instruction stringclasses 3 values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Jerusalem Post teatas juba eelmine kuu, et Aserbaidžaan kavatseb avada Iisraelis saatkonna. Olukorra teeb märgiliseks asjaolu, et Aserbaidžaani elanikud on enamuses šiia-moslemid nõnda nagu ka enamus naaberriigi Iraani moslemitest.
Iisraeli ja Aserbaidžaani vahel on olnud diplomaatilised suhted viimased 30 aastat ning Iisrael avas oma saatkonna Bakuus juba 1993. aastal.
Iisraeli peaminister Yair Lapid tervitas otsust nimetades Aserbaidžaani oluliseks partneriks, kus asub üks suurimaid juutide kogukondi islamimaailmas.
Aserbaidžaani uudisteagentuur Trends tõi välja, et samal ajal Iisraeli saatkonna küsimusega arutatakse ka esinduse avamist Palestiinas.
Iisraeli ja Aserbaidžaani vahel on tugevad sidemed
Aserbaidžaanil ja Iisraelil on ulatuslikud sõjalised sidemed. Peale Türgi on Aserbaidžaan tellinud suure hulga relvastust Iisraelist.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) analüüsi kohaselt on 69 protsenti Aserbaidžaani relvaostudest perioodil 2016-2020 pärit Iisraelist.
Iisraeli relvaekspordist 17 protsenti suundub Aserbaidžaani.
40 protsenti Iisraeli imporditud kütusest on pärit Aserbaidžaanist.
Kahte riiki ühendavad ka keerulised ja kohati vaenulikud suhted Iraaniga.
Iraanis elab näiteks suur aserite rahvuskild vastu Aserbaidžaani piiri. Iraan on lubanud korduvalt Iisraeli riigi hävitada ning Iisrael teeb tihti rünnakuid Süürias Iraani ja Iraaniga seotud rühmituste vastu.
Saatkonna avamist võimaldas Iisraeli suhete paranemine islamimaailmaga
The Jerusalem Post toob välja, et kuigi varem püüdis Aserbaidžaan mitte avada saatkonda Iisraelis, et vältida teiste islamiriikide ärritamist, siis viimased poliitilised arengud on selle siiski võimalikuks teinud.
Iisrael on USA vahendusel Aabrahami lepete raames parandanud oma suhteid mitmete islamiriikidega. Hiljuti paranesid ka Türgi ning Iisraeli omavahelised suhted.
Pew Research järgi on šiia usulahu moslemid neljas riigis enamuses: Iraanis, Aserbaidžaanis, Bahreinis ja Iraagis. Enamus maailma moslemeid on sunniidid. | Aserbaidžaanist saab esimene šiiitlik riik, mis avab saatkonna Iisraelis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Jerusalem Post teatas juba eelmine kuu, et Aserbaidžaan kavatseb avada Iisraelis saatkonna. Olukorra teeb märgiliseks asjaolu, et Aserbaidžaani elanikud on enamuses šiia-moslemid nõnda nagu ka enamus naaberriigi Iraani moslemitest.
Iisraeli ja Aserbaidžaani vahel on olnud diplomaatilised suhted viimased 30 aastat ning Iisrael avas oma saatkonna Bakuus juba 1993. aastal.
Iisraeli peaminister Yair Lapid tervitas otsust nimetades Aserbaidžaani oluliseks partneriks, kus asub üks suurimaid juutide kogukondi islamimaailmas.
Aserbaidžaani uudisteagentuur Trends tõi välja, et samal ajal Iisraeli saatkonna küsimusega arutatakse ka esinduse avamist Palestiinas.
Iisraeli ja Aserbaidžaani vahel on tugevad sidemed
Aserbaidžaanil ja Iisraelil on ulatuslikud sõjalised sidemed. Peale Türgi on Aserbaidžaan tellinud suure hulga relvastust Iisraelist.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringute Instituudi (SIPRI) analüüsi kohaselt on 69 protsenti Aserbaidžaani relvaostudest perioodil 2016-2020 pärit Iisraelist.
Iisraeli relvaekspordist 17 protsenti suundub Aserbaidžaani.
40 protsenti Iisraeli imporditud kütusest on pärit Aserbaidžaanist.
Kahte riiki ühendavad ka keerulised ja kohati vaenulikud suhted Iraaniga.
Iraanis elab näiteks suur aserite rahvuskild vastu Aserbaidžaani piiri. Iraan on lubanud korduvalt Iisraeli riigi hävitada ning Iisrael teeb tihti rünnakuid Süürias Iraani ja Iraaniga seotud rühmituste vastu.
Saatkonna avamist võimaldas Iisraeli suhete paranemine islamimaailmaga
The Jerusalem Post toob välja, et kuigi varem püüdis Aserbaidžaan mitte avada saatkonda Iisraelis, et vältida teiste islamiriikide ärritamist, siis viimased poliitilised arengud on selle siiski võimalikuks teinud.
Iisrael on USA vahendusel Aabrahami lepete raames parandanud oma suhteid mitmete islamiriikidega. Hiljuti paranesid ka Türgi ning Iisraeli omavahelised suhted.
Pew Research järgi on šiia usulahu moslemid neljas riigis enamuses: Iraanis, Aserbaidžaanis, Bahreinis ja Iraagis. Enamus maailma moslemeid on sunniidid.
### Response:
Aserbaidžaanist saab esimene šiiitlik riik, mis avab saatkonna Iisraelis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Malõgina läks nelja parema seas vastamisi neljanda asetusega sakslanna Mona Bartheliga (WTA 277.), kes asus maailma edetabelis karjääri tipphetkel 23. kohal.
Malõgina võitis avaseti 6:4 ja juhtis teises setis 5:3, kuid Barthel alla ei andnud ja viis seti kiiresse lõppmängu, kus ta jäi peale 7:5. Otsustava seti võitis sakslanna 6:4.
Barthel lõi veidi enam kui kaks ja pool tundi väldanud matši jooksul 15 serviässa ja tegi kaheksa topeltviga, Malõgina ei löönud ühtegi ässa ning patustas seitsme topeltveaga. Sakslanna realiseeris 13-st murdevõimalusest kolm, Malõgina aga seitsmest kolm.
Finaalis mängib Barthel ameeriklanna Taylor Ng-ga (WTA 421.), kes sai teises poolfinaalis 6:3, 6:2 jagu kolmanda asetusega Katarzyna Kawast (WTA 262.). | Malõgina pidi poolfinaalis vastu võtma valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Malõgina läks nelja parema seas vastamisi neljanda asetusega sakslanna Mona Bartheliga (WTA 277.), kes asus maailma edetabelis karjääri tipphetkel 23. kohal.
Malõgina võitis avaseti 6:4 ja juhtis teises setis 5:3, kuid Barthel alla ei andnud ja viis seti kiiresse lõppmängu, kus ta jäi peale 7:5. Otsustava seti võitis sakslanna 6:4.
Barthel lõi veidi enam kui kaks ja pool tundi väldanud matši jooksul 15 serviässa ja tegi kaheksa topeltviga, Malõgina ei löönud ühtegi ässa ning patustas seitsme topeltveaga. Sakslanna realiseeris 13-st murdevõimalusest kolm, Malõgina aga seitsmest kolm.
Finaalis mängib Barthel ameeriklanna Taylor Ng-ga (WTA 421.), kes sai teises poolfinaalis 6:3, 6:2 jagu kolmanda asetusega Katarzyna Kawast (WTA 262.).
### Response:
Malõgina pidi poolfinaalis vastu võtma valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-il esinelikute mitte-maailmameistreid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-il esinelikute mitte-maailmameistreid? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Revista Scratchi sõnul hakkab Tänakut sponsoreerima energiajoogi firma Monster ja eestlane hakkab Monsteri rallitiimi eest sõitma Ford Puma Rally1 autoga.
Monsteri rallitiimiga peaks liituma ka Oliver Solberg, kes on samuti lepinguta. Tiimi hakkaksid vedama Solbergi isa, 2003. aasta maailmameister Petter Solberg ning endine rallisõitja Ken Block.
Kuigi Tänak ja Solberg sõidaksid Ford Puma Rally1 autodega, pole väljaande sõnul veel selge, kas nad kuuluksid M-Spordi alla või moodustaksid uue eratiimi.
Väljaanne lisab, et eratiim on realistlikum lahendus ning sellisel juhul hoolitseks Fordilt renditud autode eest ettevõte RedGrey Team, mis kuulub Tänakule ja Markko Märtinile. Äsja lõppenud hooajal vastutas RedGrey Hyundai Rally2 programmi eest.
Revista Scratchi spekulatsioonile pole veel ühtegi ametlikku kinnitust tulnud. | Hispaania meedia: Tänak istub tuleval hooajal Fordi rooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Revista Scratchi sõnul hakkab Tänakut sponsoreerima energiajoogi firma Monster ja eestlane hakkab Monsteri rallitiimi eest sõitma Ford Puma Rally1 autoga.
Monsteri rallitiimiga peaks liituma ka Oliver Solberg, kes on samuti lepinguta. Tiimi hakkaksid vedama Solbergi isa, 2003. aasta maailmameister Petter Solberg ning endine rallisõitja Ken Block.
Kuigi Tänak ja Solberg sõidaksid Ford Puma Rally1 autodega, pole väljaande sõnul veel selge, kas nad kuuluksid M-Spordi alla või moodustaksid uue eratiimi.
Väljaanne lisab, et eratiim on realistlikum lahendus ning sellisel juhul hoolitseks Fordilt renditud autode eest ettevõte RedGrey Team, mis kuulub Tänakule ja Markko Märtinile. Äsja lõppenud hooajal vastutas RedGrey Hyundai Rally2 programmi eest.
Revista Scratchi spekulatsioonile pole veel ühtegi ametlikku kinnitust tulnud.
### Response:
Hispaania meedia: Tänak istub tuleval hooajal Fordi rooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania hüpe teiselt kohalt esikohale tulenes nende viimaste aastate suurepärastest tulemustest. Hispaania võitis 2019. aastal MM-i, jõudis aasta tagasi Tokyo olümpiamängudel veerandfinaali ning krooniti tänavu Euroopa meistriks.
12 aastat esikohta hoidnud USA võitis küll Tokyos kuldmedali, kuid 2019. aasta MM-il langesid nad veerandfinaalis konkurentsist ning tänavu jäid nad AmeriCupil ehk Põhja- ja Lõuna-Ameerika meistrivõistlusel kolmandaks.
Ülejäänud esikümme jäi muutumatuks. Hispaaniale ja USA-le järgnevad Austraalia, Argentina, Prantsusmaa, Serbia, Sloveenia, Leedu, Kreeka ja Itaalia.
Eesti koondis paikneb Elevandiluuranniku ja Uruguay vahel 44. real. Meie põhjanaaber Soome hoiab 24. kohta ja lõunanaaber Läti on 29. kohal. Tabelit saab vaadata siit. | FIBA maailma edetabel sai 12 aasta järel uue liidri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania hüpe teiselt kohalt esikohale tulenes nende viimaste aastate suurepärastest tulemustest. Hispaania võitis 2019. aastal MM-i, jõudis aasta tagasi Tokyo olümpiamängudel veerandfinaali ning krooniti tänavu Euroopa meistriks.
12 aastat esikohta hoidnud USA võitis küll Tokyos kuldmedali, kuid 2019. aasta MM-il langesid nad veerandfinaalis konkurentsist ning tänavu jäid nad AmeriCupil ehk Põhja- ja Lõuna-Ameerika meistrivõistlusel kolmandaks.
Ülejäänud esikümme jäi muutumatuks. Hispaaniale ja USA-le järgnevad Austraalia, Argentina, Prantsusmaa, Serbia, Sloveenia, Leedu, Kreeka ja Itaalia.
Eesti koondis paikneb Elevandiluuranniku ja Uruguay vahel 44. real. Meie põhjanaaber Soome hoiab 24. kohta ja lõunanaaber Läti on 29. kohal. Tabelit saab vaadata siit.
### Response:
FIBA maailma edetabel sai 12 aasta järel uue liidri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristi Eversti kursusekaaslase Triin Sarapik-Kivi sõnul on Kristi suurepärane päranditundlik kindakuduja ning silmapaistva algatusvõime ja ettevõtlikkusega loovisik. Tema eestvedamisel viidi läbi kindakudumise kampaania Anu Raua keskuse toetuseks ja sellest sündis Eesti Rahva Muuseumis kaunis kindanäitus "Meie Raudvara on kindad!". Lisaks avas ta sel sügisel Tallinnas Põhjala tehases ja Viljandis pärimusmuusika aidas koos Heleri Jürissoniga fotonäituse "Kandjad". Samas koostöös on alguse saanud ka käsitööstuudio Stuudio Huik, mis pakub võimalust arendavaks koos kudumiseks nii algajatele kui vilunumatele. Ühtlasi koob Kristi kultuuriakadeemia töötajatele juubelikingitusteks kindaid.
Koidu Ahki kirjeldavad kursusekaaslased kui pühendunud üliõpilast, kes paistab magistriõpingutel silma aktiivselt mõtteid jagades ja hoolikalt ainest uurides. Klassikalist muusikat õppinuna on ta samm-sammult liikunud rahvapärase pillimängu suunas. Koidu käsitöövahend on akordion, mis kehastub üheks mängijaga luues imekauni harmoonia teda ümbritseva keskkonnaga. Kaastudengite sõnul on Koidu julge esineja, kes on mitmetel sündmustel kaasanud publikut liikuma ja kaasa laulma.
Lisaks Kristi Everstile ja Koidu Ahkile olid stipendiumile nomineeritud rahvusliku metallitöö eriala üliõpilased Marlin Kohtring, Gert Evert ja Reelika Ilves ning rahvusliku ehituse eriala üliõpilane Kermo Aasmäe.
Anu Raua nimeline stipendium on mõeldud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia ja kultuuripärandi loovrakenduste õppekavade üliõpilastele, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Igal aastal välja antava stipendiumi ühe osa moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga. Stipendiumile saavad kandidaate esitada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja üliõpilased. | Anu Raua stipendiumi pälvisid Kristi Everst ja Koidu Ahk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristi Eversti kursusekaaslase Triin Sarapik-Kivi sõnul on Kristi suurepärane päranditundlik kindakuduja ning silmapaistva algatusvõime ja ettevõtlikkusega loovisik. Tema eestvedamisel viidi läbi kindakudumise kampaania Anu Raua keskuse toetuseks ja sellest sündis Eesti Rahva Muuseumis kaunis kindanäitus "Meie Raudvara on kindad!". Lisaks avas ta sel sügisel Tallinnas Põhjala tehases ja Viljandis pärimusmuusika aidas koos Heleri Jürissoniga fotonäituse "Kandjad". Samas koostöös on alguse saanud ka käsitööstuudio Stuudio Huik, mis pakub võimalust arendavaks koos kudumiseks nii algajatele kui vilunumatele. Ühtlasi koob Kristi kultuuriakadeemia töötajatele juubelikingitusteks kindaid.
Koidu Ahki kirjeldavad kursusekaaslased kui pühendunud üliõpilast, kes paistab magistriõpingutel silma aktiivselt mõtteid jagades ja hoolikalt ainest uurides. Klassikalist muusikat õppinuna on ta samm-sammult liikunud rahvapärase pillimängu suunas. Koidu käsitöövahend on akordion, mis kehastub üheks mängijaga luues imekauni harmoonia teda ümbritseva keskkonnaga. Kaastudengite sõnul on Koidu julge esineja, kes on mitmetel sündmustel kaasanud publikut liikuma ja kaasa laulma.
Lisaks Kristi Everstile ja Koidu Ahkile olid stipendiumile nomineeritud rahvusliku metallitöö eriala üliõpilased Marlin Kohtring, Gert Evert ja Reelika Ilves ning rahvusliku ehituse eriala üliõpilane Kermo Aasmäe.
Anu Raua nimeline stipendium on mõeldud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia ja kultuuripärandi loovrakenduste õppekavade üliõpilastele, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Igal aastal välja antava stipendiumi ühe osa moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga. Stipendiumile saavad kandidaate esitada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja üliõpilased.
### Response:
Anu Raua stipendiumi pälvisid Kristi Everst ja Koidu Ahk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scooter esitleb Tallinnas ja Tartus verivärsket dokumentaalfilmi "FCK 2020. Kaks ja pool aastat koos Scooteriga", mis on pilguheit Covidi-aega, kui artistidel tuli leiutada uusi viise, kuidas ellu jääda ja kontserte anda.
Film sisaldab eksklusiivseid arhiivimaterjale 29 aastat tegutsenud bändi ajaloost ning kaamerasse on püütud ka ansambli juhtkuju H. P. Baxxteri emotsionaalseid tõuse ja mõõnu, mis teda koroonapandeemia ajal tabasid.
Oluline koht dokumentaalfilmis on ka ansambli 2021. aasta Tallinna kontserdil, mis oli üks esimesi suuri ülesastumisi pärast pikka pausi.
Filmi autor on Cordula Kablitz-Post, kes on teinud filme ka teistest Saksa muusika suurkujudest, sealhulgas Nina Hagenist.
Publikul on võimalik Scooteriga kohtuda pühapäeval, 20. novembril Tallinnas Coca-Cola Plazas ning teisipäeval, 22. novembril Tartus Lõunakeskuse Apollo kinos.
Vaata Scooteri tervitust siit: | Ansambel Scooter esitleb Tallinnas ja Tartus uut dokumentaalfilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scooter esitleb Tallinnas ja Tartus verivärsket dokumentaalfilmi "FCK 2020. Kaks ja pool aastat koos Scooteriga", mis on pilguheit Covidi-aega, kui artistidel tuli leiutada uusi viise, kuidas ellu jääda ja kontserte anda.
Film sisaldab eksklusiivseid arhiivimaterjale 29 aastat tegutsenud bändi ajaloost ning kaamerasse on püütud ka ansambli juhtkuju H. P. Baxxteri emotsionaalseid tõuse ja mõõnu, mis teda koroonapandeemia ajal tabasid.
Oluline koht dokumentaalfilmis on ka ansambli 2021. aasta Tallinna kontserdil, mis oli üks esimesi suuri ülesastumisi pärast pikka pausi.
Filmi autor on Cordula Kablitz-Post, kes on teinud filme ka teistest Saksa muusika suurkujudest, sealhulgas Nina Hagenist.
Publikul on võimalik Scooteriga kohtuda pühapäeval, 20. novembril Tallinnas Coca-Cola Plazas ning teisipäeval, 22. novembril Tartus Lõunakeskuse Apollo kinos.
Vaata Scooteri tervitust siit:
### Response:
Ansambel Scooter esitleb Tallinnas ja Tartus uut dokumentaalfilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa alustas Aserbaidžaanile gaasitarneid 15. novembril, kinnitas reedel Aserbaidžaani uudisteagentuur Trend.
Gaas liigub Venemaalt Aserbaidžaani Vene ettevõtte Gazpromi ja Aserbaidžaani Socari lepingu alusel.
Maagaasi tarned peaksid jätkuma kuni 2023. aasta märtsini. Sel perioodil on kavas tarnida Venemaalt Aserbaidžaani üks miljard kuupmeetrit maagaasi, kinnitas Gazprom.
Gazprom tarnis Aserbaidžaanile gaasi ka aastatel 2000 kuni 2006, mil sai valmis Shah Deniz gaasiväli Aserbaidžaanis. Venemaa jätkas gaasitarneid Aserbaidžaanile 2017 ja 2018.
Aastatel 2010 kuni 2014 tarnis Aserbaidžaan gaasi Venemaale.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev on varem lubanud suuremaid gaasitarneid Euroopasse.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lubas novembri alguses, et " iga viimne kui Vene gaasimolekul on Euroopas seni asendatud". Norra ja teiste allikate kõrval on Euroopa Liit võtnud sihiks suurendada maagaasi tarneid Aserbaidžaanist.
Politico hoiatas augustis, et Euroopa Liidu otsus tarnida maagaasi Aserbaidžaanist on viga, kuna paneb majandusbloki taas sõltuma ühest autoritaarsest režiimist. Politico tõi ka tollal välja, et Aserbaidžaani gaasijuhtmes on osaline ka Vene suurettevõte Lukoil.
Vene uudisteagentuur Tass teatas 24. veebruaril, et Venemaa ja Aserbaidžaan saavad koordineerida oma gaasitarneid Euroopasse. | Venemaa hakkas Aserbaidžaanile gaasi tarnima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa alustas Aserbaidžaanile gaasitarneid 15. novembril, kinnitas reedel Aserbaidžaani uudisteagentuur Trend.
Gaas liigub Venemaalt Aserbaidžaani Vene ettevõtte Gazpromi ja Aserbaidžaani Socari lepingu alusel.
Maagaasi tarned peaksid jätkuma kuni 2023. aasta märtsini. Sel perioodil on kavas tarnida Venemaalt Aserbaidžaani üks miljard kuupmeetrit maagaasi, kinnitas Gazprom.
Gazprom tarnis Aserbaidžaanile gaasi ka aastatel 2000 kuni 2006, mil sai valmis Shah Deniz gaasiväli Aserbaidžaanis. Venemaa jätkas gaasitarneid Aserbaidžaanile 2017 ja 2018.
Aastatel 2010 kuni 2014 tarnis Aserbaidžaan gaasi Venemaale.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev on varem lubanud suuremaid gaasitarneid Euroopasse.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lubas novembri alguses, et " iga viimne kui Vene gaasimolekul on Euroopas seni asendatud". Norra ja teiste allikate kõrval on Euroopa Liit võtnud sihiks suurendada maagaasi tarneid Aserbaidžaanist.
Politico hoiatas augustis, et Euroopa Liidu otsus tarnida maagaasi Aserbaidžaanist on viga, kuna paneb majandusbloki taas sõltuma ühest autoritaarsest režiimist. Politico tõi ka tollal välja, et Aserbaidžaani gaasijuhtmes on osaline ka Vene suurettevõte Lukoil.
Vene uudisteagentuur Tass teatas 24. veebruaril, et Venemaa ja Aserbaidžaan saavad koordineerida oma gaasitarneid Euroopasse.
### Response:
Venemaa hakkas Aserbaidžaanile gaasi tarnima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 179 cm pikkuse tagamehe eelmise hooaja näitajad Loyola ülikoolis olid 13 mänguga keskmiselt 8,6 punkti, 1,3 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu. Oma esimesel kahel ülikoolihooajal suutis mängujuht visata keskmiselt üle kümne punkti ning parimal hooajal oli Harti kolmepunktivisete tabavus 34,3%, vahendab Basket.ee.
Pärnul on pärast põhimängujuhiks palgatud ameeriklase Andre Walkeri rasket vigastust olnud sel positsioonil suuri probleeme ning kohta on pidanud täitma Sverre Aav ja lätlane Davis Geks. | Pärnu Sadam tõi tagaliini täiendust USA ülikooliliigast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
179 cm pikkuse tagamehe eelmise hooaja näitajad Loyola ülikoolis olid 13 mänguga keskmiselt 8,6 punkti, 1,3 lauapalli ja 1,5 resultatiivset söötu. Oma esimesel kahel ülikoolihooajal suutis mängujuht visata keskmiselt üle kümne punkti ning parimal hooajal oli Harti kolmepunktivisete tabavus 34,3%, vahendab Basket.ee.
Pärnul on pärast põhimängujuhiks palgatud ameeriklase Andre Walkeri rasket vigastust olnud sel positsioonil suuri probleeme ning kohta on pidanud täitma Sverre Aav ja lätlane Davis Geks.
### Response:
Pärnu Sadam tõi tagaliini täiendust USA ülikooliliigast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene sõltumatu meediaväljaande Meduza allikate kinnitusel oli Vene vägede taandumine Hersoni oblastist Dnipro läänekaldalt Vene poliitilise eliidi jaoks valulik poliitiline sündmus.
Ühe Meduzaga suhelnud Vene president Vladimir Putiniga lähedal seisva ärimehe kinnitusel saadi lõpuks aru, et sõda Ukraina vastu on kaotatud.
Sama allika kinnitusel on asunud mõned inimesed eliidi seast mõtlema selle peale, mida edasi teha. Osa inimesi tahab olukorra normaliseerumist ja stabiliseerimist, samas on ka revanšistlikke meeleolusid.
Kremlile lähedal seisva allika kinnitusel loodetakse Vene poliitilises juhtkonnas jätkuvalt lääneriikide toetuse lõppemist Ukrainale, kuna need riigid vajavad odavaid energiakandjaid.
Samuti loodetakse ühe teise allika kinnitusel poliitilise olukorra muutust Ukrainas ning Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasiastumist. Meduza toob välja, et pole selge, mille põhjal selliseid arenguid loodetakse.
Kremlis loodetakse allikate kinnitusel, et paari kuu pärast on Vene relvajõud paremas lahinguvalmiduses tulenevat mobilisatsioonist ning see võib muuta olukorda rindel.
Vene presidendi administratsioonis on samas täheldatud, et Vene vägede taandumine Hersonist ei omanud Vene ühiskonnale mingit mõju, toob Meduza oma allikatele tuginedes välja.
Moskva elanike seas hiljuti tehtud tänavaküsitlus kinnitas sama – Vene armee Hersonist välja viimist toetas 49 protsenti vastanutest ning pea kolmandikul (28 protsenti) oli küsimusele raske vastata.
Nädalaga oli veidi vähenenud vastanute arv, kelle sõnul Venemaa algatatud "sõjaline erioperatsioon" läheb hästi.
Edu "erioperatsiooniga" usub küsitlusuuringu kohaselt 48 protsenti vastanutest, mis on kolm protsenti madalam tulemus kui eelmisel nädalal. 32 protsenti vastanutest pidas sõja kulgu ebaõnnestunuks, mis on kaks protsenti kõrgem tulemus kui eelmine nädal.
Üks oluline Hersonist kaugel asuva regiooni valitsusametnik kinnitas Meduzale, et tema regioon on Hersonist kaugel ja neil jätkub oma elu. Erinevate allikate kinnitusel ei usu Vene regioonides tegutsevad poliitikud ning ärimehed, et Kreml suudab sõja kulgu muuta.
Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa ühe kohaliku haru allika kinnitusel oli Hersonist taandumine häbiväärne ja tulenes segadusest, mis valitseb kogu riigis. Seda kahtlustati, tõi inimene välja, kuid mitte sellisel määral.
Ühe teise provintsis töötava ametniku kinnitusel on tema tutvusringkonnas tugevnenud tunne, et tegu on "kellegi teise sõjaga".
Sellised meeleolud on Meduza sõnul nii Vene presidendi administratsioonis kui ka valitsuses. Allikad kinnitasid, et arvestades paljusid Vene vägede lüüasaamisi on hakatud muretsema riigi tippjuhtkonna vaikuse pärast.
"Meid ei pühendata millessegi, me saame palju teada uudistest – nii Ukraina kui lääneriikide omadest. Tundub, et me teeme pidevalt järeleandmisi ja püüame seda jätkuvalt peita," kinnitas Meduzale üks Vene valitsusele lähedal seisev allikas.
Hoolimata rahulolematusest ei soovi Vene ametiisikud ega ärimehed astuda ühtegi sammu Putini vastu. "Ma lihtsalt loodan selle kõige lõppu võimalikult kiiresti," kinnitas üks allikas Meduzale. | Meduza: sõja kaotamine jõudis osale Vene eliidist kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene sõltumatu meediaväljaande Meduza allikate kinnitusel oli Vene vägede taandumine Hersoni oblastist Dnipro läänekaldalt Vene poliitilise eliidi jaoks valulik poliitiline sündmus.
Ühe Meduzaga suhelnud Vene president Vladimir Putiniga lähedal seisva ärimehe kinnitusel saadi lõpuks aru, et sõda Ukraina vastu on kaotatud.
Sama allika kinnitusel on asunud mõned inimesed eliidi seast mõtlema selle peale, mida edasi teha. Osa inimesi tahab olukorra normaliseerumist ja stabiliseerimist, samas on ka revanšistlikke meeleolusid.
Kremlile lähedal seisva allika kinnitusel loodetakse Vene poliitilises juhtkonnas jätkuvalt lääneriikide toetuse lõppemist Ukrainale, kuna need riigid vajavad odavaid energiakandjaid.
Samuti loodetakse ühe teise allika kinnitusel poliitilise olukorra muutust Ukrainas ning Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasiastumist. Meduza toob välja, et pole selge, mille põhjal selliseid arenguid loodetakse.
Kremlis loodetakse allikate kinnitusel, et paari kuu pärast on Vene relvajõud paremas lahinguvalmiduses tulenevat mobilisatsioonist ning see võib muuta olukorda rindel.
Vene presidendi administratsioonis on samas täheldatud, et Vene vägede taandumine Hersonist ei omanud Vene ühiskonnale mingit mõju, toob Meduza oma allikatele tuginedes välja.
Moskva elanike seas hiljuti tehtud tänavaküsitlus kinnitas sama – Vene armee Hersonist välja viimist toetas 49 protsenti vastanutest ning pea kolmandikul (28 protsenti) oli küsimusele raske vastata.
Nädalaga oli veidi vähenenud vastanute arv, kelle sõnul Venemaa algatatud "sõjaline erioperatsioon" läheb hästi.
Edu "erioperatsiooniga" usub küsitlusuuringu kohaselt 48 protsenti vastanutest, mis on kolm protsenti madalam tulemus kui eelmisel nädalal. 32 protsenti vastanutest pidas sõja kulgu ebaõnnestunuks, mis on kaks protsenti kõrgem tulemus kui eelmine nädal.
Üks oluline Hersonist kaugel asuva regiooni valitsusametnik kinnitas Meduzale, et tema regioon on Hersonist kaugel ja neil jätkub oma elu. Erinevate allikate kinnitusel ei usu Vene regioonides tegutsevad poliitikud ning ärimehed, et Kreml suudab sõja kulgu muuta.
Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa ühe kohaliku haru allika kinnitusel oli Hersonist taandumine häbiväärne ja tulenes segadusest, mis valitseb kogu riigis. Seda kahtlustati, tõi inimene välja, kuid mitte sellisel määral.
Ühe teise provintsis töötava ametniku kinnitusel on tema tutvusringkonnas tugevnenud tunne, et tegu on "kellegi teise sõjaga".
Sellised meeleolud on Meduza sõnul nii Vene presidendi administratsioonis kui ka valitsuses. Allikad kinnitasid, et arvestades paljusid Vene vägede lüüasaamisi on hakatud muretsema riigi tippjuhtkonna vaikuse pärast.
"Meid ei pühendata millessegi, me saame palju teada uudistest – nii Ukraina kui lääneriikide omadest. Tundub, et me teeme pidevalt järeleandmisi ja püüame seda jätkuvalt peita," kinnitas Meduzale üks Vene valitsusele lähedal seisev allikas.
Hoolimata rahulolematusest ei soovi Vene ametiisikud ega ärimehed astuda ühtegi sammu Putini vastu. "Ma lihtsalt loodan selle kõige lõppu võimalikult kiiresti," kinnitas üks allikas Meduzale.
### Response:
Meduza: sõja kaotamine jõudis osale Vene eliidist kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Naised räägivad" ("Women Talking")
Režissöör: Sarah Polley
Tubateatri vormis lahendatud linateosed on alati libe jää: kui tekst ei kanna ja pildikeel on üheplaaniline, tekib vägisi küsimus, miks me peame seda kõike üldse kinolinalt vaatama ning ehk oleks õigem hoopis teatrilava. Kuigi ka suurem osa Sarah Polley mängufilmidebüüdi tegevusest toimub ühes ruumis, kus pingpongitatakse katkematut dialoogi, on valitud lahendus antud juhul siiski selgelt sisust lähtuv.
Mennooniitide kogukonna naised, keda on pikka aega julmalt seksuaalselt ära kasutatud, ongi kapseldunud ühte paika. Vaatajat ei suruta mitte lihtsalt klaustrofoobselt nende naistega ühte tuppa, vaid sellega näidatakse ka nende naiste piiratud maailmapilti, nende arusaam neid ümbritsevast maailmast piirdubki praktiliselt ühe ruumi või heal juhul nende külas asuva paari majaga. Ükski neist naistest pole kunagi näinud maailmakaarti, silmapiiri taga asuv ilmaruum on nende jaoks samavõrd müstiline paik kui Taevas.
"Naised räägivad" ("Women Talking") Autor/allikas: Kaader filmist
Kõik see loob ka taustsüsteemi, millest hakkavad võrsuma "Naised räägivad" sügavamad teemad: kuidas peaksid suutma oma kogukonnast põgeneda naised, kellel puudub igasugune ettekujutust sellest, milline on maailm metsatuka taga? Kas elu ilma meesteta on võimalik, vaatamata sellele, et mehed neid peksavad, vägistavad ja alla suruvad? Polley surub noa sügavale mädahaava, mis eksisteerib igati ka Eesti ühiskonnas, ja näitab ilustamata seda valu, häbitunnet ja lootusetust, mida naised sellises olukorras tunnevad.
Pealtnäha on "Naised räägivad" lihtne linateos, mis töötaks sama hästi ka audioraamatuna, kuid võti peitub ikkagi suurepärastes näitlejates: Rooney Mara, Claire Foy, Jessie Buckley ja Ben Whishaw teevad niivõrd emotsionaalsed rollid, et vaatajana on pisaraid võimatu tagasi hoida. Ja tunnustus Sarah Polley'le, kes surus kolmekordse näitleja-Oscari laureaadi Frances McDormandi (kes on ka filki produtsent!) praktiliselt sõnatusse kõrvalossa. Julge otsus, kuid ka vähese ekraaniajaga suudab McDormand end jõuliselt tõestada.
"Naised räägivad" linastub 18. novembril kell 17.30 Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 25. novembril kell 16.30 Apollo Kino Solarises.
"3. oktavi F"
Režissöör: Eeva Mägi
Kui paljude režissööride puhul võime ikka enam-vähem ette kujutada, millega nad järgmiseks välja tulevad, siis Eesti kõige viljakam (ja ilmselt ka andekam!) lühifilmiautor Eeva Mägi tõmbab iga uue teose vaiba vaataja jalge alt ja näitab: ha-haa, seda teda küll ei osanud oodata. Kui mullu sai näha nii tema kammerdrammat "Kolmapäev" kui ka agro-kohtudraamat "Maakohus", siis värske "3. oktavi F" on hoopis koomiline vestern ooperielementidega. Ei ole Eestis tehtud liiga palju ooperifilme ega ka vesterneid, seega kaks kärbest ühe hoobiga. Või siis üks mutantkärbes, kes üürgab aariat ja kõmmutab revolvriga samal ajal.
"3. oktavi F" Autor/allikas: Kaader filmist
Vormiliselt on "3. oktavi F" küllalt sarnane "Maakohtule": Mägi sulatab erinevad žanrid kokku täiesti ükskõikselt, justkui laps lõikaks ajakirjas välja ühe kuulsuse pea, teise keha ja kolmanda jalad ning kleebiks need siis rõõmsal meelel kokku. Umbes samasugune friik on ka värske lühifilm, sest ilma igasuguse sissejuhatuseta visatakse meid kaasaegsesse Eestisse, kus mingil veidral põhjusel asub hoopis pahupidi pööratud Metsik Lääs. Miks? Misasja? Neile küsimustele ei vastata, sest tegu on ju ometigi lühifilmiga, pole aega suuremaks jutuks, vaid gaas on algusest lõpuni põhjas ning vaatajal jääb üle lihtsalt selle pöörase visiooniga kaasa minna.
Kuid kogu selle veiderdamise juures murrab Eeva Mägi tegelikult tugevalt ka klišeesid: kui vestern on klassikaliselt matšomast matšom filmižarn, siis "3. oktavi F" on vastupidi jõuline feministlik statement, kus ka kõige tugevamad mehemürakad suudab maha murda naise heledahäälne laul. Sellele eelneb aga Eesti filmiajaloo üks võimsamaid rongitagaajamisi!
Aasta naljakaim Eesti film.
"3. oktavi F" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 18. novembril kell 20.00 kinos Artis
"Turvasõna" ("Safe Word")
Režissöör: Koji Shiraishi
Mõnel korral olen juba saanud seekordse PÖFF-i raames jagada ka hoiatusi, nii ka sel korral: kõik need, kes tunnevad piinlikust, kui mõni tegelane end ekraanilt paljaks koorib, peaksid "Turvasõna" küll kindlasti vahele jätma. Aga ma usun, et juba märksõna "roman porno" peletas nad kaugele eemale, kuigi tegelikult ei tähenda see siiski midagi pornograafilist, vaid on Jaapani vaste läänelikele erootilistele trilleritele. Kui aga filmides nagu "Basic Instint" ja "Fatal Attractions" pannakse rõhku läägele ilutsemisele, siis jaapanlased näitavad asju palju tooremalt, roosade prillide asemel näidatakse elu tagatubasid kogu oma eheduses.
"Turvasõna" Autor/allikas: Kaader filmist
Provokatiivsetele hetkedele vaatamata on "Turvasõna" tegelikult detailne sissevaade kaasaegsesse Jaapani ühiskonda. Suure jälgijaskonnaga iidol – midagi sarnast influencer 'itele, kuid spetsiifilisem ja sõgedam – satub poolkogemata tööle BDSM-klubisse, kus oma varasema lauljakarjääri asemel tuleb hoopis hakata dominandiks. Seega sarnaselt erootilistele trilleritele segunevad filmis hea maitse piiril mängiv romanss ja sügavam isiklik lugu, kus peakangelasel tuleb seista silmitsi isiklike deemonitega ja teha valik, kuhu oma eluga edasi liikuda.
Visuaalselt kasutab "Turvasõna" found footage esteetikat ning mõjub seeläbi B-filmina, kuigi sisu poolest sobitub Koji Shiraishi linateos ühte ritta pigem Jaapani peenetundelise autorikinoga. See vastuolulisus ning hulljulgus ongi aga linateose suurim pluss: režissöör näitab, et ühiskonna pahesid katvatest kardinatest läbi murdmiseks ongi tihti vaja allapoole vööd huumorit, alastust ja ebausutavaid, kuid igati kaasahaaravaid sisupöördeid.
Seekordse "Öiste värinate" programmi üks põnevamaid leide, mis kaob pärast PÖFF-i kes teab kuhu ning vaevalt, et kunagi hiljem oleks üldse võimalik seda filmi näha. Seega jookske kiiremas korras kinno!
"Turvasõna" linastub 18. novembril kell 22.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Hobune"
Režissöör: Jass Kaselaan
Seni pigem skulptorina tuntud Jass Kaselaan sai valmis on järjekorras teise animatsiooni "Hobune" ning on rõõm tõdeda, et temast kiirgab uut hingamist: kui paljude animarežissööride puhul näeme võtteid ja käekirja, mis on siinsele koolkonnale juba aastakümneid omased, siis Kaselaan tuleb otsekui puhtalt lehelt, ta kasutab tehnikaid, mis oma tooruses ja vahetuses hüppavad vaatajale otsekui näkku, tema pilt ei ole mitte kahemõõtmeline, vaid tegelased ja keskkonnad tungivad vägisi ekraanist välja.
"Hobune" Autor/allikas: Kaader filmist
Vaid viieminutilise kestuse juures on "Hobune" on meistriklass sellest, kui palju on võimalik lühikese ajaga ära öelda: sürreaalne sõjakriitika on täis kujundeid ja tähendusi, kuid ei mõju samal ajal hetkekski lämmatavalt. Pigem on Kaselaan jätnud sinna ruumi ka mantralikuks tammumiseks, otsekui tinistades vaataja oma šamaanienergiaga enda rüppe. Ratsionaalselt ongi seda filmi keeruline hinnata, kuna "Hobune" on pigem nägemuslik ja rõhutatult fragmentaarne, mistõttu peab vaataja lähenema filmile avatud meelega ja olema valmis tükid üles korjama ja ise pusle kokku panema.
Jass Kaselaane näitel ootaks, et teisedki Eesti hinnatud kunstnikud julgeksid katsetada ka teiste kunstiliikidega: "Hobune" on hea näide, kuidas üks autor suudab vabalt lülitada end ümber ning liikuda skulptuuri kivisse raiutud vormist millegi niivõrd plastilise ja voolava juurde. Eesti tänavuse filmiaasta üks avastamata pärle, mis vääriks palju rohkem tähelepanu.
"Hobune" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 19. novembril kell 17.15 kinos Artis.
"Tavalised tegelased" ("The Ordinaries")
Režissöör: Sophie Linnenbaum
Kui Hollywoodis meeldib lavastajale vaadata tagasi filmitegemise kuldaega ning meenutada perioode, mil näitlejad olid ilusamad, stsenaariumid olid paremad ja lihtsalt kõik oli suurem ja ägedam, siis sakslased ei viitsi sellises nostalgiasupis sumbata. "Tavalised tegelased" on selgelt film filmitegemisest, aga režissöör Sophie Linnenbaum on võtnud korraga ette umbes tuhat klišeed, need kõik blenderis ühtlased massiks peenestanud ja siis püüdnud selle kõik kahe tunni sisse ära mahutada. Vaatajal läheb selle ülelaetuse ja segaduse peale süda kiirelt läägeks, aga kui suudate esimese iivelduse üle elada, leiab filmist ka helgemaid hetki.
"Tavalised tegelased" loob omamoodi metaversumi, kus inimesed elavadki pidevalt filmis. Ei, see pole "Truman Show", kus veidra tegevuspaiga juured olid ikkagi realistlikud ning kriitikat tehti pigem meelelahutustööstusele laiemalt, vaid Sophie Linnenbaum film toimub düstoopse paralleelmaailmas, mille inimesed on pidevalt filmitööstuse teenistuses. Andekamad ja ägedamad inimesed töötavad filmides peategelastena, pööbel täidab kõrvalosasid ning provokaatorid, skandalistid ja ka lihtsalt koledamad inimesed on filmist välja lõigatud ning elavad äärealadel.
"Tavalised tegelased" Autor/allikas: Kaader filmist
See kirjeldus on küll filmi ülemäära keeruka reeglistiku lihtsustus, kuid laias laastus teeb "Tavalised tegelased" tõepoolest midagi sarnast nagu "Cabin in the Woods", kuid koperdab juba esimestel minutitel enda seatud piirangutesse ning jooksutab lõpuks juhtme lootusetult kokku. Õigemini, mingil hetkel lihtsalt ohkad ja loobud nii umbes paarikümne nimelise tegelase taustaloo ja arengute jälgimisest. Ma ei väida, et selles kõiges poleks potentsiaali, ent sellest materjalist pigistanud heal juhul välja väga korraliku lühifilmi: nii umbes 15 minuti jagu korjab sealt tõesti kokku pööraselt andekaid metaleida ja vormikatsetusi, kuid täispika linaloona on film liiga üheplaaniline ning pöörase sisu kohta ülemäära, khm, tavaline.
"Tavalised tegelased" linastub 20. novembril kell 17.00 Lõunakeskuse Apollo Kinos.
"Sitikas Peeter"
Režissöör: Meelis Arulepp
Eesti animavaldkond on tänaseks piisavalt mitmekülgne, et kõigile jagub midagi: on nii tõupuhast autorianimatsiooni, mille peaks näiteks on maailmas loorbereid lõikav Sander Joone "Sierra", aga samas leiab toredaid ja heas mõttes lapsemeelseid joonisfilme, mida toodab põhiliselt A-Film. Tuleval aastal valmib nende käe all ka Kivirähki lühilugudel põhinevate animafilmide kassett, PÖFF-il saab aga juba üht näidet sellest valikust näha.
"Sitikas Peeter" Autor/allikas: Kaader filmist
"Sitikas Peeter" on lihtne lugu viiuldajast sitikast (kes minu arust küll meenutab rohkem rohutirtsu?), kes otsustab, et oma perekonnale on nüüd muusikat mängitud küll, tuleb minna loomaaeda ja suurematele massidele oma loomingut esitleda. Kui "Eesti matuse" ees linastunud "Kaka ja kevad" oli rõhutatult lapsemeelne ning ehk liigagi naiivne, siis värske lühilugu oma kaunite seepiatoonidega võlub ka suuremaid vaatajaid.
Seega ei pea pelgama: kui ka endal lapsi pole, kellega koos kinno lipsata, siis vabalt võivad ka täiskasvanud filmifännid kohale minna ning selle hea tuju plahvatusega oma väsinud meelt pisut turgutada.
Animakassett "Asjad, mis on elus olulised" linastub 20. novembril kell 12.30 Apollo Kino Solarises. | Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Naised räägivad" pingpongitav dialoog sobibki tubateatrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Naised räägivad" ("Women Talking")
Režissöör: Sarah Polley
Tubateatri vormis lahendatud linateosed on alati libe jää: kui tekst ei kanna ja pildikeel on üheplaaniline, tekib vägisi küsimus, miks me peame seda kõike üldse kinolinalt vaatama ning ehk oleks õigem hoopis teatrilava. Kuigi ka suurem osa Sarah Polley mängufilmidebüüdi tegevusest toimub ühes ruumis, kus pingpongitatakse katkematut dialoogi, on valitud lahendus antud juhul siiski selgelt sisust lähtuv.
Mennooniitide kogukonna naised, keda on pikka aega julmalt seksuaalselt ära kasutatud, ongi kapseldunud ühte paika. Vaatajat ei suruta mitte lihtsalt klaustrofoobselt nende naistega ühte tuppa, vaid sellega näidatakse ka nende naiste piiratud maailmapilti, nende arusaam neid ümbritsevast maailmast piirdubki praktiliselt ühe ruumi või heal juhul nende külas asuva paari majaga. Ükski neist naistest pole kunagi näinud maailmakaarti, silmapiiri taga asuv ilmaruum on nende jaoks samavõrd müstiline paik kui Taevas.
"Naised räägivad" ("Women Talking") Autor/allikas: Kaader filmist
Kõik see loob ka taustsüsteemi, millest hakkavad võrsuma "Naised räägivad" sügavamad teemad: kuidas peaksid suutma oma kogukonnast põgeneda naised, kellel puudub igasugune ettekujutust sellest, milline on maailm metsatuka taga? Kas elu ilma meesteta on võimalik, vaatamata sellele, et mehed neid peksavad, vägistavad ja alla suruvad? Polley surub noa sügavale mädahaava, mis eksisteerib igati ka Eesti ühiskonnas, ja näitab ilustamata seda valu, häbitunnet ja lootusetust, mida naised sellises olukorras tunnevad.
Pealtnäha on "Naised räägivad" lihtne linateos, mis töötaks sama hästi ka audioraamatuna, kuid võti peitub ikkagi suurepärastes näitlejates: Rooney Mara, Claire Foy, Jessie Buckley ja Ben Whishaw teevad niivõrd emotsionaalsed rollid, et vaatajana on pisaraid võimatu tagasi hoida. Ja tunnustus Sarah Polley'le, kes surus kolmekordse näitleja-Oscari laureaadi Frances McDormandi (kes on ka filki produtsent!) praktiliselt sõnatusse kõrvalossa. Julge otsus, kuid ka vähese ekraaniajaga suudab McDormand end jõuliselt tõestada.
"Naised räägivad" linastub 18. novembril kell 17.30 Lõunakeskuse Apollo Kinos ja 25. novembril kell 16.30 Apollo Kino Solarises.
"3. oktavi F"
Režissöör: Eeva Mägi
Kui paljude režissööride puhul võime ikka enam-vähem ette kujutada, millega nad järgmiseks välja tulevad, siis Eesti kõige viljakam (ja ilmselt ka andekam!) lühifilmiautor Eeva Mägi tõmbab iga uue teose vaiba vaataja jalge alt ja näitab: ha-haa, seda teda küll ei osanud oodata. Kui mullu sai näha nii tema kammerdrammat "Kolmapäev" kui ka agro-kohtudraamat "Maakohus", siis värske "3. oktavi F" on hoopis koomiline vestern ooperielementidega. Ei ole Eestis tehtud liiga palju ooperifilme ega ka vesterneid, seega kaks kärbest ühe hoobiga. Või siis üks mutantkärbes, kes üürgab aariat ja kõmmutab revolvriga samal ajal.
"3. oktavi F" Autor/allikas: Kaader filmist
Vormiliselt on "3. oktavi F" küllalt sarnane "Maakohtule": Mägi sulatab erinevad žanrid kokku täiesti ükskõikselt, justkui laps lõikaks ajakirjas välja ühe kuulsuse pea, teise keha ja kolmanda jalad ning kleebiks need siis rõõmsal meelel kokku. Umbes samasugune friik on ka värske lühifilm, sest ilma igasuguse sissejuhatuseta visatakse meid kaasaegsesse Eestisse, kus mingil veidral põhjusel asub hoopis pahupidi pööratud Metsik Lääs. Miks? Misasja? Neile küsimustele ei vastata, sest tegu on ju ometigi lühifilmiga, pole aega suuremaks jutuks, vaid gaas on algusest lõpuni põhjas ning vaatajal jääb üle lihtsalt selle pöörase visiooniga kaasa minna.
Kuid kogu selle veiderdamise juures murrab Eeva Mägi tegelikult tugevalt ka klišeesid: kui vestern on klassikaliselt matšomast matšom filmižarn, siis "3. oktavi F" on vastupidi jõuline feministlik statement, kus ka kõige tugevamad mehemürakad suudab maha murda naise heledahäälne laul. Sellele eelneb aga Eesti filmiajaloo üks võimsamaid rongitagaajamisi!
Aasta naljakaim Eesti film.
"3. oktavi F" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 18. novembril kell 20.00 kinos Artis
"Turvasõna" ("Safe Word")
Režissöör: Koji Shiraishi
Mõnel korral olen juba saanud seekordse PÖFF-i raames jagada ka hoiatusi, nii ka sel korral: kõik need, kes tunnevad piinlikust, kui mõni tegelane end ekraanilt paljaks koorib, peaksid "Turvasõna" küll kindlasti vahele jätma. Aga ma usun, et juba märksõna "roman porno" peletas nad kaugele eemale, kuigi tegelikult ei tähenda see siiski midagi pornograafilist, vaid on Jaapani vaste läänelikele erootilistele trilleritele. Kui aga filmides nagu "Basic Instint" ja "Fatal Attractions" pannakse rõhku läägele ilutsemisele, siis jaapanlased näitavad asju palju tooremalt, roosade prillide asemel näidatakse elu tagatubasid kogu oma eheduses.
"Turvasõna" Autor/allikas: Kaader filmist
Provokatiivsetele hetkedele vaatamata on "Turvasõna" tegelikult detailne sissevaade kaasaegsesse Jaapani ühiskonda. Suure jälgijaskonnaga iidol – midagi sarnast influencer 'itele, kuid spetsiifilisem ja sõgedam – satub poolkogemata tööle BDSM-klubisse, kus oma varasema lauljakarjääri asemel tuleb hoopis hakata dominandiks. Seega sarnaselt erootilistele trilleritele segunevad filmis hea maitse piiril mängiv romanss ja sügavam isiklik lugu, kus peakangelasel tuleb seista silmitsi isiklike deemonitega ja teha valik, kuhu oma eluga edasi liikuda.
Visuaalselt kasutab "Turvasõna" found footage esteetikat ning mõjub seeläbi B-filmina, kuigi sisu poolest sobitub Koji Shiraishi linateos ühte ritta pigem Jaapani peenetundelise autorikinoga. See vastuolulisus ning hulljulgus ongi aga linateose suurim pluss: režissöör näitab, et ühiskonna pahesid katvatest kardinatest läbi murdmiseks ongi tihti vaja allapoole vööd huumorit, alastust ja ebausutavaid, kuid igati kaasahaaravaid sisupöördeid.
Seekordse "Öiste värinate" programmi üks põnevamaid leide, mis kaob pärast PÖFF-i kes teab kuhu ning vaevalt, et kunagi hiljem oleks üldse võimalik seda filmi näha. Seega jookske kiiremas korras kinno!
"Turvasõna" linastub 18. novembril kell 22.00 Apollo Kino Coca-Cola Plazas.
"Hobune"
Režissöör: Jass Kaselaan
Seni pigem skulptorina tuntud Jass Kaselaan sai valmis on järjekorras teise animatsiooni "Hobune" ning on rõõm tõdeda, et temast kiirgab uut hingamist: kui paljude animarežissööride puhul näeme võtteid ja käekirja, mis on siinsele koolkonnale juba aastakümneid omased, siis Kaselaan tuleb otsekui puhtalt lehelt, ta kasutab tehnikaid, mis oma tooruses ja vahetuses hüppavad vaatajale otsekui näkku, tema pilt ei ole mitte kahemõõtmeline, vaid tegelased ja keskkonnad tungivad vägisi ekraanist välja.
"Hobune" Autor/allikas: Kaader filmist
Vaid viieminutilise kestuse juures on "Hobune" on meistriklass sellest, kui palju on võimalik lühikese ajaga ära öelda: sürreaalne sõjakriitika on täis kujundeid ja tähendusi, kuid ei mõju samal ajal hetkekski lämmatavalt. Pigem on Kaselaan jätnud sinna ruumi ka mantralikuks tammumiseks, otsekui tinistades vaataja oma šamaanienergiaga enda rüppe. Ratsionaalselt ongi seda filmi keeruline hinnata, kuna "Hobune" on pigem nägemuslik ja rõhutatult fragmentaarne, mistõttu peab vaataja lähenema filmile avatud meelega ja olema valmis tükid üles korjama ja ise pusle kokku panema.
Jass Kaselaane näitel ootaks, et teisedki Eesti hinnatud kunstnikud julgeksid katsetada ka teiste kunstiliikidega: "Hobune" on hea näide, kuidas üks autor suudab vabalt lülitada end ümber ning liikuda skulptuuri kivisse raiutud vormist millegi niivõrd plastilise ja voolava juurde. Eesti tänavuse filmiaasta üks avastamata pärle, mis vääriks palju rohkem tähelepanu.
"Hobune" linastub PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi kassetis 19. novembril kell 17.15 kinos Artis.
"Tavalised tegelased" ("The Ordinaries")
Režissöör: Sophie Linnenbaum
Kui Hollywoodis meeldib lavastajale vaadata tagasi filmitegemise kuldaega ning meenutada perioode, mil näitlejad olid ilusamad, stsenaariumid olid paremad ja lihtsalt kõik oli suurem ja ägedam, siis sakslased ei viitsi sellises nostalgiasupis sumbata. "Tavalised tegelased" on selgelt film filmitegemisest, aga režissöör Sophie Linnenbaum on võtnud korraga ette umbes tuhat klišeed, need kõik blenderis ühtlased massiks peenestanud ja siis püüdnud selle kõik kahe tunni sisse ära mahutada. Vaatajal läheb selle ülelaetuse ja segaduse peale süda kiirelt läägeks, aga kui suudate esimese iivelduse üle elada, leiab filmist ka helgemaid hetki.
"Tavalised tegelased" loob omamoodi metaversumi, kus inimesed elavadki pidevalt filmis. Ei, see pole "Truman Show", kus veidra tegevuspaiga juured olid ikkagi realistlikud ning kriitikat tehti pigem meelelahutustööstusele laiemalt, vaid Sophie Linnenbaum film toimub düstoopse paralleelmaailmas, mille inimesed on pidevalt filmitööstuse teenistuses. Andekamad ja ägedamad inimesed töötavad filmides peategelastena, pööbel täidab kõrvalosasid ning provokaatorid, skandalistid ja ka lihtsalt koledamad inimesed on filmist välja lõigatud ning elavad äärealadel.
"Tavalised tegelased" Autor/allikas: Kaader filmist
See kirjeldus on küll filmi ülemäära keeruka reeglistiku lihtsustus, kuid laias laastus teeb "Tavalised tegelased" tõepoolest midagi sarnast nagu "Cabin in the Woods", kuid koperdab juba esimestel minutitel enda seatud piirangutesse ning jooksutab lõpuks juhtme lootusetult kokku. Õigemini, mingil hetkel lihtsalt ohkad ja loobud nii umbes paarikümne nimelise tegelase taustaloo ja arengute jälgimisest. Ma ei väida, et selles kõiges poleks potentsiaali, ent sellest materjalist pigistanud heal juhul välja väga korraliku lühifilmi: nii umbes 15 minuti jagu korjab sealt tõesti kokku pööraselt andekaid metaleida ja vormikatsetusi, kuid täispika linaloona on film liiga üheplaaniline ning pöörase sisu kohta ülemäära, khm, tavaline.
"Tavalised tegelased" linastub 20. novembril kell 17.00 Lõunakeskuse Apollo Kinos.
"Sitikas Peeter"
Režissöör: Meelis Arulepp
Eesti animavaldkond on tänaseks piisavalt mitmekülgne, et kõigile jagub midagi: on nii tõupuhast autorianimatsiooni, mille peaks näiteks on maailmas loorbereid lõikav Sander Joone "Sierra", aga samas leiab toredaid ja heas mõttes lapsemeelseid joonisfilme, mida toodab põhiliselt A-Film. Tuleval aastal valmib nende käe all ka Kivirähki lühilugudel põhinevate animafilmide kassett, PÖFF-il saab aga juba üht näidet sellest valikust näha.
"Sitikas Peeter" Autor/allikas: Kaader filmist
"Sitikas Peeter" on lihtne lugu viiuldajast sitikast (kes minu arust küll meenutab rohkem rohutirtsu?), kes otsustab, et oma perekonnale on nüüd muusikat mängitud küll, tuleb minna loomaaeda ja suurematele massidele oma loomingut esitleda. Kui "Eesti matuse" ees linastunud "Kaka ja kevad" oli rõhutatult lapsemeelne ning ehk liigagi naiivne, siis värske lühilugu oma kaunite seepiatoonidega võlub ka suuremaid vaatajaid.
Seega ei pea pelgama: kui ka endal lapsi pole, kellega koos kinno lipsata, siis vabalt võivad ka täiskasvanud filmifännid kohale minna ning selle hea tuju plahvatusega oma väsinud meelt pisut turgutada.
Animakassett "Asjad, mis on elus olulised" linastub 20. novembril kell 12.30 Apollo Kino Solarises.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-päevik: "Naised räägivad" pingpongitav dialoog sobibki tubateatrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võru edukaim oli 12 punktiga (+7) Matthew Slivinski, 10 silma (+3) lisas Robin Kahu ja kaheksa (+5) Rasmus Meius. Võru vastuvõtt oli 59%, rünnak 43%, blokiga teeniti üheksa punkti ja servilt kaks (12 viga).
Viljandi meeskonna resultatiivseimaks kerkis 11 punktiga (-2) Hergo Hansman, Martin Ruul lisas üheksa punkti (+5). Tauno Lipu juhendatava Viljandi vastuvõtt oli 52%, rünnak 36%, blokist saadi kaks punkti ning servil löödi üks äss ja eksiti 15 pallingul, vahendab Volley.ee.
Poolfinaalis kohtub Võru meeskond tiitlikaitsja Tartu Bigbankiga, kes sai jagu Eesti Maaülikool/Structurast.
Neljapäeval peeti ka esimene veerandfinaal esiliigasse kuuluva Tallinna Ülikooli ja Balti liiga liidri Selver/TalTechi vahel ning meistriliigaklubi oli vastasega püsti hädas, kaotades kaks esimest geimi vastavalt 21:25 ja 19:25. Kaks järgmist läksid Selver/TalTechile 25:20 ja 27:25. Tasavägises otsustavas vaatuses jäi 15:13 peale samuti Selver/TalTech, võttes seega 3:2 võidu.
Võitjatele tõi vahetusest sekkunud Eduards Stiegelis 25 punkti (+20), 17 punkti (+11) lisas Rauno Tamme, Tristan Täht ja Andri Aganits panustasid kumbki kaheksa silma (+0 ja +2). Selver/TalTechi vastuvõtt oli 55 ja rünnak 42%, blokiga teeniti seitse ja serviga viis punkti (eksiti 19 servil).
Tallinna Ülikooli kasuks tõi Sander Steinberg 21 punkti (+12), 19 silma (+11) lisas Mihkel Nuut. TLÜ vastuvõtt oli 44%, rünnak 47%, blokist saadi 13 punkti ning servijoone tagant kolm silma (13 viga). Kordusmäng peetakse 20. novembril kell 17.00.
Aadu Luukase karikavõistluste veerandfinaalid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK 0:2
Tartu Bigbank – Eesti Maaülikool/Structura (esiliiga) 2:0
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald (esiliiga)
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis. | Võru Barrus pääses Aadu Luukase karikavõistluste poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru edukaim oli 12 punktiga (+7) Matthew Slivinski, 10 silma (+3) lisas Robin Kahu ja kaheksa (+5) Rasmus Meius. Võru vastuvõtt oli 59%, rünnak 43%, blokiga teeniti üheksa punkti ja servilt kaks (12 viga).
Viljandi meeskonna resultatiivseimaks kerkis 11 punktiga (-2) Hergo Hansman, Martin Ruul lisas üheksa punkti (+5). Tauno Lipu juhendatava Viljandi vastuvõtt oli 52%, rünnak 36%, blokist saadi kaks punkti ning servil löödi üks äss ja eksiti 15 pallingul, vahendab Volley.ee.
Poolfinaalis kohtub Võru meeskond tiitlikaitsja Tartu Bigbankiga, kes sai jagu Eesti Maaülikool/Structurast.
Neljapäeval peeti ka esimene veerandfinaal esiliigasse kuuluva Tallinna Ülikooli ja Balti liiga liidri Selver/TalTechi vahel ning meistriliigaklubi oli vastasega püsti hädas, kaotades kaks esimest geimi vastavalt 21:25 ja 19:25. Kaks järgmist läksid Selver/TalTechile 25:20 ja 27:25. Tasavägises otsustavas vaatuses jäi 15:13 peale samuti Selver/TalTech, võttes seega 3:2 võidu.
Võitjatele tõi vahetusest sekkunud Eduards Stiegelis 25 punkti (+20), 17 punkti (+11) lisas Rauno Tamme, Tristan Täht ja Andri Aganits panustasid kumbki kaheksa silma (+0 ja +2). Selver/TalTechi vastuvõtt oli 55 ja rünnak 42%, blokiga teeniti seitse ja serviga viis punkti (eksiti 19 servil).
Tallinna Ülikooli kasuks tõi Sander Steinberg 21 punkti (+12), 19 silma (+11) lisas Mihkel Nuut. TLÜ vastuvõtt oli 44%, rünnak 47%, blokist saadi 13 punkti ning servijoone tagant kolm silma (13 viga). Kordusmäng peetakse 20. novembril kell 17.00.
Aadu Luukase karikavõistluste veerandfinaalid:
Viljandi Võrkpalliklubi (esiliiga) – Barrus Võru VK 0:2
Tartu Bigbank – Eesti Maaülikool/Structura (esiliiga) 2:0
Tallinna Ülikool (esiliiga) – Selver/TalTech
Pärnu VK – AB Premium/Rae vald (esiliiga)
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
### Response:
Võru Barrus pääses Aadu Luukase karikavõistluste poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samad koondised olid esimest korda vastamisi kolmapäeval, kui Eesti pidi teise poolaja õnnetust omaväravast tunnistama külaliste 1:0 paremust. Võrreldes esimese kohtumisega, kus domineerivam pool oli Slovakkia, oli Eesti reedel kenasti mängus sees ning jõudis avapoolajal mitmel korral ohtlikult ka vastaste karistusalasse. Samas tuli ohtralt tegeleda ka vastaste rünnakute tõrjumise ja nurgalöökide kaitsmisega. Mängu avavärav sündis 25. minutil, kui eestlased kaotasid keskväljal palli, Milan Šimon Rehuš sai triblada karistusala lähistele ning tema löök lendas madalalt posti kõrvale.
Teisel poolajal kulges mäng küllaltki võrdselt ning Eesti otsis oma võimalusi väravaarve avamiseks. Paraku ei õnnestunud vastaste kaitset lahti muukida ning hoopis Slovakkia oli see, kes kohtumise lõpu eel enda eduseisu kindlustas. 89. minutil saatis Martin Mišovic terava nurga alt palli võrku ja vormistas sellega ka lõppseisu.
"Meie mängupilt ja taktikaline plaan oli sarnane, mis esimeses kohtumises. Saime katsetada mängijaid erinevatel positsioonidel ja see oli minu jaoks põhiline eesmärk," sõnas koondise peatreener Alo Bärengrub mängujärgses intervjuus Soccernet TV-le. "Väravat ja tulemust oleks kindlasti täna tahtnud, aga peame aru andma, et suurem eesmärk oli saada kaks tugevat mängu ja proovida erinevaid lähenemisi. Esimesel poolajal oli võib-olla puudu energia, mida me teisel poolajal nägime. Slovakkia näitas tempokat ja hoogsat mängu. Sellised tugevad kohtumised aitavad meid kindlasti. See laager ja need mängud läksid kindlasti asja ette, aga nagu ma ütlesin, siis puudu jäi värav ja tulemus," lausus Bärengrub.
Nii Eesti kui ka Slovakkia U-19 koondised valmistuvad järgmisel kevadel toimuvaks EM-valikturniiri eliitringiks, kuhu pääseti tänu headele esitustele septembris peetud valikmängudes. | Noormeeste U-19 koondis jäi ka teisel katsel Slovakkiale alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samad koondised olid esimest korda vastamisi kolmapäeval, kui Eesti pidi teise poolaja õnnetust omaväravast tunnistama külaliste 1:0 paremust. Võrreldes esimese kohtumisega, kus domineerivam pool oli Slovakkia, oli Eesti reedel kenasti mängus sees ning jõudis avapoolajal mitmel korral ohtlikult ka vastaste karistusalasse. Samas tuli ohtralt tegeleda ka vastaste rünnakute tõrjumise ja nurgalöökide kaitsmisega. Mängu avavärav sündis 25. minutil, kui eestlased kaotasid keskväljal palli, Milan Šimon Rehuš sai triblada karistusala lähistele ning tema löök lendas madalalt posti kõrvale.
Teisel poolajal kulges mäng küllaltki võrdselt ning Eesti otsis oma võimalusi väravaarve avamiseks. Paraku ei õnnestunud vastaste kaitset lahti muukida ning hoopis Slovakkia oli see, kes kohtumise lõpu eel enda eduseisu kindlustas. 89. minutil saatis Martin Mišovic terava nurga alt palli võrku ja vormistas sellega ka lõppseisu.
"Meie mängupilt ja taktikaline plaan oli sarnane, mis esimeses kohtumises. Saime katsetada mängijaid erinevatel positsioonidel ja see oli minu jaoks põhiline eesmärk," sõnas koondise peatreener Alo Bärengrub mängujärgses intervjuus Soccernet TV-le. "Väravat ja tulemust oleks kindlasti täna tahtnud, aga peame aru andma, et suurem eesmärk oli saada kaks tugevat mängu ja proovida erinevaid lähenemisi. Esimesel poolajal oli võib-olla puudu energia, mida me teisel poolajal nägime. Slovakkia näitas tempokat ja hoogsat mängu. Sellised tugevad kohtumised aitavad meid kindlasti. See laager ja need mängud läksid kindlasti asja ette, aga nagu ma ütlesin, siis puudu jäi värav ja tulemus," lausus Bärengrub.
Nii Eesti kui ka Slovakkia U-19 koondised valmistuvad järgmisel kevadel toimuvaks EM-valikturniiri eliitringiks, kuhu pääseti tänu headele esitustele septembris peetud valikmängudes.
### Response:
Noormeeste U-19 koondis jäi ka teisel katsel Slovakkiale alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helsingin Sanomat teatas reedel, et nende peatoimetajat Kaius Niemit kahtlustatakse joobes juhtimises raskendavatel asjaoludel.
Soomes peetakse raskendavaks asjaoluks, kui seaduserikkuja veres on alkoholisisaldus vähemalt 1,2 promilli.
Niemi joove tuvastati Sanomatalo parkimismajas reede hommikul. Mees sellise joobega liikluses ei osalenud ehk parkimismajast ei väljunud.
Kaius Niemi vabandas reedel lehe lugejate ees ning kinnitas, et ta ei näe võimalust oma ametikohal jätkata.
Lehe juhatus vabastas hiljem reedel Niemi oma ametikohalt.
Helsingin Sanomat on üks peamine Soome ajaleht. | Helsingin Sanomate peatoimetaja vabastati joobes juhtimise tõttu ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helsingin Sanomat teatas reedel, et nende peatoimetajat Kaius Niemit kahtlustatakse joobes juhtimises raskendavatel asjaoludel.
Soomes peetakse raskendavaks asjaoluks, kui seaduserikkuja veres on alkoholisisaldus vähemalt 1,2 promilli.
Niemi joove tuvastati Sanomatalo parkimismajas reede hommikul. Mees sellise joobega liikluses ei osalenud ehk parkimismajast ei väljunud.
Kaius Niemi vabandas reedel lehe lugejate ees ning kinnitas, et ta ei näe võimalust oma ametikohal jätkata.
Lehe juhatus vabastas hiljem reedel Niemi oma ametikohalt.
Helsingin Sanomat on üks peamine Soome ajaleht.
### Response:
Helsingin Sanomate peatoimetaja vabastati joobes juhtimise tõttu ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Auvere elektrijaamas tegime sel aastal kolm suurt tööd korraga. Tegime aastahoolduse, moderniseerimise ja meie uue keemiatehas kütuseetteannete ühenduse. Planeerisime kogu selle hoolduse ja moderniseerimise mahuks 45 päeva. Kahjuks on hoolduse- ja remondimahud natukene suurenenud ja mõned päevad pikenenud, aga oleme järgmisel nädalal Auverega väljas," rääkis Vainola ERR-ile. "Oleme ka vastava turuteate andnud," nentis ta.
"Tehnika on tehnika, selliseid mõnepäevalisi tõrkeid võib ikka ette tulla. Vaadake kasvõi Olkiluoto 3. tuumajaama, kui palju teda on edasi lükatud ja tehtud," lisas Vainola.
Auvere tagasitulek Vainola sõnul elektrihinda börsil alla ei too. "Kogu Baltikumi ja Soome hinna keskmised on olnud ühes hinnapiirkonnas ja see on juba tegelikult väga suur turg. Nii et pigem [ei too hinda alla]. Meid on aidanud see, et ilm on olnud keskmisest soojem ja tuulisem. Oleme talveks hästi valmistunud, aga nõudlus meie tootmisvõimsuste järgi on tõesti suur olnud. Vaatasin meie kümne kuu numbreid ja võrdlesin eelmise aasta elektritoodanguga: kui eelmisel aastal kümne kuuga tootsime seal 2,9 tera-watti Enefit Poweris, siis tänaseks oleme tootnud juba 4,2 tera-watti kümne kuuga," rääkis Vainola.
"Nõudlus on turul olnud tõesti suurem ja eelkõige selle pärast, et gaasielektrijaamad ei ole kõrge maagaasi hinna tõttu turule mahtunud. Aga olulist mõju pole turuhinnale sellest olnud," märkis ta.
Vainola ei taha öelda, mis toorainest Auvere jaamas elektrit tootma hakatakse. "Auvere võimaldab paindlikke kütusemikse. Millist kütusemiksi me ühes või teises tootmisplokis kasutame, see on meie ärisaladus. Me ju kõik teame, et mingi periood on vaja maksimaalset võimsust turule pakkuda, sellisel juhul suuname ka uttegaasi teistesse vanematesse plokkidesse, kus uttegaasiga on võimalik palju rohkem elektrit toota," rääkis Vainola.
Enefit Power taotleb konkurentsiametilt ka elektri universaalteenuse hinna tõstmist. "Täna kehtestatud universaalteenuse hind ei kata meie tootmiskulusid, ja alles paar päeva tagasi esitasime täiendavaid andmeid konkurentsiametile analüüsimiseks. Kahjuks on see protsess veninud, aga ma olen lootusrikas," sõnas Vainola.
Praegu on elektri universaalteenuse hind kodutarbijale 19,24 senti kWh, koos riigi kompensatsiooniga kujuneb hinnaks 13,24 senti kWh. | Vainola: tehnika vedas alt, Auvere jaam alustab järgmisel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Auvere elektrijaamas tegime sel aastal kolm suurt tööd korraga. Tegime aastahoolduse, moderniseerimise ja meie uue keemiatehas kütuseetteannete ühenduse. Planeerisime kogu selle hoolduse ja moderniseerimise mahuks 45 päeva. Kahjuks on hoolduse- ja remondimahud natukene suurenenud ja mõned päevad pikenenud, aga oleme järgmisel nädalal Auverega väljas," rääkis Vainola ERR-ile. "Oleme ka vastava turuteate andnud," nentis ta.
"Tehnika on tehnika, selliseid mõnepäevalisi tõrkeid võib ikka ette tulla. Vaadake kasvõi Olkiluoto 3. tuumajaama, kui palju teda on edasi lükatud ja tehtud," lisas Vainola.
Auvere tagasitulek Vainola sõnul elektrihinda börsil alla ei too. "Kogu Baltikumi ja Soome hinna keskmised on olnud ühes hinnapiirkonnas ja see on juba tegelikult väga suur turg. Nii et pigem [ei too hinda alla]. Meid on aidanud see, et ilm on olnud keskmisest soojem ja tuulisem. Oleme talveks hästi valmistunud, aga nõudlus meie tootmisvõimsuste järgi on tõesti suur olnud. Vaatasin meie kümne kuu numbreid ja võrdlesin eelmise aasta elektritoodanguga: kui eelmisel aastal kümne kuuga tootsime seal 2,9 tera-watti Enefit Poweris, siis tänaseks oleme tootnud juba 4,2 tera-watti kümne kuuga," rääkis Vainola.
"Nõudlus on turul olnud tõesti suurem ja eelkõige selle pärast, et gaasielektrijaamad ei ole kõrge maagaasi hinna tõttu turule mahtunud. Aga olulist mõju pole turuhinnale sellest olnud," märkis ta.
Vainola ei taha öelda, mis toorainest Auvere jaamas elektrit tootma hakatakse. "Auvere võimaldab paindlikke kütusemikse. Millist kütusemiksi me ühes või teises tootmisplokis kasutame, see on meie ärisaladus. Me ju kõik teame, et mingi periood on vaja maksimaalset võimsust turule pakkuda, sellisel juhul suuname ka uttegaasi teistesse vanematesse plokkidesse, kus uttegaasiga on võimalik palju rohkem elektrit toota," rääkis Vainola.
Enefit Power taotleb konkurentsiametilt ka elektri universaalteenuse hinna tõstmist. "Täna kehtestatud universaalteenuse hind ei kata meie tootmiskulusid, ja alles paar päeva tagasi esitasime täiendavaid andmeid konkurentsiametile analüüsimiseks. Kahjuks on see protsess veninud, aga ma olen lootusrikas," sõnas Vainola.
Praegu on elektri universaalteenuse hind kodutarbijale 19,24 senti kWh, koos riigi kompensatsiooniga kujuneb hinnaks 13,24 senti kWh.
### Response:
Vainola: tehnika vedas alt, Auvere jaam alustab järgmisel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Premium liiga hooaega tiitlikaitsjana alustanud Levadia lõpetas koduliigas tänavu teise kohaga, langes Meistrite liigas 1:6 kaotusega Islandi klubile Vikingur konkurentsist esimeses eelringis ning jäi seejärel Konverentsiliiga teises kvalifikatsiooniringis alla Malta klubile Hibernians.
Hooaja jooksul vahetati ka neljal korral peatreenerit, kui juulis lahkusid Marko Savic ja Vladimir Vassiljev, seejärel duubelmeeskonna treener Ivan Stojkovic, ukrainlase Maksõm Kalõnõtšenko leping lõpetati juba kahe nädala järel ning hooaja lõpus juhendas klubi varasem abitreener Nikita Andrejev. Detsembrist asub esindusmeeskonna juhendajana ametisse hispaanlane Curro Torres.
"Tegemist on Levadia ajaloo raskeima hooajaga," rääkis Levada intervjuus Delfile. "Kaotasime kõik, mis võimalik. Uut treenerit [Kalõnõtšenkot] meeskond vastu ei võtnud, minu jaoks oli see täielik šokk. Nagu oleks nuga selga löödud. Kui sellest teada sain, oli mu vererõhk 200. See oli mu elus üks valusamaid hetki. Mind polnud kunagi varem saboteeritud. Ja selline atmosfäär loodi just eestikeelsete mängijate poolt."
Klubi presidendi sõnul oli ilmne, et Levadia juhendajaks tahtis saada toonane spordidirektor Tarmo Kink, kes lahkus klubist oktoobri alguses. "Nii ei tehta. Kui tahad treeneriks saada, siis palun tule minu juurde ja räägime," ütles Levada. "Ta töötas klubis poolteist aastat, aga mida ta pooleteise aastaga tegi? See pole normaalne, et spordidirektor treenib meeskonnaga. Tuleb oma tööd teha, mitte vormi hoidmisega tegeleda," lisas ta.
Loe täispikka intervjuud Delfi Spordist. | Levada: eestikeelsed mängijad lõid mulle noa selga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Premium liiga hooaega tiitlikaitsjana alustanud Levadia lõpetas koduliigas tänavu teise kohaga, langes Meistrite liigas 1:6 kaotusega Islandi klubile Vikingur konkurentsist esimeses eelringis ning jäi seejärel Konverentsiliiga teises kvalifikatsiooniringis alla Malta klubile Hibernians.
Hooaja jooksul vahetati ka neljal korral peatreenerit, kui juulis lahkusid Marko Savic ja Vladimir Vassiljev, seejärel duubelmeeskonna treener Ivan Stojkovic, ukrainlase Maksõm Kalõnõtšenko leping lõpetati juba kahe nädala järel ning hooaja lõpus juhendas klubi varasem abitreener Nikita Andrejev. Detsembrist asub esindusmeeskonna juhendajana ametisse hispaanlane Curro Torres.
"Tegemist on Levadia ajaloo raskeima hooajaga," rääkis Levada intervjuus Delfile. "Kaotasime kõik, mis võimalik. Uut treenerit [Kalõnõtšenkot] meeskond vastu ei võtnud, minu jaoks oli see täielik šokk. Nagu oleks nuga selga löödud. Kui sellest teada sain, oli mu vererõhk 200. See oli mu elus üks valusamaid hetki. Mind polnud kunagi varem saboteeritud. Ja selline atmosfäär loodi just eestikeelsete mängijate poolt."
Klubi presidendi sõnul oli ilmne, et Levadia juhendajaks tahtis saada toonane spordidirektor Tarmo Kink, kes lahkus klubist oktoobri alguses. "Nii ei tehta. Kui tahad treeneriks saada, siis palun tule minu juurde ja räägime," ütles Levada. "Ta töötas klubis poolteist aastat, aga mida ta pooleteise aastaga tegi? See pole normaalne, et spordidirektor treenib meeskonnaga. Tuleb oma tööd teha, mitte vormi hoidmisega tegeleda," lisas ta.
Loe täispikka intervjuud Delfi Spordist.
### Response:
Levada: eestikeelsed mängijad lõid mulle noa selga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraagis toimus 2021. aasta septembrist 2022. aasta augustini ulatuslik finantspettus, mille käigus varastati riigilt 2,5 miljardit dollarit, kinnitas hiljuti Iraagi rahandusministeerium.
Summa on ligikaudu 2,81 protsenti Iraagi 2021. aasta riigieelarvest, toob Financial Times välja.
Varguse tõttu lahvatanud skandaal on nüüd Iraagi poliitilise arutelu keskmes. Skandaal puhkes täpselt enne peaminister Mohammed Shia' al-Sudani valitsuse ametisse vannutamist.
Uus Iraagi peaminister on lubanud võtta prioriteediks korruptsiooniga võitlemise. Mohammed Shia' al-Sudani on tunnistanud, et korruptsioon on "häbitult levinud riigi sõlmpunktides ja institutsioonides".
Samas toob Financial Times välja, et Sudani ametisse saamist toetasid muuhulgas poliitilised jõud, kes on väidetavalt seotud konkreetse puhkenud skandaaliga.
Bagdadis paikneva mõttekoja The Century Foundation analüütiku Sajad Jiyadi sõnul läheb süü otse Iraagi poliitilise juhtkonna tippu.
Jiyadi hinnangul määrib see skandaal mitmeid praeguseid ja endiseid ministreid, kõrgeid riigiametnikke ja ärimehi ning saab veel näha kui kaugele värske peaminister Sudani läheb oma lubadusega võidelda riigis korruptsiooniga.
Iraagis on alates 2003. aastast, mil kukutati diktaator Saddam Husseim, olnud ulatuslik probleem korruptsiooniga riigiametites.
Riigis on peale USA invasiooni paika pandud võimu jagamise mehhanism Iraagi erinevate usulahkude ja etniliste rühmade vahel, mis on tekitanud korruptiivse poliitilise süsteemi, mille käigus erinevad kildkonnad võistlevad riigiametite pärast.
Kontroll konkreetse olulise ametikoha ning suurte rahastusallikate üle võimaldab saadud vahendeid kasutada enda kildkonna rahaliseks premeerimiseks.
Viimane lahvatanud skandaal olevat süvitsi seotud Iraani šiia usulahu poliitikutega, kellest paljud toetasid suvel Sudani nimetamist peaministriks.
Mitme allika kinnitusel kahtlustatakse vääriti käitumist nii nende šiia poliitikute poolt, kel on sidemed Iraaniga kui ka nende poolt, kes on seotud usujuhi Muqtada al-Sadriga, kes omakorda on vastu nii USA-le kui Iraani mõjule Iraagis.
Suurpettus ilmnes peale Iraagi rahandusministeeriumi juurdlust, millest tuvastati pettus Iraagi maksuametis, keskpangas ja rahandusministeeriumis endas.
Kolme Iraagi pangandussektoriga kursis oleva allika kinnitusel olid varastatud summad nii suured, et nende liigutamiseks pidi olema vajalik nii riigi keskpanga kui ka Rafidain panga osalus varguse elluviimisel, toob Financial Times välja.
Samuti vajas liigutatud raha turvamist Bagdadi linnas ning selleks oli kindlasti vaja soomustatud transporti, millest võib lähtuda seos Iraagi julgeolekuteenistustega.
"See on ennekuulmatu isegi Iraagi kohta," kinnitas Financial Timesile üks riigi pangandustegelane. Sama allikas kinnitas, et pole võimalik, et keegi poleks suutnud märgata nii suure hulga raha liigutamist.
Chatham House'i projekti Iraq Initiative juhi Renad Mansour sõnul ei pruugi raha varguse juurdlus tulemeid anda, kuna vargus on nõnda paljude erinevate huvipooltega seotud.
Mansouri sõnul on nii paljud erinevad Iraagi poliitilised klikid seotud korruptsiooniga, et "korruptsioon ongi Iraagi poliitiline süsteem." | Iraagi riigilt varastati 2,5 miljardit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraagis toimus 2021. aasta septembrist 2022. aasta augustini ulatuslik finantspettus, mille käigus varastati riigilt 2,5 miljardit dollarit, kinnitas hiljuti Iraagi rahandusministeerium.
Summa on ligikaudu 2,81 protsenti Iraagi 2021. aasta riigieelarvest, toob Financial Times välja.
Varguse tõttu lahvatanud skandaal on nüüd Iraagi poliitilise arutelu keskmes. Skandaal puhkes täpselt enne peaminister Mohammed Shia' al-Sudani valitsuse ametisse vannutamist.
Uus Iraagi peaminister on lubanud võtta prioriteediks korruptsiooniga võitlemise. Mohammed Shia' al-Sudani on tunnistanud, et korruptsioon on "häbitult levinud riigi sõlmpunktides ja institutsioonides".
Samas toob Financial Times välja, et Sudani ametisse saamist toetasid muuhulgas poliitilised jõud, kes on väidetavalt seotud konkreetse puhkenud skandaaliga.
Bagdadis paikneva mõttekoja The Century Foundation analüütiku Sajad Jiyadi sõnul läheb süü otse Iraagi poliitilise juhtkonna tippu.
Jiyadi hinnangul määrib see skandaal mitmeid praeguseid ja endiseid ministreid, kõrgeid riigiametnikke ja ärimehi ning saab veel näha kui kaugele värske peaminister Sudani läheb oma lubadusega võidelda riigis korruptsiooniga.
Iraagis on alates 2003. aastast, mil kukutati diktaator Saddam Husseim, olnud ulatuslik probleem korruptsiooniga riigiametites.
Riigis on peale USA invasiooni paika pandud võimu jagamise mehhanism Iraagi erinevate usulahkude ja etniliste rühmade vahel, mis on tekitanud korruptiivse poliitilise süsteemi, mille käigus erinevad kildkonnad võistlevad riigiametite pärast.
Kontroll konkreetse olulise ametikoha ning suurte rahastusallikate üle võimaldab saadud vahendeid kasutada enda kildkonna rahaliseks premeerimiseks.
Viimane lahvatanud skandaal olevat süvitsi seotud Iraani šiia usulahu poliitikutega, kellest paljud toetasid suvel Sudani nimetamist peaministriks.
Mitme allika kinnitusel kahtlustatakse vääriti käitumist nii nende šiia poliitikute poolt, kel on sidemed Iraaniga kui ka nende poolt, kes on seotud usujuhi Muqtada al-Sadriga, kes omakorda on vastu nii USA-le kui Iraani mõjule Iraagis.
Suurpettus ilmnes peale Iraagi rahandusministeeriumi juurdlust, millest tuvastati pettus Iraagi maksuametis, keskpangas ja rahandusministeeriumis endas.
Kolme Iraagi pangandussektoriga kursis oleva allika kinnitusel olid varastatud summad nii suured, et nende liigutamiseks pidi olema vajalik nii riigi keskpanga kui ka Rafidain panga osalus varguse elluviimisel, toob Financial Times välja.
Samuti vajas liigutatud raha turvamist Bagdadi linnas ning selleks oli kindlasti vaja soomustatud transporti, millest võib lähtuda seos Iraagi julgeolekuteenistustega.
"See on ennekuulmatu isegi Iraagi kohta," kinnitas Financial Timesile üks riigi pangandustegelane. Sama allikas kinnitas, et pole võimalik, et keegi poleks suutnud märgata nii suure hulga raha liigutamist.
Chatham House'i projekti Iraq Initiative juhi Renad Mansour sõnul ei pruugi raha varguse juurdlus tulemeid anda, kuna vargus on nõnda paljude erinevate huvipooltega seotud.
Mansouri sõnul on nii paljud erinevad Iraagi poliitilised klikid seotud korruptsiooniga, et "korruptsioon ongi Iraagi poliitiline süsteem."
### Response:
Iraagi riigilt varastati 2,5 miljardit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üle kümne valla ja linna on algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, et leida oma maal parim koht tuulepargiks. Lihtsustatult koosneb eriplaneering kahest etapist. Kõigepealt pannakse kaardile mitu võimalikku asukohta ja mõeldakse, kus tooks tuulepark enim kasu ja kõige vähem kahju.
Teises etapis koostatakse enim punkte saanud alale põhjalikum lahendus. Kui kaua kogu protsess aega võtab, pole võimalik täpselt öelda, sest ükski omavalitsus pole veel asukohavalikust kaugemale jõudnud. Rahandusministeerium pakub, et planeering tänasel kujul nõuab viis kuni kuus aastat.
Neljapäeval tutvustas rahandusministeerium valitsusele oma ettepanekuid, kuidas omavalitsuse eriplaneeringut oluliselt lühendada. Ministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer ütles, et omavalitsused saaks kokku hoida koguni kaks-kolm aastat.
"Juhul kui nad leiavad asukoha eelvaliku etapi lõpuks veendumuse, et neil ei ole tegelikult vajadust mingeid täiendavaid uuringuid teha, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine ütleb ka, et tegelikult see ala sobib tuuleparkide rajamiseks; kui ei ole konflikti, siis on neil võimalus detailsema lahenduse koostamisest loobuda ja minna edasi projekteerimistingimuste juurde ja seal lahendus lõpule viia," lausus Kaljuveer.
Asukohta valides peab täpsem olema
Detailsem lahendus on seaduse mõtte järgi kui detailplaneering. Muu hulgas täpsustatakse selles kruntide jaotust, aga ka hoonestusala. Tuulepargi puhul pannakse suuresti paika konkreetsete tuulikute asukohad. Ühtlasi tehakse täpsemaid keskkonnauuringuid. Kui vaja, loetakse üle nahkhiired; kui tarvis, analüüsitakse põhjavett. Paika pannakse ka teedevõrk ja tehnovõrgud.
Kaljuveer ütles, et osa neist asjadest võib omavalitsus lahendada projekteerimistingimusi andes.
"Meil on ka täna loogika, et üldplaneeringus näed sa ette mingid alad, kus on võimalik projekteerimistingimustega hooneid rajada," tõi Kaljuveer paralleeli. "Samamoodi, kui sa teed asukoha eelvaliku ära, siis sa paned otsusesse kirja tingimused, millest lähtuvalt on võimalik projekteerimistingimusi hiljem väljastada."
Kuid ka selle jaoks, et projekteerimistingimusi anda, läheb tarvis suuremat detailsusastet. "Omavalitsused peavad asukoha eelvaliku etapis mingitel juhtudel tegema rohkem," tõdes Kaljuveer. Sellisel juhul tuleb aga rohkem uurida kõiki potentsiaalseid alasid.
Plaanitav seadusemuudatus jätab siiski ka võimaluse detailsem planeeringulahendus valmis teha. Aga selle avalik arutamine jääks hilisemasse, planeeringu vastuvõtmise faasi. Nii saaks kogu protsessi lühendada umbes poole aasta võrra.
Puudutab ka käimasolevaid planeeringuid
Seni on suuremad planeerimisseaduse muudatused tulnud koos märkusega, et kõik juba käimasolevad planeeringud menetletakse lõpuni varem kehtinud seaduse alusel.
"Nende muudatustega on nii, et need kohalduvad ka käimasolevatele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele," lausus Kaljuveer.
Sestap loodab rahandusministeerium, et kavandatust kiiremini kerkivad tuulepargid ka nendes valdades-linnades, kus arutelud on juba käimas.
Praegu kuulub kohaliku eriplaneeringu juurde neli avalikku aruteluringi. Kõigepealt arutatakse kogukonnaga, mida tuleb eelvalikut tehes analüüsida. Siis arutatakse väljapakutud asukoha üle. Seejärel räägitakse läbi detailne planeeringulahendus ning lõpuks toimub avalik arutelu kogu eriplaneeringu üle.
Ka seni kõige kaugemale jõudnud omavalitsustel on ees veel kogu protsessi teine avalikustamisring. Kaljuveer ütles, et selle eel tuleks valdadel-linnadel võimaliku seadusemuudatusega arvestada.
"Et seda muudatust kommunikeerida. See võimaldab tagada, et inimene, kes mõtleski, et ta räägib alles detailse lahenduse juures kaasa, saab aru, et tal ei teki seda võimalust enam," ütles Kaljuveer.
Eriplaneeringuga võib tuulikuid ka tõrjuda
Seda, kuidas need mõtted kõik seadusesse kirja saavad, rahandusministeeriumis alles mõeldakse. Riigikogult palutakse tõenäoliselt lisada need juba esimese lugemise läbinud seaduseelnõu külge. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub seadusemuudatus uue aasta alguses," ütles Kaljuveer.
Paralleelselt valmistab ministeerium ette teist tuuleenergeetika kiirendit. See tuleb Euroopa Liidus tekkinud ideest, mille järgi peaks iga liikmesriik välja selgitama eelisarendusalad niimoodi, et tuulikud võiksid kerkida juba mõne aastaga.
"Täna on jätkuvalt see sõnum, et kohalikud omavalitsused, tehke oma tööd edasi ja otsige need alad ja kehtestage need planeeringud," lubas Kaljuveer. "Meie ei tule ja ei sekku teie protsessi. Me otsime täiendavaid alasid."
See aga annab võimalusteakna neile omavalitsustele, mida juhtivad poliitikud põhimõtteliselt tuuleparke põlgavad. Soovi korral võib eriplaneeringu algatada ka pelgalt selleks, et maa riigi ees nii-öelda lukku panna.
"See on üks küsimus, mille peale me peame veel mõtlema," märkis Kaljuveer. "See pakett, mida me kokku paneme, peab valmis olema aastaks 2023." | Omavalitsuste tuuleplaneeringud võivad kuni poole võrra lüheneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle kümne valla ja linna on algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, et leida oma maal parim koht tuulepargiks. Lihtsustatult koosneb eriplaneering kahest etapist. Kõigepealt pannakse kaardile mitu võimalikku asukohta ja mõeldakse, kus tooks tuulepark enim kasu ja kõige vähem kahju.
Teises etapis koostatakse enim punkte saanud alale põhjalikum lahendus. Kui kaua kogu protsess aega võtab, pole võimalik täpselt öelda, sest ükski omavalitsus pole veel asukohavalikust kaugemale jõudnud. Rahandusministeerium pakub, et planeering tänasel kujul nõuab viis kuni kuus aastat.
Neljapäeval tutvustas rahandusministeerium valitsusele oma ettepanekuid, kuidas omavalitsuse eriplaneeringut oluliselt lühendada. Ministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer ütles, et omavalitsused saaks kokku hoida koguni kaks-kolm aastat.
"Juhul kui nad leiavad asukoha eelvaliku etapi lõpuks veendumuse, et neil ei ole tegelikult vajadust mingeid täiendavaid uuringuid teha, kui keskkonnamõju strateegiline hindamine ütleb ka, et tegelikult see ala sobib tuuleparkide rajamiseks; kui ei ole konflikti, siis on neil võimalus detailsema lahenduse koostamisest loobuda ja minna edasi projekteerimistingimuste juurde ja seal lahendus lõpule viia," lausus Kaljuveer.
Asukohta valides peab täpsem olema
Detailsem lahendus on seaduse mõtte järgi kui detailplaneering. Muu hulgas täpsustatakse selles kruntide jaotust, aga ka hoonestusala. Tuulepargi puhul pannakse suuresti paika konkreetsete tuulikute asukohad. Ühtlasi tehakse täpsemaid keskkonnauuringuid. Kui vaja, loetakse üle nahkhiired; kui tarvis, analüüsitakse põhjavett. Paika pannakse ka teedevõrk ja tehnovõrgud.
Kaljuveer ütles, et osa neist asjadest võib omavalitsus lahendada projekteerimistingimusi andes.
"Meil on ka täna loogika, et üldplaneeringus näed sa ette mingid alad, kus on võimalik projekteerimistingimustega hooneid rajada," tõi Kaljuveer paralleeli. "Samamoodi, kui sa teed asukoha eelvaliku ära, siis sa paned otsusesse kirja tingimused, millest lähtuvalt on võimalik projekteerimistingimusi hiljem väljastada."
Kuid ka selle jaoks, et projekteerimistingimusi anda, läheb tarvis suuremat detailsusastet. "Omavalitsused peavad asukoha eelvaliku etapis mingitel juhtudel tegema rohkem," tõdes Kaljuveer. Sellisel juhul tuleb aga rohkem uurida kõiki potentsiaalseid alasid.
Plaanitav seadusemuudatus jätab siiski ka võimaluse detailsem planeeringulahendus valmis teha. Aga selle avalik arutamine jääks hilisemasse, planeeringu vastuvõtmise faasi. Nii saaks kogu protsessi lühendada umbes poole aasta võrra.
Puudutab ka käimasolevaid planeeringuid
Seni on suuremad planeerimisseaduse muudatused tulnud koos märkusega, et kõik juba käimasolevad planeeringud menetletakse lõpuni varem kehtinud seaduse alusel.
"Nende muudatustega on nii, et need kohalduvad ka käimasolevatele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutele," lausus Kaljuveer.
Sestap loodab rahandusministeerium, et kavandatust kiiremini kerkivad tuulepargid ka nendes valdades-linnades, kus arutelud on juba käimas.
Praegu kuulub kohaliku eriplaneeringu juurde neli avalikku aruteluringi. Kõigepealt arutatakse kogukonnaga, mida tuleb eelvalikut tehes analüüsida. Siis arutatakse väljapakutud asukoha üle. Seejärel räägitakse läbi detailne planeeringulahendus ning lõpuks toimub avalik arutelu kogu eriplaneeringu üle.
Ka seni kõige kaugemale jõudnud omavalitsustel on ees veel kogu protsessi teine avalikustamisring. Kaljuveer ütles, et selle eel tuleks valdadel-linnadel võimaliku seadusemuudatusega arvestada.
"Et seda muudatust kommunikeerida. See võimaldab tagada, et inimene, kes mõtleski, et ta räägib alles detailse lahenduse juures kaasa, saab aru, et tal ei teki seda võimalust enam," ütles Kaljuveer.
Eriplaneeringuga võib tuulikuid ka tõrjuda
Seda, kuidas need mõtted kõik seadusesse kirja saavad, rahandusministeeriumis alles mõeldakse. Riigikogult palutakse tõenäoliselt lisada need juba esimese lugemise läbinud seaduseelnõu külge. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustub seadusemuudatus uue aasta alguses," ütles Kaljuveer.
Paralleelselt valmistab ministeerium ette teist tuuleenergeetika kiirendit. See tuleb Euroopa Liidus tekkinud ideest, mille järgi peaks iga liikmesriik välja selgitama eelisarendusalad niimoodi, et tuulikud võiksid kerkida juba mõne aastaga.
"Täna on jätkuvalt see sõnum, et kohalikud omavalitsused, tehke oma tööd edasi ja otsige need alad ja kehtestage need planeeringud," lubas Kaljuveer. "Meie ei tule ja ei sekku teie protsessi. Me otsime täiendavaid alasid."
See aga annab võimalusteakna neile omavalitsustele, mida juhtivad poliitikud põhimõtteliselt tuuleparke põlgavad. Soovi korral võib eriplaneeringu algatada ka pelgalt selleks, et maa riigi ees nii-öelda lukku panna.
"See on üks küsimus, mille peale me peame veel mõtlema," märkis Kaljuveer. "See pakett, mida me kokku paneme, peab valmis olema aastaks 2023."
### Response:
Omavalitsuste tuuleplaneeringud võivad kuni poole võrra lüheneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo andis eelmise nädala lõpus Piers Morganile palju meediakära tekitanud intervjuu, milles süüdistas klubi reetmises ja peatreenerit Erik ten Hagi austuse puudumises. "Pärast Sir Alex [Fergusoni] lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud, nad jäid ajas seisma," rääkis Ronaldo nädala lõpus.
Reedel kirjutas Guardian, et ManU on Ronaldo lepinguklauslite rikkumise eest kohtusse kaevanud ning et klubi ei oota teda pärast Kataris toimuva MM-i lõppu oma treeningkeskusesse tagasi. "Manchester United on sel hommikul Cristiano Ronaldo hiljutisele intervjuule vastamiseks kasutusele võtnud vajalikud meetmed ning ei anna enne protsessi lõppu lisakommentaare," teatas klubi ametlikult kodulehel.
Ronaldo praegune leping Manchesteri klubiga lõppeb juulis. Pärast tiimi naasmist 2021. aasta augusti lõpus on ta kõigi sarjade peale 54 mänguga löönud 27 väravat, oma esimesel Unitedi-perioodil lõi ta aastatel 2003-09 292 mänguga 118 väravat. | Meedia: ManU kaebab Ronaldo kohtusse ja ei oota teda MM-i järel tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo andis eelmise nädala lõpus Piers Morganile palju meediakära tekitanud intervjuu, milles süüdistas klubi reetmises ja peatreenerit Erik ten Hagi austuse puudumises. "Pärast Sir Alex [Fergusoni] lahkumist on areng olnud null. Ma ei näinud klubis mingit edasiminekut. Midagi pole muutunud, nad jäid ajas seisma," rääkis Ronaldo nädala lõpus.
Reedel kirjutas Guardian, et ManU on Ronaldo lepinguklauslite rikkumise eest kohtusse kaevanud ning et klubi ei oota teda pärast Kataris toimuva MM-i lõppu oma treeningkeskusesse tagasi. "Manchester United on sel hommikul Cristiano Ronaldo hiljutisele intervjuule vastamiseks kasutusele võtnud vajalikud meetmed ning ei anna enne protsessi lõppu lisakommentaare," teatas klubi ametlikult kodulehel.
Ronaldo praegune leping Manchesteri klubiga lõppeb juulis. Pärast tiimi naasmist 2021. aasta augusti lõpus on ta kõigi sarjade peale 54 mänguga löönud 27 väravat, oma esimesel Unitedi-perioodil lõi ta aastatel 2003-09 292 mänguga 118 väravat.
### Response:
Meedia: ManU kaebab Ronaldo kohtusse ja ei oota teda MM-i järel tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laagri jooksul viiakse Astri Arenal ja Astri Arena treeninghallis läbi neli jäätreeningut ning kaks omavahelist sõprusmängu. Treeninglaagris osalevad 35 koondise kandidaati.
Eesti naiste jäähokikoondis osaleb 3.-9. aprillini Rumeenias, Brasovis toimuval MM-I III divisjoni A-grupi turniiril, kus naiskonna vastasteks on Leedu, Bulgaaria, Ukraina, Rumeenia ja Hong Kong.
Eesti naiste jäähokikoondise kandidaadid:
VÄRAVAVAHID
Uljana JEGGI (03.07.2002) - Kohtla-Järve HC Everest
Sofia SALAMATINA (14.07.2006) - HPK Akademia (FIN)
Triinu TUVIKE (17.12.2000) - Tartu HK Säde
KAITSJAD
Arina BENETIS (07.05.1998) - Kohtla-Järve HC Everest
Grete HOLLO (27.06.2001) - Tartu HK Säde
Kirke KALDE (20.04.2000) - Tartu HK Säde
Emilia KOGER (09.07.2003) - Tallinna HC Grizzlyz
Marina KOVALJOVA (18.07.1990) - Kohtla-Järve HC Everest
Christin LAUK-GURTOVOI (14.02.1989) - Tallinna HC Grizzlyz
Kristin Maris MAHLA (13.10.1997) - Tartu HK Säde
Mari-Liis POOBUS (30.12.2004) - Kohtla-Järve HC Everest
Aleksandra-Olga SEPPAR (01.08.1992) - Kohtla-Järve HC Everest
Veronika TIGANIK (13.09.1994) - Tallinna HC Wolferines
Nora VONT (07.11.2008) - Tallinna HK Roosa Panter
RÜNDAJAD
Estrit AASMA (29.11.1992) - Kohtla-Järve HC Everest
Maria DISKO (30.06.1990) - Kohtla-Järve HC Everest
Karina DEMINA (29.03.2007) - Kohtla-Järve HC Everest
Amalia GELLER (22.07.2007) - Tallinna HC Grizzlyz
Merlin GRIFFIN (19.10.1986) - Tartu HK Säde
Kairiin JÕEMETS (19.05.1991) - Tallinna HC Wolferines
Diana KAARESTE (03.08.1976) - Tallinna HK Roosa Panter
Miina KRIISA (13.09.2005) - VIljandi HK
Kirke KULLA (01.10.1981) - Tallinna HK Roosa Panter
Helen MAHLA (11.05.1977) - Tartu HK Säde
Helen MÖLDER (17.06.1983) - Tallinna HC Grizzlyz
Margaret NEERING (20.01.2003) - Viljandi HK
Olesja PRANTS (15.03.2003) - Kohtla-Järve HC Everest
Edith PÄRNIK (21.02.1998) - Tallinna HK Roosa Panter
Teele RANDOJA (05.12.1985) - Tartu HK Säde
Käbi-Triin RIIG (26.05.2005) - Viljandi HK
Anete SALUMAA (18.07.1993) - Tallinna HK Roosa Panter
Delen SCHÜLE (18.06.1998) - Tallinna HC Grizzlyz
Ester TALSI (01.06.1990) - Tallinna HK Roosa Panter
Svetlana TSUPSMAN (16.03.1976) - Tallinna HC Grizzlyz
Janika VÄLISTE (26.07.1992) - Tallinna HC Grizzlyz
Peatreener: Aki MYKKÄNEN
Abitreener: Oleksii LUBNIN
Väravavahtide treener: Renat AZNIBAKIJEV
Koondise mänedžer: Jüri ROOBA
Varustuse mänedžer: Toomas REBANE
Võistkonna juht/Meediaesindaja: Laura-Grit LAURI | Naiste jäähokikoondis koguneb Tartusse treeninglaagrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laagri jooksul viiakse Astri Arenal ja Astri Arena treeninghallis läbi neli jäätreeningut ning kaks omavahelist sõprusmängu. Treeninglaagris osalevad 35 koondise kandidaati.
Eesti naiste jäähokikoondis osaleb 3.-9. aprillini Rumeenias, Brasovis toimuval MM-I III divisjoni A-grupi turniiril, kus naiskonna vastasteks on Leedu, Bulgaaria, Ukraina, Rumeenia ja Hong Kong.
Eesti naiste jäähokikoondise kandidaadid:
VÄRAVAVAHID
Uljana JEGGI (03.07.2002) - Kohtla-Järve HC Everest
Sofia SALAMATINA (14.07.2006) - HPK Akademia (FIN)
Triinu TUVIKE (17.12.2000) - Tartu HK Säde
KAITSJAD
Arina BENETIS (07.05.1998) - Kohtla-Järve HC Everest
Grete HOLLO (27.06.2001) - Tartu HK Säde
Kirke KALDE (20.04.2000) - Tartu HK Säde
Emilia KOGER (09.07.2003) - Tallinna HC Grizzlyz
Marina KOVALJOVA (18.07.1990) - Kohtla-Järve HC Everest
Christin LAUK-GURTOVOI (14.02.1989) - Tallinna HC Grizzlyz
Kristin Maris MAHLA (13.10.1997) - Tartu HK Säde
Mari-Liis POOBUS (30.12.2004) - Kohtla-Järve HC Everest
Aleksandra-Olga SEPPAR (01.08.1992) - Kohtla-Järve HC Everest
Veronika TIGANIK (13.09.1994) - Tallinna HC Wolferines
Nora VONT (07.11.2008) - Tallinna HK Roosa Panter
RÜNDAJAD
Estrit AASMA (29.11.1992) - Kohtla-Järve HC Everest
Maria DISKO (30.06.1990) - Kohtla-Järve HC Everest
Karina DEMINA (29.03.2007) - Kohtla-Järve HC Everest
Amalia GELLER (22.07.2007) - Tallinna HC Grizzlyz
Merlin GRIFFIN (19.10.1986) - Tartu HK Säde
Kairiin JÕEMETS (19.05.1991) - Tallinna HC Wolferines
Diana KAARESTE (03.08.1976) - Tallinna HK Roosa Panter
Miina KRIISA (13.09.2005) - VIljandi HK
Kirke KULLA (01.10.1981) - Tallinna HK Roosa Panter
Helen MAHLA (11.05.1977) - Tartu HK Säde
Helen MÖLDER (17.06.1983) - Tallinna HC Grizzlyz
Margaret NEERING (20.01.2003) - Viljandi HK
Olesja PRANTS (15.03.2003) - Kohtla-Järve HC Everest
Edith PÄRNIK (21.02.1998) - Tallinna HK Roosa Panter
Teele RANDOJA (05.12.1985) - Tartu HK Säde
Käbi-Triin RIIG (26.05.2005) - Viljandi HK
Anete SALUMAA (18.07.1993) - Tallinna HK Roosa Panter
Delen SCHÜLE (18.06.1998) - Tallinna HC Grizzlyz
Ester TALSI (01.06.1990) - Tallinna HK Roosa Panter
Svetlana TSUPSMAN (16.03.1976) - Tallinna HC Grizzlyz
Janika VÄLISTE (26.07.1992) - Tallinna HC Grizzlyz
Peatreener: Aki MYKKÄNEN
Abitreener: Oleksii LUBNIN
Väravavahtide treener: Renat AZNIBAKIJEV
Koondise mänedžer: Jüri ROOBA
Varustuse mänedžer: Toomas REBANE
Võistkonna juht/Meediaesindaja: Laura-Grit LAURI
### Response:
Naiste jäähokikoondis koguneb Tartusse treeninglaagrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neidude U-17 koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva on koondise koosseisu nimetanud 18 noormängijat, kes tulevad kokku 12 erinevast jalgpalliklubist. Koondis kogunes 17. novembril Tallinnas ning reedel peetakse Eerikkiläs maavõistlus Soome eakaaslastega. Mängu avavile kõlab kell 14.30 ning sellele saab otsepildis kaasa elada Soome jalgpalliliidu YouTube'i kanali vahendusel.
Järgmisel aastal võõrustab koondis Eestis U-17 EM-finaalturniiri ning Ševoldajeva sõnul on eesmärk mängida selle eel võimalikult palju tugevaid vastasseise. "Hooajad on nüüd küll erinevates liigades juba läbi saanud, aga enne koondise mängijate puhkust tahtsime sel aastal veel ühe mängu pidada. Soome tüdrukud on noorteklassides väga heal tasemel. Nende koondis võistleb Euroopa parimatega ja pääses sel aastal ka finaalturniirile. Seega ootab meid ees tippklass," rääkis Ševoldajeva.
Neidude U-17 koondise koosseis:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi JK 12/0
Katarina Elisabeth Käpa (16.03.2006) – Tallinna FC Flora 4/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 17/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 12/0
Annegret Kala (03.05.2006) - Tartu JK Tammeka 11/0
Anni Iiris Ilisson (14.02.2007) – JK Tabasalu 9/0
Aliset Esna (24.07.2006) – UCF Cambrils (ESP) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 17/2
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 17/1
Aleksandra Orlova (11.08.2006) – Tartu JK Tammeka 15/7
Vanessa Grutop (14.08.2006) – JK Tallinna Kalev 14/7
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – JK Tabasalu 11/1
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 10/0
Kristina Borotõnskaja (24.08.2007) – Jõhvi Phoenix ja JK Narva Trans ÜN 7/1
Pilleriin Pohlak (09.08.2007) – FC Kuressaare 3/0
Ranele Valk (28.07.2007) – Rakvere JK Tarvas 2/0
Dajana Smirnova (21.03.2007) – Tallinna FC Flora 2/0
Mirtel Kalamees (16.12.2006) – FC Elva 0/0
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Reivo Vinter
Kehalise ettevalmistuse treener: Maria Sootak
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Füsioterapeut: Anette Rõõmussaar
Mänedžer: Merily Toom | Neidude U-17 koondis kohtub sõprusmängus Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neidude U-17 koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva on koondise koosseisu nimetanud 18 noormängijat, kes tulevad kokku 12 erinevast jalgpalliklubist. Koondis kogunes 17. novembril Tallinnas ning reedel peetakse Eerikkiläs maavõistlus Soome eakaaslastega. Mängu avavile kõlab kell 14.30 ning sellele saab otsepildis kaasa elada Soome jalgpalliliidu YouTube'i kanali vahendusel.
Järgmisel aastal võõrustab koondis Eestis U-17 EM-finaalturniiri ning Ševoldajeva sõnul on eesmärk mängida selle eel võimalikult palju tugevaid vastasseise. "Hooajad on nüüd küll erinevates liigades juba läbi saanud, aga enne koondise mängijate puhkust tahtsime sel aastal veel ühe mängu pidada. Soome tüdrukud on noorteklassides väga heal tasemel. Nende koondis võistleb Euroopa parimatega ja pääses sel aastal ka finaalturniirile. Seega ootab meid ees tippklass," rääkis Ševoldajeva.
Neidude U-17 koondise koosseis:
Väravavahid
Liisa Liimets (04.04.2006) – Viimsi JK 12/0
Katarina Elisabeth Käpa (16.03.2006) – Tallinna FC Flora 4/0
Kaitsjad
Anna Mariin Juksar (02.06.2006) – Saku Sporting 17/0
Viktoria Toding (28.09.2006) – Tallinna FC Flora 12/0
Annegret Kala (03.05.2006) - Tartu JK Tammeka 11/0
Anni Iiris Ilisson (14.02.2007) – JK Tabasalu 9/0
Aliset Esna (24.07.2006) – UCF Cambrils (ESP) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Jane Mirjam (28.07.2006) – Pärnu JK Vaprus 17/2
Mia-Lisette Sarapik (15.10.2006) – JK Tabasalu 17/1
Aleksandra Orlova (11.08.2006) – Tartu JK Tammeka 15/7
Vanessa Grutop (14.08.2006) – JK Tallinna Kalev 14/7
Egle-Eliise Kurg (04.05.2007) – JK Tabasalu 11/1
Elisabeth Õispuu (19.11.2007) – Tallinna FC Flora 10/0
Kristina Borotõnskaja (24.08.2007) – Jõhvi Phoenix ja JK Narva Trans ÜN 7/1
Pilleriin Pohlak (09.08.2007) – FC Kuressaare 3/0
Ranele Valk (28.07.2007) – Rakvere JK Tarvas 2/0
Dajana Smirnova (21.03.2007) – Tallinna FC Flora 2/0
Mirtel Kalamees (16.12.2006) – FC Elva 0/0
Peatreener: Aleksandra Ševoldajeva
Abitreener: Reivo Vinter
Kehalise ettevalmistuse treener: Maria Sootak
Väravavahtide treener: Mattias Traublum
Füsioterapeut: Anette Rõõmussaar
Mänedžer: Merily Toom
### Response:
Neidude U-17 koondis kohtub sõprusmängus Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. novembril kohtub kaitseminister Hanno Pevkur Nursipalu harjutusväljaku planeeritava arenduse teemal valdade ja kogukonna esindajatega. Põhja-Eestis algatati keskpolügooni ümbruse viimane arendusetapp 2015. aastal.
Kohalikel inimestel seltsingust Loodus, inimene ja sõjavägi on sellest ajast kogemus ja järeldused, mida tasub teadmiseks võtta ja millest õppida. Nursipalu ümber on inimesed ärevil ja õigusega. Ümmarguse jutu aeg on otsa lõppenud ja vaja on sisulisi vastuseid.
Mitte mida tehakse, vaid kuidas tehakse
Pange tähele olulist lähtekohta: kohalikud kogukonnad ei ole kaitseotstarbeliste arenduste teemalises diskussioonis kritiseerinud seda, mida tehakse, vaid seda, kuidas tehakse. Mis juhtub, kui tähtsad otsustajad on ümbritsetud vaid jah-inimestest ja lõpuks eitavad heauskse avalikkuse toel reaalsust, on näha meie põhivaenlase juures piiri taga.
Riigikogu infotunnis 16. novembril kaitseministri räägitu ja ERR-i portaalis ilmunud kommentaari põhjal jääb mulje, et kaitseotstarbelise taristu arendamise senisest kogemusest pole ministeeriumis suurt midagi õpitud ja kõik kordub taas, nagu see oli Põhja-Eestis ja Nursipalu eelmises etapis.
Mis siis seni on valesti olnud? Kokkuvõttes kolm asja: kaitseotstarbelise ruumilise planeerimise asemel toimuv JOKK-skeemidega legaliseerimine, kodumajapidamiste võõrandamiseks puuduv õiglane lahendus ning kaitseministeeriumi suutmatus inimestega dialoogi pidada.
Planeerimise asemel maade hõlvamine
Ka Eesti Planeerijate Ühing on juhtinud tähelepanu, et planeerimise asemel toimub kaitseotstarbeliste arenduste alal sisuliselt maade hõlvamine. Põhja-Eestis on tuhandeid hektareid inimeste kasutusest välja läinud erinevate tasandite õigusaktide, nii valitsuse korralduse kui ka kinnistute ühe ministeeriumi haldusalast teise haldusalasse viimise tähe all.
30 000 hektarit planeeritakse tükikaupa ja kumulatiivset mõju seni hinnatud ei ole. Keskpolügooni arenduseks tehti küll eriplaneering, sellega piirnevad pea sama suured laiendatud ohualad ei olnud planeeringualas, aga neid planeeriti siiski eriplaneeringu käigus. Küsitav on ka eriplaneeringu läbiviimise mõte, kui seda tehakse ilma eelvalikuta ja lihtsalt otsuse alusel.
Alasid kehtestatakse läbi kohalike üldplaneeringute, aga kohalikul omavalitsusel pole otsustusõigust ega huvi ala arendamise ega arendamata jätmise osas. Seega ei peaks panema omavalitsusele ka arendusalade kehtestamise ülesannet. Praegusel kujul on see lihtsalt alade legaliseerimine ilma korrektsete kaalumis- ja kaasamisprotseduurideta.
Maksumaksja ei saa olla kindel tehtud valikute otstarbekuses ja puudub igasugune kord arenduse alla jäävate inimeste elementaarseks informeerimiseks, rääkimata kaasamisest. Seda on tõdetud ka riigikohtu lahendis, asjad selles osas aga paranenud pole.
Kaitsetaristu suuremahulised arendused toimuvad samaaegselt üha suureneva metsaäri survega kodumetsadele ja isegi looduskaitsealadele. Kumulatiivsete mõjude arvestamine ei ole ühegi ametkonna rida, inimestele tulevad need mõjud aga koju kätte. Pole ime, et inimesed on ärevad.
Kus on lubatud rätsepalahendused?
"Majapidamistele head lahendust pole ja nii on keskpolügooni ohualal võõrandamata elamiste omanikud ebakindluses ja stressis juba viis aastat."
Kaitseotstarbelistest arendustest puudutatud inimesed on mõistvad ja konstruktiivsed, soovivad dialoogi ja pakuvad aktiivselt välja lahendusi, aga need ei jõua päriselus kuhugi. See on koht, kus kõikvõimas kaitseministeerium muutub ühtäkki väikeseks, vaeseks ja võimetuks. Võõrandamist korraldavad ametnikud nõustuvad, et majapidamistele head lahendust pole ja nii on keskpolügooni ohualal võõrandamata elamiste omanikud ebakindluses ja stressis juba viis aastat.
Ebastandardsete lahenduste leidmine aastaringseks elamiseks kasutatavate majapidamiste jaoks on lükatud taristuarenduse kõige viimasesse faasi, kuigi viisakas ja korrektne oleks kõigepealt leida just need lahendused, sest nende taga olevad inimesed muretsevad kõige rohkem.
Reeglina ei ole võõrandatava hajaasustuse majapidamisega sarnast elamist võimalik osta, sest selliseid lihtsalt ei müüda. Vaja on majapidamine teises kohas üles ehitada, mida seadus lubab, aga ametnikud rakendada ei julge. Kes likvideeriks ametkondliku paigaltammumise, et astuda kodumajapidamiste võõrandamisel jõuliselt edasi uute kaasaegsete ja energiasäästlike kodumajapidamiste püstitamisega kaitseotstarbelise taristu alla jäävate elamiste asendamiseks?
Riigikogu infotunnis 16. novembril kaitseministri öeldust selgus, et minister peab võõrandamiste läbiviimise heaks näiteks piiriala, kus "kohtusse on jõudnud vaid kolm-neli juhtumit". Seni, kuni inimeste sundimine kohtusse pöörduma on ministeeriumi arvates tore ja hea, on kogu ilus jutt "rätsepalahenduste ühisest leidmisest" mõttetu.
Inimesed soovivad mõista
Infosulg on refrääniks, mis saadab Põhja-Eesti kaitseotstarbeliste arenduste planeerimist ja millega taasalustati protsesse ka Lõuna-Eestis. Kogukondade informeerimine sellest, et üldse midagi planeeritakse, planeeringutest puudutatud inimeste sisuline kaasamine, arenduste, sh vajadusel ostu-müügitehingute tegemine inimesi arvestaval moel – see oleks ju elementaarne, sh laiapindset riigikaitset toetav teguviis.
Aga inimesed saavad infot nagunii. Näiteks vaadates enda ümber lahti rulluvaid kaitsetaristu megaarendusi, mis panevad eriti kibedalt tõdema, et nende summade kõrval on eraomaniku kompensatsioon vaid tilgake meres, kuid selle nimel on riik valmis inimesi aastaid ebakindlusse ja kohtulahingutesse sundima.
Seni on erakinnistute eest makstavad kompensatsioonid moodustanud kaitsetaristuarenduses tühise osa, mitte üht protsentigi. Üha suurenevate investeeringute valguses, mis kaitsetaristusse suunatakse, muutub inimesele makstava kompensatsiooni osakaal üha väiksemaks ja väiksemaks ja sellegi pisku saamiseks on vaja kohtutee ette võtta. Sellel pildil on kõik valesti.
Head lahendused, mille kordamisest ei saa küllalt
Esiteks. Planeerimine tuleb viia korrektsetele alustele. Kui kaitseotstarbelise arenduse otsus on tehtud nii, et keegi on kabinetis kaardil sobivale paigale näpu peale pannud, siis on aus seda tunnistada ja mitte legaliseerida otsust läbi kohaliku tasandi planeeringu või eriplaneeringu pooliku rakendamise näilise kaasamise näitamiseks. Jäägugi siis põhjenduseks "otsuse alusel", millega kaasneksid kokku lepitavad hüvitusmeetmed. Või tuleb eriplaneerida nii, nagu asja mõte ongi: koos asukoha eelvaliku ja vastavate analüüsidega.
Teiseks. Kodumajapidamiste asendamiseks on vaja hakata üles ehitama uusi kaasaegseid ja energiasäästlikke elamisi. Need peaksid olema näidisprojektideks, mida nii kaitseministeerium kui ka riik tervikuna uhkusega võiks esitleda ja millega omanikud rahul oleksid. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus võimaldab seda juba praegu ja kui on kahtlusi, siis tuleb seadust kiiresti muuta nii, et uuenduslikud, kestlikud ja ringmajanduslikud projektid oleks selgelt võimalikud. Seaduse muutmisel tuleb kindlasti kaasata ka inimesed, kes sellest puudutatud.
Kolmandaks. Info jagamiseks ja suhtluseks peab looma toimiva süsteemi. Sellist käibetõde on veider ettepanekuna kirja panna. Keegi kaitseministeeriumiga kogukonna poolelt arenduste teemal kokku puutunud inimestest ei usu ammu, et see kunagi toimuma saaks. Kas kellelgi oleks ambitsiooni tõestada vastupidist?
Seni, kuni jätkub planeerimise asemel toimuv legaliseerimine, inimesi sunnitakse õiglase kompensatsiooni saamiseks kohtusse pöörduma ja infovahetus toimub nii nagu seni, on kaitseministeeriumist lähtuvad sõnumid ühisest tegutsemisest, kaasamisest ja lahenduste leidmisest lihtsalt ümmargune jutt, mis tegelikkusega vaid õige õrnalt haakub. | Katrin Kull: Nursipalu ümber on inimesed õigustatult ärevil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. novembril kohtub kaitseminister Hanno Pevkur Nursipalu harjutusväljaku planeeritava arenduse teemal valdade ja kogukonna esindajatega. Põhja-Eestis algatati keskpolügooni ümbruse viimane arendusetapp 2015. aastal.
Kohalikel inimestel seltsingust Loodus, inimene ja sõjavägi on sellest ajast kogemus ja järeldused, mida tasub teadmiseks võtta ja millest õppida. Nursipalu ümber on inimesed ärevil ja õigusega. Ümmarguse jutu aeg on otsa lõppenud ja vaja on sisulisi vastuseid.
Mitte mida tehakse, vaid kuidas tehakse
Pange tähele olulist lähtekohta: kohalikud kogukonnad ei ole kaitseotstarbeliste arenduste teemalises diskussioonis kritiseerinud seda, mida tehakse, vaid seda, kuidas tehakse. Mis juhtub, kui tähtsad otsustajad on ümbritsetud vaid jah-inimestest ja lõpuks eitavad heauskse avalikkuse toel reaalsust, on näha meie põhivaenlase juures piiri taga.
Riigikogu infotunnis 16. novembril kaitseministri räägitu ja ERR-i portaalis ilmunud kommentaari põhjal jääb mulje, et kaitseotstarbelise taristu arendamise senisest kogemusest pole ministeeriumis suurt midagi õpitud ja kõik kordub taas, nagu see oli Põhja-Eestis ja Nursipalu eelmises etapis.
Mis siis seni on valesti olnud? Kokkuvõttes kolm asja: kaitseotstarbelise ruumilise planeerimise asemel toimuv JOKK-skeemidega legaliseerimine, kodumajapidamiste võõrandamiseks puuduv õiglane lahendus ning kaitseministeeriumi suutmatus inimestega dialoogi pidada.
Planeerimise asemel maade hõlvamine
Ka Eesti Planeerijate Ühing on juhtinud tähelepanu, et planeerimise asemel toimub kaitseotstarbeliste arenduste alal sisuliselt maade hõlvamine. Põhja-Eestis on tuhandeid hektareid inimeste kasutusest välja läinud erinevate tasandite õigusaktide, nii valitsuse korralduse kui ka kinnistute ühe ministeeriumi haldusalast teise haldusalasse viimise tähe all.
30 000 hektarit planeeritakse tükikaupa ja kumulatiivset mõju seni hinnatud ei ole. Keskpolügooni arenduseks tehti küll eriplaneering, sellega piirnevad pea sama suured laiendatud ohualad ei olnud planeeringualas, aga neid planeeriti siiski eriplaneeringu käigus. Küsitav on ka eriplaneeringu läbiviimise mõte, kui seda tehakse ilma eelvalikuta ja lihtsalt otsuse alusel.
Alasid kehtestatakse läbi kohalike üldplaneeringute, aga kohalikul omavalitsusel pole otsustusõigust ega huvi ala arendamise ega arendamata jätmise osas. Seega ei peaks panema omavalitsusele ka arendusalade kehtestamise ülesannet. Praegusel kujul on see lihtsalt alade legaliseerimine ilma korrektsete kaalumis- ja kaasamisprotseduurideta.
Maksumaksja ei saa olla kindel tehtud valikute otstarbekuses ja puudub igasugune kord arenduse alla jäävate inimeste elementaarseks informeerimiseks, rääkimata kaasamisest. Seda on tõdetud ka riigikohtu lahendis, asjad selles osas aga paranenud pole.
Kaitsetaristu suuremahulised arendused toimuvad samaaegselt üha suureneva metsaäri survega kodumetsadele ja isegi looduskaitsealadele. Kumulatiivsete mõjude arvestamine ei ole ühegi ametkonna rida, inimestele tulevad need mõjud aga koju kätte. Pole ime, et inimesed on ärevad.
Kus on lubatud rätsepalahendused?
"Majapidamistele head lahendust pole ja nii on keskpolügooni ohualal võõrandamata elamiste omanikud ebakindluses ja stressis juba viis aastat."
Kaitseotstarbelistest arendustest puudutatud inimesed on mõistvad ja konstruktiivsed, soovivad dialoogi ja pakuvad aktiivselt välja lahendusi, aga need ei jõua päriselus kuhugi. See on koht, kus kõikvõimas kaitseministeerium muutub ühtäkki väikeseks, vaeseks ja võimetuks. Võõrandamist korraldavad ametnikud nõustuvad, et majapidamistele head lahendust pole ja nii on keskpolügooni ohualal võõrandamata elamiste omanikud ebakindluses ja stressis juba viis aastat.
Ebastandardsete lahenduste leidmine aastaringseks elamiseks kasutatavate majapidamiste jaoks on lükatud taristuarenduse kõige viimasesse faasi, kuigi viisakas ja korrektne oleks kõigepealt leida just need lahendused, sest nende taga olevad inimesed muretsevad kõige rohkem.
Reeglina ei ole võõrandatava hajaasustuse majapidamisega sarnast elamist võimalik osta, sest selliseid lihtsalt ei müüda. Vaja on majapidamine teises kohas üles ehitada, mida seadus lubab, aga ametnikud rakendada ei julge. Kes likvideeriks ametkondliku paigaltammumise, et astuda kodumajapidamiste võõrandamisel jõuliselt edasi uute kaasaegsete ja energiasäästlike kodumajapidamiste püstitamisega kaitseotstarbelise taristu alla jäävate elamiste asendamiseks?
Riigikogu infotunnis 16. novembril kaitseministri öeldust selgus, et minister peab võõrandamiste läbiviimise heaks näiteks piiriala, kus "kohtusse on jõudnud vaid kolm-neli juhtumit". Seni, kuni inimeste sundimine kohtusse pöörduma on ministeeriumi arvates tore ja hea, on kogu ilus jutt "rätsepalahenduste ühisest leidmisest" mõttetu.
Inimesed soovivad mõista
Infosulg on refrääniks, mis saadab Põhja-Eesti kaitseotstarbeliste arenduste planeerimist ja millega taasalustati protsesse ka Lõuna-Eestis. Kogukondade informeerimine sellest, et üldse midagi planeeritakse, planeeringutest puudutatud inimeste sisuline kaasamine, arenduste, sh vajadusel ostu-müügitehingute tegemine inimesi arvestaval moel – see oleks ju elementaarne, sh laiapindset riigikaitset toetav teguviis.
Aga inimesed saavad infot nagunii. Näiteks vaadates enda ümber lahti rulluvaid kaitsetaristu megaarendusi, mis panevad eriti kibedalt tõdema, et nende summade kõrval on eraomaniku kompensatsioon vaid tilgake meres, kuid selle nimel on riik valmis inimesi aastaid ebakindlusse ja kohtulahingutesse sundima.
Seni on erakinnistute eest makstavad kompensatsioonid moodustanud kaitsetaristuarenduses tühise osa, mitte üht protsentigi. Üha suurenevate investeeringute valguses, mis kaitsetaristusse suunatakse, muutub inimesele makstava kompensatsiooni osakaal üha väiksemaks ja väiksemaks ja sellegi pisku saamiseks on vaja kohtutee ette võtta. Sellel pildil on kõik valesti.
Head lahendused, mille kordamisest ei saa küllalt
Esiteks. Planeerimine tuleb viia korrektsetele alustele. Kui kaitseotstarbelise arenduse otsus on tehtud nii, et keegi on kabinetis kaardil sobivale paigale näpu peale pannud, siis on aus seda tunnistada ja mitte legaliseerida otsust läbi kohaliku tasandi planeeringu või eriplaneeringu pooliku rakendamise näilise kaasamise näitamiseks. Jäägugi siis põhjenduseks "otsuse alusel", millega kaasneksid kokku lepitavad hüvitusmeetmed. Või tuleb eriplaneerida nii, nagu asja mõte ongi: koos asukoha eelvaliku ja vastavate analüüsidega.
Teiseks. Kodumajapidamiste asendamiseks on vaja hakata üles ehitama uusi kaasaegseid ja energiasäästlikke elamisi. Need peaksid olema näidisprojektideks, mida nii kaitseministeerium kui ka riik tervikuna uhkusega võiks esitleda ja millega omanikud rahul oleksid. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus võimaldab seda juba praegu ja kui on kahtlusi, siis tuleb seadust kiiresti muuta nii, et uuenduslikud, kestlikud ja ringmajanduslikud projektid oleks selgelt võimalikud. Seaduse muutmisel tuleb kindlasti kaasata ka inimesed, kes sellest puudutatud.
Kolmandaks. Info jagamiseks ja suhtluseks peab looma toimiva süsteemi. Sellist käibetõde on veider ettepanekuna kirja panna. Keegi kaitseministeeriumiga kogukonna poolelt arenduste teemal kokku puutunud inimestest ei usu ammu, et see kunagi toimuma saaks. Kas kellelgi oleks ambitsiooni tõestada vastupidist?
Seni, kuni jätkub planeerimise asemel toimuv legaliseerimine, inimesi sunnitakse õiglase kompensatsiooni saamiseks kohtusse pöörduma ja infovahetus toimub nii nagu seni, on kaitseministeeriumist lähtuvad sõnumid ühisest tegutsemisest, kaasamisest ja lahenduste leidmisest lihtsalt ümmargune jutt, mis tegelikkusega vaid õige õrnalt haakub.
### Response:
Katrin Kull: Nursipalu ümber on inimesed õigustatult ärevil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon kiitis Pentus-Rosimannuse kandidatuuri heaks 8. novembril toimunud kuulamise järel. Komisjoni hääletusel toetas tema heakskiitmist 29 saadikut, neli oli vastu ja kaks jäi erapooletuks. Kõigi eelduste kohaselt teeb seda nüüd ka täiskogu, teatas parlamendi pressiteenistus reedel.
Lõpliku otsuse Pentus-Rosimannuse ametisse nimetamise kohta langetab seejärel liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, parlamendil on määramise protsessi konsultatiivne roll.
EL-i aluslepingu kohaselt nimetab iga liikmesriik Euroopa Kontrollikotta ühe liikme. Liikmed kinnitab ametisse EL-i Nõukogu, kes konsulteerib enne otsuse vormistamist Euroopa Parlamendiga. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks.
Pentus-Rosimannus (Reformierakond) vahetab sel kohal välja Juhan Partsi (Isamaa), kelle ametiaeg saab täis 31. detsembril.
Pentus-Rosimannuse nimetamine kontrollikoja liikmekandidaadiks pälvis Eestis laialdast tähelepanu, kuna kriitikute väitel võis see minna vastuollu toimingupiirangu nõudega. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, EKRE aseesimees Mart Helme esitas 18. oktoobril prokuratuurile kuriteokaebuse, kuid riigiprokuratuur leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust. | Euroopa Parlament hääletab Pentus-Rosimannuse üle teisipäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon kiitis Pentus-Rosimannuse kandidatuuri heaks 8. novembril toimunud kuulamise järel. Komisjoni hääletusel toetas tema heakskiitmist 29 saadikut, neli oli vastu ja kaks jäi erapooletuks. Kõigi eelduste kohaselt teeb seda nüüd ka täiskogu, teatas parlamendi pressiteenistus reedel.
Lõpliku otsuse Pentus-Rosimannuse ametisse nimetamise kohta langetab seejärel liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, parlamendil on määramise protsessi konsultatiivne roll.
EL-i aluslepingu kohaselt nimetab iga liikmesriik Euroopa Kontrollikotta ühe liikme. Liikmed kinnitab ametisse EL-i Nõukogu, kes konsulteerib enne otsuse vormistamist Euroopa Parlamendiga. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks.
Pentus-Rosimannus (Reformierakond) vahetab sel kohal välja Juhan Partsi (Isamaa), kelle ametiaeg saab täis 31. detsembril.
Pentus-Rosimannuse nimetamine kontrollikoja liikmekandidaadiks pälvis Eestis laialdast tähelepanu, kuna kriitikute väitel võis see minna vastuollu toimingupiirangu nõudega. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, EKRE aseesimees Mart Helme esitas 18. oktoobril prokuratuurile kuriteokaebuse, kuid riigiprokuratuur leidis, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
### Response:
Euroopa Parlament hääletab Pentus-Rosimannuse üle teisipäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonna endise esimehe Rõivase sõnul on ta alustanud uut elu erasektoris.
Reformierakonna fraktsioonis nelja riigikogu koosseisu kuulunud Kalle Palling ei kandideeri samuti järgmisesse riigikogusse.
Kuigi on spekuleeritud, et näitleja ja Rakvere volikogu liige Ülle Lichtfeldt kandideerib Lääne-Virumaal sotsiaaldemokraatide esinumbrina, ütles ta ERR-ile, et kandideerimise plaani tal pole.
Keskerakondlast Aadu Musta tabasid hiljuti koroona tõttu terviseprobleemid, kuid peale nõupidamist erakonna esimehe Jüri Ratasega kavatseb ta siiski Tartu ringkonnas riigikokku kandideerida. Samuti on oma kandideerimises kindel EKRE Valga-, Võru- ja Põlvamaa esindaja kolonel Uno Kaskpeit.
Kandideerimise otsustab lähiajal koroonatesti hanke tõttu haridusministri kohalt tagasi astunud reformierakondlane Liina Kersna. Samuti pole enda sõnul lõplikku otsust teinud Isamaasse kuuluv endine justiitsminister Raivo Aeg. Sotsiaaldemokraadist endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand ei oska samuti veel vastata, kas ta kandideerib riigikogusse või mitte. "Peab erakonnaga nõu pidama," ütles ta ERR-ile reedel.
Suvel riigikogu valimistel kandideerimisest loobumisest teatanud, aga veidi hiljem oma resoluutsest otsusest taganenud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Narva linnapea Katri Raik ütles reedel, et kavatseb teha järgmise nädala alguses avalduse, kus jagab infot oma kandidaadistaatuse kohta.
XV riigikogu korralised valimised toimuvad järgmise aasta 5. märtsil. | Rõivas riigikokku ei kandideeri, Kersna, Kaljurand ja Raik veel mõtlevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonna endise esimehe Rõivase sõnul on ta alustanud uut elu erasektoris.
Reformierakonna fraktsioonis nelja riigikogu koosseisu kuulunud Kalle Palling ei kandideeri samuti järgmisesse riigikogusse.
Kuigi on spekuleeritud, et näitleja ja Rakvere volikogu liige Ülle Lichtfeldt kandideerib Lääne-Virumaal sotsiaaldemokraatide esinumbrina, ütles ta ERR-ile, et kandideerimise plaani tal pole.
Keskerakondlast Aadu Musta tabasid hiljuti koroona tõttu terviseprobleemid, kuid peale nõupidamist erakonna esimehe Jüri Ratasega kavatseb ta siiski Tartu ringkonnas riigikokku kandideerida. Samuti on oma kandideerimises kindel EKRE Valga-, Võru- ja Põlvamaa esindaja kolonel Uno Kaskpeit.
Kandideerimise otsustab lähiajal koroonatesti hanke tõttu haridusministri kohalt tagasi astunud reformierakondlane Liina Kersna. Samuti pole enda sõnul lõplikku otsust teinud Isamaasse kuuluv endine justiitsminister Raivo Aeg. Sotsiaaldemokraadist endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand ei oska samuti veel vastata, kas ta kandideerib riigikogusse või mitte. "Peab erakonnaga nõu pidama," ütles ta ERR-ile reedel.
Suvel riigikogu valimistel kandideerimisest loobumisest teatanud, aga veidi hiljem oma resoluutsest otsusest taganenud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Narva linnapea Katri Raik ütles reedel, et kavatseb teha järgmise nädala alguses avalduse, kus jagab infot oma kandidaadistaatuse kohta.
XV riigikogu korralised valimised toimuvad järgmise aasta 5. märtsil.
### Response:
Rõivas riigikokku ei kandideeri, Kersna, Kaljurand ja Raik veel mõtlevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ajutise kaitse taotlusi on tulnud palju rohkem ja loomulikult on selle põhjuseks Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. Kui eelmisel aastal esitas vastavasisulise taotluse vaid 11 Venemaa kodanikku, siis aasta algusest kuni tänavu 15. novembrini on Eesti riigilt ajutist kaitset taotlenud juba 199 venelast. Kasvutrend on väga selge, inimesed tõesti otsivad võimalusi Venemaalt lahkumiseks," ütles PPA kodakondsus- ja rahvusvahelise kaitse büroo juht Kristiina Raidla-Puhm ERR-i venekeelsetele raadiouudistele.
Seega on Eestilt ajutist kaitset taotlenud Vene kodanike arv kasvanud aastaga 18 korda.
Samuti on sel aastal rohkem tähtajalise elamisloaga Venemaa kodanikke. Kui eelmisel aastal oli selliseid veidi üle 9400, siis tänavu on vastav luba juba rohkem kui 10 000 Vene kodanikul.
Raidla-Puhm ütles, et ei saa kinnitada väiteid nagu koliks seni Eestis elanud Vene passi omanikud massiliselt tagasi Venemaale. Tema sõnul PPA-l selliseid andmeid ei ole.
Statistika näitab siiski, et kui 2021. aastal oli Eestis 77 841 alalise elamisloaga Vene kodanikku, siis tänavu on Eesti alalise elamisloaga venelaste arv kahanenud 1800 inimese võrra. | PPA: meie andmed näitavad Venemaa elanike soovi riigist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ajutise kaitse taotlusi on tulnud palju rohkem ja loomulikult on selle põhjuseks Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. Kui eelmisel aastal esitas vastavasisulise taotluse vaid 11 Venemaa kodanikku, siis aasta algusest kuni tänavu 15. novembrini on Eesti riigilt ajutist kaitset taotlenud juba 199 venelast. Kasvutrend on väga selge, inimesed tõesti otsivad võimalusi Venemaalt lahkumiseks," ütles PPA kodakondsus- ja rahvusvahelise kaitse büroo juht Kristiina Raidla-Puhm ERR-i venekeelsetele raadiouudistele.
Seega on Eestilt ajutist kaitset taotlenud Vene kodanike arv kasvanud aastaga 18 korda.
Samuti on sel aastal rohkem tähtajalise elamisloaga Venemaa kodanikke. Kui eelmisel aastal oli selliseid veidi üle 9400, siis tänavu on vastav luba juba rohkem kui 10 000 Vene kodanikul.
Raidla-Puhm ütles, et ei saa kinnitada väiteid nagu koliks seni Eestis elanud Vene passi omanikud massiliselt tagasi Venemaale. Tema sõnul PPA-l selliseid andmeid ei ole.
Statistika näitab siiski, et kui 2021. aastal oli Eestis 77 841 alalise elamisloaga Vene kodanikku, siis tänavu on Eesti alalise elamisloaga venelaste arv kahanenud 1800 inimese võrra.
### Response:
PPA: meie andmed näitavad Venemaa elanike soovi riigist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali programmis linastub ka tema viimane film "Ideaalne number"*, mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. "Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et midagi siiski on," ütles ta filmi ühe keskse teema selgituseks enne esilinastust.
Vanameistriga toimus Theatrumis lõbus ja vaimukas vestlus, kus suunavaid küsimusi esitas Lembit Peterson ning osa küsimusi tuli jutuajamise lõpuosas ka rahva hulgast. Vestlust tõlkisid Sławomira Borowska-Peterson ja Marius Peterson.
See on minu teada teil juba kolmas Eestisse tulek. Kuidas te ennast siin tunnete, mida olete avastanud? Mis on lähedane, mis täiesti arusaamatu?
Ütleksin alustuseks ühe retoorilise lausungi, milles on midagi väga olulist. Meie planeedil Maa ei ole kõik tooraine veel lõplikult otsa saanud – on veel veidi vett, kivisütt, naftat. Aga üks hüve on täielikult otsas – see on inimlik tähelepanu. Meil ei ole enam aega ja see, kuidas oma ajaga ümber käiakse, on omaenda vabadus. Ja kui te täna hommikul otsustasite seda aega kasutada minuga kohtumiseks, siis pean ma teid kohe alguses tänama, sest valida võib maailmas palju erineva vahel.
Mulle on iga inimesega kohtumine omamoodi boonus, sest ma ei saa kellegi puhul eeldada, et ta võiks tahta minuga kohtuda. Ja ütlen ka teile: ärge arvake, et teil on mingi õigus midagi välja öelda, see õigus tuleb kätte võita. See on iga artisti probleem: kuidas saada inimeste huvi, tähelepanu, kaotamata seejuures oma väärikust. Vahel see õnnestub, kui puudutame mingit nooti, mida oma südames on kantud, aga tihti ei lähe see meil korda ja siis oleme justkui kõrvale heidetud ja leiame end kuskilt äärealalt. Ja siis tekib vastuolu: kuidas meeldida ümbritsevale maailmale, kui me samal ajal tahame seda maailma kritiseerida? Kuidas panna ta kuulama? Selleks ei ole retsepti, igaühel tuleb käia oma teed – kord õnnestub see paremini, kord halvemini. On hea endale kohe alguses öelda, et edu, sellist absoluutset edu, ei ole olemas. Võite saada Nobeli auhinna või Oscari ja ometi jääb teisse tunne, et see pole see.
Te kõnelesite edust … Mida tähendas teile tänavune PÖFFi elutööpreemia? Kuidas inimese tööd kunstis hinnata?
Edevus ja kõrkus on inimese loomuse osa. Mul on väga hea meel, et festival mu esile on tõstnud, aga loovat inimest vaevavad kogu aeg kahtlused, kas see, mida ta teeb, on hea. Sellega on ka nii, et kui juba tunnete, et on hästi, siis on aeg tagasi tõmbuda. Looming kasvab välja igatsusest, janust. Igatsusest ideaali järele, mis on kättesaamatu. Ja häda sellele, kes mõtleb, et on juba täiuslik, sest see on esimene ja lõplik skleroosi ilming.
Tänapäeva maailm paneb oma kiirusega, millega jahvatab meie karjääri, kõigi ette küsimuse: kellele te tahate meeldida? Sest kõigile meeldida ei saa. Ja mille eest te tahate, et teid hinnataks? Ka see on vahel arusaamatuste põhjus. Kas te kunstnikuna mõistate end piisavalt, kas te äkki mõistate end liiga hästi? Ka see on küsimus.
Räägiksin anekdoodi ühest briti näitlejast, kes mängis kuningas Leari – seda rolli, millega kunagi rahul ei olda. Või oli see Othello, teine samasugune roll. Ühel etendusel tundis ta ühtäkki, et nüüd mängib geniaalselt. Ta läks garderoobi ja oli väga vihane. Garderoobikaaslane imestas: "Meister, te olite niivõrd imeline, miks te nüüd raevutsete?" Ja mees vastas: "Ma ei saa aru, kuidas see juhtus." Me ei mõista hästi, mida me teeme, ja kui mõistame, siis on see kunstlik, n-ö tehtud.
Olete õppinud füüsikat, filosoofiat, filmindust, olnud õppejõud Łódźi filmikoolis, kirjutanud stsenaariume, lavastanud draama- ja ooperiteatris … Kuidas need valdkonnad teie loomingus suhestuvad?
Tahaksin sel teemal väga paljust rääkida, aga nii palju meil aega ei ole. Räägiksin ühe loo juhtumist Andrei Tarkovskiga. Olime koos Colorados, olulisel Telluride'i filmifestivalil. See oli Andrei esimene kokkupuude Ameerikaga: Ameerika ei mõistnud teda ja niisamuti ei mõistnud Andrei Ameerikat. Temaga kohtuma tuli aga tohutu hulk noori, sest tal oli selline justkui Indiast tulnud guru imidž. Keegi saalist küsis: härra Tarkovski, mida teha, et olla õnnelik? Andrei kuulas ära tõlke ja siis prahvatas vastuseks mitu rahvusvaheliselt tuntud sõna nagu "kretiin" ja "idioot". Korraldaja pidi seda olukorda siluma hakkama. Ma pöördusin Andrei poole: "Kui sa arvad, et see pole oluline, siis ütle, mis on oluline." Ja ta vastas, et loomulikult peab igaüks meist küsima, miks ta on olematusest siia kutsutud, sest maailm saaks väga hästi ka ilma meieta hakkama. Ja kui me sellele juba vastust teame, siis tuleb teha seda, mis on meie ülesanne, ja kas me oleme sealjuures õnnelikud või mitte, ei oma enam tähtsust. Andrei ja ka minu arusaamises on igal elul mõte. Meenub Fellini "La strada" (1954), kui Gelsomina ütleb, et iga kivike on millegi jaoks. Kui sa juba mõistad, milleks sa oled, siis sa ei hukku.
Vahel, kui oleme oma kunstnikuelus täiesti põhjas ja kõik on meid kõrvale heitnud, siis tasub naasta küsimuse juurde, milleks me siin oleme. Siis kaob igasugune depressioon.
Kuidas on teie elus põimunud vaimne elu, pereelu, tööelu? Kas üks domineerib või ühendab neid kõiki ühine telg?
Tuttavad on öelnud, et ma olen killustatud ja teen liiga palju ühel ajal. Ajakirjanikud küsivad minult vahel, nagu ka mu kauged ja väga rikkad Itaalia sugulased, miks ma nii palju töötan. Vastan, et mul lihtsalt ei ole midagi muud teha.
See on üks igavene tõeotsing ja tegevus, lõplikku tööd ei saa kunagi näha, näeme vaid mingeid välgatusi. Praegu tegelen näiteks tehisintellektiga, mis huvitab mind. See ja ka muud huvialad on sellised, et ma ei jõua nendega mitte kuhugi. Otsinguga kaasneb aga ka suur vastutus kõige ees, mis ma teen, ja ma otsin seda tõde mitmelt poolt.
Millised filmid on teile jäänud tagasivaates kõige südamelähedasemaks ja miks?
Kristlaste palves on selline rida: "ära saada mind kiusatusse". Kõik kunstnikud on egotsentrilised ja tahavad endast rääkida. Püüan sellest küsimusest kõrvale hiilida. Mul ei ole õigust hinnata seda, mida ma olen teinud. Olen nagu rändkaupmees, kes paneb üles leti, kus peal on kõik mu tehtu. Olen püüdnud kõike teha nii hästi, kui suudan, ja nüüd on teie otsustada, mida te sealt valite. Shanghai turul nägin üht oma filmi DVDd. Mind vaimustas see, et kuskil väga kauges maailmanurgas kaupleb keegi minu filmiga. Tahtsin koos müüjaga ühe pildi teha, aga ta pani plehku, sest arvas, et ma olen politseist.
Ma ei ütle millestki lahti. Mul pole filmi, mida häbeneksin või mille puhul pean keelama, et ärge jumala pärast seda küll vaadake.
Küsiksin töömeetodi kohta. Konstantin Stanislavskil on terminid "pealisülesanne" ja "läbiv tegevus". Ta ütleb, et head kunsti tunneb sellest, et pealisülesanne on olemas, aga halvas kunstis see puudub. Kas teie meelest on sel mõistel mingit kaalu või on teil läbiva ülesande kohta mingi teine arusaam?
Olen elu jooksul kindlasti töötanud mõnesaja näitlejaga. Väga erinevatest riikidest inimesed, eri kultuuridest ning erineva näitlejakooliga. Mõtlesin rohkem sellele, kuidas mina kohanen sellega, mida nemad on endaga kaasa toonud. Erinevus on selles, et teatris on mul mitu nädalat aega näitlejaga kohtuda. Filmis on aga justkui iga 15 minuti järel esietendus. See, mida mängitakse, ekraanile ka jääb. Filmis ei saa ma seetõttu endale eksperimente lubada, sest need nõuavad aega. Tõeline loomeakt toimub näitlejate rolli valimise ajal. See, mis otsuse ma seal langetan, otsustab filmi saatuse. Hiljem võin äärmisel juhul natuke stsenaariumi kohandada. Ma ütlen nüüd midagi sentimentaalset, mis ei ole õigupoolest minu stiil: töös näitlejaga on olulisim teda armastada. Kui minu silmis on rõõm sellest, kuidas keegi mängib, siis on ka temal lihtsam mängida. Hull on lugu muidugi siis, kui ma pean valetama – kui näitleja mängib halvasti ja mina püüan oma silmadega talle märku anda, et läheb täitsa hästi.
Näitlejatest kõneldes kordan näitlejatega kohtudes tihti üle üht võrdlemisi banaalset tõdemust, mis kõikides koolides siiski ei kõla. Seriaalides ja reklaamides mängivad näitlejad on õppinud, kuidas kõike näidata. Tõeline näitekunst algab sammu võrra kaugemalt ja põhineb oskusel, kuidas kõik ära peita. Mina palungi näitlejatel ära peita see, mida nad mängivad. See annab vaatajale võimaluse ise see miski avastada, mitte et talle tuuakse lihtsalt ja labaselt kõik taldrikul ette. Lasta tunda jahiinstinkti, et vaataja justkui jahib üht ihatud peitunud looma ja tunneb jahimehe võidurõõmu teda kätte saades.
Mis on olemuslik näitleja loomingus? Mis eristab teie jaoks head näitlejat keskpärasest?
Igatsus. See sõna kuulub mõneti Jerzy Grotowski maailma, tema seda sõna kasutas. Kui inimene oskab unistada millestki suuremast ja imelisemast, siis on temas olemas kunstnikupotentsiaal. Siin peitub ka lõks: näitlejad võivad elada fantaasia- ja kunstimaailmas, aga neis võib tekkida kiusatus minna reaalsesse maailma. On selliseid näiteid, näiteks praegu aktuaalne Ukraina president või kunagine Ameerika president Ronald Reagan, kes sattusid virtuaalsest maailmast korraga reaalsesse maailma. Alati ei pruugi see üleminek õnnestuda. Näiteks vene näitleja ja lavastaja Nikita Mihhalkov oli varem vaimustav kunstnik, aga siis otsustas hakata elus kaasa lööma, mistõttu paljud ta ära põlgasid ja mitte ilma põhjuseta.
Mida te fantaasia ja virtuaalmaailma all täpsemalt silmas peate?
Te tulete lavale ja ütlete, et olete Taani prints. Tund aega hiljem te enam ei ole Taani prints. Kui te edasi usute, et olete Taani prints, siis te kas sooritate riigipöörde või maandute psühhiaatriahaiglas.
Mis on vaimsus ja kuidas see väljendub teie elus ja kunstis?
Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse enda juurde mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud. Seal on mingi saladus. Mõned nimetavad seda jumalaks, aga olemuselt on see rohkem mingi kõrgem olek, mõte kui reaalsus, kus me argielus suhtleme. Huvitav, et pärast mitu sajandit kestnud valgustuslikku mõtlemist ja usku inimmõistusesse, on see just teadus, mis toob tänapäeval tagasi saladuse mõiste. Hakkame liikuma tagasi maailma, mis on olnud inimkonnaga aastatuhandeid – üleloomulikku saladuse maailma. Vastuvõtlikkus vaimsusele tähendab, et me tunnistame midagi endast suuremat. Religioonid annavad sellele eri vorme, aga olemus on alati seesama – on vaim, mis ülendab mateeria ja mis valitseb mateeria üle. Endise, küll läbikukkunud, füüsikuna meenutan, et tänapäeva füüsika kohaselt ei ole aeg absoluutne ega objektiivne. Seega võib öelda, et tulevik juba eksisteerib. Aeg on nagu asfalttee, mida mööda liigub autokumm. Kumm puudutab teed ühes punktis ja see on hetk – olevik. Meie taga on minevik ja meie ees on asfalt, mida me pole veel puudutanud, aga ta on juba olemas. Kuigi meile kättesaamatu. Seda ütleb meile teatud intuitsioon, mida võime tundma õppida, kui hakkame tegelema kvantfüüsikaga, millest mina küll mitte midagi aru ei saa. Küsime, miks minuga juhtub, või kas elu on saatuse realiseerumine – saatuse, mis on meile antud, aga mille võime kõrvale heita. Siit tuleb sisse keeruline vaba tahte, vaba valiku teema. Meile sisendatakse, et kõik on geenide ja keskkonna poolt ette määratud.
Kuidas hindate praegust olukorda, tänapäeva maailma? Mis annaks meile lootust?
Igasuguste õigustega tuleb olla ettevaatlik. Arvamine, et meil on millelegi õigus, on liiga uljas. Iga õigus tuleb välja võidelda, nagu ka õigus olemisele. Oleme osa tsivilisatsioonist, mis on inimkonna ajaloos arenenud kõige kaugemale, selles ei ole kahtlust. Meil on ka kõik võimalused see kaugele ja kõrgele arenenud inimkond kaotada. Egoism, individualism ja materialism on massimeedias kesksed ja see kõik hävitab meid. Kultuur saab areneda vaid siis, kui kannab endas pühendumuse ja teenimise mõtet. Kui see lakkab nii olemast, siis oleme hävingu alguses ja jõuame oma teekonnal sinna, kuhu on teel näiteks Hiina, aga Hiina on meile võõras. Need on mu rahutud mõtted sellest, mis meid ees ootab.
Anda teistele endast parim, mis meil on – nii teostab inimene ennast kõige paremini. See on armastuse mõte, mis on meieni jõudnud nii judeokristlike kui ka teiste religioonide vahendusel. See annab lootust. Metafüüsiline ükskõiksus, tundetus saladuse ees on närtsimise algus. Mu viimases filmis "Ideaalne number" on stseen, kus peategelane istub Iisraelis kohvikus. Äkki heliseb telefon ja ta astub hetkeks nurga taha, et kõnelda, aga kohvikus plahvatab samal ajal pomm. Nüüd on inimese otsustada, kas ta käsitleb seda pimeda juhusena või kuulub see saladuse valda ja keegi soovis teda päästa sellega, et hetk enne pommiplahvatust helises telefon.
Kui ooperis on laval toimuv muusika teenistuses, siis kuidas peaks muusika teenima seda, mis on teatrilaval ja kinolinal?
Võrdleksin seda nii, et sõnateatris lavastamine on nagu bussijuhtimine, ooperi lavastamine aga nagu trammijuhtimine. Ooperis määrab muusika trammiliinid ja ma ei saa muuta tempot, kui Verdi on nii kirjutanud. Kontrapunktimoment võib ooperis olla oma kohal ja väljenduda selles, kuidas lavaline tegevus on konfliktis muusikaga. Sellest tekib omamoodi süntees. Ma ei saa nõuda tenorilt Cavaradossi aaria laulmist sotto voce, sest vaatajad tulevad kuulama, kuidas ta seda maha rõkkab.
Mõtleme ja räägime palju, kuidas minevik meid mõjutab, aga kas meid mõjutab ka tulevik? Seda enam et võime teie toodud näite järgi ehk veidi ette aimata.
Meil on vabadus ja me võime seda tulevikku kohandada või muuta, aga samas üleval teab keegi juba ette, mis meid ootab. Meil on Aafrikas mõnisada miljonit nälgijat. Osa Aafrikast kuivab, nad peavad tulema siia meie juurde elama. Me ei tea, mis peale hakata, aga kui me loobuksime osast rikkusest, oleksime võimelised Saharasse vee viima, nii et sinna tekib teine Amasoonia. On olemas viise, kuidas päästa planeet nii bioloogiliselt kui ühiskonnana. Selleks on vaja üksmeelt ja ohverdamiseks ühist nõusolekut. Samal ajal kutsub massikultuur meid üles enesekesksusele: tegele iseendaga, ole lahe ja ära anna kellelegi midagi. Sellise filosoofiaga saame kindlasti hukka. Inimestes juurdub ka selline idealistlik arusaam, et tarbimiskultuur hakkab meile survet avaldama. Meil kõigil on suur hulk asju, mida me ei vaja. Mõelge, kui palju energiat saaksime kokku hoida, kui jõusaali mineku ja kalorite põletamise asemel lihtsalt vähem süüa. Need kapitäied hilpe, eriti prouadel, milleks see? Piisab kahest-kolmest särgist, et elada aasta läbi.
Autot võib laenata, seda pole ilmtingimata vaja omada. Selliseid mõtteid on tuhandeid. Saab elada tagasihoidlikumalt ja vaesemalt ning suunata energia planeedi ühiseks hüvanguks. Tuleb vaid tahta.
Inimene on, nagu te ütlesite, isekas, eriti tarbimisühiskonnas. Kas teie arvates on meil üldse võimalik paremaks saada?
Lõplikult me egoismist kindlasti ei vabane. Siiski on olnud ajastuid, mil inimesed on rohkem panustanud ühise hüve teenimisse. Võib-olla on meil tänapäeva maailmas puudu juhtimisest, kellestki, kes paneks meid ühisesse hüvesse uskuma ja kelle järel tahaksime käia. Poolas toimub väga palju asju, ka halbu. Poolat ja Eestit ühendab see, et mõlemad oleme n-ö järelevõtmise faasis ja me alles tahame rikkaks saada. Seoses Ukraina sündmustega ollakse järsku avastanud, et omamise juures on kõige suurem rõõm see, kui seda on võimalik kellegagi jagada.
Milline on olnud teie karjääri kõige suurem viga, mida soovitate algajal filmitegijal vältida?
See ei ole õigesti suunatud küsimus. Filmitegija elukutse sarnaneb sapööri omaga: sapöör saab teha vaid ühe vea ja pärast on matus. Kui ma olengi elus midagi saavutanud, on see ilmselt märk sellest, et kardinaalset viga ma ei ole teinud. Ja mitte sellepärast, et oleksin olnud nii geniaalne, vaid ilmselt jumala armust pole ma sattunud olukorda, millega ma toime poleks tulnud. Endale ja kõigile teile pean aga meelde tuletama, et kunstis on esimene põhimõte mitte valetada. Mitte valetada endale, publikule, oma tunnetes, abielus. Siis, kui tõetunne on olemas, peaks igas olukorras toime tulema. Piisab aga sellest, et vaadata üht reklaami, ja ongi juba esimene vale. Reklaam on vale juba oma olemuselt, sest püüab teid veenda ostma midagi, mida te ei vaja. Kui teil oleks seda vaja, oleksite selle juba ostnud. Kunstnikuna tahame nii väga meeldida, et hakkame valetama, selleks et publiku ootustele vastu tulla. Ja publikul, keda me tihti rumalaks peame, on oma mõistus ja ta oskab tõel ja valel hästi vahet teha.
Kolmest Aristotelese põhiväärtusest – ilu, tõde ja headus – tõstaksin praegu kõige enam esile tõe.
Kas olete oma loomingulisel teekonnal olnud üksi uitaja või on teil olnud kaasteelisi?
Ma ei olnud päris üksi, karjääri alguses aitasid mind õpetajad ja sõbrad. Kunstniku puhul aga on see tema enda valik olla üksi. Tavaliselt, kui tekivad kunstnike rühmitused ja manifestid, osutuvad nende loojad hiljem väheviljakateks kunstnikeks. Kunst on nagu piiramise all olev kindlus: kindlust peab ründama ja pärast on hea see õhku lasta. Te ei saa edu saavutamiseks kehtestada omi tingimusi, vaid tuleb kohaneda nende tingimustega, mida maailm seab. Hiljem, kui on juba midagi saavutatud, saab hakata tingimusi muutma.
Mul on olnud kaks inimest, kellega olen tundnud lähedust, ja kes on mõlemad meie hulgast juba lahkunud – Andrei Tarkovski ja Krzysztof Kieślowski. Mul on ka Itaalias olnud kunstnikest sõpru, aga need on siiski sellised rõõmsad erandid ja inimene on määratud teatud üksindusse.
Kui ütlesite, et kunstis peaks säilima teadmatus, siis kuidas saada aru, et meie tehtaval kunstil on üldse mõte või väärtus?
Siin on alati teatud kahtlusemoment. Kui me oleme väärtuses kindlad, siis on kindel, et me eksime. See ongi dünaamika. Kui meile saab kunstis midagi selgeks ja saame aru, kuidas teha, siis on parem seda üldse mitte enam teha. See, mida praegu üldiselt ja kõigi poolt hinnatakse, pole enam see, mis meid edasi viiks. Massikultuuri puhul teame enam-vähem, mida oodata: eri žanrid, kindlad reeglid, kindla šablooni järgi tegemine. Tõelist kunsti, mis edasi viib, ei pruugi alati saata aplaus, aga see avab meile uusi teid. Ortega y Gasseti raamatus "Masside mäss" on kasutatud fraasi "Enamik on alati eksiteel".
Kas siis on üldse võimalik massi kunstiga mõjutada, kui enamik on alati eksiteel?
Muidugi on võimalik, sest ükskõik, kas ülikooliprofessorite või koristajate seas on alati ka avangard, kes tõmbab endaga kaasa ülejäänud. Rootsi diplomaat Dag Hammarskjöld on öelnud, et eliidi moodustavad ühiskonnas mitte rikkad, vaid need, kes tunnevad vastutust, olgu siis kas või vangikongis trellide taga. Võtke selle enamuse näitena kas või jooksmine. Väga paljud jooksevad, aga vaid üksikud jooksevad olümpiamängudel. Enamik jookseb järelikult halvasti. Ja mina ise ka.
Kas te mõtlete filmi tehes enne stsenaariumile või visuaalile?
Mulle meeldib provotseerida ja seetõttu ütlen nüüd midagi provokatiivset, kuigi ma ei pruugi sellega hetk hiljem enam nõus olla. Film ei ole pildikunst. Muusikavideod, reklaamklipid – see on pildikunst. Film on sõnakunst. Film kasvab välja sõnast ja on rohkem teatrikunsti kui maalikunsti laps. Filmi lähtepunktiks on konflikt, see pärineb aga teatriesteetikast. Ja pärast otsin ma sellele loomulikult mingi visuaalse väljendusvormi ning ühe või teise tegelase öeldud sõna võib tähendada midagi muud. Vendadel Lumière'idel on Gutenbergi ees teatud edumaa, sest nägemata kõnelejat, võib mõnikord kirjasõna paremini uskuma jääda. Võtame näiteks "Mein Kampfi": kui oleks nähtud seda hullunud lõusta teksti ette kandmas, oleks ilmselt vähem inimesi uskuma jäänud kui lihtsalt kirjasõna lugedes.
Sõna on hakanud oma kaalu kaotama, sest räägitakse palju ja kiiresti. Kuna meile heidetakse nii palju ette lobisemist, siis ühes poola jutusaates tegi saatejuht mulle ettepaneku vaikida. Tegimegi seda ja televisioonistuudios valitses erakordne pinge. Stuudio lausa tardus: mehed istuvad ja vaikivad. Meid on haaranud horror vacui – hirm tühjuse või vaikuse ees. | Zanussi: sõna on hakanud oma kaalu kaotama, sest räägitakse palju ja kiiresti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali programmis linastub ka tema viimane film "Ideaalne number"*, mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. "Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et midagi siiski on," ütles ta filmi ühe keskse teema selgituseks enne esilinastust.
Vanameistriga toimus Theatrumis lõbus ja vaimukas vestlus, kus suunavaid küsimusi esitas Lembit Peterson ning osa küsimusi tuli jutuajamise lõpuosas ka rahva hulgast. Vestlust tõlkisid Sławomira Borowska-Peterson ja Marius Peterson.
See on minu teada teil juba kolmas Eestisse tulek. Kuidas te ennast siin tunnete, mida olete avastanud? Mis on lähedane, mis täiesti arusaamatu?
Ütleksin alustuseks ühe retoorilise lausungi, milles on midagi väga olulist. Meie planeedil Maa ei ole kõik tooraine veel lõplikult otsa saanud – on veel veidi vett, kivisütt, naftat. Aga üks hüve on täielikult otsas – see on inimlik tähelepanu. Meil ei ole enam aega ja see, kuidas oma ajaga ümber käiakse, on omaenda vabadus. Ja kui te täna hommikul otsustasite seda aega kasutada minuga kohtumiseks, siis pean ma teid kohe alguses tänama, sest valida võib maailmas palju erineva vahel.
Mulle on iga inimesega kohtumine omamoodi boonus, sest ma ei saa kellegi puhul eeldada, et ta võiks tahta minuga kohtuda. Ja ütlen ka teile: ärge arvake, et teil on mingi õigus midagi välja öelda, see õigus tuleb kätte võita. See on iga artisti probleem: kuidas saada inimeste huvi, tähelepanu, kaotamata seejuures oma väärikust. Vahel see õnnestub, kui puudutame mingit nooti, mida oma südames on kantud, aga tihti ei lähe see meil korda ja siis oleme justkui kõrvale heidetud ja leiame end kuskilt äärealalt. Ja siis tekib vastuolu: kuidas meeldida ümbritsevale maailmale, kui me samal ajal tahame seda maailma kritiseerida? Kuidas panna ta kuulama? Selleks ei ole retsepti, igaühel tuleb käia oma teed – kord õnnestub see paremini, kord halvemini. On hea endale kohe alguses öelda, et edu, sellist absoluutset edu, ei ole olemas. Võite saada Nobeli auhinna või Oscari ja ometi jääb teisse tunne, et see pole see.
Te kõnelesite edust … Mida tähendas teile tänavune PÖFFi elutööpreemia? Kuidas inimese tööd kunstis hinnata?
Edevus ja kõrkus on inimese loomuse osa. Mul on väga hea meel, et festival mu esile on tõstnud, aga loovat inimest vaevavad kogu aeg kahtlused, kas see, mida ta teeb, on hea. Sellega on ka nii, et kui juba tunnete, et on hästi, siis on aeg tagasi tõmbuda. Looming kasvab välja igatsusest, janust. Igatsusest ideaali järele, mis on kättesaamatu. Ja häda sellele, kes mõtleb, et on juba täiuslik, sest see on esimene ja lõplik skleroosi ilming.
Tänapäeva maailm paneb oma kiirusega, millega jahvatab meie karjääri, kõigi ette küsimuse: kellele te tahate meeldida? Sest kõigile meeldida ei saa. Ja mille eest te tahate, et teid hinnataks? Ka see on vahel arusaamatuste põhjus. Kas te kunstnikuna mõistate end piisavalt, kas te äkki mõistate end liiga hästi? Ka see on küsimus.
Räägiksin anekdoodi ühest briti näitlejast, kes mängis kuningas Leari – seda rolli, millega kunagi rahul ei olda. Või oli see Othello, teine samasugune roll. Ühel etendusel tundis ta ühtäkki, et nüüd mängib geniaalselt. Ta läks garderoobi ja oli väga vihane. Garderoobikaaslane imestas: "Meister, te olite niivõrd imeline, miks te nüüd raevutsete?" Ja mees vastas: "Ma ei saa aru, kuidas see juhtus." Me ei mõista hästi, mida me teeme, ja kui mõistame, siis on see kunstlik, n-ö tehtud.
Olete õppinud füüsikat, filosoofiat, filmindust, olnud õppejõud Łódźi filmikoolis, kirjutanud stsenaariume, lavastanud draama- ja ooperiteatris … Kuidas need valdkonnad teie loomingus suhestuvad?
Tahaksin sel teemal väga paljust rääkida, aga nii palju meil aega ei ole. Räägiksin ühe loo juhtumist Andrei Tarkovskiga. Olime koos Colorados, olulisel Telluride'i filmifestivalil. See oli Andrei esimene kokkupuude Ameerikaga: Ameerika ei mõistnud teda ja niisamuti ei mõistnud Andrei Ameerikat. Temaga kohtuma tuli aga tohutu hulk noori, sest tal oli selline justkui Indiast tulnud guru imidž. Keegi saalist küsis: härra Tarkovski, mida teha, et olla õnnelik? Andrei kuulas ära tõlke ja siis prahvatas vastuseks mitu rahvusvaheliselt tuntud sõna nagu "kretiin" ja "idioot". Korraldaja pidi seda olukorda siluma hakkama. Ma pöördusin Andrei poole: "Kui sa arvad, et see pole oluline, siis ütle, mis on oluline." Ja ta vastas, et loomulikult peab igaüks meist küsima, miks ta on olematusest siia kutsutud, sest maailm saaks väga hästi ka ilma meieta hakkama. Ja kui me sellele juba vastust teame, siis tuleb teha seda, mis on meie ülesanne, ja kas me oleme sealjuures õnnelikud või mitte, ei oma enam tähtsust. Andrei ja ka minu arusaamises on igal elul mõte. Meenub Fellini "La strada" (1954), kui Gelsomina ütleb, et iga kivike on millegi jaoks. Kui sa juba mõistad, milleks sa oled, siis sa ei hukku.
Vahel, kui oleme oma kunstnikuelus täiesti põhjas ja kõik on meid kõrvale heitnud, siis tasub naasta küsimuse juurde, milleks me siin oleme. Siis kaob igasugune depressioon.
Kuidas on teie elus põimunud vaimne elu, pereelu, tööelu? Kas üks domineerib või ühendab neid kõiki ühine telg?
Tuttavad on öelnud, et ma olen killustatud ja teen liiga palju ühel ajal. Ajakirjanikud küsivad minult vahel, nagu ka mu kauged ja väga rikkad Itaalia sugulased, miks ma nii palju töötan. Vastan, et mul lihtsalt ei ole midagi muud teha.
See on üks igavene tõeotsing ja tegevus, lõplikku tööd ei saa kunagi näha, näeme vaid mingeid välgatusi. Praegu tegelen näiteks tehisintellektiga, mis huvitab mind. See ja ka muud huvialad on sellised, et ma ei jõua nendega mitte kuhugi. Otsinguga kaasneb aga ka suur vastutus kõige ees, mis ma teen, ja ma otsin seda tõde mitmelt poolt.
Millised filmid on teile jäänud tagasivaates kõige südamelähedasemaks ja miks?
Kristlaste palves on selline rida: "ära saada mind kiusatusse". Kõik kunstnikud on egotsentrilised ja tahavad endast rääkida. Püüan sellest küsimusest kõrvale hiilida. Mul ei ole õigust hinnata seda, mida ma olen teinud. Olen nagu rändkaupmees, kes paneb üles leti, kus peal on kõik mu tehtu. Olen püüdnud kõike teha nii hästi, kui suudan, ja nüüd on teie otsustada, mida te sealt valite. Shanghai turul nägin üht oma filmi DVDd. Mind vaimustas see, et kuskil väga kauges maailmanurgas kaupleb keegi minu filmiga. Tahtsin koos müüjaga ühe pildi teha, aga ta pani plehku, sest arvas, et ma olen politseist.
Ma ei ütle millestki lahti. Mul pole filmi, mida häbeneksin või mille puhul pean keelama, et ärge jumala pärast seda küll vaadake.
Küsiksin töömeetodi kohta. Konstantin Stanislavskil on terminid "pealisülesanne" ja "läbiv tegevus". Ta ütleb, et head kunsti tunneb sellest, et pealisülesanne on olemas, aga halvas kunstis see puudub. Kas teie meelest on sel mõistel mingit kaalu või on teil läbiva ülesande kohta mingi teine arusaam?
Olen elu jooksul kindlasti töötanud mõnesaja näitlejaga. Väga erinevatest riikidest inimesed, eri kultuuridest ning erineva näitlejakooliga. Mõtlesin rohkem sellele, kuidas mina kohanen sellega, mida nemad on endaga kaasa toonud. Erinevus on selles, et teatris on mul mitu nädalat aega näitlejaga kohtuda. Filmis on aga justkui iga 15 minuti järel esietendus. See, mida mängitakse, ekraanile ka jääb. Filmis ei saa ma seetõttu endale eksperimente lubada, sest need nõuavad aega. Tõeline loomeakt toimub näitlejate rolli valimise ajal. See, mis otsuse ma seal langetan, otsustab filmi saatuse. Hiljem võin äärmisel juhul natuke stsenaariumi kohandada. Ma ütlen nüüd midagi sentimentaalset, mis ei ole õigupoolest minu stiil: töös näitlejaga on olulisim teda armastada. Kui minu silmis on rõõm sellest, kuidas keegi mängib, siis on ka temal lihtsam mängida. Hull on lugu muidugi siis, kui ma pean valetama – kui näitleja mängib halvasti ja mina püüan oma silmadega talle märku anda, et läheb täitsa hästi.
Näitlejatest kõneldes kordan näitlejatega kohtudes tihti üle üht võrdlemisi banaalset tõdemust, mis kõikides koolides siiski ei kõla. Seriaalides ja reklaamides mängivad näitlejad on õppinud, kuidas kõike näidata. Tõeline näitekunst algab sammu võrra kaugemalt ja põhineb oskusel, kuidas kõik ära peita. Mina palungi näitlejatel ära peita see, mida nad mängivad. See annab vaatajale võimaluse ise see miski avastada, mitte et talle tuuakse lihtsalt ja labaselt kõik taldrikul ette. Lasta tunda jahiinstinkti, et vaataja justkui jahib üht ihatud peitunud looma ja tunneb jahimehe võidurõõmu teda kätte saades.
Mis on olemuslik näitleja loomingus? Mis eristab teie jaoks head näitlejat keskpärasest?
Igatsus. See sõna kuulub mõneti Jerzy Grotowski maailma, tema seda sõna kasutas. Kui inimene oskab unistada millestki suuremast ja imelisemast, siis on temas olemas kunstnikupotentsiaal. Siin peitub ka lõks: näitlejad võivad elada fantaasia- ja kunstimaailmas, aga neis võib tekkida kiusatus minna reaalsesse maailma. On selliseid näiteid, näiteks praegu aktuaalne Ukraina president või kunagine Ameerika president Ronald Reagan, kes sattusid virtuaalsest maailmast korraga reaalsesse maailma. Alati ei pruugi see üleminek õnnestuda. Näiteks vene näitleja ja lavastaja Nikita Mihhalkov oli varem vaimustav kunstnik, aga siis otsustas hakata elus kaasa lööma, mistõttu paljud ta ära põlgasid ja mitte ilma põhjuseta.
Mida te fantaasia ja virtuaalmaailma all täpsemalt silmas peate?
Te tulete lavale ja ütlete, et olete Taani prints. Tund aega hiljem te enam ei ole Taani prints. Kui te edasi usute, et olete Taani prints, siis te kas sooritate riigipöörde või maandute psühhiaatriahaiglas.
Mis on vaimsus ja kuidas see väljendub teie elus ja kunstis?
Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse enda juurde mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud. Seal on mingi saladus. Mõned nimetavad seda jumalaks, aga olemuselt on see rohkem mingi kõrgem olek, mõte kui reaalsus, kus me argielus suhtleme. Huvitav, et pärast mitu sajandit kestnud valgustuslikku mõtlemist ja usku inimmõistusesse, on see just teadus, mis toob tänapäeval tagasi saladuse mõiste. Hakkame liikuma tagasi maailma, mis on olnud inimkonnaga aastatuhandeid – üleloomulikku saladuse maailma. Vastuvõtlikkus vaimsusele tähendab, et me tunnistame midagi endast suuremat. Religioonid annavad sellele eri vorme, aga olemus on alati seesama – on vaim, mis ülendab mateeria ja mis valitseb mateeria üle. Endise, küll läbikukkunud, füüsikuna meenutan, et tänapäeva füüsika kohaselt ei ole aeg absoluutne ega objektiivne. Seega võib öelda, et tulevik juba eksisteerib. Aeg on nagu asfalttee, mida mööda liigub autokumm. Kumm puudutab teed ühes punktis ja see on hetk – olevik. Meie taga on minevik ja meie ees on asfalt, mida me pole veel puudutanud, aga ta on juba olemas. Kuigi meile kättesaamatu. Seda ütleb meile teatud intuitsioon, mida võime tundma õppida, kui hakkame tegelema kvantfüüsikaga, millest mina küll mitte midagi aru ei saa. Küsime, miks minuga juhtub, või kas elu on saatuse realiseerumine – saatuse, mis on meile antud, aga mille võime kõrvale heita. Siit tuleb sisse keeruline vaba tahte, vaba valiku teema. Meile sisendatakse, et kõik on geenide ja keskkonna poolt ette määratud.
Kuidas hindate praegust olukorda, tänapäeva maailma? Mis annaks meile lootust?
Igasuguste õigustega tuleb olla ettevaatlik. Arvamine, et meil on millelegi õigus, on liiga uljas. Iga õigus tuleb välja võidelda, nagu ka õigus olemisele. Oleme osa tsivilisatsioonist, mis on inimkonna ajaloos arenenud kõige kaugemale, selles ei ole kahtlust. Meil on ka kõik võimalused see kaugele ja kõrgele arenenud inimkond kaotada. Egoism, individualism ja materialism on massimeedias kesksed ja see kõik hävitab meid. Kultuur saab areneda vaid siis, kui kannab endas pühendumuse ja teenimise mõtet. Kui see lakkab nii olemast, siis oleme hävingu alguses ja jõuame oma teekonnal sinna, kuhu on teel näiteks Hiina, aga Hiina on meile võõras. Need on mu rahutud mõtted sellest, mis meid ees ootab.
Anda teistele endast parim, mis meil on – nii teostab inimene ennast kõige paremini. See on armastuse mõte, mis on meieni jõudnud nii judeokristlike kui ka teiste religioonide vahendusel. See annab lootust. Metafüüsiline ükskõiksus, tundetus saladuse ees on närtsimise algus. Mu viimases filmis "Ideaalne number" on stseen, kus peategelane istub Iisraelis kohvikus. Äkki heliseb telefon ja ta astub hetkeks nurga taha, et kõnelda, aga kohvikus plahvatab samal ajal pomm. Nüüd on inimese otsustada, kas ta käsitleb seda pimeda juhusena või kuulub see saladuse valda ja keegi soovis teda päästa sellega, et hetk enne pommiplahvatust helises telefon.
Kui ooperis on laval toimuv muusika teenistuses, siis kuidas peaks muusika teenima seda, mis on teatrilaval ja kinolinal?
Võrdleksin seda nii, et sõnateatris lavastamine on nagu bussijuhtimine, ooperi lavastamine aga nagu trammijuhtimine. Ooperis määrab muusika trammiliinid ja ma ei saa muuta tempot, kui Verdi on nii kirjutanud. Kontrapunktimoment võib ooperis olla oma kohal ja väljenduda selles, kuidas lavaline tegevus on konfliktis muusikaga. Sellest tekib omamoodi süntees. Ma ei saa nõuda tenorilt Cavaradossi aaria laulmist sotto voce, sest vaatajad tulevad kuulama, kuidas ta seda maha rõkkab.
Mõtleme ja räägime palju, kuidas minevik meid mõjutab, aga kas meid mõjutab ka tulevik? Seda enam et võime teie toodud näite järgi ehk veidi ette aimata.
Meil on vabadus ja me võime seda tulevikku kohandada või muuta, aga samas üleval teab keegi juba ette, mis meid ootab. Meil on Aafrikas mõnisada miljonit nälgijat. Osa Aafrikast kuivab, nad peavad tulema siia meie juurde elama. Me ei tea, mis peale hakata, aga kui me loobuksime osast rikkusest, oleksime võimelised Saharasse vee viima, nii et sinna tekib teine Amasoonia. On olemas viise, kuidas päästa planeet nii bioloogiliselt kui ühiskonnana. Selleks on vaja üksmeelt ja ohverdamiseks ühist nõusolekut. Samal ajal kutsub massikultuur meid üles enesekesksusele: tegele iseendaga, ole lahe ja ära anna kellelegi midagi. Sellise filosoofiaga saame kindlasti hukka. Inimestes juurdub ka selline idealistlik arusaam, et tarbimiskultuur hakkab meile survet avaldama. Meil kõigil on suur hulk asju, mida me ei vaja. Mõelge, kui palju energiat saaksime kokku hoida, kui jõusaali mineku ja kalorite põletamise asemel lihtsalt vähem süüa. Need kapitäied hilpe, eriti prouadel, milleks see? Piisab kahest-kolmest särgist, et elada aasta läbi.
Autot võib laenata, seda pole ilmtingimata vaja omada. Selliseid mõtteid on tuhandeid. Saab elada tagasihoidlikumalt ja vaesemalt ning suunata energia planeedi ühiseks hüvanguks. Tuleb vaid tahta.
Inimene on, nagu te ütlesite, isekas, eriti tarbimisühiskonnas. Kas teie arvates on meil üldse võimalik paremaks saada?
Lõplikult me egoismist kindlasti ei vabane. Siiski on olnud ajastuid, mil inimesed on rohkem panustanud ühise hüve teenimisse. Võib-olla on meil tänapäeva maailmas puudu juhtimisest, kellestki, kes paneks meid ühisesse hüvesse uskuma ja kelle järel tahaksime käia. Poolas toimub väga palju asju, ka halbu. Poolat ja Eestit ühendab see, et mõlemad oleme n-ö järelevõtmise faasis ja me alles tahame rikkaks saada. Seoses Ukraina sündmustega ollakse järsku avastanud, et omamise juures on kõige suurem rõõm see, kui seda on võimalik kellegagi jagada.
Milline on olnud teie karjääri kõige suurem viga, mida soovitate algajal filmitegijal vältida?
See ei ole õigesti suunatud küsimus. Filmitegija elukutse sarnaneb sapööri omaga: sapöör saab teha vaid ühe vea ja pärast on matus. Kui ma olengi elus midagi saavutanud, on see ilmselt märk sellest, et kardinaalset viga ma ei ole teinud. Ja mitte sellepärast, et oleksin olnud nii geniaalne, vaid ilmselt jumala armust pole ma sattunud olukorda, millega ma toime poleks tulnud. Endale ja kõigile teile pean aga meelde tuletama, et kunstis on esimene põhimõte mitte valetada. Mitte valetada endale, publikule, oma tunnetes, abielus. Siis, kui tõetunne on olemas, peaks igas olukorras toime tulema. Piisab aga sellest, et vaadata üht reklaami, ja ongi juba esimene vale. Reklaam on vale juba oma olemuselt, sest püüab teid veenda ostma midagi, mida te ei vaja. Kui teil oleks seda vaja, oleksite selle juba ostnud. Kunstnikuna tahame nii väga meeldida, et hakkame valetama, selleks et publiku ootustele vastu tulla. Ja publikul, keda me tihti rumalaks peame, on oma mõistus ja ta oskab tõel ja valel hästi vahet teha.
Kolmest Aristotelese põhiväärtusest – ilu, tõde ja headus – tõstaksin praegu kõige enam esile tõe.
Kas olete oma loomingulisel teekonnal olnud üksi uitaja või on teil olnud kaasteelisi?
Ma ei olnud päris üksi, karjääri alguses aitasid mind õpetajad ja sõbrad. Kunstniku puhul aga on see tema enda valik olla üksi. Tavaliselt, kui tekivad kunstnike rühmitused ja manifestid, osutuvad nende loojad hiljem väheviljakateks kunstnikeks. Kunst on nagu piiramise all olev kindlus: kindlust peab ründama ja pärast on hea see õhku lasta. Te ei saa edu saavutamiseks kehtestada omi tingimusi, vaid tuleb kohaneda nende tingimustega, mida maailm seab. Hiljem, kui on juba midagi saavutatud, saab hakata tingimusi muutma.
Mul on olnud kaks inimest, kellega olen tundnud lähedust, ja kes on mõlemad meie hulgast juba lahkunud – Andrei Tarkovski ja Krzysztof Kieślowski. Mul on ka Itaalias olnud kunstnikest sõpru, aga need on siiski sellised rõõmsad erandid ja inimene on määratud teatud üksindusse.
Kui ütlesite, et kunstis peaks säilima teadmatus, siis kuidas saada aru, et meie tehtaval kunstil on üldse mõte või väärtus?
Siin on alati teatud kahtlusemoment. Kui me oleme väärtuses kindlad, siis on kindel, et me eksime. See ongi dünaamika. Kui meile saab kunstis midagi selgeks ja saame aru, kuidas teha, siis on parem seda üldse mitte enam teha. See, mida praegu üldiselt ja kõigi poolt hinnatakse, pole enam see, mis meid edasi viiks. Massikultuuri puhul teame enam-vähem, mida oodata: eri žanrid, kindlad reeglid, kindla šablooni järgi tegemine. Tõelist kunsti, mis edasi viib, ei pruugi alati saata aplaus, aga see avab meile uusi teid. Ortega y Gasseti raamatus "Masside mäss" on kasutatud fraasi "Enamik on alati eksiteel".
Kas siis on üldse võimalik massi kunstiga mõjutada, kui enamik on alati eksiteel?
Muidugi on võimalik, sest ükskõik, kas ülikooliprofessorite või koristajate seas on alati ka avangard, kes tõmbab endaga kaasa ülejäänud. Rootsi diplomaat Dag Hammarskjöld on öelnud, et eliidi moodustavad ühiskonnas mitte rikkad, vaid need, kes tunnevad vastutust, olgu siis kas või vangikongis trellide taga. Võtke selle enamuse näitena kas või jooksmine. Väga paljud jooksevad, aga vaid üksikud jooksevad olümpiamängudel. Enamik jookseb järelikult halvasti. Ja mina ise ka.
Kas te mõtlete filmi tehes enne stsenaariumile või visuaalile?
Mulle meeldib provotseerida ja seetõttu ütlen nüüd midagi provokatiivset, kuigi ma ei pruugi sellega hetk hiljem enam nõus olla. Film ei ole pildikunst. Muusikavideod, reklaamklipid – see on pildikunst. Film on sõnakunst. Film kasvab välja sõnast ja on rohkem teatrikunsti kui maalikunsti laps. Filmi lähtepunktiks on konflikt, see pärineb aga teatriesteetikast. Ja pärast otsin ma sellele loomulikult mingi visuaalse väljendusvormi ning ühe või teise tegelase öeldud sõna võib tähendada midagi muud. Vendadel Lumière'idel on Gutenbergi ees teatud edumaa, sest nägemata kõnelejat, võib mõnikord kirjasõna paremini uskuma jääda. Võtame näiteks "Mein Kampfi": kui oleks nähtud seda hullunud lõusta teksti ette kandmas, oleks ilmselt vähem inimesi uskuma jäänud kui lihtsalt kirjasõna lugedes.
Sõna on hakanud oma kaalu kaotama, sest räägitakse palju ja kiiresti. Kuna meile heidetakse nii palju ette lobisemist, siis ühes poola jutusaates tegi saatejuht mulle ettepaneku vaikida. Tegimegi seda ja televisioonistuudios valitses erakordne pinge. Stuudio lausa tardus: mehed istuvad ja vaikivad. Meid on haaranud horror vacui – hirm tühjuse või vaikuse ees.
### Response:
Zanussi: sõna on hakanud oma kaalu kaotama, sest räägitakse palju ja kiiresti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Please Wait For Me" räägib muusiku sõnul avastusest, et kõik inimesed polegi ilusad ja head nagu Sõpruse Puiestee laulis. "Puudutan selles loos tunnet, mis tekib, kui emotsionaalset pagasit on minevikust liiga palju kaasas. On raske usaldada inimest, kes on küll usaldust väärt, kuid kui minevik trügib tahtmatult usalduse vahele. On vaja aega, et see usaldus tekiks," rääkis laulja.
"Tean, et see tunne on mööduv ja nii klišee kui see ka poleks – tunneli lõpus paistab alati valgus," lisas ta. | Rita Ray avaldas singli "Please Wait For Me" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Please Wait For Me" räägib muusiku sõnul avastusest, et kõik inimesed polegi ilusad ja head nagu Sõpruse Puiestee laulis. "Puudutan selles loos tunnet, mis tekib, kui emotsionaalset pagasit on minevikust liiga palju kaasas. On raske usaldada inimest, kes on küll usaldust väärt, kuid kui minevik trügib tahtmatult usalduse vahele. On vaja aega, et see usaldus tekiks," rääkis laulja.
"Tean, et see tunne on mööduv ja nii klišee kui see ka poleks – tunneli lõpus paistab alati valgus," lisas ta.
### Response:
Rita Ray avaldas singli "Please Wait For Me" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IG Metall teatas, et Baden-Württembergi liidumaa töötajate kollektiivläbirääkimiste lepingu tulemusel tõuseb töötajate palk järgmisel aastal 5,2 protsenti.
2024. aastal ootab töötajaid ees 3,3 protsendiline palgatõus. Samuti saavad töötajad järgmised kaks aastat ühekordseid makseid 1500 euro ulatuses, vahendas Financial Times.
Läbirääkimised kestsid mitu nädalat. Hiljuti korraldasid 900 000 töötajat tund aega kestnud hoiatusstreigi. IG Metall nõudis esialgu kaheksa protsendilist aastast palgatõusu, tööandjad pakkusid aga palju väiksemat palgatõusu.
"Töötajatel on peagi palju rohkem raha taskus. Ja seda püsivalt," teatas IG Metalli juhatuse esimees Jörg Hofmann.
Ametiühing IG Metall esindab 3,9 miljonit töötajat. | Saksa suurim ametiühing jõudis ettevõtjatega kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IG Metall teatas, et Baden-Württembergi liidumaa töötajate kollektiivläbirääkimiste lepingu tulemusel tõuseb töötajate palk järgmisel aastal 5,2 protsenti.
2024. aastal ootab töötajaid ees 3,3 protsendiline palgatõus. Samuti saavad töötajad järgmised kaks aastat ühekordseid makseid 1500 euro ulatuses, vahendas Financial Times.
Läbirääkimised kestsid mitu nädalat. Hiljuti korraldasid 900 000 töötajat tund aega kestnud hoiatusstreigi. IG Metall nõudis esialgu kaheksa protsendilist aastast palgatõusu, tööandjad pakkusid aga palju väiksemat palgatõusu.
"Töötajatel on peagi palju rohkem raha taskus. Ja seda püsivalt," teatas IG Metalli juhatuse esimees Jörg Hofmann.
Ametiühing IG Metall esindab 3,9 miljonit töötajat.
### Response:
Saksa suurim ametiühing jõudis ettevõtjatega kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""Sõbrad, olen teinud lõpliku otsuse aktiivse poliitikaga tegeleda. Kuna seda pole võimalik Stolitsa peatoimetaja ametikohaga ühildada, lahkun sellelt ametikohalt ja asun tööle Tallinna linnavolikogu liikmena," kirjutas Tšaplõgin sotsiaalmeedias.
2021. aasta kohalikel valimistel kandideeris Tšaplõgin Keskerakonna nimekirjas ja valiti 303 häälega Tallinna linnavolikogu liikmeks.
Kuivõrd Tallinn alles hakkab otsima venekeelsele linnalehele uut peatoimetajat, jätkab Tšaplõgin praeguses ametis 2. jaanuarini. Peatoimetaja konkurss kuulutatakse peagi välja, öeldi ERR-i venekeelsele portaalile linnavalitsusest.
"Ma saan aru, et Aleksandri jaoks, kes on ajalehega seotud olnud pikki tööaastaid, ei olnud see otsus kerge," ütles linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Rossman ja lisas, et loodetavasti õnnestub uueks aastaks leida peatoimetaja kandidaat.
Kas ta kavatseb kandideerida ka kevadistel valimistel, pole Tšaplõgin enda sõnul veel otsustanud.
Tšaplõgin on juhtinud Stolitsat alates 2011. aasta aprillist. | Stolitsa peatoimetaja Tšaplõgin lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""Sõbrad, olen teinud lõpliku otsuse aktiivse poliitikaga tegeleda. Kuna seda pole võimalik Stolitsa peatoimetaja ametikohaga ühildada, lahkun sellelt ametikohalt ja asun tööle Tallinna linnavolikogu liikmena," kirjutas Tšaplõgin sotsiaalmeedias.
2021. aasta kohalikel valimistel kandideeris Tšaplõgin Keskerakonna nimekirjas ja valiti 303 häälega Tallinna linnavolikogu liikmeks.
Kuivõrd Tallinn alles hakkab otsima venekeelsele linnalehele uut peatoimetajat, jätkab Tšaplõgin praeguses ametis 2. jaanuarini. Peatoimetaja konkurss kuulutatakse peagi välja, öeldi ERR-i venekeelsele portaalile linnavalitsusest.
"Ma saan aru, et Aleksandri jaoks, kes on ajalehega seotud olnud pikki tööaastaid, ei olnud see otsus kerge," ütles linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Rossman ja lisas, et loodetavasti õnnestub uueks aastaks leida peatoimetaja kandidaat.
Kas ta kavatseb kandideerida ka kevadistel valimistel, pole Tšaplõgin enda sõnul veel otsustanud.
Tšaplõgin on juhtinud Stolitsat alates 2011. aasta aprillist.
### Response:
Stolitsa peatoimetaja Tšaplõgin lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümnelooline album on kirjutatud koostöös erinevate laulukirjutajate ja produtsentidega, teiste hulgas on oma panuse andnud Sten Sheripov ja Kim Wennerström. Lisaks lööb külalisartistina kaasa Elina Born.
Albumi ühtset joont hoidis ja aitas tervikuks siduda produtsent Gevin Niglas. "Plaadi salvestuse protsess oli minu jaoks oodatust palju sujuvam ning osad laulud lausa kirjutasid end ise. Jüriga oli väga lihtne kunstiliselt samal lehel püsida ja tänu sellele saime albumile talletatud sidusa loo tema olemusest ja kogemustest," rääkis Niglas.
"Suveööde unetuse" nimiloo ja viimase singli "Vaata mind" visuaalide taga seisab Soome fotograaf Julian Riikonen, kes on samuti uue albumi fotode ja disaini autor. | Jüri Pootsmann andis välja kolmanda kauamängiva "Suveööde unetus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümnelooline album on kirjutatud koostöös erinevate laulukirjutajate ja produtsentidega, teiste hulgas on oma panuse andnud Sten Sheripov ja Kim Wennerström. Lisaks lööb külalisartistina kaasa Elina Born.
Albumi ühtset joont hoidis ja aitas tervikuks siduda produtsent Gevin Niglas. "Plaadi salvestuse protsess oli minu jaoks oodatust palju sujuvam ning osad laulud lausa kirjutasid end ise. Jüriga oli väga lihtne kunstiliselt samal lehel püsida ja tänu sellele saime albumile talletatud sidusa loo tema olemusest ja kogemustest," rääkis Niglas.
"Suveööde unetuse" nimiloo ja viimase singli "Vaata mind" visuaalide taga seisab Soome fotograaf Julian Riikonen, kes on samuti uue albumi fotode ja disaini autor.
### Response:
Jüri Pootsmann andis välja kolmanda kauamängiva "Suveööde unetus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehtiv tasumäärade süsteem ei taga enam õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kuriteos kahtlustatava õiguste kaitsele, märkis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekus justiitsminister Lea Danilson-Järgile.
Madise sõnul pole paarkümmend aastat püsinud probleem, et usaldusväärne õigusabi on kättesaamatu suurele osale vaesemast elanikkonnast, siiani süsteemset lahendust saanud.
"Õiguskantsleri ametkonna kogemus kinnitab, et olukord on paljude inimeste jaoks jätkuvalt kehv. Neil inimestel, kellel ka parima tahtmise korral ei ole võimalik asjatundliku õigusabi eest üldse või täielikult tasuda, jääb vajalik õigusabi liialt sageli õigel ajal saamata, samuti venivad kohtumenetlused. See kahjustab õigusriiki tervikuna. Olukord muutub üha keerulisemaks, kui advokaadid riigi õigusabi osutama ei nõustu või nõuab nõustuva advokaadi
leidmine nii kaua aega, et õiguste kaitsmiseks on juba hilja," lausus Madise.
Advokaadid keelduvad õigusabi pakkumisest, sest riik pakub selle töö eest liiga vähe raha.
Riigikohus leidis esmaspäeval avaldatud otsuses, et kehtivate tasumäärade juures ei pruugi riigi õigusabi pakkumine olla jätkusuutlik. Advokatuuri esimees Imbi Jürgen ütles "Aktuaalsele kaamerale", et septembris lahkus hulk advokaate riigi õigusabi süsteemist ning süsteem oli kokkukukkumise äärel. Tema sõnul üritab riik osta õigusabi kolm korda odavamalt turuhinnast.
Madise märkis, et arvestades ühiskonna üldist jõukust ja arengut, pole
advokaatide tasusoov ebaõiglaselt kõrge.
Madise tõi näiteks kaasuse, mille kohtueelses menetluses pidi advokaat tutvuma äärmiselt suuremahulise kriminaaltoimikuga, milles oli vähemalt 11 000 lehekülge materjali. Toimikuga tutvumiseks kulus advokaadil 76,5 tundi, kuid tasustada oli sellest võimalik vaid üheksa tundi tööd, mis tähendab, et advokaat oleks riigi hinnangul pidanud ühe tunni jooksul tutvuma 1222 leheküljega, ühe leheküljega tutvumiseks oleks aega järelikult vähem kui kolm sekundit. "Selle töö eest oli võimalik maksta tasu 486 eurot, mis ei ole aga konkreetse advokaadi palk, vaid selle tasu saab advokaadibüroo ning sellest tasust kaetakse ka näiteks büroo üüri-, kommunaal- ja muud kulud ning makstakse sekretäri või assistendi töötasu," märkis Madise.
Õiguskantsleri sõnul võib oletada, et tulevikus ei ole võimalik väga töömahukates asjades riigi õigusabi osutajat leida. Seega võib juhtuda, et riigi õigusabi osutavate advokaatide nimekirja ei jää ühtki advokaati. Järelikult ei taga praegune süsteem isikute kaitseõigust.
"Riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu peab võimaldama advokaadil piisavalt pikalt ja põhjalikult asjasse süveneda, et esindatava õigused oleksid kaitstud parimal moel," märkis Madise.
Tasu maksmise korra järgi võib maksta määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses 27 eurot poole tunni kohta, kuid mitte üle 81 euro ühe toimingu eest. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on olnud eriti töömahukas.
Madise leidis kirjas ministrile, et kuigi riigikohus leidis, et üldjuhul on õigusabi tasu reguleerivad sätted piisavalt paindlikud, siis tema hinnangul tasu maksmise korra normid seda siiski ei ole, et tasu maksmisel oleks võimalik saavutada õiglane ja põhiseaduspärane tulemus kõigil juhtudel.
"Leian, et normid, mis ei võimalda määrata riigi õigusabi osutamise eest õiglast tasu, pole põhiseadusega kooskõlas. Riik ei tohi jääda ootama riigi õigusabisüsteemi kokku kukkumist," ütles Madise.
Kui isiku põhiõiguste kaitseks on vaja anda õigusabi, kuid isik ei ole suuteline selle eest tasuma, peab talle õigusabi tagama riik. See õigusabi peab olema pädev ja usaldusväärne. Riigi õigusabi osutatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Riik peab kindlustama, et riigi õigusabi osutamise eest tasumiseks oleks eraldatud piisavalt raha
Vajadus saada kiiresti õigusabi võib tekkida väga erinevates asjades. Näiteks ei ole võimalik võtta kuriteos kahtlustatavat või süüdistatavat vahi alla, kui tal ei ole kaitsjat. Kui kaitsjat ei leita 48 tunni jooksul pärast inimese kinnipidamist, tuleb kinnipeetu vabastada, kuigi tegelikult võib alus tema vahistamiseks olemas olla.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles sel nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et ministeerium püüab olukorra leevendamiseks leida raha. Tema sõnul kehtivad tasumäärad alates aastast 2019.
Advokaadile tasu maksmise korra kehtestab minister, arvestades seda, kui palju on riigieelarvest selleks eraldatud raha ja milline on riigi õigusabi eeldatav maht, ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Kehtestatud tasumäärad peavad võimaldama tagada, et igas menetluses, kus osutatakse riigi õigusabi, on õigusteenus usaldusväärne, õigeaegne ja piisav | Madise tegi ettepaneku tõsta riigi õigusabi eest makstavaid tasusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehtiv tasumäärade süsteem ei taga enam õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kuriteos kahtlustatava õiguste kaitsele, märkis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekus justiitsminister Lea Danilson-Järgile.
Madise sõnul pole paarkümmend aastat püsinud probleem, et usaldusväärne õigusabi on kättesaamatu suurele osale vaesemast elanikkonnast, siiani süsteemset lahendust saanud.
"Õiguskantsleri ametkonna kogemus kinnitab, et olukord on paljude inimeste jaoks jätkuvalt kehv. Neil inimestel, kellel ka parima tahtmise korral ei ole võimalik asjatundliku õigusabi eest üldse või täielikult tasuda, jääb vajalik õigusabi liialt sageli õigel ajal saamata, samuti venivad kohtumenetlused. See kahjustab õigusriiki tervikuna. Olukord muutub üha keerulisemaks, kui advokaadid riigi õigusabi osutama ei nõustu või nõuab nõustuva advokaadi
leidmine nii kaua aega, et õiguste kaitsmiseks on juba hilja," lausus Madise.
Advokaadid keelduvad õigusabi pakkumisest, sest riik pakub selle töö eest liiga vähe raha.
Riigikohus leidis esmaspäeval avaldatud otsuses, et kehtivate tasumäärade juures ei pruugi riigi õigusabi pakkumine olla jätkusuutlik. Advokatuuri esimees Imbi Jürgen ütles "Aktuaalsele kaamerale", et septembris lahkus hulk advokaate riigi õigusabi süsteemist ning süsteem oli kokkukukkumise äärel. Tema sõnul üritab riik osta õigusabi kolm korda odavamalt turuhinnast.
Madise märkis, et arvestades ühiskonna üldist jõukust ja arengut, pole
advokaatide tasusoov ebaõiglaselt kõrge.
Madise tõi näiteks kaasuse, mille kohtueelses menetluses pidi advokaat tutvuma äärmiselt suuremahulise kriminaaltoimikuga, milles oli vähemalt 11 000 lehekülge materjali. Toimikuga tutvumiseks kulus advokaadil 76,5 tundi, kuid tasustada oli sellest võimalik vaid üheksa tundi tööd, mis tähendab, et advokaat oleks riigi hinnangul pidanud ühe tunni jooksul tutvuma 1222 leheküljega, ühe leheküljega tutvumiseks oleks aega järelikult vähem kui kolm sekundit. "Selle töö eest oli võimalik maksta tasu 486 eurot, mis ei ole aga konkreetse advokaadi palk, vaid selle tasu saab advokaadibüroo ning sellest tasust kaetakse ka näiteks büroo üüri-, kommunaal- ja muud kulud ning makstakse sekretäri või assistendi töötasu," märkis Madise.
Õiguskantsleri sõnul võib oletada, et tulevikus ei ole võimalik väga töömahukates asjades riigi õigusabi osutajat leida. Seega võib juhtuda, et riigi õigusabi osutavate advokaatide nimekirja ei jää ühtki advokaati. Järelikult ei taga praegune süsteem isikute kaitseõigust.
"Riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu peab võimaldama advokaadil piisavalt pikalt ja põhjalikult asjasse süveneda, et esindatava õigused oleksid kaitstud parimal moel," märkis Madise.
Tasu maksmise korra järgi võib maksta määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses 27 eurot poole tunni kohta, kuid mitte üle 81 euro ühe toimingu eest. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on olnud eriti töömahukas.
Madise leidis kirjas ministrile, et kuigi riigikohus leidis, et üldjuhul on õigusabi tasu reguleerivad sätted piisavalt paindlikud, siis tema hinnangul tasu maksmise korra normid seda siiski ei ole, et tasu maksmisel oleks võimalik saavutada õiglane ja põhiseaduspärane tulemus kõigil juhtudel.
"Leian, et normid, mis ei võimalda määrata riigi õigusabi osutamise eest õiglast tasu, pole põhiseadusega kooskõlas. Riik ei tohi jääda ootama riigi õigusabisüsteemi kokku kukkumist," ütles Madise.
Kui isiku põhiõiguste kaitseks on vaja anda õigusabi, kuid isik ei ole suuteline selle eest tasuma, peab talle õigusabi tagama riik. See õigusabi peab olema pädev ja usaldusväärne. Riigi õigusabi osutatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Riik peab kindlustama, et riigi õigusabi osutamise eest tasumiseks oleks eraldatud piisavalt raha
Vajadus saada kiiresti õigusabi võib tekkida väga erinevates asjades. Näiteks ei ole võimalik võtta kuriteos kahtlustatavat või süüdistatavat vahi alla, kui tal ei ole kaitsjat. Kui kaitsjat ei leita 48 tunni jooksul pärast inimese kinnipidamist, tuleb kinnipeetu vabastada, kuigi tegelikult võib alus tema vahistamiseks olemas olla.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles sel nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et ministeerium püüab olukorra leevendamiseks leida raha. Tema sõnul kehtivad tasumäärad alates aastast 2019.
Advokaadile tasu maksmise korra kehtestab minister, arvestades seda, kui palju on riigieelarvest selleks eraldatud raha ja milline on riigi õigusabi eeldatav maht, ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Kehtestatud tasumäärad peavad võimaldama tagada, et igas menetluses, kus osutatakse riigi õigusabi, on õigusteenus usaldusväärne, õigeaegne ja piisav
### Response:
Madise tegi ettepaneku tõsta riigi õigusabi eest makstavaid tasusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selevko tegi GP-debüüdi Kanadas, täiendatud nimekirjas lisati ta ka esimest korda Soomes peetava GP-etapi osalejate sekka. Soome etapp on tänavuse GP-sarja viimane, mis on kavas 25.-27. novembrini ning seal selguvad GP-finaaletapile pääsejad.
Seega sai neli Eesti uisutajat tänavu võimaluse osaleda kahel GP-etapil: Selevko noorem vend Mihhail võistles USA ja Prantsusmaa etapil, Niina Petrõkina Kanadas ja Jaapanis ning Eva-Lotta Kiibus võistleb praegu Jaapanis ja seejärel ka järgmisel nädalal Soomes. Varem on Eesti uisutajatest vaid Jelena Glebova osalenud ühel hooajal kahel GP-etapil (2007 ja 2008).
Lisaks Selevkole ja Kiibusele on Soomes võistlustules ka Arlet Levandi, kes teeb seal täiskasvanute GP-debüüdi. | Aleksandr Selevko teenis kutse ka Soome GP-etapile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selevko tegi GP-debüüdi Kanadas, täiendatud nimekirjas lisati ta ka esimest korda Soomes peetava GP-etapi osalejate sekka. Soome etapp on tänavuse GP-sarja viimane, mis on kavas 25.-27. novembrini ning seal selguvad GP-finaaletapile pääsejad.
Seega sai neli Eesti uisutajat tänavu võimaluse osaleda kahel GP-etapil: Selevko noorem vend Mihhail võistles USA ja Prantsusmaa etapil, Niina Petrõkina Kanadas ja Jaapanis ning Eva-Lotta Kiibus võistleb praegu Jaapanis ja seejärel ka järgmisel nädalal Soomes. Varem on Eesti uisutajatest vaid Jelena Glebova osalenud ühel hooajal kahel GP-etapil (2007 ja 2008).
Lisaks Selevkole ja Kiibusele on Soomes võistlustules ka Arlet Levandi, kes teeb seal täiskasvanute GP-debüüdi.
### Response:
Aleksandr Selevko teenis kutse ka Soome GP-etapile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toyota eest keeravad uuel aastal põhikohaga rooli maailmameister Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans, kolmandat masinat jäävad jagama Sebastien Ogier ning nii-öelda Toyota juuniortiimist edutatud Takamoto Katsuta.
Hyundai eest teevad täishooaja kaasa Thierry Neuville ja Esapekka Lappi, kolmandat autot jagavad Dani Sordo ja Craig Breen.
"Kaks aastat tagasi palusin Jari-Matti Latvalalt ühte asja: et ta lööks professionaalse võistkonna perekondliku atmosfääriga," rääkis Toyota president Akio Toyoda pressiteate vahendusel. "Tunnen, et kogu meeskond, kaasa arvatud mina, on perekond. Ükskõik, millest rääkisime, jutt läks lõpuks ikka autodele. Tunnen, et oleme autosid enim armastav pere kogu maailmas."
Toyota ja Hyundai uudis tähendab, et 2019. aasta maailmameistrile Ott Tänakule on WRC karussellis jäänud võimalikuks liituda vaid M-Spordi võistkonnaga. | Ott Tänak ei sõida uuel hooajal Toyotas ega Hyundais | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toyota eest keeravad uuel aastal põhikohaga rooli maailmameister Kalle Rovanperä ja Elfyn Evans, kolmandat masinat jäävad jagama Sebastien Ogier ning nii-öelda Toyota juuniortiimist edutatud Takamoto Katsuta.
Hyundai eest teevad täishooaja kaasa Thierry Neuville ja Esapekka Lappi, kolmandat autot jagavad Dani Sordo ja Craig Breen.
"Kaks aastat tagasi palusin Jari-Matti Latvalalt ühte asja: et ta lööks professionaalse võistkonna perekondliku atmosfääriga," rääkis Toyota president Akio Toyoda pressiteate vahendusel. "Tunnen, et kogu meeskond, kaasa arvatud mina, on perekond. Ükskõik, millest rääkisime, jutt läks lõpuks ikka autodele. Tunnen, et oleme autosid enim armastav pere kogu maailmas."
Toyota ja Hyundai uudis tähendab, et 2019. aasta maailmameistrile Ott Tänakule on WRC karussellis jäänud võimalikuks liituda vaid M-Spordi võistkonnaga.
### Response:
Ott Tänak ei sõida uuel hooajal Toyotas ega Hyundais |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ott Järvela "Järvela jalkasahver. Jalgpallilugusid meilt ja mujalt" (Rahva Raamat)
Varuge raamatuid, sõbrakesed, sest jalka ilmameistrit hakatakse võistlema ning pool telekat on kuu aega palle ja pallureid täis.
Ma armastan jalgpalli. Ma ei tea jalgpallist kõige vähematki ja see vähenegi läheb muudkui meelest ära. Ent selles mängus on elegantsi ja hoogu ja kõrgust ja madalust ja nalja ja rõõmu ja tõsidust ja pätlust ja tõtt ja traagikat; jalgpall on vist ainumas osa spordist, mis on rohkem kultuur kui kehakultuur.
Armastan ka raamatuid, mis on kirjutet niiviisi, et lustiga loeb ka inimene, kes teemast ööd ega mütsi ei jaga. Hea kirjutaja toob lugeja vaimlise kamina ette karvavaibale korraga kosmose, kokanduse ja korvpalli, antud juhul siis jalgpalli. Mina ei teadnud noist juttudest pooli nimesid ega taustatoone, mis ei takistanud mul vähimalgi määral "Jalkasahvrit" mitu tundi jutti täiega nautimast. Olen kaunis kindel, et ka inimene, kes jalgpallist kolligi oimata ei taha, on võimeline siinse loostiku seltsis meeldivalt aega veetma. Pole välistet, et arusaamine jalgpallist hakkab samuti tekkima. Või vähemalt ütleb lugeja sisetunne, et midagi ses asjas ikkagi on, ei tasu end ühest kultuuriruumist päriselt välja lõigata, pigem suhestuda. Mine sa isahane tea. Ükski tarkus pole tarvitamata jäänud. No ja kui veel telekas palle täis pea jõuluni välja, nagu öeldud.
Jah, naised ja romantikud ja kes te kõik seda loete. Jalgpallis on midagi eluolulist meile kõigile. Tuleb vaid üles leida. On koomikule ja kaabakale, on korralikule ja kaosekakule, on õrnale, on rämedale. Pallurid on aastakümneid väitnud, et pall on ümmargune, aga ma ei oleks selles nii kindel. Ta on ikka väga mitmemõõtmeline väga mitmes mõttes. Jalgpall kui nähtus veel märksa mitmemõõtmelisem. Jalgpall on pagana intelligentne mäng. Lähemal vaatlusel selgub, et ka ameerika jalgpall on vägagi intelligentne mäng. Loll jalgpallur on peaaegu oksüümoron.
Eesti jalgpallis läbi aastakümnete üks olulisim tegija Aivar Pohlak on näiteks väga hea luuletaja. Ta ei avalda enam, ta keskendub põhilisele. Hetkel. Mitmed Eesti kirjanikud on (olnud) korralikud jalgpallurid. Nad väga ei mängi, nemadki keskenduvad põhilisele. Aga ühisosa on olemas. Juttu jätkub kauemaks.
"Järvela jalkasahver" tõmbab MM-i sujuvalt käima ja paneb mõtte liikuma. Ehk ka jalad. Nii memmedel kui mehemürakatel. Mõnus!
Ottomar Sukko jt "Vanamehe koomušk" (Helios Kirjastus)
Graafiline romaan on Eestis tõsimeelne värk. Pärt, Rehepapp ja vankrimääre. Suur kunst. Klassikaline lehesabade koomiks (comic strip) on natuke harvem, väiksem ja ebamäärasem. Ei taha hakata kiitma ega kritiseerima – kummakski oleks alust. Kuidas see kõik graafilisteks novellideks, jutustusteks, miniatuurideks, novellettideks, laastudeks jagada…
Vanameeš on omaette kategooria ning jalgpallikuu eel tuleks soovitada midagi ka neile, kes pikka juttu ei loe, aga lõuatäie naeru tahavad kõhusügamise ja mehise lonksu kõrvale jälle ja ikka. "Vanamehe film" oleks mu meelest parim Eesti film üle aegade, kui ta ei võistleks tihedas kategoorias. Nukukate ja joonikate hulgas on meil nimelt jo aastakümneid uhkeid asju olnud ette näidata. Nõnda jääb mu lemmikuks pärisfilmide hulgas endiselt "Malev" ja "Vanamehe film" võidelgu oma võitlust edasi. Aitan ja toetan ;)
"Vanamehe koomušk" on natuke suur ja skemaatiline, samas alustaja koomuškilugeja jaoks võib-olla just täpse lähenemisega. Järgmine julgeb olla vast mahukam ja veel hulka segapäisem. Jõujooned saavad esikteoses teadagi maha pandud. Päris viieaastaste vahukleidiliste lulluprintsesside raamat ei pruugi just olla. Samas keskealine ülekaaluline eesti isik, kes pärast kaheksanda klassi lõpukirjandit pole sõna ega pildiga kokku puutunud väljaspool seebioopereid ja hinnasilte – temale on vanamehekoomušk vinge lugemine. Vänge on ta noile/meile teistele. Ja oi tont, kui lõbus. Ei tohiks olla, ent on.
Mitte et ninaga viskajaid, peenutsejaid, igivigisejaid ei jaguks. Iga hüva nalja ligi jätkub neid. Ninaga viskamiseks on omad paigad, kus päris inimesed ei käi. Ja nood teised kohad, kus käiakse harva ja jala, keiser kaasa arvatud. Mis siin pikalt põrsaussi põrguurgu ajada, aadressil www.vanamehemultikas.ee võib sipsti seninähtamatule tasandile jõuda. Rääkimata sellest, et kinu ja vinu ja koomuski juures on alati tegelemas hulka rohkem inimesi kui kaanelt näha – tänu siinkohal nendele ja ootame uut, hullemat.
Heh, mõni pisike raamat oskab nii lahedalt loll olla, et teeb tükiks ajaks meele heaks! | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Ott Järvela jalgpallilugudest Vanameheni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ott Järvela "Järvela jalkasahver. Jalgpallilugusid meilt ja mujalt" (Rahva Raamat)
Varuge raamatuid, sõbrakesed, sest jalka ilmameistrit hakatakse võistlema ning pool telekat on kuu aega palle ja pallureid täis.
Ma armastan jalgpalli. Ma ei tea jalgpallist kõige vähematki ja see vähenegi läheb muudkui meelest ära. Ent selles mängus on elegantsi ja hoogu ja kõrgust ja madalust ja nalja ja rõõmu ja tõsidust ja pätlust ja tõtt ja traagikat; jalgpall on vist ainumas osa spordist, mis on rohkem kultuur kui kehakultuur.
Armastan ka raamatuid, mis on kirjutet niiviisi, et lustiga loeb ka inimene, kes teemast ööd ega mütsi ei jaga. Hea kirjutaja toob lugeja vaimlise kamina ette karvavaibale korraga kosmose, kokanduse ja korvpalli, antud juhul siis jalgpalli. Mina ei teadnud noist juttudest pooli nimesid ega taustatoone, mis ei takistanud mul vähimalgi määral "Jalkasahvrit" mitu tundi jutti täiega nautimast. Olen kaunis kindel, et ka inimene, kes jalgpallist kolligi oimata ei taha, on võimeline siinse loostiku seltsis meeldivalt aega veetma. Pole välistet, et arusaamine jalgpallist hakkab samuti tekkima. Või vähemalt ütleb lugeja sisetunne, et midagi ses asjas ikkagi on, ei tasu end ühest kultuuriruumist päriselt välja lõigata, pigem suhestuda. Mine sa isahane tea. Ükski tarkus pole tarvitamata jäänud. No ja kui veel telekas palle täis pea jõuluni välja, nagu öeldud.
Jah, naised ja romantikud ja kes te kõik seda loete. Jalgpallis on midagi eluolulist meile kõigile. Tuleb vaid üles leida. On koomikule ja kaabakale, on korralikule ja kaosekakule, on õrnale, on rämedale. Pallurid on aastakümneid väitnud, et pall on ümmargune, aga ma ei oleks selles nii kindel. Ta on ikka väga mitmemõõtmeline väga mitmes mõttes. Jalgpall kui nähtus veel märksa mitmemõõtmelisem. Jalgpall on pagana intelligentne mäng. Lähemal vaatlusel selgub, et ka ameerika jalgpall on vägagi intelligentne mäng. Loll jalgpallur on peaaegu oksüümoron.
Eesti jalgpallis läbi aastakümnete üks olulisim tegija Aivar Pohlak on näiteks väga hea luuletaja. Ta ei avalda enam, ta keskendub põhilisele. Hetkel. Mitmed Eesti kirjanikud on (olnud) korralikud jalgpallurid. Nad väga ei mängi, nemadki keskenduvad põhilisele. Aga ühisosa on olemas. Juttu jätkub kauemaks.
"Järvela jalkasahver" tõmbab MM-i sujuvalt käima ja paneb mõtte liikuma. Ehk ka jalad. Nii memmedel kui mehemürakatel. Mõnus!
Ottomar Sukko jt "Vanamehe koomušk" (Helios Kirjastus)
Graafiline romaan on Eestis tõsimeelne värk. Pärt, Rehepapp ja vankrimääre. Suur kunst. Klassikaline lehesabade koomiks (comic strip) on natuke harvem, väiksem ja ebamäärasem. Ei taha hakata kiitma ega kritiseerima – kummakski oleks alust. Kuidas see kõik graafilisteks novellideks, jutustusteks, miniatuurideks, novellettideks, laastudeks jagada…
Vanameeš on omaette kategooria ning jalgpallikuu eel tuleks soovitada midagi ka neile, kes pikka juttu ei loe, aga lõuatäie naeru tahavad kõhusügamise ja mehise lonksu kõrvale jälle ja ikka. "Vanamehe film" oleks mu meelest parim Eesti film üle aegade, kui ta ei võistleks tihedas kategoorias. Nukukate ja joonikate hulgas on meil nimelt jo aastakümneid uhkeid asju olnud ette näidata. Nõnda jääb mu lemmikuks pärisfilmide hulgas endiselt "Malev" ja "Vanamehe film" võidelgu oma võitlust edasi. Aitan ja toetan ;)
"Vanamehe koomušk" on natuke suur ja skemaatiline, samas alustaja koomuškilugeja jaoks võib-olla just täpse lähenemisega. Järgmine julgeb olla vast mahukam ja veel hulka segapäisem. Jõujooned saavad esikteoses teadagi maha pandud. Päris viieaastaste vahukleidiliste lulluprintsesside raamat ei pruugi just olla. Samas keskealine ülekaaluline eesti isik, kes pärast kaheksanda klassi lõpukirjandit pole sõna ega pildiga kokku puutunud väljaspool seebioopereid ja hinnasilte – temale on vanamehekoomušk vinge lugemine. Vänge on ta noile/meile teistele. Ja oi tont, kui lõbus. Ei tohiks olla, ent on.
Mitte et ninaga viskajaid, peenutsejaid, igivigisejaid ei jaguks. Iga hüva nalja ligi jätkub neid. Ninaga viskamiseks on omad paigad, kus päris inimesed ei käi. Ja nood teised kohad, kus käiakse harva ja jala, keiser kaasa arvatud. Mis siin pikalt põrsaussi põrguurgu ajada, aadressil www.vanamehemultikas.ee võib sipsti seninähtamatule tasandile jõuda. Rääkimata sellest, et kinu ja vinu ja koomuski juures on alati tegelemas hulka rohkem inimesi kui kaanelt näha – tänu siinkohal nendele ja ootame uut, hullemat.
Heh, mõni pisike raamat oskab nii lahedalt loll olla, et teeb tükiks ajaks meele heaks!
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Ott Järvela jalgpallilugudest Vanameheni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõhuviiruse tõttu jättis mängu vahele Cristiano Ronaldo, kuid võõrustajad toetusid tema tiimikaaslasele Bruno Fernandesele, kes viis Portugali 35. minutiks 2:0 juhtima. 82. minutil suurendas eduseisu kolmeväravaliseks Benfica ründaja Goncalo Ramos ning lõppskoori vormistas kaks minutit hiljem Joao Mario.
"Täiuslikkust ei eksisteeri või on vähemalt väga raske saavutada, aga tegime väga hea mängu, domineerisime igal tasandil," sõnas Fernandes Portugali meediale. "See võit andis meile avamängu eel palju enesekindlust. Oleme meeskond, mitte grupp indiviide. Oleme MM-iks valmis."
Portugal kuulub MM-il H-alagruppi Ghana, Uruguay ja Lõuna-Koreaga. Avamäng peetakse 24. novembril Ghana vastu, kes oli neljapäeval 2:0 üle Šveitsist.
Ansu Fati viis Hispaania Ammanis Jordaania vastu 13. minutil juhtima, Gavi suurendas 56. minutil eduseisu ja 84. minutil tõi Nico Williams tabloole seisu 3:0. Jordaania lõi matši teisel lisaminutil ka auvärava.
Maroko oli Araabia Ühendemiraatides toimunud kontrollmängus 3:0 üle Gruusiast, Kanada alistas 2:1 Jaapani. | Ronaldota Portugal sai MM-i eel suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõhuviiruse tõttu jättis mängu vahele Cristiano Ronaldo, kuid võõrustajad toetusid tema tiimikaaslasele Bruno Fernandesele, kes viis Portugali 35. minutiks 2:0 juhtima. 82. minutil suurendas eduseisu kolmeväravaliseks Benfica ründaja Goncalo Ramos ning lõppskoori vormistas kaks minutit hiljem Joao Mario.
"Täiuslikkust ei eksisteeri või on vähemalt väga raske saavutada, aga tegime väga hea mängu, domineerisime igal tasandil," sõnas Fernandes Portugali meediale. "See võit andis meile avamängu eel palju enesekindlust. Oleme meeskond, mitte grupp indiviide. Oleme MM-iks valmis."
Portugal kuulub MM-il H-alagruppi Ghana, Uruguay ja Lõuna-Koreaga. Avamäng peetakse 24. novembril Ghana vastu, kes oli neljapäeval 2:0 üle Šveitsist.
Ansu Fati viis Hispaania Ammanis Jordaania vastu 13. minutil juhtima, Gavi suurendas 56. minutil eduseisu ja 84. minutil tõi Nico Williams tabloole seisu 3:0. Jordaania lõi matši teisel lisaminutil ka auvärava.
Maroko oli Araabia Ühendemiraatides toimunud kontrollmängus 3:0 üle Gruusiast, Kanada alistas 2:1 Jaapani.
### Response:
Ronaldota Portugal sai MM-i eel suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korruptsiooni ning majanduskuritegevuse taset hindava globaalse korruptsiooniindeksi (GCI) esimesele positsioonile tõusis Norra (eelmisel aastal 2. kohal), millele järgnevad Soome, Rootsi, Taani (mullu 1. kohal) ja Eesti (2021. aastal 6. kohal).
Norra indeksi suuruseks hinnati 7,12, Soome näitaja on sel aastal 7,14, Rootsil 8,8, Taanil 10,98 ja Eestil 11,13.
Esimese Euroopa-välise riigina on Uus-Meremaa kuuendal kohal 11,7 punktiga ning sellele järgnevad Holland (13,74), Island (15,23), Austraalia (15,24) ja Iirimaa (15,47).
Kõige korrumpeerunumad riigid on GRP hinnangu kohaselt 196 analüüsitud riigi ja territooriumi hulgas Süüria (90,66), Põhja-Korea (87,97), Kongo Demokraatlik Vabariik (80,12), Jeemen (79,38) ja Lõuna-Sudaan (77,90).
Maailmajagudest on keskmiselt kõige madalama korruptsioonitasemega Euroopa riigid (skoor 30), millele järgnevad Okeaania (40,6) ja Põhja-Ameerika (43,8).
Ameerika Ühendriigid on GRP hinnangu kohaselt korruptsioonitasemelt 31. riik (skoor 25,32.), Hiina 117. (50,25) ja Venemaa 125. (51,88). Leedu on 23. kohal (skoor 21,79) ja Läti on 33. kohal (25,91)
Indeksi koostamisel võtab GRP arvesse nii avaliku kui erasektori korruptsioonitaset, mis määratakse hinnangute põhjal ning nn valgekraelise kuritegevuse (majanduskuritegude) ulatust, mis hõlmab näiteks rahapesu või terrorismi rahastamist. Kokku hinnatakse 42 näitajat.
GRP märgib oma raportis, et koroonapandeemia ajal rakendasid riigid majanduses erakorralisi toetusmeetmeid, mis avas täiendavad võimalused korruptsiooniks, altkäemaksudeks, võltsimisteks ja muuks avaliku raha väärkasutamiseks. Ehkki Euroopa riigid on kõige madalama korruptsioonitasemega, võivad just 2020.–2021. aastatel antud toetused olla põhjuseks mõningasele korruptsiooni kasvule, tõdes GRP.
Global Risk Profile on 2009. aastal tööd alustanud Šveitsi ettevõte, mis tegeleb riskihinnangute koostamisega hargmaistele ettevõtetele. Globaalne korruptsiooniindeks on üks GRP teenuseid, mida ettevõte pakub. | Eesti tõusis üleilmses korruptsiooniindeksis viiendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korruptsiooni ning majanduskuritegevuse taset hindava globaalse korruptsiooniindeksi (GCI) esimesele positsioonile tõusis Norra (eelmisel aastal 2. kohal), millele järgnevad Soome, Rootsi, Taani (mullu 1. kohal) ja Eesti (2021. aastal 6. kohal).
Norra indeksi suuruseks hinnati 7,12, Soome näitaja on sel aastal 7,14, Rootsil 8,8, Taanil 10,98 ja Eestil 11,13.
Esimese Euroopa-välise riigina on Uus-Meremaa kuuendal kohal 11,7 punktiga ning sellele järgnevad Holland (13,74), Island (15,23), Austraalia (15,24) ja Iirimaa (15,47).
Kõige korrumpeerunumad riigid on GRP hinnangu kohaselt 196 analüüsitud riigi ja territooriumi hulgas Süüria (90,66), Põhja-Korea (87,97), Kongo Demokraatlik Vabariik (80,12), Jeemen (79,38) ja Lõuna-Sudaan (77,90).
Maailmajagudest on keskmiselt kõige madalama korruptsioonitasemega Euroopa riigid (skoor 30), millele järgnevad Okeaania (40,6) ja Põhja-Ameerika (43,8).
Ameerika Ühendriigid on GRP hinnangu kohaselt korruptsioonitasemelt 31. riik (skoor 25,32.), Hiina 117. (50,25) ja Venemaa 125. (51,88). Leedu on 23. kohal (skoor 21,79) ja Läti on 33. kohal (25,91)
Indeksi koostamisel võtab GRP arvesse nii avaliku kui erasektori korruptsioonitaset, mis määratakse hinnangute põhjal ning nn valgekraelise kuritegevuse (majanduskuritegude) ulatust, mis hõlmab näiteks rahapesu või terrorismi rahastamist. Kokku hinnatakse 42 näitajat.
GRP märgib oma raportis, et koroonapandeemia ajal rakendasid riigid majanduses erakorralisi toetusmeetmeid, mis avas täiendavad võimalused korruptsiooniks, altkäemaksudeks, võltsimisteks ja muuks avaliku raha väärkasutamiseks. Ehkki Euroopa riigid on kõige madalama korruptsioonitasemega, võivad just 2020.–2021. aastatel antud toetused olla põhjuseks mõningasele korruptsiooni kasvule, tõdes GRP.
Global Risk Profile on 2009. aastal tööd alustanud Šveitsi ettevõte, mis tegeleb riskihinnangute koostamisega hargmaistele ettevõtetele. Globaalne korruptsiooniindeks on üks GRP teenuseid, mida ettevõte pakub.
### Response:
Eesti tõusis üleilmses korruptsiooniindeksis viiendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kishida ja Xi kohtusid neljapäeval Bangkokis ja leppisid kokku, et kaks riiki suurendavad suhtlust, mis puudutab julgeolekuküsimusi. Tokyo ja Pekingi vahel on viimaste aastate jooksul pinged kasvanud. Riikide vahel on territoriaalsed erimeelsused Senkaku saarte pärast.
"Ma väljendasin oma tõsist muret olukorra pärast Ida-Hiina merel, sealhulgas Senkaku saartel. Ma kordasin ka rahu ja stabiilsuse tähtsust Taiwani väinas," ütles Kishida.
Xi andis kohtumisel märku oma kavatsusest teha Jaapaniga koostööd, et luua stabiilne ja konstruktiivne suhtlus, vahendas Financial Times.
"Kahe riigi vaheliste suhete tähtsus pole muutunud ega muutu. Olen valmis koostööd tegema ja täitma oma kohustust, et luua Hiina ja Jaapani suhted, mis vastavad strateegilisest vaatenurgast uue ajastu nõuetele," ütles Xi Jinping.
Tegemist oli esimese Hiina ja Jaapani juhtide kõrgetasemelise kohtumisega viimase kolme aasta jooksul.
Kishida ütles, et leppisid kokku, et Venemaa ei tohi Ukraina vastu tuumarelva kasutada. Ta siiski keeldus avaldamast üksikasju, mida Xi selle kohta täpsemalt ütles. | Jaapan ja Hiina lubasid omavahelisi suhteid parandada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kishida ja Xi kohtusid neljapäeval Bangkokis ja leppisid kokku, et kaks riiki suurendavad suhtlust, mis puudutab julgeolekuküsimusi. Tokyo ja Pekingi vahel on viimaste aastate jooksul pinged kasvanud. Riikide vahel on territoriaalsed erimeelsused Senkaku saarte pärast.
"Ma väljendasin oma tõsist muret olukorra pärast Ida-Hiina merel, sealhulgas Senkaku saartel. Ma kordasin ka rahu ja stabiilsuse tähtsust Taiwani väinas," ütles Kishida.
Xi andis kohtumisel märku oma kavatsusest teha Jaapaniga koostööd, et luua stabiilne ja konstruktiivne suhtlus, vahendas Financial Times.
"Kahe riigi vaheliste suhete tähtsus pole muutunud ega muutu. Olen valmis koostööd tegema ja täitma oma kohustust, et luua Hiina ja Jaapani suhted, mis vastavad strateegilisest vaatenurgast uue ajastu nõuetele," ütles Xi Jinping.
Tegemist oli esimese Hiina ja Jaapani juhtide kõrgetasemelise kohtumisega viimase kolme aasta jooksul.
Kishida ütles, et leppisid kokku, et Venemaa ei tohi Ukraina vastu tuumarelva kasutada. Ta siiski keeldus avaldamast üksikasju, mida Xi selle kohta täpsemalt ütles.
### Response:
Jaapan ja Hiina lubasid omavahelisi suhteid parandada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahel korral Aafrika parimaks jalgpalluriks valitud 30-aastane Mane vigastas jalga 8. novembril toimunud Müncheni Bayerni liigamängus Bremeni Werderi vastu ning kuigi ta nimetati algselt Senegali MM-koondisesse, on nüüd selgunud, et ründaja peab siiski kogu turniiri kodust vaatama.
"Kahjuks näitas tänane magnetresonantstomograafia, et Sadio taastumine pole läinud piisavalt hästi," sõnas neljapäeval reporteritele Senegali koondisearst Manuel Alfonso, kes lisas, et Mane peab minema operatsioonile.
Mane penalti tõi Senegalile veebruaris riigi ajaloo esimese Aafrika rahvuste karika, samuti realiseeris ta kuus nädalat hiljem 11 meetri karistuslöögi otsustavas valikmängus Egiptuse vastu. Senegal kuulub MM-il A-alagruppi Hollandi, Katari ja Ecuadoriga. | Senegali tähtmängija peab siiski MM-i vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahel korral Aafrika parimaks jalgpalluriks valitud 30-aastane Mane vigastas jalga 8. novembril toimunud Müncheni Bayerni liigamängus Bremeni Werderi vastu ning kuigi ta nimetati algselt Senegali MM-koondisesse, on nüüd selgunud, et ründaja peab siiski kogu turniiri kodust vaatama.
"Kahjuks näitas tänane magnetresonantstomograafia, et Sadio taastumine pole läinud piisavalt hästi," sõnas neljapäeval reporteritele Senegali koondisearst Manuel Alfonso, kes lisas, et Mane peab minema operatsioonile.
Mane penalti tõi Senegalile veebruaris riigi ajaloo esimese Aafrika rahvuste karika, samuti realiseeris ta kuus nädalat hiljem 11 meetri karistuslöögi otsustavas valikmängus Egiptuse vastu. Senegal kuulub MM-il A-alagruppi Hollandi, Katari ja Ecuadoriga.
### Response:
Senegali tähtmängija peab siiski MM-i vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väärteomenetluses tuvastati haridus- ja teadusministeeriumi töös rikkumisi seoses riigihangete seaduse rakendamisega. Samas leiti, et endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole. Seaduse kohaselt on karistatav lepingu sõlmimine ja muutmine riigihangete seaduse nõudeid rikkudes ning nende koosseisude alusel karistatav üksnes teo täideviimine, teiste isikute karistamist seadus ette ei näe.
Menetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku paragrahv 29 lg 1 p 1 alusel, lõpetamise määrus jõustub vastuargumentide puudumisel 15 päeva möödudes selle teatavakstegemisest. Määruse jõustumiseni rahandusministeerium menetlejana väärteomenetluse seadus paragrahv 62 alusel lahendit täpsemalt kommenteerida ei saa.
"Arusaadavalt oli möödunud sügisel valitsenud olukord pingeline – kehtisid piirangud, inimesi valdas ärevus ning ühiskonnas oli palju teadmatust ja segadust jõudsalt leviva koroonaviiruse pärast," ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
"Koolide avatuna hoidmiseks otsustas valitsus ootamatult, et haridus- ja teadusministeerium peab pärast sügisest koolivaheaega alustama koolides laste ja õpetajate kiirtestimist. Ministeerium oli olukorras, kus lahendused testimise tagamiseks tuli leida kiiresti. Samas oli nii avalikkusel kui ettevõtjatel õigustatud ootus, et testide ostmiseks eraldatud eelarvevahendite jagamine toimub ausas ja läbipaistvas konkurentsis ning riigihangete reeglite kohaselt," märkis Mesilane.
"Mõeldes täna nii minule kui ka minu kolleegidele menetluse käigus esitatud küsimustele, mõistan ma, miks see menetlus üldse alustati. Kuna mina allkirjastasin hankelepingud, siis tõenäoliselt tekkis rahandusministeeriumi ametnikes kahtlus, et võib-olla oli see isepäise ministri soolo ning isetegevus. Ehk allkirjastasin lepingud isiklikult mina sellepärast, et ametnikud keeldusid seda tegemast või soovitasid seda hoopiski mitte teha? Kordan - kõik meie otsused olid meeskonnas põhjalikult, väga põhjalikult läbi arutatud. Ka riskid," sõnas Kersna reedel.
"Kõik otsused läbisid ettenähtud kooskõlastusringid. Mina ja minu väga kompetentsed kolleegid tegutsesime ühises usus laste kvaliteetse hariduse nimel. Minu jaoks oli see algusest peale selge prioriteet. Ma ei saanud antud olukorras teisiti käituda," lisas ta.
Kuna kiirtestide ostmise hangete üle tehtud järelevalvemenetluse käigus tuvastati rikkumisi hankelepingu sõlmimisel ja muutmisel, alustas rahandusministeerium väärteomenetlust kahes episoodis – teises kiirtestide hankes raam- ja hankelepingu sõlmimises ning lepingu muutmises. Menetlust alustati riigihangete seaduse paragrahvide alusel, mis puudutavad hanke- või raamlepingu muutmist seaduses toodud nõudeid rikkudes ning lepingu sõlmimist nõutavat menetlust korraldamata.
Rahandusministeerium on riigihangete seaduses ette nähtud riigihangete alaste väärtegude kohtuväline menetleja. Vastutus on ette nähtud hanke- või raamlepingu ebaseadusliku muutmise, riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel lepingu sõlmimise eest ning olukorras, mil lepingu sõlmimisele ei ole eelnenud seaduses nõutud menetlust.
Juunis alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, et uurida haridus- ja teadusministeeriumi möödunud aasta oktoobris sõlmitud Covid-19 kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna astus seetõttu ametist tagasi. Riigiprokuratuurist öeldi reedel ERR-ile, et "kriminaalmenetluses asjaolude väljaselgitamine veel käib". | Ministeerium lõpetas Kersna väärteomenetluse kiirtestide hankimise asjas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väärteomenetluses tuvastati haridus- ja teadusministeeriumi töös rikkumisi seoses riigihangete seaduse rakendamisega. Samas leiti, et endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole. Seaduse kohaselt on karistatav lepingu sõlmimine ja muutmine riigihangete seaduse nõudeid rikkudes ning nende koosseisude alusel karistatav üksnes teo täideviimine, teiste isikute karistamist seadus ette ei näe.
Menetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku paragrahv 29 lg 1 p 1 alusel, lõpetamise määrus jõustub vastuargumentide puudumisel 15 päeva möödudes selle teatavakstegemisest. Määruse jõustumiseni rahandusministeerium menetlejana väärteomenetluse seadus paragrahv 62 alusel lahendit täpsemalt kommenteerida ei saa.
"Arusaadavalt oli möödunud sügisel valitsenud olukord pingeline – kehtisid piirangud, inimesi valdas ärevus ning ühiskonnas oli palju teadmatust ja segadust jõudsalt leviva koroonaviiruse pärast," ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.
"Koolide avatuna hoidmiseks otsustas valitsus ootamatult, et haridus- ja teadusministeerium peab pärast sügisest koolivaheaega alustama koolides laste ja õpetajate kiirtestimist. Ministeerium oli olukorras, kus lahendused testimise tagamiseks tuli leida kiiresti. Samas oli nii avalikkusel kui ettevõtjatel õigustatud ootus, et testide ostmiseks eraldatud eelarvevahendite jagamine toimub ausas ja läbipaistvas konkurentsis ning riigihangete reeglite kohaselt," märkis Mesilane.
"Mõeldes täna nii minule kui ka minu kolleegidele menetluse käigus esitatud küsimustele, mõistan ma, miks see menetlus üldse alustati. Kuna mina allkirjastasin hankelepingud, siis tõenäoliselt tekkis rahandusministeeriumi ametnikes kahtlus, et võib-olla oli see isepäise ministri soolo ning isetegevus. Ehk allkirjastasin lepingud isiklikult mina sellepärast, et ametnikud keeldusid seda tegemast või soovitasid seda hoopiski mitte teha? Kordan - kõik meie otsused olid meeskonnas põhjalikult, väga põhjalikult läbi arutatud. Ka riskid," sõnas Kersna reedel.
"Kõik otsused läbisid ettenähtud kooskõlastusringid. Mina ja minu väga kompetentsed kolleegid tegutsesime ühises usus laste kvaliteetse hariduse nimel. Minu jaoks oli see algusest peale selge prioriteet. Ma ei saanud antud olukorras teisiti käituda," lisas ta.
Kuna kiirtestide ostmise hangete üle tehtud järelevalvemenetluse käigus tuvastati rikkumisi hankelepingu sõlmimisel ja muutmisel, alustas rahandusministeerium väärteomenetlust kahes episoodis – teises kiirtestide hankes raam- ja hankelepingu sõlmimises ning lepingu muutmises. Menetlust alustati riigihangete seaduse paragrahvide alusel, mis puudutavad hanke- või raamlepingu muutmist seaduses toodud nõudeid rikkudes ning lepingu sõlmimist nõutavat menetlust korraldamata.
Rahandusministeerium on riigihangete seaduses ette nähtud riigihangete alaste väärtegude kohtuväline menetleja. Vastutus on ette nähtud hanke- või raamlepingu ebaseadusliku muutmise, riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel lepingu sõlmimise eest ning olukorras, mil lepingu sõlmimisele ei ole eelnenud seaduses nõutud menetlust.
Juunis alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, et uurida haridus- ja teadusministeeriumi möödunud aasta oktoobris sõlmitud Covid-19 kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna astus seetõttu ametist tagasi. Riigiprokuratuurist öeldi reedel ERR-ile, et "kriminaalmenetluses asjaolude väljaselgitamine veel käib".
### Response:
Ministeerium lõpetas Kersna väärteomenetluse kiirtestide hankimise asjas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et mõlemad olid rohelises grupis enne neljapäevast mängu teeninud ühe võidu ja ühe kaotuse, otsustas Fritzi ja Auger-Aliassime'i mäng Casper Ruudi järel teise edasipääseja. Ameeriklane päästis kõik kolm maailma kuuenda reketi murdepalli ning sooritas mängu jooksul 32 äralööki ja tegi 21 lihtviga (Auger-Aliassime vastavalt 36 ja 31).
"Napilt finaalturniirile kvalifitseerumisest nüüd jõuda nelja parema sekka pääsemiseni on väga suur asi," sõnas kaks tundi ja 44 minutit kestnud mängu võitnud Fritz. "Tundsin, et võin siin hästi mängida; tunnen, et mängin alati oma parimat tennist parimate mängijate vastu."
25-aastane Fritz kohtub poolfinaalis endise esireketi Novak Djokoviciga, Ruudi vastane teises poolfinaalis selgub reedel. | Fritz alistas otsustavas mängus Kanada tähe ja pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et mõlemad olid rohelises grupis enne neljapäevast mängu teeninud ühe võidu ja ühe kaotuse, otsustas Fritzi ja Auger-Aliassime'i mäng Casper Ruudi järel teise edasipääseja. Ameeriklane päästis kõik kolm maailma kuuenda reketi murdepalli ning sooritas mängu jooksul 32 äralööki ja tegi 21 lihtviga (Auger-Aliassime vastavalt 36 ja 31).
"Napilt finaalturniirile kvalifitseerumisest nüüd jõuda nelja parema sekka pääsemiseni on väga suur asi," sõnas kaks tundi ja 44 minutit kestnud mängu võitnud Fritz. "Tundsin, et võin siin hästi mängida; tunnen, et mängin alati oma parimat tennist parimate mängijate vastu."
25-aastane Fritz kohtub poolfinaalis endise esireketi Novak Djokoviciga, Ruudi vastane teises poolfinaalis selgub reedel.
### Response:
Fritz alistas otsustavas mängus Kanada tähe ja pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA valitsus väljendas tõsist muret Jamal Khashoggi kohutava tapmise pärast ning tõstatas selle mure avalikult kõrgeimatel tasanditel. Peaminister bin Salman kui istuv valitsusjuht on ametisoleku ajal puutumatu USA ringkonnakohtu jurisdiktsiooni suhtes," teatas Bideni administratsioon.
Bideni administratsioon vastas USA Washingtoni ringkonnakohtu John Batesi palvele anda informatsiooni Khashoggi kihlatu Hatice Cengizi esitatud kohtuasjas. Kui kohtunik nõustub administratsiooniga, siis saab läbi ka kohtuasi, vahendas Bloomberg.
Saudi Araabia režiimi kriitik Khashoggi tapeti 2018. aastal Istanbulis. Tema surnukeha lõigati tükkideks.
Cengiz süüdistab bin Salmanit mõrva organiseerimises ja kaebas ta kohtusse. USA luure teatel kiitis bin Salman Khashoggi tapmise heaks, kroonprints aga eitab oma seost.
Hiljuti nimetas Saudi Araabia kuningas oma poja bin Salmani riigi peaministriks. Kroonprints kontrollis juba varem kuningriigi igapäevast juhtimist. | USA võimud ei luba kroonprints bin Salmanit kohtu alla anda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA valitsus väljendas tõsist muret Jamal Khashoggi kohutava tapmise pärast ning tõstatas selle mure avalikult kõrgeimatel tasanditel. Peaminister bin Salman kui istuv valitsusjuht on ametisoleku ajal puutumatu USA ringkonnakohtu jurisdiktsiooni suhtes," teatas Bideni administratsioon.
Bideni administratsioon vastas USA Washingtoni ringkonnakohtu John Batesi palvele anda informatsiooni Khashoggi kihlatu Hatice Cengizi esitatud kohtuasjas. Kui kohtunik nõustub administratsiooniga, siis saab läbi ka kohtuasi, vahendas Bloomberg.
Saudi Araabia režiimi kriitik Khashoggi tapeti 2018. aastal Istanbulis. Tema surnukeha lõigati tükkideks.
Cengiz süüdistab bin Salmanit mõrva organiseerimises ja kaebas ta kohtusse. USA luure teatel kiitis bin Salman Khashoggi tapmise heaks, kroonprints aga eitab oma seost.
Hiljuti nimetas Saudi Araabia kuningas oma poja bin Salmani riigi peaministriks. Kroonprints kontrollis juba varem kuningriigi igapäevast juhtimist.
### Response:
USA võimud ei luba kroonprints bin Salmanit kohtu alla anda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrõkina kogus reedese lühikava eest 58,81 punkti, tema isiklik rekord on kevadisel juunioride MM-il püstitatud 65,90 silma. Eva-Lotta Kiibus tegi planeeritud kolmese lutzu asemel vaid ühese lutzu ning sai 48,56 punkti, mis asetab ta viimasele ehk 12. kohale.
Lühikava järel juhib Lõuna-Korea uisutaja Kim Ye-Lim (72,22 punkti), talle järgnevad jaapanlannad Kaori Sakamoto (68,07) ja Rion Sumiyoshi (68,01), ameeriklannad Audrey Shin (65,87) ja Starr Andrews (64,13) ning vahetult enne Petrõkinat kaasmaalannad Ji Seo-Yeon (62,92) ning Wi Seo-Yeong (61,06).
Naiste vabakava algab Sapporos laupäeval Eesti aja järgi kell 6.50. Eesti mehi Jaapani GP-etapil stardis ei ole. | Petrõkina on GP-etapil lühikava järel kaheksas, Kiibus viimane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrõkina kogus reedese lühikava eest 58,81 punkti, tema isiklik rekord on kevadisel juunioride MM-il püstitatud 65,90 silma. Eva-Lotta Kiibus tegi planeeritud kolmese lutzu asemel vaid ühese lutzu ning sai 48,56 punkti, mis asetab ta viimasele ehk 12. kohale.
Lühikava järel juhib Lõuna-Korea uisutaja Kim Ye-Lim (72,22 punkti), talle järgnevad jaapanlannad Kaori Sakamoto (68,07) ja Rion Sumiyoshi (68,01), ameeriklannad Audrey Shin (65,87) ja Starr Andrews (64,13) ning vahetult enne Petrõkinat kaasmaalannad Ji Seo-Yeon (62,92) ning Wi Seo-Yeong (61,06).
Naiste vabakava algab Sapporos laupäeval Eesti aja järgi kell 6.50. Eesti mehi Jaapani GP-etapil stardis ei ole.
### Response:
Petrõkina on GP-etapil lühikava järel kaheksas, Kiibus viimane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa ründab barbaarselt Ukraina elanikke ja tsiviiltaristut, sest lahingutegevuses on initsiatiiv ukrainlaste käes. Vene maavägi kaotab okupeeritud territooriumi järjekindlalt ja suurtükiväeduellides kannab Venemaa suuri kaotusi, sest jääb lääne relvasüsteemidele selgelt alla.
Kuna Ukraina kaitseväe peale hammas väga ei hakka, siis lõhuvad venelased erinevat tüüpi rakettide, suurtükiväetule ja odavate Iraani droonide abil elektrijaamasid, elektri- ja veevõrke ning elumaju. Umbes 200 haiglat on maa pealt pühitud. Jah, see on sõjakuritegu ja genotsiid Ukraina rahva vastu, ent millal varem on venelased lepingutest hoolinud?
Venelaste taktika on üritada murda ukraina rahva vastupanu jättes Ukraina linnad talvel elektri, vee ja toasoojata. Tõenäoliselt see ei õnnestu, sest ukrainlased ei väsi ega murdu. Paraku ei ole meil ühtegi põhjust loota, et Eestit rünnates tegutseks Venemaa kuidagi teisiti.
Eesti inimesed väärivad kindlust
Eestit tuleb kaitsta mitmekihilise õhu- ja raketikaitsega, mille töönimi on "Kalevipoja kuppel", sest kõik meie inimesed ja elutähtis taristu peavad olema kaitstud. Meie inimesed vajavad kindlust, et meie riik ja kaitsevägi kaitsevad kõiki.
Piirdumine vaid maaväe manööverüksuste või mõne sõjalise objekti õhutõrjega ei ole rahuldav. Keskendumine maaväe operatsioonidele on minevik, sest moodne sõda käib multidomeenselt, korraga kuues lahinguruumis: maal, õhus, merel kosmoses, küber- ja inforuumis.
Õhukaitsekuppel peab andma kilbina tõhusa kaitse ballistiliste ja tiibrakettide, lennukite, juhitamatute rakettide, mehitamata õhusõidukite (droonid), kopterite vastu. Raketilöök võib tulla korraga maalt õhust ja merelt. Peame end kaitsma kõige vastu, mida Venemaa on kasutanud Ukraina vastu, sealhulgas maismaa objektide hävitamiseks tarvitatud õhutõrjerakettide S-300 ja odavate Iraani droonide Shabad-136 vastu.
Kaitsekupli rajamine võtab aega ja nõuab ressursse, mida meil ülemäära palju ei ole. Kuid see on tehtav, sest kõik, mis on vajalik, on ka võimalik, kui on olemas poliitiline tahe ja hea pikk plaan. See on valikute küsimus.
Kriitikud võivad viidata tõsiasjale, et isegi tehniliselt kõige arenenumad tõrjesüsteemid (näiteks Iisraeli mitmekihiline kuppel, mis koosneb integreeritud Raudkuplist, Taaveti Lingust ja Nool-3/Arrow-3 püüdurrakettidest) ei suuda niinimetatud küllastusrünnakute puhul hävitada kõiki vastase rakette ja miinipilduja miine. Pealegi, need süsteemid on niivõrd kulukad ja keerukad, et ükski väikeriik ei suuda ise vajalikke summasid välja käia või tootmist arendada.
Iisrael on muidugi erand, sest Iisraeli riik seisabki sõjalisel jõul, innovatsioonil ja rahva kaitsetahtel ning pealegi annavad Ameerika Ühendriigid juudiriigile miljardeid dollareid sõjalist abi. Selle aasta aprillis esitles Iisraeli peaminister Benny Gantz uut laserõhutõrjesüsteemi Keren Barzel (Iron Beam, ehk Teraskiir). Iisrael räägib praegu 100-kilovatisest laserist, mille kiirega suudetaks alla võtta nii droone kui ka väiksemaid rakette.
Eestil puudub operatiiv-taktikaline sügavus
Eesti on Iisraeliga väga sarnane selles mõttes, et meil põhimõtteliselt puudub strateegiline ja operatiiv-taktikaline sügavus. Nõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis oli tugeva vastase puhul planeeritud umbes nädal liikumiskiirusega pluss 50 kilomeetrit ööpäevas.
Vastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Taktikaline sügavus oli kuni 300 kilomeetrit, mis ongi enam-vähem Eesti territoorium. Edasi tuli operatiiv-taktikaline strateegiline sügavus.
Nagu näeme, sõdib Venemaa praegu Ukrainas ikkagi eelmise sajandi taktika ja arusaamade järgi, arenenud operatiivkunsti ei paista kuskilt. Pigem näeme Teise maailmasõja aegset barbaarsust ning robustset taktikat: suurtükiväe tulevall ja jalavägi otserünnakuga peale. Ukrainlased hävitavad jalaväe ja venelased kordavad kõike nüri järjekindluse ning tohutute kaotustega.
Eestis peame hakkama sõdima kohe, alates Tahkuna poolsaarest ja Narva jõest. Kaitseväe juhataja kindel seisukoht, et Eesti võitleb igal juhul ja esimesest silmapilgust, mitte ei vääri ainult tunnustamist, vaid on ainuvõimalik võtmaks initsiatiivi.
Pool rehkendust
Kaitseminister Hanno Pevkur on rääkinud mureliku suuga sellest, et raha ei ole ja tuleb teha kaks keskmaa õhutõrjemulli, mida iganes ta silmas peab, ja viidanud kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele.
"Poliitiline juhtkond peab andma selge juhise kaitsta kõik meie inimesi ja kriitilist taristut vastase õhulöökide eest."
Kaitseväe juhataja ülesanne ongi talle antud malenuppudega, ehk siis ressurssidega, sõjaline kaitse ette valmistada, sellega sõdida ja sõda võita. Sõjas tuleb paratamatult ka kaotusi taluda ja selleks peab iga ülem valmis olema. Siin on aga see koht, kus poliitiline juhtkond peab andma selge juhise kaitsta kõik meie inimesi ja kriitilist taristut vastase õhulöökide eest.
Kalevipoja õhukaitsekuppel teeb ka mobilisatsiooni läbiviimise oluliselt turvalisemaks, sest isegi kui laod reaalse ohu korral tühjendada, on mobilisatsioonidepood ja mobiliseeritav vägi ikkagi ahvatlevad, et mitte öelda pehmed sihtmärgid.
Hea uudis on see, et osa tööd on juba ära tehtud. Eesti õhuvägi on teenistuses 24/7 ja integreeritud link 16 kaudu NATO õhuoperatsioonide juhtimisesse. Link 16 on sõjaline andmesidevõrk, mille abil saavad juhtimiskeskused, sõjalennukid, laevad ja maaväed oma taktikalist pilti reaalajas vahetada. Iga uue relvasüsteemi liitmine link 16-ga on pigem tehniline küsimus. Õhuväe professionaalsuses ei ole mingit põhjust kahelda, pigem on arukas õhuväelaste oskusteavet ja teenistuskogemust kasutada.
Õhuväe seire, luure- pääste-ja lahinguvõimekuse tõstmiseks tuleb piirivalve lennuvahendid tuua õhuväe juhtimise alla. Õhuvägi peab lisaks õhukaitse juhtimisele võtma üle ka otsimis- ja päästefunktsiooni, mis on õhuoperatsioonide orgaaniline osa. Piirivalve saab jätkata taktikalise taseme droonide kasutamist.
Olukorrateadlikkus ja otsustamise kiirus
Võtmeküsimused on olukorrateadlikkus ja otsustamise kiirus, ehk siis luureandmete saamine (kosmos, radarid, signaalluure jne), töötlus ja analüüs ning otsustamise kiirus, õhupildi tootmine ja lahingu juhtimine. Kelle otsustamisahel on kiirem, see jääb ellu ja võidab. Kindlasti on võimalik seda otsustusprotsessi veel kiirendada, kasutades näiteks Eesti kaitsetööstuse start-up'ide innovaatilisi lahendusi.
Eesti on maailma kõige innovaatilisem ja digitaliseeritum rahvas ning kui meie kaitsetööstusele probleem sõnastada ja ülesanne püstitada, siis on võimalik Venemaad ebamugavalt ja tavapäratult üllatada.
Meie maaväel on arvestatav lühimaa õhutõrje, ehk siis Mistralid, Poolast hangitavad Piorunid ja 23mm õhutõrjekahurid Sergei. Kihilise õhukaitse arendamiseks ja õhus initsiatiivi võtmiseks on mõistlik otsida uusi lahendusi, sest ka droonivastane kaitse peab samuti muutuma kihiliseks nagu on tankitõrje, rannakaitse ja õhutõrje.
Kodumaine kaitsetööstusettevõte Marduk Technologies on saanud valmis droonipüüdja prototüübi, mille edasiarendust on loodetavasti võimalik kiiresti relvastusse võtta. Täiuslikus maailmas on vaja nii segamist (jamming) kui ka droonide allatulistamise võimekust ja seda juba päris madalal taktikalisel tasemel.
Keskmaa õhutõrje hange käib ja loodetavasti langetavad asjatundjad targa otsuse Eestile sobiva õhutõrjesüsteemi kiireks soetamiseks võimalusega seadmeid juurde hankida. Reeglina ei ole keskmaa õhutõrjesüsteemid loodud tõrjuma ballistilisi rakette, aga sellest hoolimata peame jätkama ja kiirendama esimese ja teise kihi ehk lühi- ja keskmaa õhu- ja raketitõrje ülesehitamise üle kogu territooriumi. Eesti linnad ja elulise tähtsusega taristuobjektid peavad olema kaitstud.
Võib arvata, et ka teised NATO piiririigid on mures – õppides Venemaa sõjast Ukrainas - ning mõtlevad samas suunas. Ühised sõjalised ja tehnoloogilised lahendused ning hanked on kindlasti kasulikud kõigile.
Koostöö aitab raha säästa
14 NATO riiki, Eesti nende seas, ning NATO-ga peatselt liituv Soome allkirjastasid oktoobris Brüsselis ühiste kavatsuste protokolli, millega pandi alus Euroopa Taevakilbi initsiatiivile. Suurim mängija ja panustaja Saksamaa ostab Iisraelilt Nool-3 püüdurrakette, millega Saksamaa esindajate sõnul kaitstakse Venemaa ballistiliste ja tiibrakettide eest mitte ainult Saksamaad, vaid ka kogu NATO idatiiba.
Uus võime saab olema täielikult koostoimiv NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemiga. Me ei ole saa olla kindlad, kas meil on piisavalt aega loota sellele initsiatiivile või peame kas ise või kahepoolsete kokkulepete alusel suuremate liitlastega leidma ajutise lahenduse raketitõrjeks mitte hiljem kui 24. veebruariks 2024. Üks võimalus on veenda näiteks ameeriklasi paigutama Läänemere piirkonda Patriot süsteeme.
Kalevipoja kupli hävituslennukite kihi tagavad juba Ämarisse ning vajadusel mujale paigutatud liitlaste mitmeotstarbelised sõjalennukid.
Lõpuks peavad saavutama tõhusa õhu- ja raketikaitse kõik NATO piiririigid Norrast Bulgaariani välja, kuid see ei tähenda, et Eestil oleks luksust passiivselt oodata, kuni keegi ehitab Kalevipoja kupli valmis ja see lihtsalt laskub sulnilt üle meie. Me peame läbi mõtlema kõik tehnilised ja rahalised lahendused koos liitlastega, kellel on vastavad sõjalised võimekused olemas, ja lähemate naabritega.
Vene kindralstaabile Kalevipoja kuppel ilmselgelt ei meeldi, sest see võtab Venemaalt igasuguse lootuse kasutada või unistada ründerakkettide ülekaalust ja hirmutada meie inimesi. | Peeter Tali ja Kalev Stoicescu: Kalevipoja kuppel kaitseks kogu Eestit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa ründab barbaarselt Ukraina elanikke ja tsiviiltaristut, sest lahingutegevuses on initsiatiiv ukrainlaste käes. Vene maavägi kaotab okupeeritud territooriumi järjekindlalt ja suurtükiväeduellides kannab Venemaa suuri kaotusi, sest jääb lääne relvasüsteemidele selgelt alla.
Kuna Ukraina kaitseväe peale hammas väga ei hakka, siis lõhuvad venelased erinevat tüüpi rakettide, suurtükiväetule ja odavate Iraani droonide abil elektrijaamasid, elektri- ja veevõrke ning elumaju. Umbes 200 haiglat on maa pealt pühitud. Jah, see on sõjakuritegu ja genotsiid Ukraina rahva vastu, ent millal varem on venelased lepingutest hoolinud?
Venelaste taktika on üritada murda ukraina rahva vastupanu jättes Ukraina linnad talvel elektri, vee ja toasoojata. Tõenäoliselt see ei õnnestu, sest ukrainlased ei väsi ega murdu. Paraku ei ole meil ühtegi põhjust loota, et Eestit rünnates tegutseks Venemaa kuidagi teisiti.
Eesti inimesed väärivad kindlust
Eestit tuleb kaitsta mitmekihilise õhu- ja raketikaitsega, mille töönimi on "Kalevipoja kuppel", sest kõik meie inimesed ja elutähtis taristu peavad olema kaitstud. Meie inimesed vajavad kindlust, et meie riik ja kaitsevägi kaitsevad kõiki.
Piirdumine vaid maaväe manööverüksuste või mõne sõjalise objekti õhutõrjega ei ole rahuldav. Keskendumine maaväe operatsioonidele on minevik, sest moodne sõda käib multidomeenselt, korraga kuues lahinguruumis: maal, õhus, merel kosmoses, küber- ja inforuumis.
Õhukaitsekuppel peab andma kilbina tõhusa kaitse ballistiliste ja tiibrakettide, lennukite, juhitamatute rakettide, mehitamata õhusõidukite (droonid), kopterite vastu. Raketilöök võib tulla korraga maalt õhust ja merelt. Peame end kaitsma kõige vastu, mida Venemaa on kasutanud Ukraina vastu, sealhulgas maismaa objektide hävitamiseks tarvitatud õhutõrjerakettide S-300 ja odavate Iraani droonide Shabad-136 vastu.
Kaitsekupli rajamine võtab aega ja nõuab ressursse, mida meil ülemäära palju ei ole. Kuid see on tehtav, sest kõik, mis on vajalik, on ka võimalik, kui on olemas poliitiline tahe ja hea pikk plaan. See on valikute küsimus.
Kriitikud võivad viidata tõsiasjale, et isegi tehniliselt kõige arenenumad tõrjesüsteemid (näiteks Iisraeli mitmekihiline kuppel, mis koosneb integreeritud Raudkuplist, Taaveti Lingust ja Nool-3/Arrow-3 püüdurrakettidest) ei suuda niinimetatud küllastusrünnakute puhul hävitada kõiki vastase rakette ja miinipilduja miine. Pealegi, need süsteemid on niivõrd kulukad ja keerukad, et ükski väikeriik ei suuda ise vajalikke summasid välja käia või tootmist arendada.
Iisrael on muidugi erand, sest Iisraeli riik seisabki sõjalisel jõul, innovatsioonil ja rahva kaitsetahtel ning pealegi annavad Ameerika Ühendriigid juudiriigile miljardeid dollareid sõjalist abi. Selle aasta aprillis esitles Iisraeli peaminister Benny Gantz uut laserõhutõrjesüsteemi Keren Barzel (Iron Beam, ehk Teraskiir). Iisrael räägib praegu 100-kilovatisest laserist, mille kiirega suudetaks alla võtta nii droone kui ka väiksemaid rakette.
Eestil puudub operatiiv-taktikaline sügavus
Eesti on Iisraeliga väga sarnane selles mõttes, et meil põhimõtteliselt puudub strateegiline ja operatiiv-taktikaline sügavus. Nõukogude maaväe armee sõjalise operatsiooni kestus ründeoperatsioonis oli tugeva vastase puhul planeeritud umbes nädal liikumiskiirusega pluss 50 kilomeetrit ööpäevas.
Vastase kaitse sügavust mõõdeti väeüksuste ja -koondiste asetuse mõõtmetega. Taktikaline sügavus oli kuni 300 kilomeetrit, mis ongi enam-vähem Eesti territoorium. Edasi tuli operatiiv-taktikaline strateegiline sügavus.
Nagu näeme, sõdib Venemaa praegu Ukrainas ikkagi eelmise sajandi taktika ja arusaamade järgi, arenenud operatiivkunsti ei paista kuskilt. Pigem näeme Teise maailmasõja aegset barbaarsust ning robustset taktikat: suurtükiväe tulevall ja jalavägi otserünnakuga peale. Ukrainlased hävitavad jalaväe ja venelased kordavad kõike nüri järjekindluse ning tohutute kaotustega.
Eestis peame hakkama sõdima kohe, alates Tahkuna poolsaarest ja Narva jõest. Kaitseväe juhataja kindel seisukoht, et Eesti võitleb igal juhul ja esimesest silmapilgust, mitte ei vääri ainult tunnustamist, vaid on ainuvõimalik võtmaks initsiatiivi.
Pool rehkendust
Kaitseminister Hanno Pevkur on rääkinud mureliku suuga sellest, et raha ei ole ja tuleb teha kaks keskmaa õhutõrjemulli, mida iganes ta silmas peab, ja viidanud kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele.
"Poliitiline juhtkond peab andma selge juhise kaitsta kõik meie inimesi ja kriitilist taristut vastase õhulöökide eest."
Kaitseväe juhataja ülesanne ongi talle antud malenuppudega, ehk siis ressurssidega, sõjaline kaitse ette valmistada, sellega sõdida ja sõda võita. Sõjas tuleb paratamatult ka kaotusi taluda ja selleks peab iga ülem valmis olema. Siin on aga see koht, kus poliitiline juhtkond peab andma selge juhise kaitsta kõik meie inimesi ja kriitilist taristut vastase õhulöökide eest.
Kalevipoja õhukaitsekuppel teeb ka mobilisatsiooni läbiviimise oluliselt turvalisemaks, sest isegi kui laod reaalse ohu korral tühjendada, on mobilisatsioonidepood ja mobiliseeritav vägi ikkagi ahvatlevad, et mitte öelda pehmed sihtmärgid.
Hea uudis on see, et osa tööd on juba ära tehtud. Eesti õhuvägi on teenistuses 24/7 ja integreeritud link 16 kaudu NATO õhuoperatsioonide juhtimisesse. Link 16 on sõjaline andmesidevõrk, mille abil saavad juhtimiskeskused, sõjalennukid, laevad ja maaväed oma taktikalist pilti reaalajas vahetada. Iga uue relvasüsteemi liitmine link 16-ga on pigem tehniline küsimus. Õhuväe professionaalsuses ei ole mingit põhjust kahelda, pigem on arukas õhuväelaste oskusteavet ja teenistuskogemust kasutada.
Õhuväe seire, luure- pääste-ja lahinguvõimekuse tõstmiseks tuleb piirivalve lennuvahendid tuua õhuväe juhtimise alla. Õhuvägi peab lisaks õhukaitse juhtimisele võtma üle ka otsimis- ja päästefunktsiooni, mis on õhuoperatsioonide orgaaniline osa. Piirivalve saab jätkata taktikalise taseme droonide kasutamist.
Olukorrateadlikkus ja otsustamise kiirus
Võtmeküsimused on olukorrateadlikkus ja otsustamise kiirus, ehk siis luureandmete saamine (kosmos, radarid, signaalluure jne), töötlus ja analüüs ning otsustamise kiirus, õhupildi tootmine ja lahingu juhtimine. Kelle otsustamisahel on kiirem, see jääb ellu ja võidab. Kindlasti on võimalik seda otsustusprotsessi veel kiirendada, kasutades näiteks Eesti kaitsetööstuse start-up'ide innovaatilisi lahendusi.
Eesti on maailma kõige innovaatilisem ja digitaliseeritum rahvas ning kui meie kaitsetööstusele probleem sõnastada ja ülesanne püstitada, siis on võimalik Venemaad ebamugavalt ja tavapäratult üllatada.
Meie maaväel on arvestatav lühimaa õhutõrje, ehk siis Mistralid, Poolast hangitavad Piorunid ja 23mm õhutõrjekahurid Sergei. Kihilise õhukaitse arendamiseks ja õhus initsiatiivi võtmiseks on mõistlik otsida uusi lahendusi, sest ka droonivastane kaitse peab samuti muutuma kihiliseks nagu on tankitõrje, rannakaitse ja õhutõrje.
Kodumaine kaitsetööstusettevõte Marduk Technologies on saanud valmis droonipüüdja prototüübi, mille edasiarendust on loodetavasti võimalik kiiresti relvastusse võtta. Täiuslikus maailmas on vaja nii segamist (jamming) kui ka droonide allatulistamise võimekust ja seda juba päris madalal taktikalisel tasemel.
Keskmaa õhutõrje hange käib ja loodetavasti langetavad asjatundjad targa otsuse Eestile sobiva õhutõrjesüsteemi kiireks soetamiseks võimalusega seadmeid juurde hankida. Reeglina ei ole keskmaa õhutõrjesüsteemid loodud tõrjuma ballistilisi rakette, aga sellest hoolimata peame jätkama ja kiirendama esimese ja teise kihi ehk lühi- ja keskmaa õhu- ja raketitõrje ülesehitamise üle kogu territooriumi. Eesti linnad ja elulise tähtsusega taristuobjektid peavad olema kaitstud.
Võib arvata, et ka teised NATO piiririigid on mures – õppides Venemaa sõjast Ukrainas - ning mõtlevad samas suunas. Ühised sõjalised ja tehnoloogilised lahendused ning hanked on kindlasti kasulikud kõigile.
Koostöö aitab raha säästa
14 NATO riiki, Eesti nende seas, ning NATO-ga peatselt liituv Soome allkirjastasid oktoobris Brüsselis ühiste kavatsuste protokolli, millega pandi alus Euroopa Taevakilbi initsiatiivile. Suurim mängija ja panustaja Saksamaa ostab Iisraelilt Nool-3 püüdurrakette, millega Saksamaa esindajate sõnul kaitstakse Venemaa ballistiliste ja tiibrakettide eest mitte ainult Saksamaad, vaid ka kogu NATO idatiiba.
Uus võime saab olema täielikult koostoimiv NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemiga. Me ei ole saa olla kindlad, kas meil on piisavalt aega loota sellele initsiatiivile või peame kas ise või kahepoolsete kokkulepete alusel suuremate liitlastega leidma ajutise lahenduse raketitõrjeks mitte hiljem kui 24. veebruariks 2024. Üks võimalus on veenda näiteks ameeriklasi paigutama Läänemere piirkonda Patriot süsteeme.
Kalevipoja kupli hävituslennukite kihi tagavad juba Ämarisse ning vajadusel mujale paigutatud liitlaste mitmeotstarbelised sõjalennukid.
Lõpuks peavad saavutama tõhusa õhu- ja raketikaitse kõik NATO piiririigid Norrast Bulgaariani välja, kuid see ei tähenda, et Eestil oleks luksust passiivselt oodata, kuni keegi ehitab Kalevipoja kupli valmis ja see lihtsalt laskub sulnilt üle meie. Me peame läbi mõtlema kõik tehnilised ja rahalised lahendused koos liitlastega, kellel on vastavad sõjalised võimekused olemas, ja lähemate naabritega.
Vene kindralstaabile Kalevipoja kuppel ilmselgelt ei meeldi, sest see võtab Venemaalt igasuguse lootuse kasutada või unistada ründerakkettide ülekaalust ja hirmutada meie inimesi.
### Response:
Peeter Tali ja Kalev Stoicescu: Kalevipoja kuppel kaitseks kogu Eestit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Demokraatlikus riigis on erakondadel kandev roll üksikisikute poliitiliste ideede koondamisel ja kandmisel riigi valitsemisse nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Just seetõttu peaks erakondade tegevus olema läbipaistev ja usaldusväärne.
Erakonnaseadus ning erakondade rahastamise järelevalve on ajale jalgu jäänud ning eriti terav on see probleem arvestades praegust julgeolekupoliitilist olukorda, kus vaenulike välisagentide huvi meie sisepoliitikasse sekkuda on aastakümnete kõrgeim. Praeguse puuduliku järelevalve tingimustes on erakonnad ja seeläbi ka meie sisepoliitiline otsustusprotsesse välisvaenlasele haavatavam.
Ei tohi olla arusaamatusi seoses erakondade rahastamisega
Erakonnad peaksid sisendama valijatesse kindlustunnet sõltumata oma ideoloogilisest suunitlusest. Seetõttu on erakondade rahastamine nii meie poliitilise julgeoleku, sõltumatuse, kui ka inimeste usalduse alus.
Paraku on rahastamisskandaalid ning küsitavused näiteks ulatuslike kampaaniate finantseerimisel viimastel aastatel õõnestanud mitmete erakondade usaldusväärsust ning seadnud kahtluse alla nende poliitilise sõltumatuse. Kahtlused erakondade rahastamise osas kahjustavad kõige otsesemalt meie demokraatlikke väärtusi ja otsustusprotsessi, aga hullemal juhul ka riigi suveräänsust tervikuna.
Kui riigikogu valimistel osutuvad üksikkandidaatide asemel valituteks üldjuhul erakondade kandidaadid, siis ei tohi olla arusaamatusi või kahtlusi seoses erakondade rahastamisega. Eesti reaalsus on paraku teistsugune ning kahtlused mõjukate suurärimeeste huvide teenimises on varjutanud paljusid erakondi, mis aastakümneid on meie riiki juhtinud kohalikes omavalitsustes, aga ka riigikogus.
Kui seni on küsimus pigem piirdunud lihtsalt korruptiivsete kalduvuste ja kahtlustustega, siis praegu opereerime ikkagi täiesti uues julgeolekuolukorras, mistõttu peame ka erakondade rahastamise rangema kontrolli alla saama.
Venemaa ei tee enam saladust sellest, et nad on sekkunud ning plaanivad ka tulevikus sekkuda teiste riikide valimistesse. Venemaa ärimees ning palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin tunnistas sekkumist USA valimistesse ja kavatsusi seda teha ka tulevikus.
Oktoobris väitis Läti justiitsminister Jānis Bordān, et viimastel valimistel võis Venemaa rahastada Lätis koguni nelja erakonda. Arvukalt näiteid teame ka Lääne-Euroopast – Austria, Prantsusmaa jne. Oleks ülimalt naiivne arvata, et Vene raha meie poliitikasse teed ei otsi.
ERJK uurimisvolituste laiendamisest
Keerulisele julgeolekuolukorrale vaatamata tehti erakonnaseaduses sisulisi muudatusi rahastuse ja selle järelevalve osas viimati kaheksa aastat tagasi. Maailm on muutunud ning muutnud on ka ohuhinnangud, millest tulenevalt peaksime nüüd tegema vajalikud muudatused erakonnaseaduses, et kaitsta meie demokraatlikku valimis- ja otsustusprotsessi ning riigi suveräänsust.
Lõpuni pentsik on, et riik teeb üldises finantsjärelevalves järjest täiendusi ja muudatusi, kuid neidsamu poliitilisi protsesse juhtivate ja otsustavate erakondade rahastuse läbipaistvuses oleme täielikult stagneerunud. Võimalusi on iseenesest olnud, näiteks mais esitatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõuga, milles toodud mõtted vajaksid kiiremas korras rakendamist.
Konkreetsemalt räägime eeskätt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolituste laiendamisest, keelatud annetuste vastuvõtmisele kohaldatavate võimaluste muutmisest ning võimekusest päriselt tuvastada, kes on erakonnaga seotud niinimetatud sidusorganisatsioon.
Samas eelnõus oli veel mitmeid olulisi väiksemaid muudatusi, mis kindlasti aitaksid meil paremini veenduda erakondade laekuva raha päritolus. Oluline on märkida, et mainitud ettepanek pole mingi päevakajaline poliitiline algatus, vaid need ettepanekud esitas justiitsministeerium juba 2021. aastal.
"Me peame andma parlamendile kõrgema võimu esindajana võimaluse need ettepanekud sisuliselt läbi arutada."
Septembris tegin ettepaneku ka justiitsministrile, et nende ettepanekutega tuleks kiiremas korras edasi liikuda, sest eriti praegust julgeolekupilti ning lähenevaid valimisi silmas pidades pole Eesti valijate suhtes aus antud eelnõud blokeerida. Me peame andma parlamendile kõrgema võimu esindajana võimaluse need ettepanekud sisuliselt läbi arutada.
Nende kontrollmeetmete võimaldamine ning seeläbi ERJK tegevuse võimestamine on eriti aktuaalne nüüd, mil risk, et vaenulikud välisagendid otsivad võimalusi sekkumiseks meie sisepoliitikasse, on viimaste aastakümnete suurim. Lisaks infooperatsioonidele on tähtis just erakondade võimalik haavatavus, mida välisvaenlane võiks kasutada meie siseriiklike protsesside mõjutamiseks ning ühiskonna destabiliseerimiseks.
Suurem läbipaistvus erakondade rahastamises on riigi sisejulgeoleku, rahvusvahelise maine ja poliitilise stabiilsuse küsimus. Me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning ERJK on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, mis saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba õiguskaitseasutusi. Seepärast ongi oluline laiendada ERJK volitusi.
Poliitilise poole pealt võiks muidugi alati õhku visata küsimuse, et kas üldse peaks massiivse kampaaniaga olema võimalik võimu sisuliselt osta. Sotsiaaldemokraadid on juba aastaid leidnud, et valimiskampaaniate mahtude osas oleks otstarbekas seada kulutuste kokkuleppeline ülempiir, et tõsta kampaania mastaapide asemel valimistele eelneva sisulise debati kvaliteeti.
Valimiste põhiküsimuseks ei peaks olema see, keda on tele- või tänavapildis kõige rohkem. Kui soovime, et valimised polariseerimise asemel meie demokraatia arengusse panustaks, peaks rohkem ressurssi suunama sisulisse selgitustöösse, mitte kampaaniamaterjali.
Antud ettepanekuid erakonnaseaduse muutmiseks tutvustasin ka riigikogu õiguskomisjonile. Sisuliselt on justiitsministeeriumil eelnõu välja töötatud ning nüüd on küsimus selles, kas justiitsminister on valmis selle eelnõu riigikogule arutamiseks esitama. Kui mingil põhjusel justiitsminister seda vajalikuks ei pea, on alati ka võimalus, et vastavad muudatused algatatakse riigikogu tasandil vajamata selleks justiitsministri initsiatiivi. | Lauri Läänemets: parteide rahastamise puudulik järelevalve on julgeolekurisk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Demokraatlikus riigis on erakondadel kandev roll üksikisikute poliitiliste ideede koondamisel ja kandmisel riigi valitsemisse nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil. Just seetõttu peaks erakondade tegevus olema läbipaistev ja usaldusväärne.
Erakonnaseadus ning erakondade rahastamise järelevalve on ajale jalgu jäänud ning eriti terav on see probleem arvestades praegust julgeolekupoliitilist olukorda, kus vaenulike välisagentide huvi meie sisepoliitikasse sekkuda on aastakümnete kõrgeim. Praeguse puuduliku järelevalve tingimustes on erakonnad ja seeläbi ka meie sisepoliitiline otsustusprotsesse välisvaenlasele haavatavam.
Ei tohi olla arusaamatusi seoses erakondade rahastamisega
Erakonnad peaksid sisendama valijatesse kindlustunnet sõltumata oma ideoloogilisest suunitlusest. Seetõttu on erakondade rahastamine nii meie poliitilise julgeoleku, sõltumatuse, kui ka inimeste usalduse alus.
Paraku on rahastamisskandaalid ning küsitavused näiteks ulatuslike kampaaniate finantseerimisel viimastel aastatel õõnestanud mitmete erakondade usaldusväärsust ning seadnud kahtluse alla nende poliitilise sõltumatuse. Kahtlused erakondade rahastamise osas kahjustavad kõige otsesemalt meie demokraatlikke väärtusi ja otsustusprotsessi, aga hullemal juhul ka riigi suveräänsust tervikuna.
Kui riigikogu valimistel osutuvad üksikkandidaatide asemel valituteks üldjuhul erakondade kandidaadid, siis ei tohi olla arusaamatusi või kahtlusi seoses erakondade rahastamisega. Eesti reaalsus on paraku teistsugune ning kahtlused mõjukate suurärimeeste huvide teenimises on varjutanud paljusid erakondi, mis aastakümneid on meie riiki juhtinud kohalikes omavalitsustes, aga ka riigikogus.
Kui seni on küsimus pigem piirdunud lihtsalt korruptiivsete kalduvuste ja kahtlustustega, siis praegu opereerime ikkagi täiesti uues julgeolekuolukorras, mistõttu peame ka erakondade rahastamise rangema kontrolli alla saama.
Venemaa ei tee enam saladust sellest, et nad on sekkunud ning plaanivad ka tulevikus sekkuda teiste riikide valimistesse. Venemaa ärimees ning palgasõdurite grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin tunnistas sekkumist USA valimistesse ja kavatsusi seda teha ka tulevikus.
Oktoobris väitis Läti justiitsminister Jānis Bordān, et viimastel valimistel võis Venemaa rahastada Lätis koguni nelja erakonda. Arvukalt näiteid teame ka Lääne-Euroopast – Austria, Prantsusmaa jne. Oleks ülimalt naiivne arvata, et Vene raha meie poliitikasse teed ei otsi.
ERJK uurimisvolituste laiendamisest
Keerulisele julgeolekuolukorrale vaatamata tehti erakonnaseaduses sisulisi muudatusi rahastuse ja selle järelevalve osas viimati kaheksa aastat tagasi. Maailm on muutunud ning muutnud on ka ohuhinnangud, millest tulenevalt peaksime nüüd tegema vajalikud muudatused erakonnaseaduses, et kaitsta meie demokraatlikku valimis- ja otsustusprotsessi ning riigi suveräänsust.
Lõpuni pentsik on, et riik teeb üldises finantsjärelevalves järjest täiendusi ja muudatusi, kuid neidsamu poliitilisi protsesse juhtivate ja otsustavate erakondade rahastuse läbipaistvuses oleme täielikult stagneerunud. Võimalusi on iseenesest olnud, näiteks mais esitatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõuga, milles toodud mõtted vajaksid kiiremas korras rakendamist.
Konkreetsemalt räägime eeskätt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) uurimisvolituste laiendamisest, keelatud annetuste vastuvõtmisele kohaldatavate võimaluste muutmisest ning võimekusest päriselt tuvastada, kes on erakonnaga seotud niinimetatud sidusorganisatsioon.
Samas eelnõus oli veel mitmeid olulisi väiksemaid muudatusi, mis kindlasti aitaksid meil paremini veenduda erakondade laekuva raha päritolus. Oluline on märkida, et mainitud ettepanek pole mingi päevakajaline poliitiline algatus, vaid need ettepanekud esitas justiitsministeerium juba 2021. aastal.
"Me peame andma parlamendile kõrgema võimu esindajana võimaluse need ettepanekud sisuliselt läbi arutada."
Septembris tegin ettepaneku ka justiitsministrile, et nende ettepanekutega tuleks kiiremas korras edasi liikuda, sest eriti praegust julgeolekupilti ning lähenevaid valimisi silmas pidades pole Eesti valijate suhtes aus antud eelnõud blokeerida. Me peame andma parlamendile kõrgema võimu esindajana võimaluse need ettepanekud sisuliselt läbi arutada.
Nende kontrollmeetmete võimaldamine ning seeläbi ERJK tegevuse võimestamine on eriti aktuaalne nüüd, mil risk, et vaenulikud välisagendid otsivad võimalusi sekkumiseks meie sisepoliitikasse, on viimaste aastakümnete suurim. Lisaks infooperatsioonidele on tähtis just erakondade võimalik haavatavus, mida välisvaenlane võiks kasutada meie siseriiklike protsesside mõjutamiseks ning ühiskonna destabiliseerimiseks.
Suurem läbipaistvus erakondade rahastamises on riigi sisejulgeoleku, rahvusvahelise maine ja poliitilise stabiilsuse küsimus. Me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning ERJK on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, mis saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba õiguskaitseasutusi. Seepärast ongi oluline laiendada ERJK volitusi.
Poliitilise poole pealt võiks muidugi alati õhku visata küsimuse, et kas üldse peaks massiivse kampaaniaga olema võimalik võimu sisuliselt osta. Sotsiaaldemokraadid on juba aastaid leidnud, et valimiskampaaniate mahtude osas oleks otstarbekas seada kulutuste kokkuleppeline ülempiir, et tõsta kampaania mastaapide asemel valimistele eelneva sisulise debati kvaliteeti.
Valimiste põhiküsimuseks ei peaks olema see, keda on tele- või tänavapildis kõige rohkem. Kui soovime, et valimised polariseerimise asemel meie demokraatia arengusse panustaks, peaks rohkem ressurssi suunama sisulisse selgitustöösse, mitte kampaaniamaterjali.
Antud ettepanekuid erakonnaseaduse muutmiseks tutvustasin ka riigikogu õiguskomisjonile. Sisuliselt on justiitsministeeriumil eelnõu välja töötatud ning nüüd on küsimus selles, kas justiitsminister on valmis selle eelnõu riigikogule arutamiseks esitama. Kui mingil põhjusel justiitsminister seda vajalikuks ei pea, on alati ka võimalus, et vastavad muudatused algatatakse riigikogu tasandil vajamata selleks justiitsministri initsiatiivi.
### Response:
Lauri Läänemets: parteide rahastamise puudulik järelevalve on julgeolekurisk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brooklyn alustas viimast 90 sekundit viiepunktilises eduseisus, aga Damian Lillard murdis edukalt korvi alla läbi ja siis lahendas Jusuf Nurkic kaks-pluss-üks rünnaku ning tõi kuus sekundit enne mängu lõppu tabloole viigi. Mängu viimasel rünnakul eksis Kevin Durant raskel viskel, ent külalismeeskonna õnneks upitas ründelaua sisuliselt koos lõpusireeniga korvi Royce O'Neale.
Durant viskas võitjate kasuks 35 punkti, O'Neal tegi 11 punkti, 11 lauapalli ja 11 korvisööduga kolmikduubli. Yuta Watanabe lisas pingilt 20 punkti ning Ben Simmons tegi 15 punktiga oma hooaja resultatiivseima mängu. Lillardi arvele jäi 25 punkti ja 11 korvisöötu.
Kawhi Leonard alustas sel hooajal esimest korda algkoosseisus ja tema 25 minutiga visatud kuus punkti aitasid Los Angeles Clippersi (9-7) 96:91 võidule idakonverentsi punase laterna Detroit Pistonsi (3-13) üle. Reggie Jackson viskas Clippersi kasuks 23 punkti, Detroiti vedas 26 punkti visanud Bojan Bogdanovic.
Suurepärasesse hoogu on tõusnud Sacramento Kings (8-6), kes sai neljapäeval San Antonio Spursi (6-10) 130:112 alistamisega viienda järjestikuse võidu ja on läänekonverentsi tagumisest otsast tõusnud seitsmendale kohale. De'Aaron Fox tõi kodumeeskonnale 28 punkti ja kaheksa resultatiivset söötu, Domantas Sabonis ja Hariison Barnes lisasid mõlemad 16 punkti ja kaheksa lauapalli. Spursi ei päästnud ka Devin Vasselli 29 silma. | Duranti 35 punkti aitasid Netsil alistada läänekonverentsi liidri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brooklyn alustas viimast 90 sekundit viiepunktilises eduseisus, aga Damian Lillard murdis edukalt korvi alla läbi ja siis lahendas Jusuf Nurkic kaks-pluss-üks rünnaku ning tõi kuus sekundit enne mängu lõppu tabloole viigi. Mängu viimasel rünnakul eksis Kevin Durant raskel viskel, ent külalismeeskonna õnneks upitas ründelaua sisuliselt koos lõpusireeniga korvi Royce O'Neale.
Durant viskas võitjate kasuks 35 punkti, O'Neal tegi 11 punkti, 11 lauapalli ja 11 korvisööduga kolmikduubli. Yuta Watanabe lisas pingilt 20 punkti ning Ben Simmons tegi 15 punktiga oma hooaja resultatiivseima mängu. Lillardi arvele jäi 25 punkti ja 11 korvisöötu.
Kawhi Leonard alustas sel hooajal esimest korda algkoosseisus ja tema 25 minutiga visatud kuus punkti aitasid Los Angeles Clippersi (9-7) 96:91 võidule idakonverentsi punase laterna Detroit Pistonsi (3-13) üle. Reggie Jackson viskas Clippersi kasuks 23 punkti, Detroiti vedas 26 punkti visanud Bojan Bogdanovic.
Suurepärasesse hoogu on tõusnud Sacramento Kings (8-6), kes sai neljapäeval San Antonio Spursi (6-10) 130:112 alistamisega viienda järjestikuse võidu ja on läänekonverentsi tagumisest otsast tõusnud seitsmendale kohale. De'Aaron Fox tõi kodumeeskonnale 28 punkti ja kaheksa resultatiivset söötu, Domantas Sabonis ja Hariison Barnes lisasid mõlemad 16 punkti ja kaheksa lauapalli. Spursi ei päästnud ka Devin Vasselli 29 silma.
### Response:
Duranti 35 punkti aitasid Netsil alistada läänekonverentsi liidri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Down in Atlanta" on Williamsi ja Scotti kolmas ühine singel. Samuti on Williams osalenud Scotti albumi "Rodeo" loo "Flying High" produtseerimisel.
Nii Scott kui ka Williams on avalikult välja öelnud, et lähiajal on neilt albumeid oodata. Hetkel pole teada, kumma artisti albumile "Down in Atlanta" jõuab. | Pharrell Williams ja Travis Scott andsid väga ühise loo "Down in Atlanta" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Down in Atlanta" on Williamsi ja Scotti kolmas ühine singel. Samuti on Williams osalenud Scotti albumi "Rodeo" loo "Flying High" produtseerimisel.
Nii Scott kui ka Williams on avalikult välja öelnud, et lähiajal on neilt albumeid oodata. Hetkel pole teada, kumma artisti albumile "Down in Atlanta" jõuab.
### Response:
Pharrell Williams ja Travis Scott andsid väga ühise loo "Down in Atlanta" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ikea tarnija Mogotex hankis 2019. aastal IK-2 kinnipidamiskeskusest tekstiile. IK-2 juht oli aastatel 2006-2014 Euroopa Liidu (EL) sanktsioonid nimekirjas, kuna seal koheldi halvasti poliitvange, vahendas Politico.
IK-2-s töötavad vangid said paar rubla palka. Valgevene keskmine palk oli 2022. aasta septembris 1637 rubla ehk umbes 600 eurot.
"Lukašenka režiim sunnib vange tegema tasuta tööd, nende hulgas on ka poliitvangid," ütles Valgevene opositsiooniaktivist Franak Viačorka.
"Paljud mõisteti sunnitööle, kuna osalesid meeleavaldustel, kus kritiseerisid Lukašenkat või avaldasid toetust Ukrainale. Julgustame kõiki lääne firmasid lõpetama igasuguse koostöö režiimiga, riigifirmadega ja mis tahes institutsioonidega, mis on seotud Valgevene valitsusega," lisas Viačorka.
EL-i välisasjade välispoliitika teemade juhtiv pressiesindaja Peter Stano ütles, et EL on teadlik hiljutistest teadetest, mis kritiseerivad Ikea alltöövõtjate sidemeid Valgevene kolooniatega.
"Kui need teated leiavad kinnitust, peaksid sellised tegevused kohe lõppema, kuna need rikuvad inimõigusi," ütles Stano.
Ikea koostöö Valgevene firmadega algas ametlikult 1999. aastal, Lukašenka oli siis juba Valgevene diktaator. Valgevenest sai lõpuks Poola järel Ikea suuruselt teine puidutarnija.
Ikea pressiesindaja ütles, et firma võtab Valgevene kohta puudutavaid teateid väga tõsiselt. Pressiesindaja ütles, et Ikea ei aktsepteeri kunagi inimõiguste rikkumist firma tarneahelates. Ikea lõpetas 2022. aasta juunis lepingud oma Valgevene tarnijatega.
2012. aastal tunnistas Ikea, et ostis 1970. ja 1980. aastatel Ida-Saksa poliitvangide toodetud tooteid. | Uuring: Ikea tarnijad kasutasid Valgevene vangide tasuta tööjõudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ikea tarnija Mogotex hankis 2019. aastal IK-2 kinnipidamiskeskusest tekstiile. IK-2 juht oli aastatel 2006-2014 Euroopa Liidu (EL) sanktsioonid nimekirjas, kuna seal koheldi halvasti poliitvange, vahendas Politico.
IK-2-s töötavad vangid said paar rubla palka. Valgevene keskmine palk oli 2022. aasta septembris 1637 rubla ehk umbes 600 eurot.
"Lukašenka režiim sunnib vange tegema tasuta tööd, nende hulgas on ka poliitvangid," ütles Valgevene opositsiooniaktivist Franak Viačorka.
"Paljud mõisteti sunnitööle, kuna osalesid meeleavaldustel, kus kritiseerisid Lukašenkat või avaldasid toetust Ukrainale. Julgustame kõiki lääne firmasid lõpetama igasuguse koostöö režiimiga, riigifirmadega ja mis tahes institutsioonidega, mis on seotud Valgevene valitsusega," lisas Viačorka.
EL-i välisasjade välispoliitika teemade juhtiv pressiesindaja Peter Stano ütles, et EL on teadlik hiljutistest teadetest, mis kritiseerivad Ikea alltöövõtjate sidemeid Valgevene kolooniatega.
"Kui need teated leiavad kinnitust, peaksid sellised tegevused kohe lõppema, kuna need rikuvad inimõigusi," ütles Stano.
Ikea koostöö Valgevene firmadega algas ametlikult 1999. aastal, Lukašenka oli siis juba Valgevene diktaator. Valgevenest sai lõpuks Poola järel Ikea suuruselt teine puidutarnija.
Ikea pressiesindaja ütles, et firma võtab Valgevene kohta puudutavaid teateid väga tõsiselt. Pressiesindaja ütles, et Ikea ei aktsepteeri kunagi inimõiguste rikkumist firma tarneahelates. Ikea lõpetas 2022. aasta juunis lepingud oma Valgevene tarnijatega.
2012. aastal tunnistas Ikea, et ostis 1970. ja 1980. aastatel Ida-Saksa poliitvangide toodetud tooteid.
### Response:
Uuring: Ikea tarnijad kasutasid Valgevene vangide tasuta tööjõudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mind huvitavad paarisuhete tagamaad ja paarisuhete rollis olevate inimeste raskused, unistused ja meeleolu. Igas konfliktis peitub alati ka unistus. "... sinule" rõhutab empaatia olulisust, teise kuulamise ja mõistmise oskust," selgitas lavastuse ideed Tatjana Romanova.
Lavastuse idee autorid, etendajad ja koreograafid on Tatjana Romanova ja Gert Preegel, lavastusdramaturg Laura Kvelstein, kunstnik Eva Orupõld, helilooja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton Andrejuk, visuaalse kujunduse on teinud Eliise Selisaar, lavastuse fotograaf on Juri Seredenko.
Esimesele ja viimasele etendusele järgneb arutelu publikuga. | Sõltumatu Tantsu Laval esietendub paarisuhteid lahkav tantsulavastus "...sinule" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mind huvitavad paarisuhete tagamaad ja paarisuhete rollis olevate inimeste raskused, unistused ja meeleolu. Igas konfliktis peitub alati ka unistus. "... sinule" rõhutab empaatia olulisust, teise kuulamise ja mõistmise oskust," selgitas lavastuse ideed Tatjana Romanova.
Lavastuse idee autorid, etendajad ja koreograafid on Tatjana Romanova ja Gert Preegel, lavastusdramaturg Laura Kvelstein, kunstnik Eva Orupõld, helilooja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Anton Andrejuk, visuaalse kujunduse on teinud Eliise Selisaar, lavastuse fotograaf on Juri Seredenko.
Esimesele ja viimasele etendusele järgneb arutelu publikuga.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Laval esietendub paarisuhteid lahkav tantsulavastus "...sinule" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestil on G-valikgrupis siiani üks võit ja üks kaotus, kui mullu novembris jäädi võõrsil 43:62 alla Portugalile, kuid kolm päeva hiljem alistati Tallinnas 72:69 Suurbritannia. Kreeka on mõlemast seitsme punktiga jagu saanud.
Pärast novembrikuist akent lõpetab Eesti naiskond valikturniiri veebruaris, kui külla sõidetakse brittidele ning 12. veebruaril võõrustatakse Kreekat.
Rahvuskoondise kandidaadid:
Mailis Pokk - Champagne Basket Feminin
Maaja Bratka - Champagne Basket Feminin
Kadri-Ann Lass - IDK Euskotren
Greeta Üprus - Reykjavik IR
Annika Köster - TalTech/NORDAID
Janne Pulk - TalTech/NORDAID
Kätlin Kangur - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Kristel Rattasepp - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Marta Eleri Jaama - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Anna Maria Tamberg - TalTech/NORDAID ja Rapla Korvpallikool
Anette Laura Toks - Tony Parkeri Akadeeemia ja FC Lyon Asvel Feminin
Keandra Koorits - Audentese Spordigumnaasium ja Audentese Spordiklubi/TSK
Sille-Liis Mölder - Audentese Spordigumnaasium ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Ellen Anett Põldmaa - Audentese Spordiklubi
Janeli Lilleallik - Tartu Ülikool
Martha-Liisa Oinits
Peatreener: Kaspars Majenieks
Abitreener: Sergio Rico Cubeiro
Abitreener: Marko Parkonen | Naiste korvpallikoondis kogunes EM-valikmängudeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestil on G-valikgrupis siiani üks võit ja üks kaotus, kui mullu novembris jäädi võõrsil 43:62 alla Portugalile, kuid kolm päeva hiljem alistati Tallinnas 72:69 Suurbritannia. Kreeka on mõlemast seitsme punktiga jagu saanud.
Pärast novembrikuist akent lõpetab Eesti naiskond valikturniiri veebruaris, kui külla sõidetakse brittidele ning 12. veebruaril võõrustatakse Kreekat.
Rahvuskoondise kandidaadid:
Mailis Pokk - Champagne Basket Feminin
Maaja Bratka - Champagne Basket Feminin
Kadri-Ann Lass - IDK Euskotren
Greeta Üprus - Reykjavik IR
Annika Köster - TalTech/NORDAID
Janne Pulk - TalTech/NORDAID
Kätlin Kangur - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Kristel Rattasepp - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Marta Eleri Jaama - TalTech/NORDAID ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Anna Maria Tamberg - TalTech/NORDAID ja Rapla Korvpallikool
Anette Laura Toks - Tony Parkeri Akadeeemia ja FC Lyon Asvel Feminin
Keandra Koorits - Audentese Spordigumnaasium ja Audentese Spordiklubi/TSK
Sille-Liis Mölder - Audentese Spordigumnaasium ja Audentese Spordiklubi/Siili PK
Ellen Anett Põldmaa - Audentese Spordiklubi
Janeli Lilleallik - Tartu Ülikool
Martha-Liisa Oinits
Peatreener: Kaspars Majenieks
Abitreener: Sergio Rico Cubeiro
Abitreener: Marko Parkonen
### Response:
Naiste korvpallikoondis kogunes EM-valikmängudeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Umbes 70 000 neist vooditest on kohale toimetatud," teatasid Hiina ametnikud.
Guangzhou asub Lõuna-Hiinas ja on Guangdongi provintsi pealinn. Linn on oluline tööstuskeskus, kus elab umbes 15 miljonit inimest.
Linnas levib kiiresti koroonaviiruse levik. Guangzhous registreeriti neljapäeval ametlike andmete kohaselt umbes 9244 uut juhtu. Kolmapäeval registreeriti linnas 8761 uut juhtu.
Hiina kompartei karmi koroonapoliitika tõttu puhkesid linnas ka suured protestid. Protestid puhkesid Haizhu linnaosas, kus elavad vaesemad inimesed.
"Haizhu piirkond on pandeemia epitsenter, seal asub peamine lahinguväli," ütles neljapäeval Guangzhou tervisekomisjoni tippjuht Zhang Yi. | Hiina suurlinn plaanib juurde luua täiendavaid COVID-19 voodikohti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Umbes 70 000 neist vooditest on kohale toimetatud," teatasid Hiina ametnikud.
Guangzhou asub Lõuna-Hiinas ja on Guangdongi provintsi pealinn. Linn on oluline tööstuskeskus, kus elab umbes 15 miljonit inimest.
Linnas levib kiiresti koroonaviiruse levik. Guangzhous registreeriti neljapäeval ametlike andmete kohaselt umbes 9244 uut juhtu. Kolmapäeval registreeriti linnas 8761 uut juhtu.
Hiina kompartei karmi koroonapoliitika tõttu puhkesid linnas ka suured protestid. Protestid puhkesid Haizhu linnaosas, kus elavad vaesemad inimesed.
"Haizhu piirkond on pandeemia epitsenter, seal asub peamine lahinguväli," ütles neljapäeval Guangzhou tervisekomisjoni tippjuht Zhang Yi.
### Response:
Hiina suurlinn plaanib juurde luua täiendavaid COVID-19 voodikohti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ray ütles föderaalsele panktorikohtule esitatud avalduses, et ta pole oma 40-aastase karjääri jooksul kunagi midagi nii hullu näinud, vahendas The Wall Street Journal.
Avaldus maalib pildi kaosest, mis iseloomustab FTX-i rahandust, raamatupidamist ja selle üldist juhtimist. Krüptobörsi juhiks oli selle asutaja Sam Bankman-Fried. FTX-i tegevust uurivad nüüd ka USA võimud ning firma teatas sel nädalal, et teeb võimudega koostööd.
Ray teatas avalduses, et Bankman-Friedi antud finantsteavet ei saa usaldada. Praegune ettevõtte juhtkond proovib nüüd kindlaks teha, palju pankrotistunud krüptobörsil üldse raha praegu on.
"Ma pole kunagi oma karjääri jooksul näinud nii suurt kontrolli puudumist ja usaldusväärse finantsteabe täielikku puudumist, nagu siin juhtus. See olukord on enneolematu," ütles Ray.
Avalduse kohaselt kasutati ettevõtte varasid ilma igasuguse sisemise kontrollita, selle käigus ostis firma oma Bahama töötajatele kinnisvara.
FTX-i advokaadid väitsid, et Bankman-Fried ja Bahama valitsus kandsid varasid üle kontodele, mis ei kuulu ettevõtte juhtkonna kontrolli alla.
Hiljuti teatas Singapuris asuv investeerimisfirma, et kaotas FTX-i finantsseisu tõttu 275 miljoni dollari suuruse investeeringu. "Sellest investeeringust selgub, et meie usk Sam Bankman-Friedi juhtimisse ja otsustusvõimesse, mis kujunes temaga peetud suhtlustest, oli vale," teatas Temasek.
FTX teatas oma pankrotiavalduses, et firmal on üle miljoni võlausaldaja.
Ray sõnul pole FTX-l täpset nimekirja kontodest, kus firma raha asub. "FTX kasutas järelevalve puudumist, et varjata oma klientide raha väärkasutamist," ütles Ray.
Ray sõnul on ta toonud FTX-i uued sõltumatud juhid, kes tema sõnul aitavad tagada, et ettevõtet juhitakse esmakordselt korralikult.
FTX-i uus juhtkond teatas, et kavatseb nõuda tagasi varasid, "millest märkimisväärne osa võib olla kadunud või varastatud". Juhtkond plaanib uurida ettevõtte asutajate vastu esitatud nõudeid. | FTX-I pankrotihaldur: krüptobörsil polnud mingit järelevalvet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ray ütles föderaalsele panktorikohtule esitatud avalduses, et ta pole oma 40-aastase karjääri jooksul kunagi midagi nii hullu näinud, vahendas The Wall Street Journal.
Avaldus maalib pildi kaosest, mis iseloomustab FTX-i rahandust, raamatupidamist ja selle üldist juhtimist. Krüptobörsi juhiks oli selle asutaja Sam Bankman-Fried. FTX-i tegevust uurivad nüüd ka USA võimud ning firma teatas sel nädalal, et teeb võimudega koostööd.
Ray teatas avalduses, et Bankman-Friedi antud finantsteavet ei saa usaldada. Praegune ettevõtte juhtkond proovib nüüd kindlaks teha, palju pankrotistunud krüptobörsil üldse raha praegu on.
"Ma pole kunagi oma karjääri jooksul näinud nii suurt kontrolli puudumist ja usaldusväärse finantsteabe täielikku puudumist, nagu siin juhtus. See olukord on enneolematu," ütles Ray.
Avalduse kohaselt kasutati ettevõtte varasid ilma igasuguse sisemise kontrollita, selle käigus ostis firma oma Bahama töötajatele kinnisvara.
FTX-i advokaadid väitsid, et Bankman-Fried ja Bahama valitsus kandsid varasid üle kontodele, mis ei kuulu ettevõtte juhtkonna kontrolli alla.
Hiljuti teatas Singapuris asuv investeerimisfirma, et kaotas FTX-i finantsseisu tõttu 275 miljoni dollari suuruse investeeringu. "Sellest investeeringust selgub, et meie usk Sam Bankman-Friedi juhtimisse ja otsustusvõimesse, mis kujunes temaga peetud suhtlustest, oli vale," teatas Temasek.
FTX teatas oma pankrotiavalduses, et firmal on üle miljoni võlausaldaja.
Ray sõnul pole FTX-l täpset nimekirja kontodest, kus firma raha asub. "FTX kasutas järelevalve puudumist, et varjata oma klientide raha väärkasutamist," ütles Ray.
Ray sõnul on ta toonud FTX-i uued sõltumatud juhid, kes tema sõnul aitavad tagada, et ettevõtet juhitakse esmakordselt korralikult.
FTX-i uus juhtkond teatas, et kavatseb nõuda tagasi varasid, "millest märkimisväärne osa võib olla kadunud või varastatud". Juhtkond plaanib uurida ettevõtte asutajate vastu esitatud nõudeid.
### Response:
FTX-I pankrotihaldur: krüptobörsil polnud mingit järelevalvet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome oktoobrikuine inflatsiooninäitaja oli 8,3 protsenti. Soomest väiksem inflatsioon on Euroopa Liidus vaid Maltal, Prantsusmaal ja Hispaanias. IMF hoiatab sellegipoolest, et järgmisel aastal näeb Soome finantspoliitika ette majanduse elavdamist ja see suurendab inflatsiooni, seega tuleks majanduse turgutamise lõpetada.
Soome avaliku sektori võlg on euroala keskmisel tasemel, aga Soome enda ajalugu vaadates on see praegu läbi aegade suurim ehk ligi 140 miljardit eurot ja kasvab iga aastaga. Näiteks kui praegune valitsus ametisse astus oli võlg 30 miljardi võrra väiksem.
Valitsus põhjendab laenukoormuse suurenemist koroonapandeemia ja Venemaa algatatud sõjaga, aga asjatundjate sõnul on tegelikult kolmandik lisalaenust läinud hoopis muudeks kuludeks ja tegelikult oleksid valitsus ja parlament võinud neid kulutusi vähendada.
Soome rahandusministeeriumi töörühm avalikustas novembri alguses ka oma soovitused majandusdistsipliini parandamiseks. Soovituse kohaselt peaksid kõik järgmised valitsused juba koalitsiooniläbirääkimistel täpselt kokku leppima, kust mitu miljardit kokku hoida, mida kärpida, missuguseid riigi pakutavaid teenuseid vähendada ja millest valitsusprogrammis loobuda, et võla kasvu ohjeldada.
Tõenäoliselt saab suur laenukoormus ka kevadiste parlamendivalimiste oluliseks teemaks.
Majandusolukord mõjutab ka hindu ja tavalise soomlase ostukäitumist. Võrreldes eelmise aasta sügisega on toit Soomes kallinenud peaaegu 16 protsenti.
Eurostati andmetel on Soome toidu hinna poolest Euroopa Liidus kuuendal kohal. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, on Soomes toidu hinnatase 113 protsenti, Eestis 97 protsenti, ehk keskmisest madalam. Alkoholi hinna poolest on Soome siiski endiselt Euroopa Liidus esikohal.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet plaanib käivitada uuringu, et välja selgitada, millest tarbijatelt küsitav lõpphind tegelikult koosneb. Põllumehed ja toiduainetööstus lepivad kokku oma hinnad, kaupmehed omakorda sõlmivad kokkulepped toiduainetööstusega. Need kokkulepped on salajased ja seni selget pilti toidu hinna kujunemisest ei ole.
Soome kaks suuremat müüjat ehk S-ryhmä ja K-ryhma kinnitasid, et on valmis uuringus osalema, aga mõlemad rõhutasid, et konkurentsireeglitest ja konfidentsiaalsusnõuetest tuleb kinni pidada ja rõhutavad, et ka kaupmeestel ei ole tegelikult kogu ahelast täit ülevaadet, sest toidutootjad ja tööstused teevad oma kokkuleppeid. | IMF-i hinnangul peatub Soome majanduskasv järgmisel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome oktoobrikuine inflatsiooninäitaja oli 8,3 protsenti. Soomest väiksem inflatsioon on Euroopa Liidus vaid Maltal, Prantsusmaal ja Hispaanias. IMF hoiatab sellegipoolest, et järgmisel aastal näeb Soome finantspoliitika ette majanduse elavdamist ja see suurendab inflatsiooni, seega tuleks majanduse turgutamise lõpetada.
Soome avaliku sektori võlg on euroala keskmisel tasemel, aga Soome enda ajalugu vaadates on see praegu läbi aegade suurim ehk ligi 140 miljardit eurot ja kasvab iga aastaga. Näiteks kui praegune valitsus ametisse astus oli võlg 30 miljardi võrra väiksem.
Valitsus põhjendab laenukoormuse suurenemist koroonapandeemia ja Venemaa algatatud sõjaga, aga asjatundjate sõnul on tegelikult kolmandik lisalaenust läinud hoopis muudeks kuludeks ja tegelikult oleksid valitsus ja parlament võinud neid kulutusi vähendada.
Soome rahandusministeeriumi töörühm avalikustas novembri alguses ka oma soovitused majandusdistsipliini parandamiseks. Soovituse kohaselt peaksid kõik järgmised valitsused juba koalitsiooniläbirääkimistel täpselt kokku leppima, kust mitu miljardit kokku hoida, mida kärpida, missuguseid riigi pakutavaid teenuseid vähendada ja millest valitsusprogrammis loobuda, et võla kasvu ohjeldada.
Tõenäoliselt saab suur laenukoormus ka kevadiste parlamendivalimiste oluliseks teemaks.
Majandusolukord mõjutab ka hindu ja tavalise soomlase ostukäitumist. Võrreldes eelmise aasta sügisega on toit Soomes kallinenud peaaegu 16 protsenti.
Eurostati andmetel on Soome toidu hinna poolest Euroopa Liidus kuuendal kohal. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, on Soomes toidu hinnatase 113 protsenti, Eestis 97 protsenti, ehk keskmisest madalam. Alkoholi hinna poolest on Soome siiski endiselt Euroopa Liidus esikohal.
Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet plaanib käivitada uuringu, et välja selgitada, millest tarbijatelt küsitav lõpphind tegelikult koosneb. Põllumehed ja toiduainetööstus lepivad kokku oma hinnad, kaupmehed omakorda sõlmivad kokkulepped toiduainetööstusega. Need kokkulepped on salajased ja seni selget pilti toidu hinna kujunemisest ei ole.
Soome kaks suuremat müüjat ehk S-ryhmä ja K-ryhma kinnitasid, et on valmis uuringus osalema, aga mõlemad rõhutasid, et konkurentsireeglitest ja konfidentsiaalsusnõuetest tuleb kinni pidada ja rõhutavad, et ka kaupmeestel ei ole tegelikult kogu ahelast täit ülevaadet, sest toidutootjad ja tööstused teevad oma kokkuleppeid.
### Response:
IMF-i hinnangul peatub Soome majanduskasv järgmisel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sulgeda ajutiselt Narva-2 piiripunkt piiriületusteks seoses ida regiooni piirivalvetaristu rekonstrueerimisega," seisab PPA peadirektori sel nädalal välja antud korralduses.
Siseministeerium kinnitas juba varem, et on otsustanud sulgeda Narva teise piiripunkti.
"Pärast põhjalikku analüüsi on siseministeerium tõesti otsustanud sulgeda Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla. Küll mitte julgeolekukaalutlustel – nagu oleme varem ka viidanud, siis mingit julgeolekuriski see sild endast ei kujuta, sest seda kasutavad ju ainult elamisloaga inimesed ja kodanikud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SE) ERR-ile.
"Analüüsi käigus ning omavalitsusega konsulteerides saime kinnitust, et kohalike elanike igapäevaelu jalakäijate silla sulgemine oluliselt ei häiriks, samas on praeguses olukorras Narva teise piiripunkti sulgemine otstarbekas ja vajalik mitmel teisel põhjusel. Esiteks hakkame tegema ettevalmistusi, et sild oleks võimalik tulevikus täielikult automatiseerida. Samuti on praegu piiriületajate arv nõnda palju vähenenud, et mõttetu on hoida töös mitut piiripunkti. Inimesed saavad oma käigud tehtud ka läbi põhilise piiripunkti ning PPA-l on võimalik Narva 2. piiripunkti inimressurssi mujal tõhusamalt rakendada," lausus Läänemets.
"Lisaks algavad varsti Narva piirikordonis vajalikud arendused ja juurdeehitused ja selleks tuleb ajutiselt leida osale töötajatele uued tööruumid ning Narva teise piiripunkti hooned on siinkohal oluliseks abiks," sõnas Läänemets. | Narva-2 piiripunkt läheb kinni 28. novembril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sulgeda ajutiselt Narva-2 piiripunkt piiriületusteks seoses ida regiooni piirivalvetaristu rekonstrueerimisega," seisab PPA peadirektori sel nädalal välja antud korralduses.
Siseministeerium kinnitas juba varem, et on otsustanud sulgeda Narva teise piiripunkti.
"Pärast põhjalikku analüüsi on siseministeerium tõesti otsustanud sulgeda Narvat ja Ivangorodi ühendava jalakäijate silla. Küll mitte julgeolekukaalutlustel – nagu oleme varem ka viidanud, siis mingit julgeolekuriski see sild endast ei kujuta, sest seda kasutavad ju ainult elamisloaga inimesed ja kodanikud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SE) ERR-ile.
"Analüüsi käigus ning omavalitsusega konsulteerides saime kinnitust, et kohalike elanike igapäevaelu jalakäijate silla sulgemine oluliselt ei häiriks, samas on praeguses olukorras Narva teise piiripunkti sulgemine otstarbekas ja vajalik mitmel teisel põhjusel. Esiteks hakkame tegema ettevalmistusi, et sild oleks võimalik tulevikus täielikult automatiseerida. Samuti on praegu piiriületajate arv nõnda palju vähenenud, et mõttetu on hoida töös mitut piiripunkti. Inimesed saavad oma käigud tehtud ka läbi põhilise piiripunkti ning PPA-l on võimalik Narva 2. piiripunkti inimressurssi mujal tõhusamalt rakendada," lausus Läänemets.
"Lisaks algavad varsti Narva piirikordonis vajalikud arendused ja juurdeehitused ja selleks tuleb ajutiselt leida osale töötajatele uued tööruumid ning Narva teise piiripunkti hooned on siinkohal oluliseks abiks," sõnas Läänemets.
### Response:
Narva-2 piiripunkt läheb kinni 28. novembril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljutises intervjuus Bloombergile ütles maailmakuulsa šampanjatootja Moet Hennessy tegevjuht, et nende varud on otsa lõppemas. Šampanja müüb nii hästi. Sama toimub paljude muude kallite luksukaupadega.
Osalt on põhjuseks pandeemia raugemine, teisalt, ütleb majandusteadlane Kristo Krumm, on maailmas üha rohkem ülirikkaid.
"Need uusrikkad, kes on tänapäeval miljardärid, tekivad riikidesse, kus elukvaliteet on nende jaoks nii uudne, et nad sõna otseses mõttes janunevad kaupade järele, mida Euroopa või Ameerika väga rikkad on saanud juba ammu nautida. Räägime Aasiast eelkõige näiteks," selgitas Krumm usutluses ERR-ile.
Eestis nii rikkaid inimesi on väga vähe. Näiteks kõige ekslusiivsemate moemajade kallimaid rõivaid või kõige kallimaid šampanjasid Eestis pigem ei müüdagi.
Kuid ka Eestis on inimesi, keda majanduskriis ei mõjuta. Nad ostavad pigem uhket kinnisvara, veesõidukeid ja autosid.
Ka praegu läheb luksusautode müügiga hästi, tõdeb Bentley Tallinna esinduse müügijuht Severin Vilentšik. "Meil ei ole kunagi nii palju tellimusi olnud. Inimesed tunnevad huvi ning on valmis keskmisest pikemalt ootama. Praegu ooteaeg natuke pikem tänu sellele, et nõudlus on suur."
Keskmine Lamborghini või Bently võib maksta 300 000 eurot. Vilentšik loodab selle aastaga müüa 80 autot. Kuna tellimused tehakse pikalt ette, peaks sama hea müük kestma vähemalt 2024. aastani.
Kuid mitte vaid rikastele mõeldud luksuskaup, vaid ka Tallinna Kaubamaja kõrgema hinnaklassi tooted müüvad hästi. "Vaid soe sügis hoiab talveriiete müüki tagasi," nentis tegevjuht Erkki Laugus. Muus osas püsib suur nõudlus, millele lisab seni hoogu ka Eestis pandeemia lõpp.
"Pole ju põhjust olnud kaks aastat pidulikku rõivast osta, ühtegi üritust väga ei toimunud. Sellel aastal on ürituste arv suurenenud. Sünnipäevad, juubelipeod, pulmad – nende arv on üldse selgelt kasvanud ning sinna minevate rõivaste arv on selgelt kasvanud," rääkis Laugus ERR-ile.
Samamoodi müüvad kosmeetikatooted, lõhnaõlid – asjad, mida pandeemia ajal kodus ei kulunud.
Luminori peaökonomist, Tartu Ülikooli majandusteadlane Lenno Uusküla ütles, et luksuskaup maailmamajandust räsivatest mõjudest puutumata jääda siiski ei pruugi.
"Pikemalt vaadates Hiina majandusel kindlasti ei lähe hästi, päris tsüklivabast käitumisest luksuskaupade puhul rääkida ei saa. See on ikka väga tähtis, kuidas riigil läheb ja palju neid rikkaid parasjagu riigis on," selgitas Uusküla.
Eesti majandust mõjutab see vaid kaudselt, kuid näiteks Itaaliale või Prantsusmaale oluline luksukaupade sektor peaks oluliselt kahanema.
See, et keegi ostab või jätab ostmata 10 000-eurose kella, poes piima hinda ei mõjuta, üldist hinnatõusu ei hoogusta, kinnitas Kristo Krumm.
Ainsana võib seda täheldada Eestis uute korterite puhul, mida jõukamad ostavad investeeringuna. "Hinnatõus hakkab jõudma ka tavainimese rahakotti, kui ta sooviks osta endale samamoodi mõnes uusarenduses elamispinna," ütles Krumm. | Jõukamatele hinnatõusu hammas veel ei hakka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljutises intervjuus Bloombergile ütles maailmakuulsa šampanjatootja Moet Hennessy tegevjuht, et nende varud on otsa lõppemas. Šampanja müüb nii hästi. Sama toimub paljude muude kallite luksukaupadega.
Osalt on põhjuseks pandeemia raugemine, teisalt, ütleb majandusteadlane Kristo Krumm, on maailmas üha rohkem ülirikkaid.
"Need uusrikkad, kes on tänapäeval miljardärid, tekivad riikidesse, kus elukvaliteet on nende jaoks nii uudne, et nad sõna otseses mõttes janunevad kaupade järele, mida Euroopa või Ameerika väga rikkad on saanud juba ammu nautida. Räägime Aasiast eelkõige näiteks," selgitas Krumm usutluses ERR-ile.
Eestis nii rikkaid inimesi on väga vähe. Näiteks kõige ekslusiivsemate moemajade kallimaid rõivaid või kõige kallimaid šampanjasid Eestis pigem ei müüdagi.
Kuid ka Eestis on inimesi, keda majanduskriis ei mõjuta. Nad ostavad pigem uhket kinnisvara, veesõidukeid ja autosid.
Ka praegu läheb luksusautode müügiga hästi, tõdeb Bentley Tallinna esinduse müügijuht Severin Vilentšik. "Meil ei ole kunagi nii palju tellimusi olnud. Inimesed tunnevad huvi ning on valmis keskmisest pikemalt ootama. Praegu ooteaeg natuke pikem tänu sellele, et nõudlus on suur."
Keskmine Lamborghini või Bently võib maksta 300 000 eurot. Vilentšik loodab selle aastaga müüa 80 autot. Kuna tellimused tehakse pikalt ette, peaks sama hea müük kestma vähemalt 2024. aastani.
Kuid mitte vaid rikastele mõeldud luksuskaup, vaid ka Tallinna Kaubamaja kõrgema hinnaklassi tooted müüvad hästi. "Vaid soe sügis hoiab talveriiete müüki tagasi," nentis tegevjuht Erkki Laugus. Muus osas püsib suur nõudlus, millele lisab seni hoogu ka Eestis pandeemia lõpp.
"Pole ju põhjust olnud kaks aastat pidulikku rõivast osta, ühtegi üritust väga ei toimunud. Sellel aastal on ürituste arv suurenenud. Sünnipäevad, juubelipeod, pulmad – nende arv on üldse selgelt kasvanud ning sinna minevate rõivaste arv on selgelt kasvanud," rääkis Laugus ERR-ile.
Samamoodi müüvad kosmeetikatooted, lõhnaõlid – asjad, mida pandeemia ajal kodus ei kulunud.
Luminori peaökonomist, Tartu Ülikooli majandusteadlane Lenno Uusküla ütles, et luksuskaup maailmamajandust räsivatest mõjudest puutumata jääda siiski ei pruugi.
"Pikemalt vaadates Hiina majandusel kindlasti ei lähe hästi, päris tsüklivabast käitumisest luksuskaupade puhul rääkida ei saa. See on ikka väga tähtis, kuidas riigil läheb ja palju neid rikkaid parasjagu riigis on," selgitas Uusküla.
Eesti majandust mõjutab see vaid kaudselt, kuid näiteks Itaaliale või Prantsusmaale oluline luksukaupade sektor peaks oluliselt kahanema.
See, et keegi ostab või jätab ostmata 10 000-eurose kella, poes piima hinda ei mõjuta, üldist hinnatõusu ei hoogusta, kinnitas Kristo Krumm.
Ainsana võib seda täheldada Eestis uute korterite puhul, mida jõukamad ostavad investeeringuna. "Hinnatõus hakkab jõudma ka tavainimese rahakotti, kui ta sooviks osta endale samamoodi mõnes uusarenduses elamispinna," ütles Krumm.
### Response:
Jõukamatele hinnatõusu hammas veel ei hakka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks on see kuritegu. 24. veebruaril lõhuti kõik, mis minu ja mu riigi vahel oli," ütles 35-aastane Zintšenko Tallinnas kaitsepolitseiameti hoones toimunud vestluses Eesti Päevalehe ajakirjanikuga.
Kapo vahistas Zintšenko peaaegu kuue aasta eest jaanuaris kahtlustatuna Eesti riigi vastases luuretegevuses. Kohus saatis mehe viieks aastaks trellide taha, ent napilt aasta hiljem andis president Kersti Kaljulaid talle armu ja Eesti vahetas ta Piusa jõe sillal välja Raivo Susi vastu, kelle venelased olid omakorda saatnud spionaažis süüdistatavana 12 aastaks range režiimiga kolooniasse.
Zintšenko ütles, et kapo ei värvanud teda aastate eest enne Piusa silla aktsiooni enda kasuks topeltagendiks.
"Võib-olla õnnestus mul Venemaalt lahkuda eri teenistuste omavahelise konkureerimise pärast. Ma ei tea," ütles Zintšenko.
Zintšenko ei soovinuid rääkida, kuidas Vene eriteenistused tema küsimust pärast Piusa sillal väljavahetamist analüüsisid või mis temaga tehti. Ta ütles, et ta jäeti kiiresti pärast seda üksi, aga see ei olnud ainult vabadus, vaid "suur hulk probleeme, mida pidi uue elu alustamiseks lahendama".
"Kui ma 2018. aastal Venemaale naasin, oli siin kõik märkimisväärselt muutunud. Mida aasta edasi, seda halvemaks kõik läks," ütles Zintšenko ajalehele. "Nägin, et siin valitseb kõigi totalitaarsuse aspektidega režiim." Pärast 24. veebruarit, kui Venemaa alustas Ukraina vastu sõda, mõistis Zintšenko enda sõnul, et tal ei ole praeguse Venemaaga enam mitte midagi ühist. | Piusa jõe sillal välja vahetatud GRU luuraja põgenes tagasi Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks on see kuritegu. 24. veebruaril lõhuti kõik, mis minu ja mu riigi vahel oli," ütles 35-aastane Zintšenko Tallinnas kaitsepolitseiameti hoones toimunud vestluses Eesti Päevalehe ajakirjanikuga.
Kapo vahistas Zintšenko peaaegu kuue aasta eest jaanuaris kahtlustatuna Eesti riigi vastases luuretegevuses. Kohus saatis mehe viieks aastaks trellide taha, ent napilt aasta hiljem andis president Kersti Kaljulaid talle armu ja Eesti vahetas ta Piusa jõe sillal välja Raivo Susi vastu, kelle venelased olid omakorda saatnud spionaažis süüdistatavana 12 aastaks range režiimiga kolooniasse.
Zintšenko ütles, et kapo ei värvanud teda aastate eest enne Piusa silla aktsiooni enda kasuks topeltagendiks.
"Võib-olla õnnestus mul Venemaalt lahkuda eri teenistuste omavahelise konkureerimise pärast. Ma ei tea," ütles Zintšenko.
Zintšenko ei soovinuid rääkida, kuidas Vene eriteenistused tema küsimust pärast Piusa sillal väljavahetamist analüüsisid või mis temaga tehti. Ta ütles, et ta jäeti kiiresti pärast seda üksi, aga see ei olnud ainult vabadus, vaid "suur hulk probleeme, mida pidi uue elu alustamiseks lahendama".
"Kui ma 2018. aastal Venemaale naasin, oli siin kõik märkimisväärselt muutunud. Mida aasta edasi, seda halvemaks kõik läks," ütles Zintšenko ajalehele. "Nägin, et siin valitseb kõigi totalitaarsuse aspektidega režiim." Pärast 24. veebruarit, kui Venemaa alustas Ukraina vastu sõda, mõistis Zintšenko enda sõnul, et tal ei ole praeguse Venemaaga enam mitte midagi ühist.
### Response:
Piusa jõe sillal välja vahetatud GRU luuraja põgenes tagasi Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piima hind on poelettidel liikunud kasvavas joones juba pikka aega. Ainuüksi septembrist oktoobrini tõusis see 4,5 protsendi võrra.
Tere piimatööstuse juht Ülo Kivine ütles ERR-ile, et toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest ja aastaga on hinnakasv olnud ligi 60 protsenti. See aga moodustab nende toodangu kulukomponentidest suurima osa, julgelt üle 80 protsendi.
"See hinnatõus on olnud väga suur, poes isegi sada protsenti, aga aasta tagasi maksis poes piim 39 senti koos maksudega, see oli kunstlikult liiga madal. Täna on hind selles kontekstis õiglasem," tõdes Kivine ja lisas, et hinnatõusust on kõige enam võitnud põllumehed.
Väätsa Agro juhatuse liige Lenno Link kinnitas, et piima hinnatõus on lõpuks ka tootjateni jõudnud.
"Hetkel on piima hind üldse kõrgeim, mida kunagi on Eestis tootjatele makstud," tõdes Link. "Praegu võib öelda, et põllumees teenib raskete aastate järel ka natuke kasumit."
Lingi sõnul on hind praeguseks saavutanud oma tipu. Kui mullu novembris maksis piimatonn 330 eurot, siis aasta hiljem on see jõudnud 500–510 euroni tonni eest.
Rahvusvahelised tooraineoksjonid on samas viimastel kordadel olnud languses. See tähendab, et hinnalangus jõuab varem või hiljem ka Eestisse ja tõenäoliselt võib hind juba novembris olla veidi odavam kui oktoobris.
Link lisas, et loodetavasti on saabumas platoo: hind tuleb natuke allapoole, kuid jääb siiski 500 euro kanti tonnist. Sellise hinna juures suudab tootja elada ja veidi ka investeerida, sest viimastel aastatel pole lüpsilautadesse investeeritud ja lüpsilehmade arv on Eestis jätkuvalt languses. See tähendab, et piima jääb natuke vähemaks ja selline trend valitseb kogu Euroopas.
Hinnatõus ei tähenda hiigelkasumeid
Kerkinud hind ei tähenda piimatootjatele siiski hiigelkasumeid, sest samal ajal on sisendite hinnad mitu korda tõusnud.
"Väetise hind on viis korda kõrgem kui poolteist aastat tagasi, kütuse hind kaks korda kõrgem, nii et teistpidi sööb see kasumi ära, aga kui on õigel hetkel sisendite hinnad lukku pandud, on võimalik kasumit toota. Samas ei tea me veel, mis elektri hind talvel teeb, sealt võib suur pauk tulla," märkis Link.
Tere piimatööstuse juht loetles hinnatõusu põhjustena tervet hulka tegureid: Covidi mõjud, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tehtavad muudatused energeetikas, seejärel Ukraina sõda. Nõudlust on märgatavalt rohkem kui pakkumist, samas ei saa hind lõputult tõusta.
"Me maksame sellel aastal üle 10 miljoni euro rohkem piimaraha kui eelmisel aastal. Aasta pole läbi, täpseid numbreid ei saa veel öelda," lausus Kivine.
Ka Kivine ei prognoosi, et piima hind enam väga palju tõusta saaks, sest see on saavutanud oma lae ning kõrged hinnad hakkavad tarbimist sööma. Tänavune aasta on olnud ülikeeruline kogu toidutööstusele ja üldse kõigile ettevõtetele, kes sõltuvad järsust sisendite kasvust.
"Oleme sunnitud viima sisendite kasvu lõpptoodetesse, et oma ettevõtet edasi viia," lausus Kivine. "Toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest, eelmise aasta teises pooles lisandus energiahindade tõus, ühes sellega ka logistika, materjalikulude tõus. Energiaga on seotud kõigi elualade kulud ja need hakkasid tõusma eelmise aasta keskelt. Majandamine nende hinnatõusudega on väga keerukas."
Kõrgem hind suunab ostjad soodustooteid otsima
Piimatoodete hinnakasv on mõjutanud ka tarbimisharjumisi.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et tarbitakse väiksemas mahus ning pilk on oluliselt rohkem pööratud kampaaniatoodete poole. "Veebruarist saadik on piimatoodete müük püsinud alla eelmise aasta taset," tõdes ta.
Sügiseks on joogipiim ja keefir kallinenud üle 25 protsendi ning tarbimine on viis protsenti eelmise aasta tasemest väiksem.
Muude piimatoodete keskmine hinnakasv püsib 20 protsendi juures, aga ostetavad mahud on Veski sõnul kukkunud üle kümnendiku. Viie protsendi võrra on vähenenud ka juustu müügimaht, selles kategoorias on hinnatõus 20 protsendi tasemel.
"Kõrge hinnatõusu survel paistab see tootegrupp silma oluliselt suurenenud kampaaniatoodete eelistamisega," tõi Veski välja.
Kui joogipiima ja keefiri puhul on soodushindadega toodete osakaal kogumüügist umbes 40 protsenti, siis piimatoodetes on see juba üle 50 protsendi ja juustude puhul lausa üle 60 protsendi. Veel eelmisel aastal oli kampaaniatoodete osakaal Selveri kogumüügis alla 30 protsendi.
Väätsa Agro esindaja ütles, et kõrged hinnad ei tähenda ohtu, et mõne teise riigi soodsam piimatoodang Eesti piima turult välja sööks. Baltikumi piimaturg on suhteliselt ühesugune ja Eestist müüakse toorpiima ka Leedusse ja Lätisse.
Naabrite suured tehased on Lingi sõnul veidi kuluefektiivsemad, kuid Eestissegi tuleb peatselt suur ja efektiivne piimatehas, kuna E-Piim hakkab oma tehast tuleval suvel katsetama ja aasta pärast peaks see juba täisvõimsusel töötama. | Rekordkõrge piima hind rõõmustab tootjaid ja viib ostjad soodustusi otsima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piima hind on poelettidel liikunud kasvavas joones juba pikka aega. Ainuüksi septembrist oktoobrini tõusis see 4,5 protsendi võrra.
Tere piimatööstuse juht Ülo Kivine ütles ERR-ile, et toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest ja aastaga on hinnakasv olnud ligi 60 protsenti. See aga moodustab nende toodangu kulukomponentidest suurima osa, julgelt üle 80 protsendi.
"See hinnatõus on olnud väga suur, poes isegi sada protsenti, aga aasta tagasi maksis poes piim 39 senti koos maksudega, see oli kunstlikult liiga madal. Täna on hind selles kontekstis õiglasem," tõdes Kivine ja lisas, et hinnatõusust on kõige enam võitnud põllumehed.
Väätsa Agro juhatuse liige Lenno Link kinnitas, et piima hinnatõus on lõpuks ka tootjateni jõudnud.
"Hetkel on piima hind üldse kõrgeim, mida kunagi on Eestis tootjatele makstud," tõdes Link. "Praegu võib öelda, et põllumees teenib raskete aastate järel ka natuke kasumit."
Lingi sõnul on hind praeguseks saavutanud oma tipu. Kui mullu novembris maksis piimatonn 330 eurot, siis aasta hiljem on see jõudnud 500–510 euroni tonni eest.
Rahvusvahelised tooraineoksjonid on samas viimastel kordadel olnud languses. See tähendab, et hinnalangus jõuab varem või hiljem ka Eestisse ja tõenäoliselt võib hind juba novembris olla veidi odavam kui oktoobris.
Link lisas, et loodetavasti on saabumas platoo: hind tuleb natuke allapoole, kuid jääb siiski 500 euro kanti tonnist. Sellise hinna juures suudab tootja elada ja veidi ka investeerida, sest viimastel aastatel pole lüpsilautadesse investeeritud ja lüpsilehmade arv on Eestis jätkuvalt languses. See tähendab, et piima jääb natuke vähemaks ja selline trend valitseb kogu Euroopas.
Hinnatõus ei tähenda hiigelkasumeid
Kerkinud hind ei tähenda piimatootjatele siiski hiigelkasumeid, sest samal ajal on sisendite hinnad mitu korda tõusnud.
"Väetise hind on viis korda kõrgem kui poolteist aastat tagasi, kütuse hind kaks korda kõrgem, nii et teistpidi sööb see kasumi ära, aga kui on õigel hetkel sisendite hinnad lukku pandud, on võimalik kasumit toota. Samas ei tea me veel, mis elektri hind talvel teeb, sealt võib suur pauk tulla," märkis Link.
Tere piimatööstuse juht loetles hinnatõusu põhjustena tervet hulka tegureid: Covidi mõjud, ökoloogilise jalajälje vähendamiseks tehtavad muudatused energeetikas, seejärel Ukraina sõda. Nõudlust on märgatavalt rohkem kui pakkumist, samas ei saa hind lõputult tõusta.
"Me maksame sellel aastal üle 10 miljoni euro rohkem piimaraha kui eelmisel aastal. Aasta pole läbi, täpseid numbreid ei saa veel öelda," lausus Kivine.
Ka Kivine ei prognoosi, et piima hind enam väga palju tõusta saaks, sest see on saavutanud oma lae ning kõrged hinnad hakkavad tarbimist sööma. Tänavune aasta on olnud ülikeeruline kogu toidutööstusele ja üldse kõigile ettevõtetele, kes sõltuvad järsust sisendite kasvust.
"Oleme sunnitud viima sisendite kasvu lõpptoodetesse, et oma ettevõtet edasi viia," lausus Kivine. "Toorpiima hind on tõusnud 19 kuud järjest, eelmise aasta teises pooles lisandus energiahindade tõus, ühes sellega ka logistika, materjalikulude tõus. Energiaga on seotud kõigi elualade kulud ja need hakkasid tõusma eelmise aasta keskelt. Majandamine nende hinnatõusudega on väga keerukas."
Kõrgem hind suunab ostjad soodustooteid otsima
Piimatoodete hinnakasv on mõjutanud ka tarbimisharjumisi.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et tarbitakse väiksemas mahus ning pilk on oluliselt rohkem pööratud kampaaniatoodete poole. "Veebruarist saadik on piimatoodete müük püsinud alla eelmise aasta taset," tõdes ta.
Sügiseks on joogipiim ja keefir kallinenud üle 25 protsendi ning tarbimine on viis protsenti eelmise aasta tasemest väiksem.
Muude piimatoodete keskmine hinnakasv püsib 20 protsendi juures, aga ostetavad mahud on Veski sõnul kukkunud üle kümnendiku. Viie protsendi võrra on vähenenud ka juustu müügimaht, selles kategoorias on hinnatõus 20 protsendi tasemel.
"Kõrge hinnatõusu survel paistab see tootegrupp silma oluliselt suurenenud kampaaniatoodete eelistamisega," tõi Veski välja.
Kui joogipiima ja keefiri puhul on soodushindadega toodete osakaal kogumüügist umbes 40 protsenti, siis piimatoodetes on see juba üle 50 protsendi ja juustude puhul lausa üle 60 protsendi. Veel eelmisel aastal oli kampaaniatoodete osakaal Selveri kogumüügis alla 30 protsendi.
Väätsa Agro esindaja ütles, et kõrged hinnad ei tähenda ohtu, et mõne teise riigi soodsam piimatoodang Eesti piima turult välja sööks. Baltikumi piimaturg on suhteliselt ühesugune ja Eestist müüakse toorpiima ka Leedusse ja Lätisse.
Naabrite suured tehased on Lingi sõnul veidi kuluefektiivsemad, kuid Eestissegi tuleb peatselt suur ja efektiivne piimatehas, kuna E-Piim hakkab oma tehast tuleval suvel katsetama ja aasta pärast peaks see juba täisvõimsusel töötama.
### Response:
Rekordkõrge piima hind rõõmustab tootjaid ja viib ostjad soodustusi otsima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 19. novembril kell 22.25:
- Ukraina kõrge ametnik ütles, et Moskva pole ametlikult Kiievi poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud, kuid kõneluste toimumiseks peaks Venemaa kõik oma väed Ukrainast välja viima;
- USA kaitseministri hinnangul võib rahvusvahelise kogukonna suutmatus Ukrainat aidata viia maailma türannia ja segaduseni;
- Suurbritannia lubab Ukrainale anda 50 miljoni naela ulatuses õhukaitseseadmeid;
- Ukraina asekaitseministri hinnangul võib sõda lõppeda järgmise aasta kevade lõpuks;
- Briti peaminister tegi visiidi Kiievisse;
- ISW hinnangul halvendab uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine Vene vägede üldist kvaliteeti;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit;
- Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut;
- Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni.
Kiiev: Moskva pole ametlikult rahukõnelusi palunud
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles, et Venemaa ei ole ametlikult Ukraina poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud.
Jermak ütles, et kõneluste toimumiseks peaks aga Venemaa oma väed täielikult Ukrainast välja viima. Ta lisas, et vastuvõetavad on vaid läbirääkimised, mille aluseks on Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
"Esimene samm, mida Vene pool peab tegema, on viia kõik Vene väed Ukraina territooriumilt minema," sõnas Jermak video vahendusel Halifaxi rahvusvahelisel julgeolekufoorumil.
Reedel lükkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasi mõtte lühiajalisest vaherahust Venemaaga, öeldes, et see muudaks olukorra ainult hullemaks.
Austin: Venemaa sõda Ukrainas näitab eelvaadet võimalikule üleilmsele türanniale
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles laupäeval Kanadas julgeolekufoorumil kõneldes, et suutmatus aidata Ukrainal kindlustada oma tulevikku võib viia maailma türannia ja segaduseni.
Austini sõnum foorumil oli tema seni üks tugevamaid alates Venemaa täiemahulisest invasioonist tänavu veebruaris. Ta hoiatas ülemaailmse tuumarelvade leviku ohu eest.
"(Venemaa liidri Vladimir) Putini kaasautokraadid jälgivad. Ja nad võivad järeldada, et tuumarelvade hankimine annaks neile endale jahilitsentsi. Ja see võib tagant tõugata tuumarelvade leviku ohtlikku spiraali," ütles Austin.
Suurbritannia lubab Ukrainale 50 miljoni naela ulatuses õhukaitset
Suurbritannia eraldab Ukrainale 50 miljoni naela ehk 57 miljoni euro suuruse õhukaitsepaketi.
Paketti kuuluvad muu hulgas õhutõrjerelvad ja tehnoloogia, millega võtta maha droone.
"Me pakume täna uut õhukaitset, mis sisaldab õhutõrjerelvi, radarit ja droonitõrjeseadmeid, lisaks tugevdame humanitaarabi külmaks ja karmiks talveks," ütles laupäeval Kiievit külastanud Briti peaminister Rishi Sunak pressiteates.
Kiiev: Ukraina väed võivad aasta lõpuks Krimmis olla ja sõda võib lõppeda suveks
Ukraina väed võivad detsembri lõpuks Krimmi jõuda, ütles riigi asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov intervjuus Sky Newsile.
Ajakirjanik küsis Havrõlovilt, kas Hersoni linna tagasivõtmine muutis Ukraina muud eesmärgid, näiteks Krimmi tagasivõtmise tõenäolisemaks.
"See on ainult aja küsimus ja muidugi me tahaksime seda teha pigem varem kui hiljem," sõnas ta.
Ministri sõnul võib Ukraina vägedel võimaldada aasta lõpuks Krimmi jõuda mõni ootamatu sündmus Venemaal, näiteks Vladimir Putini režiimi järsk kokkuvarisemine.
Havrõlov rääkis ka, et Vene tuumarünnaku tõenäosus on madal, kuid võimalik rünnak ei peataks Ukraina sõjaväelaste võtlust. "Jah, see tekitaks draama. See oleks kõigi jaoks, jumal teab, milline stsenaarium, kuid taktikaline tuumalöök ei ole oht, mis meid sõjas peataks."
Havrõlovi sõnul tuleb valmis olla pikaajaliseks sõjaks, kui Venemaa suudab oma vägesid tugevdada. Ta lisas, et Ukraina sõjaväelased jätkavad võitlust läbi talve, vaatamata keerulistele tingimustele ja külmale ilmale. Tema hinnangul võib kogu sõda olla läbi suveks.
"Minu tunnetus on, et kevade lõpuks on see sõda läbi," lisas ta.
Minister sõnas ka, et rahukõnelused Moskvaga toimuvad üksnes juhul, kui Vene väed on valmis "igast Ukraina nurgast" lahkuma, sealhulgas Krimmi poolsaarelt, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.
"Ukraina ühiskonnas on otsus, et me läheme lõpuni välja. Ei ole tähtis, milline stsenaarium on laual. Inimesed on maksnud palju verd ja jõupingutusi selle nimel, mida me oleme juba saavutanud. Ja kõik teavad, et igasugune viivitus või külmutatud konflikt tähendab vaid Ukraina kui rahva vastu käiva sõja jätkumist," rääkis Havrõlov.
Briti peaminister kohtus Kiievis Zelenskiga
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak kohtus laupäeval visiidil Kiievisse Ukraina presidendid Volodõmõr Zelenskiga. Tegemist oli nende esimese kohtumisega.
"Tänase kohtumise käigus me arutasime nii mõlema riigi kui ka üleilmse julgeoleku kõige tähtsamaid küsimusi," võttis Zelenski kohtumise kokku.
Sunaki pressiesindaja ütles, et peaminister saabus Kiievisse, et kinnitada Suurbritannia jätkuvat toetust Ukrainale.
Britain knows what it means to fight for freedom.
We are with you all the way @ZelenskyyUa
Британія знає, що означає боротися за свободу.
Ми з вами до кінця @ZelenskyyUa pic.twitter.com/HsL8s4Ibqa
— Rishi Sunak (@RishiSunak) November 19, 2022
ISW: mobilisatsioon halvendab Vene vägede kvaliteeti
ISW teatas oma viimases ülevaates, et varjatud mobilisatsiooni jätkamine ja uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine halvendab tõenäoliselt Ukrainasse sõdima saadetavate Vene vägede üldist kvaliteeti.
"See toob tõenäoliselt kaasa veelgi madalama kvaliteediga väljaõppe nii mobiliseeritute kui ka ajateenijate jaoks, kuna nad võistlevad ebapiisava väljaõppevõime pärast," teatas ISW.
Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni
Hiljuti vabastatud Hersoni linna jõudis pärast Vene vägede okupatsiooni esimene reisirong Kiievist.
Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Timošenko kirjutas sotsiaalmeedias, et esimeses rongis Hersoni on 200 reisijat ning et Hersoni rong hakkab väljuma pealinnast paaritutel päevadel ja tagasi Hersonist paaritutel päevadel.
Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko ütles, et reedel sai Venemaa rünnakutes haavata kolm inimest ja Torskes hukkus üks inimene.
Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvitski teatas, et Venemaa sõjaväelased tulistasid oblasti pihta 69 mürsku, vahendas The Kyiv Independent.
Ta ütles, et Vene väed võtsid sihikule Seredina-Buda, Bilopillia ja Šalõhõne asulad. Šalõhõne'i asulas said kannatada ärihooned ja auto, kuid inimohvreid ei olnud, ütles kuberner.
Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruhh ütles, et Vene vägede rünnakus sai pihta tööstustliku infrastruktuuri rajatis.
Ukraina relvajõud teatasid, et tulistasid Vene vägede koondumiskohti Ukraina lõunaosas, Hersoni oblastis. Selle tulemusena suri 26 Vene sõdurit ning hävis kaks Vene tanki.
Ukraina armee andis löögi ka Venemaa sõjatehnika ja isikkoosseisu koondumisele Kinburnska lähedal Mõkolaivi oblastis, tappes seitse Vene sõdurit ja hävitades kaks soomusmasinat.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina relvajõud lõid tagasi venelaste rünnakud Donetski oblasti Bilohorivka, Zelenopilla, Klitšiivka, Pervomaiske, Vodiane ja Novomõhhailivka asulate juures.
Peastaap teatas veel, et 10. kuni 16. novembrini viidi Donetski oblastis okupeeritud Horlivka haiglatesse umbes 500 vigastatud Vene sõjaväelast, kellest enamik olid alles hiljuti mobiliseeritud.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni
Suurbritannia kaitseministeerium märgib oma igapäevases ülevaates, et 16. novembril viis Venemaa ühe päevaga läbi oma kõigi aegade suurima võlakirja emissiooni 13,6 miljardile USA dollarile.
"See on Venemaa jaoks oluline, kuna võlakirjade emiteerimine on peamine mehhanism kaitsekulutuste säilitamiseks, mis on pärast sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt suurenenud," kirjutasid britid.
"Venemaa riigikaitsekulutusteks on avalikustatud andmete kohaselt 2023. aastaks on kavandatud ligikaudu viis triljonit rubla (84 miljardit USA dollarit), mis on üle 40 protsendi suurem kui 2021. aastal välja kuulutatud esialgne 2023. aasta eelarve," märkis Suurbritannia kaitseministeerium.
Briti toonitasid, et ebakindlatel perioodidel on võlakirjade väljastamine kallis tegevus. Brittide hinnangul viitab see ilmselt asjaolule, et Venemaa rahandusministeerium tajub praegusi tingimusi suhteliselt soodsana, kuid prognoosib järgmisel aastal üha ebakindlamat eelarvekeskkonda.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83 880 (võrdlus eelmise päevaga +420);
- tankid 2885 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5815 (+7);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1867 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4368 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 269. päev: Ukraina asekaitseminister: sõda võib kevadel lõppeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 19. novembril kell 22.25:
- Ukraina kõrge ametnik ütles, et Moskva pole ametlikult Kiievi poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud, kuid kõneluste toimumiseks peaks Venemaa kõik oma väed Ukrainast välja viima;
- USA kaitseministri hinnangul võib rahvusvahelise kogukonna suutmatus Ukrainat aidata viia maailma türannia ja segaduseni;
- Suurbritannia lubab Ukrainale anda 50 miljoni naela ulatuses õhukaitseseadmeid;
- Ukraina asekaitseministri hinnangul võib sõda lõppeda järgmise aasta kevade lõpuks;
- Briti peaminister tegi visiidi Kiievisse;
- ISW hinnangul halvendab uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine Vene vägede üldist kvaliteeti;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit;
- Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut;
- Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni.
Kiiev: Moskva pole ametlikult rahukõnelusi palunud
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles, et Venemaa ei ole ametlikult Ukraina poole rahuläbirääkimiste asjus pöördunud.
Jermak ütles, et kõneluste toimumiseks peaks aga Venemaa oma väed täielikult Ukrainast välja viima. Ta lisas, et vastuvõetavad on vaid läbirääkimised, mille aluseks on Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
"Esimene samm, mida Vene pool peab tegema, on viia kõik Vene väed Ukraina territooriumilt minema," sõnas Jermak video vahendusel Halifaxi rahvusvahelisel julgeolekufoorumil.
Reedel lükkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski tagasi mõtte lühiajalisest vaherahust Venemaaga, öeldes, et see muudaks olukorra ainult hullemaks.
Austin: Venemaa sõda Ukrainas näitab eelvaadet võimalikule üleilmsele türanniale
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles laupäeval Kanadas julgeolekufoorumil kõneldes, et suutmatus aidata Ukrainal kindlustada oma tulevikku võib viia maailma türannia ja segaduseni.
Austini sõnum foorumil oli tema seni üks tugevamaid alates Venemaa täiemahulisest invasioonist tänavu veebruaris. Ta hoiatas ülemaailmse tuumarelvade leviku ohu eest.
"(Venemaa liidri Vladimir) Putini kaasautokraadid jälgivad. Ja nad võivad järeldada, et tuumarelvade hankimine annaks neile endale jahilitsentsi. Ja see võib tagant tõugata tuumarelvade leviku ohtlikku spiraali," ütles Austin.
Suurbritannia lubab Ukrainale 50 miljoni naela ulatuses õhukaitset
Suurbritannia eraldab Ukrainale 50 miljoni naela ehk 57 miljoni euro suuruse õhukaitsepaketi.
Paketti kuuluvad muu hulgas õhutõrjerelvad ja tehnoloogia, millega võtta maha droone.
"Me pakume täna uut õhukaitset, mis sisaldab õhutõrjerelvi, radarit ja droonitõrjeseadmeid, lisaks tugevdame humanitaarabi külmaks ja karmiks talveks," ütles laupäeval Kiievit külastanud Briti peaminister Rishi Sunak pressiteates.
Kiiev: Ukraina väed võivad aasta lõpuks Krimmis olla ja sõda võib lõppeda suveks
Ukraina väed võivad detsembri lõpuks Krimmi jõuda, ütles riigi asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov intervjuus Sky Newsile.
Ajakirjanik küsis Havrõlovilt, kas Hersoni linna tagasivõtmine muutis Ukraina muud eesmärgid, näiteks Krimmi tagasivõtmise tõenäolisemaks.
"See on ainult aja küsimus ja muidugi me tahaksime seda teha pigem varem kui hiljem," sõnas ta.
Ministri sõnul võib Ukraina vägedel võimaldada aasta lõpuks Krimmi jõuda mõni ootamatu sündmus Venemaal, näiteks Vladimir Putini režiimi järsk kokkuvarisemine.
Havrõlov rääkis ka, et Vene tuumarünnaku tõenäosus on madal, kuid võimalik rünnak ei peataks Ukraina sõjaväelaste võtlust. "Jah, see tekitaks draama. See oleks kõigi jaoks, jumal teab, milline stsenaarium, kuid taktikaline tuumalöök ei ole oht, mis meid sõjas peataks."
Havrõlovi sõnul tuleb valmis olla pikaajaliseks sõjaks, kui Venemaa suudab oma vägesid tugevdada. Ta lisas, et Ukraina sõjaväelased jätkavad võitlust läbi talve, vaatamata keerulistele tingimustele ja külmale ilmale. Tema hinnangul võib kogu sõda olla läbi suveks.
"Minu tunnetus on, et kevade lõpuks on see sõda läbi," lisas ta.
Minister sõnas ka, et rahukõnelused Moskvaga toimuvad üksnes juhul, kui Vene väed on valmis "igast Ukraina nurgast" lahkuma, sealhulgas Krimmi poolsaarelt, mille Venemaa 2014. aastal annekteeris.
"Ukraina ühiskonnas on otsus, et me läheme lõpuni välja. Ei ole tähtis, milline stsenaarium on laual. Inimesed on maksnud palju verd ja jõupingutusi selle nimel, mida me oleme juba saavutanud. Ja kõik teavad, et igasugune viivitus või külmutatud konflikt tähendab vaid Ukraina kui rahva vastu käiva sõja jätkumist," rääkis Havrõlov.
Briti peaminister kohtus Kiievis Zelenskiga
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak kohtus laupäeval visiidil Kiievisse Ukraina presidendid Volodõmõr Zelenskiga. Tegemist oli nende esimese kohtumisega.
"Tänase kohtumise käigus me arutasime nii mõlema riigi kui ka üleilmse julgeoleku kõige tähtsamaid küsimusi," võttis Zelenski kohtumise kokku.
Sunaki pressiesindaja ütles, et peaminister saabus Kiievisse, et kinnitada Suurbritannia jätkuvat toetust Ukrainale.
Britain knows what it means to fight for freedom.
We are with you all the way @ZelenskyyUa
Британія знає, що означає боротися за свободу.
Ми з вами до кінця @ZelenskyyUa pic.twitter.com/HsL8s4Ibqa
— Rishi Sunak (@RishiSunak) November 19, 2022
ISW: mobilisatsioon halvendab Vene vägede kvaliteeti
ISW teatas oma viimases ülevaates, et varjatud mobilisatsiooni jätkamine ja uueks mobilisatsioonilaineks valmistumine halvendab tõenäoliselt Ukrainasse sõdima saadetavate Vene vägede üldist kvaliteeti.
"See toob tõenäoliselt kaasa veelgi madalama kvaliteediga väljaõppe nii mobiliseeritute kui ka ajateenijate jaoks, kuna nad võistlevad ebapiisava väljaõppevõime pärast," teatas ISW.
Esimene rong Kiievist jõudis Hersoni
Hiljuti vabastatud Hersoni linna jõudis pärast Vene vägede okupatsiooni esimene reisirong Kiievist.
Ukraina presidendi administratsiooni asejuht Kõrõlo Timošenko kirjutas sotsiaalmeedias, et esimeses rongis Hersoni on 200 reisijat ning et Hersoni rong hakkab väljuma pealinnast paaritutel päevadel ja tagasi Hersonist paaritutel päevadel.
Ukrainlased lõid tagasi mitu Vene vägede rünnakut
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko ütles, et reedel sai Venemaa rünnakutes haavata kolm inimest ja Torskes hukkus üks inimene.
Sumõ oblasti kuberner Dmõtro Žõvitski teatas, et Venemaa sõjaväelased tulistasid oblasti pihta 69 mürsku, vahendas The Kyiv Independent.
Ta ütles, et Vene väed võtsid sihikule Seredina-Buda, Bilopillia ja Šalõhõne asulad. Šalõhõne'i asulas said kannatada ärihooned ja auto, kuid inimohvreid ei olnud, ütles kuberner.
Zaporižžja oblasti kuberner Oleksandr Staruhh ütles, et Vene vägede rünnakus sai pihta tööstustliku infrastruktuuri rajatis.
Ukraina relvajõud teatasid, et tulistasid Vene vägede koondumiskohti Ukraina lõunaosas, Hersoni oblastis. Selle tulemusena suri 26 Vene sõdurit ning hävis kaks Vene tanki.
Ukraina armee andis löögi ka Venemaa sõjatehnika ja isikkoosseisu koondumisele Kinburnska lähedal Mõkolaivi oblastis, tappes seitse Vene sõdurit ja hävitades kaks soomusmasinat.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina relvajõud lõid tagasi venelaste rünnakud Donetski oblasti Bilohorivka, Zelenopilla, Klitšiivka, Pervomaiske, Vodiane ja Novomõhhailivka asulate juures.
Peastaap teatas veel, et 10. kuni 16. novembrini viidi Donetski oblastis okupeeritud Horlivka haiglatesse umbes 500 vigastatud Vene sõjaväelast, kellest enamik olid alles hiljuti mobiliseeritud.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa viis läbi rekordilise võlakirja emissiooni
Suurbritannia kaitseministeerium märgib oma igapäevases ülevaates, et 16. novembril viis Venemaa ühe päevaga läbi oma kõigi aegade suurima võlakirja emissiooni 13,6 miljardile USA dollarile.
"See on Venemaa jaoks oluline, kuna võlakirjade emiteerimine on peamine mehhanism kaitsekulutuste säilitamiseks, mis on pärast sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt suurenenud," kirjutasid britid.
"Venemaa riigikaitsekulutusteks on avalikustatud andmete kohaselt 2023. aastaks on kavandatud ligikaudu viis triljonit rubla (84 miljardit USA dollarit), mis on üle 40 protsendi suurem kui 2021. aastal välja kuulutatud esialgne 2023. aasta eelarve," märkis Suurbritannia kaitseministeerium.
Briti toonitasid, et ebakindlatel perioodidel on võlakirjade väljastamine kallis tegevus. Brittide hinnangul viitab see ilmselt asjaolule, et Venemaa rahandusministeerium tajub praegusi tingimusi suhteliselt soodsana, kuid prognoosib järgmisel aastal üha ebakindlamat eelarvekeskkonda.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 420 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 83 880 (võrdlus eelmise päevaga +420);
- tankid 2885 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5815 (+7);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1867 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1536 (+5);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4368 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 269. päev: Ukraina asekaitseminister: sõda võib kevadel lõppeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures Zenjovi tabamus sündis vaid minut pärast tema platsile vahetamist. "Tuli hästi välja. See oli teine puude. Esimese võtsin peaga, siis üks pass, tsenderdus ja kohe värav. Väga hea tunne väljakule tulla," kommenteeris ta ise ERR-ile.
Kuigi esimesel poolajal raisati võimalusi, siis pingil istunud 33-aastast Zenjovi see muretsema ei pannud. "Tundsin, et ikka lööme oma värava ära. Pressisime, surusime neid. Olime rohkem nende väljakupoolel."
Zenjov tegi Tallinna FC Flora särgis stabiilse hooaja ja tunneb, et mängimist niipea ei lõpeta. "Enne esimest Eestisse tulekut mõtlesin, et paar aastat saan hakkama. Aga need kaks aastat, mis olen siin veetnud - tunnen, et jõudu on veel palju. Miks on vaja lõpetada? Läheb hästi, veel palju aastaid on ees." | Zenjov: tundsin, et ikka lööme oma värava ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures Zenjovi tabamus sündis vaid minut pärast tema platsile vahetamist. "Tuli hästi välja. See oli teine puude. Esimese võtsin peaga, siis üks pass, tsenderdus ja kohe värav. Väga hea tunne väljakule tulla," kommenteeris ta ise ERR-ile.
Kuigi esimesel poolajal raisati võimalusi, siis pingil istunud 33-aastast Zenjovi see muretsema ei pannud. "Tundsin, et ikka lööme oma värava ära. Pressisime, surusime neid. Olime rohkem nende väljakupoolel."
Zenjov tegi Tallinna FC Flora särgis stabiilse hooaja ja tunneb, et mängimist niipea ei lõpeta. "Enne esimest Eestisse tulekut mõtlesin, et paar aastat saan hakkama. Aga need kaks aastat, mis olen siin veetnud - tunnen, et jõudu on veel palju. Miks on vaja lõpetada? Läheb hästi, veel palju aastaid on ees."
### Response:
Zenjov: tundsin, et ikka lööme oma värava ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et igati teenitud võit. Leedukatel oli teisel poolajal paar võimalust. Aga ma arvan, et meil oli neid võimalusi," kommenteeris kapten Konstantin Vassiljev ERR-ile. "Üritasime mängu domineerida ja kokkuvõttes lõime teenitult need kaks väravat. Võime rahul olla."
Alati pole lihtne palli väravasse saata, kuigi võimalus tekib. "Muidugi kõik ründajad, kes praegu on koondises olnud - väga vähe on mängupraktikat," tõdes Vassiljev.
"Sergei on põhimõtteliselt ainuke, kes stabiilselt Floras mängis. Tõestas seda ka mõlemas mängus. Ründajate jaoks on mängimine väga tähtis ja kui nad saavad seda järgmisel aastal stabiilselt teha, siis see probleem kukub iseenesest ära."
Vassiljevi sõnul väärib koondis lõppeva aasta eest vähemalt hinnet kolm pluss. "Peamine eesmärk - kindlustada pääs C-divisjoni. Seda me tegime, võib-olla valisime natuke pikema tee, aga seda oli meile vaja, et natuke enesekindlust saada," ütles ta.
"Kahju küll Balti karikast, aga pigem on see hea, et võime ennast süüdistada, et me ei kasutanud momente ära. Sest tegelikult mängisime hästi, vastased ei olnud meist paremad. See teeb kaotuse natuke pettumuslikumaks, aga nii lihtsalt on." | Vassiljev: ma arvan, et igati teenitud võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et igati teenitud võit. Leedukatel oli teisel poolajal paar võimalust. Aga ma arvan, et meil oli neid võimalusi," kommenteeris kapten Konstantin Vassiljev ERR-ile. "Üritasime mängu domineerida ja kokkuvõttes lõime teenitult need kaks väravat. Võime rahul olla."
Alati pole lihtne palli väravasse saata, kuigi võimalus tekib. "Muidugi kõik ründajad, kes praegu on koondises olnud - väga vähe on mängupraktikat," tõdes Vassiljev.
"Sergei on põhimõtteliselt ainuke, kes stabiilselt Floras mängis. Tõestas seda ka mõlemas mängus. Ründajate jaoks on mängimine väga tähtis ja kui nad saavad seda järgmisel aastal stabiilselt teha, siis see probleem kukub iseenesest ära."
Vassiljevi sõnul väärib koondis lõppeva aasta eest vähemalt hinnet kolm pluss. "Peamine eesmärk - kindlustada pääs C-divisjoni. Seda me tegime, võib-olla valisime natuke pikema tee, aga seda oli meile vaja, et natuke enesekindlust saada," ütles ta.
"Kahju küll Balti karikast, aga pigem on see hea, et võime ennast süüdistada, et me ei kasutanud momente ära. Sest tegelikult mängisime hästi, vastased ei olnud meist paremad. See teeb kaotuse natuke pettumuslikumaks, aga nii lihtsalt on."
### Response:
Vassiljev: ma arvan, et igati teenitud võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa loodab pehmendada ettevõtetele kasvavaid elektri- ja gaasihindu ning hoida neid konkurentsis Saksamaa ettevõtetega.
Prantsusmaa langetab elektrienergia erimaksu Euroopa Liidu reeglitega lubatud miinimumtasemele ning lubab ettevõtetel võtta kasutusele spetsiaalse mehhanismi, et saada odavat tuumaenergiat. Väike-ettevõtted saavad kasu ka juba varem majapidamistele seatud energiahinna ülempiirist.
"Prantsusmaa ettevõtteid kaitstakse sama hästi nagu Saksamaa ettevõtteid. Me tagame ka, et Euroopa Liidu konkurentsireeglid kehtiksid kõigile ettevõtetele, on nad siis Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa või Saksamaa omad," rääkis Le Maire.
Ministri sõnul on 8,4 miljardi eurone pakett kokku 2022. ja 2023. aasta peale. Prantsusmaa on juba varem lubanud majapidamiste toetamiseks 45 miljardit eurot.
Saksamaa on eraldanud 200 miljardit eurot, et kaitsta ettevõtteid ja majapidamisi kõrgete energiahindade tingimustes. Osad EL-i riigid on seda kritiseerinud, kartes, et see moonutab EL-i konkurentsitingimusi. | Prantsusmaa toetab ettevõtteid energiaarvete maksmisel 8,4 miljardi euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa loodab pehmendada ettevõtetele kasvavaid elektri- ja gaasihindu ning hoida neid konkurentsis Saksamaa ettevõtetega.
Prantsusmaa langetab elektrienergia erimaksu Euroopa Liidu reeglitega lubatud miinimumtasemele ning lubab ettevõtetel võtta kasutusele spetsiaalse mehhanismi, et saada odavat tuumaenergiat. Väike-ettevõtted saavad kasu ka juba varem majapidamistele seatud energiahinna ülempiirist.
"Prantsusmaa ettevõtteid kaitstakse sama hästi nagu Saksamaa ettevõtteid. Me tagame ka, et Euroopa Liidu konkurentsireeglid kehtiksid kõigile ettevõtetele, on nad siis Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa või Saksamaa omad," rääkis Le Maire.
Ministri sõnul on 8,4 miljardi eurone pakett kokku 2022. ja 2023. aasta peale. Prantsusmaa on juba varem lubanud majapidamiste toetamiseks 45 miljardit eurot.
Saksamaa on eraldanud 200 miljardit eurot, et kaitsta ettevõtteid ja majapidamisi kõrgete energiahindade tingimustes. Osad EL-i riigid on seda kritiseerinud, kartes, et see moonutab EL-i konkurentsitingimusi.
### Response:
Prantsusmaa toetab ettevõtteid energiaarvete maksmisel 8,4 miljardi euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese korraga, kus Verstappen ja Perez stardivad samal võistlusel korraga esireast. Senisel seitsmel Abu Dhabis peetud etapil on võitjaks tulnud alati parimalt kohalt startinud sõitja.
Red Bullidele järgnesid Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,268) ja Carlos Sainz (+0,418) ning kuue parema sekka mahtusid veel britid Lewis Hamilton (Mercedes; +0,684) ja George Russell (Mercedes; +0,687).
QUALIFYING CLASSIFICATION @redbullracing lock out the front row for Sunday's race #AbuDhabiGP #F1 pic.twitter.com/5HaUCeUdly
— Formula 1 (@F1) November 19, 2022 | Red Bullid hõivasid Abu Dhabis esirea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese korraga, kus Verstappen ja Perez stardivad samal võistlusel korraga esireast. Senisel seitsmel Abu Dhabis peetud etapil on võitjaks tulnud alati parimalt kohalt startinud sõitja.
Red Bullidele järgnesid Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,268) ja Carlos Sainz (+0,418) ning kuue parema sekka mahtusid veel britid Lewis Hamilton (Mercedes; +0,684) ja George Russell (Mercedes; +0,687).
QUALIFYING CLASSIFICATION @redbullracing lock out the front row for Sunday's race #AbuDhabiGP #F1 pic.twitter.com/5HaUCeUdly
— Formula 1 (@F1) November 19, 2022
### Response:
Red Bullid hõivasid Abu Dhabis esirea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia äri- ja infotehnoloogia juht Ilmar Käär rõhutas, et klientide andmed ja kontserni IT-süsteemid on kaitstud.
"Ummistusrünnak suudeti edukalt tõrjuda, probleemi lahendatakse koostöös partneritega ning kliendikanalite töö taastatakse esimesel võimalusel. Palume võimalike ebamugavuste pärast vabandust," sõnas Käär.
Enne kella 17 oli ligipääs veebilehtedele taastunud.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juhataja Tõnu Tammer ütles ERR-ile, et osakond tuvastas laupäeval kell 10.14, et viie Eesti ettevõtte teenustes algasid tõrked. Nende seas oli ka Eesti Energia.
"Rünnakute tõttu pole kättesaadavad lisaks Eesti Energia kodulehele ka ettevõttega seotud veebilehed, näiteks elektrilevi.ee ja enefitgreen.ee. CERT-EE kübereksperdid on ettevõtte esindajatega tihedas suhtluses," sõnas Tammer.
Rünnaku all olid ka majandusministeerium, Eesti pank ja EAS
Tammer rääkis, et kurjategijad võtsid ründe sihtmärgiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Panga ja EAS-i ning veel ühe eraettevõtte veebilehe. "Ministeerium ja EAS on RIA pakutava riigivõrgu klient, seetõttu nende vastu suunatud ummistusründeid oli võimalik tõrjuda nii, et need ei avalda suurt mõju," rääkis ta.
Kuigi rünnati organisatsioonide veebilehti, võib Tammeri sõnul seetõttu häiritud olla ka osa teenuseid. "Suhtleme partneritega ja rünnaku all olevate osapooltega ning pakume omapoolset nõu ja tuge. Hoiame olukorral silma peal ja oleme valmis küberintsidentide edasisse lahendamisse panustama. Praegused rünnakud on küll suured, kuid mitte nii laiaulatuslikud ja mahukad kui need, mis tabasid Eestit sel kevadel ja suvel. Sellest hoolimata võib ründe mõju olla sõltuvalt sihtmärgist väga lai," lausus Tammer.
"Jälgime tähelepanelikult toimuvat ning kontrollime, et praegu kestvate tehnoloogiliselt lihtsate rünnete tuules midagi tõsisemat ei proovita. Siiani pole teisi intsidente toimunud ning rünnakute tõttu on häiritud vaid veebilehtede ja teatud teenuste töö," lisas ta.
Ligipääs majandusministeeriumi ja EAS-i veebilehele oli õhtul kella 17-ks taastunud, Eesti Panga leht taastus kella 19-ks.
Tammer märkis, et täiesti kindlalt ei saa kunagi öelda, kes on rünnakute taga, kuid olemasolev info viitab, et tegu on Kremli-meelsete küberkurjategijatega. "Meile teadaolevalt rünnati samal ajal ka ettevõtteid ja asutusi Lätis, Poolas ja Ukrainas. See nimekiri ei pruugi olla lõplik," ütles Tammer. | Eesti Energia kodulehti tabas Kremli-meelsete küberrünnak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia äri- ja infotehnoloogia juht Ilmar Käär rõhutas, et klientide andmed ja kontserni IT-süsteemid on kaitstud.
"Ummistusrünnak suudeti edukalt tõrjuda, probleemi lahendatakse koostöös partneritega ning kliendikanalite töö taastatakse esimesel võimalusel. Palume võimalike ebamugavuste pärast vabandust," sõnas Käär.
Enne kella 17 oli ligipääs veebilehtedele taastunud.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juhataja Tõnu Tammer ütles ERR-ile, et osakond tuvastas laupäeval kell 10.14, et viie Eesti ettevõtte teenustes algasid tõrked. Nende seas oli ka Eesti Energia.
"Rünnakute tõttu pole kättesaadavad lisaks Eesti Energia kodulehele ka ettevõttega seotud veebilehed, näiteks elektrilevi.ee ja enefitgreen.ee. CERT-EE kübereksperdid on ettevõtte esindajatega tihedas suhtluses," sõnas Tammer.
Rünnaku all olid ka majandusministeerium, Eesti pank ja EAS
Tammer rääkis, et kurjategijad võtsid ründe sihtmärgiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Panga ja EAS-i ning veel ühe eraettevõtte veebilehe. "Ministeerium ja EAS on RIA pakutava riigivõrgu klient, seetõttu nende vastu suunatud ummistusründeid oli võimalik tõrjuda nii, et need ei avalda suurt mõju," rääkis ta.
Kuigi rünnati organisatsioonide veebilehti, võib Tammeri sõnul seetõttu häiritud olla ka osa teenuseid. "Suhtleme partneritega ja rünnaku all olevate osapooltega ning pakume omapoolset nõu ja tuge. Hoiame olukorral silma peal ja oleme valmis küberintsidentide edasisse lahendamisse panustama. Praegused rünnakud on küll suured, kuid mitte nii laiaulatuslikud ja mahukad kui need, mis tabasid Eestit sel kevadel ja suvel. Sellest hoolimata võib ründe mõju olla sõltuvalt sihtmärgist väga lai," lausus Tammer.
"Jälgime tähelepanelikult toimuvat ning kontrollime, et praegu kestvate tehnoloogiliselt lihtsate rünnete tuules midagi tõsisemat ei proovita. Siiani pole teisi intsidente toimunud ning rünnakute tõttu on häiritud vaid veebilehtede ja teatud teenuste töö," lisas ta.
Ligipääs majandusministeeriumi ja EAS-i veebilehele oli õhtul kella 17-ks taastunud, Eesti Panga leht taastus kella 19-ks.
Tammer märkis, et täiesti kindlalt ei saa kunagi öelda, kes on rünnakute taga, kuid olemasolev info viitab, et tegu on Kremli-meelsete küberkurjategijatega. "Meile teadaolevalt rünnati samal ajal ka ettevõtteid ja asutusi Lätis, Poolas ja Ukrainas. See nimekiri ei pruugi olla lõplik," ütles Tammer.
### Response:
Eesti Energia kodulehti tabas Kremli-meelsete küberrünnak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiselt kohalt kerkis sõidu võitjaks uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin), kellele järgnesid hollandlane Richard Verschoor (Trident; +7,9) ja brasiillane Felipe Drugovich (MP; +8,8).
Pühapäeval on kavas põhisõit, kuhu Vips peaks startima 15. positsioonilt.
Sarja kokkuvõttes hoiab eestlane hetkel 110 punktiga kümnendat positsiooni. Matemaatiliselt on võimalik kerkida veel neljandaks. Drugovichil (247 punkti) oli tiitel juba varasemalt kindlustatud. | Jüri Vips sprindis punkte ei teeninud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiselt kohalt kerkis sõidu võitjaks uus-meremaalane Liam Lawson (Carlin), kellele järgnesid hollandlane Richard Verschoor (Trident; +7,9) ja brasiillane Felipe Drugovich (MP; +8,8).
Pühapäeval on kavas põhisõit, kuhu Vips peaks startima 15. positsioonilt.
Sarja kokkuvõttes hoiab eestlane hetkel 110 punktiga kümnendat positsiooni. Matemaatiliselt on võimalik kerkida veel neljandaks. Drugovichil (247 punkti) oli tiitel juba varasemalt kindlustatud.
### Response:
Jüri Vips sprindis punkte ei teeninud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõigepealt ütleksin, et olen väga õnnelik lepingu üle Astana Qazaqstani meeskonnaga ja ootan väga uut hooaega," sõnas eestlane tiimi pressiteate vahendusel.
"Võib-olla ei olnud minu viimane aasta jalgrattasõidus kõige parem, aga loodan alustada 2023. aastat hästi, heas tujus ning heade tulemustega nii meeskonna kui ka isiklikus mõttes."
"Ma olen valmis abistama tiimi täitmaks peamised eesmärgid ning ootan võimalust alustada koostööd tiimi noorte sprinteritega, et jagada nendega oma kogemusi," jätkas Laas. "Ja mõistagi soovin saada ka ise šansse, et näidata, mida võin sprindis teha."
Bora - Hansgrohe särgis osales Laas nii 2020. kui ka 2021. aasta Hispaania velotuuril. Tänavu ta suurtuuridel ei osalenud, aga tuli Balti Keti velotuuri kokkuvõttes teiseks ja punktiarvestuses esimeseks. Euroopa meistrivõistlustel sai ta grupisõidus 12. koha.
Astana Qazaqstani juhi Aleksandr Vinokurovi sõnul looda tiim algaval hooajal senisest rohkem tähelepanu pühendada just grupisprintidele. "Ma usun, et meil on hea potentsiaal. Martin Laasi saabumine aitab meid selles küsimuses," sõnas ta.
"Kuulus Jaan Kirsipuu, kelega ma minevikus sõitsin palju koos ja kelle arvamust ma austan, soovitas Laasile kui andekale ja kiirele sprinterile tähelepanu pöörata," lausus kasahh.
"Mõistagi on Martin tugev sprinter, kes võib võita ning kes saab oma arusaamu ja kogemusi noorte ratturitega jagada, et luua tugev sprinterite seltskond." | Martin Laas lõi käed Astana meeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõigepealt ütleksin, et olen väga õnnelik lepingu üle Astana Qazaqstani meeskonnaga ja ootan väga uut hooaega," sõnas eestlane tiimi pressiteate vahendusel.
"Võib-olla ei olnud minu viimane aasta jalgrattasõidus kõige parem, aga loodan alustada 2023. aastat hästi, heas tujus ning heade tulemustega nii meeskonna kui ka isiklikus mõttes."
"Ma olen valmis abistama tiimi täitmaks peamised eesmärgid ning ootan võimalust alustada koostööd tiimi noorte sprinteritega, et jagada nendega oma kogemusi," jätkas Laas. "Ja mõistagi soovin saada ka ise šansse, et näidata, mida võin sprindis teha."
Bora - Hansgrohe särgis osales Laas nii 2020. kui ka 2021. aasta Hispaania velotuuril. Tänavu ta suurtuuridel ei osalenud, aga tuli Balti Keti velotuuri kokkuvõttes teiseks ja punktiarvestuses esimeseks. Euroopa meistrivõistlustel sai ta grupisõidus 12. koha.
Astana Qazaqstani juhi Aleksandr Vinokurovi sõnul looda tiim algaval hooajal senisest rohkem tähelepanu pühendada just grupisprintidele. "Ma usun, et meil on hea potentsiaal. Martin Laasi saabumine aitab meid selles küsimuses," sõnas ta.
"Kuulus Jaan Kirsipuu, kelega ma minevikus sõitsin palju koos ja kelle arvamust ma austan, soovitas Laasile kui andekale ja kiirele sprinterile tähelepanu pöörata," lausus kasahh.
"Mõistagi on Martin tugev sprinter, kes võib võita ning kes saab oma arusaamu ja kogemusi noorte ratturitega jagada, et luua tugev sprinterite seltskond."
### Response:
Martin Laas lõi käed Astana meeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobrikuu oli lasteraamatumaastikul kirev kui puudelt langevad lehed. Kui vaatluse alt välja arvata arvulises ülekaalus olevad värviküllased, kuid lihtsakoelised tarbeteosed – kleepsu- ja pusleraamatud, voltimis- ja nuputamisraamatud, õppe- ja tegelusraamatud, piiksuvad-prääksuvad või muul kombel häälitsevaid pabermänguasjad –, siis võib märgata lastele mõeldud ilukirjanduslikes teostes teatavat sügisele omast mõtlikkust ja nostalgiat. Ühelt poolt väljendub see tavalisest suuremas arvus kordustrükkides, teisalt aga ka uudisteoste sisus: need kipuvad uurima üksindust, hüljatust ja ilmajäetust ning viise selle ületamiseks. Võibolla on aga üha kiiremini pimenev aknatagune sundinud mind just sellistele raamatutele tähelepanu pöörama või siis neisse sügisetunnet ise sisse lugema.
Märkimisväärse osa oktoobrikuu lasteraamatutest moodustavad kordustrükid. Tõlkekirjanduse osas ei saa siin kuidagi mööda vaadata Harry Potteri illustreeritud uusväljaannetest, kuid ilmus mitmeid taastrükke ka meie enda lastekirjanduse varamust. Näiteks Karl Ristikivi 110. sünniaastapäeva eel nägi trükivalgust tema kaht menukamat lastejuttu sisaldav "Semud. Sellid" (Hea Lugu, illustreerinud Richard Kivit ja Helmut Valtman). Esimene lugu siit kirjeldab vallatute koerakutsikate seiklusi, teise keskmes on ülemeelikute kassipoegade ulakused. Lood on idüllilised ja südantsoojendavad ning pakuvad toredat nostalgilist rännakut nn vanasse heasse aega, eriti kuna väljaandes on säilitatud ka omaaegsed illustratsioonid.
Samal perioodil Ristikivi teoste esmatrükkidega, täpsemalt aastal 1936, nägi esmakordselt trükivalgust teinegi hiljuti kordustrüki saanud teos, Irma Truupõllu "Rohelise Päikese Maa" (Postimees Kirjastus, illustreerinud Takinada), mis räägib hüljatud mänguasjade rännakust ja tagasi koju jõudmisest. Siin on kirjastaja valinud teose nüüdisaega sikutamise strateegia ja teinud seda ühe omapärasema kunstniku Takinada illustratsioonidega.
Uued pildid ja kõvad kaaned sai ka Ellen Niidu"Rongisõit" (Tammerraamat). Kindlasti saab see Regina Lukk-Toompere armsate ja humoorikate illustratsioonidega trükitähtedes raamat tänaste laste põlvkonna üheks lemmikuks, nii nagu omaaegsed Vive Tolli või Ülle Meistri pildid tänaste vanavanemate või vanemate mälestustesse pesa on teinud.
Tõeline nostalgialaks on ka Krista Kumbergi koostatud aabitsaloo album"A nagu aabits" (Tammerraamat), mis tutvustab 17. sajandist kuni tänapäevani meie mail ilmunud aabitsaid. Igaüks mäletab kindlasti oma aabitsat. Album annab hea võimaluse oma aabitsat teiste varem või hiljem ilmunutega võrrelda ja uurida, milline paistab maailm läbi aabitsasilma.
Oktoobrikuul raamatupoodidesse jõudnud uudisteostest tõusevad eriti eredalt esile just pildiraamatud. Lausa kahju on täiskasvanuist, kes seda äärmiselt lummavat žanrit piisavalt omaenda lugemiselamuseks ei usalda ega hinnata oska. Pakub ju hea pildiraamat oma napi lugemisaja kohta kuhjaga emotsioone ja mõtteid.
Vaevalt küll hiljuti aset leidnud kaisukarude 120. sünnipäevast tingitult, kuid loomadest tunduvad karud hetkel eriti popid olevat. Üks mõtlemapanevamaid pildiraamatuid on Liis Seina ja Catherine Zaripi"Ilus karuema" (Tammerraamat). Tegemist pole esimese teosega, mis selle paari koostöös on sündinud, "Saskia otsib värve" (2019) ja "Kartlik rebasepoeg" (2021) on saanud ohtralt nii professionaalide kui lugejate kiidusõnu. Karuema-raamat pajatab loo väikesesse mägilinnakesse puhkama saabunud maailmakuulsast kunstnikust Juanist. Kirevad värvid, menukad näitused ja üha kasvav kuulsus on ta ära väsitanud. Kunstnik soovib jääda märkamatuks, leida hingerahu ja luua midagi hoopis teistsugust kui seni. Linnakese elanikud on aga kuulsat kunstnikku juba märganud ja hommikul lookleb kunstniku ukse taga pikk saba loomadest, üks üleslöödum kui teine, kes kõik soovivad, et Juan just neid jäädvustaks. Kunstnik aga sulgub tuppa. Tasapisi valgub loomarahvas laiali. Ainult karuema seisab tagasihoidlikult kõnnitee servas edasi, ja nii mitu päeva, ikka päikesetõusust päikeseloojanguni. Raamat püstitab rohkelt küsimusi. Kes otsustab, mis on ilus, mis mitte? Mismoodi erineb ilu päriselus ja kunstis? Kuidas hoida loojat?
Soome kirjanik Tomi Kontio pole meie lastele võõras. 2009. aastal jõudis temalt eesti keelde "Luugiga lehm" (Petrone Print), mullu aga illustraator Elina Warstaga koostöös valminud "Koer nimega Kass", mille järjeosa "Koer nimega Kass kohtab kassi" (Päike ja Pilv, tõlkinud Jan Kaus) hiljuti ka meie lugejate ette jõudis. Mõnusalt melanhoolsel ja poeetilisel viisil kujutab Kontio kahte hulkurist eluheidikut: koera nimega Kass ja meest nimega Nugis. Kuna koeraema tahab, et tema pojast kasvaks ise endaga hakkama saav olend, paneb ta talle nimeks Kass – on ju kassid iseseisvad. Koer püüabki ema nõuannet jälgida, mitte kellestki hoolida ja üksi hakkama saada, kuid tunneb end päev-päevalt üha üksikumana. Kohtunud end sopajoodikuks nimetava Nugise-nimelise mehega, otsustavad nad üheskoos edasi minna. Kord sadamas laevu imetledes kohtavad Nugis ja Kass aga kassi, kes, olles samuti hulkur, otsustab nendega kaasa tulla. Koer tabab end muretsemast, kas Nugise südames on veel piisavalt ruumi ka tema jaoks.
Paaril viimasel aastal on meieni jõudnud üsna mitu köitvat lasteraamatut prantsuse kirjanikelt. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi Rébecca Dautremeri pildiraamat "Jacominus Gainsborough' paremad päevad" (Koolibri), Colas Gutmani vallatud Kirbu-Krantsi lood (Draakon & Kuu) või Anna Gavalda noortejutustus "35 kilo lootust" (Koolibri). Nüüd saab sellesse väärikasse ritta lisada ka Nadine Brun-Cosme'i ja Olivier Tallec'i mujal maailmaski laineid lööva ülimenuka hundisarja esimese osa"Suur hunt & väike hunt" (Draakon & Kuu, tõlkinud Indrek Koff). Võluvalt lakoonilises stiilis raamat uurib üksielu ja koosolu plusse ja miinuseid ning küsib, kuidas saab olla nii, et oled üksi elades täitsa rahul, aga siis äkki poeb keegi sulle nõnda hinge, et tema lahkudes ei suuda (või ei taha) sa enam kuidagi üksi hakkama saada.
Viimastel oktoobrikuu päevadel hakkasid raamatupoodidesse tasapisi hiilima ka esimesed talve- ja jõuluraamatud. Nendest teeme juttu juba järgmisel korral. Seniks aga, kui pime aeg ja kõledus põue pugema hakkab, pidagem meeles halli orava sõnu Fiona Barkeri ja Christine Pymi raamatust "Talv mulle küll ei meeldi" (Rahva Raamat, tõlkinud Dea Oidekivi): " Kui õues on külm, hoiab parima sõbra lähedus su südame soojas". Olgu see sõber siis inim-, looma- või raamatukujuline. | Jaanika Palmi lugemispäevik: langevad lehed, nostalgia ja üksiolu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobrikuu oli lasteraamatumaastikul kirev kui puudelt langevad lehed. Kui vaatluse alt välja arvata arvulises ülekaalus olevad värviküllased, kuid lihtsakoelised tarbeteosed – kleepsu- ja pusleraamatud, voltimis- ja nuputamisraamatud, õppe- ja tegelusraamatud, piiksuvad-prääksuvad või muul kombel häälitsevaid pabermänguasjad –, siis võib märgata lastele mõeldud ilukirjanduslikes teostes teatavat sügisele omast mõtlikkust ja nostalgiat. Ühelt poolt väljendub see tavalisest suuremas arvus kordustrükkides, teisalt aga ka uudisteoste sisus: need kipuvad uurima üksindust, hüljatust ja ilmajäetust ning viise selle ületamiseks. Võibolla on aga üha kiiremini pimenev aknatagune sundinud mind just sellistele raamatutele tähelepanu pöörama või siis neisse sügisetunnet ise sisse lugema.
Märkimisväärse osa oktoobrikuu lasteraamatutest moodustavad kordustrükid. Tõlkekirjanduse osas ei saa siin kuidagi mööda vaadata Harry Potteri illustreeritud uusväljaannetest, kuid ilmus mitmeid taastrükke ka meie enda lastekirjanduse varamust. Näiteks Karl Ristikivi 110. sünniaastapäeva eel nägi trükivalgust tema kaht menukamat lastejuttu sisaldav "Semud. Sellid" (Hea Lugu, illustreerinud Richard Kivit ja Helmut Valtman). Esimene lugu siit kirjeldab vallatute koerakutsikate seiklusi, teise keskmes on ülemeelikute kassipoegade ulakused. Lood on idüllilised ja südantsoojendavad ning pakuvad toredat nostalgilist rännakut nn vanasse heasse aega, eriti kuna väljaandes on säilitatud ka omaaegsed illustratsioonid.
Samal perioodil Ristikivi teoste esmatrükkidega, täpsemalt aastal 1936, nägi esmakordselt trükivalgust teinegi hiljuti kordustrüki saanud teos, Irma Truupõllu "Rohelise Päikese Maa" (Postimees Kirjastus, illustreerinud Takinada), mis räägib hüljatud mänguasjade rännakust ja tagasi koju jõudmisest. Siin on kirjastaja valinud teose nüüdisaega sikutamise strateegia ja teinud seda ühe omapärasema kunstniku Takinada illustratsioonidega.
Uued pildid ja kõvad kaaned sai ka Ellen Niidu"Rongisõit" (Tammerraamat). Kindlasti saab see Regina Lukk-Toompere armsate ja humoorikate illustratsioonidega trükitähtedes raamat tänaste laste põlvkonna üheks lemmikuks, nii nagu omaaegsed Vive Tolli või Ülle Meistri pildid tänaste vanavanemate või vanemate mälestustesse pesa on teinud.
Tõeline nostalgialaks on ka Krista Kumbergi koostatud aabitsaloo album"A nagu aabits" (Tammerraamat), mis tutvustab 17. sajandist kuni tänapäevani meie mail ilmunud aabitsaid. Igaüks mäletab kindlasti oma aabitsat. Album annab hea võimaluse oma aabitsat teiste varem või hiljem ilmunutega võrrelda ja uurida, milline paistab maailm läbi aabitsasilma.
Oktoobrikuul raamatupoodidesse jõudnud uudisteostest tõusevad eriti eredalt esile just pildiraamatud. Lausa kahju on täiskasvanuist, kes seda äärmiselt lummavat žanrit piisavalt omaenda lugemiselamuseks ei usalda ega hinnata oska. Pakub ju hea pildiraamat oma napi lugemisaja kohta kuhjaga emotsioone ja mõtteid.
Vaevalt küll hiljuti aset leidnud kaisukarude 120. sünnipäevast tingitult, kuid loomadest tunduvad karud hetkel eriti popid olevat. Üks mõtlemapanevamaid pildiraamatuid on Liis Seina ja Catherine Zaripi"Ilus karuema" (Tammerraamat). Tegemist pole esimese teosega, mis selle paari koostöös on sündinud, "Saskia otsib värve" (2019) ja "Kartlik rebasepoeg" (2021) on saanud ohtralt nii professionaalide kui lugejate kiidusõnu. Karuema-raamat pajatab loo väikesesse mägilinnakesse puhkama saabunud maailmakuulsast kunstnikust Juanist. Kirevad värvid, menukad näitused ja üha kasvav kuulsus on ta ära väsitanud. Kunstnik soovib jääda märkamatuks, leida hingerahu ja luua midagi hoopis teistsugust kui seni. Linnakese elanikud on aga kuulsat kunstnikku juba märganud ja hommikul lookleb kunstniku ukse taga pikk saba loomadest, üks üleslöödum kui teine, kes kõik soovivad, et Juan just neid jäädvustaks. Kunstnik aga sulgub tuppa. Tasapisi valgub loomarahvas laiali. Ainult karuema seisab tagasihoidlikult kõnnitee servas edasi, ja nii mitu päeva, ikka päikesetõusust päikeseloojanguni. Raamat püstitab rohkelt küsimusi. Kes otsustab, mis on ilus, mis mitte? Mismoodi erineb ilu päriselus ja kunstis? Kuidas hoida loojat?
Soome kirjanik Tomi Kontio pole meie lastele võõras. 2009. aastal jõudis temalt eesti keelde "Luugiga lehm" (Petrone Print), mullu aga illustraator Elina Warstaga koostöös valminud "Koer nimega Kass", mille järjeosa "Koer nimega Kass kohtab kassi" (Päike ja Pilv, tõlkinud Jan Kaus) hiljuti ka meie lugejate ette jõudis. Mõnusalt melanhoolsel ja poeetilisel viisil kujutab Kontio kahte hulkurist eluheidikut: koera nimega Kass ja meest nimega Nugis. Kuna koeraema tahab, et tema pojast kasvaks ise endaga hakkama saav olend, paneb ta talle nimeks Kass – on ju kassid iseseisvad. Koer püüabki ema nõuannet jälgida, mitte kellestki hoolida ja üksi hakkama saada, kuid tunneb end päev-päevalt üha üksikumana. Kohtunud end sopajoodikuks nimetava Nugise-nimelise mehega, otsustavad nad üheskoos edasi minna. Kord sadamas laevu imetledes kohtavad Nugis ja Kass aga kassi, kes, olles samuti hulkur, otsustab nendega kaasa tulla. Koer tabab end muretsemast, kas Nugise südames on veel piisavalt ruumi ka tema jaoks.
Paaril viimasel aastal on meieni jõudnud üsna mitu köitvat lasteraamatut prantsuse kirjanikelt. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi Rébecca Dautremeri pildiraamat "Jacominus Gainsborough' paremad päevad" (Koolibri), Colas Gutmani vallatud Kirbu-Krantsi lood (Draakon & Kuu) või Anna Gavalda noortejutustus "35 kilo lootust" (Koolibri). Nüüd saab sellesse väärikasse ritta lisada ka Nadine Brun-Cosme'i ja Olivier Tallec'i mujal maailmaski laineid lööva ülimenuka hundisarja esimese osa"Suur hunt & väike hunt" (Draakon & Kuu, tõlkinud Indrek Koff). Võluvalt lakoonilises stiilis raamat uurib üksielu ja koosolu plusse ja miinuseid ning küsib, kuidas saab olla nii, et oled üksi elades täitsa rahul, aga siis äkki poeb keegi sulle nõnda hinge, et tema lahkudes ei suuda (või ei taha) sa enam kuidagi üksi hakkama saada.
Viimastel oktoobrikuu päevadel hakkasid raamatupoodidesse tasapisi hiilima ka esimesed talve- ja jõuluraamatud. Nendest teeme juttu juba järgmisel korral. Seniks aga, kui pime aeg ja kõledus põue pugema hakkab, pidagem meeles halli orava sõnu Fiona Barkeri ja Christine Pymi raamatust "Talv mulle küll ei meeldi" (Rahva Raamat, tõlkinud Dea Oidekivi): " Kui õues on külm, hoiab parima sõbra lähedus su südame soojas". Olgu see sõber siis inim-, looma- või raamatukujuline.
### Response:
Jaanika Palmi lugemispäevik: langevad lehed, nostalgia ja üksiolu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklane Brock Boeser ja rootslane Elias Pettersson viskasid mõlemad Canucksi eest kaks väravat. Kingsi ainsa tabamuse eest hoolitses Blake Lizotte.
Canucksi jaoks on hooaeg raskelt alanud, kuna 18 kohtumisest on võidetud vaid kuus ning 15 punktiga ollakse läänekonverentsis 13. kohal. Tahapoole jäävad veel San Jose Sharks, Arizona Coyotes ja Anaheim Ducks.
Kings on omakorda läänekonverentsis 23 punktiga teisel kohal, jäädes viie punktiga maha Vegas Golden Knightsist. Lisaks Knightsile on hooaega hästi alustanud ka Dallas Stars, kes on 17 mängust võitnud kümme.
Idakonverentsi juhib 30 punktiga Boston Bruins ning New Jersey Devils on 28 punktiga teisel kohal. Bruins on võitnud 12 ja Devils 11 mängu. | NHL: Vancouver Canucks teenis teise võidu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklane Brock Boeser ja rootslane Elias Pettersson viskasid mõlemad Canucksi eest kaks väravat. Kingsi ainsa tabamuse eest hoolitses Blake Lizotte.
Canucksi jaoks on hooaeg raskelt alanud, kuna 18 kohtumisest on võidetud vaid kuus ning 15 punktiga ollakse läänekonverentsis 13. kohal. Tahapoole jäävad veel San Jose Sharks, Arizona Coyotes ja Anaheim Ducks.
Kings on omakorda läänekonverentsis 23 punktiga teisel kohal, jäädes viie punktiga maha Vegas Golden Knightsist. Lisaks Knightsile on hooaega hästi alustanud ka Dallas Stars, kes on 17 mängust võitnud kümme.
Idakonverentsi juhib 30 punktiga Boston Bruins ning New Jersey Devils on 28 punktiga teisel kohal. Bruins on võitnud 12 ja Devils 11 mängu.
### Response:
NHL: Vancouver Canucks teenis teise võidu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Egiptuses toimunud ÜRO kliimakõnelustel läks vaidlus nii suureks, et reedel pidi see kohtumine lõppema, aga venitati veel edasi laupäevani, et ikkagi mingisugune kokkulepe saavutada. Kas ma saan õigesti aru, et kõige suurem vaidlus on arengumaade ja kliimamuutuste tõttu kõige rohkem kannatanud riikide nõutud fondi üle – nemad loodavad, et rikkad riigid maksaksid kinni kõik need kahjud, mis on kliimamuutused nendele vaesematele piirkondadele tekitanud? Kas see on põhiasi?
Jah, tõepoolest. Ja alustame võib-olla sellest, et tõepoolest läbirääkimised on lükkunud pikemaks kui ette nähtud. Kindlasti jätkuvad ka homme. See ei ole esimene kord, kui see juhtub. Nii on juhtunud ka eelmisel aastal näiteks. Aga, tõepoolest, eelmisel aastal samal ajal olime palju lähemal kokkuleppele kui sel aastal.
Ja see keerukus tulebki sellest, et arenguriigid tahaksid tõesti näha lisaks juba kokkulepitud rahastusmehhanismidele uut mehhanismi, uut fondi, millest korvataks kliimamuutustest tingitud kaotused ja kahjuga toimetulemist. Näiteks sel aastal olid Pakistanis kliimamuutuste tõttu ennenägematud üleujutused ja neid kahjusid hinnatakse 30 miljardi euro suuruseks ja riik ütleb, et nemad ise sellega toime ei tule enam. Sellest fondist võiks siis taolisi kahjustusi ja nende ülesehitamist toetada.
Ja Euroopa Liit on selle poole pealt tulnud vastu arenguriikidele, et liikuda edasi ka läbirääkimistega. Ja ettepanek on selline, et luua seal fond, millest rahastataks just neid kõige haavatavamaid riike – neid riike, kes ise sellega hakkama ei saa. Ja sellest ettepanekust, millega Euroopa Liit välja tuli tegelikult, selle pinnalt loodame, et nüüd räägitakse edasi ja et ka teised riigid saavad vastu tulla.
Tegelikult üks fookusteema on küll see rahastamise pool, aga teine pool, mida Euroopa Liit peab väga oluliseks, on see, et me hoiaksime ikkagi kinni oma eesmärgist, et me ei lase kliimal soojeneda üle 1,5 kraadi üle tööstusliku revolutsiooni eelse taseme. Selleks on vaja edasi liikuda ka teiste teemadega nagu näiteks leevendamise tööprogramm, kus pannakse paika, kuidas kõik maailma riigid saavad enne 2030. aastat piisavalt enda heitkoguseid vähendada.
Praegu on Euroopa Liidus selge seisukoht see, et me ei saa ainult ühele teemale keskenduda, peame vaatama nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist ja rahastamist mõlemal pool. Ja praeguses olukorras, kus tegelikult läbirääkimised peaksid juba läbi olema, aga oleme kokkuleppest päris kaugel veel, siis ehk oleks kokkuleppe mittesaavutamine parem kui selline halb ja väga üheküljeline kokkulepe. Praegu on siis veel läbirääkimised käimas ja loodame, et suudame saavutada sellise tasakaaluka kokkuleppe, mis siiski vaatab kõiki aspekte kliimamuutuste, kliimakriisi kontekstis.
See Euroopa Liidu kompromissettepanek kõlab justkui väga mõistlikult. Kes selle vastu on? Kas need vaesemad riigid, kes näevad, et see hakkab pidurdama nende enda kasvu, kui nad peavad hakkama arvestama mingisuguseid keskkonnapiiranguid? Või milles see uba seal on, et kohe hurraaga seda Euroopa Liidu ettepanekut vastu ei võetud?
Seal on kaks poolt. Üks pool on see, et Euroopa Liit ütleb, et me peaksime keskenduma selle fondi raames tõesti nendele haavatavatele riikidele, kes ei saa ise hakkama. Seal on küsimus selles, kas me Hiinat maailma suuruselt kolmanda majandusena peaksime sealt toetama. Euroopa Liit ütleb, et pigem mitte, sest Hiina suudab ise tegeleda kliimamuutuste mõjudega. Siis me saame ikkagi selle rahastuse suunata neile, kellel seda tõesti vaja on. See on üks selline punkt, mis kindlasti ebakõla tekitab.
Teine pool on see, et nagu igal fondil, siis sellel fondil peab olema fookus, mida me rahastame, mis tingimustel ja millises ajaraamis, kuidas me jälgime selle rahastuse kasutamist – kõik sellised praktilised teemad. Euroopa Liit tahab, et need saaks enne kokku lepitud, siis saab alles selle fondi töösse panna. Praegu arenguriigid ikkagi veel rõhutavad, et nii kiire on selle asjaga, et loome fondi ja siis hiljem vaatame, kuidas tööle saab. Aga me näeme Euroopa Liidu riikide poolt, et oleks vaja enne selgust saada, kuidas fond võiks töötada.
Kui suur see fond on kavas luua või loodetakse luua ja kui suur oleks Eesti osa selles?
Seda ei ole praegu veel kokku lepitud. Nii detailsele tasandile ei ole need arutelud läinud ja see on tegelikult üks arutelukoht, kes sinna fondi panustavad siis lõpuks, kes on need arenenud riigid ja milline panus saab igaühel olema.
Praegu Eestil ei ole kohustust globaalsel tasandil kliimamuutuste rahastamisse. Teeme seda siiski mingil määral vabatahtlikult ja oleme omalt poolt ka siiani lähtunud sellest, et näiteks väikesed saareriigid, kes kõige haavatavamad on, nendega teha koostööd, et nad paremini saaksid hakkama kliimamuutuste mõjudega ja oskaksid leevendamisega paremini tegeleda. See saab kindlasti Eesti fookus olema ka edaspidi. Aga jah, selle fondi tingimused on täiesti lahtised praegu veel.
Aga kas selle fondiga on plaanis see, et antakse raha või see on pigem plaanis niimoodi, et selle fondi rahaga tehakse mingisuguseid investeeringuid, näiteks mingid puhastusseadmed ja sellised asjad, et ikkagi nendele riikidele endale seda raha kätte ei anta? Või kuidas see plaanitud on, kas see on juba läbi arutatud?
Seda ei ole samuti veel läbi arutatud. Aga kliimaläbirääkimistel on päris palju ka keskendutud sellele, et tegelikult kliimamuutuste mõjude ja ka leevendamisega tegelemisega ei saa tegeleda enam ainult riigid, vaid tegelikult peavad ka erasektor ja rahvusvahelised arengupangad ja fondid sinna panustama. Ja on toimunud kliimaläbirääkimiste juures ka selliseid kõrvalüritusi, kus ongi arutelukoht, kus osalevad erinevad osapooled, mitte ainult riigid. Näiteks Aasia arengupank osales samuti ühel sellisel kõrvalarutelul, kus nad tõidki välja selle, et nemad on praegu välja töötamas uut fondi, et tegeleda selliste kahjude korvamisega. Aga nende jaoks on väga suur töö, et teha seda seiret ja aru saada, kuhu siis tõesti on vaja nendes riikides raha panna.
Ja ma usun, et selle fondi juures on ka oluline see küsimus, kuidas me suudame tagada seda, et see raha läheks just kõige õigemasse kohta ja kõige õigemal moel, et see oleks tõhus. Ma usun, et seal võib ka tulla selline koostööformaat, et tegelikult erinevatel arengufondidel on päris palju kogemust taolises koostöös arenguriikidega. Selle peale peaks kindlasti ehitama. Ja meil on erinevaid globaalseid fonde juba. Näiteks Green Climate fond on juba loodud samamoodi ÜRO leppe alt ja seal on ka juba kogemused, kuidas kõige paremini suunata seda raha. | Riigid püüavad ÜRO konverentsil leida lahendust kliimakahjude fondi loomisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Egiptuses toimunud ÜRO kliimakõnelustel läks vaidlus nii suureks, et reedel pidi see kohtumine lõppema, aga venitati veel edasi laupäevani, et ikkagi mingisugune kokkulepe saavutada. Kas ma saan õigesti aru, et kõige suurem vaidlus on arengumaade ja kliimamuutuste tõttu kõige rohkem kannatanud riikide nõutud fondi üle – nemad loodavad, et rikkad riigid maksaksid kinni kõik need kahjud, mis on kliimamuutused nendele vaesematele piirkondadele tekitanud? Kas see on põhiasi?
Jah, tõepoolest. Ja alustame võib-olla sellest, et tõepoolest läbirääkimised on lükkunud pikemaks kui ette nähtud. Kindlasti jätkuvad ka homme. See ei ole esimene kord, kui see juhtub. Nii on juhtunud ka eelmisel aastal näiteks. Aga, tõepoolest, eelmisel aastal samal ajal olime palju lähemal kokkuleppele kui sel aastal.
Ja see keerukus tulebki sellest, et arenguriigid tahaksid tõesti näha lisaks juba kokkulepitud rahastusmehhanismidele uut mehhanismi, uut fondi, millest korvataks kliimamuutustest tingitud kaotused ja kahjuga toimetulemist. Näiteks sel aastal olid Pakistanis kliimamuutuste tõttu ennenägematud üleujutused ja neid kahjusid hinnatakse 30 miljardi euro suuruseks ja riik ütleb, et nemad ise sellega toime ei tule enam. Sellest fondist võiks siis taolisi kahjustusi ja nende ülesehitamist toetada.
Ja Euroopa Liit on selle poole pealt tulnud vastu arenguriikidele, et liikuda edasi ka läbirääkimistega. Ja ettepanek on selline, et luua seal fond, millest rahastataks just neid kõige haavatavamaid riike – neid riike, kes ise sellega hakkama ei saa. Ja sellest ettepanekust, millega Euroopa Liit välja tuli tegelikult, selle pinnalt loodame, et nüüd räägitakse edasi ja et ka teised riigid saavad vastu tulla.
Tegelikult üks fookusteema on küll see rahastamise pool, aga teine pool, mida Euroopa Liit peab väga oluliseks, on see, et me hoiaksime ikkagi kinni oma eesmärgist, et me ei lase kliimal soojeneda üle 1,5 kraadi üle tööstusliku revolutsiooni eelse taseme. Selleks on vaja edasi liikuda ka teiste teemadega nagu näiteks leevendamise tööprogramm, kus pannakse paika, kuidas kõik maailma riigid saavad enne 2030. aastat piisavalt enda heitkoguseid vähendada.
Praegu on Euroopa Liidus selge seisukoht see, et me ei saa ainult ühele teemale keskenduda, peame vaatama nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist ja rahastamist mõlemal pool. Ja praeguses olukorras, kus tegelikult läbirääkimised peaksid juba läbi olema, aga oleme kokkuleppest päris kaugel veel, siis ehk oleks kokkuleppe mittesaavutamine parem kui selline halb ja väga üheküljeline kokkulepe. Praegu on siis veel läbirääkimised käimas ja loodame, et suudame saavutada sellise tasakaaluka kokkuleppe, mis siiski vaatab kõiki aspekte kliimamuutuste, kliimakriisi kontekstis.
See Euroopa Liidu kompromissettepanek kõlab justkui väga mõistlikult. Kes selle vastu on? Kas need vaesemad riigid, kes näevad, et see hakkab pidurdama nende enda kasvu, kui nad peavad hakkama arvestama mingisuguseid keskkonnapiiranguid? Või milles see uba seal on, et kohe hurraaga seda Euroopa Liidu ettepanekut vastu ei võetud?
Seal on kaks poolt. Üks pool on see, et Euroopa Liit ütleb, et me peaksime keskenduma selle fondi raames tõesti nendele haavatavatele riikidele, kes ei saa ise hakkama. Seal on küsimus selles, kas me Hiinat maailma suuruselt kolmanda majandusena peaksime sealt toetama. Euroopa Liit ütleb, et pigem mitte, sest Hiina suudab ise tegeleda kliimamuutuste mõjudega. Siis me saame ikkagi selle rahastuse suunata neile, kellel seda tõesti vaja on. See on üks selline punkt, mis kindlasti ebakõla tekitab.
Teine pool on see, et nagu igal fondil, siis sellel fondil peab olema fookus, mida me rahastame, mis tingimustel ja millises ajaraamis, kuidas me jälgime selle rahastuse kasutamist – kõik sellised praktilised teemad. Euroopa Liit tahab, et need saaks enne kokku lepitud, siis saab alles selle fondi töösse panna. Praegu arenguriigid ikkagi veel rõhutavad, et nii kiire on selle asjaga, et loome fondi ja siis hiljem vaatame, kuidas tööle saab. Aga me näeme Euroopa Liidu riikide poolt, et oleks vaja enne selgust saada, kuidas fond võiks töötada.
Kui suur see fond on kavas luua või loodetakse luua ja kui suur oleks Eesti osa selles?
Seda ei ole praegu veel kokku lepitud. Nii detailsele tasandile ei ole need arutelud läinud ja see on tegelikult üks arutelukoht, kes sinna fondi panustavad siis lõpuks, kes on need arenenud riigid ja milline panus saab igaühel olema.
Praegu Eestil ei ole kohustust globaalsel tasandil kliimamuutuste rahastamisse. Teeme seda siiski mingil määral vabatahtlikult ja oleme omalt poolt ka siiani lähtunud sellest, et näiteks väikesed saareriigid, kes kõige haavatavamad on, nendega teha koostööd, et nad paremini saaksid hakkama kliimamuutuste mõjudega ja oskaksid leevendamisega paremini tegeleda. See saab kindlasti Eesti fookus olema ka edaspidi. Aga jah, selle fondi tingimused on täiesti lahtised praegu veel.
Aga kas selle fondiga on plaanis see, et antakse raha või see on pigem plaanis niimoodi, et selle fondi rahaga tehakse mingisuguseid investeeringuid, näiteks mingid puhastusseadmed ja sellised asjad, et ikkagi nendele riikidele endale seda raha kätte ei anta? Või kuidas see plaanitud on, kas see on juba läbi arutatud?
Seda ei ole samuti veel läbi arutatud. Aga kliimaläbirääkimistel on päris palju ka keskendutud sellele, et tegelikult kliimamuutuste mõjude ja ka leevendamisega tegelemisega ei saa tegeleda enam ainult riigid, vaid tegelikult peavad ka erasektor ja rahvusvahelised arengupangad ja fondid sinna panustama. Ja on toimunud kliimaläbirääkimiste juures ka selliseid kõrvalüritusi, kus ongi arutelukoht, kus osalevad erinevad osapooled, mitte ainult riigid. Näiteks Aasia arengupank osales samuti ühel sellisel kõrvalarutelul, kus nad tõidki välja selle, et nemad on praegu välja töötamas uut fondi, et tegeleda selliste kahjude korvamisega. Aga nende jaoks on väga suur töö, et teha seda seiret ja aru saada, kuhu siis tõesti on vaja nendes riikides raha panna.
Ja ma usun, et selle fondi juures on ka oluline see küsimus, kuidas me suudame tagada seda, et see raha läheks just kõige õigemasse kohta ja kõige õigemal moel, et see oleks tõhus. Ma usun, et seal võib ka tulla selline koostööformaat, et tegelikult erinevatel arengufondidel on päris palju kogemust taolises koostöös arenguriikidega. Selle peale peaks kindlasti ehitama. Ja meil on erinevaid globaalseid fonde juba. Näiteks Green Climate fond on juba loodud samamoodi ÜRO leppe alt ja seal on ka juba kogemused, kuidas kõige paremini suunata seda raha.
### Response:
Riigid püüavad ÜRO konverentsil leida lahendust kliimakahjude fondi loomisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniirile jõudnud koondiseid? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi oskad nimetada jalgpalli MM-finaalturniirile jõudnud koondiseid? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärnu Sadama korvpallimeeskond ja peatreener Toomas Annuk on otsustanud poolte kokkuleppel koostöö lõpetada. Soovime Toomasele kõike head ja edu edaspidistes väljakutsetes," oli kirjas Pärnu meeskonna Facebooki lehel.
Annuk sai sel suvel meeskonna peatreeneriks, kuna Pärnu eelmine treener Heiko Rannula asus uuest hooajast Kalev/Cramot juhendama.
Pärnu on Eesti-Läti ühisliigas 11. kohal, olles kirja saanud kolm võitu ja neli kaotust. | Pärnu Sadama korvpalliklubi lõpetas koostöö peatreeneriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärnu Sadama korvpallimeeskond ja peatreener Toomas Annuk on otsustanud poolte kokkuleppel koostöö lõpetada. Soovime Toomasele kõike head ja edu edaspidistes väljakutsetes," oli kirjas Pärnu meeskonna Facebooki lehel.
Annuk sai sel suvel meeskonna peatreeneriks, kuna Pärnu eelmine treener Heiko Rannula asus uuest hooajast Kalev/Cramot juhendama.
Pärnu on Eesti-Läti ühisliigas 11. kohal, olles kirja saanud kolm võitu ja neli kaotust.
### Response:
Pärnu Sadama korvpalliklubi lõpetas koostöö peatreeneriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome asus mängu juhtima 8. minutil, kui nurgalöögi järel suunas palli peaga väravasse Anelma Lahikainen. Poolajapausile mindi võõrustajate kaheväravalises eduseisus, sest 27. minutil lõi Olivia Ulenius soomlaste teise värava. Teise kolmveerandtunni algus kujunes eestlannade jaoks eriti keeruliseks: 47. minutil lõi Ulenius oma teise, 49. ja 51. minutil oli täpne Tilda Ratts. Kuuenda ja seitsmenda tabamuse sai oma nimele Iiris Holmström, kirjutab Eesti Jalgpalli Liit.
Koondise peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli vastane oma tasemelt sarnane Taani ja Inglismaaga, kellega kohtuti oktoobris valikturniiril. "Pärast kaotust Taanile saime õppetunni kätte, jõudsime järeldused teha ja suutsime tempoga kohaneda. Tänast lõppskoori mõjutasid erinevad faktorid: lühike aeg ettevalmistuseks, vangerdused koosseisus ja tahtsime ka erinevaid variante katsetada. Oleme kindlasti pettunud, aga samas näitasime alles hiljuti isegi veidi tugevama vastase puhul, et suudame väga korralikult mängida. Seega teame, et meie võimekus on oluliselt suurem, kui see täna erinevate asjaolude tõttu välja tuli," rääkis Ševoldajeva.
"Saime täna teist korda katsetada uut formatsiooni ja näha, milliseid rolle ja ülesandeid on mängijad võimelised täitma: viiene kaitseliin ei ole kõigi jaoks tavapärane ja nõuab harjumist," lisas Ševoldajeva. "Mõned muudatused ja positsioonid olid täna sellised, millega mängijad ei suutnud kohaneda ja selle karistas vastane ka kiirelt ära," kommenteeris Ševoldajeva.
Ametlikke mänge koondisel sel aastal rohkem ees ei ole, tuleval nädalal viiakse läbi aga füüsilised testid. "Nende põhjal saame kaardistada mängijate hetkeseisu ja selle põhjal nende järgmise aasta tegevusi planeerida.
"Treeningkogunemistega alustame tuleva aasta jaanuaris ning enne maikuu finaalturniiri on plaanis pidada mitmeid sõpruskohtumisi. Need mängud koos märtsikuise valikturniiriga on olulised, sest pakuvad meile tugevaid vastasseise ja saame läbi nende jällegi hea rütmi leida," avas Ševoldajeva edasisi plaane. | Neidude U-17 jalgpallikoondis kaotas suurelt Soomele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome asus mängu juhtima 8. minutil, kui nurgalöögi järel suunas palli peaga väravasse Anelma Lahikainen. Poolajapausile mindi võõrustajate kaheväravalises eduseisus, sest 27. minutil lõi Olivia Ulenius soomlaste teise värava. Teise kolmveerandtunni algus kujunes eestlannade jaoks eriti keeruliseks: 47. minutil lõi Ulenius oma teise, 49. ja 51. minutil oli täpne Tilda Ratts. Kuuenda ja seitsmenda tabamuse sai oma nimele Iiris Holmström, kirjutab Eesti Jalgpalli Liit.
Koondise peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul oli vastane oma tasemelt sarnane Taani ja Inglismaaga, kellega kohtuti oktoobris valikturniiril. "Pärast kaotust Taanile saime õppetunni kätte, jõudsime järeldused teha ja suutsime tempoga kohaneda. Tänast lõppskoori mõjutasid erinevad faktorid: lühike aeg ettevalmistuseks, vangerdused koosseisus ja tahtsime ka erinevaid variante katsetada. Oleme kindlasti pettunud, aga samas näitasime alles hiljuti isegi veidi tugevama vastase puhul, et suudame väga korralikult mängida. Seega teame, et meie võimekus on oluliselt suurem, kui see täna erinevate asjaolude tõttu välja tuli," rääkis Ševoldajeva.
"Saime täna teist korda katsetada uut formatsiooni ja näha, milliseid rolle ja ülesandeid on mängijad võimelised täitma: viiene kaitseliin ei ole kõigi jaoks tavapärane ja nõuab harjumist," lisas Ševoldajeva. "Mõned muudatused ja positsioonid olid täna sellised, millega mängijad ei suutnud kohaneda ja selle karistas vastane ka kiirelt ära," kommenteeris Ševoldajeva.
Ametlikke mänge koondisel sel aastal rohkem ees ei ole, tuleval nädalal viiakse läbi aga füüsilised testid. "Nende põhjal saame kaardistada mängijate hetkeseisu ja selle põhjal nende järgmise aasta tegevusi planeerida.
"Treeningkogunemistega alustame tuleva aasta jaanuaris ning enne maikuu finaalturniiri on plaanis pidada mitmeid sõpruskohtumisi. Need mängud koos märtsikuise valikturniiriga on olulised, sest pakuvad meile tugevaid vastasseise ja saame läbi nende jällegi hea rütmi leida," avas Ševoldajeva edasisi plaane.
### Response:
Neidude U-17 jalgpallikoondis kaotas suurelt Soomele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha sai jaapanlane Ryota Kojima ajaga 34,95, jäädes eestlasele alla vaid 0,02 sekundiga. Kolmandaks tuli hollandlane Joep Wennemars ajaga 35,11.
Selle võiduga teenis Liiv 28 punkti ning kahe esimese MK-etapi peale kokku on tal 38 silma. See annab 500 m distantsil üldarvestuses seitsmenda koha, kuid A-divisjoni meeste punktid pole veel lisandunud. See tähendab, et Liiv langeb pärast nende võistlemist ja punktide lisandumist MK-sarja üldtabelis tahapoole.
Päev varem toimunud 1000 m distantsil, mis on eestlasele ka põhidistantsiks, teenis Liiv A-divisjonis kolmanda koha. | Marten Liiv võidutses MK-etapil B-divisjonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha sai jaapanlane Ryota Kojima ajaga 34,95, jäädes eestlasele alla vaid 0,02 sekundiga. Kolmandaks tuli hollandlane Joep Wennemars ajaga 35,11.
Selle võiduga teenis Liiv 28 punkti ning kahe esimese MK-etapi peale kokku on tal 38 silma. See annab 500 m distantsil üldarvestuses seitsmenda koha, kuid A-divisjoni meeste punktid pole veel lisandunud. See tähendab, et Liiv langeb pärast nende võistlemist ja punktide lisandumist MK-sarja üldtabelis tahapoole.
Päev varem toimunud 1000 m distantsil, mis on eestlasele ka põhidistantsiks, teenis Liiv A-divisjonis kolmanda koha.
### Response:
Marten Liiv võidutses MK-etapil B-divisjonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selleks, et aidata Ukraina ühiskonnal paralleelselt sõjaga võimalikult inimväärselt toimida, tuleb Ukrainat lisaks sõjalise ja poliitilise abi andmisele toetada ka humanitaarabiga. Liinibusside kinkimisega saame anda vajaliku panuse Ukraina inimeste abistamisse nende igapäevatoimetustes," ütles välisminister Urmas Reinsalu.
Varem on Eesti Ukrainale andnud 17 liinibussi, mis anti Butša piirkonna ja Žõtomõri oblasti kohalike omavalitsuste esindajatele üle tänavu juunis ja septembris. 27 bussi on plaanis Ukrainasse saata novembris ja detsembris.
Välisministeerium plaanib koos Tallinna linnaga saata lähiajal Ukrainasse ka kaks kiirabiautot.
Eesti lionsid saadavad Ukrainasse elektrigeneraatoreid
Eesti lionspiirkonna algatatud kampaania "Valgust ja soojust Ukrainale" raames on Ukraina varjendites tegutsevate koolide ja lasteasutuste abistamiseks hangitud 13 elektrigeneraatorit, mis lähevad teele lähipäevil.
Eesti lionspiirkonna kuberneri Alar Rästa sõnul on viimased uudised Ukrainast taas kahjuks üsna õudsed. Raketirünnakute tõttu on tugevalt kannatanud elektrivarustus, mis suurendab nõudlust elektrigeneraatorite järele.
"Ukraina lionsid pöördusid meie poole abipalvega, et kiiresti on tarvis tavalisest võimsamaid elektrigeneraatoreid varjendites pimeduses ja külmas tegutsevatele koolidele ja lasteasutustele.
Eesti lionsid on kogutud annetuste eest tänaseks hankinud 13 elektrigeneraatorit, mis lähipäevil Ukrainasse saadetakse," lisas Rästa.
Lisaks osaleb Eesti lionspiirkond koos teiste põhjamaade lionsitega piirkondlikus elektrigeneraatorite Ukrainasse tarnimise projektis, millega tahetakse hiljemalt jõuludeks saata seitsme riigi ühistarnena Ukrainasse 100 elektrigeneraatorit.
Lionsklubide Eesti piirkond on suurim heategevusorganisatsioon Eestis, kuhu kuulub 1200 liiget. Kokku tegutseb Eesti erinevates piirkondades 60 lionsklubi.
Elektrigeneraatorid on peagi Ukraina poole teel. Autor/allikas: Eesti lionspiirkond | Eesti kingib Ukrainale 27 liinibussi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selleks, et aidata Ukraina ühiskonnal paralleelselt sõjaga võimalikult inimväärselt toimida, tuleb Ukrainat lisaks sõjalise ja poliitilise abi andmisele toetada ka humanitaarabiga. Liinibusside kinkimisega saame anda vajaliku panuse Ukraina inimeste abistamisse nende igapäevatoimetustes," ütles välisminister Urmas Reinsalu.
Varem on Eesti Ukrainale andnud 17 liinibussi, mis anti Butša piirkonna ja Žõtomõri oblasti kohalike omavalitsuste esindajatele üle tänavu juunis ja septembris. 27 bussi on plaanis Ukrainasse saata novembris ja detsembris.
Välisministeerium plaanib koos Tallinna linnaga saata lähiajal Ukrainasse ka kaks kiirabiautot.
Eesti lionsid saadavad Ukrainasse elektrigeneraatoreid
Eesti lionspiirkonna algatatud kampaania "Valgust ja soojust Ukrainale" raames on Ukraina varjendites tegutsevate koolide ja lasteasutuste abistamiseks hangitud 13 elektrigeneraatorit, mis lähevad teele lähipäevil.
Eesti lionspiirkonna kuberneri Alar Rästa sõnul on viimased uudised Ukrainast taas kahjuks üsna õudsed. Raketirünnakute tõttu on tugevalt kannatanud elektrivarustus, mis suurendab nõudlust elektrigeneraatorite järele.
"Ukraina lionsid pöördusid meie poole abipalvega, et kiiresti on tarvis tavalisest võimsamaid elektrigeneraatoreid varjendites pimeduses ja külmas tegutsevatele koolidele ja lasteasutustele.
Eesti lionsid on kogutud annetuste eest tänaseks hankinud 13 elektrigeneraatorit, mis lähipäevil Ukrainasse saadetakse," lisas Rästa.
Lisaks osaleb Eesti lionspiirkond koos teiste põhjamaade lionsitega piirkondlikus elektrigeneraatorite Ukrainasse tarnimise projektis, millega tahetakse hiljemalt jõuludeks saata seitsme riigi ühistarnena Ukrainasse 100 elektrigeneraatorit.
Lionsklubide Eesti piirkond on suurim heategevusorganisatsioon Eestis, kuhu kuulub 1200 liiget. Kokku tegutseb Eesti erinevates piirkondades 60 lionsklubi.
Elektrigeneraatorid on peagi Ukraina poole teel. Autor/allikas: Eesti lionspiirkond
### Response:
Eesti kingib Ukrainale 27 liinibussi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et just Keskerakond on nii opositsioonis kui ka koalitsioonis seisnud otsuste eest, mida tihtipeale ei ole oponentide poolt peetud võimalikuks ega vajalikuks.
"Kui Keskerakond 2016. aastal valitsusse tuli, ei pidanud hoopis meie võimalikuks jätkata peenhäälestusega, vaid teha vajalikke, aga ka julgeid otsuseid inimeste heaks. Täna on julgeid otsuseid vaja veelgi enam," rõhutas Ratas.
Keskerakonna esimees tõi toonastest kriitikatki pälvinud otsustest välja muuhulgas tulumaksuvaba miinimumi tõusu 180 eurolt 500ni, lisarahastuse ja reformid tervishoius, tasuta ühistranspordi, aga ka konkreetsed sammud parandamaks eakate toimetulekut.
"Keskerakond on tõstnud erakorraliselt pensione ning võtnud vastu otsuseid, tänu millele tõuseb juba järgmisel aastal keskmine vanaduspension 704 euroni. Lisaks oleme tõstnud üksi elava eaka toetust ja mitmeid teisi toetusi," tõi Ratas välja ning lisas, et uus eesmärk on viia keskmine vanaduspension 1000 euroni kuus.
Keskerakond vastandab end Reformierakonnaga
Ratas lisas, et ka viimased vaidlused Reformierakonnaga nii energiahindade kompenseerimisel kui ka lastetoetuste tõstmisel näitasid selgelt, et erakond on valmis Eesti inimeste eest seisma.
"Me oleme erakonna ajaloo jooksul alati välja toonud ühiskonna kitsaskohad ning valmis võitlema selle eest, et aitaksime ühiskonna nõrgemaid ja arvestaksime kõigi Eestimaa inimestega, mitte vaid valitutega. Ja kui algul murramegi piike, siis hiljem on isegi Reformierakond saanud viitega aru, et me tee on olnud õige – olgu selleks suuremad pensionid, perede toetamine või energiahindade kompensatsioon ettevõtetele ja elanikele. Sama selgelt ja julgelt töötame Eestimaa inimeste heaks ka edasi!" kinnitas Ratas.
Keskerakonna pressiesindaja Andres Kalvik ütles ERR-ile, et valimiskampaanias on Keskerakonna selge vastane Reformierakond, seda nii maailmavaate kui ka programmi kohaselt.
Kalvik märkis, et peagi alustab erakond suure kampaaniabussiga mööda Eestit ringi sõitmist ja jätkab ka telgikampaaniaga.
Keskerakond on käivitanud ka kampaania uute liikmete värbamiseks ning Kalviku sõnul on umbes kuu aja jooksul Keskerakonnaga liitunud üle 100 inimese. | Keskerakond kinnitas valimiste hüüdlauseks "Julgelt inimeste heaks!" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et just Keskerakond on nii opositsioonis kui ka koalitsioonis seisnud otsuste eest, mida tihtipeale ei ole oponentide poolt peetud võimalikuks ega vajalikuks.
"Kui Keskerakond 2016. aastal valitsusse tuli, ei pidanud hoopis meie võimalikuks jätkata peenhäälestusega, vaid teha vajalikke, aga ka julgeid otsuseid inimeste heaks. Täna on julgeid otsuseid vaja veelgi enam," rõhutas Ratas.
Keskerakonna esimees tõi toonastest kriitikatki pälvinud otsustest välja muuhulgas tulumaksuvaba miinimumi tõusu 180 eurolt 500ni, lisarahastuse ja reformid tervishoius, tasuta ühistranspordi, aga ka konkreetsed sammud parandamaks eakate toimetulekut.
"Keskerakond on tõstnud erakorraliselt pensione ning võtnud vastu otsuseid, tänu millele tõuseb juba järgmisel aastal keskmine vanaduspension 704 euroni. Lisaks oleme tõstnud üksi elava eaka toetust ja mitmeid teisi toetusi," tõi Ratas välja ning lisas, et uus eesmärk on viia keskmine vanaduspension 1000 euroni kuus.
Keskerakond vastandab end Reformierakonnaga
Ratas lisas, et ka viimased vaidlused Reformierakonnaga nii energiahindade kompenseerimisel kui ka lastetoetuste tõstmisel näitasid selgelt, et erakond on valmis Eesti inimeste eest seisma.
"Me oleme erakonna ajaloo jooksul alati välja toonud ühiskonna kitsaskohad ning valmis võitlema selle eest, et aitaksime ühiskonna nõrgemaid ja arvestaksime kõigi Eestimaa inimestega, mitte vaid valitutega. Ja kui algul murramegi piike, siis hiljem on isegi Reformierakond saanud viitega aru, et me tee on olnud õige – olgu selleks suuremad pensionid, perede toetamine või energiahindade kompensatsioon ettevõtetele ja elanikele. Sama selgelt ja julgelt töötame Eestimaa inimeste heaks ka edasi!" kinnitas Ratas.
Keskerakonna pressiesindaja Andres Kalvik ütles ERR-ile, et valimiskampaanias on Keskerakonna selge vastane Reformierakond, seda nii maailmavaate kui ka programmi kohaselt.
Kalvik märkis, et peagi alustab erakond suure kampaaniabussiga mööda Eestit ringi sõitmist ja jätkab ka telgikampaaniaga.
Keskerakond on käivitanud ka kampaania uute liikmete värbamiseks ning Kalviku sõnul on umbes kuu aja jooksul Keskerakonnaga liitunud üle 100 inimese.
### Response:
Keskerakond kinnitas valimiste hüüdlauseks "Julgelt inimeste heaks!" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia jäi 1:2 alla Egiptusele. Mostafa Mohamed viis egiptlased 1:0 ette. Trezeguet suurendas eduseisu kahele väravale. Belgia leidis 76. minutil tee Egiptuse väravani ning Lois Openda hoolitses meeskonna ainsa tabamuse eest.
Serbia näitas võimu ning purustas 5:1 Bahreini. Dusan Tadic avas 8. minutil mänguskoori. Kuigi Yusuf Hilal viigistas seitse minutit hiljem seisu, siis edaspidi oli ainult Serbia domineerimine.
Teisel poolajal lõi Dadic oma teise värava ning minut hiljem tegi skoori Dusan Vlahovic. Filip Djuricic ja Luka Jovic vormistasid lõppseisu. | Belgia kaotas MM-i eelses mängus Egiptusele, Serbia purustas Bahreini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia jäi 1:2 alla Egiptusele. Mostafa Mohamed viis egiptlased 1:0 ette. Trezeguet suurendas eduseisu kahele väravale. Belgia leidis 76. minutil tee Egiptuse väravani ning Lois Openda hoolitses meeskonna ainsa tabamuse eest.
Serbia näitas võimu ning purustas 5:1 Bahreini. Dusan Tadic avas 8. minutil mänguskoori. Kuigi Yusuf Hilal viigistas seitse minutit hiljem seisu, siis edaspidi oli ainult Serbia domineerimine.
Teisel poolajal lõi Dadic oma teise värava ning minut hiljem tegi skoori Dusan Vlahovic. Filip Djuricic ja Luka Jovic vormistasid lõppseisu.
### Response:
Belgia kaotas MM-i eelses mängus Egiptusele, Serbia purustas Bahreini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viis mõtet Margus Punabilt:
Eesti mehed on oma viljakusnäitajate poolest Euroopas esirinnas.
Meeste tuleviku viljakuse kindlustamisel pööratakse liiga vähe tähelepanu emaüsas veedetud ajale.
Eesti meditsiinisüsteem tervitab avasüli haigeid inimesi ega arvesta meeste psühholoogiliste eripäradega.
Meeste teise elupoole kvaliteet on tänu uutele ravimitele tundmatuseni muutunud.
Füüsilisele ja vaimsele tervisele laob vundamendi hea haridus.
Vanemates vanuserühmades kipub naisi igas riigis meestest rohkem olema, kuid Eesti paistab kaartidel näitajaga sellegipoolest silma. Näiteks 60- aastaseid naisi on meestest juba viiendiku võrra rohkem. Mida räägib see Eesti meestest ja nende enesekuvandist?
Siin tuleb vaadata, mis asi on inimese tervis. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et esiteks on seal geneetiline komponent. Mina olen selle laiendanud sünnipärasteks eeldusteks, mis on Eesti meestel võrreldes läänepoolsemate riikidega väga head kuni 20. eluaastateni. Sealt edasi algab mingisugune muutus.
Teine on keskkond. Karl von Ernst Baeri doktoritöös oli haiguste soodustajatena kirjas külm ja niiske ning muldpõrand. Külm ja niiske mõjutab kindlasti meie organsüsteeme ja teatud riskid sealt tulevad, kui vaadata näiteks minu eriala, milleks on eesnäärmehaigused.
Olulised on ka inimese eluviisid. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on olnud Eestis siinkohal muutused kõige suuremad. Toona olid need äärmuslikult halvad. Kanname seda ajaloolist taaka aga endiselt seljas.
Kui kümne aasta eest oli kõige suurem riskitegur suitsetamine, siis praeguseks on saanud selleks ülekaal. Otsapidi läheb sellega kokku alkoholi liigtarvitamine, kuid see on omaette riskitegur.
"Meie oodatav eluiga [...] ei langenud eelmisel aastal 1,7 aastat ainult koroona tõttu, vaid see aeg kujutas endas lisaks nii sotsiaalset kui ka poliitilist, mentaalsuse kriisi."
Neljandana näeb WHO tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eesti mehe keskmiselt 8,6 aastat lühema elu taga on osaliselt tervishoiuteenuse kättesaadavus ja selle kasutamise kultuur. Mehed tarvitavad seda 50.–55. eluaastani pea kaks korda harvem kui naised. Sealt edasi toimub järsku kiire tõus. Ka tervishoiukulud inimese kohta on enne seda pea kaks korda madalamad, kuid 60. eluaastateks juba oluliselt kõrgemad.
Siia tuleb juurde panna sotsiaalsed tahud. Meie oodatav eluiga on seotud tihedalt kriisisituatsioonidega ühiskonnas. See ei langenud eelmisel aastal 1,7 aastat ainult koroona tõttu, vaid see aeg kujutas endas lisaks nii sotsiaalset kui ka poliitilist, mentaalsuse kriisi. See on üks tervik ja sotsiaalne stabiilsus on siin üsna määrav.
Hiljutises intervjuus tõdes gerontoloog Kai Saks samuti, et inimeste terviseprobleeme vaadates kannatame endiselt veel Nõukogude Liidu pärandi käes. Toona oli põhirõhk nakkushaiguste, mitte krooniliste probleemide ennetamisel. Millal me sellest koormast vabaneme ja kui vaatate kasvõi enda vastuvõttu, siis kui realistlikuks peate Eesti ja Saksamaa statistikaameti ennustust, et aastaks 2080 on Eestis võrdselt isegi 66-aastaseid mehi ja naisi?
Kui vaatame kasvõi veidi arenenumaid naaberriike, siis on nemadki sellest kaugel. Mehi sünnib küll natukene rohkem, sest loodus teab, et nad kaovad kiiremini, aga sellesse võrdsusesse me kindlasti ei jõua. Seda ei tasu loota ega üldse vaadatagi – meeste suurem kadu on mingil määral juba bioloogiliselt sisse programmeeritud.
Ent see taak hakkab meil juba vaikselt kaduma – kõige suuremad riskirühmad on praeguseks välja surnud. Praegust oodatava eluea tõusu 1990. aastaga võrreldes oli see 2019. aastani üsna korralik, isegi üks Euroopa parimaid. Praeguseks oleme koroonakriisi tõttu kukkunud veidi allapoole.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Lisaks suurema riskirühma väljasuremisele on noorema põlvkonna terviseteadlikkus vanematest oluliselt parem. Viimaseid kasvatati vaimus, et mehed ei nuta ja mees ei tohi olla nõrk. Kui seda siiski juhtus, said nad vanematelt rihma. Tänaseks päevaks on nõrkuse näitamine enam-vähem legaliseeritud, vähemalt teatud põlvkondades.
Kui midagi paremaks ei lähe, siis on selleks meeste viljakusnäitajad ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka ülejäänud maailmas. Kasvõi möödunud nädalal ilmus Iisraeli teadlastelt töö, mille kohaselt langes spermide hulk milliliitris viimase 46 aastaga keskmiselt umbes poole võrra isegi arengumaades, mitte ainult vanades tööstusriikides. Mis meie, ühiskonna ja keskkonnaga lahti on?
"Eesti meeste viljakusnäitajad on Euroopas ühed kõige paremad."
Sellele vastuse leidmiseks on panustatud sadu miljoneid eurosid, aga ühest vastust ei ole. Alustaks siiski sellest, et Eesti meeste viljakusnäitajad on Euroopas ühed kõige paremad.
Teise poolusena hakkas meeste viljakus langema teise maailmasõja paiku, väga kiiresti 1990. aastate alguseni. Ilmselt on olnud see kõige suurem Taanis, Norras ja Saksamaal. Samas on lootustandev, et Taanis igal aastal 300 noore mehega tehtava uuringu põhjal on alates 1994. aastast see langus peatunud. Teised riigid tulevad aga veel kohinal sellele tasemele järele ja üleilmne langus jätkub.
Miks peaksid inimesed üleüldse selle pärast muretsema? Kui uskuda õpikutest nähtud pilte, piisab munaraku viljastamiseks vaid ühest spermist, kes võidukana käputäit konkurente edestab. Tõsi, uuringutes on leitud, et alla teatud kriitilise piiri langedes väheneb võimalus munaraku viljastamiseks hüppeliselt.
See kriitiline hulk on meil teada. Viljakust on võimalik mõõta selle alusel, mitu naiste menstruaaltsüklit möödub alates ajast, kui rasedust soovitakse, rasedaks jäämiseni. Tsüklite arv hakkab kiiresti kasvama, kui spermide arv langeb alla 40 miljoni milliliitri kohta ehk 100–120 miljonit terve seemnepurske kohta.
Euroopa keskmine on tänasel päeval 42–48 miljoni juures ehk napilt üle kriitilise piiri. Gaussi kõverast lähtudes jõuab seega juba praegu meheikka hulk noori mehi, kelle viljakus on selgelt vähenenud.
Naisi on väga erineva viljakusega. Neist mõnedel õnnestub rasedaks jääda ka väga kehvade partneri spermaanalüüside tulemuste korral. Üldisemalt on tekkinud auku asendamas kunstlik viljastamine ja teised laboratoorsed meetodid. Sel viisil sündinud laste osakaal on jõudmas maailmas kümnendikuni kõigist sündidest.
See on kasvamas ka Eestis, ulatudes 2021. aastal umbes kuue protsendini.
Eestis pole see viimastel aastatel siiski väga palju muutunud. Meie viljakusnäitajad on Euroopa keskmisest paremad.
Lapsi saadakse ka üha vanemana. Möödunud aastal küündis ema keskmine vanus lapse sünnil ligi 29 aastani. Ühtlasi leidub seoses kärgperede osakaalu kasvuga ka üha rohkem neid paare, kes soovivad lõigata teist peresaaki 40. eluaastates. Millise jälje jätab vanus ja vananemine meeste viljakusele?
Mul on patsientide hulgas ka üle 80-aastaseid mehi, kes on lasknud end kontrollida. Neist kõige vanem hea spermaga mees oli 82-aastane. See on päris kindlasti erand. Neid mehi, kes on 80-aastaselt heas vormis ja heade viljakusnäitajatega, on mõned üksikud. Samas sai kasvõi mu hea sõbramees 70-aastaselt isaks. Vanemaealiste isadus on sajandite vanune teema.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Ent sama selge on see, kuidas elu jooksul kuhjuvad organismis mõned kahjustusprotsessid. Nii nagu purevad need südame-veresoonkonda, aju ja kõike muud, langeb samamoodi ajas munandite funktsionaalne seisund. Kindlasti pole see muutus nii drastiline kui naistel, kellel 50 aasta lähedal hakkab munarakkude pool täielikult ammenduma.
Mida saavad mehed selle allakäigu aeglustamiseks ette võtta? Kui vaadata kasvõi sellel suvel ilmunud 40–49. aastaste meeste terviseuuringut, siis selles vanusevahemikus on justkui kõik korras. Ligi 96 protsenti meestest peab enda seisundit vähemalt rahuldavaks ja 65 protsenti heaks. Ometigi teame, et pärast 50. eluaastat kimbutavad neid terve rida kroonilisi tervisehädasid, mis ei saa tekkida tühja koha pealt.
See oli ka meie enda jaoks üllatav. Ent kui sul kuskilt ei valuta ja suuremaid hädasid pole, siis lähebki ju sul hästi. Mida parem on tervis ja väiksem organismi kulumine, seda parem aga viljakus reeglina on. Riskitegurid on üsna ühesed. Meeste viljakuse kontekstis peame vaatame ka raseduseaegseid muutusi sellel ajal, kui naine kannab last. See määrab mehe tulevasest viljakusest väga suure osa.
Kui palju sellele Eestis praegu tähelepanu pööratakse? Selle probleemi puhul on ju pool võidust käes. Naised vähemalt käivad günekoloogi juures, seda erinevalt meestest, kes pöörduvad androloogi juurde viimases hädas.
"Laps võib sündida küll tervena, kuid me ei mõtle veel Eestis väga palju sellele, kuidas emaüsa teda mõjutas."
Kahjuks mitte väga. Olen seda rääkinud günekoloogidele mitmetel loengutel, aga paratsetamool on meil endiselt number üks ravim, mida arstid soovitavad. Ma ei näe, kuidas kosmeetika ja kasvõi juuste värvimise suhtes antaks väga palju infot, kuidas see võib last mõjutada. See teadmine on meil tegelikult olemas. See, mida ema teeb, kajastub väga intensiivselt ka loodet ümbritsevas keskkonnas.
Nimetan 20. sajandit naiste sajandiks, sest suurem innovatsioon toimus naiste suunal ja seda täiesti õigustatult. Eriti just ema ja lapse meditsiinis, perinataalne suremus on vähenenud lausa uskumatul määral. Üle põlvkondade käivate muutuste mõistmise osas me veel väga kaugele jõudnud pole. Laps võib sündida küll tervena, kuid me ei mõtle veel Eestis väga palju sellele, kuidas emaüsa teda mõjutas.
Lisaks viljakusnäitajate langusele on täheldatud ka meeste testosterooni taseme langust. Ühest küljest võiks olla tervitatav, et ühiskonna agressiivsus väheneb. Ühiskonna üldisele arengule võis see kindlasti omal ajal kaasa aidata, kui kamp beeta-isaseid otsustasid omal ajal tänu keele arengule lõpuks piisavalt koostööd teha, et tervet karja terroriseeriv alfaisane maha koksata. Millise pilguga meestearst sellisele kodustamisprotsessile vaatab?
Võime spekuleerida, et testosterooni ja viljakuse langus polegi nii halb. Kui meil sünnib üks-kaks last nagu praegu ning jõudu ja agressiivsust tänapäeval nii palju vaja polegi, siis ehk polegi seda testosterooni vaja?
"[Testosterooni langusega] kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda"
Sellega kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda. Arvan, et sellel on testosterooniga väga selge seos. Kas see saab meile lähiajal eksistentsiaalseks ohuks või mitte, see alles selgub. Sama kehtib selle kohta, mis juhtub järeltulevate põlvkondadega. Saame öelda saja aasta pärast, kas see muutus oli hea või halb.
Kasvõi teie enda teadustööd on näidanud, et testosterooni tase on seotud näiteks väga tugevalt haprusega vanemas eas.
Testosteroon on üks väheseid aineid, mis mõjutab kõiki organismi kudesid ja on üks nende regulatsiooni molekule, sh ajus, kuid peamiselt lihaskonnas ja tugiaparaadis. Nii võib selle nappus põhjustada liigesvalusid, lihaste kahheksiat, kukkumist ja tasakaaluhäireid, mis muutuvad vanemas eas üha olulisemaks.
Näeme uuringutes selgelt ka seda, kuidas madala testostrooni tasemega inimestel on oluliselt suurem depressioonirisk, suuremad südamehaiguste riskid ja suurem risk seksuaalprobleemide tekkimiseks. Viimane omakorda on oluliseks sõnumiks, et inimesel on suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. Kui ühe tähtsa stiimuli tase inimeses oluliselt langeb, mõjutab see paratamatult kogu meie tervist tervikuna.
Steroidide kasutamisele vaadatakse üldiselt viltu, ent millist rolli võiksid mängida need vanemate meeste elukvaliteedi tõstmise juures? Äärmusliku näitena olen näiteks Hollandis jõusaalis käies märganud, kuidas ühe alakultuuri väljendusena Hollandis ebaloomulikult suurte lihastega eakad oma elu lõpuaastaid täiel määral naudivad.
Riikides nagu USA, kus on ravimite agressiivne turundus lubatud, on nende väärkasutusega suuremad probleemid. Kui inimesel on aga reaalne defitsiit, hormooni defitsiidi nähud, siis asendame. Sellega hoiame inimesed heas toonuses ja seda teeme meiegi.
Suvisest meeste terviseuuringus leidis ka taaskord kinnitust, et Eesti mehed niisama arsti juurde ei kipu. Kõrge vererõhk pole siinkohal isegi sedavõrd suur probleem, kui sellega kaasnevad probleemid potentsis või seksuaalelus. Kas või kui palju teevad androloogid praegu perearsti tööd?
Jõuame sellega perearstide praeguse ettevalmistuseni. Meil pole Eestis laiemalt ennetava meditsiini kogemust. Oleme püüdnud inimesi elus hoida ja sellest lähtuvalt on meil tekkinud kultuur, kuidas võimalikult kaua haigete eluiga pikendada.
Selgete terviseriskidega inimeste haiguse ärahoidmise kultuuri meil aga kahjuks pole. Me ei taha androloogidena perearsti tööd teha, vaid tõsta üldist teadlikkust. Selle ühe näitena mõõdeti ühel mu Hispaanias elaval patsiendil hiljuti kolesterooli ja talle määrati ka seda langetav ravim. Seejärel Eesti arstidega rääkides anti talle aga mõista, kuidas seesama ravim sõltuvust tekitab.
"Eesti meditsiinisüsteem tervitab seevastu avasüli haigeid inimesi. See on meie kõige suurem probleem."
Näeme sellega, kus meie meditsiin praegu on. Rootsi mees elab 8,6 aastat kauem, sest nad tegelevad terviseriskide varajase maandamisega, mitte ei hakka neid ravima alles pärast infarkti saamist. Eesti meditsiinisüsteem tervitab seevastu avasüli haigeid inimesi. See on meie kõige suurem probleem.
Kui vaadata ühiskonda tervikuna ja eriti majanduslikku poolt, näib olevat meie elu samas isegi kohati liiga hea. Algklasside õpilastest on ülemäärasega kehakaaluga 30 protsenti. Keskealiste meeste uuringus oli normaalkaalus vaid 28 protsenti.
Seal meie probleemid ongi. Kõrgharidusega inimesed liiguvad rohkem, suitsetamine on peaaegu ära kadunud, alkoholi tarvitamine on mõõdukas, ent isegi nende kehakaal tõuseb. Me pole osanud oma eluviisi muutustega kohaneda ja kanname edasi oma perekondlikke toitumistraditsioone. Kui sisse tuleb rohkem, kui välja läheb, on selline lõpptulemus paratamatu.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Meditsiinisüsteemi tervikuna vaadates julgen arvata, et kaks kolmandikku vererõhuravimitest lähevad ülekaalulistele. Võiksime neile öelda, et proovige esmalt kümme kilo kaalust alla võtta ja kui ka siis vererõhk kõrgeks jääb, anname teile 90-protsendilise soodustusega ravimeid. Senikaua kompenseerime nende hinnast poole. Lihtsad ja mõistlikud mõjutamisvahendid on olemas. Need nõuavad kehtestamist ja ebamugavaid otsuseid.
Tarbi vähem alkoholi, liigu rohkem, ära suitseta, söö tervislikult – need käibetõed on teada kümneid aastaid.
Me peame õppima inimesi motiveerima. Teise hädana õpetatakse meile naiste meditsiini. Meestele ja naistele on võimalik asju selgeks teha erineval moel. Reklaamimaailmas on see ammu teada. Androloogid oskavad seda meeste mudelit enam-vähem rakendada.
"Teise hädana õpetatakse meile naiste meditsiini. Meestele ja naistele on võimalik asju selgeks teha erineval moel."
Oma kogemuse pealt tahavad mehed näha numbreid. Kui näitad talle, kuidas KMI 32-ga seostuvad kõrge vererõhk, maksakahjustused, madal testosteroonitase, kõrge kolesterool ja vererõhk ning varsti on tal erektsioonihäire, siis tekib tal enda elu muutmiseks motivatsioon.
Mul on igal nädal patsiente, kelle eluviisis oleme saanud teha olulise paranduse. Suitsetajaid on praegu vastuvõtus mõned üksikud. Mida haritum on inimene, seda kergemini need sõnumid kohale jõuavad. Arvan, et taolise riiklike sõnumite jõudmine pole keeruline.
Nagu on näidanud teie enda kogemus, Eesti meeste psühholoogilises maailmas on teatav murrang juba toimunud, seda vähemalt nooremates põlvkondades. Arvestades aga, kuidas argielus maskide kandmine endiselt meeste tervisele hakkab, mida annab teha selles osas vanemate põlvkondadega?
"Tänapäeval on võimalik leevendada praktiliselt kõiki meeste tervisehädasid ja sellega nende elukvaliteeti kardinaalselt parandada."
Saame seda ainult läbi lugude jutustamise normaliseerida. On meedia töö näidata, kuidas vaimseid probleeme on võimalik tegelikult lahendada ja ei pea kodus poti peal nukrutsema. Inimeste teadlikkus on endiselt madal. Näen oma praktikas juhtumeid, kus nad on enne ravile tulekut kümme aastat kannatanud.
Tänapäeval on võimalik leevendada praktiliselt kõiki meeste tervisehädasid ja sellega nende elukvaliteeti kardinaalselt parandada. Sageli tekib näiteks alkoholism siis, kui inimene ei suuda enam oma kehaliste ja psühholoogiliste muutustega toime tulla. Nende lahendamise asemel uputatakse ennast alkoholi. See on legaalne tee oma probleemide eitamiseks.
Sotsiaalsest ja ühiskonna tervisest tervikuna rääkides olete kasutanud selle mõõdikuna enesetappude arvu, mis on viimase 20 aastaga kordades vähenenud. Põhiharidusega meeste seas on näitaja siiski kaks korda suurem kui kõrgharidusega meeste seas ning keskharidustega meeste puhul on näitaja veelgi madalam. Mida ütleb see ühiskondlike ootuste kohta?
Me olime 1990. aastate alguses selle poolest Euroopas tipus. Praegu oleme keskel või isegi allpool. Ühiskondliku üldise heaolu seisund on oluliselt parem.
Kõige alus on probleemide lahendamise oskus, selle annab haridus. Jah, kõrgharidusega inimeste sotsiaalne pinge on keskeltläbi suurem, aga nad suudavad ja oskavad sellega ise toime tulla või leida inimese, kes neid selle juures aitab – arsti, psühholoogi või sõbra.
Seejuures on olnud langus eriti suur just eakamate meeste seas. Kas nad oskavad lõpuks väärikalt vananeda või on taaskord riskirühm juba välja surnud?
Minu kõige vanemad patsiendid on üle 80-aastased, vanim seksuaalhäirega patsient oli 93-aastane. Kui sa oled impotent, kusta ei saa ja miski su kehas ei toimi, pole see väärikas elu. Kui suudame meeste elu väärikamaks muuta, annab see neile põhjuse elada. Meditsiinisüsteem suudab seda tänasel päeval teha.
"Kui sa oled impotent, kusta ei saa ja miski su kehas ei toimi, pole see väärikas elu. Kui suudame meeste elu väärikamaks muuta, annab see neile põhjuse elada."
Karjääriga 1990. aastatel algust tehes oli praktiliselt ainus viis eesnäärmeprobleemidega tegelemiseks kirurgia. Praegu saadame operatiivsele ravile ühe inimese 20-st. Ülejäänud probleemid saame lahendada palju kergemalt.
Meestespetsiifiliste probleemide ravile ei pööratud suurema osa 20. sajandist suuremat tähelepanu. Alates 1990. aastate teisest poolest on tulnud ja meile kättesaadavaks muutunud hulk ravimeid, mis ongi muutnud meeste teise elupoole kvaliteeti täiesti tundmatuseni.
Seksist räägitakse Eestis üha vabameelsemalt, kuid elupäevade lõpuks muutub see noorusekultuse valguses siiski suuremaks tabuks. Mis ajani võiksid või peaksid inimesed aktiivset seksuaalelu elama?
Seksuaalne elu hakkab emaüsas. Juba seal on suguelundite katsumine teadlik tegevus ja seotud teatud tajudega.
Arvan, et inimene peaks olema seksuaalselt aktiivne surmani välja. Viimasel kümnendil lootusetult haigete – lõppfaasis organipuudulikkuse või ka näiteks neljanda staadiumi vähiga inimeste – seas tohutu elukvaliteedi hüpe. Oleme andnud inimestele võimaluse elada elu lõpus jätkuvalt seksuaalelu. Olen näinud enda kabinetis mitu meest nutmas, et see andis nende elule uuesti sisu.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Seksuaalelule ei peaks seadma seega selles osas piiri. Ent me ei peaks seejuures pidama seksiks ainult klassikalist penetratiivset vahekorda. Sinna alla käib ka väga palju muud kehalist kontakti.
Millisel määral peaksime me elukaart tervikuna ümber mõtestama – 30. aastate alguses mehe nooreks täiskasvanuks pidamine on juba täiesti normaalne, samal ajal kui pensioniiga meie eest jätkuvalt eest põgeneb? Kui vanaks te end ise peate?
Täna võib-olla 43–50-aastaseks. Kunagi vastasin ma sellele eksprompt-küsimusele 39, kuid siis olin veel alla 50. Tunnen ennast tõesti suhteliselt noorena. Inimese vanus sõltub täielikult sellest, kuidas inimesed end ise positsioneerivad.
"Minu arvates on mehed 24. eluaastani väga noored ja kuni 48. aastani noored, kust alates hakkab kätte jõudma keskiga."
Olen soovitanud inimese vanuse laiemalt ümber määratleda. Minu arvates on mehed 24. eluaastani väga noored ja kuni 48. aastani noored, kust alates hakkab kätte jõudma keskiga. Elukogemus tuleb 72. eluaastast ja vanaks võiks hakata lugema enam kui 90-aastaseid. Sinnamaani peaksid olema inimesed enamasti kenasti toimivad ja igapäevaselt aktiivsed.
Eesti mees üritab näidata end kõva kaljuna, keda ühiskonna keerised ei heiduta ega liiguta. Statistika kohaselt on mehed kriisisituatsioonides psühholoogiliselt haavatavamad, mis imbub ka elu teistesse sfääridesse. Kuna ühiskondlikud muutused kiirenevad ja üks kriis tuleb teise otsa, mida riiklikult selle stabiilsuse kultiveerimiseks teha annab, et mehed meelerahu tagasi saaks?
Hans Roslingut lugedes on muutunud maailm tervikuna väga palju turvalisemaks kohaks. Nii kole pole see kaugeltki täna, kui 40–50 aastat tagasi. Me elame ühel kõige rikkamal ajaperioodil.
Võiksime vaadata Rootsi poole, kus pole suuri kriise olnudki. Nad on suutnud need kõik erinevate riiklike metoodikatega siluda. Riik hoiab majandust stabiilsena või väikeses muutumises. Meeletu buum pole sarnaselt kriisile samuti hea. Eelmise majanduskriisi järel tuli hästi välja, et oodatava eluea langus oli seotud hoopis buumilõpu ajaga, kus inimesed üritasid korjata üles nii palju raha kui võimalik.
Mehed reageerivad kõikidele buumidele rohkem. Naised elavad veidi teistsuguses dimensioonis, vähemalt mõjutavad ühiskondlikud mullistused neid vähem ja neil on tugevamad kaitsevõrgustikud.
"Ma ei pea teadma, millised koledused maailmas eile või täna toimuvad. See ei muuda mu isiklikku elu paremaks."
Samal ajal on infotehnoloogia kättesaadavus muutnud meie info tarbimist muutnud sedavõrd, et kõik koledad asjad jõuavad inimestele kätte. Peame hakkama tegelema oma infohügieeniga senisest hoopis rohkem. Ise ma enam uudiseid ei vaata ja lehte loen valikuliselt. Ma ei pea teadma, millised koledused maailmas eile või täna toimuvad. See ei muuda mu isiklikku elu paremaks.
Samas eelistate te ise kaasaegset kunsti, mis ei tekita kui mitte negatiivseid, siis tugevaid, mõtlemapanevaid tundeid. Kas päris roosast või üdini heast maailmast jääb midagi puudu?
Kunstil on kaks poolust. See peab olema visuaalselt paigas, kuid kunstnikul peab olema ka midagi öelda. Kui need kaks on olemas, siis on see minu jaoks kunst.
Ma ei näe ise oma kogutud kunsti pessimistlikuna. Ent selleks, et kunst midagi maailmas või ühiskonnas muudaks ja arendaks, peab see emotsionaalse maailma tasakaalust välja lööma. Sõnumi kohale toimetamiseks peab visuaalset poolt võib-olla kohati üle võimendama, ent see kõik arendab su mõttekarbikest.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik | Margus Punab: meditsiin on meeste teist elupoolt tundmatuseni muutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis mõtet Margus Punabilt:
Eesti mehed on oma viljakusnäitajate poolest Euroopas esirinnas.
Meeste tuleviku viljakuse kindlustamisel pööratakse liiga vähe tähelepanu emaüsas veedetud ajale.
Eesti meditsiinisüsteem tervitab avasüli haigeid inimesi ega arvesta meeste psühholoogiliste eripäradega.
Meeste teise elupoole kvaliteet on tänu uutele ravimitele tundmatuseni muutunud.
Füüsilisele ja vaimsele tervisele laob vundamendi hea haridus.
Vanemates vanuserühmades kipub naisi igas riigis meestest rohkem olema, kuid Eesti paistab kaartidel näitajaga sellegipoolest silma. Näiteks 60- aastaseid naisi on meestest juba viiendiku võrra rohkem. Mida räägib see Eesti meestest ja nende enesekuvandist?
Siin tuleb vaadata, mis asi on inimese tervis. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb, et esiteks on seal geneetiline komponent. Mina olen selle laiendanud sünnipärasteks eeldusteks, mis on Eesti meestel võrreldes läänepoolsemate riikidega väga head kuni 20. eluaastateni. Sealt edasi algab mingisugune muutus.
Teine on keskkond. Karl von Ernst Baeri doktoritöös oli haiguste soodustajatena kirjas külm ja niiske ning muldpõrand. Külm ja niiske mõjutab kindlasti meie organsüsteeme ja teatud riskid sealt tulevad, kui vaadata näiteks minu eriala, milleks on eesnäärmehaigused.
Olulised on ka inimese eluviisid. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on olnud Eestis siinkohal muutused kõige suuremad. Toona olid need äärmuslikult halvad. Kanname seda ajaloolist taaka aga endiselt seljas.
Kui kümne aasta eest oli kõige suurem riskitegur suitsetamine, siis praeguseks on saanud selleks ülekaal. Otsapidi läheb sellega kokku alkoholi liigtarvitamine, kuid see on omaette riskitegur.
"Meie oodatav eluiga [...] ei langenud eelmisel aastal 1,7 aastat ainult koroona tõttu, vaid see aeg kujutas endas lisaks nii sotsiaalset kui ka poliitilist, mentaalsuse kriisi."
Neljandana näeb WHO tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Eesti mehe keskmiselt 8,6 aastat lühema elu taga on osaliselt tervishoiuteenuse kättesaadavus ja selle kasutamise kultuur. Mehed tarvitavad seda 50.–55. eluaastani pea kaks korda harvem kui naised. Sealt edasi toimub järsku kiire tõus. Ka tervishoiukulud inimese kohta on enne seda pea kaks korda madalamad, kuid 60. eluaastateks juba oluliselt kõrgemad.
Siia tuleb juurde panna sotsiaalsed tahud. Meie oodatav eluiga on seotud tihedalt kriisisituatsioonidega ühiskonnas. See ei langenud eelmisel aastal 1,7 aastat ainult koroona tõttu, vaid see aeg kujutas endas lisaks nii sotsiaalset kui ka poliitilist, mentaalsuse kriisi. See on üks tervik ja sotsiaalne stabiilsus on siin üsna määrav.
Hiljutises intervjuus tõdes gerontoloog Kai Saks samuti, et inimeste terviseprobleeme vaadates kannatame endiselt veel Nõukogude Liidu pärandi käes. Toona oli põhirõhk nakkushaiguste, mitte krooniliste probleemide ennetamisel. Millal me sellest koormast vabaneme ja kui vaatate kasvõi enda vastuvõttu, siis kui realistlikuks peate Eesti ja Saksamaa statistikaameti ennustust, et aastaks 2080 on Eestis võrdselt isegi 66-aastaseid mehi ja naisi?
Kui vaatame kasvõi veidi arenenumaid naaberriike, siis on nemadki sellest kaugel. Mehi sünnib küll natukene rohkem, sest loodus teab, et nad kaovad kiiremini, aga sellesse võrdsusesse me kindlasti ei jõua. Seda ei tasu loota ega üldse vaadatagi – meeste suurem kadu on mingil määral juba bioloogiliselt sisse programmeeritud.
Ent see taak hakkab meil juba vaikselt kaduma – kõige suuremad riskirühmad on praeguseks välja surnud. Praegust oodatava eluea tõusu 1990. aastaga võrreldes oli see 2019. aastani üsna korralik, isegi üks Euroopa parimaid. Praeguseks oleme koroonakriisi tõttu kukkunud veidi allapoole.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Lisaks suurema riskirühma väljasuremisele on noorema põlvkonna terviseteadlikkus vanematest oluliselt parem. Viimaseid kasvatati vaimus, et mehed ei nuta ja mees ei tohi olla nõrk. Kui seda siiski juhtus, said nad vanematelt rihma. Tänaseks päevaks on nõrkuse näitamine enam-vähem legaliseeritud, vähemalt teatud põlvkondades.
Kui midagi paremaks ei lähe, siis on selleks meeste viljakusnäitajad ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka ülejäänud maailmas. Kasvõi möödunud nädalal ilmus Iisraeli teadlastelt töö, mille kohaselt langes spermide hulk milliliitris viimase 46 aastaga keskmiselt umbes poole võrra isegi arengumaades, mitte ainult vanades tööstusriikides. Mis meie, ühiskonna ja keskkonnaga lahti on?
"Eesti meeste viljakusnäitajad on Euroopas ühed kõige paremad."
Sellele vastuse leidmiseks on panustatud sadu miljoneid eurosid, aga ühest vastust ei ole. Alustaks siiski sellest, et Eesti meeste viljakusnäitajad on Euroopas ühed kõige paremad.
Teise poolusena hakkas meeste viljakus langema teise maailmasõja paiku, väga kiiresti 1990. aastate alguseni. Ilmselt on olnud see kõige suurem Taanis, Norras ja Saksamaal. Samas on lootustandev, et Taanis igal aastal 300 noore mehega tehtava uuringu põhjal on alates 1994. aastast see langus peatunud. Teised riigid tulevad aga veel kohinal sellele tasemele järele ja üleilmne langus jätkub.
Miks peaksid inimesed üleüldse selle pärast muretsema? Kui uskuda õpikutest nähtud pilte, piisab munaraku viljastamiseks vaid ühest spermist, kes võidukana käputäit konkurente edestab. Tõsi, uuringutes on leitud, et alla teatud kriitilise piiri langedes väheneb võimalus munaraku viljastamiseks hüppeliselt.
See kriitiline hulk on meil teada. Viljakust on võimalik mõõta selle alusel, mitu naiste menstruaaltsüklit möödub alates ajast, kui rasedust soovitakse, rasedaks jäämiseni. Tsüklite arv hakkab kiiresti kasvama, kui spermide arv langeb alla 40 miljoni milliliitri kohta ehk 100–120 miljonit terve seemnepurske kohta.
Euroopa keskmine on tänasel päeval 42–48 miljoni juures ehk napilt üle kriitilise piiri. Gaussi kõverast lähtudes jõuab seega juba praegu meheikka hulk noori mehi, kelle viljakus on selgelt vähenenud.
Naisi on väga erineva viljakusega. Neist mõnedel õnnestub rasedaks jääda ka väga kehvade partneri spermaanalüüside tulemuste korral. Üldisemalt on tekkinud auku asendamas kunstlik viljastamine ja teised laboratoorsed meetodid. Sel viisil sündinud laste osakaal on jõudmas maailmas kümnendikuni kõigist sündidest.
See on kasvamas ka Eestis, ulatudes 2021. aastal umbes kuue protsendini.
Eestis pole see viimastel aastatel siiski väga palju muutunud. Meie viljakusnäitajad on Euroopa keskmisest paremad.
Lapsi saadakse ka üha vanemana. Möödunud aastal küündis ema keskmine vanus lapse sünnil ligi 29 aastani. Ühtlasi leidub seoses kärgperede osakaalu kasvuga ka üha rohkem neid paare, kes soovivad lõigata teist peresaaki 40. eluaastates. Millise jälje jätab vanus ja vananemine meeste viljakusele?
Mul on patsientide hulgas ka üle 80-aastaseid mehi, kes on lasknud end kontrollida. Neist kõige vanem hea spermaga mees oli 82-aastane. See on päris kindlasti erand. Neid mehi, kes on 80-aastaselt heas vormis ja heade viljakusnäitajatega, on mõned üksikud. Samas sai kasvõi mu hea sõbramees 70-aastaselt isaks. Vanemaealiste isadus on sajandite vanune teema.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Ent sama selge on see, kuidas elu jooksul kuhjuvad organismis mõned kahjustusprotsessid. Nii nagu purevad need südame-veresoonkonda, aju ja kõike muud, langeb samamoodi ajas munandite funktsionaalne seisund. Kindlasti pole see muutus nii drastiline kui naistel, kellel 50 aasta lähedal hakkab munarakkude pool täielikult ammenduma.
Mida saavad mehed selle allakäigu aeglustamiseks ette võtta? Kui vaadata kasvõi sellel suvel ilmunud 40–49. aastaste meeste terviseuuringut, siis selles vanusevahemikus on justkui kõik korras. Ligi 96 protsenti meestest peab enda seisundit vähemalt rahuldavaks ja 65 protsenti heaks. Ometigi teame, et pärast 50. eluaastat kimbutavad neid terve rida kroonilisi tervisehädasid, mis ei saa tekkida tühja koha pealt.
See oli ka meie enda jaoks üllatav. Ent kui sul kuskilt ei valuta ja suuremaid hädasid pole, siis lähebki ju sul hästi. Mida parem on tervis ja väiksem organismi kulumine, seda parem aga viljakus reeglina on. Riskitegurid on üsna ühesed. Meeste viljakuse kontekstis peame vaatame ka raseduseaegseid muutusi sellel ajal, kui naine kannab last. See määrab mehe tulevasest viljakusest väga suure osa.
Kui palju sellele Eestis praegu tähelepanu pööratakse? Selle probleemi puhul on ju pool võidust käes. Naised vähemalt käivad günekoloogi juures, seda erinevalt meestest, kes pöörduvad androloogi juurde viimases hädas.
"Laps võib sündida küll tervena, kuid me ei mõtle veel Eestis väga palju sellele, kuidas emaüsa teda mõjutas."
Kahjuks mitte väga. Olen seda rääkinud günekoloogidele mitmetel loengutel, aga paratsetamool on meil endiselt number üks ravim, mida arstid soovitavad. Ma ei näe, kuidas kosmeetika ja kasvõi juuste värvimise suhtes antaks väga palju infot, kuidas see võib last mõjutada. See teadmine on meil tegelikult olemas. See, mida ema teeb, kajastub väga intensiivselt ka loodet ümbritsevas keskkonnas.
Nimetan 20. sajandit naiste sajandiks, sest suurem innovatsioon toimus naiste suunal ja seda täiesti õigustatult. Eriti just ema ja lapse meditsiinis, perinataalne suremus on vähenenud lausa uskumatul määral. Üle põlvkondade käivate muutuste mõistmise osas me veel väga kaugele jõudnud pole. Laps võib sündida küll tervena, kuid me ei mõtle veel Eestis väga palju sellele, kuidas emaüsa teda mõjutas.
Lisaks viljakusnäitajate langusele on täheldatud ka meeste testosterooni taseme langust. Ühest küljest võiks olla tervitatav, et ühiskonna agressiivsus väheneb. Ühiskonna üldisele arengule võis see kindlasti omal ajal kaasa aidata, kui kamp beeta-isaseid otsustasid omal ajal tänu keele arengule lõpuks piisavalt koostööd teha, et tervet karja terroriseeriv alfaisane maha koksata. Millise pilguga meestearst sellisele kodustamisprotsessile vaatab?
Võime spekuleerida, et testosterooni ja viljakuse langus polegi nii halb. Kui meil sünnib üks-kaks last nagu praegu ning jõudu ja agressiivsust tänapäeval nii palju vaja polegi, siis ehk polegi seda testosterooni vaja?
"[Testosterooni langusega] kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda"
Sellega kaasnevad aga teatavad kõrvalmõjud – mehed muutuvad füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Oleme ausad, Euroopa enam hästi sõdida ei suuda. Arvan, et sellel on testosterooniga väga selge seos. Kas see saab meile lähiajal eksistentsiaalseks ohuks või mitte, see alles selgub. Sama kehtib selle kohta, mis juhtub järeltulevate põlvkondadega. Saame öelda saja aasta pärast, kas see muutus oli hea või halb.
Kasvõi teie enda teadustööd on näidanud, et testosterooni tase on seotud näiteks väga tugevalt haprusega vanemas eas.
Testosteroon on üks väheseid aineid, mis mõjutab kõiki organismi kudesid ja on üks nende regulatsiooni molekule, sh ajus, kuid peamiselt lihaskonnas ja tugiaparaadis. Nii võib selle nappus põhjustada liigesvalusid, lihaste kahheksiat, kukkumist ja tasakaaluhäireid, mis muutuvad vanemas eas üha olulisemaks.
Näeme uuringutes selgelt ka seda, kuidas madala testostrooni tasemega inimestel on oluliselt suurem depressioonirisk, suuremad südamehaiguste riskid ja suurem risk seksuaalprobleemide tekkimiseks. Viimane omakorda on oluliseks sõnumiks, et inimesel on suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste risk. Kui ühe tähtsa stiimuli tase inimeses oluliselt langeb, mõjutab see paratamatult kogu meie tervist tervikuna.
Steroidide kasutamisele vaadatakse üldiselt viltu, ent millist rolli võiksid mängida need vanemate meeste elukvaliteedi tõstmise juures? Äärmusliku näitena olen näiteks Hollandis jõusaalis käies märganud, kuidas ühe alakultuuri väljendusena Hollandis ebaloomulikult suurte lihastega eakad oma elu lõpuaastaid täiel määral naudivad.
Riikides nagu USA, kus on ravimite agressiivne turundus lubatud, on nende väärkasutusega suuremad probleemid. Kui inimesel on aga reaalne defitsiit, hormooni defitsiidi nähud, siis asendame. Sellega hoiame inimesed heas toonuses ja seda teeme meiegi.
Suvisest meeste terviseuuringus leidis ka taaskord kinnitust, et Eesti mehed niisama arsti juurde ei kipu. Kõrge vererõhk pole siinkohal isegi sedavõrd suur probleem, kui sellega kaasnevad probleemid potentsis või seksuaalelus. Kas või kui palju teevad androloogid praegu perearsti tööd?
Jõuame sellega perearstide praeguse ettevalmistuseni. Meil pole Eestis laiemalt ennetava meditsiini kogemust. Oleme püüdnud inimesi elus hoida ja sellest lähtuvalt on meil tekkinud kultuur, kuidas võimalikult kaua haigete eluiga pikendada.
Selgete terviseriskidega inimeste haiguse ärahoidmise kultuuri meil aga kahjuks pole. Me ei taha androloogidena perearsti tööd teha, vaid tõsta üldist teadlikkust. Selle ühe näitena mõõdeti ühel mu Hispaanias elaval patsiendil hiljuti kolesterooli ja talle määrati ka seda langetav ravim. Seejärel Eesti arstidega rääkides anti talle aga mõista, kuidas seesama ravim sõltuvust tekitab.
"Eesti meditsiinisüsteem tervitab seevastu avasüli haigeid inimesi. See on meie kõige suurem probleem."
Näeme sellega, kus meie meditsiin praegu on. Rootsi mees elab 8,6 aastat kauem, sest nad tegelevad terviseriskide varajase maandamisega, mitte ei hakka neid ravima alles pärast infarkti saamist. Eesti meditsiinisüsteem tervitab seevastu avasüli haigeid inimesi. See on meie kõige suurem probleem.
Kui vaadata ühiskonda tervikuna ja eriti majanduslikku poolt, näib olevat meie elu samas isegi kohati liiga hea. Algklasside õpilastest on ülemäärasega kehakaaluga 30 protsenti. Keskealiste meeste uuringus oli normaalkaalus vaid 28 protsenti.
Seal meie probleemid ongi. Kõrgharidusega inimesed liiguvad rohkem, suitsetamine on peaaegu ära kadunud, alkoholi tarvitamine on mõõdukas, ent isegi nende kehakaal tõuseb. Me pole osanud oma eluviisi muutustega kohaneda ja kanname edasi oma perekondlikke toitumistraditsioone. Kui sisse tuleb rohkem, kui välja läheb, on selline lõpptulemus paratamatu.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Meditsiinisüsteemi tervikuna vaadates julgen arvata, et kaks kolmandikku vererõhuravimitest lähevad ülekaalulistele. Võiksime neile öelda, et proovige esmalt kümme kilo kaalust alla võtta ja kui ka siis vererõhk kõrgeks jääb, anname teile 90-protsendilise soodustusega ravimeid. Senikaua kompenseerime nende hinnast poole. Lihtsad ja mõistlikud mõjutamisvahendid on olemas. Need nõuavad kehtestamist ja ebamugavaid otsuseid.
Tarbi vähem alkoholi, liigu rohkem, ära suitseta, söö tervislikult – need käibetõed on teada kümneid aastaid.
Me peame õppima inimesi motiveerima. Teise hädana õpetatakse meile naiste meditsiini. Meestele ja naistele on võimalik asju selgeks teha erineval moel. Reklaamimaailmas on see ammu teada. Androloogid oskavad seda meeste mudelit enam-vähem rakendada.
"Teise hädana õpetatakse meile naiste meditsiini. Meestele ja naistele on võimalik asju selgeks teha erineval moel."
Oma kogemuse pealt tahavad mehed näha numbreid. Kui näitad talle, kuidas KMI 32-ga seostuvad kõrge vererõhk, maksakahjustused, madal testosteroonitase, kõrge kolesterool ja vererõhk ning varsti on tal erektsioonihäire, siis tekib tal enda elu muutmiseks motivatsioon.
Mul on igal nädal patsiente, kelle eluviisis oleme saanud teha olulise paranduse. Suitsetajaid on praegu vastuvõtus mõned üksikud. Mida haritum on inimene, seda kergemini need sõnumid kohale jõuavad. Arvan, et taolise riiklike sõnumite jõudmine pole keeruline.
Nagu on näidanud teie enda kogemus, Eesti meeste psühholoogilises maailmas on teatav murrang juba toimunud, seda vähemalt nooremates põlvkondades. Arvestades aga, kuidas argielus maskide kandmine endiselt meeste tervisele hakkab, mida annab teha selles osas vanemate põlvkondadega?
"Tänapäeval on võimalik leevendada praktiliselt kõiki meeste tervisehädasid ja sellega nende elukvaliteeti kardinaalselt parandada."
Saame seda ainult läbi lugude jutustamise normaliseerida. On meedia töö näidata, kuidas vaimseid probleeme on võimalik tegelikult lahendada ja ei pea kodus poti peal nukrutsema. Inimeste teadlikkus on endiselt madal. Näen oma praktikas juhtumeid, kus nad on enne ravile tulekut kümme aastat kannatanud.
Tänapäeval on võimalik leevendada praktiliselt kõiki meeste tervisehädasid ja sellega nende elukvaliteeti kardinaalselt parandada. Sageli tekib näiteks alkoholism siis, kui inimene ei suuda enam oma kehaliste ja psühholoogiliste muutustega toime tulla. Nende lahendamise asemel uputatakse ennast alkoholi. See on legaalne tee oma probleemide eitamiseks.
Sotsiaalsest ja ühiskonna tervisest tervikuna rääkides olete kasutanud selle mõõdikuna enesetappude arvu, mis on viimase 20 aastaga kordades vähenenud. Põhiharidusega meeste seas on näitaja siiski kaks korda suurem kui kõrgharidusega meeste seas ning keskharidustega meeste puhul on näitaja veelgi madalam. Mida ütleb see ühiskondlike ootuste kohta?
Me olime 1990. aastate alguses selle poolest Euroopas tipus. Praegu oleme keskel või isegi allpool. Ühiskondliku üldise heaolu seisund on oluliselt parem.
Kõige alus on probleemide lahendamise oskus, selle annab haridus. Jah, kõrgharidusega inimeste sotsiaalne pinge on keskeltläbi suurem, aga nad suudavad ja oskavad sellega ise toime tulla või leida inimese, kes neid selle juures aitab – arsti, psühholoogi või sõbra.
Seejuures on olnud langus eriti suur just eakamate meeste seas. Kas nad oskavad lõpuks väärikalt vananeda või on taaskord riskirühm juba välja surnud?
Minu kõige vanemad patsiendid on üle 80-aastased, vanim seksuaalhäirega patsient oli 93-aastane. Kui sa oled impotent, kusta ei saa ja miski su kehas ei toimi, pole see väärikas elu. Kui suudame meeste elu väärikamaks muuta, annab see neile põhjuse elada. Meditsiinisüsteem suudab seda tänasel päeval teha.
"Kui sa oled impotent, kusta ei saa ja miski su kehas ei toimi, pole see väärikas elu. Kui suudame meeste elu väärikamaks muuta, annab see neile põhjuse elada."
Karjääriga 1990. aastatel algust tehes oli praktiliselt ainus viis eesnäärmeprobleemidega tegelemiseks kirurgia. Praegu saadame operatiivsele ravile ühe inimese 20-st. Ülejäänud probleemid saame lahendada palju kergemalt.
Meestespetsiifiliste probleemide ravile ei pööratud suurema osa 20. sajandist suuremat tähelepanu. Alates 1990. aastate teisest poolest on tulnud ja meile kättesaadavaks muutunud hulk ravimeid, mis ongi muutnud meeste teise elupoole kvaliteeti täiesti tundmatuseni.
Seksist räägitakse Eestis üha vabameelsemalt, kuid elupäevade lõpuks muutub see noorusekultuse valguses siiski suuremaks tabuks. Mis ajani võiksid või peaksid inimesed aktiivset seksuaalelu elama?
Seksuaalne elu hakkab emaüsas. Juba seal on suguelundite katsumine teadlik tegevus ja seotud teatud tajudega.
Arvan, et inimene peaks olema seksuaalselt aktiivne surmani välja. Viimasel kümnendil lootusetult haigete – lõppfaasis organipuudulikkuse või ka näiteks neljanda staadiumi vähiga inimeste – seas tohutu elukvaliteedi hüpe. Oleme andnud inimestele võimaluse elada elu lõpus jätkuvalt seksuaalelu. Olen näinud enda kabinetis mitu meest nutmas, et see andis nende elule uuesti sisu.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
Seksuaalelule ei peaks seadma seega selles osas piiri. Ent me ei peaks seejuures pidama seksiks ainult klassikalist penetratiivset vahekorda. Sinna alla käib ka väga palju muud kehalist kontakti.
Millisel määral peaksime me elukaart tervikuna ümber mõtestama – 30. aastate alguses mehe nooreks täiskasvanuks pidamine on juba täiesti normaalne, samal ajal kui pensioniiga meie eest jätkuvalt eest põgeneb? Kui vanaks te end ise peate?
Täna võib-olla 43–50-aastaseks. Kunagi vastasin ma sellele eksprompt-küsimusele 39, kuid siis olin veel alla 50. Tunnen ennast tõesti suhteliselt noorena. Inimese vanus sõltub täielikult sellest, kuidas inimesed end ise positsioneerivad.
"Minu arvates on mehed 24. eluaastani väga noored ja kuni 48. aastani noored, kust alates hakkab kätte jõudma keskiga."
Olen soovitanud inimese vanuse laiemalt ümber määratleda. Minu arvates on mehed 24. eluaastani väga noored ja kuni 48. aastani noored, kust alates hakkab kätte jõudma keskiga. Elukogemus tuleb 72. eluaastast ja vanaks võiks hakata lugema enam kui 90-aastaseid. Sinnamaani peaksid olema inimesed enamasti kenasti toimivad ja igapäevaselt aktiivsed.
Eesti mees üritab näidata end kõva kaljuna, keda ühiskonna keerised ei heiduta ega liiguta. Statistika kohaselt on mehed kriisisituatsioonides psühholoogiliselt haavatavamad, mis imbub ka elu teistesse sfääridesse. Kuna ühiskondlikud muutused kiirenevad ja üks kriis tuleb teise otsa, mida riiklikult selle stabiilsuse kultiveerimiseks teha annab, et mehed meelerahu tagasi saaks?
Hans Roslingut lugedes on muutunud maailm tervikuna väga palju turvalisemaks kohaks. Nii kole pole see kaugeltki täna, kui 40–50 aastat tagasi. Me elame ühel kõige rikkamal ajaperioodil.
Võiksime vaadata Rootsi poole, kus pole suuri kriise olnudki. Nad on suutnud need kõik erinevate riiklike metoodikatega siluda. Riik hoiab majandust stabiilsena või väikeses muutumises. Meeletu buum pole sarnaselt kriisile samuti hea. Eelmise majanduskriisi järel tuli hästi välja, et oodatava eluea langus oli seotud hoopis buumilõpu ajaga, kus inimesed üritasid korjata üles nii palju raha kui võimalik.
Mehed reageerivad kõikidele buumidele rohkem. Naised elavad veidi teistsuguses dimensioonis, vähemalt mõjutavad ühiskondlikud mullistused neid vähem ja neil on tugevamad kaitsevõrgustikud.
"Ma ei pea teadma, millised koledused maailmas eile või täna toimuvad. See ei muuda mu isiklikku elu paremaks."
Samal ajal on infotehnoloogia kättesaadavus muutnud meie info tarbimist muutnud sedavõrd, et kõik koledad asjad jõuavad inimestele kätte. Peame hakkama tegelema oma infohügieeniga senisest hoopis rohkem. Ise ma enam uudiseid ei vaata ja lehte loen valikuliselt. Ma ei pea teadma, millised koledused maailmas eile või täna toimuvad. See ei muuda mu isiklikku elu paremaks.
Samas eelistate te ise kaasaegset kunsti, mis ei tekita kui mitte negatiivseid, siis tugevaid, mõtlemapanevaid tundeid. Kas päris roosast või üdini heast maailmast jääb midagi puudu?
Kunstil on kaks poolust. See peab olema visuaalselt paigas, kuid kunstnikul peab olema ka midagi öelda. Kui need kaks on olemas, siis on see minu jaoks kunst.
Ma ei näe ise oma kogutud kunsti pessimistlikuna. Ent selleks, et kunst midagi maailmas või ühiskonnas muudaks ja arendaks, peab see emotsionaalse maailma tasakaalust välja lööma. Sõnumi kohale toimetamiseks peab visuaalset poolt võib-olla kohati üle võimendama, ent see kõik arendab su mõttekarbikest.
Tartu Ülikooli androloogia professor Margus Punab. Autor/allikas: Airika Harrik
### Response:
Margus Punab: meditsiin on meeste teist elupoolt tundmatuseni muutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump on uurimise all seoses salastatud dokumentide lohaka hoidmisega ja samuti uuritakse tema rolli Kapitooliumil puhkenud rahutuste pärast.
Jack Smith on varem tegelnud sõjakuritegude uurimisega. Justiitsminister Merrick Garlandi sõnul on eriprokuröri ametisse nimetamine vajalik, kuna Trump on teatanud soovist uuesti presidendiks kandideerida.
Donald Trump on kõiki süüdistusi eitanud. Ta nimetas Garlandi otsust ennekuulmatuks kohtu politiseerimiseks.
Trump ütles FoxNewsile antud intervjuus, et Joe Bideni administratsioon püüab igati takistada tema presidendiks saamist. | Trumpi kriminaalasja uurijaks määrati sõltumatu eriprokurör Jack Smith | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump on uurimise all seoses salastatud dokumentide lohaka hoidmisega ja samuti uuritakse tema rolli Kapitooliumil puhkenud rahutuste pärast.
Jack Smith on varem tegelnud sõjakuritegude uurimisega. Justiitsminister Merrick Garlandi sõnul on eriprokuröri ametisse nimetamine vajalik, kuna Trump on teatanud soovist uuesti presidendiks kandideerida.
Donald Trump on kõiki süüdistusi eitanud. Ta nimetas Garlandi otsust ennekuulmatuks kohtu politiseerimiseks.
Trump ütles FoxNewsile antud intervjuus, et Joe Bideni administratsioon püüab igati takistada tema presidendiks saamist.
### Response:
Trumpi kriminaalasja uurijaks määrati sõltumatu eriprokurör Jack Smith |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu kohtunikebrigaad tuleb Lätist. Peakohtuniku ametis on Vitalijs Spasjonnikovs, kes täitis neljanda kohtuniku ülesandeid Leedu ja Islandi vahelises Balti turniiri poolfinaalis. Spasjonnikovsi abistavad äärtel Raimonds Tatriks ja Martins Svipsts, mängu neljas kohtunik on Kristaps Ratnieks.
Meeste koondise aasta viimane kodumäng algab kell 16.00. Vastasseisus selgub Balti turniiri kolmanda koha omanik.
Eesti koondise koosseis mänguks Leeduga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 17/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 94/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 83/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 45/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Ujpest FC (HUN) 21/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
3 Andreas Vaher (15.04.2004) – S.P.A.L (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 145/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 101/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Piast Gliwice (POL) 48/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 44/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 25/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 23/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 21/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 10/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
Leedu koondise koosseis mänguks Eestiga:
Väravavahid
16 Ignas Plukas (08.12.1993) – Hegelmann (LTU) 1/0
1 Marius Adamonis (13.05.1997) – Lazio (ITA) 0/0
Kaitsjad
4 Edvinas Girdvainis (19.01.1993) – Kaunase Žalgiris (LTU) 39/0
2 Linas Klimavičius (10.04.1989) – FC Panevežys (LTU) 36/0
23 Rolandas Baravykas (23.08.1995) – kubita 32/2
3 Artemijus Tutyškinas (08.08.2003) – LKS Lodz (POL) 4/0
8 Natanas Žebrauskas (18.02.2002) – Greuther Fürth (GER) 2/0
9 Klaudijus Upstas (30.10.1994) – FC Hegelmann (LTU) 1/0
6 Vilius Armalas (21.07.2000) – FC Hegelmann (LTU) 0/0
Poolkaitsjad
11 Arvydas Novikovas (18.12.1990) – klubita 84/12
17 Justas Lasickas (06.10.1997) – Olimpija Ljubljana (SVN) 37/2
20 Domantas Šimkus (10.02.1996) – Universitatea Cluj (ROU) 27/0
22 Modestas Vorobjovas (30.12.1995) – Chindia Targoviște (ROU) 26/1
18 Paulius Golubickas (19.08.1999) – Gorica (CRO) 19/1
19 Tomas Kalinauskas (27.04.2000) – Havant & Waterlooville FC (ENG) 1/0
15 Gvidas Gineitis (15.04.2004) – Torino FC (ITA) 1/0
Ründajad
10 Fedor Černych (21.05.1991) – Jagiellonia Bialystok (POL) 79/12
14 Armandas Kučys (27.02.2003) – Oskarshamns AIK (SWE) 3/0
Peatreener: Reinhold Breu | Selgusid Eesti ja Leedu koosseisud Balti turniiri kohtumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu kohtunikebrigaad tuleb Lätist. Peakohtuniku ametis on Vitalijs Spasjonnikovs, kes täitis neljanda kohtuniku ülesandeid Leedu ja Islandi vahelises Balti turniiri poolfinaalis. Spasjonnikovsi abistavad äärtel Raimonds Tatriks ja Martins Svipsts, mängu neljas kohtunik on Kristaps Ratnieks.
Meeste koondise aasta viimane kodumäng algab kell 16.00. Vastasseisus selgub Balti turniiri kolmanda koha omanik.
Eesti koondise koosseis mänguks Leeduga:
Väravavahid
12 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 17/0
1 Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 14/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
23 Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 94/1
18 Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 83/0
19 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0
21 Nikita Baranov (19.08.1992) – FC Pyunik Yerevan (ARM) 45/0
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – Ujpest FC (HUN) 21/0
13 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 14/0
24 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 3/0
16 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0
3 Andreas Vaher (15.04.2004) – S.P.A.L (ITA) 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
14 Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 145/26
10 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 101/14
15 Rauno Sappinen (23.01.1996) – Piast Gliwice (POL) 48/10
4 Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 44/8
11 Frank Liivak (07.07.1996) – Sligo Rovers FC (IRL) 25/3
9 Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 23/4
8 Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 21/0
17 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 10/0
20 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 10/0
7 Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 7/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Kokk: Peeter Pihel
Fotograaf: Jana Pipar
Pressiesindaja: Eva Nõmme
Varustajad: Merily Toom, Timo Künnapas
Mänedžer: Miko Pupart
Leedu koondise koosseis mänguks Eestiga:
Väravavahid
16 Ignas Plukas (08.12.1993) – Hegelmann (LTU) 1/0
1 Marius Adamonis (13.05.1997) – Lazio (ITA) 0/0
Kaitsjad
4 Edvinas Girdvainis (19.01.1993) – Kaunase Žalgiris (LTU) 39/0
2 Linas Klimavičius (10.04.1989) – FC Panevežys (LTU) 36/0
23 Rolandas Baravykas (23.08.1995) – kubita 32/2
3 Artemijus Tutyškinas (08.08.2003) – LKS Lodz (POL) 4/0
8 Natanas Žebrauskas (18.02.2002) – Greuther Fürth (GER) 2/0
9 Klaudijus Upstas (30.10.1994) – FC Hegelmann (LTU) 1/0
6 Vilius Armalas (21.07.2000) – FC Hegelmann (LTU) 0/0
Poolkaitsjad
11 Arvydas Novikovas (18.12.1990) – klubita 84/12
17 Justas Lasickas (06.10.1997) – Olimpija Ljubljana (SVN) 37/2
20 Domantas Šimkus (10.02.1996) – Universitatea Cluj (ROU) 27/0
22 Modestas Vorobjovas (30.12.1995) – Chindia Targoviște (ROU) 26/1
18 Paulius Golubickas (19.08.1999) – Gorica (CRO) 19/1
19 Tomas Kalinauskas (27.04.2000) – Havant & Waterlooville FC (ENG) 1/0
15 Gvidas Gineitis (15.04.2004) – Torino FC (ITA) 1/0
Ründajad
10 Fedor Černych (21.05.1991) – Jagiellonia Bialystok (POL) 79/12
14 Armandas Kučys (27.02.2003) – Oskarshamns AIK (SWE) 3/0
Peatreener: Reinhold Breu
### Response:
Selgusid Eesti ja Leedu koosseisud Balti turniiri kohtumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O'Sullivan jäi veerandfinaalis 0:6 alla hiinlasele Ding Junhuile (WS 38.). Hiinlane läheb poolfinaalis vastamisi Tom Fordiga (WS 32.).
Briti meistrivõistlused on olnud üllatusi täis, kuna peamised tiitlipretendendid on varasemates ringides välja langenud. Maailma esikümnesse kuuluvatest mängijatest on alles jäänud vaid Mark Allen (WS 9.), kes kohtub teises poolfinaalis Jack Lisowskiga (WS 12.).
"Ding on hea mängija ja ma tahaksin näha, et ta läheks ja võidaks nüüd," ütles O'Sullivan. "Ding mängis fantastiliselt. On suurepärane näha Dingi niimoodi mängimas ja soovin, et ta mängiks nii rohkem," lisas O'Sullivan.
"Ronnie vastu on raske mängida. Ma tean, et kui ma ees olen, võib ta väga kiiresti tagasi tulla. Aga täna ei paistnud, et ta sellega hakkama saab," kommenteeris Ding.
Poolfinaalmatšid peetakse laupäeval kell 15.00 ja 21.00. | O'Sullivan ei suutnud võita ühtegi partiid ja langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O'Sullivan jäi veerandfinaalis 0:6 alla hiinlasele Ding Junhuile (WS 38.). Hiinlane läheb poolfinaalis vastamisi Tom Fordiga (WS 32.).
Briti meistrivõistlused on olnud üllatusi täis, kuna peamised tiitlipretendendid on varasemates ringides välja langenud. Maailma esikümnesse kuuluvatest mängijatest on alles jäänud vaid Mark Allen (WS 9.), kes kohtub teises poolfinaalis Jack Lisowskiga (WS 12.).
"Ding on hea mängija ja ma tahaksin näha, et ta läheks ja võidaks nüüd," ütles O'Sullivan. "Ding mängis fantastiliselt. On suurepärane näha Dingi niimoodi mängimas ja soovin, et ta mängiks nii rohkem," lisas O'Sullivan.
"Ronnie vastu on raske mängida. Ma tean, et kui ma ees olen, võib ta väga kiiresti tagasi tulla. Aga täna ei paistnud, et ta sellega hakkama saab," kommenteeris Ding.
Poolfinaalmatšid peetakse laupäeval kell 15.00 ja 21.00.
### Response:
O'Sullivan ei suutnud võita ühtegi partiid ja langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuglase Seltsi korraldatavale mardilaadale tullakse kuulama sisukaid vestlusi Eesti ühiskonnast ja kultuurist, nautima muusikat, tegema plaane Eestisse reisimiseks, kohtuma sõpradega ning hankima jõulukinke. Alates 1983. aastast toimuv festival on ühtviisi populaarne nii soomlaste kui soome-eestlaste seas. Soomes elab umbes 70 000 eestlast, see on suurim eestlaste väliskogukond.
Martin markkinat on Soome suurim Eestit tutvustav sündmus, kus varasematel aastatel on kahe päeva jooksul käinud umbes 15 000 külastajat. Igal aastal keskendutakse ühele Eesti piirkonnale. Sel aastal on tähelepanu keskmes Virumaa, kust on kohal arvukalt ettevõtjaid ja kultuurikollektiive. Lavale astuvad Uurikad, MandoTrio ja Moonaküla muusikaakadeemia.
Festivali kultuuriprogrammis on mitmeid põnevaid vestlusi ühiskondlikel teemadel: Eesti ja Soome välispoliitikast räägivad kummagi maa välispoliitilise instituudi juhid Kristi Raik ja Mika Aaltola, Soome ja Eesti suhetest suursaadikud Sven Sakkov ja Vesa Vasara, hargmaistest eestastest ja soomlastest Hannele Valkeeniemi, Marin Mõttus ja Olle Järv. Narva elu valgustavad Katri Raik ja Irene Käosaar, Virumaa võlusid tutvustavad Rein Sikk ja Timo Raussi. Oma värskelt soome keeles ilmunud teostest räägivad Tõnu Õnnepalu ja Mart Sander. Festivalil saab aimu ka soome-eestlaste aktiivsest kultuurielust. Laval on Helsingi eestlaste sega-, nais- ja mudilaskoor ning laste-, naiste ja segarahvatantsurühm. Kultuuriprogramm kantakse üle festivali kodulehel martinmarkkinat.fi
Lastele on festivalil oma programm. Lastesaalis tutvustab imelisi instrumente Silver Sepp, etendusi annab Miku-Manni lasteteater, töötubades saavad lapsed meisterdada ning Kolme Põrsakese teadusteatri juhendamisel oma nuputamisoskuse proovile panna. | Nädalavahetusel toimub Helsingis Eesti kultuuri festival Martin markkinat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuglase Seltsi korraldatavale mardilaadale tullakse kuulama sisukaid vestlusi Eesti ühiskonnast ja kultuurist, nautima muusikat, tegema plaane Eestisse reisimiseks, kohtuma sõpradega ning hankima jõulukinke. Alates 1983. aastast toimuv festival on ühtviisi populaarne nii soomlaste kui soome-eestlaste seas. Soomes elab umbes 70 000 eestlast, see on suurim eestlaste väliskogukond.
Martin markkinat on Soome suurim Eestit tutvustav sündmus, kus varasematel aastatel on kahe päeva jooksul käinud umbes 15 000 külastajat. Igal aastal keskendutakse ühele Eesti piirkonnale. Sel aastal on tähelepanu keskmes Virumaa, kust on kohal arvukalt ettevõtjaid ja kultuurikollektiive. Lavale astuvad Uurikad, MandoTrio ja Moonaküla muusikaakadeemia.
Festivali kultuuriprogrammis on mitmeid põnevaid vestlusi ühiskondlikel teemadel: Eesti ja Soome välispoliitikast räägivad kummagi maa välispoliitilise instituudi juhid Kristi Raik ja Mika Aaltola, Soome ja Eesti suhetest suursaadikud Sven Sakkov ja Vesa Vasara, hargmaistest eestastest ja soomlastest Hannele Valkeeniemi, Marin Mõttus ja Olle Järv. Narva elu valgustavad Katri Raik ja Irene Käosaar, Virumaa võlusid tutvustavad Rein Sikk ja Timo Raussi. Oma värskelt soome keeles ilmunud teostest räägivad Tõnu Õnnepalu ja Mart Sander. Festivalil saab aimu ka soome-eestlaste aktiivsest kultuurielust. Laval on Helsingi eestlaste sega-, nais- ja mudilaskoor ning laste-, naiste ja segarahvatantsurühm. Kultuuriprogramm kantakse üle festivali kodulehel martinmarkkinat.fi
Lastele on festivalil oma programm. Lastesaalis tutvustab imelisi instrumente Silver Sepp, etendusi annab Miku-Manni lasteteater, töötubades saavad lapsed meisterdada ning Kolme Põrsakese teadusteatri juhendamisel oma nuputamisoskuse proovile panna.
### Response:
Nädalavahetusel toimub Helsingis Eesti kultuuri festival Martin markkinat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakohtumises Leedu üle suurepärase 5:1 võidu teeninud Eesti läks ka Läti vastu jahtima maksimaalseid punkte, et karikas endale kindlustada. Tihedas lumesajus Valmieras peetud kohtumises oli mõlemal meeskonnal raskusi mängu käima saamisega ning avapoolaeg kujunes üsna võimalustevaeseks. Sellele vaatamata õnnestus võõrustajatel avapoolaja lõpus siiski pall õnnega pooleks väravasse saata. Vasakust äärest tulnud tsenderdus jõudis Lukass Vapne jalale, kelle löögi suutis Kaur Kivila küll tõrjuda, kuid pall lendas siiski õnnetult vastu Daniil Sõtšugovi ning edasi värava suunas. Sõtšugov proovis küll olukorda klaarida, kuid kohtunike hinnangul ületas pall enne väravajoone, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Teisel poolajal ajas Eesti viigiväravat taga ning paaril korral jõuti sellele üsna lähedale. 63. minutil oli suurepärane võimalus viigistamiseks, kui Sõtšugovi tsenderdus leidis kaitseliini selja tagant üles Nikita Mihhailovi, kelle pealöök lendas paraku postist mööda. Normaalaja lõpu eel sai ohtlikust kohast löögile ka Kristo Hussar, ent löök lendas keskele ning lätlaste väravavaht Janis Beks suutis selle tõrjuda. Üleminutitel oli Eestil kasutada ka mõned karistuslöögid, kuid kahjuks ei suudetud neid olukordi väravaks realiseerida.
Koondise peatreener Sander Post sõnas, et vaatamata keerulisele ilmale taheti siiski enda mängule kindlaks jääda. "Ilm oli väga keeruline mõlemale, lund sadas tihedalt nii enne kui ka kohtumise ajal ja mäng oli muruväljakul. Eile oli mängueelses trennis väljak väga korralik, aga täna tuli kahjuks lumi maha. Lätlased suutsid nendes oludes ühe oma võimaluse hästi ära realiseerida. Üritasime võimalikult palju ikkagi oma mängu mängida nagu tegime seda ka Leedu vastu ja vahepeal see õnnestus ka päris hästi," lausus Post. "Ma arvan, et need kaks Balti turniiri kohtumist on näidanud, et sellel koondisel on potentsiaali ja me suudame palliga hästi mängida."
Läti hoidis seega kinni minimaalsest võidust ning koos Eestiga ollakse nüüd kolme punkti peal. Balti turniiri viimane mäng toimub pühapäeval, 20. novembril, kui Kaunases lähevad kell 15.00 vastamisi Leedu ja Läti. Eestil on vaatamata kaotusele võimalik siiski kindlustada turniirivõit, kuid see sõltub viimase mängu tulemusest. | U-21 jalgpallikoondis jäi napilt Läti eakaaslastele alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumises Leedu üle suurepärase 5:1 võidu teeninud Eesti läks ka Läti vastu jahtima maksimaalseid punkte, et karikas endale kindlustada. Tihedas lumesajus Valmieras peetud kohtumises oli mõlemal meeskonnal raskusi mängu käima saamisega ning avapoolaeg kujunes üsna võimalustevaeseks. Sellele vaatamata õnnestus võõrustajatel avapoolaja lõpus siiski pall õnnega pooleks väravasse saata. Vasakust äärest tulnud tsenderdus jõudis Lukass Vapne jalale, kelle löögi suutis Kaur Kivila küll tõrjuda, kuid pall lendas siiski õnnetult vastu Daniil Sõtšugovi ning edasi värava suunas. Sõtšugov proovis küll olukorda klaarida, kuid kohtunike hinnangul ületas pall enne väravajoone, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Teisel poolajal ajas Eesti viigiväravat taga ning paaril korral jõuti sellele üsna lähedale. 63. minutil oli suurepärane võimalus viigistamiseks, kui Sõtšugovi tsenderdus leidis kaitseliini selja tagant üles Nikita Mihhailovi, kelle pealöök lendas paraku postist mööda. Normaalaja lõpu eel sai ohtlikust kohast löögile ka Kristo Hussar, ent löök lendas keskele ning lätlaste väravavaht Janis Beks suutis selle tõrjuda. Üleminutitel oli Eestil kasutada ka mõned karistuslöögid, kuid kahjuks ei suudetud neid olukordi väravaks realiseerida.
Koondise peatreener Sander Post sõnas, et vaatamata keerulisele ilmale taheti siiski enda mängule kindlaks jääda. "Ilm oli väga keeruline mõlemale, lund sadas tihedalt nii enne kui ka kohtumise ajal ja mäng oli muruväljakul. Eile oli mängueelses trennis väljak väga korralik, aga täna tuli kahjuks lumi maha. Lätlased suutsid nendes oludes ühe oma võimaluse hästi ära realiseerida. Üritasime võimalikult palju ikkagi oma mängu mängida nagu tegime seda ka Leedu vastu ja vahepeal see õnnestus ka päris hästi," lausus Post. "Ma arvan, et need kaks Balti turniiri kohtumist on näidanud, et sellel koondisel on potentsiaali ja me suudame palliga hästi mängida."
Läti hoidis seega kinni minimaalsest võidust ning koos Eestiga ollakse nüüd kolme punkti peal. Balti turniiri viimane mäng toimub pühapäeval, 20. novembril, kui Kaunases lähevad kell 15.00 vastamisi Leedu ja Läti. Eestil on vaatamata kaotusele võimalik siiski kindlustada turniirivõit, kuid see sõltub viimase mängu tulemusest.
### Response:
U-21 jalgpallikoondis jäi napilt Läti eakaaslastele alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilias on parempopulistliku valitsuse aeg lõppenud. Troopika Trumpiks ristitud Jair Bolsonaro on konkurentsis alistatud ning Brasiilia uueks presidendiks valiti vasakpoolne progressiiv Luiz Inacio Lula da Silva. Brasiilia on Ladina-Ameerika ja ka lusofoonse maailma suurim riik nii territooriumi kui populatsiooni poolest - 214 miljonit elanikku moodustavad peaaegu poole terve kontinendi rahvastikust.
Tänavused Brasiilia valimised omavad lisaks kohalikule tasandile võtmetähtsusega rolli ka maailmaareenil. Lääneriikide mure vihmametsade, inimõiguste ning Brasiilia demokraatia pärast ajendas tervet maailma pöörama sel sügisel pilgud Ladina-Ameerika poole.
2. oktoobril toimus presidendivalimiste esimene voor, mille tulemusel langesid konkurentsist välja Simone Tebet ja Ciro Gomes, kes jäid vastavate häälteprotsentidega 4,16 ja 3,04. Lula ja Bolsonaro said favoriitideks just oma eelneva presidendikogemuse tõttu.
30. oktoobril toimus kauaoodatud valimiste teine ring. Kui esimeses voorus sai Lula 48,43 protsenti häältest ning Bolsonaro kogus 43,2-protsendilise toetuse, siis teise vooru tulemused näitasid, et valimisvõidu saavutas Lula, keda valis 50,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Konkurent Bolsonaro teenis seevastu 49,1 protsenti häältest. Eestis elavad brasiillased andsid samuti häälteenamuse (87,1 protsenti) Lulale.
Lula võit tõestas maailmale, et Brasiilia demokraatial on lootust. Siinkohal on aga äärmiselt oluline, et Lula suudaks rahva poolehoiu säilitada.
"Seni, kuni pole projekti, mis jätkaks ja suurendaks võrdõiguslikke saavutusi, kaitseks töölisi ning keskkonda ekspluateerimise eest, toetaks palganumbrite võrdsustamist ja jätkaks riigi püüdlusi demokraatliku majandussüsteemi poole, on uued autoritaarsed režiimid kindlad tekkima," kirjutas Brasiilia sotsiaalpoliitika teadlane Leonardo Fontes.
Seega peab Lula astuma kindlaid samme oma positsiooni kindlustamise nimel. Ta ei saa lubada minevikus tehtud vigade kordumist, sest valijaskond on hetkel äärmiselt haavatav. Tema toetus tänavustel valimistel ei olnud sama, mis 20 aastat tagasi, mil 61 protsenti valijatest ta presidendiks valis. Praegu on olukord hoopis tasavägisem. Kas Lula suudab päästa Brasiilia demokraatia? Kas endine sõjaväelane Bolsonaro on valmis kaotusega leppima?
Lula taust ja kogemus toetasid tema võitu
Luiz Inacio Lula de Silva, kes oli Brasiilia president aastatel 2003-2010, on seni riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda kõige efektiivsemalt arendanud. Ta viis Brasiilia sisepoliitikas ellu mitmeid olulisi muudatusi ja suutis vihmametsade raiet alandada rekordilise miinimumini.
Lisaks on arendas Lula riigi sotsiaalpoliitikat: tema valitsuse sotsiaalhoolekande programm Bolsa Família aitas 2006. aastal 11,1 miljonit Brasiilia perekonda rahalise toetusega. Ainus kriteerium toetusele kvalifitseerumiseks oli saata oma lapsed kooli ning garanteerida ka nende kohalkäimine. Absoluutse vaesuse määr langes tänu projektile aastatel 2003-2008 12 protsendilt 4,8 protsendile. Lula kindlustas sellega endale suure toetajaskonna, kellest enamik hääletas tema poolt ka seekordsetel valimistel.
Brasiillaste jaoks on Lula justkui kangelane, kes tõi riigi maailmaareenile ning muutis ühiskonnakorralduse esmakordselt peale sõjaväediktatuuri lõppu humaansemaks. Lula on oma edukate sotsiaalprojektide eest pälvinud tunnustuse ka ÜRO-lt, mis nimetas Lula kampaaniat üheks tulemuslikumaks meetodiks, et parandada riigi positsiooni nälja all kannatavate rahvuste seas.
Lula saab vaesema elanikkonnaga samastuda, nimelt kasvas ta üles Guaranhunsis, mis on üks mahajäänumaid piirkondi riigis. Lisaks oli Lula kuni kümnenda eluaastani kirjaoskamatu, mistõttu on projekti eesmärk Brasiilia laste haridustaset parandada talle eriti südamelähedane. Analfabeetsus elanikkonna seas vähenes Lula valitsemisajal 2,6 protsenti aastas.
Poliitilisest edust hoolimata pole Lula sugugi veatu riigijuht olnud. Oma karjääri jooksul on ta olnud seotud mitme korruptsioonisüüdistusega ja üht neist on nimetatud Ladina-Ameerika suurimaks rahapesuskandaaliks. See oli Lava Jato ehk Autopesula. Skeemi olid kaasatud mitmed tuntud Brasiilia poliitikud, isegi presidendid ja ka Lula partei, kes võtsid ehitusfirmadelt altkäemaksu, andes neile eksklusiivselt vastutasuks lepinguid Petrobrasi, Ladina-Ameerika suurima naftaettevõte, projektidele.
Sellised sündmused kinnitavad välismaailmale, et Brasiilia demokraatia areng on veel kaugel läänemaailma omast. Ladina-Ameerikas lääne moodi poliitikat teha on põhimõtteliselt võimatu, sest korruptsioon esineb kõikjal. Lula viibis Lava Jato tõttu 580 päeva vangistuses, kuid ta vabastati päeva pealt põhjusel, et üks kohtumõistmises osalenud kohtunikest, Sergio Moro, võttis vastu pakkumise astuda Bolsonaro valitsusse. Sellega rikkus Moro kohtusüsteemi erapooletuse printsiipi.
Nii Brasiilia riigiaparaadi legitiimsusel kui ka Lulal on kindlasti veel pikk tee minna, aga tema võit omab märgilist tähendust riigi demokraatia arenguloos.
Lula oskus oma sotsialistlikke ideid ühiskonnas rakendada on toonud talle palju edu. Kindlasti on president pidanud loobuma oma algselt üsna radikaalsetest vasakpoolsetest vaadetest, kuid tsentraliseerumine on muutnud ta brasiillaste jaoks vastuvõetavamaks.
"Ta tahab Brasiilia demokraatia uuele tõusuteele viia ning sellega väärib ka oma tiitlit vast valitud Brasiilia presidendina."
Väga suur osa elanikkonnast, eriti noorem generatsioon ja töölised, tunneb Lulas ära iseenda – ta on inimlik ja hoolib võrdõiguslikkusest ühiskonnas. Lula lapsepõlv ning kogemus vabadusvõitlejana inspireerib rahvast. Ta tahab Brasiilia demokraatia uuele tõusuteele viia ning sellega väärib ka oma tiitlit vast valitud Brasiilia presidendina.
Kas Bolsonaro suudab kaotusega leppida?
Jair Messias Bolsonaro, president alates 2018. aastast kuni käesoleva aasta lõpuni, on väljendanud oma poolehoidu Brasiilia autoritaarse sõjaväerežiimi suhtes, mis juhtis riiki aastatel 1964-1985.
Sümpaatia militaarvõimu vastu tuleneb nooruspõlvest, mil algas tema 20 aasta pikkune haridustee ja hiljem ka karjäär Brasiilia sõjaväeakadeemias Agulhas Negras (mustad nõelad). Militaarrežiimi aastatel osales ta ka erioperatsioonides, märkimisväärsem neist 1970. aastate alguses algatatud jaht Carlos Lamarca juhitud guerilla -gruppide tabamiseks.
Lamarca, režiimiaegne kommunistlik vabadusvõitleja, seisis opositsioonis militaarvõimu vastu ning tema grupeeringut võiks võrrelda eestlaste metsavendadega. Brasiilia ajakirjanik Adriana Carrasca on väitnud, et Bolsonaro arvamus teistest vasakpoolsetest poliitikutest, sealhulgas Lulast ja Dilma Rousseffist, kujunes just Lamarca ja tema pärandi põhjal.
Bolsonaro on endiseid presidente kutsunud kommunistideks ning teinud nende suunas ähvardava sisuga pöördumisi. Lisaks Lamarcale osales ka Lula 1970. aastatel opositsiooniliikumises, ta mobiliseeris oma tollaseid kolleege mehhanikatööstuses, kellega koos pani aluse tulevasele töölisrahva parteile. Minevikus alguse saanud vastasseis on tänavustel valimistel loonud Bolsonaro ja Lula vahele eriti vaenuliku õhkkonna.
Bolsonaro skandaalsus ei ole aga hiljutine nähtus. Juba sõjaväes saatsid teda probleemid teravate väljaütlemiste ja kättemaksuhimulise isiksuse tõttu. Mitmel korral kaasnesid nendega ka kohtuprotsessid, mille tõttu ei saanud ta enam militaarvaldkonnas jätkata ning pidi valima uue suuna, milleks sai poliitika.
Hoolimata sellest mõistis militaarsektor varsti, et Bolsonaro presidendina oleks neile suur eelis, sest "oma mees" valitsuse ridades toob omakorda rohkem õigusi sõjaväele. Kunagised kolleegid hakkasid Bolsonaroga suhteid soojendama. President kaasas oma valitsusse sõjaväekarjääri päevilt tuttavad komandörid, kelle nimetas ministriteks, sealhulgas Hamilton Mourão asepresidendiks.
Bolsonaro oli esimene sõjaväelise taustaga president peale autoritaarse režiimi lõppu 1985. aastal. Tema kinnitused Lula presidentuuri mitte tunnistada on üsna murettekitavad. Bolsonarot ümbritseb äärmiselt lai ring sõjaväelasi, kes tema valitsusajal otsustusprotsessides laialdaselt võimu omasid. Samuti toetavad tema unistust militaarrežiimi naasmisest miljonid tavakodanikest valijad. Kas on oodata ülestõusu? Endise presidendi toetajad on juba hakanud tänavatele kogunema. Bolsonaro on protestid heaks kiitnud, kuigi palub need rahumeelsed hoida.
Et Bolsonaro käitumismustrid sarnanevad väga endisele USA presidendile, tuntakse meest sageli Troopika Trumpina. Lisaks üksteise vastastikusele toetusele, sarnanesid Jair Bolsonaro ja Donald Trumpi poliitilised seisukohad nii koroonakriisi ohjeldamisel kui ka vähemusrahvuste poliitikas.
Kartused, et Bolsonaro ei pruugi oma kaotusega leppida on kinnitust saanud. Tema käitumine ühtib peaaegu eranditult Trumpiga, kes ei tunnistanud oma kaotust 2020. aasta USA valimistulemuste avaldamisel. Bolsonaro kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse aktsepteerida Lula võitu, ning et "teda saab ametist eemaldada vaid Jumal".
Valimistulemuste avalikustamisest on möödas mitu nädalat, kuid Bolsonaro pole siiani teemat ametlikult kommenteerinud. Olukord on pingeline. Expresso vahendas Bolsonaro toetajate ehk bolsonaristide rahulolematust vasakpoolsete võiduga: "Me lähme koju alles siis, kui sõjavägi on Brasiilia üle võtnud." Nõnda väitis üks protestidel osalev bolsonarist.
Bolsonaro sümpaatia sõjaväe ülemvõimu vastu ning poliitiline toetus militaarsektoris on tõsine oht Brasiilia demokraatia edasisele arengule. Samuti ei ole välistatud, et tema poliitilise tegevuse tagajärjel võiks Brasiilia sõjavägi riigi juhtpositsioonile naasta.
Poliitiline vägivald selles riigis on laiaulatuslik ja valimistejärgsed rahutused ei tundu veel niipea lõppevat. Isegi kui Bolsonaro püüded rahvast ohjeldada on lootustandev märk tema valmisolekust kaotusega leppida, siis oma valijatesse on ta süstinud sellist võitlusvaimu, mida on keeruline ümber pöörata.
Allikad
https://www.cnnbrasil.com.br/noticias/veja-estados-em-que-lula-ganhou-e-perdeu-no-segundo-turno/
https://www.dw.com/pt-br/o-que-mudou-desde-a-primeira-vez-que-lula-foi-eleito-h%C3%A1-20-anos/a-63570326
https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-11-01-Bolsonaro-nao-falou-de-Lula-validou-os-protestos--mas-pacificos--e-garantiu-que-seguira-como-lider-de-milhoes-de-brasileiros-6fa6143c
https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-10-30-Bolsonaro-em-silencio-apoiantes-convocam-manifestacoes-e-fecham-estradas-Lula-prepara-Governo-alargado-4be0511b
https://www.bbc.com/news/world-latin-america-63112509
https://open.spotify.com/episode/2PEZ4AOgMh9WvIyDibY4V9?si=84621bd8284247d0
https://open.spotify.com/show/6qJ02sG8jJGP3qFvnUdK7A?si=d948ad1cc8a94e0d
https://www.cfr.org/in-brief/bolsonaro-vs-lula-whats-stake-brazils-2022-election
https://www1.folha.uol.com.br/fsp/dinheiro/fi1609200636.htm
https://veja.abril.com.br/coluna/matheus-leitao/lula-x-bolsonaro-quem-perdeu-e-quem-ganhou-na-disputa-do-1o-turno/
https://www.theguardian.com/world/2019/nov/08/lula-brazil-released-prison-supreme-court-ruling
https://www.metropoles.com/brasil/eleicoes-2022/resultados-preliminares-paises-2o-turno-acabou
https://g1.globo.com/politica/eleicoes/2022/noticia/2022/10/02/boletim-de-urna-da-estonia-indica-vitoria-de-lula-no-pais.ghtml | Anna Gerda Nurmetalo: Brasiilia võib peale valimisi kaosesse langeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilias on parempopulistliku valitsuse aeg lõppenud. Troopika Trumpiks ristitud Jair Bolsonaro on konkurentsis alistatud ning Brasiilia uueks presidendiks valiti vasakpoolne progressiiv Luiz Inacio Lula da Silva. Brasiilia on Ladina-Ameerika ja ka lusofoonse maailma suurim riik nii territooriumi kui populatsiooni poolest - 214 miljonit elanikku moodustavad peaaegu poole terve kontinendi rahvastikust.
Tänavused Brasiilia valimised omavad lisaks kohalikule tasandile võtmetähtsusega rolli ka maailmaareenil. Lääneriikide mure vihmametsade, inimõiguste ning Brasiilia demokraatia pärast ajendas tervet maailma pöörama sel sügisel pilgud Ladina-Ameerika poole.
2. oktoobril toimus presidendivalimiste esimene voor, mille tulemusel langesid konkurentsist välja Simone Tebet ja Ciro Gomes, kes jäid vastavate häälteprotsentidega 4,16 ja 3,04. Lula ja Bolsonaro said favoriitideks just oma eelneva presidendikogemuse tõttu.
30. oktoobril toimus kauaoodatud valimiste teine ring. Kui esimeses voorus sai Lula 48,43 protsenti häältest ning Bolsonaro kogus 43,2-protsendilise toetuse, siis teise vooru tulemused näitasid, et valimisvõidu saavutas Lula, keda valis 50,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Konkurent Bolsonaro teenis seevastu 49,1 protsenti häältest. Eestis elavad brasiillased andsid samuti häälteenamuse (87,1 protsenti) Lulale.
Lula võit tõestas maailmale, et Brasiilia demokraatial on lootust. Siinkohal on aga äärmiselt oluline, et Lula suudaks rahva poolehoiu säilitada.
"Seni, kuni pole projekti, mis jätkaks ja suurendaks võrdõiguslikke saavutusi, kaitseks töölisi ning keskkonda ekspluateerimise eest, toetaks palganumbrite võrdsustamist ja jätkaks riigi püüdlusi demokraatliku majandussüsteemi poole, on uued autoritaarsed režiimid kindlad tekkima," kirjutas Brasiilia sotsiaalpoliitika teadlane Leonardo Fontes.
Seega peab Lula astuma kindlaid samme oma positsiooni kindlustamise nimel. Ta ei saa lubada minevikus tehtud vigade kordumist, sest valijaskond on hetkel äärmiselt haavatav. Tema toetus tänavustel valimistel ei olnud sama, mis 20 aastat tagasi, mil 61 protsenti valijatest ta presidendiks valis. Praegu on olukord hoopis tasavägisem. Kas Lula suudab päästa Brasiilia demokraatia? Kas endine sõjaväelane Bolsonaro on valmis kaotusega leppima?
Lula taust ja kogemus toetasid tema võitu
Luiz Inacio Lula de Silva, kes oli Brasiilia president aastatel 2003-2010, on seni riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda kõige efektiivsemalt arendanud. Ta viis Brasiilia sisepoliitikas ellu mitmeid olulisi muudatusi ja suutis vihmametsade raiet alandada rekordilise miinimumini.
Lisaks on arendas Lula riigi sotsiaalpoliitikat: tema valitsuse sotsiaalhoolekande programm Bolsa Família aitas 2006. aastal 11,1 miljonit Brasiilia perekonda rahalise toetusega. Ainus kriteerium toetusele kvalifitseerumiseks oli saata oma lapsed kooli ning garanteerida ka nende kohalkäimine. Absoluutse vaesuse määr langes tänu projektile aastatel 2003-2008 12 protsendilt 4,8 protsendile. Lula kindlustas sellega endale suure toetajaskonna, kellest enamik hääletas tema poolt ka seekordsetel valimistel.
Brasiillaste jaoks on Lula justkui kangelane, kes tõi riigi maailmaareenile ning muutis ühiskonnakorralduse esmakordselt peale sõjaväediktatuuri lõppu humaansemaks. Lula on oma edukate sotsiaalprojektide eest pälvinud tunnustuse ka ÜRO-lt, mis nimetas Lula kampaaniat üheks tulemuslikumaks meetodiks, et parandada riigi positsiooni nälja all kannatavate rahvuste seas.
Lula saab vaesema elanikkonnaga samastuda, nimelt kasvas ta üles Guaranhunsis, mis on üks mahajäänumaid piirkondi riigis. Lisaks oli Lula kuni kümnenda eluaastani kirjaoskamatu, mistõttu on projekti eesmärk Brasiilia laste haridustaset parandada talle eriti südamelähedane. Analfabeetsus elanikkonna seas vähenes Lula valitsemisajal 2,6 protsenti aastas.
Poliitilisest edust hoolimata pole Lula sugugi veatu riigijuht olnud. Oma karjääri jooksul on ta olnud seotud mitme korruptsioonisüüdistusega ja üht neist on nimetatud Ladina-Ameerika suurimaks rahapesuskandaaliks. See oli Lava Jato ehk Autopesula. Skeemi olid kaasatud mitmed tuntud Brasiilia poliitikud, isegi presidendid ja ka Lula partei, kes võtsid ehitusfirmadelt altkäemaksu, andes neile eksklusiivselt vastutasuks lepinguid Petrobrasi, Ladina-Ameerika suurima naftaettevõte, projektidele.
Sellised sündmused kinnitavad välismaailmale, et Brasiilia demokraatia areng on veel kaugel läänemaailma omast. Ladina-Ameerikas lääne moodi poliitikat teha on põhimõtteliselt võimatu, sest korruptsioon esineb kõikjal. Lula viibis Lava Jato tõttu 580 päeva vangistuses, kuid ta vabastati päeva pealt põhjusel, et üks kohtumõistmises osalenud kohtunikest, Sergio Moro, võttis vastu pakkumise astuda Bolsonaro valitsusse. Sellega rikkus Moro kohtusüsteemi erapooletuse printsiipi.
Nii Brasiilia riigiaparaadi legitiimsusel kui ka Lulal on kindlasti veel pikk tee minna, aga tema võit omab märgilist tähendust riigi demokraatia arenguloos.
Lula oskus oma sotsialistlikke ideid ühiskonnas rakendada on toonud talle palju edu. Kindlasti on president pidanud loobuma oma algselt üsna radikaalsetest vasakpoolsetest vaadetest, kuid tsentraliseerumine on muutnud ta brasiillaste jaoks vastuvõetavamaks.
"Ta tahab Brasiilia demokraatia uuele tõusuteele viia ning sellega väärib ka oma tiitlit vast valitud Brasiilia presidendina."
Väga suur osa elanikkonnast, eriti noorem generatsioon ja töölised, tunneb Lulas ära iseenda – ta on inimlik ja hoolib võrdõiguslikkusest ühiskonnas. Lula lapsepõlv ning kogemus vabadusvõitlejana inspireerib rahvast. Ta tahab Brasiilia demokraatia uuele tõusuteele viia ning sellega väärib ka oma tiitlit vast valitud Brasiilia presidendina.
Kas Bolsonaro suudab kaotusega leppida?
Jair Messias Bolsonaro, president alates 2018. aastast kuni käesoleva aasta lõpuni, on väljendanud oma poolehoidu Brasiilia autoritaarse sõjaväerežiimi suhtes, mis juhtis riiki aastatel 1964-1985.
Sümpaatia militaarvõimu vastu tuleneb nooruspõlvest, mil algas tema 20 aasta pikkune haridustee ja hiljem ka karjäär Brasiilia sõjaväeakadeemias Agulhas Negras (mustad nõelad). Militaarrežiimi aastatel osales ta ka erioperatsioonides, märkimisväärsem neist 1970. aastate alguses algatatud jaht Carlos Lamarca juhitud guerilla -gruppide tabamiseks.
Lamarca, režiimiaegne kommunistlik vabadusvõitleja, seisis opositsioonis militaarvõimu vastu ning tema grupeeringut võiks võrrelda eestlaste metsavendadega. Brasiilia ajakirjanik Adriana Carrasca on väitnud, et Bolsonaro arvamus teistest vasakpoolsetest poliitikutest, sealhulgas Lulast ja Dilma Rousseffist, kujunes just Lamarca ja tema pärandi põhjal.
Bolsonaro on endiseid presidente kutsunud kommunistideks ning teinud nende suunas ähvardava sisuga pöördumisi. Lisaks Lamarcale osales ka Lula 1970. aastatel opositsiooniliikumises, ta mobiliseeris oma tollaseid kolleege mehhanikatööstuses, kellega koos pani aluse tulevasele töölisrahva parteile. Minevikus alguse saanud vastasseis on tänavustel valimistel loonud Bolsonaro ja Lula vahele eriti vaenuliku õhkkonna.
Bolsonaro skandaalsus ei ole aga hiljutine nähtus. Juba sõjaväes saatsid teda probleemid teravate väljaütlemiste ja kättemaksuhimulise isiksuse tõttu. Mitmel korral kaasnesid nendega ka kohtuprotsessid, mille tõttu ei saanud ta enam militaarvaldkonnas jätkata ning pidi valima uue suuna, milleks sai poliitika.
Hoolimata sellest mõistis militaarsektor varsti, et Bolsonaro presidendina oleks neile suur eelis, sest "oma mees" valitsuse ridades toob omakorda rohkem õigusi sõjaväele. Kunagised kolleegid hakkasid Bolsonaroga suhteid soojendama. President kaasas oma valitsusse sõjaväekarjääri päevilt tuttavad komandörid, kelle nimetas ministriteks, sealhulgas Hamilton Mourão asepresidendiks.
Bolsonaro oli esimene sõjaväelise taustaga president peale autoritaarse režiimi lõppu 1985. aastal. Tema kinnitused Lula presidentuuri mitte tunnistada on üsna murettekitavad. Bolsonarot ümbritseb äärmiselt lai ring sõjaväelasi, kes tema valitsusajal otsustusprotsessides laialdaselt võimu omasid. Samuti toetavad tema unistust militaarrežiimi naasmisest miljonid tavakodanikest valijad. Kas on oodata ülestõusu? Endise presidendi toetajad on juba hakanud tänavatele kogunema. Bolsonaro on protestid heaks kiitnud, kuigi palub need rahumeelsed hoida.
Et Bolsonaro käitumismustrid sarnanevad väga endisele USA presidendile, tuntakse meest sageli Troopika Trumpina. Lisaks üksteise vastastikusele toetusele, sarnanesid Jair Bolsonaro ja Donald Trumpi poliitilised seisukohad nii koroonakriisi ohjeldamisel kui ka vähemusrahvuste poliitikas.
Kartused, et Bolsonaro ei pruugi oma kaotusega leppida on kinnitust saanud. Tema käitumine ühtib peaaegu eranditult Trumpiga, kes ei tunnistanud oma kaotust 2020. aasta USA valimistulemuste avaldamisel. Bolsonaro kinnitas enne valimisi korduvalt, et ei kavatse aktsepteerida Lula võitu, ning et "teda saab ametist eemaldada vaid Jumal".
Valimistulemuste avalikustamisest on möödas mitu nädalat, kuid Bolsonaro pole siiani teemat ametlikult kommenteerinud. Olukord on pingeline. Expresso vahendas Bolsonaro toetajate ehk bolsonaristide rahulolematust vasakpoolsete võiduga: "Me lähme koju alles siis, kui sõjavägi on Brasiilia üle võtnud." Nõnda väitis üks protestidel osalev bolsonarist.
Bolsonaro sümpaatia sõjaväe ülemvõimu vastu ning poliitiline toetus militaarsektoris on tõsine oht Brasiilia demokraatia edasisele arengule. Samuti ei ole välistatud, et tema poliitilise tegevuse tagajärjel võiks Brasiilia sõjavägi riigi juhtpositsioonile naasta.
Poliitiline vägivald selles riigis on laiaulatuslik ja valimistejärgsed rahutused ei tundu veel niipea lõppevat. Isegi kui Bolsonaro püüded rahvast ohjeldada on lootustandev märk tema valmisolekust kaotusega leppida, siis oma valijatesse on ta süstinud sellist võitlusvaimu, mida on keeruline ümber pöörata.
Allikad
https://www.cnnbrasil.com.br/noticias/veja-estados-em-que-lula-ganhou-e-perdeu-no-segundo-turno/
https://www.dw.com/pt-br/o-que-mudou-desde-a-primeira-vez-que-lula-foi-eleito-h%C3%A1-20-anos/a-63570326
https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-11-01-Bolsonaro-nao-falou-de-Lula-validou-os-protestos--mas-pacificos--e-garantiu-que-seguira-como-lider-de-milhoes-de-brasileiros-6fa6143c
https://expresso.pt/internacional/eleicoes-no-brasil/2022-10-30-Bolsonaro-em-silencio-apoiantes-convocam-manifestacoes-e-fecham-estradas-Lula-prepara-Governo-alargado-4be0511b
https://www.bbc.com/news/world-latin-america-63112509
https://open.spotify.com/episode/2PEZ4AOgMh9WvIyDibY4V9?si=84621bd8284247d0
https://open.spotify.com/show/6qJ02sG8jJGP3qFvnUdK7A?si=d948ad1cc8a94e0d
https://www.cfr.org/in-brief/bolsonaro-vs-lula-whats-stake-brazils-2022-election
https://www1.folha.uol.com.br/fsp/dinheiro/fi1609200636.htm
https://veja.abril.com.br/coluna/matheus-leitao/lula-x-bolsonaro-quem-perdeu-e-quem-ganhou-na-disputa-do-1o-turno/
https://www.theguardian.com/world/2019/nov/08/lula-brazil-released-prison-supreme-court-ruling
https://www.metropoles.com/brasil/eleicoes-2022/resultados-preliminares-paises-2o-turno-acabou
https://g1.globo.com/politica/eleicoes/2022/noticia/2022/10/02/boletim-de-urna-da-estonia-indica-vitoria-de-lula-no-pais.ghtml
### Response:
Anna Gerda Nurmetalo: Brasiilia võib peale valimisi kaosesse langeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil, teatas keskkonnaagentuur.
Kogu Läänemerd hõlmava 2022. aasta loenduse tulemused ei ole veel teada. 2021. aasta andmete põhjal jätkub tõusev trend ka laiemal skaalal. Siis loendati Läänemeres kokku üle 40 000 hallhülge.
Hallhüljes on üks kahest Eesti alasid asustavast hülgeliigist. Tegu on suurima Läänemerd püsivalt asustava imetajaliigiga, kelle isasloomad võivad kaaluda 300 kilogrammi ringis ning kasvada kolme meetri pikkuseks.
Need liikuvad loomad võtavad ette pikki toitumisretki ja rändeid, mis telemeetria andmetel võivad hõlmata kogu Läänemerd. Seetõttu vaadeldakse Läänemere hallhüljeste asurkonda ühe populatsioonina ja nende loendus toimub üle kogu Läänemere kokkulepitud ajavahemikul. Tänavu oli selleks perioodiks 25. mai – 6. juuni.
Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970-ndail langes hallhülge arvukus sellest viie kuni seitsme protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu. Praeguseks on läbi liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise õnnestunud hülge arvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülge küttimine. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud üks protsent eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, 2022 aastal on see 55 looma. | Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil, teatas keskkonnaagentuur.
Kogu Läänemerd hõlmava 2022. aasta loenduse tulemused ei ole veel teada. 2021. aasta andmete põhjal jätkub tõusev trend ka laiemal skaalal. Siis loendati Läänemeres kokku üle 40 000 hallhülge.
Hallhüljes on üks kahest Eesti alasid asustavast hülgeliigist. Tegu on suurima Läänemerd püsivalt asustava imetajaliigiga, kelle isasloomad võivad kaaluda 300 kilogrammi ringis ning kasvada kolme meetri pikkuseks.
Need liikuvad loomad võtavad ette pikki toitumisretki ja rändeid, mis telemeetria andmetel võivad hõlmata kogu Läänemerd. Seetõttu vaadeldakse Läänemere hallhüljeste asurkonda ühe populatsioonina ja nende loendus toimub üle kogu Läänemere kokkulepitud ajavahemikul. Tänavu oli selleks perioodiks 25. mai – 6. juuni.
Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970-ndail langes hallhülge arvukus sellest viie kuni seitsme protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu. Praeguseks on läbi liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise õnnestunud hülge arvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülge küttimine. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud üks protsent eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, 2022 aastal on see 55 looma.
### Response:
Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFFil linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film "Matmine" 1 viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker.
Tänavusel PÖFFil on mitu füüreriteemalist filmi. Mis publikut ja filmitegijaid Hitleri juures endiselt paelub?
Tänavune avafilm "Minu naaber Adolf" 2 on Iisraeli filmitegija loodud ja juudi rahvale on Hitler ilmselgelt jäle inimene. Tema esitamine naabrina on filmile väga hea lähtekoht – koletis kõrvalukse taga. Kultuuris on ta endiselt nii tugevalt kohal seetõttu, et on võimatu mõista, kuidas ta sai kõike seda teha. See kõik ei juhtunud ju sugugi nii ammu, vaid meie vanavanemate eluajal. Filmis on hea teda kujutada puhta kurjuse kehastusena. Natside vormi nähes on selge, kes on halvad tüübid.
Kas puhas kurjus on olemas?
See oligi avafilmi teemaks, kas pole? Kas on olemas puhas kurjus või on igal asjal mingi inimlik külg. Ma arvan, et küsimus on definitsioonis. Kellegi teod võivad seda olla, miljonite tapmine on puhas kurjus. Aga kas keegi on saatana kehastus? Ei, ka tema oli laps, ka tema on inimene, ka temal on kellegi arvates oma head küljed.
Kuidas sa "Matmise" looni jõudsid?
Ma lugesin, et venelased leidsid Hitleri punkri koos jäänustega ning tahtsid leida kinnitust, kas tegemist on temaga või mitte. Juhtumit hoiti saladuses ja ta surnukeha maeti maha. See pilt – mees maeti salaja maha ja kaevati uuesti üles – jäi minuga ning sündis tõe matmise ja varjamise metafoor. See haakub paljuski praeguste aktuaalsete sündmustega. Stsenaariumi kirjutamise ajal räägiti müüride ehitamisest, valeuudistest, Putin oli just esimest korda Ukrainasse tunginud. Tahtsin rääkida propagandast ja valedest ning sellest, mis juhtub, kui tõde peidetakse.
Seega on "Matmine" film ka informatsioonisõjast.
Just. Filmi alguses ütleb üks tegelane, et tasub karta inimesi, kes lubavad sulle kõike, tõotavad, et miski lahendab kõik sinu probleemid. See on Pandora laegas: Inglismaal nägime seda seoses Brexitiga, Ameerikas Trumpiga, Venemaal Ukraina sõjaga.
Su film tabab ilmselt Eestis närvi, sest tegutsevad nii Vene kui ka Saksa sõdurid, kes okupeerisid kordamööda Ida-Euroopat ja kumbki pool pole positiivne jõud.
Kui mu filmis on üldse häid tegelasi, siis poolakad, Tom Feltoni kehastatud tegelane ehk, kuigi tema ees seisid väga rasked valikud. Ester Kuntu mängitud tegelane on läbinisti hea ja hukule määratud, mis on kurb. Ühel hetkel ütleb ta, et ühest vaenlasest saime lahti, aga kes nüüd teise välja ajab. Teadsin juba enne Eestisse tulekut, et see mõte kajab siin vastu.
"Matmine" on ajaloolise draama ja B-kategooria õuduka segu. Mil määral tundsid kohustust olla ajaloodetailides täpne?
Lugesin Berliini kohta sõja lõpus nii palju, kui jõudsin, et aru saada, kuidas venelased üldse läbi Euroopa liikusid ja teel käitusid. Ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane. Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad.
Poola kohta uurides lugesin ka Eestist. Kirjutasin filmi sisse nn libahundid, Natsi-Saksamaa geriljaväeosa. Ühel hetkel lugesin metsavendadest is, kes võitlesid samal viisil ülla eesmärgi nimel. Tore oleks ka nende lugu jutustada.
Eestis filmiti küll "Tenet" 3, aga rahvusvaheliste filmide võtted pole siin veel päris igapäevased. Kuidas "Matmine" Eestisse jõudis?
Mul ei olnud enne Eestiga mingit kokkupuudet, aga olin kohtunud Ivo Feltiga. Mu produtsent Matt Wilkinson tegi koos Allfilmi ja Tanel Toomiga filmi. Sattusin nägema "Tõde ja õigust" 4 ja olin vaimustatud, et need tüübid on teinud sellise filmi. Nägin ka "Mandariine" 5, mis on väga hea film, ja oli selge, et olen nendega koostööd tehes heades kätes. Siis oli küsimus vaid võttepaikades ja need me Eestist ka leidsime.
Kuidas võttekogemus oli?
Koroonapiirangute tõttu oli keeruline, eriti eelproduktsioon. Üks mu lemmikulmeraamatuid on "Võõrana võõral maal" 6 ja tundsingi ennast võõrana võõral maal. Mitte et Eestis poleks oldud viisakad ja vastutulelikud, vaid kuna kõik oli suletud: linn tühi, restoranid kinni, toitu pidi tellima Boltist või Woltist. Võttemeeskonna kokku tulles kasvasime aga perekonnaks.
Ajastufilmi on ilma piirangutetagi kallis teha. Kas tundsid ka rahalist survet?
Mingid piirangud on alati. Pidime täpselt jälgima, kui palju pürotehnikat kasutame, mil määral saame lisada eriefekte, kuidas kostüümid paika saada. Ma ei jäänud aga ilma millestki, millest oleks väga kahju olnud. Suurem mure oli siiski COVID, mis mõjutas stseene, kus pidanuks palju inimesi osalema. Siinse võttemeeskonna ja tööeetika tõttu tundus mulle siiski, et üldiselt saime olemasoleva raha eest rohkem, kui oleks osanud arvata. Filmikunstnik (Jaagup Roomet – toim) tegi suurepärase töö.
Oleksid ilmselt võinud tuua kaasa mõne Briti operaatori, aga otsustasid Rein Kotovi kasuks. Miks?
Alguses oligi mul mõttes võtta keegi Inglismaalt. Hakkasin nimekirja koostama, aga samal ajal pakkusid Ivo Felt ja Allfilm välja nimesid, kelle seas oli kui mitte Eesti parim, siis üks paremaid operaatoreid, kes on teinud nii "Tõe ja õiguse" kui ka "Mandariinid". Otsustasin siis kohe, et valin tema. Tollest hetkest tundus, et tegemist on pigem minu prooviesinemisega – tema pidi valima, kas tahab minuga koos töötada. Rein on nii rahulik ja kõike näinud, maandas mu ärevuse nagu piksevarras ja ütles, et kõik läheb hästi.
Paar tuntud näitlejat võtsid siiski kaasa. Harriet Walker on näiteks mänginud mitmetes kuulsates filmides ja sarjades. Miks otsustasid filmi tema looga raamida?
Produtsendid polnud selle otsuse puhul ühel meelel, aga mulle meeldivad sellised raamid väga, niisugused lood, mis algavad sõnadega "ma räägin nüüd sulle ühe loo". See valmistab vaataja ette. Alustame 1991. aastast, kui raudne eesriie maha varises. Harrieti näol on näha vastakaid tundeid: ühelt poolt rõõmu, aga ka muret tuttava maailma kadumise pärast.
Tuntuim on näitlejaist vahest Tom Felton, "Harry Potteri" filmide Malfoy. Ta sai noorena väga kuulsaks, kuid hiljem on tal vist olnud oma koha leidmisega raskusi.
Ma olen näinud paari tema osalusel tehtud hilisemat filmi. Mul on peas üks nimekiri näitlejatest, kes on väga head, ja teine neist, keda pean heaks, aga kelle puhul ei suudeta mingist aspektist kaugemale vaadata, näiteks Potteri-filmidest. Ma arvan, et Tom on väga hea ja suudab palju enamat kui Draco Malfoy roll.
Tegelikult pakkusin talle alguses valet osa, antikangelase oma. Ta ütles ise, et teine roll sobiks talle paremini. Kui arutama hakkasime, sain temast täielikult aru. Nii saime ka rohkem mängida vaataja ootustega, mis tulenevad tema varasemast tööst: alguses ei tea, kas tegemist on hea või halva tegelasega.
Töötasid ka paljude Eesti näitlejatega.
Ma teadsin Ester Kuntut "Tõest ja õigusest". Teistega tutvusin rollivaliku käigus ja kuna näiteks Kristo Viiding ja Hendrik Toompere jr mängivad ka Rein Kotovi üles võetud sõjafilmis "1944" 7, oli kergem ette kujutada, millised nad mundris välja näevad. Suurim üllatus oli mulle see, kui kuulus on Tambet Tuisk. Olin teda küll näinud "Seltsimees lapses" 8, aga sain alles siin aru, et ta on üks Eesti tuntumaid näitlejaid. Ja mina tapan ta tegelase kohe ära – ups!
Eesti näitlejate nõrkuseks on peetud vähest kaamerakogemust – kõik tulevad ennekõike teatrilavalt. Kas nägid Briti näitlejatega võrreldes ka mingeid erinevusi?
Mulle meeldib teatrinäitlejatega töötada! Nad teavad, kuhu stseenis rõhk panna, millised noodid kandma peavad. Teatrinäitlejatega on tõesti see, et mõnikord mängitakse üle, kui püütakse jõuda publikuni, aga kaamera püüab nagunii kõik kinni. Õnneks meil sellega probleeme ei olnud, tundsin end küll pisut halvasti, et ei saanud anda piisavalt prooviaega.
Mis "Matmist" nüüd ees ootab?
Film tuli just Ameerikas kinno, varsti läheb voogedastusse. Inglismaal oli see paaril festivalil ja jõuab jõuludeks samuti voogedastusse. Festivalidest ongi PÖFF viimane. Tõeline koju naasmine, väga tore on võttepere juurde tagasi tulla.
Filmile on eri riikides kogunenud arvustusi, hinnangud on üsna seinast seina. Mis on tagasisides enim üllatanud või huvi pakkunud?
Teadsin, et film on publikule mõneti keeruline, kuna sel on väga tõsine ajalootaust ja samas B-filmi külg – kõigile ei meeldi nende sidumine. Saan sellest aru, aga tahtsin teha just sellise filmi. Mõned on paremini alltekstile pihta saanud, mõned vähem. Paistab, et mõni on tahtnud näha filmi libahuntidest. Palun vabandust, et ma ei teinud seda filmi! Suuresti on tagasiside olnud siiski positiivne, mis on väga tore.
Mis järgmiseks, ka eelistad jätkata õudusžanris?
Kui keegi pakuks hea draamastsenaariumi, lavastaksin selle hea meelega. Kui ise kirjutama hakkan, lisan kindlasti mingi žanrielemendi. Mulle meeldib põimida žanrid ja metafoorid poliitilise sõnumiga. Oluline on teha seda, mis rõõmu pakub, mida oluliseks pead ja jagada tahad. Ja see muutub aeg-ajalt.
1"Burial", Ben Parker, 2022.
2"My Neighbor Adolf", Leon Prudovsky, 2022.
3"Tenet", Christopher Nolan, 2020.
4"Tõde ja õigus", Tanel Toom, 2019.
5"Mandariinid", Zaza Urušadze, 2013.
6 Robert A. Heinlein, Stranger in a Strange Land. G. P. Putnam's Sons, 1961.
7"1944", Elmo Nüganen, 2015.
8"Seltsimees laps", Moonika Siimets, 2018. | Filmi "Matmine" režissöör: tahtsin rääkida sellest, mis juhtub, kui tõde peidetakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFFil linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film "Matmine" 1 viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker.
Tänavusel PÖFFil on mitu füüreriteemalist filmi. Mis publikut ja filmitegijaid Hitleri juures endiselt paelub?
Tänavune avafilm "Minu naaber Adolf" 2 on Iisraeli filmitegija loodud ja juudi rahvale on Hitler ilmselgelt jäle inimene. Tema esitamine naabrina on filmile väga hea lähtekoht – koletis kõrvalukse taga. Kultuuris on ta endiselt nii tugevalt kohal seetõttu, et on võimatu mõista, kuidas ta sai kõike seda teha. See kõik ei juhtunud ju sugugi nii ammu, vaid meie vanavanemate eluajal. Filmis on hea teda kujutada puhta kurjuse kehastusena. Natside vormi nähes on selge, kes on halvad tüübid.
Kas puhas kurjus on olemas?
See oligi avafilmi teemaks, kas pole? Kas on olemas puhas kurjus või on igal asjal mingi inimlik külg. Ma arvan, et küsimus on definitsioonis. Kellegi teod võivad seda olla, miljonite tapmine on puhas kurjus. Aga kas keegi on saatana kehastus? Ei, ka tema oli laps, ka tema on inimene, ka temal on kellegi arvates oma head küljed.
Kuidas sa "Matmise" looni jõudsid?
Ma lugesin, et venelased leidsid Hitleri punkri koos jäänustega ning tahtsid leida kinnitust, kas tegemist on temaga või mitte. Juhtumit hoiti saladuses ja ta surnukeha maeti maha. See pilt – mees maeti salaja maha ja kaevati uuesti üles – jäi minuga ning sündis tõe matmise ja varjamise metafoor. See haakub paljuski praeguste aktuaalsete sündmustega. Stsenaariumi kirjutamise ajal räägiti müüride ehitamisest, valeuudistest, Putin oli just esimest korda Ukrainasse tunginud. Tahtsin rääkida propagandast ja valedest ning sellest, mis juhtub, kui tõde peidetakse.
Seega on "Matmine" film ka informatsioonisõjast.
Just. Filmi alguses ütleb üks tegelane, et tasub karta inimesi, kes lubavad sulle kõike, tõotavad, et miski lahendab kõik sinu probleemid. See on Pandora laegas: Inglismaal nägime seda seoses Brexitiga, Ameerikas Trumpiga, Venemaal Ukraina sõjaga.
Su film tabab ilmselt Eestis närvi, sest tegutsevad nii Vene kui ka Saksa sõdurid, kes okupeerisid kordamööda Ida-Euroopat ja kumbki pool pole positiivne jõud.
Kui mu filmis on üldse häid tegelasi, siis poolakad, Tom Feltoni kehastatud tegelane ehk, kuigi tema ees seisid väga rasked valikud. Ester Kuntu mängitud tegelane on läbinisti hea ja hukule määratud, mis on kurb. Ühel hetkel ütleb ta, et ühest vaenlasest saime lahti, aga kes nüüd teise välja ajab. Teadsin juba enne Eestisse tulekut, et see mõte kajab siin vastu.
"Matmine" on ajaloolise draama ja B-kategooria õuduka segu. Mil määral tundsid kohustust olla ajaloodetailides täpne?
Lugesin Berliini kohta sõja lõpus nii palju, kui jõudsin, et aru saada, kuidas venelased üldse läbi Euroopa liikusid ja teel käitusid. Ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane. Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad.
Poola kohta uurides lugesin ka Eestist. Kirjutasin filmi sisse nn libahundid, Natsi-Saksamaa geriljaväeosa. Ühel hetkel lugesin metsavendadest is, kes võitlesid samal viisil ülla eesmärgi nimel. Tore oleks ka nende lugu jutustada.
Eestis filmiti küll "Tenet" 3, aga rahvusvaheliste filmide võtted pole siin veel päris igapäevased. Kuidas "Matmine" Eestisse jõudis?
Mul ei olnud enne Eestiga mingit kokkupuudet, aga olin kohtunud Ivo Feltiga. Mu produtsent Matt Wilkinson tegi koos Allfilmi ja Tanel Toomiga filmi. Sattusin nägema "Tõde ja õigust" 4 ja olin vaimustatud, et need tüübid on teinud sellise filmi. Nägin ka "Mandariine" 5, mis on väga hea film, ja oli selge, et olen nendega koostööd tehes heades kätes. Siis oli küsimus vaid võttepaikades ja need me Eestist ka leidsime.
Kuidas võttekogemus oli?
Koroonapiirangute tõttu oli keeruline, eriti eelproduktsioon. Üks mu lemmikulmeraamatuid on "Võõrana võõral maal" 6 ja tundsingi ennast võõrana võõral maal. Mitte et Eestis poleks oldud viisakad ja vastutulelikud, vaid kuna kõik oli suletud: linn tühi, restoranid kinni, toitu pidi tellima Boltist või Woltist. Võttemeeskonna kokku tulles kasvasime aga perekonnaks.
Ajastufilmi on ilma piirangutetagi kallis teha. Kas tundsid ka rahalist survet?
Mingid piirangud on alati. Pidime täpselt jälgima, kui palju pürotehnikat kasutame, mil määral saame lisada eriefekte, kuidas kostüümid paika saada. Ma ei jäänud aga ilma millestki, millest oleks väga kahju olnud. Suurem mure oli siiski COVID, mis mõjutas stseene, kus pidanuks palju inimesi osalema. Siinse võttemeeskonna ja tööeetika tõttu tundus mulle siiski, et üldiselt saime olemasoleva raha eest rohkem, kui oleks osanud arvata. Filmikunstnik (Jaagup Roomet – toim) tegi suurepärase töö.
Oleksid ilmselt võinud tuua kaasa mõne Briti operaatori, aga otsustasid Rein Kotovi kasuks. Miks?
Alguses oligi mul mõttes võtta keegi Inglismaalt. Hakkasin nimekirja koostama, aga samal ajal pakkusid Ivo Felt ja Allfilm välja nimesid, kelle seas oli kui mitte Eesti parim, siis üks paremaid operaatoreid, kes on teinud nii "Tõe ja õiguse" kui ka "Mandariinid". Otsustasin siis kohe, et valin tema. Tollest hetkest tundus, et tegemist on pigem minu prooviesinemisega – tema pidi valima, kas tahab minuga koos töötada. Rein on nii rahulik ja kõike näinud, maandas mu ärevuse nagu piksevarras ja ütles, et kõik läheb hästi.
Paar tuntud näitlejat võtsid siiski kaasa. Harriet Walker on näiteks mänginud mitmetes kuulsates filmides ja sarjades. Miks otsustasid filmi tema looga raamida?
Produtsendid polnud selle otsuse puhul ühel meelel, aga mulle meeldivad sellised raamid väga, niisugused lood, mis algavad sõnadega "ma räägin nüüd sulle ühe loo". See valmistab vaataja ette. Alustame 1991. aastast, kui raudne eesriie maha varises. Harrieti näol on näha vastakaid tundeid: ühelt poolt rõõmu, aga ka muret tuttava maailma kadumise pärast.
Tuntuim on näitlejaist vahest Tom Felton, "Harry Potteri" filmide Malfoy. Ta sai noorena väga kuulsaks, kuid hiljem on tal vist olnud oma koha leidmisega raskusi.
Ma olen näinud paari tema osalusel tehtud hilisemat filmi. Mul on peas üks nimekiri näitlejatest, kes on väga head, ja teine neist, keda pean heaks, aga kelle puhul ei suudeta mingist aspektist kaugemale vaadata, näiteks Potteri-filmidest. Ma arvan, et Tom on väga hea ja suudab palju enamat kui Draco Malfoy roll.
Tegelikult pakkusin talle alguses valet osa, antikangelase oma. Ta ütles ise, et teine roll sobiks talle paremini. Kui arutama hakkasime, sain temast täielikult aru. Nii saime ka rohkem mängida vaataja ootustega, mis tulenevad tema varasemast tööst: alguses ei tea, kas tegemist on hea või halva tegelasega.
Töötasid ka paljude Eesti näitlejatega.
Ma teadsin Ester Kuntut "Tõest ja õigusest". Teistega tutvusin rollivaliku käigus ja kuna näiteks Kristo Viiding ja Hendrik Toompere jr mängivad ka Rein Kotovi üles võetud sõjafilmis "1944" 7, oli kergem ette kujutada, millised nad mundris välja näevad. Suurim üllatus oli mulle see, kui kuulus on Tambet Tuisk. Olin teda küll näinud "Seltsimees lapses" 8, aga sain alles siin aru, et ta on üks Eesti tuntumaid näitlejaid. Ja mina tapan ta tegelase kohe ära – ups!
Eesti näitlejate nõrkuseks on peetud vähest kaamerakogemust – kõik tulevad ennekõike teatrilavalt. Kas nägid Briti näitlejatega võrreldes ka mingeid erinevusi?
Mulle meeldib teatrinäitlejatega töötada! Nad teavad, kuhu stseenis rõhk panna, millised noodid kandma peavad. Teatrinäitlejatega on tõesti see, et mõnikord mängitakse üle, kui püütakse jõuda publikuni, aga kaamera püüab nagunii kõik kinni. Õnneks meil sellega probleeme ei olnud, tundsin end küll pisut halvasti, et ei saanud anda piisavalt prooviaega.
Mis "Matmist" nüüd ees ootab?
Film tuli just Ameerikas kinno, varsti läheb voogedastusse. Inglismaal oli see paaril festivalil ja jõuab jõuludeks samuti voogedastusse. Festivalidest ongi PÖFF viimane. Tõeline koju naasmine, väga tore on võttepere juurde tagasi tulla.
Filmile on eri riikides kogunenud arvustusi, hinnangud on üsna seinast seina. Mis on tagasisides enim üllatanud või huvi pakkunud?
Teadsin, et film on publikule mõneti keeruline, kuna sel on väga tõsine ajalootaust ja samas B-filmi külg – kõigile ei meeldi nende sidumine. Saan sellest aru, aga tahtsin teha just sellise filmi. Mõned on paremini alltekstile pihta saanud, mõned vähem. Paistab, et mõni on tahtnud näha filmi libahuntidest. Palun vabandust, et ma ei teinud seda filmi! Suuresti on tagasiside olnud siiski positiivne, mis on väga tore.
Mis järgmiseks, ka eelistad jätkata õudusžanris?
Kui keegi pakuks hea draamastsenaariumi, lavastaksin selle hea meelega. Kui ise kirjutama hakkan, lisan kindlasti mingi žanrielemendi. Mulle meeldib põimida žanrid ja metafoorid poliitilise sõnumiga. Oluline on teha seda, mis rõõmu pakub, mida oluliseks pead ja jagada tahad. Ja see muutub aeg-ajalt.
1"Burial", Ben Parker, 2022.
2"My Neighbor Adolf", Leon Prudovsky, 2022.
3"Tenet", Christopher Nolan, 2020.
4"Tõde ja õigus", Tanel Toom, 2019.
5"Mandariinid", Zaza Urušadze, 2013.
6 Robert A. Heinlein, Stranger in a Strange Land. G. P. Putnam's Sons, 1961.
7"1944", Elmo Nüganen, 2015.
8"Seltsimees laps", Moonika Siimets, 2018.
### Response:
Filmi "Matmine" režissöör: tahtsin rääkida sellest, mis juhtub, kui tõde peidetakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Petrõkina teenis vabakava eest 121,48 punkti ning oli sellega paremuselt kuues. Kiibus sai 113,81 punkti, mis andis 11. koha.
Päev varem toimunud lühikavade eest teenisid Petrõkina ja Kiibus vastavalt 58,81 ja 48,56 punkti.
Petrõkina teenis kokku 180,29 punkti, mis andis kokkuvõttes seitsmenda koha. Kiibus lõpetas 162,37 punktiga 12. kohal.
Etapi võitis Lõuna-Korea uisutaja Kim Ye-Lim 204,49 punktiga. Teine ja kolmas koht läksid jaapanlannadele Kaori Sakamotole (201,87) ja Rion Sumiyoshile (193,12). | Petrõkina sai GP-etapil seitsmenda koha, Kiibus 12. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petrõkina teenis vabakava eest 121,48 punkti ning oli sellega paremuselt kuues. Kiibus sai 113,81 punkti, mis andis 11. koha.
Päev varem toimunud lühikavade eest teenisid Petrõkina ja Kiibus vastavalt 58,81 ja 48,56 punkti.
Petrõkina teenis kokku 180,29 punkti, mis andis kokkuvõttes seitsmenda koha. Kiibus lõpetas 162,37 punktiga 12. kohal.
Etapi võitis Lõuna-Korea uisutaja Kim Ye-Lim 204,49 punktiga. Teine ja kolmas koht läksid jaapanlannadele Kaori Sakamotole (201,87) ja Rion Sumiyoshile (193,12).
### Response:
Petrõkina sai GP-etapil seitsmenda koha, Kiibus 12. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti elanikkonnast 47,6 protsenti on mehed ja kokku elab Maarjamaal 633 426 meest. Noorest peast saavad naised olla mehe valikul valivamad, sest mehi sünnib rohkem kui naisi. Mehi on rohkem kuni 50. eluaastani, vanemates vanuserühmades on aga juba naisi rohkem.
Kõrghariduse on omandanud 29 protsenti meestest.
Statistikaameti nimede statistika järgi on Eestis populaarseimad eesnimed Aleksandr (12 169), Sergei (10 291) ja Vladimir (10 287). Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik ütles, et vene rahvusest inimesed valivad nimesid oluliselt väiksema hulga seast, mistõttu on nende nimed ka automaatselt levinumad.
Keskmine Eesti mees on 39,4 aastat vana ja tema oodatav eluiga on 72,8 aastat. Peamised põhjused, miks Eesti mees sureb näiteks Rootsi sookaaslastest üle kaheksa aasta varem, on südame- ja veresoonkonna haigused ning kopsu- ja eesnäärmevähk. Selle aasta esimese kümne kuuga on 2329 eesti meest surnud vereringeelundite haiguste tagajärjel, pahaloomuliste kasvajate tõttu 1298.
Eesti meest kimbutab aga ka ülekaal, riskikäitumine, meelemürkide tarvitamine ja muud tervisemured. Ligi pooled 35–44 aastased mehed on ülekaalulised. Sellele vaatamata peab 40–49-aastastest meestest enda tervist heaks ligi 65 protsenti.
Eesti mehe uni on nende endi hinnangul küllaltki hea: ööpäevas magab ta keskmiselt pea üheksa tundi (532 minutit). Söögitegemisel kulub meestel 23 minutit ja majapidamise korrashoidmisele 24 minutit. Lapsi hoiab mees päevas 11 minutit. Erinevate ehitus- ja parandustöödele kulutab mees keskmiselt 14 minutit päevas. Vabal ajal meeldib eesti mehele televiisorit vaadata: teleri ees veedab ta üle kahe tunni (131 minutit).
Aastal 2015 tehtud uuringust "Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome" selgus, et meestele meeldib olla suhtes. Püsipartneri leiab ta tavaliselt 34. eluaastaks. Mehed peavad oma elus kõige tähtsamaks armastust ja isikliku elamispinna olemasolu
Uuringu üks autor Mare Ainsaar ütles, et partnerivalikul hinnatakse armastust, partneri iseloomu ja head seksuaalset sobivust, intelligentsus, ühised väärtused ja partneri potentsiaalne edukus lapsevanemana on tähtsad.
Samuti eelistab Eesti mees paljulapselist perekonda: ideaaliks on üle kahe lapsega perekond. Parim vanus esimese lapse saamiseks on meeste hinnangul naistel 24–25-aastaselt ning meestel 26–27-aastaselt.
Head meestepäeva! | Eesti mees on 39-aastane Aleksandr | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti elanikkonnast 47,6 protsenti on mehed ja kokku elab Maarjamaal 633 426 meest. Noorest peast saavad naised olla mehe valikul valivamad, sest mehi sünnib rohkem kui naisi. Mehi on rohkem kuni 50. eluaastani, vanemates vanuserühmades on aga juba naisi rohkem.
Kõrghariduse on omandanud 29 protsenti meestest.
Statistikaameti nimede statistika järgi on Eestis populaarseimad eesnimed Aleksandr (12 169), Sergei (10 291) ja Vladimir (10 287). Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik ütles, et vene rahvusest inimesed valivad nimesid oluliselt väiksema hulga seast, mistõttu on nende nimed ka automaatselt levinumad.
Keskmine Eesti mees on 39,4 aastat vana ja tema oodatav eluiga on 72,8 aastat. Peamised põhjused, miks Eesti mees sureb näiteks Rootsi sookaaslastest üle kaheksa aasta varem, on südame- ja veresoonkonna haigused ning kopsu- ja eesnäärmevähk. Selle aasta esimese kümne kuuga on 2329 eesti meest surnud vereringeelundite haiguste tagajärjel, pahaloomuliste kasvajate tõttu 1298.
Eesti meest kimbutab aga ka ülekaal, riskikäitumine, meelemürkide tarvitamine ja muud tervisemured. Ligi pooled 35–44 aastased mehed on ülekaalulised. Sellele vaatamata peab 40–49-aastastest meestest enda tervist heaks ligi 65 protsenti.
Eesti mehe uni on nende endi hinnangul küllaltki hea: ööpäevas magab ta keskmiselt pea üheksa tundi (532 minutit). Söögitegemisel kulub meestel 23 minutit ja majapidamise korrashoidmisele 24 minutit. Lapsi hoiab mees päevas 11 minutit. Erinevate ehitus- ja parandustöödele kulutab mees keskmiselt 14 minutit päevas. Vabal ajal meeldib eesti mehele televiisorit vaadata: teleri ees veedab ta üle kahe tunni (131 minutit).
Aastal 2015 tehtud uuringust "Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome" selgus, et meestele meeldib olla suhtes. Püsipartneri leiab ta tavaliselt 34. eluaastaks. Mehed peavad oma elus kõige tähtsamaks armastust ja isikliku elamispinna olemasolu
Uuringu üks autor Mare Ainsaar ütles, et partnerivalikul hinnatakse armastust, partneri iseloomu ja head seksuaalset sobivust, intelligentsus, ühised väärtused ja partneri potentsiaalne edukus lapsevanemana on tähtsad.
Samuti eelistab Eesti mees paljulapselist perekonda: ideaaliks on üle kahe lapsega perekond. Parim vanus esimese lapse saamiseks on meeste hinnangul naistel 24–25-aastaselt ning meestel 26–27-aastaselt.
Head meestepäeva!
### Response:
Eesti mees on 39-aastane Aleksandr |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karis rõhutas, et Venemaa ja teiste autoritaarsete riikide tegevusest tulenevate ohtude valguses vajab euroatlantiline kogukond pikemaaegset strateegiat ning visandas selle võimalikud lähtekohad.
"Esiteks ei saa sellise strateegia lähtekohaks olla hirm võimalike Venemaad tabavate vapustuste ees, kui ta peaks sõja kaotama. Teiseks tuleb NATO-l võimalikult kiiresti ellu viia uus kaitsehoiak, mis eeldab suuremat kohalolekut ning relvastuse, varustuse ja laskemoona eelpaigutust. Kolmandaks ei tohi jätta Euroopasse halle tsoone, ainus reaalne julgeolekugarantii on NATO," rääkis Karis.
President Karis meenutas, et Venemaaga seotud lootused pole täitunud ei 80-ndate aastate lõpul ega ka 90-ndate alguses, pigem on Venemaa saanud võimaluse tugevdada kontrolli tärkava demokraatia üle ning hoopis kasvatanud imperialistlikke ambitsioone, mis pole kuidagi maailma julgeolekut lisanud.
"President Putin on taas korduvalt eeskätt Läänt süüdistanud Ukraina sõja vallapäästmises ja tegutseb usus, et selle sõja osalised oleme ka meie. See tõestab, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud mitte mingilgi moel. Putin soovib jätkuvalt lammutada senise euroatlantilise julgeolekukorralduse ja taastada oma mõju Balti riikide ja Poola üle," rõhutas president Karis.
Ta tõi esile Ameerika ja Kanada panust ühisesse julgeolekusse euroatlantilises ruumis ja avaldas veendumust, et Euroopas tuleks senisest enam panustada kaitsesse ja parandada sõjalisi võimekusi. "Eesti hetkeprioriteediks on rajada sõjaaja diviisistruktuur, mis koosneks meie rahvuslikest ning ka liitlasüksustest. Ent peaksime juba vaatama kaugemale ja detailsemalt planeerima, millised NATO üksused meiega koos võitlevad. Vaid sellisel moel saavutame piisava valmisoleku. Ainult nii saame Kremlit veenda, et mistahes sõjaline rünnak NATO suunas on määratud luhtuma," lausus riigipea.
Karis ütles, et Ukraina NATO-püüdlustesse tuleb suhtuda täie siiruse ja tõsidusega.
"NATO ei saa neile vastata vaikusega või siis taganemisega senistest avaldustest või lubadustest. Mõistagi ei saa Ukraina liikmelisus teoks lühikeses ajaperspektiivis ja sõja tingimustes. Aga kui me tahame kindlustada rahu euroatlantilises piirkonnas ning stabiilsust tulevikus, peab meil kõigil olema silme ees kaugem siht ja ühised huvid," sõnas Karis.
Karis selgitas, miks Eesti on otsustanud väga suures mahus ehk summas, mis moodustab neljandiku Eesti kaitse-eelarvest, Ukrainat toetada.
"Eesti on kindlalt veendunud, et Ukraina on igati võimeline Lääne liitlaste abi kasutusele võtma ja sõjas edu saavutama. Nüüd tuleb tagada, et Ukraina suudab seda edu ka hoida. Pole kohane eeldada, et saabuval talvel ei suuda Ukraina enam edasi liikuda. Ajaloost teame, et Soome on ju Talvesõjas võidelnud ning võitnud. Seetõttu peab jätkama sõjalise abi pakkumist Ukrainale ja sõja hinna tõstmist Venemaa jaoks," sõnas Karis.
Foorumi avasessioonil osalesid Kanada kaitseminister Anita Anand, Uiguuride maailmakongressi president Dolkun Isa ja USA senaator, demokraat Jeanne Shaheen. | Karis Halifaxi julgeolekufoorumil: me ei tohi karta Venemaa kaotust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karis rõhutas, et Venemaa ja teiste autoritaarsete riikide tegevusest tulenevate ohtude valguses vajab euroatlantiline kogukond pikemaaegset strateegiat ning visandas selle võimalikud lähtekohad.
"Esiteks ei saa sellise strateegia lähtekohaks olla hirm võimalike Venemaad tabavate vapustuste ees, kui ta peaks sõja kaotama. Teiseks tuleb NATO-l võimalikult kiiresti ellu viia uus kaitsehoiak, mis eeldab suuremat kohalolekut ning relvastuse, varustuse ja laskemoona eelpaigutust. Kolmandaks ei tohi jätta Euroopasse halle tsoone, ainus reaalne julgeolekugarantii on NATO," rääkis Karis.
President Karis meenutas, et Venemaaga seotud lootused pole täitunud ei 80-ndate aastate lõpul ega ka 90-ndate alguses, pigem on Venemaa saanud võimaluse tugevdada kontrolli tärkava demokraatia üle ning hoopis kasvatanud imperialistlikke ambitsioone, mis pole kuidagi maailma julgeolekut lisanud.
"President Putin on taas korduvalt eeskätt Läänt süüdistanud Ukraina sõja vallapäästmises ja tegutseb usus, et selle sõja osalised oleme ka meie. See tõestab, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud mitte mingilgi moel. Putin soovib jätkuvalt lammutada senise euroatlantilise julgeolekukorralduse ja taastada oma mõju Balti riikide ja Poola üle," rõhutas president Karis.
Ta tõi esile Ameerika ja Kanada panust ühisesse julgeolekusse euroatlantilises ruumis ja avaldas veendumust, et Euroopas tuleks senisest enam panustada kaitsesse ja parandada sõjalisi võimekusi. "Eesti hetkeprioriteediks on rajada sõjaaja diviisistruktuur, mis koosneks meie rahvuslikest ning ka liitlasüksustest. Ent peaksime juba vaatama kaugemale ja detailsemalt planeerima, millised NATO üksused meiega koos võitlevad. Vaid sellisel moel saavutame piisava valmisoleku. Ainult nii saame Kremlit veenda, et mistahes sõjaline rünnak NATO suunas on määratud luhtuma," lausus riigipea.
Karis ütles, et Ukraina NATO-püüdlustesse tuleb suhtuda täie siiruse ja tõsidusega.
"NATO ei saa neile vastata vaikusega või siis taganemisega senistest avaldustest või lubadustest. Mõistagi ei saa Ukraina liikmelisus teoks lühikeses ajaperspektiivis ja sõja tingimustes. Aga kui me tahame kindlustada rahu euroatlantilises piirkonnas ning stabiilsust tulevikus, peab meil kõigil olema silme ees kaugem siht ja ühised huvid," sõnas Karis.
Karis selgitas, miks Eesti on otsustanud väga suures mahus ehk summas, mis moodustab neljandiku Eesti kaitse-eelarvest, Ukrainat toetada.
"Eesti on kindlalt veendunud, et Ukraina on igati võimeline Lääne liitlaste abi kasutusele võtma ja sõjas edu saavutama. Nüüd tuleb tagada, et Ukraina suudab seda edu ka hoida. Pole kohane eeldada, et saabuval talvel ei suuda Ukraina enam edasi liikuda. Ajaloost teame, et Soome on ju Talvesõjas võidelnud ning võitnud. Seetõttu peab jätkama sõjalise abi pakkumist Ukrainale ja sõja hinna tõstmist Venemaa jaoks," sõnas Karis.
Foorumi avasessioonil osalesid Kanada kaitseminister Anita Anand, Uiguuride maailmakongressi president Dolkun Isa ja USA senaator, demokraat Jeanne Shaheen.
### Response:
Karis Halifaxi julgeolekufoorumil: me ei tohi karta Venemaa kaotust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rubljov ja Tsitsipas kohtusid otsustavas mängus, kes pääseb Novak Djokovici (ATP 8.) järel punasest grupist teisena edasi. Rubljov kaotas kreeklasele küll esimese seti, kuid võitis järgmised kaks ning jõudis poolfinaali, kus kohtub rohelise alagrupi võitnud norralase Casper Ruudiga (ATP 4.).
Tund ja 45 minutit kestnud matšis lõid nii Tsitsipas kui ka Rubljov kümme ässa ning lisaks tegid nad mõlemad kaks topeltviga. Venelane võitis esimeselt servilt 75% punktidest ning teiselt 61%. Kreeklase samad näitajad olid vastavalt 79 ja 52.
"Ma ei andnud alla. Jätkasin võitlust ja mängimist," sõnas Rubljov pärast mängu. "Andsin endast lihtsalt parima. Mul õnnestus matš ümber pöörata ja olen õnnelik, et jõudsin poolfinaali," lisas Rubljov.
"Ootan matši väga, sest Casper on nii tore inimene nii väljakul kui ka väljaspool seda," sõnas Rubljov. "Ta on suurepärane mängija, suurepärane võitleja. Ta on sel hooajal saavutanud nii palju häid asju, nii et see on minu jaoks väga hea väljakutse. Annan endast parima ja vaatan, mis juhtub," kommenteeris Rubljov.
Poolfinaalmängud toimuvad laupäeval kell 15.00 ja 22.00. Esimeses matšis kohtuvad Djokovic ja Taylor Fritz (ATP 9.) ning õhtuses mängus Ruud ja Rubljov. | Rubljov alistas Tsitsipase ning tagas viimasena koha poolfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rubljov ja Tsitsipas kohtusid otsustavas mängus, kes pääseb Novak Djokovici (ATP 8.) järel punasest grupist teisena edasi. Rubljov kaotas kreeklasele küll esimese seti, kuid võitis järgmised kaks ning jõudis poolfinaali, kus kohtub rohelise alagrupi võitnud norralase Casper Ruudiga (ATP 4.).
Tund ja 45 minutit kestnud matšis lõid nii Tsitsipas kui ka Rubljov kümme ässa ning lisaks tegid nad mõlemad kaks topeltviga. Venelane võitis esimeselt servilt 75% punktidest ning teiselt 61%. Kreeklase samad näitajad olid vastavalt 79 ja 52.
"Ma ei andnud alla. Jätkasin võitlust ja mängimist," sõnas Rubljov pärast mängu. "Andsin endast lihtsalt parima. Mul õnnestus matš ümber pöörata ja olen õnnelik, et jõudsin poolfinaali," lisas Rubljov.
"Ootan matši väga, sest Casper on nii tore inimene nii väljakul kui ka väljaspool seda," sõnas Rubljov. "Ta on suurepärane mängija, suurepärane võitleja. Ta on sel hooajal saavutanud nii palju häid asju, nii et see on minu jaoks väga hea väljakutse. Annan endast parima ja vaatan, mis juhtub," kommenteeris Rubljov.
Poolfinaalmängud toimuvad laupäeval kell 15.00 ja 22.00. Esimeses matšis kohtuvad Djokovic ja Taylor Fritz (ATP 9.) ning õhtuses mängus Ruud ja Rubljov.
### Response:
Rubljov alistas Tsitsipase ning tagas viimasena koha poolfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. novembri hilisõhtul teatati Häirekeskusele kell 22.46 põlengust Põhja- Pärnumaa vallas Langerma külas, kus põles maja lahtise leegiga.
Kell 22.56 sündmuskohale saabunud päästjad alustasid kustutustöödega ja sisenesid koheselt põlevasse hoonesse.
Esmase info kohaselt võis majas olla ka inimene. Kell 23.17 leiti kustutustööde käigus hukkunud vanem mees. Tulekahju lokaliseeriti kell 23.40 ja kustutati lõplikult öösel kell 02.41. Kustutustööde ajal suitsuanduri signaali päästjad ei kuulnud.
Tulekahju tekkepõhjuse ja suitsuanduri olemasolu hoones selgitab välja edasine uurimine.
Päästeamet tuletab meelde, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest ohutult väljuda. Samuti on alates 2022. aastast kohustuslik hoonetes, kus on tahkeküttel küttekolded, vingugaasi anduri olemasolu kohustuslik. | Põhja-Pärnumaa vallas hukkus tulekahjus inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. novembri hilisõhtul teatati Häirekeskusele kell 22.46 põlengust Põhja- Pärnumaa vallas Langerma külas, kus põles maja lahtise leegiga.
Kell 22.56 sündmuskohale saabunud päästjad alustasid kustutustöödega ja sisenesid koheselt põlevasse hoonesse.
Esmase info kohaselt võis majas olla ka inimene. Kell 23.17 leiti kustutustööde käigus hukkunud vanem mees. Tulekahju lokaliseeriti kell 23.40 ja kustutati lõplikult öösel kell 02.41. Kustutustööde ajal suitsuanduri signaali päästjad ei kuulnud.
Tulekahju tekkepõhjuse ja suitsuanduri olemasolu hoones selgitab välja edasine uurimine.
Päästeamet tuletab meelde, et töökorras suitsuandur aitab avastada tulekahju selle algfaasis ning annab võimaluse hoonest ohutult väljuda. Samuti on alates 2022. aastast kohustuslik hoonetes, kus on tahkeküttel küttekolded, vingugaasi anduri olemasolu kohustuslik.
### Response:
Põhja-Pärnumaa vallas hukkus tulekahjus inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis esimesena 5G võrgu avanud Telial on novembri seisuga 265 5G tugijaama ja need katavad üle 40 protsendi elanikkonnast. Telia võrgus töötab ettevõtte andmetel üle saja tuhande 5G telefoni ning ettevõtte 5G mobiilipakettidel on kümneid tuhandeid kasutajaid.
Selle aasta lõpuks plaanib Telia kasvatada tugijaamade katvust nii, et see ületaks 50 protsendi Eesti elanike künnise.
Samasugune siht on Elisal, kes avas esimese 5G võrgu tänavu suvel ja laiendas selle suve lõpuks Harjumaale, Pärnumaale, Raplamaale ja Tartumaale. Praegu katab Elisa 5G võrk üle 20 protsendi rahvastikust.
Elisa mobiilivõrkude valdkonna juht Kristo Kork ütles ERR-ile, et Tallinnas levib Elisa 5G Kristiine, Pelgulinna ja Lasnamäe piirkondades.
"Elisa 5G võrku arendatakse iganädalaselt üle Eesti ja iga sammuga jõuab meie ülikiire uue põlvkonna võrk veel rohkemate inimesteni. Uut võrku rajame me eelkõige kliendivajadustest lähtuvalt ehk esmajärgus piirkondadesse, kus olemasolevate tehnoloogiate kasutus on suur ning kus 5G aitab viia kasutuskogemust uuele tasemele," sõnas ta.
5G nutipakettidega tuli Elisa turule sellel kuul, Tele2 lubab aga nutipakette pakkuma hakata tuleval aastal. Samas on Tele2 kliendid, kelle telefon toetab 5G-d, saanud alates suve algusest võrku eelkõige Tallinnas oma praeguse paketiga testida.
"Täna on meil 5G katvus põhiliselt Tallinna kesklinnas, aga tänu hiljuti edukalt lõppenud 700 MHz sagedusala oksjonile avame õige pea 5G võrgu erinevates Eesti paikades ja laiendame leviala järjepidevalt," ütles Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri.
Ta lisas, et ettevõtte eesmärk on katta kiiresti need asulad ja paigad üle Eesti, kus praegu palju 4G-d kasutatakse.
"Samuti on Tele2-l juba varasemast valmis tugijaamad, kus me 5G uute, 700 MHz oksjonilt võidetud litsentside tulemusena sisse lülitame. Üle-eestilise katvuse saavutame ilmselt mõne aasta jooksul," sõnas Sarri.
Viienda põlvkonna mobiilside võimaldab vahetada andmeid kiirusega 10 gigabitti sekundis, mis on praegu võimalik ainult kaabelühenduste kaudu. | Esialgu auklik 5G võrk laieneb kiires tempos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis esimesena 5G võrgu avanud Telial on novembri seisuga 265 5G tugijaama ja need katavad üle 40 protsendi elanikkonnast. Telia võrgus töötab ettevõtte andmetel üle saja tuhande 5G telefoni ning ettevõtte 5G mobiilipakettidel on kümneid tuhandeid kasutajaid.
Selle aasta lõpuks plaanib Telia kasvatada tugijaamade katvust nii, et see ületaks 50 protsendi Eesti elanike künnise.
Samasugune siht on Elisal, kes avas esimese 5G võrgu tänavu suvel ja laiendas selle suve lõpuks Harjumaale, Pärnumaale, Raplamaale ja Tartumaale. Praegu katab Elisa 5G võrk üle 20 protsendi rahvastikust.
Elisa mobiilivõrkude valdkonna juht Kristo Kork ütles ERR-ile, et Tallinnas levib Elisa 5G Kristiine, Pelgulinna ja Lasnamäe piirkondades.
"Elisa 5G võrku arendatakse iganädalaselt üle Eesti ja iga sammuga jõuab meie ülikiire uue põlvkonna võrk veel rohkemate inimesteni. Uut võrku rajame me eelkõige kliendivajadustest lähtuvalt ehk esmajärgus piirkondadesse, kus olemasolevate tehnoloogiate kasutus on suur ning kus 5G aitab viia kasutuskogemust uuele tasemele," sõnas ta.
5G nutipakettidega tuli Elisa turule sellel kuul, Tele2 lubab aga nutipakette pakkuma hakata tuleval aastal. Samas on Tele2 kliendid, kelle telefon toetab 5G-d, saanud alates suve algusest võrku eelkõige Tallinnas oma praeguse paketiga testida.
"Täna on meil 5G katvus põhiliselt Tallinna kesklinnas, aga tänu hiljuti edukalt lõppenud 700 MHz sagedusala oksjonile avame õige pea 5G võrgu erinevates Eesti paikades ja laiendame leviala järjepidevalt," ütles Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri.
Ta lisas, et ettevõtte eesmärk on katta kiiresti need asulad ja paigad üle Eesti, kus praegu palju 4G-d kasutatakse.
"Samuti on Tele2-l juba varasemast valmis tugijaamad, kus me 5G uute, 700 MHz oksjonilt võidetud litsentside tulemusena sisse lülitame. Üle-eestilise katvuse saavutame ilmselt mõne aasta jooksul," sõnas Sarri.
Viienda põlvkonna mobiilside võimaldab vahetada andmeid kiirusega 10 gigabitti sekundis, mis on praegu võimalik ainult kaabelühenduste kaudu.
### Response:
Esialgu auklik 5G võrk laieneb kiires tempos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjad:
20. november: Udo Reinsalu
21. november: Rasmus Uutar
22. november: Janno Lepik
23. november: Sirje Naarits
24. november: Tanel Veelmaa
25. november: Kalev Kungla
26. november: Ants Aasalaid
27. november: Martin Maar
28. november: Rain Randmaa
29. november: Tiit Kuus
30. november: Andreas Aas
1. detsember: Irene Roosipuu
2. detsember: Antti Arulaane
3. detsember: Maarja Vilimäe
4. detsember: Enn Kaljula
5. detsember: Andres Tomingas
6. detsember: Marko Vallimäe
9. detsember: Mirell Mägi
10. detsember: Mari-Liis Puusalu
13. detsember: Karl Kivisto
14. detsember: Mikk Rungi
17. detsember: Toomas-Daniel Naanuri
18. detsember: Marten Potsepp
* * *
Võitjaga võetakse ühendust ning auhinnapalli saab võitja kätte talle sobivast/lähimast Sportlandi kauplusest.
Kehtetu või vale e-posti/telefoni sisestamise korral loositakse auhinnapalli saaja uuesti.
NB! Kui värav lüüakse lisaajal või üleminutil, loositakse pall kõigi õiget riiki pakkunud vastanute vahel. Kui täpseid vastuseid on mitu, loositakse pall kõigi täpse vastuse pakkunud osalejate vahel. Kui normaalajal väravat ei lööda, loositakse pall kõikide vastanute vahel. Arvesse lähevad ennustused, mis on tehtud enne avavilet. | Jalgpalli MM-i ennustusmängu võitjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjad:
20. november: Udo Reinsalu
21. november: Rasmus Uutar
22. november: Janno Lepik
23. november: Sirje Naarits
24. november: Tanel Veelmaa
25. november: Kalev Kungla
26. november: Ants Aasalaid
27. november: Martin Maar
28. november: Rain Randmaa
29. november: Tiit Kuus
30. november: Andreas Aas
1. detsember: Irene Roosipuu
2. detsember: Antti Arulaane
3. detsember: Maarja Vilimäe
4. detsember: Enn Kaljula
5. detsember: Andres Tomingas
6. detsember: Marko Vallimäe
9. detsember: Mirell Mägi
10. detsember: Mari-Liis Puusalu
13. detsember: Karl Kivisto
14. detsember: Mikk Rungi
17. detsember: Toomas-Daniel Naanuri
18. detsember: Marten Potsepp
* * *
Võitjaga võetakse ühendust ning auhinnapalli saab võitja kätte talle sobivast/lähimast Sportlandi kauplusest.
Kehtetu või vale e-posti/telefoni sisestamise korral loositakse auhinnapalli saaja uuesti.
NB! Kui värav lüüakse lisaajal või üleminutil, loositakse pall kõigi õiget riiki pakkunud vastanute vahel. Kui täpseid vastuseid on mitu, loositakse pall kõigi täpse vastuse pakkunud osalejate vahel. Kui normaalajal väravat ei lööda, loositakse pall kõikide vastanute vahel. Arvesse lähevad ennustused, mis on tehtud enne avavilet.
### Response:
Jalgpalli MM-i ennustusmängu võitjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 20. novembril kell 22.41:
Times: Suurbritannia impordib seaduselünga abil Vene naftat
Prantsusmaa saatis Ukrainale veel relvastust
Aatomienergiaagentuur: Zaporižžja ründamine tähendab tulega mängimist
Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele droonide tootmiseks;
Podoljak: lääne üleskutsed läbirääkimisteks on veidrad;
Briti luure: Vene väed olid Hersonist taganedes varasemast edukamad;
Energiaministeerium: paanikaks ei ole põhjust;
Zelenski: suurimad probleemid elektrivarustusega on Kiievis, Odessas ja Harkivis;
Ukraina alustas evakuatsioone Hersonist ja Mõkolajivist;
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 300 sõdurit.
Times: Suurbritannia impordib seaduselünga abil Vene naftat
Suurbritanniasse on alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse saabunud vähemalt neli tankerit Vene naftaga kokku rohkem kui 230 miljoni naela väärtuses, kirjutas Times.
Väljaande teatel on ainuüksi Imminghami sadama kaudu alates märtsist riiki saabunud 27 miljoni naela väärtuses Vene naftat. See registreeriti impordina Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast. Londoni Thamesporti sadamasse on aga tarnitud 155 miljoni naela väärtuses Vene naftat.
Väidetavalt kasutati nafta tarnimiseks merel levinud ümberlaadimisskeemi, kus tankerid lülitavad oma GPS-i välja ja neid ei ole võimalik jälgida.
Prantsusmaa saatis Ukrainale veel relvastust
Prantsusmaa saatis Ukrainale kaks Crotale õhutõrjesüsteemi ja kaks mitmelasulist raketiheitjat, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastian väljaandele Lecornu Le Journal du Dimanche.
Kaitseministri sõnul on Prantsusmaa varem Ukrainale andnud juba 18 Caesari haubitsat ning 550 miljoni euro väärtuses sõjalist abi ning seega on riik viies suurim Ukrainale annetaja.
Aatomienergiaagentuur: Zaporižžja ründamine tähendab tulega mängimist
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel toimus IAEA: Zaporižžja lähistel üle 12 plahvatuse. Agentuur mõistis rünnaku tuumajaamale hukka ja hoiatas, et selle korraldaja mängib tulega.
IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi ütles, et laupäeva öösel ja pühapäeva hommikul toimusid Zaporižžja tuumajaama piirkonnas plahvatused ning see on täiesti vastuvõetamatu.
"Kes selle taga ka ei oleks, tuleb see otsekohe järele jätta. Nagu olen juba korduvalt öelnud, te mängite tulega," lausus Grossi.
Ukraina tuumajaama käitaja teatel olid värskete rünnakute taga Vene väed, vastupidiselt Moskva väidetele, et rünnak tuli Ukraina poolelt.
Tuumaenergiaettevõtte Energoatom andmetel said jaama infrastruktuuriobjektid vähemalt 12 tabamust ning ründajad võtsid sihikule just selle osa taristust, mis on tarvilik 5. ja 6. üksuse taaskäivitamiseks, et riigile vajalik energiatootmine taastada.
Aatomienergiaagentuuri meeskond on kohapeal ning teateid on tulnud hoonete ja süsteemide kahjustustest. Tuumajaama reaktorid on välja lülitatud, kuid on oht, et tuumakütus võib üle kuumeneda, kui jahutussüsteemi elektriühendus katkeb.
Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele droonide tootmiseks
Washington Post avaldas, et Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele Venemaal sadade mehitamata õhusõidukite tootmiseks.
Viidates USA ja lääne luureinfole kirjutas ajaleht, et Moskva ja Teheran jõudsid kokkuleppele sel kuul Iraanis toimunud kohtumisel.
Tootmine võib käivituda lähikuudel.
Podoljak: lääne üleskutsed läbirääkimisteks on veidrad
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles AFP-le, et lääne katsed veenda Ukrainat peale viimase aja võite Moskvaga läbirääkimisi pidama on veidrad ja võrreldavad üleskutsega alistumisele.
"Kui sinu käes on lahinguväljal initsiatiiv, siis on veider saada ettepanekuid sisuga "te ei suuda nii või teisiti saavutada kõike sõjaväega, te peate pidama läbirääkimisi," ütles Podoljak.
USA meedia on vahendanud, et mõned kõrged ametiisikud on juglustanud Ukrainat kaaluma läbirääkimisi, mille Zelenski on seni tagasi lükanud, seades eelduseks Vene vägede lahkumise kogu Ukraina territooriumilt.
Podoljaki sõnul ei ole Moskva teinud Kiievile ühtegi otsest ettepanekut rahuläbirääkimisteks.
Briti luure: Vene väed olid Hersonist taganedes varasemast edukamad
Suurbritannia kaitseministeerium märkis oma igapäevases ülevaates, et Venemaa lahkumine Hersonist kulges edukamalt kui Venemaa eelmised taganemised sõja jooksul.
Briti luure teatel on varasemast edukama taganemise taga Vene vägede juhi Ukrainas, kindral Sergei Surovikini efektiivsem juhtimine, kuid vägesid lõhestab kehv juhtimis- ja varjamiskultuur.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XxGVrEPLLJ
#StandWithUkraine pic.twitter.com/vFBUntDkIO
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 20, 2022
Kiievit külastanud Uus-Meremaa kaitseminister kinnitas jätkuvat toetust
Kiievit külastanud Uus-Meremaa kaitseminister Peeni Henare kinnitas riigi jätkuvat toetust Ukrainale.
"Kiievi külastamine saadab tugeva sõnumi, et meie toetus Ukraina kaitsele Venemaa illegaalse sissetungi vastu on vankumatu," ütles ta.
Uus-Meremaa teatas möödunud nädalal, et saadab veel 66 kaitsevaldkonna töötajat Suurbritanniasse treenima Ukraina sõdureid.
Energiaministeerium: paanikaks ei ole põhjust
Ukraina energiaministeerium teatas laupäeval, et hoolimata Venemaa rünnakutest taristule on elektrivarustus kontrolli all ning paanikaks ei ole põhjust.
Venemaa raketilöögid on halvanud üle poole Ukraina elektrivõrgust ning Kiiev teatas reedel, et võimalik on ka pealinna elektrivõrgu peatumine.
"Lükates tagasi sotsiaalmeedias ja veebis levivad paanikasõnumid, kinnitame teile, et olukord energiavaldkonnas on keeruline, kuid kontrolli all," teatas ministeerium.
Ametiasutused üle riigi on planeerinud võrgu parandamisele kaasa aitamiseks elektrikatkestusi ja kutsunud üles majapidamisi kärpima oma elektritarbimist veerandi võrra.
Võrguoperaator Ukrenergo teatas, et kõikides oblastites toimuvad pühapäeval võrgu taastamiseks planeeritud elektrikatkestused, kuid ei näe ette ootamatuid katkestusi.
"See on keeruline, vahel võtab aega planeeritust kauem, kuid me leiame lahendused," teatas ettevõte.
Zelenski: suurimad probleemid elektrivarustusega on Kiievis, Odessas ja Harkivis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et suuremad probleemid elektrivarustusega peale Venemaa rünnakuid riigi infrastruktuurile on Kiievis, Odessas ja Harkivis.
"Me töötame üle riigi olukorra stabiliseerimise nimel," ütles Zelenski.
Zelenski tänas ka Suurbritannia peaminister Rishi Sunakit temaga Kiievis kohtumise eest.
Ukraina alustas evakuatsioone Hersonist ja Mõkolajivist
Ukraina valitsus alustas evakuatsioone vabastatud Hersoni ja Mõkolajivi piirkondades ja katab evakuatsiooniga seotud kulud.
Talve lähenedes seisavad vabastatud alad hävitatud infrastruktuuri tõttu silmitsi mitmete probleemidega ning kohalikud elanikud peavad toime tulema elektri, kütte ja veeta.
"Temperatuurid langevad ja me mõistame, et me ei suuda taastada infrastruktuuri õigeks ajaks," ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
"See on vabatahtlik evakuatsioon, me ei räägi praegu kohustuslikust evakuatsioonist. Vabatahtlik evakuatsioon tähendab, et riik katab kõik kulud, mis seonduvad transpordiga, inimesed on vaja viia piirkondadesse, kus nad saavad veeta talve ja pakkuda neile elamist ja meditsiiniabi. Kui neil on lapsed, peame pakkuma ka neile vajalikku hoolt," ütles Vereštšuk.
Ta lisas, et Hersoni elanikud saavad evakueeruda läbi Mõkolajivi.
Mõkolajivi juht Vitali Kim ütles, et piirkonnas on loodud punkt, kus inimesed saavad peatuda nädala jooksul enne lahkumist ja kust nad suunatakse edasi üle Ukraina nende vastuvõtuks valmistunud piirkondadesse.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 300 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 84 210 (võrdlus eelmise päevaga +300);
- tankid 2886 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5817 (+2);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1868 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+1);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4371 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | IAEA: Zaporižžja lähistel kärgatas üle 12 plahvatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 20. novembril kell 22.41:
Times: Suurbritannia impordib seaduselünga abil Vene naftat
Prantsusmaa saatis Ukrainale veel relvastust
Aatomienergiaagentuur: Zaporižžja ründamine tähendab tulega mängimist
Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele droonide tootmiseks;
Podoljak: lääne üleskutsed läbirääkimisteks on veidrad;
Briti luure: Vene väed olid Hersonist taganedes varasemast edukamad;
Energiaministeerium: paanikaks ei ole põhjust;
Zelenski: suurimad probleemid elektrivarustusega on Kiievis, Odessas ja Harkivis;
Ukraina alustas evakuatsioone Hersonist ja Mõkolajivist;
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 300 sõdurit.
Times: Suurbritannia impordib seaduselünga abil Vene naftat
Suurbritanniasse on alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse saabunud vähemalt neli tankerit Vene naftaga kokku rohkem kui 230 miljoni naela väärtuses, kirjutas Times.
Väljaande teatel on ainuüksi Imminghami sadama kaudu alates märtsist riiki saabunud 27 miljoni naela väärtuses Vene naftat. See registreeriti impordina Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast. Londoni Thamesporti sadamasse on aga tarnitud 155 miljoni naela väärtuses Vene naftat.
Väidetavalt kasutati nafta tarnimiseks merel levinud ümberlaadimisskeemi, kus tankerid lülitavad oma GPS-i välja ja neid ei ole võimalik jälgida.
Prantsusmaa saatis Ukrainale veel relvastust
Prantsusmaa saatis Ukrainale kaks Crotale õhutõrjesüsteemi ja kaks mitmelasulist raketiheitjat, ütles Prantsuse kaitseminister Sebastian väljaandele Lecornu Le Journal du Dimanche.
Kaitseministri sõnul on Prantsusmaa varem Ukrainale andnud juba 18 Caesari haubitsat ning 550 miljoni euro väärtuses sõjalist abi ning seega on riik viies suurim Ukrainale annetaja.
Aatomienergiaagentuur: Zaporižžja ründamine tähendab tulega mängimist
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel toimus IAEA: Zaporižžja lähistel üle 12 plahvatuse. Agentuur mõistis rünnaku tuumajaamale hukka ja hoiatas, et selle korraldaja mängib tulega.
IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi ütles, et laupäeva öösel ja pühapäeva hommikul toimusid Zaporižžja tuumajaama piirkonnas plahvatused ning see on täiesti vastuvõetamatu.
"Kes selle taga ka ei oleks, tuleb see otsekohe järele jätta. Nagu olen juba korduvalt öelnud, te mängite tulega," lausus Grossi.
Ukraina tuumajaama käitaja teatel olid värskete rünnakute taga Vene väed, vastupidiselt Moskva väidetele, et rünnak tuli Ukraina poolelt.
Tuumaenergiaettevõtte Energoatom andmetel said jaama infrastruktuuriobjektid vähemalt 12 tabamust ning ründajad võtsid sihikule just selle osa taristust, mis on tarvilik 5. ja 6. üksuse taaskäivitamiseks, et riigile vajalik energiatootmine taastada.
Aatomienergiaagentuuri meeskond on kohapeal ning teateid on tulnud hoonete ja süsteemide kahjustustest. Tuumajaama reaktorid on välja lülitatud, kuid on oht, et tuumakütus võib üle kuumeneda, kui jahutussüsteemi elektriühendus katkeb.
Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele droonide tootmiseks
Washington Post avaldas, et Venemaa jõudis Iraaniga kokkuleppele Venemaal sadade mehitamata õhusõidukite tootmiseks.
Viidates USA ja lääne luureinfole kirjutas ajaleht, et Moskva ja Teheran jõudsid kokkuleppele sel kuul Iraanis toimunud kohtumisel.
Tootmine võib käivituda lähikuudel.
Podoljak: lääne üleskutsed läbirääkimisteks on veidrad
Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles AFP-le, et lääne katsed veenda Ukrainat peale viimase aja võite Moskvaga läbirääkimisi pidama on veidrad ja võrreldavad üleskutsega alistumisele.
"Kui sinu käes on lahinguväljal initsiatiiv, siis on veider saada ettepanekuid sisuga "te ei suuda nii või teisiti saavutada kõike sõjaväega, te peate pidama läbirääkimisi," ütles Podoljak.
USA meedia on vahendanud, et mõned kõrged ametiisikud on juglustanud Ukrainat kaaluma läbirääkimisi, mille Zelenski on seni tagasi lükanud, seades eelduseks Vene vägede lahkumise kogu Ukraina territooriumilt.
Podoljaki sõnul ei ole Moskva teinud Kiievile ühtegi otsest ettepanekut rahuläbirääkimisteks.
Briti luure: Vene väed olid Hersonist taganedes varasemast edukamad
Suurbritannia kaitseministeerium märkis oma igapäevases ülevaates, et Venemaa lahkumine Hersonist kulges edukamalt kui Venemaa eelmised taganemised sõja jooksul.
Briti luure teatel on varasemast edukama taganemise taga Vene vägede juhi Ukrainas, kindral Sergei Surovikini efektiivsem juhtimine, kuid vägesid lõhestab kehv juhtimis- ja varjamiskultuur.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 November 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/XxGVrEPLLJ
#StandWithUkraine pic.twitter.com/vFBUntDkIO
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) November 20, 2022
Kiievit külastanud Uus-Meremaa kaitseminister kinnitas jätkuvat toetust
Kiievit külastanud Uus-Meremaa kaitseminister Peeni Henare kinnitas riigi jätkuvat toetust Ukrainale.
"Kiievi külastamine saadab tugeva sõnumi, et meie toetus Ukraina kaitsele Venemaa illegaalse sissetungi vastu on vankumatu," ütles ta.
Uus-Meremaa teatas möödunud nädalal, et saadab veel 66 kaitsevaldkonna töötajat Suurbritanniasse treenima Ukraina sõdureid.
Energiaministeerium: paanikaks ei ole põhjust
Ukraina energiaministeerium teatas laupäeval, et hoolimata Venemaa rünnakutest taristule on elektrivarustus kontrolli all ning paanikaks ei ole põhjust.
Venemaa raketilöögid on halvanud üle poole Ukraina elektrivõrgust ning Kiiev teatas reedel, et võimalik on ka pealinna elektrivõrgu peatumine.
"Lükates tagasi sotsiaalmeedias ja veebis levivad paanikasõnumid, kinnitame teile, et olukord energiavaldkonnas on keeruline, kuid kontrolli all," teatas ministeerium.
Ametiasutused üle riigi on planeerinud võrgu parandamisele kaasa aitamiseks elektrikatkestusi ja kutsunud üles majapidamisi kärpima oma elektritarbimist veerandi võrra.
Võrguoperaator Ukrenergo teatas, et kõikides oblastites toimuvad pühapäeval võrgu taastamiseks planeeritud elektrikatkestused, kuid ei näe ette ootamatuid katkestusi.
"See on keeruline, vahel võtab aega planeeritust kauem, kuid me leiame lahendused," teatas ettevõte.
Zelenski: suurimad probleemid elektrivarustusega on Kiievis, Odessas ja Harkivis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et suuremad probleemid elektrivarustusega peale Venemaa rünnakuid riigi infrastruktuurile on Kiievis, Odessas ja Harkivis.
"Me töötame üle riigi olukorra stabiliseerimise nimel," ütles Zelenski.
Zelenski tänas ka Suurbritannia peaminister Rishi Sunakit temaga Kiievis kohtumise eest.
Ukraina alustas evakuatsioone Hersonist ja Mõkolajivist
Ukraina valitsus alustas evakuatsioone vabastatud Hersoni ja Mõkolajivi piirkondades ja katab evakuatsiooniga seotud kulud.
Talve lähenedes seisavad vabastatud alad hävitatud infrastruktuuri tõttu silmitsi mitmete probleemidega ning kohalikud elanikud peavad toime tulema elektri, kütte ja veeta.
"Temperatuurid langevad ja me mõistame, et me ei suuda taastada infrastruktuuri õigeks ajaks," ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.
"See on vabatahtlik evakuatsioon, me ei räägi praegu kohustuslikust evakuatsioonist. Vabatahtlik evakuatsioon tähendab, et riik katab kõik kulud, mis seonduvad transpordiga, inimesed on vaja viia piirkondadesse, kus nad saavad veeta talve ja pakkuda neile elamist ja meditsiiniabi. Kui neil on lapsed, peame pakkuma ka neile vajalikku hoolt," ütles Vereštšuk.
Ta lisas, et Hersoni elanikud saavad evakueeruda läbi Mõkolajivi.
Mõkolajivi juht Vitali Kim ütles, et piirkonnas on loodud punkt, kus inimesed saavad peatuda nädala jooksul enne lahkumist ja kust nad suunatakse edasi üle Ukraina nende vastuvõtuks valmistunud piirkondadesse.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 300 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 84 210 (võrdlus eelmise päevaga +300);
- tankid 2886 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5817 (+2);
- lennukid 278 (+0);
- kopterid 261 (+0);
- suurtükisüsteemid 1868 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 393 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+1);
- tiibraketid 480 (+6);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4371 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 161 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
IAEA: Zaporižžja lähistel kärgatas üle 12 plahvatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riia HK Kurbads alistas laupäeval Narvas sealse PSK suurelt 7:1 (3:0, 1:1, 3:0). Riialaste poolel hiilgasid kübaratrikiga Roberts Jekimovs (3+1) ja Davids Livšics (3+2) ning neli tulemuslikku söötu andnud Toms Hartmanis. Viimase värava sepistas Edgards Adamovics, Italo Milbergis kontole kogunes kaks resultatiivset söötu.
Pühapäeval läksid samad meeskonnad uuesti vastamisi ja sel korral teenis Kurbads koguni 13:2 (5:0, 6:0, 2:2) võidu. HK Kurbadsi poolel särasid samad mehed, kes laupäevases avakohtumises: David Livšics (4+0), Robert Jekimovs (3+4), Jekabs Šilins (1+0), Julians Misjus (2+1), Edgars Adamovics (1+4), Emils Ločmelis (1+0) ja Martinš Špaks (1+1). Lisaks neile andsid Tomas Hartmanis ja Marcis Zembergs kumbki neli tulemuslikku söötu.
Narva PSK väravat kaitsnud Daniil Seppenen ja Aleksandr Šustov tõrjusid mängu jooksul vastavalt 26 ja 38 riialaste pealeviset. HK Kurbadsi väravas mänginud Eesti U-20 noortekoondise väravavaht Fjodor Aganezov tegi 13 tõrjet.
Liigatabelis teisel kohal olev Tallinna HC Panter alistas laupäeval Haabersti jäähallis Kohtla-Järve HC Everesti 4:1 (1:0, 1:1, 2:0). Pantrite kasuks viskas kaks väravat Andrei Rozinko ning ühe Niklas Sildre ja Ilja Babrushev. HC Everesti poolel oli täpne Andrei Bedniakov.
Pühapäeval kohtus HC Panter tiitlikaitsja Tartu Välk 494-ga ning teenis 6:4 (2:1, 2:2, 2:1) võidu. HC Panteri leeris tegid skoori Kevin Parras (1+1), Ilja Babrushev, Paul Sillandi, Niklas Sildre (1+2), Andrei Rozinko (1+1) ja Vladislav Anufriyenka (1+1).
Tartlaste väravate eest hoolitsesid Vassili Titarenko, Olev Kork, Aleksejs Širokovs ja Maksim Širokovs. Kodumeeskonna väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 10 ning külaliste Andrei Bonch-Bruevich 38 vastaste pealeviset.
Coolbet Hokiliiga mängud jätkuvad järgmisel nädalavahetusel. Laupäeval, 26. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva jäähallis Narva PSK - HC Panter, kell 19.00 Astri Arenal Tartu Välk 494 - HS Riga ning kell 19.15 Kurbadsi hallis HK Kurbads - Kohtla-Järve SK Viru Sputnik. Pühapäeval vastavalt kell 11.55 ja 16.30 peavad Tartu Välk 494 ja HS Riga ning HK Kurbads ja SK Viru Sputnik korduskohtumised.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 20 (10), HC Panter 17 (10), Tartu Välk 494 10 (9), Narva PSK 8 (9), HS Riga 7 (10), HC Everest 6 (8), SK Viru Sputnik 0 (8). | Coolbet hokiliigas nautisid võidurõõmu tabeli liidrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riia HK Kurbads alistas laupäeval Narvas sealse PSK suurelt 7:1 (3:0, 1:1, 3:0). Riialaste poolel hiilgasid kübaratrikiga Roberts Jekimovs (3+1) ja Davids Livšics (3+2) ning neli tulemuslikku söötu andnud Toms Hartmanis. Viimase värava sepistas Edgards Adamovics, Italo Milbergis kontole kogunes kaks resultatiivset söötu.
Pühapäeval läksid samad meeskonnad uuesti vastamisi ja sel korral teenis Kurbads koguni 13:2 (5:0, 6:0, 2:2) võidu. HK Kurbadsi poolel särasid samad mehed, kes laupäevases avakohtumises: David Livšics (4+0), Robert Jekimovs (3+4), Jekabs Šilins (1+0), Julians Misjus (2+1), Edgars Adamovics (1+4), Emils Ločmelis (1+0) ja Martinš Špaks (1+1). Lisaks neile andsid Tomas Hartmanis ja Marcis Zembergs kumbki neli tulemuslikku söötu.
Narva PSK väravat kaitsnud Daniil Seppenen ja Aleksandr Šustov tõrjusid mängu jooksul vastavalt 26 ja 38 riialaste pealeviset. HK Kurbadsi väravas mänginud Eesti U-20 noortekoondise väravavaht Fjodor Aganezov tegi 13 tõrjet.
Liigatabelis teisel kohal olev Tallinna HC Panter alistas laupäeval Haabersti jäähallis Kohtla-Järve HC Everesti 4:1 (1:0, 1:1, 2:0). Pantrite kasuks viskas kaks väravat Andrei Rozinko ning ühe Niklas Sildre ja Ilja Babrushev. HC Everesti poolel oli täpne Andrei Bedniakov.
Pühapäeval kohtus HC Panter tiitlikaitsja Tartu Välk 494-ga ning teenis 6:4 (2:1, 2:2, 2:1) võidu. HC Panteri leeris tegid skoori Kevin Parras (1+1), Ilja Babrushev, Paul Sillandi, Niklas Sildre (1+2), Andrei Rozinko (1+1) ja Vladislav Anufriyenka (1+1).
Tartlaste väravate eest hoolitsesid Vassili Titarenko, Olev Kork, Aleksejs Širokovs ja Maksim Širokovs. Kodumeeskonna väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 10 ning külaliste Andrei Bonch-Bruevich 38 vastaste pealeviset.
Coolbet Hokiliiga mängud jätkuvad järgmisel nädalavahetusel. Laupäeval, 26. novembril kell 16.30 kohtuvad Narva jäähallis Narva PSK - HC Panter, kell 19.00 Astri Arenal Tartu Välk 494 - HS Riga ning kell 19.15 Kurbadsi hallis HK Kurbads - Kohtla-Järve SK Viru Sputnik. Pühapäeval vastavalt kell 11.55 ja 16.30 peavad Tartu Välk 494 ja HS Riga ning HK Kurbads ja SK Viru Sputnik korduskohtumised.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 20 (10), HC Panter 17 (10), Tartu Välk 494 10 (9), Narva PSK 8 (9), HS Riga 7 (10), HC Everest 6 (8), SK Viru Sputnik 0 (8).
### Response:
Coolbet hokiliigas nautisid võidurõõmu tabeli liidrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tass ei saanud vigastuse tõttu koondisekaaslaste vastu mängida, kuid Kotsar ja Raieste teenisid mänguaega.
Kotsar ja Darius Thompson viskasid Baskonia resultatiivseimatena 13 punkti. Eestlase arvele kogunes ka kaheksa lauapalli ja kaks pallikaotust. Raieste sai platsile neljaks ja pooleks minutiks, kuid peale kahe pallikaotuse ja ühe isikliku vea ta ühtegi teist statistilist näitajat kirja ei saanud.
Manresa poolelt tõi Frankie Ferrari üleplatsimehena 23 silma, Adam Waczynski ja Tyson Perez toetasid vastavalt 15 ja 14 punktiga.
Baskonia asub tabelis viie võidu ja kolme kaotusega kuuendal real. Manresa on kahe võidu ja kuue kaotusega eelviimasel ehk 17. kohal. | Matthias Tassi uus koduklubi alistas Baskonia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tass ei saanud vigastuse tõttu koondisekaaslaste vastu mängida, kuid Kotsar ja Raieste teenisid mänguaega.
Kotsar ja Darius Thompson viskasid Baskonia resultatiivseimatena 13 punkti. Eestlase arvele kogunes ka kaheksa lauapalli ja kaks pallikaotust. Raieste sai platsile neljaks ja pooleks minutiks, kuid peale kahe pallikaotuse ja ühe isikliku vea ta ühtegi teist statistilist näitajat kirja ei saanud.
Manresa poolelt tõi Frankie Ferrari üleplatsimehena 23 silma, Adam Waczynski ja Tyson Perez toetasid vastavalt 15 ja 14 punktiga.
Baskonia asub tabelis viie võidu ja kolme kaotusega kuuendal real. Manresa on kahe võidu ja kuue kaotusega eelviimasel ehk 17. kohal.
### Response:
Matthias Tassi uus koduklubi alistas Baskonia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14. mail 1965 sündinud Piilmann suri Kroonika teatel pühapäeval pärast pikaaegset rasket haigust.
Priit Piilmann kuulus 1998. aastal Viru Keemia Grupi (VKG) eelkäija riigiettevõtte Kiviter erastajate ringi. Ta oli firma Tristen Trade kaudu aastakümneid VKG üks suuremaid aktsionäre, kellele kuulus kuni tänavuse aasta septembrini 39 protsenti. Tänavu septembris jagas Priit Piilmann selle osaluse oma abikaasa, enda ja kolme poja vahel viieks.
2018. aastal ETV saatele "Pealtnägija" antud intevjuus sõnas Piilmann, et ta on olnud elus suhteliselt suur riskija. "No näiteks kasvõi see, kui sai erastatud Viru Keemia Grupp, kindlasti oli see suur risk. Sellel hetkel sai otsustatud, et kui me selle erastame, me riskisime kõigega, mis meil oli. Väga paljud ei uskunud, et see ettevõte võib välja vedada," rääkis Piilmann.
Piilmann kuulus ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse. | Suri suurettevõtja Priit Piilmann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14. mail 1965 sündinud Piilmann suri Kroonika teatel pühapäeval pärast pikaaegset rasket haigust.
Priit Piilmann kuulus 1998. aastal Viru Keemia Grupi (VKG) eelkäija riigiettevõtte Kiviter erastajate ringi. Ta oli firma Tristen Trade kaudu aastakümneid VKG üks suuremaid aktsionäre, kellele kuulus kuni tänavuse aasta septembrini 39 protsenti. Tänavu septembris jagas Priit Piilmann selle osaluse oma abikaasa, enda ja kolme poja vahel viieks.
2018. aastal ETV saatele "Pealtnägija" antud intevjuus sõnas Piilmann, et ta on olnud elus suhteliselt suur riskija. "No näiteks kasvõi see, kui sai erastatud Viru Keemia Grupp, kindlasti oli see suur risk. Sellel hetkel sai otsustatud, et kui me selle erastame, me riskisime kõigega, mis meil oli. Väga paljud ei uskunud, et see ettevõte võib välja vedada," rääkis Piilmann.
Piilmann kuulus ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse.
### Response:
Suri suurettevõtja Priit Piilmann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval toimus kvalifikatsioon, milles Meeri-Marita Paas sai 591 silmaga kolmanda asetuse ja Lisell Jäätma uut isiklikku tippmarki tähistava 590 punktiga neljanda asetuse. Uue isikliku rekordi lasi ka Maris Tetsmann, kes sai kvalifikatsiooni kokkuvõttes üheksanda koha. Robin Jäätma saavutas eelringides 11. koha.
Põhitabelis langes eestlastest esimesena konkurentsist Tetsman, kes pidi kaheksandikfinaalis tunnistama vastase 144:146 paremust ning lõpetas võistluse üheksandal kohal. Paas jõudis veerandfinaali, kus ta kaotas belglannale Sarah Prieelsile 147:148. Kokkuvõttes teenis Paas viienda koha.
Lisell Jäätma näitas väga stabiilset laskmist ja jõudis kullamatši. Veerandfinaalis alistas ta prantslanna Sophie Dodemont'i 149:146 ning poolfinaalis taanlanna Tanja Gellenthieni 149:148. Finaalis läks Jäätma vastamisi maailma esinumbri Ella Gibsoniga ja pidi tasavägise heitluse järel tunnistama inglanna 147:144 paremust.
"Nädalavahetus sujus väga hästi, vaikselt hakkab laskmine paremuse poole minema. Kahjuks pidin leppima teise kohaga, aga see näitab, et tuleb veel tööd teha ja see motiveerib mind rohkem pingutama," sõnas Jäätma pärast finaali.
Robin Jäätma näitas meeste võistlusel samuti väga head laskmist. Kaheksandikfinaalis oli Jäätma lisanoole abil parem India laskurist Abhishek Vermast ning seejärel sai ta veerandfinaalis 149:147 jagu ameeriklasest Braden Gellenthienist. Paraku pidi Jäätma poolfinaalis tunnistama hilisema võitja Nicolas Girardi 149:147 paremust.
Pronksimatšis oli eestlase vastaseks taanlane Mathias Fullerton. Duell lõppes viigiseisul 149:149 ning jällegi tuli lasta lisanool. Jäätma lasi lisanoole tsentrile lähemale ja võitis pronksmedali.
"Esimese etapi kohta igati korralik tulemus. Duellides midagi lihtsalt ei tulnud, kõik matšid olid rasked. Peas tiksub ikka, et iga väike viga võib su koju saata. Kokkuvõttes tulin pinge ja laskmisega väga hästi toime, olen tulemusega rahul. Kahjuks on järgmised võistlused alles jaanuaris, tuleb kuidagi kodustes tingimustes võistlusnärvi säilitada," sõnas Jäätma. | Eesti plokkvibukoondis naaseb MK-etapilt kahe medaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval toimus kvalifikatsioon, milles Meeri-Marita Paas sai 591 silmaga kolmanda asetuse ja Lisell Jäätma uut isiklikku tippmarki tähistava 590 punktiga neljanda asetuse. Uue isikliku rekordi lasi ka Maris Tetsmann, kes sai kvalifikatsiooni kokkuvõttes üheksanda koha. Robin Jäätma saavutas eelringides 11. koha.
Põhitabelis langes eestlastest esimesena konkurentsist Tetsman, kes pidi kaheksandikfinaalis tunnistama vastase 144:146 paremust ning lõpetas võistluse üheksandal kohal. Paas jõudis veerandfinaali, kus ta kaotas belglannale Sarah Prieelsile 147:148. Kokkuvõttes teenis Paas viienda koha.
Lisell Jäätma näitas väga stabiilset laskmist ja jõudis kullamatši. Veerandfinaalis alistas ta prantslanna Sophie Dodemont'i 149:146 ning poolfinaalis taanlanna Tanja Gellenthieni 149:148. Finaalis läks Jäätma vastamisi maailma esinumbri Ella Gibsoniga ja pidi tasavägise heitluse järel tunnistama inglanna 147:144 paremust.
"Nädalavahetus sujus väga hästi, vaikselt hakkab laskmine paremuse poole minema. Kahjuks pidin leppima teise kohaga, aga see näitab, et tuleb veel tööd teha ja see motiveerib mind rohkem pingutama," sõnas Jäätma pärast finaali.
Robin Jäätma näitas meeste võistlusel samuti väga head laskmist. Kaheksandikfinaalis oli Jäätma lisanoole abil parem India laskurist Abhishek Vermast ning seejärel sai ta veerandfinaalis 149:147 jagu ameeriklasest Braden Gellenthienist. Paraku pidi Jäätma poolfinaalis tunnistama hilisema võitja Nicolas Girardi 149:147 paremust.
Pronksimatšis oli eestlase vastaseks taanlane Mathias Fullerton. Duell lõppes viigiseisul 149:149 ning jällegi tuli lasta lisanool. Jäätma lasi lisanoole tsentrile lähemale ja võitis pronksmedali.
"Esimese etapi kohta igati korralik tulemus. Duellides midagi lihtsalt ei tulnud, kõik matšid olid rasked. Peas tiksub ikka, et iga väike viga võib su koju saata. Kokkuvõttes tulin pinge ja laskmisega väga hästi toime, olen tulemusega rahul. Kahjuks on järgmised võistlused alles jaanuaris, tuleb kuidagi kodustes tingimustes võistlusnärvi säilitada," sõnas Jäätma.
### Response:
Eesti plokkvibukoondis naaseb MK-etapilt kahe medaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgia rahvuskoondise kõigi aegade parim väravakütt ei treeninud pühapäeval koos koondisega, vaid tegi eraldi trenni. Põhjuseks reievigastus, mis on Lukakut kimbutanud hooaja algusest saadik. Ründaja on pärast augustit käinud väljakul vaid ühes Itaalia kõrgliiga kohtumises.
Reutersi sõnul jätab Lukaku vigastuse tõttu vahele Belgia kaks esimest alagrupimängu Kanada ja Maroko vastu. "Lukaku teeb edusamme, kuid tema taastumine võtab aega. Jälgimine tema jaoks koostatud kava," sõnas Belgia peatreener Roberto Martinez.
Eeldatavasti jookseb Lukaku MM-il esimest korda väljakule 1. detsembril Horvaatia vastu.
Lukaku oli neli aastat tagasi toimunud MM-il nelja väravaga Harry Kane'i järel turniiri teine parim väravakütt. | Romelu Lukaku jääb MM-i esimestest mängudest eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia rahvuskoondise kõigi aegade parim väravakütt ei treeninud pühapäeval koos koondisega, vaid tegi eraldi trenni. Põhjuseks reievigastus, mis on Lukakut kimbutanud hooaja algusest saadik. Ründaja on pärast augustit käinud väljakul vaid ühes Itaalia kõrgliiga kohtumises.
Reutersi sõnul jätab Lukaku vigastuse tõttu vahele Belgia kaks esimest alagrupimängu Kanada ja Maroko vastu. "Lukaku teeb edusamme, kuid tema taastumine võtab aega. Jälgimine tema jaoks koostatud kava," sõnas Belgia peatreener Roberto Martinez.
Eeldatavasti jookseb Lukaku MM-il esimest korda väljakule 1. detsembril Horvaatia vastu.
Lukaku oli neli aastat tagasi toimunud MM-il nelja väravaga Harry Kane'i järel turniiri teine parim väravakütt.
### Response:
Romelu Lukaku jääb MM-i esimestest mängudest eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil peetud avamäng lõppes Rae Spordikool/VIASTON-i poolt vaadatuna 3:0 (27:25, 25:23, 25:21). Pühapäeval võttis Rae Spordikool/VIASTON kodusaalis samuti 3:0 (25:8, 25:18, 25:23) võidu. Mängu kordust saab vaadata siin.
Rae Spordikool/VIASTON läheb nelja parema seas vastamisi Viljandi Metalliga. Teises poolfinaalpaaris selgitavad finalisti TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis. | Võrkpalli karikavõistlustel selgus viimane poolfinalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil peetud avamäng lõppes Rae Spordikool/VIASTON-i poolt vaadatuna 3:0 (27:25, 25:23, 25:21). Pühapäeval võttis Rae Spordikool/VIASTON kodusaalis samuti 3:0 (25:8, 25:18, 25:23) võidu. Mängu kordust saab vaadata siin.
Rae Spordikool/VIASTON läheb nelja parema seas vastamisi Viljandi Metalliga. Teises poolfinaalpaaris selgitavad finalisti TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis.
### Response:
Võrkpalli karikavõistlustel selgus viimane poolfinalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm aastat tagasi toonase riigijuhi Nursultan Nazarbajevi väljavalituna riigipeaks kinnitatud Tokajev lubas jätkata poliitilise süsteemi reforme ning ütles, et järgmisel aastal toimuvad ka erakorralised parlamendivalimised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimase aastaga on ta muutnud põhiseadust ja muuhulgas kehtestanud sätte, et riigipea saab ametis olla üks kord ning tema ametiaeg kestab seitse aastat.
Presidendivalimiste esialgsed tulemused teatatakse esmaspäeval. | Kasahstani valimistel pole praeguse riigipea vastaskandidaatidel võimalust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm aastat tagasi toonase riigijuhi Nursultan Nazarbajevi väljavalituna riigipeaks kinnitatud Tokajev lubas jätkata poliitilise süsteemi reforme ning ütles, et järgmisel aastal toimuvad ka erakorralised parlamendivalimised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimase aastaga on ta muutnud põhiseadust ja muuhulgas kehtestanud sätte, et riigipea saab ametis olla üks kord ning tema ametiaeg kestab seitse aastat.
Presidendivalimiste esialgsed tulemused teatatakse esmaspäeval.
### Response:
Kasahstani valimistel pole praeguse riigipea vastaskandidaatidel võimalust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lietkabelis läks laupäeval vastamisi BC Jonavaga ja võttis 91:88 (20:27, 21:23, 20:9, 30:29) võidu. Kullamäe viibis platsil 28 minutit, mille jooksul viskas ta 12 punkti (kahesed 2/4, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), haaras neli lauapalli, jagas viis korvisöötu ja tegi ühe vaheltlõike.
James Morris tõi võitjate parimana 19 punkti, Vytenis Lipkevicius ja Gabrielius Maldunas panustasid kumbki 13 punkti. Jonava resultatiivseim oli 20 punktiga Jeffery Garrett.
Lietkabelis on seitsme võidu ja kahe kaotusega tabelis teisel kohal. Esikohta hoiab Kaunase Žalgiris, kes on võitnud seitse ja kaotanud ühe kohtumise. | Kullamäe aitas Lietkabelise võidule ja tabelis teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lietkabelis läks laupäeval vastamisi BC Jonavaga ja võttis 91:88 (20:27, 21:23, 20:9, 30:29) võidu. Kullamäe viibis platsil 28 minutit, mille jooksul viskas ta 12 punkti (kahesed 2/4, kolmesed 2/4, vabavisked 2/2), haaras neli lauapalli, jagas viis korvisöötu ja tegi ühe vaheltlõike.
James Morris tõi võitjate parimana 19 punkti, Vytenis Lipkevicius ja Gabrielius Maldunas panustasid kumbki 13 punkti. Jonava resultatiivseim oli 20 punktiga Jeffery Garrett.
Lietkabelis on seitsme võidu ja kahe kaotusega tabelis teisel kohal. Esikohta hoiab Kaunase Žalgiris, kes on võitnud seitse ja kaotanud ühe kohtumise.
### Response:
Kullamäe aitas Lietkabelise võidule ja tabelis teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real de Banjul võttis sõprusmängus 3:0 võidu Kombo Easti üle. Banjuli eest tegid skoori Alasana Yirajang, Abdoulie Baldeh ja Ousman Kujabi, vahendab Soccernet.ee.
Kombo East võidutses 2019. aastal Gambia üleriiklikul tšempionite turniiril (National Super Nawettan) ning on seetõttu ka sarja valitsev tšempion. Koroonaviirusest tingitud pandeemia tõi sisse kahe-aastase pausi.
Real de Banjul alustab Gambia kõrgliiga uut hooaega jaanuaris. | Zahovaiko alustas Gambias võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real de Banjul võttis sõprusmängus 3:0 võidu Kombo Easti üle. Banjuli eest tegid skoori Alasana Yirajang, Abdoulie Baldeh ja Ousman Kujabi, vahendab Soccernet.ee.
Kombo East võidutses 2019. aastal Gambia üleriiklikul tšempionite turniiril (National Super Nawettan) ning on seetõttu ka sarja valitsev tšempion. Koroonaviirusest tingitud pandeemia tõi sisse kahe-aastase pausi.
Real de Banjul alustab Gambia kõrgliiga uut hooaega jaanuaris.
### Response:
Zahovaiko alustas Gambias võidukalt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.