepit osta ja suitsetada. Linnavõimud ja kohalik politsei leiavad, et klubid vähendavad illegaalset tänavakaubandust.
"Jälle ründab kohtusüsteem ühendusi, võtmata arvesse Barcelona tegelikkust. Vaja on õigusraamistikku, mis tunnistab olemasolevat reaalsust" ütles Asensio. | Hispaania kõrgeim kohus otsustas sulgeda Barcelona kanepiklubid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on järjekordse tagasilöögiga Barcelona kanepiklubidele. 2017. aastal tühistas kohus Kataloonia parlamendi seaduse, mille kohaselt oli täiskasvanutel lubatud kanepit tarbida eraruumides, teatas The Guardian.
Kanepiklubid jätkasid Barcelona omavalitsuse regulatsiooni raames. Nüüd tühistas kohus ka selle. Kohtunikud leidsid, et linnavõimud polnud piisavalt pädevad, et sellist reeglit kehtestada.
"Enamik klubisid eeldab, et varem või hiljem peavad nad tegevuse lõpetama," ütles Kataloonia Kanepiühenduste Föderatsiooni pressiesindaja Eric Asensio.
Ametlikult on tegemist eraklubidega. Liikmemaks on umbes 10 eurot. Klubidest on saanud aga turistide meelispaik.
Liikmed saavad klubide territooriumil kanepit osta ja suitsetada. Linnavõimud ja kohalik politsei leiavad, et klubid vähendavad illegaalset tänavakaubandust.
"Jälle ründab kohtusüsteem ühendusi, võtmata arvesse Barcelona tegelikkust. Vaja on õigusraamistikku, mis tunnistab olemasolevat reaalsust" ütles Asensio.
### Response:
Hispaania kõrgeim kohus otsustas sulgeda Barcelona kanepiklubid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 54-aastase Estelle Hedaya perekond ootas nädalaid teateid tema kohta ning esmaspäeval said nad politseilt info tema leidmisest, vahendas BBC.
Päästjad otsisid ohvreid rusudest mitu nädalat, kuid teatasid reedel, et otsingud on lõppenud. Siis Estelle Hedaya kohta veel teateid ei olnud.
Kokku sai majavaringus surma 98 inimest. Algul arvati, et kadunud on 159 inimest, kuid politsei on seda arvu nädalate jooksul tehtud kontrollimiste tulemusel vähendanud. Üks inimene suri haiglas, kõik ülejäänud tõmmati rusudest hukkunult välja.
12-korruseline Champlain Towersi lõunahoone varises kokku 24. juunil. Võimude teatel käsitletakse seda kohta nüüd kuriteopaigana. Siiani ei ole teada, mis põhjusel 40 aastat tagasi ehitatud hoone kokku varises, kuid 2018. aastal tehtud raport viitab probleemidele kortermaja konstruktsioonis. | Floridas kokku varisenud kortermaja rusudest on kõik ohvrid leitud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
54-aastase Estelle Hedaya perekond ootas nädalaid teateid tema kohta ning esmaspäeval said nad politseilt info tema leidmisest, vahendas BBC.
Päästjad otsisid ohvreid rusudest mitu nädalat, kuid teatasid reedel, et otsingud on lõppenud. Siis Estelle Hedaya kohta veel teateid ei olnud.
Kokku sai majavaringus surma 98 inimest. Algul arvati, et kadunud on 159 inimest, kuid politsei on seda arvu nädalate jooksul tehtud kontrollimiste tulemusel vähendanud. Üks inimene suri haiglas, kõik ülejäänud tõmmati rusudest hukkunult välja.
12-korruseline Champlain Towersi lõunahoone varises kokku 24. juunil. Võimude teatel käsitletakse seda kohta nüüd kuriteopaigana. Siiani ei ole teada, mis põhjusel 40 aastat tagasi ehitatud hoone kokku varises, kuid 2018. aastal tehtud raport viitab probleemidele kortermaja konstruktsioonis.
### Response:
Floridas kokku varisenud kortermaja rusudest on kõik ohvrid leitud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadel Tallinna linna ning kahe rendiettevõtte – Bolti ja Tuule – vahel sõlmitud hea tahte leppe allakirjutamisel selgitas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, et arendada tuleb kergliikuritega liikumist ning tasuta parkimiskohad aitavad linnapilti puhtamaks muuta. Erinevalt eelmistest aastatest saavad nii Bolt kui ka Tuul oma tõukerattaid linna maale paigutada tasuta.
Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi sõnul tuli algatus linna poolt. "Parkimiskohad on mõeldud eelkõige renditeenuse pakkujatele, et nad saaksid hooldusest tulnud tõukerattad nendele aladele paigutada ja seeläbi linnapilti korrastada," selgitas Jets maha joonistatud kastide ideed. Ta avaldas lootust, et ka inimesed muutuvad teadlikumaks ja hakkavad parkimisalasid rohkem kasutama rataste suvalisse kohta tänaval jätmise asemel.
Tuule tegevjuht Jaan Kekišev lisas, et inimesed on parkimiskohti üha enam omaks võtmas ning ka firma plaanib harjumuse tekkele rohkem kaasa aidata.
"Ettevõtjatele kadus seni kehtinud kohustus elektritõukerattad alates kella 23.00 linnaruumist kokku koguda, mis võimaldab linlastel vajadusel ka öösel rattaga koju sõita," rääkis hea leppega kaasnenud teistestki muudatustest Tallinna kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Ott Heinapuu.
Ehkki hoiukohtadesse on võimalik paigutada kokku 1380 ratast, on firmad linnapilti toonud tõukerattaid rohkem.
Jets selgitas, et rattaid pargitakse ka tähistamata piirkondadesse, kuid need asuvad põhiliselt kesklinnast eemal.
Kui Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi hinnangul pole kahel rendifirmal konflikte ette tulnud, kuna ruumi jaguvat kõigile, on Tuule tegevjuht Jaan Kekišev tõsisem: "Meil korduvalt tulnud ette olukordi, kus konkurent seda kokkulepet eirab ning pargib kogu hoiukoha oma tõukerattaid täis ning meil puudub võimalus oma tõukerattaid hoiukohta parkida."
"Linnapilti toodavate tõukerataste hulk on linnaga kokku lepitud ja arvu korrigeeritakse vastavalt nõudlusele koostöös linnaga," sõnas Jets.
Ka Kekišev kinnitas, et tõukerataste alampiiri pole seatud, kuid üks operaator võib maksimaalselt 1000 elektritõukeratast paigutada kesklinna piirkonna parkimiskohtadele. | Tallinn joonistas kõnniteedele tõukerattaparklad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel Tallinna linna ning kahe rendiettevõtte – Bolti ja Tuule – vahel sõlmitud hea tahte leppe allakirjutamisel selgitas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, et arendada tuleb kergliikuritega liikumist ning tasuta parkimiskohad aitavad linnapilti puhtamaks muuta. Erinevalt eelmistest aastatest saavad nii Bolt kui ka Tuul oma tõukerattaid linna maale paigutada tasuta.
Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi sõnul tuli algatus linna poolt. "Parkimiskohad on mõeldud eelkõige renditeenuse pakkujatele, et nad saaksid hooldusest tulnud tõukerattad nendele aladele paigutada ja seeläbi linnapilti korrastada," selgitas Jets maha joonistatud kastide ideed. Ta avaldas lootust, et ka inimesed muutuvad teadlikumaks ja hakkavad parkimisalasid rohkem kasutama rataste suvalisse kohta tänaval jätmise asemel.
Tuule tegevjuht Jaan Kekišev lisas, et inimesed on parkimiskohti üha enam omaks võtmas ning ka firma plaanib harjumuse tekkele rohkem kaasa aidata.
"Ettevõtjatele kadus seni kehtinud kohustus elektritõukerattad alates kella 23.00 linnaruumist kokku koguda, mis võimaldab linlastel vajadusel ka öösel rattaga koju sõita," rääkis hea leppega kaasnenud teistestki muudatustest Tallinna kommunikatsiooniosakonna pressiesindaja Ott Heinapuu.
Ehkki hoiukohtadesse on võimalik paigutada kokku 1380 ratast, on firmad linnapilti toonud tõukerattaid rohkem.
Jets selgitas, et rattaid pargitakse ka tähistamata piirkondadesse, kuid need asuvad põhiliselt kesklinnast eemal.
Kui Bolti pressiesindaja Kristiin Jetsi hinnangul pole kahel rendifirmal konflikte ette tulnud, kuna ruumi jaguvat kõigile, on Tuule tegevjuht Jaan Kekišev tõsisem: "Meil korduvalt tulnud ette olukordi, kus konkurent seda kokkulepet eirab ning pargib kogu hoiukoha oma tõukerattaid täis ning meil puudub võimalus oma tõukerattaid hoiukohta parkida."
"Linnapilti toodavate tõukerataste hulk on linnaga kokku lepitud ja arvu korrigeeritakse vastavalt nõudlusele koostöös linnaga," sõnas Jets.
Ka Kekišev kinnitas, et tõukerataste alampiiri pole seatud, kuid üks operaator võib maksimaalselt 1000 elektritõukeratast paigutada kesklinna piirkonna parkimiskohtadele.
### Response:
Tallinn joonistas kõnniteedele tõukerattaparklad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuldmedalit ei võitnud Eesti sportlased ei 2016. aastal Rios ega ka 2012. aastal Londonis. Viimati tõusis eestlane olümpial pjedestaali kõrgeimale astmele 2008. aastal, mil Pekingis triumfeeris kettaheitja Gerd Kanter.
Naissportlastest oli enne vehklejaid Eesti lipu all suveolümpiamängudel kuldmedali võitnud vaid trekisõitja Erika Salumäe, kes võidutses 1992. aastal Barcelonas. Talimängudelt on kaks kulda võitnud Kristina Šmigun.
Eesti lipu all võisteldes on sportlased suveolümpialt nüüd võitnud kümme kulda. Suve- ja talimängudelt kokku on eestlased kokku võitnud 14 kuldmedalit. | Võidukad vehklejad lõpetasid Eesti 13 aastat väldanud kullapõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldmedalit ei võitnud Eesti sportlased ei 2016. aastal Rios ega ka 2012. aastal Londonis. Viimati tõusis eestlane olümpial pjedestaali kõrgeimale astmele 2008. aastal, mil Pekingis triumfeeris kettaheitja Gerd Kanter.
Naissportlastest oli enne vehklejaid Eesti lipu all suveolümpiamängudel kuldmedali võitnud vaid trekisõitja Erika Salumäe, kes võidutses 1992. aastal Barcelonas. Talimängudelt on kaks kulda võitnud Kristina Šmigun.
Eesti lipu all võisteldes on sportlased suveolümpialt nüüd võitnud kümme kulda. Suve- ja talimängudelt kokku on eestlased kokku võitnud 14 kuldmedalit.
### Response:
Võidukad vehklejad lõpetasid Eesti 13 aastat väldanud kullapõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigastuse tõsidust pole ei mängija ega klubi kommenteerinud.
Pariisi Saint-Germain kohtub pühapäeval hooaja avamängus Lille'i klubiga.
35-aastane Ramos sõlmis juuli alguses Prantsusmaa tippklubiga kaheaastase lepingu. | Ramose debüüt PSG eest lükkub vigastuse tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigastuse tõsidust pole ei mängija ega klubi kommenteerinud.
Pariisi Saint-Germain kohtub pühapäeval hooaja avamängus Lille'i klubiga.
35-aastane Ramos sõlmis juuli alguses Prantsusmaa tippklubiga kaheaastase lepingu.
### Response:
Ramose debüüt PSG eest lükkub vigastuse tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maarjamäe jalgpallihalli plaanitakse kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele. Maa, kuhu hall peaks kerkima, kuulub Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS). Aktsiaseltsi üldkoosolek on riigihaldusminister Jaak Aab.
Sestap pöörduski justiitsminister Maris Lauri just Aabi poole ja pani talle südamele, et jalgpallihalli lubav detailplaneering tuleb tühistada.
"Riigihalduse minister saab anda Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile juhise, et tühistada detailplaneering ja siis saab RKAS pöörduda Tallinna linna poole juba selle tühistamiseks," rääkis Lauri.
Ka Tallinna abilinnapea Andrei Novikov on korduvalt rõhutanud, et maa omanik peab ainult avalduse esitama ja juuni lõpus kinnitatud detailplaneering tühistatakse.
Maris Lauri lisas, et kui Aab ei soovi RKAS-i omapäi käskida, võib ta valitsuselt selleks mandaati paluda.
Jaak Aab ütles, et justiitsministri esitatud ettepanek tuleks juriidiliselt üle kontrollida. Tema sõnul on ettevõtte üldkoosolekul ehk omaniku esindajal väga piiratud õigused.
"Tegelikke otsuseid võtab vastu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu üldtasemel ja konkreetseid otsuseid juhatus, kes põhineb vastavatel seadustel, lepingutel," selgitas Aab. "Nii et ma ei ole väga veendunud, et riigihalduse minister saab üle nõukogu ja juhatuse seda käskida."
Ka RKAS-i juht Kati Kusmin ütles, et detailplaneeringu tühistamise asjus oleks ministril ettevõtet keeruline käskida.
"Riigi Kinnisvara ja jalgpalliklubi Levadia on 2005. aastal sõlminud pikaajalise hoonestusõiguse lepingu, mis andis jalgpalliklubile õiguse detailplaneeringu algatamiseks," märkis Kusmin. "See ei ole nii, et maaomanik ühel hetkel mõtleb nii ja teisel naa. Me peame arvestama, millised kokkulepped me oma koostööpartneritega teinud oleme."
Teiste sõnadega, kui RKAS pöörduks linna poole ja paluks detailplaneeringu tühistada, võib jalgpalliklubil tekkida õigus riigifirmalt kompensatsiooni küsida. "Väga suure tõenäosusega," sõnas Kusmin. "Ehk seda olukorda saab lahendada osapoolte kokkuleppel."
Ministrid: 600 000 euro nõuet tuleks põhjendada
Osapoolte kokkulepe oleks parim võimalik lahendus ka Maris Lauri ja Jaak Aabi hinnangul. Seda kokkulepet on otsitud vähemalt aasta ja läinud sügisel jõuti päris lähedale. Tallinna linn pakkus välja, et jalgpallihalli võiks rajada hoopis Lasnamäele õigeusu kiriku lähistele, nii et Maarjamäele kerkiks vaid klubihoone.
Levadia oli sellega põhimõtteliselt nõus, kuid märkis, et kahte kohta ehitamine läheb kallimaks. Jalgpalliklubi juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson avaldas juunis, et Levadia sooviks sellisel juhul kompensatsiooniks 600 000 eurot. Maris Lauri sõnul on jalgpalliklubil õigus hüvitist küsida.
"Näidata ära, millest need lisakulud tulevad. Kui need on põhjendatud, siis ma ei välista, et riik valitsuse kaudu selle rahaeralduse teeb. Kas valitsuse reservist näiteks või planeeritakse järgmise aasta eelarvest. Seda saab kõike kaaluda, aga selleks tuleb teha ametlik taotlus," ütles Lauri.
Jaak Aabi sõnul on rahast veel vara rääkida, sest temagi tahaks näha paberil tehtud arvutust. Samas usub Aab, et kokkulepe on endiselt võimalik.
"On olnud suuline jutt, mida ma ei saa enne kinnitada, kui on konkreetne kiri ja kalkulatsioon selle juures. Siis ma saan öelda, kui suur see summa on," ütles Aab.
Memento pöördus kohtusse
Asjaosalised said kokkuleppe otsimiseks ka pisut lisaaega. 21. juulil pöördus represseerituid ja nende lähedasi koondav Eesti Memento Liit halduskohtusse ja taotles linnavalitsuse otsuse tühistamist.
Kaebusega on ühinenud ka mitmed Memento piirkondlikud organisatsioonid ning mõned eraisikud, teiste seas Isamaa poliitik Riina Solman.
Solmani sõnul hindab kaebajate esindaja vandeadvokaat Tuulikki Laesson kaebust perspektiivikaks.
"Tegemist on kalmistualaga. Sinna on maetud juba surnuid. Seal käiakse mälestamas inimesi," rääkis Solman. "Tegelikult tuleks teha memoriaalile selline üldhinnang, üldvaade, et kuidas üldse seda memoriaali ala tuleb käsitleda"
Kaebuses märgitakse, et memoriaalile on kirjutatud kadunud sugulaste nimed ja paljudele on memoriaal ainus koht, kus surnuid mälestada. Ühtlasi lisavad kaebajad, et seaduse järgi tuleks kalmistu ümber tagada vähemalt 50 meetri laiune kaitsevöönd, kuhu ei tohi rajada ehitisi ega planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.
Kohtuvaidluste ajaks soovitakse halduskohtult esialgset õiguskaitset. Kaebuses kirjeldatakse, kuidas arendaja võiks juba pelgalt detailplaneeringu najal ehitamist ette valmistada, sealhulgas kuni 25 puud maha võtta. Tallinna linnalt ootab halduskohus tagasisidet hiljemalt kolmapäeva keskpäevaks.
Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas samas, et rahandusministeeriumi hinnangul planeeringut koostades midagi valesti ei tehtud.
"Ma mõistan Memento muret ja nende huvi," lisas Aab. "Ma arvan endiselt, et ajamata taga juriidilisi nippe, tuleks leida kokkulepe."
Memento pole ainus, kes on jalgpallihalli eemale tõrjumiseks juristide nõu palunud. Justiitsministeerium sõlmis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla. Lepingu järgi on tunnis 175 eurot küsiva büroo ülesanne hinnata, kas ka ministeeriumil maksaks detailplaneeringu tühistamist nõuda. Maris Lauri sõnul nad seda eelhinnangut veel saanud pole.
"Me sooviksime saada praktikute analüüsi kogu selle tausta kohta, mis on selle krundiga seoses toimunud," rääkis Lauri.
"Päris mitmete aastate jooksul on erinevaid lepinguid sõlmitud ja erinevaid asju tehtud. Soovime saada sellist praktikutepoolset hinnangut, et kuidas neid asju on aetud, mis asjad kõikidest nendest asjaoludest järelduvad ja pärast me vaatame, kuidas edasi käituda," lisas Lauri. | Lauri: Aab võiks nõuda Maarjamäe jalgpallihalli planeeringu tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maarjamäe jalgpallihalli plaanitakse kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele. Maa, kuhu hall peaks kerkima, kuulub Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS). Aktsiaseltsi üldkoosolek on riigihaldusminister Jaak Aab.
Sestap pöörduski justiitsminister Maris Lauri just Aabi poole ja pani talle südamele, et jalgpallihalli lubav detailplaneering tuleb tühistada.
"Riigihalduse minister saab anda Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile juhise, et tühistada detailplaneering ja siis saab RKAS pöörduda Tallinna linna poole juba selle tühistamiseks," rääkis Lauri.
Ka Tallinna abilinnapea Andrei Novikov on korduvalt rõhutanud, et maa omanik peab ainult avalduse esitama ja juuni lõpus kinnitatud detailplaneering tühistatakse.
Maris Lauri lisas, et kui Aab ei soovi RKAS-i omapäi käskida, võib ta valitsuselt selleks mandaati paluda.
Jaak Aab ütles, et justiitsministri esitatud ettepanek tuleks juriidiliselt üle kontrollida. Tema sõnul on ettevõtte üldkoosolekul ehk omaniku esindajal väga piiratud õigused.
"Tegelikke otsuseid võtab vastu Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu üldtasemel ja konkreetseid otsuseid juhatus, kes põhineb vastavatel seadustel, lepingutel," selgitas Aab. "Nii et ma ei ole väga veendunud, et riigihalduse minister saab üle nõukogu ja juhatuse seda käskida."
Ka RKAS-i juht Kati Kusmin ütles, et detailplaneeringu tühistamise asjus oleks ministril ettevõtet keeruline käskida.
"Riigi Kinnisvara ja jalgpalliklubi Levadia on 2005. aastal sõlminud pikaajalise hoonestusõiguse lepingu, mis andis jalgpalliklubile õiguse detailplaneeringu algatamiseks," märkis Kusmin. "See ei ole nii, et maaomanik ühel hetkel mõtleb nii ja teisel naa. Me peame arvestama, millised kokkulepped me oma koostööpartneritega teinud oleme."
Teiste sõnadega, kui RKAS pöörduks linna poole ja paluks detailplaneeringu tühistada, võib jalgpalliklubil tekkida õigus riigifirmalt kompensatsiooni küsida. "Väga suure tõenäosusega," sõnas Kusmin. "Ehk seda olukorda saab lahendada osapoolte kokkuleppel."
Ministrid: 600 000 euro nõuet tuleks põhjendada
Osapoolte kokkulepe oleks parim võimalik lahendus ka Maris Lauri ja Jaak Aabi hinnangul. Seda kokkulepet on otsitud vähemalt aasta ja läinud sügisel jõuti päris lähedale. Tallinna linn pakkus välja, et jalgpallihalli võiks rajada hoopis Lasnamäele õigeusu kiriku lähistele, nii et Maarjamäele kerkiks vaid klubihoone.
Levadia oli sellega põhimõtteliselt nõus, kuid märkis, et kahte kohta ehitamine läheb kallimaks. Jalgpalliklubi juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson avaldas juunis, et Levadia sooviks sellisel juhul kompensatsiooniks 600 000 eurot. Maris Lauri sõnul on jalgpalliklubil õigus hüvitist küsida.
"Näidata ära, millest need lisakulud tulevad. Kui need on põhjendatud, siis ma ei välista, et riik valitsuse kaudu selle rahaeralduse teeb. Kas valitsuse reservist näiteks või planeeritakse järgmise aasta eelarvest. Seda saab kõike kaaluda, aga selleks tuleb teha ametlik taotlus," ütles Lauri.
Jaak Aabi sõnul on rahast veel vara rääkida, sest temagi tahaks näha paberil tehtud arvutust. Samas usub Aab, et kokkulepe on endiselt võimalik.
"On olnud suuline jutt, mida ma ei saa enne kinnitada, kui on konkreetne kiri ja kalkulatsioon selle juures. Siis ma saan öelda, kui suur see summa on," ütles Aab.
Memento pöördus kohtusse
Asjaosalised said kokkuleppe otsimiseks ka pisut lisaaega. 21. juulil pöördus represseerituid ja nende lähedasi koondav Eesti Memento Liit halduskohtusse ja taotles linnavalitsuse otsuse tühistamist.
Kaebusega on ühinenud ka mitmed Memento piirkondlikud organisatsioonid ning mõned eraisikud, teiste seas Isamaa poliitik Riina Solman.
Solmani sõnul hindab kaebajate esindaja vandeadvokaat Tuulikki Laesson kaebust perspektiivikaks.
"Tegemist on kalmistualaga. Sinna on maetud juba surnuid. Seal käiakse mälestamas inimesi," rääkis Solman. "Tegelikult tuleks teha memoriaalile selline üldhinnang, üldvaade, et kuidas üldse seda memoriaali ala tuleb käsitleda"
Kaebuses märgitakse, et memoriaalile on kirjutatud kadunud sugulaste nimed ja paljudele on memoriaal ainus koht, kus surnuid mälestada. Ühtlasi lisavad kaebajad, et seaduse järgi tuleks kalmistu ümber tagada vähemalt 50 meetri laiune kaitsevöönd, kuhu ei tohi rajada ehitisi ega planeerida maakasutust, mis võib põhjustada müra.
Kohtuvaidluste ajaks soovitakse halduskohtult esialgset õiguskaitset. Kaebuses kirjeldatakse, kuidas arendaja võiks juba pelgalt detailplaneeringu najal ehitamist ette valmistada, sealhulgas kuni 25 puud maha võtta. Tallinna linnalt ootab halduskohus tagasisidet hiljemalt kolmapäeva keskpäevaks.
Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas samas, et rahandusministeeriumi hinnangul planeeringut koostades midagi valesti ei tehtud.
"Ma mõistan Memento muret ja nende huvi," lisas Aab. "Ma arvan endiselt, et ajamata taga juriidilisi nippe, tuleks leida kokkulepe."
Memento pole ainus, kes on jalgpallihalli eemale tõrjumiseks juristide nõu palunud. Justiitsministeerium sõlmis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla. Lepingu järgi on tunnis 175 eurot küsiva büroo ülesanne hinnata, kas ka ministeeriumil maksaks detailplaneeringu tühistamist nõuda. Maris Lauri sõnul nad seda eelhinnangut veel saanud pole.
"Me sooviksime saada praktikute analüüsi kogu selle tausta kohta, mis on selle krundiga seoses toimunud," rääkis Lauri.
"Päris mitmete aastate jooksul on erinevaid lepinguid sõlmitud ja erinevaid asju tehtud. Soovime saada sellist praktikutepoolset hinnangut, et kuidas neid asju on aetud, mis asjad kõikidest nendest asjaoludest järelduvad ja pärast me vaatame, kuidas edasi käituda," lisas Lauri.
### Response:
Lauri: Aab võiks nõuda Maarjamäe jalgpallihalli planeeringu tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20 aastat tagasi ilmus Heino Elleri autoriplaat "Neenia" (ECM Records 2001), millele salvestatud lood jõuavad Tõnu Kaljuste dirigeerimisel uuesti kuulajate ette, sama koosseis esitab muusikat ka plaadil. Kontserdipaikadeks on valitud väikesed Eesti kohad, sest ka Elleri orkestrimuusikas annavad tooni looduspildid ja ekspressionistlikud meeleolud.
Heino Eller, kelle 135. sünniaastat järgmisel aastal Eesti tähistab, töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.
Kontsertidel on kavas teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: "Eleegia" (1931), "Lüüriline süit" (1945), "Neenia" (1928), "Sümfoniett" (1965-1967) ja "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953), mille viimane osa on Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis".
Toimub kuus kontserti:
12. augustil kell 19.30 Kambja Martini kirikus
13. augustil kell 19.30 Hageri Lambertuse kirikus
14. augustil kell 19.00 Triigi Filharmoonias (kontserdi pealkiri "Lainete vahel")
17. augustil kell 19.30 Põltsamaa Niguliste kirikus
18. augustil kell 19.30 Viljandi Pauluse kirikus
19. augustil kell 19.30 Räpina Miikaeli kirikus | Tõnu Kaljuste viib Heino Elleri muusika Eesti väikekohtadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20 aastat tagasi ilmus Heino Elleri autoriplaat "Neenia" (ECM Records 2001), millele salvestatud lood jõuavad Tõnu Kaljuste dirigeerimisel uuesti kuulajate ette, sama koosseis esitab muusikat ka plaadil. Kontserdipaikadeks on valitud väikesed Eesti kohad, sest ka Elleri orkestrimuusikas annavad tooni looduspildid ja ekspressionistlikud meeleolud.
Heino Eller, kelle 135. sünniaastat järgmisel aastal Eesti tähistab, töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.
Kontsertidel on kavas teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: "Eleegia" (1931), "Lüüriline süit" (1945), "Neenia" (1928), "Sümfoniett" (1965-1967) ja "Viis pala keelpilliorkestrile" (1953), mille viimane osa on Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis".
Toimub kuus kontserti:
12. augustil kell 19.30 Kambja Martini kirikus
13. augustil kell 19.30 Hageri Lambertuse kirikus
14. augustil kell 19.00 Triigi Filharmoonias (kontserdi pealkiri "Lainete vahel")
17. augustil kell 19.30 Põltsamaa Niguliste kirikus
18. augustil kell 19.30 Viljandi Pauluse kirikus
19. augustil kell 19.30 Räpina Miikaeli kirikus
### Response:
Tõnu Kaljuste viib Heino Elleri muusika Eesti väikekohtadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu olemas olevaid parimaid ravimeid on tülikas manustada ja neist on haiglates ka tõsine puudus.
"Meie tegevus on piiratud. Meil pole eriti tõhusaid ravimeetodeid," ütles tervishoiuteenuse ProHealth New York nakkushaiguste juht Daniel Griffin.
USA-s on heaks kiidetud kümme koroonaravimit. Kahe ravimi kasutusluba peatati. Valitsus peatas hiljuti veel ühe ravimi kasutamise, kuna see ei olnud tõhus viiruse uute tüvede vastu, teatas The Wall Street Journal.
Vajadus koroonaravimi pärast seega püsib.
USA haiglad valmistuvad juba delta mutatsioonist põhjustatud juhtumite kasvuks. Delta variant levib aktiivselt vaktsineerimata inimeste seas. Vaktsineerimine riigis samas aeglustub.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas hiljuti, et kulutab koroonavastaste tablettide väljatöötamise toetamiseks 3,2 miljardit dollarit.
Vastavalt mittetulundusliku mõttekoja Milkeni instituudi andmetele hinnatakse praegu kliinilistes uuringutes olevat rohkem kui 225 koroonaravimit.
USA valitsus keskendus epideemia alguses peamiselt koroonavaktsiinide väljaarendamisele. Samuti konkureerisid ravimifirmad kliinilistes uuringutes patsientide pärast. Uuringud on sageli ka töömahukad ja aeganõudvad.
Mõned ravimeetodid näitavad ka positiivseid märke. Ravimifirmad Merck ja Pfizer testivad mõlemad kodus manustatavat koroonaravimit.
2020. aasta veebruaris alustati remdesiviiri ravimi kasutamist. Ravimil on aga üks tõsine probleem. See on kõige tõhusam, kui seda manustatakse kohe pärast nakatumist. Remdesiviiri saab manustada ainult haiglas.
Ekspertide sõnul oleks parim viirusevastane ravim selline, mida saaks kodus manustada.
"Tõhusate ravimite leidmiseks peavad valitsused tegema koostööd ülikoolide ja ravimifirmadega. Eeskuju peab võtma HIV-ravimite leidmise kampaaniaga," ütles USA riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi tippametnik Carl Dieffenbach.
Probleeme põhjustab tervishoiutöötajate vähene teadlikkus.
Kui Texase osariigi kodanik Bob Bellini koroonatest osutus positiivseks, siis tuli talle meelde, et endise presidendi Donald Trumpi ravimise jaoks kasutati Regeneroni. Bellini pöördus ravimi saamiseks oma arsti poole, kes ei teadnudki, et see olemas on, vahendas The Wall Street Journal. | USA teadlased on hädas, et leida tõhusat koroonaravimit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu olemas olevaid parimaid ravimeid on tülikas manustada ja neist on haiglates ka tõsine puudus.
"Meie tegevus on piiratud. Meil pole eriti tõhusaid ravimeetodeid," ütles tervishoiuteenuse ProHealth New York nakkushaiguste juht Daniel Griffin.
USA-s on heaks kiidetud kümme koroonaravimit. Kahe ravimi kasutusluba peatati. Valitsus peatas hiljuti veel ühe ravimi kasutamise, kuna see ei olnud tõhus viiruse uute tüvede vastu, teatas The Wall Street Journal.
Vajadus koroonaravimi pärast seega püsib.
USA haiglad valmistuvad juba delta mutatsioonist põhjustatud juhtumite kasvuks. Delta variant levib aktiivselt vaktsineerimata inimeste seas. Vaktsineerimine riigis samas aeglustub.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatas hiljuti, et kulutab koroonavastaste tablettide väljatöötamise toetamiseks 3,2 miljardit dollarit.
Vastavalt mittetulundusliku mõttekoja Milkeni instituudi andmetele hinnatakse praegu kliinilistes uuringutes olevat rohkem kui 225 koroonaravimit.
USA valitsus keskendus epideemia alguses peamiselt koroonavaktsiinide väljaarendamisele. Samuti konkureerisid ravimifirmad kliinilistes uuringutes patsientide pärast. Uuringud on sageli ka töömahukad ja aeganõudvad.
Mõned ravimeetodid näitavad ka positiivseid märke. Ravimifirmad Merck ja Pfizer testivad mõlemad kodus manustatavat koroonaravimit.
2020. aasta veebruaris alustati remdesiviiri ravimi kasutamist. Ravimil on aga üks tõsine probleem. See on kõige tõhusam, kui seda manustatakse kohe pärast nakatumist. Remdesiviiri saab manustada ainult haiglas.
Ekspertide sõnul oleks parim viirusevastane ravim selline, mida saaks kodus manustada.
"Tõhusate ravimite leidmiseks peavad valitsused tegema koostööd ülikoolide ja ravimifirmadega. Eeskuju peab võtma HIV-ravimite leidmise kampaaniaga," ütles USA riikliku allergia- ja nakkushaiguste instituudi tippametnik Carl Dieffenbach.
Probleeme põhjustab tervishoiutöötajate vähene teadlikkus.
Kui Texase osariigi kodanik Bob Bellini koroonatest osutus positiivseks, siis tuli talle meelde, et endise presidendi Donald Trumpi ravimise jaoks kasutati Regeneroni. Bellini pöördus ravimi saamiseks oma arsti poole, kes ei teadnudki, et see olemas on, vahendas The Wall Street Journal.
### Response:
USA teadlased on hädas, et leida tõhusat koroonaravimit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai Yamamoto tõi võitjatele kohtumises kaheksa punkti, sealhulgas viskas ta minut enne kohtumise lõppu sisse otsustava kahepunktiviske.
Jaapan oli juba enne kohtumist USA-ga kindlustanud koha turniiri väljalangemisvoorus, kuid võistkonna peatreeneri Torsten Loibli sõnul näitas võit seda, et naiskond on kindlalt medalikonkurentsis.
Ka Jaapani mehed pääsesid turniiril sõelmängudele, kui võitsid otsustavas mängus 21:16 Hiinat.
3x3 korvpall kuulub Tokyos esimest korda olümpiakavasse. | Jaapani 3x3 korvpallinaiskond šokeeris USA-d | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai Yamamoto tõi võitjatele kohtumises kaheksa punkti, sealhulgas viskas ta minut enne kohtumise lõppu sisse otsustava kahepunktiviske.
Jaapan oli juba enne kohtumist USA-ga kindlustanud koha turniiri väljalangemisvoorus, kuid võistkonna peatreeneri Torsten Loibli sõnul näitas võit seda, et naiskond on kindlalt medalikonkurentsis.
Ka Jaapani mehed pääsesid turniiril sõelmängudele, kui võitsid otsustavas mängus 21:16 Hiinat.
3x3 korvpall kuulub Tokyos esimest korda olümpiakavasse.
### Response:
Jaapani 3x3 korvpallinaiskond šokeeris USA-d |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaal resideeruv Jan Blomqvist on saavutanud kõikide tantsumuusika sõprade hulgas tuntuse oma äratuntavate meloodiate, maheda rütmi ja mõtlemapaneva lüürikaga.
"Tema muusika kirjeldamiseks lihtsalt ei piisa sõnadest ega isegi kõlaritest. Unustamatu elamuse saamiseks tuleb seda andekat artisti kindlasti kogeda laivis," soovitab kontserdi korraldustiimi Momentum esindav Marek Falgot, kes on tuntud ka kui üks Bombossa Brothersi DJ-dest.
Hinnatud live esinejana on Blomqvist andnud kümne aasta jooksul üle maailma enam kui 700 kontserti ja seda suurimatel elektroonilise muusika festivalidel nagu Burning Man, Coachella, Tomorrowland, Balaton Sound Festival, Lightning in a Bottle jpt.
Hous e-muusika tipptegijana on Blomqvistil muusikastriimimiskeskkonnas Spotify enam kui 104 miljonit kuulamist, 22 lugu on kuulatud enam kui miljon korda. Youtube'is on artistil 32 miljonit kuulamist ning tema lugusid on Shazam'itud enam kui pool miljonit korda.
Kui 2020. aasta tähendas staarile kümneid ära jäänud esinemisi, siis nüüd on mees taas maailmaturneel ning saabub Tallinna peale Ibiza ja Istanbuli kontserte ning USA tuuri. | Elektroonilise muusika suurkuju Jan Blomqvist annab septembris Eestis kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal resideeruv Jan Blomqvist on saavutanud kõikide tantsumuusika sõprade hulgas tuntuse oma äratuntavate meloodiate, maheda rütmi ja mõtlemapaneva lüürikaga.
"Tema muusika kirjeldamiseks lihtsalt ei piisa sõnadest ega isegi kõlaritest. Unustamatu elamuse saamiseks tuleb seda andekat artisti kindlasti kogeda laivis," soovitab kontserdi korraldustiimi Momentum esindav Marek Falgot, kes on tuntud ka kui üks Bombossa Brothersi DJ-dest.
Hinnatud live esinejana on Blomqvist andnud kümne aasta jooksul üle maailma enam kui 700 kontserti ja seda suurimatel elektroonilise muusika festivalidel nagu Burning Man, Coachella, Tomorrowland, Balaton Sound Festival, Lightning in a Bottle jpt.
Hous e-muusika tipptegijana on Blomqvistil muusikastriimimiskeskkonnas Spotify enam kui 104 miljonit kuulamist, 22 lugu on kuulatud enam kui miljon korda. Youtube'is on artistil 32 miljonit kuulamist ning tema lugusid on Shazam'itud enam kui pool miljonit korda.
Kui 2020. aasta tähendas staarile kümneid ära jäänud esinemisi, siis nüüd on mees taas maailmaturneel ning saabub Tallinna peale Ibiza ja Istanbuli kontserte ning USA tuuri.
### Response:
Elektroonilise muusika suurkuju Jan Blomqvist annab septembris Eestis kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalist jäi Allikvee tänavu veel kaugele, sest sinna oleks pääsenud ajaga 2.09,95.
Eelujumiste kiireimat aega näitas 22-aastane austraallane Izaak Stubblety-Cook, kes läbis vahemaa ajaga 2.07,37.
Eelmiste olümpiamängudega võrreldes on Allikvee suure sammu edasi teinud, sest toona saavutas ta samal alal ajaga 2.13,66 33. koha. | Martin Allikvee saavutas Tokyo olümpial 25. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalist jäi Allikvee tänavu veel kaugele, sest sinna oleks pääsenud ajaga 2.09,95.
Eelujumiste kiireimat aega näitas 22-aastane austraallane Izaak Stubblety-Cook, kes läbis vahemaa ajaga 2.07,37.
Eelmiste olümpiamängudega võrreldes on Allikvee suure sammu edasi teinud, sest toona saavutas ta samal alal ajaga 2.13,66 33. koha.
### Response:
Martin Allikvee saavutas Tokyo olümpial 25. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist on täieliku kuulujutuga, meil on väga kindlad reeglid ja protokollid," ütles Randveer ERR-ile.
Randveer selgitas, et laeva juhtis kapteni asemel vanemtüürimees, kellel algas vahetus kell 14 ehk vahetult enne õnnetuse juhtumist. Ta lisas, et tegemist oli puhkuselt tulnud tüürimehega, kõik toimis plaanipäraselt ja töötajad olid oma ametipostidel.
Randveeri sõnul pole seni uurimine näidanud, et keegi parvlaeval oleks reeglite vastu eksinud.
Teisipäeval käis riigikogu Estonia laevahuku toetusrühma ees aru andmas ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas. BNS teatas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas komisjoni koosolekul väide, et president Kersti Kaljulaid viibis Tõllu õnnetuse eel kaptenisillal ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et seni laekunud andmete põhjal ei ole tekkinud vajadust Tõllu asjus menetlust alustada. Ta lisas, et see pole ohutusjuurdluse keskuse asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus. | TS Laevad: Tõllu õnnetusel pole seost presidendi viibimisega laeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist on täieliku kuulujutuga, meil on väga kindlad reeglid ja protokollid," ütles Randveer ERR-ile.
Randveer selgitas, et laeva juhtis kapteni asemel vanemtüürimees, kellel algas vahetus kell 14 ehk vahetult enne õnnetuse juhtumist. Ta lisas, et tegemist oli puhkuselt tulnud tüürimehega, kõik toimis plaanipäraselt ja töötajad olid oma ametipostidel.
Randveeri sõnul pole seni uurimine näidanud, et keegi parvlaeval oleks reeglite vastu eksinud.
Teisipäeval käis riigikogu Estonia laevahuku toetusrühma ees aru andmas ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas. BNS teatas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas komisjoni koosolekul väide, et president Kersti Kaljulaid viibis Tõllu õnnetuse eel kaptenisillal ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et seni laekunud andmete põhjal ei ole tekkinud vajadust Tõllu asjus menetlust alustada. Ta lisas, et see pole ohutusjuurdluse keskuse asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.
### Response:
TS Laevad: Tõllu õnnetusel pole seost presidendi viibimisega laeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupimängus Venetsueela vastu esines Nishida küllaltki tagasihoidlikult, tuues kaheksa punkti. Sellest piisas, et kohtumine kindlalt 3:0 (25:21, 25:20, 25:15) võita.
Oluliselt suurema panuse andis 21-aastane nurgaründaja võidumängus südika Kanada vastu, kus tõi nelja geimiga 23 punkti. Enne seda võideti ka kindlalt Keeniat, mille tulemusena asus korraldajamaa turniiri A-alagruppi juhtima.
"Ma ei ole reielihasevigastusest täielikult paranenud ja see annab tunda," ütles Nishida. "Aga tegemist on siiski olümpiamängudega ja ma ma tulin siia võitlema, isegi kui pean selleks oma keha tagant sundima."
Noor nurgaründaja tõdes, et ei saanud kohtumises Kanada vastu endiselt endast maksimumi anda ja temasse jäi päris palju varu.
Jaapani peatreeneri Yuichi Nakagaichi oli aga Nishida sooritusega rahul ja tundis rõõmu, et mees peale rusuvaid vigastusi olulises mängus püssi paukuma sai ja end väljakul mugavalt tundis. "Ta on väga palju tööd teinud ja ma tõesti lootsin, et raske töö kannab lõpuks vilja ja vabastab ta pingetest. Nishida on tagasi," sõnas ta.
Jaapan võitis viimati võrkpallis medali aastal 1972, toona oli see kõige kirkam. Praegu paikneb korraldajamaa maailma edetabelis 11. kohal. | Jaapani võrkpallikoondise liider mängib olümpial vigastuste kiuste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupimängus Venetsueela vastu esines Nishida küllaltki tagasihoidlikult, tuues kaheksa punkti. Sellest piisas, et kohtumine kindlalt 3:0 (25:21, 25:20, 25:15) võita.
Oluliselt suurema panuse andis 21-aastane nurgaründaja võidumängus südika Kanada vastu, kus tõi nelja geimiga 23 punkti. Enne seda võideti ka kindlalt Keeniat, mille tulemusena asus korraldajamaa turniiri A-alagruppi juhtima.
"Ma ei ole reielihasevigastusest täielikult paranenud ja see annab tunda," ütles Nishida. "Aga tegemist on siiski olümpiamängudega ja ma ma tulin siia võitlema, isegi kui pean selleks oma keha tagant sundima."
Noor nurgaründaja tõdes, et ei saanud kohtumises Kanada vastu endiselt endast maksimumi anda ja temasse jäi päris palju varu.
Jaapani peatreeneri Yuichi Nakagaichi oli aga Nishida sooritusega rahul ja tundis rõõmu, et mees peale rusuvaid vigastusi olulises mängus püssi paukuma sai ja end väljakul mugavalt tundis. "Ta on väga palju tööd teinud ja ma tõesti lootsin, et raske töö kannab lõpuks vilja ja vabastab ta pingetest. Nishida on tagasi," sõnas ta.
Jaapan võitis viimati võrkpallis medali aastal 1972, toona oli see kõige kirkam. Praegu paikneb korraldajamaa maailma edetabelis 11. kohal.
### Response:
Jaapani võrkpallikoondise liider mängib olümpial vigastuste kiuste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi teadmised koroonaviiruse kohta üha paranevad, ei ole Euroopa riigid pikendamas läbipõdenute sertifikaate, kui nad end kuue kuu jooksul pärast haigust ei vaktsineeri.
Eestis kehtis seni soovitus vaktsineerida end ühe doosiga kuue kuu möödumisel pärast haiguse läbipõdemist. Et aga koroonapassi sertifikaadid kehtivad läbipõdenutele kuus kuud, võib juhtuda, et need aeguvad enne, kui inimene end vaktsineerida jõuab. Seetõttu on uus soovitus vaktsineerida end neli kuni kuus kuud pärast läbipõdemist. Teadlaste soovitused seda aega pikendanud ei ole, mistap pole oodata ka sertifikaatide kehtivuse pikenemist ilma vaktsiinita.
Sotsiaalministeerium selgitas ERR-ile, et läbipõdemise sertifikaadi kehtivus kuus kuud on paika pandud üle Euroopa ning seda pole põhjust praegu muuta. Samuti on üleüldine soovitus end seejärel vaktsineerida. Ühe vaktsiinisüsti järel märgitakse läbipõdenu süsteemis vaktsineerimiskuuri lõpetanuks.
"Vaktsineerimine peaks andma kindlama kaitse kui läbipõdemine," põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla seda soovitust. "Kuuekuuline kestus on EL-i regulatsiooniga kokku lepitud, seni pole arutatud selle pikendamist."
Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et teadusuuringuid on erinevaid, kuid EL-i üldine poliitika, mille põhjal sertifikaadid välja töötati, ütleb, et vaktsineerima peaks end siiski esimese kuue kuu jooksul pärast läbipõdemist.
"Ekspertidel pole täit üksmeelt; on väga tugevad ühe doosi soovitajaid, on ka neid, kes vaktsineerivad kahega, näiteks Inglismaa, kes on rõhutanud, et ei lähe ühele vaktsiinidoosile tagasi. Meil pole väga tugevaid andmeid, kumb on õigem," tõdes Lutsar.
Riigiti on praktika niisiis erinev – näiteks Eesti ja Prantsusmaa nõuavad ühe vaktsiinisüsti tegemist. Ent on ka neid, kes vaktsineerivad läbipõdenuid samuti kahe doosiga, näiteks Suurbritannia ja Poola.
"Silmas pidades viirusetüvede uusi variante, on ikkagi vaja oma immuunsust tõhustada selle ühe doosiga," peab Lutsar vaktsineerimist pärast haiguse läbipõdemist oluliseks.
Läbipõdenutel on reisimisel oluline välja uurida, kas sihtriik aktsepteerib ühe doosiga vaktsineerimist, et mitte ootamatult karantiini jääda. Näiteks nõuab seda Suurbritannia, mis ei kuulu EL-i. EL-i riikidest on Poola ainus, kes ei aktsepteeri ühe doosiga vaktsineerimist, samas kui teised EL-i riigid, kes ise vaktsineerivad kahe doosiga, teiste liikmesriikide erinevat praktikat aktsepteerivad, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Näiteks nädal tagasi muutis Läti kahe doosi nõude üheks.
"Eelkõige reisimise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni soovitus tänaseks muutunud ehk inimene peaks edaspidi saama reisida ühe tõendiga, kus vaktsineerimiskuur on märgitud lõpetatuks," ütles Lehtla.
Küll aga võib inimene Eestis jänni jääda teise doosi saamisega, et mõnda sellisesse riiki reisida, kuna meie immunoprofülaktikakomisjoni soovitus on vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga. Siiski on praktikat, kus läbipõdenutel on õnnestunud saada kaks doosi. Sellisel juhul tasub vaktsineerimiseks eelistada oma perearsti, kellele vajaduse ära rääkida saab ja kes sellise otsuse vastu võtta saab.
Sotsiaalministeerium teist doosi läbipõdenutele reisimise hõlbustamiseks õigeks ei pea.
"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et läbipõdenute vaktsineerimine kahe doosiga ei ole üldjuhul vajalik. Sertifikaadi saamine ei saa seega olla põhjenduseks, miks teha COVID-19 haiguse läbipõdenule kaks doosi, kui meditsiiniline näidustus selleks puudub. Samuti oleks mõistlik vältida olukorda, kus lääneriikides manustatakse lisadoose ilma meditsiinilise näidustuseta üksnes reisimise eesmärgil, samas kui on teisi riike, kus vaktsiinidoose ei ole piisavalt," põhjendas Lehtla. | EL koroona läbipõdenute sertifikaate pikendama ei asu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi teadmised koroonaviiruse kohta üha paranevad, ei ole Euroopa riigid pikendamas läbipõdenute sertifikaate, kui nad end kuue kuu jooksul pärast haigust ei vaktsineeri.
Eestis kehtis seni soovitus vaktsineerida end ühe doosiga kuue kuu möödumisel pärast haiguse läbipõdemist. Et aga koroonapassi sertifikaadid kehtivad läbipõdenutele kuus kuud, võib juhtuda, et need aeguvad enne, kui inimene end vaktsineerida jõuab. Seetõttu on uus soovitus vaktsineerida end neli kuni kuus kuud pärast läbipõdemist. Teadlaste soovitused seda aega pikendanud ei ole, mistap pole oodata ka sertifikaatide kehtivuse pikenemist ilma vaktsiinita.
Sotsiaalministeerium selgitas ERR-ile, et läbipõdemise sertifikaadi kehtivus kuus kuud on paika pandud üle Euroopa ning seda pole põhjust praegu muuta. Samuti on üleüldine soovitus end seejärel vaktsineerida. Ühe vaktsiinisüsti järel märgitakse läbipõdenu süsteemis vaktsineerimiskuuri lõpetanuks.
"Vaktsineerimine peaks andma kindlama kaitse kui läbipõdemine," põhjendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla seda soovitust. "Kuuekuuline kestus on EL-i regulatsiooniga kokku lepitud, seni pole arutatud selle pikendamist."
Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et teadusuuringuid on erinevaid, kuid EL-i üldine poliitika, mille põhjal sertifikaadid välja töötati, ütleb, et vaktsineerima peaks end siiski esimese kuue kuu jooksul pärast läbipõdemist.
"Ekspertidel pole täit üksmeelt; on väga tugevad ühe doosi soovitajaid, on ka neid, kes vaktsineerivad kahega, näiteks Inglismaa, kes on rõhutanud, et ei lähe ühele vaktsiinidoosile tagasi. Meil pole väga tugevaid andmeid, kumb on õigem," tõdes Lutsar.
Riigiti on praktika niisiis erinev – näiteks Eesti ja Prantsusmaa nõuavad ühe vaktsiinisüsti tegemist. Ent on ka neid, kes vaktsineerivad läbipõdenuid samuti kahe doosiga, näiteks Suurbritannia ja Poola.
"Silmas pidades viirusetüvede uusi variante, on ikkagi vaja oma immuunsust tõhustada selle ühe doosiga," peab Lutsar vaktsineerimist pärast haiguse läbipõdemist oluliseks.
Läbipõdenutel on reisimisel oluline välja uurida, kas sihtriik aktsepteerib ühe doosiga vaktsineerimist, et mitte ootamatult karantiini jääda. Näiteks nõuab seda Suurbritannia, mis ei kuulu EL-i. EL-i riikidest on Poola ainus, kes ei aktsepteeri ühe doosiga vaktsineerimist, samas kui teised EL-i riigid, kes ise vaktsineerivad kahe doosiga, teiste liikmesriikide erinevat praktikat aktsepteerivad, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Näiteks nädal tagasi muutis Läti kahe doosi nõude üheks.
"Eelkõige reisimise lihtsustamiseks on Euroopa Komisjoni soovitus tänaseks muutunud ehk inimene peaks edaspidi saama reisida ühe tõendiga, kus vaktsineerimiskuur on märgitud lõpetatuks," ütles Lehtla.
Küll aga võib inimene Eestis jänni jääda teise doosi saamisega, et mõnda sellisesse riiki reisida, kuna meie immunoprofülaktikakomisjoni soovitus on vaktsineerida läbipõdenuid ühe doosiga. Siiski on praktikat, kus läbipõdenutel on õnnestunud saada kaks doosi. Sellisel juhul tasub vaktsineerimiseks eelistada oma perearsti, kellele vajaduse ära rääkida saab ja kes sellise otsuse vastu võtta saab.
Sotsiaalministeerium teist doosi läbipõdenutele reisimise hõlbustamiseks õigeks ei pea.
"Immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et läbipõdenute vaktsineerimine kahe doosiga ei ole üldjuhul vajalik. Sertifikaadi saamine ei saa seega olla põhjenduseks, miks teha COVID-19 haiguse läbipõdenule kaks doosi, kui meditsiiniline näidustus selleks puudub. Samuti oleks mõistlik vältida olukorda, kus lääneriikides manustatakse lisadoose ilma meditsiinilise näidustuseta üksnes reisimise eesmärgil, samas kui on teisi riike, kus vaktsiinidoose ei ole piisavalt," põhjendas Lehtla.
### Response:
EL koroona läbipõdenute sertifikaate pikendama ei asu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka valiku muukeelset kirjandust.
"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid," rääkis Kalda.
Biblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid ja esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad.
Bibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10–18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.
Kalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib ka lugemisklubi "Trükimust ja pool pokaali". Lisaks Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov. | Tartus Aparaaditehases avab uksed uus raamatupood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandusteoste hulgast leiab poest nii ilu- kui teadmiskirjandust, laste- ja noorteraamatuid, elukunstiteoseid kui ka valiku muukeelset kirjandust.
"Kuna Eestis ilmub aastas üle 3500 erineva teose, siis Biblioteek aitab oma eelvalikuga parimad teosed lihtsamini üles leida. Eriline rõhk on lõunaeesti kirjandusel ning Eesti autorite tutvustamisel välismaalastele – poest leiab terve riiulitäie teistesse keeltesse tõlgitud eesti kirjandust. Lisaks uutele raamatutele on müügil valik kasutatud raamatuid," rääkis Kalda.
Biblioteegis on lisaks raamatuelamuste saamisele võimalik toetada ka kohalikke ettevõtteid ja esindatud on erinevad Lõuna-Eesti väiketootjad.
Bibilioteek asub Tartus Aparaaditehases (Kastani 42, 1. sissepääs) ja ootab alates 5. augustist raamatusõpru ja teegurmaane esmaspäevast reedeni kell 10–18 ning laupäeviti kell 11-16. Biblioteegi avamine on osa ka 2. augustil algava armastusfilmide festivali Tartuff programmist.
Kalda on Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant ning lisaks Biblioteegile koordineerib ka lugemisklubi "Trükimust ja pool pokaali". Lisaks Kaldale kuulub Biblioteegi meeskonda ka kultuurkapitali kirjanduspreemia nominent Joosep Vesselov.
### Response:
Tartus Aparaaditehases avab uksed uus raamatupood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe riigi esindajad kohtuvad kolmapäeval Genfis, kus läinud kuul kohtusid ka president Joe Biden ja Vladimir Putin.
Asevälisminister Sergei Rjabkov ütles Vene uudisteagentuuridele, et kõnelused lubavad Moskval hinnata, "kui tõsine on meie USA kolleegide meelsus, mis puudutab keskendunud, elava dialoogi pidamist strateegilise stabiilsuse üle".
Niinimetatud strateegilise stabiilsuse dialoogi raamistiku lõid tippkohtumisel Biden ja Putin, kes märkisid, et Washington ja Moskva suhtlesid halvima ärahoidmiseks ka külma sõja tipphetkel.
Rjabkov märkis, et Moskva ja Washingtoni lähenemine teineteisele pole alati edukas. "Ent see kohtumine toimub, et protsessiga algust teha, analüüsida põhjalikult, kus meil on erimeelsused ja proovida leida koostöö valdkondi," lausus ta.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et suhete parandamine on väga keeruline protsess, kuid ta tervitas asjaolu, et kahe riigi vahel on kontakt.
USA delegatsiooni juhib asevälisminister Wendy Sherman, teatas riigi välisministeerium. | Genfis algavad USA ja Venemaa kõrgetasemelised läbirääkimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe riigi esindajad kohtuvad kolmapäeval Genfis, kus läinud kuul kohtusid ka president Joe Biden ja Vladimir Putin.
Asevälisminister Sergei Rjabkov ütles Vene uudisteagentuuridele, et kõnelused lubavad Moskval hinnata, "kui tõsine on meie USA kolleegide meelsus, mis puudutab keskendunud, elava dialoogi pidamist strateegilise stabiilsuse üle".
Niinimetatud strateegilise stabiilsuse dialoogi raamistiku lõid tippkohtumisel Biden ja Putin, kes märkisid, et Washington ja Moskva suhtlesid halvima ärahoidmiseks ka külma sõja tipphetkel.
Rjabkov märkis, et Moskva ja Washingtoni lähenemine teineteisele pole alati edukas. "Ent see kohtumine toimub, et protsessiga algust teha, analüüsida põhjalikult, kus meil on erimeelsused ja proovida leida koostöö valdkondi," lausus ta.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ütles, et suhete parandamine on väga keeruline protsess, kuid ta tervitas asjaolu, et kahe riigi vahel on kontakt.
USA delegatsiooni juhib asevälisminister Wendy Sherman, teatas riigi välisministeerium.
### Response:
Genfis algavad USA ja Venemaa kõrgetasemelised läbirääkimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahame aidata malaariat välja juurida. Selleks tahame kasutada sama läbimurdelist mRNA-tehnoloogiat, mida kasutati koroonavaktsiini väljatöötamiseks," teatas esmaspäeval BioNTech.
Firma plaanib alustada kliinilisi malaariavaktsiini uuringuid 2022. aasta lõpus, teatas Deutsche Welle.
Malaaria tapab aastas üle 400 000 inimese. Peamiselt surevad väikelapsed Aafrikas. BioNTech plaanib Aafrikasse rajada ka labori.
Projekti rahastavad Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Liit.
"Oleme tunnistajaks meditsiinirevolutsiooni algusele," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. | BioNTech tahab välja arendada ka malaaria vaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahame aidata malaariat välja juurida. Selleks tahame kasutada sama läbimurdelist mRNA-tehnoloogiat, mida kasutati koroonavaktsiini väljatöötamiseks," teatas esmaspäeval BioNTech.
Firma plaanib alustada kliinilisi malaariavaktsiini uuringuid 2022. aasta lõpus, teatas Deutsche Welle.
Malaaria tapab aastas üle 400 000 inimese. Peamiselt surevad väikelapsed Aafrikas. BioNTech plaanib Aafrikasse rajada ka labori.
Projekti rahastavad Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Euroopa Liit.
"Oleme tunnistajaks meditsiinirevolutsiooni algusele," ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
### Response:
BioNTech tahab välja arendada ka malaaria vaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikontrolör kirjutas pöördumises valitsusele, et Eestil pole olnud kinnitatud ja avalikustatud vaktsineerimisplaani alates juuli algusest. Holmi sõnul peaks uus vaktsineerimisplaan olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani lõppu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitas uue vaktsineerimisplaani kava valitsusele 8. juulil, kuid see on jätkuvalt avaldamata. Ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses, uus plaan võeti vastu alles 20. aprillil.
Holmi sõnul ei ole vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid selged ega mõõdetavad ja seetõttu pole aru saada, mida plaaniga saavutada soovitakse.
Näiteks aprillis kinnitatud plaanis märgiti, et sügiseks soovitakse saavutada Eestis 70-protsendiline vaktsiinidega hõlmatus, kuid pole välja toodud, mida mõeldakse sügise all – kas see tähendab augusti lõppu, astronoomilise sügise algust või varasügist. Ühtlasi ei tooda välja, kas hõlmatus tähendab täielikku vaktsineerimist või näiteks ühe vaktsiinidoosi saamist.
Valitsus pole eesmärkides välja toonud ka plaani 12-17-aastaste vaktsineerimiseks. See on Holmi sõnul aga oluline, et tagada hariduse kvaliteet ja hoida ära koolide sulgemist. "Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima," märkis Holm.
Riigikontrolöri sõnul ei tooda valitsusele iganädalaselt esitatavatel vaktsineerimise ülevaadetes välja kõige olulisemat ehk infot selle kohta, kuidas vaktsineerimisplaani eesmärke on täidetud. "Näiteks – kui eesmärk on saavutada 2021. aasta sügiseks, et 70 protsenti täisealisi on vaktsineeritud, siis ülevaatest ei ole olnud võimalik leida, milline on selle eesmärgi saavutustase ülevaate esitamise ajal. Samas on väga põhjalik ja ka kindlasti vajalik info hõlmatuse kohta vanuserühmade ja maakondade kaupa. Aga eesmärki puudutavat üldarvu toodud ei ole ning ülevaates esitatud andmete põhjal ei ole olnud seda võimalik ka ise arvutada," kirjutas ta.
Vaktsineerimise korraldus on Holmi sõnul olnud jäik ja kasutamata on jäetud paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua rohkem kodulähedasi võimalusi. Näiteks tuleks saata vaktsineerimisbussid väikestesse asulatesse.
Ühtlasi on riik tagasi lükanud mitmed head ettepanekud vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid hiljem nendeni siiski tagasi jõudnud. "Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust," kirjutas Holm, kes heidab ette ka erasektori kaasamata jätmist.
"Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele," kirjutas ta. | Riigikontrolör: Eestil pole vaktsineerimisplaani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikontrolör kirjutas pöördumises valitsusele, et Eestil pole olnud kinnitatud ja avalikustatud vaktsineerimisplaani alates juuli algusest. Holmi sõnul peaks uus vaktsineerimisplaan olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani lõppu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitas uue vaktsineerimisplaani kava valitsusele 8. juulil, kuid see on jätkuvalt avaldamata. Ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses, uus plaan võeti vastu alles 20. aprillil.
Holmi sõnul ei ole vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid selged ega mõõdetavad ja seetõttu pole aru saada, mida plaaniga saavutada soovitakse.
Näiteks aprillis kinnitatud plaanis märgiti, et sügiseks soovitakse saavutada Eestis 70-protsendiline vaktsiinidega hõlmatus, kuid pole välja toodud, mida mõeldakse sügise all – kas see tähendab augusti lõppu, astronoomilise sügise algust või varasügist. Ühtlasi ei tooda välja, kas hõlmatus tähendab täielikku vaktsineerimist või näiteks ühe vaktsiinidoosi saamist.
Valitsus pole eesmärkides välja toonud ka plaani 12-17-aastaste vaktsineerimiseks. See on Holmi sõnul aga oluline, et tagada hariduse kvaliteet ja hoida ära koolide sulgemist. "Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima," märkis Holm.
Riigikontrolöri sõnul ei tooda valitsusele iganädalaselt esitatavatel vaktsineerimise ülevaadetes välja kõige olulisemat ehk infot selle kohta, kuidas vaktsineerimisplaani eesmärke on täidetud. "Näiteks – kui eesmärk on saavutada 2021. aasta sügiseks, et 70 protsenti täisealisi on vaktsineeritud, siis ülevaatest ei ole olnud võimalik leida, milline on selle eesmärgi saavutustase ülevaate esitamise ajal. Samas on väga põhjalik ja ka kindlasti vajalik info hõlmatuse kohta vanuserühmade ja maakondade kaupa. Aga eesmärki puudutavat üldarvu toodud ei ole ning ülevaates esitatud andmete põhjal ei ole olnud seda võimalik ka ise arvutada," kirjutas ta.
Vaktsineerimise korraldus on Holmi sõnul olnud jäik ja kasutamata on jäetud paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks. Tema hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua rohkem kodulähedasi võimalusi. Näiteks tuleks saata vaktsineerimisbussid väikestesse asulatesse.
Ühtlasi on riik tagasi lükanud mitmed head ettepanekud vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid hiljem nendeni siiski tagasi jõudnud. "Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust," kirjutas Holm, kes heidab ette ka erasektori kaasamata jätmist.
"Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele," kirjutas ta.
### Response:
Riigikontrolör: Eestil pole vaktsineerimisplaani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaksikvõidu teenisid Belgia ratturid, kui Emiel Vermeulen edestas grupifinišis Simon Danielsi. Kolmanda koha jättis kodumaale prantslane Damien Ridel. 163-kilomeetrisel võistlusel tegid kaasa ka Lauk, Rait Ärm ja Ampler Development Team. Lauk pälvis 43. koha, saades võitjaga kirja sama aja, vahendab Eesti Jalgratturite Liidu koduleht.
Ampler Development Teami parim oli leedulane Aivaras Mikutis, kaotades Vermeulenile nelja minuti ja 25 sekundiga. Treimuth jäi võitjast maha kuue minuti ja 49 sekundiga, soomlane Antti-Jussi Juntunen ja Mirzojev kaotasid mõlemad seitsme minuti ja 32 sekundiga. Kokku said tulemuse kirja 115 ratturit. | Peagrupis lõpetanud Lauk sai Prantsusmaal 43. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaksikvõidu teenisid Belgia ratturid, kui Emiel Vermeulen edestas grupifinišis Simon Danielsi. Kolmanda koha jättis kodumaale prantslane Damien Ridel. 163-kilomeetrisel võistlusel tegid kaasa ka Lauk, Rait Ärm ja Ampler Development Team. Lauk pälvis 43. koha, saades võitjaga kirja sama aja, vahendab Eesti Jalgratturite Liidu koduleht.
Ampler Development Teami parim oli leedulane Aivaras Mikutis, kaotades Vermeulenile nelja minuti ja 25 sekundiga. Treimuth jäi võitjast maha kuue minuti ja 49 sekundiga, soomlane Antti-Jussi Juntunen ja Mirzojev kaotasid mõlemad seitsme minuti ja 32 sekundiga. Kokku said tulemuse kirja 115 ratturit.
### Response:
Peagrupis lõpetanud Lauk sai Prantsusmaal 43. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Emaettevõtte osanike osa puhaskasumist langes aastaga 28,7 protsenti 16,4 miljonile eurole, selgus kontserni eelmise majandusaasta aruandest.
Ettevõtte käibest moodustas Eestist saadud tulu 828,3 miljonit eurot, mujalt Euroopa Liidust ning kolmandatatest riikidest teenis ettevõte tulu vastavalt 59,6 miljonit ning 1,5 miljonit eurot.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli mullu 50,1 miljonit eurot, aasta varem aga 57,5 miljonit eurot.
Konsolideeritud bilansimaht oli aasta lõpu seisuga 449,3 miljonit eurot, 2019. aasta lõpus 432,2 miljonit eurot.
Kontserni omakapital oli aasta lõpus 183,3 miljonit eurot, sellest emaettevõtte osanikele kuuluv osa oli 137,6 miljonit eurot. Aasta varem olid vastavad näitajad 189 miljonit eurot ja 140,4 miljonit eurot.
Kontserni investeeringud põhivarasse moodustasid mullu kokku 28,7 miljonit eurot, aasta varem aga 25,1 miljonit eurot.
Keskmine töötajate arv oli kontsernis möödunud aastal 5209 inimest, mida on 264 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõukulud moodustasid mullu 100,7 miljonit eurot, aasta varem olid need 95 miljonit eurot.
2020. aastal on emaettevõtte osanikele dividende välja makstud summas 19,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli summa 18,2 miljonit eurot. Kontserni jaotamata kasum oli 2020. aasta 31. detsembri seisuga 130,2 miljonit eurot, aasta varem 133,1 miljonit eurot.
Konsolideeritud aastaaruandes kajastuvad OÜ NG Investeeringud ning tütarettevõtete AS Liviko, AS Balbiino, AS Kitman Thulema, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Roseni Majad OÜ, Kuulsaal OÜ, OÜ Roseni Kinnisvara ja OÜ Salvo finantsnäitajad.
NG Investeeringud OÜ suuremad tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmetel Andres Järving 17,85 protsendiga, Jüri Käo 17,75 protsendiga ja Enn Kunila 17,47 protsendiga. | NG Investeeringute kasum langes mullu ligi kolmandiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Emaettevõtte osanike osa puhaskasumist langes aastaga 28,7 protsenti 16,4 miljonile eurole, selgus kontserni eelmise majandusaasta aruandest.
Ettevõtte käibest moodustas Eestist saadud tulu 828,3 miljonit eurot, mujalt Euroopa Liidust ning kolmandatatest riikidest teenis ettevõte tulu vastavalt 59,6 miljonit ning 1,5 miljonit eurot.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli mullu 50,1 miljonit eurot, aasta varem aga 57,5 miljonit eurot.
Konsolideeritud bilansimaht oli aasta lõpu seisuga 449,3 miljonit eurot, 2019. aasta lõpus 432,2 miljonit eurot.
Kontserni omakapital oli aasta lõpus 183,3 miljonit eurot, sellest emaettevõtte osanikele kuuluv osa oli 137,6 miljonit eurot. Aasta varem olid vastavad näitajad 189 miljonit eurot ja 140,4 miljonit eurot.
Kontserni investeeringud põhivarasse moodustasid mullu kokku 28,7 miljonit eurot, aasta varem aga 25,1 miljonit eurot.
Keskmine töötajate arv oli kontsernis möödunud aastal 5209 inimest, mida on 264 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõukulud moodustasid mullu 100,7 miljonit eurot, aasta varem olid need 95 miljonit eurot.
2020. aastal on emaettevõtte osanikele dividende välja makstud summas 19,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli summa 18,2 miljonit eurot. Kontserni jaotamata kasum oli 2020. aasta 31. detsembri seisuga 130,2 miljonit eurot, aasta varem 133,1 miljonit eurot.
Konsolideeritud aastaaruandes kajastuvad OÜ NG Investeeringud ning tütarettevõtete AS Liviko, AS Balbiino, AS Kitman Thulema, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Roseni Majad OÜ, Kuulsaal OÜ, OÜ Roseni Kinnisvara ja OÜ Salvo finantsnäitajad.
NG Investeeringud OÜ suuremad tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmetel Andres Järving 17,85 protsendiga, Jüri Käo 17,75 protsendiga ja Enn Kunila 17,47 protsendiga.
### Response:
NG Investeeringute kasum langes mullu ligi kolmandiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23 minutit väldanud avageimis jäi 24-aastane Kuuba kiirelt 0:3 kaotusseisu ning oli pikalt tagaajaja rollis. Eestlanna jõudis korra ka 15:15 viigiseisuni, ent enamaks suuteline ei olnud. Kokkuvõttes pani tailannast maailma 13. reket oma paremuse maksma, võites 21:16.
23 minutit kestnud teises geimis haaras Ongbamrungphan juba selge initsiatiivi. Kuuba tõi küll viiginumbrid mitmel korral paari punkti kaugusele, kuid oma mängu leidnud kümnenda asetusega tailanna enam ei vääratanud ja jäi kokkuvõttes veenvalt peale 21:12.
Kolmeliikmelise alagrupi täiseduga läbinud Ongbamrungphan lunastas kahe võiduga edasipääsu kaheksandikfinaali. Avamängus peruulanna Daniela Maciase 21:19, 21:13 alistanud Kristin Kuuba jaoks on olümpiamängud lõppenud. | Kristin Kuuba pidi tunnistama tugeva tailanna paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23 minutit väldanud avageimis jäi 24-aastane Kuuba kiirelt 0:3 kaotusseisu ning oli pikalt tagaajaja rollis. Eestlanna jõudis korra ka 15:15 viigiseisuni, ent enamaks suuteline ei olnud. Kokkuvõttes pani tailannast maailma 13. reket oma paremuse maksma, võites 21:16.
23 minutit kestnud teises geimis haaras Ongbamrungphan juba selge initsiatiivi. Kuuba tõi küll viiginumbrid mitmel korral paari punkti kaugusele, kuid oma mängu leidnud kümnenda asetusega tailanna enam ei vääratanud ja jäi kokkuvõttes veenvalt peale 21:12.
Kolmeliikmelise alagrupi täiseduga läbinud Ongbamrungphan lunastas kahe võiduga edasipääsu kaheksandikfinaali. Avamängus peruulanna Daniela Maciase 21:19, 21:13 alistanud Kristin Kuuba jaoks on olümpiamängud lõppenud.
### Response:
Kristin Kuuba pidi tunnistama tugeva tailanna paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos kardinaliga läksid kohtu alla Londonis tegutsev fondihaldur, vabakutseline luureekspert ja veel seitse inimest, teatas Financial Times.
Becciu on esimene kardinal, kes anti Vatikani kohtusse. Paavst tühistas ka tema puutumatuse.
Juhtum keskendub Vatikani investeeringule Londoni kinnisvaraturul.
Becciut süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja omastamises. Kardinal eitab õiguserikkumisi ja väidab, et ta on vandenõu ohver.
Koroonaviiruse epideemiast tingitud sotsiaalsete piirangute tõttu ei toimu protsess Vatikani tavalises kohtusaalis. Kohtusaal pole piisavalt suur, et mahutada tunnistajaid ja vaatlejaid. Seetõttu toimub istung Vatikani muuseumi saalis.
"See näitab välismaailmale, et Püha Tool võtab kuritegevust tõsiselt," ütles Vatikani üks kõrgemaid majandusametnikke Juan Antonio Guerrero.
"Ma arvan, et see kohtuprotsess võib Püha Tooli majandusküsimustesse tuua suurema usaldusväärsuse. Süüdistused tulid Vatikanist ja see näitab, et sisekontroll toimib," lisas Guerrero.
Koos Becciuga on kohtu all ka fondihaldur Raffaele Mincione. Teda süüdistatakse samuti omastamises.
Mincione ettevõtted müüsid 2014. aastal Becciu järelevalve all oleva tehingu raames Vatikanile osaluse Londonis asuvas korterelamus. Püha Tool väidab, et kinnisvaratehingu käigus hinnati Mincione kasuks varasid üles ja Vatikan sai selle käigus märkimisväärset rahalist kahju. Mincione eitab samuti rikkumisi.
Kohtu all on samuti luureekspert Cecilia Marognat. Väidetavalt omastas ta Becciu allkirjastatud konsultatsioonilepinguga talle antud raha. Raha oli seotud Aafrikas röövitud nunnade vabastamise läbirääkimistega. Vatikan väidab aga, et Marogna kasutas raha isiklikuks otstarbeks.
Vatikan avaldas laupäeval esimest korda andmed oma kinnisvara ja investeeringuid haldava osakonna eelarve kohta.
2020. aasta eelarve järgi kuulub Pühale Toolile 4051 omandiüksust Itaalias ning veel 1120 omandiüksust, mis asuvad Londonis, Pariisis, Genfis ja Lausanne'is. | Vatikanis algab korruptsioonis süüdistatava kardinali kohtuprotsess | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos kardinaliga läksid kohtu alla Londonis tegutsev fondihaldur, vabakutseline luureekspert ja veel seitse inimest, teatas Financial Times.
Becciu on esimene kardinal, kes anti Vatikani kohtusse. Paavst tühistas ka tema puutumatuse.
Juhtum keskendub Vatikani investeeringule Londoni kinnisvaraturul.
Becciut süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja omastamises. Kardinal eitab õiguserikkumisi ja väidab, et ta on vandenõu ohver.
Koroonaviiruse epideemiast tingitud sotsiaalsete piirangute tõttu ei toimu protsess Vatikani tavalises kohtusaalis. Kohtusaal pole piisavalt suur, et mahutada tunnistajaid ja vaatlejaid. Seetõttu toimub istung Vatikani muuseumi saalis.
"See näitab välismaailmale, et Püha Tool võtab kuritegevust tõsiselt," ütles Vatikani üks kõrgemaid majandusametnikke Juan Antonio Guerrero.
"Ma arvan, et see kohtuprotsess võib Püha Tooli majandusküsimustesse tuua suurema usaldusväärsuse. Süüdistused tulid Vatikanist ja see näitab, et sisekontroll toimib," lisas Guerrero.
Koos Becciuga on kohtu all ka fondihaldur Raffaele Mincione. Teda süüdistatakse samuti omastamises.
Mincione ettevõtted müüsid 2014. aastal Becciu järelevalve all oleva tehingu raames Vatikanile osaluse Londonis asuvas korterelamus. Püha Tool väidab, et kinnisvaratehingu käigus hinnati Mincione kasuks varasid üles ja Vatikan sai selle käigus märkimisväärset rahalist kahju. Mincione eitab samuti rikkumisi.
Kohtu all on samuti luureekspert Cecilia Marognat. Väidetavalt omastas ta Becciu allkirjastatud konsultatsioonilepinguga talle antud raha. Raha oli seotud Aafrikas röövitud nunnade vabastamise läbirääkimistega. Vatikan väidab aga, et Marogna kasutas raha isiklikuks otstarbeks.
Vatikan avaldas laupäeval esimest korda andmed oma kinnisvara ja investeeringuid haldava osakonna eelarve kohta.
2020. aasta eelarve järgi kuulub Pühale Toolile 4051 omandiüksust Itaalias ning veel 1120 omandiüksust, mis asuvad Londonis, Pariisis, Genfis ja Lausanne'is.
### Response:
Vatikanis algab korruptsioonis süüdistatava kardinali kohtuprotsess |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Professor Värri, aitäh inspireeriva raamatu eest! Mis motiveeris teid hariduse ja ökokriisi seostest kirjutama?
Juba vähemalt kümme aastat on mul olnud tõsine mure maailma ökoloogilise olukorra pärast. Murelikuks teeb just see, et kuigi elame keset ökokriisi, on inimesed säilitanud oma endised hoiakud ja suhtumised.
Kui raamatu saamisloost rääkida, siis on paslik mainida, et oma päritolult olen maapoiss ja loodusega seotud küsimused on mulle alati olulised olnud. Umbes 35 aastat tagasi levis Soomes rohelise mõtte laine, mis mõjutas ka mind ja pani mind veelgi enam keskkonna peale mõtlema. Konkreetsem märk, et asjad liiguvad vales suunas, oli minu kodukoha jõe olukord. Praegu seda jõge enam ei ole.
Kõik see kokku kasvas kõikehõlmavaks ängistuseks, mis tekitas tunde, et nüüd tuleb midagi ette võtta. Mitte ainult oma akadeemilise karjääri, vaid ühiskonna jaoks tervikuna. Nii ma selle raamatu kirjutamiseni jõudsingi.
Olete üpris kriitiline Lääne humanistliku hariduskäsituse suhtes. Milles see seisneb ja miks te arvate, et see on oma aja ära elanud?
Lääne kasvatuslikku mõtet on kujundanud antiigi pärand, kristlik mõtlemine ja valgustusperiood. Kõik mainitud eeldavad, et tuleb liikuda täiuslikuma inimese poole ning et tulevik peab olema parem kui minevik ja olevik. Ökoloogilise kriisi ajastul tuleb see pärand ümber hinnata.
Tampere Ülikooli kasvatusteaduste professor Veli-Matti Värri Autor/allikas: Erakogu
Kasvatuse peamine funktsioon on olnud sotsialiseerimine, mis toob kaasa teatud paradoksi. Ühelt poolt peab kasvatuslik sotsialiseerimine aitama ühiskonda sulanduda. See aga taasloob ja kinnistab parasjagu kehtivat väärtussüsteemi. Eeldusel, et me tahame midagi muuta, on sedalaadi sotsialiseerimine seega osa probleemist. Teisalt peab sotsialiseerimine looma ja kujundama uusi hoiakuid ja väärtusi, sest ainult nii saab lahti öelda olemasolevate mustrite kordamisest.
Raamatus rõhutate, et pidevale täiustumisele suunatud progressinarratiiv põhineb looduse ekspluateerimisel ja see tuleks selja taha jätta. Kui loobume progressist, siis kuidas säilitada usk, et homne võib siiski olla parem kui eilne?
Lihtsat vastust siin ei ole, aga kindel on, et samamoodi jätkata ei saa. Me ei saa püüelda lõputu progressi poole, hävitades samal ajal planeeti. Üks asi, mida saab teha, on võtta tõsiselt teadlasi ja nende tehtud prognoose. Omaette küsimus puudutab tehnoloogiat. Tehnoloogiaoptimism eeldab, et ükskõik kui tõsine probleem meid ka ei tabaks, on selle lahendamiseks alati võimalik luua uus tehnoloogia. See mõtteviis on ekslik. Me vajame tehnoloogiat, aga me ei saa ainuüksi sellele loota.
Uue maailma poole liikumine tähendab senise heaolu piiramist, mis kindlasti ei ole kerge. Usun, et noorem põlvkond on paindlikum ja suudab oma tarbimisharjumusi hõlpsamini ümber kujundada. Samas tuleb hoolt kanda ka ühiskondliku õiguspärasuse eest.
Kasvatus on oma olemuselt seotud lootusega ja peaks algama väikelapse tasandilt. Lapse iseeneses väärtuslikuks pidamine peaks looma pinnase, et temast kasvab noor enesesse uskuv inimene, kellel on julgust ja otsustusvõimet luua uusi maailmu. Uus põlvkond peab vanemast generatsioonist mööda minema.
Kui konkreetsemaks minna, siis kuidas peaks haridust ja kasvatust ümber mõtestama ja milliseid samme tuleks selleks astuda?
See on tõepoolest oluline küsimus: milline on kasvatuse ülesanne ökokriisi ajastul ning milline peaks olema kasvatuse suhe ühiskonna, poliitika ja majandusega? Praegu on haridussüsteem kokku seotud konkurentsil põhineva majandussüsteemiga, mis seab esiplaanile tulupõhise mõtlemise ja muudab hariduse selle sama süsteemi osaks. Nõnda on kasvatuse ülesanne luua tihedas konkurentsisituatsioonis hakkama saavaid nii-öelda turuvalmis inimesi. See aga tähendab, et kasvatuses ei ole vabadust luua alternatiivseid väärtussüsteeme. Põhiline ülesanne ongi seega päästa kasvatus instrumentaalse mõtteviisi küüsist.
Soomes on tulu- ja konkurentsipõhise mõtlemise laienemise vastu olemas omalaadne kaitsekilp. Meil on kasvatusteaduslikku mõtlemist mõjutanud ja kujundanud filosoofid, nagu näiteks Hegel ja Herder, aga ka Soome enda mõtleja Johan Vilhelm Snellman. Õpetajad on meil veel suhteliselt sõltumatud ja nad saavad ise asjade üle otsustada, lähtudes neile omastest ideaalidest.
Aga ka Soome ülikoolid on muutunud rahvusvahelise hariduskonkurentsi osaks, kus ülikoolid seatakse paremusjärjestusse. Niisiis elame ühelt poolt keset ökokriisi, teiselt poolt iseloomustab meid konkurentsipõhisus. Selles olukorras tuleks püüelda ökoloogilise kasvatussüsteemi poole, mis seab oma keskmesse looduse hoidmise ja tasakaalu.
Raamatu üks inspiratsiooniallikaid on 20. sajandi fenomenoloogilise filosoofia esindaja Maurice Merleau-Ponty. Kui tavaline on Soome kontekstis kasvatusteaduste ja pedagoogilise mõtte sidumine filosoofiaga?
Pigem leidub seda vähe, aga mõnevõrra siiski. Näiteks 19. sajandi rahvuslikus ärkamises olulist rolli mänginud poliitik ja kultuuritegelane Johan Vilhelm Snellman sidus oma kasvatust puudutavad mõtted filosoofiaga. Samuti tuleks märkida paar aastat tagasi meie seast lahkunud filosoofiaprofessor Reijo Valfrid Wileniust. Kasvatuse ja filosoofia seostega tegelevad ka emeriitprofessor Pauli Siljander ja Oulu Ülikooli professor Katariina Holma. Rõõmu teeb kasvatusfilosoofia populaarsuse tõus noorema põlvkonna teadlaste hulgas. Fenomenoloogia ja kasvatusteadusliku mõtte sidumine on siiski üpris haruldane, siin üritan ma teerajaja rollis olla.
Olen märganud, et noorem generatsioon Soomes mõistab kasvatuse ja filosoofia ning kasvatuse ja ökoloogilise mõtlemise sidumise vajadust paremini kui vanem põlvkond. | Kasvatusteadlane: ökokriisi ajal on hariduse roll luua uusi väärtusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Professor Värri, aitäh inspireeriva raamatu eest! Mis motiveeris teid hariduse ja ökokriisi seostest kirjutama?
Juba vähemalt kümme aastat on mul olnud tõsine mure maailma ökoloogilise olukorra pärast. Murelikuks teeb just see, et kuigi elame keset ökokriisi, on inimesed säilitanud oma endised hoiakud ja suhtumised.
Kui raamatu saamisloost rääkida, siis on paslik mainida, et oma päritolult olen maapoiss ja loodusega seotud küsimused on mulle alati olulised olnud. Umbes 35 aastat tagasi levis Soomes rohelise mõtte laine, mis mõjutas ka mind ja pani mind veelgi enam keskkonna peale mõtlema. Konkreetsem märk, et asjad liiguvad vales suunas, oli minu kodukoha jõe olukord. Praegu seda jõge enam ei ole.
Kõik see kokku kasvas kõikehõlmavaks ängistuseks, mis tekitas tunde, et nüüd tuleb midagi ette võtta. Mitte ainult oma akadeemilise karjääri, vaid ühiskonna jaoks tervikuna. Nii ma selle raamatu kirjutamiseni jõudsingi.
Olete üpris kriitiline Lääne humanistliku hariduskäsituse suhtes. Milles see seisneb ja miks te arvate, et see on oma aja ära elanud?
Lääne kasvatuslikku mõtet on kujundanud antiigi pärand, kristlik mõtlemine ja valgustusperiood. Kõik mainitud eeldavad, et tuleb liikuda täiuslikuma inimese poole ning et tulevik peab olema parem kui minevik ja olevik. Ökoloogilise kriisi ajastul tuleb see pärand ümber hinnata.
Tampere Ülikooli kasvatusteaduste professor Veli-Matti Värri Autor/allikas: Erakogu
Kasvatuse peamine funktsioon on olnud sotsialiseerimine, mis toob kaasa teatud paradoksi. Ühelt poolt peab kasvatuslik sotsialiseerimine aitama ühiskonda sulanduda. See aga taasloob ja kinnistab parasjagu kehtivat väärtussüsteemi. Eeldusel, et me tahame midagi muuta, on sedalaadi sotsialiseerimine seega osa probleemist. Teisalt peab sotsialiseerimine looma ja kujundama uusi hoiakuid ja väärtusi, sest ainult nii saab lahti öelda olemasolevate mustrite kordamisest.
Raamatus rõhutate, et pidevale täiustumisele suunatud progressinarratiiv põhineb looduse ekspluateerimisel ja see tuleks selja taha jätta. Kui loobume progressist, siis kuidas säilitada usk, et homne võib siiski olla parem kui eilne?
Lihtsat vastust siin ei ole, aga kindel on, et samamoodi jätkata ei saa. Me ei saa püüelda lõputu progressi poole, hävitades samal ajal planeeti. Üks asi, mida saab teha, on võtta tõsiselt teadlasi ja nende tehtud prognoose. Omaette küsimus puudutab tehnoloogiat. Tehnoloogiaoptimism eeldab, et ükskõik kui tõsine probleem meid ka ei tabaks, on selle lahendamiseks alati võimalik luua uus tehnoloogia. See mõtteviis on ekslik. Me vajame tehnoloogiat, aga me ei saa ainuüksi sellele loota.
Uue maailma poole liikumine tähendab senise heaolu piiramist, mis kindlasti ei ole kerge. Usun, et noorem põlvkond on paindlikum ja suudab oma tarbimisharjumusi hõlpsamini ümber kujundada. Samas tuleb hoolt kanda ka ühiskondliku õiguspärasuse eest.
Kasvatus on oma olemuselt seotud lootusega ja peaks algama väikelapse tasandilt. Lapse iseeneses väärtuslikuks pidamine peaks looma pinnase, et temast kasvab noor enesesse uskuv inimene, kellel on julgust ja otsustusvõimet luua uusi maailmu. Uus põlvkond peab vanemast generatsioonist mööda minema.
Kui konkreetsemaks minna, siis kuidas peaks haridust ja kasvatust ümber mõtestama ja milliseid samme tuleks selleks astuda?
See on tõepoolest oluline küsimus: milline on kasvatuse ülesanne ökokriisi ajastul ning milline peaks olema kasvatuse suhe ühiskonna, poliitika ja majandusega? Praegu on haridussüsteem kokku seotud konkurentsil põhineva majandussüsteemiga, mis seab esiplaanile tulupõhise mõtlemise ja muudab hariduse selle sama süsteemi osaks. Nõnda on kasvatuse ülesanne luua tihedas konkurentsisituatsioonis hakkama saavaid nii-öelda turuvalmis inimesi. See aga tähendab, et kasvatuses ei ole vabadust luua alternatiivseid väärtussüsteeme. Põhiline ülesanne ongi seega päästa kasvatus instrumentaalse mõtteviisi küüsist.
Soomes on tulu- ja konkurentsipõhise mõtlemise laienemise vastu olemas omalaadne kaitsekilp. Meil on kasvatusteaduslikku mõtlemist mõjutanud ja kujundanud filosoofid, nagu näiteks Hegel ja Herder, aga ka Soome enda mõtleja Johan Vilhelm Snellman. Õpetajad on meil veel suhteliselt sõltumatud ja nad saavad ise asjade üle otsustada, lähtudes neile omastest ideaalidest.
Aga ka Soome ülikoolid on muutunud rahvusvahelise hariduskonkurentsi osaks, kus ülikoolid seatakse paremusjärjestusse. Niisiis elame ühelt poolt keset ökokriisi, teiselt poolt iseloomustab meid konkurentsipõhisus. Selles olukorras tuleks püüelda ökoloogilise kasvatussüsteemi poole, mis seab oma keskmesse looduse hoidmise ja tasakaalu.
Raamatu üks inspiratsiooniallikaid on 20. sajandi fenomenoloogilise filosoofia esindaja Maurice Merleau-Ponty. Kui tavaline on Soome kontekstis kasvatusteaduste ja pedagoogilise mõtte sidumine filosoofiaga?
Pigem leidub seda vähe, aga mõnevõrra siiski. Näiteks 19. sajandi rahvuslikus ärkamises olulist rolli mänginud poliitik ja kultuuritegelane Johan Vilhelm Snellman sidus oma kasvatust puudutavad mõtted filosoofiaga. Samuti tuleks märkida paar aastat tagasi meie seast lahkunud filosoofiaprofessor Reijo Valfrid Wileniust. Kasvatuse ja filosoofia seostega tegelevad ka emeriitprofessor Pauli Siljander ja Oulu Ülikooli professor Katariina Holma. Rõõmu teeb kasvatusfilosoofia populaarsuse tõus noorema põlvkonna teadlaste hulgas. Fenomenoloogia ja kasvatusteadusliku mõtte sidumine on siiski üpris haruldane, siin üritan ma teerajaja rollis olla.
Olen märganud, et noorem generatsioon Soomes mõistab kasvatuse ja filosoofia ning kasvatuse ja ökoloogilise mõtlemise sidumise vajadust paremini kui vanem põlvkond.
### Response:
Kasvatusteadlane: ökokriisi ajal on hariduse roll luua uusi väärtusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonanumbrite suurenemine on veelgi vähendamas Jaapani peaministri Yoshihide Suga toetust, mis on möödunud aasta septembris ametisse astunud poliitikul niigi 11 kuu madalaimal tasemel. Ühe põhjusena nähakse pandeemiaga toimetulematust.
Londoni King's College'i rahvatervise instituudi endise juhi Kenji Shibuya sõnul ei saa väita, et hüppeline nakatunute tõus on täielikult olümpiamängude põhjustatud, kuid lisas, et ülemaailmne spordiüritus annab levikule hoogu juurde.
Praegu pead tõstev koroonaviiruse leviku viies laine, kus valdavalt levib delta tüvi, on Tokyo haiglad tõsiselt proovile pannud. Olukord on nii kehv, et Tokyo piirkonna ametnikud otsivad võimalusi lisavoodikohtade loomiseks.
Tokyos kehtib nüüd eriolukord, mis lõppeb olümpiamängudega. Tegemist on Tokyo järjekorras neljanda kehtestatud eriolukorraga.
Kohalik ringhääling vahendas, et Tokyo peaks kavandatud operatsioonid ja ravi edasi lükkama, et rohkem ressursse COVID-19-vastasesse võitlusse suunata. | Olümpiamaal Jaapanis avastati teisipäeval rekordarv koroonajuhtumeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonanumbrite suurenemine on veelgi vähendamas Jaapani peaministri Yoshihide Suga toetust, mis on möödunud aasta septembris ametisse astunud poliitikul niigi 11 kuu madalaimal tasemel. Ühe põhjusena nähakse pandeemiaga toimetulematust.
Londoni King's College'i rahvatervise instituudi endise juhi Kenji Shibuya sõnul ei saa väita, et hüppeline nakatunute tõus on täielikult olümpiamängude põhjustatud, kuid lisas, et ülemaailmne spordiüritus annab levikule hoogu juurde.
Praegu pead tõstev koroonaviiruse leviku viies laine, kus valdavalt levib delta tüvi, on Tokyo haiglad tõsiselt proovile pannud. Olukord on nii kehv, et Tokyo piirkonna ametnikud otsivad võimalusi lisavoodikohtade loomiseks.
Tokyos kehtib nüüd eriolukord, mis lõppeb olümpiamängudega. Tegemist on Tokyo järjekorras neljanda kehtestatud eriolukorraga.
Kohalik ringhääling vahendas, et Tokyo peaks kavandatud operatsioonid ja ravi edasi lükkama, et rohkem ressursse COVID-19-vastasesse võitlusse suunata.
### Response:
Olümpiamaal Jaapanis avastati teisipäeval rekordarv koroonajuhtumeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et konkreetselt pole dokumenti võimalik näha, sest see sisaldab andmeid, mis ei kuulu avalikustamisele.
"Kuivõrd tegemist on teenistusliku juurdluse aruandega, siis see sisaldab erinevaid andmeid, mis on kaitstud erinevate lepingute saladustega või sisaldab isikuandmeid, mis ei kuulu avalikustamisele," sõnas Kaas.
Kaas ütles, et aruandes uuris terviseamet ainult enda tegevusi külmlaos, näiteks milliseid lepinguid tehti ja milline oli töökorraldus. "Kõik, mis puudutab tehnilist poolt selgub tehnilise ekspertiisi käigus ja see ilmub riigikantselei kaudu lõppraportisse," ütles ta.
Terviseamet teatas esmaspäeval, et esitas aruande riigikantselei juures tegutsevale uurimiskomisjonile. Aruanne lisatakse uurimismaterjalide hulka ning selle põhjal valmib lõppraport, mis on olemuselt avalik dokument.
Andmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu ütles ERR-ile, et nende praktika on näidanud, kuidas ärisaladuse märkega lisatakse üsna kergesti juurdepääsupiiranguid ja tihti ei suudeta selle vajalikkust ära põhjendada.
"Nägemata seda dokumenti ma ei julge põhjapanevaid arvamusi öelda, kas need juurdepääsupiirangud on põhjendamatud või ei," ütles Ojangu.
Ojangu sõnul on harv, kui terve dokument on juurdepääsupiiranguga. Ta lisas, et tihti unustatakse ära, kuidas teabenõude korral tuleb väljastada see osa dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei laiene.
Imre Kaas lisas, et külmlao temperatuuritõusu juhtumiga seoses ei soovi terviseamet midagi salastada, seega otsitakse võimalusi, et aruanne avalikuks teha.
"Ma olen kindel, et avalikkuse huvi kaalub üles selle aruande puhul need kitsendused, mis seatud on," ütles Kaas.
Terviseamet teeb aruandest ülevaate kolmapäevasel pressikonverentsil. | Terviseamet salastas vaktsiinide aruande ärisaladuse märkega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles ERR-ile, et konkreetselt pole dokumenti võimalik näha, sest see sisaldab andmeid, mis ei kuulu avalikustamisele.
"Kuivõrd tegemist on teenistusliku juurdluse aruandega, siis see sisaldab erinevaid andmeid, mis on kaitstud erinevate lepingute saladustega või sisaldab isikuandmeid, mis ei kuulu avalikustamisele," sõnas Kaas.
Kaas ütles, et aruandes uuris terviseamet ainult enda tegevusi külmlaos, näiteks milliseid lepinguid tehti ja milline oli töökorraldus. "Kõik, mis puudutab tehnilist poolt selgub tehnilise ekspertiisi käigus ja see ilmub riigikantselei kaudu lõppraportisse," ütles ta.
Terviseamet teatas esmaspäeval, et esitas aruande riigikantselei juures tegutsevale uurimiskomisjonile. Aruanne lisatakse uurimismaterjalide hulka ning selle põhjal valmib lõppraport, mis on olemuselt avalik dokument.
Andmekaitse inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu ütles ERR-ile, et nende praktika on näidanud, kuidas ärisaladuse märkega lisatakse üsna kergesti juurdepääsupiiranguid ja tihti ei suudeta selle vajalikkust ära põhjendada.
"Nägemata seda dokumenti ma ei julge põhjapanevaid arvamusi öelda, kas need juurdepääsupiirangud on põhjendamatud või ei," ütles Ojangu.
Ojangu sõnul on harv, kui terve dokument on juurdepääsupiiranguga. Ta lisas, et tihti unustatakse ära, kuidas teabenõude korral tuleb väljastada see osa dokumendist, millele juurdepääsupiirangud ei laiene.
Imre Kaas lisas, et külmlao temperatuuritõusu juhtumiga seoses ei soovi terviseamet midagi salastada, seega otsitakse võimalusi, et aruanne avalikuks teha.
"Ma olen kindel, et avalikkuse huvi kaalub üles selle aruande puhul need kitsendused, mis seatud on," ütles Kaas.
Terviseamet teeb aruandest ülevaate kolmapäevasel pressikonverentsil.
### Response:
Terviseamet salastas vaktsiinide aruande ärisaladuse märkega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema etendus "Smoke & Mirrors" on maailmas seni ainulaadne ja kõige mastaapsem one-queen drag show. "Smoke & Mirrors" on haaravate visuaalide ja hingematvate üllatustega autobiograafiline fantaasia, mida artist etendab läbi lip-sync 'i.
Helirida liigub Judy Garlandist Le Tigreni, lisaks näeb ka Velouri klassikaks saanud numbreid nagu "So Emotional" (Whitney Houston) ja "Cellophane" (Sia). Artist kasutab läbivalt teatraalseid võtteid, et langetada soo, leina, kuulsuse ja kogukonna maske.
"Smoke & Mirrors turnee saab olema kõik ja enamgi veel! Lana on väljas, Britney on sees...ja me läheme Prahasse! Globaalselt ootamatu paus andis meile võimaluse kasvada ja areneda. Ma ei jõua ära oodata, et seda kõike teiega jagada!" on Sasha Velour oma uue turnee eel põnevil.
Etenduse piletid tulevad müüki 30. juulil. | USAdrag queenSasha Velour esineb märtsis Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema etendus "Smoke & Mirrors" on maailmas seni ainulaadne ja kõige mastaapsem one-queen drag show. "Smoke & Mirrors" on haaravate visuaalide ja hingematvate üllatustega autobiograafiline fantaasia, mida artist etendab läbi lip-sync 'i.
Helirida liigub Judy Garlandist Le Tigreni, lisaks näeb ka Velouri klassikaks saanud numbreid nagu "So Emotional" (Whitney Houston) ja "Cellophane" (Sia). Artist kasutab läbivalt teatraalseid võtteid, et langetada soo, leina, kuulsuse ja kogukonna maske.
"Smoke & Mirrors turnee saab olema kõik ja enamgi veel! Lana on väljas, Britney on sees...ja me läheme Prahasse! Globaalselt ootamatu paus andis meile võimaluse kasvada ja areneda. Ma ei jõua ära oodata, et seda kõike teiega jagada!" on Sasha Velour oma uue turnee eel põnevil.
Etenduse piletid tulevad müüki 30. juulil.
### Response:
USAdrag queenSasha Velour esineb märtsis Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isaac Asimov on kindlasti kõige enam tuntud oma Asumi-sarja poolest, mis kujutab Galaktikaimpeeriumi ja nn psühhoajaloo kontseptsiooni. Sealjuures on huvitav, kuidas nii selle idee kui ka teised olulisemad (nagu nn robootika kolme seadust kirjeldavad tööd) lõi ta juba oma ilukirjandusliku loomingu varasel perioodil, 1940--1950ndatel.
"Nemesis" pärineb aga autori teisest, peamiselt 1980ndatesse kuuluvast loomeperioodist. Selle järgu loomingut on peetud esimesest nõrgemaks, tõenäoliselt seetõttu, et peamiselt koosnes see Asumi- ja robootikaideedele erinevate eel- ja järellugude kirjutamisest. Tahes-tahtmata ei ole sellistel lisandustel enam originaaliga võrreldavat sära.
Selles osas lisabki "Nemesisele" natuke rohkem iseloomu teose eraldiseisvus. Kuna see pole aheldatud millegi endast suurema külge, nagu mainitud eel- ja järellood, on sel piisavalt ruumi olla just tema ise. See tähendab antud juhul olla üks parajas mahus, paraja hulga tegelaste ja parajas kaalukategoorias ideedega kosmosepõnevik.
Loo tegevus toimub millalgi 23. sajandil, kus Maa on vaene ja ülerahvastatud ning jõukamad kogukonnad on koondunud erinevatesse Päikesesüsteemi orbiitidel tiirlevatesse hiiglaslikesse kolooniatesse. Üks suurimatest sellesugustest, Rootori-nimeline koloonia on juba välja töötanud ka valguskiirusel liikumise tehnoloogia ja valmistub oma juhi, Janus Pitti mahitusel tähtede poole lahkuma.
Kuid just siis annab sama koloonia astronoom Eugenia Insignia teada, et ta on avastanud tähe, mis asub Päikesest vaid kahe valgusaasta kaugusel ning on teatud põhjustel seni varjatuks jäänud. Haarates võimalusest, suundubki koloonia just selle, Nemesiseks nimetatud tähe suunas. Kuid nende lahkumise saladuslikkus paneb Maa luurejuhti Kattimoro Tanayamat halba aimama.
Ning see aimdus pole sugugi alusetu. Nagu astronoom Insignia välja selgitab, liigub Nemesis aeglaselt Päikesesüsteemi suunas ja võib sealse hapra gravitatsioonitasakaalu lõpuks segi lüüa, muutes Maa elamiskõlbmatuks. Koloonia juht Pitt hoiaks seda infot oma varjatud põhjustel aga pigem saladuses. Insignia ebaharilikult tundlik tütar Marlene omakorda tajub Nemesise süsteemis midagi veidrat ...
Tore on muidugi nentida, et kõigi nende mõistatuste ja ohtude lahendused on oma iseloomult klassikaliselt asimovlikud. Usk kaine mõistuse jõudu ja vähemalt enamike inimeste loomuomasesse heasoovilikkusesse kuulub väga selgelt autori iseloomu juurde. Targad inimesed vaidlevad seal lahenduskäikude üle, kuid on nõus valima kõige tõenäolisema -- ja korrigeerivad oma lähenemist, kui see valeks osutub.
Asimovi tuntuimatest teostest eristabki seda hilisema perioodi raamatut eelkõige suurem tähelepanu tegelaste ja nende omavaheliste suhete osas. Kuigi võib öelda, et see pole jätkuvalt autori tugevus, võib selline teos sobida isegi paremini lugejale, kellele Asimovi stiil on tundunud muidu liiga steriilne ja ideepõhine.
Puudu pole ka tänapäevasele lugejale äratuntavatest teemadest. Asimov puudutab siin näiteks inimkogukondade mitmekesisuse ja ühetaolisuse kui erinevate valikute konflikti. Samuti näitab ta seda, kuidas ka alles tuhandete aastate pärast Maad elamiskõlbmatuks muutva hädaohuga tuleb hakata tegelema kohe, ning võimaluste ring muutub iga hetkega ahtamaks.
Kõige selle juures peab siiski arvestama, et "Nemesis" ei ole särav täht Asimovi loomingu paremiku taustal. Asjatundlikult kirjutatud kosmosepõnevik on see aga küll ning lugemise teeb meeldivalt mahedaks just autorile omane positiivsus ning usk headuse ja mõistuse võitu. Midagi sellist on juba iseenesest vajalik. | Arvustus. Malbe kosmosepõnevik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isaac Asimov on kindlasti kõige enam tuntud oma Asumi-sarja poolest, mis kujutab Galaktikaimpeeriumi ja nn psühhoajaloo kontseptsiooni. Sealjuures on huvitav, kuidas nii selle idee kui ka teised olulisemad (nagu nn robootika kolme seadust kirjeldavad tööd) lõi ta juba oma ilukirjandusliku loomingu varasel perioodil, 1940--1950ndatel.
"Nemesis" pärineb aga autori teisest, peamiselt 1980ndatesse kuuluvast loomeperioodist. Selle järgu loomingut on peetud esimesest nõrgemaks, tõenäoliselt seetõttu, et peamiselt koosnes see Asumi- ja robootikaideedele erinevate eel- ja järellugude kirjutamisest. Tahes-tahtmata ei ole sellistel lisandustel enam originaaliga võrreldavat sära.
Selles osas lisabki "Nemesisele" natuke rohkem iseloomu teose eraldiseisvus. Kuna see pole aheldatud millegi endast suurema külge, nagu mainitud eel- ja järellood, on sel piisavalt ruumi olla just tema ise. See tähendab antud juhul olla üks parajas mahus, paraja hulga tegelaste ja parajas kaalukategoorias ideedega kosmosepõnevik.
Loo tegevus toimub millalgi 23. sajandil, kus Maa on vaene ja ülerahvastatud ning jõukamad kogukonnad on koondunud erinevatesse Päikesesüsteemi orbiitidel tiirlevatesse hiiglaslikesse kolooniatesse. Üks suurimatest sellesugustest, Rootori-nimeline koloonia on juba välja töötanud ka valguskiirusel liikumise tehnoloogia ja valmistub oma juhi, Janus Pitti mahitusel tähtede poole lahkuma.
Kuid just siis annab sama koloonia astronoom Eugenia Insignia teada, et ta on avastanud tähe, mis asub Päikesest vaid kahe valgusaasta kaugusel ning on teatud põhjustel seni varjatuks jäänud. Haarates võimalusest, suundubki koloonia just selle, Nemesiseks nimetatud tähe suunas. Kuid nende lahkumise saladuslikkus paneb Maa luurejuhti Kattimoro Tanayamat halba aimama.
Ning see aimdus pole sugugi alusetu. Nagu astronoom Insignia välja selgitab, liigub Nemesis aeglaselt Päikesesüsteemi suunas ja võib sealse hapra gravitatsioonitasakaalu lõpuks segi lüüa, muutes Maa elamiskõlbmatuks. Koloonia juht Pitt hoiaks seda infot oma varjatud põhjustel aga pigem saladuses. Insignia ebaharilikult tundlik tütar Marlene omakorda tajub Nemesise süsteemis midagi veidrat ...
Tore on muidugi nentida, et kõigi nende mõistatuste ja ohtude lahendused on oma iseloomult klassikaliselt asimovlikud. Usk kaine mõistuse jõudu ja vähemalt enamike inimeste loomuomasesse heasoovilikkusesse kuulub väga selgelt autori iseloomu juurde. Targad inimesed vaidlevad seal lahenduskäikude üle, kuid on nõus valima kõige tõenäolisema -- ja korrigeerivad oma lähenemist, kui see valeks osutub.
Asimovi tuntuimatest teostest eristabki seda hilisema perioodi raamatut eelkõige suurem tähelepanu tegelaste ja nende omavaheliste suhete osas. Kuigi võib öelda, et see pole jätkuvalt autori tugevus, võib selline teos sobida isegi paremini lugejale, kellele Asimovi stiil on tundunud muidu liiga steriilne ja ideepõhine.
Puudu pole ka tänapäevasele lugejale äratuntavatest teemadest. Asimov puudutab siin näiteks inimkogukondade mitmekesisuse ja ühetaolisuse kui erinevate valikute konflikti. Samuti näitab ta seda, kuidas ka alles tuhandete aastate pärast Maad elamiskõlbmatuks muutva hädaohuga tuleb hakata tegelema kohe, ning võimaluste ring muutub iga hetkega ahtamaks.
Kõige selle juures peab siiski arvestama, et "Nemesis" ei ole särav täht Asimovi loomingu paremiku taustal. Asjatundlikult kirjutatud kosmosepõnevik on see aga küll ning lugemise teeb meeldivalt mahedaks just autorile omane positiivsus ning usk headuse ja mõistuse võitu. Midagi sellist on juba iseenesest vajalik.
### Response:
Arvustus. Malbe kosmosepõnevik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kahe nädalaga on registreeritud 4905 nakatumist, mida on 1953 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil, mil leidis kinnitust 2952 nakatumist.
Pandeemia algusest peale on Soomes registreeritud pea 103 900 nakkusjuhtu.
Lätis leidis viimase ööpäevaga kinnitust 68 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet. Viiruse pärast suri kaks inimest.
Riigis poogiti esmaspäeval COVID-19 vastu 4623 inimest, neist 1778 said vaktsiini esimese annuse, 2318 teise ja 527 vaktsineeriti Johnson & Johnsoni ühekordse vaktsiiniga.
Vaktsineerimise tempo on langenud mitu korda võrreldes maiga, kui päevas vaktsineeriti üle 16 000 inimese.
Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 211 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval statistikaamet.
Juba viiendat päeva ei ole ükski nakatunu surnud.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 70,9-ni, positiivsete testide osakaal kasvas 2,2 protsendini päevas.
Leedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonaproovi 281 284 inimest, COVID-19 tagajärjel on surnud 4411 inimest. | Soomes tuvastati 612 uut koroonajuhtumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kahe nädalaga on registreeritud 4905 nakatumist, mida on 1953 võrra rohkem kui eelnenud kahenädalasel perioodil, mil leidis kinnitust 2952 nakatumist.
Pandeemia algusest peale on Soomes registreeritud pea 103 900 nakkusjuhtu.
Lätis leidis viimase ööpäevaga kinnitust 68 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval terviseamet. Viiruse pärast suri kaks inimest.
Riigis poogiti esmaspäeval COVID-19 vastu 4623 inimest, neist 1778 said vaktsiini esimese annuse, 2318 teise ja 527 vaktsineeriti Johnson & Johnsoni ühekordse vaktsiiniga.
Vaktsineerimise tempo on langenud mitu korda võrreldes maiga, kui päevas vaktsineeriti üle 16 000 inimese.
Leedus tuvastati viimase ööpäeva jooksul 211 uut koroonanakkuse juhtu, teatas teisipäeval statistikaamet.
Juba viiendat päeva ei ole ükski nakatunu surnud.
Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta kerkis 70,9-ni, positiivsete testide osakaal kasvas 2,2 protsendini päevas.
Leedus on alates pandeemia algusest andnud positiivse koroonaproovi 281 284 inimest, COVID-19 tagajärjel on surnud 4411 inimest.
### Response:
Soomes tuvastati 612 uut koroonajuhtumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma kuues reket Svitolina läks kaheksandikfinaalis vastamisi avaringis Eesti esireketi Anett Kontaveidi konkurentsist lülitanud kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 19.). Koguni kaks tundi ja 41 minutit väldanud tasavägises matšis võitis Sakkari küll avaseti 7:5, ent kaotas teise seti Svitolinale 3:6 ja otsustava kolmanda seti 4:6.
Võistlustules jätkavatest mängijatest kõrgeimat asetust omav 26-aastane Svitolina, kes jõudis ka Rio mängudel veerandfinaali, läheb kaheksa parema hulgas vastamisi Itaalia tennisisti Camila Giorgiga (WTA 61.), kes võitis tšehhitar Karolina Pliškovat (WTA 7.) 6:4, 6:2.
Teistes selgunud veerandfinaalpaarides kohtuvad Anastassia Pavljutšenkova ja Belinda Bencic ning Paula Badosa ja Marketa Vondroušova. Viimase veerandfinalisti selgitavad Donna Vekic ja Elina Rõbakina, kelle omavahelise mängu võitja kohtub kaheksa seas Garbine Muguruzaga. | Kontaveidi alistanud Sakkari langes Svitolina vastu konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma kuues reket Svitolina läks kaheksandikfinaalis vastamisi avaringis Eesti esireketi Anett Kontaveidi konkurentsist lülitanud kreeklanna Maria Sakkariga (WTA 19.). Koguni kaks tundi ja 41 minutit väldanud tasavägises matšis võitis Sakkari küll avaseti 7:5, ent kaotas teise seti Svitolinale 3:6 ja otsustava kolmanda seti 4:6.
Võistlustules jätkavatest mängijatest kõrgeimat asetust omav 26-aastane Svitolina, kes jõudis ka Rio mängudel veerandfinaali, läheb kaheksa parema hulgas vastamisi Itaalia tennisisti Camila Giorgiga (WTA 61.), kes võitis tšehhitar Karolina Pliškovat (WTA 7.) 6:4, 6:2.
Teistes selgunud veerandfinaalpaarides kohtuvad Anastassia Pavljutšenkova ja Belinda Bencic ning Paula Badosa ja Marketa Vondroušova. Viimase veerandfinalisti selgitavad Donna Vekic ja Elina Rõbakina, kelle omavahelise mängu võitja kohtub kaheksa seas Garbine Muguruzaga.
### Response:
Kontaveidi alistanud Sakkari langes Svitolina vastu konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui enamik komisjoni koosolekust hõlmas reisiparvlaeva Estonia huku uurimisega seonduvat, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas, kas vastab tõele, et president Kersti Kaljulaid väisas Tõllu õnnetuse eel kaptenisilda ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et ohutusjuurdluse keskus ei ole seni laekunud andmete põhjal pidanud vajalikuks Tõllu asjus menetlust alustada, ka ei ole nende asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.
Küll aga kinnitas Arikas, et andmete kogumine alles käib ning ei saa välistada, et ühel hetkel tekib vajadus ka ohutusjuurdluse avamiseks. Näiteks on veel laekumata laeva musta kasti andmete lugem.
Arikas lisas, et ohutusjuurdluse keskuse ülesanne on uurida õnnetuse tehnilisi asjaolusid juhul, kui on oht, et need võivad korduda.
21. juulil Virtsu sadamast teel olnud ja Kuivastu sadamasse kell 14.40 randuma pidanud parvlaev Tõll sõitis neljasõlmese kiirusega vastu sadamakaid, mille tagajärjel deformeerus sõidukite pealesõiduramp täielikult. Kuivastu sadama turvakaamera salvestuselt on näha, et kokkupõrge oli väga tugev, samas aluse kerel visuaalselt suuri vigastusi näha ei ole.
Parvlaeva pardal oli ka president Kersti Kaljulaid, kelle auto sai kokkupõrkes kergelt viga. | Arikas: reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui enamik komisjoni koosolekust hõlmas reisiparvlaeva Estonia huku uurimisega seonduvat, siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimeest Mart Helmet huvitas, kas vastab tõele, et president Kersti Kaljulaid väisas Tõllu õnnetuse eel kaptenisilda ning õnnetuse ajal oli kapten sillalt lahkunud, et saata riigipea tema ametiautosse.
Arikas märkis, et ohutusjuurdluse keskus ei ole seni laekunud andmete põhjal pidanud vajalikuks Tõllu asjus menetlust alustada, ka ei ole nende asi, kes ja kus laeval õnnetuse ajal asus.
Küll aga kinnitas Arikas, et andmete kogumine alles käib ning ei saa välistada, et ühel hetkel tekib vajadus ka ohutusjuurdluse avamiseks. Näiteks on veel laekumata laeva musta kasti andmete lugem.
Arikas lisas, et ohutusjuurdluse keskuse ülesanne on uurida õnnetuse tehnilisi asjaolusid juhul, kui on oht, et need võivad korduda.
21. juulil Virtsu sadamast teel olnud ja Kuivastu sadamasse kell 14.40 randuma pidanud parvlaev Tõll sõitis neljasõlmese kiirusega vastu sadamakaid, mille tagajärjel deformeerus sõidukite pealesõiduramp täielikult. Kuivastu sadama turvakaamera salvestuselt on näha, et kokkupõrge oli väga tugev, samas aluse kerel visuaalselt suuri vigastusi näha ei ole.
Parvlaeva pardal oli ka president Kersti Kaljulaid, kelle auto sai kokkupõrkes kergelt viga.
### Response:
Arikas: reisiparvlaeva Tõll musta kasti andmed on veel laekumata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiiumaal korvpalliga alustanud tagamees liikus ühel hetkel edasi KK Pärnu noortesüsteemi ning tegi hooajal 2009/10 samas tiimis ka oma kõrgliigadebüüdi. Pärast kolme aastat Pärnus liikus Paasoja edasi Raplasse, kus pallis viis järjestikust hooaega, vahendab Korvpall24.ee.
Seejärel sai tagamees võimaluse ennast proovile panna välismaal, kui hooajal 2017/18 mängis ta Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas ja aasta hiljem Kreeka esiliigas Psychiko BC ridades. Seejärel naasis Eesti koondislane üheks hooajaks kodumaale ning proovis BC Kalev/Cramo särgis VTB Ühisliiga taset.
Eelmisel hooajal siirdus Paasoja taas piiri taha, kui teenis lepingu Hispaania esiliigas ehk LEB Goldis. Kahjuks kalendriaasta lõpus saadud raske põlvetrauma tõttu piirdus ta kõigest kuue liigamänguga, kus kogus keskmiselt 19,3 minutit, 4,5 punkti, 2,2 lauapalli, 1,2 vaheltlõiget ja ühe resultatiivse söödu.
"Mul on väga hea meel ja ootusärevus, et taaskord saan Rapla särgi selga tõmmata ja Sadolin spordihoones Eesti parimate korvpallifännide ees mängida. Ootan kohtumist meeskonna ja uue treeneriga, et saaksime hakata valmistuma loodetavasti väga edukaks hooajaks. Isiklikus plaanis võin öelda, et see hooaeg tuleb täiega panemise hooaeg," kommenteeris Paasoja klubi Facebooki lehel.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Martin Paasoja lõi taas Raplaga käed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiiumaal korvpalliga alustanud tagamees liikus ühel hetkel edasi KK Pärnu noortesüsteemi ning tegi hooajal 2009/10 samas tiimis ka oma kõrgliigadebüüdi. Pärast kolme aastat Pärnus liikus Paasoja edasi Raplasse, kus pallis viis järjestikust hooaega, vahendab Korvpall24.ee.
Seejärel sai tagamees võimaluse ennast proovile panna välismaal, kui hooajal 2017/18 mängis ta Rumeenia kõrgliigas Craiova meeskonnas ja aasta hiljem Kreeka esiliigas Psychiko BC ridades. Seejärel naasis Eesti koondislane üheks hooajaks kodumaale ning proovis BC Kalev/Cramo särgis VTB Ühisliiga taset.
Eelmisel hooajal siirdus Paasoja taas piiri taha, kui teenis lepingu Hispaania esiliigas ehk LEB Goldis. Kahjuks kalendriaasta lõpus saadud raske põlvetrauma tõttu piirdus ta kõigest kuue liigamänguga, kus kogus keskmiselt 19,3 minutit, 4,5 punkti, 2,2 lauapalli, 1,2 vaheltlõiget ja ühe resultatiivse söödu.
"Mul on väga hea meel ja ootusärevus, et taaskord saan Rapla särgi selga tõmmata ja Sadolin spordihoones Eesti parimate korvpallifännide ees mängida. Ootan kohtumist meeskonna ja uue treeneriga, et saaksime hakata valmistuma loodetavasti väga edukaks hooajaks. Isiklikus plaanis võin öelda, et see hooaeg tuleb täiega panemise hooaeg," kommenteeris Paasoja klubi Facebooki lehel.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Martin Paasoja lõi taas Raplaga käed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuubal sündinud, kuid Ameerika Ühendriikide kodakondsust omav endine treener on töötanud koos mitmete maailma tippjooksjatega, teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameistri Mo Farahiga.
Salazar oli Nike Oregon Projecti, mis koondab USA pikamaajooksjaid, et ühiselt ala ja jooksjate taset edendada, peatreener aastani 2019. Siis otsustas USA Antidopinguagentuur treeneri ametist eemaldada, sest tuli välja, et endine tippsportlane soovitas ja hõlbustas jooksjatel dopingut kasutada. Salazarile määrati toona nelja aasta pikkune treenimiskeeld. Peale Salazari eemaldamist lõpetas projekt tegevuse.
Salazar on ka ise tippspordiga tegelenud – aastast 1980 võitis mees kolm järjestikust New Yorgi maratoni. Peale seda jätkus tema karjäär treenerina.
Kui Salazar peaks tahtma otsust edasi kaevata, on tal selleks aega 10 tööpäeva. | Mo Farahit treeninud Alberto Salazarile määrati eluaegne juhendamise keeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuubal sündinud, kuid Ameerika Ühendriikide kodakondsust omav endine treener on töötanud koos mitmete maailma tippjooksjatega, teiste seas ka olümpiavõitja ja maailmameistri Mo Farahiga.
Salazar oli Nike Oregon Projecti, mis koondab USA pikamaajooksjaid, et ühiselt ala ja jooksjate taset edendada, peatreener aastani 2019. Siis otsustas USA Antidopinguagentuur treeneri ametist eemaldada, sest tuli välja, et endine tippsportlane soovitas ja hõlbustas jooksjatel dopingut kasutada. Salazarile määrati toona nelja aasta pikkune treenimiskeeld. Peale Salazari eemaldamist lõpetas projekt tegevuse.
Salazar on ka ise tippspordiga tegelenud – aastast 1980 võitis mees kolm järjestikust New Yorgi maratoni. Peale seda jätkus tema karjäär treenerina.
Kui Salazar peaks tahtma otsust edasi kaevata, on tal selleks aega 10 tööpäeva.
### Response:
Mo Farahit treeninud Alberto Salazarile määrati eluaegne juhendamise keeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rammo, kes oli neljandas sõidus kaheksas, edestas viiendas sõidus teiseks tulnud austraallast Matt Wearni ja kolmanda koha saanud britti Elliot Hansoni.
Järgnenud kuuendas sõidus sai Rammo kirja 21. koha. Et see oli eestlase seni kehvim tulemus, läheb see mahaarvamisele.
Üldarvestuses jätkab Rammo 57 kohapunktiga 14. positsioonil. Esikohal on Küprose purjetaja Pavlos Kontides (18), kellele järgnevad Matt Wearn (27) ja brasiillane Robert Scheidt (33).
Laser-klassis on kokku kavas kümme sõitu ja lisaks medalisõit. Kokku on võistlustules 35 purjetajat. | Sõiduvõidu teeninud Rammo jätkab 14. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rammo, kes oli neljandas sõidus kaheksas, edestas viiendas sõidus teiseks tulnud austraallast Matt Wearni ja kolmanda koha saanud britti Elliot Hansoni.
Järgnenud kuuendas sõidus sai Rammo kirja 21. koha. Et see oli eestlase seni kehvim tulemus, läheb see mahaarvamisele.
Üldarvestuses jätkab Rammo 57 kohapunktiga 14. positsioonil. Esikohal on Küprose purjetaja Pavlos Kontides (18), kellele järgnevad Matt Wearn (27) ja brasiillane Robert Scheidt (33).
Laser-klassis on kokku kavas kümme sõitu ja lisaks medalisõit. Kokku on võistlustules 35 purjetajat.
### Response:
Sõiduvõidu teeninud Rammo jätkab 14. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bezos tahab, et NASA teeks koostööd tema kosmosetööstusettevõtte Blue Originiga. NASA väidab aga, et saab lubada ainult ühte partnerit. Selleks on miljardär Elon Muski firma SpaceX.
"Ilma konkurentsita lükkuvad NASA lühi- ja pikaajalised Kuu missiooni ambitsioonid edasi. Selle käigus makstakse rohkem ja ei teenita riiklikke huve," kirjutas Bezos NASA uuele juhile Bill Nelsonile.
"Oleme valmis NASA-t aitama eelarvega ja maandama tehnilisi riske," lisas Bezos.
NASA Artemise programmi eesmärk on viia esimene inimene Kuule pärast 1972. aastat. Samuti plaanitakse luua ka püsiv baas, teatas The Times.
Eelmisel nädalal külastas Bezos isiklikult ilmaruumi.
Bezose varanduse väärtus on umbes 153 miljardit dollarit. | Bezos lubas anda NASA-le kaks miljardit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bezos tahab, et NASA teeks koostööd tema kosmosetööstusettevõtte Blue Originiga. NASA väidab aga, et saab lubada ainult ühte partnerit. Selleks on miljardär Elon Muski firma SpaceX.
"Ilma konkurentsita lükkuvad NASA lühi- ja pikaajalised Kuu missiooni ambitsioonid edasi. Selle käigus makstakse rohkem ja ei teenita riiklikke huve," kirjutas Bezos NASA uuele juhile Bill Nelsonile.
"Oleme valmis NASA-t aitama eelarvega ja maandama tehnilisi riske," lisas Bezos.
NASA Artemise programmi eesmärk on viia esimene inimene Kuule pärast 1972. aastat. Samuti plaanitakse luua ka püsiv baas, teatas The Times.
Eelmisel nädalal külastas Bezos isiklikult ilmaruumi.
Bezose varanduse väärtus on umbes 153 miljardit dollarit.
### Response:
Bezos lubas anda NASA-le kaks miljardit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste lühikese lainelaua finaalis alistas Ferreira jaapanlase Kanoa Igarashi. Brasiillane kogus enda soorituse eest 15,14 punkti, jaapanlane aga 6,60. Pronksimatšis võidutses austraallane Owen Wright, alistades Brasiilia surfari Gabriel Medina.
Naiste lühikese lainelaua finaalis läks Carissa Moore vastamisi Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Bianca Buitendagiga. Moore sai oma esituse eest 14,93 punkti, hõbedale tulnud Buitendag aga 8,46. Pronksi võitis jaapanlanna Amuro Tsuzuki, kes alistas ameeriklanna Caroline Marksi. | Esimesed surfi olümpiakullad läksid Brasiiliale ja USA-le | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste lühikese lainelaua finaalis alistas Ferreira jaapanlase Kanoa Igarashi. Brasiillane kogus enda soorituse eest 15,14 punkti, jaapanlane aga 6,60. Pronksimatšis võidutses austraallane Owen Wright, alistades Brasiilia surfari Gabriel Medina.
Naiste lühikese lainelaua finaalis läks Carissa Moore vastamisi Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Bianca Buitendagiga. Moore sai oma esituse eest 14,93 punkti, hõbedale tulnud Buitendag aga 8,46. Pronksi võitis jaapanlanna Amuro Tsuzuki, kes alistas ameeriklanna Caroline Marksi.
### Response:
Esimesed surfi olümpiakullad läksid Brasiiliale ja USA-le |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audentese Spordiklubist tuule tiibadesse saanud ja praegu Madridi Reali noortesüsteemi kuuluv Veesaar sõnas Delfile antud intervjuus, et Maik-Kalev Kotsari vastu pusimine oli uudne kogemus.
"Lõbus oli. Erinev. Uus kogemus. Päris suure kehaga ja päris kaval ka. Oli tegemist. Päris selliseid Hispaanias veel vastu ei tule," rääkis Veesaar treeningu järel Kotsariga korvi all võitlemisest. | Veesaar: trennis Kotsari vastu mängimine oli uus kogemus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audentese Spordiklubist tuule tiibadesse saanud ja praegu Madridi Reali noortesüsteemi kuuluv Veesaar sõnas Delfile antud intervjuus, et Maik-Kalev Kotsari vastu pusimine oli uudne kogemus.
"Lõbus oli. Erinev. Uus kogemus. Päris suure kehaga ja päris kaval ka. Oli tegemist. Päris selliseid Hispaanias veel vastu ei tule," rääkis Veesaar treeningu järel Kotsariga korvi all võitlemisest.
### Response:
Veesaar: trennis Kotsari vastu mängimine oli uus kogemus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäev, 29.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.00 Alice DJ
20.00 DJ Sash
21.00 Groove Coverage
22.00 Cascada
O fficial afterparty at Venus Club
Reede, 30.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.30 DJ Cityflash & Laura-Ly Live
20.30 Caater
21.30 DJ Jerome
22.30 Scooter
O fficial afterparty at Venus Club
Laupäev, 31.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
18.30 Nancy
19.30 Breigi 35. juubeli show
20.30 Sin with Sebastian
21.30 Julia Volkova
22.30 Ice MC
23.30 East 17
Official afterparty at Venus Club
Koroonatõrgete tõttu ei saa sel aastal osaleda Katrina and The Waves. Artist on lubanud osaleda järgmise aasta festivalil.
Korraldaja tuletab meelde, et vihmavarjud ei ole ürituse alal lubatud. Vihmakeepe saab vajadusel kohapealt soetada.
2020. aastal soetatud festivali pääsmed kehtivad ka selle aasta festivalil. | We Love The 90s avalikustas esinejate järjekorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäev, 29.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.00 Alice DJ
20.00 DJ Sash
21.00 Groove Coverage
22.00 Cascada
O fficial afterparty at Venus Club
Reede, 30.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
19.30 DJ Cityflash & Laura-Ly Live
20.30 Caater
21.30 DJ Jerome
22.30 Scooter
O fficial afterparty at Venus Club
Laupäev, 31.07
MC Allan Roosileht
17.00 DJ Allan Roosileht
18.30 Nancy
19.30 Breigi 35. juubeli show
20.30 Sin with Sebastian
21.30 Julia Volkova
22.30 Ice MC
23.30 East 17
Official afterparty at Venus Club
Koroonatõrgete tõttu ei saa sel aastal osaleda Katrina and The Waves. Artist on lubanud osaleda järgmise aasta festivalil.
Korraldaja tuletab meelde, et vihmavarjud ei ole ürituse alal lubatud. Vihmakeepe saab vajadusel kohapealt soetada.
2020. aastal soetatud festivali pääsmed kehtivad ka selle aasta festivalil.
### Response:
We Love The 90s avalikustas esinejate järjekorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene luuletaja Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814 – 27. juuli 1841) hukkus 180 aastat tagasi duellil Nikolai Martõnoviga (1815 – 1875).
Kui lugesin keskkoolipäevil eksistentsialismiklassikute Camus' ja Sartre'i tekste (esmalt Camus' absurdi-esseed "Sisyphose müüt" ja Sartre'i autobiograafiat "Sõnad"), siis näis nendega elutundeliselt üsna hästi haakuvat ka Lermontovi looming. Ja kui hilisteismelisena asusin enda jaoks koostama (tüseda kaustiku näol) "Eksistentsialismi entsüklopeediat", siis valisin kirjanikest sinna ka Lermontovi.
Tema luule uljas pessimism, julge eituse vaim, oma (tihti tumedate) kirgedega visa võitlemine, erakordne trots, protestivaim ja mässumeel, aga ka näiteks tema suurepärase romaani "Meie aja kangelane" peategelane, "üleliigne inimene" Petšorin, olid noorele inimesele väga lähedased.
Seejuures võiks ka meenutada, et oma mõttetiheda monoloogromaani "Langus" ingliskeelsele väljaandele lisas Camus motona tsitaadi Lermontovilt: "Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus."
Ma ei riskiks siiski teha Lermontovist puhtakujulist eksistentsialisti, küll aga on tal, kõiges kahtlejal, minu silmis üpris palju ühist Shakespeare'i Hamletiga.
Oma essees "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" kirjutas Mihkel Mutt: "Mida peab väärikas inimene tegema, kui ta mõistab, et võita ei ole tal lõpuks niikuinii mingit šanssi? Kas kohe lõpetada või kõige kiuste siiski edasi võidelda? See küsimus on euroopa kultuuris äärmiselt püsiv. Ja minu lemmikmõtlejad on need, kes väidavad, et tõeline heroism ja inimvaimu suurus peituvad just selles, kui kõige kiuste võidelda, nii kaua kui suudad." 1
Selline idealistlik surmapõlglik võitlejanatuur oli ka Lermontov.
Mihhail Lermontovi joonistus.
Ilma emata ja isata, vaid vanaema juures üleskasvanud lapsena tajus Lermontov väga varakult oma üksindust ja erandlikkust. Ülimalt läbinägelik, kriitiline ja paljastav vaim üllatab juba tema esimestes luuletustes. 2
Ent selle kriitilisusega kaasnes paraku ka teatud küüniline hoolimatus, seda ka omaenese elu suhtes. Tolle aja tuntuim kriitik Belinski on ühes erakirjas aastast 1840 öelnud Lermontovi kohta: "See üliuljas vene pea otse kipub noa otsa." 3
Ilmse mõnuga pilkas ja mõnitas Lermontov oma varasemat sõpra Nikolai Martõnovit, mis lõpuks viiski traagilise duellini.
* * *
Belinski kirjutas pärast luuletaja surma: "Lermontov jääb Puškinist kaugele maha kunstipärasuselt ja virtuooslikkuselt, musikaalses ja vetruv-nõtkes värsis (–-); kuid sisu, mis on ammutatud sügavaima ning võimsa loomuse põhjast, hiiglaslik hoog, deemonlik lend ... — see kõik sunnib mõtlema, et Lermontovis me kaotasime luuletaja, kes sisu poolest oleks jõudnud kaugemale Puškinist." 4
Puškin oli lennukam, säravam, inimlikult avaram ja mitmekesisem, Lermontov aga teravam ja äärmuslikum, puhastverd maksimalist. Oma essees "Lermontov ja Byron" on Ants Oras asetanud Lermontovi just kõikehõlmava mässumeele poolest isegi Byronist ettepoole:
"...nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana sellest ajast — väljavalitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nagu Byron tundis ta enda kannul mõttedeemonit, kõikjal oleviku mürgist tuuma paljastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protestiva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. Pigemini on lugu ümberpöördult." 5
Kui aga nõukogude ajal püüti igati esile tõsta Lermontovi kui ühiskonnakriitikut "süveneva despotismi tingimustes" (mitmed tema vastavad värsid on lausa prohvetlikult aktualiseerunud ka praegusel Venemaal), siis võiks tänapäeva lugeja teda hinnata eeskätt kui inimeksistentsi üle kirglikult juurdlevat, isiksuse sisevastuolusid uurivat illusioonivaba psühholoogi.
Olgu siin meenutatud üht Lermontovi tuntuimat luuletust, tema loomingu visiitkaarti.
ON IGAV JA KURB
On igav ja kurb – pole ühtki, kes ulataks käe,
kui murede küüsis end laastad...
Kui loota veel? Milleks, kui täitumist iial ei näe?
Kuid aastad need kaovad – kõik paremad aastad!
Kui armastaks? Keda? Ei kesta ju jäädavalt see,
kuid hetkeks ei tasu ju vaeva...
Kui endasse vaataks? Seal midagi rõõmu ei tee,
kui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.
Jääb kirgede tuhin, kuid seegi kord lahkuma peab,
sest mõistus on kohtunik vali,
ja kõik meie elu – kes teraselt vaatab, see teab –
muud pole kui rumal ja labane nali.
1840 (tõlkinud August Sang 6)
1 Mihkel Mutt, "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" – Sirp 28. mai 2004, lk 12
2 Tõlkevalimikus "Luuletusi" (1964) on tema varasem looming (1829–32) paigutatud raamatu lõputsüklisse "Noorpõlve luuletused" (lk 99–181).
3 Tsiteeritud artiklist: Boriss Eichenbaum, "M. J. Lermontov" – Viisnurk 1941, nr 5/6, lk 412
4 Samas, lk 415
5 Ants Oras, "Lermontov ja Byron" – Vikerkaar 1988/1, lk 56. Essee on ilmunud ka Orase raamatus "Luulekool. III, Ilus, haljas", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 70–81.
6 Mihhail Lermontov, "Luuletusi", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 54. Poeedi esindusliku valimiku, 50 luuletust leiab väljaandest: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn 2006, lk 575–636. | Aivar Kulli ajalootund. Lermontov kui hamletlik luuletaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene luuletaja Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814 – 27. juuli 1841) hukkus 180 aastat tagasi duellil Nikolai Martõnoviga (1815 – 1875).
Kui lugesin keskkoolipäevil eksistentsialismiklassikute Camus' ja Sartre'i tekste (esmalt Camus' absurdi-esseed "Sisyphose müüt" ja Sartre'i autobiograafiat "Sõnad"), siis näis nendega elutundeliselt üsna hästi haakuvat ka Lermontovi looming. Ja kui hilisteismelisena asusin enda jaoks koostama (tüseda kaustiku näol) "Eksistentsialismi entsüklopeediat", siis valisin kirjanikest sinna ka Lermontovi.
Tema luule uljas pessimism, julge eituse vaim, oma (tihti tumedate) kirgedega visa võitlemine, erakordne trots, protestivaim ja mässumeel, aga ka näiteks tema suurepärase romaani "Meie aja kangelane" peategelane, "üleliigne inimene" Petšorin, olid noorele inimesele väga lähedased.
Seejuures võiks ka meenutada, et oma mõttetiheda monoloogromaani "Langus" ingliskeelsele väljaandele lisas Camus motona tsitaadi Lermontovilt: "Meie Aja Kangelane, mu armulised härrad, on tõepoolest portree, kuid mitte ühest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupõlve pahedest nende täies arengus."
Ma ei riskiks siiski teha Lermontovist puhtakujulist eksistentsialisti, küll aga on tal, kõiges kahtlejal, minu silmis üpris palju ühist Shakespeare'i Hamletiga.
Oma essees "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" kirjutas Mihkel Mutt: "Mida peab väärikas inimene tegema, kui ta mõistab, et võita ei ole tal lõpuks niikuinii mingit šanssi? Kas kohe lõpetada või kõige kiuste siiski edasi võidelda? See küsimus on euroopa kultuuris äärmiselt püsiv. Ja minu lemmikmõtlejad on need, kes väidavad, et tõeline heroism ja inimvaimu suurus peituvad just selles, kui kõige kiuste võidelda, nii kaua kui suudad." 1
Selline idealistlik surmapõlglik võitlejanatuur oli ka Lermontov.
Mihhail Lermontovi joonistus.
Ilma emata ja isata, vaid vanaema juures üleskasvanud lapsena tajus Lermontov väga varakult oma üksindust ja erandlikkust. Ülimalt läbinägelik, kriitiline ja paljastav vaim üllatab juba tema esimestes luuletustes. 2
Ent selle kriitilisusega kaasnes paraku ka teatud küüniline hoolimatus, seda ka omaenese elu suhtes. Tolle aja tuntuim kriitik Belinski on ühes erakirjas aastast 1840 öelnud Lermontovi kohta: "See üliuljas vene pea otse kipub noa otsa." 3
Ilmse mõnuga pilkas ja mõnitas Lermontov oma varasemat sõpra Nikolai Martõnovit, mis lõpuks viiski traagilise duellini.
* * *
Belinski kirjutas pärast luuletaja surma: "Lermontov jääb Puškinist kaugele maha kunstipärasuselt ja virtuooslikkuselt, musikaalses ja vetruv-nõtkes värsis (–-); kuid sisu, mis on ammutatud sügavaima ning võimsa loomuse põhjast, hiiglaslik hoog, deemonlik lend ... — see kõik sunnib mõtlema, et Lermontovis me kaotasime luuletaja, kes sisu poolest oleks jõudnud kaugemale Puškinist." 4
Puškin oli lennukam, säravam, inimlikult avaram ja mitmekesisem, Lermontov aga teravam ja äärmuslikum, puhastverd maksimalist. Oma essees "Lermontov ja Byron" on Ants Oras asetanud Lermontovi just kõikehõlmava mässumeele poolest isegi Byronist ettepoole:
"...nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana sellest ajast — väljavalitud võitlejana vabaduse ideaalide eest; nagu Byron tundis ta enda kannul mõttedeemonit, kõikjal oleviku mürgist tuuma paljastavat analüüsi vaimu; nagu Byron oli ta kirglikult ja sügavalt tundev, valuliselt uhke hing. Lermontovi paatose pinevust, ta protestiva tahte võimsust ei ületa isegi Byron. Pigemini on lugu ümberpöördult." 5
Kui aga nõukogude ajal püüti igati esile tõsta Lermontovi kui ühiskonnakriitikut "süveneva despotismi tingimustes" (mitmed tema vastavad värsid on lausa prohvetlikult aktualiseerunud ka praegusel Venemaal), siis võiks tänapäeva lugeja teda hinnata eeskätt kui inimeksistentsi üle kirglikult juurdlevat, isiksuse sisevastuolusid uurivat illusioonivaba psühholoogi.
Olgu siin meenutatud üht Lermontovi tuntuimat luuletust, tema loomingu visiitkaarti.
ON IGAV JA KURB
On igav ja kurb – pole ühtki, kes ulataks käe,
kui murede küüsis end laastad...
Kui loota veel? Milleks, kui täitumist iial ei näe?
Kuid aastad need kaovad – kõik paremad aastad!
Kui armastaks? Keda? Ei kesta ju jäädavalt see,
kuid hetkeks ei tasu ju vaeva...
Kui endasse vaataks? Seal midagi rõõmu ei tee,
kui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.
Jääb kirgede tuhin, kuid seegi kord lahkuma peab,
sest mõistus on kohtunik vali,
ja kõik meie elu – kes teraselt vaatab, see teab –
muud pole kui rumal ja labane nali.
1840 (tõlkinud August Sang 6)
1 Mihkel Mutt, "Juhan Viiding – Eesti Hamlet" – Sirp 28. mai 2004, lk 12
2 Tõlkevalimikus "Luuletusi" (1964) on tema varasem looming (1829–32) paigutatud raamatu lõputsüklisse "Noorpõlve luuletused" (lk 99–181).
3 Tsiteeritud artiklist: Boriss Eichenbaum, "M. J. Lermontov" – Viisnurk 1941, nr 5/6, lk 412
4 Samas, lk 415
5 Ants Oras, "Lermontov ja Byron" – Vikerkaar 1988/1, lk 56. Essee on ilmunud ka Orase raamatus "Luulekool. III, Ilus, haljas", Ilmamaa, Tartu 2007, lk 70–81.
6 Mihhail Lermontov, "Luuletusi", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 54. Poeedi esindusliku valimiku, 50 luuletust leiab väljaandest: "Maailma luule. Kuldne klassika", Tallinn 2006, lk 575–636.
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Lermontov kui hamletlik luuletaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervishoiuministrit Jamoliddin Abdullozodat ja teisi meditsiiniametnikke rünnati kohe pärast seda, kui presidendi õde Qurbonbi Rahmonova oli surnud, teatas Rferl.
Presidendi õde maeti 21. juulil.
Allikate sõnul said minister ja ametnikud rängalt vigastada. Rünnakute osas algatati ka eeluurimine.
Rahmoni kritiseerivad mitmed rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Rahmoni süüdistatakse usuvabaduste ja inimõiguste rikkumistes.
25. juulil sai Tadžikistan 1,5 miljonit ravimifirma Moderna koroonavaktsiini annust. USA annetas vaktsiinid rahvusvahelise vaktsiinijaotussüsteemi Covax raames. Sel puhul toimus ka pressikonverents. Tervishoiuministrit seal ei olnud. | Tadžiki presidendi sugulased andsid riigi tervishoiuministrile peksa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervishoiuministrit Jamoliddin Abdullozodat ja teisi meditsiiniametnikke rünnati kohe pärast seda, kui presidendi õde Qurbonbi Rahmonova oli surnud, teatas Rferl.
Presidendi õde maeti 21. juulil.
Allikate sõnul said minister ja ametnikud rängalt vigastada. Rünnakute osas algatati ka eeluurimine.
Rahmoni kritiseerivad mitmed rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid. Rahmoni süüdistatakse usuvabaduste ja inimõiguste rikkumistes.
25. juulil sai Tadžikistan 1,5 miljonit ravimifirma Moderna koroonavaktsiini annust. USA annetas vaktsiinid rahvusvahelise vaktsiinijaotussüsteemi Covax raames. Sel puhul toimus ka pressikonverents. Tervishoiuministrit seal ei olnud.
### Response:
Tadžiki presidendi sugulased andsid riigi tervishoiuministrile peksa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 87,2, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit.
Teisipäeva hommikul viibis haiglas 37 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravi vajab kolm. Neist omakorda juhitaval hingamisel on kaks inimest.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 20 inimest (54 protsenti).
Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 56 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 39, Pärnumaale 20, Ida-Virumaale 16 ja Põlvamaale viis uut nakkusjuhtu. Järvamaale lisandus kolm, Lääne-Viru-, Valga-, Rapla- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Lääne- ja Viljandimaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 20 juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Teisipäeva hommikuks oli vaktsineerimisi tehtud kokku 624 720 inimesele, kellest 75 890 vaktsineerimine on pooleli. 548 830 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Ööpäeva jooksul manustati 5603 doosi, kokku on manustatud 1 108 881 vaktsiinidoosi. | Ööpäevaga tuvastati 193 uut koroonajuhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 87,2, teatas terviseamet.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit.
Teisipäeva hommikul viibis haiglas 37 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravi vajab kolm. Neist omakorda juhitaval hingamisel on kaks inimest.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 59 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 20 inimest (54 protsenti).
Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1271 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 79 inimesel. 56 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 39, Pärnumaale 20, Ida-Virumaale 16 ja Põlvamaale viis uut nakkusjuhtu. Järvamaale lisandus kolm, Lääne-Viru-, Valga-, Rapla- ja Võrumaale kaks, Hiiu-, Lääne- ja Viljandimaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. 20 juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Teisipäeva hommikuks oli vaktsineerimisi tehtud kokku 624 720 inimesele, kellest 75 890 vaktsineerimine on pooleli. 548 830 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Ööpäeva jooksul manustati 5603 doosi, kokku on manustatud 1 108 881 vaktsiinidoosi.
### Response:
Ööpäevaga tuvastati 193 uut koroonajuhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lux Express on veidi asjadest ette jooksnud. Kogu teema on alles halduskohtu menetluses, ühtegi otsust veel pole," ütles MKM-i pressiesindaja Taavi Audo ERR-ile.
Bussiettevõte saatis teisipäeval välja pressiteate, milles väidab, et Eestis 20 aastat kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ettevõte järeldas seda Euroopa Komisjoni 20. juulil edastatud seisukohast Euroopa Kohtule kohtuasjas, mis puudutab Lux Expressi 2019. aastal algatatud vaidlust Eestis ühistranspordiseaduse kooskõla kohta põhiseadusega.
Lux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid. Samasisulise kaebusega pöördusid halduskohtusse veidi hiljem veel kolm Eesti bussiettevõtet.
Senises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine, edastas Lux Expressi esindaja. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.
Asja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohtu otsuseni on halduskohus siseriikliku kohtumenetluse peatanud.
"Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud seisukohas on üheselt väljendatud seisukohta, et kommertsalustel reisijate liinivedu teostatavatele ettevõtjatele pandud kohustus vedada teatud kategooriasse kuuluvaid reisijaid tasuta, nagu käesoleval juhul on pandud ühistranspordiseaduse paragrahvis 34, kujutab endast avaliku teenindamise kohustust. Samuti asub Euroopa Komisjon seisukohale, et Eesti ühistranspordiseaduse paragrahv 34, mis sätestab, et sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sisuliselt asub Euroopa Komisjon sellega seisukohale, et Eestis alates 2000. aastast kehtiv regulatsioon on õigusvastane," edastas Lux Express.
"Lux Expressi poolt viidatud Euroopa Komisjoni seisukoht on esitatud pooleli olevas Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-614/20 protsessi kaasatud ühe osapoole hinnanguna, mis ei oma meile hetkel õiguslikku tähendust. Õigusliku mõjuga otsuse selles küsimuses annab vaid Euroopa Kohus, pärast mida saab halduskohus menetlusega jätkata," rõhutas Audo. "Kuna tegemist on pooleli oleva kohtuasjaga nii Euroopa Kohtus kui ka Eesti halduskohtus, siis enne kohtulahendeid MKM antud teemal õiguslikke hinnanguid anda ei saa," lisas ministeeriumi esindaja.
Lux Expressi kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter ütles pressiteate vahendusel, et on tänulik Tallinna Halduskohtu kohtunikule, kes küsimuse Euroopa Kohtusse saatis. "Riik püüdis viimase võimaluseni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu. Edasi saab vaidlus keskenduda sellele, kui palju tuleb riigil bussiettevõtjatele hüvitist maksta," ütles Ginter. | Riik eitab kaotust puudega inimeste vedamist puudutavas kohtuasjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lux Express on veidi asjadest ette jooksnud. Kogu teema on alles halduskohtu menetluses, ühtegi otsust veel pole," ütles MKM-i pressiesindaja Taavi Audo ERR-ile.
Bussiettevõte saatis teisipäeval välja pressiteate, milles väidab, et Eestis 20 aastat kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ettevõte järeldas seda Euroopa Komisjoni 20. juulil edastatud seisukohast Euroopa Kohtule kohtuasjas, mis puudutab Lux Expressi 2019. aastal algatatud vaidlust Eestis ühistranspordiseaduse kooskõla kohta põhiseadusega.
Lux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid. Samasisulise kaebusega pöördusid halduskohtusse veidi hiljem veel kolm Eesti bussiettevõtet.
Senises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine, edastas Lux Expressi esindaja. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.
Asja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohtu otsuseni on halduskohus siseriikliku kohtumenetluse peatanud.
"Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud seisukohas on üheselt väljendatud seisukohta, et kommertsalustel reisijate liinivedu teostatavatele ettevõtjatele pandud kohustus vedada teatud kategooriasse kuuluvaid reisijaid tasuta, nagu käesoleval juhul on pandud ühistranspordiseaduse paragrahvis 34, kujutab endast avaliku teenindamise kohustust. Samuti asub Euroopa Komisjon seisukohale, et Eesti ühistranspordiseaduse paragrahv 34, mis sätestab, et sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Sisuliselt asub Euroopa Komisjon sellega seisukohale, et Eestis alates 2000. aastast kehtiv regulatsioon on õigusvastane," edastas Lux Express.
"Lux Expressi poolt viidatud Euroopa Komisjoni seisukoht on esitatud pooleli olevas Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-614/20 protsessi kaasatud ühe osapoole hinnanguna, mis ei oma meile hetkel õiguslikku tähendust. Õigusliku mõjuga otsuse selles küsimuses annab vaid Euroopa Kohus, pärast mida saab halduskohus menetlusega jätkata," rõhutas Audo. "Kuna tegemist on pooleli oleva kohtuasjaga nii Euroopa Kohtus kui ka Eesti halduskohtus, siis enne kohtulahendeid MKM antud teemal õiguslikke hinnanguid anda ei saa," lisas ministeeriumi esindaja.
Lux Expressi kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter ütles pressiteate vahendusel, et on tänulik Tallinna Halduskohtu kohtunikule, kes küsimuse Euroopa Kohtusse saatis. "Riik püüdis viimase võimaluseni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu. Edasi saab vaidlus keskenduda sellele, kui palju tuleb riigil bussiettevõtjatele hüvitist maksta," ütles Ginter.
### Response:
Riik eitab kaotust puudega inimeste vedamist puudutavas kohtuasjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.
"Sellele on raske vastata, mis täpselt juhtus," kommenteeris Kivioja Eesti Olümpiakomiteele ujumist. "Ma kuskil 800-900 m peal olin veel grupiga kontaktis, aga siis läks tempo veel rohkem üles ja ma ei suutnud sellega kaasa minna. Kui vahe tekkis, siis see lihtsalt kärises. Mul polnud enam midagi teha, et seda tagasi teha."
"Rattas olid tingimused niivõrd rasked, et tuulega üksi võidelda oli väga raske. Kahjuks oli täna väga suur ebaõnnestumine. Ma tõesti võitlesin lõpuni. Muidugi olen väga pettunud, aga loodetavasti saan sellest kiiresti üle ja liigume edasi."
"Hetkel on kindlasti suur pettumus, aga ma arvan, et tähtis on kogu see teekond siia. Selle viie aasta jooksul olen kogenud ka palju positiivseid emotsioone. Loodan, et suudan sellest võtta ka positiivseid asju ja tugevamaks saada," lisas 28-aastane triatleet. | Kivioja: see oli väga suur ebaõnnestumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.
"Sellele on raske vastata, mis täpselt juhtus," kommenteeris Kivioja Eesti Olümpiakomiteele ujumist. "Ma kuskil 800-900 m peal olin veel grupiga kontaktis, aga siis läks tempo veel rohkem üles ja ma ei suutnud sellega kaasa minna. Kui vahe tekkis, siis see lihtsalt kärises. Mul polnud enam midagi teha, et seda tagasi teha."
"Rattas olid tingimused niivõrd rasked, et tuulega üksi võidelda oli väga raske. Kahjuks oli täna väga suur ebaõnnestumine. Ma tõesti võitlesin lõpuni. Muidugi olen väga pettunud, aga loodetavasti saan sellest kiiresti üle ja liigume edasi."
"Hetkel on kindlasti suur pettumus, aga ma arvan, et tähtis on kogu see teekond siia. Selle viie aasta jooksul olen kogenud ka palju positiivseid emotsioone. Loodan, et suudan sellest võtta ka positiivseid asju ja tugevamaks saada," lisas 28-aastane triatleet.
### Response:
Kivioja: see oli väga suur ebaõnnestumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et järgmine aasta saab uuesti olema 1994. aasta. Riigis on meeletu inflatsioon, kuritegevus on kontrolli alt väljas. Riigijuhid ei tea, mida nad teevad, puudub pädevus. Vabariiklaste partei tuleb tagasi suurelt, kui seame üles õiged inimesed," ütles Graham.
1994. aastal saavutasid vabariiklased kongressis esimest korda enamuse pärast 1952. aastat. Vabariiklased saavutasid siis enamuse ka senatis.
2022. aastal peavad vabariiklased kongressis enamuse saavutamiseks juurde võitma ainult viis kohta. Senatis on enamuse saavutamiseks vaja ainult ühte kohta, teatas The New York Post.
"Ma arvan, et me võtame senati tagasi, kui me just ise midagi väga valesti ei tee," ütles Graham. | USA vabariiklasest senaator: järgmistel vahevalimistel kordub 1994. aasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et järgmine aasta saab uuesti olema 1994. aasta. Riigis on meeletu inflatsioon, kuritegevus on kontrolli alt väljas. Riigijuhid ei tea, mida nad teevad, puudub pädevus. Vabariiklaste partei tuleb tagasi suurelt, kui seame üles õiged inimesed," ütles Graham.
1994. aastal saavutasid vabariiklased kongressis esimest korda enamuse pärast 1952. aastat. Vabariiklased saavutasid siis enamuse ka senatis.
2022. aastal peavad vabariiklased kongressis enamuse saavutamiseks juurde võitma ainult viis kohta. Senatis on enamuse saavutamiseks vaja ainult ühte kohta, teatas The New York Post.
"Ma arvan, et me võtame senati tagasi, kui me just ise midagi väga valesti ei tee," ütles Graham.
### Response:
USA vabariiklasest senaator: järgmistel vahevalimistel kordub 1994. aasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa naiste võimlemisvõistkond võistles pühapäeval Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioonis punast ja valget värvi võistlusvormis, milles on kombineeritud trikoo ja pahkluudeni ulatuvad retuusid.
Silmapaistva kostüümi eesmärk on võidelda spordiala seksualiseerimise vastu ja võimlejad leiavad, et naised peaksid saama ise valida, milliseid riideid võisteldes kannavad.
Uudne võistluskostüüm sai palju tähelepanu ka sotsiaalmeedias, kus naised üle maailma rääkisid oma kogemustest kohustuslikus korras nappides riietes võistlemisest ja koolitundides osalemisest.
plus they look cool as hell?? sarah voss of the german team is credited as stating that many girls + women quit the sport due to the revealing nature of the traditional leotard. unitards are legal in intl gymnastics + the german team hopes to normalize their use in competition! pic.twitter.com/SkS7kXa0G4
— miss sandwrist (@McGloinTheDark) July 25, 2021norra | Saksamaa võimlejad astusid paljastava trikoo vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa naiste võimlemisvõistkond võistles pühapäeval Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioonis punast ja valget värvi võistlusvormis, milles on kombineeritud trikoo ja pahkluudeni ulatuvad retuusid.
Silmapaistva kostüümi eesmärk on võidelda spordiala seksualiseerimise vastu ja võimlejad leiavad, et naised peaksid saama ise valida, milliseid riideid võisteldes kannavad.
Uudne võistluskostüüm sai palju tähelepanu ka sotsiaalmeedias, kus naised üle maailma rääkisid oma kogemustest kohustuslikus korras nappides riietes võistlemisest ja koolitundides osalemisest.
plus they look cool as hell?? sarah voss of the german team is credited as stating that many girls + women quit the sport due to the revealing nature of the traditional leotard. unitards are legal in intl gymnastics + the german team hopes to normalize their use in competition! pic.twitter.com/SkS7kXa0G4
— miss sandwrist (@McGloinTheDark) July 25, 2021norra
### Response:
Saksamaa võimlejad astusid paljastava trikoo vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaga 1:23.17 finišeerinud 31-aastane olümpiadebütant Lõiv kaotas võitjale kokkuvõttes seitse minutit ja 31 sekundit.
Võimsa kolmikvõidu teenisid šveitslannad. Kuldmedali noppis Jolanda Neff (1:14.46), kes edestas Sina Freid (+1.11) ja Linda Indergandi (+1.19).
Šveitsi ratturitele järgnesid ungarlanna Kata Blanka Vas (+2.09) ja hollandlanna Anne Terpstra (+2.35).
Naiste maastikurattasõidus oli kokku võistlustules 38 sportlast. | Janika Lõiv sai olümpiadebüüdil 17. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaga 1:23.17 finišeerinud 31-aastane olümpiadebütant Lõiv kaotas võitjale kokkuvõttes seitse minutit ja 31 sekundit.
Võimsa kolmikvõidu teenisid šveitslannad. Kuldmedali noppis Jolanda Neff (1:14.46), kes edestas Sina Freid (+1.11) ja Linda Indergandi (+1.19).
Šveitsi ratturitele järgnesid ungarlanna Kata Blanka Vas (+2.09) ja hollandlanna Anne Terpstra (+2.35).
Naiste maastikurattasõidus oli kokku võistlustules 38 sportlast.
### Response:
Janika Lõiv sai olümpiadebüüdil 17. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel kohal on sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,2 ja kolmandal Põlissoomlased 17,8 protsendiga.
Alates maikuust kasvatas Koonderakond toetust 2,9 protsendipunkti võrra.
Põlissoomlaste toetus aga langes. Mais oli erakonna toetus 21,6 protsenti. Juunis teatas ka partei esimees Jussi Halla-aho, et ei kandideeri augustikuus partei üldkoosolekul uuesti esimeheks.
Roheliste toetus oli 10,2 protsenti. Vasakliidu toetus oli 8,2 protsenti. Mõlema erakonna toetus võrreldes maikuuga ei muutunud.
26 protsenti vastanutest ei osanud või ei tahtnud öelda, millise erakonna poolt nad hääletaksid, teatas Helsingin Sanomat. | Soomes tõusis Koonderakond populaarseimaks parteiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel kohal on sotsiaaldemokraadid (SDP) 19,2 ja kolmandal Põlissoomlased 17,8 protsendiga.
Alates maikuust kasvatas Koonderakond toetust 2,9 protsendipunkti võrra.
Põlissoomlaste toetus aga langes. Mais oli erakonna toetus 21,6 protsenti. Juunis teatas ka partei esimees Jussi Halla-aho, et ei kandideeri augustikuus partei üldkoosolekul uuesti esimeheks.
Roheliste toetus oli 10,2 protsenti. Vasakliidu toetus oli 8,2 protsenti. Mõlema erakonna toetus võrreldes maikuuga ei muutunud.
26 protsenti vastanutest ei osanud või ei tahtnud öelda, millise erakonna poolt nad hääletaksid, teatas Helsingin Sanomat.
### Response:
Soomes tõusis Koonderakond populaarseimaks parteiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Realo on töötanud Statoilis ja Circle K-s 16 aastat, neist viimased üheksa ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektorina.
Realo sõnul väärib Circle K Eesti värske energia ja õhinaga töötavat juhti, kes jätkab samade väärtuste elluviimist.
"Kuna areng toimub muutustega käsikäes, siis olen vastu võtnud otsuse liikuda Circle K-st edasi ning alustada tööd Ragn-Sells Eesti juhatuse esimehena. Pean oma uueks missiooniks mitte ainult ringmajanduse valdkonnas eeskuju näitava ettevõtte juhtimist, vaid üldisemalt keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemade eestvedamist Eestis," rääkis Realo.
Realo viimane tööpäev Circle K Eesti peadirektorina on 19. augustil.
Uue juhi tööleasumise osas käivad Circle K kontsernis läbirääkimised ja firma loodab ta leida ettevõtte seest. | Kai Realo lahkub Circle K-st ja asub Ragn-Sellsi juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Realo on töötanud Statoilis ja Circle K-s 16 aastat, neist viimased üheksa ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektorina.
Realo sõnul väärib Circle K Eesti värske energia ja õhinaga töötavat juhti, kes jätkab samade väärtuste elluviimist.
"Kuna areng toimub muutustega käsikäes, siis olen vastu võtnud otsuse liikuda Circle K-st edasi ning alustada tööd Ragn-Sells Eesti juhatuse esimehena. Pean oma uueks missiooniks mitte ainult ringmajanduse valdkonnas eeskuju näitava ettevõtte juhtimist, vaid üldisemalt keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemade eestvedamist Eestis," rääkis Realo.
Realo viimane tööpäev Circle K Eesti peadirektorina on 19. augustil.
Uue juhi tööleasumise osas käivad Circle K kontsernis läbirääkimised ja firma loodab ta leida ettevõtte seest.
### Response:
Kai Realo lahkub Circle K-st ja asub Ragn-Sellsi juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel esmaspäeval kaotati Inglismaal sotsiaalsete kontaktide piirangud. Piirangute kaotamise mõju aga ei kajasta veel praegustes andmetes.
Eksperdid loodavad, et viiruse kolmanda laine platoo on ületatud, teatas The Times. Tervishoiuametnikud nõudsid siiski endiselt ettevaatlikkust.
"Me teame rohkem järgmiste päevade jooksul. Kuid kindlasti on meie mudelipõhilisel hinnangul nakatumisnäitaja langenud," ütles valitsust nõustav Lancasteri ülikooli epidemioloog Christopher Jewell.
"Juhtumite nii kiire langus on isegi hämmastav. Ma kahtlustan, et see on seotud koolivaheajaga. Võimalik, et inimesed tahavad teha ka vähem teste, kuna neil on suvepuhkused broneeritud," lisas Jewell.
Ida-Anglia ülikooli meditsiiniprofessor Paul Hunter leidis, et juhtumite vähenemine on tõenäoliselt seotud ka Euroopa jalgpalli meistrivõistluste lõppemisega. Inimesed tulid siis kokku suurtesse gruppidesse ja levitasid viirust.
"Lõppkokkuvõttes võib jalgpalli EM osutuda põhjuseks, mis muudab ülejäänud suve kergemaks. Paljud noored, kes muidu poleks seda teinud, lasid end siis vaktsineerida," ütles Hunter.
Esmaspäeval suri riigis koroonaviiruse tõttu 14 inimest, pühapäeval suri 28 inimest. Hospitaliseeritud inimeste arv jätkab veel kasvamist, kuid on madal. Ekspertide sõnul on see seotud eelmiste nädalate nakatumiste suure arvuga.
Ettevaatlikuks jääb ka veel valitsus. "Peaminister ei arva, et epideemia on juba läbi. Piirangute tühistamine kindlasti mõjutab edasist arengut," ütles valitsuse pressiesindaja.
"Juhtumite pikemas vähenemises ei saa veel kindel olla. Lähinädalad annavad meile parema ülevaate, kas tegemist on pikemaajalise nähtusega," ütles Inglismaa tervishoiuametnik Yvonne Doyle.
Doyle kutsus inimesi üles ka vaktsineerima. | Suurbritannias langes koroonajuhtude arv kuuendat päeva järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel esmaspäeval kaotati Inglismaal sotsiaalsete kontaktide piirangud. Piirangute kaotamise mõju aga ei kajasta veel praegustes andmetes.
Eksperdid loodavad, et viiruse kolmanda laine platoo on ületatud, teatas The Times. Tervishoiuametnikud nõudsid siiski endiselt ettevaatlikkust.
"Me teame rohkem järgmiste päevade jooksul. Kuid kindlasti on meie mudelipõhilisel hinnangul nakatumisnäitaja langenud," ütles valitsust nõustav Lancasteri ülikooli epidemioloog Christopher Jewell.
"Juhtumite nii kiire langus on isegi hämmastav. Ma kahtlustan, et see on seotud koolivaheajaga. Võimalik, et inimesed tahavad teha ka vähem teste, kuna neil on suvepuhkused broneeritud," lisas Jewell.
Ida-Anglia ülikooli meditsiiniprofessor Paul Hunter leidis, et juhtumite vähenemine on tõenäoliselt seotud ka Euroopa jalgpalli meistrivõistluste lõppemisega. Inimesed tulid siis kokku suurtesse gruppidesse ja levitasid viirust.
"Lõppkokkuvõttes võib jalgpalli EM osutuda põhjuseks, mis muudab ülejäänud suve kergemaks. Paljud noored, kes muidu poleks seda teinud, lasid end siis vaktsineerida," ütles Hunter.
Esmaspäeval suri riigis koroonaviiruse tõttu 14 inimest, pühapäeval suri 28 inimest. Hospitaliseeritud inimeste arv jätkab veel kasvamist, kuid on madal. Ekspertide sõnul on see seotud eelmiste nädalate nakatumiste suure arvuga.
Ettevaatlikuks jääb ka veel valitsus. "Peaminister ei arva, et epideemia on juba läbi. Piirangute tühistamine kindlasti mõjutab edasist arengut," ütles valitsuse pressiesindaja.
"Juhtumite pikemas vähenemises ei saa veel kindel olla. Lähinädalad annavad meile parema ülevaate, kas tegemist on pikemaajalise nähtusega," ütles Inglismaa tervishoiuametnik Yvonne Doyle.
Doyle kutsus inimesi üles ka vaktsineerima.
### Response:
Suurbritannias langes koroonajuhtude arv kuuendat päeva järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõnikord on märgata, et Eesti ühiskond suhtub nii pagulastesse kui ka üldiselt rändetaustaga inimestesse sallimatult ja võõristavalt. Sallimatuse põhjus võib olla see, et inimestel puudub isiklik kontakt ja sügavam arusaam sellest, miks rändetaustaga inimesed siia tulevad ning mida nende jaoks uue ühiskonnaga kohanemine tähendab," selgitas projekti koordinaator Maria Sakarias.
"Väärarusaamad viivad negatiivsete stereotüüpide ja üldistamiseni, mida omakorda võimendavad sotsiaalmeedia ja poliitilised arutelud. Kogumik "Rääkimata lood" toob rändajate isiklikud kogemused dokumentaalfilmide kaudu noorteni Eesti eri paikades," lisas ta.
"Loodame, et filmid suurendavad solidaarsust ja loovad sidemeid noorte seas, aidates kaasa kogu elanikkonna avatuma mõtteviisi ja hoiakute kujundamisele."
Autorite Alex Tervinsky ja Karoliina Varreti film "Airflared to Freedom" räägib Tuneesia päritoluga Wissem Jalloulist, kes lahkus kodumaalt otsimaks mujalt vabaduse võimalikkust oma elus ja loomingus.
Pono Weimer ja Helen Vaaksi filmi "Salty, Spicy, Crunchy" peategelane on Tartu Ülikooli vilistlane Pono Weimer, kes jagab korea traditsioonilise toidu kimchi valmistamise kaudu oma kultuuripärandi olulisust ning lugu rändajana Eestis.
Baran İsmail Ulaşe "Snowball in the Face" jälgib olude sunnil Eestist lahkuma pidava Türgi immigrandi ning baaripidaja Fatihi viimast päeva Eestis.
Linda Maria Saare ja Maria Naulaineni dokumentaalfilmis "Kodu?" rullub lahti ühe eesti vahetusõpilase elu Itaalias. Film otsib vastust küsimusele, kas kaheksa kuu jooksul on võimalik ühes väikelinnas võõrast keelest hoolimata uus kodu ja uus elu luua.
Leele Jürjeni "In Between Two Homes" on dokumentaaluurimus liikumisest ja rahutusest, kui laps on jagatud kahe lahus elava vanema kodu vahel. Behnam Bakhtiari "Vaadake meid" heidab pilgu pärsia naise ellu, kes püüab kohaneda uutes oludes Eestis, kuid igatseb oma siinsest nii erinevat kodumaad.
Darja Dovbõš ja Eduard Emanuel Leahu filmi "Beijde" portreteerib Lääne-Aafrikast Eestisse elama asunud Stephenit, tema armastust muusika vastu ning pühendumist Eestis loodud kogukonnale ja kirikule.
Lühidokumentaalide kogumikku saab tervikpikkuses vaadata Youtube'is.
Kogumikku "Rääkimata lood" kuuluvad seitse filmi on eelkõige mõeldud õppematerjaliks ning PACE on nüüdseks käinud filme näitamas ning õpilastega migratsiooni teemal arutlemas koolides üle Eesti. Filmid linastusid ka tänavusel soome-ugri filmifestivalil FUFF ja Tartus Autovabaduse Puiesteel, Tallinnas linastuvad filmid 26. augustil koostöös muuseumiga Vabamu. | Valmis lühidokumentaalide kogumik "Rääkimata lood" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõnikord on märgata, et Eesti ühiskond suhtub nii pagulastesse kui ka üldiselt rändetaustaga inimestesse sallimatult ja võõristavalt. Sallimatuse põhjus võib olla see, et inimestel puudub isiklik kontakt ja sügavam arusaam sellest, miks rändetaustaga inimesed siia tulevad ning mida nende jaoks uue ühiskonnaga kohanemine tähendab," selgitas projekti koordinaator Maria Sakarias.
"Väärarusaamad viivad negatiivsete stereotüüpide ja üldistamiseni, mida omakorda võimendavad sotsiaalmeedia ja poliitilised arutelud. Kogumik "Rääkimata lood" toob rändajate isiklikud kogemused dokumentaalfilmide kaudu noorteni Eesti eri paikades," lisas ta.
"Loodame, et filmid suurendavad solidaarsust ja loovad sidemeid noorte seas, aidates kaasa kogu elanikkonna avatuma mõtteviisi ja hoiakute kujundamisele."
Autorite Alex Tervinsky ja Karoliina Varreti film "Airflared to Freedom" räägib Tuneesia päritoluga Wissem Jalloulist, kes lahkus kodumaalt otsimaks mujalt vabaduse võimalikkust oma elus ja loomingus.
Pono Weimer ja Helen Vaaksi filmi "Salty, Spicy, Crunchy" peategelane on Tartu Ülikooli vilistlane Pono Weimer, kes jagab korea traditsioonilise toidu kimchi valmistamise kaudu oma kultuuripärandi olulisust ning lugu rändajana Eestis.
Baran İsmail Ulaşe "Snowball in the Face" jälgib olude sunnil Eestist lahkuma pidava Türgi immigrandi ning baaripidaja Fatihi viimast päeva Eestis.
Linda Maria Saare ja Maria Naulaineni dokumentaalfilmis "Kodu?" rullub lahti ühe eesti vahetusõpilase elu Itaalias. Film otsib vastust küsimusele, kas kaheksa kuu jooksul on võimalik ühes väikelinnas võõrast keelest hoolimata uus kodu ja uus elu luua.
Leele Jürjeni "In Between Two Homes" on dokumentaaluurimus liikumisest ja rahutusest, kui laps on jagatud kahe lahus elava vanema kodu vahel. Behnam Bakhtiari "Vaadake meid" heidab pilgu pärsia naise ellu, kes püüab kohaneda uutes oludes Eestis, kuid igatseb oma siinsest nii erinevat kodumaad.
Darja Dovbõš ja Eduard Emanuel Leahu filmi "Beijde" portreteerib Lääne-Aafrikast Eestisse elama asunud Stephenit, tema armastust muusika vastu ning pühendumist Eestis loodud kogukonnale ja kirikule.
Lühidokumentaalide kogumikku saab tervikpikkuses vaadata Youtube'is.
Kogumikku "Rääkimata lood" kuuluvad seitse filmi on eelkõige mõeldud õppematerjaliks ning PACE on nüüdseks käinud filme näitamas ning õpilastega migratsiooni teemal arutlemas koolides üle Eesti. Filmid linastusid ka tänavusel soome-ugri filmifestivalil FUFF ja Tartus Autovabaduse Puiesteel, Tallinnas linastuvad filmid 26. augustil koostöös muuseumiga Vabamu.
### Response:
Valmis lühidokumentaalide kogumik "Rääkimata lood" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vara veel, pool tööd alles tehtud ju," vastas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma ajakirjanike õnnesoovide peale. "Eks õhtul selgub, mis toimub, aga läheme võitlema."
Poolfinaalis oli Eesti 42:34 parem Itaalia naiskonnast. "Ma ei ütleks, et võitsime suure ülekaaluga. See matš oli kuni lõpuni pingeline," nentis Kaaberma. "Kartsime, et kuskilt võib see kärisema hakata, aga nii palju ei kärisenud, lõpuks tuli võit koju."
Esimene matš ehk veerandfinaal Poolaga algas närvilisemalt, aga kuuendas minimatšis tõi Beljajeva Eesti vaid ühe torke kaugusele ja seejärel kindlustas ise viimases matšis võidu. "Olid fraasid, kus pihta ei saadud, aga tähtis on see, et alla ei antud. Eks see olümpia esimene kohtumine olegi nii," sõnas Kaaberma. "Aga tüdrukud oma vaimu ja klassiga said Poolast jagu. Poola oli päris kõva pähkel."
"Kõik tüdrukud on juba hommikust saadik küllaltki enesekindlad, ei ole vastase aukartust ega midagi," lisas ta. "Enesekindluse annab võistkonnavaim. Kui kellelgi läheb kehvemini, siis teine toetab ja toob plusspunktid koju ja vastupidi."
Poolfinaalis vähendas Itaalia eelviimases minimatšis vahe neljapunktiliseks, kui Federica Isola oli Beljajevast 11:6 parem, kuid ankrunaisena rajale tulnud Lehis tõi Eestile lõpuks kaheksapunktilise võidu. "Meil praegu ei olegi sellist ankrunaist välja kujunenud, nagu oli mõned aastad tagasi Irina Embrich. On proovitud üht ja on proovitud teist. See üks aasta on olnud praktiliselt nullaasta ja kellelgi pole sellist kogemust, et viimast matši vehelda," arutles Kaaberma. "Viimastel võistlustel oleme proovinud kõiki kolme tüdrukut viimase matši peal ja nad on kõik selleks valmis."
Finaalis läheb Eesti vastamisi Lõuna-Koreaga, kes alistas 38:29 Hiina. "Praegu veel rahulolu peale ei saa mõelda, sest võistlus saab läbi viimase matšiga. Võtame ühe matši korraga ja eks me siis vaatame, mis tulemus tuleb," sõnas Kaaberma. "Nagu olen ka öelnud, siis need seitse naiskonda, kes siia olümpiale said – Hongkong on natuke nõrgem –, on kõik võrdsed. Eelmisel olümpial oli kolm võistkonda peajagu üle. Võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub rohkem endasse."
Kuigi poolfinaali ja finaali vahele jääb üle nelja tunni, ei plaani Eesti naiskond vahepeal vehklemishallist lahkuda. "Eks mõtleme, mis tegema hakkame. Oleme siin, olümpiakülla me kindlasti ei lähe. Puhkame, siis teeme väikese soojenduse ära ja läheme Koreale lahingut andma," lubas Kaaberma.
Kas kõige tähtsam on see, et vahepealse ootamisega läbi ei põleks? "Siin pole enam midagi põleda, nii palju kui võimalik, on juba läbi põletud," muigas Kaaberma. "Tüdrukutel on kogemusi palju, kõige tähtsam on, et hästi vehkleksime ja siis tuleb ka tulemus."
Kaaberma sõnul paneb ta finaalis ilmselt vehklema ka varuvõistlejana Tokyosse sõitnud Irina Embrichi, et 41-aastane sportlane ka medali saaks. | Kaaberma: võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub endasse rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vara veel, pool tööd alles tehtud ju," vastas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma ajakirjanike õnnesoovide peale. "Eks õhtul selgub, mis toimub, aga läheme võitlema."
Poolfinaalis oli Eesti 42:34 parem Itaalia naiskonnast. "Ma ei ütleks, et võitsime suure ülekaaluga. See matš oli kuni lõpuni pingeline," nentis Kaaberma. "Kartsime, et kuskilt võib see kärisema hakata, aga nii palju ei kärisenud, lõpuks tuli võit koju."
Esimene matš ehk veerandfinaal Poolaga algas närvilisemalt, aga kuuendas minimatšis tõi Beljajeva Eesti vaid ühe torke kaugusele ja seejärel kindlustas ise viimases matšis võidu. "Olid fraasid, kus pihta ei saadud, aga tähtis on see, et alla ei antud. Eks see olümpia esimene kohtumine olegi nii," sõnas Kaaberma. "Aga tüdrukud oma vaimu ja klassiga said Poolast jagu. Poola oli päris kõva pähkel."
"Kõik tüdrukud on juba hommikust saadik küllaltki enesekindlad, ei ole vastase aukartust ega midagi," lisas ta. "Enesekindluse annab võistkonnavaim. Kui kellelgi läheb kehvemini, siis teine toetab ja toob plusspunktid koju ja vastupidi."
Poolfinaalis vähendas Itaalia eelviimases minimatšis vahe neljapunktiliseks, kui Federica Isola oli Beljajevast 11:6 parem, kuid ankrunaisena rajale tulnud Lehis tõi Eestile lõpuks kaheksapunktilise võidu. "Meil praegu ei olegi sellist ankrunaist välja kujunenud, nagu oli mõned aastad tagasi Irina Embrich. On proovitud üht ja on proovitud teist. See üks aasta on olnud praktiliselt nullaasta ja kellelgi pole sellist kogemust, et viimast matši vehelda," arutles Kaaberma. "Viimastel võistlustel oleme proovinud kõiki kolme tüdrukut viimase matši peal ja nad on kõik selleks valmis."
Finaalis läheb Eesti vastamisi Lõuna-Koreaga, kes alistas 38:29 Hiina. "Praegu veel rahulolu peale ei saa mõelda, sest võistlus saab läbi viimase matšiga. Võtame ühe matši korraga ja eks me siis vaatame, mis tulemus tuleb," sõnas Kaaberma. "Nagu olen ka öelnud, siis need seitse naiskonda, kes siia olümpiale said – Hongkong on natuke nõrgem –, on kõik võrdsed. Eelmisel olümpial oli kolm võistkonda peajagu üle. Võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub rohkem endasse."
Kuigi poolfinaali ja finaali vahele jääb üle nelja tunni, ei plaani Eesti naiskond vahepeal vehklemishallist lahkuda. "Eks mõtleme, mis tegema hakkame. Oleme siin, olümpiakülla me kindlasti ei lähe. Puhkame, siis teeme väikese soojenduse ära ja läheme Koreale lahingut andma," lubas Kaaberma.
Kas kõige tähtsam on see, et vahepealse ootamisega läbi ei põleks? "Siin pole enam midagi põleda, nii palju kui võimalik, on juba läbi põletud," muigas Kaaberma. "Tüdrukutel on kogemusi palju, kõige tähtsam on, et hästi vehkleksime ja siis tuleb ka tulemus."
Kaaberma sõnul paneb ta finaalis ilmselt vehklema ka varuvõistlejana Tokyosse sõitnud Irina Embrichi, et 41-aastane sportlane ka medali saaks.
### Response:
Kaaberma: võidab see, kelle vaim on värskem ja kes usub endasse rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel vahendas ERR-i portaal Pärnu Postimehe usutlust Mart Helmega, milles Helme rääkis, et EKRE koondab oma vana kaardiväe Tallinna alla, eesmärgiga praegune võim kukutada. Kuraasikas avalduses pole märkigi sellest, milliste relvadega tahetakse Tallinna, sõnastust järgides eeskätt Lasnamäed, vallutada? Ei mingit positiivset ja edasiviivat sõnumit tallinlastele. Miks peaks see inimesi huvitama?
EKRE aseesimehe Mart Helme "sõjakuulutus" Keskerakonnale Tallinnas, mõjus pigem uue võitleja ilmumisena Rooma colosseumi gladiaatorite hulka, tutvustades end oma võitude kaudu impeeriumi vähemates keskustes.
Tallinnal ja Igavesel Linnal võib hea tahtmise korral leida ühisjooni, kuigi Tallinna esimesest märkimisest maakaardile jääb napilt, kuid kindlalt alla tuhande aasta, ja võimu on Tallinnas kukutatud ikka välisvaenlase, mitte kodusõdade läbi.
"Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus."
Tõenäoliselt ei tahagi Helme tegeleda kohalike asjadega, vaid poliitilise kemplusega. Eelmistel valimistel Pärnus volikokku valituna jäi tema huvi volikogu töö vastu sedavõrd leigeks, et valimiskomisjon lõpetas tema volitused, sest saadik ei osalenud istungitel. Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus.
Pealinna teemadega tegelejana ja Lasnamäe inimeste eestkõnelejana on raske näha inimest, kes korduvalt on rahvuste vahele viha külvanud ja kasutanud siinsete elanike kohta halvustavaid väljendeid. EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja.
Inimesi ei huvita kemplus, vaid nende isiklik heaolu ja kodulinna areng. Linlasi huvitavate teemadena oleks asjakohane märkida tegevusi, mis reaalselt inimeste elu järgnevatel aastatel mõjutama hakkaks: mugav ja keskkonnasõbralik ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed, kaasaegne ning sidus linnaruum ja paljud teised teemad. Kasvõi mõnigi mõte omavalitsuste ja Toompea suhetest.
Senisele tööle hinnanguid andes võiks lähtuda tulemustest. Tallinnas edenevad asjad hästi. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid, instituudid ja uurimisasutused, mis ei lähtu oma võrdlevates hinnangutes parteipoliitilistest eelistustest, on hinnanud Tallinna elukeskkonda heaks või väga heaks. Selles kõiges on olnud oluline roll ka Keskerakonnal, mis valijate tahtel on pika aja jooksul saanud Tallinna arenguid kujundada. Usun, et see on meie inimestele olulisem kui kraaklejate kaklushimu. | Tiit Terik: milliste relvadega tulete, Mart Helme? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel vahendas ERR-i portaal Pärnu Postimehe usutlust Mart Helmega, milles Helme rääkis, et EKRE koondab oma vana kaardiväe Tallinna alla, eesmärgiga praegune võim kukutada. Kuraasikas avalduses pole märkigi sellest, milliste relvadega tahetakse Tallinna, sõnastust järgides eeskätt Lasnamäed, vallutada? Ei mingit positiivset ja edasiviivat sõnumit tallinlastele. Miks peaks see inimesi huvitama?
EKRE aseesimehe Mart Helme "sõjakuulutus" Keskerakonnale Tallinnas, mõjus pigem uue võitleja ilmumisena Rooma colosseumi gladiaatorite hulka, tutvustades end oma võitude kaudu impeeriumi vähemates keskustes.
Tallinnal ja Igavesel Linnal võib hea tahtmise korral leida ühisjooni, kuigi Tallinna esimesest märkimisest maakaardile jääb napilt, kuid kindlalt alla tuhande aasta, ja võimu on Tallinnas kukutatud ikka välisvaenlase, mitte kodusõdade läbi.
"Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus."
Tõenäoliselt ei tahagi Helme tegeleda kohalike asjadega, vaid poliitilise kemplusega. Eelmistel valimistel Pärnus volikokku valituna jäi tema huvi volikogu töö vastu sedavõrd leigeks, et valimiskomisjon lõpetas tema volitused, sest saadik ei osalenud istungitel. Jällegi, ei mingit sõnumit kohalikule kogukonnale, lihtsalt poliitika kui võimuvõitlus.
Pealinna teemadega tegelejana ja Lasnamäe inimeste eestkõnelejana on raske näha inimest, kes korduvalt on rahvuste vahele viha külvanud ja kasutanud siinsete elanike kohta halvustavaid väljendeid. EKRE on oma väljaütlemistes ja loosungites olnud ksenofoobne ning sageli on nende märklauaks olnud siinsed kohalikud venelased: kord nimetatud Kremli vähkkasvajaks, siis prussakaiks jne. Nüüd siis on äkki nende hääli vaja.
Inimesi ei huvita kemplus, vaid nende isiklik heaolu ja kodulinna areng. Linlasi huvitavate teemadena oleks asjakohane märkida tegevusi, mis reaalselt inimeste elu järgnevatel aastatel mõjutama hakkaks: mugav ja keskkonnasõbralik ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed, kaasaegne ning sidus linnaruum ja paljud teised teemad. Kasvõi mõnigi mõte omavalitsuste ja Toompea suhetest.
Senisele tööle hinnanguid andes võiks lähtuda tulemustest. Tallinnas edenevad asjad hästi. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid, instituudid ja uurimisasutused, mis ei lähtu oma võrdlevates hinnangutes parteipoliitilistest eelistustest, on hinnanud Tallinna elukeskkonda heaks või väga heaks. Selles kõiges on olnud oluline roll ka Keskerakonnal, mis valijate tahtel on pika aja jooksul saanud Tallinna arenguid kujundada. Usun, et see on meie inimestele olulisem kui kraaklejate kaklushimu.
### Response:
Tiit Terik: milliste relvadega tulete, Mart Helme? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tokyo OM-i avatseremoonial olümpiatule süüdanud Osaka kohtus kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga ning kaotas talle 1:6, 4:6. Sealjuures kestis avasett ainult 28 minutit, Osaka tegi kohtumise jooksul 32 lihtviga tšehhitari kümne vastu.
Osaka kaotus tähendab, et naiste üksikmänguturniiri veerandfinaalis on kõrgeima asetusega mängijaks neljanda paigutusega ukrainlanna Elina Svitolina, sest lisaks Osakale on konkurentsist langenud ka Ashleigh Barty ja Arina Sabalenka.
Kaheksa parema sekka tagasid edasipääsu hispaanlanna Garbine Muguruza, kes oli 6:4, 6:1 üle belglannast Alison Van Uytvanckist, venelanna Anastassija Pavljutšenkova, kes alistas 6:1, 6:3 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo ning ligi kaks tundi kestnud matši järel tšehhitari Barbora Krejcikovat 1:6, 6:2, 6:3 võitnud Šveitsi tennisist Belinda Bencic. | Kindla kaotuse saanud Osaka jäi koduolümpial veerandfinaalist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tokyo OM-i avatseremoonial olümpiatule süüdanud Osaka kohtus kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga ning kaotas talle 1:6, 4:6. Sealjuures kestis avasett ainult 28 minutit, Osaka tegi kohtumise jooksul 32 lihtviga tšehhitari kümne vastu.
Osaka kaotus tähendab, et naiste üksikmänguturniiri veerandfinaalis on kõrgeima asetusega mängijaks neljanda paigutusega ukrainlanna Elina Svitolina, sest lisaks Osakale on konkurentsist langenud ka Ashleigh Barty ja Arina Sabalenka.
Kaheksa parema sekka tagasid edasipääsu hispaanlanna Garbine Muguruza, kes oli 6:4, 6:1 üle belglannast Alison Van Uytvanckist, venelanna Anastassija Pavljutšenkova, kes alistas 6:1, 6:3 hispaanlanna Sara Sorribes Tormo ning ligi kaks tundi kestnud matši järel tšehhitari Barbora Krejcikovat 1:6, 6:2, 6:3 võitnud Šveitsi tennisist Belinda Bencic.
### Response:
Kindla kaotuse saanud Osaka jäi koduolümpial veerandfinaalist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse eesmärk on tuua publiku ette valik Eesti monumentaalkunstist ja põhiosas on näitus virtuaalne ja avaneb külastamiseks augusti lõpus muinsuskaitsepäevade kodulehel.
Näituse kuraatori Gregor Tauli sõnul on monumentaal-dekoratiivkunsti varasemalt küll põgusalt uuritud, kuid teenimatult jäänud senini põhjalikuma tähelepanuta.
"Kuigi avalikus ruumis, siis sulanduvad monumentaalkunstiteosed sageli meie igapäevaste radade ja argitoimetuste fooni. Samas on suur hulk neist kunstiliselt kõrgel tasemel, väärivad tähelepanu ning neil on suur potentsiaal jätkuvalt meie avalikku ruumi elavdada."
Mõiste "monumentaal-dekoratiivkunst" all peetakse silmas peamiselt dekoratiivset rolli täitvaid avaliku ruumi elavdamiseks loodud töid, mis ei välista aga kunstiväärtust. Näituse teine kuraator Anu Soojärv tõstis siinse monumentaalkunsti väljapaistvate näidetena esile Eeva-Aet Jänese ruumikogemust pakkuvat sgrafiitot Põdrangu sovhoosi peahoones ja Enn Põldroosi gobelääni Linnahallis.
Näituse koostamisega sai alguse suuremahuline teoste kaardistamine, täiendava info ja lugude kogumine, millega kuraatorid plaanivad jätkata ka pärast näituse valmimist. Kuigi kaardistamisega alustati maikuus, siis mitmest piirkonnast -- näiteks Läänemaalt ning Põlva linnast -- ei ole kuraatoriteni senini jõudnud infot seal säilinud ühegi teoste osas.
Soovist luua näitusega valdkonnast ülevaade on valitud teosed jagatud enamkasutatud tehnikatest tulenevalt viide gruppi -- monument, monumentaalmaal, keraamika, vitraaž ja metallkompositsioon. Igast maakonnast on näitusele valitud orienteerivalt neli teost, kokku ligi 60 monumentaalkunstiteost üle Eesti. Näituse jaoks koostatakse iga teose kohta lühike tutvustav tekst, lisaks tänapäevastele fotodele proovitakse tööde kohta leida ka ajalooliseid fotosid.
Näitus avaneb 29. augustil muinsuskaitsepäevade kodulehel ning füüsilise hüpiknäitusena 8. septembril Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ees. Fotosid näitusele tulevatest objektidest lisab muinsuskaitseamet jooksvalt muinsuskaitsepäevade Facebooki leheküljele. | Muinsuskaitsepäevaks valmib näitus monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse eesmärk on tuua publiku ette valik Eesti monumentaalkunstist ja põhiosas on näitus virtuaalne ja avaneb külastamiseks augusti lõpus muinsuskaitsepäevade kodulehel.
Näituse kuraatori Gregor Tauli sõnul on monumentaal-dekoratiivkunsti varasemalt küll põgusalt uuritud, kuid teenimatult jäänud senini põhjalikuma tähelepanuta.
"Kuigi avalikus ruumis, siis sulanduvad monumentaalkunstiteosed sageli meie igapäevaste radade ja argitoimetuste fooni. Samas on suur hulk neist kunstiliselt kõrgel tasemel, väärivad tähelepanu ning neil on suur potentsiaal jätkuvalt meie avalikku ruumi elavdada."
Mõiste "monumentaal-dekoratiivkunst" all peetakse silmas peamiselt dekoratiivset rolli täitvaid avaliku ruumi elavdamiseks loodud töid, mis ei välista aga kunstiväärtust. Näituse teine kuraator Anu Soojärv tõstis siinse monumentaalkunsti väljapaistvate näidetena esile Eeva-Aet Jänese ruumikogemust pakkuvat sgrafiitot Põdrangu sovhoosi peahoones ja Enn Põldroosi gobelääni Linnahallis.
Näituse koostamisega sai alguse suuremahuline teoste kaardistamine, täiendava info ja lugude kogumine, millega kuraatorid plaanivad jätkata ka pärast näituse valmimist. Kuigi kaardistamisega alustati maikuus, siis mitmest piirkonnast -- näiteks Läänemaalt ning Põlva linnast -- ei ole kuraatoriteni senini jõudnud infot seal säilinud ühegi teoste osas.
Soovist luua näitusega valdkonnast ülevaade on valitud teosed jagatud enamkasutatud tehnikatest tulenevalt viide gruppi -- monument, monumentaalmaal, keraamika, vitraaž ja metallkompositsioon. Igast maakonnast on näitusele valitud orienteerivalt neli teost, kokku ligi 60 monumentaalkunstiteost üle Eesti. Näituse jaoks koostatakse iga teose kohta lühike tutvustav tekst, lisaks tänapäevastele fotodele proovitakse tööde kohta leida ka ajalooliseid fotosid.
Näitus avaneb 29. augustil muinsuskaitsepäevade kodulehel ning füüsilise hüpiknäitusena 8. septembril Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ees. Fotosid näitusele tulevatest objektidest lisab muinsuskaitseamet jooksvalt muinsuskaitsepäevade Facebooki leheküljele.
### Response:
Muinsuskaitsepäevaks valmib näitus monumentaal-dekoratiivkunstist nõukogude Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektri tarbimine kasvas poolaasta võrdluses ligi kaheksa protsenti 4,61 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrist veerandi moodustas sealjuures taastuvenergiast toodetud elekter.
Taastuvenergiat toodeti kahe aasta võrdluses tänavu 13 protsenti enam ehk 1,23 teravatt-tundi.
Mittetaastuvatest allikatest tootmine kasvas 55 protsenti 1,54 teravatt-tunnini.
Eesti elektrisüsteemi bilanss jäi poolaasta lõpuks 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest.
Füüsiline import naaberriikidest Eestisse vähenes esimesel poolaastal veerandi võrra 1,67 teravatt-tunnini, eksport jäi sarnaselt eelmise aasta sama ajaga nulli lähedale. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog kasvas 14 protsendi võrra 1,69 teravatt-tunnini.
Baltikumis tervikuna kasvas esimesel poolaastal elektritootmine ligi kümme protsenti 8,31 teravatt-tunnini, tarbimine tõusis viie protsendi võrra 14,79 teravatt-tunnini.
Baltikumi elektribilanss jäi esimese poolaasta tulemusena 6,48 teravatt-tunni ulatuses puudujääki, moodustades 43 protsenti Balti riikide tarbimisest.
Põhjamaades kasvas elektritootmine esimese poolaasta kokkuvõttes nelja protsendi võrra 216,64 teravatt-tunnini ja tarbimine ligi seitse protsenti 208,6 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli seega 8,04 teravatt-tundi ehk ligi neli protsenti tarbimisest. | Eesti tootis esimesel poolaastal kolmandiku rohkem elektrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri tarbimine kasvas poolaasta võrdluses ligi kaheksa protsenti 4,61 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrist veerandi moodustas sealjuures taastuvenergiast toodetud elekter.
Taastuvenergiat toodeti kahe aasta võrdluses tänavu 13 protsenti enam ehk 1,23 teravatt-tundi.
Mittetaastuvatest allikatest tootmine kasvas 55 protsenti 1,54 teravatt-tunnini.
Eesti elektrisüsteemi bilanss jäi poolaasta lõpuks 1,84 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti, mis moodustab 40 protsenti tarbimisest.
Füüsiline import naaberriikidest Eestisse vähenes esimesel poolaastal veerandi võrra 1,67 teravatt-tunnini, eksport jäi sarnaselt eelmise aasta sama ajaga nulli lähedale. Eesti elektrisüsteemi läbinud transiitvoog kasvas 14 protsendi võrra 1,69 teravatt-tunnini.
Baltikumis tervikuna kasvas esimesel poolaastal elektritootmine ligi kümme protsenti 8,31 teravatt-tunnini, tarbimine tõusis viie protsendi võrra 14,79 teravatt-tunnini.
Baltikumi elektribilanss jäi esimese poolaasta tulemusena 6,48 teravatt-tunni ulatuses puudujääki, moodustades 43 protsenti Balti riikide tarbimisest.
Põhjamaades kasvas elektritootmine esimese poolaasta kokkuvõttes nelja protsendi võrra 216,64 teravatt-tunnini ja tarbimine ligi seitse protsenti 208,6 teravatt-tunnini. Elektribilansi ülejääk oli seega 8,04 teravatt-tundi ehk ligi neli protsenti tarbimisest.
### Response:
Eesti tootis esimesel poolaastal kolmandiku rohkem elektrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskvas sündinud Yana Kedrina ehk Kedr Livanskiy on laulja ja produtsent, kelle elektrooniline pop laenab 90ndate tekno ja jungle'i esteetikast ning eeskujudest, nagu Inga Copeland, Laurel Halo või Florian Kupfer. Sõpradega koos on Yana ka Moskva elektroonilise plaadifirmaa ja kollektiivi John's Kingdom asutaja.
Fremen küll elab parajasti Tallinnas, kuid on pärit hoopiski Poolast. Ta usub, et muusika suudab muuta maailma ja tema elektroonilise muusika sette iseloomustavad mürased helid ja elemendid kurjade vaimude väljaajamisest kuni joogani.
Gretchen Lawrence on varasemalt tuttav ka nime Regret alt, tuntud nii videokunstniku, DJ kui ka muusikuna pööraste live-esinemistega. Viimase väljalaske "Hunger" kohta kirjutas Lauri Tikerpe, et see on kuidagi füüsiline, nagu performance.
Error! on Madleen Teetsov-Faulkner ehk pool DJ-duost Error! Error!, mh vastavate raadiosaadetega Raadio 2 ja IDA lainetel. Teetsov-Faulkner on Sveta Baari üks eestvedajatest ning tegutseb ka linnafestivali Grom meeskonnas.
Linnafestival Grom toimub 14. augustil Lasnamäel Kivila spordipargis. Laval on teiste hulgas Shortparis Venemaalt ja Tommy Cash, kes esitleb oma uut albumit. | Linnafestivali Grom eelpeol esineb Kedr Livanskiy Venemaalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskvas sündinud Yana Kedrina ehk Kedr Livanskiy on laulja ja produtsent, kelle elektrooniline pop laenab 90ndate tekno ja jungle'i esteetikast ning eeskujudest, nagu Inga Copeland, Laurel Halo või Florian Kupfer. Sõpradega koos on Yana ka Moskva elektroonilise plaadifirmaa ja kollektiivi John's Kingdom asutaja.
Fremen küll elab parajasti Tallinnas, kuid on pärit hoopiski Poolast. Ta usub, et muusika suudab muuta maailma ja tema elektroonilise muusika sette iseloomustavad mürased helid ja elemendid kurjade vaimude väljaajamisest kuni joogani.
Gretchen Lawrence on varasemalt tuttav ka nime Regret alt, tuntud nii videokunstniku, DJ kui ka muusikuna pööraste live-esinemistega. Viimase väljalaske "Hunger" kohta kirjutas Lauri Tikerpe, et see on kuidagi füüsiline, nagu performance.
Error! on Madleen Teetsov-Faulkner ehk pool DJ-duost Error! Error!, mh vastavate raadiosaadetega Raadio 2 ja IDA lainetel. Teetsov-Faulkner on Sveta Baari üks eestvedajatest ning tegutseb ka linnafestivali Grom meeskonnas.
Linnafestival Grom toimub 14. augustil Lasnamäel Kivila spordipargis. Laval on teiste hulgas Shortparis Venemaalt ja Tommy Cash, kes esitleb oma uut albumit.
### Response:
Linnafestivali Grom eelpeol esineb Kedr Livanskiy Venemaalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud küsitlusest selgus, et erinevalt oma Balti naabritest on eestlased kevadega võrreldes positiivsemalt meelestatud.
Kui Lätis ja Leedus on kasvamas nende inimeste arv, kes leiavad, et kriisieelne normaalsus ei naase kunagi, siis Eestis on trend vastupidine. Siiski usub 23 protsenti eestlastest, et koroonapandeemia muudab elukorraldust jäädavalt. Kriisis kergete piirangute kehtestamisega silma paistnud Rootsis jagab seda arvamust kõigest kolm protsenti uuringus osalenutest.
"Seda, kuidas mõjutab koroonakriis reisiharjumusi pikaajaliselt, ei oska täna keegi öelda. Meil tuleb õppida elama uue normaalsusega ning teha reisimisel valikuid, mis võtaksid arvesse nii enda kui teiste ohutuse," kommenteeris laevafirma DFDS Eesti turundusspetsialist Merje Vari.
Järk-järgult on vähenenud eestlaste ettevaatlikkus reisimise suhtes: värske uuringu tulemused näitavad, et iga neljas tajub reisimist ohutuna. Märtsist alates on koguni 34 protsendipunkti võrra vähenenud nende osakaal, kes peavad välismaale reisimist ebaturvaliseks.
Juuni seisuga plaanib 29 protsenti eestlastest tõenäoliselt järgmise kolme kuu jooksul mõnda välisriiki külastada. Baltlastest on reisimise suhtes kõige entusiastlikumalt meelestatud aga leedukad, kellest lausa 40 protsenti plaanib lähikuudel ette võtta puhkusereisi.
"Näeme, et olenemata jätkuvast ebakindlusest, on inimeste huvi reisimise vastu suur," rääkis Vari.
Taastumas on ka Eesti inimeste rahulolu oma finantsolukorra suhtes. 37 protsenti uuringus osalenud eestlastest on oma leibkonna rahalise seisu suhtes optimistlikud. Samas ei ole positiivne trend inimeste reisieelarvele mõju veel avaldanud – inimesed plaanivad reisimisele jätkuvalt koroona-eelse ajaga võrreldes vähem raha kulutada.
DFDS on Euroopa meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib rohkem kui 50 laevaga 35 liinil nii Lääne-, Põhja- ja Vahemerel kui ka Inglise kanalis. DFDS-i Eesti filiaal kuulub DFDS kontserni ning teenindab igapäevaselt Paldiski-Kapellskäri liini. | Laevafirma: eestlaste huvi välismaale reisimise suhtes püsib kõrge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud küsitlusest selgus, et erinevalt oma Balti naabritest on eestlased kevadega võrreldes positiivsemalt meelestatud.
Kui Lätis ja Leedus on kasvamas nende inimeste arv, kes leiavad, et kriisieelne normaalsus ei naase kunagi, siis Eestis on trend vastupidine. Siiski usub 23 protsenti eestlastest, et koroonapandeemia muudab elukorraldust jäädavalt. Kriisis kergete piirangute kehtestamisega silma paistnud Rootsis jagab seda arvamust kõigest kolm protsenti uuringus osalenutest.
"Seda, kuidas mõjutab koroonakriis reisiharjumusi pikaajaliselt, ei oska täna keegi öelda. Meil tuleb õppida elama uue normaalsusega ning teha reisimisel valikuid, mis võtaksid arvesse nii enda kui teiste ohutuse," kommenteeris laevafirma DFDS Eesti turundusspetsialist Merje Vari.
Järk-järgult on vähenenud eestlaste ettevaatlikkus reisimise suhtes: värske uuringu tulemused näitavad, et iga neljas tajub reisimist ohutuna. Märtsist alates on koguni 34 protsendipunkti võrra vähenenud nende osakaal, kes peavad välismaale reisimist ebaturvaliseks.
Juuni seisuga plaanib 29 protsenti eestlastest tõenäoliselt järgmise kolme kuu jooksul mõnda välisriiki külastada. Baltlastest on reisimise suhtes kõige entusiastlikumalt meelestatud aga leedukad, kellest lausa 40 protsenti plaanib lähikuudel ette võtta puhkusereisi.
"Näeme, et olenemata jätkuvast ebakindlusest, on inimeste huvi reisimise vastu suur," rääkis Vari.
Taastumas on ka Eesti inimeste rahulolu oma finantsolukorra suhtes. 37 protsenti uuringus osalenud eestlastest on oma leibkonna rahalise seisu suhtes optimistlikud. Samas ei ole positiivne trend inimeste reisieelarvele mõju veel avaldanud – inimesed plaanivad reisimisele jätkuvalt koroona-eelse ajaga võrreldes vähem raha kulutada.
DFDS on Euroopa meretranspordi- ja logistikaettevõte, mis opereerib rohkem kui 50 laevaga 35 liinil nii Lääne-, Põhja- ja Vahemerel kui ka Inglise kanalis. DFDS-i Eesti filiaal kuulub DFDS kontserni ning teenindab igapäevaselt Paldiski-Kapellskäri liini.
### Response:
Laevafirma: eestlaste huvi välismaale reisimise suhtes püsib kõrge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinlaste järel said teise koha Venemaa olümpiakomitee sportlased Vitalina Batsaraškina - Artjom Tšernussov, finaali võitsid Jiang - Pang skooriga 16:14. Pronksi teenisid ukrainlased Olena Kostevitš - Oleg Omeltšuk.
Laskmisvõistlused segapaaridele on olümpiamängude kavas esmakordselt. Tokyos võisteldakse veel õhupüssi laskmises 10 meetrilt ning kaevikrajal. | Olümpiamängude uuel medalialal lasid end kullale hiinlased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinlaste järel said teise koha Venemaa olümpiakomitee sportlased Vitalina Batsaraškina - Artjom Tšernussov, finaali võitsid Jiang - Pang skooriga 16:14. Pronksi teenisid ukrainlased Olena Kostevitš - Oleg Omeltšuk.
Laskmisvõistlused segapaaridele on olümpiamängude kavas esmakordselt. Tokyos võisteldakse veel õhupüssi laskmises 10 meetrilt ning kaevikrajal.
### Response:
Olümpiamängude uuel medalialal lasid end kullale hiinlased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Immunoloogide hinnangul annab täisvaktsineeritus piisava kaitse koroonaviiruse vastu vähemalt aastaks. Eestis hakati riskirühmi vaktsineerima selle aasta alguses, seega võiks esimeste revaktsineerimiste ehk kolmanda süsti tegemise peale mõelda alles jaanuaris.
"Kellel vaktsineerimise kuur on lõpetatud, ei pea hetkel muretsema. Vähemalt aasta pärast vaktsineerimist on muretu ja enne jaanuari küll, minu teada, revaktsineerimistega ei peaks tegelema," rääkis vaktineerimisjuht Marek Seer ERR-ile.
Teadusnõukoja juht, professor Irja lutsar lisab, et praegu hoitakse teistest riikidest laekuvatel andmetel silma peal. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ameerika Ühendriikide eksperdid on öelnud, et praegu ei ole aeg mõelda revaktsineerimise peale ja prioriteet on esimeste annuste manustamine.
"See ei tähenda, et me väga hoolega ei vaata toimuvat. Me teame, et osad vaktsineeritud nakatuvad, mõned nendest satuvad ka haiglasse. Ja me tahame ka Eestis väga selget pilti saada, kes need on. Kas need on need, keda jaanuaris vaktsineeriti või on seal hoopis muud põhjused," ütles Lutsar.
Teadusnõukoja juht lisas, et kuigi koolilaste vaktsineerimine on oluline, peab olema rõhk täiskasvanutel.
"Minu seisukoht on, et kui me täiskasvanuid ära vaktsineeritud ei saa, siis laste vaktsineerimine võib ka saja protsendini ulatuda, aga meil hakkavad ikkagi probleemid olema. Minu arust peaks meie rõhk praegu olema täiskasvanute vaktsineerimisel," rõhutas Lutsar. | Lutsar ja Seer: kolmanda süsti asemel on olulisem võimalikult paljude vaktsineerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Immunoloogide hinnangul annab täisvaktsineeritus piisava kaitse koroonaviiruse vastu vähemalt aastaks. Eestis hakati riskirühmi vaktsineerima selle aasta alguses, seega võiks esimeste revaktsineerimiste ehk kolmanda süsti tegemise peale mõelda alles jaanuaris.
"Kellel vaktsineerimise kuur on lõpetatud, ei pea hetkel muretsema. Vähemalt aasta pärast vaktsineerimist on muretu ja enne jaanuari küll, minu teada, revaktsineerimistega ei peaks tegelema," rääkis vaktineerimisjuht Marek Seer ERR-ile.
Teadusnõukoja juht, professor Irja lutsar lisab, et praegu hoitakse teistest riikidest laekuvatel andmetel silma peal. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ameerika Ühendriikide eksperdid on öelnud, et praegu ei ole aeg mõelda revaktsineerimise peale ja prioriteet on esimeste annuste manustamine.
"See ei tähenda, et me väga hoolega ei vaata toimuvat. Me teame, et osad vaktsineeritud nakatuvad, mõned nendest satuvad ka haiglasse. Ja me tahame ka Eestis väga selget pilti saada, kes need on. Kas need on need, keda jaanuaris vaktsineeriti või on seal hoopis muud põhjused," ütles Lutsar.
Teadusnõukoja juht lisas, et kuigi koolilaste vaktsineerimine on oluline, peab olema rõhk täiskasvanutel.
"Minu seisukoht on, et kui me täiskasvanuid ära vaktsineeritud ei saa, siis laste vaktsineerimine võib ka saja protsendini ulatuda, aga meil hakkavad ikkagi probleemid olema. Minu arust peaks meie rõhk praegu olema täiskasvanute vaktsineerimisel," rõhutas Lutsar.
### Response:
Lutsar ja Seer: kolmanda süsti asemel on olulisem võimalikult paljude vaktsineerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Korea katkestas kõik sideliinid lõunanaabriga eelmisel suvel, kui Pyongyangi vihastasid üle piiri lendlehti saatvad Lõuna-Korea aktivistid.
Kahe Korea liidrid on alates aprillist siiski vahetanud personaalseid kirju, mille eesmärk on sidemete parandamine ja milles lepitigi esimese sammuna kokku kommunikatsioonikanalite taastamine.
USA ja Lõuna-Korea otsustasid eelmisel nädalal USA asevälisministri visiidi käigus astuda samme, et veenda Põhja-Korea juhtkonda naasma kõnelustele tuumaprogrammi üle. USA asevälisminister Wendy Sherman viibis oma piirkondliku ringreisi käigus Soulis.
Sherman kohtus Lõuna-Korea välisministri Chung Eui-yongiga, et arutada Põhja-Koreaga seotud küsimusi, Souli ja Washingtoni liitlassuhteid ning muid regionaalseid teemasid.
Pooled otsustasid jätkata tihedaid konsultatsioone, et mõjutada Põhja-Koread tuumakõnelustele naasma.
Sellele järgnenud kohtumisel president Moon Jae-iniga ütles Sherman, et loodab Põhja-Korealt USA dialoogikutsele peatset vastust. Sherman lisas, et loodab pidada Põhja-Korea teemal sügavuti minevaid kõnelusi ka Hiina ametiisikutega.
Hiina on endiselt Põhja-Korea peamine liitlane ja majanduslik abikäsi. Põhja-Korea juht Kim Jong-un ütles juulis, et suhteid Hiinaga on kavas pandeemia põhjustatud majandusšokist väljatuleku nimel edasi arendada.
USA juhitud tuumakõnelused Põhja-Koreaga on seisakus juba kaks ja pool aastat. Põhja-Korea põhiline tingimus on USA vaenuliku poliitika lõpetamine, mille all peetakse silmas Washingtoni juhitud sanktsioone. | Lõuna- ja Põhja-Korea taastavad kommunikatsioonikanalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Korea katkestas kõik sideliinid lõunanaabriga eelmisel suvel, kui Pyongyangi vihastasid üle piiri lendlehti saatvad Lõuna-Korea aktivistid.
Kahe Korea liidrid on alates aprillist siiski vahetanud personaalseid kirju, mille eesmärk on sidemete parandamine ja milles lepitigi esimese sammuna kokku kommunikatsioonikanalite taastamine.
USA ja Lõuna-Korea otsustasid eelmisel nädalal USA asevälisministri visiidi käigus astuda samme, et veenda Põhja-Korea juhtkonda naasma kõnelustele tuumaprogrammi üle. USA asevälisminister Wendy Sherman viibis oma piirkondliku ringreisi käigus Soulis.
Sherman kohtus Lõuna-Korea välisministri Chung Eui-yongiga, et arutada Põhja-Koreaga seotud küsimusi, Souli ja Washingtoni liitlassuhteid ning muid regionaalseid teemasid.
Pooled otsustasid jätkata tihedaid konsultatsioone, et mõjutada Põhja-Koread tuumakõnelustele naasma.
Sellele järgnenud kohtumisel president Moon Jae-iniga ütles Sherman, et loodab Põhja-Korealt USA dialoogikutsele peatset vastust. Sherman lisas, et loodab pidada Põhja-Korea teemal sügavuti minevaid kõnelusi ka Hiina ametiisikutega.
Hiina on endiselt Põhja-Korea peamine liitlane ja majanduslik abikäsi. Põhja-Korea juht Kim Jong-un ütles juulis, et suhteid Hiinaga on kavas pandeemia põhjustatud majandusšokist väljatuleku nimel edasi arendada.
USA juhitud tuumakõnelused Põhja-Koreaga on seisakus juba kaks ja pool aastat. Põhja-Korea põhiline tingimus on USA vaenuliku poliitika lõpetamine, mille all peetakse silmas Washingtoni juhitud sanktsioone.
### Response:
Lõuna- ja Põhja-Korea taastavad kommunikatsioonikanalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rio de Janeiros nii USA kuldsesse 4x100 meetri kombineeritud teatenelikusse kuulunud kui 200 ja 100 meetri selilidistantsid - neist viimase maailmarekordilise ajaga - võitnud Murphy jäeti teisipäeval pronksile.
100 meetri seliliujumise kaks kirkamat medalit läksid hoopis venelastele, kui Jevgeni Rõlov (51,98) edestas Kliment Kolesnikovi 0,02 sekundiga, Murphy kaotas kolmandana 0,21 sekundit.
Kaksikvõidu said ka britid: 200 meetri vabaltujumises triumfeeris Tom Dean (1.44,22) ning Duncan Scott kaotas talle 0,04 sekundit. Pjedestaali viimasele astmele sai tõusta brasiillane Fernando Scheffer (+0,44).
Naiste 100 meetri seliliujumise finaalis krooniti olümpiavõitjaks 20-aastane austraallanna Kaylee McKeown uut olümpiarekordit tähistava ajaga 57,47. Hõbe läks Kanada ujujale Kylie Masse'ile (+0,25) ja pronks ameeriklannale Regan Smithile (+0,58).
Hommikuse osa viimases finaalis, naiste 100 meetri rinnuliujumises, võidutses vaid 17-aastane ameeriklanna Lydia Jacoby (1.04,95). Hõbeda viib Lõuna-Aafrika Vabariiki Tatjana Schoenmaker (+0,27) ja ka pronks läks ameeriklannale, kui Lilly King kaotas oma kaasmaalannale 0,59 sekundit. | Venelased jätsid kolmekordse olümpiavõitja oma põhialal pronksile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rio de Janeiros nii USA kuldsesse 4x100 meetri kombineeritud teatenelikusse kuulunud kui 200 ja 100 meetri selilidistantsid - neist viimase maailmarekordilise ajaga - võitnud Murphy jäeti teisipäeval pronksile.
100 meetri seliliujumise kaks kirkamat medalit läksid hoopis venelastele, kui Jevgeni Rõlov (51,98) edestas Kliment Kolesnikovi 0,02 sekundiga, Murphy kaotas kolmandana 0,21 sekundit.
Kaksikvõidu said ka britid: 200 meetri vabaltujumises triumfeeris Tom Dean (1.44,22) ning Duncan Scott kaotas talle 0,04 sekundit. Pjedestaali viimasele astmele sai tõusta brasiillane Fernando Scheffer (+0,44).
Naiste 100 meetri seliliujumise finaalis krooniti olümpiavõitjaks 20-aastane austraallanna Kaylee McKeown uut olümpiarekordit tähistava ajaga 57,47. Hõbe läks Kanada ujujale Kylie Masse'ile (+0,25) ja pronks ameeriklannale Regan Smithile (+0,58).
Hommikuse osa viimases finaalis, naiste 100 meetri rinnuliujumises, võidutses vaid 17-aastane ameeriklanna Lydia Jacoby (1.04,95). Hõbeda viib Lõuna-Aafrika Vabariiki Tatjana Schoenmaker (+0,27) ja ka pronks läks ameeriklannale, kui Lilly King kaotas oma kaasmaalannale 0,59 sekundit.
### Response:
Venelased jätsid kolmekordse olümpiavõitja oma põhialal pronksile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uuel kuul peaks valitsus viienda parvlaeva ehitust koos rahastusega arutama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Läänerand sõnas, et laev on plaanis liinile tuua 2024. aasta sügisel, kui ei teki elektroonika või muu tehnoloogia tarneraskusi. "Viimased aastad on aga näidanud, et erinevate takistuste ilmnemise tõenäosus võib olla suur," sõnas Läänerand.
Läänerand ütles, et ministeerium on uuele laevale esmaseid tehnilisi ootusi arutanud transpordiameti ning suursaarte esindajatega.
Uue laeva maksumus pole Lääneranna sõnul teada, sest see selgub hanke võitja kinnitamisel. Ta lisas, et rahvusvahelise hanke tulemusel soovivad nad saada soovitud kvaliteedi ja võimekusega laeva võimalikult soodsa hinnaga.
Transpordiamet kuulutab esialgse ajakava järgi välja uue laeva ehituse riigihanke selle aasta lõpus. Järgmise aasta teises pooles peaks projekt valmima ja seejärel algab uue laeva ehitus.
Lääneranna sõnul ehitatakse ja katsetatakse laeva ligi kaks aastat, enne kui 2024. aastal liinile tuleb.
Uus laev on plaanis osta Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaühenduse arendamiseks, ühendust suursaarte ja mandri vahel peetakse tavaliselt nelja laevaga. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et uus laev parandab laevaühendust ning võimaldab teenindada rohkem reisijaid.
Laev saab sarnaselt Tõlluga olema hübriidlaev ja ehitatakse eeldusel, et tulevikus oleks võimalik kasutada sõitmisel akudesse laetud energiat, mille laadimine toimub kaldavooluvõrgu kaudu. | Valitsus arutab augustis viienda saarte parvlaeva ehituse rahastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uuel kuul peaks valitsus viienda parvlaeva ehitust koos rahastusega arutama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Läänerand sõnas, et laev on plaanis liinile tuua 2024. aasta sügisel, kui ei teki elektroonika või muu tehnoloogia tarneraskusi. "Viimased aastad on aga näidanud, et erinevate takistuste ilmnemise tõenäosus võib olla suur," sõnas Läänerand.
Läänerand ütles, et ministeerium on uuele laevale esmaseid tehnilisi ootusi arutanud transpordiameti ning suursaarte esindajatega.
Uue laeva maksumus pole Lääneranna sõnul teada, sest see selgub hanke võitja kinnitamisel. Ta lisas, et rahvusvahelise hanke tulemusel soovivad nad saada soovitud kvaliteedi ja võimekusega laeva võimalikult soodsa hinnaga.
Transpordiamet kuulutab esialgse ajakava järgi välja uue laeva ehituse riigihanke selle aasta lõpus. Järgmise aasta teises pooles peaks projekt valmima ja seejärel algab uue laeva ehitus.
Lääneranna sõnul ehitatakse ja katsetatakse laeva ligi kaks aastat, enne kui 2024. aastal liinile tuleb.
Uus laev on plaanis osta Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaühenduse arendamiseks, ühendust suursaarte ja mandri vahel peetakse tavaliselt nelja laevaga. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et uus laev parandab laevaühendust ning võimaldab teenindada rohkem reisijaid.
Laev saab sarnaselt Tõlluga olema hübriidlaev ja ehitatakse eeldusel, et tulevikus oleks võimalik kasutada sõitmisel akudesse laetud energiat, mille laadimine toimub kaldavooluvõrgu kaudu.
### Response:
Valitsus arutab augustis viienda saarte parvlaeva ehituse rahastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me jätame olemasolevad reisipiirangud praeguseks jõusse," ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Euroopa riigid on suve algusest oodanud Ühendriikidelt sümmeetrilist reisipiirangute kaotamist, kuid see otsus on kogu aeg edasi lükkunud, tekitades Euroopas palju pahameelt. | USA jätab reisipiirangud Euroopale delta tüve tõttu jõusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me jätame olemasolevad reisipiirangud praeguseks jõusse," ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.
Euroopa riigid on suve algusest oodanud Ühendriikidelt sümmeetrilist reisipiirangute kaotamist, kuid see otsus on kogu aeg edasi lükkunud, tekitades Euroopas palju pahameelt.
### Response:
USA jätab reisipiirangud Euroopale delta tüve tõttu jõusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden ütles kõneluste avamisel, et USA roll Iraagis on jätkata valitsusvägede toetamise, väljaõppe ja abistamisega võitluses terrorirühmitusega Islamiriik.
"Kuid aasta lõpuks ei ole me enam Iraagis lahingmissioonil," sõnas Biden.
USA president avaldas toetust Iraagis oktoobris korraldatavatele valimistele ja kinnitas, et Washington teeb valimiste õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tihedat koostööd Bagdadi, Pärsia Lahe Koostöönõukogu (GCC) ja maailmaorganisatsiooniga.
Kadhemi sõnul on Ühendriikide ja Iraagi vahel strateegiline partnerlussuhe.
"Ameerika aitab Iraaki. Koos me võitleme ja võidame Islamiriigi. Täna on meie suhe tugevam kui kunagi varem – meil on partnerlus majanduses, keskkonnas, tervishoius, hariduses, kultuuris ja mujal," ütles peaminister.
"Läbirääkimiste tulemusena otsustasid delegatsioonid, et julgeolekusuhted lähevad täielikult väljaõppe, nõustamise, abi ja luureandmete jagamise rollile ning et 31. detsembriks 2021 ei ole Iraagis USA sõjaväejõude, kes täidaksid sõjalisi funktsioone," täpsustati USA välisministeeriumi avalduses. | Biden: USA lõpetab sõjalise missiooni Iraagis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden ütles kõneluste avamisel, et USA roll Iraagis on jätkata valitsusvägede toetamise, väljaõppe ja abistamisega võitluses terrorirühmitusega Islamiriik.
"Kuid aasta lõpuks ei ole me enam Iraagis lahingmissioonil," sõnas Biden.
USA president avaldas toetust Iraagis oktoobris korraldatavatele valimistele ja kinnitas, et Washington teeb valimiste õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tihedat koostööd Bagdadi, Pärsia Lahe Koostöönõukogu (GCC) ja maailmaorganisatsiooniga.
Kadhemi sõnul on Ühendriikide ja Iraagi vahel strateegiline partnerlussuhe.
"Ameerika aitab Iraaki. Koos me võitleme ja võidame Islamiriigi. Täna on meie suhe tugevam kui kunagi varem – meil on partnerlus majanduses, keskkonnas, tervishoius, hariduses, kultuuris ja mujal," ütles peaminister.
"Läbirääkimiste tulemusena otsustasid delegatsioonid, et julgeolekusuhted lähevad täielikult väljaõppe, nõustamise, abi ja luureandmete jagamise rollile ning et 31. detsembriks 2021 ei ole Iraagis USA sõjaväejõude, kes täidaksid sõjalisi funktsioone," täpsustati USA välisministeeriumi avalduses.
### Response:
Biden: USA lõpetab sõjalise missiooni Iraagis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis valitsevale olümpiavõitjale Chen Longile 10:21, 9:21 kaotanud Must läks alagrupifaasi teises ringis vastamisi järjekordse raske vastase, hispaanlase Pablo Abianiga, ning pidi tunnistama kuue aasta taguse Euroopa meistri 21:7, 21:11 paremust.
Et olümpial on mängijad jaotatud kolmestesse alagruppidesse, millest pääseb edasi vaid võitja, lõppes Musta olümpia kahe kaotusega. Long ja Abian kohtuvad omavahel viimases ringis. | Raul Musta olümpia lõppes kahe kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis valitsevale olümpiavõitjale Chen Longile 10:21, 9:21 kaotanud Must läks alagrupifaasi teises ringis vastamisi järjekordse raske vastase, hispaanlase Pablo Abianiga, ning pidi tunnistama kuue aasta taguse Euroopa meistri 21:7, 21:11 paremust.
Et olümpial on mängijad jaotatud kolmestesse alagruppidesse, millest pääseb edasi vaid võitja, lõppes Musta olümpia kahe kaotusega. Long ja Abian kohtuvad omavahel viimases ringis.
### Response:
Raul Musta olümpia lõppes kahe kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.
"See oli väga raske päev kõigi jaoks. Ma olen töötanud Kaidiga neli aastat ja ta on arenenud, aga ta jääb ujumises endiselt tippudele alla. Ma töötan ka teiste kõrgema taseme sportlastega. Kaidil on nendega võrreldav hea jalgrattasõit ja jooks, aga ujumises kaotab palju," kirjeldas Kivioja treener Paulo Sousa pärast võistlust.
Rattavõistlusel püüdis Kivioja küll eelviimasel kohal olnud Egiptuse triatleedi Basmla el-Salamoney kinni, aga 30. kilomeetri vaheajapunkti ta enam ei jõudnud, sest liidrid möödusid temast ringiga.
"Ettevalmistus läks hästi. Me valmistusime nagu teisedki väga kuumaks ilmaks, aga sellest polnud tänase vihmase ilmaga kasu. Me valmistusime ka varajaseks stardiks, et me kõigepealt ärkasime varakult Euroopas treenides ja Jaapnias ärkasime iga päev siin kell neli, seega olime me selleks valmis," ütles Sousa.
Kivioja tundis ennast pärast võistlust halvasti ja keeldus ajakirjanikega suhtlemast.
Olümpiavõitjaks tuli Bermuda esindaja Flora Duffy. Bermudale oli see läbi aegade esimeseks kuldmedaliks olümpiamängudel. | Kivioja treener: Kaidi kaotab ujumises tippudele palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraku tuli Kivioja veest viimasena, kaotades ka eelviimasele ligi minut. Rattasõidus said liidrid Kivioja ringiga kätte ja eestlanna oli sunnitud võistluse 46. kohalt pooleli jätma.
"See oli väga raske päev kõigi jaoks. Ma olen töötanud Kaidiga neli aastat ja ta on arenenud, aga ta jääb ujumises endiselt tippudele alla. Ma töötan ka teiste kõrgema taseme sportlastega. Kaidil on nendega võrreldav hea jalgrattasõit ja jooks, aga ujumises kaotab palju," kirjeldas Kivioja treener Paulo Sousa pärast võistlust.
Rattavõistlusel püüdis Kivioja küll eelviimasel kohal olnud Egiptuse triatleedi Basmla el-Salamoney kinni, aga 30. kilomeetri vaheajapunkti ta enam ei jõudnud, sest liidrid möödusid temast ringiga.
"Ettevalmistus läks hästi. Me valmistusime nagu teisedki väga kuumaks ilmaks, aga sellest polnud tänase vihmase ilmaga kasu. Me valmistusime ka varajaseks stardiks, et me kõigepealt ärkasime varakult Euroopas treenides ja Jaapnias ärkasime iga päev siin kell neli, seega olime me selleks valmis," ütles Sousa.
Kivioja tundis ennast pärast võistlust halvasti ja keeldus ajakirjanikega suhtlemast.
Olümpiavõitjaks tuli Bermuda esindaja Flora Duffy. Bermudale oli see läbi aegade esimeseks kuldmedaliks olümpiamängudel.
### Response:
Kivioja treener: Kaidi kaotab ujumises tippudele palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim-Sander Vene mängis 15,5 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Marcus Eriksson kerkis Gran Canaria parimaks 22 punktiga. Võitjate poolelt tõi Vlatko Cancar 13 ning Augusto Lima 12 punkti.
Nelja võidu ja kümne kaotusega hoiab Gran Canaria turniiritabelis eelviimast ehk 17. kohta.
Kohalik kõrgliiga jätkub Gran Canaria jaoks 6. jaanuaril, kui vastaseks on Fuenlabrada, kelle ridades Vene tänavu ka kahes kohtumises kaasa tegi. Kolm päeva varem minnakse Euroliigas vastamisi Moskva oblasti Himkiga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Vene ja Gran Canaria ei suutnud koduses liigas võidureele naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim-Sander Vene mängis 15,5 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Marcus Eriksson kerkis Gran Canaria parimaks 22 punktiga. Võitjate poolelt tõi Vlatko Cancar 13 ning Augusto Lima 12 punkti.
Nelja võidu ja kümne kaotusega hoiab Gran Canaria turniiritabelis eelviimast ehk 17. kohta.
Kohalik kõrgliiga jätkub Gran Canaria jaoks 6. jaanuaril, kui vastaseks on Fuenlabrada, kelle ridades Vene tänavu ka kahes kohtumises kaasa tegi. Kolm päeva varem minnakse Euroliigas vastamisi Moskva oblasti Himkiga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Vene ja Gran Canaria ei suutnud koduses liigas võidureele naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis sai Kanada jagu Saksamaa klubist Thomas Sabo Ice Tigers tulemusega 4:2. Juba avakolmandiku järel läks Kanada 3:0 juhtima, kui täpsed olid Cory Emmerton ja kahel korral Zach Boychuk. Teise mänguaja algul kasvatas edu neljale punktile Chris DiDomenico täpne vise. Vastaste eest olid täpsed seejärel Daniel Weiss ja Brandon Buck.
Kanada läbis oma alagrupi täiseduga, alistades Šveitsi meeskonna HC Davosi 2:1 ja Ice Tigersi 6:2, pääsedes nõnda otse poolfinaali. Alagrupis kolmandaks jäänud Ice Tigers alistas veerandfinaalis Vene klubi Magnitogorski Metallurgi 3:1.
Teises poolfinaalis alistas Soome meeskond KalPa tulemusega 2:1 Šveitsi võistkonna HC Davos. KalPa läks kohtumist juhtima juba kolmandal mänguminutil Kim Nousiaineni täpsest viskest. Kui teine mänguaeg möödus väravateta, siis kolmanda alguses viigistas seisu Yannick Frehner. KalPa võidu vormistas 11. minutil Jaakko Rissanen.
KalPa alistas oma alagrupis Tšehhi klubi Trineci 3:1 ning oli lisaajal parem Magnitogorskist 1:0. Davos alistas veerandfinaalis Trineci 3:1, tagades sellega poolfinaalpääsme.
Spengleri karikaturniiri finaal peetakse esmaspäeval. Ka selle kohtumise otseülekanne, algusega kell 13.10, on jälgitav ERR-i spordiportaali ja ETV+ vahendusel.
Spengleri karikas on ajalooline jäähokiturniir, mida peetakse alatest 1923. aastast ja kuhu pääsetakse kutse alusel. Viimasel kolmel aastal on turniiri võitnud Kanada, kes on olnud ka võistluse läbi aegade edukaim meeskond, olles kokku triumfeerinud 15 korral. | Spengleri karikaturniiri finaalis kohtuvad Kanada ja KalPa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis sai Kanada jagu Saksamaa klubist Thomas Sabo Ice Tigers tulemusega 4:2. Juba avakolmandiku järel läks Kanada 3:0 juhtima, kui täpsed olid Cory Emmerton ja kahel korral Zach Boychuk. Teise mänguaja algul kasvatas edu neljale punktile Chris DiDomenico täpne vise. Vastaste eest olid täpsed seejärel Daniel Weiss ja Brandon Buck.
Kanada läbis oma alagrupi täiseduga, alistades Šveitsi meeskonna HC Davosi 2:1 ja Ice Tigersi 6:2, pääsedes nõnda otse poolfinaali. Alagrupis kolmandaks jäänud Ice Tigers alistas veerandfinaalis Vene klubi Magnitogorski Metallurgi 3:1.
Teises poolfinaalis alistas Soome meeskond KalPa tulemusega 2:1 Šveitsi võistkonna HC Davos. KalPa läks kohtumist juhtima juba kolmandal mänguminutil Kim Nousiaineni täpsest viskest. Kui teine mänguaeg möödus väravateta, siis kolmanda alguses viigistas seisu Yannick Frehner. KalPa võidu vormistas 11. minutil Jaakko Rissanen.
KalPa alistas oma alagrupis Tšehhi klubi Trineci 3:1 ning oli lisaajal parem Magnitogorskist 1:0. Davos alistas veerandfinaalis Trineci 3:1, tagades sellega poolfinaalpääsme.
Spengleri karikaturniiri finaal peetakse esmaspäeval. Ka selle kohtumise otseülekanne, algusega kell 13.10, on jälgitav ERR-i spordiportaali ja ETV+ vahendusel.
Spengleri karikas on ajalooline jäähokiturniir, mida peetakse alatest 1923. aastast ja kuhu pääsetakse kutse alusel. Viimasel kolmel aastal on turniiri võitnud Kanada, kes on olnud ka võistluse läbi aegade edukaim meeskond, olles kokku triumfeerinud 15 korral.
### Response:
Spengleri karikaturniiri finaalis kohtuvad Kanada ja KalPa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese päeva järel sai viiest mängust neli võitnud Trans väikese vahe sisse, aga võidulootusi oli veel vähemalt neljal meeskonnal. Trans eksis teisel päeval minimaalselt, kuid siiski täpselt valel hetkel ja see lubas lõpuks Tallinna Flora neist mööda, kirjutab Soccernet.ee.
Otsustavaks sai kahe meeskonna omavaheline mäng. Avapäeva järel piirilinlastele kahe punktiga kaotanud Flora jäi 0:2 kaotusseisu ja ei suutnud esimesel kümnel minutil sisuliselt võimalustki luua, kuid ärkas siis. Viimase minuti sees sahistasid Henri Järvelaid ja Vlasi Sinjavski ning Flora võitis 3:2.
Flora tegi kahe päeva vahel ka mitu muudatust - esimesel päeval mänginud meestest olid teisel puudu näiteks Henrik Pürg, Markus Poom ja Joseph Saliste, ainult teisel päeval jooksid platsile aga Pavel Dõmov, Maksim Gussev ja Märten Kuusk.
Flora selja taga noppis lõpuks üpris kindla hõbeda Trans, kolmanda koha duellis tõmbas aga pikima kõrre FC Kuressaare. Kohe saarlaste selja taga võtsid kohad sisse Viljandi Tulevik ja Pärnu Vaprus.
Tabeliseis:
1. Tallinna FC Flora 22 punkti
2. JK Narva Trans 21
3. FC Kuressaare 16
4. Viljandi JK Tulevik 15
5. Pärnu JK Vaprus 15
6. Tartu JK Tammeka 14
7. JK Tallinna Kalev 10
8. FC Elva 6
9. Tallinna FCI Levadia 6
10. Nõmme Kalju FC 4
Parim mängija: Sander Laht (FC Kuressaare)
Parim väravavaht: Magnus Karofeld (Tallinna FC Flora)
Parim väravakütt: Aleksandr Zakarljuka (JK Narva Trans) | Koosseisuga vangerdanud Flora tõmbas draamas pikema kõrre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese päeva järel sai viiest mängust neli võitnud Trans väikese vahe sisse, aga võidulootusi oli veel vähemalt neljal meeskonnal. Trans eksis teisel päeval minimaalselt, kuid siiski täpselt valel hetkel ja see lubas lõpuks Tallinna Flora neist mööda, kirjutab Soccernet.ee.
Otsustavaks sai kahe meeskonna omavaheline mäng. Avapäeva järel piirilinlastele kahe punktiga kaotanud Flora jäi 0:2 kaotusseisu ja ei suutnud esimesel kümnel minutil sisuliselt võimalustki luua, kuid ärkas siis. Viimase minuti sees sahistasid Henri Järvelaid ja Vlasi Sinjavski ning Flora võitis 3:2.
Flora tegi kahe päeva vahel ka mitu muudatust - esimesel päeval mänginud meestest olid teisel puudu näiteks Henrik Pürg, Markus Poom ja Joseph Saliste, ainult teisel päeval jooksid platsile aga Pavel Dõmov, Maksim Gussev ja Märten Kuusk.
Flora selja taga noppis lõpuks üpris kindla hõbeda Trans, kolmanda koha duellis tõmbas aga pikima kõrre FC Kuressaare. Kohe saarlaste selja taga võtsid kohad sisse Viljandi Tulevik ja Pärnu Vaprus.
Tabeliseis:
1. Tallinna FC Flora 22 punkti
2. JK Narva Trans 21
3. FC Kuressaare 16
4. Viljandi JK Tulevik 15
5. Pärnu JK Vaprus 15
6. Tartu JK Tammeka 14
7. JK Tallinna Kalev 10
8. FC Elva 6
9. Tallinna FCI Levadia 6
10. Nõmme Kalju FC 4
Parim mängija: Sander Laht (FC Kuressaare)
Parim väravavaht: Magnus Karofeld (Tallinna FC Flora)
Parim väravakütt: Aleksandr Zakarljuka (JK Narva Trans)
### Response:
Koosseisuga vangerdanud Flora tõmbas draamas pikema kõrre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hasina allianss ületas valitsuse moodustamiseks vajaliku vähemalt 151 parlamendikoha piiri, edastas Channel 24, mis kogub valimistulemusi kogu riigist.
Viimastel andmetel sai erakond parlamendis koguni 191 kohta ja opositsioon vaid viis.
Opositsioon teatas, et tegemist on laialdase valimispettusega.
"Kutsume valimisametnikke üles koheselt tühistama selle farsilaadse tulemuse," ütles opositsiooniliider Kamal Hossain.
"Me nõuame, et uued valimised korraldataks neutraalse valitsuse all niipea kui võimalik," lisas Hossain.
Hossaini väitel rikuti seadusi laialt - valimiskastidesse topiti juba ette võltsitud hääletussedeleid ja inimesi ähvardati ning takistati hääletamast.
165 miljoni elanikuga Bangladeshi valimiskampaaniat saatsid kokkupõrked Hasina valitseva Awami Liiga ja opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) poolehoidjate vahel.
Valimispäeva vägivallas sai surma vähemalt 14 inimest.
2014. aastal valimisi boikoteerinud BNP väitel rünnati tema toetajaid, et neid valimistel osalemast peletada ja nii Hasinale võit tagada.
Valimistel julgeoleku tagamiseks on välja pandud 600 000 politseinikku ja sõjaväelast, aga ka kiirreageerimisüksuste, mereväe, piiri- ja rannavalve liiget, kel tuli valvata 40 000 valimisjaoskonda. | Bangladeshi valimised võitis peaminister Hasina partei | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hasina allianss ületas valitsuse moodustamiseks vajaliku vähemalt 151 parlamendikoha piiri, edastas Channel 24, mis kogub valimistulemusi kogu riigist.
Viimastel andmetel sai erakond parlamendis koguni 191 kohta ja opositsioon vaid viis.
Opositsioon teatas, et tegemist on laialdase valimispettusega.
"Kutsume valimisametnikke üles koheselt tühistama selle farsilaadse tulemuse," ütles opositsiooniliider Kamal Hossain.
"Me nõuame, et uued valimised korraldataks neutraalse valitsuse all niipea kui võimalik," lisas Hossain.
Hossaini väitel rikuti seadusi laialt - valimiskastidesse topiti juba ette võltsitud hääletussedeleid ja inimesi ähvardati ning takistati hääletamast.
165 miljoni elanikuga Bangladeshi valimiskampaaniat saatsid kokkupõrked Hasina valitseva Awami Liiga ja opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei (BNP) poolehoidjate vahel.
Valimispäeva vägivallas sai surma vähemalt 14 inimest.
2014. aastal valimisi boikoteerinud BNP väitel rünnati tema toetajaid, et neid valimistel osalemast peletada ja nii Hasinale võit tagada.
Valimistel julgeoleku tagamiseks on välja pandud 600 000 politseinikku ja sõjaväelast, aga ka kiirreageerimisüksuste, mereväe, piiri- ja rannavalve liiget, kel tuli valvata 40 000 valimisjaoskonda.
### Response:
Bangladeshi valimised võitis peaminister Hasina partei |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Detsembrit pingil alustanud Paul Pogba on Jose Mourinho vallandamise järel niivõrd õide puhkenud, et kunagi varem pole ta kõrgliigade arvestuses ühel kalendrikuul nii resultatiivne olnud. Bournemouthi vastu viis ta oma detsembrikuu saldo Inglismaa kõrgliigas nelja värava ja kolme väravasööduni, kirjutab Soccernet.ee.
Pühapäeval pani ta peo püsti juba viiendal minutil, kui realiseeris Marcus Rashfordi oivalise soolo nurgalipu lähistel. 33. minutil saatis ta peaga võrku Ander Herrera tsenderduse ja 12 minutit hiljem jõudis väravani ka Rashford.
Unitedi järjekordne väravafestival ei tulnud siiski ilma tõrvatilkadeta. Taaskord jäädi hätta vastaste standardolukordadega ning taaskord jäi "puhtast linast" ilma David de Gea - Bournemouthi poolelt oli avapoolaja teisel lisaminutil täpne Nathan Ake. Teiseks tõrvatilgaks oli Eric Bailly rumal punane kaart 79. minutil.
Lõppskoor vormistati seitse minutit enne Bailly punast, kui Pogba söödu realiseeris kaks minutit varem platsile sekkunud Romelu Lukaku. Tõsi, belglane oli tolles olukorras üpris selges suluseisus. | Unitedi rünnak ja kaitse jätkasid tuttavas rütmis ka aasta viimases mängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembrit pingil alustanud Paul Pogba on Jose Mourinho vallandamise järel niivõrd õide puhkenud, et kunagi varem pole ta kõrgliigade arvestuses ühel kalendrikuul nii resultatiivne olnud. Bournemouthi vastu viis ta oma detsembrikuu saldo Inglismaa kõrgliigas nelja värava ja kolme väravasööduni, kirjutab Soccernet.ee.
Pühapäeval pani ta peo püsti juba viiendal minutil, kui realiseeris Marcus Rashfordi oivalise soolo nurgalipu lähistel. 33. minutil saatis ta peaga võrku Ander Herrera tsenderduse ja 12 minutit hiljem jõudis väravani ka Rashford.
Unitedi järjekordne väravafestival ei tulnud siiski ilma tõrvatilkadeta. Taaskord jäädi hätta vastaste standardolukordadega ning taaskord jäi "puhtast linast" ilma David de Gea - Bournemouthi poolelt oli avapoolaja teisel lisaminutil täpne Nathan Ake. Teiseks tõrvatilgaks oli Eric Bailly rumal punane kaart 79. minutil.
Lõppskoor vormistati seitse minutit enne Bailly punast, kui Pogba söödu realiseeris kaks minutit varem platsile sekkunud Romelu Lukaku. Tõsi, belglane oli tolles olukorras üpris selges suluseisus.
### Response:
Unitedi rünnak ja kaitse jätkasid tuttavas rütmis ka aasta viimases mängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Probleem on selles, et vastasmeeskond mängib fantastiliselt," ütles Guardiola BBC Spordile. "Liverpool on oma parimas vormis ning on hetkel Euroopa või ka kogu maailma parim meeskond."
City on detsembris pidanud tunnistama Chelsea, Crystal Palace'i ja Leicesteri paremust, Liverpool on aga võitnud kõik seitse Inglismaa kõrgliiga kohtumist. Viimases kohtumises alistasid nad Arsenali tulemusega 5:1.
"Meie uhkus on viimaste nädalate jooksul korduvalt riivata saanud," ütles Manchester City meeskonna kapten Vincent Kompany Sky Spordile. "Iga elav hing, kes staadionile tuleb, peab olema valmis võitlema ja võitma."
Kui Manchester City jääb Liverpoolile alla, siis võib viimane väga suure tõenäosusega võita järjekordse Inglismaa meistritiitli, mis viimati juhtus 1990. aastal. | Guardiola: Liverpool võib olla hetkel maailma parim meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Probleem on selles, et vastasmeeskond mängib fantastiliselt," ütles Guardiola BBC Spordile. "Liverpool on oma parimas vormis ning on hetkel Euroopa või ka kogu maailma parim meeskond."
City on detsembris pidanud tunnistama Chelsea, Crystal Palace'i ja Leicesteri paremust, Liverpool on aga võitnud kõik seitse Inglismaa kõrgliiga kohtumist. Viimases kohtumises alistasid nad Arsenali tulemusega 5:1.
"Meie uhkus on viimaste nädalate jooksul korduvalt riivata saanud," ütles Manchester City meeskonna kapten Vincent Kompany Sky Spordile. "Iga elav hing, kes staadionile tuleb, peab olema valmis võitlema ja võitma."
Kui Manchester City jääb Liverpoolile alla, siis võib viimane väga suure tõenäosusega võita järjekordse Inglismaa meistritiitli, mis viimati juhtus 1990. aastal.
### Response:
Guardiola: Liverpool võib olla hetkel maailma parim meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga hea meel Paides jätkata. Annan endast maksimumi, et saavutaksime uuel aastal veel kõrgema koha kui sel hooajal," teatas Neemelo sotsiaalmeedia vahendusel.
36-aastane Neemelo kandis tänavu Paide särki 30 Premium liiga mängus, saades kirja kuus väravat ja neli resultatiivset söötu.
Oma eduka karjääri jooksul on Paides sündinud vanameister teinud kaasa koguni 429 meistriliiga mängus, mis on Eesti jalgpallis läbi aegade kuues tulemus. Väravaid on Neemelo saldol 194, millest enam on suutnud vaid Maksim Gruznov (304) ja Vjatšeslav Zahovaiko (211). | Karjääri jooksul 194 väravat löönud Neemelo pikendas Paidega lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga hea meel Paides jätkata. Annan endast maksimumi, et saavutaksime uuel aastal veel kõrgema koha kui sel hooajal," teatas Neemelo sotsiaalmeedia vahendusel.
36-aastane Neemelo kandis tänavu Paide särki 30 Premium liiga mängus, saades kirja kuus väravat ja neli resultatiivset söötu.
Oma eduka karjääri jooksul on Paides sündinud vanameister teinud kaasa koguni 429 meistriliiga mängus, mis on Eesti jalgpallis läbi aegade kuues tulemus. Väravaid on Neemelo saldol 194, millest enam on suutnud vaid Maksim Gruznov (304) ja Vjatšeslav Zahovaiko (211).
### Response:
Karjääri jooksul 194 väravat löönud Neemelo pikendas Paidega lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea pälvis võidu derbimängus Crystal Palace üle tulemusega 1:0. Selgelt üle olnud Chelsea oli täpne 51. minutil, kui võrku sahistas N'Golo Kante. Kuigi võimalusi tekkis veel, siis neist ühtegi enam ei realiseeritud.
Manchester City võitis kodus mänginud Southamptoni tulemusega 3:1. Esmalt läks Manchester City kohtumist juhtima David Silva täpsest tabamusest 10. minutil, kuid seejärel viigistas 37. minutil seisu Pierre-Emile Höjgjerg. Esimese poolaja lõpus lõi James Ward-Prowse omavärava ning kolm minutit hiljem vormistas Manchester Cityle 3:1 võidu Segio Agüero. Teisel poolajal väravaid ei löödud.
Kolmandas kohtumises alistas Burnley koduväljakul West Hami tulemusega 2:0.
Tabelitipus jätkab Liverpool, kel on 54 punkti. Teisel kohal jätkab 47 silmaga Manchester City ja kolmandal Tottenham (45). Chelsea asub kohe nende kannul 43 punktiga. | Chelsea ja Manchester City teenisid võidulisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea pälvis võidu derbimängus Crystal Palace üle tulemusega 1:0. Selgelt üle olnud Chelsea oli täpne 51. minutil, kui võrku sahistas N'Golo Kante. Kuigi võimalusi tekkis veel, siis neist ühtegi enam ei realiseeritud.
Manchester City võitis kodus mänginud Southamptoni tulemusega 3:1. Esmalt läks Manchester City kohtumist juhtima David Silva täpsest tabamusest 10. minutil, kuid seejärel viigistas 37. minutil seisu Pierre-Emile Höjgjerg. Esimese poolaja lõpus lõi James Ward-Prowse omavärava ning kolm minutit hiljem vormistas Manchester Cityle 3:1 võidu Segio Agüero. Teisel poolajal väravaid ei löödud.
Kolmandas kohtumises alistas Burnley koduväljakul West Hami tulemusega 2:0.
Tabelitipus jätkab Liverpool, kel on 54 punkti. Teisel kohal jätkab 47 silmaga Manchester City ja kolmandal Tottenham (45). Chelsea asub kohe nende kannul 43 punktiga.
### Response:
Chelsea ja Manchester City teenisid võidulisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kobayashi hüppas 138,5 ja 126,5 meetri kaugusele, mis andis talle kokku 282,3 punkti. Ühtlasi on jaapanlane võitnud tänavu juba viis MK-etappi. Teise koha pälvis 133 ja 129 meetriste õhulendudega sakslane Markus Eisenbichler, kes kogus 281,9 punkti ja kolmanda koha teenis kvalifikatsioonis pikimat hüpet näidanud austerlane Andreas Kraft (131 ja 134,5 m; 280,5 p).
Ainsa eestlasena osalema pidanud Martti Nõmme loobus kvalifikatsioonis osalemast. Proovivoorus sai Nõmme kirja 105 ja 100 meetrit, mis andsid talle 68 mehe seas vastavalt viimase ja 66. koha.
MK-sarjas hoiab Kobayashi esikohta 656 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on poolakad Piotr Zyla ja Kamil Stoch, kel on punkte vastavalt 485 ja 397. | Nelja hüppemäe turneed alustas võidukalt jaapanlane Kobayashi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kobayashi hüppas 138,5 ja 126,5 meetri kaugusele, mis andis talle kokku 282,3 punkti. Ühtlasi on jaapanlane võitnud tänavu juba viis MK-etappi. Teise koha pälvis 133 ja 129 meetriste õhulendudega sakslane Markus Eisenbichler, kes kogus 281,9 punkti ja kolmanda koha teenis kvalifikatsioonis pikimat hüpet näidanud austerlane Andreas Kraft (131 ja 134,5 m; 280,5 p).
Ainsa eestlasena osalema pidanud Martti Nõmme loobus kvalifikatsioonis osalemast. Proovivoorus sai Nõmme kirja 105 ja 100 meetrit, mis andsid talle 68 mehe seas vastavalt viimase ja 66. koha.
MK-sarjas hoiab Kobayashi esikohta 656 punktiga. Teisel ja kolmandal kohal on poolakad Piotr Zyla ja Kamil Stoch, kel on punkte vastavalt 485 ja 397.
### Response:
Nelja hüppemäe turneed alustas võidukalt jaapanlane Kobayashi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese veerandi võitis Girona 15 punktiga, teises oli sama kindlalt parem jällegi Halleri tiim ning poolajaks oli seis võrdne – 40:40. Teine poolaeg möödus tasavägisemalt ja kolmestel kindlama käega olnud Girona (47% tabati kaare tagant) võttis napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Hallerile jagus seekord mänguaega 2,5 minutit, mille jooksul jõudis mööda visata kaks kolmest. Meeskonna parimad olid Shota Gelazonia 25, Ivan Casado 17 ja Edgar Herrero 15 punktiga.
Liigatabelis asub Halleri klubi nüüd kuue võidu ja üheksa kaotusega 7. kohal. Järgmisena kohtutakse 5. jaanuaril võõral väljakul Hestia Menorca tiimiga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Egert Haller oli napilt kaotatud mängus märkamatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandi võitis Girona 15 punktiga, teises oli sama kindlalt parem jällegi Halleri tiim ning poolajaks oli seis võrdne – 40:40. Teine poolaeg möödus tasavägisemalt ja kolmestel kindlama käega olnud Girona (47% tabati kaare tagant) võttis napi võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Hallerile jagus seekord mänguaega 2,5 minutit, mille jooksul jõudis mööda visata kaks kolmest. Meeskonna parimad olid Shota Gelazonia 25, Ivan Casado 17 ja Edgar Herrero 15 punktiga.
Liigatabelis asub Halleri klubi nüüd kuue võidu ja üheksa kaotusega 7. kohal. Järgmisena kohtutakse 5. jaanuaril võõral väljakul Hestia Menorca tiimiga.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Egert Haller oli napilt kaotatud mängus märkamatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste esikolmik püsis täpselt samasugune nagu laupäeval. 10 km distantsil võttis esikoha Regina Oja (30.46), kes eksis nelja tiiru peale kokku kolmel korral (0-0-1-2). Hõbemedali sai kaela Johanna Talihärm (+0,34 ; 1-1-0-0). Nii nagu sprindis, tuli ka jälitussõidus pronksile Tuuli Tomingas (+3.05 ; 0-1-1-1).
Meeste 12,5 km sõit pakkus aga rohkem üllatusi. Sprindi pronksmedali vahetas jälitussõidu kulla vastu Rene Zahkna (33.48 ; 3-1-0-1). Teisele kohale tõusis Kalev Ermits (+0,9 ; 2-1-1-1). Sprindi hõbemedali vahetas pronksi vastu aga Kauri Kõiv (+0,37 ; 0-1-2-1). Sprindietapi võitja Roland Lessing pidi jälitussõidus aga leppima neljanda kohaga (+0,56 ; 0-3-2-1).
Võitjad vanusegruppide lõikes:
N13 - Mia Mai Huik
M13 – Gregor Narusk
N15 – Mirtel Kärsna
M15 – Jakob Kulbin
N17 – Demi Heinsoo
M17 – Tuudor Palm
N19 – Kerstin Ojavee
M19 – Maksim Fomin (LIT)
N22 - Julija Matvijenko (LAT)
M22 – Kristo Siimer
M40 – Rainer Tokko
M50 – Urmas Kaldvee
M60 - Rafik Azizbajev
Harrastajad N – Marju Meema
Harrastajad M – Rando Kaljuvee | Eesti meistrid jälitussõidus on Regina Oja ja Rene Zahkna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste esikolmik püsis täpselt samasugune nagu laupäeval. 10 km distantsil võttis esikoha Regina Oja (30.46), kes eksis nelja tiiru peale kokku kolmel korral (0-0-1-2). Hõbemedali sai kaela Johanna Talihärm (+0,34 ; 1-1-0-0). Nii nagu sprindis, tuli ka jälitussõidus pronksile Tuuli Tomingas (+3.05 ; 0-1-1-1).
Meeste 12,5 km sõit pakkus aga rohkem üllatusi. Sprindi pronksmedali vahetas jälitussõidu kulla vastu Rene Zahkna (33.48 ; 3-1-0-1). Teisele kohale tõusis Kalev Ermits (+0,9 ; 2-1-1-1). Sprindi hõbemedali vahetas pronksi vastu aga Kauri Kõiv (+0,37 ; 0-1-2-1). Sprindietapi võitja Roland Lessing pidi jälitussõidus aga leppima neljanda kohaga (+0,56 ; 0-3-2-1).
Võitjad vanusegruppide lõikes:
N13 - Mia Mai Huik
M13 – Gregor Narusk
N15 – Mirtel Kärsna
M15 – Jakob Kulbin
N17 – Demi Heinsoo
M17 – Tuudor Palm
N19 – Kerstin Ojavee
M19 – Maksim Fomin (LIT)
N22 - Julija Matvijenko (LAT)
M22 – Kristo Siimer
M40 – Rainer Tokko
M50 – Urmas Kaldvee
M60 - Rafik Azizbajev
Harrastajad N – Marju Meema
Harrastajad M – Rando Kaljuvee
### Response:
Eesti meistrid jälitussõidus on Regina Oja ja Rene Zahkna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koor
Hümni tulevad laulma segakoori K.O.O.R. ja noortekoori Vox Populi lauljad.
Ilutulestik
Ilutulestik kestab sel aastal kaheksa minutit. Harju mäe nõlvalt lendab taevalaotusesse 1662 erineva kaliibriga raketti. Vaatemängu disainib Sami Tammi, kellel on 23 aastat kogemusi üle maailma enam kui 35 eri riigis. Tuntuim neist on Vormel 1 Abu Dhabis.
Heategevuskampaania "Süütame südametes ilutulestiku"
Tallinna kesklinna valitsus korraldab teist aastat järjest heategevuskampaania, millega kutsutakse eraviisilise ilutulestiku korraldamise asemel annetama Tallinna Lastehaigla Toetusfondile enneaegselt sündinud beebide heaks. Kampaania rõhutab, et ohutum ja säästlikum on jätta ilutulestik asjatundjate korraldada, hoolides nii lähikonna inimestest kui ka lemmikloomadest, keda pürotehnika kasutamine traumeerib ja võib koguni vigastada. Ühtlasi kutsutakse kampaaniaga säästma keskkonda, sest ilutulestikust tekkinud prügi koristamine tihti unustatakse.
Ühistransport
31. detsembril töötab ühistransport tööpäevaste ja 1. jaanuaril pühapäevaste sõiduplaanide alusel.
Täiendavad väljumised on bussiliinidel:
Nr 1A kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 01.30, 02.30, 03.30;
nr 8, 40, 42, 60, 63, 67 ja 68 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30 ning 8. liin veel 3.30;
nr 18 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.10, 03.20 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.35 ja 02.45.
Liinide nr 1A ja 8 ööbussid väljuvad kesklinnast Hobujaama peatusest (endise kauplus Tallinn eest), liinide nr 18 ja 40 ööbussid endise Postimaja kõrvalt Hobujaama peatusest ja peatuvad Vabaduse väljaku asemel Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljak peatuses (Jaani kiriku kõrval), liinide nr 42, 60, 63, 67 ja 68 ööbussid oma tavapeatustest.
Trollibussiliinide nr 1 ja 3 täiendavad väljumised toimuvad Tõnismäe peatusest öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ning liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30.
Trammiliini nr 1 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Kopli suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Kadrioru suunal kell 00.45, 01.45 ja 02.45.
Trammiliini nr 4 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Pärnu maantee suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Lennujaama suunal kell 00.30, 01.30 ja 02.30.
NB! 31. detsembril alates kell 23.00:
* sõidavad trolliliinid nr 1 ja 3 Tõnismäe peatuseni ja alustavad sealt uuesti liikumist Mustamäe suunal;
* jääb bussiliinidel nr 21 ja 41 Balti jaama suunal ära Vabaduse väljaku peatus ning bussid peatuvad Tõnismäe peatuses;
* peatuvad bussiliinid nr 21, 40 ja 41 linnast väljuval suunal Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Jaani kiriku kõrval);
* peatuvad bussiliinid nr 16, 17 ja 23 linnast väljuval suunal Estonia puiesteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Inglise Kolledži kõrval).
31. detsembril ühistranspordiliinide liiklus Vabaduse väljaku piirkonnas kella 23.00-ni toimub senistel marsruutidel. Kella 23.00-st viiakse autobussiliinide nr 16, 17, 17A, 23 ja 40 liiklus mõlemal suunal üle Kaarli puiestee Pärnu maantee liiklussuunale, autobussiliinidele nr 16, 17, 17A, 23 Vabaduse väljak peatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljak trolliliinide peatuses ja autobussiliinile nr 40 Vabaduse väljak peatus tehakse Pärnu maanteel Jaani kiriku kõrval paiknevas Vabaduse väljaku peatuses ning trolliliinid nr 1 ja 3 lõpetavad marsruudi Kaarli puiesteel Kaarli kiriku kõrval paiknevas Tõnismäe peatuses ja teevad tagasipöörde ümber Kaarli kiriku. | Valmistu peoks Vabaduse väljakul: lisabussid, ilutulestik jpm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koor
Hümni tulevad laulma segakoori K.O.O.R. ja noortekoori Vox Populi lauljad.
Ilutulestik
Ilutulestik kestab sel aastal kaheksa minutit. Harju mäe nõlvalt lendab taevalaotusesse 1662 erineva kaliibriga raketti. Vaatemängu disainib Sami Tammi, kellel on 23 aastat kogemusi üle maailma enam kui 35 eri riigis. Tuntuim neist on Vormel 1 Abu Dhabis.
Heategevuskampaania "Süütame südametes ilutulestiku"
Tallinna kesklinna valitsus korraldab teist aastat järjest heategevuskampaania, millega kutsutakse eraviisilise ilutulestiku korraldamise asemel annetama Tallinna Lastehaigla Toetusfondile enneaegselt sündinud beebide heaks. Kampaania rõhutab, et ohutum ja säästlikum on jätta ilutulestik asjatundjate korraldada, hoolides nii lähikonna inimestest kui ka lemmikloomadest, keda pürotehnika kasutamine traumeerib ja võib koguni vigastada. Ühtlasi kutsutakse kampaaniaga säästma keskkonda, sest ilutulestikust tekkinud prügi koristamine tihti unustatakse.
Ühistransport
31. detsembril töötab ühistransport tööpäevaste ja 1. jaanuaril pühapäevaste sõiduplaanide alusel.
Täiendavad väljumised on bussiliinidel:
Nr 1A kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 01.30, 02.30, 03.30;
nr 8, 40, 42, 60, 63, 67 ja 68 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30 ning 8. liin veel 3.30;
nr 18 kesklinnast öösel kell 01.00, 02.10, 03.20 ja liini teisest otsast kell 00.30, 01.35 ja 02.45.
Liinide nr 1A ja 8 ööbussid väljuvad kesklinnast Hobujaama peatusest (endise kauplus Tallinn eest), liinide nr 18 ja 40 ööbussid endise Postimaja kõrvalt Hobujaama peatusest ja peatuvad Vabaduse väljaku asemel Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljak peatuses (Jaani kiriku kõrval), liinide nr 42, 60, 63, 67 ja 68 ööbussid oma tavapeatustest.
Trollibussiliinide nr 1 ja 3 täiendavad väljumised toimuvad Tõnismäe peatusest öösel kell 01.00, 02.00, 03.00 ning liini teisest otsast kell 00.30, 01.30 ja 02.30.
Trammiliini nr 1 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Kopli suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Kadrioru suunal kell 00.45, 01.45 ja 02.45.
Trammiliini nr 4 täiendavad väljumised toimuvad Hobujaama peatusest Pärnu maantee suunal kell 01.00, 02.00, 03.00 ning Lennujaama suunal kell 00.30, 01.30 ja 02.30.
NB! 31. detsembril alates kell 23.00:
* sõidavad trolliliinid nr 1 ja 3 Tõnismäe peatuseni ja alustavad sealt uuesti liikumist Mustamäe suunal;
* jääb bussiliinidel nr 21 ja 41 Balti jaama suunal ära Vabaduse väljaku peatus ning bussid peatuvad Tõnismäe peatuses;
* peatuvad bussiliinid nr 21, 40 ja 41 linnast väljuval suunal Pärnu maanteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Jaani kiriku kõrval);
* peatuvad bussiliinid nr 16, 17 ja 23 linnast väljuval suunal Estonia puiesteel asuvas Vabaduse väljaku peatuses (Inglise Kolledži kõrval).
31. detsembril ühistranspordiliinide liiklus Vabaduse väljaku piirkonnas kella 23.00-ni toimub senistel marsruutidel. Kella 23.00-st viiakse autobussiliinide nr 16, 17, 17A, 23 ja 40 liiklus mõlemal suunal üle Kaarli puiestee Pärnu maantee liiklussuunale, autobussiliinidele nr 16, 17, 17A, 23 Vabaduse väljak peatus tehakse Estonia puiesteel Vabaduse väljak trolliliinide peatuses ja autobussiliinile nr 40 Vabaduse väljak peatus tehakse Pärnu maanteel Jaani kiriku kõrval paiknevas Vabaduse väljaku peatuses ning trolliliinid nr 1 ja 3 lõpetavad marsruudi Kaarli puiesteel Kaarli kiriku kõrval paiknevas Tõnismäe peatuses ja teevad tagasipöörde ümber Kaarli kiriku.
### Response:
Valmistu peoks Vabaduse väljakul: lisabussid, ilutulestik jpm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ustjugovi lõpuajaks kujunes 30.34,1. Venelane näitas head kiirust kohe distantsi algusest peale, kui läbis nii viie kui ka kümne kilomeetri vaheajapunktid esimese ajaga. Teise koha sai Norra suusataja Simen Hegstad Krüger, kaotades võitjale 12,2 sekundiga ning kolmandat aega näitas Ustjugovi kaasmaalane Aleksandr Bolšunov (+21,9). Avaetapina peetud vabatehnikasprindi võitja Johannes Hösflot Kläbo kaotas võitjale 48,6 sekundit ning sai 12. koha.
Parima eestlasena pälvis 40. koha Karel Tammjärv (+1.33,1). Raido Ränkel sai kirja 89. (+3.49,3) ja Marko Kilp 101. koha (+5.20,9). | Tour de Ski meeste vabatehnikasõidu võitis Ustjugov, Tammjärv 40. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ustjugovi lõpuajaks kujunes 30.34,1. Venelane näitas head kiirust kohe distantsi algusest peale, kui läbis nii viie kui ka kümne kilomeetri vaheajapunktid esimese ajaga. Teise koha sai Norra suusataja Simen Hegstad Krüger, kaotades võitjale 12,2 sekundiga ning kolmandat aega näitas Ustjugovi kaasmaalane Aleksandr Bolšunov (+21,9). Avaetapina peetud vabatehnikasprindi võitja Johannes Hösflot Kläbo kaotas võitjale 48,6 sekundit ning sai 12. koha.
Parima eestlasena pälvis 40. koha Karel Tammjärv (+1.33,1). Raido Ränkel sai kirja 89. (+3.49,3) ja Marko Kilp 101. koha (+5.20,9).
### Response:
Tour de Ski meeste vabatehnikasõidu võitis Ustjugov, Tammjärv 40. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen järginud varasemast rohkem oma tundeid," vahendab Dumoulini sõnu Marathon100.com. "Loomulikult jätkasin tugevate treeningutega, kuid ma ei hoidnud plaanidest ja eesmärkidest kinni. Kui seda ei juhtu, siis seda lihtsalt ei juhtu. Ma ei taha asju liiga palju kontrollida. Võidusõitude käigus juhtub kümneid asju, mida sa ei saa kontrollida. Tänavu saavutasin kõige suurema võidu iseenda üle. Olen selle üle väga uhke."
Dumoulin abiellus talvel oma kauaaegse elukaaslase Thaneega, kes on erialalt psühholoog. Kaasa aitas sportlasel paremini toime tulla muutustega, mis tabasid teda pärast 2017. aasta Giro üldvõitu. "Mind ümbritsev maailm muutus äkitselt oluliselt," meenutas Dumoulin. "Inimesed pole harjunud nii suurte muutustega toime tulema. Maailm muutub praegu väga kiiresti, palju kiiremini kui 50 aastat tagasi. Kõigil on kiire ja elada tuleb täiskäigul. Pole normaalne selliste muutustega lühikese aja jooksul toime tulla. Peas oli lühis. Pidin õppima kõigi üritustega hakkama saama ja see võttis aega."
"Ma ei hakanud ratturiks raha ja kuulsuse pärast," jätkas Dumoulin. "Istusin ratta selga, sest arvasin, et see on lahe. Eelmisel sügisel hakkasid kõik piiripealsed asjad mind häirima ning unustasin spordiala ilu sootuks. Nägin ainult puudusi, millega silmitsi seisin. Olen kontrollifriik, peaaegu et perfektsionist. Seetõttu, et kaotasin rattaspordi ümber muu elu, hakkasin sporti veel tähelepanelikumalt suhtuma. See andis vastupidise efekti, ma ei olnud endaga rahul. Sattusin endaga konflikti. Oli periood, kus ma ei olnud endaga üldse rahul." | Mullune Giro võitja: inimesed pole harjunud suurte muutustega toime tulema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen järginud varasemast rohkem oma tundeid," vahendab Dumoulini sõnu Marathon100.com. "Loomulikult jätkasin tugevate treeningutega, kuid ma ei hoidnud plaanidest ja eesmärkidest kinni. Kui seda ei juhtu, siis seda lihtsalt ei juhtu. Ma ei taha asju liiga palju kontrollida. Võidusõitude käigus juhtub kümneid asju, mida sa ei saa kontrollida. Tänavu saavutasin kõige suurema võidu iseenda üle. Olen selle üle väga uhke."
Dumoulin abiellus talvel oma kauaaegse elukaaslase Thaneega, kes on erialalt psühholoog. Kaasa aitas sportlasel paremini toime tulla muutustega, mis tabasid teda pärast 2017. aasta Giro üldvõitu. "Mind ümbritsev maailm muutus äkitselt oluliselt," meenutas Dumoulin. "Inimesed pole harjunud nii suurte muutustega toime tulema. Maailm muutub praegu väga kiiresti, palju kiiremini kui 50 aastat tagasi. Kõigil on kiire ja elada tuleb täiskäigul. Pole normaalne selliste muutustega lühikese aja jooksul toime tulla. Peas oli lühis. Pidin õppima kõigi üritustega hakkama saama ja see võttis aega."
"Ma ei hakanud ratturiks raha ja kuulsuse pärast," jätkas Dumoulin. "Istusin ratta selga, sest arvasin, et see on lahe. Eelmisel sügisel hakkasid kõik piiripealsed asjad mind häirima ning unustasin spordiala ilu sootuks. Nägin ainult puudusi, millega silmitsi seisin. Olen kontrollifriik, peaaegu et perfektsionist. Seetõttu, et kaotasin rattaspordi ümber muu elu, hakkasin sporti veel tähelepanelikumalt suhtuma. See andis vastupidise efekti, ma ei olnud endaga rahul. Sattusin endaga konflikti. Oli periood, kus ma ei olnud endaga üldse rahul."
### Response:
Mullune Giro võitja: inimesed pole harjunud suurte muutustega toime tulema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel on veel teadmata, kuhu Debelko siirdub, kuid Levadia ridades teda ilmselt ei näe, kuna klubi ei soovinud teda välja osta, kirjutab Soccernet.ee.
"Tahaksin mängida Ukrainas, kuid ilmselt on olukord sama, mis varasemalt, kus palgad hilinevad mitmeid kuid. Ma ei näe mõtet jätkata vanaviisi," ütles Debelko.
2018 Premium liiga hooaja eel ühines Roman Debelko Lvivi Karpatõst laenulepingu alusel FCI Levadiaga. Ukrainast pärit ründemängija tegi väga hea hooaja, lüües kõikide sarjade peale kokku 34 väravat ning andes 12 väravasöötu. | Roman Debelko ei jätka Karpatõs | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel on veel teadmata, kuhu Debelko siirdub, kuid Levadia ridades teda ilmselt ei näe, kuna klubi ei soovinud teda välja osta, kirjutab Soccernet.ee.
"Tahaksin mängida Ukrainas, kuid ilmselt on olukord sama, mis varasemalt, kus palgad hilinevad mitmeid kuid. Ma ei näe mõtet jätkata vanaviisi," ütles Debelko.
2018 Premium liiga hooaja eel ühines Roman Debelko Lvivi Karpatõst laenulepingu alusel FCI Levadiaga. Ukrainast pärit ründemängija tegi väga hea hooaja, lüües kõikide sarjade peale kokku 34 väravat ning andes 12 väravasöötu.
### Response:
Roman Debelko ei jätka Karpatõs |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seoses USA valitsusasutuste osalise tööseisakuga, ei uuendata antud Facebook lehte seni kuni tööprotsesside toimimine on taastunud. Erandiks on informatsioon, mis puudutab inimeste ohutust ja turvalisust. Tööseisakute ajal jätkatakse kavandatud passi- ja viisateenustega," teatas saatkond.
USA president Donald Trumpi tüli kongressiga puhkes piirimüüri rahastamise üle ja arenes valitsusametite osaliseks tööseisakuks. Trump ootab enda sõnul demokraate tagasi läbirääkimistelaua juurde, et panna punkt valitsuse osalisele tööseisakule, mis näib kestvat vähemalt uue aastani.
Trump nõuab miljardeid dollareid müürile, mida ta tahab ehitada USA ja Mehhiko piirile. Demokraadid aga keelduvad talle raha andmast.
Trump tühistas vaidluse tõttu plaanitud puhkuse Floridas ning läkitab demokraatidele sõnumeid Twitterist.
Trumpi nõunikud väidavad, et demokraadid lahkusid kõnelustelaua juurest. Demokraadid aga ütlevad, et Valge Maja pole juba nädalaid otsinud kontakti esindajatekoja demokraatide juhi Nancy Pelosiga, kellest tõenäoliselt saab koja spiiker, kui selle uus koosseis neljapäeval koguneb.
USA pealinnas Washingtonis panevad populaarsed muuseumid ja galeriid kolmapäevast alates uksed kinni, kui föderaalvalitsuse osaline tööseisak ei lõppe. Suletakse ka loomaaed ja harilikult rahvarohke uisuväljak National Malli lähedal.
Smithsonian Institutioni muuseumid ja galeriid suletakse alates 2. jaanuarist. See puudutab nii loomaaeda kui ka lennundus- ja kosmosemuuseumi, aafrika-ameeriklaste ajaloo- ja kultuurimuuseumi, loodusajaloo muuseumi ja mitut galeriid.
Liuväli ja mõned galeriid töötavad veel kolmapäeval, kuid suletakse 3. jaanuaril. | USA valitsusseisak Tallinna saatkonna viisateenuseid ei mõjuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seoses USA valitsusasutuste osalise tööseisakuga, ei uuendata antud Facebook lehte seni kuni tööprotsesside toimimine on taastunud. Erandiks on informatsioon, mis puudutab inimeste ohutust ja turvalisust. Tööseisakute ajal jätkatakse kavandatud passi- ja viisateenustega," teatas saatkond.
USA president Donald Trumpi tüli kongressiga puhkes piirimüüri rahastamise üle ja arenes valitsusametite osaliseks tööseisakuks. Trump ootab enda sõnul demokraate tagasi läbirääkimistelaua juurde, et panna punkt valitsuse osalisele tööseisakule, mis näib kestvat vähemalt uue aastani.
Trump nõuab miljardeid dollareid müürile, mida ta tahab ehitada USA ja Mehhiko piirile. Demokraadid aga keelduvad talle raha andmast.
Trump tühistas vaidluse tõttu plaanitud puhkuse Floridas ning läkitab demokraatidele sõnumeid Twitterist.
Trumpi nõunikud väidavad, et demokraadid lahkusid kõnelustelaua juurest. Demokraadid aga ütlevad, et Valge Maja pole juba nädalaid otsinud kontakti esindajatekoja demokraatide juhi Nancy Pelosiga, kellest tõenäoliselt saab koja spiiker, kui selle uus koosseis neljapäeval koguneb.
USA pealinnas Washingtonis panevad populaarsed muuseumid ja galeriid kolmapäevast alates uksed kinni, kui föderaalvalitsuse osaline tööseisak ei lõppe. Suletakse ka loomaaed ja harilikult rahvarohke uisuväljak National Malli lähedal.
Smithsonian Institutioni muuseumid ja galeriid suletakse alates 2. jaanuarist. See puudutab nii loomaaeda kui ka lennundus- ja kosmosemuuseumi, aafrika-ameeriklaste ajaloo- ja kultuurimuuseumi, loodusajaloo muuseumi ja mitut galeriid.
Liuväli ja mõned galeriid töötavad veel kolmapäeval, kuid suletakse 3. jaanuaril.
### Response:
USA valitsusseisak Tallinna saatkonna viisateenuseid ei mõjuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurepärast visketabavust näidanud (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 83%) ja lauas domineerinud Baskonia duubel oli mänguks väga hästi häälestunud, kirjutab Korvpall24.ee. Esimesel veerandil pandi mängu jõujooned kenasti paika ning poolajaks oli edu juba 20 punkti.
Sander Raieste oli võidu peategelasi, visates ligi 29 minuti jooksul 15 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 3/7), haaras seitse lauapalli (kolm rünnakult), andis kaks söötu, tegi vaheltlõike, kaks pallikaotust ja tegi kaks viga. Hea esituse tegid veel lätlane Arturs Kurucs 20, Tavario Earnest Miller 15 ja Miguel Burgos 14 silmaga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Raieste vedas hea mänguga Baskonia duubli suure võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurepärast visketabavust näidanud (kahesed 60%, kolmesed 43%, vabavisked 83%) ja lauas domineerinud Baskonia duubel oli mänguks väga hästi häälestunud, kirjutab Korvpall24.ee. Esimesel veerandil pandi mängu jõujooned kenasti paika ning poolajaks oli edu juba 20 punkti.
Sander Raieste oli võidu peategelasi, visates ligi 29 minuti jooksul 15 punkti (kahesed 3/7, kolmesed 3/7), haaras seitse lauapalli (kolm rünnakult), andis kaks söötu, tegi vaheltlõike, kaks pallikaotust ja tegi kaks viga. Hea esituse tegid veel lätlane Arturs Kurucs 20, Tavario Earnest Miller 15 ja Miguel Burgos 14 silmaga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Raieste vedas hea mänguga Baskonia duubli suure võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sandra Bullock mängib filmis üksikema, kes üritab päästa oma lapsi pärast seda, kui salapärased jõud Maa vallutavad ja inimesi enesetappe tegema panevad. Ellujääjad peavad selles postapokalüptilises maailmas kandma silmakatteid või seisma silmitsi üleloomulike jõududega, kes kehastuvad nende kõige sügavamateks hirmudeks, vahendab Variety.
"Võtsin täna hommikul oma silmakatte eest ära ja nägin, et "Bird Boxi" on juba vaadatud 45 037 125 miljonilt Netflixi kontolt – parim esimese seitsme päeva tulemus Netflixi omafilmide hulgas," teatas ettevõte oma Twitteris reedel.
Netflixi pressiesindaja ütles, et 45 miljonit kontot, kes on nende väitel "Bird Boxi" vaadanud, läksid arvesse alles pärast seda, kui vaatamisaeg moodustas kogu kestusest – sh tiitrid – 70 protsenti. Teisisõnu olid need kontod vaadanud 2 tundi ja 4 minutit kestvat filmi vähemalt 87 minutit. Võimalik, et ühelt Netflixi kontolt vaadati "Bird Boxi" mitu korda, kuid need läksid 45 miljoni hulgas arvesse ühe korrana.
Kui 45 miljonit Netflixi liikmekontot tõepoolest vaatasid "Bird Boxi" selle esimesel nädalal, moodustaks see 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga umbes ühe kolmandiku ettevõtte 137 miljonist tellijast.
"Bird Boxi" lavastaja on Susanne Bier, ja see põhineb Josh Malermani 2014. aasta sama nimega romaanil. Filmis teevad kaasa ka Trevante Rhodes ("Moonlight") ja Bullocki "Oceani 8" kaasnäitleja Sarah Paulson koos John Malkovichi, Jacki Weaveri, Danielle Macdonaldi, Lil Rel Howery, BD Wongi, Machine Gun Kelly ja Tom Hollanderiga.
Enne Netflixi-esilinastust jooksis film alates 13. detsembrist ühe nädala ka kinodes Los Angeleses, New Yorgis, San Franciscos ja Londonis. | Netflix: "Bird Boxi" on vaadanud rekordilised 45 miljonit kasutajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sandra Bullock mängib filmis üksikema, kes üritab päästa oma lapsi pärast seda, kui salapärased jõud Maa vallutavad ja inimesi enesetappe tegema panevad. Ellujääjad peavad selles postapokalüptilises maailmas kandma silmakatteid või seisma silmitsi üleloomulike jõududega, kes kehastuvad nende kõige sügavamateks hirmudeks, vahendab Variety.
"Võtsin täna hommikul oma silmakatte eest ära ja nägin, et "Bird Boxi" on juba vaadatud 45 037 125 miljonilt Netflixi kontolt – parim esimese seitsme päeva tulemus Netflixi omafilmide hulgas," teatas ettevõte oma Twitteris reedel.
Netflixi pressiesindaja ütles, et 45 miljonit kontot, kes on nende väitel "Bird Boxi" vaadanud, läksid arvesse alles pärast seda, kui vaatamisaeg moodustas kogu kestusest – sh tiitrid – 70 protsenti. Teisisõnu olid need kontod vaadanud 2 tundi ja 4 minutit kestvat filmi vähemalt 87 minutit. Võimalik, et ühelt Netflixi kontolt vaadati "Bird Boxi" mitu korda, kuid need läksid 45 miljoni hulgas arvesse ühe korrana.
Kui 45 miljonit Netflixi liikmekontot tõepoolest vaatasid "Bird Boxi" selle esimesel nädalal, moodustaks see 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga umbes ühe kolmandiku ettevõtte 137 miljonist tellijast.
"Bird Boxi" lavastaja on Susanne Bier, ja see põhineb Josh Malermani 2014. aasta sama nimega romaanil. Filmis teevad kaasa ka Trevante Rhodes ("Moonlight") ja Bullocki "Oceani 8" kaasnäitleja Sarah Paulson koos John Malkovichi, Jacki Weaveri, Danielle Macdonaldi, Lil Rel Howery, BD Wongi, Machine Gun Kelly ja Tom Hollanderiga.
Enne Netflixi-esilinastust jooksis film alates 13. detsembrist ühe nädala ka kinodes Los Angeleses, New Yorgis, San Franciscos ja Londonis.
### Response:
Netflix: "Bird Boxi" on vaadanud rekordilised 45 miljonit kasutajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi palju bürokraatlikke samme seisab veel ees, sai Pique laupäeval toimunud koosolekul loa klubi üle võtta, kirjutab Soccernet.ee.
1942. aastal loodud klubi mängib hetkel Hispaania tugevuselt viiendas liigas. 76-aastase ajaloo jooksul on mängitud 17 hooaega Hispaania tugevuselt kolmandas liigas ning 1980. aastate lõpus mängiti isegi esiliigasse tõusmise nimel üleminekumänge.
1994. aastal võideti Katalonia karikas, kusjuures otsustavates mängudes oldi üle nii Barcelona kui Espanyoli esindusest. Kaks aastat hiljem jõuti Hispaania karikavõistlustel 16 parema sekka.
Kümme aastat tagasi oli klubi võla ja institutsionaalse kriisi tõttu lähedal eksisteerimise lõppemisele.
Lisaks Piquele liituvad klubiga veel mitmed Barcelonast tuttavad mehed - Barcelonas seitse aastat mänginud Gabri Garcia de la Torre saab FC Andorra uueks peatreeneriks, tema abiliseks saab endine Barcelona väravavaht Albert Jorquera. | Gerard Pique sai Andorra väikeklubi omanikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi palju bürokraatlikke samme seisab veel ees, sai Pique laupäeval toimunud koosolekul loa klubi üle võtta, kirjutab Soccernet.ee.
1942. aastal loodud klubi mängib hetkel Hispaania tugevuselt viiendas liigas. 76-aastase ajaloo jooksul on mängitud 17 hooaega Hispaania tugevuselt kolmandas liigas ning 1980. aastate lõpus mängiti isegi esiliigasse tõusmise nimel üleminekumänge.
1994. aastal võideti Katalonia karikas, kusjuures otsustavates mängudes oldi üle nii Barcelona kui Espanyoli esindusest. Kaks aastat hiljem jõuti Hispaania karikavõistlustel 16 parema sekka.
Kümme aastat tagasi oli klubi võla ja institutsionaalse kriisi tõttu lähedal eksisteerimise lõppemisele.
Lisaks Piquele liituvad klubiga veel mitmed Barcelonast tuttavad mehed - Barcelonas seitse aastat mänginud Gabri Garcia de la Torre saab FC Andorra uueks peatreeneriks, tema abiliseks saab endine Barcelona väravavaht Albert Jorquera.
### Response:
Gerard Pique sai Andorra väikeklubi omanikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaspar Noé "Ekstaas" jõudis kinolinadele küll juba enne jõule ja seda linastub vaid mõni seanss päevas, justkui igaüks neist jääks viimaseks. Filmiajakirjanduses pole heaks tavaks kirjutada filmidest, mille linastustsükkel juba lõppenud, kuid Noé filmi puhul võib teha ka erandi, sest "Ekstaas" ei taha nii lihtsalt sind maha jätta.
Oma äärmuslikus kehalisuses, nii füüsilises, et paha hakkab, on ta väga lähedal elavale teatrile. Siinkohal sobiks piltlik võrdlus NO99 etenduste ja trupiga, ehkki tegevuse lõpetanud NO99 on kujundanud ning kujundab siinset kultuuripilti ja ka kultuuritarbijate eneseteadvust tunduvalt kestvamalt kui seda suudab teha üks kesise linastuskaarega välismaine mängufilm.
Noé dekadentlik, enesehävituslik bakhanaal on üles võetud ühevõtteliste pikkade stseenidena, kus kõik toimuv antakse edasi ilustamata, peaaegu et toimetamata, pealtnäha nii nagu tuleb, nii nagu noored näitlejad/tantsijad on selleks võimelised. Kahtlemata on tegemist lavastusega nagu teatriski ja teatris on toimuv veelgi ausam, sest duubleid seal teha ei saa, kuid "Ekstaas" tõestab filmi kui kunstivormi võimet haarata vaataja kõiki meeli kuni selleni välja, et väljud saalist peapööritusega.
Noé ja ta kauaaegne koostööpartner, operaator Benoît Debie hoiavad vaatajat oma kütkes, andes toimuvat edasi tegelastega samast vaatepunktist . Erandeiks on filmi algus- ja lõpukaadrid, mis on filmitud droonilt ning videointervjuud tantsijatega. Sisse- ja väljajuhatus on ka ainukesed stseenid, mis toimuvad väljaspool tegevuskohta, seega on "Ekstaas" loomult üsna kammerlik. "Ekstaasi" on tutvustustes liigitatud ka õudusžanri alla, õudus ei esine seal aga tänapäeva peavoolukinole harjumuseks saanud kujukates, üksikasjalikes vägivallaaktides. Õud ja äng on "Ekstaasis" peidetult, see on varjul nurgatagustes, kuhu tegelased tuiguvad ning eelkõige nende endi peades, ettearvamatutes tegudes, mis ilmnevad siis, kui kõik eetilised ja moraalsed pidurid kaovad.
Paljude konservatiivsemate vaatajate meelepahaks puudub "Ekstaasil" otsene, näpuganäitav moraal. Soovi korral võib selle igaüks ise endale filmi põhjal kujundada, sest alkoholi ja narkootikumidega liialdamine, mis viib ettenägematute tagajärgedeni, ei jäta mitutpidi mõtlemise võimalust. Teisalt on "Ekstaas" nooruslikkuse, ohjeldamatu energia, elujõu ja seksuaalsuse ülistus. Ja siit tulebki otsida ka Noé lähenemise köitvust. Kehalisus ja energia on 20- eluaastates tantsijatele orgaaniliselt sisse kirjutatud. Samavõrd loomulikud on ka ihad ja tungid, mis vallanduvad saatusliku sangriakokteili mõju all. See, mis toimub pärast kokteilipeo algust, on režissööri enda sõnul suures osas improvisatsioon etteantud teemal, ekraanil nähtav ilustamata vitaalsus, mida noored näitlejad/tantsijad endas kannavad. See teebki koos montaaži ning kaamera- ja lavastajatööga vaatemängu ühtaegu eemaletõukavaks ning nauditavaks.
Gaspar Noé "Ekstaas" lülitub samasse ritta nn narkofilmidega nagu "The Trip" (Roger Corman, 1967) või "Trainspotting" (Danny Boyle, 1996), rääkimata Noé enda eelmistest linatöödest "Enter the Void" (2009) ja "Love" (2015), mis tegelesid samade teemadega. "Ekstaasil" puudub sealjuures ühiskondlik mõõde, nii nagu sellesse vanasse tööstushoonesse sulgunud filmi seltskond, tegeleb ka Noé kõigis oma filmides inimese sisemise enesevaatlusega, naudingust hävinguni. Ta näitab enessesuletuse, isoleerituse väljapääsmatust, paratamatut hukku, milleni jõuab iseennast tarbiv organism või struktuur.
"Ekstaasi" saab anaüüsida kui iha kujutusviisi. Sümboolne on siinjuures kas või tantsu kujutamine "Ekstaasis" – tants pole oma olemuselt muud kui iha väljendus, keha liikumine ja nauding sellest, tegevus, mis eeldab vigastamatut füüsilist terviklikkust, kui film algab haarava koreograafiaga, siis lõpukaadrid näitavad staatiliselt lebavaid kehi, vahepeale mahub selle tervikliku keha liikumise hääbumine, taandumine üksikutele liigutustele, krampidele, koordineerimatusele. Iha on ammendunud, lõpetatud, surnud. Noé ei mõtle siinjuures mingitele sümbolitele, kui siia kõrvale tuua samuti praegu veel kinodes jooksev Luca Guadagnino tantsukoolifilm "Suspiria", mis on laetud psühhoanalüüsist.
Noé on ka vabam eeskujudest, kui Guadagnino tegi siiski reveransi Dario Argento giallo-klassikule, siis Noé mõjutajaid tuleks pigem otsida vähemtuntud põrandaaluste tegijate hulgast. Noéd loetakse tänapäeva üheks provokatiivsemaks filmitegijaks nagu seda on öeldud näiteks ka Lars Von Trieri kohta. Kuid kui Trier püüab vaatajat šokeerida, siis Noé näitab vaatajale aeg-ajalt lihtsalt trääsa, nagu ta tegi anti-pornograafilise linatööga "Love", "Ekstaasi" võib selles kontekstis nimetada näiteks filmikunsti väljendusvõimaluste uute piiride leidmiseks või nende ületamise katseks. Ja pole salata, Noé tõestab end kui tänapäeva üks põnevamaid autorikino tegijaid. | Arvustus. Gaspar Noé kompab filmikunsti väljendusvõimaluste uusi piire | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaspar Noé "Ekstaas" jõudis kinolinadele küll juba enne jõule ja seda linastub vaid mõni seanss päevas, justkui igaüks neist jääks viimaseks. Filmiajakirjanduses pole heaks tavaks kirjutada filmidest, mille linastustsükkel juba lõppenud, kuid Noé filmi puhul võib teha ka erandi, sest "Ekstaas" ei taha nii lihtsalt sind maha jätta.
Oma äärmuslikus kehalisuses, nii füüsilises, et paha hakkab, on ta väga lähedal elavale teatrile. Siinkohal sobiks piltlik võrdlus NO99 etenduste ja trupiga, ehkki tegevuse lõpetanud NO99 on kujundanud ning kujundab siinset kultuuripilti ja ka kultuuritarbijate eneseteadvust tunduvalt kestvamalt kui seda suudab teha üks kesise linastuskaarega välismaine mängufilm.
Noé dekadentlik, enesehävituslik bakhanaal on üles võetud ühevõtteliste pikkade stseenidena, kus kõik toimuv antakse edasi ilustamata, peaaegu et toimetamata, pealtnäha nii nagu tuleb, nii nagu noored näitlejad/tantsijad on selleks võimelised. Kahtlemata on tegemist lavastusega nagu teatriski ja teatris on toimuv veelgi ausam, sest duubleid seal teha ei saa, kuid "Ekstaas" tõestab filmi kui kunstivormi võimet haarata vaataja kõiki meeli kuni selleni välja, et väljud saalist peapööritusega.
Noé ja ta kauaaegne koostööpartner, operaator Benoît Debie hoiavad vaatajat oma kütkes, andes toimuvat edasi tegelastega samast vaatepunktist . Erandeiks on filmi algus- ja lõpukaadrid, mis on filmitud droonilt ning videointervjuud tantsijatega. Sisse- ja väljajuhatus on ka ainukesed stseenid, mis toimuvad väljaspool tegevuskohta, seega on "Ekstaas" loomult üsna kammerlik. "Ekstaasi" on tutvustustes liigitatud ka õudusžanri alla, õudus ei esine seal aga tänapäeva peavoolukinole harjumuseks saanud kujukates, üksikasjalikes vägivallaaktides. Õud ja äng on "Ekstaasis" peidetult, see on varjul nurgatagustes, kuhu tegelased tuiguvad ning eelkõige nende endi peades, ettearvamatutes tegudes, mis ilmnevad siis, kui kõik eetilised ja moraalsed pidurid kaovad.
Paljude konservatiivsemate vaatajate meelepahaks puudub "Ekstaasil" otsene, näpuganäitav moraal. Soovi korral võib selle igaüks ise endale filmi põhjal kujundada, sest alkoholi ja narkootikumidega liialdamine, mis viib ettenägematute tagajärgedeni, ei jäta mitutpidi mõtlemise võimalust. Teisalt on "Ekstaas" nooruslikkuse, ohjeldamatu energia, elujõu ja seksuaalsuse ülistus. Ja siit tulebki otsida ka Noé lähenemise köitvust. Kehalisus ja energia on 20- eluaastates tantsijatele orgaaniliselt sisse kirjutatud. Samavõrd loomulikud on ka ihad ja tungid, mis vallanduvad saatusliku sangriakokteili mõju all. See, mis toimub pärast kokteilipeo algust, on režissööri enda sõnul suures osas improvisatsioon etteantud teemal, ekraanil nähtav ilustamata vitaalsus, mida noored näitlejad/tantsijad endas kannavad. See teebki koos montaaži ning kaamera- ja lavastajatööga vaatemängu ühtaegu eemaletõukavaks ning nauditavaks.
Gaspar Noé "Ekstaas" lülitub samasse ritta nn narkofilmidega nagu "The Trip" (Roger Corman, 1967) või "Trainspotting" (Danny Boyle, 1996), rääkimata Noé enda eelmistest linatöödest "Enter the Void" (2009) ja "Love" (2015), mis tegelesid samade teemadega. "Ekstaasil" puudub sealjuures ühiskondlik mõõde, nii nagu sellesse vanasse tööstushoonesse sulgunud filmi seltskond, tegeleb ka Noé kõigis oma filmides inimese sisemise enesevaatlusega, naudingust hävinguni. Ta näitab enessesuletuse, isoleerituse väljapääsmatust, paratamatut hukku, milleni jõuab iseennast tarbiv organism või struktuur.
"Ekstaasi" saab anaüüsida kui iha kujutusviisi. Sümboolne on siinjuures kas või tantsu kujutamine "Ekstaasis" – tants pole oma olemuselt muud kui iha väljendus, keha liikumine ja nauding sellest, tegevus, mis eeldab vigastamatut füüsilist terviklikkust, kui film algab haarava koreograafiaga, siis lõpukaadrid näitavad staatiliselt lebavaid kehi, vahepeale mahub selle tervikliku keha liikumise hääbumine, taandumine üksikutele liigutustele, krampidele, koordineerimatusele. Iha on ammendunud, lõpetatud, surnud. Noé ei mõtle siinjuures mingitele sümbolitele, kui siia kõrvale tuua samuti praegu veel kinodes jooksev Luca Guadagnino tantsukoolifilm "Suspiria", mis on laetud psühhoanalüüsist.
Noé on ka vabam eeskujudest, kui Guadagnino tegi siiski reveransi Dario Argento giallo-klassikule, siis Noé mõjutajaid tuleks pigem otsida vähemtuntud põrandaaluste tegijate hulgast. Noéd loetakse tänapäeva üheks provokatiivsemaks filmitegijaks nagu seda on öeldud näiteks ka Lars Von Trieri kohta. Kuid kui Trier püüab vaatajat šokeerida, siis Noé näitab vaatajale aeg-ajalt lihtsalt trääsa, nagu ta tegi anti-pornograafilise linatööga "Love", "Ekstaasi" võib selles kontekstis nimetada näiteks filmikunsti väljendusvõimaluste uute piiride leidmiseks või nende ületamise katseks. Ja pole salata, Noé tõestab end kui tänapäeva üks põnevamaid autorikino tegijaid.
### Response:
Arvustus. Gaspar Noé kompab filmikunsti väljendusvõimaluste uusi piire |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Numbri alt 58 rajale läinud Neprjajeva näitas parimat aega juba viie kilomeetri järel, edestades lähimat jälitajat Ingvild Flugstad Östbergi (Norra) 4,5 sekundiga. 23-aastane venelanna võitis lõppkokkuvõttes ajaga 23.19,9, olles sellega teise koha saanud Östbergist parem vaid 0,3 sekundiga.
Kolmandale kohale tuli venelanna Anastassija Sedova (+10,9), esimesena jäi poodiumilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski (+17,4). Laupäeval peetud Tour de Ski avaetapi võitnud Stina Nilsson (Rootsi) kaotas võitjale 1.50,9 ja sai 39. koha. | Tour de Ski naiste vabatehnikasõidus said otsustavaks 0,3 sekundit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Numbri alt 58 rajale läinud Neprjajeva näitas parimat aega juba viie kilomeetri järel, edestades lähimat jälitajat Ingvild Flugstad Östbergi (Norra) 4,5 sekundiga. 23-aastane venelanna võitis lõppkokkuvõttes ajaga 23.19,9, olles sellega teise koha saanud Östbergist parem vaid 0,3 sekundiga.
Kolmandale kohale tuli venelanna Anastassija Sedova (+10,9), esimesena jäi poodiumilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski (+17,4). Laupäeval peetud Tour de Ski avaetapi võitnud Stina Nilsson (Rootsi) kaotas võitjale 1.50,9 ja sai 39. koha.
### Response:
Tour de Ski naiste vabatehnikasõidus said otsustavaks 0,3 sekundit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pidas kahtlusaluse kinni laupäeva õhtul Tallinnas.
Politsei teatel varastati raha Vantaas asuvast firmast eelmisel laupäeval. Kahtlusalune on 1999. aastal sündinud mees - Veikkause töötaja, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat.
Ettevõtte esindaja sõnul teatas kahtlusalune jõulupühade eel, et jäi keset tööd haigeks ja lahkus.
"Firma turvakaamera salvestus näitab, kuidas kahtlusalune võtab seifis olnud raha ning lahkub, seljakott seljas ja kilekott käes," ütles kriminaalkomissar Simo Kauppinen.
Kahtlusalune kuulutati tagaotsitavaks. Politsei andmetel sõitis ta veel samal päeval Tallinna. | Soome lotofirmalt raha varastamises kahtlustatav tabati Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pidas kahtlusaluse kinni laupäeva õhtul Tallinnas.
Politsei teatel varastati raha Vantaas asuvast firmast eelmisel laupäeval. Kahtlusalune on 1999. aastal sündinud mees - Veikkause töötaja, vahendas ajaleht Ilta-Sanomat.
Ettevõtte esindaja sõnul teatas kahtlusalune jõulupühade eel, et jäi keset tööd haigeks ja lahkus.
"Firma turvakaamera salvestus näitab, kuidas kahtlusalune võtab seifis olnud raha ning lahkub, seljakott seljas ja kilekott käes," ütles kriminaalkomissar Simo Kauppinen.
Kahtlusalune kuulutati tagaotsitavaks. Politsei andmetel sõitis ta veel samal päeval Tallinna.
### Response:
Soome lotofirmalt raha varastamises kahtlustatav tabati Tallinnas |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.