[ { "title": "A2 2018 III_001-006 (9dd2c0de-01d8-4114-bfe4-dff6163cfa24).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõber Tõnis!\nMul läks kodumasin katki.\nSeda on vaja remontida.\nMa ei saa aru, et juhtus. \nTõnis kutsud enda juurde õhtul. \nMa maksan sind 50 eurot abi eest.\nSinu sõber Igor." }, { "title": "A2 2018 III_001-007 (1bb1d7f6-d3ba-4b8d-b11f-49d1660081e5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Viktor!\nMul on kodumasin läks katki\nSeda on vaja remontida teade appi talle remontida\nMinu sõbrale abi eest helesta siin on laupäev kelle 18.00\nSinu sober Vadim." }, { "title": "A2 2018 III_001-030 (dd9aafd2-2c45-4d1a-806c-550162328454).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber! \nTäna hommikul minu pesumasin läks katki, rohkem ta ei tööta. \nMa tean, et reedel teil on vaba päev, ma ootan teid minu korteris kell 9. \nMulle vaja abi. \nSa tead, et ma armastan sind, ning abi eest ma annan sulle viiskümmend eurot ja parfüümit. \nSee on kõik, head aega, reedeni.\nJulia." }, { "title": "A2 2018 III_002-011 (0d1f250d-0d53-4af0-b786-d40b39b54df0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõbranna!\nMa eile pesen pesu ja mul pesumasin läks katki. \nMa otsin teid kolm aastat tagasi. \nMa tahan kutsuda küüla.\nVõib olla sa vaabaol ja parandad.\nTuleb homme.\nKui sa mulle abistad, ma annan sulle kingitus. \nMida sa tahad andma? \nOota sind homme!\nKohtumiseni!\nAlisa" }, { "title": "A2 2018 III_002-012 (405ad9c3-02f3-4541-853b-08a722ac3924).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõber!\nMinu vaja sinu abi.\nMul kodumasin on katki. \nKodumasin\non suur ja valge ja vana. \nMa kutsun sinu enda juurde teisipäeval kell 15.00. \nSee kodumasin katki eile. \nMa laksin kodu ja vaatas et kodumasin on katki. \nMa abi sinu eest annan või töötan sinule. \nMa saan korisdada sinu kodu võib olla peseda põrand. \nTulen minu juurde teisipaeval.\nSinu sõber Olga" }, { "title": "A2 2018 III_002-015 (8c7f7b52-e328-4ba1-9b8e-55e70d9c3987).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Julia! \nMul on pesumasin läks katki.\nMul on vaja tema abi. \nSina tuled mulle kodus homme. \nMa ootan sind kell viisteistkümne pärast. \nMa loodan, et sa saad mulle aidata. \nVõib olla sa midagi soovitad.\nKohtumiseni. \nSinu sõbranna Irina." }, { "title": "A2 2018 III_002-032 (f77e0946-ef41-4789-a421-a78a5cef79cd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõber. \nMul on selline uudis et: kodumasin katki läks. \nSee on kohvimasin. \nSeda on vaja remontida. \nMa tahan kutsun minu sõpra appi. \nMa ootan sind homme kell 12.00. \nMul on töövahendid.\nKui miski ei laabu, siis helistada mulle.\nAitäh, kohtumiseni.\nOlga." }, { "title": "A2 2018 III_002-033 (ce4d8cb5-8516-4e81-86ca-635749285f43).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viktor, kas sa käid minu juurde, mulle pesumasin on läks katki. \nMinna minu juurde ülehomme, õhtul. \nMa kohtun sind maja juures ja annan võtta ära vanni toas.\nMa on väga oodan sind.\nSinu Marina." }, { "title": "A2 2018 III_003-002 (7e3e4c86-3485-4174-8435-9792ce43e968).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Sergei! \nOli tore! \nKuidas läheb? \n(-hästi!)\nMinul eile kodumasin katki ja minu vaja appi.\nEile koristasin vannituba ja näen nagu kodumasin katki.\nKas sa tuled mulle? \n(- Ja, muidugi!)\nSuur tanu!\nMa väga hea meel." }, { "title": "A2 2018 III_003-006 (b6210965-57c0-4476-9a23-a09f7e1e226b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Liina. \nKirjutan Sulle, sest mul on suur brobleem. \nMinu külmkapp on katki ja vaja remontida.\nMa oskan, et sinu abikaasa on väga hea maister.\nVõib-olla ta saab aidata minule. \nKui teil on vaba aeg, helista palun mulle telefonil --- või tulge mulle külla aadressil Luha ---, Tallinnas.\nHead aega. \nSinu sõbranna, Olga." }, { "title": "A2 2018 III_003-007 (bf0d1c5a-5e8e-4d1d-a96b-fe7cf7dfa218).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul kodus läks kodumasin katki. \nMulle vaja appi.\nMul on üks sõber kes teed, ja töötab remonti firmas. \nTere Paul, minu kodumasin läks katki, kas sa saad mulle aidata. \nKodumasina firma on Bosh. \nMina on homme tärve päev kodus, sa saad tulla juba kell kaheksas hommikul.\nMa ootan sind. \nMinu kodune adress on Teisepere ---. \nvõi ennem helista mulle.\nMinu telefoni number ---. \nHead aega." }, { "title": "A2 2018 III_003-012 (2e5c9e43-d89f-4241-9378-8a5dd2664e21).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Riho!\nMul on üks häda. \nTulin tagasi koju kontorist täna ja mõtlesin et riided pesema põnna.\nAga nägid et pesumasin ei tööta enam.\nKui teil on aega homme õhtul siis palun tulge enda maja juurde ja kontrollige mis viga on masiniga.\nMa küpsetan toitu valmis ja pakun teile mingi juua ka mis te tahate.\nParimat." }, { "title": "A2 2018 III_003-025 (cefbcb3a-6419-4f26-97a9-7d4fed31ddd4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu kallis sõber. \nTean, mul on katki kodumasin. \nKirjuta mulle, kas sa saad tulla, aidata mind. \nMa kutsun sind esmaspäeval kell üks. \nKaasa võtta instrumenti, remonti teha. \nMul on pesumasin.\nja ta on nanuke katki, ta on valge, töötaja Hiispaania.\nKohtumiseni." }, { "title": "A2 2018 III_003-029 (7fb10552-59a3-40ea-a576-bcd0c59c141a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Karl! \nMul on mikser läks katkei.\nMinu on vaja teie appi. \nPalun tuleb minu juurde täna, õhtu poole.\nMe koos teie lahtii seda mikser.\nLoodan, et meil kõik kätte sai.\nEtte tänan abi eest. \nMa ootan teid õhtupool.\nTeie sõber, Tatjana." }, { "title": "A2 2018 III_003-031 (c5445c35-4720-4340-96a7-f66df2ce592d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nMul eile õhtul läks pesumasin katki. \nKas sa aidaksid mulle? \nMa ei tea, mida mulle tegema. \nKas sa tead, kus remondi teha kodumasinad? \nAbi eest ma kinkin sulle väga suur šokolaad." }, { "title": "A2 2018 III_003-041 (8506c5f3-e86a-4a2c-a513-c5a67ed6160e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nEile panin mu spordiriiete kodumasinas.\nVist oli liiga palju, seepärast nüüd kodumasin on katki. \nMa ei oska remontida, nii tule mulle külla! \nKas sa saad tulla täna õhtul?\nKahekesi tõstame kodumasinat autos.\nHomme see masin läheb poodi tagasi!" }, { "title": "A2 2018 III_003-042 (19fac656-c092-4b19-9710-46782e82fb50).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tõnis!\nKuidas läheb? \nKas sa saaksid aita mind?\nMul on probleem kodus. \nMinu kodumasin läks katki üleeile.\nPalun sind, tule minu juurde laupäeval või pühapäeval, mul on vaja su abi remonti teha.\nAnnan sulle kõik, mida sa tahaksid!\nKohtumiseni!\nTšau!" }, { "title": "A2 2018 III_003-046 (17011095-90df-4e00-a600-b755f99cfe39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Peeter! \nMul on väike problem.\nMul on vaja sinu appi. \nMul kodumasin läks katki, tilgub. \nTulge palun minu juurde koju ja vaata, võib teha remonti või ei. \nVäga kahju tuleb, kui ei saa teha. \nTa vaatas ja tegid kõik korras.\nMa olin väga rahul. \nSelle pärast ma annan sõbrale palju õunad, kurgid ja tomatid, ja ütlesin \"Suur tänu\". \nVäga tubli poeg(mees)" }, { "title": "A2 2018 III_003-054 (6ad56641-b086-4cf1-aa05-69113590a675).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber mul on üks prooblem. \nMinu kodumasin on katki. \nSeda on vaja remontida. \nAitad mind. \nKas sa tuled minu juurde homme? \nMa küpsetan sind koogi ja annan natuke raha, sest mul on väga vähe raha. \nMa ei helista torumees, sest raha on läbi." }, { "title": "A2 2018 III_003-058 (7664d002-643b-47f4-892d-49d99d8f9028).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Peeter, Kahjuks minu läks kodumasin katki. \nSee on väga vana ja halb tehnoloogi. \nKas ma homme hommikul või õhtul sulle enda juurde kutsun. \nMa saan sinu abi eest õlut ja Pizzad annama, ja kas sa mõnikord sinul arvutil probleeme ma remontin tasuta.\nSuur aitäh." }, { "title": "A2 2018 III_003-063 (9882e2dd-6433-4a71-ad30-437dd113164c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Peeter!\nEile õhtul mul on kodumasin katki. \nKodumasin on suur, must ja ilus.\nMinu sõber, kutsun sind abil. \nTule mulle hommikul ja abi.\nMa tahan vaatama sind. \nMinu kontakti, telefon --- ja e.-kiri: ---" }, { "title": "A2 2018 III_003-065 (617abbe2-e34a-436d-b715-caa0b019ef75).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu sõber Martin!\nMul katki kodumasin, ma tahan sinu kutsub meie kodus, ma tahan et sa vaatab kodumasin ja remontida. \nMa helistan teje õhtul ja sa tuleb minu kodus, ma elan adressil on Amburi ---. \nPalun tulge mind ja appi.\nSinu sõbranna Tatjana!" }, { "title": "A2 2018 III_003-066 (0f847500-5076-4dc1-8428-70e57e530159).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "hea sõber!\nMull on katki kodumasin pesumasin ta ei tööta. \nhea sõber! \nPalun appi!\nPalun aitah! \nRemonti kontor asub Tallinnas Lasnamäel hea sõber! \nPalun helistab kontooris. \nMul ei ole telefoninumber\nMinu pesumasin on uus ta on 1 aastat vaana. \nRemonti kontor Avatud esmaspäevoti-kolmapäevati kell 10-17.\nMa ootan \nAitah hea sõber." }, { "title": "A2 2018 III_003-083 (1f0476b1-013e-4e81-b2e0-bee3dc2cff57).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Tõnis! \nMinu pesumasin kahjuks läks katki. \nPalun tule täna õhtul minu juurde, mul on vaja tugeva mehe appi.\nMa ostsin kaks väga maitsevat kringlit.\nMa kustsusin Liina ka, me saame koos Liinaga uut filmi vatama." }, { "title": "A2 2018 III_003-085 (0dc5e3f1-1009-4dcd-b26d-826f88d97352).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kalis sõber. \nMa tahaks kutsuda abi eest. \nEsmaspäeval ta ostsib kodumasin ja praegy seda on vaja remontida.\nTäna ma ei ole autoga. \nKas see on sobib teile, ma lähen teie kodu juures kl. kuueks. homme. \nMinu kodu juures väga hea remonti firma. \nKa teie kodumasin on blender?" }, { "title": "A2 2018 III_003-087 (7122d92f-69be-4b84-822d-7dd711ffb28d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõber Anton!\nMa kirjutan sul kirja. \nMull on mure.\nTäna minule läks katki kodumasin. \nKas sa tahad tuleb minuga külla. \nSulle on väga head käsi. \nKodus sina tegisin kõik remonti ise. \nTulen palun appi minuga, paranda mul kodumasin. \nPräegu ma ei sa pesema õud. \nTule hoome, ma olen kodus kell neliteist.\nPäras mina maksan sulle raha, ja anan sulle veel midagi, see on kingitus.\nPäras näen.\nTänan. \nSinu sõpraana Olga" }, { "title": "A2 2018 III_003-100 (47e19d23-e09b-44de-9be1-befae913ca48).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tõnis.\nMul läks kodumasin katki. \nSeda on vaja remontida. \nKas sa teed mulle kodumasin? \nKodumasinas katki nupp värvilisepesu. \nKas sa vaba 25 septembril reedel kell 18.00. \nTule kodus, sa teed kus ma elan. \nMa annan sulle abi eest pudel viin ja muidugi natuke raha.\nKohtumiseni.\nOlga." }, { "title": "A2 2018 III_003-101 (e76728d1-7325-4b2e-bbf8-81a19d58b7c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Karl!\nMul läks kodumasin katki. \nPalun, aita mind. \nKodumasin on pesumasin.\nMa ei saa mitte midagi pesta.\nMa tean, et sina oskad seda teha.\nPalun, tule homme kell uheksa minu juurde.\nMina kutsun kohvikusse sind abi eest.\nSinu sõber, Olga!" }, { "title": "A2 2018 III_003-103 (c8381dcf-1c62-433f-8dd4-9f51be4213b8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Karl!\nMul juhtus õudne õnnetus, minu pesumasin läks katki.\nMa tean, et sa oled väga hea kodumasinate meister. \nKas sa abistaksid mulle? \nKui sa oled nõus, siis tule, palun, minu koju juurde täna õhtul või homme hommikul. \nTäna ma olen kodus terve päeva. \nHelista mulle ja ütle, millal sa tuled? \nKui sa abistad mulle, siis kutsutan sind restoranisse.\nTänan sulle!\nKohtumiseni! \nMari." }, { "title": "A2 2018 III_003-110 (219071f8-0629-4056-b8d9-c6635c7c59d2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu sõber Viktor! \nKas sa tead, et minu pesumasin on katki. \nPesumasin ei tööta. \nPalun, tule minu juurde ja vaatan, miks pesumasin ei tööta. \nPalun, helistage mulle! \nMinu telefoninumber on ---. \nMa olen kodus laupäeval ja pühapäeval kella viiest kaheksani.\nEsmaspäevast reedeni ma olen tööl. \nMinu aadress on Kärberi ---. \nTulge minu juurde, palun. \nMa valmistan õhtusööki, ja me joome kohvi või teed. \nMa valmistan maitsetoitu. \nKohtumiseni! \nSinu sõbranna Irina." }, { "title": "A2 2018 II_001-010 (249ef42d-eb4a-4c4e-8fad-12e88546dcdf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See on sőiduauto Toyota.\nAuto on sinist värvi. \nTemale on kümme aastat.\nToyota hind on viis tuhat eurot.\nVőib vaatada autot esmaspäevast kuni reedeni aadressil: Tallinn, Narva mnt. ---. \nOotame Teil!" }, { "title": "A2 2018 II_001-025 (524787d1-8060-4a99-bffc-f3b82fcf2304).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa uus auto \"Honda\" 2018 a.\nVärv on must, salon on nähk, väga hea valja. \nKiimba on suvel-talv, bensin on 6-7 litrit 100 km.\nHund on 30.300 ebrot.\nSee auto tahate näha laupäeval voi pühapäeval kell 10-ks kuni 12-ni kaubakeskus parkla \"Vironia\" kubakeskus asub Maleva tn. ---." }, { "title": "A2 2018 II_001-039 (6566bcab-d05f-4128-b192-4041c7948167).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovitan müüa oma autot. \nSee on väga ilus, kiiresti ja mugav punane auto. \nSee auto sobib naisele. \nAuto on kuus aastat vana. \nAuto hind on tuhat kaks sada kolmkümmend eurot. \nSaab autot näha esimesel augustil Viru keskuse kõrval parklal." }, { "title": "A2 2018 II_002-026 (ce68063f-e774-4c5f-abef-63e02ea2893c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot. \nSee auto on helesinine värvi ja suur. \nTema moodel on Audi.\nAuto hind on kaks tuhat viis saada eurot. \nMa elan Narvas.\nMinu telefoni number on ---. \nHelistage mulle kolmapäeval, neljapäeval kella kaheksast kuni viieteistkümneni ja me kohtume." }, { "title": "A2 2018 II_002-042 (9eabd5af-c2ce-4d42-814c-f712d979d42c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot. \nSee on väga mugav ja ilus auto. \nTema marka on Volvo. \nTema on tehtud 2000 aastal, aga me ostasime ise 2003 aastal. \nAuto on hea seisukorras. \nAuto värv on must. \nSee on bensiini auto. \nAutot saab näha esmaspäevast kuni reedeni kella 10-st kuni 19-ni õhtul, Või tulla kohale aadressil: Geoloogia ---, Sillamäe." }, { "title": "A2 2018 II_002-066 (547b1530-fdd5-41b6-b862-708dd7d49a09).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot.\nSee auto on Volvo. \nSee auto maksab 10 000 eurot.\nAutot näha saab internetis või helistab telefoni teel ---. \nMe kohtume ja räägime autot hinda. \nHelistage õhtul iga päev." }, { "title": "A2 2018 II_002-076 (1c574966-2d96-4608-9b70-57fdae7567fc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan müüa autod. \nMinu auto välimus on punane BMW. \nSee auto maksab viis tuhat eurod. \nTe saate autot näha 14. mail. \nMe saame kohtuda teie kodu ääres. \nTe saate mulle helistada numbrile ---. \nMinu eesnimi on Julia. \nSee auto on uus ja korralik \nSõidab auto kiiresti. \nMa müüan seda autod, sest mulle kingitakse uue autod" }, { "title": "A2 2018 II_002-089 (39f4f71c-7c4e-44f1-a2c7-a87a38aa0460).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu kallis Anton!\nTahan sulle teatada, et ma soovin müüa oma autot. \nSee on suur must autot BMW X6.\nAuto hind on 25 000 eurot. \nAutot saab näha Fama Keskuses esmapäevast kuni pühapäevani kell 12.00. \nKui miski ei laabu, siis helista mulle.\nJulia" }, { "title": "A2 2018 II_002-105 (4f3bd6a0-40f6-443d-96a6-9d75deb7a0f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tähelepanu! \nMüüa auto. \nMa soovin müüa oma auto. \nMinu auto on musta värvi. \nAuto on väga\nilus ja mugav. \nAuto on automaat. \nAuto on 5 aastat vana. \nTa on kiire. \nTa maksab 1500 eurot. \nTa asub Narvas, Tiimani tänaval. \nMinu telefoninumber on ---. \nHelista ja vaata!" }, { "title": "A2 2018 II_002-126 (edb39d76-5bf9-4d2e-8a4a-d6be33c16a3e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nMa olen müüa, minu nimi on Olga! \nMa soovitan teil väga hea autot. \nSee auto on \"suzuki\". \nTa on kiire, ilus ja mugav, värv on hall. \nAutol väga hea hind ka! \nAuto hind on 10 000 eurot. \nMa sõitsin sellel autol ainult 2 aastat. \nMulle meeldib see auto, aga ma ostsin uut autot. \nTe saate näha autot 5.aprillil 2018 aastat. \nNarvas, Rakvere ---.\nTel. --- (Olga)" }, { "title": "A2 2018 II_002-134 (a2377e57-8bab-4960-ab3e-fd15037b9a96).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan oma autot müüa. \nAuto on ilus, must ja kaasaegne. \nAuto hind on kaks tuhat eurot. \nTe saate autot näha 10. mail aadressil Lai ---. Tallinn. \nMinu telefoninumber on ---. \nTe saate mulle emaili kirjutada aadressil ---." }, { "title": "A2 2018 II_003-019 (3b448be9-6495-440d-b97f-cc67b5d0dc07).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõbrad!\nMa soovin müüja oma auto.\nMinu auto on Mitžsubisi Grandis, halli varviline, 14 aastat vana, väga hea salon must varviline.\nAuto hind on 5000 ebpo, ja tuleb soodustus 10 %.\nKui soovite helistage mulle telefoninumbril --- esmaspaevast-reedeni kella 9.00 kuni 17.00.\nMa ootan!" }, { "title": "A2 2018 II_003-022 (5ddaa983-c037-4058-85ba-176acbd0f6e3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa auto. \nAuto on Toyota Corolla.\nAuto on 2015 aastat algus, Roheline värv.\nAuto hind on odavam 1000 euro.\nSee auto on automaatiline karpi. \nKui te soovite osta või vaadata see auto.\nAuto asub Tartus, Pargi tn. ---. \nSaab tulla kolmapäeval ja neljapäeval kella kuuest kaheksani õhtul.\nAuto ootada uued omanikud." }, { "title": "A2 2018 II_004-050 (d56ea516-5508-4259-8c29-7f247e6cc250).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "ma soovin müüa oma autot. \nSee auto on sinine Mazda 5. \nauto on hea, huvitav ja ilus. \nSee hind on 4,000 eurot. \nTalv ja süvi rehviga ka. \nSa saad näha tulla minu juurde. \nMinu kodune address on Sirbi ---. \nSa saad tulla esmaspäevast reedeni 9-17 või helistades telefonil --- ja siis broneeri aeg minuga." }, { "title": "A2 2018 II_004-051 (0d19d836-6250-4c0d-860c-1f7d20d7aef2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on üks suur must auto müügile. \nSee auto on saksamaalt aga on regeeristud eestis. \nMu auto on BMW, 2017 aastast. \nSee auto on väga kiire ja ilus. \nMa mõtlen et 25,000 € on hea hind, aga kui saate osta helista mulle --- ja me räägime hindist. \nAuto on praegu asub tartus aga järgmisel nädalal auto tuleb Tallinasse." }, { "title": "A2 2018 II_004-062 (5a1ea15d-8901-4c29-b732-c73af6d0c27e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Roheline Volkswagen Golf 2013.\nTahaksin müüa minu auto. \nMul on abikaasa ja kaks last ja koer, ja see auto on praegu natuke väike. \nSee on Volkswagen Golf, värvi on roheline. \nAuto toimib hästi! \nAuto hind on 3500 €, see on siis odav auto. \nAuto on ainult viis aastat vana. \nMinu aadres on Wiedemanni ---, siis saate näha autot sil aadresil laupäeviti või pühapäiviti kell 13-17. \nPalun helistä numerosse ---. \nEeva ---(perekonnanimi)" }, { "title": "A2 2018 II_004-077 (6187a544-8ed9-4918-9c48-cfa04b468b1a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa autot! \nSee auto on Fiat Punto, punane värv, aastal 2003. \nSee on väike ja stiline auto, sobib naistele.\nAuto hind, ainult täna on 4000€. \nKui ta on naine või meeldib väikesed autod, tule ja vaata!\nAadress on Punane ---, Tallin. \nMa ootan sind igal reedel kella 18.00-20.00, parklas." }, { "title": "A2 2018 II_004-087 (75acc963-6a79-4755-b68d-5af06b176be3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot. \nOn punane Renault ainult kaks aastat vana, väga hea auto. \nAuto hind on kuus tuhat eurot.\nTe saate näha autot esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel Viimsis, või teisipäeval Mustamäel." }, { "title": "A2 2018 II_004-093 (0dd74dc0-5f4a-463c-81a3-4d2de5709bbd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa auto Toiota Carolla 2008a.\nAuto hind on 500 euro\nAutot näha saab Sinimae tee ---\nHelistage telefonil ---\nKui tahate, siis" }, { "title": "A2 2018 II_004-094 (c906537f-644c-4e55-9b59-01c6698c2327).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüakse auto, Mazda 6 2015. a.\nVärv on tumepruun, üks omanik, ostetud uuena saloonist, kaasas on kaks võtti ja talverehv\nAuto on vähe kasutatud.\nLäbisõit on 30000 km. \nAuto asub Tallinnas, Õismäel. \nKui soovite näha, helistage telefonil. \nParem aeg on õhtul või nädalavahetusel." }, { "title": "A2 2018 II_004-101 (4bcf8880-904e-494e-b568-1c3f5ca912c6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa väga korralik auto. \nToyota Rav4, 2014 a., bensiin, automat. \nKõik tehniliine teenused oli tegema Toyota etteteeninduses. \nOdometri näit on 89700 km. \nVeel sa saad võtta haagis kaasa. \nSee on väga mugav. \nIstet on tekstiilne, mustat värvi.\nSee auto korralik ja mugavat suur peret ja veel, kui tööauto ka." }, { "title": "A2 2018 II_004-105 (51c55394-6cb0-4c3b-9480-c60c9425af31).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüan auto Nissan, hinnaga kümme tuhat eurot. \nVärv on hele sinine. \nTa on seitse aastat vana. \nOli üks omanik. \nSalong on puhas. \nKõik on remonteeritud. \nKõik on korras. \nSaab näga õhtuti, parast viiest.\nAuto asub Õismäel, garaasis. \nHelistage telefonile ---. \nRäägime kus ja millal kohtume. \nOlga." }, { "title": "A2 2018 II_004-111 (d871c2a4-0038-4a64-9ec0-ae0bceccd948).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Kõigile! \nKui te soovite osta uut autot, helistage mulle!\nMul on punane, ilus, vahva auto.\nMa tahan ainult 2 tuhat eurot.\nSee ei ole kallis. \nKui minu ettepanek sobib Teile, saate näha autot esmaspäeval õhtul või reedel õhtul kella seitsmest kuni kümneni. \nAuto on parklas minu maja kõrval." }, { "title": "A2 2018 II_004-118 (6097e696-88dc-489e-b303-46818722ed64).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahaksin kirjutada minu autot. \nMinu auto on uus audi g3. \nVärv on must. \nAuto on ainult poolteist aastat vana. \njah ma ei kasutanud seda autot liiga palju. \nSõidasin ainult seitse tuhat kilomeetrit.\nHind on viisteist tuhat eurot. \nMa saan näha autot igal päeval kella kuuest seitsmeni õhtul. \nAutot asub Tallinas. \nAadres on Kai ---.\nKohtumiseni." }, { "title": "A2 2018 II_004-136 (29ef715f-f483-47a2-bece-59baf1d58b7f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nMa soovin müüa oma autot. \nMinu auto on Volkswagen Golf tf 4 TDi 124 kw. \nAuto on must värvi ja saloonis on valge.\nAuto töötab hästi, kõik on korras. \nHind on see auto on -1700 euro. \nTe saate näha see autot internetis: www.auto24.ee." }, { "title": "A2 2018 II_004-138 (fccc44b4-5d03-4a0c-a6fe-eb5938ecd811).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot. \nMinu auto on Volkswagen.\nMinu auto on väga hea ja väga suur. \nSee on pruun. *)\nAuto hind on 20 000 eurot. \nAutot saab näha minu kodus, aaddresil Malmi --- järgmine nädalavahetus: laupäeval kell 13-15 ja pühapäeval kell 12-14.\nPalun helistage ---/Eeva ---\n*) Mul on olnud see autot 7 aastat.\nPole midagi viga on autos. \nHooldus on olnud hea." }, { "title": "A2 2018 II_004-139 (60c4f3c5-7276-4759-aae7-9a9c85a9c9e4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma soovin müüa oma autot. \nMinu auto on Skoda Roomster. \nTa värv on tume sinine. \nSee on 10 aastat vana. \nAuto töötab väga hästi ja ta hind on 8000 EUR. \nSaab näha autot teisipäevast laupäevani kella kaheteistkümnest kaheksateistkümneni. \nMinu aadress on Tartu mnt ---.\nMa elan Tallinnas. \nTule vaatama!" }, { "title": "A2 2018 II_004-142 (43e36e88-1104-443f-b1e3-a5e6baded40e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere inimesed! \nMul on väga hea auto müüakse. \nAuto on aastalt 2016. \nMa ei ole palju kilometrit autoga reisinud\nAuto maksab 2000 eurot. \nSee on Fiat ja sinine auto.\nMa asun Lai tänaval ---, Tallinnas. \nHelista mulle õhtuliti, telefoninumbril ---.\nKohtumiseni, tervides Anna ---." }, { "title": "A2 2018 II_004-148 (0e0420ec-bf97-4b9a-8187-a823bed53fad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nMina tahan müüa oma autot. \nMinu auto on ilus ja mugav, nimi auto on BMW\nSinine värv, seal on 5 kohta, hind on 5000 eurot. \nMa tahan endale uus auto silepärast ma müün auto, mul on vaja rohkem raha. \nKui soovite näha autot siis helistade tel: --- ja rägime siis kus me kohtume." }, { "title": "A2 2018 II_004-158 (8c464bf4-019d-4db0-975a-5735e135df90).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Müüa väga korras BMW kupee.\nManuaal käigukast, bensiini mootor, läbisõit on reaalne.\nKõik holdused tehtud. \nEelmisel hooldusel ma vahetasin õli ja fiiltrid.\nHind on kaheksa tuhat eurot ja autot saab vaadata Tallinnas iga päev pärast lõunal." }, { "title": "A2 2018 IV_001-003 (22c35a2d-9d5f-4ddb-94b1-46a5c9ea3fdb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel aastal ma käisin maal vanaemale juures. \nTa asub Venemaal mere ääres. \nMa perega käisin ranna ujuda. \nVeel me käisime metsas marju ja seeni. \nSuvel oli ilus päikesepaisteline ilm.\nVanaema küpsitasib pirukad seeniga ja marjuga. \nJargmisel suvel ma veel sõidan maal." }, { "title": "A2 2018 IV_002-007 (c3ee6918-2ca0-4244-bf2e-0fada6d348c2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli huvitav.\nMa käisin muuseumis, kinos, teatris ja restoranis. \nMa reisisin välismaale, Prantsusmaale.\nMa jalutasin sõpradega, rääkisin perega ja õppisin prantsuse keel.\nMõnikord ma kulasin muusikat ja puhkasin perega või sõpradega." }, { "title": "A2 2018 IV_002-011 (72705a0b-79a4-46f9-9ef8-696d508aef68).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma armastan reisida. \nKuid mul on palju tööd ja minu viimane reis oli kaks aastat tagasi. \nMa reisisin Itaaliasse koos perega ja sõbradega. \nReisil me kõndisime, vaatasime erinevaid huvitavaid alasid. \nItaalia köök on ka väga huvitav ja maitsev. \nMulle meeldis reisida Itaaliasse. \nReisimine avardab silmaringi." }, { "title": "A2 2018 IV_002-015 (abe92858-92f5-40e7-bb80-66c5ba648dcb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli Valgevenemaal. \nReisil ma käisin Vitebskis. \nMa sõitsin reisil koos tütrega. \nVitebskis me kuulasime kontserti. \nOli A. Morozovi õhtu. \nVeel me reisisime Polotskis, me käisime muuseuumis. \nSeal oli huvitav. \nValgevenemaal me olime viis päevad. \nMeile meeldis." }, { "title": "A2 2018 IV_002-021 (8a97ea6e-7de2-4c2a-9ca4-a15292fc8d92).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kevadel ma kaisin Kaanari saartel. \nMa kaisin lennukuga.\nMa elasin viietärnuhotellis. \nMa magisin, sõin ja kaisin rannas.\nMa kaisin seal iga aasta. \nMulle väga meeldib seal. \nloodus on väga ilus.\nPäike päistas. \nilm oli palav.\nReis läks maksma umbes 1000 euro inimesekohta." }, { "title": "A2 2018 IV_003-002 (bcf92fed-c9c9-4d95-9597-826b8fcd1586).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli Venemaale seal suvel.\nMe reisime minu perega koos.- minu abikaasa ja tütar. \nMe puhkasime maal järve kõrval.\nMe jalutasime palju ja ujusime.\nIlm oli väga hästi. \nMulle meeldib see reis väga." }, { "title": "A2 2018 IV_003-004 (59186e46-aa41-4562-8aea-5706b3704111).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen Egiptulane, ja minu viimine reisi on Egiptuses.\nMa käisin Kairos, mo olin minu vanas kodus.\nMa sain minu perega kokku. \nMa kaisin kinos, sest mulle meeldib aarabia film. \nMa kohtusin minu vanad Sobrad. \nMinu reisi oli eesmisel aasta, novembris.\nMa unustais praegu teise reisi, ma laksin ka eestis..\nSee oli nii tore, Eesti on minu liimik koht. \nmul on Eestis nii palju sobrad ka. \nMa kaisin tartus, sest ma opisin iga kord ma olen Eestis tartus Ulikoolis.\nKui ma olen Eestisn. \nSuvel, ma käin parnus." }, { "title": "A2 2018 IV_003-006 (4d20073a-0efe-487d-9d9f-ea3fe5f9393b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli Poolas.\nMa sõidsin koos minu mehega.\nMe sõidsime bussiga. \nMinu vend elab Poolas. \nMe käsime palju ilusad kohted. \nMe jalutasime Vannalinnas ja parkis. \nOli ilus ilm. \nMõnikord me käisime kinos. \nSee oli väga tore ja huvitav reis. \nMa tahan sõidata Poolas jargmisel astat." }, { "title": "A2 2018 IV_003-010 (fc545a9e-8afa-4728-8a8c-7e972bf34e09).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kevadel ma käisin reisil Montenegrosse.\nMa puhkusin Budvas. \nSee on väga ilus ja väike linna. \nBudva asub mere ääres. \nBudvas on vanalinn. \nMa läksin musemius ja ekskursioni.\nMulle meeldib köögi: palju kalad ja lamba liha." }, { "title": "A2 2018 IV_003-014 (39be42f0-f85a-47a2-9fda-b3178eacf76e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib reisida. \nTavalaiselt ma ostan reis internetis, see on odavam kui firmas.\nMinu viimane reis oli Maltas. \nSee oli Septembris. \nIlm oli vaga ilus, päikasepaisteline ja soj. \nMina ja minu mehe ujusime meris. \nMe sõidame ka vaned linnad Valletta ja Mdina. \nSee oli väga huvitav reis." }, { "title": "A2 2018 IV_003-029 (b9c8e8b8-de75-46bf-a1fd-d7c4c33649f1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina käisin reisil oktobris. \nMul oli pühkus.\nMa reisisin Turkeas, Kemeris. \nMa reisisin lennukuga. \nMinu reis oli seitse päevad.\nReisil ma puhkasin. \nSeal oli väga hea, päike päista, meeri on ilus\nÕues oli väga soe, ümbes kolmkümmend gradi.\nMa suplesin, jalutasin.\nMinu väga meldin reis." }, { "title": "A2 2018 IV_003-031 (38bfd681-dd93-465f-9a72-9f50f36188cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina reisin tihti komandeeringus ja puhkas. \nMinu viimasne reis oli Minskis Valgevenes. \nMa tegelen reklaamiga.\nMinskis mul on palju klientid.\nVeel minu vanemad elavad siis, ma käisin külla nende juurde.\nMulle meeldib reisida Valgevenes!" }, { "title": "A2 2018 IV_003-050 (0c4c703a-2e85-47a0-8e3e-73e082b988c0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma reisil käisin viimanekord suvel. \nMa olin Valgevenes.\nValgevenes ma olin sanatoorias.\nMa olin sõpradega, me ujume, randlame. \nMe räägime, kuulame muusikat, sööme eerinevaid toiduvad. \nOli väga rõõmus. \nIlm oli väga ilus ja soje." }, { "title": "A2 2018 IV_003-053 (5c7f5fe6-c669-45d8-9169-405c9fc0d6e9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimasel korral ma käisin Suur-Britaanias reisil. \nMa kohtusin seal oma sugulasega. \nMinu täti ja tema abikaasa elavad seal juba kümne aastat. \nMulle meeldis Londonis. \nSeal elavad palju inimeseid. \nMa külastasin Kuninga muuseumi, jalutasin pargis. \nMa käisin kontserdil. \nMu sugulased elavad äärelinnas ja ma elasin nendega seal kaks nädalat. \nNende linnaosa on väga puhas. \nMa tahaksin sinna minna vahemalt üks veel kord. \nAga ma ei taha seal elada." }, { "title": "A2 2018 IV_003-057 (5059a34d-6719-4d1a-bd72-7ff29fec7ac2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Esimesel novembril ma käisin Austrijasse.\nSee on minu viimane reis. \nMe käisime koos minu mehega, Viennasse. \nMe jalutasime kesklinna ja parki, käisime muuseumisse ja kohvikusse. \nJõime kohvi ja sõime tordi. \nMe ostasime natuke magustoitu ja viinerid." }, { "title": "A2 2018 IV_003-058 (61c7f75a-aab4-4257-a213-9fc1c16a84bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Me kaisime reisil sõbradega koos viimasel nadalavahetusel.\nMa vaatasin uus koht Eestis. \nSee oli väike linn Saula Tallina lähedal, siis seal asub mets ja kolm järvi\nOn minu arvates nad oli nagu Eesti lipp: sinine, must ja valge. \nNadalavahetusel oli väga ilus ilm, päike paistasib aga puud oli heledat, sest see ei ole suvel.\nMeile meeldivad see reis teha." }, { "title": "A2 2018 IV_003-066 (a1c2ef2b-a10f-453c-b7c3-dcc8b6f3e9e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel mul oli puhkus. \nMul on väike pere: mina ja minu poeg. \nMe käisime Turgis. \nMulle meeldib puhata Turgis. \nSeal väga soe. \nSee on väga ilus maal. \nMa puhkasin hottelis, kus asutas mere juures. \nMa iga päev käin mere juures, ujus ja võttis päike. \nÕhtul ma käin linnas jalutada ja ostsin erinevaid asjad.\nMõnikord ma vaatasin kontserdi, kus oli hottelis. \nKõik on sureparane. \nja hüvanane." }, { "title": "A2 2018 IV_003-073 (806b129c-7a10-4e35-a1a8-952bb9f454e9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käisin kaks aastat tagasi Montenegros. \nMa käisin koos perega. \nMe üürisime maja. \nSee oli väga tore aeg! \nMe päevitasime, ujusime meres, mängisime lastega rannas, käisime Tivatis.\nIlm oli väga ilus, soe mere. \nMeil oli väga hea tuju.\nMulle väga meeldis minu viimane reis!" }, { "title": "A2 2018 IV_003-076 (21d869ea-cafd-47fc-9f79-c40da159dd76).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli oktoobril. \nMe reisisime koos perega Hispaaniasse, linn Alicante. \nMe käisime lennukiga. \nSeal me puhkasime, päevitasime, ujusime, mängisime mere äres, sõime ja jõime. \nSöök oli väga maitsev.\nMulle meeldib see reis väga. \nTahaks Hispaaniasse minna veel kord." }, { "title": "A2 2018 IV_003-080 (d216117f-cbbc-4e35-985f-abb213f9144a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on vaba päeval detsembris, ma käisin venemaalt, Pihkvas.\nMul meeldin venemaal.\nMa käisin muuseumis, teatris parkis. \nMa sõidan bussiga\nMa võttan kaasa palju asjad.\nMa ei tee ilm on soe, võib vihma sajab. \nHead reisiga minule." }, { "title": "A2 2018 IV_003-082 (baf770d9-e6fb-450f-931b-d732e9de0998).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nädala lõpus ma reisisin Toila SPA hotellisse. \nMulle meeldib puhkata Toilas. \nHotellis on väga hea saunakeskus ja ujula.\nSaunakeskuses on mitu erinevat sauna. \nMa ujusin ujulas ja leili võtasin saunas iga päev hommikust õhtuni. \nToilas on ilus park ka.\nMa jalutasin pargis. \nSee oli nagu muinasjutus." }, { "title": "A2 2018 IV_003-085 (077095a8-0ed4-4c95-b1c1-2974d915044a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis oli eelmisel kevadel, märtsil. \nMa reisisin Itaaliasse koos perega, mehe- ja tütraga. \nMe sõitsime lennukiga Tallinnast Bergamosse ja edasi Genovasse rongiga. \nMe üürisime kahetoalise korteri Genova kesklinnas, see on alati soodsam. \nIlm oli ilus ja Genova on väga huvitav linn. \nMe jalutasime palju, külastasime losse ja muuseumi, vaatasime palju vaatamisvärsussi." }, { "title": "A2 2018 IV_003-086 (e9f664e7-658b-4cf8-b805-7626be75ead0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma käisin Valgevenemaal minu ema juures. \nMa reisin koos oma perega.\nIlm oli ilus siis ma jalutasin palju.\nKäisin kinno oma õege. \nSuhtlesin oma sugulastega. \nSee oli tore aeg. \nTalvel ma lähen ka ema juurde." }, { "title": "A2 2018 IV_003-088 (53212502-1255-45c0-ad18-ac5c4000956b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja minu abikaasa käisime reisil suvel, augustis. \nMe reisisime Barcelonasse. \nMe reisisime üheksa päeva. \nMa ja minu abikaasa läksime teatrisse, kinno, museumisse. \nMe ujusime meeres iga päev.\nÕhtul me käisime baaris või restoraanis.\nSee reis oli huvitav ja tore." }, { "title": "A2 2018 IV_003-089 (dd5f289c-562e-4910-b2b9-4553257982ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma reisil käisin augustil pojaga. \nMe reisisime Türgis. \nTürgis me puhkume, ujuma merile ja basseini. \nSõidame ekskursion Pamukale, sõidame akvapargi. \nVäga palju jalutame.\nTürgis oli väga hea ilma. \nMe sõidame funikulööris. \nTürgis väga ilus. \nÕhtul me käime tantsikluubi." }, { "title": "A2 2018 IV_003-091 (c8909692-9d7f-4b70-91be-15250205bd67).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Aesmisel veebruaril ma käisin Venemaal. \nMa käisin minu sõpraga ja me tahtsime vaadata Moskvat. \nMe õppisime koos vene filoloogiat ja me lõpuks kaisime Venemaale. \nMe käisime Moskvas ja seal me kohtusime oma sõpraga, Sergeiga.\nMe käisime koos kesklinnas ja vaatasime palju ilusat asju.\nSee oli väga huvitav reis." }, { "title": "A2 2018 IV_003-092 (3aee3345-9165-4c01-bf7b-9c807b915eff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reisi ei oli pikk, ja ei oli sõe! \nMa läks Sõtimaale koos minu sõbranna, \nKohtumasin minu vanemad ja venna.\nMinu vanemad elavad on väga ilusat maakond üks suur mägi, ja palju väikse, ja paar väike jögi. \nMeie jalutamesin koeriga iga päev. \nViimane, üks suur õhtusöök restoraanis, muugav ja maitsevad! \nReisi on ainult kolm päev, meie sõidan lennukiga kahekümneteist kuuesandal oktoobril, ja läks tagasi kahekümneteist üheksandal." }, { "title": "A2 2018 IV_004-002 (ae68a7d6-c4b6-4e4b-a05b-e14874bef414).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu viimane reis juhtus umbes veebruaris. \nMina koos perega läksime Armeeniale ja Ukraaniasse. \nSeal, me jalutasime palju ja me sõime erinevad restoranides.\nMe üürime autot ja sõitsime maale. \nMe nägime nii ilusad kohad!" }, { "title": "A2 2018 IV_004-003 (fa787bce-6cec-4813-8705-232e88c5d934).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen pärit Ukrainast, sellepärast ma käin kaks korda aastas Kharkivisse, kus ma olen suundinud. \nMinu viimane reis oli suvel, ma puhkasin minu perega. \nTavaliselt, kui ma olen kodus, ma veedan palju aega minu perega, sest ma tunnen igatsust maale järele, kui ma olen Eestis. \nMa sõidsin Ukrainasse bussiga, ma arvan, et see on väga mugav ja huvitav, ja odavam, kui lennukiga." }, { "title": "A2 2018 IV_004-005 (99c71f62-0ff7-4105-ac19-5b473c4cf49b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina reisin kaks kümmend aasta tagasi.\nMina käisin Sankt-Peterburgis bussiga.\nMina käisin Neva tee laeva, lähisin Nevskij prospekt ja sõitsin Petergoff museimus ja pargis. \nSeda on väga huvitav ja meeldib.\nMina lähen jalgpallis, teatris, kontserdil.\nSeda suurepäraselt! \nVäga tore!" }, { "title": "A2 2018 I_001-014 (32c21cfc-b14f-45e5-8d67-e59d7cfa2e54).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mari.\nMa tahan kutsuda sulle jalutame Vanalinn mööda.\nMe kohtume kaubamajas kell kuus.\nMe käime vaatame vana linn.\nSee vaga ilus linn. \nSeal palju kohvikud, muuseumusid kino.\nMe kaime kohvikus ja joome kohvi.\nMa ootan sind.\nHead aega." }, { "title": "A2 2018 I_001-015 (86f4f30b-8348-4b0b-8d5d-cacc65d3ec1e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mari!\nKuidas sul läheb?\nMa loodan et kõik on hästi!\nSuvel ma puhkan ja ma tahan minna Hispaaniasse!\nMadrid on väga ilus linn ja ilm on alati väga hea.\nMa tahan külastada Juuli algus.\nSee on päikseline ja soe Juulis seal!\nMa lähen ujuma meres ja matkama!\nKas sul on vaba aega Juulis?\nKas sa tahad tulla minuga?\nMa igatsesin sind ja ma loodan et näeme varsti!\nSinu parim sõber, Anna" }, { "title": "A2 2018 I_001-023 (71be97c8-046b-4850-8bc7-cad05e10f577).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu sőber!\nPalun aitage mulle.\nMa tahan minna huvitavat linna on Eestis.\nMa tahan minna musiemisse, teatrisse huvitavat poodile.\nSeale ma tahan teha palju fotokat, tuttavaks huvitavad inimestega ja proovima magus toid.\nPalun soovitage mulle huvitavat linna." }, { "title": "A2 2018 I_001-025 (b3f1a73f-d5d3-41f4-b2b1-2c5b861889dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis Anna,\nMa kutsun sind minna minuga külastada ühte huvitavat linna, nimega Reykjavik.\nSee on pealinn Islandil.\nMe saame Reykjavikile reisime sellel suvil, sest see on parim ilm aastas seal.\nKui oleme kohal, me sõidame riigiparkis, jäämäele, ning külastame mingi muuseum linnas.\nPeale, provime Islandi toitud.\nKui sa tahad minna minuga, võid helistada mulle siis me räägime veel.\nParimate soovidega, Eeva" }, { "title": "A2 2018 I_001-027 (8125a8a9-618e-4900-9e7e-a8f9a6efc5dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis Mari,\nMa tahan kutsuda sind ühte huvitavat linna. \nAsi on sellest, et ma sõidan Tartu.\nLähme koos minuga.\nMa lähen kaheksateistkümnendal mail.\nMa tean, et sina ei tööta ja sul on vaba aeg.\nMe sõidame bussiga.\nSeal me käime linnas, musemiumis, kohvikus.\nMa külasin, et Tartu väga ilus linn ja seal on suur tervisse müseum.\nLoodan, et sa oled nõus ja sulle meeldib see kutse.\nKohtume kaheksateistkümnendal mail kell 10.00 vana linnas.\nKõike head!" }, { "title": "A2 2018 I_001-032 (6619645f-5565-4923-83ae-eb292fd8595b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Igor!\nMa sooviksin külastada sinuga ühte huvitavat linna.\nSee on Tallinn.\nMe vőime minna Vanalinna ja vadata huvitavat kohtid.\nMe saame süüa Eesti toitid ka.\nMa külastan sulle 1. Marts 2018.\nSee on neljapäev.\nSa vőid broneerida toa hotellis vői jääda minu kodus.\nTallinnas." }, { "title": "A2 2018 I_001-034 (39a0ae4f-d29e-449a-8f14-e3cc6435fa9a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Mari!\nKuidas läheb?\nTahan sind kutsuda minuga reisi minna.\nMa tahan Pärnusse minna.\nNüüd on suvi, päike paistab, käime ujumas!\nMillal sul on vaba päevad?\nMa tahan Pärnusse minna sellel nädalavahetusel.\nAga kui sul ei ole aega, siis sõidame järgmisel nädalavahetusel.\nPärnu on väga ilus linn, ma tahan seal väga palju jalutada, ujuda ja muidugi mingeid restorane minna.\nUtle mulle, kas see on soobib?\nOlga" }, { "title": "A2 2018 I_001-042 (ebecc143-e5cc-4674-96d4-f6d16394d7da).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kalis Olga!\nMa soovin külastada ühte huvitavat linna.\nSee on Narva.\nlähme koos.\nSee on huvitav linn.\nMa sõidan seles laupäeval autoga.\nSeal on väga ilus promenad jalutamine seal.\nKäisime koos Astrikeskusse sind tihti olevad kontserti.\nÜks kord ma kohtusin Ilona Kaldre." }, { "title": "A2 2018 I_001-046 (51522099-865d-4b76-a702-a5e67836676b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõbranna Eeva,\nSa tead et ma ei ole Istanbulis mitte kunagi olnud.\nMa tahaks sinuga Istanbulisse minna.\nMeie saaks minna märtsis.\nIstanbuis ilm on väga hea märtsis.\nMa tahan palju asja teha seal.\nMa tahan Aja Sofia kirki ja Topali Lossi näha.\nKui ilm on soe, me saaks Bosforisse laevaga minna.\nMa loodan, et minu plaan sulle meeldib.\nKõik head, sinu sõbranna Anna" }, { "title": "A2 2018 I_001-053 (ff9087c3-b3c1-4afc-bd75-65d9daaf0a30).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anton!\nJärgmisel nädalavahetusel sõidan Rakveresse.\nKas soovid minu koos minna?\nRakvere on väga ilus linn.\nSeal ma tahan spaas käia, metsas jalutada ja vana sõbraga kohtuda.\nÕhtul võib restoranis süüa ja õlut juua.\nKui sa oled nõus, kohtume siis laupäeval, kell 10, minu juures.\nHead aega!\nOlga" }, { "title": "A2 2018 I_001-058 (3f881db5-2486-4234-948a-0a63ad366ac3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis Liina!\nMa tahan sind külastada vatab meie huvitavat linna. \nMe kohtumisini laupäeval kell seitse kohvikus \"Kevad\" \nMe käisime meie linna parkis. Seal me olime jalutasime.\nParkis väga ilus loodus.\nSeal ilusad lilled.\nSeal on väike järv. Ma kutsun sind külas!\nKohtumiseni!\nOlga" }, { "title": "A2 2018 I_001-065 (48c65a10-15de-4002-8e09-a4d6e51c581a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Eeva!\nLähme külastama Tallinna!\nSee on väga huvitav linna, ja sinna saab sõita laevaga.\nMulle sobib kahe nädala pärast, kas see sobib sulle ka?\nEsiteks jalutame vana linnas, see on ilus.\nSiis ostame midagi Kaubamajast.\nJa veel enne kui lähme tagasi sadamasse, sööme restauranis.\nHead aega!\nAnna" }, { "title": "A2 2018 I_001-071 (24f79013-9935-447e-ac28-1d332407161b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kati!\nMa tahan sind kutsuda Tallinna.\nMa kavatsen minna loomaaiasse ja jalutama Kadriorgis pargis.\nKas sa olid Tallinnas? \nMa hakkan sőida Tallinnaan augustil.\nVeel me saame minna kohvikusse.\nKas sa olid Kadriorgis?" }, { "title": "A2 2018 I_001-093 (f7aa66d1-6280-4b9b-a734-e7cac5bf8cc9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõber!\nMa tahan sind kutsuda ühte huvitavat linna.\nMa mõtlesin, et see on hea mõte sinna koos sõita.\nMe sõidame Tallinna järgmisel nädalavahetusel.\nSeal toimub suur laulupidu ja pärast seda me võime kohvikusse minna.\nPalun helista mulle, kui see sobib sulle.\nNägemiseni!" }, { "title": "A2 2018 I_001-094 (746077f2-aa4a-49ee-a243-5fa95f0bd01e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu sõber!\nMa soovin külastada Toronto!\nMa tahan käia varsti.\nMa arvan suvel, sest sellel head ilm.\nToit Torontos on väga hea aga väga kallis, ma loodan et sa tuled minaga.\nKas sa tuled?\nHelista mulle ja me läheme!" }, { "title": "A2 2018 I_001-112 (d811a732-95b0-4dc1-bcb2-695879a7ea24).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Tõnis!\nKuidas laheb?\nKuidas sinu terve on?\nMa tahan minna Petergburisse bussiga.\nMinna ma kassa.\nKas Sa tahad?\nMa tahan minna laupaeval.\nMa arvan, et sul on vaba aeg. \nMe jalutamas kaime Nevski tänaval. \nMa tahan minna kauplusse ja ostan tossid. \nSeal me voime osta teise ajaased, tehnikad, maitsev toidu ja muu. \nMa tahan minna teatrisse.\nHoida oma tervist! \nHelista kinglasti." }, { "title": "A2 2018 I_001-115 (f4dc5e07-4528-4b60-a12c-04bcaffe4c19).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Kallis, Ma tahan külastada tartu. \nMa tean et sul ei ole vaba aega aga kui sa on vaba Me võime külastada seda.\nMa loodan et järgmisel läupäeval sobib sulle. \nMe saame näha kui ilus see linn on, samuti Me saame minna Vanalinna seal.\nMa ootan sind. \nPalun väste Mulle ni kiiresti kui võimalik.\nSinu Sõber," }, { "title": "A2 2018 I_001-116 (f5dc9454-eb57-444a-88fd-8fc48d12c71a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber.\nMa tahan kutsuda sulle kesklinnas. \nSeal on turg. \nMa tahan mina seal laupäeval.\nMe ostsime kingitus. \nPärast me lähme kinos, kus vaatame huvitav film, ja pärast kino me lähme kohvikus, kus me suhtleme.\nHelista mulle või kirjuta, et sa nõus." }, { "title": "A2 2018 I_001-122 (b0989625-14b1-493e-b618-510348050ff3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Peeter, Kas sul on vaba aega järgmisel nadalavahetusel?\nMa tahan minna Riiga.\nLähme koos: Riia on väga ilus ja väga vanna linn. \nMa arvan, et ma sõidan oma autoga. \nKui sulle sobib, lähme laupäeval kell 10. \nKui ilm on ilus me jalutame Riias kesklinnas. \nMa arvan, et me tuleme tagasi Riiast koju pühapäeval õhtul. \nKui sulle see plaan soobib, kohtume laupäeval kell 10. minu maja ees." }, { "title": "A2 2018 I_002-014 (a10117ae-83f3-4bf8-84d1-a57cd63bcd1d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõber Paul!\nMa tahan kutsuda sinna Pärnus linn.\nMa tahan sõida Pärnusse, sellepärast see linn on väga ilus, seal väga ilus rand ja mere. \nSeal me oleme jalutama, ujuma, tantsima. \nKui sinu selge, vasta mulle. \nMa ootan sinu vasta, Sinu sõber Igor." }, { "title": "A2 2018 I_002-025 (ddea7d69-0edd-4b21-aca0-9abb408be024).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Olga!\nMa kutsutan laupäeval käivad jalutame Narva vaatame uusi filme, jalutame pergis, veel kohtume sõpradega ja käime koos basseinis. \nÕhtul koos oma sõpraga valmistan õhtusööki. \nPärast vaatame uusi ja huvitav filmi.\nKindlasti külastame vanemaid." }, { "title": "A2 2018 I_003-003 (42ca0306-7e54-4f70-845f-333d343ba81a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sőber!\nKutsun teda külastama Tallinna.\nTahan ma seda linna külastada 6. märtsil, sest see päev on mul vaba. \nSeal ma tahan sinuga külastada muuseumid ja minna kinno.\nSőber Igor" }, { "title": "A2 2018 I_003-006 (e3a154b8-9ca0-4568-aa01-aa856c442e46).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sőber Paul!\nKevadel ma tahan külastada Pariis. \nMa tahan vadata Elfi torn ja teised kohal. \nMa tahan külastan minu vanematega, sest nad elavad Pariisi.\nAga sa tahad külastada Pariis?" }, { "title": "A2 2018 I_003-009 (aee74ef5-5d0f-4043-8ef9-32ab5a8e57c2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Mari! \nMa tahan kutsutada Sinna ühte huvitavat linna. \nMa tahan jalutada koos ja kaita teatris. \nMe läheme linnas tesipäeval kell üheksa hommikul. \nSa kaasa võtta hea tuju. \nNägemist. \nSinu sõber Juta!" }, { "title": "A2 2018 I_003-011 (81b8879a-9091-41ea-8547-102b50abb0c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mari. \nMa tahan sina kutsun linnas. \nMe tehame minna laupaeval voi puhapäeval kella 11 - 17. \nMe käime kohvikus joome kohvi voi tee. \nPärast kaime jalutame mere äärde, pargis, spakeskus ja käime kinos voi museius. \nHelistad minu.\nOlga" }, { "title": "A2 2018 I_003-022 (aa917331-108b-40ba-848f-a42e89242578).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sőbra! \nMa tahan külastada sulle minu juurde. \nMe laheme Narva. \nSee on väga huvitavat linna. \nMa tahan sőidata seal laupaeval kell kaksteist temaga.\nNarva väga ilus linna, me oleme jalutama tanaval, istuma kohvikus lahema galerejas.\nMa ottan sulle laupaeval kell kummend\nTeile sőbra Julia." }, { "title": "A2 2018 I_003-038 (3a0f538f-05ea-4d43-bcf8-cdf70822fd1e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Olga! \nSoovin kutsuda sind homme Tallinnas sõita. \nTallinnas me käime vana linnas, sõidame trammiga mööda ilusaid tänavaid. \nTallinnas on palju ilusaid kaupluseid. \nJoome kohvi jo sööme kooki kohvikus Tallinnas on palju kohvikud ja restoranid. \nAga õhtul lähme kinos, Apollo kinoteatris praegu esitavad huvitav film.\nKohtumiseni, sinu sõbranna Polina." }, { "title": "A2 2018 I_003-040 (e7d7ab21-732b-4b1b-b1de-dadebb4f2a19).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõbranna Olga! \nMa tahan koos sinuga minna jalutada linnas Narvas \nTana hommikul ma oötan sind kaubakeskus Astri juures.\nMe lähme kesklinnas, me vaatame Germani loss, uus promenad ja jalutame joe Narova ääres\nSinu sõbranna Irina!" }, { "title": "A2 2018 I_003-053 (8528fcc6-9ba7-448e-8929-5df511b5684a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Igor!\nMa tahaksin minna Tallinna järgmisel nädalal reedel. \nMa olin Tallinnas viimane kord väga ammu, seepärast ma igutsesin - Tallinn on väga ilus ja meeldiv linn. \nSeal ma käin jalutamas vanalinnas, vabaõhumuusiumis ja kadriorupargis.\nSamuti ma külastan kontserti Tondi Rabas. \nPalun, sõitme koos. \nMa kutsun sind. \nTeekonnas samme suhelda ja jalutada." }, { "title": "A2 2018 I_004-005 (df086995-a631-4776-9c36-053c86ee94fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis Olga! \nTahan sind kutsuda reisima Tallinasse. \nPlaanerin sőitma märtsis.\nSeal me saame jalutad vana linnas, käima muuseumise, kinnose minna, ja palju erinevad asju. \nKui sa soovid minuga tulla siis kirjuta mulle kirju tagasi. \nSinnu sőbrana Polina!" }, { "title": "A2 2020 II_002-007 (7040b610-eec6-49a0-9375-250f740ad5e0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber! Ma tahan koristan minu aed. Ma kutsun sind täna õhtul ümbes kell 17.00. Minu need sind abi. Ilm on hea ja soe, panen seljas on t-särk, jalas on lühikesed püksid ja tossud. Võta kaasas töökindad. Pärast aia koristamist me joome kohvi või tee ja sööme sealiha šashlõk. Kohtumiseni! Ma ootan sind. Sofia" }, { "title": "A2 2020 II_002-019 (4e5fb7fc-5cac-4ea6-b921-eab7299d8ea5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis Anna! Sa tead et mul on suur aed. Ma tahan sulle teatada et ma sooviksin minu aeda koristada jargmisel pühapäeval 21. juuni. See on väga raske koristama see aeda üksi. Ma kutsun sind, sest on vaja sinu abi. Ma mõtlen et me koristame seda ümbes 2-3 tundi. Pärast koristamist me sööme suppi või salatit ja joome kohvi sarvesaiadega. Ma ootan sind kell 18.00. Kohtumiseni!" }, { "title": "A2 2020 II_002-027 (09198c43-119b-470b-bfaf-bcba3c1deba4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kaalis sõbranna! Kuidas sul läheb? Ma tahan nädalavahetusel koristada aed. Ma leidasin sulle ütlesin, et Mul on aed suvilal. Ma olin seal laupäeval ja pühapäeval Tulla minu juurde. Vabal ajal. Pärast me saame päevitada ja panna šašlõki, aedvilja. Aga pärast sõidame koju tagisi koos. Nägemiseni sinu sõbranna Anna 20. juuni" }, { "title": "A2 2020 II_002-028 (37d67b93-0a52-4ded-bc91-0424d4f5729f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mihhail. Kirjutan sind, et mul on aed, ja ma tahan aeda koristada. Esmaspäeval ma leidan majas. Tahan koristada on muru, puu, lilli. Ma arvan et me koristame aeda kella 10-12, ja pärast aia koristamist me sööme liha ja teeme griili. palun abid mulle. Nägemiseni Artjom" }, { "title": "A2 2020 II_002-044 (489011c2-0975-4151-96f2-998d89c1d406).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõber! Ma tahan sinu kutsuda minu aed. Mul vaja sinu appi. See toimub koristamine suvel, juunis. Me oleme koristama kolm tundi. Pärast ma tahan puhkada, teha šaašlõke, mängida. Sõida mulle abikaasa ja lapsega oma autoga. Palun võta hea tuju. See päev on väga huvitav." }, { "title": "A2 2020 II_002-054 (584c47e0-aae9-459a-a125-cb869d0052de).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anna, ma tahan puhuapäeval aia koristada. Sa saad mulle aidata? Seal on palju vanad lehed. Koristasime ja pärast istusime lilled, ma ostsin väga ilusaid lilled. Pärast aia koristamist käime saunas, grillime liha ja vorstikesed, rägime kuidas käsi käib, me nii kaua ei näidata. Nägemiseni." }, { "title": "A2 2020 II_004-001 (f8459b9b-ce6f-4c6d-8b1b-d14b589be330).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kalli sõber. Kuidas sa tead, mul on väga suur ja ilus aed. Järgmisel laupäeval ma tahan seda koristada. Kas sa saad mulle aidata? See toimub laupäeval kell üksteist hommikul. Me koristame umbes viis tundi ja pärast me saame natuke grillida ja õlut juua. Mul on meeldiv, kui sa tuled. Head aega, Ivan." }, { "title": "A2 2020 II_004-029 (3f588581-d48c-4554-82e5-497c851e2292).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, sõbranna. Ma tahan aias koristan laupäeval. Ma planid koristate kell kümmnest kaksteistkümneni. Aga pärast aia koristamist meie sullega lähme kohvikusse, kinnos. Aga pärast kinno lähme mulle külla. Mul on maitsev tordi. Sõime torti ja joome tee. Helistab mulle palun: 5------- Kõike hea. Anna" }, { "title": "A2 2020 II_004-033 (8551ea2f-11c1-4180-8e3d-3bdd7fccd205).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis Sofia! Eelmisel nädalavahetustel ma ostsin oma uut maja. Seal väga ilus ja suur aed. Maja on puhas, aga aeda on vaja koristada. Ma tean, et sinul praegu on tööpuhkus. Ma tahaksin kutsuda aeda koristada minuga. Ma mõtlen, et aia koristamis ei ole palju aega. See sõltub kui me oleme koristama ruttu. Minu aias ainult kasvavad lilled ja ei ole täpsemalt puud. Pärast aia koristamist me oleme jooma maitsev teed või kohvi ja sööma ise valmistamine torti. Parimate soovitega, Irina!" }, { "title": "A2 2020 II_004-042 (61a88c43-0c9d-44be-86d8-153d921ee9b2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Jaan! Kuidas läheb? Kas sa saad aidata mind palun? Ma vajan aeda koristada, minu maja tagas. Kas homme sobib sulle? Voib-olla hommikul? Me peame koristama kaks või kolm tundi. Pärast aia koristamist, me läheme restorani. Me sööme ja joome. Ma maksan! Aitäh!" }, { "title": "A2 2020 II_004-043 (ab105a04-af6e-4677-b15e-d44f55e2ade1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis Andres! Kuidas läheb? Loodan et kõik läheb sul hästi. Tegelikult mul on vaja sinu abi. Tahaks oma aeda koristada, laupäeval hommikul, kui sul on aega. Me hakkame hommikul umbes kell üheksa, ja lõpetame kell kaks. Ei ole väga palju tööd, ja ei ole väga must õnneks! Koristamist kestab viis tundi ja pärast seda, meil on aega naudimist. mul on hea plaanid! Kui on ilus ilm võime minna randa, kui ei ole siis läheme kinno ja vaatame uue filmi. Ja pärast seda läheme õhtu söögi sööma. Itaaliane restoranis, neil on ilusad ja maitsevaid pitsad ja pastad. Õhtul pärast seda ma võin sind koju viia! Loodan et laupäeval oled vaba, sest auselt üksinda ma ei viitsi seda teha. Ja sa ise hästi tead et koos on parem ja kergem." }, { "title": "A2 2020 II_004-046 (951bc2bd-4486-499a-967e-66c6f6f69c26).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anne! Kuidas sul läheb? Ma tahan aeda koristada siis reedel. Kas sa saad mulle aidata? Ma koristan oma aeda tavaliselt kevadel üks korda. Aga mõnikord ma koristan siis üks veel korda suvel ka. Me saame õlu juua pärast aia koristamist. Me saame ka ujuda järvel. See asub Põhja-eestis. See on kirjeldamatu, ja ma käin selle väga tihti. Palun, kire mulle! Head päeva! Jaan" }, { "title": "A2 2020 II_004-050 (c1e6af0a-c05e-4e61-8f5c-40fd8eb971ff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Ivan! Mul on suur ilus aed ümber maja. Seal on kolm õunapuud, kaks kirssipuud ja neli virsikupuud. Tule mulle külla nädalavahetusel. Ma tahan koristada aias. Sügisel aias palju tööd. Ta saad aidata mulle. Õhtul me sööme mäitsev grilli liha." }, { "title": "A2 2020 II_004-055 (fa2adfa9-5da9-4fb3-a46b-13cfbaa4f849).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anne! Ma kirjutan sulle kirja. Mulle vaja appi. Mul on väga suur aed. Seal vaja kooistada puulehed, kooistan prügi, künda ja külvata samuti lõikat puud. Mulle kirjuta või helista. Ma ootan vastust. Tervitades Jelena" }, { "title": "A2 2020 II_004-061 (5f359232-b5a7-4c23-9a58-3ae6e5338421).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Sofia! Kas sul on aega sellel nädalavahetusel? Ma tahan aeda koristada. Kas sa saad mind aidata? Ma tahan natuke muru niidata ja lilli kasvatada. Ma arvan, et see on umbes 2-3 tundi. Pärast aia koristamist, lähme sisse ja sööme kooki. Mul on päris hea kohv ka." }, { "title": "A2 2020 II_004-068 (ed07afd3-301d-4fe6-8981-628c3a87d962).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Jelena. Mul on aed. Aes on ilus rohelised puud, ja lilled. Ma tahan teid kutsutasin koristavad minu aed. Tuli minna kell 14.00 laupäeval Me teeme tööline ajas kaks tundi, pärast aia koristamist, me puhkame, teevad šašlõkki, kuulamine muusikad, mängivad palli. Kohtumiseni." }, { "title": "A2 2020 II_004-076 (2e63c4f3-cea9-4ede-8009-68196def7d0d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu sõber! Mul on vaja sinu appi. Homme ma tahan aedale niitma muru, saagima oksi, rosima peenraid, korjma lehte rehaga ja korjama marjad. Me koristasime umbes viis tundi. Pärast me läheme kohvikuse. Ma ootan sind." }, { "title": "A2 2020 II_004-077 (bff67133-5e7c-47b9-904e-413250478968).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! Kuidas läheb? Mul läheb suurepärane, aga mul on vaja su abi. Mul on väike aed maja ees. Seal kasutavad kirssipuu, õunapuu, pirnipuu ja marjad. Kas sa võid mul aidata koristada seda aja? Ma tahaks seda teha järgmisel nädalavahetusel, võib-olla laupäeval. Kas sa oled vaba? Me koristame kaks või kolm tunni. Pärast koristamist saame juua teed või jalutada. Nõud?" }, { "title": "A2 2020 II_004-088 (deaeb3cb-ec51-4af7-9eaf-0c0abd581134).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! Tahaksin aeda koristada. Kas sa saad aidata mulle? Ma hakkan aeda koristama järgmisel nädalavahetusel. Mõtlen et koristame neli tundi kui oleme kahekesi. Saame liha grillida pärast aia koristamist ja puhkata. Saad minu kodus magama ka ja su koju minna järgmisel päeval. Ootan su vastust." }, { "title": "A2 2020 II_004-089 (118453eb-4ff6-43cc-a95d-72b2c561e911).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tiina. Ma tahan aeda koristada. Minu aias on palju tööd. Ma tahan koristada seal laupäeval hommikul. Kas sa võid aidata mulle? Viimane kord ma koristasin seal viis kuud tagasi. Pärast seda me puhkame koos ja joome teed. Ma hakkan ootama sind. Helista mulle telefonil -----." }, { "title": "A2 2020 II_004-103 (919be6cf-b4d9-4dd3-a2aa-d7728a9b8737).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! Sa tead mul on suur aed. Ma tahan seda koristada laupäeval. Eelmisel nädalas, sa utlesid, et sa tahad aeda koristada minuga. Kas kell 10 soobib? Me töötame uueks tunniks ja, pärast seda, me sööme kana. Ma tean sulle meeldib kana." }, { "title": "A2 2020 II_004-108 (2498495f-661e-4120-b244-6ffdc01b8406).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Ivan, mul on vaga suur aed ja ma tahaksin koristada seda. Kas sul on vaba aeg laupäeval (homme). Ma mõtlen koristamine võttab kaheksa tundit. Mul on palju erinivad asjad me saame kasutame. Pärast aia koristamist lähme kohvikusse. Palun appi mind, aitäh." }, { "title": "A2 2020 II_004-110 (47fab1fb-3f2e-4a04-a58e-1f57eda97d5d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Andres! Kuidas sul on? Olen hetkel suvilas. Ilm on tore ja päike paistab. Mul on suur aed mis ma pean koristama. Kas sa saad aidata mind? Võid tulla homme hommikul kui on võimalik. Koristame koos kolm tundi ja pärast aia koristamist käime saunas. Ma usun et sa maletad kus mu suvila asub sest sa olid siin eelmisel aastal. Tervitades, Anna" }, { "title": "A2 2020 II_004-120 (b13a2420-f688-44a0-8ae3-0de3e47679c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Andres, kas sa saad aitäh mulle aeda koristada? Ma pean seda koristama enne suvel, sellepärast viimane nadalavahetus Majil on parim aeg. Ma arvan et see võttab umbes kaheksa tundi. Pärast koristamine me saame saunas minna." }, { "title": "A2 2020 II_004-130 (ac3eb34a-ea60-4098-a7e1-067362ef6363).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis! Ma tahan koristan aeda. Sa appi mulle? Ma koristan aeda läupäeval kell 16.00. Pärast aia koristamist me läheme pargis jalutame koeraga. Aga eile me jääme maitsmeta karastusjook. Sina helista mulle. Ma olen kodus kell 15.30. Sa tule minu juurde." }, { "title": "A2 2020 II_004-136 (134bd783-dc3c-48d2-b504-cf1ce0748e14).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber Sirje! Mul on väga ilus ja suur aed. Ma tahan koristada aeda reedel õhtul pärast tööd. Kas sa aidata mind? Ma arvan, et me koristame kaks tundi. Pärast aia koristamist me saame lõket ja grillida teha või me lähme kohvikusse. Ma saan koristada ühel, aga see on väga raske." }, { "title": "A2 2020 II_004-147 (f7db24fb-7928-41ff-892b-0e6e42d0103e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hea Tiina! Laupäeval ma tahan aeda koristada. Ma koristan seda igal kevadel. Kas sulle meeldib aeda koristada? See on rõmus! Kui tahad, tule minu juurde. Pärast aia koristamist me joome teed ja suhtleme aias laua ääres. Irina." }, { "title": "A2 2020 II_005-006 (a3f55d3a-d56e-4daa-8b9d-025017e1c68f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber! 20.juuni. Sellel nädal ma planeerin koristada aeda. Ja ma tahan küsida teile, kas sa tahad appi minule? Ma planeerin: õuna puud oksa kärbitama, umbrohi minu lilla peenrad ja koristanud kuivanud taimed. Ma mõtlen se ei ole liiga kaua tööd, ma mõtlen umbes neli kuni viis tundi. Pärast töö ma tahan teie pakkuda šašloki teha ja basseini ujuda. Palun appi minnule! Head aega ja homseni!" }, { "title": "A2 2020 II_005-014 (4c4213fd-6903-48c2-ba77-d9367b7d2cad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõber. Minul on suur aed. Praegu on kevad ja ma kutsun tema appi koristada pärast talve. Ma ootan sinu laupäeval esimesel mail kui sa olen nõus siis helista mulle. Pärast aia koristamist me saame rääkida Terveks Anna" }, { "title": "A2 2020 II_005-030 (781108d5-616a-4cc8-a892-e962201fab0c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu sõber! Kuidas sul läheb? Mul on väga hästi. Sa tead, et mul on suur ilus aed. Ma tahan koristada seda. Näiteks reedel kell üheksast hommikul ja umbes kaheni päeval kas sa saad mulle aitada? Ning pärast aia koristamist me saaksime minna kinno või baari, või lihtsalt olla kodus ja vaadata telekat. Palun helista mulle. Minu telefoninumber sa tead. Sinu sõbranna Jelena." }, { "title": "A2 2020 IV_002-002 (ab27766f-ce69-43ba-89bd-89f404845b4b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väga ilus. Ta on eraldi uus. Vannituba on suur. Siin on suur valamu ja dusikaabin. Paremal asub pesumaasin. Seinal asub peegel, seinavalgusti kõrval. Elmisel aastal me tegime remonti. Minu vannituba on kaasaegne ja stiilne. Hele seinal ja tume põrand. Minu vannituba on mugav." }, { "title": "A2 2020 IV_002-003 (2a12d1b1-dcb6-42ce-bda7-bcfabe81005c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väike. Remont oli viis aastat tagasi. Vannitoas on duššikabiin ja pesumaasin. Seinal on kaks riiuli. Esimesel riiulil asuvad šampoonid, duššigeelid. Teisel riiulil asuvad pesupulber, sepp. Vannitoas on peegel väikese riiuliga. Seal on hambaharjad, hambapasta. Põrandal on väike pehme vaip." }, { "title": "A2 2020 IV_002-010 (50e1e104-f444-4478-a6b7-3db2b4023e68).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väga väike. Seal on dušikabiin ja wc pott. Veel seal on pesumasiin. Dušikabiin ja wc poot on valge värvi, aga pesumasiin musta värvi. Ma tegin vannitoas remonti väga kaua. Remont tegima praegu väga kallim. Ma tegin remonti järgmisel aastal." }, { "title": "A2 2020 IV_002-011 (a6b89a46-49ff-445b-848c-c88f1da78c0f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on suur ja heline. Seal on kaks aknad, dushinurk, vc pott ja bide, suur vanna ja palju kappid. Veel on kraanikaus \"Gustavberg\" ja suur pegel. Ma kutsub ehituse firma ja nad tegivad minu vannituba kaks astat taga." }, { "title": "A2 2020 IV_002-012 (aa2e65d6-7468-4bdd-9230-6ff7f599ca34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on vanni tuba. Ta on suur. Ülpind on kumme rutmetri. Seinad värv on kollane. Mul on wc kos dušikabiin. Vannitoas on pesumasiin ka. Vannitoas on väike akn, ja masiivne prun uks. Seinas on suur peogel selleparast et minu abikasa igapaev tehab ilu. Ma tegen remonti vannitoas kaks aastat tagasi, ja see on liiga kalis, ma arvan." }, { "title": "A2 2020 IV_002-015 (e0d0af44-3320-49be-a48e-5f51ce7b5451).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väga ilus ja tore. Minu vannituba on wc, vann, autopesu ja kõik. Minu vannitoas on väga tore desain. Me tegisime remonti vannitoas on 2018 november. Veel kord vannituba remonti me tegeme 2021 jaanuar." }, { "title": "A2 2020 IV_002-016 (81209a65-8448-4413-9ec4-b8bc5920ca9b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on suur ja lai. Vannitoas on suur vann, pesumasin, seina peal on keraamiline kraanikaus. Kraanikaus kohal on kapp. Kappis on sepp, hambaharid, hambapasta, pesupulber. Vanni peal on šampoon ja dušigeel. Me tegeme remonti vannitoas kaks aastat tagasi. Vannitoa on puhas ja valge." }, { "title": "A2 2020 IV_003-004 (185c599d-86c1-42f0-b1b2-f5e726725916).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on üks vannituba. Minu vannituba on väike aga väga mõnus ja ilus. See on minu lemmiktuba. Vannituba on väga valge, sest et seel on suur aken ja palju lampit. Minu vaannituba on renoveritud. Minu vannitoal on duši, ei ole vann. Vannitoal on väga suur pegel ja minu kosmetika. Mulle meeldib minu vannituba, ja ma saan ola minu vannitoas kaua aeg." }, { "title": "A2 2020 IV_004-002 (670324bc-57a9-45df-8dd3-325ace965cb8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on suur, heledat ja soja. Vannitubasse on palju asja, ma ei tee kui asjad ei ole vannitubas. Me ei teginud remonti. Kui me otsime maja siis me elame. Tegid remont on palju rahas ja ajas." }, { "title": "A2 2020 IV_004-029 (4c0aa5ed-c531-4a67-be1b-6ddcb1576b47).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mind vannitoal on ainult duššikabin. Minu vannitoa on väga väike. Ma tegin remonti vannitoal kümme aastat tagasi. Vannitoal on ainult asjad et mul on vaja: rätikud, hamba puhastamine asjad ja väike raadio." }, { "title": "A2 2020 IV_004-035 (551c5d53-171d-404c-9e14-f95ca6913df2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on kolmetoalised korteri, ja on meie korteris vannituba. Seal on dušikabini, boiler, pesu masinad, erinevad rätikud, seepid. Minu vannitoas kollane värvis, duši kabinii on valge. Ma tegin vannitoas remoonti viis aastat tagasi. Mulle meeldib minu vanniitoas." }, { "title": "A2 2020 IV_004-037 (eada5d75-05e1-4fe8-8277-eeb3cbdd6b47).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on ilus ja suur. Ta on kollane varvi. Seal on suur ja valge vann, kaks valged kappid, wc ja dusikabiin. Ma tegin remonti vannitoas viis aastat tagasi. Ma panin uued pliidid ja tegin põrand. Kohe põrand on soe. Mulle meeldib minu vannituba." }, { "title": "A2 2020 IV_004-046 (369372db-037b-43d8-be9e-7fcf2c350ce0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on suur valge tuba. Seal asub vanna, duš, unitasi, pesumašini, väike load. Need on kõik välge värvi. Seal on ka dušigeelid, hambahari, erinavad ereemid, hambapasta ja šampun. Viimane kord ma tegin remonti vannitoas kolm aastat tagasi." }, { "title": "A2 2020 IV_004-047 (3d5f723a-676d-4bfb-918b-6506f6745682).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba väga mugav ja ilus. Vannitoas on must värveline seinad. Ja on magatoa kõrval. VC pott ukse vasakult. Otse, seina pealt pegel. Pegelt paremall on vann. Peegli all on valamu. Põrande peal on vaip. Me ostsime meie korteri üba remonti tegema." }, { "title": "A2 2020 IV_004-053 (cfca40b9-05a9-4ec7-94b5-e50c4ac2686a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minul vannitoas hellerohalines seinad, tumnerohaline põrand ja valge lagi. Seinas juures on kranikraus, kapp kus asub hügienhooidus. Teisel seinas on pesumasin ja muidugi valge suur vann. Minul vannitoas on kateratikud ja põrandas keskel on vaip. Mul väikse vannituba, aga mul meeldiv. Remonti tegin üks aastat tagasi." }, { "title": "A2 2020 IV_004-067 (2ce6bb58-677e-41c6-ad4b-bc9d3dc68189).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba ei ole suur. Ta on väike ja väga mugav. Ta on valge värvi. Seal on ainult dušh ja pesumasiin. Tavaliselt ma ei tegi üldse vannitoas remonti. Kui ma tulin selles korteris, vannituba oli jüba hästi." }, { "title": "A2 2020 IV_004-069 (436ddee6-6085-46c3-8838-1053aa50e061).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on suur, see on uus vannituba, sest ma ehitasin minu oma kodu ainult 2 aastat tagasi. Vannitoas on vann, sauna, wc, valamu ja valamukapp. Vanitoas on ka suur pegel ja paljud rätikud. Wc kõrval mul on paber ka korv. Kapi sisse mul on hambapasta ja seepi. Mulle väga meeldiv minu vanituba." }, { "title": "A2 2020 IV_004-078 (c11b456d-1d5c-4420-bed3-11ad7d7840dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väga ilus. Seal on dusikabin, tualetikapp, seinapeegel wt kloset. Parandal on ilusad plaadid seinal on ka punased plaadid. Ma tegin remonti vannitoas kolm aastat tagasi. Mulle meeldib minu vannituba." }, { "title": "A2 2020 IV_004-081 (3aa94035-418f-4815-9ff0-96c777c3d63b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väike. Vannituba värv on roosa ja punane. Vannitoas on duš, kranikaus, wc-pott, pesumasin, seinakapp. Ma uurin korter ja ma ei tehtnud remonti seal. Ma tahaks müüa korter. Ma tahan vannituba ja wc-pott eraldi. Mulle meeldib suur vann, ma tahaks selle vann." }, { "title": "A2 2020 IV_004-091 (5bba61f5-8ab4-47a7-9e1f-d37184cc3691).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu nimi on Anna ja mul on üks korter. Korteris mul on magamistuba, rõdu, kapp, elutuba ja vannituba. Minu vannituba on väga ilus, sinine ja valge. Seal on dušškabiin, wc ja ilus roheline lamp. Ma tegin remonti vannitoas üleeile. Praegu vannitoas on väga huvitav ja ilus. Dušškabiin on paremal, wc on paremal ka." }, { "title": "A2 2020 IV_004-106 (fb6ad3c3-51b8-4a21-8e41-4c8184b39a18).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väike. Selle seinad on rohalist värvi. Ja ma arvan, et see on mugav. Seal on duši ja valge tualetti ja väga ilus peegel. Seal on riiuli ka. Ma ei tea millal see on remontitud, sest see ei ole oma korter." }, { "title": "A2 2020 IV_004-111 (7e8c9c83-1157-4fbb-aecd-60baab55decb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan korteris. Mul on vannituba ja WC, aga WC eraldi. Minu vannituba üldpild ümbes 10 m2. Seal on vann, pegel ja kaks riiel. Vann on valge. Minu vannituba on väga ilus. Viimani remonti me tegime seal 2010." }, { "title": "A2 2020 IV_004-112 (ed59f59f-964e-4c93-8e01-7bccf1746184).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väga ilus. See on duši, pesumasin ja toliett. Minu vannituba asub minu uue korteris, lahedal eesik ja kook. Iga päev ma pesin hambaid ja iga nadalal ma pesin riided. Ma arvan, et ma tegin vannitoas remonti järgmine aastat. Minu vannituba värvid on välge, ja asjad on ka välge või lehe värvid." }, { "title": "A2 2020 IV_004-117 (a0252722-a904-4a59-9d55-42bf8944cb67).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on ilus ja väga mugav. Aga mul tahaksin natuke rohkem raha. Kolm aastat tagasi ma tegisin vannitoas remonti. Kleppisime uus vanniplaat, värvisime lagi. Abikassa ostsin uus kranikaus. Siin on pesumasiin. Seinal vaalamu kohal on pegel ja riul" }, { "title": "A2 2020 IV_004-121 (29c4e48c-2779-41f9-9697-c6cc2129b37c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on valge ja natuke roosa. Seal palju asjad, näiteks rätikud minu oma ja ka minu poja ja abikasa. Veel seal hambahari. Riul on lõhnad, kreemid. Vannitoas on kap ja pegel ja vaib, seep. Remonti tegime elmisel aastal kevadel. minu vannituba on väga ilus ja suur. Seal päris head lampid. Seal on rooheline lill. Üldiselt seal palju erinevad asju." }, { "title": "A2 2020 IV_004-126 (be8adcf7-4e89-4b0d-b76c-dc1eb8a7c85f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on üsna avar ja modeerne. Üldpind on umbes 7 ruutmeetrit. Minu vannitoal on vann, kraanikauss, WC-pott, duðð ja pesumasin. Vann on suur ja valge. Pesumasin on väga kiire ja mugav. Kraanikaussi kõrval on seep ja hambapasta. Kraanikaussi kohal on suur peegel. Seinad on halled. Ma ei teinud remonti vannitoas sest minu korter on uus. Võib-olla ma teen vannitoas remonti kolm aastat pärast (kui see on vaja)." }, { "title": "A2 2020 IV_005-005 (00e58bfc-5908-4d9b-88ce-3d2ed6a94961).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on väike, aga mugav. Ma tegin remonti vannitoas üks aastat tagasi, kui mul oli puhkus. Praegu seal on valge seinad ja hele põrand. Vannitoas on suur, valge vann ja kraanikauss. Seal on ka pesumasin. Põrandal on väike, triibuline vaip. Seinal on peegel. Mulle meeldib minu vannituba." }, { "title": "A2 2020 IV_005-025 (9e9ad773-7658-4f72-8d72-49c2a31f0765).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba ja tualett on koos. Vannituba on väike, ümbes 3-4 m3. Vasakul pool on vanna. Vanni kõrval on tualett. Paremal pool seina ääres om pegel ja valge, väike kapp. Vannitoas me tegime remonti 1 aasta tagasi. Omas käes." }, { "title": "A2 2020 IV_005-027 (4e83cea1-420d-46ae-8933-ef2c8bec7421).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu on vannituba ei ole suur. Ta on väike ja mugavat. Vannitojas on vann, pesumasin, valamu, soe ja külma vett. Mulle meeldib pesta ja veel seal on peegel. Vannitoas tegib remonti 2 aasta tagasi." }, { "title": "A2 2020 IV_005-029 (34bd76b2-3e24-46e2-af21-a776fa72b20a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu vannituba on valge, puhas, moodsam ja isulusam. Vannitoas on sellene asjad: põõrad on vaip. Seal on pesumaasin. Seinal on peegel. Veel asjad vannitoas, valamu, vann, kraani, duðhs. Veel asjad seebi, dushsigeel ja teised asjad: Käterätikud. Me teeme vannitoas remonti augustil kuu. Minul väga meeldib minu remonti vannitoas." }, { "title": "Andrus Kivirähk Mees kes teadis ussisõnu (6367b273-dc76-4278-98a9-d9fc8d6dacef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 2 Mulle meeldis väga seda raamatud lugeda.\nSee oli minu jaoks mõjuv ning vaimustav.\nAlgus oli natuke raske aga kui edasi lugesin, hakkasin aru saama ja siis oli tore.\nArvan, et Andrus Kivirähk oskas hästi pildistada kuidas võib-olla elati muinasel ajal Eestis ning kuidas ristiusk eestlaste elusse mõjus.\nMulle meeldis see et raamatus oli oma maailm ja oma reaalsus.\nMulle meeldis Leemeti mitmed seiklused ning üllatavad intriigi pööred.\nMulle meeldis et Leemet rästikutega sõbraks sai ja oskas metsaloomadega räägida.\nSee oli ka tore kui Leemet Hiiet päästis ja nad armusid.\nÜllatusin kui Leemet oma vanaisa leidis, aga see enam mind ei hämmastanud kui vanaisa päästis Leemeti külameeste käsist.\nSain väga kurvameekseks ka, kui hundid tapsid Hiie ja just kui Leemet jälle oli õnnelik, suri Magdaleena ja tema poisikene ning Ints teiste rästikutega.\nMulle ei meeldinud Leemeti seiklused vanaisaga raamatu lõpus, sest need olid natukene liialdavad.\n\nArvan, et see suur täi ka oli natukene liialdav.\nIkkagi lugu oli väga huvitav sellest hoolimata et se oli ka kurb.\nOli väga tore Leemeti elu jälgida." }, { "title": "Eelmisel suvel (707422ab-081d-4554-bd38-3f5e8988ddd4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma ei töötanud, ainu pisut kirjutasin kodus ajalehte.\nMul oli hästi aeg treenida jooksu ja orienteerumist.\nJuunis oli palju võistluseid, näiteks Jukola teade.\nOlin ka esimest korda Soome rahvusmeeskonnas.\nJooksin hästi ja olin õnnelik!\n\nPärast võistlused käisin Stockholmis.\n\nSeal on palju huvitavi kohti.\nMinu poiss elas seal talvel ja kevadel, ta oli vahetusõppilas.\nJaaniööl sõidasime metroga Stockhomis ja kõnnisime ilusas pargis.\nInimesed naersid ja neil oli ilusad riied.\nNad ei joo nii palju õlut ku soomlased!\n\nJuulis oli väga kuum ilm kogu aeg.\nMa ujusin väga palju.\nKäisime Kainuus suvimajas ja seal oli vana, tore saun ja vesi oli soe.\n\nSeal olivad minu pere, kaks sugulast ja eestlane sõber ka.\n\nAugustis käisin Lappis.\nMinu poissi perel on seal suvimaja.\nSeal jooksin palju.\nArmastan Lappi, see on ilus ja vaikne koht.\nPärast olin haige pikk aeg... Ma ei võinud joosta ja istusin kodus lugemas.\nMa lugesin palju raamatuid.\nKõige parim raamat oli võibolla Eeva-Liisa Manneri Kävelymusiikkia pienille virtahevoille.\n\nSee oli väga ilus väike raamatu.\nÕpin ka eesti keelt õpikist E nagu Eesti." }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971101 (1ae5a988-4414-4606-a4cf-d6414b6594cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                                margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                      Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\n\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\nTema töötab Vallimäe loomakliinikus.\n\nTema juurde saate minna esmapäevast laupäevani kella üheksa kuni kolmteisti.\n\nTema aadres on Pilve 12, Rakverest, ja telefoni number on 56562930, või meilita margus@LOOMAKLIINIK.\nEETeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nMina käin koos perega kinnose.\nMeile meeldis uus film.\nMe vaatasime koomödia ja kõik oli rõõmsaid.\nMe kohtusime seal minu õde.\nTa ka oli oma perega.\nTema tütar ni naeras, et tahtis pärast WC minna.\nMeil meeldis se nädalavahetus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971102 (443119f5-541f-4a92-95d4-4d16f0e64fe7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                                margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                     Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\n\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Loomaarstina.\nTema töökoht on Vallimäe loomakliinikus.\nKliinik asub Rakveres; aadres on Pilve 12, Rakvere; See Loomakliinik töötab viis päevad nädalas: Esmaspäevast laupäevani kell 9-13.\n\nTemaga kontakti saab internetis leht margus@loomakliinik,ee.\nJa saab helistada TEL 56 562 930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nTere hommikust, teisel nädal minule on vaja: Esmaspäeval ma lähen autigarazis - panen uus ratad; Teisipaeval sõitan suvilasse - remondi teha; kolmapäeval sõitan ämma juurde - võttan vana televisor endale; Neljapäeval istun kodus - ma puhkan; Reedel ma olen ka kodus - loen ramatuid; Laupaeval ja Puhkapäeval sõitame naisega metsa.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 179" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971103 (c731901f-6678-43d0-a49d-4319bc12ba7f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                              margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                    Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa töötab loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nLoomarst töötab kuus päevad nädal, pühapäev loomakliinik suletud, loomakliinik avatud kell üheksa kuni kell üks, aadress Pilve 12, Rakvere.\nVeel info vaata interneti aadress margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n Iga nädal ma töötan tehases.\nMinu amet on Keevitaja.\nKuidas mul on vaba aeg ma käin kinos ja ujuma basseinis ja lugen raamat.\nLaupäev ja pühapaev ma kohtusin minu sõbrad ja minne diskobaaris.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 152" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971105 (51770025-abe6-4225-8d33-2cf0b7169a8a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                                 margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                      Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäes loomakliinikus.\nTa töötab loomaarsti, esmaspäevani laupäevati, kell 9-13.\nTeil mobil telefon on 56562930.\nTeil e-adress: margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeil adress: Pilve 12 ,Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nMinu töötan lasteajas, õpetajana.\nMinu tööpäev algab kell kaheksa ja lõppeb kell kolm.\nMa teen palju asju: suhtlen vanematega, ma teen lastega, ja töötan tokumentatsioniga.\nMa mängin lastega, me jooksime, hüppime.\nMe teema likumis kasvatus spordi saalis.\nTa on suur.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 155" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971107 (d22b2d42-75d1-4f27-866a-c7d04ca36bd6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                               margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                    Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab loomaarstina.\n\nTemaga saanb kontakti teefonile 565662930 ja veebilehele Margus@loomakliinik.\nee.\n\nSamuti aadress Pilve 12, Rakvere.\nTööaeg esmaspäevast laupaeviti kella üheksast kolmteist.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nMinu nädalavahetus ma tavaliselt puhkan.\nMinu nädalavahetus on laupäev ja pühapäev.\n\nMa tõusen pool kaheksa.\nPesen nägu, hambaid, söön hommikusöögi, panen riided ja lähen koos tütrega jalutama mere ääres.\nPärast me tuleme kodus.\nMe sööme, peseme nõud, koristame korterit.\nÕhtuti me puhkame; vaatame telerit, loeme ramatuid.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971108 (5b4b3c70-8452-4a8f-9ed2-cd04061d5a29).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                              margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                      Pilve 12, Rakvere                                                            Tema nimi on Margus Otsa, ta on Loomaarst.\nMargus töötab loomakliinikus.\nTema tööaeg on esmaspaevast laupäevani üheksast kolmeteistkümneni.\nKontakti temaga saab kas telefonil 56562930, või meiliga Margus@loomakliinik.\nee.\n\nSaate kaa Rakveresse minna, adressil Pilve 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nPraegu olen puhkuses.\nTööandja ei luuba minna rohkem kui kaks nädalat puhkusele.\nTahtsin reisile mina, aga nüüd ei saa.\nPäeval istun kodus, magan.\nÕhtul lahen poodi, ostan igasuguseid asjad, näiteks krõpsud ja limpsu.\nMul ei ole nii palju sõpru, aga paar tükki ikka on.\nÖösel käime klubisse või lihtsalt istume baaris, pidutseme natuke.\nTüdruku kahjuks mul ei ole.\nNiimodi käib mu vaba aeg.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 184" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971109 (8cc24f57-57a4-4755-9d06-bd943ad5ebac).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                               margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                     Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\n\nTema nimi on Margus, perekonna nimi on Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus loomaarstina.\nTa töötab eesmaspäevast laupäevani kella 9-13.\nSaab temaga kontakti telefooni teel 56562930 või e-mail margus@loomakliinik.\nee.\n\nValimäe loomakliinik asub Rakveres, Pilve tänavas 12.\nMa mõtlen, et Margus Otsa hea arst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma töötan koolis algklasside õpetajana.\nEsmaspäevast reedeni ma olen töös kella 8-15.\n\nÕhtuti ma valmistan söögi, loen raamatuid, vaatan telerit, suhtlen abikaasaga.\n\nLaupäeviti ma sõidan tütrele küllas.\nTemal on väike laps.\nSee on minu lapselast, ma armastan temaga mängida.\nPühapäeviti ma jalutan oma sõbrannaga mere ääres.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 178" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971110 (ac89ae38-2d8e-4481-afe5-2710af9c6e2c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                               margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                      Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina, Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani kella 9-13.\nTe saate temaga kontakti telefoni teel 56 562 930 või saate tulla kohale.\nAadres on Pilve 12, Rakveres.\nVeel Te saate temaga kontakti e-posti teel margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\nNädalavahetusel ma ärkasin kella 10-11.\nMa teen süüa, korristan korter, pesen pesu.\nKui on kõik tehtud, mul on vaba aeg.\nSiis ma käin poodi või kinno.\nTavaliselt pühapäeval ma kohtun sõpratega või emaga.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971111 (4be4a7dc-a1f7-41ff-9921-99b783539c14).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikul.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupäevani.\nTalle vaja helistada või kirjutada e-maili adressi.\nTa võtab vastu Rakvereses.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus käeb koos minu perega.\nMe käeme jalutama parki ja veel käeme poodi.\nÕhtul vaatame kõik koos filmi.\nMina teen süüa.\nMe kohtume mõni kord omaga sõpraga, joome kohvi ja suhtleme.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 143" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971112 (9bec4cbb-6c52-4af6-b54b-b7fb1641f7aa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            1.       See ta on koer, ja loomaarst koer istu tool.\nTa töötab loomakliinik.\nta on kele töötab lomakliinik ja adres, telefonid number.\nLoomaarst operatsion koer.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Teksti ei ole kirjutatud.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 116" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971113 (3679a20d-784d-4e63-9307-3e09aa0e5e23).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                              margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst, tema raavib loomad.\nTema töötab Vallimäe loomakliinikul.\nTa töötab esmaspäeval kuni laupäevani kell 9-13.\nLoomaarsti telefooni number 56562930 email margus@loomakliinik.\nee.\ntema adressi on Pilve 12, RAKVERE.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Pühapäeval mina olen vaba.\nTerve nädal ma ottan see päev ja loodan, et tuleb ilus ilm ja saab minna kalad püütma koos oma mehega.\nSee tegevus väga meeldib meile.\nIga kord kasutame motoraatas, selle pärast, et meil auto ei ole.\nÜmber järvel on ilus mets, kus saab korjada seeni ja marju.\nVimane kord mees sai haukat ja mina korjasin 5l.\nõhkikat.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 177" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971114 (64d9ba02-4bdc-4480-bd10-63679d38438d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Visiitkaartil on Margus Otsa.\n\nMargus Otsa töötab loomaarstina.\nTa töötab Vallimäe loomaklliinikus.\nLoomakliinnik asub Rakveres, Pilve 12.\nMargus Otsa töötab E-L 9-13.\nTa telefoninumber on 56562930 aj electroni aadres margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nimi on Irina.\nMa töötan lasteaias õpetajana.\nMinu nädalavahetus on lauapäev aj puhapäev.\nTavaliselt on lauapäev ma tõusan kell 9. Pärast hommik ma puhan minu korrteri.\nÕhtul mu ja minu asi ... käime kinos, restoranis, küllas meie sõbrad.\n\nPuhapäeval mu on kodus.\nMu vaatan televsorit, loen raamatut.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971117 (be98b445-30c9-495c-952e-e2cee0dc1389).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarst, ta töötab Vallimäe loomakliinik.\nKontakti kliinik: Aadres on Pilve kaks teist, Rakvere.\nTelefonninumbrit 56562930.\nMargus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus teie viis päevan koolis.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 115" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971118 (ecc9deac-f70d-475f-85c5-bbd0fe9b066f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nSee on Vallimäe loomakliinik.\nAsub Rakvere, Pilv tänaval 12.\nMargus Otsa, töötab kuuspäeva nädalas 9-13.\nKontakti telefonil 56562930 internet margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mina käin teisipäev nädalas.\nTeere õpetaja, ma käin vaba teisipäev.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 128" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971201 (d6a50c39-98f7-4c6f-a4de-72554c55483e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti Margus Otsa andmetega.\nTa töötab loomaarstina Vallimäe loomakliinikus.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930.\nFirma asub Rakveres, aadressil Pilve 12.\nLiisainfo internetis aadressil margus@loomakliinik.\nee.\n\nLoomakliinik töötab E-L, üheksani-kolmteist.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere kallis õpetaja!\nMinu nädalavahetus on suurepärane.\nMa käin kohvikus, kohvik on väga ilus.\nSeal ma söön magus sööki, joon mahl ja teed.\nVeel ma kohtun oma sõbraga.\n\nMe suhtleme ja puhkame kohvikus.\nMulle väga meeldib nädalavahetus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 154" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971203 (ca414b56-b683-45e4-9da2-876703a6a74c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst.\nTa töötab loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast-reedeni.\nTemaga saab kontakti telefooniga, või minna aadresile Pilve tänav 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetuses käin kinos, teatris, muzeumis, laulupidulis, poes ja restoranides.\nKodus teen endale sööki, koristan korteri ja loen raamatuid.\n\nÕhtul vaatan televisorid.\nNädala vahetuses kohtun ema ja isaga.\nVeel kohtun oma sõpratega ja lapsega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 141" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971204 (ca823256-ace6-4e38-888f-69f750cce7be).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nSee on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab loomaarstina.\nTemaga kontakti saab e-post margus@loomakliinik.\nee või telefoni number 56562930.\nLoomakliinik asub aadressile Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere Mari!\nMul on palju uudiseid.\nMa tahan kirjeldada, kas tuleb oma nädalavahetust.\nMina ja minu abikaasa käivad kinnos ja restoranis.\nMe sööme restoranisse, rääkime ja joome vein.\nKell seitse me läheme koju.\nKirjutage mulle, kuidas terves on?\nSõbranna, ... !\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971206 (5dc2324b-314b-4e8c-8715-497ffcec2474).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            Ma tahan tutvustada teile minu uut tuttav.\nTa on mees.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa on nelikummend aastad vana.\n\nElukutselt ta on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomaklinikus.\nTema tööaeg on alates üheksast kuni kolmteisti tööpäevati ja laupäevati ka.\nKui sa tahad kontaktida, palun helista 56562930 või kirjuta margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mina olen abielus, selle pärast ma armastan olema minu perega nädalavahetuseti.\nMe käeme jalutama tavaliselt.\nMeie väike tütar Sonja armastab mängida meiega, hoovis.\nJa pärast käime kohvikus.\nAga õhtuti me sööme maitsev õhtusöök kodus, vaatame teleri, mängime meie tütrega veel.\nMulle väga meldib nädalavahetus minu perega.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 182" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971208 (2f5f4165-0910-4da3-91f9-787225aefa0a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab kuus päevas nädalas.\n\nEsmaspäevast laupäevani kella üheksast kuni kell kolmateistkümmneni.\nTe võite helistada talle telefonil 56562930 või kontakt Margus interneti kaudu ja kirtutada tema kiri e-postis margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul oli väga rõõmus nädalavahetus.\nMa kohtusin oma sõpradega keda ma ammu ei näinud.\nMe käisime restoraanis.\nSeal me sõime ja jõime, rääkisime kuidas me kõik praegu elame ja mis teeme elus.\nKõikjadel oli väga hea tuju ja pärast restoraani me käisime klubis kus tantsime koiteni.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 171" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971209 (d507d0f9-fe7e-414e-99eb-da0daf62817d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\nTa on loomaarst.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliiniku.\nLoomakliinik avatub esmaspäevast kuni laupäevani.\nKella üheksast kuni kolmteistkümneni.\nSaab temaga kontakti võtta telefonil 56562930 või vaata interneti leht margus@loomakliinik.\nee.\nTema aadress on Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käin perega mere ääres, metsas, suvilas.\nJalutame pargis, kesklinnas.\nMeie perekond abivad vanemad.\nMe kohtume sõbraga.\nKäisime kinnos, teatris, kohvikus.\nKuulame muusikat.\nTantsime restoranis.\nToimume pikniku.\nPiknikus sõidame autoga.\nVõtame kaasa sugulased.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971211 (04a4def2-fa37-4063-a449-c19ffd5aa41a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on mees, tema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäel loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäeval, teisipäeval, kolmaspäeval, neljapäeval ja reedel.\nTöö algab üheksa kell, lõpeb üks kell.\n\nTema kontakt on Rakvere, Pilve 12, telefooni number on 56562930.\nTa on loomaarst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  See on oma nädalavahetus.\nMa käin kohvikus.\nKohvikus asub vana linnas.\nSeal ma kuulan muusikat, ma söön kartuli salatit ja ma jöön punane vein.\nVeel ma kohtun minuga sõpraga ja minuga abikaasaga.\nMe suhtlime ja jalutame pargas.\nSee on kõik.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 167" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971212 (77726283-3c32-4ff1-b16d-bdddee706452).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa on loomaarst.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast kuni laupäevini kella 9-13.\nMargus Otsa telefoni number on 56562930 ja tema e-mail on margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Eile oli väga hea päev.\nMa jalutasin koeraga metsas.\nMinu koer nimi on Pussi, ta on taksikoer.\nTäna ma sõidan suvilasse autoga.\nMinu suvila asub Timbu-Vimbu juures.\nMinul suvilasel elab minu isake Boriss.\nAga homme ma tahan vaadata tellerit ja mängima oma koeraga.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 158" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971215 (9e3b6b02-c0ae-41b5-8c50-aeaa80fdf425).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab loomaarstina.\nLoomakliinik töötab esmaspäevast kuni laupäevani üheksast kuni kolmteistkümni.\nTemaga kontakti Pilve 12, Rakvere tel 56562930, margus@loomakiinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on nädalavahetus.\nMa ja minu sõbrana käime Tartus.\nTartus me tahme mine Vanalinnas, batanikaaias, museumis.\nTartu illusad linn.\nSeal suured Emajõge.\n\nPärast ekskursionist me lähme baaris, teatris.\nTartus me käime puhkada.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 146" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971216 (08e12343-98da-4bda-8fe1-f53c61b58bd0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                             margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa, loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani 9-13.\nTemaga saab kontakti e-mail, tel 56562930 või adres järgi Pilve 12, Rakvere.\nKui läheb, teile on abi vaja - ootame teid!\nTeie koer on terve!\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Teksti ei ole kirjutatud.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 129" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971216 (7f791a9d-71c1-483e-a7b7-72ce3bf67415).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa, loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani 9-13.\nTemaga saab kontakti e-mail, tel 56562930 või adres järgi Pilve 12, Rakvere.\nKui läheb, teile on abi vaja - ootame teid!\nTeie koer on terve!\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Teksti ei ole kirjutatud.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 129" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971217 (c08c2a6f-6f73-44c7-a4c8-7ed8f34812f0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                             See on Margus Otsa.\nTa on Lomaarst.\n\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupäevani 9-13.\n\nTemaga saab kontakti telefonitsi: 56562930 või saab sõita kohale: Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetusel ma mitte eriti tehasin.\nNeed nädalavahetus oli nagu alati.\nMa tõudsin, läksin WC, pesusin ise duši all, ja läksin köögi, sõin hommikusööma.\nParem läksin jalatama pargis.\nPargis kohtsin minu nabri.\nTa on käid poes.\nSe on kõik.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 154" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971301 (84da02ba-32df-45b7-b593-05423b8242f5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                             margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst.\nLoomaarst töötab loomakliinik.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nSaab temaga kontakti tel.\n\n56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mina käin jalutama oma sõbra ja kalale.\nTana on vega hea ilm.\nMina sain kaks afvenid ja kolm serja.\nMee kohtume väjke lapsed see lapsed ka leksid kalale.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 130" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971302 (681e8f7b-034d-462b-a423-53b56af0e7ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Pildil on mees koos koeraga.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupävani.\nLoomaarstil on telefon - 56562930 ja e-posti: margus@loomakliinik.\nee.\nLoomakliinik asub Rakveres Pilve tänav 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käin tihti jooksmas õues, kinos ja teatris.\nKõige rohkem mulle meeldib koos abikaasaga vaadata kodus telerit ja kuulat musikat, lihtsalt puhata.\nTalvel me käime suusatamas, aga suvel metsas korjame seeni.\nMõnikord ma kohtun oma perega, me koos käime jalutamas.\nVeel mul on sõber Katja ma kohtun temaga üks kord nädalas ja me käime kluubis tantsima.\nMinu nädalavahetus on erinevad.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 180" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971304 (44b35697-8eaf-4e04-bab5-82d3ee74de21).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                             margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees, tema nimi on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab loomaarstina.\nMargus Otsa töötab Rakveres, Pilve 12.\nTa töötab esmaspäevas laupäevani kella 9-13.\nTema kontakti saab teleefoninumber on 56562930 ja el.\nposti margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käin iga päev töötan lasteaias \"Lindakivi\".\nMa seal töötan õpitajana.\nMul palju lapsed.\n\nMa seal loen, kuulan, lugen ja õpin lapsed.\nMe mängime, jalgutame.\nMa käin kursisus ja õpin eeste keles.\nMinu lasteais asub Lasnamäele.\nÕhtul ma ja minu pere puhkame: vaatame tellerit ja teeme kodutöö oma tütar.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 174" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971305 (177ad4b4-2c27-4e3c-bac8-40c1e48baf89).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina, Vallimäel loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani 9-13.\n\nTemaga saab kontakti telefoni 56562930 teel või aadress Pilve 12, Rakvere.\nTal on kodulehte margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetusel mima pere sõidab külas vanemad Paldiskisse.\nMe puhkame ja jalutame mere ääres.\n\nSeal me kohtume sõbra ja venna.\nSõbra nimi on Igor.\nVenna nimi on Andrej.\n\nVanemad veel töötavad.\nIsa töötab tehases.\nEma töötab müüjanina kaubamajas.\nMe väga hästi puhkame.\nOli lõbus ja tore!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971306 (5b2b485c-020f-480c-b738-c3178d2afb86).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst Margus Otsa.\n\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinik.\nMargus töötab igal päevast üheksandani kuni üksindal, ainult pühapäeval ei tööta.\nMargus saab tegema telefoni numbril 56562930, info oli margus@loomakliinik.\nee ja aadris oli Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma tulen eksamil pärast tööl.\nMa töötan G4S, mina olen turvatöötajana.\nMa kontrollin oma objektil sel oli port.\nSeelel nädalal ma töötan igal päevast, hoome ka tulin tööle.\nJärgmisel nädalal mul oli puhkus, kaks nädalal.\nSee oli väga head.\nSelles firmas ma töötan kuna aastal.\nMulle meeldib see töö.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971307 (46cf06e1-e381-4f4d-b949-847c3352f346).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Minu nimi on ... Ma töötan biljardiklubis.\nMa on kokkana.\nMinu kontaktid: ... Ma elab Eestis.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mõnikord minu nadalavahetus ma töötan.\nMõnikord õppin eesti keel.\nMul on väike laps, temal kaks aasta.\nMe jalutame, mängime, lugeme, kirjutame.\nMõnikord sõidame baseinis.\nMul laps väga armastd suplema baseinis.\nKell kümme me lähme magama.\nAga veel mõnikord ma lähen poodis.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 144" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971308 (0075a692-029c-4e3f-ac45-c744c90f54e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab loomaarstina.\nKliinik asub Pilve tanaval 12, Rakveris.\nMargus Otsa töötab esmaspaevast kuni laupäeveni kell 9. 00 kuni 13.\n00.\nTeie telefon on 56562930, interneti aadress on margus@loomakliinik.\nee.\nHelistage, kirjutage.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere, kallis Anne!\nPraegu mul on nädalavahetus.\nTavaliselt ma kain kohvikus Narva, kohvik asub Vana linnas.\nSeal ma söön magus kööki, jöön teed või kohvi, mõnikorg natukene veini.\nKohvikus ma kohtun oma koleegiga.\nMe räägime oma tööst, näeratame.\n\nKohtumiseni.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971309 (a36b60bd-df55-41df-b249-d628c70689c2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst, tema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimae loomakliinikus.\nMargus Ots töötab esmaspäeval laupäevani kella üheksa kuni kolmeteistkümneni.\nTemaga võib kohtuda kliinikus, helista telefoni numbrile 56562930 võib kirjutada e-mail (elektroni adressil - margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on vaga tore nadalavahetus, sest esmaspaeval ma käisin tööle, aga päras sõidan Kalevi Spa, kus ma ujusin, puhkasin saunas koos minu sõpradega.\nTeisipäeval kuni neljapäevani ma kaisin kinnos emaga, jalutasin pargis, lugesin raamatuid.\n\nNeljapäeval veel mul on eesti keele kursused.\nReedel kuni pühapäevani.\nMina koos minu õega ja isaga sõitsime vanaemale juures, koristasime toa ja teeme (küpsetasime kooki vaid pirukaid.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 183" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971310 (393f6c08-17e5-4d2b-b9ff-ed008db85155).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Siin on mees, ta on loomaarst.\nTa töötab Valimäe loomakliinikus.\nArst vastu võtab Esmaspäevast laupäevani, kell 900-1300.\n\nTemaga kontakti saab aadressil: Pilve tänav, 12 maja, Rakvere linn.\nTema nimi Margus Otsa.\nVõib küsida telefoni nr.\nka 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Selle nädalal ma töötasin neli päeval, nüüd neli päeva puhtan.\nÜleeile kohtusin ma oma sõpraga kell 12, me tegisime lemmiku asjadega, õmblesime ilusad padjad lapsitöötehnikat.\nHomme on pühapäev, kell 1900, saalis Nokia toimub ettendus \"KUKOLKA\", ma lähen.\nMinu sõber kutsun mind.\nSee on tore!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 168" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971313 (f1d7c752-16be-410f-a75c-2e9d3eb559a4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa töötab loomaarstina.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa on väga hea arst.\nVallimäe loomakliinuka asub Rakveres, Pilve 12.\nVastuvõtu aeg kella 9-13 ni.\nTa töötab iga päeval, pühapäev ei tööta, kinni.\nMargus Otsa väga hea arst.\nSeal on veebiaadress MARGUS@LOOMAKLIINIK.\nEE ja telefoninumber on 56562930.\nSee on väga hea loomakliinuka.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetus me sõitsime oma suvilase.\nMinu suvila asub Tallinna lähedal.\nMe sõitsime sinna autoga, see on mugav ja kiresti.\nRooli taga on minu abikaasa.\nSeal me teeme šašlõki.\nMe jalutasime palju metsas, seal on värske õhk ja väga ilus loodus.\nMe sõitsime sinna perega ja sõbradega.\nMulle väga meeldib nädalavahetus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 187" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971315 (55cc1fda-9ae0-413b-a206-4db02fd9500b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on visiitkaarti ühe loomaarsti.\n\nTeda nimi on MARGUS, perekonnanimi on OTSA.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\n\nTa töötab tööpaeviti 9-st, 13-ni.\nLoomakliinik asub Pilve tänav 12, Raakverel.\n\nTalle saab helistada tel 56562930, või arvuti adress MARGUS@Loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus ma tihti kain suvilasse.\nSeal me puhkame koos perega.\nMul on ilus maja saunaga ja suur aed.\nMe käime metsas ja mere ääres.\nKui hea, millal soe, värske õhk.\nMulle meeldib mängida lapselapsega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 158" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971316 (f051c376-42a4-4fd8-984f-47b5e6da1e43).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupäevani.\nPühapäeval on suletud.\n\nAadresil Pilve 12, Rakvere.\nKontakti telefonil 56562930.\nSee on Vallimäe loomakleinik.\nMARCUS@LOOMAKLIINIK.\nEE.\n\nKliinik töötab: 9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käin tööl iga päev.\nMa töötan õpetaja abina.\nMa aitan õpetajalt.\nMa paneme lapsi riidesse, õhtul reedel kohtuda oma sõbraga EVE.\nMe käime kino.\nSellepärast me käime kohvikus.\nMe toimus hea aega.\nOli huvitas.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 152" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971318 (41ce7ca8-e5c1-4109-b9e1-215d19a4bba3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Tema on Margus Otsa.\nMargus töötab Vallimäe loomakliinikus Rakveres tänaval Pilve 12.\nTa töötab loomaarstina.\n\nMargus töötab esmaspäevast laupäevani üheksast kolmeteiseni aega.\nTemaga saab kontakti telefoni kaudu 56562930 või emaili kaudu margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tavaliselt laupäeval hommikul ma töötan, pärast natuke puhkan kohvikus.\nSeal ma kohtun sõbradega ja me tuleme koos jõusaalisse.\nMe võimleme, jookseme ja suhtleme.\n\nPärast käime koju ja õhtul kohtume jälle kluubis või baaris.\nAga pühapäeval jään koju terve päev.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 158" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971402 (4242088d-bc73-4b98-987a-3df2ae04a33e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa on loomaarst.\nTa töötab loomakliinikus, vahetusaega.\nVeel Margus vastab e-maili.\nVahetusaeg on esmaspäevast laupäevani, kell üheksast kuni kolmeteisteni.\nVeel võib olla helista, tema telefoninumber on visiitkaarti.\nMargus väga armastab ise töö.\n\nTema töö asub Rakveresse, tänav nimetus on Pilve, maja kaksteist.\nLoomakliinik nimetus on \"Vallimäe loomakliinik\".\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on nädalavahetus algab esmaspäevast.\nMina lähen töö.\nMa töötan poes.\nMa olen kassipidaja.\n\nKoos minuga töötab minu sõbranna, ta on ka kassipidaja.\nMe müüme erinevad toitud ja mänguasjad, veel šampoonid, balsaamid ja nii edasi.\nMa armastab ise kollektiiv.\nPärast töö, mina lähen kodus.\nSeal ootavad mind, minu lapsed ja abikaasa.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 186" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971403 (a8947977-fb1b-4203-923b-a47fe5b556cd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa loomaarst.\nTema töötab Rakveres Vallimäe loomakliinikus.\nTema töötab esmaspaeval kuni laupaivani kella 9-13.\nTemaga saab Rakveres Pilve tanaval maja 12, või mobill telefon 56562930, või interneti adres.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käisin Kadriorg parkis ja jalutan, vatan kujudas sal on.\nNägin sal oma sõpra, keda amu ei nägin.\nMe rägisin oma jutu.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 138" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971404 (8857669d-7c58-44e9-ac4f-b287e220fd15).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa, ta on loomaarst.\nTa töötab loomakliinikus.\nTa ravib koerad ja teine loomad.\nMargus töötab esmaspaev kuni laupäevani kell 900-1300.\nTema aadres on Rakvere Pilve 12.\nTema kontakti on tel.\n56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus on laupäev ja pühapäev.\nMa käin kinos, teatris ja jalutama pargis.\nMa koristan korteri, pesu pesuma, vaatan telerit ja kuulan uudised.\n\nTihti kohtun minu poega, sõbraga ja vanematega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 151" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971405 (77964808-0187-4895-9fc4-84a9471d4021).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Villimäe loomakliinikus Rakveres loomaarstina.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani, kella 9 kuni 13.\nTemaga saab kontakti telejoni või e-maili teel.\n\nTelefoninumber on 56562930, e-mail on margus@loomaklinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Eelmisel nädalavahetusel ma käisin Riias minu perekonna juures.\nMe tähistasime minu ema sünnipäeva restoranis.\nMa kohtusin oma sugulastega, keda ei olnud ammu näinud.\n\nOli väga lõbus!\nAga tavaliselt, kui ma jään Tallinnas nädalavahetusel, ma käin kinos või jalutamas.\nMa kohtun oma sõbradega ja me käime kohvikus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971406 (d8e83ec3-0f22-4d29-9836-3e3b32fd298c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst.\nTema nimi on Margus Otsa.\nMargus töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab kuus päeva nädalat: esmaspäevast kuni laupäeviti iga päev ta töötab neli tund.\nKell üheksa kuni kolmteist.\nTema kontakt on telefoni number 56562930 või interneti: margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minul nädalavahetus on laupäev ja pühapäev ma käin pargis, ja metsis.\nMa seal mängin kõrvpall, või loen rammatud või vaatan filmid arvutis.\nSamuti ma saan kokku sõpraga või emaga.\nMõnikord ma käin onu Teksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 159" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971407 (90d49643-38ad-4fea-8bcd-e85b986ade10).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Omsa.\nMargus Omsa töötab aadrisile Pilve 12, Rakvere.\nTa on töötab esmaspäevale-laupäeval kella 9-13.\nTa on töötab Vallimäe loomakliinik.\nTema kontakti tel 56562930 ja E-post margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere, õpetaja.\n\nMina nädalavahetus käisin metsa.\nMetsas ma korjan seeneid ja marja.\nSuurepärane loodus ja oli väga ilus.\nMa näinud metsas rebane.\nPühapäeval ma perega käisin külas.\nMe kohtume sõbradega joome kohvi, vaatame telerit oli lõbus.\nMa lõpitan kirju.\nNägemiseni.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971408 (1df7af87-9be8-44a9-80f9-4536ce7b5c15).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa, Vallimäe loomakliinik, loomaarst.\nPilve 12, Rakvere, Margus@loomakliinik.\nee.\n\nTel.\n56562930, E-L 9-13.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa on loomaarst.\nTa töötab adresil Pilve 12, Rakvere.\ne-mail margus@loomakliinik.\nee.\nTel 56562930.\n\nMargus Otsa töötab E-L 9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mina õpin eesti keele kursuse.\nMina kursuse kirjumine, natukene kulud.\nMa õpin pool aastal meie tuled Tartus, ja Pärnus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 142" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971409 (264583a1-a7ac-4630-bab8-82375718a6ee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab E-L 900 kuni 1300.\n\nTemaga kontakti saab telefooni teel 56562930, või margus@loomakliinik.\nee, või Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetus on toore aeg.\nMa puhkan.\nHommikul ma tõusan.\nMa lähen vannitoas, pesen oma näo ja käed, puhastan hambad.\nPärast ma teen hommikusöök: võttan kaerahelbed, teen võileib, võttan kohvi.\nPärast ma koristan.\nPärast seda ma jalutan.\nMa kohtun oma sõpradega, käin kaupluses, suvilas.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971410 (69582f44-0543-49eb-99d5-0ac61ebd4c53).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                             margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            Visiitkaartil on loomaarst, ta töötab Vallimäe loomakliinikas.\nTema tööaeg on esmaspäevast laupäevani, kell üheksast kolmteiseni.\nArstiga saab kontakti telefonis või internetis.\nKa võib tulla kliinikas, ta asub Rakveres, Pilve 12 tänaval Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  See nädal oli väga huvitav.\nEsmaspäevas ma kirjutasin eksam Mereakadeemiasse, pärast seda ma käin spordiklubisse oma sõbrannaga.\nKa sellel nädalal ma kohtusin oma sõpratega.\n\nKoos me jalutasime parkis ja kaisime diskol.\nDiskol oli väga lõbusalt.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 153" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971411 (82de47d0-e964-4f39-a47f-8cd5a8cfb9c4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe Loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab loomaarstina.\nTa töötab esmaspäevaks kuni laupäevani kell 9-13.\nTemaga saab kontakti telefoni 56 562930, või interneti, Margus@loomakliinik.\nee, või tule Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on nädalavahetus see laupäev ja pühapäev.\nLaupäevati ma magan ja kain trennis.\n\nVeel ma koristan korter.\nLaupäeval õhtul me kaime teatris või kinnos.\nMe läheme teatrisse või kinnosse koos nainega.\nPühapäeval me puhkame kodus, ma loen raamatud ja näen telerit.\nLugupidamisega ... Teksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 163" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971413 (72b1605d-236e-472b-af54-f4967487f360).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikas.\nMargus Otsa on loomaarst.\nTemaga kontakti on telefoninumber 56562930; ta asub Rakvere linnas Pilve tänaval 12.\nSamuti on elektroonikontakt.\nLoomaarst töötab viis päeva nädalat.\n9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetust ma olen puhkan.\nMõnikord me kohtume minu sõpra ja jalutame vanalinnas.\nSeal on väga ilus ja huvitav.\nSelle pärast me istume kohvikus.\nKui hea ilm me sõidame Soodla, seal me jalutame järve juures.\nMeie meeldib puhkada loodusel.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 158" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971414 (7cb4108a-d465-4902-a16a-855b911e35fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst.\nTa töotab loomaarst.\nTa töötab \"Vallimäe Loomakliinik\".\nTemaga kontakti \"margus@Loomaklinik.\nee Pilve 12, Rakvere.\nTel 56562930.\nTere tulemas.\nPalun tulemas koer ja kass.\n\nLoomaarst vääga hästi.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Õpetaja kirjeldada.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 117" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971415 (54e6a258-b8e4-4949-96e0-9450f3938ed5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Visiitkaart kuulub mehele.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus loomaarstina.\nKliinika asub Rakveres aadressil Pilve 12.\nArst võtab esmaspäevast laupäevani kella 9-st-13-ni vastu.\nTemale saab helistada telefooni teel 56562930 või kirjutada e-postile margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetused oli väga huvitavad.\nLaupäeval käisin metsas seenel.\nMets oli väga ilus.\nPuud seisad kirju, taevas oli sinine-sinine, see kõik mind rahuldab.\n\nPühapäeval käisime sõprannaga kesklinnas, aga õhtul vaatasime Estonia teatris balett \"Luikede järv\".\nPärast jööme kohvikus kohvi ja räägisime kõikidest.\nKõik oli vahve.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 168" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971416 (c0c2d911-9d5b-478c-bed7-fc82fbd65239).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nLoomakliinik avatud esmaspäevast laupäevani 9-13.\nTa ravib koer ja kass.\nTelefoni oma loomaarsti viis kuus-viis kuus kaks-üheksa kolm null.\n\ne-post: margus at loomaklinik punkt ee Ta on vaja hea loomaarst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma arkan kell kumme, pesema hambaid.\nMa ja minu abikasa tegime hommikusööki, tavaliselt putra õunaga või vorstileibad.\nPärast me lähme trennis, 1-2 tundi.\nPäeval ma loen raamat, aga minu mees vaattab telekas.\nÕhtul me kohtume sõbraga.\nKell kaksteist lähme magama.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971418 (fd01ca8b-db08-450d-bea9-574bc6643277).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa, kes töötab loomaarstina.\nTa töökoht on Vallimäe loomakliinikus.\nTema töötab esmaspäevast laupäevani, üheksast kolmeteistkümneni.\nKui tahaksite temaga kontakti saada, siis saab temale helistada 56 562 930.\nVõib ka emaili saada, ja tema aadress on margus@loomakliinik.\nee.\nKui tahaksite temaga külastada, tema füüsiline aadress on Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus näeb põnev välja.\nTäna pärastlõunal, ma käin Pärnusse.\nMina ja minu naine jalutame ranna juurde, ja seal joome kohvi ja sööme kooki kohvikus.\n\nÕhtul meil on saunapidu sõbradega.\nMe käime saunas, sööme lihat, ja teeme peo.\n\nHomme me tuleme tagasi Pärnust kl 12, ja mina valmistan ülikooli ülesandeid esmaspäevaks ära.\nSiis õhtul kohtun ma vanalinnas ühe Ameerika pärit sõbraga.\n\nMa arvan, et oleks väga mõnus!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 204" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971501 (6bc89133-dbdc-4251-8c3b-64ccac9169dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\nTa töötab loomakliinikus Vallimäe, esmaspäevast kuni laupäevani, kella üheksast kuni kella üheni.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930 või internetis margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma veetsin oma nädalavahetust perega.\nTavaliselt tütar surfab internetis aga abikaasa on garažis.\nHommikul me kõik koos koristasime kodus ja valmistasime lõuna.\nPärast me läksime linna peale kolama.\nIlm oli hea, taevas on hele, päike paistis.\n\nÕhtul me läksime koju.\nTuju oli kõigel hea.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971503 (798fa795-3756-4763-8f13-d11b5fda7eb6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on keskealine mees.\nTa on loomaarst.\nTa nimi on Margus Omsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTema tööaeg on esmaspäevast kuni laupäevini kella 9 kuni 13.\nTemaga saab kontakti telefoninumbril 56 562930, või saab sõita kohale Rakveresse, Pilve 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nadalavahetus on laupäev.\nMe kaime perega kaupluses, päeval.\nMe ostame toitu.\nMa armastan kodus süüa teha, õmelda riideid, joonistada pilt.\nlugeda raamatud.\nMulle meldib puhkata perega.\nMe kohtume kodus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971504 (68ac37dd-d225-41f0-8702-ec4007b64f89).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst, ja töötab oma eriala.\nTa töötab loomaklinikusse, kes asub Rakveres, Pilve kaksteist.\nTa töötab neli tundi päevaks, kella üheksast kolmteisani.\nMa saan temaga kontakti e-mailiga, või telefoni kaasa, aga temal on ainult mobiiltelefon.\nTema e-mail on margus@loomakliinik.\nee, ja mobiil telefon - 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma käin oma vanematele juurde.\nMa räägisin temal, et ma elan teisest majas, ja ei vaata teid väga palju aega.\nMa kohtun oma parim sõbraga, et ta näen minu vanemad ka.\n\nMa tahan käin minu naisega, aga ta töötab, ja ma sõidan minu sõbraga.\nMe kutsusime vanematele, mis nad teevad kõik aega, ja nad vastavad, et vaatavad telerit.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 189" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971506 (dc68d474-8cd7-4f83-bc6f-8642e629cf0a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                          Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarst.\nTa töötab Vallimäes loomakliinikus.\nTemaga kontakti saab tel.\n56 562 930.\n\nLoomaarst Margus Otsa töötab Rakveres.\nTa töötab iga tööpäevad ja laupäeval kaa.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus algus esmaspäeval kell 9. 00.\nParast 24 tundid minu nädalavahetus löpp.\nSe on teine vahetus nädalas.\nParast veel üks tööpäev minu nädalavahetus algus.\nMa töötan kolm korda nädalas.\nIga vahetus on 24 tundid.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 151" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971507 (d53f4709-bd7c-4682-9dc4-3a2f03a326ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa on loomaarst.\nTa töötab Rakveres Vallimäe loomakliinikus.\nTema adress on Pilve 12.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani kell üheksast kolmeteistkümneni.\nTemaga kontakt saab võõtta telefonil 56562930 või meiliga margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Esmaspäeval ma käin keeltekoolis.\nMa õppen eesti keelt.\nTeisipäeval ma käin turul.\nTurult ma ostan köögeviljad ja jurviljad.\nKolmepäeval ma käin poes.\nSealt ma ostan toiduained.\nReedel ma kohtun omaga sõbrannaga.\nPuhapäeval ma puhkan.\nVaatan teller ja õppin eesti keelt.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 157" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971509 (97b4ecf0-ccee-4147-88c8-29263204e6d6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarsti visiitkaart.\n\nVisiitkaardil on loomakliiniku andmed.\nArsti nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani kella üheksast kolmeteistkümneni.\nArstiga võib kontakteerida telefoni 56562930 kaudu.\nTema e-maili aadress on Margus@loomakliinik.\nee.\n\nArsti võib ka leida kliinikus, mis asub Rakvere linnas, Pilve 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus oli väga põnev, lõõbus, huuvitav.\nSee oli laupäev ja see oli perepäev.\nMina koos vanematega käisime metsas jalutama.\nMetsal oli väga värske ja puhas õhk.\nLaupäeval oli hea ilm.\nPärast jalutamist me praesime voorstid ja liha, ja jõisime kuuma teed.\nÕhtul, me käisime kinnos.\nMulle väga meeldib puhata oma perega.\nKõigil oli hea tuju.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 189" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971510 (5c36890c-d253-44db-9f8e-22e68a6a34b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Tema nimi on Margus Otsa.\nTa on loomaarst, Kes töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab kõik nädal Kell 900 kuni 1300, aga pühapäeval tal on vaheaeg.\nTe saate temaga kontakti telefoni kaudu: tel: 56 562 930 või adressil: Pilve 12, Rakvere.\nKui te tahate saate kirja peate kirjutada tema e-mail adress: margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma olen väga rõõmus ja aktiivne inimene selle pärast, mul on väga huvitav nädalavahetus.\nIga päev hommikul ma käin basseini, sest mulle meeldib ujuda.\nVeel ma käin saunas, kinos, restoraanis, piljardis ja podes.\nSamuti ma käin oma vanemate juurde, siis vanemad katab laua ja me sööme koos kõik pere.\nMuidugi ma armastan kohtuda oma sõpradega.\nKui me kohtume, siis me käime disko või jalutame.\nKa me armastame reisida.\nKui ma reisin ma teen pilti, tutvustan uusi inimesi ja käin muuseumis.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 218" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971511 (590d30ec-cb10-4571-a747-944dd7536755).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Tema on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus, Rakveres.\nTa töötab esmaspäevast lauapäevani, üheksast kolmteiseni kell.\nKontakt - Rakvere, Pilve 12, tel 56562 930, või MARGUS@Loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus oli hästi.\nMina ärkasin hiljem nagu tavalisel.\nValmistasin hommikusöök, ja söömisime koos perega.\nPerast sööki me pesesime nõud, koristasime korter, ja läksime loomaaedas.\nLapsed oli nii rõmusad.\nMulle meeldib ka.\nMe olime koos terve päev, ja kohtusime erinevad loomad.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 153" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971512 (b9d75e13-e8a8-4ec7-b7ff-2a67c94f71fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            Saame tuttavaks!\nSee inimest on Margus Otsa.\nSee on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nMargus võtta vastu esmaspäevani lauapäevast, kell üheksani ühekt.\nLoomakliinik asub Rakveres, Pilve 12.\nKliinikul saab kontaktil: telefonil kaugu 56562930 või e-postiga margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere, minu õpetaja Maria Sapp.\nMinu nädalavahetus on tavaline.\nLauapäeval ma käin turul.\n\nPärast, minu ja minu pere käevad pargis.\nMe kohtume minu sõpra juures.\nÕhtul ma vaatan telerit.\nPühapäeval ma koristan korterit ja tegin sööda.\nlauapäeval me kohtusime minu sügulastega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971513 (13090a79-955f-4a18-9aa1-99a409c5af04).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomaklinik.\nKõik koerad, kassid ja teise loomad, kui nad oli haige, tulevad selle loomaklinik.\nTa töötab loomaarstina.\nKui tarvis, te võib elistaja kontakti number tel.\n56562930.\nTema aadres on Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  See nadal ma töötan enitus obektil.\nKaks korda ma lahen kinose, ja kolm korda ma vaatan telerid uudised.\nUks kord ma tegin koristada.\nSee nadal mull tarvis kohtuni minu vend ja sõbrad.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 157" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971514 (48c86fce-6268-482a-baaa-b78a8787a55d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa tootab Vallimäe loomakliinikus.\nTa saab kontakti telefoni numbril 56 562 930, või arvutiaadressil margus@loomakliinik.\nee ja veel postiaadressil Pilve 12, Rakvere.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast laupäevani kell 9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus oli viis päev.\nMa käin lasteajas \"Sitsi\".\nMa teen väga palju töökas: ma töötan, koristan, õpin, puhkan ka, sõidan jalgrataga, loen, vaatan telerist.\nMa kohtun esmaspaevast reedeni.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 148" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971515 (3c4fb41f-cd82-472d-ac94-ce717e748007).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Seda on loomaarst.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTema telefoni numbri on 56562930.\nArsti vastuvõtt on hommikuti üheksaks-kolmeteistkümneni.\nTa tötab esmaspäeviti-laupäeviti.\nVallimäe loomakliinik asub Pilve 12, Rakveres.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nimi on ... Mul on 56 aastat vana,.\nMa elan Tallinnas ainult kaks aastat.\nMa sõidan Tallinnasse Vilniust.\nMa siin elan parimajas.\nMa olen koduperenaine, istun kodus.\nMa elan minu abikaasaga.\nMinu nädalavahetused on huvitavad.\nKoos abikaasaga tihti me käime metsele, pargile.\nMulle meeldiv pühata.\nMa tihti kutsun piknikule minu sugulased: poega sinu perega.\nMul on minu minija väga head suhted.\nMe tihti mängivad huvitavad mängid, sööma, jooma.\nMul on lapselaps.\nTal on ainult kaks aastat vana.\nNadalavahetused ma tihti õpin eesti keelt.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 202" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971517 (248eabc1-a290-40c8-a9ab-021427aa4e00).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            See on noor mees, ta on loomaarst.\n\nNimi loomaarsti MARGUS OTSA.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTema tööaeg on esmaspäev ja laupäev kellast 9. 00 kuni 13.\n00.\nTemaga kontakti saab kaudu telefoni 56562930 või margus@loomakliinik.\nee või sõida kohale Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  3. oktoobril oli minu nädalavahetus.\nMe sõidame rongiga metsas mere ääres.\nMe juume ja mängime pallijalg, jorsime, lahme kohvikus.\nLaula tellisin praed, limonaadi, vorsti, tort.\nLaua keskel oli ilus tort.\nMe sõigame koos abikaasiga ja minu sõbraga.\nKohvikus oli lähedal mere äärer.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 168" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0971518 (e71082ec-61c6-4869-88ab-1bb5b06bcdf9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nKliinik asub Pilve 12, Rakveres.\nTemaga saab kontakti telefoni või e-posti teel.\nTa töötab esmaspäevast lauapäevani kell üheksast kolmeteistkümneni.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul oli väga head eelmised nädalavahetused.\nMa käisin sõbradega kinno.\nMe vaatasime seal huvitava filmi.\nPärast seda me käisime baari ja suhtlesime seal.\nBaaris me tellisime pizzat ja kohvi koorega.\nSeal oli ilus muusik ja me tantsisime ka.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 153" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972101 (fd71616a-524e-4f24-abd7-ecf55dd53964).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\nMargus töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani üheksast hommikul üheni päeval.\nSaab kontakti võta telefoni 56562930.\n\nvõi saab tulla Pilve 12, Rakvere.\nMargusel e-adress on margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mulle meeldivad nädalavahetus.\nMa saan teha, et ma tahan.\nMa käin pargis, kinos, kontserdis või jään kodus.\nMa saan kohtuda minu abikaasaga, sellepärast ta elab Tartus.\nMe räägime, käime restoranis, läheme kinno.\nTihti loeme kodus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972102 (81d8381c-4866-475a-a597-116d29557e6f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            Tema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nTa töötab Rakveres Vallimäe loomakliinikus Pilve tänaval kaksteist.\nTema tööaeg on esmaspaevast laupäevani kella 9-13.\nTemaga kontakti saab telefoonil viis, kuus, viis, kuus, kaks, üheksa, kolm, null.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mulle meeldib jalutada meere ääres nädalavahetusel oma perega.\nSeal me teeme pikniku.\n\nMõnikord me kohtume oma sõbradega ja sõidame koos meere juures.\nSeal me teeme šašlõkki ja sööme, jööme mahla, mängime lapsega ning puhkame.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972103 (1c0b7afe-5a8d-4e09-be2b-7dc69323e789).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            Kodus mul on kass.\nEelmisel nägalal ta olin haige.\nMul oleks vaja doktori MARGUS OTSA juurde.\nMARGUS OTSA on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab kuus päevad nädalal, esmaspäevast-laupaevani kell üheksast üheni.\nTemaga kontakti saab telefoniga 56562930.\nAadres Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Homme on nädalavahetus.\nMida ma teen?\nEga erilisi plaane poole.\nHommikul ma teen hommikusöök.\nHommiku poole ma käisin jalutamas.\nVeel meil on tarvis meestekingitusi.\nMinu poega varsti sünnipäev.\nÕhtupoole mina sõpradega käisime kinos.\nPärast seda me läheme koju.\nKell 8=20 minu juurde tuleb lapselaps.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 173" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972104 (7dbdaf90-160f-49c1-8130-e1a5f5b666db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\ntema nimi on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa on loomaarst.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast laupäevani kella üheksast kuni üheni.\nLoomaarstile saab helistada tel.\n56562930 või kirjuta e-maili aadresil margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mulle meeldib nädalavahetus, sest ma käin kinos vanalinnas.\nArvan et ma lähen kohvikusse ka.\n\nMa tahan vaadata uue filmi.\nKohtun oma sõbradega vanalinnas.\nKui ilm on hea me kõndime linnas ka.\nAga pärast lähme kohvikusse ja joome kohvi kommiga, räägime.\n\nLoodan, et kõik läks hästi.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 167" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972105 (c2d580a5-3099-46b5-b576-b6b199be52c6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti Margus Otsa andmetega.\nTa töötab loomaarstina loomakliinikus Villimäe.\nFirma teenuste hulgas on ravimine loomaid.\nFirma asub Rakveres, aadressil Pilve 12.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930.\nLisainfo on internetis aadressil margus@lomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere õpetaja.\n\nMinul olid väga huvitavad nädalavahetused.\nMa sõitsin koos abikaasaga Pärnus.\n\nSeal minul elavad sõbrad ja me tahtsime kohtuda.\nEsialgu me käisime vasiparkis aga seejärel meri ääres.\nSeal me päevitasime ja suplesime.\nSee oli oivaline päev.\nParimat ... Teksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 159" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972106 (a25564b7-925c-4678-a706-85795bd37e90).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vällimäe loomakliinikus loomaarstina.\nKliinik asub Rakveres aadress: Pilve 12.\nTa töötab esmaspäevast laupaevani kella 9 kuni 13.\nTemaga saab kontakti nubril 56562930.\nKontakti saab meiega margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Elmisel nädalavahetusel ma käisin sõpranna sünnipäeval.\nMe kaisime baaris.\nMe sõime erinevad salateid.\nVäga maitsev oli šokolaadi kringel.\nMe tantsisime laulisime hommikuni.\nMe juuame veini, kohvi.\nMulle meldib sünnipäev oli väga huvitavad inimesed.\nMa tutvusin noormehega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 159" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972108 (7d004b3a-ae83-40e7-9e80-8f4d510f918c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\n\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nLoomaarst töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti, reedepäeviti, laupäeviti.\nTa töötab iga päev aga puhäpäeviti ei tööta.\nMargus otsa töötab alates kell üheksast, kuni kell kolmeteistkümneni.\nTemaga saab kontakti on telefonil 56562930, või adressil Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nadalavahetus ma kaisin jalutama metsas.\nMa pühkasin.\nMa jalutasin mere äres.\nMa jalutasin oma perega.\nMeie meeldib sõida jalgrattaga.\nMe koristame ilusaid sügisel lehed.\n\nPärast me tuleme kodus ja vaatasime televisoorit.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972109 (8be5d438-a429-46b5-8828-d96f725592df).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa visiitkaart.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus, loomaarstina.\nTa töötab kuus korda nädalas esmaspäeval laupäevani 9-st - 13-ni.\nTema telefoninumber on 56562930.\nVõi saab tulla Pilve 12, Rakvere.\nKodulehekülg on margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tahan jutustada oma nädalavahetust.\nEelmisel nädalavahetusel ma sõidsin Riias.\nSeal ma kohtun oma sõpradega.\nMe käisime restoraanis ja teatris.\nRestoraanis me sööme, joome ja tantsime.\nAga teatris me näeme baleti \"Luikede järv\".\nSee olid väga huvitavad ja toredat nädalavahetused.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 158" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972110 (76ddf8dc-76e8-482f-8ff5-f8bb226ac0dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus, loomaarstina.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani kella üheksast üheni.\nVallimäe loomakliinik asub Rakveres aadressil Pilve 12.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930 või meiliga margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tavaliselt nädalavahetusel ma käin saunas, kinos.\nMa jalutan mere ääres ja metsas.\n\nMõnikord ma teen süüa, koristan korterit, jalutan koeraga.\nMa tegelen spordiga.\n\nMa kuulan muusikat.\nMa kohtun emaga, sõbradega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 148" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972111 (ca7a1f41-024b-4903-995d-89d0e8e4b558).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            See inimese nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina, Villimäe loomakliinikus.\nVillamäe loomakliinik asub Rakveres, aadressil Pilve 12.\nMargus Ots töötab esmaspäevast laupäevani kell 9-st kell 13-ni.\nInfot saab telefonil 56562930, internetis MARGUS@LOOMAKLIINIK.\nEE Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetusel mina käin kinos, basseinis ujumas.\nVäga tihti mina jalutan metsas või mere ääres.\nNädalavahetusel ma saan kokku oma sõpradega.\nMe jalutame kesklinnas, käime kohvikus, suhtleme.\nKui on tuju, käime kinos.\nKui nädal oli raske ja mina olen väsinud, siis istun kodus ja vaatan sarju.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972112 (cc6d7dec-70f2-4ae0-bffa-5040327c3964).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab esmaspäeval - laupäeval kellast 9 kellani 13.\nSaab temaga kontakti telefoni 56562930 või Vallimäe loomakliinik aadress on Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Laupäeval ma käin suvilas.\nMinu suvila aadress on ... Suvilas ma koristan lehed ja istutada küüslaud.\nPärast ma käin saunas.\nMa käin suvilas minu perega.\nMinu pere on abikaasa ja poeg.\nÕhtul pühapäeval me sõidame linnas.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 157" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972113 (4f2675aa-ac7e-4f0b-9037-e08f6ad5f370).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst, Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nLoomaarst võtab vastu esmaspäevast laupäevani kella 9-13.\nTemaga saab kontakti telefoninumbril 56562930, e-postil margus@loomakliinik.\nee või saab sõita kohale Rakveresse, Pilve 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Lp.\neesti keele õpetaja, ma tahaksin kirjeldada oma nädalavahetust.\nMa algan oma päev kell 8 ja käin pargis jooksma.\nPärast ma valmistan hommikusööki, putru ja kohvi.\nKui ma sõin kõik ära, siis ma tulen dušši all.\nPärast mina puhkan ja vaatan telerit.\n\nSiis ma kohtun sõbrannaga ja käime rannas jalutamas.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 167" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972114 (5e15361e-4a70-470b-8cbd-6c70852bb154).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on visiitkaart.\nTa on Margus Otsa.\nTa on töötab loomaarstina, Vallimae loomakliinikus.\nTa töötab: aadresil Pilve 12, Rakvere.\nTeil mob.\ntelefonil 56562930 või postiaadres: margus@loomakliinik.\nee.\n\nTemaga kontakti saab: margus@loomakliinik.\nee.\n\nTa on töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti 900-1300.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu meldib nädalavahetus.\nNädalavahetus oli laupäeval ja pühapäeval.\nKülalised käisid umbes kell 1600.\nOli palju tortid; salatid, pirukad, ja nii edasi.\n\nMe tanssime, mängime, ja väga hea puhkame.\nMa kohtun sõbradega ja naabridega.\n\nOli väga tore!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972115 (1fe1c54a-2442-4388-97ff-a949e574223f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            See on Markus Otsa loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab esmaspäev-laupäev 9-13, loomakliinik asub Pilve 12, Rakvere marsus@loomakliinik.\nee.\n\nTel 56562930.\nMaksus Otsa väga hästi aarst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tavaliselt nädalavahetus me perega kaime kinnos, ujulas ujuma sõijdame jalgrataga, jalutame parkis.\nMõnikord me sõidame autoga Eestis, Eestis on väga ilus loodus, suurepärane kohti, metsad jõge.\nSellal nädalavahetus me perega puhkame Tartus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 145" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972117 (c63ceabc-cf07-4208-af50-e046e30ea69f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina Vallimäe loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede ja laupäev kell 9-13.\nTemaga saab kontakti aadressil Pilve 12, Rakvere.\nLisa info on internetis margus@loomakliinik.\nee.\nMargus Otsa on väga hea loomaarst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere õpetaja Lena!\nMa tahan kirjutada teile kirja.\nLaupäeval ja pühapäeval ma käin lapsega kinos.\nMe vaatame huvitav kino.\nVeel me käime ujulas, seal me ujume.\nUjulas me kohtume minuga sõbrannaga.\nMinul sõbrannal ka on laps, me koos ujusime ujulas.\n\nMinu nädalavahetus oli väga tore!\nHead aega, Olga.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 174" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972118 (dd6c8334-8753-42ab-b0c2-238436a3a23f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nTa töötab esmaspäevast-laupäevani, üheksast-kolmeteistkümneni.\n\nTäpne aadress on Pilve 12, Rakvere margus@loomakliinik.\nee ja veel täpne Tel 56562930.\nLisainfo see on Vallimäe loomakliinik.\nMargus Otsa on väga tark arst.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Ma töötan viis korda nädalas.\nLaupäev ja pühapäev vabapäevad.\nMa käin kinos, teatris, kaupluses vabas päevas.\nKaks korda nädalas ma käin eesti keele kursustel.\n\nSõbranaga me käisime kinos, jalutame, käisime trennis.\n(Me tegi) Õhtuks ma loen raamatud ja kuulan muusikad.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972119 (a110e2dc-e743-4427-a97b-993ae90deb39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Margus Otsa - pildil ... Vallimäe loomakliinik - Seal töötab Margus Otsa.\nLooma arst - pildil koer ja arst.\n\nEsmaspäev - Laupäev kell 9-13 -töötab loomaklinik Tel.\n56562930, margus@loomakliinik.\nee Pilve 12, Rakvere - kontakt telefon, E-post, ja adres Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Pärast tööle, ma oli sõpruga koos kaupluses.\nMa tahan osta minu tütar arvuti.\nMinu sõber töötab arvutiga.\nMinu tütar sünnipäev.\nMa oli kodumasinad kaupluses, Viru keskuses ja kaupluses \"sata protsenti\".\nMa otsin väga hea arvuti.\nHind on kolmsaata euro.\nPärast seda ma otsin lilled ja plaadid.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 166" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972201 (d185f279-8549-4efc-9e5b-105e910d9246).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Teda inimese on nimi Margus ja perekonnanimi on Otsa.\nHärra Margus töötab loomaarstina.\nTa töötab Vallimäe loomaklinikus.\nHärra Margus töötab 9st kuni 13ni.\nPukapäeval on vaba päev.\n\nAadres Vallimäe loomakliinik oleb Pilve 12, Rakvere ja tel.\n56562930.\nVeel kontakti saab temaga MARGUS@LOOMAKLIINIK.\nEE.\n\nHärra Margus on väga head loomaarstina.\nTema armastavad patsiendid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mulle nädalavahetus olevad laupäev ja puhapäev.\nMa käin kaupluses ja turul toidu.\nPärast mina tean sööma.\nLaupäeval kodus on suur puhastus.\nMull aitavad minu abikaasa ja minu tudrukud Sofia.\nEile kõik perekond puhkab.\nMulle meeldib teatris käima, vaata televiisorid uudised.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 178" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972202 (43d1d288-604f-41b2-8459-927eca47d98a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa, ta on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab esmaspäevani kuni laupäevani kell 900-1300.\nTemaga aadressil Pilve 12, Rakvere, temaga telefoninumber 56562930, ja E-post margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetus ma puhkan.\nMa käin kino, jalutan, vatan telerit, käin külas.\nKülas ma sõidan koos perega.\nKülas me räägime, joome kohvi, kuulame musikad, mängime loto, meie lapsed mängivad koos meiega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 146" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972203 (11adb533-6875-42f4-a17b-5c17eea1b9d0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa on Vallimäe loomakliinik.\nTa on loomaarst.\nTemaga saab kontakti telefoni number on 56562930 või aadres Pilve 12, Rakvere ja töötab esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede ja laupäev kell 9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on käik eesti keele õpetaja.\nesmaspäev 12. novembril kell 15.\n00 kodu.\nAadres ... Mul on vihik, pliats, raamatud.\nMa õpin eesti keel.\nMa õpin eesti keel üks korda nädala.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 151" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972204 (2e53f4b7-6490-4380-a58f-d787955cab41).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                              See visiitkaart on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina, Rakvere linnas Vallimäe loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast laupäevani, kella töö on 900-1300.\nTemaga saab kontakti aadressil Pilve 12 või telefoni teel 56 562 930.\nTema e-posti aadress on margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus on lõõbus.\nMa eelistan kohtuda oma sõpradega.\nKoos me käime kinos filmi vaatama, käime kohvikusse seal me räägime, naeratame, sööme magusaid ja joome mahla.\nPärast me lähme vana linnas jalutama või Kadriorus.\nMulle meeldib kohtuda oma sõpradega!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972206 (398c53e0-e78c-4ce8-b686-fe6cf24ad1ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                              Ma näen visiitkaart Margus Otsa andmetega.\nTa töötab loomaarstina Vallimäel Loomakliinikul.\nLoomakliinik töötab kuus päeva nädalas, avatud kell 9-13.\n\nTemaga saab kontakti tel.\n56562930.\nLoomakliinik asub Pilve 12, Rakveres.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Iga päevad mina käin tööle.\nMa käin kaupluses, saunas, rannas ja lastemängitoas.\nSeal ma osta toidud, saunas viihtuma, rannas jälutama, mängistoas mängima lastega.\nMa käin minu perekond.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 143" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972207 (c66240e6-1d6e-4114-b484-33212afb35b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                   Pilve 12, Rakvere                                                              Ta on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa on loomaarstina.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930 või saab tulla aadressil Rakvere, Pilve 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetusel hommikul ma käisin kaupluses.\nLõunal ma jalutasin tuhkuriga pargis ja vaatasin telerit abikaasaga.\nÕhtul mina ja minu vend käisime vanemad juurde.\nSeal me mängisime kassiga, kulasime hea musikat.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 140" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972208 (f2555744-53aa-4c65-9ef1-e297105c13df).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen loomaarsti, ta töötab Vallimäe loomakliinikus, ravib loomad, kassid, koerad.\nTa töötab E-L 9-13 ja kirjutab neile rohtu.\nTemaga saab kontakti tel.\n56562930 või margus@loomakliinik.\nee Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mul on kolm lapselast, kõik oma vabad päevad, ma olen oma tütre peres, kõige väikse tüdrukuga käin parkis, mängin, käin ujumas basseinis, vahest kohtun oma sõbrannaga käime teatris, või käin tema juures suvilas, aitan talle midagi teha, selle eest saan endale head meie õunad ja kõrvitsad, tomatid.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 163" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972210 (88f0ee9c-f6c8-4a15-8153-3d5e940bc4be).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst ja tema nimi on Marcus Omsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäeviti - lauapäeviti kell 900-1300.\nTema kontakti on Pilve kaksteist, Rakvere.\nTema telefoni number on 56, 562 930, ja tema arvutti mail on marcus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Esmaspäevitil mul on eesti kursid, kes algab kell 1000-1130, siis ma lähen koju, teen hommikusöök, juon teed ja siis ma lähen linnasse asju ajada.\n\nTeisipaevitil mul on töö ja õhtu on vaba.\nKolmapaevitil mul on hommikul eesti kursid, ja õhtul mul on joogatrenni.\nNelipaevitil ma teen töö terve päev.\n\nReedel mul eesti kursid, siis ma lähen linnasse, ja teen kokku sõbradega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 187" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972212 (5981fcd4-5c92-4412-a59a-7e2b4da70fe7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus OTSA.\nTa on loomaarst.\nTa on töötab Vallimäe loomakliinikus.\nLoomakliinik on avatud esmaspäevast laupäevani, kella üheksast kella üheni.\nTema on adress Pilve 12, Rakvere.\nTelefoninumber 56 562 930, e-mail margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Laupäeval ma käin kinnos, teatris, kaupluses.\nMa kohtun sõbradega.\nMe käime baris.\nSeal me räkkime tansime ja joome õlu.\nPühepäeval ma jalutan pargis koos abikasaga.\nMe käime museumis.\nÕhtul me vaatame telerit ja mängime.\nÕhtul ma loen raamatut.\n\nPärast ma lähen magama.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 162" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972214 (2e2abb0d-6f26-45a0-a9b0-581594dcc3de).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Vallimäe loomakliinikus visiitkaart.\nMargus Otsa töötab loomaarstina.\nTa töötab Rakveres, Pilve tänaval kaksteist.\nSa saab helista tema 56562930 või kirjuta e-posti margus@loomakliinik.\nee.\n\nTa töötab Esmaspäev-Laupäev kell üheksa kuni kolmteist.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus hakkab Laupäeval.\nHommikul ma ja minu tüdruksõber söön hommikukusöök ja vaatame telekas.\nLõunal me käime kinno ja õhtul ma mängin võrkpall Nõmme Põhikoolis kell 19 kuni 21.\nPühapäeval ma töötan aias.\nÕhtul ma käin Tallinnast suvila.\n\nMul on sõbrad seal ja me mängib võrkpall ka.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972215 (0d2e839b-13de-4248-8ab4-ddb277ed111d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Tema on Margus OTSA loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomaklinik.\nTema tööpäev oli esmaspäev-laupaev kell üheksa kuni kolmteist kellaaega.\nTema saab kontakti tel.\n56562930 või tuleb aadresi Pilve 12, Rakvere Linn.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Mina käin minu nädalavahetus Tallinnas.\nLähen poodi ja ostan piim, leib ja veel toidu kaubad, õhtul reede, mina ja minu abikaasa lähevav kinos ja vatama väga ilus kino.\n\nLaupaeval ja pühapäev asub külasse.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 150" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972217 (4f595565-9494-4710-bbcf-fac2a9b71248).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\n\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus, loomaarstina.\n\nVallimäe loomakliinik asub aadressil on Pilve tänaval 12, Rakvere.\nVallimäe loomakliinik avatud esmaspäevast-laupäevani kell 9-13.\nTemaga saab kontakti telefoninumbril on 56562930 või vatta interneti leht margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nadalavahetusel ma käin jalutan paargis, metsas, Stromi rannas.\nMõnikord ma käin teatris, kohvikus.\nMe sõidame perega looduses, suvilases.\nMa suhtlen perega,naabridega, sõbradega.\nMa puhkan, valmistan toidu ja töötan suvilas.\nMe teeme koos perega lõket, grilli liha.\nMul on väga hea nädalavahetus.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 167" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972219 (3b557d58-53a6-4b2b-adcd-be270ecfcafb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nTa on loomaarst.\nTema nimi on Margus Otsa.\n\nTa töötab Rakvere Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupäev kell üheksa kuni kolmteist.\nTema aadress on Pilve 12.\nVõi saab kirjutada email aadressil margus@loomakliinik.\nee.\n\nVõi helistada 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetust mina tavaliselt veedan perega.\nMe jalutame, käime kinos või restoraanis.\nMe käime pargis ja mängime seal palli.\nAga kui me istume koju, Me mängime mänguasjad, valmistame söök või loeme raamatud.\nNädalavahetus mina sageli kohtun oma sõbraga või pereliikmetega.\nMinu ema tihti tuleb meile.\nMe ajame juttu ja näeratame.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 178" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972301 (cacb79b4-9f13-4069-a6e5-0c5ca82104c6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\n\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nTa töötab Rakveres, Pilve tänav, 12.\nLoomakliinik nimi on \"Vallimäe loomakliinik\".\nLoomakliinik avatud esmaspäeval-laupäeval, keel 9 kuni 13.\nKontaktiadres margus@loomakliinik.\nee.\n\nKontakti telefon 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus oli laupäeval ja pühapäeval.\nLaupäeval ma koristan minu korterid: ma pesen aken.\nAga pühapäeval oli ilus ilm.\nJa ma käesin meere jures.\nÕhtul ma suhtlen minu sõber.\nMinu sõber on naine Anna, ja tema abikassa Andrus.\nKeel 10 õhtul ma tahan magab.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 165" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972302 (25d8d92e-c1c1-4e7a-9c90-ce54ea8b1534).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa on loomaarst.\nAdress loomakliinik: Pilve 12, Rakvere.\nLoomakliinik töötab: esmaspaevast-laupäeviti kell 900-1300.\n\nMargus Otsa kontakti: margus@loomakliinik.\nee telefoni number 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nadalavahetuse ma käisin pargis jalutama.\nJälle ma loen raamatud, ajalehed.\nPühapäeval ma kaisin sõbranna juures.\nSõbranna juures me rääkime, sööme, vaadake temale uus piltid Itaaliasse.\nJa ma vaatan mis kingitusid ta ostad reisile.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 148" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972303 (3ab6030b-aebc-4b8b-893b-9d9cd5a7b7db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                    margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast laupäevani kella üheksast kolmeteistkümneni.\nMargus on arst, kes armastab oma töö.\nTema kliinik asub aadresil Pilve kaksteist, Rakveres.\n\nTelefoon 56 562 930.\nJa kontakt post Margus@Loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere minu kallis õpetaja!\nMa tahan kirjeldada oma nädalavahetust.\nNädalavahetused olid väga huvitavad.\nMa puhkusin väga hästi!\nMa käin Soomes koos oma sõpradega.\n\nLaupäeval me jalutasime kesklinnas ja vaatasime ilusad kohtud.\nÕhtul me läksime kinno.\nPärast kinno me sõidsime hotelli puhkuma.\nJargmise hommikul me sõidsime koju.\nMulle meeldib puhkuda Soomes!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 176" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972304 (8df82a26-b200-48a8-a604-c66224284618).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa on noor mees.\nTa töötab loomaarstina.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus Pilve 12, Rakveres.\nMargus Otsa töötab tööpäeviti ja laupäeviti 9-st kuni 13-ni.\nTemaga saab kontakti telefoni ja posti teel.\nTelefoni number on 56 562 930 ja posti aadress on margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Selles nädalavahetuses mul on ainult üks vaba päev.\nPuhapäeval minu sõbra vanaemale on sünnipäev.\nMa sõidan autoga Pärnusse.\nMa lähen koos sõber, sõbra ema ja isa.\n\nMeie oleme vanaema kodus.\nVanaema elab korterimajas.\nMeie teeme süüa, sööme ja jööme šampust, pärast meie läheme peole.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 176" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972305 (221be4ae-0b39-45c4-9980-cb9e484def0c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nMargus töötab Vallimäe loomakliinikul.\nTa töötab esmaspäevast lauapaeveni 9-13.\nTema telefoninumber 56562930.\nAadress Pilve 12, Rakvere.\nMeil margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Pühapäeval ma käin küllas.\nMa käin koos abikaasaga.\nMe kohtume minu sõprannaga, ja tema perega.\nMe tähistame tema sünni päevi.\nMe kinkime raha ja lilled.\nTa katab laual.\nMe sööme, räädime ja taksime.\nMulle meeldib kohtuda sõpratega.\nNad on väga hea inimesed.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 154" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972306 (0c25b56c-cffd-45a7-b286-03363868b41e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nKirjutan: see on Margus Otsa.\nTa töötab Pilve 12, Rakveres, Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab esmaspäev-laupäev kell 9-13.\nSaab temaga kontakti telefoninumbri 56 562 930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu eesti keele õpetaja palus mind kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutan: minu nädalavahetust on laupäeva ja pühapäeva.\nLaupäeval ma korustan kodu, aga pühapäeval ma käin kinos, teatrisse, raamatukodus.\nMa vaatan filmi, lugen raamatut.\nMa kohtun sõbraga.\nMa kutsun minu abikaasa kaas.\nNendel on hea tuu.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972307 (853ff65b-01df-4058-8927-8208d6c90dd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\nTa on loomaarst, Margus Otsa.\nLoomaarst töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab Rakveres, Pilve tänaval 12.\nTema kontaki on e-posti margus@loomakliinik.\nee ja telefoni number 56 562930.\nTööaeg E-L 9-13.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetusel me perega käisime piknikule suvila.\nMe puhkasime, jalutasime ja tegema šašlõki.\n\nMa koos lapsega korristasin territorium.\nParast me käisime saunas.\nÕhtul tuleb vanaema külas.\nKoos me jöövad tee, ja vaatasin telerit.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 150" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972309 (815c8ac3-827e-4547-95c5-3e8ed6bddf12).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            Tema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab Vällimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäevast kuni laupäevani kella üheksast hommikul kuni üheni päeval.\nTemaga saab kontakti telefoni kaudu 56 562 930 ja saab minna kohale Rakveresse, Pilvesse 12.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Laupäeval ja pühapäeval on tõesti nädalavahetus.\nMa puhkan koos perega.\nMe käime Kadrioru pargis, Toompeal, kohvikus.\nMa ostan toitu turult ja valmistan süüa.\nMa ostan piima, mune, jahu ja teen pannkooke.\nMõnikord ma kohtun sõbraga ja me lähme kinnosse.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 161" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972310 (ac995d1e-dda8-4e32-9efc-8634ed149aac).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti Margus Otsa andmentega.\nTa töötab loomaarstina firmas \"Vallimäe loomaklinik\".\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930 või e-mailile margus@loomakliinik.\nee.\nLoomakliinik asub Rakvere, Pilve 12 tänaval.\nLooma kliinik avalda esmaspäevast -laupäevani, kell üheksast-kolmeteitni.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetust ma sõidan suvilas.\nMa veedan ajal oma perega.\nSuvilas lähedal asub järv ja metsa kus me jalutame ja teha spotdi.\nMõnekord me püüame kalad koos abikaasaga.\n\nÕhtul me vaatame televizorit ja käja saunas.\nMõnikord suvilas sõidavad oma sõbrad.\nMe joome õlut ja suhtleme.\nSee on väga tore.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 168" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972311 (ee02908d-9124-4bdb-838f-a7efaf82d2c0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Tema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina Vallimäel loomakliinikul.\nTa töötab esmaspäevast laupäeviti kella üheksast üheni päeval.\nTema saab telefonil 56 562 930 või emaili teel margus@loomaklinik.\nee.\n\nVallimäe loomakliinik asub Pilve 12.\nRakveres.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Me käisime suvilas nädalavahestus.\nPole ammu ma ei näinud minu sõbranna.\nTa tuli minu külas.\nSuvilas me korjame viimaseid marjad, töötasime aias.\nSõber abistas mulle palju.\nMe tegime süüa, puhkasime, laulasime.\nOli väga tore ja ilm oli soe.\n\nSuvilas me kohtume veel kord.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 164" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972312 (58446528-3a17-4334-8f90-31faeebc9c57).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Tema on nimi Margus.\nTema on perekonnanimi Otsa.\nTa töötab Vallimäe Loomakliiniks.\nTa töötab Esmaspäeval, tusipaeval, kolmapäeval, redel, neljapaeval, laupäeval üheksa-kolmkümmend.\nTema saab temaga kontakti telefonis viiskümmend kus viis saada kuuskümmend kaks, üheksa saada kolmkümmend Margus@loomaklinik.\nEE Pilve kaksteist Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nimi on ... Mina pekonanimi on ... Ma elan Tallinnas Õismäel.\nMa töötan firmas Gnellis turvatöötajas.\nMinu on kuskümmend üks aastad vana.\nkellega kohtun!\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 151" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972313 (9a0e1ea6-07be-4917-9983-abcb64ced3e1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on loomaarst ja ta töötab loomakliinikus, kus aitab loomasse olla tervisliku.\nTema töö algab üheksa tunnis ja lõpetab kolmteisest.\nLoomakliinik on lahti esmaspäevast kuni laupaevani.\nLoomakliinik asub Rakveres, et adress on Pilve 12.\nKui sul on vaja võtta midagi informatsioon, saa helista number 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Kallis ... Ma tahan kirjeldada teil oma minu nädalavahetust.\nNeed oli huvitavaid.\nAlati, kui ma ei minna koolis, minu päev algab kaksteist tunnis.\nPärast ma söön ja lähen koos perega puhkuda.\nLaupäeval näiteks me lähesime parkis, kus ma koos minu väike õde mängivad kõrvpllis.\nParast seda me lähesime kohvikus ja parast lahesime kinno.\nMinu nädalavahetus mulle meeldib olla minu perega.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 192" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972315 (33c286ee-3d24-44b3-bb7c-941067cd010c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                  Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus loomaarstina.\nLoomakliinik asub aadrissil Pilve 12, Rakvere.\nMargus Otsa töötab E-L 9-13.\nKontakttelefon 56562930.\ne-mail: margus@loomakliinik.\nee.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere, kallis Liina.\nLaupäeval ma käisin Viimsi Spa.\nSeal saab käia ujula baaseinis, käia saunas, teha massaz.\nMa oli seal töökaaslatega.\nÕhtul me käisime kohvikus.\nMeiele väga meldisime.\nKahju, et sind ei oli meiega.\nNägemiseni, ... Teksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 148" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972316 (6900712c-9eec-4329-9ce7-2afd46ae6fda).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on Margus Otsa.\nTa on loomaarstina.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspavast kuni laupavati.\nKlinika algab kell üheksa homikul ja lõppeb kell üks päeval.\nKontakt on tel.\n56562930 ja e-mail MARGUS@LOOMAKLIINIK.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetus mulle meeldib käia ujulas.\nTallinnas on kasaigne ja avar ujula.\nUjulas ma ujun.\n\nMa käin koos sõbranaga.\nTrenn algab kell kolm päeval ja lõppeb kell viis õhtul.\n\nPärast trenni mul on hea tervis ja tuju tõuseb.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 157" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972317 (a7818798-5426-4329-a0ab-542bffde96a8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                      margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa visiitkaart.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa on loomaarst.\nVallimäe loomakliinik asub Rakveres aadressil Pilve 12.\nMargus Otsa töötab esmaspäevast laupäevani kella üheksast kolmeteistkümneni.\nTema kontakti telefon on 56562930, e-post: MARGUS@Loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetuses mina käin turul, pesin pesu, tegin korterit puhtaks valmistasin söögi.\nPärast lõuna käin pojale küllas.\nMina olin seal kaks tundi.\nMe räägisime ja vaatasime telerit.\nLaupäeval õhtul jalutasin sõbrannaga pargis meie maja lähedal.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 155" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972318 (f7cf4bad-5cde-4f4d-a03f-fb9207290288).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            Me näime visiitkaarti andmetega.\nSelle inimese nimi on Margus Otsa.\nTa on loomaarst.\nTa töötab on Vallimäe loomakliinik.\nTa töötab kella üheksast kuni kolmatesitkümneni: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev.\n\nTema telefoninumber on 56562930, interneti aadressil on MARGUS@LOOMAKLIINIK.\nEE Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetust on laupäev, puhapäev.\nMe käime koos perega palju jalutame, mängime jalgpalli.\nMe käime teatris, kinno.\nMe kingime palju värsked õhku.\nMe kohtume oma sõbradega, poega, emaga, isaga ja naabriga.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 156" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972319 (c9c2e569-5fdf-4bf1-88be-9e3bfb02ba97).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                            Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on mees.\nTa töötab loomaarst, vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab E-L 9-13.\nKontakti on adresile Rakvere tn.\nPilve 12.\ntel 56562930.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  nädalavahetust see pühapaev ja laupäev.\nMa käin laupäev saunas ja treenis.\nSaunas ma pesan ja kain leiliruumis.\nMina kohtan sõbraga ja kollegiga.\nMinu sõbrad väga hästi.\nMe jalutame pärast pargis, me läheme kohvikus.\nSeal söoma ja ragime.\nPühapaev ma koristan ja valmistan sööma, ja vatan televisorit, minu perekond on väike, ma ja minu abikassa.\nÕhtul me jalutame tanavas.\nminu last on suus, nendel elavad eraldi.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 173" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972401 (b435b4d5-919f-4218-a3d4-f964bb1f4d89).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                       margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                             Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nTa on noor mees.\nTa on Margus Otsa.\nTa töötab Vallimäe loomakliinik.\nTa on loomaarst.\nMa arvan et ta on vega hästi specialist.\nTa töötab esmaspävati laupaevani kell -9-ti - 13-ni.\nTemaga kontakti saab: tel 56562930.\nE-post Margus@Loomakliinik.\nee Aagres on Pilve 12, Rakvere Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus on tavaliselt huvitav.\nMa iga nadalavahetus jalutan linas, vanalinnas, kinosse, teatrise, muuseumise; teen sporti.\nMa teen kodu süüa, koristan tuba, pesen pesu, käin poodis, aga õhtul ma loen ramatu ja istun arvutisse.\nPärast ma ja minu sõbrana kohtumie restoranis voi käime kontserti vaatame.\nMull väga meldi abisasaga jalutame tanaval, vanna linnas.\nMa olen meel.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 191" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972402 (0b4858ae-701d-4b34-8e7c-3436afe5bb3f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ma näen visiitikaarti Margus Otsa andmetega.\nTa töötab loomaarsti Vallimäes loomakliinik.\n\nLoomakliinik asub Rakveres, Pilvi 12.\nMargus töötab esmaspäevast kuni laulpäevani kell 9 kuni 13.\nTemaga saab kontakti telefonil 56562930 või emailil margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tavaliselt me käime linnas abikaasaga.\nMe käime kaubamajas osta uut riided pärast et me läheme kesklinna kohvikusse.\nSeal me sööme piimaköögid ja jööme kohvi.\nMõnikord me kohtume sõbraga, ja käime restoranis laulpäeva õhtuti.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 153" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972403 (faae1155-db7e-47eb-8fd1-097819d4e689).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                            margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                                 Pilve 12, Rakvere                                                            Tere, ta on loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus, Rakveres.\nTa töötab esmaspäev laupaevani kell 9-13.\nTema kontakti: Tema nimi on Margus Otsa.\nTelefoni number 56562930 (viis, kuus, viis, kuus, kaks, üheksa, kolm, null), Pilve 12 (kaksteist), Rakvere, ja tema emeili adress on margus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Tere õpetaja, ma käin jalgpalli turniiris.\nPraegu ma mängin jalgpalli meeskond esimene liigas.\nSee turniir alustab teisipäev.\nSeal meie meeskond, ma arvan võttab esimene koht.\nMa käin koos sõpradega ja minu perega.\nMa armastan jalgpall.\nMa kutsun minu abikaasa ka.\nMa ootan see päev.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 174" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972404 (da7a0ed4-a042-45bd-991e-d188841d295d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                           margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                               Pilve 12, Rakvere                                                            See on Margus Otsa.\nTema (ta) loomaarst.\nTa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab esmaspäev-laupäev 9-13.\nAdriss on Pilve 12, Rakvere.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  vabandage Teksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 108" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972405 (2f60f993-9451-4a9c-b77d-827725bddcc5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                        margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                          Pilve 12, Rakvere                                                            See on loomaarst.\nSee arst ta töötab loomakliinukus.\nTema nimi on Margus Otsa.\nTema ravida loomaga, näiteks: kassi, koera, papagoia, ja nii palju loomadest.\nTema kontakti saab.\nMargus at loomakliinik punkt ee Pilve tn.\n12, Rakvere linn.\nEsmaspäeval kuni laupäeval kell 9-1300.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Nädalavahetus ma käin poodis, seal ma ostsin toidu: piim, vorst, liha, sai, leib, ja nii edasi.\nMa käin teatris, kinno, spordisaal, ja veel mulle meeldib sügis käia seenel.\nTavaliselt ma kohtun sõbraga, tütraga vanaemaga, ja erinevad sõbrannaga.\n\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 166" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972406 (5f240b86-348b-4750-a538-f24ac793df9c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                         margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            Ta on mees.\n\nTema nimi on Margus Otsa.\nTa töötab loomaarstina.\nMargus Otsa töötab Vallimäe loomakliinikus.\nTa töötab kuus päeva nädalas: esmaspäevast kuni laupäevani, kella 9st-13ni päeva.\nTema tööaadress on: Pilve 12, Rakvere.\nTemaga kontakti saab telefoni teel: 56562930, või e-maili teel: margus@loomakliinik.\nee.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetus ma käin Kadrioru pargis koos perekonnaga.\nLaupäeval, me ärkame kell 10, sööme hommikusöögi ja lähme parki.\nSeal me jalutame, pärast käime kohvikus Gourmet.\nTavaliselt mina mehega joome kohvi, aga laps sööb lastepastat.\nPühapäeval me kaime külas või istume kodus, aga mõnikord me ujume basseeinis.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 176" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0972407 (b88f45aa-ab19-4335-86a9-5b0c6d4ecffd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\n\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Te näete visiitkaarti ühe inimese andmetega.\nPalun kirjutage: -Kes ta on?\n\n-Kus ta töötab?\n\n-Millal ta töötab?\n\n-Kuidas saab temaga kontakti?\n\n  Vallimäe loomakliinik MARGUS OTSA loomaarst Tel 56 562 930                                                                          margus@loomakliinik.\nee E-L 9-13                                                              Pilve 12, Rakvere                                                            See on mees.\nTa on loomaarst.\nTema nimi on Margus Otsa.\nMargus töötab Villamäel loomakliinikul, rakveres.\nTa töötab esmaspäevast laupäevani kell 9-13.\nPühapäeval ta ei tööta.\n\nTema kliinik asub tänaval Pilve 12, Rakvere.\ntelefooninumber 56562930 ja e-post.\nmargus@loomakliinik.\nee Teksti nõutav pikkus on umbes 25 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Teie eesti keele õpetaja palus teil kirjeldada oma nädalavahetust.\nKirjutage teemal: Minu nädalavahetus - Kus käin?\n\n- Mida teen?\n\n- Kellega kohtun?\n  Minu nädalavahetused oli väga rõmmus.\nMina käisin koos sõbranna ööklubis.\nSeal me tantsime ja tutvusime koos poissiga.\nVeel me kohtusime meje sõbrad.\nNad oli saamuti rõmsavad.\nKoos me tantsime ja tutvusime.\nKõik oli väga hea.\nTeksti nõutav pikkus on vähemalt 30 sõna.\n  Sõnu 160" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974217 (24e32ec6-4717-424e-92cc-4ce1afcb6b20).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Anika, ma minema poodis otsima kinglitus ühe kolleegisse Tiia.\nTänav kollegis Tiia sünniaeg, ma otsin lilled ja hea raamatu.\nMa tulten kaks tundi, kell prägu kolmverand kümme ma tulen tagasi kaksteis.\nPalun Anika.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Ma ostin uheline voodi ja maatrasi, ma soovin tüdrukule voodi maatrasiga ja riide kapp, tooli lauaga, raamaturiid, laualamp.\nMa annama vana voodi.\nsee on lapse vodi väike, minu õde tütre.\nMa ostis uue kopterit, see koorterit, on suur ja kolm tuba.\nMa soovin uks tuba tütreka ta soobib oma tuba ma panema suur uheline voodi ja riide kappi laua peale laualamp, seinas riidel Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 209" }, { "title": "essee (0ab209f1-93d7-46a5-965c-1457bf0b8400).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui minu majas on kelder, ma tahtsin seal puhkeruumi ja meelelahutused teha, aga algul tarvis kontrollida kuidas olek kelder.\nKui tarvis, siis tehaksin remont, ja tingimata ma tehaksin müüre ja põrand soem ja teostaksin küte, et talvel keldris oli soojus.\nKeldris, umbes ühe müüre ma paniks piljardi laud, aga nurgisse vastu peal - diivan.\nVastu peal diivani ma paniks telekas, aga nurga mööda toad - lambid, jaoks hea valgustuse mahutuse.\nVeel võib panema kuhu ega ole muusikakeskus.\nKui mul oleke niisugune kelder, ma veetaksin temas oma vaba aeg, kuulsin muusikat ja mängisin piljardisse koos oma sõpradega." }, { "title": "Essee (0f7e61a2-be87-4452-ba91-b37abc7ef993).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu jõulumõtted Ma arvan, et Jõulud on väga lõbus ja ilus pidu.\nEsiteks ma tahaksin öelda, et talv on minu lemmik aastaaeg.\nMina alati ootan, millal talv toimub.\nMulle eriti meeldib, millal lumi sajab ja maal on väga suur lumehang.\nVarem mulle meeldib kelgutada, suutatada ja uisutada.\nTavaliselt ma suusatan metsas igal pühapäeval.\nMetsas ma saan ilus loodus ja loomad näha.\nTalvel minu õnne ei tunnetab piire.\nLiisaks sellele, talvel on õnnelik pidu - Jõulu.\nJõulu ajal kinkitakse kingitusi.\nSee on väga tore.\nJõulupeol mina võin koos oma vanematega peolaua all.\nSellel ajal me võime kõik oma mõtted, soovitused teineteist öelda.\n\nÜldse Jõulu jäi väga hea, õnnelik ja armsam pidu minu eest.\n\nP. S. Head Jõulud!\n!\n!\nOlete õnnelikud!" }, { "title": "Essee (122e4f21-3b8b-4931-a09b-62ab91511b32).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja Eesti Alguses Eesti oli võõras maa, aga praegu tean palju: millegi lodus, linnad, ajalugu ja elanik.\nMa olin Tartusse, Narvasse, Pärnusse.\nMa elan ülipilaselamus ja ma olen õppinud tundanud palju inimehed erinev maad nätiks Jaapan, Hispaania, Holland, Soome ja Kreeka.\nKõrval ma olen õppinud Sushi tegema.\nPeale selle ilm läheb soojaks ja taevas on selge ja päike paistab ja sooja on 150oC kraadi.\nJa talv oli kaua siin ja halb sest see oli sajanud lund natuke.\n\nMa olen sõitanud palju maad nätiks Venemaale, Soomesse, Leedusse.\nMinu meelest inimehed on sõbralikum suvel kui talvel.\nMulle meeldib Tallinnas vanalinn ja rand Piritas ja sõita trammiga.\n\nMa söön siin palju kana ja joon kama kefiiriga ja suhkraga.\n\nMinu meelest Tallinna on ilusam kui Kiel (minu kodulinn Saksamaal) aga Kiel’il parem rand.\n\nMinu esimene sõna oli \"terviseks\" ja see on tähtis sest meie oleme üliõpilased ja meile meeldivad juuada alkoholi.\nMinu raskem sõna on \"head nädalavahetust\", aga nüüd ma oskan räägin see sõna.\n\nEesti on ilus ja väike maa.\n\nLõpuks see oli ilus aega Eestis, mulle on nüüd palju uues sõbrad." }, { "title": "Essee (17f41e4d-fb80-442e-8e4f-9d1e2d726468).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nMailmas on palju huvitavaid kohti, kus ma tahaksin käia.\n\nMinu meeles Euroopas kõige toredam maa on Itaalia.\nJa eelmisel suvel mul veos ja ma koos perega olen käinud.\n\nItaalia on väga ilus maa, kus on väga huvitavad mälestussambad, muuseumid, majad ja loodus.\nItaalia loodus on eerineb meie loodust.\nIlmad on soemad kui meie.\nÕhutemperatuur võib olla .\nSeal on väga palju puuvilju ja juurvilju.\nNad olid värsked ja magusad.\nPuuviljud hästi kustutavad jaanu.\nSee on vajalik sellel kliimal.\nItaalias on palju linnu millised kuulsad oma arhitektuuri ja ajaloost.\nNeed on Rooma, Venetsia, Lido Diezolo, Verona ja nii edasi.\nVenetsias on väga ilus San Marko peakirik ja väljak.\nMa olin seal ja ikkagi toitsin tuvisid.\nVeel seal me gondelega sõitsime.\nRooma on väna ajalooline pealinn.\n\nSeal tegelisid kuulsamad kunstnikud ja skulpterid nagu Mikkel Andželo, Leonardo Da Vinci.\nSee linn on mulle kõige rohkem meeldinud.\nLido Diezolo on kurordilinn.\nSeal me elasime hotellis.\nMe puhkasime Adriaatika mere ääres, päevitasime ja suplesime.\nVerona on see Roomeo ja Julia linn, see on armastuse linn.\nSeal on väga palju pood, nad on kallis aga ikkagi väga ilusad.\nMa olin näinud Julia rõdu.\nSee on tavaline ja praegu sellel majal elab üks perekond.\n\nLinn puudub rohelises.\n\nMulle väga meeldis seal.\nJa nüüd ma tahaksin veel kord sinna minna." }, { "title": "essee (19523344-4627-4b35-900c-f5e7359a07bb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Me pidasime kõik klassiõhtud koolis.\nKõik sõid torti ja jõid limonaad.\nTüdrukutel olid seljas pidurõivad, poistel olid seljas pühapäevaülikond.\nTüdrukud ja poisid tantsisid." }, { "title": "Essee (1ae80952-0702-4b28-bd5b-fbce1b31e22b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja Eesti Mulle meeldib Eesti paljud.\nMulle meeldib aastaa egi Eestis.\nMulle meeldib talv, selle pärast talv on tegelikult talv.\nAustrias talv ei ole talv, selle pärast vihma sajab asemel sajab lund.\n\nMulle meeldib kevad, sellepärast Eestis kevad saabub aeglaselt.\n\nKa meeldib Eestis suvi, sellepärast ei ole mitte kuigi hea.\nEelistan suvi vähem soe.\nAustrias suvi oleb mitte kuigi hea.\nEi tea sügist, selle pärast elan Eestis ainult viis kuud, aga mõtlen meeldib ka sügis.\n\nMa elan Tallinnas, Lina tänavas.\nMa minen ülikoolist iga päev.\nMulle meeldib õppida.\nEi meeldi töötada, selle pärast olen laisk.\nMulle meeldib õppima keelis, selle pärast võimaldab räägima koos värske rahvad.\n\nMulle meeldib ka Tallinnas linn vana.\nTallinnas linn vana oleb väga ilus.\nTallinna linn vana on maailma kultuuripärand.\nMulle meeldib, eriti et muutub ei muutu ja kõik jääb samaks.\nMulle meeldib ka, et Eesti on lähedal linnad huvitavaid.\nMulle meeldib reisima Venemaast ja Helsinkist Tallinnasse.\nKa sörkin piki randa tihti.\nMulle meeldib sport Tallinnas.\nLõplikult ka mulle meeldib eestlased sellepärast olevad sõbralikud." }, { "title": "Essee (1d4f150d-575f-4e22-8088-b78fdacf0efd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus ma olin, mis ma vaatasin.\n\nEelmisel aastal ma olin Saaremaal.\nMa sõtsin koos minu sõbradega.\nSaaremaa on suureim saar Eestis.\nSaaremaal on palju vaatamis värtsusi.\nSeal on asub meteoriiti kraater, mis tänapäeval on järv.\nSee on väga tuntub koht.\nPalju turistid sõitsivad Saaremaal, et oleks vaatavad see järv.\nSaaremaal on palju talud.\nKui me sõitsime Saaremaal, me küllastasime tuntuvaid kohti, näiteks Ontika ja Toila park.\nMa tean et Eestis on palju ilusad kohad, kus ma tahan sõitsida koos minu sõbradega.\n\nKaks aastat tagasi, ma sõitsin Viljandis, see väga ilus linn.\nViljandis on palju huvitavad kohad, ma sõitsin koos minu vanemad.\nMe vaatasime ilus loss, see oli talvel, ja ta oli lumis, see on väga ilus pilt.\nsellel aastal ma tahan sõitsida hiiumaal, ma kuulan, et Hiiumal on vaneim tuletorn.\nMa tahn vaadata see.\n\nLoodan et minu plaanid realiseeruma." }, { "title": "essee (29fe496f-ae1f-40fd-afcf-4a3faba16bfc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käin baarisse ja kohvikusse üsna tihti.\nMa olen käinud Leo, Moonika ja Neptuni baarisse.\nMikro kohvikusse ja Alexi alla sööklasse.\nVäljas käja söömas on tore oma sõbradega ja oma perega, aga eriti tore koos oma poisiga.\nVäljas käja söömas ma ei taha võõrasega inimesega ja pahasoovijaga koos.\nTavaliselt maksab toidu eest minu noor mees või minu hea sõber.\nTavaline menüü kohvikus sisaldab praed, supid, lisandid, salatid, magustoidud ja joogid.\nTavaliselt supid on seljanka, uhha ja hernesupp.\nPraed on Kievi kotlett, kala ja prantsuse liha.\nLisandid on ahju kartul, frii karul, püree ja makaroonid.\nSalatid on kartuli-singi salat, pealinna salat, kapsa salat ja porgandi salat.\nMagustoidud on puuvilja jäätis ja tortid.\nJoogid on mahlad, õlu, kohv ja tee." }, { "title": "Essee (30e69075-cebf-41e5-a479-e9c896507735).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMa olen kaheksateist aastat vana.\nSellisel aastal ma lõppesin Tallinna vene Paekaare Gümnaasium.\nSee oli tore aeg, millal me magasime ära tunnid, loobutasime koolis, näeratasime, veetasime väga hästi oma aega.\nPraegu ma lähen ülikooli õppima, loodan, et ülikoolis oleks parem, kui koolis õppima.\nMa valin elektroenergeetikat, sest siia ma sain tasuline koht ja kui ma hästi õppin ja lõpetan seda ülikooli mul oleks palju teadet ja väga hea palk.\nVeel miks, sest mulle meeldib füüsikat ja matemaatikat, minu onu ja minu isa ka lõpetasid TTÜ, isa on insenäär, aga onu lõpetas elektropriikooli.\nNad lõpetasid TTÜ väga palju aega taga, ülikoolil oli teine nimetus - TPÜ, ma täpselt ei mäleta.\nEsimine kord ma olin väga imetlen kui nägin TTÜ hooned.\nSiin on nii palju ruumi ja lektori ja õpilasi, sest mul väga valutas pea esimisel päeval.\nAga siin on tore õppida, mulle väga meeldib minu klass, ma arvan, et kui me kõik oleme koos ja aitame teine teisele, kõik lähevad teisel kursusel.\n\nMinu ema ütles mulle lapsepõlvest, et ma kogu aeg kõik minu elu ma pean õppima ja ma olen nendega nõus.\nMa ootan eesti keele tundidelt, et ma hästi õppin eesti keelt ja vaba rääkida.\nMa pean seda õppida, sest ma elan Eestis, aga riigikeel on eesti keel." }, { "title": "Essee (33541a8c-329f-4fc3-925b-f13961567286).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nMeie ajal muusika on väga populäärne, sest kõik peod mis toimuvad mailmas on seotud muusikaga.\nArvan, et mida me kuulame, mis stiilid me eeldame see näitab meile missugused me oleme.\n\nMeie iseloom ja meie eluviis.\nPraegu me kuulame erinevad stiilid nagu: pop, jazz, rock, hip-hop muusikad, aga see ei tähendab see, et me unustasime meie rahvaskultuur.\nMuidugi me teame ajaloost, et Eestis on väga rikkavad laulurahvad, sest me teame nii palju rahvalaulu.\nNeed laulad kujutavad meile minevik ja lauldest võib midagi huvitavad kuulata.\nSeda me saame suurel peol saada tedma ka ja muidugi aru saada millest koosneb meie eesti kultuur.\n\nTean, et kõige suurem pidu on iga aastal see on Laulupidu, mis toimub Lauluväljakus.\nSee traditsioon on 1869 aastalt, sest see aeg on ajaloolise tähtsusega sündmuseks, kujunes esimene ülemaaline laulupidu Tartus.\nTool ajal peol osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga.\nSee tähendab, et meil võib olla palju lauljaid ja koore, kui vanemad, nii noored peavad osaleda organitsioonis, kus pakutakse kõik mis on muusikatega seotatud.\n\nMinu arvatatakse, et Eestis on palju õppe ringi, kus inimesed võivad õppida viulit, klaverit, pillit või bojanit ja muidugi ilusa laulmise.\nTahak öelda, et meie rahvalaulad on väga ilusad ja meloodilised.\nMulle meeldib, kuidas tantsitega (ringis) rahvased laulvad.\nArvan, et see kunagi ei unustati, sest see on Eestis kombe.\n\nPraegu meil on väga populäärne Euroviision võistlus ja mulle meeldib seda vaadata.\nMina mäletan, kui 2001 aastal Tanel Pader oli esimene ja meil siis oli Euroviision.\nSee tähendab, et me võime võistlus olla ja muidugi saame esimesed kohtad lauluvõistlustes, sest me oleme laulurahvad.\nArvan, et muusika teeb eestlastest laulurahva ja muidugi tuntud komposiitorit, kes komposeerivad meile nii ilusad laulu, näiteks meie Eestise gimn \"Mu isamaa on minu arm\" (komposiitor Gustav Ernesaks)." }, { "title": "Essee (336322ca-2ec9-44fc-8843-8ee27c33811e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja Eesti Jaanuarist kuni Maini, see on aeg, mis ma olin Eestis.\nMa hakkasin õppima Eesti keelt ja praegu ma ka lõppetan semestri Eesti keelega.\n\nMulle meeldib Eesti, eriti Tallinn.\nMinu lemmikkohad Tallinas on Toompea mägi ja park, Paks Margareeta ja Rakegoja Plads.\nMulle ka meeldib Eestis inimesed.\nNad ei ole avatud, aga mul oli hea suhtud nendega.\n\nMa olin kaks ekskursioonid - Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis.\nMulle meeldib Rakvere.\nSee on väike aga väga ilus ja hubane linn.\nMinu lemmikkoht on Rakvere loss.\n\nHuvidav aeg oli ERASMUSE inimesega - hullud peod, filmi õhtud ja uued sõbrad.\nSee oli hämmastav.\nTulevikus ma tahan tegeda Baltimaadega.\nSellepärast Eesti keelt on mulle tähtis.\nMa tahan Eesti keelt kodus ka õppida.\nMa tahan Leedu keelt õppida ja rääkida - eesti keelt, läti keelt ja leedu keelt.\n\nEesti keele tundid oli väga huvitav ja kasulik.\nSa olid väga hea õpetaja.\n\nMa mäletan ainust hea Tallinna.\nTalvel Tallinas oli väga külm ja tuuline aga kevad Tallinas on väga ilus - soe ja päikesepaisteline.\nMa tahan elada Tallinas sügisel aga ma lähen Riias, minu kodus see Pühapäeval, 1 juunil üks.\n\nMa soovin Eestile - õnne, arengut ja palju positiivsed inimesed.\n\nMulle meeldib minu aeg Eestis ja minu ERASMUSE kogemus." }, { "title": "Essee (3fed98c4-3341-40e9-bd77-e9927b5da7ba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nSellel aastal ma lõpetasin kool.\nKõik suvel ma töötasin ehitajana.\nKaks aastat tagasi, ma lõpetasin muusikakooli, pärast ma tegelesin spordiga.\n\nSuvel lõppuni ma astusin Tallinna Tehnika ülikoolis mehannikase fakultetis.\nMa astusin mehannikasse sest et mulle meeldib see eriala, mulle meeldin ka ehitaja fakultet aga ma astusin mehannikasse.\nTTÜ’s on palju huvitavaid erialad, palju minu sõbrad astusin energeetikusse fakultetis.\nMulle meeldib õppida TTÜ’s, mulle meeldip inimesed kes õpivad koos minuga, mulle meeldin elada Tallinnas.\nPalju minu sõbrad õppivad TTU’s kolm või kaks aastat, nad aitavad mind.\n\nKoolis mul on eesti keel, aga ma elan Ida-Virumaas ja selles osakondes palju inimesed räägivad vene keelte.\n\nMa elan Eestis ja ma pean teada riigi keel - eesti keel, see on väga olulise minuga." }, { "title": "Essee (40293487-8972-4b27-86fd-034e096bbaf8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mille poolest jäi mulle meelde aasta 2006?\n\n2006.\noli väga huvitav, rõõmus aasta ja väga tugev ka.\nSellel aastal ma lõpetasin kooli, meil oli väga hea lõpupidu.\n\nKõik olid lõbusad ja kõigil on meeldinud lõpupidu.\nKõige raskem period oli eksamide ajal.\nKõik kardasid aga sooritasid.\nNeed eksamide tulemused olid tähtsamad sellepärast, et me peame sooritama ja pärast astuma ülikooli.\nJa siis tuli küsimus: Kuhu õppima minna?\nKelleks ma tahaksin saada?\nMinu peal oli revolutsioon ja ma ei teadnud mis on parem ja mida mulle meeldib.\nAga pärast eksameid tuli lõpupidu, mis me ootasime palju aega.\nKahjuks, pärast pidu me peame mõtlema õppimisest aga oli suvi.\nKõik tahtsid puhkuda, aga meil ei olnud aega.\nKolm aastat tagasi ma tahtsin Tallinna Tehnika Ülikooli astuda, siis ma tulin ja andsin dokumendid ja ootasin vastust.\nSee oli raske, sellepärast, et ma alustasin tundma, et ma tahtsin väga TTÜ-s õppida.\nTulemused tulid.\nMa ei saanud uskuda aga see oli õige.\nAugusti lõppus ma läksin Õpingukorraldusele.\n\nSee oli minu esimene loeng.\nMulle meeldis väga TTÜ-s.\nMa sain tuttavaks uuede kaaslastega.\nKõik on targad ja ilusad inimesed.\nGruppis oli minu sõbranna, kellega ma õppisin koolis.\nSee on hea, kui sa tead kedagi.\nÜlikoolis ma kohtusin palju sõpru.\nSiis uus elu algas.\nMulle meeldis see elu.\nAga ma jäin väga meelde suvi 2006.\n\nSellepärast, et see ei olnud rahulikult.\nMõnikord ma mõtlesin koolist.\nSeest, et see oli minu lemmik aeg.\nVeel praegu ma tean palju ülikoolist, kus ma õpin.\n\nSee on kõik uus ja ma sain palju informatsiooni.\nSuvel 2006-l ma töötasin kogu aeg.\nSee oli minu esimene töö.\nJa väga huvitav ja ma sain uued sõbrad ja töö klienditega see oli nagu veel üks kogemus.\nMa töötasin Merevaigu kaupluses ja ma sain palju keeltes suhelda.\nSee oli väga kasulik.\n\n2006 aasta oli väga tähtis aasta ja midagi uus minu elus." }, { "title": "Essee (4ea9f0ca-d465-4770-a651-63772ead5225).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMina elan Ida-Virumaal, Püssis.\nMina lõpetasin Kiviõli vene Gümnaasium .\nGümnaasium ma lõpetasin ei ole hea täpselt ma sooritasin minu eksaamid ei ole tore.\nAga mulle see aitab et pingema TTÜst energeetikast.\nMa tulin õppima energetikast selle pärast et kuulsin radiost ja lugesin ajalehest et see eriala on hea ja see eriala ei töö palju inemest, energetikud on nõutud eriala.\n\nKuidas ma tulisin TTÜ’s esmaspäeval ja ma näisin seelle hoone esimes kord ma olin ei ole hea muljed see pärast et ma ei tea kuhu minna.\n\nPärast mulle meeldib TTÜs seal palju inimesed kes aidata sulle kus asub hoone ja ruum.\n\nEesti keele tundilt ma ootan kasulik teadmisi ja mina tahan õpeda Eesti keel." }, { "title": "essee (4ed7eb26-9b1c-4254-b36a-ddb045dc7f70).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMa lõpetasin Tallinna Lasnamäe Vene Lütseum.\nKui ma sooritan eksamid, siis ma tahtsin TTÜ saada, sellepärast, et ma käisin õigus ja majandus, kus ma õppin mida on vaja teha, kui sa tahad olla edukas inimene.\nPärast sellised kursused, ma elistasin astuda TTÜs, majandus teaduskonda.\n\nTTÜ nägu väike riik, siin on oma sümbolid, oma president (rektor), oma reeglid ja tähtpäevad.\nIga teaduskond on nägu tõeline meeskond.\nSul on alati võimalus küsida oma vanem \"vennad\" ja \"õdesid\", kui sul on misugune probleem.\nTuutorid on heatahtlikud ja saavad annda sulle nõu.\nÜliõpilasi nõukogu on väga tugev organisatsioon.\n\nLoengus ma tahan saada teadmised, millised on kasulik ettevõittluses." }, { "title": "essee (58a050e8-e9d7-4909-b1c7-cce4f45a8fbc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühe eseme lugu.\nvööSee on vöö.\nSell aasta väga moodne kandma mitmesugune vööd.\nMa tahan esitama itaalia vöö.\nVööb on tehtud vastupidav riie.\nSamuti vöö omama ehtimine tehtud metall lillekuiuline.\nLillekuiuline ehtimine bež pärlid.\nVöö otsas lõpetama sõlm.\nMa soovitan hankima see vöö." }, { "title": "Essee (5ca66855-746d-43d2-951d-267b7efa0f72).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mis mõjutab inimese elu kõige rohkem?\nVanemad on väga tähtis, sest vanemad sinu annavad elu, nad teavad sind inimeseks.\nMa olen kindel, et haridus on tähtis, sest haridust sõltub sinu tulemus, sinu töökoht, sinu heaolu.\nSõbrad on tähtis, sest nad aitavad elus, see inimesed kellele sa võib usuta, nad sinu tõstab tuju, nad sinu armastavad.\nMulle tundub, et juhus on tähtis sest, et juhus võib muutuda sinu elu, anda õnnestus või mure.\nMinu arvates, et raha on väga tähtis sest, et raha (see on praegu) annavad võimalus hästi elama, millal raha on palju, siis elus vähem probleemi, siis suurem võimalused huvitava puhata." }, { "title": "Essee (60181184-2740-420f-a4e8-327ff5d41009).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jõulumõtte.\n\nJõulud on väga tore ja rõõmus pidu.\nMa olen kindel, et Maailmas pole inimest, kellele ei meeldi seda pidu.\n\nJõuludega mul on seotud kõige paremad tunned.\nMinu tuju parem, kui tavaliselt, palju probleemide nägemata.\nJõulupäevadel ma olen kodus oma perega.\nKõigede lastede jaoks detsember on kõige unistatud kuu aastast, kuna päkapikud toovad igal päeval väekesi kingitusi: kommid, mandariinid, küpsised ja muidugi mänguasjad.\nInimese ümber on kõik ilus.\nLinnad on kaunistatud.\n\nJõulud on perepidu.\nPerekond läheb kiirikus." }, { "title": "essee (609d3415-3497-4818-99f3-b2076038a247).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Klassiõhtud.\nMe pidasime klassiõhtuid koolimajas, oma klassirummis, esimisel korrusel.\nMe sõime ja jõime vähe, ainult küpsised ja limonaadid, mõnicord tortid ja kommid.\nMe olime seljas tavalised riided, sellepärast, et me olime vaelased.\n(ei ole rikkad.)Klassiõhtul me tantsisime, sõime, jõime, istusime ja rägisime.\nMulle meeldisid meie klassiõhtud, sellepärast, et ma tantsisin oma poisiga alati.\nTa oli minu esimene armastus.\nEi ole kunagi mina kohtuda klassikaaslastega, sellepärast, et ma elan Eestis, ning õpisin Venemaal.\nMinu pojeg on 18aastane.\nTa käib ööklubis \"Agro\", iga nädal, reedel.\nTa jööb kokteili ja tantsib, suhtleb oma sõpradega." }, { "title": "essee (71a57730-4d1d-4df9-89e2-5d8e0a52f026).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Eesnimi, minu perekonnanimi on Perekonnanimi.\nMa olen kakskümmendkaks aastat vana.\nMa olen pärit Kohtla-Järves, ja olen sündinud tuhandeüheksasaja kaheksakümne neljandal aastal, kahekümne teisel augustil.\nMu rahvusest on venelane ja kodakondsus on eesti.\nMa lõpetasi kooli tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksandal aastal.\nPärast kooli ma lõpetasin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kaks tuhande kuuendal aastal.\nMinu eriala on pagar-kondiiter.\nSamal aastal ma jatkan õppima erialaks tehnoloogiliste protsesside operaator.\nMa loodan, et sellepärast ma töötan selle erialaks.\nMinu pere on väike.\nMul ei ole vanemad, aga mul on üks vend.\nMa elan koos poega ja abikaasaga.\nMu abikasa nimi on Eesnimi, ta töötab kaevanduses.\nMinu poja nimi on Eesnimi, ta on neli aastat vana, ta käib laste ajas \"Buratino\" ta on väga sõbralik ja südamlik (сердечный) vahel ta on sõna kulmatu (непослушный).\nMinu hobi on õmblema.\nKui mul on vaba aeg mulle meeldin lugeda.\nAga ma spordi suhtes ükskõikne (равнодушна).Minu iseloom on tasakaalukus (уравновешеный) kannatlik (терпеливый) ja seltsiv.\nSuvel ma töötasin agranomiks, kokas, koristajaks ja kelneriks.\nVeel mulle meeldida veedan vaba aega oma perekonna ringis looduses.\nSee tõstab tuju.\nSamuti ma armastan tutvuda vaatamisväärsustega ja muuseumiga.\nEriti mulle meeldin keskaegsetel kirikutel ja lossid." }, { "title": "essee (73650fca-679f-4658-94a0-6c5f645fa635).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nSaame tuttavaks!\nMinu nimi on Eesnimi.\nMul on kakskümend kuus aastat vana.\nMa olen sõbralik ja siiras inimene.\nMa olen sündinud Venemaal, aga praegu elan Estimaa, Jõhvi linnas.\nMul meeldib Esti riik ja minu liin.\nMinu kodune keel on vene keel, aga ma väga tahaksis eesti keel.\nEritit raske on mulle hääldamine ja pean veel juurde õppima palju sõna.\nMul ei ole kõnepraktikat.\nMa õpisin Kohtla-Järve Õhtukeskoolis ja lõpetasin sellel aastal.\nPraegu ma õpin Ida-Virumaa kutseharidus keskuses.\nMinu eriala tehnoloogiliste protsesside operaatori.\nMinu perekonnaseis on abielus.\nMeil on mehed nimi on Eesnimi.\nMeil on poeg.\nTa nimi on Eesnimi.\nTa on viieastane.\nPoeg käib lasteaias.\nMa arvatan, mis minu pere väga sõbralik.\nMinu hobi on foto.\nMul meeldib pildistan loodust, ilus koht... ja minu poega.\nSellel pildil ma ja minu poeg.\nSiin on veel väike, tal oli üks aastat vana.\nMe asub on Park toila.\nMe tihti sõidame Toilas ja mere ääres." }, { "title": "Essee (73e38fec-38c0-4f4c-ab98-2258fe840a8e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilus päev on Eestis Kui oleks ilus päev eestis, oleks nii... on Pühapäevaks.\n\nMa tõusan üles kell üheksa ja joon raske, must espresso piimaga.\nSiis, ma lugeksin ajalehte - New York Times.\nMulle meeldib lugeda reisist, toitist ja kulturist.\nSiis, ma pesan ennast duši all.\nMa panen teksad ja kingad jalga, musta t-särgi ja roosa kampsuni selga.\nMa lähen poodi ja ostan lõunake sööki - lieba, kapsas pirukad, heeringad, hapukoore, ja punast sibulat.\nSiis, ma soid jalatan randasse Kadrioru juures.\nMa istan mere äärre ja puhkan (oleks \"ilus päev\" kui ilm ka oleks ilus!) On natuke külm mere äärres.\nTäevas on natuke pilves.\nLaevad sõidavad Finlandisse ja Eestisse.\nPäike päistab, aga ma ei ole pruunet või punast!\nSiis, ilus päikeseloojang õhtul - kaheksast üheteistkümneni.\nOn väga, väga ilus.\nSiis, uuesti mu kõht on tühi.\nMa lähen poodi.\nMa ostan pastat ja tomatikastmet.\nMa lähen koju.\nMa söön, vaatan televisorit, ja kasutan arvutit.\nSiis, ma olen väsinud!\nMul olin ilus päev eestis!\nMul on hea meel.\nMa raskelt magan." }, { "title": "Essee (7a350450-6042-468f-b624-b7f6a189071c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja Eesti Ma olen elanud Eestis neljaks kuuks.\n\nMa tulesin Eestisse jaaniaris.\n\nMulle meeldib Eesti.\nEestilane on sõbralik ja lahke.\nJa mulle meeldib eesti suvi.\nSest eestis suvil on särav ööd.\nSee on väga ilus.\nMulle ei meeldi jaapani suvi.\nMa olen õnnelik, sest ma saan kogeda eesti suve.\n\nKui ma ütlesin minu pere ja sõpra, et ma tahasin minna Eestisse vahemine üliõpilanena, kõik küsisid, miks ma valisin Eesti.\nEesti on väiksem maa Jaapani.\nMinu pere ja sõbrad ei teanud kus Eesti oli.\nAga ma teasin, et mõned eesti üliõpilasi olid huvitatud Jaapani ja õpisid jaapani keelt ja kirjandust.\nJa ma olen huvitatud, kuidas eesti üliõpilased õpinud jaapani kirjandust.\nMulle meeldib Tallinna vanalinn.\nVanalinn on ilus ja värrikas.\nMinu pere tulenud Augustus.\nMa tahan minna vanalinna minu perega, ja näidata ilusa vanalinna." }, { "title": "essee (8f48f18e-1f83-4111-991f-f477c691cd23).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käin harva restoranis aga baari külastan 3 korda kuus.\nOma kodulinnas Tallinnas külastan sageli restoreni \"Hiina\" Sõbrannadega käime sageli kohvikus söömas.\nVanaemaga ei käi ma tavaliselt kunagi väljas söömas.\nNoormees maksab alati meie mõlema toidu eest.\nÜhes Hiina restoraanis pakkutakse huvutavaid menüüd.\nMulle meeldis kõige rohkem üks roogi ananasid punases taines koos jäätise ja puuviljadega.\nKohvikus meeldis värviline jäätis krõpsudega." }, { "title": "Essee (90929f24-75f3-4734-8a34-496280c359ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mis mõjutab inimese elu kõige rohkem?\nMa mõtlen, et kõige rohkem mõjutab inimese elu on tema tegused.\nSõbrad on väga tähtemad inimise elu.\nVanemad on ka väga tähtsem inimise elu.\nKui sul on probleemid siis nad aitab sinule.\nEluse igaks inimiseks haridus on vaga tähtsem.\nKui sul on hea haridus siis sa peaks otsa hästi ja hea ja huvitav töö.\nIgale inimisele on ise iseloom.\nRaha on ka väga tahtsem inimise elu.\nKui sul on palju raha siis sa võib teha mida sa tahaks.\nKui sul on palju raha siis sul on palju probleemid.\nMeie ajaks me elame nagu loomad.\nKui sa on tarkus ja tugev siis sa elaks hästi.\nMeie ajal karjäär on väga tähtis, sellepärast et elu on väga raske.\nMa mõtlen, et esimeseks kohaks peaks olla karjäär, kui sul on karjää siis sul on raha.\nAga raha on tähtis osa meie elus.\nKui sul on raha siis sa võib perekonna luua." }, { "title": "Essee (981c6c28-f4cd-415a-998e-0118012fb102).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu uusaastasoovid Sellel aastal ma pidasin oma kahekümnes sünniaeg.\nMa ei usu jõuluvanaisale, sest ma ei alga kirjutama oma soovid temale, ainult ma võin teha oma soovid reaalsus.\nInimesed ei ole võlured, sest minu soovid ei ole ebarealse.\nPraegu mul on väga halb kujutav geomeetriaga ja füüsikaga, ja ma proovin tehe kõik võimalik sest mul oli võimalus minna eksamile.\nEsimene minu soov on sooritanud eksamid.\nMa arvan et pole mina tahab seda ja sest tuleb raske.\nKõik me teame et praegu maailmas on tähtseim raha (see ei ole minu arvamus).\nTeine minu soov on see, et mul oli stüpeendia ülikoolis.\nSee ei ole väga suur summa, aga ma arvan et see summa on väga kasulik.\nKa ma tahan sõida Venemaale, kus õpeb minu parem sõber ja elab teine sõber.\nNad on väga hea inimesed (ma võin kirjutada palju positiivsed omadussõnad, aga mul tuleb kirjutada väga palju), ja ma ei näe nende ammu.\nAga sul on üks problem, mina on Eesti Vabariigi kodanik ja mul on vaja palju raha kulutama erinevadele viisidele, regestratsionidele j. t. Muidugi mul on väga palju teised soovid, aga neid on või ebarealsed, või rumalad.\n\nJa ma ei tea kõik oma elu muutused jargmisel aastal, ja ei saa teada kõik soovid, millised võib ola kasulik minule." }, { "title": "Essee (9dd542c0-7379-4b1b-93b8-4408217838ee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kelleks ma tahan saada?\nSee on üsna oluline ja aktuaalne küsimus meie elus.\nÜsna suure tõenäosusega võin öelda, et kaasaegsed noorukid kardavad, et kui nad saaksid kõrgharidust siis nendele jääks vähe aega hobbidega tegeleda.\nKahjuks see on nii moodi ja ma ei hakka selle vastu vaidlema.\n  Maailmas on palju kunstiinimest.\nNendel on lai silmaring ja huviring.\nNiisugustele inimestele on raske "istuda ruumis ja täiendada pabereid".\nNii Eestis kui ka välismaal kunstiinimestele on raske.\nPraeguse joonistaja, laulja või näitleja palk on madal.\nOn ka inimesed, kes ei saavad oma kunsti abil midagi (mingeid raha).\nInimesi on erinevaid ja sellepärast ei saa olla üht lähenemist sellele.\n  Kui ka elus on ka teine pool ... Kaasaegses maailmas on palju võimalust tegeleda oma lemmikute asjadega tööl.\nNäiteks, inimesele, kes huvitub muusikaga soobib muusika õpetaja eriala.\nSee on hea võimalus mängida pilli, laulda, korraldada ettendusi ja (mis on eriti oluline) juttustada muusikast inimestele.\nKunstnik võib töötada mingis muuseumis või galeriis.\nPäeval jutustada inimestele kunstist ja ajaloost aga õhtul tulla koju ja alustada joonistada.\n\nKahjuks kunstiinimestele on raske tööt leida, mis vastab nende vajadustele, aga kaasaegses maailmas on palju võimalusi ühendada oma hobit ja tööt.\nKui inimese oleks soov, ta võiks kõigega hakkama saama." }, { "title": "Essee (9dfe7d6d-48cb-46d5-b65c-d36d9b4dea07).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan tellishoones ja see teeb eriti soojaks.\nKorter asub viimasel korrusel ja see teeb pole mugavaks möbli transportimine.\nKorter asub kesklinnas Germani kindluse juures ja väljas on suur müra, sest nii paljud küllastajad.\nUkselukk on tehtud katki, aga see - eest on trepikojas võõraste inimeste käiks.\nElan suure kaupluse juures siis saaks kiiresti toiduained osta.\nMajas on väga hea naabrid ja nad alati tulevad minule abiks.\nMul on oma tuba, siis sõbrad olevad mulle tihti külaskäiguks." }, { "title": "Essee (9f56ddb7-3c1a-45ab-a02e-e4b27cf5d560).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu päevik 1. Neljapäev Kolmapäeva õhtul ma lähen klubisse sõbraga sellepärast neljapaeval ma magab kaua!\nMa söön hommikusööki umbes üksteist kell.\nMulle meeldiv valge tee ning praemuna.\nMa sõidan ülikooli bussiga.\nKell üks tund ma opin eesti keelt ning vene keelt kell kolm.\nMa tavaliselt käin ametipostil ja loen artikkeli, kuni kela viis.\n\nSeejärel läheb kodus kakskummend minutit teekond.\nMa kuulama muusika - mulle meeldiv eesti laulja niisugune Maarja, Ines ning Silvi Vrait.\nMa sööma lõuna vara ning kaima voodi.\n\n2. Reede Ma üles ärkama väga varajane hommikus - kell kolm.\nMa olenisud väsinud!\nEdasi liikuda oli raske!\nMa pean reisimine New Yorki / New Yorkisse sõitma lühidalt nädalalõpp sõbraga.\nMa lendama kaudu Amsterdami.\nParast lõunat ma saabumas New Yorkis.\nVäga ärritav!\n\nÜkskõik vilt väsinud.\nHotell be väga hasti - odav, puhas ning kindel.\nMinu sõbrana nõustuma.\nReede õhtul meie minema joogi ja klubbisse midagi magama jääma.\nSee võõrastemaja võib majutada neli inimest.\n\n3. Laupäev Pärast magab kaua hommikust sööma hottelli sõitma, meie jalutuskäiku tegema.\nMe oste tegema minema, ei poevargus!\nMa kohtama minu vana sõbranat - Lilianat, itaallased naine.\nMe tunneme tema järele suurt puudust!\nPärast lõunat me külastamasin maa null.\nSee ajab mulle judinad peale.\nSuur auk, inimesed seisma pisarsilmi, nõudma surnud.\nVäga kurb.\nMa uinakutsin tegemasin, enne lõunastama ja veel klubbisse.\n\nMe purju jääma!\nJoobnud tantsuõ!\nVäga halvasti!\n\n4. Pühapäev Ma aratama hiljaks peavaluga!\nMitte sugugi hästi!\nPärast hommikust sööma, ma tundma seda parem.\n\nIkka uuesti ja uuesti me minema tegema, viies puiestee!\nVõlgu ostama - võlgadesse sattuma aga kui palju see maksab?\nMa külastamasin New York kuus väga ammu ja nõnda edasi vaastamisväärsustega tutvuma be ei minu eelnevus.\nMa armistad New York!\nVäga mitmesugune ja ehtne asi!\nPühapäeva õhtul ma kohtuma vana sõbraga, John, üks tähtis sõprus!\n\n5. Esmaspaev Minu sõbrana tegema mina üles ärkama vara.\nNad on väga jutukas!\nKaks sõprus käimasin kodusse.\nMinu teine sõbrana mahasin jäämasin veel kord - tegemine!\nNew Yorkis puhvetilett mille sarnast ma pole varem näinud!\nMa kaalus juurde võtma!\nMa pean gymnasti õhtul meie välja minema veel jälle!\nLinn suur rahulik!\nVoodi kell umbes neli.\n\n6. Teisipaev & Kolmapäev.\n\nMa vasaku jalaga vooodist tõusma.\nMa olen üliväsinud!\nMeie sööma lõunat ja sisse või kokku pakkima siis välja kirjutama hotellist.\nMinu lennukaugus õhkutõusmine kell kuus.\nMa saabuma lennujaama umbes neli kell.\nReisima koduteel jätkamasin kaua juba ammu.\nMa ei saanud kuigi kaua magada.\nSööt hirmuäratav jala lennukiga.\nMa saabuma kodus umbes üks kell pärast lõunat.\nMa olin võib-olla liiga väsinud, lahti pakkima.\nMa magama kogu öö aga hommikusel ma kobama kaunis kulunud.\nMu süda on paha - ammendamine!\nMa olen eksima!\nJärgmisel nädalal värske alustama, vara öö.\nMa pean töö raske just!\nÜlikiiresti jõulud - ma pean tegelema ülikoolis!\nMa õppima eesti ja vene keelt ja läbi lugema uuesti lugema artikkeli.\nNovember halvasti kuu.\nPima ning rõhuv!\nMulle ei meeldiv mitte sugugi.\nKäiseid üles käärima ja varitsema kevadine aeg!" }, { "title": "Essee (abce44eb-be51-47df-b7ff-d211f2220bcf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sõbrad on väga tähtis, sest nad aitab meid.\nRaha on väga tähtis, sest raha annab mulle võim.\nHaridus on väga tähtis, sest see tegid meid tarkem.\nIseloom on väga oluline, sest see on meid hea tulevikus.\nVanemad on väga tähtis, sest nad kasvatab meid." }, { "title": "Essee (bff7532c-13fc-460f-a1dc-d6a10ab399af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva, linnas.\nMa elan Liiva tanavas.\nMeie tänav asub äärelinnas.\nTa on puhas, lai, roheline.\nMaja ümbruses on palju rohelust: kasvavad erinevad puud ja põõsad.\nMaja hoovis on mänguväljak.\nMeie maja lähedal asuvad: leivakombinat, gaarazid, kauplus \"Tempo\", mitu väikest kauplust, elumajad, bussipeatus, sõidutee, juuksla, kohvik \"Karina\" ja natuke eemale jääb bensiinijaam \"Neste\".\nMa elan üheksakorruselises kivimajas, teisel korrusel, kahetoalises.\nTa on suur ja kõge mugavustega: lift, keskkute, rõdu, pügišaht, soe ja külm vesi, gaaz, esik ja vannituba eraldi.\nSisseköigus on sadakaheksa korterit.\nMeie trepikoda on alati puhas.\nMeie korter erastatud.\nMeie korter on suur.\nMeil on kaks tuba: elutuba ja lastetuba.\nElutuba on avar ja valgusküllane.\nSee on esik.\nSeal asub suur riidekappid.\nPõrandal on ilus vaip.\nLael on palju väikesed lampid, weel seal on suur peegel.\nSeinal висит keel.\nSee on elutuba.\nElutoas on uus mööbel.\nSiin on diivan, kaks tugitool, sektsioonkapp.\nSektsioonkappis on palju ilusad nõud.\nPõrandal on ilus vaip.\nVeel on televiisor, DVD, radio.\nSeinal висит suur pilt.\nAknast on palju lillid.\nLael on suur lamp.\nSee on lastetuba.\nLastetoas on tool.\nToal on komputer, vaas ja vaasis lilled.\nVeel on voodi, riidekapp ja kapp kus on kooliraamat, vihikut, pliatsid ja nii edasi.\nLael on laelamp.\nSeinal висит keel ja palju piltid.\nAknast on lilled.\nPõpandal on vaip.\nSee on köök.\nKöögis on gaasipliit, valamu, köögikapid, suur lamid, taburetid, väike televisor, radio, külmkapp.\nÜhes kapis on toiduained.\nTeises kapis on nõud: taldrikud, tassid, klaasid, kannud, potid ja nii edasi.\nLaual on leib, vaas ja vaasis lilled, ja limmonad.\nSee on rõdu.\nSeal asub palju lilled.\nLaul ja kaks toolid.\nLaual on ilus lill.\nSee on vannituba.\nVannitoas on vann, peegel, valamu, pesumasin, seebid, käterätikud, hambaharjad ja hambapasta.\nTualett ja vannituba on eraldi.\nMeie korter on ilus ja mugav!" }, { "title": "Essee (d7774c7e-7175-4cfb-aee2-6257dc114e8a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool Minu nimi on Eesnimi Perekonnanimi, mina sündin Sillamäe linnas ja elan seal kõik oma elu.\nSeal mina lõpetasin Sillamäe Vanalinna kool, palju aega veedan spordi saalis.\nMina tegelesin hea meelega kick boksinguga, kergejõustikuga, boksiga, ujumisega ja nii edasi.\nMina elan peres, see on isa, ema, õde ja mind.\nMina väga armastan oma pere.\nMe väga armastame väga pere ringis õhtul räkima, naerma, koos tellerit vaatama.\nVeel mina tahaksin öelda, et enne mina tahaksin saada politseinikuks, juba suvel mul oli niisugune valik, kas Politsei Akademiasse minna või TTÜ, siis mina valeksin TTÜ.\nSellepärast, et TTÜs eriala Energetika mulle soobib parem.\nSee on huvitav eriala, huvitav töö, ja stabiilne palk.\nJa üldse mina arvan, et tudente elu on parem TTÜs.\nLõpetuteks tahan öelda, et mõtlen tulevikus mind ootab väga huvitav ja muidugi raske elu TTÜs ja see on tore." }, { "title": "essee (dba89ef0-970f-43eb-a641-21eb4d5fb429).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Se pidu oli minu kodus.\nKohal oli kolm minu sõbrad ja minu.\nMe sõime võileivad juustuga ja heeringa, veel oli juurviljad.\nMe jõime Aramiskoolaga ja kohvivahukoorega.\nToidud valmistas mina ja minu sõbranna.\nEriti maitsev oli see mis ei oli lauas." }, { "title": "Essee (e657ec8f-c348-445d-9fd0-fa251df3fe16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja Eesti Ma saavutan Eestis veebruaris.\nMa elan ja elasid üliõpilased elumaja.\n\nMa õpin sotsiaal töö ja eesti keel Tallinna Ülikooli.\nTallinna Ülikool ja üliõpilased elumaja on lähedal olev randle.\n\nMa leidsin ja elasin sõberedga igal poolt (from every where) maailmas.\n\nSinne sõitsime venesse, Soomesse, Lätisse ja Leedusse.\n\nTallinn on ilus linn.\nVana linna on kõige parem Tallinnas.\nMulle meeldib ajalooline linna keskus ja linnamüür.\nVanalinnas ma tunnen kui keskaeg.\nMulle ei meeldi palju turisted ja joogikäitumine eestlased.\n\nEestis ma sõitsid Pärnusse, Tartusse, Narvasse, Saaremaale ja Õtteppale.\nMa näedsid peaaegu kõigile Eestis.\n\nEestlased on sõbralik inimested aga nad vajanad pikk kuni nad üles sulatavad.\n\nEesti ilm on okay aga talvel olin külm ja vihmane.\nPraegu ilm on ilus.\nSee on päikesepaisteline, sinine taevas ja soe.\n\nMulle meeldib eesti söök.\nMulle meeldib pannkoogi ja hapukoor ja kohupiim ja kohuke ja \"pelmenid\".\n\nSee on ilus aeg Tallinnas ja Eestis.\n\nMa tulen tagasi kunagi.\n\nÄitäh kena õppetööle Terviseks!" }, { "title": "essee (f3df630a-8cc0-4ed5-ad10-69daf605ba34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati heasüdamlik ja vastutuslik inimene.\nMa aidatan minu sugulastega ja sõpradega.\nMulle meeldib sporti tegelema.\nMa sõidan kolm korda nädalas trenni, me treeningume Kohtla-Järvel spordiklubis.\nMa olen maadleja.\nMa läks trenni juba kuus aasta.\nMulle väga meeldib.\nKui mul on pingeline olukord, siis ma istun ja loen raamatu või trennin.\nMulle aitab treening.\nKui mu heal tuttaval on sünnipäev, siis ma lähen kauplusesse ja ostan kingituse.\nMulle väga meeldivad sünnipäevad, sest ma armastan minu sõbrad ja me väga hea puhkasime.\nMinu sünnipäev ma tähistan sõpradega väga tihti.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma aidatan Sind.\nMa lähen appi minuga emmale või sõ haruldus Kui mul ei ole mingeid kohustusi, sis ma magan või istun interneetiga või vaatan telerit.\nSelliseid hetki ei tihti, sest ma õppisin ja lähen trenni, mul on väga tihti ei ole vaba aja." }, { "title": "essee (f5c488ca-8fcd-4563-be49-7e5f431446e9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu.\nMa elan Eesti Vabarrigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nMa elan piirilinnas.\nMinu linn on väga ilus.\nVeel minu linn tööstuslinn.\nMa elan Maakri tänav, maja number kaksteist ja korteri number on kolmkümmend neli.\nMinu maja lähedal asuvad raudtee, kaks lasteaeda, pank, palju kivimaja, palju rohelust, kasvavad erinavad puud ja põõsad.\nMa elan on viiekoruselises majas, viiendal korrusel, kolmetoalises korteris.\nSee on kivimaja.\nKorteris on kaks magamistuba, üks elutuba, köök, esik, vanituba ja tualett.\nMagamistuba ja köök on põhjapolne.\nAga teine magamistuba ja elutuba on päikesepoolne.\nMinu korteris tualett ja vanituba on eraldi.\nMeie majas ei ole lift.\nMinu majas on keskküte, külm ja soe vesi.\nEsik meil on väike ja pime.\nPõrandal on punane vaip.\nValisuksest paremal seinal on nagi ja väike korb jalatside jaoks.\nParemal seina juures on peegel.\nVeel meie korteris paremal on uks elutoas.\nVastas välisukse on uks teises magamistoas, ja vastas elutuba on uks köögis ja vasamul on uks vanitoas.\nMeie elutuba on suur.\nSee tuba on päikesepoolne ja siin on alati soe, ja hell.\nVasamul ukse seina juures diivan.\nAga paremal on kaks tugitooli ja diivanilaud.\nDiivanilauale telefon ja ajalehed.\nVeel akna juures paremal on televisor aga vasamul on arvitilaud ja arvutilauale on arvuti.\nVeel arvitilauale on CD plaadid.\nAkna ees on valge tull ja kardin.\nKõrval arvitilauaga on sektsioonikapp.\nSektsioonikappis on krustal.\nVeel sektsioonikapis on raamatud, nõud ja muusikakeskus.\nLae peale on laelamp.\nPõrandal on suur pruuni vaip.\nNüüd on magamistoas.\nEsimeses magamistoas vasamul on suur riidekapp.\nVasamul riidekapiga juures on suur voodi.\nKõrval voodiga on suur korb.\nKorbile on televiisor.\nAkna ees on valge tüllkardin.\nAknale asuvad lilled.\nParemal seine juures on kaks tugitooli ja üks laud.\nPõrendal on roheline vaip.\nLae peale on laelamp.\nLauale on vaas ja vaasis lilled.\nParemal seinale asuvad suur kellad.\nUksest paremal on suur peegel.\nTeises magamistoas paremal ukse on divvanvoodi.\nDiivanivoodi kohal seinal on seinalampi ja üks pild.\nVeel paremal seina juures seisab suur pruuni riidekapp.\nKõrval riidekapiga asub kirjelaud.\nKirjelauale on laulamp ja seinal on raamaturiiulid ja kalender.\nAkna ees on roos tüll ja kardin.\nVasamul seina juures ripub suur ummargene peegel.\nVeel toases ripub ilus laelamp.\nPõrendal on tume punane väike vaip.\nSiin on vannituba.\nVannitoas seinad on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nUkse vastas seina juures on valamu.\nValamu kohal on peegel riiuliga.\nRiiulil on seebid, hambaharjad, šampoon, balsam, hambapasta ja nuustikud.\nVasamul seina juures on pesumasin.\nPesumasina kohal ripub käterätikud.\nParemal seina juures asub vann dušiga.\nVasamul seina juures on sinine pesukorv.\nPõrandal on väike roos vannivaip.\nVannitoas ripub seinalamp.\nTualett on väike.\nTualettis seinad on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nTualetis on WC paber.\nSiin ripub seinalamp.\nPõrandal on väga väike roos vaip.\nJa nüüd on köök.\nKöögis paremal seina juures on külmik.\nKülmkappis asuvad: vorst, just, munad, salatud, või, pimm, kohvikoor, puuviljad, kefir, joogurt, šokolaad ja sügavkülmikus on liha.\nParemal akna juures on laud ja neli taburetid.\nAkna ees on kardinad ja žaluzii.\nAknal on lilled.\nVasamul seina juures on köögikapp.\nKöögikapis on potid, pannig, kohvimasin, köödikombain, röster, mikser, mahlapress ja hakklihamasin.\nKöögikapi kõrvale seina juures on gaasiplit.\nGaasiplitil on kaks potid, üks pann ja kann.\nÜhes potis on supp aga teises potis on kartul (püre).\nPannis on kotlettid, aga kanas on tee.\nGaaspliiti vastas on valamu ja valamu alla on kapp.\nSees kappis on kartul, kapsad, sibul ja porgand.\nKöögis valamu juures on nõudepesuvahend.\nValamu kõrval on köögikapid.\nÜhes kapis on toiduained.\nTeisis kapis on nõud: taldrikud, tassid, klaasid, noad, lusikad, kahvlid.\nKolmas kapis on ka nõud: magustoidu-, prae- taldrikud, pitsid, bokaalid, kruusid, alustassid ja kolm serviis.\nNeljas kapis on kolm vaagen, kaks suhkrutoosi, salatikausid, vahukulp, riiv, korgitser, avaja, sõel ja supi-, dessert-, teelusikad.\nJa viies kapis on tee ja koffee.\nLae peale on laelamp.\nKöögipõrand on kaetud linoleumiga.\nMa väga armastan minu korter, selle pärast et ta on soe, ilus ja mugav." }, { "title": "essee (f8855f01-631f-4d71-b6e9-5a33359ee724).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati hea inimene.\nSee tähendab et, mina reibas (добрый) ja rahulike (спокойный) naine, et mulle ei meeldib konfliktid.Mulle meeldib matkama (ходить в поход) või jalutama pargis selle pärast mere ääres ja metsas ja pargis on ilus ilm.\nKui mul on pingeline olukord (напряжонное состояние) siis ma tahan asja parandada (исправить) või lähen magama.\nNäidaks: Mul kolleegil on probleem.\nMina lähen talle pärast tööd kulla ja rägin temaga.\nMina aitan kõiki oma sõpru.\nKui mu heal tuttaval on sünipäev, siis ma olen rõmmus et, mule meeldib sünnipäev.\nTema juure televad palju sõbrad ja me koos joome, lauame, soome, tansime.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma lähen appi olukordi.\nKui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma lähen magama et ma väga armastan magama." }, { "title": "essee (fffeae0f-7fa7-4580-871f-8225a7f8acee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati sõbralik inimene.\nSee tähendab, et ma oma sõpra armastan.\nMulle õpida meeldib.\nMa parandama mis tahan asja õpin.\nKui mul on pingeline olukord, siis ma räägin sõbrale.\nMulle aitan nõuanne.\nKui mu heal tuttaval on sünnipäev, siis ma lähen talle pärast tööd külla.\nMulle meeldib sünnipäevad.\nNeed on väga toredad.\nSelliseid olukordi juhtub ei ole tihti.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma kuulan ta ära ja püüan aidata.\nSellepärast et me sõbrame.\nSelliseid juhtub mitte tihti.\nKui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma lähen välja jalutama.\nSelliseid hetki ei ole tihti.\nPraegu ma õpin." }, { "title": "Fotonäitus (67905d7f-8e3a-4b1c-a08a-68ba79608a90).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käisin vaatamas fotonäitust eesti loodusest.\nMinule meeldib mõnigi neist fotoist.\nKõige ilusam oli ikkagi foto kelle nimi oli "Kahekesi vihmasajus".\nFotode põhjusel Eesti loodus on väga samasugune kui Soome loodus." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (ab891783-c7e3-4802-8b27-413969459025).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada?\n\nMina arvan, et see küsimus on väga raske.\nPraegu mul on hea elu, aga ma arvan, et tänapäeval elada ei saa inimene ilma tööta, ilma rahaga, ilma oma perekonna, lapse armastus.\nEi saa elada tänapäeval ka ilma hobbi, sõprad, suhtlema, ilma spordi, tantsi.\nMa tahan elada oma majas ilma naabrid, aga oma lapsega ja tutvuga, oma koeraga, aga ilma kassid, ma tahan elada rahul, aga ilma sõja ja raske tood." }, { "title": "Kohtumine (746401f3-47d2-4622-b2c1-5348328bcc04).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ja minu sõber Ester nägime esimest korda koolis.\nMe olime seitsmendas klassis.\nMeil oli ühised võimlemistunnid ja käsitöötunnid.\nMe ei mitte kumbki olnut väga häid sportlaseid.\nEster rääkib alati palju, ta kindlasti alustas vestlust.\nMe rääkisime koolist, teisist inimesist ja muusikast.\nSel ajal Ester mängis kitarri ühes bändis.\n\nKui me olime näinud esimest korda ma mõelsin et ma tahan olla tema sõber.\nTa oli nii meeldiv inimene.\nPraegu me kohtume iga päev.\nMe elame samas majas, ma teisel korrusel ja ta seitsmendal korrusel.\nMe joome teed, käime poodeis, rääkime asjoisd." }, { "title": "Kuidas ma end riidesse panen (c112f193-b90a-443d-b0b1-79e2da93e592).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 70 Kui ma lähen hommikul ülikooli, ma panen püksit jalga, särgi ja pluusi või pintsaku selga, kingad jalga, salli kaela, mütsi pähe, mantli selga  ja kindad kätte.\n\nKui ma lähen suusatama, ma panen suusaülikonna selga, suusasaapad jalga, suusamütsi pähe ja kindad kätte.\n\nKui ma lahen teatrisse, ma panen valge särgi selga ja lipsu kaela, tumeda ülekonna selga, mustad kingad jalga, palitu selga ja kübara pähe.\n\nKui ma lähen suvemajja, ma panen lühikesed püksid jalga ja T-särgi selga.\n\nKui ma lähen suvel paadiga sõitama, ma panen veel päästevesti selga." }, { "title": "Mida kavatsen teha suvil (07f531c4-7ac5-406f-a406-a7177708726d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina armastan suve!\nSuvel on palju aega lugeda raamatuid ja näha sõbru.\nMa usun et järgmine suvi tuleb olemaan täis meeldivaid asju.\nMa sovidan et ma leidman kellegi toreda suvitöö.\nMa proovidan saada töön ühes ajalehes kus ma töötan nüüd.\nMa tahaksin et mul on ikka ka aega puhata.\nMa sovidan ka et on soe ja päike paista.\nMa võin siis käia ujumas, päevita ja lamama liivarandal.\nMa käin kindlasti ka vabaõhuteatris ja muusikafestivalil minu sõbru kanssa.\nMa tahaksin ka reisida.\nMa tahaksin puhkust veeda Lõuna-Euroopas näiteks Portugalis kuna ma en ole olnud seal ennem.\nMa en oska puhkust veeta Soomes kuid mõtlen välja kuidagi alati midagi tekemist.\nMa kavatsen kolida Helsingiin suvi lõpus ja minu pean leida üürkorter ja õppipaik Helsingi ülikoolis.\nMa oodatan suve partiikaupa palju!" }, { "title": "Mida ma kavatsen teha tuleval suvel (5d7eb617-8ef0-4ce3-80b6-c226d3ad5e37).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvi on meeldiv aeg, sest et on puhkus.\nTuleval suvel kavatsen ikkagi töötada kui saan töökoha, sest et saaksin raha.\nMa ei taha ikkagi kogu suvi töötada.\nTahan ka et mul on aega olla mu sõbrannaga.\n\nMa tarvitsen raha, sest et augustis mu täditütre läheb minuga üheks kuuks välismaale.\nOleme planeerinud seda teekond palju kuud.\nMõte on rongiga sõita ümber Euroopa.\n\nMun huviala on teater, ja tahaksin ka käia suveteatris.\nMeil on väga tore suvila ja oleks meeldiv käia sellel ka kui on hea ilm." }, { "title": "Mida ma teen suvel (2d5cd927-9fdf-4869-8796-60c65431864d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma ei ela Jyväskyläs, aga ma elan minu pere ühes teises linnas.\nMa elan kodupaikal sest et sain tööt sealt.\nKa veedan ma nats puhkust, kunas suvel minu tuttav pere Itaaliast tule Soome külastada kaheks nädalaks!\nÜhes teeme palju - sõidame autoga piki Soomee, ujutame Päijänne-järves, sööme soomaist toita, käime lõbustusparkis... Suvel Soomes päike tõuseb vara ja läheb looja hilja.\nSee on tuttav perele uus vaade!\nSuvel on samuti minu sünnipäev.\nMa veedan minu sünnipäeva minu sõpradega koos.\nSööme erinevata "suvihõrgutis", näiteks värskesit maasikasit, ja mineme randa.\nÕhtul sööme sadamas einelaudis.\nLoodetavasti suvel ei sadada tublisti aga ilm on hea ja päike paista iga päev!" }, { "title": "Mida mina kavatsedan teha järgminel suvel (40b83f79-9f76-47fa-ba24-be9190a1dea8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nüüd mina elan Jyväskyläs aga muudan maikuu lõpul Seinäjõel minu poegsõber juurde.\nMe elasime ühes ka viimane suvi, ja on väga tore elada taas vähemalt suvi ühes kui kogu muu aasta pidada olla eraldi ja sõitada iga nädalalõpp.\nMina tahan töötada ja hoiustada rahat sügist jaoks, kasvõi en ole veel kindel seet, kui mina töötan.\n\nSuvi lõpul, augustikuus, me kavatsedame sõitada Saksamaasse Berliinisse.\nMe ostasime ju reis, kui olime vähe elevilt üksena õhtuana märgasime, et reis oli väga odav.\nMeie ei võisime olla ostmata, kui olime Berliinis viimane aasta ja see oli väaga peen reis, kasvõi inimesed seal ei aina oskasid englise keelt aga meie oskasime saksa keelt.\n\nSuvel ma tahan ka istuda palju väljas, lugeada head raamatut kes ei ole õpperaamatuid ja juua kuiva õunasiidert.\nSoovidan ka sooja ilmat, et meie rödule või istutada ürdit.\nMina kavatsedan ka teha leiba ja teha süüa, kui tavaliselt ei ole aeg teha nii." }, { "title": "Mida suvel teen (3b0869db-8bba-4e4c-bf7f-5859ab05d083).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel 2010 mina töötan.\nMinu töökoht on kalmistu Savonlinnas.\nMina kaevan labidga maat ja otsin jäänuseid, see on väga tore.\nTavalliselt mina siiski kaan lilli ja millalgi ümber lüban hauakivi.\nMinula on kolleege ja meie räägime ja töötame.\nMeil on kaks kohvipaus ja üks lõunavaheaeg päevas.\nOsa kolleegist on ärritavid, aga kõige lähemad on vastutulelika ja lahkesid inimese.\nMinula on koer, Rocy on kaks aastat vana ja aktiivne.\nMe oleme väljas ja mängime.\nMe käime ujumas ja Rocy süüb palju konti.\nMe kohtame ka koerkaaslane ja harjutame sõna kuulelikkusa, sest Rocy on metsik.\nMina viian lugemisega oma aega ja vaadan televiisorit ja täispykka filmi.\nMina teen käsitööda ja vahel tülitsem emaga, aga üsna harva.\nÜldiselt meil on meeldiv ühes.\nMina kohtan sugulased ja reisin Soomes.\nAga en palju sest mina teen tööd.\nMina soovin süüa jäätise, komma, kukkele ja kõige muud hea.\nMina loen Donald Part, ta on mun iidol.\nMina ootan et mul on väga tore suvi ja valged ööd." }, { "title": "Mida suvel teen (ef052d25-31f6-494b-9916-24478badbc35).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma teen palju asiu.\nJuunis ma lähen koju, Lõuna-Poolasse.\nJuunis minu õel on sünnipäev ja me käime peole.\nKui ilm on ilus ja selge ma sõidan jalgrattaga.\nJa kui ilm on päikesepaisteline ma lähen sõbraga järve ranale ja me võtame päikset ja me ujume järves ka.\nMulle meeldib ujuda, aga ma ei oska ujuda ähsti.\nSuvel mul on palju vaba aeg, siks ma loen palju huvitavaid ramaatuid.\nMinu vanaemal on suvila ja väike aed.\nAjal on õunapuu.\nSuvel vanaemaga ja õega korjame õunu ja masikais ka.\nJa siis keedame õuna ja masika moosi.\nJuulis ma käin reisil.\nMa lähen Soome kohtuda sõbraga.\nMinu sõber asub Tamperel.\nMe käime kohvikus ja joome kohvi.\nMõnikord me joome musta iiri kohvi.\nMeile meeldib head teed juua.\nMinu sõber on soomlane aga ta õpib poola keelt.\nMe räägime poola keeles.\nKui ma olen Soomes, ma ostan kaardid ja margid ja saatan sõpradele ja perele kaardid ära." }, { "title": "Miina suvi (5ba1367f-8b8d-4074-8925-299ca73d4b40).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma tõõtan kahes kuus, juunis ja juulis.\nMa tõõtan ühes muuseumis Sääksmäel, kust ma pärit olen.\nMulle meeldib töö muuseumis, sest seal ma kohtun tore inimesi ja õpin palju ajaloost.\n\nAugustis ma ei tõõta, aga veedan puhkust.\nMa reisidan vähe ja Soomes et välismaal ja käin meie suvilas, kes on Pälkäneel.\nSuvel mulle meeldib ujuda järves, minna jalutama vihmal, süüa maasikaid ja laulda aedas.\nJa süüa jäätisöö, muidugi.\nSuvel mulle mitte sugugi meeldib kiirustada.\n\nSuvel ma jõudan mängida mun ristilapse koos ja see on väga tore.\nTa on kolm aastat vana ja tema nimi on Aapeli.\nMe mängidame palju autoil, sest Aapeli on poiss.\nSuvel ma samuti olesklen mu sõpradega, kes ka on pärit Sääksmäelt.\n\nMa armastan suve ja oodatan teda palju." }, { "title": "Miks ma õpin eesti keelt (c423df06-054f-4b13-8924-95865f7e494e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keel on soome keele sugulaskeel.\nSest et ma loen peaainena soome keelt Tampere ülikoolis olin sügisel kohustalikul eesti keele kursusel.\nArmastasin eesti keelde sest et see on väga ilus keel.\nOn põnevat õppida teist soome-ugri keelt.\n\nOlen töös hoolde-jaamil Espoos kui ülikoolis on puhkeperiod.\nMeide kauba klientuuris on palju eestlased.\nOlis väga tore tuleval suvel osata rääkida eesti keelt neie kaasa.\n\nMa ei väitä et ma tahoksin tuttavate ees uhkustada või et tahoksin võita mu sõbrad.\nMul on siiski paljud sõpra kes ei eesti keelt rääki ja on meeldiva õppida keelt mida teiset ei rääki." }, { "title": "Minu harrastused (20277d81-3651-4e0a-b9a9-e5b3d792a731).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib sporti.\nMina käin peaaegu iga päev jõusaalis või aeroobikas.\nSuviti tegelen palju tervisejooksu.\nVarem käisin ratsutamas.\nMul oli oma hobune.\nMa olen spordihuviline.\nMulle meeldivad jäähoki ja jääpall.\nMu favoriit võistkond on kärpät.\nKäin tihti kinos.\nMa kogun ka filme.\nMul on neid umbes kaheksasada.\nKõige parem film on The Silence of the Lambs." }, { "title": "Minu kodu (548d0581-5b32-4058-98ed-28bece57731b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan Hervannas suures korrumajas.\nSiin elab 700 üliõpilast.\n\nElan \"Toasi" korteris.\nKui olen eesti keelt õppinud, on see nimi uue sisu saanud.\n\nMinu kodu ei ole suur.\nSee on viiskümmendkaks ruutmeetrit, aga elan koos teise üliõpilasega.\nTa õpib Hervanta ülikoolis.\n\nKodus on kaks toa, kaks vannitoa ja köök.\nMul on siin vanu mööbleid.\nMa armastan retrot.\nRoheline peegel ja punane, ümmargune laualamp on 70ndailt aastailt.\nPunane laud ja toolid on kolmkümmend aastat vana.\nMul on söögilaud ja kirjutuslaud.\nVanu mööbleid ostan vanakraamiturgust ja saan söbradelt ja vanemadelt.\n\nOlen ostanud lilled.\nLilled on laudal.\n\n Tellin ajalehte, Helsingin Sanomat.\nÕpin ajakirjandust, seetõttu mul on palju, palju lehte.\nMul ei ole palju raamatud.\nLaenan nad raamatukogust.\n\nMulle meeldib sõpradele süüa teha väikes köögis.\n\nMul ei ole kassi ja koera, aga ma tahtiksin koera." }, { "title": "Minu kodu (5f725133-d6b6-4ebf-96f2-8c850471276a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu on väike.\nSiin on üks ruum, vannituba ja köök.\nKöökis on söögilaud, neli tooli, ahi ja pliit, suur kapp ja külmkapp.\nÜks tooli on kollane, teine on punane, kolmas on sinine ja neljas on helesinine.\nSöögilaud on punane, aga siin on nüüd kollane laudlina.\nLaual on ka sinine vaas kus on lilled.\nKapis on nõud.\nSeinal on maal.\nSöögilaua ääres mina söön, loen ajalehte ja õpin.\nTeine ruum on minu nii elu- kui magamistuba.\n\nSiin on suur voodi, vana punane diivan, pruun diivanilau, velge kapp ja veel üks punane laud.\nPunasel laual on palju raamatut, minu kaamera ja üks foto.\nDiivanilaual on minu kompuuter, võti, kaks küünlajalga ja keegi filmi.\nMinul ei ole televiisorit sest ma ei tarvitse ta.\nPõrandal on väike vaip, kes on roheline.\nSeal on lisaks üks vaas ja maalimispukk.\nPidan maalimisest ja lugemisest.\nKodus mina kuulan muusika tihti.\nMinu kodus on palju lampi: viis laelampi, kolm seinalampi ja üks laualamp.\nLaualamp on voodi juures põrandal nii et võin lugema öhtuti.\nSeitel on palju pilti, minu poiss-sõber tehtud maalid, üks peegel ja üks plakat.\nPesumasin on vannitoas." }, { "title": "Minu kodu (71e02600-3c42-4a04-8a77-21856584c15f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elan koos minu peigmehe Toniga Hervannas korrusmajas, teisel korrusel.\nMeie korteris on magamistuba, elutuba, köök, wc, saun ja suur rödu.\nMagamistoas on lai voodi, kus magame kolmekesi.\nKolmandena voodis on meie armas koer George.\n\nMagamistoas on ka arvutilaud, mille taga Toni istub kogu aja, riidekapp ja öökapp.\nMagamistoa riidekapp on täis Toni riideid ja öökapp on täis minu kosmeetikaid.\nMinu riided on esikus olevas kapis.\n\nKöögis on kaunid kapid, mis on täis nõusid.\nMeil on nii palju nõusid, et on raske nendele kohta leida.\nKöögis on söögilaud nelja tooliga.\nKöök on väike ja sellepärast on kõik hästi käe- jala juures.\nElutoas on punast värvi suur ja pehme nurgadiivan.\nDiivanil on hea istuda ja samuti mahuvad  meie kõik külalised sinna istuma.\nMeil on elutoas palju lilli, millest hoolitseme hästi.\nMeil kasvavad kõik lilled hästi.\nElutoas on ka diivanilaud ja suur televiisor.\nEsikus on kummut, kus on minu raamatud.\nEsikus on meie korteri ainuke peegel.\nEsikus on ka kapp, kus on meie tolmuimeja.\nKoristame iga nädal, sest meil on palju vaipasid ja koerast tuleb karvu.\nMeie kodu on meile armas, kuigi se on väike." }, { "title": "Minu kodu (7fd24fbe-9fe8-4ce8-97bb-205353e084a8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 22 Ma elan Tamperes.\nMa elan mitmekorruselines majas kolmandal korrusel.\nMinu kodu on kahetoaline korter.\nMina ja minu poiss-sõber elame koos.\n\nMinu elutuba on väike.\nSiin on pruuni diivan ja punane tugitool.\nSiin on ka televiisor.\nSiin on ka televiisor ja valge sektsioonkapp.\nPõrandal on suur pruun vaip ja laes on lamp.\nMina loen elutoas raamatut ja ajalehte.\nMa vaatan elutoas televiisorit.\n\nKui ma televiisorit vaatan, ma istun diivanil.\n\nMinu magamistuba on valgusküllane ja ilus.\nSiin on suur säng, valge kummut ja väike pruun laud.\n\nMinu magamistoas on ka suur valge riidekapp.\nPõrandal on suur pruun vaip.\nMina magan ja loen raamatut minu magamistoas.\n\nMinu köök on väike ja vana.\nSiin on sinised kappi ja suur külmkapp.\nMinu köökis on väike pruun söögilaud ja kaks pruuni tooli.\nPõrandal on valge vaip.\nMa teen köökis rooga.\n\nMa söön köökis iga päev.\n\nMinu vannituba on puhas ja uus.\nSiin on valged seinad ja sinine põrand.\nSiin on düšš, valamu ja pesumasin.\nPõrandal on väike valge vaip.\nMa kain vannitoas duši all ja pese pesu.\n\nMa armastan minu koju!" }, { "title": "Minu kodu (89ea88e4-728f-48f3-ab8f-05ac2161da79).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu oma kodu on väike.\n\nSeal on ainult esik, vannituba, tupikköök ja üks tuba.\nSeinat ja lae on valget.\n\nSeal on kuus lampi, esikis on laelamp, vannitoas on seinalamp, tupikköökis on laelamp, laual on laualamp ja tugitooli juures on põrandalamp.\nToas on neliteist lilled, kaks sektsioonkapi peal, kolm diivanilaual, neli seinariiulil ja viis akentlaual.\n\nVannitoas on pesumasin, juga ja käimla.\nSee on väga ahas vannituba.\n\nToas on sektsioonkapp, tugitool, diivanilaud, televiisor, säng, laud ja kaks tooli.\nSektsioonkapp on tugitooli juures.\nTeleviisor on diivanilaua peal.\n\nToolit on laua taga.\nSektsioonkapp, laud ja diivanilaud olevad valget.\nTugitool on pruuna.\nSängil on palju punaset padit.\n\nHommikusel ärgan, joon kohva ja panen end riidesse.\nSiis minen kooliin.\n\nKui olen tagasi kodus lõtvun ja teken söögi.\nLoen ajalehte ja vaatan televiisorit.\nÕhtul olen väsinüd.\n\nSest et toas ei ole suur, seal ei ole diivanid ega suurt raamatulauda.\nSee on väike toas aga ma armastan oma kodu." }, { "title": "MINU KODU (e430c6d8-3e9f-4a79-aec5-c44e4591f468).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Asun Hervantas poiss-sõberga ja koeraga.\nMinu kodu on ilus ja hele.\n\nKodus on neli tuba: esiku, elutuba, söögituba ja magamistuba.\nEsiku on väike.\nSiin on riidenagi, pruun kummut ja koera magamiskoht.\n\nPõrandal on kirju vaip.\nSeinal on kaks pilti.\nMantelid, kindad ja mütsid on korras riiderammis.\nKingad on rivis põrandal.\nKui kodus oleme on meie võtmed kummuti peal.\n\nElutoas on palju ruumi.\nSiin on palju mööblit: on televiisor, kaks tugitooli, diivan, kirjutuslaud, raamaturiiul ja kaks tooli.\nKoera mängib põrandal suure vaipa peal.\nRaamaturiiulil on palju raamatud kunas õpin kirjandust ülikoolis.\nKirjutuslaual on pliiatsid ja arvuti.\nTöötan palju arvutiga, aga poiss-sõber mängib arvutiga.\nElutoa teisel seinal on seinakell ja teise seina juures on diivan.\nÕhtul istume sinisel diivanil ja vaatame televiisorit.\nKui sõbrad tulevad käima, istume kõik elutoas ja ajame juttu.\n\nMeiel on üheksakümmend kaks cd-plaati elutoas.\nArmastame ja kuulame muusikat sageli.\n\nSöögituba on minul tähtis kunas armastan kokandust.\nHommikul istume söögilaua taga, sööme putru ja joome teed või kohvi.\nLaual on punane laudlina ja põrandal on punane vaip.\nSamuti kated on punased.\nSöögitoas on veel kaks tooli, kaks taburetti, kohvimasin,   ja suur seinakapp.\nKülmkapis ei ole mooni, ainult valgus.\n\nMagamistoas ei ole palju mööblit.\nOn ainult voodi, kaks valget öölauda ja riidekapp.\nVoodil on mõnus tunnike magada ja lugeda.\nMa armastan minu kodu!" }, { "title": "Minu kodulinn (63367b33-73e1-484c-a584-ae89e4f91ecc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodulinn on ja tuleb aina olema Järvenpää kuigi ma kolisin sealt ära jo aastal 2003.\nMa elasin seal peaaegu kakskümmend aastat.\nMinu pere ja minu kõige paremad sõbrade elavad Järvenpääs veelgi.\nJärvenpää on linn, kus elab umbes 38 000 inimest.\nJärvenpää asub Helsinki lähedal, umbes 37 kilomeetrit Helsingist põhisse.\nJärvenpää on üsna väike linn ja seal ei ole palju vaatamisväärsusi.\nAga se mist on tuntud on Jean Sibelius.\nTa elas oma kodupaikas Ainolas tema naisega.\nLisaks Järvenpää kõrval Tuusulas elasid muid kuulusid kunstnikke, näiteks kirjanik Juhani Aho ja maaler Eero Järnefelt.\nNende kokude on praegu populaarseid vaatamisväärsusi." }, { "title": "Minu nimi on Essi (12ede591-1bca-47e4-9acf-f070289832dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Essi.\nMinu pere on väike.\nPeres on isa, ema, ma ja minu vend.\nVend on noorem vend, venna nimi on Atte.\nMinul ei ole õde.\nMeie perekonnanimi on Salmenkivi.\nMeil on koera, aga meil ei ole kassi.\n\n  Minu isa on vanem kui minu ema.\nIsa on insener ja töötu.\nEma töötab polikliinikus, ta on hambaarst.\nMa olen üliopilas ja ma õpin ülikoolis Tamperes.\nMinu vend ei ole üliopilas veel.\nTa õpib gümnaasiumis Lahtis.\n\n  Minu isal on kaks õde.\nVanem õde töötab õmblusstöökodas.\nNoorem õde on õpetaja.\nTa töötab koolis.\nMinu isal ei ole vend.\nMinu emal on suur pere.\nTemal on kaks õde ja kolm venda.\nÜks minu ema vend on arst.\nMul on seitseteist nõbude.\nNõbudest viis on abielus.\nÜks nõbu elab Tamperes abielumeesega.\nNeiel on kaks tütred.\n  Minu isa ja ema vanemad elavad Lõuna-Savos.\n\nNemad on pensionär.\nMinu ema isa on taluomanik.\nÜks minu ema õde elab abielumeesega talus ja töötab talus.\nMinu ema ema ei elab veel." }, { "title": "Minu nädal (f3f85d02-0677-4561-995a-06b6ed6a03ff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Esmaspäeval mä ärkasin vara, ma käisin koolisse ja kuulasin õppetundi.\nEsmaspäeval mä ei käinüd inglise või soome keele tundis, mä olin vaid eesti keele tundis.\nJärgnevald mä läksin koju.\nKodust mä lugesin romaani.\nLõunal mä söösin ja tegin kodutöö.\n\nÕhtul mä nägin hea film ja lugesin veel.\nÖösel mä magasin.\n\n            Teisipäeväl mä ärkasin vara hommikul ja läksin ülikoolis.\n\nMa lõppesin ülikoolis pealelõunal.\nKoju mä söösin, lugesin ja kirjutasin essee.\n\nMä käisin voodis öösel ja mä magasin kehvasti.\n\n            Kolmapäeval olin uuesti koolis ja kuulasin õppetund.\n\nPärast minule oli eesti keele tund.\nPärast lõunal läksin koju ja magasin.\nÕhtul mä söösin ja lugesin kõvasti.\nHiljem ma kirjutasin rootsi keele harjutus ja söösin jäätis.\n\n            Neljapäeval hommikul mä ei käinud ülikoolis sest olin koolis ütla veel.\nLõuna ajal ma sõidasin trammiga ülikoolisse.\nMinule olid soome keele ja rootsi keele tundid.\nOlin raamatukogus ka, sest olen raamatukoguhoidja.\nMä läksin koju õhtul.\n\n            Homme mä ärkan vara, minu päev ülikoolis algab kell 8 ja ma lõppen kell 14.\ntagantjärgi ma lähen inglisen raamatukogusse.\nMa ootan reede õhtul sest minu vana sõber tuleb Kolozsvárisse." }, { "title": "Minu pere (396a912f-e25d-48f8-90e8-d50c74959edb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu eesnimi on Kati ja minu perekonnanimi on ---.\nOlen Tampere ülikooli üliõpilane.\n\nElan Hämeenlinnas.\nHämeenlinna asub Lõuna-Soomes.\nHämeenlinna on ilus linn.\n\nElan minu poiss-sõbra koos.\nMinu poiss-sõbra nimi on Beni ja ta perekonnanimi on ---.\nTa juuksed on valged ja silmad sinised.\nTa on ilus ja tõesti kena.\nTa on ettevõtja.\nTa omab reatorani.\nMeil on koer.\nTa nimi on Marsu.\nMarsu on tore koer.\nMeie kodu on suur.\nMeie kodes on neli tuba.\nMul ei ole isa.\nMinu ema nimi on Marjatta.\nElab ---.\nMina olen sündinud seal aga minu ema on sündinud ---.\nMinu ema on juba pensionär.\nTa töötas enne polikliinikus.\n\nMul ei ole venda.\nMul on üks vanem õde.\nTa nimi on Kaisa.\nElab Helsinkis ja töötab koulis, ta on õpetaja.\nTa ei ole abielus aga tal on üks laps.\nTa nimi on Väinö ja käib lasteaias.\nMinu vanavanemad on surnud.\n\nMinu onu elab Toholampis.\nTa on põllumees.\nTa on abielus ja ta abikaasa nimi on Aino.\n\nMa armastan minu pere." }, { "title": "Minu pere (7908dfb2-aa2b-40ba-841e-47a1d6997227).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu pere elab Haminas.\nMinul on ema ja isa.\n\nMinul ei ole vend ja õde.\nMinu ema nimi on Anu.\nTa on sekretär.\nTa on nelikümne kolme aastane.\nMinu isa nimi on Aki.\nTa on sõdur.\nTa on nelikümne nelja aastane.\nMinu vanaema nimi on Anita ja vanaisa nimi on Markku.\nMinu vanaema on seitsekümne nelja aastane ja minu vanaisa on seitsekümne kahe aastane.\nMinu poiss-sõber nimi on Sami.\n\nTa on musiker ja elab Jyväskyläs.\nMinul on ka koer ja hobune." }, { "title": "Minu pere (f188d01b-11c6-4f77-ab7f-7443708c7c2f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 30 Minu on vanemad, Eeva ja Masi, ja üks vend Mika.\nMinu ema Eeva on müüja hooldejaamil.\nMinu ema on viiskümne viis aastane.\n\nMinu isa Masi on toimetaja.\nMinu isa on kuuskümne aastane.\nMinu vend Mika on autojuht.\nMinu vend on kakskümne viis aastane.\nMinul on vaimustav vanemad ja lustlik vend.\nMa armastan minu pere.\n\nMinu emal on kolm venda ja üks öde.\nNemad asuvad Kesk-Soomes.\nMinu isal on nelj öde ja üks vend.\nMinu isa vend on surmud.\nÜks minu onu on opetaja, toine käsitööline.\nÜks tädi on pagar.\nMinul on kolm onu ja viis tädi.\n\nMinu isaisa ja isaema on surmud.\nMinu emaisa on surmud.\nMinu emaema elad Kajaanis Kesk-Soomes.\nMinu emaema on seitsekümne seitse aastane ja pensionil olev." }, { "title": "MINU PEREKOND (1c268a50-fec1-4a15-b041-8f117608b37f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 32 Minu eesnimi on J ja minu perekonnanimi on T. Ma olen kahekümneaastane ja olen Varssavi ja Tampere ülikooli üliõpilane.\nMinul on väike perekond.\nMinu perekonnas on kolm inimest, mina ja mu vanemad.\nMa ja minu ema elame Varssavis, aga minu isa ei ela seal sest mu vanemad on lahutatud.\nMul ei ole õde ega venda, nii ma olen ainus laps.\n\n  Minu ema on majandusteadlane ja seel on oma firma.\nMinu isa on jurist aga ta oli õpetajaka.\nMinu vanaisa on pensionär ja ta on uheksakümnekaheksaastane.\nTa elab Ciechocinekis, väikes linnas Kesk-Poolas, aga ma ja minu ema külastame vanaisa nii tihti kui võimalik.\nMinu emal on kolm venda.\nNeed ovad abelius, elavad ja töötavad Ciechocinekiska.\nNende lapsed on minu nõbud.\nÜks ema vend on automehaanik ja kaks on põllumeest.\n\n  Minul on neli nõbu.\nKolm poega ja üks tüdruk ja need elavad Ciechocinekis ja Gdanskis, töötavad ja õppivad." }, { "title": "Minu perekond (9f7c3a88-f1e1-459b-947c-081aec717adc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu eesnimi on Terhi ja minu perekonnanimi on T. Olen Tampere ülikooli üliõpilane ja elan Tamperel.\nMinu peaaine on soome keel.\nMinul ei ole veel kõrvalaine.\nTöötan riidekaubas L-.\nMeil on suur perekond.\nMeie perekonnas on kuus inimest: mina, mu vanemad, kaks venni ja üks õde.\nMinu vanemad ja õde elavad L-s.\nMinu ema on haigleõde ja isa ettevõtja.\n\nMinu eman nimi on Sisko ja isan nimi on Rauno.\nTaru on mu õde.\nTa oleb noorem kui ma.\nMu õde oleb gümnasist.\nMinu venni olevad vanem kui ma.\nTeemu oleb algklasside õpetaja ja Taneli ülikooli üliõpilane.\nTaneli elab Tampereel ja Teemu Hämeenlinnas.\nMu ristiema, ristiisa ja muud sugulased elavad Kymenlaaksos.\nMul on mitu sugulased aga me ei kohata korduvalt.\n\nMinu vanaemad elavad K-s.\nMõlemad olevat pensionäre.\nMinu vanaisad on surnud." }, { "title": "Minu pühapäev (5b5da80f-b374-4336-b20b-ba794181eda4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile oli pühapäev.\nMa tõusin kell kahdeksa, läksin vanntuppa, pesin, kamsin juuksed ja riiesin.\nSiis tõusis minu abikaasa.\nTa läks vannituppa, pesib ja ajas habet.\nMina läksin kööki, panin kohvikannu pliidile ja keedsin kohvi.\n\nSiis tõusid meke kaosed ja me istume köik koos lauda, jõime kohvi ja sõime võilebu, samal ajal me kuulme raadiot.\nRaadios tuli huvitav konsert.\n\nPärast hommikusööki ma koristasin laua ja pesin nõud puhtaks.\nAbikaasa ja lapsed tegid voodid korda.\n\nSiis panesime köik saapad jalga, palitud selga, mütsif pähe, kindad kätte ja läksime parki jalutama.\nIlm oli väga ilus.\nPäike paistas.\nMe jalutasime pargis ja hingasime värsket õhku.\nVarsti oli kell kaks ja me tulime koju.\nKöigil oli kõhud tühjad.\n\nMina hakkasin lõunat valmistama, abikaasa ja lapsed katasid laua.\nNad panid taldrikud, lusikad, noad ja kahviid lauale.\nAbikaasa lõikas leiba ja pani leiva taldrikule.\nMe söime suppi, praadi ja kompotti vahukoorega.\n\nPärast lõunat me istusime kõik elutoas ja vaatasime televiisorit.\nTeleviisoris oli huvitav film.\n\n  Harjotus 42 Mees mineb metsa.\n\nEhitab maja.\nTegeb katuse peale.\nTõrvab katuse ära.\nLind lendab katusele.\nLinnu saba jääb kinni.\nLindi tõmbab saba lahti, nokk jääb kinni.\nTõmbab noka lahti, saba jääb kinni.\nTõmbab saba lahti, nokk jaab kinni... Harjotus 45 Mees minevat metsa.\n\nEhitavat maja.\nTegevat katuse peale.\nTõrvavat katuse ära.\nLind lendavat katusele.\nLinnu saba jäävat kinni.\nLind tõmbavat saba lahti, nokk jäävat kinni.\n\nTõmbavat noka lahti, saba jäävat kinni.\nTõmbavat saba lahti, nokk jäävat kinni..." }, { "title": "Minu suvepuhkus (23a2b20d-31a2-4f67-9425-65e9e069a571).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ei veel tea mida mina teen suvell.\nLoodetavasti saan midagi suvetööt: eriti mulle meeldid töötada päevakodus.\nAga kunas maailmas on kriisiperiood, see pole väga võimalikat saada tööt.\n\nKui ei saa tööt, plaanitsen lõbutseda.\nVõib-olla ikkagi et lähen instruktoriks ühell suveleeril.\nSee on vabatahtlik tööt noortega ega sealt saa palkat.\nSee on ometi väga toret tööt ja mulle meeldib saada tuttavaks uued inimesed.\nTeiset instruktorit on tavalliselt isegi mugavatet.\n\nEhk mina ka õppida suvell.\nMina õpin ülikoolis soome keelt, aga mulle meeldid filosoofia, ja suvell on aegat sida õppida.\nMinule meeldivad keeled ja mina olen kaalunud kas mina läheksin välismaale tööleeril.\nEi tea kas mina lähen, aga kas see oleks huvitav ja erinevat, ja ka muidugi minu keeleoskus paraneks.\n\nMinu pere sõidab juulil Prantsusmaal ja mina lähen ka.\nVarem meie reisit kavatsen korrutada prantsuse keelt.\nMina olen sida natuke õppinud gümnaasiumis, aga juba olen unustanud palju.\nPrantsusmaal inimised ei oska hästi räägida inglise keelt, või oskavad aga ei sovi sida räägida, ehk vist on parem räägida prantsuse keelt.\nOlen kuulnud et inimised seal nendele meeldivad räägida oma keele ja on siis soe.\n\nPerega kindlasti ka olen palju suvemajal.\nKui on soojus suvi, ujun palju ja olen väljas.\nIgal juhul loen ja kirjutan tublisti, kunas talvel ei jõuda palju seda tegema." }, { "title": "Minu suvi (05479b80-42d2-473c-998f-defbcf9522e2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma armastan suvi!\nSuvel ma söön palju jäätis ja vötan päikest.\nMa lootan, et tuleb soojus suvi.\nMa töötan vanadekodus Rootsis kaks moonid suvel.\nMa olin Rootsis eelmisel suvel ja mulle meeldib Rootsi ja rootsi keel.\nMul on söbrad Stockholmis kus ma töötasin.\nTulevalsuvel ma reisin Norrtäljesse.\nSe ei ole kaugel Stockholmist.\nVaheaegal ma tahan linna vaatama istuda kohvikus söbraga.\nMa tahan ka rännata metsas ja ujuda meres.\nLoodetavasti ma meenudan tulla tagasi Soomisse sügisel.\nJaanipäeval ma võimalikult olen Ahvenamaal.\nKui mul on aega, ma reisin ka Taanisse.\nMul on üks hea söber Kopenhaagenissa." }, { "title": "Minu suvi (888f46f8-9c61-40da-bd54-0c5cfcd04a5e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma elan Lehtimäel kust ma pärit olen.\nMa töötan marketis kus ma töötasin ka viimati suvel.\nSee on väga hea töö.\n\nMa tahan reisida Soomes.\nSuvel sõidan Helsinki kui minu õde seal siis elab.\nMinu perega sõidan ma Kälviäle.\nMeil on seal suvela.\nMa tahan ka minu sugulased kohtuda.\n\nSuvel mulle meeldib lugeda, ujuda ja päevitada.\nMinu meelest on väga tore kui suvi on päikesepaisteline ja soe.\n\nSuvel ma pean muretsema meie kodust.\nMa teen süüa ja koristan.\nMinu ema on tihti Kokkolas vanaema juures.\nVanaema elab üksi ja vajab palju abi.\nMinu isa töötab suvel palju.\nKuna nad minu kodis vajavad.\nAga sellest pole midagi millal ma meeldin suvest maal.\n\nMa ei taho suve palju kavatsema.\nKui mul on liiga palju plaani ma ei jõuda puhkust veeta." }, { "title": "Minu suvi (a6b74d04-fccb-4c0f-83ec-ad0d39953612).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma kolin Vantaale, sest minu mees läheb sinna töösse.\nMa lootan, et ma saan ka tööt sealt.\nKui ma ei saa tööt Vantaalt, ma kavatsen õppida.\nMinu vanemad elavad Tamperel ja tahan käia ka nende juures.\nSuvel minu õde tuleb Saksamaalt tagasi Soomesse ja ootan ta palju.\nSuvel ma kavatsen olla palju Helsingis.\nHelsinki on eriti kaunis linn suvel.\nMa armastan jalutada Helsingis suvel.\nMa tahan käia vähemalt Soome kindluses, Seurasaares ja mere ranas.\nKui vesi on külma, ma ei julgeda ujuda.\nMa lootan, et suvi on soe ja päike paistab palju.\nMa tahan ka reisidat suvel.\nMa tahan käia mõnikord Lapis.\nMa tahaksin reisida ka välismaale.\nPariis on kaunis suvel.\nMa arvan et mul ei ole küllalt raha.\nVähemalt ma lähen Hämeenkyrösse, kui meil on suvila.\nMa armastan suvi, ma lootan, et se on väga meeldiv!" }, { "title": "Minu suviplaane (ce71d039-f58d-447d-8c89-2a5e3a8e6842).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma en õpi ülikoolis.\nMinu suvipuhkus algab maikuus.\nMa lähen Jyväskylast ja elan Mäntsäläs minu kodus.\nMu õde ja vend tulevad ka koju.\nMe kõik töötame Lõuna-Soomes.\n\nMa käin tööl Helsingis ajakirjanikkuna.\nMu töökoht on väga mugav ja kolleegad on tarku.\nOlen rõõmus, et võin töötada seal.\n\nSuvel ma ja mu pere käime ka suvilal Ida-Soomes, kus me igal suvel elame.\nMinu vanemad suvitavad siel, aga me lapsed käime siel ainult nädalalõpudes.\nMe ujume ja käime saunas.\n\nKasvõi ma töötan suvel, ma jõuan õppida mängima flööti ja saksofoni.\nMa ka laulan palju.\nSuvel ma kohtun mun sõpru ja siis me laulame laulukooris." }, { "title": "Minu sõber (4f0a3367-f6a8-4244-9161-e14e539e712b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tommi on kallis.\nTa on minu head sõber ja tunneb mind kõike paremini.\nTemaga koos olles või iseendaks jääda.\nTa on samasugune ku miski: emotsionaalne unistaja, aga kogu aeg natuke murelik.\nMa olen siiski vaikne, ta rääkib palju ja on huvitav.\nAeg-ajalt mind ärritab et ta ei lähe kunagi närvi!\nTommi on 23 aastat vana.\nNad said minuga tuttavaks 2 aastat tagasi, aga tunneb mind juba väga hästi." }, { "title": "Minu sõber (8c3dc365-01ab-4123-b23e-5026e33b6d26).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu sõber on Liisa.\nTema on lühike ja sale noor naine.\nTa on eriti ilus ja tal on pikad ja tumedad juuksed.\nTa on ka minu naaber.\nLiisal on sünnipäev märtsis ja ta on kakskümmend neli aastat vana.\nTa on ka minu naaber.\nLiisal on ka üks laps ja ta on kaks aastat vana.\nLiisa on näitleja.\nLiisa läheb tihti närvi.\nTal on alati väga kiire.\nTa on ka väga emotsionaalne ja energiline.\nLiisa kõik riided on musti." }, { "title": "Minu sõber (8ec4d400-e25d-45ba-a8ef-ae05e3dbc830).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu parim sõber asub Järvenpääs.\nTema on kakskümmend neli aastat vana ja töötab rauakauplus.\nTema on pikk ja sale.\nTal on lühikesed, heledad juuksed.\nTema on tavaliselt sportlikult riides.\nMina olen minu sõbraga vanab sõbrad.\nMe käisime kunagi koos koolis.\nMinu sõbra on väga tore ja rõõmsameelne inimene.\nMe oleme väga erinevad aga me ei oska enam hästi teineteiseta toime tulla.\nMa tunnen temast puudust, sest tema nii kaugel elab." }, { "title": "Minu õde (4c92f3e4-d06b-4e40-9d5f-c63133046f8f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu õde on kolmkümmend kaheksa aastat vana.\nTa elab Kotkas ja tal on mees ja kaks last.\nMinu õdel on pruunid silmad ja pruunid, lühikised juuksed.\nTema on keskpikk ja me sannanedame teine teist, aga ma olen sale ja õde on tüse.\nTa ei riides moodsalt.\nÕde on emotsionaalne ja energiline.\nOmeti tema on mõnevõrra tagasihoidlik.\nTa on rõõmsameelne inimine, aga mõnikord tal läheb närvi." }, { "title": "Mis on uudist (0d38fdfe-7c40-41bb-bd30-f7fa69b3c23c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei ole vaatanud televiisorit ega lugenud lehte.\nMa ei tea, kas maailmas on juhtunud midagi tähtis.\nLaupäeval oli naistepäev.\nReede ja laupäev olid väga külmad päevad.\nReedel ja laupäevahommikul temperatuur oli vähemalt -10 kraadi.\nLaupäevaõhtul oli vastik ilm: oli külm, kõva tuul ja sadasi lund ja vett.\nNüüd ei sada ega ole külma.\nSeal on soe." }, { "title": "Mis on uudist Soomes (64e5cdf5-a15e-43c1-8993-2448dc462af6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Finnairi lennukid hilinevad mõni korda päevas.\nSaabumine näiteks Jaapani ja Hiina on hilinud ühe päeva.\nHilinemine johtub siit et lennukis on suur viga ja parandus ei juhtu ruttu." }, { "title": "Naaber palus abi (fe39295a-f34a-46a4-9fed-4eadc7b3c3a6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kell oli pool kaheksa.\nMa vaatasin televiisorit kui keegi helistas kella minu ukse taga.\nSeal oli võõras naine.\n"Vabandage, et ma tülitan.\nMa olen teie uus naaber.\nKas ma saaksin teilt suhkruit laenata?\n" ta küsis.\n"Ma teen pannkooke aga mul ei olnud suhkruit.\n" Ma laenasin naabrile suhkruit.\nNaine tänas ja läks ära.\nPool üheksal uksekell helises jälle.\nUkse taga oli see sama naine.\nSeekord ta kutsus pannkooke sööma." }, { "title": "Oma söömisharjumused (54d97802-42f3-4fa6-a0dc-0fbea6e81461).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Esmaspäeval ma koostan plaani sealt kui ma kavatsen nädala aja süüa.\nSee plaan ei tegutse kunagi.\nKujutlen alati et jõudan igal õhtul kodus süüa tegema aga üldse ma ei käi kodus muidu kui magamas.\n\nHommikul vajan kaks tassi kohvi, sest ma ei ärga ilma kohvita.\nJoon kohvi piimaga aga ilma suhkruta.\nHommikueinesse kuulub ka kaks rukkileiba singil ja palju kurki.\nTean et paljud soomlaset söövat jogortit hommikul aga ma seda ei armasta.\nMa arvan et minu hommikueine ei ole uurijate meelest komplektne aga ise ma pean sealt.\n\nLõuna söön ikka argipäeval ülikoolil.\nÜldse söön lounaks suppi sest et see on odavat.\nÜlikoolil sööme üheskoos sõbratega.\nMinu meelest toit tuleb süüa alati heas seltskonnas sest siis see maitseb väga hästi.\n\nLõuna järele olen söömise poolest tuulest aetav paat.\nVõi käia nii, et ma ei söö mitte enne kui on hiline õhtu ja olen tagas kodus.\nSeekord söön nagu hobune kuni end halvasti tunda.\nSee ei ole hea harjumus.\nAga mõnikord söön väga tervislikult.\nTeeme sageli süüa üheskoos kahe sõbraga ja testime erinevaid repsepte." }, { "title": "Suvepuhkus (9e07a460-dd1c-4ffb-b77a-1bc8953328b2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei tea mita ma teen esimene suvepuhkusela.\nMa üritan hankima tööta, aga ma ei tea jos ma saan seen.\nMa vajadan raha õppe aega jaoks.\nLoodetavasti ma saan tööta!\nMuide ma plaanitselen lugeta, magada, grillada, istuda terassil ja õdvestuda.\nMa armastan päikesta ja mulle meeldivad raamatud ja vein päikesepaistelinesa päevana.\nMa oodatan Jaanipäevaa ja suvepuhkusta.\nMinu õte lõpetab keskooli ja tuleb üliõpilaneks, ja me pidame pidu ja õbutsedame.\nMa olen uhkea, ku mun õeke on niivõrd reibas.\nMun ema, isa ja teine õte on samuti vaimustatuned.\nMa ja mun mõlemad õtet reisime juunina Stockholma.\nSee on üllatus mun õekele!\nMa oskan rootsi keel, aga mun peab lugeta seda ennem kui me reisime sinna.\nMun elukaaslane vanemad elavad Hispaaniassa, ja võib-olla et me reisiteme sinna ka.\nSe on suurepärane tunne, kui pääsen lennukila võõraseen maaha.\nMa armastan Hispaania soe ilm!" }, { "title": "Suvi (08dc4bee-6b7e-44b6-9914-20996825d524).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma olen Jyväskyläs ja õppin.\nMa sõitan ka kodusse et ma kohtun mu ema ja sugulased.\nKoduna ma saan rahujalal olema.\nEnamasti kavatsen ma siin Jyväskyläs olema.\nMa loodan ka, et ma saan mingit tööt.\nNüüd on ikkagi rasked saada tööt.\nSuvel ma tahtan ka reisida ja kohtuda mu sõbrad.\nSiis on aega sõbradga olema.\nMa soovin, et suvel on soe ilm ja päike paistab.\nSiis mulle meeldib väljana olema.\nMa võin võtta päikest.\nSuvel on tore sportida.\nMulle meeldib jalgrattaga sõita ja ka sörkida, kui ei ole liiga kuum ilm.\nSuvel on tore teha toittu väljana.\nJa maasikad on nii maitsevada!\nMulle meeldib ka korjata marju.\nNüüd ma soovin, et suvi tuleb ruttu!" }, { "title": "Suvi (1873138f-6912-4a15-af37-9875281946d9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma arvatavasti töötan, kui ma saaman tööta.\nMa tahtaksin teha ka palju muuda, aga ma arun, et minul ei ole piisavalt aega, kui ma töötab.\nMa lootab et päike paistab ja on sooja, millal ma kavatsen peigmehega käia rannal ja ujuda ja päevitada.\nSuvel ma en halu olla toimekas, kuna vapa päevad ovad väga olulined.\nMinuda huvitavad romaanid ja ma hakkan lugema palju.\nMa pean kindlasti õppima suvel ja see ei huvitada mind, kuid mu on sund.\nMa kavatseman tähistama sõbraga palju aega, ja me pidutseme ühes.\nMinu sõbrad õppivad eri puolel Soome ja suvel on palju aega kohata neid.\nHiljemini suvel ma himustan reisida välismaale, ehk Itaaliasse või Los Angelesse.\nMa võtan vaid vähe pagas kaasa, ja siis ma saan osta palju uusat riietusesemedsid.\n\nMa ei arvasta suvea nii palju, ma armastan enam talvea ja sügisea.\nSuvel on sageli üleliia kuum ja on täiesti kuiva, või siis aina sadada ja on äike.\nMa en armasta mitte sugugi äikea, minu meelest see on hirmutava.\nSuvi on jah ilusad aega, eriti kui on vähe tuuline ja päikesenepaisteline päev." }, { "title": "Suvi (e20f4edc-3793-428c-87db-e39d27c68928).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel mulle meeldib puhata.\nMa vietän aega suvilas ja naudin suvest.\nOlen kogu päeva laisk.\nMa loen palju romaane ja magan kaua.\nKui on liiga kuum ma makaan rannas, võtan päikest ja uin järves.\nMulle meeldib ka saun järve ääres.\nLinnas ma istun terras ja joon siider.\nSuvel mulle meeldib reisida Soomes, eriti Lapimaal, aga juunis kui seal ei ole veel liiga palju sääskedega." }, { "title": "Suvi (e6f27d7a-f81e-4bea-b8d4-f01122817201).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Järmine suvepuhkusela ma ei kavatse õppida ent ma kavatsen töötada.\nMa olen pärit Heinolast ja ma töötan ühes poodis sellel.\nMa lootan hankima palju rahad, sest ma aion järgmine aastan olema vahetusõpilana.\nVahetusõpilana ma vajaan oma raha kuigi ma ei pea kõik ise maksta.\n\nSuvena ma tahan ka sõitma.\nMinu arvates on Itaalia väga tore maa ja tahan minna sellesse puhkusela.\nMa kavatsen vähemalt käia Roomas ja Milanos.\nMa oskan vähe Itaaliat rääkida.\nMa tahan ka ehk Prantsusmaas, Pariisis, käia, sest sellel elab üks minu sõbranna.\n\nJuunis tähistab minu õde tema sünnipäev.\nMeil on siis suurt pidusid: meie kogu sugu kavatse tulla.\nMa ootan seda juba nüüd.\n\nSuvena ma ka ujun palju ja ma olen tihti rannal.\nOn väga igav, et ma pean nii palju töötama ja ma en jõuda nii tihti rannal puhata.\nMulle meeldib jäätis ja ma söön seda suvena väga palju.\nMinu meelest suve on suurepärane aega.\nMa ootan suve väga palju, sest ma ei armasta talve." }, { "title": "Sünnipäev (2f3e256d-748f-463d-85f4-196f9f39c482).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu emal oli sünnipäev äsja.\nSee ei olnud juubel.\nTa saib viiskümmeaastaseks aasta tagasi.\nTa ei tahtnud suure pidu püsti panna.\nPidus käis ainult vanaema ja vanaisa ja ema õde.\n\nNüüd kui ta saib 51-aastaseks meil oli pidu ainult oma perekesi.\nEmal ja minu õel on sünnipäev järjestikustel päevadel.\nEma oli teinud neil ühise tordi.\n\nMa pean ostma neil sünnipäevakingitused hiljem.\nMa tahaksin emale ostma uue praepanni ja õe ma tahaksin viia poodeis käima.\nMa sain äsja tööd, ja kui ma saan palka, ma võin emale ja õele kingitused ostma." }, { "title": "Tere Piret (74319173-fc47-4732-8875-969e95202184).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "minul on palju plaanid seel suvel.\nTahaksin esiteks valmistada inglise keeli diplomitöö.\nSoovin ka reisida, sest olen olludtöössä viimanel suvel.\nOlin praktikant Jyväskylä ülikooli keelekeskuses.\nOli välga tore suvi ja olin tihti rõõmus.\nNüüd plaanin kirjuda taotlust Tallinna suveülikooli.\nOlisi tore, kui saan stipendiumi eesti keel kurssil.\nKahjuks minul pole aega õppida eesti keelt tarvilikil kommel.\nMinu sõbranna Marju oli viimasel suvel Tallinnas ja ta õppisid eesti keelt suveülikoolis.\nTa ütleb, et reisi oli huvitav ja ta õppisid palju.\nIse käin Tallinnas kaks kord ja läheksin sinna meeleldi uuesti.\nAga minul on probleem, sest minul on kaks kassi ja nad pole üksi kolmel nädal.\nMa pean otsima neile hoidja, juhul kui lähen õppima eesti keelt Eestil.\nKas sinul on vihje heast sönaraamatust, sest ma vajan seda?\n\nNägemiseni,Kaisa" }, { "title": "Tuleval suvel (f28561cb-8d00-430c-91fa-6dd9c0b6b1eb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tuleval suvel mina ei ela Jyväskyläs vaid mina elan minu ema majas.\nMina ei õpin tuleval suvel aga töötan.\nMina ujun palju kui ei ole halb ilm.\nMina loen või kirjutan kui on halb ilm.\nMina, minu mees, minu sõber ja tema mees läheme Tallinnasse.\nTuleval suvel on ka suur pidu.\nMinu isa abiellub.\nMina armastan tema pruut.\nMina ei tea kuidas pikk suvepuhkus on.\nTahaksin teha palju asju suvel, sest et talvel ei ole palju aega.\nOleks tore kui ma saaksin aidata vanaema.\nTa on 73 aastat vana.\nOleks ka tore lihtsalt olla.\nMina loodan, et minu sõbrad tulevad ka oma linna.\nMina näen neid liiga harva.\nÜhte asja mina tean: tuleval suvel mina tahan et on lõbus!" }, { "title": "Tulevase suve planeerimisest (88654c3a-6a24-4aac-8da3-23c72731921c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelkõige mulle meeldib suvest palju, kuna see on puhkus ja ilm on soe, kus saab puhata pikka aega ja lõõgastuda korralikult.\n\nSuvi on juba üsna lähedal.\nSoome suvi on täis igasugust mönus nähtavust, tegemist ja kogemist.\nAga mina kavatsen olla hea meelega seal ajal kodumaal, kus on võimalik meeldivat vähe aega sugulastega.\n\n\tJuuni ja koos sellega ka puhkuse ühtlustuvad lausa ähvardav kiirusega, mis on peaaegu kõigile ilouutinen.\nJuuni võimaldab mitmele selliseid asju, mida ei pruugi lühematel lomilla,arkena või lihtsalt seda ebasoodsamatel säillä ei suuda või kehtaa tehdä.\nVietän tund aega koos sõpradega väljas hengaten.\n\n\tKäesoleva õpingute lõpus, et ma olen kavatsenud käia välismaal, eriti kodumaal Türgis.\nVähemalt praegune kava tundub, et minnakse kuhugi.\nKui seotuna kodumaale saab olema palju ära teha.\nTegelikult ma tahan ujuda meres, kus saab nautida ainult päikest ja ka sölta.\nKui ainult jöuaks on hea lahkuda, käiksime.\nSeega söpradega ma tahan olla v'ljäs kuigi mängivad meeldivat vörkpall.\nKuigi &nbs p; linnal hengailua unustumatta.\nSiis ütles just , riiki rannas päevad pikad.\nMa tahan käia inimestega juuni messidel.\nSt kavatsen teha ekskursioone.\nSel suvel tutvud ka uute inimestega, kes olid enne teadmata.\n\n\tAga söprade abil kavatseme külastada shoppailemasa väga palju.\nSeal kodumaal meeldiva rannikul  tahaksin köndida kogu aeg.\n\nLühidalt öeldes ma tahan veeta &nbs p; puhkusepäevade täieliklut.\n\n\tTürgis ma ka piip paigutada imetlema vaatamisväärsusi.\nSamalla ajal toimub kindlasti pikini kodanikel.\nKa traditsioonlised toidud saavad maitseb äärmiselt maitsvaid alt kui kunagi varem.\nSel suvel olen kavatsenud käia filmis palju, kui ainult önnestub.\n\n\tSisenedes tagasi soome minu on kavatsus valmistada just järgmise l öppeaastal öppida.\nKui jöuan välismaal puhkuse järel saan minna löpuks tööle." }, { "title": "Viron jatkokurssi (df1292f0-d2f7-42ed-8ba7-d3caa87b8808).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Perekond Järvinen elab teisel korrusel.\nNendel on üürikorter.\nKorteris on neli tuba, valgusküllane köök, suur eeskoda ja meeldiv vannituba.\nHommikul  kogu pere sööb hommikusöögi köögis.\nSeal on ümmargune söökilaud, külmik, elektripliit ja nõudepesulaud.\nLaua ümber on neli taburetti.\n\nElutoas on diivan ja kaks tugitooli.\nDiivani ees on väike diivanilaud.\nNurgas on suur raamaturiiul.\nSeinal on ilus pilt.\nLaes ripub lamp.\nÕhtul kõik vaatavad elutoas televiisorit.\nMõnikord lapsed mängivad klaverit.\nMagamistuba on väike.\nSeal on kaks voodit, tualettlaud, öölaud ja kiiktool.\nUkse juures on riidekapp, aknas on kollased kardinad ja põrandal pruun vaip.\nLapsed elavad lastetoas.\nSeal on voodid, kirjutuslaud ja sektsioonkapp.\nMänguasjad on põrandal.\nTüdrukul on kena nukumaja.\nTeisel voodil istub kaisukaru.\nLaual on raadio.\nÕhtul lapsed lugevad ja mängivad.\n\nVannitoas on vann, kuum- ja külmaveekraan, duši ja ravimikapp.\nNagis rippub viis käterätti.\nNurgas on pesumasin.\n\nEeskoa seinal on peegel.\n\nVäikesel seinariiulil on telefon.\nÜleriied riippuvad nagis.\nNagi kõrval on riidekapp.\n\nOn hea, et nendel on rõdu.\nNende oma majas on ka lift.\nKorteris ei ole ahju, sest nendel on keskküte.\n\nPerekond Järvinen tunneb end hästi nende heas ja meeldivas korteris." }, { "title": "Äpardus (fac7e7b5-5735-4bdc-a646-3e5b52e537b8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "A2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kaks nädalat tagasi minu sõber ja tema mees pidutsid nende esimest pulmapäeva.\nSee oli pühapäeva õhtu ja nad olid olnud kogu nädalalõpu minu sõbra ema juures.\nTal oli sünnipäev.\nSellepärast nad korraldasid pulmapäevapidu lühikeses ajas.\n\nPidu oli tore.\nSynnipäevapidust oli jäänud üle palju torti ja teised toitu.\nMe sõime palju.\nMinu sõber andis minule salatit kaasa kui ma läksin koju.\nSee salat oli natuke imeliku moodi aga me mõelsime et see on veel head.\n\nSee ei olnud.\nMa söin seda ja lähin magama.\nÄrgasin vähese tunni pärast ja mul oli paha olla.\nOksendasin kogu hommiku.\nSee oli minu esimene tööpäev." }, { "title": "Arvamus (3c593e8d-21eb-48bc-9a53-2224def17b37).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugege väiteid.\nValige neist üks ning kirjutage, kas olete selle väitega nõus või mitte.\nEsitage poolt- ja vastuargumente.\nVäide 1: Igal koolil peaks olema oma koolivorm, sest see aitab kaasa omakoolitunde tekkimisele.\nVäide 2: Rikkus ja tarkus käivad alati koos.\nKirjutage joonitud kasti sisse!\nTeksti nõutav pikkus on u 160 sõna.\nKui ma ümber vaatan, siis näen, et kui palju inimesi ei oleks, kõik nad erinevad.\nSeda ma võin öelda mitte ainult välimuse ja iseloomu järgi, vaid ka nende materjalse seisundi järgi.\nJa isegi siis, kui inimesed on sarnased, rikkad või vaised, nigunii nende hulgast võib leida nii kui huvitavait, lahkeit ja lihtsalt häit inimesi, ja täiesti vastupidi niisuguseit, et on hirm isegi nende poole pilku visata, sest nende silmadest on kohe näha, et nad on kadedad, kurjad, valelikud ja lihtsalt ebameeldivad inimesed.\nMa olen õnnelik, et seni minu eluteel olen kohtunud (ainult) rohkem häid inimesi, kui halbu.\nMinu arvatest, et inimene on hea või halb ei sõltu raha suurusest tema taskus.\nNoh, aga muidugi, et saada rikkaks on palju erinevait võimalusi: võib lihtsalt päranduse saada ja mõnda ajaks oled sa rikkas, kui ei oska selle rahaga midagi ette võtta.\nKui inimene tahab rikkaks saada (kui selle all mõelda materjalset rikkust) siis ta kindlasti peab palju vaeva näha eriala omandamisega.\nKui inimene püüab ja temal on eesmärg saada endale kindla tuleviku, siis ta investeerib oma haridusse ja enda targeks saamisse.\nSest kui valitut eriala on omandanud ja ta teeb tööt, mida ta on ise valinud ja talle see meeldib, ta teenib raha ja planeerib mida sellega ette võtta, siis minu arvatest, kui on eesmärk rikkaks saada, selleks ta saabgi.\nOn isegi mäng, mis tõestab, et rikkus ja tarkus käivad alati koos - \"Kes tahab saada miljonäriks\".\nJa tõesti inimene peab olema tark, et saada rikkaks ja selleks ka jääda.\nMina olen mõistega nõus." }, { "title": "Arvamus (e8860ec4-38d8-47d6-8ac0-5edb3f07609e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugege väiteid.\nValige neist üks ning kirjutage, kas olete selle väitega nõus või mitte.\nEsitage poolt- ja vastuargumente.\nVäide 1: Igal koolil peaks olema oma koolivorm, sest see aitab kaasa omakoolitunde tekkimisele.\nVäide 2: Rikkus ja tarkus käivad alati koos.\nKirjutage joonitud kasti sisse!\nTeksti nõutav pikkus on u 160 sõna.\nMa olen nõus, et igal koolil peaks olema oma koolivorm, sest see aitab kaasa omakoolitunde tikkimisele.\nVanasti, kui veel õpinud meie vanemad oli küll koolivorm ja ei tekkinud probleemid, nagu praegu meil mida panna selga, mida osta, et koolis välja nägema ilusti ja kui ma ei leia midagi siis otsustan, et täna ei lähe kooli.\nVanasti seda küll ei olnud.\nMu ema räägis mulle, kui teil koolis oleks oma koolivorm te võiksite hästi õppida, igapäev käia kooli.\nMa mäletan, kui ma õpisin esimesel klassis Venemaal, siis meil küll oli koolivorm, aga ei mäleta kas see oli hea või halb, kui vaadata pilti, sii oli väga ilus.\nTüdrukutel oli ilusad patsid, sinised pluusid ja mustad seelikud.\nAga kui oli pidu siis me panime valged pluusid.\nMuidugi koolivorm aitaks, käitumisest, ja kui koolis oleks rangemad suhted, siis keegi ei teinud poppi ja õpiks hästi, nagu vanasti.\nAga praegu, kui ma mäletan koolindžis on koolivorm, aga ei tea kas see aitab või mitte sellel elus, sest meil praegu nii hull elu." }, { "title": "B1 2018 III_001-040 (4943a33e-e98d-4c7b-a8e8-522de7045578).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kahjuks, ma ei mäleta millal ma käisin kontserdile. \nSee oli 1 aastat tagasi. See oli balett \"Zisel\". \nMulle väga meeldib balett. \nMa käisin oma sõbraga. \nMuusika oli suurepärane, artistid tantsisid väga hea. \nSaalis oli palju inimesi. \nPärast me räägisime sõbraga balettist. \nTa lapsepõlves tahaks tantsima professionaalne. \nPraegu ma olen pensionäär ning mul ei ole võimalusi käima kontsedile nii tihti, kui ma tahaksin. \nMa arvan, et järgmise kontsert,kuhu ma lähen, oleb klassikalise muusika kontserdi." }, { "title": "B1 2018 III_001-044 (54b46048-2504-4935-b0e8-66d2c5942dc0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õpetaja, ma tahan kirjutama teil kuhu ma käisin suvel. \nMeie linnas sõitis Veneteater. \nTal oli nii huvitavaid programid, et ma otsusin kindlasti siija tulla. \nKontserdil oli palju huvitavaid näitlejat, ma juba ammu tahtsin neid vaadata. \nKontserdile ma käsisn oma sõbraanraga. \nMeil väga meeldis kontserti, oli väga rõõmus ja me oleme rahul sellega kontsertiga. \nPärast kontserti me käisime kohvikusse ja lobusime kaua kontsertist. \nRääkisime milline kleidid oli näitlejast, milline hääled oli ilus nendel." }, { "title": "B1 2018 III_002-007 (b6e224ad-3778-4ca1-8489-c8eda5c06259).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Linnapidu. \nAugustil olid linnapäevad Narva-Jõessus. \nMa otsustasin oma sõbraga käia sinna laupäeval. \nSõber ütles, et linnavalitsus kutsus palju tuntud näitlejaid, laulajaid ja tantsijaid. \nÕhtul me käisime koos hea meelega linnakontserdil, kus juba on asunud palju inimesi. \nMulle meeldis kontsert, loodan minu sõbrale ka. \nKontsert oli väga huvitav, ilusade dekoratsioonidega. \nSeal võtis osa erinevaid laulajaid, tantsijaid. \nPidu prograam oli vene ja eesti keeles. \nMõned võivad konkursite osaleda. \nSee oli tore. \nPärast kontserti me käisime kodus. \nJärgmisel kuul me planeerime käia etendusel Narva Geneva keskuses." }, { "title": "B1 2018 III_002-017 (ac4d2eba-44d0-45f2-83b0-8f3b3daa3991).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal ma käisin kontserdil. \nMulle väga meeldib käia kontserdil või muuseumis. \nMa valisin kontsert \"Meister ja Margarita\". \nMa valisin selle sellepärast, et koolis ma lugesin seda raamatut. \nMa käisin kontserdil oma abikaasaga, emaga ja isaga. \nMulle väga meeldis see kontsert ja minu pere ka. \nKonsert oli kolm tundi ja toimus Narvas Genevas kontserdimajas. \nPärast kontserti me läksime poodi, seal me ostsime toiduained ja läksime minu kodu. \nKodus me rääkisime kontserdist ja kõikest, ka me tegime nalja ja jõime kohvi. \nPärast me läksime pargi ja see oli kell umbes kakskümmed üks. \nSee oli väga tore päev. \nMe leppisime kokku, et järgmisel nädalal me läheme \"Masha ja Karu\"l." }, { "title": "B1 2018 III_002-018 (e2a72de3-7b46-45de-a3d8-c5ca07470d4e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti 16. augustil ma käisin kontserdil Narvas. \nSee kontsert toimus Rugodivi kontserdimajas ja seal oli minu lemmik laulja Anne Veski. \nMa väga kaua tahtsin käia selle kontserdil. \nKontserdil ma käisin koos abikaasa ja sõpradega. \nMulle väga meeldis see kontsert sellepärast, et see oli väga huvitav, lõõgastav ja lõbustav kontsert. \nMe koos veetsime aega väga tore. \nMe palju laulsime ja tantsisime, ja pärast kontserti me olime väga väsitav, sest me otsisime käia kohvikus ja juua kuum tee vaarikamoosiga. \nVeel me tellisime suur pitza kana ja ananasiga. \nSee oli väga maitsev. \nPärast kohvikust me käsime kodus. \nJärgmisena ma tahan käia Tallinnas kontserdile vene laulja Valeria. Mulle väga meeldis see kontsert." }, { "title": "B1 2018 III_002-022 (96ed52df-2380-49e2-83fa-bd40d55cdfea).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast, minu kallis eesti keele õpetaja Anna. \nSee on teie õpilane Peeter. \nTahan teile kirjutada, et hiljuti ma käisin väga huvitav kontserdil minu sõbrannaga. \nSoovin kirjutada sellest surepärasest pidust. \nSeal oli \"Mettalica\"! \nAga see on rokki-klassika! \nKontserdimajas oli väga palju inimeseid, ümbes 5000! \nMa ütlesin juba, et ma käisin kontserdil minu sõbrannaga. \nTa väga armastab \"Mettalica\" ka, kui mina. \nSee on proffesionalne rokk-gruup, kõige parem maailmas. \nKontserdimaja oli väga mugav ja valge. \nMe tutvusime palju huvitavadega inimestega. \nAga pärast kontserti me käisime kohvikus. \nJärgmisena, talvel me hakkame lähema teine suurel kontserdil. \nSee on \"Depesh Mode\", aga see on kuningad rokki-maailmas. \nSee ongi ma tahan teile kirjutada. \nTervitades! teie õpilane Riho" }, { "title": "B1 2018 III_002-023 (c71387f3-7e8e-47e8-9492-5a7e79fee4c3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal käisin Tallinnas kontserdil Lauluväljakul mängis mu lemmik bänd Metsatöll. \nMa käisin kontserdile koos mehega. \nTalle meeldib see bänd ka. \nSee kontsert oli väga ilus. \nMe kuulsime uued laulud ja elav muusikat. \nMeie väga meeldib see ettendus. \nPärast seda me käsime jalutamas koos sõbradega Piritas. \nSee päev oli väga huvitav ja lõbus. \nJärgmisel päeval me läksime koju. \nNüüd me planeerime sõida järgmisel kontserdi Riias. \nSeal on kontsert Lady Gaga. \nMulle meeldib vaadata erinvaid ettenduseid, mu abikaasa ka meeldib. \nKa me armastame muusikat. \nKa meile meeldib teater. \nTahame järgmisel kuul teatri ettendus vaadata ka. \nSee on nii huvitav!" }, { "title": "B1 2018 III_002-025 (22e21881-b464-4d8e-8c33-eb3d07c4a8db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma kirjutan selle jutt minu eesti keele õpetajale, et hiljuti ma käsisin kontserdil, mis oli Genova Keskuses, sest et seal olid huvitavad inimesed, kes naljasid ja rääkisid oma elust. \nMa käisin kontserdil oma abikaasaga ja sellel kontsert meile väga meeldis, oli lõbus. \nPärast kontserti me käisime kinnos ja edasi olime restoraanis. \nSeal oli elumuusika, maitsevad road. \nMulle meeldis Kreeka salat koos kreveetiga ja piimakokteil. \nJärgmisena kontserdile ma tahan Teiega lähen, sest et me ei näe teineteist juba palju aega. \nJärgmine kontsert juba oktoobris, kolmandal oktoobril." }, { "title": "B1 2018 III_002-028 (49c8cc68-67e8-404b-ad68-fe30e572fd14).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tahan teile kirjutada kontserdist, kus ma hiljuti käisin. \nSee oli muusika kontsert, kus laulsid erinevad lauljad kogu Eestist. \nMul oli 2 piletit ja ma otsustasin üks pakkuda oma emale. \nTa ammu ei käinud kuhugil. \nTa oli väga õnnelik ja kohe hakkas riideid valida. \nKontsert toimus Narvas, Kontserdi majas Rugudiv, 3. septembril. \nSaalis oli palju inimesi ja ma nägin, et kõigidel inimestel oli hea tuju. \nMe laulsime koos lauljatega. \nOlukord oli väga rahulik. \nLauljate riided olid ilusad, moodsad ja erinevad. \nMeile väga meeldis kontsert. \nPärast kontserdi me otsustasime juua kohvi restoranis ja koju minna jalgsi. \nMe veedsime emaga toredasti aega, me palju naeratasime, räägisime kontserdist, elust. \nVarsti meie linna tuleb opera ja ma arvan, et lähen siia kindlasti. Lugupeetud, Anna." }, { "title": "B1 2018 III_003-036 (326fae86-9055-435f-adb4-dd31fe9d9eb1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õpetaja Liis. \nMe läksime perega kontserdile \"Alisa\" band. \nSee toimus Sankt-Peterbuuri kontserdi hallis. \nSeal oli suur areena. \nTuli väga palju inimesi. \nMe kohtusime kontserdil meie sõbrad. \nMe sõitsime Peterbuuri lastega koos. \nAlina oli \"Alisa\" kontserdil esimene kord. \nTemale meeldis see õht väga. \nHallis oli liiga palju valgust. \nSee mulle ei jäi rahul. \nAga minu mehele seda meeldib väga. \nMinu mees läks viimane kord \"Alisa\" kontserdile pool aastat tagasi. \nPaar nädalat tagasi me otsustasime sõita koos. \nMinu noorem tütar Olga on kolmeaastane. \nSellepärast ma otsustan jääta Olga vanaemal. \nPärast kontserti me läksime kohvikusse. \nTa asub lähedal halli. \nMa jõi kohvi, minu mees jõi olut. \nSellel kohvikus on väga maitsvait pirukaid. \nAlinale meeldib õunamahl ja roheline salat. \nPlanerime jalle seale sõita neli kuud pärast." }, { "title": "B1 2018 III_003-040 (eb56911a-3707-43c6-bf8d-ae806b3014af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käisin rookgruppi kontserdile paari kuued tagasi. \nMulle väga meeldib see moodi muusika, sellepärast mina käisin seal. \nMa olin seal minu poega Pauliga. \nKontsert toimus Saku Suurhallis.\nVahemalt kontsert oli väga hea, aga heli oli nattukene halb ja raudne. \nKui kontsert lõppus me sõitsime linna keskusse bussiga.\nPärast Paul läks tema sõbradega kohtuda aga mina tahtsin pubisse minema. \nSiis ma kaisin pubisse ja ostsin seal õlut ja midagi süüja. \nPärast seda ma sõidsin koju taxiga. \nMina ei tea praegu millal ma lähen kontserdile jargmisena. \nKui huvitav kontserdi toimub Tallinnas siis ma lähen seal. \nMulle meeldib erinevaid muusikaid moodi." }, { "title": "B1 2018 III_003-041 (311bc3bf-d712-434f-9cb5-f65f978fb73f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sügise muusika.\nSeoses sellega et õues on sügis, igalpool toimuvad temaatilised üritused. \nÜhel ilusal päeval kaisime koos oma perega ühel konserdil, kus esinesid koolilapsed, musikakooli lapsed. \nKontsert meeldis väga!\nSest et laste esinemist alati mõnus kuulata, vaadata.\nPeale kontserti läksime restoraanis. \nSel päeval oli vaga sisukas ja mõnus päev, perepäev.\nMeile meeldib käia laste kontsertitel, sest et meil on oma 10 aastane tüdruk, kes juba 4 aastat käib muusikakoolis, klaverit mängimas. \nJa järgmine kontsert toimub samas muusikakoolis, kuhu me kindlasti lähme. \nMusikaalsed päevad, koos oma inimestega, mida võib paremini olla...\nJa see kvaliteetaeg peale kontserti, siis kui me lähme välja sööma kõik koos. \nKus me arutame erinevad teemad: kodu, kool ja nii edasi. \nSelline päev juhtub meil väga harva.\nAga hea et üldse juhtub." }, { "title": "B1 2018 III_003-045 (13537951-3371-4594-ad24-b98cb9716e87).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti ma käisin kontserdil. \nSee oli Haapsalus.\nIga aastat seal oli kontsert nimi Tšaikovki.\nMulle vaga meeldib klassikat musiika. \nMe varem ostsime piletid. \nMõnikord juba jaanuaris. \nSeelel suvel ma sõidsin abikaasaga ja sõpradega. \nMe bronerime hotel seal, ja elame paar päeva. \nPärast konstserti me jalutame mere äres. \njstume kohvikus, sööme, joome, suhtleme. \nSeal iga päev mängib muusika erinevas kohas.\nSeele aastal oli palju inimest. \nMa mõtlen järgmise aasta sõita või ei sõitis. \nSeal huvitav aga natuke kallis.\nMa arvan et järgmisel kontserdil me läheme kesegi Tallinnasse." }, { "title": "B1 2018 III_003-047 (09775a59-caf6-4c39-bb6a-9548ae0bd77f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis õpetaja. \nHiljuti mina oli kontserdil.\nKontserdil oli minu lemmikmuusika ja grupp Guns'n'Roses. \nMulle meeldib selline muusikat. \nSee on rokk muus'ka. \nKontserdil olin koos oma naisega ja sõpradega. \nNad ka meeldivad selline muusikat. \nVäga tore oli kontserdil. \nMulle väga meeldis. \nNad mängisid kui vanad laulud ja uued. \nMina sain võimalus pildistada nendega. \nPärast kontserti käisime baarisse. \nMe kohe hakkasime vestlema kontserdist, ka, sest jäi imelik tunnu. \nAga aeg oli öö, me hakkasime koju minna. \nMa kuulnud, et järgmisel aastal meile tuleb Metallika.\nMuidugi mina lähen sellisel kontsertil.\nMulle meeldib niisuguse kontserti käia. \nSeal saab uue tutvustus." }, { "title": "B1 2018 III_003-063 (93df4c6a-3251-4e38-8060-d35705eba4fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Eeva! \nMa tahan kirjutada kontserdist, kus ma hiljuti käisin. \nEelmisel nädalavahetusel ma käisin koos perega kontserdi peal Dima Bilan juures, sellepärast et minu abikaasa ostsib neli piletit. \nMulle meeldib popp-muusika.\nMe käisime konserdil koos perega: mina, abikaasa ja kaks poega.\nMe kuulasime popp-muusikat. \nMulle väga meeldis selle konsert. \nKontserd oli väga vahva.\nPärast kontserdi me läksime restoranisse.\nMe sõime ja jõime. \nSeejärel me jalutasime linna mööda ja tegime nälja ja rääkisime elust. \nTulevikus ma tahan kontserdile jažž-muusika minna. \nMulle meeldib jažž-muusika. \nVeel mulle meeldib klaverit kuulata. \nMuide, ma kuulsin, et järgmisel laupäeval on kontsert \"Soordi\". \nMa kindlasti käin koos perega sellel konserdil." }, { "title": "B1 2018 III_003-074 (53a5df8d-f0e7-4dd9-987b-a08e773109e5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anne. \nEelmisel nädalavahetusel oli Bi2 kontsert. \nSee on vene rokkmuusika. \nMa ootasin selle kontsert seitse kuues, sest et väga tahaksin tulla kulada see grupp. \nMa käisit kontserdil koos aabikasaga, ta on väga suur fään sellel gruppi. \nKontsert väga meeldis mulle, ma tahan tulla kulada veel kord. \nSest et mulle meeldib elav muusika. \nPärast kontserti me käime koju, sest et seal meid ootasib tütar.\nTa ei käi koos meiega, selle pärast et, talle ei meeldi seda muusika. \nTa armastab pop muusika.\nJärgmisel suvel toimub kontsert \"Splinn gruppi.\nMa juba ostasin piletid. \nSee on ka rokkmuusika ja väga huvitav." }, { "title": "B1 2018 III_003-075 (86106570-07a0-4edf-83c7-56168a578fa9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen veendunud rokki austaja ja just selle ma valisin üks kena kontsert. \nRühma nimi on \"Aria\".\nSee on legendaarne ja kuulus muusikarühm MOSKVAST.\nMe käisime septembris sõbraga. \nMulle väga meeldis kõik aga sõber ütles, et talle eesti ja inglise muusika meeldib rohkem. \nMe tantsime koos, kui \"Aria\" mängisin kitarriga. \nTegelikult ma tean kõik laulad ja järgmisel kord ka tahaksin minna sama rokki kontserdil.\nPärast kontserti ma kutsusin taksot ja sõitsin üksinda koju. \nEma küsis, miks ma tulin nii hiljem? \nOi! \nMa unustasin talle ütle varem, et ma lähen kontserdile! \nArvan, et mul on väiksed probleemid praegu." }, { "title": "B1 2018 III_003-120 (f2c3f0e0-7e41-43a9-8e8d-d46009e1e110).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tallina kesklinna oli suurepärane kontsert!\nPaari päeva tagasi ma käisin muusika kontserdile. \nTannel Padar laulas. \nMulle väga meeldib Tannel ja kuidas ta laulab ja tema muusika ka.\nMa käsisin kontserdile koos sõpraga, tal ka väga meeldis, aga ta käis esimest korda.\nKontsert mulle väga meeldis, oli palju rahvast, suurepärane ilm ja hea muusika.\nPärast kontserti me jalutasime vanalinnas koos sõpraga, kuna kontsert oli kesklinnas ja asus lähedal.\nUmbes kahe kuu pärast Tallinnasse tuleb Ott Lepland ja ma kindlasti tahan minna tema kontserdile. \nMa tahan kutsuda oma naise aga võib olla ta ei tule minuga, kuna talle väga ei meeldi tema muusika. \nAga minu sõber juba ostis piletid." }, { "title": "B1 2018 III_003-126 (e12634c7-1c78-449f-8bc8-53558c944c86).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahaksin juttustada kontserdist, kus ma hiljuti käisin.\nKolm nädalat tagasi ma käisin kontserdis Diana Arbenina.\nSee laulja mulle väga meeldib. \nTa on väga tuntub Venemaal. \nDiana Arbenina laulab hästi. \nMa käisin kontserdis koos oma abikaasaga. \nDiana Arbenina tema lemmik laulja ka. \nMe istusime kolmandal rõõdu. \nKontsert oli juba kaks tundi. \nKontserti pärast me käisime restoranis.\nSeal me sõime maitsev toidu ja jõime veini ja kohvi.\nRestorani pärast me jalutasime pargis. \nSee oli väga huvitav õhtu. \nJärgmisena kontserdile ma plaanerin minna järgmisel neljapäeval. \nMa juba ostsin piileti. \nMa tahan kutsuda kontsertile oma sõbranna. \nSinu nimi on Anna. \nMe läheme koos Nirvana kontserdile, sellepärast et talle meeldib rock ja minu ka." }, { "title": "B1 2018 III_003-140 (3b2cf744-bce4-4c38-b954-3094c6b0223e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti ma käin koos sõbrannaga kontserdile.\nEsimesel osas kontserdist oli klaassika muusika, aga teine osas oli estraadi muusika.\nMina ja minu sõbranna armasame klaassika - ja estraadi muusikat. \nSellel kontserdil laulas Grep. Piit ja mängis eesti orkestr \"Pilla\".\nKontsert toimus kontserdimajas \"Estoonia\".\nMa olin seal esimene kord. \nMulle meeldib väga seda ilus, avar hoone. \nLava on väga suur. \nAkustika on hea. \nSeda pärast vajab käia kontserdil.\nJärgmine kord ma tahaks kuulata rahvasmuusikat, tahaks käia Esti Dramma teatris ja vaadata huvitavat esindust.\nPärast kontserti me käisime kohvikuse kesklinna jõime kohvi ja sõime kõkki ja räägisime kontserdist, elust, last.\nMe jäime rahule. \nKõik oli hästi ja ilm on ka oli soe ja ilus.\nMa soovitan kontserdile käia. \nLugupidamisega.\nTeie õppilane Irina" }, { "title": "B1 2018 III_003-141 (148c152e-0337-413a-b6a1-80df1ac9f554).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käsisin Guns`n Roses kontserdil kaks nädalat tagasi.\nTegelikult mulle ei meeldi neid väga praegu aga kui ma olin noorem, mulle meeldib väga. \nSellepärast ma tahtsin kontserdil käia. \nMa käisin oma sõbraga kontserdil. \nTema nimi on Kati. \nTalle meeldib Guns`n Roses väga palju.\nKontsert oli väga lõbus. \nMe kuulasime heat muusikat ja tantsisime koos Katiga.\nKatile meeldib õlut ja jõib palju.\nMe läksime kohvikusse pärast kontserti.\nKatil oli kohvi vaja ja mul oli kõht tühi. \nMa sõin pasta kanaga ja Kati jõib musta kohvi. \nPärast seda, me läksime klubisse ja tantsisime kuni hommikuni.\nMa tahan teist kontserti minna.\nPraegu ma ei ole milline aga ma nägin telekast et Metallica tuleb Tallinasse varsti. \nVõib-olla ma lähen seda kontserti!" }, { "title": "B1 2018 III_003-153 (899763d9-5588-46d9-89ed-905a155787ce).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nädalavahetusel mina koos minu abikaasaga läksime Vene Teatrisse Vene muusikat kuulata. \nMulle väga meeldis see kontsert, sellepärast et see oli pidulik, rõmuslik ja lõbuslik.\nMa käin kontserdil umbes kaks korda kuus koos minu abikaasaga või sõbraga. \nPärast kontserti me läksime restoranisse, mis asub Vene Teatri kõrval. \nSeal oli väga tervislik salatid ja joogid. \nSiis me tulime koju, sellepärast et meie lapsed ootasid meid.\nJärgmisel nädalavahetusel me tahaksime läheta Dima Bilanil kontserdile. \nMa arvan, et see on suurepärane! \nMa lähen koos minu sõbraga. \nTema nimi on Polina ja ta armastab kontserdile käima ka." }, { "title": "B1 2018 III_003-184 (43df9465-1067-4780-8a3e-e7c97bff78cf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma hiljuti käisin Nöep kontserdil, sest mulle väga meeldib sinu muusika ja tema oli kontserdi tegema Saku Suurhallis, Tallinnas.\nMa käisin seal minu sõbradega kes elavad Tallinnas.\nNeile meeldib Nöep ka.\nKontsert mulle väga meeldis, muusika oli väga hästi ja inimesed oli sõbralikud.\nPärast kontserti me käisime mere ääres, sest ilm oli sõe ja päike päistas veel. \nSeal me räägisime kontserti kohta ja millisele kontserdile me läheme järgmisel aastal. \nOli raske leida kontserti mis sobib kõigile, sest paar sõbrad tahaksid käia Liis Lemsalu kontserdil, aga mulle ei meeldi.\nSeepärast me otsustasime käia Prantsusmaale, Prantslase laulja kontserdile, järgmisel Apriilis. \nSiis me saame minna Louvre museumisse ka." }, { "title": "B1 2018 III_003-199 (04d20158-c9e3-4af4-b746-699ca79585cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti ma kaisin ühe väga hea kontserdil. \nSee oli \"Viirus\" vene rokk grupi kontserd. \nValisin selle kontserdi sellepärast, et ma kuulsin neid kui ma olin üliõppilane.\nKaisin kontserdil koos minu naisega ja meile meeldis seda väga. \nOli nii tore koos muusikat kuulata; tantsida ja laulda. \nPärast kontserti me läksime kohvikusse ja ajasime juttu kuni hommikuni. \nSee oli väga meeldiv õhtu. \nMa ei tea täpselt millisele kontserdile me läheme järgmisena. \naga me elame Tallinnas ja siin on palju kontserdeid toimuvad.\nNäiteks järgmises kuus üks väga kuulus DJ tuleb.\nPiletid on natukene kallis minule aga kui mingit soodushinnad pakutakse siis kohe ostan ära." }, { "title": "B1 2018 III_003-218 (931fe3e3-8a10-47c1-8eb4-2637fabe623e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis õpetaja Juta,\nRõõmustan selle üle, et teid huvitab ka klasikaalne muusika. \nHiljuti me koos abikaasaga käisime kontserdil Ukrainas. \nSee toimus Opera ja baleti teatris Lvivis. \nMe tahtsime minna sinna kaks aastat. \nNii et, kui kuulsime, et seal mängivad Verdit me tundsime, et lihtsalt peame seal olema. \nKontsert oli fantastiline. \nMa pole kunagi midagi nagu see ei kuulnud. \nEriti hea oli mees, kes mängis klaverit, ja violid olid ka mõnusad.\nPärast kontserti me käisime restoranis.\nRestoran \"Opera\" asub samal tänaval.\nKõik asjad restorani sees on opera ja baleti teemal. \nSoovitan kui olete Lvivis seal käia.\nToidud olid ukraina stiilis, aga tõesti maitsvad.\nTegelikult proovige nende \"Varenõkõ seentega\".\nPärast seda käisime ka vanalinnas jalutamas.\nPraegu vanalinnas on kõik hooned renoveeritud, nii et seal on väga ilus ja tundub, et oled Europas, mitte Ukrainas. \nKui tuleme tagasi Eestisse tahame veel minna koori kontserdile.\nTean, et terve Eesti on lauluriik, seepärast mõtelen et see peab olema Rahvakoor.\nKas soovite koos käia? \nAndke teada. \nAlina" }, { "title": "B1 2018 III_003-229 (7fb0c794-b901-4c85-badc-21a9b6dbaf60).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalavahetusel käisin kontserdil koos minu sõbrannaga. \nMulle meeldib laulda ja sellepärast valisin kontsert kus esinevad lauljad ja moosikandid mängivad klaverit.\nSõbrannale meeldib ka lauljad kuulda aga rohkem talle meeldib klaverit mängida. \nTa mängib väga hästi. \nTal kodus on oma suur klaverit.\nKotsert läks suurepäraselt. \nRahvest oli palju.\nKontserdil tuli kuulsad lauljad, ja muusika oli väga hea. \nMe oleme vaga rahulik.\nPärast kontserdit me käisime restoraanis, ja seejärel ma kutsusin sõbranna minu koju. \nKui me jõuasime koju me laulsime natuke koos ja jõime teed, ja sõime kooki. \nTa jäid ööbima minu kodus ja läks homikul koju.\nMe arvame et peame kavatsema järgmisel suvel reisimine saksamale, suvi kontserdile kus tulevad palju maailma moosikandid." }, { "title": "B1 2018 III_003-230 (4adf7d67-1471-4f18-8af3-d8df2414d110).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käisin Vanallinna Haridus Koleegiumi kammerkoori konserdil eile. \nSee toimus Linna teatris. \nSündmus oli väga perelik, kõik teadsid kõiki. \nMa käsin seal sest mul on kaks sõpra kes laulavad selles kooris. \nMa olin kontserdil koos teiste sõpradega kes õpivad selles koolis aga nad ei osalevad kammerkooris.\nKui räägime kontserdi kohta, siis ma pean ütlema et mulle meeldis väga. \nSee oli väga ilus ja rahulik. \nNemad laulavad nagu inglid. \nKontsert ei olnud väga pikk, siis pärast selle läksime kõik koos õhtu söögiks, need kes laulsid ja need sõbrad kes kuulsime. \nMeil oli väga lõbus.\nMa arvan, et järgmisele kontserdile millisele ma lähen on rocki bandist. \nNende nimi on \"Vangista Koala\" \nMa tean, et on erinev eelmisest aga mulle meeldib ka see muusikastiil. \nIkka ma pean palju ootama, sest toimub suvel lauluväljakul." }, { "title": "B1 2018 III_003-247 (44db4c82-7c91-4d61-aac8-a604becbed82).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käisin hiljuti kontserdil. \nSee oli kontsert laulja Grigoriy Leps. \nMulle väga meeldib Grigoriy Leps ja minu abikaasa kingis mulle piletit sünnipäevaks. \nMa käisin kontserdil koos oma abikaasaga. \nMulle ja minu abikaasale väga meeldib kontsert.\nPärast kontserti me käisime restoranis.\nSeal me sõime väga maitsevat toitu, naiteks mulle meeldib kala ja praad. \nMe jõime ka veini ja lõpuks me jõime teed koos tortiga.\nJärgmisel kord me läheme kontserdile Grigoriy Leps ka, sellepärast et meile väga meeldib. \nSee oli väga ilus päev.\nMe oli väga rahulikult. \nKodus me kulasime Grigoriy Leps veel." }, { "title": "B1 2018 III_011-003 (96951199-0af1-48da-be3f-7ca07c6e9675).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina käisin Prata Vetra kontsertis Jelgavas.\nKontsert toimus juuli lõpus. \nMinu sõbrad kinkis mulle piletid ja kutsus kaasa tulla. \nEnne käisin sõbrade juurde ja siis läksime jalgsi kontserdis. \nMulle väga meeldib Prata Vetra. \nOlen käinud seitse nende kontserdid. \nNovember esitleb Prata Vetra Tallinas, mina tahan sõita seal ka.\nKontsert oli väga hea. \nOli ilus ilutulestik kui grup mängis viimane laul. \nKõik laulud mina laulsin kaasa. \nPärast konsert läksime kohvikus.\nSeal oli väga palju inimesed ja teenindus oli väga aeglane. \nOli tore kohtuda sõbrad, juua vein ja süüa maitsev toit.\nJärgemine kontserti piletid mina ostan ja kinkin sõbrale. \nMe mõtleme mina Evert and Two Dragons." }, { "title": "B1 2018 III_011-005 (1d604cc4-8fed-4788-b1b9-e6de31b6b2c4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Järgmisel nädalal mul oli võimalus Tallinnas kontserdil käia. \nMul oli kaks piletit ja mina väga tahtsin minna. \nMina mõtlesin natuke otsustasin et mina ei taha üksinda minna ja kutsusin sõpra. \nMina ütlesin temale, et see on väga ilus kontsert ja väga ilus kotserdimaja ja ta oli nõus.\nMina valisin selle kontserdi sest seal peab esinema minu lemmik laulja.\nMe käisime sellel kontserdil ja see oli väga tore. \nVäga meeldis. \nOlukord oli väga imeline. \nPärast kontserti me käisime kohvikus kesklinnas, istusime sõime, jõime, suhtlesime erinevatest asjadest\nSee kohvik meile meeldis ka. \nMe arutasime millal me läheme kuskile järgmine kord\nMa olen teadnud et kahe nädal pärast toimub Tartus üks kontsert veel. \nMina pakkusin sõbrale ära käia. \nTemea loomulikult oli nõus. \nSeejäreel me sõidame koju hea meelega" }, { "title": "B1 2018 II_001-016 (a09ff569-6eb8-4f1b-9413-de448b936fd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Pühapäeval ma käisin kiirikus.\nSeal oli pidukoosolek. \nSeal ma nägin oma kunagist klassikaaslast. \nTema nimi on Julia. \nMe õppisime kooli koos.\nMe lõpetasime kooli nelikümend kolm aastat tagasi. \nJulial on hea iseloom. \nTa on sõbralik, abivalmis viisakad. \nMuidugi ta on veidi muutunud. \nAga ta on ilus. \nTal on ümmargune nägu, suured ja ilusad silmad. \nTal on tumedad lookid paksud juuksed. \nTa on sale.\nTal on spordiriided. \nTa elab Narvas.\nTal on kolm last ja kümme lapselast.\nTa töötab kasvatajana. \nJulia hoolitseb oma tervi eest. \nTa käib metsapargis keppiga jalutama.\nSellega ma lõpetan oma kirja. \nJään sinult vastust ootama. \nTervita oma ühist sõpra Annat. \nTervita minu poolt vanemaid.\nSinu Irina" }, { "title": "B1 2018 II_001-054 (c1639305-5248-485b-bf64-32d484ea5e9c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Talle nimi on Karl. \nMe õppitasime koos nii kaua et ma ei mäletan kõigile õppilastele. \nAga Karli ma mäletan hasti. \nElab ta uks linnas kui mina, Kohtla-Jarves, töötab ehitajana, ehitus firmas. \nMe õppitasime koos gumnaasiumis kaheksa aastat.\nSa teab, et ta ei muutusib üldse. \nKui oli koolis väike kasv, siis jatasib nii praegu.\nAinult elu tal on muutub, mul kõik on hästi aga lapsed ei ole, tal on lapsed. \nKarlil on ilus abikaasa, tale nimi on Liis.\nKarl praegu töötab Tallinnas.\nMeie vestlus oli lühike, ta kiiristab.\nPaul" }, { "title": "B1 2018 II_001-117 (34d44acf-836d-44ee-bf0e-0808e3051114).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tema nimi on Paul. \nTa on 24 aastat vana, nagu mina. \nMe oppisime koos temaga koolis teisest kuni üheksa klassini. \nKui me õppisime koolis tal oli pahad hinnad, kuid ta palju teadsid, paegu, sain ütelda, et ta on väga tark inimene. \nAga iseloomul ta on abivalmis, heasüdamlik ja lihtsalt hea inimene. \nKoolis ta oli pikka kasvu, tal oli tumedad juukseid, rohelised silmad. \nMidagi ei mutub. \nMillal me olime väikesed, ta tahaks saada õpetajana, aga praegu töötab arstina ja talle see meeldib. \nKa talle meeldib ujuda ja joonistada. \nArvan, et ütlesin palju temast. \nOotan sunu vastust.\nAnna" }, { "title": "B1 2018 II_001-126 (70a03f6a-1bf3-44a5-b969-3ba52f06777a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile ma nägin Anna. \nPraegu ta töötab koolis.\nMe suhtleme oma vahel ja ta jutustas mulle et ta on eesti keele õpetaja. \nAnna töötas Tammiku põhikoolis juba 5 aasta. \nSee on huvitav, sest et koolis ta oli halb õpilane. \nTa ei oskasid Eest keel, aga ta oli väga sõbralik ja mõistev tüdruk. \nVarem me oleme sõbrad. \nMe õppime koos 7 aasta aga ta oli minu parem sõber. \nPraegu Anna on ilus, ennesekindel naine. \nTa väga muutunud. \nTal on pikkad, ilusad juuksed, aga koolis tal oli alati luhikesed juuksed. \nPraegu Anna on väga hea õpetaja ja lihtsalt tore inimene. \nMa loodan et näen teda veel kord. \nJutusta mulle oma huvitavad kohtumisest. \nLoodan et sulle meeldis minu kiri.\nMarina" }, { "title": "B1 2018 II_002-024 (ba83a644-3961-48c9-8d6a-86fc5cd49c45).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tema nimi on Anton. \nMe oleme üheaastased.\nTa töötab müüjana. \nTema töökoht asub Astri keskus. \nTemal on oma poodi, ta müüjal jaladnõud. \nTa on ülemus ja müüja ühes näoks. \nMe õppisime koos viis aastat.\nKooli ajal ta oli väga rahulik ja positiivne poiss. \nTa tegelis spordiga. \nPraegu ta peaegu ei muutunud, ta on rahulik ja positiivne mees, ainult vanem ja pikkem.\nNaga ma juba kirjutas temal on oma äri ja ta tahab avada teine kauplus. \nTemal on üks laps, tema nimi on Aleksei. \nÕhtul Anton käib spordisaali ja tihti ta reisib erinevatel maadel." }, { "title": "B1 2018 II_002-038 (a7107b7a-4df3-424e-a800-ef56a09f47b2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta oli minu pinginaaber.\nMe käisime temaga koolis.\nSe on põhikool asub keskmises Tallinnas. \nMinu sõpra nimi on Viktor. \nPraegu ta töötan tehases. \nVarem ta lõpetasin kutsekooli oma erijala jargi. \nTa ei ole muutunud, ta jai lõbus ja hea inimees. \nTa on abielus ja praegu temaga suur perekond - kolm last. \nÜks laps käisid lasteajas ja kaks last kaisid koolis - kolmandas ja viiendas klassis. \nPoisid lähevad futbolei trennis, ja norem laps kaisid tantsis. \nMa oli väga rahuldav sest me näeme. \nMa loodan et on näeme veel.\nSinu sõbranna" }, { "title": "B1 2018 II_002-050 (51d38183-1b78-4cbc-8b76-483559556925).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta on meie polikliinikus parem arst. \nOlime õppinud koolis 12 aastat ja pärast veel olime õppinud Tallinnas 5 aastat. \nMäletan, et kooli ajal ta oli väga sõbralik ja abivalmis.\nTa aitas kõikidele koduülesannetega. \nVõin öelda, et ta üldse ei muutunud. \nKoolis ta rääkis, et kui ta suureks kasvab siis hakkab ta tegeleda spordiga. \nVarem ma rääkisin sulle, et ta on parem arst, aga veel ta on meie linnas kuulus sportlane. \nTa tegi ka oma kursused, sest mõnedel inimestel on probleemid kaaluga ja toitumisega. \nKui sa tahad võid ka tema kursustele käia. \nArvan, et nad sulle väga aitavad.\nKui sul on veel küsimused, siis küsi.\nAlisa" }, { "title": "B1 2018 II_002-072 (b023f050-3072-429a-ad93-cd79e6011802).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta nimi on Irina, perekonnanimi ---. \nMe õppisime koos üheksa aastat Pähklimäe Gümnaasiumis. \nKoolis ta oli minu parem sõber. \nMe olime kõik ajal koos. \nParast kooli ta sõitsid ära Tallinasse elama\nAga ma jäin siin. \nPalju aega me ei nägime oma teist.\nPreagu ta on abikaasa. \nTal on kaks last. \nPoisi nimi on Anton ja tüdruku nimi on Marina. \nTa ei tööta, stub kodus oma lapsega\nTal on väga hea mees ja hea perekonnd. \nMul on väga rõõmus tema ees. \nMa tuttvun sind Irinaga kui oh esimene võimalus. \nIrina on väga sõbralik." }, { "title": "B1 2018 II_002-076 (9886a5b9-7ec5-4570-b506-84ef217ecfd8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta on Anton. \nMe õppisime koos kolm aastat viiendast kaheksani klassi. \nMa loodan sa mäletad teda. \nTal oli väga rõõmsad punansed juuksed. \nTa oli ebanormaalne õpilane. \nKogu aeg ta käis koolis ja naeratas tüdrukud.\nNüüd Anton on viisakas inimene.\nTal on kolm last, oma firma ja suurepärane naine.\nMa kirjutasin juba, tal on äärimees.\nTa tegeleb spordiga ja kuulab klassikalist muusikat.\nÄra unusta mind. \nMa tunnen end hästi ja tegelen spordiga ka.\nVõib olla kohtume ja saab rääkima rohkem. \nOotan sinu vastus.\nSeekord lõpetan\nSinu Tatjana" }, { "title": "B1 2018 II_002-136 (47f7d63f-2f19-4782-9496-414911421cad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tema nimi on Paul ---. \nTa on väga hea inimene. \nKoolis Ta oli minu parem sõber.\nMe õppisime koos kaksteist aastat, alates esimesest klassist. \nPaul on väga sõbralik inimene. \nKooli ajal ta aitas mulle alati, kui mul olid probleemid. \nKooli ajal ta oli väga suur poiss. \nTema teine nimi oli \"Karu Puh\", sest tema kaal oli rohkem kui sada kilot ja ta oli väga paks. \nPraegu ta väga muutud. \nNüüd Paul on väga ilus, elegaantne inimene ja ta ei ole nii suur ja paks, nagu ta oli koolis. \nTal on oma ehitusfirma. \nTa on edukas ja väga tundlik ärimees Eestis. \nTema firma ehitab majad nii Eestis, kui ka Soomes, Rootsis ja Norras.\nSee on kõik millest ma tahaksin Sulle kirjutada.\nTõnu ---" }, { "title": "B1 2018 II_002-145 (a6404922-66e9-4714-901d-f9ee36862069).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu endine klassikaaslane on Viktor ---.\nMe istusime temaga ühe koolipingi taga. \nSee oli kolmkümmend aastat tagasi. \nÕppisime koos kuuendast klassist üheksa klassini. \nKoolis ta oli väga naljakas, tegi nalja kogu aeg. \nKirjutasin minust vihikust vene keelt ja matemaatika maha. \nTema välimus oli koolis ka huvitav.\nKeskmist kasvu, rohelise silmaga, tume juustega, üks kord ta värvis oma juukseid roheliseks. \nMeie klassijuhataja oli väga kuri sellest. \nPraegu ta on ilus kõrge kasvu mees, sellepärast ma kohe ei teadnud teda.\nViktor on väga muutunud. \nTa on kuulus reisija, tegeleb fotoga, kirjutab palju huvitavaid ajalehtedes. \nMa olen rõõmus teda näha. \nTa elab praegu Austraalias.\nMa arvan, et sulle oli huvitav seda kiri lugeda.\nSinu sõbranna Polina" }, { "title": "B1 2018 II_002-158 (882773ca-24e6-45ef-bd15-d02c67949743).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "26. aprillil nägin Alinast. \nAlina on mu parim sõber, ta õpib Narva Soldino Gümnaasiumis, aga varem ta õpis Narva 6. koolis. \nMe õppisime koos 7 aastat. \nKooli ajal oli ta väga sõbralik, seltsiv, lahke ja lõbus. \nTihti me jalutasime, käisime kinos, veetsime vaba aeg koos ja naersime. \nPraegu me jalutame ka, aga harva, sest mul ei ole vaba aega. \nTahan öelda, et Alina ei muutu iseloomult.\nKui ta õpis minu koolis, siis ta tegeleb maadlusega.\nPraegu ta tegeleb maadlusega ka ja veel ta õpib kitarri mängima. \nAlina näeb välja väga ilusasti. \nTa on keskmist kasvu, tal on ilusad suured pruunid ilmekad silmad, tumedad pikked juuksed ja sirge väike nina. \nAlina riietub väga moodsalt. \nTal on alati kallis riide.\nKas sa nägid oma kunagist klassikaaslast?\nSellega ma lõpetan. \nOotan Sinu vastust.\nJulia" }, { "title": "B1 2018 II_003-081 (98a31f8a-3007-4ae7-8f0d-4aa0a0b209fc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu klassikaaslane on praegu suur ülemus. \nTa töötab oma firmas. \nMe oppisime koos rohkem kui 10 aastat.\nSee oli väga huvitavad ja lõõbusavad aastat. \nKooli ajal ta oli väga sõbralik ja viisakas õpilane. \nTemale kõik armastavad. \nKui õpilased nii õpetajad.\nPraegu ta näitab väga soliidne.\nMa arvan, et ta on väga töökas ja range inimees. \nKuid ma arvan, et ta jäi ka viisakas nagu oli kooliajal.\nTemal on suur firma tänapäeval.\nTa müüb, hooldab, remontib ehitustehnikat. \nTraktorid, buldoseerid, ekskavatoorid jne. \nTemal on suur kollektiiv. \nAga tööd on palju, sest Eestis palju ehitusobjekte. \nMa olen väga rahuldav, et kohtusin minu klaasikaaslast.\nSinu sõber Igor." }, { "title": "B1 2018 II_003-139 (3466bd9e-2ca0-4f1d-8846-503892e9b868).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sa ju mäletad minu sõbranna Irina.\nMe õppisime temaga esimesest klassist. \nPärast kooli lõpetamist mina teda ei näinud. \nNii pälju aega möödus. \nKooli ajal ta oli lõbus ja naljakas tüdruk. \nAga nüüd ta on ilus daam. \nTal on oma firma.\nFirma tegeleb kosmeetikaga. \nKui siis sul on vaja mingid kosmeetika kaubad sa võid pöörduda tema poole.\nTema firma asub kesklinnas väga mugavas kohas. \nVõib minna autoga või bussiga. \nAga sina nägid kedagi meie klassikaaslastest? \nVõib olla kohtume vabal ajal? \nIstume kohvikus, rääkime oma elust, joome kohvi või midagi veel. \nKirjuta palun mulle kas sa oled nõus.\nParema soovidega, Marina" }, { "title": "B1 2018 II_003-165 (c1f5aaf9-088c-45d9-82e3-3b9c4b5a5bd6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "See oli Karl ---. \nVõib olla sina ka mäletad teda. \nÕppisime temaga koos umbes 3 aastat. \nTa oli väga vaikne ja kinnine poiss, tal üldse polnud sõpru. \nAga ta muutus väga. \nNüüd ta on avameelne ja abivalmis, räägib väga palju. \nMa sain temalt teada, et ta abiellus ja praegu tal on 2 tütart: Nadja ja Alisa. \nElab ta oma perega suures eramajas Maardus ja tal on 3 autot. \nTa on ärimees.\nNagu ta ütles, et tema palk on umbes 5000 eurot kuus. \nElab ta väga rikkalt. \nKa tahan ma sinu käest küsida, võib olla sa tead midagi veel meie klassikaaslastest. \nVõib olla nägid kedagi.\nSellega lõpetan.\nSergei" }, { "title": "B1 2018 II_003-233 (fd2107ae-2a5a-4599-acab-2ebcff7eab0e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis Eeva! \nKuidas läheb? \nMul on kõik hästi. \nKas sa mäletad Marinat? \nTa on minu klassikaaslane, me koos õppisime esimest klassist. \nKooli ajal me olime nii sarnased!\nAinult ma oli rahulik, aga Marina oli väga lärmakas. \nMe koos tegime kodu tööd ja jalutasime pärast kooli. \nMa tahksin saada arstiks, aga Marina tahksib saada meditsiiniõdeks. \nMe koos lõpetasime kooli. \nPärast kooli Marina lõpetasib Tallina Tervisehoju kõrgkooli. \nPraegu ta on meditsiiniõde ja töötab haiglas emos Tartus. \nTa on abielus, tal on üks laps.\nTa tahab kohtuda sinuga, helista talle telefoninumbril ---. \nMe saame kohtuda koos perega restoranisse. \nKõike head!\nTervitades\nIrina" }, { "title": "B1 2018 II_003-262 (57f5913d-fc62-488f-9919-8a8dc48deac4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tema nimi on Igor. \nTa on kahekümneaastane, muidugi nagu mina. \nIgor on väga hea inimene. \nTa alati aitas mind koolis.\nMe õppisime koos kümme aastat meie koolis. \nMe olime head õpilased. \nMeile meeldis õppida. \nUmbes neli või viis aastat me istusime koos Igoriga.\nKooli ajal Igor oli sõbralik, aktiivne ja tark poiss. \nTalle meeldis palju suhelda, mängida ja lugeda. \nÕpetajad armastasid teda.\nKui ma nägin teda, sain aru, et ta on muutunud. \nPraegu Igor on pikk, noor ja kena mees. \nMe käisime restoraanis ja suhtlesime terve 4 tundi! \nPraegu ta töötab ühes arvutifirmas. \nTa on direektor. \nIgoril on ilus naine ja 2 last. \nSee oli väga meeldiv kohtuda Igoriga!\nMarina" }, { "title": "B1 2018 II_003-267 (01540885-b9ba-4c2f-8046-5dc21dc17952).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta nimi on Tõnis. \nTa on pikk ja sportlik inimene. \nKui õppisime koolis, ta oli tark õpilane. \nMe õppisime koos umbes neli astat. \nSee oli kool number 26. \nMa loodan et sa mäletad. \nPraegu ta on muutunud. \nTa mutub väge oluline inimene. \nTa töötab ükse firma tallinnas - \"Transferwise\". \nTa tegelib rahvusvaheliste ülekanetega.\nMe kohtusine selel nädalas restoranis. \nTa on väga huvitav ininene. \nMul on tal telefoni number ja me leppisime kokku kohtuda veel. \nKas sa soovid kohtuma teid? \nKui soovid, siis helista mind.\nHed päeva.\nteie sõber Andrei." }, { "title": "B1 2018 II_003-270 (4c68b905-9cac-45d0-8471-00b971226b66).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta nimi on Anton. \nTa olin minu parem sõber koolis. \nMeie emad olin klassikaaslade ja sõber ka sest me kohtusin väga tihti.\nTavaliselt me tegin kodutöö koos Antoniga. \nMõnikord minu jurdes või raamatukoja. \nMulle meeldis õppisin koos sõbraga sest ta on tark ja rõõmus. \nÕppiaeg ei olin igav. \nKaks kord nädalas me käisime jalgpall ringi.\nAnton olin kõik kiirem jalgpalli mängija.\nPraegu Anton on noor mees. \nTa on IT-spetsialistija suurus firmast. \nTal on kaks last ja väga ilus noor naine.\nIgor, vanem poeg meeldib jalgpall nagu oma isa. \nAntonil on sõbralik ja positivne pere. \nMulle meeldib käime nende juures. \nKahjuks ma ei saan käia tihti sest Anton koos perega elad Venemaa, Yekaterinburgis! \nSeal on väga lähedal Tallinast, kus ma praegu elan.\nViktor." }, { "title": "B1 2018 II_003-299 (c48ef8cb-8c28-4ead-8f28-b83c04833a3a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kas sa mäletab Karl? \nTa oli meie klassikaaslane.\nPraegu, ta on sportlane. \nTa töötab elektrikuna ehitusel. \nMe õppisime koos kaheksa aastat. \nSee oli väga huvitavat aega. \nKooli ajal, ta oli väga kinnine poiss, ja ei ole rõõmsameelne, aga veel ta oli nii tark. \nMinu meelest, ta on muutunud, praegu ma näen, et ta on lõbusam, ta on pikkakasvu, ma mõtlen ta on sihvakas mees praegu, töökas inimene. \nVõib olla hiljem me sõidame koos temaga jalgrattaga, kas sa soovid tulla meiega koos?\nPraegu tä töötab. \nTema töö on nii huvitav.\nTöötab ta elektrikuna." }, { "title": "B1 2018 II_003-304 (57673978-133e-4860-90fa-a995b221cec6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nagu sa tead, iga hommikul ma käin jooksmas liivarannas. \nEile ma jooksin nagu alati, kui ma kuulsin, kuidas keegi hüüdis minu nime.\nSee oli nii imelik. \nMina peatusin ja hakkasin iga poole vaatama. \nJärsku üks võrrasnaine lõi minu selja ära. \n- Sergei, kuidas läheb? \nMa ehutasin.\nMina ei teadnud, kes see ilus naine oli. \nAga ta aitas mind. \n- Nohoh! \nMina olen sinu klassikaaslane, Liina. \nIssand! \nTa sai ilusaks naiseks. \nMe õppisime koos kümme aastat ühes klassis. \nTa oli väike tüdruk, keda huvitab ainult õppimine. \nMa kutsusin teda kohvikusse. \nSeal ta ütles mulle, et ta on elanud viis aastat Soomes, aga eelmisel aastal ta kolis Eestisse tagasi. \nPraegu ta töötab haiglas arstina. \nTal on kaks valget kassi, aga mul on kaks musta kassi. \nTa käis jooksmas nagu mina igal hommikul, aga teisel ajal. \nMe rääkisime juttu võib-olla 4 tundi.\nSiis me käisime kinos, restoranides, muuseumides. \nLõpuks, kas sa tead, mis uudist mul nüüd on sinu jaoks? \nSee on nii suur uudis!\nMe abiellume juunis. \nJa ma kutsusin sind meie pulma. \nSee toimub kell 5, viieteistkümnendal juunil. \nKõige rohkem pane midagi suurt ümbrikusse.\nSergei" }, { "title": "B1 2018 II_003-313 (115cfe8e-18e2-4548-9d81-0fa00cd04b7a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui me olime väike lapsed ja käisime koolis, meil oli väga hea klass!\nKas sa mäletad et meil klassis oli tüdruk Kati? \nMa nägin Kati üleeile. \nMe õppisime koos Katiga seitsmest-üheksani klassil.\nTa oli nii vaikne ja rahulik tüdruk. \nTal oli pruunid juuksed ja ta oli nii väke - nagu GNOM. \nTa elas Mustamäel, kooli kõrval. \nPraegu ta elab Pirital tal on oma büüsnes. \nTa on büüsnes-ledi.\nTal on pikkad valget juuksed. \nJa praegu ta on pikka kasvu. \nKatil on mees ja kaks last: pois ja tüdruk.\nNad on juba koolilapsed. \nMe leppisime kokku, et kui sa oled Tallinnas, siis me kindlasti kohtume.\nOlga" }, { "title": "B1 2018 II_003-319 (f52e6d2a-c694-4715-b9db-1dc039c6b6a8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma kohtusin teda õues. \nTa prägu on ehitaja, aga kui me olime koolis ta kogu aeg ütles et ta tahab olla arstist. \nKoos me õppisime umbes 8 või 9 aastat. \nKoolis ta oli nägu botaanik igalajal istus kodus. \nVABANDUS ma ei öelnud sulle tema nimi. \nTema nimi on Aleksander. \nPräegu ta muutus ja üldse ei istu kodus. \nTa kogu aeg reisib, selle pärast et ta on väga hea üldehitaja. \nTa töötab Soomes, Rootsis ja Eestis. \nTalle väga meeldib seeline töö. \nJa ta ütles et järgmisel aastal ta tahab minna Australiasse, selle pärast seal on soe. \nMa küsisin temalt miks ta ei töötab arstiga. \nTa ütles et ta ei tahtnud istuda terve päeb kabineetis. \nNu olgu mul on kõik. \nKui suul on natukene aega siis kirjuta mulle ka kiri.\nViktor" }, { "title": "B1 2018 II_003-323 (ca3b3815-716f-448b-be7c-9d44a1ab8846).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma sõitsin puhkusel Venemaale.\nMa elasin hotellis, õhtul ma käisin vanalinna jalutas ja kohtuda oma klassikaaslast. \nSee on minu koolisõbranna.\nTa praegu elab Venemaale. \nKoolis me õppinud 10 aastat. \nPraegu ta töötab perearstikeskuses, ta on perearst. \nTa huvitas tevislikku eluvision. \nTa söön tervislikkus toitu, jon 2 l vett, kaisin jõusaalis, ujulas. \nSuvel ja süügisel jalgrata sõitsis, tihti käisin jala, aga talvel suusatama suusid.\nTa on väga muutus, koolis ta oli natukene paksu tüdruk. \nTa sõõin ebatervislikusest toitu, palju said ja võilevad, aga praegu ta sööma juurvilju ja puuvilju. \nTa palju jalutas metsa, sest metsas õhk on värske. \nTa väga muutub, see on noor ja ilus naine. \nSelleks korraks lõpetan oma kirja.\nsinu sõbranna Polina" }, { "title": "B1 2018 II_003-333 (fe64d17f-e612-4797-b698-ff056e1bf349).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "See oli Igor, sama pois, kelle kohta rääkime ükskord sinuga. \nMe olime tõeline sõbrad kooliajal. \nKõik kümme aastat, mis kooli koos käisime teeme kõik asjad koos. \nTa oli väike, kuid väga sportiivne pois. \nKäisime tol ajal koos jalpalli mängima.\nPraegu ta muutunud väga. \nSee on soliidne täiskasvanud mees. \nTundub, et isegi tal on väike probleem ülekaaluga. \nAga tema elus praegu kõik on korras. \nTa töötab direktorina mingis suur rahvusvahelises firmas.\nTal on suurepärane pere. \nNaine ja kolm last - üks tütar ja kaks poisi\nTa on täiesti rahul tema eluga ja jääb saama rõõmus eluarmastaja.\nSee oli väga meeldiv Igoriga kohtuda.\nMälestame teisi koolisõpru, meie vanad naljad ja ni edasi.\nAleksander" }, { "title": "B1 2018 II_003-340 (a0b762f4-5532-426a-ba31-c9ff6302226f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tema nimi on Igor ja me õppisime koos koolis umbes kuus aastat. \nIgor oli minu hea sõber ja me suhtlesime pärast ta hakkas teises koolis õppida. \nKooli ajal ta oli väga abivalmis, tark ja ilus poiss. \nMe ei kohtusime umbes kümne aastat ja praegu ta on tõeline mees.\nTa on pikk ilus mees. \nTöötab Igor praegu vene pangas Moskvas. \nMe kohtusime Vanalinnas. \nIgoril oli puhkus ja ta sõitis Eestisse oma perega. \nTall on poiss ja tüdruk.\nJärgmisel aastal me tahame kohtume Venemaal ja koos meie klasskaaslastega meelita oma kooli aeg. \nSee on uskumatu et me lõppisime koolist kümne aastat tagasi!\nKarl, kas sa suhtled oma klasskaaslastega?\nKas te kohtute tihti?" }, { "title": "B1 2018 II_004-001 (94884068-4206-42c1-b03b-30a201f32e0e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma jalutasin koeraga pargis ja sain kokku Viktoriga. \nMe õppisime koos viis aastat koolis, Pihkvas. \nVenemaal. \nPraaegu ta on hambaarst ja töötab Tartus hambakliinikus.\nKooli ajal ta oli jutukas, muretu, sõbralik ja abivalmis. \nAga nüüd, mulle tundub, et ta on murelik, tõsine. \nPraegu ta on abielus, ja tal on 2 last. \nVabal ajal ta reisib perega lõunamaadesse.\nTa väga armastab oma lapsi, ja palju tegeleb nendega. \nVanem tütar on kaheksa aastat vana, aga noorem tütar on viis aastat vana.\nViktor elab Eestis juba kuus aastat, ta tuli Eestisse nagu mina.\nTemale väga meeldib siin elada." }, { "title": "B1 2018 II_004-004 (fcd0ce75-c8e4-46c8-8dc9-920c8b331a62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile ma käisin veekeskusse ja nägin minu sõbrana Mari. \nTa oli veekeskusse koos oma lapsega. \nPraegu tema töötab lasteaia õpetajana. \nMe õppisime koolis kümme aasta. \nKooli ajal tema oli sportlane tüdruk. \nMa juba ei saanud mõtelda, et tema praegu on õpetaja.\nTema väga muutub. \nPreagu tema on nii ilus ja tore ema. \nKodus temal veel kaks kassi, koer ja akvaarium kalaga.\nAga kooli ajal tema ainult mängis võrkpalli, käisib võistlusele ja kuulsib rokk muusika. \nVeel temal oli suur rott, aga ma väga kartsin rottid.\nPraegu kõik muutub. \nTema räägib kuidas tõeline naine ja ema. \nTema vaatab oma lapsega kõik ajal. \nMul väga meeldib meie kohtumis. \nMis sa mõtled, et me joome kohvi kaasa ja ma näitan suulle meie foto?\nHelista mulle või kirjuta meili.\nLoodan et sa tead minu meil\nJulia" }, { "title": "B1 2018 II_004-029 (f2c17610-d477-41d2-bb54-21bd98267bc0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ta on nüüd 47 aastat vana ja üsna paks, kuigi 30 aastat tagasi, kui ma nägin teda viimast, ta tegi iga päev nii palju sporti. \nTema nimi on Mark.\nÕppisime 3 aastat koolis koos. \nTa oli enam vähem hea ja tark õpilane. \nPausides ta pani tihti pirni ja mängis lolli - nagu \"klassikloun\". \nKogu aeg kuulsin, kui tema naeras, ja nägin naeratust näos.\nPaul, sa ei saa ettekujutada, kui tõsiseks saab elu inimesi muuta! \nTa ei ole üldse naeranud ega tegi ta ühtegi nalja. \nVõi kas oli lihtsalt mu vaim süüdi? \nVõibolla on ta suure seltskonnas rõõmsam!\nIgatahes kulges tema elu üsna edukalt: Ta tegi politseinikuna karjääri, nüüd on ta kommissar.\nPalk on hea, vähemalt piisavalt hea, et ta sai uut maja Vahis endale lubada. \nTa töötab 6 päeva nädala jooksul ja sel ühel vabal päeval hoolitseb ta oma perest (ta on abielus ja tal on 3 last) ja sellest uuest majast.\nSinu sõber" }, { "title": "B1 2018 II_004-030 (1a68de95-36e8-46b1-86ea-2874bb25f0dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu klassikaaslane on praegu lille poodi omanik.\nKui mina teda nägin ma olin šokis, koolis ta oli väga vaikne eriti ei rääkind oma klassikaaslastega rohkem oli oma ette. \nÕppis mitte väga hästi.\nAga sportlane oli küll, ja abivalmis. \nPraegu ta on väga ilus mees. \nIseloomust on minu arudest on väga lahke, sõbralik, kohusetundlik, naljakas.\nSaime rääkida palju juttu mis meil oli kooliajal missugused me olime ja kes me oleme praega. \nTa tegeleb praegu oma äriga tal on nii palju lille sorte et silmad sääravad.\nPoes on nagu botanikaaed. \nMeil oli kahjuks väga vähe aega pikkalt rääkida tal oli tööga tegemist.\nMa loodan et me saame veel temaga kokku.\nMa vaabandan aga lõpetan oma kirjaga kohtumiseni.\nJulia" }, { "title": "B1 2018 IV_001-003 (e56a8062-7257-4714-b1df-3867a99f1eca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Õpetaja! \nMina saan uudiseid ja infot iga päev ajalehest, internetist, telerist ja raadiost. \nMinu lemmik ajaleht on \"Postimees\". \nPostimehel on alati värsked uudised ja huvitavad teemad. \nMulle kõige rohkem meeldivad teemad - poliitika, kultuur ja pealinna uudised. \nTeleviisoril mina vaatan aktuaalne kamera, sprordiprogramm ja ajalugu. \nInternetist mina otsin uudised, mis seatud mulle huvitava teemaga - antiikesemad ja kunstiobjektid. \nMina armastan külastada antikvaar kauplusi ja vanavara laata. \nInternetist mina võttan info, millal ja kus viiakse läbi sellel aastal restauraatori näitus. \nNäitusel esitatud haruldased mootorrattased ja autod, õlimaalid, vintage kaunistuseid. \nVeel mina kuulan raadiot - huvitava inimestega intervju, riigi uudised, Ida-Virumaa uudised, ilusat muusikat. \nMulle väga meeldib klassikaline muusikat, klaverikontserdid." }, { "title": "B1 2018 IV_001-022 (9a91014c-1866-4331-b375-89202a4b764f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Räägin autsalt ma, kahjuks, harva uudiseid näen... ja harva telek vaatan, selleparast eest mul on kaks väike last. \nAga ma mõnikord kuulan raadio internetist. \nVeel ma süürfan internetist kui minu lapsed juuba magavad. \nNii ma loen palju infot lapse psüholoogijast, tervest, uuest mänguasjust ja muidugi ilmast. \nMe jalutasime väga palju ja see tema on väga huvitav. \nSee infot ma leian internetist ka: aadressil www.ilm.ee või accuwether.com. \nVeel ma leian multifilmid või luhikesed filmid on youtube.com. \nSeal palju filmid. eesti keeles. \nMe vaatame multifilmid eesti keeles koos lapsega, sest, et minu vanem tütar kais eesti lasteaias. \nja õpis eesti keeles koos minuga." }, { "title": "B1 2018 IV_001-024 (e37a4866-f8c4-4384-b2d0-7481b1446557).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Iga päev ma saan uudiseid ja infot. \nMa armastan lugeda, sellepärast ma loen ajalehti ja ajakiry. \nNeed on \"Loodus\"; \"Eesti\" ja \"Europa\". \nMulle huvi pakuvad teemad: tantsud, sport, poliitika ja õppimine. \nTantsud ja sport mulle huvi pakuvad, sest ma tantsin tantsuringis ja ma teen sporti, käin kergejõustikus. \nMa armastan hüpata ja joosta, sellepärast mulle meeldib vaadata filme kergejõustiku eest. \nMa ka otsin infot internetist. \nNäiteks: \"Delfi\" või \"Postimees\". \nSeal võib otsida palju uudiseid ja infot. \nMe võime teada saada, mis juhtus maal. \nSee on väga huvitav. \nIgal õhtul ma vaatan telerit. \nSeal on ka võib teada saada palju uudiseid ja infot. \nMa armastan kuulata ja teada saada uudiseid ja infot." }, { "title": "B1 2018 IV_001-050 (f5da8a70-04b7-4fac-af77-e306af880de2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina loen ajalehti. \n\"Jõhvi teataja\". \nSee on tasuta ajaleht ja seal kirjutab, mis toimus Jõhvis ja Ida-Virumaal viimasel ajal. \nMulle meeldib loetada kes oli sündinud Jõhvis ja mis ehitatakse. \nSamuti ma loen spordi uudiseid. \nMilliseid võistluseid oli ja kes oli esimene. \nSamuti ma otsin infot internetis. \nNäiteks delfi portaalis või postimees saitil. \nSeal kirjutatakse uudiseid, mis toimus üle Eestis ja kogu maailmas. \nSamuti ma vaatan internetis tööpakkumised, sest praegu mina ei tööta. \nMa olen lapseholduspuhkusel. \nIga päeva ma vaatan ilmadest. \nilm.ee saitil. \nVäga huvitav infot ma kuulan sõpradest, ja perekonnadest. \nViimane uudis oli, et Jõhvis varsti ehitattakse Pargi keskus. \nSeal on uued kauplused, parkla ja lapseruum. \nSee on väga põnev!" }, { "title": "B1 2018 IV_001-053 (bf0ceab3-4949-4c62-8899-5a03b7a0b67e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Iga päev ma saan uudiseid ja infot. \nMinu õpetaja küsis mind: \"Kust ma saan infot ja uudiseid?\" \nIga päev ma loen ajalehti. \nMinu lemmikud ajalehed on Põhjaraanik ja Postimees. \nPostimees ma loen iga päev, aga Põhjaraanik üks kord kuus. \nMulle meeldib lugeda oma linnast, linnavalitsusest. \nMõnikord ma otsin infot internetist, sest internetis on ka minu lemmik ajaleht Postimees. \nMa ei loe ajakirju, sest nad maksavad väga palju. \nInternetist ma otsin ka infot teistest maadest. \nVeel ma leian infot raamatutest. \nMinu vanaemal kodus on palju raamatuid. \nMa loen neid igal nädalavahetusel. \nMulle meeldib lugeda muinasjutte minu onutütrale." }, { "title": "B1 2018 IV_001-055 (886014a6-8986-4fe2-8e99-62c9483975f9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina hirmsasti armastan lugeda ajakirju. \nMul kodus need on väga palju. \nTihti ma loen ajakirju, mis on ajaloost või bioloogiast. \nNeed on väga huvitavad. \nKõige huvitavam teema, mida ma olin lugenud oli piratidest. \nKuidas nad oma laevad tegid ja kuidas nad elasin. \nSee oli väga huvitav lugeda. \nTänapäeval noored otsivad infot internetist. \nMa kasutan interneti harva aga ikka kasutan, et saada teada, mis maailmas toimub. \nSelleks ma kasutan \"Delfid\". \nAga ajalehed mule meldivad rohkem, sest ma armastan katsuda paberit ja silmad ei väsine. \nSõbrad või ema on kaa head info levitajad aga vaja infot kontrolida, mida nad leevivad." }, { "title": "B1 2018 IV_001-072 (096f8a28-16ea-4d5b-83c2-7166c82aaf34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib lugeda mõned ajalehed ja ajakirjud, veel ma vaatan uudiseid telerit. \nMinu lemmik teema on \"maailma uudiseid\". \nMulle on huvitav mida maailmas toimud. \nVeel ma loen uudiseid ja otsin infot internetist, seal on palju infot ja uudiseid. \nma vaatan uudiseid delfi.ee, seal on kõik uudiseid ja infot. \nEestist. \nNeed uudiseid aitavad mulle koolis. \nKui sina tead mis toimub maailmas, see on väga hästi. \nMa arvan, et iga inimene peab teada mida toimub teda riigis. \nSellega lõpeta, aga ma soovin kõikile inimestele uudiseid vaadata ja infot leida." }, { "title": "B1 2018 IV_001-080 (6f614767-3b62-4f0c-b367-97f4d61edfce).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Iga päev ma saan infot internetist, raadiost, telerist, ajalehtedest ja ajakirjadest ning ka teistelt inimestelt. \nMinu jaoks kõige huvitavam ajaleht on \"Postimees\", sealt ma saan minu jaoks huvi pakkuvat infot. \nVeel ma loen \"Põhjarannikut\", kuid see ajaleht on kollane kirjandus ja enamasti info ei pruugi olla tõene selle pärast ma eelistan parem \"Postimeest.\" \nMind huvitavad igasugused uudised mis on seotud spordiga. \nSee on minu meelest väga huvitav. \nSamuti leian ma infot internetist. \nKõige rohkem internetist ma vajan koduste tööde tegemiseks. \nKõige lemmikum otsingu võimalus minu õpetaja jaoks on raamatust info võtmine, aga mulle see ei meeldi, sest minu jaoks on see liiga kaua. \nMinu lemmikum ja lihtsam on internetist otsimine ja õige info saamine. \nTänapäeval saab igast allikast sulle vajaliku infot." }, { "title": "B1 2018 IV_001-088 (ba353ee8-3b51-49b2-9d13-d09be437a13e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval on olemas väga palju kohti, kust me võime infot leida. \nMeil on ajalehed, internet, telekas ning ajakirjad. \nMinule meeldib kõige rohkem ajalehtedest \"Jõhvi Teataja\", sest sealt ma saan palju teada. \nAjakirju ma ei loe. \nMulle pakuvad huvi teemad spordist, Ida-Virumaast ning mõnikord poliitikast. \nArvan, et need tähtsamad kõikidest. \nMuidugi, ma otsin rohkem infot internetist, sest see on lihtsam. \nOtsin infot spordi kohta, kuna ise tegelen aeroobikaga. \nMõnikord ma saan uudistest teada sõpradelt. \nMa suhtlen nendega iga päev. \nNeil on kogu aeg mulle midagi pakkuda. \nNad teavad, mis mulle meeldib ja mis mulle huvi pakub. \nKui tulen vanaisa või vanaema juurde, siis nad räägivad mulle poliitikast. \nSee on ka huvitav." }, { "title": "B1 2018 IV_002-013 (c87d8858-e67d-422c-b9fb-878f9e6e6e83).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib loen. \nVäga tihti ma loen erinevad ajalehed ja ajakirju. \nEile ma ostsin ajaleht \"Infopress\". \nSee on venekeeles ajaleht. \nAjalehed ma loen uudised, kuidas elab näitlejad ja minu lemmik tema on kodusloomad. \nAga minu tütar armastab loeb ajakirju \"Täheke\" \nTa loeb eesti keeles ajakirju. \nMõnikord ma loen ükskõik selle ajakirju. \nAjakirju on väga huvitav. \nSeal kirjutab luuletusi, juutustusid. \nHarva ma ostsin infot internetis. \nSurvata internetis ma on ka loen uudised. \nMinu lemmik portaal see on DeLFI. \nMõnikord ma mängisin internetis. \ninternetis on väga palju infot. \nAga mulle tundub, et ajakirja on parem. \nVeel infot ma leian telerit ja raamatut. \nTelerit ma vaatan saateid. \nAga raamatut ma loen Eesti lugu. \nSee on väga hüvitav." }, { "title": "B1 2018 IV_002-019 (77906f17-c82b-458b-a85b-15e72a35da74).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Iga päev ma käin koolis ja pärast ma tulin koju. \nKodus ma loen erinevaid raamatuid. \nmõnikord ma loen raamatud, kus räägitakse inimestega ja tema armastus. \nMa otsin raamatud raamatukogus või internetis. \nAga ma ei tihti loen raamatud, sest tavaliselt see on ajalehed, et minu ema leidis nende tööl ja andis mulle. \nVeel ma leian uus info minu koolis tunnis. \nKoolis õpetajad teatavad palju infot ja pärast annavad teda. \nKui ma lähen kuigi ma näen palju ajalehed ja tahan nende lugema, sest ma istun ja loen nende. \nMinul kodus on palju ernevaid ajalehti, ajakirju ja raamatuid, sest ma loen väga tihti ja palju. \nKui ma kõik lugesin ma istun internetisse ja loen seal. \nInternetis saab leida palju infot. \nNäitkes: kui ma ei teadnud info, ma saab leida teda internetis. \nÕpetaja palub meil tunnis kirjutada, kust ma iga päev uudiseid ja infot saan ja see on minu vastust. \nJa ma mõtlen, et õpetaja paneb mulle väga hea hind, sest ma kirjutan palju infot ja vastan kõikidel. \nVeel minu vanemad räägivad, et ma on tark inimene ja tean väga palju.\nTeie õpilane Polina" }, { "title": "B1 2018 IV_002-032 (b6f3a5b2-90a0-4d29-bbec-69b4a11fc872).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hea õpetaja! \nMa väga armastan lugeda.\nMa loen ajalehti ju ajakirju: \"Põhjarannik\", \"Õhtu Tallinn\", \"Moe\", \"Suvila\", \"Minu kodu\".\nAjalehedes ja ajakirjudes mind huvitavad teemad: \"Loodus\", \"lapsetervis, suvila, kino, teater, moe, loomad, tervislik toit, sport. \nVeel ma otsin infot internetis kodulehtedes \"Delfiee\", \"Keeletee\", \"Loodus Eestis\", \"Selveree\", \"Turne\", \"Seti.ee\", \"Prisma ee\". \nKui mul on vaja kirjutada erinevaid proektid, ma pööran ema juurde, vanaema juurde, sõbranna juurde, loen erinevaid raamatuid, vaatan telerit, kuulan raadiot. \nVeel ma pööran teie juurde.\nÕpilane Alisa ---. \n11. november 2018." }, { "title": "B1 2018 IV_002-033 (8cd11a58-a5cf-49f2-8bf0-a081c0a05533).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Hommikust. \nTäna tahan rääkida infolevi kohta. \nPraegu võib info saata mitmelt teelt. \nMulle rohkem meeldida otsida infot internetist. \nAga loen ka ajalehte ja ajakirju, aga väga harva.\nMinu huvilised teemad on aed, taimede kasvatamine ja koduloomad.\nMul on kaks koerad ja väike aed, sest see teemat on mul huvi.\nInternetis võib info saata lihtsam, minu arvates. \nSeal on palju võimalusi: võib lugeda ja pildid on olemas.\nVõib kasutada erinevad saitit, võib info saada teise" }, { "title": "B1 2018 IV_002-054 (8e9062ad-5944-49ba-b630-a9a0e1e77c0f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma loen tihti ajalehed, mis ma saan tasuta.\nMa loen kõik teemad, aga huvitab mind rohkem, mida rägitakse kinnost ja teatrist. \nVeel ma loen ajaleht \"Narva\". \nSee ajalehes kirjutatakse minu linnast, töölt, palgast. \nInternetist ma loen ka uudised. \nKõige rohkem loen kodulehel mail.ru. \nSeal on kõik koos uudised, mis huvitavad mind. \nVeel mulle meeldib lugeda laste ajakirju. \nVeel ma vaatan telerit, seal ka uudised. \nMulle ei meeldi politika uudiseid. \nSee on ebahuvitav minu jaoks." }, { "title": "B1 2018 IV_002-064 (5775b1d8-d9e1-4936-9a5e-83c19af284f7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tavaliselt ma saan igapäevane uudiseid telerist, internetist, ajalehest ja ajakirjalt.\nMulle meeldivad uudiseid reisimidest, spordist, loodust, loomadest ja moest. \nTelerist ma vaatan spordisaateid näiteks võrkpalli, korvpalli ja ujumine võistlused. \nKõige rohkem mulle meeldib vaadata suusatamine ja tiatlooni võistluseid. \nVeel mulle huvitav kanaal \"Minu planeet\", sealt võib tutvustada inimese eluga maailmas. \nInternetist ma võin tõtta uudised välisriikidelt, näen millised sündmused iga päev toimuvad. \nETV või ERR kodulehelt võib lugeda, kuidas elab iga päev Ida-Virumaa maakond, millised uudised meil on. \nÕhtuti ma loen ajalehed naitkes see on \"Põhjarannik\", \"Postimees\", \"Pealinn\", mulle väga huvitavad ludeda kultuurist, sportist, võistlusest ja vaatan, milline ilm on homme.\nMa arvan et tanapäevadeks on palju võimalusi uudiseid ja infot saate." }, { "title": "B1 2018 IV_003-001 (a4139b5d-1aa5-417e-a16b-646ad9b0117e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tavaliselt ma loen ajaleht \"Postimees\" ja ajakirju \"Kõik on naistele\". \nEriti mulle meeldib lugeda ajakirjas retseptid. \nAga ajalehel ma lugen tavaliselt uudiseid ja kuulutusid. \nInternetist ma otsin ka huvitavaid retseptid. \nSest mulle väga meeldib süüja teha. \nInternetist ma lugen ka raamatuid. \nVeel infot ma saan ka telerid.\nSiin on palju erinevaid programmid. \nEriti mulle meeldib vaadata programm \"Sinu nägu on tuttav\" ja \"Aktuaalne kaamera\".\nInternetist ma veel otsin piletid kontserdile.\nAjalehel ma vaatan ka kus toimuvad kontserdid ja mingeid üüritused." }, { "title": "B1 2018 IV_003-032 (e8bc258b-c543-4482-841f-e6cf07d775d6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eestis on kui eestikeelne nii venekeelne ajalehed.\nMa loen venekeelne ajalehed ja proovin eestikeelne ajalehte lugeda, näideks \"Aripaev\". \nSee on väga tõsine ajaleht ja mul veel on raske lugeda seal kõik. \nKodus mul on arvuti ja tihti loen uudised internetist. \nMulle meeldib lugema \"Postimees\", \"Delfi\". \nSellis portalis info on eesti ja ka vene keeles. \nMulle meedib eraldi temad. \nMa loen loodust, ilmast ja mis on maailmas ja meie riigis. \nInternetist ma vaatan veel linna-ja riigimapp, kui ma soovin sõita kuhugi. \nInternetist veel vaatan uudisi ja kinno ja leian uusi köögiretseptit. \nVaatan, kui teiseid inimised tegevad süüa, ja provin teha seda süüa ise kodus. \nVeel ma vaatan telerit ja võtan infot sealt, suhtlen oma sõbranadega, kollegidega." }, { "title": "B1 2018 IV_003-055 (b1d84cce-d8b5-48b9-ad31-dea164be1313).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et see on väga oluline iga päev uudiseid lugeda.\nInimene peab teadma mis juhtub oma riigis ja välismaal. \nTavaliselt ma loen eesti ajalehte Postimees ja ka vene ajalehte Vedomosti.\nMõnikord ma loen ka rahvusvahelist ajakirja Economist.\nKõige rohkem ma olen huvitatud poliitikast, kultuurist ja spordi uuditest.\nTänapäeval on väga mugav et on võimalik lugeda samad ajalehti ja ajakirju internetist. \nTihti ma ei osta ajalehti aga otsin infot nende kodulehtelt. \nSee on väga mugav, mulle meeldib et ma saan lugeda uudiseid internetist igal pool, näiteks, kui ma ootan järjekorras.\nPraegu ma leidan ka sageli uudiseid sotsial meediast näiteks Facebookist. \nMinu sõbrad kirjutavad seal mis nad arvavad uudite kohta ja saan niimoodi uut infot. \nPeale selle kui ma sõidan autoga ma kuulan ka uudiseid raadiost." }, { "title": "B1 2018 IV_003-058 (d4240191-6ce9-43b0-9244-4fb49e965b1f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oma igapäevases elus kindlasti enamus info tuleb elektrooniliste meedia allikate käest. \nMina kasutan kõige tihemini uudiste web portaalid nagu näiteks delfi.ee või postimees.ee. \nKui soovin leida uudised spordi kohta, siis külastan uefa.com, sest mind kõige rohkem huvitab jalgpall, ja uudised selles valdkonnas on prioriteedis.\nSamuti olen huvitatud ka kinnisvara turul.\nMis seal toimib, kas turg kasvab või langeb, millised tegurid mõjutavad kinnisvara turgu, prognoosid tipp spetsialistide käest.\nKui rääkida traditsioonilise paberi ajalehte kohta, siis aeg ajalt loen Äripäeva. \nMeie ettevõtes on traditsioon arutleda Top parimad palgamaksjad, või Top Tipp juhtide palkade ülevaade. \nSeda Äripäev pakkub iga aasta oma klientidele. \nMeie ettevõte on üks nendest.\nKui soovin leida minu informatsiooni, pöördun goole.com juurde. \nSee on kõige VÕIMSAM otsingu mootor kogu internetis." }, { "title": "B1 2018 IV_003-069 (3298d664-367e-489b-9a51-5fbe7931be71).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "MULLE VÄGA MEELDIB VÄRSKED UUDISED JA INFO. \nIGA PÄEV MA LOEN AJALEHED VENE, EESTI JA INGLISE KEELES. \nMA TAHAN TEADA MIS JA KUS TOIMUB. \nSEE ON OLULINE PÕHJUS MIKS MA LOEN ERINEVAD AJALEHED JA AJAKIRJAD. \nMINU ARMAS TEEMAD SEE ON POLIITIKA, MAJANDUS, SPORT JA MUIDUGI KULTUUR.\nEELMISEL AJAL MULLE MEELDIB OTSIN JA LOEN INFOT INTERNETIS.\nSEAL ON VÄGA PALJU ROHKEM UUDISEID.\nINFO INTERNETIS MA VÕTAN UUDISEID PORTAALIS, NAGU POSTIMEES PUNKT EE, DELFI PUNKT EE, ERR PUNKT EE JA TEISED.\nVEEL MA KUULAN RAADIO IGA PÄEV KA. \nSEAL ON KA VÄRSKED UUDISED.\nVEEL MA KUULA ERINEVAD INIMISEID.\nSEE ON KA VÄGA HEA KOHT INFOLE." }, { "title": "B1 2018 IV_003-070 (dce0e5f5-d88c-43ae-8832-d417d8ed3091).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma alustan minu hommik interneti ajalehti \"Postimees\" lugemisega, mulle meeldib seda kõige rohkem selle pärast seal uudiseid on alati värske ja hästi kirjutatud, aga kahjuks seal peab olema tasulised infot. \nMinu huvitavad teemad on spordi uudiseid ja krimi, veel mulle meeldib infotenoloogia veebiportaal, www.3dnews.ru, seal on palju uudiseid arvutite riisvara eest. \nSest ma tegin laskespordi, ma istun alati relvade teemadega saitis, kus on relvade ulevated, lasketehnikat, uued laskemoona tüüpid ja teised huvitavad asjad laskespordi maailmas, need on www.nra.com, shooting.ee, \nveel ma olen kalamees ja meil on meie foorum RYBOLOV.EE seal on võimalus teada missugune, mis ja kus on väimalus kala püügima." }, { "title": "B1 2018 IV_003-072 (5e6aaa6f-b958-4dd4-93dd-670c0c70e52a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis õpetaja Anna!\t\nTe tahate teada kust ma iga päev saan uudiseid ja infot.\nSee on kerge küsimus vastuda, sellepärast ma töötan juba ajakirjakuna ERR'is.\nSiis tähendab et ma saan uudiseid iga päev, kontoris.\nAga tegelikult ma loen Postimeest, Eesti Päevalehti ja Eest Ekspressit kindlasti. \nEesti Ekspress on minu lemmik ajaleht, aga see avaldab vaid iga nädal, mitte iga päev.\nPoliitik ja poliitilise uudised huvitavad mulle peamiselt.\nMulle meeldib lugeda riigikogust, erakondadest ja valitsusest vaga.\nMa otsin info ka internetist. \nLoomulikult ma kasutan meie interneti lehte; inglise keeles ja eesti keeles. \nMa otsin küll Delfi portaalist ka.\nVeel infot ma tavaliselt saan ministeeriumi interneti lehist, näiteks kaitseministeerium või sotsiaalministeerium, ja presidendi interneti lehist ka. \nTegelikult, palju lehte ja allikaseid on, kust ma saan infot, ja mul ei ole mitte kunagi igav!\nLp David ---" }, { "title": "B1 2018 IV_003-080 (dbdeecfc-ff18-49cc-9367-c4541b911e67).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib lugeda. \nRaamatud, ajalehed, ajakirjad, internet, reklaam - kõik on tähtis. \nMa loen \"Maalehti\", \"Haabersti posti\", \"Kodus ja disaini\", \"National Geographic\", \"Keila posti\" ja muud ajalehed ja ajakirjad.\nMul on huvi ajaloost, geograafiat, kunstist, filmist. \nMuidugi, ma otsin infot ka internetist, näiteks, Google, Wikipedia ja Facebook.\nMulle meeldib lugeda uudiseid internetist ka. \nKõige huvitavam on e-ajaleht \"Postimees\".\nMa loen eesti keeles ka. \nMõnikord internetis on palju ebakasuliku infot. \nKogu aeg on vaja valida tähtsam. \nVeel ma leidan infot raamatukogust ja raamatupoest.\nMulle meeldib raamatulaat. \nSeal ma saan osta uut huvitavaid raamatuid. \nVeel ma saan võtta infot minu perest. \nMe tihti suhtleme ja räägime uudist. \nMul on väga tark abikaasa ka, ta räägib teadust ja uritust." }, { "title": "B1 2018 IV_003-092 (63f35633-e51a-45e1-b458-42734f9448be).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kadri! \nTe palusite kirjutada, kust ma iga päev saan uudiseid ja infot.\nTavaliselt ma loen uudiseid iga päev hommikuti. \nMulle meeldib lugeda linnaajakirja, näiteks \"Postimees\". \nSealt ma saan infot linna kohalt. \nMa elan Tallinnas ainult 3 aastat, aga iga päev loen huvitavad teemad uudiseist. \nMõnikord ma loen uudiseid Fasebookist. \nSeal on teemad, mis mulle meeldivad. \nVeel ma kuulan raadio, kui sõidan autoga. \nMõnikord, kui hommikuti mul on palju vaba aega, ma eelistan ka vaata telerit. \nSealt ma saan võta infot.\nMulle meeldib, et praegu nii palju koha, kust me saame infot\nHead aega. \nAlina ---." }, { "title": "B1 2018 IV_003-107 (0d48f8de-176e-4acc-b3d0-08b3e7014deb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma loen ajalehti: Pealinn, MK-Estonia, Päevaleht ja ajakirja Maksim.\nMulle pakub selle ajalehti teemad: spordi uudiseid, reklaam, kuulutused, politikad, kriiminal, elu eestis ja väljasmaal. \nMa otsin infot veel internetist. \nInternetis on väga palju uudiseid\nMulle meldiv poortal DELFI.EE. \nSealt võib teada väga palju uudiseid, spordi udiseid, politikad, musikad. \nMa leian infot veel radiot. \nMa kulan radiot iga päev hommikul muusika saated ja uudiseid.\nMa kulan Radiot STAR FM, RETRO FM.\nMa leian infot veel telekast. \nMa vaata palju saated: kanal 2, ETV, ETV+, ETV2 TV3. \nSealt ma sain väga palju uudiseid: spordiuudiseid, politikaid uudiseid, ja elu eestis uudiseid, ja loomag uudiseid.\nMa vaata veel Discoveri Chanel ja Viasat History. \nMul melgil selle saated. \nMa saan infot veel sõbradest ja tutvadust. \nja naabrist." }, { "title": "B1 2018 IV_003-111 (33644605-ab7a-4811-92ee-ecf2015a2d1b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tavaliselt ma loen Eesti Postimees.\nIgal hommikul ma ostan ajaleht ja loen mis uudised toimub maailmas. \nSamuti iga päev ma loen Piibel. \nSee on väga tark ja kasulik raamat. \nKõige rohkem mulle meeldib luugeda ajakirju, kus on palju pildit. \nSamuti meeldib ajalooline teemad.\nMõnikord ma otsin infot internetist.\nTavaliselt ma avatan Google, ja kirjutan teema, mis mul vaja. \nAga kõige parem info saate oma perega.\nNeil on suur elamu koogemus. \nSamuti saab küsida oma klassi õpetaja. \nVäga kasulik ka info blogist otsida. \nNäiteks Youtubes või teised kanalis. \nMul on oma blogi, kus inimesed saab leia palju info omast linnast. \nSeal ma kirjutan, kus on kõige paremad Tallinnas kohvikud ja restoranid." }, { "title": "B1 2018 IV_003-118 (71e05322-78b2-4d30-b29b-fd59314ff9ad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tööpaeviti kui ma tulen tööle, ma loen kõigepealt uudiseid. \nMõnikord ma loen \"Äripäeva\" ajalehest, mõnikord \"Molodjož Estonii\" ajalehest.\nAga väga tihti ma otsin infot ja loen uudiseid internetist, see on mugav ja kiire.\ninternetis ma otsin infot ja uudiseid \"Delfi.ee\", kus on värske info.\nMuidugi, õhtul ma vaatan tavaliselt telerit ja kuulan raadiot. \nMulle meeldib programm \"TV+\", selles programmis ka iga päev värske info ja erinevad ettendused.\nMa vaatan ka õhtuti eesti keelne programm \"Eesti uudiseid\", sest ma ei räägi eesti keeles vabalt, see on väga kasulik minu jaoks.\nTööl ma saan uudiseid ja infot, kui meie ettevõtes toimuvad \"infopäevad\". \nSealt ma saan info, kuidas läheb töö ja plaanid, kuidas me töötame edasi. \nAga mulle jaoks väga meeldivad teatri ja muusika teemad, sellest ma armastan käi teatrisse ja vaatan ettendusi. \nSelle info ma võtan teatri programmist." }, { "title": "B1 2018 IV_003-138 (a6d08965-c503-4644-980c-30797079f004).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ajalehed ja ajakirjad ei ole mul igapäevane tegevus.\nMina iga päev ajalehti või ajakirju ei loe. \nAga kui on võimalus siis loen ajalehe \"köök\". \nTöötan köögis juba 10 aastat ja kõik uudised mis on ühendatud restoraanidega ja hotteli äriga on mulle väga huvitav. \nKui vaatan internetist, siis loen natuke uudised \"delfist\" ja alati vaatan autod ja autohinnad auto24.ee'st. \nHästi palju infot saan teada \"youtube'st\". \nMul olemas lemmik blogiat ja kanaalid. \nKa on üks suur huvitav teema \"jalgpall\".\nLoen ja leian igasugusi infot sellest: Mis toimub praegu maailma jalgpallis? \nMilliseid mängijad ostavad klubid sel hooajal ja milliseid \"forvardid\" on teinud rohkem punkti. \nVeel üks koht kust ma saan infot, see on minu töö. \nMinu töökaaslased räägivad palju maailma uudiste ja restoraani äride kohta" }, { "title": "B1 2018 IV_004-008 (69a7441d-db48-4eae-9c24-2134303841cb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Igal päeval ma vaatan televiirosit uudiseid, ma ei lugenud ajalehed sest ma tundsin et ma ei saa aru veel eesti keel nii hasti.\nMa vaatan uudiseid millised teemad on ilma ja majandus teemad ilma teema on väga oluline mulle sest ma olen parit sooja maalt, et iga päev ma olen rahul kui ilm on väga hea. \nMajandus teema lihtsalt ma vaatan sest minu abikaasa vaatab kugo aeg ja vaatasin kogu aeg temaga. \nMõned uudiseid ma vaatan internetist, eriti neid uudiseid valismaalt sest ma saan aru rohkem kui uudiseid on Inglesi keeles.\nMa leidsin ka veel infot Youtube'st aga kui ma tahaksin Eesti uudiseid infot saada, siis ma vaatan televiirosit või ma vaatan internetist. \nIgal kanalid nad uudeseid program aga ma soovin teile vaadata TV3 või etv kanalid." }, { "title": "B1 2018 IV_004-011 (f1516979-c178-4365-85e1-fa7471805652).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tavaliselt ajaleht ja ajakirjad ma ei loe, aga mull on üks sõber ja ta töötab Maalehes, siis see on ainult ajaleht et ma lugesin minu elus. \nKui ma lihtsalt tahan midagi huvitavat leida, ma loen internetis. \nWikipeedia mulle meldib naiteks. \nSest mull on huvi mingit tehnilised asjad tavaliselt lugeda, ja wikipeedijas neid on lihtne leida.\nMinu arvates kui inimesel on huvi midagi maailmast teada siis on parem mitte ajalehed lugeda aga teise inemesega suhtleda." }, { "title": "B1 2018 I_001-011 (80a8372d-01cb-44d4-9eb1-907eb4edc2c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui ma olin väike, siis ma tahtsin endale koerat. \nMeil oli juba kaks kassit kodus, aga ma unistasin koerast, laboradorist!\nPraegu ma olen viieteistkümneaastane tüdruk, aga tahan samasugust. \nArvan ma et koer on väga sõbralik, tore ja lõbus loom.\nKui sul on vaba aega, siis sa saad teda õpetada hüppata või midagi veel teha.\nMa tahan, et see loom hakkab elama kodus koos minuga ja minu perega. \nAga suvel ta saab õues magada, kui ilm on ilus.\nTahan koerat loomakauplusest võtta, kui ma hakkan elama vanemata.\nPraegu meil on ka kaks kassi kodus ja ma armastan neid! \nLoomast hoolitsema on väga tähtis!" }, { "title": "B1 2018 I_001-040 (3b42ea21-aace-4aea-938b-b065997243bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Unistan võtta endale kassi. \nArvan et kassid - väga kenad loomad. \nNendega ei vaja koguaeg jalutama, rääkima ja teised asjud tegema, nagu koeraga. \nNad ise teavad kus, ja kuidas nendel vaja. \nKui kass tahad, siis ta ise tuleb. \nKui väljas vastik ilm, ei vaja kuskile minna, nagu koeraga. \nMõtlesin selle asi juba ammu, et võttan kassi, aga natukene hiljem, sest, praegu mul elab koer, ja talle ei meeldi kassid. \nAga kes teab, võib olla kui see kass oli meie oma, sest kass ja minu koer tulevad sõbrad. \nNad saavad mängima ja magama koos. \nJa kui mina olen tööl, siis minu koerale ei olnud nii iganes. \nArvan, et see on hea mõtte, võtta kassi endale. \nKõigil oleks parem ja lõbusam kui kass kodus." }, { "title": "B1 2018 I_001-049 (02293473-0dad-4414-9c02-f9b8d417e1b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on lemiklooma unistan. \nMulle väga meeldib koerad ja kassid, aga rohkem meeldib papagoi. \nAga praegu ma ei saa võtta endale papagoi, seepärast et mul ei ole võimalus. \nMa soovin siis võtta endale kassi.\nNad on toredat ja tarkus. \nMa arvan, et kassid on targemad kui koerad, ja mina kuulsin ja loen palju, et nad võivad ravida inimised. \nÜtleme et nad parandavad vererõhk, süda haigused ja palju muud haigused. \nMul on jalad valutavad, et ma loodan, et kass saab mulle abiks olla natuke. \nMa näen fasebukist üks post, naine pakkub neli kassipoega, erinevad värvi, Ta ise elab Keilast. \nMina kirjutan talle kiri, et soovin broonerida ühe kassipoega!\nTa on praegu väga väike, 1-kuudne. \nSiis ma ootan, last ta kasvab veel natuke.\nMul endal kodus valge kass, ta on pikkakarvane, ja puhas valge värvi. \nTema nimi on Sonja. \nTa on kaks ja pool aastat vana. \nMa väga armastan oma kassi!\nTa on väga lõbus ja energeline, ja annab mulle palju toredat momente." }, { "title": "B1 2018 I_001-062 (ea487df8-49e0-42c1-bbc0-cd5f32e1ea88).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis õpetaja! \nMa unistan ammu lemmikloomast aga minu vanemad enam ei lubanud. \nMa tahaksin väga saada endale kassi.\nMul ei olnud kassi mitte kunagi. \nAga nüüd ma saan osta või võtta teda. \nMa tahan seda looma endale selle pärast ta on väga rahulik ja hea loom. \nTema kohta ma tean veel et ta on samuti puhas ja vaikne loom.\nViist ma saan selle looma kui minu laps kasvab suurem. \nMuigugi minu lapsele meeldib loomad ka. \nEriti kassid ja koerad.\nAlati loomade järel on vaja (tuleb) koristada ja hoida. \nKui seda pole teha, korteris on (olla) mustus. \nPraegu ma ei tea täpselt kust ma saan kasi., võimalikult ma küsin minu ja mehe sõbra(de) käest. \nNendel on koduloomad.\nVarem kui ma õppisin ülikoolis, ma elasin eraldi ja mul olid kanad (akvaariumis) ja papagoi. \nMulle väga meeldivad erinevad kanad.\nAitäh tähelepanu eest. \nNägemiseni!" }, { "title": "B1 2018 I_001-069 (8e9fac11-9ff5-4127-8417-1a405865e5c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui ma olen noormees mul oli palju erinevaid loomad koerad ja kassid, kilpkonnad ja kallad. \nNüüd ma elan oma korteris ja unistan saada koer, sest koeraga on võimalik jooksta meetsas kui on päris puhas õhk. \nSamuti koeraga on võimalik mängida, lapsed ka meeldivad koerad. \nPaar minu sõpru kodus elavad koerad, milleaga nad käisivad mingi looma üritusele.\nPraegu mul koodus elavad paar väiksed loomad mis nime on degu, nad on tšiili oravad, ma ise ehitan nende kodu. \nNad välja nägevad nagu väiksed tšinstsilad.\nKoera kohta ma arvan, et ma võin osta poodist või küsida sõprade juurest, sest nad võivad aidata valida soobiva koera.\nIse ma elistan mingi suured koerad nagu malamut või haski." }, { "title": "B1 2018 I_001-109 (f75cd691-7504-4fbb-b774-0309cca812f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu lemmikloom on kass. \nMa olen sünndinud kassi aastal. \nJa kass on minu talisman. \nMa armastan kassid ja kassid armastavad mind. \nKass on väike ja rahu lemmikloom. \nEi ole vaja ulutada õues. \nKui mul on puhkus siis saan võtta kassikene kassa või anna minu tädi juurde külas. \nKui ma võtaks kassi siis loomamajast.\nTahaks anna vaevane kassi uus kodu. \nKujutan ette, ma tulen koju väsinud töölt ega lemmikloom jooksab rõõmuga minu juurde. \nMul ei ole praegu kassi kodus.\nSellepärast ma ürrin korter. \nMinu korter on väike ja väga palju mööblit, ei ole kassi kohta. \nVeel lemmikloomad on kallis sõber. \nToidu, loomaarst ja teised loomaasjad maksavad liiga palju. \nVõib-olla minevikus, kui mul on suurem palka ja uus avar korter siis ma võttan kassi loomamajast. \nAga praegu hakkan vaadata kassist videot YouTubis." }, { "title": "B1 2018 I_001-171 (4f3c480a-802d-47d8-a35b-fd34cfce352a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Järgmisel aastal ma väga tahan ostma üks ilus kass. \nTema nimi on \"Bengal\" \nTa väljanäeb nagu väike leopard, rohelised silmad tal on ja suured kõrvad. \nMa tahan see kassi endale selle pärast et kodus mul on juba üks sama kass, ja ma tahan osta temale sõbra.\nSee kas nägu tavaline kass, aga üks korda kuus ta peab süüa toores veiseliha.\nTa on väga tark ja mängib päris palju.\nJa väga meeldib lapsed.\nMa arvan et järmisel aastal mingi juunis või juulis ma saan sellekassi ostma. \nÜks pere müüb ainult selline kassi, ja maksab päris palju mingi viis - kuus sotti euro.\nPraegu mul on kodus üks kass tema nimi on Leon, ja üks koer tema nimi on Sändi. \nNad on väga hea sõbrad ja elavad koos juba neli aastat." }, { "title": "B1 2018 I_001-196 (622ee8c6-dbfa-456c-8f2f-05dae2532aae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, õpetaja!\nMa kirjutasin teile kiri oma lemmikloomast.\nOma lapsipõlvenist tahaks saada mina koeri.\nMina väga meeldin loomi, aga koer minu jaoks kõige ilusam ja tarkem loom. \nMa tahan koeri, sest koer on hea sõber ja vaga truu. \nMa ka tean, et koer tunneb, kui inimesed tunnevad end halvasti. \nKoeri valik on väga suur. \nJa ma ei tea milline tõugu ma tahan. \nMa tahan, et ema kingis mulle koeri sünnipäevaks. \nMa mõtlen, et me võtame koeri oma naabrite käest.\nNendel on labradorid ja nad pakkuvad neid meile. \nMina tahan kaks koeri aga ema ütleb, et nad on palju maksuvad. \nMeie naabrid pakkuvad 100 euro igast koeri. \nPraegu mul ei ole mingi loomi. \nEma lubati muule, et kahe nädala pärast ta kingib mulle koeri. \nMa ole väga õnnelik.\nMina ka taha küsida, kas teil on lemmikloom!\nTeie õpilane, Alina." }, { "title": "B1 2018 I_001-214 (d4b38ab0-7678-4e5b-b11c-5a9124c8f999).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis õpetaja! \nMa tahaks saade endale väike koer. \nMul on juba pärast suur koer Labrador.\nAga Mul on vaja veel väike koer. \nMinu suure koerale on väga igavalt kodus istuda terve päev sellepärast, et ma pean tööl käima iga päev ja mul ei ole tuttavad, kes võib mulle aidata koeraga jalutada. \nMa tean suure koerad, aga sooviks ka hoolitseda väikega koeraga. \nMa lugesin kodulehelt et mõned inimesed annavad kuttikast head kätte, ja tahaks võtta üks kuttikas endale. \nMa loodan et järgmiseks kuuks mul on kodus kaks koerad, ja see teeb palju rõõmu.\nTervitadeks!\nKohtumiseni." }, { "title": "B1 2018 I_001-216 (31d2fbbd-e478-4b9b-b7cb-027ce4a6ea63).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan saada kass. \nMul on praegu on uks kass kodus. \nTa on väga ilus, hea iselomuga. \nTa on 16 aastat vana. \nVarem mul oli kaks kassi. \nÜks isa, punane ja väga õrn. \nTeine on tema poeg, must värvi. \nEsimene kass oli 18,5 aastat vana millal ta elu lõpuks.\nPraegu minu kassile on igav ja ta on vaja seltkond. \nTa on väga elukas ja tahab mängida, aga mul ei ole palju aega. \nVarem, kuidas nad olid kahekesi nad mängisid palju. \nMul on kõik valmis teisele uuele kassile.\nMa tahan uue kass saata minu sõbralt. \nTal on ilus kass kassipogadega. \nTa lubas minule uks võtta. \nMa olin rahul." }, { "title": "B1 2018 I_001-222 (badd9d06-b053-46b5-b812-a34b9d96f71d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lapsepõlvest ma armastan kassid. \nAga kui ma olin laps, minu vanemad ei lubanud mulle kodulooma pidada. \nPraegu ma olen täiskasvanud ja ma kavatsen osta kassi. \nMa tahaksin pidada seda looma, sest see on nii nünnu ja pehme. \nKassid armastavad palju magada. \nMulle meeldib sest kassiga ei ole vaja õue minna, nagu näiteks koeraga. \nMa tahaksin osta kassi järgmisel kuus. \nMa otsin internetist üks naine, kes müüab kassid. \nTa elab Narvas.\nMa helistaksin talle. \nTa rääkis et kassipoeg on, aga ta on liiga väike. \nSiis mul tuleb oodata natuke. \nPraegu ma ei pidada kodus looma. \nAga ma ootan minu kassipoega hea meelega. \nOstin talle juba mänguasjad." }, { "title": "B1 2018 I_002-009 (cea2a978-64b3-46cb-a06c-74199e65c805).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul üks unistus. \nMa tahan endale väike koera. \nSellepärast et väike koer väga sõbralik. \nMa tean et koeraga on väja jalutada, mängida ja treenerida. \nSee mulle sobib. \nMul on palju vaba aega. \nMa tahan koera saada minu sünnipäeval. \nMinu sünnipäev on varsti. \nSee koera ma nägin poes minu maja lähedal.\nMa tahan, et minu ema ostab mulle see koera poest. \nMul ole palju nälja lemmik koeraga.\nPraegu ma mõtlen mis nimi koera anda.\nVäga tahan lemmikloom.\nPraegu mul ei ole kodus lemmikloom.\nMinu ema ei tea veel, et ma tahan koera. \nAga täna ma tahan paluda see koera. \nMa loodan, et minu ema ostab mulle minu unistus." }, { "title": "B1 2018 I_002-050 (6c51b6d7-6e92-4d88-b1a5-7ddb6214014a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahaksin endale saada väikset kassi. \nMul praegu kodus ei ole lemmikloomi ja mul on natuke igav õhtuti, kui ma tulen töölt koju tagasi. \nMa tahan võtta seda kassi minu sõbranna käest, sest et sinul on suur kohune musta värvi kass, kellel on praegu neli ilusat kassikutsikat. \nMa arvan, et kassil peab olema korteris oma koht ja kassitoit, mida vaja osta poest. \nKassiga on vaja mängida ja osta temale kassimänguasjad.\nLoomad toovad meie ellu palju rõõmu aga ka hoolt ja muret. \nKassiga on vaja käia kindlasti üks kord aastas loomaarsti juures vaktsineerida.\nKass võib uksi, mööblit, kingi ja muud kraapida ja närida, seepärast on väga vaja hea mõtelda, kas võta või ei kassi korterisse. \nMa võtan kassi kindlasti. \nMa olen kassiga hoolida ja ta saab oota mind ukse taga, kui ma tulen koju töölt tagasi." }, { "title": "B1 2018 I_002-056 (36d237bf-f2c6-4f8a-976d-400a5c8bc2ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina väga tahan endale kassi. \nMa väga armastan neid, sest kassid on väekesed, armsad ja karvased. \nNad on väga kohusetundlikud ja julged loomad. \nNad saavad ise õues jalutada ja isegi sind kaista! \nMu sõbranna juba sai kassi kingituseks, aga mina nii palju kuud palun seda vanematelt ja ei saa. \nMu vanemad ütlevad, et meil on juba koer ja kass meile ei ole vaja. \nMulle tundub, et meie koer ei ole kassi vastu.\nAga eile ma leidsin teadet kassist. \nSeal oli kirjutatud, et inemestel on juba kass, aga veel viis kassi neil ei ole vaja ja nad annavad neid ära. \nMina väga rõõmustasin ja ütlesin seda oma emale. \nNad arutlesid seda isaga ja ütlesid mulle, et me võttame endale kassi! \nMina olin nii rõõmus selle tõttu. \nSellega lõpetan." }, { "title": "B1 2018 I_002-083 (8bf80e28-803f-4c5c-89a7-94a4860b327c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu lemmikloom on koer. \nLapsepõlves mul ei olnud loomi üldse ja ma unistan koerast.\nMinu sõbral olnud erinevad koduloomad.\nAga ühes sõbras oli koer. \nSageli me jalutasime temast. \nTa üldse ei joosta ära. \nSee koer armastas mängida lapsega. \nSõbra koer jäi mälestus.\nVeel mina palju lugesin koerast. \nJa minu arvamus nad on targad, sõbralikud ja tähelepanelikud. \nSellepärast ma taha ainult koera.\nMa tean, et koerast hoolitsema ei ole kerge.\nTemale on vaja hea ja kvaliteetne söök. \nOn vaja temaga veterinaarisse käia. \nVeel koeraga on vaja palju jalutada. \nKui palju ei jaluta temaga, siis ta jäi kurjaks või haigeks.\nMa arvan et koera on vaja osta veel kutsikas. \nParem, kui võib osta sõbral, sellepärast et ma tean sellised inimesed.\nMul ei ole praegu koduloomi. \nMa loodan et tulevikus ma võtan ainult koera." }, { "title": "B1 2018 I_002-086 (252e0863-f7ac-45db-ba90-e5dae9f3e973).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Endale ma väga tahaksin saada koera. \nSee on suur, sõbralik, ilus ja ebarahulik loom. \nMa tahan endale koera, sest see on väga sõbralik loom, ta oleb armastada sind ja sinu pere. \nMa tean, et temast on vaja holitseda, söötma, jootma, loomaarsti juurde käima, jalutama ja mängima temaga koos. \nMa tahan saada selle looma oma sünnipäeval osta teisest inimesest. \nMinu kodus on pregu lemmikloom.\nSee on ka koera, ta on kümneaastane. \nTa on praegu väga haige ja ta ei toetu vasakule tagakäpale. \nMe käisime loomaarsti juurde ja ma tahan, et temaga kõik olla hästi." }, { "title": "B1 2018 I_003-002 (4e5bdcb5-64d6-4009-9598-9465cce85c21).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis õpetaja! \nTeile kirjutab teie õpilane Irina ---.\nKas teil on mõni lemmikloom? \nMul ei ole, aga ma unistan kassist. \nMa juba lasteaiast unistan temast, sellepärast et ma väga armastan loomi, eriti kasse. \nMinu parimatel sõbral on kassipoeg ja kui ma tulen talle külla, siis alati veedan suurema osa oma aega kassipojaga. \nTean, et kõik kassid ajavad karvu, aga see ei ole probleem, paljudel inimestel on allergia kassile, aga ma küsin oma vanemate käest ja nad ütlesid, et allergiat neil ei ole. \nTean ka, et kassid armastavad palli mängida ja nendega koos ei ole vaja nii vara hommikul tõsta. \nKassid saavad inimestega ja eriti lastega hästi läbi ja nad ei hammusta ega riku mööblit.\nKassid ka püüavad hiiri, aga ma nii kardan hiirt. \nSiis kass olla minu kaitseja. \nSelle looma saan juba järgmisel reedel Riiast. \nMinu isa sõidab Riia ja võtab kassipoja kaasa. \nKodus mul pole lemmiklooma, aga tahaksin ka tulevikus kalad. \nKirjutage mulle palun, kas Te lapsena tahtsite endale lemmiklooma?" }, { "title": "B1 2018 I_003-007 (a59b567b-000d-43f1-9907-497697c66056).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, eesti keele õpetaja, Polina!\nMa kirjutan lemmikloomast, keda endale väga tahaksin ja see on kass.\nMulle väga meeldib, et kass on rahulik, ilus loom, ta alati kuuleb mind, aitab, kui mul on psüholoogilised probleemid või stress, tõstab tuju. \nMa tean, et kassi eest pean hästi hoolitsema, näiteks söötma, jootma teda, mõnikord puhastama, aga kassid ise puhastavad, muidugi mängima kassiga, sest kui ma ei mänge, siis kassil langeb aktiivsus, ta saab agressiivsemaks. \nMa loodan, et saan selle looma aprillis, sest selles kuus mul on sünnipäev ja oleks nii tore, kui see oleks kingitus! \nMa mäletan, et ema rääkis, et ta tahaks ka kassi ja võib-olla ostab mulle. \nAga ma ei tea, kas see on võimalik või mitte, sest praegu meil on kodus sõbralik, aktiivne koer ja ema ei tea, kas kass ja koer saavad elada koos. \nJa see on väike probleem, ma mõtlen, et mul oleks kass!" }, { "title": "B1 2018 I_003-027 (284d35ec-0b59-4ce5-9108-06ad7f8d37f0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen alati endale kutsikat tahtnud. \nTemaga saab mängida ja jalutada. \nKuna koer on väga aktiivne loom, siis temaga peab tihti õues käima, et tal oleks võimalus joosta.\nKoera peab toitma kolm korda päevas.\nPraegu mul kodus on kaks kassi. \nKassid ja koerad lähevad tihti tülli. \nAga minu arust, kui nad mõnda aega kokku olavad, siis läheb neil kõik päris hästi.\nMina ise veedan päris palju aega arvuti taga, aga kui mul oleks koer, siis ma lihtsalt ei saaks kodus istuda, sest peaksin koeraga jalutama.\nKoer võtab päris palju aega, eriti siis kui ta on veel pisiki. \nAga ma olen valmis koera hoidmiseks.\nÜhel minu sugulasel sündisid kutsikad.\nNad on tillukesed ja väga armsad.\nSelle pärast tahangi ma praegu koera.\nKutsud on veel liiga väikesed, et neid ema juurest ära võtta.\nAga kui nad kasvavad suuremaks, võtan ühe endale." }, { "title": "B1 2018 I_003-030 (2c4a2da4-dff8-4a7a-aa4c-94ba257a1fe2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma armastan kõike loomi, aga kõige rohkem tahaksin endale koera saada.\nKoer on loom, kes ei reeda, ja ta on inimese sõber. \nKoeraga saab mängida, suhelda, sest koer alati kuulab inimese ära. \nSee loom on vaga sõbralik, lõbus ja aktiivne, temaga saab reisida ja lihtsalt jalutada. \nSee loom alati tõstab mulle tuju, kui ma vaatan tema silmadesse.\nMa tean, et koer on väga tark loom. \nNäiteks, koer võib teha, mida inimene palub: istuda, seista või joosta.\nMõned koerad kaitsevad kodu ja inimesi, teised aitavad lastele ja mängivad nendega.\nTahaksin saada ema sõbralt koera, kelle koeral on koerapoisid. \nTahaksin sellel suvel koera, aga ema arvab uued, et sügisel saada on parem.\nPraegu mul on kass kodus, aga ma olen kindel, et nad saavad üksteistega läbi.\nMa hakkan oma koera eest hoolitsema, sest lugesin nendest palju ja ma armastan loomadega aega veeta.\nArvan, et me oleme head sõbrad." }, { "title": "B1 2018 I_003-038 (6995587f-9132-412f-bf22-90f8dc15da7c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Praegu mul on kodus hamster, aga lapsepõlvest ma tahan endale koera. \nKoer on inimese sõber, kes ei reeda. \nNad võivad olla erinevad: suured ja väiksed, aga kõik nad on väga ilusad ja nunnud.\nKui mul oleks koer, iga päev ma jalutaksin loomaga, hoolitseksin tema eest, mängiksin temaga. \nTahan endale suure koera, aga meie korter ei ole suur. \nEma ütles, et kui olen 15-aastane, siis ta kingib mulle koera. \nMinu tädis ja onus on 4. koerad, iga päev ma käin nende külas koeraga mängimas. \nUnistan sõita koeraga Venemaale koeravõistlustel. \nKoer on tõeline sõber, ja kui mul oleks koer, ma oleksin väga rõõmus ja õnnelik" }, { "title": "B1 2018 I_003-049 (bbd1a198-a0f3-4c9a-9c93-4303d90f8ba7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib kassid. \nMa arvan, et nad on väga sõbralik ja abivalmis loomad ja sellepärast ma tahan saada kassi.\nKassid on vaga ilus loomad, nende karv, silmad, kõrvad ja kappid on ka väga atraakiviselt.\nMulle meeldib nende isuloom, need on vaga sportivselt ja tark.\nMa tean, et nad meeldivad magada ja mängida palliga.\nMa arvan, et ma saan tema looma poest, sellepärast poes nad on vaktsineeritud ja kiibitud. \nMa tahan kassi saata talvel, sellepärast õues on kulm.\nMul on ka kodus on lemmikloom. \nTa nimi on Alisa. \nMa hoolitsen tema eest ja ma armastan teda. Ta on lambikoer. \nTalle meeldib hüppada ja palli mängida." }, { "title": "B1 2018 I_003-070 (a3f5e530-2835-4a15-94c3-02c1cee9b09f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis Anna!\nMinu arvates mu kõige meldsam lemmikloom on koer. \nMiks ma nii arvan? \nsest koer on väga tark, ma saan temaga väga tihti aja veeta ja mängida.\nKoer on aktiivne loom. \nMa saan minna temaga koerakooli kus ta õpib minged liigutused ja kuidas käituma ennast.\nMa tahaks veel sõita koeranaitusele. \nMa tahaks saada kodulooma välismaalt järgmisel aastal. \nPraegu mul pole kodulooma aga väga tahaks." }, { "title": "B1 2018 I_003-080 (597bc459-07f0-46c1-b361-3ac07e12c21c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu lemmikloom on koer. \nSee on väga ilus ja armast loom. \nMulle meeldib koeraga käib jalutamas ja ujumas. \nSest on ma tahan seda looma endale. \nTavaliselt koerad elavad õues aga elavad kodus ka. \nMa arvan, et koeraga meldivad rohkem elada kodus. \nMa saan selle looma järgmisel nädalal. \nSee koer toob mulle minu sõber.\nMinu sõber elab täisest linnast. \nTõisest ma kardan natuke, sest see koer väga suur nagu karu. \nPraegu on kodus papagoi ja kass. \nMulle meeldib papagoi aga mulle ei meeldi kassi. \nMinu aabikasa ja minu poeg meeldivad kassid. \nMa ei tea kui tuleb koer kuidas elevad kodus kõik koos.\nAnton ---" }, { "title": "B1 2018 I_003-083 (933fee00-2428-4bf2-8dcb-4587d1a77286).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on üks lemmik loom. \nSee on kass.\nMa unistan kassist umbes kaks aastat. \nMa tahan endale kassi, sest ma arvan, et kassid on ilusad ja targad loomad. \nKassid on head sõbrad inimesele ka. \nKui sinul on mingeid probleemid, kass on praegu sinu kõrval.\nLapsepõlves vanaema juures ma mängisin alati kassiga ja ma tahaksin, et minu kodus ka oli kass. \nÕues ma ka mängisin kassiga, aga see oli natuke ohtlik, sest kassil ilma koduta on mingeid haigesed.\nAga paar päeva tagasi ma jalutasin pargis emaga ja me leidsime väike kassipoega. \nMa palusin ema \"emake, ma tahaksin kassi väga kaua!\nKas ma saan seda kassi võta?\"\nJa praegu minu kodus elab väike kass ja ma armastan teda." }, { "title": "B1 2018 I_003-100 (38697e5d-0e25-4e17-bee8-9a1d3eab7406).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on ainult üks lemmikloom. \nSee on kass. \nMa tahan seda looma sellepärast, et kass on ilus ja ei ole suur. \nPraegu minu kodus mul on üks kass. \nMa arvan, et tal on igav. \nTulevikus, võib olla järgmisel nädalal, ma võin veel üks kass. \nMa vaatasin üks kass internetis.\nTa on valge värvi, tal on rohelised silmad. \nSee kass on väga ilus!\nMa arvan, et iga inimesi peab olema kassi.\nMul on kodus veel kalad. \nMinu akvaarium on väike umbes 50 liitrit." }, { "title": "B1 2018 I_003-107 (4ada0e53-241d-4266-8b6a-97e84d7a92f5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle väga meeldib koduloomad.\nMinu lemmiklooma on väike koer.\nJorkiterjer. \nMa väga tahksin saada see koera. \nKui ma olin väike tahaksin saada väike koera, aga minu ema ei tahaks koduloomad. \nPraegu mul on väike lapsed ja ma tahaksin osta väike koera lapsed jaoks. \nMinu armastab holitsema koera, jalutama, mängima. \nLapsed ka armastatavad mängida koeraga. \nKaks kuu tagasi ma tellisin Tartust väike koer Jork. \nPraegu meil on väike koer Alica ja minu lapsed väga rahuldab. \nMe jalutame koeraga pargis, meie maja juures. \nTa sööb kõik.\nMina valmistan koera jaoks erinevaid pudrud, suppi, puvilja ja jurvilja ka ta sööb. \nVäga lõbus koer meil on.\nMa soovitan kõikedele. \nOsta väike koera.\nSest see on väga lõbus." }, { "title": "B1 2018 I_003-119 (d9ec2642-1ca1-46fe-8095-a1c77e23e504).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Igal inimesel on oma unistus. \nÜks tahab uut autot, teine tahab endale arvutit, aga ma unistan koerast.\nTahan koerat, et mul on vaja sõpru, mis kunagi ei reeda mind. \nArvan, et koer peres on uus pereliikme, see on väga tore. \nTean, et pean hoolitsema oma koera järel, pean jalutama 3 korda päevas, pean söötma ja jootma teda. \nPean pesema koerat ja koristama teda järel. \nTahan selle looma saata oma sünnipäeval 13. aprillil loomakauplusest.\nPraegu mul on kass kodus, aga tahaksin ka koera. \nMinu vanemad ütlesid, et kui ma hakkan õppima viietele koolis, siis nad ostavad mulle koera. \nJuba tean, mis minu koera nimi on, tahan teda nimetada Ljolikuna." }, { "title": "B1 2018 I_004-006 (e69ad2bc-ca7a-447c-8954-f094ea510cb7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Unistused peab teostama!\nVäiksena ma unistasin endale koera saada.\nKui ma olin väike, siis meie peres olid ainult kassid. \nNeid oli lausa kaks tükki. \nKahjuks, mulle kassid väga ei meeldi. \nIse ma olen pigem koera inimene. \nPõhjus, miks ma endale koera pole saanud on see, et minu emal on koera alleergia.\nKoerad on minu arust parimad sõbrad. \nNad alati teevad su tuju paremaks. \nKoeraga peab iga päev jalutama, mis paneb mind ennast liikuma rohkem.\nKoera ma saan endale lubada alles suvel, sest minul tuleb tööpuhkus. \nUue lemmiklooma ma kindlasti võtan varjupaigast.\nUhtegi lemmiklooma mul hetkel ei ole, kuna elan ühiselamus. \nKevadel ma lõpetan kooli ja ehitan endale maja. \nKoer on asendamatu loom, kui sa elad maal ja sul on olemas enda kodu." }, { "title": "B1 2018 I_004-014 (515ac09f-e42f-40c3-9313-335a751f2947).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õpetaja Mari. \nMulle väga meeldivad kassid. \nMulle tundub et nad on väga ilusad ja targad. \nVanasti mina olin väike laps, meie perekonnas olid kassid.\nMinu meles nad on väga arukad ja puhtad. \nOn seline väide et kui inimesel midagi valutab, kass tuleb kaisule ja ravib, pea, kõht ja nii edasi. \nMa arvan et kassi võib võta looma varjupaigast. \nSeal neid palju ja samas aidata mõnele loomale. \nNeile ka vaja kodu ja hooliv peremees. \nHetkel meie kodus loomi pole, sest meiel on väiksed lapsed.\nTulevikul, ma loodan meie majas hakab elada karvane \"pilveke\"\nMa arvan et igas majas peab olema lemmikloom." }, { "title": "B1 2020 II_001-005 (13516e9e-dde0-47f9-96af-623f1bdf2df4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, sõbranna Anne! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Otsustasin kirjutada sulle meie üks traditsioon. Iga Uus Aasta me tahistame koos perega. Me saame kokku iga Vana Aasta lõppu minu ema poole. Seal tulevad mina koos naisega, minu vend koos perega ja õde pojaga. Kõige rohkem ma suhtlen vennaga. Selle pärast, et me töötame koos. Kui me kohtume me suhtleme, vaatame televiisori ja mängime. Kell kaksteist null null me käime õues vaadata saluut. Peale seda tulime tagasi laua taga, tühistame ja kinkime üksteist kingitused. Mulle väga tähtis seda kombe. Vot selline traditsioon on meie peres. Kuidas sul perega on? Kas kõik on terved? Ära unusta mind! Kirjuta, väga ootan! Kõike head sulle! Maksim" }, { "title": "B1 2020 II_001-035 (25ac6c2d-db4a-4942-a3ed-54de4a845af4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres ! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Esmalt räägin sulle, kui tihti meie pereda kokku saame. Kuna umbes 75 % minu suguvõsast elavad Ukrainas, siis saame kokku tavaliselt ainult pereliikmetega, kuid tänu internetile saame suhelda meie terve oma suguvõsaga. Isiklikult mina suhtlen kõige rohkem oma tädiga, kuid minu vanemad üritavad rohkem suhelda oma vanematega. Nagu olen, sulle Andres, ka varem maininud, suur hulk meie sugulastest elavad Ukrainas, kuid minu ristiema elab Eestis. Meile meeldib lihtsalt võtta palju toitu ja hea tuju kaasa ning minna koos perega metsa matkama, see ongi see, mis annab ühise meeleolu: mets, loodus, värske õhk ning head inimesed. Kõige tähtsamad sündmused meie peres on sünnipäevad. Terve aasta iga pereliige ootab oma sünnipäeva, kuna teab, et talle tehakse üllatus. Mäletan, et minu viimasel sünnipäeval kinkisid mulle vanemad koera, ma olin väga õnnelik. Loodan, et sa said oma küsimusele vastuse, Andres. Kõike head sulle! Irina" }, { "title": "B1 2020 II_001-118 (c3e84a67-2834-49de-a37b-a23fdafa3a2a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anne! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Mul on väga suur pere ja iga korda kui meil on erinevaid pidu me kohtusime kõik koos. Me kohtusime väga tihti ja teeme erinevaid lõuna või õhtusööki. Ema teeb traditsionid pirukad koos marjaga ja rabarberiga aga vanaema teeb, tema vanaretseptid alkoholivaba jooki ja siis me istume kõik koos on terasis, kui õues on soe, ja räägime kuidas läheb ka kõikedele. Pärast kui meie kõht on terve, me alustame tansida, või mängime Alias - see on väga huvitav mängi. Aga meil on ükk traditsionid veel. Kui suvel tuleb siis igal pühapäeval me jalutame rannas ja pärast me mängime korvpallid, see on nii naljakas, kui minu isa alustab hüppa, aga kui õues on vihma, siis me käisime kinno. Aga meil on väga tähtpäevi, see on päev, minul isa ja ema oli pulmad. Iga aastat me käisime ühe restoranis, kus pulmad oli, see restoran on väga vana ja alustab vanalinnas, ja nendel on nii maitsev magustoitud, minu lemmik. Meil on väga sõbralik pere! Aga kuidas sinul laheb? Kirjutage mulle tagasi palun, ma ootan. Kõike head sulle! sinu Anna" }, { "title": "B1 2020 II_001-122 (1c61031a-df75-4e97-92d3-371dc172fafe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meie peres on mitmeid traditsioonid. Ma kohtusin oma perega iga 2 voi 3 kuud, sest ma elan Tallinnas, aga nad elavad maal. Tallinnas elab minu vend ja mõnikord me räägime internetist telefonist. Üks kord nädalas me kohtume ühes kohvikus ja mängime kaardimängeid. Ta tahab leida uue töö ja kolida minu maja lähedal. Siis me saame kohtu iga päev. Detsembris ma tahan sõitma koos vennaga oma peres. Me tähistame joülud ja vana aasta lõppu. Me teeme Jõulusööki ja kodu vein. Vaatasime presidendi telerit, ja pärast läheme õues koos tähistab uue aasta. Aga millised on teie pere traditsioonid. Ma tahan ka teada. Kõike head sulle! Sinu Jaan" }, { "title": "B1 2020 II_001-136 (23e7d41d-7c93-4ab0-9f63-71f969a795e9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Peeter ! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Ma kokku saan oma sugulastega 2 korda nadalas. Ma suhtlen kõige rohkem emaga ja isaga. Meil on väga sõbralik pere. Mulle meeldib tulla vanemate juurde. Nendel on väga mugav maja ja suur aed. Me vaatame televiisorit, teeme sööma, mängime koeraga ja kassiga, koristame, reisime välismaale, käime kinnos, restoranis, teatris. Meil ei ole igav koos. Me tähistame koos tähtpäevi. Talvel teeme suur pidu. Ema teeb mulgikapsas, ahjukartulit ja vorstid. Ma teen õunapirukas. Siis mängime mängu ja kinkime kingitused ja tantsime koos. Me väga armastan minu pere. Kõige rohkem ma tahaks et minu pere elada koos. Peeter, palun ütle mulle eeld tagasi, millised traditsioonid sinu peres! Nägemist. Ootan sinu vastu. Kõike head sulle! Sofia" }, { "title": "B1 2020 II_001-167 (b57635d2-2af3-439c-8a19-6eee73fb41b6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres ! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meie pere on suur. Mul on vend, kaks õie, Ema ja Isa. Me elame erinevad linnas. Mina elan Tallinnas, õde elab Tartus, Ema ja Isa elavad Püssis, ja me kohtume viis korda astas. viimane kord me kohtusime Tallinnas meie juurde Tallinnas on palju huvitavad kohtad, restoraanid ja SPA. Iga kord kuime kohtume, siis me teeme traditsiooni lõuna, me kjäime restoranis ja palju sööme, veel me meeldime käima muusiumid ja kinos, vadata kino koos kõige sugulastega on väga huvitad. Üldse kõige rohkem suhtlema mulle meeldib minu õiega, kuna tema on väga tihti sõidab ja temal on huvitavad harustused ja mulle meeldib kuulata kus oli ja kus sõitis minu Õde. Muidugi ka meeldib suhtlega minu Emal, Talle meeldib Tallinn, ema väga tihti Tuleb. Isale väga meeldib Kadrioru pargi. iga kord kui me kohtume perega me läheme sinna. Kõike head sulle! Mihhail D..." }, { "title": "B1 2020 II_001-191 (cf4e7121-a8b1-4686-866b-af63f381c5f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, armas sõber Margus! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Nagu sa tead, elan Tallinnas, aga mu pere Ida-Virumaal. Aga see ei seda meile kooku saada päris tihti. Iga reede sõidan Narva poole koju ja seal kohtume korteris või naudime värske õhu suvilas. Leia aega ja tule külla, saame koos grillima. Peres ma suhtlen rohkem emaga ja isaga, õde elab eraldi. Tavaliselt tähistame sünnipäevad suvilas, aga kellegil on talvel see tähtis päev, siis kohvikus. Jaanipäeval kõik koos istume mu bussi ja sõidame Peipsi Järve äärde kus panene püsti telki, teeme šašlõki ja öösel hüppame üle lõkke. Uuel aastal tavaliselt kõik pereliikmet tulevad Vanemate kodusse, ema teeb magusad toidud, istume ja mängime lauamängud ja öösel käime külla. Margus, kui sul on huvi, siis anna teada ja järgmises kirjas saan sulle rohkem jutustada. Ole tubli, kirjuta kuidas teie peres tähistavad Uut aastat. Kõike head sulle! A.." }, { "title": "B1 2020 II_001-212 (8344e221-c2a8-403f-8900-ecd4c6a8153b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Aivar! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Ma ei saanud oma sugulastega rohkem kui kolm aastat kokku saada. Aga varem, me oleme vähemalt iga tähtpäevadel kokku saanud. Ma arvan, et ma suhtlen oma emaga kõige rohkem. Tavaliselt, ma ei räägi liiga palju aga ta küsib kuidas ma olen, kuidas minu tööd on, jne. Sagedamini, me käime vanemate juures. Me rääkisime elust. Muidugi, me sööme maitsvad toidu. Kui minu vend ja oma pere tulevad ka, meie tütar mängib nende tütrega. Me tähistame sünnipäevad, jõulud ja riigi tähtpäevad. Sünnipäevadel me tõmbame peo käima. Me sööme torti. Jõulud on eriti tähtsam. Sest ma olen sündinud 25. detsembril! Kui ma kirjutan sulle, ma mäletasin kui palju ma igatsesin minu vanemaid. Aitäh küsimuse eest! Kõike head sulle! Sergei" }, { "title": "B1 2020 II_001-220 (bd60c3f6-585b-439c-bcae-aa1c0d1f62a5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Piret! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Me saame kokku koos oma sugulastega üsna tihti. Mull on suur pere ja me tähistame koos kõik pidu. Palju sugulased meil on välismaal. Nendega ma suhtlen ainult komputeril. Tallinnas on elavad minu vanemad ja vanem vend. Ma suhtlen tema perega tihti. Üks kord kuus me käime koos kuhugi. See võib olla piknik või kohvik. Kui me läheme väljas siis me mängisime mängid. Kohvikus me käisime tähistada sünnipäeva. Meie lemmik koht Vene Restoraan vanalinnas. Mull on väga head suhted oma sugulastega. Kõike head sulle! Svetlana" }, { "title": "B1 2020 II_001-232 (a81e5b8e-c2f4-466b-9712-c10cb73a20a8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Piret! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Sa ju tead, et ma töötan ja minu mees töötab grafiku alusel. Poeg elab eraldi, tal on oma pere. Tüdruk õpib Tartu Ülikoolis. Me kohtume ainult nädalavahetusel. Kui ilm on ilus ja vihmata me käime looduses või mere ääres. Seal grillime liha või kala, räägime elust, poliitikast, tööst. Suviti käime rannas päevitamas ja ujumas. Kui tore olla värkes õhus! Meil on väga palju pilte! Meile meeldib mõnikord kinnos või teatris käia. Aga mõnikord, kui ma ei taha kodus süüa teha, käime restoranis või kohvikus. Meil on oma traditsioon. Uue aasta ajal me kohtume kodus, paneme jõulupuud toas, ehime seda. Terve päev teeme midagi maitsvat süüa. Siis tähistame vana aasta lõppu, räägime, mida heast vana aasta tõi meile. Tavaliselt, kui sa mäletad, sünnipäevad tähistame alati restoranis. Sa tead, nii tore veeta aega koos perega! Kohtume varsti! Kõike head sulle! Irina" }, { "title": "B1 2020 II_001-244 (5acdc33a-a922-4b35-a66d-e7c85cc9c3af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Ma elan Eestis juba 5 aastat ja see on kaugel Azerbaidžanist, sellepärast see pole võimalik oma sugulastega kokku saada. Piir on suletud ja ma ei saa Azerbaidzani minna, sest ma suhtlen oma vanemadega Skype-is. Ma tähistan oma sündmus ja tähtpäevi oma sõpradega. Siin on palju inimesi Azerbaidzanist, et kui on milliseid aseri tähtpäevi, me saame kokku. Tavaliselt me läheme \"Armudu\" restoraani või teeme šašlõk RMK-is. Aga iga kord me joome ja sööme, ütleme \"solud\" igaüheks. Minu lemmiktähtpäev on \"Novruz\". See päev me põleme puud ja hüppan seda peale. Juh, juh, see on nagu jännipäev, aga me tähistame \"Novruz\" üks kuu, üks kord nädalas. Ma loodan, et pärast koorona me võime Azerbaidjaani minna kokku. Kõike head sulle!" }, { "title": "B1 2020 II_001-268 (70d7d33e-0bec-4b1c-aeb2-4be3bfd4fc4a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anne! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Mul on vähe sugulaseid, ainult ema, abikaasa ja tutar. Ma saan emaga kaks või kolm korda aastas kokku. Aga me väga tihti räagime vaiberiga ja telefooniga. Minu abikaasa on palju sugulaseid. Tavaliselt me saame kokku üks kord kuus, aga viimane neli kuud me ei saa kokku, sest et oli karantin. Me kohtume Tallinas tavaliselt, aga mõnikord koos abikaasaga ja tütrega sõidame neid juurde Pärnus. Me saame kokku Tallinas kohvikus või restoraanis. Mõnikord käime pargis. Ma alati sõidan ema juurde talvel, tal on sünnipäev detsembril. Minu abikaasa üsna harva sõidab vanemad juurde sünnipäeval. Nad vähe suhtlevad. Peod pidime tavaliselt oma väikes peres kodus. Ma küpsetan pirukaid või tellin toitu. Ma tahan rohkem saada kokku sugulastega, aga abikaasa palju töötab ja tütar palju on õppinud. Kõike head sulle! Jelena" }, { "title": "B1 2020 II_001-336 (2385ae22-046c-4322-97f8-ff281c54b17a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Irina! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meil on suvel ja talvel erinevaid traditsioonid. Talvel, millal suur pidu Uus aasta, kõik sugulased tulevad meie juurde. Minu ema, isa, vend, tema naine ja lapsed. Aga praegu suvi. Iga vahetusnädalal me sõidame koos perega Peipsi järvel. Seal on väga ilus koht. Meil on seal suvila ja üle tee juba järv. Ja, sa mäletad, mul on kaks tüdrukut Anna ja Sofia ja minu venna tüdrukul Anastassia ka sünnipäev suvel. Kolm sünnipäevad suvel see on nagu traditsioonid. Unustasin, meie emal ka juunis sünnipäev. Sellepärast suvel me väga tihti kohtume ja suhtleme. Ma loodan, et sul on kõik korras oma perega, ja ma loodan, et varsti näeme. Kõike head sulle! Svetlana" }, { "title": "B1 2020 II_002-001 (e5870e52-c72e-4334-b975-02004568638b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres ! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meil on traditsioon koos laupäeval teha õhtusööki. Meile meeldib koos teha süüa ja suhelda kui läheb nädal. Me kokku saame sugulastega iga nädal vimasel ajal tihti tulevad vanaema ja vanaisa. Nad jutustavad väga huvitav juttud. Ma armastan oma vanaisa mulle tundub, et ma räägin temaga kõige rohkem. Tavaliselt me kohtume meil koja kuna meil on suur köök, seal väga mugav istuda, kui meil pere on suur. Iga kord me puame teha uus toit. Alati veel me tähistame koos süünipäevad. Me sööme tordi, joome tee ja tantsime ja laulame laulad. Meil on suur ja sõbralikuld pere! Kõike head sulle! Mihhail" }, { "title": "B1 2020 II_002-008 (fa92d3e6-9b31-402d-a7bf-415fe610bdf6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meie peres ja suguvõsas on sellesed traditsioonid - tähistame koos sünipäevad, jõulupäev, uut aastat, vastlapäev ja Pühapäev. Kõige rohkem sutleme vanemadega. Suvel kohtume suvilasse. Käime saunas, teeme šašlook, päevitame ja supleme basseini. Talvel me kohtume vanemade majas. Nelonisik maja. Maja on suur. Kohta aitab kõigele. Oma sugulastega saame tihti kokku. Iga kuu. Oma peres iga laupäeval teeme perelõuna. Iga kord valmistame erinevad toit rahva. Millal tähistame oma pulmapäev, siis kindlasti käime restoranis. Kui lapsel sünipäevad suvel, nii tähistame avaõhus. Kui ilm on halb, siis käime boulingis. Meiel on väga sõbralik perekond. Kõike head sulle! Maksim" }, { "title": "B1 2020 II_002-023 (67da58e1-e1fa-4a23-9aea-509dec1e30e5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Toomas! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Nagu sa tead, saan ma tihti oma sugulastega kokku. Tavaliselt kohtume me mitu korda kuus. Kõige rohkem suhtlen ma oma vanaisade ja vanaemadega. Nad elavad maal. Tavaliselt sõidan ise nendele külla. Me teeme koos palju erinevaid asju. Kui taevas on sinine ja päike paistab, töötame siis aias. Mõnikord käime vanaisadega kalal. Kui õues on koerailm, siis jääme tuppa ja lihtsalt juttu ajame. Aga milliseid tähtpäevi koos tähistame? Meie lemmikpüha on uus aasta. Sel ajal kõik sugulased saavad kokku. Tulevad kõik onud ja tädid külla. Me teeme süüa kõik koos. Loomulikult teeme palju kingutusi. Kui tihti sa oma sugulastega kokku saad? Loodan sinult vastuse saade lähemal ajal! Kõike head sulle! Margus ..." }, { "title": "B1 2020 II_003-004 (21ef5a59-a332-4930-ab56-b2d4582af269).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Jaan ! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Kui sa tead et mul on väga suur pere. Mul on kaunis naine ja neli last ja veel meil kodus elavad koduloomi kass ja koer. Alustan kohe räkima kuidas me kõik koos pidutseme uue aasta. Natukene enne jõulud meie koos käime metsa ja valime seal ilusa kuuske, võttame selle ja viime koju. Pärast hakkame koos kuuske ilustama, paneme peale jõulu mänguasju, gerländ, küünlad. Meil kõikidel on oma vahel väga toredad suhted. Väga tihti meie koos sõidame oma suvilase. Suvilas on väga palju erinevaid tööid isegi talvel. Aga rohkem tööd on suvel ja kevadel. Kevadel on vaja seemneid istutada, et suvel kasvas ilus aed. Meie koduloomale meeldib suvilas mängida. Kui tulevad veel puhkepäevad siis ma olen kindel et vedan neid oma perega. Hakkan vaikselt lõppetama, kirjuta mulle tagasi, ootan sinu vastust. Kõike head sulle! Urmas" }, { "title": "B1 2020 II_003-007 (3c3ad286-b300-4add-948d-73990a8c8e64).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kristi! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Selles kirjas ma tahan sulle sellest rääkida. Iga suvi ma sõidan Venemaale oma sugulaste juurde. Nad elavad Krasnodaaris. Seal elavad minu vanavanemad. Mulle väga meeldib nendega suhelda, sest nad on väga targad ja lahekd inimesed. Tavaliselt me kohtume nende kodus suure laua taga. Laual on tavaliselt palju magusaid toitu. Me sööme, joome ja rääkime uudidest. See on väga tore. Meil on traditsioon iga uus aasta uut kohtuda meie kodus ja tähistada kõik koos uut aastat. Me kõik koos istume laua taga ja vaatame telerit. Samuti me laulame erinevaid laule. Mulle ka väga meeldib tähistada oma sünni paeva pereringis. Näiteks, eelmisel aastal mõ sõitsime Prantsusmaale. Seal oli vaga ilus ja huvitav. Aga kuidas sa suhtled oma sugulastega. Jutusta palun, mulle on huvitav lugeda. Tervita minu poolt oma venda. Kõike head sulle! Piret" }, { "title": "B1 2020 II_003-017 (5567efda-f7fe-455d-aedb-b676845cec51).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Peeter! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Minu pere on väga väike. Mul on ainult üks vend. Mul on ema ja isa. Me kokku saatme väga tihti sest, et ma elan Narvas ja minu sugulased ka elavad Narvas. Kõige rohkem ma suhtlen minu isaga, sellepärast, et me töötame koos oma majas ja ta õpib mind sõidama autoga. Eriti me kohtame tema majas või garaži aga tavaline me rääkime, jalutame parkis, vaatame fiilmid ja joome tee. Tee joomine on minu ja minu isa traditsioni tegevus sellepärast, et me armastame tee. Kui minule või minu isale, emale, venale on sünnipäev, me tühistame tema emale või isale korteris ja me tantsime, mängime lauamängiga ja laulame. Kui me oleme koos see on väga tore. Kirjuta palun millised on teie pere traditsioonid. Kõike head sulle! Sinu sõber Aivar." }, { "title": "B1 2020 II_003-024 (a0e86b41-b6ee-4159-bfc7-01e50a22e9fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Ma tahan alustada minu vanaemalt ja vanaisalt, kes elavad maal. Iga päev ma olen nende külas. Koos vanaisaga me mängime kabetit, aga koos vanaemaga me küpsetame midagi. Mul on ka tädi, aga ma ei saa temaga tihti suhelda, sest ta ei ela meie kõrval nagu vanaema ja vanaisa. Kõige rohkem mulle meeldib minu vanaemaga olla, sest ta jutustab huvitavat juttu ema lapsepõlvest. Igal sünnipäeval me kohtume kedagi külas või käime kohvikus. Sünnipäeval me alati mängime huvitavad mänge või lauamänge. Igal vaheaial mina koos emaga ja isaga käime meres ujuda, kui on suvi või jalutada, kui õues on külm. Kõige rohkem mulle meeldib mängida koos minu venda poegaga, ta on ainult kaks aastat vana. Uuel aastal me alati käime vanaema ja vanaisa juurde, kus seisab ilus jõulupuu. Aga kas sul on pere ja suguvõsa traditsioonid? Kui sinu vastus on \"jah\", siis jutusta mulle. Ootan sinu vastus Kõike head sulle! Sinu sõber Natalia" }, { "title": "B1 2020 II_003-050 (5890ceb1-7d99-4845-beb1-c07eafedf132).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber Margus! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Selles kirjas ma tahan jutustada sulle, millised on minu pere ja suguvõsa traditsioonid. Mul on väga palju sugulasi, aga umbes 50% elab välismaal või teises linnas. Siis ma saan kokku oma sugulastega, kes elavad Narvas, tihti, aga teistega harva. Oma vabal ajal ma kõik aega suhtlen vanaisaga või emaga. Neil on alati palju põnevat lugu. Kui ma kohtun oma teistega sugulastega, siis olen väga lõbus. Üks kord aastas jaanuaris me kohtume kõik vanaisa majas ja vestleme. Muidugi me ka palju joome ja sõime, tantsime, laulame. Lapsed mängivad koos. Sellepärast jaanuar on minu lemmik kuu. Tahan lisada, et oma perega ma tähistan ka Uut Aastat ning isadepäeva. Sellel ma lõpetan. Aga kirjuta ka, millised on teil pere traditsioonid! Kõike head sulle! Sergei" }, { "title": "B1 2020 II_003-081 (d656df37-5ea1-4d3b-85e8-4bc044c1ff9d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Irina! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Kirjutan sulle vastu. Mul on suur lahke, hea ja tagasihoidlik pere ja me tihti oma sugulastega kokku saame. Ma arvan, et me saame kokku viis või kuus korda kuus ja mulle väga meeldib nendega aega veeta, selle pärast ma armastan neid. Kui ma olin kuue astane tüdruk ma suhtlesin kõige rohkem minu ema ja isaga, aga praegu ma suhtlen minu vennaga rohkem, sest suhtlemine temaga, minu arvates, on huvitavam. Kui me saame minu sugulastega kokku me tihti kohtute meie korteris või minu venna korteris. Me suhtleme, naerame, sööme ja joome. See on unustamatu aeg. Me tähistame tähtpäevi ja sündmusi koos ka. Ma tahistame tähtpäevi näiteks uus aasta, jõulupäev ja nii edasi. Kui kelelegi on sünnipäev siis me kohtume restoraanis või korteris ja tähistame. Ma armastan minu pere ja väga hindan aeg kui me oleme kõik koos. Palun kirjuta mulle vastu. Missugune on sinu pere? Kas te tihti kokku saate ja kuidas? Mul on hea meel, kui sa kirjutad mulle kirja. Kõike head sulle! Sinu sõbranna Natalia" }, { "title": "B1 2020 II_003-089 (5eb7c1f7-b0cb-466d-b662-9fd4ec788804).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tiina! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Kui sa tead, mul on suur ja väga sõbralik pere. Me armastame väga käia teineteist külas ja veedada koos aega. Oma sugulastega me saame kokku 2 korda nädalas, suvel aga rohkem. Kõige rohkem oma sugulastest ma suhten õe ja tema perega. Me kohtume meie suvilas või kellelgi kodus. Koos me huvitav ja lõbus veedame aega. Me jalutame, päevitame, kui suvi on õues, käime koos kinnos, vaatame telerit, mängime erinevaid mängusid. Alati tähistame koos iga sugulase sünnipäeva. Me tellime restorani või koguneme sünnipäevalapse kodus, soovime sünnipäevalapsele palju õnne, kingime kingitusi, tantsime, laulame. See on väga lõbus! Kõike head sulle! Natalia" }, { "title": "B1 2020 II_003-098 (73fc61b1-3639-4af0-a56d-4deb6b18fda1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber Piret! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Ja ma tahan jutustada sulle, kuidas me suhtlesime ja kus me kohtusime oma perega. Ma oma sugulastega saan kokku väga tihti. Mulle väga meeldi veedan aega koos minu perega. Mulle väga meeldib suhelda koos õega. Ta on väga õnnelikult. Ta elab Venemaal. Tavaliselt ta tuleb külla koos oma perega. Ta on abielus ja tal on poeg. Kui ta tuleb külla, sest tavaliset me reisime Eestisse. Talle väga meeldib Eesti, sest siin on väga ilus loodus ja sõbralikut inimesed. Kõige rohkem talle meeldib Tartu. Seal on väga hea atmosfäär. Me tähistame koos õega sünnipaevad ja kõige rohkem talle meeldib tähistada Uut aastat. Ta tuleb külla tavaliselt 29. detsembril ja me, kõik koos, teeme maitsvat kookid ja praadid. Veel mulle meeldib teha koos õega salatit. Ja, kui juba Uus aasta, me kingitame kingitusi. Piret, jutusta mulle milliseid tähtpäevi sulle kõige rohkem tähistada? Kõike head sulle! Anastassia" }, { "title": "B1 2020 II_003-109 (c16ebe8a-dd59-4614-8c47-aa79013c39a8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anna! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Mul on kõik korras. Mulle meeldib suhelda oma sugulastega. Ma saan kokku oma sugulustega tihti, ümbes 2-3 korda nädalas. Kõige rohkem ma suhtlen oma emaga, isaga, õega ja tema lastega. Õel on poeg ja tütar. Suvel me kohtume suvilas. Seal me koos veedame päevitades, ujudes, mängides erinevaid mängu ja puhkades. Talvel me veedame koos jalutades parklas, mõnikord me veedame suusatades ja kelgutades. Me tähistame koos sünnipäevad, uus aasta, jäänipäev ja nii edasi. Samuti mulle meeldib koos sugulastega laulda, tantsida, teha süüa koos ja jalutada. Ma arvan, et on vaja veeta aega oma sugulastega ja on vaja peres suguvõsa traditsioonid. Sellega lõpetan. Head aega. Kõike head sulle! Sinu sõbranna Sofia." }, { "title": "B1 2020 II_005-020 (f3f744b7-a8f5-45ac-986c-842b8b2d930b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tiina! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Kuidas sa tead mul on väike perekond, aga on palju sugulasi. Me kohtume väga tihti sest, et elame ühes linnas. Alati tähistame sünnipäevi. Kui see on talvel või sügisel, siis kohtume kodus. Aga kui see on suvel või kevadel, muidugi sõidame loodusse. Looduses on nii palju saame tegeleda. Näiteks, mängima jalgpalli, grillima, päevitama. Kõige rohkem ma suhtlen minu venda naisega. Ta on natuke vanem kui mina, aga meil on ühised huvid. Ta alati toetab mind ja annab nõu. Veel mul on väga head suhted oma ämmaga. Ta on nii lahke naine, suurega südamega. Kõige tähtsam traditsioon meie peres on uus aasta. Kogu pere ja sugulased kohtuvad. Me tähistame seda alati koos, me laulame, mängime, kinkime kingitusi ja kui kell lööb, me võtame üks teist käe eest. Kirjuta mulle, mis traditsioonid teie peres? Kõike head sulle! Jelena" }, { "title": "B1 2020 II_005-072 (88f15e80-e2b7-433d-aa7a-fb6543f5556c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Margus! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Meil on traditsioon tähistada sünnipäevad, Jäänipäev ja Uus Aasta. Me saame kokku umbes kümme korda aastal. Kõige rohkem ma suhtlen oma õetütrega. Me kohtume tavaliselt tema suvilas. Kindlasti me teeme šašlõki. Muidugi mingeid salateid ning magusaid. Suvila asub Peipsi järve ääres ja me supleme, kui ilus on hea. Veel me mängime sulgpalli või võrkpalli. Samuti me mängime lauamänge. Jäänipäeval me teeme lõkke. Talvel ehime kuuse. Iga kord me laulame koos. Ja muidugi tantsime. Mõnikord ma mängin kitarri. Suvilas on nii hästi olla! Ma kutsun sind külla, tutvustada minu sugulastega ja hästi aega veeta. Kõike head sulle! Anna." }, { "title": "B1 2020 II_005-082 (41daf086-9159-4a9d-8d6d-c4d27c2bda87).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Sofia! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Kahjuks meil ei ole mingid traditsiooni, aga sünnipäevadel me saame kokku. Aga see on väga raske ikka teha, selle pärast minu vend elab Londonis tema perega. Saame kokku 2 korda aastas. Rohkem ma suhtlen minu ema ja isaga, sest nad elavad siin Kohtla-Järvel. Kui me saame kokku, siis tavaliselt me käime puhkama Peipsi järve ääres, nii suvel kui ka talvel. Suvel me supleme ja päevitame, siis talvel suusatame. Juunil me tavaliselt tähistame minu isa ja venna sünnipäevad, ehk Jaanipäev ka. Tavaliselt me teeme grilli ja räägime, sest meil on ainult 2 korda aastas võimalus rääkida nii palju. Aga sellel aastal seda kahjuks ei toimu pandemia põhjal. Kõike head sulle! Anna" }, { "title": "B1 2020 II_005-093 (0db32a03-f75e-4588-94be-87b441b4a7e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anne! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Sa tead, et mul on suur pere. Kõik peod me veedame koos. Tihti me saame minu juures kokku. Alati käivad vanemad, õde abikaasaga ja lastega külas. Tavaliselt me tähistame väga rõõmus. Me armastame laulda, tantsida. Veel meile meeldib peol sõida kuhugi kogu perega. Me võtame mikrobuss üürile ja sõidame eesti linnude mööda. Me ööbistame hotellis, aga suvel võime telgis magada. See on väga põnev reis! Ma sooviksin sulle ka. Kui tähistate sündmusi kõik koos, terve perega, see on väga tähtis. Need on meie pere ja suguvõsa traditsioonid. Aga millised on sul? Palun jutustada mulle! Kõike head sulle! Jelena" }, { "title": "B1 2020 II_005-097 (53f346c7-4d8c-4991-becd-e1b3e79a6fa3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Jelena! Kuidas läheb? Sa küsisid, millised traditsioonid meie peres ja suguvõsas on. Praegu ma elan koos abikaasaga kahekesi. Aga meil on suur perepuu. Meie sugulased elavad erinevastes riikis. Kahjuks me kohtume väga harva. Praegu me helistame telefoni teel. Õnneks on vibek ja Skyp. Muidugi me kõige rohkem suhleme pojaga. Poeg elab eraldi naabrilinnas. Tal on oma pere. Meie sugulased elavad: Prantsusmaal, Soomes, Rootsis, Venemaal ja muidugi Eestis. Mõnikord me kohtume meie majas. Me teeme suur pidu. Kui me kohtume suvel, siis me sõidame suvilase. Seal me teeme šaslõki. Kui me kohtume sügisel või talvel, siis me läheme restoranisse. Kui on juubileid, siis see on suur pidu meie peres. Kõik valmistavad väga ilusaid ja kasulikuid kingituseid. Aga sul on praegu pere? Kes elab koos sinuga? Missugune mulje sul tähtpäevadest? Kõike head sulle! Svetlana" }, { "title": "B1 2020 I_001-083 (a16a18ac-7ef9-409f-8dbf-4c2e4f9b0682).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anu! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma olen kindel et sulle meeldib see ka. Sest kui sa mäletad lapsepõlves me koos sinuga üsna tihti läksime teatrisse. Aga nüüd, kui sa tead meil on noortekeskus Noorus. Ja eelmisel kuus me otsustasime oma teatr teha. See on väga huvitav. Ma arvan mulle meeldib see teha sest ma armastan lugeda raamatuid, teatrisse minna ja noortelega tegeleda. Me kohtume nendega 2 või 3 korda nadalas. Mõnikord me kohtume rohkem kui 3 korda. Iga korda me tegeleme 3-4 kell. Meil on väga huvitav ja lõbus. Tervitades" }, { "title": "B1 2020 I_001-096 (6c6e9fce-9239-49b7-9ced-6c074f2701cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anna! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ühel päeval istusin ma kodus ja vaatasin internetis uudiseid. Leidsin spordikaupluse reklaam, kus olid ilusad jalgrattad allahindlustega. Seal oli nii palju erinevaid jalgrataid, vaid valisin endale ilus sinine jalgrattas. Nüüd ma sõidan jalgrattaga iga päev. Mulle meeldib see hobi, sest jalgrattaga sõitma on kasulik tervisele. Ma sõidan jalgrattaga nii tööl, kui ka kaupluses, külas sõpradel, metsas ja nii edasi. Soovin teile ka osta endale jalgrattas. Temaga on mugav tööl sõita ja kaupluses ostude eest. Mõnikord ma sõidan jalgrattaga ja võtan koos oma koera. Ta jookseb kõrval minuga. Kui sul on vaheaeg, siis me võime sõita koos. Koos on lõbusam sõita. Ootan sinu vastus ja otsustus! Tervitades Sinu Irina." }, { "title": "B1 2020 I_001-099 (da384716-ee92-495b-95e4-79d099537da4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Ivan! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ümbes 6 kuud tagasi ma leidsin internetist infot, et meie linnas avatatakse uus spordiklubi \"Kalev\". Ma tahaksin provida seal spordi teha. Mäletan, et koolis mulle meeldis jooksmine ja see spordiklubi annab hea võimalus seda teha. \"Kalev\" asub minu maja kõrval see on väga mugav, sest ma kain klubisse 3 korda nädalas ja tee seal ei võtta palju aega. Ma soovin proovida sinule jooksmine teha, sest ma arvan et, see aitab tervile väga palju ja teeb sinu keha tugevam. Klubis on palju meeldiv inimesed, see on hea koht, kus sa saab tutvuda ilusaga naistega. Ivan, palun andke mulle teada, kui sa tahad minuga koos treeni käia. Ootan sinu vastust! Tervitades Mihhail" }, { "title": "B1 2020 I_001-107 (0a2af93b-3a72-4464-87ab-f867c0e98ab4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, armas sõber! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Mulle väga meeldib reisida ja ma mõtlen, et see on väga hea hobi. Viimane reisimine oli mul eelmisel nädalal. Mina sõitsin Palamuse. Seal on väga ilusad kohad. Mina istusin Kreistvaldi maja. Seal võib teha suveniirid oma kättega. Ja pärast seda mina mõtlen, et see on minu hobi. Mina võin reisida sinuga koos, vaatada ilusat kohad ja teha ulusaid asjad. Mul on hea mõtte! Järgmisel nädalal sõidame koos sinuga mere äärde. Seal on väga ilusad kivid ja me võime teha väga ilusaid asjad ja pärast müüa neid. Mida sa mõtled? Mulle meeldib ise istuda autos. Mina veel tahan võtta kaasa oma abikaasa. Peatset vastust ootama jäädes. See on minu hobi - reisimine ja mina tahan veeta vabaaeg koos sinuga. Nii kõike head sulle ja ilusat päeva! Tervitades Sinu sõbranna Irina" }, { "title": "B1 2020 I_002-111 (9577062b-c8da-4fa9-b9b8-9ece2ce9b098).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Eelmisel aastal ma käisin spordikluubis sõbrannaga koos, aga ta ei taha seal minna ja ma otsustasin, et on vaja uut hobi leida. Praegu ma käin kunstikoolis ja joonistan seal. Sa tead, et mulle meeldib pildistada ja joonistada, siis valisin sellise hobi. Tegelen oma hobidega 3 korda nädalas: eesmaspäeval, neljapäeval ja reedel, kunstikoolis. See on väga huvitav, sest mul on väga huvitav õpetaja, ta jutustab kõike värviliselt ja joonistab väga ilusti! Meie tund kestab 3 tundi ja pärast me juuame teed. Igal eesmaspäeval käime kunstigaleriisse. Nüüd mul on palju uusi sõpru, kellega ma saan veeta aega. Ma tean, et sul pole hobit, siis võin minuga koos joonistada ja sinu vabaaega koos veeta. Sellega ma lõpeta. Arvan, et sulle meeldib minu mõtte. Kirjuta mulle, või helista. Tervitades Anna ...." }, { "title": "B1 2020 I_002-162 (904b242b-3cf5-40b2-9fec-8098ab146d22).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Minu uus hobi on jalgpalli mängimine. Ma valisin seda hobi, sest ma olen sportlik, ma oskan kiiresti joosta ja mul on hea tehnika. Minu koolikaaslased ka mängivad selles jalgpalli klubis. Ma tegelen minu hobiga Narvas, Kalevas stadionis esmapäevast kolmapäevani kella viis õhtul. Meie kluubi liikmet mängivad neljas jalgpalli liigis. Ma arvan et see hobi sobib sulle, sest sa oled sportlik, tugev. Kui me olime väike me käisime jalgpalli klubis ja sa olid hea liikme. Meie kollektiv on sõbralik, abivalmis ja töökas. Ootan sind! Parimate soovidega! Kõike head sulle! Tervitades Maksim." }, { "title": "B1 2020 I_003-032 (24fee410-1dfc-4be1-9aff-fb2b2608a604).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Nina! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma jaalutan ja võimleen trenažooriga mere ääres. Ma valisin sellise hobi selle tõttu, et, ma arvan, jaalutamine ja võimleemine värske õhus kaitsevad minu terve. Ma spordi tegelen, kui mul on vaba aja. Ma lähen mere äärde Štromi metsa kõrval. See hobi sulle ka sobib. Sa elab minu maja lähedal. Me võime tegelema koos. Sa tuleb minu jurde, me joome kohvi, räägime oma elust ja tegeleme spordiga. Ma arvan, et sulle meeldib hobi ka. Meil on võimalus kohtuda, jalutada ja spordi tegeleda. Kui sulle meeldib idee, helista mulle tagasi või kirjuta mulle. Ma ootan sind minu külas. Sport kaitseb ja teeb tugevdaga meie terve! Kas sa oled nõus? Tervitades Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-072 (eb5f6cdd-d8b6-4cc4-9845-2d380c35c1a1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tiina! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma ostsin eelmisel aastal suvila. Seal on palju maad ja ma tahan kasvada seal palju lilleid. Ma väga armastan lilli ja ma tean, et sina armastad neid ka. Ma tahan, et me koos tegeleme lilledega. Sügisel ma panin maale tülpid ja nartssisid. Varsti kevad, ma loodan, et me koos sinuga näeme, kui ilusad lilled, kasvavad minu suvilas. Ma loodan, et me kindlasti kohtusime, et sulle meeldib minu idee. Tahan sulle kinkida, uue sorti güatsinti. Ta on väga ilus. Ja veel mul on lumekellukesed, neid ma võin sulle anda ka. Väga tahan sind näha. Tule kindlasti. Tervitades Sinu sõbranna Svetlana" }, { "title": "B1 2020 I_003-073 (18f0e84a-18ee-4206-83d7-234cbba14ce1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Eelmisel suvel me puhkasime Hispaanias ja ma tegin palju fotosid. Kodus ma vaatasin läbi ja need oli väga ilusad. Ma saan õelda pildistamine minu uus hobi. Mulle väga meeldib pildistada. Eelmisel nädalal ma ostsin uut kaamerat. See on väga moodne ja ma saan ilusad pildid sellega tegeleda. Ma pildistan looduses (metsas, rannas, järve ääres) ja mõnikord ma pildistan oma perekond ka. Ma proovin iga nädalavahetusel loodusesse minna, aga mõnikord ilm on halb või külm. Mulle meeldib hommikul pildistada, kui kõik magab. Ma tegelen oma hobiga palju. See hobi on päris rahulik ja ma saan ilusad asjadega ka (näiteks: loomad, pilved, lilled) kohtuda. Kuju ette, järgmisel nädalal me läheme Saaremaale, ja ma teen pildid laevast. See on väga põnev. Ma arvan, et sa pead pildistamine proovima, see on päris rahulik, ja ei ole kallis. Ma saadan sulle pildid ja ma ootan sinu kirju! Tervitades Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-079 (8319a450-94f9-40e1-80a1-259873c68000).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anna! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Olen provinud midagi uut, see on trenn, me teeme harjutused jogast, pilatesist, ja veenitame ka. Koik lihaseid töötavad ja veenitavad. Ma mõtlesin et kui ma istun peaaegu tööl arvuti taga sest on väga tore teha mingid harjutused millised aitavad oma kehu terve olla, ja hakkasin harjutama, isegi ma saan teha mõned harjutused kodus, kui mul on aega. See asub sinu töö lähedal ja me võime käia sinna koos. Lähme sellel reedel, sa proovid. Sulle soobib ka ma arvan, sest sa pead harjutama hakkama juba kuus kuud jäänud pärast sinu tütar sünnitust. Olen kindel et sulle meeldib väga. Kui sul on vaja abi lapsega, siis minu ema võib olla sinu tütrega, kui me lähme trennile. Tervitades Jelena" }, { "title": "B1 2020 I_003-145 (8c28c46b-1ba5-45f1-a406-62622e9eba1a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallid sõbrad! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma alustasin golfi mängima. Golf on väga huvitav mäng. On huvitav ja kasulik tervise jaoks, sest inimesed tavaliselt mängivad golfi väljas. Tavaliselt mäng kestab paar tundi. Me võime proovida tulla Viimsi golfi keskus sellel pühapäeval. Ma broneerisin üks mäng meie jaoks. Kohtume seal kell üksteist. Võtke kaasa spordirietus, palün. Ma loodan sellel päev vihma ei ole saja. Ma usun see on olla väga lõbus aeg! Kohtumiseni! Tervitades Sergei" }, { "title": "B1 2020 I_003-170 (15570eee-b11c-4373-b2b1-d2aba7e535f4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Tiina! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Kaks nädalat tagasi ma käin lille poes ja nägin palju lillitaime. Ma mõtlen, aga miks ei sa teha ka nii. Ma alustan kasvatada lilletaimi. Ma valin see, et mulle meeldib kasvatada lilletaime, kurke -ja tomati taime ka. Tavaliselt ma tegin see suvilas. Meil suvilas on väike aed, kevadel ja sügisel seal palju tööd. Tegelemine taimega maandab stressi ja nervi on korras. Ma sovitan provida sulle ka, kui sa lahed minu juurde suvelasse. See on väga hea töö. Sa saad võtta palju värske lõhna ja oled linnast kaugel ja hea puhatada. Tervitades Jelena" }, { "title": "B1 2020 I_003-197 (0ad1cc3b-ad0a-427f-bd19-89393e042b62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Maksim! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. See hobi on jooksumine. Oleme mõlemad juba kaua elanud ja aeg on käes oma tervisest mõelda, sest tervis meie elus on väga tähtis asi. Nüüd iga paev homikul ma tõusen üllese söön hommikusööki ja lähen staadionile jooksma. Jooksen ma iga ilmaga vaatamata sajab vihma või ei saaja, sooja ilm või külma, puhub tuul või ei puhu. Pärast ma tulen koju lähen dushi alla ja joon mahla. Pakkun sulle minuga spordiga tegeleda sest kahekesi mugavam ja lõbusam midagi teha ja olen kursis et sa juba tahtsid spordiga tegeleda varem kui mina. Ootan teie vaastust huvidega. Sinu hammune sõber Sergei" }, { "title": "B1 2020 I_003-203 (d68e2e8b-2685-4972-8589-6f86925361bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Eile ma jalutasin kesklinnas ja ma kohtusin tuttvuga, Tema nimi oli Andrei, ta pakus mulle, uue hobi, tegeleda autoga. Ta tegeleb autoga juba 5 aastat ja see mulle ka meeldib nüüd. Ma tean et sulle meeldib autod ja tahan sulle ka pakuda see hobi. Me ostame autot ja värvime autot, peseme ja koristame, pärast me võtame osa näitusel, ta möödub Saaksamaal järgmisel aastal, me peame jõudma autot teha ja vedama Teda Saaksamaale. Käesoleval nädalal me kohtume minu Garaazi juures ja alustame. Meid aitab ka minu sõber, sellepärast et, ta on võtas osa näitusest. Ma valisin see hobi sest, ma tahtsin sellega tegeleda juba ammu! Ma mäletan et sulle alati meeldis autod. Ma palusin tegeleda autoga minu vanemvennale talle ka meeldib ja ta töötab auto hoolduses autoelektrikuna. Kui sulle soobib minu pakkumine, ütle mulle palun. Tervitades Ivan" }, { "title": "B1 2020 I_003-258 (b3eeb5fa-d376-4d14-adcb-ca98bb3e776b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõbranna. Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma tahan rääkida sulle oma kahest uuest hobist. Laupäevati ja esmaspäevati ma käin Kivilia veekeskuses puhamas basseinis ja ujumas seal ja ka puhamas leiliruumis. Ma votsin juurde parast mu poja sünnitust ja praegu ma tahan võtta alla. Kaks korda nädalas ma käin ka spordiklubis Muugal ja tegelen joogaga ja kergejõustiguga. Ma valisin sellised hobid sest ma arvan, et sauna on kõige parem rohi ja tervis on kõige parem rikkus. Ma arvan, et see hobi võiks sinule sobida, sest see on väga hea sinu tervise ees. Kohtumiseni mu kallis sõbraana kahe nädala pärast Kivilia veekeskuses kell viis õhtul. Helista mulle palun tagasi päeva jooksul kui sul on vaba aega. Ootan sind kannatamatult Tuhat musi. Tervitades Sinu sõbranna Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-262 (a6a5cc0a-7181-4c6e-8fb6-8a82b8bfa144).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Jelena! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ja nüüd ma sõidan iga päev jalgrattaga. Ma valisin see hobi, selest et ma saan sõida jalgrattaga koos lapsega ja abikassaga. Millal me sõidame, siis me saame rääkida, vaatame uut kohtad, sõidame mere juurde. Millal me puhkame, siis me sõidame metsas. Ma loodan, millal sina tuleb, siis me saame sõidata koos metsas ja mere juurde. Sport see väga tore. Me saame kohtuda sinuga järgmisel suvel. Loodan sulle meeldib minu kirja ja minu uus hobi. Me perega ootame sind külas. Millal sina tuled, me läheme vannalinnas jalutama ja teatris. Minu meeldib minu elu, sest et mul on väga hea sõbrad, hea töö, toredad lapsed ja abikassa. Tervitades Irina" }, { "title": "B1 2020 I_003-271 (34df5ef0-811a-4a30-86eb-11fe6b0cb841).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Ivan! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. jooksmine Ma valitsin jooks sellepärast et ta on väga hea terviseks, see hobi ei võetad palju aega, ja saab teda tegeldada praktilist igal ajal ja igal ilmal. Väga hea pärast tööd tee pooletunniline jooks. Parem on metsa jooks. Kui ilm on päikseline see on fantastiline aeg veeda, aga kui ilm on halb, see on ka hästi tervise jaoks. See hobiga saab koos sõbraga tegeldada: 1) See ei võta palju aega. 2) See ei võta suured raha vahendit. 3) Ja kolmas kõige tähtsaim on see on sinu tervise jaoks. Ma alustan jooksma ja pärast ma praktiliselt ei haige. Tervitades Maksim" }, { "title": "B1 2020 I_003-272 (1f60484b-2ce2-4a8e-ad8b-59b17ec41309).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Maksim! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma hakkasin kokku panna Lego konstruktorit. Mulle meeldib seiklusfilm STAR-WARS, ja nüüd on võimalik kokku panna kõik STAR-WARS laevad. Ma tegelen oma hobi kojus, pärast tööst. Ma jõuan koju liiga hilja, pärast kella kümmet õhtul, kahjuks aega hobi peale väga vähe. Mulle aitab minu poeg. Ta on juba üheksa aastat vana. Talle ka meeldib minu hobi. Mõnikord meile aitab minu abikaasa. Ma sobin see hobi sulle, sest see on väga huvitav ja parem kui vaadata telekas. Praegu mul on juba 10 valmistatud konstruktorit. Veel 10 konstruktorit ma plaanin kokku panna juunis. Milline hobi sul on? Ootan vastust! Kus sul läheb? Tervita vanemaid! Tervitades Mihhail" }, { "title": "B1 2020 I_003-277 (37317f37-d1fe-426b-a4e2-c093a1976b39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anne! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma alustasin balleti tänsimine õppimist. Ma nägin ühe koduleheküljes et seal võiks proovida esimene tund tasuta. Ma proovisin ja ma tundesin ennast hästi. Ma olen käinud juba mõned kuud. Pärast trenni ma tundsin pikkem, sest me sirutame ja minu selga valutab ära. Ma tegelen balletiga praagu kolm kord nädal ja käin samuti üks kord nädal variatstioni (seal me täntsime midagi ooperast). Tule minuga ka. Muusika on väga rahulik, nagu kuidas sa meeldib - klaveeri muusika (piana). Anna teada kui sa tahad ka minna. Tervitades Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-278 (fe9ccf4d-c9f7-47f6-8cd6-ed042097ab30).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tiina! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Nüüd ma joonistan erinevad pildit. Näiteks, meri, mets, järve, pilved. Ühesõnaga, mul meeldib joonistada looduse pildit. Üks kord ma käisin metsas ja ma nägin vaga ilus tamm. Järsku ma mõtlesin ett tahan joonista see puu paberi peale. Mul oli inspiratsioon. Pärast ma kingin see pilt oma tütrale. Tavaliselt pärast töö ma käin metsas ja jooneestan. Ma arvan ett see hobi sobib sulle ka väga hästi. Mõni kord see võtab palju aega, mõnikord paar tundi. Hakkame koos käima metsas. Seal on nii ilus, hingame värske õhku, joonistame pildi. Ma arvan see on väga kasulik hobi Tervitades Irina" }, { "title": "B1 2020 I_003-289 (98bef829-d866-497a-aed4-a6b8840697b9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. See on joonistamine. Mulle väga meeldib see hobi, sest see on lõbus ja tore tegevus. Mul on palju hobi. Näiteks, ömblemine ja jooksmine, mõnikord ma käin jõusaalis, aga joonistamine on minu lemmik tegevus. Kui ma joonistan, mul on hea tuju. Ma olen õnnelik ja rõõmus. Ja hea tuju aitab raskustest üle. Ma joonistan kodus, kui ma olen vaba. Ja kui päev oli raske, see tegevus aitab mulle. Ma arvan, et see on väga tore. Ma mõtlen, et see hobi sobib sulle ka. Ma tean, et sul on ka palju hobideid ja väike vaba aeg, aga ma arvan et, me saame teeme see tegevus koos. See on hea variant veeda rohkem aega koos. Tervitades Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-354 (682c3b44-7169-4f82-b21c-2bb213189248).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Sofia! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Mul on palju huvitavaid hobisid. Mulle meeldib lilli kasvatada, tikkida, jalgrattaga sõita, suusatada, aga minu uus hobi on reisimine. Väga huvitav on tutvuda uute linnatega ja inimestega. Kõige rohkem mulle sobivad soojad maad. Seal on väga soe ilm ja soe meri. Selle aasta juunis mul on puhkus ja ma plaanin sõita Hispaaniasse. Lähme koos minuga! Hispaania on väga huvitav maa. Minu lemmik linn Hispaanias on Kadakes. Ta asub Barselona lähedal. Vahemere kaldal. See on vana, ilus ja väike linn. Seal on väga ilus loodus, palju väikseid, valgeid maju, kitsad ja kõverad tänavad, vanad kiviteed ja vanaaegsed hooned. Kadakeses on palju kohvikuid ja vaatamisväärsuseid. Lähme kindlasti. See on suurepärane reis. Tervitades Tatjana" }, { "title": "B1 2020 I_003-355 (aa99745f-9539-4610-a5c8-ddc17ba42acc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anna! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Minule meeldib reisida. Ma armastan Eesti, ja ma sõidasin Eesti linna. Suvel ja koos abikasaga sõidasime Saaremaal. See on suur saar, aga Saaremaale ainult üks linna, see on Kuresaare. Saaremaale me sõidasime autoga, edasi paromiga. See on väga ilus koht, väga palju metsad, siin on kasvavad kadarik. See on roheline, vaikne saar, kus on palju turisti. Kuresaares palju tervisekeskused, hottelid, kohvikud, ja restoraanid. Kohvikuses maitsevad kohvi ja pirukad. Minule väga meeldib reisimine Eestis, ja teine kord ma kutsun sinule sõidame koos Pärnusse. Pärnusse me jalutame linnasse, muuzeumi, jalutame mererannas. Tervitades Svetlana" }, { "title": "B1 2020 I_003-417 (294e5a80-158a-4d26-af97-8ce15a6aa904).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anna! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma hakkasin õmblema. Mulle meeldib see hobi väga. Ma proovisin juba lasteriide õmmelda - väike kleit ja särk. Ma õmblen tavaliselt kodus hommikuti, kui lapsed on koolis. Ma kasutan köögilaud ja trikkilaud, kärjad ja õmblemasin. Mulle meeldib õmmelda kotti, kardinaid, laudlinna. See hobi annab mulle rõõmu ja kreatiivne energiat. Ma tunnen end disaineril. Müügil on nii palju kangaid, ilusaid ja moderne. Sa pead kindlasti proovima midagi õmmelda. See on väga huvitav hobi ja kasulik ka. Sa saaks oma lastele riideid teha. Aga kõigepealt hakka lihtne asja tegema - rattik või poekott. Ma saan õppetada sind - tule mulle külla! Naiteks, laupäeval kell 12:00 - kas see sobib sulle? Ootan sinu vastu. Ma näitan sulle minu lemmik hobi! Tervitades Sofia" }, { "title": "B1 2020 I_003-425 (a8ebe66a-7e1f-466e-ba50-7d5e88af14ea).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis Eve! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. See on joonistamine. Järgmisel nädalal kuulsin raadiost, et kesklinnas avatas uus kunstikool ning tahtsin proovida sinna käia. Ma valisin joonistamist, sellepärast et kui olin ma lapsena, siis mulle meeldis väga joonistada. Minu arust see on väga kaunis hobi, sest kui kes oskab joonistada, siis ta teeb midagi uus ja ilus. Seetõttu tahan ma õppida kunstikoolis ja luua seal. Ma tegelen oma hobiga kolm korda nädalas. Kunstikool asub vanalinnas, Vene tänaval. Mõnikord me joonistame tänaval ning käime muuseumis. Näiteks eelmisel kolmapäeval käisime Loodusemuuseumis ja joonistasime seal loomasid metsasaalis. Mina arvan, et hobi võiks ka sulle sobida. Ma mäletan, et sulle meeldib erinevaid kunstikuid ja sa rääkisid, et otsisid sa kunstikoolis, aga kõik oli kesklinna kaugel. Samuti tunnen mina, et sulle saab meeldida meie õpetaja kunstikoolis. Ta on väga sõbralik ja tark naine. Helista mulle ja arutame mu ettepanekut! Tervitades Anna" }, { "title": "B1 2020 I_003-432 (9647903b-87ef-4df0-a413-4e52f6a0ae13).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Motorattas. Nüüd sõidan ma motorattaga. Ostsin tema eelmisel nädalal ja olen väga rahulik. Mul on oma garaaž. Sellel garaaži tegelen ma oma motorattaga. Teen parandus, remont ning hooldus. Garaaži on mul kõik motorattaga jaoks. Mul on palju võtmeid ja uued rauded ning tööristad. Tegelen sellega, sellepärast, et see kingitab mulle vabastusi Ja vaba aeg on mul kuni sellega. Sõidan oma motorattaga üle Tallinna ümbruses ning üle Eestis, kui vaba aeg on. Voi nädalavahetusel ning puhkusel. Ma tean, sul on ka garaaž. Arvan et sulle see hobi soobib küll. Sulle meldib autoga tegeleda, sest siin on samasugune tegevus. Proovi see, sulle meldib küll! Tervitades Maksim" }, { "title": "B1 2020 I_003-443 (e21fe0bf-43fc-4dd4-a3d1-adde08d1d2bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Andres! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Minu uus hobi on jalutamine. See hobi ei nõuab palju kulutus. Ja väga lihtne see teha. Pühapäeval homikul ma oma naisega jalutan Viru Rabale. Seal väga ilus loodus ja värske õhus. Kohale me sõidame autoga, paneme seljas metsa soobivad riided, ja siis jalutame. Seal on suur vaatetorn ja sealt on võimalus pildistama. Ma kutsun sind sinu naisega jalutada koos meiega. See on hea võimalus hoia oma tervis ja leida rõõmus. Helista kui sulle meeldib minu uus hobi ja te tahate liituda meile. Me ootame teile otsus. Tervitades, Andrei" }, { "title": "B1 2020 I_003-445 (1fc04053-fd02-4655-8a11-e7a9ca280fe7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis sõber! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Paari kuu eest ma hakkan kala püüdma. See on väga huvitav. Ma valisin sellise hobi, sest mulle meeldib aega veeta jarve ääres või mere ääres. Mulle meeldib loodus, kui päike paistab ja puhub soe tuul. Ma tahan kutsuda sind ka. Ma mõtlen, et sulle meeldib ka. Me võime kohtuda homme kell kuus, ma tulen sulle järgi ja me koos sõidame kala püüdma. Minu lemmik koht Soodla järv. Tavaliselt ma sõidan kala püüdma laupäeval või pühapäeval. Ma unustan ütelda, sa pead võtma toite. Me veedave toredasti aega. Ma mõtlen, et seda harrastuset sobib sulle. Tervitades" }, { "title": "B1 2020 I_003-447 (e7fa1b7b-37c7-4188-946d-d92b71bc533d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Aleksandr! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Ma tahan see hobi natukene rääkida. Minu uus hobi on töötada taksojuhina. Ma töötan kui mul on vaba aeg. Ma valisin see hobi sellepärast et mulle meeldib rääkida inimestusega. Praegu mul on väga palju sõpru. Nad elavad Venemaal, Prantsusmaal, Berlinis ja nii edasi. Eile ma olen tutvanud ilusat tüdrukut nad elavad Riiast. Ta on väga hea tatoo master. Ma tahan sõita Riiast teha tatoo. See on väga hea hobi sa teenindat lisa raha ja tutvunud inimestusega. Kui sul on huvi siis kirjuta või hellista mulle. Mina abi sulle teha kõik dokumentit. Mul on vaja minna teeninda liisa raha. Kõik head Sulle. Kallis sõber. Tervitades Maksim" }, { "title": "B1 2020 I_004-025 (0bcaf5ba-bfab-4bb5-88b6-4d8f3d0728d3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anna! Kuidas sa elad? Mul on sulle uudiseid. Ma leidsin endale uue hobi. Alustasin käima tantsu trenni. On väga huvitad ja tervislik. Kui sa tead, minu töö pärast ma pean olema istunud terve päeva ja siis ma ei liiguta või on nii vahe, sellepärast ma alustasin käima tantsu trenni. See anna mulle võimalus, ma saan liigutada ning ma panen oma süda käima ja töötama. Ma tegelen see Annelinnas spordiklubises Teisipäeviti ja reedeti 11st - 12.30 ni. Kuna ma tean, et sina oled ka terve päeva, hommikust - õhtuni istunud tööl, siis poolteist tund tulla minuga tantsima oleks sulle väga hea. Ka on tähtis, et nii moodi meil on mingi aega, et olla koos, nautida koos. Kuna oleme alati tööl me ei saa olla koos peaaegu kunagi. Tead, et trenni on väga odava, ainult 15 eurot kuus. Ma saan tulla enne sinu juures oma autoga ning sõidame koos, peale ma saan viia sind autoga tööle tagasi. Tervitades Jelena" }, { "title": "Dialoog (51eef864-efdf-4148-92a6-2bd8541a79a0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "A: Tere!\nSa ei kujuta ette, mis mulle juhtus.\nB: Tere!\nNoh, räägi mulle.\nA: Ma käisin varem koos oma tütrega kaubanduskeskuses.\nKui vaatasime riideid vanema tütrega, väiksem läks toidupoodi.\nKui jõudsin tema järele, nägin kuidas ta lõhkus ära suure purgi moosi.\nB: Jumal küll!\nMis siis juhuts?\nMita sa tegid?\nA: Purk läks täiesti katki ja pritsis tütre uued riided mustsõstramoosi täis.\nB: Kas sa ostid talle uued riided?\nA: Jah, talle ja vanemale ka.\nMa ei taha enam kunagi nendega kaubanduskeskuses käia.\nB: Ära nüüd!" }, { "title": "Dialoog (e6380b80-e6ca-407a-9f38-7fcc9a3b7a9d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sami: Hallo!\nKas sa kuuled mind?\nPaavo: Jah, ma kuulen sind.\nMis juhtus?\nSami: Ma käisin täna endale uusi kingi ostmas.\nKui ma koju jõudsin siis ma märkasin et mul on kotis võõra inimese rahakott ja mu rahakott on kadunud.\nPaavo: Kas sul oli palju raha seel?\nSami: Ei olnud õnneks.\nPaavo: Mis siis edasi sai?\nSami: Õnneks mu rahakotis oli visiitkaart ja peagi helistas meeldiv inimene, kes oli mu rahakott võtnud.\nPaavo: Ja mis edasi sai?\nSami: Ta tuli õhtul külla ja toi mu rahakott." }, { "title": "Eesti fotonäitus (fef5327c-bc72-4f59-ac4b-80514c5b6ad9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eestlastel meeldib fotografeerimine.\nÜlikoolis on esil eestlaste pilte loodusest.\nHämmastusin piltide laadi, sest fotograafid pole professionaale.\nPealegi osa piltidest on laste.\nMulle meeldivad kõik pildid, aga ilusaim on mu meelest Kahekesi vihmasajus.\nSiin on leevendav meeleolu.\nLisaks foto on kunstiline ja meisterlik." }, { "title": "Eesti ja eesti keel (a66e46f2-bf53-48a1-b2b0-4f2b708a544f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen eesti keelt õppinud algkursusel ja järgkursusel.\nMa arvan, et alati, kui inimene õppib võõrast keelt, ta õppib ka uut sest maast ja kultuurist.\nMa olen õppinud üsna palju Eestist ja eesti keelest.\n\nEesti vabariik Eesti rahvaarv on umbes 1 342 000 ja Eesti pindala on 45 227 km2, ehk Eesti on üsna väike maa.\n5-6 tunniga võib sõitada maa läbi!\nEesti on Euroopa lidu ja ka NATO liikmesriik.\nPealinn Tallinn on Eesti suurim linn.\nTallinn on koduks ligi 400 000 inimesele.\nMuud suured linnad on Tartu, Narva ja Pärnu.\nTartu on ülikoolilinn, aja Pärnu on suvepealinn.\n\tMa olen ühe kord Eestis käinud, aga see oli umbes 15 aastat tagasi.\nMa arvan, et palju on muutunud, nagu palju on muutunud ka Soomes.\n\tMa ei tea mõni eestlased, ainuld ühe noore naise, kes on minu töökaaslane.\nSee Kristiina on väga meeldiv ja sümpaatne inimene.\nMa arvan, et eestlased on ka soomlased, aga eestlased on rohkem sotsiaalne.\n\nEesti keel Soomlasele on üsna kerge eesti keelt õppida, siis soome ja eesti keel on sugulaskeeled.\nMõlemad keelt kuuluvad soome-ugri keeled ja läänemeresoomlased keeled.\nMeil on ühiseid sõnad, näiteks maa, kala, armas, rikas, laulan, istun.\nSoome ja eesti keelest on samasugune grammatika.\nEesti keel on väike keel, aga seda räägitakse Eesti kõigis kohis.\nEesti keelt räägitakse koolis, ülikoolis, teatris, ajakirjanduses - kõigis kohis.\nUmbes 1 100 000 inimese rääkivad eesti keelt.\nSuurim osa elab Eestis, aga osa elab Soomes, Rootsis, Venemaal ja mujal maailmas.\nAastat 1919 sai Tartu Ülikool esimese eesti keel professor ja eesti keel sai peaaineks.\n\tEesti keeles on mõned laensõnad.\nNäiteks saksa keelest laenatakse sõnad kool ja tiik.\nVene keelest on sõnad juust, plika ja tont.\nLaensõnad öeldavad, milliseid kontakteid eestlaseil on olnud ja kes eestlaseid olnud võimul." }, { "title": "Eesti keele õppimine (3613869e-f51e-414e-908e-41d6b69675d0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahtsin eesti keelt õppdia, sest ma arvasin et eesti keel on väga huvitav keel.\nMa üritasin inglise keelt õppeõigus kevadel saada, aga see ei õnnestunud.\nSiis ma hakkasin mõelma mida ma tahtsin õppida ja validsin eesti keele.\nEesti keelt saavad kõigi õpilased lugeda.\nMitte keegi minu sõbrist ei tahtnud eesti keelt õppida ja nad oli imestunud kui ma räägin et ma tahan eesti keelt õppida.\nOlen mu valik rahul.\n\nMa arvan et eesti keele õppimine on olnud mul väga raske sest kõige teiset, kui eesti keelt nüüd õppivad, õppivad soomekeelt peaainena.\nEesti keel ja soome keel on lähedal teineteist ja näiteks grammatika asjud on samasuguseid.\nMa ei oska soome keele grammatika hästi ja sellepärast eesti keel õppimine on olnut mul raske.\nMa õpin rootsi keelt peaainena ja see ei ole samasugune eesti keelega.\nSiiski ma pidan eesti keelest palju ja tahan seda parem õppida.\n\nMeie eesti keele raamat Keelesild on hea raamat.\nKõig asjud on selgitanud eriti arusaadavasti ja tükite teemad on huvitav.\nTükid korrutavad Eesti kultuurist, inimesist, igapäevasist asjust ja ka tavalisest elust.\nMu sõnavara on arenenud palju, ma oskan kõig grammatika asjud kuidagimoodi ja ma oskan eesti keelt ka natukene rääkida.\nMa saan eesti keelest kül hästi aru ja siit ma olen väga rõõmus.\nKirjutamis ja räägimis kursusel ma olen õppinud tähteid asjuid näiteks kui appi paluda ja kui õnnitleda sünnipäevälaps.\n\nSee et iga nädal me kirjutasime väikeseid juttuid aidas eesti keele õppimist palju.\nIkka ku ma en näiteks teadnud, mida keegi sõna on soomeks, pidi mu seda sõna sõnaraamatust otsida.\nKa kui ma ei teanud õige vormi verbist tai adjektiivist, piti mu vastus otsima.\nKirjutuste teemad oli selliseid et niist oli kerge kirjutada aga siiski teemad oli väga toreid.\n\nKui ma täiskasvanuks saan, tuleb must õpetaja.\nMa tahtsin eesti keelt nii hästi õppida et ma võiksin kunagi seda õpetada.\nMa arvan et kõige parem komme eesti keelt õppida on Eestisse reisida ja seal vähemalt üks aasta elada.\nMa tahtsin Saaremaal elada sest ma arvan et ma võiksin seal rootsi ja soome keelt õpetada ja samaaegne eesti keelt ise õppida.\nSaaremaa on ise väga ilus saar ja ma olen kuulnud et seal elab aplju rootslasi.\nMu elukaaslane pidab ka Eestist ja tema tahtis minuga Eestisse sõida.\n\nMa sõidan suvel Eestisse.\nMa reisin esiteks rongil Oulust Helsingisse ja sealt jätkan laeval Tallinnasse.\nMa vaadan Tallinnas ringi mõnd päeva, käin mustamäe toril, kohvikus ja üritan niin palju kui võimalik eesti keelt õppida.\nKui ma olen paar päeva Tallinnas viibinud, sõidan ma bussiga Pärnusse.\nMa olen kuulnud et Pärnu on kõige parem spalinn ja ma tahan paar päeva Pärnu sanatooriumeis lõtvuda.\nKui ma saan Pärnus uueks inimeseks, jätkan ma reisi.\nMa sõidan Tartusse bussiga.\nKui ma bussis istun, loen ma eesti ajalehte ja üritan saada aru keelest.\nMa tahan Tartu ülikooli näha.\nSeal õpid eriti palju soomlasi õpilaseid ja sellepärast ma tahan seda näha.\nSiis ma tahan ka kaubanduskeskustes käia ja riideid osta.\nMa lähetan Tartust kõigile armsaile inimesile postkaardi ja üritan need eesti keelel kirjutada.\nNad ei saa aru eesti keelest ja siis kui ma tagas kodus olen tõlgin ma kaardi neile.\n\nEesti keele õppimine on olnud eriti huvitav ja ma oodan järgmist õppeaastat ja uusid eesti kursuseid.\nMa üritan kasutada enam aega eesti keele õppimise ja keskendun spetsiaalse sõnavara laiendamise.\nMa olen märganud et on raske eesti keelel vestelda kui on kitsas sõnavara.\nMa soovin et ma õpin palju eesti sõna kui ma Eestis suvel olen." }, { "title": "Eesti loodus - fotonäitus (5240ff81-b1c2-45b2-86e7-650a0539e25a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma käisin vaatamas fotonäitust, mis fotode teema on Eesti loodus.\nFotod on koik väga ilusad ja huvitavad.\n\tFoto "Tormine Suurupi" on põnev ja tugev.\nSelle meeleolu on trotslik.\n"Kahekesi vihmasajus"on väga erinev.\nSee on vaikne ja peatunud.\n"Jäälilind" - fotos on uhked värvid.\nJäälind on eksootiline lind, ma ei teadnud, et neid elab Eestis.\nKõige rohkem mulle meeldib foto "Tants ja trall".\nFotol kaklevad kaks rebast.\nFoto on põnev ja intensiivne." }, { "title": "Eesti muinasjuttude kuldraamat (ae15ba81-dda5-4d03-a2cd-70d969e3ce75).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui ma esimese korra lugesin jutte, vaatasin sõnaraamatust mõni sõna.\nLoengutel märgasin, et olin õpinud uusi sõnu.\nKui ma teist korda algasin lugema, märgasin, et olin ka õpinud grammatikat.\n\nPassiiv oli nüüd tuttavat.\nMinu oli alguseks raske leida sõnu sõnaraamatust.\n\nSiis mõitsin et, ma ei olnud astmevaheldust ega kestuvaheldust tähele pannud.\n\nSelle järel oli sõnu kergem eesti keelest soome keele tõlkida.\nJutte oli huvitav lugeda, sest mõni eesti jutt meenutas, soome juttu.\nNad toi meelde minu lapsepõlve kui ema-isa lugesid mulle ja minu vennale jutte.\nOli ka tore lugeda jutte (teisel korral), sest märgasin, et sain aru palju enam kui oleksin arvanud.\n\nRaamatus oli mitme kirjaniku jutte.\nVaatasin netist teadmust kirjanikest.\nNad elasid ja oli surnud enne minu sündimust.\nVõib siis oletada, et keel, mis raamatu sisaltab, on vanapärast.\n\nVanapärastele sõnudele oli vahel raske leida tõlget.\nSõna ute ei leidnud MOT-sõnastikust ega taskusõnaraamatust.\nÕnnelikuks leidsin netist sõnastiku, mis oskas selle sõna tõlkida.\nSee on sõnastiku järgi soome keeles lammas.\nJutt utest oli erinev kui varemad juttud.\nSelles jutus oli ute kaval ja rebane see, kes peteti.\nVaremis juttudes oli rebane ikka olnud koige kavalem.\nSellest märgasin, et kirjanik on vahetunud.\n\nJutt, Hunt ja ute, oli kirjutanud Julius Mägiste.\nSee oli üks minu lemmiks juttudest.\nTeiset olid Mõisahobune ja taluhobune, Kullid õpivad laulma ja Nõiutud Tuks.\nKaks esimest oli kirjutanud August Jakobson.\nTa oli kirjutanud paljut toredat juttu.\nJutu Tuksist oli kirjutanud Juhan Jaik.\nRaamatus oli ka palju ilusaid pilte ja mõni lühikesi laule või luuletusi, mida ma armastin.\nRaamatu jäib veel mitu jutt, mis pilted meelitavad lugema.\nKõik jutud, mis lugesin olid loomajutte aga raamatus oleks olnud ka jutte näkkidest, haldjatest, metsavanadest ja kuningatütardest ja -poegadest." }, { "title": "Eestist ja eesti keelest (3caefadd-c147-4393-93de-cbe7aa52c9e1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen käinud eesti keele alg- ja järelkursusel, eesti kultuuri, kirjandus, vestlus ja kirjutis kursusel.\nOlen õpinud palju eesti keelest, Eestist ja eestlastest.\nKirjutan järgmiseks, mita olen õpinud ja kõigepealt nendest asjadest, kes on mulle kasulikud.\n\tEestis elab umbes 1,4 miljoni inimest.\nKõige suurimad linnad on Tallinn, on pealinn ka, Tartu ja Narva.\nSuurimad järved on Peipsi järv ja Võrtsjärv.\nEesti ajaloos on olnud mitmeid erinevaid järgusid.\nSee on mõjunud palju Eesti kultuurisse ja inimestesse.\nPraegu eestlased on rahvusvahelised ja vaatavad tulevikusse.\n\tEesti keel on soomlasele suhtelise kerge õppida.\nÜhist sõnavara on mõnevõrra, aga nii on probleem sõnu ka.\nHoolikastasuda siis olla.\nMa saan tekstist ja kirjutisest üsna hästi aru.\nEestlaste kõnega mul on veel raskuset.\nMu meelest eestlased räägivad kiiremini kui soomlased.\nMa arvan, et Eestis ma peaks ütelda tihti "Kas sa võiksid rääkida aeglasemalt".\nAga sellest olen kindel, et mu keeleoskus tuleks paremaks, kui oleksin vähemalt pisut aega Eestis.\nTeen arvatavasti keelreisi tulevikus meie soomlaste lõuna naaberriigisse.\n\tSiiamaale eesti keele õppimine on olnud mul mõõduka meeldiv kogemus.\nSuurimad raskused on pööramises ja käänamises.\nEn alati mäleta, kuidas näiteks mitmuse partitiiv moodustatakse.\nSoome keelest on vahetevahel abi, aga ei iga kord.\nTeine raske asi on imperfekt.\nMa pean kontrollima see ligi aina.\nKirjutamineikka õnnistub, kasvõi vigu tuleb aeg-ajalt.\nSõnaraamatut kasutan palju ära.\nSee on mu hea sõber.\nRääkimine on siis natuke raskem asi.\n\tMulle meeldivad Eesti, eestlased ja eesti keel.\nMeis soomlastes ja eestlastes on midagi sama: meil on olnud ajaloos ühine keel, meil on oma ühine helitöö - Eesti rahvushümn ja Oi maamme - , meil on sama naaber ja me oleme naabrid.\nOleme muidugi erinevad ka.\nEesti kultuur on andnud palju soomlastele ja soome kultuur on andnud palju eestlastele.\nToimiv koostöö on peent ja uhket." }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974201 (d70a326e-92b7-4d8a-86c2-84fbf06adc72).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Hea kolleg!\nMina pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMul on hammaarsti aeg kinnipanna kella 14.\nMina pudunud kella 13 kuni 15.\nSa peab sel ajal tegi aruanne.\nKui sul veel aega on, peseb palun aknad.\nKuidas sul on mõned küsimust, sa saab mulle alati helistada, minu telefoninumber sa tead.\nKui ma telefoni vaastu ei võtta seest helista mulle natukene hiljem või mina helistan sulle tagasi.\nLugupidamisega, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Ma ostsin koju uue mööbli mööbli poest.\nMa ostsin pehme garnitur, köögi mööbel ja vannituba mööbel.\nMa soovin ka osta aja mööbel, aga seal praegu ei ole.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 207" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974202 (47481c80-908d-4b5c-9c88-480b89fbde55).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Liisa!\nPean täna hommiku pool minu töökohalt arä minema, sellepärast et mul on aeg hambaarsti juurde.\nEile õhtul hakkas mul hammas valutama ja hommikul oli paistus.\n\nHelistasin oma arstile ja ta pakkus aega kell 11.\n00.\nArvan, et olen ära 1,5 tundi.\nKui keegi tuleb minu juurde või helistab, ütle, palun, et tulen tagasi kell 12.\n00 paiku.\nAga kontakti minuga ei saa, sest olen arsti juures.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Eelmisel kuul hakkas töötama uus mööbli kauplus \"Isku\".\nAvamise puhul müüati palju diivaneid ja tugitoole soodus hinnaga.\nMulle meeldisid mitu mudelit.\nKäisin kaua edasi-tagasi ja lõppude lõppuks valisin ühe komplekti.\nOstsin ilusa nurgdiivani ja kaks tugitooli.\nMööbel on korralikult tehtud ja mugav.\nKate on nahast.\n\nMööbli värv on hästi ilus - hele beez, nagu kakao.\nMul ei ole probleeme, mida vana mööbliga teha, sest et tugitooli mul ei olnud.\nAga vana diivani viin vanaema suvilasse.\nSeal võib minu tütar suvel magada.\nMul on nüüd hea meel, et minu korter on moodne ja kaasaegne.\nKäisid külas minu sõbrad, ja nendele minu uus mööbel ka meeldis.\nJa nüüd tahan muuta oma kööki.\nSeal on ka vana mööbel.\n\nTahaksin osta uut.\nSellega lõpetan.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 297" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974205 (f20300b9-e3d3-4573-b4d9-57a44a9ae479).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere kallis kollegid!\n\nMulle on väja töös ja ära minna, arstile kell 11.\n00.\nArstil mull võttab umbes tund aega.\nTullen tagasi tööle umbes 12.\n15.\nKollegide ülesanne kontrolida et kõik töö masinad käisid korralikult.\nKui tulevad mingid küsimused või teised asjad saate helestada mull selle numbriga ... Kui ma õi võtta telefon saate veel direktorile helistada number ... Teie ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Väga ammu ma tahtsin kodus midagi muuta, aga ei teanud millega muutemise alustada.\nKüsin emade käes, ja ta ütles et parem uue voodi ja telerit osta.\nTeised asjad pole nii tähtsamad, prägu.\nTuli minu suure palka päev ja ma sõitsit mööblimajase.\nSe oli väga suur maja kus oli väga palju asja.\nVäga kaua ma valisin oma uue voodi, teleriga läks päris kiiresti.\nNüüd tuli küsimus mida vana mõbliga teha.\nEmale tuli melde et me same seda mööbli sõbrale suvilase viia.\nKui me kõik viinud ja panime uue mööbli, tuli meelde, et on vaja uue kappi ka osta.\nAga see me juba jattame jargmise suure palkale.\nVäga kaunis tuli mull kodus.\nArmastan oma kodu!\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 284" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974206 (7e33c77c-27ec-4e86-b692-8edc4da90865).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Marija!\nMa kain arsti juurde.\nKella kaheksast kuni kümneni.\nPalun võtta oma tööd.\nSa sain aru mis, on vaja tegema, viõ helista mulle ... Suur tänu, ... Kohtumiseni.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile ma ostsin uus kapp ja diivani.\nMul on vana diivan on katki.\nMa tegesin remont ja ostsin uus mööbli.\nAga vana mööblis ma sõitsin suvilas.\nMul on väga väike korter, ainult üks toa.\nMa tahan veel muuta.\nOstsin uus kaardinat ja laud.\nKõik tarbed ma ostsin mööblimaja.\nDiivan väga ilus ja pehme.\nKapp on tavaline.\nSee on soodushind.\nMa rõõmus ilus mööbel ja hea hind.\nVõimalus ma ostan veel mööbel sealt kauplusest.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 214" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974207 (e03dbb86-9144-49b4-b00d-e72c2ea2e74b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis Ülle!\nMa pean homme minna arsti juurde kella kaheksaks.\nMa arvan, et mul läheb umbes tund aega ja kella üheksaks ma jõuan tööle.\nSa võid sellel ajal vormistada katseprotokolle nende proovide kohta, mis on valmis.\nKui ikka keegi soovib minuga rääkida, las ta helistab mulle mobiili peale.\nHomseks on üsna palju tööd, vaid ma arvan, et me kõike jõuame teha.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ammu tahtsin vahetada oma vana mööbit ja hiljuti hakkasin otsima uut mööblit Interneti kaudu.\nMulle oli vaja osta uut diivani, lauda ja sektsiooni.\nLõppuks ma leidsin seda kõike, mida ma tahtsin osta.\nNüüd on meie korter välja näeb palju ilusam.\nVana mööblit ma viisin sõbranna suvilasse.\nTa ammu tahtis oma suvilasse osta juurde mööblit, sellepärast et jäi puudu.\nNüüd mul on veel plaanis vahetada mööbli lastetoas ja köögis.\nKorraga nii palju mööblit ma ei saa osta ja sellepärast seda mul plaanis osta järgmisel aastal.\nNii tore on muuta midagi oma elus ja planeerida uued ostud.\nMa usun, et paari aasta hiljem meie korter välja näeb veel ilusam.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 281" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974208 (567172e7-ae58-4b1d-badb-d5c9c7a93932).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Kati!\nMa tahan kutsuda sulle täna ära minema paariks tunniks töökohalt.\nÄra küsi kuhu me peame minema.\n\nSee on minu kink (present) sinu jaoks.\nMa mäletasin tähtida sind sünnipäeval ja nüüd ma tean seda.\nSelles kohas me veetame 2 tundi.\nSulle meeldib seal.\n\nVõib-olla me hakkame tantsida ja mängima.\nÄra karda, tööl me räägime, et me läksime arsti juurde.\nMeie kolleg Ants on nõus rääkida sellest direktorile.\nKui sa ei taha või ei ole nõus, siis helistad mulle kohe!\nMa ootan sind!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere õpetaja!\nTe palusite mulle kirjutada kuidas ma ostsin oma koju uue mööbli.\nMa meeleldi kirjutan seda.\nÜkskord minu vana diivan on katki ja ma läksin mööbli majasse.\nMööblimaja asus ja asub minu maja kõrval.\nMa tulin ja nägin väga ilusat diivanit.\nTa oli tribuline, punane koos valgega.\nMulle meeldis selle diivani ja ma ostsin selle kohe.\n\nTa oli väga pehme ja mugav ka.\nMinu vana diivan ma jäätsin veel koju.\nAusalt öelda, ma ei teadnud, mida teha.\nNüüd on minu korteris väga ilus vanaga diivaniga koos uuega divaniga.\nMinu kass armastab seda ja tihti jalutab divanil.\nPraegu ma mõtlen võib-olla ma tahan mutta veel divanilaud.\nTa ei sobi divanile.\nKas te arvate mis värvi sobib?\nVõib-olla see on pruun või valge.\nVist ma ostan valge divanilauda.\nSee on väga moodne, stilne ja elegantne.\nMa nägin seda mööblimajas ka.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 335" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974209 (65babb72-93c2-4144-b2bf-25816c82565b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Mina ootan bussipeatus, ja näen tutvustua.\nEe näen ta kolme aastat.\nTerve Katti!\nKuidas läheb?\nKus asub?\nVäga meeldib sa näeb.\nMida sa praegu tegeb?\nMa elan praegu Lasnamäel.\n\nMina on abielus ja 1 laps, poeg.\nPraegu mina on koduperenainen.\nMinu abikasa on tööta autojuhti... Minulla kõik on koras.\nPoeg on õpilane.\nTulge minulle külala.\n\nMina asub adresil ... Kontakt andmed telefoninumber t ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mina ostin uue mööbli, moöblimajal.\nMina ostin diivan ja 2 tugituoli, seinakapis, kirjalaud.\nVana mööbliga mina andi sugulasid.\nTe asut suvilas.\nNüüd minun korter on ilus ja mugav.\nMinulla on uue vaib põrandal.\nVeel mina tahan osti uue pildid ja televisorit.\nAga lastentuba mina tahan tegin uue remonti ja ostin uue lastenvoodi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 228" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974211 (feecd1d6-eb5f-432e-ae38-4ecc0ca34be8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kolleegid.\n\nHomme pean minna arsti juurde.\nSiis mind ei ole kontoris alates 12:00 kuni 14:30.\n\nPalun Teid vastada minu kontori telefoni ja vaata minu e-post, sest peab tulema väga oluline kirja.\nKui tuleb vajadus minuga kontakteerida, siis helistage mulle.\nMinu telefoni number on ... Kui mina kohe ei vasta, siis helistan Teile tagasi natuke pärast.\nLugupidamisega, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Üks kuu tagasi ma ostsin endale uue korteri.\nTa asub Lasnamäel 9-korruselises majas 3 korruses.\n\nKöögis ja elutoas remont on juba tehtud.\nKui ma ostsin korteri seal ei olnud palju vana mööbli.\nAinult diivani, laua ja kaks tooli.\nMa andsin neid minu tädile.\nTal oli vaja diivani ja laua suvilasse.\nMa olin esmaspäeval mööblimajal ja ostsin sealt söögilaua 4 toolidega.\nSotka mööblipoest ma ostsin diivani.\nTa on suur, valge ja tehtud nahast.\nMõtlen, et homme ostan väke diivanilau.\nPraegu minu korter on väga komfortne.\nAga mul veel on vaja teha remont vannitoas ja vahetada akna magamistoas, sest ta on väga vana.\nMõtlen, et kuu pärast kõik on tehtud ja ootan Teid küllas.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 282" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974212 (fb470c22-01da-43ba-9ddf-f91eb9552a54).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Ulvi.\nKahjuks homme ma pean minema arsti juurde.\nSee tähendab, et ma ei saa töötada.\nMa lähen arstile kell kümneks kaheteistkümneni.\nMa loodan, et ma tulen tagasi tööle pool üks.\nMillal ma puudun palun teed minu töö.\nSee ei ole liiga palju, ainult helista kliendile.\nSa mäletad minu telefon?\nKui ei ole, kirjuta ... Suur tänu sulle!\nHead aega.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Mul on suur pere, mees, mina, poeg ja tütar, sellepärast et korter ka väga suur.\nSuur korteri juures on vaja palju mööblid.\nEile me koos abikaasaga sõidsime mööblikauplusse ja ostsime mööbli.\nMe ostsime suur voodi endale, suur valge diivan tütrale, väike voodi pojale.\nVeel me ostsime tugetool, laud, teller, külmkapp.\nVana mööbli me peame sõitma suvilasse.\nMe tellime suur auto ja teeme seda raske tööd.\nVana vaip ja diivan me anname naabrile suvilasse.\nNüüd oma korter on ilus ja puhas.\nPraegu me arvame, et on vaja värvida põrandat ja ust.\nVeel me vahetame aknaid.\nKahjuks seda töö on väga kallis, aga me peame seda teha.\nSee teeb oma elu parem.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 282" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974215 (560ecf86-9573-4fc7-99ba-c262200db3ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Anton.\nHomme kell kümme mull on eesti keele eksam, mis kestab kolm tundi.\nPalun tule mine ees kell kümme tööle.\nVaata üle meie tööristad, ja kui kõik on korras siis pane neid sahtlise.\nJuhul kui tahad mind kätte saada siis helista mulle.\nJa kui mina ei vasta sulle, siis mina helistan sulle ise tagasi.\nEttetänades ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Minu kodu on nüüd nagu uus!\nSelle aasta jooksul tegin oma kodus remonti.\nKõik vana mööbel jagasin tuttavate vahel, ja mõned asjad viskasin ära.\nAga uue mööbliga läks raskemalt.\n\nKöögi mööbli tellisi ühe hea meistri käes.\nTa tegi mulle neli tooli ja lauda.\n\nKappid ostsime \"Mööblimajas\", valamud ja segistid saime Jarve \"Kauba Hoovis\".\nVannituba on nüüd suurem kui oli, isegi pesumasin mahus sina.\nMagamistuppa ostsime voodi, ja kappi.\nSeina peale panime uued tapeedid.\nNüüd tuba nagu magus komm, kus on hea olla, ja hommikul veel viis minutid pikutada.\nSuur tuba ja köök on nüüd koos, nagu saal kuhu panime suure lauda, ja toolid.\nTahaks veel palju juurde tegema.\nAga raha sai otsa.\nLoodan et minu perele remot meeldib.\nSee on neil üllatus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 291" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974216 (8f4ade52-a486-4312-8256-bc0081b5cb62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Rein!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMinu ei ole töökohal homme kella kümnest poole üheni.\nMul on hammas valutab ja ma panin kirja hambaarsti juurde.\nMinu juurde peab minema klient, palun, räägi temaga.\nKui on midagi helista mulle mobiilile ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Eelmisel nädalal ma käisin uues mööblipoes, mis asub Lasnamäel.\nSellest poest ma ostsin uue ilusa diivani ja tugitooli.\nVana diivan ma vean ema juurde suvilasse.\nVeel ma ostsin vaibaparadiisist uue vaiba.\nSee on suur karvane ja väga ilus.\nNüüd minu tuba on väga mugav.\nMinu uus mööbel on valge, ja vaip on valge ka.\nVeel ma tahan osta uue kappi.\nMa veel ei tea, missuguse värvi see on.\nVõib olla helesinine või hall.\nAga veel ma ostsin uue köögimööbel: tool ja 3 taburette.\nMa tahan veel vahetada gaasipliiti ja külmkappi.\nMinu gaasipliit on nii vana, et ma tahan seda tuua prügile.\nAga külmkapp ma vean suvilasse ka.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 262" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974218 (1ea08796-467e-488b-b1b1-dbf2de5bf628).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Marja.\nMul on vaja Teie abi.\nJärgmisel teisipäeval ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa pean olen oma kodusse 12.\n00 kuni 14.\n00.\nPalun Teie tehase 2 tunned 7A ja 7B klassides.\nTeie peate sel ajal kontrollitööl ülesandeid annavad õpilased ja vaadata neid.\nKui see on võimalik, palun, kirjutage mind e-mail adressil ... kiiresti või annab SMS mob.\ntelefooni numbri ... Lugupidamisega, ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Ma ostsin uue mööbli minu tubasse.\nVanad kapp, riul, laud, divaan ja toolid juba ei ilusat ja ei mugavat.\nVana mööbli praegu suvilasse.\nMa tegin remondi oma korterisse ja otsin oma koju uue mööbli.\nMa takan klassiline stiilisse korteriinterjöörisse.\nMinu korter nüüd hele seinad ja tume põranda.\nKes tubases vaga ilusat värvi uksed ja akneid.\nVeel ma tahan muuta oma kodus mööbli vannitubass ja köögisse.\nKes Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 242" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974219 (956c24ee-2161-4111-907c-787f1566d28c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud, kolleegid!\n\nMulle on vaja paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa lähen arstide.\nMul ei ole töökohal 12.\n00 kuni 14.\n00.\nKõik kolleegid töötavad edasi.\nAndres rääkib klientidega ja Margus vastu võttu kaup.\nKui on töö küsimused, sest helistage mulle telefoonil numbri ... või kirjate e-mailis ... Ma tulen töökohal varsti.\n\nTervitades, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Tere, õpetaja!\n\nLaupäeval ma ostsin uus mööbel.\nKõik mööbel on mööbli kaupluses \"Mööbel zip\".\nMa ostsin mööbel sellel kauplusest.\nMa ostsin uued diivan, tugitool, riidekapp ja köögilaud.\nMa mõtlen, et vana möölli ma andan minu sõbra.\nTemal on suvila ja vana mööbel seal kohal.\nMinu korter nüüd on väga ilus.\nSiin on uus mööbel ja minu lapsed ja abikaasa väga meeldivad.\nPraegu palju kohta ja õhk on värske.\n\nMulle väga meeldib.\nMa olen õnnestlik.\nVõib olla ma muutan lastetupast mööbli varsti.\nPraegu ma ei tea.\nEile ma vaatasin mööblikaupluses väga ilusad laste mööbel.\nMul on vaja rääkida abikaasaga ja me mõtleme koos, mis teha.\nMa kirjutan Teie juurde natukene hiljem.\nTervitades, ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 276" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974301 (a4772b3b-2756-4483-a2dd-2d6b6036f433).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kolleeg!\nMa tahan paluda teile, et te lubate minule paariks tunniks töökohalt ära minema homme.\nMul on vaja minna haiglasse.\nMa pean jõuama kell kaheks.\nMa tulen tagasi tööle kell neljaks.\nTe peate sel ajal võtma tellemusi ja vastama telefonile.\n\nKusimustekorral helistage.\nMinu telefoni number on ... Parimate soovidega, juhataja ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Möödunud nadalal ma ostsin endale uue mööbli.\nMa leidsin teda kaupluses \"Lamas\" minu maja lähedal.\nUus mööbel on mustkirjaga, tehtud tammest.\nVana mööbli ma viskasin ära.\nNüüd minu korter on ilus ja mugav.\nAkna all on uus laud, keskel toa on kušett, seina kõrval on kapp.\nSeal ma hoian oma kleiti.\nMulle meeldib minu korter nüüd.\nJa minu abikaasa on meie korteriga rahul.\nMe koos valisime mööbli.\nMeil on ühetoaline korter, aga seal on kõik mugavamega.\nMa ei taha muuta minu kodus mitte midagi.\nMinu abikaasa on nõus minuga.\nMe elame koos juba kaks aastat.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 259" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974302 (1a9de6af-a6ef-46e8-897d-020ce77bcfc5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupedut koleegid, väga vabandan, mul akkas ammas valutama.\nJa mul on vaja käja ambaarsti juures.\n\nSee võtab aega paar tundi.\nTehke palun minu eest töö ka.\nSis mõni kord, kui teil vaja kuskile käja, ma lasen teid ka.\nKui mind on vaja sis elistage mulle mobili peale, minu numbri on teil kirjas ka, veel kord väga vabandan, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mina ostsin eile \"Diivan paradisi\" poes uut mööbli.\nKöögi seina kappi, söögi lauda ja neli tooli.\nElu toase sektsion kappi, nurgadiivan, väike laud kuhu pannakse ajakirju või ajalehe.\nUued gardinaid.\nKodus nüüd nagu valgemaks on läinud, ja paistab nagu korter on läinud suuremaks.\nVana mööbli ma viisin suvilasse.\nNüüd ma tahan muuta kõik magamistoas.\nTahan endale suurt peegli seina peale, ja mugavat voodi, \"dormeo\" matratsiga, pehme vaipa põrandale.\nAga praegu selle jaoks ei jatku raha, akkan koguma võib olla sellel ajal mõtlen veel vannitoas midagi vahetada, mingid rijuliid, või osta mugavad väiked kappid.\nOleks tore kui saaks, kõik korraga teha, nagu uus korteri saaks.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 274" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974303 (4f9d3107-80b9-4695-9f72-e818c6e056b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tervist!\nKallimad kollegid, mulle täna vaja minna teatrisse, siis ma tahan ära minna.\nMa lähen ära kell kuusteist, sest mulle vaja koju minna ja pane ilusat riidet.\n:) Palun teid teha oma töö rahulikult ja täpselt keel kuus te saate koju minna.\nKui teil on mingit küsimused siis kirjutage mulle sms, ma vastan kuidas saab.\nSuur tänu kõigele.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kallis õppetaja, tahan sulle ütle, et see on raske töö.\nMe vaatame mööblit internetis poest, kauplusest ja teisel kohal.\nMeil vaja pehme mööblit, divaan ja sektsioon.\n\nSektsioon me juba leidsime, ta on ei ole nii suur, ta on keskmine, seest meil ei ole suur tuba.\nAga diivanit meil praegu ei ole.\nJa kõige parem meil soobib nurga diivaan.\nVana mööblit me koguaeg anname minu venda, temal on suvila, ja temal soobib kõik mööbel.\nMeie korter on nüüd ilus, valge.\nSee sektisoon on muutab meie toas.\nKui me ostame, uus pehme nurgadiivan, siis meil ei ole midagi rohkem muuda.\nSellepärast et meil on uus korter ja me ostame kõik uus mööblit.\nVaanad meile oli ainult divaan ja sektion teised asjad voi mööblit meil on kõik uus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 295" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974305 (2ef0ea41-92a4-4e33-b88f-bc7f535912af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Head kolleegid!\nMa väga vabandan, ma olen haige, sest ma tulen natukene hiiljem.\nMa arvan 2 tundi pärast.\nMa pean minna poliklinikusse.\nMa olen tagasi ümbes kell 10.\nPalun, vaatake minu päevaplaan ja helistage minu kliendile ja vastake minu e-maili ka.\n\nMa ootan üks proua tänan.\nTema nimi on Anna.\nAndke talle, palun, dokumendid mis asub musta kappis.\nKui teil on mingi probleemid, helistage mulle telefonil ... Suur tänu teile.\nKohtumiseni.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Me ostsime korter 2 kuud tagasi.\nMa arvan mulle vaja vahetada vana köögi mööbli.\nVana köögi oli katki ja värv oli väga igav.\nMulle meeldib positiivne värvid: kollane, punane või oranži.\nVana köögi ma panen suvilas, sest seal ei oli midagi.\nMu mees ei meeldi diivan, sest me vahetame see ka.\nMa annan diivani minu vanemale.\nMu ema tahaks vahetada tema diivan 1 aasta tagasi ja praegu on võimalus.\nUus mööbli tuleb tänan.\nMe ootame hommikust.\nPraegu, ilma mööbli korter on väga suur, aga igav.\n\nMa tahan vahetada veel palju asjad korteris; aknad, põrand, uksed.\nPraegu meil raha rohkem ei ole sest me ootame jargmine kuu.\nMulle meeldib meie uus kodu.\n\nKorter oli väga mugav varsti.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 299" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974306 (289a466d-73c5-434c-a62c-18ef98bb28fe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kollegid!\n\nMina tulen kaupluses Prisma, soovin osta värske ja kuum lõuna, aga seda enne mul on vaja tulla Piletilevis, soovime sõpradega tulla kinosse, aga see on isikluk asi, teil ei ole huvitav.\nKollegid, kes soovid kaubad Prismast, palun ütelge mind või kirjutage.\nKell 14.\n00 ümbes mina tulen tagasi.\nKui kliendid või kedagi teine saad otsi mind, siis andke minu oma mobiil telefooni number, võib ka kirjuta mulle ka sms-d, vastan kõigile või ootan pärast kella 14-st kohal.\n\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Neljapäeval õhtul, pärast tööd, mina ja minu oma õde Polina, kes elab Taanis, tulime poes, ootsime mööbli pood, kus on suur valik, ja kust kohast võib osta kaubad sellel päeval, mitte tellida, meil oli suur valik, mina tean Järve keskuses on hea salong Aatrium, vana kauplus Mööblimaja, kauplus Standart Pärnu maantel, aga valime Rocca keskus, teame väike ja moodne pood home 4 you, meil ei ole palja aega, kutsume taksot, kell 20.\n00 me olime kohal, jah, valik oli suurepärane, leiame laud ja toolid, mis meeldib minu õiele, temal on vaja must, väike laud piuust, ja niisammad toolid, kokkuleppime koos transpordiga.\nReedel me saime katte seda komplekt, avame pakki, koristame prügi, mina mõtlen et, lauda jaoks parem koht akna kõrval, kus on väga kus vaate linnas.\nÕde olin nõus, see koht oli vaba, ja soovitav.\nVana mööblit meil ei olnud, kuu tagasi me lõpetame remont, ja toonime vana laud koos ehitusepraaki prügikastis.\nAga nüüd meie korteris on korras, kõik mööbel on ostnud, üldine seisukord on imelik.\nNoh, aus sõna, järgmisel kuu lõppus võib olla mina toon uus kassimaja.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 367" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974307 (09c8bd09-8c30-4d8f-bd41-d4b4cfb35b1e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere kallid kolleegid!\n\nTäna ma pean minema natuke varem.\nKaks nädalat tagasi ma broneerisin number.\n\nTäna ma lähen arsti juurde.\nHaiglas ma olen kaks tunndi.\nLoodan, et see ei võtta palju aega.\nArst on väga hea inimene.\nHaigla asub kõrval.\nHead kolleegid teil on palju tööd.\nKui ma vajan teile, helistage mulle.\nMinu telefoninumber on ... Kõik head.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere kallis sõber!\n\nKuidas läheb sinu elu?\nMe kohtusime sinu vanaemaga ja ta ütles mulle, et sina olid haige.\nKaks päevad tagasi ma olin ka haige, aga praegu mul on kõik korras.\n\nMa otsin oma koju uue mööbil, ja ma tahan jutustada sulle sellest.\nMa leidsin väga hea kauplus.\nMa soovin sulle.\nTa asub kesklinnas.\nVana mööbel ma kingin oma sõbrannale.\nMul oli väga hea tuju.\nPraegu minu korter on väga ilus ja meeldib mulle.\nLoodan, et me varsti kohtume.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 250" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974308 (e478494e-cdca-4f4c-9954-fd154313dbcf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere kollegit.\nMul on üks hea idea.\nMa kutsun teal piknikul.\nMe kohtume bussipeatusse üres kell pool kuus.\nVõitate maitsev toitu poodis: leiba, sai, tomatid, kurgid, liha ja vee.\n\nAga te kindlasti helistate mulle ka.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Hiljuti ma otssin uus korteri aga seal korterit mööbel oli vana.\nMa käisin mööblipoodis ja vaatasin palju valik mööblit seal poodist.\nMõtletsin, et esimine ma peantsin vaheta köögimööbel.\nMa armastasin valge värv köögist, sellepärast mulle oli muguv puhastama korter.\nHelistasin mulle sõpra Peter abistama ja vahetama mööblit.\nPraegu minul köögi on väga ilus.\nKoigile, kes armastavad hea kodus, peatavad leida hea idea.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 209" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974309 (9b19d5b4-943a-4eef-b564-6aaaf879ddbe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Mari!\nMa pean minema arstile.\nMa tunnen end halvasti.\nMinu pea käib ringi.\nMa ära olen üks päev.\nPalun kirjuta kirja kliendilelle.\nVeel vaadata internetist info börsil.\n\nSee on väga oluline.\nHelista mulle telefonil ... täna õhtul.\nMa ootan.\n\nKohtumiseni.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu korteris on elutuba, esik, köök.\nVannatuba ja tualett eraldi.\nElutoas ma magan.\nMul on vana voodi.\nMa ostsin uut voodi.\nTa on suur ja ilus.\nVeel ma ostsin riidekappi.\n\nRiidekappis on kõik riided ja pesu.\nKa mulle meeldis mööblikaupluses laud.\nMa ostan see laud hiiljani.\nVoodi ja riidekapp ma ostsin mööblikauplusest.\nTa asub minu maja lähedal.\nSee on väga mugav.\nVana mööbli ma müüjasin internetist.\nNüüd minu korter on ilus ja mugav.\nAga mul on vana vann ja valamu.\nMa tahan osta uued vana ja valamu.\nVeel ma tahan osta seinakappi esikusse ja sektsionkappi kööki.\nVõib olla ma värvin seinad valge värvi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 256" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974310 (9e39b500-1172-4651-8fef-5cb9f50dba11).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma pean paariks tunniks töökohal ära minema.\nMa lähen arsti jurde.\nMa pean arsti jurde olema kell 2. Ma tulen tagasi kell 4. Sel ajal kirjutad kirja juhatajale ja koostad aruande.\nKui sul on küsimused helista mulle.\nMinu telefoni number on ... Edu.\nKohtumiseni.\nMa unustan, kell 3 tuleb minu sõbrana, las ootab mind.\nAnna temale sel raamat.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mul oli vaja usi pehme mööli osta.\nAlgselt ma vaatasin interneti teel.\nAga mitte midagi mul ei meeldis.\nPärast seda ma läksin podi.\nSeal on väga suur valik mööbli.\nMa ostsin mööbli kaupluses \"kodu24\".\nMul on suvelas ja seal mul on väga vana mööbli.\n\nPraegu mul on kolme toaline korter ja kaks rõdu.\nMul on magamistuba, lastetuba ja hool.\nMinu korter on mugav ja ilus.\nMinu korteris palju lilled.\nVeel ma tahan lastetuba vahetada, sest minu tütar praegu elab eraldi.\nMul on väja osta diivani, kaks tugitolli ja uus kapp.\nVeel ma tahan uus köögi mööbli.\nMa rahuldan minu korteri, aknast ma näen meri ja see on vahva.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 278" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974311 (2d0d5e1c-0643-457a-aaf1-309201270526).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa kirjutan sulle teade kuhu pean minema, kui kaua ma ära olen, mida sa pead sel ajal tegema, kuidas minuga vajadusel kontakti saab.\nTäna mul on palavik ja mulle on vaja minna arsti juurde.\nMa mõtlen, et ma jäin haigeks.\nPärast arsti veel on vaja minna apteekki.\nSealt ma ostan tablettid ja tulen tagasi.\nMa mõtlen, et mul on vaja 2 tundi.\nSel ajal sa valmistad dokumendid koosoleku jaoks.\nKui sul on küsimused helista.\nMinu tel.\non ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin oma koju uue mööbli.\nMa kirjutan kust ja missuguse mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin, missugune minu korter nüüd on ja mida ma veel kodus muuta tahan.\n2 nädalat tagasi ma tegin uut remonti ja otsustasin, et mulle on vaja osta uue mööbli.\nSiis ma läksin mööblisalongisse ja ostsin uue diivani.\nDiivan oli väga ilus ja ta mulle väga meeldis.\nJa veel ma otsustasin, et mul on vaja osta uue diivanilaua.\nVäga hea, et salongis oli koduvedu.\nMinu vana mööbel on väga hea ja nüüd ta istub minu suvilas.\nNüüd minu korter väga ilus ja kaasaegne.\nVeel ma tahan osta uue laelambi.\nKutsun sind vaatama.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 278" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974312 (79958247-64ae-4074-9393-1197201f8853).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere minu kolleegile.\n\nMa pean paariks tunniks töökohta.\nMa minem väga varsti.\nKeel kaheksa ma tulen tagasi.\nMa helistan telefoni ja rääkin kui kaua olen.\nMinu kontakti on ... Minu telefon ... Ma sõidan autoga ja paar tuundi oli töökohta.\nMinu auto on katke.\nMa vaba minem töökoht.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma otsin oma koju uue mööbli.\n\nMa otsin mööbli kaupsul - \"Gigant\".\nSee on suur ja muugavad kauplus.\nSeal müüa väga palju mööbli.\nToolid, diivanid, kušetid, laudad.\nMa otsin kaks tuugitoolid, ja üks nurgadiivan.\nVana mööbli ma tegin minu emale.\nSee on pehme diivan ja tuugi tool.\nMinu korter on kahe kordne.\nEsimene korda on köök ja vannituba.\n\nSeal on uus mööbel ka.\nKöök on suur ja valgendav.\nSeal on laud üks ja neli tooli.\nVannituba on ka suur.\nTeine korrusel üks lastetuba, üks magamistuba ja suur saal.\nMinu korter on väga meeldib.\nKõik mööbel on uus.\nNurgadiivan praegu istub suur saal ja kaks tuugitool ma panen lastetuba.\nMagamistuba ma tahan otsin veel voodi.\nVoodi ma tahan suur ja muugavad, ja veel ma tahan vaipad ja lamp.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 286" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974314 (bbe82b45-f007-4020-8320-a12bb14ad113).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Rina!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nTäna mul on vaja minna arsti juures, see võttab üks tund aega.\nPalun, helista meie äripartnerile, ja ütle talle, et meie kauplus laupäeval on suletud.\nTa peab viima kaubad.\nLas tuleb esmaspäeval.\nKui midagi probleem, helista mulle.\nMinu telefoninumber sa tead.\nKohtumiseni, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Hiljuti ma ostsin oma koju uue mööbli: diivan, diivanilaud ja väike sektsioonikapp.\nMa ostsin mööbli mööblikauplusest \"Aatrium\".\nMa tellisin suur autot, ja uue mööbli me viisime koju.\nVanat mööbli me toosime suvilas.\nMeie korter praegu on väga ilus.\nUus diivan sinine värvi, diivanilaud ja sektsioonikapp tuume pruunid.\nUus diivan on väga mugav.\nMa tahan veel ostata uue vaip ja kardinad.\nVeel mulle on vaja ostata uue köögimööbli.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 231" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974315 (b380e4ea-840d-4385-b7c8-fa0acb4db3ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud, Olga!\nMulle vaja täna ära minna töökohalt arsti juurde.\nMa ei tea kui palju aega mul läheb, vist paar tundi.\nKui sulle vaja kiiresti tööd teha, palu siis Pille, las ta teeb minu töö.\nAga kui sina tahad, pärast arsti, ma võin tulla tööle ja aitan teid, nii kaua kui vaja.\nKui mul aega läheb rohkem kui paar tundi, siis ma helistan sulle või kirjutan sõnum.\nSuur tänu, sulle!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Me ostsime uue korteri, tegime sealt remont.\nAga meil on vana mööbel.\nMe mõtlesime kaua, mis me temaga teeme, ja otsustasime, et viime ta komisjooni kauplusse.\nPärast me käisime kauplusse, vaadata uut mööbel, see kauplus nimetatatse \"Sotka\" Tallinnas.\nSeal on suur valik mööblit.\nMeile väga meeldis diivan-voodi hele rohelese värviga, aga tähtis see, et ta on väga mugav, pehme ja ilus.\nVeel me ostsime lastele ilusad ja värvilised kappid.\nNad olid nagu printsesi lossid.\nMeie korter varsti saab veel ilusam, kui oli.\nVeel me tahame oma kodus värvida seini, vahetada aknad, tahame teha rohkem ilusaid disainid.\nMinu mees on ehitaja, ja ta teeb kõik tööd ise, sellepärast meil ei ole nagu kõikidel remont, aga eksklusivne.\n\nMeie kodu on soojem, sõbralikum ja parem.\nTulge meile külla!\nMe ootame teid.\nMe näitame teile oma kodu!\n!\n!\n\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 315" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974316 (be01ff5b-be70-42de-8044-bb5f073d0621).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nMa pean teises firmas minema.\nMul tuleb seletada mingid asjad ja näha uus akt.\n\nMa olen ära kuuest kümneni.\nTe peaksite kontrollima paberid, meilid.\nPalun helistada Peterburisse reisi firmas ja kokku lepitada esmaspäeval kohtuda.\nKui on mingit küsimused, siis helistage mulle.\nMinu number: ... Teie kolleeg ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kõige parem koht see on kodu.\nMa ostsin Viljandist oma mööbli.\nMul on pruun voodi, tamme laud, pehme ja ilus vaipu, piltid, antiiku kapp.\nMinu vanaema võtsid minu vana mööbel hea meelega.\nEelmisel aastal ma tegin remont korteris.\nPõrandal panin laminaat.\n\nSeinad värvisin hele rohelise värvi.\nMulle meeldib kui korteris nagu suvel metsas või maal.\nSel aastal ma tahan osta uued piltid ja valgused.\nTahan ka muuta oma soojus süsteem, et kodus saab soe.\nMulle meeldib elada korteris.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 239" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974317 (52d2c29f-169e-409f-9433-0dbe81488343).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Mari!\nMa ei saa tule töö.\nPalun kirjutab plaanid.\nMa olen arsti juurde kolmeni.\nKohtume sinuga Viru keskuses kella 17.\n00.\nOli nõus, helistad.\nMinu telefon number: ... , minu mail ... Head aega.\nSinu töökaaslane ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tallinnas palju kauplused kus müü mööblid.\nMa tahaksin osta uue mööblid oma koju.\nMinu kodus juba on pehme mööbli, see on divan ja peefik.\nMa tahan osta köögimööbli ja isikmööbli.\nMa mõtlen, et ostan mööblid Viru keskuses.\nSeal praegu allahindlaus ja ma saan osta uue hea mööblid.\nTahan osta veel kodus ilus vaip, punane varvi.\n\nSuur laud ja 4 toolid ja palju, palju lille, vana mööbli mulle ei vaja.\nVana mööbli mul võtab õde Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 227" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974318 (68a3d857-3618-4edc-8e9c-abee94dd4852).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere torevad kolleegid!\n\nPean ütelda teile, et ei saa kohtuda teiega.\nMinu ärimees paluks mind veel kahe tunde töökohale olla.\nPalun aidate mulle!\nPalun helistage minu abikaasasse ja öelge tema, et ta kohtus meie poega lasteajas.\nJa veel üks!\nTe juba teade et mul on telefon läks katki, siis palun teie osta mulle uus.\nMull meeldib Nokia või Samsung.\nRaha annan teie hiljem.\nAitäh.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere minu kallis õpetaja!\nTe palusite kirjutada oma uut mööbli.\nNoh, siis loete!\nMa ostan suur kapp, voodi, kolm toad ja riiulid.\nMulle meeldib vana stiil, punast puust.\nVana mööbel müüasin \"oki-dokis\".\nVarem, minu mööbel oli suur ja toas ei olnud vaba kohta.\nNüüd on kõik paremini.\nMinu ei meeldi lampid korteriis, siis ma tahan uut osta.\nKas aidate?\nMul on kolmtoaline korter, lasteruum, köök, magaruum.\n\nMulle meeldib - väga mugav, aga abikaasa tahab oma maja.\nAga mul ei ole nii hea palk.\nJutustage kas huvitav juttu olla?\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 263" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974319 (438f9aa3-67e6-4fc5-8aa4-a20c321402b5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Pean arstile juurde minna, mul on tugev peavalud.\nTulen tagasi paari tunni jooksul, umbes kell 13.\n00.\nMa loodan, et kõik on korras, aga igaks juhuks tahan kontrollida oma tervis.\nMul on maksmata paar kiiret arveid, klient ootab, et me maksime selle eest täna, kell 13.\n00 kõige hiljem.\nTahaks paluda sind kontrollida need arved ja maksta neile eest, kui ise ei tulen õige ajaks.\nKui sul on mingi küsimused, palun helista ... Aitäh.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Paar päivad tagasi ostsin endale koju uue mööbli.\nOstsin endale diivan nähkast, tollid ja suur laud.\nOlen väga õnnelik, sest ostsin väga kvaliteetne mööbel hea hinnaga, soodustega - 20%, garantii on 5 aastad.\nAlguses tahtsin viskata ära oma vanad asjad, aga minu sõber just ostid korter, ja kõik vanad asjad lähevad sinna.\n\nEnne ostmist, minu korteris oli väga palju ruumi, nüüd on natukene vähem ruumi, sest mööbel on suur.\nNüüd minu korter meeldib mulle palju rohkem, korter on tõesti maitsekas.\nVeel ma tahan osta endale korterisse suur teller, ja muugav köögi mööbel.\nNed asjad on kõige kallim ja siis kindlasti tuleb kokku hoidma raha.\nLoodan, et saan teha endale selline suur kingitus aasta lõpuks või sunnipäivaks.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 299" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974402 (0eb10387-dc52-441e-8826-933a2544fa6c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kollegid!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa ajan firma asju kesklinnas.\nMul on tähtis kohtumis.\nMa olen ära kella üheksast kuni üheksateistkümneni.\nSeal ajal Jüri tuleb meilida kutse äripartnerile, aga Marina sisestab andmed baasile.\nKui tekib kusimusi, helistage mulle või meilige.\nMinu number on ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma tahan ammu muuta minu vana mööbli.\nLõpuks, eile, 10. novembril ma ostsin oma koju uue mööbli.\nMa otsin palju aega pehme mööbli.\nMa tahtsin, et mööblid olid mugavad ja ilusad.\n\nMulle meeldis nahast ja heledat värvi, aga minu abikaasale riiest ja tumedat.\n\nMe käisime palju kaupluses, aga ei leidnud mitte midagi.\nMe vaatasime internetist ja seal oli mööbel, mis oli vajalik.\nTellisime sealt mööbli ja ootasime 2 nädalat.\nMööbel on riiest ja erkpunane.\nMe mõtlesime, mida vana mööbliga tegime.\nÕnneks, meie vanematel oli vaja mööbli suvilas.\nNad võtsid meie vana mööblit ja oli väga rahul.\nMeie korter nüüd on kus ilus suur diivan ja kaks tugitoolit.\nAga ma tahan veel kodus muuta diivanilaud ja vaip.\n\nDiivanilaud on vaja madalam vanast, aga vaip on karvane.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 286" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974403 (d97a51fa-ac6a-4062-a8ff-f9c8c6c0e8d8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud õpetaja Liilia!\nMa tahaks paluda Teile aidata mulle.\nHommikul kell 11.\n00 mul on vastuvõtt hambaarsti juurde.\nMa ootasin seda juba ammu.\nAga mul on käsitöötunnid selles ajas.\nSee on neljas ja viies tunnid esimeses \"A\" klaasis.\n\nKas Te võite mind aidata?\nMa tean, et Teil on vaba aeg sellel ajal.\nMinu klass asub 106 kabinetis.\nÕpilased juba teavad, et teise õpitaja hakkab töötada.\nMa loodan, et Te aidake mind!\nSuur tänu Teile, lugupidamisega õpetaja ... Minu mobiiltelefon on ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile me abikaasaga ostsime oma koju uue pehme mööbli kauplusest \"Söögimööbel\" Lasnamäel.\nMe kingisime oma vana mööbli minu õetütrele - ta panib teda oma ühetoalisesse korterisse.\nMeie korter nüüd on väga hele, avarane ja moodne: uue pehme komplekt on valge ja nahast.\nUuel nurgadiivanil väga mugav istuda sõbradega koos - me näeme teine teist väga hästi.\nVeel me ostsime väike ajakirjalaud ja praegu ta seisab nurgadiivani kõrval ja me joome kohvi sõbradega ja suhtleme.\n\nKuigi meil abikaasaga on veel väike unistas.\nMe tahaksime ostma suur lõunalaul ja kuus pehmetooli.\nMillal käivad ära pidupäevad, me kutsume oma sugusaleid külalis ja istume kõik koos pidulaua eest.\nSee on suurepärane peretraditsioon ja see on meie unistas.\nMe loodame, et teeme nii!\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 308" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974404 (88a296a7-6aa3-4b74-8e9a-e78073c41001).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallit kolleegit!\nMa pean minema arsti juurde.\nMa olen puuduma 2 tunni.\nMa teen kõik tööd, kuidas ma tulen tagasi.\nMa arvan, et see võib ei ole palju aega.\nKontakti jaoks, ma saan minu telefoni number.\nSee on ... Helistage mulle.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu mööbel on väga vana.\nMa tahan ostma uus mööbel.\nMa vaatan internetis palju pakkumis.\nVeel ma sõidan mööblikaupluses.\nSeal ma vaatan palju mööbli.\nKodus mulle tarvis uus diivan ja riidekapp.\nMa leidsin uus mööbel kaupluses, kus asub Koplis.\nSee on väga ilus mööbel ja see maksab ei ole kallis.\nVana mööbel ma viin suvilas.\n\nSuvilas mul ei ole mööblit.\nMa panen uut mööblit sallis.\nMa olen rõõmus, et minu korter nüüd on väga ilus.\nVeel kodus ma tahan uus köögikapp ja külmkapp.\n\nLastetoas ma tahan tegema remont.\nMagamistoas ma tahan ostma vaip.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 246" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974405 (5797486f-d497-4769-a580-e8ad9c54d27e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Andres!\nTahan sulle ööelda et mulle oleks vaja töökohalt ära minna.\nMinu laps jäi haigeks ja mulle vaja teda arsti juurde tuua.\nMind ei olnud töökohal 13.\n00-15.\n00t.\nKas sa võid minu tööd ära teha?\nMina võtsin kauba vastu ja ei jõudnud lõpuni see teha.\n\nOlgu kena võtta kauba vastu ja helista mulle kuidas kõik läks.\nMinu kontakt tel.\non ... Võta minuga ühendust.\nTervitades, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kodu kauniks mina otsisin oma koju uue mööbli.\nNeed diivanid müügisid Sotka mööblikaupluses.\nMina juba ammu tahtsin neid diivani osta.\nSee on väga ilusad diivani komplekt 3+2, see on suur diivan ja plus väike diivan kahele.\nNeed koostavad tekstiilist ja nahast materjalidest.\nPraegu minu elutuba on väga ilus ja mugav.\nEnne meil oli vana ebamugav diivan ja me tahame seda diivan ära viisata.\nÜle kahe päeva jooksul tuleb konteiner, ja me viskame diivani ära.\nSee ei ole probleem.\nPraegu meie korteris on remont.\nMe tahame veel lastetoa muuda.\nMina tellisin juba uue lastemööbli, see on riidekapp ja koolilaud.\nSee mööbel peab tulema kolme nädala jooksul.\nMina väga ootan ja loodan et tuleb see mööbel, mis ma tahan.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 295" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974406 (a30f4ace-e234-4543-8656-4079114104ec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Leena!\nMa pean paariks tunniks töökohal ära mine.\nMa tulen arsti juurde.\nMinul visiit kell kaheksa.\nPalun, ütle ülekannele.\nKui olevad küsimused, helista mulle telefonil ... P. S. Mina tulen tagasi töökohale ja tegin oma töö ise.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma käin mööbli poes.\nMa otsin uus mööbel eluruumile.\nMulle vaja pehme mööbel: divaan ja kaks tugitooli.\n\nVana mööbel ma annan emale.\nEmale väga meelde minu mööbel, rohkem meeldiv divaan.\n\nMinu korter on väga suur.\nSuur toas koos köök.\nMa tahan muuta natuke.\nMa tahan otsi ilus baarilaud ja ostma uus köögimööbel.\nVeel ma tahan kodus tegin remontitööd.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 207" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974407 (3f389eef-d8c1-4240-bbb5-192f709f3264).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere kallikene sõbranna Tiiu.\nMa pean minema arsti juurde täna öösel mul valutas väga hambad.\nEi oska öelda täpselt kui palju aega see võtab.\nAga ma loodan, et ei ole suurem kui paar tunni.\nÄra tee mitte midagi, kui ma tulen tööle, ma teen oma töö ise.\nKui keegi helistab mulle, siis anna palun, ole lahke, minu mobiiltelefoni number.\n\nMinu mobiil telefoninumber on endine: ... Kohtumiseni, kõike head sinu sõbranna ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mul on uus maja ja mulle vaja on uus mööbel.\nVariantid on nii palju, mis mulle vaja on kõigepealt?\n\nMa mõtlen köögimööbel, jargmine järjekorras on laste tuppa jaoks mööbel.\nTahan minna mööbli majas ja vaadata mis valik seal on.\nInternettis ka on palju ettepanekuid.\nOtsustasin, et jargmisel pühapäeval sõidan kaupluses ja vatan mis huvitavaid on, ja muidugi mis hinnaga.\nNoh, aga mida teha vana mööbliga?\nVäga hästi et seda ei ole palju.\nVana nurgadiivan ma kingin omale isale.\nSee diivan ei ole vana, minu isa korteris on üks vaba toa, ja vein hästi sobib seal, kui me paneme see akna juures.\nPraegu mul ei ole suur korter, ainult kolm toas, mulle meldib oma korter, ta on mugav, ma elan seal juba kakskümmend aastat, ma armastan oma kodu.\nAga kus maja kõige parem, ma tahan elama maal.\nMaal on palju tööd, aga see mulle meldib.\nMa võtan kaasa oma koera ta on vana ja lahke, ta on kõik mõistab aga ei rääri kahjuks.\nLoodan et kõik meil läheb hästi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 352" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974408 (0c4582af-a491-49cb-9a84-7694d63acdd6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere kolleega.\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutan sulle, kuhu ma pean minema, kui kaua ma ära olen, mida sa pead seal ajal tegema ja kuidas minuga vajadusel kontakti saab.\nMa pean minema koju, sellepärast peab tulema meister.\nSee võtab üks tund.\nSel ajal sa pead saatma üks kirja, ma jään kontaktid laua peale.\nKui sul on küsimused, siis helesta mulle, minu telefoni number on ... Aitah sulle.\n\nNägemist.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin oma koju uue mööbli.\nKirjutan: kust ja missugune mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin, missugune minu korter nüüd on ja mida ma veel kodus muuta tahan.\nMa ostsin mööblimajast uue voodi, üks laud ja kaks diivani.\nMinu vana mööbli ma müüasin minu sõbrale.\nTal oli vaja selle asjad.\nMinu korter nüüd on mugavad ruumid.\n\nNüüd ma saan magada parem.\nVeel ma tahan muuta minu lastetuba.\nMa tahan osta arvutilaud uue kappi ja tahan värvitada seina.\nMa loodan, et see ei ole kallis.\n\nJa kui mul tuleb veel raha, siis ma tahan muuta aknaid.\nSellepärast nad on väga vanad.\nSee on kõik, mida ma tahaksin kirjutada.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 291" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974409 (0613be1f-d8a1-4a20-95b7-da97f9ac4fe5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma töötan ingenerina.\nMa tööpäev on hommik kell 08.\n00 ja õhtul kell 18.\n00.\nIga päev ma kirjuta e-mail.\n\nHommik koosolek iga hommik on kell 09.\n00 koos kollegile ja juhatuse liigele.\nLugupedud kollega - sinu helista mina on mobiile telefon.\nMinu number on ... Minu poosti aadres on ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma tahan ostid oma koju uue mööbel.\nMulle meeldib on õhtul vaata filmid - ma tahan esimine- divaan.\n\nVana divaan on katike.\nMa tahan ostid uud kööged mööbel.\nUud mööbel ilus ja väga suur.\nMa tahan vaata minu korter ilus.\nMa tahan ostid magama mööbel ja magama hästi.\nMa helistan on prügifirma ja vana mööbel \"sõidan\" on Tallinna Prügila.\nMa tahan ostid uud divaan on minu vana ema.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 226" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974411 (9baafe21-665d-44ca-bb24-e0f673121d9a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis kolleeg, Ma pean minema kodu, sest minu laps on haige.\nMa tulen tagasi kell 14.\n00.\nPalun teen sulle tööle.\nMinu kontakti telefon on ... Teie kolleeg, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin uue mööbli Tele2 poodi.\nUue mööbli on väga hea.\nMööbli nimi on Samsung Galaxy 53.\nVana mööbliga ma ostsin.\nMinu korter nüüd on vana mööbli Nokia N80.\nMa tahan minu kodu osta uue teler ja võibolla külmik.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 179" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974412 (c234c6ed-5420-4814-9ed9-403313c5117f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Ants.\nKahjuks homme hommikul ma pean minema arsti jurde.\nMa ei ole töökohal kella kaheksast kuni kümneni.\nKas ma saaksin paluda sind kirjutama meie juhatajale, et homme koosolek ei toimu.\nUus koosoleku päev ja aeg ma täpsustan ise reedel.\nJa palun võta dokumentte disaineri kabinetist.\nKui on probleme, helistage mulle tel.... igal ajal.\nLugupidamisega, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kaks päeva tagasi ma ostsin uue mööbli oma koju.\nMööblimajas Pae tänaval oli soodustused ja mina ostsin uus kollane diivan, neli ilusad toolid ja väike lastetool loomade pildidega.\n\nKa ma ostsin pehme mööbel elutoas.\nVana mööbel ma andsin oma emale suvilas.\n\nNüüd minu korter on stiilne, kõik on erksad toonid.\nMulle väga meeldib.\nVeel ma tahaks ostma uus köögimööbel.\nMulle meeldib üks huvitav komplekt mööblipoodis kesklinnas, aga praegu see on väga kallis mulle.\nAga kui mul on palju raha ma ostan.\nSee on täiesti suurepärane!\nMe elame ju ühe korda.\nMiks mitte?\nMa ostsin uus mööbel ja praegu mul on hea tuju.\nHea tuju on edu pant!\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 276" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974413 (76acacf3-7072-4892-8418-f729d9caa660).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Teade.\n11.\n11.\n2012 ma sõidan Eesti kelle kursustele.\nMind ei olnud töö kohal 2 tundi.\nTulen tagasi kell kaksteist võtta palun minu õppilased sinu juurde ja anna nemad ülesandeid.\n\nMa tahan teada, kas sul on seda võimalusi?\nKui sa oled nõus, helistada mulle minu telefooni number ... Tänan sulle.\nSinu kolleeg ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mul on uus korter.\nKoorter on väga suur ja ilus.\nMa tahtsin osta uue mööblit.\nMa istusin ja mõtlesin kust me ostsin uue mööbli?\nMä võtsin mööblimaja reklamileht ja vattasin sealt kõikidel mööblist.\nVara hommikul ma istusin ja sõitsin Mööblimajas.\nMööblimaja oli suur ja ilus.\nSeal olid palju erinevad mööblid.\nMulle meldis diivan, söögilaud ja toolid.\nMa ostsin nemad.\nVana mööbli ma andsin minu õde suvilasse.\n\nPraegu minu koorter on ilusam kui varem.\nKahe nädala pärast ma tahan veel osta vannitoa mööbel.\nMa tahan võtta kaasa minu õde.\nÕel väga meldib voolida uue mööbli.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 257" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974414 (6dc60ae3-ba23-47e4-b22c-7ccaf215de65).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Juri, ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMulle helistas meie autojuht ja ütles, et ta unustas kontoris kaustik dokumendidega.\nMa sõidan lattu, kus ta mind ootab.\n\nAnnan talle üle kõik paberid ja tulen tagasi kontorisse.\nLeppesin kohtuda laos kell üheksa hommikul.\nLoodan et juba kell üksteist olen kontoris.\nPalun, kui postimees toob tähtkirjad, võtta need vastu.\nVajadusel helista minu mobiilile: nr ... või saada mulle lühisõnum.\nKohtumeseni.\nSinu kolleeg ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere õppetaja Anna, lubasin teile kirjutada kuidas me oma perega tegeme oma kodu kauniks.\nKõige ees ostsime mööblikaubamajas esiku mööbel: kaks kappid peegluksedega, üks suur riiul ja riidepuu.\nKöögisse ostsin uus laud ja pehme nurgadiivan.\nElutoa jaoks valisin raamatukapp ja ilusad valgustid.\nPraegu mõtleme ja valime, missugune mööbel me soovime magamistoas näha.\nKõik vana mööbel korraga, koos pojaga, me viisime suvilasase.\nMööbel on heas korras ja edaspidi võime teda kasutada meie suvimajas.\nKõik minu pereliikmed arvavad et meie korter nüüd on väga ilus ja kaunis.\nMinu tüttar veel ütles, et meie korter on \"trendikas\".\nPlaanis veel ümberehitada vannituba.\nKui kõik meie plaanid täis olemas, kutsume Teid külla.\n\nTervitustega.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 292" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974416 (6bcea8da-c9a8-4c29-8068-2b7c0c6a7942).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis kolleg!\nMulle väga vaja tulla ära töölt pärast lõuna homme.\nPõhjus sellele sellel, et mul on homme kell 13.\n00 visiit hambaarsti juurde.\nMõtlen, et selle jaoks mulle vaja aega - 2 tundi.\nSiis, kell 16.\n00 mina tulen tagasi.\nKas sul on võimalus selle aja jooksul vahetada mind?\nSulle tuleb minu eest teenindada kliendite!\n\nVajadusel sina saab minuga kontakt võtta e-posti kaudu aadressil: ... Kirjuta mulle vastusi.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kallis õpetaja!\nEile, mina ostsin mööblikauplusest uue mööbli.\nNeed on: diivan, tugitoolid - 2 tükid, väga ilus klaas laud.\nVana diivani mina kingitas oma naabrile, kuna tal on vajadus sellel - tal on väga väike tööpalga.\nNüüd minu korteril on väga ilus.\nVäga mõnus vaatada õhtul televiisorit.\nKuulata raadiot, puhkata, kutsuda külasteid kodus.\nNüüd on minu kodu väga kauniks.\nSee oli minu unistus - kaunistada oma korter uue mööblina.\nVarem mina elasin väga väikese eluruumis halva elutingimustega.\n\nNüüd mina on väga rõõmus.\nVeel mina soovin vahetada voodid ja osta ilusate nahavoodid.\nSee nimetatakse - kušetid.\nMulle vaja 2 tükid.\nSoovin veel osta uue gardiinid.\nMõtlen, et tulevikus mina üldse vahetan oma selle korter ilusam korteri ees.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 290" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974417 (b70921f2-da1d-4284-8459-0ff83ad1f847).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Hea kolleg!\nMull on väike palv, ma pean ära minema haiglas.\nMa mõtlen arsti jurde number, ja ma lähen tagasi paariks tunniks ära.\nPalun rägite minule kliendidega, sest ma tulen tagasi paariks tunniks, ja ma tahan veel üks palv, palun rägite oma klientiga.\nSest kui ei taha ottan minule, helistan minule tagasi, ja ma registrerit oma kliendile teine kord.\nKui on väiksem prooblem, helista minule telefoni.\nSuur aite.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mull on tihti vahetus tuju, ja ma tahan minu kodus tegin uus interioor.\nMa lähen mööblikauplus ja otsin uus mööbel, see on laulampi, või toli, või vaip... , üks kõik.\nAga mull on vana mööbil jaak, ja ma sõidan minu sõpraga, ja rägib et: \"võta palun kiiresti minu mööbel\", ja minu sõber tahat, ja olen nõus.\nMinu vanaisa elab oma majas, ja ta väga tahat ka, mööbel, telerit... , ainult anna.\nMinu väga meldib tegin uus interioor, ühe kord ma hakkama koristab, vatan, ja mõelda, nii siis ma ei taha, edasi kord ma tahan ostan laud, ja mõelda vell, ja väga hea, see on kõik on korras!\nTäna ma kirjutan teie kirjutamine, aga ma mõelda vell, tahan tegib vell uus köök, vahetus kardinad, kui saija raha, ma tahan otsi uus pliit, keramikpliit, ja praigu aitapküül.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 313" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974418 (ec4b5f90-25ee-477f-ae75-b0d17c626ea2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere minu kollegi!\nTäna ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nHomme hommikul kell 8. 00 ma saan minna arsti juures.\nAlustame töö ilma mina.\nPalun kirjutage e-mailile ... , või helistage meie telefoni numbril peale.\ntel ... Aitäh, ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile ma lõpetasin remont oma korteris ja me sõidsime koos perega Tallinna Mööblimajal.\nSeal me otsime uue mööbli.\nMa otsin diivan, sofa, seinakapp, laud, toolid ja ajakirjalaud.\n\nUue mööbel on väga ilus ja mulle meeldib.\nDiivan ja sofa on väga suured.\nMinu korter on väga suur.\nMa tahan, et minu korter olla ilis.\nVana mööbel on hea korras.\nMa tahan müüa kõik vana mööbel komisjonikauplus.\nElutoas ma seisan uus diivan ja ajakirjalaud.\nMagamistoas ma seisan uus sofa ja seinakapp.\nKöögis ma seisan uus laud ja toolid.\nMa olen väga rõõmus ja õnnelik, et ostan uue mööbli.\nMulle meeldib uue mööbli.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 250" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0974419 (ce70e703-b155-410f-b9de-623ad4865737).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kolleg, tere!\nVabanda palun mind, aga ma pean kohe koju minema.\nMa arvan, et see peaks võtma pool tundi aega.\nSel ajal ma luban Sind minu arvutiga töötada ja kasutada minu dokumente.\nMa tuletan meelde, et ma tulen varsti.\nKui Sul on midagi vaja, siis palun, helista mulle.\nMinu telefoninumber peaks meelde pidama.\nSellega lõpetan selle teade.\nKohtumiseni ja veelkord vabanda!\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eelmisel kuul lõpetasin remondi.\nPraegu näeb minu uuetud maja originaalselt ja modern välja.\nTeie arvates, kallis õpetaja, kust ma võin uue mööbli osta?\nMa vajan kappi ja suurt voodi.\nNad peavad punast puust tehtud olema.\nMinu uus maja on praegu umbes 1,5 korda suurem ja õhk on ka parem, sest meil on praegu kaks ventilatsioonid.\nMeie tapetid on kollased ja põrandan on majas mul ka kollane parkeet.\nMa mõtlesin et minu majas ei ole praegu palju punast värvit.\nSest mul tuli meelde, et nüüd minu mööbel peaks punane olema.\nMa veel mõtlesin, et minu garaaž on liiga väike.\n\nTeie meeles, kas ma pean selle suurem tegema?\nJa minu vannituba ei meeldi mulle üldse.\nSee on praegu ainult neli ruutmeetrit.\nVastake palun minu kirja kohe.\nMa ootan Teielt midagi huvitavat ja põnevat.\nSellega ma lõpetan seda kirja ja loodan, et Te kirjutate mulle tagasi sel nädalal.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 321" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975101 (0f8a57b9-9c35-4082-a37c-56f4be8ce0d7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis kolleeg!\nMul on vaja kojju minna.\nMul on väike probleem.\nMa tean abikaasale aitama.\nMa olen ära kaks tundi.\nPalun, kirjatage e-kirju klientidele Ukrainast ja helistage Marinale.\nSa saab kontakti telefonil ... või e-postil ... Suur aitäh, ....  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin oma koju uue mööbli.\nNüüd ma olen väga õnneks.\nMa elan eramajas.\nSee on väga avar ja mugav.\n\nKodus on rahulik ja klaasikaline stiil.\nMul on kahekorruseline maja ja viietoaline.\nMa otsustasin ostsima uue lilleriiuli.\nMul on nii palju erinevad lilleid.\nMa ostsin see Virukeskusest.\nLilleriiul on valge ja ilus.\nMul on suvilla ja vana möölli seal.\nNüüd maja on ilusam ja avaram.\nVeel ma tahan osta lauatennisse laud.\nMa olen sportlane.\nMa mängin lauatennis.\nMa tahan treeningime kodus.\nSee on minu suur plaan.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 237" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975102 (0b88454a-17f0-414f-858d-1b0a8b6f2fdb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Hea Kolleegi me läheme Kinno meie läheme kaks tundiks.\nKõik töökaslased vaatame Film ja sööme seal ja kontakt mul on oma kontor ja võib-olla ePostiga ja helista mulle.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mööblimajast meie hiljuti ostsime uus mööbl me ostsime Diivan, Kušet, voodi ja toolid need on väga mugav.\n\nJa vana mööbl me võtasime meie maale seal oli vaja ka midagi mööbl.\nMeie korter on praegu palju ruum ja on praegu nii ilus.\nMa arvan meil on vaja Köögi mööbl ja veel on vaja suur laud ja toolid kus me süüame ja vaja üks rohkem voodi lapsile ja on vaja veel kaks kappi ma arvan veel ei ole vaja midagi.\nMeil on praegu vaga ilus korter ja on suur ruum lapsile kui ta mängib.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 232" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975103 (739fb4d3-c0f8-4f22-9139-14ab703e64ab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere minu lugupeetud kolleegide.\nMulle on uues töökohta.\nUues töökoha asub kesklinnas.\nMinu töökohta asub kaua umbes viisteist minutit.\nMinu kolleegid peab planeerida ajal.\nMinu uuesti kontakt asub internetist kodulehele või moobiltelefon.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere minu nimi on ... Ma ostan uue korter ja vaja ostate uus mööbli.\nMa otsin uue mööbli internetist.\n\nMööbel mulle vaja elamistuba.\nVana mööbliga ma müüjasin turule.\nMa ostan uue diivan, laud, vaibad ja pildit.\nMa tahan ka ostan uue mööbli magamistubas, lastetubas, vannitubas ja sööklale.\nMa planeerin paigalstus vannitubas uue plaadi.\nLastetubas ma tahan ostan ka uue lastemööbli.\nLastemööbli ma tahan tellin internetis.\nMööbel sööklase ma ostan kauplases mööblimajas.\nMa väga armastan kuidas korteris uues mööbli aga sellele vaja palju raha.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 227" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975105 (209ed9e0-d3df-4d3f-8a5b-56aafad83eec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Leida!\nMa pean minna arsti juurde!\nMa tulen tööle ainult kella kümneni.\nPalun tooge minu šokolaadi pudelid külmkappi juurest ja keetage siiruupi.\nKui on vaja, helistage mulle.\nMinu telefoni number ei muutunud.\nTa on ... Suur tänu abi eest.\n\nKohtumiseni.\nTutvume homme!\nAusalt öeldes ma loodan ainult sinule, aga plaan on nii suur!\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere päevast, Tatjana!\n\nLõpude lõpuks ma leidsin aega kirjutada sulle.\nMul on uus korter ja ma tahaksin müüa uus diivan.\nMina ostsin väga ilus diivan mööbliosakonnas.\nVana diivan ma annan oma õele.\nMeie elutuba on nüüd väga mugav, väga hea vaadata teler ja istuda uues diivanile kogu perega.\nMa tahan veel muuta oma esiku mööbli, mul on vaja uus jalatside riiuule kahtlemata, sa peab tulla küllas ja oma ise vaadata, aga oma silm on kuningas!\nOotan sind laupäeval kell 7. Mull on väga meeldiv, et sa tuled.\nKohtumiseni ja laupäevani!\nParimate soovidega, ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 259" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975106 (d36afdfc-5fa7-46d4-80a5-f4042c000256).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kahjuks, ma pean paariks tunniks töökohalt ära minna.\nMull on vaja arstiks minna.\nPalun, paluda mind.\nMul ei ole tööle ümbes 2 tundi, sa võib minu vahetada tööle.\nSa peab sel ajal vaatada minult arvutisse saate ja vastasse.\nJa, ära rääki ülemusi, et mind ei ole töökohal.\nMinu kontaktid: ... kodulehed ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile ma ostsin oma koju uud mööblid.\nMööblid ma ostsin Rocollmare kaubamajas.\nSee on mugav ja odav nurkadiivan, suur laud, viis toolid, suur ja pehme voodi matrasiga ja riiulid.\n\nNüüd mull on palju erinevaid mööblit kodus vana mööblid ka kodus.\nMa arvan, et vana mööblid ma tahan tooma maakodus.\nNüüd minul korter väga ilusam, kui oli ennem.\nMull on mugav nurgadiivan ja üles seisab söögilauad.\nMa olen väga rahul.\n\nNüüd ma tahan vahetada kööki ja muuta seina värvi, tahan heled värvid kogus korterisse.\nMa olen vägagi rahul, et mull on uue mööbli, minu korter praegu, nii ilusam!\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 262" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975107 (b4984c3e-a00d-470c-8767-9e20defa044f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kolleg, kahjuks ma ei saa minna tunniks, sest ma jäin haigeks.\nAga Sa pead minema kindlasti.\nSee toimub õpetaja majas.\nMaja asub kesklinnas.\nTund kehtib 4 tundi.\nJa, palun, kirjuta, kõik mis räägitakse.\nSiis jutustad mind.\nSa võid kirjuta mulle interneti teel ... või telefonil ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Lõpude lõpuks ma otsustan vahetada mööbli korteris.\nMulle soovitakse väga hea kauplus.\n\nRegitakse, et seal on väga lai vajadus ja väga odav uut mööbel.\nMulle on vaja osta mööbli köögis.\nVana mööbli annab minu vanaemale.\nTa elab maal ja temale soobib minu mööbel.\nMul on kahetoaline korter.\nKöök on avar, siis ma tahan osta väga valge mööbel.\nKui vahetan mööbli köögis, siis ostan mööbli saalis.\nMind on vaja diivani, tahan diivan nahast.\nSee on minu unis.\nKui jätkab raha ostan veel kappi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 240" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975108 (713d0b10-5bea-4cf4-8f48-6d7ffb80233b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Jüri.\nMa vajan ära minema, sest täna mul on hambaarsti vastuvõtt, kell 13.\nPraegu on kell 12.\n\nHakkan puuduma ümbes ühe tunde.\nSelle aia jooksul palun, helista Annile ja telli uued puhastusvahendeid, moppe ja töökindaid.\nSiis on vaja puhastada WC ja panipaiku.\nKui on vaja, palun helista mulle telefoniga ... , aga kellast 13 kuni 13.\n45 ära helista, sest hambaarsti juures ei saa vastata.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tervist, Tatjana.\n\nTahaksin oma vana mööbli vahetada.\nMulle meeldib mööbel puust, tellin seda internetipoest, näiteks ON24.\nee.\nPraegu ma mõtlen, mida vana kapiga ja diivaniga teha.\nRiiulid, voodid ja toolid annan ära ämmale, suvilasse.\nNüüd minu korter on avar, väga avar, sest ebavajalikud asjad puuduvad.\nMa arvan, parem vähem, kui rohkem asju.\nVanad vaibad ja lilled panin ära prügikaste.\nVõib olla keegi vajab ja võtab endale.\nJärgmisel aastal tahan remonti teha - vannitoas ja WCs.\nVahetan vanni, gaasiboileri ja pliidid seinal.\nTeen kõik roosa värvitooniga.\nTuleb ilusalt, kui sa arvad?\nKöögis tahaksin vahetada ainult kardinad ja tool.\nSiis minu kodu tuleb kauniseks.\nHead aega ja ootan Sind külla.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 282" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975109 (a181cdef-fa48-4e3e-915f-18927eb960af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere!\nMari, täna minu peres on nii tähtis sündmus, et minu vend mängib Vene Teatris.\nKell kaks ma pean minema ära ja siis tulen tagasi kell kolm.\nSellel ajal ma nii tahan, et Sa aitad minule.\nMinu töökohal on uut raamatud ja meie juhataja peab võtma seda, siis andke temale sellised raamatuid.\nMinu telefon on ... Kui midagi juhtub, siis helistage mulle.\nSuur tänu teile, ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu kodu on tõesti väga mugav ja ilus, aga paar aastat tagasi koos minu emaga tahtsime remonti teha, et lihtsalt midagi muuta elus.\nSiis algasime otsida mööblit ja mõtelda milline stiil me tahame.\nMinu arvates prantsuse stiil on kõige parem, aga ema tahtis midagi uut, nagu modern.\nTegime meie sööklas remonti juba pool aastat tagasi, aga mööblit sööklas veel ei ole.\nVana mööbel praegu minu vanaema juures ja talle nii meeldib seda, sest meie vana mööbel oli nii kaunis.\nSööklas on heledat värvid, aga mööbel peab olema teismoodi.\nVõib olla must või pruun mööbel soobib ja siis tahame tellida välismaalt.\nSee peab olema tore tehtud, moodne, lihtne mööbel.\nEile vaatasime internetis mööbel Venemaalt, räägitakse, et praegu Venemaal on hea mööbel.\nTäna ma ei või täpselt öelda milline mööbel me tellime, aga olen rõmus, et me teame mida tahame ja mul on veel erinevat plaanid, mida me võime teha meie korteris.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 328" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975110 (2fd84645-150e-4ede-8a7b-c8346921b733).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma tahaks arsti juurde minna sest et ma ei olnud seal palju aega.\nSiis tahaks ma kolm tundi ära võtta laupäeval.\nMa pean arsti juures olema kell 12.\n00, siis ma lähen töölt ära ümbes kell 11.\n30 ja tulen tagasi umbes kell 12.\n30 või 13.\n00.\nPalun, saada neid arveid e-postiga direktori juurde ja kui klientid helistavad, ütle nnendele helistada mulle tagasi pärast lõuna.\nKui sa tahad, helista mulle, sa tead minu numbrit.\n Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Hiljuti muutsime ja vahetasime me koduse mööbli.\nSee oli väga huvitav tegevus.\nMeie vanu diivan, kapp ja tugitoolid andsime me minu vanaemale, ta pani neid suvilasse.\nMe tahtsime uut mööbli Internetis osta, aga seal ei olnud ilusa diivani, pärast seda käisime me poodides ja ostsime asju seal.\nMe ostsime suure punase diivan ja muugavad punased tugitoolid.\nJa veel seejärel ostsime me riidekapi minu sõbrannast hea hinnaga.\nTa ostis selle kaks kuud tagasi ainult.\nMeie korter nüüd on väga ilus ja muugav, seal on koht kus me võime magada ja sõpradega kohtuda.\nDiivani panime me seina juures, kohal on pild loodusega ja akna all on laud ja tugitoolid.\nPraegu ma tahaks uut kardinaid osta ja uut söögilauda ka.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 300" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975111 (ebb9437d-dc45-4852-801c-dd1f55329b09).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Minu nimi on ... Ma töötan turvafirmas, turvatöötajana.\nMinu töökoht asub Lasnamäes, ma töötan kella 7. 00 kuni 21.\n00.\nMinu vaga meeldis minu töökoht.\nSeal oli kõik mugavused.\n\nMa töötan kuus päevad nädalas.\nTööl ma lähen ringi territooriumi ja vaata et oli kõik on korras.\nMul oli 2 kooleegid, nad tööd koos mul on üksel teritooril, nad on ka turvatöötajad.\nMinu kontakti saab on mobiiltelefonil või internetis, imail on ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma tegen remondi kodus ja otsin uus mööbel.\nMa tahan otsin uus 2 kappi, tooli, tugetooli, köögikap ja uus riiulid.\nVana mööbel ma välja.\nTubas ma väljan on kõik mööblid.\nPraegu mul korteris on kõik uus mööbel: tupas on uus suur diivan, uus kapp, 2 tugetoolid, tool.\nKöögis on uus köögikapp, tool, riiulid.\nEesik on riidekapp, riiulid.\nVeel ma tahan muuta vanituppas on santehnika, vann, kaapel.\nEesikus ma tahan uus suur kapp.\nPraegu minu korter on väga ilus.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 260" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975112 (f0bc3253-d0de-4f9c-a968-b4b615782858).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis kolleeg, kahjuks ma pean minema arsti juurde - mul terve päev pea kohutavalt valutab.\nLoodan, et see võtab ainult paaritunni aega - siis ma peaksin jõudma tagasi umbes kell 16.\n00 (aga võib olla järjekord arsti juures).\nÄrge muretseke, arvan et ei teki mingeid asju, mis on hädasti vaja teha kui ma olen ära - aga kui telefon heliseb, palun vastada.\nKui on vaja, võite võta hindust minuga - ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Uus mööbl on hea - aga mitte liiga palju!\nMe otsustasime, et tahame oma kodu teha ilusamaks.\nKäisime poes et vaadata ja osta uue mööbli.\nSõitsime Ikea-sse, mis asub Helsingis - seal on hea valik ja madalad hinnad.\nVõtsime igasugused uued asjad- ilus punane divan, toolid mis sobivad hästi temaga kokku, roheline vaip, kena puust tehtud laud.\nOsa vana mööbli anname sõpradele, üle jäänud me viskame ära - need asjad juba nõukogu ajast seisavad meie korteris.\nOleme nüüd rahul oma korteriga - kõik on uusi-uus ja väga ilus.\nÄga üks ainukene probleem - nüüd on kitsas - ei piisa ruumist - nii palju mööbli et inimesed ei mahu ära!\nSiis on vaja teha mingeid muutusi - võtame ühe seina ära, et teha rohkem ruumi.\nVõi võib olla tuleb üldse kollida teise korterisse - mis peaks olema väga avar!\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 310" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975113 (ce1c363b-788c-4649-9104-05366416764f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Aneli.\nTeadan sulle, et ootan sind oma töökohalt jures.\nMul lõpus tööd kell 17.\nSel ajal teed oma tööd.\nMe kohtume mul töökohalt.\nHelista minul mööbilmelefoni ... vabal ajal.\n\nHelista, ootan sind vastast sinu kollega ...  Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere, Mare!\nKirjutan, et ma ostsin uue mööbli.\nSee on vöodi, seksionkapp, diivani.\nVana mööbli ma andsin sõbrale.\nNüüd korteri on ilus.\nVeel ma tahan Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 174" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975114 (b4bfd3b9-5f6c-4052-860e-89034d8560aa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  tere Karina!\nKirjutan teile Piiret.\nMina tahtsin koos teile läksin tööl.\nMa otan teid troolipeatus number viis.\nPraigu mina veel koju.\nPärast keel kaheksani mina läks välja.\nKas teil tahaksin minema koos mina läksin väike kohvikusse ja joon kohvi?\nVeel ma vatasin raamatu kauplusese huvitav suur raamat, see kauplus asub juurde kohvikuse.\nTeile kollegile ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma otsin koju uue mööbli.\nMööbli kauplus asub jargmine trooli peatus.\nMa sõidan homme trool kaks ja vatasin uue mööbli.\nMa tahtsin uue diivanid, uued lauad, uued sektsioni ja uued televisoorilaud.\nVana mööblid ma koik välja minema prügi kasti.\nMu uued korterid väga ilus ja väga suur.\nSeal on 2 tuba, üks tuba lastetuba teine magama tuba.\nAga laste tuba ei ole veel voodi.\nMa tahtsin uued laste voodi.\nMe meldivad selle korter.\nMa tahtsin veel kodus uued radiatorid.\nVana radiatorid juba katki.\nHomme tuleb santehnikud ja vahetsin vana radiatorit.\nTorustik on kõik koras.\nAknad on ka koras.\nMul kõik meldib.\nPärast tööl ma läksin koju ja vatasin televisorid.\nKohtusemine.\n Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 277" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975115 (16d55e47-213d-4aad-8305-d3aabebeee62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Andrus.\nMul on üks probleem, et ma pean arsti minema, mul on vastuvõit kell 10.\n00.\nSee võttab paar tundi.\nMa palun sind kas sa saab võttaks dokumentid minu seifist, ja annab see direktorile.\nMa tulen tagasi ümbes kell 12.\n00.\nVeel sa pead helista firmas \"Atlanta\" ja kusi millal nad tulevad meie ... Kui on mõni küsimused või veel midagi, siis helista mulle numbrile ... või saada e-mail, ma võttan minu net.\nbook minuga.\nTeie kolleeg ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere õpetaja Mari.\nMul on hea uudised.\nMa ostsin uue mööbli eelmisel nädalal.\nSee oli väga raske valik, mis mööbli ostsida, sellepärast minu abikaasa tahab roheline, aga mulle meeldib rohkem pruun diivan, nägu seinad suuri ruumis.\nAga pärast me näeme ilus sinine diivan ja puu laud, hea allahinnaga, ja ostsime seda.\nMa soovitan selle kauplus, \"Mööblimaja\", mis asub Tartu mnt.\n32a.\nVäga odav mööbel seal on.\nVana mööbel me kingitasime minu vaanemadele.\nNüüd meie korteris on väga ilus eluruum.\nAga abikaasa tahab panna sinine värv seinale, nägu diivan on.\nMa teen seda jargmiseks puhkepäevadeks.\nPraegu eluruum on valmis, aga ma tahaks veel vannitas remndi teha.\nJa magamisruumis kaa.\nOi, kui palju tööd veel... Me tahame osta uue kappi magamistoale.\n\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 309" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975116 (09ce9396-9df6-435c-a3c0-920eff140cca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Anna!\nTahan sulle öelda, et ma pean paariks tunniks töökohalt minema.\nMa pean sõidama poodi ja võtama ära diivani.\nMa ostin diivani viis päeva tagasi ja täna on viimane päev millal ma saan teda ära võtta.\nMa olen ära tund või kaks tundi, mitte rohkem.\n\nMa palun sind vastata telefonil.\nKui sul on küsimused, siis helista numbrile ... Tervitades ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere Tatjana!\nMul on hea uudis.\nMe ostsime oma koju uue mööbli.\nEile mina koos abikaasaga šoppisime.\n\nMööblipoodis ma nägin suurt voodi.\nMulle meeldis ta kohe.\nVood on hele ja ilus.\n\nVeel me ostsime diivani.\nDiivan on ka hele.\nMe ostsime selle mööbli magamistoale.\nPraegu meie tuba on ilusam.\nMa veedan magamistoas rohkem aega.\n\nVeel ma ostsin üks pilt, aga veel ei tea kuhu panna pilti.\nVana mööbel ma andsin vennale.\nTal on uus korter ja veel ei ole mööbli.\nMinu korter on suur, aga ei ole veel kappi.\nTahan veel muuta söögilaud ja toolid, aga see on hiljem.\n\nKirjutage kuidas teil on palun.\nParimate soovidega ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 280" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975117 (df15e0eb-f4a0-45d4-8eed-55bd18f57ddf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Me lähme kohvikusse.\n\nkaks tunde räägime helistada mobiiliga Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin mööbel Idakeskuses.\nMa ostsin köögimööbel.\nVana mööbel mina andsin ära.\nTa oli väga vana.\nMinu korter on väga ilus.\nKöögis on uus mööbel.\nMina tahan veel vahetada sektsioonikapp minu toas, tahan remondi teha vannitoas, tahan osta uus kapp väike toas, tahan osta külmkapp ja riidekapp minu toas.\nVeel tahan osta diivan, diivanilaud, suur vaip, seinakellad, telerilaud, suur teler, stereosüsteem, arvuti, uued kardinad, kirjutamislaud, toolid.\nVeel tahan panna uued aknad ja uksed ja tahan remondi teha väike toas.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 199" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975119 (8e1d11d1-9b3e-4b7a-b8ee-b73404610ae0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere.\nTäna kell 12.\n00 mina lähen arsti juurde.\nArsti juures minul läheb umbes üks tund aega.\nSiis mina tulen tagasi tööle.\nMina loodan, et kell 14.\n00 jõuan tagasi.\nPalun vasta selle aja jooksul sissetulnud kirjadele ja kõnedele.\nTäna peab olema nädala aruanne saadetud firma juhatusele, aga mina teen seda ise, kui jõuan tagasi.\n\nNii, et kui tekivad mingid küsimused mina palun võtta minuga ühendust telefoni teel.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mina otsustasin vahetada mööbli eluruumis.\nKäisin koos oma abikaasaga ja lapsega mööblimajas.\n\nMeile meeldis üks pehmemööbli komplekt.\nNii, et oleme seda ostnud koos transpordiga.\nMööblimaja töötajad lubasid meile, et kui nemad tulevad koos uue mööbliga, siis nad võtavad vastu meie vana mööblit.\nNädala pärast oligi niimoodi ja nüüd meie eluruum on väga ilus.\nKoos abikaasaga meie oleme rääkinud, et tuleb vahetada mööblit veel köögiruumis, vannitoas ja lapse toas.\n\nKuna meie praegune rahaolukord on raske see võtab veel aega.\nAga meie oleme kindel, et tuleb saab kindlasti teha.\nKui meie saame seda teha, siis meil peab olema uus mööbel igas toas.\nKorter pidi olema ilus.\nMeie kindlasti kutsume inimesi külla.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 287" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975201 (cb361ad6-e7d6-48e7-a695-c474cb5c4234).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Peeter!\nMa olen juba tööl.\nMa pean ära minema kell 12.\n00 arsti juurde.\nMu kõht valutab ja kurk valutab ka.\nMa olen ära umbes kaks tundi.\nSul on vaja kliendiga kohtuda, kontrollida dokumente, võtta kauba vastu ja hoida distsipliini.\nMa tulen tagasi kell kaks.\nKui sina tahad küsida midagi, helista mulle.\nMinu telefoni number on ... Kohtumiseni!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin korteri kaks aastat tagasi.\nMa otsisin korterit kaua.\nLõpuks leidsin ma ajalehest kuulutuse ja lugesin, et on võimalik osta korteri Pirital.\nMa alati tahtsin elada Pirital.\nNüüd ma elan Pirital.\nKorteris on peaaegu kõik korras.\nAinult oli vaja osta mööblit.\nMa leidsin mööbli Järve Keskusest.\nNeed on kaks diivanit, laud ja laualamp.\nDiivanid on pruunid, laualamp on valge.\nVana mööbli ma kinkisin vanaemale.\nTa jäi rahule.\nNüüd minu korter on väga ilus.\nSeinad on kahevärvilised, valged ja kollased.\nAkna ees on ka kahevärvilised kardinad.\nMulle meeldib minu korter väga.\nOn vaja ainult osta uue köögimööbli, kuid see on kallis.\nMa arvan, et ma ostan uue köögimööbli järgmisel aastal.\n Jutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 282" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975202 (f0778713-de50-4db2-a728-cb19d157c600).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma töötasin suur firmas, aga minu palk olen väga väike ja ma otsin uue töö.\nViimane töö kohta olen väga palju töö paevad ja tunnid.\nInternetise ma otsin palju pakkumised on CV keskusse.\nPärast nädalad ma tulen uue töö koht.\nPalk on suuremaid millal minu esimene tööd.\nMa töötan keevitaja KHMi firmasse.\nMinu kontakti asub internetis CV-keskuse.\nOttan uus pakkumised.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Praegu ma ostsin uue mööbli.\nEeestis on palju suur mööbli kauplus.\nMinu korter on kolm ruumid.\n\nKorter asub lasnamäe ja ostsin mööbli ka lasnamäele.\nMa loen palju reklami ja vatasin kuhu on suur allahindlus.\nMulle meeldib Ehituse ABC ja Sotka hinnad.\nMa sõidan Sotkasse aga uue ja allahindluse kaup ei ole.\nEhituse ABC olen suur valik ja ma ei tea mida ma tahan.\nMa võttan mul divanil ja arvuti laud ja veel palju kaup.\nTulevikusse ma tahan minu korterid uue tellerit uue aknad.\nVana mööbliga ma ostan internetisse.\nPraegu ma ei tea mida ma tahan veel.\nSuur kauplusse on väga hea ja suur avalik.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 276" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975203 (e9b56167-261e-46d2-aa6b-63985247be16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere koleeg!\nMulle vaja minna arsti juurde.\nMind ei ole kohal ümbes 2 tundi.\nOle hea, tee minu tööd.\n\nKui sul on küsimusi, helista mulle mobiltelefonile, minu number sa tead.\n\nKohtumiseni.\nP. S. Ma teen sulle väike kingitus, ja pärast tööd jõime kohvi kommiga.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu vana diivan läks katki.\nMööblimajast \"ASKO\" ma ostsin uue pehme ja mugav mustriga diivani, ja veel ma ostsin põrandalamp ja uus ruuduline pleed.\nToas ma tegin sanitaar remondi.\nPraegu minu toas on ilus ja mugav.\nNüüd ma tahan teha remondi köögis ja vannitoas.\nKahjuks, mul praegu ei ole raha nii palju, kui ma tegin kiiresti, kui mul on võimalus.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 215" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975204 (90aa8786-e0f4-4301-8866-9b41dbf25915).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Ann!\nEsmaspäev, mina on koolitus.\nTa asub kesklinn, Endla tee.\nTa on kolm tundid (kell, kaks kuni viis).\nKoolitus nimi on \"Lapsed ja maailm\".\nKui on küsimused, palun, helistab moobiltelefoni ... Kui ma ei võta telefoni, kirjutage SMS.\nAnn, kell neli tuleb Kristo ema.\nPalun, küsib, mis päev ja aeg järgmene kord tuleb pois.\n\nTegeb ka uus anket, kus vanemad vastus mis ei meeldi meie lasteaijas.\nHea päevad!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostan uus voodis, kap ja tool.\nSee mööbil ma võtan Tallinnas, kauplus nimi on \"Kolm karu\".\nSee on väga hea kauplus, siin on kõik asjad.\nJargmene kord ma tahan ostada uus köögimööbel.\nMulle meeldib uus köögimööbel see kaupsus.\nSee mööbel on punane ja puu on tamm.\nAga vana mööblid, ma annan vanaemale talus.\nMinu korter nüüd on ilus divanid (kaks tüük), neid mina ei taha viskama või antama teine inimese.\n\nDivanis on kolm aastat vanad.\nÜks divani on prunne värv, teine on must.\nUus mööbel on väga kalli, hind on tuha eurod tool, kolm tuhad kap ja voodis on neli tuhad eurod.\nAga köögimööbel hind on kümme tuhad, see ma ostan järgmisel aastal.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 296" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975205 (83023aff-7cde-4a50-9928-1eeb2eafa15d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kollegid!\n\nTeavitan teile, et ma pean täna arsti juurde minema.\nKella üheksast kuni kümmneni, ma ei ole tööl.\nTehke palun minu töödokumendid ja vastake telefoni teel, kui kliendid helistavad.\nVajadusel saate helistada mulle mobiiltelefonile ... Lugupidamisega, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu korter ei ole suur ja ma otsustasin vahetada interjeer.\nMa vahetasin mööblit elutoas.\nMööblimajast ma ostsin uued diivanid ja sektsioon.\nVana mööbli mina kinkisin oma sõbrannale, sest ta ostsid uue korter.\nPraegu elutoa väga ilus ja mugav.\nMulle meeldib siin istuda ja vaadata telerit.\nNüüd ma võtan vastu siin külalisi.\nJärgmisel aastal ma planeerin vahetada mööblit köögis ja esikus.\nMööblimajas ma nägin huvitav köögimööbel valge värviga.\nLoodan et ma saan osta teda.\nEsikus mina tahan vahetada peeglit ja riietuskapp, ja võib olla ma ostan uus vaip põrandale.\n\nMulle väga meeldib minu kodu ja ma tahan et ta oli veel mugavaks ja kauniks.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 253" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975206 (ea3b3247-b25c-456b-a3e6-50f4b9e8ce06).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere homikust, kolleegi!\nMul vaja täna minna arsti juurde, mul on väga valub pea, sellepärast mind ei olnud tööle kaks või kolm tundi.\nPalun teed minu töö, vaja vaatada minu kirjad ja kirjutada vastust.\nMa tulen natuke hiljem.\nKui sa nõud, palun helistad mind.\nMinu telefon number ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma elan viiekorruses majas kahetoas korteri.\nMa elan juba kümme aastat selles korteri, selepärast minu mööbel on vana.\nPraegu kauplusess on soodusmüük, ja ma otsustan osta uue mööbli.\nMinu meeldib nahkdiivani ja tugitooli.\nDiivani on heleprunist värvi, aga tugitooli on bezz värvi.\nVeel ma ostan suur vaiba ja põpandalambi.\nVana mööbli ma annan minu vanemad suvilasse.\nPraegu minu korter on väga ilus ja mugav.\nVeel ma tahan teeda remonti, ma tahksin värvida lage, vahetan taapetti, ja veel ostan uue suur telerit ja külm kapp.\nMinu külm-kapp on valge ja väike, aga mul meeldib kõrge ja must.\nJa veel ma ostan uue pliti ja köögikappi.\nMa lootan, et minu korteri tuleb väga ilus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 272" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975207 (ce7ef5d2-2fdf-487c-9f82-2f2296b3ca4d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Siis ma helistan tööle ja ütlen et mul on üks muure.\nMa ei saa tööle minna selle pärast et eile mina olin peole ja mul on pea valab.\nMa loodan et see võtab paar tunni aega, või poola lõunast pärast ma tulen tööle.\nJa minu telefon on välja ljulitatud, siis ei helistage palun.\nMa loodan et ma tulen varsti.\nJ Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mul on suur perekond.\n\nMinu perekonnas on viis inimest.\nJa meil on vaja uue mööbli osta.\nSiis me sõidame mööblimajas autoga.\nMinu noorem vend on õpilane ja talle on vaja uue kirjutuslaua osta.\nMööblimajas on päris hea valik.\nSeal on palju lauad: ajalehe lauad, köögi lauad, töö lauad, aga meil on vaja kirjutaslauda.\nSee on teisel korrusel.\nMe otsime uue lauda umbes kümme minutit, ostsime ja sõidsime koju.\nMa arvan et vana laud.\nMe viiskame ära, selleks et ta on läks katki.\nJärgmisel nedalal me võtame uue lampi.\nMa loodan et praegu meie korter algab uue elu.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 269" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975211 (8f0d55a4-0b75-432a-afc3-87a4ec0dfb6d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Juri, vaga vabandage.\nMina paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMinul oli number silmaarst.\nMa otan number 2 kuud.\nMina ei ole töökohalt kell 10 kuni 12.\nPalun ütles meie ülemas, miks ma ei tule.\nKas on teiega vajadusel meil on uue number mobiili telefoni ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minul korter on 3 toas.\n\nMagamisruumi on väga vaha voodis.\nMina kaib mööbli kauplus ja vaatame uue magamis voodi.\nHind on kallimas.\nMina tegite krediiti.\nMa mõtlen jargmine aastaks vatame uue mööbli köögis ruum ja uue külmatuskapp.\nPraegu on väga vana 30 aastat.\nSee ma mõtlen ka võtta liisingut.\nMeie korteris väga kanga ei ole uue mööbli ja remondi.\nPraegu kõik korralik korteris ei sa tehtud, kõik on väga kallimas, mina tegin kirustaga.\nAga veel mina tahate uus televisoori.\n\nTelevisoori suur ekranid 55 diagonalis, see ma ei tee kui vaja.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 248" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975212 (e10a51d0-c361-4a66-8067-70d9d1920fc3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Anne!\nMa töötan lasteaias.\nMinu töökoht asub Peterburi meel.\nTule homme minu töökohal kell 10.\n\nSõita trammiga number 2 või 4, peatuses Majaka põik, või bussiga number 58 peatuses Pae.\nMinu töökoht asub lähedal trammi ja bussi peatused.\nKui on midagi helesta mulle, minu telefon ... Kohtumiseni.\nOotan sind.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere, Anne!\nEile sain Sinu kirja.\nSa kirjutasid, et elad hästi ja ka on tööl kõik korras.\nSee on vaga tore!\nMul on ka kõik hästi.\nKaks nadal tagasi ma ostsin uue mööbli.\nPraegu elutoas mul on valge diivan ja kaks tugitolli.\nUue mööbli väga ilus ja kallis, aga väga mugavad.\nMa ostsin uue mööbli suur kaupluses \"Mööbli maja\".\nSeal on palju kaupa.\nMa tahan osta veel suur voodi magamistas ja köögikapid köögis.\n\nVana diivan ma kinkisin oma emale.\nMulle meeldib minu korter, eriti elutoas praegu ta on ilus ja hele.\nOotan su kirja.\nSellega lõpetan.\nOotan Sind külla.\n\nPalun tervita abikaasat lapsi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 248" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975213 (a611b1f6-44ec-4c58-ab6b-9dba1064de29).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kollegid!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa kirjutan teile: kuhu ma pean minema, kui kaua ma ära olen ja mida teie peate sel ajal tegema.\nMul on praegu väga tähtis töö: ma pean realiseerima töövahenteid teises firmas.\nMa tulen kella viieni.\nPalun, tegite oma töö korralikult.\nJäätan minu telefoninumber ... Teie juhataja Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kallis eesti keele õpetaja!\nMa ostsin oma koju uue mööbli.\nMa jutustan Teil, kust ja missuguse mööbli ma ostsin, mida vana mööbliga tegin ja mida ma veel kodus ma tahan muuta.\nMöödunud kuud meil lõpeb kapitaalremond korteris.\nTa kestab väga kaua, aga praegu meie korter on moodne, avar ja valge.\nMe elame neljateiskümmnendas korruselises majas, neljas korrusel.\nMeil on kolmetoaline korter.\nMeie korter on mugav, suur ja ilus.\nMeil on soja lodža, kus on talveaed.\nSel ajal, kui remont tuleb, me tellimine uue mööbli kauplusest ASKO; diivani, tugitoolid, sekstsionikapi, magamistoa mööbli, köögimööbli.\nMa tahan osta veel suvemööbli lodžale.\nMe panime vana mööbli suvilasse.\nTulge, palun kallis õpetaja minu juurde.\nteie õpilane ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 279" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975214 (887c0cac-ae7c-4fc1-ad3d-320426a050ee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Triinu, ma pean paariks tunniks ära minema.\nMul on vaja minna oma abikaasaga arsti juurde.\nMa tulen tagasi tööle kahe tundi pärast, kella neljaks.\nPalun ära tee midagi.\nKui telefon helistab, siis vasta ja ütle, et ma helistan nendele tagasi, kui ma olen tööl.\nKui Sul on probleem, siis helista mulle.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eelmisel pühapäeval ma käisin oma naisega poodi ja me ostsime oma koju uue mööbli.\nSelles poes oli väga soodne mööbel.\nMe ostsime uue diivani, diivanilaua ja kapi.\nVana mööbel nüüd on garaažis.\nJa me ei tea mida teha sellega nüüd.\nVõib olla me müüame vana mööbli varsti.\nNüüd meie korter on väga ilus ja väga mugav.\nDiivan mulle meeldib kõige rohkem, sest see on nii suur ja nii mugav.\nVarsti me ostame uue vanni.\nSest meie vannitoas kõik on väga vana.\nLoodan, et järgmisel kuul me saame teha seda.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 252" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975216 (1a5a945a-44af-4549-86ce-ad1b44bf3504).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, see kirjutab ... !\n\nMul ei ole paar tunni töökohal, selle pärast et ma pean käema lasteajasse oma lapsi juurde.\nMa tulen tagasi umbes kell neli, aga sa ei oota mind.\nKui klientid tulevad, siis helistage mulle.\nMinu telefoninumber ... Kui nad tulevad ja tahavad odata, siis las ootavad, anda teda kohvi, täpselt kell neli ma olen oma kabinettis.\nAitäh.\nNägemiseni!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere kallis õpetaja!\n\nTäna mul on väike pidu, sellepärast et eile ma ostsin uue mööbli.\nSee on köögilaud, kolm toolid ja suur vana pruun kapp.\nLaud ja toolid on uued, aga kapp on antikvarne, tammipuust ja väga ilus.\nLinnas on väga huvitav kauplus, kuidas vanad mööbli mujad, see on \"Altermööbel\" kauplus.\nAga minu vana mööbli ei tahta seal võtta, ja ma annan seda oma sõblale suvilasse.\nPraegu minu korter on nii ilusam kui eile.\nKoogis on väga stiilne ja puhas vaade, aga elutoas on soliidne.\nVeel ma tahan osta uued gardiinid ja paar tugitoolid, aga see on natuke kallis, ja ma ootan pool aastaid.\nAga praegu ma käin kaupluses ja vaatan mis mulle soobib.\nSee on kõik.\nKõige head, ... !\n\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 293" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975217 (96ac09f8-3b59-4055-aef7-402d0a6f4c37).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Olja!\nMa olen haige, mul on väga suur palavik.\nHomme ma lähen doktoris ja ta on mulle kirjutada retsepti.\nMa mõtlen, et koju ma istun üks nädalat, ja tulen tööle.\n\nPalun Olga ma tahan et te kõik valmis.\nValmistamine palun salatit, suppid ja pea road, täna on kala ja kana supp.\nMa helistan teie homme ja rääkin mis räägis doktor.\nHea tööpäeva.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere Maria!\nMa ostsin meie korter uue mööbli.\nMa ostsin mööbli väga suure kaupluses ta nimi on Mööblikeskus ta on asub Koplis.\nMa ostsin diivani, lauda, tugitool, tool, vaga suur kappi.\n\nVana mööbliga me tegime minu emale, ta on väga suur suvilas.\nMinu korteri on nüüd uue diivani, lauda, tugitooli, tool ja väga ilus suur kapp, ja väga suur telerit.\nKorteri me temige remonti, ma tahan veel ostsinud uued põranda ja ma tahan ostma uue kööki.\nMa arvan, et köök pean vaga ilusat ja palju kappi, me vaatame palju vareanteid ja mulle meldib köök on rohelised värveid, seal vaga palju kappid.\nMa tahan ostsin veel uue külmkappis ja pesumasin.\nKirjutage mulle millal ta tuli mulle?\nVäga armastan teid.\nNagemiseni ja kohtumini.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 296" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975219 (60ff175c-a3e5-419c-a773-231928864e53).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupidamis kolleegid!\n\nMulle on vaja minema toidupoodi.\nHomme meile tulevad külalised, nad soovitavad hommikusöök, lõunasöök.\nMul on vaja osta leib, sai, või, kohvi, piima, liha, sibulad.\n2 tundi mul ei ole kohal.\nPalun tehke korraga rummi.\nPuhastage palun aknaid, nõud on vaja pesta.\nMa loodan kahe tunni pärast ma olen kohal.\nMinu telefoni number ... Edu ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Meil on vaja osta uut mööbeli.\nMa väga ammu leidsin mööblipood või mööbli laad.\nEile õhtul ma lugesin ajalehti ja leidsin teatris.\nTallinnas on avatut uus mööblipood, ja seal praegu on jõuluhinnad.\nTäna ma sõidan poodi ja ostsin köögimööbel.\nPraegu mulle on vaja leia transport ja viija vana mööbel maal, seal ma tahan restauratsiooni tööd teha.\nMeie korterisse.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 227" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975301 (8da329c5-7f08-4144-aea3-fda0e25dc3ea).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kolleegid!\nMina ei saa tulla homme tööle, ma lähen homme hommikul arsti juurde.\nei tea palju aega võttab viisit, võib-olla ümbes 2 või 3 tundi, kui tulevad protsedurid, sis rohkem aega võtab, täpselt ei tea, võib-olla terve päev.\nJa pärast ei tea, kuidas tuleb minu tervist, kui paha, ja vererõhk kõrgem, siis ma võttan haigus leht.\nMa arvan kõik tuleb hästi, kui mina ei saa tulla tööle, siis helistan ise.\nKõke head!\nKohtume!\nJa veel unustasin, kui midagi juhtus siis helistage mulle koiju.\nVeel kord minu tel.... või ... Kõike head!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin mööbel Mööbli majas, aga rohkem meldib Antiik mööbel.\nKahju, et mul on korter, antik mööbel ei lähe sinna, vaja oma maja.\nMul on kolm tuba ja köök.\nMa tahan muutama midagi, tahan köök ja loodžik tegime koos.\nMul on juba antik kummud ja tugitool elutoas, ja köökis antik laud.\nKaupluses Afbez mööbel suur valik.\nMa käisin tihti sinna.\nTahan osta seal diivan ja suur peegel, aga minu abikaasa ei meldi antik mööbel.\nKahju.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 279" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975302 (4ca99e69-85f5-4a20-8076-ada64f18b663).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Leena, unustasin teatada sind, et täna on neljapäev ja mul on vaja hambaarsti juurde minna.\n\nSeoses sellega ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema, kella 10.\n00 kuni 12.\n00 mind ei ole kontoris.\nPalun saada seda kirja, mis on laua peal elektrooniliselt meie direktorile.\nVajadusel sa saad helistada mulle telefoni teel.\nMinu telefoni number on: ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Õpetaja Natalja!\n\nTahaksin jutustada sulle kuidas ma ostsin oma koju uue mööbli.\nEsiteks, kuidas sa juba tead, mul oli vaja köögimööbel: köögilaud ja paar mugavad toolid.\nNeed mööbliasjad ma tellisin firmast \"Vendi mööbel\".\nTeiseks, ma ostsin mugavat diivanit nahast sinise värviga elutoa jaoks.\nSeda ma ostsin \"Seegi mööblist\".\n\nSeal mul oli vedas, sellepärast, et nad ostsid ära minu vana diivanit ja kaks tugitoolit hea hinnaga.\nNüüd minu korter saab hubaseks ja ilusaks.\nTa meeldib kõigile, kes teda nägi.\nNüüd ma tahan veel osta ilusat ribakardinat ja sooja ja pehme vaipu elutuppa.\nSellega lõpetan, sinu õpilane ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 263" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975303 (f1884e6b-a8c2-4ee1-8d54-23e8af206ca8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kollegiga me sõitsime trammiga kinos.\nÜmbes pool tund.\nKinoteatr asub linnas.\nMa otsin juba pileetid.\nMa otsin juba pileetid.\nMe vaatame huvitav film.\nKolleegid teavad ja helistavad mulle.\n\nMe veel käime kofikusse.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu perekond otsib oma maja ja uue mööbli.\nMeil oli vana mööbel ja me võime otsima poes diivanid.\nNeed on ilusaad.\nÜks nüüd seisab suures toas, teine nurgadiivan on magamistoas.\nMe ei tea, et tegema vana mööbliga, aga pärast isa sõidab vanaemale ja nüüd vana mööbel seal.\nTal meeldis.\nNüüd koju ilus, pehmed kohad.\nMe puhkame ja vaatame telerit.\nVeel me planeerime remonti, muuta mööbli köögis.\nSeal vana mööbel ja aknad majas.\nTahaks veel on esik.\nMinul sõbralik perekond, sest natuke aega ja kõike olnud hästi.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 230" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975305 (95fe8019-b8ec-496c-9f83-4058ad51a2bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere minu kolleeg Marike!\nTahan sulle öelda, et ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema, sellepärast et mul on hambaarst.\nLähen ära kell 14.\n00 ja olen tagasi kell 16.\n00.\nSellel ajal palun ole kassas ja poes.\nKui sulle on midagi ebaselge, on mingid probleemid või küsimused - helista mulle või kirjuta SMS.\nSMS on parem.\n\nMa mõtlen, et kõik läheb hasti.\nKui ei tea minu telefon: ... Varsti tulen!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma otsin uue diivani elutoasse.\nTa peab olla beez või tume pruun.\nKa mulle on vaja elutoasse uued raamatu riiulid.\nVanad riiulid ja diivan müün kommisioni kauplustele.\nMinu poeg tahab magamistoasse uue voodi, sellepärast et tema vana vood on liga väike.\nAnnan selle voodi sõbraannale, tal on väike poeg kaa.\nMinu mees mõtleb, et me peame köögis toolid vahetada, talle ei meeldivan need.\nJa me kõik tahame uue peegli esikusse, et on mugav kui peegel on suur.\nNüüd meie korter on väga ilus ja mugav: elutoas on väga ilus ja suur beez diivan, pojal on uus vodi, köögil on vaga stiilised ja mugavad toolid aga esikus on suur peegel.\nAga raamatu riiulid me ei saanud osta, sest nad olid liga kallid.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 301" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975306 (037a9d2c-3efc-4360-b5b6-af5e42853226).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis Toomas, mulle helistas meie vana klient \"Narva\" kohvikust, ta ostis meie kauplusest konvektsiooni ahju kaks aastad tagasi, ta ütles, et ahju läks kätki, sest ma lähen kohvikusse.\nMa loodan see ei võtab palju aega, ja ma tulen tagasi kuni kell 15.\n00.\nPalun arge unusta et kell 14.\n00 tuleb meie uus administraator, ütle palun talle, mida vaja teha.\nKui mina olen vaja sulle, siis helista mulle minu töö numbriga.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma alustasin otsi mööbli pool aasta tagasi, ma vaatasin palju weebilehed, ja palju disaini ajakirjad ja kaks kuud tagasi ma leidsin mis mulle vaja: see on väga ilus Itaalia komplekt, see sisaldab: diivan, toolid, laud, riidekapp, teleri alus.\n\nSee on pruun värv, ja näeb väga ilus.\nMeie vana mööbel me kinkime meie nömbritega, nad on noor pere ja praegu tal on ei ole väga hea period sest nad ei töötavad, millal ma ütlesin, talle et ma tahan kinkima meie vana mööbel nad oli väga lõbus.\nPraegu meie korter on nägu muuseumis, me ostsime veel ilus pilt.\nVeel vaja teha remont köögitubas, ja teeme seal ka Itaalia stiiliga disain.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 289" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975307 (edee076b-d20b-447c-ad79-87b7b66c9792).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Veljo, mul oleks vaja peale lõuna arsti juures minna.\nKui sul on vaja tööristat võtta, siis kõik tööristat on minu töökappis.\nTöökappi võtmed on võtmede kappis, kui ja tegid kappi lahti siis ja kohe näed niime krija, silla 5 ja see ongi kappi võtti.\n\nKella 13:45 sind ootab klient, aadres ... Temaga oleks vaja veemõtja ära vahetada, ja Veljo kontrolli oma töö kaks korda, et vesi ei tilga.\nKui juhtub midagi muud helista kohe mulle stas.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere Tiina, mina otsisin oma korteri uus mööbel, käisin vatamas mitu korda poodi ja ei leidnudki nurga diivanid.\nEi nu mittu üldse ei leian, aga kõik oli kallimad hinnaga.\nMul lihtsat ei ole nii palju raha.\nDiivani hind oli üle tuhat euro.\nVana diivan ma viskasin välja, kass oma käppaga puraksin katki.\nSee pilt oli jube vadata, aga mida teha kass on pere sõber.\nVeel ma tahan muudata minust korterist, köögi mööbel.\nAga see saab odata.\nÄrge mõtlege et mull on vana korter, remont oli tehtut kolm aastat tagasi.\nMa tegin remonti oma kättega, ja hetkel korter välja nägib täitsa normalne.\nAinult pisikeset asjad on vaja vahetada.\nNo nii ma arvan et minu korteri eest see on kõik.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 307" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975308 (538d6cde-daea-4445-b798-f4066d491169).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Hoome ma pean arsti jurde minna.\nKell 10.\n00 pean kohal.\nMinu naparnik pead mind vahetama ja teha minu töö.\nMinuga saab juhindus telefoniga.\nMa tootasin turvatöötaja kauplused.\n\nMinu töö on valvata, et kegi migagi ei varastanud.\nMinu arst ütleb et ma pean vell tema ürde tulla 2 näidala pärast.\nMa helistasin tööle ja ütlen et hoome ma ei saa tulla tööle.\nNad ütlevad hea küül, kui uesti lähed arsti ürde siis helista meile uesti.\nMa ütlen hea küll helestan teile kindlasti.\nNüüd ma olen terve ja hoome lähen tööle uesti.\nMa olen ni õnelik et ma jalle tulen tööle ja sain teha oma lemik töö.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Kristine keskuse ma ostin endale uus tel.\nNokia.\nVana tel ma kinkisin oma vana tütrile.\nMee korter on nüid väga kaitse ja turvalisem.\nVeel ma soovime muuta oma korteris omad aknad ja uks.\nMeil praegu poole ni palju raha osta endale uued aknad ja uks.\n\nJargmine aasta ostame kindlasti.\nMeil on suur pere 8 inimised.\nLapsed käivad koolis ja vaiksed lasteaeda.\nMu pere on väga inelikud, armastavad teine-teist väga.\nOtsime uus pesumasin, ja plitt.\nLastele soe riided.\nOtsime veel koera ja kaas.\nMee kodu on väga ilus soe palju lilled, loomad rõmmu ja õnne.\nPoeg saad endale uus arvuti ja kooli kott.\nKodus tegime uus remont ja vahetame tappetid.\n\nLapsed ise valisivad endale tappetid.\nNad on nüid väga inilikud.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 336" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975309 (30419791-91c8-48c9-a470-e3dec522c54a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma pean minema kohvikus kus asub kesklinna ramatukogu.\nMina et taha tuleb selles kohvikus keel 15.\n00 sest ma töötanud kuni 15.\n00.\nKollegi seal ajal on ka töötanud ja ma mõtlen et se on väga mugav.\nTa töötab kuni 14.\n30.\nMa tean teil telefoninumber ja aadressi kus nad elavad.\nMa mõtlen et minu kollegi tuleb kohtu samal ajal koos minuga.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostan mööbli möbli kauplust mis asub Rocca Al Mare kessuk.\nMa ostan uue diivani, riietuskappi, pegle ja kirjutamine laud.\nVana mööbli me panime prüügikarpi.\nNüüd meie korter on uue diivani, peegle, riietus kappi ja kirjutamine laud.\nKa meie korteris on teleri, arvutu, toolid ja voodi.\nKa kodus tahan ma muuta uue aknaid, tapeedid, mikrolaine ... , trikkraualaud ja köögi servis.\nKa ma taha osta uue arvuti sellepärast et minu arvuti on väga vana ja katkai.\nUue arvuti on väga kallis ja mul on ei ole palju raha.\nSest praegu ma on töötanud.\nMa mõtlen sest praegu oma kodus on väga mugav.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 274" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975310 (b9f6d5c4-80bb-43ba-8a01-c5fc28181eab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tahelipanu kollegile!\n\nTäna ma tulen perearsti.\nMinu arst töötab täna hommikul 9. 00-10.\n00 kellaaeg.\n\nJuba 11.\n00 ma tulen oma töökoht.\nPalun minu dokumentid pani laual oma tööd, ise teha.\nKui tuli prooblemid helista kohe minun 1. 11.\n2011a Tänan teile.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere, kallis õpetaja!\n\nMul on hea uudis.\nEile ma ostasin uus mööbli.\nSee on suur ja väga ilus voodi.\n\nSee voodi ma ostan kaupluses \"Sotka\".\nMüüja kauplust pakkub mulle suur soodushinna.\nNüüd munu on koju ilus voodi.\nVana voodi ma müüa oma naabrinaisele.\n\nSee voodi on väga suured ja nüüd minu tuba ei ole palju vaba koht.\nJargmine aastas ma tahan veel osta uus köökimööbli ja uued kaardinad või rullo.\nPalun tule minu juurde ja vaadata minu korter oma hinna, nüüd on ilus või ei minu korter ja mööbli.\nMa ootan teid see nädalas.\nÕppilane ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 245" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975312 (67a9b4e3-5239-4ccf-a9d7-79911a4bf8de).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Lugupeetud kollegid!\nMa pean paariks tunniks arsti juures minema.\nMa puudun kell kaheksast kuni kümneni.\nSellel ajal tooge palun raamatugosust matemaatika-, eesti keele, - ja keemia õpikud.\nKui tulevad õpilased, andke palun teile õpikud.\nKui teil on küsimusi, helistage palun mulle tel.... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma elan kolmetoaline korteris.\nSuvel ma tegin suur remont.\nJa ostsin uus mööbel.\nVannitoas uus dušikabiin, köögis uued köögimööbel, laud ja toolid.\nMagamistoas nüüd on mugav suur voodi, kummud, kapp.\nPõrandal on värviline villane vaip, seinal - suur peegel.\nSuurtoas on uus teler, diivan, diivani laud, krustalli valgusti, seinal on ilus loodusega pilt.\nNüüd minu korter on ilus ja mugav.\nVana mööbel ma annan sõpranna suvilasse.\nVeel ma tahan tegi remonti lastetoas.\nKoolivaheajal minu poeg sõidab vanaemale külla, ja toa peab vaba.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 238" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975316 (d3dc8c00-d6fa-41bf-b7df-84c16326271d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Kent.\nMul on vaja ära minna auto jargi.\nNii kaua kui mind ei ole kohal palun võtta vastutuse enda peale tookohal kontrolli toomehi et too ikka liguks ja kegi ei sanud vigastusi tookohal.\nKui sinul tekkivad küsimused või on midagi vaja siis palun helista minul, kui ma ei vasta kohe siis proovi paari minuti pärast uesti.\n\nLugupidamiseda.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere Liina.\nEile isaga käisime linnas ue korterisse mööbli vaatama.\nValik tanapaevaks on muidugi väga suus ja kõik on väga ilus ja huvitav.\nMeil on vaja uus diivan sest vana läks katki, kui minu väike õde hppas peal.\nNuud uus divan seisab suures toas ja korter on palju ilusam sele diivaniga.\nNuud kui divan on juba kohal, mõtlesime perega, ja tahame teha väga suure ja korralikku remonti seles toas, muidugi on vaja vanni toas ka remonti teha aga kõik koraga ei saa liiga kaliks see asi laheb.\nKui see tuba saab valmiks kus prägu divan seisab siis hakkame parandama veel koridori, aga ma arvan et selega hakkame tegelema juba ues aastas.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 238" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975317 (a14e63bc-5203-4c67-aaa3-319acf7675bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Toomas ma pean täna mõneks tunniks töölt ara minema, arsti juurde.\nMind ei ole kaks, kolm tundi.\nMa helistan sulle, ütlen täpselt, kui kohale saan.\nSina ma palun käija autopoes, osta uued rehvid ja pane neid meie töökaubiku peale, vanad viska ära.\nVaata palun et töö ruumides oleks kõik korras.\nKui mingit kusimust on, siis helista mulle, minu tellefoni numbrit sa tead, kui numbrit ei ole siis jattan paberi numbriga laua peale.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile ma ostsin mooli poes uue diivani punast varvi vana diivani ma viskasin ara.\nMinu korter on nuud vaga muutunud.\nNuud, ta näeb vallja teist moodi, tahaks veel uue televiisorilaua osta, selle parast et telekas on vaga suur ja ei mahu vana laua peale.\nVeel home on mõted osta uue vaipa punast värvi see teeb tuba veel ilusamaks.\nSõber lubas kinkida mulle uue lillepotti, siis ma saan sinna istutada lilled.\nKui toas on kõik ilus, siis tuju on ka hea.\nPeab mõtlem mida tahaks veel.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 269" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0975319 (0161200a-ddd0-4856-a662-9f5cfa96a56a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Elvi!\nTäna mul ei ole aega.\nKell seitseteist ma lähen koolis.\nSa tead, et minu poeg käib neljas klassis.\nNendel klassis täna koosolek ja ma lähen.\nKoosolek algab kell seitseteist kuni kuueteistkumneni.\nKell kuus me kohtusime kaubamaja juures, seal asub troll number kuus.\nVõib-olla teil ei ole aega, palun, eelista mulle.\n\nMinu telefoninumber on ... , ja me käime koosga koju.\nSinu kolleeg: ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere, õpetaja Elvi!\n\nTäna ma ei lähe kooli, ma ostan oma koju uue mööbli.\nMiks ma seda ostsin?\nMul on pehme mööbel, aga sa oled vana ja must.\nMa soviksin diivanilaud ja uus diivan.\n\nMinu vana möölel lambad põrandal, ja me ei istume siia.\nMu isa annab mulle raha ja ma käin kaupluses.\nMul on väike korter, ma soviksin veel uus magamis toas, aga raha ei ole ja ostsin uus diivan.\nTe näete, et ma elan esimeses korruselises, mul on kaks toas.\nVõibolla, ma ostsin veel mööbli, aga täna ei ole.\nMinu uus diivan on suur, pehme ja tema matereal on palju väiksed lilled.\n\nLaud on väike ja ilus.\nMinu korter täna on ilus.\nMa ootan teid täna kell viiest kunu kuueni.\nTeie õpilane ... Teksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 269" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101101 (3b7448bb-9501-4c5e-baf0-41360e8f6f27).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Mareke!\nMa saan hommikul täna arstile minema.\nMeil on numbrt 8. 30.\nMa olen ära 2 tundi.\nSa peab dokumentid võtma, ja minule laule panema peale.\nOstan sajake ja teeb kohvi.\nMa tulen kiiresti.\nAga sa võib mulle helistan.\nMa ottan.\nMinu telefon: ... Kohtumeseni.\nhelistab mull.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma tahan uue mööbli koju ostma.\nMulle meeldib naturalselt puudes mööbli.\nMa tahan ostma magamistuba mööbli: suured kapp-kupe, suured voodi.\nTellisin internetis või vaatan kauplusesse.\nAga vana mööbli ma müüjan või annan minule vanem õdele suvilasse Ta elab Ida-Virumaa ja tahab meie mööbli võtma.\nPraegu ma ostan mööbli veel söögituba.\nMulle meldib valgemööbli, aga ma tahan veel uue kodumasinad: pesumasina, nõudemasinad, elekriplitt, ostma.\nVeel on mööbli esiku: riideitkappi, pegel.\n\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 228" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101102 (f6e22645-f3ee-44cd-8b4b-949b619b1d89).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Anna!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMulle vaja arsti juures.\nMina arvan et mind ei ole umbes neli tundi.\nMa palun sind, sel ajal mis mind ei ole, vaata, et kõik oli rahulik ja kui oli klientid teenindus palun neid.\nKui on vaja helistada mind, siis minu kontaktid on: ... - mob.\ntel.\nLugupidamisega, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu kodu on nüüd kaunis!\n\nMa ostsin uue mööbli.\nPalju aega ma otsin missugune mööbli mulle soobib, et ta oli mugav, ilus ja ei ole kallis.\nJa otsin.\nMina olin Narvas ja seal kaupluses ma näisin oma mööblit.\nSee oli nakkdiivan ja tugitool, ka nahast.\nVärv oli valge-beež.\nDiivan võib kasutada ka voodi kuidas.\nHind ka oli soobivat.\nMinu vana mööbli nüüd seisab suvilasse.\nTa veel on heaseisvus ja praegu ei ole raha et suvilasse ka otsima uue mööbli.\nUuega mööbliga meie korter on väga ilus ja stiilseline.\n\nMul on beež tapeltid seinal ja valge-beež värv uued mööblit väga garmoneerib.\n\nVeel ma tahan ostsin uue diivan lastetuppa, sellepärast minu laps on juba kasvab ja vana voodi tema juba väike.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 290" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101103 (4d4428ab-4504-4fe9-82f2-4e2bc7ea8f15).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Mul on vaja paariks töökohalt ära minema.\n, sest et minu venna on täna sünnipäev, ma tahan osta temale kingitus.\nMa arvan see kulub ümbes kaks tundi.\nPraegu ma ei oska öelda mida ma soovin temale kingitada.\nAga sina palun valmista mina projekt läbi.\nKui sul vajab minu abi sest helista mulle, see on minu oma telefoni.\nNumber ... Suur tänu sulle sest sa abiks mulle.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Selles puhkepäevas ma ostsin oma koju uue mööbli.\nKuus kuud tagasi ma alustan teha remondi oma kodu, ja selles kuus ma lõpetasin ära.\nMe ohtrasti otsime uut mööbli aga meie linnas on vähe mööblikauplused, ja me alustame otsida internetist.\nSeal me leidsime mida meile on soobiv-s aga see mööblimaja asub Rakveres aga see pole viga sest et selles kaupluses on väga head säästad.\nVana mööbli me müüame sest meil pole kohta kuhu see panna.\nUus mööbel on tehtud Eestis ja väga valitetne.\nMeie ost sisaldab nähv diivan, kaks tugitollid, sofa ja riidekapp.\nMööbli värv on pruun.\n\nMeie korter nüüd on väga ilus, selle pärast, et pruun mööbel ja bežid seinad anavad väga hea kontrast.\nVeel me tahame muuta laste tuba ja osta uue videotehnika.\nLaste toas me planerime osta kahekorruline vodi ja uus kirjulaud.\n\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 311" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101104 (342e8e9a-8907-48a3-afb3-6be92366e8cb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Ksenia!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema, aga sa võiksid mulle töö lõpetada.\nMul on vaja ainult dokumendid kokku panna.\nMa ära olen 2 tundit, ma pean minema ema juurde, tä halvasti tunned end.\nSa võid helistada mulle mobilile: ... Jah unustasin sind teada, et ma olen töökohal ühe paiku.\nAitäh abi eest!\nSinu kolleeg ... !\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eelmisel nädalal mina lõpuks lõpetasin remondi tegema, ja praegu ma vahetasin mööblit uued vana vastu.\nMina otsustasin, et mööbel kõigepealt peab olema kvaliteetne.\nMina käisin internetis, ja leidsin üks koduleht: www.\n24moobel.\nee, seal oli nii suur valik, aga hinnad on nii odavad, ja rõõmustasid mind.\nMa arvan, et vana mööbel ma kingitan turvakodule.\nMa arvan, et see otsus on õige.\n\nPraegu ma ostsin köögimööbel, diivan külaste ruumis, klassilaud ka ostsin ja kõige tähtsam see on voodi osta, aga sellel kodulehel mina ei leidnud mida tahasin.\nOstan natuke hiljem.\nMinu korter nüüd on ilus ja hele, et terve mööbel beež värvidel.\nTahan öelda, et nüüd mina otsustan - pean alustama kõik vahetada dušitoas.\nAga see on kallis asja, mina seda tean.\nJärgmisel aastal alustan remondi tegema ja vahetan siis kõik dušitoas.\nLõpuks tahan öelda, et kuid kodus sulle koik meeldib, siis sa oled alati heas tujus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 313" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101105 (74e8b07f-b2ef-498a-94dc-4760a7493672).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Priit.\nMul on vaja paariks tunnis varem minna.\nMul on arsti number kell 15.\n00.\nMa olen arsti juures 30 min.\nParast ma tulen tagasi.\nPriit palun istuge kabinetis ja võta telefoni vastu.\nKõik telefonid on töötab hea korras.\nKes helistab ja küsin mina ütle palun, ma tulen natukene hiljem.\nKes tahab minu kontakt, andke palun minu telefoni number ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Eile mina ja abikassa käsime mööblimaja.\nAbikassa tahab ... teler ja kapp.\nMe sõidame Narvas ja ostsime kapp ja teler.\nKapp on prun ja teler on Samsung.\nVana mööblid ma vean prugila.\n\nPraegu minu korter natukene parem: palju kohta, ilus kapp.\nNaine ja lapsed rõmsad.\nLapsed kogu aeg vatavad telerid.\nJärgmine kuu ma tahan ostan kaks vaipad ja köögi laud, aga praegu köögis ma tegin remondi.\nAbikasa tahad veel vahetama köögimööbli, aga praegu ei ole võimalus.\nKöögi mööbli me vahetame järgmine aastat.\nPraegu minu palk on vähene kui eelmisel aastat.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 262" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101106 (520bb99b-4c19-402c-819c-4c2b0b867ce2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Anna!\nKirjutan Sulle Tatjana!\nMa kutsun tema töökohas minema.\nTöökoht asub Kohtla-Järvel, Outokumpu tänaval, majas number on 11.\nSeal me ära oleme üks tund.\nSa peab sel ajal suhtlema, kirjutama oma tööt.\nSa saad saada infot telefonil ... Kohtumiseni, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tere, kallis õpetaja!\n\nMul on Sulle hea uudis.\nMa kolisin uues korteris.\nPraegu me elame koos perega Jõhvis.\nKorteris on hea remont ja ma tahan osta uue mööbli.\nMeiel linnas on mööblikauplused aga ma tahan tellida mööbli kataloogist \"Antilla\".\nSeal on ilusam ja odavam nii kaupluses mööbli.\nElutoas me tellime uus hele diivani, sektsionkapi ja laud.\nMe ostsime ka voodi ja riedikapi.\nVana mööbli me võtme suvilasse.\nMeie korter on suur ja ilus.\nAga ma tahan veel parandada uuksed ja aknad.\nMa tahan osta uued gardiini.\nMulle meeldib kui korteris on palju lilli.\n\nLilled on aknas, põrandas.\nOluline, et kodus on hea tuju ja pereliikmed on koos.\nNägemiseni.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 261" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101107 (fd1607db-e86b-4a28-ae08-92d4882a41bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere hommikust Maksim, jään hiljaks.\nKas teie saaksite mind asendad minu töö kohal?\nLähen viin oma lapse arsti vastu võtule.\nHilinen tunniks, või pooletunniks.\nOle nii tore palun ava kõik klassi uksed ja pane arvutid tööle ütle õpilastele, et oleksid valmis täna meie teeme kontrolltööd mis koosneb kahest osast, trükimine ja suulisest.\n\nJa, ja veel minu telefoni number ... Suured tänud!\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ostsin uue diivani, Turu platsilt, Rakverest ja veel köögi mööbli, nad on suurepärased minu diivan koosneb kahest osast, teda saab ka lahti avada teha voodiks ja diivaniks ta on musta värvi ja tall on väga huvitav nimi Calibrija.\nKöök on oma ette teema ta on tuli punast värvi kirsi punast, ukset tulevad lahti puudutades, väga huvitav.\nVana mööbliga mida teha?\nMa arvan, et ma müün selle maha, ta näeb veel väga hästi või annan ära naabrile!\n!\nMinu korter näeb väga hästi välja kõik mööbli värvid nagu sulaksid ühesse suurepärasesse gammasse uskumatu.\nJa veel mõtlesin muuta oma magamistoa tahan osta suure voodi must-valget ja suure riidekappi, mis koosneks alumisest osast, kuhu võib panna jalanõud ja ülemisest osast, kuhu võiks panna talve ja suve riided ja tahaks veel muuta oma lapse toa värvida seinad hele siniseks ja osta uue voodi.\nNeed on minu unistused ja mina.\n\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 317" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101108 (5dc94f84-78b2-4471-832d-61094b38ac4c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Tom!\nMa tahan räkida, et ma pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa saan minema arsti juurde.\nMa ära olen kaks tunnid.\nMa tahan, et see kirjutad kiri Merikele ja teed skeemid.\nKui ma ei jõua, et sa saad tegema veel üks töö.\nSa saad kirjutama tablid.\nMinu e-post ... või helistad mulle ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mul on uudis.\n\nTeisepäeval ma ostsin minu koju uue mööbli, sest et vana mööbli mulle ei meeldi.\nMa käisin poodisse ja vaatan mööbli.\nUue mööbli ma ostsin mööbli poodist \"ABC\"-st.\nSeda oli uue sofa ja tollid.\nMa mõtlesin midu ma vana mööbliga tegin.\n\nMa arvan, et vana mööbli ma võtan ju panema suvilas, sest et suvilas ei ole sofa.\nUue sofa on väga ilus ja mugav.\nJa tänan meie korter nüüd on ilus ja mugaval toas on uus sofa aga köögis on uue tollid.\nAga ma ei valmis, sest et ma tahan ostsida veel erinevad mööblid.\nMa tahan uue laua köögisse, uued kappid ja riulid.\nVeel ma tahan uue telerite.\nLõpus ma ostsin uue mööbli väga hea.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 284" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101109 (41591a59-7b4d-4307-ac2c-c95eaadb0100).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Ma töötan haiglas Ida-Viru keskhaigla, vastuvõtt.\nMa töötan haiglas viis aastat.\nMa olen hooldaja.\nMule meldib minu töökoht.\nMinu kolleeg on väga hea inimine.\nMinu töö on väga huvitav.\nMe vastutaime patsiendi, tegime vererõhk, paneme gradi käte, võtame analüüsid, ja otame arsti.\nMe töötame 24.\nh. Minu töögrafik üks päev ja öösel.\nMinu kolleeg aitab minule.\nPikale patsiendi kušheti juurde ja riidet lahtit.\nTihti kolleeg me läheme pidu.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin uus mööbli Jõhvis, biivan ja uus laua.\nMinu uus biivan on väga suur ja mugav, ta on pruun värvid.\nMinu uus laua on üks metrid.\nVana mööbliga ma panen minu pere, selle pärast nad tahavad minu vana diivan.\nMinu korter nüüd on vaga ilusad, suur diivan ma panen akna jurde.\nMinu meeldin istu uus diivan.\nMa veel kodus muuta tahan uus telerit ja voodis.\nPraegu minu TV on väga väike, aga ma tahan järgmine palk uus TV ja väga suur ja veel ma tahan suur voodis, ma panen uus voodis minu magamis tupa.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 274" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101110 (307efc0b-15c9-4ab3-b138-994fefc82a92).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere, Helgi!\nMulle pean paariks tunniks töökohalt ära minna.\nHelgi, ma lägen arsti juurde mulle ära olen kell kaheni.\nSa pead kirjatama kirjad ja lugema.\nVeel kontrollid e-posti.\n\nMa helistan Sulle või Sa helistad mulle telefoni eest, number ... Suur aita, saab eest.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Me tahame ammu ostame uue mööbli.\nMeie mööbli väga vana.\nOma koju me tegisime remonti.\nMööbli me ostsime suur kauplusest, Tallinnast.\nMööbli väga ilus.\nMe ostsime pehme diivanid elutoas, suur laud ja neli toolid.\nKöögis me otsime kaks kappid ja taburettid.\nMagamistoas me otsime voodi ja riided kappis.\nMööbli on puu ja mugav.\nVana mööbli võttab nabrid suvilas.\nKorteris meil nüüd väga hästi ja ilus.\nMe armastasime istuda õhtuni elutoas ja vaatasime telerit.\nVeel me tahame osta uue mööbli esekus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 235" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101112 (68c60b38-b9ec-43ca-ae2a-2e1ebbc33823).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Teade: Tere, Natalja!\n\nTäna ma pean töökohalt ära minema.\nMa mõtlen, et paariks tunniks, kolmast viieni õhtul.\nMul on vaja arsti juures kiiresti.\nPalun, kirjutage ekoolis minu tundi ja kodunetööd.\nMinu kabinetis laua peal on minu päevik.\nPäevikus ma kirjutasin tunnide teemad ja kodunetööd neljandas ja kolmandas klassides.\nKui te ei leidsi minu päevik, helista mulle.\nMinu mobiiltelefoni number on ... Suur äitäh teile, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Minu pere ja mina elavad nüüd uus neljatoalises korteris.\nSee on väga suur väga mugav, soe ja ilus korter.\nMa ja minu abikaasa Sergei otsustasite osta oma koju uue ilusa ja mugava mööbli.\nMinu peres ei ole palju vaba raha, sest me ostime ainult diivani, tugitoolid ja kappi.\nMööbli me ostsime mööblikauplusest \"Avant\".\nTa asub Narvas.\nVana diivani ja tugitoolid me panesime pojatoasse, aga vana kappi panesime tütratoasse.\nPraegu minu korter on väga kauniks.\nVeel me tahame osta uue köögmööbli.\nVõib olla me tegema see järgmisel aastal.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 264" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101113 (5f4c2eab-bdde-4013-bc8c-a65b22173934).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis Virve!\nMa pean kell 10 töökohalt ära minema.\nMa käin hambaarsti juurde.\nMul on väga valutab hambad.\nMa mõtlen, et mul aitab paar tundi.\nSa peab sel ajal veedama kaks tundi minul klassis.\nLaste tead, mida vaja tegema.\nTemad on ülesanne.\nKui on midagi, helista mulle telefonil ... Sinu kolleega ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Teksti ei ole kirjutatud.\nJutu pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 168" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101114 (e73418a1-67fa-44f5-a335-1e1334b8741a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere Marika!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa pean minema haiglas.\nMul on hambaid valutab.\nSee ei ole väga kaua, ümbes kaks tundi.\nSel ajal, palun, annad kaks tundi 4. c klassis.\nSeal on kehaline kasvatus ja loodusõpetus.\nHelista mulle.\n\nMul on uus telefoni number ... Aitäh Sinule.\nSinu kollega ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma ostsin oma koju uue mööbli.\nMa sõidsin mööbli kauplus ja ostsin mööbli köögis.\nSee on väga ilus ja mugavam mööbli.\nMa ei tea, mida vana mööbliga tegin.\nVõib olla kinkin sõbrale.\n\nTemal on maja maal.\nTemal sobib minu vana mööblid.\nPraegu minu korteris ei ole köögi mööblid.\nMe tegime korteris remonti ja vana mööbli on katke.\nVeel me tahaksime muuta elutoas mööblid: sektsionkapp, diivan, tugitoolid ja divanilaud.\nMe tahaksime ostma kõik Uus Aastat eest.\nVeel me mõtlime muuta mööbli magamistoas ja eseklik.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 248" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101116 (e9ad29e1-4af1-44b7-b34b-ff1c0c50217d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kallis kolleegid, Ma pean minema Narvale, ümber viis tundi.\nSel ajal te peate ehitama selle kooli senad ja hakate ehitama kooli-parkla.\nKui see ei tee, te tööte vaba ajal.\nKui te tahate minuga helistad, helistage tel.... Aga kui te on Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Ma oostan oma koju uue mööbli.\nSee on väga ilus ja kasulik mööbli.\nMa ostsin seda kaupluses nimetatakse \"Elise\".\nSeal on palju mööbleid ja Sim-kardeid.\nSee maksis 50 eurot.\nMa andsin minu vana mööbli minu sõbrale.\nTa oli väga lõbus pärast seda.\n\nAga ma tahan ostada oma koju uue telerite ka.\nMinu vana telerit töötab halvasti.\nMa arvan, et minu korter nüüd on uue arvuti, sest vana arvuti ei töö ja ma ei saa teha minu töö.\nKõigepealt ma pean ostma uue kella, kõik mõtlevad, et ma on ünimüts, aga minu kell on ei töö ka.\nMa mõtlen, et ma müüan minu arvuti ja telerite, sest mul ei ole raha uueks asjuks.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 265" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101201 (f3d34f17-71e1-4857-a213-e8644b7c3d7c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Palun assendata mind paar tundi lähek arsti vastu võttele, võimalik et aega läheb rohkem, sis annan teade.\nOle nii kena tee paar ülesandet minu eest.\nHelista klienditele ütle et meie kohtumine jaab ära, et esimees võimalusel võttan nendega ühendus, saada minu kirjad ära mis on minu laua peal.\nKui tuleb midagi kiret, ja tähtis, helista mulle, või saada sõnumit.\nSuur tänu sulle.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Tahan muuta oma elamist korter.\nVahetada mööblit.\nMööblit akkan ostma poest, voi tellin mõned asjad juurde.\nAlustan kööbist, selle kindlasti tellin.\nKappid, vee valaja, laud, toolid peavad kokku minema, disainiga ja värviba.\nSuur tuba, selleba on lihsam.\n\nMulle eritti ei meeldi palju asju.\nKõibe tähtsam peab olema ilusad kardiinat taaapet.\nSiis ma ostaks poest ilusad diivanit neid võib olla mittu, nahast.\nKindlasti valbet värvi.\nVõimalik et seina peale paneks paar rjuulit raamatu jaoks, põrrandale kappit hästi madalat sinna peale televisor.\nMulle meeldib madalat asjat.\nOstaks ilusa vaiba sinna peale madal laud, klaasist sobiks, seda ka võib tellida.\nSis lõppuks ibasubused aksesuarid, vaasid, lilled.\nJaarbmine remont tuleb, vaani toas, ja mabamistoas.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 284" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101202 (3ef77922-923c-4b1a-b410-0350c9e8e8b4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Minu kolleeg peab olema minema minu kabineti.\nMina sain olema kohal kolm tunni pärast.\nKolleeg peab olema sel ajal vastuvõtab elektronpostil ja telefoonis.\nMina töötan interneti kompaniis.\nTeate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Meie pere ostab uue mööbli interneti poes moobel 24.\nee.\nEelmisel nädal me ostsime uue diivan.\nVana diivan meie kingitame minule vanaemale.\nMeie korteris nüüd on eesikus riidekapp, peegel.\nElutoas on uus diivan, laud, seina kapp, toolid.\nMagamistoas on riidekapp ja voodi.\nKabinetis on suur laud ja kontoritool, diivan ja seinakapp.\nKodus me tahame muuta jargmised: Elutoas vana laud ja toolid, seinakapp ja gaardinat aknal.\nMagamistoas me tahame muuta riidekapp ja voodi matrass.\n\nKabinetis me tahame muuta seinakapp ja vana arvutilaud, veel me tahame muuta gaardinat aknal kuidas elutoas.\nMeie pere väga armastab oma korter ja meie meeldib vahetada vana mööbel meie korteris.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 242" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101203 (c893b823-678a-442b-98de-33faf523e034).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere päevast kallis Tiiu.\nKirjutab sulle ... Mulle on vaja töökohalt ära minna.\nMulle on vaja arsti juurde minna.\nMa olen arsti juurde umbes üks tund, kella üheksast kuni kümneni.\n\nMa palub sind, tee koos lapsega ilusaid pildeid.\nSa saab kontakti minuga telefonil ... Lugupidamiseks, ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Ma tahan kirjutada sellest, kus ma ostsin koju uue mööbli.\nMulle meeldib üks mööbli kauplus, ta asub Narvas, tema nimi on Gigant.\nTavaliselt ma ostan uue mööbli internetis, aadressil www.\ngigant.\nee.\n\nMa ostsin uue diivan ja diivanilaud.\nVana mööbel ma kingin müüan.\nNüüd minu elamistuba on väga ilus koos uue diivani ja diivanilauaga.\nVeel ma tahan kodus muuta köök, mulle on vaja osta köögilaud, tollid, köögikomplekt.\nJa veel tahan muuta minu magamistuba, tahas osta uus voodi, laelamp, suur ja ilus vaip, suur peegel ja voodikappid.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 242" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101204 (d304adbe-aafd-4859-b508-b4e748ea9abc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Te peate horispolkoomi minna ja siis pöörage vasakule.\nSellel asub kool see on meie töökoht.\nTööaeg algab kell seitse ja kell kolmas lõpetab.\nTe peate õpeta lapsed Eesti keelte ja õpeta lapsed mida nad peavad teha eksamis.\nMinu kontaktid on minus klassis.\n\nMinu nimi on ... ja perekonnanimi on ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Ma ostsin uus mööbli uuest poodist.\nSee on väga hea pood: värviline ja nad ilus.\nMööbil on ilus.\nSee on diivan ja vood, olid väga hea.\nAga minu vana mööbel siis on minu õel, ta tahab et ma annan teie kõik vana mööbel.\nMinu korter algab uus elu, sellepärast et, uus mööbel annab teie uus interjer ja värvid.\nMa tahan muuta veel kööki, lastetuba, töötuba ja esiku.\nTöö toas ma proovin muuta ellektromasinad ja kompjuterit, esikus proovin tegema euroremonti, köögis ma tahan et oleks pesumasina ja uus külmkapp, lastetoas proovin euroremonti tegema ka.\nMinu mees rägi et see on väga hea mõte.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 264" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101205 (0142c9bd-b62d-4873-9804-b83ab3d0d084).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Kolleeg, Tatjana!\nMa pean paariks tunniks töökohalt ära minema.\nMa tahan teada sulle, et kuhu pean minna.\nMul on vaja minna ümbes kaks tundi juuksuri saloonis, ma teen praegu uue soeng.\nTatjana, sa peab sel ajal tegema, oota mind!\nKui on vajadusel ma jään minu kontakti telefoni number ... Ette tänades!\nSinu kolleeg ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks Hiljuti ma ostsin oma koju uue mööbli.\nJuba ammu ma vaatasin väga hea ja mugav pehme mööbli.\nMa unustasin sellega.\nOi kui tore, kui ma nägin pehme mööblit, sest mul soobib.\nMa jalutasin Jõhvisse ja läksin mööbli kauplusse.\nSeal ma nägin punane, nahk diivan ja kaks tugi toolid.\nSee mulle väga meeldis ja ma ostsin praegu.\nAga vana mööbliga ma annan siiski minu vana emale suvilasse.\nNüüd minu korter on väga ilus ja mugav, sest see diivan on suur ja pikk.\nAga praegu veel ma tahan ostma uue diivanilaud, sest olen väga mugav.\nKutsun kõik minu juurde külas.\n\nHelistage ja tulite minu kodus.\nMa elan ... Ootan kõik.\nKõike head.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 276" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 3101207 (0be93fbe-3fca-44bf-969e-c77ab3a0f48f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teade.\nTe peate paariks tunniks töökohalt ära minema.\nKirjutage selle kohta oma kolleegile teade: -          - kuhu peate minema, -          - kui kaua te ära olete (kellaaeg), -          - mida kolleeg peab sel ajal tegema, -          - kuidas teiega vajadusel kontakti saab.\n\n  Tere täna kell 10.\n00 ma nean ara minema ja tulen 13.\n00.\nKui mina ei ole 4 tundi sis te piate kõik töö ara teha.\nVoi nola ma tulen varem ja tulen appi ja kui midagi ei sa aru sis helistake mulle.\nMul praigu us telefoni number ... ja kui kjjte ei sa sis kirütake sõnumid selega numariga ... Teate pikkus on umbes 50 sõna.\n  TEINE ÜLESANNE Jutt.\nKujutage ette, et ostsite oma koju uue mööbli.\nEesti keele õpetaja palub teil sellest kirjutada.\n\nKirjutage: -          - kust ja missuguse mööbli te ostsite, -          - mida vana mööbliga tegite, -          - missugune teie korter nüüd on, -          - mida te veel kodus muuta tahate.\nJutt peab olema pealkirjaga: Kodu kauniks   Mina käisin Tallinnas pehme möödlei jargi.\nA ise elan Rakveres meie üldse seal pehme möödli ei ole.\n\nAga Tallinnas väga sur valik oli.\nJa sodsom kui meie noes.\nVana möödel tahtsin ara müüja sele pärast et ta vel on vjga koralik.\nA pjrast mõtlesin ümber ja elistasin oma tütrele küsisin aki tema tahad endale.\nTema oli nõus ja tüli jargi praigu korter on koralikum kui ennem us mööbel ei võta ni palju kuni kui vana mööbel ja jargmine aasta tahan vel remonti teha kökis ja suk tuab remont akan suvel kui mul nuhkus tuled ja mul on rohkem aega.\nAga või pola ültse müüsin ara ja ostan maja no se on minu unistus.\nTeksti pikkus vähemalt 100 sõna.\nSõnu 283" }, { "title": "Essee (e3efa19b-4503-4fa5-b7d7-792b63f53e4e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina olen koolivormi vastu.\nSelle pärast, et koolivorm tekib ühesugune hall mass, ei ole võimalik oma stiili välja arendada, kõigile ei pruugi koolivorm sobida.\nAga see ei tähenda, et kõik õppilased võivad kandma mida nad tahavad, näiteks tüdrukud ei saa kanna väljakutsuva riided.\nPoisid ka ei saa käima koolis šortis.\nMulle meeldib kandma ilusat, moodsat riided.\nAga kooli vorm on inetu, ta ei ole moodne.\n\nMina mõtlen, et kõigil, moodsal õpilasel peab olema moodne riided ja kõik nad tahavad olla erilised nendes riides.\n\nKui kool tahab koolivorm, siis ta peab teha kavandit ja rääkida õpilastega, selle pärast, et õpilased peavad teadma, mida koolijuhatajad tahavad." }, { "title": "Essee (0024be02-36ca-4fc6-b060-1a4deda2717d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nLaulmine mängib suur rolli inimeste elus.\nLaulavad nii noored kui ka täiskasvanud ja laulavad erinevad laulud.\n\nMina arvan, et laulmine - see on kõigepealt emotsionaalne väljendusvahend, mis aitab meid hästi end väljendada.\n\nIgal rahval on oma kombed ja loomulikult oma rahvalaulud.\nNiisugused laulud on Eestis, mis teavad ka teised rahvad.\nRahvalauludes kajastub rahva minevik, mis on väga tähtis inimeste jaoks, sellepärast, et nad ei tahaks oma ajaloo unustada, nad tahaksid, et need laulud teaksid ka nende lapsed.\n\nMa arvan, et eestlaste jaoks rahvalaul on väga huvitav.\nMe näeme, et lauluväljakul on alati nii palju inimesi, nii lapsed, kui ka täiskasvanud ja isegi vanemad inimesed.\nLaulurahvas laulab nii ilus, et mõnikord unustad kõikidest ja tunned ennast laulurahva osast.\nVäga huvitav, et iga laul on erinev, näiteks, esimeses laulas laulavad naised, omavahel kokkusaades, teises laulas võtab osa koor või mehed.\nVäga tihti laulavad tavalised inimesed koos kooriga või eeslauljaga.\nSee toob rõõmu.\n\nEestlased korraldavad erinevad folkloorifestivalid, võtavad osa ka erinevad ansamblid.\nMulle tundub, et kui eestlased organiseerivad niisugused üritused, seepärast nad meeldivad teistele.\n\nMe teame, et mõned teised rahvad võttavad midagi endale.\nMa olen veendunud, et laulurahvas toob ka kaasa naeratust, samuti ilusad rahvariided.\n\nTäna inimestel on väga suur huvi rahvalaule.\nTihti mõned momentid kasutavad populaarsed lauljad oma lauldes, näiteks, tekstisõnad või riided, see tekitab alati huvi.\n\nMulle tundub, et eestlased alati väärtustasid oma kultuuri ja väärtustavad täna veel rohkem." }, { "title": "Essee (0cf767e4-9762-4caf-af75-0ab78a1674ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mari ja tänapäevane naine.\n\nMa arvan, et Mari oli üks nendest naistest, keda oli väga raske leida ja harva näha siis, XVIII sajandil.\nNüüd on aga peaaegu kõik naised niisugused.\nMari polnud oma aja naine - ta oli üks nendest, kes kahe sajandi pärast muutusid ja said \"business-womanideks\", äri-naisteks.\n\nMari on väga huvitav karakter romaanis.\nTa on väga iseseisev ja tal on nii tugev tahe, et ka mõned mehed võiksid kadestada.\nTa on suhteliselt ilus ja oskab meestele meeldida - niisuguste naiste pärast on alati konfliktid ja sõjad juhtunud, näiteks Trojani Sõda ja nii edasi.\nTänapäevased naised ka peetuvad ilut väga tähtsaks ja püüavad ilusad olla.\n\nMari on ka natukene lapse-moodi, selles mõttes, et ta alati rõõmus ja muuretu välja näeb, mängib kogu aeg lastega.\nAga ta on ka tark ning julge.\nTa oskab mõelda mitte ainult iseennast, aga teistest ka, saab ta aru, et kui midagi temast sõltub, peab ta seda tegema igal juhul.\nTa pole nii kartlik ja tagasihoidlik nagu kõik teised - julgeb rääkida sellest, millest peetub vajalikuks rääkida, teeb seda mida peab ja arvab, et on parem teha.\n\nÜhesõnaga, Mari on väga tore naine, mitte tavaline, aga omamoodne.\nTa on XVIII sajandi tänapäevase naise prototüüp, sest kõik need iseloomujooned on tavalised nüüd.\nAga võreldes tänapäevase naisega, on ta veelgi parem, sest pole ta egoistlik ning on lahke ja heasüdamlik, mis on täna päeval harv.\n\nVot niisugune ongi Mari võreldes tänapäevase naisega." }, { "title": "Essee (0cff26a7-76e8-4c94-8894-df30ef4e8122).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mari ja tänapäevane naine.\n\nEesti kirjanduse tunnis me vaatasime filmi \"Mäeküla pimamees\".\nSelle filmi peategelane on noor naine Mari.\nTegevus toimub umbes 30 aastat tagasi, aga Mari on imelikult sarnane tänapäevase naisega.\n\nSeda võib kinnitada sellest, et Mari eesiplaanil on perekond ja ta võib teha ükskõik mida selleks, et oma mehel ja lastel aitama hästi elada.\nVaatamata seda, et Mari on päris uhke, ta nõustab mõisnikule juurde käia.\nTänapäeval on palju naisi, kes tegevad samasuguseid asju.\nNad saavad aru, et kõik sõltub nendest.\nNii Mari teab, et kui ta ei käi, siis tema mees ei sada piimameheks ja nad ei ela rikkalikult.\nSee töö on kõik tema mehe jaoks.\nTa mõtleb lastest ka.\nUus töö annab võimalust nendel õppida.\nMõisnikule käimine on omapärane töö Mari jaoks.\nTänapäeval tihti naine töötab ööpäeviti selleks, et lalstel oleks kõht täis ja nad võiks õppida.\nHea haridus garanteerib, et tulevikus ei tuli nii palju ja raske töötada.\nIga ema soovib, et tema lastel oleks kõik hästi tulevikus.\n\nMe näeme, et isegi mehe surma pärast ta läheb linna, kus ta ootab uus ja raske elu!" }, { "title": "Essee (0d19431f-0626-4a08-b9b2-27d60afcfba4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige huvitavam reis.\n\nMa tahaksin jutustada kõigest huvitavamast reisist.\nMa sõitsin Rootsisse.\nMeie rühmas oli 20 inimest ja kestis 3 päeva.\nVälja sõitsime Tallinnast õhtul kell viis praamiga.\nPraamis meil olid kajutid.\nKolmandal laevalael.\nSeal me ööbisime kahekesi.\nSaabusime Rootsisse hommikul, registreerisime hotellis.\nPärast seda meil oli vaba aeg puhkamaks.\nLõuna oli hotellibaaris.\nPeale lõunat meil oli linnaekskursioon.\nMe sõitsime bussiga ja meie giid jutustas ja näitas meile linnavaatamisväärsuseid.\n\nStockholm on väga ilus linn.\nSeal me olime Kuninglik ökopargis.\nSee on maailma esimene linnarahvuspark, kus on rikkalik ebatavaline taimestik ja loomastik.\n\nRotsis linna tänavad ja pargid on üllatavalt puhtad.\nStockholmis on palju muuseume.\nNaiteks, Rahvamuuseum, Liljevalchsi Kunstihoone.\nAjaloomuuseumi Kullatoas on 3000 eelajaloolist kuld- ja hõbeeset.\nLoodusmuuseumis on huvitavaid väljapanekuid loomadest, fossiilidest, kivististest, mineraalides.\n\nBergiani botaanikaaias me nägime hiigelvesiroosi \"Victoria\".\nHuvitav vaatamisväärsus on raekoda koos torniga.\nRaekojas on Kuldne Saal ja Sinine Hall, kus toimuvad igaaastased Nobeli pidustused.\nBarokkstiilis kuningalossis asub relvakamber, kus on tõllad ja keskaegne relvastus.\nVarakambris me nägime kroone ja teisi väärtuslikuid esemeid.\nLossi Riigisaalis giid näitas meile kuninganna Kristiina hõbetrooni.\nDrottningholmi lossis, mis on pärit 17. sajandist, elab kuninglik perekond.\nSee on kõige populaarsemkoht turistide jaoks.\nPraegu seal asub ka ainulaadne Drottningholmi teater.\nNeid vaata mis väärsuseid me vaatasime kolm päeva.\nNeed jäid meile mällu.\nMulle meeldis see sõit väga." }, { "title": "Essee (0d329c88-8bc7-4723-84a0-84c21e717955).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu elus oli üks oluline õnnestumine: kui ma astusin muusikakoolisse.\nMängida klaveril ma hakkasin juba viiest aastast, laulda - sündist.\nSee oli päikesepaisteline päev.\nMa olin rõõmus.\nMuusikakool mõjus minu elule.\n\nTeine õnnestumine oli see, kui ma astusin TPÜ-sse.\nMa kardsin, et ma ei astu ülikoolisse.\nVeel ma kardsin elada suures linnas, sest elasin siiamani väikses linnas.\nKui ma kuulsin, et mina ikka astusin, siis ma olin õnnelik.\nJa praegu ma ei karda juba Tallinna.\n\nVeel üks positiivne sündmus oli minu elus.\nSee oli sõit Poolasse.\nPoola mulle meeldis nii, et ma ei tahtnud sõita koju tagasi.\nSeal mul on nüüd palju sõpru.\nMulle meeldis poola keel, ja ma tahad õppida seda järgmisel aastal.\n\nAga minu elus oli ka ebaõnnestumine: onu tapmine.\nSee oli suur mure.\nOnul oli suur pere.\nLapsed jäid ilma isata.\nKui ma kuulsin seda, ma ei usunud, et see võib olla.\nAga ikkagi võib.\n\nTeine ebaõnnestumine oli, kui ma ei astunud Tartu Ülikoolisse.\nMul ei olnud inglise keele eksamit, siis ma ei astunud.\nAga ma jäin täiesti ükskõikseks, sest teasin, et olen astunud TPÜ-sse.\n\nVeel üks negatiivne sündmus oli, kui ma olin Ukrainas ja seal unustasin oma passi.\nSee oli hirmus päev, suur probleem.\nAga praegu ma arvan, et see oli kasulik kogemus.\nÄra kanda passi oma kottis kaasa!" }, { "title": "Essee (18ed063a-b8b7-4a39-bc8d-bf29bcecf676).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu.\nMa elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nNarva on piirilinn.\nNarva südalinn on Peetri plats.\nMa elan Liiva tänaval, üheksakorruselises majas, neljandal korrusel, kolmetoalises korteris.\nMaja hoovis on laste mänguväljak.\nMänguväljakul on liivakast, ronimisredelid, liumäed ja mõned pingid.\nMaja ümbres on palju rohelust: kasvavad erinevad puud ja põõsad, tee ääres on hekk ning hoovis on ilus pehme muru.\nMeie maja lähedal asuvad: toidu- ja tööstuskaupade kauplused, kool, kaks lasteaeda, parkla, kaubakeskus, ühispank, apteek, juuksla, sõidutee, kõnnitee ja natuke jääb busipeatus.\nMeie trepikoda on alati puhas.\nMeie korter on erastatud.\nMeie korter ei ole väga suur.\nMeil on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja töötuba.\nMinu esik on vaike.\nUksest, paremal seina juures ripub nagi.\nNagis ripuvad välisriided.\nEsikus on veel peegel ja seinakapp.\nMinu elutuba on päikesepoolne.\nMinu elutuba on suur.\nUksest, vasakul seisab seksionkapp.\nSektsionkappis on riiulid ja sahtlid.\nRiiulidel on raamatud.\nSektsionkapi kõrval seinal on maal.\nPõrandal on suur rohelisekirju vaip.\nAkna juures, nurgas seisab teler.\nAkna ees on valge tüllkardin ja punane kardinad.\nVastas, vasakul on diivanvoodi.\nAknalaual seisavad toalilled.\nDivani kõrval on põrandalamp.\nSektsionkapp juures seisab kirjustuslaud.\nKirjustuslaual on telefon.\nMinu magamistuba ei ole väga suur, aga see tuba on soe ja hubane.\nMagamistuba on põhjapoolne.\nUksest, paremal seina juures seisab suur, valge pesukapp.\nAkna juures seisab lai voodi.\nAkna ees on valge tüllkardin.\nKülgkardinaid ei ole üldse.\nAknalaual seisavad toalilled.\nVodi kohal seinal on kaks seinalampi.\nVastas, vasakul on suur peegel.\nPeegali kõrval seisab öökapp.\nMinu köök on väike.\nUksest paremal seisab ümmargune laud nelja tooliga.\nVastas, vasakul on uks rõdule.\nUksest vasakul seinal ripub riiulid.\nNurgas on külmkapp.\nKülmkapp juures seisab köögikapp.\nKöögikapp juures on elektriküte.\nElektriküte kohal on tõmbekapp.\nKöögikappis on nõud: taldrikud, tassid, klassid, lusikad, noad ja kahvlid.\nKülmkapi ja köögikappi vahel on valamu.\nKöögilaual on suhrutoos ja teekann.\nKöögipõrand on kaetud linoleumiga.\nKülmkapis on toiduained.\nLael on laelamp.\nValamu kohal on pilt.\nValamu juures seinal ripub nagi.\nNagis on käterätik.\nKöögi sein on kaetud pestavtapeega maast laeni.\nNurgas seisab raadio.\nEdasi, seina juures seisab taburet.\nTabureti kohal seinal on seinalamp.\nKülmkapi peal seisavad mahlapress ja hakklihamasin.\nTabureti ja külmkapi vahel seisab suur, uus teler.\nMinu töötuba on suur.\nUksest, paremal seina juures seisab suur ümmargune laud.\nLaual on laulamp ja telefon.\nPõrandal on suur punasekirju vaip.\nVastas on sektsionkapp.\nSektsionkappis on nõud ja raamatud.\nEdasi, seina juures seisab tugitoll.\nKõrval teisel seinal ripub suur ümmargune peegel.\nAkna juures nurgas seisab teler.\nTeleri kohal seinal on väike riiul.\nRiiulil on vaas ja vaasis lilled.\nEdasi, vasakul seina juures seisab klaver.\nKlaveri kohal seinal ripub suur maal.\nNurgas on kušet.\nAken avaneb hoovi poole.\nMa elan kõigi mugavustega korteris.\nMa maksan elektri eest umbes sada krooni kuus.\nVee eest ma maksan mõõturi järgi.\nSageli ma helistan kaugekõnesid ja maksan telefonimaksu üle kolmesaja krooni.\nTualett ja vannituba on eraldi.\nVannitoas on vann, peegel, pesumasin, käterätikud, hambaharjad, hambapasta, seebid, valamu ja nuustikud.\nMa ostan pesumasina jaoks spetsiaalse pesupulbri.\nMa olen oma korteriga rahul." }, { "title": "essee (1965e5d3-161f-413d-a305-42f1d07821c3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu.\nMa elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Vaivara vallas, Olgina alevis, Tallinna maantee tänavas maja number viisteist, korter number kaks.\nMa elan neljakorruselises kivimajas kolmandal korrusel kahetoalises korteris.\nMeie maja lähedal asuvad: kaks toidukaupluse, lasteaed, Olgina rahvamaja, sõidutee, baar, saun, medpunkt, raamatukogu, spordisaal, laste mänguväljak, aiad, bussipeatus.\nMeie majas on kaks sissekäiku.\nSissekäigus on kuusteist korterit.\nMeie majas on keskküte, külm vesi, elekter.\nMeie korteris on kaks tuba, köök, esik, tualetti- ja vannituba.\nElutuba on läbikäidav.\nMagamistuba, elutuba, ja köök on päikesepoolne.\nEsik on väiksevõtu ja pime.\nEsikus, paremal välisuksest seinal on ümmargune peegel.\nPeegli all seinal on riiul, sahtlis on korterivõitmed ja garaaživõiti.\nEdasi seinajuures seisab nagi.\nNagis ripuvad välisriided: palitud ja joped.\nNagi all seisab kingad.\nNagi vastas on tualetti- ja vannitoa uks.\nTualetti- ja vannituba on koos.\nParemal uksest nurgas seisab valge kapp.\nKapis on pesuvahendid, käteratikud ja saunalinad.\nKapi kõrval seina juures on pesukorv.\nEdasi, nurgas asub automaatpesumasin.\nPesumasina kohal lae all ripub elektriboiler.\nVasakul uksest nurgas on WC - pott.\nVasakul WC - potist on hari ja kühvel.\nEdasi, seina juures on kraanikauss.\nKraanikausi kohal seinal on ümmargune peegel.\nParemal kraanikausi kõrval nurgas asub dušš.\nSiin on elutuba.\nUksest vasakul seina juures seisab trümoo suure peegliga.\nUksest paremal seina juures on seinakapp ja sektsioonikapp.\nSektsioonikapis on raamatud, serviisid, bokalid, voodipesu, lasterõivad.\nAknast vasakul nurgas on õmblumasin.\nÕmblumasina peal on teler.\nVasakul õmblemasinast on arvuti laud ja tool.\nArvuti laua kohal seinal on maalid.\nParemal aknast seina juures seisab diivan.\nDiivani kohal seinal ripuvad maalid.\nAkna ees seisab laud - raamat.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardinad.\nElutoa põrandal on pruunikirju vaip.\nLael ripub ilus peegeline lühter.\nDiivani ja akna vahel nurgas on tolmuimeja.\nDiivani ja sektsioonikapi vahel on uks magamistuppa.\nMagamistoas paremal uksest seisab suur voodi.\nVoodil on kaks sulepadja, vatitekk, voodikate.\nVasakul uksest seina juures seisab riide- ja pesukapp.\nSelle kapi vastas on veel üks samasugune kapp.\nUkse vastas on aken.\nAkna ees asub lastevoodi.\nAkna ees ripub tüllkardin.\nPõrandal on rohelisekirju vaip.\nLael on lühter.\nSee on köök.\nKöök on väike.\nUksest vasakul seina juures asub elektripliit.\nElektripliiti kohal on tõmbukapp.\nJa tõmbukapi kohal on väike köögikapp.\nSeal on tühjad purgid ja karbid.\nVasakul elektripliiti kõrval on ka köögikapp.\nKöögikapis on palju keediseid.\nKöögikapi peal on teekann ja suhkrutoos.\nKöögikapi kohal seinal on ka köögikapp.\nSeal on arstirohud.\nElektripliiti all on suur sahtel.\nSahtlis on pannid, sõel, potid ja salatikausid.\nParemal elektripliiti kõrval on valamu.\nÜmmarguse valamu all on prügiämber ja ämber kartuliga.\nValamu kohal on köögikapp.\nSelles köögikapis asub lauanõud: taldrikud, kruusid, klaasid.\nKöögis valamu juures on nõudepesuvahend.\nValamu juures nurgas on supilusikad, dessertlusikad, teelusikad, kahvlid, kulp, vahukulp, avaja.\nÄäres, seinal ripuvad noad.\nTeises nurgas, akna juures on külmkapp.\nValamu ja külmkapi vahel on köögikapp.\nSeal asuvad makaroonid, tangud, jahu, sool, suhkur.\nKöögikapi peal on elektrikann.\nKülmkapi juures seinal ripuvad käteratikud.\nKülmkapi peal on mikrolaineahi, aga mikrolaineahju peal asub mikser ja võileivagrill.\nParemal uksest seina juures seisavad väike köögilaud nelja taburetiga.\nLaua kohal seinal ripub kalender.\nAkna ees on valge tüllkardin.\nAknalaual paremal pool on leib ja sai, aga vasakul pool on lill.\nKöögipõrand on kaetud linoleumiga.\nLael on laelamp kolme lambikega.\nKöögiseinad on kaetud pestavtapeetiga." }, { "title": "Essee (1a9475a4-e23b-4e16-8022-f3bec6168884).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nOlen üheksateistkümne aastane.\nArvan, et mina olen rahulik, vaikne ja saladuslik inimene.\nMind huvitab kõik mis on seotud muusikaga, just selle pärast mina ise mängin gitarri.\nMinu lastepõlves oli mul soov arstiks saada, aga kuskil kümnendas klassis otsustasin jätkada minu tuleviku elu ehitajana.\nOlen seisukohal, et elutus areneb väga kiiresti ja tänapäeval on vaja palju spetsialiste, kelleks ma just soovin saada.\nMina valisin geodeesiat selle pärast, et see on väga oluline eriala.\nNagu mina juba tean see on esimene tase ehituses, sellest väga palju sõltub.\nValisin TTÜ õppimiseks sest arvan et siin on võimalus häid haridust saada.\nArvatakse, et kõige kuulsamad ja paremad ülikoolid Eestis on TTÜ ja Tartu Ülikool.\nMu esimesed muljed ülikoolist praegu veel head, ei tea muidugi mis mind ootab tulevikus.\nKõige suurem probleem minu jaoks on eesti keelne õppime, sest mul alati olid probleemid keeltega.\nKõik teised asjad ja tingimused mulle soobivad.\n\nMida mina ootan eesti keele loengutelt, ei tea täpselt, aga arvan, et suuline osa minu jaoks on olulisem ja muidugi kõik mis on seotud minu erialaga." }, { "title": "Essee (1acb559c-efd2-4c62-b9cf-b1445669ef50).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.\nMa olen üheksateist aastat vana.\nElan Sillamäel.\n\nSellel aastal mina lõpetasin Sillamäe Kannuka kool.\nPärast kooli ma tahaksin Tallinna Tehnika Ülikooli astuda, sest et, nagu ma tean, see on väga hea ja prestiizne ülikool.\nLisaks selle ma tahaksin inzeneerina saada, nagu mina isa.\nSee on põhjus minu astmise sellel ülikoolis.\n\nNagu ma tean TTÜ on väga hea ülikool.\nMinu sõbra jutustasid ainult positiivsed mõtted TTÜst.\nMa praegu näen, et see on tõesti.\n\nKõik studentid on seltivad; sõbralikud; lõbusevad, ... Õppimine TTÜ-s annab mulle eriala ja kõrgharidus.\nEt selle võtta siis ma pean hea õppima ja muidugi eesti keel teadma.\nPraegu mul on väga palju aine.\nNäitaks matemaatika, füüsika; informatika... ja eesti keel.\n\nEesti keele tundides ma tahaksin oma oskust eesti keeles laendada, et minu eesti keel sai paremaks.\n\nSest et ma tahaksin suhelda ja aru saada teisest eestlastest.\nPraegu see on problem minu jaoks.\nAga ma loodan, et ühe kursuse lõpuks ma saan osaliselt rääkida ja suhelda eesti keeles probleemita.\n\nLõpuks ma tahan öelda, et mul on hea meel, et ma astusin ja valesin TTÜ." }, { "title": "Essee (1dce132b-61bb-41e8-a9be-286f83a22504).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keemiatooted on tervisele ja loodusele ohtlikudMeie kõik teame, et keemiatooted väga hästi puhastavad pesu, surepäraselt ravivad, ühe sõnaga ilma keemiatootest me ei saa kodus mitte midagi teha.\nAga mina arvan, et see on vale.\nMina arvan, et suurem osast infost mida meie teame keemiatootest on reklaam.\nTeadlased milleseid leiavad uut keemiatooteid lihtsalt ei tea oma keemiatoode kõrval toimet.\nNad töötavad oma firmas, ja seda firma maksab temale raha ainult selle töö est milline teeb kasu.\nAga keemiatoode kõrval toimet leidsimine on juba teine raske ja pikk töö.\nSee töö ei tee kasu, sellepärast kõik keemia tooted võivad olla ohtlikJa isegi kui teavad, et keemia toote on ohtlik teda ükskõik jatkavad kasutama, lihtsalt see pärast, et ta on odav ja mõjus.\nSelline seisukord on ka meditsiinis ja toitumises.\nMõnikord näiteks rohu on ebaeffektivne, aga reklaam räägib teistmoodi, et see on parem vahendid.\nTootja valetab, et teha raha, sellest on probleem." }, { "title": "Essee (1f330800-6c66-4979-8da3-d2dcebb0addc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas ma õpin eesti keelt.\n\nMa elan Kohtla-Järvel.\nKohlta-Järve asub Ida-Virumaal.\nIda-Virumaal on vaja eesti keel.\nIga inimene, kes elab Eestis peab teadma eesti keelt.\nMeie linnas väga palju eestlasi.\nMeie oleme venelased, aga see ei tähenda, et me ei pea teadma eesti keelt.\nMe peame vestlema koos eestlastega.\n\nKui mina olin väike tüdruk, siis ma tahaksin õppida eesti keelt.\nTahtsin, et ema saatis mind eestile lasteaiale.\nkahjuks, ema ei ee seda.\nKui lõpetasin 9 klass, siis lähen õppima gümnaasiumi eesti keeles.\nVarem mõtlesin, et eesti keel mulle ei ole vaja.\naga nüüd ma sain aru, et eesti keel on väga tähtis asi meie elus.\nEesti keelt hakkasin õppima 3 aastat tagasi koolis.\nIga päev mina kuulan eesti raadiot, vaatan eesti telesaade.\nSelle pärast et, kuulamina ja nägemine see on väga tähtis eesti keeles.\nVõttan sõnaraamat ja vaatan sõnad.\n\nSõnad mis ma ei tea, ma kohe kirjutan välja endale sõnastikule ja pärast õppin pähe.\nSamuti ka loen raamatud eesti keeles ja pärast hakkan tõlkima koos sõnaraamatuga.\nVarem kui tõlkesin tekstid rohkem kasutasin sõnaraamat selle pärast et, minu sõnavara oli väga vaene.\nNüüd aga tõlkin ise ja sõnaraamat kasutan väga harvasti.\nMul on sõber.\nTa on eestlane.\nMõnikord ma räägin temga eesti keeles.\nIgal õhtul kaks tundi mina teen harjutused eesti keeles.\nÜldiselt mina oskan ütleda, et see meetod mida ma kasutan väga aitab mulle.\nKuna õppin ise eesti keelt.\nma mõtlen, et kui sa elad Eestimaal, siis on väga häbi, kui sa ei tea eesti keelt.\nMõned inimesed õtlevad, et eesti keelt meile ei ole vaja, aga see ei ole nii, see ei ole õige.\nMa ei taha teiste eest vastutada, aga minu jaoks eesti keel on emakeel." }, { "title": "Essee (1f67dae6-d0d7-4fb7-b4a5-3b56e106952e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestimaa alati laulis.\nVanasti ja praegu emad laulsid oma lastele, lapsed laulsid omavahel mängimas, mehed laulsid töö tegemises.\nEmad suuliselt jätsid oma lastele laulud vanasti, et need juba oma lastele jne.\nRahvalaul koosneb 2 osast: regilaul ja riimiline rahvalaul.\n\nRegilaul on tänapäeval põhiliselt kadunud, aga seda võib leida veel Setumaal, Kihnus.\nLaulsid naised, sest mehed olid meres käimas või kuhugi veel käimas, aga naised pidid kodutööd tegema, lastega istuda, käsitööd või toitu tegema.\nRegilaul on ilma pillideta, suuline ainult.\nRiimiline laul oli kasutatud kirikutes salme lauldes.\n\nLaulud kirjutati ümber, hiljem trükiti, et neid saaks laiemale levikule viia.\n\nRahvalaulul on 3 põhiosat olemas: laul, pillimäng ja tants.\nNeed on väga seotud omavahel.\nLauluteel võib ennast väljendada.\n\nEestis vanasti laulsid mehed ja tegelesid ainult meeskoorid.\nEsimesel laulupeol, mis toimus 1896 aastal Tartus, esindas 46 meeskoori ja mitte ühtegi naist.\nPärast peo suurendamist, 1933 aastal lisandusid naiskoorid.\n\nLaulupeost sai suursündmus rahvasele, alates kuuendast peost laulupidu kolis Tallinnasse.\n\n1994 aasta juulis toimus toppelt laulupidu, sest et toimus 125, laulupidu kahes linnas - Tallinnas ja Tartus.\n\nSee oli nii seotud omavahel, nagu üks pidu kahe osana.\n\nÜleeestiline laulupidu on ka tänapäeval kõige tähelepanuväärtsem sündmus Eestis.\nEesti rahvalaul praegusel ajal sai suure mõju lähedamatest rahvastest (Venemaalt - bajaani mängimise).\n\nRahvalaul on väga populaarne.\nMeil tihti toimuvad rahvafestivalid, mitmesugused üritused seotud rahvamuusikaga ja tantsiga.\nLaula sa ka!" }, { "title": "Essee (1f73fa76-eb3b-4610-99e6-bb8e1afaa4fc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukoha kirjeldamine.\n\nMina olen praegu tudeng ja elan Meditsiinikooli ühielamus, sellepärast et olen Pärnust, aga õpin Tallinnas.\n\nÕpilaskodu asub viiekorruselises hoones.\nMina elan kolmandal korrusel ja arvan et see on kõige parim variant minu jaoks.\nKui ma elaksin neljandal või viiendal korrusel, siis minu jaoks oleks liiga raske nii kõrgemale käia.\nMaia sees on tehtud remont.\nAga näiteks viiendal korrusel köögis ja vannitoas remont ei ole veel tehtud.\nMinu korrusel on aga kõik remonditud ja mugavasti tehtud.\nTuba, kus ma elan, mulle ka sobib hästi.\nSee on suur tuba helesiniste seinadega ja toas on kõik, mis mul vaja on.\nMulle meeldivad ka tüdrukud, kellega ma elan.\n\nÜhiselamuses on veel üks suur pluss.\nSee on ühiselamu üür.\nMina maksan ainult neli sada krooni kuus ja pole vaja eraldi maksta kommunaalmakseid.\nJa veel - ühiselamus on tasuta internet.\n\nMuidugi, elamises õpilaskodus on ka oma miinused.\nNii või na, aga kodus on ikkagi parem elada.\nNäiteks, väga ebamugav on see, et korrusel on ainult üks köök, WC ja duširuum.\nVahel on vaja oodata, millal duširuumi vabanetakse.\nJa korridoris alati keegi käib ja meie oma toas kuulame seda väga hästi.\nJa on veel üks asi, mis närveerib mind väga.\nSee on ühiselamu reegel, et külalised peavad olema sees ainult kella seitsmeni õhtul.\n\nAga mis teha, niisugune tudengielu mul on.\nJa mina tean, et paljud elavad halvem, kui mina.\nSest Tallinnas on palju ühikaid, kus remont ei ole veel tehtud, või mõnedele ei meeldi inimesed, kellega nad elavad või veel midagi muu.\nNii et mina olen minu elamiskohaga enam - vähem rahul." }, { "title": "Essee (1fd727d4-2fcc-4876-be70-2f5611a603aa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin seda eriala?\n\nTahaksin parandada oma eesti keele oskusi, sest märkasin viimati, et rääkides seda keeles, teen palju vigu.\nEesti keel on nii kui nii tarvis teada, kui inimene tahab elada ja õppida Eestis, vähemalt üttelda müüjale mida ta tahab osta või lihtsalt konsulteerida, on alati vajalik.\nSamuti see võib aidata mind oma tulevikus õppimises, sest tuleb palju lugeda eesti keeles, ning õppematerjalid on ka selles keeles.\nJa muidugi see eriala võib aidama mind arenema oma oskusi, et suhelda oma kaaskursustega, sest palju neist on eestlased." }, { "title": "Essee (213f09c5-de01-48c3-9da5-bb87edaf7913).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu jõulumõted.\n\nVarsti on jõulupühad.\nMa ootan neid sellepärast et kahekümne teisest detsembrist meil on väike jõuluvaheaeg.\nJõulupäevad on väga huvitavad päevad.\nMeie linn on ilus kaunistatud, kesklinnas on suur kusk, Vanalinnas jalutavad päkapikud.\nKõigil on väga hea ja pidulik tuju.\nInimesed ostavad kingitused ja kinkivad teineteisele.\nJõulu see on suur pidu usulik inimestel.\n\nAga sellel aastal minust jõulupäeevad ei ole pidu.\n\nSellepärast et kahest jaanuarist mul algab sessia.\nJa terve nädal ma kavatsen õppida matemaatiline analüüsit, kujutav geomeetriat, lineaaralgebrat ja füüsikat.\nMa tahan kõik eksameid hästi kirjutada.\nKui ma sain füüsika eksamis \"5\" siis see on kõige parem kingitus mulle jõulule ja uue aastale." }, { "title": "Essee (22066352-ff28-4d09-b814-d62c5b52c343).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMina lõpetasin Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi.\nKoolis ma unistasin saada füüsika õpetajaks, aga kui ma mõtlesin ära, siis ma sain aru, et seda on raske.\nSiis ma mõtlesin tulla TTÜ-s, sellepärast et seal on palju sõpru ja minu klassikaaslased ka kavatsesid tulla TTÜ-s.\n\nKui tulin õppima oma eriala ma tutvusin uue inimestega, kes on ka lahed, sõbralikud ja seltsivad.\nMa lähen TTÜ-sse õppima oma erialale: ma mõtlen et seda elektroenergeetika on väga perspektiivne.\nSellel erialal ma jaba leidsin uusi sõpru.\n\nTTÜ on väga suur hoone ja kaasaegne, seda on imetlenud mind, sest et ma ei õppinud mitte kunagi suures hoones.\nSelles ülikukoolis kõik inimesed on sõbralikud.\nAga ma ei oodanut, et seal on raske õppida.\n\nMida ma ootan eesti keele tundidelt?\nOotan, et seda tunnid aitavad mind ja ma sain rääkida eesti keelt.\n\nMa tean, et meil on väga hea õpetaja." }, { "title": "Essee (22b05c25-4d44-4c27-95d5-17a4b375584a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\n\nMida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\n1) Miks ma valisin selle eriala?\n\nSee on küll suur küsimus, mida teha pärast kooli lõppetamist.\nMõned valivad üks või paar puhata või minna tööle et teenida raha.\nAga peagi kõik need noormehed ja neiud otsustavad edasi ka õppida, astuda mingi ülikooli.\nSiis tuleb valida eriala, kus kavatsed õppida.\nJa see on juba saia korda raskem.\nOn vaja ise ennaga kokku lepida, mida sa tahad praeguses ja olevikus elus.\nMina aga sain aru mida ma tahan neli või viis aastat tagasi.\nSaada ajakirjanikuks oli mu lapsepõlve uni ja unistus.\nMul oli (ja on ka siiamani) lemmikajakirjanikud ja lemmikajalehed.\n\nNeid ma lugesin kogu aeg.\nSee pole eriti hea, aga lugeda ajalehte mul oli huvitavam kui, näiteks, mingi põnevat raamatut.\nMa lihtsalt ootasin, millal juba lõppeb kooliaeg, et pärast õppida ja saad ajakirjanikuks.\n\nKooliaeg juba hakkas lõppetada, mina aga hakkasin kahtlema oma valikus.\nMina ei olnud juba nii kindel, kui lapsepõlves.\n\nPraegu aga mul on rõõm, et sel raskel ajal ma sain teada Tallina Ülikoolis toimuvad ajakirjaniku kursused.\nMa registreerisin enda ja hakkasin käima nendel kursustel ja varsti oli juba saiaprotsendiliselt kindel, et ajakirjandus on see asi, mis on mul vaja.\nSee oli väga huvitav kirjutada artikleid, intervjeerida, koostada tekste.\n\nJa see meeldis mulle.\nMinu arvates, tuua inimestele infot on hüvasti.\nMa saan aru, et töötamises ajakirjanikuna ei ole palju puhkust, aga see eriti ei puudu mind, ma tahan saada ajakirjanikuks.\n\n2) Mida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\nMina astusin Tallinna Ülikooli selleparast, et siin on see eriala, mis huvitab mind.\nMinu ei oota õppetamisest kerget elut.\nMa arvan, et tuleb praegu palju töötada.\nAinult õppimine viib heale ja huvitavale tööle.\nMina aga ootan, et Tallinna Ülikoolis toimuvad ka huvitavad üritused, kus saab ka võtta osa.\nMa arvan, et ülikooli elu ei ole sarnane kooli eluga.\nMida ootan veel ei saa praegu öelda." }, { "title": "Essee (27589dbb-c317-4397-bde7-dc92adbb309a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nKolm aastat tagasi, siis kui ma käisin kümnendas klassis.\nmeie koolis toimus õpilastevahetus Hollandiga.\nMa osalesin selles ka.\nHollandlased tulid Eestisse Jaanuaris.\nNad olid meie juures nädala aega.\nAprillis me pidime lendama Hollandisse, ka nädalaks.\nMina olin külas oma sõbrannal, kes oli talvel minu juures.\nIga päev meie jaoks olid plaanitud erinevad meelelahutused.\nNäiteks, esimesel päeval me olime nendes koolis ja tutvusime neide kultuuriga.\nSellel päeval meil oli tunnid ja me õppisime.\n\nTunniplaanis oli neli õppeainet: hollandi keel, muusika, joonistamine ja keemia.\nPäev oli väga huvitav!\nTegime palju eksperimente, mängisime erinevate pillede pael, joonistasime Van Goch`i maale, natukene rääkisime hollandi keeles.\n\nTeisel päeval me sõitsime Haagasse.\nSeal palju jalutasime ja kõigepealt olime rahvusvahelinses kohtus.\nKolmas ja neljas päevad olid perepäevad - see tähendab, et hollandi pere pidi näitama ise midagi huvitavat.\nKõige rohkem mulle meeldis Keukenhof - see on nagu lille park.\nSeal on väga ilus!\nVeel olin Utreht`i kirikus.\nViiendal päeval sõitsime Amsterdaammi - seal sõitsime paadiga mööda veekanaleid.\nSeal oli palju ekskursioone ja üks oli lossis.\nLossis me mängisime bouwlingut ja sõime seal suuri pankooke.\nViimasel päeval oli meie puhul disco-pidu.\nSeal ma tegin palju pilte.\nTihti vaatan neid uuesti läbi.\nMulle meeldib meelde tuletada seda reisi.\n\nNeed seitse päeva läksid väga kiiresti mööda - oli kahju Hollandist arä minna.\n\nSee vahetus oli mõeldud praaktikana inglise keeles ja tutvustusena teise kultuuriga.\nSee oli väga huvitav ja unustamatu kogemus.\nOlen õnnelik, et sain sellise võimaluse." }, { "title": "Essee (280f3ab1-52ad-4759-919a-254db4aa9f26).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMina olen X. Ma lõpetasin Narva kooli.\n\nSelles koolis ma õpisin 12 aastat.\nNüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda.\nTulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.\n\nMeie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval.\nKui teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta.\nVeel ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev.\nEesti keel - on riigikeel.\n\nRigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks , näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.\n\nPärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus vaesusemata vanemust.\nülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi võimalusi.\nInimesel on kerge realiseerida oma plaane elus.\nAga tuleb endale selgeks teha, et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev.\nSeda hakkad aru saama esimesest päevast.\nÜlikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu.\nOn vaja olla iseseisvuna.\n\nOn aga oma plussid ülikooli elus.\nSa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul vajalik on.\nSee on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl.\nSee annab rohkem võimalusi töö jaoks.\nSamuti ülikoolis on olemas valikained.\nJa valik on väga suur.\nNii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.\n\nMiks ma valisin just selle ametit?\nKui ausalt öelda, ma tahtsin astuda ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim.\nAga ma ei läbinud konkursi.\nAga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis." }, { "title": "Essee (28f8960b-b742-4869-b721-da1f6d67c88c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaul on terve elu meiega koos.\nKui me oleme väikesed ema laulab meile erinevad laulud, mis meie pärast laulame meie lastele.\nKui me kasvame suureks siis ise hakkame laulma ja kui inimene sureb talle laulavad.\n\nVanal ajal eestlased väga tihti laulsid.\nLaul aitas nendele, sest lauluga läks kiiremini ja kergem nende töö põllul, või kodus.\nPõhiliselt laulsid eesti naised.\nKui nad kudusid, või tegid sööki, või korjasid marju laul oli eriti nendega.\nHiljem hakkasid tekkima koorid, nad laulsid kirikus.\nEestlastel on päris palju peod, neid alati toimusid lauluga ja tansiga.\nVanal ajal kõige olulisem laulu ja tansu pidu oli Jaaipäev.\n\nJaanipäeval kõik laulsid, tansesid, tegid lõkket, kiikusid kiikude peal.\nSee pidu on praeguni väga lõbus, ja on olemas ansamblid kes esitavad vanalaule ja vanansu.\nAga see ei ole ainuke pidu kus laulavad Eestis on veel laulupidu, mis toimub praegu Tallinnas.\n1869. aastal kujunes esimene ülemaaline laulupidu, mis toimus Tartus.\nLaulupeo korraldamis idee oli Lydia Koidula isa Johann Voldemar Jannseni.\nHiljem, 1896. aastalt hakkas laulupidu toimuma Tallinnas.\nTäna ajal laulupeole tulevad Eestist, kui ka välismaal.\n\nLaulmine on väga oluline eestlastele.\nMa arvan, et laul on nende elu.\nOn väga tore, et noored laulavad ka rahvalaule.\nEestlased nii palju tegid laulude jaoks, et ma arvan nad on laulurahv." }, { "title": "Essee (2bcb8993-91dc-47f5-9d85-00d0518d6698).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nIgal riigil ja igal rahval on oma kultuur.\nIga rahvade jaoks kultuur on väga oluline asi ja kultuuri kaudu rahvas proovib ja püüab näidata ise ennast.\n\nEestis on samasugune olukord mis on teistes riikides.\n\nMa mõtlen, et Eesti rahva jaoks kultuur on rohkem kui kultuur, see on meie elu, meie ajalugu, seetõttu eestlased teavad erinevaid kultuurisündmusi.\nÜks neist on väga tuntud laulupidu.\nSee pidu on väga tähtis Eesti elus.\nNiisugune sündmus näitab meile kui tähtis laul on Eesti kultuuri jaoks.\nEesti kultuuris laul võtab väga palju ruumi.\nLaulupidude kaudu inimesed suhtlevad teine teisega nad kuidagi ühinevad.\n\nÜldse, laulmine on väga vana asi eestlaste jaoks.\nVanal ajal inimesed võiksid laulda, kui nad näiteks töötasid või laulsid nii sama.\nMeie laulmine ja laul arenes meie ajaloo jooksul.\n\nEestlasid hakkasid mõtlema kuidas teha oma laulukultuuri ilusam ja põnevam.\n\nKorraldati erinevaid laulufestivale.\nTänapäeval on väga tuntud meie laulupeod.\n\nNad ka tulesid Eestisse ajaloost.\nPraegu ja ka 19 ja 20 sajandidel laulupeos osalevad väga palju inimesi.\nPraegu see on väga populaarne meelelahutus.\nMeie laulukultuuris on ka teised kultuurid.\nVäga palju võttis Eesti laul Euroopa ja Venemaa laulust, sellepärast ajaloo jooksul me olime väga seotud Venemaa ja Euroopaga.\nMa mõtlen, et see on ainult pluss meie kultuuri jaoks.\n\nMulle mõnikord ise meeldib laulma.\n\nSee on väga tore asi.\nMa tihti külastasin laulupidusid ja mulle väga meeldis.\n\nArvan, et teistele inimestele ka meeldis.\nMa võin ainult loota, et meie laulukultuur hakkab edasi arenema ja me tavalised inimesed võime saada sellest väga palju häid asju!" }, { "title": "Essee (2cbfad9b-fa2f-4df4-b9c5-c6d3fb8a25a0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lumekuninganna Elasid kord üks väike tüdruk Gerda ja poisike Kai oma vanaema mererannas asuvas kolmekorruselises villas.\nGerdale meeldis viis korda päevas ümber riietuda, Kail oli aga suur huvi arvutimängude vastu.\nVanaemake küpsetas öö-paev pirukaid.\n\nMere teisel rannal elas kiusakas Lumekuninganna, kelle maja oli lumest ehitatud.\nKuninganna elas üksi.\nÜhel päeval oli tal väga igav ja ta otsustas teise ranna elanikke külastada.\nIstus laevale ja sõitis ära.\nKui laev saabus rannale, nägi Lumekuninganna suurt ilusat villa, mille õues vestlesid kaks last.\nNeed olid Gerda ja Kai.\nKuna kuninganna oli mitte ainult kiusakas kui ka uudishimulik, läks ta nende juurde.\nLapsed nägid võõrase tädike ja vaikisid.\n\n\"Miks teie vaikite?\n\" küsis Lumekuninganna kuri häälega.\n\nMidagi vastates läksid Gerda ja Kai koju.\n\nKöögis jutustasid nad vanaemale, keda nad nägisid.\n\n\"Ärge kartke teda,\" ütles vanaema.\n\nMaja uks avanes ja kööki astus Lumekuninganna.\n\n\"Ma võtan sind kaasa lumemajja,\" lauses tädike.\n\n\"Oh, kui tore!\n\" ütlesid lapsed.\n\n\"Sõidame siis!\n\" kõneles Gerda.\n\n\"Sina jäid siia!\n\" käskis kuninganna ja varastas Kai.\n\n\"Kõik on korras,\" lauses vanaema.\n\n\"Ei, mina tahan ka nendega sõita,\" ütles Gerda.\n\n\"Sõida siis, head aega,\" kõneles vanaema rahulikult.\n\nGerda sõitis teisele rannale.\nMeres tutvus ta röövijatega, kes aitasid temal õige teed leida.\n\nLumekuninganna majake nähes, ei meeldinud see Gerdale, kuna majake oli väike ja sees oli väga külm.\n\nGerda on kuulnud, et Kai tülitseb kuningannaga ja kutsub appi.\nTüdruke helistas tuttavale politseinikule, kes päästaski neid.\n\nLapsed tulid vanaema juurde tagasi ja elu kulges edasi - Gerda riietub viis korda päevas, Kai mängib aga arvutit." }, { "title": "Essee (2dab3309-5a9a-478d-89fa-cdcc543c7060).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen koolivormi poolt.\nMa mõtlen, et kui meil on koolivorm, siis me tunneme end mõnusalt.\nMõnusad vanemad ei saa osta temale lastele kalleid rõivad ja need lapsed tunnevad end alaväärsena.\n\nKui meil on koolivorm, siis pole vaja hommikul mõelda, mida selga panna.\n\nAga koolivorm peab olema moodse ja mugava.\nTa peab meeldima õpilastele ja õpitajatele.\nTüdrukutel see võib olla must selik ja meresinine lubuv džemper, aga poistel see võib olla teksapüksid ja moodne sviiter.\nKui koolivorm meeldib õpilastele, siis nad tahavad kanna teda, aga kui ta ei meeldi, siis nad mõtlevad, et kõigele ei pruugi koolivorm sobida.\n\nKui koolivorm on moodne, siis me sobime temaga uhked ehted." }, { "title": "Essee (33e85a61-3d33-43ad-bd64-c7cb4baecebc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige huvitavam reis.\n\nSuvel oma käisin Prantsusmaal, Pariisis.\nMa arvan, et see on kõige ilusam linn maailmas.\nSeal on palju muuseume, kauneid parke ja igasuguseid poode.\nIlm oli ilus.\nMa jalutasin mööda Pariisi tänavaid.\nKoos teistega külastasin Luuvrit.\nSeal oli väga huvitav, kuid aega oli vähe.\nPariisis on palju purskkaeve.\nVäikesed lapsed mängivad vee sees.\n\nMuidugi käisime ka Eiffeli tornil.\nSee on väga kõrge.\nTorni tipust avaneb ilus vaade linnale.\nEriti pidulik ka uhke on Pariis õhtul.\nIgal pool on värvilised laternad, kohvikud vabal õhul.\nTänavatel on palju inimesi.\nKõik naeratavad ja on väga heatahtlikud.\nKahju, et aeg lendas väga kiiresti.\nLoodan , aga et kunagi ma külastan Pariisi jälle." }, { "title": "essee (34671771-042b-4dda-b70f-47f57bc85339).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati lahke inimene.\nSee tähendab kui on vaja minu abi siis ma aitan.\nMulle meeldib lugeda raamatud ja tegelema floristika.\nEi tihti, kui mul on aega, sest raamatud teevad targas, ja floristika andma mulle hea tuju.\nKui mul on pingeline olukord, siis ma säilitan rahu.\nMa joon klaasivese vett ja hingen sügav.\nKui mul heal tuttaval on sünnipäev, siis ma õnnitlen seda.\nJah mulle meeldivad sünnipäevad.\nEi tihti.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma aitan seda.\nSest ta on mu sõber.\nEi neid ei juhtu tihti.\nKui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma puhkan kodus, koos oma perega.\nSelliseid hetki ie ole palju, sest mul on vähe vaba aega." }, { "title": "Essee (3496058b-9915-46fc-a244-536a73f7815f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida ootan ülikoolilt.\n\nÜlikool - see on minu unistus.\nJuba lapsepõlves ma tahaksin õppida ülikoolis.\n\nSel sügisel ma liitusin Tallinna Pedagoogikaülikooli perega.\n\nMa tahan, et ülikooliaastad saaksid mulle kui elu parimad aastad.\nMa ootan ülikoolilt et ta saab mulle, kui teine kodu, aga õpilased, kes seal õppivad - head sõbrad.\nMa tean, et tuleb teha ülikoolielu korraldust.\n\nMuidugi see on väga raske, kuid see on väga tähtis meie elus.\nSellepärast, et kui inimesel on hea haridus, siis tal on hea töö ja õnnelik tulevik.\n\nVeel ülikooli õppimine peab andma mulle mitte ainult kõrgharidus, vaid ka see on väga hea võimalus oma jõuad proovida.\nMa elan Kohtla - Järvel, aga praegu ma elan ühiselamus.\n\nSel aastal ma algan uue omaelu.\n\nSeal on nii raske, praegu ma ei tea, mis on aine punktid, kes on dotsent, ja kus asuvad õppehooned, aga ma tahan aktiivselt osaleda ülikoolielus.\n\nMa mõtlen tulevikule, ja loodan et ülikooli õppimine annab mulle hea haridus ja ma tegin karjääri.\nSelleks on ülikoolis mitmeid võimalusi.\n\nMa tulen ülikooli, sellepärast, et ma mõtlen oma tulevikule juba täna." }, { "title": "Essee (34ae396d-01ab-4580-9f32-5b781a9db332).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Eesnimi.\nMa elan Tallinnas - Lasnamäel.\nMul on 2 - toaline korter.\nMa olen Tallinna Pedagoogika Ülikooli üliõpilane.\nVeel ma töötan Vana - Kalamaja Täiskasvatuse Gümnaasiumis - muusikaõpetajana.\nMina olen 34 aastane ja abielus.\n\nMe elame kolmekesi: mina, abikaasa ja meie väike poeg - Eesnimi.\n\nKahe tuhande kolmanda aasta augustis mul sündis poeglaps.\nMa olin väga õnnelik.\nTol ajal ma õppisin teisel kursusel ja vormistasin akadeemilise puhkuse lapse hoidamise puhul.\nSee oli suurepärane aeg.\nMa olin ainult lapsega kodus kahekesi, homikust õhtuni.\nSiis tuli abikaasa õhtul ja me olime kõik koos.\nMitte kunagi ei olnud vaja kiirustada.\nSuvel ma olin lapsega maal, kus elab minu isa.\nMe jalutasime mere ääres, pargis, palju aega olime värskel õhul.\n\nJaanuaris juhtus minu isaga õnnetus.\nIsale tungiti kallale tema majas.\nTa oli haiglas ja ma käisin teda külastamas.\nPraegu on kõik korras, ta on juba kodus.\nMe tegime turva firmaga lepingu maja valvamisest.\nMa kardan väga minu isa pärast, selle pärast et palju aastat tagasi suri minu ema.\nSee oli hirmus aeg.\nMa ei tahtnud väljas käja, ei tahtnud midagi teha.\nPidevalt olin kodus.\nJa see oli raske periood minu elus.\n\nAga praegu mulle meeldib õppida Pedagoogika Ülikoolis.\nSee on väga huvitav - palju uusi sõpru, tutvusi, iga päev midagi uut.\nMa olen väga rõõmus, et ma õpin siin.\n\nMa töötan oma erialal, ja armastan minu tööd.\n\nHiljuti ma olin haige - mul valutas kurk, oli kõrge palavik, ma istusin kodus ja võtsin ravimeid.\nMul oli vaba aeg.\nMa mängisin minu pojaga, lugesin temale ramatut, vaatasime telerit.\nMeil oli väga lõbus koos olla ja mina sain kiiresti terveks." }, { "title": "Essee (3a5031cd-c8a6-478f-ab65-adf0831b6eb4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mis mõjutab inimese elu kõige rohkem?\nJuhus on ka tähtis, sest paljud asjad toimuvad juhuse tahtel.\nHaridus on väga tähtis, sest inimesel, kes on haridus, on kergem oma elu korraldata.\nRahvus on väga tähtis, sest, näiteks idamaal, neiul raskem end üles näidata.\nVanemad on väga tähtsad, sest nendel mõjul kujundatakse iseloomu.\nSünnikoht on väga tähtis, sest inimesel, kes on sünnitud linnas, on rohkem võimalusi, et edukaks saada." }, { "title": "Essee (3c25a383-0feb-4e4f-9934-1dcb30b4c19a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.\nMul on kaheksateist aastat vana.\nMa elan väikeses ja väga ilusas linnas - Maardus.\nMa lõpetasin Maardu Gümnaasiumi ja praegu õpin Tallinna Tehnika Ülikoolis.\n\nMa väga ammu ootasin seda hetke, millal ma hakkan õppima ülikoolis.\nUus koht, uued sõbrad, uus elu - mulle jaoks see on väga tähtis ja huvitav.\n\nMulle kohe meeldis Tallinna Tehnika Ülikoolis.\nSuur hoone, hoone sees on mugavalt, kõik õpetajad on väga head.\nÜlikoolis ma võin suhelda tudengitega nii vene, kui ka eesti keeles, mis on väga tähtis sellepärast, et teisel aastal kõik loengud on eesti keeles.\nJa et aru saada, millest räägitakse ma pean sügavalt õppima eesti keelt juba praegu.\nVäga tore, et meil on eesti keele tundid.\nMa ootan tundidest suure kasu, et ma saaks laiendada oma sõnavara, parendada grammatikat, rääkida õigesti.\nJa mina püüan seda teha.\n\nMa olen väga rõõmus, et astuda ülikoolis ja õpin.\nMa saan arendada iseenda ja laiendada oma silmaringi ja tulevikus omada hea elukutse." }, { "title": "Essee (3cd809de-61ee-40d5-97c1-a2af97794d24).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nKas saab täiesti öelda, et seal on midagi, mis teeb eestlastest laulurahva?\nMa loodan, et, kindlasti, jah!\nNeed on muidugi laulupeod.\n- peod millega algas eestlaste ärkamiseaeg, mis hoiavad neid kokku ka täna.\n\nKüsimus laulupidude ajaloo kohta on, arvan, mitte nii oluline, kui inimesed - mitte ainult eestlased aga teised rahvad ka - saavad mõelda.\nSee ei ole oluline, kui ma tahaksin siin rääkida sellest, et mis seal või kes teeb eestlastest laulurahva.\nSee on nagu esimene laulupidu, traditsiioon ja aeg - praegune ja tolline esimene.\nJa mitte midagi veel, sest teised asjad on juba ajalugu.\nMiks eestlased on laulurahvas?\nMiks pärast laul on nagu suurem osa eestlaste elus tänapäeval?\nMa ei arva, et probleem on selles, et eestlastele väga meeldib lauda ja sest nad on just seepärast laulurahvas.\nMina saan öelda veel, et ma ei näinud mitte ühtegi eestlast, kellele see asi väga meeldis ja ta tegi seda kogu aeg.\nOn selline mulje, et nad üldse ei laula.\nMa ei arva, et see on paha - see on päris normaalne.\nProbleem on minevikuga - sel ajal, millal oli algus.\nKui mõelda natukene sügavamalt, võib öelda, et nende laulupidudega algas ajalugu - eestlaste ajalugu, mida me teame täna.\nLaulupidudega eestlased said aru, et nad on rahvas - rahvas, kes saab olla koos - koos laulmas, tantsimas, mängimas.\nSeal sündis riik - vaba eestlaste riik, kus nad saavad igal ajal laulda, tantsida ja mängida... käima laulupidudel, et igal ajal mäletama kust nad tulid, kuhu nad lähevad ja miks nad on laulurahvas.\n- laulurahvas, mitte nii suurega ajalooga, nagu teiste rahvade ajalood, aga isegi sellega.\nNad on laulurahvas kes peab mäletama seda igal juhul, ei unustada oma minevikust ja tantsida, mängida, lauda, elada... edasi." }, { "title": "Essee (3d761915-5641-4541-9444-3254530acad5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMina olen Eesnimi.\nMa lõpetasin Narva kooli.\n\nSelles koolis ma õpisin 12 aastat.\nNüüd ma astusin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda.\nTulevikus ma tahan saada mehaanikainseneriks.\n\nMeie elus on väga tähtis kõrgharidus, sest see on väga tähtis tänapäeval.\nKui teil ei ole kõrgharidus, teil ei ole palju võimalusi valida oma töökohta.\nVeel ma arvan, et eesti keele oskus on väga käesolev.\nEesti keel - on riigikeel.\n\nRigikeelte oskus ja kõrgharidus avaldab palju võimalusi inimeste jaoks , näiteks inimene võib töötada kus ta tahab.\n\nPärast ülikooli lõpitamist ma loodan, et ma oskan otsida endale hea töökohta ja saan tagastada stabiilse materiaalse heaolu oma perele aga tulevikus vaesusemata vanemust.\nülikooli sisse astumine annab inimesele palju uusi võimalusi.\nInimesel on kerge realiseerida oma plaane elus.\nAga tuleb endale selgeks teha, et õppimine ülikoolis ja gümnaasiumis on erinev.\nSeda hakkad aru saama esimesest päevast.\nÜlikoolis sul ei ole klassijuhatajat, kes hakkab sulle aitama, ja panema sind õigele teele, sa elad oma elu.\nOn vaja olla iseseisvuna.\n\nOn aga oma plussid ülikooli elus.\nSa saad teha ise indale tunniplaani, mis sul vajalik on.\nSee on väga sobiv, sest paljud tudengid käivad tööl.\nSee annab rohkem võimalusi töö jaoks.\nSamuti ülikoolis on olemas valikained.\nJa valik on väga suur.\nNii, et iga inimene saab leida endale midagi oma huvist.\n\nMiks ma valisin just selle ametit?\nKui ausalt öelda, ma tahtsin astuda ehitusteaduskonda, sest see on minule hingele parim.\nAga ma ei läbinud konkursi.\nAga mehaanikat ma läksin õppima, sest rohkem valikut ei olnud, ma ju tahtsin õppida ainult Tallinna Tehnikaülikoolis." }, { "title": "Essee (3e9e3c29-eab8-4ea4-806d-5e24a23db37f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan et koolivorm ei vaja.\nMa arvan et koolis me peame käima riidest, mis me tahame: džemper, triiksärk, T-särk, botased.\nMa arvan et koolivorm ei vaja seest et kõigile ei pruugi koolivorm sobida, ei ole võimalik teistest erineda, tekib ühesugune hall mass, ei ole võimalik oma stiil välja arendada ja koolivormiga ei sobi uhked ehted.\nKõik teavad et koolivormis tunned end mõnusalt ja pole vaja hommikul mõelda, mida selga panna, aga minu positsioon on täielik - koolivorm ei vaja." }, { "title": "Essee (3f9217c7-cc35-49b9-b62b-b8fde8b8f406).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu korter.\nMa elan Narvas, tänaval Peetri.\nMa elan viiekorruselises paneelmajas.\nMinu korter erastatud.\nKorteris elavad: mina, abikaasa, tütred ja koer.\nMe elame neljandal korrusel kolmetoalises korteris.\nMeiel korteris siin: elutuba, magamistuba, lastetuba, vannituba, köök, esik ja suur rõdu.\nLastetuba on valgusküllane ja aga hubane, päikesepoolne.\nToas on nari ja roheline lastesektsioon.\nLaual seisab arvuti.\nKõrval lauga on arvutitool.\nAkna ees on lilledega kardinad.\nSeinal on kaks pilti ja sinine kell.\nSiin on palju lilli.\nNende eest holitseb meie tütar Maša.\nLühter laes.\nPõrandal on pehme ja ilus vaip roosidega.\nMagamistuba on päikesepoolne.\nMagamistoas on suur voodi.\nVoodile on ilus voodikate.\nKõrval voogiga on kummit.\nKummil on lamp.\nVastas aken on riidekapp.\nKõrval kapiga seinal ripuvad vanaegkell.\nNurgas jüüres kapi on suur lill.\nVastas voodi seinal on teler.\nToas on tapeet lilline.\nAkna ees on kreemiga kardinad.\nKristalllühter laes.\nPõrandal on valge vaip.\nElutuba on avar ja valgusküllane.\nVastas aken on suur nahkdiivan.\nSeinal ripuvad maalid.\nDiivanil seisab diivanilaud.\nDiivanilaual on vaas ning ajalehed.\nVassis on lilled.\nKõrval diivaniga nurgas seisab põrandalamp.\nElutoas on mugavad tugitoolid.\nVastas tugitooli on väike raamatusektsioon.\nSektsioonis on väga palju raamatud.\nSektsioonil on seinal seisab akvaarium.\nAkvaarium on väga ilus.\nJüüres aken seisab televiisarilaud ja suur televiisor.\nAkna ees on valge kardinad.\nElutoa põrandal on beežikirju vaip.\nMeiel suur rõdu.\nRõdul on suur aknad.\nAkna ees on ribikardinad.\nPõrand on kaetud linoleumiga.\nRõdul on ripplaed.\nVasakul seinal seisab kapp.\nKappis on riiulid.\nKappis ma hoian keedis ja kodukonservid ning marineeritudseenid.\nRõdul on väga palju lilled.\nSöögituba on põhjapoolne.\nSöögituba on avar ja hubane.\nNurgas vastas uksega seisab nurgdiivan.\nKõrval nurgadiivaniga söögilaud ja teise taburetid.\nSöögilaud on valge.\nAkna ees on ribikardinad.\nAknalaual seisavad toalilled.\nPõrand on kaetud linoleumiga.\nIga hommikul pühin harjaga köögipõrandad.\nParemal seinal seisavad köögikapid ja ripuvad seinikapid.\nMeiel on köögipuumööbel.\nSöögitoas elab meie koer.\nSiin on gasipliit.\nKõrval üksega seisab külmkapp.\nKülmkapp on väga pikk.\nKülmkapil seisab vaike televiisor.\nSeinal kõrval üksega ripuvad käteratik.\nVasakul nurgas seisab metallvalamu.\nValamus on kraani.\nKöögis valamu juures on nõudepesuvahend.\nKöögis on mõnus.\nEsik on valgusküllane.\nEsiks on palju peegli.\nEsikpõrand on kaetud linoleumiga.\nSiin on väga palju kapp.\nKapis on riiulid ja sahtlid.\nSahtlised on jalatsid.\nNagis ripuvad vallisriided.\nVastas kapi ripuvad pildid.\nVannituba on avar.\nVannitoa sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nKäterätikud ripuvad vannitoas nagis.\nNurgas riiulid on pesemisvahendid: seep, šampoon, balsam, lastešampoon, mänguasjad ja nuustikud.\nValamu ääres seisab pesukorv.\nPesukorvis on must pesu.\nKohal valamu ripuvad pesemisvahendid: veedelseep, hambapasta, hambaharjad.\nVastas valamu seisab pesumasin.\nPesumasin on valge värv.\nUksel ripu pika peegel.\nVannipõrand on kaetud kahelkiviga.\nVannitoa põrandal on pehme vaip.\nWC ja vannituba on eraldi.\nWC sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nPõrandal on pehme vaip.\nSiin on seinakapp.\nSeinakapis on riiulid.\nSeinakapis on WC paber, seep, hambapasta, šampoon, pesupulberid, paber rätikud ja iimanraikastaja.\nTualetis on WC paber ja lastepott.\nMa elan kõigi mugavustega korteris.\nKorteris on mõnus." }, { "title": "essee (448d5fa9-f7a8-4096-9b51-ac9ca46dfa83).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati muutlik inimene.\nMinu tuju muutub liiga tihti ja sellest vahel mull on probleemid suhtlemis oma sugulastega ja sõpradega.\nMulle meeldib lilled kodus kasvada.\nMulle lihtsalt meeldib kui kodus on palju taime ja ma tegelen sellega.\nPraegu mull on kodus palju dekoratiivseid taime.\nMulle meeldib hoolitseda nende eest.\nSeda rahuneb mind.\nKui mul on pingiline olukord, siis ma palun abi sugulastel ja sõpradelt.\nNad aitavad mulle kui on võimalus ja nad teavad kuidas seda teha.\nMinu perekonnas on head suhted ja kõik aitavad teine teisele.\nKui mu heal tuttaval on sünnipäev siis ma õnnetlen teda.\nMulle meeldivad sünnipäevad, sest kõik kallimad inimesed kohtuvad.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma aitan teda.\nMa tean, et minu sõbrad alati aitavad mulle kui on vaja ja ma teen seda ka neile jäoks.\nMa arvan, et head sõbrat alati aitavad teine teist, kui on vaja.\nKui mul ei ole mingeid kohustusi siis ma kuulan muusikat või kohtun sugulastega ja sõpradega.\nTihti ma sõidan vanaema külla.\nVahel jään kodus ja leian endale huvitav tegevust." }, { "title": "Essee (48fe63b9-7031-4ca0-a9fe-ef954cbe57ff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti rahvas oli alati väga muusikaalne.\nNende muusikakultuur on väga rikkas.\nEestlased laulavad nii pidudel kui ka tööl.\nNäiteks vanasti laulsid emad oma lastele ja lapsed mängides laulsid teine teisele.\n\nEesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärselikuks rahvalauluks.\nEesti folklöör koosneb kolmest alast: laul, pillimäng ja tants.\n19. sajandil ilmusid uued rahvalaulud, mida nimetatakse riimilised rahvalaulud.\nNeid on esitatud ka pillissaatega.\n\nPeole rahvalaulu on palju erinevaid vokaalseid ansambli.\n\nRahvalaulu lauldi üksi, kahekesi või koori.\nRegliaule lauldi vokaalselt ilma muusitita.\n1869. aastal toimus Tartus laulupidu, kus osalesid lauljad, puhkpilliorkestrid.\nSellest laulupeost sai alguse laulupidude traditsioon.\n\nLaulupidudel võtsid osa meestekoorid ja mõne aasta pärast hakkasid laulupididel osaleda naiskoorid, lastekoorid ja poistekoorid.\n\n1994. aastal toimus laulupidu nii Tartus kui ka Tallinnas.\n\nMa arvan, et laulupidu on on väga tähtis pidu.\nSee on ka suur rahvapidu.\nLaulupidu toimub igal 4. aastal.\nLauljad tulevad peole erinevatest Eesti linnadest.\nLaulupeole tulevad ka külalised teistest riikides, kes tahavad sellest peost rohkem teada.\nKõikidel osajatel on rahvusriided seljas.\n\nRahvalaul on väga populaarne Eestis.\n\nVanaajal inimesed hakkasid propagandeerima rahvatantsu ja rahvalaulu teistele riikidele.\n\nEestis on ansambel, mis laulab rahvalaulu seetu keeles, aga selle laule muusika on rock-muusika, mitte rahvamuusika.\n\nMa arvan, et eestlased on laulurahvas sellepärast, et Eestis toimuvad laulupeod ja igasugused laulukonkursid, näiteks \"Kaks takti ette\".\nEestlased ka osalevad teiste riikide konkursidel." }, { "title": "Essee (4fd1229d-dfd3-48f7-abb0-0692d1742ab1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mari ja tänapäevane naine.\n\nKõigepealt ma tahaksin rääkida tänapäevasetest naistest.\nMõned tänapäevased naised töötavad ja veel kõik kodutööd naise õlgadele veeretatakse.\n\nKahjuks, kodutööd nõuavad palju aega ja paljud neist ei ole kaugeltki kerged ega meeldivad.\nTänapäevased naised iga päev käivad toidukauplustes, kust ostavad hädavajalikke toiduaineid: leiba, aia, piima, juustu, vorsti.\nNaised eelistavad käia kauplustes, mis asuvad kodu või töökoha lähedal, sest see on väga mugav.\nMina ise eelistan käia kaupluses, mis asub minu kodu lähedal.\nMa tean, et laupäeviti või pühapäeviti käivad mõned naised ka turul, sest tooted seal on odavam ja värskem.\nOstavad sealt liha, kartuleid ja aedvilju, mõnikord ka riideid ja jalatseid.\nMulle Narva turg eriti ei meeldi.\nRahvast on väga palju, trügitakse, väljapandud kaupu ei saa korralikult vaadata.\nTegelikult on turul käimine küllaltki väsitav.\n\nMõningates peredes on oma aiad.\nVabal ajal meeldib mõningatele tänapäevastele naistele aiatööd teha (aias askeldada).\nNad kasvatavad seal igasuguseid aedvilju, nagu tomateid, kurke, porgandeid, kapsaid, tilli, lilli ja ube.\n\nTänapäevased naised elavad majades, kus on kõik mugavused: keskküte, soe ja külm vesi, elektripliit, telefon, lift ja prügišaht.\n\nMa arvan, et tänapäevased naised ei looda meestele, sest mõned tänapäevased mehed on nõrgad.\nNäiteks: ühel minu tuttaval on abikaasa.\n\nKahjuks tema abikaasa jäi umbes aasta tagasi töötuks ja nüüd on tema perel materiaalsed probleemid.\nSee mees ei otsi tööd ja ei tee kodutöid.\nNaine loodab ainult (ise)endale.\n\nTänapäevased naised on väga sõltumatud.\nMa arvan, et Mari (Eduard Wilde romaanist) on nagu tänapäevane naine.\nTa on väga sõltumatu, ta tahab elada linnas, kus on kõik mugavused.\nMari loodab ainult (ise)endale.\n\nAga Mari on siiski suursugusem, kui tänapäevane naine.\n\nMari võttis vaeslapse endale, sest ta tahtis neid aidata ja neid kasvatada.\nMa arvan, et tänapäevane naine (mitte iga) ei saaks seda teha, sest lapse kasvatamine - see on väga raske!\nOn vaja palju kannatuset, aega ja vahendeid.\n\nMa arvan, et Mari on väga tore naine.\n\nLõpus ma tahan ütelda, et igas inimeses on midagi eriline ja hea." }, { "title": "Essee (514fe37f-0c96-4d56-adae-50f61d243da2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nSuvi on mu lemmik aastaaeg, sest alati olen vaba ja juhtub midagi huvitav.\nIgal suvel ma reisisin, aga sel suvel polnud nii palju aega selleks ja üldse soovi, sest olin väsinud koolist.\n\nAlgas, kui kõik eksamid lõpetasid, ma läksin Venemaale, Peterburisse, seal mu sõber elab.\nSeal me palju jalatsime pargides ja Neva rannas.\nKui oli halb ilm, siis läksime Ermitaži.\nSeal mulle kõik meeldib, sest olin üksi ja see on parem, et olla seal ilma vanemata.\nPärast sõitsin onu juurde, ta elab Pushkinis, see on Peterburi lähedal.\nOli ilus ilm ja oleme käinud Ladoga järvel.\nNiisugusest suure järve veel polnud näinud.\nJuulil mul oli vaja minna Tallinna, et asutada ülikooli, ma tegin seda ja jäin siin, et puhata ja näha midagi.\nKäisin vana linnas ja Piiritas, oli väga tore sest nägisin seda esimest korda, mitte tihti olen käinud siin.\n\nAugustis ma otsustasin minna maale vanaema juurde, mis asub Venemaal.\nSeal ma olen iga suve.\nMaal on kõik mu parimad sõbrad, kellega alati on rõõmus.\nIga päev oleme käinud valge järvel või Soome lahti rannal, seal suplesime ja päevatasime.\n\nÜks kord jalutasin üksi metsas ja olen näinud karupoja, mul oli huvitavalt, aga otsustasin, et parem minna välja, et ei kohtu ta ema, olen kardanud.\nKuigi peaegu polnud käinud kuskil, aga näinud väga palju, mis jäätab mu mälus veel palju aega." }, { "title": "essee (56a527b1-404d-40ac-a959-1398b2779f56).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nPraegu olen juba üliõpilane.\nAstusin Tallinna Tehnika ülikooli majandusteaduskonda.\nMiks majandus?\nSellest mõtlesin juba lapsepõlvest.\nKui olin väike mängisin kodus ja mõtlesin, et töötan pangas.\nTahan teada rohkem majandusest ja ärindusest.\nSee on kõige huvitam teaduskond ja kõige rohkem soovib tüdrukule.\nVeel mulle meeldib inimestega suhelda ja selle pärast tahan pärast õppimist pangas töötada.\nAga praegu õppin TTÜ-s.\nMinu mulje TTÜst on hea.\nMulle meeldib, et see ülikool on väga suur ja siin õppib palju üliõpilast.\nTean ka seda, et ülikoolis hästi õppetakse eesti keele.\nJa selle pärast eesti keelte loengutelt ootan rohkem infot, loodan, et hakkan rohkem gramaatikat teada ja inimestega rohkem suhelda.\nTean ka seda, et Eesti keel on meie riigikeel.\nEesti keelt peab teadma iga inimine kes elab Eestis.\nMina olen ka selline inimene ja selle pärast ma tahan õppida eesti keelt.\nSee keel mulle väga meeldib." }, { "title": "Essee (5f1c4bcc-7020-4b77-adf3-d16ecb3d7aeb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ebameeldivad ja meeldivad mälestused koolipõlvest.\nTahan alustada sellest, et millelegi vaatamata kooliaeg, see on eelkõige parim aeg elus.\nMiks?\nMa arvan nii, sest teile ei ole vaja mõtelda sellest, kuidas kõike õigel ajal jõudma, sest tihti tudengid töötavad ja saamal ajal jätkavad oma õpemist.\nMa lõpetasin kooli selles aastal ja juba praegu tahan veel kord seda suurepärane, muretut aega kordada.\nMis puutub minusse, mul on jäänud erenevaid mälestusi, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid.\nMa täiesti nõus väitega, et õpimine see on kapital kogu eluks.\nMa alati armastasin õppida, mulle meeldis ja praegu ka saab teada midagi uut.\nMillal ma õpisin koolis, ma sain aru, et seda eelkõige on vaja mulle, selleks, et pärast kooli astuda ülikooli ja tulevikus mul oleks hea, armastav töö.\nJa mulle ei meldinud, kui õpetaja ei andnud uut infot, uut teadmisi, aga räägis õpilastele, et nad peavad õppima parem.\nMa olen kindel, et iga inimene iseseisvalt otsustab, mida ta tahab.\nJa kui õpilane õpib gümnaasiumis, siis ma arvan, et ta tegis juba oma valiku.\nEi või ööelda, et mind alandas, aga ma nägin kuidas see tegis teistega.\nMuidugi ka olid head õpetajad.\nKes olid ja praegu on professionalid.\nKes tegelesid nende õpelastega, kes tahatsid õppida, kes alati abistasid, kes olid nagu sõbrad.\nVäga huvitav see fakt, et vesteldes oma sõbradega, kes varem õpisid venekoolis, aga lõpetasid eesti kooli, räägivad, et eesti koolis kõik teisiti, seal annavad tugevaid teadmisi, aga seda asemel ei meelitata oma nõusse õppida." }, { "title": "Essee (632cd418-dea7-470f-b4a3-a822cc8188e5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulupidu see on suur ja põnev pidu, mis tähestab juba 1869 aastast ja järgneb tähestada tänapäeval, Tallinnas.\nMa võtan osa ise sellest üritusest ja ma võin ütelda, et see pidu erineb pidudest, mida me tähistame kodust.\nJa nüüd ma proovin seda tõestada.\nLaulupidu on üritus, kus kohtuvad sõbrad, sugulased, tuttavad ja palju turiste, kes ka tahavad vaadata, mis toimub Tallinna laulupeo laval.\nSiin koguvad kõik lauljad, koorid ja teised inimesed, kes teavad, et nad võivad ennast esitada ja näidata, kellel on hea hääl ja palju oskusi mitte ainult muusikas.\n\nKui meil on tuntud, Eesti folkloor koosneb lauljast, pillemängudest ja tantsudest, aga see tähendab, et iga inimene võib osaleda, ainult kui tal on hea tuju ja kui ta on aktiivne inimene elus.\nJa selle jaoks, et tulla laulupeole, ei ole vaja mõelda, kas asub Sina sulle kohta või mitte, sest sellest korraldajad juba mõtlesid.\n\nKõige huvitavam, ma arvan, on tantsud, sest nad erinevad, näiteks, Venemaa tantsudest.\nMiks?\nIga inimene ja laps teab, et igas riigis on oma traditsiooned ja kombed, ja ka palju erinevaid stiileid muusikas ja tantsus, selle pärast mulle tundub, et inimestele on huvitav vaadata sellele, kuidas koorid ja lauljad kõikidest riigidest näitavad oma oskusi ja tehtud aasta taga töö.\nJa kohe võib aru saada, miks laulupeol sõidavad inimesed ja nende arv kasvab iga aasta, kui kasvab koori ja lauljate arv.\n\nMulle meeldib, et meie Eestis on niisugune traditsioon, sest see on hea näitus inimeste jaoks, kes ei leinud oma hobbi veel või veel midagi, sest muusika annab palju võimalusi, nii kui ta on seotud instrumendiga (aga kõige populaarne instrument laulupeol on kannel, sest see on esimene instrument, minu meelest, millest hakkas Eestis meie muusika), tantsidega, lauludega jne.\nKa mulle meeldib, et sellele peole osavõtjad panevad rahvariided, et alla kirjutada oma rahvus ja ilus oma riigi.\nÜldses, ma võin ütelda, et päeval, kui toimub see pidu, sa võib puhata, mängida, tantsida, laulda ja ma olen kindel, et sa ei hakka väsinud, sest see aeg sa veedad sõpradega, aga kui sul neid ei ole, see on reaalne võimalus tuttvuda uue inimestega ja suhelda mitte ainult emakeeles, aga ka soome-, rootsi-, saksa-, inglise keeles jne.\nMina olen rahul, et elan Eestis, sest see riik juba tuntud, muidugi, kõik see on suur tänu laulupeole, ehkki mitte ainult, aga praegu ka mitte sellest." }, { "title": "Essee (637aa90d-e7ae-45ec-868e-5b28b1ef997d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\n\"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Laulmine oli koguaeg eesti vanem traditsioon, mis aitas elada ja tõi õnn ja rõõm koju.\n\nLaulaga surevad sõdurid, laulaga ka sünnivad lapsed.\nNii oli vanal ajal, samad asjad on täna.\nEesti laul omandab suur ja huvitav ajalugu.\nKõige vanemad laulud on regivärsilised laulud.\nNeid esitavad eeslaulja ja koor vaheldumisi, eeslaulja hakkas, koor aga kordab.\nOn vaja ka ütelda, et nendel lauladel pole muusikat.\n\nPärast hakkasid populaarselt olla kirikus laulmine 18 sajandil.\n\n1896 aastal Tartus toimus esimene ülemaaline laulupidu, mille korraldamise idee ja teostus tuli \"Vanemuise\" seltsist.\nJa see hakkas olla hea traditsiooniks.\nNüüd osalevad sellel peol naiskoorit, lastekoorid ja meestekoorid.\n1994 aastal oli laulupeo 125 sünnipäev.\nTol suvel korraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda Tartus ja Tallinnas samal ajal.\nSee oli tõesti massivne rahvapeo.\n\nKoorilaul on eestlaste hulgas kujunenud massiharrastuseks, sellepärast on loomulik, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega \"rahvas\" ja \"laul\" kohe ka \"laulupidu\".\n\nEestlased laulavad koguaeg: perega, sõbradega, tuttavatega.\nSee annab jõudu inimestele, rahvastele mis on väike, aga kõik koos koguaeg, ja laul on see asi, mis aitab nendele koos olla." }, { "title": "Essee (64f839c5-1aeb-434f-8913-ecad1ef9f90b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nInimesed, kes reisivad tihti, nad saavad palju jutustada: erinevatest inimestest, kultuurist, loodusest, arhitektuurist.\n\nMöödunud suvel mul oli võimalus Ukrainasse sõida.\nMina olin Odessas ja Kievis.\nNeed on ilusad linnad.\nKievis on ilus arhitektuur, aga Odessa on kuroortne linn.\nMa elasin seal 2 nädalat.\nNeed olid õnnelikud nädalad.\nMina suplesin Must meres ja päevitasin.\nSeal on kivised rannad ja väga soe vesi oli meres.\nKuidas ma jalutasin mööda õue Odessas ma sain majade seinades viinamarja Kiš-Miš näidata ja süüa.\nTa oli väga maitsev.\nMa olen imestanud.\nSee oli tore, kui öökluubid olid rannades, me saime õues mere lähedal tantsida ja ilm oli soe alati.\nMa ei saanud uskuda sellesse.\nMina külastasin palju ilusaid kohti ja mina väga armastan seda linna.\nMulle meeldisid inimesed, kes elavad Odessas.\nNad on väga ilusad ja eredad.\nNad on riietunud ilusalt ja maitsekalt ja kõik naeravad.\nOdessa on huumori linn.\nSeal on paljud huumoristid.\n\nAga Venemaal minu lemmik linn on Sankt - Peterburg.\nIgal aastal ma sõidan Peterbuurisse.\nMina külastasin paljud muuseumid ja Ermitaž.\n\nSellepärast, et praegu ma saan aru rohkem mõned asjad kunstis.\nSee on väga huvitav, kui sul on mõned teadused.\nPeterbuuris on väga aktiivne elu.\nMe saime seda näidata, et see pole olulist päev või öö on õues.\nSeal on alati palju inimesi.\n\nPeterbuuris on väga ilusad arhitektuurilised hooned.\nAeg jookseb väga kiiresti selles suures linnas.\nKui inimene külastab Peterburg, siis ta peab Petergoffisse sõitma.\nEriti kevadel või suvel me saime näidata seda ilu hea meelega.\n\nLõpuks tahaksin öelda, et Eestis on palju toredaid kohti ka.\nMeil on väga ilus loodus ja sellest mulle meeldib autoga reisida." }, { "title": "Essee (665d3b7c-4902-4284-9b7c-87389272bf86).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kas ülikooliharidus on vajalik?\n\nMa olen selle väitega osaliselt nõus, sest minu sõbrades seas on näited, et haridus ei ole kõige tähtsam punkt selles küsimuses.\nMinu sõbrannamees on inimene, kes on ainult põhikooli lõpetanud.\nTa üldse ei tea nii inglise keelt kui ka isegi eesti keelt.\nAga samal ajal ta on väga ettevõtlik ja julge.\nMinu arvates, need iseloomujooned aitasid teda elus.\n\nPraegu ta on väga edukas ja jõukas ärimees ja teenib palju taha.\nElunäitab, et mitte alati ülikooliharidus aitab inimesel head töökoha leida.\nKuulsin ühelt tuttaialt, et mustamäel elab kodutu mees, kellel on aga kaks ülikooliharidust.\n\nOn ju elus ikka nii, et inimesed, kes on ülikooli lõpetanud, savad paremaid töökohti.\nMa usun sellesse, sest kõik infoallikad propogerivad ülikooli astumist ja hea haridusse saamist.\nMa arvan, et ülikooliharidus on vajalik.\nSest tänapäeval sõltub töökoha leitmine heast haridusest, keeltte valdamist ja oskusest ja arvuti kasutamine oskusest ka.\nJa muidugi..." }, { "title": "Essee (6836337c-abc5-4a57-82ff-d9e6e03e7bca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest sellel eriallal ja Tallinna Ülikoolis?\n\nMa olen sündinud Tallinnas ja elan siin kõik oma elu.\nMa tean et siin on palju huvitavaid asju mille eest ma saan kirjutada.\n\nLapsepõlvest mull oli unistus teha elu minu maailmas huvitavam ja kergem.\nMa arvan et ajakirjandus on selline asi mis saab teha meie elu huvitavam ja kergem.\nMa selletan miks ma arvan niimoodi.\nKui hea ajakirjanik kirjutab midagi see on juba huvitav.\nMa arvan et eestis on kõik ajakirjanikud on professionaalselt ja kirjutavad väga huvitavad asjad, aga minu arvates need on väga vähe.\n\nKergem meie elu ajakurjandus saab teha kui kõik uudised ja sündmused on omal ajal siis kõik inimesed saavad teada et linnas on mida muutunud või midagi veel.\nKui ma olin kümnendal klassil arvasin et ma tahan olla arstina.\nAga hiljem sain aru et mulle meeldid väga kirjutada.\nKoolis on meil oma ajaleht, sellel ajalehel oli kümme lehte.\nSeal oli intervjuud, artiklid ja muud asjad.\nMa kirjutasin palju artikleid ja intervjuud.\nMulle meeldib selline eriala kõige rohkem.\n\nÕppimisest selles erialal ja Tallinna Ülikoolis ma ootan palju asju.\nEsiteks uued sõbrad ja suhted mis saavad hiljem aitada.\n\nTeiseks ma tahan teada kõik oma erialal.\nAjakirjanduses on vaja mitte ainult kirjutada, on vaja ka teada ajalugu võib olla ka psühholoogia.\nMa arvan et Ülikooli aastat on kõige huuvitavaid." }, { "title": "essee (6931f3e7-2efc-45f6-be7f-67639d4fcd8e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati sõbralik ja hea inimene.\nKui ma olen uues ühiskonnas, siis ma lõbustan ja suhtlen teisega.\nMulle meeldib suhelda hea inimesega.\nMulle meeldib kuulata muusikat.\nMa kuulan muusikat iga päev.\nTihti ma teen seda kodus, aga puhkepäeval ma kuulan muusikat klubides ja baarides minu sõbradega koos.\nMa teen seda sellepärast mulle väga meeldib tee seda.\nKui mul on pingeline olukord, siis ma proovin oma käpa all hoidma.\nKui seda olukord, siis ma teen süüa või küpsetan midagi.\nVahel ma helistan mu sõbranna ja rääkin teda mis juhtus.\nSee aitab mind.\nKui mu heal tuttaval on sünnipäev, siis ma helistan talle ja soovin palju õnne.\nMulle väga meeldivad sünnipäevad sellepärast, et seal on väga lõbus ja seal palju inimesest.\nKahjuks tähistan sõpradega sünnipäevi ei ole tihti.\nKui mu sõber palub mind appi, siis ma proovin aita teda.\nKui ma saan aita teda, siis ma aitan muidugi.\nSelliseid olukordi juhtub üsna tihti.\nKui mul ei ole mingeid kohustusi, siis ma puhkan või lähen jalutada.\nKodus ma vaatan telerit või kuulan muusikat, aga õuel lihtne suhtlen sõbradega.\nSelliseid hetki on harva sellepärast, et ma õpin, teen koduseid tööd ja töötan." }, { "title": "Essee (69696840-4127-4274-8911-dc74d5113ab7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma sündisin 15. augustil 1985 aastal Tallinnas.\nMinu perekond elab Maardus juba 19 aastat.\nSeal ma kasvasin ja hakkasin kooli minema, aga kolm aastat pärast kooli astumist ma vahetasin kooli ja hakkasin õpima Tallinna Juudi Koolis, mille ma lõpetasin eelmisel aastal.\nEelmisel suvel ma astusin Tallinna Pedagoogika Ülikooli sisse.\n\nKui ma olin 6. aastat vana, suvel minu jala sõrmu peale kukkus kamiini katus ja selle pärast mul praegu ei ole selle sõrmu peal küüst.\n\nSee oli kõige halvem sündmus minu elus, aga ma sain sellest õppida, et pean kuulama, mida vanemad ütlevad teha.\n\nTeine halb sündmus oli mul, kui ma õpisin neljandal klassil.\nKehalisekasvatuse tunnis üks pois astus minu käe sõrme peale ja lõhkus seda.\nPärast seda sündmust ma hakkasin tundma hirmu, kui midagi hakkas kukkuma minu käede või jalade peale.\nAga mõne aja pärast ma andestasin seda poisi.\nKui ma olin umbes neliteist aastat vana, ma hakkasin \"Balt Sail\"-i purjetamise kluubis käima.\nMina lapsepõlvest armastan merd ja kui ma purjetasin, siis mul tekkis igal korral naudingu tunne.\nSee oli õnnelikum aeg minu elus, sest seal ma tutvusin palju uute sõpradega, aga kahjuks mul ei olnud aega tihti sinna minna ja ma lõpetasin tegelema purjetamisega.\n\nEsimesel suvel ma töötasin ühes turismi firmas ja ma arvan, et see oli teine hea sündmus minu elus.\nSelle pärast ma arendasin seal oma suhtlemisoskust inimestega ja sain teada palju uusi inimesi." }, { "title": "Essee (69c3aa79-88fa-4b97-9b82-f62986d1da31).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\n1. Kõigepealt tahaksin ütelda, et mulle alati meeldisid erialad, mis seotud inimestega ja suhtlemistega.\nKui ma õppisin koolis, ma kirjutasin artikli muusikast ja kultuuri elust meie linnas.\nNeid artikleid ma panin Internetile.\n\nÜks kord minu tuttav ajakirjanik ütles mulle, et on võimalik kirjutada artikli ajalehesse.\n\nArtikli teema oli: \"Noored ja nende probleemid\".\nKui ma hoidsin ajalehti minu artikliga, ma tundsin, et see on suurepärane, kui sul on võimalus rääkida sellest, mis on tahtis teada teistele inimestele.\nKõigepealt sa pead tegema selle auselt.\nKui tuli aeg valida kuhu ma lähen õppima, ma konkreetselt teadsin, mida ma tahaksin.\n\n2. Ma mõtlen et õppimine Tallinna Ülikoolis ja ajakirjanike eriala omandamine aitab mulle tegelema sellega, mis mulle tõesti meeldib.\nMa loodan, et meie rühm, mis väga meeldib mulle (nad on tõesti huvitavad inimesed), tulevikus saab sõbralikuks meeskonnaks.\nMulle meeldib Tallinna Ülikooli atmosfäär.\nMõtlen, et siin on huvitav õppida.\nSee on alati huvitav, - teha, mis sulle meeldib.\nMinu sõbrad (kes on vanem) õppisid siin ja ütlesid, et Ülikooli elu on väga põnev.\n\nLoodan, et omandan siin palju teadmisi, mis atavad mind tulevikus.\nTean, et mul on võimalus valida palju huvitavaid õppeaineid.\nTahaksin saada spetsialistiks.\n\nJa loodan et Tallina Ülikool aitab mind." }, { "title": "Essee (6acb9198-81b7-47be-bfbe-264434449d02).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oma elust.\n\nMa olen sündinud IDA-Virumaal, Kohtla-Järve linnas.\nMul oli väga õnnelik lapsepõlv.\nMa elasin koos minu vanematega, vennaga ja õega.\n\nKuigi me elasime väikeses korteris, olime alati õnnelik ja sõbralik perekond.\n\nKui ma olin seitsemeaastane ma läksin kooli.\nMul oli väga hea klass, palju sõpru ja alati oled head hinded.\n\nMinu esimene negatiivne sündmus elus oli kui me kolisime teisesse rajoonisse, pidin ma kooli vahetama.\nEhki uus kool oli väga hea, igatsesin ma oma vana klassi.\nSeoses sellega kaasnesid mul mitmed probleemid õppimises.\n\nTeine paha sündmus minu elus oli jalaluumurd.\nMa murdsin jala aastavahetusel, kui ma õppisin kaheteistkümnendas klassis ja mul oli palju raskusi eksamite sooritamisega.\n\nKolmas ebaõnnestunud sündmus minu elus oli suvereis Soome.\n\nOlgugi me läksime sinna kahekesi sõbrannaga töötama, ei saanud me palju raha kuna olime alles õppilased.\n\nEnam midagi halba mul pähe ei tule.\nMinu esimene suur hea sündmus oli kui ma olin üheksaastane.\nEt ma alati olen unistanud endale koera, sain ma seda oma sünnipäevaks.\nMa olin väga õnnelik ning see koer elab meiega kuni tänaseni.\n\nTeine meeldejääv sündmus on kaheteistkümnenda klassi lõpetamine.\nMa pidasin oma lõpupidu Pärmiskülas oma sõbradega.\nMe magasime seal telkides.\nPäeval, kui oli ilus ilm käisime ujuma, ning õhtul külastasime seal olevat klubi.\n\nJa muidugi, mu viimane kõige tähtsam sündmus on TPÜ-sse sisse saamine.\n\nSeoses sellega ma elan nüüd Tallinnas ning elan iseseisvat elu." }, { "title": "Essee (6c0651e0-394f-4d95-a2dc-594329b78f79).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Vahetund.\nMa arvan, et igas koolis lemmiktund on vahetund.\nVahetunni ajal iga õpilane ja õpetaja tegeleb oma asjaga.\nEnamus õpetajaid vahetunni kestel valmistuvad ette järgmiseks õppetunniks.\nVahetunnil mulle ei meeldi klassis niisama istuda, selle pärast lähen koridori jälutama.\nSuure vahetunni ajal ma käin koolisööklas lõunat söömas.\nMõnikord vahetunni kestel võib kohata inimesi, kes käivad sööklas mitu korda, see on, et nad lähevad ja tulevad sulle koridoris vastu ka mitu korda.\nPeale selle vahetunnis ajal lapsed käivad samuti tualetis, kui on vajalik.\nKui õues on ilus ilm, siis paljud õpilased lähevad vahetunnil õue jalutama ja jutta ajama." }, { "title": "Essee (6fcfeca6-8d6f-472e-8de2-a74eb3af8262).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu arvates see loeng on kõige tähtsaim minu õppimises.\nTeine asi on see, kuidas ma suhten selles.\nKõik vabapäevad ma õppisin need terminid mis võiksid olla kontroltöös.\nMuidugi võib õpida pähe, aga teine asi on neid aru saada.\nNäiteks morfeemide õppetus või palatalisatsioon - seda peab aru saada.\nTerminite juurde pidin ma tooma näidendeid, nii oma, kui ka konspektist või raamatus.\nMa tulin kontroltööle tunnega, et ma kirjutan seda hästi.\nTeised arvavad, et ma ülepingutan õppimist.\nMa saan aru, et see teadus on väga vajalik minu tulevikutöös, siiski leian et suurem tähtsus on keele grammatikas.\nÕppija unustab mõiste olemasolust, ei te kus ja millal kasutada teatuid vorme.\nVaatamata sellele ma õpisin seda pähe ja hindan, et saan rahuldavat hinnet sellest.\nPeale oma kontrolltöö saamist ma kohe pöördusin õppejõu juurde, et küsida oma vigadest.\n\nTeel kohtus Mait ja kaebas temale oma murele.\nVaenelaps meeldis kõigile mitte võõrasemale." }, { "title": "Essee (6fe502f8-c060-4394-b295-c484f7597c06).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nMina arvan et, võib olla, asi on selles, et kunagi eesti rahvas oli hästi väiksena olnud ja, nagu kõik teavad, mida väiksem pere, seda lähedam on pereliikmed teine teisele.\nKui inimesed teavad teine teist hästi, siis pole neil mõttet iseend peita, nad võivad teha kõike, mida tahavad ja mitte mõelda piiridestest.\n\nKui rahvas elab nagu suur pere iga inimene tunneb end rahulikum ja tema hing, minu arust, peab vaba olema.\nJa mida tavaliselt teeb vabahingeline ja rõõmsameelne inimene?\nHäbenematult laulab.\n\nKeegi ei saa öelda, et eesti rahvase ajalugu on kerge, võib olla selles on veel üks põhjus sellele, et eestlaste laulutahtmine jääb ellu.\nVanalajal elu oli isegi palju raskem, aga eestlaste elujõud oli selles, et nad tegid kõike koos.\nKui on pidu - pidutsevad kõik, kui on tööaeg - töötavad kõik, vaatamata vanusele.\nKui üks inimene hakkas laulma, siis teised ka võtsit edasi.\nMida raskem elu - seda nad rohkem laulsid, neil olid kõik probleemid ühined.\nMida suurem probleem - seda kõvem hääl ja kindlus, et kõik saavad hakkama elu raskused.\nPraegu on kõik muutunud, palju aega läks mööda, aga eestlaste laulutahtmine jäi ellu ja elab hinges igaühel meist!" }, { "title": "Essee (70d0c2c8-40a2-4187-8472-0a875dda7423).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nVanal ajal eestlastele muusika oli parim sõber ja tänapäeval on samuti.\n\nEestis kujunes esimene rahvalaul tuhat aastat tagasi, see oli rohkem koorimuusika: eeslaulja viib laulu, aga koor kordab.\nKoorilaulud oli hea põllutööajal laulda.\nMinu meeles, laulud aitasid eestlastel oma tööd lõbuse tujuga teha ja see tõttu parim tulemust saada.\n\nEestlaste jaoks muusika oli nii tähtis, et 1869. aastal J. V. Jannsen \"rajas\" esimese ülemailma laulupidu.\nTol ajal niisugune hämmardav sündmus Eestis oli nagu Eurovision tänapäeval.\n\nNõukogudeajal tekkisid probleemid püha korraldamisega, aga inimeste soov ja tahtmine muusikaga kontaktis olla palusid püha uuesti korralikult ja täielikult veeta ja korraldada.\nVõin oletada, et laulupüha on nagu vaimupüha, sest ta võimaldab inimestele koos kohtuda, oma aega lõbusalt veeta ja muidugi sõbralikuks saada.\nEestlased on vaieldamatu laulurahva, sest nad on laulupidu \"vanemad\" ja sest, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega \"rahvas\" ja \"laul\" kohe ka \"laulupidu\".\n\nKuulsin, et praegu on väga palju folkloori näitusi ja seal võtavad osa noor inimesed, võin oletada, et eestlased on sündinud, et muusikaga ja kultuuriga kaasa töötama, armastus muusikasse on nende veres, see tähendab, et nad ei saa lihtsalt elada ja õhu hingama muusikata, see suur armastus teeb eestlastest laulurahva.\nEestlase minevik ja tänapäev on seotud muusikaga, nad on koos iga situatsioonis ja tulevikus peavad koos olla ka." }, { "title": "essee (733c0d21-fab5-4760-9b75-851a378225dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma töötan X-linna Kutsekooli erialaainete osakonna juhatajana.\nKutsekoolis ma töötan kakskümmend neli aastat.\nKakskümmend üks aastat ma töötasin elektrotehnika ja arvutiõpetuse õpetajana ja kolm aastat töötan erialaainete osakonna juhatajana.\nSellele tööle ma sattusin kui lõpetasin Tallina Polütehniline instituut.\nMeie kutsekooli päevaosakonnas õppivad lapsi pärast põhikooli ja keskkooli lõpetamist.\nÕhtuosakonnas õppivad mehed ja naised kes töötab mitmesuguste ettevõtetes ja kes vajavad täiendõpetamisesse.\nMinu peamised töökohustused on õppetöökorraldamine, tunde juhtima kontroll, õpetajate tarifikatsioon, uue õppekavade töötlemine, metoodiline töö noor õpetajatega.\nMinu tavaline päev seisab järgmisest osast: Ma lähen tööle kell kaheksa.\nLülitan arvuti, vaatan elektronpost ja kontrollin oma allutatud.\nMillal algavad tunde ma töötan omas kabinetis, kus parandan veod uute õppekavades, kirjutan kiri ja käskkiri.\nKui mul on tunde ma juhin nende.\nVäga tihti ma rägin õpilastega kes on tunnist poppi tegema.\nMa käin õppetöökojas kus toimub praktika tunde.\nPäeval mul on lõuna.\nMa lähen sööklas, söön ja tulen tagasi oma kabinetis.\nMinu tööpäev lõpeb kell seitseteist, aga väga ma tulen koju sellel ajal, millest vaja kontrollima õhtuosakonna tööd.\nTavaliselt ma tulen koju kell kuus, kui mulle ei vaja minema kursusel või koosolekul.\nMinu tööruumi on väike umbes kaksteist ruutmeetrit.\nSeal on kirjulaud kus väga palju paberid ja arvutilaud kus seisab arvuti koos printeriga, riidekapp kus ma hoian oma riietuse, ja diivan.\n6. Ma olen vana (hiir) naine, mul on must juuksed, hall silmad.\nNiinas mul on prillid.\nMul on keskmine pikkus ja kaal.\nMinu kolleegid see on väga huvitav naised ja mehed" }, { "title": "Essee (74172c42-9d36-4009-812b-0094273cea78).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest ülikoolis?\n\n1. Põhjusi, miks ma valisin selle erialat on mitu.\nEsiteks, minu ema on vene füloolog.\nKogu elu ta oli minu jaoks näidiseks milline peab olema haritud inimene.\nTeiseks, mind alati huvitas minu emakeel, tema pärisolek.\nJuba kooliajal olin huvitatud lugemisest aga lugesin mitte kõik, sest ema alati andis hea nõud, mida on parem lugeda.\nOlen kindel, et vene keel on väga raske ja huvitav keel, arvestades, et see on minu emakeel tahaks ka omandada teda nii hästi, kui on võimalik.\nArvan, et on ka üks tähtis põhjus, mis aitas mind valikut teha.\nPaar aastat tagasi juba õppisin ülikoolis aga jätsin õpingut, sest polnud rahul õppimis protsessist.\nÕpejõudu hindamisviis oli ebaadekvaatne ja eriala millesse tundsin huvi alguses sai minu jaoks ebameeldivaks mõni aja pärast.\nAeg juba möödus ja oli vaja teha otsust mida õppida siis, kui see eriala mind enam ei huvita.\nVõin öelda, et sel korral valik oli üsna lihtne, sest alati tundsin huvi võõr- ja emakeele vastu.\nSee eriala annab kõik võimalused selleks, et omandada emakeele parem, kui mingi teine eriala.\nNagu mina tunnen huvi ajaloo vastu ka sain teada, et selle eriala kaudu saan ka õppida Venemaa ja teiste riikide ajalugu.\n\nMinu jaoks see oli suur pluss oma valiku tegemisel.\n\n2. On alati raske öelda mida inimene ootab, kui ta saabub mingi uue kohale, kollektiivi jne.\nEsiteks, mina ootan, et kõik mul läheb parem, kui eelmisel korral.\nTeiseks, tahan saavutada kõike mis on planeeritud.\nKa oleks hea, kui õppejõudude hindamisviis oleks objektiivne.\nLoodan, et mul ilmuvad uued sõbrad, sest on raske alustada uue elu ilma abita.\nArvestades, et ülikool on koht, kuhu inimesed tulid õppimiseks mitte aga puhkamiseks, teen kõik selleks et minu saavutused oleksid ainult positiivsed.\nOotan, et õppimine ülikoolis aitab mind vaadata elule teiste silmadega.\nMinu vaatenurgast, üliõpilased peavad ise teha kõike võimalike, et elu ülikoolis oli huvitav.\nÜlikool aitab saada targemaks, sest kõik otsused pead ise tegema, võrreldes kooliaega, kui õpetajad või vanemad aitasid nii palju, kui oskasid.\nLõpuks, tahaks öelda, et õppimisest ülikoolis kõige rohkem ootan oma eriala häid omandamist, mis aidaks oma tuleviku elus elada nii hea, kui on võimalik." }, { "title": "Essee (752db22d-eb72-4d47-b91a-bed7f8abec4c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elulugu Olen sündinud Harjumaal, Tallinnas.\nMinu ema on raamatupidaja, isa töötab arvutifirmas.\n\nÕppisin Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis.\nEnne seitsme klassi õppisin üsna hästi, kuid kaheksandas klassis on tekkinud palju probleeme osavõttega tundidest, ehkki lõpetasin põhikooli ja parem, kui paljud teised.\n\nLapsepõlvest saadik olen ma otsustanud kunstnikuks saada, kuna oma terve elu, kui kaua mäletan ennast, olen ma alati joonistanud.\nEsiteks käisin laste kunstistuudios, pärast viie aasta jooksul Tallinna Kunstikoolis.\n\n12.\nklassis astusin ettevalmiskursustele Kunsti Akadeemias.\nSeda saavutas minu ema.\nÕpetamine toimus kätt - jalga mööda, õpetajad vahetusid pidevalt.\nÕpetus käis meile tasku pihta, olgugi et ei tulnud sellest midagi välja.\n\nPärast kooli lõpetamist loomulikult proovisin ma Akademiasse astuda.\nOli tarvis kuus eksami sooritada.\nEnne oli veel valik voor, kus oli vaja oma maale ja joonistusi näidata.\n\nOma häbiks, ei luba mind eksamitele.\nMa kukusin läbi juba esimesel jooksul.\n\nTingimatu olin ma vihane.\nMa mõtlesin tollal: \"Ah nii?\n\nKaduge minema!\n\" Ausalt öeldes, sel ajal ei tahtnud ma enam Akademias õppida.\nVõib - olla eksamite arv nii hirmustas mind.\nRahuliku südamega tulin ma siis Pedagoogikaülikooli.\nSain sisse.\n\nEsmakordselt vedas mul tõeliselt." }, { "title": "Essee (7605d9c0-93e5-45bf-80bd-bbd5e6282762).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nMa olen nõus essee teemaga, et eestlased on laulurahvas.\nSee näitavad meile ajaloolised faktid ja kaasaegne situatsioon.\n\nKõigepealt, on selge, et laulmine on esimeseks emotsionaalne ja teiseks esteetiline väljendusvahed.\nSeejärel rahvalaulad põhiliselt jutustavad meile rahva minevikust.\nEesti rahvalaul võtab algust mitu sajande tagasi, aga rahvalaul nagu rahvakultuuri tähtsaim sümbol Eestimaal, minu arvates, oli vormistatud esimese laulupidu ajal.\n\nOn küll, sealt ajalt juba palju aastaid läks ära, vaid laulupidu on tähtsaim sündmus eesti kultuurielus siiamaani.\n\nKindlasti, eestlased laulavad mitte ainult rahvalaulad.\nOn väga populaarsed kaasaegsed muusikalised teemad ja suunad, nende arvas on populaarne muusika, rock, rap, jazz, klaasikaline muusika ja teised.\n\nTele- ja raadiosaadete suur arv on hea näidis, et eestlased on laulurahvas.\nInimesed laulavad üksi ja kahekesi, ja kolmekesi; kodus ja tööl, looduses ja autos; koos perega ja sõpradega, sugulastega ja tuttavatega.\n\nVäga huvitav fakt on, et kaasaegsetes eestikeeltes laulades on natuke populaarne folkloori teema.\n\nTõenäoliselt, et nii laulupidu, kui ka erinevate teiste laulufestivalide korraldamine on side läbi minevikut ja tulevikut.\n\nKui vaadata statiistikat, siis näeme, et 1994. aastal laulupidus Tartus laulis umbes 16 000 lauljat 70 000 kuulajale ja Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajatele.\nSee on väga suur arv, kui mäletada, et Eestimaal üldse kokku elavad umbes 1 350 000 elanikke!\nTe küsite: \"Miks nissugune populaarsus?\n\". Ma vastan: \"Eestlased on laulurahvas!\n\"" }, { "title": "Essee (76f7452f-0ef5-48d4-9cc0-f9669c8d5d2d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lääne ja IDA mõtteviis ning kommunikatsioon.\n\nJuba ammu on teatud, et kultuur mõjutab inimestele.\nKui vaatame nüüd Lääne ja IDA mõtteviisi, on selge, et on olemas seletavad teooriad, mis mõjutavad inimestele ka.\n\nLääne kultuuris on olemas absoluutne tõde, mis väärtustatakse.\nSee on nii ja polegi teistmoodi.\nIda mõtteviis on hoopis teistsugune.\nIda mõtteviis annab rohkem võimalusi enesearendamiseks.\nSee on seotud, kõigepealt, tava- ja rituaaliga.\n\nKui A on tõde, siis B - ei ole tõde, või vastupidi, kui A on tõde, siis B - peab olema ka.\n\nIDA mõtteviisis on olemas jah, ei, nii ei, kui jah, mitte ei, mitte jah.\n\nVeel mõtteviis enesearendamiseks on konfutsiaanlik dünaamika, mis tähendab lühema või pikema aja orienteerimist.\n\nOn olemas ka positiivsed küljed nii Lääne, kui ka IDA mõtteviisis.\n\nEt saavutada edu kultuuris, inimene peab: 1) Austama teisi kultuuri.\n\n2) Hoiduda stereotüüpidest, mis tihtipeale segavad.\n\n3) Mitte eitada teisi kultuuri, vaid püüda rohkem teada saada nendest.\n\n4) Õppida mõista teisi kultuuri.\n\n5) Väärtustada neid.\n\nNeed tingimused on hädavajalikud, et rohkem teada saada teistest kultuuridest, väärtustada ja austada neid.\nAinult niimoodi, inimene võib edukas olla kultuuris." }, { "title": "essee (7a6b2111-7e06-457a-a0f7-6f3f1cd0208d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Maja, kus ma elan.\nMa elan viiekorruselises kivimajas kolmandal korrusel.\nMaja ees seisab roheline kauplus \"Y2K\".\nKaupluse \"Y2K\" ees asub tee.\nTee taga seisavad üheksakorruselise maja, kaks lasteajad, Soldino gümnaasium, Kulturimaja \"Ženeva\" ja ujula.\nMaja ees kasvavad puud: tammepuud ja pihlapuud.\nMaja taga kasvavad pärnapuud ja veel kaštaanipuud.\nEdasi maja taga asuvad viiekorruselised kivimajad.\nMajast paremal on viiekorruseline maja, selles majas esimesel korrusel asub pood \"Orion\".\nSiin tegelevad ja müüvad aknaid ja puuukseid.\nMaja kõrval vasakul lasteaed, kaks väikesed poodid ja uus kauplus \"Maxima\".\nEsimeses väikeses poodis müüvad toiduained.\nTeises poodis müüvad mööblid.\n\"Maxima\" taga seisab post.\nMa elan majas number neli, korteris viiskümmend üks.\nMinu korteris ei ole lai esik, aga ta on viie meetri pikkune.\nEsikus seinadel on hele tapeet.\nVälisuksest vasakul on WC.\nEdasi on vannituba ja veel edasi on köök.\nKöögi ees esikas nurgas on väike riidekapp.\nRiidekapi vastas on suur elutoa.\nVälisukse vastas on magamistuba.\nMagamistoa ukse kohal seinal ripub pruuni kell.\nVälisukse paremal tütretuba.\nKorteris kõik uksed ja riidekappi uks on valged.\nEsikus uste vahel seinal ripub suur ovalne peegel.\nPeegli juures seinal on kaks seinalampi.\nPõrandal on pruuni kirju linoleum.\nLastetuba on pikk ja kitsas.\nUksest vasakul seina juures seisab ainult kušett.\nUkse kõrval paremal seinal on väike nagi.\nUksest paremal seina juures seisab riidekapp, sektsioonkapp, kirjutuslaud ja tool.\nKirjutuslaual on arvut ja priinter.\nLaua kohal seinal on riiul.\nAkna ees on sinine tüllkardin ja taevasinine rulikardin.\nElutuba on suur ja päikesepaisteline.\nUksest vasakul on keskmine punane diivan.\nDiivani ees on diivanilaud.\nPõrandal on suur punasekirju vaip.\nDiivani vastas on suur aken.\nAknalaual on palju lilli.\nAkna ees on tüllkardin ja valge rullikardin.\nAkna ees on muusika aparatuur.\nAparatuur seisab muusikariiulil.\nUksest paremal seina juures seisab sektsionikapp.\nSektsionkapis on raamatud ja nõud.\nNurgas on teller.\nTeller seisab telleririiulil.\nMagamistuba on keskmine.\nUkse vastas seisab valge riidekapp.\nUkse kõrval paremal seinal on väike nagi.\nRiidekapi kõrval on lai voodi ja kaks öökappi.\nVoodi vastas seina juures on kaks kummutit ja öökapp.\nAkna ees on valge tüllkardin ja halle külgkardinad.\nKöök on väike.\nUkse vastas seisab suur valge külmkapp.\nUksest vasakul seisab gaasipliit.\nGaasipliitis on kaks panni.\nGaasipliiti kõrval on gaasimõõtur.\nGaasipliiti vastas on söögilaud ja aken.\nAkna ees on külgkardinad.\nAkna paremal seisab söögikapid.\nSöögikapides on nõud ja toiduained.\nValamu asub paremas nurgas.\nValamu kohal on nõudekapp.\nNõudekapis on magustoidutaldrikud, supitaldrikud, praetaldrikud, klassid, tassid.\nValamu all on ämber kartuliga ja veesifilter.\nValamu kõrval on sahtel.\nSahtlis on noad, lusikad, kahvlid.\nSahtle all köögikapis on potid.\nEdasi köögikapis on tangud, makaronid ja niitnuutlid.\nKöögikapil on mikrolaineahi, elektrikann ja mahlapress.\nGaasi mõõturi all seisab prügi ämber.\nMikrolaineahi kohal köögikapis on kombain ja mikser.\nKöögilaua juures on neli tooli." }, { "title": "Essee (7a6fb099-9754-457d-a0a4-198c2db740b1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu jõulumõtted.\n\nVarsti tuleb jõulu, kõige ilusam ja parem aeg.\nKõikidel on jõulutuju, kõik on rõõmus.\nSellel ajal kõik inimesed ostavad kuuske ja kojus nad kaunistavad teda.\n\nMillised on mul jõulumõtted?\nMa täpselt ei tea, sest et kus ja kuhu ma lähen, aga tean, et seda pidu tähistatakse pereringis.\nEsiteks, ma sõidan kojju, kui lõpetab semester ja ma aitan emal koduseid töid teha.\nMeil laua peal on palju toitusi.\nLaua taga me räägime ära läinud aastast.\nKui ma lähen tänavale, siis kohtun oma sõpradega ja me käime suusatamas, või uisutamas, või täpselt mängime lolli.\nMängime lumesõda." }, { "title": "Essee (7a9d4de1-b367-4d26-8438-0898bc92c64d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nJuba vanal ajal Eesti rahvas laulas palju.\nTöö ajal või lapse hoidmise ajal naised laulsid erinevaid laulu.\nLaulsid üksi, kahekesi või üldse kooris.\nMehed laulsid n. n. pulmalaule.\nLauldi veel kirikus.\nNii et laul sai rahvasümboliks.\n19 sajandil tekkis uus laul - riimiline laul, mida kirjutati ja trükiti selleks, et rahvas sai teada seda, sest vanal ajal laulud pärandati põlvest põlve suuliselt ja kegi ei teadnud autorit.\nAlgasid kasutada uusi instrumendi, ja rahvas hakkas laulma rohkem.\nKõik see tõi selleni, et 1869 aastal Tartus oli korraldatus uus pidu - Laulupidu, kus esinesid meeskoorid ja orkestrid kogu Eestist.\nSee pani aluse järgnevate pidude korraldamisele.\n1969 aastal tähistati Üldlaulupidude 100. aastapäeva, juba Tallinnas.\nSest 1996 aastal Laulupidu hakkati korraldama Tallinnas praegusel Lauluväljakul.\nPraegu Eestipärased laulupeod on tuntud ülemaailma.\nTuristid erinevatest riikidest tulevad Eestisse, et kuulama, kuidas laulavad ja mängivad tuhanded inimesed kogu Eestist.\n\nPraegu see sai traditsiooniks.\nMitmesugused koorid (meeste, naiste, laste) sõidavad Tallinnasse, et laulma kõik koos Lauluväljakul.\nJa inimesed kuulavad seda ja vaatavad, kuidas nad tantsivad, sest see on kultuur.\nPraegu on palju ansambleid, kelle lomingus suur rool mängib just folklöör - need vanad rahvalaulud, mida lauldi 2 või 3 sajandit tagasi.\nJa Eesti rahvas mäletab kõik need laulud ja on huvitanud selles, et kogu maailmas inimesed teadsid, kui tugev on see traditsioon.\nNäiteks, Värskas koolipoisid tegid muusikaplaati, kus nad laulavad setu-keeles, aga muusitseerivad rock-stiilis.\nKas see ei ole super?\nOn!\nNiimodi kombed ei sure." }, { "title": "Essee (7b22147d-e3bb-49be-aef9-4ae126a08fb1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olin käinud ja mis olin näinud.\n\nEelmisel kuul minu isal oli puhkus ja ta otsustas sõita Saksamaale.\nSaksamaal elavad minu vanaema ja vanaisa juba kolm aastat.\nKaks aastat tagasi ma sõitsin juba Bremeni koos minu õega ja mulle meeldis seal, eriti reisida lennukiga, see on unustamatu.\nIsa sõitsin nende külla esimene kord, selle pärast kõik oli uus.\nSee kord me lendasime aluseks Berliini, aga pärast rongiga Bremeni.\nKiirpilet oli liiga kallis ja meil oli vaja osta pileteid ümberistumisega teise rongisse.\nKokku neid oli kolm.\nVõib olla see on tore, vaid kui sõidab kokku 5 tunni ilma peatusi see on juba edahujutav ja pärast selle mutub väsinud.\nPeale seda, ehk mina ega isa ei oska saksakeelt, selle pärast suhtlemine oli raske, õnneks ma õpisin inglisekeele ja võin selgitada taksojuhile kuhu sõta.\nNoh, vaatamata kõkile, lõpuks me jõudsime koju.\n\nSee kord me sõitsime ühe nädala.\nEsimesed kaks päevad olid igavad, sest et me ei teadnud mida teha seal ja istusime kodus vaatamas telerit.\nKolmandal päeval me sõitsime kalu püüa koos vanaemade tuttavaga.\nÜldse melle meeldib see, kiud jõe ääres oli väga külm ja kalapüük sai ebamugavaks, lisaks ma ei püüi ühegi kalu, see oli väga kahju.\nJärgmine päev oli juba huvitavam ja kõik teised ka.\nVanaema tutvustas minu ühe neiuga.\nTa näitas mulle jõululinna, me küllastasime peakirikut, vanalinna ja mittu suurt kauplust.\nJõululinn, eriri kesklinn, on erakordselt ilus sell ajal.\nKõikjal on girljandid ja jõuluehted.\nRaekojaplatsil on nii palju inimesi, et näikse nagu kõik elanikud kogunesid siin.\nÜhesõnaga Jõulupüha tuntakse kõikjal!\nNiimodi see nädal käis väga kiiresti.\n\nTagasi sõtsime ka aluseks rongiga, seejarel lennukiga.\nSee kord ilm oli tore ja ma võin teha palju ilusaid fotosid, nagu see: Üldse tahaksin öelda, et see reisimine oli õnnelik." }, { "title": "Essee (7bc436b3-a9c0-4d38-bf2d-9f2178294083).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nPraegu ma õpin Tallinna Tehnikaülikoolis majandust.\nMina astusin TTÜ-sse, sest ma olen Tallinnas juba palju aastat elanud.\nMinu vanemad tahavad, et ma elasin koos nendega, aga varem olid mul teised plaanid.\n\nPärast kooli lõpetamist ma tahaksin Saksamaale sõita ja seal õppima.\nMul on väga head saksakeele oskused ja ma räägin saksakelt vabalt.\n\nAga midagi ei klappinud.\nOli liiga hilja dokumendid Saksamaale saata.\nPärast seda mina otsustasin TTÜ-s õppida.\nVanemad olid rõõmsad, et ma Eestis jäin.\n\nMa arvan, et TTÜ-s on väga hea õppejõud ja tudengid.\nOn võimalus nii eesti keeles, kui ka vene keeles õppima.\nMinu eesti keele oskus on hea, aga arvan, et see võib parem olla.\nPärast kolmat semestrit algab õppe eesti keeles.\nMinu arvates see on hea, sest Eestimaal peab olema haridus eesti keeles.\nPraegu mul on palju sõpru ja tutvu TTÜ-s.\nÕppejõuga mul on ka head suhted.\nOlen kindel, et olen õigel haridusteel.\nPärast ülikooli lõpetamist tahan oma firmat avaneda ja palju raha teenida.\nOlen kindel, et saan oma plaanid realiseerida." }, { "title": "Essee (7f16e4d7-08f2-4bc4-a8ce-bfeac65592e8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaul on vana traditsioon paljudel rahvadel.\nLaulmine on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsialne tegevus.\nLoomulikult, laul on ka rahvuslik identiteeditunne ja kultuuri sümbol.\n\nArvan, et eestlastel laulutradtsioon on väga oluline.\nEesti rahvas laulab nii heal ajal kui ka halval; laulab kui töötab ja kui puhkab.\nVanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani.\n\nKui Eestis toimub midagi tähtis - inimesed laulavad.\nNäiteks, esimese ärkamise ajal toimus esimene laulupidu.\nSee oli Tartu linnas aastal 1869.\nPeos osales 46 meestekoori 822 lauljaga ja 5 puhkepilliorkestri.\nSellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.\nTsari ajal ja nsv ajal eestlastele oli raske - oli vaja rääkida vene keeles; eesti rahvatunne, eesti traditsioonid - kõik need asju tahti tappama.\nAinult rahvalaul aitas eestlastele mäletada kes nad on ja ei unusta oma kultuuri.\n\nAastal 1980 tuli teine ärkamisaeg.\nPärast toimus laulavrevolutsiion.\nMeie ajal on rahvalaul populaarne - see näitavad laulupeod, kuhu inimesed tulevad koos perega, lastega, sõbraga.\nÜle eestiline laulupidu on meie ajal kõige tähelepanuväärsem rahvusluse manifestatsioon Eestis.\n\nKõik see näitab, et eestlased küll saab nimetada laulurahvaks." }, { "title": "Essee (809c8133-df02-41af-93c1-b6cf221a2890).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nKas võime nimetada eestlasi laulurahvaks?\nMuidugi võime.\nEesti laulu ajalugu ülatub muinasajale.\n\nEestlased laulsid töö ajal, laulsid peol, laulsid kodus.\nLaul oli neile jaoks nagu abi nende raskes töös.\nLaulsid peamiselt naised, kuid mehed ka võtsid laulmises osa.\n\nEsimese rahvalauluna oli regilaul.\n\nSeda laulasid esineja ja koor: esineja algas ja koor aitas.\nRegilaul on kõige vanem rahvalaul mis pärandati suust suhu põlvest põlve.\n\nTeise rahvalauluna oli kirikulaul mis ilmus 18. sajandil.\nKirikulaul lauldi kirikus saksa keeles.\n\nSuur tõuk laulu arenemiseks andi muusikapillid.\nEestis ilmus kannel, vargan, flööd jt.\n\nVälisriigide mõjul tekkis uus rahvalaul mis nimetatakse riimilise rahvalauluks.\nRiimilised laulud esitati pillisaatega.\n\nJuba 18. sajandi lõpus hakkasid Eestis tegelema esimesed proffesionaalsed muusikud keda nimetati räntmuusikuks.\n\nNeid esindasid peol, pulmas.\n\nKõige suurt rolli Eesti ajaloos mängis esimene laulupidu, mis toimus Tartus ja seda korraldas J. W. Jansen.\n\nSellel peol sai eesti rahvas tunda rahva ühtsust.\n\nLaulupidu hakkati korraldama iga aasta, aga laulumaterial kontrollitati ja eestlased ei saanud laulda neid laulu missuguseid nad tahtsid.\n\n19. sajandi keskel hakkasid töötama Eestis esimesed heliloojad: eestlased kes olid lõpetanud konservatooriumi Leningradis.\n\nEsimene Eesti teater oli avatud Tartus (\"Vanemuine\"), teine - Tallinnas (\"Estonia\").\nTänapäevani tegutsevad Eestis teater \"Vanemuine\" ja \"Estonia\", kus esindavad nii eestlased kui ka välisriigide esindajad.\n\nIgal suvel Viljandis toimub folkloorifestival.\nIgal aastal selle festivali temaatika muutub.\n\nKord 4 aastas toimub Tallinnas laulupidu.\n\nKõige selle fakti järgi ma võiks väidendada, et eesti rahvas on laulurahvas." }, { "title": "essee (8352c81c-a39c-46f9-bcd4-9ee65aedc2b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu.\nMinu nimi on Leena.\nMa elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nMinu aadress on: Tallinna tänav, maja number üheksa, korter number viisteist.\nMa elan viiekorruselises paneel majas, neljandal korrusel, ühetoalisess korteris.\nMinu korter ei ole erastatud.\nÕpingute ajal elasin üürikorteris.\nMinu korteris on rõdu.\nUks rõdule on elutoast.\nMinu korter on soe.\nKorteris mul on elutoa, köök, vannitoa ja tualett.\nTualett ja vannituba on eraldi.\nMinu majas ei ole prügišaht ja lift.\nMeie maja välisuks käib lukus.\nMajas on sissekäigid.\nSissekäigus on kakskümmend korterit.\nMeie trepikoda on alati puhas.\nMajas on kelder.\nKeeldriruum uks on lukus.\nKeeldriruum on väike ja umbne.\nMaja vastas asub õues.\nMaja õues on laste mänguväljak.\nMänguväljakul on liivakast, liumaed, ronimisredelid ja mõned pingid.\nSuvel ma käin õues lapsega jalutamas.\nSuvel sissekäigu alati kasvavad ilus lilled, aga ning õues on ilus pehme muru.\nMaja umbruses on palju rohelist: kasvavad erinevad puud ja põõsad.\nMaja kõrval on toidu kauplus, autoregistri maja, turg ja natuke eemale on kingaparandus.\nEdasi vasakul on sõidutee.\nSõiduteel on bussipeatus.\nKauplust vastas on kaks lasteaeda.\nMaja vasakul asub juuksla, kingaparandus ja natuke eemale on raudtee.\nKõrval, vasakul on autoparkla.\nEdasi vasakul on mööblikombinat Narova.\nKauplust paremal asub Hostel ja baar.\nEdasi on suur kauplus Maxima.\nKauplust vastas on Soldina apteek.\nMinu korter on väike, aga hubane.\nKorteris on elutuba, köök, vannituba, tualett ja esik.\nElutuba on päikesepoolne.\nSee on avar ja valgusküllane.\nEluaken avaneb hoovi poole.\nAknalaual seisavad toalilled.\nElutoas on mugav suur nurgadiivan.\nNurgadiivani ääres seisab diivanilaud.\nEdasi seinal juures seisab tugitoolvoodi.\nAkna juures nurgas seisab riidekapp.\nKapis on riiulid ja sahtlid.\nRiiulis on voodipesu: tekikotid, padjapüürid ja linad.\nTeisel riiul on köögikäterätikud.\nKolmandal riiul on puhas riided.\nSahtlis on puhas külgkardinad ja tüllkardin.\nTeisel sahtlis on puhas lapse riided.\nNagis ripuvad välisriided ja veel on väike peegel.\nToa nurgas on suur palm.\nUksest paremal seina juures seisab väike kapp.\nKapis on riiulid.\nRiiulis on ramatud, nõud.\nNurgadiivani kohal seinal on seinalamp.\nAknale on tüüllkardin ja külgkardinad.\nTugitooli kohal seinal on ilus pilt.\nUksest vastas seisab suur teler.\nTeler on laua peal.\nLauariiulis on videomagnetofon ja laserplaadimängija.\nNurgadiivanis on villane tekk ja padi, aga nurgadiivani peal on voodikate.\nElutoa põrandal on pruunikirju vaip aga sein kaetud valge tapeetiga.\nTalvel meil elutoas on külm.\nMa sisse lülletan sojapuhur.\nÕhtuti me vaatame teler.\nMinu korteris on esik.\nEsik on vaiksevõtu ja pime.\nVälisuksest paremal seina juures seisab sahver.\nSahveris ma hojan tühje purke.\nSee on purked tangudiga ja suhkruga.\nPurkes on herkulo, riis, manna, jahu, sool ja liha, kala, kana, juurvilja, kartuliroogade üldmaitseaine.\nUksest paremal seina juures seisab väike riidekapp.\nKapis riipuvad välisriided aga veel on kingad.\nKapis on toidupaketid.\nParemal seina peal on väike riiul.\nRiiulis on korterivõtmed ja masina võti.\nEdasi seinal juures on uks tualetti ja vannituba.\nTualetis on paber.\nTualetis seisab soe ja külm vett mõõtur.\nTualet ja vannituba on eraldi.\nVee eest ma maksan mõturi järgi.\nTualetit kohal on väike kapp.\nKapis on kaks riiulid.\nEsimesel riiul on pesumasina jaoks spetsiaalse pesupulbri ja spetsiaalse pasta.\nTeisel riiul on tööstusinstrumendid.\nTualeti põrand on kaetud kahhelkiviga.\nNurgas seina juures seisab hari ja kühvel.\nVannitoas on vähe ruumi.\nSee on niiske.\nUksest vasakul seinal riipuvad seinakapp.\nSeinakapis on riiulid ja sahtlid.\nEsimesel sahtlis on pesemisvahendid: seep, šampoon, balsam ja kreem.\nTeisel sahtlis on hambapasta, hambaharjad, kahvel ja nuustikud.\nRiiul on föön ja lokitang.\nUksest vastas seisab valge vann ja paremal seina juures on kraanikaus.\nKraanikausi kohal seinal on suur ümmargune peegel.\nVannitoas on duš ja kraan.\nVannitoa sein on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nVannitoas ripuvad käterätikud nagis.\nVannitoas ma kuivatan pesu.\nKraanikaus all seisab pesukorv.\nPesukorvis on must pesu.\nMinu köök on päikesepoolne.\nKöök on väike aga hubane.\nKöögiaken avaneb hoovi poole.\nAknalaual seisavad ilus toalill.\nAkna ees on roosa tüülkardin.\nKöögiakna ees on ribi - kardinad.\nUksest paremal seina ääres seisab külmkapp.\nKülmkapis ma hojan toiduained.\nSiin on hapukoor, või, vorsti, majoneesi, juustu, tomatipasta, koore, mahla, pakk piima, viinerid ja palju puuviljad: see on pirnid, apelsinid, banaanid, mandarinid, viinamari, õunad ja palju aedviljad: kapsad, porgandid, kurgid, tomatid, sibulat ja salatid.\nKülmkapis on sügavkülmik.\nSiin ma hojan kana, liha, kala, pelmenid, varenikut ja lihatoiduanned.\nEdasi seinal juures seisab mugav kööginurgadiivan ja söögilaud.\nNurgadiivani kohal nurgas akna juures riipub väike seinalamp.\nNurgadiivanis ma hojan palju tühje karbid, tortiga ja keksiga vormid, röster, eletrivahvli küpsetusmasin ja kaks pannid.\nNurgadiivani ääres seisab ümmargune söögilaud.\nUksest vasakul seinal riipub väike teler.\nSöögilaual on teekann ja suhkrutoos.\nParemal seina juures asub köögi valamu.\nKöögis valamu juures on nõudepesuvahend.\nValamu all seisab prügiämber ja kartuliga prügiämber.\nHommikul ma viin prügiämbri välja.\nKöögiga ma olen väga rahul.\nSeina helesinine tapeet.\nPidevalt ma koristan kööki.\nLagi peal on ilus lilla laelamp.\nNurgas akna juures põrandal seisab taevassinine köögikapp.\nKapis asuvad mõned riiulid ja sahtel.\nSahtlis on palju esemeid.\nSiin on korgitser, avaja, leivanuga ja noad, supilusikad, teelusikad, dessertluusikad ja kahvlid.\nKapi peale seisab elektrikann ja kohvimasin.\nIgal hommikul ma keedan kohvi.\nKapi ääres on elektripliit.\nPärast kooli ma valmistan sööma.\nPliiti peale on pot supiga ja pann praega.\nPliitis on praeahi.\nMõnikord ma armastan küpsetan koogid, küpsised ja pirukad.\nPliitis on üks kast.\nKastis ma panen vaagnad ja kandikud.\nPliitit kohal seinal on suur köögiseinakapp.\nKapis on neli riiulid.\nEsimesel riiul on supi ja prae taldrikut, magustoidu taldrikut ja kausid.\nTeisel riiul seisab klaasid, bokaalid, alustassid ja tassid, koorekann, pitsid ja serviis.\nKolmandal riiul asub mikser, mahlapress, hakklihamasin, köögikombain ja kohviveski.\nNeljandal riiul on salatikausid, vaagnad, mõned vaasid ja kannud.\nKöögiseinakapi all riipub mikrolaineahi.\nSiis ma teen kuumad võileibad.\nParemal elektripliiti juures põrandal seisab köögikapp.\nKapis ma panen pannid, palju potid, supitirin, riiv ja sõel.\nUksest vasakul seinal riipuvad köögikäterätikud ja pajalapid.\nValamu kohal paremal seinal riipub veel üks köögikapp.\nKapis ma hojan palju esemeid: Siin on maitsestatud must tee, vanilliinsuhkur, tuhksuhkur, kakaojuomajuhe, äädikas, kaneel, liha üldmaitseaine, kuivpärm, küüslaugupipar, pizzajahu ja purk kohviga, soola, kommid, suhkru ja küpsised.\nKöögipõrand on kaetud linoleumiga.\nIgal hommikul ma pühin harjaga köögipõrandat.\nKorteriga ma olen väga rahul.\nMa elan kõigi mugavustega korteris.\nMinu korter on soe.\nKorteris on soe ja külm vesi, keskküte, kaabeltelevisioon.\nMul on mobiiltelefon." }, { "title": "Essee (83787f42-9997-4895-8baf-9e516dae41c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "1) Miks ma valisin selle eriala?\n\n2) Mida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolist?\n\n1) Ma otsustasin, et ma lähen õppima ajakirjandus juba mitu aastat tagasi.\n\nSee oli seitsmendas klassis 1999 aastal mina hakkan kirjutama palju erinevaid artikleid.\nMulle pakkuti töötada ajalehes \"Молодёжь Эстонии\", nagu väliskorrespondend.\nSee idee meeldis mulle väga, sest mina armastan suhelda inimestega ja kirjutada erinevad huvitavad asjad.\nVõta intervjuud oli ka väga tore.\nSiis ma töötasin kaks aastad Eesti televiisionil, nagu reporter ja toimetaja.\nSee oli noorte saade \"XXX\".\nSee saade oli kahes keeles, eesti ja vene.\nAga praegu ma jätkasin kirjutada erinevad artiklid ajalehesse ja veel töötan Radio neljas.\nTeen erinevad süžeetid ja muidugi võtan intervjuut.\n\nMa arvan, et mul on juba väike kogemus ja ma loodan, et tulevikus minu teadmised aitavad mulle hästi orinteeruda teoorias, sest väike praktika mul on juba.\nVeel ma käisin videostuudios ja see ka aitab mulle otsustada, et ma tõesti tahan saada ajakirjanikuks.\n\n2) Mina tahan saada heaks ajakirjanikuks ja töötada Eestis või välismaal.\nSee eriala huvitab mind väga ja ma loodan, et Tallinna Ülikoolis ma saan õppida kõik ained, millised aitavad mind tulevikus.\nVeel tahan hästi õppida eesti keelt, sest mulle tundub, et esimesed aastad, kui ma lõpetan Ülikooli ma hakkan töötama Eestis, aga ma tahan proovida kirjutada ka artikleid eesti keeles.\n\nLoodan, et minu valik oli õige ja Tallinna Ülikool aitab realiseerida minu plaanid ja minu unistus." }, { "title": "Essee (866d56e7-7f66-4b69-85b3-93f9a882b410).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu korter.\nMa elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nNarva on tööstuslinn ja piirilinn.\nMa elan äärelinnas.\nMa elan Tartu maanteel.\nMa elan viiekorruselises paneelmajas, neljandal korruselises, kahetoalises korteris.\nMaja hoovis on liumäe ja mõned pingid.\nNaabrine hoovis kõrval on laste mänguväljak.\nMeie maja lähedal asuvad: toidukauplused \"Tempo\" ja \"Sendi\", parkla, sõidutee, kõnnitee ja bussipeatus.\nMeie korter on erastatud.\nSissekäigus on viisteist korterit.\nMeie majas ei ole lifti, aga on keskküte, soe ja külm vesi ja prügišaht.\nMeie korteris on elutuba, magamistuba ja köök.\nLastenurga asub elutubas.\nEsik on väike.\nVälisuksest paremal seinal ripub suur peegel.\nPeegli vastas on встроенный kapp.\nSeal ripub välisriided, asuvad jalatsid, instrumentid, tolmuimeja ja ma seal hoian tühje purke.\nEsikust vasakul asub magamistuba.\nMagamistuba on väiksevõitu, aga hubane.\nMagamistoas on voodi ja lastevoodi, riidekapp, tool.\nSeinal vahel voodide ripub seinalamp.\nVoodi kõrval nurgas seisab riidekapp.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardin.\nPõrandal on pruunikirju vaip.\nElutoas on mugavad diivanvoodi ja tugitoolvoodi.\nDiivani vastas asuvad kummut, kus asub pesu ja servant.\nServantil on muusikakeskus.\nServantis on nõud, raamatud.\nSahtlis on pesu ja dokumentid.\nServanti all seisab lasteautod.\nDiivani kõrval seisab kompjuterilaud.\nKompjuterilaual on kompjuter ja lamp.\nKompjuterilauda vastas seisab teler.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardin.\nPõrandal on roosa vaip.\nElutuba on valguskülla.\nElutuba vastas asuvad vannituba ja tualet.\nWC ja vannituba on eraldi.\nTualetis on WC paber.\nVannitoas on vann, peegel, valamu ja pesumasin.\nVannitoas on pesemisvahendid: seep, hambapasta, šampoon, hambaharjad, nuustikud.\nValamu kõrval ripuvad käteratikud.\nVannitoas on ripplaed.\nKuivatan pesu ühisrõdul.\nKöögis on laud, taburetid ja nurgadiivan.\nAkna juures nurgas seisab külmkapp.\nKülmkapi kõrval seisab köögikapp.\nKapis on potid.\nKapil on elektrikann.\nKöögikapi kõrval on elektripliit.\nElektripliites asuvad pannid.\nElektripliiti kõrval on valamu.\nValamu juures on nõudepesuvahend.\nValamu kohal ripub köögikapp.\nKöögikapis on nõud: taldrikud, kruusid.\nValamu vastas asub laud.\nLaual on mikrolaineahi.\nValamu all seisab prügiämber.\nAkna ees on tüllkardin.\nKöögipõrand ja esikupõrand on kaetuvad linoleumiga.\nMa on oma korteriga rahul." }, { "title": "Essee (8d4464a6-a7c2-4b88-a21d-3d594f10b338).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlastel on nagu \"laulurahval\" on väga pikk ja omapärane kultuur.\nVäga tihti võib kuulata arvamust, et eestlastel ei ole oma laulukultuuri.\nJa mul on selle arvamuste kohta loogiline küsimus: miks ei ole?\nVäga palju inimesed ütlevad, et kõik eesti kultuur koosneb vene ja saksa kulturist!\nJa nagu eesti tüdruk ma ei ole sellega nõus!\nVäga tihti koolis, oma õpikutes ma nägin sõna \"laulurahv\" ja ainult pärast kui ma sooritasin ajaloo eksamit ma saan aru mida see tähendab.\n\nVäga ammu millal eestlased-jahimehed tegid oma tööd ja perenaised istusid kodus ja valmistasid toitu, juba sellel ajal sündis laulurahv - eestlased.\nKõik mida nad tegid oli koos laulaga.\n\nSellest võib jutustada need vanud laulud, millised praegu on väga populaarsed meie vanevanematel.\nVõib-olla need laulad on mitte ilusad aga nad näitavad et eestlastel oli see laulukultuur, millal nad olid veel vabad.\nPärast kõik need valed omanikud: sakslased, rootslased, veenelased tuavad väike osa oma kultuurist.\nJa võib-olla sellepärast kujundus see vale arvamus, et eestlastel ei ole oma laulukulturi.\nAga kui inimene hakkab huvitama ta saab aru et eestlased võivad-olla \"laulurahv\".\nSellepärast et laul andis sellele rahvale tunne et nad on iseseisvane ja vaba rahv.\nAjal, millal oli raske ja eestlased kõik andsid uutele omanikule (näiteks venelased .) aitab ainult laul millega nad proovisid säilitama jõudu.\nJa see aitab!\nKõik laulupeod mis oli organiseeritud andsid nii suur kogemus palju kombeid ja muljeid, et pärast seda ei sa ütelda et eestlastel ei ole oma laulukulturi ja lihtsalt kultuuri.\nSee rahv oskab säilitama kõik mis seostub tema eluga.\nJa ma arvan et seda oskus ja muidugi omaduse nagu \"laulurahv\" vaja mitte ära kaotama!" }, { "title": "Essee (8fce4963-b569-49f5-aa54-7257e3ed6bf8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina on sündinud Tallinnas.\n\nMinu vanemad töötasid tehases, isa inseneerina aga ema plekkplaadi monteerijana.\n\nÕppisin Tallinna 11.\n\nkeskkoolis muusika klassis.\nSamal ajal käisin viiuli tundides.\nEi ole tahtnud eriti muusikaks saada kuid lihtsalt muusikat armastan.\nPärast põhikooli lõpetamist olen õppinud gümnaasiumis juriidiliste suunaga klassis.\nSee oli lõbus ning huvitav kuid pärast kooli lõpetamist läksin ma Tallinna Tehnikaülikooli ja sain sisse informaatika erialale.\nSamal ajal otsustasin et pean ise enda elama, lahkusin kojust ja siis hakkas minu iseseisev elu.\n\nPraegu ma mõtlen et ma olen eksinud kuid sel ajal sain ma palju elukogemusi.\nMa töötasin paljudes kohtades nagu kioskis müüjana või hippodroomis treeneri abistajana, samal ajal olen püüdnud õppima.\nEi ole vaja öelda et oli see minule eriti raske sellepärast et ei meeldinud mulle tehnikasuunaga tegelda.\n\nPärast 3. aastat õppimist sain aru et ma ei saa rohkem ebameeldiva erialaga tegelema ja katkestasin õppimist.\nSamal ajal otsustasin koju tagasi minna sest oma pere olin igatsenud.\n\nSiis ma astusin tööle plastikatehasse \"XXX XXX\" kus töötasin ühe aasta jooksul kontrollöörina, kuid see töö oli igavlev ja sellel ajal oli mul juba üks suur unistus.\nSee oli Idamaad, sellepärast et ma armastasin idamaist muusikat ja olen köitnud idamaise tantsuga, püüdsin araabia keelt ise õppida.\n\nKevadel sooritasin jälle gümnaasiumi lõpueksameid ja juba sügisel on saanud sisse Tallinna Pedagoogika Ülikooli Idamaade filoloogia õppesuunasse." }, { "title": "Essee (91ecafa6-de84-41d2-8d80-da59f53b75a7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui ma olin kaheksaastane, vanemad kingisid mulle kassi.\n\nNimetasin teda Eesnimi, ja väga kiiresti ta muutus mu paremaks sõbraks.\nAga ühel päeval juhtus tragöödia - minu naabrite rotveiler, hirmus koletis, tapas mu kassi ära.\nOlin siis väga kurb ja ei tahtnud endale uue kassi.\n\nÜhel õhtul kuulsin, et keegi küünistab mu akna taga.\nEsiteks arvasin, et see oli mingi tuvi või varblane.\n\nKüünistamine segas mind magada, ja ma läksin akna juurde vaatamas, kes seal on.\n\nEi ole võimalik kirjutada, kuidas ma olin üllatanud, sest et nägin seal oma surnud kassi!\nMa lasin teda tuppa, ja kass läks kohe ukse juurde.\nMa jälitasin teda, isegi kui ta õue läks.\nÕuel oli pime ja vaikne.\nKass vaatas minule, nagu tahaks mulle midagi öelda või näidata.\nMina läksin jalle tema järele, ja me astusime vana majja, kus juba palju aastaid keegi ei ela.\nMaja sees leidsin välja, et olin keskaegses lossis.\nKass jooksis ette ja kadus.\n\nSel momentil ärkasin ja tundsin, et see oli ainult unistus.\nOli hea unistuses oma kassi näha." }, { "title": "Essee (92ea3cbe-787b-46b7-b6ac-18cca63b7682).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool Mina, Eesnimi Perekonnanimi, olen kaheksateistkümnene aastane tüdruk, elan Maardus.\nSellel aastal lõpetasin Maardu Gümnaasiumi ja astusin TTÜs.\nTTÜ meeldib mulle juba ammu sellepärast, et ma olin siin ekskursioonis ja inimesed rääkisid palju huvitavaid.\nSiin õpivad palju mu sõpru ja nad ka räägivad palju häid asju.\nTTÜ on kõige tuntud ülikool, siin õpivad palju inimesi ja väga kvalifitseeritud õppejõud.\n\nMiks ma valisin majanduse tesduskond?\nJuba lapsepõlvest mulle meeldib matemaatikat, pärast ökonoomika.\n\nVõib juhtuda, et ma ei tööta, näiteks raamatupidajana, aga ma võin orienteeruda majanduses, aga see on väga kasulik.\nMa võin avada oma firma ja veel on väga palju võimalusi.\nMinu ema ja isa on ka majandusetundjad võib olla see mõjustab.\n\nMulle meeldib eesti keelt ja ma tahaksin süveneda oma teadmisi.\nLoodan, et ma suudan, aga kõik sõltub minust, kuidas ma õpin." }, { "title": "Essee (96deec63-65c1-44e3-8821-223d8512f1eb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nLaul ja tants teevad eestlastest laulurahva.\nMa arvan nii, et laul ja tants olid nendega kõikides ajal.\nNeed olid asjad, mis oli eestlastega nii halval kui heal ajal.\n\nMa arvan, et laul teeb eestlastest laulurahva, sest nad alati laulavad.\nLaulu laulmisega nad töötasid.\n\nLaul ja tants - see on eesti kultuur.\nAga eestlased armastavad oma kultuuri.\nPalju aastat tagasi nad laulsid ilma muusikata.\nNeed lauled pärandati põlvest põlve suuliselt.\n1920. aastal eestlastel on rahvaslikku stiili.\nSee on väga oluline, sest rahvalaul ja - tants annab võimaluse ei määleta oma kultuuri.\nSeda saab näha laulupidul.\n\nEesimene laulupidu oli 1869. aastal Tartus, kus osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga.\n\nSee pidu annab võimaluse tunneb end mitte üksina.\nKahjuks laulupidude toimumisse on jälje jätnud valitsenud poliitilised olud, aga saab öelda, et laulupidu oli protesti liikumine.\nMa arvan, et noored inimesed ei huvita rahvamuusikat, - tantsi ja nad kuulavad rock või pop muusikat, vaid nad teavad palju eesti kultuurist ja ajaloost.\n\nNendele meeldib käia laulupeol, kus nad saavad näha rahvatantsi või kuulata rahvalaulu.\n\nMa mõtlen, et kui inimesed ei laula ja ei tantsida, siis inimesed ei määletaks oma kultuuri.\nJa ma arvan, et rahvastel peab olema midagi mis annab võimaluse määleta oma kultuurist ja ajaloost." }, { "title": "Essee (9732ae6f-cc9b-4543-98d3-94fa4c7b61f5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulmine on iga kultuurinähtus.\nLaulmine väljendab meid.\nIgal rahvasel on oma omadused, kombed, eluviisid, mille poolest me voime teada, mis teeb, näiteks, eestlastest laulurahva?\n\nVanal ajal eestlased kasutati väga palju laule, nad laulsid nii töötades kui ka puhkamisel.\nSee tähendab, et muusika on olnud alati eestlaste hingedes.\nEesti folkloor mängib suurt rolli ka ajaloos.\nFolkloor koosneb 3 osadest - pillid, laulud ja tantsud.\nLaulud on nii vanadrahvalaulud, kui ka uus rahvalaul, mis on kiriku sisuga.\nKõige tähtsam ajalooline sündmus on esimene ülemaaline laulupidu, mis kujunes 1869. aastal Tartus.\nPärast traditsioon kandus Tallinnasse, ja see toimus 1869. aastal.\n\nVanal ajal laulupeol võttsid osa ainult meeskoorid, juba hiljem lisanduti osavõtjatena naiskoorid, lastekoorid ja siis poistekoorid.\nKoorid on ka meie päevadel.\nVäga palju last laulavad muusikakoolides ja tavaliste koolides ka.\nSiinme võime öelda, et huvi muusika kohta ei ole kadunud, võib-olla tagupidi, see huvi kasvab.\nIgal peol esinevad lastekoorid, lauljad, samuti eestlastel on väga palju mänge, mis on seotud muusikaga.\nAjaloos on palju faktoreid mis mõjutasid eesti muusikale, seetõttu, ma arvan, et eesti rahvaviis on omapärane.\n\nEestlastel on instrument - kaneel, veel nad tihti kasutavad bajaani (näiteks, kui Eesti oli üks Venemaa osadest).\nEestlastel on ka palju heliloojat, rahvalaulu jne.\n\nMa arvan, et see, mis teeb eestirahvast laulurahva koigepealt on laulupidu, see näitab, et eesti rahvas oskab säilitada kombeid.\nNende jaoks on väga tähtis see." }, { "title": "Essee (9795bc26-e281-445d-8ce0-909018499d96).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nIgal rahvas on oma traditsioonid, oma huvid, oma kultuur.\nJa Eestis on ka.\nLaulmine kasutati Eesti juba mitu sajandid.\nEesti folkloor koosneb mitmedest osadest.\n\nVanal ajal laulasid põhjal naised.\nNad võid laulda töötades, kodus, last kiigutades.\nErinevad ajal Eesti kasutati oma rifmad.\nPõhjal rahvalaul on kultuurinähtus.\nRahvalaulus eestlased näitevad ja jutustavad rahva minevikust.\n\nTihti rahvalaulud näitevad ajaloo.\nRahvalaulmine on ka kirikus, seal eeslaulja algab ja viib laulu edasi, koor kordab.\nMeil on naiskoorid, lastekoorid ja poistekoorid.\nKui muutub meie elu nii muutub ka stiilid ja rifmad rahvalaulades.\nTänapaeval kasutati ka palju muusika instrumenti koos laulmisega.\nJa praegu on palju erinevaid ringeid kus võib teada palju rahvalaulu ajaloost ja kui tahad võid proovida oma nõudu.\nLaulupeosel võib näha palju erinevaid koorid, ansamblid Saaremaast, Kihnust, terve Eestist.\nTihti võib näidata rahvalaulmine peos koos rahvatantsimine.\nSee nähtus jutustab, näiteks välja külalistele ja teisele oma iseloomulikust ja ajaloost.\n\nMeie ajal palju inimesi kes võtavad osa folklöörides, ka palju noored.\n\nMa arvan, et rahvalaulmine Eestis see väga huvitav tegevus nii eestlastele kui ka väljakülalistele.\nSee on tuttvus rahvaga ja kultuuriga.\nSee on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahed.\nTänapäeval on palju igasugused folkloorid kus võtavad osa ka lapsed.\nRahvalaulmine koosneb palju asjadest, kes laulab, kellega laulavad ja missugused stiilid ja rifmad kasutad.\n\nTänapäeval kasutati palju rahvastiili ja laulutöö.\n\nMa arvan et igades riikades on see, mida koduelanikud võid näidata teisele." }, { "title": "Essee (97b05774-7559-4f4a-9335-adf6749ee3e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodus elab selline tore koduloom, nagu armas väike kassikene, kelle nimi on Eesnimi.\nTa on mul väga tubli, päris rahulik loomake.\nKui ma hakkan meenutama, mis temaga sellist toredat ja lõbusat juhtus, siis mulle tuleb meelde, kuidas ülejärgmisel suvel, kui minu perekond puhkas meie suvilas Toilas, ronis meie kass kirsipuu otsale ja istus seal terve päev.\nPuu otsale sattus ta kergesti, aga alla küll ise ei saanud ära tulla.\nJa istus siis puu otsas ja karjus, nagu suur varres - oli täitsa naljakas.\nPärast meil hakkas temast vaeseke kahju ja minu isa võttis redeli ja päästis meie kassikest.\n\nMeie kass ise näeb välja natuke naljakas, ja kui teda jälgida terve päev, siis kõik, mis ta teeb on natuke naljakas." }, { "title": "Essee (99582f52-2449-46e1-bc3d-5616ffaa343c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti kultuuris tants ja laul on väga olulised.\nLaulmine see on emotsionaalne ja esteetiline ning ka sotsiaalne tegevus.\nLaulmine - see on väga oluline asi Eesti kultuuris: lauldi kooriga kahekesi, üksi, töötades, last kiigutades... Põhiliselt on laulnud naised (lastega tegeldes).\nMuidugi mehed on ka laulnud aga pole nii tihti, sest mehed peavad töötama väga palju.\nMehed peavad mõtlema rahast ja oma perest.\nEestlased väga armastavad kaasa laulda, kogedes seda ülendavat tunnet.\nNäiteks: varem lapsed väga tihti lauldid (koos oma perega, sõbradega ja tuttavadega), sest laul aitab näita tunneid.\nEestis on oma muusika stiil ja see on väga tore.\n\nSamuti Eestis on väga palju muusikaalseid instrumente.\nNäiteks: bojaan, kannel... Eestlased - see on laulurahv, sest nad ei saa elada muusikata.\nMuusika eestlaste jaoks - on väga oluline asi.\n\nMuusika - see on kõik.\nMuusika aitab inimestel elada.\nTänapäeva eestlased ka väga armastavad muusikat, nad ka väga armastavad laulda.\nNad osalevad erinevates projektides, kus on võimalik laulda ja sellepärast ma võin ütelda, et eestlased - see on laulurahv." }, { "title": "Essee (997e44ca-8c2d-47a0-86a2-2414f93c7e00).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlastel, nagu igal rahvasel, on oma kultuur, mis läheb kaugesse minevikku.\nSuur osa eesti kultuuri seisneb laulmises.\nLaulmine oli, on ja jääb alati tähtsaks eestlastele.\nSest just laulmine on saatnud inimesi nii halval kui heal ajal, nii rõõmustades kui kurb olles.\n\nLaulades inimesed väljendavad oma mõtteid ja tundeid, sellega nad nagu pärandavad osa ennast teistele.\nNiimodi laulades sündib ajalugu.\n\nVanal ajal eestlased laulsid igalpool: kodus, töötades põllul, käsitöö tegemas... Rahvalaul on sündinud rohkem kui tuhat aastat tagasi.\nEsimeseks rahvalaulaks peetakse regilaul.\nSiit algab ajalugu, mis teeb eestlastest laulurahva.\n\nRegilaulu esitati ainult vokaalsel viisil.\nTavaliselt tehti seda eeslaulja ja koor.\nTihti lauldi koos liikumisega.\n\nTööd tehes ja kodus laulsid peamiselt naised, mehed laulsid pulmadel ja teistel pidudel.\n\nMuutub aeg, muutub ka muusika.\nUuem rahvalaul täiesti erines regilaulust.\nSellele andis mõju ka Lühteri kirik.\n\nUuema rahvalaulu iseloomustab lõppriim ning instrumentaalne osa.\nEestis hakkasid levima niisugused pillid nagu bajaan, kannel.\n\nPeale rahvalaulu olid ka karjalaul, ema-lapse laul.\n\nXIX sajandil hakkasid heliloojad kasutama rahvalaule oma loomingus (nt Saar ja Kapp).\n\nÄrkamisaeg mõjus kogu Eesti kultuuri, k. a muusikat.\nEestlaste rahvasliku liikumise kõrghetk oli , millal toimus Esimene Üldlaulupidu, mis toimub praeguni.\n\nPraegu rahvamuusikat võib kulda Lõuna- ja Lääne-Eestis, kus ei ole eriti linna muusikamõju.\nFolkloori kasutatakse ka praeguses pop-muusikas ja paljudes eesti filmides.\nToimuvad ka rahvamuusika festevaalid, nt Viljandi Folk.\n\nNii laulmine on eraldumata osa kogu eesti kultuurist.\nEesti rahvas ei oleks eesti rahvaseks ilma laulmiseta.\nSee teebki eestlastest laulurahva." }, { "title": "Essee (9aad5c6c-1dd4-4b36-ac7a-7551c3c0e73a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nOlen Eesnimi Perekonnanimi, 21. aastat vana.\nÕpin TTÜs juba kolmanda aasta, sellepärast tunnen seda päris hästi.\nLõpetasin Karjamaa gümnaasiumi.\n\nOlen suur ehituse sõber juba lapsepõlvest, alati tahtsin inseneeriks saada, sellepärast valisin just ehitusteaduskonda.\nKõik mulle meeldib tööstus- ja tsiviilehituse erialas.\n\nTTÜ on minu teine kodu, mulle meeldib siin õppida ja lihtsalt veetma aega sõpradega.\nSiin on palju huvitavaid inimesi, kellega võib teha igasuguseid asju.\nÕpitamise tase on päris suur ja õppejõud annavad materiaal hästi, peaaegu kõik, aga ikka peaaegu.\nTTÜs on aktiivne tudengielu, mis meeldib mulle väga.\n\nÜlikoolis mul on palju sõpru, kes alati saavad aidata ja kellele alati aitan mina.\nVeelgi olen spordihoone fänn, mängin seal jalgpalli ja lauatennist.\n\nEesti keele loengutelt ootan sõnavara lahendamist ja rohkem keele praktikat, et ikka õppida keele valdata nagu eestlane.\nVeelgi tahaks õppida midagi oma eriala kohta, et tulevikus oleks kergem õppida, kui õppimine tuleb eesti keeles." }, { "title": "Essee (9c552420-2f05-4392-aaa3-4e9c7b9a0421).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Positiivne ellusuhtumine on inimeste edukuse põhjuseks.\nMa olen täielikult nõus sellega, et positiivne ellusuhtumine on inimestele edukuse põhjuseks.\nMa arvan, et kui inimene usub, et temal on kõik korras, siis temal on kõik korras.\nMõte - see on väga tähtis asi meie elus.\nNäiteks: me peame hästi õppida, et kool edukalt lõpetada.\nAga ma arvan, et kui inimene ei usu, et ta saab kool edukalt lõpetada, siis tal on negatiivne ellusuhtumine ja ma arvan, et niisugune inimene ei ole edukas.\nMa arvan, et kui inimesel on positiivne ellusuhtumine, siis ta elu on väga hea sest ta usub.\nKui inimesel on positiivne ellusuhtumine, siis ta on optimist.\nOptimistil on alati kõik korras, ta naerab ja mulle väga meeldib suhelda niisuguste inimestega.\nMa arvan, et meie elu on niisugune, kuidas me arvame.\nInimesel, kellel on positiivne ellusuhtumine on alati edu.\nMa arvan, et meie elus on vaja kõigepealt usuda.\nKõik inimesed peavad usuma.\nAga kui inimesel on negatiivne ellusuhtumine, siis niisugune inimene ei ole edukas, sest ta ei usu.\nTa asjad ei ole korras.\nMa arvan, et kui inimesel on negatiivne ellusuhtumine, siis ta ei ole terve.\nMa arvan, et niisugune inimene peab minema arsti juurde.\nInimesed, usuge!\nJa kõik on korras!" }, { "title": "Essee (9e5f1eaf-fb27-45f5-a9f3-6d7e1cab55f1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlased on väga laulurahvas.\nLaulud ja tantsid koostavad suur osa neie kulturis.\nVanal ajal eestlased võisid laulda tööl, peol ja, nagu mina saaksin teada mõne aega tagasi, nad ikka suheldasida ja võiksid muinasjuttu räägida lauldes, mis on väga huvitav minu arvates.\nEestlastes olnud ka peod ainult näiste jaoks, kui nad võiksid käia, et laulda ja tantsida.\nVanal ajal lauldi ainult vokalselt, ilma muusikata.\nAga ei ole õigus, et ainult naised laulsid, nagu ma mõtlesin.\nMa saanud teada, et mehed ka lauldid.\nLaulud alati olnud eestirahva elu osa.\n\nLauldi ka kirukus.\nVäga tähtis osa Eesti kultuuri elus on laulupidu.\nEsimene laulupidu oli 1869. aastal Tartus.\nTa sai traditsioniks.\nEesti rahva teeb laulurahva see, et laulud olnud nende jaoks nii suur osaks, nii iga inimese elus, kui ka ajaloo ja rahva elus.\n\nTeised rahvad ka mõjusid eesti muusikat.\nEestlased algasid kasutama uued muusika instrumentid, ilmusid uued laulu žaanrid.\nAga Eestis on kolektiivid, milled mängivad tänapäeva muusikat, kui ka folkloor ansamblit.\nNad ikka otsivad arhividest vana rahva laulud, mis ei anna unustada eesti kultuur traditsionides ja annab uus elu see lauldese.\n\nRahvalaul nii populäärne siin, kui ka tänapäeva muusika.\nTallinnas esitavad väga palju kollektiive rahvalaulaga.\nSeda võib näha suvel väga hästi.\nMa arvan, et Eestis on väga palju huvitava ansamblid.\nMitte ainult rahvaansamblid, aga need, kes mängiva tänapäeva muusikat ka.\nEesti keel on väga ilus keel laulde jaoks.\nMa saan ütelda, et kõik see teeb eesti rahva laulurahva ja huvitav on see, et eestlased hoianevad oma traditsionid kõik, mis seotud lauldega ja tantsidega aitab inimestele võimalust olla see inimestega, kes ta on.\nMe vajame teha midagi, et ütelda oma sõnu seda maailmas, et teised inimesed ja teised rahvad teaksid.\nEesti kultuuris võib seda näha.\nEestlased on tõesti laulurahvas ja see võib leia ajaloos." }, { "title": "Essee (9eb90062-d7ae-4b4f-8bde-4caf01ccc042).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "1) Miks ma valisin selle eriala?\n\n2) Mida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\n1. Juba lapsepõlvest inimene otsib endale soobiv ja lemmik elukutset - kedagi tahab olla arstina, kedagi töötama koolis õpetajana.\nAga mind see üldse ei köitnud, sest tahaksin lapsega alatiseks olla.\nKahjuks, olin nii aktiivne, et ema ennustas: saad ajakirjanikuks siis, ja mina ise ei märganud, kui see ennustamine viis mind juba unistusele.\nAga viisin selle ellu ainult aasta tagasi, kui registreerusin Tallinna Ülikooli kursustele, mille teema oli just venekeelne meedia (ajakirjandus).\nSeal minu lapsepõlvene unistus kasvas harrastuseni, ning köidav õpetamine, heameelsed kursustekaaslased, ja muidugi, ülipõnev kursuste teema mängisid esimest rolli.\nKuid see on ajalooline tee erialale, aga põhine ja tõeline põhjus seisneb selles, et ajakirjanik, nagu arst, nagu õpetaja, aitab inimestele, ta loob ja suunab tõele, ta teab ja uurib, tal on võim, isegi rahvas ajakirjandust nimetatakse neljaks võimuks, aga neljast võimust see on, minu arvates kõige vallatum ja samal ajal vastutusrikkas võim, ja see paneb imetleda.\nSee on nagu ahvatlus ja mina ei saa sellele vastu seista.\n\n2. Mida ma ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\nEelkõige, nagu iga ajakirjanikuks õppiv üliõpilane ootan võimalust tulevikus karjääri teha, olla hea spetsialistina omal alal, võib olla, et edasi teisi inimesi õpetada.\nKuid, teisest küljest tahaks teada ajakirjanduses kõiki üksikasju, omada võimalust inimestele oma tööga aidata, saada midagi enam, kui lihtne ajakirjanik, ning loodan, et Tallinna Ülikooli õppejõudu abiga ma saan, ma suudan seda teha.\nJuba terve aasta (sellelt momendilt kui olin otsustanud, et ajakirjanikuks saan) ma olen veendunud, et minule Tallinna Ülikool on ainus ja kordumatu, ning siin ma saan oma teadmisi taastada, täiustada ja süvendada." }, { "title": "Essee (a0e44e32-3a98-43f2-93b5-73f3ef0bbd1d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nKui ma olin seitsmendas klassis, ma ei teanud kuhu astuda pärast kooli lõpetamisest.\nÜheksandas klassis mulle tuli meelde, et tahan saada kõrgharidust, aga kust?\nMa läksin edasi gümnaasiumis õppima, kus ma sain aru, et tahan astuda Tallinna Tehnika Ülikoolisse Informaatika erialasse.\nSee oli perspektivne eriala minu mõeldes, et kõik muutub automaatikaliselt ja arvuti juhib seda.\n\nNüüd ma olen TTÜ üliõpilane, mulle meeldib siin õppima, siin on sõbralik personaal ja head sõbrad minu rühmal.\nMinu meeles TTÜ on pristiizne asutus.\nSiin ma võin saada palju kogemusi ja teadmusi.\nEsimesena, ma tahtsin saada kõrgharidus, aga nüüd ma tean, et mul on vaja ka saada, kuidas ja kus oma haridus kasutada.\n\nLühikeselt minust.\nMa olin sündinud Tallinnas ja elan siin kogu elu minu perega, millest ema ja minu vanem vend õppisid TTÜ’s.\nMa olen lõppenud Tallinna Ranniku gümnaasium kaks tuhat kuuendal aastal ja sellel aastal ka astunud TTÜ’sse.\n\nKoolis mul olid kanged õppetajad ja mulle meeldi õppida seda, aga nad andsid mulle tarku selles õppeaines.\nOotan, et minu uus õppejõud võib olla kange, aga see võib mulle anda uut jõud õppida Eesti keel." }, { "title": "Essee (a5a7bbdd-f57f-4e40-baff-2aa56e1f6157).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nReisimine on väga populaarne meie ajas.\nMina väga armastan reisida ja olin külastanud palju kauneid kohti.\n\nSellel aastal ma olin Rootsis Stokholmis.\nSee oli väga huvitav reis, me vaatasime palju vaatamisväärsusi.\nMe sõitsime praamiga ja õhtul algas torm.\nMe ei saanud süüa, seisa, mitte midagi teha sellepärast, et praam pidevalt kõikus.\nKõik taldrikud olid katki, inimesed oksendasid, mõned kartsid ja nutsid.\nPärast kaks tundi kõik läks läbi.\nHommikul ilm oli väga ilus, tasane.\nKõik inimesed rõõmustusid, et kõik on hästi.\nMa ei unusta seda reisi sellepärast, et esmakordselt oma elus ma nii kõvasti kartsin.\nKõige huvitavam reis oli Itaalias.\nMa koos emaga sõitsime bussiga.\nBussi sõit ei olnud väga väsitav, aga mõned inimesed ei saanud istuda sellepärast me alati tegime peatusi.\nMe ööbisime erinevates hotellides, näiteks Poolas, Leedus.\nEsimene päev Itaalias oli Florentsias.\nSee on väga ilus ja kallis linn.\nMe külastasime Sante Krotshi kiriku, Medichi kapelli ja muud huvitavaid kohti.\nJärgmisel päeval me sõitsime Roomasse.\nSellel päeval oli Ioann Pavel II sünnipaev.\nRoomas oli väga palju ajakirjanike.\nVatikanis olid kirikumessad.\nRoom on imetlusväärne linn, väga palju monumente.\nKõige rohkem mulle meeldis Trevi fontään.\nKõik inimesed viskasid münti, et veel kord olla Itaalias.\nVeel ma olin Navona platsis, Koliseisis, Püha Mark katedraalis.\nViimasel päeval me sõitsime paadiga Veneetsias.\nMe sõitsime gondeliga, külastasime vabriku, kus tehakse veneetsiani maski, olime San - Marko platsis.\n\nOstsime palju suveniire, tegime fotosid, tutvusime huvitavate inimestega.\n\nSee reis oli unustamatu.\n\nKui ma vaatan telerit ja näen Itaalia, siis alati meenutan seda reisi ja tahan pöörduda tagasi.\nMa soovin kõigile külastada Itaalia." }, { "title": "Essee (a887ab38-92a8-4829-9a07-03a9c2ef7546).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nPalju aega tagasi eestlastel ei olnud palju rõõmsat elus.\nNad töötasid põlvidel, elasid oma maal, aga nendel ei olnud peasõnu.\nJa ainult lauldes nad võivad olla vabad.\nPõhiliseld nad oli põllumestena ja ei saanud kirjutada, aga laulud abistasid salvestada nende ajalugu, et järgmised põlvkonnad teavad nendest ja nende probleemidest.\nSee tõttu laulud iseloomustavad iseloomujooned.\nMa arvan, et kõige rohkem näitab meile, et laulud ja laulmine ühendasid ja ühendavad eestlased, et Eestis alati oli populaarne koor.\nMuidugi nad laulasid ka kodus, ega väga palju laulud, mis peab laulma koor.\nEestis põhiliselt laulsid naised, nad ootasid omad mehed, kui nad tulid koju merest, nad laulsid oma lastele ja kui nad töötasid, nad laulsid ka.\nLaul oli nendel esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend.\n\nAga see oleks viga, kui mõtelda, et eesti rahvusmuusika oli väga vaene.\nMuidugi nendel põhiliselt ei olnud instrumentid, ega nendel oli nende kaunised hääled.\n\nMuusika tol ajal koosneb pillimängust, tansust, laulust ja nii edasi.\nVarem külas oli mehed kes laulsid pulmades ja teistes pidudes.\n\nMinu arvates rahvalaulud ja folkloor on väga populaarne ja inimesed on huvitanud selles, sest praegu on palju festivale ja pidu, kus lauldatakse rahvalaulud.\nAga kui see ei oleks aktuaalne, siis inimesed ei külastaksid need peod.\nEga mitte ainult vanadele inimestele meeldib seda muusikat, noortele see on ka huvitab.\nEestis on praegu palju noorte folklööre rühme, kes ümbertöötlusevad regilaulud, nad otsivad nende arhivides ja teevad muusika kättesadavamaks.\n\nMa kavatsen, et kui inimestele huvitab rahvalaulud, siis nad ei saa unistada oma ajaloo, aga rahvus kes tahab elada edasi peab mäletama oma minevikust." }, { "title": "Essee (a9493599-f278-4763-869c-4c7a6283aced).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi, olen üheksateistkümne aastane.\nMa olen sündinud Eestis, sellepärast ma tahaksin ka siin edasi elada, töötada ja oma riigile midagi teha.\nErinevatega sõnadega ma sooviksin olla kasulik Eesti jaoks.\nSelle jaoks mul on vaja haridust saada.\n\nSest pärast kooli lõpetamist ma käisin ülikooli õppima.\n\nMa arvasin ja arvan praegu ka, et TTÜ on kõige parem kõrghariduse omandamise jaoks ülikool Eestis.\nMa õppin ehitusteaduskonnas tööstus- ja tsiviiliehutuse erialas.\nMiks ma tulin just selle eriala õppima?\n\nSee on kerge küsimus.\nSest ma olen kindel, et inimene, kes lõpetab õppimist selles erialas, ei saa tööta jääda.\nEhitus on vajalik struktuur riigis.\nJa sellepärast on vaja palju spetsialiistid kõrgharidusega.\n\nPraegu ma tahaksin kirjutada oma muljedest TTÜst.\nNad on kõik positiivsed.\nÕpetajad on sõbralikud ja saadavad.\n\nEesti keele loengutelt ma ootan keele parendamist.\nJa ma loen, et see võib juhtuda, kui ma hästi õppin." }, { "title": "Essee (ab731eb1-1130-46a2-8ae3-24659eb32537).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ebameldivad mälestused koolipõlvest.\nMinu jaoks koolipõlve aastat jäid kauges minevikus.\nMina lõpetasin kooli 1991. aastal.\nKõik halb on unustatud, kuid ka polnud eriti midagi head, mis tahaks meenutada.\nMe õppisime väga keerulisel ajal, siis kui lagunes sotssüsteem, ning algas ümberkorraldus ja keegi ei võinud täpselt öelda millega see lõppeb.\nKooliajal ma olen rahulik, tasakaalukas tüdruk, kellel polnud erilisi probleeme koolis ei õppimises, ega käitumises.\nKeskstatistiline õpilane.\nKuid toll ajal õpilase ja õpetaja vahelises suhted olid lihtsamad, selles mõttes, et konflikte tekis vähem ja neid püüti kohe lahendada.\nAga kui minu poeg läks kooli, siis minumeelest, esimest viie aasta jooksul ma puutusin kokku paljude õppimisprotsessi miinustega.\nVõiks nimetada autoritaarne suhtumine õpilastese ja ka vastupidine, kui õpetajana ei tunne huvi õppetulemuste vastu.\nAsja on selles, et minu poeg on väga energiline, lõbus ja kõige suurem õnnestus tema jaoks on see, et ta armastab palju rääkida ja elu üle arutada.\nKahjuks, see omadus häirib õpetajad, kuid minu arvates oskus end väljendada, läheb tal elus tarvis.\nEsimesest klaasist peale minu poja päevik oli punane, märkustest, paha käitumise pärast.\nSee võttis pojalt õppimise isu ära.\nKuid õnneks autoritaarne esimese klaasi õpetaja läks pensionile ja alles siis meil õnnestus pojaga ümberveenata.\nOma pojale ma alati püüdis selgitada, et temaga väga raske, tema käitumise pärast, kuigi ise ma nii ei arva.\nVaga kahju, mul pole materiaalset võimalust anda pojale erakooli haridust, tuleb leppida riigi õppesüsteemiga.\nÕpetaja jaoks vähe teada hästi oma ainet, ta peab olema ka hea psühholoog, mõistma lapsed.\nIga laps tunneb vajadust individuaalses lähenemises.\nEnamikul juhtudel noored õpetajad töötavad koolis sel lihtsal põhjusel, et nad ei suuda huvitavam ja prestiižsem tööd leidma, aga on vaja pangalaenu välja maksta või lihtsalt nagu igale inimesele raha on hädavajalik, peole selle on olemas pedagoogiharidus miks mitte ei proovi õpetajana töötada.\nMinu arvates, see on halb mõtte sest õpetajategevus pole lihtne, inimene peab armastama seda millega ta tegeleb ja kutsumist tunda.\nMa arvan et meie seltskonnas teravad on ja jääb haridusprobleemid veel kaua.\nSirguv põlvkond on väga arenenud, arukas ja hindeline.\nÕpelesed on nagu terased vaatlejad ja peened psühholoogial, tunnevad olukorda ja suhet muidugi kõik see mõjub õpetamisele.\nMis puutub probleemidesse õpetajate ja õpilaste vahel eksisteerivad kasvatusprobleemid alati.\nÕpetajad peavad autoriteetsust võtma ja tasemel olema.\nAlguses õpilasel peab olema austus õpetaja, ning õpetaja polt oskust lugupidamist võita ja pärast seda on võimalik rääkida teadmisest." }, { "title": "Essee (acefed8b-9fcf-429b-9a36-2aaf0fe3431b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMinu meelest traditsiooni jätkamine on väga oluline tegu meie elus.\nVõib oletada, et tänapäevaseni nii traditsioonid kui ka iseseisvate vaim aitavad teha eestlastest laulurahva.\n\nMa mõtlen, et kõigepealt eestlastel on palju põhjusi selleks et laulada nii kaasaegse muusikat kui ka vana muusikat.\nSee alati aitab saada aru vanemate ajalugu.\nVarem laulasid naised oma elust, tööst, perekonnast ja see lubas ennast väljandada.\nPraegu laulades on lihtsam rääkida tundest.\nTeiseks arvan et halbas olukorras laul aitab mõelda headusest ja areneb armastust inimeste vahel.\nVarajaste laulud mis on võimalik leida rahvaarhiivis võivad jutustada lastele headusest ja südamlikust.\n\nPean tunnistama et praegu vanaaegne muusika on populaarne, eriti juhul kui esinejad teevad seda modermsalt.\nKahjuks regivärsilised laulud on kaotanud vaid säilinud ainult Lõuna ja Lääne Eestis.\n\nKui seda säilitada, siis meie lapsel on võimalus tutvuda vanemate laulaga.\n\nMa olen kindel et kaasaegne folklöör erineb vanaaegsest mitte paljudes asjades.\nSee koosneb kolmast osast: laul, tants ja pillimäng.\n\nTahan öelda et ma õppisin Muusika koolis üheksa aasta jooksul ja tean täpselt et eestlased (kõik inimesed, kes elab Eestis) suhtuvad laulusse armastusega.\nMa võtasin osa lauapeos mitu korda ja tean palju rahvalaulu.\nVõin öelda et laulamine teeb minust laulurahva osa sest ma tunnen rõõmu kui laulan.\nVõib-olla minu emakeel on vene keel, vaid ikkagi mina olen eestlane ja armastus Eestimaa vastu annab jõudu ja soovi laulada.\n\nArmastus muusika vastu ja võimalus sellest öelda teeb imet.\nEestis on hästi arenenud koorid ja nad esitevad maailmas.\nMinu arvates see aitab meile loobuda teiste maade kultuuri mõjult ja tõsta oma.\n\nKokkulepel tahaksin öelda, et laul tuleb meiega elus alati.\nKui küsida noorinimestel mida ta teeb alati, siis ta vastab et kuulab muusikat.\nTrammis, trollis, rongis, kui teeb midagi, kui valmistab sööki, kui ärkab, siis alati kuulab muusikat.\nNiimoodi võin öelda et elu, armastus, tunned ajaloo teevad meist laulurahva." }, { "title": "Essee (b0e503e4-0232-4ac9-ba16-7aaecdac7e3a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõikidel inimestel elus juhtuvad igasuguseid asju, nad mõjuvad meie ulule hästi ja halvasti, minu elus, muidugi, nad ka toimuvad.\n\nMullu mulle vedus mina oma klassikaaslastega reisisime Euroopas, see oli suurepärane.\nReisi hind oli ainult üks tuhat krooni, sest üks poiss meie klassis võitis mängus ja Euroopa Liit aitas meil näha Euroopa riigid.\n\nParaku, mõnikord ei ole kõik nii hästi, näiteks, mina ei saanud astuda tasuta ülikooli õppima.\nMul oli väga solvavalt, sest mull oli hea pall.\n\nMina raamastusin, kui ei saanud sõita oma perekonnaga meie sugulastele Veenemaale, sest tollal mull oli sisseastumiseksamid, aga emal ja isal oli puhkus.\n\nHiljuti väga rõõmustasin, et sain stipendiumi, sest sooritasin kõik eksamid hästi.\n\nMina arvan, et meie elu on triibuline, ei saa olla kõik hästi või halvasti alati." }, { "title": "essee (b1d92180-23c5-43e9-ba9a-f826a928372b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi.\nMina lõpetasin Lasnamäe Vene Gümnaasium.\nSeal mina õppisin kaksteist aastat.\nPärast kooli vaja valida kuhu edasi minna.\nMiks mina valisin majandus?\n\nSee on väga hea küsimus.\nVõib olla see eriala - ärindus mulle sobib rohkem, kui teised erialad.\nTTÜ on riigiülikool ja siis kui sina tahad töötada heal tööl, esiteks võtavad töötajaid riigikoolist, seda mina arvan.\nTTÜ on väga ja võib olla liiga suur ülikool.\nMina ei tea kui palju inimesi õppivad siin aga mulle see meeldib.\nSiin on väga huvitavad, sõbralikud ja lõbusad inimesed.\nKui sina ei tea kus on mõned klassid siis nad aitavad sind.\n\nMina ootan eesti keele loengutelt rohkem suhelda eesti keeles ja mulle meeldib töötada gruppis, see on huvitavam kui kirjutada ülesandeid." }, { "title": "Essee (b746a925-fa8c-4dd2-b02e-c1ba63d5ed7f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Mida ma ootan aastast 2007?\n\" Kõigepealt aastast 2007 ma ootan edukat õppimist, et mul ei ole probleeme eksamitega, sest tulevikus tahan saada inseneeriks ja pean kõik aineid hästi õppima.\nTahaksin leia uut töökohta, praegu meie firmas on probleemid palga saamisega.\nLoodan, et järgmisel aastal oleks rohkem vaba aja puhkamisele ja oma sõbradega suhtlemisele.\nOleks ka hea sõita välismaale töötama või lihtsalt puhkama.\nVäga huvitav vaadata kuidas inimesed elavad teistes riikides, ma juba ei mäleta millal ma viimati olin välismaal.\nVõib olla hakkan tegelema spordiga, aga see sõltub minu vaba ajast, aga praegu ma ei tea kuidas läheb järgmisel aastal õppimisega ja kui palju vaba aja mul on.\nTahaksin lõpetada remonti oma majal, juba teine aasta ei jõua seda teha.\nKui inimisel on suur soov siis kõik temale on võimalik." }, { "title": "essee (b7975621-84c7-448a-b5a1-1daf428c2393).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Leena, perekonnanimi on Ivanova.\nMa elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nMeie maja asub kesklinnas, Uuel tänaval.\nMa elan viiekorruselises majas neljandal korrusel.\nMaja on number 7 (seitse), korter on 42 (nelikümmend kaks).\nMeie maja ümbruses on palju rohelust: kasvavad erinevad puud ja põõsad.\nMaja ees on ilus muru.\nMeie maja taga on palju suur puud.\nMajast paremal ja taga on palju viiekorrulised elumajad.\nMeie majast vasakul on lasteaed, väike toidupood ja väike tööstuskaupade pood, uus suur kauplus \"Maxima\", post ja väike Apteek.\nMaja ees on väike alkohooli kauplus, kaks lasteaeda, baar, ujula, suur üheksakorruseline maja.\nMeie maja lähedal asuvad Soldino Gümnaasium, kaubakeskus Astri, Säästu kauplus, turg ja tööstuskauplus, bensiinijaam \"Statoil\", MC - donalds, tööstuskauplus, Ühispank ja Hansapanga kontor, palju bussipeatused.\nMeie kivimajas on kuus trepikoda.\nMinu trepikodas trepp on alati puhas.\nMajas ei ole lifti ja prügišahti.\nKorrusel on 3 (kolm) korterit.\nMa elan kolmetoalises korteris kõigi mugavustega.\nMeil on soe ja külm vesi, keskküte.\nKorteris on elutuba, lastetuba, magamistuba, köök, esik, vannituba ja WC.\nMeie korter on erastatud, korteris toad ei ole läbikäidavad.\nEsik on väike.\nVälisuksest paremal on tutre tuba.\nSee on ei ole suur tuba, aga päikesepaisteline.\nUkse vastas on aken.\nUksest paremal seina juures seisab riidekapp ja sektsioonkapp, kirjutuslaud ja tool.\nAknast paremal on kušett, kirjutuslaual on arvuti, laua kohal seinal on riiul.\nRiiulil on palju väikesed mänguasjad.\nAkna ees on sinine tüllkardin ja rulikardin.\nEdasi välisuksest paremal on suur ja päikesepaisteline elutuba.\nUkse vastas on suur aken.\nAkna vasakul seina juures on sektsioonkapp, nurgas on teller, telleri all on videomagnitofon ja kassetid.\nSektsioonkapis on nõud, raamatud, diski ja fotoalbumid.\nAkna ees paremal nurgas on suur lill fikus.\nAknalaual on palju lille.\nAkna ees on muusikariiul.\nRiiulis on muusika aparatuur.\nAparatuuri kõrval on pruun raamatlaud.\nLaual on kaks suur lilli.\nUksest vasakul on väike diivan.\nElutoa keskes põrandal on suur punasekirju vaip.\nAkna ees on värviline tüllkardin ja rulikardin.\nKeskmine tuba on magamistuba.\nUkse vastas on suur valge riidekapp.\nUkse kõrval paremal seinal on väike riidenagi.\nRiidekapist paremal seina juures toa keskel seisab lai voodi kahe öökapiga.\nVoodi vastas seina juures kahe kummutite vahel on öökapp.\nAknalaual on kaks lille.\nAkna ees on valge tüllkardin ja külgkardinad.\nMeie korteris WC ja vannituba on eraldi.\nVannituba on väga väike.\nVannitoas asuvad kitsas pesumasin ja ei ole suur vann.\nPesumasina kohal seinal ripub ovaalne peegel.\nVannitoa vasakul asub meie köök.\nKöök ei ole suur.\nÜmbes kaheksa ruut meetrit.\nUkse vastas nurgas seisab suur valge külmkapp.\nKülmkapis on palju toiduained.\nKülmkapist paremal akna ees seisab väike söögilaud nelja tooliga.\nSöögilaua vastas on gaasipliit.\nGaasipliidis on kaks panni.\nGaasipliidi kohal asub tombekapp.\nTombekapist seina juures asub köögisessioonkapp.\nNurgas on suur valamu.\nValamu all on vesifiltr ja ämber kartuliga.\nValamu kohal köögikapis on nõud: supi ja prae taldrikud, klassid, suured tassid.\nEdasi teises köögikapis on ravimtaimed, sool ja pipar.\nKõrval köögikapis on köögikombain ja mikser.\nSahtlis on noad, kahvlid, supilusikad, dessertlusikad ja teelusikad, kulp, korgitser ja avaja.\nKõrval teisel sahtlis on suur ja väike pakid.\nSahtli all on suur ja vaike potid.\nTeises suur köögikapis on toiduained: tangud, makaronid ja niitnuudlid.\nKöögikapil on elektrikann ja mikrolaineahi, õle ja kohvipress.\nGaasipliidi kõrval on väike hari ja kühvel, prügiämber.\nAkna ees on külgkardinad.\nKöögi ja esikupõrandal on rohelisekirju linoleum." }, { "title": "Essee (bbbbfa97-ca0d-4c6b-8787-29c5e1d46ea8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nKogu oma elu, eestlased elasid laulade ja tantsidega.\nLaul ja tants on saatnud eestlasi halval, kui ka heal ajal.\nPraegu, me teame, et Eestimaa on iseseisev maa, kuid oma iseseisvus Eesti sai esimene kord ainult kahekümnenda sajandi alguses, sealt võib ööelda, et Eestimaal oli väga raske elu, kuid Eestlaste laulud koguaeg aitasid eestlasi uskuda, lootma ja oodata, millal tuleb uus, kergem elu.\nLaulud ja tantsid kinkisid eestlastele usku ja jõudu, need aitasid inimestele töötada ja elada.\n\nAlates 1869 aasta Eestis tähistatakse laulupidu.\nLaulupidu toimub iga viis aastat.\nMeie ajal laulupeod kogunevad palju inimesi Tallinnas, kuid esimene ülimaaline laulupidu oli tähistatud Tartus.\nSelle peo korraldamise idee tuli \"Vanemuise\" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.\n\nMinu arvates, võib ööelda, et see esimene laulupidu hakkas eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole, mil rahvuslikke haridus- ja muusikaseltse loodi baltisaksa kogukonna eeskujul linnas kui maal.\n\nLaulupidu aitas eestlastele midagi koos tegema, see pidu oli väga suur rõõmus eestlaste elus.\n\nNagu mina juba ütlesin: \"Laulad saatnud eestlasi koguaeg\".\nNad laulsid töötades, kodus ükski olles, last kiigutades.\nMinu meelest laulud väga tähtsid eestlastele, ma arvan, et eestlased on väga muusikaline rahvas.\nTänapäeval Eesti muusika on kõrgel tasemel.\n\nKahjuks, mind üldse ei huvita muusika nii Eesti kui ka vene ja ma ei tea muusikast palju, aga tean, et üks Eesti derižor väga kuulus kogu maailmas.\n\nPaar aastat tagasi üks meie Eesti ansambel võttis konkursil \"Eurovision\".\nTol ajal ma olin väga rõõmus, sest minu arvates see laul tõesti oli kõige parem konkursil.\n\nMa ei saa täpselt vastata küsimustele \"Mis teeb eestlastest laulurahva\"?\nMa arvan et on siin palju põhjust kuid mina täpselt saan ööelda, et laulad, tantsid ja muusika \"istuvad\" eestlaste südades, ja aitavad nendele elada." }, { "title": "Essee (bbf4acae-e986-469b-b31d-8ff8353924c4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuhu olen käinud mida olen näinud.\n\nVäga raske küsimus, sellepärast et mina igal aastal lähen välismaale.\nIga riik jäätab mulle kõige paremad mälestused: kuldsad rannad Turgis, Barokko hooned Vanemaal.\nKõik riigid kuhu olen käinud nii erinevad, seal on erisugused kultuurid, inimesed, usk, elusuhtumine, ehitusstiilid ja muidugi ilm ka.\nMina ei saa täpselt öelda kus oli kõige parem sellepärast et mida olen näinud ebab minu mälestuses.\nAga üks kord mul oli omapärane sõit... Mina oma vanematega sõitsime maale oma sugulastele.\nSee sõit oli imelik minu jaoks, sest ma olin esimene kord külas.\nKõik mida tegid inimesed minu ümber tekkitas mul šokki.\nÕues jalutasid koduloomad - mina esimene kord silmasin lehm ei ole televisorist!\nVeel üks asi mida mind hirmitas - see oli mugavuse äraolek.\nTualett oli õues, vesi peab võtma kaevast.\nSeal olid muud ebamugavused.\nPuhkuse lõpuks mina saanud aru üks asi, et ma olen linna elanik ja eluga külas kohanematu." }, { "title": "Essee (bc5b68db-2193-4845-a25e-56ecd8e222bc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elu linnas või maal Linnaelanik Peeter: Liina, meie ülesanne on kirjutada, mis elu on meie meelest parem, elu linnas või elu maal.\n\nMis sa arvad?\n\nMaaelanik Liina: Minu meelest see sõltub, kus sa lapsepõlves elasid.\nMina näiteks elasin terve lapsepõlv minu vanavanemate juures, nende talus.\nNüüd istusin ma paljute aastate saadik siin, suures linnas, minu büroos, teenin rohkem raha kui maal, aga tunnen end üsna õnnetu.\nMulle puudub maa vaba taevas, loomade hääled lautadest ja värske toit laua peal, näiteks köögivili oma endast aiast ja liha oma endast laudast.\nNiikaua kui mu vanavanemad veel elasid, sain ma alati vähemalt puhkusel nende talule sõita, aga sestsaadik nad on surnud ja nende suur talu on müüdud, minu elus on kõva ja kurb lünk.\nSelle pärast ma olen otsustanud üks päev, kui mul on piisav raha, osta ühe väikese talu Saaremaal, kus ka oma vanavanemate suur talu asus.\nKui oma vanavanemad veel elasid, sina ise, Peeter, oled ju ükskord ka koos minuga sinna sõitnud ja me mõlemad olime vanavanematel külas; siis sa tead, kui ilus too maa on.\n\nLinnaelanik Peeter: Sul on õigus, need päevad sinu kodumaal olid väga ilusad ja paljutel põhjustel unustamatud.\nPuhkusel isegi mina armastan maaelu, aga ka ainult puhkusel.\nKui sina veel ütlesid, lapsepõlve muljed on otsustavad sellejaoks, kus inimene tahaks elada.\nNäe, mina olen sündinud suures linnas ja terve noorusaeg veetsin suurtes linnades.\nMa ei või ette kujutada kaua aeg maal elada.\nMa vajatan linna kiiret elu, maal on minu jaoks liiga vähe vaheldust.\nMa armastan teatrisse või kinno minna, kui mul on soov.\nMul on vaja palju kauplusi, palju kõrtse, ja eriti palju raamatupoode.\nMuide, ma loomulikult ei vihkan elu maal, puhkusele sinna sõita ka mulle, nagu juba öeldud, meeldib.\nSa oled õigesti ütlesid, et ma nautisin toda puhkust sinu vanavanematel.\nKuule, mul on hea ettepanek: juba aastaid ma palun sind minuga abielluma ning ikka veel sa pole kindel, kas sa tahad mind või mitte.\nNüüd sul on hea põhjus otsustada.\nKui me abiellume, siis me paneme oma raha kokku ja ostame tolle väikese talu.\nSiis sinu elu lünka on täidetud ja mina õppin sinu pärast varem või hiljem maal elada.\nKas oled nõus?\n\nMaaelanik Liina: Ma veel ei tea.\nSa segab asju, mida ma pigemini eristan ja täpselt eraldi peangi." }, { "title": "Essee (bdba6168-bc89-46cb-b88b-81535aec9b49).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi, olen esmakurslane ja tahaksin edukalt õppida TTÜ-s.\nMina olen pärit Narvast, kus mina õppisin Narva Humanitaargümnaasiumis.\nPraegu elan Tallinnas hea meelega, sest siin võin rääkida nii eesti, kui ka vene keeles.\nOlen aktiivne sportlane: tegelen jalgpalliga, korvpalliga ja ju-doga.\nMinule meeldib suhelda ja tutvuda inimestega, ja positiivne ellusuhtumine.\n\nMina tulin just oma eriala õppima, sellepärast arvan, et selline eriala on vajalik tulevikus ja mina võin edukalt leida endale tööd.\nAga muidugi arvan, et töö peab tooma nii raha, kui ka vaimset rahuldamist.\nMinule meeldib oma eriala.\nMinule meeldib TTÜ-s õppida, siin on kõik tudengid ja õppejõud väga targad, sellepärast siin on väga huvitav.\nTTÜ-s õpivad minu sõbrad ka, sellepärast mul ei ole siin igav, kavatsen nendega rääkida eesti keeles.\n\nJust TTÜ-s mina saan targemaks ja kultuursemaks.\n\nTahaksin e. k. loengutel rääkida eesti keeles ja arendada minu riigikeeleoskust.\nEesti keele loengud aitavad mul õpida TTÜ-s, elada Tallinnas ja töötada tulevikus.\nPüüan töötada aktiivselt e. k. loengutel ja aitada oma lektorit." }, { "title": "Essee (be0abeee-c4a3-4640-a116-736215589fd9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kakuke Elas kord Tallinnas pere: mees ja naine.\nNad olid juba vanad, aga lapsi neil ei olnud.\n\nÜkskord saatis naine oma mehe poodi, kõige lähem oli säästukas.\nSealt pidi mees pitsaks taignast ostma.\nTa ostis taigna, läks koju ja tee peal tuli talle järsku hull mõte pähe: äkki teeks seekord mitte pitsat, ei taha seda enam süüa, vaid teeks hoopis lapse.\nNiisama välja ei tule, prooviks teisi meetodeid.\n\nKoju jõudes mees rääkis oma ideest naisele.\nNaisel tõusid juuksed püsti, aga ikka nad otsustasid selle idee ellu viia.\nPanid mikrolaineahju taigna ja poole tunni pärast tuli sealt nende lapseke välja.\nNimeks anti Kakuke.\n\nAga vaene laps, ei ole tal ei käsi ega jalgu!\nKust nad sellise mutandi välja mõtlesid!\n\nKuna Kakuke oli oma vanemate peale kuri, otsustas ta kohe lahkuda.\nÕnneks oli suvi käes, ning aknad olid lahti jäetud.\nTeine asi oli see, et korter asus kaheksandal korrusel.\n\"Aga sellest ei ole midagi,\" mõtles Kakuke.\n\"Kuna mul peale pea mingeid muid kehaosasid ei ole, ei juhtu minuga midagi,\" ja hüppas aknast välja.\n\nJärsku nägi ta suurt ilusat kauplust, mille nimi oli Lasnamäe Centrum.\nAstus Kakuke sisse ja hakkas ümbritsevat vaatama.\n\nSel ajal tuli Karu ta juurde ning pakkus abi.\n\"Akki tahad minuga koos tulla, näitan sulle, kust siin midagi osta saab.\n\" Kakuke ütles, et ta on iseseisev mees ja tal mingit abi vaja ei ole.\nPettunud Karu läks ära.\nJärgmisena märkis Kakukest Hunt ning tahtis talle alkoholiletti näidata.\nKakuke aga vastas talle, et selliseid kohti peab iga mees ise teadma, ega tema mingi erand ole, ja läks edasi.\n\nLõpuks kohtas Kakuke Rebast.\nKaval loom tundus talle ühelt poolt ohtlik, teiselt aga väga meeldiv olevat.\nRebane kutsus Kakukest diskole ning pakkus kohe pileteid.\n\nKakuke andis alla.\nTeel diskole pani Rebane Kakukesele ette veel kodunt läbi minna.\nSeekord Kakuke nõustus.\n\nKoju tulles tundis Kakuke, et midagi on siin valesti.\nÄkki nägi ta, et Rebane hakkas imeliku pilguga ta juurde tulema.\n\nKakuke oli nii hirmutatud, et hüppas köögiaknast välja ning läks jooksuga koju tagasi.\n\nÕnnelikud vanemad võtsid oma poja vastu ning nüüd elavad nad koos ega tee enam aknaid lahti." }, { "title": "Essee (beb65f19-5ef4-4aa2-94e5-4165cfb96971).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mille poolest jäi mulle meelde aasta 2006.\n\nIga aasta lõpus me vaatame üle kõik mis meiega juhtus selle aasta jooksul.\nMõned arvavad, et neil oli kõik suurepärane.\nTeised arvavad, et võiks olla ka parem.\n\nMinu jaoks aasta 2006 ei olnud kõige parem ja edukam.\nSel aastal ma satusin haiglase, mul oli oparatsioon.\nPeale seda ma pidin pool aastat kodus istuma.\nKuid ma olen kindel, et isegi selles olukorras võib leida midagi head.\nMina, näiteks, hakkasin õpima saksakeelt.\n\nSain lugeda läbi palju raamatuid.\nRavimis kursus sisaldas ka ujumis treeninguid.\nNüüd ma käin ujulas kolm korda nädalas.\nNii et võib öelda, et see aasta tõi mulle võrdselt head ja halva.\n\nRäägitakse, et mõned aastad hiljem inimese mälus jäävad ainult head mälestused.\nMa usun seda, sest ma mäletan täpselt mida head on minuga juhtunud lapsepõlves.\nHalba juhtub meiega päris palju ja see ei ole väärt seda meelde jätma." }, { "title": "Essee (c00f8943-53c2-4e64-b141-07aa9a66d9ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu maja asub päris heas mikrorajoonis.\nLasnamä keskel, linnast mitte väga kaugel.\nLähedal on palju kauplusi ja maja ümber on 2 bissi peatust.\nMaja on üheksakorruseline.\n\"Maasti\" hoolitseb selle eest.\nTrepikoda on lukus.\nAga kehv on see et buside peatustele on päris kaua kõndima vaja (5-6 minutit), talvel see on päris raske mõni kord teha.\nMaja kus ma elan on päris halvas seisukoras.\nSelle järgi päris hästi ei hoolitsetakse.\nAga miinused on ikkagi päris vähe, näiteks busside peatuste kaugus on kompenseeritud sellega et busse on päris palju ja nad tihti käivad.\nLähedal on ka Polikliinik, kui haige oled, siis on väga mõnus et 5 minutiga saab arsti juurde saada.\n\nMaja paha seisukord on kompenseeritud sellega et treppikoda on kogu aeg väga puhas, ja \"Maasti\" on ikka olemas, võiks talle oma probleemid ütlema, kui nad olemas on." }, { "title": "Essee (c1f63d92-b7b0-42e4-952b-45fd5e0fff85).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida ootan ülikoolilt?\n\nLapsepõlves minu isa jutustas mulle, kuidas ta ülikoolis õpis ja kui suurepäraselt see oli.\nSiis juba väikse tüdrukuna mina otsustasin, et kindlasti hakkan ka ülikoolis õppima, küll ei teadnud mille jaoks.\n\nPraegu mina olen juba täiskasvanud ja tean täpselt, et ilma kõrghariduseta selles maailmas on üsna raske elada.\nKui sina oled tavaline inimene ning sinu vanemad ei ole rikkaid inimesi, siis pead ise telliskivi telliskivilt oma elu ehitada.\nIga inimene on oma õnne sepp.\n\nKõigepealt ülikoolis mina tahan omandada valitud eriala.\n\nMina kaldun arvama, et õpetaja töö on üsna raske, aga mulle meeldib lapsedega olla.\nMina valisin filoloogiat ka sellepärast, et kõikidest valdkonnadest, mis on seotud matemaatika, füüsika või keemiaga mina ei taha midagi teada.\nMind huvitavad humanitaarsed õppeained ja neid mina tahan õppida.\nPärast ülikooli lõpetamist mina saan õpetajana või tõlkijana töötada.\nSee tähendab, et tööturul mul on mingi valik.\nKõrgharidus on küll vaja, et oma väärtushinanguid laiendada, et intellektuaalselt arenenud olla.\nTahaks ka aru saada, millist elust ülikoolis nii tihti jutustas minu isa..." }, { "title": "Essee (c20a163d-0bba-4513-82bb-171136b90baa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen sündinud Tallinna linnas.\nLapsepõlvest ma tahtsin saada näitlijaks.\nMa õpisin Ehte Prantsuse Humanitaar Hümnaasiumis.\nSeal ma õpisin prantsuse keelt.\n\nÜks kord nädalas võtsin osa prantsuse keele loengutel Prantsuse kultuuri Keskuses.\nSiis kui õpisin üheksandas klassis läksin õppima teatri studiasse Kahe aasta pärast õppimise teatri stuudios jätsin ära kuna seal oli õpilastele halb suhtumine.\nKoolis sain teada et meil on ajakirjanduse kursused Hakkasin seal osalema.\nJätsin kursustel osalema ära kuna seal oli väga igav.\nPärast keskkooli lõpetamist aastusin õppima Prantsuse filoloogiat Tallinna Pedagoogika Ülikoolis.\nÕpides esimesel kursusel läksin õppima ka \"KS\" teatri stuudiasse.\n\nPeale ülikooli lõpitamist tahan astuda õppima Teatri Ülikooli.\n\nMinu positiivsed sündmused elus on järgmised: keskkooli lõpitamine, \"KS\" stuudios õpimine, ajaviitmine Inglismaal.\n\nMinu negatiivsed sündmused on järgmised: esimeses teatri koolis õpimine," }, { "title": "Essee (c3ca15d4-672d-4223-bf42-f74a71aadfdb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlased alati laulavad, kui päike paistab ja kui vihma sajab, kui aeg on hea ja kui aeg on halb.\nAjalugu näitab meile, et laul alati oli koos eestlastega, ühendas neid ja tegi tugevamaks, et oma vabadust kätte saada.\n\nEesti rahvalaulu ajalugu on väga pikk.\nEsimesed laulud - regilaulud on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\n\nNad olid väga lihtsad ja lauldi neid muusika instrumendita.\nAga see ei ole põhimõtte.\nTähtis on selline asi, et regilaulu lauldi naised oma lastele, lauldi oma vahel kokkusaades.\nEesti arhiivides on palju folkloori, ja see räägib sellest, et eestlased armastasid ja armastavad laulda.\nEesti folkloor on väga rikkas.\nNäiteks, mulle meeldivad karjaste laulud.\nNad on omapärased ja nende sisu ka meeldib mulle.\n\nMa sain aru, et eestlaste rahvalaulud on väga spetsiifilised selle pärast, et nad on kujunenud erinevate rahvuste mõjul.\nOn tore, et vanasid laule ei unustatakse.\nHuvitav oli see, et rock bänd Värskast andis välja plaadi setu keeles.\nEurovisioon ka hästi räägib sellest, et eestlased on laulurahv.\nEsimene koht sellel konkurssil on nagu uni.\n\nMeie ajal tihti korraldatakse folkloori festivalid ja temaatilised peod.\n\nEesti laulutraditsioon andis võimalust oma kultuuri säilida ja iidentiteeti saada.\nSuurt rolli mängis esimene Laulupidu.\nMinu arvates, see pidu andis lauludele teist tähendamist.\n\nSellelt peolt kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.\nKooride arv ka räägib, et eestlased on laulurahv.\n\nMuusika ja laulud on eestlaste harrastus.\nAga ma arvan, et see harrastus on hea.\nEestlased laulavad nii linnas kui maal.\nNii palju nad laulavad!" }, { "title": "Essee (c565b7dc-a5d2-4ffb-a182-f779e6f7ef70).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlastel on väga riiklik rahvakultuur.\nVõib rääkida, et eestlased on laulu- ja tantsurahvas.\nEesti kultuuris on pikk ja huvitav ajalugu.\nEesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\nEestlaste laulutraditsioonid võtsid palju saksa, rootsi, soome ja slaavi laulutraditsioonidest, selle pärast eesti kultuur on väga erinev ja huvitav.\nEestlased alati armastasid oma laulud ja rakendasid oma traditsioonid.\nLaulupeo korraldamine on sündmus ajaloolise tähtsusega, sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.\nSee räägib meile sellest, et Eesti ajaloos laulutraditsioonid on vaga tähtsad ja tegevad eestlastest laulurahva.\n\nEsimene laulupidu oli 1869. aastal ja meie ajas laulupeod toimuvad ka igal aastal.\nSee tähendab, et eestlased maletavad oma traditsioonid ja nende kultuur ja ajalugu on väga tähtsad neile.\nEsimesel laulupeol osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga, aga 1994. aastal Tartus laulis umbes 16 000 lauljat 70 000 kuulajale, Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale ja igal aastal laulupidu saab suuremaks.\nSee üritus on alati populaarne, ma arvan, et laulupeod aitavad noortele inimestele teada, et Eestis olid kuulsad nimed nagu Gustav Ernesaks, Heino Eller ja Miina Härma.\nMinu arvamustes on tore, et Laulupeol on alati palju noori, see tähendab, et eesti kultuur elab ja kasvab, Eestis on vaga populaarne praegu pop- ja rock- muusika.\nSellest rääkivad Tanel Padari ja Dave Bentoni võit Eurovisioonil 2001. aastal ja suur \"Vanilla Ninja\" populaarsus Eestis ja Euroopas.\nNoored mäletavad ka vanad laulud.\nMa kuulsin, et Värska koolist poisid laulavad vanad laulud setu keeles rock-muusikaga.\nSee tähendab, et eestlased olid ja praegu on laulurahvas." }, { "title": "Essee (c94dc84e-e0dc-4f85-8768-bbd2517991ea).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nÜhelt poolt on see lihtne küsimus ja me võime sel hetkel vastata, et eestlased on väga musikaalne rahvas ja vanast ajast nad laulavad kodus ja tööl.\nAga teiselt poolt et täpselt vastata me peame pöörduma ajaloosse ja kultuurisee.\nSeda ma tahaks teha.\n\nÜldiselt võin öelda, et laulamine parandab meleolu.\nSee on eriti tähtis raskel ajal.\nEesti rahva ajaloos olid rasked ajad, kui teised riigid valitsesid Eestis.\nMuidugi eestlased laulsid, et olla tugivamaid ja tõsta tuju.\n\nEesti vanemat rahvalaulu nimetatakse regivärsiline rahvalaul.\nSellest algas eesti laulamine.\nSee oli ainult vokaalne esindus: eeslaulja laulas ja arenes laulu aga koor kordas.\nSee oli koos liikumisega.\nRohkem laulasid naised kodutööd või käsitööd tehes, aga mõnikord laulasid ka mehed, näiteks pulmas.\nAga kõik meie elus areneb ja uued rahvalaulud olid teised.\nNende lauldi teistmoodi.\nInimesed kasutasid muusikainstrumentid, näiteks vene bajan või kannel.\nSõnad olid tõsisemad, kui varem, sest sellesse mõjusid kiriklaulud.\nTänapäeval regirahvalaulud on kadunud, võib olla ainult saaredel, näiteks Kihnul naised laulavad seda.\n\nIgal rahval on oma kultuur, see tähendab oma laulud, teosed, kangelased.\nVõin öelda, et kultuur teeb rahvast omapäraseks.\n\nArvan, et eestlastest teeb lauarahva see, et tänapäeval, kui on palju erinevaid muusikastiili, näiteks nissugused uued ja moodsad stiilid nagu hip-hop, \"drum and bas\", \"alternative\" mõned ja mõned eestlased kuulavad rahvamuusikat.\n\nTänapäeval on palju ansambleid, mis mängivad rahvamuusikat.\nInimesed käivad arhiivides, leiavad sealt vanalaulu, et need mängida.\nSee on väga hea nähtus, et mõned musikaantid on noored.\nSee tähendab, et traditsioonid käivad põlvest põlve.\nTänapäeval korraldatakse mitmesugused muusikaüüritused.\nNagu ma sain aru, kõige tundub on Viljandi folkloorfestival.\n\nRääkides üüritustest, muidugi ma pean ütlema Eesti laulupeost.\nSelle peo olemasolu rääkib sellest, et eestlastele väga meeldib laulda.\nNendele see on tähtis kui teised kultuuri osad.\n\nEsimene laulupidu oli 1869. aastal Tartust.\nAga see traditsioon on väga oluline ka tänapäeval.\nPalju inimesi erinevates linnades laulavad kooris, käivad muusikakoolis, et osaleda laulupeos.\nMina ise olin ükskord laulupeos.\nSee on unustamatu mulje.\nSeal oli nii palju inimesi, kõik laulasid, kõik olid väga õnelikud.\nSeal sain aru, et laulamine ühineb inimesi, eestlased tunnevad, et nad on üks rahvas, laulurahvas!" }, { "title": "Essee (c9f55917-c997-4936-8b0a-40699da12411).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi on Eesnimi Perekonnanimi.\nMa olen üheksateist aastat vana.\nSellel aastal ma lõpetasin Tallinna Paekaare gümnaasiumi.\nMa õppisin selles gümnasiumis kaksteist aastat.\nMulle meeldib seda gümnaasimi.\n\nSeal õpetavad head õpetajaid.\nNad ei ole ainult hea pedagoogid, nad on veel head inimesed.\nNad võivad anda nõu kui sul on vaja, võivad aitada kui sul on probleemid.\n\nSellel aastal ma tulin õppima TTÜ-sse.\nMa arvan, et see on kõige parem ülikool Tallinnas ja kõige rohkem ma tahasin õppida siin.\nMa valisin elektroenergeetika osakonna.\nMa mõtlen, et see on väga hea eriala.\nMul on palju tutvuseid kes õpetavad elektroenergeetika osakonnas ja nad ütlesid, et ei ole väga raske pärast õpetamist leia töö.\nMa olen TTÜ-s juba üks nädal ja mulle väga meeldib siin asutada.\nSiin ei ole nägu koolis.\nSiin on väga huvitavad auditooriumid, nad on väga suured.\n\nEesti keele tundidelt ma ootan, et ma võiksin parem teada gramaatikat, parem aaru saada ja rääkida eesti keeles.\nMa mõtlen, et see on väga tore et ülikool annab meile võimalusi õpetama eesti keel, selle pärast et järgmisel aastal me peame õppima ainult eesti keeles." }, { "title": "Essee (cb39fb04-0695-4c03-b93f-c0656d0415cb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mari ja tänapäevane naine.\n\nKui ma võrreldan Mari tänapäevase naisega, ma leidsin palju sarnsi aga ka erinuvusi.\n\nMari elas talus 19 sajandil, vaatamata sellele mõtlen, et tänapäevane naine ja Mari on sarnased.\nNagu tol ajal naised istuvad kojus ja hoiavad laste eest.\nAga siin on erinevus.\nPaljud tänapäevased naised ei taha istuda kojus.\nNad tahavad teeninda raha ja teha karjääri.\nKui võrreldan Mariga siis näen, et talle ei ole väga vajalik teeninda raha.\n19. sajandil mees oli perepea ja naine peas kuulata meest ja teha kõike mida ta ütles.\nAga Mari ei tahtnud kuulata Tõnu.\nKa tänapäevana naine ei teha seda mida ütleb mees.\nKui naine ei taha teha seda mida mees räägib, siis ta ei teha.\nSee on sarnas Mari tänapäevaste naistega.\nMari nagu tänapaevane naine tahtis elada oma pere, laste ja mehega keda ta armastab ja kes armastab teda.\n\nAga ta ei olnud armastav naine.\nMa mõtlen, et inimesed on alati sarnased ja ei ole vajalik mis sajandil nad elavad." }, { "title": "Essee (cc8e3601-5c47-4561-9238-8b88f90407ab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti rahvas on unikaalne rahvas.\nLaulmine on olnud eestlaste jaoks tähelepanuväärne kultuurinähtus juba palju sajandeid - see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsiaalne tegevus.\nVanal aja oli nii et laul saatis eestlast hälli hauani.\nVanad eestlased laulsid uksi olles, töötades, last kiigutades, peaaegu igal pool kus sai eestlased üritasid laulda.\n\nEesti vanemat laulutraditsiooni esindab laanemeresoome kultuuriline iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\nEestlased on saanud häid mõtteid ka Euroopa poolt, eelkõige saksa, aga ka rootsi ja slaavi muusikas, mis lõi uusi riimilisi laule.\nKa laulupeod on eestlaste elus mänginud tahtist rolli.\nSest just laulupeol sai näha ja kuulda teiste rahvuste laule ja leida midagi head ja uut enda jaok.\nEesti rahvus on korraldanud kakskümend kaks laulupeo kus on laulnud nii meestekoorid kui ka naiste- ja lastekoorid.\n\nLaulupidudel tavaliselt osaleb üle viikümne tuhande inimese, sest just see ilus muusika ja laulud teevadki eestlasi laulurahvaks." }, { "title": "Essee (cd18d30a-36f1-4a55-a29c-4a94644e6e5e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Inimesed käivad kinos, et igapäevamured unustada.\nMa olen nõus väitega, et inimesed käivad kinos, et igapäevamured unustada.\nKino - see on väga huvitav ja kasulik tegevus.\nSee on mind areneb.\nTihti ma käin kinos.\nMulle meeldib erinevaid filmid.\nNäiteks, romaantiline filme, komöödia ja ulmefilme.\nSamuti mulle meeldib tõsielufilme.\nKahjuks, neid on vähe.\nMulle meeldib keerulistest probleemidest.\nIga päev ma tulen koolist ja ma tahan puhata ja lõõgastuda.\nÕpetajad annavad mulle palju tööd ja mul ei ole vaba aega.\nKuidas ma saan puhkama?\nMa tean, et mulle aitab kinno.\nKaks nädalat tagasi ma sõidasin Tallinnasse Coca - Cola Plazas.\nSee oli väga huvitav.\nMa vaatasin roomaantiline film.\nMa tean, et ma saan igapäevamured unustama.\nSee on aitab.\nÜhelt poolt kinno on mind lõõgastuda.\nKui ma käin kinos, mul väheneb väsimus ja mul tõuseb romaantiline meel.\nTeisel poolt mõnikord mul ei ole vabaa aja.\nÕpetajad annavad raske kodutööd ja ma ei saa teha teda, et ma saan kinno minna.\nLoodan, et mul hakkab vabaaega, et kinno minna." }, { "title": "Essee (ce5f9334-750a-45b4-9837-93562cf544b4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mu suvi.\n\n\"Peale kõiki sooritatud eksameid võiks puhata\" - arvasin mina.\nKuid puhkus tööl õnnestus saada alles juuli lõpp, augusti algus.\nÜlemus soovis ise minna ja nautida suvi \"täiega rinnaga\".\nMina aga pidin lõpetama mõned arendusprojektid, hoidma süsteemid korras ja vähem oma ülemusele helistada.\nMida ma ka tegin, vaid paar korda oli kange soov võtta temaga ühendust.\n\nOlen tarkvara arendaja ja mu töökohustused on: hoida süsteemid korrasarendustööd, projektidvajadusel erilahenduse leidmine Töö suhteliselt huvitav ja igav ei hakka.\nÕhtul aga pakub hea ja päikeseline ilm minna randa.\nMeri Eestis ei ole just eriti soe aga külma vett ma ei karda.\nSuveperioodi jooksul sai käidud võrku, \"pettang\" ja \"Freesbe\" (lendav taldrik) mängimas.\n\nKolme kuu jooksul ei ole kordagi käinud välismaal.\nSoojad ilmad ja päikeseline ilm moodustas suurepärased nädalavahetused Nõval, Keila - Joal, Räpinas ja mujal Eestis.\nAugusti kuus olen avastanud enda jaoks uus spordiala - \"Windsurfing\".\nPurjelauaga saab sõita järves ja ka avameres.\nKahjuks sügise tuuled ja kõvad lained peletavad, et tuleb sügis, vesi muutub külmemaks.\nOotan väga järgmist suvet, millal ma saaks nautida elu neljameetrilise purje all." }, { "title": "Essee (d02625dd-f395-499c-a7e6-109bd56bb06c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu mälestused koolilapsepõlvest.\nMa õpisin Narva Keskkoolis number 4 (neli) esimesest klassist ja lõpuni.\nMina mäletan koolist ainult head.\nVäga hästi mäletan oma esimene koolipäev.\nMäletan, et eelmisel päeval olin väga energiat täis ja elevil.\nEma ostis mulle uus ilus kott kassidega ja mina panen kotti uued kooliasjad.\nKuid kui hommikul emaga jõudsime kooli ma kardsin ja ei tahtnud kooli tulla.\nKuid lõpuks siiski tulin ja läksin koolimajja.\nMa olin kõige väiksem klassis.\nÜmberringi olid võõrad inimesed ja üldse oli kõik harjumatu.\nSiiski hiljem tuju muutus paremaks, sest seal oli palju igasuguseid põnevaid asju.\nÜheks ilusamaks mälestuseks kohtumine oma esimese õpetajaga.\nTa oli pikk ja ilus.\nTa oli ka väga tark ja hea, aitas alati, kui vaja.\nTihti olin ma kodus õpetaja juures.\nÜldse peamiselt kõik õpetajad minu koolis olid nii armsad ja hoolivad - kui mingi probleem on, saab nendega alati rääkida.\nMinu lemmik tunnid olid loodusõpetus ja ajalugu.\nMeie klass oli ka tore, naljakas ja väga sõbralik.\nKeegi ei tülitse.\nKoolikaaslaste hulgast on mul praegu palju sõpru.\nKoolilapsepõlves ma tihti osalesin igasugustes põnevades kooliüritustes, mis olid peale õppimise.\nKuid kõige rohkem meeldis mulle käia matkal või pikkadel ekskursioonidel.\nEriliselt on meelde jääb ekskursioon Moskvasse, mis käiseme viiendal klassis.\nMälestused koolilapsepõlvest jäävad kauaks minu südamesse.\nPraegu mõnikord tuleb igatsus oma klassi ja kooli jarele." }, { "title": "Essee (d29c753d-d4bb-42bc-8ca5-3a9659b9e2f1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oma taskuraha tuleb teenida ise.\n\nJah, ma olen sellega täisti nõus.\nMa ei mõistan neid noored kes küsivad taskuraha vanemate käest.\nSee on ebanormaalne.\nNäiteks, mulle on häbi küsida.\nMa õpin ja töötan.\nTeenindan ise raha, võin teha mida tahan, aidatan emale.\nMuidugi on raske.\nÕpima ja töötama.\n\nAga ma pean ise püüdma et kõik mis ma soovin täidaksid.\nMinu tulevikus seotub minust.\n\nAga on näiteks niisuguseid noored kes küsivad taskuraha vanemate käest.\nNeed raha nad raiskavad pidule, suitsule, alkohooli tarbimisele.\nAga on kõige hullem et mõned noored inimesed tarbivad narkotikud.\nPärast nad hakkavad varastama mida sudavad.\n\nNeed inimesed kes püüdavad töötada suvel või kooli ajal.\nNad õppivad suhelda." }, { "title": "Essee (d2f6b4a9-a59b-4430-8174-6dbdf9a4a923).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMina olen üheksateistkümne aastane noormees ja praegu algab uus lehekülg minu elus: ma saan üliõpilaseks.\nOlen kuulnud arvamust, et see võib olla nii kõige ilusam nig kõige raskem aeg inimese elus.\n\nKui ma astusin ülikooli ma ootasin, et see uus õppeasutus võib natuke koolist erinema aga mitte eriti.\nKui ma esimene kord TTÜ hoonet nägin ja veedsin paar tundi õppingukorralduse loengul sain tegada et kõik siin on teistmoodi.\nEsimeseks üülikool on palju suuurem kui tavaline kool siin on seitse või kaheksa õppehooned plus spordihoone.\nTeiseks inimene peab teha iseendale tunniplaani ja keegi ei seisa selja taga ja ei ütle et õppima pea.\nJa kolmeks kui hakkad halvasti õppida pead sa oma õppimise eest maksma ja minna avatud ülikooli või tööle.\n\nPraegu ma hakkan õppima mehaanikateadus kondal ja, kui õnnestub, kolm aastad pärast saan mehatroonikuks.\nMa valin seda eriala sest ma jagan arvamust, et meehatroomikud on tahtud spetsialistid ja nende töö eest makstakse väga hästi.\nMina alati tahtnud palju raha saada ja töötada paar tundi päeval.\n\nSellest eestikeele tundidest ma loodan saada rohkem rägimis oskust." }, { "title": "Essee (d3d02488-8ff9-44f4-910c-cd403e4d2f90).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Mida ma ootan aastalt 2007?\n\" Mida ma ootan aastalt 2007?\n- see on huvitav küsimus.\nMinu arvates, kõikidelt aastalt inimene ootab ühised asjad: õnne, raha, tervist, rahulikust, edu... Ja mina tahaks õnne, rahulikust, edu ja kõigepealt tervist.\nTervis on kõige tähtsam, sest terviseta inimene ei saa mitte migadi teha.\nMina tahaksin mitte ainult tervist minu jaoks, vaid minu sugulaste ja sõprade jaoks.\nVeel ootaksin edu eksami jaoks.\nPraegu see on väga oluline minuks sellepärast, et see eksamisession on esimene.\nTänapäeval mul on üks siht: õppida tasuta kohas!" }, { "title": "Essee (d62b9b33-fe91-41ef-a3ad-e2bb6e2ccaf2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\n\nMida ootan õppimisest ülikoolis?\n\nKõigipealt, ma tahaksin saada hea haridust.\nArvan, et Tallinna Ülikool võib aidata mind selles.\nMiks ma valisin filoloogilist eriala?\n\nMulle meeldib uurida ja õppida erinevaid keeli.\nJa kuidas ööldas üks tundub inimene: \"See, kes ei tunne võõrkeelt, ei tunne ise oma emakeelt.\n\" See tõttu, mul on väga hea meel, et õppida mitte ainult emakeelt, kui ka võõrkeeled.\n\nSamuti ma olen väga seltsiv inimene ja mul on suur soov, et suhelda inimestega, kes valvavad muud keelt.\nArvan, et keeliteadmised aitavad leida hea töökohta.\n\nVõib - olla, tulevikus ma tahaksin saada õpetajaks, sest minu eriala annab võimalust töötada õpetajaks.\n\nEsmakordselt, ma ootan õppimisest ülikoolis arendama oma teadmisi.\nÜlikool annab võimalusi, et õppida nii palju keeli, mida ma tahan.\n\nSamuti, õppimine ülikoolis suurendab silmaringi.\nTudengil on võimalus reisida välismaale, kus nad võivad uurida uut kuulturi, traditsioonid, parendada keeliteadmiseid.\nJa muidugi see on hea võimalus, et leida uut tuttavaid.\n\nAga ikkagi kõige tähtsam minu jaoks on haridus!\nKui sul on kõrgharidus, siis sul on rohkem võimalusi, et plaanerida oma elu.\n(Lihtne leida hea tööd, kus võib teenida piisavalt raha).\n\nLoodan, et õppimine on mitte ainult väga raske, aga huvitav ja põnev ka." }, { "title": "Essee (d77d008d-d835-47b8-9fdb-613d70498548).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan Eesti Vabariigis, Ida - Viru Maakonnas, Narva linnas.\nNarva on piirilinn.\nMa elan üheksakorruselises, kivimajas.\nMaja ümbruses on palju rohelist muru.\nMaja hoovis on laste ronimisredelid, üks pink ja kaks suurt vana puud.\nMeie maja lähedal asuvad: toidukaupade kauplused, laste mänguväljak, kõnnitee, sõidutee, bussipeatus ja natuke eemal on baar.\nMeie majas on viis sissekäiku.\nSissekäigus on kolmkümmend kuus korterit.\nMa elan teises trepikojas, esimesel korrusel, kolmetoalises korteris.\nMeie korter on erastatud.\nKorteris on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja lastetuba.\nTualett ja vannituba on eraldi.\nKöök on väiksevõitu ja pime.\nMinu korteris on üks rõdu.\nUks rõdule on elutoast.\nMeil elutuba on päikesepaisteline ja soe.\nElutoas on ripplae ja ilus laelamp.\nUksest paremal seina juures nurgas seisab diivanilaud.\nDiivanilaual on laserplaadimängija.\nKõrval seina juures diivan.\nDiivani kohal on seinalamp.\nAkna juures seisavad kaks tugitooli.\nAkna ees on ribikardinad.\nAknalaual on toalilled.\nNurgas akna juures seisab lapselaud.\nLastelaual on suur toalill.\nUksest vasakul seina juures sektsioonkapp.\nSektsioonkapis on teler, nõud, raamatud, videomagnetofon ja lastemänguasjad.\nSektsioonkapi kõrval seina juures seisab lahtikäiv raamatlaua.\nEdasi vasakul on uks rõdule.\nElutubas põrandal on suur punase kirju vaip.\nMeil magamistuba on päikesepoolne.\nMagamistuba on avar ja valgusküllane.\nUkse taga nurgas seinal on nägi ja riiul.\nNagis ripuvad välisriided.\nUksest vasakul seina juures seisab diivanvoodi.\nDiivanvoodi kohal seinal ripub suur värviline villanevaip.\nVastas seisab diivani laud.\nDiivanilaual on teler.\nPõrandal on roheline vaip.\nSeinal teleri kohal ripuvad pildid.\nAkna ees on ribikardinad ja valge tüllkardin.\nLastetuba ka näikesepoolne, avar, valgusküllane ja hubane.\nUksest vasakul seina juures seisab riidekapp, vastas uksest on väike sektsioonkapp.\nSektsioonkapis: raamatud, muusikakeskus, voodipesu ja paliu lastemänguasjaid.\nSektsioonkapi kõrval on kirjutuslaud.\nKirjutuslaual seisab laualamp.\nUksest paremal seina juures seisab kušett.\nKušeti taga põrandas uks keldrisse.\nPõrandal pruuni vaip.\nAkna ees tüllkärdin ja külgkärdinad.\nKöögis uksest vasakul nurgas seisab külmkapp.\nValamu kõrval.\nValamu all on köögikapp.\nValamu kohal seinakapp.\nSeinakapis: kruusid, tassid, taldrukud, kulp, riiv, sõel.\nValamu juures on gaasipliit.\nGaasipliidi kohal ripub tõmbekapp.\nEdasi seisab teisel köögikapp.\nKöögikapis: noad, kahvlid, lusikad, potid.\nKöögikapi kohal ripub teisel seinakapp.\nSeinakapis: kohviveski, kohvimasin, mikser, hakklihamasin ja gaasimõõdur.\nKöögikapil: võileivagrill, mikrolaineahi, elektrikann.\nUksest paremal seina juures seisab suur söögilaud ja taburetid.\nKöögiakna ees on külgkardinad.\nKöögipõrand ja esikupõrand on kaetud linoleumiga.\nEsik on suur ja avar.\nVälisuksest paremal kaks ukset: tualeti ja vannituppa.\nUste vahel seina juures seisab väike öökapp.\nVastas välisuksest uks elutuba.\nElutoa ukse kõrval asub riiul.\nTa seisab nurgas.\nRiiuli kohal ripub ilus ümmargune peegel.\nValisuksest vasakul on suur kapp ja seinakapid.\nVannitoas on vähe ruumi.\nVannitoas on pesumasin, vann, kraanikauss.\nVannitoa seinad on kaetud kahhelkiviga maast laeni.\nKraanikausi all seisab pesukorv.\nVannitoaga seinal ripub riiul.\nRiiulil on pesemisvahendid: seep, hambapasta, šampoon, balsam, hambaharjad, nuustikud.\nMa elan kõigi mugavustega korteris." }, { "title": "Essee (d88e819a-4c1d-444e-97c2-4e5aa0f1fcb8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulmine on kultuurinähtus - see on esteetiline ja emotsionaalne tegevus.\nSee tegevus võttas algust vanast ajast.\n\nEestlased lauldasid üksi, kooris, ringis, töötades.\nLaul ja tants olivad koos eestlastega nii halval kui heal ajal.\n\nMa kuulsin raadiosaatest, et eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kulturile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\n\nVanal ajal laul on saatnud eestlasi nii tööd tehes kui ka pidutsedes.\nRistiusuga hakkas kirikulaulmine.\nVeel lauldi külakoolis.\nLapsed õpetasid saksa mitmehäälset koorilaulu.\n\nSee oli varem, aga praegu Eestis on nii palju festivaale, mis toimub igal aastal, nagu Ultra Go Live, Õli Summer, laulupidu Laulupeos.\nSeal inimesed lauldavad, tantsivad ja veedavad oma aeg koos perega ja sõpradega.\n\nKokkuvõtteks tahan öelda, et laul aitab elada ja teeb elu paremini, aga eesti rahvas tahab elada hästi, siis ise laul teeb eestlastest laulurahva." }, { "title": "Essee (dac64677-937e-4383-94e5-8ddf9d301a44).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tõnu ja tänapäevane mees Kui ma võrreldan Tõnu tänapäevase mehega, ma leidsin palju sarnest.\n\nTõnu on talumees, kes elas talus 19 sajandil.\nVaatamata sellele, ma mõtlen et tänapäevane mees ja Tõnu on väga sarnased.\n\nTõnule väga meeldivad raha, ja ta tahtis saada rikkaks.\n\nRaha mängivad suurem osa Tõnu elus.\nKa tänapäevase mehele on väga vaja, et tal on raha, sest tänaelu on raske ja kallis ja inimene ei oska elada rahata.\nTõnu ja ka tänapäevane mees teeb kõike, et sada rikkaks.\nSuhtles naisega võrrelda Tõnu tänapäevase mehega ka.\n19 sajandil mees oli perepea ja näine kuulas kõike, mis mees räägis.\nAga Tõnu oli niisugune mees, kes ei oli kuri abikaasa.\nMaari ei kuula oma meest.\nKa tänapäevane mees ei ole kuri ja täna ei ole vaja kuulata, mis mees räägi.\nKui naine ei taha teha mida sa räägi, siis sa ei saa teda sündida.\n\nKui Tõnu sai piimameheks, ta oli uhke ja õnnelik.\n\nTõnu-piimamees armastas koos sõbraga baaris istuda ja õlut juua.\nVäga tihti Tõnu oli purjuks, nagu siga.\nKa tänapäevase mehele meeldib alkohooli sisse võtma.\n\nMa mõtlen, et inimesed on alati väga sarnased, vaatamata sellele, et nad elavad erineval sajandil." }, { "title": "Essee (dc33e5dd-a354-4645-b44e-ff7809b170c3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukoha kirjeldamine.\n\nMinu elukoht on kahekorruseline eramaja.\nMa elan seal juba kaks aastat emaga, isaga ja väike vennaga koos.\nMaja asub jõe ääres ja aknast on ilus vaade.\nPeale selle see on väga vaikne raijoon ja nabrid on rahulikud ja heatundlikud.\n\nÕhtul meil on tore võimalus jõe ääres jalutada ja puhke õhuga hingata.\nAga maja ees on väike mängu plats, kus armastab mängida minu vend oma sõbradega koos.\n\nMeil on ka saun.\nSaunasse käimine on kasulik tervisele jaoks, see annab jõudu ja tõstab tuju.\n\nMuidugi elada eramajas on mitte nii nagu korteris.\nOn mingid minusi ka.\nMeil on väga kallis küte.\nOn vaja küttepuid osta.\nAga see on nii meeldiv kamini ees istuda ja tuli vaadata.\n\nKahjuks meie majas pole kaabeltelevisiooni, aga see aitab istuda vähem teleri ees ja teeb silmad tervem.\nMe hakkame vaatama eesti keelsed kanalid rohkem.\n\nVeel eramajas elades on vaja palju tööd aias teha, eriti suve ajal.\nAga pärast on ju nii tore süüa oma juurviljad ja puuviljad!\nNad on koguaeg parem ja maitsvam kui kauplusest ostetud, sest me kasvatame neid hingega.\n\nAusalt ööeldes, algusel mulle ei meeldinud eramajas elada, sest ma olin harjunud elada tavalises korteris.\nAga praegu ma saan aru, et elu oma majas on muidugi parem.\n\nPlussid on rohkem ja mitte midagi ei saa minu maja asendada." }, { "title": "Essee (dd27c96c-d824-4ca4-8beb-9d3dc331741e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mari ja tänapäevane naine.\n\nRomaan oli kirjutatud XX saja alguses, aga me ei saa ütelda, et tegelased kes on kujutatud romaanis \"Mäeküla Pimamees\" ei ole tänapäevaseid ja aktuaalseid.\nVilde romaanis peategelane on Mari.\n\nMari mõtted ja usu on kaasaeglased.\nMeie ajas naine ei luba kedagi talle ütelda mida teha, ja Mari ka ei luba.\nTõnu ja Ulrich von Kremer püüavad Marit juhatada, aga Mari mõtleb, et ei saa seda teha, sest see on amoraalne, ja kuula neid.\nNäiteks, ta ei tule mõistnikule, kuidas von Kremer kutsub Marit ja pakub Tõnule mäeküla piimameheks saada.\nTa on nõus Kremerile tulla lõppus, aga tal ei ole teist võimalikust.\nSee iseloomustab Marit nagu tänapäevast naist.\n\nTänapäeval suurem osa naist ei mõtle, kui tegevus on patt või mitte, ja teevad mida nad tahavad ja mida on nendale kasulik.\nAga Mari kardab pattu.\nAga see ei tähenda, et Mari ei ole tänapäevane, sest tema tegevused on paremad ja õiged.\n\nMari on noor naine, meie ajal nejud mõtlevad ainult ennast, aga Mari hoiab Tõnut ja lastest, sest Mari on julge ja lahke.\n\nMaril on oma arvamus, ta on tark ja teab endale hinda, sellepärast me saame ütelda, et ta on tänapäevane naine." }, { "title": "Essee (de7a6874-4be9-491a-8664-03c2a5082439).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu.\nMa elan Estis, Ida - Virumaal, Narvas, Tallinna tänaval, majas number kaks, korteris number viisteist.\nMeie maja ei ole suur.\nMajas on kolm korrust, kaks trepikoda.\nTrepikojas on üheksa korterit.\nMaja välisuksed kaivad lukus.\nKõik naabrid teavad igaüht.\nMeil on kivimaja kõigi mugavustega.\nSee on: keskkütte, elekter, kanalisatsioon, kaabeltelevisioon.\nMajas on külm vesi ja gaasiboilerid, sest meil on soe vesi alati.\nMaja õues on mõned pinged ja kasvavad erinevad puud.\nLähedal on Pime Aed, jõgi Narova, piir, mõned toidukauplused.\nMaja ees on tee (Tallinna tänav).\nÜmberringi on samasugused kolmekorruselised majad.\nSee on hea ja rahulik linaosa.\nMe elame esimesel korrusel.\nMeil on erastatud kolmetoaline korter.\nKaks tuba on suurem.\nTubade aknad on põhjapoolne.\nSiin on elutuba ja magamistuba.\nÜks tuba on väikesem, aken on idapoolne.\nSiin on meie kabinet.\nEsikust vasakule asuvad vannituba ja tualett.\nMeil vannituba ja tualett on eraldi.\nVeel edasi vasakule on köök.\nEsimene tuba asub esikust paremale, teine - esikust otse (välisukse vastas), kolme tuba on vannitoa ukse vastas.\nEsik on väike, kitsas ja pime.\nVälisuksest vasakul ripub suur seinanagi riiuliga.\nNagi all on jalatsiriiul.\nNagi vastas on suur kandiline peegel.\nEsikus põrand on kaetud linoleumiga.\nPõrandal on väike vaip.\nLael on laelamp.\nMinu elutuba on avar, aga pimedavõitu.\nUksest vasakul seisavad kaks suur tugitooli ja tugitoolide kõrval on kahekohaline diivan.\nTugitoolide ja diivani juures seisab ümmargune diivanilaud.\nTugitoolide vahel on põrandalamp.\nDiivanil ja tugitoolidel on väikesed padjad.\nSeina juures seisab madal kapp.\nKapis on erinevad kujukesed, küünlajalad, vaas, kapi kohal ripuvad kaks maali.\nUksest paremal nurgas seisab televiisorikapp teleriga.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardinad.\nAknalaual seisavad toalilled.\nAkna juures põrandal on suured toalilled ka.\nPõrandal on terrakota vaip.\nMeie magamistuba avar ja pime ka.\nUksest vasakul seina juures seisab suur riidekapp.\nKapi uksed on peeglitega.\nUksest paremal seisab lai voodi kahe öökapiga.\nÖökappidel on kaks väikest lampi.\nVoodi juures põrandal beezid voodiümbrusvaibad.\nKapi ja voodi vahel seisab kummut.\nSeinal voodi kõrval ripub ümmargune seinakell.\nKõik mööbel on heledavärvi.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardinad.\nMeie kabinet on valgusküllasem.\nUksest vasakul seisab sektsioonkapp.\nKapis on raamatud, ametlikud paberid, pildid, fotod ja teised asjad.\nAkna juures seisab kirjutuslaud ja tool.\nLaual asub kompuuter, laulalamp, laulakell, telefon.\nLaua kõrval vasakul seisab suur toalill, laua paremal on teine toll.\nUksest paremal on mõned raamaturiiulid raamatutega.\nNurgas seisavad tugitoll ja põrandalamp.\nPõrandal on kirju vaip.\nAkna ees on tüllkardin ja külgkardinad ka.\nAknalaual kasvad toalilled.\nMeie köök ei ole suur.\nUksest vasakul asub köögikomplekt: kaks laia köögikappi ja üks kitsas kapp.\nSeinal kappide kohal ripuvad samasugused seinakapid.\nVeel on kõrgem köögikapp.\nSee asub aknast vasakul.\nKõrval seisab külmkapp.\nAkna ees asub söögilaud.\nSöögilaua juures seisab kolm taburetti.\nÜks lai kapp on valamuga.\nKapis valamu all on prügiämber, hari ja kühvel.\nKapis valamu kohal asub nõud: taldrikud, kruusid, tassid.\nTeises laias kapis on potid, kausid, panid, sõelad, riivid, hakklihamasin.\nKapiplaadil seisavad veekann, võileivagrill, elektrikann.\nSeinakapis on toiduained.\nKitsas kapis on neli sahtlit.\nÜhes sahtlis on lusikad, kahvlid, noad; teises on kulbid, avajad, korgitser ja teised köögitarbed, kolmas asuvad erinevad peeniksed asjad; neljas on käterätikud ja salvrätikud.\nKitsas seinakapis on nõud ka: klaasid, bokaalid, pitsid ja teeserviis.\nKõrges kapis on kolm osa.\nÜlemises osas on lõunaserviis, mahlapress, köögikombain; keskmises seisavad purgid juurviljadega; alumises osas ma hoian kartuleid, porgandeid, sibulaid.\nGaasipliit seisab kitsa ja laia kappide vahel.\nGaasipliidi kohal ripub tõmbekapp.\nPõrand on kaetud linoleumiga.\nAkna ees on ribikardinad.\nKöögis, vannitoas ja tualetis on ripplaed.\nVannitoas ja tualetis seinad ja põrandad on kaetud kahhelkiviga.\nKöögis kahhelkivi on ülemiste ja alumiste kappide vahel.\nVannitoas seisavad vann, kraanikauss kapiga, automaatpesumasin.\nKraanikausi kohal ripub vannikapp peegliga.\nKappides asuvad kosmeetika-, pesu-, puhastusevahendid.\nVanni kohal ripub gaasiboiler.\nSeinanagides ripuvad käterätikud.\nPõrandal on vannitoamatt.\nTualetis ripub seinakapp veel.\nSeal on puhastusevahendid ja majapidamisinventar.\nPõrandal on WC - matt.\nMulle meeldib, sest minu korteris on palju ruumi, aga ei meeldi, sest korter on pime ja asub esimesel korrusel." }, { "title": "Essee (e0c29120-65b7-4e15-99c4-e26c139bbd1d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu elus oli palju sündmusi.\nNad olid head ja pahad, tähtsad ja mitte väga tähtsad.\n\nMõned ma ei mäletagi, aga mõned jäävad minu mälus igaveseks.\nPraegu, ma püüan kirjeldada kolm negativseid ja kolm positivseid sündmuseid ja kuidas ma reeageresin.\nAlustan pahast.\n\nSee ei ole väga tähtis, aga minu jaoks see on solvatav.\nMa tahaksin sõida Riia veebruaris minu sõbranna juurde, aga ma ei saanud, sest ei olnud rahat ja aega.\n\nMa olin segaduses, vaatamata sellele mina otsustasin sõida kindlasti Riia, aga kevadel.\nTeine sündmus - üks kord suri minu koer.\nMa armastasin seda ja loomulikult mina nuttasin.\nJa veel üks... Mina tutvusin ühe väga paha inimesega, ta tegi pahad asjad jne ja üks kord ta püüdis varastada minu mobiiltelefon, aga minu sõbranna reeageris väga kiiresti ja minu telefon jäi minu käes.\n\nHead sündmused on ka.\nMulle öeldi et minu töö tuleb näitusele.\nSee oli väga meeldiv.\n\nMa jutustasin sellest kõigele ja ütlesin kus asub täpselt minu töö.\nTeine, see on sel hetkel kõige tähtsaim sündmus, see on minu õetütra sünd.\nTa on veel väike, aga ta on nagu noorem õde mulle.\nMa armastan teda.\nJa kui ma teadsin teda sündist, mina olin õnnelik.\nJa veel üks.\nKui mina asutasin ülikooli, mina olin ka väga õnnelik.\nPärast seda uudist ma puhkan kogu suvi ja valmistasin õppimist." }, { "title": "Essee (e18aee92-eb73-4bb6-8f71-cfc924341316).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nSee on väga huvitav teema.\nMa tahan alustada, et igal suvel ma armastan kuhugi reisida, sest reisimine areneb silmaringi.\nAga samuti reisimine annab võimalusi inimestele puhkama ja nautima loodusega.\nSellel suvel ma puhkasin Saksamaal.\nSee on väga suur ja ilus country.\nMa puhkasin Štutgartis, sest seal elavad minu sõbrad ja sugulased.\nŠtutgartis ma olen näinud palju vaatamisväärsusi.\nMa käisin muuseumis, kus olid vanad relvad.\nSelles linnas on väga huvitavat ja lahked inimesed.\n\nKõigepealt mulle meeldis selles linnas, et selles linnas on vene disco, kus puhkavad ainult venelased.\nAga samuti ma olin loomaaias, kus olid erinevaid loomi alates ahvi ja lõpetades lõvi.\nSeal mulle meeldis lõvid, sest ma olen näinud nende esimene kord elus.\nMis puutub puhkusse, kuidas ma ütlesin juba seal on palju kohti, näiteks disco, pubs, restoranis, kus noored mehed ja noored neiud võivad veetama vaba aega.\nNii ma puhkasin suvel." }, { "title": "Essee (e25e4908-fc3b-4933-b6db-52f53426fc87).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\n\nMa valisin inglise keele filoloogiat sest, et inglise keel oli alati minu lemmik tund koolis.\nMa väga tahtsin veel inglise keelt õppida, sest see on väga vajalik keel tänapäeval, see on kogu maailma keel, ja ma oleks õnnelik vabalt valdada inglise keelt.\n\nArvan, et võin saada tõlkijaks, mis on kaasaegne ja väga huvitav eriala.\nMa valisin selle eriala kõigepealt sest, et ma millelegi veel huvi ei tunne.\n\nSelles erialas ma näen oma tulevikku." }, { "title": "Essee (e352fbaf-65d4-4273-aee6-7add7970261e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elu on lühike, ja sellepärast inimesed pevad tegelema just sellega, mis neile tõesti meeldib.\nOn tore, kui töö inimese jaoks ei ole ainult võimalus raha teenida, kuid ka kutsumus ja hobbi.\n\nLoodan, et minu tulevane töö toob mulle rõõmu.\nIse olen vene rahvuse esindaja, kuid tunnen huvi ka eesti kultuuri vastu.\nÕppimine antud erialal annab võimalusi põhjalikum seda tundma.\nEestlastel on omad kombed ja tavasid.\nNad on omapärased ning väga huvitavad.\nTeistes maades niisuguseid ei ole.\nMõned inimesed ei tõta kohe pärast kooli lõpetamist diplomit saama, nad vaatavad maailmas ringi ja koguvad elutarkust.\nKuid ma ei taha aega raiskama.\nMulle soobib see eriala, olen veendunud, et saan kogu elu sellega tegeleda.\nSellepärast otsustasin kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda ülikooli eesti keele ja eesti kultuuri erialale.\nTanan ise sellest rohkem teada saada ja tulevikus jutustada sellest õpilastele, õpetada neid.\n\nKokkuvõtteks võib öelda, et töö on see, millega inimene tegeleb elu jooksul.\nMa tahaksin tulevikus õpetada lapsi.\nSellepärast minu valik on just selline." }, { "title": "Essee (e4b9215b-ed43-4dfe-a97f-d90a28ffff3c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud Meie ajal tehnikaareng annab palju võimalusi reisima.\n\nInimesed võivad lennukiga, prammiga, rongiga või autoga reisida.\nMina eelistan autoga reisida, sest et see on väga mugav.\n\nSuvel mina sõidasin koos oma vanematega Venemaal puhkama.\n\nMe tahtsime Musta meri ääres sõita.\nMe oleme käinud mitmedes linnades, kus meie pere ööbis sugulastemajas.\n\nAluses me sõidasime Moskvas.\nSeal ma külastasin Tretjakovi galerii, kus on esitatud Tretjakovi pildikogu.\nMa tundsin palju erinevaid asju kunstist ja nägin oma silmades pildid, millised on kuuluvad ümbritsev maailmas.\n\nNovotserkask oli teine linn meie reisis.\nSelle linn hämmastas mind oma arhitektuuriga.\nSelles linnas asub üks suurestest peakirikust maailmas.\nPeakirik on ebatavaliselt ilus ööpäevas.\nSinised kuplid sirasid lisavalgustuse abil.\nSelle vaatepilt oli unustumata.\n\nPärast me sõidasime Musta meri ääres.\nSeal on ilus loodus ja ere, palav päike kohtasid meid.\nMina olin üllatanud inimese arvutu hulka.\n\nKahe nädala jooksul me päevitasime ja suplesime mere ääres.\nVesi oli soe ja läbipäistev.\nLisaks me imetlesime vaatamisväärsustest, loodust, maastikust.\n\nTeise nädala lõpuks me tulime koju.\n\nSuvi oli tunnetuslik ja unustamatu.\nMa arvan, et reisimine laendab inimese silmaringi ja aitab ümbritsev maailm teada." }, { "title": "Essee (e4fb5544-6cb3-4afd-9119-a1d7086dc0cd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nAlustan sellest, et lõpetasin Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi.\nJuba koolis ma unistasin, et tulevikus lähen TTÜ-sse õppima.\nVõib olla küsite miks?\nVastan ausalt, et arvan TTÜ on parim ülikool Eestis.\n\nTulin just oma eriala õppima, sest minu arvates elektroenergeetika väga perspektiivne meie ajal ja meie riigis.\nTäpselt tean kuhu lähen töötama pärast ülikooli lõpetamist.\nMul on tuttavad, kes on seotud energeetikaga ja loodan, et nad aitavad mind.\n\nLoomulikult, pean ise kõike õppima ja ikka hakkan.\n\nJuba seletasin miks ma tulin TTÜ-sse, praegu tahaks ütelda minu muljedest.\nSiin on hästi palju rahvast ja see on tore.\nMul on palju uusi sõpru ja tunnen end siin vabalt.\n\nMinu erialast õpin vene keeles, aga ikka arvan, et eesti keel on väga oluline meie elus.\nKoolis mul oli 5 tundi eesti keelt ja iga kord ma lähen hea meelega.\nSee on väga huvitav teise keeli õppida.\nMida ma ootan eesti keele tundidelt?\nOotan, et need tundid avanevad mind ja saan rääkida eesti keeles palju rohkem ja parem.\n\nNB!\nOli väga meeldiv Teiega tutvuga!" }, { "title": "Essee (e575897a-5722-468b-9828-2faf64b50214).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nIga inimene saab teada oma rahvakultuuri.\nEesti laulutraditsioon saab tutvuda eestlasi oma kultuuriga.\nKui ta teab midagi oma rahvakultuurist, siis võib olla ta tahab edasi areneda oma teadmised sellel osal.\nLaulurahvas on ka niisugune.\n\nLaulupeod teevad eestlastest laulurahva.\nLaulupidadel nad tutvuvad oma rahvakultuuriga.\nRahva laulmine saab suureneda oma kultuuri võimalused.\nKui inimene käib laulupeol, siis ta mäletab oma vanemate traditsioonid ja kultuur.\nJa see on väga tähtis, kui inimene mäletab seda.\nTa peab teama oma ajaloo.\nOma natsionaalne ajaloo.\n\nLaulupidu - ei ole ainult laulud.\n\nLaulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus.\nPeol ta tutvub rahvariietusega.\n\nLaulude iseloomu abiga saab inimene teada paljum, kuidas elas teda põlvkond.\n\nNii palju, eestlasid saadsid olla koos laulupeo abiga.\n1994. aasta juulis tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole kogunesid, et tähistada 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni.\n\nErinevad tuntused teedsid eestlastest laulurahva.\nAga eestlane peab teama oma rahvakultuuri, et ta tahab olla edasi laulurahva." }, { "title": "Essee (e765b893-b57b-434e-b3c6-97ad4626e02d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jõulumõtte.\n\nJõulu on väga tore pidu.\nArvan, et kõikidele meeldib see päev, sest nad võivad hästi aega veeta.\nRaskusi on olemas ainult tudengitel.\n\nKui eelmisel aastal õpin 12 klassil siis jõuludel mul ei ole mingeid probleeme.\n\nMa võin kogu päev jalutada, koos oma perega olema, sõpradega vestlema.\n\nÜhesõnaga ma ootasin Jõulusid.\nMäletan, kui kolm aastat tagasi sõidasin Laplandiasse ja näen seal Jõuluvanu.\nSeal veel oli suur \"lumelinn\", kus need Jõuluvanad elavad, ja kus kõik turistid jalutavad.\nKõik oli nii tore, et ma olen väga onnelik.\nAga missugused Jõulud on sel aastal.\nVäga raske vastata, sest ma olen tudeng.\nJa kuidas te teate et see aeg, on väga raske tudengi jaoks.\nJaanuari algus algavad eksameid, väga raskeid eksameid.\nMul tundub, et ma ei saa hästi Jõulude päevad veeta, nagu see oli kaks, kolm või neli aastat tagasi.\nTahtsin ainult, et pärast Jõulud mina sooritaksin kõik eksameid hästi, ja jääks TTÜs õppima.\nPraegu see on minu üks ja suur soov." }, { "title": "Essee (e9fb5c25-2ee5-4f1d-8e85-7e9870d1173c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nAlguses ma tahaksin rääkida paar sõnu endast.\nMa sündisin, elasin ja õppisin Narvas.\nSellisel aastal ma lõpetasin keskkooli ja astun läbi TTÜ-sse.\n\nMa juba kolm aastat tahaksin õppida TTÜ-s, infotehnoloogia teaduskonnale.\nMul oli üks huvi - arvuti programmerimine.\nEnam kui küllaga ma lugesin tehniliseid õpikuid, õppisin pähi programmerimise keeleid.\nMa armastasin, ja praegu armastan kõik, mis seotud arvutiga.\n\nEsimene eesmärk on juba tehtud - ma õpin TTÜ-s.\nJa ma loodan, et minu huvi saab mulle aidata, ja ma edukas saan kätte diploomi.\n\nMa õppin informatikale.\nJa praegu mulle meeldib kõik: loengud, harjutused, praktikumid, inimesed, tuutorid ja minu tuba TTÜ ühiselamus.\nPraegu mulle väga meeldivad niisuguseid aineid: diskreetne matemaatika, matemaatika täiendõpe ja sissejuhatus infotehnoloogiasse.\nJa ei meeldi mulle juba filosoofia, sest et ruumis on alati müra, ja see sõltub ka õpetajast.\n\nPraegu TTÜ-st ma tean väga vähe, ja võib olla ma saan muutuda oma arvamus.\nParaku teine eesmärk - on hästi lõpetada õppimist TTÜ-s, ja ma olen kindel, et ise saan see teha.\n\nTTÜ annab mulle väga palju muljet.\nSee on iseseisvus, rõõmus, huvilised ained, uued tutvused.\nKüll ega vahest ma tunnen, et tahan Narva-sse, tahan näha linnu, kus ma elasin 19 aastat ja inimeseid, koos kellega elasin.\n\nMida ma ootan eesti keele tunnidest?\nEelkõige, see on oma tase eesti keeles kõrgem teha.\nSüveneda oma teadmiseid.\nJa kergem ületada probleemeid, missuguseid on seotud õppimisest TTÜ-s eesti keeles." }, { "title": "Essee (eb47edf4-44b5-40a8-865f-39eacda61d76).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu jõulumõtted.\n\nEsiteks, tahaks öelda, et talv on minu lemmik aastaaeg.\nKui on tore jõulut oodata, kingitusi teha ja kuuske ostada.\nMeie peres kõik armastavad jõulu palju rohkem kui teised peod.\n\nPraegu ma õpin ülikoolis ja minu kõige olulisem jõulumõte, et eksamid hästi sooritada.\nMõtlen, et paljud üliõpilased on minuga nõus.\n\nJõulunädalas hakan eksamiteks valmistuma.\nMuidugi, ma ei saa unustada kuuse kaunistamist.\nSee on kõige mõnusam!\n\nIgal juhul esimesed tulevad toredad peod.\nHakan tähistama neid pere ringis, pärast aga soovin oma sõpradega kohtuda.\nKüll on kahju, et praegu ei ole nii palju ilusaid jõulumõtteid.\n\nNäiteks, minu lapsepõlves ma unistasin jõuluvana näha.\nPraegu aga tean, et see ei ole võimalik J Lõpuks, ütlen kõikidele üliõpilasele: \"Head põrumist!\n\" ja \"Head uut aastat!\n\"" }, { "title": "Essee (f21edebc-dd5f-4085-82ab-f1a8e0162403).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu Nädal Esmaspäeval ma ärkan kell kaheksa ja ma söön kell poole üheksa.\nMa pesen kell üheksa ja ma panen kell poole kümme.\nMa lähen ülikooli jalgsi kell on poole kolmveerand kümme.\nMul on loeng kümme, see on eestii keel.\nMa tulen koju kell kaksteist ja tarvitan internet.\nMa söön keskpäevaeina kell kolmteist, ma harilikult söön voileib juustiga.\nKell neliteist ma lähen raamatukogu laenama raamatud.\nKell viisteist mul on loeng, see on vene keel.\nKell kuusteist ma tulen koju ja tegen mu kodutöö.\n\nKell poole üheksateist ma söön lõunat.\nÕhtu, ma õpin, ma kitarr mängin ja ma tarvitan internet.\nMa magan minema kell poole kakskümmend neli.\n\nTeisipäeval ma ärkan kell üheksa, ma söön hommikust ja ma pesen.\nMa lähen ülikooli, kell on kolm veerand üksteist.\nMul on loeng kell üksteist, see on poliitika.\nMa elan lähedane ülikooli, sellepärast ma võin minema koju keskpäevaeines.\nTeisipäeval ma tulen koju kell kaksteist ja ma söön keskpäevaeine.\nKell poole viisteist ma lähen ülikooli.\nMul on loeng kell viisteist, see on vene keel.\nMa tulen koju kuusteist ja tegen mu kodutöö.\nMa söön lõunat kell poole üheksateist.\nHarilikult, ma söön pizzat.\nÕhtu ma lähen raamatukogusse ja ma õpin.\nTeisipäeval ma magan minema hiline.\n\nKolmapäeval ma ärkan kell üksteist ja ma pesen.\nKell poole kolmteist ma söön keskpäevaeina ja kell kolmveerand kolmteist ma lähen ülikooli.\nKolmapäeval mul on üks loeng ainus, see on eestii keel.\nLoeng kestab kaks tundid.\nLoeng taga ma vaatlen eestii filmi klassiga.\nMa tulen koju kell poole kaheksateist ja ma söön lõunat.\nKolmapäev ma lähen kõrtsi sõbraga.\nMa tulen koju hiline ja ma magan minema.\n\nNeljapäeval ma ärkan kell üksteist ja ma söön hommikueine.\nMa pesen kell kümme ja ma lähen ülikooli kell kolmveerand üksteist.\nMul on loeng kell üksteist, see on eestii keel.\nMa tulen koju kell kaksteist ja ma söön keskpäevaeina.\nMa tartivas ka internetti ja ma kirjutan vene jutt.\nMa lähen ülikooli kell kolmveerand kolmteist.\nMul on loeng kell kolmteist, see on vene grammatika.\nSee loeng on väga raske; vene grammatika on raske.\nMa tulen koju kussteist ja tegen mu kodutöö.\nMa söön lõunat kolmveerand üheksateist ja, õhtu, ma õpin ja ma kitarri mängin.\nMa magan minema vara.\n\nReede, ma ärkan kell seitse ja ma söön hommikueine.\nMa pesen kell kaheksa ja ma lähen ülikooli kolmveerand üheksa.\nMul on loeng kell üheksa, see on politika.\nLoeng kestab kaks tundid.\nMa tulen koju kell üksteist ja ma magan ma ärkan kell neliteist ja ma lähen ülikooli.\nMul on loeng kell viisteist, see on vene kirjutamine.\nMa tulen koju kell kuusteist ja ma iodvenden.\nKell poole kakskummend ma lähen kõrtsi sõbraga ja me purju jääme.\nMe tuleme koju kell poole neli hommiks.\n\nLaupäeval ma arkan hiline.\nMa tõusen kell kolmteist ja pesen.\nMa söön keskpäevaeina kell poole neliteist ja ma lähen linna bussiga.\nMa lähen kauplusid ja ma vaatan umbes poolteist tundi linnas ringi.\nMa tulen koju kell kuusteist ja ma vaatan telekas, kitarri mängin ja tegan mu kodutöö.\nMa söön hommikueine kell poole kakskummend ja vaatan telekas.\nMa magan minema." }, { "title": "Essee (f2bcef2b-6854-4979-abbc-04cf9cef9cd9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu elulugu.\n\nMinu elu algas 20 aastat tagasi väikeses Narva linnas.\nMinu vanemad elasid ühetoalises korteris kuni neile anti kolmetoalise uue korteri.\nJa me kolisime.\n\nMuidugi, mina ei mäleta mitte midagi sellest perioodist, aga ema tihti jutustab, et mul oli raske harjuda uue eluga.\nLisaks juhtus niimoodi, et meil tuleb elada vanaemaga, aga kõik läks enam vähem hästi.\n\nMa käisin lasteaias, vanemad töötasid, vanaema istus kodus.\n\nMuutused hakkasid tekkima siis, kui ma läksin esimesse klassi.\nMa olin väga rahulik, vaikne ja võib-olla isegi kinnine laps, ehkki ma leidsin kiiresti uusi sõpru, kellega ma hoian oma kontakte.\n\nTeises klassis mu klassiõpetaja soovitas mulle astuda muusikakooli.\nMa proovisin - ja astusin.\nSee oli väga tõsine ja õnnelik hetk mu elus.\nMäletan, et mulle meeldisid kõik ained, ma leidsin ühist keelt kõikide õpetajatega, eriti mu klaveriõpetajaga, kes sai teiseks emaks mu jaoks.\nKaheksa aasta jooksul ma võitsin osa paljudest konkurssidest ja sain auhinda.\nMa tänan muusikakooli selle eest, et ta andis mulle enesekindlust.\nMa muutusin väga, kuigi hinges jäin samaks.\nLisaks sellele ma õpisin keskkoolis hästi.\n\nLõpetasin muusikakooli ainult ühe neljaga ja nelja aastat pärast keskkooli kuldmedaliga.\n\nMu arvates, need 12 aastat koolis ja kaheksa aastat muusikakoolis oli parimad ja ma tuletan meelde neid armastusega.\nNeed aastad andsid mulle esimesed tõused ja langused, esimese ebaõnneliku armastuse.\nAga saan öelda, et see oli positiivne periood.\n\nPärast kaheteistkümnenda klassi tekkis küsimus: kuhu astuda, kelleks ma tahaks saada.\n\nSee probleem lahenes väga kiiresti.\nAlati tahaksin saada õpetajaks.\nSiis sõitsin Tallinnasse ja edukalt astusin Tallinna Pedagoogikaülikooli.\n\nPraegu mul meeldib õppida väga, aga ma kaotas võimalust suhelda sõpradega tihti (negatiivne punkt).\nAlguses muretsesin, praegu olen harjunud.\n\nSellega minu jutt lõpeb.\nTean, et Teile võiks tunduda, et minu elus ei oli negatiivseid sündmusi, aga Te eksite, kuna elu on nagu ülekäikurada mustade ja valgete joontega.\nLihtsalt ma ei armasta palju rääkida mustatest joontest.\n\nVeel tahaksin lisata, et olen veendunud: kui inimene on enesekindel, siis ta alati leiab igast olukorrast lahendust." }, { "title": "Essee (f33c25e0-23d4-4400-b045-ac74f200a22b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool Minu nimi on Eesnimi ja ma olen majandusteaduskonna tipikas.\nMa valisin seda erialat juba üksendal klassil.\nMajandus pakus mulle huvi sellepärast, et ma olen palju kuulnud sellest emalt.\nMinu ema on raamatupidaja ja ta õpis seda erialat.\n\nEsialgu, ma tahtsin minna õppima rahvamajandust, kuid sooritasin eesti keele eksami halvasti.\nKuna rahvamajandust on võimalik õppida ainult eesti keeles, pidin minema vene gruppi ärindust õppima.\nAga praegu ma ei kahetse, sest rahvamajanduses on raskem õppida.\nTean sellest oma sõbrannalt.\nKuigi ta õpis eesti koolis, tal on ikkagi raske.\n\nÕppimine ülikoolis väga erineb õppimisest koolis.\nKoolis õpetajad sundivad sind õppida, ülikoolis aga mitte.\nSiin sa õpid oma jaoks.\nÜlikoolis on rohkem vabaaega, sest ei ole igapäevast kodutööd või on seda vähe - tudeng saab ise jagada oma aega.\nMa ei oska ütelda, kus mulle rohkem meeldib õppida, sest koolis oli oma moodi hea, ülikoolis on aga oma moodi hea.\n\nNüüd tahan rääkida millised asjad mulle meeldivad koolis ja ülikoolis.\nÜlikoolis on iga semester uued õppeained - see on huvitav.\nKoolis meie klass õpis kaksteist aastat koos ja selle ajaga saime suurteks sõpradeks.\nÜlikoolois hakab kõik otsast peale, peab harjuma teine teisega.\nAlgusel mul oli raske uskuda, et ma rohkem ei õpi koolis.\nMa väga igatsesin oma klassijuhatajat ja klassikaaslasi.\n\nAga mulle meeldib õppida ülikoolis.\nPraegu on kõige tähtsam minu jaoks, et esimene session oleks edukas!" }, { "title": "Essee (f54dd1da-de8f-4624-b552-c725f645b0c4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Saame tuttavaks.\nMa olen Eesnimi.\nPraegu ma elan Tšuvašias.\nMa sõitsin siia 4 kuud tagasi oma abikaasaga.\nMinu abikaasa oli komandeeritud töölt.\nSee riik - on minu abikaasa kodumaa.\nMa, nagu dekabristi naine, sõitsin temaga.\nSiin me peame elama veel 5 kuud.\nMe elame mitte linnas, aga maal, tema emaga.\nMulle ei meeldi elada seal.\nMaal on palju tööd, aga ma ei armasta töötada.\nVäga tore, et külas ei ole koduloomi ja ma abistan ema aias.\n\nMa töötan vene keele repetiitorina.\nSiin inimesed räägivad oma keeles.\nTšuvašias me olime ajuti ja mul ei ole soovi õppida nende keelt.\nPeres me suhtleme vene keeles, aga omavahel nad räägivad oma keeles ja mulle see ei meeldi.\nTšuvašias rahvaraha on rublad ja minu jaoks oli raske ühest raha teise minema.\n\nSiin on hea kliima.\nTa sobib mulle.\nKui oli +30° siis ma ei tundsin kummi.\nSiin on tore rahvaköök.\nEriti mulle maitsevad \"Hup - lup\" ja koogid ja pirukaid vene ahjast.\n\nKahjuks, kodus ei ole interneti ja helistamine Eestisse on kallid.\nSee tähendab, et mul ei ole Eesti side.\n\nEestis jäid vanemad, sõbrad ja koer.\nMa elan väga üksildaselt.\nMa igatsen oma kutsika järele.\nMa püüan helistada emale, aga puhkepäevadel ma sõidan linna interneti kohvikusse.\nMa kirjutan kirju oma sõpradele ja saadan fotot.\nSuvel me tuleme Estisse ja uuesti ma olen rõõmus ja õnnelik, et ma olen oma kodus, oma perega, sõpradega ja koeraga." }, { "title": "Essee (fb1d7b68-47b5-45af-9a25-7443d4fd34b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest sellel erialal ja TLU´s?\n\n1) Lapsepõlvest saadik ma olen mõelnud tulevikust elukutsest.\nJa alati ma olen palju lugenud.\nLoomulikult esialgu olen lugenud muinasjutte, jutustusi ja igasuguseid väikesi raamatuid.\n\nVanemates klassides mind huvitas ilukirjandus, teaduskirjandus, maailmakirjandus ja nii edasi.\nKa koolis mulle meeldis kirjutada kirjandeid.\nJa tegin seda meelsasti.\nTäpselt ei ütle, aga kes teab, võib - olla see on minu kutsumus.\n\n2) Ma olen kaua mõelnud kuhu õppima minna.\nJa kuna Tallinnas saab kirjanikuks õppida teie / meie Tallinna Ülikoolis, ma tulengi siia õppima.\nLoodan (muidugi), et saan siin hea hariduse ja hakkan töötama oma erialal.\nSest arvan et sellel alal minu võimalused pole nii halvad.\nVeel ootan oma uutest õppetajatest suuremat professionaalset taset kui koolis.\nJa üldse - (öeldakse) tudengi aastat on parimad aastat elus." }, { "title": "Essee (fcc5d89c-bf5b-418c-9905-5ffab5088ec0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ja ülikool.\n\nMinu nimi Eesnimi.\n20 astat vana.\nOlen Narvast.\nKool oli lõpetanud 2005 a. See oli Narva Pähklimäe Gümnaasium.\nPärast kooli läks sõpradega sõjaväes.\nTeenistus oli Tapa linnas Õhutõrje divisionis.\nSeal oli 11 kuud.\nSuvi alguses tuli reserv (dembel).\nPärast seda kohe läks töötama.\n\nTöötasin oma onuga.\nTegime euroremontid.\nMuidugi vabal ajal puhkasin sõpradega.\n\nTegelesime jalgpalliga.\nMängin juba 10 aastat.\nNüüd olen siin TTÜs.\nMiks valin see eriala, ei tea.\nLihtsalt panin oma avaldus ja kõik.\nLoodan, et siin on huvitav.\nEnergeetika on tugev asi.\nKui elab inimene, siis energia on kohustuslik.\nSaamodi kõrgharidus on väga tähtisam asi meie elus.\n\nMida öölda TTÜ kohta... Suur hoon.\nMeie korpus on kõige ilusam, sest see on uus hoone.\nPäris palju sõbrat siin.\nIlusad naised, see on tore.\nMeeldib ka seda, et TTÜ asub Tallinnas.\n\nMuidugi meeldib olla ja õppida pealinnas.\n\nEesti keel.\nMeie riigi keel.\n\nPeame oskama suhtlema, kui parem siis on parem.\nVaja õppida ja õppida.\nSellega tegeleme siin terve tund." }, { "title": "Essee (fe2d30fd-8407-44f8-9384-e4b6bfc17d68).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kaubamaja suureks plussiks on suur kaupa valik.\nMa eelistan kaubamaja sellepärast, et kõik võib osta ühest kohast.\nTuru peamine eelis teiste kohtade ees on see, et kaup seal on odav.\n\nMa olen ülimalt rahul butikkega.\n\nEriti meeldiv on butikki juures see, et kaup seal on kõige modsam.\n\nMa naudin kaubamaja.\nButik on heal tasemel.\nTuru puuduseks on halp kaupa kvaliteet.\nPisut häirib pikkad järjekorrad..\nTuru ei võimalda proovimist.\nPettumuse võib valmistada halp kaupa kvaliteet.\nTarbijaid võib ehmatada suured hinnad.\n\nKuidagi ei saa rahule jääda halba teenindusega.\nKindlasti vajaks ümberkorraldamist." }, { "title": "Gatsina reis (346d4352-cd1e-48a0-b54a-7b117133b35a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sõitsime koguduse noortekooriga Venemaale kui olin seitsmeteist aastane.\nSihtpunktis oli Gatsina linn, umbes üks tund sõita Peterburist.\nOli sügisene reetal kui läksime bussiga läbi Kagu-Soome Lappeenrantasse, mis ületasime riigipiiri.\nOlin närvilik.\nReis oli minu ensmäne reis Venemaale, aga see ei olnut ainuld põhjus närvilikusse.\n\nMajutus oli organiseeritud kohaliku koguduse liikmete kodudesse.\nMinu sõber Miila olis minuga samas majutuses.\nTeasin, et meil arvatavasti ei olis ühist keelt meie pererahvasega.\nMa ei osanud kujutleda, kuidas me suudaksime omavahel suhelda.\nAga kui me saabusime Gatsinasse ja kohasime pererahvad, märgasin et meie perenaine oli tore inimene.\nTa naerus ja viibas meid õigesse suunasse.\n\nRahulikumaks muutusin ja hakkasin uskuda et kõik korralduks.\n\nMeie perenaine elas ühes oma tütrega.\nTema tütar oli viieteist aastane ja väga uje.\nTa andas meile laenaks oma tuba ja magas ise emaga samas tubas.\nNende korter oli väga väike ja halvas seisukorras olevas majas.\n\nLaupäevahommikul läksime Gatsina linna keskusesse.\nKogunesime kooriga ja läksime kontserdisaali mis me antasime kontserti.\nPärast kontserdi läksime süüma restorani.\nÕhtul kõndisime Gatsinas kuidas läksime magama pererahvaste kodudesse.\n\nPühäpäeval laulsime kirikus ja läksime sõitsima tagasi Soome.\nPeatusime Peterburis.\nSöime lõuna ja kõntisime linnas.\nOstasin punase salli kes on praegu minu lemmiksall.\n\nSaabusime koju väsinutena aga õnnelikena." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (186f55bb-0227-45c5-8dee-ca9c7dcec081).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis Kati!\n\nAitäh kirja eest, sain selle eelmisel nädal.\nKohe ei saanud vastata, töötasin!\nSa küsisid, ilma milleta ei saa inemene tänapäeval elada?\n\nSee on väga raske küsimus.\n\nEsimene ütleb see on raha, teine - see on elu, kolmas - see on armastus.\nAlustan sellest, igal ühel on oma mõtte selle peale.\nAga minu jaoks, on see minu sugulaste terve.\nKui on terve, siis on kõik olemas, lemmik töö, raha ja armastus.\n\nVõib õlda veel, et täna inemene ei saa elada ilma arvutist, sest need teevad meie elu kergem.\nIgal aastal meile pakkutakse uusi programme, mis sobivat meile tavalises elus.\n\nKati, selle teema peale mul on palju mõtteid, neid ma kirjutan järgmises kirjas.\n\nKirjuta mulle vastus.\nMa ootan kirja." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (492ef677-4472-49bc-9b64-3af6e5be29de).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada?\n\nSellele väitele raske vastata, aga veel raskem kirjutada kirjand.\nIgal inimesel on oma arvamus, ilma milleta ei saa tänapäeval elada.\n\nÜhel ei saa elada ilma rahata, teisel võimatu ilma sõbrata.\nIgale inimesele on vaja elu jaoks mitte palju: õhu ja vesi.\n\nVeel oleks väga hea, et inimesel oleksid toit ja katus.\nIlma selleta üldse ei saa inimene eksisteerida.\nTeised asjad sõltuvad sellest, kui suur isu on inimesel.\nErinevatel inimestel on erinevad probleemid: nagu räägitakse, ühel supp on lahja, teisel on väike briljant.\n\nMis tähendab minu jaoks see väljend, ilma milleta ma ei saaks elada.\nMiinimumi juurde, mis ma nimetasin üleval, tahaksin veel lisada lemmik töö, stabiilne palk, hea töökollektiiv.\nMa olen veendunud, et töökoht on meeste jaoks tähtsam kui naiste jaoks.\nSamuti minu jaoks on tähtsam minu pere ja isegi ma olen kindel, et see teiste inimeste jaoks ka tähtsalt.\nMa pean olema kindel, et minu laste tervis on korras.\n\nTänapäeval inimesed ei saa ette kujutada endale ilma kodu mugavuseta.\nMa ei tahtnud elada selles kohas, kus tualett kogu ajal, kui suvel, nii eriti talvel.\nPraegu raske elada ilma auto, Internetita jne.\n\nKahjuks ma ei tea, mis veel võib kirjutada, rohkem mõtteid ei ole.\n\nSuur tänan teid tähelepanu eest." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (bbe3da3a-9334-465d-b7c5-c21e1bdb32dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada?\n\nMeie ei saa elada ilma hariduseta, keeleoskuseta, töövõimaluseta, arvutita, sideta, perekonnata, tööta, korterita, rahata, sõprata, telefonideta, õhkuta, uudisteta, päikeseta, emakeele oskuseta.\nSee kõik on meie tänapäeval oluline, et vaja töötada ja elada." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (c736950d-b73f-44f9-b0ee-53b131a28fa8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada.\n\nMeie elus on väga palju erinevaid asju, mis väga vajalik inimsele: hea haridust, targad ja lahked vanemad, sõbrad , töö, raha jne.\nAga mina arvan, et kõige vajalikum inimesele on hea tervist.\n\nPärast esimese lapse sünnitamist mina olin väga haige.\n\nLoodus oli nii väike, et mina elan edasi.\nMul oli kõige: hea perekond, ilus mugavustega korter, hea töökoht, suurepärane mees, väike ilus laps.\nIga päev ma nutsin.\nIsegi praegu mul on väga raske kirjutada.\nAinult üks inimene, kes usus minusse, oli minu mees.\nTa tegi kõike, mida soovitasid arstid.\nTa aitas mind kogu aeg.\nPraegu mina olen viiekümne viie aastane naine.\nNii kaua ma elan, kui prognoosid olid väga halvad.\nMina olen rõõmsameelne inimene ja ma tean igale inimesele annab palju jõudu armastust.\nLaies mõttes ilma armastuseta raske elada.\nMuidugi, praegu on väga huvitav elada.\nTahaks elada kaua, et näha, kuidas arenevad inimesed, tehnika, missugused hobbid tulevad." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (e5b473bf-1620-4680-adfd-423dbf1122bc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et see on väga raske küsimus.\nSee on raske probleem.\nKõik inimesed on erinevad.\nKõigil on oma iseloom ja eluviis.\nEsimesel kohal ma panen pere.\nKui inimesel on pere, siis ta teab, milleks vaja elada, mis vaja teha.\nTa annab kõk mis tal on perele: armastus, teated... Ta holitseb ja aitab perele, ja tema pere ka aitab talle.\nPraegu meil on väga raske elu, ja teisel kohal ma panen raha.\nRaha annavad suured võimalused.\nOn võimalus reisida, käia kinno, teatrisse, ravida eraklinnikus, käi kursustel.\nKolmas kohal ma panen lemmik töö ja ta armastab teda - see on väga tore.\nIgal päeval ta käi tööl, kui pidul - see on surepärane - see aitab elada!\nKui inimene teab palju võõrkeele - see ka aitab elada!\n\nElu - see on elu ja vaja lihtsalt elada!" }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (fc9a840e-ec93-410e-8011-8d0b4308c18d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval on liiga raske eluviis: suur temno, ülekormus, stress.\nInimene kogu aeg peab palju töötada, sellepärast on vaja palju raha.\n\nParem, kui sinul on huvitav töö, hea suhtlemine kollektiivis, mugav töökoht, ilus kodu ja abukasa, kes aitab sulle.\nOn paljud inimesed, kellel seda ei ole.\n\nAga ilma millega üldse ei saa tänapäeval elada?\nMa arvan, et see on tervis.\nKui tervis on halb, siis ei saa töötada palju ja sul seetõttu ei ole mõnd võimalust ja arstiabi on liiga kallis.\nTeisest on vajas hea haridus, hea eriala.\nKui sina on kvaliteetne töötaja, siis ei ole probleeme tööl.\nTööl on vaja keeleoskus.\n\nParem kui sina oskad 2-3 keele.\nTöö tekitab stressi ja inimene peab puhkada ja kontrollida oma tervis.\nVäga tähtis kuidas on suhtlemine peres.\nSoe suhtlemine peres, viisakaid lapsed, mugav kodus annavad sulle hea tuju.\nVeel tänapäeval on palju mugavust ilma nendega ei saa elada.\nSee on arvuti (internet), mobiiltelefon, telerit, elekter, külmkapp, radio, ühistransport.\nveel ma tahan liisada et vaja rahulik elu kõigele, puhtaks loodus, tervislik toidu." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (09920790-13c4-4ce2-8da6-7d79041da756).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kahjuks, ma tulin selleks, et praegu momendil ilma rahata ei saa.\nSelle jaoks on vaja omada head tööt suurega palgaga.\nSelle jaoks on vaja omada eriala ja oskata mõningaid keeli.\nKui rohkem keelte sa oskad, siis parem.\n\nKui sa omad head palga, sa saad osta endale korterit, maja, osta head sööki.\n\nKui sul on raha, sa saad oma hooldada, näiteks, kui sina naine, sa saad võtta teenindust kosmeetikasalongist, tegeleda erinevatega sportidega, käia igadel puhkepäevadel basseini, spordisaali, SPA-protseduuri võtma.\nRäägitakse: \"Et kui tahad teada, kuidas inimene elab ja omab raha, vaata tema hammastele!\n\" Praegu momendil selle jaoks, et teha ilusad hambad ja hooldada neid on vaja väga palju raha.\nKui naine tahab näha ilusalt, temale on vaja süstemaatiliselt hooldada ennast, osta head kreemid, head hoolduskosmeetikad.\nSelle jaoks, kahjuks, on vaja raha.\nSelle jaoks, et sinu lapsed omavad head eriala on vaja anda palju raha nendele, et nad võivad tegeleda erinevatega asjadega, võivad õppida palju keeli.\nSiis nad võivad saada hiljem head tööt, kuhugi sõita töötama välismaale.\n\nSee tähendab, et kõik seda omada ja omada hea elu on vaja koguaeg areneda, suurendada oma oskust ja ei karta otsida midagi uut, tööt, koguaeg liikuda elu teele.\nKes ei proovi, sest ei saanud!\nKui sinu elus on eesmärk, sind ootab edusamm!" }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (17d91c51-792c-47aa-8198-df70efb2b136).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada Ma arvan, et tänapäeval ei saa elada mitmest asjast.\n\nKõigepealt see on haridus.\nHariduseta ei saa leida kvalifitseeritud töö.\nKui töö ei ole hea, siis loomulikult palk on väike.\nHaridusega rohkem võimalust leida midagi paremat ja huvitavamat.\n\nTeiseks, ei saa elada pereta ja armastuseta.\nKui inimene on üksi, siis talle elada on väga raske materiaalselt nagu moraalselt.\nPere annab inimestele rahuldust.\nKui inimestel on perekond ja lapsed, siis ta mõtleb kogu aeg, et on vaja töötada, õppida ja areneda.\nSinult sõltub kuidas ja kus te elate.\nKõik seotud omavahel haridus, töö, raha, tervis, perekond.\nTöö sõltub haridusest, rahad sõltuvad tööst.\n\nRahata ka ei saa tänapäeval elada.\nKui sul on raha, siis sina ja sinu lapsed võivad edasi õppida kõrgkoolis.\nKõrgkoolis on tähtis taibukalt eriala valida.\nSellest sõltub sinu konkurentsivõime tööturul.\n\nEi saa elada ilma terviseta.\nKui tervisega on kõik korras, siis inimene töötab, reisib, tegeleb sportiga.\nAga kui tervisega on probleemid, siis tulevad raskused.\nKahjuks meie ühiskondas ainult viimasel ajal invaliidide elu läks paremaks.\n\nEi saa elada informatsioonita.\nRaamatut, ajalehed, ajakirjad, teler, raadio ja internet - kõik on tänapäeval annab meile midagi huvitavat ja uut.\n\nViimasel ajal inimesed ei kujutavad ette oma elu mobiiltelefonita, internetita, arvutita.\n\nLõpuks ma tahan kirjutada, et meie elus on kõik tähtis." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (394cf4f1-e7e3-4bfb-9bff-96ec15e94453).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada?\n\nMillised asjad meile on vaja, ilma milleta ei saa käesoleval ajal elada?\nLoomulikult need on tervis, pere, head sõbrad, töö, rahad.\nKui see on riigis, siis need on sissekord, riigi areng, head suhtumised teise riikidega.\n\nMa kirjutan ise ennast.\nMa arvan, et kõigepealt milleta ma ei saa elada tänapäeval on tervis.\nKui on tervis, siis on võimalused ja tahtmised normaalselt elada, õppida, töötada, puhata ja n. e. Minu tervis on minu käes.\nOn vaja ainult püüdma tervislik eluviis viia.\nÕiglasel ajal on vaja oma tervise seisundi kontrollida.\nTeiseks milleta ma ei saa elada käesoleval ajal, see on pere, sõbrad ja nende abi.\nKui sulle on raske, need inimesed aitavad sind halva period üleelada.\nKolmandaks, ma mõtlen, see on kodu.\nIgal inimesel peab oma kodu olema.\nKodu, kus teda armastab kedagi ja muretseb ja hoolitseb temast.\nEdasi ma panneksin tööd.\nTöö peab huvitavat olla.\nSelle jaoks on vaja õppida põlvest lemmikut erialat.\nEt töötada effektiivselt, siis on vaja haridust, kogemust ja huvi omada.\nEestis käesoleval ajal on tähtis eesti keelt ning teisi võõrkeelt valdada, oskama arvutiprogramme.\nMa püüan eesti keelt valdada, samuti parem arvuti teada.\nJa viimasele kohale ma panneksin raha.\nNad ainult aitavad meid mitmesuguseid eesmärke saata.\nAga rahata tänapäeval ei saa tõenäoliselt elada.\nSiiani sellele küsimusele ei mõelnud, sest minu tervis aitas mind nii töötada (saata tulu) kui õppida (arenguseks) ja puhata." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (75d2fec8-aea5-4cac-9574-e56597913262).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada Esimesel kohal peab olema hea ka sõbralik pere.\nTänapäeval on väga raske elada üksinda.\nKui sul on armas abikaasa ja vahvad lapsed, siis sinu elu hakkab paremaks.\nSiis on kergem otsustada kõiki probleeme.\n\nTeisele kohale ma paneksin hea töö.\nOleks hea, kui töö annab võimalust karjääri teha.\nOleks hea, kui palk piidevalt tõuseb.\nSellepärast ilma rahata on väga raske elada.\n\nPalju inimesi tahaks käia teatris, kinos, mõnikord restoranis, kohvikus ja reisida.\nKeegi tahaks osta autod või korterit.\nKahjuks, tänapäeval raha väga tugevalt mõjuvad meie elu.\nOlgugi et raha mängivad suurt rolli meie elus, ma arvan, et õnne teiseski seisneb.\nKolmandal kohal on väga head sõbrad.\nSuhtlemine on väga tähtis osa meie elus.\n\nKui sul on kõiged punktid, siis sa saad elada normaalselt, kuna on vaja elada väga hästi." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (f3e38182-6a76-4042-8607-20a8dea5d31a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada Praigu on lõbus elu.\nkellel on tööd ja raha, neid elavad hästi.\nSelle pärast ma arvan et ilma rahata ei saa tänapäeval elada.\nKui ei ole haridus sis ka raske otsida tööd.\nAga esiteks on vaja oma tervise hoia, et ei ole nisuguset rahat millega võib oma tervise osta.\nIlma sõpradeta ei saa tänapäeval elada.\nKui sõbrad on sis rohkem võimaliku midagi teada.\n\nMa arvan et iga päev on vaja lugeda ajalehed või vaadata telerit hädavajaliku jalgida uudiseda.\n\nMina ei kujuta ette oma elu autodeta, auto on minu jalad, minu käed ja nii edasi.\nKõik mis ma jõuan teha, ma tee oma autoga.\nIga inimene tahab iga päev söema sellepärast ilma toiduainedeta ka ei sa elada.\nJa palju veel muud asjad millega ei saa tänapäeval elada." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (f62b71b9-c635-4356-9d68-fbc40a166f36).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "See on väga keeruline küsimus.\nTäpselt ma vastata ei oska.\n\nMeie elus nii palju väärtused, ilma milleta ei saa elada.\nEi saa elada ilma isamaata, pereta, sõpradeta, armastuseta, tööta.\nInimene ilma isamaata nägu tilk vesi meres.\nTal ei ole õigusi ja kohustusi.\nTa mõtleb ainult ennast.\n\nKuidas inimesel on perekond, kuidas ta tunneb, kes oli tema vanemad, vanavanemad, sugulased sest ta oled tugevaks.\nPerekond on tähtis, aga ilma sõbradeta ei saa elada ka.\nKuidas vaja nad aitavad nõukoguga ja rahaga.\nAitavad otsustada keerulisi elu probleemi.\nArmastus ka väga tähtis osa oma elus.\n\nArmastus isamaale, perele, vanurile, lastele, loodusele, oma linnale.\nIlma töö lihtsalt ei saa elada.\nMa ei räägi rahast.\nInimine lapsepõlvest ehitab oma karjäär.\nNäiteks lapsepõlves ta tahab olla arhitektorina.\nSiis pärast kooli ta käis ülikooli, pärast seda aspirantuuri.\nParast koolitust ta töötab ehituse objektidel, proekteerib uued ja ilusad majad.\nJa see on tema armastus töö kogu elule, see on tema õnne.\nSelle pärast tal on kodu, aga kodu minu meelne tähendab mitte ainult maja.\nKodu tähendab lemmik töö, tugev perekond, tervised lapsed ja vanurid.\nKellest ta peab hooldama.\nVõib olla ma eksin, aga ma olen kindel, et kõik elanikud oma riigis olevad mõelda nagu mina, me hakkame kõik elama paremaks, vabaks ja rikkaks." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada (fbe9a09b-174b-40c5-858b-f842bd2128a7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada?\n\nKõik inimesed on väga erinevad ja sellepärast nendel on erinevad väärtused elus.\nKõik me elame keskkonnas, inimeste seas ja muidugi esialgu peame arvestama missugused väärtused on nimelt meie keskkonnas.\n\nEsiteks, ma arvan tänavu ei saa elada ilma hariduseta.\n\nHaritud inimesed saavad parema töökoha ja suurema palka.\nMul iseendal on kõrgharidus ja ma arvan, et palju huvitavam on suhelda ja vestelda haritud inimestega.\nKahjuks, tänavu haridus on tasuline ja noored inimsed peavad pankast laenu võtma, et omada kõrghariduse.\nSellepärast minu arvates tänapäeval ei saa elada muidugi rahata.\nOleks tore, et kõik inimesed saavad hea palka, mis annab võimaluse saada hariduse, reisida sooja maal ja üle Eesti, tegeleda lemmiku hobbiga, käia vaba ajal kinos, teatris, tervislikkult toitlustada.\n\nSellest kuidas meie toitlustasime sõltub meie tervis, milleta ei saa üldse elada, vaid mitte tänapäeval.\nKui inimene on tervis, siis talle üldse meeldib elada, ta on lõbus, tahab käia tööl, tegeleda spordiga, reisida, selle inimestega on meeldiv suhelda.\nKui inimene on tervis, siis tal pole vaja raisata oma raha ravimetele ja seejärel jätkub raha tegeleda hobiga.\nJa kui inimene tegeleb mingi hobiga, siis tal on sõbrad, kellega nad tegelevad sellega koos.\nSõbrad - on need inimesed, kelleta ei saa tänapäeval elada.\nMeie käime külas, pidutseme koos peod, näiteks, sünnipäevad, käime jälutamas.\nSõpradega on lõbus suhelda, nemad saavad meid aru, aitavaid meid kui meil on raske, annavad nõu.\nJa üldse nendeta on igav.\nMa ei kuiuta ette kuidas võib elada ilma pereta, on see täispere või mitte.\nMina olen lahutatud juba üksteist aastat ja minu elus on kõike tähtsamat kaks inimest - need on minu kaks poega.\nMõlemad omandavad haridust, õppivad stipeendiumiga, samal ajal käivad tööl, mõlemad ei suitseta.\nMa armastan neid väga ja ilma nendeta ei saa ma tänapäeval elada.\n\nOleks tore, et on elus kõik meie sugulased.\nMa tahan öelda, et üldiselt ei saa elada ilma selleta, mis meid ümbritseb - kodumaa, loodus, pere, sõbrad, lemmik töö, sugulased." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada. (96009323-34a1-44bf-bae8-9e4d89bd0ee8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval elada?\n\nViimasel ajal, muidugi, meie elu muutakse kiiresti.\n\nKäesoleval ajal me elame mitte ainult Eesti Vabariigis, aga Euroliidus ka.\nSee annab meile tõenäolisi võimalusi, aga samamoodi on nõudmisi ka tõstetatud.\n\nKui inimene tahab hästi elada ning rõõmsalt puhata, siis ta peab töötama.\nTöö annab meile võimalus raha teenida, aga kui töö ei ole huvitav, siis inimene ei saa olla oma eluga rahul.\nSelle jaoks, et omama huvitavat ning rahalist tööd, tuleb õppida.\nMul juba on kõrgharidus, aga, ma arvan, et sellest on liga vähe (pole piisav).\nMinu arvamus, et ilma õppimist ei saa arendada ennast ja õppida tuleb pidevalt.\nKuna ilma tööta ei saa elada, siis tuleb õppida.\nKäesoleval ajal meie riigi piired on avatud ning on kõik võimalusi reisida ja elada huvitavam.\nSuhtlemise jaoks on vajalik keelde teadmisi, (näiteks: inglisekeel, saksakeel, soomekeel ja kindlasti eestikeel.) Haridus on meile kindlasti vajalik.\nKui rohkem meil teadmisi, oskusi, kogemusi, siis parem ja huvitavam me elame.\n\nKuna ma olen naine, ma ei näe mind ilma minu pereta.\nMul on täiskasvanu poeg ja ma tahaksin, et ta oleks haritud, huvitav mees tulevikus.\n\nMuidugi õnnelik ning täis elu ei või olla ilma terviseta.\n\nSelle jäoks tuleb spordiga tegeleda koos oma perega.\nTihti me puhkame looduses, jalutame värskes õhkus, ujume meres.\nEestis väga ilus loodus, eriti saartel, ning tuleb teda eriti hoidma." }, { "title": "Ilma milleta ei saa tänapäeval inimene elada. (1e717435-9124-4dbd-898c-0c22b8216b78).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa tänapäeval inimene elada.\n\nMa arvan, et tänapäeval inimene ei saa elada ilma rahata.\n\nMinu elus raha - see on võimalus õppida, käia mingides kursuses, osta raamatuid.\nKui ma saan raha rohkem, kui mul ja minu perele on vaja, et elu püsida, ma võin reisida, sest ma väga huvitan sellest.\nMa saan maksta oma laste hariduse eest.\n\nElada ei tohi ainult rahaga.\nPraegu ma ei kujuta ette, kui minu lapsed on kasvavad ja tahavad elada eraldi, kuidas ma elan ilma nendeta.\n\nNing ei ole vaja oodata neid koolist, istuda nendega laua taga ja vestelda, kuidas päev läks mööda.\nMa arvan, et kõigedele inimestele on väga tähtis oma pere.\n\nTänapäeval inimene kergem elada, kui tal on lemmik töö, oma kodu, sõbralik abikaasa.\nVäga tähtis, et olemas, kes saab sind aru ja võib sind aidata.\nMul on veedas, et minu abikaasal on sama harastused, kui minul ja tema targem kui mina, teab rohkem, ning võib seletada midagi mulle.\n\nSee on kõik, milleta mina ei saa elada." }, { "title": "Indialane ubapada (b5d15819-3d47-4edf-a6dd-2b1301d14585).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "3-5 kartulid 2-3 porgandid 1 väike moorputk 1 sibul küüslaugu 1 väike lillkapsas 5 dl keedud ubi 2 rkl oliiviõli currytahna köömneseemni   Koori ja tükelda sibuli ja küüslaugut ja praadi neid köömneseemnedega oliiviõlis katlas.\nLisa currytahna katlasse.\nKoori ja tükelda kartulid, porgandid ja moorputk.\nLisa ned katlasse ja hauta umbes 10 minutit kaane all.\nTükelda lillkapsas ja lisa see katlasse, kui kartulid on pooliks küpsaks saanud.\nLisa tilk vett, kui on vajalik.\nKui lillkapsas ja juureviljad on küpsad, lisa keedud ubad.\nHauta veel hetk.\n\nServeeri basmatiriisi ja naanleibaga." }, { "title": "Jalutasin metsas fotoaparaatiga. (b2f50f5c-3b6b-4b27-a724-28e332a39710).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jalutasin metsas fotoaparaatiga.\nTaevas oli pilvitu ja oli hea ilm pildistada.\nPildistasin looduse sügisest värviküllust.\nPuude lehed olid punaseid, kollaseid või pruuneid ja maha kukkunud.\nIlm oli soe aga oli juba septembri viimane päev.\nUnustasin vaatada kella.\nNägin ka palju seeni.\n\nJalutasin rada mööda randa.\nViim ei puhkunud, järv oli peegelsile ja võin nähä oma peegeltuse.\nJärvel ujus mõni linnud aga need oli nii kaugel, et ma ei võinud näha, mis linde need olid.\nKuidas nägesin päikeseloojangu, läksin koju." }, { "title": "Järgmisel suvel (156ea57f-e6ec-4974-bf17-fb4fd8063b2d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei veel kindlasti teada, kus ma veedan suve, aga ma oletan, et kodumaal.\nMa pean tegema tõlketöid inglise, rootsi ja frantsuse keelest soomi keelde ühele tõlkebüroole Helsingis.\nMa sain selle töö alles kaks nädalat tagasi, ja büroo ei veel osata ütelda, kui palju töid on suvel.\nMa tulen tõlkida erisuguseid televisiooniproramme ja filme.\nKui neid töid ei ole küllalt, ma pean töötama ka Häme lossis giidina.\nMa olin seal möödunud suvel ja see meeldib mulle, sellest hoolimata, et giidid on liiga vähe ja töökohal on peaaegu kõigil aina kiire.\nÕnneks minu töökaaslased mulle meeldivad.\nNad on peaasjalikult tamperelasi üliõpilasid, kes õpivad ülikoolis ajalugu.\n\tMa loodan, et järgmine suvi on niisama soe ja ilus, kui see on võimalik.\nPeale selle ma pean kirjutama artikleid ja tõlkima luuletusi ühesse lehesse.\nOn hea, et ma ei pea üksi olla suvel.\nKolm aastat tagasi ma läksin kolmeks kuuks Prantsusmaal ja minu vabaabielunaine jäi Soomesse.\nSee ei talle meeldinud.\nSeda pärast ma üritan nüüd Soomes püsida." }, { "title": "Järgmisel suvel (7c73973e-6230-4e9a-ae03-d59cb33d2797).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui kool lõppeb, mina kavatsen minna suveks oma pere juurde elama.\nMinu ema, isa ja õde elavad Kotkas ja ma sõitan bussiga sinne.\nKotka on suvel vga tore linn, sest see on mere ääres.\nSuve algul ma soovin töötada.\nKui minul on vaba päev, ma kohtun sõpru.\nMe läheme randa ja ujume või läheme linnasse.\n\nMulle ka meeldib lugeda väljas, kui ilm on soe.\nKui ma opin ülikoolis talvel, ma ei jõu romaane lugeda.\nAga suvel ma tahan stressist vabaneda.\nMina viibin palju väljas.\nMul on koer, selle nimi on Viekas ja me käime palju kõndimas.\nTa armastab joosta priina, aga talle ei meeldib ujuda.\n\nAugustis ma ei soovi töötada.\nMa lähen Jyväskylässe vaadama, milline see on suvel.\nMa sooviksin ka suvilasse minna.\nMeil ei ole oma suvila, aga mun sõbra perel on suvila saares.\nSee on väga ilusas kohas." }, { "title": "Kaks või kolm aastat tagasi suvel läksin vara hommikul jalutama. (d00985de-0988-4b5d-a79f-e8dcc7840a5f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kaks või kolm aastat tagasi suvel läksin vara hommikul jalutama.\nMul oli jalas kummikud ja peas müts, sest öösel oli sadanud vihma ja rohi oli veel märg.\nSee hommik oli päikeseline ja puude lehed rohelised.\nVeel ei olnud sügis aga õhk oli natuke udune ja jahe.\n\nKui pääsesin põllu üle metsa, panin tähele, et maa ja kõik puud olid täis ämblikuvõrke.\nSest kastepisarad ei ollud veel haihtunud ära, ämblikuvõrked oli võimalik näha.\n\nÜksga võrk ei olnud suur, aga neid olid nii palju, et nägi välja, kui kogu maa oleks peidetud gaasriiega.\nKuuskede oksad olid valged ja hallad, nii palju olid neil ämblikuvõrke.\nMetsa oli põnev ja erinev kui tavaliselt aga väga ilus.\nKui päike tõus, udu ja niiskus hakkasid hajuma ja metsast sai jälle normaalne." }, { "title": "Kalevipoja mälestused (40 esimest lehekülge) (a4843a45-59eb-4a96-b7fb-ac528ddc5ac7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kalevipoja mälestused (kirjutanud Enn Vetemaa) on Eesti rahvuseepose peategelase Kalevipoja elu käsitlev raamat.\nKalevipoeg jutustab oma elust ja sündmusist.\nRaamatu alguses ta jutustab oma isast ja emast: kui isa Kalev lendis Eestisse ja kui ema Lindal oli mitu kosilast.\nTa räägib ka oma lapseeast.\nKalevipoja lapseiga oli väga õnnelik ja ema Linda oli talle väga armas.\nJuba lapsena oli Kalevipoeg eripärane ja suur.\nSünnist saadik oli Kalevipoeg olnud kangelane.\nKalevipoja isa surma järele tuleb Linda juure taas mitu kosijaid.\nLindale meeldib soomlane Tuuslari, kes meeldib ka Kalevipojale.\n\nAga kui Kalevipoeg on käinud jahil tema vendadega ja nad tulevad koju, Linda ei enam ole seal.\nKalevipoeg on väga kurb ja tahab sedamaid ema etsida, aga vennad ei taha.\nKalevipoeg läheb üksinda ujuma Soomesse.\nTa ujub saarele, kus ta nägeb ilusa tüdrukut.\nKalevipoeg meeldib tüdrukule, aga kui Kalevipoeg ütleb et tema nimi ei ole Olevipoeg, tüdruk solvub ja uputab end ära.\nKalevipoeg on kurb ja hakkab taas Soomesse ujuma.\n\n            Soomes Kalevipoeg leidab Tuuslari kes ei taha öelda kus Linda on.\nKalevipoeg saab vihaseks ja tappab Tuuslarit.\nKalevipoeg ei veel hakka koju minema vaid jääb Soome sest et talle meeldib väga Soome.\nTa kohtub sepp Ilmarise, kes tegeb Kalevipojale uue mõõka.\n\nKalevipoeg, sepp ja tema pojad hakkavad viina jooma, ja lõpuks tappab Kalevipoeg sepa vanema poja tema oma mõõkaga.\nSiis läheb Kalevipoeg tagasi Eestisse Tuuslari laevaga.\n\n            Eestis Kalevipoeg ja tema vennad otsustavad kes Eesti uus kuningas on ja Kalevipoeg valitakse.\nVennad ei ole rahulid.\nKuningas Kalevipoeg läheb oma riigi läbi vaadama, ja ööbib metsas.\n\nÖöl on hundid söönud Kalevipoja kallit hobuset ära.\nKalevipoeg on vihane ja tappab metsa loome.\nVarsti Kalevipoeg kuuleb et vaenlase sõjavägi on rünnanud Kalevipoja riigisse ja Kalevipoeg tahab ka ise võtta osa sõjas.\n\n            Ma arvan et Kalevipoja mälestused on väga huvitav raamat, kui olen eesti mütoloogiast huvitatud inimene.\nAga keel oli mõnikord rasket ja ma ei ikka saanud aru tekstist.\nTekstis oli ka palju võõrkeelsid sõnu, mis oli minu arust moodne ja hea otsus.\nKalevipoja mälestused on sobiv raamat noorematele eestlasile, kes ei taha Kreutzwaldi Kalevipoeg-raamatut lugeda." }, { "title": "Keeleoskus (b7bd275c-2917-495d-8095-5c0d21bf5fab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kord sõitis härra X välismaale.\n\nTa oli õppinud keelt, et kohalike elanikega kõnelda nende emakeelel.\nIgaks juhuks võttis härra X reisile vestlussönastiku kaasa.\n\nÜhel päeval jalutas härra X linnas.\nKui ta üle silla läks, märkas ta jõel väga ilusu purjeka.\n\nPurjekat imetledes kukkus härra X vette.\nKahjuks ei osanud härra X ujuda.\nTa tahtis appi hüüda.\nMälus lehitses härra X vestlussõnastiku.\nMiks arvavad sõnastiku autorid, et selle kasutajal ei lähe kunagi niisugust sõna vaja?\n\nHärra X paterdas vees ja hüüdis: "Ma ujuni Ma ujuni!\n" Nõnda oli kirjutatud alljaotuses "Sport".\nSillale kogunes rahvast.\nKõik nad imetlesid härra X-i ujumist.\n\nRahvas oli vaimustuses.\nKuid siis hakkas härra X juba vee alla vajuma.\nTalle ei meenunud ikka veel sõna "appi" ja nii hüüsi ta viimases hädas: "Ma ujun viimase korra!\nMa ujun viimase korra!\n"" }, { "title": "Keskmine eestlane keskmine soomlane (1a1561b5-086e-4b88-b51c-1b68198b7b20).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keskmine eesti mees on 179 cm pikk ja kaalub 83 kg, keskmine soome mees on 177 cm pikk ja kaalub 82 kg.\n\nKeskmine eesti naine on 165 cm pikk ja kaalub 69 kg, keskmine soome naine on 163 cm pikk ja kaalub 65 kg.\n\nKeskmine eestlane vaatab televiisorit 3 tundi 37 minutit ja kuulab raadiot 4 tundi päevas.\nKeskmine soomlane vaatab televiisorit 2 tundi 57 minutit ja kuulab raadiot 3 tundi 10 minutit päevas.\n\nKeskmine eestlane jääb pensionile 62,1-aastasena, keskmine soomlane 61,9-aastasena.\nEestlane on pensionil keskmiselt 12,94 aastat, soomlane keskmiselt aastat 19,45 aastat.\n\nKeskmine pension on Eestis 4278 krooni (=273,41 eurot), Soomes 1344 eurot.\n\nKeskmine eesti naine saab 1,63 last, keskmine soome naine 1,7." }, { "title": "Kiri sõbrale (a6c26c9d-ee73-4ad6-8f4a-453fd5f2c6c2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kaia!\nMe nägime viimati detsembris.\nMida sa oled teinud?\nMa tunnen sinust puudust.\nMa olen palju õppinud, ja sellepärast mul ei ole olnud piisavalt aega sinna sõita.\nPalun tule sina Oulusse!\nSa oled nii energiline inimene, et meil ei kindlasti oleks igav.\nMa olen ka saanud tööd.\nKoristan ühes hotellis.\nSee ei ole eriti huvitav töö, aga pean töötama, et saan raha.\nkas sul on tööd?\nMa kuulsin, et sa oled hobuse ostnud.\nMilline hobune see on?\nJään ootama sinu kirja.\nTrevitades Luise" }, { "title": "KIRJUTAN OMA EESTI REISIST (17c48907-0872-4241-8de8-f12ec8384b3d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käisin Eestis ensmast korda Raineriga suvel 2005.\nMa ei oskanud üldse eesti keelt.\nKui sõitsime bussiga Tallinnast Kohtlajärvel, Rainer õpettas mulle ühe eestlase lause: \"meeldiv tutvuda \". Nägin siis ensmast korda Raineri vanemad Kohtlajärvel.\nOlime seal ühe öö.\nJärgmisel päeval sõitsime kõik koos Raineri isa autoga Põlvasse, kus Raineri vanematel oli teine korter.\nNüüd nad elavad alati seal Taevaskojas koos Raineri vanaemaga.\nKui siis sõitsime Kohtlajärvelt Põlvasse, oli palav suvine päev.\nKäisime siis ka Peipsi-järve rannal.\nSee oli väga väga ilus koht.\nMõtlesin et Eesti on ilus maa.\nAutoreisil nägin ka ensmast korda toonekure.\nJa liblikaid oli ka rohkem kui Soomes.\nTaevas oli sinine ja mul oli hea meel.\n\nKui olime ensmast korda Eestis, ainukene asi mis ei meeldinut mulle oli oma keeleoskus.\nMa ei saanut millestki aru ega ma oskanut mitagi rääkita Raineri perega.\nOlin kurb ja mõtlesin et järgmisel talvel ma hakkan eesti keelt õppima.\nSellel reisil käisme ka Tartus ja see linn meeldis mulle ka väga palju.\nVanad ilusad majad ja restoran Püssirohukelder olivad minu lemmikud.\nKäisime ka kauplustes ja leidsin palju selliseid riideid mis Soomes ei ole.\nSee mulle meeldib ka Eestis et naised riietuvad ilustast.\n\nNaistel on pikad juukset, nad ei ole ülekaalulised ja nendel on rohkem seelikuid ja kleitsid.\nMa ei pea unustama Kalevi kommeid mis sõin siis enskmast korda.\nPõlvas on Kalevi pood, kust ostsime kilekott täis komme!\n\nNii teeme alati kui käime seal.\n\nKogu see aega kui olime Eestis, oli ilus ilm ja seetõttu mä olenki mõtlenud et Eesti on päike paitseline maa.\nSuvel lähme jälle Eestisse enne jaanipäevad.\nMulle on tähtis jaanipäeva pidamine Eestis koos Raineri perega.\nLootan et päike paistab jälle!" }, { "title": "Kohtumine (364aff1c-b192-4794-bd47-64d604608abf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käin regulaarselt koristamas lennukeid.\nAvalikkuse isikuid ma ei ole nähnud liialt.\nAeg-ajalt hoki mängijaid tuleb vastu, aga ei palju muid.\nÜks kord ikka kohtusin peaaegu kõikidele soomlastele tuttava isikuga.\nLäksime muude koristajatega lennukisse ja hakkasime tööle.\nKohe tulid stjuardessid.\nÜks nendest kiitis meie tolmuimejat.\nMärkasin, et rääkija oli Mika Tommola.\nTa on TV-toimetaja kanalil MTV3.\nMa vastasin talle, et tolmuimeja on halb ja meie peaks saama uue tolmuimeja.\nEn teadnud, et Tommola on stjuardess ka.\nTa oli heatujuline ja tore." }, { "title": "Kokkuvõte (4cc42a10-2b48-411d-bde2-bab4aaf2daec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Läbiloetu ümberjutustamine: Käesolevas essees on kirjutatud suhtumisest psüühikahäirega inimestesse tänapäeva Eestis.\n\nEsses on defineeritud mõistet \"psüühikahäired\" nagu sümptomite kogumit, mis häirib isiku funktsioone.\nAutor teeb järeldus, et psüühikahäired ehk psüühilised düsfunktsioonid (skisofreenia, depressioon, ärevushäired)  puudutavad olulist osa ühiskonnast neid inimesed suhtuvad psüühikahäiretesse väga erinevalt.\nTänapäeva Eestis poliitilise korrektsuse nimel ei kasutata rohkem selliseid mõisteid nagu \"haigus\" ja \"häire\" vaid \"kahjuliku düsfunktsiooni\" kontseptsioon, milles puudub pataloogiavarjund.\n\nVanad meetodid s. h. hullusärk, mida kasutatkse psühhiatriahaiglate ravimiseks, on vananenud, kuid ei ole veel leitud efektiivsemaid ravimismeetodeid.\nMeie ühiskonnas on inimesi, kelle mõttetegevus ja käitumine ei vasta olemasolevatele normidele ja seda nähtust praegu loetakse patoloogiliseks.\nArvatakse, et küpses ühiskonnas on tolerantne suhtumine vähemusgruppidesse, (psüühikahäirega inimestesse).\n\nEssee keskmes on oluline küsimus: kuidas saaks ühiskond mõjutada oma liikmete suhtumisi millessegi, mis on liiga isiklik?\n\nVõtmesõnad: Psüühikahäired, psühhilised düsfunktsioonid (skisofreenia, depressioon,  ärevushäired), suhtuma psüühikahäiretess erinevalt, poliitilise korektsuse nimel, haigus, häire, \"kahjuliku düsfunktsiooni\" kontseptsioon, patoloogivarjund, hullusärk - muusiumida atrebuutika, ei ole leitud efektiivseid ravimeid, mõttetegevus ja käitumine ei vasta standarditele, loetakse patologiliseks, küps ühiskond, tolerantsemad hoiakud vähemusgruppide (psüühikahäirega inimeste suhes), ühiskonna mõjutamine." }, { "title": "Kotiaine Miks ma õpin eesti keelt (1418bbf4-a449-4b55-9ac0-c42c012aceef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keeled on ikka huvitanud mind.\nKui hakkasin õppima ülikoolis soome keelt, olin väga vaimustatud, sest sain õppida ka eesti keelt.\nEesti keel on väga huvitav keel, sest et see on soome sugulaskeel.\nOn tore õppida nende ühiseid sõnu, eriti neid sõnu, mis tähendavad eri asju.\nKa keeleajalugu huvitab mind: soome ja eesti keelte ajaloos on palju ühist, aga ka palju erinevusi.\n\nTahan õppida eesti keelt, sest tahan rääkida mitmeid keeli.\n\nKeeleoskus on tähtis oskus.\nTahaksin tulevikus olla S2-õpetaja, mistõttu vöörkeeleoskust on kasu.\nKui reisin välismaale, tahan rääkida kohalist keelt kohalike inimestega - vähemalt tahan osata tavalised fraasid nii kui "tere päevast", "aitäh" ja "nägemiseni".\nOn ka tore, kui võin öelda, et oskan viit keelt!" }, { "title": "Kui ma Hongkongi reisisin (e43827c5-b3a9-4025-ba7e-7afe8c929a98).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud jõulude ajal reisisime Tuomasega Hongkongi.\nMeiega reisisivad ka minu täditütar, Marjaana ja tema mees, Ville.\nReisisime Hongkongi, sest minu tädipoeg, Atte ja tema tüdrukusõber, Jana elavad seal.\nJana on üliõpilane.\nTa õpib Hongkongi kutsekõrgkoolis.\nReisisime lennukiga Helsingist Hongkongi.\nLend kestis üheksa tundi.\nAtte ja Jana tulid meile lennujaamale vastu.\nReisisime bussiga hostellini.\nMeie hostell oli väga väike aga nii puhas.\n\nPersonal oli väga viisakas.\nMeie toa oli nii väike, et meie kohvereil ei olnud piisavald ruumi.\nKui olime Hongkongis, käisime Disneylandis.\nSe on nii tore koht.\nKõig on rõõmus ja ilus.\nVaatasime mitmesuguseid muusikaesitusi, käisime Tarzani puumajas ja sõitsime paatiga.\n\nKohasime printsessitega ja teise Disneyfiguuriga.\nÕhtul vaatasime veel tulevärki.\nKui olime Hongkongis, haigestusi Tuomas.\nTal oli palavik ja köha.\nTa oli haige kaks päeva.\nSellal kui Tuomas oli haige, teised käisid linna ringi.\nSain nii pahaseks, sest olisin tahtnud ka linna ringi käia.\nAga Tuomas paranesi ja siis me käisime linna ringi ka.\nHongkong on väga ilus linn.\nSeal on mitmeid parke, kus oli huvitavi lilli ja  tiike.\nÜhes tiigis oli ka kalu.\nÜhes pargis nägime mitmeid pruute ja peigmehi.\nPargi juures oli abieluregistreerimisamet.\nPruudid oli nii isusaid.\nJõululaupäeval käisime restoranis.\n\nSõime põrsast riisiga.\nSöömise pärast läksime hotelli.\nMeil oli seal üks ruumi kahekümneühenksandel korrusel.\nSe oli väga ilus ja hinnaline.\nSeal me veetasime jõululaupäeva.\nMe vahetasime jõulukingitusi ja mängisime kaartidega.\nKuulasime jõululaule ja söisime piparkooke.\nEsimesel jõulupühal käisime kirikus.\nSe oli väga huvitav kogemus.\nKogu jumalateenistus oli inglise keeles.\nSeal lauldsime jõululaule.\nMe reisisime Hongkongist Helsingini lennukiga.\nNüüd lend kestis kümne tundi.\nSe oli väga raske.\nVaatasin kolme filmi ja sõin kaks korda.\nÕhtul olime kodus.\nSe oli niin tore kodus olema.\nMinu reisi oli tore, aga mulle meeldib ka kodus olema." }, { "title": "Kui olin.txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olime  mängimas minu ema ja vennaga suurela mänguväljakula.\nMeie kodu lähedal on kaks mänguväljakut sest kutsume teist väikeseks ja teis suureks.\nSinna tuli üks tütruk emaga.\nMeie emad hakkas jutustama: kui vana teie tütruk on?\nKas olete vast kolidanud?\nMa ei julgenud mitte mitagi rääkida.\nAga hakkasime kiige peal kiikuma ja mängima ühes.\nMeie emad ütlesid veel, et tütrukul on ka vend, nagu minul, kes on noorem ku minu vend.\nNad (emad) räägsid nagu vanad tuttavad.\nÕpin, et ta teinenimi on Piritta ja eesnimi on Taija.\nKui ta eesnimi oleksis piritta, oleks meie kerge segada.\nSoomlased, kes ma saan tuttavaks, ütlevad tihti minu nime nagu eestlased, kahe t:ga.\nOlen juba harjunud.\n\nKui mu sünnipäev tuli ja olin seitseaastane, oli mu aeg minna kooli, sama aega ku minu sõber.\nTa oli veel kuueaastane, sest ta sünnipäev on detsebris.\nOlin närvis kui õpetaja jagas meie klassisse.\nMötlesin, et tahan samasse klassisse kui minu sõber.\nKui õppetaja ütlesi mun nimi, sain rõõmsaks, sest minu soovi oli täitunud ja silkasin teiste ja minu sõbra juurde.\nOlime samal klassil kuus aastat." }, { "title": "Käo Henno. Kuningas kuninga kass ja teised (acde138d-92d3-4957-b806-fafb147a2930).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käo, Henno.\nKuningas, kuninga kass ja teised.\n\nKupar, 1993.\n\nKuningas, kuninga kass ja teised oli huvitav raamat lugeda.\nKeel oli üsna selget ja kerget.\nMõnikord raamatus oli võõraid sõnu, aga sõnaraamat oli kasulik.\nAlguses eestikeelne tekst tundus raskelt, aga kui lugesin enam, tekst tundus hõlbusamalt.\nSuuremalt jaolt sain aru raamatu tekstist.\n\n  Kuigi raamat näib nagu see oleks lasteraamat, see sobib ka täiskasvanutele.\nRaamat on väga huvitav ja isegi koomiline.\n\nMõnikord naersin kui raamatut lugesin.\n  Raamatus oli ilusaid piltisid.\nPildid ka aitasid tekstist aru saama.\nKui vaatasin pilti, nägesin mis raamatus oli juhtunud.\nMõnikord vaatasin piltisid kauem kui lugesin teksti!\n  Mõnikord mõtelsin, et ma mitte kunagi saada raamatut loetuks.\nAga ma ei loovutanud, vaid jätkasin.\nSõnaraamatust ja eesti keele süntesaatorist oli palju abi.\n\n  Kõik kokku Kuningas, kuninga kass ja teised oli huvitav raamat.\nNüüd olen lugenud 40 lehekülge, aga plaanitsen lugeda kogu raamatut.\nÕppisin palju uut ja soovin veel enam oppida!\nPealegi, raamat on nii huvitav ja pinev, et ma ei või raamat pooleli jätta!" }, { "title": "Leiutis ilma milleta ma ei saaks elada (8de49f5d-f7b3-4dc3-b094-6d3842279396).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arva, et kõige tähtis leiutis tänapäevas on külmkapp.\n\nMeie tehnoloogia elu andis meile palju muud leiutist, näiteks: mobiil telefonid, telerid, arvutid.\nKõik need omamoodes olulised.\nNäiteks arvuti on kõige tähtsam informatsiooni allikas.\nArvutid kontrollivad meie panka operatsioonid ja maksed.\nTeler on praegu kõige parem huviala.\nIgal inimesel on praegu mobiil telefon.\nSelline leiutis aidab suhelda oma sõbratega ja vanematega.\nVõib palju rääkida sellest kui palju mugavust annavad need leiutised, aga nad ei ole kõige tähtsam.\n\nMillest on vaja külmkapp?\nSelline tarbe oli konstrueritud väga ammu.\nInimesed mõtleid sellest et nende toit peab värske olla.\nEnne, inimesed kaevusid suure auku ja panid sinna kõike toitu, et maa all on külm mada.\nTalvel selle küsimusega pole probleemi.\nToitu võib hoolda õues, aga mitte kõiges riigis on külmad talved.\nSeepärast oli konstrueeritud külmkappid.\nMiks ma ei saaks elada ilma külmkappi?\nMinu arvates, kui inimeste söök on balanseeritud ja erinev, siis ta on tervislik.\nTervis on kõige tähtis asi meie elus, mis siis veel?" }, { "title": "Leiutised (d658b907-cf60-4c2d-ba5c-1b8b1b028cfb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäevaks on kõik vajalik juba leiutatud Praegu meie maailm on areneb väga kiiresti.\nMa arvan et täna päevaks meil on kõik mis on vajalik.\nOli teinud väga palju leiutised.\nLennuk oli leiutatud elmise sajandi alguses.\nEsialgu nad oli väikesed ja primitiivsed.\nPraagu me võime kiiresti ja mugavalt lennata peaaegu igale poole maailma.\nPraegu lennukid, alustades väikeseid era-lennukidest ja lõppetades suurtega tsharter-lennikitega.\nKaasaegsed on ilusat disainega ja tehtud selleks et rejsijad tunneksid ennast väga mugavalt pikkal reisil.\nTeine tänapäevane leiutis on interned.\nIlma selleta varsti inimesed ei oska elada.\nÜhest küljest internet kergendab meie elu, aga teisest küljest internet tekitab inimestes sõltuvust.\nInternetis praegu istub kogu maailm ja sealt saab palju informatsiooni.\nSeal võib ka suhelda, tutvuda inimestega.\n\nÜldse ma arvan et praegu meie elu on väga kerge.\nMe ei peame ise mitte midagi teha.\nKui me tahame juua kohvi, me võtame kohvimasin.\nKui me tahame koristada, me võtame tolmuimeja.\nMeil on autod ja me ei peame jalast käia.\nMa arvan, et rohkem pole vaja mitte midagi leiutada aga lihtsalt täiustada." }, { "title": "Leiutised ilma milleta ma ei saaks elada (0b41c130-4275-4a73-8de4-a1cf67509e6b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Maailmas on palju erinevaid leiutiseid.\nMõned on huvitavad, mõned on kasulikud, aga veel on ka ebakasulikud.\nPalju inimesi ei saa elada ilma telerita, nad vaatavad saateid ja filme kõik päeva jooksul, teised ei saa elada ilma telefonita (mobiiltelefonita).\nIgal inimesel on oma leiutis milleta ta ei saa elada.\nSee on mõne asi, mida ta kasutab iga päev.\nMa elan linna taga ja sellepärast ei kujuta oma elu ilma autota.\nAutota ma ei saa kuhugi minna kui mul on vajalik seda teha.\nMa sõidan autoga igal päeval kooli, kauplusesse... Minu sõbrad elavad minu majalt väga kaugel ja kui mul ei ole auto, siis ma ei saa nendega suhelda.\nMa ei tea kes oli esimene auto inseneer, aga arvan, et ta oli väga tark inimene.\nMeie ajal autod juba ei ole nii kallid, kui te tahate võite töötada ja osta isele odavat autot.\n\nAuto tegis minu elu natuke lihtsam." }, { "title": "Leiutised ilma milleta ma ei saaks elada (0b7ec720-7bbf-4c1d-a2f9-f4501ccb8db3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina ei saa elada ilma elektripliidita.\nMull on perekond ja ma pean iga päev sööki valmistada.\nTeine leiutis on külmkapp.\nMina ei saa kauplusse minna iga päev, ostan toidu üks-kaks korda nädalas, ja hojan toidu külmkappis.\nVäga \"raske\" elada ilma televisorida, tema on minu \"sõber\".\nKõik uudised, filmid, kontserdid ma vaatan ainult telerist." }, { "title": "Leiutised ilma milleta ma ei saaks elada (64b517c1-ae52-41eb-8829-8a988b1ff920).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõigel maailmal ei ole seda leiutist, ilma milleta ma ei saaks elada.\nSest kui mina sündisin, ma pean elada erinevates õhkkondades.\n\nInimene sündib ilma riietust.\nSee on väga sümboolne.\nSee tähendab, et inimene peab saavutama kõike iseseisvalt.\n\n\"Leiutis, ilma milleta ma ei saaks elada\" - see teema võib olla palju tähendab teistele.\nNad arvavad, ohh, kui raske elada ilma telerita... ja nii edasi.\nAga ilma seda inimene võib elada õnnelikuks, nagu Adam ja Eva.\n\nTahan sellega öelda veel, et muidugi ei ole seda leiutist, ilma milleta ma ei saaks elada.\nVõib olla paljud inimesed ütlevad mulle, et see ei ole nii: meie ajal, meie tänapäevuse elus.\nEksivad küll.\nSelleks, et anda oma vastu, on vaja mõelda palju.\nMinu arvates on palju omada filosoofilisi mõttet, et vastata selle raske küsimuste kohta.\nMina arvan nii.\nVõib olla paljudele asjadele meie elus tuleb suhtuma fülosoofiliselt.\nSee on minu isiklik arvamus ja ma ei tahaksin mitte keegi kahetseda või kahju teha." }, { "title": "Leiutised ilma milleta ma ei saaks elada (8bc321f7-d643-4700-a3a6-b9704940ba94).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu arvates kõige tähtsam leiutis, ilma milleta inimene ei saaks elada on arvuti.\nArvuti aitab meid igapäevast elust.\nArvuti abil me saame kasutada interneti, - see on suurim maailma infoallikas.\nInternetist on võimalik leida sõpru, suhelda nendega, uudiseid lugema, mis toimub maailmas, juhtida mitmesuguseid protsesse, surfata infot, näha filme.\nKahjuks pole kõik inimesed võivad kasutada interneti, sest see on kallis.\nMa arvan, et see on suurepärane kui koolides ja ülikkolides on arvuti saalid, kus inimesed saavad kasutada interneti.\n\nMis minusse puutub arvuti aitab mulle presintatsiooni teha ja suhelda oma sõpradega.\nKõik me teame küll, et arvuti rikkub meie silmi.\nOn otstarbekam istuda arvuti taga piiratud koguses, umbes kaks tundi ja pärast teha ka vaheaeg.\n\nMe elame maailmas, kus tehakse palju leiutisi, ja ma usun et arvuti pole veel viimane leiutis, millise avanes inimene." }, { "title": "Leiutised ilma milleta ma ei saaks elada (f216d851-323c-42c2-aba8-6078281175b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minule on raske öelda, milline on kõige tähtsam leiutis.\nMa arvan, et kõik leiud on väga kasulikud ja huvitavad.\nAga 21 sajand on arvuti sajand.\n\nPersonaal kodune arvuti ei ole leiutud ammu - umbes pool sajandi tagasi.\nMinu arust, see on kõige tähtis ja kasulik asi meie elus ja selles sajandis.\nSelleks päevaks arvuti saab vahetada kõike, ma arvan mitte lihtned kodu arvutid, aga laboratooriumi arvutid.\nNad oskavad ise tehe seda, mida inimesed paar sajandi tagasi tegid oma käega.\nArvutid ei oska mõtelda - ainult töötaga.\nMa arvan, et see probleem on tänaseks kõige tähtsam, aga mõned räägivad, et varsti arvuti protsessorid saavad ka mõtelda.\nTänaseks juba palju inimesi ei oska ja ei saa elada ilma arvutita.\nJa sellest saab ikka aru saada: tegelikult on päris mugav kontrollida oma postkasti interneti abiks, vaadata filme, kuulata muusikat ja lihtsalt arve maksta.\n\nSelleks päevaks arvuti aitab meile väga kõvasti ja väga hästi, ja jätkub aidata järgmisel sajandil.\nMa arvan, et arvuti on tänaseks kõige tähtsam ja kasulikkum leiutis." }, { "title": "Looduselamusi (7d0305e5-e43e-4ac2-8abe-1db2cc8d0b6f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kas peab metsa minna, et võib looduselamusi kogeda?\nAlati ei pea!\nVõid istuda diivanil ja lugeda midagi head raamatut.\nVajad ainult natuke kujutlusvõimet ja võid jalutada soome järvede rantadel, käia Aafrika savannil, sõuda kanuud Antarktise rannikul, jahtida karu Siberis või tunda janu Saharas.\n\n  Praegu loen kodus Thoreau raamatut Walden ehk Elu metsas.\nSiin kuvatakse mida juhtub metsas ja millist on seal elada.\n\nLugeja saab kirjanikuga koos jalutada ja näha loomi, ehitada tuba ja korjata söögi metsast.\nSee aitab lugeja saama aru loodust, võibolla rohkem ja paremini kui teatmeteos.\n\n  Muidugi lugemine ei ole sama nagu ise metsas käia, aga kõige ei või inimene ise alati teha.\nSiis on raamatut kenad asendajad!\nMa käin iga päev metsas, aga iga kohta maailmas ei ole võimalik ise minna ja kõige kogeda.\n\n  Kaks aastat tagasi käisin kursusel, mis käsitlesib Lappi soome kirjanduses.\n\nSee oli väga huvitav kursus ja kui lugesin kursuse raamatuid, tihti tundsin et täiesti samal viisil nagu tekstis kirjutatakse, olin Lapis näinud, kuulnud ja tundnud.\nTekstid andsid minu elamustele nimesid ja sõnu.\nJärgmisel korral kui läksin Lappi, mäletasin neid raamatuid ja luuletusi.\nKui uuesti Mukkat ja Kariniemit lugesin, oli tunne jälle uus... Minu elamustes ühinevad mõnikord tekstid ja metsaretked.\n\n  \"Taevas nii hele, et kõig sulab valgusse\".\nNii kirjutab Eeva-Liisa Manner tema luulekogus.\nSellise päeva ma olen ka näinud.\nPäike paistis nii helesti, et järve pind oli nagu peegel.\nSeda oli võimatu vaadata, nii hele see oli, nagu suur leek.\nKui ma ei oleks olnud eelmisel nädalal seda Manneri luuletust lugenud, ma ei oleks teadnud, et kõig võib sulada valgusse, ma oleksin ainult mõelnud \"on küll hele päev\", aga see tõesti ei oleks olnud sama elamus." }, { "title": "Lühiraport oma söömisharjumustest (3e5cf548-f8e0-490b-920b-3cf8c4431960).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minul on erisugused söömisharjumused argipäevati kuni nädalaloputi.\nArgipäevati söön lõunasööki ülikooli restoraanis ja teen ise õhtusööki.\nNädalaloputi minu mees teeb õhtusööki ja me ei söö lõunasööki.\n\nArgipäeviti söön hommikusöögiks jogurtit ja leipa ja kohvi piimaga.\nUlikooli restoraanis on head toidud ja need on mitmesugused.\nSalatites on mõnikord nii erilised köögiviljad et ma ei tea mis need on.\nMinu meelest on tore süüa seal.\nPraegusel nädalal meie argiõhtusöök on vanaema kapsavorm.\nSee on väga kasulik roog.\nMa tein seda esmaspäeval suurest kapsast ja arvan et see lõppeb kolmapäeval.\nNeljapäevaks ja reedeks on võib-olla kartuleid viinerikastega.\n\nNädalaloputi söön hommikul leipa ja kohvi koorega.\nSel ajal on leiva peal hinnalisemad vorstid.\nÕhtusööki teeb minu mees.\n\nTa on parem kokk kui mina.\nTa ütleb, et ta on hästi õppinud süüa tegema tööreisidel Eestis.\nSeal on toidude hinnad odavamad kui Soomes ja on hõlbusem uusi roogi katsetada.\nLaupäeval sööme parimat rooga: tavaliselt praadi või lõhet.\n\nMeie kassid söövad kassiderooga.\nSee maksab veerandi meie inimiste roogade hinnast nädalas.\nMinu meelest see on kallis hind kassideroast aga kassidele meeldib see roog.\n\nMinu söömisharjumustes on mõni probleem.\nMa ei joo piisavalt piima.\nSee tuleb sellest, et ma ei armasta piima maitset.\nMa üritan süüa palju jogurtit ja juua piimakakaod, aga ma arvan, et ma peaksin mõnikord ka piima jooma.\nTeine probleem on, et ma armastan liiga palju `´sokolaadi." }, { "title": "Mida kavatsen teha suvel (4c5981ea-e1e9-4384-8d63-f2a9ba2314ee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei veel tea mida suvel toimub.\nMa ei ole leinud töid aga ma ei ole kindel kas ma tahan mitte sugugi töötada.\nEelmisel suvel oli mul palju tööd, ma töötasin kohvikus kõik päikeselised päevad.\nMa armastan suve ja ma himustan et siis mul on palju aega kohata sõbrannat, käia suvilas, ujuda a nii edasi.\nMa soovin ka oleskleda kodus Ida-Soomes, kust ma pärit olen.\nTarvitsen ikkagi rahat maksma rent ega harrastused ole maksuta suvel.\nÜks varianti on õppida.\nVõin lugeda kooliraamatuid ja käia proovis aga kursusi ei suvel ole.\nKas ma võin keskenduda suvel õppima..\n?\nSee kohustab hoolikust.\n\nMa ei ole kunagi käinud Eestis, ja minu arust ma pean sõitma Tallinnasse nüüd kui ma oskan natue eesti keelt!\nLoodetavasti ma võin suvepuhkusel seal käia.\nSuvel mulle meeldib reisimine!" }, { "title": "Mida ma tahaksin õppida eesti keele tundides (29444179-4caa-438a-af8b-cc1024b18d3d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele tunnis tahaks õpida kõike, mis on seotud minu erialaga, mis on hooneteehitus.\nKõik need uued terminid, mis on vaja edasi õppimisel ja uued tähendused - on vaja teada nende tähendust ja tõlke.\nÖkonoomika tunnis mul on raske aru saada selle teksti, mis räägib meile lektor.\nJa, et vabaneda sellest probleemist on vaja aru saada kõikidest nendest põhiterminitest.\nFüüsika tund on ka väga raske tund, sest kõik mis toimub sellel tunnil on arusaamatu nii eesti keele rääkijatele, kui ka vene keele rääkijatele.\nSest ma ei tea kas oleks sellest kasu, kui me õpiksime ka seda eesti keele tundides.\nPõhiliselt need on minu ainsad soovid, mis ma tahaks õpida eesti keele tunnis.\nAga kõige olulisem on, et see tund ei läheks raisku ja ma saaksin rohkem teada eesti keelt." }, { "title": "Mida ma tahaksin õppida eesti keele tundides (67720d6b-ad21-47b0-8b5c-bee604dfcf96).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval ma õpin õppeasutuses, kus mulle antakse võimalust õppida eesti keelt.\nÕppimine TTK-s toimub ainult eesti keeles ja ma olen väga rõõmus, et aidatakse õppimises.\n\nMida ma tahan õppida eesti keele tundides?\nEsimeseks, see õppeaine, muidugi, peab aitama mulle õppimise protsessis.\nKõige raskem õppida üldaineid, sest nad põhinetakse keskkooli teadmistel.\nMa õppisin 12 aastat kõik termineid vene keeles ja ei saa aru kuidas mulle õppejõud räägib neid eesti keeles.\nSee teeb raskem õppeaine arusaamist.\nMina tahan eesti keele tundides õppida põhitermineid füüsikas või matemaatikas.\nTeine suur probleem et kergem mõista, mis on kirjutatud paberil, aga meile palju loenguid antakse suulise vormis.\n\nSiis ma ei saa lugeda ja on vaja kuulda.\nArvan, et oleks väga kasulik rohkem kuulda eesti kõne.\nPaljud lektorid on eakad ja neid üldse raske aru saada.\nJa kolmas minu soov on rohkem rääkida, vestelda nii õppejõuaga kui ka kaaslastega.\n\nArvan, et see on väga suur probleem venelaste seas.\nKeskkoolis 12 aastat meid õpetati ainult grammatikat.\nMe teame palju reegleid, aga siiski ei saa rääkida.\n\nKui kujutada ette, et ma õppisin 12 aastat eesti keelt ja ei saa rääkida, siis raske mõista, mille jaoks mul olid eesti keele tundid.\nMul on väga suur palve õppida just rääkida eesti keeles.\nAlguses see ei ole tähtis õigesti ma räägin või mitte.\nTähtsam ei karda rääkida, aga eestlased parandavad mind ma arvan, ja kõik tuleb välja!\n\nArvan, et see on kõik.\nNiisugune aine antakse meile, et oleks kergem õppida teise keeles.\nLoodan, et see aitab mind!" }, { "title": "Mida ma tahan õppida eesti keele tundides (859e72a9-aa67-40d9-b9f7-b7ad346941fc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina olen pärit Eestit Tallinnas, aga minu emakeel on vene keel.\nPärast kooli lõpetamist ma astusin Tallinna Tehnika Kõrgkooli, arhitektuuri osakonnale.\nSiin kõik loengud toimuvad eesti keeles ja see pärast ma mõtlen, et kõige tähtsam on arusaamine - mida sulle Meie eesti keele tundides ma tahaksin gi rohkem õppida teaduse - terminid sest need on kõige raskemad asjad millega ma kohtusin loengutel.\nMinu meeles grammaatika praegu ei ole nii väärtuslik kui sõnade varu.\nSest mul on vaja oma rühmade kaaslastega rääkida.\n\nVeel mina mõtlen, et oleks paremini kui me õppesime mitte reeglid - kuidas rääkida ja kirjutada õigesti, aga õppesime sõnaühendid.\nOn väga lihtsam kasutada õppetud sõnaühendid ja mitte mõelda kuidas lause teha.\n\nEnamasti mulle meeldib kuidas meie eesti keele tundid toimuvad.\nMinu meeles kui inimene ise tahab ja hakkab kõik sõnad ja reeglid õppida, siis tal ilma kahtlust õnnestub arusaama ja rääkima selles keeles.\nAga kui inimene ei taha siis isegi head Eesti keele tundid ei tee mitte midagi." }, { "title": "Mida ma teen suvil (ec1b574b-788a-46cd-a7c6-655b1f782018).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvil ma kavatsen jääda Jyväskylässe.\nMa olen pärit Ida-Soomest ja viimane suvil töötasin Kuopios aedtöidja suvitasin seal.\nPraegu ma tahan töötada siin, aga ma ei tea, kas ma saan töid Jyväskyläst.\nMa pean õppida ja lugeda palju romaani, kui ma ei saa töid.\n\nMa armastan päikest ja tahan olla palju väljas.\nMa lähen ujuma iga päev kui on soe ja päevitan palju.\nMa käin teatris ja mängin tennist ja võrkpalli sõbraga.\nMa kavatsen süüa maasikaid.\nSuvil ma kavatsen minna Kuopiosse isa ja ema juurde.\nMeil on seal talu ja suvila.\nMa ravin looma ja aitan vanemaid ja kavatsen käia sauna palju.\n\nSuvil ma tahan reisida palju kui minu on raha.\nViimane suvil ma käisin Pariisis.\nPraegu ma tahaksin minna Tallinnasse.\nMeil on sõbranna seal.\nMa käisin Tallinnas kui olin väike.\nJuunis ma lähen õega Hämeenlinnasse.\nSeal on Wanaja muusikafestival.\nAugustis Kuopios on teine festival.\nSeal on hea bänd." }, { "title": "MIDA SUVEL TEEN (00697644-a730-4697-9d34-fabe76946fe0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma tahan töötada, sest ma ja mu elukaaslane tahame suurem kodu ja siis pidab olla raha.\nKui ma saan tööd ja raha, me kolime.\nAga mul ei veel ole tööd.\nMa soovin, et ma saan tööd, aga kui ma ei saada tööd, ma õpin tänapäevakultuuri uurimist.\nSuvel on üks konferentsi, kuhu ma tahan minna räägima mu omast uurimusist.\nMa teen uurimust Piilupart Donald koomiksist.\nSuvel ma kirjutan mu uut lugu.\nMu harrastus on kirjutada, ma olen kirjutanud romaani.\nMa tahan saada kirjaniksi.\nMa kavatsen ka puhkust veeta.\nMa loen palju raamatuid ja harjutan mu harrastust capoeiraa.\nMa tahan ka minna onu suvilale kus ma võin ujuda ja käia kalas.\nOn pikk aeg kui ma olen käinut onu suvilal.\nSuvel mu onu abiellub.\nMul on kaks pulmi, kuhu mu pidab minna.\nMa olen õnnelik, et nad abielluvad.\nMa saan selga panna kenad riided ja ma saan tantsida.\nAga mu elukaaslane ei armasta tantsupidu.\nMu pidab tantsida mu isaga, aga see on toredat." }, { "title": "Mida suvel teen (14c42b00-0c9c-40ea-9d7b-6a52b3e5582d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tuleval suvel ma kavatsen istuda terassil ja juua palju veini mu sõberga.\nMa lootan et tuleva suvi on soojus ja ilus, nii et ma suutan ujuda ja pruunistada randal.\nMa tahtan pruunistada nii et ma ei põle - üldiselt minule ei käi aina nii, ja see ei ole tore.\nRandal ma kavatsen süüa palju jäätis.\nKui suvi ei ole soojus ma vaadan palju filmide ja lugen raamatude, kunas talvel mul on nii palju kiirus.\nMa kavatsen elada Jyväskyläs ja õppida ülikoolis mõnit kursus.\nKa ma kavatsen käia mun vanimadi juures maala ja mun vennadi ja tema naine juures Helsingis.\nHelsingis ma tahtan ka käia riidepoodes mida jyväskyläs ei ole.\nMa tahtan minna ta Tamperel lõbustusparkisse.\nMa tahtan ka käia festivalil, kui seal on heade bänd.\nMa ei tea veel kas ma lähen suvel tööl.\nOn tore kui mun ei tarvitse minna tööl, kunas siis ma võin teha kõige tore asid.\nTeisalt on ka tore kui ma pääsen töös, kunas siis ma saan palju rahat, nii et ma võin sõita välismaaile, ehk Kreekas, enne kui sügis tuleb ja loengud alavad." }, { "title": "Mida suvel teen (30e1a948-ac2a-413c-895c-9c2ced7ddacd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma veedan puhkust kolm kuud.\nMa tahan puhata Jyväskylä kärast ja kiirustamisest.\nÕppeaasta ajal ma õpin ja töötan iga päev ja mul ei ole vaba aega.\nSuvel mil ei ole tööd ja ma tahtsin teha meeldiva asja, aga ma pean kirjuta minu uurimus.\n\nJuuni 2009 alguses ma sõitsin välismaale.\nMa olin Kreekas, Ateenas ja ma käisin ka Thessalonikis.\nAteena on suur ja kaunis linn.\nSeal on palju tuttavaid.\nKreeka keelest ma saan vähe aru, aga ise rääkida ei oska.\nMa armastan istuda randal, ujuda ja lugeda.\nMulle meeldivad kreeka toidud.\nSuvel 2010 ma tahan sõita sinne unesti ja näha minu sõbra.\n\nMinu pere elab Ida-Soomes ja meil on seal suvila, kus ma käin tihti.\nSeal ma armastan lugeda, süüa ja magada.\nIga suvi ma käin ka vabaõhuteatreis, kunas minu sõber töötab seal.\nMinu sõber on pikk ja noor ja ta on hea näitleja.\nMulle meeldib huumorteater." }, { "title": "Mida suvel teen (4280e43d-2be0-48bd-b013-b872f632e9c9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma armastan hirmsasti suve ja mul on palju plaane juba mida ma suvel teen.\nMais ma lähen põhja kus mu meessõber ja pere elavad.\nSuvel ma mõtlen töötada ja õppida aga ma tahan ka lõõgastuda ja lõbutseda.\nMu ema, isa ja õdesid elavad maal järve rannas nii et suvel ma ujuman palju ja liigun looduses.\nMa käin kalal oma õega ja jalutamas meie koeraga.\nJa muidugi käin rannaäärse saunas nii tihti kui võimalik!\nSuvel ma tahan olla maal ja ma ei tunne end linnas hästi.\n\tSuve meeldib mulle väga, sellepärast et on soe ja valge.\nSuvel ma ei ole väsinud sest et on nii valge kogu aja.\nSuvel ma ei tahaks sugugi magada.\nSuvel mulle meeldib ärgata vara hommikul.\nKui mul on vaba päev mulle meeldib jõude olla.\nHilissuvel ma lähen marjule oma emaga.\nMulle meeldib metsas kõndida ja kuulata looduse hääl." }, { "title": "Mida suvel teen (5f7b162f-482b-4dfd-9e44-ab81a0fa4c24).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuigi nüüd on talv ja väga külm, saabub suvi varsti.\nPea sulab lumi ära ja ilm on soe.\nMaikuus algab suvepuhkus ja ma sõitan minu kodulinna.\nSeal ma elan kogu suven minu perekondaga.\nLoodetavasti töötan ma suvel.\nMa ei tea veel, kus ja mis ma töötan, ehk Atria tehases.\nSeal ma töötasin möödunud suvel.\nKui mul on aeg, soovin ma reisile minna.\nSooviksin Lõuna-Euroopa või Inglismaal reisida, rohkesti näha ja inimestega tutvust teha.\nSuvel soovin ma ka jäätist süüa ja meres ujuda.\nSuvel on oluline ka ainult välja puhata." }, { "title": "Mida suvel teen (70c758e0-22b4-4ee5-894e-06fdf7fc5ddf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen pärit Ida-Soomest, aga ma olen ka elanud mitu aastat Kesk-Soomes ja Lõuna-Soomes.\nMu vanemad elavad veel Nurmekses, kus ma igal suvel puhkuse veedan.\n\nJärgmisel suvel ma ei laiskle, kuid ma töötan viis päeva nädalas.\nMa hakkan töötama Nurmekse koduloomuuseumis.\nMa olen õppinud ülikoolis muusikateadust ja soome keelt, aga sellel aastal ma õpin ka muuseumteadust.\nMulle meeldivad muuseumid, ajalugu ja rahvakultuuri.\nMa pole kunagi enne muuseumis töötanud.\n\nMinu meelest suvi on parim aeg aastas.\nMinu kodulinn on suvel väga kaunis ja hubane, ja kesklinnas võib näha palju tuttavaid.\nNurmekses on üks vana suvila, kus meie pere võib suvitada.\nSee pole oma suvila.\nSeal ma võin võtta päikest, ujuda ja randsaunas käia.\nJärvel ma sõuan paadi.\nVäga tore!" }, { "title": "Mida suvel teen (9efb3838-4762-4235-8fc9-43282e9f3359).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma töötan palju mu vanemate talus.\nMa ärkan iga hommik pool kuus, lüpsen lehmi ja rikun oma selja õueaiamaal, aga ma armastan maa rahu.\nMa ujun palju suvel, sest mu vanaemadel on suvila talu lähedal, ja sinna me sõitame peaaegu iga päev.\nEi mitte miski ole nii tore kui saun suvel järve ääres.\n\nMa üritan ka suvel õppida, ja teen paar eksami suve jooksul.\nMa peaksin töö kõrval lugema, ja see on väga raske.\nAga suvel on väga tore käia linnas; päev paistab ja inimesed on hea meel.\nMulle meeldivad jäätis ja külm siider terrassil.\nLinnas on ka tore kohtuda oma söpru, me istume terassidel ja käime piknikku kiriku parkis.\n\nMa tahaksin reisida järgamisel suvel Pariisi, aga ma ei tea, kas mul on piisavalt raha ja aega.\nPariis on väga ilus linn, ja ma tahaksin õppida enam prantsuse keelt.\nMa olen söbraga planeeridad sida reisi juba mitu aastat, aga üliõpilane ei pääri palju ja suvel peab töötama.\nAga ikka voib unistada." }, { "title": "Mida suvel teen (d8585ca1-a183-4caa-abf4-3462cb926131).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Järgmisel suvel ma loodan et ma saan tööd.\nMöödunud ja ülemöödunud suvel ma olen töötanud linna aiades.\nMa olen lilli istutanud ja harinud.\nSee on olnud tore töö ja ma arvan et ma saan teha seda järgmisel suvel ka.\nMöödunud suvel oli ainult kolm päeva puhkusel.\nJärgmisel suvel ma tahaksin vist rohkem olla.\n\tAga ma kavatsen suvel teha muud kui tööd ka.\nMa tahan olla palju väljas; jalutada, jalgrattaga sõita ja ujuda.\nMulle meeldib lilled ja ürdid, ja suvel ma ostan palju lille minu rõdule.\nSiis on rõdul mugavat istuda ja teed juua.\nSuvel on ka tore linnal jalutada ja vist terrassil käia.\n\tMa käin minu vanemate juures mõnd korda ja mu isa hobusel ratsutadan.\nMulle meeldib ratsutamine, aga mul ei ole praegu oma hobust.\nSuvel on meeldiv olla maala, sellepärast et seal on nii rahulik ja roheline.\nSeal on hea puhata.\n\tMa ei tea, kas ma võin seen järgmisel suvel teha, aga kunagi ma tahaksin Eestis käia.\nTallinnas ma olen käinud neli aastat tagasi, aga näiteks Tartus või Pärnus ma tahaksin käia ka.\nSiel ma võiksin proovida eesti keelt räägida!" }, { "title": "MIDA SUVEL TEEN (fecb2a33-aa8a-48ac-a608-2d7c699066c1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvel ma lähen töösse Järvenpäässe.\nSeal elavad minu ema ja isa.\nMa olen töös poodis müüjana.\nJohul kui ma saan palju palka, ma reisin Ameerikasse kus elavad minu poissi vanavanemad.\nMa kardan reisi sinna see pärast et ma ei oska hästi inglese keelt ja vanavanemad ei räägi soome keelt.\nPeale selle see on vähe pingutavi elab tundmatud inimened.\nTeiselt poolt võib-olla et ma õpin vähe inglese keelt.\nKa ma olen tahtanud alati käia New Yorkis.\nNüüd see on võimalik sest nad elavad lähedal seda.\n\nPeale ameerika reisi ma tahtan käia minu vanaema suvilas ja ujuda ka on ilus ilm.\nSöön palju jäätist ja maasikadi.\nSee on tore sõberisi ja sugulasi kohtamas käia.\nPohjanmaal elavad minu isa sugulasid.\n\nKui mu õde tahtab ma läheb tega Eesti nüüd ku ma räägin vähe eesti keelt.\nMe võime jalgrattaga sõita Tartuse ja ööd olla kämpingil.\nMulle meeldib leerielu.\n\nLoodetavasti vähemalt keegi suviunistus teoks saab." }, { "title": "MIDA TEEN TULEVAL AASTAL (99c63724-afd0-4225-803d-8a5cbfe2d932).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "MIDA TEEN TULEVAL AASTAL Ma lähen kaheks kuuks Prantsusmaale: tahan prantsuse keelt õppida.\nHakkan elama ühes peres aga ma ei tunne veel neid inimesi.\n\n  Olen õppinud prantsuse keelt ülikoolis, see on nii ilus keel aga hääldamine on raske.\nKardan olen kõik ära unustanud.\nMa räägin vabalt ingilise keelt aga prantsuse inimesi ei oskad inglise eiriti hästi.\nIgal juhula see on väga hea, nii ma õpin kõige paremini.\n\n  Olen elanud Prantsusmaala suvel aga nud lähen järgimisel sügisel.\nTasus ikka suvel raha kokku hoida, ma arvutan see on fantastiline reis.\nTundub küll, et Le Mans on suur linn, aga mulle meeldis seal väga.\n\n  MINU SÕBER   Minu sõbra nimi on Minna.\nSee on Eestis huvitav soome naise nimi aga Soomes tavaline.\nMe töötasime samas hotellis ja tulime sõbradeks.\nMinna on kolmekümneviie aastane.\nMinna perekond on suur: nende perekonnas on viis inimest: Minna, isa, ema, õde ja vend.\nEma töötab tehases ja isa on insineer aga tema on juba pensionäär.\nVend töötab teatris, tema on näitleja!\n\n  Minna on abielus, abikaasa Mikko töötab büros.\n\nPoeg Miro on kuueaastane ja väike Sisu-poeg üheaastane.\nNema elavad kolmitoalises korteris ja see on väike sellepärast nemal on palju mööblit.\n\n  Minna on minu kõge parem sõber, sest ta on kindel ja meeldiv.\nLäheme sageli ühes poodi, kohvikusse või restorani.\nVõtame lapsed ja!\nSoovin et minu poeg Veikko mängib Minna poissiga ja me võime jooda kõhvi.\n\n  MIDA TEEN VAHEAJAL   Vaheajal ma käin iga päev pargis oma poissiga.\n\nMe vaatasime, kuidas lilled õitsevad ja kuulasime, kuidas linnud laulavad.\n  Tegin iga päiväl söögi.\nIstusin pingil ja lugesin raamatut.\nLäksin õhtul poodi.\n  Teisipäeval hakkasin õppima: lugesin ja kirjutasin ja tegesin harjutusi.\nHelistasin oma sõbrale ja palun, et ta tuleks minu juurde.\nMu sõber jõib minuga kõhvi.\n\n  Kolmapäeval jalutasime pargis aga väike Veikko oli väsinud.\nJalutasime koju tagasi.\nSõime võileivad.\n\n  Vaheajal ma ei ole kogu päeva tööl.\nMe istusime elutoas ja vaatasime televiisorit.\nTeleviisoris oli huvitav film." }, { "title": "Mida tegid vaheajal Tekst 19 (8b555ada-aaf7-4475-9802-d0b904ca3330).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Vaheajal käisin Hämeenlinnas.\nLihtsalt puhkasin, aga mitte iga päev.\nNeljapäeval ma käisin sõbradega baaris.\nMe jõime paar õlut ja kuulasime muusikat.\nSeal laulis Matti Johannes Koivu.\nHommikul aga lihtsalt puhkasin.\nÕhtul lugesin ja koristasin maja.\n\n            Laupäeval ma ei pukanud.\nHommikul sõin ja jõin, päeval õppisin eksamiks ning õhtul käisin saunas.\nPühapäeval olin palju väljas, aga ma ei suusatanud.\nMa ei armasta suusatamist.\nEmab meeldib suusatamine ja jääaugus ujumine.\n\n            Pühapäeval pesin pesu ja lihtsalt puhkasin pisut.\nÕhtul käisin emaga vanaema juures.\nMe vaatasime päevapilte ja jõime kohvi.\nHiljem õhtul käisin jälle saunas ja õppisin eksamiks.\n\n            Esmaspäeval ei näinud ma mitte kusagil.\nHommikul vaatasin televiisorit ja kuulasin raadiot.\nVanemad olid kaks tundi väljas, aga ma istusin kodus." }, { "title": "Mida tegin möödunud suvel (ed1e5cb7-bc93-490c-8215-0386d1638928).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud suvi ei olnud minu kõige parem suvi.\nMul oli ainult vähe tööd ja mul tuli õppida hirmsast.\nElasin peaagu kogu oma puhkuse aja minu vanemate juures Ida-Soomes.\nMinu vanemad elavad koos minu kolme nooremate vendadega ühes väikeses külas, kes asub Joensuu lähedal.\nMa armastan oma perekonda, aga mõnikord tundsin et nüüd ma pean hulluks tulema.\n\n            Tamperes käisin vaid harva.\nMinu suve kõige pikem reis oli minu sõit Stokholmisse, kus peadusin neli päevat.\nSeal elasin koos ühe minu soomi söbraga tema kohalikus kodus.\nRootsi reis oli üsna tore aga liiga lühike.\nTahtsin veel kuhugile mujale sõitma.\nSiiski see ei olnud võimalik ja jäin Soome.\n\n            Ida-Soomes olin sageli väljas.\nMa ei võtnud päikest aga sõitsin palju jalgrattaga ja jalutasin looduses.\n  Käisin ka vahetevahel minu õe ja tema perekonna juures.\nMinu õde sünnitas juunil ühe tütarlapse, kelle ristimine oli augustil.\nSuurepärase tüdruku nimi on praegu Elsa Orvokki ja ma olen tema vader!\nMöödunud suvi ei olnud mitte sugugi eriline.\nKõigepealt see oli liiga pikk ja külm.\nPean lugu sügisest ning mulle meeltib Tampere.\nOn tore, et ma elan jälle siin linnas.\nAlles nüüd olen õnnelik!" }, { "title": "Mida tegin möödunud suvel (661083f9-18a2-4aaa-9372-59ea4850496b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 46 Möödunud suvel tegin väga palju tööd, rohkem kui kunagi varem.\nTöötasin Särkänniemi lõbustuspargis.\nPark oli lahti iga päev ja päevad olid pikkad.\nLoomulikult ma ei olnud seal iga päev, aga kui ma ei töötanud, olin kodus ja koristasin või magasin.\nÕhtuti ma ja minu sõbrad sõime koos linnas või kodus.\nAugustis, kui lõbustuspark läks kinni, läksin oma perega reisile.\nSõitsime Saaremaale meie sõbra juurde.\nTa on pärit Soomest, aga elab saarel ilusas punases toas ja tal on üheksa hobust, üks valge lammas, kaks koera, kukk ja neli kana.\nSeal lihtsalt puhkasime ja käisime saunas.\nÜks päev ratsutasin oma õega mereranda.\nIlm oli ilus!\nSaaremaalt sõitsime Tartusse ja viibisime seal mõnd päeva.\n\nMöödunud suvi läks ruttu, aga mulle meeldid soojad päevad ja valged ööd Tamperes.\nNüüd tunnen minu uus kodulinna paremini kui eelmisel sügisel." }, { "title": "Miks ma õpin eesti keelt (0da9d4a8-ea40-47a2-8af6-ffacb752ecbd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma õpin eesti keelt, sest see on ilus keel.\nVõõrakeelde õppimine on huvitav tegevus.\nSee viib palju aega, aga võõrkeelt on tore rääkida.\nMa õpin just eesti keelt, sest see on soome-ugri keel ja nad on huvitavad keeled.\n\nMa tahaksin ka saada parema kontakti eestlaste inemistega ja rääkida kohalikust keelt Eestis.\nMa käin sageli Eestis, sest minu isal on seal kaks ettevõtet ja minu mees käib ametreisil Pärnus ühe või kaks korda kuus.\n\nMinu mees on seal väikese soomlase tehase juht.\nTehase peakontor asub Lääne-Soomes, Euras.\nEura on meie kodulinn.\n\nKirjandus on minu armastus ja tahaksin ka eesti kirjandust originaaliks lugeda.\nSoome folkloor huvitab mind ja arvan et eesti folkloor ka." }, { "title": "Miks ma õpin eesti keelt (764e7bd7-ad44-4a55-843a-297b1a4ab1c1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma hakkasin õppima eesti keelt kui ma kolisin Eestisse õppima veterinaarmeditsiini Eesti Maaülikoolisse Tartusse.\n\nEesti Maaülikoolis kõik loengud on eesti keeles, siis soomlased peab eesti keelt õppima.\nMulle see polnud raske ja mulle meeldisib eesti keele õppimine väga palju.\nMulle meeldisib eesti keele ilus hääldus nii palju, et tahaksin pikendada minu eesti keele õpinguid, kuigi kolisin tagasi Soome.\n\n  Eesti keel on huvitav keel soomlastele, sest see on väga samasugune soome keelega ja sest soomlastele lihtne õppida.\nMa õpin kiiresti rääkima eesti kõnekeelt ja mulle meeldisib suhelda eestlaste tudengitega nende maakeeles.\nMa oleks saanud eesti tudengitega inglise keeles rääkida ka, aga ma tahaksin eelkõige kasutada uut keelt kui oleks rohkem treeninud keelt mida ma juba hästi oskan.\n\n  Mulle meeldib keelte õppimine ja ma tahan alati uusi keeli õppida.\nEesti keel on alati huvitanud mind ja olen väga nõus, kui olen saanud seda õppida.\nVeel on palju mida peaks õppima, aga see ongi üks süü miks ma keeli tahan õppida.\nKeelte õppimine on nagu ratsutamine - alati on rohkem mida õppida ja kunagi pole keeltega kurb.\n\n  Ma õpin eesti keelt sellepärast et õppiksin rohkem eestlastest ja Eesti kultuurist.\nEesti on meie naabrimaa ja Eesti kultuur on meie suguluskultuur, siis ma arvaan et meiel on palju head asju mida õpetada teine teisele.\n  Ma loodan, et minu eesti keele ja kultuuri teadusest on kunagi mulle kasuks.\nEhk ma lähen kunagi tagasi Eestisse, kes teab?\nVõib-olla ka et ma tahan kunagi teha teadustööd eesti kõnekultuurist või soomlaste ja eestlaste kõnelduse erinevusest." }, { "title": "MIKS ÕPIN EESTI KEELT (ba6d9ed2-9f91-4f29-904b-d85d760f9c9b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan eesti keelt õppida, sest minu arvates see on väga huvitav keel.\nEesti keele kuulamine teeb mind heatujuliseks, sest ma arvan, et eesti keel on niin ilus keel.\nSoomlase jaoks see on täis üllatusi, ja eesti keele õppimine on soomlastele kerge ja raske ühteaegu.\n\n  Ma olen elanud Tartus kolm kuud, sest ma tahtsin Eestisse minna ja elada nagu eestlased.\nMa tahtsin teada, kuida Eestis tegelikult eladakse.\nMa ei oskanud eesti keelt, kui ma Tartusse kolin.\nAga mul oli suur motivatsioon, ja varsti ma õpin natukene eesti keelt räägima.\n\nEestlastele meeldib, kui soomlased oskavad nende emakeelt räägida.\nKui elab Tartus, siis peab eesti keelt oskama, sest kõik tartlased ei räägi soome või inglise keelt.\n\n  Mul on mõned head eesti sõbrad, ja on väga tore nendega eesti keeles räägida.\nSee teeb mind rõõmsaks, ja muidugi minu sõbrad ka.\nVõib olla, et tulevikus tahan eestisse elama minna.\nSellepärast on väga kasulik eesti keelt õppida.\nKui en Eestisse elama mine, siis tahan alati Eestit külastada ja seal reisida." }, { "title": "Millest sõltub eluiga (36625c18-14a2-4abd-a340-7dceccbe976d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Millest sõltub eluiga?\n\nMinu arvates eluiga sõltub meditsiini arengust, jõukust, arstiabi kättesaadavust ja suhtedest teiste inimestega.\nMeditsiini areng on väga tähtis meie jaoks, selle pärast, et peaaegu igal aastal ilmuvad uued haigused.\nPeale selle maailmas on ka haigused, millidega arstid ei saa võitelda, nagu AIDS, vähk jn.\ne. Selle pärast inimesed nõuavad meditsiini arengut.\n\nArstiabi kättesaadavus on ka väga tähtis meie elus.\nSee on ikka esimene asi, mida nõuab iga inimene.\nKõik inimesed haigestuvad kui täiskasvanud nii lapsed.\nSelle pärast kõigil peab olema võimalus lihtsalt ja kiiresti arstiabi kätte saada.\n\nPraegu on väga raske elu.\nRaha valitsevad maailmaga.\nKõik inimsed püüavad teha raha.\nOn väga raske elada ilma rahata.\nMeie ajal on jõukus väga oluline asi.\nKeegi ei taha vaeseks olla.\n\nKui me sündime - me \"suhtleme\" emaga.\nKui me kasvame - leiame sõpru, tööl me leiame partnereid.\nSiis meil ilmuvad suhted teiste inimestega.\nMeie maailm on loodud suhetest inimestega.\nIgaüks vajab selles.\nMe ei saa elada üksinda.\nÜksindus - see on õnnetu elu.\nOn väga tähtis, et meil oleks suhted teiste inimestega.\n\nMinu arvamus on see, pärilikkus, keskkond, haridustase ja mõtlemine mitte nii olulised tegurit nagu eelnevad.\nMa mõtlen, et pärilikkusel pole mingit tähtsust.\nJgaüks saavutab midagi oma elus ise.\nOn tähtis tema kasvatus, vaid mitte pärilikkus.\nKeskkonna öeldes tahaksin märkida, et iga inimene valib see keskkond, milles ta tahab elada, milles talle meeldib elada ja suhelda.\nKa ma mõtlen, et haridustase on mitte eriti oluline tegur.\nKooli- või ülikooli haridus aitab meile ainult saada targemaks, aga täiustama me peame ise iga päev.\nJa kui haridustase sinu riigis on halb, see ei tähenda, et kõik inimesed jäävad rumalaks.\nKõik peavad lugema rohkem raamatuid.\nSiis võib-olla me ise saame tõsta haridustaseme kõrgemaile astele.\n\nMa arvan, et mõtlemine on ka mitte eriti oluline tegur.\n\nMõtlemisest ei sõltu palju.\nMe ju ei tea mis võib juhtuda homme või ülehomme, sest elu on imelik asi.\nIga päev kõik muutub meie elus ja kõige tähtis meie jaoks on tegutsemine." }, { "title": "Milleta ei saa inimene elada (2888663e-d320-4e7c-b879-cb8f60c1b789).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elu näitab, et inimene sisaldab veest.\nSiis võib öelda, et esiteks on oluline vesi.\nKui inimene ei joo, siis ta võib elada kuni kolm päeva.\nTeiseks mitte vähem tähtis söök, et söögita inimene võib elada kuni nädala.\nInimese vara on tuli.\nKui ei olnud tuli, siis inimene mitte kunagi ei proovinud soe söök.\nSoe söök ja joogivesi ju kestab inimese elu tunduvalt rohkem, kui tavaline söök.\n\nJärgmiseks on oluline keskkond.\nTahan öelda, et loodus on väga tähtis inimese jaoks, aga meie ajal inimene on kõige suurem looduse reostaja.\nEttevõtted, mida ehitab inimene reostavad keskkonda tootmisjäätmetega.\nKui vaadelda selle probleemi teist poolt, siis kui ei ole erinevaid ettevõtteid, kuidas võib elada inimene, näiteks kodumasinateta, mööblita, riieta ja palju teisi asju.\nAga riik peab kontrollima ettevõtete tegevus ja karistama reostajaid ja inimesed peavad säästlikult suhelda looduse kohta, näiteks ei tohi metsa mõtlematult raiuda.\nMets on meie roheline kuld.\n\nVeel tahan öelda, et igal inimesel peab olema oma osake loodusest, olgu see koer või potilill mille eest ta tunneb vastutus ja hoolitseb.\nArvan, et vastutustunne teeb inimesest esiteks tahtejõud, kannatlik ja üldse ehitab iseloom, vastasel juhul inimene võib saada ihnuskoiks ja loohakaks.\nLõpetuseks tahan öelda, et inimene ise ehitab oma elu ja ise otsustab milleta saab elada, milleta ei saa." }, { "title": "Milleta ei saa inimene elada (9c862e06-121c-46d2-b2c3-213b9d1898d3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Milleta ei saa inimene elada?\n\nInimene ei saa elada ilma armastuseta, ükskõik millises eas.\n\nVäikesel lapsel on kindlasti vaja, et tema eest hoolitsevad ja teda armastavad, siis ilma armastuseta ta tunneb ebakindlustus, hirmus, ei saa täisväärtusliku areneda.\nPärast kui ta natukene kasvab, siis juhtuvad koolis igasuguseid problemeid, ta saab olla väga agresiivne, või.\nKui laps ei saanud armastus, siis kui ta kasvab suurem hakkab otsima seda ise sõprade hulkas.\nKa kindlasti vanainimesed tahavad et neid armastavad.\nIlma armatuseta inemene tunneb üksivus, õnnetu, ja elus on rohkem musta värvi kui valge.\nPraegu maailmas on selline olukord kus on palju sõjaid, narkomaneid, enesetappe et inimesed ei oska või ei taha armastama teineteist." }, { "title": "Minu eesti keele õpingud (08ac7480-ebd7-4ee4-ba74-10d1b9f256ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma hakkasin õppima eesti keelt, sest algkursus oli kohustuslik soome keele õpilasele.\nKursusel eesti keel hakkasgi meeldima, siis ma läksin ka järgkursusele.\nJärgkursus oli veel huvitavam kui algkursus.\nEesti keelel on tore heli.\n\tKui ma õpin eesti keelt, ma saan uue vaate ka soome keelesse.\nEesti keel on nii lähedal aga ometi nii erinev, et see aitab mind märkama soome keele omapärase asju.\nNeid asju ma ei märkaks muidu alati, sest need on nii tavalised, et ma ei mõtle neid.\n\tEesti on ka huvitav maa.\nSelle ajaloos on palju huvitavaid ja mõnikord saatuslikke asju.\nEesti kultuur huvitab mind.\nEriti huvitav on ilukirjandus ja see kui saksa rootsi ja vene võimsuse kiirus, millega eesti ühiskond muutus 1990 pärast, mõjub kirjandusesse.\nMa soovin, et ma õpin eesti keelt nii hästi, et ma võiksin lugeda eesti keeles, sest minu meelest tõlgitud ei ole sama asi.\nMa laenasin raamatukogust luulekogu Luigeluulinna.\nSelle on kirjutanud Kristiina Ehin.\nLuuletused on ilusad ja veidi melanhoolned, niisiis need sopivad soomlasele, aga neid on raske lugeda.\nMa loen aeglaselt, sest ma pean tihti sõnu sõnaraamatusst vaatama.\n\tEesti keeles on palju kergi asja aga ka raske asju.\nMinu meelest eriti raske on õ-hääliku hääldamine ja mitmuse partitiiv." }, { "title": "Minu eesti keele õpingud (a5d97f28-99a5-4d2c-89cd-9df582d7e157).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen õppinud eesti keelt nüüd vähe üle aasta.\nHakkasin õppima seda gümnaasiumis, sest meie koolis oli eestlane inglise keel õpetaja.\nTa korraldas eesti keele ringi ja olin väga rõõmus selle üle, sest soome-ugri keeled huvitasid mind.\nGümnaasiumis õppisin eesti keele alged, aga kui enam-vähem kõik sooritasid abituuriumi, polnud enam kasu õppitundi pidada, sest kõik läksid tööle.\nMul oli siis üsna pikka katkestus eesti keele õpinguis.\nMuretsin, et unustan kõik, mida olen eesti keelest õppinud.\nSellepärast läksin sügisel uuesti eesti keele algkursusele, aga seekord ma ei õppinud enam gümnaasiumis vaid ülikoolis.\n\nÜlikoolis mu peaaine on saami kultuur.\nSuvel käisin ka Helsingis tegemas soome-ugri keeleteaduse sisseastumiseksami ja sain sisse, aga jäin meelsamini Oulusse.\nHelsingis õiksin võinud õppida enam eesti keelt kui Oulus, aga kuigi eesti keel huvitab mind palju, saami keel ja kultuur huvitavad mind veel enam.\n\nOlen sooritanud kaks eesti keele kursust ja saanud head hinned.\nTõenäoliselt olen siis õppinud eesti keelt hästi, aga ma ei ole oma keeleoskusega rahul.\nTahaksin eesti keelt veel paremini osata.\nOlen pannud tähele, et olen õppinud saami keel palju kiiremini kui eesti keelt.\nArvan, et see juhtub sellest, et kuulen seda iga päev, kui mu sõbrad ülikoolis räägivad nende emakeelt.\nKuigi ma ei räägi saami keelt ise iga päev, mul on sund kasutada oma keeleoskust, et saan aru, mida teised minu ümber räägivad.\nAga eesti keelt räägin ainult loengute ajal ja kuulen seda palju harvemini kui saami keelt.\nMul on mure sellest, et oskan ainult kirjutada ja lugeda eesti keelt ja saan aru inimeste kõnest, aga ei oska ise räägida mitte midagi.\n\nJärgmiseks suveks olen taotlenud kohta Tartu Ülikoolist.\nSeal korraldatakse eesti keele suvekursus, mis üliõppilased lugevad, kirjutavad ja muidugi ka räägivad eesti keelt.\nLoodan, et saan sisse kursusele, sest arvan, et see õiks hea võimalus räägida eesti keelt ja ka õppida oma võimetesse uskuda.\nSissepääsemine õiks hea ka sellepärast, et Oulust on raske sõita Eestisse, ennekõike nüüd, kui olen üliõpilane ega mul pole liiga palju raha ega aega, sest nädalal pean koolis käima ja nädalavahetuse ajal töötama.\nSuvel mul õiks aeg ja raha, sest võin varasuvel palju töötada ja veeta puhkust hilissuvel.\nIkkagi ma ei võiks Eestisse sõita, kui suvekursus ei õiks tasuta, sest suvel pean ka arvet ja üür maksma.\n\nJärgmisel sügisel algab mu teine aasta ülikoolis.\nSeekord kavatsen jätkada oma eesti keele õpinguid.\nArvan, et kursus eesti kirjandusest on eriti huvitav, aga on ka mõned kursused, mis tegevad mind rahutuks.\nNad on sellised kursused, mis peaks teada midagi keeleteadusest.\nArvan, et soome keele üliõppilastele nad kursused on kerged, aga ma ei tea palju keeleteadusest.\nSõnad, mida kasutatakse keeleteaduses, on mulle võõraid juba soome keeles, saati sitte eesti keeles.\nMa ei tea, kas ma saan hakkama selliste asjatega.\n\nIkkagi kavatsen veel jätkada oma eesti keele õpinguid soome sitkusega.\nTean, et kui lõpetan ülikooli ja pean tööd leidma, keeleoskusest pole kunagi kahju.\nSpetsiaalselt eesti keelest võiks olla kasu, kui ma ei taha töötama Saamimaas.\nSaami kultuuri eksperdid räägivad küll saami, soome, norra, rootsi ja inglise keelt, aga eesti keele oskus on ebatavalisem.\nSest kõik ei oska eesti keelt, võiks Eestist leiduda tööd nendele, kes seda oskavad.\nArvan ka, et nendele ei ole küllalt ainult see, et inimene oskab eesti keelt lugeda ja kirjutada, aga inimene peab ka räägida eesti keelt hästi.\nSellepärast loodan, et kui saan sisse Tartusse, tutvuksin eesti üliõpilastega ja võiksin nendega jätkada eesti keelt räägimist ka seekord, kui ma ei enam õpi eesti keelt ülikoolis." }, { "title": "Minu eesti keele õppimine (526e5286-05a9-483f-b29a-4b6ec3b4bbff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen alati tahtnud eesti keelt õppida.\nKui ma olin koolis, mul oli sõber, kes kolis Eestist Soomesse tema emaga kui ta oli kahdeksa aastat vana.\nTa ikkagi ei tahtnud kunagi eesti keelt rääkida, vaid tahtis olla samasugune nagu teised.\nMinu meelest see oli natuke kurb.\nLõik teised lapsed pidasid seda huvitavaks, et ta oli eestlane.\nNüüd me ei ole enam sõbrat olnud ega aastaid kohtunud.\nTema ema elab minu ema naabruses.\nEhk ma võiksin milalgi päeval minna tema juure rääkima eesti keelt temaga.\n\nAlgkursusel ma ei vell oskanud midagi.\nEesti keelt on siiski kerge õppida ja ma arvan, et ma oskan nüüd eesti keelt paremini kui rootsi keelt, mida ma olen õppinud koolis kuus aastat.\nEesti keel on nii samasugune kui soome keel et saab aru.\nMinu arust ma kirjutan eesti keelt päris hästi.\nLoomulikult ma teen ka vigasid, aga ma arvan et ma ei tee neid väga palju.\nSõnade käänamine võibolla mõnikord raske, eriti mitmuse partitiiv.\nVahel kasutadakse eesti keeles erinevaid käändevormeid kui soome keeles.\nOn väga raske mäletada, millal need on samamoodi kui soome keels ja millal ei.\n\nMa kirjutan eesti keelt paremini kui räägin seda.\nMa olen väga arg rääkima võõraid keeli.\nMinul on alati see probleem võõrade keeltega: ma oskan kirjutada, aga ma ei julge rääkida.\nMa tahaksin õppida rääkima eesti keelt paremini aga see ei ole nii hõlpus... Tavaliselt ei ole vaja rääkida eesti keelel, kui siin ei ole palju eestlaseid ega muid inimeseid, kes räägivad eesti keelt.\nAga vist küll ma võiksin rääkida eesti keelt omaette.\n\nSoome keel on minu peaaineks.\nSelle pärast eesti keele ja soome keele erinevused ja ühesugusused huvitavad mind.\nSoome keeles ja eesti keeles on palju samasuguseid sõnu, mis tähentavad eriliseid asisid.\nNäiteks soome keele huvittava ja eesti keele huvitav näitavad samasugused aga soome keele huvittava tähendab naljakast.\n\nMa tahaksin millalgi Eestisse reisida.\nMa ei ole millalgi seal käinud, nii et see võiks olla huvitav kogemus.\nNüüd see ei ikkagi ole võimalik.\nMul on töö, mis ei ole võimalik puhkus veeta ega ma või seega nii kaugele sõita.\nKas sa mäletad, kui ma kaua aega tagasi kirjutasin kirjandi minu harrastusedest?\nMa jutustasin, et ma teen vabatahtlik töö ühe internetimängi reeglikontrollijana.\nNüüd see ei ole enam vabatahtlik töö, nüüd minule makstakse palka ja ma olen ofitsiaalselt soomekeelse versiooni administraator.\nNüüd kui ma ei või enam mängida Traviani soome keelel, ma oodan et eestikeelne versioon alustadakse.\nSee võiks olla ka head eesti keele harjutust, sest peab teiste inimesdega suhtlema." }, { "title": "Minu elamine (3d4f760d-ebb8-4450-849a-f59f01023ad1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui suureks kasvan, oleksin hea laulja.\nSiis oleksin väga kuulus.\nMul oleks väga palju raha ja oleksin väga rikas.\nMul oleksid palju sõpru, kes pidaksid minu rahast.\nMul ei oleks mitte ainsaki õige sõpra.\nMinu poisssõber oleks anorektik modell, kes armastab raha ja alkohol.\n\nElaksin suures mõisas.\nMinu mõisas oleks mittu toad: köök, viis magamistuba, viis vannituba ja kempsu.\nSeal oleks ka suur saal ja muusikatuba.\nMuusikatoas oleks flüügel, elektriklaver, arvuti, kitarr ja viiul.\nMinu mõisas oleks ka moodne häiresignalisatsioon, sest mul oleks väga palju väärtuslike maale ja ehte.\nMul oleks mitu teenijaid, oma sekretär, juuksur, maniküürija ja kokk.\nKogu personaal asuks väikes majas minu krundi piiril.\nMul ei oleks piisavald aega sest oleksin väga kiirustav.\nSellepärast vajaksin oma sekretäri.\nMul oleks ka ihukaitsja.\nMinu väike chihuahua nimi oleks Haldjas ja kannaksin teda väikes kottis.\nTema vaataks maailma sealt ja kõig ihaledaksid minu koera.\nMul oleks ka hobune ja kass.\nMinu hobune oleks maailmameister ja väga väärtuslik.\nTal oleks oma ihukaitsja.\nMinu kass oleks paks pärsia kass.\nTa oleks väga mugav ja magusa peale maias.\n\nKuigi mul raha oleks, ma ei oleks õnnelik, sest oleksin väga üksik.\nMul oleks moodsi riidi ja kõik uuem auto aga mul ei oleks mitte keegi, kellega ma tahaksin neid jagada.\n\nSellepärast oleksin niin kurb." }, { "title": "Minu esimene lapsepõlve mälestus Väike Lind suures kaupluses (410b2354-2799-414a-b2cc-cfd0a6ad6d08).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu esimene lapsepõlve mälestus on see, kui olin minu emaga Rauma linna suures kaupluses esimese korra.\nSee oli nii suur kauplus et see oli juba kaubamaja.\nOlin kolmeaastane ja sain jalutada ema kõrval ega istuda ostukärus.\nEma vaatas riideid ja see tüütas mind.\n, ja nii ma põgenin.\nMa rändasin ringi suures kaupluses, kuni tähele panin kõrge soolakurgipurkide püramiidi.\n  Ronisin püramiidi peale ja jäin sinna istuma.\nSeal istusin ja vaatasin kaupluse üle minu uuelt kõrgelt troonilt.\n\nVarsti tuli müüja ja ütles: \"Kuidas sina sinne sattusid?\nTule kiiresti alla!\n\"  Ma tulin alla, ja müüja küsis: \"Mis on sinu nimi?\n\" Ma vastasin: \"Minu nimi on Lind.\n\" Ma ei mäleta, miks valetasin et minu nimi on Lind, kuigi ma teasin et minu nimi on Elli-Mari.\n\nJalutasin müüjaga kaupluse infosse ja müüja kuulutas: \"Väike Lind oodatab tema ema infos.\n\" See on hea, et minu ema oskas tulla infosse, kuigi müüja kuulutas vale nime.\nHiljem minu ema valvas mind hoolega igal reisil kauplusse." }, { "title": "Minu esimene lapsepõlvemälestus (65d19ef2-7265-48b7-82e4-1e21baf186a4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen sündinud Kokkolas, sest minu vanemad on pärit Pohjanmaalt.\nElasime Kokkolas umbes kolm aastat ja siis kolisime Tamperesse.\nMul on mõnd mälestust Kokkolast ja mäletan ühe neist väga hästi.\n\n            Elasime mitmekorruselises majas ühe teenindusjaama lähedal.\nNiipalju kui mäletan, oli teenindusjaama nimi \"Nukkumatti\" - see oli ka hotell.\nVõime vaatada Nukkumattit meie köögi aknast ja nüüdsel ajal on tore hotelli juurest läbi sõita, see on veelgi toimingus.\nSugulased, muuseas minu vanavanemad, elaks üsna lähedal, aga täna me elame kaugel teisist.\n\n            Minu vanemad käisid tööl ja meil oli koduabiline, kes hoolitses minust.\nÜhel päeval tegime magusaid kukleid koos koduabilisega.\nOlin umbes kahe ja poole aastane.\n\nKoduabiline tegi suuri kukleid ja ma arvan et ta tegi nad kõik, aga ma tahtsin ka vähemalt ühe teha.\nTegin üsna väikese magusa kukli ja olin väga uhke.\nIgal juhul ütles abiline vihasest et ma ei saa teha nii väikeseid kukli.\nEhmusin tema hääletooni ja see said minu murelikuks.\nSiis pidin ma uue, suurema kukli tegema.\nArvan et ma ei kunagi unusta seda situatsiooni, mäletan seda alati.\n\n            Mäletan ka lühikeid situatsioone nagu kui mängisin meie hoovis või käisime külas tuttavapere juures, aga muud ei mäleta ma ajast Kokkolas.\nMäletan ka seda kaugsõiduautot millega sõitsime Tamperesse kui kolisime Kokkolast: siin oli tore pilt sõdurikiivrist.\nTamperel sain palju sõpru ja linn meeldis (ja meeldib veel) mulle väga hästi." }, { "title": "Minu esimene lapsepõlvemälestus (c4bbf003-7f82-4f3a-bb9d-d510b02332f1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui ma olin viie aastane, sõitsin oma perega Ida-Soome, Kolil.\nSee suvi oli väga kuum ja autoreis oli pikk.\nMe sõitsime väikesil teil ja nägime kõrgeid kaljusid ja suuri sildu.\nYhe korra sõitsime kahe põllumaa vahelt ja põllumaad oli täis päevalilli.\nMa ja mun õde istusime auto tagaistmel ja kuulasime muinaisjutukassettisid.\nKui me pärele jõutasime Kolil, me jalutasime kogu päeva kaljudel ja vaatasime väga ilusaid maastikke.\nSest Koli on rahvuspark,  sealt ei saa korjata lilli või muud.\nSiiski ma võtin kaasa yhe kanarbiku oksa." }, { "title": "Minu esimene lastepõlvemälestus (15d72341-9fb1-472a-b7cd-e40a15c40f8f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu esimene lastepõlvemälestus on ajalt, kui olin kahe- või kolmeaastane ja tõesti uje.\nMinu hoidja Elise hoidis lapsi tema kodus.\nIga päev võtsin minu lemmikraamatut kaasa hoidja juurde.\nRaamatu nimi oli "Elame maal" ja siin oli palju toredaid pilte loomadest ja talumajapidamise töist.\n\nPeale minule hoidja juures oli umbes neli last.\nÜhe lapse nimi oli Saara.\nSaara oli minust aasta noorem, aga ta ei olnud üldsegi mitte uje!\nMõnikord Saara võttis minu lemmikraamatut minu käest ja aina ma hakkasin nutma.\nAga hoidja juures minul oli üks hea sõbra, poiss nimega Jouni.\nJouni oli minust aasta vanem.\nAlati siis, kui Saara nuttis, jooksime elutuppa, ronisime diivanite peale, üks ühel ja teine teisel, piilusime teineteisi ja lõkerdasime.\n\nSee on kõik kui mälestan minu lapsepõlvest.\nAga minu ema on jutustanud, et alati siis, kui läksin hoidja koju, läksin kohe Jouniga diivanil teineteise vastas kõhili lamama ja teineteist vaatama.\nAga ma ei seda mälesta!" }, { "title": "Minu esimesed lapsepõlvemalestused (83639b2a-ca08-46cb-8e97-8aafdeb91d4d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu esimene lapsepõlvemalestus on kurb jutustus.\nOlin kolme aastane ja minu ema oli väga haige.\nMängime oma vennaga meie õues.\nMinu vend rääkip minul et ?\nKas sa julgep joosta selg ees?\n?\n\nIse ta jooks, nii et ma jooksin ka.\nKukkusin ja vigastasin põlved.\nNuttisin väga palju ja jooksin ema juurde, aga ema ei suutanut lohutada.\n\nMälestan ka kui meie pere uude korterisse kolis kui olin nelja aastane.\nMinu vanemad ärä tuusid mind lasteklubist ja juhtisime autol uhiuut korterit vaatama.\nMa ei teanud kuhu menime aga ma mälestan kui esimese korra vaatasin uut korterit: see näittas kodult.\nKorter ei olnut veel valmis, seal ei olnut veel trepiastmeid, ainuld redelid.\nMinu ema pidas korterist vägä paljuga ja ta jalustas selg ees ja rääkip et ?\nKas te võite kujutella kuidas me teal elame?\n?\n.\n\nTa ei märganud kuidas lähedal ta oli olematuid trepiastmeid ja peaaegu kukkus.\n\nUue kodu naaperis elas teine nelja aastane tüdruk.\nMängisin iseseisvalt meie uues tores õues kui ta jalustas minu kõrvale ja rääkip et ?\nKas sa tahot minu söber olema?\n?\n.\nMa tahtsin nii et meist tuli söbrad ja kuigi oleme elu teil mitu korda kukkunud, oleme ikka veel parimad sõbrad." }, { "title": "Minu esimesed lapsepõlvemälestused (8151b10d-3fc9-41a0-8f0b-8708b3d33a48).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige varasem lapsepõlvemälestus on see, kui sõin tapeedikliisterit, mida hoiti võikarbis meie kodu külmkapis.\nSee oli väga halvamaitselist, ma ei sida kellelegi soovitada.\n\nAga kõige huvitavam mälestus on minu esimene kauplusereis.\nOlin nelja-aastane ja tahaksin minna jäätist ostma.\nIsa antis mul viiemargase münti ja ma läksin esimest korda üksi sisseoste tegema.\nMa ei teadnud, mitu palju raha see oli, ega mitu palju üks jäätis maksab, mistõttu valisin ärevusega külmletist Kingis-jäätise ja läksin kassa juurde.\nSiis andisin münti müüjale.\nMomendi kartasin et mul ei olnud piisavalt raha ja jõllitasin müüjat ja ta jõllitas vastu.\nKartasin ka, et müüja algab mulle hüüda, aga ilmeselt jäätis maksis täpselt viis marka, sest müüja ei midagi öelnud ega rahast tagasi andnud.\nKui selle käsitasin, jooksin kiiresti kioskist ära ja koju mu jäätist sööma.\nHiljem õppisin numbrid ning raha väärtuse ja käin samas kaupluses tihti.\nKord viisime sõbraga sinna lilli ja saime pulgakommid palgaks." }, { "title": "MINU ESIMESED LAPSEPÕLVEMÄLESTUSED (1629bbc0-8dcf-4133-af09-333b8e41cbb8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui olin üheaastane, kolis minu pere asuma Kauhajokile.\nMeie kodust oli keskkülasse kaks kilomeetrit.\nSel külaosal ei elanud veel mitu peret ja sellepärast mul ei olnud mitu sõpra, kui ma veel koolis ei käinud.\nPeale selle poisid kiusasid mind päevakodus.\nSest olin väga õnnelik, kui sain noorema õe, kui olin viieaastane.\nOlin sellest väga vaimustatud ja oodasin tema sündimist kaua.\nKujutasin, et saaksin tast kohe mängukaaslase.\nMuidugi kulus veel mitu aastat, enne kui temaga mängisime.\nAga olin tast väga üle uhke ja rõõmus sest, et olin suur õde.\nKui ema ja õde tulid haiglast koju, võisin õde sülis hoida.\nSellest on ka pilt ja piltil väga õnnelikult naeratan.\n\nTeine tähtis mälestus on see, kui minu esimese sõbraga kohasime.\nMinu kodu lähedal oli mänguväljak, milles oli liumägi, kiiki ja liivakast.\nÜks kord suvel kui olin kuueaastane, läksin üksi mänguväljakule mängima.\nSeal nägin tüdruku, keda ma ei tundnud.\nMa ei mäleta, kui me kõnelema hakkasime, aga arvan, et see ei olnud ma, kes esimesed sõnad ütles.\nOlin sel ajal väga vaikne ja arg, ma ei mitte keegiga usaldanud kõnelda.\nHakkasime ühes mängima ja sain teada, et tüdruk oli samaealine minuga ja et ta algab koolis käima järgmisel sügisel nagu ka mina.\n\nSellest päevast tüdruk, kelle nimi oli Niina, oli minu kõige parem sõber seni kui meie pere jälle kolis ära.\nNelja aastat läksin iga päev kooli sõbraga.\nOlin väga õnnelik, et lõpuks mul oli oma hea sõber." }, { "title": "Minu esimesed lapsepõlvemälestused (b0a2314e-1309-4666-aa0a-be040024d61c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et olin kuueaastane, kui ma kogusin palju mandariinkoori.\nKui oli talv, ma tahaksin külmutada need ja ma panin mandariinkoored välja.\nSeal need olid ilusas rivis meie eeskojal.\nMinu ema ei olnud heas tujus, kui ta märkas need koored.\nJa müstilisel taval kõik mandariinkoored olid järgmisel hommikul ära.\n\n  Mul on õde, kes on kolm aasta noorem kui mina.\nMa alati mängisin temaga.\nKord meie ema läks jalutama õhtul, ma arvan et võis kell kaheksa paiku olla.\nMa leiutasin, et ma ja minu õde võime minna ka jalutama ja järgnesime meie ema.\nMe mängisime, et me olime salakuulajaid.\nMe järgnesime ema ja ta ei märkanud midagi.\nSiis ma ja minu õde märkasime, et meie naaber jalutas vastu ja me läksime peitu.\nAga kui me tulime peitust ära, me ei leinud ema.\nMe olime eksinud.\nSiis me jalutasime kaua ilma, et me teasime kus me olime.\nKui me tulime koju, meie vanemad olid vihaseid.\nNad räägisid minu õel, et ta ei saanud teha kõige mida ma leiutasin.\n\nJa ma sain koduarest.\n\n  Kord talvel ma mängisin väljas minu sõbraga.\nTa oli neli aasta vanem kui mina ja elas meie naabris.\nMeie kodu lähedal on väike mets, kus me mängisime palju ja ka seekord ma ja minu söber olime metsas.\nKõik oli hästi, kuni minu sõber hakkas jutustama mulle kummitusjute.\nMa ususin kõige mida ta räägis.\nSiis kell oli nii palju, et ta pidi minema koju.\nMa jäin üksi metsasse, kui ma ei julgenud minna koju.\nSeal ma istusin üksi, ma arvan et tunni, kuni ma leiutasin, et kummitused kardavad hüüu.\nSiis ma jooksin koju ja karjusin nii kõva kui ma jaksasin." }, { "title": "Minu Iirimaa reis (49781da9-d219-4cc6-ba96-76f447e50a95).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud suvel ma käisin minu isaga Dublinis Iirimaal.\nDublin on Iirimaa pealinn.\nIsale se oli tööreis: ta räägi ühes rahvusvahelises konferentsis.\nMa olin ainult turist ja see mulle meeldis.\nMe sõitsime Iirimaale lennukiga ja saabusime sellesse esmapäeval.\nEsimesel päeval me ei teinut midagi erilist sest et me olime hiljuti õhtusel päral.\nSõime hotelis ja hakkasime magama.\n\nTeisipäeval kui isa läks konferentsisse ma läksin jalutama linnale.\nEsimeseks läksin suurde parki mille nimi oli Phoenix park.\nSeal oli palju ilusaid taimi ja keskel väike tiik, kus ujusid pardid.\nPargis oli ka kuntsnäitus, palju toresid pilte metsaloomidest.\nÕhtul käisime isaga restoranis söömäs.\nMe sõime hautist, mis on traditsiooniline iiri süüa.\nSee oli vägä head!\n\nJärgime päev oli kolmapäev.\nHommikul läksin vingsõitil bussiga.\nMa istusin bussi teises korruses ja vaatasin maastikuid.\nOli ilus ilm ja mulle meeldis linna bussilt vaatada.\n\nKutsar oli tore mees ja laulis meile iirisid joomlaulusid.\nKui isa oli konverentsis tulnud, läksime Guinessi õlletehasesse.\nIirimaa on kuulus õllest, aga mulle tume õlu ei meeldinud.\nTehases oli torn, kust nägi kõgu linna üle.\n\nAh, kui ilusad panoraamid!\n\nNeljapäeval käisin sissoste tegemas ja zoopargis.\nZoopargis  nägin esimest korda elevanti!\nHakkasin seda fotograaferima, aga ainuke foto, kus sain oli elevanti takapoolest.\nÕhtusel olime uhkel õhtusöögil isaga.\n\nSee oli osa konferentsit.\nÕhtussöögi aukülaline oli Iirimaa president Mary McAleese.\nNüüd ma tean, et seal on ka naine presidentina.\n\nReedel sõitsime lennukiga Soome.\nReisist jäi häid mälestusi ja ma tahaksin Iirimaal uuesti minna." }, { "title": "Minu kodu (805d57ce-fb96-4b49-b594-032f7f2c7732).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elan korrusmajas Tamperes minu tüdruksõbraga.\nMinu kodus on magamistuba, elutuba, köök ja pesuruum.\nMagamistoas on voodi kus ma magan.\nSee on suur ja valge.\nKöökis on söögilaud, külmkapp, ahi ja neli tooli.\nSöögilaud on pruun ja külmkapp on valge.\nKöökis keetan rooga minu tüdruksõbraga ja söön.\nMeie elutuba on suur.\n\nSiin on diivan, raamaturiiul, kirjutuslaud, televiisor, raadio ja suur vaip.\n\nDiivan on valge.\nKui vaatan televiisorit ma istun diivanil.\nMeie valge raamaturiiul asub diivani juures.\nRaadio on raamaturiiuli peal.\nSee on must.\n\nKirjutuslaud on pruun.\nLaua juures loen lehte ja õpin.\nVaip on sinine.\n\nPesuruumis on tualett, duss ja pesumasin.\nMa armastan minu kodu." }, { "title": "MINU KODU (a1d3da1e-194c-4972-aaef-231617638f6c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodu on Tamperes, kus õpin ülikoolis.\nElan üksi, kolisin Helsingist Tamperesse septembris.\nMinu kodu asub Multisillas, kes on rahulik ümbrus.\nSeal on palju metsa, järve ja jalutusradu lähedal.\nMinu kodu on kahetoaline korter, kus on magamistuba, elutuba, köök ja vannituba.\nKorter on üsna suur, 51 ruutmeeter.\n\nSee on suur ühel inimesel, aga mul on palju mööbli ja olen elanud juba kaua suures korteris.\nMagamistoas on pruun voodi, kaks riidekappi, valge kirjutuslaud, tool, raamaturiiul ja valge kummut.\nKirjutuslaual on minu arvuti, kel kirjutan koolitööd.\nKummutis mul on kosmeetikavaru, askeldusvaru, paberit ja büroovaru.\nMagamistoas magan ja õpin ja mängin arvutil.\nElutoas on seinakapp, suur hall diivan, tugitool, valge diivanilaud, televiisor, söögilaud ja neli tooli.\nSöögilaual on kaks lille ja diivani juures põrandalamp.\nPõrandal on suur valge vaip.\nElutoas puhkan, leban diivanil, vaatan televiisorit, loen raamatut, õpin, teen käsitöid ja söön söögilaua taga.\nElutuba on minu lemmikktuba.\nKöök on väike, seal ei ole palju mööbli.\nKöökis on külmkapp, sügavkülmkapp, pliit, kolm kappi, kus mul on toiduvaru ja raamaturiiul, kus on nõud.\nKöökis ainult teen toitu.\nVannitoas mul on pesumasin ja dušš.\nTunnen koduselt minu kodus, se on kodune ja meeldiv korter." }, { "title": "Minu kodu (a2c29ed7-6202-40bb-9c27-21e0821937c7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodus on esik, vannituba, tualett, köök, elutuba ja kolm magamistuba.\n\n  Esik on väike, meil ei ole siin palju mööblit.\nOn ainult kapp.\nSahtlites on mitmesugused vajalikud asjad.\nSeintel on kaunid maalid.\nKa vannituba on väike, siin on ainult vann, valamu, peegel, kapp ja pesumasin.\n\n  Ka köök on väike.\n\nSiin ümmarguse söögilaua ääres sööb meie pere.\nKöögis on külmkapp, ahi, pliit, kapp, nõudepesumasin ja kolm tooli.\nKapis on söögiristad, taldrikud, nõud ja mitmusegused vajalikud asjad.\nSeinal on valge riiul ja kollane kell.\n\n  Ka elutuba on väike.\n\nPruunis sektsioonkapis on televiisor ja raamatud.\nTeleviisori ees on pruun diivan ja diivanilauda.\nDiivani juures on valge riidekapp.\nSiin on mõnus vaadata televiisorit.\n\n  Ka minu tuba on väike.\nSiin elab ka minu koer.\nValge ukse juures on pruun kummut.\nKummutis on riided.\nKummutil on raamatut.\nKummuti juures on pruun kirjutuslauda.\n\nKirjutuslaual on hall laualamp, must laptop, kaunis lill ja sinine pliiats.\n\nLaua ääres on hall tugitool.\nKirjutuslaua juures on pruun voodi.\nVoodil on valge padi ja hall pleed.\nVoodi juures on pruun sektsioonkapp.\nSektsioonkapis on raamatud ja palju lilli.\nKollasel seinal on ema sõbra tehtud maalid.\nAkna ees on sinised kardinad.\nSiin on mõnus magama, puhata ja õppida.\n\n  Ema tuba on suurem.\n\nValge ukse juures on pruun riidekapp.\nRiidekapin juures on sektsioonkapp.\nKapis on raamatud.\nKapi juures on hall kirjutuslauda.\nLaual on valge arvuti.\nLaua ääres on hall tugitool.\nLaua juures on voodi.\nValgel seinal on a sõbra tehtud maalid.\nEma magab ja õpib siin.\n\n  Venna tuba on väga suur: ta ja tema sõbrad rollmängivad siin.\nValge ukse juures on pruun sektsioonkapp.\nKapis on raamatud ja sahtlites on riided.\nKapi juures on pruun tugitool.\nTugitooli juures on lauda.\nLaual on televiisor.\nTeleviisori ees on roheline voodi.\nVoodi juures on pruun kirjutuslauda.\nLaual on arvuti.\nLaual ääres on must tugitool." }, { "title": "MINU KODU. Tekst 27 (65812db2-69c3-40a8-91c8-7576e30d5462).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ja minu ema elame Varssavi lähedal ja meil on ridaelamu seal.\nSee on kesklinnast usna kaugel, aga seal on rahu ja ilus mets.\nKodu on kakskorruselises ja meil on väike aedka.\n\nKodus on köök, vannituba, WC, kaks elutoa, töörum ja kaks magamistoa.\nKahjuks sauna kodus ei ole.\n\n  Esimesel korrusel on väike esik.\nEsikus on riidevarn uleriiete jaoks.\nEsikust pääseb elutuppa, kööki ja vannituppa.\n\nElutuba on suur ja siin on palju mööblit: suur pruun söögilaud (see on meile nii elu-kui söögituba), kuus punast tooli, neli musta tugitooli, diivanilaud, suur sektsioonkapp kus on palju raamatuid, seinakapp ja põrandal on kaks suurt vaipa.\nDiivanilaual on lillevaas ja mõni ajalehte.\nElutoas on laelamp, seinal on kaks seinalampi ja uks põrandalamp.\n\n  Tööruumus on suur kirjutuslaud, kolm sektsioonkappi kus on palju dokumenti ja raamatuid, kolm tooli ja kompuuter.\n\nTööruum on tähtis tuba sest minu ema töötab siin.\n\n  Köök on väike, aga mugav.\nSiin on söögilaud ja neli tooli, kulmkapp, seinakapid, pliit, kraanikaus, töölaud ja kohvimasin.\n\nPõrandal on pruun vaip ja seinal on pilt.\n\n  Kodus on väike vannituba ja siin on dušš, kraanikaus ja seinakapp.\nPõrandal on väike kollane vaip.\nSeinadka on kollased.\n\n  Minu magamistuba on teisel korrusel.\nSiin on punaset seinad ja palju pilti ja lilli.\nAkna alla on voodi.\nSiin on suur kirjutuslaud, suur sektsioonkapp ja seinakapp kus on palju riiet.\nSiin on raadio sees kuulan muusikat sageli.\n\n  Teises elutoas on diivanilaud, neli pruuni tugitooli ja klaver aga ma ei mängi klaverit rohkem.\nPõrandal on suur pruun vaip ja toas on palju lilli.\n\n  Minu kodu on ilus ja mugav." }, { "title": "Minu kodupaik (cceb10ab-a8ef-4015-9c71-07c53642e5f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kodupaiga nimi on Kontiomäki.\nSee on väike küla Kajaani ligidal.\nMa elasin seal kogu minu lapsepõlve.\nMinu maja asusi küla äärel ja täiesti maja kõrval oli suur, sünge mets.\nMa armastin mängida seal sel ajal kui ma olin laps.\nKui ma olin natuke vanem, ma sörkisin seal minu koeraga ja tantsisin seal suviöödel.\nMa arvastan loodust eriti palju.\nSellepärast see mets oli eriti tähtis minule.\nMa igatsen loodust ja munu metsa siin Oulus.\nMinu pere kolisi Kajaani, kui ma kolisin Oulu, niisiis ma käin enam harva minu kodupaigas.\nSiiski see on ainult paik, mis mulle tundub kodult.\nMa loodan, et ma võin kunagi kolida tagasi sinna." }, { "title": "Minu kõige parem sõber (10620aaa-4775-4763-9615-f369cd331781).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige parem sõbra nimi on Lina.\nTa on kaks kümmend kaks aastat vana.\nLina elab Ameerikas New Yorkis.\nTa õpib näitlejaks.\nLina on elanud Ameerikas ühe aasta.\nArvan, et ta on tõesti kartmatu, kui ta on julgenud kolida välismaale.\nMa olen uhke selle üle, et ta teeb mida tahab.\nAga mul on jube ikatsus.\nLina on pooleldi itaallane.\nTema isa on itaallane ja ema soomlane.\nTa on eksootiline, nagu jumalanna.\nLina on tõesti ilus.\nTa on lühem kui mina, tõepoolest tilluke!\nTal on lühikesed mustad juuksed ja suured silmad.\n\nTema silmad ovad rohelised.\nTal on erinev nahk kui soomlastel, lõuna oliivnahk.\n\nTal on ümmargune nagu ja kreeka nina.\nTema huuled ovad laiad ja naeratus aval.\nMa kohtasin teda gümnaasiumis.\nMe oleme olnud sõbrad juba seitse aastat.\nMe ei saa vaadata, aga me rääkime palju Internet-telefonis ehk Skypes.\nMa olen lõbus, et tehnoloogia on arenenud.\nAjame telefonis tundide kaupa juttu.\nInternetis rääkimine ei maksa midagi.\nOotan suve, sest siis Lina tuleb tagasi Helsingisse.\nTa töötaks suures kaubamajas.\nTa peab säästa raha, kuna teatrikool maksab palju.\n\nAmeerikas ei ole tasuta koolitust.\n\nLina harrastab lugemist ja sporti.\nTa käib palju teatris, sest ta õpib teatrit.\nLina armastab laulmist ja tantsimist.\nTa pidutseb palju.\nLinal on neli venda.\nTa on pere ainus tüdruk.\nTema vanemad on lahutatud." }, { "title": "Minu nimi on Tiiu ja (9d95c596-acc6-457a-aa9c-8a5165d6a178).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Tiiu ja perekonnanimi on Jalava, aga varsti minu perekonnanimi muutub, sest järgmisel suvel abiellun.\nOleme elanud koos minu tuleva abikaasa Toniga juba varsti kuus aastat.\nToni on õpilane.\n\nMul on väike perekond.\nMeie perekonnas on neli inimest: mina, mu ema, isa ja vanem õde.\nIse elan Tamperes ja olen Tampere ülikooli üliõpilane.\nMu ema ja isa elavad Kotkas, ema on rahvuselt eestlane.\nTa on elanud Soomes üle kolmekümne aasta.\nKahjuks ta ei õpetanud mulle ega mu õele eesti keelt.\nMu isa on soomlane ja ta on pensionär, ema töötab veel, ta on lasteaiakasvataja.\nMu õde elab Austraalias oma mehega, kes on austraallane.\nNendel on kaks väiket last.\nMu õde on lastega kodus ja ta mees on kaevur.\nKahjuks näeme mu õde peret harva, sest nad elavad kaugel.\n\nMul on ema poolelt kolm tädi ja neil on suured pered.\nNad kõik elavad Eestis.\nMu emal ja isal on väike maja Kesk- Eestis ja nad käivad seal mitu korda aastas.\nKui olin laps käisin ka seal, aga nüüd mul ei ole olnud aega.\nViimati käisin seal kaks aastat tagasi.\n\nMu peigmehe perekonda kuulub ema, isa ja noorem vend.\nTema isa on insener, ema töötab tervisekeskuses.\n\nVend töötab tehases, ta koristab seal.\nEmal ja isal, minu tulevatel ämmal ja äial on suured pered.\nTonil on kuus onu ja üks tädi.\nMeie abielupeol on rohkem Toni sugulasi kui minu.\nAga kõike tähtsam asi on see, et oleme kõik koos!" }, { "title": "Minu päev (171e1520-1653-4799-b34a-f5c249f20805).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu päev algab enamasti hilja, sest tavatsen olla kaua üleval.\nHommikul joon kõhvi ja söön hommikust.\nSiis lähen ülikooli, mis mul on iga päev loenguid.\nMõnikord jään ülikooli õppima, sest seal on parem tööd teha kui kodus.\nKodus on raske kontsentreeruda tööle.\nÜlikoolis saab ka head ja odavat sööki.\n\nKui mul aega on, näen õhtul sõpru.\nTavatsen ka tegeleda sporti paar korda iga nädal - möödunud sügisel algasin mängida ultimatet.\nMa ei tavatse vaatada televiisorit, aga kunagi harva võib olla, et ma avan selle.\nÖösel söön õhtuoodet, pesen hambad ja lähen magama.\nOletan, et enamik soomlasist ja eestlasist niimoodi teevad." }, { "title": "Minu reis (a2f46f48-d45b-44bd-84fe-50652b6ed049).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käisin eelmisel kevadel, ülestõusmispühal Maltas.\nMul ja minu sõbral oli mõlematel ülestõusmispüha ajal puhkust ja sõber esitas minul, et sõitaksime välismaal.\nKui mul kordki piisavalt raha ka oli, hakkasime plaanida reisi.\nTahtsime sõbraga reisida sellisele kohale ja maale, kus mitte kumbki varem ei olnud käinud ega sellest teadnud väga palju.\nTahtsime siis tundma õppida uue maa ja kohtada uusi asju ning erisuguse kultuuri.\nOtsime sobivat reisi internetist ja arutasime, milline see peaks olla.\nMe ei tahtnud sõita väga kaugele ja reisi hind ei võinud olla liiga kõrget.\nLeisime reisi Maltasse, mis tundus healt.\nMaltast teasin ainult, et selle pealinn on Valletta.\nEnne reisi saime ka teada, et seal räägitakse malta keelt, aga kõik maltalased oskavad ka inglise keelt.\nPeale selle Maltasse ei kesta kaua lenda, nelja või viis tunti.\n\nEnne reisi võtime selget Malta vaatamisväärsustest ja sellest, mida Maltas teha võida.\nMe ei tehnud väga täpset plaani, aga otsustasime, et pürime midagi teha iga päev.\nMitte kumbki ei tahtnud ainult rannas maada ja päikest võtta.\nMa ei armasta väga kuuma ilma, sest sellises ilmas mul on paha olla.\nOli hea, et sõitsime Maltasse juba Aprilis, sest seal võib-olla väga kuum suvel.\nMalta kliima olevat ilus, seal harva vihma satavat.\nOlime Maltas ühe nadala ja sel ajal ei sadanud üldse.\n\nSõitsime Maltasse neljapäeval.\n\nLendasime Maltasse Helsinkist ja olime kohal õhtupoolikul.\nMeie reis oli valmisreis ja reisijuht oli lennuväljal reisijatel vastas bussiga.\nSõitsime bussiga hotelli, mis asus Malta loodeosas.\nRegiooni nimi oli Qawra.\nMalta on väga väike maa ja iga poolel on lühikesed distantsid.\nIgale kohale sõitakse lühis ajas, pooles tunnis.\nEsimesel päeval me ei mitte spetsiaalset tehnud.\nKui olime oma ruumi asetunud, käisime ümbrusega tutvumas.\nPärast jalutamise söime õhtusöögi.\nMeil oli toitlustusega majutus, saime kõigi söögid hotellis süüa.\n\nÕhtusöögil sai veel juua, mis tahtis.\nJõime iga õhtu veini.\nAinult vett pidi poest ostada, sest kraanist seda ei võinud juua.\nJa võtime iga hommik kaks pudelit vett kaasa, kui me hotellilt minema läksime.\nMõnikord sõime lõunat restoranis, kui sil ajal hotellis ei olnud.\n\nTeine päev oli reede ja suur reede.\n\nSest et see oli püha, ei voinud palju teha, sest mitmed poed ja vaatamisväärsused olid kinni.\nOtsustasime, et läheme jalutama ja vaatama, milliselt lähikond näeb välja.\nOlime eelmisel päeval jo näinud, et Malta maastik on peamiselt kuiva, mis kasvab stepitaimi.\nKui jalutasime, märgasime ka, et kõik ehitised on samasugused, kollakad.\nHiljem meile öeldakse, et need on ehitatud lubjakivest, mis on Malta kõige tähtsam loodusvara.\nMeile Malta maastik ei väga meeldinud, aga meri oli väga ilus.\nSiin oli mitu sinise värvi erinevaid toone ja isegi rohelist!\nReisil kõige enemasti võtime pilte merest ja tollal reedel imetlesime seda esimest kort.\nJalutasime mitu kilometrit mere randa mööda ja vaatasime ehitisi, inimesi, merd, poodite aknaid, maastikke ja kõige võimalikku.\nNäime näiteks huvitavaid väikeseid mitmevärviliseid paate, mis on traditsioonilised malta kalameeste paatid, aga ma ei enam mäleta, mis neie nimi on.\nJalutasime tagasi hotelli eri teed ja sest meil veel kaarti ei olnud, peaaegu eksisime, aga leisime ikkagi hotelli.\n\nLaupäeval sõitsime bussiga Malta pealinna, Vallettasse.\nNeed malta bussid oli ka väga huvitavad, vanad ja kellapunased.\nNeed olid ka ikka tuubil täis.\nVallettas jalutasime ringi ja vaatasime linna elu.\nMuidugi linnas oli palju turiste, sest oli nädalalõpp.\nSest et Malta peamine tegevusala on turism, seal ikka on palju turiste.\nMaltal on väga huvitav ja pikk ajalugu.\nSellepärast seal on mitu ajaloolist vaatamisväärsust.\nAga mind ja oma sõpra ajalugu mitte nii huvitab, sellepärast me sellistes kohtades ei käinud ega selliseid vaatamisväärsusi vaadanud.\n\nVallettas püüdisime ühes muuseumis käia, aga nädalalõpputi see pandi varem kinni.\nTahtsime ka teatris tutvumas käia, aga sel päeval seal oli vaatus ja me ei pääsnud sisse.\nNii käisime sisseoste tegemas poodidesse ja turul.\nValletta on tore ja ilus linn ega liiga suur.\nSeal pole palju autosid ja tänavad on väga kitsad ja mägised.\nLinnas on ka mitu treppi.\nSest meil Vallettas nii palju aega ei läinud, sõitsime bussiga naaberlinna, Sliemasse, mis on Malta sisseostu ja ööelu keskus.\nSellest läks ka väike ristlus, mis seilas randa mööda ümber Valletta ja tema naaberlinnate, mis ranna äärdes asuvad.\nVõisime vaadata maastikke laeva pealt ja samal ajal võtta päikest.\nAga kõik maastikud ei olnud ilusad, oli ka palju ehitusplatse.\n\nPühapäeval sõitsime bussiga loesse, linna, kust parvlaevad lähevad naabersaarel.\nMalta riik koostub kaheksast saarest, aga ainult kolm on asustamatud.\nNeed on Malta, Gozo ja Comino saared.\n\nComino saarel ei saab minna turistid ega teised sellised, kes seal ei ela.\nAga Gozo saar on lahti kõigil.\nKui pääsime randa, ostsime turistiagentuurist ringsõidu.\nSõitsime mikrobussiga ümber saard.\nMeil oli väga tore ja lõbus juht.\n\nTa rääkis meile palju nii Gozost kui Maltast, nende inimesist, kultuurist, ühiskonna struktuurist ja maast ülepea.\nRääkis ka väga huvitavaid ja lõbusaid jutte tema varemilt ringsõitudelt.\nKäisime Malta kõige kuulsamail vaatamisväärsusil, mis on Azure Window - asuur aken, Fungus Rock - seenkivi, Calypso Cave - Calypso koobas ja Ta’Pinu Sanctuary - Ta’Pinu basiilika.\nVõtime mitu ilusat piltit.\nMinu meelest pühapäev oli meie reisi kõige parem päev.\nGozo oli ka ilusam saar kui Malta saar.\nGozol oli rohkem rohelist ja vähem ehititisi.\nKa inimised tundsid toremalt, nad rääkisivad rohkem ja olid rõõmsamad.\n\nEsmaspäeval läksime jälle Sliemasse ja läksime laevaga ringreisil, mis pidis ümber Comino ja Malta saarte seilada.\n\nPääsime Comino saare kõige kuulsamale vaatamisväärsusele, mis on Blue Lagoon - sinine laguun.\nSee oli küll väga ilus koht.\nVesi oli laguunis helesinist ja see oli nii selget ,et nägi põhja.\nSee näitas paradiisilt ja selliselt, mida nägeb ainult filmis.\nMe ei käinud ujumas, sest ilm ei olnud nii soe, aga jalad kastsime küll.\nSõime lõunat laeval.\nAga kui pidi edasi minema oli tuul nii kõva, et laev ei võinud seilada seda teed mööda, mida oleks pidanud.\nSeilasime Gozo saare lõunaranna mööda ja siis tagasi sama teed.\nMeid vihastas see, et me ei pääsnud Malta saare lõunapoolt nägema, sest seal me ei olnud sugugi käinud.\nAga tuul oli küll nii tugev, et laev liiga kõva kiikus.\nOli parem, et kuiva jalaga tagasi rannal pääsime.\n\nTeisipäeval otsustasime minema Kesk- ja Lõuna-Maltasse, sest seal me ei olnud veel käinud.\nSõitsime jälle bussiga ja peatusime esmalt Mosta linnas.\nSeal on väga suur toomkirik, kus on mitu ilusat altarit ja altaripiltit, ning suure plaate põrandal.\nMa ei teada seda, kas need on võimalikult hauakivid või mälestustahvled.\nMostast jätkasime Mdina linna, mis on Malta kõige vanem linn.\nSeal on väga kitsad tänavad ja linnas ei saa autoga sõita.\nSeal oli väga rahulikult, kuigi oli palju turiste.\n\nMdina asub kõrge mäe peal ja sealt nägeb kaugele ning Malta teisi linnu.\nMdinas oli mitu toredat poodi ja ostsime sealt vähemalt ehteid.\nLinnas oli ka restorane, mis näevad hubase ja meeldiv välja.\nPärast seda kui läksime Mdina linnast, käisime veel Malta saare kõige kõrgemal kohal, Dingli Cliff - Dingli rannakaljul.\nAga see ei meile meeldinud, sest see oli ainult üks mägi ega tundnud nii imeliselt.\n\n Kolmapäeva kasutamise ainult sellesse, et ostsime kõike, mis tahaksime koju või inimesile tuua.\nLäksime Sliemasse sisseoste tegema, aga seepärast leisime midagi veel ka oma linna poodidest.\n\nMinu ei tarvinud palju ostada, ainult minu öetütrel midagi ja vanematel tahtsin ka midagi leida.\nÕhtul pakkisime reisikotte, sest neljapäeva hommikul vara läksime tagasi Soome.\n\nKuigi Malta mulle väga ei meeldinud, oli reis sellest hoolimata hea.\nOli tore veedata aega sõbraga ja ühes uusi asju näha ja kogeda.\nSelle sõbraga ma ei olnud varem reisinud ega nii pikka aega ühes elanud.\nMeil oli väga huvitav ühes ja tulime toime, kuigi oleme erinevad.\nMitte kordki me ei riielnud ja minu meelest nüüd oleme paremad sõbrad kui enne reisi.\nJa Maltas kõik ei olnud halba.\nMeri ja kaljud olid väga ilusad.\n\nLisaks inimesed olid sõbralikud.\nReisist jäi head mälestused.\nAga ma ei usu, et ma uuesti Maltasse sõitan." }, { "title": "Minu reis (c7365b06-a79b-4f68-95d4-2d9c08412092).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Aprilis kolm aastat tagasi sõitsin Pariisi, Prantsusmaale.\nGünmaasiumis õppisin prantsuse keelt, ja me koolil on kombeks, et teises klassis prantsuse ja saksa keele õppijad sõitsivad Prantsusmaale ja Saksamaale.\nNii meie rÿhm ka, kuus tüdrukut ja õpetaja, läks tutvuma prantsuse kultuuri.\n\nEsimese päeva oli teisipäev.\nÕhtul me jalutasime mööa tänavaid, vaatasime ilusaid maju ja mötlesime, et kuhu neist me koliksime tulevikus.\nMe kõik tahtsime suure ja uhke rõdu.\nMe otsisime ka kooli, kus me külastasime nelipäeval.\nMe hotell oli väike, aga puhas ja hubane.\n\nJärgmisel päeval hakkasime tutvuda linna vaatamisväärtustega, ja esimene oli Louvre, maailmakuulus kunstimuuseum.\n\nSee on vana palee ja väga suur.\nAntiigi skulptuurid olid uhked, aga Mona Lisa oli pettumus: väike ja tõmmu pilt, mida tohtis vaatada ainult viie meetri kaugelt.\nSiis oli korras Eiffel-torn, Prantsusmaa ehk kõige kuulusam ehitis.\nPariis on määratu linn, agasest ei saa aru enne kui selle näeb kõrgelt.\nKahjuks siis oli udune ja vihmane ilm, mistõttu linn näis rõhutult välja.\nPäev ei olnud kõige parem pildistada maastikke.\n\nNelipäeval me käisime tutvumas sealse kooliga.\nKool oli päris suur, sest seal õppisid nii põhikooli kui gümnaasiumi õpilased.\nMa ja oma sõber Taru pääsesime jälgima inklise keele õppetundi.\nMe olime seal kolm või neli tunti ja sõime teiste õpilistega koolisööklas.\nSöök mulle ei meelninud palju.\n\nReedel meie turistreis jätkus: sõitsime metrooga  ümber Pariisi ja nägime Notre Dame kirikut, triumfikaart ja Punast Veskit, prantsuse keelel Moulin Rouge.\nKäisime ka kohvikus, kus filmiti prantsuse filmi Amélie.\nÜhes raamatupootis küsisin, kui neil oleksid olnud Tove Janssoni Muumi-raamatuid, aga neil ei neid olnud.\nOstisin siis pildisarjaraamatu, mis oli alantatud hinnaga.\nVeel ma ei ole seda lukenud.\n\nSacré Cœur on ilus kirik, mis asub mäe otsas.\nSeal me käisime ka.\nSees kirikus ei saanud pildistada, sest seal oli jumalateenastus.\nKiriku ees oli suured trepp, ja neil istusid palju inimesi.\n\nIlm oli väga päikeseline ja üks mees mängis kitarri ja laulis.\nLaupäeval me läksime tegema sisseoste suuresse kaubunduskeskusse, mis ei asunud kesklinnas.\nMõnele meist see oli peaaegu taevas, sest ma arvan, et Soomes ei ole sama kolossaalset kaubunduskeskust kui see.\n\nPühapäeval sõitsime vaadama Versaillesi paleed.\nReis sinna kestis metrooga poole tundi.\nSest oli kevad, paleede aed oli pruun ja hall.\nAinult kuused, mis oli lõigatud koonusekujulisteks, olid rohelised.\nAed oli ka määratu suur ja kuigi me jalutasime seal mõne tunni, me nägime ainult väikese tüki.\n\nEsmaspäeva õhtupoolikul läksime poole lennuväli.\nTagasi Soomes me olime öösel." }, { "title": "Minu reisi (edf5baa6-811f-4869-91a5-ff60d2ec3b81).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen käinud ühe korra välismaal.\nSiis käisin Eestis.\nMa ei olnud alustanud eestikeele õppimist.\nSain reisi kingituseks isa-emalt aga sõitsin tädi ja ta mehega.\nMehe sugulane elab Eestis.\nTädi ja ta abikaas elavad Helsinkis.\nSõitsin esiteks rongiga Helsinki.\nLäksime laevaga lauapäeva hommikul Tallinna ja tulime tagasi Helsinki pühapäeva õhtul.\nReis kestis nädala, sest töötasin argpäeviti.\nKäisimme Tallinna vanalinnas ja sõime seal pannkooki ja jõime limonaadi.\nFotografeerisin ilusaid, heledaid värve maju.\nRonisime mäge üles.\nMinul on alles pildid maastikust, mis paistas mäeharilt.\nMäeharilt paistas mitu kirikutorn ja mõni muid kõrgem ehitus.\nKäisime kohvikus, kes nimi on Cafe Rosé.\nMeist keegi ei oskanud eestikeelt aga õnnistusime tellima müüjalt, mis me tahtsime.\nIstusime väikeses kohvikus, jõime kohvi ja sõime torti.\nArmastasin väikest kohvikut.\nKäisime veel käsitööpoodis ja ostasin endale lõngakerasid.\n\nNägin tänava ääres kaupluse, kus oli müügil merevaiguehteid.\nNad oli ilusad aga kulukad, sest nad jäi kaupluse.\nMul on tore pild vaateaknast ja see on tasuta.\n\nMinu jalad oli kõndimisest väsinud, sest me kõnnisime vanaslinnas kuus tundi.\n\nÖöbisime Tallink hotellis, kes on vastas Virukeskust.\nMagasin nagu kott.\nTeisena päevana sõime rikkaliku hommiku hotellil.\nKäisime Pirita teel ja nägin Pirita hotelli.\nOlin huvitanud Pirita linnaosast, aga meil ei olnud palju aega sest me olime leppinud kohtumisest.\nSõitsime autoga Pärnu, kus elab tädimehe sugulane ja ta abikaas.\nTee oli pikk ja märgasin et Eesti on tasane maa.\nMe kohasime tädimehe sugulase pere Pärnus ja läksime koos sööma mootorratasrestauranisse.\nTädi mehel on kojus, Soomes mootorratas.\nTa armastaa neid.\nSõitsime autoga randasse.\nVaatasin purjelaudureid merel ja imetesin ranna valget liiva.\nRand paistas torelt kui oleks olnud juba suvi ja kuum ilm.\nNüüd puhus randal tugeva tuule.\nOli kevad aga ma ei tahtnud külma vette esimest korda talve pärast ujuma.\nKäisime ka Pärnus kohvikus aga kahjuks seal oli vabaõhuterass, kuhu tuul puhus nii et servjett lendas .\nTahan tulla Eesti ka suvel ja ujuta selges merivees.\nAeg läks kui lennates ja meid pidi minna .\nLäksime suure laevaga õhtul koju.\nKui me saabusime Helsinki oli juba öö." }, { "title": "Minu reisi Põhja-Norra suvepuhkusel 2009 (b67b83fc-a5de-48bd-83ed-6638b05770ee).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kaks aastat tagasi ma töötasin suvel kohalikus ajalehes Euras ja minul oli ainult kuus päeva suvepuhkust.\nOnni need päevad oli samaaegaselt minu mehe suvepuhkusega.\nMe läksime reisile Põhja-Norra, aga käisime ka Põhja-Rootsis ja Põhja-Soomes.\n\n  Lähime reisile teisipäeval kell kaks õhtupoolikul.\nSõitsime autoga Eurast Vaasasse.\n\nVaasas sõitsime autoga laevale.\nSee oli RG Line laev ja see läks kell seitse õhtul.\nReisisime laeval Rootsi poolel.\nLaeva oli Umeå linna rannas kell kümme õhtul.\n\nMa ütlesin, et minu meelest oleks hea ööbida Umeås aga minu mees tahtis veel hetkeks tee peale.\nSiis me läksime veel õhtul hilja sõitma Rootsi läbi Norra poole.\nTee oli väga rahulik ja vaikne.\nMe nägime enam loomi kui autoid: tee peal nägime palju linde, kolm põtra, kolm jänest ja ühe rebase.\nMaastikud oli nii ilusad ja mägised, et me sõitsime kohale Norrani.\nMe olime Norras, Mo-i-Rana linnas kell viis hommikul.\n\n  Ööbisime (või \"hommikubisime\") Mo-i-Ranas ja kolmapäeva keskpäeval läksime sõitma põhja poole.\n\nSõitsime mäestikus ja teed oli väikesed ja maastikud oli tõesti ilusad.\nKell kolm õhtupoolikul oli paus.\nRondisime ühe mäe peale ja söime lõunasöökiks võileipi seal korgel.\nSee oli nii korgel, et seal oli lund juulis.\nSõitsime kolmapäeval Narvikini.\nSeal ööbisime väikesel kämpingil.\nMe ei tahtnud süüa õhtusööki seal.\nSiis me läksime metsa sööma.\nMetsas oli tore süüa aga seal oli paju sääske.\n\n  Neljapäeva hommikul läksime Alta poole sõitma.\nAstusime Kilpisjärvest läbi.\nSoome poolel oli tore käia, sest seal oli hea käia kaupluses.\nNorras on roog väga hinnalist.\n\nSel päeval sõitsime Altani.\nTee peal oli sel päeval kõige ilusamat maastikud.\n\nNägime fjorde ja kõige kõrgema koha meie reisil.\nSee oli Gildetuni tundur.\n\nSelle peal oli kohvik ja me käisime siin.\n\n  Reede hommikul läksime sõitma Soome poole.\nPeatusime veel ühe Norra joe rannale kalastama.\nMe ei saanud kala aga see oli sellest hoolimata huvitav tegevus.\n\nSoome poolel käisime kohvil Nuorgamis ja sõitsime Inarisse.\nSeal ööbisime ilusas väikeses suvilas järve ääres.\nKäisime ka Inarijärves ujumas.\nMa tahtsin ujuma ka jäämeresse Altas aga minu mees ei päästanud mind.\nJäämere vesi oli liiga külm.\n\n  Laupäeval sõitsime Kittilässe Levi tunduri äärde.\nSeal käisime restoraanis ja ööbisime hotellis.\nPühapäeval läksime koju sõitma aga 700 km pärast meie auto läks rikki.\nOnni me olime Tampere kohal ja ööbisime minu üliõpilaskorteris.\nHommikul käisime autoga parandustöökojas Pispalas ja läksime koju.\nParandustöökoja töömees imestas et olime sõitnud üle 4000 km kuues päevas.\n  Olime kodus Euras kell 11 esmaspäeval.\nKell 12 ma läksin juba tööle." }, { "title": "Minu suvi (c20c7c94-b10b-45ea-890a-e1dbd80310b4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma igatsen juba suve.\nSuvi on lämmi ja põletav unelm.\nSuvi on veepisar ja järv see kõrval.\nJärgmisel suvel ma kavatsen hingata päikest ja ujuda soojuses.\nMa tahan lonkida linna peal rahulikult, ilma eesmärgita, ja süüa jäätist, kuigi ma sõin seda ka eile ja üleeile.\nMa sooviksin tutvuda vähemalt ühe inimenega.\n\nMinu suve varjab mure suvitööst.\nMa tahaksin saada tore ja huvitav töö, aga ma ei tea, kas see on võimalik.\nMa olen taotlenud mitmest töökohast tööd.\nMa pääseksin üsna kindlasti endisesse töökohta ehk turumüüjaks, aga ma olen olnud seal juba mitme suve.\nVaheldus ergutab.\nMa olen siiski rõõmus, kui saan isegi keegi tööd.\n\nJärgmisel suvel meil on palju suguvõsa pidud.\nMa kavatsen niisiis käia Hämeenlinnas ja Kuhmos vanavanemate juures.\nMulle oleksi meeldiv veeta palju aega oma õdega.\nKokku ma ootan suvelt palju päikesevalgust, õnnelikuid hetkeid ja mälestused, mida tahtab ka meenutada." }, { "title": "MINU SÕBER (15d9a4a4-9ba3-4d24-8b20-ec4af7fb0fe2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu sõbra nimi on Maria.\nSee on ilusa nimi ja armastatud ümber kogu maailma.\nMaria on ilus tüüpiline soome tüdruk.\nTal on heledad ja väga säbrad juuksed - need on kui valged voogid.\nMaria silmad on suured ja rohelised kui kevadine rohumaa.\n\nMaria on palju pikem kuimina.\nTa naerab palju ja on igal ajal rõõmus.\nMaria on minu kõige armsam lapsepõlvsõber ja kooliõde.\nMe oleme pärit samast linnast,Tamperest.\n\nKäisime koos lasteaias ja ka koolis üheksa aastat.\nLasteaias mängisime palju ühesja koolis olime pinginaabrid.\nIgal suvel reisisime minu või Maria pere suvemajja.\nSealujusime kogu aeg.\nMaria elab ja õpib praegu Jyväskyläs, aga ma elan ja õpin Tamperes.\nSee tähendab, et me einäe teineteist nii palju kui tahaksime, aga ma helistan Mariale sageli ja Maria minule.\nMariavanemad elavad Tamperes ja kui Maria käib nende pool külas, ta käib ka minu pool.\nMariaõpib psühholoogiat ja armastab tema õppeaine.\nMaria räägib hispaaniat.\nTa oli vahetusõpilaneHispaanias neli aastat tagasi.\nMaria on veel vaba ja vallaline.\n\nTal oli poiss-sõber, aga ta läksoma poiss-sõbrast lahku pool aastat tagasi.\nSel ajal ta oli murelik, aga nüüd ta algab ollaõnnelikum ja see tegeb ka must õnneliku.\nMaria harrastab laulmist ja lugemist.\nMõnikordkõneleme kirjandusest.\n\nKoos Mariaga on meeldiv juttu ajada.\nMe jutustame teineteisele paljuselliste, mida me ei keegile muule jutustaksime.\nMaria on minu kõige parem sõber!\nHüppanröömust peaaegu lakke, kui mäletan, et suvel Maria on Tamperes kogu aeg!" }, { "title": "Minu sõber (1be99695-8ca3-4985-aeed-f2721963f976).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mu sõbra nimi on M R. Miissa on ebatavaline nimi Soomes.\nTa on ilus ja sihvakas inimene.\nMe oleme ühepikkused ja ligi samaealised.\nMiissal on rohelised silmad, lühiked juuksed ja väike suu.\nTa on väga lahja ja pehme tüdruk.\nMiissale meeldib värvilised riided ja vara.\n\n            Miissa on Hämeenlinnast pärit aga ta elab ja õpib praegu Helsinkis.\nHämeenlinnas me käisime koos koolis.\nMa kolisin Tamperesse õppima kirjandust aga Miissa tahab õppida Helsinkis filosoofiat ja sotsioloogiat.\nMa helistan Miissale aeg-ajalt ja me jutustame sagedasti internetis.\nTemal ei ole kiire valmistada ega töötada, aga ta tahab veel kunagi oma plaadiühingu.\nSee on Miissa suur unistus.\n\n            Miissa elab koos kahe sõbradega aga ta ei ole abielus.\nTa on omapärane ja energeetiline tüdruk.\nMiissal on ka palju sõpru.\nUsun, et Miissa tuleb hästi toime ilma poiss-sõbrata, kuna temal on vanemad, noorem õde ja koer mille nimi on Repe.\nRepe on väga ilus koer.\nMiissa armastab tema vanaema ja käib sagedasti vanavanemate juures söömas ja joomas.\n\nMeile mõlemale meeldib kunst ja muusika aga Miissal on erinev muusikamaik kui mul.\nTa kuulatab jazz ja pop aga mulle meeldib rohkem rock-muusika.\nTalvel Miissa suusatab ja loeb palju raamatuid.\nTa armastab Michel Foucaulti ja Astrid Lindgreni raamatuid.\nVaheajal me käime mõlemad Hämeenlinnas ja näeme teineteist.\n\nMiissale meeldib reisida.\nTa matkas Taanisse ja Madalmaale.\nMe ei ole reisinud koos aga suvepuhkul käisime Hämeenlinnas Ämyrockis ja tuleval aastal käime Turkus Ruisrockis.\nMiissa tahab veel õppida hollandi keelt ja minna vahetusüliõpilaseks." }, { "title": "Minu sõber (5395ebf8-010e-474f-abf2-320b8768532c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige parem sõber on Marjo.\nMarjo on minu lapsepõlvesõber.\nKui ma olin pisike tüdruk, minu pere asus Vantaal.\nMarjo pere asus meie lähedal.\nKäisin koos Marjoga sama kooli.\nOlime eri klassis, aga iga vahetund ühes mängisime.\nKui kasvasime, Marjo pere kolis Helsinki.\nMe ei nägenud enam iga päev, aga ajasime telefonis mitu korda nädalas.\n\nPraegu Marjo elab edasi Helsinkis.\nTa õpib Helsinki ülikoolis pedagoogika.\nPärast ülikooli sooviks Marjo uurijaks.\nUsun, et Marjo oleks hea uurija.\nTa on väga tark ja põhjalik.\n\nMarjo on juba vabaabielus ja elab koos tema poiss-sõbraga.\nMarjo mehe nimi on Tuomas.\nMa olen tundnud Tuomas juba mitu aasta ja ta on väga meeldiv isik.\n\nTuomas mängib kitarrit ja tal on oma ansambel, kes soitab hea rockmuusika.\n\nUsun, et Marjo ja Tuomas on väga õnnelikud.\n\nMarjo on olnud alati kõva sporditüdruk.\nTa tantsib mitu tundi nädalas, jookseb ja ujub palju.\nTa on tõeline supernaine.\nMarjo on ka väga ilus.\nTa on sihvakas ja vähe pikem kui mina.\nTal on suured silmad ja mustad juuksed.\nMarjo nägu on kitsas, aga tema naeratus on lai.\nMarjo naer on valjuhäälne ja kaasakiskuv.\nAlati kui Marjo naerab, levib rõõm igale poole.\nElu koos Marjoga on ainult lust ja lillepidu.\n\nMa armastan Marjo palju.\n\nTa on olnud alati minu sõber.\nSooviksin, et kui me oleme vanaeided, istusime ühes kiiktoolil ja ajasime mõnusad juttu." }, { "title": "Minu söömisharjumused (19199d47-3932-4b6c-8781-53c3783780ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan süüa tervislikult.\n\nSelleks ma ei osta valmistoitu, vaid valmistan toitu ise või söön ülikooli sööklas, aga ainult argipäeviti.\n\nHommikul söön leiba ja mõnikord puuvilju, näiteks banaani või õuna.\nOstan harva jogurti, aga kui külmkapis seda on, söön seda.\nMõnikord praadin muna.\nJoon apelsinimahla või kakao, aga kohvi ma ei joo.\nMinu arust kohvi ei maitse hästi.\nJoon kohvi ainult seltskonnas ja aina piimaga.\n\nKui minul on loengud, söön lõunat ülikooli sööklas sõbradega.\nOn tore, et toit on nii soodust.\nTavaliselt söön liha, kana või kala näiteks kastes või lõikuna.\nMõnikord söön ka suppi.\n\nVahel sööklas on hea taimetoit, ja siis söön seda.\nTahan, et toit, mida söön lõunasöögiks, on tervislik ja andab energia kogu päevaks.\nLõunal joon piima ja vett.\nVahel valmistan toitu oma peikmeehe, Jessega.\nTa tahab ka süüa kodune toitu.\nSööme spagetti hakklihakastmega, hakklihasuppi, riisi kanatiibiga, makaronivormi ja mõnikord harva isegi lihalõiku!\nEnamasti valmistame ka salatit, aga ei alati.\nTalvel kodumaised köögiviljad on kallid.\n\nVahetevahel käime Jesse vanavanemate juures lõunal.\nJesse vanaema valmistab tõesti maitsevat toitu!\nPürgin tarbima vähe süsivesikuid ja saama energia rohkem valkudest ja rasvadest.\nSee on üsna rasket, sest kommid ja koogid meeldivad mulle.\nSaan emalt, vanaemalt ja Jesse vanaemalt igasuguseid magusaid söödavaid, mistõttu on rasket olla söömata magusat.\nKui minul on avatud kommikott, söön kommit kogu päeva.\nSee ei ole mitte tervislikult.\nÕhtul söön mida kapist leitub - näkileiba, puuvilju, väikeseid pizzakettaid mida oleme küpsetanud.\nVõib olla et joon teet.\nAga võib olla, et ma ei söö ega joo mitte midagi, kui kõht ei ole tühi.\n\nArvan, et minu söömisharjumused on väga head, aga need võiks olla ka paremad.\nSöön päris tervislikult, nii et kui ma tahaksin olla veel tervem, ma pean rohkem sporti teha ja vähem kommid süüa." }, { "title": "Minu sỡber (1efa6d96-cb18-4ee1-8364-e6cb44897fd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu sỡbra nimi on Eeva.\nMe olime sỡbrad juba kui olime lapsed.\nMe elasime samas ridamajas ja käisime sama kooli.\nEeva perekond on suur.\nNende perekonnas on viis inimest: Eeva, isa, ema, ỡde ja vend.\nIsa töötab tehases ja ema on aednik.\nEeva töötab sisustuskaubamajas.\nTema ỡde ja vend on ka minu sỡbrad.\n\n  Eeva elab oma poiss-sỡbraga Kangasalal.\nVille on kokk.\nNad elavad kolmetoalises korteris.\n\nNende korter on ilus ja stiilne, sellepärast et sisustamine on Eeva lemmikharrastus.\nTa ostab palju mööblit kaubamajast, kus ta töötab.\nElutuba on nende lemmiktuba.\nSiin on diivan, diivanilaud ja pỡrandalamp.\nTeleviisor on madala kummuti peal.\nKui Eeva ja Ville vaatavad telerit vỡi loevad raamatuid, nad istuvad siin valgel diivanil.\nPỡrandal on roheline vaip.\nKardinad on valged.\n\n  Eeval ja Villel on kaks koera.\nKoerad on väiked ja valged.\nEeva käib iga päev koeradega jalutuskäigul enne kui ta läheb tööle.\nKoerad magavad meelsasti elutoa vaibal.\n  Eeva ämm ja äi elavad maal ja töötavad pỡllumajanduses.\nEeva tahaks kunagi maal elada.\nTa peab rahust ja loomidest.\nTa tahaks ka individuaalelamus elada.\nEeva on meelsasti Villega kahekesi kodus.\n\n  Eeva on minu kỡige parem sỡber, sest et ta on kindel ja meeldiv.\nLäheme sageli ühes kinno, kohvikusse vỡi restorani." }, { "title": "Minu tuba (18d4f2b5-7088-4937-9ca0-e75cf5d49c7f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma elan väikeses ühetoalises korteris Tamperel.\nSee on ilus tuba ja asub ülikooli lähedal.\nMul on suur WC ja rõdu.\nRõdul ei ole mitte midagi.\nMinu WC:s kõik on sinist.\n  Mul on siin liiga palju asju ja mööblit.\nÜhes nurgas on köök, must lehtitelne ja pruun raamaturiiul, teises on suur pruun voodi.\nKolmandes seinas on kirjutuslaud.\n\nKeset tuba on must diivan.\nDiivanil on kaks heledat patja.\nMul on väike televiisori ja kaaned arvuti.\nPõrandal on neli vaipa: üks (oranz) on esikus, teine (sinine) on WC:s ja kaks heledat on mujal toas.\nMinu toas on kolm lampi.\n\nLaualamp on kirjutuslaual ja kaks laelampi on laes.\nToas on üks aken ja kolm ust.\nSeintel on kuus pilti.\nNeed ei ole suured pildid.\nMinu lemmikpild on Salvador Dalí maal.\nMinu riidekapp on täis rõivaid ja raamaturiiul on täis raamatuid.\nMa armastan raamatuid ja lehed.\nToas on palju lilli, millest ma hoolitsen.\n  Tunnen ennast minu kodus hästi.\nVeedan siin palju aega.\nMagan ja söön, teen õppetukid ja mängin kit´arri.\nKüpsetan tihti, sest mul on hea ahi.\nLoen õhtuti raamatut ja vaatan televiisorit.\nKasutan palju arvutit.\nMõnikord kutsun minu sõbrad külla.\nMe joome kohvi, vaatame televiisorit, räägime või sööme lõunat." }, { "title": "Minu tuleva suvi (a2ddadca-651e-4c50-b57f-11cf56cd637c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina kavatsen tuleval suvel töötada, aga mina ei tea veel kus.\nMina kavatsen ikka suven Jyväskyläs olla.\nKui mina ei saa tööd, mina õpin siis.\nÜlikoolis voi ka suvel õppida.\nParem mina ikka teeksin töid, millal siis mina saan raha.\n\nMina lootan ka ujuda ja süüa jäätist kui on ilusa ja sooja ilma.\nMina kavatsen ka lugeda raamat, joosta, mängida võrkpalli ja aabestama minu sõpru.\nJaanipäeväl mina lähen minu sõbraga suvilal.\nMe võime ka minna kuulama muusikafestivalisse.\n\nSuvel mina plaanitsen ka ainult suvitada ja reisida ümber Soome ja võin ka välismaile minna.\nTulevast suvest tuleb suurepärane." }, { "title": "Minu tuleva suvi (a43c5d1b-dcc9-4c81-99bf-8031eb6700d6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tuleval suvel mina kavatsen palju töötada.\nMa kavatsen minna kohvikusse töötama.\nMina olin seal viim suvel ja mulle meeldib see töö.\nSee on rank töö, aga mina armastan seda, ett saan näha inimesi ja on väga tore näha püsikliente.\nNemad rääkivad palju ja mina tean mis toit meeldib neile.\nMina armastan kohvi ja kohvilõhna.\n\nMa kavatsen ka reisida tuleval suvel.\nMa tahan näha erinevaid linnu ja ma lähen neid vaatama.\nMa tahan näha ka palju ihimesi ja süüa häid toite.\nSuvel on ka tore ujuda ja teha palju mitmeid asju.\nTuleval suvel ma kavatsen ka minna Ida-Soomesse.\nMu ema on pärit Ida-Soomest ja ma käin seal igal suvel.\nMu onud, tädid, onupojad ja onutütred on seal mulle meeldib näha neid.\n\nMa ootan palju tuleva suve.\nPäike paistab ja inimisid ovad rõõmsaid.\nSuvel on palju aega." }, { "title": "Minu töö (367505e9-2c68-4d4e-8eba-9f5b2de08b80).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina töötan trükkikodas ja olen seal kujundaja.\nMulle väga meeldib see, millega ma tegelen.\nTänu sellele tööle tunnen ennast vajalikuna.\n\nTöötamine selles firmas annab mulle väga head võimaluse igal pool reisida, nii Eestis, kui välismaal.\nKuna see on perefirma, meil töötab ainult viis inimest ja vaatamata sellele me saame väga hästi hakkama ja oleme tulemustega rahul." }, { "title": "Mis ma plaanitsen teha suvel (02013da3-7497-4b27-b56d-70b2c46b8212).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minul on palju ideed suveks.\nMa arvan, et suvi on ikkagi üleliia lühike teha kõik asiad.\n\nMulle meeldivad raamatud.\nMa lootan suvel palju lugeda.\nMa ei veel ole lukenud kõik toredad raamatud.\nSuvel on tublisti aega.\n\nMinu vanemil on suvila Raikuus Ida-Soomes.\nMe oleme seal, kuna minu emal ja isal on puhkus.\nLähedal suvila on järv, kus ma võin ujuda.\nMulle meldib ka kalastada minu isaga.\n\nSuvel minul on aega mängida flööt ja kitarr.\nSuvilal on väga tore mängida.\nMulle ei meldib, et minu vanemad kuulavad, kuna ma mängin.\n\nVõib olla, et ma reisin Saaremaal.\nMa tean ainult, et Saaremaa on ilus ja seal on hea õlu.\nMa ei ole kunagi Eestis käinud.\nMa lootan seal eesti keelt rääkida, kuigi Saaremaal või ka rääkida soomi keelt.\n\nMa ei tea, kui ma töötan suvel.\nMa ei ole veel tööt leidnud.\n\nMinul on palju sõbrannad.\nSuvel on aega olla heiega.\nMe võime käia teatris ja siis süüa.\n\nSuvi on head aega teha toredad asiad.\nSiis või teha seda, mis ei või teha kooliajal." }, { "title": "Mis on uudist Soomes (4c8f1a95-2ad4-478e-96d6-de495270c9af).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minister Ilkka Kanerva andis välja, et on lähetanud sõnumid tantsijale.\nEsiteks Kanerva ütles ära sõnumitest.\nJuhtumus alustas ägeda vestluse sellest, kus läheb töö ja vabaaja piir.\nKanerva on nüüd lahutatud, aga ta jätkab parlamendis.\nÜks leht välja andis sõnumid.\nInimesi huvitab nähtavasti niisugused asjad.\nEilne uudis asjust oli, et Kanerva oli lahjunud kümme kilo." }, { "title": "Mis on uudist Soomes (50db29be-365a-4e2a-8a72-2995df052c8a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Soomes kõik ajalehed kirjutavad minister Ilkka Kanervast.\nIlkka Kanerva on saatnud ära tekstisõnumid noorele naisele.\nSkandaal kasvas nii suureks, et partei esimees Jyrki Katainen vallandas minister Kanerva.\nSelle pärast on Kanerva olnud haiguspuhkusel.\nUus välisminister on Aleksander Stubb.\nTa oli varem Europarlamendi liige.\nStubb on nooruslik ja keegi võiks rääkida, et ka ilus.\nMa ei ole samal arvamusel kõigedest asjadest temaga, aga vähemalt tal on lai naeratus ja valged hambad." }, { "title": "Mis on uudist Soomes (995bb63a-eab1-4841-8df5-f4eeba2b251c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Soomes on nüüd märts, aga teal on juba kaks päeva vihma sadanud.\nBussid hilinevad, sest keegi ei taha tööle või kooli jalutada või sõita jalgrattaga.\nKojus peab palju koristada, sest kõik kingad on märjad ja määrivad vaibad.\nIlm meeldib ainult lapsile.\nNeile meeldib lompides mängida.\nAga kui vihma sadab veel kaua, lapsed ka saavad kurvaks.\nKas nad võivad enam lumememmid teha, kui lund ei ole?" }, { "title": "Mis on uudist Soomes (cf4fd018-0749-405f-b061-af107b9fd608).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Laupäeva õhtul oli Soomes Emma-gaala.\nSelles gaalas raad jagas Emma-autasu kõige parematele ansamblitele.\nKõige parem album oli Nightwish-ansambli album.\nNightwish sai võidu neljas kategoorias.\nEmma-gaalas mängis mõni hea ansambel ja laulja.\nGaalas oli erisugunu kategooria, näiteks kõige parem ansambel, meeslaulja ja naislaulja." }, { "title": "Mu oma söömisharjumused (5b4bb8f0-84ad-41a1-9bc2-90c07e22fbd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hommikul söön putru moosiga ja joon teed ja apelsinimahla.\nKui tõusen hommikul väga vara, söön voileibu ja joon kohvi piima ja suhkruga.\nPudru tegeminen kestab kauem aga see on parem kõhule.\nPäeval söön ülikoolil.\nÜldse söön suppi, sest see on odavam kui teised söögid.\nPeedisupp ja porgandisupp on mu lemmiksöögid ülikooli restoranis.\nKunagi mul on ülikoolil toidumoonaks voileibu või puuvilju kaasas.\nNeed ma söön siis kui mul ei ole aega käia restoranis.\nPärast loenguid kodus ma keedan kohvi ja teen voileiva.\nSiis ma loen lehte ja istun rahulikult laua taga ja joon kohvi.\nAeg juua kohvi on kõige parem hetk päevast.\n\nÕhtul ma söön, mida külmkapist leian, üldse pasta või puuvilju.\nKeedan ka teed, mida joon meega.\nNädalalõpul olen kodus ja söön maitsvaid sööke, sest oma ema on oivaline kokk." }, { "title": "Mulle meeldib Eestis elada (2a40d58d-9bbe-4495-bd5b-3668d82d1ea3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mis arvavad 8. klassi Eesti õpilased oma kodumaa vastu?\nKas nad tahavad seal elada või ei taha?\nSeda küsiti nende käest Saku Sõnumide poolt, ja vastused olid minu arvamusel üllatavalt positiivsed.\nPaljud noored ütlevad, et Eestis on hea elada ja seal on kõig need olulised asjad, mis inimene vajab.\nOlulised asjad, mis nad loetlevad, on ka tavalised elu põhiasjad, nagu näiteks pere, sõbrad, sugulased, kodu ja ikkagi kool.\nKas on siis nii, et täna päeva noored ei taha kuu alla taevast vaid nad tahavad elada tavaline ja õnnelik elu?\nMõni noor ütleb ju, et Eesti on väike riig, aga see pole tingimata halb seik.\nAga on ka neid, kes mõtlevad, või kelle sugulased ja perekonnaliikmed mõtlevad, et elu mujal kui Eestis oleks parem.\n\n   Üks asi, mis mulle paistis silma, oli see, kuidas julgesti Eesti noored ülistavad oma kodumaad.\nNad arvavad, et Eesti kultuur, keel ja traditsioonid on tähtisad asjad  ka nende oma elu jaoks.\nMinu arvamusel tuntuks selline jutt Soome kontekstis liiga patritiootiliselt, aga Eestis on kindlasti erinev olukord kui Soomes, mitte ainult selle pärast, et Eesti riigi iseseisvus on ikkagi noor.\n\n   Aga Eesti nooreg kirjutavad ka uhiskonna probleemidest, näiteks tööpuudusest.\nÜhe noore isa oli läinud Soome tööle ja ütlenud, et Eestis ei ole võimalik elada.\nAga sellised mõtted olid küll vähe, enamasti Eesti noorte kirjutustest paistis läbi rahulolu oma kodumaaga." }, { "title": "Mõtteid meie jalutusreisist (8115672c-06cb-4967-a673-eaaf2c818207).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 15 Mõtteid meie jalutusreisist Olen sellel arvamusel, et meie jalutusreis oli väga huvitav ja tore ning see meelbis mulle väga palju.\nKuigi olin elanud Tamperes juba kolm aastat, ma ei teanud näiteks Toomkirikust või Finlaysonist mitte midagi enne meie reisi.\nSelle pärast oli meeldiv kuulda erisugusist kohist natuke asju.\n\nOli ka väga mugav, kui meie viimasel tunnil jalutasime ümber linna ja kui päikegi paistas, see oli minu arvamusel oivaline viimane eesti keele tund.\nOleksin tahanud kuulda veel rohkem kõigist neist kohist, aga kahjuks meil polnud nii palju aega.\n\nMinu meelest oli küll natuke raske otsida Finlaysonist asju (tõlgimine polnud raske, see oli õieti väga kerge), sest et leidsin nii palju asju, millest oleksin tahanud rääkida, aga ma teadisin et mul polnud nii palju aega midagi ütelda." }, { "title": "Mõtteid vahetusse minekust (5207469c-7f73-4267-bf38-8367d3920bce).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Enne kui pääsesin ülikooli, ma ei mõtlenud või tahtnud minna välismaale vahetusse.\nKeegi mu sõbradest ei läinud gÿmnaasiumis vahetusse, õieti ma ei mäleta kas keegi läks vahetusse meie gümnaasiumist, kui õpin seal.\nSellepärast ma ei ole kuulnud isiklikult paljugi vahetusse minekust, ainult olen lugenud midagi vahetusõpilasfirmade reklaambrošüüridest, ja nendes loomulikult kõik läheb hea, inimesed ja vahetuspere on väga sõbralikud ja sümpaatsed ning ilm on ikka soe.\nMulle siis ei ole jutustatud objektiivselt, mida vahetusse minek õieti on.\nUsun et kõig mälestused ja kogemused ei ole meeldivad aga kõige suurem osa muidugi on.\n\nKui läheksin vahetusse, tahaksin minna Inglismaale.\nVõib-olla et olen ainult vaatanud liiga palju inglise televisioonisaateid ja filme, aga see kultuur huvitav mind väga palju.\nInglise keelt oskan ka kõige parem rääkida, mistõttu elu seal oleks kergem kui näiteks Prantsusemaal, kus inimesed on nii täpsed, et ma üldsegi ei julgeksin nendega rääkida!\nAga inglise keel on nii keeruline ja mitmeplaaniline keel, nii et võib-olla et mõne nädala pärast mulle tuntuks, et ma inglastega midagi ei oska räägida - ainult oma nime öelda.\n\nKui siis Eesti tahaksin minna, läheksin vahetusse Tartu ÿlikooli.\nSoome ajaleht Aamulehti kirjutas mullu või läinud kevadel huvitava artikli Tartust.\nArtikli autor kiitis linna ilusaks, külalislahkeks ja ka põnevaks väikeste kohvikutega.\nAutor jutustas ka et Tartu ülikoolis õpib palju soomlasi ja neil on palju erinevaid sündmusi.\nJa see et seal elab soomlasi, oleks väga hea, sest koduigatsus võib võõras maas kergesti tulla.\nMulle ka meeldivad linnad, mis ei ole väga suured.\nTartu on väiksem kui Tallinn, aga globaalselt Tallin - ja Helsinki ka - on ainult küla.\nVahetusaeg on kindlasti suurepärane ja põnev seiklus.\nPärast seda võib olla uhke enda üle, et on  hakanud saama välismaal.\nUsun ka et kõik, kes läheb vahetusse, tuleb tagasi parema keeleoskusega." }, { "title": "Mõtteid vahetusse minekust (b043bcb1-48c8-46ad-9c2a-46631a539d39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõige tähtsam asi vahetusse minekuses on näha milline on elu teises kulttuuris ja õppida keeli.\nTahaksin ka leida uusi sõpru.\n\nMa ei ole mõelnud kuhu teise kohta kui Tartusse võiksin vahetusse minna.\n\nRootsi ja Norra oleks ka huvitavi maid.\nVõi kõik maad on küll huvitavad, aga mulle on tähtist et seal on kerge orienteerumis harjutada ja see ei ole kõigis maates võimalik.\n\nLähen Tartusse veebruari alguses.\nKool lõppeb juunis.\nÜks halb asi võib olla see, et kui olen vahetuses, ma ei kohtu peret ja sõpru.\nVõib küll olla, et nad külastavad Tartus, ma ei tea veel.\nMa olen juba vaatanud, mida kursusi tahaksin käia, näiteks: Ecosemiotics: Cultural Interpretations of  Nature Eesti keele sõnavara Eesti keele lauseõpetus muukeelsetele Erialane eesti keel II Sissejuhatus eesti kulttuurilukku muukeelsetele Tegelikult ei või olla kindel, kas kõik kursused organiseeritakse ja kas on võimalik osaleda.\nSiis võib kõig minna täiesti teistmoodi ja see natuke närveerib mind.\nAga kõig küll korraldab, ma tean!" }, { "title": "Naljakas äpardus (b1dad297-7a68-4bcb-87cc-16d2db25c4c7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma sõitan tihti rongiga.\nÕhel korral kui ma rongis istuin juhtusi üks naljakas äpardus.\nMa läksin vetsis käima ja kui ma tulin tagasi siis oli mu kott kadunud.\nMa ehmusin hirmusest.\nKõik mu tähtised asjad oli kotis.\nMa hakkasin nutma.\nKui ma lopetasin nutma, siis ma hakkasin kotti otsima.\nMa otsin ja otsin, kõikist paigojst kogu rongis.\nNäitas sellelt, et mu kott oli kadunud maa pealt.\nSeejärel tuli üks mees mu juurde.\nTema küsib mult et, mis sul on hädana.\nMa räägin tal et mu kott on kadunud ja tema hakkas naerma.\nMu kott oli mu omal paikal teises vagunis." }, { "title": "Naljakas äpardus (cdfac623-ef86-4d7c-80ad-2aff93a3ebae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen kodus ja loen raamatut.\nJoon ühtlasi punast veini ja lõdvenen raske nädala pärast.\nPööran just lehekülge, kui kuulen imelikku häält.\nPäris kui keegi müraks.\nHääl pole võimas, aga kuulen selle ikka üsna hästi.\nProovin kuulata, kust hääl tuleb.\nNüüd see tugevneb.\nKeegi hüüdab selgest "Appi, appi!\n" Mõtlen juba, et helistan varsti hädaabinumbrile.\nOtsustan ikka kõigepealt välja selgitada hääle allika.\nVajutan kõrva vastu seina.\nKüll, möll tuleb naabrist.\nMäletan, et naabrisse on nädal aega tagasi kolidanud uus elanik.\nLähen naabri ukse taha ja helistan uksekella.\n"Appi, appi!\n" kuulen jälle.\nKohe naaber avab ukse.\n"Tere!\nKas sul on mingi häda, sest hüüdad appi, appi?\n" küsin temalt.\nNaaber, kes on vana mees kuuldeaparaadiga, ütleb "ei".\n"Vaatasin ainult televiisorit.\n"" }, { "title": "neljas osa (2225d810-5483-4d83-94e3-ffa4f0d0772e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nOlen nõus selle väitega, et võõrkeelte oskamine aitab elus edasi.\nPaljud inimesed käivad praegu kursustel, et õppida eesti või mingi teine võõrkeel.\nPräegu on selline elu, et edasi ilma võõrkeelte oskamist ei pääse.\nigal pool, iga tööandja tahab, et tema tööline valdab mõne keeles, ja see on õigus.\nma ise käin praegu eesti keele kursustel.\n\nSelle pärast, et räägin inimestega, ja saada aru, millest nemad räägivad.\n\nMõned noord inimesed, ei saa sellest veel aru, et peab õppima võõrkeelt.\nMa mäletan ise ennast, kui hakkasime koolis inglise keelt õppima.\nKogu aeg mõtlesin, et seda keelt mulle pole vaja.\nNüüd kahetsen sellest.\nHakkasin õppima ise, no aga see on juba raskem.\nLoodan, et saan sellega hakkama ja soovitan kõikidele, õppige kui on võimalust." }, { "title": "neljas osa (2d5b3692-a2da-4b0c-bdf1-c73052392724).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus sellega, et võrkeelte oskamine aitab mind elus edasi.\nKui ma oskan võõrkeelt, siis ma saan lugeda raamatuid saksa keelt või inglise keelt.\nMa saan suhelda inimestega väälismaal.\nMeie suhtles ei ole piiratud keeleoskusega.\nKui ma ei tea eesti või inglise keel, minu võimalusid on piiratud.\nMa ei saa küsita hindast eesti kaupluses.\nMa ei saa sõida puhata maale, kus rägitakse inglise keelt, sest ma ei oska seda ja mul on hirm.\nVõõrkeeelte oskamine aitab mind saata uue töö kätte.\nSee töö võib olla huvitavam ja minu töötasu võib olla rohkem.\n\nAga koolitus on kallis mõnu ja kui inimesel raha ei ole, siis maksta kuursusi eest ei ole võimalusi.\nSiis inimesi peab ise õppida keel.\n\nSee on muidugi raskemalt." }, { "title": "neljas osa (67824a51-cb21-4cbc-83e7-5449fe1c1226).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus selle vätega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\nMa arvan, et praegu väga tähits teadma võõrkeeled.\nMe peame õppida võõrkeeled, eriti eesti keelt, sellepäeast me elame Eestis.\nKuid paljudel inimestel, kes ei tööta, neid ei ole võimalus õppima võõrkeeled.\nKeele kursused kallid, nendes on vaja maksma.\n\nVõõrkeelte oskamine aitab meid suhtlema teised inimestega.\nmeil on võimalus sõita välismaale (Inglismaale või Prantsusemaale või edasi) ja seal me võime rääkida inglise keelt või prantsuse keelt.\nSee väga tore, kuidas inimesed võivad rääkida võõrkeelte.\n\nMa arvan, et võõrkeelte oskamine - see on meie tulevikut.\nJa me peame õpimma veel rohkem." }, { "title": "neljas osa (6bc26fd6-7820-4169-b5aa-053c65002db5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nVõin vastata kohe - Selle väitega ma olen nõus täiesti.\nMe puutume kokku paljude uute teaduse ja Tehnika probleemidega kus vaja oskada võõrkeelte.\nKui sa ei saa võõrkeelt, ma mõtlen siis ei saa endale leida hea töökohta, siis on sul madal palk.\nJa siis ei saa: tunne ennast edukalt Aga teiselt poolt, on plaju inimest kes väga edukalt astub elul ilma võõrkeelt.\nNendel inimestel on väga hea intsiativ.\nNad teavad mida tahavad ja mis selleks on vaja taha.\naga võõtkeelte oskamine üldse aitab meid elus edasi." }, { "title": "neljas osa (83b55c0d-6191-41cf-8fbe-5c906bfe6a03).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus selle väitega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\nRiigi keele teadmise annab inimesele suurt pluusi, et ilma keeleta on väga raske suhelda, Riigi keele oskuse aitab inimesele tööl, kui sa oled hea spetsialist aga ei valda eesti keelt, sa saad kaotada tööd.\n\nTöövõtja vätab tööle neid spetsialisti kes valdab eesti keelt.\nMa ise õpesin eesti keelt koolis aga selle ajal eesti keele tunnid ei olnud ni tähtsaid, praegu kõik muutub ja kui sa tahad midagi saada sa pead hästi räägima eesti keelt.\nMa räägin eesti keelt ainult poes aga teises kohas ma kartan räägida, sellepärast et on palju vigu.\nMa vaadan eesti saateit aga see ka ei aita, kõige rohkem on vaja suhtlemist.\nSellest ma seisan ühes kohas mul on palju sõnavara aga ei ole suhtlemist.\naga mõtlen, et mul on vell aega ja ma saan õppida veel eesti keelt." }, { "title": "neljas osa (aee22aa6-4080-4829-b305-382866c018c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nLoodan Teilt saada vastuse lähemal ajal.\nPalun informeetite mind telefoni teel: 620-344 Lugupidemisega . ..\n\n24.\n09.\n2000 Ma olen nõus, et võõrkeelte oskamine aitab mind elus edasi.\nma arvan, et võõrkeelte oskamine annab võimalus hea töö leidma, aga kõik unustavad heast tööst, ka mina, sellepärast ma jäin ilma tööst ja praegu ma õppin eesti keelt, aga veel ma sooviksin õppida inglise, saksa ja rootsi keelt, siis on võimalus töötada väilsmaal, näiteks (esialgu) koduabilisena Saksamaal, selle jaoks on vajalik teada saksa või inglise keelt.\nAga kui ma tean saksa keelt, ma võin astuda ülikooli Saksamaal, ja pärast mind võivad vastu võtta töö peale seal.\nMa mõtlen, et võõrkeelte oskamine annab võimalus tutvustada uue inimestega erinevatest riigist.\nKa ma saan rohkem reisida ja rahulikult suhtleda inimestega välismaal.\nVeel ma saan vaadata telerit ja kuulata raadiot ilma tõlgejata.\nVeel ma võin lugeda erinevaid raamatuid originalis.\nKui rahakott on suur, siis hästi.\nKahjuks, praegu on kallis õppida näiteks inglise keelt, aga võib õppida iseseisvalt.\nVõrkeelte oskamine aitab mind (meid) aru saama muud kultuurit, nende aluviisit.\nAga mul on kogu elu eest, sest õppida võõrkeelid." }, { "title": "neljas osa (ba5d7ba0-aec4-4d05-b0dd-bb4cf7f46000).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus selle väidega, et võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\nMa arvan, et kui inimene oskab võõrkeelt rääkida, siis tal on rohkem võimalusi saada hea tööt.\nJuba koolis me hakkame õppima mingit võõrkeelt.\nKui te teate võõrkelt väga hästi ja tunnete ise, et te võite rääkida vabalt, siis te võiksite otsida tööt välismaalis.\n\nPraegu meie ajalehtes on palju kuulutusi, kui firmad pakkuvad vabad töökohtad välismaalis, aga firmadel on tingimus, et on vaja teda mingit võõrkeelt.\nkui te teate võõrkeelt hästi, siis see töö on teie jaoks.\n\nAga mõnikord on niisugune töö, kui võõrkeele oskamine pole kindlasti.\nNäiteks, see töö on tehases.\n\nTehases on palju inimesi, kes töötavad mehaanilisel tööl.\nNiisuguste inimesi jaoks pole vaja teada võõrkeelt.\nNad lihtsalt töötavad ilma võõrkeele oskamiseta.\n\nMa arvan, et kõik sõltub sellest, mida tahavad inimesed saada elust." }, { "title": "neljas osa (f35f02d5-ce7c-4eab-b8a6-8805dd1bcd3f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMinu rahvus on venelane, aga pärit olen ma Eestist.\nKui ma elan Eestis, ma pean rääkima eesti keelt.\nVarem, kui ma olin noorem, me väga halvasti õppisime eesti keelt.\nPraegu ma tean, et eesti keele ilma Eestis ma ei leida hea tööd.\nMa püüan õppima eesti keelt, aga ikkagi väga raske.\nPraegu koolis minu poeg õpib inglise keelt ja eesti keelt.\n\nMa tean, kui ta tahab astuda kõrgkooli või ülikooli, siis ta peab teadma võõrkeelte.\nInimesed, pärast lõpetamist ülikooli eelistavad töötada välismaal.\n\nnendel on hea töötasu, ja prestiizi töö.\nnad elavad mugavuses oma majades.\nPuhkus nad viivad välismaal.\nSeal nendele on võimalusi vestlema võõrkeelte ja nad tunnevad endas parem ja temal ei ole kompleksi.\nMuidugi, kui sa oskad võõrkelle rääkida, sa saab lugeda ajalehte ja ajakirju.\nSa saab tutvustada huvitava inimestega." }, { "title": "neljas osa (fc4f0cec-3de1-408b-804d-b53504ca14bc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus sellega väidega, sest mine ja kõik venelased, kui mitte keegi oleme teadnud keelte probleemid.\nEi oska räägida riigikeeles kus sa elad - koik teed on simńule kinni!\nAlates naabri suhtlemist!\ntahad midagi öelda, aga ei saa!\nJa ongi selge, et kõigepealt me peame õppime võõrkeelt.\nMa ju ei räägi juba inglise keelest.\n\nInglise keeles räägib pooleks maailma.\nJa kuhu sa ei sõida, on kõige parem valdata inglise keelt.\nSellepärast, juba lasteaiast peavad lapsed ektiivselt õppima.\n\nMa olen juba kahekümneviieaastane, aga ei valda hästi eesti keelt ja inglise keelt üldse.\n\naga ei taha, et minu lapsega oli nii Ja arvan, et ise õpin ja abistan last samuti.\nja seda küll aitab meiel elus edasi!" }, { "title": "neljas osa (fe97bc1f-0cab-4f11-a0a3-df3f17b8a7e1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Neljas osa.\n\nLugege väidet ja kirjutage, kas olete sellega nõus või mitte.\nEsitage poolt-ja vastuargumente.\nTöö pikkus peab olema umbes 120 sõna.\n\nVäide: võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi.\n\nMa olen nõus selle väidega, et \"Võõrkeelte oskamine aitab meid elus edasi\" Me elame Eestis ja emakeel on eesti keel.\nEestis on palju venelaseid, kes ei oska rääkida eesti keelt.\nPräegu on kursused ja kes tahab õpib.\nAga on inimesed, kes ei taha õpida eesti keel.\n\nKuidas nad hakkavad rääkida?\nEt kõik on eestise keele: reklaamid, lehed... Inimesed, kes oskab rääkida inglise keele ja soome keele, saksa keele... on tubli!\nKes oskab võõrkeelte, need vaatavad selle keele telerit, võivad sõita seda riigi ja kui on raha seal õpida.\nja rääkida selle keele kus nad präegu elavad." }, { "title": "Oleme nüüd Kalevantiel (90f2501a-bba8-4e38-8067-f41a01899426).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oleme nüüd Kalevantiel.\nMinge algul Kalevantied mööda itta, üle silla.\n(Näete ees üht kirikut, aga see on ortodoksne kirik.) Pärast silda pöörake paremale ja olete Rautatienkadul.\nMinge umbes 700 meetrit Rautatienkadu mööda.\nKuna näete kirikut vasakul, olete kohale jõudnud.\n\nTeejuhatus ülikoolist Metsoni: Oleme nüüd Kalevantiel.\nMinge Kalevantied mööda itta, üle silla.\nJätkake edasi, mööduke ōigeusu kirikut, vuolteenkadu mööda.\nPärast kirikut pöörake paremale ja minge umbes 200 meetrit edasi ja pärast seda vasakule.\nMinge üle Hämeensilla ja jätkake edasi Hämeenkadu mööda nii kaua et näete ees teist kirikut.\nSiis pöörake paremale ja olete Metso kohal.\nKui mingi on ebaselge, küsige julgelt teiste inimeste käest rohkem." }, { "title": "Oma söömisharjumustest (49fd1472-4478-401b-b9e9-3cbd85304b02).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma armastan toitu ja söön hea meelega peaaegu kõike.\nMinu söömisharjumused on aga päris halvad, sest olen ülikooli üliõpilane, mis tähentab, et mul ei ole võimalust iga päev tublilt sööda.\nMis seal ikka, üks soe toit päeva kohta piisab mul hästi!\n\nSageli söön hommikul mitte midagi.\nAga mõnikord mitte sellepärast, et mul ei oleks söögi jaoks raha, vaid sest mul ei ole aega rahulikult istuda ja sööda, sest vedelen voodis võimalikult kaua.\nNeil harvadel kordadel, kui mul ei ole kiiret, söön harilikult leiba, banaani või putru.\nMarjajogurtit on ka hea hommikueine.\n\nHommikueine asemel/lõunaajal käin ülikooli sööklates argipäeviti.\nSeal on hea valik maitsvat ning odavat toitu.\nSöögiga joon ikka piima - kas 0 või 1,5-protsendist.\n\nNendel päevadel, kuna mul ei ole kooli, ja nädalalõppudel teen itse midagi kerget, näiteks keetan kartuleid või makarone, praen hakkliha ja teen sousti.\nMa ei ole hea kokk, aga küpsetada oskan.\n\nHuvitav küll, et kuigi omast meelest olen sügise pärast liiga vähe söinud, olen ikkagi mitu kilo juurde võtnud.\nVõib-olla, et ma peaks rohkem liikuda ja bussiga sõitmise asemest jala käia." }, { "title": "Onupoja sünnipäev (6c5c26b0-02f6-4150-ae3f-2dda829f81bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle meeldib laste sünnipäevadel käia.\nOn tore vaadata, kui nad on rõõmus ja mängivad uute mänguasjadega.\nAga täisealiste sünnipäevad pole nii lõbus.\nSeal on iga kord enam vähem piinlik olukord, sest juubilar ei taha vanemaks saada.\nSünnipäevalaps on alati rõõmus, kui saab rohkem küünlaid ära puhuda.\nEelmisel nädalal oli mu onupoja sünnipäev.\nTa sai kaheksa aastaseks ja oli väga uhke selle üle, et on juba suur poeg.\nTalle kaheksa aastaseks saamine oli niisama suur asja kui täisealiste juubelid.\nArvan, et kõige rohkem talle meeldis omal sünnipäeval kingitused ja nende avamine.\nTa avas pakkid otsekohe ja hakkas uude mänguasjadega mängida.\nSuure vaevaga ta läbes tulla kooku süüa.\nTema arvates täisealised saavad küll hakkama omavahel.\nMitte ükski laps ei nende lobisemist jaksa ja siis on parem, kui lapsed eakaaslaste seltsi otsivad ja eakaaslastega ka mängivad ega kuula täisealiste igavaid juttuid.\nKuigi mu onupoeg ei külalistega palju suhtlenud, minu arvates tema sünnipäev oli väga õnnestunud.\nSee oli selline, kui minu onupoeg tahtis ega selline, kui täisealised õiks tahtnud.\nTal on küll veel aeg olla täisealine ja igavad sünnipäevad pidada.\nSellepärast tal on õigus kaheksa aastaseks saamisest nautida mitte vanade sugulaste vaid mänguasjadega." }, { "title": "Palun juhata teed! (775b1272-fc78-4cff-a246-5138d8200a2c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "1.\nKuidas minna ülikooli peahoone eest Toomkirikuni?\n\nMinge üle tänava ja keerake vasakule.\nSiis minge otse edasi umbes 300 meetrit üle silla kuni ortodoksikirikuni.\nKiriku juures keerake paremale Rautatienkadule.\nMinge otse edasi umbes kilomeeter.\nSiis oletegi kohal, Toomkirik on tee vasakul poolel.\n\n2. Kuidas sõita raudteejaamast Pirkkalasse?\n\nPöörake vasakule raudteejaama parklalt Rautatienkadule.\nT-ristmikult ortodoksikiriku juures pöörake vasakule, siis sõitke üle silla ja järgmisel ristmikul pöörake paremale.\nSõitke ülikoolist mööda mäest päris alle ja pöörake paremale, nüüd raudteesilla alt läbi.\nJätkake suurelt ringristmikult edasi Helsingi teeviitu suunda kiirteele.\nSiis sõitke umbes kolm kilomeetrit ja pöörake ristimikult teele 3 või E12.\nViit juhatab Raumasse, Porisse, Nokiasse ja Vaasasse.\nSõitke edasi umbes seitse kilomeetrit ning olete Pirkkalas!" }, { "title": "Palusin sõbralt abi (5bfde63d-f07b-40fb-9213-eb133f9dfeab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul on mõned erilised head sõbrad, aga nad ei ela Oulus.\nAinult Taivi elab siin.\nTavaliselt, kui mul probleem on, palun abi temalt, sellepärast et ta elab lähedal.\nTaivi aitab mind ja ta teab, et ma aitan teda ikka.\n\tKui minu jalgrattas läks katki, viisin see Taivi juurde.\nTaivi on väga praktiline inimene.\nTa oskab peaaegu kõike parandada.\nKui ma läksin lahku oma poisssõbrast, helistasin Taivile kell viis hommikul ja küsisin, et kas ma saan minna tema juurde.\nTaivi vastas ainult, et "Ma keitan meile teed.\n" Ma tean, et ma saan helistada talle alati, kasvõi keskööl.\nTaivilt ma olen ikka saanud abi, kui ma olen palunud.\nTihti ta on ka mind aidanud ilma, et ma olen palunud." }, { "title": "Passiivi ind preesens ning imperfekt (a16c74ef-3c7e-443b-a78d-feae5b044b53).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "jõudma rong - Sest rong jäi hiljaks, jõutakse/ jõudi selle hästi.\n\njääma kodu  - Halva ilmaga jäädakse / jäädi kodu.\n\nkorjama mustikad korv - Sügisel korjatakse / korjati mustikad ning muud marjad korvi.\n\nkirjutama essee - Kursusel kirjutatakse / kirjutati palju esseid.\n\ntegema eksamid - Kevadel tehakse / tehti eksamid, millega hakkama saades võib korgkooli jõuda.\n\nkoristama toad  - Enne pidu koristatakse /koristati toad.\n\nootama külalised - Kui toad on/oli hästi koristatud ja söök laual, ootatakse / oodati külalised.\n\nremontima ratas - Rikkis ratas remonditakse / remonditi silmapilguga.\n\nMa- ja da-infinitiivi kasutamine 1. Tahan uskuda inimeste headusesse.\n\n2. Soomi lapsed õpivad suusatama üldsi juba enne kooliminekut.\n\n3. Ainult korra olen jäänud töötama üle keskiöö.\n\n4. Oskame õdega küpsetada väga maitsvaid kooke ja häid torte, aga toitu me ei oska valmistada.\n\n5. Armastan laulda duši alla, aga teiste kuuldes ma ei laula kunagi.\n\n6. Oleks vaja aidata ka oma maa inimesi, mitte ainult välismaid.\n\n7. Oleks hea eelnevalt kokku leppida kohtumispaik ja -aeg.\n\n8. Tule vaatama, kui ilus ja kirkavärviline päikeseloojang täna on.\n\n9. Lubasime kohtuda täpselt kell kolm, aga hilinesin viisteist minutit.\n\n10.\nKohe, kui mul piisavalt raha ning aega on, lähen koos oma sõbraga reisima rongiga Venemaale." }, { "title": "Reis Prantsusmaale (260c0a01-7d7e-4bbf-b5bb-7b591668ae29).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sõitsin möödunud sügisel Pransusmaale, Pariisisse, koos oma koguduse misjonitöötoimkonnaga.\nMinu kaks sõpra, üks Suvi ja teine Suvi, kuulusid ka toimkonnasse ja sõitsid ka Prantsusmaale.\nMeie reis kestas neli päeva.\nOotasin reisi suures innustuses; magasin ainult ühe tunni sellel ööl, mis eelnes reisi!\n\n            Sõitsime Pariisisse ühel oktoobri reedel.\nMeie lend läks Pirkkalast hommikul - lensime esiteks Helsinkisse ja sealt Pariisisse.\nLend Pirkkalast hilines vähemalt pool tundi aga jõudasime Pariisi lennukisse, oli küll lähedal et lennuk oliks läinud ilma meieta.\nIgaks juhuks lensime turvalisest Prantsusmaale, võtsime oma pagasid ja sõitsime bussiga hotelli kõrvale.\nHotelli nimi oli Plaza La Fayette.\n\nSee on väike ja mõnus hotell linna tsentrumi äärel.\n\n            Kui olime majutadanud (ma sain kahe inimese ruumi), läksin oma sõbraga jalutama.\n\nArvasime et üks kaubanduskeskus, Galeries Lafayette, lähedal oleks, sest see meie hotelliga samal tänaval oli.\nSiiski saime vähemalt tunni kõndida enne kui me keskuse leidsime.\nSeal veedsime kolm tundi, sest tüdrukud tahtsid külakosti osta.\n\nOleksin tahtnud vaatamisväärsuseid näha, et jõudaksime need kõik näha.\nHiljem käisime kaupluses ja ostasime leiba, puuvilju ja kommeid.\nJalutasime tagasi hotellisse ja planeerisime järgmist päeva.\nMa oleks tahtnud veel jalutada aga tüdrukud ei tohinud kuhugile minna.\n\n            Laupäeval ärkasime vara ja sõime hommikusöögi, mis oli kroissandeid, saiasid, šokolaadileibi ja jogurtit.\nMeie buss tuli meid hotelli eest hagema: läksime ringsõidule Pariisi tsentruumi ümber.\nMa ei usunud oma silmi kuid me kõigede kuulsade vaatamisväärsuste kõrval bussiga sõitsime.\nNägime nii palju kõige et ma ei oska enam öelda mis me nägime, igal juhul sõitsime muuseas Eiffel-torni ja Arc de Triomphe (võidukaare) kõrval ja nägime suuri parge, ehitisi ja ilusi kohti.\nMul on umbes sada foto sõidult!\n\nPärast ringsõitu meil oli vabat aega.\nMa ja minu sõbrad istusime hotellis ja puhkasime.\nHiljem päeval läksime tutvuma ühte linnaosa, kus asub ainult aafriklasi.\nJalutamine aafriklasekvartalis oli avardav kogemus - seal võib märgata rasside vahelise eelarvamuse: inimesed vaatasid meid kahtlest.\nPärast tutvumisringi läksime ühe Suviga hotellil ja sealt läksime vaatama Notre Dame katedralit.\nTeine Suvi läks misjonitöötoimkonnaga luteri kogudusse.\nNotre Dame oli ilus ja suur, aga mitte nii suur kuid olin arvanud.\nKuulsime katedralis ilusat koorilaulu, mis sai minu õnnelikuks.\nSeal oli ka palju turisteid.\nKui me Suviga tagasi hotellile kõndisime, oli meil kõhud nii tühjad, et ostime hamburgerisöögid.\nSiis läksime veel võidukaarele ja vaatasime ilusi maastikuid sellelt.\nKui me jälle tagasi hotellis olime, kirjutasin postkaarde ja läksin magama.\n\nPühapäeval ärkasime vara ja kell oli seitse kui ma ja Suvid läksime üht kirikut, Sacré Coeur:it, vaatama.\nIlm oli hea ja taevas kirgas.\nKirik asetseb kõrgel kohal ja selle juurest võib kaugele näha.\nMaastik oli tore, samuti kirik.\nKäisime ka kiriku sees ja altaril oli nunni kes palvetasid.\nNunnad hakkasid ka laulma - laul oli väga ilusat ja jälle olin õnnelik, aga laul tegi minu natuke nukraksgi.\nVarsti me pidime minema, sest läksime luteri jumalateenistusse.\n\nJumalateenistus oli väikeses kirikus.\nMa ei saa aru prantsuse keelest: mõnikord ei teadnud ma mis kava kohas olime, aga minu arvates missa oli huvitav ja meeldiv.\nPärast missa rääkisin rootsi ja inglise keelt, kui üks mees tuli meiega jutlema.\nNiipalju kui mäletan, ta oli pärit Rootsist või Aasiast ja ta oskas mitu keeli rääkida.\nTema ema elab Prantsusmaal.\nKui me kirikust läksime, rääkisin ka saksa keelt kui ma pastorit tänasin.\n\nPärast jumalateenistuse ostime šokolaadisaia ja läksime metrooga Louvre kunstimuuseumi poole.\nSellel pühapäeval ei maksnud sissepääs midagi ja olime vaimustuses kui me muuseumisse pääsime.\nNägime Mona Lisat - see oli suurem pilt kui ma olin arvanud, Suvi ütles et se oleks \"võltsing\": ta on näinud seda varem.\nArvan et \"õige\" Mona Lisa oli laos, sest ainult külastajad, kes sissepääsu tasuvad, saavad pilti näha, aga kindlasti ma ei oska öelda.\nNäin palju kõige, muuseas Hammurabi seadused.\nVeedsime umbes kaks või kolm tundi muuseumis, siis läksime La Défense poole.\nLa Défense on linnaosa, kus on palju bürooehitiseid.\nSeal on ka ehitis, mis nimetakse \"moderniks võidukaareks\".\nLa Défense meeldis mulle väga.\n\nÕhtul läksin ühe Suviga Eiffel-tornisse ja teine Suvi jäi hotellisse.\nKäisime torni tipul, üle 300 metri kõrguses.\nSealt või väga kaugele näha, aga õhtu oli nii pime et me ei näinud kui vaid väikeseid tulesid.\nMa oleks tahtnud tipul olemist vähemalt natuke karta, aga see oli kui ma oleks Näsinneulas olnud.\nArvan et kogemus oleks suurem olnud, kui me seal päeval oleksime käinud.\nAga olen rahul, et me käisime tornis.\nSealt sõitsime tagasi hotellisse ja läksime magama.\n\nEsmaspäeval ärkasime jälle vara, sest et läksime Galeries Lafayette -kauplusekeskusesse.\n\nOstasime veel külakosti, riidi ja muid kraame, siis me pidime minema.\nKõndisime hotellisse ja otsisime kauplust, mis võisime toidukauba osta.\nKuid me jalutasime, möödusime juhuslikult Pariisi Hard Rock Café.\nLeisime ka hea kaupluse, kus ostime kommeid ja reisimoona.\nHiljem ootas buss jälle meid hotelli ees ja sõitsime bussiga lennujaamasse.\nLensime tagasi Soome ja Pirkkalasse ja olime jälle kodus.\nJärgmisel päeval oli tavaline koolipäev, aga Prantsusemaa reis püsis meeles veel kaua.\n\nMa ei olnud kunagi käinud Prantsusmaal ja sain näha palju meie reisil.\nEhkki olin väga väsinud ja minu sõbrad oigasid nende olukorrast (nad olid ka väsinud ja nende jalad olid valusad), olen õnnelik et sain reisile osa võtta.\nReis oli väga tore, aga teisalt oli ka mõnusat tagasi Soome tulla.\nKavatsen veel kunagi Pariisisse sõita, see on nii ilus linn ja tahaksin rohkem seda näha." }, { "title": "Ruudi (c2dd6732-9669-4df5-b543-6e2269d0b6b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ruudi on film väikesest poisist kellel isa ei ole.\nMä ei täpselt saanud aru miks ta on viiginkidest nii huvitunud, aga ta oli.\nKui film algab, siis on seal turul ehitatud viigink laev aga vana viiking komme järgi, ainult mehed saavad sellaga sõita.\nKahjuhks rüüdi on veel nii väike, et ta ei ilma isata saa sõita.\nSiis Ruudi otsustab, et saada isa, tuleb suur papakonkurents teha.\nAuhinnaks ta annab tema ise, oma ema ja muinasjutulise viikingvaranduse, mida tal loomulikult ei ole.\nLoo jooksul Ruudi leiab kaardi milles on märkitud vana, viiking varakuse koht.\nKaks kahtalast meest huvituvad ka Ruudi varandusest ja hakkavad seda tõsiselt otsima.\nMinu arvates see film, laste jaok piisavalt hea.\nKuigi kõige suurim puudus on loo omadusis.\nNäiteks sama linna kolinud mees ja Ruudi ema ei armu millaski kohas filmi.\nNad lihtsalt hakkavad koos käima filmi lõpus.\nSiis need kaks kurjategijad.\n\nNad röövisid ära Ruudi ja teise possi ja läksid otsima varandust mere põhjast aga kui nad seda ei leia, siis hakkavad need mehed paadis kaklema ja kukkuvad ära ja possid ka (nad olid samal paadis).Siis järgmises etteastes (kuigi nad kukkus keskele järve) on Ruudi haiglas ja viimases etteastes on kurjategijad sõitamas autoga ära.\nSiis kuidas nad seal järvest ära tulid ja miks keegi ei kuritegijaid kinni võtnud ja pannud vanglasse?\nSee film sopib küll pere väikestele lastele, aga ma ei seda filmi kunagi taha uuesti vaatata." }, { "title": "Suvi (636ff775-fe43-499c-a889-be972f52f37e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Suvi on kindlalt parim aastaaeg.\nJärgmisel suvel ma tahan süüa palju jäätist ja natuke töötada, kui ma saan tööd.\nMulle meeldib ujuda ja jalgrattaga sõita.\nJalgratas on väga praktiline suvel.\nMa tahan reisida Euroopas, võimalikult Prantsusmaas ja Ida-Euroopas, näha maailja ja rääkida palju eri keeli.\nTahan ka õppida enam hispaania keelt.\nReisimine on väga Ma ei kavatse istuda sees, aga jalutada palju.\nNurmel magamine on väga tore.\nVõin ka õppida kirjandust ja teha eksami.\nMulle meeldib ka lugeda oma lõbuks.\nMa ei taha õppida soome keelt ülikoolis suvel.\nLoodetavasti suvi tuleb isegi mugav.\nTahan ka oleskleda perega, õpin nii kaugel kodust." }, { "title": "Sõber palus abi (cb36fa9c-f6d8-4c91-a7bb-8f4565f0373e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühel päeval helistab sõber kella mu ukse taga.\nKell oli alles pool kümme ja ma avasin ukse meeleldi.\nMe kallistasime teineteist.\nTa palusi mult, et kas ma voiksin tal suhkrut laenata.\nTa tahtis pannkooki tegeda, aga suhkur oli otsas.\nMa ei olnud kindel, et kas mul on suhkrut ja ma vaatasin köögist.\nNatukese aja pärast leidsin ma suhkrut ja laenasin seda sõbrale.\nTa oli rõõmus ja läks kodus.\nKahe tunni pärast tõi ta mulle palju pannkooki ja tänasi, et ma suhkrut laenasin.\nMulle meeldib pannkooki eriti palju.\nMa tegin vahukoort ja me sõime pannkooki moosiga ja vahukoordega.\nSee oli tore õhtu." }, { "title": "Sünnipeäv (b7a11d2b-8cd3-4175-bf5f-3e201fc9e0c9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Soomes me peame sünnipäevapidu ainult, kui sünnipäevalaps on võike laps või juubilar.\nKui inimene saab 20- või 30-aastasest, võib pidu pidada söpradega.\n40 aastat juubelit eriti ei pidutseda.\nKeegi sünnipäevalapsed peavad suured peod, kui nad saavad 50, 60 või 70 aastat vanaks.\nKeegi sünnipäevalapsed ei taha pidutseda ja nad reisivad ära.\nSügisel minu onu sai 70-aastaseks ja tema pidi suured peod.\nMa olin niin elevil ja ostsin endale ilusa kleidi.\nMa kinkisin onule fotoraamatu ja lilled.\nSelle raamatu nimi on eesti keeles Valgust ja varju - 90 pilt Soomest.\nSelles fotoraamatus oli fotoid Soome iseseisvuse ajalt.\nSünnipäevapeol oli väga hea toit.\nMinu onu ja tema abielunaine on suurepärased kokad.\nMulle meeldib kõi pead ja ma tahaksin, et me Soomes peaksime enam pidu." }, { "title": "Sünnipäev (678d028b-2c3d-4516-8cd9-1e2c17912e5a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen sündinud 7. jaanuaril.\nSee on lähedal jõule ja sellepärast ma ei ole kunagi palju kingituse saanud.\nKui ma sain kaheksa aastat vanaks, oli mul suuret pidut.\nKülaliseid ja sugulaseid oli nii palju, et kõik ei mahtunud toolile istuma.\nMe tegime eriliseid kübaraid emaga ja ikka ku uus külaline helistasi uksekell, sai tema ilusa kübara.\nMu ema tegi suure šokolaaditorti ja see oli eriti magus.\nSeda meeldib kõigile külalisile ja mu ema oli väga rõõmus.\nMa sain palju hea kingituse aga see ei olnud tahtis.\nMe mängisime sõpradega, laulsime, jutustasime ja kõik tunsivad enda hästi.\nSeda on olnud mu kõige parem sünnipäev.\nMa loodan et kõik inimesed saavad ka toredat pidut vähemalt üks kord elus." }, { "title": "Tere ---! (1ff2f6ec-b54a-4b8d-9eaf-471810dfe9ec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tore, et sa kirjutasid!\nKuidas sul läheb?\nMinuga on juhtunud palju: sõit Eestisse läks hästi, kolime aprillis uude odavamasse korterisse ja lugesin vaheajal Mäeküla piimamehe.\nJa ema vist jätab isa maha, nii segi on ta, isa, läinud.\n\nAga palun ütle, millal ma pean otsustama, kas lähen või mitte.\nKui ma töötan järgmisel suvel ----, saan minna, aga kui ma töötan ----, ei saa.\nJa ma ei tea veel, kus ma töötan või kas ma üldse kõlban kuhugi.\n\nNüüd teen "Viron kirjallisuuden" lahti." }, { "title": "Tuleval suvel (5e7b6d93-b3fe-4e32-ad3f-85f97bd61514).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina armastan suve.\nVäljas on soe ja maasikad maitseb imehästi.\nTuleval suvel mina töötan poes Tampereel.\nKäin autol tööl, sellepärast see on päris kaugel.\nTööd on viis päeva nädalas.\nMinul on ligikaudu kolm nädalat puhkust.\nVabal ajal mina käin ujumas ja loen raamatuid väljas.\nKäin ka koeraga väljas ja ujumas metsajärvel.\nKoeral on suvel alati palav ja järvevesi javutad.\n\tSuvel mina remontidan minu puumaja, kes asuv Sastamalas.\nMina värvidan pintsliga ülakorrust ja akenaid.\nAiandus on minu igasuvine lemmiktegevus.\nTuleval suvel istutan lilli ja lõigan viljapuid tagasi.\nMulle meeldib näiteks äärelehine kibuvits ja murtudsüda.\nMarjapõõsaist saadakse loodetavasti hea saak, kust keerutada moosiks.\nTalvel keedis meeldb tuletab suvest.\n\tMinu sõbrannal on pulmad tuleval suvel.\nSõpruskond korraldada hälle polterabend kesäkuus.\nKesäkuus ka mina pidan oma sünnipäeva.\nOlen mõtelnud valmistada maasikatort.\nJaanipäevan mina sooviksin minna jaaniõhtu tantsupidusse.\nAugustis mina olen lühikesel puhkusel Turu saarestik.\nSeal on eriti ilust.\nKaljune maastik ja roheline meri ovat peenad.\n\tMinul ei tahe kirjutamisest midagi tulla.\nKülmaga kodis kipuvad sõrmed ja meel kangestuma.\nLisaks minul tuli himu maiustuste järele ja minu šokolaadibatoon oli juba söödud.\nSuvi, tule pea siia külmale Soomesse!" }, { "title": "Tutvumised Internetis (e2270c40-8630-4d92-b40e-2a37f9dbe95f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "1.\nKes on loo peategelane?\nPireti lugu: Loo peategelane on Piret.\nMarju lugu: Loo peategelane, Marju, on 33-aastane naine, kes on pärit Tallinnast.\nReinu lugu: Peategelane on keskealine mees, Rein.\n\n2. Miks ta hakkas internetist tutvusi otsima?\nPireti lugu: Piret oli uudishimulik ja sellepärast hakkas Internetist salanimel tutvusi otsima.\nMarju lugu.\nTa oli  juba tüdinud üksinda elama ja tahtis perekonna luua.\nReinu lugu: Ta oli hiljuti lahutatud ja sellepärast tal oli vaja inimestega suhelda.\n\n3. Mitmele Interneti-kuulutusele ta vastas?\nPireti lugu: Ta vastas kahekümnele mehele.\nMarju lugu: Aasta jooksul ta vastas vähemalt kümnele mehele, aga pikemalt hakkas kirjutama ainult ühe mehega.\nReinu lugu: Rein vastas aasta jooksul kümnetele kuulutusele.\n\n4. Kes vastasid tema kirjadele?\nPireti lugu: Kõik, kelle ta oli kirjutanud, vastasivad.\nMarju lugu: Marju räägib ainult Toomasest.\nVõib-olla ta oli ainus, kes vastas.\nReinu lugu: Nagu Pireti kirjadele, ka Reinu kirjadele vastasivad kõik, kelle ta oli kirjutanud.\n\n5. Millest vastajad kirjutasid?\nPireti lugu: Ühega ta rääkis kaunitest kunstidest, teisega filmidest ja toiduretseptidest.\nKallega ta tegi nalja.\nÜks vastaja kirjutas ka, et ta tahab kohe Piretiga voodisse minna.\nSee ettepanek ei Piretile meeldinud.\nMarju lugu: Marju ei räägi palju ära, aga igal juhul Toomas kutsus Marju tema juurde.\nReinu lugu: Vastajad kirjutasid omast elust: omast tööst, kui nad oli tantsimas käinud ja ka sellest, kui nende elu oli kurv.\n\n6. Kas loo peategelane kohtus mõne uue kirjasõbraga?\nPireti lugu: Piret kohtus ainult ühe mehega ja kohtumine oli tõeline läbikukkumine.\nArvan, et Piret ei enam kunagi taha kohtuda selliste meestega, kellega on kohtunud Internetis.\nMarju lugu: Ta kohtus ainult Toomasega ja on sellega väga rahul.\nPole tarvis teistega kohtuda, sest Toomas meeldib talle väga palju.\nReinu lugu: Reinu ei kohtunud mitte kellega.\n\n7. Mis lõpuks sai?\nPireti lugu: Mees kellega ta kohtus, ei meeldinud talle.\nTa küll veel uskub, et on võimalik endale elukaaslane Internetist leida.\nMarju lugu: Ta tunneb, et teda on tõesti vedanud: ta asub koos Toomasega ja on õnnelik.\nReinu lugu: Rein tunneb ennast paremini, kui siis kui oli hiljuti lahutatud ega olnud veel Internetis naistega kirjutanud.\nTal on nüüd parem eneseusaldus ja loodab, et võib veel õnne leida.\n\n8. Kas teie arvates käitus loo peategelane õigesti?\nKuidas oleksite käitunud teie?\nPireti lugu: Arvan, et Piret käitus õigesti.\nKui keegi valetaks mulle Internetis, ma ei küll tahaks temaga enam suhelda.\nMarju lugu: Minu arvates Marju oli väga ettevaatamatu, kui läks Toomase juurde.\nEi või kunagi teada, kellega kirjutad Internetis.\nTa võiks olla mingisugune kurjategija.\nReinu lugu: Minu arvates Rein mängis teiste tunnetega.\nOn küll hea, et ta on nüüd oma eluga rahul ega pole nii õnnetu, aga ta õiks küll võinud käituda taktitundelisem." }, { "title": "Türi reisi (9c879fc5-353b-4502-8df0-e562303ccab2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viie aasta eest, kui õppisin veel gümnaasiumis, sõitsin oma klassiga Eestisse.\nMinu gümnaasiumil oli sõprusekool Türis, mis oligi meie sihtkoht.\nSee Türi reis polnud minu esimene reis Eestis, aga mitte kunagi ma seal ei olnud ilma perekonnata käinud.\nNüüd oli mul üheksa eakaaslast ja kaks õpetaja kaasas.\nArvan, et pingutasin väga.\n\n  Esiteks sõitsime rongi ja laevaga Tallinnasse, kust läksime bussiga Türi linna juhtima.\nSest et pidime eesti peredes ööbima, ootati juba meid, kui tulime pärile.\nÜks tüdruk, kelle nimi oli Aveliis, võttis mind vastu.\nHetke pärast jätin oma soome sõbrale hüvasti ja siis läksin Aveliisaga tema pere poole.\nSellel õhtul ei teinud ma midagi erilist, sest olin väga väsinud.\nKui ma sain ainult voodisse minna, suigatasin kohe.\n\n  Järgmisel päeval jalutasin Aveliisaga eestlasest kooli.\nSeal käisin inglise ja vene keele ning bioloogia tunnis.\nNii põnev oli see koolipäev!\nKuigi ma ei saanud aru eesti keelest, oli tore kuulda kuidas need õpetajad rääkisid nende õpilastega.\nKoolis sõin ka lõunat, mille pärast kohtusin teiste soomlastega.\nKui soome õpetajad tulid kohale, hakkasime üheskoos Järva-Jaani nimisse külla sõitma.\nKülas käisime ühes sealses klaasitöökodas ja tuletõrjebrigaadimuuseumis.\nMäletan, et meie giid oli muuseumi pärast väga uhke.\n\n  Kui tulime tagasi Türi, oli kell umbes kuus.\n\nMõtlesin, et nüüd saan rahulikult puhata.\nAga meie eesti sõpradel oligi teised plaanitsused: nendel oli vaja diskoteekki minna ja kõigepealt veel teisse linna!\nSee päev oli küll üks kultuuripäev!\nVeel hilisel õhtul käisime koos oma pererahvadega Raplas tandsimas ja alles öösel jõudsime sealsse koju.\n\n  Kolmandal päeval sõitsin koos oma soome sõpradega Paidesse.\nSee oli laupäev ja Aveliis läks meie saatjaks.\nPaides jalutasime linnas, käisime ühes vanas lossis ja sõime lõunat ühes hubases restoranis, mis meeldis Aveliisale väga." }, { "title": "Uus dokument (983168ca-e25a-425d-a4d4-59110ad7a062).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Väga mõjutab inimese elu haridus, sellepärast kui inimesel ei ole hea teadmised, tal ei ole hea tööd.\nKui inimesel ei ole raha, siis ta ei või elada hästi.\nPaljude inimestel on väga raske iseloom, mis segab temal suhelda teiste inimestegaKa väga mõjutab inimese elu tema sõbrad, kui sõbrad on head ja vastutavad, siis ise inimene on kui tema sõbrad.\nPalju inimesed elavad vanematega, kes ei lubanud ja kontrollida nende tegevused." }, { "title": "Uusaastapidu (d30b9b9e-c682-4c94-bb95-4425251bb55a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen veetnud mitmeid erinevaid uusaastaoidusid.\nPraegu veedan uusaastat näiteks baaris.\nMäletan ikka mu lapsepõlveaja uusaastapidud.\nTäsistasimme neid kogu pere ja mõnede sugulastega kordamööda meie ja muude kodus.\nKartulikrõpsud, kartulisalat, viinerid ja limonaad olid eraldamatu osa pidu ja tähtsad asjad kõigepealt meile lastele.\nEnne poolt ööd sõime, jutlesime ja meenutasime vana aastat.\nMe lapsed ootasime kõvasti rakette.\nUusaastapidud olid siis rõõmustavad ja meeldejäävad.\nKõige parema oli see, et olime ühes ja meil oli tore.\nPidud olid erinevad kui nüüd.\nMinu meelest on tõesti meeldiv, et mul on nii häid mälestusid lapspõlvaja uusaastapidudesst.\nHarvem praegu me sugulased koguneme ühte." }, { "title": "Vanaema sünnipäev (6a370079-2c69-4a7e-b75d-bcd0ee2b8606).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tavaliselt kui minu vanaemal on olnud juubel, tal on olnud suured pidud.\nViimane suur pidu oli, kui ta sai 80 aastat vanaks.\nSeal oli kõik minu ema-poole sugulased ja neid oli palju.\nSel ajal vanaema oli veel väga energiline aga kaks aastat hiljem ta jäi haigeks ja ei saanud enam korralikult terveks.\nSellepärast kui vanaema sai 85 aastaseks ei olnud rohkem suurt pidu.\nVanaema ei oleks jaksanud mitukümmet külalist.\nMinu ema, tädid, üks täditütar ja ma pidasime talle ometi üllatuspidu.\n\tPidu oli Oulus ja kestis nädalalõpu üle.\nVanaema ööbis hotellis tädidega.\nEsimesel õhtul me sõime peenesti restoranis.\nMe ei olnud ikka söönud nii peenesti.\nPärast magustoite läksime vanaema hotellituppa.\nSeal tõstsime klaasi vanaema terviseks ja jutustasime ja naersime umbes kella kolmeni öösel.\nMa ei oleks uskunud, et mul võiks olla nii rõõmus minu vanaema ja tädidega.\nJärgmisel päeval jalutasime linnas, käisime teatris ja veel õhtul restoranis söömas." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (2aedec85-e9fe-4206-b818-29e8ab1f3bf1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et valitsusel on täis õigus panna vene õpilased eesti keeles õppima, sest me elame Eestis, ja siin ei ole kohustasi anna vene harridust.\nSellel teemal on plusse, näiteks pärast eesti kooli lõpetamist on kergem oppida ülikoolis ja inimene leiab töökoha kergemini.\n\nAga minused on ka.\nNäteks palju vene keelse õpetajaid kaotavad oma töid.\nJa ma ei saa ette kujutada mida peavad teha 12.\nklassi vene õpelased 2007. aastal.\nVeel üks asi on see, et pole teada milleni see viib.\n\nVõib olla venelased hakkavad estlaseid vihkama ja korraldama mingi negatiivse häälestatud organizatsioone.\nAga võib olla eestlased ja venelased hakkavad elama nägu üks rahvus.\nMinu meeles 2007. aastal on vaja teha nii, et eesti keeles hakkavad õppima lapsed kes on mitte vanem kui 4 klass.\nAga vanematesele klassidestele anna võimalust lõpetama kool vene keeles." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (4d468cc1-8e66-45fa-812d-02299c20e503).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Vene kool eesti keeles Ma arvan, et inimesel peab olema valik kus ja kuidas ta tahab õppida.\nEesti riigis elavad venelased ja eestlased.\nNad tahavad õppida muidugi ema keeles, aga on inimesed, kui venelased nii eestlased, kes tahavad osata eesti keelt ja vene keelt.\nNäiteks, vene inimene heameelega õpiks eesti koolis, lihtsalt sellepärast, et ta tahab osata eesti keelt, samuti tagurpidi on eestlased, kes tahavad osata vene keelt.\nMõtlen, et samuti peavad olema koolid, kus eesti keele süvaõpega.\nNäiteks, venelane saab õpida koolis ema keeles ja paraleellselt õppida eesti keel.\nKõigides vene koolides õppitakse eesti keel, aga pole kõigides süvaõppega.\n\nLõpuks, tahan öelda meie elus, meie ajas on oluline valik.\n\nInimesel peab olema valik, kus, kellena ja millal ta tahab õppida.\nMuidugi ta peab ise valida keel, mis tahab osata.\nHaridus peab olema kõigile kättesaadav ja ema keeles.\nOlen nõus, et kui inimene elab ühes riigis, siis peab osata riigikeel, aga õppida ja võib saada hariduse ema keeles või keeles, mis soovib." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (779346d2-7cd9-4c17-8168-1030869f7685).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühest küljest ma aravn et, vene koolid ei pea üleminema eesti keeles.\nVenelased voivad unistama oma emakeel, ja häbi tund oma vanemat, sest et nad on venelased ja ei oska eesti keelt.\nMa mõtlen et, õppida võrras keeles on väga raske.\nJa nad ei võtta vastu kõik informatsioon.\n\nEdasijõudmise tase langeb.\nVene lapsed võivad unistada oma traditsioonid.\nNad muutuvad oma suhtusring.\nTeisest küljest see idee on mitte paha.\nSee sobib neile venelastele kes parast kooli tahavad Eestis jääta.\nNad võivad eesti keel väga hästi õppida.\nJa koolilõppetamisega nad valdavad eesti keelt vabalt.\nNad saavad kesktase ja võivad leida hea töö.\nKõige parem viis õppetada eesti keel on suhtlemine.\nKui sa õppib ainult gramaatika see ei piisa, on vaja praktika ka.\nKõige parem otsus on jäta mõned vene koolid." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (a67870a4-38cc-4c3a-923f-50bdb4da63dc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et kes ei oska oma emakeelt see ei saa õppida teised keeled.\nSee tähendab, et venelased peavad õppima vene koolis ja veel õpima eestikeelt esimesest klassist ja, et peab ollema rohkem eesti keele tundi.\nMa arvan, et kui venelased hakkavad õppima eesti keeles, siis nad kaotavad oma rahvus, sest nad pole enam venelased ega eestlased.\nAga see pole võimalik, et inimesel pole rahvust!\nVenelased, siis unustavad oma traditsioon, oma ajalugu.\nMuidugi see on Eesti ja siin peavad elama eestlased, aga see on juba diskriminatsioon.\n\nValitsus peab tõsiselt mõtlema sellest, sest ilma tööta jääb nii palju õppetajad ja ma arvan, et venelased hakkavad protestima; ja kui peres on mõlemad vanemad on venelased nad ei saa aidata oma lapsele ta ei saa korralikult õppida see tähendab, et ta saab pahad hinded ja ta ei saa minna ülikooli ja ta ei saa töötada.\n\nMinu arvates peab olema nii, et venelased õppivad vene koolis eesti keele süvaõpemisega ja pärast kooli nad lähevad eesti ülikooli.\n\nSee on kõige ratsenalsem viis!\nSee on isegi parem, sest inimene juba tead kaks keelt vene ja eesti see tähendab, et temal on rohkem võimalusi." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (ed694799-7520-4f2a-9878-2175e8fea371).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et kasulikum oleks, et kõikjal venelatel koolidel õppimiskeel oleks eesti keelt.\nSest mulle tundub, et nii oleks kergem õppida riigikeelt.\nMinu arvamus, et kui sa elad Eestis, sa pead oskama riigi keelt.\n\nPraegu on nii palju eesti keele kursusi ja need, kes tahavad eesti keelt oska väga hästi, nad külastavad need kursused.\nKui see ei aita, kui sa tahad täiesti õppida keelt, ennekõike on vajalik suhtlemine.\nSellepärast, kui koolides õppimiskeelt tuleb eesti keelt, siis lastele tuleb kergem täiendada oma eesti keeleteadmist.\nMuidugi, esialgu tuleb väga raske, kuid tulevikus neil ei tule probleemi tööga ja suhtlemisega.\nMa tulen õppida ja väga rõõmus, et siin õppimiskeel on eesti keelt.\nPraegu mul on väga raske.\nKui ma arvan, et see aitab mulle parem oska eesti keelt.\nMillal ma õppisin koolis, meil kõik tunnid olid vene keeles ja eesti keele tund oli kaks korda nädalas.\nMa tean, et see on väga vähe ja ebareaalne saada head eesti keele teadmist.\nMa tean, et praegu koolides on rohkem eesti keele tundi ja lastel on eesti keele tase on kõrgem.\nKui minu arvamus, et on vajalik, et seadustega oli kehtestatud eesti keele õppimiskeelt." }, { "title": "Viron kotiaine Minu sõber (709a6706-f900-4d18-9471-f10e8064630f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu kõige parem sõber on Tuuli.\nTa on kahekümne ühe aastane.\nOleme igal aastal sündinud.\nTuuli on üliõpilane ega käi tööl ehk on vaene nagu kirikurott.\nTa õpib ajalugu Helsinki ülikoolis.\nTemast tuleb ajalugu õpetaja.\n\nTuuli on vaba ja vallaline.\n\nTuuli on minu lapsepõlvesõber.\nOlime beebit kui tutvusime.\nMeie emad on sõbrad, nad töötavad polikliinikus.\nMul on noorem õde aga Tuuli on ainuke laps.\nElasime Karstulas ja käisime kooli ühes.\nNäeksime teineteist iga päev.\nKui olime viieteist aastaset, läksime sala koos Jyväskylä.\nEmad vihastusid.\nSee oli ainult väike seiklus!\nKui olime üheksateist aastaset reisime minek Karstulast.\nMina läksin Tamperesse ja Tuuli Helsinkisse.\nNüüd mul on uued sõbrad Tamperes ja Tuulil Helsinkis, aga Tuuli on edasi minu köige parem sõber.\nHelistan Tuulile peaaegu iga päev ja näeme nädalelõpedel.\nJärgmisel suvel läheme päris kindlasti Hispaaniasse: me kummagi armastame reisimist.\nTuuli armastab ka tantsida ja ratsutada.\nTa tantsib kaks korda nädalas, iga korda ühe tunni.\nTa käib hobustallil kolm või saati neli korda nädalas!\nTuuli soosik hobunen on Täht, aga tal ei ole oma hobust, kunas see oleks liiga kallist.\nTuuli ratsutab hästi.\nTuuli ei vaata televiisorit, tal ei ole aega.\n\nTuuli on väga ilus tüdruk.\nTa on pikem kui mina ja sihvakas, mitte paks.\nTal on punased, pikkad juuksed ja silmad sinised nagu suvine taevas.\nTal on tedretäheline nöpsnina ja meelad huuled.\nTuuli naurab sagedasti, meil on aina nii palju mugav kui oleme koos.\nTema naeratus on soe nagu päike.\nIlma sõbrata oleks elu nüri ja hall.\nTuulil on aina keegi lõbus idee!\nMa armastan oma sõbra." }, { "title": "Äpardus (ed7a2d63-33ff-4658-b688-8237cb52089b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle juhtus täna üks pahandav äpardus.\nOlen juba mitu aastat teadnud, et mu käsitööoskus pole kõige parem ja sellepärast ma üldiselt midagi ei õmble.\nKui mul on vaja püksiharud lühendada, siis viin ne emale ja kui mu jopest tuleb nööp ära, siis minem jälle ema juurde ja palun, et ta õmbleb nööp tagasi külge.\nMa ei oska ka mitte labakindaid või sokkid kududa.\nKui mul oli sund koolis käsitöid teha, olin alati viimane, kes sai oma töö valmis.\nOn siis selge, et tänapäeval ma ei õmble või kudu midagi suure rõõmuga.\nTäna mul oli sund pika aja järel jälle õmmelda.\nMu poiss läks prugid ära viima ja tuli kohe tagasi ja vandus.\nKüsin, et mis tal viga on ja ta näidas mulle oma pükste.\nTema jalg oli tabanud prügikasti nurgasse ja siis tema püksid rebenenud.\nSiis sattusin paanikasse.\nTeadsin, et mu poiss ei oska õmmelda mitte midagi.\nTa õmbleb veel halvem kui mina!\nOli selge, et ma pean nad püksid parandada, sest pole meeldiv sõita jalgrattaga kesklinnasse kui püksid on katki.\nVõtsin nõela, käärid ja niiti esile ja hakkasin siis õmblema.\nEsiteks kõik juhtus hästi.\nÕmblemine läks libedalt.\nTorgasin enda nõelaga ainult ühe korra!\nKohe olin juba valmis.\nSiis mu poiss pani püksid selga.\nNad oli nii head ja ma olin sellega rahul.\nAga just kui ohasin kergendatult, mu poiss hakkas laitma oma käsi taskusse.\nKäsi ei mindud siia.\nKäsitasin, mida olin tehnud.\nOlin õmblenud tema tasku kinni.\nEi jäänud muud üle kui hakata jälle seda vastikut asja tegema: õmblema." }, { "title": "Õpetajatest (bec6d23d-3b8e-44a7-b149-4a6cc5276872).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õpetajal on erinevaid roole, sõltuvalt sellest, millal aastal õpilased on.\nVäikesed koolilapsed vajavad hoidjat ja hooldajat, võib olla et päris lohutaja.\nNemad vajavad appi praktilisis asjudes.\nTavaliselt esimeses ja teises klassis õpetaja on laste suur idol või päris elu esimene armastus.\nÕpetaja teab kõik asjad, ja vanemad ikka teavad vähem ja vähem.\nSuuremad õpilased vajavad liiderit, kes hoolt peab sellegi eest, et kõik sujub.\nTema on infoallikas aga ka kontrollija.\nEriti täna päeva kouludes on mingisugusi probleeme õpilaste käitumisega, ja õpetaja tähtis ülesanne ongi kaitsta klassi töörahu.\n\n    Minu arvamusel kõige tähtsam asja õpetaja jaoks on see, et tema saa aru oma õpilaste erinevatest loomuseist ja vajaduseist.\nÕpilased on ka indiviide, ja neid peab kohtlema erinevatel viisidel.\nMõni vajab enam appi õpimisega, mõni vajab kontrollimist, mõni tahab iseseisvalt töötada.\nAga õpetaja peab alati auktoriteet ja mõjuvõim olema.\n\nÕpetaja voib ja ikka peab sõbralik oma õpilaste vastu olema, aga tema ei pea nende sõber olema.\nÕpetaja ei pea kui üks õpilane teiste hulgas olema, vaid tema peab oma koht teatma ja tema peab ka nõudlik ja range olema, kui on vaja.\n\nTema on alati oma rühma või klassi juht.\n\n   Kõige paremad mälestused on mulle jäänud nendest õpetajadest, kes olid väga huvitatud oma tööst ja erialast.\nEriti mälestan ema keele õpetaja, kes õpetas mind kaheksandas ja üheksandas klassis.\n\nTeda huvitas kirjandus ja eriti sooma-ugrilaste rahvaste folkloor, ja arvan, et on tema teene (või viga) et ned asjad ka mind huvitavad.\nTema tunnid polnud kunagi üksluised ja igavad, vaid tema oskas ka rasked asjad avaldada sellel viisil, et õpilased said aru.\nImelik küll, ma ei mäleta, et mitte keegi minu rootsi keele õpetajadest oleks olnud eriti spetsiaalne, meelsamini tundus, et nemad olid koolis ainult tööl, ja õpetamine või rootsi keel ei neid eriti huvitanud.\nSelle asemel inglise keeles olid väga innustavaid õpetajaid.\nÜkskõik õpin nüüd rootsi, mitte inglise keelt." }, { "title": "Ühe eseme ajalugu (4806b397-fae8-43cc-b085-6ff22734fd64).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sellel korda me ajame juttu ühest minule väga tähtsast esemest, minu omast tume punasest Philipsi vinüül plaat mängijast.\nSelle eseme ajalugu alustas kuuekümnendatel aastatel Saksa vabariigis, Philipsi vabrikul.\nSee ehitajad olid Sakslased noored mehed, kes töötas väikese raha eest Philipsi suures vabrikus.\nSellel ajal oli Sakslased kiindnud kuulama juba rock muusikat mis oli pärit välismaalt.\nMa usun et selle plaati mängijal on kuulatud Elvis Presleyt nagu Ziggi Stardustit.\nAga kuidas see minu oma mängija soome sai seda me ei tea.\nMa leisin selle ühest väikest poest, kus müüakse vanu esemeid.\nMa vaatasin seda väljast nagu see oleks olnud minu esimene tüdruk.\nMa teasin et minu on vältimatuselt saada see endaks.\nSee oli nii väike ja näitas välja nii üksikult seal klaasi taga, ja kui üks nädal oli innud olingi mina juba kuskilt saanud rahad ja käisin sisse poesse.\nPoe müüjanna vaatas mind ja tahtis teada mis ma siin poes teen.\nMuidugi on ebanormaalne et noor poiss saab sisse poesse ja tahab mingisuguse vana esme endale.\nPaar aastat tagasi ma parandasin see väikse vinüülplaati mängija.\n\nSellal ajal olin ma juba kolm aastat kogunud muusikat ja ise mõtlesin et oleks lahe kui ma saaksin see mängija töötama.\nSiis ma parandasin seda minu väikeses ühetoalises korteris kaks nädalat ehkki väljas oli kevad ja kõik minu sõbrad helistas minule kogu aeg ja küsivad et kus ma olen ja mis ma teen ja tantsivad minu ka jooma minna... Kahe nätala pärast ma sain kui saingi see parantaduks, ja mis rõõmu ma sain siit.\nMa käisin väljas seega ja mä istusin pargides, mängin plaatid taeva all ja ainult vaatasin pargist terve linna üle..\nKui ma kolisin Tartu oli see ka esimene asi mis ma kaasa võtsin (see plus umbes 150 väikest plaati mis kutsutakse soome keeles seitse tolliseks.) Mul oli palju appi sest mängijast kui m a olin esimesel nätalal täiesti võõras linnas ja ma ei veel tundnud kedagi.\nMa vaatasin üle Tartu linna ja sain palju leevendust muusikast, mis mul oli kaasa.\nPraegu on see mängija minu kappi peal ja see ongi praegu üks minu lemmik ese." }, { "title": "Üks tore tutvus (d8e1937d-e42d-4989-8cfe-0c6ca7d533b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üks eriti tore kohtumine juhtus pool aasta tagasi, kui olin õhtul ühel klubil kuulamas huvitavad muusikat, millist ei kuula Oulus tihti.\nKuulasin, kui diskor mängib muusikat ja selle järel läksin mu sõbraga teisele klubile, sest meil oli palju mist kahekesi rääkida.\nAga sellel teisel klubil juhtus nii tore kohtumine, et peaaegu unustasin oma sõbra.\nDiskor, kes oli mänginud esimesel klubil oli ka tulnud sellele teisele klubile.\nSeal ta alustas vestlust minuga.\nRääkisime kõigist asjadest maa ja taeva vahel: muusikast, mida ta oli varemini mänginud, politiikast, kirjandusest, Venemaast ja isegi budismist.\nSaime aru, et oliksime mõlemad tahtnud jo ammu teine teisele räägida, aga kumbki ei olnud tohtinud.\nSellepärast nüüd, kui tohime, aeg läks kui lennates.\nMu sõbra, kellega olin sellele klubile tulnud, läks ära, aga ma istusin veel diskoriga.\nTa jättis endast väga hea mulje: oli džentelmenlik ja kuulas, mida ma öelsin, aga polnud ise vait, vaid rääkis ära oma arvamused.\nMõtlesin, et tahan küll kindlasti temaga veel kohtuda.\nAga ma ei jõudnud seda ära ütelda enne kui ta küsis, kas tohiksime vahetada telefoninumbrit.\nLoomulikult vastasin, et heameelega.\nPärast seda oleme enam-vähem iga päev kohtunud ja käime pikemat aega.\nOlen väga rõõmus meie kohtumise üle." }, { "title": "A.H Tammsaare - Tõde ja õigus (0a619398-d0a0-4530-9614-ea1fa27fbcca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "A.\nH. Tammsaare suurteose esmases osas jutt käib peremees Andresest, tema töötamisest oma talu kallal ning tema naabriga sõnelemisest.\nTuhande kaheksasaja kolmanda veerandi lõpul Andres ja tema noor perenaine Krõõt kolivad Vargamäe Eespere talusse elama.\nSeda kohta kutsutakse ka Mäe taluks.\nNende naabris asub Oru talu, kus elab oma perega Tagapere peremees Pearu, kes tahab uued naabrid Vargamäelt ära ajada ning kiusab Andrest alati kui võimalik.\n\nEespere maa on väga vesine ja kivine ja vajab sellepärast väga palju ületöötamist.\nAga Andres on väga sihikindel ja töökas mees, kes rügab hommikust õhtuni, juba liigagi palju nii, et oma naise väsimust ja õnnetust ta ei märga.\n\nKui viisakas ja andlik Krõõt viimaks sünnitab Andresele poisslapse, on tema koorem olnud liiga raske.\nPärast Krõõda surma peab Sauna-Mari talu kolima lapsi hoiama.\nSauna-Mari on Eespere talu endise sulase Jussi abikaasa aga kui ta sellest hoolimata elab talus Andresega, hakkavad inimesed varsti räägima.\nEriti saunatädi kiusab Jussi selliste juttudega, kuni tema on veendunud selle, et Mari ei enam talust välja tule.\nSiis pussitab Jussi Andrest öösel teel ja lõpult paneb silmuse kaela ja tapab end ära.\nHiljem Sauna-Mari ja Andres astuvad abiellu, aga veel pulmapidul kaikub vastik laul Marist, Jussist ja Andresest.\nSeda lorilaulu on Laulu-Lullult muidugi Oru Pearu tellinud.\n\nTeose lõpupool kujutab enamalt jaolt Vargamäe laste elu, eriti Indreki kogemusi.\nVargamäe naabride vahel ainult lapsed tegelevad teine teistega, ja kui Mäe tütar Liisi ja Oru poeg Joosep lahkuvad Varagmäelt hiljem ei tegele mitte ükski.\nVargamäele tuleb ka suur haigus mis viib hauda ning Mari lapsed kui Andrese tüdruk Anni.\n\nMõlemad Andrese poissid noor Andres ning Indrek otsustavad lahkuda kodutalust.\nAndres kroonu ja Indrek linnasse edasi õppima, ja nii jäävad õnnetu vana Andres ja Mari Vargamäele nuutama." }, { "title": "Analüüs Maimu Bergi raamatust Ma armastasin venelast (ea102c18-973f-4e2c-adf8-7e581e61c8ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keelatud armastus Lugesin Maimu Bergi \"Ma armastasin venelast\".\nKunagi varem ma ei olnud kuulnud sellest kirjanikust midagi, ainult võtsin juhuslikult ühe raamatu riiulist kuna jalutasin ringi raamatukogus.\nAga see oligi väga meeldiv üllatus tutvuda Maimu Bergi loometööga.\n\n  \"Ma armastasin venelast\" on peen, tundlik ja delikaatne kujutis inimese iseloomust eriti kuna inimesed armuvad, armastavad ning tundvad teine teise vastu armukadedust.\nJa veel kui see armumine on enam vähem tabuks peetud, keelatud.\n\nRomaan ongi tõeline keelatu armastuse tõend, mis on kirjutatud terava tähelepanuvõimega.\n  Ja mitte lihtsalt natukene keelatu aga mitmel kombel ning mitmekordselt keelatu armastuse lugu.\n  Berg käsitleb romaanis seksuaalsusega seotuid tabusid ning üritab astuda nende üle või pisut purustada neid.\nJutustus jõuab edasi nii moodi et lugeja nagu lihtsalt  möödub ühe naise elulooga lugetes väikseid tükke romaani peategelase, Irma, elust ja armumisist lapsepõlves, nooruses ning täiseal.\n\n  Irma elu esimene keelatud armastus on venekeelne tüdruk, Inna.\nSiia ongi kohe esimene tõeline tabu.\nArmastada mitte meest aga armuda samasooga ja veel venekeelsega.\n\nMitmekordselt õudne käitumine.\nSuhe siis pole tavalinen mehe ja naise vaheline vaid selline örn varase nooruse tegelevus  mis seob kahe sama sugupoolese inimese vahel.\nAga sellel armastusel on ka kõik tunnused mida peetakse \"tõelise\" armastuse juurde kuulumiseks.\nOn erinevaid tundeid ja juba isegi erootika nende hulgas.\nSiin on siis küsimus vähemalt kahekordselt keelatust armastusest: kui eestlane armastab venelast ja naine naist.\n\n  Järgmine armastus on tabu vanema ja noorema vahel.\nJa siin ei saa ennast hoida selle mõtte eest et lugu on nii nagu kuulsa V. Nabokovi \"Lolita\" aga nüüd võime sisse elada sündmused noore tüdruku silmi läbi.\nIrmal on lapsepõlves olnud kopsud haiged ja tema on käinud röntgenis kus on olnud arstina vanem umbes nelikümne aastane mees.\nIrma armub temasse ja nii algab seksuaalne suhe noore kolmeteistaastase Irma ja isalise kopsuarsti vahel.\n\nLihtsalt võib õelda et Irma vajab vanema mehe kaitset elusse.\nKui oma isa ei ole ega tule tagasi sealt kaugelt venemaalt kus ta teeb midagi... kas ei taha või ei pääse, täpselt väike Irma aru ei saa, eriti kui ema ega keegi teine taha rääkida isast midagi.\n\nVaikimise müür.\nÕudne häbilik tundmus hõljub selle saladuse üle.\nJa hirm.\nParem unustada.\nJa nii Irma ka vaistlikult tundeb ning tajub et parem kui ei küsi.\n\nSiiski ta mõtleb et kui isa istub venemaal oma majas, ega pääse tema juurde.\nJa isast ta teab ainult et tema on pildipeal ilus ja tumedapäine.\nAga ikkagi ema tähendab et \"ära räägi kunagi kellegagi isast\" Ometi see et isa puudus on üks selgitus sellele et Irma alati armub kritiikita kõikidesse.\nTa lihtsalt tahab leida keegi kes paneb tähele tema armutundeid.\n\n  Hiljem Irma elus juhtub nii et tema ongi ise see vanem osapool suhetes.\nJälle keelatud armumine.\n\nNoore mehega toimub palav suhe aga samal ajal Irma mõtleb et nagunii see pole tõsine ja kindlasti ei taha temaga abielluda.\n\nSelles loos eriti hinnan seda kui Maimu Berg oskab asetuda noore mehe seisukohta.\nNoore, väga  armukadeda mehe pea sisse on ta leidnud tee ega see pole ühtki hetke ebausutav.\nKui ma oleks lugenud oma päiviku märkmeid mida olen joonistatud kaheksateist aastasena esimese murratu südametüki järel.\n\n  Varem juba võrdlesin seda romaani Nabokoviga aga siin on ka kujundeid Viivi Luigi \"Ajaloo iluga\" ja eriti \"Seitsmes rahukevad\"-teosega.\nNii nagu et mõlemad kujundavad Eesti asju laste silmide läbi.\nJa mõlemad on mälestusi sõja järel sündnud põlvkonna lapsepõlvest, millal eriti mehi oli vähe.\nPalju oli venemaal ja mujal ning osa oli ka tooni veenud.\nHirm, häbi ja valesid ümbritsevad elu.\nNatukene õudne atmosfäär lapsele üles kasvada aga teiselt poolt igavesti ajaloos on lased oskanud mugaduda kõigesse.\nJa elada nii nagu alati kõikjal kõikidel aegadel.\nMängida mängu, armuda kellegagi, oli see siis lubatud või ei ja nii edasi.\nVahel kaebu isa järgi tuleb peale aga elu läheb siiski edasi.\n\n  Ühtekokku minu meelest Maimu Berg kirjutab nii usutavalt et pole võimalik mõtelda muud kui et Maimu eluloos on olnud samasuguseid jooni.\nLugesin küll tema intervjuu Päevalehest aga täpselt nüüd ei mäleta.\nVõib olla et tema mainis et tal on alati loomingutes jooneid oma eluloost aga täpselt need juhtumid pole kellelegi juhtunud." }, { "title": "Arvo Valton Fööniks. (a765d784-151e-4c06-8d1d-139046ed146c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvo Valtoni Fööniks on väga huvitav romaan.\nSee jutustab ühest eesti kirjanikust, Joorust, ja tema perest, ning Eesti ühiskonnast 1980-ndate aastate lõpul.\nValtoni kirjutamisstiil on erinev teisist teksteist, mis olen lugenud, ja minu arvates ta oskab küll hästi kirjutada.\nKui ma lugesin romaani, võisin kujutleda, kuidas tekst oleks soomeks kirjutatud.\n\nMuidugi ei saanud ma aru kõigest, mist romaanis kirjutati, sest keel oli väga rasket.\nValton kasutab mitu sõnu mist ma ei saa aru, aga ma arvan, et ta on väga tark ja hea kirjanik.\n\nMa ei olnud varem lugenud eesti romaane.\nNagu ütlesin, oli Valtoni teksti üsna raske lugeda, sest mu sõnavara ei ole veel nii suur, et võiksin kõigest aru saada, ja ma ei taha kõige sõnaraamatust vaadata - see oleks liiga suur töö.\nArvan, et kui mul oleks rohkem aega, võiksin paremini eesti kirjandust lugeda.\nSee ei ole nii tore võõrkeelist kirjandust lugeda, kui ei või sellele hästi kontsentreeruda.\nIgal juhul on kõige tähtisam teksti idee (või süžee) mõista: kõigi sõnu ei tarvitse teada.\n\nValton kujutab palju ja tema keel on väga ilmekat.\n\nTa kasutab adjektiive, lühikesi lauseid ja metafoori.\nRaamat algab sellest, et jutustatakse kirjaniku vaimust.\nPean ütlema, et sellelt ei saanud ma palju aru, aga siin kirjutatakse et igaühel kirjanikul on vaim, mis loomulikult erineb teiste kirjanike ja muude inimeste vaimudest.\nMulle tuli meelde, et Valton kirjutaks endast, kui ta Jooru elust jutustas.\nArvan et Jooru mõtted hästi ka autoorile sobivad, aga muidugi ei või ma olla kindel, kest ta kirjutab.\nIkkagi meeldib mulle sellisi asju mõtelda.\n\nAutoor ei karda midagi kirjutada.\nTa kujutab inimesi nii kui ta tahab.\nOleks huvitav romaani rohkem lugeda ja märgata, kas Valton ka Eesti ühiskonda spetsiaalsel viisil kujutab.\nTa on ka otsekohene: näiteks Jooru ja ühe noore naise ühisest erootilisest hetkest räägitakse kahe lehekülje aja.\nAlguseks ei mõistnud ma, mis juhtus, aga natuke hiljem lehitsesin lehekülgi tagasi ja hakkasin uuesti lugema: siis mõistsin et sellest tegevusest oli räägitud juba pisemalt.\nOli piinlik ja veider, et ma vaid lugesin ja lugesin ega saanud aru, mis kirjutatakse, aga vist on hea et vähemalt hiljem sain aru sellelt.\n\nTahaksin veel tema kirjaniku romaane või muid tekste lugeda.\nArvo Valton tuntub mõnusalt kirjanikult ja oleks hea, kui tema tekste ka soomeks tõlgitaks.\nMuidugi oleks hea tema loomingut algupärasel keelel lugeda - esiteks peataks rohkem eesti keelt oskama.\nOlen rahul, et valisin selle raamatu, sest arvan, et muidu ei oleks ma kunagi seda lugenud.\nÜritan romaani mõnikord lõpuni lugeda - siiski praegu ei ole mul nii palju aega sellele." }, { "title": "AUTOGA PÄIKESELISELT MAALT ÖISESSE TURUSSE (04a957b6-7248-4652-a288-a1c4ab1fe300).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käisin suvel 2009 tööl Viiala apteekis.\nSageli suvepäevad olid kuumad, ja vahel töö tundus tüütu.\nÜhel kuumal ja üksluisel päeval saatsin tekstisõnumi sõbrale: \"Ma ei jaksa teda elu!\nLähe minuga kuhugi torele kohale!\n\"   Nii me Jessega pärast tööd pakkisime reisimoona, kitarri ja teki autosse ja hakkasime sõitma.\nMeil ei olnud meeles mitte kohta, kuhu tahtnuksime minna, mistõttu heitsime liisku mündiga.\nKui münt näitas kulli, pöörasime paremale, aga kui see oli kiri, pöörasime vasakule.\nMünt juhtis meie esiteks Vesilahtisse.\nSõitsime aknad lahti maa-maastikesse ja kuulasime muusikat.\nPõllud olid kuldsed ja karjamaal sõid pruunid hobused.\nPäike paistis ilusalt siniselt taevalt.\nPeatusime Lempäälä Päivääneeme hunnikkalmistu randa imetlema ilusat järvemaastikku ja sööma reisimoona.\nOli rahulist ja vaikset.\n\nMeeleolud rikkus ainult sääsed ja kihulased, aga need kuuluvad soome suvesse.\n\nMeil oli tore kui ajasime igasugu jutte ja nalja heitsime.\n\n  Münt hakkas juhtima meie sõitma ringi - saime tagasi Vesilahti kesklinna.\nSiis me otsustasime, et läheme lõuna poole sõitma.\n\nSõitsime 9-teed mööda Loimaani.\nPahkapirtti puhkekoha parkmiskohal jätsime lühikese reispäeviku Pahkapirtti postkasti ja musitseerisime hetke: Jesse mängis kitarri ja mina laulsin.\nSiis sõitsime Loimaa kesklinna, aga see linn oli väga tüütav, mistõttu läksime Forssa.\n\n  Hämarik oli juba käes, kui saabusime teeristi, mis oli teeviit: vasakule \"TAMPERE 104\", paremale \"TURKU 89\".\nEnam me ei viskanud kulli ja kirja, vaan tahaksime minna Turusse.\nTahaksime teha midagi toreda, põnevat ja vähe hullu.\nSiis pöörasime paremale, kõhus pinev tundmus seiklusest.\n\n  Jõudsime Turkusse keskööl.\nSuundusime Turu linnuse poole ja õnneks leidsime parkimiskohan just linnuse kõrvalt.\nVõtsime ka teki, päiketeki kaasa.\nSee oli hea, sest öö oli natuke kõle.\nAga Jessel ei olnud külm, poistel ei ole tihti külm, mistõttu ma sain ennast soojendada teki sees.\nKõndisime linnuse õues murul paljajalu, balansseerisime müüridel ja laulsime.\nMeid vastu tuli kaks noort meest, kes ütlesid, et teiselt poolelt pääsetakse linnuse siseõuesse.\nSiis läksime ringiga linnuse teisele poolele ja väravast läbi.\n\nSiseõuelt linnus oli väga ilusa ja võimas.\nVaatasime ringi ja uuritasime kõik kohad läbi.\n\n  Siis jalutasime sadamasse.\nTahaksime näha mere, aga sealt me ei seda hästi näinud.\nLäksime tagasi auto juure ja hakkasime sõitma.\nSõitsime ringi linnas ja parkisime Aurajõe äärele.\nVõtsime jälle päiketeki kaasa ja istusime maha paadisillale restoranlaeva vastas.\nLaulsime Ultra Bra laule ja unelesime tulevikust ja sellest, et meie ei peaks mitte kunagi minna tagasi koju, töötada või teha midagi muud kui lihtsalt olla.\nUnelesime ka sellest, et võiksime elada väikeses paadis ja teha kõike mida sõbrad teevad: lugeda pildisarju, keeta spagetti ja õngitseda.\nMillist elu see olisga!\n\n  Kell oli peaaegu kolm ööl, kui hakkasime olema väsinud.\n\nSõitsime kõigepealt McDonald'sisse ja sõime juusthamburgerid.\nSiis sõitsime kõrvalisele kohale autoga ja hakkasime magama auto sees.\nKell kuus ärasime.\nOli väga külm, aga ilusat.\nPäike tõusis, ja me hakkasime sõitama koju poole.\nAura ABC:l sõime hommikut: batooni ja puuvilju.\nMäletan ähmaselt ja usun, et Jesse jõi kohvi.\nMa ei vajanud seda jooda, aga olin üleval, sest tahaksin Jesse ärkvel hoida.\n\n  Tee koju ei olnud üldsegi mitte nii põnev kui tee Turusse.\n\nOli tavaline suvepäev, inimised sõitsid autoga, kes kuhu.\nKell kaheksa või üheksa olime kodus Viialas.\nKohe kui olin kodus, läksin otseteed voodisse ja hakkasin magama.\nAutoreis Turusse oli olnud impulsiivne ja hull idee, aga hirmsa lõbus ja väga unustamatu!" }, { "title": "B2 2018 III_001-004 (b2b10ce4-4700-4229-a4ae-0ff912fe9e98).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Riho ja Martin.\nHiljuti ma korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ja ajakirju. \nNagu te teate ma tegelen spoordiga ja enam raamatuid ja ajakirju seotud spordiga ja toidumisega. \nPalju raamatuid ja ajakirju ma juba loetasin läbi, selle pärast ma lahendasin miski ära anda või ära müüa, selle pärast et on mõned raamatuid küllalt kallis ja ma ostsin need Veenemaal ja Väälismaal.\nKuna ma juba ammu tegen spoordiga ja samuti palju loetasin sellest.\nMuidugi miski ma jäätsin endale mis seotud minu töökohast, kuna ma töötan iT firmas, seda arvutist seotud raamatuid ja ajakirju.\nVõib olla te andate mulle nõu mis teha teised raamatuid ja ajakirja, mida keegi ei soovi. Selle pärast, et mul on väga vana ja katki raamatuid ja ajakirja.\nLugupidamisega Viktor" }, { "title": "B2 2018 III_001-019 (5e48ee8a-07a7-4f0a-bb48-9167a4b6f054).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Raamatute ära andmine!\nMu kallid sõbrad!\nTe olete kõik kursis, et ma koolin oma väiksest korterist. \nSeos sellega korrastasin oma raamaturiiuleid ning leidsin raamatud ja ajakirju, mida enam ei vaja ja tahan need Teile ära anda.\nEsiteks, mul on väga palju tansu raamatuid. \nPalju neist on kirjutanud tuntud baleriin M.Murdmaa.\nKuna ma enam ei saa tantsida ega õpetada ja ei tahaks, et midagi meenutas mulle mineviku elust, pakun teile.\nTeiseks, mul on sada balleti ajakirju, kus kirjeldakse tuntude tantsijate eluloost ja kunstist.\nKui olete sellest huvitatud, siis kirjutage mulle, palun. \nSee on täiesti tasuta, aga kui teil on soov, siis võite teha väikse anetust. \nKogutud raha läheb \"Uus Elu\" fondi.\nNB! Kui, aga te ei ole huvitatud, siis võib olla saaksite midagi soovida, mida teha raamatutega ja ajakirjutega. \nKellele veel saab need pakkuda?\nSuur tänu tähelepanu eest!\nLugupidamisega Eeva." }, { "title": "B2 2018 III_001-028 (20208b99-2ad3-4c2a-941c-4b2bc1cd919c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, eile leidsin raamatuid ja ajakirju, mida mina enam ei kasuta.\nRaamatuid ja ajakirju on huvitavad, aga mina lugesin neid juba paar korda ja tean, et rohkem ei loe tulevikus. \nViskan mina ei taha neid asju, siis kirjutan teile, äkki te soovite võtta mõned neist endale.\nKui huvilised on, siis mina saan raamatuid ja ajakirju posti teel saada, või me saame kohtuda kusagil, kus on mugav mõlemale.\nKui teie tutavad meeldivad mõned raamatud, siis te saate minu telefoninumbri anda ja siis me saame kokkuleppida mis päev ja mis kell soobib mõlemale.\nIgas juhus andke mulle teada, missugused raamatuid ja ajakirju soovite.\nRaamatuid ja ajakirju nimekiri saadan teile natukene hiljem, kui vaatan kõik neid üles.\nSiis mul on ka veel küsimus teie poole, äkki mõned raamatuid ja ajakirju keegi ei soovi, siis võib olla te teate, kuhu mina saan neid viia ära, või meil on linnas selline koht, kus kõik vanad ja ei ole kasutatav raamatuid ja ajakirju võib jääda, sest lihtsalt visata neid, mina ei saa.\nOotan teie vastust.\nParimate soovitega, Eeva" }, { "title": "B2 2018 III_001-048 (9138e3f3-9b6f-4a47-932b-a2e37dfc531c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Eeva! \nVabanda mind, et nii palju aega ei kirjutanud Sulle. \nKahjuks mul ei olnud aega ja võimalust, aga nüüd istun ja kirjutan. \nTahan kirjutada Sulle sellest, et paar päeva tagasi ma leidsin raamatuid ja vanaid ajakirje. \nÕnneks ma lugesin kõik neid raamatuid läbi juba kaks aastat tagasi ning tahan küsida Sinu käest, kas keegi tahaks neid endale? \nRammatud on väga erinevad. \nOn raamatud nii lastele kui ka täiskasvanutele. \nRaamatute seas on väga huvitavad eesti teosed, eesti lasteraamat \"Sipsik\", inglise keelsed muinasjutud, prantsuse keelne klaasika ja isegi hiina keele õpik. \nSelleks, et need raamatud endale saada on vaja kirjutada kiri mulle, kus on kirjutatud miks need raamatud peavad olema just sellel inimestel. \nKiri peab olema umbes 100 sõna ning kelle kiri mulle meeldib kõige rohkem, siis see inimene saab need väljaandeid endale. \nTahaksin küsida Sinu käest, kas Sul on niisugused sõbrad või sugulased, kellele meeldib lugeda raamatuid ja ajakirju? \nVaatamata sellele, kui mitte keegi ei soovi neid raamatuid, mida siis teha? \nAnda palun nõu. \nOotan Sinust vastust. \nParimate soovidega, Polina" }, { "title": "B2 2018 III_002-005 (782f07a7-0e05-4cb7-a487-e32192e19e2a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid sõbrad! \nEelmisel nädalal mina korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ning (ja) ning ajakirju, mida ei vaja minule. \nMa tahan neid ära anda Teile. \nPõhiliselt need raamatud on juba loetud minuga. \nRaamatud on armastusest, ajaloost ja loomadest. \nAjakirjad on väga huvitavad naiste jaoks, peamiselt need on moest ja ilust. \nSeal on väga palju soovitusi kuidas hoolitseda oma välimuse eest. \nOleks tore, kui keegi tahaks neid lugeda ja võtta endale. \nKas Te tahaksite neid saada? \nKui Teil on selline soov, siis saatke palun mulle mailiga missugust huvitavat ja naljast fotot. \nSiis mina saan aru, et Te tahaksite saada minu kirjandust. \nja siis me otsustame, kuidas ja millal mina saan ära anda need Teile! \nAga kui te ei taha neid, siis andke palun mulle teada, kuidas siis mina saan neid kasutada veel. \nMina ootan Teie fotosid või vastust. \nHeade soovidega, Teie Alisa." }, { "title": "B2 2018 III_002-008 (4dd2fbec-7f0f-4e6d-b8ad-cb6708b1f067).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Head sõbrad! \nPaar päeva tagasi ma leidsin oma raamaturiiulitel raamatuid ja ajakirju, mida mulle enam ei vaja. \nNeed raamatud seotud remondiga, kuna ma tegin 3 aastat tagasi remondi nii köögis kui ka magamistoas ja tol ajal võtsin raamatud endale, aga minu remont on tehtud ja tahan ära anda neid. \nAjakirjad moest, mulle ka ei vaja, sest olen lahkunud oma abikaasaga ja praegu elan üksinda. \nAbikaasale meeldis lugeda ajakirjad. \nVõibolla keegi tahaks endale neid võtta? \nMul on pakkumiseks mitu laadi väljaandeid, näiteks vinüül ja mänguasjad. \nNeed on kõik normaalses seisundis. \nMa ei kasuta neid 5 aastat, aga nad sobivad kasutamsieks. \nKui keegi tahab endale midagi saada, siis mul on huvitav ülesanne teie jaoks. \nKiri lõpus ma jään manusena ristsõna, mis koostas ise. \nOn vaja selgitada milline on peasõna ristsõnas ja saada mulle meili või SMS-i kaudu. \nTahan kusida veel teie käest, et mida teha raamatute ja ajakirjadega, mida keegi ei soovi. \nMa tahan viia neid taaskasutuskeskusesse, kes asub minu maja juures. \nMida te arvate selle kohta? \nOotan teie vastust Sergei ---. tel. ---" }, { "title": "B2 2018 III_002-014 (bfe9484a-0373-46f8-9156-162f537b1d06).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Liis! \nSee kirjutab Polina. \nKuidas sul lähed? \nMul on uudis. \nMa ostsin eile uue korteri ja tahan kutsuda sind külastada mind. \nAga mul on üks pakkumine. \nHiljuti ma korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ja ajakirju, mida mulle rohkem ei vaja ja tahan need ära anda. \nSa tead, et ma väga armastan lugeda. \nMul on väga palju huvitavaid raamatuid. \nErinevad romaanid, detektiived, muinasjuttud ja palju ajakirju. \nKui sa soovid midagi, siis kirjuta mulle ja ma toon neid ise sulle. \nKui ei taha, siis sa võid küsida oma lähedaselt, võib olla keegi tahab. \nEi taha neid prügi viia, sest et selled raamad väga huvitavad. \nRaamat see on hea sõber. \nKui keegi ei soovi neid, siis ei tea, mida nendega teha. \nVõib olla sa tead? Kuhu ma võin raamatuid ja ajakirju viia, et nad oli kasulikud. \nVõib olla raamatukogusse? \nEi tea täpselt, aga mõtlen, et meie linnas raamatukogu ei võtta nii vanad raamat. \nSa võid küsida oma linnas? \nRaamad väha head ja ma annan kõik tasuta. \nSuur aitäh, et sa kirjutasid mulle. \nOotan sinu vastust. \nJa soovin edu. \nSinu hea tuttav Polina." }, { "title": "B2 2018 III_002-018 (68d567d3-e646-4f19-be51-e11897e9e75f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere hommikust minu sõbrad! \nHiljuti korrastasin oma raamaturiiuleid ning leidsin raamatuid ja ajakirju, mida mulle enam ei vaja. \nRaamatud on erinevad, siin on väikesed raamatud väikeste lastele, raamatud majandusest ja poliitikast. \nMina tahaks need ära anda. Minu lapsed on juba suured ja nad loevad juba rohkem artikleid ajalehtedest ja internetist. \nAga mina olen juba lõpetanud rakenduskõrghariduse baasil ettevõtluse ja projektijutimise eriala, sest ei kasuta rohkem raamatuid majandusest ja poliitikast. \nMina tean, et teie lapsed on veel väikesed ja raamatud muinasjuttudega võivad temale olla huvitavaid. \nHetkel te omandate ka rakenduskõrgharidust Tartu Ülikooli Narva Kolledžis samasugusel erialal, kui mina. \nKas keegi tahaks raamatuid endale? \nKui teile soobib minu pakkumine, sest saatke mulle palun millistes te vajate. \nEt need raamatud teile saada, mul on vaja teada täpselt aadressid ja postiindeksid, või te saate valida teie jaoks mugavaid postiautomateid, kust te võite võtta neid sobival ajal. \nTahaks ka lisada, et raamatutega mina võin saada ka ajakirju. \nKui keegi ei soovi neid, andke mulle palun nõu, mida teha nende raamatute ja ajakirjadega? \nOotan teavet! \nKohtumiseni, Julia" }, { "title": "B2 2018 III_002-042 (53341dec-136e-411f-bed0-b148df7383ba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud tuttavad! \nPaar päeva tagasi ma korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja. \nSellepärast ma tahan need kõik kingida teile. \nMul on olemas kolm laste raamatut. \nMa arvan, et kui teil on lapsed või te tahate lihtsalt tunda ennast lapsena, siis neid raamatuid on vaja teile. \nOn alles ka bioloogia õpikud. \nMa ostsin neid, kui ma õppisin koolis ja selliseid õpikuid abistavad mulle, sest nendes on väga palju informatsiooni looduse ja inimese kehade kohta. \nSaamuti mul on ka ajalugu raamat. \nKui te soovite oma silmaringi laiendada, te peate võtma see raamatut ära. \nSeal on kirjutatud Eesti ja Rootsi ajaloost 1918-1920a. \nMul on ka palju ajakirju. \nNeed on mooest ja jalgpallist. \nNeed ajakirjud meeldivad mu lapsed. \nKui te olete nooruki eas, siis need ajakirjud on see mida te otsite. \nSeal on palju informatsiooni tänapäevasest mooest ja populaarsemadest jalgpalluridest. \nKui te olete huvitanud sellisest, mida ma pakkun või teil on küsimused, siis kirjutage e-mailile ---@mail.ru või helistage telefoninumbrile ---. \nLiisaks ma tahan teilt küsida nõu, mida ma pean tegema nende raamatute ning ajakirjadega, mida keegi ei soovi. \nOotan teie pakkumised. \nLugupidamisega, Irina ---" }, { "title": "B2 2018 III_002-049 (f960c497-dbd9-4657-9609-867c5e376a03).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nPaar päeva tagasi korrastasin oma raamaturiiuleid ning leidsin raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja. \nTahan teie käest küsida - võib olla keegi tahab neid endale, sest raamatud on väga huvitavad, aga mina juba lugesin neid läbi. \nNeed raamatud on ajaloolised, seetõttu need, keda huvitab ajalugu peavad muidugi neid läbi lugema. \nKui te tahate need endale saada, siis kirjutage mulle meili või helistage. \nMinu telefoninumber on --- või minu e-post on ---@edu.ee. \nSiis me lepime kokku ja ma annan teile raamatuid. \nAga tahan ütelda, et kõiki raamatuid ma annan teile tasuta, see on nagu kingitus. \nMul on veel ajakirjad, aga keegi soovi neid endale, võib olla keegi teab, mida võib nende ajakirjadega teha. \nMa arvan, et need on ka päris huviatavad ja selle pärast ma ei taha neid lihtsalt ära visata, aga minu arvates neid võib kooli tuua või haiglasse. \nKooli selleks, et õpilased tegid kodulugemist aga haiglasse, selleks, et inimestele oli huvitam järjekorras istuda. \nPalun kirjutage mulle oma arvamust. \nAitäh tähelepanu eest!" }, { "title": "B2 2018 III_002-062 (586cfd27-bdeb-47f7-8a96-c99b80b6e292).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere minu kallis sõbrad!\nMul on teile väga huvitav uudis.\nEelmisel nädalavahetusel mina koristasin oma suvilas. \nKujutage ette, et viimasel korusel mu kahekorulises majas katuse all mina leidsin vana raamaturiiuleid, kus olid palju raamatuid ja ajakirju. \nKohe mina lõpetasin korristamist ja hakkan lugema kuni õhtuni. \nKui te teate mina tahaks müüa oma suvila ja mina ei tahaks müüa need raamatuid ja ajakirju.\nSest sellisel riiulil on seisavad meie \"ajaloo\" ja \"lapsepõlv\", täpsemalt öelda, iga raamat ja ajakirju mina tahaks hoida ja anda headekätte. \nMina pakkun kohtuda järgmisel nägalavahetusel minu juures suvilas, veedame aega looduses ja te valite endale mida teile meeldib. \nKui te ei taha võtta raamat tasuta, siis pakkun teile valida mida anda mulle raamatu vastu. \nOotan teid! \nMul oleks rõõm teid näha veel kord, nii et me juba ammu ei kohtunud koos!\nTeie sõber, Sergei!" }, { "title": "B2 2018 III_002-063 (54c84c1d-dd51-4f83-a6ed-8788e30df412).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud lugemisefännid!\nPöördun Teie poole niisuguses olukorras: hiljuti korrastasin oma ramaturiiuleid ja leidsin palju raamatuid ja ajakirju, mida mul enam ei vaja. \nNüüd tahan need ära anda. \nKes leiaks keegi, kes tahaks neid endale võtta?\nKõik raamatud ja ajakirjad on korras. \nNende hulgas on laste muinasjutud, 2-3 romaani ja hästi palju detektiive (raseduse ajal olin nendest huvitatud ja seepärast paljud neist on ostetud, ära loetud ja riiulile pandud). \nAjakirjad on mul erinevates teemades. \nOn moeajakirju (\"Cosmopolitan\", \"Ilu ja tervis\", \"Žanna\"), loodusest ja teadusest on terve kast \"National Geographic\" ajakirju, on veel palju lasteajakirju nagu \"Murzilka\" ja \"Naznaika\".\nKui keegi tahab midagi endale saada, kirjutage mulle meili või leidke mind Facebook'ist (seal on veel postitus raamatute fotodega), vastan kindlasti!\nP.S. kas keegi teab, mida teha nende raamatute ja ajakirjadega, mida keegi ei soovi? \nOleks väga tänulik kui vastaksite!\nLugupidamisega Mari ---" }, { "title": "B2 2018 III_003-002 (cf4d8a71-24e9-4306-a9e1-955cf6c65872).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Liis! \nTahaksin sinu poolt nõu küsida. \nAsi on selles, et leidsin hiljuti oma raamaturiulitest üsna palju raamatuid ja ajakirju, mida enam ei ole vaja ning ei tea mida nendega praegu teha. \nNende hulgas on koolisõnastikud, raamatud, mis on seotud kooli kirjanduse prograamiga ning palju detektiive. \nMinu lapsed on juba täiskasvanud, aga detektiivid on lugenud juba ammu kolm korga läbi. \nLapselapsed ka veel ei ole ning ma ei taha seda enam säilitada. \nMa pakuksin kõik neid raamatuid hea meelega kellelegi, kellele need läheks kasuks.\nKas sul on sõbrad või tuttavad, kellel lapsed käivad koolis? \nMa annan kõik välja tasuta. \nLas nad ainult tulevad ise autoga ning võtavad kõik, mis on meeldib.\nMuide, kui ma õigesti mäletan, sinu sõbranna Kati töötab koolis õpetajana. \nKas sa võid küsida tema käest, võib olla tohib pakkuda kooliraamatuid kooli raamatukogule. \nKui see oleks võimalik, see oleks, minu arvamust kõige parem probleemi lahendamine. \nAga mida teha vanade detektiividega ja ülejäänute vanade ajakirjadega ma hoopis ei tea. \nMida sa arvad, kui ma panen neid karbisse ja paigutan aknalaua peale trepikodus. \nÄkki keegi naabritest tunneb huvi nende vastu. \nVõi see on rumal idee ning on parem kõike otsekohe prüügi kasti panna? \nJään sinu arvamust ootades.\nParimatega, Liina." }, { "title": "B2 2018 III_003-007 (36bb36ec-9d32-422b-8cc6-d2e23d587511).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Karl,\nMa leidsin oma raamaturiilist raamatud mis kahjuks enam ei huvita või ei meeldi mulle.\nKuna ma tean et sina ja Paul olete raamatufännid, siis mul on teile väga huvitav pakkumine juhul kui te olete nõus neid raamatuid endale saada.\nEt mu raamatutelist, ned mida ma ära annan, on selline: Kõik 2017 aasta Top Geari ajalehed. \nKõik minu raamatud 1980ate muusikast (69 tükki), kõik minu raamatud mis seletavad kuidas Clash Royale'i mängida (5 tükki) ja siis annan ka ära kogu oma Playboy ajakirjad (nalja teen, mul ei ole ühtegi neid Playboy ajakirju...). \nNing et kui midagi siin teid huvitab siis on see väga lihtne, helistate mulle mobiili peale ja siis leppime kokku aja millal te tulete ja millal ma annan neid raamatuid teie kätte. \nAga palun proovige mitte liiga vara hommikul helistada eks? \nJuhul kui mingi raamat siin teid ei huvita, kas on teiega okei kui ma neid lihtsalt ära viskan?\nKui ei, siis kas te saate küsida kellegilt kes neid huvitaks et neid neile anda?\nKena päeva sulle.\nD. ---" }, { "title": "B2 2018 III_003-020 (217e333b-ac4b-4c5c-8d11-3d5ebbe8f0cd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere tuttavad!\nMul on teile üks pakkumine. \nMa korrastasin hiljuti oma raamaturiiuleid ning leidsin raamatuid ja ajakirju, mida mul enam ei vaja ja tahaksin need ära anda.\nMa leidsin väga palju erinevat ajakirjandust.\nEsiteks, ma võin pakkuda laste raamatuid, näiteks \"Sipsik\" ja teised lühikesed jutud. \nVanaisa mul jäi vene raamatuid. \nKahjuks, vene keelt ma ei oska, aga ma kuulsin, et Dostojevksi, Gogol, Puškin ja Lermontov kirjutasid väga ilusalt ja põnevalt. \nSiis, kes oskab vene keelt ja kes natuke huvitatud vene kultuurist, palun, võtke.\nMul on veel kirjandus, mida ma juba lugesin. \nMõned raamatud sellistest on minu lemmikud, aga mulle ei meeldi lugeda raamatut mitu korda.\nMinu lemmikutele raamatudele kuluvad Orwell \"1984\", Jack London'i ja Steven King'i raamatud.\nPeale selle, ma tahtsin teil küsida nõu.\nMida teha raamatute ja ajakirjadega, mida keegi ei soovi?\nVõib olla, teil on tuttavad, kellel on huvi neid võtta, või teil on raamatukogude kontaktid.\nSiis, kui te tahate minu raamatuid saada- helistage --- ja pärast tulge minu juurde. \nMinu aadress on Pae ---, Tallinn. \nOotan vastust!\nLugupidamisega Sergei ---" }, { "title": "B2 2018 III_003-024 (5d755ea6-0f27-4249-b52c-6ea4eaeea219).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallid sõbrad!\nKirjutan teile seoses sellega, et hiljuti korrastasin oma raamaturiiuleid kodus ning leidsin raamatuid ja ajakirju. \nKuna nüüd kasutan raamaturiiuleid teiste asjade hoidmiseks, pole mul enam kohta kus ma saa neid ladustada. \nKuid samuti ei tahaks neid lihtsalt ära visata, kuna raamatud ja ajakirjad on teadmiste allikad.\nSellega ma sooviks küsida äkki keegi teilt on huvitatud sellest, et võta neid raamatuid ja ajakirju endale?\nSelleks, et väljaandeid mugavalt korraldada mul tekkis järgmine mõte. \nSelle meili manuses on lisatud exceli tabel ajakirjade ja raamatute nimikirjaga, mis ma ise koostasin täna. \nKui teid huvitab mingi raamat või ajakiri palun pange oma nimi vastavasse lahtrisse mis on raamatu või ajakiri nimetuse juures. \nKommentaarides palun kirjutage ka mis viisil teile sobiks üleandmise korraldada ning mis ajal. \nMeil on näiteks võimalused kohtuda teie või minu juures. \nSamuti nendele kes elavad Tallinnast kaugel ma võin saada raamatuid ja ajakirju posti või kuuleriga (Omniva/DPD jne).\nKui juhtub nii, et keegi midagi ei soovi sellest nimikirjast, siis äkki te saate pakkuda mingi nõu mida veel võiks teha nende raamatute ja ajakirjadega?\nTervitades ja parimate soovidega, Sergei ---\nHelme ---, 10614 Tallinn" }, { "title": "B2 2018 III_003-028 (3968404a-6656-4c75-874a-b29ba34ba317).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallid sõbrannad ja töökaslased.\nKolisime uue maja, meil jäi üle terve hunnik raamatuid, kui vene keeles, nii eesti ja inglise keeles samuti.\nLaste jaoks on palju erinevaid muinasjuttu ja seiklusraamatuit.\nÜks eriosa - sõnaraamad - vene-eesti, eesti-vene; soome-vene; inglis-eesti, isegi esperanto õppik on olemas.\nVäga palju raamatuid, mis viivad teid matematika ja füüsika riiki, neid jäid peale minu isa surma. \nOleks väga tore, kui kellelgi läheks neid vaja.\nPalju raamatuid on klassika kirjandusest: Veresaev, Dostojevski, Stendal, Tammsaare ja jne. \nKui kegi on huvitatud, andke märku, siis paneme päev ja aeg paika ja saame kokku.\nKui teie teate kedagi, kes on huvitatud nendest raamudest, ange teada.\nKuidas teie käitusite, kui teil oli samasugune olukord?\nJään vastust ootama. \nEtte tänades.\nAnna" }, { "title": "B2 2018 III_003-032 (c0ee91d5-ef52-4f33-9669-17e532fc5fd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kati!\nMa helistasin sulle eile, aga ei õnnestud sinuga rääkida. \nMul on suur küsimus. \nKas sa mäletad, et ma sain lõpuks töö ja kolin Tartusse?\nMa korrastasin nädalavahetusel oma raamaturiiuleid ning leidsin raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja. \nMa ei saa võtta neid kaasa ja tahaksin need ära anda. \nMa sooviksin raamatud sulle anda, sest sa oled minu parim sõber, aga paljud raamatud on kallid. \nVeel ma arvan, et ma pean sulle andma, sest sina on arhitekt. \nMul on head raamatud ja ajakirjad arhitekturist ja linnadest. \nKirjuta mulle, kas sa tahad neid endale?\nKui sa tahad midagi minu raamatukogust endale saada, sa pead tulema minu juurde juba laupäeval, sest pühapäeval ma juba sõidan ära. \nOleks hea, kui poeg aitab sind, aga temal on olemas auto.\nVeel ma leidsin raamatuid ajaloost.\nMa mäletan, et sinu õe poeg töötab koolis ajalooõpetajana. \nKuidas sa arvad, ta tahaks endale saada minu raamatud?\nVeel mul on palju naiseajakirju. \nMa ei tea, mida nendega teha. \nKas sa tead, kellele võiks pakkuda? \nMa arvan, et need sobivad naistele, kes armastavad õmmelda ja küpsetada, väga kasulikud.\nHelista või kirjuta mulle!\nTervitades, Irina" }, { "title": "B2 2018 III_003-043 (543c01e3-bcbd-4237-9309-275e0e889337).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallid lätlased, kes präegu elavad Tallinnas!\nEelmisel nädalavähetusel korrastasin minu vanaema korteri raamaturiiuleid ja leidsin läti näiste ajakirju \"Ieva\" pakki. \nAjakirjad olid publitseeritud 2010.-2012. aastasel ja need on umbes 50 tk.\nVeel ma leidsin läti keskkooli õpekava klassika ramatuid. \nMinu vanaema töötas õpetajana ja kasutas neid omal tööl. \nVõib olla teil on vanemad sugulased, kes tahaks ajakirju endale. \nAjakirjad on huvitavad ja ilusad, aga meil neid rohkem ei ole vaja. \nKlasikalised raamatud võivad olla kasulikud kooli vanuse lastele. \nMe kõik teame, et on tähtis kui lapsed ei unusta oma emakeel. \nKui on keegi, kes on huvitatud, palun kirjutage või helistage mulle, ja ma toon raamatuid või ajakirju teie juurde. \nMa eelistaks, kui üks pere võttaks kõik minu raamatuid ja ajakirju.\nVõib olla teil või teie tuttavatele oli sama kogemus ja te võite anna nõu, mida ma saan teha nendega. \nKas te teate, kas Tallinnas on raamatukogu, kus võetakse vastu lätikeelseid raamatuid ja ajakirju?\nTänan!\nLugupidamisega Eeva" }, { "title": "B2 2018 III_003-053 (d15159df-6ff0-4b09-9c41-805ec43528ff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kadri! \nEile korrastasin oma raamaturiiuleid ning leidsin palju huvitavaid raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja. \nMa lugesin need läbi paar aastat tagasi. \nTean, et sa suhtled paljude erinevate inimestega oma tööl, seepärast otsustasin küsida sinu käest, kas sa tead, kellele ma võiksin anda need ära.\nMa leidisn kolm raamatut ajaloost, kaks raamatut kultuurist ja kaks raamatut \"Tervislik toit\". \nMa ei mäleta, millal täpselt ostsin, aga need on väga huvitavad! \nEi saa öelda, et need on päris vanad. \nVeel ma tahaksin anda ära viis raamatut loodusest, mulle nii meeldib lugeda ja uurida kuidas säästa loodust. \nViimasel ajal see on väga populaarne küsimus ja aktuaalne ka.\nMuidugi mul on ka kolm raamatut keelte õppimisest. \nNeed on nii kasulikud, sobivad inimestele, keda huvitab keelte õppimine.\nMul on pakkumine. \nMa võiks teha presentatsiooni oma kodus ja rääkida natuke nendest, aga inimesed peavad ka võtma kaasa oma ideed ja ka raamatud ning pakkuda, kellele nad võivad kinkida. \nSest meil alati on raamatuid ja ajakirju, mida enam pole vaja.\nJa see on nii tore, kui ma voin anda ära inimesele, aga inimene võib anda edasi ka tasuta oma raamatu.\nJah, unustasin öelda, et mul on palju naisteajakirju, pakun neid sinu emale, sest ta on koduperenaine ja tal on aega lugeda neid. \nKõige tähtsam küsimus mul on, mida teha nende raamatute, mida keegi ei soovi. \nOotan vastust." }, { "title": "B2 2018 III_003-069 (5a8d65d8-6aa8-4fbb-820c-57a7e8b95fb8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kõigile!\nIsegi kui meie ebatavaline ja päikesepaisteline Eesti suvi on lõppenud, meil on nüüd käes uus hooaeg, mida saaksime nautida. \nKindlati, et päevad enam ei ole nii pikad ja soojad sel sügisel, nagu olid sel suvel, aga sügisilm toob kaasa uusi võimalusi rõõmustada ja puhata -- näiteks kodus istuda põnevate raamatutuega! \nSelles mõttes pean pöörduma Teie poole järgmise pakkumisega: vaadates, et ma kolin teisele ja väiksemale korterile - kus ei ole nii palju ramaturiiuleid - peaksin erinevaid ja huvitavaid raamatuid ära andma. \nLoodan, et Teil oleks huvi need endale saada! \nTäpsemalt öeldes, mul enam ei ole vaja, ja tahaksin neile \"uusi kodusid\" leida, jargmised: a) erinevad keeleõpikud (eesti ja vene k.), nt. \"E nagu Eesti\" ja \"Hatsalo\" -- nagu teate, september on kooli tagasi mineku aeg; on siis ideaalne aeg mitte ainult tudengitele ja õpilestele uusi teemasid õpetada, aga ka teile! \nb) Ilukirjandus (eesti ja inglise k.), nt. Jaan Krossi \"Keisri hull\" ja Jane Austini \"Pride+ Prejudice\"; lubage end puhata õhtudes huvitava romaaniga! \nc) \"Diplomaatia\" ajakiri 2015., 2016. ja 2017. aasta numbrid - artiklid on üldiselt kirjutavd heal tasemel, mitte ainult need, mida olen ise tehtud!\nKui oma raamaturiiulitel ei ole piisavalt ruumi, ja et teistele oleks voimalus raamatuid nautida, palun edasi saatke seda meili ka oma tuttavatele või kolleegidele. \nHea meelega olen valmis anda raamatuid ka nt uus kasutus keskustele või teistele organisatsioonidele - kui tal on konkreetsed soovitused. \nPalun siis kirjutage mulle infoga.\nEtte tänades abi eest ja ilusat sügisehooaja jatku!\n- E." }, { "title": "B2 2018 III_003-072 (c0cb24fd-2c63-47f6-884c-710ab79080f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nHiljuti ma korrastasin minu kodu raamatukogu. \nJa tulemus on see, et leidsin tükki raamatuid ja ajakirju, mis ma enam ei kasuta. \nMuidugi ei tahaks neid ära visata ja otsutasin kõigepealt pakkuda teile. \nMuidugi, teil on küsimus, miks need väljaanded mul enam ei ole vaja? \nProovin seletada. \nNende hulgas on, näiteks, raamatud kooliprogrammist, ma lugesin need läbi ja lapsed on juba täiskasvanud ka.\nVeel on õpetajaraamatud inglise keeles ja programmeerist, neid ei kasuta sellepärast, et nad on mõeldud algajatele. \nVeel on ajakirjad \"Imeline teadus\", nad on väga huvitavad, aga ma jätkun uued numbreid posti teel saada ja ei loe vanad ajakirjad korduvalt. \nOn veel mõned armastusromaanid. \nSiis kes tahab kõik raamatud üle vaadata, helistage, tööpäevade õhtuti ja laupäeviti tavaliselt olen kodus.\nTulge ja tehke oma valikut.\nMuidugi saan aru, et mitte kõiked raamatud teile sobib. \nSiis kui te juhuslikult saite teada, et teie tuttavatele on vaja raamatud, palun kirjutage või helistage. \nVõi võib olla keegi teab kohti, kus on võimalik neid jätta, või näiteks on mingi raamatukogu, mis on nõus need raamatud võta, palun saite mulle teada ka. \nSuur aitäh kõike teile abi ja arusaamise eest.\nLugupidamisega, Martin ---" }, { "title": "B2 2018 III_003-075 (9563902c-648c-4b80-b7dc-f1e0dac47173).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Juta. \nHiljuti ma korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin mitu raamatuid ja ajakirju, mida enam mul pole vaja ja ma tahan need äraanda. \nNäiteks, leidsin mitu detektiivid, mis kirjutas Darja Dontšova.\nNeed raamatud on huvitavad küll, aga minu jaoks ühe korra on piisavalt, enam pole soovi veel kord lugeda need raamatud.\nLisa selleks oli paar raamatud, mis kindlasti meeldivad ja on huvitavad nendele, kes huvitab ezoterikat ja psühholoogiat. \nAga kõige rohkem mul on ajakirju \"Nimed\" ja \"Elulugu\". \nPika aega ma hea meelega ostsin ja lugesin need ajakirju, mind huvitati kuulud inimesed, näitlejad, kirjanikud ja kõik teised, aga nüüd näen, et kodus pole ruumi, et hoida neid kodus. \nMa tean, et sul on tuttavad, kes ka huvitavad kino,- teatri-tegelejad, kuulud, \"bohemlaased\" inimesed.\nMida sa arvad, võib-olla pakkud need ajakirjad nendele? \nMa küsin, Juta, nõu, mida teha nende raamatute ja ajakirjadega?\nKas keegi ei soovi? Oleks kahju, kui ma' ei leia nende raamatutele ja ajakirjutele kasutamine. \nMa ei saa need lihtsalt ära visata prügikasti. \nMa loodan, et sa aitad mind või leiad veel mingi hea variant. \nEnne tänades. \nKohtumiseni.\nNataša" }, { "title": "B2 2018 III_003-081 (2990f29e-6016-47c3-bb2a-d422c192eab5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nOlen Viktor. \nHiljuti korrastasin kodus oma raamaturiiuleid, leidsin palju raamatuid ja ajakirju, mida enam mul ei ole vaja. \nTahaks ära anda, kuna ära visata on kahju.\nKõigepealt annaks ära lasteraamatuid, kuna minu lapsed on juba suured ja elavad välismaal. \nRaamatud on täiesti erinevad: nt. \"Päkapikk ja hunt\", \"Põdra seiklused linnas\", \"Kuidas varblane kodu ehitas\" jne. \nLasteraamatuid on kõige rohkem.\nNatuke vähem on detektiivižanri raamatuid, fanatastikat ja õppikuid. \nIse kahjuks ei jõua need lugeda, kuna mul hetkel palju proekte ja enamasti loen erialased raamatuid. \nVeel olemas palju ajakirju, kust saab leida huvitavaid asjad. \nNäiteks ajakiri \"Huvitav Bioloogia\". \nAjakiri, mida ei ole juba 7-8 aastat. \nSamamoodi \"Pereleht\", mille asemel tuli õhtuleht hiljem. \nNing \"Mina kasvatan lapsi\" - väga kasulik ajakiri noorte emadele ja isadele. \nJa veel palju ajakirju ja raamatuid. \nNimekiri on pikk, kui on huvi, parem helistage või kirjutage ---@gmail.com.\nSaame täpsemalt rääkida ja kokkuleppida, kuidas võib saada raamatu või ajakirju, mis Teile meeldib. \nMuud teha pole vaja, mingit tasud ei ole, annaks niisama. \nAinukene, mida tahaks küsida, nõu. \nÄkki teab keegi, kuhu võib raamatuid viia, mida keegi ei soovi? \nLoodan, et enamus annan ära, aga arvan, et ikka jääb midagi, mida keegi ei võtta. \nViktor 55-55-555." }, { "title": "B2 2018 III_003-086 (8c0bcdf2-d64f-4b1d-9055-8d18b979a97c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Liis!\nNädalavahetustel tegin korda lastetoas raamaturiiuleid ja leidsin mõned raamatud, mida me rohkem ei vaja. \nSeal on väga huvitav entüklopeedia kaladest ja kaks mujnasjuttu raamatuid. \nMõtlesin, et äkki sa soovid neid oma lastele lugemiseks võtta?\nNeed sobivad väga hästi eelkoolnikutele lugemiseks. \nEntsüklopeedia on suurte ja huvitavate piltidega, et laps saab ka ise mõni kord neid vaadata.\nMe oleme neid lugenud juba mitu korda ja rohkem lapsed ei tunne huvi nende vastu.\nPalun anna teada, kui soovid need endale, siis ma võttan raamatud tööle kaasa, et neid sulle üle anda.\nKui sa endale ei taha raamatuid võtta, äkki küsid lasteaias õpetaja käest, kas nemad soovivad neid võtta oma raamatukogusse.\nMeie lasteaias oli selline praktika, et vanemad tõid rühma juba lugetud raamatud ja panid neid riietusruumis olevale riiulile. \nTeised vanemad said nad paariks päevaks koju lugemiseks võtta ja pärast tõid nad tagasi, et uue raamatu võtta.\nAnna palun mulle teada ülehommseks, mida oled otsustanud, et ma jõuaks raamatuid pakkida.\nKena päeva, Liina." }, { "title": "B2 2018 III_003-099 (69fbe4b0-49fc-43a1-bdde-09e0fb2df2f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere mu kallis sõbrad!\nPaar päeva tagasi mul kojus oli suur koristamine ja ma otsin mingi vana raamatuid ja ajakirju. \nMul neid ausalt ei ole vaja ja tahan neid üle anda teistele, või viskata prügikastisse, sest see oli eelmine sõbranna oma aga tema ütles ka, et temal neid rohkem ei ole vaja. \nRaamatu ja ajakirjade on järgmise teemadega: Ajakirjad on moe teemadega seal on moe kolektsioon \"oktoober 2017\" jne; raamatud on armastuse teemadega. \nKui te olete huvitanud ja tahate kätte saada neid, siis lihtsal helista mulle, või saada sõnumi minu numbrile. \nJuhul kui mitte keegi ei taha neid, siis anna mulle palun nõu, et mis ma saan nendega veel teha? \nVõib olla teil on olemas mingi sõbrad või sõbrannad kellel see võib huvitavaks olla.\nIgal juhul, ootan teie vastu!\nViktor ---" }, { "title": "B2 2018 III_003-106 (2a9e7c7c-aa72-40cb-86c3-145151f3f9bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mari!\nKuidas käsi käib? \nMul on kõik korras. \nSügis on käes ja kodus on suur koristamine. \nPaar päeva tagasi ma koristasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ja natuke ajakirju, mida enam mul ei vaja ja ma tahan need ära anda. \nTahtsin küsida sinu käest, kas sul on soov need kätte saada?\nMa ei taha ja ei saa need visata ära. \nRaamatud on väga huvitavad, mis nimetakse \"Maailm ja sõda\". \nTean, et sulle meeldib lugeda ja sul on kooliaastane laps.\nVõib olla talle ka on vaja lugeda koolis tulevikus. \nMiks mitte? \nKui ma õppisin koolis, see raamat oli kooli programmis.\nTean ka, et sul on palju sõpru, kellele on huvitanud ajakirju. \nAjakirjad on järgmised: \"Naine\", \"Tervis\", \"Loodus ja pere\".\nKui te olete kõik huvitanud, siis anna mulle teada sellest. \nMul on üks pakkumine. \nTulge meile külla ja kes on esimene ütleb mulle, milles raamutus mul on raha, see inimene saab kõik raamatud kätte, aga kes ütleb kui palju selles raaamatus rahat, see saab kõik ajakirjad kätte.\nLoodan, et kõik läheb hästi, aga küsin nõu igaksjuhuks. \nMa ei tea mida teha nende kirjandusega, mida keegi ei soovi. \nVõib olla sul on mingi ideid.\nOotan vastust.\nLugupidamisega, Polina" }, { "title": "B2 2018 III_003-107 (67a8987b-a762-4409-9d52-690c440fe854).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tervist!\nKirjutan teile, sellepärast et hiljuti korrastasin oma raamaturiiuleid ja leidsin raamatuid ja ajakirju, mida enam mind ei huvita ja lihtsalt ei ole vaja. \nTahan neid nüüd ära anda. \nMul on palju erinevaid raamatuid ja ajakirju, rohkem kui viiskümmend.\nOtsustasin neid äraanda, sest mitte kunagi ei armastanud lugeda, aga minu vanaema suri ja mitu aastat tagasi kinkis mulle palju neid raamatuid ja ajakirju. \nTahtsin teid küsida, kas keegi tahaks neid endale? \nTe, tegelikult, ei pea midagi üldse tegema, et neid endale saada, lihtsalt, kui tahate, siis kirjutage minule meili, mis raamatud teid huvitavad, mul on erinevad: uued ja vanad, romantilised ja detektiivsed, seiklusraamatud mul on ka olemas. \nSiis lihtsalt kirjutage, mis teid konkreetselt huvitab ja mina saan teid midagi pakkuda, saate autorit ka küsida.\nJa ka selline probleem võiks tekkida, kui näiteks mul jääks raamatuid ja ajakirjud, kas teate mida saan nendega teha!\nTänan lugemise eest!" }, { "title": "B2 2018 III_003-108 (4b51fae2-84e6-4ef9-b041-61bffd323684).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kõigile\nKuna te küllap juba teate ma olen väga kirglik lugeja. \nVimastel aastatel ma olen kogenenud rohkem kui 450 raamatut. \nKuigi nad näevad välja ilusti oma külalistetoa riiulide peal nad võtavad ka liiga palju ruumi. \nSelle pärast ma soovin vähemalt poole oma raamatute kollektsiooni ära andma.\nMa tean et, teie vahel on ka mõned kirglikud lugejad. \nMa soovin teile neid raamatuid tasuta pakkuda. \nKui teil on huvi nende raamatute vastu, palun andke teada enne oktoobri lõpunist ja siis ma tean et, hoian neid teie jaoks. \nVastage sellele meilile või saatke mulle sõnumi oma mobiili mumbrile. \nKoos teie ja raamatu nimedega.\nMa lisasin manusena raamatute nimekirja.\nSealt te leiate ka mõni ajakirja, mida olen ka vimastel aastatel kogenenud ning, mida soovin ka ära andma.\nSelles olukorras, kui teil ei tekki huvi mõne raamatu või ajakiri vastu, ma plaaniks siis neid ära andma taaskasutuskeskusele või kasutatud raamatude poele.\nTe vist saate soovitada mingit kohta, kuhu ma saaks neid võtta.\nAndke palun varsti teada.\nTervitades, Anna" }, { "title": "B2 2018 III_004-010 (c9ee119a-6e35-46a7-bd9e-cdc8a7a0f516).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Eeva\nAlustan sellest, et ammmu ei kirjutanud Sulle, ütlen ausalt, ei olnud aega. \nNüüd vajan Su abi ühe olukorra lahendamises.\nNii nagu sa tead, mina olin suur raamatute ja ajakirjade armastaja ja koguja ning mull on kogunenud sadu erinevaid raamatuid ja ajakirju. \nKahjuks ma kolin väikesse korterisse ja minu suur raamatukogu jaoks ei ole seal enam ruumi. \nTean, et Sina elad omas majas ja Sul on seal palju ruumi ning Sina oled ka raamatute armastaja. \nTahan Sind paluda võtta minu raamatud endale.\nJuhul, kui sina ei soovi neid endale võtta küsi oma sugulastelt või tuttavatelt, äkki keegi soovib neid endale soetada.\nMul on umbes 200 vene klassikut, 150 põnevikut, 100 novelli ja 300 armastusromaani. \nAjakirjadest kokku 400 eksemplaari \"Teadus ja elu\", mis olid välja antud 1980.-1990. aastatel.\nKui Sinul tekkis huvi selle pakkumise vastu, anna mulle enda täpne aadress kuhu mina võin neid ära viia. \nMinu töökaaslasel on väike kaubik ja tema lubas võtta raamatute vedu enda hooleks.\nVeel paluks Sinult anda mulle hea nõua, mida teha nende raamatutega, mida keegi ei soovi endale võtta. \nKas sina tead mida sellel juhul teha?\nLugupidamisega Polina." }, { "title": "B2 2018 II_001-011 (6309a512-865a-469a-ad33-ef872c21278a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Riho ---!\nKuna eelmisel aastal oli sõlmitud leping uue teenusepakkujaga tänavate ja parkide hooldamiseks pöördun Teie poole kaebusega, sest ei ole selle firma tööga rahul. \nKuna te olete omavalitsuse ametnik ma palun pöörduda tähelepanu, et ei ole kõik tänavad on hea seisundis, näiteks: Rahu tänav, Kangelaste prospekt ja Kevade tänav. \nKuna need tänavad on üsna suured ja kasutakse paljude autoga, siis autod tihti lähevad katki.\nSellepärast nõutakse kiiresti parandus.\nSamuti linna keskuses asub suur ja ilus park, kus jalutavad lapsed vanematega, inimesed tegelevad spordiga, jooksvad. \nAga pargi territooriumi on väga must peale talve lõpust. \nPalju puulehti on jäänud pole koristatud.\nOmalt poolt pakun toloki organiseerida, kus ma arvan võib osaleda suur osa elanikutest, mis elavad kõrval ja soovivad jalutada puhtas pargis. \nOlen valmis aidata organiseerimises koos meie naabritega.\nLoodan, et minu kaebus ei jää ilma lahenduseta ja ooatan Teie vastust.\nLugupidamisega Irina ---\ntel. ---" }, { "title": "B2 2018 II_001-013 (d04850af-467c-41d7-a920-db404af217d5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud omavalitsu!\nKirjutan kaebus ja pöördun teie poolest, sest ei ole firma tööga rahul. \nSee firma pakkub teenused tänavate ja parkide hooldamiseks, aga nad ei teevad on tööd hästi.\nEsiteks tahan öelda, et talvel õues ja tänavas on palju lume ja jää. \nTulemusena on palju inimesed kukkuvad. \nTeiseks sügisel õues on palju puulehte ja seal, puulehtes, on ka palju prüügi. \nKoristajad ei korista need palju päeva. \nKolmeks suvel ja kevadel parkides ja tänavas on lihtsalt palju prüügi, erinevad puudelid, suitsupakkid ja palju paberit. \nAga on olemas ka selline probleem, et parkides ja tänavas on väga vähe koristajaid, ja nad ei saa selle suure pindalaga töötada kiiresti.\nMa arvan et sellises olukorras on kaks lahendus. \nEsimene on selline, et lihtsalt lõpetada lepingu selle firmaga ja sõlmida uue lepingu teise firmaga.\nTeine lahendus, et see firma võtab vastu uut kooristajad, et töötajaid on rohkem kui praegu olemas. \nIkkagi nad peavad töötada kiirema kui praegu. \nja kvaliteetsem kui praegu.\nSellega ma lõpetan ja arvan, et te otsite lahendust! \nEelistan, et seda toimub kiiresti!\nAitäh!" }, { "title": "B2 2018 II_001-015 (1b5fb6b0-d27f-44b9-8ffa-abe05cb8891e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jõhvi Linnavalitsuse ametnikule\nJõhvi elanikust\nKaebus\nKirjutan Teile, sest tahan saada vastuseid minu küsimustele. \nKõige olulisem küsimus siis - \"Miks just see firma oli valitud?\" \nTe sõlmisite lepingu teenusepakkujaga, mis peab nüüd meie tänavate ja parkide hooldama.\nTõenäolises juhtub nii, et teed ei ole hooldatud, meie park on täis taimetega. \nMingi muruniiduk ma ei kuulnud juba ammu, aga ma elan pargi lähedal. \nIga päev jalutan oma koeraga linnas ja pargis. \nTihti näen, kuidas vanad inimesed otsivad endale istekohta, aga ei leia, sest kõik pingid pargis on katki. \nArvatavasti firma direktor ei tea sellest voi ei taha teada? \nEelmisel aastal oma teenuse pakkus \"Jõhvi tugi\" firma. \nÜldiselt ma olin rahul firmaga. \nTänavatel oli üsna puhas, park oli hooldatud. \nAga oli üksik probleem ka. \nKuna ma elan Jõhvi peamise tee kõrval, muidugi kuulan terve päev, kuidas sõidavad autod. \nSee on minu kodu, mulle tahaks, et autod sõidaksid mööda pidurdamata, nii oleks vähem lämmastiku õhus. \nProbleem on selline, et meie maja ees teeosa on väga ammu remonditud, nagu ma mäletan umbes 10 aastat tagasi. \nMuidugi täna seal augud, mida vaja remontida. \nEelmine firma räägis, et kavatseb seda teha, aga nüüd on teine asutus ja ta midagi ei taha teha. \nSellega vaja tegeleda. \nMa juba ei kirjuta sellest, et meie linna prügikastid on kogu aeg täis, kui eelmisel aastal prügivedaja sõitis iga päev, siis praegu kord nädalas. \nAndke tagasi meie korrashoid!\nLugupidamisega, Jõhvi elanik Sergei" }, { "title": "B2 2018 II_001-022 (9ae8873b-61d0-4d87-aaaa-1947250b8a92).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud hooldamise juhataja \nMul on kaebus. \nMa tahan pöörduda Teie poole. \nNagu te teate, eelmisel aastal te sõlmisite tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusepakkujaga. \nMa ei ole üldse firma \"Tee ja auto\" tööga rahul. \nMinu pöördumise põhjus on selles, et talvel oli palju lund. \nParkimiskohad olid täis lumis, mis segas elanikutele, kellel on oma autod. \nFirma \"Tee ja auto\" korristab lund väga harva. \nMinu arvates, te peate sellele oma tähelepanu pöörduma. \nKes jälgib, kuidas firma teeb oma tööd? \nKuidas on võimalik olukorra lahendada? \nMa loodan, et kohalik omavalitsus määrab inimest, kes saab kontrollida firma \"Tee ja auto\" tööd iga päev. \nLoodan, et teete midagi. \nLugupidamisega, Kadri ---, linnaelanik tel. ---" }, { "title": "B2 2018 II_001-068 (f78308a8-b639-4473-a3b9-f28d3df79e3e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud, meie kohalikku omavalitsuse esindaja. \nMina olen Juta ---, meie linna põhja rajooni elanik. \nTahan pöörduda teile kaebusega. \nSelgitan minu pöördumise põhjust: \nEelmisel aastal meie kohalik omavalitsus sõlmis tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusepakkujaga. \nTahan teada Teid, et ei ole rahul tööga selle firma \nMa jälgisin peaaegu terve aasta ja tulin kokkuvõtteks, et on vaja midagi muuta. \nAsi on selles, et see firma ei täita oma teenust, nii hästi ja korralikult, kui oli kirjanud lepingu järgi. \nNäiteks: talvel tänavadel ja parkidel olid suured hanged, millest tekkisid avariid ja ohlikuid situatsiooneid. \nSügisel tänavad olid ka väga mustad. \nAga suvel oli nii palju tolmu ja sori, et see häiris meie elu. \nLoodan, et Te üle vaadate selle firmaga lepingut ja aidake olukorra lahendada. \nLugupidamisega, J. ---" }, { "title": "B2 2018 II_001-079 (5a4337e6-1363-488c-b4a7-5ddc58d310c7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud omavalitsuse juhataja! \nmina olen Karl ---, elan aderssil: Mustakivi tee ---, korter ---. \nMina pöördun Teie juurde sellise probleemiga. \nEelmisest aastast meie tänavate ja parkide hooldustööd teostatakse uue firmaga \"Mugav linn\". \nTahaksin märkida, et teenuste kvaliteet muutus halvemaks Teed on must, parkimiskohad halvas seisundis. \nNad pole märgitud selgelt ja õigesti, invaliidi koht ei ole värvitud sinise värviga, märkust ei ole. \nAsfaalt on kahjustustega ja nii edasi, ja nii edasi - te teate kõik ise. \nKoristamise tööd teostatakse ainult kord nädalas kella neljast hommikul vaatamata sellele, et kõik magavad sellel ajal. \nMeie peres on kaks last ning nad ei saa magada pärast sellist koristamist kuni hommikuni. \nMa tean et teenustasu muutus suuremaks, kas Teie saaksite selgitada meie elanikutele miks nii toimus? \nMa elan selles majas juba kolmkümmend aastat. \nVarem ma millegi ei kohtunud samasuguse probreemidega. \nPalun läbi vaadata lepingutingimusi, kutsuda omanikukoosolekut ja lahendada kõik küsimusi järgmise kuu jooksul \nOotan Teie vastust telefooni teel ---- või e-mailile ---@hot.ee \nTervitades, Karl ---" }, { "title": "B2 2018 II_001-085 (f877f752-0a33-431d-a73a-6cf0bd7fc5fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, lugupeedud Kadri ---. \nMina olen Juta ---. \nMa elan Kundas oma majas Pargi ---. \nEelmisel aastal meie linnas oli vahetanud tänavate ja parkide hooldus firma. \nMina ei ole rahul uue firma \"Puhas loodus\" tööga. \nSee firma töötab meie linnas juba pool aasta. \nNad hakkasid oma tegevus oktoobrist 2017 a. \nSee aastas sadas palju lund. \nFirma peab puhastada kõik teed. \nNad teevad seda, aga traktorijuhid lükkavad lumi kokku minu värava ees. \nPärast seda mina pean puhastada oma trotuariosa. \nMina olen vana inimene ja minu jaoks see on väga raske. \nMa provisin rääkida traaktorijuhiga, aga tema ei kuule mind. \nLinnas räägitakse, et see probleem ei ole ainult mul. \nMinu naabrinaine tütar Liis käib lasteaeda. \nTema ema ütles ka, kui hommikuti kell pool kaheksa nad tulevad lasteaeda juurde, seal ei ole veel trotuaar puhas. \nMinu arvates, on vaja vahetada traktorijuhi, kui tema ei oska korralikult oma töö teha. \nPalun rääkige see firma juhatajaga. \nMina ootan Teie vastu. \nJuta ---\n15.02.2018a" }, { "title": "B2 2018 II_001-108 (ef228fff-3158-4f9d-88f7-06873db069ad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lg. abivallavanem, pööran Teie poole oma kaebusega. \nEelmisel aastal meil omavalitsus sõlmis lepingu uue teenusepakkujaga tänavate ja parkide hooldamiseks. \nTerve aasta jooksul olen jalginud kuidas nad töötavad ja täitavad oma üllesandeid. \nMa ültse ei ole rahul, sellega mida nad teevad ja kuidas nad korraldavad oma tegevusi. \nNäiteks: 1) suvel muru parkis oli väga kõrge. \nIlm oli ilus ja muru kasvas väga kiiresti, oli vaja niitma üks kord kahe nädala jooksul, aga see firma tegi seda ainult üks kord kuus. \n2) Prügikastid. See on väga suur valu küsimus... \nMeil on suur parkiterritoorium, ja iga istumise platsis peab olema üks prügikast, aga mis meil on - mitte iga platsis see on olemas, aga kui on olemas, siis see on liiga väike või katkine kast.\nJa väga tihti prügikastid on prügi täis ja isegi on maas väga palju prügi. \n3) Vanad puud. \nMeil on vana park ja see tähendab, et puud on ka vanad. \nKes peab hoolitsema nende eest? \nVanemad kardavad lastega mängida parkis. \nNad kardavad, et mingi vana puu võib nende peale kukkuda. \nPalun Teid, kontrollige selle firma tegevust. \nKas nad õigesti täitavad oma tööülesanded? \nLoodan, et järgmisel suvel meie park on ilus ja ohutu. \nLg. Alina ---, kohalik elanik." }, { "title": "B2 2018 II_002-001 (ffa587f2-887c-46f2-9a5c-67c59273cf03).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud härra, \nMe teame, et sel aastal te sõlmitate tänava ja parkide hoolduseks uue lepingu teenusepakkujaga ja meie maja elanikud ei ole selle firma tööga rahul. \nEsimeseks uue firma töötajad algavad töö kell kuus hommikul akna all ja töötavad ka nädalavahetusel. \nMe tahame puhata ja magada, aga meie õues on palju müra Teiseks nad töötavad palju, aga väga aeglaselt. \nBrigadis muidugi on palju meest, kes kõik ajal naeravad, rääkivad, suitsetavad ja palju puhkavad \nLõpuks tahan liisada, et õues on palju tehnikaid ja me ei saa normalselt jalutada lapsega sest see on ohtlik \nMeie maja inimesed ei ole selle tööga rahul, sest see häirib meie elu \nMe tahame seda olukorra lahendada \nTahame, et te arvestate seda olukorra ja võib olla vahetagte teenusepakkijat. \nVõib olla on võimalik rääkida ja lisaks kontrollida firma töötajaid võib olla on vaja vahetada firma töötajaid, sest nendel on konkreetne aeg tööd lõpetada \nMe väga loodame, et te võite kuidagi teha, et olukorra lahendada \nOotame teie vastust, Ranna --- tänava elanikud" }, { "title": "B2 2018 II_002-005 (3add6ac2-c167-4a05-85ba-76f4397788cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, lugupeetud Toomas Luik! \nKirjutab teile linnaelanik Polina ---. \nMa tean, et eelmisel aastal omavalitsus sõlmis tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusepakkujaga. \nKahjuks, ma ja palju elanikke pole selle firma tööga rahul. \nVarem, kui oli teine firma tänavad ja parkid meie linnas olid puhtad. \nAga praegu tänavatel, parkides on palju prügi. \nPrügikastid on täis, inimesed viskavad prügi prügikasti kõrval. \nTeenusefirma ei kiiresti koristada prahti. \nParkides on palju vanad puud. \nSeal jalutavad palju inimesi ja lapsi. \nAga see on ohtlik. \nVana puu võib kukkuda maha. \nKui oli talv, kõik teed olid libedad nii käiguradad kui sõiduteed. \nHalvasti koristada lumi ka. \nMa pakun leida uus firma, sellepärast ma maksan raha ja maksud, et minu linn, tävad ja parkid olid puhtad ja ebaohtlik. \nKui see firma ei saa või ei taha koristada ja teha meie linna puhtaks, siis on vaja otsida teised firmad. \nMa arvan, et see on parem lahendus. \nLugupidamisega, Polina ---" }, { "title": "B2 2018 II_002-015 (6236d478-6f3c-4374-a83f-12121327b18e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nlugupeetud ametnikud! \nEelmisel aastal Te sõlmisite lepingu, mille kohustused on linna tänavate ja parkide hooldamine. \nMina, nagu linnaelanik, arvan, et firma ei täidetud oma kohustused. \nMa ei ole nende tööga rahul jargmistel põhjustel.\n1. Talvel firma töötajad algavad kõnniteed puhastamine ainult kell 9.00. \nSee on väga hilja.\nInimesed käivad tööl või lapsed koolis on sunnitud minna uppudes põlveni lumes või porises. \nSee mitte ainult ebamugav ja raske aga veel on väga ohtlik, sellepärast lume all peitakse jää.\n2. Varem töötanud firma kõik korjanud linna tänavadel lumi veedas linna väljaspoole.\nAga uus firma kogub teda ühile hunnikule (võin öelda ühele mäele) linna piiril. \nSeda teha ei tohi. \nLapsed ronivad ja jooksevad sellel mäes aga see on samuti väga ohtlik.\nOlen kindel, et sarnased ja teised pretensioonid on ka teistel linnaelanikudel. \nNing neid on palju.\nAga firma töötab linnas ainult kolm kuud.\nSellepärast mul on ettepanek. \nKorraldada koosolekut, kus linnaelanikud võiksid kohtuda firma esindajatega ja arutleda tekkitud probleemid.\nLoodan Teie kiire vastust.\nLugupidamisega, Sergei --- +372 --- ---@mail.ee" }, { "title": "B2 2018 II_002-016 (7486ca31-e524-44a6-b356-c3ae405b1f5f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nKirjutan Teile palvega tänavate ja parkide hooldamist firmat vahetada, sest ma ei ole selle firma tööga rahul.\nMind häirib see asi, et mul on väike laps, kellel on vaja pärist lõunat magama, aga lõuna ajal algatakse tanävate pesemine ja parkide kohtade hooldamine.\nTore on see, et hooldamine tehakse, aga aeg selleks on ebamugav. \nKohalik omavalitsus sõlmis ainult eelmisel aastal uue teenuspakkujaga lepingu. \nVõib olla seda ebamugavust hooldamise ajaga saab lahendada.\nMinu ettepanek on selline, äkki saab meil tänavate ja parkide hooldamise aja muuta hommikupooliku ajaks. \nHommikul kõik inimesed on tööl, lapsed lähevad kooli ja see oleks tore aeg tänavate ja parkide hooldamiseks, sest parkide kohad on põhimõtteliselt tühjad.\nLoodan Teie arusaamise eest ja loodan, et minu palve leiab lahenduse tänavate ja parkide hooldamise aja vahetamiseks.\nTeie linna elanik.\nAlina." }, { "title": "B2 2018 II_002-023 (8b003465-7492-433b-bdb9-23f7e2d8995f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud omavalitsuse ametnik, \nkirjutan teile kaebusega, sest hakkasin märkama, et meie tänavate ja parkide hooldamise tase hakkas halvenema.\nMa ei ole rahul sellega, et vähenesid parkimiskohad autodele ja kui ma oma lastedega sõidan pargisse jalutamas, siis ma isegi ei tea kuhu oma auto jätta, sest vaba kohte üldse ei ole.\nTeine põhjus on see, et parkides ja tänavatel ei ole uusi laste mänguplatse. \nEile jalutasime lastedega ja märkasime, et vanad mänguplatsid on juba katki tehtud ja lastedele seal oma aega veeta on väga ohtlik.\nKolmas põhjus on see, et tänavates ja parkides on palju prügi, aga prügikaste leidub seal väga vähe. \nInimesed viskavad erinevaid pabereid rohile, erinevaid purge ja muu prügi.\nLahendamisele pakkun teile luua rohkem parkimiskohti autodele või üldse ehitada üks suur parkla. \nLuua uusi mänguplatse lastedele, kas või korvpalliplatsi või jalgpalliplatsi, ja loomulikult panna rohkem prügikaste, et jalutada oli meeldiv ja õhk parkides oli puhas.\nVäga loodan, et te loete mu kaebuse ja muudate seda olukorra. \nMul tuleb väga meeldiv." }, { "title": "B2 2018 II_002-065 (4f485576-6d3a-462f-8462-6fcaa72ec463).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud omavalitsus!\nMa olen meie linna elanik Viktor --- ning ma olen mures teenusepakkujaga lepungu, mis Te sõlmisite eelmisel aastal pärast. \nSee firma vastas meie linna tänavate ja parkide hooldamise eest ning ma ei jäänud rahule selle firma tööga.\nNagu teenusepakkumise firma rääkis, et kõik meie tänavad on puhas ja korras nende firma töötamise ajal, aga park on restavreeritud.\nAga seda ei juhtinud ning isegi vastupidi, et meie linna tänavatel on palju prügi ning ei keegi ei korista seda, aga park ei olnud restavreeritud ning seisukord pargis praegu halvem, kui viis aastat tagasi. \nPraegu pargis on ka nii palju prügi, samuti pargis puuduvad isegi istukohad, sest kõik need on rakendatud. \nSamuti meie pargis ei ole paigaldatud prügikorve ning inimesed viskavad ära prügi kuhu nad tahavad. \nJärgmine põhjus selles, et meie linnas olid kaks lapseplatsi, aga see firma arvas, et need ei olnud sobivad kohad laste jaoks ning praegu need puuduvad ja mitte midagi ei ehitati nende lapseplatside asemel.\nMinu arvates omavalitsusel on vaja vahetada teenusupakkujat meie linna tänavate ja parkide hooldamiseks.\nLoodan, Te teete midagi selle probleemi lahendamiseks.\nLugupidamisega, Viktor --- , linna kodanik" }, { "title": "B2 2018 II_002-067 (3b7bce6f-dd16-432f-bfaa-a17f90dec174).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, lugupeetud omavalistuse liiged!\nEelmisel aastal meie omavalitsus sõlmis tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusefirmaga nimega \"Uus täht\".\nMina olen maja omanik ja elan Piiri tänaval (maja number ---), kus firma \"Uus täht\" on renoveerinud teed. \nMa ei ole selle firma tööga rahul üldse.\nTeekate kvaliteet on nii madal, et esimese vihma pärast sai tee vigu ja minu auto ratas oli parandatud.\nÕnneks, mul on kasko kindlustus, aga omavastutus minu paketis on 200 eurot, mida ma pean maksma oma taskust igal juhul. \nMina pöördasin kohe firma \"Uus täht\" poole ja sain vastus, et see on täiesti minu süüdi: mina ei olnud piisavalt ettevaatlik. \nSee on aga vale! \nMul on autojuhiluba juba 20 aastat ja ma ei olnud mitte kordagi liiklusõnnestuses. \nLisan, et teised autoomanikud on ka ei ole selle firma tööga. \nNad on valmis seda tõdema.\nMinu arvates, olukorra võiks lahendada sellisel viisil. \nFirma \"Uus täht\" viib mulle tagasi 200 eurot, mida ma kaotasin nende töö parast, omavalitsus aga sõlmib sellel aastal teise firma uue lepungu.\nMina pakun firma \"Suitsupääsuke\". \nLugupidamisega, NS." }, { "title": "B2 2018 II_003-009 (2c1877b1-bbb9-41f1-a94a-dc8579386de9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lg Anna ---!\nEelmisel aastal meie omavalitsus sõlmis lepingu uue teenusepakkujaga, kes pidi hooldama meie tänavatest ja parkidest.\nViimased paar kuud see firma väga halvasti teeb oma tööd.\nKui nüüd on talveaeg, siis tänavad hakkavad korristama ainult peale lõuna,\nSee teeb mu elu väga keeruliseks. \nEt sõitma majast tänavale, enne seda umbes pool tundi ma korristan lund tänaval. \nJa seda teevad kõik elanikud meie tänaval. \nKeegi ju ei taha tööle, kooli hiljaks jääda.\nParkide kohta ka tahaks öelda. \nSeal on palju kõnniteid. \nTalvel nad on väga libedad. \nVõib olla saab midagi peale ka panna, sest meie alevikus elab palju vanainimisi, kes jalutavad seal.\nMuidugi ma loodan, et see toimub ainult minu tänaval ja minu pargis.\nArvan, seda, et tänavad võib juba vara hommikul korristada hakkama ja pargide kõnniteidele rapputada peale soola või liiva, nagu kunagi tegi eelmine firma\nLugupidamisega, Ravila tänava elanikud" }, { "title": "B2 2018 II_003-012 (1202ec92-4556-4b06-b616-a9a25892cff1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud härra või proua\nAnnan teile teada, et mina ei ole rahul teenusepakkuja tööga. \nSee firma ei tee oma tööd hästi ja täiesti.\nSellel talvel oli palju lund, aga firma ei koristanud tänavaid tihti. \nTöötajad tegid seda ainult üks kord nädalas; sellest ei olnud piisav. \nMul on kaks väikset last ja me ei saanud jalutada õues, sest oli palju lund, kui ma juba kirjutasin. \nEelmisel sügisel lehed oli maal, park oli must selle pärast. \nFirma ei teinud mitte midagi ka, see ei Koristanud tänavaid. \nFirma töötajad ei soovi ka prügi ära viskama. \nTänava prügikastid lõhnavad halvasti. \nMina helistasin firma omanikule mitu korda terve aasta jooksul. \nTihti ta lihtsalt ei vasta. \nAga kui vastab, siis ütleb, et kõik on korras, tema töötajad teevad nende tööd hästi ja ta on rahul sellega.\nPalun teilt midagi sellega teha. \nPakkun koosolekut korraldada, kutsuda linnaelanikke ja firma omanikut ja diskuteerida. \nUsun, et koos leiame otsust.\nLugupidamisega Eeva" }, { "title": "B2 2018 II_003-018 (607e88ad-45fd-410f-9997-b68230f1398e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud, Kadri ---.\nMa teadsin, et Te sõlmisite eelmisel aastal tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusepakkujaga ja seetõttu ma pöördun Teile kaebusega. \nMeie rajooni elanikud ja mina ise ei ole rahul Teie otsustusega 'koristaja' firmat vahetada ja tahaksime väljenda oma arvamust ja põhjust.\nEnne firma vahetamist kõik tänavad olid puhtad, nad koristati mitte ainult hommikutel, aga ka päeva jooksul. \nSee on vajalik ka turistide ahvatlemiseks. \nPraegu uued töötajad ei hoolitse üldse meie rajooni eest. \nLehed, kuivad taimed ja rohud, plastik pudelid ja teine prügi on meie tänavatel. \nJa me näeme seda iga päev. \nPrügikasteid ei tühistata iga nädal kui peab olema. \nMeie pargis rohi ei lõigata ja soe kevade kliimaga see kasvab nii kiiresti, et oleks pikem kui puud. \nMe pabistame, et see häirib meie elu, et minu ja minu naabrite lapsed ei saa enam pargis mängida ja lihtsalt loodust nautida, sest prügi lagundab ja haiseb. \nVäga ebameeldiv elada sellistes tingimustes.\nMa ei tea, miks te valisite selle firma, võib olla see oli odavam tol aastal. \nAga ma tean, et meie linnas on parem teenusepakkujad parema ettepanekuga. \nMa tean isiklikult selle firma juhataja ja saan lisada tema andmed manusega. \nNeil on oma interneti lehekülg nende teenustega. \nJa ma olen kindel, et mitte keegi ei kaebunud sellest firmast.\nMa loodan, et te võtate õigel otsustust.\nLugupidamisega Kadri ---\n--- kliinikumi juhataja" }, { "title": "B2 2018 II_004-025 (f0f61ae1-73c3-4769-a455-94743d18ab54).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere! \nMina olen Marina, ühe lasnamäe maja elanik, millega Te eelmisel aastal uue tänavate lepingu sõlmisite. \nKirjutan Teile, sest soovin selgitada, miks ma ei ole uue teenusepakkujaga rahul.\nEsimene kaebus on seotud parkimisega: uues lepingus on kirjas, et nüüd meie maja ümbruses saavad oma autosid jatta mitte ainult meie maja elanikud. \nVõib olla see uus seadus on hea ja mugav teise maja elanikule, kuid meie jaoks on see täitsa häiriv. \nKui ma lõpetan oma tööd hiliõhtul, siis on juba kõik parkimise kohad minu maja ees ja taga kinni.\nTeine kaebus on seotud tänavate remondiga: uus firma alustas tegema tänavate remondi eelmisel aastal ja see jatkub tänapäevani. \nPaljud sõitmise kohad on veel seetõttu kinni ja selleks, et kuhugi sõita, on vaja võtta palju rohkem aega.\nMina ei ole uue teenusepakkujaga üldse nõus ja mina näen ainult üht varianti - vahetada teenusefirmat.\nLugupidamisega, Marina ---" }, { "title": "B2 2018 II_004-040 (0b912f74-ab51-4843-ad40-28130ffb27a9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeatud vastutav isik.\nMeie maja ümbruses suur problem prügiveoga.\nTänavad ja lähedal asutav park on prügitäis.\nKoeratele omanikutele ei ole piisavalt prügikasti, majaelanikud ei saa oma lastega rahulikult pargis jalutada. \nFirma, mis tegutseb prügiveoga ei tee oma tööd korralikult. \nMõnikord ei korista kastid mittu päeva järjes ja nad hakkavad haisema. \nMinu arvamusest on vähe inemest, kes koristavad pargi teretooriumi. \nVõiks neid rohkem olla. \nVõimalik variant kutsuda vabatahtliku abistajad või vahetada teenusepakkuja firmat ära.\nSee firma, mis tegutseb tänava hooldamisega tuleb hilja hommikul ja see segab elanilule tööle sõitmiseks. \nVõiks teha koristamis tööd paar tundi varem ja prügi vedu teostada peaaegu öösel või varahommikul, sest meie tänaval on palju autod ja töo ajal, millal tuleb prügiauto, elanikud ei saa oma majast välja sõita.\nOleks hea et lähedal asutavas pargis pantakse rohkem väikset prügikonteinerid, kuhu saaks panna igasugused jätmed: naiteks pudeleid, toidpakendeid ja koeraekskrimendid.\nLoodan, et selle problemiga võiks midagi teha, sest meie ümbrus peab olema puhas" }, { "title": "B2 2018 II_004-057 (425e3e9a-8ca8-488d-8ae7-2d8cba7cc0e4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lp. Hr. omavalitsuse vanem!\nTere päevast! \nPöördun Teile murega!\nMeie omavalitsus sõlmis eelmisel aastal tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue tenusepakkujaga. \nMina ei ole selle firma tööga rahul.\nMinu arvates see firma ei tee oma tööd korralikult. \nParkimiskohad ja trotuaarid on mustad, igalpool on ära visatud mingeid paberid, pakendid, kilekotid.\nTundub, et selles firmas kooristajat ei ole.\nLisaks sellele, minu arvates, iga üks parkimiskoht peab selgelt nähtav, selleks et autojuh ei pargi oma autot kahes parkimiskohas. \nMeil on aga vastupidi. \nLiinid ei ole joonistatud ja mõned autod seisavad kahes parkimiskohas. \nSellepärast teised autojuhid ei saa oma autot parkida maja eest ja peavad üles leidma kohad parkimiseks teises kohas.\nUskuge mind, see on vaga ebamugav!\nVeel üks mure. \nMind häirib see, et sõidutee maja eest on murdunud, vana. \nMaja ees on vaja teha uut sõiduteet.\nTeie omapool olete ju meie omavalitsuse vanem ja Teil on võimalus teha meile elurajoonile kõikvõimalikult selleks, et inimestel ollakse mugavamalt ja meeldivalt. \nPalun mõjutlege neile kuidagi, las nad teevad oma tööd korralikult!\nAitäh! \nLugupidamisega" }, { "title": "B2 2018 II_004-061 (d8fffa6b-77b0-445a-b3a0-a3b0d07b7fe4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Liis ---\nAlates 17.05.2018 aadressil Gonsiori --- vastavalt teie poolt kinnitatud lepingule oli muutunud Politsei pargi hooldustööde teenuse pakkuja.\nTahaks teie tähele pöörata sellele, et kohe pärast eelpool mainitud päeva tulid mõned muudatused, millistega lähedal elavat kodanikud ei ole eritu rahuldatud.\nEsimene muudatus millega me ei ole nõus on see et paljud olid mahalõigatud, ja praegune pargi välimus on märgavalt halvaks muutunud.\nTeine punkt mis muretseb meid on seotud sellega et kogu aeg pargialas käivad ehitustööd. \nSee tekkib palju müra ja igalt poolt lendab palju tolmu. \nÜmberelavatele inimestele, sealhulgas minule, teeb selline olukord elu võimatuks.\nMe nõuame lõpõtada igapäevased ehitustööd vähemalt kella seitsmest, kui see on võimalik, ja istutada vähemalt mõnekohapeal uued puud, soovitavalt kasepuud!\nVeel tahaks küsida mis ajani kestab see ehituseüritus ja kui palju võtab aega seda pargiala korda teha.\nLoodame et te saate meie seisukoha aru ja ma olen kindel et leiame mõlemale poole sobiva lahenduse.\nIrina ---" }, { "title": "B2 2018 II_004-066 (66107cdb-2a07-4ab1-9d6f-59bddc0b497c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupetud omavalitsuse ametnik.\nMina olen Viktor ---. \nMeie kohalik omavalitsus sõlmis eelmisel aastal tänavate ja parkide hoolodamiseks lepingu uue teenusepakkujaga, aga mina ei ole selle firma tööga rahul. \nSellega põhjustega ma kirjutan teile kaebus.\nEsimene, millega ma ei ole rahul, see on prügi.\nMinu kodu juures on park. \nPark on puhas, aga parki juures on palju tais prugikonteinerid ja konteineri kõrval on palju prügikottide.\nMa ei näe, et prügiauto võtab prügi sealt.\nSee on suur problem, sest prügi on haiseb ja see minu elu häirib.\nTeine problem öösel tänaval ei ole valgus, sest lampid ei töö. \nMa saan aru, et praegu Mai ja suvel on valge ööd, aga see problem algab talvel ja veel ei parandab, selle põhjus ma ei ole kindel et selle problem ei ole järgmine talvel. \nJalutada pimedes ei ole ainult ebamugav aga ohtlik.\nMina arvan, et võinu olukorra lahendada.\nOn vaja kokkulepida prügifirmadega, et nad prügikonteinerid tühjaks teha ja teha seda regularsed.\nKa on vaja vahetada lampid tänav, et öösel oli valgus. \nKui seda teha, meie kodümbrus saab paremaks ja olukorra lahendab.\nViktor ---" }, { "title": "B2 2018 II_004-072 (38febdea-873e-493b-8a83-feddb8f89505).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud omavalitsuse ametnik, \nmina olen kohalik elanik ja elan selles piirkonnas lapsepõlvest.\nMa tean, et Te sõlmisite eelmisel aastal tänavate ja parkide hooldamiseks lepingu uue teenusepakkujaga. \nMa ei ole selle firma tööga rahul mitmel põhjusel.\nEsiteks, meie park, mis asub minu kodu lähedal, on iga kord must.\nLaupäeval ja pühapäeval ei tee selle firma töötajad mitte kunagi koristust.\nTeiseks, ma teadsin ära Teie kodulehelt, et Teie aasta-eelarvel ette nähtud 100 tuhat eurot selle firma kuludeks. \nMulle tundub, et on mõned firmad, kes on nõus töötama\nLoodan saada Teilt vastuse lähemal ajal.\nSoovitan Teiel valida uut koristusfirmat\nTahaks lisada, et mulle väga meeldib Teie töö, elu sai väga mugavam, kui varem.\nAitäh Teile! \nLugupidamisega teie elanik\nMarina ---" }, { "title": "B2 2018 II_004-092 (7447a98d-6a8b-4427-a822-1c18bbb3b7d6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeeteud Raimond Kaljulajd,\nMinu nimi on Tatjana ---, ma olen Põhja-Tallinna linnaosa elanik. \nNagu mina sain aru, et eelmisel aasatal Põhja-Tallinna omavalitsus sõlmis uue lepingu firmaga, kes hooldab tänavaid ja parke. \nMa ei ole selle firma tööga rahul ja praegu põhjustan miks.\nEsiteks, talvel uus teenuspakkuja alustab koristama lund liiga hilja, umbes kell 08.00. \nAga selleks ajaks inimesed peavad olema juba tööl.\nTeiseks, varsti tuleb suvi ja Stroomi rand on väga populaarne koht vaba aja veetmiseks. \nAga firma, mis vastustab puhastuse eest ei ole veel alganud koristamisprotsessi, lastemänguväljakud ei ole puhastatud ja uuendatud.\nKolmeks, uus teenusepakkuja ei rohi muru parkides, ei istuta lille, ei korja prügi.\nNeljaks, tänavade valgustus on tihti ebapiisav.\nSelle olukorra lahendamiseks mul on järgmised mõtted:\n- Kõik Põhja-Tallinna elanikud võivad pakkuda oma abi Stroomi ranna koristamiseks, võime korraldada suure puhastuse, näiteks, järgmisel laupäeval.\n- Teie võite arutleda selle firmaga, kuidas nad võivad oma tööd paraneda, kas, näiteks, võta tööle rohkem inimesi.\nLoodan, et minu arvamus on tähtis ja aitab meie linnaosa olla puhtam ja edukam.\nLugupidamisega, Tatjana ---" }, { "title": "B2 2018 II_004-106 (b48e040a-2030-4fc4-b673-26284cd727de).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast!\nOlen teie linna elanik. \nEelmise aasta lõppuni olin väga rahul linna ja parkide hooldamisega. \nAga, kui oli sõlmitud uus leping uue teenuspakkujaga, kõik muutus. \nTalvel on nii palju lund jalakäjateel, et väga raske jalutada lapsevankriga, lapsega käja, laps ei saa kõndida ise. \nMaja kõrval on võimatu parkida, me peame ise kõik puhastama.\nJalakäja teed on libedad. \nSügisel sel aastal mitte keegi ei koristanud vanad puulehed. \nNad olid maal kevadeni. \nVarem oli nii palju lille, oli väga ilus. \nNüüd on pool vähem. \nParkis oli rohkem pinke, nüüd on osa ära võetud.\nVarem olid vanad lastemänguväljakud, nad on ära viidut, ehitatud uued aga vähem, kui oli enne.\nLoodame, et kõik muutub parema poole.\nVäga suur problem oma auto maja juurde parkida. \nVõib parkimiskohad natuke laiendada.\nOleks tore, kui tehakse selliseid parke, kus laps võiks mängida ja vanematele ka võib teha näiteks trenazöörid.\nLoodame, et varsti meie linnas kõik muutub.\nLugupidamisega teie linna elanik!" }, { "title": "B2 2018 II_004-119 (fb3cbe56-8c66-4bb7-91f9-2ca765f6faa6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu nimi on Anton --- ja olen Nõmme linnaosa elanik. \nTahan teile ööelda et ma ei ole rahul sõlmiga uue teenuse-pakkujaga. \nKüsige te minu käest miks? \nKohe vastan. \nViimane firma mis meil oli väga hästi vastas meie tänavate ja parkide hooldamise eest. \nUus firma ei vasta üldse.\nVaadake palun kui mustad meie tänavad on! \nJa kõik see \"koristas\" teie uus firma. \nKas eelmisel firmal oli sellised probleeme? \nMa ei ole üksi kes nii arvab!\nSamas ka parkimisega, linna parkimis platsil sel aastal jooneid üldse pole, kuidas arvate, kas on vaja jooneid uuendada? \nNeid peavad talve pärast igal aastal uuendamisele käia! \nElmine firma see teeks aga uuel on mingeid probleme! \nNõmme linnaosa elaniku tahavad et te saakite midagi muutuda, praegu, situatsion ei ole normalne ja meil on juba suvi käes aga tänavad veel mustad ja parkimisplatsid ei ole ka korras! \nPakkume teile lõppetada leping uue firmaga kui nad ei oskagi oma asja meie tänavas ja parkimisplatsis ära teha! \nja sõlmige leping vana hooldamise firmas mis meil varem oli!\nLoodame, et meie kaebus on adekvaatne!\nLugupidamisega, Nõmme linnaosa elanikud!" }, { "title": "B2 2018 II_004-126 (a18cf24e-498c-40aa-9054-fce892e08df4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Liina ---,\nPöördan Teie poole järgmise kaebusega: alates seitsmendal Novembril eelmisel aastal hakkas tegema meie Paldiski linna tänavate hooldamisega uue firma - KORD OÜ. \nNad peavad meie linna tänavad ja pargid heas olukorras hoidma. \nAga ma pole rahul nende tööga. \nOelen noor ema, ja tihti veedan aega õues, lastemänguplatsil. \nSeal ma näen palju prügi, paberid ja pudelid. \nPargis ei jatkub prügikasteid. \nMänguplats, kus meie lapsed mängivad on meie väike linna nägu, sest et seda kesklinnas rajatatud. \nArvan, et sellega peab hoolitsema paremini. \nMulle ei meeldi, et minu laps leiab liivas prüügi ja mängib prügiga.\nEelmisel aastal, kui meil linnas tänavate hooldamiseks tegeles LODUS OÜ tänavate ja parkide olukord oli parem. \nMulle tuntub, et tänaval oli rohkem inimesi, kes hooldas meie tänavad ja pargid. \nVõib olla probleem on selles, et firmale KORD OÜ ei jatkub tööjõudu. \nArvan, et meie omavalitsusele peab kontrollima, kas jatkub firmas inimesi, missugune palk nendel on, miks töötajad nii halvasti töötavad.\nLoodan, et minu kaebus Te lugete ära ja pööratage selle asile tähelepanu.\nLugupidamisega, Paldiski linna elanik Julia ---." }, { "title": "B2 2018 II_004-134 (1e910972-792d-4b22-905f-ca5360ef1277).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina, A.B, Harkujärve elanik, ei ole meie uue tänavate ja parkide hooldamise teenusepakkuja, AS Töökoda, tööga rahul.\nMa jalutan oma koeraga väga palju - kaks või kolm korda päevas.\nJa see ei too mulle mingit lõbu sellepärast, et meie tänavate ja parkide seisukord on hirmus. \nIgal pool on palju toidujäätmeid ja paberit. \nMa kardan, et minu koer sööb midagi ohtlikku.\nMõnedes kohades on halb lõhn ka.\nKas teile meeldib, et uus teenusepakkuja et tee mitte midagi tänavate ja parkide hooldamiseks?\nMa tahtsin ettepaneku teha, kuidas selle probleemi tulevikus vältida. \nTe peaksite potentsiaalsele hooldamise firmale pakkuma tähtajaga lepingut (näiteks kaheks nädalaks) ja paluda pärast seda elanikke järgmiste küsimuste vastuseid anda: kas situatsioon muutas paremaks, kas meie tänavad ja pargid on puhtad nüüd? \nJa ainult, kui elnikud on uue firma tööga rahul, sõltima temaga tähtajatult lepingut.\nLugupidamisega, A.B." }, { "title": "B2 2018 II_004-144 (15ee874f-9c4f-4e5b-adbd-73052174d7c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud haldusaladest vastav ametnik\nOmavalitsuse ostsusest tänavaid ja parke on alustanud hooldama uus ettevõtja. \nSooviksin teile teatada, et olen märkanud puuduseid selles töös, ja mina ning ka paljud mu naabrid ei ole rahul praeguse olukorraga.\nTalvel tänavate hooldamine alustati alles kella üheksa paiku, kuigi öösel oli tihti sadanud lund. \nSellepärast hommikuti tööle sõitmine oli raske ja ohtlik. \nSamuti ei pandu tähele väiksemate tänavate ristmikke vaid nende kohale lükkati ka lund, nii et mõnikord läbisõit oli võimatu.\nNüüd kevadel olen teistes linnades juba näinud ilusaid lille parkides. \nAga siin - mitte midagi. \nTundub, et teie valima teenuspakkuja ei tee midagi meie mitmete parkide heaks.\nVäga soovitan, et arutate olukorda ettevõtjaga ja kontrollite, kas lepingut on täitud. \nPalun püüdke saama töö paremini tehtuks või otsige teine teenusepakkuja hoolitsema sellest, et meie linn oleks ilus ja ohutu liikelda.\nHead soovidega, linna kodanik Eeva ---" }, { "title": "B2 2018 IV_001-016 (5901feeb-21f3-4659-8249-f739e4a8b302).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvan, et ma töötan väga heas kohas, isegi kui see on mööbli kauplus. \nMa alustasin töötama siin 3 aastat tagasi, kui lõpetasin kutsekooli. \nAlguses mulle tundus, et see on igav töö ning siin makstakse vähe raha. \nAga pärast paari kuud ma sain aru, et mulle meeldib siin töötada. \nMeie kaupluses on väga meeldiv kollektiiv, ma juba tean kõigi inimesi. \nKui mul hommikul ei ole tuju ning ma tulen tööle, siis ma vestlen oma kooleegidega ja kõik on hästi. \nKui meil on lõun, me alati näerame, ma arvan, et see on väga tore. \nKõige suurem ülatus meile jaoks oli kui meie ülemus alustas maksma rohkem raha. \nPraegu ma üldse ei taha oma tööd vahetada. \nMeil on üsna palju kliente iga päev, aga see on ainult pluss minule, sest mulle väga meeldib erinevate inimestega suhelda. \nMeie kauplus pidevalt töötab ja areneb ning ma arvan, et pärast 10-15 aasta see on kõige suur ja edukas mööbli kauplus Eestis. \nMa loodan!" }, { "title": "B2 2018 IV_002-005 (eb807c04-356f-4ee2-8473-490fecbe67ce).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Juba järgmisel kuul meie asutus tähistab sünnipäevat, sellepärast me plaanime välja anda asutust tutvustav raamat. \nTahaksin kirjutada oma mõtteid asutuse kohta.\nMa töötan sellel asutusel juba 2010 aastast, tulin siia 8 aastat tagasi. \n2008 aastal ma lõpetasin Tallinna ülikooli ja ma pidin valima, kus ma tahan töötada, missuguses valdkonnas. \nÜhel päeval ma surfasin netis ja vaatasin teie asutuse vebilehel, et te otsite raamatupidajat, sii ma otsustasin saata minu cv. \nMa mõtlesin, et see töö on hea variant, sest ma valdan 4 keelt, tihti elus kasutan erinevaid arvuti programme ja mulle meeldib töötada kollektiivis. \nPaar päeva pärast mulle helistati ja räägiti et ma võin hakkata töötama sellel asutusel juba järgmisel kuul. \nKui ma juba rääkisin mulle meeldib meeskonnatöö, ma olen väga rahul tööõhkkonnaga ja kollektiiviga. \nKõik töötajad on kohusetundlikud, abivalmsad, tahelepanelikud ja sihekindlad. \nMe kõik motiveerime töötada selles prestiižis asutuses, iga päev tulevad uusi tuttavaid, kasulikke teadmisi. \nTöö ajal meil on sõbralik ja tööõhkond, kõik pädevad spetsialistid töötavad hästi ja püüdlikult, see mulle meeldib.\nMei meeskond teab, mida on vaja teha, mitte keegi küsib rumalaid küsimusi või istub arvuti taga ja mängib arvuti mänge. \nMeil ei ole laisad inimesed. \nSee on suurepäraselt! \nOn raske rääkida asutuse tulevikusest, aga ma suudan ettepanna, et meie kontoor edasi areneb ,meil on huvitavad ettepanekud ja edukad töötajad \nMeie asutus saab tuntuks mitte ainult meie riigis, aga ka välismaal. \nOlen kindel, et asutusel on hea tulevik\nKokkuvõtteks võin öelda, et ma olen rõõmus ja tänan et ma töötan siin, mul on hea ja töökas meeskond ja ka arusaadavad personalijuhid. \nSellega ma lõpetan, loodan et minu mõtted kirjutatakse raamatusse. \nRaamatupidaja Irina" }, { "title": "B2 2018 IV_002-017 (2b424938-4f53-45e9-8ca1-1887c6ae4a77).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, meie kallis personaljuht Mart! \nMeil on asutuse sünnipäev tuleb juba ja mina tahan natuke oma mõtteid välja öelda.\nMinu meeles, see oli 4. juunil 2002a. \nMina kuulsin raadiot ja pärast muusika lõpetamist oli reklaam, et selle asutusele on vaja töötaja. \nKõik töötajad on sõbralikud, abivalmsad ja töö on lihtne. \nMina helistasin Teile ja sekretäär ütles, et on vaja homme vestelda. \nKui ma tulin siia, natuke närvisin, aga kui mind kõik kohtusid, mulle öeldi: \"Praegu Sul on olemas töökoht, palju õnne!\". \nAusalt, mina olin šokkis isegi tänapäevani.\nMeie asutuse kollektiiv ja tööõkkond on suurepärane. \nMe kõik suhtleme omavahel, kohtume pärast tööd ja täpselt teame, et kui tekkib mingi situatsioon, siis kõik tulevad abistada, kui see on vaja.\nMina mõtlesin varem milline võiks asutus olla 10-15 aasta pärast, aga praegu ei saa mõelda selle teema kohta, sest minu arvates rohkem, kui praegu sellise suurepärase asutuse ei saa leida! \nPalju, palju õnne, kallis OÜ K-Rauta!\nHeade soovidega, Alina ---" }, { "title": "B2 2018 IV_002-021 (b5c59992-510c-453d-ba93-3e34a9ddbe0e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud hr ---, \nMeie asutuse sünnipäevaks plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat. \nMe mõtlesime kolleegide ringis, millised mõtted on meil oma asutuse kohta. \nMa tulin sellesse asutusse töötama juba 6 aastat tagasi. \nMinu vana töökoha ülemus pakkus mul teie kollektiivi tulla, sest siin on väga sõbralik tööõhkkond. \nMeie asutuses töötavad enesekindlad, viisakad ja töökad inimesed. \nMa leidsin siin palju uut sõpru, kes võib aidata, kui ma palusin neid. \nMulle see atmosfäär kollektiivis väga meeldib ja ma tulen tööle iga päev hea meelega, eriti kui on vaja teha palju töid. \nMa soovin kõike head meie asutusele. \nMinu meelest, 10-15 aasta pärast asutus võiks olla samasugune, võib olla midagi uuendab, aga õhkkond jääb samaks. \nSee on väga tähtis, et te tunnete huvi oma mõtte kohta. \nMa olen väga rõõmus, et töötan selle asutuses. \nLugupidamisega, Liina ---." }, { "title": "B2 2018 IV_002-028 (1cafaed6-0a74-45f8-a0e5-618ac2aa86ec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Personalijuhile kiri. \nTere, Tõnis, kirjutan teile seda lühike kiri, et tahaksin saata oma mõtteid oma asutuse kohta uue raamatu jaoks. \nMul on huvi rääkida, kuidas mina üldse sattusin sellesse asutusse töötama. \nMinul olid probleemid eelmises töökohas kollektiiviga ja mul pole võimalusi uut kohta leida, aga üks minu sõber soovitan minna sinna ja vestelda direktoriga, seda ma tegin ja praegu mul on nii hästi amet. \nMeie kollektiivis on ainult elurõõmsad ja abivalmsad inimesed, mulle sajaprotsendiliselt meeldib see asi. \nTööõhkkond on ka muidugi, parem, kui teistes kohtades kus ma töötasin. \nMulle meeldib, arvatavasti, kõik mida meil on, siin ka väikesed probleemid on ka olemas, aga neid me parandame kõik koos. \nUsun, et 10-15 aasta pärast võivad olla siin ainult head muutused, võimalikult ehitati kõrval ilust parki, võib olla palk saab rohkem, ei tea, aga soovin ainult head. \nSellega ma lõpetan, ootan teie vastust, kas oli minu kiri kasulik või mitte? \nViktor." }, { "title": "B2 2018 IV_002-031 (43b90dd7-69d0-4443-afe1-2b3d80d95166).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Kadri ---! \nEile mul oli hea meel, et meie asutuse sünnipäevaks plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat, sest töötajatel on palju erinevad loost, mis on seotud meie asutusega. \nMa ka tahan oma mõtteid asutuse kohta saata. \nPärast põhikooli lõpetamist otsisin töö Narvas, ajalehes oli näinud, et meie linnas avatakse uus raamatukogu, pärast paar nädalat ma juba töötasin meie raamatukogus \"Ühiskond\". \nPaljud arvavad, et raamatupidaja töö on kergem kui teised tööd, aga see poole nii. \nÜhelt poolt see töö on kerge, sest sa ainult pead istuma ja anna raamatuid, teiselt poolt sa pead teama missugused raamatud on raamatukogus, millest need on, teatama missugused raamatud sobivad näiteks noortele, nõu anda ja sa veel pead arvutis oskama töötada. \nSee on väga oluline veel missugune inimene sa oled, sest me töötame kollektiivis, ja inimesed on väga sarnased, aga meie kolletiivis töötavad ainult sõbralikud, abivalmised inimesed ja me oleme kõik sõbrad. \nMeie tööõhkonnas töötavad ainult head inimesed, kellele on väga olulised kõik inimesed kes töötavad meie raamatukogus. \nSel aastal meil on ainult kolmas sünnipäev, aga ma olen kindel, et meie raamatukogu võib töötada rohkem kui 30 aastat. \nPraegu meie asutuses on kõik ideaalne meie raamatukogu hoone on uus, kolme korruseline, meil on kõik uus raamatud nii eesti keeles, kui ka vene keeles ja inglise keeles, meil on ka e-leht kus võib ka raamatuid lugema ja vaadata missugused raamatud on, veel vanad raamatud ja sõnastikud (100 aastat vana), meil toimuvad ka erinevad näitused, ja kirjanikke kokkutulekud. \nTahan, et meie raamatukogus kõik jäätsid nii, nagu praegu ja 10-15 aastat pärast ka, ja meie ühiskonnas loetakse rohkem raamatuid. \nNiisugused on minu mõtteid meie asutuse kohta, võin öelda et minu arvamus oli vajalik. \nAitäh, et ma töötan meie raamatukogus, sest ta on vajalik tänapäevase inimestele! \nLugupidamisega, Polina ---." }, { "title": "B2 2018 IV_002-035 (d6450dc0-72eb-4a84-b8b2-1bb9e72c058b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Anna --- \nMeie haiglal 2019. aastal on sünnipäev, tä töötab juba 20 aastat. \nKuidas me kõik teame haigla sünnipäevaks plaanitkse välja anda tutvustav raamat, sest ma tahan kirjutada oma mõtteid asutuse kohta. \nMa olen üsna uss töötaja ning töötan haiglas vaid ühe aasta jooksul. \nAlustasin töötada haiglas päras ülikooli lõppu. \nMul oli väga suur rõõm, et mul pakutud töötama erakoralise meditsiini osakonnas. \nKuid meie töö on raske ja seal on palju stressi, mulle meeldib, et meie töökollektiiv on väga sõbralik ja abivalmis. \nTööõhkkond on väga rahulik, kõik teavad, et me töötame meeskonnas. \nVeel meie osakonnas eelmisel aastal oli tehtud remont, sest kõik ruumid on ilusad ja mugavad. \nKokkuvõtteks tahan öelda, et 10-15 aasta pärast meie haigla võiks olla suurem, sest meiel on palju arengu ruumi. \nLugupidamisega Juta --- e-post: ---@---.ee tel. +372 ------" }, { "title": "B2 2018 IV_002-057 (ab2b18a5-4ac7-40ca-bedc-e20718a7cb34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere lugupeetud Kadri ---! \nMeie restoranil on varsti sünnipäev ja kuna me plaanime välja anda meie asutust tutvustavat raamatut, ma tahaksin ka oma mõtteid asutuse kohta saata. \nMa sattusin siia töötama kohe pärast ülikooli lõpetamist. \nMulle pakuti töötada siin kokkana ja kuna tööd mul ei olnud, ma nõustusin. \nMa arvan, et see oli minu elus kõige tähtsam ja edukam valik, sest kolletiiv on väga sõbralik ja abivalmis. \nMinuga suheldi nagu me oleme parimad sõbrad lasteaiast. \nAga kollektiiv pole kõige tähtsam asi, sest meie restoranis kogupäev valmistatakse üle 100 väga maitsaid rooge. \nAtmosfäär meie asutuses on ülihea, kliendid on kogu aeg rõõmsad ja see tõstab tuju ka personalile. \nKui ma tulin siia töötama, see oli veel väike kohvik, kuid praaegu see on väga hea koht kus võib süüa terve perega. \nMa ei üllatu kui mõne aasta pärast see on juba mitu restorani üle riiki. \nLõpuks tahan öelda, et olla kokk \"Filadelphia\" retoranis on unistuste töö! \nMa õnnitlen \"Filadelphiat\" sünnipäevaga! \nLugupidamisega \"Filadelphia\" töötaja Polina ---." }, { "title": "B2 2018 IV_002-059 (d5069d6e-a993-4eb5-bcb6-e7bc506173f5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Martin! \nMeie asutuse sünnipäevaks plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat. \nMina koos minu ametikaaslastega on palutud raamatu jaoks saata oma mõtteid asutuse kohta. \nSa oled minu personalijuht, siis kirjutan sulle selle kohta. \nMulle väga meeldib töötada selles asutuses. \nMeil on väga tore ja abivalmis administratsioon, kelle kohta olen täiesti rahul. \nMeie asutusel on väga ilus hoone nii väljas, kui ka sees. \nSiin on väga andekad töötajad, kelle töö on alati tipptasemel. \nKollektiivis on alati sõbralik õhkkond ja igaüks on valmis appi tulla. \nArvan, et meil on parim seisukord ja see on kõige olulisem asi. \nMulle väga meeldib meie kollektiivis töötada. \nSee on nagu teine perekond minu jaoks. \nArvan, et tulevikus on meie asutus üha rohkem. \nVõib olla, et 10-15 aasta pärast on meil kõige suurem asutus Eestis. \nAga võib ka olla, et kõige suurem asutus maailmas. \nLõppuks saan öelda, et ma armastan meie asutust. \nSee on minu elu ja siin on minu kodu ja teine perekond. \nLoodan, et tulevikus meil on saamasugune seisukord." }, { "title": "B2 2018 IV_002-061 (bcc0bb62-137f-4ae4-aa63-d3ca15f26f16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lp. Karl --- \nSain kätte teie meili, kus te kirjutasite, et meie asutuse sünnipäev 22 detsembril. \nJuubeli puhul te tahate välja anda asutust tutvustav raamat ja palute töötajad saata oma mõtteid asutuse kohta. \n10 aastat väga hea arv. Mina töötan sellel asutusel juba 8 aastat ja mulle kõike sobib. \nSõbralikud töökaaslased alati võivad aidata, head töötingimused, arutav töötasu, samuti ka on preemiat, tööaeg on ka hea 9.-17.00, töökoht asub koju lähedal. \nMina leidsin selle kuulutust interneetist 8 aastat tagasi ja väga rõõmus, et valisite mind raamatupidamise kohta. \nMeie töökollektiivis juba töötab 30 inimest. \nMa tean kui te ainult algasite, töötasid 8 inimest. \nSee näitab kuidas hästi te töötate ja juhtide. \nMeie töökollektiiv soovib asutuse suurendada. \n10-15 aasta pärast avada uued kohad, kus inimesed võivad hästi veeta aega, puhata, maitsvat süüa. \nVõib olla ei ole ainult meie linnas, samuti ka Ida-Viirumaal ja Tallinnas. \nMe soovime kõik head juubeli puhul ja rõõmustame kõik koos, \nugupidamisega, Olga --- restoraan Loverte +372 ---" }, { "title": "B2 2018 IV_002-065 (37a49c9a-bb00-4f13-8137-9b046507b8e9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud lugejaid!\nSel nädalal on meie asutuse sünnipäev ja ma tahaksin jutustada meie asutusest. \nKaks aastat tagasi ma nägin reklaami, et meie asutus otsib uusi töötajaid tööle. \nSest minu elukutse sobib asutusele, ma otsustasin proovida saada oma CV ja õnneks, minu kanditatuur meeldis nendele. \nEsimesest tööpäevast tänanpäevani mulle meeldib kõik. \nMeie kollektiiv on arusaadav, kui tekitavad mingeid probleeme, siis nad kergesti leiavad aega aitamisele. \nKa mulle meeldib, et kogu töö on jagatud töötajate vahel ausalt.\nMeie asutuses valitseb positiivne ja rõõmus tööõhkkond.\nKa meie töö eelis, et meil on kõrged palgad, mida väga rõõmustab. \nMulle tundub, et tulevikus meie asutus suurenes. \nMeil on plaanis uuendada oma töövahendeid ja teha uue nüüdisaegse hoone meie asutusele.\nOleks parem, et meie asutus töötaks ka välismaal, minu arvates see suureneb meie võimalusi. \nAga muidugi head ideed ilmuvad töös. \nMa arvan, et alguseks see piisab, selleks et parandada meie asutust tulevikus.\nKokkuvõtteks võin öelda, et töötamine selles asutuses on minu parim otsus, sest seal on väga hea kollektiiv ja töötingimused minu jaoks." }, { "title": "B2 2018 IV_002-067 (1ecb5bfc-01ad-4281-977b-0ac16688dcbe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Austatud hr. ---!\nNagu varsti meie kooli ootab sünnipäeva pidu, milleks plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat, ma tahaksin kirjutada oma töökogemuse, kollektiivi ja kooli elus osalemise kohta.\nMa töötan meie koolis juba 7 aastat huvijuhina ning korraldan erinevaid proekte, reisi ja üritusi. \nMillal ma tulin kooli tööle huvijuhi ametisse, siis sellele ametikohale oli mitu vabatahtlikke ja konkursi jaoks oli vaja välja mõtelda kõige huvitavam üritust. \nMa korraldasin spordivõistlusi, mille meeskondades olid nii õpilased kui ka õpetajad.\nKõigele see üritus väga meeldis ja direktor nimetas mind sellesse ametisse.\nMeie asutuses on väga sõbralik õpetajate kollektiiv ning õpilased ka on väga aktiivsed ja vastutustundlikud, mis loob head tööõhkkonda, kus kõik oma asjadega tegelevad, aga üritustel kõik koos töötavad.\nMinu arvates, 10-15 aasta pärast meie kool oleks veel rohkem aktiivsete ja sõbralikute inimestega, kui tänapäeval. \nKa loodan et ma jään töötada sellises koolis, kuna töö korraldamine siin mulle väga meeldib.\nSoovin meie koolile edaspidiseid saavutusi ja häid tulemisi!\nLugupidamisega Viktor ---, kooli huvijuht" }, { "title": "B2 2018 IV_002-069 (701ec5fb-ed7c-4317-acd0-e494bbbeff18).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud asutuse personalijuht,\nMinu nimi on Viktor ---, ma olen teie vanem programmeerija. \nMa kirjutan teile, et kirjeldata kuidas ma sattusin siia töötama, mis mulle siin meeldib ja mis ma tahaks näha tulevikus.\nKui ma olin 10 aasta noorem, ma just lõpetasin ülikooli ja otsisin endale töökohta. \nSee olid keerulised ajad minu jaoks ning ma juba kaotasin lootust, aga ühel päeval minu sõber, kellega ma õppisin ülikoolis, helistas ja jutustas mulle, et ta leidis uut ja huvitavat asutust, kus on vajalikud töötajäd. \nMa kirjutasin kirja minust ja mulle pakuti töökohta.\nSelles kollektiivis mulle väga meeldib see, et igaüks on hea ja südamlik, igaüks on valmis aitama, kui sul elus või töös on mingi probleem, alati võib saada head soovitust. \nTööõhkkond on väga sõbralik ja meeldiv, pärast tööpäeva me tihti lõõgastume koos.\n10-15 aasta pärast ma ootan, et asutus veel suureneb ning loodan, et siin hakkavad töötama palju noorte eriteadlasi.\nLugupidamisega, Viktor ---, vanem programmeerija +372--- ---@hot.ee" }, { "title": "B2 2018 IV_002-070 (335d3f8e-200d-4291-b874-df4437d79887).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Paul!\nMeie asutusel on varsti sünnipäev. \nSeoses sellega tahan jutustada oma töökohast. \n5 aastat tagasi alustasin töötada Narva polikliinikus silmaarstina.\nTahtsin elada selles linnas, siis see töökoht sobis mulle.\nMeil on sõbralik ja vastutundlik kollektiiv ja mugav ja rahulik tööõhkkond. \nKõik töötajad aitavad teine teistele. \nKui kollektiivis ilmub probleem või raskus, alati lahendame seda koos. \nKui patsiendil on küsimused, siis kõik arstid või meditsiini töötajad aitavad leida vastust. \nSee tähendab, et oleme abivalmis.\nTööõhkkond sõltub ka juhatajast. \nMeie juhataja alati aitab leida ühist keelt ja ei loo probleeme või tülisid.\nKahjuks meie polikliinikus on vana mööbel ja tehnika.\nLoodan, et 10-15 aasta pärast meil tuleb remondi ja uut tehnikat. \nSee aitab kiiresti aidata inimesi ja ravida neid.\nVeel arvan, et meil on vaja rohkem inimest, sest suur osa meditsiinitöötajadest elab suurtes linnades. \nLoodan, et kohalik omavalitsus jõuab lahendada selle probleemi.\nLõpuks tähan lisada, et mulle meeldib töötada selles asutuses, sest sõbralik töökeskond aitab töötada kergelt ja rahulikult." }, { "title": "B2 2018 IV_002-073 (e38de23d-4ff1-431c-b24b-858a6068b314).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu nimi on Martin ja tahaksin natuke rääkida meie asutusest, kus ma töötan. \nMa alustan sellest, et sattusin sellesse asutusse töötama kaheksa aastat tagasi, mul oli kutsesobivusvestlus milleks ma valmistasin ette umbes 2 nädalat, oli raske aga ma sain sellega hakkama. \nTeine etapp oli tutvumine kolektiiviga. \nSee oli närviline moment minu eest ja ma arvasin, et ma olen võõras inimene selles inimkonnas.\nAga ma olin väga rõõmus, kui sain teada, et kõik inimesed, kes töötavad selles asutuses on üsna lahked ja lõbusad. \nNad alati aitavad raskel hetkel, toetavad mind ja annavad nõu kui midagi läheb halvasti. \nSaan ka öelda, et nad edukad on väga nii töökohal kui ka isiklikus elus. \nMa olen veendunud, et meil on üsna sõbralik ja edukas töökollektiiv.\nMa ei saa täpselt öelda milline võib asutus olla 10 aasta pärast aga olen kindel, et tulevikus selliste inimestega ja selles tööõhkkonnas me täpselt saavutame edu." }, { "title": "B2 2018 IV_002-078 (22075b93-a7e2-4685-8eb7-841ba3bc92db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Juta,\nKirjutan Teile seoses sellega, et mul on soov osaleda meie kooli sünnipäeva korraldamises.\nMa olen töötanud Sinimäe koolis rohkem, kui kaks kummend aastat. \nMinu töötee alustas siin, alguses töötasin matemaatika õpetajana.\nKohe ulikooli pärast ma sain tööpakkumise Sinimäe kooli direktori käest, kuna minu lapsepõlves minu sugulased oli elanud Sinimäe lahedal, siis Sinimäe kand on tutav minu jaoks. \nNii moodi ma leidsin oma töökohti, oma elukohti ja edasi ka oma pere.\nNüüd ma sain öelda koogu südamest, et meie kooli kollektiiv on minu tõeline pere. \nTe ei kujuta ette, kui palju aega me vedame kõik koos: me töötame koos, me puhkame koos, me rõõmustame kõik koos, me muretseme ka kõik koos. \nKoogu elu on meie kooli perega. \nKõige rohkem mulle meeldib, et meie kooli peres üldse ei ole mingeid saladusi, me oleme avatud.\nKindlasti mõnikord tõde on väga ohtlik asi inimeste suhtlemisest, kuid samal ajal see annab võimalus analüüsida ja selle põhjal arendada end. \nMa usun, et 10 aasta pärast meie kooli kombed on säilinud ja kindlasti kooli pere tunne on elav. \nTänan teie töö eest. \nLugupidamisega, Tatjana" }, { "title": "B2 2018 IV_002-081 (b38b44cf-cbf6-4c58-a3bc-0146dae72cc3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõik teavad, et meie asutus töötas juba 20 aastat. \nKavas on asutuse sünnipäevaks välja anda asutust tutvustav raamat.\nMa olen nõus sellega, sellepärast see on iseenest on tore ja vajalik. \nMa tahaksin kirjutada raamatu jaoks oma mõtteid asutuse kohta.\nKui ma olin lõppetanud instituudi, ma kohe tulin tööle sellesse asutusse.\nMa tahaksin provida oma teadmisi selles asutus. \nMeie firma nimi on \"Table Tennis Producks\" ja firma põhitegevus on laua tennise toode müük ja ost ja lauatennise ürituse korraldamise.\nEi saa jätta märkimata, et alguses oli raske, aga minu kogemus aitas mind.\nMeie firmas töötab 24 inimest.\nInimesed, kes töötavad meie firmas on koolitud. \nNad valdavad eesti ja inglise keeles. \nMina olen noor töötaja ja kogu aeg ma tunnen ise väga hea tööl. \nMulle meeldib minu töökollektiiv.\nIga aastas meil on suur pidu. \nSeda üritus korraldab meie juhatuseliige. \nKui tore, kui me veedame vaba aega kõik koos. \nJa meie pered on ka osalevad.\nSoovin meie asutusele edu tulevikus. \nOn vaja arendada toode valiku, parandada kliendikeskuse ja tõsta firma maine. \nKavas Hiina turule minna. \nSellega tahaksin lõppetada." }, { "title": "B2 2018 IV_003-011 (f9a19681-ca9a-4c0a-849b-eb09c38b5355).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Kadri ---,\nKirjutan Teile seoses meie keskuse tutvustava raamatu väljaandmisega.\nMina sattusin Tallinna Laste Turvakeskusesse tööle peale ülikooli lõpetamist. \nMina olin veel noor, ilma elukogemuseta ja praktikata sotsiaalvaldkonnas. \nAga sotsiaalpedagoogi töö asutuses, mis tegeleb hätta sattunud noortega, tundus mulle tol hetkel just see mida minu hing ihaldas.\nLisaks mina kohtasin väga toetavaid kolleege, kes olid mulle igati toeks ja abiks. \nTänu hästi korraldatud tööle keskuses, mina saan ennast arendada professionaalses mõtes ja ei pea kartma läbipõlemist, sest supervisioonidel on tähtis osa minu igapäeva töös.\nMeie asutus on ainulaadne ja selliseid rohkem Eestis ei ole. \nViimasel ajal palju räägitakse noortest, kes ei käi koolis ja tarvitavad narkootikume, kõik need faktid räägivad sellest, et selliseid asutusi võiks rohkem olla.\nMeie tegeleme noortega, kes on Tallinnasse sisse kirjutatud aga ülejäänud Eesti noored on jäänud ilma abita. \nMina arvan, et ka teised Eesti suuremad linnad vajavad selliseid keskusi nagu meie oma. \nLoomulikult suur roll on ka koolil vanematele, kes ei saa hakkama oma lastega.\nOmalt poolt soovin Tallinna Laste Turvaksekusele ja personalile jõudu ja jaksu väga raskes töös." }, { "title": "B2 2018 IV_003-016 (88579233-c832-43bd-aee9-998915fa387a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud P. ---. \nOlen töötanud siin juba kaks aastad. \nMulle väga meeldib siin. \nMinu meeles meil on kõige sõbralik ja parem kollektiiv. \nKahe aasta jooksul mul ei tekkinud mitte ühtegi probleemi oma töökohal.\nMulle meeldib see, et me töötame koos. \nMa ei pea terve päeva arvuti tagal istuma. \nKogu aeg ma suhtlen inimestega. \nMinu meeles, see on väga oluline asi. \nKahjuks meil on praegu väga väike kollektiiv, ainult viis inimest.\nLoodan, et tulevikus tuleb rohkem töötajad. \nNagu te teate, et praegu töid rohkem, kui töötajad, kes saavad seda tööt teha. \nLoodan, et 10-15 aasta pärast ma jään siin töötama. \nTäpselt keegi ei oska öelda, mis tulevikus tuleb. \nKõige oluline on see, et praegu asjad lähevad väga hästi. \nMeil on tore kollektiiv ja tööõhkkond. \nKõige parem juhataja ja töökoht, mida me armastame\nViktor ---" }, { "title": "B2 2018 IV_003-024 (8279c5c2-f870-4cb0-a39d-fb1c50ddb7fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nLeidsin täna töö intranetis info firma sünnipäeva kohta, ning tuli mulle mõtte jagada oma muljet tööst meie asutuses.\nArvan, et viie tööaasta pärast võiksin ma natuke siin näha ja tunda.\nMa loodan, et te mäletate, kui juhuslikkult ma sain seda tööd? \nLihtsalt valesti sisestasin telefooninumber, ning terve meie jutt (mis kestis peaaegu tund aega), mina olin kindel, et räägin teise inimesega.\nJa lõppuks te pakkusite mulle seda töö koha.\nSiiamani arvan mina, et see oli mingi jumala abi - nii mulle meeldib ja soobib siin tööd teha. \nSuurepärane kollektiiv, inimlik juhtimiskond. \nSõbralikkus igalt poolt ja igaüks on alati abivalmis. \nKahe sõnadega - mulle tõesti vedas!\nSellest mõeldes, mulle on päriselt raske ööelda, milline meie firma võiks olla kümme aasta pärast. \nKuid juba praegu - see on ime. \nAinult loota võin, et see ei muuta isegi siis, kui meie kollektiiv suuremaks kasvab, ja liituvad meid ainult aktiivsed, positiivsed ja abivalmis inimesed!\nLugupidamisega.\nTeie kolleeg, Igor" }, { "title": "B2 2018 IV_003-035 (aee6b0f4-63eb-459c-9bfc-18188785a224).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Peeter ---\nOlen Liisa --- ja töötan asutuses \"Rõõmsad lugejad\". \nVarsti meie asutus saab 20 aastat vana, seetõttu plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat.\nTöötan siin juba 7 aastat. \nMinu hea sõber töötas enne mind, aga juhtus nii, et ta pidi teise riiki minna ja sellepärast võtsid tööle mind. \nSee oli kõigi rõõmsaim uudis.\nMis mulle meeldib kollektiivis ja tööõhkkonnas? \nPäriselt kõik. \nMinu kollektiiv on väga sõbralik. \nKui sulle on vaja appi siis minu heatahtlik kollektiiv aitab. \nKollektiiviga me koguaeg käime söömas ja mõnikord käime kuhugi pärast tööd. \nTööõhkkonn on stressivaba ja see on väga tähtis.\nMinu arvates meie asutus, kolletiiv ja tööõhkkon on präegu ideaalne. \nJa ma loodan, et 10 või 15 aastat pärast kõik jääb nii nagu präegu on. \nSest et kõik me oleme sõbrad, meie asutus on uus ja renorveeritud. \nMida on veel vaja?\nOotan teie vastust.\nLugupidamisega Liisa ---" }, { "title": "B2 2018 IV_003-039 (28647001-6cb5-4a57-b785-c6ae9f946ff6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere,\nKuulsin, et Te soovite teha asutuse tutvustav raamat.\nMõtlesin, et minu kiri võib aidata, või annab huvitavad mõtted.\nIga kord kui lendasin kuskile, mõtlesin et lennujaam on kõige parim töökoht, et seal on nii huvitav, iga päev midagi juhtub, alati räägid inimestega ja aitad nendele.\nJa siis lõppus proovisin kandideerida ja kahe nädala pärast Te helistasite mulle ja kutsusite vestlusele. \nEsimene vestlus, teine, kolmas ja nüüd ma töötan siin.\nKõige rohkem mulle meeldib nüüd siin meie kollektiiv.\nTa on nii abivalmis. \nKui tulevad küsimused, siis ma võin alati küsida, kui vaja abi ja ma ei tea, kuidas midagi teha, siis tuleb inimene, kes saab aidata.\nKui mul vaja vabapäev, aga graafiku järgi pean olema tööl, siis mul kellega vahetada. \nSee on pigem mitte kollektiiv, vaid üks ja väga suur pere.\nJa kui keegi küsib, milline asutus võiks olla 10-15 aasta pärast, võin julgelt öelda, et ta jääb nagu kõige parem asutus. \nMõtlen, et kui juba praegu oleme \"Kõige parim lennujaam Euroopas\", siis 15 aasta pärast saame \"Kõige parim lennujaam maailmas\". \nEt tulevad palju uued lennufirmad, et lennujaam saab suuremaks.\nTahaks öelda suured tänud Teie töö eest, ja loodan, et minu kiri aitab raamatu kirjutamises.\nLugupidamisega Tatjana R., Reisijateenindaja" }, { "title": "B2 2018 IV_003-048 (1f01f9b3-87b3-4af3-9024-2365937f453b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast, Mari!\nMa sain eelmisel nädalal Teie kirja. \nSellest kirjast ma sain aru, et meie juhtkond palub firma töötajad kirjutada oma mõtteid asutuse kohta. \nSee on vaja teha \"Meie raamatu\" jaoks.\nTe teate, et ma olen praegu haige. \nAga proovin meie ülemuse ülesanne korralukult teha. \nSellepärast, et meil on juba vahe aega. \nEks ole?\nMina olen töötanud firmas juba 10 aastat. \nTulin tööle töötukassast, kus mina, kahjuks, oli registreeritud.\nKutsus tööle mind firma varustaja hr. ---. \nJa siis ma algasin mu töökogemus transpordi firmas.\nMa töötan laos ja ma olen firma pealaopidaja.\nMulle väga meeldib minu töö ja ma olen väga rahul.\nKõigepealt meie asutuse kollektiiv on sõbralik, töötuv ja andekas. \nMe abistame üksteist ja meil üldse ei ole probleemid tööõhkkonnas. \nJa teine oluline asi on see, et meie firmas on head võmalused ja stabiilne palk.\nSeda ma tahaksin meie firmale soovitada sünnipäevaks. \nLas olla meil suured võimalused, stabiilsus, edu ja head kliendid. \nMa olen nõus, et 10-15 aasta pärast meie firma saab veel edukaim ja transpordi teenindused saavad veel laiaim.\nLoodan, et mu kiri ei ole liiga pikk.\nLugupidamisega, Irina" }, { "title": "B2 2018 IV_003-060 (9951e516-df0d-40d0-972d-ade818be874d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud Liis, \nma olen Ülemiste jaama operaator, Julia ---. \nTöötan Eesti Raudtees vähemalt kaheksateist aastat. \nOlid rasked ajad, head oli ka. \nVarsti Eesti Raudtee tähistab oma 148. sünnipäev. \nMa arvan, et tahtis mäletada aeg, millal meil oli palju tööd meie jaamas tootasid palju inimesi.\nKolm-neli vedurit tootasid ööpäevaringselt.\nMa loodan, et see aeg tuleb tagasi, ja inimesed saavad optimistlikult vaadata tulevikku. \nMeil on väga sõbralik kollektiiv. \nTöötame koos juba ammu, ja kõige noorem \"tüdruk\" neljakümneühe aastane. \nKahjuks noored inimesed ei taha töötada raudtees. \nVõib olla olla nad ei näegi mingit perspektiivit, \nMina usun, et tuleb aeg, millal muutub tänapäevane situatsioon.\nMulle meeldib see, et meie firma saadab meid erinevatele kursustele, organiseerib spordipäevad, kus näeme et firma päriselt ei ole nii väike, ja kõik ei ole nii halvasti, nagu ma mõtlesin.\nRaamatus kirjutage ja näidake palun, millised vahvad inimesed töötavad raudtees. \nLoodan et 10-15 aasta pärast näen et sõidavad palju ronge igale kohale Eestis. \nMa usun et tuleb see aeg.\nLugupidamisega, Julia" }, { "title": "B2 2018 IV_003-064 (cc67a45e-c2a2-45f5-a4de-ff087fa50fe4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Varsti meie kooli sünnipäev. \nSee on ju nagu vaike juubel. \nMeie direktor korraldas, sünnipäevaks, välja anda raamatu, milles räägitakse meie kooli kohta. \nRaamatusse me peame kirjutama oma mõtted asutuse kohta. \nKoigepealt tahan rääkida sellest, kuidas ma saatusin kooli. \nMinu sõbranna Irina, rääkis mulle, et tema lasteajas kus ta töötab vabanes üks töökoht. \nSelles rühmas käivad lapsed erivajadusega probleemidega, kuna ma olen vaga sõbralik, heatahtlik ja abivalmis inimene, siis see koht mulle väga soobis. \nMa hakkasin selles rühmas tööd tegema. \nTöötasin lasteajas hea meelega, kuna kahe aasta pärast mul olid probleemid tõstmesega. \nMa otsustasin proovida ennast koolis, kuna meie asutuses kool ja lasteaed ühes asutuses. \nMa kirjutasin avalduse ja nii ma sattusin kooli. \nTööitan ka, erivajadustega lastega ja lastega kellel on lihstatud programne. \nMinu peamised kliendid toimetuleku lapsed. \nMina töötan selles klassis abiõpetajana.\nMeil on väga tore ja sõbralik kollektiiv.\nKuna ma ei osanud päris hasti rääkida eesti keeles, õpetajad kogu aeg toetasid mind. \nMa olen väga tanulik neile selle eest. \nKlassis minuga tööitab väga tore õpetaja Paul. \nMeil on vaga hea õhkond klassis.\nLapsed ka võtsid mind omale. \nMinu arvamus on selline, et, 10-15 aasta pärast meie kool ja lasteaed võib olla sama tore, nagu praegu! \nLoodan, et me saame kirjutada tore raamatu, mis tutvustab meie kooliga ja lasteajadega!" }, { "title": "B2 2018 IV_003-086 (11c3889d-1966-41ab-8d28-21c23cd4d647).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Omniva pere!\nMind paluti kirjutada väike kiri, ehk oma motted. \nKui vaatada tagant järel see juhtus 23 aastat tagasi. \nÜks neju astus postkontori ruumis, vaatas ümber ringi ja otsustas, et see on tema töökoht. \nEsialgu töötada klienditeenindajna oli väga raske: kliendiga räägita oli probleemne. \nAga samm sammust kõik läks ilusti. \nMinu endine juhataja (ta on preagu pensioneer) tegi kõik, et ma saaks edasi rahulikult töötada oma töökohta. \nTa õpetas mind kuidas rääkida kliendiga, pakkuda teenused ja kõige oluline - naerta.\nMittu aastat ma töötasin postiklienditeendajana aga iga inimeste tuleb aeg mõelda oma tööelu läbi. \nOtsustasin teha samm edasi, ja nüüd ma töötan kojukanne osakonnas Harju maakonnas.\nMeie kollektivis on 13 kirjakandjad ja kaks postitöötlejad. \nKõige rohkem mulle meeldib vara hommikune aeg: päike alles tõuseb ja õhk on värske. \nMeil on naiste kollektiiv väga sõbralik ja abivalmis. \nIga sünnipäev me pidutsime koos. \nNaised naeravad: meil on nii palju tortisöömine päevad, et varsti on kõik paksud.\nMilline võiks asutus olla 10-15 aasta pärast? \nHea küsimus. \nOmniva areneb aasta aastani. \nMe püüame, et meie kliendid on rahul meie teenusega. \nNii ta on ja nii jaab." }, { "title": "B2 2018 IV_003-094 (4c2c26b8-8661-4a98-9ad0-2ec0c6a1d46c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina töötan koolis õpetajana juba 4 aastat. \nMina mäletan väga hästi kuidas sattusin siia kooli. \nSee oli pärast ülikooli lõppetamist, tulin oma vana kooli õpetajaid külastama ja kui tulin minu matemaatika õpetaja juurde ta ütles, et läheb koolist ära ja et kool ei saa leida uut õpetajat ja siis ma pakkusin, et mina võin töötada tema asemel, siis me läksime direktori juurde ja ta oli nõus. \nNii moodi ma sattusin siia töötama. \nMulle väga meeldib minu töökoht, meil on suurepärane kollektiiv. \nMeie kool on väga väike ja meil on ainult 25 õpetajaid.\nIgaüks on abivalmis, sõbralik, tähelepanelik.\nTööõhkond on ka meeldiv. \nMa tahtsin töötada koolis esimesest klassist ja nüüd ma olengi siin.\nMulle meeldib töötada lapsedega, nad toovad rõõmu. \nVeel mul on head suhted meie direktoriga, võib öelda, ta on meie personalijuht. \nTa aitab meid, kui on vaja, näiteks, kui ta näeb, et sa saad haigeks, kohe leiab sulle asenduse ja saadab sind koju terveks saama.\nMa arvan, et 10-15 aasta pärast meie kool saab veel paremaks, suuremaks ja võiks saada auhinda \"Parim kool Tallinnas\"!" }, { "title": "B2 2018 IV_004-006 (68e52295-dccc-43a0-a24b-6f3b9ee7fe95).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Paul ---!\nMulle väga meeldiv, et ma saan kirjutada oma mõtteid asutuse kohta tutvustava raamatu jaoks. \nMa sattusin meie asutusse töötama kolm aastat tagasi, kui kolisin Ukrainast Eestisse. \nMa kirjutasin CV ja mulle helistati kuu pärast ning pakkuti tööd, kuigi mina ei rääkinud eesti keelt. \nHea meelega ma tulin proovipäevale, mulle meeldis ja mina sain huvitavat tööd meie tehases. \nPraegu ma töötan koostajana. \nMeie asuse kollektiiv on väga lõbus, heatahtlik ja vastutustundeline. \nMe teeme oma tööd hästi, sellepärast, et meie asutus areneb. \nMe tunneme huvi selle üle, et meie asutusel oleks rohkem kliendid ja muidugi kasum. \nMulle meeldib see, et kui sa palud abi, siis sind kindlasti aidatakse. \nVäga tore, et meie asutuses kaks korda aastas tehakse pidusid. \nMeie asutus motiveerib spordiga tegeleda. \nMa arvan, et 10-15 aasta pärast meie asutus areneks ja muutuks suureks. \nMeil võiks olla väga palju kliente. \nMeie asutus võiks ehitada ja luua veel mõni tehasi üle Eesti.\nMa soovin teile edu!!!" }, { "title": "B2 2018 IV_004-011 (c8814d36-c891-4b81-b04b-50d7680a3ffc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud, Liina.\nKui Te teate, meie asutuse sünnipäevaks plaanitakse välja anda asutust tutvustav raamat. \nMina koos töökaaslastega pean jutustama ise endast ja kollektiivist.\nMeie mõtted olid iga töötaja biograafia kohta, ka seotud muidugi tööga ja meie asutusega.\nAlustan endast. \nTöötan selles asutuses juba 10 aastat.\nSattusin siia, kui Teie eelmine töötaja oli puhkusel ja ei tahtnud tagasi minna. \nSiis minu katseaeg lõpetas ja ma võtsin tema kohta. \nOli väga raske ilma kogemuseta oma oskusi näidata. \nAga meie kollektiiv oli ja on väga sõbralik, lahke ja heasüdamlik. \nVaatamata sellele, et kõik töökaaslased on naised. \nKui ma ei teadnud minu sõpra, kes töötab siin ka, mul ei olnudki isegi katseaega. \nMeile väga meeldib kohvi juua ja torte süüa ja meil on nagu komme, iga nädal üks meist toob võib küpsetab torti ja teeb kohvi.\nEi saa öelda, milliseks võiks asutus olla pärast 10 või 15 aastat, aga kollektiiv jääb samamoodi.\nLoodan, et see lühike lugu aitab.\nLugupidamisega.\nKadri ---\nRaamatupidaja" }, { "title": "B2 2018 IV_004-012 (7e04b6e1-75d7-434b-8104-aeba3fe40dc4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Pr. Mari ---\nPersonaaliosokanno juhataja.\nMina, Viktor ---, alustasin oma töö meie ettevõtes tuhande üheksasaja üheksakümne kolmandal aastal kaubarongisaatjana. \nja töötan AS EESTI Raudteel siiamani.\nMa omastasin järgmise erialat nagu kaubarongisaatja, rongikoostaja, vedurijuhiabi ja jaamakorraldaja.\nMul on uhke, et ma töötan meie kollektiivis. \nAS Eesti Raudtee kollektiiv on sõbralik ja abivalmis. \nKõik meie inimesed nagu suur pere ja viisavad ja aitavad üksteist.\nMeie kollektiivi ja ettevõtte väärtuseid on koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus. \nSelle kaupa me pakume meie inimestele ja EESTI vabariigi elanikutele.\nLoodan, et meie ettevõtte töötab 10 või 15 aasta pärast ja töötab sama moodi nagu töötas sada nelikümmend kaheksa aastat.\nMa arvan, et meil peab olema meie ettevõtte ajalooraamat, sellepärast et see on meie inimesi ajaloo.\nMeie inimesed on meie väärtus.\nLugupidamisega, Viktor ---\npiirkonna juhataja asetäitja" }, { "title": "B2 2018 I_001-009 (fc843e0e-9780-4c76-afd6-44576f2ca700).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Juta!\nKirjutan sulle sellepärast et mul tekis väike probleem tööga. \nMa tahaksin taotleda ühte töökohta aga mu ametlik koolitus jääb vajaks ja ma peaksin kiiresti õppima juurde ühe arvuti programmi. \nKas sa saad mind aidata kuna sa oled meie firma IT-nõunik?\nMa nimelt vajaksin oskusi selle Exceli puhul. \nKas on võimalik kohtuda pärast tööpäeva ja harjutada koos?\nMa võiksin esialgu ise harjutada kodus oma arvutiga nii et kui kohtume on mul juba midagi küsida ja sa saat mulle õpetada kuidas teha ise ja iseseisvalt probleeme lahendada.\nTeine probleem on mul selle piletide broneerimisega. \nMa ei saa lisatud neid söögipileteid broneeringule. \nÄkki on mul mingi seadus peal programmis või hoopis midagi muud. \nInimesed tahavad ka hommikusöögi piletid osta ja ma kahjuks ei saa seda teha ja klientid on väga ärritunud sellepärast. \nOleks tore kui sa saaksid kohale tulla ja ülevaadata seda probleemi.\nMa olen mitu korda teilt abi palunud ja väga tahaks selle jama korda teha.\nMa kuulsin kollegidelt et sa oled väga edev nende asjadega ja oskad selle probleemi lahendada. \nLoodan et saad mind õpetada ka teisi aitama ja me ei pea kogu aeg sulle helistama. \nTänud ette ja kohtumiseni!\nEeva" }, { "title": "B2 2018 I_001-026 (eb1f34b2-19cb-452a-b897-1a87fec25c6c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber Karl,\nKirjutan Sulle seoses üke probleemiga, millest sain teada alles eile õhtul.\nTäpsemalt kirjutades on see seotud minu tööarvutiga ehk igapäevase tööga. \nNimelt lõppes mul Microsoft Office tarkvara proovikuu ja olen hädas, sest ei saa enam töötada minu poolt koostatud dokumentidega.\nKuna aasta lõpeb juba järgmisel nädalal, siis juhatus palub mind saata aastaaruannet ja sellega ei tohi mul viivitada. \nJuhul kui vastav dokument ei ilmu direktori postkastis, siis arvatavasti uus aasta algab uue töökoha otsinguga. \nÜheks lahenduseks võiks olla tarkvara ost, kuid hetkel mul raha selleks ei ole.\nKindlasti ostan endale kõik vajalikud programmid jaanuari kuu jooksul.\nKui sa oled minu hea sõber, siis ma palun sinu abi. \nKas sa saaksid loovutada mulle üheks õhtuks sinu sülearvutit?\nMa tõesti lõpetan aruannega väga kiiresti ja loodetavasti ei rikku sinu igapäevast elu. \nLoomulikult, selle heateo eest ootab sind üllatus ja väga ahvatleb kingitus.\nOle kindel, kui sina ise sattud hädaolukorda, siis kindlasti aitan sind ja \"viskan sulle päästerõngast\".\nVäga loodan, et sa ikkagi saad minu probleemist aru.\nVastust ootama jäädes,\nTervitades\nLiis ---" }, { "title": "B2 2018 I_001-043 (f3f596c6-e41a-40fd-941c-e9bbd9dc97db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere kallis sõber!\nSa tead, et ma töötan saatejuhtina ühel raadiojaamal. \nMulle väga meeldib see loominguline töö. \nMa veetan tööl palju aega naudinguga, kuid viimasel ajal tekkis üks probleem. \nPraegu minu raadiojaamal toimuvad suured muutused.\nRaadiojaam, kus ma töötan ei taha Finanseerida projekte mis on ebapopulaarsed.\nNeid, meie ülemus hakkab kinni panema. \nKui sinu saated panid kinni, siis sind vallandatakse. \nJuba vallandati paar minu tuttavaid, kuid mina ei taha oodata kuni järjekord tuleb minuni.\nSa tead seda, et ma tegelen saatega mis on seotud tehnoloogiauudistetega.\nMa jutustan uuetest tulemustetest teaduse maailmas. \nMinu saate on kõigide raadiojaamade reas keskel, populaarsuse järgi, kuid minu raadiojaamal minu saade on eelviimane.\nMa tean, et sa töötad teisel valdkonnal, kuid anna mulle paar soovitust. \nKuidas mulle teha saated populaarsem? \nMida on vaja lisada saatesse, et see oleks huvitavam. \nMa väga loodan, et sa aidat mind sellel pingelisel hetkel. \nOotan sinu vastust.\nSinu sõber Paul." }, { "title": "B2 2018 I_001-066 (3bbef626-288e-4704-877d-c1e3fc51e14b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere!\nLoodan, et sul läheb hästi. \nKirjutan sulle seoses ühe probleemiga tööl, mis juba pika aja jooksul ei jätta mind rahule. \nMõtlesin kuidas seda probleemi lahendada ja tuli meelde et paar aastat tagasi sa rääkis mulle samast olukorrast.\nKõigepealt seletan sulle lühidalt milles asi on.\nSa ju tead, et viimastel aastatel Eestis on olnud päris suur ja pidev palgakasv, mis ma loodan väljendas ka sinu sissetulekus.\nVaatamata sellele minu palk on jäänud viimase kolme aasta jooksul muutmata. \nTöökoormus ja vastutus aga on suurenenud, mis teeb olukorda veel pingeliseks. \nKäisin kaks korda sellest rääkimas.\nKahjuks tulemuseta. \nMinu ülemus vastas mulle, et ettevõtte kasumlikkus kahaneb iga aasta, seega ta peab kulusid kontrolli all hoidma ja tööviljakust tõstma. \nMul on kahju, aga olen sunnitud otsima lahendusi väljaspool meie ettevõtte, kus ma veetsin kümme aastat. \nPöördusin personaaliotsingu firma poole, kuna ma ei taha otseselt kandideerida läbi cv online või cv keskus portaali. \nMa kardan, et siis info võib lekkida ja jõuda minu ülemuseni.\nSul oli aga samasugune probleem. \nSa oled kuidagi hakkama saanud, seega loodan et sa saad mulle nõuannet anda ja oma kogemusest natuke rääkida. \nKindlasti see aitaks mulle leida lahendust ja maandada riske.\nJään ootama sinu vastust.\nKõige paremat!\nPeeter" }, { "title": "B2 2018 I_001-086 (b1de206d-7728-40fa-a1dd-1e22222be034).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Mari, kirjutan sulle, sest minu tuttavatest ainult sina saad aidata mulle. \nMinu direktor palus mind koostada ühe diagrammi, programmis, millega ma ei ole kunagi töötanud.\nTean et sina tead seda programmi hästi ja sul on praegu palju vaba aega. \nOleks väga hea kui me kohtuksime minu või sinu juures ja sa õppetaksid mind sellega hakkama saada.\nProbleem veel koosneb sellest, et see diagramm on mul vaja ülehomseks ja kui ma ei jõua selleks ajaks, ma ei saa boonuse ja minu reputatsioon saab kahju. \nDiagramm ei ole suur, kuid ma ei saa aru kuidas programm, millega mind paluti töötada, töötab.\nKuna aitamine võtab natuke aja sinu poolt, ma võin sulle pakkuda piletid kontserdile, millele sa väga tahtsid minna. \nMe võiksime minna koos, kuna minu abikaasa kontserdi ajal sõidab välismaale.\nOotan sinu vastust ja loodan, et sa oled vaba täna õhtul või homme." }, { "title": "B2 2018 I_001-087 (6c9057e7-5892-4ba7-9d4c-1983b632db27).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tervist! \nAnton olen. \nKuule, nagu sa tead olen meie firmas tarkvara arendaja. \nPaar päeva tagasi ülemus on otsustanut, et uue suure projekti arendamiseks neil on piisav resourse. \nSamal ajal meie töötajad sellest üldse pole midagi teadnud. \nAga, nagu sa saad aru, projekt on juba käes ja loobuda ei saa, vaid firmast lahkuda. \nMa tunnen, et sa võiks mulle aidata! \nEsimeses, sa oled tark ja sellepärast meil enam ei tööta. \nIse probleem on selles, et me nüüd peame mobiilirakendused arendama. \nKas kujutad ette? Meie sellest midagi ei tea! \nUus programmeerimiskeel, keskkond ja arendusviis. \nMuidugi meie küll võiks proovida uues keeles kirjutada hakkama, see ongi kõige targem lahendus, kuid ei ole kiire ja nõuab aega. \nNagu mul on teadav, sina praegu tegeled mobiilirakendusega. \nSamamoodi ma tean, et igasugusel platvormi peal olemas alternatiivsed keeled. \nSee mõte mulle magada et anna! Oled ju asjatundja selles valdkonnas? \nOn ju? \nÄkki sa annad nõu, kuidas edasi liikuda? \nSoovitad mulle teised platvormikeeled, valmis lahendused. \nVõi oleks targem tööst lahkuda? Kuidas sa mõtled? \nPalun, aita mulle otsustada. \nOotan väga sinu vastust, Anton" }, { "title": "B2 2018 I_001-093 (e38c6634-4d9d-4b9f-b41c-042624c4b62d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Tõnis.\nKuidas läheb? \nMinul kõik on korras, aga ainult tööl on mure. \nSa tead, et mina töötan laos ja tihti kasutan elektritõstukit.\nTõstuki seisukord on kahtlane. \nTa on vanem, kui 10 aastat. \nKogu aeg midagi läheb katki ja mina ei saa teha tööd normaalselt.\nPean kasutada käsiroklat, millega üldse ei ole nii mugav. \nKõrge rohkem mina kardan, et sõidukil sõidu ajal juhtub midagi piduriga, aga see on väga ohtlik minu jaoks ja teiste jaoks ka.\nMina räägisin sellest oma ülemustega.\nHead uudiseid minu jaks nendel pole.\nÜtlevad, et uus tõstuk maksab nii palju ja meil firmal pole seda võimalust. \nHästi, et remondi jaoks on raha. \nRemondivad ainult siis, kui midagi läheb katki ja mina ei jõua tööd teha. \nMa arvan, et hea lahendus teha hoolduseid. \nVõib olla remondimees näeb problemi enem, kui tõstuk jälle seisab, ja parandab neid.\nMiks ma uuesti rääkin sellest sinuga?\nTean, et sina ka töötad laos ja teil on palju sõidukit ja kõik töötab hästi. \nTahan teada, kuidas see võimalik. \nVõib olla sa tead kust kohast võimalik osta masinaid odavam või soovitad remondikoda hea hindega. \nKõige parem abi, kui sa kutsud mind teie juurde tööle laooperaatoriks!\nOotan sinu vastust.\nKõige head\nJevgeni" }, { "title": "B2 2018 I_001-143 (bb52aca4-2f48-4165-afe7-2d8f71a62480).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast, Marina!\nKirjutan sulle seoses sellega, et mul on üks probleem ja väga loodan, et sa võid mind aidata. \nSina tegeled inimeste värbamisega, mul on hästi kiire vaja otsida töötajate meie meeskonda. \nMeie proovisime otsida CV keskuse kaudu ja kahjuks see ei õnnestu. \nMinu tööl on ka uudised, praegu olen osakonna juht, just sellega seotud minu palve.\nPalun sind otsida meie jaoks töötajad.\nTean, et sa oled väga professionaalne inimene ja olen kindel sinust. \nMuidugi meie maksame teenuse eest. \nVastamata sellest, et sa ei saanud minu kiri ja ei vastanud, kirjutan mida meil on vaja. \nSina tead, et ma töötan kinnisvara valdkonnas. \nMeie otsime kinnisvara haldurit. \nInimesel kindlasti peab olema pädevuse tunnistuse ja kogemust. \nOmalt poolt pakume: palk heal tasemel ja aasta preemia vastavalt töötulemustele, esitame ametiauto ja telefon. \nMeil on väga sõbralik meeskond. \nVajadusel esitan lisainfot.\nVäga loodan, et sa aitad mind. \nKa oleksin väga tänulik, kui annad mulle nõu, kuidas ma võin lähendada selline probleemi. \nOotan sinu vastust.\nEtte tänades, Alina" }, { "title": "B2 2018 I_001-158 (dd15b034-ec02-4d66-9d62-9d9fa6aac0d1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Juta, Aitäh kirja eest. \nOli väga meeldiv lugeda sinu tööst. \nOlen kindel, et sul läheb kõik hästi uuel töökohal.\nKahjuks, mul ei lähe tööl kõik nii hästi.\nNagu sa tead, olen vene kooli õpetaja, töötan algkooli õpetajana 3. klassis. \nEelmisel nädalal tuli komissioon, mis kontrollis eesti keele oskust. \nNii mulle öeldi, et minu keeleoskus ei ole piisav, selleks et jätkata tööd selles koolis.\nMulle anti 2 kuud, selleks et muuta olukorda, käia kursustel ja pärast sooritada eesti keele eksami. \nMuidugi panin ennast kirja kursustele, aga ei ole kindel, et kahe kuuga saab midagi muuta.\nTahtsin küsida sinult nõu. \nKuidas sa arvad, on mul vaja käia kursustel ja pärast sooritada eksami või hoopis minna teise kohta tööle, kus kord ei ole niivõrd range? \nSest et kui ma ei soorita eksami, ma kaotan töö oma koolis.\nVõib olla sul on tuttavaid, kes sattusid sarnasesse olukorda? \nMul on tähtis kuulda sinu arvamust.\nJään ootama sinu vastust.\nKõike parimat, Eeva" }, { "title": "B2 2018 I_002-006 (db4239b0-b0ac-4094-9734-28cdd3ecbca3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Anna!\nNagu sa tead, olen ma nagu sinagi mõne aasta eest ühe haigla intensiivosakonnas tööl. \nKuna see on vabatahtlik töö, siis on mul teoreetiliselt võimalik minu tööga seoses tundma õppida haigla igapäevast elu ja vahepeal ka vaadata teiste osakondade toimumist. \nKuid mul on viimasel ajal tekkinud tunne, et minu tööjõudu kasutatakse ära. \nSeptembris, kui ma hakkasin pihta intensiivosakonnas anti mulle võimalus ühe naisega töötada, kelle ülesandeks on hoida ladu korras ja koristada kappe. \nSee naine on mulle alguses olnud sissejuhataja ja keegi, keda võib usaldada. \nViimasel ajal aga on ta hakkanud mind koormama töödega, ja ta on ise haihtunud ja mind üksi jätnud. \nMulle meeldiks rohkem sanitaride ja õdedega koostööd teha, sest see oligi mu eesmärk kui ma tulin aastaks haiglasse tööle.\nVõib olla oleks see hea mõte minna osakonna juhi juurde ja talle sellest situatsioonist rääkida. \nAlguses ta tundus väga pooldav sellest et ma näen haigla elu igast võimalikust pespektiivist, äkki tema saab mind selles aidata. \nMa natuke muretsen sissejuhataja naise pärast - võib juhtuda, et ta ei ole sellega sugugi rahul, et ta on kaotamas minu tööjõudu. \nMa loodan, et ma leian endale kellegi muu, näiteks ühe sanitari kes viitsib mulle laiemalt seletada kuidas hoolitseda haigete eest. \nKas sinu vabatahtliku töö ajal haiglas oli sarnaseid situatsioone ja konflikte? \nMind see aitaks väga kui sa saaksid mulle kirjeldada kuidas sinu suhe koristajate ja õdedega oli. \nKa sul oli võimalus näha operatsisooni saali? \nSinu perspektiiv võib olla aitaks mind selgitada millised minu ootused osakonna juhile võiksid olla. \nTervitades, Eeva Liis" }, { "title": "B2 2018 I_003-012 (613c07e1-87b7-4244-aa9b-8703e145f524).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallis Mari!\nPöördun sinu poole abipalvega.\nJärgmisel nädalal oli ammu mul plaanis läbi viia üks psühholoogiline koolitus meie töötajale. \nTeemaks on emotsionaalse läbipõletamise sündroom. \nKoolitus on juba kinnitatud juhtkonna poolt ja väga oodatud ning mina ei saa sellest keelduda. \nSamas selgus, et ei saa seda teha, sest eile helistas arst Ida-Tallinna Keskhaiglast ja ütles, et operatsioon isale hakkavad nad tegema samal päeval.\nSee on minu jaoks väga tähtis ja ma pean olema peale operatsiooni temaga koos. \nSeetõttu palun sind aidata!!! \nTean, et sina oled väga pädev minu kolleeg ja see koolituse teema on sinu jaoks väga tuttav. \nSamuti tean, et sa vajad praegu rahatoetust, sest sinu poeg õpib ülikoolis.\nMõtle palun minu pakkumisest ja kirjuta võimalikult kiiremini oma otsusest.\nSiis ma võtan ühendust ülemusega ja teavitan teda. \nOlen kindel, et ta vastu ei ole.\nLoodan, et kõik tuleb korda.\nPäikest\nMarina" }, { "title": "B2 2018 I_003-027 (181c7eb1-2193-4edb-8f81-d1a3f690481b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Anton!\nMa olen tekkinud probleemiga minu tööulesannete täitmiseks. \nMa töötan disainerina, minu tööulesanneteks on disainmakettite ettevalmistamine ja kujundamine arvuti programmide vahendusel. \nViimasel ajal minu tööviljakus on langenud. \nMa kulutan palju aega programmide vastuste ootamiseks.\nSeepärast ma ei suuta teha minu töö õigeks ajaks. \nMa arvan et minu töövahendid (näiteks arvuti ja tarkvara) on vananenud. \nOn vaja vahetada vana arvuti uue vastu nii kiiresti kui on võimalik. \nLisaks oleks mõistlikuks instaleerida uusi programme. \nKahjuks ma ei saa ise valida nii arvuti, kui ka tarkvara.\nMul ei ole oskusi ja arusaamist. \nOleks ka raskusi, et meie büroo ei saa eraldada palju raha uute töövahendite ostamiseks.\nMul on hädavajalik sinu nõuande arvuti valiku kohta. \nMa saatsin teile meile peale palju variante ja ootan loodusega teie vastust, mis arvuti on parem minu ülesannete jaoks. \nÄra unusta, palun, et hind oleks olla mõistlik.\nEtte tänades, Irina ---" }, { "title": "B2 2018 I_003-028 (5f0c8abc-2040-4a5a-83a0-6c4e7c21bb91).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Juta.\nKirjutan sulle, et saada sinust nõuannet või isegi abi.\nEsmaspäeval 26. veebruaril toimus tööl üks probleem ja arusaamatu minu tööandjaga.\nSa tead, et ma töötan medõena koolis ja sellel päeval tegin arstiga laste läbivaatlus, kaalusime neid ja kontrolisime nende verderõhku.\nPärast 12.30 umbes mul helistati koolist ja öeldi, et kehalise kasvatuse tunnis minu lapsega juhtus õnnetus. \nSelle pärast kohe sõitsin kooli ja ei jõudnud mitte midagi ütelda juhtkonnale, et lähen töölt ära. \nKui tulin lapse pärast siis kohe sõitsime arsti juurde, kus meil öeldi, et ta sai parema jala luumurd. \nJärgmisel päeval tulin tööle ja sain aru, et juhtkond oli ebarahul ja palus mind kirjutama seletuskirja, kus ma pidin seletama, miks nii juhtus. \nKui laps praegu haige, siis tahan temaga kodus olla ja tähendab see, et ei saa kõiki tööd piisavalt mahus teha. \nArvan, et saan rääkida tööandjaga ja lepida kokku tööd kodust teha ühe nädala jooksul.\nKirjuta mulle, milline on sinu lahendus selle situatsiooni kohal." }, { "title": "B2 2018 I_003-039 (bc4211d5-c222-40a7-978e-64a1e3f65706).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Tatjana. \nSa ju tead, et ma töötan haiglas?! \nMinul tekkis probleem ülemusega, kes ei taha aru saada, et meil on vaja võtta kaks inimest juurde, kuna töökoormus on suurenenud. \nMa saan kõigest aru, et ma saan oma tööga hakkama ja ta ei näe mõtted liigsele väljaminekule. \nKuid ta ei arvesta sellega, et ma ei ole robot ja ei saa kõike töid teha üksi. \nKaheksa tunni jooksul, millal olen tööl, mul ei ole aega isegi lõunat süüa, ma pean olema oma töökohal. \nMa arvan, kui ta võtaks kasvõi ühte inimest juurde, mul oleks kõvasti kergem. \nKui ta seda ei tee, siis ma ei tea, kui kauaks mind veel jätkub.\nMis saab, kui ma jään haiguslehele?\nKes siis sellisel juhul hakkab minu tööd tegema? \nSelle peale ta ei ole vist mõelnud.\nKuid ma olen ka inimene ja elus võib kõike juhtuda. \nSooviksin, et sa annaksid mulle nõu, kuidas ma saaksin oma ülemust ümberveenda, et ta võttaks veel inimesi tööle?" }, { "title": "B2 2018 I_003-044 (a93fa723-39b9-4351-8834-ddfe6a2e16ca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast! \nMa, olen Alisa ---.\nMa töötan Narva lasteaias, vanuses rühmas. \nSellel nädalal meil on uus teema: \"Eesti Vabariiki sünnipäev\", ja mul on plaanis koos lastega lugeda A.H.Tammsaare raamatut.\nAga mul on väike probleem. \nLasteaias puudub eesti keel õpetaja, kes hästi räägib eesti keeles. \nMina tahan, et sellel päeval lapsed kuulavad hea ja tore eesti keel.\nMa tahan küsida, kas teil on võimalus abistada mulle selles probleemis? \nKas teil on oma plaani sellel päeval? \nLugemispäev toimub reedel, kaheksandal veebruaril, kell kaks.\nPalun, kirjutage mulle reedeni, sest kui teil ei ole võimalusi abistada, ma pean lahendada probleemi teisepoolest.\nMa tahan lisada, et sellel päeval meil on suur tasuta lõunasööki pakkumine. \nTeil on võimalus koos õpetajaga süüa. \nSamuti ma tahan suhelda teiga ja pakkuda töökoht lasteaias, eesti keele õpetajana.\nMa ootan teie kiri! \nUsun, et head inimesed ja toredad õpetajad tahavad osaleda integratsiooni programmis. \nOotan teid meie lasteaias!\nLugupidamisega, Alisa ---" }, { "title": "B2 2018 I_003-052 (55d398a5-1795-426d-9c0e-cd78defdc385).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Polina.\nMul vaja sinu abi ja ma tahan paluda sind aidata mind. \nMul on üks tööga seotud probleem, mille ma tahan lahendada teie abiga. \nMind pakuti pidu tähistamine. \nAga ma ei tea millal kohal seda võib teha. \nMa tean, et sinu ema töötab kohvikus ja ta ütles mulle, et neil on väga hea kokk ja selles kohvikus võib üürida saali. \nKüsi palun emalt, kas ma võin temaga kohtuda ja arutleda kõik võimalusi. \nLahendusi võimaluse probleemi kohta naen sellest, et ma helistan ja tellin kõik kohvikus. \nAnna mulle palun sinu emale andmed ja me leppime temaga kokku, kus ja kuidas me kohtume.\nVõib olla sa tead, kas selles kohvikus on elav muusikat või mitte. \nKui suur saal kohvikus on? \nKas me võime võtta kaasa alkohool või kõik on vaja tellida kohal?\nLõpetuseks palun avaldada oma arvamust antnud probleemi kohta. \nHea meelega vastan sinu küsimustele. \nKui sul on ettepanekuid, kirjuta mulle.\nOotan sinu vastast\nSinnu sõbranna Marina" }, { "title": "B2 2018 I_003-065 (7d40c80b-3f7f-4df1-abd2-831fc3b71ae0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Kadri\nTahaksin Sinuga ühe tööprobleemi üle arutleda. \nMäletad, et 3 kuud tagasi läksin praktikale Vabariigi Presidendi kantseleisse nõunikuna? \nPraktika õnnestus, ja mulle tehti tööettepanek.\nLäksingi kantseleisse nõunikuna töötama ja kohe sain ülesande vastuvõtule kutsutud inimestele kutseid koosatama ning saatma. \nProbleem on selles, et saatsin 10 kutset veaga.\nÜlemus sellest veel ei tea. \nMa mõtlen, kuidas võiks probleemi iseseisvalt ja kiiresti lahendada, samas ei ole mul kogemust, töötan riigiasutuses ju esimest korda.\nNende kutsete saajad on mõistagi tähtsad inimesed, peaaegu ministrid, kes märgavad kindlasti, et kutses on viga. \nMa arvan, et kõige hajameelsem inimene paneb sellise viga tähele!\nÜks lahendustest on selline, et tuleb lihtsalt uued kutsed koostata ja uuesti need saata. \nEi ole ju suur probleem, see on ju tavaline inimeksimus eks? \nSamas võib proovida vabandada, lihsalt kirjutada meili või kirja, öeldes, et kutses on viga. \nMa ei ole päris kindel, kas nii tehakse, samas ei soovi ülemust ja kogu meeskonda häirida, nendel on niikuinii palju tööd, mis on riigi sünnipäevaga seotud. \nOlen kindel, et sellise eksimuse pärast mind küll ei vallandata, kuid tagajärg võib olla ka selline, et keegi külalistest jätab tulemata.\nMa palun sinu käest soovitust. \nKuidas Sina käituksid sellises olukorras? \nKas tuleb ülemusega rääkida, või on see probleem lahendatav?\nAitähh Sulle soovituste eest, jään neid ootama!\nLugupidamisega Liis ---" }, { "title": "B2 2018 I_004-003 (7d6f630a-597e-4203-b63e-9338f514c03c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Liina!\nKirjutan sulle, ja arvan et sinul on võimalus aidata mulle. \nMinul on üks tööga seotud probleem. \nTahaksin sinuga arutada. \nKahjuks meie osakonnas rohkem ei tööta lastekaitse spetsialist. \nMeil oli suurepärane ametnik, aga nüüd ta elab teises linnas ja temal on uus perekond ja uus töökoht. \nKaks kuut me otsime uue spetsialisti ametikohale. \nSee on väga raske ja väga tähtis töö. \nMuidugi sa tead et palk meie asutuses on vähem kui keskmine meie riigis. \nAga õnneks on võimalus teha lisatasu. \nMa tean et paar kuut tagasi teie asutuses ka oli konkurss.\nMinul on palve. \nVõib olla teil oli kandidaadid kellel on kõrgharidus, eesti keele oskus C-1 tasemel ja soovitav töökogemus sotsiaalsfääris.\nKirjuta mulle palun seda kandidaadi andmeid. Ma proovin kutsuda meie asutusse tööle. \nAga võib olla sinul on tuttav kes tahab meil töötada. \nVõi on mõtted kellelt ma võin küsida veel.\nVäga ootan ja loodan.\nLugupidamisega, Olga!" }, { "title": "B2 2018 I_004-005 (bff6cf38-4f0f-48f9-8512-88d36914cbf0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Riho!\nMina ei kirjutanud sulle väga kaua, aga praegu kirjutan selleks, et arutada üks tööga seotud probleem.\nMina juba kirjutasin sulle, et eelmisel kuul sain uut tööd ja praegu töötan müüana. \nTöö ei ole väga raske ja mulle väga meeldib, aga eelmisel esmaspäeval tuli uus kolleeg, kellega mul hakkasid tekkima probleemid.\nSelle kolleegi nimi on Lauri. \nKui ta tuli mina arvasin, et ta on hea ja huvitav noormees ja me saame sõbraks saada. \nAga juba järgmisel päeval mina sain aru, et ta on väga laisk ja mitte midagi ei tee. \nMina mõtlesin, et see on tema probleem ja minuga see ei ole seotud, aga see ei ole nii. \nIga päev töötan temaga ja pean kogu aeg ise kõike tööd tegema ja olen nii väsinud, et ei jõua õppida. \nMa mõtlen, et on vaja temaga sellest rääkida ja seletada, et tema pärast mul tekkivad suured probleemid, aga kardan, et sellepärast võivad tekkida veel suuremad probleemid. \nVeel on võimalik meie juhandajaga suhelda, aga ma arvan, et ta ei saa mul aidata selle probleemi lahendada. \nOotan sinu nõuannet sellest, kuidas seda probleemi lahendada või sellest, kuidas on vaja Lauriga suhelda, et probleemi suuremaks ei muuta. \nKirjuta veel sellest, kuidas sul läheb ja millega sa praegu tegeled.\nOotan sinu kirja.\nKõike head, Viktor" }, { "title": "B2 2018 I_004-026 (956e5e5c-e72a-4eb1-b8c4-99dc3654fce8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Lauri!\nKuidas sul läheb? \nKuidas tööd läheb?\nEile mul tekkis üks probleem, mis on seotud tööga. \nMina tahaksin sinuga seda natukene arutada.\nKui sa tead, ma töötan kaupluses müüjana. \nProbleem on selline, et meil on vähe kliente ning meie ülemus pole rahul. \nTema sõnul, kui nii jätkab, siis kauplus suletakse ning mina kaotan tööd. \nSelleks, et seda vältida mul on vaja midagi teha. \nÜlehomme on vaja teha ülemusele mingit ettepanekku, kuidas säilitada kaupluse tööd ja pöörata kaupluse eest kliendi tähelepanu. \nMul pole idee. \nMul on peas ainult üks mõte - soodustused. \nKui me teeme soodustusi, siis tulevad kliente, kuid see ei ole kaua.\nKui sul on aeg, siis sa võid mind aidata?\nMa loodan, et sa annad minule nõuannet, kuidas võib selle probleemi lahendada, sest sa oled väga kreatiivne inimene ning alati aitad mind.\nKirjuta mulle palun. \nMa ootan teie vastust!\nEtte tänades, teie tuttav Paul" }, { "title": "B2 2018 I_004-032 (e2abd502-b87e-4d38-b21a-138111ddecb1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Kadri!\nPraeguseks ajaks mul on tekkinud üks ebameeldiv probleem tööl, mille lahendamiseks mul polegi nii palju aega kui sooviksin. \nSellest aastast võtsin endale õpetamiseks algklasse, vaatamata sellele, et viin läbi mitmed kursused gümnaasiumiõpilastel. \nProbleem on selles, et kuidagi ei saa kõikega hakkama, kuna lihtsalt aega ei jätku. \nOlen käinud ka administratsiooni juures, kust sain vastuse, et see on minu töö ning pean mistahes sellega hakkama saama.\nSelle probleemi lahendamiseks iga päev võtan koju terved hunnikud vihikustest, mida pean kontrollima, kuid selle tegevuse tägajärjed on väga kurvad. \nEsiteks, ei anna olulist ja nõutatavat tähelepanu oma lapsele, ning teiseks, kõik vajalikud ja peamised kodused tööd ka jäävad minust ära. \nNendega juba hakab piinama end abikaasa.\nTean, et oled ise töötanud algklassidega.\nKuidas sa selle tööga said hakkama? \nMul on küll sellega väga suured raskused ja probleemid. \nVäga ootan sinu vastust koos nõuannega, mis saaks mind kuidagi aidata." }, { "title": "B2 2018 I_004-049 (15b3c945-ff1f-4965-b5a1-4ca3a66d92bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Viktor!\nMa kirjutan sulle ühe tööga seotud probleemiga.\nSooviksin sinuga arutada selle kohta. \nMa tean sind palju aastaid ja usun, et sa võid mulle sellega aidata.\nMinu probleem on selline: minu direktor tihti ei ole rahul minuga, sest ma ei tee oma töö ülesandeid korrektselt. \nSee on tema arvamus. \nMa olen osaliselt sellega nõus, aga ma igakord vastan direktorile, et ma katsun paremini tööülesandeid teha. \nMulle meeldib oma töö, aga ma ei tunne end hästi tööl, sest stess on iga päev. \nSelline olukord kehtib juba kolm kuud ning ma ei usu, et situatsioon muutub positiivseks. \nMa tihti mõtlen, kas võib-olla ma proovin leia teise töökohta, kus tööolukord on stressi vaba. \nMida sa arvad selle kohta?\nKas ma pean vestelda direktoriga et leia kompromissit või sul on teised soovitused minu probleemi lahendamise kohta? \nSul on suur töökogemus ning ma usun, et sa tead mida on parem teha minu situatsioonil.\nOotan sinu vastust!\nTervitusega Igor" }, { "title": "B2 2018 I_004-054 (13a2384d-bad2-44b2-8a2c-efea5c0fcb34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Martin!\nNagu sa tead, leidsin endale paar nädalat tagasi suurepärase tööd \"Hesburgeris\", töötan seal hakkama. \nKahjuks, eile mul tekkis üks väga suur probleem, ma ei tea kuidas on vaja \"Caesari\" salati teha.\nMuidugi enne kui ma peaksin seda teha mulle selgitati kuidas seda teha on vaja, aga ma unustasin ja üldse ei mäleta retsepti. \nMul on aga paar võimalikke lahendusi. \nNäiteks, võin küsida veel üks kord peakokka käest kuidas seda tehakse, aga ma mõtlen, et pärast ta ei hakka mind usaldada. \nOn ka teine võimalus, võin vaadata internetist retsepti.\nMinu meelest, aga see lahendus üldse ei sobi, sest ma võin leida teist retsepti, mulle ei sobivat.\nKuna sa töötasid varem ka kiirtoitu restoranis, mõtlesin et sa saad mind aidata. \nVõib olla sa saaksid mulle kirjutada seda retsepti või midagi soovida. \nMa tean, et praegu sul ei ole palju aega meili vastamiseks, aga palun sind ikkagi mind aidata.\nSinu Peeter" }, { "title": "B2 2018 I_004-064 (330e84ab-0097-45a3-8384-e76bf9b673bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallis sõber!\nSa tead, et viimasel ajal töötan tõlkijana ja et see on päris raske töö. \nAga mulle tundub, et minu jaoks see töö on palju raskem sest minust nõudakse liiga palju ja mina ei saa õigel ajal kõike tööd teha. \nTõlkisin kogu nädal üht teaduslikku ajakirja, kuid ikkagi ei jõudnud lõpuni tõlkida.\nTahaksin arutleda seda direktoriga, aga ta on kogu aeg kuskil teises kohas. \nMul oli juba konflikt ülemusega ja ma ei taha seda süvendada.\nKindlasti ma võin teisesse asutusesse töötama minna, kuid tänapäeval on raske tööd leida tööpuuduse tõttu.\nTöötuna elada kaua ma ei saa. \nVõiks aga direktoriga e-posti teel arutleda seda, et mul on liiga suur koormus. \nKuid ma kardan, et minu kiri jälle jääb vastamata.\nMa ei saa aru mida teha. \nTundub et kõik, mida ma ei teebki on lihtsalt aega kuulutamine. \nAga mida sina teeksid, kui oled minu kohal? \nPalun kirjuta mulle, kas sul oli niisugune kogemus ja kuidas sa seda konflikti lahendasid.\nOotan su vastust.\nTervitades, Liina." }, { "title": "B2 2018 I_004-081 (135dda3f-abfe-4cc5-a24e-f74cbb89be4f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Peeter!\nKuidas sul läheb? Kas tööl kõik on korras? \nLoodan, et jah, sest hiljuti mul on tekkinud probleem minu asutuses ning ei soovi mitte kõigile seda. \nMa tahaksin seda arutada sinuga.\nKui sa mäletad, töötan lasteaias kasvatajana.\nMeil on ajalt-ajani erinevad kursused, ja üks neid oli eesti keele kursused meie kvalifikatsiooni tõmbamise jaoks. \nSiis kaks päeva tagasi (1.03.2018) oli eksam, millele ma peaksin tulla kell 10, aga hilinesin lugupidamise põhjusega. \nMina olin näinud liikluseolukorra ja peaksin andma politseinikule andmeid. \nOlukord juhtus sel ajal kui ma peaaegu jõudsin eksamile, umbes kell 9.50. \nJa nüüd minu eksam ei ole sooritatud ja tööandja tahab vähendada minu kuupalka! \nAga mul on põhjus eksami puudumiseks! \nMina ei tea, mida ma saan teha. \nMul on ainult üks lahendus - rääkida tööandjaga, aga kahtlen, et ta saab vabandada mind.\nKuidas sa arvad, kas on veel mingid lahendused? \nVõib olla sul on sõbrad või tuttavad kes teavad õigusi ja saavad aidata?\nVastust oodates, Kadri" }, { "title": "B2 2018 I_004-097 (92f2b347-5390-4e94-9314-7bd9121ce161).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Eeva,\nKirjutan Sulle, sest tahaksin täpsustada üks asi. \nMul on üks probleem tööga seotud. \nSellel aastal mina ei saanud 3 korda oma palka. \nTean, et praegu on maailmakriisis, aga see problem on minu jaoks väga tõsine, et palka ei ole. \nMina mõtlen, et hea võimalus lahedada seda probleemit on pöörduda juristi poole.\nKuulsin, et meie asutuses on juba 4 inimest, kellel on saama probleem palgaga, nad tahaksid saada juristi abi. \nTean, et Sina töötad töödeportamentis, võib olla Sul on mingid tuttavad spetsialistid, kes saavad aidata mind ja minu kolleegeid?\nKui see probleem ei saa lahendada, siis mina jääin ilma tööta, aga mul ei ole abikaasa ja elan koos oma lastega, kindlasti on vaja raha.\nLoodan, et Sul on võimalus ja soov aidata mind ja ootan väga nõuannet Sinult!\nLugupidamisega, Kadri ---\nt. ---" }, { "title": "B2 2018 I_005-001 (56be9e74-c657-4de4-9b6c-6a85d66a5411).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Riho!\nKuidas läheb? \nMul läheb muide hästi aga tööl on mul üks probleem ja ma tahan siit sult nõu küsida. \nProbleem on et mul on liiga palju tööd. \nMa pean sageli ka õhtuti ja nädala vahetusel töötama. \nSee olukord on jätkunud juba paar kuu aja ja ma arvan et mingi muutus peab tulema.\nÜks lahendus võiks olla et ma pean minu ülemusega rääkima siit et peaksin osa minu tööülesannetest ära andma. \nEhk võiks keegi teine olla huvitatud neid vastu võtma. \nProbleem sellega on et kõik minu tööd on nii huvitavad ja põnevad et ma ei tahaks midagi ära anda. \nTeiselt poolelt on küll nii et kui ma ei minu töökoormat kergemaks tee nii mul võib hakata terviseprobleemid tulema. \nPerekonnaprobleemid mul juba on. \nAbikaasale ei meeldi et ma kogu aeg töötan.\nSa oled väga tark inimene ja ma tahaksin sinuga siit probleemist rääkida.\nKuidas ma võiksin õppida minu ajakasutust niimoodi prioriseerima et tööelu ja muu elu oleksid parem tasakaalus? \nKoige parem oleks kui me võiksime kokku saada ja neid asju arutada. \nKas see oleks näiteks järgmisel nädalal võimalik?\nTervitades Martin" }, { "title": "B2 2018 I_005-007 (2a2f30b3-6315-445a-8b73-59681ad4ae2c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, Paul!\nKui sinul on aega tule minu osakonda. \nOn tekkinud jälle probleem arvutiga. \nMa ei saa oma tööd nüüd tehtuks. \nMinu töö sõltub sellest arvutist, mis on ühendatud XRF-seadega.\nMinu arvates probleem või olla USB-kabel nende vahel. \nMinul ei ole teist, et võiks seda teise kaabliga proovida. \nMinu osakond on nii vaene, et me ei saa osta uut. \nKui ma ei saa seda proovida, nii ma ei tea kindlasti, kas see on tegelt probleem.\nPalun tule käima siin kui saad ja võta sinu oma USB-kaabel kaasa, nii sellega saaks proovida, kas minu USB-kaabel ei tööta.\nSaada minule meil või helista kui arvad, et see võiks olla mingi teine põhjus, miks arvuti ja XRF-seade ei tööda koos.\nMeie osakonna uks on lugitud ja uksekell ei tööta ka. \nSiis kui tuled nii saata SMS nii ma tulen avama ukse.\nTervitades: Karl" }, { "title": "B2 2018 I_005-009 (6ab93759-d161-4b5a-b8e7-ae0b12575cdb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Paul!\nMul on üks töesti suur probleem minu autoga.\nNagu sa tead, ma töötan taksojuhina ja auto on väga tähtis tööriist. \nMinu auto ei ole ju enam uus ja loomulikult hakkavad vead ja probleemid ilmuma. \nMa seletan lühikeselt mida ma parandama pean. \nKõige suurem mure on tegelikult see et parem poolne peegelklaas on teisest servast saanud lööki ja on natuke katki. \nViga ei sega peegli kasuttamist, aga käsu käis et peab vahetama. \nMure on suur sellepärast et seda peeglit pole Soome laos. \nRootsis ka pole ja Hollandi teenindus ütles et paeb tellima otse tehasest.\nJa see võtab ju aega 1 kuni 3 kuud. \nÜlevaatuseni on mul aega ainult kolm nädalat ja nüüd ma tahan sinult natuke abi paluda. \nSinu sugulased töötavad ju autolammutusega ja äkki sealtkaudu saaksin kasutatud peegli kus oleks terve klaas. \nPeegli vahetamine pole probleem, sellega saan ise hakkama. \nTeine mure on esiratta laager, see on läbi ja müra on päris kõva. \nMa ei saa seda ise vahetada sest pole tööriistu selleks.\nSul on ju press olemas ja suur töökoda ja sellepärast palun natuke abi sinu käest. \nMa ostan uue laagri ja koos vahetame selle ära. \nTeenindus tahtis 200-300 eurot, aga siukest raha mul pole. \nSaada palun teade juhu kui sa võid mind abistada. \nTervitused, Karl" }, { "title": "B2 2018 I_005-017 (82b9679d-8a3b-4f42-b633-e149a47faa7d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere,\nKirjutan sinule ühest minu tööga seotust probleemist.\nKui mäletad mina töötan müügijuhina arvutiprogrammi firmas. \nMinu grupis on kaks müügimeest minu abina. \nProbleemi on kui mina saan need kolleegid töötama niipalju kui on vaja täita meie müügi budjeti. \nNad tahtvad alati lõpetada tööd kella neli täpselt. \nAga meie kliendid oodavad et teenisime neid palju hiljem.\nMa olen mõtlenud kui ma saaksin nemad kolleegid vahetada tööajad hiljemaks paar korda nädalas. \nÜksi töötaksi hiljem esmaspäeval ja kolmapäeval ja teine teisepäeval ja reedel. \nKas sina arvad et see on võimalik. \nTeine lahendus võib olla kui firma maksab enam palka ületööst.\nMeil ei tavaliselt maksta ületööst aga saame enam palka kui müüme üle budjeti.\nMa tean et sina oled juba pikk aega töötanud gruppijuhina ja sinul on olnud mingisuguseid töötajaid. \nKas sinul on võimalus anda minule abi minu probleemi kohta. \nMina pean selle probleemi lahendama kahe kuu ajal. \nHoopis sina saad minu aidata.\nTervitades Paul" }, { "title": "B2 2020 II_005-002 (6d97e574-1be0-477d-9c23-7545d56f2827).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Ma olen osaliselt nõus selle väitega, et elukutset vahetada võib igas vanuses inimene, sest mõned elukutset nõuab palju aega, et saada hea spetsialistiks. Muidugi elukutset vahetada võib igas vanuses inimene ja see on surepärane, et inimene tahab vahetada oma elukutset, sest see näitab, et see inimene ei karda midagi muuta oma elus, aga kui inimene ei karda, siis tema hind nagu töötaja kasvab ja tal on rohkem võimalusi saada heaplagaline töö. Minu arust on ka see, et inimene, kes juba töötas või tegeles teisi asjadega on suur elukogemus, mis aitab teid kiiremini elukutset vahetada, sest ta juba teab mida tal on vaja aga kui ta teab mida tal on vaja, siis selle inimene võib iselomustada nagu tark inimene. Aga teiselt poolt ma ei ole nõus selle väitega, et elukutset vahetada võib igas vanuses inimene, sest see ei ole nii. Maailmas on palju elukutseid, mis nõuab aega, palju aega, aga nimelt kui sa tahad saada arstiks, siis sul on vaja ümbes 7 aastat, et lõppetada kõik ülikoolid ja kursused aga see on suur arv, sest ta võib surra või kaotada huvi meditsini vastu ja sellepärast on vaja väga hästi kõik võrrelda, kas see on hea idee või vastupidi, sest aega ei saa tagastada. Ja lõpude lõpuks ma tahan rõhutada, et elukutset vahetada võib igas vanuses inimene aga on vaja veel palju mõtelda kui sa tahad seda teha, sest aeg on väga kallis ja võtta laenu ei saa." }, { "title": "B2 2020 II_005-003 (fe49bd1c-7a38-4241-b955-d6549e32aaf7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Mina tahaksin arutleda teemal, et elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. See teema täna päeval on väga aktuaalne. Mõned inimesed otsivad ennast kogu elu jooksul. Meie maailmas pidevalt ilmuvad uued elukutsed. Inimestel praegu on väga suur valik elukutsete suhtes ja iga päevaga see valik suureneb. Näiteks inimene, kes sai Kõrgharidust kakskümmend või kolmkümmend aastat tagasi, võib tutvuda uue moodse elukutsega. Mis puudutab mind, ma tean palju uusi moodseid elukutseid, millised nagu arvuti disaineer, fitness treener, interneti bloger ja muud. Ma arvan, et me elame huvitavas maailmas, kus elu ja tänapäevane progress läheb kiiresti ja kui inimene ei taha hiljaks jääda ja jõuda kõikides ta peab õppima kogu elu jooksul. Inimene kes areneb end kogu aeg on töövõimeline ja võib hoolitseda enese ja oma lähedaste eest. Ma tean nii näidet, kui inimene töötab paljude aastate jooksul ühes valdkonnas ja äkki ta hakkab õppima uut elukutset. Hiljem mina veendusin et uues valdkonnas inimene sai paremaid tulemusi, kui eelmisel valdkonnas. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et kõik sõltub inimessest ja kui inimesel on suur soov midagi muuta siis ta kindlasti saab hakkama. Ma ei saa vältida et tulevikuses ma võin muuta oma elukutset ka. Kõik liigub ja mitte midagi ei seisa kohal." }, { "title": "B2 2020 II_005-012 (d581ec7a-7ae6-44bb-9829-59c474bb459a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Viiruse epideemia tuli ootamatult. Peaegu mitte keegi ei teadnud, mida teha selles situatsioonis. Oli vaja kiiresti midagi välja mõelda mida teha õpilastega ja kuidas siis neid õpetada? Abiks tuli distantsõpe. Esimesel ajal väga raske õppima. Õpetajad ei teadnud piiri, aga õpilased ei oskanud ise kodus õppima. Ilma õpetaja on raske uut teema arusaada ning õigesti ülesandeid lahendada. Noortel oli lihtne kasutada arvuteid, aga mõned õpetajad ei oskanud. Arvan, et nendele oli ebamugav kontrollida kõike internetis ja pärast veel jutustada uuest teemast videokonverentsil. Tipptunnidel mõned saitid ja programmid ei olnud valmis suure inimeste hulka kannata, näiteks e-Kool esimesel distantsõpe päeval läks katki mõne tunni jooksul, sest terve Eesti hakkas sisse logima ülesandeid vaatama. Pärast kuu aega kõik läks paremaks. Õpetajad ja õpilased teadsid mida teha. Õpetajad said arvutitega hakkama ning opilased nüüd oskavad ise planeerida oma tööd. Kõikidel oli rohkem vabaaega ja jõudu, sest nad ise said valima oma stiile: mõned tegid kõike kohe ja läksi jalutama, aga mõned tegid endale pausi, mille kestvuse nad ise kontrollisid. Oli väga mugav õpida mugavas öösärgis ja juua kohvi. Selline õpe kestas 4-5 kuud ja selle jooksul ma täpselt saan öelda, et see ei kahjustanud minu teadmisi, vaid tagurpidi, õpis mid planeerida oma aja ja andis enesearengu." }, { "title": "B2 2020 II_005-020 (b2237ad6-7ba5-44fa-a5cc-98f3efe298f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Mina olen osaliselt nõus, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine, sest otse ja elav kontakt õpetajaga on väga oluline. Elu näitab, et on vaja olla valmis erinevatest situatsioonidest, näiteks, praegu on karantiin ja see ei ole tavaline situatsioon meie jaoks. Karantiin näitab, et praegu on väga hea võimalus õpida kodus ka mina arvan, et see on hästi, sellepärast ei vaja kuhugi minna. Alati sa oled kodus ja saad õpida ja paralelselt midagi kodus teha, kui sul on vaba aeg. Ka sa saad samasugused ülesanded, kui koolis ja sul oled rohkem aega neid teha. Aga vastuargument on see, et elav õppimine õpetajaga koolis on natuke efektiivsem, sellepärast, kui sul on küsimus, sa saad kohe küsida ja õpetaja vastab kohe. Kui on vaja abi ülesannega, siis õpetaja saab aidata ja parandada vigu. Õpilased klassis saavad ka aidata, koolis sa ei ole üksi, seal on palju inimesi kes saavad aidata õpega sulle. Ka, sinu õppimine ei sõltu Internetist, sest kui kodus puudub internet või ta on aga halb, siis distantsõpe ei ole võimalik. Minu arvates, kool on kõige parem koht õpilase jaoks, kus ta saab õpida, areneda ja olla tervis, kus ta saab täpselt saada efektiivne õpe ja olla edukas elus. Kokkuvõtteks, tahan öelda, et distantsõpe on hea, aga koolis kohal käimine on parem, sest seal on elavõpe." }, { "title": "B2 2020 II_005-040 (435258af-5cb5-438a-a6be-05a14aa06807).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Seoses eriolukorraga, mis toimus meie riigis, kõik koolid, ülikoolid, kutseõppekeskused ja muud õppeasutused olid viidud distantsõppele. Ning see elektrooniline õpe oli raske nii õpilastele, kui ka õpetajatele. Aga küsimus on selles, kas distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Ma õpin Narva Kesklinna gümnaasiumis ja sel aastal lõpetasin kümnenda klassi. Kindlasti, ma võin öelda, et distantsõpe on kergem ning ei ole sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Aga sellises huvitavas õppevormis on oma plussid ja miinused. Suuriks plussiks on see, et õpilastel on võimalus magada nii palju kui tahad. Hea uni on väga tähtis õppimises, kui sa oled hästi maganud, sinu aju töötab parem ning õppetulemused on parem. Kuid teiselt poolt, õppimist arvutimonitori teel ei saa võrrelda koolis kohal käimisega. Õpetaja ei saa anda õpilastele tunnimaterjali nii, nagu koolis. Tuleb lihtsustada õppematerjali, et kõik õpilased said teemast aru. Suureks distantsõpe miinuseks on see, et õpilased ei suhtu selles vormis õppimisele tõsiselt. Paljud ei külasta videotunde, ei tee tunnikodutööd, mõtlevad, et see aeg on nagu koolivaheaeg ning üldse ei pinguta, et midagi uut teada saada. Nendele õpilastele distantsõpe ei ole efektiivne. Aga võib öelda, et kõik sõltub inimesest iseendast. Kui sa oled töökas, motiveeritud inimene, siis õppeformaadi vahetus on sulle sama efektiivne kui koolis kohal käimine." }, { "title": "B2 2020 II_005-055 (0834e57a-98fc-4fd5-80e7-4ab7fb11036a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Õppimine - on suur ja tähtis eluosa igal inimesel. Kool - see on koht, kus \"elavad\" teadmised. Iga päev lapsed käivad koolis, iga päev uued emotsioonid ning teadmised. Koolis lapsed aredavad oma sotsiaalsed oskused, selles aitavad nendele nii sõbrad, kui ka loomulikult õpetajad. Septembri 2019 alguses meie teadus- ja haridusminister Mailis Reps ütles, et sel õppeaastal meie haridussüsteemis on ootanud suured muudatused. Ta rääkis digipädevusest. Aga ta ei saanud mõelda, et kõik toimub nagu praegu .... Märtsi algusest kuni juunini kõik Eesti (ja pigem maailma osa) koolid alustavad distantsõpet. See oli kõikidele asjalik šokk! Minule, nii õpetajale, kui ka lapsevanemale, ka. Mina ja minu koolilaps õppisid õppida. See oli talumatu. Üks-kaks nädalat minu kooli õpetajad ei saanud aru, mida on vaja üldse teha. Kooliülemus andis kõik vajalikud instrumendid: arvutid, arvutivahendid ja organiseeris koolitused. 2. nädala pärast kõik toimus väga edukalt. See oli nagu vulkaan, mis alati magas, aga pärast ärkas. Mina ja koolijuhtkond alati võttis õpilaste tagasiside. Kui möödas üsna palju aega, saan juba teha kokkuvõte: distantsõppes on olemas nii plussid, kui ka miinused. Vastuargumendid on sellised: puudub sotsiaalnekontakt (õpilastel ja õpetajatel), suur silmapingutus arvuti tõttu. Aga õppimine, nagu näitas minu praktika ja Mailis Reps ütles, edendab. Lapsed, õpetajad harjutasid ilusasti. Oluline on see, et pigem õpetajate osa oli valmis läbi viima on-line tundid (Zoom-is, Teams-is jne). See oli tegelikult vajalik lahendus. Saan ütelda see, et minu laps ei taha juba kooli minna, talle sobib selline õppimisvorm. Arvan, et tulevikus on vaja teha \"koolivaba päeva\", nt 1 päev nädalas. Nagu näitab statistika, kaugõpe sobib rohkemale õpilaste osale. 1 tingimus: see ei pea piirduda suhtlemine \"silmad-silmadele\" õpilaste vahel." }, { "title": "B2 2020 II_006-001 (661bcc7d-1a04-4ced-adbc-6630f5e7c6ca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Me elame praegu sellel ajal, millal haridus muutub väga kiiresti. See areneb niimoodi, et aidata meid õppida selles olukorras, kui seda teha on raske. Selle pärast, distantsõpe on praegu väga populaarne. Mõned inimesed arvavad, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Ühelt poolt ma olen sellega nõus. Praegu internetis on päris palju erinevaid võimalusi kodus õppida. Nendel on ka väga hea kvaliteet. Oluline on ka see, et distantsõpe on väga mitmekesine. Sellega on võimalik mitte ainult õpetajaga rääkida, kui ka kuulata või vaadata midagi internetist. Distantsõpe on ka väga efektiivne selles olukorras, kui õpilane ei saa koolis käia, näiteks haiguse tõttu. Ma pean ütlema, et sellise õppimisega on ka palju probleeme. Kõige olulisem on see, et distantsõpe ei anna häid võimalusi kommunikatsiooniks oma kaaslastega. Need võimalused on väga piiratud. Teine probleem on selles et praegu internetis on liiga palju materjale. See tähendab, et on väga raske valida midagi, mis saab tõesti aidata õppimises. Kokkuvõteks ma tahan öelda, et praegu ei saa kindlasti öelda, et distantsõpe on sama efektiivne, kui koolis käimine. Aga samal ajal see on hea võimalus, kui koolis käia ei saa, või kui kooli materjale ei ole piisav." }, { "title": "B2 2020 II_006-006 (81765af5-c525-40e0-ac4c-4980b972ea0d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Mina valisin esimest väidet sest see puudutab meie peret. Minu naine töötas väga kaua aega erinevas poodides kassapidajana, kas viisteist aastat või rohkem, palgad seal olid ei või öelda, et head, viimasel ajal aga tõsteti veidike, ja mingi hetk tuli talle mõte ülikooli minna õiendusabi osakonnda õppida et õieks saada ja inimestele aidata. Oli tal vanus nelikümmend peaaegu. Oli muidugi tal raske õppida sest koolilõpetamiset läks juba kakskümmend aastat aega möödas. Mõned inimesed meie ümbrusest vaatasid selle peale erinevad moodi, näiteks minu ema ütles et kuhu ta tõmbleb, töökoht juba poes olemas ja vanus juba suur, et õppida oli väja kohe pärast kooli ja nüüd juba hilja. Ise ta töötas ühe koha peal terve elu ja oli rahul, kus juures palk tal ei olnud eriti suur. Ta ei mõelnudki et saaks uuele astmele minna proovima. Tänu sellele et naine mul läks ikkagi kooli ja edukalt lõpetas sai ta nüüd hea töökoha haiglas ja palk on tal nüüd mitu korda kõrgem ja töö meeldib talle rohkem. Seal pole rutiini nagu poes ja iga päev on seal erinev. Ta käib nüüd tööle hea meelega ja ei taha väna töökohast ja ametist midagi teada. Õppida oli tal muidugi raske sest õppimine oli eesti, inglise ja latina keeles. Tema emakeel on vene ja ta on pärit Venemaalt. Sellega ma tahtsin öelda seda et ei ole see vanuses asi, üks kõik kes, üks kõik kuna saab koordinalselt vahetada oma ametit ja vanus selles pole mingi piirang. Lihtsalt on vaja otsustada enda jaoks et lähen ja kõik. Ei tasu olla rahul oma endisse ametiga kui ei meeldi ja ei too piisavald rõõmust ja raha vahendeid. Mina vaatan oma naise peale ja tahan ka elukutset parema elukutse vastu vahetada. Selleks ma tulin eesti keele B2 taseme eksamile, et saada parema keele kategooriat parema töökoha kandideerimiseks." }, { "title": "B2 2020 II_006-010 (91c00d30-7309-4c61-a514-b8cd7eac4440).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Koroonakriisi tõttu oli terve maailm kolm viimast kuud distantsõpel, mis oli paljude jaoks uus kogemus. Distantsõpe ajal pidid kõik õpijad oma töid tegema digitaalselt interneti kaudu. Paljude jaoks oli distantsõpe väga efektiivne ja arusaadav, paljudele aga vastupidi mitte. Minule sobis selline õpevorm üsna hästi. Karantiini ajal sain ma palju hindeid paremaks muuta ja palju õpeaineid edukalt sooritada. Minu arvates kõik sõltub sellest, kui suur on sinu soov teadmisi saada ning kui valmis sa oled selleks, et tuleb palju pingutada. Mina õpisin palju, seepärast sain ma hästi aru sellest, mis õpetaja minult tahab ja mida pean tegema, et häid tulemusi saata. Õnneks polnud mul sellega probleeme. Ma arvan, et distantsõpe oli hea võimalus end õpimiseks motiveerida ja endast parimat anda. Kahjuks tean ma ka paljuid õpilasi, kelle jaoks oli distantsõpe väga raske ja arusaamatu. Muidugi koolis on palju lihtsam, sest kui sul tuleb küsimusi, saad sa kohe vastus õpetaja käest küsida. Kodus pead aga ise pingutama selleks, et vastata oma küsimusele, sest õpetajaga ühendust võtmine interneti kaudu nõuab aega ja ootamist, aga kui enda sees motivatsiooni õpimiseks leida, saad sa sellega hästi hakkama. Kokkuvõtes tahaks öelda, et ikkagi kõik sõltub sinu soovist ja tahtmisest parem olla. Sinu tulemus alati näitab, kui palju oled sa selleks teinud ja kui palju pingutasid. Pead alati mäletama, et esialgu kõik sõltub sinust, mitte õpetajast või klassikaaslastest." }, { "title": "B2 2020 II_006-011 (fb9d2e9a-c698-40d6-8e29-71342b0d5195).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Ma olen nõus selle väitega, sest ma arvan, et mitte vanus määrab inimest, aga ise inimene määrab ise enda. Selline küsimus sõltub paljudest tingimustest. See on inimese soov õppida midagi uut, tema võimalused, ressursid, nagu aeg, raha ning inimese eesmärk on ka väga tähtis. Elu ei ole pikk ja sirge teekond, elus on palju teeristmikuid ja see on sinu valik kuhu tahad pöörata, ainult sina valid kes sa oled homme. Kui sina said aru, et sinu elukutse juba ei sobi sulle, siis sul on olemas valik kas vahetada elukutset, või võib olla otsida võimalusi areneda oma elukutses. Minu arvates see ei sõltu vanusest. On tõestatud, et vanusega inimese õppimiseoskus väheneb, aga mitte puudub. Saavad tekkida probleeme, näiteks kui inimesel on palju kohustusi ja ta mõtleb, et ebareaalne õppida midagi uut, sest, et tal on nii vähe aega. Aga siin on tähtis määrata endale eesmärki ja liikuda selles suunas ning hinnata oma tulemusi, kiirus siin ei mängi rolli. Kokkuvõtes tahan öelda, et inimene õpib kogu aeg ja ei tohi karta muutusi." }, { "title": "B2 2020 II_006-012 (f6e7cccd-37e8-433d-aa9e-d6cbb9228cf8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Elame praegu tehnoloogia ajal. Arvuti on alati meie ümbruses ja me saame kõigega tegeleda võrgus. Niisiis nõned inimesed arvavad, et saame ka kodus õppida arvuti kaudu. Mina olen siiski selle vastu. Minu meelest on distantsõpe vähem efektiivsem kui koolis kohal käimine. Esiteks, kodus on inimestele liiga mugav, mis tekitaks, et õpilased ei saa oma õppele ja tundidele hästi keskenduda. Kodus tuleb ette igasuguseid asju, nii et on peamiselt võimatu õpilaste jaoks 100 protsenti ülesandesse süveneda. Niisiis õpilasi ootavad ebamõjutavad tulemused, et nad tegelikult ei ole oma õppega hästi hakkama saanud. Teiseks, distantsõpe teeks koolile takistust õpet korraldada. See tähendab, et kõik tunnid ja seminarid võib-olla ei õnnestuks. Sellepärast et, kui on vaja seminarit pidada. Õpilastel peavad olema nii arvuti kui ka hea netiühendus. Kui neid ei ole, siis toime ei tule. Lisaks sellele, kuna õpilased ei saa näolt näkku üksteistega suhelda, tunnid tunduvad väga igavad ja ebamõjutavad. Lisaks, kui õpilased ei saa koolis käia, vaid kogu päev arvuti taga istuvad, nad siis ei saa elavalt elada. See kahjustab mitte ainult nende füüsilist tervist, vaid samuti nende vaimulist tervist. Hea tervis on kallim kui kuld. Ilma hea tervise ja sobiva õppekeskkonnata ei saa õpilased oma õppes hästi edasi jõuda. Kokkuvõteks kaaluvad distantsõppe puudumised oma eelised üle. Distantsõpe tekitab mitte ainult õpilastele vaid samuti koolidele ja vanematele igasuguseid probleeme. Ta mõjutab kehvasti õpilaste süvenemist ja tervist ja takistab ka koolide korraldamist ja õppetulemust. Kuigi näib kodus õppimine päris mugav, tema puudusi ei saa vältida. Niisiis kaldun arvama, et distantsõpe ei ole sama efektiivne kui koolis kohal käimine." }, { "title": "B2 2020 II_007-004 (121212d9-4b28-4e10-a605-a826826454f4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Distantsõpe viimasel ajal on väga aktuaalne küsimus. Meie õpilased õppivad kodus juba kolm kuud. Ma arvan, et see ei ole efektiivne. Distantsõpe tähendab, et laps terve päev istud kodus ja vaatad arvuti ekraanil. Ei saa aru, kuidas suhtleda oma õpetajaga, kui tulevad küsimused. Kui sa oled klassis saab küsida mittu korda, õpetaja aitab, klasikaslased aitavad ka. Elu suhtlemine on parem. Lastel on mingid ained, mis keerulisem antakse ja kui nad õppivad kodus seda teeb veel raskemaks. Kodu õpimis veel on vaja arvuti ja väga kiire internet. Aga mingid pered võib olla sellega probleemid, et see maksab raha. Kui lapsed kogu aeg kodus, nendel on kodu rezim, nad tahavad rohkem magada, vaadata telerit ja mängida. Raske seletada, et nendel on koolipäev ja vaja õppida. Lapsel on väga oluline suhelda oma sõpradega ja klassikaslastega. Kui nad kogu aeg kodus, seda ei saa teha. Koolis on vaheajad, millal nad saavad suhtleda. Kooliajal väga oluline, et lapsel on sõbrad. Aga teisel pool kodus on rahulik, nad saavad rohkem lugeda, õppida, mõtelda. Distantsõpe on vanematele ülekormus ka. Kui nendel on vaja töötada ja lapsed kes õpevad kodus kogu aeg midagi küsivad. Võib olla vanemat ei saa õigesti aidata, nagu õpetaja koolis. Ma arvan, et koolisõppe on parem ja kui riigis ei ole mingid eriolukorraga või mingid muud probleemid, on vaja, et lapsed käisivad koolis. Õpetajad oskavad lastele aidata, nad näevad kui tulevad mingid probleemid. Aga vanematel kodus lihtsal ei ole aega." }, { "title": "B2 2020 II_007-024 (1523e173-e1c8-486a-8448-823f81356b6c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Olen täiesti nõus sellega väitega. Tänane maailm näitab, et elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Esimeseks, praegu ebaoluline mis vanuses sa hakkab õppima. See on tavaline lugu kui ülikoolis ühes gruppis õppitakse 19 aastane ja 55 aastane inimene. Mis vahe on? Kõigepealt nad peavad tahtma õpida. Muidugi, kui inimene noor tal on rohkem jõudu. Aga kui inimene vanem tal on rohkem elukogemust. Kahjuks kõige tihti noor inimesed ei valitud ise oma elukutset. Nendele aitavad nad vanemad. See ei ole halb, aga nad õppivad 1-2 aastat ja leivad teised erialad, mis on huvitavam või lihtsam... Teiseks, võime vaadata teine olukord. Mõned elukutset praegu ei ole aktuaalne või üldse ei ole. Praegu palju tööde teevad massinad, aga inimene peab juhtima nendega. Ja et juhtida massinaga vaja ka õppida. Ja see on ka elukutset vahetamine. Mul on mõned vastuargumentid ka olemas. Kui inimene vanem tal on juba pere ja lapsed, tööd ja kreditid. Talle võib raskem otsustada elukutset vahetada. Sooviksin kokkuvõtte teha. Et kui soov elukutset vahetada, siis vaja seda teha. Soovin kõigele proovida ja ei karda vahetada oma elu. Uue elukutse võib aidata leida rohkem sõpru ja parem tööd." }, { "title": "B2 2020 II_007-031 (3eba8779-edff-461f-9a92-d9f0f3e32cca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Maailmas viimase situatsiooni tõttu, meie õppekava on muutunud. Koolid, ülikoolid õpetavad oma õpilasi interneti teel. Distantsõppes on olemas plussid ja miinused. Proovin selgitada. Esimene pluss on selline, et kui teie laps õpib kodus, te saate näha mida ta teeb. Te saate aidata temale, kui on vaja. Minu arvates see on ainus pluss. Ma arvan, et distantsõpe on raskem, kui koolis kohal käimine. Palju vanemaid ei saa alati kodu istuda koos lapsega, sest nad peavad tööl käia. Lapsed arvavad, et kui koolis ei ole vaja käia, siis ei ole vaja õppida. Raske on seletada, et see on sama kool, aga lihtsalt interneti teel. Palju eakaid õpetajaid ei oska hästi kasutada arvuti. Nemad on väga raske teha hea õpetund internetis, nagu koolis. Lapsetel raske olla ilma suhtlemiseta koolikaaslasega. Õpetajad annavad liiga palju kodutöid või ei anna üldse. Raske on alati kodu istuda. Kahju, et olemas palju ruumalaid õpilasi, keda ei oska, et õpitajale raske kasutada arvuti ja need õpilased alustavad naerda. Minu arvates, miinuseid on rohkem, kui plusseid. Inimesed ei ole harjunud distantsõpemisega. Ma loodan, et see oli esimesel ja viimasel korral, kui õpilased õpivad interneti teel. Parem on koolis käia ja hästi õppida." }, { "title": "B2 2020 II_007-035 (52e78a3c-948b-45cd-bef4-f65a9d227d9e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Räägitakse, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Aga selle mõtega ma isiklikult ei saa nõustada. Ühelt poolt, lapsed saavad natukene kauem magada ja nemad ei ole nii unused esimeses tunnis. Vanematel on võimalus kontrollida, mida laps vahetunnis sööb. Muidugi, vanematel on vaja aidata kodutööd teha. See protsess aitab teha suhtlemist perekonnas paremaks. Teiselt poolt, see paistab, et distantsõpe ei ole nii väsitav nagu tavaline. Aga see paistab. Lastel on vaja liiga palju aega arvutide enne veeta. Loomulikult see kahjustab nende silmi. Kui õpilased ei jõudnud midagi tunnis aru saada nemad peavad veel internetis istuma vajalikku informatsiooni leidmiseks. Perekonnades on veel üks probleem. Lapsel on vaja oma aega kavatseda ja pidevalt kontrollida. Aga lastel see oskus puudub. Nemad peavad seda õppima. See protssess võtab nii palju energiat ja aega. Vanemad ja lapsed jäävad närviliseks ja aeg-ajalt lapsed, vanemad ja isegi õpetajad kaotavad huvi õpi vastu. Räägitakse õpetajatest, nemad põlevad läbi väga kiiresti, sest nemad ei saa soovitud tagasiside. Mina tahaks lisada, et õpetajatel on kaks korda rohkem tööd. Kokkuvõttes, ma isiklikult olen selle õpi vastu, sest tema on ebaefektiivne üldse." }, { "title": "B2 2020 II_007-039 (23d327e0-5d4c-4704-a9f1-24ff2fe01bf0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Ma olen veendunud, et distantsõpe võib olla sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Aga selle jaoks on vaja järgida mõned tingimused. Kõigepealt õpilasel, kes õpetakse kodus, peab olema raudne enesedistsipliin, soov õppida iseseisvalt, suur vastutust. Interneti kaudu õppimisel on oma positiivsed küljed. Ei ole vaja raisata aega ja raha sõiduki peale, ei ole vaja hommikuti vara ärgata üles. Sa oled kodus hubases atmosfääris, mis on tähtis inimestele, kes häbenevad teisiti, kardavad suhelda aktiivselt (näiteks autiismispektriga lapsed). Nagu igasugusel asjal on olemas ka negatiivsed küljed. Kui sa õpid kodus, siis tihti räägid endale \"Aah veel jõuan, teen homme, pole hullu\" Niimoodi lükatakse tööd edasi ning tekivad võlgusid. Veel miinus on selles et õpetaja ei saa aru, kas õpilane töötab tema koos või tegeleb oma asjadega. See on pigem õpetaja probleem, kui õpilase oma. Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et kui inimene soovid õppida, soovid midagi uut teadma saada, siis ta teeb seda igasuguse viisiga. Aga kui selline soov puudub, siis isegi individuaalõpe ei aita. Jah, ongi nii! See on minu sügav veendumus!" }, { "title": "B2 2020 II_007-061 (255401f6-96d8-4438-8a29-834019502938).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine, sest kui laps millestkis aru ei saa, õpetaja teeb lapsega eraldi tundi. Koolis lapsi on palju klassis ja õpetajal natuke raskem tundi viia kui distantsõppel. Distantsõpel on lapsel rohkem aega. Ta saab ennast hommikul tund rohkem välja magada, kui tavaliselt, kui laps käis koolis. Last saab vaikuses ja rahus õppida. Kui ta millestkis aru ei saa. Alati õpetaja teda aitab ja teeb eraldi tundi lapsele. Kus ta selletab lahti lapsele mingi teema, millest laps aru ei saa. Distantsõpel on laps tähelepanelikkum natuke kui koolis, sest mitte miiski ei vii laspse tähelepanu eemale. Lapsel on natuke rohkem vaba aega-söömiseks ja tunnist puhkamisest. See on lapse jaoks väga hea, sest siis lapsel ei ole seda suurt koormust ja laps ei väsi nii väga ära. Kui laps on väga väsinud see segab tema õppimist. Distantõpe on lapse jaoks ka midagi uut. Laps hea meelega õppib läbi arvuti, sest lapsele meeldivad arvutit. Ja lapsel on igav istuda kodus karantiinis. Ta saab läbi arvuti näha oma koolisõpru. Ja õppida oma lemmikuid tunde, nagu ta õppis kui käis koolis. Nad savad ka teha vahe tunde oma klassiga, tantsida ja teha sporti läbi arvuti. Distantsõpe on väga efektiivne asi ja midagi uut lastele. Ja see väga pakkus neile huvi ja nad hea meelega õppisid. Mina ei ole üldse distantsõpest vastu, olen selle pool. Sest see meeldib lastele ja mina olen rahulikum, kui laps omas toas ja õppib. Ja lapsel distantsõppel hinnad veel parem, kui laps käis koolis. Irina." }, { "title": "B2 2020 II_007-069 (710fa745-95b0-4d1d-bfd5-aeb31cc993f9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Meie peres on kaks last. Vanem tütar käib 10 klassis aga noorem tütar kaib 2 klassis. Distantsõpe oli meiele suur stress. See oli esimene reaktsioon, aga ühe nädala pärast me oleme harjunud ja õpisime pole probleemi. Loomulikult oli minusid ka. Vanem tütrale oli lihtsam ümberehitada õpeprotsess ja ta võib ise planeerida oma tegevus. Ma üldse ei abistanud tale. Aga noorem tütrale on vaja abistama, aga ta õpib õppima ise ilma vanemateta ja õpetajata - see loomulikult kasulik. Ma ise töötasin ja mul oli probleemi kui on vaja midagi teha tööl ja samal ajal on vaja korraldama õpiprotsessi tütraga. Minu arvamus, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine, sellepärast, et kodus laps võib õpida rohkem materjalid ja ta õpib mõelda ise ja lahendab oma õpiprobleeme ka ise. Aga kahjuks see ei soobi kõikile lapstele. Mõned lapsed ei saa õpida ise ja nad vajavad kontrolli ja abi õpetaja poolt, aga tore kui vanemad oskavad abi aidada aga mõnikord nendel ei ole füüsiliselt võimaliku aidata õpega. Veel üks suur miinus, et koolis ei olnud ühe arvutitarkvara tunniviimisele. Iga õpetaja kasutas oma arvutitarkvara ja see on väga segamise distantsõpe. Arvan, et distantsõpe sobib mitte kõikile, ja kui laps on vaja abi - tore kui temal kõrval on hea õpetaja, kes selgetab ja korraldab õpe. Ja veel mõjub lapse vanus ka, kui laps on suur - ja õpib gümnaasiumis juba tal on kindlasti distantsõpe on efektiivne ja see on esimene samm ülikoolisse. Aga kui laps on väike, temal on vaja abi kui elus nii õpes. Igal juhul distantsõpe oli kasulikku kogemus ja me õpetasime lastega koos." }, { "title": "B2 2020 II_007-086 (ce8eb7a9-c18b-4613-9d58-409f451dcb66).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene - ma olen sellega väidega nõus. Viimasel ajal maailm on väga muutunud. Praegu väga arenenud tehnoloogia, inimestel on palju võimalusi õppida ja areneda interneti kaudu. Väga palju praegu on-line ametit, kus sa saad istuda kodus näiteks ja teenida raha interneti kaudu. See tähendab, et ealised inimesed, kes ammu töötavad mingil ametikohal ja neil näiteks ei meeldi nende töö või ei sobi palka, nii kui on suur soov on võimalik muuta oma elukutset. Praegu on ka päris palju tasuta marafoone kus sa saad õppida uue ametid või saada uusi teadmisi. Ikka on ka vastu argumente, et kui eakam inimene seda raskem talle muutma midagi oma elus, talle tuntub, et need kõik uued tehnoloogiat on väga keerulised ja ta ei saa aru kunagi selles midagi. Palju inimesed lihtsalt kardavad vahetada midagi oma elus, vahetada nende elu tingimused. Minu arvates praeguse maailmas kõikidele on võimalus õppida, kõigepeamine on soov, kui inimene tõesti tahab midagi muutuma oma elus - siis kõik on võimalik. Mis puudutab vanad inimest siis alati neile võivad aidata noored inimesed, näiteks näidata kuidas kasutada arvuti ja kuidas seal asi tehakse. Ikka see võtab aega ja väga keeruline neile jaoks aga kõik on võimalik." }, { "title": "B2 2020 II_007-087 (cb8c5bca-e197-4d1b-b9bd-2d02b3e5fdde).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Mul on üks väga hea sõber, kes praegu õpib koolis, seitsmendal klassis, ja muidugi kes võib parem sellest teemast jutustada ja rääkida. Minu sõber esialguses oli väga rõõm, siis kui alustas distantsõpe. Mina küsisin tema käest, miks sa oled rõõm ja ta otse kohe vastas mulle, et nüüd ta ei pea rohkem kooli käia, iga kord ärkata hommikuti ja istuda terve paeva koolis. Muidugi mina selitasin talle, et kui tal on distantsõpe, see on väga mugav, ei pea korterist välja minema, lihtsalt istub tugitoolil ja teeb oma kodutööd, aga niimoodi õppemine protsess, absolutselt ei ole hea, minu arves, et see on täis degradeerumine isiklikult öelda, kaks nädala pärast, ta juba oli minuga nõus. Kui meie istume kodus ja proovime kodutööd teha või vaatame viideo tunnid, samal ajal paraku väga palju asju segavad ja liiga raske midagi teha. Mina üldse ei kujuta ette kuidas inimesed naudivad kodus õppida, arvan et iga inimene peab ikkagi kooli käima ja tundma kooli atmosfääri. Vahet ei ole kus me õppime koolis või ülikoolis, aga peame ühendus üksteisega hoidma ja kogu aeg räägima ja suhtlema, sest ilma seda, ei saa areneda. Lisaks sellele, kui isik käib koolis, ta igakord võib midagi küsida õpetaja käest, suhelda õpetajaga ja lomulikult koolis õpetaja võib parem selitada võrreldes distantsõppega!" }, { "title": "B2 2020 II_007-090 (d00e243f-985c-4191-8ce3-5b9559f71ab2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Sel aastal terve maailm tutvunud distantsõppega. Ja nüüd me võime arutleda, kas selline õppevorm on efektiivsem kui kooli käimine või mitte. Ümber vaatame plussid. Lapsed ei pea palju aega kooliteele kuluda. Iga laps rohkem suhleb õpetajaga, kui varem. Õpetajalt on võimalus rohkem rahulikult seletada õpilastele raske teemat. Vanemad nüüd näevad, kuidas toimub õpeprotsess, ise võivad hinnata lapsi teaduseid ja oskuseid. Paljude vanemaid rohkem ei ropendadud õpetajate poolt ja saavad aru, kui raske õpetajana töötada ja kui suur stress tegelikult see on, kui kõrge pingetaluvus õpetajal on. Ja nüüd vaatame teiseks pooleks. Kooli käimine aitab lapsele iseseisvus olla. Ta õpib suhelda, ta võib koolis sõbrad leida, ta õpib kollektiivseks tööks. Õpetajatel on lihtsam harjutusi anda õpilastele. Õpetajad võivad rahulikult oma tööd teha, distantsõpe seda ei anna, eriti, kui õpetajal on olemas perekond. Vanematel on võlmalus rahulikult tööle minna, sest laps on koolis ja ei ole vaja liiga muretseda. Koronaviirus näitas meile distantsiooniõpe plusseid ja minuseid. Arvan, et meie haridussüsteem varsti hakkab muuda ja rohkem ja romkem tundeid koolis toimub nagu distantsõpe, aga koolis kohale käimine mitte kuhugi ei kadunud." }, { "title": "B2 2020 II_007-103 (f2d137e7-b01f-4464-8f9f-a4934aaf67b6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Seoses viimast eriolukorraga, ma arvan, et on huvitav distantsõpest arutada. Ma olen muusikant ja praegu lõpetan magistrit viiuli erialal. Hetkel me õpime tagasi Muusikaakadeemias, aga eriolukorras me õpisime kodust interneti kaudu. Ma olen tegelikult õppinud palju, aga ausalt öeldes ei olnud nii efektiivne. Kahjuks, kodust ei saa koos klaveriga mängida või kohtuda Skype-i teel kammeransamblidega. Sellepärast, mul on praegu Selline tunne, et ma ei ole valmis eksamideks, ja praegu pean rohkem harjutama, et kompenseerida mis puudub. Ma olen ka ise õpetanud Skype-i teel ja pean ütlema, et on väga huvitav. Üldiselt, ma olen rõõmus, sest õpilast on saavutanud juba palju. Aga jälle ma pean ütlema, et ei ole sama kui koolis käimine. Õpetajana, ma ei saa nii palju detaile anda Videokõnes ja õpilased ei saa aru nii hästi. Distantsõpes peab õpetaja olema rohkem loominguline ja möelda välja kuidas hoida keskkendus." }, { "title": "B2 2020 II_007-107 (76610c6a-62db-4488-9d97-062618368dd0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Minu valik on distantsõpe. Ma olen kindel, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Mul on kolm last, ma töötan tais koormusega ja õppin ülikoolis. Ja selle pärast lihtsalt mul ei ole aega iga päev kooli kaima. Ma otsustasin, et ainult distantsõpe annab mulle võimalusi Kõrgharidus saama. Distantsõpe süsteem on väga mugav mulle. Ma võin ise oma aega planeerida. Tavaliselt ma õppin öösel, millal kõik lapsed magavad ja kodus on vaikne ja rahul, keegi ei küsi minu tähelepanu. Praegu ma õppin Moskva Psühoanalüüsi Ülikoolis, defektoloogia erialal. See on väga põnev ja võtab minu käest palju energiat ja aega. Mul on oma kabinet ülikooli kodulehel. Seal on poolaasta plaan. Tunniplaanis on vebinaarid, kus ma saan õppetajaga kohtuda, küsida midagi või suheleda kaastlasdega. Ikka ma pean nii palju lugeda ja vaadata, informatsiooni otsima. Eksami ajad ka saan kabinetis näha. Testid teen online reziimis, referaatid või esse saadan maili peale. Minu vanem laps, 10 kümne aastane tüdruk ka õppib niimodi. Ja distantsõpe meeldib talle rohkem, kui iga päev kooli käimine. Tegelikult talle ei meeldi nii vara hommikul ärkama. Ühesõnaga distantsõpe on väga tore mõte. Aga see sobib nendele, kes saab planeerida oma aega ja oled ästi distsiplineeritud inimene. Aga mina ikka soovitan distantsõpe kõikidele." }, { "title": "B2 2020 II_007-117 (5cdcb888-fe04-4a4d-a7a6-94abde6f013e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Tere, kallis lugeja! Täna räägime distantsõpemisest, kas see on sama efektiivne kui koolis kohal käimine või ei ole. Alustan sellest, et minu põhine eriala on IT. Minu arvates, tehnooloogiad aitavad elada, teenida raha, ravida, juhtida kas firmat või kollektiive. Tänane situatsioon näitab, et on väga oluline õppida, kuidas kasutada tehnoloogiat. Minu ämm töötab ühes koolis Tallinnas algklassiõpetajana. Ütlen tõsiselt, selline režiim oli raske perioodiks. Tervel ajal ma aitasin talle teha Zoom-i konverentsi, Google class-poste ja Google Meet-videokohtumist. Aitäh, et see oli 3.klass, mitte 1. Räägime natuke argumentide kohta minu kogemusest. Minu poolt on olemas palju pooltargumente. Esiteks, kui sa saad arvuti kasutada hästi, distantsõpe aitab õppida oma kiirega. Sa ei pea ootama kas jõuad sinu klassikaaslased või ei ole. Teiseks, õpetaja saab kontrollida töid väga kiiresti. Kolmeks, sa saad planeerida oma päeva, teha kodutööd praegu või pärast lõunat. Neljaks, õpilane saab kordada materjale juhul, kui seda ei saanud aru. Vastuargumendiks on niisugused probleemid kui ebavõimaline suhtlemine silmast silma. Õpetaja ei saa aidata individuaalselt. Inimesed (õpilased) puudustega võivad enda tundma keskkonna väljas, ilma sõpradeta. Nagu õpetaja ma tunnen enda arvuti operaatorina. Ma ei tunne positiivne tuju klassis, et tea, kuidas tunnevad minu õpilased. Kokkuvõtteks, distantsõpe on hea kogemus. See saab olla nii efektiivne kui mitte. Minu meelest, üliõpilased võivad õppida effektiivselt kodust, aga alg- ja keskkool vajavad kohal käimist. Muidugi, õpetajad ei ole valmis distantsõpemiseks. Haridusministeerium peab pakkuma rohkem kursusi nendele. Veel üks asi: õpetajad peavad testida erinevaid platforme sest, et raske leida hea platform lühike perioodi ajal." }, { "title": "B2 2020 II_007-119 (43381dac-8c35-40f8-871d-e7c3d8015a33).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Ma olen kindel et, distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Kõigepealt ma arvan, et distantsõpe on mugavam, kui tavaline, sest kodus on võimalus endale kohvi teha ja ei pea ilusalt riietuma. Kodus võiks oma aeg iseseisvalt planeerida ja õppida nii hommikul kui ka õhtul. Mulle ka meeldib, et ei pea kuhugi sõitma ja palju aega autos või ühistransportis veetma, sellepärast õpilastel on rohkem aega et õppida või puhata. Väga oluline on ka see, et õpilased ei saa teineteist segada, kui nad ei käi koolis kohal. Teiselt poolt, teiste õpilastega suhtlemine on ka tähtis osa õppimisest. Teised õpilased võivad nii segada kui ka aidata ja koolikaslastega arutlemine on väga oluline, et õppimisteemat hästi aru saada. Mõnedele inimestele on ka raskem kodus tähele panelik olla, sest pereliikmed või kodutööd segavad neid. Minu arust, need probleemed on ka väga hea õppimisvõimalus. Näiteks, võiks õppida kuidas kaaslastega interneti kaudu suhelda või kuidas kodus oma tööaeg planeerida. Need on kasulikud oskused ka. Ma ise eelistan distantsõpe, sest mul on iseseisvus väga tähtis. Mulle meeldib ka õppides muusikat kuulda, kuid kooli käies seda teha ei saa. Üldiselt ma arvan, et kõige olulisem, et edu õppimises saavutada on oma soov. Kui inimene tahab õppida ja ta on hästi motiveeritud, siis ta võiks õppida igal kohal ja igal ajal. Lõpuks, distantstsõpes on raskusi, mida peaks silmas pidama, aga see on muidugi efektiivne õppimisvõimalus." }, { "title": "B2 2020 II_007-129 (edda1d30-2150-4c38-beb9-29932ec00c68).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Tänapäeval pöörab riik üha enam tähelepanu hariduse probleemidele. Kas distantsõpe on sama hea kui koolis kohal kaimine? Esiteks, mis on distantsõpe. Distantsõpe on võimalus õpida läbi arvutit ükskõik kus sa asud. Mitte kõik Eesti elanikud, täpsemalt õpilased, olid valmis selleks, et nad peavad iga päev hommikust õhtuni istuma arvuti ees. Pole vist vale öelda, et koolid proovisid teha kõik, et õpilastel oli mugav digikeskkond. Niisugune õpe andis õpilastele võimalusi saata häid hindeid, sest on palju inimesi kellel on mugav teha oma tööd koolis. Distantsõpe annab võimalusi enesearendamiseks, sest sa oled kodus üksinda, kõik sõltub sinust. Kindlasti on hea, kui distantsõpe on olemas, aga ei tohi unustada seda, et on palju õpilasi kes saavad parem materjalist aru kui nad näevad õpetajad. Ja õpetajate jaoks on parem kui opilsed on klassis, sest nad kohe saavad aru kellel on vaja abi. Oluline on aru saada, et distantsõpe ei sobi üldse kaheteistkumnendale klassile, kellel on lõppueksamid, sest kui sa oled distantsõpel siis su ajaplaneerimine läheb halvemaks. Kokkuvotteks võib öelda, et distantsõpe võib olla sama efektiivne kui koolis kaimine, kui see on hästi planeeritud. Minu arvates kõik sõltub inimesest." }, { "title": "B2 2020 II_007-135 (fc5b3e17-019a-4630-af69-4703476db70b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Olen osaliselt nõus selle väitega, et \"Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine\". Sel teemal on nii minuseid kui ka plusse. Eelkõige tahaks öelda pooltargumente. Pooltargument on see, et distantsõpe on väga vähe võttab aega, kui koolis käimine. Näiteks, tavaliselt distantsõpe hakkab hiljem õppematerjalid veetma. Koolis tunnid hakkatakse vara hommikul ja kestavad terve päev õhtuni. Distantsõpel jääb rohkem aega õppimiseks. Teine pooltargument see on mugavus distantsõpemisel. Kui inimene õpib koolimaterjalid või muud õpematerjalid kodus, siis inimesel on võimalus kasutada arvutit. Internetist võib leida mitmesuguseid allikaid ja produktivselt õppida õpetund. Veel distantsõpe on hea, et kui inimesel pole aega õppimiseks, siis võib teisele päevale jätta õppimist. Näiteks, kui keegi segab õppida korralikult teemad, siis võib ootada sugulaste lahkumist. Üksi on kergem õppida ja keskenduda. Teiselt poolt ma ei jaga selle arvamust, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis käimine, sest koolis on õpetajat, kes võivad selgitada arusaamatu teema. Näiteks, kõigil õpilastel on nõrgat küljet ja õpetajat parandavad neid. Distantsõpe kaudu parandada õpelast on raske, kuna inimestele on tähtis näha teineteist. Ikka distantsõpe ei ole väga efektiivne, kuna distantsõpe lõgvestab inimest. Inimesele on tähtis range õppekava, selleks et õppida korrekne. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et distantsõpe on hea kui juhtus midagi ebameeldiv, näiteks, haigus õpelastel, eriolukord või muu. Aga kõige parem õppida haridusasendis, kus on täpne kava ja lähedal õpetajat." }, { "title": "B2 2020 II_008-011 (60dd5c9c-1ac4-42bd-9ee0-48b22431b7db).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Olen nõus selle väitega osaliselt. Loomulikult käesoleval ajal võib saada haridust igas vanuses, isegi pensioonidel. Praegu on palju võimalusi õppida. Ei ole vaja tingimata ülikooli minna õppima. Korraldatakse erinevaid kursusi, kust võib valida sobivat erialat. Kui juhtus, et inimene kaotas tööd, ta võib valida kursus, kus ta saab uut erialat. See kestab ei ole kaua, kaks kolm kuud ja uus eriala on sul taskus. Töötav inimene ka võib õppida. Töötukassas on niisugused programmid, kus võivad õppida inimesed, kes töötavad. Minu arvates, et käesoleval ajal on vaja pidevalt õppida midagi muud. Teiselt poolt, muidugi, kui inimene on vanem siis on raskem õppida. Paljud inimesed kaebavad, et nad ei jääksa midagi jääta meelde. Siiski ma arvan, et see on tore, et inimene meie ajal võib õppida igas vanuses ja saada erialat just niisugust, sellest ta unistas lapsepõlvest. Väga hea meel, et meie lastel on palju võimalusi eriala saamisel ja kui nad eksisid alguses eriala vaalikuga, siis nad saavad igas vanuses oma elu vahetada." }, { "title": "B2 2020 II_008-034 (6f54924a-940a-43e2-9546-8ef5dc2224cf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine. Paljud inimesed arvavad, et distantsõpe on sama efektiivne kui koolis kohal käimine, kas see on tõesti nii? Tänapäeval igas peres on olemas arvuti. Mõnikord iga pereliikmel on oma arvuti. Kaasaegsed noored inimesed lapsepõlvest oskavad arvuti mängima ning internetis sörfima. Sellistel inimestel distantsõpe ei tekinud mingi probleemi. Samuti praegu on nii palju võimalusi suhelda õpetajaga ja klassikastlastega internetis. Näiteks: e-kool, stuudium, skype, zuum jm. Lastevanematel on ka võimalus vadata laste hinnad, ülesandeid ning suhelda õpetajaga. Õpilased saavad ise planeerida oma päev, nad rohkem vastavad iseennast see treenib tema distsipliini. Teiselt poolt kaasaeglased noored inimesed liiga palju istuvad arvuti taga. Nad ei jalutavad, ei tegelevad spordiga, tema silmad on väsinud. Kui nad kaivad koolis, siis seal on kehalise kasvatuse tunnid, nad jooksvad, hüppavad ning mängivad palliga. Need tegused on väga kasulikud nende tervisega. Samuti tema vanemad töötavad ja väga väsinud. Õhtul nendel ei ole jõudu kontrollida kodutööd. Rägitakse, et distantsõpes on palju rohked kodutööid, kui tavaliselt. Ise ma mõtlen, et paremini käia koolis, kuid õppida distantsioonne. On võimalus rohkem suhelda sõpradega, tegeleda spordiga ning alati on võimalus küsida abi õpitajalt. Samuti sain öelda, et kui inimene tahab õppida, siis ta saab hästi õppida nii kodus, kui ka koolis." }, { "title": "B2 2020 II_008-035 (af9b33f7-037c-4c93-b955-1d39ab6dc288).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elukutset vahetada võib igas vanuses inimene. Ma mõtlen et, elukutset võib vahetada igas vanuses. Tihti olla niimoodi, et inimene töötab ühes kohas kümme või viisteist aastat jooksul ja äkki läheb ära ja pärast seda ütleb, et leidis ennast teisest elukutsest. Arvan, et niimoodi vahetamine on väga kasulik inimeste jaoks. Nätaks Soomes arvatakse, et inimene peab vahetama elukutse iga 10 aastat, sellepärast inimene peab kasvatama ja õppima uusi asju, laiama oma ülevaade ringi. Millal inimene õpib siis ta saib aru mailma paremaks kui varem. Uusi teadmisi annavad rohkem julgelt, et tulevikus kõik tuleb korras. Aga, muidugi, kui inimene on vanem see vahetamine võib olla kerulisem, selle pärast väga raske meenutada, uued asjad. Veel mõjutab ühiskond. Riigis, kus see elukutset vahetamine püüatakse, ja teised inimesed suhtuvad sellega hästi (näiteks tööandja on nõus võtta tööle vanainime, kes ainult kaks kuud tagasi võttis oma uut elukutset) siis võib oma elukutset rahulike vahetada. Rigis kus sellega ei ole nõus, on vaja hoia oma töökoht. Võib teha kahe tööd korraga, kui inimene on võimalused seda teha." }, { "title": "B2 2020 IV_003-018 (95ccf225-1f87-41fc-bd6f-19083b4e817e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Tänapäeval mõnedel inimestel on arvamus et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Mina julgen väitida, et olen seda vastuse poolt. Kõige suurem pluss minu arvates on see, et pole vaja oodata oma puhkuseni liiga kaua. Mõnedel inimestel on harjumus puhata ainult üks kord aastas, aga see ainuke kord on nii pikk, et puhkuse lõppuks ka tekkib väsimus sellest ja see häirib neid. Kui sa puhkad näiteks neli korda aastal, sul ei tekki väsimus ja oled alati hea meeleda ja jõuduga tööl. Teine asi, miks ma eelistan puhata lühemalt on see, et sul on aeg oma puhkuse kavatsemiseks ja iga kord sinu puhkus võib olla erinev. Näiteks ühel puhkusel sa reisid Saksamaal, teine on pühatud kultuuriürituse käimisele ja nii edasi. On sellises väides ka halvad küljed. Märkasin seda, et kui sa puhkat liiga lühedalt sul ei ole võimalusi piisavalt nautida oma puhkust. Kui puhkus on vähem, kui nädal sa isegi seda ei tunne. Kokkuvõtteks taksin öelda, et on vaja puhata lühedalt, aga mitte nii et sinu puhkus kestis paar päeva. Minu ideaalne puhkus on umbes kümme päeva neli-viis korda aastal." }, { "title": "B2 2020 IV_003-024 (4904e62d-0c14-4c33-b52b-aa9873210575).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Ma arvan, et nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Miks? Esitan praegu nii poolt - kui ka vastuargumente. Esimene. Ainult noor inimene võib aru saada noort inimest. Näiteks, teie laps tegeleb võrkpalliga, käib trennides ja suhtleb nende lastega, kes tegelevad temaga ühes kohas. Need lapsed teavad mis juhtub maailmas seotud võrkpalliga, teavad reegle ja saavad teie last aru. Aga teie, ma arvan, ei tea mitte midagi võrkpallist, ja võite ainult kuulata, mida teile laps jutustab. Mõelge, kellega on teie lapsel huuvitavam vestelda? Vastus on selge. Teine. Noortel inimestel on samad probleemid. Mäletate millised probleemid olid teil nooruses, ja missugused on praegu? Arvan, et nad pole sarnased. Kui teie ei saa aru oma lapse probleeme, siis ta läheb oma sõpra juurde lahendust kusida. Ning on ka vastuargument. Kui teie laps läheb kooli heas tujus ja tuleb koju vihane, see midagi tähendab. Võite aru saada, et koolis noored räägivad ja teevad rumalusi teie lapsele. Võib olla, et tal pole üldse sõpru, ja pere on talle kõige tähtsam. Kokkuvõtes tahan öelda, et me kõik olime noored, ja kõik võib juhtuda elus, aga ei ole vaja end käituda nagu kuri koer ja kelada oma lapsel suhelda. Meie kõik kasvame ära ainult kui teame ja oskame palju. Ongi tore, kui noored iseseisvalt saavad aru mis juhtub meie elus ja maailmas. Kuidas on õigesti, ja missugused tegevused on halbad. Ongi kõik." }, { "title": "B2 2020 IV_003-025 (de64f53d-457c-4dc7-a2f0-b66c32da678d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Inimeseõiguse ülddeklatsioonis on mainitud, et oleks olemas \"oigust puhkusele\", kuid ma arvan, et mitte palju inimesi on sellest teadlikud. Ma leian, et meie muretseme pigem töö kohta. Isegi kui see on ka õigus, töö on meil pigem vajadus, ja selle kaotamine tooks kaasa majanduslikke raskusi. Hirm paneb meid töötada ja selle peale mõelda rohkem kui mõtleme puhkuse peale. Mina arvan, et on kasulik puhata regulaarselt, mitu korda lühemalt ja samuti üks kord pikemalt. Selline on praegu Haridusministeeriumi lähenemine koolivaheaja kohta, ja mina olen sellega nõus. Oleks tore kui tööandjad mõtleksid rohkem töötajate tervise peale, või vähemalt arutleksid koos töötajatega, mis on neile puhkusplaan, võrreldes töökohustustega. Puhkus on vajalik organismile, et ennast parandada, nii et saksime oma tööd tervislikult jätkata. Mõned tööandjad määravad kindla tööpäeva või töönädala pikkust, et oleks mitu tundi päevas, et nädalavahetus oleks vabaaeg jne. Mõned inimesed austavad puhkust, kuid mõnikord töökohustused on suured, ja tendents on nendega vabaajal tegeleda. Minule tundub, et infotehnoloogia ja selle arendus on üks kindel tegur. Kuna tööga seotud e-kirjad on tänasepäeval meie enda telefoni kättesaadaval, siis avame ja kohe alustame töötamist... Mõnikord tegemist on siis töösõltuvusega. Samuti, mulle tundub, et koroona aeg on kustunud see joon töö ja pereelu vahel. Karantiinis oleme koos olnud, vanemad \"tööl\" kõrvalruumis. Töötamine distantsil võtab ka rohkem aega, nii et meie tööpäevad on pikemad, tihti töötame ka laupäeval või pühapäeval, mõnikord ka hiljaõhtul. Eriti sellepärast, et praegu inimesed ei puhka enam lühemalt, on vajalik kindlasti puhata üks kord aastas pikemalt. Niimoodi saame kindlasti oma \"pataresid\" laadida, ja tagasi tööle uue energiaga naasta. Lõppkokkuvõteks, ma arvan, et on vajalik piisavalt puhata ja selle peale mõelda. See aasta on olnud väga raske, hoiame ennast!" }, { "title": "B2 2020 IV_003-047 (2c3aa4cf-5189-41c8-9b0f-08b2d0c7f0f7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Mina olen sellise väidega, et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt, nõus. Mõnedel inimistel on selline töögraafik, et nad ei saa endale lubada pikkaajalist puhkust. Sellel juhul on olemas ainuke variant - puhata aastas mitu korda. Selles variandis on olemas suur pluss - inimene saab valida, millisel hooajal ta läheb puhkusele, loomulikult, kui see kooskõlastatud tema ülemusega. Ma arvan, kui inimene saab võimalust minna puhkusele mitu korda aasta jooksul, siis ta saab puhata palju paremini ja taastab ennas kiiremini. Olen kindel, et sellisel puhkamisviisil inimistel on rohkem võimalust hoolitseda enda tervise eest. Jah, olen nõus, et on olemas inimised, kes eelistavad puhata kord aastas ja nii pikalt, kui on võimalik, inimesed on ju erinevad ja soovid on ka erinevad. On väga võimalik, et nad ei saa ennast välja puhata, kui puhkavad vähem, kui 30 või 60 päeva. Minule sobib selline variant, et ma puhkan aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Mina arvan et inimistele, kes võtsid endale pikkaajalist puhkust pärast väga raske tagasi tööle tulla ja täiskoormusega töötada." }, { "title": "B2 2020 IV_003-049 (122f3505-297d-467a-a2c7-9610e0bd1cf1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Nii. Noorusest võib rääkida elulõpuni. See on kõige ägedam, vaba ja toore aeg. See aeg on siis, kui sinu kõige raskem valik on osta, kas Cocat või Fantat. Sa omandad koolis uue sõpru, kellega pärast lähete ülikooli edasi ja veel pärast teie pered on kõige head sõbrad. Sel ajal valida sõpru on raske. Alguses on kõik sõbrad ja sa teed kõike nende jaoks, ootades, et nad teevad sulle vastu sama, aga see ei ole alati nii. Kurb. Tuled koju, ema ja isa hakkavad andma erinevaid lollküsimusi. Noh, mida nad ikka selles aru saavad, sinu muretses. Tegelikult läksin teemalt ära.) Nii, kui palju inimesi, nii palju arvamusi. Näiteks mina arvan et nooruses on vaja valida õiged sõpru, mis edasi sinu elus annab sulle õiged valikud. Niikui töös sama elus. Nooruses sa ehitad iseennast ja sinu pere jääbki pere. Täpselt nagu mina ei oska öelda või vastata, miks nooruses noored valivad rohkem sõprusuhted, kui peresuhted. See ei ole alati nii, mõned valivad ikka peresuhted, aga nendele on natuke raske pärast suures kolliktiivis olla. Minu arvamus, pere on pere, aga sõprusuhted annavad sulle teistvõimalust sinu elus. Töövalimine, kooli, või ülikooli alati on sõpradega seotud valik. Peresuhted ka ei ole alati meeldiv, et sugulased on ka erinevad. Ja kui sugulastega suhted halvad, siis sinu pere on sõbrad. Ise ma ei tee vahet suhtumises. Minu jaoks on mõlemad suhted on olulised. Peres on soe, turvaline ja vaikne. Sõpradega on lõbus, peod ja lollitusi. Kuidas siis saab valida midagi või võrdlema? Ma aru ei saa. Loodan, et kõigil ei oleks sellist valiku. Ja mõlemad suhted on väga olulised nooruses kõigile. Edu!" }, { "title": "B2 2020 IV_003-051 (68631d5b-34da-4759-85b6-60dc2e0d73d7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Olen selle väidega pigem poolt, kui vastu. Sest arvan, et puhkus ja reisimine on nagu auhind pingelise töö eest. Mõningat inimesed unistavad puhkusest terve aasta ja hakkavad planeerima seda juba enne jooksva puhkuse lõppetamisest. Kuidas puhata sõltub paljudest kriteeriumisest. Kui inimesel on selline võimalus, et ta saab jagada oma puhkus osadeks, minu arvamuses, oleks see parem. See annab võimalus külastada rohkem kohte. Siis kui inimene puhkab pikemalt temal ei ole sellist võimalust. Kui inimene hakkab ootama oma puhkus, ja tema teab, et ta ei tule nii kiiresti, ainult kord aastas, siis tema rohkem väsineb. Aga kui ta teab, et varsti tuleb puhkeaeg siis tema tuju saab paremaks. Võib ka juhtuda nii, et inimese eriala ei luba temale puhata pikema aega. Näiteks arstid, nendel ei ole sellist võimalust, sest patsiendid ei saa ootada kaua aega. Kõik vastuvõttud on planeeritud. Aga näiteks õpetajatel on kõik teistmoodi. Nad töötavad ilma puhkust terve kooliaasta ja puhkavad ainult siis, kui on koolivaheaeg. Muidugi puhkus on rahanõudev ja kõik sõltub raha olemasolust. Mõnedel vanematel on ainus võimalus veeta aega lastega koos puhkuse ajal. Puhkus annab võimalus taastada oma tervis ja hingeline seisund. Lõpuks jõudsin sellele järeldusele, et meie kõik armastame puhata. Kuidas puhata valib igaüks endale sobivat varianti." }, { "title": "B2 2020 IV_003-058 (e3df76e6-ecc3-4172-9bbc-412045d2bc5e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Kes ei armasta puhata? Puhata armastavad vist kõik. Eriti kui puhata regulaarselt. Meie praegune elu on väga kiire ja närviline. Iga päev me tormime kodust kooli, pärast tööle, peale tööd on vaja veel palju asju jõuda teha. On vaja veel kauplusesse käia, laste järgi kooli jõuda, veel mingisugused ringid, koolitused, õhtusöögi jõuda teha. Aidata tööülesandega. Ja kui nädalavahetused tulevad, siis jälle on vaja midagi teha, kas aidata vanemaid suvilas või endal kodus midagi remontida. Minu meelest ja vaja sellest puhata võimalikult sagedamini. Kui võimalus on, siis parem on puhata kord kolme kuu jooksul. Minna kuskile soojale maale, päevitada, sest meie kes elavad Eestis tihti ei näe päikest ja ei saa ka piisavalt D vitamiini. Sellest tulevad ka meie probleemid tervisega. Minu enda sõbrad, kes sõidavad tihti soojale maale ei haigestu nii tihti kui teised ja nad on palju energilisemad. Tunnistada on vaja veel seda, et kes käib tihti reisil, see inimene on palju rohkem arenenud, ta on palju erinevaid kohti külastanud. Sellise inimesega on väga meeldiv suhelda. Teisest küljest on aga selge, et puhata mitu korda aastas on päris kallis, eriti kui sa reisid koos perega. See on vist peamine põhjus, miks inimesed ei puhka nii tihti. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et vaja teha kõike endast olenevat. Elu on meil ainuke. On vaja märgata rohkem positiivseid asju, hinnata oma lähedasi ja seda aja koos nendega." }, { "title": "B2 2020 IV_003-076 (9a1a1c89-8bda-47a8-95c5-7f5132b8a8ac).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Olen selle väidega pooleldi nõus. Saan öelda, et igal eluastmel, mingid suhted on tähtsam, kui teised. Ja kõikidel on see erinev. Paljudel noor inimestel on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Sest oma kaasaegse sõpradega nad tunnevad rohkem vabadust, kui pereliikmete suhtemises. Noored on rohkem enesekindlad, kui räägivad oma sõbradega. Noored ei ütle üks teisele mida nad peavad tegema. Sõbrad saavad rohkem nälja teha, ja nendel naljadel ei ole piiri. Ka nooruses sinu lähedad sõbrad saavad sinust aru paremini, kui pereliikmed. Nendega sa saad jagada oma saladusi. Mõnikord noored teavad üksteist paremini, kui nende vanemad. Ja minu meelest see on tavaline olukord, et nooruses sõprussuhted on tähtsamad kui peresuhted. Sest sel ajal noortele kõige tähtsam on mõnus suhtlemine, selleks, et ettendada stressi ja ei jätta ilma sõpradeta. Sõpradel tihti on sarnased huvid, mille põhjal nendel on huvitavam üksteisega vestelda. Mul on argumendid ka, miks peresuhted on nooruses väga tähtsad. Noored peavad oma vanemate ja pereliikmetega aega vedama, selleks, et nende pereliikmed ei tunnesid, et nad on ebavajalikud noorte jaoks. Ka perega peab suhtlema, selleks teada saada, kas kõik on peres korras. Minu meelest pereliikmed on väga tähtsad, sest nad kogu aeg proovivad aidata sind, isegi, kui sa sellest ei vaja. Kokkuvõtteks saan öelda, et kõikidel on erinev sõprussuhtede ja peresuhtede tähtsumus nooruses. Sest kõik me oleme erinevad." }, { "title": "B2 2020 IV_003-077 (d418dc32-a2d3-4a0c-b20c-e17212a2089d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Tänapäeval elurütm on nii kiire, et sageli ei jõua märgata, et töönädal või terve kuu on lõpenud juba. Loomulikult, iga inimene vajab puhkust. Selle väitega, et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt olen osaliselt nõus. Arvan, et kõik sõltub inimese tööst. Ja sellest kui pikk ja kui lühikene puhkus võib olla. Täna stress on igalpool: tööl, koolis, isegi kodus kui suhted pereliikmete vahel ei ole eriti head. Suur pinge mõjub inimese tervisele väga halvasti. Palju töötades inimene ei jõua märgata lihtsamaid lõbusamaid asju, temal on vähe aega oma perega, lastega olla. Ja siis muidugi sellene inimene peab iga võimalus kasutada puhkamiseks. Arvan, et see kõik on individuaalne kui pikk puhkus peab olema. Mõnedele piisab 2-3 päeva ja siis ta on jälle jõudu täis ja on valmis tööle minna. Aga kellegile ei piisa terve kuu aega, selleks, et end hästi tundma. Sõltub veel sellest kus inimene puhkab. Kas ta sõidab kaugele või jääb lihtsalt koju. Mõned tõesti sõidavad kaugele kord aastas aga võtavad selleks kuuaega puhkust või rohkem. Mõnedele meeldib vastupidi paar korda pooleaasta jooksul puhata kusagil lähedal nädalavahetustel. Maailmaa situatsioon Covidiga tegi oma piiranguid. Inimesed ei saa nii vabalt reisida nagu varem, piirid on kinni. See annab inimesele ülevaadata oma võimalused puhkamiseks. Paljud valivad lühima aega puhkamiseks kusagil Eestis. Ühe sõnaga arvan nii, et ei ole tähtis kas mitu korda lühemalt puhata aastas või üks kord pikemalt. Iga inimene ise valib. Aga tähtis on see kuidas inimene puhkab. Kui ta naudib sellega, ja tagasi tööle tuleb jõudu täis, siis ta tegi õige valik puhkuse pikkusega." }, { "title": "B2 2020 IV_003-082 (39e5418f-f3c1-4949-8529-2c7d061deebf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Väidas, et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Kokkuvõte. Olen oma tuttavate käest kuulnud, et puhkama peaks vähemalt kaks nädalat järjest. Ideaalne oleks 3. nädalane puhkus. Mina ei ole sellega sada protsendi nõus. Kui puhkus kestab rohkem kui üks või paar nädalat, mainimata veel pikemad puhkused, siis hiljem on väga raske tagasi töö sisse elada. Tööle tagasi tulles tekib tunne, et oled kõigest maha jäänud, epostil ootab sind sadu lugemata e-kirju ja suur kogus informatsiooni, mida pead võimalikult kiiresti läbi tegema ja veel tegemata tööd ära tegema. Teine miinus on see, et tavaliselt keegi kolleegidest ei ole nõus või ei soovi teist inimest nii kaua puhkuse ajal asendata. Seda rääkin ka enda isikliku kogemusest. Mina eelistan puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Siis on ka kergem seda puhkust ära oodata. Võtad endast kokku, loed, mitu päeva on puhkuseni jäänud, ja töötad, sest tead, et varsti, väga varsti saab lõdvaks lasta ja vaba aja nautida. Lühemad puhkused on ka tore viis rohkem reisida ja erinevades maailma nurgades ära käia, kui need ei ole liiga kaugel sinu kodumaalt (vastaval juhul paremini sobib 1-kuu puhkused). On ka inimesi, kes tööajalt ei saa arsti juures käia ja muu isiklike asju teha seega väike kas või 1.nädalane puhkus on hea lahendus sel juhul. Kokkuvõtes, parem on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt." }, { "title": "B2 2020 IV_003-083 (b96b4693-215b-454e-9d3f-c059526f9d11).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Suhted teiste inimestega on väga tähtsad. See puudatab kui lähedastega suhteid nii ka sõprussuhteid. Kui inimene kasvab ju muutub täiskasvanuks, muutuvad ka tema suhted teistega. Esimesele plaanile tulevad sõprussuhted, aga peresuhted lähevad tagaplaanile. Noored otsivad oma kohta ühiskonnas, maailmas, kiiresti arenevad isiklikult. See kiire areng ei mahu enam pere raamidesse. Noored lähevad suure maailma, näevad teisi inimesi, kes ei ole lähedaste sarnased, näevad teisi elustsenaariumi, võimalusi. Vanemad kaotavad noorte silmades oma autoriteedi, lähevad väiksemaks. Noored proovivad teisi käitumise mudeleid, otsivad uusi eeskuju. Minu meelest see on normaalne inimese areng. Vanem ei pea segama, ega sekkuma. Noor peab tundma läbi oma iseseisvust, hakkama võtma vastutust oma tegevuse eest. Teiselt poolt selles olukorras on omad veeall kivid. Kui noor inimene sattub nii öelda \"halba\" sõpruskonda, siis on suur risk et ta valib halba teed. Muidugi iga vanem kardab seda. Samal ajal peab oma lapsega kõrval olema, võimalusel kursis olema kellega ta suhtleb ja millega ta tegeleb. Selle jaoks on tähtis, millised suhted olid peres ennem, kui lähedased olid vanem ja laps, kui palju osales vanem oma lapse elus. Minu arvates sõprussuhted nooruses on tõesti tähtsamad kui peresuhted, kuid see muidugi oleneb perest, peresuhtedest. See võib olla vanema jaoks raske väljakutse. Sellel ajal on tähtis hoida tasakaalu: peab aru saama millal anda rohkem vabadust, aga millal, vastupidi, toetada oma lapsi. Mõnes peredes see period läheb kergem, mõnes raskem, aga ikkagi kõige tähtsam mitte kaotada sidet oma lapsega." }, { "title": "B2 2020 IV_003-087 (bd4231da-42c5-4cac-a5b2-c26e18a7a8f4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Maailmas on niisugune väide \"Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt\". Mina olen nõus selle väidega. Inimesele on väga vajalik puhkus. Kui ta ei saa puhata tal võib hakkata tööstress. Uuringute järgi on teatud, et iga kolmas inimene kannatab tööstressi. See mõjutab tervist ja võimuseisundit. Kerge stress on inimesele vajalik. Ta õppib selle situastiooni läbi elada ja teine kord mitte sattuda sellele probleemile. Kui rääkida puhkusest, minu arvates, on parem puhata aastas mitu korda lühemalt. Mul on paar pooltargumente. Inimene ei pea oodata terve aasta, et võtta oma puhkust tööl. Kui ta tunneb, et on vaja puhata ta võib võtta seda ja parandada oma tervist. Veel üks asi, et inimesel võib ola rohkem aega, et sõpradega koos jalutada ja aega veeta. See on parem kui sa näed need ainult ühe aasta ajal. Kui sina puhkad aastas mitu korda lühemalt siis sina saada raha rohkem. Näiteks kui sina puhkad üks nädal kuus, siis sina saad oma tööpalka kolme nädalast ja oma puhkuse raha. Aga kui sina puhkat ainult aastas üks kord pikemalt siis sina saad ainult puhkuse raha ja sinu palk tuleb väga väike. Kuigi mul on mõned vastuargumente ka. Näiteks kui sina puhkad üks kord aastas pikemalt, võid sa olla teises riigis rohkem. See on väga mõnus teada rohkem teistest riikidest ja kohtadest. Kui inimesele ei meeldi talv ja külm ta võib võtta puhkus talvel, sõita siit ära ja ujuda mingis ookeanis või juua magusaid kokteili rannas. Sellega mina võin ööelda, et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt vaid mõnikord võib võtta ühe pikka puhkust. Sellel pole midagi pahat." }, { "title": "B2 2020 IV_003-104 (48a267b1-07cf-4dd1-9469-fe6a6e42eb92).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Noorus on väga hea ja väga huvitav aeg. Ja loomulikult on väga tähtis seda, et poisil või tüdrukul peab olema sõber, aga parem, kui mitu sõbrad. Noored inimesed peavad suhtlema omavahel, jalutama, spordi tegelema koos, õppima ja puhkama ka koos. Seda annab neile jõudu, energiat ja hea tuju. Nende jaoks on väga tähtis, ei tema sõber või sõbranna ütleb talle, et ta on nõus oma sõbrannaga, tema arvamusega. Sellel eluperioodil samuti on tähtis kuidas noored inimesed suhtlevad oma vanematega. Poisi või tüdruku jaoks on tähtis, et ema ja isa saavad aru neid, armastavad neid ja samuti annavad oma lastele vabadust. Kui kõik seda on peres siis noored tunnevad ennast rahulikult. Vastal juhul, kui vanemad ei saa aru oma lapsi ja ei anna nendele vabadust, siis loomulikult noored tüdrukud ja poisid ei taha eriti suhelda pereliikmetega. Sel juhul nad tahavad suhelda ja jalutada ainult sõpradega. Vanemate arvamus ei tähenda ende jaoks mitte midagi. Lapsed ignoreerivad vanemate palved. Ja see on juba väga halb situatsioon. Nooruses on väga tähtis, millal tüdruk meeldib poisile ja pois meeldib tüdrukule. Nad tunnevad seda ja seda väga tähtis nende jaoks. Ühesõnaga, noored kindlasti peavad suhtlema omavahel. Seda annab noortele võimalust areneda ja õige valida elutee. Kui laps suhtleb ainult vanematega, loomulikult ta on nende kaitse allt, aga noorus õppetab ennast kaitsta, omandada isikliku arvamust ja muid teisi oskust, millest noor inimene saab võtta ainult sel juhul, kui ta suhtleb sõpradega." }, { "title": "B2 2020 IV_003-111 (d9febdb8-3691-4af8-a0c6-dc29380cd016).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Aastas puhata ikka parem mittu korda. Mul näiteks soojal ajal tööd on kolm korda rohkem, kui talvel. Emotsionaalselt võib läbi põleda. Selle pärast ma võtan suvel puhkust, üks nädal juuni alguses ja üks nädal augusti keskel. Talvel võtan kaks nädalad, et saaks käia välismaal, soojade maal. Heameelega puhkaks paar nädalad iga aasta kvartalis. Siis saab nii välismaal käia, kui kodus puhata ja omad asjad tegema. Kui mitu korda aastas puhkad, siis vähem võimalust saada emotsionaalselt stressi. Oma perega saab kuskil käia. Sinu aju puhkab. Kinasti puhkama ei tohi ainult voodis, see rohkem väsitab. Peab käima maal, merel, metsas. Kui puhkad üks kord aastas, see on ka hea. Sa pikalt aja ei näe tööd. Saad käia kaugel välismaal. Aga sa pead aru saama, et järgmised üksteist kuud sa oled ainult tööl. Sa ei näe kõik hooajad ilusti. Pikk puhkus on hea, aga ta on üks kord aastas. Kui pikkad puhkused saaks võtta mittu korda, siis see oleks muidugi parem. Aga mulle väga ei meeldi pikkad puhkused. Et nädala pärast ma juba tahan teha tööd. Hakkab igavaks olla. Et teeks puhkust aastas nelikend päeva, ehk neli korda kümme." }, { "title": "B2 2020 IV_004-003 (a81aede9-1477-41e0-ab05-c5fd70198354).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Praegu on kahtlemata see, et noorte jaoks sõprad on väga tähtisad. Aga kas on nende jaoks sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted? Noored veedavad kõik oma vaba aega sõpradega. Nad jalutavad, või kaivad kinos või lihtsalt istuvad kodus ja suhtlevad. Kõigil juhul nad veedavad lõbusalt aega kõik koos. Järelikult sõprad tõstavad noorte meelt ja on nende jaoks olulised. Aga peresuhted on ka nooruses tähtsad. Pere on see inimesed, kes on alati sõbralikud. Pereliikmed hoiavad noorukid ja annavad olulist nõuandeid. Teismelised võivad olla kindel, et pere on alati nende taga ja aitavad igas olukorras. Kahjuks, vaatamata sellele, noored ei veedavad pereliikmetega palju aega ja arvavad, et nad ei ole aega väärt. Kahtlemata, noortel on sõpradega rohkem sarnaseid huvitusi kui perega. Nad võivad rääkida kõikidest teemadest. Noored tunnevad sõpradega rohkem vabadust kui perega. Nad jutustavad sõpradele oma saladusi, ja olevad kindel, et sõprad saavad aru mida neid muretseb. Kokkuvõttes tahan öelda, et olen nõus väitega, et praegu nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Aga ikkagi ma arvan, et peab olema teistmodi." }, { "title": "B2 2020 IV_004-006 (cf6ca491-4b98-4055-9e0b-c178c93001ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Minu tuttavate hulgas on olemas inimesed, kes eelistavad puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Oma tööelu kestel mina ise eelistasin võtta oma puhkust ühe korraga ja püüdsin veetma nii palju aega oma perega, kui oli võimalik. Viimastes aastates situatsioon töökohal on muutunud ja eelmisel aastal ma olin sunnitud puhkusele minna osade kaupa. Kuna minu tütar on juba täiskasvanud ja elab eraldi ma pididin oma puhkust korraldama oma tahtmise lähtudes. Minu tütar soovitas mulle minna linnast välja, et ma saaksin uusi elamusi. Minu esimene minipuhkus oli nädal Pärnus. Läksin Pärnusse koos sõbrannaga, kes elab Saksamaal. See oli tõeline puhkus aastates! See oli juunis. Terve suvi mina olin energiat täis. Oktoobris läksin oma sõbrannadega Olandi saartele. See oli kolmepäevane reis ekskursiooniga. Mulle see ka väga meeldis. Terve oma elu olen mõelnud, et minu kohustus on veeta oma puhkust koos oma perega suvilas või reisimises. See on ka väga hea, aga neljanda nädala alguseks võib tunda väsinuna oma perega suhtlemisest. Mõnedele inimestele võib see olla rahalisest raske reisida paar korda aastas välismaal, aga meil Eestis on nii palju ilusaid kohti. Kui puhata aastas mitu korda, siis on võimalik natuke rohkem stressi vältida ja osaleda kultuurielus. Koroona ajal meil ei ole võimalust palju reisida, aga arvan, siseturism on väga hea võimalus oma koduma õpimiseks. Näiteks, ma võtsin osa restorani nädalas Tallinnas ja Tartus ja läksin ka Hiiumaale. See oli minireisid ja ma tundsin end puhatuna. Võib olla kui peres on väikesed lapsed, siis on nendele sobib rohkem pikem puhkus. Sõltumata sellest, kas puhata mitu korda lühemalt või üks kord pikemalt, kõige tähtsam on see, et puhkus oleks korraldatud nii, et see meelde jääks aastateks." }, { "title": "B2 2020 IV_004-009 (7d165deb-03b8-4840-a963-bc07df2b5fae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Tänapäeval inimestel on väga palju küsimusi, mis on seotud sõprusuhete ja peresuhetega. Mõned arvavad, et pere on oluline ja panevad seda esimesele kohale. Mõned arvavad vastupidi ja nende sõbrad on väga tähtsad nende jaoks. Mis puutub nooresse, siis muidugi nad valivad sõprussuhteid. Kahjuks, meie maailmas noored inimesed tahavad elada ilma vanemateta, sest nad arvavad, et nad on iseseisvad ja saavad oma probleemidega hakkama ka ise. Nendel on mõtted, et vanemad ei saa aru mitte midagi ja teevad kõik valesti, aga tegelikult see ei ole nii. Vanemad töötavad, aitavad oma lapsi, toetavad ja hoolitsevad laste eest. Nad püüavad teha kõik, et nende lapsed tunnevad end hästi. Lastel on raske periood, kui nad ei soovi isegi rääkida vanematega, et nad eelistavad oma sõpradega vestelda ja oma mõtteid jagada. Muidugi lapsed kasvavad ja nende huvid ja soovid muutuvad. Nendel on üsna palju sõpru ja nad ei soovi oma vanematega aega veeta. Teiselt poolt see on väga õnnelik periood noorte inimeste elus. Nad valivad sõprussuhteid, kui vanematega aega veetmine. Nendel on võimalus jagada sõpradega kõikidega ja nad ei karda olla ausad nendega. Selles perioodis nad tahavad saada toetust ja arusaamist, ja nad saavad seda sõpradelt. Nad jalutavad koos sõpradega, vestlevad ja jagavad oma saladusi. Nendel on vaja teada saada, et nad ei ole üksid ja on inimesi, kes saavad aru nendest. Selles olukorras noored tegelikult arvavad, et sõbrad on parem, kui vanemad, et sõbrad saavad aru parem, kui vanemad. Noored on õnnelikud, et nendel on sõbrad, ja nautivad elu. See on väga väärtuslik eluetapp noorte jaoks ja nende pered peavad aru saama, et kõik on korras. Kokkuvõtteks mina soovin öelda, et olen täesti nõus väitega, sest mina olen ka noor ja saan aru, mida noored tunnevad ja tahavad. Minu arvates kõik sõltub inimestest ja nende kasvatamisest. Niimoodi mina võin järeldada, et nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted, aga muidugi kõikjal on oma erandid." }, { "title": "B2 2020 IV_004-018 (202e7304-d7c0-4db0-98c7-cd5a02cd97d2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Noorus on selline aeg, kui teil on nii palju sõpru ja võimalusi, et mõnikord sina arvad, et sul ei ole piisavalt aega kõik proovida. Samal ajal meile väga meeldib selle kohta mõelda ja rääkida. Aga ühiskonnas on olemas mõte, et nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Kas see on nii? Sellest on ikka vaja diskuteerida. Perekond on väga oluline ühiskonna institutsioon. Sotsioloogid isegi võivad öelda, et meil ei oleks palju asju, kui ei oleks oma perekonda. Sellest kõik ei saa aru, aga see on absoluultselt nii. Noorus on selline hooaeg, kui inimene soovib olla iseseisev ja elada oma soovide järgi. Muidugi siin tekkivad konfliiktid ja nii edasi, aga see ei tähenda, et sõprussuhted on tähtsamad. Tegelikult me ei saa võrelda. Samal ajal nagu mina kirjutasin varem, sellel ajal teil tekkivad võimalused ja pere siin ei ole nende allik. Iseseisvus on noorte reliikvia. Noored inimesed soovivad rohkem aega veeta sõprade ringis. Praegu noor mees või naine ei saa leida isegi teemaid, millest nad saaksid oma perekonnaga suhelda. Selline vahe võib saada põhjuseks nende konfliiktides oma perevanematega. Ja see võib lõpetada väga halvasti. Niisiis, kokkuvõteks mina sooviksin öelda, et mina ei näe selles nii suurt draamat. Muidugi noored inimesed soovivad olla iseseisev. See on absoluutselt normaalne, et nüüd on palju sõpru ja oma pere ei ole enam nii suurt osa elus. Noored inimesed ikka armastavad oma pere. Mina arvan nii ja mina ei usu, et on võimalik teistmoodi." }, { "title": "B2 2020 IV_004-038 (17efb210-c75d-4196-aba7-297e9f6c713f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Puhkus see on suurepärane viis avata enda jaoks uusi kohti ja maad ning tutvuda uusi inimestega. Aga mis on parem, puhata aastas mitu korda lühemalt või üks kord pikemalt? Kõigepealt see sõltub sellest, et kui palju raha inimestel on. Mõnedel inimestel lihtsam puhata aastas mitu korda lähemalt, kuna nad eelistavad puhata Eestis. See on odavam kui näiteks puhata välismaal. Minu arvates selline viis on parem, sest Eestis on väga palju huvitavaid ja ilusaid kohti. Ja tänu sellele, inimesed saavad tutvuda meie kodumaaga ja säälitada raha. Alati, mulle tundub, et kui inimesed puhavad mitu korda aastas see on kasulikum kui puhata ainult üks kord aastas. Puhkus on väga vajalik asi meie elus, kuna meil on palju tööd ja inimeste elus on palju stressi. Mõned inimesed meeldivad lihtsalt rannas vedeleda ja seetõttu neile on piisavalt lühike puhkus. Tahan alati märkida, et teised inimesed eelistavad aktiivne puhkus ja mõnedel ei sobi puhata mitu korda lühemalt. Sel juhul on kindlasti parem puhata ainult üks kord aastas aga pikemalt. Siis on rohkem aega vaadata vaatamisvärsusi ja nautida uusi kohti. Kokkuvõtes arvan, et igale inimesele on vaja puhata nii kaua kui ta tahab kuna kõik see sõltub iga ühe maitse eelistustel." }, { "title": "B2 2020 IV_005-010 (8bccf7f2-3939-41ba-a71c-3d566fe0c797).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Hetkel kehtiv seadus ütleb ette, et üks puhkuse osa päeb olema vähemalt 14 päeva pikune. Ja ülejäänud puhkuseosa saab kasutada kokkuleppel tööandjaga aasta jooksul. Minul endal meeldib jupidada puhkust ja puhata mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. On hea tunne kui tuled puhkuselt tagasi ja sa tead et ees on veel ootamas kas väike puhkus või isegi reis nt soojale maale. 28 päevane puhkus on võib olla hea kui see kukkub suveperioodiks. Aga kui tööandja ei ole võimeline tagada kõigile puhkust suvisel ajal, siis on küll kurb ja sugugi mitte tervislik puhata pimedal novembril või lörtsisel märtsil. Oleks väga hea, et inimene saan valida puhkuste aegu vastavalt oma soovile, tervisele ja muude olulistele tingimustele. Aga on arusaadav, et tööandja pilguga see ei ole sugugi võimalik, töö protsess peab jätkuma ja tulu ettevõtele tooma." }, { "title": "B2 2020 IV_006-017 (8f95c62d-3d34-46c3-bcf0-d4002fe33eef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Mina olen osaliselt nõus antud väitega, kuna kõik sõltub inimesest. Ühest küljest, noorte jaoks on väga tähtis, et nendel oleks sõbrad, kuna sõber on kaitse, toetus ja truudus noorte seas. Mitte keegi ei taha tunda ennast üksinda aga vastupidi noored tahavad veeta oma vabaaega koos sõpradega. Kui inimestel on sama vanus, siis nendel on rohkem sarnaseid tegevusi näiteks uisutamine, puhkus, mängud. Noored tunnevad üksteist parem. Teisest küljest, noorte jaoks peresuhted tähtis ka. Kuna vanemad on meie suur toetus koguks eluks. Ma ei usu, et keegi noortest kujutab ette oma elu ilma emata või isata. Jah, mõnikord tekivad tülid peres, kuna vanemad ja noor ei tunne teineteist. Võib olla sellepärast noor tahab oma mõttega jagada sõpradega ning sellepärast tekib antud stereotüüp, et \"nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted\". Isiklikult võin öelda, et mina olen noor ja minu jaoks on tähtis nii peresuhted kui ka sõprussuhted. Kokkuvõtteks tahan mainida, et inimesed on erinevad ning mõnedel inimestel on suur probleemid peres aga mõnedel inimestel on suur probleemid sõprusega. Selle põhjuse tõttu võin öelda, et nooruses on tähtsamad need suhted, kus noor tunneb end paremini. Seega mina olen osaliselt nõus eespool mainitud väitega." }, { "title": "B2 2020 IV_006-019 (ce59414f-f5e8-4ee4-8a00-d44ba6decbf0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Olen nõus, et puhata paremalt mitu korda aastas lühemalt. Ma ise lendan kuhugi 5-6 korda aastas kui sooja nii põhja maadele. Tänapäeval niimoodi on võimalik. Näiteks Tallinnast lendavad odava lennufirmad kelle piletid on alates 10 E, see tähendab et te saate lennata kuhugi paariks päevaks! Kuna me töötame esmaspäevast reedeni me oleme väga väsinud ja mõnikord me tahame keskkona vahetama. See on lahe! Pärast väikene puhkust meil on vähemalt stressi, me töötame paremalt ja elu kvaliteet on läks kõrgemaks! Ma soovitan kõigele teha väikene vaheaeg mitu korda aastas. Teine põhjus on sellest, et Eestis on väga külm ja väga vähe paikest Oktoobrist-aprillini, kehtib pimeaeg, ja see on suur stressi organismile. See ajal on lihtsalt vajalik kuhugi lennata kus on sooja. Ja kui te tahate alati värske olla, kõige parem on kui te 4-5 korda aastas kuhugi reisite. Vastupidi kui üks kord pikemalt te puhate, see tähendab et te töötate 11 kuud aastas ja 1 kuu puhate? Minu jaoks niimodi ei sobi! Kui ma töötaksin 11 kuud ilma puhata siis ma mõtleksin alati puhkusest. Pärast 5-6 kuuest on lihtsalt raske töötama ja hakkab siis stress! Iga tööandja ka soovitab et teie puhkust on kaks korda aastas. Siis on ikka voimalus võta naiteks 14 päeva ja veel 3-4 korda 3-4 päeva. Lisan, et kui te puhate näiteks 1 kuu, ühes kohas, teie huvi on puudub juba kahe nädala pärast." }, { "title": "B2 2020 IV_006-023 (5b4bc22a-2df2-413e-a7ea-c92615e1ce61).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Me elame sellisel ajal, kus noored on väga erinevad teistest põlvkonnadest. Nendel on absoluutselt teised mured ja probleemid. Maailmas olukord kogu aeg muutub ja kahjuks juhtus siimoodi, et noortele sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Minu arvates sellises suhtes on mitmed põhjused. See kõik alustab koolist, kui lapsel tekkivad uued tutvumised ning sõbrad. Ta kogu aeg veetab aega sõbradega ja ühel hetkel juhtub, et sõpra mõju on suurem, kui peremõju. Sellepärast olukord lapse peas muutub ning vanemate arvamus ei ole juba nii tähtis, kui sõprade arvamus. Teine põhjus on selline, et kui noored inimesed kasvavad, siis muutub ka nende silmaringi. See tekitab mõted, et vanemad ei mõista neid. Nad ei saa aru millised probleemid tekivad koolis, õues jne. Aga samal ajal on olemas sõbrad, kes nend arvamusel täiesti mõistavad ja saavad anda õige nõu. Aga kui vaata probleemi peal teistmoodi siis kõik sõltub perest. Loomulikult, kui vanematel ei ole huvi kuidas elab nende laps, siis kõik muutub ja sõprusuhted tähtsamad. Mõtlen, et kui peres ja kodus kõik hästi, vanemad armastavad oma lapsi ning alati toetavad, siis peresuhted on nii kui nii olulisemad. Kokkuvõtes tahan öelda, et lapsed peavad mõistma, et sõbrad alati muutuvad, aga vanemad on ainukesed ja ainult nad aitavad raskel ajal. Võib olla nad ei mõista sind kogu aeg, aga armastavad ja hindavad. Peresuhted tähtsamad, kui sõprussuhted." }, { "title": "B2 2020 IV_006-026 (2e9c0a0d-a386-4e95-b8cd-981db821992e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt, kui üks kord pikemalt - see on minu arvamus ja ma olen nõus sellega. Kõik inimesed ajast ajani vajavad puhkust ja see on normaalne, see on elu. Ma arvan, kui mitu korda olla puhkuses aastas, näiteks üks nädal kolme kuu jooksul, siis inimestel on juba parem tuju, rohkem jõudu ja on soov minna tööle teha oma tööd, mille eest ta teenindab raha. Väike puhkuses ikka saab puhata, lõõgastuda oma organismi ja uute jõududega alustada töötada. Statistika järgi keskmine puhkusepäeva arv on kakskümmend kaheksa aastas inimesel. Kui puhata nii palju üks kord aastas ja teada sellest, et rohkem päevi ei ole, psühholoogiliselt peas on väga raske aru saada, et terve aasta ma töötan juba ilma puhkuseta ja saan puhata ainult järgmisel aastal. Minu poolest väga raske elada selle mõtega. Kui sellised mõted ikka on olemas, siis üldse inimestel ei ole nii tuju, kui ka jõudu tööle minna. Minu kokkuvõtteks julgen kirjutada nii, et kui inimestel ikka võimalus puhata aastas mitu korda lühemalt, palun kasutage selle võimalust. On vaja anda organismile \"uus elu\" ja taasta oma jõudu. Väga tarvis hoia oma tervist." }, { "title": "B2 2020 IV_006-034 (87aefb18-2615-4ca9-b5b4-20878121a5ba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Mina olen selle väitega osaliselt nõus. Ma arvan nii, et kellel on hea töö ja kodus on kõik korras, võib puhata üks kord aastas pikemalt. Kõik pereliiged leppivad kokku millal nad võivad puhata koos ja kus. Valivad aeg ja planeerivad millega nad kavatsevad tegeleda. Teistel näiteks on pingeline töö ja nad soovivad puhata mitu korda aastas lühemalt. Tööl tekivad mingeid probleeme ja inimene otsib lahendus. Ta võtab ühe nädalane puhkus, kui ülemus annab. Aga töö on töö, nädala pärast ta tuleb tagasi ja jätkab oma tööd. See on vaidlev küsimus, kas parem (kasulikum) on puhata aastas mitu korda lühemalt või üks kord pikemalt. Ühel inimesel aitab 2 nädalat, teisel ei aita terve kuu. Kõik inimesed on erinevad, oma iseloomuga. See sõltub, kuidas ta puhkab, aktiivselt või passivselt. Puhkuse ajal ta saab energiat edaspidiseks tööks või mitte. Kokkuvõteks ma võin ööelda, et kasulikum on puhata mitu korda lühemalt. See mulle sobib rohkem, aga mitte alati." }, { "title": "B2 2020 IV_006-038 (fdba6534-3d1f-44ae-941c-203b47a63b4a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Praegu noored inimesed suhtlevad oma sõpradega palju rohkem, kui oma perega. Esimesest küljest see on tore! Ja neid võib hästi aru saada. Oma sõpradele võib rääkida oma probleemidest, oma tunnetest, saladusest, mis oma vanematele ei tahaks öelda. Ja nooruses on see õigus. Sõpradelt võib saada toetust ja nõuet. Praeguses maailmas progress kasvab nii kiiresti, et nutitelefon on juba nagu inimeste kehaosa. Ja kui noored päris suhtlevad oma sõpradega, kohtuvad, jalutavad, lobisevad - see on juba väga hea. Sõpradega noor kiiremini saab iseseisvaks. Teisest küljest on ka vastuargumente. Näiteks sõbrad võivad halba mõjutada noori peale. Õppida teda suitsutamist, narkotikumist ja nii edasi. Kui noor vabatahtlikult eraldub perest, ei ole siin mitte midagi head. Vanemad alati armastavad oma last ja soovivad ainult heat. Tore, kui peres on sõbralikud ja ausad suhted. Kui vanemad lapsed toetavad ja kaitsevad noori. Sageli juhtub nii, et vanemad ei saa aru oma lapsi õigel ajal, laps kinnitab ja leiab toetust oma sõpraringis. Kokkuvõtes võib öelda, et väide \"nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted\" on truu. Aga noored ka armastavad oma pere, kuid nad teevad seda lihtsalt omal moel." }, { "title": "B2 2020 IV_006-043 (1b5c50f4-5a06-452f-9b56-82d3df885789).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. Väidetakse, et kasulikum on puhata aastas mitu korda lühemalt kui üks kord pikemalt. See on loogiline väide sest inimene ei saa terve aasta töötada ja igal päeval on sama tunniplaan kodu, töö, trenn, kursused ja jälle. Aga kui pärast viie tööpäeva tuleb kaks vaba päeva, siis on aeg \"transformeerida\" oma jõud ja puhata. See on lühike aga tähtis aeg inimese elus. Teiselt poolt pikk puhkus on meeldivam kui lühike. Pikk puhkus on tavaliselt seotab soe ilmaga välisriigis. Kus paistab kuumalt päike ja vesi meres on soe. Pikkuse puhkuse jooksul inimestel ilmub rohkem hea emotsioonid, siis sellest nad rohkem saavad puhata. Sellel ajal inimesed unustavad oma igapäevased kodused ja töölised asjad. Tegelevad sellega mis ei saa tegeleda terve aasta jooksul. Ilmutakse uued huvid ja hobid. Võrreldes mõlema puhkused on vaja ütelda, et igal on hea mõjutamine. Iga puhkus aitab töötada parem, kui töötamine ilma puhkuseta. On tähtis et kui puhkus veetma. Diivanile lamamine ei ole hea idee. Parim valik on tipppuhkus loodusel. Siis sobib jalutamine, jalgrattaga sõitmine, mingisugused mängud, kerge spordivõistlused. Kui ei ole võimalik teostada piik puhkus nagu tänapäeval siis ikkagi sobib puhata mitu korda aastas lühemalt. Tänapäeval inimestel ei ole valiku. Jätab ainult lühike puhkus kahepäeva jooksul." }, { "title": "B2 2020 IV_006-044 (04f1b12f-f3ff-4f1a-88a9-b98d9187b8f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Kahjuks, ma ei ole nõus selle väidega, et nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Mul on ema ja isa, kellega mulle väga meeldib suhelda ja aega veeta. Need inimesed väga olulised minu elus. Muidugi mul on palju sõpru, kellega ma võin ka suhelda, aga peresuhted minu jaoks tähtsam. Perekond see on inimesed, kes armastavad sind ja kogu aeg aitavad sulle. Kui sull on mingit probleem või sa ei tea kuidas õigesti midagi teha, perekond võib anda sulle hea mõtte, kuida õigesti lahendada seda probleem. Arvan, et iga ema või isa teavad, kuidas aidata oma lastele. Laps võib kogu aeg küsida ema või isa käes midagi, mis võib aidata talle, sest ta teab, et need inimesed ei teevad mitte midagi halba. Tänapäeval on raske leida tõelised sõbrad, sest praegu neid väga vähe. Teiselt poolt, tänapäeval on palju lapsed, kes elavad, näiteks lapsekodus, ja nendel ei ole ema ja isa. See on väga raske ja sellepärast noor inimesed suhtlevad rohkem oma sõpradega. Paljudel noor inimestel on oma pere, aga nad eelistavad rohkem aega veeta ka oma sõpradega, ja see on lihtsam nendele. Ma ei saa täpselt öelda, miks see on nii, aga see on fakt. Mõned noored inimesed lihtsalt ei tahavad räkida või suhelda oma perega. Arvan, et mõnikord see sõltub perest. Lõpuks, tahan öelda, peresuhted on tähtsamad kui sõprussuhted. Need inimesed peavad olla igal inimestel. Lihtsalt keegi arvab, et sõbrad on tema pere. Mõtlen, et kõik sõltub inimesest." }, { "title": "B2 2020 IV_006-045 (5f767acc-1b49-45b1-a7d3-7e214616d6df).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. \"Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted.\" Teema, mida ma arutlemiseks valisin, on üsna keeruline ja mitmekülgne. Kuna ise olen üsna noor inimene, siis võib olla, minu arvamus selle väide kohta ei ole nii elukogemusega kinnitatud, aga arvan, et paar mõttet on mul ikka olemas. Esiteks, arvan, et noorus on aeg puhkamiseks. Muidugi noortel on gümnaasiumis, kutsehariduskeskudes või ülikoolis palju õppimist ja tööid, aga me veel ei pea töötama päristöös, ei pea enda perekonda looma. Just õppimise protsessis, uutes õppeasutustes me saame tuttavaks meie nooruse sõpradega. Inimestega, kes jäävad meiega terveks eluks. Oleme ausad, täiskasvanutele on palju raskem sõpru leida. Paljudel täiskasvanutel on juba peres oma noored, kelle eest tuleb murestema ja hoolitsema. Täiskasvanud naeratusega tuletavad meelde, kui lahe neil oli sõpradega jalutada, kui lõbus oli diskol tantsida ja ne. Sõpradega oli aega veetmine palju silmapaistvam, kui perega, suure laua taha. Aga samal ajal ma vaidleks vastu, sest noorus lõppeb üsna kiiresti ära, noored saavad täiskasvanuteks ja teie eluteed lähevad laiali. Sõbrad saavad sind üksinda jätta. Ei ole vahet, kas teie vahelise distantsi või raske elusündmuste pärast. Mõned sõbrad ei ole isegi sinu päris sõbrad. Paljudel on sinust midagi vaja. Kas raha või toetust - see ei tee suurt vahet. Kui inimene ei saa sinust kasu, ta lihtsalt kaob ära, aga perekond on sinuga põhimõtteliselt sündimist surmani. Perekond kunagi ei jäta sind hädas ja alati aitab. Olen jõudnud nüüd jarelduseni. Ei pea valima perekonna ja sõprade vahel. On vaja enda aega ja armastust kaheks osaks jagada. Perekonnale saab veidi rohkem armastust anda, sest sõbrad ongi meie perekond." }, { "title": "B2 2020 IV_006-057 (821049cb-55ca-42e9-8edf-f8a75b656e45).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted. Sõprussuhted ja peresuhted on väga olulised inimeste elus. Kui inimesel ei ole sõpru ega pere, ta tunneb ennast väga halvasti, ta on alati üksi ning tal eriti ei ole põhjust elada. Et inimesel oleks kõik hästi on vaja, et nooruses tal oleksid sõbrad ja tulevikus pere ja lapsed. Miks ma ikkagi arvan, et sõbrad peaksid olema just nooruses? Põhjus on lihtne. Nooruses inimesed saavad väga vajalikku kogemust just suheldes nende sõpradega. See kogemus saab tulevikus aidata pere loomisel. Nooruses inimesed sellest üldse ei mõtle, aga see ongi nii. Inimesed õpivad, kuidas teiste inimestega suhtlema, kuidas aidata teisi inimesi, kuidas hoolitseda teiste eest. See on esimene põhjus, miks nooruses sõbrad ja sõprussuhted on tähtsamad, kui kohe peresuhted. Teine põhjus. Nooruses inimesed tahavad lõbutseda, enda sõpradega reisida. Nad ei ole veel täiskasvanud ja tahavad vabalt elada enda jaoks ning enda sõpradega olla. Nad ei taha kohe perekonda luua. Minu meelest see on õige. Las nooruses nad tegelevad millega nad tahavad ja kui on valmis, siis loovad perekonda. Vastuargument, et nooruses on sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted, on ka olemas. Keegi ei tea kui kaua sõbrad on inimesega. Sõbrad võivad ühel hetkel lihtsalt kaduda ja inimene jääb üksi. Kui nooruses inimene loob perekonda, siis ta ei ole veel selleks valmis, aga temaga on tema lemmik inimene ning võib olla lapsed, kes toetavad ja teevad inimest õnnelikumaks. Lõpuks tahan öelda, et kõik sõltub inimesest. Mõnede jaoks on nooruses sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted, mõnedele ei ole. See on iga inimese otsus. Kuid minu jaoks on nooruses sõprussuhted tähtsamad kui peresuhted." }, { "title": "Dialoog (5f3477f0-b24a-45b7-a49d-76c1fa33ddb4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "- Tere.\n- Tere.\nKas sa tahad teada mis juhtus täna minu tütardega?\n- Jah, muidugi... - Me olime linnas, vaatasime riideid vanemale tütrele kui noorem kadus kuhugi.\n- Sa ei näinud kuhu ta läks?\n..." }, { "title": "Dialoog (891ead40-489c-43f8-9d55-ae9fdc289103).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sohvi: Noh, räägi!\nEeva: No, tere!\nSohvi: Kuidas läheb?\nEeva: Tänan küsimast, hästi.\nMa käisin täna endale uusi kingi ostmas.\nKui ma koju jõudsin, märkasin, et mul oli kotis võõra inimese rahakott ja minu rahakott oli kadunud.\nSohvi: Issand, mida sa siis tegid.\nEeva: Ma mäletasin, et minu rahakotis oli visiitkaart.\nSohvi: Ja edasi, mis sai?\nEeva: Peagi helistas mulle inimene, kes oli kogemata minu rahakoti võtnud.\nSiis ta tuli õhtul külla minu rahakotiga.\nTa oli väga meeldiv inimene ja me jõime koos kohvi.\nSohvi: Hea, et niigi läks!" }, { "title": "Eesti loodusfotonäitus (db4be8c9-e10f-4549-bb3e-45ad1ce114ba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Loodusfotografeerimine on väga soositud harrastus Eestis.\nLooduse Omnibus on organiseerinud aastast 2001 alates loodusfotograafiakonkursi.\nKonkurss korvaldatakse kolmes vanuserühmas: lapsed, nooded ja üldarvestus.\nPeale selle on veel mõned kategooriad, näiteks loomaportreed ja inimene ja loodus.\nKonkursi parematest piltidest on kakku pandud fotonäitus.\nNüüd näitus on Oulu ülikoolis ja ma käisin sada vaatamas.\nKõik pildid olid vaga toreda ja ilusad.\nEriti mulle meeldis Munter Tätte foto "Tants ja Trall".\nKunter Tätte oli teine noortearvestuses.\nPildil on kaks rebast, kes taplevad.\nPildil on hoogne liigutus, nagu hoogne tants.\nAnton Novozilovi pilt "Tõotatud maa" oli ka väga oivaline.\nFoto oli kategoorias inimena ja loodus.\nSaa foto on hea seisukohavõtt inimese ja looduse suhtesse.\n"Tõotatud maa" sai võidu ja grand prix-auhinna." }, { "title": "Eesti praktikum (3fe28d71-9f99-4414-8321-2c9454dbacc1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Siberisse ümber kasvama 2 Mida arvad kirjeldatud karistusviisist Minu arvates niisugune karistusviis on väga halb.\nTundub, et keegi ei ole selgitanud miks ta on nii agresiivne.\n\nVõib olla, et karistus muudab noore kibestunuks.\nKa ei saa ma aru miks noort meest peaks karistama kui ta on agresiivne?\nMinu seisukoht on, et esiteks peaks uurima miks ta on nii agresiivne ja seejärel mõelda mida teha.\nAga saatmine Siberisse on ikkagi halb alternatiiv.\nTundub, et tänapäeval inimeste piina vaatamine on ajaviide.\n\n  5 Millest allpool loetletud asjadest oled valmis loobuma, millest mitte: Ma olen nõus loobuma ülikoolist, televiisorist ja mobiilist.\nMa ei ole nõus elama raamatuteta, muid inimisteta või sinihallitusjuustuta." }, { "title": "Eesti sõnavara Imemees (5ae59112-a00e-45ae-a60a-e97cdb09b9c9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti sõnavara Imemees Hetke pärast, kui õnnetu ameeriklanna käed oli selja taha seotud, tõugati uks uuesti lahti.\nNüüd sisse astus üks vana naine suure salliga.\n   \"Seis!\n\" karjatas teine roimar.\n\"Kes te olete ja mis siin teete?\n\"    \" Andke armu!\nOlen ainult kasutu marjuline, kes ei leia teed tagasi külla.\nNäete, ma ei ole kohalik elanik.\nÜtelge mulle kõige lühim tee, nii lähen kohe ära\" palus ämm imelikult vihiseva häälega.\n   \"Ei, seda me ei või teha.\n\"  vastas ganster.\n\" Sest nägite meie tolle krahvitarega, olete ka teie meie vaenlane.\n\"    \"Ja siis meie vang\" jatkas teine röövel ning talutas naised välja.\n\n    Talu ees seisis röövlite mikrobuss, mille pakiruumi sunditi vange tõusma.\nEsimesena istus vanakene autosse, pärast mida tuli ameeriklatare voor.\nAga krahvitar polnudki nii rahulik, kui oma kaaslane.\nTõtt-öelda oli ta lausa hüsteeriline, neiu rabelsi vastu, hüüdis ja kiljus.\n       \"Te saastased sead, joomarid ja jõhkardid!\nKuidas te julgete mind puudutada!\nVanglasse jõuate ja veel paremini sigalasse!\nSeal ootavad teie armsad vennaksed teid ja - \"    Nüüd oli teine roimar ikkagi oma kannatlikkust kaotanud.\nTa haaras neiu soengust kinni ja ummistas oma käega tema suu.\nSiis paisas ta tütarlapse pakiruumi ning karjus.\n\n   \"Ainult sina oled meie hulgas petis ja reetja!\nPea suus, muuseas sõidamegi Sinu vangla asemel kõige lähemale kalmistule!\n\n  Seejärel paisati uksed kinni ning vangid jäid kahekesi pimedusesse.\n\n  Vihiseva häälega naine, kes ei olnud varem peaaegu mitte midagi rääkinud, ütles nüüd noorele krahvitarele.\n  \"Ärge muretsege!\nKõik on korras.\nRöövlid juhtivad autot ja nad ei kuula meid.\nPalun ärge nutke, vaid kuulge mind.\n\", vana naine tõmbas hinge ja jatkas \"Luban teile, et juba tunni pärast olete vaba naine.\nMina päästan sind, see on minu kohustus.\n\"     Kui eit oli selle õelnud, lõpetas neiu nuuksudamise.\nTa vaatas oma kaaslast kahtlevalt ning hakkas naerma.\n\n   \"Sina päästad mind?\n!\n  Ja millega kavatsed selle teha?\nKüpsistega või ehk pohlaga?\nEi, seda ma ei usu.\nVana marjuline ei või mind päästa!\n\"    Ameeriklatare üllatuslik esinemine ajas teise naise vihale.\nTa tõusis üles ja tõmbas järsku oma suure salli ära.\n   \"Vana eit ei suuda võib-olla sind aitada\", ütles vanakene nüüd hoopis teise suguse, väga meheliku häälega.\n\"Aga mina suudan küll, sest imemehele mitte miski pole võimatu!\n\"   Ja oligi nii, et imemees, kes ei jäta mitte kunagi õnnetuid hätta, oli tulnud noort krahvitart päästma.\nKuna imemehed on alati võitmatud, said röövlid oma nahkade peale nüüdki.\nSelle loo imemees murdis end autost välja ja lennutas kurjad gangsterid terve mikrobussiga lähimasse vanglasse.\nAga mis siis juhtus?\nKahju küll, ei saanud naiskangelane meie loos imemehe armukeseks.\nAmmu oli imemees abiellunud ühe ilusa laulajannaga ning saanud isaks.\nKohe kui krahvitar oli päästetud, lendas imemees vuhinal oma pere poole ja jättis õnnetu neiu keelt limpsama." }, { "title": "Ei tahaks olla nagu (e000d279-fc91-4a01-99bd-8c61b6d7bd64).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühiskond ja maailm arenevad spiraali järgi.\nMida paremini elavad inimesed, seda rohkem levivad alkoholism ja narkomaania.\nVõib olla inimestel ei piisa elamustest, mida nad saavad tavalisest elust?\nOn vaja midagi uut üha rohkem ja  rohkem.\nHuvitav küll, miks see on levinud ka kriisi ajal?\nInimesed ei tule probleemidega toime, neil on raske elada.\nMind alati on huvitanud küsimus \"miks peaaegu kõik inimesed suitsetavad ja tarvitavad alkoholi sõja ajal?\n\" Kriis on ju täpselt samasugune olukord.\nLiiga palju on kaaludel.\nKuid aga jättes keerulisi situatsioone  kõrvale ja pöörates tähelepanu sellele, et see eksisteeris kõikjal ja kogu aeg, tekib ainus küsumus: miks nii?\nTundub, et see on ainult meie süü.\nÜhiskonna, riigi, inimeste.... Üldine... Peaaegu iga  tänapäeval tuntud uimastitest algul oli kasutusel medikamendina.\nKeegi ei näinud selles midagi halba , need olid müügil apteegis, ja polnud inimesi, kes teadsid, et narkotikumid kahjustavad tervist ja hinge.\nKuidas see saab olla?\n\nTäna ei saa seda isegi ette kujutada!\nMida saab siis ütelda alkoholi kohta?\n\nJuba ammu Euroopas pidutsemine tähendas suurt joomist.\nPaljud kaasaegsed peod ei erine nendest.\nMaailm on süstla ja pudeli vanglas.\n(Chatiga ühineb Dori) Dori: Noh, chao!\n\nMart: Tervist.\n\nDori: Mis asja?\n\nMart: Mind valdab rahutus.\n\nDori: Wow.\n\n(vaikimine) Dori: Hakkad rääkima?\n\nMart: Hakkan põletama raamatu.\nDori: Ei, see on ju mineviku igand... Mis raamat ehkki?\n\nMart: \"Hanejaht\", Jaan Tangsoo.\n\nDori: Uuu, miks ei meeldinud?\n\nMart: Ei tahaks olla nagu peakangelane.\nIsegi ei mäleta kuidas tema nimi on.\nDori: Mina ka.\nMiks nii?\nKõik aga lõpeb hästi.\n\nMart: See ei mängi suurt rolli.\nHellitatud 17-aastane poiss vihkab oma isa, vihkab kõiki, kes tema ümber on, ja seepärast hakkab meelemürke tarvitama.\n\nDori: Nii vihane oled... Arvan, et ta lihtsalt ei näinud teist väljapääsu, midagi muud, et äratada inimeste tähelepanu..\n\nMart: Millest sa räägid... Milline väljapääs?\n\nSaan aru, et on raske, kui ema sureb.\nRaske, ei saa aga õigustada poissi.\nIsa on rahakott, ja see noor võis saada kõike, mida hing tahtis.\nPole oluline, et lõppude lõpuks nooruk jättis uimastite tarvitamist maha.\n\nDori: Liiga julm.\nMiks sa ei laida tema isa?\n\nSulgus oma õnnetuses, töötas, ei näinud ja ei tahtnud näha, mis juhtub tema pojaga.\nAinult tol ajal, kui poiss ei saanud juba olukorda peita, isa läks ja leidis aega oma lapse jaoks.\nMiks mitte mõista süüdi isa?\n\nMart: Ha-ha, milline monoloog!\nSellele ei mõelnudki!\n\nDori: Pole tähtis, tegelikult, nad mõlemad on egoistid.\nIsa aga on pojast vanem, peab juba pea otsas olema.\n\nMart: Ja kes meist julm on... Dori: Filosoof ärkas.\n\nMart: Ära salva  (Chatiga ühineb Tark)Mart: Hei, Dori, uus ohverDori: Hey, Tark!\n\nTark: Mille kohta puhkes kära?\nNagu tavaliselt, kuum teil on.\n\nDori: Mart meil raamatud hakkas lugema.\n\nMart: Teravmeelsus näol... Tark: Mis raamat?\n\nMart: Hanejaht, Jaan... Tark: Tangsoo.\nDori: Täpselt.\n\nTark: Noh, ja miks teile ei meeldinud lugu poisist, kes torkis, torkis, ja IMEEEEE, kõik on korras?\n\nDori: Mart, tundub, et meil on ilmunud opponent.\n\nMart: Ookey, kuid ma ei viitsi vaielda !\n\nTark: Ja nii alati..\n\nMart: Okey, kas ei tahaks olla kellegagi sellest teosest sarnane?\n\nTark: Ei tahaks olla nagu Pille ja Dan.\nDori: Wow!\n\nTark: Muigad asjata..\nTõukavad ebamõistlikele ja õrnadele noorukitele heroiini, kokaiini.\nJa elavad, rõõmsad.\n\nMart: Arvate, kas on tõesti nii?\nDori: Ei.\n\nTark: Võib olla.\n(vaikimine) Tark: Ma ei tahaks olla nagu autor.\nKes ta oli?\nAh, Tangsoo !\nTema maailm on nii tume.\nTa ei näe üldse valgust, aga ma ei taha mõtelda, et kogu maailm elab lootuseta.\nPole sel juhul oluline, et raamatus on «happy end».\nTahaksin uskuda, et maailmas on kõik natukene parem, et on rohkem headust.\nParem oleks, kui me ei läheks teiste muredest mööda.\nÜldse pole vaja nagu keegi teine olla.\nOn oluline iseendaks jääda.\nPudel, süstal pole väljapääs.\n\n(viimane sõnum ei ole jõudnud kohale)(Elekter lülitus välja ilmastikuolude tõttu.)" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151101 (4df84ec2-9b01-4144-ba03-98e2280f59cb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\nTere!\nLeidsin Internetist kuulutuse, et teie kohvik pakub pidude korraldamise võimalust.\nMa otsisin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsin hea võimaluse teie kohvikus.\nMulle meeldis teie kohvik, sest seal võib mängida tantsuks ansambel ja on võimalus tellida fotograafi.\nMeie firma vajab suurt saali, sest meil on väga suur firma ja seal töötab palju inimesi.\nPeosse tuleb sada inimesi.\nVõib-olla natuke rohkem, sest nad saavad külastada sugulasi.\nMe otsustasime pidu toimuma 21. juunil, sest see on puhkepäev ja kõik meie koleegid saavad tulla.\nMeie firma on väga sõbralik ja kõik inimesed armastavad tantsida ja laulda.\nMa loodan, et teil on karaoke laulmise ja tantsimise võimalused.\nMul on teile veel paar küsimusi.\nKas me saame varem tellida sööki või ainult kohal?\nKui palju maksab fotograafi tellimise võimlaus ja ansambli tellimine ka?\nKas on erinevus suure ja väikese saali hinnast?\nKas me saame tellida midagi, mida pole teie menüüs?\nLoodan, et meie firma lõbusast aega veedab.\nTänan info eest.\nOotan teie vastus.\nFirma korraldaja   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\n\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen selle väitega täiesti nõus, sest inimesed soovidad teha palju nende elus, aga kui on võimalused teha seda, siis nad soovivad rohkem.\nIgal inimesel on oma soovid ja võimalused.\nNäiteks üks inimene tahab saada arstiks ja tal on võimalused teha seda, aga teine töötab müüjana, tal pole võimalusi saada arstiks ja ta ei mõtle selle kohta.\nVõib-olla tal pole raha, et õppida ülikoolis või on vaimne põhjus.\n\nKõige rohkem inimestel on võimalusi õppida nooruses.\nEakamatel inimestel on pere, lapsed ja nendel pole aega õppida.\nNoored inimesed aga võivad teha mida nad soovivad, sest neil on selline võimalus.\nAga mul on ka vastuargumendid.\n\nVaesed inimesed, kellel pole võimalusi osta suurt majat unustavad teha seda.\n\nNad hüüavad, aga see on liiga raske.\nAga rikkal inimesel on võimalused osta mida ta soovib, aga ta elab väikeses majas ja ta on rahul oma seisukohaga.\nOn ka variant, milles inimene on rikkas aga ja tal on kõik mida ta tahab aga see pole kõik ja ta unustab osta, seda mida tal ei ole.\nMis puudutab mind, siis ma tean oma võimalusid ja püüan kasutama neid.\nMa õpin kõik, mis on huvitav minu jaoks, töötan, kui on võimalus ja teen kõik, et saad kelleks ma tahan.\nMul on suured soovid ja võimalused.\nMinu arvates, see väide on pigem õige kui vale, aga inimesi on erinevaid ja sellepärast ei saa olla ühest lähtumist sellele probleemile.\nSõnu 538" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151103 (cc9c23b6-668b-45d2-aef8-e74bb5255e8b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\nTere.\nKirjutame Teile seest praegu mina ja minu kollegid otsime hea koht, kus on võimalik organiseerida oma firma aastapäeva pidu.\nMe olime suur firm ja ürituses saavad tulla kuskel kolmkümmend inimesed, seest me soovime broneerida suur saala.\nSee üritus toimub kolmas aprillil.\nMeie ka huvitavad lisateemised ja me soovime tead kõik pakkumised, aga teame et soovime tellida fotograafi teenused ja Triihveli ansambel.\nKa me soovime teada minu pakkumised ja minu muutmise võimalus.\nMe kõik elame erinevas regionis ja soovime kohtuda Sinililles kohvikus võib olla kuskil juures.\nOn hotellid ja te võiksite tellida ruumid?\nJa lõppuks me otame kiiri hinnapakkumisega, ja lisainfoga lisa teenuseid ja minuga.\nTahan korda et me soovime organiseerida selle üritus kolmas aprillist kuni kuuskil veel 2 päevad.\nSuur aita tähelepanu eest!\nootame vastu!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\nSee on muidugi väga huvitav idee ja ma saan mõtlema selle teemast ja ei leida õige vastus.\nÜhes küljas mina olen nõus ja arvan, et kõik raskused millised oli minu elus muutuvad mind ja minu asju arusamine.\nSelle asi põhjus saab olla aju, keda töötab mäluga ja elu instinktidega millised töötavad automatilised või see on teised asjad millised annava elusoov ja võimalus leida midagi hea elus ja unustada eelmised raskused.\nInimene on väga tark ja seest seest palju inimesed mõtlevad, et nad targemat kui teised ja see on teisele raskuse põhjus aga kui nad leidavad endale problemid nad ka võtavad kogemus mida tähendab teise sõnadega seda, et eluraskused teevad inimesed tugevaks.\nTeise küljes kui inimesed just mälutavad millised ja miks probleemid toimuvad, nad kardavad neid ja teevad veel ja veel erinevad asjad millest nad ei võta kogemus.\n\nMe olime väga väsinud ja me koguaeg töötame või magame, palju inimesed ei mälutavad oma pühapäevad ja kõik raskused elus muutuvad väga väikesed mõtted aga inimesed kordavad ja kordavad leida raskused.\nArvan, et me peame kasutada oma puhkus kasulikult ja puhkuda suurem, ainult selle muutmise pärast me saame õppida olla targad, kogemuse kasutavad inimesed.\nSõnu 467" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151104 (f6e1697d-b2ab-45a0-9205-b0d4172c18d3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud juhataja!\n\nOlen väikse firma esindaja.\nJärgmisel nädalal on meie firma aastapäev, sellepärast otsin aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nNädala jooksul surfin internetti ja lõpuks leidsin Teie kohviku kuulutuse, milles teatakse, et kohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust, aga saalide broneerimise, ansambli Trühvel tansuks mängimise ja fotograafi tellimise võimaluse peale ei öeldata Teie kuulutuses mitte midagi.\nTahaksin teada esiteks suure jä väikse saali suurus, teiseks milliseid külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi valmiltatakse Teie kohvikus.\nSeoses sellega informeerin Teid, et meie firma aastapäeva tähistamises osaleb 25 inimest, kavatsetakse seda peod 31. mail tähistada.\n\nTahaksin Teie poolt vastuse saada millise saali on vaja broneerida Teie kohvikus, milline roogide, supiste ja küpsetiste nimestik on Teil, aga samuti tahaksin teada Teie pakkumised saalida rendi hinnad, võimaliku menü.\nPalume Teid vastada ülalmainitud küsimustele ja edastada kirjaliku pakkumise minu päringu järgi.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Väitega \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" on nõus osaliselt.\nEluraskused on erinevad, sellepärast nad mõjutavad inimese elu erinevalt.\nNäiteks kui inimesel ei ole raha, siis otsib lisatööd pidevalt ja tihti leidis selle töö, töötades kui enam nelikümmend tundi nädala jooksul, see teeb tema tugevaks.\nAga teisel poolt, selle töökoormus saab inimese tervile mõjuda halvasti, kuna kriitilises olukorras tõuseb inimese vererõhk, tekivad peavalud, aga mõnikord süda hakkab valuda.\n\nSelle raskese töö tulemusel saab inimene olla invaliidiks või puuetega inimeseks.\nVeel üks eluraskus on läheduse surm.\nSee võib iga inimese tappa, kuna põhiliselt elab iga inimene hästi ja rahulik, kui tema sugulased ja sõbrad on lähedal, aga nimelt nad toetavad raskustes situatsioonides moraalselt ja füüsiliselt.\nVeel tahaksin öelda, et üldiselt eluraskused teevad inimese tugevaks, aga tihti võivad inimesed katki luua või tappa.\nMeie elus on palju tunnistusi kui tavaline inimene on surnud ilma põhjuseta.\nAga ma võin eksida, kuna olen tavaline inimene.\nAga kahe tuhande aasta tagasi ütles Rooma reetor Seneca: \" Errore humanus est\" - \"eksimine on inimlik\".\nKokkuvõtteks võin öelda, et on vaja oma sugulasi ja lähedasi hoida, kriitilistest olukordadest, aidata neid, siis tulevikus kõik on korras nendel olemas.\nMinu poolt on kõik.\n  Sõnu 476" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151106 (bc1b9594-2630-4a2b-9217-cb07d5d82a3d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Ma saan teada, et te pakute pidude korraldamise võimalust.\nMa vajan minu sünnipäeva jaoks ruume, kus ma saan puhata oma sugulastega.\nMa tahan pidada sünnipäev 14. aprillis.\nMa olen kuulanud, et kohvikus ma saan broneerida nii suurt kui ka väikest salli.\nArvan, et külaliste arv on umbes 20 inimest.\nKas me saame pidada minu sünnipäev väikeses saalis?\nMa taha täpsustada kohviku menüü.\nKui palju ma pean maksma 3 roogi eest?\nKas ma saan võtta kaasa midagi.\nNäiteks, kook või lemmik jook.\nTahan täpsustada ka seda, kui palju pean maksma väike saali eest.\nKas ma saan tellida teise ansambli.\nKui ma ei saa tellida teise ansambli, siis ma tahan kuulata ansambli Trühvel läbi enne 10 aprilli.\nAndke palun ka teie kohviku telefon, sest ma ei saa tihti kasutada internetti post.\nMuidugi, ma tahan teada saada teie adress.\nKas ma saan vaadata väikse saali enne minu sünnipäeva?\nLõpuks tahan küsida, kas ma saan kaunistada seda saal, kus toimub minu sünnipäev ja kas teil on olemas tantsuplats?\nMa olen kuulanud, et teil on hea teenindus.\n\nootan teie vastus.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\n\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Igal inimesel on olemas erinevaid probleeme.\nEsimestel probleemid on suured.\nTeistel probleemid on väiksed.\nKõik inimesed peavad oma probleeme kõige tähtsamaks.\nEsimesed inimesed, kui neil tekkib probleem, ei taha selle probleeme vastu midagi teha.\n\nTeised inimesed kohe tegutsevad.\nÜhel inimesel on raske haigestus.\nNäiteks, vähk.\nTa kohe muutub oma elu.\nTa algab tegeleda sportiga, õige süüa jne.\nKuid teine inimene vastupidi, ei teha mitte midagi.\nKõik inimesi on erinevaid ja sest ei saa olla ühest lahenemist probleemile.\nVesteldes oma sugulastega, olen aru saanud, et tavaliselt elu raskused teevad inimese tugevaks.\nKui inimene läheb mitu probleeme üle, siis ta on tugev.\nTa oskab minna tuhande probleeme üle.\nOlen ka lugenud rämatutest, et iga inimene oma elu alguses on nõrk, aga elu lõpuks kõik inimesed on erinevaid.\nKõik sõltub sellest, kas inimene saab elu raskuste üle minna või ei saa.\nMinu isa on tavaline inimene.\nTal on palju sõpru, hea töö, hea abikaasa ja kolm last.\nElu alguses tal oli palju raskusi, aga ta oskas selle üle minna.\nTa alati leiab otsuseid.\nMa pean teda edukaks.\nMa arvan, et ainult raksed elu probleemid, tegid minu isa tugevaks.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et ainult elu raskused teevad inimese tugevaks.\n  Sõnu 517" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151107 (fae0bdaf-068f-4c49-9547-0f01ea27bac1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, hiljuti lugesin internetist teie firma Kohvik Sinilill reklaami ja olen huvitatud mõnest konkreetsest pakkumisest.\nMeie firma 10. Aastapäevale pühendatud üritusest mis toimub 10. juunil.\nKavatseme korraldada meie firma aastapäeva tähistamiseks.\nMe soovime broneerida teie kohvikus suurt ja väikest saali.\nPidupäev algab kell 18.\n00 seminarnõupidamisega \"Firma olevik, minevik, tulevik\".\nOodatud umbes 80 külalised, kell 19.\n00 on kohvipaus.\n19.\n15-20.\n00 toimub arutelu \"Firma arengusuunad\".\n\nPidulik koosviibimine algab kell 20:30 kuhu võtke kaasa parimad mälestused.\n\nPalun teid teatada iga konkreetse menüü hind, mis konkreetse te pakkute laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nMe soovime, et meie firma pidule mängib tantsuks ansambel Trühvel ja töötab \"disko DJ\".\nMe tahame hea tuju ja aval meel ning seda kõike jätkugu teil terveks õhtuks!\nMillised on teie firma maksetingimused ning juhtudel te teete soodustusi ja millistel ei tee või mida saab ainult lisatasu eest.\nTeavet ootan oma internetiaadressil: ... või posti teel kodusele aadressile: ... Soovi korral võite helistada töötelefonil ... , aga olen eelkõige huvitatud infost kirjalikul kujul.\nLugupidamisega, peaspetsialist ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Arutledes teemal \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" tahan ma esiteks räkida haridusest inimene elus ja halva haridusega seotud probleemist ning miks haridus inimese teeb tugevaks.\nTeiseks võrrelda võimalusi ja analüüsida nende võimalikkust, tuues ära nii poolt kui vastuargumente.\nLõpuks tahaks ka ise jõuda selgusele, kas käsitletud väide on õige või vale.\nMa olen nõus sellega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMa arvan, et kõige tähtsamaks momendiks saab see, et inimene leidis oma koha elus, ta on rahul selle kohaga, oma tugevusega.\n\nInimesed pidevalt otsivad lahendamise probleemi tööga, rahaga, aga mitte keegi ei mõtte, millest see toimust.\nHaridus on väga tähtis tegur inimese elus.\nMa arvan, et käesoleval ajal, kui tööturul on nii kõrge konkurents, haridusel on väga tähtis osa hea töökoha saamisel.\nKeegi ei sünni targaks.\nInimene õpib terve elu jooksul.\nMa arvan, et see inimene on rikas, kes on palju õppinud.\n\nÜkski meister pole sündimisest saadik meister.\nAinult hea haridusega inimene võib arvestada edule elus.\nKui inimene ei tunne huvi õppimise vastu, ei püüa saada head, kvaliteetset haridust, niisugusel inimesel tekkivad probleemid töökoha leidmisel.\nPuudulik haridus tekitab probleeme ka töökohal, inimesel ei ole mingit võimalust edasi liikuda oma ametikohas, palka suurendada ka ei saa.\n\nKokkuvõttes võib öelda, et probleemi analüsimine on selles, et haridus avab üksed, annab inimesele kõrgeid väljavaated tulevikule, vabastab hea töökoha leidmisega probleemist, et inimene saaks tugevaks oma tööga olla rahul töötada ja eluda eduga.\n\nMa arvan, et haridus teeb inimene vabaks ja tegevaks.\nSee on õige väide, mis leiab elus oma kinnituse.\n  Sõnu 561" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151108 (3505163b-f383-4954-af6e-f51be948bcb9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku Sinilill esindaja.\nMa otsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsin internetist teie kuulutuse.\nMulle meeldib kohviku Sinilill pakkumise.\n\nTeil on palju võimalusi.\nKohvikus on nii suur kui ka väike saal.\nTe pakute laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nVäga tore, et kohvikus Sinilill võib mängida tantsuks ansambel Trühvel.\nMa tahaksin teada, millise peo jaoks ruume vaja, kui osaleb 20 inimest.\nSobivat ruume siis vaja broneerida.\nPeo toimumisaeg on juuni lõpus.\nKui on võimalust, siis parem reedel.\nMuidugi, sobib mängi tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus ei vaja.\nMeil on oma töötaja, kes oskab teha kvaliteetseid fotoid.\n\nPalun teada hinna eest infot.\nMeile sobib külmi ja sooje roogi 20 inimestele.\n\nMäng tantsuks ansambel Trühvel on vaja kell 18.\n00 kuni kell 20.\n00.\nKui palju maksab seda?\nVeel on vaja, et oli tee, kohvi.\nMeeldib, et kohvik Sinilill asub linna keksus.\nSee on mugavalt kõigele.\nLoodan saada infot.\nLugupidamisega ... kontaktisik tel.....   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mida rohkem võimalusi seda suuremad on soovid.\nInimene võib saavutada kõik, mida soovib.\nInimeste elus on tavaliselt väga palju võimalusi, et saavutada midagi.\nInimesed on erinevad ja erinevad on ka nende eesmärgid.\nAga tekib küsimus, kas üldse inimene võib saavutada kõik oma elus, mida soovib?\nÜhest küljest iga inimene võib saavutada kõik oma elus, sest kõigepealt on vaja soovi, et Sõnu 362" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151109 (ce4c602a-f297-41c0-a3df-a73e6e986032).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud Kohvik Sinilill esindaja Mul on varsti meie firma sünnipäev, sellepärast ma tahaksin tähistada see peo kohvikus.\nHiljuti ma leidsin internetist teie kuulutuse.\nMul on mitu küsimust.\nKus asub teie kohvik.\n\nKui me planeerime korraldada see peo kella 18-24ni.\nMeil on oluline, millega transpordiga meile on vaja sõida.\nSest meil on umbes 30 inimest me tahaksime broneerida väikest saal.\nMeil oleks meeldiv kui saalis on palju lille ja õhupalli.\nSee on väga tore, et Sinilill kohvikus mangib tantsuks ansambel Trühvel.\nMeil on ettepanek, me tahaksime, et firma aastapäeva täistamiseks teie firma võib korraldada erinevaid konkursi ja viktoriine.\nMe tahaksime tellida ka fotograafi.\nSee on väga tore, kui meil on erinevaid pilte.\nMeil on täpsustavat küsimus.\nKui palju maksab see üritus.\nMilliseid teil on maksmistingimusi.\nMeil on mugav maksta ülekaardiga.\nMillisel juhul te teate soodustusi?\nMeile on soobib kohvik Sinilill, sellpärast me tahaksime broneerida 1. juunil, väike saal.\nSest me tahaksime arutada laia valik külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi, teatage meil kiiresti.\nAustusega, .... , firma Rõõmu, sekretär.\nMeie kontaktandmed: ... tel ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus täiesti sellega, et mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nInimene saab aru, et ei või edaspidises elus ainult õpikuga koolis hakkama.\nPärast lõpetamist kooli, inimesel on valik.\nKas töötada või õppida edasi.\nInimene võib olla hea arstina, suurepärane õpetajana.\nAga mis on edasi?\nInimene võib olla igapäevases rutiines ja käib töötamas ainult selleks, et teenida raha.\nAga teine saab aru, et igapäevane elu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ja tehnoloogia areng.\nSellepärast inemene teab, et oma teadmisi ja oskusi on vaja pidevalt värskendada.\nTa käib koolitusel, loeb eriala kirjandust.\nTa on kursis eriala uutest savutustest.\nKui inimesel on suured võimlusi, ta õpib erinevaid keeli.\nMa arvan, et on väga tore, kui inimesel on suured soovid.\nKui tal on hea töö, palk, siis võib arendada silmaringi, reisida, tegelda spordiga, käia näitusel, teatris.\nKui inimene tegeleb spordiga, siis ta on aktiivsemaks.\nSport karastab organismi, aitab lõdvestuda, tõstab tuju.\nKui inimesel on veel soov, siis ta võib tegelda heategevusega.\nMa arvan, et see on väga oluline, kui inimesel on suured võimalused ja ta võib neid kasutada ära.\nKui võtta otsad kokku, ma olen täiesti nõus sellega, mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nSee on väga tore.\nSõnu 517" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151111 (242e7581-1f0b-406f-9d36-303300a777f0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMinu nimi on ... Ma sooviksin kasutada teie kohvikku teenistuse.\nMinu arvates teie kohvik sobib minu jaoks kõige paremini.\nKohvik Sinilill, minu meelest, on kõige ilusam söögikoht meie linnas.\nSellel nädalal 7. juunis minu vennal on sünnipäev.\nSellepärast ma tahan broneerida kohvikus Sinilill üks saal.\nMulle on vaja suur saal, sest ma juba tutvusin palju külalisi.\nSünnipäeval võib olla kuni kakskümendviis inimesi.\nKui see on liiga palju suurtest saalist, siis ma saan broneerida veel üks saal.\nSuur või väike - missugune on vaja.\nMa tutvustin külalisi keel kaks, päeval.\nKas teie kohvikus on olemas sellel ajal vabad kohad, kas see aeg mugav teie jaoks?\nKa ma sooviksin täpsustada toitlustuse kohta.\nMa tean, et te pakkute külmi ja sooje roogi.\nKas teil on jäätis - see on minu veenda lemmik toit.\nKa on vaja, et laua peal oli liha.\nVõib-olla tuleb igale inimestele anda kana.\nNüüd ma tahan hinda täpsustada.\nKui palju kõik seda maksab: suurte saali broneerimine, toitlustus?\nKui sellel päeval kõik ruumid on juba broneeritud, siis helistage mind.\nMinu telefoninumber on .... Ootan teie vastus.\nTeie klient, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks - see on väga fülosoofiline väite.\nVõib-olla see on nii, aga võib-olla ei.\nAga minu meelest eluraskused tõesti teevad inimese tugevaks.\n\nKõik, mida me elus teeme sõltub meie kogemust.\nSa võidad, või sa kaotad.\nEi ole inimesi meie maailmas, keda kogu aeg võidab, aga ei kaotab.\nJah, see on tõesti nii!\nKui sa kaotab, siis sa saab kogemusi, sa muudab tugevamaks, keegi inimesest ei kaotab kogu aeg.\nKui sa oled tugev, julge ja andekas, siis kõik sinu kaotused muudavad sinu tugevamaks, aga selline muutumine - on sinu kogumus.\nJa kui rohkem on olemas sinul sellise kogemusi, sii rohkem on sinul šansi ja võimalusi elus võida.\nAga seda ei ole alati nii.\nMõnede inimeste eluraskused teevad nõrgamaks.\nNii võib-olla ka.\nSeda juhtub sest need inimesed ei saavad kogemusi eluraskustest.\nNad on juba nõrgad ja ei taha tugevamaks saada.\nSellepärast kõik eluraskused vastupidi teevad neid nõrgamaks ja nõrgamaks, need inimesed ei muudavad positiivsel pool.\nSeda juhtub, kui inimene on liiga rumal et muuda, kui temale meeldib oma olukord, kuni ta ei taha midagi parandada tema elus.\nKokkuvõttes ma sooviksin öelda, et eluraskused tõesti muudavad inimesi, aga tugevaks või nõrgemaks - see on suur küsimus, sest kõik sõltub ise inimesest.\nSõnu 523" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151113 (96f26036-0646-4008-be4a-7831b592de6d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, Olin leidnud internetist infot teie kohvikusest, mis nimi on \"Sinilill\".\nMa otsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nVarsti meil tuleb lõppupidu koolist.\nMa olen õpilastele ema ja otsin sobivat kohta.\nSee pidu toimub kahekümnendal juunil.\nMe tahame tähistada kahe klassidega koos.\nÕpilaste arv on umbes 52 õpilast ja vanemate arv on veel 50 inimest.\nMeie tähistamiseks me tahame tellida suurt saali.\nPeo algus toimub koolis, selle osa päevast kõik koos me sõidame bussiga teie kohvikusse, see toimub umbes kell 16.\n00.\nMeil on vaja ka tellida toitumine, teil kuulutuses on kirjutanud, et teil on lai valik.\nMe tellime kaks pidumenüüd: üks lastele ja üks vanematele, sest lapsel ja vanematel on erinev maits.\nVanematele tuleb suurem valik, peavad olema: esimeseks 2 salatid iga ühele, pärast tuleb soe roog, ma arvan, et see on grillkana või sealiha koos kartuliga.\nLastele aga on üks salat, mis nimi on \"Olivje\" ja pärast kartul \"FREE\".\nvineritega.\nLõpuks kõikidele tuleb jäätisedisert, kook ja tee.\nKirjutage palun mulle kui palju maksab selline toit ühele täiskasvanutele ja lapsele.\nMind ka huvib fotograafi tellimise võimalus, kirjutage mulle kui palju see kõik koos maksab ja millised võivad olla allahinnad.\nOotan teid vastu!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nVõimalus on väga oluline asi.\nAga mis see on igal inimestel on oma arvamus.\nÜhele inimestele võimalus on kingitus Jumalast.\nNäiteks, sündimine suures linnas või rikkas peres.\nTeisele inimestele võimalus on suur töö juba lapsepõlvest.\nAga tegelikult mis on võimalus?\nJa kes annab meile võimalust?\n\nMinu arvates igal inimesel on ühised võimalused.\nTegelikult rikkas peres on rohkem võimalusi, aga mitte iga laps niisugusest perest kasutab neid, sellistel lastel on ainult soovid.\nJa on ka palju inimesi, kes ise tegevad kõik oma elus ja kasutavad kõiki võimalusi.\nKui inimesel on võimalus alati on veel soov.\n\nSoovid igal on erinevad, aga alati olid ja olevad igal inimesel - igal ajal.\n\nKui inimesel ei ole toitu, siis tal on üks soov süüa midagi, aga kui inimesel kõik vajalikud asjad on juba, siis ta hakkab otsima mis talle veel on vaja.\n\nElus igal asjal on teine pool.\nMinu arvates igal inimestel on võimalikud soovid, millised ta saab teha tulevikus ja mittevõimalikud -unistused.\nVaid, ma arvan, et iga inimene igas vanuses saab teha kõik ja unistus saab tulla elusse.\n\nSoovitused aitavad meid meie elus, e t nad annavad meile soov edasi minna.\nSoov - on likkumine tulevikusse.\nIga aastaga meil tulevad rohkem ja rohkem võimalusi ja soovid ka kasvavad.\nMinu arvates, elu on juba suurem võimalus Jumalast, see on võimalus teha midagi häid ja igal inimestel on ühine soov elada, ja see on parem võimalus!\nSõnu 574" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151114 (891d090a-96db-4424-ab2f-4ab8bde968bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere.\n\nMina tahaksin Teie kohvikus ruumi tellida.\nMeie firma juuni kuus on üks aastat vana.\nJa me kavatseme meie töötajate jaoks pidu korraldada.\nMe soovime suurt saali broneerida ja roogi tellida.\nLaua peal peavad olla nii suupisted ja põhiroad kui ka magustoidud.\nMe planeerime pidu teha 27. juunil.\nFirma aastapäeva tähistamises võtavad osa umbes kakskummend inimest.\nSoovime ka ansambli Trühvel tellida, me juba kuulsime seda ansamblit ja need muusikantid jättsid hea mulje.\n\nKui on võimalus, telliksime ka fotograafi ja peokorraldajat.\nOleks tore, kui me võime natuke mängida peol.\nÖelge palun, kas see päev on teil veel vaba?\nJa kui me alustame kell 17.\n00, mis kellani me võime pidutsema?\nKui suur on rendi maks?\n\nKust ma võin menüüd vaatada, et täpselt tellimust teha?\nKas alkohoolijoogid me võime kaasa võtta või peame teilt osta?\nOotan Teie vastust.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\nOlen osaliselt nõus selle väidega.\nMa ei mäleta, kes ütles neid sõnu ja kuidas nad täpselt on, aga mõte on selles, mis meid ei tapa, see teeb meid tugevaks.\nEt midagi jõuda elus, on vaja palju õppida ja seejärel palju töötada ja see on juba raske.\nMul on üks tuttav, kes elas lastekodus ja tal ei ole sugulasi, kellelt ta saaks abi oodata.\nNimetame teda Oksana.\nPärast kooli lõpetamisest ta hakkas üksi elama.\nTal oli väga raske.\nOksanal oli rahaprobleemid.\n\nAga ta ükskõik lõpetas kutsekooli ja iseseisvalt tegeles töö otsimisega.\nNüüd tal on head töökoht ja palg.\nOksana on tark ja psühiliselt tugev inimene.\nTema elukogemus näitab, et eluraskused karrastavad meid.\nTeiselt poolt raskused võivad inimese nõrgemaks teha.\nKui raskusi on liiga palju, inimesel ei jää jõudu probleemide lahendamiseks.\nTa ei usu enda ja ei viitsi juba midagi teha.\n\nOlen nõus selle väidega, et eluraskused teevad inimese tugevaks, ainult osaliselt.\nNad tegelekult teevad tugevaks, aga ainult sel juhul, kui neid ei ole liiga palju.\nSõnu 449" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151115 (2400323b-c62f-420d-b036-8c1bffaa4eca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetutud administraator kohviku Sinilill!\nKirjutab teile möönedžer firma OÜ \"Tektonika\".\n\nMeie firmas on aastapäev ja meie tahaksime seda pidu tähistama.\nNägime internetis reklaami kohviku Sinilill, ja tahaksime teata teild teised vastused.\n\nMeid väga huvitab kui palju maksab, et võta üürile väikest saali, sest et meie firma ei ole nii suur, meie kolektiivis on 20 inimest.\nMilline see saal on?\n\nVeel meie väga tähaksime et oleks inimene kes akkab sellega piduga tegelema.\nSuurepärane oleks meie jaoks et mängiks ansambel.\nMeie peo tahaksime tähistama, algus kell 15.\n00 kuni kella 21.\n00, kas on see võimalik?\nPalun kirjutage interneti teel, meie aadressile ... Veel meie tahaksime täpsustama infot menüü kohta.\nMillised teil on külma roogid, suupisteid, soojad roogig, magustoidud ja küpsetised?\nTahaksime väga et teie kirjutasite kõik vastused nendele küsimustele ja me siis otsustame enda kolektiivis kas võta üürile teie kohvikus väike saal.\nMeie pidu toimub 7 juulil 2012 aastal.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus selle väitega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMeie raske ajal on ki nii.\nPräegu paljudel inimestel ei ole tööd, aga ikka gi inimesed otsivad tööd, nad kõikjal annavad enda CV, küsivad tuttavaid töö kohta, inimesed ei istu ühe koha peal, et keegi annab ja otsib tema eest tööd see on üks kategooria inimest.\nOn teiset inimesed ka, need kes ei taha midagi teha, naad istuvad kodus, ei taha töötama neile on nii mugav.\nVeel on palju inimesi kes tahavad elada lihtsalt naad räägivad et naad on väga haiget.\nJa ma arvan et need inimesed kellel on soov liiguta, otsida tööd, käija kursustele, õppida võrkkeelt need inimesed juba proovisid eluraskusi ja naad on juba saanud tugevaks.\nVeel naiteks vana inimesed, mõnid käivad kogu aeg jala, ei istu kodus, palju liikuvad ei räägi et seal valutab, siin valutab.\nNad lihtsalt elavad, nad veel noortele aitavad, need vanad inimesed väga palju eluraskusi käisid läbi.\nAga praegu on palju noori inimest kes ei taha, mitte midagi, nad istuvad kodus arvuti juures, nende jaoks kõik teevad vanemad, nad ei tea mis on eluraskusid nendel on kõik, ja see on väga halb võib olla ühes küljest, aga teisest küljest võib olla ned inimesed kes ei pröövi eluraskusi on väga õnnelikud.\nSõnu 499" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151116 (7de9cb2b-48c5-4bdb-b235-b7bd497eeeea).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tervist!\nLeidsin kuulutust internetist, et teie firma pakub hea võimalusi, et korraldada peo.\n\nMeie firma tahab korraldada pidu kollektiive jaoks.\nMe tahaksime tellida suur saali, sest osalejate arv on 35 inimest.\nSamuti me tahaksime tellida nii külmi kui ka sooje roogi.\nKülmi roogi peavad olema kalast ja lihast (võib olla salatid).\nSooje roogi peavad olema ainult kanast.\nPeale selle me tahaksime tellida tee ja kohv, sest meie kollektiiv ei tarvitata alkohoolijoogid.\n\nTingimata, armastame korraldada huvi ja lõbus pidu, sellepärast me soovime kuulata ja tantsida ansambli Trühvel muusika all.\nSamuti olla tore, et teie kohvik teha fotograafi meie jaoks.\nPeo toimumisaeg on 14. veebruaril kell 16.\n00.\nKirjutage palun, kui maksab korraldada meie pidu.\nMärge palun hinnad kui palju maksab külmi ja sooje roogi, tee, kohv, küpsetisi, ansambli kuulamine ja fotograafi tellimise.\nMe loodame, et teie kohvik teeb soodustust.\nOllaks väga tore, kui te teeksite seda tänase või homse päeva jooksul, või kirjute mulle meili teel.\nMe loodame, et teie kohvik aitab meile korraldada seda lõbuspäev.\n\nOotame teie kirju!\nLugupidamisega juhataja   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus väitega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nIgal inimesel on nii hea momeentid kui ka probleemid.\nTingimata, elu annab inimesele raskusi, sellepärast iga inimene peab oskama hakkama saada nendega.\nKõige pealt inimene peab olema sihikindel, seda aitab tema lahendada probleemi lihtne.\nKui inimesel on eesmärk siis ta võib liikuda.\nInimesel võib tekida erinevaid probleemi, näiteks töötu, pere puudumine ja raha puudumine jne.\nSellel juhul peab olema aktiivne inimese.\nAktiivne eluviis aitab mitte ainult leida töö, vaid ka aitab tutvustada uusi inimestega, leida armastus, sõpru.\nKõik seda teeb inimese tugevaks.\nKahjuks, elu toob meie negatiivsed momeentid ka.\nMa arvan, et stress segab inimese olla tugevaks.\n\nStress on organiisme seisund, mis tekib, kuidas inimesel on probleemid.\nOn väga raske vähendada stress, sest et ta muutub mõju, mõtteid.\nMa arvan, et olla tugev inimese on vaja õpetada vähendama stress.\nKõige pealt on vaja võtta puhkus või kasutada lõõgastused tegevused, näiteks mediteerimine, muusika kuulamine.\nAga kui ei saa hakama stressiga võib pöörduda arsti poole.\nPeale selle, et olla tugev inimese on vaja parendada iseloom või suhtuse inimese juurde.\nOn vaja suhtuda inimesse hästi, sõbralikult, aga iseloomult olla aktiivne, sihikindel ja veetlev inimese.\nKokkuvõtteks on võib öelda, et tingimata eluraskused teevad inimese tugevaks, kõige olulisem on vaja olla sihikindel inimese.\nEi tohi kunagi vähendada meeleolu, sest aktiivne eluviis teeb inimese tugevaks.\n  Sõnu 533" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151117 (16be4482-771a-4b1d-9d9b-4eb4e5261a90).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere päevast!\nSoovin broneerida väike saal.\nMeil on lastepidu, lapselapsi on kaks aasta.\nPidule tulevad ema, isa, vanaema, vanaisa, tädi ja kuus last.\nMe soovime laste muusikarepertuaari, võib olla see oli ansambel Trühvel.\nMe soovime ka fotograafi tellida ja kinokaamera, kui on võimalus.\nMa tellin kümme salaatid \"Olivje\" kõigele.\nTellin viis sooje roogi: punane kala garniirega.\nLapsedele tellin jäätis moosiga, šokolaad, apelsinimahla ja limonaad.\nBroneerin lauapäevale, kahekümne seitsmendal mail, kell neli.\nPalun, esitage mulle hinna.\nMa arvan, et meie pidu ei ole kallis.\nMul on suur pere.\nSel aastal minu emal on jubelisünipäev, tal oled viiskümmend aasta.\nVõib olla me tellime veel teie juures juba suur saal juunis.\nMe ootame palju külaseid.\nMe tellime ka tantsu ansambel Trühvel, fotograafi, palju külmi ja sooje roogi, küpsetisi ja ... veel.\nMa loodan, et te tegisite praegu soodus, ja me oleme pärast teie kliendi kindlasti.\nOotan kiirvastu teie pakuminega.\nminule e-postile või hellistate mobiltelefonile number ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Praegu on väga raske aeg.\nRäägivad, et see on kriisis.\nInimese juures ei ole tööd, ei ole rahad.\nKui on töö, siis palk on minimaalne.\nNii elavad rohkem inimesed.\nMul on suur pere, kolm pojad juba abielused, nemad on lapsed.\nÕnneks, tal on töö.\nMa elan üksi, minu abikaasa on suurnud kaksteist aastat tagasi.\nMina olen lesk.\nKümme aasta mul ei oli töö.\nSee oli väga raske aeg.\nMa pesen põrandad suures majas, töötasin koristajana.\nViis aasta tagasi mina leidsin töö.\nMina töötan Hooldekodus.\nMul on palk, väike aga palk.\nMa õpesin mõne koolitus: professionaalne koolitus, eesti keele kursus.\nVarsti ma olen pensionäär, aga mul on suure soovimine.\nMa tahaksin veel tööta, ma tahaksin veel õppida ja eesti keel ka.\n\nMinu klientid on Eestis, nad räägivad eesti keeles ja mulle on vaja minu teadamine tegida rohkem.\nMa arvan, et minu eluraskused teevad mind tugevaks.\nAprillis ma käsin Hiiumaade Hooldekodus.\nSeal oli minu kõnekeele praaktika.\nMa vestlusin klientiga, vanased naisedega ja mehedega.\nSuhtlesin personaaliga.\nMa elasin Hiiumaale nädal.\nSee oli tore aeg.\nMa tutvusin Hiiumaa loodusega.\nMa elasin mere ääres, Hinda külas.\nSeal kasvatud palju kadakas.\nOli kevad ja väga ilus.\n\nMinu eluraskused teevad minu elu veel ilus ja õnne.\nMul on palju sõbrad ja mina armastan inimeseid.\nVõib olla see on väga liht!\n  Sõnu 512" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151118 (c72797b7-89a2-42cd-a575-ee24a1edacf2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tervist!\nLeidsime internetist teie kuulutuse ning oleme huvitatud pakkuvate teenistusega.\nMe tähaksime tähistada oma firma aastapäeva, siis soovime broneerida teil suure saali selle jaoks.\nKahjuks, meid ei huvita teie ansambel Trühvel, aga sooviksime tellida fotograafi.\nMe tahaksime tähistada oma aastapäeva kahekümne üheksandal mail kell kaheksa õhtul.\nKas teil sel päeval kedagi juba broneeris?\nOsalejate arv on umbes viiskümmend seitse inimest.\nTäpsemalt me võime öelda küllaltki hiljem.\nMeie on ka mitu täpsustavaid küsimust.\nHinna kohta tahaksime teada, et kas fotograafi teenused on hinnas või me peame temale eraldi maksma.\nAlkohooli kohta ütelge palun kas me võime kaasa tuua või peame teilt osaliselt ostma?\nKas te võiksite oma vastusega saata ka teie menüü, et me tutvusime sellega.\nJa meie viimane küsimus on tööaega kohta: mis kellast mis kellani teie töötate?\nPalume teid vastata nii kiiresti, kui on võimalik!\nKõiki häid!\nTEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  On olemas niisugune arusaam, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nOlen selle väitega osaliselt nõus ja tahan natuke arutleda sellest.\nKõigepealt olen veendunud, et kui inimene oma elus on kokku puutunud erinevate eluraskustega siis tal on kogemus ja muidugi inimene teab kuidas end käituda selles olukorras.\nAga on ju elus ikka nii, et inimesel on nii palju takistust, et need teevad seda nõrgemaks ja inimene üldse ei tea kuidas toime tulla.\nKokkuvõtteks tuleb masendus.\nVesteldes oma eakaaslastega olen ka aru saanud et, kui neil olid raskused, siis nad on harjunud ja peaaegu puudub hirmust.\nInimesed vaatavad tulevikusse positiivselt.\n\nNad usuvad sellesse, et kui oled probleemid, edasi elu peab olema parem.\nTuleb tunnustada, et inimesi on erinevaid ja ei saa olla ühest lähenemist.\nVõib juhtuda nii, et inimesel kogu elu ulatuses olid ainult takistused, ja selle raskuste tõttu kipub tal väsimus, puudub usk iseendasse.\nSelles olukorras sõbrad või vanemad ei või aidata temale.\nKui võtta kõik otsad kokku siis on võimalik jõuda niisugusele järeldusele, et kõik sõltub inimesest ja kuidas tema suhtub elusse.\nPraktiliselt elu näitab, et inimesed on valmis, et elu ei ole lihtne ja raskused teevad neid tugevamaks.\n  Sõnu 472" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151119 (07d347f8-b8ba-4583-b5c7-d7b6c466aac0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa leidsin teie kuulutuse internetist ja tahaksin broneerida väikest saali.\nKaheteistkümnendal juunil toimub minu ema juubel.\nOodatakse kaksteist külalist.\nNii et 12.\n06.\n\nkella kahest kuni kümneni tahaksin tellida selle kohta.\nRoad peavad olema maitsvad ja mitte eriti rasvad.\nTahaks tellida nii külmi kui sooje roogi.\n\nKirjutage, palun, mida te pakute täpselt ja kui palju nad maksavad.\nJa muidugi küpsetisi.\nKahe tunni jooksul me tellime tantsuansambli.\nAga ma palun mängida peamiselt vanaaegse muusikat, sest et külalised on juba vanad.\nJa lõpuks tahaksin tellida ka fotograafi mälestuseks.\nKui seda on võimalus tellida, palun kirjutage mulle, millised on hinnad.\nLoodan, et need ei ole kallid.\nSel juhul ma reserveerin teie väikest saali.\nOotan teie vastust ja loodan, et meie peo korraldatakse edukalt.\nAga tahaks küsida, kas teil on peokorraldaja või ei?\nMa telliksin teda kindlasti.\nTahaks, et kõigile meeldiks see peo ja jaaks meeles kauaks.\nNii et jaan teie vastust oodata.\nMinu aadres on ... ja telefoninumber on ... Lugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen selle väitega täiesti nõus.\nPraegu on väga raske aeg, maailmas on suur kriis.\nEttevõtted sulevad, paljud inimesed jaavad ilma töökohta.\nTäpselt nagu mina.\nMa töötasin terve elu ühes tööfirmas, tegin edukalt karjaari ja kaks aastat tagasi meie ettevõte jarsku on suletud.\nNi et mida teha, millega tegeleda?\nJa veel peab olema oma poega jalgadega panna.\nOtsustasin, et on vaja uut elukutse kätte saada.\nLõpetasin kutseõppekeskuse, praegu iseseisvalt õpin eesti keelt.\nLoodan, et uued kogemused ja teadmised aitavad mind korraliku töökohta leida.\nAga see töökoht on tulevikus.\nPraegu elamiseks liiga vaja raha.\nKust neid leida?\nMa elan oma majas ja kasvatan ajas puuvilju ja juurvilju.\nOtsustasin, et neid on vaja natukene müüa.\nAga ma ei tegelenud sellega kunagi!\nAlustasin too aastal ja õnneks mul läks hästi.\nPraegu mul on suurem kogemus, kui too aastal ja rohkem raha.\nAga see on kindlasti raske töö, püüan leida professionaalsem töökohta.\n\nNiimoodi ma õpetan minu poega.\nKui vaatad teist inimestest, kohe näha, kes on tugev ja kes on nõrk ja jaab kõrgemaks.\nMa arvan, et riik peab aitama neid, kes ei tule eluga toime.\nIsegi kellel on palju lapsi.\nAga mina olen isiklikult tugev ja see eluraskus tegi mind tugevaks.\nPraegu ma ei karda midagi ja Jumal aitab mind.\nLoodan, et varsti läheb maailmas paremaks ja meie kodus ka.\n  Sõnu 521" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151202 (0dd1bd8c-4157-4dd2-8967-7851ef2634f7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMina juba ammu leidsin internetist alljärgneva kuulutuse ja nüüd otsin, et Teie Kohvik Sinilill mulle sobib, sest Teil on palju võimalusi pidude korraldamiseks.\nSelle kohvikuga Mul on seoses mõned küsimused.\nMul on vaja ruume sünnipäeva jaoks ning Mina tahan broneerida nii suurt kui ka väikest saali, sest peol oleks palju sugulasi ja sõbraid.\nSeoses sellega kõige tähtsam küsimus on kui palju maksab broneerida suurt ja väikest saali?\nKui rääkida täpselt, siis sünnipäeval on 30 inimest.\nMa arvan, et pidu peab olema 5. juunil sel aastal.\nKas teil on vaba saali sel ajal?\nMul on hea meel, et Te pakute laias valikus külme ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi, aga meie peol on ka palju lapsi ja nende jaoks võib teha lastetoitu, sest see oleks kasulikum ja tervislikum laste jaoks.\n\nSoovin ka, et peol mängib ansambel Trühvel.\nFotoagraafi tellimise võimlaus mulle aga pole vaja, sest peol kõikidel on oma kaamerat.\nRäägige mulle palun selle või homse päeva jooksul, kas te olete nõus minu soovimusega ning kui palju hind on ja ma ootan vastus meili (. ... ) või telefoni (. ..) teel.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen täiesti nõus väidega, et eluraskused teevad inimese tugevaks, sest elu jooksul inimene on targem.\nNüüd Mina tahaksin esitada pooltargumente.\nNäiteks Mina tegelen spordiga ja iga võistlus teeb mind tugevaks ja see on väga hea minu jaoks.\nMinu vanaemal on suur elu kogemus ja nüüd talle kergem ja parem teha otsuseid.\nMina kogu aeg küsin vanaemal, mida mulle edasi teha ja kuidas seda teha, sest ma tean, et ta väga tugev ja tark inimene, kes kindlasti teab, kuidas mind aidata.\n\nKindlasti ta teab seda, sest Tal oli liiga palju eluraskuseid.\nSeejärel tahan öelda, et lastel ei ole nii suurt koormust, selle pärast nad on nõrgad.\nHuvitavalt teada, kas on inimesed, kellel on ka palju eluraskuseid, aga nad ei ole tugevad.\nMinu arvates - ei ole!\nKui te teate niisugused situatsioonid, siis andke mulle teada!\nKordan veel, et vastuargumente mul ei ole, sest Mina täielik olen nõus selle väitega.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et pole karda eluraskuseid, sa pead teadma, et raskused ainult õpetavad sind ja proovivad teha tugevaks.\n\nLõppuks märkan, et minu ema elu jooksul kogu aeg rääkib: \"Ei karda mitte midagi, kõik on korras!\n\".   Sõnu 509" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151203 (62f3f643-c8b0-406f-9fe6-1ea12dce2c3f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud Kohvik Sinilill Luugesin eelmisel nädalal Teie kuulutust, et Te pakkute võimalus broneerida Teie kohvikus ruum.\n\nÕnneks, meie peres sellel suvel suur pidu, aga nimelt - pulm, 4 augustil.\n\nSellega seoses meil tekkis idee korraldada seda pidu Teie kohvikus.\nMind huvitab selline info.\nMilline aadress kas Teil, kaugel või lähedal perekonnaseisuametist.\n\nJargmine küsimus: kuna meil on liiga palju suugulased, siis tahaksime broneerida suur saal.\nKui palju istekohti kas teil on, sellepärast osalejate arv on 45 inimene.\nKui suur tantsplats, ruum on avar?\nMind huvitab täpsus olukord hoone.\nTeine küsimus - kas Teil on võimalus liiga palju õhupalli tellida, sest pidus on ka lapsed.\nKui rääkida ausalt, mind huvitab teie köök.\n\nMilline assortiment salaatid, joogid kas Teil?\nPuuviljad ka?\nTahaksin kätte saada või vaadata ülevaade hinnakiri.\nKas teil on võimalus tellida suur tort?\n\nTahaksin, et meie pidus laud seisavad koos - sellepärast see hea võimalus suhelda teine teistega.\nHästi, et Teil on ansambel Trühvel, kuulsin, et nad mängivad väga professionaalne.\nTahaksin kätte saada ka neile kontaktandmeid.\nOlen oodata Teie vastust ja teie kontakt andmeid.\nKõige head!\nLugupidamisega, ... tel: ... e-mail: ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Maailmas on liiga palju inimesed ja igal tekkivad sellised momeendid, millal midagi juhtus.\nInimesed erinevad, ja iga neist otsustab probleemid kuidas võiks - see teeb tugevaks.\n\nJaoks minu iga samm minu elus - see on edu pant!\nSellepärast ma iga päev seisan oma ees plaanid, eesmärgi.\nIga probleemi elus on võin lahendada.\nMa jäägan oma eluraskused oma perega, sugulastega.\nNad mind arusaavad.\nMeie elu iga päev muutub ja sellega tekkivad veel probleemid.\nProbleemid kõikjal ühised: töö, pere, võib-olla isegi lapsed.\nMind elus teeb tugevaks minu pere.\nAinult kodus ma võin otsustada rahulikult missugused küsimused ja aru saada, et on toetus.\n\nJaoks minu suur edu on - tiitli, medaalid, diploomid, olla töökas, edukamas, saada toetus.\nOlen nõus, olen kindel, et iga inimene säilitab ennas võimalused olla tugevaks.\n  Sõnu 447" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151204 (4764e61c-c2af-458e-a4de-b55c5135e394).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere austatud Valentina.\nMina olen ... ja ma olen Espaki-firmade peo korraldaja.\nTutvustanud teie teenustega ma käin niisugusele järeldusele - teie Kohvik soobib.\n\nKõigepealt tahaksin broneerida nii suurt saali kui on olemas, sest oma firmade päev, nagu pulm.\nPärast seda mind huvitavad teie teenused, ma tean, et teie on lai valik.\nMul on vaja kõik võimalused roogid, külmi ja ka sooje, muidugi suupisteid ja küpsetisi ka.\nMeie ülemale meeldib elu muusika - ei tea miks võib olla st maandab stresse ja ravib närvid?\nMa soovin tellida teie tantsu ansambel Trühvel, arvan, et see oli väga põnev vaade.\nSee ei ole nii tähtsam, aga kui olemas võimalus fotografi teha - see võib hästi - Mul on vaja hea fotograf.\n\nSelline peo peaks algata 19.\n06.\n12, umbes 18.\n00.\nArvatavasti peos peaks olla kolmkümmend viis inimesi.\nJatab üks küsimus.\nMe peame täpsustada hinnade küsimus ka, toitluste kohta.\nLoodan, et te saate maksu mulle anta ja kõik läheb hästi.\nTänan abide eest.\nNägemeseni.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n √  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n     Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Paljud eluste probleemid \"tappavad\" inimesed, nad kaebavad, muretsevad, närvitavad, aga nad ei sai aru, et võimu saatev inimene peab eluraskusi üle tõusma.\nMuidugi mitte keegi ei taha vaimude või kehaste valu saada, aga kui me maadleme eluraskustega me saime jõudu võistelda temaga lähedal.\nLoodetavasti iga üks inimene saabuv maailmasse sai probleemid, võib olla see inimeste ebasõbralikkus, muidugi see võib olla ebajagatud armastus või see oli midagi veel, aga vaadake sellele teistmoodi.\nKui kukkub välja... - ta muutub ja selliseid muutused võimaldavad sulle valida ja leida uus parem kui oli armastus, sest ta teab kuidas peaks olla - ta sai jõudu.\nSamasugune lugu sõbradega, ärge kartage ebasõbralikkus, või sõbrade kaotamine - kui see juhtus see tähendab, et te olete mitmesuguseid ja teie rajad oleks lõppenud - ta oleb ainuke, muidugi see on rakse, aga vaadake!\nTal on võimalus endaga tutvustad ja see on võim, kui ta õpib, kuidas peaks endaga sõprustaga sündib võimalus teistega sõbrustada - see on rakse, aga see teeb teda tugevamaks.\nValud, eluraskused, väiksed ja suured probleemid kõik see on muidugi halvasti, tõesti?\nAga see on sõda endaga, kuidas ta maadleb endaga ja kuidas saavutab raskused.\nValu annab teie võimalus tõeliselt omandada oma vaimude eest - see teeb inimene tugevamaks.\nKõik võimaluses sündmusel, palun jätkate inimeseks, iga valu ebasurmati, oodake sest kõik on ilmne lihtne.\n\n  Sõnu 515" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151206 (55d1a346-a017-4f2a-a317-481f544f3672).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, Leidsin internetist teie kuulutuse, kus pakkutakse võimalust pidusi korraldada.\nMul tekis suur huvi teie kohviku vastu.\nMeie firma tähistab aastapäevat, ja me otsime sobivat kohta.\nKuna meie firma ei ole nii suur, siis peo osalejate arv on ka küllaltki väike, 10-20 inimest.\nPlaneerime pidu tähistada 02.\n06. juunil ja loodame, et sellel päeval ei ole teil teisi broneeringuid.\nMina soovin väikest saali broneerida, sest inimesi ei ole palju.\nTeie kuulutuses on kirjutatud, et teil on suur valik nii külmi, kui ka sooje roogi.\nAga ometi tahan täpsustada, kas on kala roogid menüs või mitte.\nKui kala roogid on olemas, siis palun nimetage neid ja nende hinnaid.\nSamuti kui see on võimalik, me tahaksime fotograafit tellida.\nAga enne seda, soovime tema portfolio näha ja hinnaid arutleda.\nSee on üldine informatsioon meie peo kohta, aga detaalsed soovitusi ja nõudmisi arutleme kohtumisel.\nOotan Teie vastust, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n √ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Meie maailm muutub väga kiiresti ning loomulikult meie võimalusi ja soove muutuvad ka.\nVäga tihti meie soovid sõltuvad meie võimalustest ja mõnikord fantaasiast.\nAga elu näitab, et kui rohkem võimalusi meil on, seda suuremad on soovid.\nKaldun arvama, et kõik sõltub inimesest, kui ta tahab midagi, siis ta võib seda kiiresti saavutada.\nKõik on meie käes ja mitte keegi ei näita meid.\nOn vaja ainult tegutseda ja ei raiska aega, sest elu on nii lühike.\nEesmärgide saavutamine on väga kaua ja raske protsess, aga selle protsessi lõppuks me tuneme end nii hästi, et püstitame uusi eesmärke ja alustame meie teed veel kord.\nAga elu näitab, et mitte kõik sõltub meie fantaasiast ja soovidest, on ka vajalik meie võimalusi arvestada.\nMõnikord on ebapiisav ainult suur soov.\nMeie võimalused määravad eesmärke.\nOn ka kasulik oma võimalusi objektiivselt analüüsida ja mõelda, kas ma võin seda teha või mitte.\nLähtudes selllest tekib loogiline mõte, et mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nKokkuvõtteks mina olen nõus sellega, et meie võimalused aitavad meile eesmärgide saavutada ja realiseerida neid.\n\nLoomulikult, kui meil on palju võimalusi, siis meie soovid on ka suured.\nSõnu 475" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151207 (2939ae2a-3a23-4832-8489-719af37313bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Kohvik Sinilill Tere.\nMa leidsin internetist teie kuulutuse ja mul on mitu küsimust.\nMeie firma otsis aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta Teie pakute broneerida saab nii suurt kui ka väikest saali, me oleme 50 inimesed, arvan, et on vaja peo jaoks teie suur saali.\nMe tahaksime, et olla teenuse personali ja turva mehed.\nMul on väga tähtis külastajad.\nMeie pidu toimub 12.\n12.\n12 a. Te pakute laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi, see on väga hea, aga meil on oma minuu.\nKas on võimalus korraldada isega menuu?\nMeie firmas töötavad ainult ühed gurmaanid.\n\nVeel ma tahaksin teada, kes on ansambel Trühvel?\nMillised muusikat nad mängivad ja kas on võimal nendel mängida rock muusikat.\nFotograaf on vaja täpsul ja veel video operaator.\nArvan, et praegu see on kõik, ei ole rohkem küsimusud.\nSaatke palun minu meile pakumine, kui palju maksab selle pidu eest.\nOotan teie vastu ja pakumine.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   √ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n      Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen täiesti nõus selle väidega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMeie ajas eluraskused me kohtume iga päev, kodus, tööle me arvame problemid, et teevad inimese tugevaks.\n\nVeel koolis, meie õpetajad õpevad, kui parem ja kiirem arvama ülesanned.\nElus ma tean ühe meest, ta on minu sõber, meie teemega oleme mõttekaaslasne.\nPaar aasta tagasi, minu sõber sõitis väljasmaale, ta oli Londonis.\nSeal ta tahas õppida ja töötada.\nAga ühes päev minu sõber oli auto.... , ta oli väga raske seisus, arstid räägivad, et talle ei ole võimalusi likkuma, ta on inimene, kes on puududega inimene.\nAga ta ei arvata siis ja hakkas tegelema isega.\nTa algas elu uuest, algas tegelema spordiga.\nIga päev minu sõber leidsis võimaluse, kui talle algama liikumine.\nPärast üks aastat, minu sõber on normaalne inimene, praegu ta on edukat ärimees.\nSõnu 429" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151209 (ea7f57d3-2825-4f35-b668-79e306ca23df).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere päevast Sinilill kohvik esindaja.\nMa tahan teha peo.\nSee on minu sünipäev.\nMul on vaja suur ruum.\nMa kutsusin 50 inimest.\nMa tahaksin tellida külmi ja sooje roogi, samus ma tahaksin tellida sooje piima, jäätis, kohvi, tee ja mahla.\nJah, mina tahan veel küsis ja moosi.\nMa soovin võta tantsus ansambel Trühvel.\nFotograafi ei ole vaja, ma kutsun ise pildistaja.\nMul on väike küsimusid: Kui palju saalid, ja kui palju ma võin kutsuda inimesed?\nVõib olla mulle aitab väike saal?\nKas kohvikusse on magnitofooni, kitar, valgusmuusika.\nKas kohvikusse on tualetiruum.\nKas teil on mängituba.\nKas ma võin võta kaasa minu lemmik koera.\nKas teil on alkoholi jooki, kui on siis kirjutage, kui palju maksab vein ja viin.\n\nKui palju maksab üks koht ja kui maksab kokku peo.\nMina tahaksin tulla peole 12.\n12.\n2012.\nKas see võimalus või ei.\nKui ei, siis kirjutage, millal ma võin tulla peole.\nKas teil on telefoni, ja kirjutage palun, kus teie arute, ja kuidas sõita teie juurde.\nMa ootan vastus!\nTenan.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n     Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n √  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Inimesed räägivad mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nÜhe poolt see on õigesti, aga teise poolt ei.\nKõik saarnevad inimest.\nKui inimesel väikem võimalusi, ta elab vajane.\nKui inimesel on palja raha, tervis, aru ta võib kasutada seda.\nSee ei ole normaalne kui inimesel on palju ja hea tervis, aga ta kokku aeg lesib diivani peele nagu invalid.\nTervis inimene peab tegima sporti ja viia tervislik elu.\nJa veel üks näitus.\nKui inimene teenindab palju raha, ta võib rohkem osta endale.\nJah, muidugi mulle ja sulle (näljakas).\nKui inimene kokku aeg skladerida raha kappi - ta on kadekops, suur kadekops.\nJa veel näiteks.\nKui inimene tark ta peab õppima ülikoolis, kasvab ja õppib lapsi.\nMida võib anda rumalased inimesed lapsele.\nKui iniseni on palju võimalusi reisida, siis ta peab kasuta seda.\nMaailmal on palju huvid kohtad.\nSee on kõik hea, aga kui inimeded ei näinud, kes kõrval elavad, ja kellele on vaja abi, see on vega, vega halvasti.\n\nMa arvan, et see on õigesti, mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\n  Sõnu 487" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151210 (817e3348-5bbf-4ccb-a7f4-69fcf05b8c03).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku esindaja!\nLeidsin internetist teie firma kuulutuse, mis hivitab mind.\nMa olen juhataja.\nOtsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nMeie asutuses on suur kollektiv.\nMeie töötajad väga sõbralikkud ja rõõmsad, ka meie firmas on omapärased traditsioonid.\nVäga tihti me puhkame koos, tähistame pidu, kuna meie elus on väga tähtis säilitada kollektiivis rahu ja kolliktivi ühindamine mõjub töötulemuse paremaks.\nPeo jaoks ma tahaks suur ruum, kus on koht tantsuks, ka me soovime teelida uurituse korraldamist, kui on võimalus.\nUurituses peab kindlasti olema erinevate võistlusi, ka me soovime laulda.\nTahaks algul arutada ürituse kava, aga pärast seda teelida see teenust.\nMe plaanime peo toimumisaeg juunil, umbes 24.\nvõi 25.\n, täpsustan natukine hiljam.\nPeos osalevad emamus osa töötajast.\n\nPraegu me koostame nimekirju ja täpsustame osalejate arv.\nÜldse kollektivis 123 töötajaid.\nPeolaulaks me soovime külmi roogi kallast ja juurviljast.\nSooja roogiks soobib šašlõkki lambast ja terav kaste rohelistega.\nLisaks oleks hea peotorti teelida firma nimega.\nKindlasti me tahame pildistada ja tellime tippfotograafi.\nIse me kaunistame ruumi, kui on võimalus, kuna meie firma tegevust on seotud disainerimisega.\nKahjuks internetis puudub hinnainfo.\nTahaks küsida, kui palju maksab bronnerimine ja toitlustamine?\nSaadke mulle palun hinnameenü?\nKas teie kohviku juures on tasuta autoparkla?\nKui jäi midagi arusaamatuks vastan heameeliga teie küsimustele.\nLugupidamisega, ....   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n     Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n √  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Selle väitega ma olen nõus osaliselt.\nTõesti tänapäevases elus toimunud palju muutusi, kuid arenguks on alati ruumi, sest probleeme võimalustega veel jagub.\nAeg nõuab inimestelt arendamist ja iga päev õppida nii tööl kui ka täendkoolitusel.\nKui inimene tahab elus saavutada edu, siis ta peab ise leidma rohkem võimalusi arenguks, edusk ja loominguks.\nPraeguseks on palju võimalusi seda teha, näiteks on internet, on e-raamatukogu.\nKa on võimalus sõita erinevatesse riikidesse, suhelda interneti kaudu ja saab anda konsultatsiooni istudes kodus.\nOlen veendunud, et praeguse progressi annab inimestele leviala arendamiseks.\nAga edasi kõik sõltub inimestest, kui nad tahavad võtta võimalusi siis muidugi võttavad.\nKa võib öelda, et võimalusi suurendavad soovitusi.\nAga tihti elu näitab, et on ka õnnetusi.\nKa inimene edu sõltub tuttavustest ja rahast.\nKui on raha, siis palju võimalusi ja soovi.\nVõib ka raha eest rohkem võtta elust.\nKokkuvõtteks võib öelda, ikkagi minu arvates kõik sõltub inimestest, ka haridustest, edust ja õnnest, kuna ainult inimene teab, mida ta tahab elust.\n  Sõnu 511" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151211 (774d38ac-9ca4-4091-b231-93fb73003bf2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          -teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa otsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsin internetist teie kuulutuse.\n\nMulle meeldis see, kuid ma tahaksin täpsustada mõnet momenti.\nMeil firmal on järgmisel kuul aastapäev ja meil nõuab kontaktisaal.\nOleks suurepäraselt, et peo jooksul mängiks elumuusika.\nSeetõttu tahaks, tellida ansamblit, mida te pakkusite teie kuulutuses.\nMa juba tellisin fotograafit ja loodan, et see ei kutsu probleemi.\nPidu peab juhtuda 25. juunil.\nOsalejate arv koosneb 150 inimest.\n\nVõib olla, et osalejate arv suurendab, siis ma kirjutan teile ja me vestleme seda teemal.\nKa ma tahaksin teada midagi hinna kohta.\nKui palju peab maksma suur banketisaal?\nKas ettemaks on kohustatav?\nKui palju ta on?\nHuvitav teada, kui palju maksab lõunasöök ühele inimesele?\nKas teil on pidulik menüü?\nMa tahaksin, et te rääksite teda mulle, muidugi kui see on võimalik.\nKes teie kohvikus peakokana töötab?\nKas teil on palju kelnereid?\nKa huvitab mind teie alkoholi menüü.\nKas teil on suur valik, baar töötab?\nMa loodan, et te kirjutate mulle võimalikult kiiresti.\nOotan teie vastuseid kannatlikumatult.\nUsaldusega, \"MSO\" peasekretär, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n     Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n √  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen osaliselt nõus selle väidega, et mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nKui vaadelda selle probleemi esimest poolt, siis see väide on õige.\nNäiteks, kui inimesel on palju raha, siis tema soovid suurendavad, sellepärast et ta võib iseennale seda lasta.\nTal on võimalus valida suurede arva teenust kõige kvaliteetsem ja seetõttu kõige kallim.\nPraegu inimene püüab saada kõik, mis teda hing nõuab, kui tal on võimalus.\nViimasel ajal kõik infokanalid kuulutavad, et rikkad või olulised inimesed lasevad endale liiga palju.\nMinu arvates, niisugune väide pool, mis on kirjutatud alguses, ei ole küllaltki meeldiv.\nSamal ajal maailmas on inimesed, keda suur võimaluse valik ei tee neid halvem.\nNeed inimesed elavad nagu teised ja neid ei muretse seda, et nendel on pangaarvel palju raha või nendel on väga tõsine ja oluline elukutse.\nNiisugused inimesed ei mõtle iseennast liiga palju, sellepärast et nad teavad, kes nad on ja mida nad maksavad.\nKahjuks, tänaseks niisuguseid inimesi jääb küllaltki vähe.\nViimasel ajal kõik inimesed otsivad iseennale rohkem võimalusi.\nLõpetuseks ma jõudsin seda järeldusid, et mida inimesel on rohkem võimalusi, seda suuremad on tema soovid, sellepärast et igaüks tahaks endale kõige parem elu.\n  Sõnu 504" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151212 (b143d7bc-1bd8-47b1-ba35-57c1650a1a16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa olen firma \"Kra-kri\" sekretär.\n15. juunil meil firmal on üks aasta asutamise päevast.\nMe otsisime firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsime internetist Teie kuulutuse.\nMeies firmas töötavad 30 inimest ja nendega võib tulla abikaasad.\nMul on selline küsimus.\nMissugune saal sobib meil rohkem ja võib olla meil on vaja, mõlemad saalid peo tähistamise jaoks?\nKui suured Teie saalid on?\nVeel me tahaksime, et saal kujundatakse suvise stiilis.\nVeel me soovime tellida fotograafit.\nKui palju see teenus maksab?\nOma kuulutuses te kirjutasite, et soovi korral mängib tansuks ansambel Trühvel.\nKas me võime vaadata varem kui see ansambel tansib ja sellepärast otsustada tahame me seda teenust või mitte?\n\nKõige tahsam küsimus seotud toitlustusega.\nKas te võite saate Teie menüü koos hinnadega?\n\nKas me peame tellida üht toitu kõike külaliste jaoks või igaüks saab tellida erinevat toitu?\nJa viimane küsimus, kas Te võite küpsetada suurt torti meie firma nimiga?\nOotan Teie vastast!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus selle väitega osaliselt.\nMa arvan, et kõik sõltub kõigepealt inimesest.\nInimesed, kellel on unistused, tähtjõud ja tervis olemas võib püüda oma sihi.\nSellisi inimesi eluraskused teevad tegelikult tugevamaks.\nNad teavad, mida tahavad, aga raskused annavad jõudu selleks, et minna edasi.\nJa on vastupidine.\nInimesed, kes ei taha midagi teha oma jõuga, esimese raskuse puhul süüdistavad kõiges juhust või saatust.\nMa töötan sotsiaaltöötajana ja kohtun iga päev inimestega, kes kardavad raskusi.\nNad harjutavad elada kahele, mida maksab riik.\nSuurem osa sellistest inimestest ei taha töötada, sest et see on tugev ja nendel on halb tervis.\nMa arvan, et nad ei taha võistelda oma raskustega, aga kui võistlesin üks kord, siis nendel kujuvad unistused, soovid ja sihid.\nLõpukseks, ma tahaksin ütelda, et on vajalik armastada elu ja maailma, siis raskused pole jubedat.\n  Sõnu 431" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151213 (2b539bbf-c600-413f-a0e6-fdbd286effb6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku Sinililli juhataja!\nHiljuti leidsin internetist teie kuulutuse, kus te pakute oma teenindused ja seda on mind huvitatud.\nMeie firma juhtkond otsustas aastapäeva tähistada sellega seoses on vaja leida soobivat kohta selle jaoks.\nVastake mulle, palun täiendavatele küsimustele.\nMis maksab broneerimise tund?\nMa soovin tellida umbes 18-24 tunneni, kas teil on mingid soodustusi.\nEelkõige me soovime tellida suurt saali, sellepärast et meie töökollektiiv on väga suur, me planeerime kutsuda umbes 100 inimest.\nMe kavatseme tellida ainult külmi, sooje roogi ja küpsetisi, suupisteid ei ole vaja.\nKui oli varem mainitud me planeerime kutsuda umbes 100 inimest, nii mehed, kui naised.\nMeie aastapäeva tähistamine tähistame 20. mail.\nTore, et te pakute tantsuks ansamblit.\nMuidugi, et meil on soovi ja me tahaksime tellida seda tellimust ka, seda ennam et meie töökollektiv on väga noor ja lõbus.\nMuidugi me tahaksime tellida ka fotograafi teenindust.\nTeatage palun, kas teil on saab korraldada karaooket, minu töökollektiivile väga meeldib laulda?\nKas teil on lubatud alkohooli joomist?\nMida te pakute juua?\nSoovin järelepärimise vastus saada interneti aadressil ... kirjalikes vormis sellek et arutada meie juhikonna vahel!\nLugupidamisega ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus sellega väite osaliselt.\nÜhelt poolt tegelikult, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nKui rohkem inimene kuulab oma jõudu ja aega selleks et midagi saavutada, siis nad muutub tugevamaks, enesekindlamaks, vastutustundlikumaks, ühe sõnaga saab ütelda täiendab end, näitab oma tugevaid küljeid.\nOlen veendunud, et sellele mõjutavad niisugused inimeste iseloomomadused, nagu tema kasvatamine, harjutused, perekonnad, tema elulaad, mõtteviis, tema soovid, tahed ja isegi ellusuhtumis.\nKui on positiivsem tema ellusuhtumine seda parem, ja tema raskused muutuvad lihtsetamaks, sellel juhul inimene õpib saama rõmu ja lõbust kui teil on õnnestunud hakkama saada raskustega, või mingis osas.\nMa üldse arvan et inimene ainult sellel juhul võib midagi saavutada, kui ta on harjunud raskustega hakkama saad, tingimata et see on väga raske vaev ja töö.\nInimene, kes jõudis oma saavatustele teab seda oma nahal.\nAga teiselt poolt, kui inimene kogu aeg puutub kokku ainult raskustega ja tema arvamus, et tal ei ole veeda kogu aeg ja mõtleb ainult selle kohta et ta on õnnetu, tema ümbruses on ainult pahased ja kadedud inimesed, kuritegijad ja ohtlikud, niing nende kõik tahavad ainult üks, mida saab veel teha selleks sellel inimesel oleks veel rohkem raskusi.\nMuidugi et see teeb inimene nõrgemaks.\nSelles on süüda tema eluviis ja esmatähtsusega on tema ülesandes muuta oma ellusuhtumist positiivsemaks.\nKaldun arvama et raskused mitte ainult tugevdavad inimeste ja karastavad neid, vaid ka teevad inimeste paremaks, ausamateks, julgemateks, mõistlikumateks, õpetavad tähelepanelikum suhtuda teise inimestesse.\n  Sõnu 431" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151215 (40c23366-4aa8-4276-8466-4e0911344260).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMina olen kaupluse juhataja ning otsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nMina leidsin internetist Teie kuulutuse.\nMulle sobib, et Te pakute broneerida nii suurt kui ka väikest saali.\nMeie kollektiiv ei ole suur - ainult 6 inimest, sellepärast mina tahaksin broneerida väike saal.\nMulle meeldib, et Te pakute nii laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nOlen kindel, et iga meiest kollektiivist võib valida sobiva menüü ise endast.\nSoovime ka, et meile mängib tantsuks ansambel Trühvel, sest ma kuulsin tuttavatelt, et see ansambel on väga populaarne.\nFotograafi tellimine meid pole vaja, sest meie kollektiivis on olemas professionaalne fotograaf.\nMe planeerime, et peo toimumisaeg on 6. jaanuaril, kell 19.\n00-24.\n00.\nPraegu me mõtleme ka osalejatest arvest.\nKui Teie hinnapakkumine sobib meile, siis me kutsume ka abikaasaid.\n\nSiis ma palun Teid saata mulle Teie hinnapakkumine ja menüü.\nMeie kollektiivis on ka vegitariaanlased, siis ma loodan, et Teil on võimalus pakkuda midagi nende jaoks.\nEtte tänades vastuse eest!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mina olen nõus väidega \"Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid\".\nTõenäoliselt, kuidas elu näitab, see on nii.\nVäga hea näidis, kui inimene tahab osta auto: kui tal vähem võimalusi, ta valib ise endast odav auto, ainult sõidamise jaoks.\nSee auto võib olla vana, vastupidav, kui inimesel on rohkem võimalusi, juba on oluline milline automark, autovälimus, autovärv, autosisustus, kui vana see on.\nKuigi on vaja auto ka sõidamise jaoks.\nVeel hea näidis on korteri ostmine.\nVarem ma olen rahul kui mul oli ühetoaline korter, aga kui mul on rohkem võimalusi mina juba ei taha ühetoaline korter, andke mulle palun juba neljatoaline korter, kaasaegse sisistusega ning rajoonis, kus elavad ainult tuntuvad inimesed.\nMa tean, et on vaimsed inimesed, kes hindavad elus hinge, mitte materiaalsed võimalused, aga need on väike kogus.\nKui inimesel on palju raha, on vaja ka rohkem hoolitseda selle turvalise eest.\nSee on väga huvitav, kui mul on uus mobiiltelefon mina olen õnnelik ainult natukene aega.\nEdasi ma juba usun, et kui mul rohkem võimalusi, ostan mina veel kallim telefon.\nKahjuks, see väide kestab minus elus ka, kuigi mina tahan olla nii inimesena, kes hindab elus hinge rohkem.\n  Sõnu 491" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151216 (48187fbd-5831-4618-bb70-4b171144ce7e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa tahan pidada teie kohvikus minu sünnipäevat.\nPeo jaoks on vaja suurt saali, sest et mina külastasin palju inimesi, umbes 20 inimest.\nMa tahaksin, et teie saalis oleks raadio või CD.\nVeel tahaksin, et oleks koht, kus me koos sõpradega võime tantsida ja mängida.\nTahan küsida: Kas teil on korraldajat, kes veedab peosid?\nKui teil on, siis ma tahaksin, et ta oli kogu pere pidu.\nTa peab korraldama rõõmsat pidu.\n\nToimumis aeg on 18.\n08.\n2012 kell 19.\n00-24.\n00.\nMa ei tahaks, et kogu pidu mängiks ansambel Trühvel.\nMa tahan, et minu peol mängiks minu muusikat.\nMis toitusse puudub, siis toit peab olema kõigepealt maitsev.\nMa mõtlen, et võib olla külmi ja sooje roogi.\nOleks hea, kui igas taldrikus oleks kanaliha ja kartulit (ükskõikne missugune).\nOn vaja miinimum kaks salatit.\nNäiteks: kraabiga- ja lihaga salatid.\nMind huvitab see, et alkohool ma võin tuua oma?\nJa missugused joogid teil on?\nMa tahaksin mineraalvett (gaseeritud ja gaseerimata), kindlasti mahlat (multivitamiin, apelsini ja õuna).\nVaadates sellele menüüle missugune hind on?\nAga kui kõigile vaadates, mis siis hind on?\nKõigepeal kus see koht asub ja kuidas sõita teie juurde?\nKuidas ja millal ma võin maksta teile?\nMa tahaksin vaadata teie saali ja saali ümber.\nPalun vastakse kõikidele küsimustele.\nOotan teie kirja.\nLugupidamisega, teie klient ... !\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Olen nous väidega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nPalju inimesed räägivad, et neile on raskem ja nii edasi.\nAga inimesed keellel oli tõsiseid eluraskusi ei räägi, et neile on raske, sest nad saavad tugevaks.\nAga sellele teemale ma võin anda nii poolt- kui ka vastuargumente.\nÜhest küljest, see väide on õige.\nEsimeseks, inimene kellel oli eluraskusi, võivad olla valmis teistele raskustele.\n\nSellepärast talle on kergem valmistada sellega probleemiga.\nTeiseks treenitud inimene juba ei hakka teha paanikat.\nTa teab, et kõigepealt on vaja proovida midagi teha, et lahendada oma probleemi.\nTeisest küljest, kui inimestel on palju probleemi, siis ta algab ei usu hea.\nSiis ta ei taha midagi teha, ta hakkab ootama lahendamist, mis toimub iseseisvaks.\nAga lahendamine võib olla nii hea kui ka halba.\nEsimeseks, iga inimestel on õigus usule.\nAga kui ei ole usu, siis tal ei ole õnnet.\nTeiseks, praegu on inimesed, missugused kardavad raskusi.\nNad ei hakka teha seda, mida nad kardavad.\nNeile kergem küsida aitamist.\nMis minusse puudub, siis ma arvan, et inimene saab tugevaks, kui tal on eluraskusi.\n\nMul oli ka neid raskusi ja ma märkasin, et kui rohkem raskusi mul, siis kergem nendega valmistan.\nKindlasti on tahtnud, et keegi sinule aitab, aga mulle tundub, et inimene peab ise lahendada probleemi, sest see teeb tema tugevaks.\n\nIga inimene peab aru saama, et teeb ent ta ise tugevaks.\nVõttes koik seda tähelepanusse, võib teha kokkuvote, et tugev inimene - see on inimene, kes usub ent.\n  Sõnu 594" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151217 (fa937856-d399-40e1-bc17-28661947ffba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tervitusega Ma olen OÜ \"Travel\" turismifirma esindaja.\nMeie firma otsib ruum firma aastapäeva tähistamiseks.\n\nMitte nii suure ruume vajame ja arvan, et väike saal sobiks küll.\nSoovime ka \"Rootsi laua\" võimalus, ning pidutorti valmistamisega ja paari konkurssi korraldamisega.\nKavatseme viibida firmapäevad juuni lõpus (juuni viimane pühapäev) kella 17:00 kuni 23:00.\nMeil on 16 inimesi ja teatage palun, kas väike saal mahtub 16 inimest.\nSellel aastal meie firmapäevade temaatika on \"Tervislik eluviis\", ja seepärast soovin selgitada, milline toitlustus te võiksite pakkuda selle temaatikaga seoses.\nMa kujutan endale ete seda nii: Seal võiks olla praetud juurviljad kalaga, koorejäätis metsamarjadega, värsked juurviljad ja aedviljad jookidest nt.\nalkoholi nõrk õlu või punane vein.\nAndke teada, kas võiksite teha midagi sama, või natukest muud.\nJa koostage mulle hinnakiri toitluse kohta.\nSamuti sooviksin teada, mis maksab pidutorti valmistamine.\nJa viimane küsimus, on teil mingit kontakteid loomingu kollektiividega, et kutsuda kedagi lavastuseks.\nKui teil tekkis huvi, siis seostage minuga järgmise nädala lõpuni.\nLugupidamisega.\n\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n     Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n √  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Praegu ühiskonna sotsiaane kihustumine on üsna tugev, ja siis tekitab küsimus \"Kellel on rohkem võimalusi enda ja oma soovi realiseerimiseks?\nVõib öelda, et \"Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid\", aga tasub arvestada ka inimese motivatsioon ja tema kreatiivsus soovides, et aru saama, kui palju võimalusi ta kasutab ja kui palju võiks kasutada.\nVäga tihti võimalusi olemas tekitab inimeses laiskus taht, et ei teha mitte midagi, ta piirib ainult lihtse soovidega, nagu hästi puhkama, sööme ja jalutama nt.\nMitte alati sellised inimesed tahavad saavutada midagi ise.\nSel juhul ma räägin noore inimestest kellele vanemad lubavad väga palju ja ei nõu midagi vahetusesse.\nSamuti võib olla vähema rikkase inimestega, kes ei oska öelda endale \"Ma saan kasutada kõik võimalused millised mind ümbritsevad\".\nNad samuti piirivad enda ja tahavad, et kõik oleks lihtsam, aga lihtsam ei olnud kunagi.\nEt vältida seda, on vaja teada oma soovid täpselt, ja ei raiska oma aja tühjaks ja kõik uksed olevad avatud tema eest.\n  Sõnu 460" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151301 (569ee9aa-163e-4866-8f94-fc8fa741299c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud direktor, Mina tahaksin organiseerida pidu, see on minu sünnipäev.\nMina sooviksin broneerida väikest saali, sellepärast mul ei ole väga palju külalist.\numbes kümme külalist.\nLisaks sellele mina sooviksin tellida külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\n\nSeda enam mina sooviksin peojuhi tellida ja ansambli.\nMina olen seisukohal, et peojuhi peab organiseerida konkurssid, ja veel mulle meeldib muusika, erilised ansamblid.\nMina ja minu külalised väga armastavad tantsida.\nMina tahaksin täpsustada, kas teil on väike saal?\nSeda enam mina tahaksin täpsustada millised roogid teil on olemas; Veel mina tahaksin vestelda kokkaga, sellepärast see on minu sünnipäev ja mina sooviksin, et käik on korras.\nMina tahaksin teada, kas teil on fotograaf?\nMina tahaksin, et minul sünnipäeval on professionaalne fotograaf.\nVeel üks samm edasi, mina tahaksin täpsustada millised hinnad teile teenustele?\nLisaks sellele, mul on soovi, mina tahaksin, et minul ja külalistel on ööbimisvõimalused, sellepärast mina tahaksin, et minu sünnipäev on linnast väljaspool.\nMinu sünnipäev on teisal mandril ja mina ootan vastust.\nSüdamest loodan teie vastust.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mina tahaksin pöörata teie tähelepanu ühele olulisele küsimusele \"nimelt \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\".\nKahjuks, mul ei ole väga palju teadmised ja oskused selles valdkonnas, aga eluraskused teevad mõned inimesed tugevaks, aga mõned inimesed halvemaks ja nõrgaks.\nEsiteks, mina arvan, et mõned asjad sõltuvad inimestest.\n\nKui inimestel on madal palk või ebasoobivat elutingimused, siis nad saavad lahkuda oma maast teistese riikidesse, kus on paremad elutingimused.\nAga ajude äravool, see on väga ohtlik, sellepärast see saab majanduskasvu pidurdama hakkata, ja veel mõned inimesed arvavad, et ajutine töötamine see on väga kasulik, aga need kes lahkuvad vaevalt tulevad tagasi.\nLoomulikult elutingimused, ... teevad mõned inimesed tugevaks, sellepärast nad on väga positiivsed inimesed, ja uskuvad, et kõik on korras.\nAga mõned inimesed ei taha uskuda paremas elus.\nTeiseks mõnedel inimestel on probleemide tervisega.\nMina olen seisukohal, et hea tervis täna enda kättes, ja kõik sõltub eluviisist, sest inimene peab jälgida oma eest, aga ei looba kõige enam arstile.\nMina olen veendunud, et mõned inimesed elavad positiivselt, sellepärast hea elu see on positiivne inimese pant.\nVeel mina arvan, et kui inimestel on sugulased, sõbrad, nad alati aitavad.\nMina olen veendunud, et inimestel peab olema õiget väärtusorientatsioonid ja kõrge moraal, liikmete üheskoos on paigas, ja siis ühiskonnas on sõbralik atmosfäär.\nSeda enam iga inimene on oluline, rahakotti sisust vaatamata.\nKui inimesed on sõbralikud, hea tervisega ja positiivsed, siis probleemid ühiskonnas ei olnud.\nKokkuvõtteks jõuan järeldusele, et kui iga inimene on positiivne, sõbralik, vastutustundlik oma elu eest, siis eluraskused temal ei ole, ja ta saab rakendada oma teadmised ja oskused oma maal ja nautida elust.\n  Sõnu 569" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151303 (409548d7-241b-4e95-b71b-339b06e46a84).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud firmajuht Tahaksin kasutada teie teenuseid ja tellida väikest saali pere peo toimumiseks, mis tahaksin toimuda 2 juunil kell 5 õhtul.\nPerepeol kutsutatakse 10 inimest.\nTahaksin kasutada teie laiu valik külmi roogi, veini, samuti ka poleks hea, et võiks ilus tordi.\n\nSaalis mängiks rahulik müüsika, oli mugav ja vastav vormistamine.\nSamuti ka tahaksin kasutada teie ansambel Trühvel, millest on jaid mul head muljed eelmises korras.\nFotograafi tellimised samuti ka tahaksin kasutada.\nPalun esitada mulle eelnevalt hinnakiri, et ma voiks tutvuda, mis raha summaga ma olen omada asi.\nMa tahaksin, et summa oli umbes 500€.\nArvan, et nädalaga võin saada teie hinnakiri, et arvestada kõik küsimusi.\nenne tänan lugupidamisega ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus selle väitega, sest inimene elab kogu elu arvestades oma võimalusi.\nNii sellega me oleme harjuma lapsepõlvest.\nElus tuleb valida meile, mida osta esmajärjekorras, aga millega oodata.\nOn hea, kui vanemad seletavad seda oma lastele, räägivad nendega materiaalsetest võimalustest peres.\nNii lapsed võttavad kaasa need traditsioonid ellu.\nMida rohkem raha perekonnas, seda rohkem laps omab mänguasju, riietub hästi, tal on võimalus süüa kasulikku toidu, külastada mitmesuguseid ringe, arendada oma talend.\nSeejäärel vanemad võivad õpetada ta eliitses koolis, kus ta on võib saada hea haridus, õppida võõrkeele.\nPärast kooli lõpetamist laps võib sõita õppima välismaale, kus ootab teda edu.\nInimene, kellel on finanserised võimalused võib nii puhkata suurepäraselt, kus talle meeldida.\nOmades hea haridust, inimene võib osta endale lüüksuskorteri ja kaasaegne auto, võib kohtuda tihti oma sõpradega ja sugulastega.\nÜhe sõnaga, kui inimene omab piisut raha, hea haridust, ta on võib teha oma elu õnnelikuks.\n  Sõnu 401" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151306 (4d9c3353-c710-4e1a-91a1-1f5ac0978441).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\n\nMeie firma otsis aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nMa leidsin internetist Teie kuulutust.\n\nMinu valik oli, et ansambel Trühvel mängib kohvikus Sinilill.\nSee oleks töötajate ja külalised lõbustada.\nSamuti meeldib, et võimalus teeb fotograafi tellimist.\n\nMeie firma aastapäeva oliks 10. juunil.\nMillal saab broneerida kohvik Sinilill?\n\n50 inimesed soovib osaleda peol.\nMitte koht on väike saalis?\nKui suur on ettemaks?\nMe tahame korraldada erinevat konkursi.\nSamuti ma tahan teada milliseid teenuseid veel pakkuda.\nKui palju on toitlustuse hinna?\nMis on soodustust?\nMeie töökaaslaseid soovivad ahjuliha ja küpsetav kala valida.\nNad eelistavad tervislikku toitu.\nMa telitan juurvilja liisandeid ning ka puuviljad.\nMa kuulan, et Teil on maitvat kohupiima tortit.\nKirjutage kiiresti.\n\nMa olen oodata hiljemalt 25. maist.\nVõi helistage telefoni ... Lugupeetuga ...     TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Sellel ajal inimesedel on rohkem võimalust.\nNad saavad reisida välismaal.\nVaatab ilis loodus.\nSamuti inimene tuttab kulturi rahvas teise riigi.\nInimesed suhlevad internetis ja soovivad kohtuda.\nTehnika areng suureneb võimalusi.\nPaljudele inimestele eelistab aktiivset puhata.\nNad käivad jõulusaalis ujulas.\nMa eelistan, et minu soovimine on kokkusamutis minu võimalusi.\nMa töötasin palju.\nSuvel puhkuse ajal mulle meeldib sõita reisimist.\nTalvel ma osta kalli piletit korteris, et kuulan muusikat.\nMinu tuju läheb paremaks.\nMa tunnen ennast hästi.\nMulle meeldib kohtuda sugulaseid.\n  Sõnu 347" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151307 (3f149663-2e9f-4b57-9409-ea56d3151801).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Meie firma otsinud ruumis, kus võimaluse on aastapäeva tähistama.\nMeies firmas on 80 inimest.\n\nVastuge palun, kui palju inimest suure saalis on vaja istuda.\nAastapäev toimub 25. juulis.\nÕhtule programmis on: 1. Põhiesi; 2. Lõun; 3. Tantsid.\nKas teil on tantsiplats või ei?\nMe sooviksime pidu algab umbes 18.\n00-18.\n30, aga lõpetanud 21.\n30.\nElumuusik õhtule sooritama.\nKoogist sooviks on hõrnad külmlõunad, salaatud (2-3 tükki), võileivad ja üks sooje roog kalast või lihast.\nVäga tähtis on pidukook.\nKas te valmistate kooki või ei.\nKirjutage palun, kui palju hinnade saali broneerimine, 1 inimest lõuna hinna, ja bronneerimine aeg pidu ees.\nMe ootame vastu 15. juunini.\nVastu saate palun meili ... Teilt tahtsiksime hinnade, roogi pakkumised ja muusika programm.\nLugupetuga firma \"Suvi\" sekretär.\nTEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Meie maalm on väga erilist.\nInimesed sündivad riiklikus peredes ja tänavades, suurudes linnades ja väikudes majades metsades.\nJa esimest päevast me vaatame raskused.\nVäikelaps õppinud vaatamist, istust ja käigust.\nTa õppis tegema üks kord, teine kord ja siis tegeb hästi.\nMe õppime elupikkusel: armastama, sõbrama, nuttima, unistama ja mõtlema.\nMe käime koolis ja igaks päevak valmistame.\nMe töötame ja iga tööpäev annab uus kogemus.\nKui palju meie kogemus, siis raskem ja suurem meie kormus.\nEt ükskord me ei saa vastu, siis otsime raamatuides või teise inimese juures.\nAga üksi inimest ei saa kõik elu läheb.\nMa arvan, et eluraskused kukkuvad meil väga tihti.\nMõnikord me tahame puhkuse.\nSõber võttab vastu minu eluraskused ja tema käsi minu käest on väga tähtis.\n  Sõnu 386" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151309 (de674c51-e3d8-416c-ab71-6a85c30e3dc9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMinu nimi on ... Meie firmas on suur pidu.\nMeil on juba aastapäev.\nMeie firma omanik tahab läbi viia pidulikku õhtusöök.\nTa eakas härras mees ja ta palus mind aidata.\nMeil on väike kollektiv, aga me tahame kutsuda oma pereliikmet.\nJa kokku meil on 31.\n\ninimest.\nKui suur on teie väike saal?\nAga võib olla on vaja suur saal broneerida?\nVeel missugused teil soojed roogid?\nKirjutage, palun, me valime.\nJa missugused hinnad teil on?\nKui me tahaksime veel suupisteid ja küpsetisi on võimalus teenida allahindlust?\nKas alkohol me võtme ise või teil on?\nKui on, kirjutage missugune ja kui palju maksab.\nOleks hea, kui meil oli võimalus kuulata ansambel Trühvel.\nAga me tahame ise laulda.\nKas teil karaoke on?\nJa missugune repertuaar ansamblil?\nMeil on võimalus tellida fotograafi, aga me tahame teada, kas temal kogemusi on?\nVõi ta tavaline mees fottoapparatiga?\nKirjutage, palun?\nJa veel, Tallinn on suur linn, aga meie firma asub Mustamäel.\nEnamik meie firma töötajaid elavad ka Mustamäel.\nKirjutage, kus te asute?\nNeed on meie küsimused.\nMe ootame teie tellimist.\nHead aega!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Siin on õigus.\nIgal inimesel on elus palju eluraskusi.\nNad algavad lasteaias.\nNaiteks lastel on uus mänguasi, aga teistel ei ole.\nMuidugi teised tahavad ka.\nSiin probleemid, lapsed tahavad ka.\nKoolis ka probleemid.\nKoduülesanned, kontrolli tööd, esimene armastus ja on vaja jõuda ja soritada.\nKui eksamit kaks, on vaja parandada.\nSee on ka eluraskused.\nKui sulle meeldib tüdruk klassis, aga sina ei meeldi talle üldse, see on ka suur probleem.\nVeel suured probleemid on pärast kooli.\nKuhu edasi minna?\nSina tahad ülikoolis õppida, aga eksameni punktid on vähem, kui teistel.\nSee on ka suur problem.\nSulle on vaja üks aasta oodata ja rohkem valmistada.\nÜlikoolis ka raskused.\nRaske õppimine, jälle eksam, pärast veel üks jne.\nPärast ülikooli veel raskused, on vaja otsida töö, pärast kus elada, abikaasa, lapsed.\nTerve elu on raskused.\nJa kui inimene läheb edasi, siis ta saab tugevam.\nIga järgmine probleemiga ta kasvab, kannatab ja muidugi saab tugevam.\nMuidugi on võimalus seisa kohtadele ja kaebata elule, näiteks: mida teha edasi?\nMa ei taha mitte midagi teha?\nMul ainult probleemid.\nAga see on nõrk variant.\nOn vaja hakata edasi liikuda.\nÜks kord ei loe, teine kord ei loe, kolmas kord on valmis.\nKõik on suurepärane, lähme edasi.\nKui inimene ei karda raskuseid ja liikub edasi, vaatamata eluraskustele, ta saab tugevam, julgem.\n  Sõnu 535" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151310 (deac61f0-074c-4996-8b19-75f35b6b3c29).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere päevast!\nLeidsin Internetist teie kuulutuse, kus te pakute pidude korraldamise võimalust.\nMeie firma kavatseb aastapäeva tähistamiseks.\nKuulutusest sain teada et kohvikus on nii suur kui ka väike saal.\nMeile soobiks suur saal, sest meie firma töötab 55 inimest ja külalistega koos umbes 110 inimest.\nMe tahame rendida saali 26.\n06.\n2012 kella 17.\n00-24.\n00.\nSoovime tellida õhtu alguses tervitusšampus, seejärel rootsialaua külmi ja sooje roogi (kala- ja lihatoidud).\nJoogist - mahla, valga ja punane veini, valge viin.\nPalun arvestada 200 ml vein inimese kohta, 100 ml valge viini inimese kohta ja 0,5 l mahla inimese kohta.\nOlek tore, kui laual oleks palju puu- ja juurvilju (viinamarja, appelsiinid, õunad j. n. e. ). Õhtu lõpuni sooviksime kohvilaua küpsetisega.\nLisan soovime tellida ansambli Truhvel õhtu lõpuni ja fotograafi kella 17.\n00-20.\n00.\nOotan teist hinnapakkumist kuni 21.\n06.\n2012. a. nimel direktori asetäitja ... Lugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma arvan, et meie võimalused kujundavad meie soove.\nMis annab võimalused ja miks meie soove suurendavad?\n1. Raha.\nInimene teenib palju raha ja tahab palju erinevaid asju: head ja mugavat maja, kallis autot, mugavustega puhkust.\nInimene saab rohkem raha ja rohkem tahab: suurem maja, parem auto, kallim puhkus ja palju raha.\nRaha annab võimlusi.\n2. Vanus.\nTänapäeva noortel on vaba valik ja palju võimalusi: kus õppida, kuhu reisida... Täna, kui Eesti on avatud Euroopa riik, noortel on rohkem võimalusi kui 20 aastat tagasi ja nende soove suurem: vaata maailma, elada rikkas riigis, õppida võõrkeeli.\n3. Elusuhtumine.\nKui inimene mitte midagi ei näe, siis ta ei taha mitte midagi.\n\nAga kui ta teeb esimesed sammud, siis ta juba teeb teise ja kolmanda j. n. e. Ma toon näite.\nMul on kolleeg, kes pärast instituudi tuli kodulinna tagasi, abiellus, sündis lapse, töötas ja ei tulnud linna väljast isegi puhkusel.\nKui me kolleegidega käsime kursustel Tallinnas või Tartus, siis ta ütles: \"Ei, see on väga kaugel!\n\". 3 aastat tagasi ta esimese korda nõutus sõida meiega Otepääl.\n\nSellest ajast ta käib meiega igal pool Eestis, Soomes, Rootsis, autoga, bussiga, laevaga ja tahab rohkem ja rohkem, kaugel ja kaugel.\nKokkuvõte: Soove sõltuvad võimalust ja võimalused määratavad soove.\n  Sõnu 481" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151311 (ced6afe0-e2bb-4a6d-a54f-c0250f21f1c3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetav kohviku Sinililli juhataja, pöördan Teile firma Valgelill`i poolt.\nFirma Valgelilli juhtkond planeerib Juuni kuu lõppul tähistada pidulikult firma 10 aastapäeva ja otsib sellele sobivat kohta.\nMe leidsime internetist teie kuulutuse ja tahaksime täpsustada mitme küsimusi.\nFirma Valgelill`i 10 aasta tähestamine on planeeritud 29 Juunil, reedel, ja me ootame ümbes 60 külalist.\nEsimeseks, kirjutage palun, kas teie kohviku suur saal mahub nii palju inimesi ja kas see saal on võimalik sellel päeval?\nPeo põhiteemaks on valitud Eesti rahva kultuur ja me küsime võimalust tellida Eesti rahva köögi paremad roogi, supisteid ja küpsetisi.\nKirjutage palun kas te pakkusite Eestipärane menü, kui võimalik, esitage näidise menü hinnadega.\n\nMeie peole me tahaksime tellida Eesti tantsumuusikat.\nKirjutage palun, kas ansambel Trühvel mängib Eesti tantsumuusikat ja kui palju maksab ansambli tellimine kogu peole, umbes 3 tundi tööd.\nMe ka soovime tellida teie fotograafi, palun esitage tema näidise-tööd ja hinnad.\nLoodame, et te olete huvitanud selle tellimise kohta ja vastake meie küsimusi varsti.\nAitäh abi eest.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tänapäeva maailm on kiir ja tihti agressiivne, iga päev annab inimestele erinevaid ülesandeid ja probleeme otsustada.\nOn inimesed kes kardavad kui ülesandeid ja probleeme on liga palju, ütlevad et elu on väga raske.\nAga kas see on nii halb kui inimesel on palju eluraskuseid?\nÜhel poolt, eluraskused võtavad palju aega ja energiat, sest vähe aega on perele ja lemmiku harrastustele.\nSee tähendab, et inimene ei ole nii õnnelik, kui tahaks olla.\nKui eluraskuseid on liiga palju, elu tunnub tume ja pime, elu rõõm tunnub ei ole võimalik, inimene on närviline, sõjakas.\n\nSee tihti kahjustab pereelu ja suhteid teise inimestega.\nTeisel poolt, eluraskused annavad inemesele võimalus treenida iseloom, parandada oskusi otsustada probleeme ja olla abivalmis, sõbralik.\nKui inimene on oskus eluraskuseid otsustada, tal on palju sõpru ja pereliikmeid on õnnelikud ka.\n\nLõpeks tahaksin kirjutada, et minu arvates eluraskused teevad inimene tugevaks ja sellepärast õnnelikuks.\nVõib olla ei vaja karda neid probleeme ja ülesandeid, mis elu annab, aga leida võimalus ja energiat otsustada neid?\n  Sõnu 470" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151312 (98f70006-2f92-4597-ade4-0b9c7df45733).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, Olen juba palju aega proovinud firma aastapäeva tähistamiseks leida.\nEile nägin Teie kuulutuse ja mul tekkis huvi.\nMa tahan broneerida suurt saali ja seoses mul on mõned küsimused.\nEsimene ja kõige tähtsam küsimus on, kui palju kohtad on suurte saali?\nMulle sobiks 70-80 kohtad saalis, kus oleks avarad, suurte akendega ja soojad.\nTahaksin ka küsid, milline teile menüü, mis on külmi ja sooje roogi ja joogi?\nMilliseid teile teenuseid küpsetisi?\nMul on sobiks suurt ja ilus torti.\nOluline on ka see, et mängib tantsuk ansambel, sest mul on külalised ja nad armastavad tantsida.\nMul aastapäev on 28. detsembril.\nLoodan, et selle päev oleks suurt saal vaba.\nJa minu viimane küsimus on, kui palju maksab arengi suurte saali ja fotograafi tellimise.\nOlen väga huvitatud sellest pakkumisest ja loodan, et hind mulle sobib.\nOotan teie vastust.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Praegu elu on raske, palju inimesed jaoks.\nVäga tihti inimesed kaostanud töökoht, sest nendele ei ole hea elu.\nNad peavad otsida endale uut tööd.\nPaljud sõidavad tööle välismaal.\nÕpinud võrdkeeled ja täiskvalifikatsial.\nTugevalise inimese teevad kõik, et nende eest elu oli hea.\nNad otsivad erinevad võimalused ja saavad veel tugevaks.\nKõige tähtsam oskus kaotama stressi ja hinna realne elu, teada oma võimalusi.\nTugevam inimesi oli alati otsivad väljaspärast raske situaatsionilist.\n\nOli palju näideks, millal eluraskused teevad inimese tugevaks.\nEi oleks rõõmu ja häda aitab.\nIga inimese sepp oma rõõmu.\nKui inimene on tugev, et ta kasutab kõik oma oskus ja teadmine.\nMa nõus seda arvamus, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\n  Sõnu 393" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151313 (7e247001-491b-4136-bbb9-d2e218c8f164).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa leidsin internetist Teie kuulutuse, et Te pakute pidude korraldamise teenused.\nMeie firmal paar nädala pärast on tähtis aastapäev.\nJa ma arvan, et Teie kohvik sobib meile.\nNagu ma lugesin kuulutust Teie kohvikus on suur saal, me tahaksime broneerida seda.\nMeie firma ei ole nii suur, aga kõik meie töötajad tulevad koos oma perega, sellepärast peol on umbes 100 inimest võib olla vähem.\nHiljem ma ütlen täpselt kui palju inimesi.\nPidu toimub 8. juunil, ma hooldan, et kohvik on vaba selles päevas.\nMa tahan täpsustada, kui palju maksab tellida ansambel Trühvel ja mis muusika nad mängivad.\nMul on küsimus menüüst.\nMa mõtlen, et me tellime külmi ja sooje roogi ja kui peol on lapsed ka tellime küpsetised.\n\nSamuti ma soovin täpsustada, kui palju maksab fotograafi teenused.\nHooldan, et me töötame koos.\nOotan Teie vastust.\nKui te olete nõus meie pakkumisega helistage palun.\nMeie telefon ...     TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Praegu on meie maailmas väga palju stressiallikaid ja mitte iga inimene võib leida oma probleemi lahendamist.\nSee on väga kahju.\nPraegu inimestel on palju eluraskusi.\nMõnedel on väike palk ja nad püüavad teenida rohkem raha, sest neil on pere ja lapsed.\nKa probleemid on noortel praegu on väga kaalis kõrgharidus ja nad ei või minna, kuhu tahavad.\nMõned inimesed, kes ei saa minna eluraskusi üle, minna enesetapu ja see on väga kahju.\nKa need raskused võivad teha nii, et inimene oli lahke ja sõbralik, aga sai agresiivne ja tahab olla kõik aega üksinda.\nAga nii teevad ainult nõrgad inimesed, kes tahavad, et kõik neid töö teevad teised.\nMuidugi mitte kõik inimesed on niisugused.\nPalju inimesi lähevad edasi ja teevad kõik, mis võib.\nNiisugused inimesed saavad tugevaks.\nSee on väga tore.\nMa arvan, et praegu on vähe tugevaid inimesid.\nJa kui on nad ei näita seda, sest praegu on lihtsam olla nõrgad.\nMuidugi eluraskused teevad inimese tugevaks, aga tänapäevas maailmas nad kardavad näita seda, nad kardavad, kui ütelda oma arvamus ühiskond ei saa aru neid ja nad saavad üksinda.\nSeda hirmus ei anda inimestele saada tugevaks.\nKahjuks, sellepärast ei ole nii palju tugevaid inimesi.\n  Sõnu 486" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151314 (28fbc108-c84c-4257-bb6a-13ec44fe8b2c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa leidsin internetist teie firma kuulutuse.\nMinu arvates, Kohvik Sinilill on kõige sobivam koht meie firma aastapäeva tähistamiseks.\nTean, et teie firma pakub palju võimalusi.\nMa tahaksin broneerida suurt saali, sest osalejate arv on üsna suur - 60 inimest.\n\nMõtlen, et parim peo toimumisaeg on 26.\n06.\n2012, aga kui see ei ole võimalik, siis 27.\n06.\n2012 või 28.\n06.\n2012.\nOlen lugenud teie kuulutust, et pakute laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nÖelge mulle palun, kust ma saan leida infot toitlustuse kohta, vaadata menüü ja hinnad.\nKuulutuses oli kirjutatud, et soovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nTahaksin esitada täpsustavaid küsimusi.\nKes on ansambli osalejad ja kui palju maksab nende esinemine?\nTeil on fotograafi tellimise võimalus.\nÖelge mulle, palun, selle võimaluse hinnad ka.\nLoodan, et te vastate minu küsimustele ja me kasutame teie pidude korraldamise võimalust.\nfirma Kelluke juht ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma arutlesin antud teemal \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" ja nüüd mul on erinevad mõtted.\n\nKõigepealt, tahaksin öelda, et see väide on pigem õige, kui vale.\nEsiteks, eluraskused annavad inimesele palju kogemusi.\nKui inimesel on suur elukogemus, ta saab leida otsuseid igast situatsioonist.\nKui inimene tegi mõnel situatsioonil midagi valesti, siis teisel situatsioonil ta seda ei tee.\nUus eluraskus on uus kogemus.\nProbleemid ja raskused annavad inimesele võimalust lahendada neid, otsida uueid otsuseid, suurendada oma teateid.\nUus tekkiv probleem on uus elubarjäär ja on vaja sedaületada.\nKui inimene teeb seda ära, ta saab tugevamaks ja targemaks.\nKogenud inimene, kes leidis väljapääst erinevatest elusituatsioonidest, elab kergesti, alati saab teistele inimestele aidata.\nVastupidi, mõnikord eluraskused teevad inimese ebatugevaks.\nTa mõtleb, et ta ei saa oma probleeme lahendada, ta on kurb ja kõige ebaõnnelik inimene maailmas.\nNiissugusel puhul on vaja, et inimese ümbruses oleksid sellised inimesed, kes abistaksid talle, aitaksid eluraskusi ületada.\nUued probleemid, otsused on eluetappid.\nMinu arvates, nende lahendamine on mõnikord raske, aga alati võimalik.\nKokkuvõtteks, tahaksin öelda, et igal juhul tuleb ei karda eluraskusi.\nMinu seisukohast, inimesi on erinevaid ja ei saa olla ka ühest lähenemist sellele teemale.\n  Sõnu 471" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151316 (56b8c99c-0f91-4bf8-8dbe-13aee93e8ae3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeo Kohvik Sinilill.\nOtsin firma aastapäeva tähistamiseks huvitav kohta ja leidsin internetist teie pakkumine.\nTe pakute pidude korraldamise võimalust ja minu on huvitatud, missugune on suur ja väike saal.\nMeie firmas on nelikümmend inimesed.\nHea oleks, kui laua peal oli külmi ja sooje roogi, ning muidugi suupisteid ja küpsetisi.\nTahaksid teada, missugused teenuseid te soovite ka.\n\nTeie infost on kirjutatud, et mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nTahan infot saada selle ansamblist ja nende kuulutusi.\nMeil oleks hea meel, kui te pakute meie firmas fotograafi tellimise võimalus ja pakute soodustusi.\nMe oleme tõsiselt huvitatud võimalust teiega koos töötada.\nPalun teatada kirjalikus vormis või telefooni teel teie vastutus ja palun kirjutada, missugune teie hinnad, ja missugused võimalused või teenused veel te pakute.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMa olen veendunud, et praegu aja alti inimestel oli erinevat raskusi, ning kõigil need erinevat.\nTahan märkida, et igal inimesel on oma iseloom, sest võib kahte rühma.\nEsimene rühm, see inimesed, kes teevad kõike ise ja lahendavad erinevad probleemid iseseisvalt.\nTeine rühm - nõrgad inimesed, kes ei taha kuhugi teada ja eelistavad alkohooli või narkootikumi tarvida.\nMõnedel inimestel eluraskused teevad neid tugevaks.\nNäitkes, suri ema või raske haigusi tekivad inimestel immuniteet, ja kuidas see läks, siis inimene saab tugevaks.\nSamuti, mõnedel inimestel mitte raha ja tugeva inimeste jaoks see ei ole eluraskused, aga nõrga inimeste jaoks see on probleem.\n\nEluraskused läks rikki nõrgad inimesed, kuna nad eelistavad alkohooli tarvida.\n\nNad ei armasta ise ja isegi loodus.\nMulle tundub, et iga inimene peab olema õpihumiline ja aus.\nKui inimene aus, siis teil on palju sõpru ja kui tekib eluraskusi, siis sõbrad aitavad lahendada seda probleemid.\nSamuti muidugi inimene peab armastada oma elu ja loodus.\nLoodus ja elu pakub inimestele hingamiseks puhast õhku ja vett, aga kui inimestel see on, siis eluraskused mitte tekivad.\nMuidugi mäleta oma sõpru ja nad aitavad teil!\n\n  Sõnu 450" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151318 (32935b27-8b68-4980-a572-3d410e195154).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku esindaja!\nTeie kuulutuse leidsin internetist ja tahan täpsustada infot.\nMina kavatsen minu firma aastapäeva tähistada.\nMul oleks meeltmööda, suurt saali broneerida ja oleks tore, kui võiksime muusikat kuulata.\nTahan tellida saali õhtul (18.00)-(00.00) 21.\n05.\n2012 a. 34 inimeste jäoks.\nSooviksin seal ansaamblit või muusikat kuulata.\n, aga mitte raadiot.\nKas ma võin viia oma CD kaasa?\nMina soovin teie poolt infot saada hinna ja toitluse kohta.\nOlge lahke, räägike, kui palju eurot mina pean maksma.\nKas raha saadetakse posti kaudu?\n\nMissugused sooje roogi te pakkute?\nKas teil on liha või lõhe šašlõkk?\nKas me võime viia alkohooli joogid kaasa või peame kohvikus ostma 34 inimeste jäoks?\n\nRohkem küsimusi mul ei ole, ootan teie vastust.\nMinuga te võite ühendust saada mobiltelefonil ... Kõike head teile!\n    TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n     Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Maailmas on palju erinevaid inimesi, kellel on oma soovid ja võimalused.\nMina olen täiesti nõus selle väitega, et \"mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid\".\nMõned unistavad autot või korterit osta, aga teistel on unistus hästi toituda.\nMis minusse puutub, siis mul on keskmised võimalused ja soovid, sest me ei pea üle hindama meie võimalused ja tahtma midagi grandiootsat.\nMinu meelest, tänapäeval võimalused=raha, see tähendab, kui inimesel ei ole raha, siis tal ei ole võimlusi, ainult soovid.\nAga kui inimesel on palju raha, siis tal on palju võimalusi ja suureid soove.\nArvan, et mõned rikkad inimesed on vendunud, et kõik maailmas ostetakse raha peal, aga mina arvan, et see ei ole nii.\nNäiteks, raha peal ei tohi osta tervis või meeleolu.\nKokkuvõtteks, tahan öelda, et soovid sõltuvad inimeste võimalust ja kui rohkem inimesel on, seda rohkem ta tahab.\nSoovid on alati rohkem, kui ressursid.\n  Sõnu 414" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151319 (c05b5ae5-9bd5-4660-944b-9649dbcbf9fa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupidamine esindaja, Meie firmas on pidu, sünnipäeva meie firma.\nPidu toimub järgmine laupäeval.\n\nMeil on väike firma ja osalejat on 50 inimesi.\nMa lugesin, et te pakute pidude korraldamise võimalust.\nTahan broneerida suur saal, sest minu meeskonna elistab tantsida.\nKas teil on võimalus tantsida?\nTahaks, et laias on sooje roogi, küpsetisi ja karastusjoogid.\nKas te pakute menüü?\nKui teil on võimalus, siis palun saatke mulle meil, kus te pakute menüü.\nMeie meeskonna väga meeldib, et teil on võimalus fotograafi tellida.\nTahan küsida, kui palju see maksab, kui tellida fotograafi?\nTeie kohvik sobib meie firma sest me asume juurde \"Kohvik Sinilill\".\n\nTean, et teil on väga sõbralik meeskond.\nEelmine küsimus, kui palju maksab broneerida suurt saali.\nKas te teete soodustusi, kui arv osalejate on suurt?\n\nOotan teie vastu!\nLugupidamisega müügijuht ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  See on üsna aktuaalne ning tavaline küsimus minu elus ning sellest tasub tõesti mõelda.\nKui ma lõpetasin kooli, ma ei tea kuhu sain astuda.\nMulle jaoks see oli liiga keeruline, sest koolis ma õppisin paha.\nTahtsin astuda ülikoolis tasuta osakonnas.\nKahjuks minu hinneleht ei lubanud mulle astuda tasuta.\nMinu pere toetas mind.\nPraegu ma lõpetan ülikooli ja mul on ainult 5. Mina olen veendunud, et ma sain punane diplomi.\nMulle tundub, et seda raskusi tugevdab mind.\n\nTahan esitada ka vastuargumente.\nIsa lahkus mind ja ema.\nMe väga muretsesime ja lootsime, et isa tuli koju, aga temal on teine naine.\nKahjuks pärast selle situatsiooni ema algas jooma alkohooli.\nMul on vaja toetus, aga isa ei taha rääkida minuga, ema on joodik.\nMina proovisin käia emaga arstil.\nEsmapilgul ta ei joo, kuid see oli vale.\nTõenäoliselt eluraskusi ei teinud ema tugevaks.\nMa ei ole üldse nõus selle väite, sest mul on nii- poolt kui ka vastuargumente.\n\nKaldun arvama, et minu jaoks raskusi tugevdab mind.\nTundub, et pärast minu eluraskusi sõna otseses mõttes pea peale pööras.\n  Sõnu 449" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151402 (f8269489-8a38-497d-b042-30f20c595dc5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugesin internetist kuulutuse, et kohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\nMa pöördun teie poole, et te korraldate minu sünnipäev.\nMa tahaksin broneerida suurt saali, sest mul on palju külastajaid - 35 inimesed.\nMa sooviksin, et menüüs oleks nii liha, kui ka kala roogi.\nSee on väga tähtis, sest mul on külastajad, kes söövad ainult kala.\nSamuti ma tahaksin, et lauale oleks palju puuviljad ja juurviljad, sest mul on inimesed, kes dieti pidavad.\nLastele jaoks ma tahan tellitada jäätis - vaniili koorijäätis šokolaadi tükidega.\nMina ja minu külastajad tegelevad tantsuga, sellepärast et ma sooviksin, et peole oleks ilus, muusika, näiteks veni vals, rumba, samba, tango.\nMa tahaksin esitada täpsustavaid küsimusi.\nKui palju maksab minu jaoks see pidu?\nKas ma saan tellitada peo joksul roogi veel?\nKui palju maksab fotograafi tellida?\nMa ootan teie vastu.\n\nMinu kontaktandmed T ... Lugupidamisega ...     TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus vätega, et mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nKõik inimesed olevad soovid.\n\nNäiteks, reisida, omandada oma maja, korter, moodsalt ja ilusalt riiutada jne.\n\nSee on normaalne, kui on võimalusi aga nimelt, kui on raha.\nMa olen kindel, et kui inimesel on raha, siis ta saab luubada endale matkamas, ilusalt puhata.\nKui mul ei ole raha, see tähendab, et mul ei ole võimalusi.\nSellel juhul mul ei teki soovi, et osta endale uue kleiti.\nMa mõtlen ainult sellest, et osta toitumiste ja maksta korteri ees.\nMa julgen öelda, et nõukogude ajal inimesed ei ole käinud välismaal, sest nendel ei ole võimalusi.\nSee oli seotud dokumentide vormistamisega.\n\nInimesed ei mõtle sellest.\nNad istusi kodus ja vaatas sateid teistest maadest.\n\nAga praegu kõik piirkond on avatud.\nInimestel on võimalus reisida välismaale ja muidugi tekitab soov.\nAga teiselt poolt võib juhtuda nii, et on võimalusi, aga ei ole soov.\nNäiteks, on suurepärane võimalus õppida välismaale, aga ei ole soov.\nMõtlen, et nii inimene väga laisk nagu loom.\nLõpuks tahan öelda, et kõike võimalusi ja soovi sõltub ainult inimesest.\n  Sõnu 462" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151403 (407456d0-6ee0-44a2-8a92-f97e22b010bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, Kohvik Sinilill!\n\nMa sain teada, et te pakute pidude korraldamise võimalust.\nMul on ühe nädala üle sünnipäev ja ma tahaksin kasutada teie pakkumist.\nSamuti ma sooviksin fotograafi tellida.\nMa tahaksin lisada, et osalejate arv on kakskümmend ja sellepärast ma tahaksin broneerida suurt saali.\nMa kaldun arvama, et me alustame tähistada umbes kella viiest päeval ja võib olla kella üheteistkümneni õhtul.\nMa loodan, et teie pakutud valik on tegelikult väga suur.\nSest ma tahaksin näha oma sünnipäevalaul erinevaid roogi.\nJa mis muutub toitusse siis on parem lisada rohkem küpsetisi.\nAga mul on paar täpsustavat küsimust.\nOlge ni lahke, jutustage palun kui palju maksavad fotograafi teenused ja muidugi kust ma võin need saada.\nVeel mind huvitab kas ma võin tuua kaasa oma torti?\nSellega ma lõpetan.\nMul ei ole enam küsimusi.\nNägemist.\nTEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma tahaksin arutleda teemal \"Eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMa olen nõus selle väitega.\nMa kaldun arvama, et inimesele anntake nii palju raskusi, kui ta võib ära elada.\n\nMinu arust, elu on kindlasti triibuline, Öeldakse ju, et kõige soe päike ees on kõige tugev vihm.\nMulle tundub, et raskusi ja probleeme teevad inimese iseloom.\n\nNäiteks, kui inimene alati kohtub ebameelsusi oma teel, ta võib saada sihikindlamaks ja tugevamaks.\nKui inimene alati püüab leida võimalusi raskusi lahendada, siis ta mõtleb, ta arendab, ta saab paremaks.\nAga see suhtub inimesteks kes kindlasti teavad, mida nad tahavad jõuda.\nAga teisest poolest looduslikult nõrk inimene võib liiga vara käed maha panna.\nSellised inimesed liiga vara väsitavad.\nNad ei usu endasse ja raskused ainult teevad keerulisem tema meeleolu.\nNeed ainult katkestavad märgate inimeste olukorda.\nAga ma hindan inimestes oskust erinevates olukorras.\njääda iseendaks.\nVäga meeldib inimestes ausust.\nKui sa ei taha tõttu rääkida on parem vaiki, aga ära valeta!\nÖeldakse ju, et kes valetab, ka varastab.\nJa muidugi iga inimene oma õnne sepp.\nJa mitte kunagi hea inimene ei saa paha probleemi tõttu.\nSõnu 454" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151404 (2753d5d8-1d72-4020-8d8b-4e93a3defbb2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku esindaja, Kirjutan teile et saada teie kohvikust lisainformatsiooni.\nMa otsin meie firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja teie kohviku kuulutus näidis mulle huvitavaks.\nKuna meie peol peab olema väga suur osalejate arv, siis meile on vajalik broneerida suurt saali.\nAastapäev toimub 7. juunil ja ma loodan, et sellel päeval suur saal oleks vabaks.\nKui saal oleks siiski broneeritud sellel kuupäeval, siis on võimalik teiselt päevalt kokku leppida.\nMeie on tähtis ainult seda, et pidu toimub just juuni algusel.\nTeie kohviku kuulutuses on kirjutatud, et te pakute nii külmi kui ka sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\n\nSiis, kuna me soovime broneerida suurt saali kogu õhtuni, ma arvan, et külmeid ja soojaid roogi ja muidugi, küpsetiseid meile küll jätkub.\nSamuti, me soovime kasutada teie teenust Trühvel ansambli juurde.\nSooviksin ka täpsustada, missuguseid toitlustuseid pakub teie kohvik (esitage palun menüü).\nArvan, et hinnast on vajalik kokku leppida ainult pärast toitlustamise valimis, aga üldeiselt esitage palun suure saali broneerist hinnad.\nSellega ma lõpetan.\nLoodan saada teilt kiiresti vajalikult informatsiooni.\nTervitades, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Praegu, meie kaasaegses tehnoloogilise arenenud maailmas, inimestel on vähem eluraskuseid, kui oli varem.\nAga üldiselt neid on liiga palju isegi 21. sajandil.\nPaljude inimeste arvestades, eluraskuseid saaks isegi rohkem, kui oli varem, nad lihtsalt muutusid.\n\nKui varem inimestei ilmusid sellised probleemid, nägu arenemine endale mugava elutingimusi, siis praegu probleem seisab selles, kuidas lihtsalt elada ja olema sellega normaalse inimesena.\nInimkond saaks rohkem vabadusi, mis varem tal oli väga vähe.\nMuidugi, see andis meile palju võimalusi, naiteks, saada edukusi, kuulsusi ja elada luksuslikult praegu on lihtsam, aga sellega ilmus ka kriminaal.\nSiis kaasaegne inimene peab olema tugevamaks, kui varem, et tagastada endale turvalisus ja kaitsta iseenda erinevatest kuritegijatest, kes soovib teineteisele ainult õnnetusi.\nSiis, kui varem inimestel oli rohkem probleemeid, kui praegu, näiteks.\nSiis, kui mõne inimeste arvates, inimkonda elu oli ohtlikum, kui praegu, see, minu arvates, ei ole tõisi, kuna praegu inimestel lihtsalt ei ole absolütse turvalisusi ja nad peavad iseenda kaitsta endale erinevatest ohtlikutest.\nSiis nad peavad olema tugevamaks kui varem.\nSõnu 477" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151406 (46983b97-b16c-4577-a455-4aac45c46712).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMeie firma \"Bonusline\" tahab reserveeritud Teie kohvik.\nMe leidsime kuulutuse alljärgneva internetis.\nMe tahaksime broneerida suurt saali, sest meil olid 21 inimesed.\n\nPidul oleks mängima tantsuks ansambel Trühvel ja fotograaf oleb ka, sest me tahaksime tantsida, laulda ja fotograaferida.\nMa sooviksin saada lisa info, ütelge palun, kui palju maksab teenused ja kui kaua mängib ansambel Trühvel.\n\nSüüast me soovitaksime soojed roogist, näiteks; praetud sealiha, keedatud kartulid.\nKülmest roogist; puuviljad, erinevaid asartimeentid vorstid ja juustud ja mereandeid.\nKui palju maksab külmed ja soojed roogid ühile inimesele?\nKui suur on üks roog.\nSuupisteid ei ole vaja, aga küpsetis me soovime.\nMissuguseid maitseained Teil on?\nSaadate palun, meitele.\nVeel küsimus, Teil kuulutuses, ei kirjuta mis joogid on?\nKas tel on alkoholid, mahlad või erinevaid jookid.\nMeie pidu oli 1 juunil, keel on 17.\n00.\nKui palju maksab tund, kui kaua Teie kohvik avatud.\nSuur aita Teile, me ootame Teid vastu.\nVabandage, ma unustasin küsida Teia kontaktandmeid, kirjutage palun.\nVeel kord, suur aita!\n\nLugupidamisega, firma Bonusline\".\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus väitega, et eluraskused teevad inimese tugevaks, sest see on elukogemus ja kui tekkitud probleemid, inimesed teavad lahendamine.\nNäiteks, tööle kukub ootamatult palk ja sa ei tea mida teha.\nMõned inimesed ainult istuvad ja mõtlevad: mida teha?\n\nAga inimesed kes olid probleemid vastavad: on vaja veel töö!\n\" Eluraskused kippuvad inimesed leida teine välja situatsioonist.\nMul oli kogemus, minu tüttar oli haige, arstid rääkisid see on astma ja on vaja raavida hormoonite aerosoolidega.\n\nMa võtasin enda käes ja haakasin leidma teine variant.\nMa leidsin rahvamedistsinis ja minu tütar on parem.\nSee on eluraskused ja minu jaoks hea kogemus.\nInimesed hakkavad mõtlevad, teevad ja see tõttu tugevdam, mis palju raskusi, seda suuremad on kogemus ja tugevas.\nAga teine inimesed üldse ei ole nõus minuga, sest nad leidsivad erinevaid põhjuseid, näiteks, ei oska, ei taha- parem võtta alkohooli endale ja unustatakse probleemidega.\nInimesed ei taha appi endale eluraskused ei saa lahendada.\nElu teeb mitte tugevam, aga nõrgusam.\n\nMa arvan, et eluraskused teevad meie iseloom tugevdam ja elukogemus suuremad.\n\nTean, et, näiteks, mind eluraskused teeb tugevdam ja ma tean ka, et elus on palju värvi, aga mitte ainult must värv.\nMa ei taha rääkida kõigile inimestega, sest palju inimesi, palju arvamusi.\nSõnu 507" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151407 (615bdb92-b6ee-4826-be06-1d19886eb644).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere kohvik Sinilill Mul on hea meel, et Sa kirjutasid mulle.\nTänapäeval mul on sünnipäev.\nMa tahan kutsuda minu sõbrad ja vanemad, õde.\nMul on vaja broneerida nii suurt saali.\n\nSaalis ma tahan tansida ja mängida oma sopradega.\nMinu vanemad tahavad tellida väga suur tort minu jaoks.\nAga ma tahan ja minu sõbrad tahavad tellida laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSamuti minu õde tahan juua limonaadi.\nVeel minu isa armastab süüa väga palju kommid.\nMinu peo toimub 20. augustil ja tulevad umbes 50 inimest.\nLoomulikult minu ema soovitab mängida tantsuks ansambel Trühvel, sellepärast et ta armastab neid.\nTegelikult fotograafi me tellime hiljuti.\nMa olen täiesti, nõus et see kohvik kõige popularsem maailmas.\nMa jõudsin sellele järeldusele, et mul on vaja liiga palju raha.\nAga ma tahan puhata oma sõpradega väga hästi.\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et Te kirjutasid mulle, kui palju raha mul on vaja maksta.\nKõige head soovides!\n\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen selle väitega täiesti nõus, sest tänapäeval meie maailmas eluraskused teevad inimese väga tugevaks.\nIgaüks valib enda jaoks oma töö, oma haridus.\nInimesel on oma kogemus elu.\nKui inimesel põlvkonnas kõik on korras, sest lapsed mängivad teisega, jalutavad kasvatajaga õues.\nKui tänapäeval täiskasvanud liiga palju õppivad koolis, teevad väga palju kodune ülesanned.\nNendel elus on elusraskused piisavalt.\nMõned õpilased hakkavad saama agresiivseks, aga mõnikord isegi tugevaks.\nMa olen täiesti kindel, et vana inimesed on rohkem tugevaks, sellepärast, et nendel on kõrge elukogemust, nad liiga palju elavad, sageli kohtuvad oma probleemidega ja lahendavad neid.\nElu näitab, et kõik on erinevad inimesed.\nSamuti inimesel alati on erinev probleem.\nKuidas inimesed tulevad tööle, nendel on probleemid, teisega inimestega.\nTöö, see selline koht, kus on alati probleemid.\nAga veel on probleemid perekonnas.\nInimesed jäävad oma lapsi, mõnikord jäävad lapse kodus ja sõidevad teises riigis.\nSee on väga halb.\nAga järel inimesed aru saavad, et teevad väga halb.\nElu õppib meie, kuidas elavad edasi, kus ja millal halb või hästi.\nMa arvan, et eluraskused teevad inimese väga tugevaks.\nKõik inimesed nutavad, kui nendel midagi ei saa.\nNad õppivad, soovitavad teised.\nNad lahendavad oma isiklik arvamus.\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et kõik inimesed tugevad.\nSõnu 497" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151408 (26a43fb9-b728-47e4-b9e9-91b8358ddf77).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\nTere, Sinilill kohviku esindaja!\n\nMa lugesin ajalehest Teie kuulutust, mis väga huvitav mulle, sest ma pean, meie firma aastapäeva korraldama ja leidsin selle jaoks sobivat kohta.\nMulle meeldis, et Teil on võimalus broneerida nii suurt, kui ka väikest saali.\nMeie firmas töötavad ainult 10 inimest ja väga raske leida väike ruume peo tähistamiseks.\n\nPõhiliselt pakkutakse ainult suurt saali.\nSiis mulle väga meeldis, et Teie kohvikus on lai valik erinevaid toite ja me võime valida midagi oma maitsele.\nMe arutasime koos töökaaslastega omavahal, et me tahaksime seda pidu pildistada, ning natuke tantsida, et oleks meil hea tuju ja pärast pidu me võiksime kaua aega meenutada, kui tore me veetsime oma aastapäeva.\nMa tahaksin Teilt küsida mõned küsimused.\nKui palju maksab väikese saali broneerimine?\nKui palju maksab fotograafi tellimine?\nKui palju maksab Trühve ansambli tellimine?\nKus ma võin Teie meenü vaadata?\nMis kellast kellani Te töötate?\nMa tahaksin lisata, et me soovime oma pidu tähistama 10. juunil õhtul.\nOotan Teie vastus.\nLugupidamisega, ...     TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n    Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma osaliselt nõus sellega, et mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nMa olen kindel, et inimesed erinevad ning tema soovid on erinevad ka.\nSuurem osa inimestest, kes on palju võimalusi soovivad enda jaoks väga palju asju ja kui nad saavad selle asja kätte, siis kohe alustavad mõtlema, et oleks hea veel midagi saada.\n\nNäiteks, kui inimesel on oma maja, siis ta alustab mõtlema saunast, uuest autost, aest jne.\nMõned rikkad inimesed ostavad maju välismaal, sojamaades ja sõidavad siia puhkama.\nTeised inimesed kuuluvad oma raha melelahutust või reisimist.\nAga on inimesed, kes tahavad oma lastele anda hea hariduse ja kasutavad raha selle jaoks.\nVaid ma tahaksin öelda, et on väikese sissetulekuga inimesed, kes elavad väga huvitav ja neil on ka palju võimalusi, sest neil on teised soovid, mis ei nõua palju raha.\nMa elan Sillamäel ja meie linnas mõned inimesed armastavad jalutada mööda männimetsa või parki, kasvatada taimeid, puid ja põõsaid oma aias, supelda meres või päevitada.\nMa tutvun inimestega, kes on eesti keele õppimine harrastuseks.\nMe kohtume ja räägime eesti keeles, sest meie linnas ei ole võimalusi eesti keele suhtlemise jaoks.\nLõpuks ma tahaksin rõhutada, et meie võimalused meie kätes.\nKõigepealt me peame mõtlema, mida ma võin täna teha, et meie elu oleks huvitav, ilus ja põnev.\nSõnu 515" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151409 (198dc012-0f97-4c37-b014-a7b77bed9b64).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere lugupeetud kohviku \"Sinilill\" juhataja!\nKirjutan Teile meie firma nimelt.\nMeie firmas töötavad kolmkümmend viis inimest.\n20. mail me tahaksime organiseerida peo meie töötajade jäoks.\nFirma töötab juba viisteist aastat tööturul.\nMe sooviksime tellida suur saali, selle pärast me ootame peole palju külalisi.\nTe pakute laias valikus külme ja sooje rogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSee on väga hea, aga me sooviksime tellida veel alkohooli toodeid.\nKas meil on seda võimalus?\nMe telliksime 5 viis pudelit šampust, kuus pudelit punase veini ja kuus pudelit valge veini, veel me tahaksime näha lauale mineraal vett.\nMe soovime tellida suur pidutorti, kaunitatud sefiiri kreemi, veel me tellime palju juurvilja: õunu, pirni, kirsi, viinamarju ja n. j; külmi roogi: erinevad salatid; sooja roogi: praetud liha, praetud kala ja kartuleid.\nAnsambel \"Trühvel\" on väga huvitav kollektiv ja me sooviksime, et seda kollektiv on olemas meie peole.\nPeo me planeerime 25. mail, kell 19.\n00.\nMe ootame meie peole 30 töötajaid ja 25.\nkülalisi, kokku 55 inimest.\nPalun, kirjutage mulle täpsustatud menüü koos hnnadega.\nOotan teie kirja enne 15.\n05.\n2012.\nLugupidamisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimesed tugevaks.\nMeie igapäevas elus me tihti kohtume erinevate eluraskustega: haigused, töö kaotamised, loodusõnnetused ja n. j. Ma olen taiesti nõus väidega eluraskused teevad inimesed tugevaks.\nMinu abikaasa kaks aastat tagasi töö kaotas.\nTa töötas bussijuhina 20 aastat, aga, bussifirma lõpeb töö ja ta on tööta.\nTa hakkas leidma uut töö ja kohe hakkab töötama taksofirmas.\nSee töö pakub temale sõber.\nTeisel pool, raskused on erinevad.\nKui eluraskused seotud tervisega, need on halvem, aga iga inimene peab olema tugevaks.\nAlati on lootus, et kõik on heaks tulevikus.\nVäga tähtsam, et kõrval on olemas sugulased ja sõbrad.\nTema abi hinnatu.\nMõnikord, ma olen kindel, et see on harva, eluraskused on tugevam kui inimene.\nKahjuks, mul on kogemus, see kohtub meie elus: minu töökaaslanna on surnud.\nTal oli väht.\nTal oli ainult 29 aastat.\nMeie elu on erinev.\nInimestel sõltub elu.\nKui inimene on tervis ja tal on soov elada ilma raskusteta, ta saab elada nii.\nEluraskused tulevad ja lähevad ära, nad teevad inimesed tugevaks.\nKokkuvõttes tahaks kirjutada, et inimest peab olema tugevam, kui eluraskused.\nSõnu 495" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151410 (dce9cdb3-c869-4b4a-84b1-32d42ab5d585).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nLeidsin internetist teie kuulutus ja pöörasin tähelepanu teie teenustele.\nNädala pärast on meie firma aastapäev ja ma soovin seda veeta kohvikus \"Sinilill\".\nPidu toimub 30. mail.\nKõigepealt on vaja suur saal, sest oodakse palju külalisi, ümbes sada viiskümmend inimest.\nKõik need on meie töötajad.\n30 mai on tööpäev sest pidu peab algama õhtul, kell seitse.\nPeol oodakse ainult täiskasvanud inimesed, sest on võimalik alkohoolijookide müük.\nLaul soovitakse karastusjoogid, vein ja tee või kohv.\nPeavad ka olla mitu salatit, kui on võimalik, liha roogid ja külmad roogid.\nMeie töökaslased tihti teevad grilli õues ja ma palun teid anna neile võimas osta grill liha?\nKas see on võimalik või ei?\nTore on ka et te pakute elavmuusikat.\nMeelsasti kuulaksid ansambli \"Trühvel\" teoseid.\nArvan et tantsutu on igav ja ansambel võib aitada meile veeta aja toredat.\nKui on võimalik palun ma mõned konkurseid ja lõbusad mängud veeta.\nKuulutuses on kirjutanud fotograafi tellimise võimalusest.\nSoovin ka töökaslastega koon mõned fotod saada.\nEi ole vaja fotod välja printida.\nPalun küsige fotograafi teha üks disk fotodega.\nSiis on kõik.\nSoovin ka täpsustada ürituse hind.\nKui palju minu tellimus maksab?\nOotan teie vastust.\nAitäh tähelepanu eest.\nLugupeetumisega, ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Iga inimene kohtub oma elus raskustega.\nMe käitume end selles olukorras oma moel.\nKõigepealt, ma arvan, raskuses olukorras proovima erinevad viisid et läbi saada raskustega.\n\nKui inimene üks kord teeb seda edukas siis ta näeb et tal on praegu kõik hästi.\n\nSiin on vaja mäletada missugused raskused olid, kuidas ma saan nendega läbi.\n\nSee on tähtis et et ei korda oma vigu.\nInimene sai kogemus, aga kogemus aitab meile elaga õigesti ja õnnelik.\nInimene peab mäletama et ta on oma elu ehitaja ja kui ta ei tee mitte midagi siis elu muutub raskemaks ja halvaks.\nTeiselt poolt on inimesed, kes ei arvavad end tugevad, neil on käed alla ja nad ei proovi teha midagi.\nPalju neist on töötu, haridusetu, võib olla perekonnatu.\n\nSee toimub kui inimene mõtleb \"Miks se on vaja?\nMa ei ole edukas!\n\" ja nii edasi.\nKahjuks niisugused inimesed on.\nNende vanemad ei õppinud neid raskustega läbi saama ja praegu nad ei oska või ei soovi oma elu paremaks muuta.\nAinult tugev inimene oskab olla tänapäevases elus edukas ja ma täiesti nõus et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nSõnu 517" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151412 (1a169f8b-129a-41d5-be5a-e70b640d0998).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, Lugesin internetist Teie kuulutus.\nMeiel firmal sel kuul on aastapäev.\nSee on suur üritus kus peab olema palju inimesi.\nMe tahame, et see aastapäev oli ilus, lõbus ja huvitav.\nOlime õnnelik kui Te tegite see aastapäev tore.\nMeie firmas töötavad aktiivsed inimesed ja me tahame, et oli tansuks ansambel.\nKa soovime broneerida suur saal.\nMenüüs peab olema külmi ja sooje roogi, palju küpsetisi.\n\nSuupisteid meil ei ole vaja.\nMeie firma tahab tellida fotograafi.\nInimesed tulevad selle peol kell 18.\n00 kuni 21.\n00 ja osalejate arv 60 inimest.\nKõigest peab olema oma istukoht, see on väga oluline, mõnedel inimesel on traumad, aga nad tahavad olla selle peol.\nMul on küsimused: täpsustage palun meil kus te asute, täpne adress ja Teie kohvikus on võimalus tellida takso?\nKui palju maksab see broneerimine ja toitumine?\nVeel tahame küsida kas on soodused.\n\nSaatke palun kava meil aastapäeva.\nOlime õnnelik kui Te vastake varsti.\n\nLugupidamisega, osakonnajuhataja ... 21.\n05.\n12.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Kui midagi juhtub see väite \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" nagu loosung.\nKõik inimesed on erinevad.\nMõned on tugevad, mõnad on nõrgad.\nIga inimene reageerib eluraskuse ka erinev.\nOli üks juht, inimene kaotas töö ja ei tööta umbes aasta.\nTa käis firmades, aga nad ei võtnud teda.\nIga päev ta käis aga tulemus ei olnud.\nTemal ei ole raha, ei ole midagi süüa.\nTa istus ja mõtleb \"Kuidas see võib olla, ma olen hea töötaja, aga nad ei võtnud mind.\n\" Siis ta algas koristada ja koguda metalli, tooks metalliostu ja saaks raha aga see oli vähe, et elada edasi.\nÜks inimene pakkus talle töö, seda töö oli raske, aga tal ei ole võimalus valida.\n\nSee inimene ei oska midagi tööl teha, aga ta vaatas ja õppis mis on vaja teha.\n\nAega mööda see inimene läks veel kord firmas ja teda võtnud normaalse tööle.\n\nAga ta ei unusta selle inimene kes aitas talle raskusel ajal.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et eluraskused on igal inimesel.\nAga on võimalus leida lahendusi.\n\nSee inimesed kes tugevad, saaksid veel tugevaks.\nÄrge pange käed püsti, aega läbi olukord muutub.\nSõnu 479" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151413 (123dd0fb-9ef8-403a-a96f-317f145c10ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere päevast!\nMeie firma \"Gloobus\" tahaks tähistada 15 aastapäev.\nMe leidsime internetist teie kuulutuse ja meil on sobib.\nMe tahaksime broneerida väikest saali ja soovime tellida fotograafi teenuseid.\nOleks hea kui ansambel Trühvel mängib ka.\nMeie firmas töötavad kümme inemest ja me mõtleme et väike saal sobib meie jaoks.\nTahame tellida külmi ja sooje roogi ja mingi diserti.\nDisert võib olla jäätis.\nSamuti me tahaksime täpsustada: Kui palju maksab roogi ühe inimese jaoks?\nKa täpsustage palun, kohviku menüü, sest meie firmas töötavad inimesi, kes ei söö kana ja sealiha.\nSamuti me ei joo alkohoolijoogid ja soovime näha vett ja mingi moorsid.\nlaua peale.\nTäpsustage palun kus Teie kohvik asub ja millal töötab.\nMe tahaksime broneerida saali kolmekümnendal juunil.\nOotame Teie vastust ja täname koostöölt.\nLugupidamisega, firma \"Gloobus\".\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Me tihti mõtleme oma soovidest ja võimalustest.\nOsaliselt ma arvan samuti, mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nInimene on vaja mõtelda edust ja meie soovid sõltuvad võimalustest.\nSünnist ma tahaksime käia edasi ja edasi.\nKui vanemad ei anna võimalusi arendada, sest laps ei taha arendada, käia edasi.\nTa ei näe oma võimalusi, oma otse.\nLasteajas me tahaksime saada esimeseks, paremaks kui meie lastekaslased, samuti koolis järgneva elus.\nMe õppime ja kasvab meie psühholoogilise ja füüsilise võim.\nMe teame mida tahame, samuti me näeme oma kujutisel idealne elupild.\nSellepärast ma arvan kui meie võimalusi muutuvad, sest meie soovid ka muutuvad.\nAga olla nii, kui inimene näeb ainult soovid.\n\nSest ta teeb k õik et teie unistused ja soovid olevad korras, aga tal ei ole võimalused.\nTa ei hinda oma võimalused ja teeb teistega inimestega halba.\nTihti sellisel inimestel on madal enesehing ja mingi kompleksid.\nSee inimesed, kellele ei armasta vanemad.\nKokkuvõttes ma tahaksin lisada, et kui soovid nii võimalused sõltuvad inimese iseloomust.\nKui inimene enesekindel ja armastab elu, sest on koik korras.\nSõnu 445" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151414 (a5802053-1a75-456d-9f55-307c6a8c6e11).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMa otsin firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsin internetist teie kuulutuse.\n\nMul on palju küsimused.\nMa tahan teada, kas juba keegi broneeritakse 15 juunil suurt saali?\nKui suur saal on vaba, ma kirjutan pärast teile vastus: Oodan teie pakute.\nLugupidamisega ... moobil: ... Tere!\nMa rõmsad teie vastusi.\nPraegu ma tean, et teie suur saal on vaba, ja esitakse ma soovin teada, kui palju osalejate arv on võimalik teie suurt saalis?\nMinu firma on pole suur, aga firmas töötavad 53 inimesed.\nKõik on naised.\nMeie firma nime on \"Rada\".\nMe aitab inimestele kodus.\nTeiseks, ma tahan teada kui palju maksab toimuvad õhtu teie kohvikus.\nKui me tellime ansambel ja fotograafi, kas alahinnad on võimalik?\nMa tahaksin broneerida teie kohvikusse suurt saali 15 juunil kell 17.\n00.\nPalun osta meje jaoks suur ja maitsev tort.\n\nPõhiliselt ma loodan, et teil kohvikus töötavad head spetsialistid oma töös.\nOotan teie pakuvad kuni 31 maini.\nLugupidamisega ... moobil ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma veedan, et mida rohkem võimaluse, seda suuremad on soovid.\nSee on täpselt.\nNäiteks, minu lapsepõlves mul on ainult väike nukk ja ma hindasin seda.\nAga praegu minu väike pois iga päev tahad ued mäng.\nVõimalik on plussid rohkemaks võimaluseks: lapsed head õppivad koolis, nad loodavan, et vanemad ostavad midagi hea hinnad.\nLapsed tahavad paremaks eluks.\nSee on tore!\nMõned täiskasvatas palju töötavad, et oleks kõik korras.\nAga miinused sellest küsimuses on ka.\nInimesed muutuvad halvaseks.\nNad oleks pahane, ebaviisakas, kuri jne.\nElmisel nädalal ma kuulasin raadiosaadest.\nSaadejuht räägisib psühholoogisega sellel teemal, ja minu meeldib, et ta ütleb, et iga inimene oma õnne sepp.\nKeegi töötati ja paremini oma elu, aga tihti ebapopulaarne palju töötada.\nPälju õppilased unustavad suppereluks, aga midagi teha selle jaoks.\nAinult unustasid.\nLõppuni lõpuks, ma tahan kirjuda, et on vaja oleks töökas, lahkeks, targeks.\nSõnu 440" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151415 (445546ab-d3d4-49b2-9da7-9f8c5b7e6c3c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMina leidsin Teie kuulutuset internetis.\nMina tean, et Teie kohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\nMina leidan firma, mis pakub pidude korraldamise võimalust.\nMeie firma on aastapäev.\nSee päev on 25 mai.\nMe tahame organiseerime pidu.\nMeie töökollektiv on 15 inimest: naised ja mehed.\nMe töötame koos 5 aastat.\nMe tahame broneerida väikest saali.\nMul on küsimusud: Kus asub Teie kohvik?\nMilline aadress on?\nMina lugesin, et Teie pakute laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSee on väga tore, et Teil on väga suur valik.\nMina lugesin veel, et Teie kohvikus mängib tantsuks ansambel Trühvel.\n\nSee on väga oluline, et meie armastame ansambel Trühvel ja me väga armastame tantsida.\nÜtelge, palun, kui palju maksab ansambli töö?\nMe tahame, et meie pidu on 25 mai, kell on 18.\n00-st kuni 24.\n00-ni.\nMeil sobiks see aeg.\nMeie tahame, et meie pidu on ilus, tore.\nKui palju maksab Teie kohvikus söömine?\nKui palju maksavad liha, salat, joogid.\nMillised retseptid on Teie kohvikus.\nMina loodan, et Teie kokk on asjatundlik inimene.\nVäga tore, et on fotograafi tellimise võimalus.\nKui palju maksab fotograafi töö?\nOotan Teie vastus!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n   Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\nMa arvan, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nNäiteks, praegu Eestis ja maailmas on palju inimesi on haiged.\nSee on suur probleem inimesele ja perele.\nMa ei ole kompetentne inimene haigusis, aga mina tean inimene, kes on väga haige.\nAga ta on väga tugev inimene.\nTa on haige 5 aastat, aga ta on kangelaste.\nMa tean, et väga tähtis meie elus tervis.\nKui inimesel ei ole terve, see on probleem.\nInimene iga päev on haige, ta ei tööta.\nSee on väga raske.\nMa arvan, et minu sõber on tugev inimene, aga tema elus on suured eluraskused.\nTa on väga aktiivne, sõbralik inimene.\nMa tean, et pärilikkus on väga tähtis inimese organismile.\nMinu sõbrale on pärilikkus haigus.\nKui elus on pärilikkus haige, inimene peab olema väga tugev.\nMinu sõber arvab, et väga tähtis tervislik eluviis.\nTa teeb sporti iga päev, jalutab 2 korda päev, väga tähtis, ta arvab, värske õhk ja tervislik toitumine, vähe soola, suhkrut, rohkem vett (umbes 2l päevas), värske puu- ja juurviljat, rohkem viitamine ja mineralaineid.Ta ütles mulle, et väga tähtis aktiivne liikumine (iga päev 30 minutit).\n\nMaailmas ja Eestis praegu on väga palju probleme.\nInimesel ei ole raha, korterit, töid, aga ma arvan väga tähtis on tervis.\nKui inimesel on eluraskused, nad teevad inimese tugevaks.\nSee on õigus.\nMina näen see, kuidas kuulan minu sõber.\nSee inimene on kangelaste!\nMina arvan, et ei ole suured probleemid, väga tähtis, mis ja kuidas me tunane ja teeme, et meie elus olema parim ja ilusam.\nSõnu 581" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151416 (5b4e33c5-2a83-41f4-afe1-a2069e29df91).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Lugupeetud kohviku Sinilill omanik.\nMa olen firma ... juht ja mul on vaja meie firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta.\nEile leidsin ajakirjast \"Linn\" teie kuulutuse ja see pakkus mulle huvi.\nMeie pidu on \"korporatiivi\" formaatis.\nOleks tõesti hästi, kui Te saaksite organiseerida mingisuguseid üritused meie firma töötajate jaoks.\nLisaks, tahan tellida igaühele sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nMeie pidu toimub 20.\n06.\n2012, täpselt kuu aja pärast.\nKülaliste arv on umbes 60-70.\nTekkib küsimus, kas 70 inimest mahub väikesse saali või on ikka vaja broneerida suurt saali.\nSee on väga tähtis, sest meie eelarve on piiratud ja me ei saa kuulutada rohkem raha, kui meile anti.\nTeine väga tõsine küsimus on see, et kas te saate valmistada näiteks 20 kalaroogi ja 50 liharoogi.\nMõned minu firma töötajad ei söö liha üldse.\nEi tahaks, et nende tuju oleks rikkunud seepärast, et laual on ainult lihatooted.\nViimane küsimus on hindade kohta.\n\nAjakirjas ma ei leidnud teie menüüd.\nMa palun teid siis ise kalkulerida hinda (lisades fotograafi ja tantsuansambli) ja saada seda minu e-posti enne 1. 06.\n2012.\nLugupidamisega ....   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nKas see on tõesti nii?\nKas inimese soovid kasvavad koos tema võimalustega?\nKas nimetada seda positiivseks või negatiivseks?\nIgal inimesel on selle kohta oma arvamus ja me ei saa selle eest kedagi kritiseerida, sest igal inimestel on õigus oma arvamusele.\nEsiteks proovime leida positiivseid külge selles väljendis kuidagi seda õigustada, aru saada, kas see on nii, või ei ole.\nIgaüks mäletab lapsena.\nÜtletakse, et lapsele ei ole palju vaja, et ta oleks rõõmus ja lõbus.\nKas te mäletate seda aega, kui jooksesite poodi osta endale mingi nätsu, limonaadi või väikest kooki.\nTeil oli taskus mingi 10-15 krooni ja te olite õnnelikud, teil ei olnud vaja rohkem.\nAeg möödas, te kasvasite üles, leidsite tööd.\nTeil on juba rohkem raha olemas, aga te juba ei taha minna poodi ja osta seda nätsu.\nTe tahate kallid autosid, korterid Tallinna kesklinnas, majad Peipsi järve ääres.\nOn aga inimesed, kes üles kasvates ja raha teenides on õnnelik osta samad asjad, mis need ostsid 10-15 aastat tagasi samast poodist.\nNende soovid ei kasvanud 10-15 aasta möödas, aga võimalusi on ikka rohkem saanud.\nNiisuguseid inimesi on maailmas väga vähe.\n\nLõppuks ütlen, et saavutades rohkem ka soovida rohkem ei ole vale.\nIgal inimesel on õigus elada nii, kui ta ise tahab.\nNendel, kelle soovid ei kasva on just kergem elada, nendel on võimalus vaadata maailma peale teisest vaatenurgast ja see on nende eelis.\nSõnu 551" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151418 (979c13e9-b20a-4dcf-972b-35ead96c6f2f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMeie firma \"Lill\" otsib kohta, kus on võimalus pidu korraldada.\nMina leidsin internetist teie kuulutuse.\nMe tähistame firma aastapäeva.\nNeed on väga tähtsad päevad.\nSoovime väikest saali, sest firma on väike.\nTe pakute roogi, suupisteid ja küpsetisi.\n\nTahaksime roogi ja kupsetisi tellida.\nMeie planeerimine esimesel juunil pidu toimuda.\nFirmas on 30 inimest.\nNeed on väga huvitavad inimesed.\nEt nad puhkavad, soovime Trühvel ansamblit kuulata.\nLoodame, et see on väga lõbusalt ja meil on võimalus tantsida.\nPeo toimumine peab kell 16.\n00 algama.\nKuni 24.\n00 kestab pidu.\nKuulutus on teade, et fotograafi tellimise võimalus on.\nTahaksime tellida seda.\nKirjutage kui palju maksavad ruumi rent, 30 inimesteks toid, Trühvel ansambli mängimine ja pildistamine.\nPalun info saada ... Lugupidamisega ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Täna on palju võimalusi kaasaegsetel noortel.\nKoolidel on palju aineid, kus antakse palju info.\nÕpilased õpivad võõrkeeli, majandusi, kasutavad kaasaegseid vahendeid.\nPärast kooli on võimalus noortel minna edasi õppima või välismaale sõita, et andma tööde kogemusi.\nArvan, et see on väga hästi.\nErialade lai valik annab võimalusi oma tee leidma.\nSõnu 313" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151502 (0bd38c4e-670d-408a-a57c-7992c58031dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere!\nMina otsin firma aastapäeva tähistamiseks soobivat kohta ja leidsin internetist Teie kuulutuse \"Kohvik Sinilill\".\nMa tahan broneerida suur saal, ja tahan teada kui palju inimesi saavad asuvad ruumis.\nMilliseid teil on teenuseid?\nMa soovin broneerida tantsuks ansambel Trühvel.\nKas teil on ainult üks ansambel, või on võimalus valida?\nAlgusel ma soovin vaadata saal, millal ma saan tuli?\nKuulutusest ma loen, et pakumine laias valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetise, ja nüüd tahan teada veel informatsioon.\nMissugune toit on külmis ja soojes roogis?\nKas teil on borš?\nMa väga armastan seda roog, ja tahan, et at olla menüüs.\nMul on väga huvitav kui palju maksab õhtul teies kohvikus, kui ma valin suur saal, valin külmi ja sooje roogi, broneerin tantsuks ansambel Trühvel ja veel ma soovin, et on võimlus fotograafi tellimine.\nMina väga tänan teie ja ootan teie vastust.\nSuur tänu!\nHead aega!\nMinu kontaktid: ...      TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n   Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen nõus, et see väide \"Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid\" on õige.\nTänapäev inimestel on väga palju võimalusi.\nMe saame reisida, õppida, töötada ja tegeda erinevaid asjad.\nKõige tähtis on soovid.\nKui ei ole soovid - ei ole võimalusi.\n\nSellepärast, et on võimalusi on vaja midagi teha.\nKuidas külvad, nõnda lõikad.\n\nAga mõnikord inimestel võib olla väga palju soovid ja väga vähe võimalusi.\n\nNäiteks, inimene tahab õppida kõrgkoolis, aga tal ei ole võimalust, sellepärast see on väga kallis ja on vaja väga hästi õppida koolis, et kõrgkoolis õppida riigieelarvelised kohad.\nTeine näiteks: inimene väga armastab reisida, aga tal on väike palk, ja sest tal ei ole palju võimalusi.\nAga millal inimestel on suur palk ja hea töö, ta väga rõmus, tal on hea meleolu, ta reisib ja tegeb erinevaid asjad.\nSest, et oli võimalusi ärge istuge ühel kohal!\nOn vaja liikuda, on vaja õppida, on vaja töötada.\nKes ees, see mees.\nTänapäev on võimalus tegeda spordiga.\nInimene elab hästi, millal tema keha on terve.\nTerve inimestel on suurem võimalusi.\nTerves kehas terve vaim!\nKui sa tahad, et sul oli palju võimalusi, on vaja õppida, usuma paremas ja tegeleda spordiga.\nSõnu 486" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151503 (900101b2-f9f0-4d33-a81f-91afb708ef4d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, mina olen ... , Alpikanni firma sekretaar.\nMe otsime firma sünnipäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsisime internetist kuulutus, et teie kohvik \"Sinilill\" pakub pidude korraldamise võimalust.\n20. juunil on meie firma sünnipäev ja me vajame suure saali sellise peo jaoks, sellepärast peos tulevad 50 inimesed: see on meie töötaja ja neid abikaasad.\nMe soovime sellised teenused: laias valikus külmi ja sooje roogi, see on kaks salatit, lihaassorti, kalaassorti, singirollid juustuga.\nPeo alguses on vaja pakkuda külastajale sooje roogi, see võib olla \"Prantsuse liha\".\nVeel on vaja mors, mahl ja alkohooli valik laias.\n\nMeie planeerime, et meil pidu algab kell 18.\n00, aga kell 21.\n00 on vaja pakuda desset ja kohv.\nMulle meeldib, et teil mängib ansambel \"Trühvel\", see on väga tore.\nFotograafi me ei tahame, sest et meil on oma fotograaf.\nMa palun teid arvada ja saata mulle jaoks hinnad ja kokku summat.\nAitah teil.\nLugupidamisega, Jelena, \"Alpikanni\" firma sekretaar.\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Mina olen nõus väitega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nKui mina olen väike minu vanemad holitsevad minu jaoks ja mina ei teinud raskuseid.\nPärast kooli mul sündis laps, aga tema isa ei tahaksid elada koos meiega.\nMul oli väga raske, aga see teeb minu tugevaks, sellepärast mina hakkan elada ise ja ei oota abi inimesest.\n\nVeel, näiteks, kui inimene saab invaliidiks.\nTa ei tea kui elada edasi.\nKui ta tahab elad, siis ta mõtleb, et talle on vaja palju jõudu ja see teeb tema tugevaks.\nTa algab füüsilise ülesande tegema.\nTa hakkab suhelda teisega inimestega, kellel on seeled probleemid.\nMa kuulsin, et mõnikord nad leidsid abikaasa endale, ja elasid väga tore.\nMa mõtlen, et kõik inimese käes.\nOn nii vanasõna, et kui probleem ei murdus meid, siis ta teeb meid tugevaks.\nInimestel on vaja olla positiivne ja vaata probleemile teisest poole.\nNäiteks, kui juhtub halb situatsion on vaja istuda ja mõtelda, leia plussid.\nKui teil on sõbrad küsige teilt abi.\nKordan veel kord, et ma olen nõus väitega, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nElu nagu trepp ja igaga probleemiga inimene teeb sammu treppil oma jõudu juurde, tugevdab ennast.\nSõnu 483" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151504 (4298e942-d792-41e7-9667-e03bb5c91f13).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere päevast!\nMe lugesime Teie kuulutust!\nMeie firmas on augustil suur pidu.\nTeie kohvik pakub pidude korraldamise võimalust.\nMe soovime broneerida suurt saali.\nMeie pidu on 25. augustil kella 16.\n00-24.\n00.\nOsalejate arv on umbes 50.\ninimest.\nMe sooviksime järgmisi teenuseid: ansambel, fotograaf, teenindajad, peokorraldajad.\nAlgusel õhtul soovime tervitusšampus puuviljadega ja rootsilaud külmi roogiga: võileivad kalamarjaga, korvikud salatiga.\nSuupisteid on ahjukaartul forelliga ja juurviljadega.\nÕuna ja apelsiini mahlad, punane vein ja viin.\n\nJoogid on üks puudel 4 inimeste kohta.\nAnsambli tööaeg on 18.\n00-24.\n00, fotograafi tööaeg on 16.\n00-18.\n00.\nÕhtu lõpuni sooviksime kohvilaud küpsetisiga.\n\nMeil on küsimus: kas te teete alahinnad?\nVeel me sooviksime saali lilleid kaunistada.\nKas teil on seda võimalust?\nPalume hinnapakkumine teha kuni 15. mai.\n\nOotame vastust!\nLugupidamisega, ... direktori asetäitja tel....   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n\n√ Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n  Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ma olen väitega \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" osaliselt nõus.\nÜhelt pool teevad eluraskused inimese tugevaks.\nElab minu kõrval inimene, kes nagi eluraskused juba lapsena.\nKui ta oli 13. aastat vana, tema ema on suurnud.\nTal oli väike õde.\nTa oli 5. aastat vana.\nIsa oli väga haige.\nNoormees võttis kõik kodutööd ennast: ta valmistas toitu, koristas, kasvatas õde.\nEluraskused tegi tema tugevaks.\nPraegu ta on suurepärane isa ja väga hea mees.\nTeiselt pool, kui eluraskused käivad inimeste kõrval pikk aeg, nii inimene on haige.\nTal voib olla dipressia ja muud haigestumised.\nMajanduskriis, mis on Eestis, nägi, et inimene väga halvasti elada, kui ta nägi eluraskused.\nMa arvan, et väike eluraskused teevad noori tugevaks.\nAga kui inimene ei ole noor, siis eluraskused võivad tema murdelda.\nJa ma arvan ka, et esimene inimene teevad eluraskused tugevaks, aga teine inimene ei tee.\nSee inimene, kes käib eluga jala, ta on tugev.\nLõpuks ma ütlen: \"Ma olen parem poolt väitega, kui vastu\".\nSõnu 428" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151505 (aad98a89-0858-4112-92bb-fe3e0d48fc78).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Tere, eile ma nägin Internetis teie kohviku pakumise kuulutuse.\nSeda kuulutuse mina olin väga huvitatud.\nMina olen ehituse firma juht.\nSellel põhjusel ma tahaks teada ja küsida mõned küsimuseid teie kohvikusse, et korraldada meie firma aastapäev.\nMe soovime korraldada meie firma pidu 24. mail kell 6 õhtul.\nMeil on suur ehitus firma ja samuti ma tahaks kutsuda meie firma partnereid selle aastapäeva tähistamiseks.\nMa soovin kutsuda ümbes 150 inimeseid.\nJa selle pärast ma tahaksin teada kas teie kohvikus on avalad ja suured ruumid, sest meie firmas töötavad väga aktivsed, lõbusad ja rõõmusaid inimesed.\nMilliseid teenuseid te pakkute?\nNäiteks, kas teie kohvikus on inimene, kus korraldab peod, kui peojuht.\nMa tahaks broneerida suurt ruume ja samuti maksab teie peojuhti töö.\n\nMul on tähtis küsimus: missugused külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi te pakkutate?\nMa tahaks teada teie menüü.\nMeie firma lemmik toit on kilpkonna supp ja praetud laisk.\nMissugused magustoid te pakute?\nPalun, võtke seade minuga nii kiire, kui on võimaluse.\nMa ootan sinu vastus.\nP. S. Andke mulle, palun, hinna pakkumised menüü ja saali eest.\nLoodan, meie koostöö eest.\nOÜ Kena juht ... e-mail: ... tel ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n√ Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Ja, ma olen täiesti õigus sellega väitega.\nMa mõtlen samuti, et rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nMeie elus olid seda näidiseid.\nKui ma tahaks, näiteks, välismaale sõida, sest ma armastan reisida.\nMul oli vaba aeg, aga ei oli võimalusu raha võtta.\nAga rikkase inimese on võimalus välismaale sõita, sest tal on palju raha, ja sellepärast suuremad soovid mõned teised riigid näha.\nVeel näidis, kui inimese ei meeldi elumugavused, siis ei saa teha midagi, sest raha ja võimalusi ei ole.\nAga kui on, siis ma saan valida kuidas vahetada minu elumugavused.\nVõib olen just remoonti teha või kolin teisel elukohal, näiteks oma maja.\nMulle meeldib sõprade suhelda ja meie sõprade \"party\" korraldada.\nAga ei ole võimaluse kõikjal seda teda, ei ole jatku aega, raha ja ruume.\nAga kui on võimalus, sest ma saan maksta raha ja minu peo korraldab erisise firma.\nJa sellepärast ma mõtlen, et meie võimalusi ja soovitusi sõltuvad ainult raha est.\n\nMulle meeldib alati vaadata mainekam ja rikkas inimene, kes kannab Gucci või Dolce Gabbana firmariided seljas või jalas ja suurepärase lõhna ja parfüüme.\n\nTahaks palju raha!\n!\n!\nJ Sõnu 514" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151506 (c49879d4-4636-4040-84cc-b87714446436).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Ma kirjutan teile, et tahan broneerida suur saali oma firma aastapäeva tähistamiseks.\nMulle tundub, et Kohvik Sinilill on kõige sobiv koht.\nMa tahan broneerida kõige suur saali kohvikus, ka tahan tellida ansembel Trühvel ja muidugi fotograafi.\nTahan öelda, et minu firma tahab palju erinevaid küpsetisi, suupisteid ja muidugi suure valiku erinevaid külme roogid.\nPeo algab kell 18.\n00 kuni 23.\n00 umbes.\n\nKokkuvõttes, tahan täpsustada, missugune hind võib olla?\nKui palju ja misugune toit te pakute kohvikus?\nMissugune koht te võte pakute meile?\nHea soovitusega!\n  TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tänapäeval elu on väga raske iga inimesele.\nKõigel on oma probleemid, milliseid on suured ja tähtsamad, aga milliseid on väiksed.\nMinu meelest see on fakt, et eluraskused teevad inimese tugevaks.\nKõik probleemid, ebamugavused elus ja töötus teevad meie elu ebahuvitav ja raske.\nMa arvan, et kui inimene ei vaata sellele tahan elada ja käia edasi, see on suur progrees.\nSiiski see teeb meie tugevaks.\nSõnu 293" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151507 (fae5fc1f-ebd6-4784-b92c-dbb0d41bbbc8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE   Kujutage ette, et otsite firma aastapäeva tähistamiseks sobivat kohta ja leidsite internetist alljärgneva kuulutuse.\nKohvik Sinilill pakub pidude korraldamise võimalust.\n\nBroneerida saab nii suurt kui ka väikest saali.\nPakume laia valikus külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi.\nSoovi korral mängib tantsuks ansambel Trühvel.\nFotograafi tellimise võimalus.\nInfo@sinilill.\nee Kirjutage kohviku esindajale meil, milles -          - teatage, millise peo jaoks ruume vajate ja milliseid teenuseid soovite; -          - teatage peo toimumisaeg ja osalejate arv; -          - esitage täpsustavaid küsimusi hinna, toitlustuse jms kohta.\nTeksti nõutav pikkus on 140 sõna.\n  Järelepärimine.\nSoovin teada Teie firma pakutavate teenuste kohta.\nMa olen ... osakonnajuhataja.\nMeie firma kavatseb organiseerida aastapäeva pidulikku õhtut.\nMeie kollektiivis töötab 48 inimest, nimelt 20 naist ja 28 meest.\nMe eelistaksime tähistada seda tähtpäeva Sinilill kohvikus, sest Te pakute nii suurt, kui ka väikest saali.\n\nNeed sobiv meile väga hästi.\nTahaksime broneerida kaks saali, kui see on võimalik.\nMeid huvitab pakutavate külmi ja sooje roogi, suupisteid ja küpsetisi hinnad.\nOn soov, et peo ajal esineb laval ansambel Trühvel.\nMeie kollektiiv on väga musikaalne ja selle ansambli esinemine võiks olla üllatuseks.\nTahaksin lisata, et aastapäev toimub 21. mail käesoleva aastal.\nMeil ei ole nii palju aega ja seepärast palume Teid teatada selle nädala jooksul järgmist infot: - broneerimise erinevate saali hinnad.\n\n- külmi ja sooje roogi, suupiste ja küpsetise hinnad - fotograafi tellimise võimalus Ootame Teie vastust.\n\nEtte tänades.\n14.\n06.\n2012 ... osakonnajuhataja e-mail: ... tel ...   TEINE ÜLESANNE Lugege väiteid.\nValige neist üks ja tehke valitud väite ees olevasse ruutu märge √. Arutlege antud teemal.\nEsitage nii poolt- kui ka vastuargumente.\nTehke oma seisukohast kokkuvõte.\n√  Eluraskused teevad inimese tugevaks.\n\n    Mida rohkem võimalusi, seda suuremad on soovid.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Enne kui hakata lahti kirjutama väidet \"Eluraskused teevad inimese tugevaks\" tahaksin jutustada ühe loo.\nSee on tõetruu lugu ja on toimunud minu lähedase naisega.\nKõik algusel möödus väga hästi - suurepärane abielumine, hea töökoht, vaimukad elutingimused, kaks andekat last.\nVõib oli rõõmmutada tema eest.\nTa oli tõeline edukas naine.\nAlati kadestasin natuke talle salajasti.\nÄkki toimus õnnestust.\n\nMees läks ära teisesse naisse.\nPärast oli lahutamine.\nTol ajal toimus firma likvideerimist, kus ta töötas ja järelikult teda koondati.\nNeed olid katastroof.\nAga ta ei saanud alla anda, suhtus sellele nagu ebaõnnelike kogemusse ja ei võtnud südamesse lähedalt.\nJulge naine muutus energiliseks, aktiivsemaks ja sihikindlaks.\nPraegu tal on õnnelik elu.\nTa avas oma firma, aitas lapsi ja tunneb end väga hästi.\nMa olen kindel, et tema iseloomuomadused, töökogemus, lai tutvusringkond võimaldasid anda oma panuse tema elu käigusse.\nMõned inimesed arvavad, et eluraskused muutuvad neid nõrgaks.\nAga need on inimesed, kes on laisad, ebapüüdlikud, algatusvõimetud.\nNad ei taha minna oma unistuse poole, ei moodusta oma edutreppi ja ei viitsi midagi teha.\nAga see on nende asi.\nKokkuvõtteks võiksin öelda, et ei vaja karta eluraskusi, neid tuleb üle elada, on tarvis koguda mõtteid ja elada edasi, vaatamata mitte midagi!\nSõnu 486" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0973607 (e273530f-580a-4d72-8129-196644ddaf13).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Kujutage ette, et leidsite internetist alljärgneva koolituspakkumise:   PERSONALI ARENDUSKESKUS Tallinn, Rävala pst 8 Konfliktid ettevõttes ja nende lahendused 7.-8. juuni 2010 Teemad: -Konfliktide tekkimine -Erinevad suhtlemisstiilid -Oskus mõista teisi Registreerumine: alates 31. maist info@personal.\nee Kahele ja enamale osavõtjale hinnasoodustus - 10%.\n\n  Te soovite sellele koolitusele minna koos kolleegiga.\nKirjutage talle meil, milles -          - tutvustage lühidalt koolitust; -          - tehke ettepanek koolitusel osaleda; -          - selgitage, miks on koolitusel osalemine teie tööks vajalik.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 140 sõna.\n  Tere, kallis kolleeg!\n\nKuidas käsi käeb?\nMis uudist?\nMul on kõik tore, varsti meil on puhkus ja mina mõtlen, et oleks hea kasulikuga vaheaega veeta.\nMul on tema jaoks suurepärane ettepanek!\nMina kuulsin, et juunis toimub koolitus \"Konfliktid ettevõttes ja nende lahendused\".\nArvan, et see on väga kasulik ja huvitav üüritus.\nSee koolitus toimub 7.-8. juuni ja seal on ka erinevad teemad.\nNeed on: konfliktide tekkimine; erinevad suhtlemisstiilid ja oskus mõista teisi.\nMinu arvates, see koolitus aitab meid teisel pool inimestega suhelda ja meie tööks sel on väga oluline.\nLoodan, et sina tahaksid seda koolitust külastada.\nJuhul, kui sina sooviksid koolitusel osaleda, siis on vaja mulle räägida sellest.\nAlates 31. maist on ka üldregistreerumine.\nKui me läheme koos sellel koolitusel, siis meil on ka 10% hinnasoodustus.\nAga meie jaoks see on väga tore!\nOotan sinu vastust!\n\nSinu kolleeg ... TEINE ÜLESANNE   Tutvuge Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringu \"Elanike hinnang arstiabile ja tervisele 2009\" tulemustega.\n Kust sooviksite saada infot haiguste ennetamise ja tervise kohta?\n(Võite valida mitu vastust.) Vastanuid kokku 1500                                                                                   % Televisioonist ja raadiost                                            34 Internetist (otsingumootor)                                         31 Ajalehtedest ja ajakirjadest                                        28 Perearstilt saadavatest brošüüridest                            20 Haiglast saadavatest brošüüridest                               7 Haigekassa / Sotsiaalministeeriumi kodulehelt             4 http://www.\nsm.\nee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Uuringud_ja_analuusid/Patsiendi_rahulolu_uuring_2009.\npdf Koostage tekst, milles -          - tehke küsitluse tulemustest kokkuvõte; -          - arutlege, miks eelistatakse tervishoiu kohta infot saada meediast; -          - kirjutage, kust leiate ise tervishoidu puudutavat infot.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Kahe tuhande üheksandal aastal Haigekassa ja Sotsiaalministeerium korraldatud uuring \"Elanike hinnang arstiabile ja tervisele 2009\".\nSelles uuringus küsitakse 1500 inimest.\nNad vastasid küsimusele \"Kust sooviksite saada infot haiguste ennetamise ja tervise kohta?\nKõikidel inimestel oli ka võimalus mitu vastust vaalida.\nKõige poppulaarne vastus oli \"televisioonist ja raadiost\".\nNiimodi vastasid 34% inimest.\nSee sõltub sellest, et väga palju inimesi omas praeguses elus eelistavad tellerit vaadata ja raadiot kuulada.\nTänapäeval on palju infot inimene saab meediast.\nMina ka arvan, et see võimalus on mugav ja sobib mulle.\n\nInimesed ei taha saada infot Haigekaasast või Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.\n\nAinult 4% inimest arvavad, et see on mugav ja soobiv.\nTeisel pool see on õige, esimesel käel infot saada.\nPalju inimesi eelistasid saada infot internetist.\n\nMinu arvates, see on lihtne ja mugav, kui sul ei ole palju aega midagi leida.\n\nNiimodi arvavad umbes 500 inimest.\nIgal uuel aastal on vähem inimesi eelistavad ajalehti ja ajakirju.\nPraegu ei ole palju ajalehti ja seepärast inimesed valivad meediat ja internet.\nEi ole populaarne ka need vastuseid: perearstilt saadavatest brošüüridest (20%) ja haiglast saadavatest brošüüridest (7%).\nMina leian infot internetis või meedias.\nSee on mugav, ruutu ja lihtne.\nSee oli huvitav uuring ja kasulik Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi jaoks.\nSõnu 517" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0973608 (c1797730-276e-4505-a6ba-8531a2aa5ac6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Kujutage ette, et leidsite internetist alljärgneva koolituspakkumise:   PERSONALI ARENDUSKESKUS Tallinn, Rävala pst 8 Konfliktid ettevõttes ja nende lahendused 7.-8. juuni 2010 Teemad: -Konfliktide tekkimine -Erinevad suhtlemisstiilid -Oskus mõista teisi Registreerumine: alates 31. maist info@personal.\nee Kahele ja enamale osavõtjale hinnasoodustus - 10%.\n\n  Te soovite sellele koolitusele minna koos kolleegiga.\nKirjutage talle meil, milles -          - tutvustage lühidalt koolitust; -          - tehke ettepanek koolitusel osaleda; -          - selgitage, miks on koolitusel osalemine teie tööks vajalik.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 140 sõna.\n  Tere Triin.\nTüllitab sind ... jälle J. Aga mina leidsin huvitat infot internetist.\nPersonal arenduskeskus korraldab koolitus teemal: Konfliktid ettevõttes ja nende lahendused\" (toimub 7.-8. juuni 2010).\nMis teemad nad veel pakkuvad.\nEsimene on \"Konfliktide tekkimine\".\nTead, me töötame juba nii palju aega koos, ja muidugi me olemegi head koleegid.\nAga mõnikord ei saagi kontakti leija.\nArä muretse.\nSee on minu südi L. Aga mina mõtlen, et asi ei olegi kelles minu polt.\nTeine teema on: \"Erinevad suhtlemisstiilid!\n\". Kui ma lugesin, sain aru.\nNad on täiesti erinevad!\nMe töötame Tallinna Lastekodus ja saame aru, et kõik lapsed on erinevad.\nAga lähme koolituse ja võib olla saame teada J Miks?\nJärgmine on: \"Oskus mõista teisi\".\nMulle see koolitus täpselt vaja.\nMina tõesti tihti ei taha kulata mida arvavad teist.\nMina pakkun osaleda.\nVõib olla Kaire ka saab tulla?\nAnna mulle teada, kui ta on nõus.\nMe töötame inimestega ja peame terve elu õppima.\nSeeks on koolitusel osalemine meie tööks vajalik.\nNendele registrerumine alates 31. maist info@personal.\nee.\n\nKahele ja enamale osavõtjale hinnasoodustus - 10%.\nLugupidamisega ...   TEINE ÜLESANNE   Tutvuge Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringu \"Elanike hinnang arstiabile ja tervisele 2009\" tulemustega.\n Kust sooviksite saada infot haiguste ennetamise ja tervise kohta?\n(Võite valida mitu vastust.) Vastanuid kokku 1500                                                                                   % Televisioonist ja raadiost                                             34 Internetist (otsingumootor)                                          31 Ajalehtedest ja ajakirjadest                                         28 Perearstilt saadavatest brošüüridest                             20 Haiglast saadavatest brošüüridest                                7 Haigekassa / Sotsiaalministeeriumi kodulehelt              4 http://www.\nsm.\nee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Uuringud_ja_analuusid/Patsiendi_rahulolu_uuring_2009.\npdf Koostage tekst, milles -          - tehke küsitluse tulemustest kokkuvõte; -          - arutlege, miks eelistatakse tervishoiu kohta infot saada meediast; -          - kirjutage, kust leiate ise tervishoidu puudutavat infot.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Haigekaassa ja Sotsiaalministeerium tegi uritus teemal: \"Elanike hinnang arstiabile ja tervisele 2009\".\n34% vastanuid soovivad infot saada televisioonist ja raadost.\nMuidugi kõige rohkem inimesest võtavad infod telekas ja radiost.\nUmbes sama sugune ose 31% internetist.\nJah, muidugi kõik kasutavad internet.\nMul on niisugune tunne, et varsti koerad hakkavad kasutama.\nAga minu meelest väga mugav oma tervist otsida infot internetist.\nSelle pärast saame erinevaid alikkad vadata.\nEelistatakse tervishoiukohta infot saada meediast.\nAga miks?\nVõib olla selle pärast, et need allikad kaugel ja ei ole vaja pinges olla ja mõelda kas ma olen terves või ei?\n\n28% ja 20% saavad infot ajakirjadest ja brošüüridest.\nÜhesõnaga ilusat paberist.\nSee on reklaam, aga reklaamist võib ka infot saada.\nJa ainult 4% vastanuid Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.\nHuvitav, mina ka ei näe see koduleht.\nJah, www.\nneti.\nee ta on olemas, selle pärast see on riigi asutus.\nEi tea.\nVõib olla inimene kardab.\nKui inimene terve, ta ei taha haiglasse minna.\nAga kui ta on haige ka ei taha.\nMinu peas Sotsiaalministeerium on nagu haigla.\nVäga hea et ta on.\nAga mina ei soovi temaga tihti suhkelda.\nMina ise tihti leian infot sõbradest, inimest.\nMuidugi arstid targad, aga lihtsalt haiglasse ei taha minna.\nLõppuks tahan ööelda, et väga hea et riik huvitab mis mure tavalisel inemestel on.\nSõnu 559" }, { "title": "ENE MIHKELSON KATKUHAUD (95a77f51-2f67-4356-8f24-74b822f7e60f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "ENE MIHKELSON: KATKUHAUD   Katkuhaud on eesti luuletaja Ene Mihkelsoni kõige uuem romaan, ilmunud 2007.\nSee on ilusasti kirjutatud, aga natuke kurvameelne jutustus.\nRomaanis ei ole selget, kronoloogilist süžeed, vaid mõtted hüplevad siia-sinna.\nJutustuse alus kujutatakse, mida juhtus Tallinnas 2007 aasta kevadel, kui Pronkssõdur-kuju äratas suuri tunteid nii eesti nagu vene rahva hulgas.\nKujutus on kirjutatud väga ilusasti, see on juba objektiivne, sest Mihkelson käsitleb konflikti mõlemate poolte perspektiivist.\nÜlepea kirjutab Mihkelson rohkelt Eesti ajaloost, eriti Nõukogude ajast ning rahva kaheks jagamisest.\nSellepärast on kasu, kui lugeja tunneb Eesti ajalugu.\n            Mihkelson kasutab väga palju tagasivaateid, kui ta jutustab romaani tegevust.\nPärast Pronkssõduri juhtumi hakkab peategelane vesta omast elust: kui ta oli paari aasta jooksul sõitnud risti ja põiki vaatamas kõiki neid paiku, kus oli elanud.\n\"Ma uurisin iga tuttavad küngast, teerada, puud ja maja — paljudesse neist sain ka sisse —, rääkisin tuttavate ja võõraste inimestega, kes seal elasid nüüd, elasid enne või olid siiani ühe koha peal püsinud kogu vahepealse aja.\n\"             Minu arvetes on vestja romaani peategelane.\n\nTemast ei jutustata palju, teoses ei lausuta isegi tema nime.\nMidagi ilmneb tekstist, ja lugeja võib teha järeldust sellest, mida ei lausuta.\nVestja on tõenäoliselt naine, võib-olla keskealine.\nKui ta oli väike, tema vanemad jätsid tema maha ja üks sugulane, Kaata nimi, hakkas temast hooldada, aga pani tema siiski internaatkooli.\nRomaani esimese poole kõige olulisem asi on vestja külastus Kaata juurde, kus peategelane saab šokki: Kaata on halvas vormis, \"---kui holokausti filmides nähtud vang---\" ega Kaata oma poeg jõua ema kunagi abistada.\n\n \"---kui ma nägin, et Kaata suur kahekordne maja seisis kui tondiloss ammu ülekasvanud okstega ja õunu täis puude keskel, --- mõistsin, et midagi on totaalselt valesti.\n\" Vestja jutustab elust Kaata ja tema lastega, kuidas se ei igal ajal olnud kerge.\nAga kogu sõit on tagasivaade, sest teose alus öeldi, et Kaata on juba surnud.\n\n            Mihkelsoni keel on väga ilus, kirjeldav ja kõlarikas, seda on meeldiv lugeda.\nTekstis kasutatakse ohtralt adjektiive ning võrdlusi (\"üleväärseks paisutatud mälutunne nagu pärm ja rosinad kõrbenud koorikuga leivas sees\") ja juba visuaalseid vahendeid (kapiteeli, sulge, mõttekriipse).\nTekst ei väljenda ümbrust, vaid tegelaste sisemist maailma, nende emotsioone.\nTeoses on rohkelt dialoogi, mida oli päris kerge lugeda.\nMinu arvates on Mihkelsoni stiil paiguti juba irooniline, see ilmneb viiest, mil kirjanik kujutab muu seas eestlaste suhtumist venelasi vastu.\n\"Kas meid tapeti liiga vähe, küsin ma endalt, kas meid ei tapetud piisavalt, kordan küsimust veel kord---\".\n\"Seadustel nagu juustul on teatavasti augud sees.\nNende märkamiseks on vaja silma.\nAugulisus on kvaliteetse juustu tunnus.\n\" \"Lõvi ja lammas söövad kõrvuti rohtu.\nNeil ei ole kavatsustki teineteist murda.\n\"             Katkuhaud oli esimene pikk eestikeelne tekst, mida olen lugenud.\nAlguses oli raske saada aru, sest Mihkelson kirjutab väga pikki lauseid, ja tihti lüürilist keelt.\nVõõraid sõnu oli palju, aga leidsin need küll sõnaraamatust." }, { "title": "Essee (0283ae88-743e-429b-ab4e-af53edaeb04c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\n\"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Peas kohe tekkib vastus \"Kõik... Kõik teeb eestlastest laulurahva!\n\" Kujutan ette, et elan Eestis kolmsada või nelisada aastat tagasi.\n\nElan külas.\nVaadake selle maja aknasse - seal noor ema laulab oma pisikesele laulu.\nLaul on tasa, ilus, tuleb ema südast.\nVaatame järgmise maja akna - kaks neiut koovad midagi, ja nad laulavad ka.\nAga jõe ääres seisab naine kahe lastega.\nJuba jõe keskel istub paadis tema mees, kes on sõjaväelane.\nTeda kutsuti sõjale.\nNaine jõe ääres nuttab ja laulab oma kurva laulu.\nTol ajal inimesed (praktiliselt, ainult naised) alati laulsid: kui nad töötasid, kui last kiigutasid ja n. e. Jalutame edasi ajas.\nUus aeg, 19. sajand.\nLähme kiriku ringi.\nMida me kuulame seest?\nNeed on uueaja laulud - vaimlikud laulud.\nNendel lauludel on teadav autor.\nNeed laulud on välja kujunenud Euroopa muusika eelkõige Saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul.\nUuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus - laululehed ja salmialbumid levisid trükitult, aga laulikuid ja salmikuid kirjutati ümber ka käsitsi.\nIlus aeg, mulle meeldib siin elada.\nAga tuli aeg minna edasi - vajutame nuppu ja... 1869 aasta, Tartu.\nTäna siin toimub muusikaline suursündmus - esimene ülemaaline laulupidu (sain teada, et osalevad 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijaga).\nSain aru üht olulist asja - see ei ole lihtsalt lauluüritus, see on rahvuslike ärkamise märk!\nJärgmised seitse üldlaulupidu (eestlased võitlesid oma tunnustamise eest) korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus, loa saamine osutus aeganõudvalt keerukaks.\nJa soovijate esinema hulk kasvas väga kiiresti.\nVajutame nuppu!\nMe asume Tallinna Lauluväljakul!\nPraegu siin on 1928 aasta.\nTäna toimub laulupidu, mis varem toimus Tartus.\nOotame veel aega... ja oleme 70-ndates aastates.\nIlmuvad folk - ansamblid.\nNende liiged leiavad arhiivist regivärsilisi rahvalaule.\nPaljud muusikut on huvitatud - esitamine regivärsilist rahvalaulu, see on midagi uus, aga kõige vanem stiil.\nKõige rohkem olid huvitatud noored.\nTänapäeval meil on väga palju folkrühme.\nKõigepealt saartel ja Lääne-Eestis me väga tihti saame kuulda vanu rahvalaule.\nMis siis teeb eestlastest laulurahva?\nKõik teeb eestlastest laulurahva!" }, { "title": "Essee (04382bf1-b818-4e89-b9df-5706df10134d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kus olen käinud ja mida olen näinud.\n\nMõeldes enda minevikust, meenutan lõbusat lapsepõlve, spordilaagreid, maalesõide, toredaid suvesid suvilas.\nMinu arust, kõige tähtsam minu jaoks oli tol ajal spordikarjäär.\nVõistlustantsule ma pühendasin 8 aastat.\n\nPeaaegu igal nädalavahetusel olid võistlused, mis toimusid mitte ainult erinevates Eesti linnades, vaid ka välismaal.\nKahjuks, rohkem aega veetsin ma spordisaalis, mitte linnas jalutamas, kuid üks sõit jäi mulle meelde igaveseks.\n\nSee oli rahvusvaheline võistlus Tšehhis.\nMeil oli tellitud ekskursioon.\nEriti on meelde jäänud öine Praha sild, mis oli imekaunis.\nOli tunne nagu tuhat hõbedaid tähti särasid mustal taustal.\nTantsuklubiga olin ma ka teistes riikides: Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Soomes.\n\nNagu iga koolis, meie gümnaasiumis korraldati erinevaid reise.\nKõige huvitavamad olid reisid Peterburi ja Riiasse.\nTänu ühele minu ema sõbrale, ma sain külastada Ermitaaži kuldruumi, kus olid eksponeeritud Venemaa tsaari perekonna kuldehed, kuldnõud j. n. e. Väga raske on saada luba, et neid aardeid vaadata, kuid ema sõber sai selle ja näitas mulle, kuidas elas Venemaa eliit.\nRiias aga kõige meeldivam oli Lido restorani külastamine.\nArvan, et pole ühtegi inimest, kellele ei meeldinud seal süüa ja aega veeta.\n\nTahaks jutustada ka kohtadest, kus ma olin oma perekonnaga.\nMinu isa on pärit Ukrainast.\nSeepärast igal suvel me sõidame autoga läbi Läti, Leedu ja Poola Ukrainasse.\nUkrainlased on väga lahked inimesed, kes armastavad oma maad.\nEesti elu erineb Ukraina elust.\nMõnikord on selline tunne, et ma olen teisel planeedil, kus on omad reeglid ja kombed, kuid ma olen väga õnnelik, et mind alati oodatakse ja armastatakse seal.\nOlen kindel, et tulevikus ma külastan veel palju riike ja tutvun teiste inimeste elustiiliga ja kultuuriga." }, { "title": "Essee (14ac3453-a26c-41d6-ab4b-4fcb9055e2c9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nLaulmine on niisugune tegevus, mis aitab väljendada esteetiliselt ja emotsionaalselt.\nInimesed laulavad üksi, kahekesi, kooris - kuidas neile meeldib.\nLaulmine võib tõsta tuju, kui inimene igatseb, teeb kodutöö, on üksi kodus.\nEestlastele ka meeldis ja meeldib laulda, ning see paljudel hästi õnnestub ja ilusasti.\n\nJuba vanal ajal eestlased lauldi ja rahvalauludes kajastab rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.\nEnam kui tuhat aastat tagisi on kujunenud regivärsiline eestimaine rahvalaul.\nRegilaule lauldi enamasti naised, näiteks lastega tegeledes, käsitöö tehes, kodutöö tegeledes.\nSeda laulu lauldakse ilma muusika instrumentideta.\nRegilaulus reas kõik sõnad algavad ühe tähega või lõpetavad ühe samasuguse sõnaga.\n19. sajandil tekkis uus riimiline rahvalaul, kus read lõpetatakse riimiga.\nRiimilised rahvalaulud on väärismõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.\nSeda rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus.\nAjaloolise tähtsusega sündmuseks oli esimene ülemaaline laulupidu 1869. aastal Tartus.\nSellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk ja sai alguse laulupidude traditsioon.\nPraegu laulupidusid korraldatakse Tallinnas lauluväljakul.\nSiia tuleb palju turiste kogu maailmast, et vaadata sellele tuntud lauluväljakule.\nEestis ka korraldatakse palju muid muusikapidusid, näiteks folklooride festivaali, Rock - festivaali.\nÜleeestiline laulupidu on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem ja massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.\nLaulupidudel osalevad nii lauljad, naiste-, meeste-, laste- ja poistekoorid, kui ka mitmesugused orkestrid.\nInimesed hea meelega lähevad iga kord niisugustele pidudele kogu perega, lootuses kohata sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.\nSeal inimestel on võimalus mitte ainult kuulata muusikat, kuid ka kaasa laulda.\n\nLäbi aastate laul ühendab inimesi, laulupeod koguvad rahva üheskoos ja teevad ühe tervikuga.\nEestlastest räägitakse nagu laulurahvast kogu maailmas.\nEestlastel on oma muusikaline ajalugu ja palju tuntud heliloojaid.\nKõik see teeb eestlastest laulurahva." }, { "title": "Essee (14ce51a5-92bf-4f26-ae8f-673c5e5fe1a7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti rahvas on muistsetest aegadest olnud laulurahvas.\nVanasti eestlased laulasid kui töötasid, olid üksi, kiigutasid last.\nLaulda on olnud eestlastel kombeks.\nLaulud olid igasugused: peo ja pulma laulud, surma laulud.\nArvan, et eestlastest laulurahva teeb nende komme laulda.\n\nAjalooliselt võib eesti laulu jagada kaheks perioodiks: vanem ja uuem rahvalaul.\nVanemat laulutraditsiooni illustreerib läänemeresoome regiväeline rahvalaul.\nVanemates lauludes on olnud alati \"maje\" silt.\nSee fakt näitab, et eestlastel komme laulda on kujunenud juba aastatega.\n\nUuem rahvalaul tekkis 18. sajandi alguses.\nSee sai oma aluse kiriku laulust ja vanematest lauludest.\nSelle erinevuseks 19. sajandil oli riim.\nNäiteks laulu lõpus sõnad sind - mind.\nSee tähendab, et laul polnud kadunud.\nSee jäi alles ja sai mitte ainult põlvest põlve suuliselt edasi jõudma vaid ka hiljem 19. sajandi algul laululehtede ja salmialbumite peal edasi jõudma.\n\nEesti rahvuslik ärkamine oli 19. sajandi lõpupoole.\nHakkati looma koore.\nSellel ajal hakkati kasutama muusikainstrumente.\n19. sajandil ja 20. sajandil ilmusid palju heliloojasid.\n\nNad kasutasid nii vanu kui ka uusi traditsioone.\nNeed olid M. Saar, Kapp, R. Tobias.\nSee tendents näitab meile, et vanu kombe ja tavad muusikas polnud oma aktuaalsuse kaotanud.\n\n1869. aastal toimunud laulupidu sai eestlase rahvusliku liikumise kõrghetkeks.\n1896. aastal kandus see traditsioon Tallinnasse.\nLaulupidu on alati olnud eestlaste jaoks suureks sündmusteks, sest eestlased hinnavad oma traditsioone.\n\nPraegu eestlased laulavad ka.\nKihnu ja Setu on need kohad, kus regilaul pole kadunud.\nNoored võtavad osa igasugustes laulupidudes.\nOn ka rahvamuusika üritused, Vabaõhumuuseumis - ansamblid.\n\nSellepärast arvan, et eestlastest laulurahva teeb nende läbi aegade olnud traditsioonid ja kombeid laulda.\nLaul aitab eestlastele üle elada raskemaid hetki, annab võimaluse väljendada ennast ja on alati nendega pulmas või peol." }, { "title": "Essee (196041f2-e5f1-429a-9fc2-65858efe702b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile õhtul mul lõpuks vedas , ja ma leidsin viisi kuidas seda filmi (August 1991) vaadata Interneti teel.\nVaatamata sellele, et tranlatsioon oli väga kehv, mul on oma muljeid formeeritud.\n\nSee dokumentaalne film avaneb meile tõde sündmustele, mis olid augustis 1991 Eestis.\nToimusid kolm päeva.\nKellaajalise täpsustega uuritakse ja näitakse milline korratus, kaos ja koledus toimus, missugused ohvrid kandsid ja ebamugavused tajusid eesti elanikud.\n\nPõhjus oli selles, et Moskvas toimus riigipööre (putsh).Eesti tol ajal (ja nagu alati) tahaks olla iseseisvat, tegi palju proove ja katseid.\nMoskva otsustas vene sõjavägi Tallinnasse saada.\nMa ei tea, kas need sõdurid üldse teadnud mis eesmärk, otstarve nendel oli?\nOli juba ammu näha, et NSV Liit elab oma viimased päevadja teda ei aita.\n\nPunaarmee tulekuga Tallinnasse olid katsed hõivata tähtsad hooned, selle arves ka teletorni.\nOli valus vaadata kuidas ETV töötajad püüdsid kõike võimalikuga seda kaitsa, ja samal ajal ajaloolised sündmused paremal viisil lindistada, et vaatajateni kanda.\nKui see oligi tõesti nii, saan ainult imestada, kui vaprad need inimesed olid.\n\nNende ees seisasid keerulised ülesanded, jätkata informatsiooni andmine ja püüda rünnaku tõrjumuse eest kanda.\n\nMina ise selliseid sündmusi üldse ei mäleta.\nVäike oli, umbes 5 aastat vana, Aga võib olla lihtsalt vanemad mind teleri juurde ei lubanud, et mina seda ei näeks.\n\nAga kõik on hea, mis lõpeb hästi (on venelastel niisugune vanasõna:).\nJa nii see olnud.\nEesti lõpuks sai oma iseseisvust, saavutas oma eesmärki, ilma suurte ohvrideta.\nJa need augusti 1991 sündmused tuleb mäletada nagu hirmus uni." }, { "title": "Essee (1c8a8445-2051-4a62-bc1c-14fb2b365802).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\n\"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" On hästi teada, et eestlased on laulurahvas.\nAga mis teeb nendest laulurahva?\nVõib olla armastus, usu, elurõõm, töö - teeb eestlastest tantsu ja laulurahva?\nTõeline eestlane peab teadma oma juured, oma rahva minevikku ja ajalugu.\nAlles siis võib ta saada laulurahvade hulka.\n\nEesti laulutraditsioon on väga vana, mittu sajandi.\nSelle aja jooksul laulutraditsioon on natuke muutunud.\nEsimesed laulud pärandati suuliselt.\n\nLaulud esinesid ringis, neid kaasnesid jalapõrutused, plaksud, ilma pillideta.\n\nNüüd aga on ehitatud lauluväljak, laulu kaasneb muusika.\nPalju aastad on läbi, aga rahvalaul veel elab eestlaste südames.\nNad ei unustanud oma traditsioone.\n\nOn olemas naiste-, laste-, meestekoorid.\nTänapäevase elus palju söltub endast.\nArvan, et on hea kui inimene teab oma juured, rahvatantsu ja laulu, austab oma maa.\nEestlased on need inimesed, kes armastavad oma keelt, maa ja traditsioone.\nSest kui see ei olnud nii, siis kadus ära nende rahvalaul.\n\nNende laulud aitavad neid ja abistavad kas häädas, või rõõmus.\n\nKui eesti rahvale on halb - ta laulab.\nKui on mingi pidu ja õnn - ka laulab.\nRahvalaul viib neid kogu elu, annab hoogu ja tahtejõudu, et elus hästi luua.\n\nRahvalaul palju tähendab eestlaste jaoks.\nEt hästi elus jõuda ja tunda ennast õnnelikkuks on väga tähtis teada oma rahva traditsioonid.\nLõpus tahan öelda, et ajaloo uurimine, usu, aus, tõeline armastus, elurõõm teeb eestlastest laulurahva.\nJa see on suur õnn, et nii on." }, { "title": "Essee (1d0537f3-baa2-460e-90c3-a3f85899a6c0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\n\nMida ootan õppimisest ülikoolis?\n\nTänapäeval maailmas on nii palju huvitavaid elukutse ning noortele inimestele see annab võimalus, et valida endale nimelt seda, mis neid kõige rohkem huvitab.\n\nMa arvan, et see eriala, mis ma valisin endale sobib mulle ja võib - olla sobib kõige rohkem.\nMind huvitab see, et nüüd ma saan rohkem teada oma emakeelest, maade kultuurist, ajaloost.\nLoodan, et tulevikul ma saan heaks spetsialistiks oma erialas ning saan haritud ja huvitavaks inimeseks.\n\nTahaksin ka rohkem õppida inglise ja eesti keelt.\n\nLoodan, et saan omandada neid täieslikult.\n\nMulle meeldib suheldada inimestega ning see on teine põhjus, miks ma valisin endale selle eriala (vene keel nagu võõrkeel).\nKui ma saan õpetajaks, siis kõige pealt ma peaksin õigesti suheldada inimestega.\n\nArvan, et sellest sõltub, kas saavad nad mind hästi aru.\nTahan, et mind õpetati õpetada.\nTean täpselt, et see on minu jaoks väga huvitav eriala.\nMulle pakkub huvi ka selline aine nagu psühholoogia.\nOotan, et ülikoolis ma saan uusi ja tähtsaid teadmisi ka selle kohta.\n\nLoodan, et minu ülikoolielu läheb hästi, et ma leian ülikoolist uusi sõpru ja saan palju teadmisi ning saan hea elu kogemuse.\n\nArvan, et ma ei eksinud, et valisin nimelt selle eriala." }, { "title": "Essee (1d3e4017-0ce0-416a-ad10-a38f7ccb2042).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nIgal rahval on omad traditsioonid.\nKa eestlastel need on olemas.\nJuba vanal ajal eestlased laulsid, tantsisid, tähistasid peod ja nii edasi.\nEriti palju lauldi ja pandi tähelepanu lauludele.\nLaulmine kujunes massiharrastuseks, ja eestlase jaoks seostub sõnadega \"rahvas\" ja \"laul\" kohe ka \"laulupidu\".\nJa tekkib kohe küsimus; mis siis teeb eestlastest laulurahva?\n\nVanasti laulmise ajal tehti mida iganes.\nNaised, näiteks, laulsid kui nad kokku said, või kui nad tegid käsitööid või isegi kui ema kiigutas last ja siis samal ajal ta võis laulda muinasjutte.\nKa mehed laulsid.\nNäiteks, kui tegid mingit tööd, või pulmadel, kui neid kutsuti sinna.\nNing lapsed laulsid kellegile või oma vahel.\nSiit tuleb välja, et vanasti oli ainult vokaalne rahvalaul, mis pärandati põlvest põlve suuliselt, tuginedes mälule ja traditsioonidele.\nJa ainult 19. sajandil rahvalaule hakkati esitama pillisaatega.\nHakkasid ilmuma instrumendid ja koorid.\nIlmusid sellised instrumendid nagu kannel ja lõtspill.\nAga kui rääkid kooridest, siis kõige esimesed koorid olid meestekoorid, ja siis 1933 aastal hakkasid laulma naiskoorid ja hiljuti lastekoorid ja poistekoorid.\nNiimodi sündis uus rahvalaul, mis tekkis kirikus.\nJa 19. sajandi lõppus oli eestlaste rahvuslik ärkamine, mis tekkis muusika- ning lauluharrastus.\nJa juba 1869 aastal sündis esimene ülemaaline laulupidu, mis korrati Tartus.\nSee oli Johann Voldemar Jannseni idee.\nHiljuti see laulupidu korrati ka Tallinnas.\nSee laulupidu on nüüd eestlaste traditsioon, mis tähistatakse iga aasta.\nSelle kohta eestlased võivad olla uhked.\nJa mina arvan, et eestlased on küll laulurahvas, sest nad laulavad, tantsivad ka tänapäeval.\nArvan, et eestlasi teeb laulurahvaks sellised asjad nagu nende kultuur, traditsioonid, eluviis.\nSee on väga tähtis, sest niimoodi nad tuletavad meelde ajalugu ja teavad kes nad on.\nNii halvas olukorras kui ka heas rahvas laulab, tantsib, sest teavad et kõik saab üle elada ja edasi saada ja see on hea lahendus." }, { "title": "Essee (1e7fae80-60ba-42e3-8eda-50797baac694).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui hästi kajastuvad filmis Eesti taasiseseisvumissündmused?\n\nFilm algab tollaegse ajalehe pealkirjadega, kohe tuleb välja mis sündmustega on tegemist - 1991. aasta augusti riigipööre, sõjaväeline riigipööre Moskvas.\n\nRezhisööril tuli hästi välja näidata, mis ajaga on tegemist: tollaegne tubade sisustus, soengud, mood.\nIgaühel kodus oli raadio ja peaaegu kõik kuulsid selle hommiku uudist.\nKõik olid segaduses.\nFilmi sisse rezhisöör pani dokumentaalsed kaadrid, mille kaudu meil on kergem aru saada, kuidas see kõik toimus Eestis.\n\nPaljud inimesed tahtsid Eestist ära sõita kas Soome või Rootsi, kuid kõik ka kartsid, et tagasi pärast ei saa.\nMõned laevad ei väljunud sel päeval, piirid pandi kinni.\nMerel juba olid vene sõjalaevad.\nDokumentaalkaadritest selgub kuidas tankid sõitsid mööda tänavat, inimeste vahel on paanika.\nTänavatel on suits, kõik põgenevad ja mitte keegi ei tea mis tuled.\n\nKulminatsiooniline moment filmis oli Teletorni rünnatamine.\nEesti Kaitse Liit proovib kaitsta Teletorni.\nTelevisioonis on segadus.\nNäidatakse filmi.\nKõik ootavad mis saab.\n\nSel ajal Toompeal on juba valmis iseseisvuse deklaratsiooni tekst,esines Arnold Rüütel, toimus hääletamine, kes on taasiseseisvuse poolt.\nKell 11.\n03.\ntuli välja, et rohkemus on taasiseseisvuse poolt ... Filmi lõpus näidatakse kuidas Savisaar ja kindralid jõudsid Teletorni juurde.\nSõnad: "Poisid, sõda on läbi!\nEesti on iseseisav" - annavad inimestele lootust, et elu paraneb, et kõik saab korda!\n\nTolajal mina juba läkin kooli, ja mina ise mäletan, kuidas mina, minu emaja isa istusime televiisori ees ja ootasime mis saab ... Mulle see film väga meeldis ja mina arvan, et rezhisööril tuli hästi välja üle anda need sündmused mis olid.\nMina olen väga õnnelik, et Eesti sai iseseisvaks!" }, { "title": "Essee (202f3694-96f9-455d-af1c-b558016b368e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kunagi minu emal oli väike sülekoer.\nPäris tore loom oli.\nTa oli väga tark ja sõbralik, kuid kartis kõike.\n\nSuvel ema alati puhkas suvilas ja võttis oma koera kaasa.\nSelle koera nimi oli Eesnimi.\nJa see koer jubedalt kartis limukaid, mis pärast vihma tulevad.\nTa hakkas kohe nende peale haukuma, kui neid nägi.\nMeil suvilas käisid siilid ja minu vanaema andis neile piima.\nKoer tahtis iga kord seda piima nende eest ära juua ja püüdis neid kiusata, kuid siilid teda ei kartnud ja isegi ei märganud teda.\nSiis koer vihastas kui teda ei pannud tähele ja hakkas nende peale haukuma, kuid siilid vaid turtsusid tema peale ja läksid tagasi metsa." }, { "title": "Essee (214a1315-289e-45e6-ad94-89668606791f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvutisõltuvus.\nKaasajal kõik teavad mis on arvuti ja enamus inimesi kasutab arvutit iga päev, kuid igaüks ei tea, mis on arvutisõltuvus.\nMina arvan, et arvutisõltuvus tekib siis, kui inimene kõik oma vaba ajaga pühendab arvutile.\nTeinekord isegi jätab oma pakilised tööasjad lohakile.\nMõnikord inimine ise ei saa aru, et ta on arvutisõltlane.\nInimene unustab oma perekonna, sõbrad, tuttavad.\nTa loeb pidevalt elektrooniliselt uudiseid, reklaami, tegeleb arvutimängudega, suhtleb teiste inimestega ja unustab soogi ja isegi une.\nMulle ka meeldib istuda arvuti taga, kuid mina ei ole veel arvutisõltlane." }, { "title": "Essee (30ad151a-10bc-403f-9010-85e4dfb4b763).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia Ajakirjandus - kolmas riigivõim.\nSee on vana ja kulunud väljend, aga siiski tõsi.\n\nAjakirjandus või tõsta ja kukkutada kuningaid.\nLähiajaloos on hea näide Ameerika Ûhendriikidest: president Richard Nixon lahkus ametikohalt aastal 1974 Watergate skandaali tõttu.\nSamas see oli uuriva ajakirjanduse algpunktiks.\nKaks Washington Posti toimetajad (Bob Woodward ja Carl Bernstein) hakkasid uurima, kuidas oli Demokraadliku Partei keskbüroosse jõudnud pealtkuulamisaparaadid.\nJäled viisid lõpude lõpuks ise presidendini.\nUurimus algas aastal 1972 ja Nixon lahkus 1974.\nVeel Novembris 1973 Nixon väitis, et "ma ei ole pätt.\n" Päid raiutakse maha ka nüüd: asepresidedi nõuniku I. Lewis Libby süüdistatakse olemaks "sügav kurk", ja ise asepresident võib olla seotud informatsioonivoolajaks.\nToimetaja Judith Miller The New York Timesista paljastas, et ühe suursaadiku abikaasa on CIA luureagent.\nMiller istus vanglas, sest et ta ei avaldanud oma informatsiooniallikat.\nKuid kolm kuud vanglas pehmendas teda ja ta andis üles oma sügavad kurgud.\nJa vallandati ajalehest .\n\nMeil on ka oma "watergate skandaal" Anneli Jäätteenmäki lahkus peaministri kohalt aastal 2004 pärast 69.\npäeva nimetamise.\nTa kasutas valimiskampaanias salajasi pabereid, mida oli saanud kätte presidendi kantseleist Martti Manninenilt.\n\nPaberid käsidlesid toonase peaministri Paavo Lipponeni lubadusi George W. Bushile, et Soome osaleb eri maade koalitsiooni Iraaki küsimuses ja et Soome müü relvi, graanate, Ühendriikidele, maale, kes oli sõjas Afganistaanis.\nMa olen kogu mu elu aja taibanud valesti, et Soome on demokraatlik riik, kus parlamend otsustab näiteks, kuhu maa liitub, sõjast ja rahust, ja valitsus on tegev organ, täidesaadja.\nKus olid meie uurivad ajakijanikkud?\n\nKeskajal veedeti karnevaale ühe korra aastas ja selle kuningaks valiti narr.\nKõikide inimeste pidi tema sõna kuulata.\nNüüd meil on karnevaale iga päev: meedia loob tähte, selliseid viieminuti tähte.\nJa sellest saame tänata kollast ajakirjandust ja televisioonit.\nTelekas on igasuguseid tõsieluprogramme, on Robinsonid, on Idolsid ja muid.\nSee sama kuulsaks saamise himu on näha ka salaarmsates.\nNendes saame lugeda järgmise hommiku Iltasanomitest.\nSiis see saladus on üht pikk nagu ise tegu.\nKollane ajakirjandus ei karda midagi vanheneid, need maksvad raha sellele, kes annavad teada kes, kus, mida, millal, kellega teevad või mitteteevad.\nInglismaal The Sun leht kuulas pealt prints Charlesi telefoonikõnesid.\nJa siis kirjutas, et prints Charles tahaks olla tampax Camilla ... (mu väikekodanlik hing keeldub mainimast kus).\nMida selle teadmine tähentas: ainult, et siniverelised on sama tobedad nagu tavalised surevad, kui suguelundid võtavad mõistuse koha.\nAsi oleks olnud teine, kui Camilla oleks olnud Mata-Hari ja Charles oleks andnud üle kõige riigi saladused.\n\nÜks võimsam meedia on internet nii heas kui halvas.\nSee toimub reaalajas, kõik mis seal on, on kontrollimatu.\nAsjad on õige või valesti, aga ükskõik need säilivad internetis alati ja igavesti.\nAamen!\nAga see ongi teine lugu." }, { "title": "Essee (3564e852-35f0-4f02-b8a1-5a5860ed2d39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lääne ja ida mõtteviis ning kommunikatsioon.\n\nKultuur ei mõjuta mitte ainult meie igapäevatoiminguid, vaid ka teooriaid, mida arendame oma tegude seletamiseks.\n\nLäänes kultuurides usutakse, et on olemas absoluutne tõde.\nLääne usundid põhinevad sellise tõe olemasolul, milleni jõuavad vaid tõeliselt usklikud, siis Ida usundid pakuvad inimesele pigem erinevaid enesearendamisvõimalusi.\n\nLääne mõtteviis on pigem analüüsivaks, Ida mõtteviis - sünteesivaks.\n\nErinevad mõtteviisid on seotud erineva käitumisega.\nIga käitumine on mõjutanud kultuurisest enesestmõistetavuset, väärtusest ja uskumusest.\nIga kultuur on oma rituaalid ja elutavasid.\nNäiteks lääne mõtteviis on pigem konfliktne ja agressivne.\n\nKui me tahame et meie kommunikatsioon ja suhtlemine oleks mõnus ja sõbralik - me peame austada teist kultuuri esindajad, olla tolerantne, visa ja kannatlik, ja hoidakse stereotüüpidest!" }, { "title": "Essee (3cb49393-22d8-443a-a7aa-8a195de0e02f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti ja leedu üliõpilased: sarnasused ja erinevused Mõlemad ülikoolid, nii Vilniuse, kui Tartu, on kaks vanimatest ja kuulsaimatest ülikoolidest Ida-Euroopas.\nVilniuse ülikool on asutatud 1579. aastal ja Tartu - 1632. aastal.\nMõlemal on väga vastuoluline ajalugu.\nPalju kordi nad olid olnud tõusnud, alla käinud, elustunud ja suletud.\n\nMa õpin eesti keelt Vilniuse ülikoolis.\nEelmisel semestril mul oli võimalus Tartu ülikooli õppima minna üheks semestriks, sellepärast saanneid võrrelda.\nMõlemad ülikoolid peaksid olema sarnased, aga nad on täiesti erinevad.\nVilniuse ülikool töötab vana süsteemi järgi, bakalaureusõpe on neli aastat ja magistriõpe on kolm aastat.\nAga Tartu ülikoolis on tehtud reform ja bakalaureusõpe kestab kolm aastat, ja magistriõppes üliõpilased õpivad kaks aastat.\nMis süsteem on parem, raske öelda.\nVilniuse ülikoolis üliõpilased õpivad kauem, aga rohkem süvitsi.\nKuna nende õpingud kestavad kauem, siis üliõpilased ei saa täisajaga tööd teha ja raha teenida.\nTartu ülikoolis õpingud kestavad lühemalt, aga nad on intensiivsemad ja kuid mitte nii ammendavad kui Vilniuse ülikoolis.\n\nMõlemad ülikoolid asuvad vanades ja ilusates hoonetes, aga Tartu peahoone on väga hele ja ilus võrreldes Vilniuse ülikooli peahoonega.\n\nFiloloogia osakonna auditooriumid on remonditud ja varustatud uutega õppevahenditega.\nSeal üliõpilased peavad rohkem iseseisvat tööd tegema.\n\nNäiteks, kui ma õpisin morfoloogiat Tartu ülikoolis, kodus pidin teooriat lugema ja loengutel praktiliseid harjutusi tegema.\nMu arvates, see on väga hea süsteem, sest kui tekib mingi küsimus, sellele võib vastata õppejõud ülikoolis.\n\nAuditoorne töö oli üsna huvitav.\nTegin palju harjutusi, mis olid väga erinavad: mõned olid raskemad, mõned - kergemad.\nÕppejõud olid abivalmid ja sõbralikud.\nNad suhtlesid üliõpilastega väga soojalt, palju teravmeelitsesid.\nAga samal ajal pidime õppima väga intensiivselt.\nVäga sageli kirjutasime kontrolltöid, kaks korda semestris kollokviumit.\nAga kui kõvasti õpid, sessioonit sul ei ole - õppejõud arvestavad sinu tööd semestri ajal.\nMa arvan, et see on õige seisukoht eksamitesse ja kogu õpingutesse, sest kui ma olen õppinud kogu ajal, siis ma juba kõik oskan, mida pean oskama.\nEriti see kehtib sellel juhul, kui õpitakse keelt.\n\nVilniuse ülikoolis filoloogia osakonnas süsteem on täiesti erinev.\nEsiteks me peame istuma auditooriumides, mis on väga halvas korras.\nPaljud ei ole remonditud, mõned isegi haisevad hallituse järele.\nAinult mõned auditooriumid on remonditud ja sobivad õppimiseks.\nKuid tingimused on kehvad, õppejõud on head oma ala spetsialistid.\nPaljud loengud on kasulikud, aga ka võiks olla rohkem iseseisvat tööd.\nEi ole mõtet loengutele minna, kui võid kodus materjali läbi lugeda ja siis juba loengutel harjutusi teha.\n\nÕppejõud on väga õnnelikud, kui üliõpilased küsivad midagi nende käest.\nSee on pisut naljakas, sest sagedamini mitte keegi mitte midagi ei küsi.\nMa arvan, et niimoodi on paljudes ülikoolides.\n\nVilniuse ülikoolis ei saa kõrvaleriala võtta, kõik loengud toimuvad esimesest nädalast kuni viimaseni.\nEi saa ka soovitavaid aineid valida.\nTundub, et kord Tartu ülikoolis ei ole nii range.\nAga vist see on lihtsalt niisugune mulje.\n\nTartu ülikoolis ma õppisin koos kohalikute üliõpilastega.\n\nAinult paar loengut toimus vahetusüliõpilastega.\nPeaaegu kõik mu kaasüliõpilased olid venelased.\nKõigepealt oli väga raske nendega suhelda, sest nad rääkisid omavahel ainult vene keeles, aga päris mõnda aega ma hakkasin vene keeles rääkima ja rohkem suhtlema.\nTudengid olid väga sõbralikud ja ei olnud nende vahel mingit pinget.\nMitte keegi ei kadestanud üksteist heade hindade pärast.\n\nÕhkkond oli tõesti väga mõnus.\n\nMulle tundus, et Tartu ülikoolis ja mitte ainult ülikoolis suhted eestlaste ja venelaste tudengite vahel on päris keerulised.\n\nNad koostavad kaks erinevat kogukonda.\nVilniuse ülikoolis on üks sõbralik kogukond.\nKõik suhtlevad omavahel ja see ei sõltu sellest, kes sa oled: poolakas, venelane või leedukas.\nMitte keegi ei hakka mõtlema, et oled halvem inimene, sest sa ei ole leedukas.\n\nEestlased on väga tagasihoidlikud ja ujed.\nOn väga raske nende hulgast sõbrad üles leida.\nMa proovisin kuidagi eestlastega suhelda, aga mõnikord see oli lihtsalt võimatu.\nNad on nii ettevaatlikud, et mõnikord tundub, et eestlased tõesti väga külmad ja ebasõbralikud inimesed.\nAga ma usun, et niimoodi ei ole ja see on vale mulje.\n\nNagu juba alguses olin öelnud, Tartu ja Vilniuse ülikoolid on väga erinevad.\nMõlemal on oma eelised ja puudused.\nNii Vilniuse, kui Tartu ülikoolis on mõnus õppida.\nNendel on oma vaim ja mõlemas midagi võlub.\nOlen õnnelik, et on olnud selline meeldiv kogemus õppida Tartu ülikoolis." }, { "title": "Essee (42eb207b-bca0-4eec-a46d-26ad039cf792).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres.\nKino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks.\n1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks \"Tallinnfilm\" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm \"Elu tsitadellis\".\n\n1951a.\nValmib \"Lenfilmi\" baasil esimene eesti värviline mängufilm \"Valgus Koordis\" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots.\n\nJakobsoni näidend \"Elu tsitadellis\" ja H. Leberechti jutustus \"Valgus Koordis\" said Stalini preemia.\n\nTolleaegne näitekirjandus on lausa eeskujuandvalt aktuaalne, teenides kriitika kiitust nõutavate teemade kajastamisega, kusjuures temaatilised rõhuasetused muutuvad sünkroonselt partei otsuste ja kampaaniatega.\nNäidendite poeetika on eepilise ilmega - Jakobson nimetabki oma teoseid dramaatilisteks jutustusteks -, iseloomulikud on paljud hargnevad tegevusliinid, arvukas tegelaskond, jutustavad ja kommenteerivad monoloogid, proosapärased kirjeldused remarkides.\n\nJakobsonliku dramaatilise jutustuse kõrvalt kaob 1950-ndateks komöödia žanr.\n\nSõjajärgne draamakirjandus on võrdlemisi üheülbaline, suhteliselt piiratud arv teemasid, konflikte, tüüpe rändab väikeste variatsioonidega näidendist näidendisse.\nEsimesed eesti nõukogude näidendid tegelevad sõjasündmuste ja Saksa okupatsiooniga: Mart Raua \"Karastus\" (1945), Hugo Raudsepa \"Rotid\" (1946), Johannes Semperi \"Aja käsk\" (1946) jt.Jakobsoni karjäärile paneb aluse draama \"Elu tsitadellis\" (1946), ainus tema sõjajärgseist näidendeist, mida kannatas lavale tuua kolmkümmend aastat hiljemgi (\"Vanemuine\", 1976, lav Epp Kaidu).\nSee on omamoodi ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam.\nPeategelane, vanade keelte professor August Miilas (tema prototüübiks peeti Tuglast), sulgub sõja lõpupäevil oma \"tsitadelli\", et väliseid võitlusi eirates pühenduda vaimutööle.\nKuid rindejoon jookseb läbi ta enese perekonnast, nii et professori püüd püüd säilitada erapooletus luhtub, sümboolseks võimendatuna eramut ümbritseva tara kokkuvarisemise läbi.\n\nFilmi tegevus toimub väikeses elukohas, kus elab intelligents.\nSeal asub üks puumaja, mis on ringi kõrge taraga piiratud.\nMajas elab professor August Miilas oma perega.\nTa kujundas oma maailma, milles ta elab oma reeglite järgi ja soovib, et ka tema perekonnaliikmed jälgiksid neid.\nProfessor Miilas kogu elu tegeleb teadusega ja ta üldse ei huvita poliitika.\nProfessoril on kaks poega, Ralf ja Karl, ja tütar Liidia.\nNendega koos elavad veel professori naine Eva ja koduabiline Anna.\n\nAnnal on poeg, major Ants Guslap, kellest ta ei rääkinud mitte kunagi.\nTa teenib Nõukogude Armees, seda me saime teada filmi alguses.\nSõjategevuse puhul professori naabrid on väga erutanud ja nad mõtlevad, et oleks parem välismaale kolima.\n\nProfessori vanem poeg Ralf ja onupoeg Rihard tulevad professori külla.\nAugust Miilas on väga rõõm, et Ralf tuli tema juurde, ta loodab, et Ralf aitab teda tema teadusetöös, sest nagu professor mõtleb tema vanem poeg on pühendanud teadusele.\n\nFilmi alguses toimub Liidia ja Ants Guslapi äkiline kohtumine, mille pärast nad olid teineteisest huvitanud.\nIga kord, kui nad kohtusid, Liidia oli väga tähelepanulik tema vastu.\n\nLinnas sõjategevuse puhul on palju havatuid.\n\nLiidia küsib isalt lubadust, kas on võimalik nendes majas havatud sõdurid paigutada ja opereerida, professoril ei ole selle kohta midagi vastu.\nHavatud sõdurite seas on professori õpilane Jaan Sander, keda opereerib professor Golovin, kes palju kuulis prof.\nMiilasest, samuti luges tema artikleid.\n\nNõukogude Armee vabastas eesti saklastest, selle uudise August Miilas sai teada oma sünnipäeva ajal koos oma külalistega.\nKarl otsustab sõjaväkke minna, sest peab seda oma kodanikukohuks.\nMuidugi tema isa oli selle vastu.\nTa ütles, et nende peres ei olnud sõdurit.\nKõige kallim professori jaoks on Vabadus.\nKarli otsustuse pärast major Guslap ja professor Miilas tülitsevad.\nLiidia muretseb, ta on juba tüdinenud sellest, et isa kogu aeg otsustab oma laste eest.\nTa mõtleb, et tema jaoks on parem Tartu Ülikooli õppida minna, major Guslap on nõus temaga.\n\nRalf ja Rihard terve sõja ajal kaasaitasid sakslasi, nad varastasid, tapsid ja said selle eest palju raha kätte.\nNende jaoks ei olnud midagi püha, kui Ralfi isa sai teada, et nad on kuritegijad, nad lihtsalt otsustasid teda tappa, aga major Guslap sattus õiges kohas, õigel ajal.\n\nFilmi lõpus professor Miilas saab aru, et tema laste valik on õige, sest just see annab talle vabaduse." }, { "title": "Essee (458152a5-a50d-4d59-8760-df017da453ab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ei ole midagi hirmsamat, kui üks aus inimene.\n\n"Ei ole midagi hirmsamat, kui üks aus inimene ... Seda väljendit lausus eesti filmi "Tulivesi" naistegelane Hilda.\n\nFilm on pühendatud neile, kes peavad ränka ja lootusetut võitlust narkoäriga.\n1920. aastate alguses kuulutas soome valitsus välja kuiva seaduse, mis kestis 12 aastat.\nSoome majandust vapustanud keeluseadusest lõikasid kasu lahe vastaskaldal asuva Eesti piiritusevedajad.\n\nSelles äris tulivesiga võtsid osa Hilda onu Juulius ja tulevane abikaasa Erik.\nPiirivalvur Aleksander Kattai püüdis uurima seda lugu ja tabama kurjategijad.\nTal õnnestus tabada Hilda onu ja panna teda vangi.\n\nAga tuli nii, et niidid viisid päris kõrgele.\nJa neid, kes on kõrgel, andsid käsku tappa Juuliust, sest ta juba ei olnud neile vaja ja lihtsalt segas.\nAleksander koos Erikuga selgusid välja , kes olid terve selle äri taga ja tapsid neid.\n\nAga meid huvitab mitte see olukord, aga see, mida Hilda ütles Aleksandrile.\nAsi on selles, et Aleksander hakkas armastama Hildat filmi jooksul.\nAga tema pärast suri Hilda onu.\nTa sai aru, et Aleks ei ole süüdi selles, sest ta tegi kõik seaduse järgi.\nAga vaatamata sellele naine ei saanud talle andeks andma.\nJa siis ta ütles Aleksile, et ei ole mitte midagi jubedamat, kui üks aus inimene.\n\nHilda positsioonist see on õige.\nKui Aleks ei sekkuks, siis võib-olla tema onu ei sureks ja mitte midagi ei juhtuks.\nAga kui vaadata sellele situatsioonile Aleksi positsioonist, siis tal on õigus.\nTa on aus inimene, sõdur ja ta ei saanud kuidagi teisiti käituda.\n\nMa arvan, et ei saa täpselt öelda, kas see fraas on õige või vale.\nSest keegi ei tea, mis võib temaga juhtuda.\nJa keegi ei tea, kas ta on homme Hilda või Aleksi kohal." }, { "title": "Essee (48428cab-2a4d-432b-a3b0-a779c34989b5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMina kui teise kultuuri inimene olen alati tähele pannud, et eesti inimesed on tõesti väga laulev rahvas.\nElades eestlaste keskel alati kuulen laulmist - nii täiskasvanute kui ka noorte inimestelt ja see on imetlusväärne.\nEestimaa ajalooline taust näitab, et laul on alati kaasa käinud eesti inimeste eluga: töötegemisel, mängu ajal ja tansimisel, pidupäeval, argipäevaelus, ja kurvade aegadel.\nTundub, et laul on eestlaste jaoks elu, aga elu on laul, kuna ilma lauluta midagi ei tehta.\n\nSellejuures on tähtis see, et rahvalaul tuleb väga kaugest ajast ja see ei peatu, vaid seda antakse põlvest põlve.\nTaoline suhtumine rahvalaulu näitab seda, et eesti rahvas armastab oma laule ja hoiab rahva ajaloolist mälu.\n\nRahvalaulu kaudu saab näha, kuidas ühel või teisel ajalooperioodil elas eesti rahvas, mis sündmused toimisid ja kuidas ta ennast tunnes.\nNäiteks, nõukogude ajal eesti inimesed näitasid oma poliitilist protesti mitte relvaga ega jõuga, vaid lauluga.\nEestlased kui rahulik rahvas oli loonud väga rahulikke ja hingestatud rahvalaule.\n\nTänapäeval on kuulda ja näha, et eesti rahvalaul ei ole surnud, vaid see liigub noorte inimeste seas: noored teadavad laule, mis on lauldud 1000 aastat tagasi, nad ka oskavad mängida neid vanu rahvapille ja oskavad ka rahvatantsu.\nTõestusi sellele on leitavad TV kanalitel, raadiosaatetel ja kindlasti on tore kuulda, eriti noori inimesi laulmas üldlaulupeodel.\n\nKindlasti, rahvalaul ei saa ka paigal, vaid areneb, kuna uued muusika suunad ja erinevad kultuurid mõjutavad seda, ja sellest tulevad \"uued vanad rahvalaulud\" kui nii saab õelda.\nMa arvan, et ka see on hea, kuna see näitab, et eesti rahvas ongi laulurahvas.\nEesti rahvale on iseloomulik laulmine ja see on hea - see on eestimaa rahva identiteet, mis eristab neid teistest maadest.\nOn teada, et eesti rahvalaul on ühehäälne, kuid praegu püütakse luua uued stiilid, näiteks, lauldakse rahvalaule kooriga ja mitmehäälselt.\n\nNii, et saab loota, et eesti rahvalaul mitte ainult ei saa teist värvingud tänapäeva kultuuri poolt, vaid ka säilitab 1000 aastase eesti rahvalaulu põhituuma, selle olemust, muistset hinge ja eripärasust.\n\nKokkuvõtvalt tuleb õelda, et eesti rahvas on laulurahvas, kuna suutis läbi kõiki aegade ja raskuste vältel hoida oma eestimaa laulu nii nagu see kõlas 1000 aastat tagasi." }, { "title": "Essee (51af3dc7-de8a-4592-a292-528c6746679e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna ülikoolis?\n\nMiks ma valisin ajakirjanduse eriala?\nMilleks ma üldse tulin Tallinna ülikooli?\nNeed siin on head näidised küsimustest, millega saab \"rebase\" mõtlema panna ja omaenda tahtmises ja soovides täpsemini orienteeruda, kuid kas sellised vastused nagu: \"Ma tõepoolest tahan ajakirjanikuks saada\" või \"Mul on alati olnud tõsine huvi ajakirjanduse vastu\", kas need ei tunduks siis kuidagi tavapärased ja banaalsed.\nMõne tudengi puhul küll, sest mõned meist tahavad saada elust natukene rohkem, kui bakalauruse kraad ajakirjanduses, hea palk kuskil heas kohas jne.\nMõnel meist on rohkem unistusi, rohkem eneseväärikust ning rikkalikum eluvaade.\nNeed inimesed valivad erinevaid teid ja võimalusi mitte ainult selleks, et enda tuleviku kindlustada saades hea hariduse, kuid ka sel põhjusel, et nad tahavad avastada endas uue ja parema isiksuse, anda ühiskonnale mõtleva ja kindla arusaamisega inimese mitte vaid enda, kui ka teiste kasuks.\nKas see oleks hea põhjus siin klassis teiste tuplide inimestega viibimiseks?\nMinu arust oleks jah, nii et miks ma selle eriala valisin?\n..\nSest ma arvan, et see tee on minu jaoks õige ja ainus minu eesmärkideni jõudmiseks ja realiseerimiseks.\n\nEsimest korda siia majja astudes kohe sain tunda, et tegu ei ole \"lihtsa\" ülikooliga.\n\nJuba enne siia saades, ma teadsin, kuidas siin õpetatakse ning ka õpitakse, mida oli mulle minu õde rääkinud, kes on siin juba magistrikraadi tegemas ning mida ma olen kuulnud ka teiste tuttavate käest, kes on selles majas õppinud või on hariduse saamisel.\n\nEt mida ma ootan \"meie\" ülikoolis õppimisest?\nÕpetamist kõigepealt, head võimalust teadmiste saamiseks ning julgustavat ja hooleka õppejõudude tööd, et ka meil, \"rebastel\" oleks hea näidis tegevusest, mida peab ka enda jaoks tavapäraseks teha.\nMina ise ei otsi mingeid eirlisi nõudmisi minu eriala kohta.\nTahan vaid, et mulle antaks võimalus õppida seda, mida tahan, mis on mulle huvi pakkuv ja kasulik.\nOlen kindel, et sama asja tahavad ka teised minu klassikaaslased, nii et loodan seda ainust nõudmist saab ka täita ning meie ise saame ka sellega hakkama.\nEdu meile!\n\nÄitahh, Eesnimi." }, { "title": "Essee (53b56f9f-b2e4-4538-8b26-b0289672fbb0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ei ole midagi hirmsamat, kui üks aus inimene.\n\nInimene on kogu aeg midagi kartnud.\nVarem olid ühed hirmud: karti äikest või jumala karistust.\nPraegused hirmud on aga teised.\nMuutuvad inimesed, muutub elu ja kartused ka.\nAusust alati väärtustati.\nIga tööandja soovib, et tema ettevõttes / firmas töötaksid ausad inimesed, keda ta võiks usaldada.\nSamuti iga inimene tahab, et tema mees või naine oleks aus ja püüab ise olla ausaks.\nAga on see hea, et oled aus inimene?\nAus inimene alati räägib tõtt ja ei hoia seda iseenna sees.\nKas on maailmas selliseid inimesi?\nOn, aga neid on vähe ja tihti neid nimetakse pealekaebajaks.\nIseenda kohta võin öelda, et püüan olla ausaks inimeseks.\nKui tõtt võib kellelegi paha teha ja kui mind võivad ülesandjaks nimetada, ma hoian see kinni.\n\nMida teeksite teie, kuid teile ähvardati surmaga, kui te tõtt avaldate?\nMina küll ei ütleks, sest minu surm toob õnnetust minu perekonnale, aga on neid kes ütleks ja maksaks selle eest oma eluga.\n\nSamal ajal, näiteks, kui naine tegeleb narkootikumite levimisega, kas helistada politseisse ja öelda tõtt?\nSee naine tegutseb vastu seadust, aga tal on lapsed ja tal on vaja neid ülal pidada üksinda.\nKui teda karistatakse, lapsi saadetakse lastekoju.\nKas see on parim koht nende jaoks?\n\nTõe avaldamine ei ole alati hea tegevus.\nKui sa oled aus inimene ja tead sa tõtt sinu ees seisab valik, kas tegutsema seaduse või süda järgi.\nMeie kõik tahame, et meid ümbritsevad inimesed olid meiega ausad, aga samal ajal võiksid ka midagi saladuseks hoida.\nKus on siis tõeline ausus ja kuidas ta välja näeb?" }, { "title": "Essee (5d2b7730-7f06-42bb-a4a2-3cb6197cb5bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Väide: Tänapäeva ühiskonnas on edukas vaid see, kes valdab võõrkeeli.\nSelle väitega olen ma osaliselt nõus.\nKeelte valdamine ei tee edukas, kuid loob selleks hulga eeldusi.\nAvardunud reisimis-, töötamis- ja suhtlemisvõimaluste tõttu on kõigil inimestel vaja ja võimalik kasutada võõrkeeli.\nTänapäeva ühiskonnas erinevate keelte valdamine loob tingimused koostööks, tugevdab inimese eneseusku ja kindlustunnet.\nVõõrkeeleoskus võimaldab inimese teises keelekeskkonnas iseseisvalt toimida.\nVõõrkeelte abil on võimalik hankida informatsioone, mis pole emakeeles kättesaadav.\nVõõrkeele omandamisega saab inimene täiendava juurdepääsu erinevatele teadmiste allikatele, näiteks, teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet.\nTeisest küljest, kes on edukas inimene?\nSee sõltub sellest, millised on inimene eluväärtused.\nÜhel on eesmärgiks suur ja uhke auto, millega uhkustada, teine tahab endale ilusat korralikku kodu.\nMinu arvates on edukas see, kes on endaga rahul ja tunneb, et lööb elus läbi.\nEdukas inimene teab, mida tahab ja kuidas seda saavutada, minemata vastuollu iseenda ja teistega.\nTa oskab oma vigu ja äpardusi võtta kui õppetundi ega lähe iga ebaõnnestumise pärast endast välja.\nMina arvan, et võõrkeelte omandamine ei tohiks muutuda eesmärgiks vaid jääma abivahendiks elueesmärgi saavutamisel." }, { "title": "Essee (5e069b27-8dd5-4fe6-a068-603e6956726d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlasi tihti nimetatakse laulurahvaks.\nSelleks on mitu põhjust.\n\nEsimene põhjus on see, et eesti rahvas on väga patriootiline ja püüab säilitada oma kultuuri.\n\nLaul on kultuuri osa.\nRahvuslaulude laulmine on eestlastel oli alati kombes.\n\nEsimesed nendest nimetati regilauludeks.\nNemad levisid suuliselt põlvkonnast põlvkonna.\nHiljem 19. sajandil, saksa, rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul ilmusid riimilised rahvalaulud.\nEt neid mitte unustada Eestis korraldatatakse iga 4 aastat Laulupeo.\nEsimene toimus Tartus 1869. aastal.\nLaulupeol rahvas on ühendatud ja laulab koos.\nSinna minnakse perega, selleks et tähistada oma kuuluvus rikka Eesti kultuuri.\n\nTeine põhjus on seotud laulurevolutsiooniga, ehk teise Eesti iseseisvusega.\nÜkski inimene ei olnud tapetud sellel ajal.\nEesti rahvas võitles oma iseseisvuse eest lauldes ja käsi hoides.\nJa sellel laulul oli rohkem võimu kui tankidel.\n\nMeie ajal rahvuslaul ikka elab ja on isegi moodne.\nTänapäeva muusikas tihti kasutatakse rahva motiive.\nJüri Saar juba eelmisel sajandil hakkas seda praktiseerima.\n\nEesti rahvusmuusikat saab kuulata mitte laulupeol, aga ka Viljand Folk Festivalis, mis toimub iga aasta juulis.\n\nTa erineb laulupeost selles, et sinna ka tulevad külalised välismaalt, et tutvustada eestlastele oma rahvamuusikat.\n\nIga rahvases laulud on osa nende sümboolikast.\nLaulde säilitamine hoiab kultuuri.\nLaulud on meenutus noortele, kus on nende juured, mis on nende kodumaa.\nKuni elab rahvamuusika, rahvalaul, elabgi Eestis.\nSest riik ja rahvas toetavad kultuurile.\nRahvalaulde laulamine nõuab ka rahvariiete kandmist, mis ka säilib kultuuri.\n\nEestlaste lemmik laul on \"Mu isamaa on minu arm\".\nTa näitab imesuurt armastust Eesti vastu, mis elab rahva südametes.\nSelle pärastki seda alati laulatakse laulupeo lõpus ja see ülendab meeli.\n\nEestlastele meeldib laulda, see annab neile vaimse naudingu.\nSelle pärast on nii populaarne on laulda koorides vaba aja jooksul.\nOn olemas mees-, nais-, lastekoorid.\nPalju sündmusi tähistatakse lauluga: pulmad, peod, isegi põllutööd.\nLaulaga väljendatakse emotsioone.\n\nEesti laul kunagi ei sure, sest rahvas armastab seda." }, { "title": "Essee (60c80796-fd28-47b3-8ee3-2fcc74954697).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nIgal rahval on oma rahvuslaulud ning rahvustantsud.\nFolkloor on rahva kultuuri üks tähtsamatest osadest, kus kajastub rahva minevik ja iseloom.\nVanasti saatis laul inimest hällist hauani.\nNii oligi ka Eestis.\nAga mis üldse teeb eestlastest laulurahva ja kas eestlaseid üldse saab nii nimetada?\n\nMinu arvates, iga rahvas on minges mõttes laulurahvas.\nSiis, kui talumehed ei osanud veel kirjutada ja lugeda, oli laul kõige parem väljendusvahend.\nLaulmine oli nagu maagiline rituaal, ja nii see jääb isegi tänapäevadel mõnedel rahvastel, kes elavad Ookeaania saartel või Kesk-Ameerika vihmametsades.\nLaul ja tants saavad talismaaniks kurjade vaimude vastu.\nEestlastel oli väga palju erinevaid pühi ning kommeid, mida kaasnesid laulud.\nSee on esimene põhjus selleks, et meie rahva laulurahvaks pidada.\n\nTeiseks põhjuseks on see, et meil on väga rikas ajalugu.\nIga ajalooline sündmus leiab oma koha laulus.\nNäiteks siis, kui tekkis Teine Maailma sõda, kohe ilmus suur hulk sõjalaule.\nNii oligi ka Eestis.\nRistiusuga tulid ühed laulud, rootsi võimuga teised, saksarüütlitega - kolmased.\nAga neid kõiki laulis üks ja sama rahvas - eesti rahvas.\n\nKolmaks tahaks mainida meie laulutraditsioone.\nKõige tähtsam nende seas on üldlaulupidu, mida esimest korda korraldati 1869 aastal Tartus ja mida korraldatakse tänapäevani.\nLapsed ja noorukid laulavad laule, mis on läbi aegade kujunenud rahvuslikeks sümboliteks.\n\nLaulupidude traditsioon elab vaatamata sõjadele, nõukogude režiimile... Tänapäevased heliloojad kasutavad oma loomingus rahvalaule, luuakse uusi rahvustantsu ansambleid, toimuvad rahvamuusika üritused.\nEesti rahvas tunneb huvi oma mineviku vastu ja laulab samaid regivärsiliseid laule, mida laulasid naised muinasaegsel Kihnu saarel kuna nende mehed meres käisid.\nSeepärast eesti rahvast võib julgelt laulurahvaks nimetada!\n\nLõpuks tahaks öelda et, muidugi, rikas ajalugu, suur hulk erinevaid kombeid ning üldlaulupidude traditsioon pole ainukesed põhjused, ja keegi võib muidugi minuga mitte nõutuda, aga mina arvan, et just need kolm asju teevad eestlastest laulurahva.\nJa me jääme laulurahvaks nii kaua, kui mäletame oma ajalood ja oma muinasaegseid laule." }, { "title": "Essee (618b172d-30bb-4162-94c7-19744c973b70).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ootan õppimisest sellel erialal ja Tallinna Ülikoolis?\n\n1. Huvi ajakirjanduse vastu tekkis kui ma olin kaheksandas klassis, seega viieteist aastasena.\nHuvi tekkis kuidagi spontaanselt, lugesin kuskilt ajalehest mingi artikkli mis oli väga hästi ja ilusasti kirjutatud ja hakkasin ise kirjutama... Vist selle lapsepõlve kogemusele ma peangi \"äitäh\" ütlema selle eest kus ma praegu olen.\nKuna kõik meie elus toimub spontaanselt, siis seegi minu otsus toimus kiiresti ja vaikselt, paar sõna paberi peal ja juba ma ootan otsust, olen ma võetud, või pean minema kuskile teise kohta oma õnne proovima.\nNägu te võite näha ma olen siin.\nVõib olla et suurt rolli mängis ka see et minu Isa oli ajakirjanik ja kui ma olin väike, ta andis mulle n. ö. üle armastuse lugemise ja kirjutamise vastu.\nKokkuvõtteks ütleksin et mulle lihtsalt meeldib kirjutada.\n\nJa minu õppetajate sõnul mul tuleb see hästi välja, kuigi mõnikord minu gramaatika veab mind alt.\nMa arvan et, õppimisest sellel erialal ma ootan oma sõnavara täiendamist, loodan et kui lõpetan oma õppingud siis ma saan minna ja töötada ajakirjanikuna ja millegi pärast ma arvan et see saab teoks.\nAga mida üleüldse inimene võib oodata?\nElame näeme!" }, { "title": "Essee (628ca6fe-f168-45ed-8f09-3b1536c2fdae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See oli tavaline sügispäev.\nKell on juba pool kaheksa, ma istun mugavas toolis, avaras toas, oma kodus (Kohtla-Järvel).\nMa vaatan telerit.\nFilminimetus on \"Elu tsitadellis\".\nFilm algab saksa ohvitseride tungimisega professori Miilase majja.\nLoomulikult saksa vägilane (ohvitser) räägib professoriga üsna rangelt.\nVaid kui ohvitser saab teada, et inimene kellega ta räägib on professor Miilas, siis ohvitser kohe vabandab ja läheb ära.\nKõik teavad, et professor on apolitiline teadlane.\n\nProfessor ei armasta rääkida poliitikast.\nTema kodus on ranged reeglid: keegi ei tohi väljuda majast pärast kaheksat.\n\nTeadlasel on tütar Lydia, poeg Karl, teine naine Eva ja vanem poeg Ralf esimesest abielust.\n\nSakslased tahtsid leida professori majast Antsi.\n\nAnt on Nõukogude sõjavägede major.\nTa on koduperenaise Anna poeg.\nTegelikult Lydia ja Karl aitasid Antsit peita ära ohvitseridest.\nAnts ja Lydia on armanud teineteist esimesest silmapilgust.\n\nÜhel päeval Ralf, kes on lõpetanud ülikooli, tuleb isa koju tagasi, koos vennapojaga Richardiga.\nLoomulikult professor Miilas oli üsna rõõm ja õnnelik, et tema vanem poeg tuli koju tagasi, teadlane arvas, et ainult Ralf mõistis teda.\n\nMiilas tahtis tegeleda oma teadusega, ei soovinud ta maast põgeneda, arvas et kui ta oli sündinud siin, siis ta sureb siin ka.\n\nKarl on Nõukogude Sõjavägede poolel ja ta sõidab Nõukogude sõjaväelastega läbi sood, vaatamata sellele, et isa on keelanud talle ära minna.\n\nHiljem Lydia tänuseks saab Miilase majast hospital Nõukogude haavatuteks.\n\nProfessor sünnipäeval tuleb Ants uudisega, et Eestimaa on vabastatud sakslastest.\nKõik olid rõõmsad, et Karl on ka vabastajate hulgas.\n\nKõige jõudsam oli see, et Ralf ei armastanud oma isa, ta püüdis kontakti saada tema teise naisega.\nHiljem Miilas saa aru sellest, et tema armaspoeg Ralf toetab ja aitab sakslasi.\nProfessor pettub oma pojas.\nRalf püüab tulistada oma isa, kui appi tulevad Nõukogude ohvitserid.\n\nFilmi lõpus on prof.\nMiilas koos oma noorema pojaga.\n\nMa armastan vaadata vanu filme, lapsepõlves armastasin sest, et kõik on arusaadav; kes on paha, aga kes on hea.\nNüüd vaatan must-valgeid filme ja meenutan oma lapsepõlve; minu vanaisa õpetas mind vanu filme vaadata.\n\nNüüd ma tean, et ei ole kõik õigust, mis on näidanud.\nTean et kõik inimesed on erinevad ja pole tähtis, kes sa oled rahvusest, vaid tähtis missugune inimene sa oled.\nArvan, et tool ajal oli kõige raskem töö näitlejatel, sest ei olnud kõik seadmeid ja palju tööd teeb näitleja ise.\nFilmis on näitanud eesti näitljaid ja Eestimaa.\nSee film on väärtuslik eesti kultuuriks, ta ongi esimene." }, { "title": "Essee (63311ad9-e30f-420b-bfcc-1e320f337672).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Juhtum kupees Vaadates aknast välja mõtlen ma sellest, kui pikk maa on selle linnani, kuhu ma nüüdsest elama asun.\n\nRongis kostav mürin aina uinatab, kuid mõtted ikka liiguvad samas suunas, ei lase sihtmärki silmast ära.\n\nÄkki köhiseb minu vastas istuv mees, kes oma kõrvalistuvast naisest natuke eemale on istunud, et näha, mis aknast väljaspool toimub.\nSee paar meenutas mulle mu vanemaid, kes kunagi reisisid koos Siberisse, et uurida sealsetes metsades kasvavaid puid.\nNemad ei rääkinud üksteisega palju, kuid silmadest võis lugeda, et sõnu ei olnudki vaja, et kõige tähtsamaid mõtteid edasi anda.\nNii ka see paar ei arutanud oma probleeme ega teinud nalja, vaid vaikselt silmitsesid nende ümber toimuvat.\n\nMu mõttetest viis välja rongipidurite kisa, mille järel rong seisma jäi.\nNii hoogsa pidurdamise järel olid paljud asjad oma paigast liikunud ja pagasiriiulist kukkus põrandale pruun kohver.\nSee läks lahti, kuna selle kukkumise jõud oli suur.\nKõik sõitjad hakkasid kohvrisisu silmaga uurima.\nMis seal ka ei olnud!\nPüstol, saak, hammer, kruuvikeerajad, mingi imelik vedelik väikestes pudelites ja nöör.\n\n- Terroristid!\n\n- karjatas naine.\n\n- Miks just terroristid?\nSee võib olla ka lukkseppa oma, või kellegi oma, kes on varem siin sõitnud?\n- vastas tema mees.\n\nKuid naine ei jätnud järele.\nLõpuks tõusis ta ja jooksis kupeest välja abi otsima.\nMinu arvates oli tema natuke suurustanud juhtunut, kuid kohvrisisu avaldas ka mulle muljet ja ma hakkasin juba halbu tagajärgi ettekujutama: mis võis küll juhtuda, kui sellest kõigest teha pomm.\n\nÄkki ukse peale ilmus vanamees, kes ohkas: \"Ah, siin see neetud kohver on!\nMa otsisin kõik kupeed läbi ja siin ta nüüd ongi.\n\" Ta korjas asju kokku ja pani kohver kinni.\nMa ehmusin, kui nägin, mis kurja pilguga ta mind vaatas, kuid ei hakkanud küsima, milleks talle neid asju tarvis oli.\nVanamees kõndis samal hetkel välja ja kui rong 2 minuti pärast peatus tuli ta rongist välja.\n\nEhmatusest toibudes sain ma aru, et igale inimesele ei vea nii nagu mulle täna ja ma peaksin tänulik olema, et ei langenud terroristi ohvriks." }, { "title": "Essee (65e5ce18-32c3-4820-b79d-9e9f5c0960f8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMuidugi võib öelda, et eestlased on laulurahvas.\nKõik teavad, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega \"rahvas\", \"laul\", \"laulupidu\".\nLaulupidude traditsioon sai aluse väga ammu... Mis siis teeb eestlastest laulurahva?\n\nMinu arvates, et vastata sellele küsimustele on vaja tutvuda ajalooga.\n\nKõige vanem laul - regilaul - sai alguse juba 18 sajandil, see levis suuliselt.\nNatuke hiljem, 19 sajandil, tekkisid riimilised rahvalaulud.\nVõib öelda, et eestlased ei saa üldse ilma lauluta.\nNemad laulavad ükskõik kus, ükskõik mida tehas.\nNiimodi tekkisid igasugused koorid: naiste-, meeste-, lapse-.\n\nAga tõesti, miks mitte laulda, kui sul on igav, kui sul on liiga palju tööd või lihtsalt hea tuju?\nKui keegil tuli mõte laulda siis teised ühinesid.\nArvan, et tahtmine olla koos, iseseisev (oma kultuuriga) teeb eestlastest laulurahva.\n\nLaulupidu ühineb rahvast, eesti rahvast.\nNäiteks, laulupeoga on seotud mitu tähtsat Eesti sündmust.\n1969 aastal kõlas Gustavi Ernesaksa hingestatud isamaalaul \"Mu isamaa on minu arm\", 1980 aastal hakkasid esindama eelmisest sajandist pärit isamaalisi laule.\nJa isegi Tsaari-Venemaa ajal korraldati laulupidu.\nEestlased tahtsid laulda ja nemad tegid seda.\n\nMina üldse ei kujuta ette, kuidas arendaks eesti kultuur ilma lauluta.\nSiiamani inimesed koguvad Laulaväljakul, toimub väga populaarne Laulupidu.\nVeel eestlased esinevad kontsertidel, korraldavad oma üritusi, folkloorefestivali.\nJa muidugi kõik laulavad, tantsivad, kõikidel on ainult hea tuju.\n\nLõppude lõpuks, võin öelda, et tahtmine olla koos ja näidata teistele oma kultuuri - see kõik teeb eestlastest laulurahva." }, { "title": "Essee (6c75aa02-3af1-4edc-abbf-d5c744a9147c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nEesti rahvas on vanadest ajadest tuntud laulurahvana.\nJa tõesti, eesti rahva laulmise ja tantsimise ajalugu sai oma alguse rohkem kui tuhat aastat tagasi.\nAjaloolised allikad ja mitmesugused dokumendid näitavad, et juba muistsed eestlased, mis nimetati end \"maarahvas\", elasid nende ellu lauldes palju.\nLaulmine on eestlaste ajaloos eriline märk, mis puudutab nii vanad ajad, kui ka uuemad.\n\nEesti laulutraditsioon on vägi hästi säiletanud, et isegi tänapäeval me võime öelda, miks inimesed laulsid ja millised olid need, kõige vanemad laulud.\nAlustada tuleb sellest, et lauldi kõigepealt tavalist tööd tegemises.\nNäiteks, naised, kes on koju jäänud lapse üle vaatama ja kodutööd teha, laulsid selle eesmärgil, et neil lihtsalt ei olnud igav.\nSel ajal laulud olid lihtsad ja isegi primitiivsed, aga just need andsid alguse rahvalaulmisele.\n\nOn veel põhjus, miks eestlastest sai laulurahvas.\nAsi on selles, et vanasti \"maarahvas\" olid paganad.\nSeetõttu laul ja tants võiks olla nende jaoks nagu suhtlemisviis sellega, millesse nad uskusid.\nAga enamik mitmus eesti rahvalauludest pärineb vanast olmest.\n\nVenekeeles on väljend: \"meil laul ehitada ja elada abistab\".\nTundub, et eestlased laulsid sama eesmärgi nimel.\n\nTeine asi on uuem rahvalaul.\n\nEestlaste ristimine mõjutas väga rahvalaule.\n18 - 19 sajand oli tähtis aeg - rahvalaul hakkas arendada koos uue uskuga.\nLõpuks ilmusid ka muusikainstrumentid, aga koorilaulmine sai mitmekülgne ja variatiivne.\n\nMa arvan, et kõige olulisem rolli mängis rahvaärkamine.\nSel ajal hakkasid toimuma laulupeod.\nEesmärgiks oli juba tunda ennast ühtse rahvana, ja seda teistele näidata.\nMulle tundub, et just sel ajal vormeeris tõeline eesti rahvalaule traditsioon.\nLaulupeod toimuvad ka tänapäeviti.\n\nSee räägib sellest, et eestlased on laulurahvast, sest nad säilitasid oma laulurahva traditsioone.\n\nTänapäeval rahvalaulul on eritähtsus - see on ju osa ajaloost, see on mälu.\nPaljud aga ei vääri seda - paljude jaoks on laulupeod nagu kultuuri- ja harrastusüritused.\n\nPraegu eestlased ei jätasid laulmist - isegi uuemad heliloojad ja lauljad kasutavad oma loominguses vanu motiive.\n\nVana laul on nende jaoks nagu põhi.\nLaulmine on tähtis kultuuriosa.\nLaulurahva eestlastest teeb nende huvi minekusse ja oma ajaloo austamine." }, { "title": "Essee (6d1a5e11-863f-4223-9d6a-1581de01927b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvustus.\n"Minu Leninid".\n\nFilmi "Minu Leninid" tegevus toimub ajal, millal Saksamaa valmistas end ette tulevase sõja jaoks, Venemaal aga üsna rohkem ja rohkem kasvas võitlus tsarismi ja sotsiaaldemokraatia vahel; kino on pühendatud Aleksandrile Keskküla ning tema suure elueesmärgile ehk Eesti Suurvabariigi ülesehitamisele.\n\nKeskküla oli noor ja haritud mees, kes mitte ainult suudas välja teenida saksavalitsuse usaldust, vaid temast sai ka "hea" V. Lennini sõber.\nTema esmaplaan oli päris hea: ta aitab Lenenile, et tema ning sotsiaaldemokraatid hakkaksid tulevikus Venemaad valitsema, selle aitamise vastu Lenin peab Eestimaale vabaduse kinkima.\nAleksender otsis välja mehi, kes särnasid bolsevikide liidriga, Lenenile aga selgitas, et see on ta elu kaitsmise jaoks.\nTa koolitas neid välja, et nende käitumine oleks Lenin omaga sarnane, Sotsiaaldemokraatide liider aitas protsessile.\nHiljem Keskküla mõistis, et bolsevik ei kavatsegi Eestimaale sõltumatuse kinkida, tema peas sündis teine plaan ning Aleksander asetas Lenini koha teisikuga nimega Vanja, Lenin uppus meres.\nPärast hakkasid Venemaad valitsema need teisikud.\n\nFilmis mulle meeldis, kuidas autor A. Keskküla kaudu näitas tõelist patriotismi.\nSee sangar riskis eluga oma eesmärgi jaoks.\nTa pühendas sellele terve elu, isegi naine ja laps ei olnud talle nii olulised kui tema tugev ning omakasupüüdlematu isamaa-armastus, usk sünnimaa hea tulevikusse.\nNiisuguseid kangelasi on väga vähe tänapäevases kinematograafias, praegu noorte inimeste seas patriotism ei ole nii populaarne, mõned isegi seda tunnet häbenevad.\n\nV. Lenin näidati jõhkra, taktitundetu ning rumala joodikuna, kelle lemmikud meelelahutused olid lõbutüdrukud ning kaklused kusagil baaris.\nLõppus tema asemele tulid teisikud, nad olid endised vargad, kaltsakad, mõrtsukad ja muud ühiskonna "madalad osad".\nVõib olla ma mõistsin filmi idee valesti, aga arvan, et autori jaoks Lenin oli kõikide inimpattude kehastus ning tema teisikud olidki need pahed.\nTa oli nii nõrk, et lõppuks läks segi.\nRezissööril ning Lenini mängival näitlejal õnnestus näidata tõelist hirmu, pettumust, abitust ja tähtsusetust inimese silmides ja käitumises too episoodi kaudu, kus Lenin tabab oma kohal teisiku, kelle kõik peavad tõeliseks ning temas ehk õiges Lenenis näevad teisikku, kes lihtsalt on hull.\nEi tea miks, aga see lõik jai kuidagi hingesse.\n\nSelline on Lenin lavastaja jaoks, minu oma erineb rezissööri kangelasest.\nMa kogu aeg kujutlesin teda ette targaks ning hea haridusega meheks, kes armastas Venemaad, mitte vähem, kui A. Keskküla oma sünnimaad.\nTa oli monopolijate ülemvõimu, kapitalismi hundiseaduste, töötajate ekspluateerimise ning ühiskondliku ebavõrdsuse vastu.\nSee aastate välja kujunenud arvamus kunagi ei luba mulle nõustada bolsevikide ning nende liidri piltidega, mis filmiautor oma teoses näitas.\nTemana joonistatud klounid kunagi ei suudaks moraalselt ega füüsiliselt revolutsiooniga Venemaal toime tulla, korralikult organizeerida seda ning suured rahvamassid enda järel liikuma panna.\nJah, nende poliitika tõepoolest ei läks lähi ilma inimsurma ning vereta, aga tool ajal riigis oli kriis ja nälg, Nikolai II ei olnud võimeline sellega läbi saama ning tema valitsuse ajal sunnade arv ei olnud vähem, kui bolsevikide juhtimisel, keegi pidi teda asendada, kui poleks seda teinud sotsiaaldemokraatid, siis saaks sellega hakkama mingi teine võim.\n\nMul tekkis üks küsimus, kui seda lindi vaatasin: miks keegi ei filmi midagi reaalsest tänapäevasest elust (või ta lihtsalt ei pääse eetrisse), kus ebameeldiv on vaatlema "uppuvaid luksuses" poliitikuid, kes pidevalt tõstavad endale niigi liiga suured palgad, kui samal ajal need pensionäärid, kes ära andsid oma nooruse, jõudu ning tervise Eestimaa peale, on sunnitud sorima..\npügikastides, et kuidagi kopikates välja elada, mis riig neile lahkelt eritab?\nVahepeal on isegi vastik kuulata raadiost sellest, kui tetavad, et keegi poliitikute seast varastas või mängis kasinos mingi miljoni maha, lendas puhkusele kusagile Kanaari saartele riigiraha eest jne, aga järjekordses lastehaiglas ei jatku finantsvahendeid aparaadile, mis päästaks tuhandeid laste elu.\nNeed on ainult mõned ühikud ebaõigluse hulgast, mis toimub praeguses.\n\nMõnikord mul tuleb selline mõtte, et tänapäeva kinematograafia, mis räägib Nõukogude ning bolsevikide ajast, on mõeldut selleks, et inimesed istuksid ja arutleksid , kui halb elu siis oli, ega keegi ei vaadaks, kuidas praegu asjad on.\nNäljakas on see, et aastade pärast, kui võim muutub hakkavad tänapäeva elust ainult halba rääkima ning head, mis praegu enam vähem on, salajas hoidma, aga fakt jaab faktiks: pole tähtis milline poliitiline võim valitseb, ühed kogu aeg elavad teiste arvul, kõige sagedam need teised on ausad ning lihtsad töölised.\nOlukord, millal kõik elaksid õnelikkult on võimalik ainult paradiisis, aga paradiis maa peal on võimatu.\nVõib olla Lenin ei olnud ideaalne, kusagil isegi julm, aga see veel ei ole põhjus, et temast veiderdajat teha, tuleb kuidagi ebaviisakalt välja." }, { "title": "Essee (71eb37eb-4701-4261-8d5c-c3a562118b55).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Film \"Minu Leninid\" See on ajalooline komeedia.\n\"Minu Leninid\" on pseudoajalooline film nendest sündmustest, mis väga tõsiselt mõjutasid ajalood.\nFilmis on väga palju huvitavaid stseene.\nSee film jutustab ettevõtlikust Aleksander Keskülast, kes on rahvusvaheline avantürist ja aferist, enamlane ka Saksa agent.\nSee mees on piisavalt tark ja diplomaatne, temal on suur tahtmine delegatsiooni juhiks saada.\nKesküla aitas Leninile, kes oli bolševikute juht.\nNende plaaniks oli vallutada Venemaa võimu.\nKesküla otsustab ära kasutada enamlaste juhti Leninit, et tekitada Venemaal Saksamaa rahadega revolutsioon ja luua Loode-Venemaast Suur-Eesti.\n\nMinu arvates see film on väga meelelahutuslik, hoolimata nendest stseenidest, kus on hästi nähtav julmus ja ebaõiglus.\nEriti lõbusaks läheb siis, kui otsustatakse leida ja koolitada Leninile viis teisikut, kes kõik lõpuks Venemaale revolutsiooni tegema sõidavad.\nKesküla oli hea organisaator ja ta otsustas organiseerida nn.\n\nLeninite kool kus hakkas õpetama Lenini teisikuid.\nÜks nendest teisikutest on väga sarnane Leniniga välimuse poolt.\nNad on nagu kaks tilka vett.\nKui siiski nad on väga erinevad oma loomuse poolt.\nLenini teisik, oma ideaalse humanistliku loomu ja intelektuaalse võimu tõttu usurpeerib originaalse Lenini koha.\nOriginaalne Lenin on väga egoistlik ja fanaatiline.\nTema teisik on vastupidi tunduvalt inimlik, tall on lüüriline iseloom.\nOn tõesti nähtav kuidas ta tunneb kaasa Nadežda Krupskajale ja kuidas tunneb iha armsa revolutsionääri Inessa Armandi vastu.\n\nMinu meelest filmi algus on natukene igav, lõbusamaks läheb siis, kui hakatakse otsima Leninile teisikuid.\nEnamus toredaid stseene kogu filmis põhinevad äravahetamisel, nii et vahepeal ei saa sugugi aru, kes on see õige Lenin.\n\nSamuti oli lõbus vale-Leninite otsimine ja leidmine.\nMeeldis ka kuidas Lenini teisik Vanja esimest korda Krupskaja juurde läks.\n\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et film on päris huvitav ja näitlejad mängisid oma rolli osavalt ja toredalt." }, { "title": "Essee (7e34f121-9e41-42b7-96d7-335449484296).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": ""Valgus Koordis" Hans L. oli kirjanik, kes ei kirjutanud ühtegi sõna eesti keeles.\nTema kuulsaim teos on "Valgus Koordis" mille eest ta sai Stalini preemia.\nHiljem, aastal 19551 ilmus film "Valgus Koordis" mis oli tehtud raamatu järgi, see oli esimene eesti värvifilm.\nPeategelase rolli mängib Georg Ots, noor ja ilus laulja.\nSee oli tema esimene roll filmis.\nTegevus toimub Eestis, pärast II Maailma sõda.\nNoor sõdur tuleb koju tagasi.\nRiik annab talle maja ja maad.\nTa abieelub ja hakkab elama maal, tema unistus asutada Koordis kolhoos, just nagu tema sõbral Venemaal.\nAga külas elavad inimesed kes kadestavad teda ja tahavad, et ta kaduks maalt ära.\nLõpuks nad põletavad tema maja, aga abiks tulevad kõik külainimesed.\nKurjategijad pannakse kinni ja rahvas otsustab teha kolhoosi.\n\nNad sõidavad Venemaale vaatama kuidas kõik töötab.\nAsutavad Koordis oma kolhoosi, mis nimetavad "Uus elu".\n\nFilmis tuleb hea ja õnnelik lõpp.\n"Valgus Koordis" on väga naiivne ja tüüpiline nõukogude film, mille tähtsus oli näidata kui "hästi" kõik oli.\nTegelikult, film mulle meeldis, oli hästi ekraniseeritud, aga oli see nägu mingi jutustus lastele.\n"Valgus Koordis" ei ole tõenäoline film.\nNäiteks Eestis ei kasvatatakse teravillja, sest kliima ei ole sobilik.\nStalinile ta meeldis selle eest, et ülistas NSVL.\nJa teda ei huvitanud mida tundsid inimesed kes elasid Eestis ja kas oli nii tõeselus." }, { "title": "Essee (8f515bc8-985d-4509-90d7-b1d5554404c6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nJuba vanal ajal inimesed armastasid laulda.\nLauldi kõikidel kohtadel: kodus, tööl, koolis, õues.\nLaulmine on väljendusvahe, ta tõstab tuju ja annab laengut kogu päevaks.\n\nSeejärel pole imestada, et me võime eestlasi nimetada laularahvaks.\n\nEestlased austavad oma kultuuri ja kombeid.\nIga aasta toimuvad laulupeod, kus käivad need, kes tahavad mängida ja laulda ja muidugi need, kes tahavad kuulata.\nLaulupeosid korraldatakse juba peaaegu 150 aastat.\nEsimene toimus 1869. aastal Tartus.\nSee oli sündmus, mis pani aluse järgnevate ülslaulupidude korraldamisele.\n\nEsimesel peol osales umbes 1000 lauljat.\nPraegu 21. sajandil võtab peolt osa umbes 30 000 lauljat.\n\nLaulmine saab populaarsemaks.\n\nÜle-eestiline laulupidu on ka praegusel ajal tähelepanuväärsem sündmus.\nLisaks ka laulupidu on suur rahvapidu, kuhu tullakse perega, sõpradega või üksinda nautida muusikat.\n\nLaulmine aitab eestlasi mitte unustada oma kultuuri ja ajalugu.\nSee on kombe, mis on läbi aja kujunenud rahvuslikuks sümboliks.\n\nRahvalaule laulmine eksisteerib mitte ainult inimeste vaba aja veetmiseks.\nEesmärk on teatada inimestele, et nad kõik kuuluvad ühesse rahvasse, nendel on ühine kultuur ja ühine ajalugu.\n\nNeed laulud on rahvuslikud sümbolid ja eestlaste uhkus." }, { "title": "Essee (94e6a18b-9a48-4397-976e-480079ce8efd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nJuba vana ajal inimesed armastasid tantsida ja laulda.\nNad tegid seda kui töötasid või kui pidutsesid, ühesõnaga millal võiks laulda.\nNad laulasid ja tantsisid metsades ja põlludes, palusid Jumalat anda nendele maitsvat puuvilju ja juurvilju, palusid vihma, või teistpidi, päikest.\nNende lauludes on mingisugune saladus, siin kajastub rahva minevik.\nPraegused uurijad proovivad tutvuda rahvaluulega, ja see on nagu ajaloo uurimine.\n\nRäägime natuke vana eestlaste loomingust.\nVõib alustada sellest, et eesti folkloor koosneb kolmast osast.\n\nEsimene osa on laul, teine - tants, ja kolmas - pillimäng.\nKõige vanem lauludest on eesti regivärsiline rahvalaul.\nSeda laulu esitasid eeslaulja ja koor.\nEeslaulja mõtles sellest, mida ta hakkab laulma kohe.\nKoor kordas seda lause, mis eeslaulja ütles.\nSel ajal eeslaulja mõtleb välja teise lause.\nNeid laulu on lauldud üksi, kahekesi, kooriga jne.\nNeed laulud olid vokaalsed, ja seda lauldi ilma pillideta.\n\n19 sajandil ilmus uus rahvalaulu laulmine viis.\nSee oli riimiline rahvalaul.\nRiimilisi rahvalaule lauldi juba pillidega.\nRiimiline rahvalaul erineb regilaulust sellega, et sellel rahvalaulul on kirjalik ülestähendus.\n\nNeed on eesti rahva esimesed laulud.\n\nJa nüüd võib küsida, mis teeb eestlastest laulurahva?\nMinu arust, eestlastel oli mingi põhjus laulda, nendele see tegevus väga meeldis.\nSellest võib ütelda väga julgelt, sest eestlasid tegid palju laulupidusid, ja lainesid need rohkem ja rohkem.\nLaulupidu toimumist ei seganud isegi sõda.\nMa arvan, et armastus oma isamaa vastu, armastus oma sugulaste vastu, loodamine elama parem kui praegu, armastus looduse vastu teevad eestlastest laulurahva.\nInimestele meeldib laulda ja kuulata laulumist.\nKohe võib näha, kuidas muutub inimese tuju, kui ta kuleb kurva või lõbusa laulu.\nMuusika - see on meie hing, kui muusika on kurb me oleme nukrad ja teistpidi.\n\nVana ajal inimestel polnud nii palju probleeme kui meil praegu.\nVanad eestlased laulasid töötades, mängides, pulmades, matustes.\nAga kui meie praegu hakkame laulma õues, teised kohe ütlevad, et \"sul peaga on probleemid\".\nEnne inimesed olid lahked, usklikud, abivalmis, ja selline inimeste iseloom tegi eestlastest laulurahva.\n\nMe peame tegema rohkem pidusi, laulupidusi ja rahvatantsu selleks, et inimesed oma vanavanaisade ja -emade meeleolu.\nSiis praegune eesti rahvas saab olla ka laulurahvas, nagu vanasti." }, { "title": "Essee (9f194de4-6eb1-46f2-be9f-524e57d80389).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu elu Ma olen sündinud XXX, keset Soome.\nOlen oma vanemate ainukene laps, sest mul pole õdesid ega vendi.\n\nVanemad läksid lahku kui ma olin kolmeaastane ja mina jäin kahekesi emaga.\n\nSellepärast meil ongi emaga väga hea suhe, aga oma isa ma peaaegu ei tunne.\nMu ema on käinud kaubanduskooli ja töötab sekretärina.\nKui ma olin kaheksa aastane, hakkasin klaverit mängima.\nOlin palunud ja kerjanud, et saaksin minna muusikakooli klaverit õppima, ja lõpuks ema laskis mulle minna.\nOlin üliõnnelik!\nSellest kuulub emale suur tänu, kuna mulle ikka veel meeldib klaverit mängida.\nKaheteistaastasena hakkasin veel flööti mängima ja käisin muusikakoolis tava kooli lisaks kuni keskkooli lõppuni, olgugi et vahepeale mind üldse ei huvitanud muusikaga tegelda.\n\nAastal 2000 lõpetasin keskkooli ära ja otsustasin minna XXX ülikooli vene keelt õppima.\nLäbisin vastuvõtueksami ja kolisin XXX loodusrikase meelega.\nSee oli esimene kord minu elus, kui elasin üksi.\nSee sügis oli raske, sest elasin võõrases linnas ja kõik oli minu jaoks uut.\nÕnneks sain tuttavaks toredate inimestega ja mulle meeldis õppida.\nLinn mulle eriti ei meeldinud, sest olin harjunud suuremas linnas elama.\nTalvel seal ei olnud midagi huvitav teha, aga suvi oli teine lugu, sest suvel linn oli täis turiste.\nSuve alguses ikkagi kolisin linnast ära ja elasin selle suve ema juures.\nSügisel läksin Venemaale, Peterburisse vahetusõpilaseks.\n\nPeterburis mulle väga meeltis!\nArmustasin seda linna ja mõtlesin, et ei taha sealt ära minnagi.\nEsimesed kolm nädalad elasin ühiselamus, aga siis kolisin ühe vana naise juurde.\nMul oli oma väike tuba ja köögis tegin ise endale süüa.\n\nMõned asjad Venemaal oli kummalised minu jaoks, aga siiski vene eluviis ja kultuur mulle meeldis.\nMulle meeldis metrooga sõita, vaatada metroojaama eskalaatoris inimesi ning lugeda metroos ajalehte sõidu ajal.\nMulle meeldis ka käia turul ja osta hapukurke ja õunu lõunamaalaste müüjade juurest.\nMulle meeldis jalutada Nevskil, käia Mariinski teateris kontsertedel või lihtsalt istuda kohvikus sõbradega.\nVõib - olla.\nPeterburi aasta on olnud mu elus siiamaani kõige õnnelikum ja muretum aeg.\n\nElasin Venemaal üheksa kuud, ja ruttu peale seda läksin Inglismaale tööle.\nTöötasin seal väikeses külas kaks kuut.\nMu tiitel oli assistent, aga tegelikult tegin igasuguseid asja.\nVahepeale töötasin arvutis, vahepeale koristasin, käisin poes või keedasin kohvi.\nÕhtuti käisin jooksmas mööda kitsaid teid või kanaali peenarel lammaste hulgas.\nTöökaaslased oli sõbralikud, aga häid sõpru mul Inglismaal ei olnud ja mõnikord tundsin end üksikuks ning kurvastasin natuke.\n\nSelle aasta augustis tulin tagasi Soome ja kolisin XXX.\nJätkasin oma õpinguid seal.\nLinnas mulle väga meeldis elada ning õppida.\nLeidsin sõpru ja harrastusi ja hakkasin ka tööl käima.\nSoomes on raske leida endale tööd, aga mina hakkasin koristama büroodes paar korda nädalas.\nKaks aastat elasin linnas, aga siis otsustasin, et lähen Tallinnasse vahetusõpilaseeks.\nLinnas sain tuttavaks eesti tüdrukuga, kelle vanemad elasid Tallinnas ja olid nõus mulle toa üürile anda.\nPraegu elangi nende juures Lasnamäel ja õpin Tallinna pedagoogika ülikoolis vene keelt ning eesti keelt kuni kevadsemestri lõpuni." }, { "title": "Essee (a04604ee-aa7d-4313-9f12-6bfb802d675d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nEesti ainult tundub väikese riigina, aga temal on oma rikkas ja huvitav ajalugu.\nEestil on oma maailma tuntud heliloojad ja ka sellel väikesel balti riigil toimuvad laulupeod, mis on tundud Euroopas.\nTartus ja Tallinnas on ehitatud lauluväljakud, kus toimuvad need tuntud laulupeod.\nEsimene etendus lauluväljakul toimus umbes 100 aastat tagasi - Tartu lauluväljakul, mille korraldamise idee ja teostus tuli \"Vanemuise\" seltsist eesotsas J. V. Jannseniga.\nTol ajal osalesid peol ainult mehed, sest naistel oli see keelatud.\nSelline üritus pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.\nKuni 1983 aastani ei saanud naised osa võtta selles ürituses.\n\nKui nad said võimalusi (pärast ka võisid osaleda ka lastekoorid ja poistekoorid) siis suurenes osavõtjate arv kui ka pealvaatajate arv.\nSee ainult tähendas, et inimised olid huvitatud niisugustes üritustes.\nViimane kontsert, mis toimus kahes linnas ühel ajal () Tallinnas ja Tartus kogunes palju inimesi välismaalt ja eestist.\nLavas esinesid ansamblid Saaremaalt, Lõuna eestist, Ida eestist ja kõik nad olid oma rahvariietusega.\nKuna kõikidel valdkonnal on oma rahvariietus, siis kõik see esitlus oli uskumatu põnev.\n\nMitte ainult laulupeod muutuvad eestlasi laulurahvaks.\nEesti keel võrreldes teise maailma keelega kõlab pehmelt, meloodiliselt.\nJa paljudele välismaalistele tundub, et eestlased laulavad, millal nad kõnelevad omavahel.\n\nInimesed (eestlased), kes elavad saartel meeldivad laulda, nad teevad seda alati.Kuna mehed ei saa seda teha (näitaks käivad meres) Laulavad nende naised.\nPaljudel saartel koordatakse üritusi (lavaesindusi), kus tansivad oma rahvatantsu need kalurid, kes käivad meres oma naistega.\nMõnikord nad võitlevad koos teise saarega.\nAga nende eesmärk alati on - meelahustus.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nMulle tundub, et isegi eestlased ei tea täpselt vastust aga põhjus võib olla eestlastel või nende kombedel, või isegi eesti keelel." }, { "title": "Essee (a33241c0-2df2-4ede-998b-a25996f7578e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlasi võib nimetada laulurahvaks aga mis teeb neid selliseks rahvaks?\nVaadates ajaloosse me näeme, et eestlased juba ammusest ajast elavad lauldes.\nNad laulsid igalpool - töötades, puhates, üksi olles.\nLaulmine aitas raskustest läbi saada ja unustada probleemidest.\n\nRohkem kui tuhat aastat tagasi kujunes Eesti vanem rahvalaul - regivärsiline rahvalaul.\nSeda esitas tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.\nRegilaule lauldi ilma pillisaateta aga väikse keha liigutamisega.\n\nEesti rahvamuusika peale oli suur mõju teistelt maalt.\nNii tekkis uus riimiline rahvalaul.\nNeid juba mängiti pillisaatega ja autor oli teatud.\n\nLaulmine hakkas olema juba nii populaarne tegevus, et oli vaja midagi organiiserida suurt kogu rahva jaoks.\n1869 aastal Tartus toimus esimene ülemaaline laulupidu.\nPeol osales väga palju lauljaid ja pillimängijaid.\nSellel ajal oli eestlastel kõrghetk.\n\nSiis pärast hakkas toimuma see laulupidu kogu aeg erinevates kohtades.\nKuuendast peost kandus traditsioon Tallinnasse (1896).\nMeie ajani toimuvad need laulupeod.\n\nPraegu on see kõige kõige tähelepanuväärsem ja massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.\nLisaks see on suur ja lõbus pidu pere jaoks.\n\nMuusika oli alati eesti rahva sümbol ja see jääbki selleks.\nSest muusikaga on ju elada lõbusam, lihtsam ja ilusam." }, { "title": "Essee (a428305c-2ca7-4c2a-b066-6b9b055e9872).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestimaa on noor ja väike kuid suure ning rika kultuuriga ja folklooriga riik.\nVanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani, kogu elu naised ja mehed laulsid lihtsaid lõbusaid regivärsilisi laule, sest nii oli kergem töötada ja lastega tegeleda.\nKa praegu eesti rahvalaul on populaarne ning armastatud.\nRahvuslaul on olnud alati väga oluliseks eluosaks.\n\nVäga tähtsaks kultuurisündmuseks pidetakse üleeestilist laulupidu, mis praegu toimub Tallinna Lauluväljakul.\nVäga hästi mäletan toda päevat kui ma esimest korda osalesin laulupeos.\nSee oli mitu aastat tagasi; mina tantsisin koreograafiaansamblis, mille nimetus on \"Pääsuke\", ja meid kutsuti esineda Lauluväljakule.\nSee oli unustamatu ere ja tore päev, mulle tundus, et kõik lauljad ja tantsijad on minu suur armas pere ja veel tundus, et toimub mingi väga-väga tähtis sündmus ning nii see oligi.\nMina olen venelane, mu vanemad on venelased ja meie kõik räägime vene keelt ja see on nii uskumatu ja tore, et tol laulupeol tundus, et olen üks perekond eestlastega.\nMa mõtlen, et asi on selles, et eestlaste laulud, tantsud ja üldse folkloor on nii armastatud, et see armastus pärandab mulle ja teistele inimestele.\n\nEesti rahvuslaul ei karda aega ja praegu seda laudakse mitte vähem kui nt sada aastat tagasi.\n\nAga praegu see ikkagi muutus.\nNoorte seas on ka populaarne laulda vanu rahvalaule, näiteks koolides noorukid kogunevad ansamblidesse ja vanade laulde lauldes kasutavat ka põnevat rokk-muusikat ja sellised ümbertöötlused on huvitavad ja ebatavalised.\nEestis on ka palju pop-ansamble, mis kasutavad rahvuslikku muusikad ja see ongi tore, et eestlased hoolitsevad oma folkloori ja kultuuri eest nagu hea peremees ning mitte ainult säilivad folkloori vaid loovad uusi ümbertöötlusi.\nEhtsat rahvuslaulu võib kuulata Kihnus ja Setul ning see on Eestimaa uhkus.\nEesti rahvalaul on tuntud kogu Euroopas ja need pole ainult suured sõnad, 5 aastat tagasi käisin oma koreograafiaansambliga Bulgaarias ja Ungaris, kus meie esindasime oma riiki rahvustantsudega.\nSeal oli ka palju laste- ja poistekoore Tallinnast ning kuulajad ja pealtvaatajad olid vapustatud ja igal etendusel oli saal täis inimesi.\n\nEestlased on laulurahvas, tugev ja vapper laulurahvas ning eesti laul on igavene." }, { "title": "Essee (ad0c4aaa-b4d2-426e-a461-bdb5efa51b0f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nSee on hea küsimus.\nKui me mõtleme natukese aja, siis me saame aru, et see väide on õige.\nTõepoolest on see nii, et eestlased on laulurahvas.\nLäbi aegade laul saatis meie rahvas hällist hauani.\n\nLaulud on meie minevik ja tulevik.\nSee tõdeneb sellega, et rahvalaul on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi ja kõik eestlased teavad seda ja laulavad rahvalaulu siiamaani.\nMinu arvates laulmine on sotsiaalne tegevus, mis teeb inimesi lõbusam.\nKui sa laulad laulu, siis sul tekkib siuke tunne, et oled vaba inimene, mis on väga tähtis meie raskes elus.\nVõime laulda töötades, lõbutsedes nagu see oli vanal ajal.\nLauldi olles, last kiigutades.\n\nRahvalauludes kajastub rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.\nJust sellepärast eesti rahvas ongi laulurahvas.\n\nMa arvan, et laulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus.\nSee on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend.\nLaulude autorid teevad kõike, et laulud olid huvitavad, ilusad ja usuvärtuslikud.\nLaulud aitavad meid elada, kasvada moraalselt.\nKui tekkisid koorid, siis inimesed said sõbralikumaks.\nNad musitseerisid piduõhtutel ka tantsusaateks, mängisid ja laulsid elavad musikat.\nElav muusika on unustamatu asi.\nOn vahva kuulata seda.\n\nMuusika- ja lauluharrastusega on seotud tihedalt ka eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole.\nSee on veel üks ilmumine sellest, et eestlased on laulurahvas.\n\nKokkuvõteks võiks öelda, et inimesed on erinevad ja seepärast ei saa olla ka ühest lähenemist sellele probleemile.\n\nAga mina arvan, et ma tegin kindlaks teile ja endale, et ikkagi eestlased ja eesti rahvas on tõepoolest laulurahvas.\nSee kinnitab eesti ja maailma ajalugu." }, { "title": "Essee (b36b4062-c97b-46a9-8551-535f760e59e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti laulurahvakultuur on juba vanast ajast tähtis eesti rahvale, sest sellega nad elavad.\nMa võin kindlasti öelda, et eestlased on inimesed, kes on uhked oma riigist, nad võivad laulda emakeeles, oma rahvamaal.\n\nVanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani.\nLauldi väga palju, lauldi üksi olles, töötades, lauldi laste jaoks, oma mehe jaoks.\n\n1869 aastal toimus esimene laulupidu Tartus, see oli suur pidu eestlaste jaoks, eestlased hakkasid uskuma endasse, neil tuli uhkus, et tad on koos kõik koos!\nSellest laulupeost kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk, mis on, minu arust, väga tähtis.\nNad laulsid rahvus gümni, kelle autor on tuntud eesti poetess Lidia Koidula, nad lihtsalt pidusid, kõigidel oli hea tuju.\nSellest sai alguse laulupidude traditsioon.\nIse endast eesti rahvale ütleb, et nad on, natuke poolest, eriline rahv.\n\nMul tuli suur huvi sellest, kuidas laulsid vanadel ajadel, kuidas inimesed elasid ja mul tuli võimalus sellest teada saada.\nVaatasin aulas väga vanad videolõiged, ja võin öelda, et see oli väga huvitav, üks neiu laulis nii rahulikult ja tundus, et kogu südamest.\nKõik mis inimesed laulsid ja tänapäevadel laulavad, nad teevad seda oma hingamisest, kogu südamest, millest võib öelda, et eestlased on laulurahvas.\n\nMinu arust, on väga tähtis, et rahvakultuuri vastu tunnevad huvi, mitte ainult meie vanemad, ja ka noored inimesed.\nSee on hea, kui noored tunnevad oma kultuuri ja on uhked selle vastu!\n\nMul on vanaema - eestlane ja tihti kui ma tulen tema juurde, siis ta laulab, lihtsalt laulab, algusest ma ei saanud sellest aru, nüüd ma saan.\nTa rääkis mulle kuidas nad koos kogunesid 10, 20 aastat tagasi, ja tähistasid peod oma lauludega.\nSee on eestlast kultuur, mis on nende jaoks väga tähtis.\nIgal rahvadel on oma traditsioonid, laulud, sümbolid ja seda ei saa keegi muuta.\n\n1994 aastal tähistati 125 aastat kestnud laulupidude traditsiooni.\nSelle pidu korraldati kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.\nTe võite kujuneda, mis päev see oli.\nSee oli kõige eestlaste jaoks suur sündmus, mis on ajaloos, mida hakkavad mäletama palju aastaid.\n\nKõigest sellest ma võin kindlasti öelda, et eesti peo kultuur elab ja hakkab elama.\nInimesed tähistavad oma peosid kõik koos ja kogu südamest, mis on väga tore!" }, { "title": "Essee (b4064c5e-5ac5-4a3e-b1d6-aa7e44893b7d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMuusika ja muidugi laulud mängivad tähtsat rolli eestlaste elus nii minevikus, kui ka tänapäeval.\nLoodan, et tulevane põlvkond ei unusta oma rahvalaule ja peavad neid lugu.\nVanal ajal eestlased üldse ei kujundanud oma elu ilma lauluta.\nLaul on väha oluline abikaasa, sest et see aitas ja aitab eestlasi nii mures kui ka rõõmus.\n\nVäga raske ja isegi võimatu ette kujundada erinevaid tähtpäevi ilma rahvalauludeta.\nEestlaste rahvuslik ärkamine toimus 19. sajandi lõpupool.\nVäga oluliseks sündmuseks eesti rahvamuusika jaoks sai esimene ülemaaline laulpidu, mis toimus 1869. aastal Tartus.\nSellest sai alguse laulupidude traditsioon kogu Eestis.\nJuba 1896. aastaks erinevad rahvapeod korraldati Tallinnas.\nMeie riigi pealinnas on kuulus lauluväljak, kus alati organiseeritakse erinevaid suurüritusi, mis on seotud kõigepealt rahvamuusikaga.\n\nKeegi võib öelda, et tänapäevasel rahvalaul pole oluline ja tähelepanuväärne.\nKas on see tõesti nii?\nLoomulikult, vanal ajal lauldi rohkem rahvalaule.\nNaised laulsid, kui kiigutasid oma last, talumehed töötades.\nTänapäevased noored ja vanem põlvkond eelistavad mitte laulda, aga kuulata.\nKuid tänapäevani Lõuna-Eestis on koolides lasterahvaansamblid.\nKas see ei tähenda, et XXI-sajandi elanikud on ka huvitanud rahvamuusikas?\nMa näiteks ei saa ette kujundada Jaanipäeva ilma rahvalaule.\n\nPopulaarsed eesti ansamblid ka omandavad oma repertuaaris rahvalaule.\nKoos perega me võime hästi veeta vaba aega ja nautida rahvamuusikaga laulupeol.\n\nKokkuvõtes tahaks öelda, et eesti rahvafolklor on väga rikkas ja mitmekülgne.\nSuurt osa selles on rahvalauludel.\n\nTänapäevane looming on väga kõrvalt seotud vana rahvamuusikaga.\nLaulpeod on ka praeguseni kõige tähelepanuväärsemam sündmused Eestis.\nMe peame säilitama meie kombeid ja traditsioonid ja peame ka olema uhke, et iga soovija võib saada meie rahvamuusika osaks, kui osaleb ülemaalises laulpeos, mis toimub Eestis." }, { "title": "Essee (bba0875a-b82a-429a-8f96-8fc5a88019a2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nRahvalaul oli alati väga oluline eestlaste jaoks.\nEmad laulsid oma lastele, igal peol laul mängis ja praegu mängib suurt rolli.\nKõige tähtsam aga on see, et lauluga koos eesti rahvas sai vabaks ja see kõik teeb eestlastest laulurahva.\nTänapäeval laulutraditsiooni jätkuvad laulupeod, mis toimuvad Lauluväljakul ja erinevad festivaalid kogu Eestis.\n\nLaulutraditsioon on säilinud juba sajandite jooksul.\nTol ajal laulmine tõi eestlaseid kokku, see oli nii infoallikas, kui ka võimalus lõbutseda ja rõõmustada.\nLauluga inimesed töötasid, see aitas töörütmi kergeneda, aeg jooksis kiiremini.\nNiisugune vana laulutraditsioon iseloomustab eestlaseid nagu laulurahva.\nKogu tegevused on tehtud vanasti laulaga.\nSee on väga vajalik inimeste jaoks nii palju aastaid tagasi, kui ka praegu.\nEestlased saaksid säilitada oma kultuuri ja rahvatraditsiooni raskel ajal, kui Eesti ei olnud veel vabaks, see tähendab, et eestlastel on väga tugev vaim ja iseloom.\n\nLaulupidu, mis sai oma alguse 1869. aastal Tartus, on praegu rahvapidu, Tallinnasse, kus praegu toimub laulupidu sõidavad inimesed kogu Eestist, et kuulata rahvalaulu ja laulda kõik koos.\nÜks kõik mis ilm on tänaval, eestlased tunnevad end rõõmsaks laulupeol.\n\nKõige tähtsam sündmus oli 1994. aastal, sest laulupeoga eestlased sai iseseisvust ja see rahvapidu toimus juba vabas Eestis.\nNatsionaalne ärkamine algas 1980. aastal, kui regilaul sai tratsiooniks.\n\nLaulmine praegu on massharrastus, koolis meil on laulmine.\nViljandi kultuuri akadeemias inimene võib õppida laulma rahvalaulu ja mängida rahvainstrumentidel.\nTänapäevased noored järgnevad vana traditsioone, sest see on meie ajalugu, milleta me ei saa edasi elada, rahvamuusika elab meie südametes.\nMuusika muutub koos aegaga, aga rahvalaul mängib kahtlemata eesti seltskonnas suurt rolli.\n\nRahvalaul sai Eesti sümboliks.\nSee on kultuurielus suur osa.\nPidudel lauldakse koos, lauluväljakule tulevad palju inimesi, et tunda end ühina teistega.\nLaulmine teeb inimesi lähedamaks, aitab arusaamiseks.\nKoos laulaga elab kogu eesti rahvas ja tänu seda vaba rahvas." }, { "title": "Essee (bcf20a6e-c26a-4629-adc7-9c978f11373c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Mäeküla piimamees\" on psühholoogiline romaan.\n\nMa mõtlen, et \"Mäeküla piimamees\" on meisterlik ja psühholoogiline romaan.\nEduard Vilde väga hästi kirjutas oma teoses eesti talupoja elust, tema naisest ja mõisnikust ja nende suhetest.\n\n\"Mäeküla piimamehes\" on suurepäraselt kujutatud teose kangelaste psühhologiline areng.\n\nMe näeme muutusi, mis toimuvad Prillupi hinges kogu romaani kestel.\nEduard Vilde kirjeldab ka teise peategelase Mari psüühilisi läbielamisi.\nMari on enesekindel ja julge noornaine, kes ei luba meestel end kasutada ja tahab olla iseseisev.\nMari iseloomustab kõige paremini lause: \"Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind\".\nSelline väljend on samuti psühholoogiline.\nSelle lausega avaldub ka Mari oma tõeline olemus.\n\nEduard Vilde romaanis \"Mäeküla piimamees\" on kujutatud võimu poole püüdlev mõistnik ja naabertalude elanikud.\nKa me saame aru, kuidas elasid vaised inimesed linnas sellel ajal.\n\nAutor on kasutatud rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel.\n\nDialoogid ja monoloogid on huvitavad ja kaasahaaravad.\n\nRaamatu põhiidee seisneb Prillupi läbielamiste kujutamises.\nTal oli suur unistus, et oma karvasuse tõttu rikkaks saada.\nAga praktilisest müüs ta maha oma naese, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse.\n\nEduard Vilde romaanis on kujutatud kolme karakteri käitumist ja arengut.\nSee kinnitab, et \"Mäeküla piimamees\" on tõesti meisterlik psühholoogiline romaan." }, { "title": "Essee (bdf9ce0f-0846-47df-8358-871af112db15).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nVanal ajal eestlaste jaoks laul tähendas väga palju.\nElu jooksul elas see laul, ehk laulmine, inimeste sees, võib öelda hinges.\nLaul saatis teda sündisest surmani.\nKoos laulaga eestlased võibid töötada, last liigutada ja muud asjad teha.\nEesti rahvalauludes võib näha rahva minevik, mis võib öelda meile päris palju Eesti ajaloost.\n\nMinu arus, suur panus, mis teeb eestlastest laulurahva, see on meie laulu traditsioonid.\nJuba 19. sajandil eestlased korraldasid esimese ülemaaline laulupidu (1869) Tartus.\nIdee tegija oli J. V. Jannsen, ise ta oli \"Vanemuise\" seltsist.\nSellest sündmusest sai aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.\nTraditsioonid näitavad meile siamaani meie eesti rahvamuusikat ning tavad.\nPeale Tartu suursündmust 19. sajandi lõppus (1896) laulupeod hakkavad korraldama Tallinnas..\ntähistati jüübelilaulupidude 100. aastapäeva.\nSel laulupidu sai tähtsat isamaalaulu \"Mu isamaa on minu arm\", mis pärast tehti Eesti hümniks.\n\nEestlastele meeldib laulda, isegi vanasti oli loodud emalaul.\nSelline laul oli rohkem pühendatud väikestele lastele, emade poolt.\n\nLaulda oli vaja aeglaselt ja rütmi järgi väike laps hakkas magada.\nIga ema armastab oma last ja püüab luua kõige paremat.\n\nMeie kaasaegse maailmas, ehk Eesti Riigis korraldatakse iga aasta laulupidusid.\nIga väikestest nurgadest Eestist tullakse.\nPered koos lastega tulevad pidudele, et näha seda ilusat korraldust.\n\nNad kõik laulavad kaasa, ja selle tunne järgi võib ilmuda hetkeks vanaajal.\n\nEesti pulmadel on levinud rahvalaulud.\nTantsitakse ja lauldakse vanu laulu, ning hakatakse meenutada vanaaja.\n\nSuur huvi pakkub \"Seto\" Maailm.\n\nÕnneks mina sain näha väikse lauluväljakul nende kontsert.\nSee oli Värskas.\n\nMina olin vapustanud nende tegevusest, selle pärast ma jälgisin neid nii lähedal, et tahaksin koos nendega tantsida ja laulda.\nSelle väike rahvus nagu \"Seto\" teebki eestlastest laulurahva.\nNeed vanad inimesed ja kõik teised, kes tegelevad rahvalauluga, rahvaluulega ning rahvatantsiga on Eesti suur rahva traditsioon, mis näitab ilu ja tahmist jääda sinna igaveseks.\nJääme meeles kõike rahva tava ja õppetame neid meie lastele." }, { "title": "Essee (c2d29c98-52ff-4793-8e3f-af343be26853).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kas teadusel on piire?\n\nSee on väga huvitav küsimus!\nVist teadused piired on olemas, aga mitte ükski inimene, ei saa täiuslikult kõike teada saada.\n\nKunagi ammu inimestega oli loodud ratas ja see looja oli tunnistatud targemaiks inimeseks, nüüd aga loo kas või midagi, sa ikkagi jääd eikellgiks, tavaliseks inimeseks.\n\nInimeste teadused arenevad ainult rohkem ja arenevad maailma lõpuni.\nAga kui vaadata teiselt poolt, inimese male, raskematele küsimustele vastuste otsimisel, kasutab ainult üheksa protsenti kogu informatsioonist.\nJärelikult üheksakümmend üks protsent ajudest jääb resursiks.\nInimese arengu tase sõltub inimesest iseendast, mõned inimesed on sündinud, et midagi maailmale avastada, mõned on sündinud, et õues koristada, aga nende arengutase on nende kätes.\nSa võid raamatuid lugeda, õppida hommikust õhtuni, aga kui sul ei ole loogikat, kavalust, ei saa sa maailma imestama panna.\nEnne ...... Aristootel ütles oma õpilastele: \"Ma tean, et ma ei tea mitte midagi.\n\" Ja see on tõesti ..... , ta oli tark inimene, ja ta sai aru sellest, et tema teadmised olid väikesed, et tema ei tea tegelt mitte midagi, võrreldes maailma teadmistega.\nMa olen osaliselt nõus väljendiga, et teadusel on piire, kuid loodan, et elu lõpuks, minu teadustel piire ei ole!" }, { "title": "Essee (c758a6da-17e0-44a2-a411-f385d1eb8402).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu öko elu.\n\nTänapäeva maailmas väga palju räägitakse ökoloogiast, keskkonnakaitsest ning probleemidest, mis on seotud loodusega ning meie eluviisiga.\nTean ikkagi, et need probleemid on väga olulised, aga ise sellele ei raiska mina palju oma aega.\n\nTänapäeva inimene säästab iga päev!\nPeamiselt säästetakse aega.\nKui õnnestub, siis raha.\nIgal sammul ja pidevalt.\nSäästev mõtteviis?\nVaieldav kui mitte ütelda: kaugel sellest!\n\nRoheline mõtteviis on meil kõigil südames - kõik me oleme nõus, et loodust tuleb säästa.\nEt energia saab otsa.\nEt keskkond on oluline, aga tänapäeva inimesed ei taha niimodi elada.\n\nAjalehes Postimees lugesin mina mitu nädalat tagasi ühe artikli, kus räägitskse ühe perekonna öko elust.\n\nPalju sellest jäi minul arusaamatult.\nVastu pean tunnistama: ideed on ju toredad, ehkki mitte originaalsed, ja kasu nendes on vähe.\nMina elan nagu tavaline noor inimene, aga paljud meie aja noored ei mõtle sellest, mis ootab meid järgmisel või ülejärgmisel aastal.\nMe elame ühe päevaga ja mina tõsiselt ei saa aru kuidas elada teisiti.\nNäiteks, miks ma pean kasutada ümbrikud veel mitu korda, või miks pean valida kauplusest õlut, mille maitse minule üldse ei meeldi, kuid see on parem ainult sellega, et selle tranporteerimiseks on vaja vähem bensiini.\n\nKaupluses mina ei mõtle sellest missugust vihikut ostan, aga valin seda, mida minule rohkem meeldib ja soobib.\nSama asi on toiduga.\nValin just need toiduained, mis tahan, ning ei mõtle kust on need toodetud Austraaliast või Itaaliast, mul lihtsalt ei ole aega mõelda sellest miks kartul on parem kui riis, mõtlen vaid sellest, mida on lihtsam valmistada.\n\nAusalt öeldes meeldivad minule rohkeem meetodid, mis prakteeritakse Euroopas ning Ameerikas.\nSeal inimesed teavad ökoloogiast ja hoolitsevad selle eest rohkem kui siin.\nNeed sorteerivad oma prüügi, ega need, ei ole nii hullud, et osta midagi ilma pakendit, sest pakend on tehtud naftast.\nVõiks olla mina olen liiga noor selle jaoks, et niimodi elada, kuid minu perekonnas keegi sellega ei tegele.\nNäiteks, pudelid, mis kogunevad kodus kuu joolsul toome automaadile ning autot peseme ainult pesutänavatel - see on normaalne.\nMe ei tegele sellega rohlem, sest kõik ökoloogiaga seotud probleemid tekkisid mitte täna, ja mina lihtsalt ei usu, et minu tegevus midagi muutub.\n\nLõpuks saan öelda, et tänapäeva inimesele tuleb iga kord valida mida säästa, kas energiat, vett või oma aega.\nKahjuks ei ole võimalik võta poest nii palju kilekotte, sõida jalgrattaga, tarbida ainult kohalikke tooteid, hoida kokku elektrit, vett jne.\n\nLugesin Internetist arvamust, et meie aja teadlased räägivad, kirjutavad ökoloogiast liiga palju, et inimesed on juba sellest informatsioonist nii väsinud Kuid see teema on meie ajal populaarne, proovivad mõned oma elustiili muutma, ega neid on vähe, ja ei muuta nende tegevus mitte midagi.\n\nMe oleme juba harjunud oma eluviisiga ning oleme liiga laised, et hakkama teistmoodi mõtlema ja elama.\n\nNiimodi on mugavam.\nMina elan ainulad üks kord, selle pärast lihtsalt ei taha oma elus midagi muuta!" }, { "title": "Essee (c923a406-3de3-49ef-8535-9124e4aa0828).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva.\n\nMeie maailmas on kõik inimesed erinevad: head ja pahad, targad ja rumalad, rikkad ja vaesed.\nAga kõik need inimesed teavad, et maailmas on selline asi, mis teeb eestlastest laulurahva.\n\nNäiteks, minu jaoks on väga tähtis, et Eestis toimub selline üritus, nagu Laulupidu.\nEsimene Laulupidu toimus Tartus 1869 aastal.\nInimesed proovisid näidata, mis on rahvalaul ja sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.\nRahvalaul koosneb kolmest osast - laul, pillimäng ja tants.\nTänapäeval rahvalaulu arhiivis on palju erinevaid laulu.\nNeed laulud meeldivad noortele, ja nad hakkavad nendest sõna kasutada ja laulda oma stiilis, näiteks \"Rock muusika\" või \"Pop muusika\".\nMa arvan, et see on väga huvitav ja hea, et noored tegelevad selle muusikaga.\n\nIgal aastal eestlased võtavad osa Eurolaulu võistlusest ja teevad seda meelsasti ja väga aktiivselt.\nNad teavad täpselt, et selline asi, nagu muusika teeb eestlastest laulurahva.\nTerve maailm peab teadma, et Eestis on oma laulutraditsioonid ja oma muusika arusaamine.\n\nIgal aastal toimub Tallinnas selline üritus, nagu \"Vanalinna päevad\".\nTüdrukud ja poisid näitavad oma oskusi, kuidas nad oskavad tantsida, laulda ja esineda.\nRahvas vaatab seda heameelega ja teab, et eesti keel on väga ilus keel, rahvas teab, et noored teevad eestlastest laulurahva.\nNoored on meie tulevik!\n\nKõik me teame, et Eestis on populaarsed lauljad, keda teab terve maailm.\nNeed lauljad esinevad terve rahva asemel ja näitavad, et Eestis on oma kultuur, oma kombed ja laulutraditsioonid.\n\nKõik need asjad teevad eestlastest laulurahva.\nEesti on väga väike riik, aga riigi süda on suur ja soe, sellepärast, et laul aitab inimestel elada!\nMitte lihtsalt elada, aga elada naeratusega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\nSee on väga huvitav küsimus minu jaoks.\nAga vastus on lihtne.\nEesti rahvas teeb ennast laulurahva.\nNad laulavad, võtavad osa erinevatest võistlustest ja teevad seda enda jaoks!" }, { "title": "Essee (c9f47d8f-c85b-4388-bea7-9982be506454).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen sündinud Tallinnas, tuhande üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal.\n\nTollel ajal elasid mu vanemad Koplis minu isa vanemate juures.\nEma ja isa töötasid hommikust õhtuni ning juba pooleteistaastasena pidin lasteaeda minema.\nKolme aasta pärast minu vanemad said uue korteri Lasnamäele ja sinna kolisimegi.\nLapsepõlvest saadik armastasin lugeda ja varsti olid kõik raamatud kodus läbi loetud.\nSiis kaheksaastasena hakkasin kohalikus raamatukogus käima.\nKäisin peaaegu iga päev peale kooli, raamatukogu asus täpselt kooli vastas, võtsin kümme - viisteist raamatut ja koju tulles ei teinud muud midagi kuni kõik raamatud olid läbi loetud.\n\nJuba lapsena armastasin omaette olla, võib olla just sellepärast ei olnud mul eriti palju sõpru.\n\nOmapärasus nii varases eas ei ole tervitav.\nSee on vist kõige halvem moment minu elus.\nEi soovinud inimestega tihedat suhtlemist kuid see on ju paratamatu.\n\nNiisiis ei osanud ma selle kohta midagi ette võtta, et olukorda paremaks muuta.\n\nEriti kooliajal oli väga palju seljataga rääkimist kuna klassikaaslased pidasid mind üsna imelikuks.\nAlles pärast kooli lõpetamist muutusin seltskondlikuks.\n\nTeine negatiivne moment on minu kaasasündinud laiskus.\nKuna minul on juba pere ja oma kodu tuleb ikka päris kõvasti pingutada, muidu laiskus saab võitu.\nTavaliselt kõik alustatud asjad jäävad mul lõpetamata.\nKuid praegu kui tekkib see mitte viitsimise hetk, tuleb appi kohusetunne.\nPärast kooli lõpetamist tahtsin ülikooli edasi õppima minna, kuid ma ei olnud kindel, mida täpselt ja milleks.\nSellepärast kukkusin vastuvõtueksamitel läbi.\n\nPeale seda töötasin Rootsis lapsehoidjana kuid väga lühikest aega.\nNii möödus kaks aastat.\nEma abiga sain uue töökoha laeva peal, mis käis Eesti - Rootsi vahel.\nSeda tööd võiksin nimetada kõige paremaks tööks, mis mul on elus olnud.\nSamal ajal astusin ma Pedagoogikaülikooli sisse eesti keele võõrkeelena erialale.\n\nElu kulges sujuvalt.\nOlin endaga väga rahul.\n\nKuid miski ei ole siin maailmas püsiv.\nMul sai õppimisest kõrini, meie laevafirma läks pankrotti.\nOlin äärmises meeleheites.\nMuidkui istusin päevad läbi kodus oma mõttetes.\nKuni ühel päeval nägin linnas oma tuttava, kes andis mulle ühe firma telefoni numbri, öeldes, et selle kaudu saab Iirimaale tööle.\nHelistasin sinna ja mind kutsuti vestlusele.\nRuttasin kohe sinna ja juba mõne päeva pärast pidin ära sõitma.\nSee oli väga ootamatu aga see oli juba midagi!\n\nNii läksingi ja jäin Iirimaale terveks aastaks või isegi natuke kauemaks.\nIirimaale minek jääb minu jaoks ka tänapäevani väga tähtsaks.\nMinu jaoks on seal võluatmosfäär; seda on raske kirjeldada, lihtsalt tunnen, et see maa on mulle väga lähedaseks saanud ja ma ei unusta Iirimaad kunagi.\nEriti neid inimesi, kellega sain seal tuttavaks ja kellega pean ka praegu sidet.\n\nSellest Iirimaa ajast on vaid kolm aastat möödas, mulle aga tundub, et kümme, kuna igatsen hirmsasti selle järele.\nNüüd on mul uus elu, mõtted ja plaanid, olen lausa uus inimene.\n\nOlen uuesti siin ülikoolis, õpin idakeeli, ning tunnen elust rõõmu." }, { "title": "Essee (cebc5308-c060-43d9-a608-065f09a30876).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nIga rahva jaoks on väga tähtis selle ajalugu.\nÖeldakse, et inimesed, kes ei tea oma mineviku, pole tuleviku.\nSee on minu meeles õige ka rahva jaoks.\nEestlaste ajaloo tähtis osa on laulud.\nEestlastest teeb laulurahva see, et nad mäletavad ja austavad oma ajalugu, traditsioone ja kombeid.\n\nEesti laulude ajalugu on hästi mitu huvitavaid momente.\n\nEsimene tähtis etapp oli regilaulude levimine.\nNeid laule esindati vokaalselt, mis tähendas, et musikaalinstrumente ei kasutati.\nRegilaule pärandati põlvest põlve suuliselt.\nSee aitas säilitada kombeid ja traditsioone.\n\nKui Eestisse tuli ristiusk, siis algas järgmine etapp laulude ajaloos.\nIlmus uus laulmisstiil.\n\nSelles aitas vaimulike laulude levimine ja trüki laululehtede ja salmialbumite kasutamine.\n19 sajandilt pärineb laulupeode traditsioon.\nKogu maalt inimesed tulid Tartusse ja pärast Tallinnasse, et lihtsalt esineda oma rahvalaule.\nMa arvan, et just laulupidude traditsioon aitas mõnes mõttes Eestile saada iseseisvaks.\nMiks ma niimoodi arvan?\nSest laulupidu on minu arvamisel rahva ühinemise sümbol, selle ajalugu kaudu.\nJa kui kõik inimesed tunnevad iseenda mõne suure asja osana ja tahavad midagi saavutada, siis mitte miski ei saa neid peatuda.\n\nAga ajaloost piisab.\nMis juhtub tänapäeval?\nKas noored tunnevad huvi rahvalaulude jaoks.\n\nJah, kindlasti.\nAga iga uus põlvkond toob endaga midagi uut.\nNoored teevad rahvalauludele remikse.\nTekkis uus suund, mille nimi on pop-folk.\nMinu meeles hea näide selle jaoks on grupp Neiokõsõ, kes esindasid laulu Eurovisioonil 2004 aastal.\nMulle meeldib see laul väga, kuidki tõepoolest ei saa ma mitte ühestki sõna aru, sest naised laulavad seal mõne vana eesti kõnel.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\nMinu meeles see, et laulud olid alati väga tähtsad eestlaste jaoks.\nNad mängisid väga suurt rolli rahva ülestõusmise ja iseseisvuse saamise ajal.\nJa kõige tähtsam on see, et inimesed mäletavad ja tunnevad huvi oma ajalugu ja traditsioonide vastu." }, { "title": "Essee (d0ec9b2a-918a-4a07-a491-aabbe75903ab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ma ootan õpimisest ülikoolist?\n\n1. Alustan sellest, et lapsepõlvest tundsin huvi lugemise vastu.\nVäikesena lugesin kõigele: vanematele, lasteaias sõpradele, oma mänguasjadele... Koolis kirjanduse tund oli minu kõige lemmik, ja pärast kooli lõpetamist teadsin, et tahan õppida just humanitaarainet.\nAga kui tuli aeg sisseastumise eksamite sooritamiseks, siis oli väga raske valik, mille valida.\nIkka valisin niisugused erialad: vene keel võõrkeelena, eesti keel võõrkeelena (Tartu Ülikoolis) ja telekommunikatsioon (Tehnika Ülikoolis).\nKui astusin sisse kõigesse mainitud ülikoolidesse, siis veel raskem oli otsustada, mille neist valida.\nMõtlesin väga kaua ja jõudsin tulemuseni, et telekommunikatsioon on tuleviku elukutse, see on perspektiivne ja nii edasi... Aga kui hakkasin õppida, sain aru, et see üldse ei meeldi mulle.\nNäiteks füüsika loengutel ma lugesin A. Ahmatova luuletusi, hoides raamatut pingi all.\nKõik see lugu oli kaks aastat tagasi... Aga ma ei arva, et see oli aja raiskamine.\nKahe aasta jooksul sain aru, et õppida on vaja seda, mis meeldib, vaid mitte seda, mis perspektiivne, aga üldse ei paku huvi.\n\nJa kui sellel suvel ma tulin Tallinna Ülikooli, siis teadsin täpselt mille erialale oma dokumente ära anda.\nOlen praegu selle ülikooli tudeng ja minu tuleviku töö paistab olema päris huvitav!\n\n2. Tänapäevases ühiskonnas kõrghariduse omandamine on väga tähtis - see aitab leida tööd, millega tunned end enesekindlustatud.\n\nÜlikoolisse sisseastumine on esimene samm pika haridusteel.\nMa loodan, et pärast viis aastat saan magistri kraadi - see ongi eesmärk, mida ma tahan saavutada.\n\nOma õpimisest ootan kõigepealt seda, et see on huvitav.\n\nTean, et minu jaoks see on kõige tähtsam.\nJa ma arvan, et vene keel võõrkeelena on päris huvitav eriala, sest siin õpetakse ainet, mille vastu ma alati tundsin huvi.\nNeed on vene ja maailma kirjandus, ajalugu ja nii edasi.\n\nOotan veel, et võimalus saada tõlkjaks, vaid mitte õpetajaks aitab mul leida tööd, millest ma alati unistasin, sest mulle meeldib lugeda ka kirjandust võõrkeeles - see aitab õppida uut sõnu.\nMinu meelest tõlkjana töötamine on mitte ainult huvitav minu jaoks, vaid on kasulik ka teistele.\nNäiteks loen mingit suurepärast raamatut võõrkeeles ja tõlgin selle teisele keelele, andes sellega võimalust teistele inimisele lugeda!\n\nNiisiis, õpimisest ülikoolis ootan kõigepealt seda, et saan kõrgharidust, mis on huvitav minu jaoks, ja see aitab mul leida tööd, mis meeldib, mis on hästi tasutud ja pakub võimalust karjääri teha ja mis on kasulik ka teistele." }, { "title": "Essee (d216a2d4-082e-402c-b783-c1b33d3d5e28).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulmine on olnud üks olulisemaid ajalooliseid tegevusi läbi aegade.\nLaulmine ja tantsimine pakkus esteetilist naudingu, rõõmustas, toetas, rahustas, aitas tööl ja igapäevases elus, hoidis rahvatraditsioonid ning edastas ajalugu ning rahvatraditsioonid tulevikku.\n\nEestlaste jaoks laulmine on olnud alati väga oluline ning tähendas kokkupuutumis rahva südamega, ajalooga.\nEesti laulude ajalugu on üle 1000 aastat vana.\nLaul saatis eestlast hällist hauani.\n\nIga sündmus oli kaasa saadetud lauluga, laul kajastas sündmuse meeleolu ning tähtsust.\nLaulude ajalugu ongi eesti rahvuse ajalugu.\nEesti laulude arengu vaadeldes, saame aru saada eestlaste hingest, elust, ajaloost.\n\nKõige vanemad rahvalaulud on regivärsilised laulud; need on arhailised laulud, kui riim oli alati esimesel silbil.\nEmalaulud on esimesed, mida inimene kuuleb, ning seetõttu nende sisu, tempo ning tuju peab kajastama rahuolu, armastust ning kindluse tunnet.\nVanasti lauldi emad lapsele laulud rinnaga toites, kiigutade ning rahustades.\nNende sisu oli väga armastusrohke, last kiideti, armastati, mis andis lapsele turvatunnet.\n\nMuud laulu eesmärgiks vanal ajal oli endast märku andmine karjas käimise ajal.\nLaulu abil edastasid karjapoisid üksteisele sõnumit.\n\nEestis lauldi nii mehed kui naised, aga naiste laulmine oli ikkagi rohkem levinud võrreldes meeste omaga.\nNaiste laulmine oli pigem nukruv, see saatis igapäevast elu, meeste laulmine aga oli esindatud ritooriliste sündmuste ajal.\n\nVanade laulude rütm oli aeglasem kui tänapäeva rahvalaulude tempo, isegi tantsimise jooksul peeti aeglasemat rütmi.\n\nRegivärsiline laul oli lauldud alati eeslauljaga, vahest lisandus ka koor, mis kordas eeslaulja sõnumit.\nÜks regivärsiliste laulude tunnuseks on laulmine ilma pilli saateta.\n\nAeg aga möödus ning muutusid ka eesti rahvalaulud.\nKuna Eesti oli tihti teiste rahvuste mõju all, ei saanud see mitte kajastuda ka rahvamuusikas.\nAlguses ilmusid koos kirikumuusika leviga igasugused koorid: kas kirikukoorid või ka koorid väljaspool kiriku.\nSelle kiruku laulmise levikuga kaasnes ka puhpilliorkestrite asutamine.\nRahvamuusikat mõjusid teiste rahvuste traditsioonid, eriti piiripealsetes kohtades.\n\n19. sajandil koos üldise kirjaoskuse levikuga ilmusid riimilised rahvalaulud, mille tunnuseks on lõpuriim, kiirem tempo ning mitmekesisus.\nNeid laule tihtipeale lauldi pillisaatega.\nKõik need sündmused koos teiste teguritega tähendasid eestlaste rahvuslikku ärkamist 19. sajandi lõpus.\nÄrkamise tulemuseks laulude ajaloos on ülemaalise laulupeo ilmumine.\nLaulupidade traditsioon oli pikk aga polnud see alati rõõmus ning kerge olnud.\nTsaari - Venemaa ning nõukogude ajal laulupidade läbi - viimine sai kuukaks just selle tõttu et rahvusliku identiteedi välja näitamine ei olnud heaks kiidetud valitsejate poolt.\nSiiski vaatamata raskustele on laulupeo traditsioon mitte ainult säilinud, vaid ka kasvanud ning õitsema läinud.\n\nÜldlaulupidade ajaloo jälgides, võime näha, kuidas lisandusid meeskooride traditsioonile ka naiskoorid, hiljem aga lastekoorid ning poistekoorid.\n\nNende aastate jooksul koorilaul on muutunud eestlaste hulgas massiharrastuseks mis toob rõõmu igapäevasse ellu ning kaasneb iga peoga.\n\nÜli - eestiline laulupidu on ka tänapäeval üks oodatavamaid sündmusi kultuurses elus.\nSamas võib ka see olla perepidu, kus käiakse kõik koos, lootes tuttavaid näha ning nautida laulmist.\n\n20. sajandi lõpus ilmusid rahvuslikud ning folklöör - ansamblid, näiteks \"Leigarid\".\nNõukogu ajal ansamblite abil püüdsid säilitada rahvuse enesehinnanguid, identiteedi ning selle abil protestida üld võimu vastu.\n\nLaulva revolutsiooni ajal inimesed seisid öölaulupeol toetades üksteise rahvalaulu abil.\n\nTänapäeval eesti rahva laulutraditsioonid kajastavad igal pool: on läbi viidud mitmekesised konkursid televisioonis, raadios.\nSamas ei kaota eesti rahvas ka huvi teiste rahvade laulu vastu: seda me võime näha kasvõi Eurovisioonil, mis sai huvitavaks sündmuseks kultuurses elus.\n\nKokkuvõttes võime oelda et rahvalaulude traditsioonid on väga vanad aga iga aasta toob neile uue külje ning see annabgi neile voimalust nooremaks jääda." }, { "title": "Essee (d3e91c46-f948-410f-96de-cc7cd8e9897f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks ma valisin selle eriala?\nMida ma ootan pärast õppimist (mida ma ootan töölt?) 1. Mul alati väga meeldis lugeda igasuguseid raamatuid, mõelda nende autoritest, ajast, millal autorid elasid.\nVene filoloogia eriala andis mulle võimaluse tutvuda autorite biograafiaga, teostega... Vene filoloogia eriala annab ka võimalust tutvuda vene kultuuriga, võrrelda seda teiste maade kultuuriga.\nTihti, kui sa tead midagi kultuurist, on kergem aru saada kirjanduse teoseid.\nVäga huvitav on üldse teada, kuidas inimesed elasid, näiteks, 19. sajandil, mida nad lugesid, millega tegelesid, missugune oli nende riietus.\n\nSuureks plussiks sellele erialale oli ka see, et ma astusin siia nagu RE - õpilane.\nKui mui oleks võimalus hariduse eest maksta, siis ma valiks psühholoogia eraala, sest unistasin õppida seal.\nAga olen nüüd väga õnnelik, et mul on võimalus õppida vene filoloogiat tasuta.\n\n2. Praegu ma õpin vene filoloogia eriala magistratuuris, nii et mul on mingid teadmised vene kirjandusest, keelest ja kultuurist.\nMa loodan, et kaks aastat magistratuuris annavad mulle veel uut informatsiooni, mis aitab mind olla hea õpetaja.\nPärast õppimist tahaks leida endale töökohta mingis koolis.\nPraegu mulle ei ole tähtis, missugune see kool on, kus ta asub... Kõigepealt ma tahaks, et oleksin niisugune õpetaja, kes hästi teab oma ainet, kes teab haridussüsteemist ja mis üldse toimub maailmas.\nOma töölt ma ootan seda, et mul oleksid head suhted lastega, et mina oleks mitte ainult nende õpetaja, vaid nende sõber." }, { "title": "Essee (d95bed67-cae5-4caf-887c-c4ca044d3d25).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva Laulmine on alati olnud populaarne nii noorte, kui ka vanemate inimeste hulgas.\nEestlased isegi ütlevad, et laulmine viib inimest \"hällist hauani\".\nInimesed väljenduvad oma mõted ja tunded laulude kaudu.\nAga laulmine ei ole mitte ainult esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, kuid ka sotsiaalne tegevus.\nEestlasi tihti kutsutakse laulurahvaks.\nJa selleks on olemas mitu põhjust.\n\nEesti laulutraditsioon on väga vana.\n\nTol ajal laulsid inimesed peaaegu kogu aeg.\nInimesed laulsid üksi olles ja kokku saamises, tööd tehes ja last hällis kiigutades.\nTol ajal oli laiali levitud regivärsiline rahvalaul.\nNendes lauludes ei olnud riimi.\nNeid laule esitas eeslaulja koos kooriga.\nEnamik lauljaid olid naised.\nSamal ajal olid ka meeslauljad, kes esinesid pulmadest.\nInimesed pärandasid neid laule põlvest põlve suuliselt.\nNiiviisi läks rahvalaul koos inimestega mööda sajandeid.\n\nAeg muutub ja koos sellega muutuvad ka paljud asja.\nNii juhtus ka lauluga.\n19. sajandil ilmusid kirikulaulud, millest kujunes riimilaul.\nSeda esitati juba koos muusikainstrumentidega ja ka tantsudega.\nInimeste huvi muusika ja laulamise vastu suurenes iga aastaga.\n\nIlmusid laulukoorid ja orkestrid.\n1869. aastal kujunes esimene ülemaailmne laulupidu, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.\nSee veel ükskord näitab, et rahvalaul käib inimeste eluga kooskõlas.\n\nTänapäeval on laulmine ja muusika väga populaarne.\nIlmuvad uued muusika instrumendid ja nendega koos muusika žaanrid ja stiilid.\nInimesed korraldavad erinevaid kontserte, lauljaid ja ansamble kutsutake pidudele, neid võib näha televisioonil.\nEnamik inimesi kuulavad rohkem populaarset kaasaegset muusikat.\nOn aga olemas need, kes eelistavad rahvamuusikat.\nOn olemas palju ansamble ja koore, mis esinevad rahvalauludega ja rahvatantsudega.\nNeid kutsutakse laulupidudele ning teistele üritustele.\n\nPaljud heliloojad kasutavad oma loomingus ka rahvamuusikat.\nLaulmine on alati olnud tähelepanuväärne kultuurisündmus.\nHuvi muusika ja laulmise vastu tekis rahval palju sajandeid tagasi ja see ei kao ka täpäeval.\nMa arvan, et iga eestlane õpib laulmist lapsepõlvest: vanemad laulavad lastele laulu, koolis ka õpetakse laulmist.\nKui inimesel lapsepõlves tekib huvi muusika vastu, siis ei kao see huvi surmani.\n\nRahvalauludel on veel üks väga tähtis tähendus.\nNad on seotud ajalooga.\nRahvalauludest saab teada, kuidas inimesed vanal ajal elasid, mis olid nende kombed.\nIsegi öeldakse, et rahvalauluga tutvumine on nagu ajaloo uurimine.\nRahvalaul on saanud üheks paljudest rahvatraditsioonidest.\nInimesed säilitavad selle traditsiooni korralikult ning jälgivad seda.\nJa see ongi see asi, mis teeb eestlastest laulurahva." }, { "title": "Essee (da9586f6-d83e-4c0f-90ce-984544edac76).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulupidu on suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, sugulasi ja tuttavaid, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.\nLaulupidu pakub publikule kõigepealt pealtvaataja - elamust, ootab kuulaja - osakond tegelikult võimalust kaasa laulda, kogedes seda ülendavat tunnet, mis tekib tuhandete teistega üheskoos samu sõnu, sama viisi lauldes.\nNeed laulud on läbi aja kujunenud rahvaslikeks sümboliteks.\n\nRahvalauludes kajastab rahva minevik, mistõttu on ka rahvalauluga tutvumine pisut nagu ajaloo uurimine.\n\nEesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\n\nRistiusuga kaasnes laulude laulmine kirikus 18. sajandil.\nKirik ja külakoolid õpetasid põhiliselt saksa eeskuju järgivad mitmehäälset koorilaulu.\n\nVenemaa ja Euroopast laenatud laulutraditsiooni koosmõju lõi 19. sajandil eeldused uue, riimilise rahvalaulu tekkeks.\nNeed laulud on kujunenud Europa muusika saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul.\n\nEsimene ülemaaline laulupidu oli 1869. aastal Tartus.\n\nSeitse esimest üldlaulupidu, mil eestlased võitlesid oma tunnustamise eest, korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus.\n\nTartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost 1896 Tallinnas.\n1933. aastal lisandusid naiskoorid.\n1947 aastal tulid lastekoorid.\n1960 aastal lisandusid poistekoorid.\n1969 aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva.\nKoorilaul on eestlase hulgas kujunenud massiharrastuseks, seepärast on loomulik, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega \"rahvas\" ja \"laul\" ka \"laulupidu\".\n\nÜle - eestiline laulupidu on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem, massilisem rahvusluse manifestatsioon Eestis.\nKuigi selle peo repertuaar on seotud professionaalse heliloominguga, on koorilaulu traditsioon mõjutanud pikka aega eestlaste muusika taju ja suuliselt laulupärimust.\n\nEestlane on laulurahva.\n\n1994 aasta juulis kogunesid tuhanded lauljad Tallinna lauluväljakule laulupeole, et tähistada 125 aastad kestnud laulupidude traditsiooni.\nSuvel erakorraldati eesti üldlaulupidu kahekümne teist korda kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.\nMõlema peo ülesehitus ja sisu oli omavahel seotud ja põhimõttelised sama, seepärast võib neid käsitleda ühe peo kahe osana.\nTartus laulis umbes kuusteist tuhat lauljat ja seitsekümmend tuhat kuulajale.\nTallinnas laulis kakskummend viis tuhat esinejat sada tuhat pealtvaatajale.\n2005 aastal oli laulu ja tantsurahvapidu." }, { "title": "Essee (e0221cad-c533-4db9-ad1d-89c112f3a037).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaul on hing.\n\nJuba pisikesed lapsed kuulavad, mida laulab oma ema.\nEmalaulud on õrnad, kenad ja emotsionaalsed.\nLasteaias laulavad kõikjadel: muusikatunnis, õues, rühmades, peos.\nLapsed armastavad laulda, tantsida, mängida pillides.\nKoolis lapsed laulavad kooris.\nRahvalaulud on esteetilised ja emotsionalsed aga ka sotsiaalsed.\n\nEesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\n\nLauldud üksi, kahekesi, kooriga, eeslauljaga ja ilma.\n\nPalju lauluvad kirikus.\nAga praegu koorilaulu kaasnes ka puhkpilliorkestrik austamine.\nEnam laulsid rohkem naised.\nMehed mängivad pille.\nPärast lauluvad ja mängivad kui naised siis mehed.\nKirikukooris rohkem naised, nad lauluvad parem.\nVarem uuema rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus - laululehed ja salmialbumid levisid trükitult, aga laulikuid kirjutati ümber käsitsi.\nMuusika on seotud tihedalt eestlaste rahvuslik ärkamine 19. sajandi lõpupoole, Baltisaksa kooride eeskujul toimusid näiteks Jõhvi - .\n, Põlvas .\n) Esimene laulupidu kujunes Tartus, 1869 aastal.\nSai muusikaline suursündmus, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.\nPärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal muutusid laulupeod muusika suurüritusteks.\n1933. aastal lisandusid ka naiskoorid, aga pärast laste ja poistekoorid.\n\nSuurenes osavõtjate arv 25 000 - 30 000 laulja ja pillimängijani.\n\nPraegu laulupeod on traditsioonid.\nNad toimuvad Tallinnas ja Tartus.\n1994. aastal Tallinna lauluväljal kogunesid 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale.\nKoorilaul on eestlaste hulgas kujunenud massiharrastuseks, seepärast on loomulik, et tavalise eestlase jaoks seostub sõnadega \"laul\" ja \"rahvas\".\nEestlased lauluvad praegusel ka rahvasluse.\nPeo repertuaar on professionaalse heliloominguga, väga oluline.\nLaulupidu on suur rahvapidu, kuhu tullakse koos lastega, sõbraga, sugulastega.\n\nMina mõtlen, et eesti laulud on läbi aja kujunenud rahvuslikeks sümboliteks." }, { "title": "Essee (e11d6b06-f718-4ba8-9055-655c1cecb20e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulul on suur tähtsus inimese elus.\n\nEelkõige sellepärast, et laulus peegeldub inimese tuju, tema sisemine maailm, tema kultuuriline ja sotsiaalne taust.\nSee millist laulu üks või teine enda aja viideks valib, võib öelda palju inimese hetkelisest seisundist.\nSeda enam ütleb rahvalaul rahvast, kes seda laulab.\n\nEestlast saadas rahvalaul kogu tema elu jooksul.\nLauldi nii tööd tehes, kui ka puhates.\nLaulmine aitas inimesi psühholoogiliselt üle elada kannatusi, mida põhjustas võõrvõimude all olek.\n\nVõimalik, et see oli üks põhjustest miks eestlased laulurahvana säilisid.\n\nTeiseks rahvalaulule pühenduse põhjuseks võiks olla see asjaolu, et rahvalaulu laulmine võimaldab säilitada rahvuslikku identiteedi.\nSee saigi määravaks laulupidude läbiviimise põhjuseks.\nEsimene ülemaailmne laulupidu võttis osa 1869 aastal, Tartus, millest hiljem kujunes välja laulupidude korraldamise traditsioon.\nJust see traditsioon oli oluliseks sammuks iseseisvumisese teel, mis tuli pärast teist nii nimetatud ärkamisaega.\nMilliseid laule siis lauldi nendel laulupidul.\n\nOtse loomulikult rahvalaule, mida, nagu teada, on kahte sorti: regivärsiline ja riimiline rahvalaul.\nVanem neist on regivärsiline laul, ning just seda eelistasid laulupeo korraldajad, kui nad koostasid laulukogumikke.\nSellist laulu võtsid aluseks ka paljud ärkamisaja heliloojad, kui nad oma loomingud kirjutasid.\nSellisteks heliloojateks olid näiteks Mart Saarnik ja Vello Tormis.\n\nNende loomingut kasutatakse ka tänapäeval laulupidude programmide koostamisel.\n\nEesti rahvalaul on ka tänapäeval väga populaarne noorte seas.\nErinevad noortepärased ansamblid teevad rahvalaulude värside modernseid töötlusi, mis leiavad tunnustust noorte seas.\n\nSellest võib järeldada, et rahvalaulu austamise traditsioon ei ole surnud, ning väide et eestlased on laulurahvas vastab tõele." }, { "title": "Essee (e2657a54-8a18-48cb-896c-770e5fd6c9a4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nLaulmine on alati olnud eestlaste jaoks väga oluline.\nInimesed laulsid kodus, töös, pulmadel - igalpool.\nLaul on olnud inimeste elu oluline osa.\n\nMiks laul on nii tähtis eestlaste jaoks?\nMa arvan, et laul aitab olla tugevam.\nEesti rahvas on päris väike: territoorium ei ole üldse suur ja pole kunagi suur olnud, inimesi on vähe.\n\nEesti juures on alati elanud suuremad ja tugevamad rahvad ja selleks, et eestlaseks jääda oli vaja olla tugev, iseennesse uskuda ja mäletada, kes sa oled.\nSelleks oli laul kasulik, sest selle sees on rahva minevik, selle kultuur ja ajalugu.\n\nRahvalaul on loomulikult muutunud.\n\nKui vanasti see oli laul põhiliselt naiste jaoks, kes töötasid kodus ja tegelesid lastega, siis praegu ilmuvad uued kollektiivid, kes näitavad ravalaulu inimestele.\nVanemat rahvalaulu, mida nimetatakse regilauluks, laulti ilma pillisaateta.\nOlid igasugused laulud, näiteks lastelaulud või muinasjuttulaulud.\nKahjuks, need vanad laulud on praegu juba kadunud.\n\n19. sajandil hakkas ilmuma uus rahvalaul.\nSellel on võimalik tunda nii Euroopa riikide kui ka Vene laude mõju.\n\nVõib olla see ongi põhjuseks, miks uuem rahvalaul on meie jaoks tavalisem ja sellega ka arusaadavam: sellel on olemas lõppriim ja seda on esitatud pillisaatega.\n\nJuba hiljem heliloojad hakkasid aru saama, et rahvalaul on kultuuri väga oluline osa, ja hakkasid seda oma loomingus kasutada.\nPraegu võib tuntuda, et rahvalauludest keegi mitte midagi ei tea ja rahvalaule ei kuule.\nSee aga pole nii.\nViimase 30. aasta jooksul on ilmunud palju folkloorikollektiive, kes otsivad arhiivis vana laule ja, kasutades neid oma loomingus, aitavad meid eesti rahvalaule kuulda.\n\nTänapäeval on Eestis olemas igasugused festivalid, kus inimesed saavad rahvalauluga tutvuda.\nIlmuvad uued koorid ja ansamblid, kus on palju noori inimesi.\nPeale seda, kaasaegsed kollektiivid kasutavad rahvalaulu koos rock-muusikaga, mis teeb rahvalaulu huvitavam ja arusaadavam noorte inimeste jaoks ja aitab rahvalaulule ellu jääda.\n\nMa olen kindel, et eesti rahvalaul elab nii kaua, kui elab eesti rahvas ise." }, { "title": "essee (e6911eba-1e9f-4162-af1d-3a6646c3d686).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Filmi \"Malev\" tutvustus Filmi \"Malev\" on ehtne absurdkomöödia, mille tegevus toimub 13. sajaldil Eestis ja Liivimaal.\nSee oleks juskui tolle aja väike ja mitte kõige detailsem kroonika.\nFilm räägib muistsete eestlaste vabadusvõistlusest.\nPeab mainima, et vabaduse teema läbib kogu filmi süžeed.\n\n13. sajandi alguses toimus teatavasti Eesti ja Läti maaalade rahva ristiusku pööramine.\nSee ei olnud kerge aeg eestlaste jaoks, seetõttu soovisid filmi tegijad näidata oma visiooni ja edastada seda tänapäevase vaatajani.\n\nLoo peategelane, Uru, kes oli sunniviisiliselt Euroopasse saadetud haridust omandama, põgeneb prantslasest munga abiga varsti kodumaale Eestisse.\nTagasiteel saab ta teada Saksa ordu plaanidest ning kiirustab veelgi enam kodu poole.\nSeal aga ei leia ta toetust, sest kõik on hõivatud oma igapäevase eluga, mida humoorikalt näitas režissöör Kaaren Kaer.\nMitmed naljakad olukorrad võivad tuua naeratust eesti kultuuriga tutvunud vaatajale.\nNii jäetakse teda üksi mõtisklema paratamatu olukorra üle.\n\nSaades lõpuks hulga rahvast kokku, võitleb ta raskes lahingus oma maa vabaduse eest.\nLoo lõpp on traditsiooniline - peategelane sureb võideldes, jätab oma rahvale vaba maad.\n\nNäitlejate tööd on paraku hinnata raske - seda ei ole praktiliselt näha.\nUru on peaaegu, et ainuke tegelane, kes mõne aja möödudes võib meelde jääda.\nEnamusel on siiski passiivne roll.\n\nPaljud naljad, mida mõstavad praegused eestlased ja need, kes on eesti kultuuriga rohkem tuttavad, on kahtlemata arusaamatud ameeriklastele, venelastele, sakslastele, soomlastele.\n\nFilmis on tunda palju eestlastele mitte omast eneseirooniat.\n\nSee teos ei jätnud mulle ei negatiivset, ega ka positiivset muljet.\nSoovitaks filmi siiski vaadata, eriti neile, kes huvituvad eesti kultuurist, eestlase mõttemaailmast ja soovivad teada tänapäevaste kultuuritraditsioonide tagamaid.\nMalev annab vastuseid mõningatele eesti kultuuri puudutavatele küsimustele, mis tekivad erinevatel rahvustel." }, { "title": "Essee (e7425dbc-a5bd-48d7-a558-a2f7362867ec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ei ole midagi hirmsamat, kui üks aus inimene Aus inimene -- sirgjoonelise iseloomuga, kohusetundlik, laitmatu inimene, kes pälvib austust.\n\nAga, kas tõesti pälvib austust?\nVaadates Hardi Volmeri filmi "Tulivesi", mis rääkib meile elust Eestimaa rannakülas 1920-ndate aastate lõpus, kus hulljulged noored mehed tegelesid riskantse salapiirituse veoga ülemerenaabrite juurde Soome, hakkad mõtlema, kas tõesti on nii?\n\nKui inimene ise on aus, siis ajab ta ka äri ausalt.\nAga selles filmis me näeme ja ma ise arvan, et, mõnikord on parem vait olla, kui rääkida tõtt, sellepärast, et tõde, mõnikord, võib olla nii halastamatu ja paljud inimesed võivad selle tõttu kahju saada või isegi hukkuda.\n\nEnne, kui midagi ausalt öelda või teha sa pead hästi mõtlema, milliseid probleeme võivad sellepärast tekkida.\nAga, kui oled ikka segaduses, kas rääkida või mitte, siis mõtle sellest, et parem on mõru tõtt, kui magus pettus ja kui rääkid kõike ära, siis hakkad end palju parem tundma, nagu mingi kivi südamelt langes.\n\nAga, kui sa ise ei räägi tõtt, siis keegi teine teeb seda sinu asemel, sellepärast, et iga vale alati tuleb välja." }, { "title": "Essee (ed490c8e-0db1-4295-87ea-7c4d98570ffe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\nSee on väga hea küsimus tegelikult, keeruline küsimus, aga ikka huvitav.\nMina proovin vastata.\nMis on laulurahvas?\nMis elu temal on?\n\nLaulurahva elu on väga huvitav... ta on muusikaga ja lauludega täis!\nRahvas laulab töö tehes, last kiigutades.\nLaulmine on tähelepanuväärne kultuurinähtus.\n\nTahaks lisada, et see on esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, aga ka sotsiaalne tegevus.\nMiks sotsiaalne?\nSellepärast laulmisel võib osaleda palju rahvast!\n\nRahvalauludes kajastub rahva minevik, rahvalauludes on meie olevik ja tulevik ka.\nSee on ju meie ajalugu.\nKuid ma sündisin Eestis, siis see maa on minu kodumaa, on minu isamaa, siis ma pean teadma oma ajalugu ja rahvalaulu ka!\n\nNagu ma juba mainisin - laulmine - see on sotsiaalne tegevus, milles osaleb palju rahvast.\nKõige silmapaistvam näide sellest on laulupidu.\nMa võin öelda, et tahtmine koos olla, koos viibida ühes kohas teeb eestlastest laulurahva.\nMulle tundub nii!\nEsimene ülemaaline laulupidu kujunes 1869 aastal Tartumaal.\nSellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk ja sellest sai alguse laulupidude traditsioon.\nSellel peol osales 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestri.\nMa võin kujutada ette kui tore olla kohal, kus lauldakse, tantsitakse ja mängitakse!\nSee on ju suurepäärane tunne olla liikmena... laulurahva liikmena ja osana!\nSee traditsioon 1896 aastal tuli Tartust Tallinnasse.\nNüüd pealinnaelanikel oli suurepäärane võimalus laulupidu nautida!\n\nMinu ees oli küsimus: \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Ja ma võin ausalt öelda - tahtmine olla koos, tahtmine laulda, elada erksalt, elada koos muusikaga!\nMiks?\nSellepärast laul ja muusika - see on meie hinge jutt.\nHing räägib meiega ja me tahame laulda!\nMeie laulu tuju sõltub meie hinge tujust.\n\nVeel tahaks mainida, et 1994 aastal Eestis oli \"kahekordne\" pidu, see tähendab \"kahekordne\" rõõm ja laulupidu - Tol suvel korraldati eesti üldlaulupidu kahes linnas - Tartus ja Tallinnas.\n\nTavalise eestlase jaoks koorilaul, rahvalaul seostub sõnadega \"rahvas\" ja \"laul\" kohe ka laulupidu, aga see on ka praegusel ajal kõige tähelepanuväärsem ja massilisem rahvapidu.\nMis teeb eestlastest laulurahva?\nSee ülendav tunne olla seal, kus lauldakse, olla sellina, kes oskab laulda.\nMiks inimene tuleb peole?\nLaulupidu on rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, lootuses kohata sõpru, kes on üle kogu maailma kokku sõitnud.\nNeed peod on läbi aja kujunenud rahvalikeks sümboliteks!\n\nMul on rõõm teada, et tänapäeval korraldatakse folkloorpäevi, kus osalevad enamasti noored.\nKahjuks regilaul tänapäeval kaob, aga on Kihnu saarel nagu omapäärane kombe ja traditsioon.\nJa ma võin teha väikese kokkuvõte, et eestlastest laulurahva teeb elu!" }, { "title": "Essee (ef04c1b0-e726-4977-b74e-ceca40e517ad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlased, nagu teised rahvad, juba ammu kujunesid oma kultuur, millest suur osa kuulub lauladele.\nRääkides, näiteks, vene, soome või saksa inimestega, esimene sõna mis tuleb meelde fraasiga \"eesti kultuur\" ongi \"laul\" või \"laulupidu\".\n\nMina hästi mäletan oma eesti kirjanduse tunnid, kus me väga palju rääkisime esse teema kohta.\nLaulud olid alati tähtsad eesti rahvale, sest nad aitasid läbi elada kriitilised momendid ajaloos, aitasid olla ühes koos, mistahes kas on halb, või hea.\nEsimesed laulud olid lihtsad: paar sõnu ja rütm.\nPärast laul arenes, ja sai kirikusse, kust sai juba mõttega laulutekstid.\nSee ei tähenda, et kirik andis mõte, vaid ta aitas rahvale olla tõsisem, kui nad uus laul välja mõtlevad.\nLaulud olid pühendatud erinevatele teemale: loodus, lastelaul, laul armastusest, töölaul, pulmalaul ja nii edasi.\nLaulu juurde tulid ka tantsuliikumised, igasugused muusika instrumendid.\nKoos seda võiks nimetada pidu või aja veetmine.\nNäiteks meil on televiisor, arvutid, aga tol ajal inimesed veetsid oma aega muusikaga ja lauludega.\n\nTäna ma sain rohkem teada ka laulupeodest.\n\nHästi tuntud laulupeod olid esialgu Tartus, siis kolisid Tallinnasse.\nPalju tuntud inimesi sai veel tuntumaks pärast osalemisest laulupeode korraldamisel ja laulu kirjutamisel.\nLaulupeo tõttu me saime head heliloojad, muusikud.\nEesti rahvas sai ka igasugused lauluväljakud üle Eesti.\nLaulupidu oli ja jääb rahvapeoks, kus saab kuulata igasugust muusikat, igaüks leab endale laul, mis vastab tema maitsele.\nAga tahan veel rääkida veel ühest peost, kus võib näha head laulukolektiivid.\nSee on Võru Folkloorfestival.\nSellel festivalil esinevad igasugused rahvad, külalised üle maailma, kes näitavad oma kultuur.\nMinu arvates eestlased, kelle kultuur võrdsest teistega ei ole nii vana, näitab oma kultuuriilu laulades.\n\nSelles keegi ei saa olla võrdne Eestiga, aga see on ainult minu arust.\n\nKõige meeldiv on see, et noored ei unusta oma laulud, alati võttavad osa laulupeodest ja laulukolektiividest.\nSee on hämmastav, seepärast et me saame säilitada oma kultuur veel kaua ja olla selle eest uhke." }, { "title": "Essee (f0f5b6be-ccff-4d77-a324-6cab93aa6425).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nSuure tõenäolisega võin öelda, et eestlased on laulurahv.\nAga mis teeb eestlastest laulurahva?\n\nEsiteks, tahaksin öelda, et Eestis korraldati ja korraldatakse palju muusika festivaale ja üüritusi.\nÜks tähtsam muusika festivaalist on muidugi laulupidu.\nPeol alati osaleb palju koori, esinevaid lauljaid, kuid selle peo repertuaar on ka seotud heliloominguga.\nIga aasta kasvab nii osavõtjate arv kui ka kuulajate arv.\nEestlased on huvitatud muusikas, tantsimises.\nMe võime näha, kuidas laulavad, näiteks, inimesed jalutades.\n\nTeiseks, eesti muusika arendamine on väga mitmekesine.\nAlguses oli regivärsiline rahvalaul.\nRegilaulu esitasid eeslaulja ja koor.\nRegilaulu lauldi ilma instrumentina.\nLauldes võidi rõhutada rütmi keha õõtsutamise või jalapõrutusega.\nPärast oli riimiline rahvalaul.\nNeid on esitatud pillisaatega.\nPärast loodi uusi stiile, kasutati uusi instrumente, näiteks, bajaan.\nMeie aja kõige kuulsam muusika saavutus on võit Eurovisioonil.\n\nEestlased meeldivad lõbutseda, aga lõbutsimine on seotud laulmise ja tantsimisega.\nMuidugi igas linnas on oma rahvatraditsioone, laulu, isegi rahva riided natukene muutuvad läänest idasse, aga minu meelest kõiki eestlastele meeldib olla muusika festivaalis.\nNad tulevad seal koos perega, kohtuvad sõpru, sugulasi ja tuttavaid.\nNad tihti lauluvad koos lauljaga ja, sel hetkel neil on tunne, et nad on ühtne rahv.\n\nArmastus muusikale ja tantsimisele aitab eestlasi arendada oma kultuuri ja identiteeditunne." }, { "title": "Essee (f210b394-07fc-40ce-a3be-07c91e6dd664).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\n\"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Juba lapsena, kui õppisin kolmandas klassis, juhtus mul osaleda koos kooli segakooriga Kadriorus lauluväljakul.\n\nMäletan, et meil oli ilus sinine rahvuskleit seljas ja ma seisin koos teiste inimestega suure katuse all ja laulsin koos nendega rahvale, kes kuulas meid.\n\nOli vahva tunda, et laulumisega kõik koos, kes laulis ja kuulas siin, Kadriorus oli ühendatud.\nMe olime laulurahvas, me olime eestlased.\n\nKõigepealt võiks algama sellest, et eestlastest teeb laulurahva endised, vanad ajad, traditsioonid ja kogemus.\nSellistel ajadel võiks kuulda laule nii töötamise ajal kui ka pidutsedes.\nEi olnud tol ajal telefoni või interneti, audiokasette või telerit ja inimesed kõikjal laulsid.\n\nÕhtuti ema laulis omale lastele, sõbrad laulsid, et ei olnud igav mängida ja lihtsalt suhelda.\nNaised metsas laulsid, et ei söö ära kõike marju.\nKoos lauludega elu oli enam värviline ja huvitav.\n\nAjad läksid edasi ja Euroopas kui ka Eestis hakkasid inimesed mõtlema haridusest.\nHaridus ju tuli kirikutest ja laulutraditsioon eestlastest tuli vist jälle kirikust.\nEi saa ütelda, kuidas tegelikult see oli, aga mulle tundub, et kui raamatuid ei olnud eriti palju, hakati andma haridust, mingit informatsiooni laulu mööda.\n\nEi saa aga unustada, et pea rolli laulud ja ka tantsud mängisid pidutsedel.\nInimesed lõbustasid, aga tantsud ja laulud tegid oma asja ja tekitas hea ja sõbralik atmosfäär.\nNiimodi inimestel oli rohkem jõudu nii pahal kui ka heal ajal.\nTegelikult, kas oli see jõulupidu, pulmapidu või lihavõted, inimesed saaksid niimodi tutvustama ja olla rõõmsaid.\n\nTahaks veel lisada, et võib - olla eestlaste laulurahva algus on koorides.\nAsi on selles, et kirik tol vanadel ajal mängis suurt rolli ja laul tuli ka kirikust ja just kirik ühendas inimesi.\n\nKuidas?\nVõiks - olla niimodi, et kooridest oli vist suur vajadus - kui kirikus oli palju inimesi, siis koor tegi laulu tugevaim.\nSee mis puutub traditsioonist.\n\nTänapäeval eestlastest minu meelest teeb laulurahva laulupidused, mis toimuvad Tallinnas juba 1869 aastalt kord aastas ja järgnevad ühendada inimesi.\nVõib märgata, et praeguses olukorras muusikal on palju stiile nii folkloori- kui ka pop- ja rokk- stiile, vaid kõige oluline pidu on siiski laulupidu Kadriorus.\nVõib - olla sellest räägivad mulle minu mälestused: transpordiliikumine on suletud, lauljate paraad vabaväljakust lauluväljakuni, palju ühendatuid inimesi, rõõm.\nVaid siiski laulupidu seob vanad ajad praeguse ajadega, traditsioonid uue elukorraga." }, { "title": "Essee (f3bfd36e-0dd9-4347-ab05-e295e10371e4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\n\"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Eesti rahvas, nagu kõik teisedki, omab omapärase ajalugu, mis algas ammu-ammu.\nTol ajal elasid inimesed maal ja muud, kui tegelesid raske tööga põllul või karjas.\nSelleks, et oma tuju tõsta lauldi kõkjal: tööl, puhkamisel ja lapsi kiigutades.\nSeda vanemat laulutraditsiooni iseloomustab regivärsiline rahvalaul, sest laulud on pärindatud põlvest põlve suuliselt, tuginedes mälule, traditsioonile ja ajaloole.\n\nRistiuskuga ilmnesid vaimulikud laulud, mis levisid ka väljaspool kirikut.\nNäiteks koolides õpetati vaimulikke koorilaule.\n\n19. sajandil, kui eestlased hakkasid suhtlema Euroopa riikidega ja Venemaaga, siis muidugi võeti nad nende mõju enda muusikasse.\nEelkõige mõjutas Rootsi, Soome ja Slaavimuusika.\n\nNiimoodi tekkisid riimilised rahvalaulud.\nNeid rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus - laululehed ja salmialbumid levisid trükitult või käsitsi.\n\nLaulud on tihedalt seotud rahvusliku ärkamisega nii linnas kui maal.\n19. sajandi algusel toimusid erinevad eestlaste ühislaulmised.\nSee viibis selles, et hakati laulupidusid korraldama.\nEsimene pidu toimus 1869. aastal Tartus.\nEsimesed laulupeod ei olnud meelelahutamisek, vaid rahva ühendamiseks ja vabadusetundmiseks, sest nõukogude aeg oli väga raske ja Eesti rahvas pidi tundma oma vabadust ja ühendust.\nEriti meeliülendavaks kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul \"Mu isamaa on minu arm\".\nLaulupeod kujunesid rahvusliku identiteedi hoidjaks.\n\n19.\nja 20. sajanditel paljud heliloojad hakkasid kasutama rahvalaule oma töös.\nKaasaaegsed rokkbändid on kasutanud ka rahvalaule helinaid.\n\nVõib öelda, et Eesti ajalugu mõjutas seda, et eestlastest sai rahvas, keda saab nimetada laulurahvaks.\nLauludest saab teada vanadest kommetest ja traditsioonidest.\nLaulud on usk endasse, rahvasse ja tulevikusse.\n\nTähtis on see, et rahvalaulud ei surnud ajaga.\nPraegu on palju erinevaid koore, mis pühendasid oma aega just vanalaulude laulmiseks.\nSelliseid koori on Setumaal (Lõuna-Eesti) ja Kihnus.\nSee tähendab seda, et eesti rahvas hindab oma ajalugu, oma folkloori ja laule.\n\nEestlast teeb laulurahva see, et nad on säilinud oma vanalaule siiamaani ja hea meelega tegelevad sellega praegugi." }, { "title": "Essee (fc604c3a-2eb9-4e29-9e5b-e3e929aacf36).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Voim, indiviid ja kohanemine elulugudes: vanemad eestlased elust Nõukogude Eestis.\n\nElu Nõukogude Eestis alates 1950. aastate teisest poolest kirjeldavad oma elulugudes vanemad eestlased harva läbi ühiskondliku prisma.\nPea probleem oli et riigi ja rahva elu areng kulges teineteist eraldi.\n\nNii, teise maailmasõja käigus kadus Eesti kui iseseisev riik.\nOli palju muudatusi nii riiklikul kui ka rahvuslikul pinnal: eestlased pidid loobuma väikeriigi ühtseks rahvuseks kasvamise ideest, samal ajal kui uus riigikord asus juurutama oma nõukogulikku ideoloogiat.\n\nSelles artiklis on näha elu 1940.\n("Unustamise" probleem) See artikkel näitab hästi see sest 10 informante 11-st on pärit maalt.\n\nEnne 1940 Maal ei muutunud esialgu midagi.\nJohannes Vares-Barbaruse valitsus suunas esialgu oma tegevuse vaesema rahvagruppi huvidele - tehti juurde tääkohti, kehtestati tasuta haridus ja arstiabi.\n\n1939 - 1949 on aeg kus inividuaalne aeg ja ajalooline aeg kattuvad.\nRohkem tähelepanu on elusfäärile.\n\nKomunismiehitajad.\n\nPropaganda hakkas 1961. aastal.\nK-ehitaja pidi olema korraliku ideoloogiatöö resultaat.\nNõukogude inimeseks kasvatamise idee oli tootmine ja inimeste heaolu.\nRahvale tuli korraldada loenguid, vestlusi, õppusi.\nSoovitada lugemiseks ajalehti, ajakirju, raamatuid.\nKõige peamine oli komsomoli- ja parteiorganisatsioonidesse uute liikmete juurde võtmine.\nInimesed ise tahtsid aaluda.\nAga mitte kõikidel oli võimalus jääda.\nN. : Olga L. ei osanud kirjutada, ajakirjanduslikus mõttes, lobises büroodel parteikomitee naistega tühja asju.\nSelge et temast toimetajat ei saanud.\n1949.\ninimesed ei olnud nii huvitatud oma arengus vaid peamine oli, et paber klapiks nõuetega.\nLõpetadi talupidamine kui elustiil.\nKolhoosid ei pakkunud talupojadele rahuolu oma tööst.\nNegatiivne oli ka see et osa ameteid iseloomustas nõukogude ajal rohkem alkoholi pruukimine.\nPaljud täätajad riigitööl istusid kohvipausist kohvipausini.\nNõukogude ajal korralikku riigi tööd üldse ei tehtud.\nRiik ja rahvas oli teineteisst lahus.\n(Kahte elu pole kellelegi elada antud, et alustan uuesti) 1929a." }, { "title": "Essee (fca27d37-54f6-4980-a7f6-964cd4772464).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti folkloor koostneb laulust, pillimängust ja tansust.\nKõik need kolm asja on väga tähtsad inimeste elus, nad saadavad inimest hällist hauani.\nEsimene sünnipäev, esimene pulmapidu ja paljud teised tähtsad päevad elus on alati seotud laulmisega ja tantsimisega.\n\nTänapäevadel inimesed kuulavat raadiot ja vaatavat telerit, aga vanasti nad laulsid rahvalaule ja tantsisid rahvatantsu.\nMiks iga kord, kui meil on hea tuju, või vastupidi väga kurb, me tuletame meelde oma lemmiklaule?\nVist selle pärast, et ilma lauluta meie elu on väga tavaline ja hall.\n\nKuna ma olen sündinud Eestis ja mul on palju eestisõpru, ma võin kindlalt öelda, et eestlased on laulurahvas.\nMinu arust Eesti laulupeodel on väga suur tähtsus.\nEsimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus ja sellest sai alguse laulupidude traditsioon, samuti ka kujunes rahvusliku liikumise kõrghetk.\nEesti rahvas viib laulu läbi terve elu.\n\nEestlased laulsid, kui tegid rasket tööd, laulsid, kui tahtsid näidata, et rahvas võitleb probleemide vastu, eesti rahvas laulab ka praegu, et teha teistele ja ise endale tuju paremaks.\nEestlastest teevad laulurahva mitte ainult laulupeod, mis toimuvad tihti, vaid just see, et inimeste hinges elab ja kogu aeg elas laul, mis aitas rahvale viia ellu kõik unistused.\n\nMõned rahvalaulud on säilinud tänapäevadeni.\nRahvalaulude levimine on väga tähtis asi, vanasti inimesed rääkisid laulu sõnad oma sugulastele ja nii see levis, aga mõnede laulude levimist aitas ka pillide levimine.\nAlates 19 sajandist heliloojad hakkasid kasutama rahvasliku muusika stiili.\nTänapäevadel mõned bändid segavad rahvalaulud koos teiste muusika stiilidega.\nMinu arvates, see veel kord näitab seda, et eestlaste jaoks rahvalaul ei ole siia maani oma tähtsust kaotanud.\n\nKokkuvõtteks tahan öelda seda, et väga palju ajaloolisi sündmusi on eestlastel seotud lauluga.\nNad ei tee seda meelega, vaid see tuleb ise endast, inimeste hingedest.\nMa arvan, et paljudel rahvadel tuleb eestlastest õppida minna lauluga läbi ellu ja kõike teha ainult lauldes.\n\nOlen kindel, et eesti rahvas on väga õnnelik rahvas, sest laul on neil juba veres ja mitte ainult laulupeod näitavad seda.\nEesti rahvalaulud on säilinud siiamaani, Eestis toimuvad kõige ilusamad ja uhked laulupeod ja loomulikult eesti rahvas on laulurahvas." }, { "title": "Esseni reis (39250d2f-1d76-462d-a008-e2ada54faae1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei ole varem Saksamaal käinud, aga möödunud nädalal käisin Essenis.\n\nEssen asub Lääne-Saksas ja on soome tüdruku arust suur linn - umbes Helsingi suurune.\nEssen on olnud söekaevanduse linn, aga tänapäeval seal pole enam kaevanduseid ega tehasekorsteinid, vaid ainult klaaspilvelõhkujad.\nIlm on seal sellegipärast veelgi saastunud.\n  Olin Essenis neli päeva ja sõitsin sinna koos kolme soomlasega.\nLendasime esiteks Tamperest Helsingisse ja siis Helsingist Düsseldorfisse.\nDüsseldorfist sõitsime taksoga Essenisse, kus kohtusime meie saksa tuttavatega.\nNad oli plaaninud meile programmi kogu reisi ajaks.\nSaime kokku ka vene gruppiga.\nMeie reisi kavatsus oli plaanida rahvusvahelist ühistööt soome, saksa ja vene rühma vahel.\nKorraldame kõik tegevust lastele ja noortele.\nNagu näiteks mina tegutsen loodusorganisatsioonis.\n  Esimesel päeval, mis oli esmaspäev, tutvusime laste loodusmajja ja amatööriteatrisse.\nKäisime ka Esseni raekojas, kus üks Esseni kolmest linnajuhatajast ütles teretulemast ja pidas kõne.\nTegevuskavas oli ka linnaringsõit.\nTeisipäeval käisime Esseni noorte keskuses.\nKolmapäeval mina käisin Villa Hügelis, inglise mõisas, kus hetkel oli kunstinäitus.\nNägin seal Picasso, Dali, van Goghi ja mitme teiste minu armastatude kunstnikude maale ja olin väga liigutatud.\nSee oli suurepärane näitus ja uhke maja ka inglise aeaga.\n\nÕhtul oli veel aega poodides ja söömas käia.\n\n  Olen taimetoitlane ja märkasin, et sakslased armastavad vorsti ja õlut ning nad armastavad nende suured ja nobedad autod.\nÕlu meeldib mulle ka päris hästi (eriti sest et see, ning kõik toidud ja joogid, on Saksas palju odavamad kui Soomes), aga vorsti ma ei söö.\nSiiski on itaalia köök Saksas väga populaarne ja siis sain mina ka pastat, pitsat ja tomatisupi süüa.\n\n  Kahjuks ma ei oska saksa ega vene keelt sest ma ei ole neid koolis või ülikoolis õppinud.\nAga Essenis õppisin natuke saksa keelt - kuidas öeldakse \"Tere hommikust!\n\" (\"Guten morgen!\").\nNeed oli kõige üldisem sõnad mida kuulsin saksa keeles ja mist aru sain.\nSee oli ka enam-vähem ainus asi, mida oskasin saksa keeles öelda nii et siis kui me ei inglise keeles rääkinud, rääkisin ma kätte ja jalgadega.\nSakslased räägivad alati sedaviisi, nii et ma arvan et see on osa nende kultuurist.\nSaksa inimesed, kes kohtusime, olid ka alati lõbusad ja naeratasid palju.\n\n  Kui sõnad saavad otsa, peab inimese kätte ja jalgadega rääkida.\nSelline situatsioon võib juhtuda eriti välismaal.\nVõi on ka võimalik et zestid on ainult kõnest arusaamise saatjaks eesmärgitud.\nNagu näiteks Saksa lisaks on nad kasutatud Savos, kust mina ja minu vanemad on pärit.\nSakslased räägisid hästi inglise keelt, aga venelased räägisid ainult vene keelt.\nNendel oli oma tõlk alati kaasas.\nPanin tähele, et sakslased tarvitavad samasuguseid väljendeid kui eestlased, näiteks mõlemad rahvad ütlevad \"Ah soo\" kui aru saavad mingist asjast.\nMärkasin ka, et vene kultuuris kõned ja kingid on väga olulised inimeste vahelises suhtlemises." }, { "title": "Igaüks on oma õnne sepp. (5ebe97b5-9415-47bd-900e-6997e8f8f14e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meie maailm - on suur ja mitmekesine, kus elavad täiesti erinevad inimesed.\nKõik nad erinevad üksteisest, igaüks on - eriline, võrreldamatu teistega.\nMe värvime maailma paljudesse isikupärastesse värvidesse, tehes ta vaheldusrikkaks ja eredaks.\nInimkond on kui kunstiteos, mis loodud mitme jumaliku andega looja poolt.\nMe oleme oma õnne sepad, kuna loome ümbruskonda enda ümber.\nIga inimene luues oma tulevikku võtab osa ka vormimisel ühiskonda, riiki, maailma.\nIga elutee - on väike osa ühisest mosaiigist, mis esimesel pilgul ei oma suurt tähtsust.\nKuid kui mitu selist väikest osa kokku panna, siis moodustavad nad hämmastavalt unikaalse ornamendi mida on võimatu meelega haarata.\n\nIgaüks on võimeline looma oma saatust ja õnne.\nSee avaldus, nii täna kui ka iidsetel aegadel oli väga oluline.\nSelleks, et olla kindel suveneme iidsesse Antiik-Kreeka maailma.\n\nKreeka mütoloogias Prometheus - Ipateta poeg, titaan, "mõtlev edasi", "arukas", "kaugelenägelik" sümboolne kujutis usuga inimkonda ei pidanud kinni jumalate sõnadest ning lõi Athena abiga savist inimesed ja jagasid neili oma oskusi ja tadmisi, et need oskaksid hoolikalt tarbida Maa rikkalikke vilju.\nUskudes oma loodud inimestesse vahetas ta oma saatuse inimkonna vastu.\nMüüt Prometheuses on kui allegooria inimlikust titaanide võitlusest looduse ja progressi vallutamise nimel.\n\nMe peame teadma, et nagu Prometheus, loome saatust, mis kooskõlas teiste saatustega moodustavad kogu maailma.\nInimesed peavad mõistavad, et me - oleme loojad ja maailma peremehed.\nVastutame nii kurja kui ka õiguste eest.\n\nMeie elus on kohta lemmiku tegevuse, armastuse, rõõmu, edu ja õitsengule.\nMeil on vaja ehitada hooneid, istutada aiad, hoida linn puhas, abistada nõrgemaid.\n\nJa tõepoolest, iga inimene on võimeline saavutama suuri asju, aidata kaasa selles maailmas, muutes selle veelgi paremaks.\nAinult meie tahtejõust ja visadusest oleneb edu.\nKui sa usud endasse - siis on kõik meie kätes ja eesmärgid on võimalik saavutada.\n\nIgaüks meist on kunstnik ja looja.\nIgaüks meist on oma õnne sepp.\n\nMoodsat elu võrreldakse kui maailma tihedat konkurentsi, mida on võimelised taluma vaid tahtejõulisemad.\nSest kõik tahavad saavutada edu ja head karjääri.\nAga soov ja tahe - on vaid esimene, kuigi oluline samm pikal teekonnal täis takistusi ja ohte.\n Populaarseim seisukoht tänapäeval on sõltumata teiste tunnetest edasi minna savutades oma isiklikud eesmärgid.\nKas see on õige?\nMis tihti takistab edu?\nSuurim edu takistus on ebakindel olek endas, kui kardame läbikukkumist.\nVahel inimesed loobuvad, annavad alla  ja on valmis aktsepteerima edutut asjaolu.\nTa üritab midagi muuta, kuid midagi ei juhtu.\nMe peame täpselt teadma, et iga muutus on võimalik ainult täieliku usaldusega, kuid see eeldab püsivust ja järjekindlust.\nSama probleemi ees seisab kangelane raamatu "Null punkti" Johannes, kes tuleb uude eliitkooli ja leiab uusi tutvusi Enneaegne pettumus.\n\nPaljud meist üritavad tegeleda enesetäiendamisega, töö enda kallal, suurendada vaimset moraali, kuid mõnikord pooleldi läbi me tunneme, et ei ole mõtet.\n\nVäikesed tagasilöögid põhjustavad depressiooni ja kogu elu esineb kui must lint.\nIsegi kui eesmärk ei ole nii suur - ei peaks loobuma igal juhul!\nIga päev oleme silmitsi raskustega oma elu reisil, kuid ilma nendeta meie elu oleks igav ja ebahuvitav.\nVõideldes keerukusega me muutume tugevamaks.\nJulgelt minna edasi ja probleeme lahendada ükshaaval oleme valmis käsitlema kõike rohkem keerulistes olukordades.\nÜletades oma hirmud, me kahekordistame oma tugevust.\nPöörates hirmu positiivseteks mõteteks teeme veel ühe sammu, kuidas saavutada oma eesmärke ja olla õnnelik.\nToetuse puudumine.\nNagu ma ütlesin, see  juhtub kui inimene ebaõnnestub töödates enda üle.\nSel juhul vajatakse toetust perest ja sõpradelt.\nMe kõik oleme ühendatud teiste inimestega, kes on täiesti erinevad.\nIgaühel on oma  arusaam, oma põhimõtteid.\nKahjuks pole keegi meist kadeduse eest kaitstud.\nOn ka selliseid inimesi, kelle jaoks välismaa majanduskasv ja enesetäiendamine on takistused.\nKõik, isegi väikesed võidud muudavad teiste teid edule ebamugavaks.\nVajalikuks võib osutuda mõnikord egoism, arendades mingi enda ebatavaline kava.\nMina-tegelane Johannes, kes nii pea, kui heidiku-staatusest nö klassi tippu tõuseb teise heidikuga ebaviisakalt käituma hakkab, oli vaieldamatult loo kõige säravam ja usutavam tegelane, temas võis inimese ära tunda küll.\nKuid seal oli teisigi: vaimselt haige ema, jääkuningannalik klassiliider Liisa, omas mullis ja segast peksev savukollist klassivend.\n\nKodused probleemid ja keeruline Lasnamäe õhkkond tundusid sedavõrd tõelised, et olin täiesti kindel, et lugu on üdini dokumentaalne ja tõestisündinud.\n Johannes ületas oma raskusi ja töötas välja   spetsiaalne kava, oma süsteemi, et saavutada populaarsust koolis.\nReal võimalused.\nOn inimesi, kes tunduvad olevat lihtsamini võimelised täitma igasuguseid muudatusi.\nAga maailma võib muuta absoluutselt kõik.\nEesmärk ja realistlik hinnang oma võimete üle on oluline elus.\nNagu öeldakse \"Unistada pole kahjulik\", kuid teatud piiride taga.\nVõime analüüsida ennast ja oma tegevusi peetakse väga väärtuslikuks oskuseks.\nÜks peab õppima keskenduma ainult sellele mis hetkel tõepoolest oluline.\nVõime kasutada oma mõistust, võimalusi, võimeid ja andeid maksimaalselt ära enda jaoks - see on kuldne kvaliteet, mis peaks välja kujunema igal isiksusel.\nEks öelda on alati lihtsam kui rakendada kõiki käesolevat praktikas, kuid ka mina pidin  parandama enda puudujääke, et saavutada eesmärke ning ma olen kindel, et kõik  eespool toodud omab mõtet.\nAlguses püüdsin mõista, mis mulle ei meeldi ja mida ma ei oska.\nAbiks võtsin vana tarkusemis kõlab nii: "Kui ei saa muuta situatsiooni, siis muuda oma suhtumist sellesse.\n" Päevast päeva kuuleme tarka sõna raadiost ja telerist kuid kui tõesti muuta asjaolud nii, et see mis segas aitaks, kas see ei teeks meie elu lihtsamaks?\nKui on loovat mõtlemist, meeldib luua, siis miks sundida ennast tegema muud tööd, mis nõuab tõelist teadust ainult sellepärast, et makstakse rohkem selle eest või on prestiižne?\nVaevalt et keegi lõpuks saab jääda õnnelikuks sellistes tingimustes.\nVägivald enda üle ei tee meid kunagi õnnelikuks.\nTohutu tahtejõu, kannatuse ja pühendumuseta pole võimalik näidatada ennast maksimaalselt tehes seda mis käib üle jõu.\nMuutes ennast muudame oma elukvaliteeti.\nEi tasu karta minna edasi ja mõelda tulevikule või minevikule ning õppigu lõõgastuma probleemidest vähemalt mõneks ajaks, sest see on parim tee eduni.\n\nAreng viib edasi ja uskudes endasse igaüks on võimeline saavutama oma eesmärke.\n\nIgaüks on oma õnne sepp." }, { "title": "Ilma milelta ei saa inimene tänapäeval elada (99b15533-d3dd-4d8d-8fbd-9f173050bc69).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada.\n\nTänapäeval inimene ei saa elada, minu arvates, ilma arvutiteta.\nMeie elu nii kiiresti areneb, et ei ole võimalust kõike jälgida.\n\nKõige tähtsamat infot ja väga kiiresti võib leida Interneti kaudu.\nPole vajadust minna, näitus, raamatukokku ja otsida mingit raamatut või ajakirju ning raisata oma aega.\nSamuti ei saa, praktiliselt elada ilma autota, sest päeva jooksul mõnikord on vaja olla mitmendates kohtades korraga.\n\nAga siiski, kui vanasti, tänapäeval inimene ei saa elada ilma armastuseta.\nAeg nii kiiresti lendab, et me ei jõua tihemini kohtuma oma vanematega ning tuttavatega.\nTöö ja raha teenimine võtavad liiga palju aega, ning meie lähimad inimesed lähevad meilt ära." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (1ae663e6-ca1f-47df-ba23-9c2f152654d2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada.\n\nKui rääkida (või kirjutada) inimese füüsilisest elust, siis ilma õhuta, veeta ja söögita inimene üldse ei saa välja elada.\nKuid väljendis küsitakse tänapäevasest inimese elust, siis lihtsalt füüsilisest elust ei räägita, sest need mured puudutasid inimesi, kes elasid koobades ja palju aastaid tagasi.\nMeie põlvkonna probleemid on teised.\nNeed on ümbruskeskkonna säästmine, looduslikud katastroofid, kliima muutmine - kasvuhoone efekt, uute haiguste ilmumine, terroristide tegevus, mille tulemuseks on inimohvred.\nKogu see informatsioon jõuab meieni ainult arenenud infosüsteemi abil.\nVõiks öelda \" kui vähem ma tean, siis rahulikum elan\" vaid see ei ole täielikult õige.\n\nNiisuguse informatsiooni saamisel inimene hakkab mõtlema sellele, miks nii juhtub ja kuidas ära hoiduda jubedate sündmuste ja nende tagajärgede tekkimisest.\n\nSee tähendab ilma infotehnoloogiata elada ei saa.\nInimene armastab reisima, aga kuidas saada Austraaliasse või Pariisi ilma lennukita või autota.\nEi saa.\n\nPõhimõtteliselt saab kuid väga igav.\n\nVõiks küll öelda, et ilma hariduseta hästi elada ei saa kuid ilma selleta paljud inimesed teenivad raha headel ametikohtadel ja elavad suurepäraselt.\nSamad sõnad võib öelda kasvatusest.\nTihti hästi kasvatatud ja haritatud inimene ei saa tänapäeva eluga hakkama saama ja jääb prügimäele.\n\nÜtlen, et perekonnata ja lähedasteta ei tohi elada, siis edukad inimesed võivad vaidelda, et nad eelistavad üksindust ja sõltumatust.\n\nMinu arvates, täna ei tohi edasi elada ilma maakera, floora ja fauna kaitsmise ja säilitamise kavata.\nSee on kogu inimkonna mure." }, { "title": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada (fcd7f6a9-89e9-4caa-8166-d5d67e4e936a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ilma milleta ei saa inimene tänapäeval elada.\nEt üldse elada inimene peab sündima.\nJärelikult esimene asi ilma milleta ei saa inimene elada, see on ema ja isa.\nSiis järgmine etapp on lapse kasvatamine.\nAlguses kasvatavad last ema ja isa, siis väike laps läheb lasteaia ja pärast kooli.\nLasteaed ja kool annavab lapsele esimesed laiad teadmised elust, maailmast ja teadustest.\nPärast keskkooli lõpetamist lähevad teistmeelised gümnaasiumisse või tehnikumisse.\nMõned lähevad aga kohe tööle.\n\nSellest võib järeldada, et tänapäeval inimene ei saa elada ilma hariduseta, sest omandatud haridus annab inimesele võimalust edasi areneda ja ennast väljendada meie seltskonnas.\nSiis kui inimene on omandanud hariduse ta asub tööle.\nTöö - see on ka väga tähtis meie tänapäevases elus.\n\nInimene ei saa elada ka ilma armastuseta!\nInimene püüab oma elu jooksul leida endale sobiva partneri, et pärast temaga luua uue perekonda.\n\nKui noorpaaril läheb kõik hästi, sünnivad neil varsti lapsed.\nLapsed kasvavad ja alustavad oma elu.\n\nIgal inimesel on omad vajadused, asjad ja huvid ilma milleta ta ei saa elada.\nKes ei saa elada ilma tööta, kes ilma koduta jne.\n\nAga mõnedel on vaja, et keegi kes teda armastaks oleks ainult tema kõrval.\nNeed inimesed arvavad, et armastus on see jõud, mis paneb inimest tegutsema." }, { "title": "Interrail - unistus saab teoks (600e8a60-c955-4968-9455-b9f7006e9a7c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui õppisin veel gümnaasiumis, jutustasime kahe sõbraga reisimisest ja tuli ilmsiks, et me kõik tahaksime interreiliga reisida.\nAlguses oli see ainult unistus, aga hiljem hakkasime seda teoks teha.\nOtsustasime, et me reisiksime kevadel 2009, kohe kirjalikud küpsuseksamite järele.\n\n  Vebruaari lõpul ehk üks kuu enne reisile lahkumist teime reisiplaani.\nMeie reis oleks 12 päeva pikk ja koosneks visiitidest neljasse euroopa linna: Berliini, Prahasse, Krakovisse ja Varsavisse.\nBroneerisime hotellid/hostellid, ostsime lennupiletid ja Interraili passid ning otsisime teadust linnade vaatamisväärsustest.\n\n  Varahommikult 31.\n3. sõitsime lennukiga kõigepealt Helsingist Düsseldorfi, sest see oli odavam alternatiiv kui Berliini lendamine.\nDüsseldorfist läksime otse rongiga Berliini.\nRong oli väga hea ja oli tore vaadelda ilust maastikku rongiaknast.\nSaksamaal oli juba hiliskevad!\n\nRong saabus Ostbahnhof’i, mis asus lähedal meie hostellit.\nEsimesel päeval jalutasime ümber Berliini idaosa: käisime Alexanderplatzil, teletorni ja punase raekoja juures, Maria kirikus ning ühel kalmistul.\n\nJärgmisel päeval traavisime ümber kogu Berliini.\nKäisime Charlottenburgi lossis, muuseumides ja Brandenburgi värava juures.\nJalutasime ka Saksa riigikogu juurde, aga kahjuks meie ei sisse pääsnud, sest oli see kinni just sellel nädalal.\nRonisime siis üles Võidusambasse Berliini vaadelma.\n\nPäeval käisime veel mitmeid vaatamisväärsusi imestamas, sisseoste tegemas ning risti-rästi U-Bahniga ja S-Bahniga sõitsimas, aga õhtul olin lubanud kohtuda ühe saksa perekonnaga, kelle majas olin elanud kuu jagu 2 aastat varem.\nNendega rääkisin ainult saksa keelt.\n\nKolmandel päeval käisime veel vaatamas Berliini müüri - või seda, mis sellest on järel - enne kui hakkasime rongiga Tsehhi poole ja Prahasse sõitma.\nRong sõitis läbi Dresdeni ja piki Elbejõeäärt.\nMaastik oli jälle tõesti uhke!\n\n  Aga kui uhke oli Praha!\nSõitsime metrooga ebaesteetiliselt raudteejaamalt kesklinna, ning kui taas maapinnale tõusime ja nägime kõik need peened ehitised - see ilu pimestas mu silmi!\nIlm oli ka ilus ja soe, umbes 20 kraadi.\n\nMulle meeldib art nouveu -kunstistiil, seetõttu läksime esimeseks Alphonse Mucha muuseumi.\n\nKäisime ka vaatamas kõiki kohustuslikke vaatamisväärsusi, näiteks Karli silda, Viituse katedraali, raekoja kella ja John Lennoni seina.\n\nEsimisel õhtul vaatasime hotellis televiisorit ja panime tähele, et igal kanaval räägiti Barack Obamast.\nMe ei saanud hästi aru tsehhi keelest, aga õnneks oli siin ka inglisekeelne kanal.\n\nÜllatus oli suur, kui saime teada, et Obama peaks kõnet Praha vanalinnas järgmisel hommikul ja kõik inimised oli teretulnud seda kuulma!\nMe ka tahtsime tingimata minna kuulma Obamat, aga kahjuks magasime sisse hommikul ega meil olnud enam piisavalt aega, vanalinna sõitada.\nPeale selle oli vanalinna platsi kindlasti juba viimase kohani täis.\nVaatasime Obama kõne siiski otsestriimina arvutil.\nKuigi Obama ei oleks olnud meiega üheaegaselt samas linnas, oli Praha meie reisi haripunkt, (vähemästi mul) sest see oli nii ilus ja hurmav kõskeuroopa linn.\nPrahas ostsin Krtek mänguasja kingistuseks oma õele.\nKrtek on tsehhi lasteprogramm ja õega oleme mõlemad suured Krtek fännid.\n\n  Kui olime kolm päeva Prahas veenud, suundusime öörongiga Poola poole.\nHommikul saabusime Krakova raudteejaama, kus meid ootas meie sõber Magda.\nTa on pärit Poolast, aga elas Soomes tema kogu lapseea.\nTa töötaks meie giidina Krakovis ja Varsavvis.\nMagdast oli palju abi, sest poolakased ei oskanud rääkida palju inglise keelt.\nKrakovis jalutasime vanaslinnas, Waweli linnamäel ja turul.\nTeisel päeval kontsentreerusime süngesele ajaloole: läksime Auschwitzi koonduslaagrisse.\nAuschwitz oli väga mõjuv koht.\nVisiit pani mind mõtlema, et kuidas võibgi inimene nii julm teise inimese vastu olla!\n\nJuhuslikult nägime seal ka, kui rühm koonduslaagri ellujäänud tõi lilli \"surmamüüri\" ette.\nKolmandel päeval külastasime veel Wieliczka soolakaevanduses, siis läksime Poola pealinna ehk Varssavisse.\nSeal lonkisime kesklinna ja vanalinna peal.\nVarssavi oli imelik linn, sest selle kesklinnas kasvas juba palm!\nSest oli lihavõttepüha, nägime ühel õhtul suure piduliku rongkäigu.\n\nViimasel päeval Varssavis käime kuninglikus pargis ja jõusime veel saada trahvid piletita sõitmise eest enne kui läksime tagasi Soome.\n\n  Selline oli meie seiklus Euroopas.\n\nReis läks üle ootuste hästi, ja tahaksime ka kõig üheskoos veel vähemalt korra Euroopas reisida.\nVõi võib-olla lähemegi rongiga läbi Siberi Aasia poole!" }, { "title": "Istanbuli reis (04d5d97e-23b3-4069-9762-e2063794ca97).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kolm aastat tagasi käisin minu poisssõbra Juhoga koos Istanbulis, Türgi kõige suurimas linnas.\nOlime seal viis päeva ja jõudsime palju kohti näha, aga Istanbul on nii suur linn, et võiksin seal veel mitu korda käia ja alati oleks uusi kohti kus käia.\n\n  Elasime vanas linnas väikes hotellis.\nSeal sõime hommikusööki ja siis lähime jalutama.\nJalutasime iga päev mitu kilomeetrit, vähemalt kaheksa.\nJuba esimesel päeval käisime Sinises mošees, aga pärast seda me ei külastanud nii palju tavalisi turistivaatamisväärsusi, vaid meile rohkem meeldis jalutada ja näha tavalisi maju ja kuidas inimesed võõras linnas elavad.\n\n  Võib ütleta, et Istanbulis on kolm ala: uus linn, vana linn ja Aasia pooline.\nKõig alad olid väga erillised.\nNeid ühendasid sillad ja vanast linnasta Aasia poolele sõitsime laevaga.\nSee kestis ainult 15 minutit ja laeva läks iga kümne minutit pärast.\nAasiast jalutasime tagasi vanasse linnasse uue linna läbi.\nBosporuse üle sõitsime bussiga, ma ei tea kas seal sillal oleks olnud lubatud jalutada.\n\n  Inimesed olid Istanbulis sõbralikud, aga kaupmehed ei mulle meeldinud.\nNad olid liiga agressiivsed.\nÜks kord tänaval kaupmees üritas meile müüa parfüümeid.\nJuho oli juba väga tüdinud kui kogu aega oli keegi kaupmees rääkimas ja ütles soome keeles: -Teises kohas olid odavamad.\n\nJa siis vastas see kaupmees, ka soome keeles!\n\n-Mitu palju maksas?\n\n-Kolm oli kakskümment liira.\n\n-Minult saad nelja samal hinnal!\n\nJa kõig soome keeles, keskel Istanbuli!\n  Ka mõned kellnerid oskasid natuke soome.\nRestoranides oli võimalik odaval hinnal süüa, aga turistialal olid hinnad kallimad.\nPäeval söime ainult natuke ja õhtuti istusime restoranis, iga õhtu erinevas kohas.\nÕlu seal ei kõigist restaranidest olnud võimalik osta, sest et mõned moslimid ei joo alkoli.\n\n  Tahaksin uuesti Istanbulis käia, nii palju jäid nägemata.\nArvan, et kõige parem aega seal käia oleks kevad.\nMe käisime seal oktoobris.\nIlm oli hall ja kõle.\nInimesed hakkasid soojendama nende maju ja sellepärast oli ilm nii ligane, et oli raske hingata.\nAga ei olnud palju turisteid oktoobris!" }, { "title": "Jaanus Vaiksoo Nõiutud pulmarong 20aastase lugemiskogemus (03101577-6cbb-43e0-ae08-949e60e6c951).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jaanus Vaiksoo Nõiutud pulmarong ja selle esimene jagu Metsarahvas Kanamatsi küngastelt oli paeluv ja tore lugemiskogemus.\nVaiksoo on aastal 1967 sündinud kirjandusteadlane, kes on kirjutanud lastekirjandust, tõlkinud paar romaanid ja luuletusi ja õpetanud koolis ja Tallinna Ülikoolis.\nVaiksoo lood on sündinud endla rabates rännates, mis annab nendele tõepärase mulje - võib-olla need sündmused on kunagi juhtunud!\nLugudes seguneb kirjaniku fantaasia vana eesti rahva juttudega.\n\nNõiutud pulmarongi lood on väga toredat aga mõnikord ka julmad.\nKõige rõõmsamades lugudes nii külainimised kui ka metsarahvas on õnnelised, kui lugu lõpule jõuab.\nNäiteks Metsarahva jõulurõõm on selline lugu.\nSelles üks preili tahab tänada metsarahva perekonda abist ja jättab rabasse kive peale oma ainsad villased sõrmikud.\nTa mõtleb murelikult, et \"ehk saavad kordamöödagi kindaid kanda\".\nAga metsarahva käed on väiksed, mistõttu pereisa lõikab kinnastel sõrmed maha.\nKolm last, perenaine ja peremees saavad kõik endale sobivad soojad villased käpikud.\n\nKõige hirmsam lugu on Metsarahva ööviiulid, mis kalgi ja külma südamega poiss, kes tüdrukude südame alati murrab, saab metsapiigadelt kättemaksu: jaaniööl saab ta ööliblikaks.\nKättemaks on vääramatu, aga oleksin tahanud kui Oskar oleks saanud uue võimaluse.\nKuid oleksingi oodanud armulisemaid lõpetusi, olen sel arvamusel, et lood oli väga õpetlikud.\nKurjus saab Vaiksoo loodedes oma palga.\n\nRaamatu lugemine oli väga kasulik.\nÕppisin uusi sõnu ja midagi eesti kultuurist.\nSee raamat oli kui aken eesti kirjanikku ja vanarahva arusaama.\nMa ei olnud lugenud midagi võõrkeelset raamatut varem, nüüd aga tean, et võõrkeelse kirjanduse lugemine on palju palju enam kui uude sõnade õppimist!" }, { "title": "Jutustan meie Kesk-Euroopa reisist (a0599951-7a89-4eb1-b76d-c1c0a257c341).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Novembril lähen kahe oma sõbraga Kesk-Euroopasse.\nSõitame meie sõbra Maija juurde.\nTa õpib rootsi keelt Tampere ülikoolis, aga on praegu vahetusõpilasena Prantsusmaal Orléansi ülikoolis.\nOleme möödunud suvel väga palju töötanud ning reisi jaoks raha kogunud.\nEelmisel nädalal plaanisime reisi.\nLendame Helsingist Pariisisse ja sõitame rongiga Orléanssi.\nMe ei veel tea mis seal teeme, aga arvan et Maija tahab meile ülikooli ja linna näidata.\n\nPlaanime veeta Pariisis üks või kaks päeva kõik koos.\nMa olen üks kord varem Pariisis käinud.\nSee kord käisime Louvres ja Notre Dame’i kirikus, nii et nüüd tahaksin midagi muud näha.\nAga minu sõbrad ei ole kunagi Pariisis olnud, ja arvan et nad tahavad ka Louvres käia.\nÕnneks on see väga suur muuseum!\n\nTeame küll et üks või kaks päeva Pariisis kindlasti ei piisa, aga oleme kõik üliõpilased ja meil pole nii palju raha, et me võiks kaua seal oleda.\nOleme broneerinud kohad kõige odavematele lendudele.\nMinu ema tunneb hirmu juba nüüd.\nTa lendab ainult Finnairil, kui on olemas selline võimalus.\nVeetame siis neli päeva Prantsusemaal.\nAga meie reis ei lõppe veel!\nPariisist sõitame rongiga Amsterdamisse, sest seal kohtume ühe teise soomlase vahetusõpilase.\nTa õpib Turu ülikoolis ja elab nüüd poole aast Madalmaal.\nMe asume turismibaasis kolm päeva ja tutvume linnaga.\nSiis sõitame jälle rongiga, nüüd Bremenisse, ja lenname sealt Tamperesse.\nMa ootan meie reisi ja et kohtume Maijaga.\nTa räägib kindlasti ladusalt prantsuse keelt!\nMa tahaks ka natuke prantsuse keelt rääkida, aga kahjuks olen peaaegu kõige unustanud." }, { "title": "Kaassõnad (bd729d87-d053-40ae-aa7a-b00fe5f2b919).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "1.\nKohakaassõnad: Ta tahtis minna teiste juurde.\n- Hän halusi mennä toisten luo.\n\nOlime õhtul naabrite juures.\n- Olimme illalla naapureiden luona/naapureilla.\n\nTulime naabrite juurest hilja õhtul.\n- Tulimme naapureiden luota/naapureilta myöhään illalla.\n\n2. Ajakaassõnad: Tee see töö nädala jooksul ära.\n- Tee se työ viikon aikana valmiiksi.\n\nIstusime ööd läbi üleval.\n- Istuimme kaiket yöt valveilla.\n\n3. Põhjuskaassõnad: Tänu osavõtjate heatahtlikkusele üritus siiski õnnetus.\n- Osanottajien hyväntahtoisuuden ansiosta yritys onnistui sittenkin.\n\nRõõmustasime tema saabumise üle.\n- Iloitsimme hänen saapumisestaan / saapumisensa vuoksi.\n\n4. Viisi- ja seisundikaassõnad: Kannatasin hirmsa peavalu käes ~küüsis.\n- Kärsin kamalan päänsäryn kourassa/kynsissä / kamalasta päänsärystä.\n\n5. Vahendi- või abinõukaassõnad: Kelle abil sa selle töö lõpuks valmis said?\n- Kenen avulla sait sen työn lopulta valmiiksi?\n\nJüri on omaenese tarkuse varal nii kaugele jõudunud.\n- Jüri on oman älykkyytensä avulla päässyt niin pitkälle.\n\n6. Suhtumis- või suhtekaassõnad: Ta on oma ea kohta üsna arukas.\n- Hän on omaan ikäänsä nähden sangen selväjärkinen.\n\n7. Hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: See teeb viis kopikat kasumit iga kilogrammi kohta.\n- Se tekee viisi kopeekkaa voittoa jokaista kilogrammaa kohden.\n\nTa on endale virnade viisi raamatuid kokku tassinud.\n- Hän on haalinut itselleen kasapäin kirjoja.\n\nTa on meil veidi alla aasta töötanud.\n- Hän on työskennellyt meillä alle vuoden." }, { "title": "Kahjuks ma ei jõudnud (c0d5b375-c2e5-42b6-b6dd-b79de5deabc4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kahjuks ma ei jõudnud käia fotonäitust vaatamas.\nSest näituse fotod olivad eesti loodusest, otsin Internetis pilte eesti loodusest ja kirjutan siis nendest.\nEesti loodus on nagu Lõuna-Soome loodus.\nMaa on tasane, loomad ja taimed erinevad palju näiteks Põhja-Soome loodusest, mis on tundrud, põhjapõdrad ja vaevakasked.\nEesti on palju väiksem maa kui Soome ja sellepärast Eesti looduses pole nii palju vahetust kui Soome looduses.\nKuigi Eesti loodus sisemaal erineb loodusest mererannal.\nEesti mererannad on väga idüllilised: maastik on nagu postkaardis.\nSisemaal on võimsad metsed, mis on palju enam lehtpuud kui Soomes.\nNad on nagu muinasjuttude metsad, mis elab nõiamoorid ja trollid.\nArvan, et eesti lapsile meeldib seal mängida.\nKui ma vaatasin pildid eesti loomadest, ma üllatusin kui nägin pildi hallhülgest.\nMa ei varem teadnud, et Eesti on hüged nagu Soomes.\nÜllatusin ka sellest, et leidsin eesti loomaõiguslaste liikumise Internet-lehekülje.\nOlen lugenud ühest soome ajalehest kirjutise Eesti loomaõiuslaste liikumisest ja tean, et see on uus asi Eestis.\nMinu arvates Loomade nimel-liikumine on väga huvitav ja kavatsen sellest enam lugeda.\nNende Internet-lehekülg on ainult eesti keeles ja võin siis ka eesti keelt õppida kui loen seda.\nLõppude lõpuks fotod Eesti loodusest erinesid palju enam Soome loodusest kui ma allguseks oletasin.\nLoomulikult Eesti loodus on samasugune kui Lõuna-Soome loodus, mida ma ei tunne hästi.\nMulle Soome loodus on nagu see on Põhja-Soomes ja sellepärast Eesti loodus tuntub eksootiliselt." }, { "title": "Kaisin redel.txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõigepealt märkasin, et aineõpingutesse kuulub ka 12-nädalane praktika Eestis.\nKas seda oleks võimalik asendada näiteks kursusega A13 või A14?\nMa olen ju siiski üle 16 aasta Eestis elanud ja seega see praktika keeleliselt ja kulttuuriliselt kuigi palju uut ei pakuks.\nLisaks mu tööd ei võimalda mul Eestis 3 kuud olla.\n\nTeiseks, nägin stendil teate külalisloengutest, aga seal ei olnud kirjutatud kuidas need loengud korvavad kirjalikud eksamid.\nKas näiteks A7:t oleks võimalik koguni asendada selle loenguga või kuidas?\nOleks muide hea kui nendest külasloengutest oleks info ka netileheküljel.\n\nKolmas küsimus on seotud eelmisega.\nMul algas just nüüd kevadel Sampolas eesti keele vestlusrühm, kus on mitu üsna hästi eesti keeles rääkivat inimest.\nKui nad on huvitatud nendest külalisloengutest, kas neil oleks võimalik neid kuulama tulla?\n\nNeljas küsimus on kursuse A5 kohta.\nKuidas ma need tõlgitavad tekstid saaksin?\nOlen kolmapäeviti teie vastuvõtuajal tööl.\nKas need tekstid oleks võimalik saada näiteks kolmapäeval kella 10.\n30-12.\n30 vahelisel ajal, siis on mul vabad tunnid.\nOleks muidu ka väga tore kohtuda ja nendest teistest kursustest ka täpsemalt rääkida, näiteks mis raamatuid A10:s peab lugema ja mida ma selle A8:ga teen, kuna ma olen ju varem teinud 1õppenädalase kursuse eesti murretest.\nParimate tervitustega, ----" }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (db25bf16-38d2-43e0-8cec-d5f3316fdc34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nii huvitavat, läbimõeldud ja realistlikult kirjutatud roomani lugesin eesti keeles esimest korda (õpetaja palus mul tunnis lugeda ja jätta selle lugemata ma ei suutnud, selle aja jooksul sain aru, et tahan raamatu lõpuni lugeda).\nSiis vaatasin internetist, et Diana Leesalu kirjutas noorsooroomani \"Mängult on päriselt\", mis võitis  Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev poolt korraldatud 2005. aasta noorsooromaanivõistluse.\nTubli, Diana!\nSee raamat pani mind mõtlema noorte saatusest.\nVaatamata sellele, et noorte elu mõjutab tugevasti perekond ja ümbritsev keskkond, seal hulgas sõbrad, klassikaaslased, õpetajad, võib aga öelda, et igaüks on ka ise oma õnne sepp.\n  Romaanis räägitakse  esmapilgust tavalisest eesti perekonnast, kus on isa, ema, õde ja vend.\nKõikidel on oma probleemid,  kuid selles perekonnas ei mõisteta lähedasi ega toetata, ei hoita ühte.\n  Igaüks on omaette  ja püüab elada nii kuidas saab ja oskab.\nTahaks uskuda, et selliseid perekondi on Eestis vähe, et rohkem on \" selliseid kenasid armastavaid perekondi, mis on täis sallivust ja üksteisemõistmist.\nJa eelkõige hoolivust.\n\"(D.Leesalu \"Mängult on päriselt\").\n  Kahjuks elu näitab, et tänapäeval on esile tulnud \"isade ja laste\" probleem, üks põlvkond ei mõista teist,  paljud õpilased jätavad koolis õppimise pooleli ja lähevad tänavale.\n  Romaanis on kaks peategelast: õde-vend Mirjam ja Mikk Janterid, nende kooli direktori lapsed.\n  Raamat on jagatud kujunduslikult  kaheks osaks,  kus räägib Mirjam kordamööda oma  ja venna elust.\n  Mõlematel on raskeid olukordi palju.\nÜhel hetkel  õe ja venna teed ristuvad,  õde püüab venda toetada, andes talle raha, et ta koju isa juurde sõidaks, aga  Mirjam ei suutnud venda hädast välja aidata.\n  Mirjam on päris tavaline üheksateistkümneaastane  tüdruk.\n\nTa ei ole tark ega rumal.\nAga tal on üks suur puudus, ta  sõltub teistest inimestest, ta ei ole iseseisev, on  nõrga iseloomuga.\n Mirjam võiks ülikoolis hästi õppida ja olla tulevikus edukas, aga ta valis endale teise elutee - vabaduse!\nTüdruk sattus kodust ühiselamusse, tal hakkas pea vabadusest ringi käima.\n Keegi ei keela teda, ei ütle mida teha.\nTa oli vaimustuses, et  võib mitte õppida,  ta oli kõigist tüdinenud ja otsis seiklusi.\n\nVabadus!\nAlkohol, uimastid, uued sõbrad - kõik oli nii uus ja huvitav!\nSelle asemel, et õppimisega tegeleda, tüdruk hakkas  jooma ja tarvitama narkootikume.\nMirjam võis  uimastitest loobuda, aga ei teinud seda.\nTa võttis eeskuju uutest ühiselamukaaslastest.\nTal on nende hulgas esialgu hea ja kihvt olla.\nNoorte mängud.\nAlgul ta proovis narkootikume,  tundis kaifi, hiljem kasvas see aga üle sõltuvuseks.\nTüdruk vajus elu põhja.\nTa oleks võinud mõelda, mida ta teeb, mille nimel elab ja millega see  võib lõppeda, aga Mirjamil oli  nii mugavam, et temast ei sõltu mitte midagi.\n\"See ei puuduta mind.\n\nMa ei ole õel ega südametu!\n\" (D.Leesalu \"Mängult on päriselt\")   räägib endast Mirjam.\nTa mõtles  kogu aeg, et ei ole ta mingi joodik, samal ajal tarvitas igal õhtul alkoholi, sest seda tegid  ju teised.\nSealse elu realism oli valus ja nukker.\nSee oli juba tõeline elu.\nTüdruk valis ise selle tee, oma tuleviku.\nKõige halvem on see, et tänu sellisele eluviisile, kaotas ta oma au ja väärikuse.\nMirjam armus Jartsisse ja andis järele, see aga lihtsalt kasutas  teda ära.\nTulemuseks oli poisist lahkumine, äraminek ülikoolist ja ebaselge tulevik.\nNüüd järgnes mängule päris elu.\nAga kuidas oleks võinud kõik kulgeda, kui Mirjam oleks käitunud nagu iseseisev, tugeva iseloomuga inimene?\nKõik  oleks olnud hoopis teisiti.\nTa oleks  lõpetanud ülikooli, oleks leidnud  hea, huvitava töö, abiellunud ja elanud  oma perega rahulikult, väärikalt ja õnnelikult.\nMirjam Janteri isa oli  koolidirektor.\nTema juurest läks naine ära, aga mees ei proovinud olukorda kuidagi muuta.\nMees hakkas lihtsalt jooma.\nMinu arvates tõeline mees pingutaks  ja teeks midagi selle olukorra lahendamiseks.\n\nKas või räägiks oma naisega.\nLoomulikult Mirjami emal polnudki tahtmist tagasi koju tulla ja see on arusaadav, kui kodus istub täiskasvanud mees, kes ei tee mitte midagi, vaid ainult joob.\nMilline normaalne naine tahaks seesuguse mehega elada?\nMõtlen, et  keegi.\n Arvan, et kõik oleks olnud  teistmoodi, kui Janter oleks proovinud oma naise perekonda tagasi kutsuda?\nMulle tundub, et kui naine näeks, et ta on  peres vajalik ja asendamatu, et ilma temata kodus  on kaos ja et  kõik igatsevad tema järgi  ja ootavad koju, siis ta tuleks koju tagasi.\nTuleb välja, et isa kaotas ise oma õnne ära.\nTa  otsis õnne pudeli põhjast.\nMul on temast kahju, aga ta on  selles ise süüdi.\n Kümneaastase Miku elu on traagiline ja heldimapanev.\nÕde rääkis temast, et \"Mikku kutsuti koolis Täpikeseks.\n\nTedretähtede pärast.\nMa võin vanduda, et pole iial oma elus näinud ühtegi inimest, kellel oleks rohkem tedretähti kui minu vennal.\nVõi veel punasemaid juukseid või veel suuremaid kõrvu.\nAusõna.\nMikk vihkas oma hüüdnime.\n\nTõenäoliselt vihkas ta ka iseennast sellise sõnulseletamatult hullu väljanägemise pärast.\n\" (D.Leesalu \"Mängult on päriselt\")  Mikk oli õnnetu.\nKõigepealt Mikk proovis tõsiselt isaga rääkida sellest, et teised kiusavad teda, nõudsid temalt raha ja ütlesid talle, et kui raha ei too, siis  isa kaotab töökoha.\nAga Mikk nägi, et isal on täitsa suva, mis probleemid on tema pojal,  isa hakkas karjuma ja ütles, et Mikk on mees, kes peab ise oma probleeme teistega klaarima.\nJa  selle pärast Mikk ei  proovinudki enam isaga rohkem rääkida.\nJust isa oleks pidanud Miku hädast välja aitama.\nKes  siis veel, kui mitte lähedased?\nKodus ja koolis ei mõistetud, ei armastatud.\nKodutu elu.\nSurm.\nEi nalja ega naeru.\nOn arusaadav, et Mikul oli väga raske, talle tundus, et keegi teda ei armasta, et kõik inimesed vihkavad teda.\nTegelikult ei hoolinud temast mitte keegi,  nende pere lagunes, isa kippus jooma, ema läks teise mehe juurde, klassikaaslased narrisid  ja kiusasid Mikku.\nIgal juhul koolimaja põletamine ei  parandanud tekkinud olukorda.\nSee oli Miku vale samm.\nMina olen kindel, et kui Mikk ei oleks koolimaja põlema pannud, oleks ta teinud  veelgi  midagi hullemat.\nVeel üks rumal, aga arusaadav ja ahastav  Miku tegu, oli kodunt äraminek.\nMikk oli tark poiss, isa sõnul \"lihtsalt väike geenius\" (D.\n\nLeesalu \"Mängult on päriselt\").\n   Ta sai muidugi aru, et tal pole sooje riideid, raha, ööbimiskohta ega isegi piisavalt sööki, aga tol hetkel kodust lahkumine tundus talle probleemide parima lahendusena.\nPolitsei  leidis poisi  küll  kohe üles, aga mingi hullu naisega koos põgenes ta Tartusse, kus mitte keegi ei teadnud teda otsida.\nMõtlen, et see ei olnud  küll õige tegu.\nÜhelt poolt on hea, et Tartus kohtus Mikk kodutu Sašaga, kellega koos ta sukeldus kohe võõra linna ellu.\nMiku  käitumine muutus halvemaks.\n\nTema jaoks oli  varastamine varem õudne asi.\n Pärast nädalast elamist Tartus ja nälgimist, hakkas ta varastama, et ellu jääda.\nMikk oleks võinud ju iga hetk õe juurde ühiselamusse minna, paluda Mirjamilt raha ja tagasi koju sõita, aga talle meeldis rohkem üksinda Tartus elada.\nSee oli tema jaoks nii, et Tallinnas, kus olid tema kodu ja kool,  ta ei tundnud ennast vajalikuna, ta oli seal enda arvates ülearune.\nTartus oli poisil täiesti teine tunne.\nTa oli vaba!\nKeegi ei alandanud ega kiusanud teda.\nKui tähtis on see inimeste jaoks!\nIseenda otsustuse pärast Mikk hukkus.\nKoos kriminaalse noorte kambaga, kuhu kuulus ka kodutu Saša ja mille eesvedajaks oli  Mario, läks Mikk vargile ühte majja, aga ei suutnud loobuda oma elu põhimõtetest - ei saanud varastada asju inimestelt, kes teenisid  ausalt raha ja  ei teinud  teistele mitte midagi halba.\n Ta ei oleks pidanud  sellest  vargusest osa võtma, kuid  ta ei teadnud mida täpselt  tegema peab.\nTa helistas politseisse ja teatas vargusest.\nMõtlen, et Mikk tegi ikkagi selles olukorras õigesti, aga Mario nii küll ei mõelnud.\nJust selle pärast ta viskas Miku sillalt alla külma, sügavasse jõkke, kus väike poiss uppus ära.\nMa nutsin seda lugedes kibedalt, mul oli Mikust nii kahju,  ma tundsin, et kõik  me oleme  ta surmas süüdi!\nMiks enamik inimesi on ükskõikne võõra häda suhtes?\n!\nEriti noorte ja vanurite suhtes!\nVõib olla, kui oleks maailmas olnud vähemalt ükski inimene, kes Mikust aru  oleks saanud, teda mõistnud, temasse uskunud ja teda toetanud, oleks Mikk käitunud täiesti teistmoodi, aga nüüd seda keegi enam ei tea ja öelda ei saa.\nNukker lugu.\nMikust on mul  nii kahju!\nTa ei jõudnudki suureks kasvada!\nNüüd ma tahaksin kirjutada Miku ja Mirjami emast.\nTema läks kodunt ära, aga tahaks uskuda, et sai aru, et ilma temata   perekond varises kokku.\nNaine sepistas ise enda ja oma perekonna õnnetuse.\nIgaüks võib vigu teha, oluline on see, et inimene oskaks, kui veel hilja ei ole, neid vigu ära parandada.\nMirjami ema suutis teha õige otsuse ja tuli perekonna  juurde tagasi.\nLoodan, et ema suudab oma meest aidata ning  Mirjamit ka, kes käiski psühholoogi juures abi palumas.\n  Ema oli kaotanud küll oma väikese armsa poja, kui võttis oma perre kodutu Saša, kelle jaoks Mikk oli kuldkalakeseks, kes tõi õnne.\nJõudu ja jaksu, sulle ema!\n Jumal, aita neid!\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et õnn on tõenäoliselt inimeste kätes.\nMa arvan, et igale noorele oleks kasulik see raamat läbi lugeda ja vastata küsimustele, et kes me siis ikkagi oleme, kui palju me märkame inimest meie ümber, mida me oma lähedastest tegelikult teame, kas võib täielikult teist inimest mõista, kas igaüks võib oma saatust muuta?\nEi tohiks sõltuda ühiskonna arvamusest.\nIgaüks meist võiks ise otsustada, kuidas õnne ja edu  targalt säilitada.\nRomaan on kohati päris avameelne, kohati liiga julm, aga üldiselt väga tundlik, hoogne, noortepärane  ja hea.\nProbleemid, mis on  esile tõstetud, tõestavad, et igaüks võib olla oma õnne sepp.\n  Romaan  jätab noortele võimaluse teha oma valikud ise.\n\nSiin ei anta soovitusi ja ei jagata keelde, lihtsalt on kirjutatud ühe pere kurb ja traagiline  lugu.\nLoe, mõtle, järelda ja vali ise oma õnnelik elutee, kallis noor inimene!\nJõudu Sulle!" }, { "title": "Kas igaüks on oma õnnesepp (f59ad547-dfbf-4f6d-8920-b89210b30078).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Probleemid ja raskused... Iga inimene kohtub oma eluteel nendega.\nNeed teevad inimesi tugevamaks ja targemaks.\nInimesed õpivad oma vigadest ja tulevikus püüavad mitte korrata neid vigu.\nNooruses kujuneb inimese maailmavaade ja iseloom.\nKõik otsivad võimalusi, et oma probleemidega hakkama saada.\nIgaüks on oma õnne sepp.\n\nPärast M. Karu romaani \"Nullpunkt \" läbi lugemist võib teha mõningaid otsustusi.\nRomaan räägib Johannesest, kes tuli uude kooli.\nTal on kodus raske olukord.\nTa vanemad on lahku läinud, ta ema on haige, ta kaksikõde on sõitnud Taisse.\nSee on ainult väike osa probleemidest, millega Johannes peab toime tulema.\nTeine ta õde ja vend on juba täiskasvanud ja neil on oma elu.\nJohannesel pole sõpru, ta ei saa klassivendadega läbi.\nJohannese elu on tõesti raske.\n\nNoored näevad Johanneses ennast: mis toimub Johannesega toimub tihti ka nendega, nad tunnevad talle kaasa ja elavad üle  ta raskusi nagu enda omi.\n\nLugu algab sellega, et Johannes pidi kodunt ära kolima, sest ta ema on haige.\nHiljem tuleb Johannes tagasi, kuna ta saab pisikese pettusega Tallinna eliitkooli sisse.\nJohannes elab koos oma skisofreenikust emaga, nende kodust on saanud tõeline põrgu ja neil tekivad  tihti tülid.\nKoolis ka ei lähe kõik hästi.\nUued klassivennad ei soovi Johannesega suhelda, koolis ta kohtab õige pea klassikaaslaste poolt ainult põlgut ja halvakspanu, temast saab klassi heidik.\nTa peab tegema järeltöid ja palju õppima.\nJohanness ootab kooli lõppu lootes, et siis ehk kõik läheb korda.\nPaljud noored sattuvad oma elus samasse olukorda.\nMõned saavad hakkama, mõned ei... Johannesele tundub, et nii sügavast august ennast enam välja ei venita - kas jood enese surnuks või lõikad õllepudeli killuga veenid läbi... Johannes on väsinud oma kurvast elust ja tahab ennast tappa.\nTa seisab rõdul ja mõtleb, et kas hüpata või ei... See on viha, mis paneb Johannese lõpuks liikuma.\nTa ei hüppa vaid otsustab alustada uut elu.\nTa kolib kodunt minema, enda õe vana korterisse, teeb selle korda ja hakkab ka vaikselt endaga tegelema.\nTreenib vintskelt oma füüsist, hoiab võimaluse piires kõrvale Lasnamäe aegsetest sõpradest, saab koolis  õppeainetega hakkama ja leiab paar uut sõpragi Kool saab läbi.\nSuvi.\nJohannes läheb oma sõpradega nende juurde maale.\nSeal ta saab hästi läbi Sašaga.\nSõbruneb mingi tüdrukuga.\nTundub, et kõik läheb korda.\n Aga ühel päeval peab sinna tulema Tallinnast mingi tema tuttav.\nSee on Karmo, ta klassivend.\nJohannes kardab, et juhtub sama, mis oli temaga  koolis ja nii see juhtuski.\nÖösel tekib kaklus.\nJohannese sõber Saša on hädas ja Johannes tuleb talle appi.\nNaabrid kutsuvad politsei  välja, kõik, kes osalevad kakluses jäävad politseile vahele, ainult Saša viiakse haiglasse.\nJohannes istub politseis ja räägib kõigest, mis on juhtunud.\nTeda palutakse võtta taskust kõik välja ja siin juhtub see, mida keegi ei oodanud.\nMõni aeg tagasi andis Johannes oma vanale tuttavale raha võlgu, ja sai tagasi mitte raha, vaid mingid tabletid.\n Johannes ei visanud neid välja, vaid pani taskusse.\nJohannes unustas selle ära, aga siin tabletid tulid välja.\nÕnneks, kuna ta andmed klappisid teistega, Johannes lastakse vabaks,  aga ta peab hiljem oma vanematega jälle sinna tulema, et rääkida tablettidest Tänu sellele, et Johannese vanemad lähevad koos sinna politseise, nad leppivad omavahel ära ja perekonnd jatkab vaikselt oma elu.\n\nJohannes naudib suve vaheaega, aga varsti see saab otsa.\n\nJohannese tüdruk peab Norrasse tööle minema.\nKui Saša oli haiglas, tutvub Johannes ühe kuulsa produtsendiga ja  saab võimaluse kirjutada tema jaoks laulusõnad.\nSee viimane hommik, mis Johannes veedab oma tüdrukuga oli kuidagi nii raske.\nIsegi mina, kui lugesin tundsin seda valu, kui sulle kallis inimene lahkub.\nPärast seda, kui ta tüdruk on ära läinud, tulevad Johannesel kohe pähe uued laulusõnad.\nTekst on valmis ja ta saadab selle tuttavale produtsendile.\n\nSuvi on möödas ja algab uus kooliaasta.\nJohannese õde tuleb välismaalt tagasi.\n\nKahjuks see ei ole nii hea, kui lootis Johannes.\nTa õde hakkab ülbitsema emaga.\n\nTa ei hooli emast pärast seda, mis juhtus nende peres.\n\nSee juhtus ammu, veel siis, kui Johannes oli väike.\nÜhel päeval tabas ta ema raske haigushoog, ta hakkas arvama, et terve ta perekond tahab, et ta sureks ära.\nTa hakkas karjuma ja kisama, hiljem läks kodust ära.\nKõik arvasid, et ta rahuneb maha ja tuleb tagasi.\nEma tuligi tagasi ja kõik jätkus, ta karjus laste ja oma abikaasa peale.\nJohannes ei teadnud mida teha.\nHiljem ta otsustas helistada oma vanemale vennale.\nTa vend tuli neile järgi ja viis nad õega ära.\nPärast seda Johannes,  õde ja isa enam emaga koos ei elanud.\n\nAga nüüd on nende perekond jälle koos ja Johannesele ei meeldi  see, et õde nii halvasti käitub emaga.\nSaša andis Johannesele enne kooli algust nõu, kuidas ta peaks koolis käituma.\n\nJohaness otsustab kõigile näidata kui ebaõiglaselt on temaga varem käitutud!\n\nPäev kui Johaness oli spordisaalis, kuulis ta ühe mehe laulu, sõnadega, mis tema oli kirjutanud.\nTeda peteti!\nSee kuulus produtsend pettis teda!\nJohannes otsustab minna raadiosse ja rääkida sellest.\nPärast seda Johaness saab kuulsaks oma klassikaaslaste seas.\n\nKahjuks, aga mõne aja pärst Johanesse õde ei suuda enam kannatada ja läheb jalle ära, sest ta ei leia endale siin töökohta.\n\nTänu Sašale läheb koolis Johannesel läheb elu paremaks.\nJohannes üritab suhelda oma klassikaaslastega ja nüüd tuleb see tal välja.\nJohannesel tekivad sõbrad oma klassikaaslaste seas.\nTa käib tihti väljas Biankaga ja külastab väga erineviad kohti, tutvub uute inimestega, käib Biankaga klubisse, kus nad tutvuvad tüdrukutega, kes laulavad tema laulu.\n\nTänu sellele, et Johannes võttis ennast katte, on ta elu nüüd  paremaks läinud.\n\nKool on lõpenud, Johaness saab eksamitega hakkama ja isegi kooli viimasel päeval Johaness peab kõne.\n\nNoorus on minu arust kõige raskem aeg.\nIga väike probleem on noorte jaoks suur.\n\nNooruses ei oska inimene veel vahet teha,et mis on päriselt tähtis ja millele polekski vaja tähelepanu pöörata.\nKodused tülid, raskused õppetöös,halvad sõbrad, ja nii edasi.\nSee kõik vaevab väga noori.\nKahjuks, samal ajal noorus on kõige parem aeg, ja see aeg kaob kiiresti.\n\nTulevikus, kui noor saab juba täiskasvanuks hakkab ta taga igatsema seda aega.\n\nAega, kui kõik oli võimalik ja inimene oli ise oma õnne sepp.\n\"See mis ei tapa teeb sind ainult tugevamaks\" Margus Karu romaan \"Nullpunkt\" on väga hea näide, et igaüks on oma õnne sepp." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (4a564ec2-03ec-40e1-a7a5-e90148425cf9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapaeval on raske noortel elada.\nIga poiss või tüdruk otsib ennast elus.\nPraegune elu on liiga raske võrreldes  minevikuga.\nKõige rohkem kardavad praegused noored elus jääda üksinda.\nSee on kõige raskem, sest kui inimene jääb üksi, siis tal kaotatakse kõik eesmärgid, mis võiksid  elus teda edasi viia.\nKui see juhtub, siis need persoonid kaovad tavalise elu igavusesse ja jäävad elutee kõrvale seisma.\nSee võib juhtuda igaühega, sest kõige kallim meie elus on meie lähedased, keda me ei lase silma läbi.\nIgaüks hoiab oma vanematest või oma mehest, või naisest kinni.\nKui juhtub, et need inimesed lahkuvad meie elust, siis inimene hakkab lagunema.\nKõikidel inimestel on seosed teiste inimestega, sellepärast inimesed, kes on  lähedal, kohe tunnevad, et midagi on muutunud.\nOma sõpradele võib rääkida peaaegu kõik ja nad aitavad, kui sõbrad on täiesti head.\n\nKuidas inimesed saavad aru sõnast \"õnn\"?\nIgaühel on oma õnn, kuigi üldiselt  see tähendab füüsilist ja vaimset heaolu.\nErinevus on ainult selles, et ühed valivad õigesti ja teavad, mida oma elust võtta, aga teised veedavad oma elu nagu tahavad.\nKas saab inimene oma arenguteed  muuta?\nMõtlen, et igal inimesel on oma elutee, aga see pole kivine, ning mingi jõu rakendusega on võimalik seda muuta.\n\nHenno Sassi raamatuses \"Mina olen siin: minu esimene arest\"  voib näha tavalist noorteelu, kus on peaaegu kõik.\nRaamatu tegelased on tavalised noored,  kes õpivad, proovivad midagi uut elus, elavad nagu kõik teised noored.\nKõik see tegevus toimub meie päevil.\nRomaanis on väga hasti näidatud tunded, mis kogeb poiss tüdruku vastu.\nPeategelasel on väikesed probleemid.\nNeed probleemid puutuvad rahasse, raha on vaja selleks, et hoida ennast ja oma neiu igapäevases elus.\n\nKõik algas sellel paaril sellest, et ükskord poisil olid  proobleemid rahapuudumisega  ja poiss  proovis neid lahendada rikaste inimeste abil.\nTa leidis inimesi, kes tegelesid autonumbrite ja bensiini varastamisega.\nSee otsus muutis  koordinaalselt poisi elu.\nAga see polnud veel kõige hullem tema elus.\nÜhel päeval tema kutsuti ühte klubisse, aga ta ei tulnud mitte üksinda, vaid  oma tüdrukuga, keda ta armastas tugevasti.\nSellel päeval on ta muutnud oma mõtet tüdrukutest.\n\nTa rääkis uimastite müüjaga  ja mõne päeva pärast oli tal juba  endal valgeid kotikesi  müüa.\nEsimesest kotikesest ta sai juba aru, et see on kõige lihtsam tee raha teenida.\nTema peas juba arenevadki mõtted, kuidas ta võib teenida rohkem ja rohkem, need ei jäta Rassi rahule.\nAga rahaga võitleb tema peas veel üks mõte - oma tüdrukust, mida ta on kaotanud oma enesearmastamise pärast.\nTa tegi suure vea, kui solvus  tüdruku peale.\nSee oli poisi teine kõige hirmsam viga.\nAga poiss oli väga sõbralik, võib olla tema käitumises oli süüdi ainult koolistress ja mõte, et ta on juba suur ja peab oma tüdruku eest hoolitsema.\n\n Minu meelest oli sellel poisil kõik, mis võiks olla tema elus väärtuslik: armastus, sõprus - aga poiss ei olnud veel nii suur, et sellest aru saada.\nKui Rass hakkas müüma uimasteid,  hakkas ta kohe neid tarvitama.\nTema peas oli: \"Mul on ükskõik, mis toimub homme\".\nNiisugused mõtted aeg-ajalt tulevad üles peaaegu igaühel teismelisel.\nMinu tuttavatel on alati mingid probleemid rahaga voi tüdrukutega, aga uimasteid nad ikka ei proovi.\nPeategelase elu on liiga lähedane meile, sest seal on palju elumuutusi, millega me kohtume iga päev.\nRassil oli valik.\nSuur valik elada oma elu oma armsa tüdrukuga või valida varga tee.\nTavaliselt kohtuvad inimesed selle vaikuga, kui hakkavad jooma, sest meie elu pole ideaalne.\nTa veel ei teadnud,  kui raske on inimestel,  kes istuvad vanglas.\nMõtlen, kui tema vanemad oleksid minimaalselt temaga suhelnud, siis Rassil oleks lihtsam oma valikud teha.\nTa elas üksinda, sellepärast olid nad kaugel ja poisi käitumine oli vanematele tuntumatu.\n\n Rassi käitumine muutus pärast seda, kui ta leidis paar uusi sõpru baarist.\nMa olen täiesti nõus vanasõnaga \"Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes  sina oled\".\nKamp, mida leidis Rass, oli halb, nende tegelemine narkootikumitega ja teiste seadustega keelatud asjadega olid Rassi käitumisele väga ohtlik.\nSee juhtuski, mida Rassi tüdruk kartis.\nPoiss sai kurjategijaks.\nInimestele on alati  avatud kõik teed, on vaja ainult neid otsida osata.\nOtsused, mida proovis võtta Rass, olid lapse otsused.\nVõib olla ta ei ole mõelnud järeldusest.\nVõib olla ta mõtles, aga proovis seda unustada, mida kiiremini, seda paremini, nagu oma  ekstüdrukut, sest mõte, et tema viimane ja  kõige kallim inimene tema elus lihtsalt vahetas tema teise poisi vastu.\nOma tegemisega  ta sattus väljapäästmatusse situatsiooni.\n\nMillest mitte igaüks saab välja ronida.\n\nArvan, et elu on liiga lühike selleks, et teha selliseid äpardusi.\nJa kui see on tehtud, siis elu muutub tundumatuks.\nJa kõik, mis oli enne seda,  hakkab kaduma: kõik tuttavad, sõbrad.\nInimene hakkab uimasteid proovima, vahetab eluviisi ja tema elu muutub selliseks, mida pole võimalik tagastada.\nRass proovib sellest august välja pääseda.\nTa mõtleb, kuidas öelda, et ta ei taha enam sellega tegeleda.\nAga on selline tunne, et keegi ei taha seda kuulata.\nEsimesed suured probleemid sündivad siis, kui ta täpselt otsustas osaleda suure raha teenimise kampaanias, mida pakkus tema sõber, kes vabanes vanglast.\n\nRass tunneb,  kuidas tema kukkur läheb paksuks ja need tunded ta juba ei saa pidurdada.\nAga tavaliselt juhtub nii, et kui ise müüd narkoaineid, alati proovid neid, et kontrollida, kas anti sulle päris uimasti või mingi lahusti.\nNii hakkas Rass metat proovima.\nMeta on väga tuntud noorte seas, lihtsalt kättesaadav ja väga tugeva, kiire mõjuga.\nPea lõpetab oma mõtlemisoperatsioone ja inimene muutub kontrollimatuks.\nMeta tarvitamisel peas hakkab arenema lõpmatu mõtete vool, mis teeb keha tühjaks ja väsinuks.\n\nNii juhtus ühes korteris, kus olid Rassi tüdruk, kes  meeldis talle, ja retsidivist.\n\n Meta hakkas Rassile olema teiseks tööks.\nTa organiseeris massi tööstust.\nNad korraldasid oma klassikaaslastega koha, kus seda metat lahustati ja pakendati  pakkidesse.\nNeid pakke nad võisid müüa igal pool, alustades koolist lõpetades klubidega ja teistetes puhkamiskohtades.\n\nNendel polnud mingit jubedustunnet ega õudust, ega hirmu, et keegi võib neid järele anda.\nPolitseid pole pidanud nad üldse meeles.\nVarastatud meta igapäevased müügid tõid uskumatu hulka raha.\nSõprade narkokamp hakkas suurenema.\nNende väike tehas oli  koos uute laudade, koolist füüsikatunnist varastatud kaalu ja teise täpse tehnikaga väga kohaseks nende keldris, mille paigutamist teadis ainul paar inimesi.\nVõib öelda, et see koht oli nendele noortele kolmandaks koduks.\nSest siin nad vestlesid peaaegu koikidele teemadele.\n\nAga kui keegi midagi leiab, see tähendab, et kellelgi on midagi kadunud.\nNii juhtus, et selle meta, mida nad varastasid, on kaotanud uks suur dillimees.\nSee oli minu arust viimane tilk, mis üle kaaluks Rassi elu tasakaalu.\nJa sellest kohast Rassi elu sai väljapäästmatuks.\nProbleemid, mis hakkasid tühjadest kohtadest arenema, kasvasid liiga suureks, et nendele võiks lahendust leida.\nKui poise mehed leidsid koolis  ja varastati, sai Rass täpselt aru, et see on liiga kaugele läinud.\nSiis ta sai täielikus voorus hinnata, mida ta on teinud.\nRaha, mis nad on varastanud, oli liiga suur.\nJa see polnud raha paberites, see oli raha uimastites.\nSellepärast poistel polnud valikut, kui otsida teed, kust võtta raha.\nKui poiste  sõber oli juba tapetud, poisid mõtlesid üle ja otsustasid minna vanglasse, kus istus Olari vana sõber ja rääkida talle kõik, mis nendega juhtus.\nKuid lihtsalt nii pääseda sinna ei saa ja üks poiss rääkis politseinikutele.\nJa nüüd neid poisse võetakse kinni.\nMõtlen, et vead, mis olid tehtud, olid murrangulikud  nende eluteel.\nVõib olla Rassil oleks parem, kui tal oleks rohkem raha, rohkem sõpru, ja kõige tähtsalt vanemate hoiatus.\nInimesed, kes ümbritsesid Rassi,  tegid temast hingeta inimese.\nKõik mõtted tulid talle ainult sel ajal, mil ta sai aru, et tema pannakse kinni.\n\nÕnne ei kao kelleltki ega tule kellelegi.\nÕnn on puhtalt seotud eluviisiga ja ümbritseva inimkonnaga.\nIga inimene võtab elust seda, mida tahab.\nKellel on soov, see võib täiesti vahetada enda maailma.\nKuid meie peategelane oli tugevast kauge.\nJa mõtles, et midagi ei saa tal aidata sellest asjast välja pääseda.\n\nMulle väga meeldis see raamat, sest ta on väga lähedane.\nPealkiri \"ESIMENE arest\" näitab, et see lugu on poisist, kes tegi esimese, aga tunduvalt suure vea oma elus.\nRaamatu algus oli väga idealiseeritud võrreldes lõpuga, kus autor näitab tõsist elu.\nAga autor rääkis nii, nagu see polnud veel lõpp.\nJa pärast lugemist jääb tunne, et kõik lõpeb, nagu tahame meie.\nSest Rassi ÕNN oli sõprades, keda ta pole veel kaotanud." }, { "title": "Kirjutan ühest oma reisist (d0b9b523-3d1a-4b48-8beb-66b8e3a3b0e3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel Kevadel sõitsin oma ema- ja õdega Itaaliasse, Roomasse.\nTeadsin kohe kui saime lennujaamast välja, et ma armastan Roomat väga.\nIgal pool oli vanu ilusait maju, mille rõdudel oli palju lilli, päike paistis ja ilm oli soe.\nÖöbisime ühes odavas hostellis kesklinna lähedal.\nHostelli peremees oli pärit Kreekast ja tema naine Rootsist.\nHostel oli väike aga väga mõnus ja omanikud olid sõbralikud.\nTeisel pool tänavat, vastupidi hostelli asus Itaalia kõige vanema jäätistehase jäätisbaar kus ma söin jäätist või sorbetit peaaegu iga päev.\n\n  Sõidsime Roomasse lennukiga.\nLäksime varahommikul Helsingist ja olime Roomas juba kell üksteist.\n\nEsimene päev oli pühapäev ja otsustasime külastada Vatikani ja Püha Peetruse katedraali.\nSee ei olnud eriti hea plaan, sest muidugi pühapäeval toimus katedraalis jumalateenistus ja rida katedraalisse oli vähemalt 400 meetrit pikk.\nMe ei jäänud järjekorda seisma aga Püha Peetruse väljak oli väga uhke ja selle purskkaevud ilusad.\nVäljakul oli suur ekraan kust turistid said vaadata mis toimus katedraali sees.\nÕhtul jalutasime ringi linnas, istusime ühes vanas kohvikus ja lihtsalt vaatasime inimeste saginat.\n\n  Teine päev oli esmaspäev ja läksime vaatama ajaloolisi vaatamisväärsusi.\nKõndisime Palatino kõrgendikule, kus on tehtud Rooma kõige vanemad arhheoloogilised avasdused.\n\nPalatino kõrval asuvad ka Foro Romanum ja amfiteater Colosseum.\nForo Romanum on olnud antiikajal turg ja keset turu varemeid on kõige vanem täna päevani säilinud antiikaja tänav.\nMule oli tähtis käia Colosseumis, sest mule meeldib kunstajalugu ja arhitektuur.\n\n  Kolmanda päeva õhtul mu ema ja õde söitsid tagasi Soome aga ma jäin veel Roomasse.\nEnne lahkumist tahtis minu õde käia Rooma moepoodides ja sama ajal ma kõndisin kesklinnas.\n\nRooma kesklinn on lihtsalt täis vaatamisväärsusi.\nEriti ilus oli Fontana Di Trevi purskkaev.\nÕde leidis endale käekotti ja tema sõbrannale särgi ja siis ta oli rahul.\n  Järgmisel hommikul sõidsin rongiga Velletrisse, mis on väike linn Rooma lähedal.\nRongi aknast nägin Itaalia maad, aedu ja talusid.\nVelletris korraldati Euroopameistrivõistlused taipoksis.\nMinu soome sõbrad võistles hästi ja oli mõnus head taipoksi vaadata.\n\n  Roomas käisin iga päev jooksmas erinevais pargides.\nMule meeldib käia jooksmas kui ma olen välismaal, sest kui ma jooksen siis näen tavalisi inimesi ja kohti kuhu turist ei eksi.\nRoomas sõin ma väga palju head taimetoitu ja jõin punast veini ja sellepärast oli ka tähtis joosta natuke.\n  Kui ma sõidsin tagasi Soome oli Helsinkis kümme graadi sooja ja sajas vihma.\nSiis ma mõtlesin et ma oleks saanud paar päeva rohkem Roomas viibida." }, { "title": "Kokkuvõte loetust (6c4fa03e-24c4-44c5-b863-69ab4a4f2872).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": ""Loe 40 lehekülge eestikeelset kirjandust".\nKui kuulsin ülesande, ma otsustasin, et ma ei taha lugeda raamatukogu riiulist esimesena kätte sattuvat raamatut, vaid valiksin raamatu, mida hinnatakse selle oma kodumaas isegi natuke.\n\nSuundusin siis oma ametliku nõuandja ehk proua Interneti juurde, ja kui vaatasin läbi Wikipedia-artikleid, valisin Oskar Lutsu ja tema Kevade-teose juba selle pärast, et see on ka soome keele tõlgitud (halbu raamatuid ei tõlgida, eks tõsi?). Aga siiski ma ei arvanud, et valik on tõeline klassik eesti kirjanduse hulgas.\n\nAlgul kahlustasin oma võimeid lugeda raamatut keeles, mida olen õppinud ainult mõne kuu jagu.\nKas keelesugulusest tõesti nii palju abi oleks, et saaksin loost aru?\nAga ma pidin ainult harjuda sellele ideele, et nüüd loeatakse eesti keeles, ja päris kõiki sõnu ei peagi tingimata teada.\n\nOlulisem on panna oma senine keeleoskus proovile ja üritab selle abil saada selge lugu käigust.\n\nKui lõpuks hakkasin lugema raamatut "paljalt\" läbi, üllatuseks sain aru rohkem kui ususin, kuigi algus oli veidi raske.\nAga juba ainult vormi- ja lauseõpetuse tundmine tegi lugemist tunduvalt kergemaks.\nLugesin raamatu veel teise korra täpsemalt.\nSeekord panin rohkem tähele sõnavara ja selgitasin ka teisi keerulisi kohti.\nKogemus oli lõppude lõpuks päris meeldiv.\nTulemuseks oli, et sain lugeda eesti klassikalist teost, mis jutustab väga huvitavat lugu, ja lisaks lugedes suurendasin oma eesti keele sõnavara ning õppisin kindlasti palju rohkem eesti keelest ja arvatavasti ka Eestist.\nKokkuvõtlikult lugemisprotsess kirjeldab soome vanasõna "algus on alati raske, kuid lõpuks tänu seisab"." }, { "title": "kokkuvõte loetust (a46544e6-c103-484e-a360-a1988291c64b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lehte Hainsalun novellikokoelma Luulepuhkusel sisältää yhteensä kuusi novellia.\nAbielupuhkusel, kokoelman ensimmäinen novelli, kertoo elämäänsä kyllästyneestä Jutasta.\nJuta pakenee keski-iänkriisiään ystävänsä luokse, jota ei ole vuosiin nähnyt.\n\nVarsinaisia tapahtumia neljäänkymmeneen ensimmäiseen sivuun ei juurikaan mahdu.\n\nTekstissä keskitytään lähinnä pohtimaan syvällisiä ajatuksia elämästä Jutan ja tämän ystävän Eerikan kokemuksien kautta.\n\nLugesin raamatut mis nimi on Luulepuhkusel.\nSelle raamatu on kirjuttanud Lehte Hainsalu, luuletaja, kes ilmselt tahtis puhkust võtta luulete kirjutamisest.\nTeos on novellikogu ja sisaldab ühtekokku kuus novelli.\nEsimese novelli nimi on Abielupuhkusel.\n\nJutustuse peategelane on Juta, kolmkümneaastane naine, kes on väsinud oma ellu.\nTa elab tavalist elu, \"nii tavalist, et nutta hakkab peale\".\nTal on alati tasakaalukas ja alati arukas abikaasa, loomulikult teravmeelsemad ja andekamad lapsed, aga ta ei ole õnnelik.\nJuta elus kõik on muutunud vastumeelseks, aga jutustus ei öelda, mis justkui on halvasti.\nMa arvan et tal on keskea kriis, mis põhjusi rohkem polnud vaja.\nOli kuidas oli, Juta otsustab puhkust võtta oma abielust ja läheb oma sõpranna juurde.\n\nJuta sõpranna nimi on Eerika.\nTal on kuueaastane laps, poeg, kes nimi on Toomas.\nJuta ja Eerika ei ole aastade viisi kohanud.\nKui Juta saabub Eerika majale on ainuld Toomas kodus.\nEerika on tööl, ta on õpetaja.\nKui Eerika tuleb koju naised jutlevad, valmistavad toitu ja jutlevad veel enam.\nPalju muuda neljakümnesse lehte ei mahu.\n\nÜllatusin sellest, et eesti keelel lugemine pole raske.\nOtsustasin kõigepealt valjusti lugeda kogu teksti mõne korda ja alles selle pärast soome keelde tõlkisin.\nLugemine oli kerget ja kena.\nOli võimast märgata, kui palju eesti keelt juba oskan.\nTekst oli minu arust väga huvitav ja ma ei kärsi ootada et jõuan raamatu koguni lugeda." }, { "title": "kokkvõte loetust (8f505741-50c2-498f-9008-3d31a89a2491).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See raamat on väga huvitav kirjeldus eesti mütoloogiast.\nRaamat räägib mehest, kelle nimi on Leemet.\nTa räägib oma lapsepõlvest, kui ta elas metsas oma perega, kuigi peaaegu kõigi inimesed oli juba kolinud külasse asuma.\nKülainimesed on juba unustanud metsa kombed, nagu ussisõnad, milledega inimesed loodusega, ning selle loomadega, suhelda suutavad.\nJuba aegade algusest inimesed on elanud kooskõlas loodusega, aga külasse kolinud inimesed seda enam ei mäleta.\nMetsas elavad inimesed aga elavad nii nagu nende vanemad ja kõigi varemad sugupõlved, nad pidavad kinni kõigist vanadest kommetest.\nEsiteks tahaks ka Leemet külasse asuma, sest seal oleks rohkem inimesi ja sõpru.\nElu metsas Leemetile ei meeldib väga, see on liiga üksluist.\nSamal ajal teda huvitab metsa mütoloogia, selle mõistatuslikud olevused.\nPärast seda, kui Leemet on käinud külaelu vaatamas ja sellega tutvumas, hakkab tema onu Vootele Leemetele ussisõnu õpetada.\nKui Leemet neid rohkem oskab, talle metsaelu ja loodus enam meeldivad.\nLeemet tutvub noore rästikuga ja hakkab temaga ning oma onuga metsas ringi käima.\nNende rännakutel kohtavad nad inimesi ja kuulavad jutte mütoloogisist olevustest, ning Põhja Konnast.\nNeed jutud Leemete väga huvitavad ja ta tahab aru saada, kas need on tõed või ei.\nAga seda ma ei tea veal, mida ta teada saab, sest ma nii kaugele veal ei ole lugenud.\n\nSee raamat mind väga huvitab.\nSee on väga hästi kirjutatud, sest selles räägitakse jutte sellisel viisil, et see lugejates huvi äratada.\nRaamat on nii piltlikult kirjutatud, et tahan lugeda pikemal ja pikemal.\nKuigi raamatuses kasutakse raskeid sõnu, saa juttudest sellest hoolimata hästi aru.\nMa ei saa aru kõigist sõnadest, aga kontekst andab abi ja saan aru suuremast osast teksti.\nJutt on ka väga tore.\nKui loen seda, saan teada eesti mütoloogiast ja rahvast.\nSest see jutt ei ole täeisti tõsi, võib lugeja kasutab rohkem ettekujutust.\nSee mulle väga meeldib.\nKõige parem on aga see, et õpin palju uusi sõnu.\nAga on väga tore ka märgata, et oskan juba palju asju eesti keelest.\n\nSaan väga hästi aru sõnadest ja grammatikast, isegi ilma sõnaraamatuteta!\nSel põhjusel arvan ja tahan lugeda veel rohkem.\nKui harjutan loengutel õpitud asju ka praktikas, õpin need paremini.\nJa see raamat on väga tore ja hea meetod sellesse harjutusesse." }, { "title": "Kui korterivõtmed jäi sisse (791ee0d5-0b94-4fa2-a94c-58464da2c311).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See juhtus kolm aastat tagasi.\nOli suvi ja minu söber, Eva, oli minu juures külas.\nMinu mees ei olnud kodus ja Eva jäi ööks minu juurde.\n\tHommikul oli väga ilus ja soe ilm ja me sõime hommikust meie tagahooil.\nMa istusin laua ääres väljas, siis Eveliina läks sisse teist tassi kohvi kätte saama.\nKui ta tuli uksest välja, siis tuli tuulepuhang ja uks läks kinni.\nSiis oli uks lukkusja me väljas ja meil ei olnud korterivõtmeid kaasas.\n\tEsmalt ma hakkasin sõimama, siis ma peaaegu hakkasin nutma.\nMeil ei olnud ka telefoni kaasas.\nMa helistasin kõige naabrite uksekello, aga keegi ei olnud kodus.\n\tMe mõtlesime, mida võiksime teha.\nMu mehe vend elab üsna lähedal ja tal on meie korterivõtmed.\nSiis me olime hiljuti ärganud ja meil oli pidzaamad seljas.\nNo, see oli väga piinlik, hommikul ei olnud palju inimesi väljas..\n\tKui olime kohal, saime võtmed ja lõpuks saime sisse.\nSee oli piinlik äpardus ja see oli ka viimane kord, kui unustasin korterivõtmed sisse.\nMa olen otsustanud, et ei jaluta enam pidzaamaga!\nNo, nüüd ma oskan juba naerda sellele õnnetusele." }, { "title": "Kuidas ma rääkisin kätte ja jalgadega (5e235736-fc56-46d0-b4fb-133a0b2605e3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas ma rääkisin kätte ja jalgadega Kui ma olin umbes kuueaastane, käisime oma perekonnaga Ungaris.\nOli soe suvi ja me läksime sageli Balatoni järve äärde ujuma.\nÜldiselt rabelesime vanema õega vees ning ema ja isa võtsid päikest, aga ühel päeval juhtus mingit erilist.\n\n  Oli varane hommik, kui läksime randa.\nSeal ei olnud veel mitte kedagi.\nÕde jooks vette ja mina läksin loomulikult tema järel.\nJooksin vee äärde, aga jäin pea seisma.\nLiival lamas pall ja see oli üsna üksi.\nMis siis tegin?\nHiilisin palli juurde ja võtsin selle endale.\nSee oli tore leid!\nMinu õde armastas ka palli ja me hakkasime sellega mängima.\n\n  Olime ehk pool tundi palliga mänginud, kui üks väike tüdruk tuli meie juurde.\nEsiteks vaadas ta ainult aga natuke hiljem hakkas ta meile rääkimä.\nTa polnud soomlane ega me saanud aru, mis ta tahtis.\n\nSiis osutas ta mind, siis minu õde ja lõpuks meie palli.\nArvasin, et ta tahtis võib-olla koos meiega mängida.\nMina naeratasin temale ja osutasin teda tagasi.\n\nTüdruk naeratas ka.\nSiis viskasin palli oma õele, kes viskas selle tollele tüdrukule.\nTüdruk oli rõõmus.\n\n  Mängisime kõik üheskoos mõnda-mõnda tundi.\n\nSee, et meil ei olnud ühist keelt, ei seganud kedagi.\nSõnad ei läinud vaja.\n\nMeie väikesed kehad küll piisasid.\nSee oli nii hea päev!\nMe ei olnud minu õega mitte ainult uue lelu leidnud vaid ka uue, huvitava sõbra." }, { "title": "Kuula Rändajat Portugal (5705b5bb-c6d2-42ec-b0d8-d70bd9b90f78).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Henrik Relve jutustab oma Portugalireisist Vikerraadio saates.\nEsiteks saades kuulati fadomuusikat, mis laulis Mafalda Alnauth.\nTa laulab portugali keeles, mis on väga erinev hispaania keelest.\nPortugali keel on tegelikult kõige lähedasem galeegi keelega, mis rääkitakse Põhja-Hispaanias.\nRelve ütles, et portugali hääldus on väga keeruline, keerulisem kui hispaania hääldus.\n\n            Fado, mis portugali keeles tähendab 'saatus', on portugali rahvalik muusikastiil, mis iga portugallane teab.\nFado laulude sisuks on näiteks armastus, surm ja elu, siis kõige tähtsamad teemad inimese jaoks.\nFado on nagu portugali bluus: natukene melanhoolne aga väga hingestatud.\nSee on sündinud Lissabonis, kus on ka fado-majad, kus elavat fadomuusikat saab alati kuulda.\n\n            Lissabon on siis Portugali pealinn.\n\nVõrreldakse Tallinnaga, Lissabonis on elanikke umbes üht palju ja linnad on umbes samavanad.\nTallinna vanalinn on paremini säilinud, sest umbes 85 protsenti Lissabonist hävis suure maavärisemise pärast aastal 1755.\nPortugalis on palju pisikesi tänavaid, palju kohvikuid ja söögikohti.\nSeal on ka erilisi portveinipoode, mis on täis ainult portveinipudeleid.\n\n            Portvein on tähtsa portugali joogi, õieti juba Portugali sümbol.\nSeda toodetakse Douro orus, mis asub ka Porto, mingi pärast vein on nime saanud.\nPortveine on erinevaid sorti: vein võib olla punane või valge, magus või mitte nii magus.\nPortvein on kangestatud vein.\n\nSellele lisatakse selle sama viinamarjasordi brändit juurde, mis tekitab erilised keemialised protsessid veinis ja annab talle erilise maitse.\n\nPortveiniks võib nimetada ainult Douro orusel kasvatatud viinamarjadest saadud veine.\n\n            Pealinn on väga mägine, mis võib tähele panna näiteks trammiringsõidul.\nKollased trammid sõidavad pidevalt mäest üles ja mäest alla.\nPidurduse või stardiajal võib pikali lennata, sest start ja pidurdamine on väga järsult.\nKitsastel tänavatel võib turisti hirmu tunda, kui vastutuleva auto ja trammi vahel on ainult kümme sentimeetrit ruumi.\nMauri kultuuri ajalt on säilinud väga eriskummalisi, keraamilisi, sinivalgeid seinu, mis võivad olla näiteks hoone kahe kollase seina vahel.\nRelve ütles et need olid nagu vannitoa seinad.\nNende nimi, azulejo, tuleb araabia keelest ja tähendab poleeritud kive.\n\n            Sintra linn on Lissabonist mõnekümne kilometri kaugusel loodes.\nSintra piirkonnas on hästi palju künkaid ja metsa.\n\nKüngastel asuvad lossid, näiteks väga romantiline Pena palee, mis on olnud paarsada aastat tagasi portugali kuningaste suveresidents.\nSeal näeb palju roosakaid ja kollakaid värve, palju treppe, sakke, ukse ja korridoore.\nNäiteks Peterburi paleed ovat uhkemad, avaramad, õhulisemad ja valgemad kui Pena palee.\n\n            Praegu Pena palee toimib nagu muuseumina.\nSealt nägeb juba ookeani.\nPalee ümber on väga uhke parg, mis on mida iganes maailma nurkade taimi.\nPortugali kuningriik on hankinud neid oma kolooniadest, ja küllap pargis võib näha kui suur impeerium see riik on olnud!\n\nSee on olnud 16. sajandil nii suur, et tänapäeval üle sada miljon inimest kõneleb portugali keelt, kui Portugalis elab kokku umbes kümme miljon inimest.\n\n            Lissabonist 50 kilometrit lõunasse asub Sesimbra.\nNagu Portugalis üldse, küngad on tihti ja rannikud on kaljurannikud.\n\nSesimbras on suhteliselt vähe turiste ja tohutu hulk kalatoite: kalmaarid, homaarid, krevettid ja merekarpid olid laotud jää peale söögikohades, mida olid iga sajal meetril.\nPortugal ongi kõige suurem kalatarbija kogu maailmas.\n\nKalastamine on väga tähtis majandusharu, aga on ka palju neid kes kala püüavad oma rõõmuks.\nKaljudel võib näha väga tihti kalapüüavaid inimesi.\n\n            Cabo Espichel on väga mägine neemetipp Sesimbras.\nRelve rääkis, kui nad seal kõndisid märtsikuu keskel.\n\nTüüpiline ilm märtsis on selline, et päike kõrvetab ja on hirmus palav ja kuiv.\n\nÜmber ringi ovat mingisugused kuivalembesed taimed.\nLõhn, mis nendest taimedest tuleb olnuvat nagu põõsaste vahel oleks olnud kool pool vahemere köögist.\nSeal kasvas ka lavendel, Portugali rahvuslill.\nLavendel on väga laialt kasutusel kosmeetikas ja parfümeerias, aga Portugalis see on ka kulinaarsel kasutusel.\n\nLavendlit kasutatakse näiteks šokolaadis teiste ürtidega.\n\n         Portugalis on palju uhkeid randu, aga kõige uhkem on Cabo da Roca.\nSee on 150 meetrit kõrge kaljune neem, ja see on kogu Euroopa mandri läänepoolsem punkt.\nRanna ääres on juba suur monument, mis see asi loeb selges portugali keeles.\nCabo da Rocas on ka nelinurgaline valge majakas ja valge müüriga ümbritsetud klooster.\nKui  kaua aega tagasi portugallased purjetasid maailma meredel, meremeehed võiksid näha Cabo da Roca majakat ja ütleda: nüüd on Lissabon lähedal.\nSellepärast Cabo da Roca nimetati ka Lissaboni kaljuks." }, { "title": "Kõige parem ja halvem töökoht (ec5b5239-5219-48b7-a985-bf7fceb37f71).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu eelmine töökoht on samal ajal kõige parem kui ka kõige halvem töökoht.\nMul oli selline viha-armastus suhe selle töökohaga.\nVahel oli tore minna tööle aga vahel ma ei võinud minna sinna ilma nutmata.\nSee suhe kestis kaks ja pool aastat ja toimus suure supermarketi kassasektoris.\nMa käisin koolis ja töötasin kassahoidjana.\n\nHommikul ärkasin kell kuus ja sõitsin teisesse linnasse õppima.\nKool lõppus umbes kell kolme ja tööd algus kell neli.\nOli alati ruttu sõita bussiga ja vahel käi niimoodi et ma hilinesin.\nTööandjale see ei meeldinud ja tema piti suure kõnetluse.\nÕnneks kõik läks hästi ja sain olla tööl.\nÕpilane kui olin.\n\nKõik ülimäärane raha oli vaja!\nKõige huvitav oli see et iga päev kohtasin uusi inimesi.\nOli mugav jutustada inimestega erisugusi asju.\nVahel keegi räägis oma probleemist ja vahel keegi teine tahtis teada minu uudised.\nKahe aasta ajal õpin tundma püsiklientid ja neid oli üldiselt tore näha.\nNeed oli nagu osa minu töökaaslasi.\nKui keegi ei käinud marketis üle nädalasse, ma olin mures.\n\nÜldiselt minu õiged töökaaslased oli toredaid.\nIgal kevadel, suvel, sügisel ja talvel korraldati pidu kuhu market pakkus söögid ja joogid.\nTöökaaslastega sõimasime juhtkonda nende seljataga.\nSelline luub ühistunnet ja kõigil on võimalus kooremist ära päästa.\nEks ole et paistab et töökoht oleks olnud liiga hea tõdeks?\nJa nii see küll oligi.\nPinna alla küdi.\nMinu jaoks just jõuluaeg oli kõige halvem asi selles  töökohas.\n\nIga aasta jõulu tuli varem kui eelmisel aastal ja iga jõulu tööpäevad muutus raskemaks.\nPikkad tööpäevad kella kolm veerand seitsmest kella üheksani õhtul oli mõnikord liiga kurnatavaid.\nMa olin koolis alati väsinud ja tige.\nNoor inimene jaksab, ütletakse, aga ei kahta ja poolt aastat!\n  Püsiklientid võivad ka olla väga ärritavaid.\n\nÜks mees hakkas mulle rääkima nagu omale abikaaslasele.\nOli piinlik ainult omas kohas istuda ja teda kuulda.\nTeised klientid vaatasivad imelikult aga ma ei saanud midagi teha.\nMa olin küll temale nii morn kui usaldasin ja pärast ma ei teda rohkem näinud.\nKassahoidjate palk on ka selline asi mis teeb sellest töökohast vihkamise väärti.\nKassahoidja peab vastu võtma inimeste rõõmud ja pahad tunned.\nPeab alati naerma ja viisakas olema.\nTööl on ka suur vastutus.\n\nRaha on liikluses, jõuluajal suured summad.\nKui midagi puutub, pöörduvad kõik kassahoidja poole.\nKui eurod tuli, oli veel enam vaja olla terane.\nNüüd olen olnud ilma töökohata juba kaks aastat.\nEi ole igav seda töökohta aga tahan teise töökoha leida.\nRaha on jälle vaja." }, { "title": "KÕNEKUNST (3c97151d-aaa9-4579-93f3-5017775144b7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ja siis eesti keelel: Kõnelemine on tähtis ja vajalik oskada ühiskonnas kus elame.\nKommunikatsioonprotses on suhe kõneleja ja kuulaja vahel.\nKõneleja peab arvestama kuulajat, muidu sõnum võib ebaõnnestuda.\n\nInimesed suheldavad väikses ja suures organisatsioonis, sama kultuuri piiris ja eri kultuuride esindajadega.\nOn siis tähtis teada millises sitsuatioonis kõneldakse ja alati peab arvestama sõnumi adressaat.\n\nSuhtlusolukorra mudel näitab kuidas kommunikatsioon toimub.\nSõnumi saatja saatab oma sõnumi kommunikatsioonkanaali mööda vastuvõtjale kes reageerib ja annab tagasisidet saatjale.\n\nKommunikatsioonkanalis võib esineda müra, näiteks vastuvõtja võib olla väsinud ja siis ei reageeri kui saatja tahaks et ta peaks reageerida.\nKõne voib olla pidulik kõne, veenemiskõne või informeeriva kõne.\nKñeleja peab arvstama mis kõne on kõige parim et sõnum õnnestuks.\nkõne peab ka hästi esitada.\nkõne osad on: alustamine teemaarendus ja lõpetamine.\nHea kõne on selline et publik tahaks veelgi kuulata mis esinejal on asju." }, { "title": "Leiutis ilma milleta ma ei saaks elada (81b3899f-1cb5-4e68-aef9-7476ca5c98ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimase sajandi jooksul tegid inimesed palju kasulikke leiutisi.\nInimekond leidis erinevad autod, lennukid, olid tehtud tähtsad uuringud tuumafüüsikas, esimene inimene lendis kosmososse.\nSee on küll väga tähtsad leiutised aga minu jaoks (kui tavalise inimese jaoks) väga kasulik on mobiil telefon.\nMinu põlvkond kasvas tol ajal kui Eestis hakkasid ilmuda esimesed mobiiltelefonid.\nPraegu kaks kolmandiku inimest omab see hädavajalik asi.\nTänapäeval on raske kujutada ette kuidas inimesed elasid ilma selleta.\n\nMobiil telefon annab palju võimalusi.\nIgaüks saab võtta teiega ühendust telefoni kaudu igal hetkel.\nTeie ei pea istuma kodus ja ootama kui vajalik inimene helistab teile.\nKui teie leppisite kokku saada oma sõbradega aga teie hilinete või tahate muuda kohtumise paik siis lihtsalt saate helistada neile ja küsimus on lahendatud.\nPraegu mobiil telefon võib kasutada maksu vahendiks.\nTelefoni kaudu saate maksta parkimise kohta eest või osta id-pileti.\nTelefoni kaudu võib ka teada saada ilmast, meelelahutustest ja üüritustest mis toimuvad hetkel linnas.\nMuidugi, varem inimesed elasid üsna normaalselt ilma selleta.\nAga praegu ma ei jätta mobiil telefon kojju mitte kunagi.\nKui telefon on kaasas siis tunnen end paremini.\nOlen kindel, et probleemi tekkimisel saan igal hetkel keegile helistada ja seda lahendada." }, { "title": "Livia Viitoli külaskäik (766a388d-0043-400d-b827-6b994d1d27b1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti luuletaja Livia Viitol oli Tampere ülikooli külalisena viimasel nädalal.\nTema luges uuest Eesti luulest, mis on huvitav teema.\nEriti huvitavaks loengud tegi see, et tema on isegi luuletaja ja siiski teatab palju teemast ka isiklikult.\nTema räägis ka Eesti ajaloost ja üldisest kultuuriatmosfäärist.\n\n    Tema arvamusel modern Eesti luule on proosasarnaseks saanud.\nSee on vabalt liikuv luule, mida traditsionaalse poeesia reeglid ei ahelda.\nTeemad on ka uuenenud, kui maailm luule ümber on muutunud.\nPaljud inimesed on kolinud linnadesse, ja urbaanne keskkond ongi oluline teema täna päeva Eesti luules.\nModerni elu probleemid ja sotsiaalsed ebakohad paistavad luuletes ja mitmed luuletajad kirjutavat ühiskonnakriitilisi tekste.\nAga igatsus tagasi rahulikku maal elamist vastu on ka üks trend, mis paistab silma Eesti luules.\nLivia räägis, et maal on palju tähendusi eestlastele.\nSuurem osa ajaloost Eesti talupojad on elanud ilma oma maata, nad on olnud kui võõrad töölased ilma õigust maa kohta, mis nad on harinud.\nNüüd maa võib sümboliseerida inimeste igatsust elu tõeliste, kõige tähtsamate asjade juurde ja soovet põgeneda suurte linnade lärmist sinna, kus on võimalik oma mõted kuulda.\n\n    Livia räägis lühitalt ka Eesti kirjanduse ajaloost.\nTema nimetas kolmekümnendad aastad kuldajaks, millal ilmus palju raamatuid ja paljud kirjanikud olid aktiivsed.\nNõukõguajal mitmed inimesed põgenes välismaale, ka kultuuriga seotud inimesed, ja kirjanikud jätkasid kirjutamist ka kodumaast ära.\nNüüd kirjanduse olukord on parem Eestis.\nTänu väikestele kirjastustele on ka ikka kergem, ja ka odavam anta välja uusi raamatuid.\nKirjandus, ja ka luule, elab hästi täna päeva Eestis." }, { "title": "Looduselamusest (88ab811f-f3c8-45c2-a048-9ab7aae86aa4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud pühapäeval ärkasin väga hilja.\nKell oli juba 10.\n30, kui tõusin voodist üles.\nÄrkasin toimekana, mitte ainult seetõttu, et olin maganud nii pikalt, vaid ka seetõttu, et ees oli väga lõbus päev.\n\nLäksin keskpäeval kodunt ning sõitsin bussiga Lammisse, kus minu tüdruk Heidi elab.\nEsiteks olime paar tundi tema ema ja vendade kodus.\nSeal tegi Heidi ema meile karjalapraadi, mis oli väga  maitsev.\nPärast külaskäiku läksime seuradele.\nKui seurad lõppesid, mõtlesime sõpradega välja, et läheme lõkkekohale Aulango tehissaarele.\nOstsime kauplusest vorsti ning sõitsime Aulangole.\n\nSaar oli päris imeline.\nKui kõndisime saarele mööda väikest puusilda, panime tähele, kuidas maa oli kaetud kollaste lehtega ja sügisesed kased lehvisid tuules mahedalt.\nLõkketule ümber istudes küpsetasime vorsti ning rääkisime sõpradega üht ja teist.\n\nMeil oli tõesti lõbus, aga eelkõige tundus minul lõbus olevat, sest naersin nii palju, et juba vorst kukkus minu käest lõkketulle ning muutus mittesöödavaks.\nEhkki ilm oli väga külm, alla kümne kraadi, oli meil väga soe, kuna istusime üksteise kõrval, lõkke läheduses.\n\nLõpuks hakkas õhtu juba hämaraks minema.\nTagasi autode juurde minnes jäime mina ja Heidi hetkeks imetlema kaunist tähistaevast.\nTeised olid juba autode juures, aga meile tundus, et aeg oleks hetkeks seisma jäänud.\nKuulsime vaid, kuidas puud kahisesid õrnasti ja lained loksusid vaikselt vastu rannakive.\n\nSiin oleks võinud ka kauem olla, aga kohe tuli meelde, et pean kiirelt rongile jõudma.\nÜtlesin sõpradele head aega, ja siis läks Heidi viima mind rongijaama.\n\nKodus meenutasin möödunud päeva sündmusi.\nOli tõesti värskendav kogemus, kui sain looduse rüpes oma sõpradega ning kullakesega aega veeta.\nSee päev jäigi kallina looduselamusena igaveseks ajaks meelde." }, { "title": "Lühijutt oma looduselamusest (fe878ff0-7039-4f99-9b5c-e77b47af3297).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen alati elanud loodusest ümbritsetud kuni kolisin linna.\nSiis on minul palju looduselamusi.\n\nLähedased metsad olid mulle tuntud, aga kui ühel sügisel sõitsime perega Kuusamosse, oli loodus väga võluv.\nPuhkemaja tagaõues oli väike mänd, mille oksad rippusid allapoole.\nSee oli väga hea osmik!\nÜhel päeval lähime soole.\n\nJalutasime pikkidel palkteedel.\nIlm oli jahe, aga õnneks meil oli tuttmütsid peas ja sallid kaela ümber.\nLooduse sügisene värviküllus oli imepärane.\n\nLehtedel olid nii ilusad värvid!\nPuud olid ka muidu toredad, sest nende tüvedes olid palju naljakaid pahku.\n\n            Käisime ka suure koske juures.\nSelle nimi on Kiutaköngäs.\nViialas, minu kodukohas, on ka üks kosk, aga see kosk oli palju palju suurem.\nPiilusime täditütre ja õega servalt alla.\nKohisev kosk oli huvitav sest et see oli nii ohtlik.\nVanemad käskisid meid pois servalt.\nLähime lõkkekohale vorsti grillitama, mis oli ka huvitav, sest tohtisime ise grillida oma vorsti vorstitiku peas.\nLõkkekoha ümber lendlesid spetsiaalised linnud.\nMa ei olnud näinud neid mitte kunagi ennem.\nLeidsime täditütrega informatsioonilaua, mis oli lugeda - oskasin lugeda sest olin juba kaheksaaastane - et need on laanenäärid.\nLaanenäärid olid tuttavlikud, mitte pelglikud.\nIsa ütles, et need on harjunud inimestega.\nMinu õde juba söötis üht lindu!\n\n            Kui sõitsime tagasi koju mõne päeva pärast, rääkisin koolis kõigile, mida kõige toredat olin näinud ja kogenud Kuusamos." }, { "title": "Lühikokkuvõte raadiosaatest (07ef3f23-f383-4b58-b41c-9b900c0a3667).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Juba veebruaris võib kuulda oma kodumetsas õhtuti õudseid hääli, mis jatkus märtsis ja ülatusid aprilli.\nVarem neid võigaid hääli ei linnuhäälteks osatud pidada, veid neid kujutleti inimese või poolinimese halvaks nutuks.\nNiisiis, nõrganärvilist linnainimest võib need hingepõhjani hirmustada.\n\nNeid hääli, mis võib kostuda juba viie kilometri taha, lasevad kuuldavale kakulised(rahvas nimetab neid ka öökullideks).\nKummallised hüüdud on viis kutsuda pruudi või peigmeest.\nKassikakk võib tekitada ka väga kõrge hääle, mis meeldib kosilasile.\nSeda häält nimetedakse kuradi naeruks.\n\nAprilli lõpus on mais keskmise suurused munad, mille järele ema vaatab.\n\nKõige suurem kakk on kassikakk, kes on hanesuurune ja väga tugev.\nKassikakul on kikkiskõrvad, ümmargune nägu, kohevad suled ja pärani silmad, nii siis oleks ta nagu kakuliste perekonna pea.\nVäiksem kakuline värbkakk on veidi varblasest suurem.\n\nVanarahvas arvab, et kaku nägemine tuovat õnnetust, surma ja matuiseid.\nTeiselt kakk on ka tarkuse sümbol.\n2. Miks valisid just selle saate?\nMis saates meeldis, mis ei?\nKuidas Sina oleksid asja lahendanud, kui oleksid olnud saatejuht?\n\nValisin selle saate selle teemaga, sest olen lugenud looduskalender.\nee veebisaiti juba paar aastat.\nSeal kirjutatakse Eesti loodusest ja teha tutvust aktuaalste sündmuste, loodusnähtuste ja loomaliikidega.\nKõige parem on siiski nende looduskaamerad.\nNende otsestriimid tuleb näiteks karude, väike-konnakotkasid, must-toonekure ja kakude pesadest.\nKakukaamera oli loomulikult mu lemmik, sest mulle meeldib kakulised.\nMa ei tea, kas ma oleks midagi erineval viisilil.\nSee lähemisviis oli hea, sest see ei olnud ainult igava teatmeteose moodi esitadud.\nSelline häälesse kontsentreerimine on muidugi ka loomulik ja arukas viis just raadioprogrammi jaoks.\n\n3. Mida uut juurde õppisid seda saadet kuulates.\n\nMulle uus asi oli peaaegu kõig vanarahva arvamused kakulistest, näiteks et see kõrge kassikaku häält kutsutakse kuradi naeruks ega ma olnud seda häält varem kuulanud." }, { "title": "LÜHIKOKKUVÕTTED RAADIO ARHIIVISAATEIST (0c5c9194-1fff-4497-aaeb-59f44d37eebf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "LONDON Raadioprogrammis teema on \"London - rokkmuusika mekka\" ja teemast räägib muusikapromoottor Jüri Makarov.\nTema kutsuti Londosse esimesel elava muusika konferensil.\nKogu maailm tuntus temast imeliselt.\nTema nägis mõned kontsertid Royal Albert Hallis ja Wembley Arenas, näiteks Eric Claptoni ja Brian Adamsi.\nLondon on tema arust \"kindlasti üks rokkmuusika mekka\".\nTäna on rasked ajad mõnel muusikafirmal.\nMuusikabusinesses on konstipool jakatud selge piiriselt ja sõnumpool on arenenud: kõik laulud ei korruta ainult armastusest aga näiteks Inglismaa proge rokk räägis hingelisest avardumisest.\nAastal 1985 organiseeritakse Live Aid kontsert, aga Mandela kontserti järele ei ole olnud midagi nii suurt kui Live Aid.\nJüri elas mustas linnaosas (Elephant and Castle).\nTema rekord oli viis kontsertid nädalas.\n\nTemale meeldis Bruce Springsteeni kontsert Hammersmith Apollos ja punk ja metalli kontsertid Camdeni Ball Roomis.\nTemalle sobib eriti selline Londoni kontsertiplatsi kui Royal Albert Hall Kensingtonis, kunas tema ei viitsi seista ja seal on väga head akustikad.\n  Samuti tema käis kontsertis, kinos ja teateris West Endis, ehkki West End on tema arust \"kui Disneyland\".\nSeal on turistid ja kõik on kallist.\nLondon on ikkagi sõbralik linn, miss on 700 keeled ja kõik maailma köökid.\nSeal võib süüa kõiki maailma toituid.\nJüri soovitab osta Time Out leht, miss on list klubidest, kunstist, kirjandusest ja kõigest mis inimestele meeldib.\nSee on tema soovitus.\nOlen ise elanud Londonis üheksa kuud ajal 1993-1994 ja seetõttu minule meeldis Jüri jutud.\nOlen ka olnud Royal Albert Hallis, mis esines Eric Clapton ja Sting.\nTutvusin klubidega, mis mängitakse ennekõike pop muusikat.\nOlen käinud ka Elephant and Castle linnaosas, mis olin kinos vaatamas Philadelphia filmi ja publik sai suitsutada kogu aeg, mis oli minu arust ebatavalist.\n  SLÄNG Toimetaja alustab programmi ühte näitega slängist: üks noor inimene räägis sellest sportlik lukkist, mis ei tähentanud sõnad lukk aga see oli inglise keelt ja tähentas stiilid.\nSeetõttu slängil on desinformeeri võimalus.\nIkkagi slängid kasutakse omas ringis, mis võib olla grupp, seltskond või klass ja omast ringist släng võib levida laajemasse ringi.\nIga uurija on andnud slängile oma tähentuse.\nSlängid kutsutakse ka jargoniks, mis tuleb inglise keelest.\nPrantuse keeles seda kutsutakse argooniks.\nSlängi on ikkagi elava keele tunnusega, kuigi seda peetakse negatiivseks nähtuseks.\nSee johtub siit, et slängi on olnud keskajal salakeel.\nNüüdsel ajal släng kasutakse subkulttuuris ja seda peetakse kõnekeeleks, mis erineb kirjakeelest.\nSlängi ühineb oma ringi, sest et kõik kasutavad samad sõnad.\nMõned sõnad tulevad inglise keelest eesti keelte.\nSlängisõnad on lühiked ja löövad ja slängiga saab kasutaja näitab suhtumist.\nAmeerikass poliitikud kasutavad slängi rahvalikuse saavutamiseks.\nSlängil on kolmed funksioonid: see on afektiivne, ökonoomiline ja humoristlik, sest et inimene võib mängida keelega.\nEesti keeles on olnud mõned slängisõnad, mis on tulnud soome keelest, näiteks \"moi\" ja \"tsau\", aga täna slängisõnad tulevad inglise keelest.\n\n  SÕNAVARAST Ülikooli emeriitprofessor Huno Rätse kõneleb toimetajaga eesti keele sõnavarast - omast ja võõrast.\nTema rääkib, et eesti keel on liitsõnakeel: kui paneb kaks sana kokku, saab liitsõna.\nSaksa keel on siin mõttes lähetal.\nSellel on ka palju liitsõnad.\n\nMurted on eesti keeles suhtelise erinevaid, mis tähendab, et sõnavara on suurem kui ilma murresõnad.\nKirjakeeles on ikkagi kõige suurem hulk sõnu.\nKirjakeeles öeltakse et 2000 sanaga voib katta 80 protsentit tekstist.\nOn sellised eesti kirjanikud, kes on väga hoolsalt olnud oma sanavõra rigastamisena, näiteks Jaan Kross.\nKirjanikude keel on mitmekülgne.\nIgasugune etasiliikumine vajab vastupanu: ei viitsita enam etasi minna ja oma emakeelest tuleb väga tähtis.\nOn hea olla individualist Europas ja kasutada oma emakeel.\nKui maailm on väiksem, eesti keeles on enam lainulised materiaalid.\nLapsed õppivad võõrsõnu nagu traktor ja televisioon.\nMõned võõrsõnad on tulnud saksa ja inglise keeledest.\n\nOma sõna on oma sõna, kui me ei kasuta võõrsõnad.\nÜltiselt võõrsõnad esinevad väga harva tekstis.\nKirjanikud kasutavad väga minimaalselt võõrsõnad.\nVanusõnu on tuntuvalt rohkem kuin uussõnu.\nSageli öeltakse, et eesti keel on sekakeel ja eesti keeles ei ole enam midagi soome-ugrilist.\nHuno Rätsep mõtleb teisiti.\nÜks näidis on sõna põrgu, mis on baltilaen ja alguses jumala nimetus.\nSee on ristiusu poolt tuodu ja tähendab sama kui soome perkele ja eesti kurat.\nMARIE REISIK Naise koht ei olnud kerge 20. sajandi algul.\nEesti riigi oli konservatiivne ja meestekeskine.\nNaise osa oli olla laste kasvataja ja tema sai teha koduse tööd.\nTal ei olnud mingaid poliitilisi õigusi, aga see ei olnud enne iseseisvust ainult naiste probleem.\n\nSotsialism oli ültse populaarne.\nSotsialismi kaltumine oli mones mõttes eesti noortele naistele isegi loomulik.\nSotsialistid tegelasid kõige silmapaistvamalt naisküsimuste arutamisega.\nNaispoliitikuid meil ometi ei ole palju olnud.\n\nAastal 1917 saabus naistele poliitiline vapautus.\nKogu 22 aastal iseseisvuse jooksul ei olnud ühtegi naisministri eesti riigikogus.\nÜhiskond jäi ikkagi patriaalseks ja maskuliinseks.\nNaiste rolli nähti naiste kasvatajana ja kodu üllapidajana.\nKui naiste seljataga oleks seisnud aktiivne naisvaljaskond, siis oleksid naad kindlasti parlamenti pääsenud.\nKunas oli vähe hääli jäi naised riigi juhtumisest kõrvale.\nNaiskongressi küsimused olid läbi aastat ühed ja need samad: naiste õiguste kaitse, naiste majandusliku olukorra parantamine, võitlus prostitutsiooni vastu või ligviteerimiseks ja naiste ja meeste epavõrdne kohtlemine samasuguste ameti kohta.\n30. aastatel lõpus muutus naiste olukord kehvemaks.\nMarie Reisik (1997-1941) oli eesti poliitik ja naisliikumise juht.\nTa valiti kaks korda riigikogusse ja juhiks teisel eesti naiste kongressil aastal 1920.\nTa oli Pärnumaalt, Killingi- Nõmmest.\nTema läks Prantsusmaale ja tema töötas õpetajana.\nHiljem tema tuli tagasi Tartusse, kus tema jätkas õpetaja tööd.\nTema liitus Tartu naisterahvasseltsiga ja sai eestimeelne naisliikumise eestvedajaks, kui tema oli toimetajana Tartu naisterahvaseltsi käsitöölehes Naiste töö ja elu.\nSelle ajakirja oli naisliikumise lipplaev.\nAjakirjas hakkasib ilmuma naisküsimust käsitlevad artiklid ja diskussioon muutus laiemaks.\nMariel oli julged mõtted.\nTema rääkib, et naisel peaksid olema võrdsed õigused meestega kõigitest küsimustest.\nTema nimiteti feministiks juba eluajal.\n  SOOME JA EESTI 90 On Eesti riigi 89. aastapäev ja programmis räägitakse Eesti ja Soome iseseisvusest.\n15.\n11.\n1917 oli tegelikult see kuupäev kus nii eestlased kui soomlased otsustasid, et on aeg iseseisvuseks hakata.\nSided nende riigide vahel oli lähedaned; keeled ka meenutasivad teineteise.\nElias Lönnrot tuli sellele järeldusel, et need kaks keelt on siiski liiga erinevad.\nNeed ei või ühes olema ühiseriigi ühine keel.\nAastal 1869 oli Tartus laulupidu ja mitmeid tuntus soome kultuuritegelased fennomaanid oli delegatsioonis.\nAastal 1863 Soome sai entale tagasi riigipäeva.\nAastal 1869 süntis esimene plaan tulevasest Eesti-Soome ühisriigist.\nSoome silt -idee on sellest ajast.\nEesti arutas ühisriigid ka Venemaaga, kui see oleks olnud demokraatik vabariik ja autonoomsed piirkonnad oleks olnud võimalused.\n\nEesti-Soome ühisriig oli üks tagavaraväljä, aga Soomes oli vabadussoda.\n\nPolariseerumine oli teravam ja ühisriigi plaanid katusid üsna kiiresti.\nAastal 1918 katusid Eesti lootused, Eesti vabadussoda algas ja pärast seda Balti-Skandinaavia federatsioon jäi ainult koostööks.\nKonstantin Päts antsid oma õnnistumise, et võiks luua kuningriig.\nTulevane kuningas jõudis Tallinnasse, aga ta ei jõudnud kaugemale, kuigi tema piti minema ka Soome.\nOlukord Soomes muutus ja kuninga valimisidee tuntus kumaline eriti kui esimene maailmsoda lõppus.\nPärast molemad vabariigid jälle räägisid ühiseriigist.\nTäna või räägida kahe linna, Helsingi ja Tallinna ühinemisest sest et umbes 100 000 eestlased käivad Soomes tööl.\nKontakti on.\nJuba räägitakse tunnelist ja raudteest Tallinna ja Helsingi vahel.\n\n  DIAKOONIATÖÖ EELKs Sõna diakoonia tuleb kreikakeelsest sõnast diakonia, mis tähedab teinimine.\nDiakon teeb oma töö rõõmuga.\nNendel on hea meel kui nad saavad teiste ja jumala riigi jaoks ära teha.\nSee on tegemist inimestega ja seda võib võrrelda sotsiaalitööga.\nDiakoonia tähendab, et ta on osa kiriku olemusest.\nDiakonid käivad külas vanate inimeste kodus ja töötavad päevakeskudes ja supiköögides ja lähetavad postikaarteid ja rõõmustavad inimestele.\nSelle sama tööjaoks on tõiesti kõik vabatahtlikud teretulnud ja väga palju on sellist vabatahtliku tööd diakooni alal.\nMe vajame kõige rohkem tunnustust ja tähelepanud, et keegi meid oluliseks peab.\nDiakoonitöö annab hingerahu et sellise rõõmu oma saavutusest, \"saan midagi head teha\".\nÜks osa diakoonitööst on leinatöögrupid.\nGrupides inimesed saavad räägida oma leinast, kuulata teiste asju ja nad õppivad elama oma leinaga.\nTeine tähtis osa diakoonitööst on hiv/aidstöö.\nKiriku organitseerib seminaareid Eesti linnades, mis räägitakse, mida diakonid või teha Aidsi takistamiseks.\nOleks head, kui tulevikus oleksid vabatahtlikud, kes tahaksid teha midagi just oma ümbruse heaks, et oleks sellised grupid, kus tegeletakse just nende asjutega, mis just seal oma kogutuse ümbruses on olulised.\nNäiteks on vaja noorte päevakeskus, kus lapsed saaksid tulla peale kooli.\nRaha on üks probleem, aga initsiatiiv on kõige olulisem.\n  NAISVAIMULIKUD SOOMES Programmis räägitakse naistest vaimuliku ametis Eestis ja Soomes; milline on suhtumine naisvaimulikesse Eestis?\nEestis sai mõõtunud kahetuhandeseitsemandel aastal naisvoimuliku ordineerimisest täis nelikümment aastat.\nKui mõteltakse, kui kaua on tegutsenud organiseeritud naisteoloogid, soomlased on jällegi eestlasist eespool: naisteoloogi ühendus looti Soomes 1934 ja Eesti oma 2004 aastal.\nSoomes naisvaimulike vastaste hääled on väga kõvad ja kirikul on tegelikult päris suured probleemid Soomes - mida teha ja kuidas edasi minna?\nPeab mõtelda, kes on tugevalt naisvaimulike ordineerimise vastu ja kuidas probleemid käsitleda.\n\nÖeltakse, et ametlikus statistika järgi selliseid raskeid probleeme, mis naiste ordineerimisest lähtuvad, on Soome kirikus tegelikult ainult kahes protsentis kogutustes.\nMingist suurt küsimust siin ei ole.\nKüsimused on päris rasked ja ültised ja kirik peab nüüd hakkama saama nende asjutega.\nÜks hiljutine kohtuprotsess toimus Hyvinkääl sügisel 2007.\nSelle otsus oli see, et meesõpetaja, kes keeltub naisvaimulikuga koostööst, ei võiks nagu töötada kirikus.\nTulemusena sai kolm inimest kuhtulikult karistada.\nSelgust ei ole, kuidas sellised asju lahentada - teoloogiliselt või juriidiliselt.\nKiriku ametliku korra järgi on teretulnud naisvaimulikud Soomes.\nKirik on vastuvõtnud otsuse 1988 aastal et naisi võib kiriku õpetajateks ordineerida.\nSellest praegu ei ole keegi taganenud.\nEesti kirikus on oma naisvaimulike ordineerimise vastane pool, aga eestlased on siiski saanud rahulikult oma asju selgitada ja naisvaimulikud aksepteerivad ka iga inimese isikliku arvamust.\nOn olnud arvamisi ja arusaamisi et ühel või teisel puhul ei taheta naisvaimulikega koos olla või ei taheta nendega ordineerida.\nKartust ei ole mõtted kultiveerida.\nKirikus lähetakse teoloogilisest antropoloogiast mille järgi lootu nii mees kui naine on jumala ees võrdne.\n  RISTIMINE EELKs Ristimine on niin loomulik, et kunagi on hea arutleda ja mõelda selle üle, miks ma olen ristitud ja miks ma tahan et minu lapsed saaksid ristitud.\nRistimine lutherlikus kirikus on sakrament ja selle sakramenti kaudu saatakse kirikuliigmeks.\nSee tähendab ka seda et aname oma lapse jumala kätte.\nKakskümment aastat tagasi oli kirikus ristimine traditsiooni järgi ikkagi väga püha ja ristimistalituse ajal tavaliselt kogudus seisis püsti ja võttis nii öelda selle ristitud lapse oma kogutuse keskele vastu.\nLutherlaste jaoks on oluline just see, et sa saad ristida lapse ja sa oletki pühendatud Jumalale.\nBaptistite juures on oluline see et sa ise tunnistad seda et nüüd ma soovin saada Jumala lapseks ja selle ristimise kautu siis pühitakse sind Jumala lapseks.\nLaps peaks saama kristliku kasvatuse või kristliku vaimsuse kui tema üleskasvab.\nRistivanemad ei oma samuti vähatähtsat rolli.\nTavaliselt poisslapsel on kaks ristiisa ja üks ristiemaja ja tütrukul on kaks ristiema ja üks ristiisa.\nTäna päeval leeripüha on see suurem püha sellest et kogutus saaks sellest rohkem osa." }, { "title": "Ma tahan uskuda... (594f151c-d098-44d7-ae41-748236109a80).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan uskuda elu pärast surma.\n\nMillal sa sõjaväkke pead minema?\n\nLähme koos kala püüdma!\n\nKas soovid kuulata maailmatasemel juhtimise ja strateegilise planeerimise gurusid?\n\nVõiksin ütelda, et meie valitsejate suurel osal puudub intelligents.\n\nOmavalitsustel ressursid puuduksid, kui oleks vaja aidata puuetega põgenikke ja immigrante.\n\nMõtlesin siis, et kui minul on igav kuulata teiste muusikat, miks peaks teistel olema huvitav minu muusikaga.\n\nTuleks keelduda keemiliste lokkide tegemisest.\n\nKa minu elu ei ole ainult lust ja lillepidu, kuid ma püüan unustada halba ja tahan oma mälestustes säilitada ainult ilusaid hetki.\n\nÕpetaja ütleb oma klassile:"Nonii, lapsed, täna me hakkame õppima ajavorme.\n\nKui ma ütlen 'ma olen ilus', siis mis ajavorm see on?\n" Väike Joonas tõstab oma käe ja ütleb:"See on ilmselgelt minevik, proua.\n"   Kas jõutakse/jõuti rongiga õigel ajal Tartu?\n\nMispärast jäädakse/jäädi koju meelsamini kui minnakse/mindi külla?\n\nKas metsas korjatakse/korjati mustikad korvi?\n\nReedel koolis kirjutatakse/kirjutati esseed.\n\nKas eksamid tehakse/tehti mais või juunis?\n\nEnne jõulu koristatakse/koristati toad.\n\nKülalisi oodatakse/oodati innukalt.\n\nÕues remonditakse/remonditi ratast." }, { "title": "Meenutusi möödunud suvest (7b5d3300-166d-4483-a9a0-19f037b44062).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu suureks kurvastuseks ma ei jõudnud palju puhata eemisel suvel, sest olin terve suvi töö.\nKevadel mõtlesin, et puhkan ja õpin suvel, sest ma ei esiteks saanud tööd, kuigi proovisin.\nAga siis sain suvetööd Tampere linnas ja juuni alguses hakkasin töö tegema.\nTöötan Tampere linna vana inimeste hoolduses, milles olen büroo sekretär.\nAjan siis niie inimeste asju, kes aitavat vanu inimesi nende kodus.\nKirjutan töötegijate töölepinguid, valmistan ette otsus ja teen teisi paberitöid.\n            See töö mulle meeldib väga, sest see ei ole liiga raske ega stressi põhjustav.\nSee on aga piisavalt nõudlik ja huvipakkuv ning vaheldusrikas.\nMinu kolleegad on väga huvitavad, naerame väga ühes ja ajame igasugu jutte.\nMinu töö pidi olema ainult suvetöö.\nAga kui üks alaline sekretär läks ära, taotlesin tema tööd ja sain selle ka.\nNüüd töötan täiskohaga ja käin ülikoolis ainult pari korda nädalas.\nAga tahan sellest hoolimata teha mõlemaid asju.\nPüüan õppida nii palju ja hästi kui võimalik sedasi, et teen kursusi läbi kaugõpega.\nOn ka võimalik võtta vabu päevi töölt.\n\nNäeme veel, kuidas see õnnestub, mõlemaid asju hästi teha.\n\n            Suvel oli ka oma õe pulmad, milles olin pruutneitsi vennanaisega.\nSelles ülesannes oli ka piisavalt toimetust.\n\nPlaanisime pulmapidu koristamist, askelasime kõigesugusi asju, korraldasime ’pulma eelõhtul pruudile korraldatava pidu', otsisime mitmeid pulmas vajalikke asju.\nKui need pulmad oli läbi, olin üleväsinud.\nAga kõik läks hästi ja õde oli väga õnnelik ja rahulduv hea piduga." }, { "title": "Mida ma möödunud suvel tegin (f585870b-02ad-423a-a65e-a5eb59009840).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma arvasin, et ma ei teinud midagi erilist suvel, kuid kui meenutasin paremini, tegin suvel üllatavalt palju igasuguseid asju.\nÜks on siiski kindel: korralik tööd ma ei teinud kui ühe päeva manguasjapoodis ja teise päeva pesin aknaid oma õde vaderi juures.\nVarasuvel läksime oma ema ja õdega välismaale.\nReisime lennukiga Kopenhaagenisse, Taani.\nÖöd saime olla ema sõbra juures, kuigi sõber oli ise lahkumas Afganistani.\nNägime kõik Kopenhaageni tähtsad vaatamisväärsused, nagu Väike merineitsi, Tivoli ja sadama.\nMe külastasime ka Christiaania vabalinnas imetlemas.\n"Juhuslikult" võtsin ka foto hašiši müügikohast, kuigi oleks saanud, ja mulle tuldi ütlema, et ma peab see hävitada.\nSee oli põnev olukord.\nMe käisime ka väljaspool Kopenhaageni, Sjællandi saare teises otsas, kus oli tore sadamaga küla.\nSeal sõime värskeid Gröönimaa krevette ja kala.\nJalutasime ka mererannas (ujuda ei julgenud, meri oli liiga külm).\nRannal vedeles mitte-nii-värske hülgekorjus.\n\nÜhel päeval otsustasime minna Rootsi poole, sest rongipilet Kopenhaagenist Malmösse oli naeruväärse odav ja saaksime ületada Sundi silla.\nMalmö oli kuidagi kodusem kui Kopenhaagen, justkui oleks tulnud Soome - koju.\nRootsi keel oli muidugi tuntud (ning ilusam kui taani keel!) ja sellest sai aru, aga ennekõige on Kopenhaagen sellise tavalise soomlase meelest nagu mina liiga keskeurooplane, et võiks kohe südamelähedane olla.\nOlen muidugi ka veidi kade taani rahvasele, sest nad olid kõik ilusad ja õnnelikud ning neil tundus olevat kõik korras nagu Norras.\nJuuli haripunkt oli see, kui ma sain näha minu lemmikbändi esimest korda - isegi kaks korda!\nEsimene kontsert oli Tamperes ja ma läksin sinna koos oma sõbra ja tema kahe sõbraga.\nTeine kontsert oli festivalidel, kuhu läksin oma ema ja tema sõbraga.\nSee oli lõbus kogemus.\nJuulis nägin ka esimest korda rästiku.\n\nSee ei olnud nii lõbus kogemus, sest peaaegu astusin selle peale ja ehmatasin hirmsasti.\n\nSuvi oli möödas kiiresti, kuid on tore tulla tagasi Tampere ülikooli toredate inimeste juurde." }, { "title": "Milline olen (82916522-e843-4bff-af97-aed22ca10bc2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "On üllatavalt raske ülesanne kirjeldada oma loomust, sest see tuntub samaaegselt nii iseloomulikult, et selle on võimatu leida sõnu, ja siiski mõneti ebaselge, kuidas inimene ei kunagi või täiesti ise ennast aru saada.\nJa võib olla ka, et muud inimesed näevad mind erineval viisil kui mina ise.\nTeiste arvamused minust võivad olla ka üllatavad.\n\n   Loom pole ka midagi muudumatu vaid see elab ja areneb elu jooksul.\nOn head ja vähem head päevad, on ajajärgud, millal inimene on väsinud ja tahab olla omal rahul, ja on ajajärgud, millal inimene on energine ja seltsiv.\n\n   Aga milline mina olen oma arvamusel?\nTavaliselt olen aktiivne, aga võib olla ka et pean olema, kuidas elus on palju asju, mis pean tegema.\nVajan aega, millal võin ainult olla ja puhkata, aga sellist aega on mikroskoopiliselt vähe.\nOlen ka ärrituv, eriti oma lastega, aga olen püüanud õppida ka mõtlema enne kui vihaseks saan.\nArvan ka, et olen rahutu, ja teen tavaliselt palju asju samaaegselt.\nKunagi on raske kontsentreeruda ühele asjale, kui tuntub, et peaks midagi muud tegema või kuhugi minna.\nAga oskan ka ainult olla ja nautida elust, igatahes vähemalt mõnikord.\nAga täiesti rahul en oska küll elada, midagi peab alati juhtuma või ma ei oska olla.\n\n   Võib olla et olen jutukas ja elavaloomuline, kui hakkan rääkima, räägin tavaliselt palju.\nAga olen ka reserveeritud, vajan oma ruumi.\nMa ei taha, et muud tulevad liiga lähedal, kui tahan olla üksi ja endamisi.\nTundmatus seltsis ma ei tavaliselt ole see, kes hakkab teistega tutvuma ja juttu ajada.\n   Mul ei ole palju tuttavaid ega ma kirjuta facebookis või muus sotsiaalses meedias.\nOma arvamusel ma ei ole seltsiv inimene, aga minul on mõni väga hea sõbra kellega tahan kohtuda ja vestelda, kui on aega.\nLootan ka, et olen usaldatav sõbra nendele." }, { "title": "Mina ja maa (29043877-0966-46ea-b35f-74d17789c6ef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen kogu oma elu linnas elanud.\nSest on natuke raske maaelust rääkita.\nUmbes kümme aastat tagasi minu isa üüris Turust väikese kasvupinna põllult.\nMa ei ole kunagi küsinud talt et millepärast ta seda tegi.\nVõib-olla et isa tahtis mulle näidata et kust see toit poodi tuleb.\nTegelikult mulle meeldis see kasvatamine.\nPanime kartulid maha ja külvasime porgandi seemneid.\nSiis käisime paar korda nädalas neid kastmas.\nKõige raskem oli umbrohtude rohimine.\nMa arvan et talupidajad kasutavad rohimise masinat või mürki.\nKõige vahvem oli suve lõpul kui võtsime kartuleid üles.\nKartulid ja porgandid olid küll päris väiksed, aga kasvatamine oli huvitav.\nÜhe mu sõbra vanavanemad elavad maal Lõuna-Soomes.\nNad on talupidajaid ja nad on spetsialiseerunud piimakarja alale.\nMa ei unusta kunagi seda lõhna kui ma esimest korda sisenesin lautta!\nMa nägin kuidas lehmi lüpstakse lüpsimasinaga.\nOleks olnud tore harjutada ise lüpsma.\nMa söötsin kaht vasikat, kes olid alles paar nädalat vanad ja väga kenad.\nTeisi loomi sõbra vanavanematel enam ei ole.\nMa olen kül näinud sigasid, lambaid ja kanasid koduloomate taludes.\nMa olen ka ratsutanud suure poniga.\nMulle räägiti, et kui see poni oleks olnud paar sentit pikem, see oleks olnud sama suurune kui hobune ja siis ma nüüd saaksin rääkita et olen ratsutanud hobusega.\nMulle meeldib maal olemine, sest loomad ja loodus on seal nii lähedal.\nMa ei kül tahaks elada maal, aga tahaksin et mul oleks keegi tuttav, kes elaks maal ja keda ma saaksin külastada." }, { "title": "Minu elamine (3a605aab-51a0-49f0-9eee-32e401e3eaa1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elan Tamperel mitmekorruselises majas.\nMinu korter on ühetoaline korter.\nSee maja, kus ma elan, asub Kalevas.\nMulle meeldib Kaleva väga, sest see on rahulik linnaosa, kus  elavad peamiselt  üliåpilased ja  vanad inimesed.\nKalevas on kauplused, post, pank... - kõik käe-jala juures.\nÕigupoolest siin on kõik!\n\n Minu korter on neljandal korrusel.\nMa armastan oma korterit.\nSee on  mulle just paras, 32 ruutmeetrit.\nKui minu korter oleks palju suurem, ei jõuaks ma seda iial koristada.\n\nKui uks  lahti teha,  pääseb esikusse.\nEsiku põrandal on suur punane vaip.\nRiidenagis on  mantlid.\nEsikust pääseb vannituppa, mis on väga suur.\nSee on hea, sest ma vajan palju ruumi.\nMul on nimelt vähemalt tuhat erinevat purki ja pudelit vannitoas.\nMinu köök on üsna väike.\nSee ei meeldi mulle, sest söögitegemine ei ole kerge ega tore, kui ei ole piisavalt ruumi.\n\nÕnneks söön sageli  ülikoolis!\n\nKuna minu korter on ühetoaline, on minu elutuba see tuba, kus on kõik muugi.\nSeal on minu voodi ja öölaud selle kõrval.\n\nSuur raamaturiiul on voodi ees sel viisil, et õigupoolest on see kui sein.\n\nTeiste sõnadega võiksin ütelda, et mul on teatud mõttes ka eraldi magamistuba.\n\nRaamaturiiulis on televiisor, mida vaadan diivanilt.\nDiivani ees on diivanilaud.\nMul on ka söögilaud, aga ma ei söö kunagi selle ääres.\nSöön ikka päev diivanilaua ääres.\nSöögilaua peal on toataim, veinipudel ja paberirull.\n\nNüüd on selle peal ka taskurätikuid, seebitükk ja ajaleht.\nMulle ei meeldi koristamine, sellepärast minu korter on alati natuke segamini.\nNüüd on tugitoolil riided ja põrandal  raamatud.\nNõudepesulaud on tuubil täis taldrikuid ja kastruleid.\nArvan, et pean  koristama järgmisel laupäeval.\nLoodetavasti see päev ei tule kunagi!\n\nMa armastan oma korterit väga.\nOn natuke kurb, et kolin teise korterisse kevadel või suvel.\nArvan, et minu uus korter on võib-olla peaaegu niisama tore kui minu praegune korter.\nIgal juhul olen pildistanud väga palju, et ma ei  unustaks kunagi, kui kodune ja mõnus minu esimene oma korter oli." }, { "title": "Minu elamine (68e4f2d1-185a-4263-9fed-8b5187387e25).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meie kodu on mõnus.\nSee ei ole veatu, aga mul on seal hea elada oma elukaaslasega.\nElame üürikorteris, mistõttu korteris >k ongi pisikesi  puutusi.\n            Korrusmaja, kus  elame, on ehitatud 1950-ndate aastate teisel poolel.\nKorterit on  remondirud, aga köök on algupärases seisus.\nAinult köögi värv on muutunud aastakümnete  jooksul.\n\nKöögi  põrandal on vanaaegne ruuduline plastikvaip.\nSee toob  meie sõpradele meelde nende vanavanemate kodu.\nMinu meelest on põrand meie köögi kõige parem  asi.\nKöök on ka sisustatud vanaaegsete  asjadega.\nSeal on mõnus istuda ja juttu rääkida või kuulata raadiot ja lugeda lehte.\nTeen ka õppetükid tavaliselt köögilaua ääres, sest seal on kõige enam ruumi.\n\n            Meie magamistuba on päris romantiline.\nSeal on lilletapeedid ja lilledega kardinad.\n\nMinu arvuti on magamistoas, mistõttu veedan seal päris palju aega.\nArvutilaud on täis raamatuid ja pabereid.\nLaud on harva korras.\n            Elutuba on avar ja valgusküllane.\nTuba on teatud mõttes jagatud kaheks osaks.\nKohe ukse kõrval on minu elukaaslase töönurk.\nTa harrastab muusikat, mistõttu nurgas on tema arvuti ja mitmesuguseid aparaate ja muusikainstrumente.\nUkse juures on ka suur riiul täis vinüülplaate.\nMinu elukaaslase asjad võtavad palju ruumi, aga see ei sega mind.\nElutoas on veel palju ruumi diivanile ja muudele mööbliesemele.\n\nDiivanil ei ole hea istuda, aga seal on mugav lebada.\nIstun meeleldi põrandal vaiba peal, kui vaatan televiisorit.\nKehv diivan ei ole niisiis mulle suur probleem.\nOleks muidugi tore, kui oleks suur ja rühikas diivan külalistele jaoks.\nKuid meie diivan meeldib  mulle, mistõttu uue diivani ost ei ole veel päevakohane.\nElutoast  pääseb rõdule.\nOotan suve, et saaksin panna lilli rõdule.\nUsun, et seal on mõnus istuda, lugeda ja suvel jäätist  süüa." }, { "title": "Minu esimesed lapsepõlvemälestused (56be48ee-5901-49bc-b553-91af7ee7419a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei tea, mis on minu esimene mälestus, sest inimese mälu on nagu naljatlev sügistuul, mis piltub kõiki minevikusündmusi enda ümber ja segab neid ära.\n\nVähemasti minu mälu käitub pisut lohakalt - see  kaotab kord sündmuste ajab, kord kohad.\nMõnikord mäletan ainult mingeid meeleolusid, lõhnu või valgustusi.\nSageli aga jäävad inimeste näod mulle meelde ja kõige armsaid isikuid ma ei unusta mitte kunagi.\n\n            Eriti vanaemad on minu lapsepõlvemällu talletunud.\nKui olin väike tüdruk, käisime  tihti oma perekonnaga vanavanemade pool külas.\nSest et, nii minu isa kui ka ema vanemad elasid umbes saja kilomeetri kaugusel, oli võimalik, et viibisime nende juures külas olles mõnda ööpäeva.\nMõnikord juhtus ka, et kui minu vanemad jõudsid juba tööle minna, jäinki veel vanavanemadele puhkama.\n  Need hommikud, mis veetsin oma vanaemadega, mäletan väga hästi.\nIsa ema juures olles mul oli kombeks magada vanaema kõrval külalistetoas.\nKartsin pimedust ja vanaema tundus nii kindlana.\nTavaliselt tõusis vanaema enne teisi.\nKui mina ärkasin, oli ta juba teise tuppa läinud.\nVoodilinades oli vanaema hõngu ja tema vaiksed hääled kandusid köögist.\nKohe pärast ärkamist mindi hommikust sööma.\n\nHommikusöögil oli samad toidud igal hommikul - tass tulist teed, röstleib võidejuustuga ja jogurt.\nÜldiselt söödi ka jäätist moosiga (mõnikord moosi jäätisega) ja joodi limonaadi.\nPärast hommikueinet võidi elutoas möllata ja alles keskpäeval jõuti ööriideid vahetada.\n\nTeise vanaema juures oli palju kõvem kord.\nSeal magasid lapsed lapsekambris ja mölllasid õues, aga hommikust söödi küll ööriides.\nHommikueineks oli puder või, suhkru ja piimaga.\nJoogiks oli mustikamahla, mis meie vanaema oli teinud ise.\nMahla sisaldas väga palju suhkrut ja maitses nii hästi!\nPärast hommikusööki riietuti ümber ja mindi välja mängima.\nÕe ja täditütardega oli eriti tore vanas laudas seigelda, kuid kaaslaseta ma seal ei käinud.\nÜksinda oli kenam metsas mängida ja vanavanemade kannul käia.\n\nNüüd vanaemadega veedud aeg tuleb sageli mulle meelde.\nMäletan, kuidas suurepärased need isikud olid ja kuidas õnnelik ma nende juures külas olles olinki.\nEhk selle aja mälestused ei ole minu lapsepõlve esimesed, aga tähtsamad need kindlasti on.\nMul oli hea lapsepõlv ja arvan, et võib-olla olen selle pärast igavesti tänulik." }, { "title": "Minu jõulupuhkus (2a934abe-f295-4b23-92a9-7f16e38f81bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "oma meelehärmiks pean tunnistama, et mul tõusis eile palavik ja just praegu mul on vägä paha olla.\nLoodan, et seisund läheb paremaks enne homset eesti keele tundi, aga kui nüüdne olukord ei muutu, nii ma ei jaksa võibolla kolmapäeva õpetusest osa võtta.\nJään ometigi kõige paremat loota!\n\nSaadan ka siin samas oma kodukirjandi möödunud jõuludevaheajast.\nVabandust, et jõudsid seda nii kaua oodata.\n\nT. --- Minu jõulupuhkus Nagu igal aastal sõitsin ka sellel jõulupuhkusel oma vanemade juurde Ida-Soome.\nJõudsin kohale kolm päeva enne jõululaupäeva.\nÕhkkond oli väga pingeline: Ema jooks kiirete sammutega majas ringi ning ohkis aegajalt.\n\nEma närvilisus väsitas isa, kes põgenes oma töötuppa - äkki tal oligi hirmpalju tööd, millega pidi enne jõule valmis saama.\nKuna nooremad vennad tundsid asjalood, ei nähtud neid päeviti peaagu mitte kunagi kodus.\nNiisiis olin väga oodatud külaline.\n---- on tubli tüdruk, ta annab emale abi.\nJa mina andsin.\n\nTegime karjala pirukaid, küpsetasime magustoite, valmistasime salateid, koristasime tube, ehtisime maja, viisime sõprade juurde kingitusi, jooksime, naersime, laulsime... Tõtt öeldes oli see päris tore aeg.\nAga kui koitis jõulu esimene püha, olin surmani väsinud.\n\n26. detsembril oli mul juba ema juttudest ja terve pereelust kõrini: Olin halvatujuline ja norisin tüli, raamatud ei pakkunud huvi, väljas oli liiga külm kuid toas liiga kuum, kuigi liigne šokolaadisöömine ajas mind juba oksele, ma ei olnud võimeline seda lõpetama.\n\nAinus asi, mis tõsiselt meeldis mulle, oli lamada televiisori ees ja vaadata ameerika filme.\nÕnnekombel elab minu õde oma perekonnaga meie vanemade lähedal, mistõttu läksin oma reisiasjadega tema juurde.\nSeal viibisin ühe nädala ja mängisin enamasti suurepärase Elsaga, kes on minu ristilaps.\nPoolteiseaastase Orvokki aval selts ja Larissa ning tema mehe Jaakko koju hooletu atmosfäär rahustas mind.\nKuna ma ei pidanud oma vanemade juures pidevalt elama, normaliseerusivad ka suhted ema ja isaga.\n\n Tõepoolest oli Ida-Soomes veedetud vaheaja lõpupool väga meeldiv.\n5. jaanuarihommikul sõidutas isa mind oma autoga raudteejaama.\nJätsime isaga hüvasti ja astusin rongile.\nMul oli hea meel.\nKüll on tore, et saab oma perekonnaga aega viita, aga on ka ju ikka vaimustav üksi elada!" }, { "title": "Minu jõulupuhkus (93bde432-2450-495c-aa02-fad6c18d7940).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu pere puhkus algas 21. detsembril õhtul kui laste kooli jõulupidu oli läbi pidadud.\nKui suurepärast oli magada hommikul pikalt ja rahulikult.\nJõululauhommikul me läksime minu vanemade juurte, mis minu mõlemad õed ja minu vend tema abikaasaga tulid ka siia.\nPäeval söime head jõulutoidud, lauas oli porgandi- ja kaalikavormi, punapeetist tehtud rosoljet, lohet, meega maitsestatud juurivilja, salatit ja erisuguseid juustusid.\nTraditsionaalne taimeroog, mis ma valmistan iga jõuluks, on kaneeli, kardemoni, ingveri ja nelkaga maitsestatud kikerherned, ja neid söime ka vist selle jõulul.\n\nKohvilauas meil oli piparkooke, jõulukooke ploomimoosiga ja puuviljakeeksi.\n\nProovisin teha mantliga parfeet, ja see õnnestus imekspandavalt hästi.\nEriti Pieta, minu noorem tütar, armastas seda kodutehtud jäätist väga.\n\n    Pärast söögi käis jõuluvana meie juures.\nTemal oli küll väga rutt ja tema ainult uksekella helistas ja jättis kingituset treppil.\nNiina arvamusel see oli hästi niiviisi, tema ei eriti armasta jõuluvana kohtuda, ainult palju kingitusi saada.\n\nKingitusi tema vist sai, minu arvamusel piisavalt palju, samuti Pieta sai suure hunniku pakendeid.\nMõni pakend piisas ka meile suurile inimesile.\nÕhtul söime riisipudru puuviljakisseliga, ja kui ma arvan õigesti, see on minu laste arvamusel jõulu kõige suurem maiusroog.\n\n    Teisel jõulupühal käisime Turkus minu vanaema ja vanaisa juures.\nVanaema on olnud haiglas terve sügise aga nüüd tema oli juba koju pääsenud.\nEsmaspäeval läksin oma laste, minu sõbra ja tema lapsega Tallinnasse.\nSee oli ainult lühikene reis, magasime ühe öö hotellis, aga oli küll väga tore käida Eestis.\nTallinna tänavadel oli küll rohkem lund kui Tamperes!\n\n    Kuidas jälle koju pääsesime, käisime teatris vaatamas \"Aladdinin taikalamppu\" ehk Aladdini imelamp.\nEsitus väga huvitas mind, siin oli piisavalt huumorit ja ka tuli- ja suitsuefekte.\nAastavahetuse ajal olin tööl, ja lapsed olid vanaema ja vanaisa juures.\nMeie peres ei ole spetsiaalisi uueaasta traditsioone selle pärast et olen tavaliselt tollal tööl, ainult õnne valamine on selline asja, mis püüame tegema iga aasta.\nMinu tina oli laste arvamusel ilmselge monstrumnahkhiir aga seda ma ei tea, mis see tähendab.\n\n    Uue aasta esimesel nädalal me olime kodus ja askeldasime argisi asju, mis kooliajal meil ei ole nii tihti aega tehda.\nMängisime lauamängu ja olime õues.\nPieta armastab uisutada, ja siiski käisime paar korda ligidasel uisurajal.\nOlin veel paar päeva tööl, ja pärast seda oligi aeg hakata jälle argipäevad." }, { "title": "Minu kõige parim ja halvim töökoht (f3a6a973-c740-478d-8640-cca1fd519b3b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kõigepealt ma mõtlesin, et minu kõige halvim töö koht oli ajateenijate abikoolitaja töökoht ja kõige parim töökoht oli rahukaitseväes.\nSiis mõtlesin veel natuke ja märkasin, et see ei ole nii.\nTegelikult minu kõige parim töökoht oli kirjakaupluse müüjana.\nMinu töö ajateenijate abikoolitajana võtis viis kuud.\nNeed olid väga pikad kuud.\n\nMinu arvates ei ole eriti kerge leida teis sarnast töökohta, kus uus töötaja oleks nii halva positsiooni ja austusega kui abikoolitaja.\nOlukorra tegi veel halvemaks see, et ma ei olnud eriti kompetentne abikoolitaja.\nKõige parimad tööpäevad olid need, millal pealik oli puhkusel, sest ta oli (ja kindlasti on veelgi) selline tore mees, kellega ma ei eriti soovinud suhelda.\nPaarkorda kogu ehitus täristas, kui usna tugev \"KUJANPÄÄ!\n!\n!\n\" kisa kuulus kõikjal.\nTihti tegin midagi valesti aga siiski see oli minu kõige parim töökoht.\nKunagi minul ei ole olnud nii head võimalust õpida oma vigudest.\nSeal ma õpin vastutust võtma ja nüüd ma tean natuke paremini kuidas inimesi juhtida.\nMa olen tihti minu endise töökaaslase ka rääkinud, et milline mees see meie endine pealik täpselt oli aga nüüd kui ma seda mõtlen, siis minu arvates on tähtis õppida tegutsema sellise imelise mehega, sest ma ei kunagi teada, et millal ma kohtun sarnase mehega uuesti.\nLoomulikult minu kõige halvim töö koht oli selline, kus ma õpisin ainult viilima tööt tegemast.\nSee oli see töö, kus ma õpin raamatukaupluses müüja ametit.\nKahjuks ma ei müünud midagi, sest nii hea viilija ma olin.\nKaksteis nädalad ma tegin kõike aga klientidega ei tegutsenud.\nSee ameti oli siiski natuke huvitav.\nKui ei olnud tööt mida teha, siis ma vaatasin huvitavaid raamatuid.\nÕnneks minul on hea mälu ja siis ma õpisin kergesti mäletama raamatude kohad riiulil.\nMa oskasin leida raamatud sama kiiresti kui üks täiekohaga müüja.\nTa imesta väga, et kuidas ma ka nii kiiresti suudan leida need raamatud aga pärast seda ainsat rõõmu minu tööl ma hakkasin taas viilima." }, { "title": "Minu Leeninid (6b1140e9-9574-42ec-b5df-bea1cfb556d2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu suhtumine filmisse ,,Minu Leeninid\" Essee Esialgu, tahaksin märkida, et peaaegu mitte ühelegi küsimusele ei saa kindlalt vastada.\nJa eriti ajalugu on see suund mille üle on alati tekkinud arusaamatusi.\nAeg-ajalt ilmuvad uued faktid ja muudavad meie ettekujutust möödunust.\nKuid on olemas veel selline asi nagu faktide tõlgendamine.\nSellest hakkab ajalugu palju keerukamaks muutuma, kui see tegelikult on.\n\nErinevatel ajajärgudel seletatakse ajalugu erinevalt.\nMõned faktid avanevad ja mõned püütakse hoopiski varjata.\n\nOluline on ka see, kes nende tõlgendamisega tegeleb.\nHuvitanu külje puhul hakkab juhtunud palju subjektiivsemalt kõlama, kui mittehuvitanu külje puhul.\n\nMa ei hakka siin näiteid tooma, sest neid on nii palju, et kahelda minu sõnade õiguses on mõistetu.\n\nMis puutub minusse, minu haridustase ja minu teadmised ei anna mulle veel võimalust oma enda arvamusele.\nSeepärast muutubgi see tihedamini, kui tuule suund.\nAsjadu teeb raskemaks see, et ma sündisin ühes riigis (NSVL-is) ja elan juba teises (Eesti Vabariigis).\n\nLapsepõlves lugesin raamatuid toredast vanaisast Lenist, kus igal leheküljel olid fotod, kus tema ümber on lapsed.\nLugesin läbi tohutu palju nõukogude kirjanikude raamatuid, kus olid kiidetud Nõukogude ideaalid.\nJa ma nägin maailma niisugusena, nagu mind õpetasid need raamatud, nagu see oli kasulik riigi juhtidele.\nJa mul polnud aimugi, et see, millest ma sealt loen on vaid üks tõsi, tegelikult, on neid palju rohkem.\n\nPraegu tutvungi tasapisi nende teiste tõedega, mis enne minu eest varjatud olid.\n\nVaatasin filmi ,,Minu Leeninid\" suure huviga, kuigi nagu alati kahtlusega.\nTegelikult, ei usu ma filmi peamise ideisse, et Leenineid oli mitu ja kõik toimunud polnud mitte ainult ühe inimese tegu.\nRevolutsioon ei toimu ühe ainsa inimese üritustel - see pole isegi teoreetiliselt võimalik.\nSellepärast pole üldsegi oluline kui palju neid Leenineid oli, sest Leenin ise ei teinud revolutsiooni Venemaal, ta vaid kasutas olukorda oma huvides.\n\nSelleks, et midagi sellist nagu rahva revolutsioon toimuks, peab olema suur hulk huvitanuid, kellel peale huvi oleks ka võim seda protsessi reguleerida.\nMa räägin sellest, et revolutsioon ei toimunud mitte ainult tänu A. Kesküla üritustele või bolševikide tegevusele või Saksamaa rahalisele toetusele.\nVenemaa oli oma ajaloo sellel perioodil, millal kõik juhtunud oli vältimatu.\nLiiga paljud olid huvitatud Venemaa võimu nõrgendamises ja isevalitsuse kukutamises.\n\nMis puutub A. Kesküla tegevustesse, teda ei saa milleski süüdistada, ta vaid püüdis iga võimalusega oma riigile iseseisvust saavutada.\nKuigi filmis on see kuidagi naljakalt esitatud.\nTundub nii, nagu kõik teised olid lollid (Lenin, Saksamaa saatkond), aga Kesküla oli üks ainuke terve mõistusega tegija, tänu kellele toimuski revolutsioon Venemaal.\nMinu arust, nii Leenin koos oma kaastegijatega nii sakslased ei võinud olla nii naiivseteks, nagu neid filmis esitati, sest siis kõik juhtunud oleks võimatu.\n\nTõsiselt öeldes, mulle tundus, et kogu see film oli nagu lapsemäng revolutsiooni ja sellel polnud mingid pistmist reaalsusega.\nKuid see ei tähenda, et see ei pakunud mulle huvi." }, { "title": "Minu lugukogemus. F.Tuglas Väike Illimar (5c3452ed-e6e4-44cd-9971-f2783998ad12).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kahjuks ma ei lugenud tervet raamatut, kuid see ei seganud, sest tekst, mida lugesin, oli hea tervik.\n\nTuglase tekst polnud eriti raske lugeda, kuigi ta kasutas rikast sõnavara.\n\nMulle meeldisid spetsiaalsed sõnad, värvikas keelekasutus ning mitmekülgne kirjeldamine.\nTekst avanes hästi.\nSpetsiaalsed sõnad tegelesid peamiselt põllumajandusega, mida enam ei palju kuule.\nEriti mulle aga meeldis looduse kirjeldamine.\nTekstis, mida lugesin, oli terve hulk looduse kirjeldamist ja seda oli eriti mõnus lugeda.\nOli huvittav märgata kui palju on samasuguseid kirjeldavaid sõnu soome ja eesti keeltes, aga teised on muidugi ka väga erinevaid.\n\nMa tahaksin veel rohkem eesti keeles lugeda ja usun et loen terve Väike Illimarit, sest arvatavasti saan hakkama ka terve raamatuga.\nLoomulikult ei saanud aru igast sõnast aga asjade käiku oli kerge järgneda.\nÕppisin ka palju juurde, sest vaatasin palju tundmatuid sõnu sõnaraamatust.\n   Teksti sündmuskohaks oli provints.\nNii soomlaste kui ka eestlaste juured on maal ja sellepärast on huvittav lugeda tekste, mis toimuvad maal.\nMind huvitab ka ajalugu, ja tekstis oli viiteid Eesti ajalukku.\nNäiteks kui Illimari pere jalutuskäigu lõpuks kohtus teiste jalutajatega, nende vestlusteemaks oli mõisahärrad ja millal nad mõisasse jälle tulevad.\nEestis oli tol ajal mõisaherrad sakslasi ja tavaline rahvas eestlasi." }, { "title": "Minu reis (771734cb-abd0-4315-9fae-ed75ff205c0d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen palju reisinud Euroopas ja Ameerikas ning oli raske otsustada, mis reisist kirjutaksin.\n\nAga kuna kirjutan eesti keeles, jutustan siis sellest, kuidas reisisin Eestis.\n  Möödunud suvel läksin sinna oma mehe, tema venna ja tema venna naisega.\nMe sõitsime autoga Helsinkisse ja sealt kiirlaevaga üle Soome lahe Tallinna.\nSadamast sõitsime autoga umbes 40 kilomeetrit ----, kus on minu mehe pere suvila.\nSeal olid minu mehe vanemad ja sugulased meid vastu võtmas.\nPuhkasime seal kolm päeva ja siis läksime autoga Pärnu, kus ma ei olnud varem käinud.\nPärnus parkisime auto ja vaatasime ringi.\n\nMa armusin Pärnu liivaranda, sest sealne liiv on nii pehme.\nPärnu on väike linn, kus ei ole palju vaatamisväärsuseid, aga mulle meeldis see küll.\nPärnus oli väga palju soomlasi, mis ei meeldinud mulle.\nMe ööbisime motellis ja hommikul läksime autoga Läti poole Riiga.\nMa ei olnud ka Riias ega Lätis varem käinud.\nRiia on väga ilus linn.\nMe jalutasime vana linnas mitu tundi ja vaatasime ringi.\nSeal oli väga palju vaatamisväärset.\nKäisime ka Peetri kiriku tornis Riia punaseid katuseid imetlemas.\nMulle meeldisid väga Riia vanad ja ilusad ehitused.\nÕhtul lahkusime Riiast.\nMe ei tahtnud Lätis ööbida, sest keegi ei osanud läti keelt.\nTulime Eesti tagasi läbi Valga piirikontrollpunkti ja sõitsime Tartu.\nSeal ööbisime võõrasmajas.\nMulle meeldis Tartu ka.\nÜlikooli ehitused on väga ilusad.\nKui olime linnas veidi ringi jalutanud ja restoranis söönud, hakkasime tagasi --- poole sõitma.\nPeatusime veel Viljandis ordulinnuse varemeid vaatama.\nKolme päeva jooksul jalutasime ja sõitsime autoga väga palju aga nägime ka väga palju.\nÖöbisime suvilas ja järgmisel päeval läksime tagasi Soome." }, { "title": "MINU REIS TALLINNASSE (f165101e-c5a4-49b3-b55e-0861e9a62710).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keval 2003 sõitsin Tallinna vaatama, missugune see maailm seal on.\nMinu töökoht organiseeris reisi Tallinna ja ma läksin muidugi kaasa.\n\nLaupäev hommikul oli plaan startida kell 4. 30 tehase õuest, et sõita Helsinki sadamasse.\nReede öö tõi siiski üllatuse, tuli lund 5 cm.\nKuna kevad oli nii kaugel, olin ma vahetanud oma autole suvekummid.\nMa tõusin pisut hilja ja mul ole kiire tehasesse.\nKui ma sõitsin 100 km/h suvekummituga möödumineteel lumelörtsis, ei olnud mul hea tunne.\nMa jõudsin siiski tehasesse tervelt ja isegi õigel ajal.\n\nKui buss sõitis Helsinki sadamasse, suur osa reisijatest soovis, aga ma ei suudanud soovima bussis.\nPäikesetõusa Hämeenlinna kohal oli väga ilus vaadata.\nBuss saabus sadamasse ja me läksime laeva.\nIlm oli halb, tuli lumelörtsi ja puhus kõva tuul.\nLaev saabus Tallinna sadamasse kell 12 ja vähemalt tund tuli seista passkontrolli järjekorras.\nKui kõik meie reisijad olid passkontrollist läbi, läksime Viru hotelli.\n\nPärast registratsioon jagunesid reisijad väikematesse rühmadesse ja läksime linna vaatama.\nEsiteks sööma kõige lähemasse hamburgerisse.\nÜks meie kaaslastest räägib ainult inglise ja hispaania keelt.\n\nSeal oli üks reklaam McVorst hamburger.\nSee oli väga huvitav, sest ükski meist ei teadnud, mida see tähendab.\nNüüd ma tean ja see ei ole enam nii huvitav kui siis.\nLäksime tellima, rääkisime eesti ja inglise keele segu.\nMüüja vaatas imelikult, aga saime söögi ilma suurena probleemita.\n\nPärast söömist läksime vaatama lähemat alkoholipoodi ja tutvustama sealsete jookidega.\nMe teadsime, et sisseostud peab tegema nüüd, kui me ei ole veel liiga purjus.\nNüüd me veel taipame hinnadest midagi.\nHomme oleme sellises olukorras, et ei me suud teha sisseoste.\nKui olime kolmes kaupluses käinud, siis läksime tagasi hotelli sisseoste viina.\nPärast lühikest puhkust läksime vaatama lähemat ümbrust.\nJalutasimme vanalinnas ja leidsime üles Raekoja platsi.\nNägime seal ka üht vana kirikut, mille nime ma enam ei mäleta.\n\nOtsisime ka mittevedelaid suveniir_l, aga need tundusid olevad seal üsna kallil.\nOleks pidanud minema linnast välja, kus ei ole nii palju turiste.\n    Õhtupoolikul läksime restorani sööma läksime ja see oli tõeline seiklus, aga ma ei taha kõige rääkida.\nÖösel tuli lumesadu Soomest ja taksojuhid olid imestu___s, kuidas sõita suvekummidega lumelörtsis.\n\nPühapäev valgenes lumisena ja pärast rutulise hommikusöögi läksid meie reisijad kohe Tallinna sadamasse.\nSadamast laeva ja sealt edasi kohe Soome ja Tampere___." }, { "title": "Minu reisid (941bdc6a-d5e2-4f32-b5cf-b095328f4d32).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma pole eriti palju reisinud.\nOlen käinud ainult Rootsis, Norras, Venemaal ja muidugi Eestis.\nTegelikult ma ei tea, miks inimesile meeldib reisida näiteks Hispaania ja lamada liivarannal.\n\nTahaksin reisida Londonisse, sest seal on väga palju teatreid.\n  Kõige rohkem meeldib mulle reisida kodumaas.\nKui ma olin väike, sõitsime igal suvel vanematega autoga Põhja-Soome.\n\nNeid ilusaid maastikke ei unusta ma mitte kunagi!\nMõnikord võtsime ka koera kaasa.\nKui oli väga ilus ja kuum ilm, pidime väga tihti peatuma, nii et koer sai jooda vett ning jalutada.\n\n  Kord kui olime Norras, ööbisime telkis mere ääres.\nÖösel ajal hakkas sadama ja hommikul kuivatasime märgi riideid ja magamiskotte.\nTuul puhus ägesti ja oli väga külm ilm.\nMõnikord oli ka raske autos istuda, kui pidime mitu tundi ühtesoodu sõitma.\n\n  Eelmisel suvel käisin ka Ahvenanmaal.\nReisime sinna muidugi suure laevaga.\nSadamas üürisime jalgrattad ja sõitsime nendega ümber saart.\nKui me tulime tagasi Soome, jalgades oli valu.\n\n  Viimati olin kaks aastat tagasi Tallinnas.\nJalutasin vanalinnas ja sõin väikses aga väga koduses restoranis ning vaatasin natuke ringi.\nSaatsin ka postkaarte headele sõpradele.\nÕhtul otsisin üht kohvikut, aga eksisin kitsail tänavail ära!\nMu onu käib kaks korda kuus Tartus.\nTa on mulle rääkinud, et Tartu on väga ilus linn eriti suvel.\nVõibolla hakkan temaga koos Tartu sõitma.\n\n  Praegu ei ole mul aega ega raha reisida, aga järgmisel suvel hakkan jälle Lappi minema.\nPolaarpäev on midagi sellist, mida tahan ikka uuesti läbi elada!" }, { "title": "Minu suvi (659d7eb4-4972-4ca1-8115-acc2903d5383).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu suvepuhkus algab juunis.\nOletatavasti ma töötan peaaegu kogu suve.\nMöödunud aastal ma töötasin poes ja mulle meeldib müügitöö.\nMinul oli ka meeldivad töökaaslaned.\nSellepärast töötan tõenäoliselt suvel jälle samas poes.\nSee töökoht on Mäntsäläs, minu kodukohas, ja mina elan suvel minu vanemate juures.\nMina ja minu sõbrad ei kohtu suvel tihti ja see on natuke kurb.\n\nMinu suve haripunkt on reis välismaale.\nMa ja minu vanemad sõidame Hispaaniasse juuli keskpaiku.\nSee on üks nädalat puhkus.\nMa ootan seda palju.\nLoodetavasti seal on tõesti soe!\nPuhkuse alguses lähen ehk Ungarisse sõbraga.\nMe õpime ungari keelt ja tahaksime seda keelt rääkida.\nSuvel ma kavatsen lugeda ja ujuda.\nEhk lähen minu vanavanemate suvilasse juhul kui jõuan.\nMöödunud suvel ma ei jõudnud käia suvelas.\nSuvela on väike järve rannas Lääne-Soomes.\nSee on väga ilus koht, aga järv on madal ja põhi on mudane.\nMulle meeldivad suvelas eriti sauna ja rahu.\n\nPraegu ma ei oota suve, sest et mulle meeldib õppida ja Jyväskylä on väga mugav linn.\nMa ei tahaks ära minna.\nTeiselt poolt sügisel on tore tulla tagasi Jyväskylässe.\nMul on hea meel, et veel ei ole suvi." }, { "title": "Minu äpardusi (06a4e6e7-c5af-4b23-aa29-32994a789c3d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen aeg-ajalt natuke hajameelne.\nMa unustan asju ja väikeseid komistusi on juhtunud.\nKlassikaline näide on minu prillid: ma otsisin ja otsisin minu prille, kuni lõpuks märkan, et need on minu silmade peal.\nKa telefoniga on juhtunud sama: ma helistan sõbrale ja samal ajal otsisin minu telefoni.\n\tÜks kord ma pidin ühele sõbrale helistama ja rääkima ühest teisest sõbrast, kes oli mind solvanud.\nKahjuks ma helistasin just sellele sõbrale, kellest ma pidin vestlema.\nMinu äpardused juhtuvad tihti bussides.\nMõnikord ma unustan oma rahakoti ja bussikaardi koju või lähen valele bussile.\nüks kord ma pidin sõitma kesklinnast Linnanmaale.\nMa läksin bussile, see oli number 9. Ma vaatasin maastikku ja olin rahulik.\nBuss sõitis mööda Raksilast ja veelgi ma olin rahulik.\nSiis ma äkki nägin, et ma olin sõitnud mitu kilomeetrit valet teed." }, { "title": "Minust paremat pole (0e398af9-0c92-4063-8f1e-cc22c0227a40).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Koolivaheajal ebameeldiva ilmaga kodus istudes soovisin mina midagi põnevat teha, et mitte niisama aega raisata.\n\nAvasin Tartu Teaduskooli interneti lehekülje ja nägin, et praegu toimub eesti keele olümpiaad.\nMa ei ütleks, et olen eesti keeles eriti tugev, aga kirjandi teema tundus mulle huvitav ja ma kindlasti tahaks olümpiaadi lõppvooru pääseda, et oma kooli seal esindada.\nEesti keelt ei ole ma mitte kunagi spetsiaalselt õppinud, vaid käisin eesti keele tundides koolis ja suhtlesin oma eestlastest sõpradega.\nPraegu ma isegi ei mäleta millal mul tekkis huvi selle keele vastu, aga õppisin seda hoolikalt ning tundidest poppi ei teinud.\n\nMa pole suur tarkpea ega töörügaja, aga see-eest olen spordifriik ja igal vabal hetkel teen trenni.\nOlen endale vist kõige populaasrsemat spordiala Eestis valinud - jalgrattaspordi.\nPeaaegu iga kolmas inimene meie riigis on jalgrattur, vähemalt nii tundub, kui võistlusele tuled.\nTahaks küll arvata, et tervuslik eluviis on meie riigis populaarne ja alkoholi ega sõltuvusaineid palju ei tarvitata.\nSpordiharrastajate seas on väga vähe venelasi, nii et enamik on ikka eestlased ja tahes-tahtmata hakkad rääkima, eks siis häbeneda ega vaikida ei saa.\nMinu treener ja kõik spordikaaslased on eestlased, ja kui ma eesti keelt ei oskaks, oleks mul nendega treenida palju raskem.\nMeie ühiskond on avatud ja see võttis mind vastu, mis räägib sellest, et ma saan eestlastega heal tasemel läbi.\n  Tänu sellele sain aru, et kõige olulisem on just rääkida ja igal pool endale praktikat otsida, siis on ka tulemust näha.\nNäiteks just paar kuud tagasi sooritasin mina eesti keele B2 taseme eksami ja sain 100 punkti.\nSee oli minu jaoks lausa uskumatu ja ma olin uhke enda üle.\nMinu vanemad on mulle alati suureks eeskujuks olnud ja kumbki neist ei keeldunud kunagi toetusest ega abist.\nSiin ei saa ma ütlemata jätta tänusõnu ka meie kooli õpetajatele, sest ilma nendeta ei oleks mul ka nii häid tulemusi.\nEga ma tänamatu inimene ole!\nKõik mu kogutud teadmised ei ole  muidugi mitte ainult spordiga seotud, vaid ka igapäevase eluga.\nSuureks üllatuseks oli minu jaoks saada jõulukutse eesti lasteaeda hommikukontserdile ja mitte selleks, et vaadata, vaid seal juhataja rollis olla.\nEnne seda ei ole ma mitte kusagil selles rollis esinenud, aga kõik möödus hästi.\n  See oli väga huvitav ja tore kogemus, kuid mu suurimaks auhinnaks olid laste õnnelikud silmad, vanemate ja kasvatajate kiit ja kutse jägmiseks aastaks.\nTuues need näited ma arvan, et kuigi olen täiesti tavaline Tallinna plika, siiski olen ma eriline.\nSelle tõdemus annab mulle jõudu ja enesekindlust, et minust paremat pole.\nÄrge olge üliranged töö hindamisel." }, { "title": "Minust paremat pole (3eb2ba0b-498c-4802-a662-5d4f3796726e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ausalt rääkides ma mitte kunagi ei mõelnud, et ma kunagi hakkan olümpiaadil osalema, ja et selleks mul tuleb jutustada oma eluvisioonist.\nMitte keegi mulle ei pakkunud olümpiaadil osaleda, vaid paar päeva tagasi minu õpetaja andis mulle sellise võimaluse ja ma lubasin endale et ma ei häbista oma kooli.\nEhkki mul ei ole palju olümpiaadil osalemise kogemust, ma olen kindel, et ma hästi oskan eesti keelt.\nPalju minu sõpru praegu räägib, et nad ei vaja elus eesti keelt.\nMina aga ütlen neile: \"Ärge seda jama ajage!\nEga te ei tea, et ainult riigikeelt osates saate siin töötada?\n\" Veel nad kinnitavad, et tänapäeval kõige parem on õppida keevitajaks või ehitajaks, aga kumbki eriala mulle ei sobi, sest ma tahan saada lugupeetavat ja mainekat elukutset.\nMa ei tea, kas ma saan saavutada selle või mitte, aga ma tean, et ma olen selleks piisavalt andekas.\nLapsepõlves ma olin üsna laisk ning ebakorralik ja tihti ei teinud koduseid ülesandeid, sest mõtlesin, et seda ma ei vaja õppimises, aga praegu ma sain aru, et kodused ülesanded on väga tähtsad ja üldse ma sain aru, et õppimine on väga oluline asi meie elus.\nMa ei sooviks kunagi elada Venemaal, sest mulle ei meeldi sealne eluviis.\nMulle kõige rohkem ei meeldi see, et seal tunduvad noortele ebatervislikud harjumused vahvad olevat.\nMõnel määral ei tahta Venemaal areneda ning paremaks muutuda.\n\nMa olen väga rõõmus, et ma olen sündinud Eestis, sest see on väga ilus riik ja Eestil on suur tulevik.\nMa ei ole käinud kõikides Eesti linnades, aga ma kuulsin, et igas linnas on midagi erilist.\n\nTulevikus mul on kavas jätkata õpinguid Eestis, sest siin on laitmatu haridussüsteem.\nMinu linnas paljud ei taha elada Eestis, aga ma olen kindel, et kui ma jään siia, siis ma ei kahetse seda.\nPraegusel hetkel saan väita, et kuhugi Eestist ära sõita ma ei kavatse.\nMa tean, et kui ma tahan leida siit hea töökoha, siis ma pean eesti keelele lisaks veel inglise keelt õppima, sest inglise keeleta praegu on peaaegu võimatu saada hea töökoha.\nEnnast tundes, ma olen kindel, et kui ma olen seadnud endale eesmärgi, siis mind ei sega selle jõudmises ei sõbrad ega konkurendid.\nPraegu ma olen kindel, et ma tahan saada mitte arstiks, nagu tahaksid minu vanemad, vaid infotehnoloogiks." }, { "title": "Minust paremat pole (54413526-0571-47b1-a551-0dcf81e702f9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei ole mitte kunagi kirjutanud motivatsioonikirju.\nKui lugesin eesti keele olümpiaadi juhendit, ei kahelnud ma minutitki, et sellega hakkama ei saa.\nVeidi harjumatu oli tutvuda motivatsioonikirja nõudmistega, kuid usun, et saan kirjutamisega hakkama, sest lahendamatuid olukordi ei ole.\nNatuke endast.\nEesti keele tunnid algasid minul esimeses klassis, kuid tõeliselt hakkasin seda õppima ei esimesest ega teisest klassist, vaid alates viiendast klassist.\nSiis, kui tulin õppima Tallinna Läänemere Gümnaasiumisse.\nMulle väga meeldib rääkida eesti keeles.\nMa arvan, et igasuguste keelte õppimine on huvitav ja kasulik: me õpime mõistma teisi inimesi, ühiskond muutub arusaadavaks ja omaseks.\nKui mitte keegi mitte kunagi ei saaks meist just keele oskamatuse pärast aru, siis me ei oleks leidnud sõpru.\n\nSeepärast keelte õppimine, eriti eesti keele õppimine, on väga tähtis.\nÄrge arvake, et see on ebaoluline.\n\nMa õpin keelekümblusklassis, see aitab mind väga.\n6. klassist alates hakkasin osalema erinevatel olümpiaadidel.\nEi oska öelda, kui palju neid oli, kuid kõik need olid eesti keeles (vene keele olümpiaad sinna ei kuulu).\n7. klassis meie koolis toimus ka eesti keele olümpiaad, kuid see oli mitte vabariiklik, vaid koolisisene .\nMa ei ole enne osalenud vabariiklikus eesti keele olümpiaadis.\nEi tahaks, et see võimalus läheks minust mööda.\n\n Koolis õpin eesti keelt hea meelega.\nMeil on tore õpetaja, kes teeb meile iga teema selgeks.\nTunnis ei tehta kunagi ebahuvitavaid, mõttetuid ja mittevajalikke harjutusi.\nKui eesti keele eksam oleks mitte kohustuslik, vaid valitav, ma oleksin ikkagi selle valinud .\nMa arvan, et ma pean minema eesti keele olümpiaadile selleks, et arendada oma võimeid ja paremini mõista ja kasutada oma kodumaa keelt.\nKumbki eesmärk ei nõua palju pingutust.\nSee on hea võimalus võrrelda oma teadmisi teiste omadega.\nÕpetaja küll ütles, et sel aastal ma võiksin ainult proovida, kuid ma tahan tõestada nii endale kui ka teistele, et ei ole midagi võimatut, kui seda väga tahta.\nEga see nii keeruline ka ole!" }, { "title": "Minust paremat pole (6ec1c5d1-259c-459f-ac30-bc4c82e39775).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei ole väga kindel, aga ma arvan, et minust paremat pole.\nVähemalt enda koolis tunnen, et see on nii.\nOlen kindel, et Eestis veel leidub nii hea eesti keele oskusega venelasi, aga see ei ole sugugi oluline, sest mind rahustab juba see mõte, et vähemalt oma kooli õpilastega võrreldes oskan eesti keelt piisavalt hästi.\nIsegi väga hästi.\nSee näitabki, et ei tasuks otsida kedagi paremat kui mina.\n\nMiks see mind rahustab?\nSellepärast, et ma tean, et tulevikus, kui ma kandideerin tööle, ei suudaks mitte keegi mulle ära öelda juba sellepärast, et mul on selgeks õpitud eesti keel ja lisaks sellele on vene keel mu emakeel ja inglise keelt tean ka veatult.\n\nMa ei oleks  algkoolis uskunud, et mõne aasta pärast olen ma eesti keeles juba nii osav.\nMa olin lausa ebakindel: kartsin, et ei õpi seda kunagi selgeks, sest eesti keel tundus mulle mitte kerge, vaid üliraske ainena.\nEi kool ega pere ei osanud mind eesti keele õppimisega eriti aidata.\nAinus asi, mis mind nii heale tasemele viis, oli suhtlemine eesti keelt kõnelevate sõpradega.\nElus on olnud ja tuleb ka kindlasti veel ette olukordi, kus eesti keeleta pole mul mitte kusagile minna, kuna tulevik on ootamatuid üllatusi täis.\n  Mis puutub aga minusse, siis olen alati olnud inimene, kellel on olnud omad soovid ja kui ma olen tahtnud neid ellu viia, siis see on mul ka õnnestunud.\nMa ei usu mitte ootamatustesse, vaid saatusesse ja tean, et terve mu elu on juba ette kirjutatud.\nKoolis ei ole mul läinud alati piisavalt hästi ja ma võin olla uhke vähemalt oma keeleteadmiste üle.\n\nKaks aastat tagasi ei teatud minust koolis rohkemat, kui seda, et olen osav eesti keeles.\nNüüdseks teatakse koolis ka seda, et ma olen hea laulja.\nMa ei tahaks kumbagi talenti kaotada.\n\"Ära istu paigal!\n\",- ütles mulle ema ja ma ei istunud.\nNüüd on varsti kooli lõpetamine ja ma olen valmis suurde ellu astuma.\nJa kui mõne aasta pärast keegi küsib: \"Ega sina pole see kuulus ..\n?\n\", ma vastan: \"Jah, mina olengi see ..\n\"." }, { "title": "Minust paremat pole (ac7b476c-976d-43a2-a60b-98ae2e099b3c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Seda olümpiaaditööd  kirjutavad paljud õpilased erinevatest koolidest.\nKonkurents sellel võistlusel on suur, sest kõik tõesti tahavad olla parimad ja see, kes võidab sellel olümpiaadil, on meile praegu tundmatu.\nArvan, et just mina pean pääsema olümpiaadi lõppvooru oma kooli esindama, sest mitte keegi ei ole nii edukas kui mina.\nMa ei jäta sellist võimalust kasutamata ja  teen kõik selle nimel, et minu töö valitaks parimaks.\nSelles töös mina tahan rääkida teile, miks mina olen selline õpilane, kes võiks  kõige paremini meie kooli esindada.\n\nMina olen kuueteistkümneaastane tüdruk ja õpin Tallinna Pae Gümnaasiumis kümnendas klassis.\nMinu arvates on mul väga palju positiivseid omadusi, mis sobivad, et  osaleksin  sellel olümpiaadil.\nEga teie ei usu mind?\n  Püüan  teid  ümber veenda.... Ma olen väga haritud ja töökas ja see aitab mul osaleda erinevates projektides.\nMul on  kaks sõbrannat, aga kumbki ei ole teinud nii palju erinevaid projekte kui mina.\nMa ei kirjutanud neid kõiki hästi, aga mulle meeldis osaleda.\n  Olen väga huvitatud enda arendamisest ja  õppimisest ning  alati näitan enda aktiivsust teistest rohkem.\n\nTeisi  õpilasi minu klassist ei huvita õppimine  nii kui mind , ega osale nad ka projektides ja konkurssidel  nii tihti kui mina.\nKõikidele meeldib minuga suhelda, sest olen väga tark ja mul on hea suhtlemisoskus.\nMul pole mitte kusagil olnud probleeme inimestega suhtlemisel, ei teinud midagi ebaseaduslikku täna ega ole seda teinud ka varem  ja mind ei karistatud ega ole ka kunagi karistatud  mingi halva asja eest.\nMina ei sõltu teistest inimestest, olen aus ja abivalmis, olen tõeline sõber ja oskan väga paljusid asju teha.\nOlen enesekindel:  tean mida ma tahan.\nJa tean hästi seda, mida ma oskan  hästi teha ja mida halvasti.\n\nKõik need minu omadused on väga head.\nMina ei ole ideaalne, aga kavatsen olla veel parem.\nArvan, et ma saan võimaluse oma kooli esindada.\n\nLõpuks võin öelda ainult seda, et mind  ei huvita mitte see, mida ma sellisel olümpiaadil hea koha eest saan, vaid see, et ma seal osalen ja see on minu jaoks huvitav.\nAga mul on teile palve: ärge valige teisi õpilasi, sest minu arvates keegi ei ole kirjutanud seda tööd paremini kui mina.\nJa veel ei tahaks, et keegi teine saab võimaluse esindada meie kooli." }, { "title": "Minust paremat pole (bff0b0e4-a751-41d6-94ef-3a9d940106b1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tervist!\n\nSelle jaoks, et pääseda olümpiaadi lõppvooru ja  esindada minu kooli, kirjutan teile motivatsioonikirja.\nMinu arvates ma olen  seda väärt.\nKoolis ei arvatud ka teistmoodi.\n\n Eesti keelt hakkasin rääkima väga varasest lapsepõlvest.\nMinu kooli õpilastest mitte ükski, kellega ma suhelnud olen, nii puhtalt eesti keelt ei räägi.\nMa olen palju  eestlastega suhelnud ja paljud neist ei teadnud, et ma olen venelane.\nKeegi ei oskaks  mu jutu järgi pakkuda, et ma ei ole eestlane.\n\nKui aga pidin venelasega rääkima või jutt käis koolist, kõik olid väga üllatanud.\nKõik inimesed olid alati väga huvitatud, et kust ma eesti keele ära õppisin.\nSiis aga rääkisin ma neile, et käisin vene lasteaias, aga eesti rühmas.\n\n Aga see ei ole põhiline allikas, kust ma eesti keeleselgeks sain.\nTuli nii välja, et sündisin ja elan siiamaani eesti rajoonis.\nKohe algusest peale olid mul eesti sõbrad.\nMa ei ole kunagi spetsiaalselt eesti keelt õppinud, ega eesti keele sõnu pähe  tuupinud.\nMinu isa räägib juba lapsepõlvest alates samuti vabalt  eesti keeles.\n\nPräegu aga ei räägi ma mitte kuskil nii palju eesti keelt kui trennis.\nMina tegelen mitte harrastus-, vaid võistlusspordiga.\nMinu ema palub mind rohkem pühenduda õppimisele ja palub mind: \"Ära tee nii palju trenni!\n\". Ega ma nohik pole, et ainult õppida!\nKummastki ma ei loobu!\nPüüan hästi õppida ja teha sporti.\nSport on minu jaoks väga tähtis!\nSeal on mul palju sõpru,  kellega meeldib mulle suhelda ka vabal ajal.\nMa ei tee kunagi vahet, et  kas inimene on eestlane, venelane või üldse teisest rahvusest, minu meelest, kõik inimesed on võrdsad .\nEi venelane ega eestlane ei saa mu sõbraks ainult rahvuse pärast, kõige pealt ma vaatan inimese iseloomu.\nMinu arvates on ebaloogiline  sõpru rahvuse pärast valida.\n     Inimestega suheldes ei tekki mul probleeme oma mõtteid jagada, suudan vabalt seletada minu ideid.\nOlen sõbralik.\nSaan inimestega hästi läbi.\nSelle pärast ma arvan, et võiks ma oma kooli esindada.\nTahtejõutu selles suhtes ma pole.\nOlen paljudest eesti keele üritustest osa võtnud , suudan paljudest teemadest rääkida ja juttu üleval hoida!\nSee tõttu, et olen sportlane, meeldivad  mulle erinevad uued väljakutsed.\nJa loodetavasti saan ma nendest kõikidest üle!\n  Lugupidamisega" }, { "title": "Minust paremat pole (d1f85f11-b76a-41de-b4dc-c9356df163d1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on ..\nja tahan osaleda eesti keele olümpiaadil.\nSain teada olümpiaadist õpetajalt ning ta soovitas mul osaleda sellel aastal.\nMa arvan, et tuleb proovida, sest kes ei riskeeri, see on arg.\n\nMa õpin Tapa Vene Gümnaasiumi 9. klassis.\nOlen osalenud mitte ainult koolivõistlustel, vaid ka maakonnaolümpiaadidel.\nKahjuks, mitte kunagi ei ole võitnud esikohti.\nAga mitte kummalgi võistlusel ei olnud ebameeldiv osaleda..\n\nMitte keegi ei ole minult küsinud, miks ma seda teen.\nMulle lihtsalt meeldib ja mitte kellegi arvamust ma kuulda ei taha ega ei soovi.\nÕpetajad ja vanemad aitavad mul elus edasi liikuda.\n\nVeel õppisin kaks aastat Tartu Ülikooli teaduskoolis keemiat ja matemaatikat.\nMatemaatika ülesanded on kogu aeg olnud väga rasked, seetõttu kunagi ei ole saanud ma hindeid kõrgemaid kui B ja C. Aga keemia ülesanded on natuke kergemad ning nad meeldivad mulle rohkem.\n12. jaanuaril käisin keemia maakonnaolümpiaadil.\nÜlesanded olid rasked, aga õpetlikud.\n\nMu sõbrad mõtlevad, et ma olen rahutu, sest kogu aeg teen midagi.\nEga te mind ei tunne!\nArvan, et nad lihtsalt ei tea kui hästi mõjuvad olümpiaadid iseendale.\nMu ema ei anna rahu mulle.\nTa soovib, et mina kasvaksin targaks ja järjekindlaks inimeseks.\nMa olen temale tänulik.\n\nVaba aega mul peaaegu pole, kuid muuta oma elu lihtsamaks, ma ei sooviks.\nMõnikord tahan ka puhata, aga tean, et see on laiskus ja proovin sellest üle saada.\nMa soovin kandideerida, sest mulle meeldib enesearendamine.\nKoguaeg proovin midagi uut.\nMulle meeldib sporti teha, lugeda, käsitööd teha ja õppida.\nSee kõik on väga erinev, aga need huvialad aitavad mul jääda iseendaks.\n\nLoodan, et te peate mind eriliseks inimeseks.\nMa väga tahan osaleda olümpiaadil.\nMul on ükskõik, missuguse koha ma saavutan, peaasi et ma saan kasutada enda tarkusi.\nOlen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal.\n\nLugupidamisega" }, { "title": "Multikultuursus (08f368c8-dc31-4a61-b7e4-5c51877d2fa4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Multikultuursusega ma olen tegelenud palju viimasel aastal.\nKui ma saabusin Eestisse mind paigutati Raatuse ühiselamusesse välismaalastega.\nAga ma ei ela neljandal korrusel kus peaaegu kõig välismaalased elavad aga ma külastan seal tihti, lisaks minul on Hiina, Korea ja Itaalia toanaaber.\nKahe aasialasega on päris raske suhelda, kui nad on väga vaikne ja on normaalselt omas toas uks kinni.\nLisaks nende aksentist ma ei saa mõnikord midagi aru.\nItaallaste ja hispaanlastega suheldamine on palju lihtsam kui nad räägivad kogu aeg midagi.\nAga nendega on raskusi ka, kui nad on kogu aeg koos ja lärmavad ja sellisega käitumisega ma ei ole Soomes harjunud.\nMa vajan oma aeg millal ma saan olla üksi ja rahulikult.\n\nLisaks ma arvan et suurim üksik erinevus kultuuride vahel on et kui nad midagi lubavad se ei veel tähenda et nad teeksid mis nad on lubanud.\nKui Soomes on midagi lubatud se tehakse ka.\nAga põhimõtteliselt miski suuri erinevusi pole inimeste vahel." }, { "title": "Määrsõnatekst (2546d2cc-bccc-4c41-9ab1-25209c7080c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui sa õigesti ja kõvasti midagi tahad ja püüad, siis lõpuks selle saad, pead ainult korduvalt püüdma.\n  Või niimoodi ütletakse.\nJa loomulikult, pole võimalik midagi saada, kui ei püüa.\n\nAga kas see piisab?\nKas on piisav, kui püüan ja püüan, püüan veel natuke kõvemini, kas siis kõig see, mis tahan ja vajan, täitub?\nSeda ma ei oska ausalt ütleda, ma ei oska ütleda isegi seda, kas kõigi meie sooved peaks täituma.\nKui mõtlen oma elu peale, kõige paremad asjad minu elus on toimunud juhtumisi, kavandamatult.\nMõni kord, kui olen öösiti valvel, enne kui uni lõppude lõpuks tuleb, mõtlen seda, kui erinev minu elu on sellest, mis ette kujutasin näiteks viieteistaastasena.\nJa mõtlen ka, et põhiliselt see on väga hea.\n\nAga kas kõig see, mis tõesti tahame, täitub?\nArvan, et enamasti mitte.\n\nElus on palju asju, mis jäävad saamata, palju soove, mis ei kunagi täitu.\n\nVõib-olla, et soovid on täiesti ebareaalsed.\nIsegi kui tahaksin väga meeleldi jalgsi Hiina reisida, see tõenäoliselt kunagi juhtub.\nVõib-olla et on hulgakesi soove ja elu onlihtsalt liiga lühikene nende kõigide täide saatamiseks.\nElus on momente, millal me peame vastu võtta see, mis elu meile annab.\nAga soovid ja lootused on minu arvamusel ka korvamatult tähtis osa inimese elus: kui rinnutsi rahulolu oma eluga ja süda täis soove, on inimese elu elamist väärt." }, { "title": "Naaber palub abi (fc0c807f-eabe-4673-ab27-7e1fff5482b6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See oli üks tavaline vaikne pühapäev.\nMa olin kodus ja lugesin ühte väga huvitavat romaani.\nÄkki helises uksekell.\nMõtlesin, kes see on.\nAvasin ukse ja uksel seisis minu naaber, Miina.\nMe ei tundnud Miinat hästi.\nMa teadsin ainult, et tal on kaks last ja ta on üksivanem.\nMiina: Tere!\nVabandage, et ma tülitan.\nMa: Tere!\nPole tänu väärt.\nMida sul on juhtunud?\nMa nägin, et Miina oli saanud haavata ja tal oli käsi kipsis.\nMiina: Ma kukkusin hommikul tänaval ja mul on käeeluu murdunud.\nKas sa võiksid mind aidata?\nMa: Mida ma võiksin teha?\nMiina: Minun tütrel on täna sünnipäev, ta saab seitse aastat vanaks.\nTunniga tuleb kaksteist last pidu pidama.\nKas sa võiksid tulla mulle appi?\nMa ei saa hakkama ühe käega.\nMa: Ma tulen.\nMa vahetan riideid ja tulen siis teie juurde.\nMiina: Suur aitäh!\nSa oled väga tore inimene.\nMa: Siis on hästi.\nSünnipäevapeos oli väga tore!\nSee pühapäev oli väga koomiline ja rõõmus päev." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (4c5120a7-d1bb-4d74-94e6-1c7c1924b0e8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kui raske on noor olla?\n  Sellele küsimusele on väga raske ühiselt vastata.\nÜheksateist aastat... Elu õitsemise aeg, unistuste aeg, esimese armastuse aeg.\nSel ajal noor inimene esmaselt proovib ennast \"täiskasvanute elus\",  kuid praktiliselt ta ise on juba täiskasvanu.\nÜheksateistaastastel lapsepõlv vahetub noorpõlvega.\nTulevad uued mured ja uued rõõmud.\nSel ajal hakkab noor inimene mõtlema oma tuleviku peale.\nTäiskasvanud inimesed arvavad, et üheksateistaastaste noorukite elu on kõige rõõmsam ja lihtsam.\nNoorukite probleemid ei ole küpses eas täiskasvanud  inimestele väga olulised, kuna nad ise iga päev lahendavad oma probleeme.\nKuid tegelikult see ei ole nii.\nVanemad ei mõista kunagi täielikult oma lapsi.\nMinu arvates, üheksateist aastat on kõige probleemsem ja keerulisem vanus.\nSelle vanuse probleeme ma püüan näidata Nirti teose alusel \"Ja anna meile andeks meie võlad... \". Peategelane Lilit on kasvanud maal - vaesuses ja alkohoolikust isa võimu all.\nLiliti lapsepõlv oli palju raskem, kui mõne tavalise eesti lapse elu ja seetõttu tema noorpõlv ka.\nTa pidi töötama palju rohkem, kui mõni meist, et sisse astuda ülikooli, et saada edukaks inimeseks.\n\nAga noor olla on tänapäeval keeruline, vaatamata sellele, kui palju raha sul on.\n\nTavaliselt üheksateistaastasena me lõpetame keskkooli.\n\nKoolilõpetaja ees on väga tõsised küsimused: milline on tema tulevik, kus ja kuidas elada, millega tegeleda?\nMeie elame kiiresti areneval ajal, kus igaüks saab kasutada arvutit ja internetti.\nMeie Eesti riik ei ole väga suur,  kuid meil on võimalus igal pool õppida, kuna oleme Euroliidus.\nSelleks, et endale ette kujutada oma tulevikku, on vaja teada mida endast kujutab Euroopa Liidu kodanik.\nNing mida on vaja meil, noortel ette võtta, et saada tõeliseks Euroopa Liidu kodanikuks.\nSee tulevik on kättesaadav tavaliselt nendele, kes elavad kas pealinnas või omavad rohkem materiaalseid vahendeid.\nNendel, kes on sündinud maal, on raske isegi minna õppida pealinna või teise suurde linna, kus asub ülikool.\nLilit lõpetas kooli üsna hästi, ta luges väga palju alates sellest ajast kui ta oli väike.\nTalle meeldis lugeda.\nTema eksami tulemused ja tunnistus lubasid tal sisse astuda ilma suure võitluseta.\nSuurem probleem tema jaoks oli teenida söögiraha ning korterirendi raha.\nMuidugi meie kangelane leiab seda raha väga vastiku viisiga - petmisega ja varastamisega.\nNii suur oli tal soov edasi õppida.\nNoor olla on väga keeruline.\n\nMilline on kaasaagne Euroopa Liidu kodanik?\n Ma arvan, et kõige pealt ta peab olema kõrgelt haritud inimene.\nSee tähendab, et noorel inimesel peab olema oma kindel kuju ja imidž, mis garanteerivad edu.\nHaridust me saame koolist, ülikoolist, kuid tegelikult õppida tuleb terve elu.\nPaljud räägivadki sellest, et õppida tuleb pidevalt.\nEi tohi rahulduda esimeste saavutustega, tuleb minna edasi, tuleb pidevalt areneda.\nKaasaegne elu on väga keeruline.\nVäga tihti juhtub, et inimene peatub oma arengus, teda ei huvita viimased avastused ja tulemuseks võib olla, et tema karjäär ei arene või ta kaotab oma töö.\nEdu on garanteeritud suure tahtejõuga isikule, kes pidevalt harib ennast ja palju töötab.\nNirti teose peategelane Lilit astudes ülikooli ei lõpeta oma arendamist.\nTa alles hakkab õppima elama suures linnas.\nKuigi see linn ei ole nii suur nagu Tokio, New York või Moskva, aga pärast maaelu, kus iga naaber on tuttav ja kõik teavad mis toimub teises majas, võtab harjumine sellega aega.\n\nTuleb harjuda, et inimesed, kes elavad ühes trepikojas ei tea üksteist.\nSuures linnas elu on väga karm, see on pidev eluvõitlus.\nTuleb õppida teenima raha, tuleb õppida iseseisvalt lahendama probleeme.\nMe peame õppima terve elu, elukogemust saab ka õppimise teel ja see ei ole alati lihtne.\n\nKui sa tahad saada kaasaegse Euroopa kodanikuks, pead sa vastama Euroopa kodaniku imidžile: olema edukas, aktiivne ning hariutud.\n Selleks on vaja teada mitte ainult Eesti riigikeelt, vaid ka Euroopas kasutusel olevaid keeli.\nMa olen kindel, et me peame oskama suhelda teiste inimeste-ga, meil peab olema omavaheline dialoog.\n\nArvan, et peamine, mis meil veel puudub on suhtle-mise kultuur.\nIgaüks peab aru saama, et kui on soov mõista teist inimest, saab alati andestada.\nOskus suhelda teiste inimestega võib väga kõvasti aidata.\nNäiteks Nirti teose peategelane Lilit sai endale töö toimetuses tänu tema oskusele suhelda inimestega.\n\nMa arvan, et iga põlvkond jätab oma elujäljed maal kas oma tegevusega või endast hea mälestusega.\nKaasaegses ühiskonnas on ka eredaid huvitavaid isikuid, kes on oma põlvkonna paremad esindajad.\nMe vaimustume neist, me austame neid.\nMeie väikses riigis on isikuid, keda võtavad eeskujuks meie noored.\nMind ja minu kaasaegseid vaimustab Eesti tipp-spordlase Erki Noole elu.\n\nTema elu eesmärgiks oli olümpiamedal, mida ta saavutas Sidnei Olümpiamängudel, millega tõi kuulsust meie Eesti riigile.\nErki Noolel on meie riigis palju austajaid.\nSama tuntud meil Eestis on suusataja Kristina Šmigun.\nMitmel korral tõi ta oma võitudega Olümpiamängudel ja Maailma Võistlustel kuulsust meie Eestmaale.\nMa tegelen ka spordiga.\nMinu sõprade seas on palju noormehi, kes tahaks korrata või isegi ületada meie kangelaste saavutusi ja võita Olümpiamedaleid, millega tuua kuulsust meie Eesti riigile.\nMa usun, et nende unistused täituvad.\n Paljud meist tahavad õppida ja töötada Eestis, et aidata Eestit arenemises.\nÜlaltoodud tuntud isikud saavutasid oma eesmärgi ausal teel.\nAga mitte kõigil ei ole võimalust saavutada oma eesmärki ausalt.\nNirti teose \"Ja anna meile andeks meie võlad\" peategelane Lilit võiks olla kahekümne esimese sajandi eeskuju nendele, kes on sündinud vaesuses.\nTa on sihiteadlik inimene, ta ei muretse oma au eest, tal ei ole teist valikut, kuna ta muretseb oma karjääri pärast.\nTa unustas oma pere, oma õe.\nMe ei saa seda inimest nimetada heaks, ausaks ega tähelepanelikuks.\nAga Lilit on omapärane lootus nendele, kes elab vaesuses, suurest linnast kaugel, kes tahab saada edukaks inimeseks, kes on tähtis ühiskonnas.\nNendele on Lilit suurepära-ne eeskuju.\nJa see eeskuju näitab, et noorte elu ei ole lihtne.\n\nMinu elus on kindel eesmärk.\nMinu unistus on õppida Tartu Ülikoolis arstiteaduskonnas ning saada arstiks, et ravida inimesi.\nMa tahan olla kasulik oma ühiskonnale.\nMa näen, et kaasegses elus on veel väga palju lahendamata probleeme, eriti sotsiaalvaldkonnas ja meditsiinis.\nMeie ühiskonnas on raske elada vanadel ininmestel, puuetega inimestel.\nMa loodan, et saan neid aidata.\nMa arvan, et selliseid noori on väga palju meie ühiskonnas.\nOn nad valmis juba täna lahendama elulisi probleeme.\nMinu seisukohalt, tänapäevastel noortel on selleks piisavalt jõudu ja soovi.\nPeale majanduslikke ja globaalseid probleeme on meil alatised probleemid,  näiteks vanemate ja laste vahel, mida me peame lahendama oma igapäevases elus.\nÜheksteistaastastel  noortel ägenevad suhted vanematega.\nVanemad tahavad veel mõjutada oma lapsi,  kuid lapsed juba ei taha alluda.\nAsi ei ole selles, et vanemad ei mõista oma laste soove ning maitseid.\n  Väga tihti lapsevanemad, tuginedes oma elu kogemustele, otsustavad ise , mida peab üheksateistaastane laps tegema ja kus õppima.\nTulemusena on raske omavaheline perekondlik konflikt.\nVäga tore, kui vanemad ja lapsed leiavad sellest väljapääsu.\nSeda enam, et vene keelt kõnelevates perekondades paljud lapsevanemad on tänapäeval töötud ning ei valda vajalikus mahus riigikeelt.\n\nSellised lapsevanemad vajavad toetust  ja seda toestust saab anda noor põlvkond, nende lapsed.\nMitte tüüpiline konflikt oli ka meie peategelasel.\n\nVanematel oli ükskõik, kuidas ta oma elu korraldab,  isa haavas teda kogu aeg, ütles et temast elus midagi ei saa.\nPärast kui Lilitil oli juba kindel töökoht (ta töötas toimetuses) ja ta külastas oma vanemaid, ema arvas, et tema tütar on tavaline tehasetöötaja, et ta ei teinud endale eriti mingit karjääri.\nSelle pärast Lilit ongi põgenenud oma perest linna, sellest ükskõiksusest.\nÜkskõiksus on tänapäeval üks levinutest probleemidest ja noortel on ka raske seda vältida.\nNirti teose peategelane Lilit ei ole nendest, kes mõtleb lähedastest.\nElu on õpetanud teda tungima raskustest läbi hoolimata teistest inimestest.\n\nTema eesmärk ei olnud aidata teisi, ta tahtis enda elu korraldada, põgeneda vaesusest.\nLapsed, kes saavad vanemate armastust, on õnnelikud ja pärast elus nendel ongi soov teisi aidata, arendada oma ühiskonda, teha seda maailma natuke paremaks.\nLilit ei saanud armastust, isa peksis teda, ema ei suutnud teda mõista ja aidata.\nLilit on enesearmastaja ning tema vanemate elu eriti ei huvita teda.\nNii paljust peab mõtlema noor, tema elu ei ole lihtne.\n\nÜheksateist aastat on ka esimese armastuse aeg.\nEsimene armastus on suur emotsionaalne vapustus, olenemata sellest on ta kirglik armumine või esimene ja viimane armastus terveks eluks.\nHästi kui esimene armastus on vastastikune tunne, kuid kahjuks see ei pruugi alati niimodi olla.\n\nPaljudel esimene armastus on vastamatu tunne, millel võivad olla haledad  tagajärjed.\nTihti noor inimene ei julge oma tundeid avaldada ja tema esimesest armastusest ei saagi keegi teada.\nAga ebaõnnestunud esimene seksuaalne kogemus võib edaspidi põhjustada põhjendamatu hirmu intiimsete suhete ees.\nLilit ei ole erand.\nTal olid suured lootused esimesele seksuaalsele kogemusele, aga kõik juhtus kiiresti, räpaselt ja valulikult.\nTema esimene armastus ei olnud vastastikune, noormees põgenes maalt esimesel võimalusel ja ei olnud kunagi enam kirjutanud ega helistanud talle.\nPisaraid oli palju, aga mis teha, keegi ei öelnud talle, et noor olla on raske.\n\nSeega üheksateist aastat on tingimata \"raske\" vanus.\nVäga paljudest asjadest saab teada esmakordselt, väga paljudest ei tea veel midagi...   Probleemide lahendamine vajab palju tarkust ja elujõudu.\nVaatamata sellele noorus on kõige parem aeg inimese elus.\nElada sel ajal on väga huvitav.\nKõik muutub väga kiiresti.\nPalju tundmatut ja huvitavat ootab sind ees.\nTulevikku meie kujutame ette rõõmsana ja õnnelikuna.\nRomaan \"Ja anna meile andeks meie võlad... \" on realistik ja näitab noore elu põhjalikult ja tõepäraselt, miski ei ole käest ära lastud.\n\nJa see raamat näitab rohkem, kui mõni teine, et noor olla on tänapäeval nii keeruline..." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline. (8a49e24a-8cc9-4d39-a044-9336a1f85737).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mulle väga meeldis lugeda teost \"Hei, Dima!\n\", mille kirjutas Marje Ernits.\nMa tahaksin teile kirjutada sellest, millele ma mõtlesin, kui lugesin seda raamatut.\n\nLugedes selle raamatu esimest lehekülge, hakkasin kohe mõtlema enda elu peale.\nTegelased olid mulle väga tuttavad, nagu oleksin neid varem teadnud.\nKui mina oleksin Mirja asemel, siis ma ei teaks, kuidas käituda sellistes olukordades.\nMina kujutan raamatu tegelasi omamoodi.\n\nDima oli tavaline maapoiss, kellel polnud eriti palju raha, kes ei olnud eriti moodne ja kellel oli oma eluviis.\n\nPoisi isa oli Ukraina poolakas, vanaema moldaavlane ja vanaisa tatarlane.\nTal oli päris raske elu.\nTal oli vähe sõpru, kellega ta oma vaba aega veetis ja seetõttu oli tal ka igav elu.\nLoomulikult ta luges raamatuid, aitas enda väheseid kaaslasi, püüdis kala ja oli väga hea ja abivalmis inimene.\n\nVeel võib öelda, et ta oli väga lihtne, aus ja jäi kogu aeg ustavaks inimeseks.\n\nMinu meelest peab iga tavalise poisi elus olema samasugune esimene armastus, sest kõik sellist tüüpi inimesed on seda väärt.\nMa olen kohanud selliseid inimesi ja võin öelda, et nendega on väga tore suhelda.\nNad on nagu teisest maailmast, kes ei vaata teisi ja elavad enda elu nii, nagu nad peavad seda oluliseks.\nDima teismelise elu oli väga keeruline ja mitte paljud teismelised ei saa selliste elutingimustega hakkama.\nMa arvan, et igale väiksele lapsele võiks ema rääkida loo Dimast, et lapsed ei harjuks ära sellega, et elus on kõik nii tore ja ilus.\nMa arvan, Mirja oli tema esimene armastus, sest oli näha, et ta ei osanud eriti hästi tüdrukutega suhelda.\nMirja on täiesti teistsugust tüüpi teismeline.\nTa oli harjunud elama, kuidas ta ise vajalikuks pidas.\nTemal oli tähtsal kohal küsimus, kuidas ta välja näeb?\nIga päev kandis ta ilusaid, puhtaid ja moodsaid riideid, sellele järgnes ilus meik ja trendikas soeng.\nSelle tüdruku mõtted olid tühjad nagu kanal.\nMul on sellist tüüpi inimene väga tuttav.\nTänapäeval on selliseid tütarlapsi väga palju.\nTa oli puhas eestlane ja oli uhke selle üle.\nPaljude arust on väga moodne olla nagu Barbie nukk.\nNagu iga teismeline, tahtis Mirja leida armastust, kuigi ei näidanud seda teistele.\nKui tüdruk maale sõitis, siis oli kindel, et midagi huvitavat ta sealt ei leia, aga kõik tema lootused muutusid paremaks.\nKui Mirja kohtus Dimaga, hakkas ta tasapisi muutuma.\nTal tekkisid ideed, millele ta varem ei mõelnud.\n\nTegelikult ta meeldis mulle nagu tegelane ja mul oli väga huvitav lugeda kuidas ta käitub erinevates situatsioonides.\nKaks tegelast kohtusid täiesti juhuslikult ja põhimõtteliselt kui Mirjal poleks vaja olnud neid kodarkõristeid, siis võibolla poleks nad kunagi kohtunud.\nKohe esimesest silmapilgust tekkis mõlemal noorel huvi teineteise vastu.\nNad leidsid väga kiiresti ühise keele ja neil oli lihte omavahel suhelda.\n\nMinu arvates, kui inimestel on lihtne üksteisega suhelda, siis see tähendab, et nende vahel hakkab kunagi, midagi toimuma.\n\nDima pani algusest peale tähele tüdruku jalgratast.\nVeel torkas talle silma, kuidas tüdruk on riides ja sai aru, et Mirja elab temast paremini.\nVõibolla poiss mõtles sellel ajal, miks tema ei ela nii hästi nagu Mirja ?\n\nVäga paljudel teismelistel tekkib samasugune küsimus: \"Miks tal on paremad riided kui minul?\n\" Tänapäeval on just riietus see, mille pärast paljusid noori narritakse ja nende enesehinnang langeb.\n\nKuid Dima mõtted ei seganud Mirja juttu kuulamist.\nIga kord pärast nende esimest kohtumist said nad mõlemad üksteiset rohkem teada.\nNende silmavaated muutusid, jutud läksid huvitamaks ja sõprus nende vahel muutus veelgi tugavamaks.\nDima sai aru, et Mirja sõidab varsti linna tagasi, aga noormees tahtis teha kõik võimaliku, et olla tema lähedal.\n\nMirja õppis ainult viitele, käis muusikakoolis ja tegeles iluuisutamisega.\nKohe esimesest peatükkist oli näha, et Miral on päris karmid vanemad, kes hoolitsevad tema eest ja tahavad, et temast saaks iseseisev inimene.\n\nMa arvan , et Mirjat riietati moodsalt ja talle osteti kalleid asju, et ta harjuks ära hea eluviisiga ja saaks aru, mille jaoks ta õpib ja ennast arendab.\nVõib-olla Mirjale see eriti ei meeldinud, et teda nii karmilt hoiti, aga niimoodi arvavad kõik teismelised.\n\nMinu vanuses on paljud noored häbelikud ja kardavad tutvuda inimestega, kes neile meeldivad.\nSelles raamatus oli kõik teistmoodi.\nNoored ei kartnud üksteisega suhelda ja proovisid leida rohkem võimalusi, kuidas kokku saada ja koos aega veeta.\nKuna Dima sai Mirja isa juurde tööle, siis see tähendas, et Dimal oli veel üks põhjus, miks suhelda Mirjaga.\nNad nägid üksteist peaaegu iga päev ja nendele mõlemale meeldis väga teineteisega suhelda.\n\nKui paljud teismelised oleksid julgemad, siis oleks neil vähem probleeme.\nMa võin tuua näite oma elust.\nKui ma olen tunniks valmis, aga ma ei tea eelmist teemat, siis ma ei tõsta kätt ja ei hakka rääkima teemast, milleks ma olen valmis, kuna ma kardan.\nKui ma oleksin sellistes situatsioonides julgem, siis oleks mul rohem paremaid hindeid ja õpetajad mõtleksid, et ma valmistun iga kord tunniks.\nMa tõin ainult ühe näite, aga selliseid olukordi juhtub tuhandeid iga teismelise elus.\n\nJa mind väga huvitas, et selles raamatus oli just vastupidi - noored olid päris julged, kuigi pärinesid erinevast kultuuri ruumist.\nMa arvan, et veel üks noorte probleemidest on see, et nad kardavad rääkida oma kallile inimesele oma tunnetest.\n\nAlguses noored käituvad väga tagasihoidlikult ja ei näita isegi seda, et tunnevad väikest huvi teineteise vastu.\nAga võib olla näitab see hoopis head kasvatust?\n\nDima oli tavalisest perest ja sellepärast polnud tal mitte mingisuguseid maneere.\nKui ta tutvus Mirjaga, siis ta mõnikord isegi ropendas.\nMinu arvates pole see ilus, kui poisid ropendavad.\n\nIlmselt sai Dima selles aru, et tüdrukutele ei meeldi, kui poisid ropendavad ja proovis ennast tagasi hoida.\nKa Mirja perega lõunat süües puudusid poisil lauakombed.\n\nMinu meelest on rohkem probleeme teismelistel tüdrukutel.\nNeid paneb muretsema kõik see, kuidas nende nägu välja näeb, kuidas nende soeng on, kuidas riided istuvad.\nMirja oli tüdruk, kes hoolitses enda välimuse eest.\nTa kasutas erinevaid kreeme, mis nahka siledaks tegid.\nKui tüdruk ei meeldinud iseendale, siis tal oli paha tuju ja kannatada said neiu vanemad, kelle peale ta enda kurjuse välja elas.\n\nMirja oli läinud isasse ja enda arvates polnud ta piisavalt ilus.\n\nMa arvan, et lõunasöögi ajal Mirja eputas, et ta ei söö sellist suppi, sest see on rasvane.\n\nSee on muidugi hea, et tüdruk jälgib, mida ta sööb, aga külaliste ees on see päris ebaviisakas.\nPraegu on moes väga kõhnad naised ja noored tüdrukud tahavad olla moodsad ja sellepärast eputavad teiste ees, et nad ei söö rasvast jne.\nMirja ema oli väga ilus ja ta ei saanud aru, miks ta ka nii ilus pole.\nTegelikult ma olen täiest kindel, et ta oli väga ilus tüdruk, sest sellises vanuses tundub kõik idele noortele neidudele, et nad on koledad.\nAga saabub aeg, kui tüdruk leiab poisi, kellele ta meeldib ja kes talle samuti meeldib ja saab aru, et kui ta oleks nii kole, siis ta ei meeldiks sellele poisile.\nMa olen täiesti kindel, et Mirja ja Dima sobivad väga hästi kokku.\nMul oleks väga huvitav teada, mis sai sellest loost edasi.\nIga teismeline unistab kohtumisest inimesega, et tunda kellegi armastust jaseda, et sa oled kellegi jaoks väga tähtis.\nMuidugi, kui sul on vanemad, siis sa tead, et nad armastavad sind, aga tore oleks kui sa leiaks kellegi veel, kelle jaoks võiksid oma elu, muresid ja rõõme jagada.\nMinu elus on olnud palju inimesi, kellest ma mõtlesin , et nad on need, kelle jaoks ma siin maailmas olemas olen, aga ma kahtlesin.\nMitte kõikidel noortel pole samasuguseid mõtteid ja paljud ei saa elu mõttest üldse aru.\nMul on niisugustest inimestest väga kahju.\n\nRaamat \"Hei, Dima!\n\" oli minu jaoks niivõrd hea, et ma julgen seda soovitada kõikidele noortele.\nIgaühe jaoks on kuskil keegi.\nKeegi ootab sind, et armastada ja öelda sulle, et sa ei sündinud siia maailma niisama." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii mõnus aga keeruline (0e33c1ee-0dd2-4fe5-84ff-fa1ea16d8469).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Räägitakse, et tänapäeval on noor olla nii mõnus, aga ka keeruline.\nMinu arvamus on, et kui sa oled noor, siis sul on rohkem erinevaid võimalusi.\nNii, nagu sa alustad, nii paistab, kuidas tulevikus välja tuleb.\nMuidugi on noor olla keeruline, sest vanemad ootavad sinust midagi head, et sa õpiksid hästi ja et tulevikus oleksid sul suurepärane töö, perekond ja sõbrad.\nVanemad kardavad meie otsuseid ja seepärast annavad nõu, kuidas peab tegema või kuidas käituma.\nAga lapsele peab andma ka võimaluse ise otsustada, sest tulevikus hakkab ta elama emast-isast eraldi ja vastutama ise oma tegude eest.\nKogu vastutus oma tuleviku eest on su oma õlul.\nMa arvan, et mida rohkem teed nooruses, seda rohkem saad tulevikus kasu tagasi.\n\nIse ma arvan, et noor olla ei ole mitte alati nii mõnus ja lihtne.\nMul on peamine asi saada hea haridus,  mis ei õnnestu mitte kõigil.\nPeab palju õppima, et tulevikus oleks hea töö, oma maja ja truud sõbrad.\nOn vaja püstitada eesmärk ja teha kõike, mis võimalik, et seda saavutada.\n\nMeie ajal on palju erinevaid võimalusi tegeleda oma hobidega, näiteks joonistamise, spordi või muusikaga.\nHobid võivad meid kaitsta halbade sõprade ja tegude eest.\nVeel sõltub  noore inimese elu väga palju riigist, kus me elame.\nKui riigis on garantiid hariduse saamiseks, õigus tööle ja puhkusele, sotsiaalne ning majanduslik abi algajaile ettevõtjatele, siis ei põgene paljud noored välismaale õnne otsima, nagu see on praegu kombeks.\n\nSellised asjad mõjutavad ka  psühholoogiliselt, siis on  noortel kindlus oma tulevikuks  ja nad teavad, et neil on ka oma riigi toetus, et kedagi pole unustatud.\nMa olen lugenud Sass Henno noorsooraamatut \"Mina olin siin\" ja selle peategelane Rass ise valis, kuidas elada edasi.\nTa ei käinud koolis ja ei tahtnud õppida, sest temal olid rahaprobleemid ja eesmärk oli raha teenida Sass ütles omale tüdrukule: \"Sest mõtle ka, mille eest me järgmisel nädalal sööme, elekter on vaja kuskilt saada, me ei saa enam seda kuradi aeda kütta!\nPostid on peaaegu järgmise krundini maas!\n\"  Poiss müüs oma tagi ära, selleks et raha teenida ja kodus oligi elekter ja söök..\nKuidas ta võis  teenida?\nRassil ei olnud haridust, seepärast heale tööle teda ei võetud.\nNoormees võis küsida raha oma isalt, aga see ise ka vaevles ja ei saanud pojale raha anda.\nTänapäeval on noor olla keeruline ka sellepärast, et ei ole tööd.\nSa ei saa raha teenida, pead küsima vanemate käest.\nAga kui oled juba 18, siis on raha paluda ebamugav.\nSellest kõigest nägi peategelane ainult üht väljapääsu, ta läks narkootikume müüma, sest see oli kiire ja lihtne võimalus raha teenida.\nRassil oli võlg ja ta pidi maksma 3000 krooni.\nOlar: \"Oled metat teinud varem?\n\"  \"Muidugi, sitaks,\"  valetas Rass.\n \"No proovi.\nAga ära väga ahnelt proovi!\n\" Mis tuleb kokkuvõtteks?\nNoormees koos oma sõpradega pandi vanglasse.\nTa ise valis omale elu tee.\nTänapäeval võib igaüks takerduda ja aidata võivad sõbrad,vanemad või kallim, kes armastavad sind ja tahavad, et sul oleks kena tulevik.\nMõned minu sõbrad arvavad, et noor olla on mõnus, sest see on väga põnev aeg.\nSul ei ole tööd ja sa ei pea mõtlema probleemidest, võid jalutada sõpradega nii palju, kui sa ise tahad, ei ole mingeid piire käia kohvikus, kinos või klubides.\nTegelda võid sellega, mis sind huvitab.\nKõiki tähtsaid otsuseid võtavad vastu sinu vanemad.\nVeel mõeldakse, et noor olla on mõnus, sest peas tekivad mitmesugused fantastilised ideed, millega tahetakse tegelda ja mida nad on valmis kohe realiseerima.\nNoored ei mõtle, et see võib olla vale tegevus, nad ei karda uurida rohkem uusi asju ja proovivad iga kord midagi uut.\nMitte asjata ei öelda, et poole leiutistest teevad kogu maailmas noored.\nKokkuvõtteks võin öelda, et meil, noortel, on alati valik, aga ka palju raskusi ja täitumata ootusi.\nIgal ajal on nii head kui halvad küljed.\nInimesi on erinevaid ja seepärast ei saa olla ka ühest lähenemist selle teemale.\nNii palju, kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii mõnuskeeruline (31dae608-845d-49ee-8b25-abb0d80d6c62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Noorus on aeg, kui füüsilised ja intellektuaalsed võimed jõuavad tippu ja ületavad reaalsed võimalused - tundub, et suudad  kõike, aga midagi ei oska,  vastutustundetult teed kõige vastutuslikud otsused; valid eesmärgi, vaid mida neid on väärt, saad teada ainult kui see on saavutatud.\nAga juhtub nii, et eesmärk, millele sina püüad, ei õigusta neid vahendeid, jõudu ja püüdlusi, mida sina panid selle eesmärgi saavutamise nimel.\nJa on väga kahju ja valus sellest, et palju aega on mõttetult raisatud.\nHakkad  mõtlema, et kõik see - on nooruse viga.\nKas raske on noor olla?\n\n  Jah, see on keeruline, sest  alati ei õnnestu õiget otsust teha.\nMinu sõprade seas on inimesed, kellel oli raske otsust teha, kas saada keskhariduse gümnaasiumis või minna edasi  kutseõppekeskusse.\n\nMeie vanuses, me ei saa ette arvata, kuidas mõjub tänapäevane otsus meie tulevikule ja kas see osutub õigeks.\nSee on väga raske tänapäeva noorte jaoks.\n\n  On raske olla noor isegi sellepärast, et sul puudub suhtlemiskogemus.\nMõnel juhul on vaja olla  taktitundeline inimestega suhtlemises, et lahendada tekkivaid probleeme.\nOn raske seda omandada hetkepealt, sellepärast noored  ei oska tihtipeale õigesti suhelda.\n\nIga vanus on huvitav omamoodi, igal on oma plusse ja miinuseid.\nNoorus on jõud ja ilu, kuid teist poolt noorinimesel ei ole piisavalt elukogemust erinevate probleemide lahendamisel, sellestki sünnivad need nooruse vead.\n\nMa arvan, et olla noor on raske, sest tal ei ole veel oma kohta ühiskonnas, ta alles otsib enda, ja selleks, et liituda selle ühiskonnaga on vaja midagi saavutada ja teha..\nOn raske olla noor, sest isiksus ei ole veel arenenud ja tahaks tihti jalutada, pidutseda, aga see ei vii pea kunagi heani.\nTänapäeva noortel on palju probleeme, mis on seotud näiteks haridusega või vaba aja veetmisega.\n Paljud meist tahavad kooli lõpetada, astuda ülikooli, leida tööd.\nAga me ei tea täpselt, mida toob homne päev, äkki õppekoha maksumus tõuseb või pärast ülikooli lõpetamist ei leida töökohta valitud erialal.\nIga inimene nooruses peab kuidagi ennast näidata, et ta oleks tulevikus tunnustatud ja austatud  ühiskonnas.\nSeetõttu on vaja suunata kogu oma energiat oma püüdluste tulemuste saavutamisele ja oma unistuste ellutäitmisele.\nNoore põlvkonna raskused on veel selles, et tahaks kõike ja nüüd, aga sind alati piiratakse, tundub, et sinu vabadust piiravad kõik: vanemad, kool ja ühiskond ka.\nEnt iseenesestmõistetav, et see on võimatu, kuid selle mõistmine tuleb ainult eluaastate ja -kogemusega.\nJa see põlvkondade vastastikune arusaamatus viib sellele, et paljud noored inimesed ei leia vastuseid oma küsimustele, sulguvad endasse või sattuvad sõltuvusse halbadest inimestes.\n\nEdaspidi nähakse palju vaeva, et muutuda, taas armastada elu ja elada kooskõlas endaga ja maailmaga.\nJaan Tangsoo raamatu \"Hanejaht\" peategelane ei pääsenud mööda nooruse vigadest ja raskustest.\nTa sattus keerulisesse situatsiooni ja ei suutnud ise narkosõltuvusega hakkama saada.\nTa on kergeusklik ja avatud inimene, kuid samal ajal kergesti ärrituv nagu meiegi, noored, kes ei saanud veel 20aastaseks.\nMe usaldame võõraid inimesi ainult seetõttu, et nad on meist vanem, ning oma noore ea uhal ei mõista, et meid võidakse reeta või petta.\n Raamatu tegelane ei olnud emotsionaalselt valmis endast vanema neiuga suheteks, ta ei suutnud mõista, et teda lihtsalt kasutatakse.\n Isa ükskõiksus ja üksteisemõistmise puudumine, emaarmastuse puudumine - kõik käis tema saatusele ja viis teda,  veel väga noore inimese, halvasse kampa.\nEnne ema surma nende pere oli väga sõbralik, isa mängis lapsega, tundis huvi tema elu vastu.\nKõik muutus pärast ema surma.\nIsa oli pidevalt tööga hõivatud ja järgis sellist printsiipi, et pole mõtet kulutada  aega sellele, millel ei saa raha teenida.\nIsa õpetussõnad \"Ära usalda võõrast\" ei jäänud ka külge.\n Isa  kergesti jagas oma pojale raha, tolle tundus, et isa lihtsalt maksab oma ükskõiksuse eest poja huvide ja probleemide vastu.\n Noor inimene teravalt vajab niisugust inimest, kes aitab  raskes olukorras, toetab teda ja juhib teda õigele teele.\nNoortel on raske eristada head halvast.\nÕnneks minu elus on toetavad ja abivalmis inimesed - minu vanemad.\nMina saan aru, kui raske oli  teose peategelasel langetada õiget otsust ilma lähedaste inimeste soovituse ja nõuandega, ilma sõbra toetava õlata.\nOlen kindel, et täiskasvanud, kõigepealt vanemad peavad selle raamatu läbi lugema, kuna selles on näidatud, et ei tohi jääda ükskõikseks oma laste suhtes, et mitte raha hunnik ei kasvata last, vaid usalduslik suhtlemine, mõistmisoskus ning oskust tunda oma tütre või poja sisemaailma.\nTeose peategelane ei olnud veel valmis tegema  õiget valikut, tal ei olnud kellega nõu pidada ja  ta nõustub proovima uimasteid.\nTa ei mõista narkotsi ohtu ja talle tundub, et see torkimine ei muuda teda narkomaaniks ning tema ei jää kümne päevaga sõltuvusse.\nAinult tema sugulaste ja sõprade abi aitas tal tulla tagasi normaalsele elule.\nPille, vanaisa ja isa olid ainukesed inimesed, keda ta vajas vaja kogu aeg ja kes aitasid temal endast aru saada.\n\nTeose peategelane õppis inimestest aru saama, ta tuleb mõttele, et on kurjus ja headus, mis ajab taga noori, kogenematuid inimesi.\n\nLäbi raskuste ta sai elukogemuse, mis tulevikus aitab vältida  rumalaid ja hirmsaid vigu.\nSee teos on eriti õpetlik noortele.\nHirmu ajab peale, kui loen narkootikumide tarvitamise tagajärjele, kui kiiresti normaalne inimene sattub elupõhja, peale järjekordse doosi miski teda ei huvita.\nÜks veel raskus meie jaoks on see, et me arvame, et oleme juba täiskasvanud ja oleme võimelised ise otsuseid langetama ja valikut tegema, kuid siiski materiaalselt sõltume oma vanematest.\nSee kas annab raha, tahab ka kontrollida, mille peale see raha läheb, ja tihti vanemad piiravad oma lapse soove, mis kahtlemata  tekitab lastepoolse protesti.\nJa see toob kaasa  põlvkondade konflikti, milles kaotab materiaalselt sõltuv.\nAga kui vanemad annavad liiga palju raha ja ei kontrolli edasist protsessi, tekitab kiusatus, mis mõjutab noore psüühikat.\nNii juhtus raamatu \"Hanejaht\" peategelasega, raha läks alkoholi ja mõnusainete peale.\nOn nii raske noor olla!\nNoorus on iseloomu, isikuomaduste ja enda \"Mina\"  kujunemise aeg.\nVäga tähtis natuke ja õigel ajal peatuda, osata öelda \"ei\", õppida eristama tõde ja vale, headust ja kurjust, leida oma elu mõttetera!" }, { "title": "Oma lugemiselamus Rehepapist (2fbf40f5-85f8-49a2-920a-4eec92218cab).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 12 Lugesin väikese tüki Andrus Kivirehe romaanist \"Rehepapp, ehk, November\" ja julgen õelda et see polnud ebameeldiv kogemus.\nKivirähk mängib folkloori, käsituste ja rahvapärimustega ja teeb nauruväärseks nii mõisamehed kui talupojadki.\nTa mõnitab ja naereb välja kogu kiriku institutsioonile aga Jumalat ta minu meelest ei pilga.\nEnamgi Kivirähk ironiseerib ahneid ja rumalaid inimesi.\n\n  Kirjanik ammutab häbenemata vanadest muistendeist ja nii saab kokku hea looming mis kujustab ette rõõmsa loo väikese eesti küla elust pärisorjuse ajal.\nJutustus järgib eri inimeste ettenägematu asjaoluseid ja juhtumid mõõduvad episoodidena mida ühendab sündmuskoht ning aeg - kõik toimub ühe novembri jooksul.\n\n  Huumorisäde silmis ja mahlaka keelega Kivirähk kirjutab lollide aga kavalade talupoegade suhtlemisest mõisahärrädega.\nLopsakalt ta veel loob sellise pilti talupoegadest et nad on kavalad nagu rebased.\nNad teevad kavalaid tempe mitte ainult teineteistega aga ka veel ise kuradiga.\n\nLõpptulemus on koomiline analüüs eestlaste põhiolemustest ja iseloomudest.\n\n  Peamiselt on Rehepapp minu meelest satiir nii igiaegsest inimeste petlikkusest ning truudusetusest kui ka igavesest põhjatust raha ahnusest tollal ajal kui ka nüüdisajal.\nJa kui ma ei valesti mäleta nii nüüdisaegses keelekasutuses on juba väljend \"rehepapplus\" mis tähendab ahnede inimeste rumalaid käitumisi eriti poliitilises kontekstis.\nAga võib olla ka see on minu arusaamatus või mõistan vääriti.\n( Palun õiendage mind selle kohta kui eksin siin ).   Mulle eriti meeldis Kivirehe stiilis otsene ja teesklematu suhtumine vägivalda ning surma.\nSee on selle romaani veetluse ja veojõu saladus.\nNii see stiil kui ka varjundirikas keel pakkub lugejale rohkesti ajaviidet ning meelelahutust.\nSoovitan soojalt Rehepappi teistelegi eesti folkloorist, reibast keelest ning naermisest huvitatuile.\nSee on tõesti rõõmutekitavalt naljakas raamat!" }, { "title": "Palusin sõbralt abi (6c5f89b1-72d4-41a4-bfc2-bfc96e3f1a3c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Head sõbrad on väärtuslikuid.\nPanin seda tähele kui mõne aja eest mul oli kogu aeg tuline kiire.\nElasin pidevas stressiseisundis, sest läksin tööle igal hommikul kell kuus ja selle järel läksin veel kooli.\nÕhtul õppisin eksamiks ja tegin kooliülesandeid.\nMa ei tea, mitmel eksamil oleksin kukkunud läbi, kui mu hea sõber, keda ma olen tundnud juba mitu aastat, ütles mulle ära sellise asja, mida ma ei soovinud kuulda.\n"Sa pead mõnikord ka välja puhkama!\nSa ei või kõik ise teha!\n", ta ütles.\nMa kuulasin vait kui hiir.\nLoomulikult ma teadsin seda väga hästi isegi, aga mõtlesin, et jõuan küll hiljemini puhata.\nEt kui töötan nüüd palju ja käin koolis ja teen kõik kooliülesanded kohusetundlikult, mul on küll veel kunagi teine kord aega puhata ja enda eest hoolitseda.\nAga mu sõber oli mulle suureks abiks kui ütles ära, et see pole võimalik.\nNüüd tean, et võin ikka omalt sõbralt abi paluda, kui ma ei jaksa ise midagi teha.\nViimaks palusin temalt abi kui mul oli jälle tuline kiire ega mul polnud aega poes käia.\nKodus mul polnud midagi süüa, ainult näkileiba.\nPalusin, et sõber käiks poes minu eest.\nAga ta ei kuulanud mind.\nTa ütles, et ma pean kooli järel tema juurde minema ega rääkinud muud.\nSiis ma läksin tema juurde.\nSeal oli mulle meeldiv üllatus.\nTa oli teinud meile süüa!\nSiis me sõime ja istusime rahulikult.\nSee oli tõeline puhkus!\nTundsin, kui stress läks minust ära.\nTasub paluda sõbralt abi, kui oleks seda vaja!" }, { "title": "Pulmasuvi (a2900106-65e1-4182-ad73-3d348eea157e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mäletan alati möödunud suve.\nSee oli täis rõõmu ja ootust, päikest ja plaane, mis ei jäänud ainult unistusteks, vaid said tegudeks!\nKõik unustamatud sündis, aga kõige parem juht oli kui abiellusin oma meehega juuli lõpul.\n\n            Kolisin tagasi koju Viialasse, sest siin elamisest minu ei tarvitse mitte midagi maksta.\nMuidugi pere juures elamine on ka tore, eriti kui olin elanud kaks aastat üksi Tamperes.\nTerve suve olin tööl poodis Viialas.\nTööpäevad olid lühikesed, ainult umbes 20 tundi nädalas.\nSiis mul oli aega teha mida iganes soovin - sõin jäätist ja mängisin vendadega, mängisin klaverit, õpisin portugali keelt, tegin pulmaplaane.\n\nNädalalõputil lähin Tamperesse minu peigmeehe juure või tema tuli Viialasse.\n\nVaatasime filme, käisime piknikul Pyyniki rannas, kõndisime Pyynikki mäeseljakul ning sõime maasikuid suvisel turul.\nKui hakkas vihma sadama, lähime paadiranda vaatama järve peale.\n\n            Juunis olid meie sõprade pulmad.\nSee oli lõbus pidu, mis olid huvitavaid kõnesid, toredaid mänge ja head sööke.\nIlm oli ilus ja pruutpaar kaunis.\nSaime palju häid ideid oma pulma jaoks.\nKogu juuni ja juuli kavandasime pulmaasju: nimekaarte, pruudikimpu, istekohtande paigutusi laudades, pulmaautot... Väga palju asju pidi valmis teha.\nVahepeal kõigi tööd põhjustas stressi meile, aga tõesti vähe riidlesime.\nViimased kaks nädalat läksid jõudsast möödas.\nReedel enne pulmi veedime mitmeid tunde Vähä-Hisso talul pidukohal.\nVeel hilisel õhtul sõitsin Valkeakoskisse, kus minu sõber lakkis minu küüned.\nJõudsin maada vaid kuus tundi, kuni kell pool seitse ärkasin, tõusin, sõin hommikust ja läksin juuksuri juure, kes on minu hea sõber.\nKui soeng oli valmis, läksin tagasi koju, mis minu teine sõber tegi mulle meigi.\nSiis läksime ema ja pruutneitsiga sõitma Karku kiriku poole Sastamalasse.\n\nKirikul olin pinevil, aga kui seisin oma isa kõrval esikus, valmina kiriku sisse astuda, kõig pingutus oli kadunud.\nMinu pruutneitsi organistisa hakkas mängima orelit orelirõdus.\nSiis kõndisin isaga esiosale ja sealt oma peigmeehega altarile.\nKirik oli sugulasi ja sõpru täis, kõigi naeratasid õnnelikult.\nAga ehk kõige õnnelikumad olid mina ja minu mees!\nPulmad olid väga rõõmsad ja ilm oli kõige ilusam selle suvel.\nEi sadanud vihma, vaid päike paistis, aga ei olnudgi liiga kuum.\nSellel päeval vana talukoht järve rannal oli kõige ilusam koht kogu Soome maal!\n\nVeel augusti lõbul olid teiste sõbrade pulmad Hämeenlinnas.\n\nNeed olid ka toredad pulmad, ja õnneks ilm oli väga ilus - reedel oli sadanud vihma ja pühapaeval sadas vihma, aga sellel laupäeval vihma ei sadanud, vaid päike paistis ja ilm oli soe.\n\nSuvi ei lõppenud õnneks nende pulmade pärast, sest sõitsime Portugalisse pulmareisil.\nSeal elasime mõnusas viietärnihotellis mere ääres.\n\nKuigi oli juba september, Portugali päike oli väga soe.\nToit oli väga odavat, ja jäätis, mida ostsime itaalia jäätisebaarist, oli palju palju magusam kui Soomes!\nKõndisime palju linnas.\nMõnikord laenasime jalgrattad ja sõitsime nendega.\nÕhk lõhnas soolalt ja tuuli lõõtsus lakkamatult.\nKaugel merel paistis mõni kaubalaevad.\nÜhel päeval läksime Sintrasse, mis asuvad võimased lossid.\n\nLissabonis me ei jõudnud aega veeta, aga Oceanarios, suures lissaboni mereakvaariumis küll käisime.\nSeal oli väga eksootilisi kalu, raikalu, merihobukesi, kauneid pingviine ja naljakaid saarmaid.\nPulmareis oli väga tore.\n\nOtsustasime, et sesse maha läheme veel tagasi!\n\nKui tulime tagasi Soome, siin oli väga kõle ja vihma sadas.\n\nPortugalis olime saanud lisaaega oma suvele, aga sügis oli juba alanud Soomes.\n\nNüüd suvi oli lõppenud totaalselt.\nämeenlinnas.\n\nfadf" }, { "title": "Raport Andre Lobovi külastusest eesti praktikumi kursusel (5abfe9cd-4ebb-45a1-b569-26ee88013e58).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Andrei Lobov on Eesti venelane kes praegu töötab Tampere tehniika ülikoolis.\nTema oli Vene kooli Eestis -konverentsi üks organiseerija ja tema antis ka intervjuu televiisoris septembril kui konverentsi korraldati Tallinnas.\nTema aktiivsus vene keele seisundi eest oli kõige suurem põhjus selle, et tema tuli meie õppetunnille külla.\n\n    Andrei Lobovi lapsepõlve keelümbrus oli suuremalt jaolt venekeelne.\nTema oli venekeelses lasteaias ja tema käis ka venekeelset kooli.\nAga temal oli ka kontakte eestikeelsete lastega, taa ütleb et eesti ja vene lapsed mängisid koos ega keel olnud eraldav faktor.\n\nPioneerlaagrid suvel oli ka üks koht, kus tema kuulis eesti keelt.\nKoolis eesti keele õppimine alkas kolmandal klassil.\n\n    Andrei Lobov räägib meile eesti keeles aga pole raske märgata, et eesti ei ole tema emakeel.\nTemal on millalgi raskusi oma mõted eesti keeles väljendada, ja kui arvestades, et tema on kõrgkooliharitusega inimene, saab kuulja mingisuguse arvamuse tavalise Eesti venekeelse inimese eesti oskusest.\nMind üllatti ka see, et Lobov räägib ise ennast venelasena, mitte eestlasena või eestivenelasena.\nOlukord on väga erinev Soome olukorrast, mis soomerootslasil on tugev oma identiteet.\n\n    Andrei Lobov räägib ka kultuuriautonomiast mis Eesti venelasil pole.\nMa ei saanud täpselt aru mis selle kultuuriautonomias oleks nii tähtis venekeelseile aga arvan et küsimus on vähemuse õigusest oma kultuuri peale.\nVoib olla nii, et venekeelsed inimesed tunnetavad et nende õigused oma keelega elada ja toimida on ohtus ja et eestikeelne õpetus venekeelseis gümnaasiumeis on ainult esimene samm halvema olukorda poole.\n    Kui vaatad Eesti keelepoliitilist situatsiooni Soome kontekstist, mulle tuleb meelte, et vene- ja eestikeelsete inimeste mõted ja soovid on nii erinevad, et nendel on raske teine teisest aru saada.\n\nKakskeelne traditsioon pole Eestis pikk ja juurdunud kui see on Soomes, vaid eestikeelne ja venekeelne maailm on eraldi teine teisest.\nPeale selle on emotsioonid  tugevad poole ja vastu.\nMinu arvamusel aitab ainult aeg selle.\nAga väga kiiresti peaks otsustada kuidas võidakse takistada venekeelse vähemuse kõrvale jäämine Eestis." }, { "title": "Raudteetunnel (645e3a93-0619-4752-b331-e235aa4ec4ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Raudteeunnel Helsingist Tallinnasse lühendaks reisi nende kahe linna vahel.\nKauba transportimine saaks kasu tunnelist, aga ka tavaliste reisijate liikumine tuleks kergemaks.\nEriti soomlased saaks kasu sellest, et tunnel seoks Soome Rail Balticaga.\nArvan, et eriti äriala saiks kasu tunnelist, aga kust leitakse raha tunneli ehitamiseks?\nKas kasu on nii suur, et riigid ja näiteks ettevõted tahavad finantseerida seda projekti, mis artikli põhjal kestab 20 aastat ja mille maksumus on veel tundmatud?" }, { "title": "Retsept maasikamustikapiruka valmistamisele. (5b862751-af73-4970-9a38-058486a67c5e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 3 Maasikamustikapirukas   Tainas: 5 dl laiget vett 2 tl soola 1,5 dl suhkrut 1 tükk (ehk 50 g) pärmi 1 kanamuna 2 sl (=supilusikas) kardemomi 150 g sula margariini või võid 14 dl nisujahu   Võidmisse: Munakollast   Katteks: 1+1 rl kartulijahu 1 l püreestatud maasikat 1 l püreestatud mustikat   Valmistamisõpetus: Sega vette pärm, sool, suhkur, kardemom ja või.\nPuista sekka jahu tasapisi.\n\nSõtku valmis tainas.\nPane lina poti peale ja lase tainal umbes 20-30 minutit kahekordseks kerkida.\n\nKalla tainas jahuseks tehtud lauale küpsetuspaberi peale ja rulli tainas siledaks.\n\nLõika taina servadelt kuus viilu ja lase viilud rullitehtud taina peale risti.\n\nKääri taina servad üles.\nLase kerkida veel lina all hulga aega.\n\nVala ootamise ajal mustikat potti ja lisa sekka kartulijahu 2-3 supilusikat ning suhkrut maitse järgi.\nSega ära.\nTee samuti mansikale.\n\nMääri taina servad ja viilud munavõiga.\nKüpseta ahju keskosas 220 kraadi juures umbes 20 minutit.\n\nVõta pirukas ahjust välja ja raputa suhkrut peale." }, { "title": "Riho Saard Eestlane ja Lutherlus (6010e8f5-7f6e-408f-b1a0-f8e2b61c199c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas luterlus on eestalaseks olemist möjutanud?\n\nEesti religioosne elu enne iseseisvust Rahvusliku liikumise ajal, enne Eesti iseseisvaks saamist oli Eesti religioosne elu seotud kõige rohkem luterluse ka.\nIseseisvust toetasid geograafilised tingimused aga lisaks nähti et on olemas just luterlikule uskule põhinev, rahvusliku ärkamise teoreetikute poolt loodud ideoloogiline mõttekonstruktsioon sellest, millistel tingimustel Eesti rahvas vöis säilida rahvana.\nNähti, et rahvast ülal toetav jõu, mingi sugune enesstofooros võis põhineda vaid protestanlikule luterlusele.\n\nRiho Saard Eestlane ja Lutherlus Kuidas luterlus on eestalaseks olemist möjutanud?\n\nLuterlus ühise rahva usuna   Eesti luterlus ühise rahva usuna sai tähtsust tegelikult alles siis kui tekis konkurentsi uuete usuliste suundade vahel.\nAngloameerika maailmast pärit babtism mida enne Eestisse jõudmist oli veel mõjutanud Rootsi väga sügavale juurdunud usuline rahvaliikumine saavutas Eestid üheksateistkümnenda sajadi lõpul ja tekitas ka Eestis nõ.\nprii liikumise koncepti.\nTeisest küljest vene õigeusukirikul oli juba oma traditsiooniline ühiskondlik seisund.\nKa Eestis sees otsiti õiget usulist lahendust mida pakkus muuhulgas Vennastekogudus mis oli iseseisev kristlik-pietistlik oikumeeniline osadusühendus ja mille õpetus põhines ka luterliku kirikuga samadel õpetuslikel alustel.\nSelle tegevust peeti ikkagi kahtlaseks kuna liikumine rõhutas liialt inimese eest kannatada saanud Kristuse pilti.\nNõ Kristuse haavade verekultuur ja kannatusmüstika leiti demokratia suunas arenevas ühiskonnas liiga vööraks samuti nagu sakraalse kunsti ja kirjanduse välja tooma sõnum sellest, et inimene ei vabane Kristuse kannatuse eest iialgi vaid peab alati selleks midagi tagasi andma.\nTeoreetikud leidsis et vaba ühiskonna liige ei või ohverdamist liigselt rõhutada kuna on vaja suunata ennast rohkem arengu poole.\nKristuse mõteline pilt rõhutas seda mida tema tegi inimese eest  ja samas esitas küsimuse millise vastuteene inimene teeb.\nRahvusliku ärkamise teoreetikud nägivad, et arenevas ühiskondlikus elus me võime olla vastuvõtjad ja sellest piisab.\nTagasi andmise dimensioon ehk küsimus mida mina omalt poolt teen  Kristuse eest võib ja peab jääma isiklikus.\n      Eesti lugu Riho Saard Eestlane ja Lutherlus Kuidas luterlus on eestalaseks olemist möjutanud?\n\nPrii liikumise aeg Prii liikumise ajal moodustunud kogukonnad jäid üldiselt üsikonnale võõraks kuna nendel puudus nägemus sellest kuidas kogukond asetseks suhtes teiste ühiskondlikamate üheduste hulgas.\nTeoreetikud kartsid et prii liikumine ohtlustab eesti rahvast sidudes tähelpanu ainult moraalsetele küsimustele.\n\nResursse ei oleks tohtinud annetada ainult usuliste toimigute jaoks kuna mujal ühiskonnas oli ka vaja käsi töötama, ajusid mõtlema ja inimesi sönumied edasi väljastama.\nSaati aru ja taheti, et rahvas oli vastuvõtlik ka teistele kultuuriilmengutele.\nSakslaste poolt juhitud Vennastekogukonna heaks peab siiski ütlema et selle piiride sees said koolitust ka vähasema tähtsusega inimesed ja asja juurde käiski see, et naisi õpetati näiteks lugema ja kirjutama.\nNaistel oli oma tähtis ülesanne õpetada teisi naisi ajal kui koolitamine veel ei olnud köigile käe ulatuses.\nSamas siiski oli olemas oht et piiride sisse jäävad niin naised kui mehed suunavad oma pilgu kergelt argielust eemale, üleliigselt jumala poole.\n    Eesti lugu Riho Saard Eestlane ja Lutherlus Kuidas luterlus on eestalaseks olemist möjutanud?\n\nDogmaatiline alus Siiski, et luterlikul usul oli juba aastasajandeid pikad dogmaatilised juured tuleb näha, et piibel ja eesti luterlik jumala pilt on karmim kui näiteks saksa dogmaatikas.\nEt inimesed hirmutada kas pöhikiriku või vaba liikumise juurde oli süü tunne märkatav põhjus miks valida oma vaimseks kojuks ja juhatajaks saksa traditsisioonist välja toodud kiriku õpetus.\nRäägitakse süükultuurist mille sündi mõjutas paljult see kuidas sakraalseid tekste tölkiti eesti keelde.\nNähtav vahe on see, et saksa kulturis inimesed uskusid lisaks jumalale ka endasse aga seda usku ei tahetud tuua nii vabana eesti dogmatiikka.\n\nElava ja karmi ohu ees inimesed kelle paganusuklik taust ei olnud veel nii kaugel olid valmid ohverdama ennast.\nSeda nõued esitas Vennaskogukond levitades nüüd siis paljude kirjaoskusega inimeste abil sõnumit karmist tulevikust nendel kes asja ees võlgu jäävad.\nPeitades teadlikult ka seda et eestil oli tegelikult olemas oma - kuigi paganlik, aga siiski oma - folkloristika.\nSee sisaldas paljusid lahendusi elus eksinuile ja väljapääsusid oli olemas siiski, et eksinud sai oma karistuse.\nUue jumala ees ainuke väljapääs oli andestamine ja selleks võimeline oli siis ainult jumal ise.\nSelle tulemusena sündinud süükultuur on põlvkondade vahetumise jooksul muutunud häbikultuuriks mis koormab edaspidiselt eesti luteri kirikud.\n         Eesti lugu Riho Saard Eestlane ja Lutherlus Kuidas luterlus on eestalaseks olemist möjutanud?\n\nKogukondade väljakutsed taasiseseisvuse ajal   Taastatud iseseisvuse algul tekis inimestel suur huvi uuesti kiriku juurde tulla ja liituda kogokondade liikmeks aga juba nüüd, 20 aastad hiljem on selgelt näha et kirik ei suuda anda seda teenust oma liikmetele, mida nad vajavad.\nMis sii võiks olla kiriku tulevik?\nKas edaspidi teha oma talitusi pühapäevadel kas või tühjadele saalidele vöi kas oleks võimalik leida tee uuesti rahva hulka rahva kirikuks?\nSeda lahendust ei leiagi nii kergelt ja kirik üle maailma piinleb sama moodi sekularisatsiooni käes.\nRiho Saard ei oska ka anda vastust ja ta leiab et vastus tegelikult asubki igal ühel südames aga ta näeb ka et kirik vöiks vastuvõta ülesandeid mida ta siiamaani ei ole omaks võtnud.\nTa mainib et on olemas kaks piiblid ja kaks kirikud sõltudes sellest kes neid vaatab: kas akadeemiline usu uurija või vaimsetel põhjustel asja uuriv isik.\nKui ühendada nende kahe huvidering vöib olla kirkul võiks olla teistmoodi tuleviku pilt kui tänasel päval.\n\nKirik on jäämas ühiskonnas väga nähtamatule kohale aga on ka teisi asju mida mõni silm ei näe.\n\nSiiski nad elavad edasi." }, { "title": "Sõnaraamatud (4a82943f-2128-4901-a5d1-0bb5d5e2b9ad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tihti ütletakse, et tõlkimine ei ole ainult sõnade vaid laiemalt tähenduste pöörtamist.\nJa siin on arvatavasti õigus aga sõnadega töötamine on üks tõlkimise põhielement.\nKuidas tõlkija ei tunne sõnu, ta ei suuta midagi tõlkima.\n\n    Esimene samm tõlgimise kohal on saada aru tekstist millega peab töötama.\nKui tõlkija ei saa aru teksti tähendusist, ta ei või midagi tõlkida.\nSiin on heaks abumeeheks kakskeelsed põhisõnaraamatud, mis aitavad leidma võõraskeeliste sõnade soomekeelsed tähendused.\nTänapäeval on eriti elektroonilised sõnaraamatud väga armastatud nii üliõpilaste kui professionaalide tõlkijade hulgas ja see ei ole mingi üllatus.\nKui tõlkimistöö üha enam toimub arvuti abil on väga kasulik ja kerge et võõrad sõnad ka leiduvad arvutilt.\nMa kasutan ka enamasti elektroonilisi sõnaraamatuid, näiteks MOT-sõnaraamatut, kui tõlgin vaid midagi muud kirjutan võõras keeles.\n\n    Aga põhisõnaraamatud ei ole piisavalt kõik see mis tõlkija vajab.\nPalju sõltub loomilikult sellest missuguse tekstiga peab töötama.\nKui kõne (vaid töö) all on mingi eriala, näiteks arstiteadus vaid tehnika, tõlkijale on suureks abiks kõnealuse ala oma termsõnaraamat mis leidub eriala termid ja loodetavasti ka lühikesed selgitamised.\nMaailmas on palju asju ja  sõnu mille olemasolemine on täiesti tundmatu paljudele inimesile ja minu arvamusel üks kõige parem asi tõlkimisega töötamises on juba see, et tõlkijal on võimalus nii palju uusi asju paljudest huvitavaist erialadest õppida.\n\n    Kuidas tekst, mis peaks tõlkima, räägib vanast ajast, võib olla et siin on palju sõnu mis on tänapäeva inimesele täiesti võõrad.\nSellel juhul võiks abimeehes võtta näiteks Andrus Saareste Eesti keele mõistelise sõnaraamatu, mis leidub palju vanu sõnu ja mõisteid, mis on klassifitseeritud suuriks komplekseiks aga ka head selgitamised ja isegi pildid nendest asjudest mis tänapäeval võib-olla näeme ainult muuseumis.\nKa võõrassõnaraamat antab abi näiteks kui peaks läbi vaatada, milllal kombel võõrassõnad kirjutatakse eesti keeles vaid mis kontekstis teatud sõna võidakse kasutada.\n\n    Üks väga tähtis sõnaraamat, mis ei pea unustama kui tehakse tõlgimistööd, on ükskeelne seletussõnaraamat.\nSiin on sõnade seletukset aga harilikult ka palju näiteid kuidas seda sõna kasutatakse.\nMis kontekstis see sõna on hea lahendus, mis see on täiesti vales kohas.\nEriti kuidas tõlgitakse võõrasse keelesse või midagi kirjutatakse muus kui emakeeles on tähtis asi, et tõlkijal on  käeulatuses sõnaraamat mille abil on kergem valida õige sõna.\nKui ma peaksin ainult üks sõnaraamat välja  valida, oleks se jus seletussõnaraamat.\nAga on väga hea, et sõnaraamatuid on erisuguseid, sest et erinevade tekstide tõlkimises vajadakse erinevaid abivahendeid." }, { "title": "Sõnavarakursus (26079b05-0330-4686-a50b-b79e314fcadf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kokkuvõte ettevõtetest Oli väga huvitav kuulata kursuslaste ettevõtteid.\nNeed kõik olid hästi valmistetud ja neid suure huviga kuulasin.\nOli ka hea märgata, kui hästi eesti läks kõigil.\nOma töö esitamisesse olen üsna rahul, aga loomulik oleks olnud parem kui oleksin saanud selle valmis tehtud varem.\nNüüd tundub, et minu eesti sõnavara on kasvanud suuremaks ja tean sõnu enam kui kunagi varem, aga grammatilisi vigu teen veelgi liiga palju.\nTahan veel siiski uskuda, et tulevikus eesti keel läheb parem ja teen vähem rumalaid vigu.\n\nKõige parem rääkija kursusel oli ---, kes oli juba Eestis mitu aastat elanud.\nTa rääkis nii hästi, et kursuse alguses oli vahepeal raske aru saada, aga hiljem see kergemaks läks.\n\nTema ettekande teema oli väga tundmatu, ja õpin palju uut.\nMäletan näiteks, et arvsõnad 1-6 pärinevad soome-ugri algkeelest.\nJouni lühikeleht oli informatiivne ja hästi moodustatud.\nPaula ettekannet oli tore kuulata, ta rääkis, et kust need loomad nimed sai.\nPaula on julge esindaja ja tema eesti läks päris hästi.\nLühikeleht ehk oleks saanud olla natukene pikem.\n\nNiina ettekandest õpin, et eestlased said 14 sajandi algupoolel 41 000 erikujulist nime.\nNimesid on pärast seda muundatud ja aastal 1995 perekonnanimesid oli kokku 138 000.\nAino teema mulle kõige tuttavaim.\nOlen käinud kuulamas loengutel, kus räägiti, kuidas ema ja isa rääkivad lapsele ja millisi erinevusi nende vahel on.\nKatja rääkis meile sugulassõnadest ja nende päritolust.\nInkeri teema oli: loomkujundid eesti kõnekäändudes.\nInkeri esines jälle eriti hästi, ta on rahulik esindaja." }, { "title": "Sõnavarakursus (35da16f0-e7b2-465e-b93c-b1b53f23294f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üritasin üks päev õpetada minu eesti sõbrale soome keelt, kui ta saabus minu juurde, aga ta ei tahtnud õppida.\nTa mõtleb, et Soomes võib elada ilma, et oskaks soome keeles rääkida.\n\nTal on palju eesti sõbru ja nendega ta tihti kohtub, aga ta saab aru soome keelest väga hästi, ise ainult ei räägi.\nSoome grammatika on nii keeruline, et saan hästi aru, kui ta ei taha üritada soome keeles rääkida.\nVaja oleks küll soome õppida, kui tahaks siin elada.\nHoopin, et ta saab motivisiooni tulevikus.\nMida enam inimene oskab eri keele, seda huvitavamaks käib elu, räägitakse, et maailma pilt suureneb ja avardub.\n\nMulle meeldivad inimesed, kel on kustutamatu soov õppida midagi uut.\nVõõra keele arusaamist on tavaliselt kergem kui rääkimine võõras keeles, aga see läheb ka minema parem, kui viskub situatsioonisse=heittäytyä tilanteeseen?\nja ei mõtle vigu.\nMa imetlen inimest, kes läheb uute asjadega julgelt kaasa.\nKahjuks tundub, et elurõõm mõnedel inimestel väheneb, kui saab täisealiseks, aga see ei vähene kõigil.\nÕnneks on veel inimesi, kel elurõõm säilib.\nHuumor vabastab ja aitab, kui elu liiga raskeks käib." }, { "title": "Sõnavarakursus (36453b04-bc75-4a6a-ad63-606f6c4fd3f9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Huno Rätsep: Kui palju on eesti keeles sõnu?\n\n1. Kui suur võiks olla erinevate sõnade arv, mida tunneb ja kasutab \"tavaline\" kõneleja?\n\n- See võiks olla tuhandeid sõnu.\n\n2. Kui palju eri sõnu on kasutanud maailmakuulsad kirjanikud?\nToo mõni näide.\n\n- Sõnade hulk maailmakuulsate kirjanikude teostes on võrdlemisi väike.\nNäiteks William Shakespeare kasutas oma teostes 24 000 ja Aleksandr Puškin 21 200 sõna.\n\n3. Kui palju erinevaid sõnu on Kalevalas?\n\n- Kalevalas olevat 7 830 sõna.\n\n4. Kas hea kirjaniku teosed võivad olla sõnavaesed?\nMõni näide!\n\n- Muidugi see, et teos on sõnavaene, ei tähenda seda, et kirjanik oleks andetu.\nVastupidi, Rätsep arvab, et näiteks Juhan Liivi või Voltaire keel ja stiil on väga head, ehkki nende keel olevat sõnavaene.\n\n5. Kui palju võiks Huno Rätsepa arvates eesti kirjakeeles olla erinevaid sõnu?\n\n- Tema arvates neid võiks olla 600 000-700 000; soome kirjakeeles umbes 840 00." }, { "title": "Tartu suveülikool (8779bc89-fde8-4832-9682-eb6c90eee4ba).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Igal suvel korraldatakse Tartu ülikoolis eesti keele suvekursuseid, milledes osalevad paljud eesti keelest ühel või teisel põhjusel  huvitatud välismaalased.\nSellel aastal langesid kursused augusti algusele ning osavõtjaid oli üle 20 riigist.\nSoomlasi osales kõik kokku kuus, kelledest üks olin mina.\n\nAugusti kursustel oli kolm eri taset.\nÕpin madalama kesktaseme kursusel, kus oligi sellel aastal kõige kõrgem nõudmiste tase.\nMeie grupis õppis 13 isikut ja õppejõududena tegutsesid Eve Raeste ning Anne Jänese.\nÕpetus kestis kaks nädalat, millede jooksul meil oli igal argipäeval vähemalt 4,5 tundi keeleõpinguid.\nKeeletundidel rõhutadi ennekõike sõnavara ja eestikeelset vestluskunsti.\nPeale keeletundide korraldati meie jaoks veel igal õhtupoolikul  kõige erinevamaid eesti kultuuri seotud sündmusi; käisime loengutel, vaadasime filme, külastasime muuseumites ja tudvusime sadu aastaid vana linnaga.\nÜhel laupaeval käisime ka ekskursioonil, mille kavasse kuulusid külaskäigud Pühtitsa naiskloostris, Kohtlajärve Kaevandusmuuseumis ning Sagadi mõisas.\n\nKõige rohkem mulle meeldisid Eve Raeste õppetunnid.\nEve oli nõudlik õppejõud, ta rääkis väga kiiresti ja tema tunnides käsitleti päris raskeid teemasid.\nAga ta oli väga võluv.\nTa oli diiva, kes õpetas eesti keelt uskumatu efektiivselt.\nViimasel päeval tegime tema valve all Riigikeele B2 taseme eksami.\nOli ju tore märgata, et riiglikud eksamid polegi nii rasked, kui olin arvanud.\nMind pani lausa imestama, kuidas hästi minu eksam lõpuks läks.\nTeine mis üllatas, oli inglise keele kasutuse paljus.\nKeelt räägiti mitte ainult üliõpilaste vaid ka õppejõudude hulgas üsna tohutult.\n\nKõige imelikum oli, kui isegi ülikooli Peahoone giid juhatas meile hoonet inglise keeles, hoolimata sellest, et igaüks oleks ka eesti keelt oskanud.\n    Kas Tartu suveülikooli oli siis hea kogemus?\n\nPäris kindlasti oli.\n  Eestlased on ju väga organiseerimisvõimelised.\nAeg möödus nagu linnutiivul.\nAinus, mis tegib muret, oli ,et kursus kestis liiga vähe aega.\nKohe, kui õpingud läksid hooga käima, meie pidi juba lõpetada." }, { "title": "TARTU ÜLIKOOL 1.-12.08.2011 (8a78614e-6709-4a46-a279-17e25fad5d82).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Kes ei oska ühtki võõrast keelt, ei tea oma keelest mitte kui midagi.\n\"   -Johann Wolfgang von Goethe Sisukord Mis tähendab Suveülikool Õppimine Tartu Suveülikoolis Keeleõpetuse metoodika 1. Mis tähendab Suveülikool?\n\nSuveülikool - suurepärane võimalus ühendada lõbu ja kasu.\nPaljud inimesed kasutavad praegu suve reisimise ja õppimise ühendamiseks, mis ongi  nüüd väga moes.\nSuveülikoolis kohtub paljude uute inimestega ja see on sageli kõige huvitavam.\nTähendan seda, et enamasti need inimesed, kes suvekursusel õppivad, on ka hästi motiveeritud õppima ja siis meeleolu on õppijatele soodus.\nÜliõpilased kannustavad teineteist loengutel ja sama-aegselt inspireerivad.\nArvan, et atmosfäär suvekursustel on nii hea esimeseks sest, et suveülikool ei ole nii \"tõsine\" koht ja õppimine ka läheb kergemaks ja meeldivamaks, kui on hea meeleolu ja mitte stressi.\nTeiseks sellepärast, muidugi, et päike paistab ja on nagu puhkus.\nKolmas põhjus võiks olla see, et mõnikord õppijad ise maksvad õppimise eest raha ja tahtvad väga tõsiselt õppida, motivatsioon on siis suur.\nMinu jaoks on põnev, et nii lühikese ajaga palju sellist kogesin, mida varem ei ole teinud.\n\n  Eesti keele intensiivkursus, tase B1-B2 Õppijatel on erinevamaid põhjusi õppida Suveülikoolis.\nNäiteks minu eesti keele grupis olid mõned inimesed, kel oli sugulasi Eestis ja sellepärast nad tahtsid õppida eesti keelt.\nÜhele tüdrukule oli eesti keel ainult meeldiv hobi ja teda väga palju huvitas Eesti ja selle kultuur.\nEnamik õppuritest osaleb kursusel, et õppida paremini rääkima eesti keelt, aga igaüks muidugi vastub ise oma õppimise eest suvekursustel.\n\nOlen märganud, et eesti keel ja kultuur huvitab inimesi ümber maailma.\nMind üllatas see, et tudengid nii kaugelt kui Ameerikast ja Kanadast tahtsid õppida eesti keelt.\nNäiteks minu rühmas oli tudengid USAst, Kanadast, Lätist, Tšekist ja minu lisaks Soomest oli kaks õppijat.\nKõigil oli isesugune aktsent, eriti sellel ameerika poisil loomulikult oli hääldamisega raskusi.\nSellel on otsustav tähtus, kui vana sa oled, kui alad õppima võõrkeelt.\nNäiteks tudeng Kanadast rääkis täiesti ilma aktsentita, sest et tema vanaema oli pärit Eestist ja juba väga aegsalt ta oli kuulnud eesti keelt.\nMeie edasijõudnute rühmas oli kokku seitse õppijat.\nSee oli väga hea rühmasuurus minu arvates ja meie eesti keel peaaegu samal tasemel, niimoodi väitis igatahes õpetaja.\nEsimesel päeval oli lühike eesti keele eksam.\nMul oli ainult vaja rääkida sellest, et miks tahtsin Tartu Suveülikooli minna, mis põhjusel ja üldiselt, sellest et miks ma õpin eesti keelt Soomes, kui kaua olen õppinud ja nii edasi.\nOlin varem valmistunud vastama küsimustele, nii et need ei tulnud suureks üllatuseks.\n\nVarem teadsin, et kursuse eesmärk oleks sõnavara laiendamine; loetu ja kuuldu mõistmise arendamine; kirjeldamis- ja võrdlusoskuse arendamine kui ka ülevaate andmine Eesti haridusest ja eestlaste lugemiseelistustest.\nEsimeste tundide vestlusteemad olid: kool ja haridus, Eesti haridussüsteem, kõrgharidus Eestis.\nTeine suur teema oli see, et mida eestlased loevad.\nRääkisime ilu- ja ajakirjandusest.\nEestlaste keskmine eluiga ja üleüldiselt tervis oli ka üks teema.\nNeljas tund teema oli kinnisvara, aga selle teemaga tutvusime ainult natuke.\nKõik nad teemad olid minu jaoks väga huvitavad.\n  2. Õppimine Tartu Suveülikoolis Läksin Suveülikooli õppima täielikult avatud meeltega ja ilma igasuguste eelootusteta.\nMinu meeles oli ainult see, et tahan arendada minu eesti keele oskust ja tutvuda teiste õppijatega.\nVarem ma ei olnud Tartus käinud ja muidugi ootasin suure põnevusega ka ise linna nägemist.\nArvasin, et need kaks nädalat saavad olema suht kiired, et mul on ka vaja palju õppida.\n\nTavaliselt meil toimus kolm loengut päevas.\nMa elasin ideaalses kohas ülikooli lähedal, Kastani tänaval, ja õnneks ma ei pidanud ärgama nii vara kui sõprad kes elasid kesklinnas või veel kaugemal.\nEsimene keele loeng algas hommikul kell üheksa kolmkümmend.\nTeine loeng algas kell 11.\n30.\nKohvipaus oli nende loengute vahel, mil ajal meile pakuti kohvi ja suupisteid tasuta.\nPikk lõunapaus oli siis jälle kell 13.-14.\n30 vahel.\nNormaalselt käisime lõunal kesklinnas ja tahtsime proovida alati midagi uut.\nTartus oli väga palju häid restorane ja kohvikuid, et kõigis me loomulikult ei jõudnud käia.\nPäevad läksid kiiresti läbi, kõgu aeg tegime midagi, jalutasime kesklinnas, käisime ekskursioonidel kogu grupiga koos, vaatasime filme (Viimne reliikvia, Klass, Stiilipidu) ja nii edasi ja muidugi õppisime eesti keelt.\nPärast filmi vaatamist oli alati väike vestlus, neid küsimusi pidi mõtlema: Kes peab kindlasti seda filmi vaatama ja miks.\nMeie omal ajal või vaba-ajal rääkisime  ka eesti keelt ja natukene inglise keelt ka.\n  Kui rääkisime kinnisvarast loengul sõidsime autoga eri Tartu eluraoonites.\nOli väga huvitav näha, kus elavad venelased ja kus on soomlaste elukoht.\nMulle selline funkti stiil mitte eriti meeldinud ega teistele.\nEriti palju mulle meeldis Supilinn, kui seal oli nii ilusad puumajad ja see eluraioon üldiselt oli väga sümpaatne.\nTänavate nimesid olid näiteks; Kartuli, Porgand ja Sibul.\nRääkisime ka kuidas soomlasele kinnisvara müüa.\nÜldiselt võib öelda, et soomlane ei ole kiirustaja,  ta tahab osta odavalt - nagu kõik.\nKursusel ütleti ka, võib olla et härra Kanadast, et soomlasi iseloomustab ka tolerantsus ja filosoofiline maailmatunnetus.\n  KGB Kongide muuseum; Tartu Riia tänav,  Tartu Tähetorn; Lossi 40 Käisime esimesel nädalal ekskursioonil KGB muuseumis, see oli vabatahtlik, aga kõik tahtsid külastada muuseumi.\nGiid rääkis meile inglise keeles sellest, et kõik vist saaksid aru.\nJuht rääkis meile muuseumi ajaloost, mis seal on toimunud ja millal see on uuesti renoveeritud.\nMuuseumi külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asusid arreteeritute kambrid.\nJuht ütles, et osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul, aga Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon.\nMuuseumis oli palju fotosid ja esemeid Siberi vangilaagritest.\nTeisel nädalal külastamise asrtonoomia muuseumi ja nagu eelmise nädala ekskursioon oli ka ta visiit maksuta.\n  TartuFF - armastusfilmide festival Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid.\nIse armastusel võib olla väga erinevaid palgeid: armastus oma maa vastu, vanemate, mehe, naise, laste vastu.\nSeda rida võib lõpmatuseni järkata.\nMinu õnneks TartuFF algas kaheksandal augustil ja jõudsin ka vaadata mõned filmid.\nTartuFF on huvilistele täiesti tasuta, mis on muidugi eriti õppijatele väga suur pluss.\nNeed filmid esitati Raekoja platsil hilja õhtul, tavaliselt hiljem kui kell 22.\nLugesin, et TartuFFi külastas vaatamata külmale ilmale ja vihmale enam kui 21000 inimest.\n  3. Keeleõpetuse metoodika Meil oli kaks õpetajat, esimesel nädalal teine ja siis järgmisel nädalal tuli uus.\nMa mõtlesin, et õpetajate vahetus oli väga hea asi, et saime kuulata kaht eri eesti keele oskajat.\nNad siiski rääkisivad näiteks eri kiirustega, teine alustas rääkima aeglasemalt kui teine.\nMinu jaoks, nad alati oskasid õigel ajal õige sõna öelda.\nÕpetajad kannustasid õppima ja nende loengud olid väga inspireeritud.\nSelline moodi ei ole Soome koolites, aga  minu arvamusel me soomlased võiksime enam teineteist kannustada ja kiitada.\nSoome rahvas on liiga kade, inimesed on tihti teiste peale kadedad.\nEesti keele tunnis me palju vestlesime.\nKursuse kodutööd olid vabatahtlik, aga me olime tublid ja teime need ära iga päev.\nMingisuguseid esseid ei olnud iga päev, raamatuid ei pidanud lugeda, ainult artikleid loeti ja ülesandeid kirjutati.\n\nÕppimise tempo oli juur sobiv, sest et aega õppimisele oli ainult kaks nädalat, pidi kiireesti õppida.\nTeime palju paartöid, vestlesime erinevatest teematest.\nNäiteks mängisime, et üks on ostja, teine maakler ja kolmas ehitusekspert ja siis nad üritavad müüa kinnisvarat kahtlevale ostjale.\nSelline \"mäng\" ei olnud tuttav viis mulle õppimiseks, aga oli vist huvitav ja meeldis.\nMärkasin, et nagu Venemaal, nii Eestis ka peab kasutama palju enam oma fantaasiat kui soome koolitunnis.\nÜhest küljest see on hea sest, et sinu ise peab mõtlema ja sa ehk saad enam sest tunnist.\nTeisest küljest on oma fantaasia kasutamine raske, kui teemast on raske midagi kirjutada ja sillal läheb kergesti asjatult aega.\nTähtsaim põhimõte, mida keeleõppe metoodika valikul on dialoog.\nOskus esitada küsimusi ning neile vastata on mõistuse arengu, mõtlemise ja keele arengu alus.\nDialoogi arendamine oli üks eesmärk meie kursusel, nii et tunnis tõsteti küsimusi ja avaldati oma mõtteid.\nEsimestest tundidest alates hakkasime tunnis rääkima, esitasime lihtsaid küsimusi ja lihtsalt vastati.\nKogu aeg sõnavara suurenes ja fraasid pikenesid.\nTeadaolevalt kõigil ei ole võimalust või pole jaksu Suveülikooli minna ja ma sellest kogemusest olen väga tänulik ja usun, et keele õppimine läheb kergemaks kui inimene elab seal maas, mis keelt õpib." }, { "title": "Teatris (1bb0eaa9-e2aa-4be1-a71b-3d4a136ea744).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu pidi algusest peale käia vaatamas \"Külmetava kunstniku portree\", aga külmetusin ise ja jäin haigeks.\nKahjuks ma ei saanud uut piletit, ja sest minu rahad hakkas ka kokku kuivama, ma käisingi vaatamas arheoloogia ja ajalooüliõpilaste \"Jõulunäidenduse\".\nAjaloolised olid võtnud nende kursusevanema pantvangiks, sest ta oli olnud nii laisk, et Jõuluvana ei tahtnud nene pittu enam tulla.\n\nAinud võimaldus saada Jõuluvana tagasi tulema oleks laulmine... Ja muidugi iga kursus eriti, ja kui nad ei laulaks, oleks halvasti käinud: ajalooliste relv oli eriti kohutav - astel!\nJa nende desarmeerimine oli võimatu ülesanne, uue süsteemi tõttu iga aasta ülikooli astub sisse 60 uut ajalootudengit, neid oli siis liiga palju... Siis pidi laulma.\nÜldse õppetooli personal ei olnud kaitse all.\nMinu oma soosik oli üks arheoloog, kes etles \"Jõululuule\".\nSiin etleja oli verivorst, päkapikk, viinapudel ja kasvõi midagi muud!\nLisapunktid suurepärasest sisseelamisvõimest... Aga kõige suurem näidendis oli kui inimesed läks tantsule.\nNüüd ma olen täiesti kindel, et eesti mees on tõeline tantsulõvi!\nKahjuks mul oli kõrvapõletik ja tein antibiootikumikuuri läbi, ja minu pidi  lükata tantsukutsud tagasi.\n\nKahju, sest kunagi varem ei ole papp mind tantsima kutsunud!" }, { "title": "Tere (673f7b5c-b002-47be-962c-5affad58fb3a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "alan alles nüüd olla parem, mistõttu ma ei ole Sinu meilile varemini vastanud.\n\nKehv, et me võinud sellest suvekursusest möödunud nädalal rääkida!\n!\n!\n!\nAga eks ole parem hilja kui mitte kunagi?\n!\nMillal oleks siis järgmine kord, kui oleksin võimeline eesti keele lektoori tuppa astuda?\nOleks ka tore nende vahele jäetud loengude materjalidega tutvuda.\nKas jõuan seda enne järgmist praktikumi istungit tegema?\nEeloleval nädalal suudan ükskõik millal --- suvekursuse uudiseid kuulata!\n\nLõõgastavat nädalalõppu!" }, { "title": "Vahel on nagu tahaksin midagi muud (cc54c38f-fcb8-4d69-ba75-038e81d419e6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olin sellel ajal töötanud juba kuus aastat erinevates ööklubides ja baarides, kui ma olin oma karjääri alustanu oli se olnud nagu unenägu; sain palju raha kätte kõik päevad oli vabu, ja sain händagi pubides kõik ööd, nagu Carmen Terminaatori laulus.\n\nAga mida enam aastait ma töötasin klubides ja baarides barmännina, seda raskemaks töö läks, sest se oli iga üks päeva samasugust, pidi vaatama kui ühet inimieset joovat ennast purjuks ja vaatada kui teiset rääkivad ilusade tüdrukutega, ja mis ise siis tegi?\nAinult oli letti tagan ja müi õlud.\nOk oli siin elus ka midagi positiivset, see asi mis noorele vallalisele mehele meeldis oli see et naistele meeldib kül baarmännid ja ettekandjad!\nMa mõtlesin ka seda et miks ongi niin, sest et ei kõik baarmännid olnud niin ilusaid või meeldivaid inimesi.\nAga nad on tegelikult ainud inimesed kogu klubides kes on täiest kained.\nMõtlege seda poissid, kui järgmisel korral tahate baarides käia.\nÜmbes kaks aastat tagasi ma hakkasin mõtlema et mis ma tahan elult.\nÜks minu sõber töötas sellel ajal uusmeediareklaamibüroos ja tema küsis et kas ma tahan midagi muud tööd teha.\nMa ütlesin temale et mul pole kogemust sellisest tööst, aga tema ütles et kui sa oskad rääkida ja suhtled inimestega, sellest piisab.\nJa niin ma hakkasin tööl käima samal ajal ööl klubides, kui hommikul  kell kaheks iga nädalapäev.\nSee töö oligi minu jaoks väga meeldiv, sest et ma sain väga palju inimestega rääkida ja siis teiste töökaaslastega uuendada uuteid reklaameid.\nAga elu oli raske kui sa töötad kahes kohas ühel ajal, aga see raha mis ma reklaambüroost sain polnud nii palju et sellega olis üksi saanud hakkama sest ma olin veel õpipoiss.\nMa töötasin ühe aasta reklaamibüroos ja baarides samal ajal kuni ma hakkasin mõtlema et kui ma tahan kunagi kätte rohkem raha saada ma pean endale saama kõrgkolli tõentuse.\nSe oligi minu üks parim idee kuue aasta jooksul, sest koha vahetus aitab nii palju et keegi kes seda ei ole proovinud ei või seda teada.\n\nNii, mis asjast ma siis räägin?\nMuidugi sellest kui ma sain idee sisse astuda Tartu Ülikooli inglise filoloogiat õppima, esimene pool aastat oli raskem sest ma ei saanud otse inimestega tuttavaks aga praegu elu on mõnus, ma olen saanud palju eestlasi sõpru ja elu on palju lihtsam kui pool aastat tagasi.\nTööl on lahe käia, aga õppida on veel palju lahem." }, { "title": "Vahetus (7487af6a-b18a-4ff7-a3d5-ad424d91005f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Praegu mitmed üliõpilased minevad vahetusse välismaale.\nKeeleteaduses vahetus on sageli õpingude tähtis osa, aga ka muide õppeainede õpilased tahavad käia välismaal vahetuses.\nOn ka erinevad võimalused saada rahalist abi välismaal viibimise ajaks ja ka toetust kooli- või praktiseerimiskoha leidamiseks.\n\n    Minu arvamusel on hea asi, et paljud üliõpilased kasutavad selle võimaluse ja minevad välismaale.\nVahetuses tutvub teise, erineva kultuuriga paremini kui lühikesil reisidel, ja saab tuttavaks ka uute inimestega.\nVõib olla, et kultuurisündmustikud ja muuseumit huvitavad enam kui kodus, kus elu on täis arkisi asju.\nJa ka väikesed asjad, näiteks toidupoodis käimine, võib olla suur elamus.\nKõig on erinev ja imelik kodumaaga võrraldes.\n\n    Salla oma julgust kokku võttis ja läks Tartu kevadsemestri ajaks.\nTema kogemused olid väga positiivsed, tema ei üldse midagi negatiivist leidanud oma vahetusaja kohta.\nArvan, et eriti tema eesti keele oskus on paremaks läinud, kui tema on eesti keeles õppis eestlastega.\n\nTema ütles, et enamasti temal oli kontakte teiste vahetusüliõpilastega, ja see on minu arvamusel tavaline situatioon.\nKahjuks võib olla natuke raske kohalikke inimestega tutvuda, eriti kui on palju teisi vahetusüliõpilasi.\nAga see oleks küll eriti kasulik!\n\n    Mina tahaksin ka minna Eestisse vahetusele, aga kahjuks arvan, et see pole võimalik.\nOn raskem kusagile minna, kui on lapsed, kelle tulevad kaasa, ja peab mõtlema nende kooli- ja hoidmisasjade ja elamise peale.\nVõõral maal elamine võiks olla tähtis kogemus ka lastele, aga arvan, et minu jaoks on piisavalt mõtlemist sellega, et teen läbi obligatoorse Rootsi vahetuse." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (3ee4d0b9-c234-47df-ad38-782ebb3109a2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hetkel on väga aktuaalne tema vene koolide üleminek eestikeelsele õppekavale.\nSellest räägib media ja inimesed, kes seda otseselt puudutab.\nKas on see üleminek õigustatud?\n\nSeda üleminek peab saavutada olukorda, kus lapsest väiksest kohustatud austama ja ära härjutama eestikeelt.\nSiis see üsnagi õiglane.\nSest hetkel on suhtlemist inimesed, kes riigikeelt ei oska ja isegi ei püüa õppida.\nMõned inimesed mõtlevad, et kui vene keel on aktiivsel kasutuses, siis eesti keel pole väjagi õppida.\nNeed inimesed on tegelikult vale, sest Eesti on iseseisev riig ja tal on oma keel mis koordinaalselt erined venekeelest.\n\nAga kui niimoodi juhtus et lapse vanemad või noor juba ise teab, et eestisse jääda ei taha, sellisel juhul otsas on koolid, kus sügavamalt õppetakse mingi võõrkeele.\nNäiteks võib tuua EBS ja Inglise Coledž, kui õppetakse inglise keeles, Frantsuse lütsei, kus süva õppetakse frantsuse keel, või Kadrioru Saksa Gümnasium, kus ained tuuakse saksa keeles.\nMiks siis mitte ära minna sellesse süstemile kus kool ise otsustab mis keeles on riigi õppekava õppetakse.\nJa kõikede nende koolide ei lisa veel vene süvaõppe koolid.\n\nAga kui õppilased vene koolides ei tunnusta et riigikeel on vajalik siis leian ma, et see läks nende ainult kasuks.\nKaklukstel ainult õpetaja järgi, sest peavad nad kõike oma spetsifilist sõnavara teisestest keelest ära õppeda, kuid ka need kaks keeled on erinev nagu öö ja päev, kui nad ilma tööta saada ei taha." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (74f64333-6cc9-4921-a956-347bc90f892c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval meie riigis tõusis probleem, et planeeritakse sulgeda vene koolid 2007 aastal.\nSee ei ole päris sulgemine, lihtsalt vene õpilased hakkavad õppima eesti keeles.\nMinu arust, see ei ole hea idee.\nMa olen nõus, et venelased peavad teadma eesti keelt, aga ka oma keelt nad ei pea unustama.\nMa isegi ei saa päris aru, miks Haridusministeerium tegi niisuguse valiku.\nMa arvan, et lapsele on väga kasulik eesti lasteaias käia, sellepärast et keelte oskused tulevad kergemalt, kui inimene on väike.\nAga koolis ta ikka peab õppima emakeeles.\nSiis laps saab hästi aru mida ta õpib, tal ei teki keelteoskuste probleeme.\nMa arvan, et palju põhjusi annab ka ajalugu.\nAga miks siis Kanadas eksisteerivad koolid, kus lapsed õpivad inglise ja prantsuse keeles?\nMiks Kanada valitsus ei otsusta keelduda prantsuse keelt koolides?\nSellepärast nad saavad aru, et pool elanikkonnas on prantslased, ja see oleks lihtsalt mitte ilus valik.\nMeie riigis, vist meie valitsus unustas, et 30% elanikkonnast on venelased.\nEt väga raske siis tuleb elada ja kasvatada lapsi.\nLoomulikult on ka positiivset küljed selles probleemis.\nSee on väga hea, kui inimene teab mitte ainult üht keelt.\nAga, kui vene õpilane tahab õppida Venemaal ülikoolis?\nMis siis talle teha?\n\nTänapäeval eesti keel ei ole nii vajalik, kui meie valitsus mõtleb.\nKõiges peab olema piir.\nMa soovitaksin Haridusministeeriumile oma arvamuse üle arutlema.\nKujutage ette, kui venelased oleksid teinud sama asja eestlastele.\nOleks see aus?\nVõib olla annabe meile võimalust?" }, { "title": "Vene kool eesti keeles (920370d6-bfa0-4a74-823a-82c0ca4fec1b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Räägivad, et 2007 aastal kõik vene koolid õpivad eesti keeles.\nAga mina veel ikka ei saa aru kuidas see kõik toimub.\nKas ainult 1st klassist on kõik õppetöö eesti keeles?\nVõi kui inimene terve elu õppis vene keeles, nüüd ta on 11 klassis ja järsku peab ta eesti keeles õpima.\nSee on minu arust üsna raske.\n\nKui mina olin väike, mu emale tuli pähe, et ma võiksin eesti lasteaeda käia.\nMind toodi kohe sinna.\nMa olin shokkis, ma ei saanud inimessest aru, ma isegi ei saanud aru, mida kõik need suured tädid minust tahavad.\nMa väga kartsin ja nutsin koguaeg.\nJärgmine päev ma tulin vene lasteaeda ja kohe jäin vait.\nMul oli päris hea olla seal.\nMiks ma seda rääkisin?\nMõelge nüüd, et elab mingi väike, vaikne ja tagasihoidlik tüdruk, ta on 6 aastat vana.\nTal on hea ja rahulik elu ja kuskil augusti keskel tema vanemad ütlevad talle, et varsti ta läheb kooli.\nKui laps läheb kooli tal on stress: ta kardab, muretseb ja tal on piinlik.\nAga kujutage ette kui suur masendus ja kartus tal on kui ta veel ei saa inimesest aru, kui ta teab eesti keeles ainult sõna \"tere\".\nAga klassis on kuskil 30 inimesi ja kõik kardavad.\nVaevalt küll kõik õpetajad on piisavalt head et aidata lastele.\nAga see on üks olukord.\nNüüd kujutame ette vene poissi.\nTa käib 8 klassis.\nTa ei õpi eriti hästi.\nTal on vene vanemad, Ta just alustas õpima keemiat ja füüsikat.\nJa veel tal on raskused matemaatikaga.\n\nJärgmine aasta on ta elu esimesed eksamid.\nJa järsku ta saab teada et järgmine aasta ta algab õpima eesti keeles.\nAga eesti keel tal on nõrk.\nMinu arust see on tõesti väga suur probleem.\nPaljud ei saa üldse hakkama.\nTeised kaotavad terve aasta näiteks terminoloogia õpimisega.\nMinu arust on see väga suur probleem.\nIseenesest on selline mõte hea.\nSee teeks inimestele head, mitte kohe algusest, aga hiljem.\nAga siin on üks aga: et alustada midagi uut, peab olema mingi põhi, algus.\nMinu arust, see on rumal alustada õpetust eesti keeles riigis, kus paljud üldse ei räägi eesti keeles.\nRiik peab alguseks aidata kõikjadele eesti keele valdama, aga pärast võib tegelema koolidega." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (9b7166d5-c025-42ba-960d-1a56d7f824a2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan alustada sellest, et me, venelased elame siin, Eestis pärast NSVL lõppu.\nMuidugi me teame, et Eesti keel on riigikeel ja me peame seda õppima kui me tahame siin elada ja töötada aga kas on see hädavajalik et vene koolis lapsed õpisid Eesti keeles?\n\nMa ei ole nõus sellega, sest ma arvan, et kõigepealt iga laps peab õppima oma emakelles võib olla mitte kõik 12 klassid vaid minimum algklassis või natukene rohkem 9 klassini.\nMa mõtlen, et praegu venelased päris hästi teavad eesti keel, sest nad aru saavad kõik, nad töötavad siin, paljud on juba eesti kodanikud ja kõik see näeb et me juba teame ja õppime Eesti keel.\n\nPraegu lapsed alustavad seda õppida juba lasteajast siis pärast õppivad eesti keelt koolis ja hiljem nad lähevad ülikooli ja õppivad seal kõik ained eesti keeles ja see on väga hea tulemus et venelased ikkagi tahavad siin elada, siin töötada, eesti keelt õppida ja nii edasi.\n\nAga kui meie riik teeb niimoodi, et venelased alustavad õppida koolis eesti keeles siis see teeb palju probleemi.\nNäiteks lapsed ei tea nii palju sõnu et aru saada kõik ained eesti keeles.\nSee tekkitab niisugune probleem et haridusetase läheb madalam, on vaja kõik õppikud ületeha, vahetada hariduseprogramm vahetada.\nAga eestlased ei vaheta oma hariduseprogramm madalam ja siis tuleb niimoodi et eestlastel haridusetase tuleb kõrgem kui venelastel.\nKui praegu meil ei ole ühte probleemi eestlaste ja venelaste vahel siis pärast nad tulevad ja see on fakt.\nKõige parem näide on Läti kus on suured probleemid rahvustega.\nKui Eesti riik tahab edasi olla rahulikult siis ta ei pea seda tegema, sest kõik need probleemid stopivad majandusetase ka.\nPraegu me oleme Euroliidus aga seal on niisugused reeglid et kui riigis on rahvusevähemus ja nad koostuvad rohkem kui 17% protsenti rahva riigis siis nendel on võimalus kasutada ema keel nagu riigikeel ja õppida oma keeles.\nEestis on venelastel umbes 40% protsenti ja riik lihtsalt teeb silmad kinni.\n\nMa olen nõus sellega, et me peame eesti keelt õppida ja teada aga ma mõtlen iga inimene peab ise otsustama mis keeles ta tahab koolis õppida, kas eesti, vene või inglise keeles.\nSee on demokraatiliselt.\nMeie kool on kõige parem näide kuidas on peab olema, et koolis me kõik õppisime oma emakeeles aga pärast põhikooli lõpetamist me otsustasime et tahame inglise keeles gümnaasiumis õppida ja me seda tegime.\n\nSiin on veel üks variant, lihtsalt liisada koolis paar eesti keele tundi nadalas ja võib olla teha mõned ained eesti keeles, näiteks kehaline kasvatus, muusika, kunst.\nSiis inimesd lähevad teada palju parem eesti keelt.\n\nKui riik tahab et venelased teavad eesti keel väga hästi ja ei näe probleemi siis on palju paremaid varianti.\nAga kui riik on lihtsalt solvunud, ja mõtleb et oli vene okupatsioon ja tahab kättemaksta siis ta teeb kõik õige.\nLõpetuseks ütlen et on vaja õppida teistel vigadel ja proovida ei teekida nii palju probleemi esienesse." }, { "title": "Vene kool eesti keeles (bfcc9a72-b767-4b85-a00e-31016596a29f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Me, venelased, kes elame Eestis kindlasti peame eesti keelt õppima, aga ma arvan, et me võime õppida oma keeles.\n\nPraegu Eesti 40% inimestest on venelased ja mõned neist üldse ei tea eesti keelt, seetõttu ma arvan et vene koolides eesti keel ei pea olema õppisekeel.\nNäiteks kedagi õpib praegu 11.\n\nklassis aga järgmisel aastal tal on viimane õppeaasta ja kui reform jõustub peab ta koolieksamid eesti keeles teha.\nKindlasti ta ei saa häid hindeid.\n\nVõtame näiteks bioloogia.\nKogu aeg terminoloogia oli vene keeles, aga eksam on eesti keeles.\nMõelge ise mis tuleb välja.\nSee on sama moodi nagu eestlane, kes on kogu aeg eesti keeles õppinud peaks viimane kooliaasta vene keeles õppima.\nMa arvan, et see ei ole hea seda reformi nii kiiresti teha.\nOlgu, kui nad ikka tahavad seda teha võivad öelda nii, et kõik lapsed kes tulevad esimesel klassis peavad juba eesti keeles õppima.\nSest kui sa hakkad esimesest klassist eesti keeles õppima siis palju lihtsam pärast on.\nLõpetuseks tahan öelda et kuna me elame demokraatlikus riigis iga inimene võib ise valida mis keeles ta tahab õppida.\nKindlasti neil kes tahavad alati Eestis elada on parem eesti keeles õppida, aga on ka lapsed kes tahavad pärast kooli Venemaal minna.\nVõib olla neile on vaja ka võimalust anda?" }, { "title": "Vägivald sünnitab vägivalda (a802678d-5d94-413e-9be1-19f4a2798f38).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kirjand: \"Vägivald sünnitab vägivalda\" Tänapäeval me väga tihti kuuleme sõna - \"vägivald\".\nSellest räägitakse väga palju; arutatakse TV-programmides, koolis jne.\nPaljud inimesed on seda nähtust üle elanud ning tahavad teisi aidata oma nõuannetega.\nAga räägitakse sellest küll, peaasi, et teeks ka midagi!\n\nVägivald on tõeliselt hirmutav asi.\nSee ei saa olla, sest see alati toob kaasakõrvalmõjusid.\nSee tähendab, et vägivald sünnitab teise vägivalda.\nKui sulle tehti midagi hirmsat, kui sind tüliti ja sa ei saanud selle vastu seista, siis tekib Sinu sees tunne, et hakkad kätte maksma.\nVihkamine on üks kaasnähtusest, mis tavaliselt sünnib inimeses.\nSee on ju loomulik asi.\nAinult väike grupp inimesest võib sellest üle saada ja oma südames andestada.\n\nMinu arvates, vägivald tekib siis, kui inimesed ei ole võrdsed ja üks hakkab teist vihata.\nSee võib alustada vihastest silmapilgudest ja lõppeda (parimal juhul) - kaklusega.\nInimene, kas tülitab teist on, tõenäoliselt, nõrk ning tahab teistele tõestada, et tegelikult ei ole ta selline.\nTeine inimene peab seda kõike kannatama.\nMõned inimesed ei ole tugevad, nii et tekib teine tõsine probleem - iseendas.\nSiis ei tea, mis teha ja kuhu minna.\n\nSel juhul peab vanematele või klassijuhatajale kindlasti ütlema.\nKui asi on aga tõsisem, siis pöörduma politseisse.\nNemad tegelevadki sellega ja elus on selliseid juhte palju olnud.\n\nMina mõtlen, et vägivald algab tihti koolis, kuid mitte ainult seal.\nNing mina ei ole (õnneks) sellega puutunud.\n\nArvan, et terve ühiskond on vastutav selle nähtuse eest ja sellesse suhtutakse alati negatiivselt.\nOn koostatud paljud seadused ja normid, et vägivalda tahistada.\nOlen veendunud, et näiteks 1950. aastatel ei olnud vägivald nii levinud.\nPraegu aga väga.\n\nSee sõltub vist ka eluarenemisest, inimeste suhetest ja nendest suhetest arusaamine ning väärtus.\n\nElu on selline: siin on nii \"valgeid\" kui ka \"musti\" sündmusi ja nendest peab üle saama.\nKeegi ei tea, mis homme juhtub.\n\nTahaks muidugi, et aja jooksuga need probleemid oleksid ära läinud!\nLootus elab ju inimeses alati, kui ei ela - siis oled surnud..." }, { "title": "Väljarändamine (7869b51f-69b5-49b7-a4a8-f89339c1dc7c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Väljarändamine 1. Mida arvan väljarändamisest?\n\nMinu meelest väljarändamine on huvitav asi, sest inimesed ei ränna välja ilma hea aluseta.\nOlen ka sellel arvamusel, et inimesed peaksivad kuulda väljarändajade juttu, sest need võimalikult võivad õppida nendest juttudest midagi.\nKui ma õpetan sisserändajadel soome keelt, saan kuulda väga erilisi ja huvitavaid asju nende elust.\nOsa nendest on küll pisut hirmsaid ning uskumatuid.\n\nMinu meelest on väga hea, et inimesed, kellel on omas kodumaas halb elada, võivad rännata välja kuhugi teisesse maasse.\nNäiteks 19.\n\nja 20. sajandil, kui inimesil polnud raha ega töö ning sattusid nälgida, oli tore, et nendel oli võimalik rännata välja ja alustada terve elu uuesti.\n\n  2. Kirjuta Lindebaum juhtumi.\n\nLindebaumid alustasid reisi \"tõotatud maale\" Pärnust 1905. aastaa, aga see, mida pere oli kujutlenud uuelt maalt, polnudgi nii hea: näiteks võõra keele õpimine ja rasket maatööd oli liiga palju Mihkel Lindebaumil ja otsustas kodumaale tagasi pöörduda.\n\nHangoneemes ta käis ühe korra ühissaunas, mis oli sel ajal Soomes veel moes.\nTa räägib, kuidas ta istus saunas naistega ja tüdrukutega ning ei saanud aru millest need räägisid.\n(Minu arvates) ta tunsib ängistust ühissaunas olemisest ja räägib, et see oligi viimane kord tema elus, kui ta oli ühissaunas.\n\nÜhel hommikul läksib ta Juhan Oruga otsima tema tulevast elukohta preerias.\nSee ei pidanud olema kaugel, aga nad otsisid seda väga kaua aega enne kui nad leidsid raudposti tema krundi numbriga.\nÜhelt poolt piiras krunti indiaanlaste maa, kus kasvasid paplipuud.\nTa oleks ehk tahanud sealt puud võtta elumaja ehituseks, aga ta rääkib, et kui midagi peaks indiaanlaste maa-alalt salaja võetama, siis ei või oma elu peale julge olla.\nTa oli sellest, mis siin kohapela nägi, suuresti pettunud.\nTa tahaks endale pisut mõtlemisaega ja järgmisel hommikul tal oli otsus kindel: ära siit.\nKui ta oleks olnud seal näiteks raskem töö, mis oleks laostanud tervist.\n\nEnne kui ta sõitis Calgaryst välja, tal oli vahejuhtumine Ilmariga, kes oli kuueaastane.\nRongi minekuni oli veel veerand tundi, kui ta märkas, et poiss oli kadunud ja ta läks poissi otsima.\nTa ei leinud poissi kusagilt ja ta juba eksis linna tänavates ära ega leidnud enam väksalit üles.\nIkkagi ta jõudis tagasi rongile enne selle väljamist.\n\nTa ütles ka, et kui ta sõitis Ameerikasse, sõit, mis kestis kuus ööpäeva, oli möödunud suhteliselt märkamatult, aga kui ta tagasi oli sõitanud, oli rongis olnud väga palju inimesi ja need oli rääkinud keeli, millest ta ei saanud aru.\nKui rong sõitis Winnipegi linna, räägiti, et ta pidi rongist maha jääma, mis andis talle võimalik linnas veidi ringi vaadata.\nKui ta jõudis tagasi jaama, ta läks ühe rongi järele jooksma.\nJa väljasõitnud rong polnud siiski see, millega ta pidi sõitma.\n\nTa räägib, kui Mandri keksmaas oli üle 40 kraadi: suvi oli väga soe.\nTa pidi osta toitu raudteejaamade einelaudadest, kus rong peatus just nii kaua, et õnnestus keset rahvamurdu midagi kätte saada.\nEga haigetele lastele polnud külma vett kusagilt saada.\nKa vanemad olid väga väsinud, kui nad olid valvanud haigete laste juures ööd ning päevad." }, { "title": "Ühel augusti hommikul ütles minu noorem tütar et tema tahab minna mustikal. (60ff4384-c8b4-4c7c-8554-7d4333074fd2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühel augusti hommikul ütles minu noorem tütar, et tema tahab minna mustikal.\nPlaan oli väga sobiv, sest meie olime kahekesi kojus, kui suur õde oli oma sõbra juures.\nSõime siis hommikueine ära ja teime koos võileivad ja mahla valmis.\nAga kuhu minna?\nOlen elanud Tampere linnas peaaegu kogu minu elu aeg aga mulle ei tulnud hästi meelte, kus oleks kõige parem mustikamets.\n\nTavaliselt käime mustikal kaugemal.\n\n            Läksime siis sõitma jalgrattatega.\nPäev oli ilus aga mitte liiga palav.\nTaeval olid väikesed, udusulised pilved ja linnud laulsid, kui lähenesime metsa.\nJätsime jalgrattad puude alla ja läksime kõndima mööda rada.\nLeidsime palju mustikavarsi, aga nad olid tühjad.\nAinult mõni väikene mari oli jäänud järele.\nRada viis suure mäe peale, kuhu me kõndisime.\nMäe peal istusime kaljule ja sõime toidumoonad ära.\n\nPärast vahepeatuse leidsime koha, kus olid natuke rohkem marju.\nSõime neid ja korjasime marju ka purki, mis olime kaasa võtnud.\nMinu tütar leidis kimalase, mis roomas rajal.\nSellega temal juba aeg läks, kui see väikene putukas oli tema arvamusel väga huvitav.\nArvan et see asi jäi talle kõige paremini meelte meie mustikaretkest!" }, { "title": "Üks tore tutvus (05a67922-c5ea-4c78-8f16-a5ed59e6b7a0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma kolisin Sodankyläst Torniosse, kui ma olin 15-aastane.\nTornios ma ei tundnud ühtainsat inimest, sest minu pere ja sõbrad jäid kodukülasse.\nOli august ja ma alustasin gümnaasiumis õppimise.\nEsimesel tunnil oli psühholoogia.\nMa hilinesin natuke, sellepärast et ma pidin klassijuhataja juures käima.\nMa palusin vabandust, et ma hilinesin ja vaatasin ettevaatlikult ringi.\nKlass oli täis.\nSeal oli ainuld üks tühi koolipink.\nKui ma olin istunud, üks tüdruk sosistas: "Me oleme leheküljel seitse.\n" Ma avasin õpikut ja vaatasin, kes oli sosistanud.\nTal oli lühikesed punased, rohelised ja pruunid juuksed, tumedad silmad ja kirjud riided.\nMa ei olnud kunagi näinud inimest nii omapärase moega, aga ta naeratas ja me saime sõbraks.\n\tVahetunnil ma sain teada, et tema nimi on Natalia ja ta mängis klarnetit, teda huvitasid samasugused raamatud kui mind ja ta plaanis reisida ümber maailma.\nNataliaga ma olen reisinud ümber Euroopa ja teinud palju sellist, mis ma ei oleks ilma Nataliata teinud.\nPraegu on ta veelgi minu kõige parem sõber, aga me saamme kokku harva, sest ta reisib milla Euroopas, millal Lõuna-Ameerikas.\nTema juuksed on küll nüüd täiesti pruunid, aga ta on ikka kõige omapärasem inimene, kellega ma olen kohtunud." }, { "title": "Üks tore tutvus (1e728985-f933-4a53-89b9-659391527f59).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "B2", "license": "CC BY 4.0", "text": "See juhtus kümme aastat tagasi.\nMa õppisin gümnaasiumis ja laulsin kooris.\nKooris laulis ka üks Aino, aga ma ei tundnud teda.\nMeie koor sõiti Belgia võistlustele.\nBelgias me elasime Ainoga koos hotellitoas ja tutvusime.\nMa mäletan, et see oli Aino, kes alustas vestlust.\nSeekord ma olin üsna arg.\nAga Ainoga oli väga meeldiv ja meile meeldis Belgia.\nSalaja me käisime Ainoga pubis, kuigi olime alaealised.\nMe saime headeks sõpradeks.\nGümnaasiumi järel ma läksin elama Oulusse ja Aino Rovaniemisse.\nMe ei kohtunud enam tihti.\nMõni aasta tagasi tuli Aino ka Oulusse ja nüüd oleme tihti kokku saanud.\nNüüd me kohtame üks või kaks korda nadalas, sest meil on ühine harrastus.\nMe käime poksimises.\nSee on väga tore, aga see on ka raske!\nMeil on poksikinnas käes ja taome poksikott.\nAino on väga tore inimene, sest temaga voime teha erisuguseid asju.\nEnne me laulsime, nüüd me higistame koos.\nAinoga koos ei ole kunagi igav!" }, { "title": "C1 2017 III_001-001 (f47e501c-b99a-4b1b-8557-d2c503bf0279).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud nädalal osalesin meediafoorumil, mille põhiline teema oli meedia võimalused ja roll. \nKuuldud ettekannete põhjal sooviksin kirjutada oma arvamusest.\nSee on väga aktuaalne teema praegusel ajal. \nMe elame info sajandil. \nKaasaegses maailmas toimuvad piidevalt muutused ühiskonnas, poliitikas, looduses. \nInimene tahab saada uudiseid meediast. \nAga meedial on suured võimalused inimeste kasvatamises, väärtushinnangute kujundamisel. \nEriti see on oluline laste kasvatamiseks. \nMeedia peab propageerima selliseid väärtushinnanguid nagu patriotism, looduskaitse, kõlbelised omadused inimestel. \nOleks hea, kui inimestel oleks võimalus vaadata igal ajal telesaateid loodusest, klassikalise muusika kontserte. \nLapsed telesaated peavad kasvatama lugupidamist eakatele inimestele, sallivust, armastust oma kodumaale. \nArtiklid ajalehes, ajakirjas peavad jutustama headest inimestest, nende käitumisest, kangelastest. \nNende elu peab olema inimestele eeskuju.\nSamuti on meedia suur roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana.\nInimesed loevad ajalehti ja ajakirju sagedamini kui raamatuid. \nSellepärast hea meedia allikas peab sisaldama uudiseid, uusi teadmisi ja samuti meelelahutusi. \nSageli inimesed ostavad ajakirju, et lugeda midagi uut. \nAga kui ajakirjas on olemas artikkel uutest uurimistest arheoloogias või meditsiinis, ajaloos jne, siis inimene loeb seda ka. \nMida rohkem kvaliteetseid ajakirju, telesaateid riigis, seda rohkem seal haritud inimesi.\nKoolides peavad olema rikkad raamatukogud, kus iga laps saab valida ajakirja või ajalehe oma maitse järgi.\nKokkuvõtteks saab öelda, et meedia roll ja võimalused kaasaegses maailmas tingimata on suured. \nMeedia on teavitaja, harija ja meelelahutaja samal ajal. \nSellepärast riik peab toetama ja kontrollima meedia tegevust.\nMeedial on suur roll uue põlvkonna kasvatamises." }, { "title": "C1 2017 III_001-002 (b38ac45a-8423-4dd7-ba25-59f0433eb0f1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti, 15. septembril 2017. aastal, toimus Tallinnas meediafoorum.\nMina, kui noor ja aktiivne meedikanalite kasutaja ning ka oma kooli esindaja, olin selle osaleja. \nFoorum jättis paremaid muljeid, päevakavas olid huvitavad ja aktuaalsed teemad meedia rolli ja võimaluste kohta. \nKuna olen teie ajalehe pidev lugeja, otsustasin jagada arvamust nii teiega kui ka teiste lugejatega, kui te otsustate mu kirja ka järgnevas numbris avaldada.\nEsimene teema kõlas kui \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\". \nKellegi jaoks pole saladus, et tänapäeva ühiskond on pidevas kokkupuutumises erinevate meediakanalitega, olgu need teler, raadio, internet või paberkandjad ajakiri ja ajaleht. \nNende mõju ja võimalused on suurenemas sõnavabaduse populaarsuse levikuga.\nInimesed lapseeast peale vaatavad, kuulavad ja loevad meediakanaleid. \nInformatsioon, tulenev sealt, kujundab nende maailmavaadet ja väärtuhinnanguid. \nMeediakanalid on võimas vahend mõjutamiseks ühiskonna peale. \nJuba praeguseks võib leida meediast nii palju kasulikku kui ka hirmustavat, valet ja negatiivset. \nKasutades tänapäeva inimese privileegi olla vaba valikul mida saab öelda ja kuulata, on tarvis meeles pidada, et sõnadel on tagajärjed ja mõju teiste inimeste peale. \nSeega filtreerida on kasulik mitte ainult infot, mis tuleb ümbrusest kui ka seda, mis tuleneb ka endalt.\nTeine teema oli \"Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\". \nTänapäeval meedia on peamine abivahend õppimises, töös, meelelahutuses ja ka maailmas toimuvast kursis olemises.\nIga päev enamik arenenud riikide inimesi kasutab telefoni, raadiot, interneti jt. \nSealt saadakse teada kõike, mis toimub ümruses, sealt otsitakse vastusi küsimustele, seal luuakse sidemeid teiste inimestega. \nMeedia roll on tõesti suur tänapäeval.\nKüsimus on selles, kas see toob kasu või kahju. \nInformatsiooni rohkus takistab leida õiget ja sobivat, meelelahutuse võimaluste äratus sageli ei lase inimesi mõelda tähtsamatest asjadest elus.\nSee on nagu ühe medali kaks külge. \nKas on meedia abistaja või ta loob takistusi. \nAga sellele küsimusele vastamiseks on igal inimesel oma aju, mis aitab otsustada, kui suurt rolli mängib meedia mu elus.\nMeedia on tõesti üks kasulikumaid ja huvitavamaid \"leiutisi\" kogu aegade jooksul. \nSee annab teadust, tarkust, haridust ja ka meelelahutust, kuid vale kasutuse korral võib olla ka hirmus kahtlustaja. \nSee, kellena ta on igaühe jaoks otsustab inimene ise. \nTeiste arvamus on huvitav ja vajalik, aga ees peaks alati seisma enda oma, mis toetub südametunnistusele." }, { "title": "C1 2017 III_001-007 (b2cc3b36-9a0c-4e04-bca2-1b765c454d57).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal toimus Tallinnas meediafoorum \"MEDEX\" kuhu olid kutsutud oma alade spetsialistid Eestist ja Euroopa Liidu liikmesriikidest. \nFoorumis arutati mõju, mis meedia avaldab selle tarbijatele ning meedia rolli informatsiooni edastamises ja meelelahutuses.\nOxfordi ülikooli professor John Smith pidas loengut sellest, kuidas meedia kujundab inimestes väärtushinnanguid ja selle moraalsetest tagajärjetest. \nTema sõnul inimene tarbib meediat umbes 50% oma ajast, kas tahtlikult või passiivselt. \nSellel informatsioonil, mis on inimese ajus terve see aeg, on väga suur tõenäosus sinna ka päriseks jääda, kujundades inimese maailmapildi.\nTeise ettekandja sõnul kõige vulnerabiilsemad on just lapsed, kelle väärtushinnangud on veel formeerumise staadiumil.\nSee meediakeskkond, kus nad kasvavad, mõjutab neid kõige rohkem.\nNäiteks, kodudes, kus vaadatakse pidevalt vägivaldseid filme ja lastakse lastel mängida vägivaldseid arvutimänge, on suurem tõenäosus, et lapsed kasvavad ülesse vägivaldseteks.\nFoorumil arutati ka seda, kui oluline on tänapäeval televisioon, ajakirjandus ja internetiuudised selleks, et edastada elanikutele informatsiooni. \nPaljud ettekandjad tõid esile seda, et tänapäeva inimene on sõltuvuses informatsioonist. \nMõned on nõus terve päev vaadata telesaateid, et oma informatsioonijanu rahuldada, paljud jätavad televiisorit või raadiot öösel mängima, sest nad ei ole harjunud enam omaette olla.\nSelline massiline meedia kasutamine aitab edastada inimestele olulist teave, kuid annab mõndadele võimaluse ka inimesi manipuleerida. \nSuured uudisteportaalid võivad muuta uudistes mõned detailid ning tulemuseks võib muuta kogu sündmuse tervikpilt. \nDomineeriv arvamus oli, et suurte uudisteportaalide jaoks on ainult oluline see, et neid loeks kõige rohkem inimesi, mitte edastatava teabe õigsus.\nMeelelahutuseks kasutatakse tänapäeval meediat kõige rohkem. \nSelleks on tänapäeval päris mitu võimalust ka: meelelahutussaated, arvutimängud, sotsiaalmeedia ja nii edasi. \nPaljude foorumi osalejate arvates on see olukord hea, kui sellega mitte liialdada.\nMeedia on vaidlemata väga oluline tänapäevase maailma jaoks, kuid sellega kaasnevad ka teatud probleemid ja ohud. \nTänapäeval tuleb kindlasti olla meediamaailmas ettevaatlik ja veenduda, ennem kui uskuda." }, { "title": "C1 2017 III_001-013 (0dbc1a4f-d8b8-498f-b44b-06797d458ed5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\nMeedia roll ühiskonnas on viimaste aastate jooksul suurenes. \nTänu nutiseadmetele ja sotsiaalvõrgustikkele, mille abil sai meedia kiiresti oma sihtgrupini jõuda, on inimestel võimalus kiiresti, n-ö online režiimis, reageerida erinevatele asjadele, sh ka uudised.\nRääkides sotsiaalmeediast ja täpsemalt sotsiaavõrgustikest, saab öelda, et sotsiaalvõrgustikud on tänapäeva üks populaarsematest meedia kanalitest, kus saab leida nii värsked uudised, põnevad mängud, anekdootid ja muu meelelahutus. \nSamuti on sotsiaalmeedia ka mingil määral n-ö virtuaalne koolituskeskus.\nRääkides sellest, siis on tendents, et aina rohkem inimesi võtavad enda nõustajaks sotsiaalvõrgustikud, sh \"Facebook\", \"youtube.com\", \"instagram\" jms.\n\"Youtube.com\" on näiteks sotsiaalmeediaplatvorm, mis tänapäeval üks populaarsematest ning mille abil kujunesid isegi erinevate kanalite ja blogerite populaarsuse indikaatorid, nt kanali jälgijate arv, n-n laikide arv jne.\nAntud platvormil saab vaadata ja kuulata erinevat tüüpi ettekandeid ja uudised.\nTerve platvorm on ehitatud selleks, et inimestel oleks mugav videoid vaadata ning soovi korral ka oma video üles laadida. \nVideote teemadeks on kõik, mis võib inimest huvitada, nt saab leida nõuandeid toiduvalmistamise kohta, online koolitusi haritud õppejõududelt jne.\n\"Youtube.com\" on üks tänapäeva populaarsematest sotsiaalmeedia kanalitest, kuid mitte ainus.\nSotsiaalmeedia kanaleid on palju. \nSamuti on palju ka sotsiaavõrgustike.\nRääkides aga traditsioonilistest meediakanalitest, siis saab öelda, et nende efektiivsus ja populaarsus langeb. \nSeda näitavad paljud uuringud. \nRaadio, TV, ajalehed ja teised on jäänud kasutamiseks meie vanamate generatsioonile.\nPõhjuseid on selleks palju, nt ajasäästmine, rahasäästmine jne.\nMeedia on tänapäeval väga populaarne.\nKõige rohkem on populaarne sotsiaalvõrgustikud, kus kasutajad saavad kiiresti kätte nii meelelahutust, teavitusi kui ka koolitust endale huvitaval teemal." }, { "title": "C1 2017 III_001-019 (f9ca4969-0a9a-4805-a527-f485d9c923b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia mõju tänapäeva inimestele\n21. sajand on meedia sajand. \nTänapäeval rohkus inimestest saavad informatsiooni välismaailmast meedia kaudu. \nLeian, et paljud leiavad huvi minu poolt kuuldud ettekannete kokkuvõttes, mida sain meediafoorumil osalemisel.\nÜheks olulisematest teemadest oli \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\". \nEttekannete kuulates sain aru, et meedia kujundab laste ja noorukite väärtushinnanguid isegi rohkem kui nende vanemad. \nSee on seotud sellega, et tänapäeva maailmas tehnoloogiad on kõige suurem osa inimeste elus.\nLapsed tulevad koolist koju ja kohe istuvad arvuti taga, nad vaatavad videosid, loevad artikkleid ja suhtlevad inimestega teistest riikidest. \nKõik need tegevused kujundavad nende väärtushinnanguid. \nEttekandjate arvamused sellest, kas see on positiivne mõju või negatiivne erinesid.\n\"Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\" oli teiseks olulisemaks teemaks. \nPaljud ettekandjad olid nõus sellega, et meedia on kõige suurem ja mõjukam meelelahutaja ning see on meedia positiivseks küljeks. \nOsalejate arvamused erinesid arutades selle rolli teavitajana ja harijana. \nRohkus ettekannetest väidasid, et meedia valetab uudiste teavitamisel selleks, et olla populaarsem ja saada rohkem raha kui teised.\nPaljud olid nõus sellega, et meedia lihtsustab informatsiooni saamist ehk õppimist, kuid selle info usaldusväärsus väheneb väga kiiresti.\nMeedial on väga suur mõju tänapäevases maailmas, kuid see mõju on nii negatiivne kui ka posetiivne.\nMeediafoorumil kuuldud ettekannete põhiliseks ideeks oli see, et meedial ja reaalsel elul peab olema tasakaal. \nNagu kirjutas Valdur Mikita oma raamatus \"Lingvistika ehk metsa se lingvistika\": \"Igal eestlasel ühes käes on skype ja teises seenenuga\"." }, { "title": "C1 2017 III_001-030 (c0658dd1-23ab-4db3-94e2-b7df6746be9e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti osalesin meediafoorumil, mille teemad oli seotud meediaga, mis on selle võimalused ja mis on meedia roll meie elus.\nTeemad on kaasaegsed ja viimastel ajal populaarsed, sellel põhjusel soovin teiega selles artikles oma mõtteid jagada.\nAlustan sellest, et meedia roll meie elus on suur. \nKõik elavad maailmas inimesed kuulavad raadiot, vaatavad TV, loevad ajalehti ning saavad infot internetist. \nMinu meelest meedia mõjutab meie maailma kujundamist märgatavalt.\nSee on mitte ainult info allikas, aga vahend, mille abil võib ühiskonna arvamust muuta või suunata. \nVaatamata sellele, et praegu võib infot saada kõikjalt, mõned eelsitavad lugeda ainult ajalehti, mis ilmuvad omas riigis ja emakeeles. \nNiimoodi asuvad nad suure mõju all. \nPaljud riiklikud meedia asutused kuuluvad valitsusele ja nende tegevus on suunatud sellele, on, et vormistada elanike arvamus valitsuse huvides. \nKõige rohkem mõju all asuvad eakad inimesed ja need, kes valdavad ainult emakeel või riigikeel.\nVaatamata sellele, et meedia allikad mõjutavad meie kujundamist, võib see olla teavitaja, harija ja meelelahutaja. \nMe oleme harjunud, et saame infot saada pidevalt. \nMeediast võib teada saada mis on uudised maailmas, mis uus on tehnikas, teadvuses, kuhu tasub reisida, mis uut või huvitavat vaadata. \nSamuti meedia kaudu saame infot kuidas vaba aega veeta. \nVäga tähtsat rolli mängib meedia inimeste arengus.\nNäiteks praegu ilmuvad arenevad artikled ja saaded.\nIga inimene võib leida kasuliku kirjanduse oma nõudmise või maitse järgi.\nSamuti viimasel ajal on populaarne õppida kogu elu. \nMeedia abil võib seda teha kodus ka, mis on mugav. \nMinu arvamus on nii, et ilma meedita elada on igav ja asjata.\nLõpuks soovin ma rõhutada, et meedia võib kujundada meie arvamust, aga selleks, et see oleks objektiivne, peab inimene erinevatest meedia allikatest infot saada ja erinevates keeltes.\nNiimoodi võib ühiskond muutuda targemaks, ja elutingimusi muuta paremaks." }, { "title": "C1 2017 III_001-046 (ba9d5730-4fc4-4834-89c7-6c8e930f5945).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia mängib 21. sajandi inimeste elus väga tähtsat rolli. \nMe puutume meediaga kokku iga päev - kuulame raadiot autos, vaatame telerit või istume internetis. \nAga kuidas saab meedia meid muuta ja kas see muutus on alati hea?\nMeediast me saame teada väga palju uudiseid tervest maailmast. \nNing see on meediomanikkude jaoks hea võimalus, et meie väärtusi ja tõkspidamsi muuta.\nSeda saab teha erinevatel viisidel. \nVõib näidata ainult selliseid uudiseid, mis kujundavad mingi asja kohta kindlat arvamust. \nVõi näiteks mõningaid uudised natuke muuta ja mingisugustest detailidest mitte rääkida.\nJa see kõik mõjutab inimeste arvamusi. \nEriti palju võib sellist näha riigile kuuluvas meedias, sest see toob riigile kasu. \nNiimoodi saab valitsus rohkem toetust erinevate otsuste langetamisel. \nNii et meedia kujundab inimeste väärtusi pidevalt ja väga tugevalt.\nAga meedia roll ei ole ainult uudiste edastamine.\nMeedias on ka teisi võimalusi aja veetmiseks. \nNing populaarseim neist on meelelahutus. \nMeedis saab ju kuulata muusikat, vaadata viideosid, suhelda teiste inimetaga. \nTundub, et kõik on sellega hästi. \nAga tegelikult ei ole. \nMeelelahutus on muidugi hea, inimene ei saa kogu aeg töötada ja õppida. \nAga paljude inimeste jaoks on meelelahutus muutunud ainsaks võimaluseks meeda kasutamiseks. \nNad ei tunne enam huvi õppimise vastu, nad tahavad ainult meelelahutust. \nSellest ei tule ja üldse kasu, need inimesed ei arene. \nHaritavad programmid ja saated on küll meedias olemas, aga nende populaarsus võiks olla tänapäevasest palju kõrgem.\nMeedia on inimeste elus väga tähtsal kohal.\nTa on nii harija, teataja kui ka meelelahutaja. \nAga see, kui meedia inimesi mõjutab, ei pruugi alati hea olla." }, { "title": "C1 2017 III_001-064 (ef771502-c1ad-4e72-a1ac-ce48e44d7af2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid lugejad, mul on rõõm jagada teiega minu kogemusi ja teadmisi, mida olen saanud ühel suurepärasel üritusel. \nTegemist oli meediafoorumiga, kus osalesid oma ala eksperdid ja pädevad inimesed. \nFoorumil olid käsitletud kaks teemat: meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel ning meedia roll teavitajana, harijana ja meelelahutajana.\nMitmete kompetensete inimeste sõnul, tänapäeval meedial on suur võim mõjutada inimeste käitumis, kaasarvatud väärtushinnangute kujundamist ning mina olen sellega täiesti nõus. \nKõik teavad, et meie väärtushinngud hakkavad kujunema lapsepõlvest ning pere omab sellel teemal suurt rolli.\nKahtlemata, et täiskasvanuks saamine on tingitud ka ümbruskonna muutmisega.\nKui võtame arvesse, et meedial on suured võimalused ja mitmeid kanaleid, mille kaudu tema avaldab mõju inimeste käitumisel ja väärtushinnangutel. \nKui vaatame meie igapäevast elu, siis on näha, et kontakt meediaga on märkimisväärne ning on põhjus oletada, et tema võtab osa meie väärtushinnangute kujundamisel\nKui me tuleme teise teema juurde ning hakkame võrdlema meedia rolli teavitajana, harijana ja meelelahutajana, siis pole üldse põhjust kahtlema, et meedial on suur roll kõikides varem mainitud rollides. \nTänu sellele me saame mite ka kursis olla maailmas toimuvaga, vaid ka veeta oma vaba aja meedia kasutades ning foorumil osalenud eksperdid tõdevad, et üheksakümmend protsenti inimestest puutuvad kokku igapäevaselt meediaga.\nVaatamata sellele, et meil on suur, võib öelda koostöö meediga, peame ka meie mõtlema ning analüüsima informatsiooni, mida me saame meedia kanalitest ning meelde jätma, et meie oleme inimesed, kes vajavad loomulikku suhtlemist ning usaldust." }, { "title": "C1 2017 III_001-067 (42bb45f0-bc2a-493e-bf20-4a674d7139a0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia roll tänapäevases ühiskonnas on üsna suur.\nSee on fakt, millega on raske vaielda. \nOsaledes meediafoorumis tahan väljendada arvamusi mõne huvitavate teemade üle. \nFoorumil räägiti meedia võimalustest kui väärtushinnangute kujundajatest. \nSee on üsna ebatavaline teema, kuna tihti täiskasvanud inimesed arvavad, et meedia negatiivselt mõjutab laste väärtusi. \nVäheneb suhtlemine reaalses elus ning laste fantaasia halveneb. \nNeed on muidugi negatiivsed tagajärjed, aga meedias võib leida ka midagi positiivsed. \nInimesed rohkem teavad Maailma probleemidest ning olukorradest, silmaring saab laiendada veel rohkem ning elu on muutunud paremaks ja lihtsamaks.\nJust tänu meediale vanemad võivad näidata lastele, mis on halb ja mis on hea. \nSelleks on vaja ainult uudisi näidata. \nSeega võib arendada laste kriitilist mõtlemist ning luua arvamust sellest elust.\nMuidugi on väärtused, mida meedia abil on raske omandada. \nVaadates, kuidas tapatakse inimesi, on raske õpetada lastele, et iga inimene on elu väär.\nMeedia peamiseks eesmärgiks ei ole väärtushinnanguid kujutada. \nMeedia on rohkem teavitaja, harija ning meelelahutaja. \nTänu internetile, raadiole, TV-le elanikud saavad värsketest uudistest teada. \nSee on kiire ning lihtne võimalus infot jagada. \nÕppimis sfääris on meedia roll väga oluline.\nInternet asendas raamatuid ja ensüklopeediaid, tänu millele võib õppida. \nKoolis ning ülikoolis kasutatake tundides just esitlusi, filme ning internetimängusid. \nMeedia seadmed on vajalikud ka inimeste vaba aja veetmiseks. \nPärast rasket tööpäeva on nii hea vaadata mingit filmi koos perega või kuulata muusikat mingil peol.\nIlma meediata ei saa tänapäeval inimesed juba elada.\nSellel on palju rolle ja eesmärke. \nElu muutus lihtsamaks, aga kunagi ei tohi unustada, kuidas inimesed tulid uute tehnoloogiate juurde ning mis jäi ajaloos. \nMe ei tea, missugused katastroofid võivad juhtuda, seega peab pidada meeles, mis teeb inimesi inimesteks ning kuidas suhtlemine või infot leidmine toimis aastate tagasi. \nMeedia ainult aitab elada, mitte ongi meie elu." }, { "title": "C1 2017 III_001-078 (6ca8c8c7-4511-4605-a59b-d61323db8e08).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimaste aastate jooksul meedia roll ühiskonnas on kasvanud ning sellel on teavitaja, harija ja meelelahutaja pearollid. \nSellel on ka suured võimalused väärtushinnangute kujundamisel. \nAntud teemad olid arutatud meediafoorumil, mida arvamusloo kirjutanud autor on külastanud.\nEnamus ettekandeid olid pühendatud just teemale, mis roll ja võimalused on meedial, kuidas see mõjutab inimesi. \nOn märgatud, ei nii sotsiaalmeedial (Fasebook, Twitter jne), kuid ka \"vanapärasel meedial on kasvanud mõjutaja roll, see formeerib inimeste mõtteid, suhtumist ja otsuseid. \nMeediat kasutatakse propageerimiseks, ideede edendamiseks ja teatud inimeste ideede sisseelamiseks. \nJa see toimub vägilisi, isegi kui me ei märka seda.\nEriti ohtlik olukord on laste suhtes, kuna nende aju ei oska filtreerida, kas see on õige või vale info, kas antud asjaolud vastavad tõele või mitte.\nLäbi lapsi käib mõjutamine ka lapsevanematele: palju TV reklaami on suunatud just sellele.\nVäärtushinnangute muutmine ja kujundamine käib ka läbi seda strateegiat - kui kogu aeg rääkida ühest ja samast asjast, mis ei ole tavapärane ühiskonna jaoks, siis hiljem see saab normiks ja igapäeva elu osaks!\nMinu arust, meedial on ka positiivsed rollid.\nEsimeseks on kindlasti teavitaja roll - selle abil me saame teada uudiseid, kus ja mis toimus, inimesed ei jää meediaruumi lukku.\nVäga palju kasulikku toob see ka harija rollis, kust veel me saame teada uutest leiutistest ja erinevatest võimalustest, mis meile pakkub maailm?\nLaste suhtes on meedia ka mõnikord kasulik, luuakse palju huvitavaid ja vajalikke äppe, mille abil laps areneb.\nKahjuks, on näha, et inimesed on asendanud oma päriselu sellega, mis nendele pakkub meedia. \nSee olukord muutub üsna ohtlikumaks.\nJuba praegu on vaja mõelda sellest, kuidas kaitsta ühiskonda meedia mõjust, muidu meie mõtteid hakkab kujundama keegi teine, mitte meie ise." }, { "title": "C1 2017 III_003-010 (4418a1cd-e867-41ef-b291-5431ff7b159a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia roll meie elus.\n20. septembril 2017 toimus rahvusvaheline meediafoorum millest ma võtsin osa. \nSelle foorumi teemaks oli \"Meedia roll meie elus\". \nMulle väga meeldisid arutatud teemad ja ma arvasin, et inimestel võiks tekkida huvi selle foorumi vastu.\nFoorumil oli 2 olulisemat teemat ja ma tahaks nendest lühidalt kirjutada.\nEsimene teema oli \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\". \nSeda teemat tutvustas meile oma ettekannega tuntud ekspert meedia valdkonnas Joseph Russo. \nTema ettekannele järgnes diskusioon.\nDiskusioon oli mahukas ja sisukas ja sellest teha kokkuvõtte, et meedia on üks võimsetest väärtushinnangute kujundajatest.\nKõik eksperdid ütlesid ühehäälselt, et meedial on selle jaoks (väärtushinnangute kujundamiseks) kõik vajalikud tööristad ja tingimused olemas. \nInimesed usaldavad seda, mis on kirjutatud meedias ja pole vahet mis meedia allikast nad saavad infot.\nSee on eriti tähtis tänapäeval, sest just internetis on kõige rohkem levinud vale info, mis võiks viia negatiivsete väärtuste tekkimiseni (nt stereotüüpideni). \nTeiseks väga tähtsaks tingimuseks on meedia massilisus, ehk lugejate suur arv. \nMeedia mõjutab suure inimeste hulga ja kui tuletada meelde, et paljud lugejatest usaldavad seda, mis on kirjas, siis meedia on väga hea töörist väärtushinnangute kujundamisel. \nMõned riigid kasutavadki meediat propoganda tööristana nende põhjuste tõttu.\nPärast seda pidas kõnet tuntud USA ajakirjanik Mathew hi. \nOma kõnes ta rõhutas sellele, et meedial on väga palju erinevaid rolle meie elus, näiteks meedia on teavitaja ja meelelahutaja. \nVäga tähtis roll on medial ka harijana. \nErinevad meedia allikad täidavad oma rolli, nt ajalehedel on teavitaja roll jne. \nMathew rääkis sellest, et erinevad meedia allikad peaksid oma rollist kinni pidama. \nKõik nõustusid tema arvamusega ja ütlesid, et meedia rollid on erinevad ja neid peab täitma ausalt ning mitte unustada seda, et meedia eesmärgiks pole raha teenimine ega skandalite loomine.\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et meedia on väga tähtis meie elus, sellel on olemas erinevad rollid ja inimesed peaksid rohkem teadma sellest kuidas meedia töötab ja et autorid oleksid ausamad oma lugejatega. \nLoodan, et sellised foorumid toimuvad tihedamini." }, { "title": "C1 2017 III_003-058 (fa5c5140-5357-403d-8ee9-d56b149a38a5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia võimalused tänapäeval\nHiljuti mina osalesin meediafoorumil, kus arutleti meedia osatähtsust meie elus. \nTahan ka Teile kuuldust teada anda, et saaksite koos minuga kaasa mõelda.\nÜks käsitletuid teema oli \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujudamisel\". \nMeediafoorumi osalejad jutustasid sellest, et täna meedial on tähtis roll meie elus ja see kujundab meie väärtushinnangut. \nMina olen esinejatega täiesti nõus. \nTõepoolest meedia ümbritseb meid igal pool. \nInternet, raadio, televisioon ja ajalehed - meie kõik puudutame sellega iga päev. \nMeedial on suurepärased võimalused kujundada inimeste väärtushinnangut.\nNäidena võib olla tervisliku eluviisi propageerimine. \nIgal pool võib näha spordiklubi või sporditoitumise reklaame. \nTänapäeval sportlik elustiil on väga populaarne teema.\nMinu arvates tervislik eluviis sai oma populaarsuse just meedia tõttu.\nTeine teema mis oli esitatud meediafoorumil, oli meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana. \nFoorumi esinejatel oli hästi argumenteeritud mõtted ja faktid, mis näitavad, et meedial on tähtis roll esiteks teavitajana. \nOlen täiesti nõus, et meedia esmane ja kõige tähtsam ülesanne on info edastamine. \nEnamus inimestest kasutab meediat just informatsiooni saamiseks. \nKuid ei saa unustada sellest, et meedia võib pakuda võimalusi hariduse ja meelelahujuse valdkonnas. \nMinu arvates meedia roll hariduses on väga oluline. \nEsiteks on loodud igasugused õppefoorumid, õppematerjalid, mida saab iga üks külastada või kasutada.\nMeelelahutuse valdkond pakub täna palju võimalusi. \nKõige populaarsem on meedias pakutav meelelahutus. \nPaljud inimesed eelistavad pärast tööd telerit vaadata, internetis surfata, foorumites suhelda. \nMeedia on lihtne ja kättesaadav kõigile viis end meelelahutada ja aega veeta.\nKokkuleppeks tahan öelda, et meedia roll tänapäeval on tõepoolest väga tähtis.\nMeedia pakub palju võimalusi, mida saab iga üks kasutaja." }, { "title": "C1 2017 III_003-072 (60b82708-7901-4286-8c8c-ecdce979a282).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üks tähtsamaid teemasid tänapäeval on meedia roll tavaliste inimeste elus. \nViimasel aja on tihti kuulda, et meedial on suur tähtsus inimeste, eriti noorte väärtuste kujundamisel. \nJust nendel teemadel räägiti meediafoorumil, kus mina, nagu ajalehe esindaja, hiljuti käisin.\nTahaksin ka Teile, lugupeetud lugejad, kuuldust teada anda, kuna arvan, et see teema on päris aktuaalne iga inimeste jaoks, kuna me kõik puutume erinevate infoallikatega kokku meie argielus. \nOleksin õnnelik, kui Te minuga kaasa mõtleksite ja oma mõtted meie ajalehe saitis kommentaarides avaldaksite.\nÜks käsitletud teemasid oli \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\". \nKõik, mida me näeme, loeme ajalehtedest, kuulame raadiost, kõigel on oma mõju meie tulevastele otsustele.\nMeile meeldib arvata, et meid keegi ei kasuta oma eesmärkides ja meid ei juhi. \nTegelikult aga nii ei ole. \nIga päev meile on vaja otsusi teha ja valikuid ja just meediast saadud info aitab meil see teha. \nSiin aga peitub suur oht.\nMeie ühiskonnas on liiga palju müüte ja väärtus, mis tunduvad inimestele nende endi oma. \nSee on seotud sellega, et praegune ühiskond on nö infoühiskond. \nNeed ideed, mis on meie ümber ja on transleeritud meedia abil, häälestavad meid midagi teha või ei teha. \nNoorte teadvus ja väärtussüsteem on veel nõrgad ja seetõttu vanematele on vaja neid jälgida mõistlikus piirangus.\nSelles suhtes mina olin esinejatega nõus, nende mõtted olid ka päris hästi argumenteeritud.\nSamuti, arutasid ka teemal: \"Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\". \nMe elame praegu väga kiiresti muutuvas maailmas ja iga päev ärgates, ärkame me juba muutunud olukordades - Meedia tähtsaim roll seisneb selles, et aidata inimestel nende olukordadega kohaneda. \nKuidas see toimub? \nInimene saab vajalikku info telerit vaadates nii sellest, mis toimub isamaal, kui ka selle kohta, mis toimub ka isegi teistes riikides. \nSee, kui palju infot tuleb inimesele hankida, sõltub, näiteks, tema ametist. \nÄrimehed peavad iga päev kursis olema, kuidas muutub riigis majanduslik olukord, milline situatsioon on turul. \nMõnikord meedia petab inimesi nö poliitika huvides.\nOn väga raske infot filtreerida, kuid väga tähtis. \nSee oskus kujuneb aastatega. \nMeedia on ka otsitud meelelahutaja, kuna ka uudised kipuvad tihti vaatajate meelt lahutama.\nKokkuvõtteks võib märkida, et kõik esinejad tulid lõpuks kokkuleppele, et meediata me elada ei saa.\nSee on nagu eluvajalik asi, kuigi mõnikord see mõjub inimestele halvasti. \nIlma meediata oleks aga palju raskemini eluga toime tulla. \nSoovin Teil olla tähelepanelik meedia kanalite valimisel, et vältida kulujutte." }, { "title": "C1 2017 III_004-003 (995a02b7-782f-45d6-b256-4708387e3c5b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti möödunud meediafoorumil oli esitatud erinevad ettekanded, kus räägiti meedia võimalustest väärtushinnangute kujundajana ning selle rollist meie ühiskonnas.\nÜks käsitletud teemasid oli \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\". \nSee teema on saanud aktuaalseks eriti viimasel ajal. \nMeediafoorumil oli esitatud erinevad arvamused selle probleemi üle. \nÜhed arvasid, et praegune meedia annab rohkesti infot edasi inimestele, info on kättesaadav ning kõigile sobib. \nTeised olid sellega vastuolus.\nNende arvates on tänapäevased meediakanalid seotud poliitikaga. \nIga meediaallikas annab infot omamoodi vastavalt tellimusele. \nNende arvates on oluline, et meedia oleks iseseisev ning kajastaks sündmusi nii nagu tõeliselt oli.\nMuidugi korruptsioon meediakanalites on saanud probleemiks tänapäeval. \nIga kanal väärtustab seda, mille eest talle makstakse. \nMeedia ei hoolitse väärtushinnangute kujundamisest inimestel ning ei pane tähele kui suur mõju see avaldab. \nPraegune meedia ei ole, kahjuks, infokandja vaid on vahend inimestega mannipuleerimiseks ja nende arvamustega mängimiseks. \nFoorumi osalejad jõudsid kokkuvõttele, et igal sõnal peab olema oma mõte. \nSõnaga on võimalik nii õnnelikuks teha kui ka tappa. \nSõnadel on mõju, eriti siis kui neid kantakse massmeedia kaudu. \nOsalejad leppisid kokku punktis, et on vaja muuta midagi meedias, et kõigepealt see peab kasvatama inimestel väärtusi kultuuri, ajaloo ning ühiskonna vastu.\nTeine teema, millest räägiti meediafoorumil oli \"Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\". \nNagu eelnevalt oli mainitud meedias on suur roll meie ühiskonnas.\nKõigepealt see peab infot edasi andma, kasvatama inimväärtusi ja hinnanguid, tutvustama kultuuri ning just viimasena olema meelelahutaja rollis. \nFoorumi osalejad jõudsid arvamusele, et praegu ei ole rangeid piiranguid meedias. \nVarem oli vanusepiirang, mõned saateid, näiteks, oli keelatud eetrisse panema enne kella 22.00, sest meedia hoolitses sellest, mida ta kajastab ning mis mõju see kannab. \nPraegu on olukord, kahjuks, teistsugune.\nTeleviisorites, raadios, Internetis on võimalik leida kõike, ei ole piiranguid ega filtreid. \nIsegi väikelaps võiks sattuda seal sinna, kus liigipääs peaks talle olema keelatud. \nOsalejad arutasid ka sellest, mida on võimalik ette võtta, et seda probleemi vältida.\nMeedia teemast on võimalik kaua rääkida, sest see on saanud, kahjuks, meie ühiskonna probleemiks. \nKuid tuleb ka ise valikut teha, millele pöörata tähelepanu meedias ning mida tuleb ignoreerida. \nIga inimene vastutab oma väärtushinnangute kujundamise eest, meedia siin on ainult vahend." }, { "title": "C1 2017 III_004-025 (21f2fc27-f2e2-46ae-b4df-d0f95cfda7dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud reedel 22. septembril toimus meediafoorum, kus selle osalejad vaatlesid selliseid teemasid nagu \"Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel\" ja meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana\".\nMeediast saame teada palju uut ja huvitavat maailmast. \nSelles informatsioonis on meditsiini ja teiste teaduste avaldused, toimunud kunsti festivalid, poliitika muutused ja ka lugusid õnnestustest kuriteodega. \nSee kõik aitab kujundada meie väärtushinnanguid. \nKunagi vanemad õpetasid enda lapsi olema abivalmis, aidata teisi inimesi. \nNüüd aga õpetatakse vältida igasuguseid kontakte võõraste inimestega.\nSee on seotud sellega, et inimesed teavad, et nende last võõras inimene saab varastada, tappa ja teha palju muid asju meelelahutuseks.\nSamuti inimesed kardavad tulla appi kusagil tänaval, kuna see võib osutada trikk nende peetmiseks eesmärgiga saada raha nedest. \nHirm olla peetud segab inimestele jälgida moraalseid printsiibe, mis varasti olid väärtustatud.\nMeedia on mitmekesine, sellega saab mõjutada inimeste arvamusi ja emotsiooni. \nErinevate teavitustega saab öelda inimestele tõsi erineval moel. \nSama teavituse jutustades saab millestki vaikida või isegi kõik ümber pöörata. \nÕnneks inimestel on võimalik tänapäeval saada uudisi erinevatest allikatest ja kuulata erinevaid arvamusi, mis võimaldab kogu saadud informatsiooni analüüsida ja kujundada oma arvamust.\nKuna meedia on mitmekesine, sellest saab ka midagi uut õppida. \nInternetis tänapäeval on palju erialaseid loenguid. \nSamuti meedias on palju meelelahutusi kas naljad videod või mänge ning saab vabalt vaadata filme ja seriaale igale maitsele.\nJärelduseks saan öelda, et meedia omab suurt rolli meie elus. \nSee kujundab meie väärtushinnanguid, anan palju erinevat informatsiooni ning pakub igasuguseid meelelahutusi. \nAnalüüsi võimega inimene ei pea tundma mingeid probleeme uudiste saamise ja erinevate meelelahutuste kasutamisega.\nSeega meedia ei või olla süüdi inimeste toimuvates õnnestustes." }, { "title": "C1 2017 II_001-038 (4533159f-791d-45be-9a37-b05dfaaa8ef7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal olen osalenud globaliseerumiskonverentsil, kus olulisemad teemad olid \"Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed\" ning \"Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja\". \nTänapäevadel antud teemad on väga aktuaalsed, eriti Eestis, mis asub oma tehnoloogia innovatsioonidega paljude riikide ees. \nKahjuks kodumaalt lahkumine on arenenud siin ka.\nPeamised põhjused kodumaalt lahkumiseks on parema elukvaliteedi otsimine. \nPraegu on suhteliselt raske leida hästi makstud tööd, seetõttu Eestis on suurenenud töötute arv.\nKui võrrelda palkasid Soomes ja Eestis, siis saab näha, et sama töö eest arst Soomes saab mitu korda rohkem raha kui Eestis. \nSamuti Soomes on suur sotsiaalne toetus, korraldatakse tasuta koolitusi soome keele õppimiseks.\nInimesed tunnevad ennast riigi kaitse all, mida ei saa öelda kodumaa kohta. \nLahkumise tagajärjed on riigile tõsised ja peamine on vananenud ühiskond, kus on palju pensionääre ja vähe lapsi. \nSellisel riigil on raske tulevik: pensioonivanus kasvab, üks töötaja peab toetama palju pensionääre, noored leiavad endale parema elukohti lahkudes kodumaalt.\nJärelduseks, riigil on vaja luua programmi töökohtade arvu suurenemiseks, mis aitab parandada olukorda.\nTeiselt poolt tehnoloogia kiire areng annab inimestele palju võimalusi. \nÜks nendest on kaugsuhtlus. \nErgsaks näideks on veebiõpe, mis võimaldab saada teadmisi igal kohal, kus on internetiside. \nLoengud saavad läbi viia Skype'i teel, küsimuste tekkimisel õpilased kirjutavad õpetajale e-posti kaudu. \nSamuti kõik materjalid on kättesaadavad sõltumatu ajast. \nÜha rohkem inimesi kasutavad sellist õppimise viisi, mida näitab selle mugavust ja tõhusust.\nKokkuvõttes saan üelda, et riik peab toetuma oma elanikuid ja luua vastavaid elutingimusi, et ei tekiks soov kodumaalt lahkuda. \nÖeldes tehnoloogia arenguks olen kindel, et see lihtsustab meie elu ja tema kättes on meie tulevik." }, { "title": "C1 2017 II_001-068 (f5e66290-3bb5-4e48-a32a-a31a4850975b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Täna väga tihti saab kuulda, et toimub globaliseerumine. \nMis see tähendab ja mida see meie riigile kaasa toob? \nKas see on hea või halb?\nKas see annab lisa võimalusi, loob uusi väärtusi? \nKui suured on ohud?\nVõib olla kõige lihtsam näide globaliseerumisest on inimeste liikumine ühest riigist teise, selleks peaaegu ei ole takistusi.\nInimene, kellel on hea haridus, kes on hea spetsialist oma erialal ja kes vabalt räägib inglise keeles või muud keelt, võib leida endale tööd ka üle piiri. \nMiks inimesed täna lahkuvad kodumaalt? \nÜks põhjus on see, et nad ei leia siin endale tööd või pakkutav töö ei pakku huvi, ei anna võimalust areneda ja ka see, et selle töö eest makstakse liiga vähe raha. \nVäga palju noori sõidab ära väismaale ja jäävad sinna elama. \nPõhilesed eelised mida nad toovad välja on: karjäärivõimalus, hea palk, sotsiaalseid kaitsed. \nKas see on hea riigile kui noored sõidavad ära?\nVõiks öelda jah, kui noored saades kogemust tuleksid tagasi ja panustaksid oma riigi arengusse. \nKuid tihti peale nad jäävad sinna elama, seal loovad pereit, seal sündivad lapsed. \nRiik kaotab, kaotab noorepõlvkonda, kaotab oma kultuurikaindjaid, edukaid inimesi, kes võiksid panustada oma riigi arengusse. \nLisaks sellele sided oma peredega ei ole juba nii tugevad, kohtutakse harvemini ja mida salada mõnedel vanematel on raske suhelda oma lastelastega, kes ei räägi juba vanemate emakeelt. \nNatuke kõike need probleemi aitab lahendada kiire tehnoloogia areng.\nKõik interneti ja telefoni lahendused aitavad vähendada probleemi suhtlemises. \nSkype abil sa kuulad ja näed oma lähedase. \nSkype võimalus on nüüd ka mobiiltelefonis. \nEi ole vahet kui kaugel inimesed asuvad üks teisest.\nMa arvan, et tehnologia kiire areng aitab mitte ainult kaugsuhtlemisele kui ka tulevikus kaugtöötamise võimalusele.\nKus inimene ei peaks sõidma ära kodumaalt, et töötada heas ettevõttes, teenida head palka ja samas olema oma riigi arendaja, väärtuste ja kultuurikandja." }, { "title": "C1 2017 II_001-129 (4e56ecea-fe7d-41bf-9e86-255ca6886e11).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel laupäval Tallinnas toimus globaliseerumiskonverents, kus ma osalesin külastajana. \nSeal esitlesid erinevad teadlased Tallinna ja Tartu ülikoolidest, aga mulle jäid mõned ettekanded meelde, sest nendes räägiti kodumaalt ning tehnoloogiast.\nPeamiselt tahan jutustada kodumaalt lahkumise põhjustest ja võimalikustest tagajärjedest. \nPaljud teadlased rääkisid eelkõige uue kultuuriga tutvumisest, sest kui inimene sõidab välismaal, teda ootavad uued inimesed, uus keel, tundmanud kombed ja traditsioonid. \nVõib olla on see peamine põhjus, et kodumaalt lahkuda. \nInimesed tahavad alusta uut elu uues riigis. \nKuid sellega on seotud mõned probleemid nagu kallid elamistingimused, madal palk, keelebarjäär ning arusaamatud traditsioonid. \nTagajärjena inimene võiks jääda koduta või sõida tagasi kodumaale.\nTeine põhjus oli see, et noored tahavad proovida õppida välismaal. \nNad mõtlevad, et kui haridus on tasuta, siis nad vabalt saavad ülikooli sisse astuda ja elu lõpuni elada teises riigis. \nKuid ei mõtle, et nagu ma juba rääkisin, elutingimused, toit, üür, meelelahutused on kallid, töötada ja samal ajal õppida on raske ja noored lihtsalt ei saaks üksinda seal elada. \nSamuti tekkib igatsus kodumaa järele, sest pere ja sõbrad on kaugel.\nTeine olulina teema oli pühendatud tehnoloogia arengule kui kaugsuhtluse võimaldaja. \nMuidugi meie pidevalt arenevas maailmas on raske elada ilma tehnoloogiata. \nSee teema oli ka tihedalt seotud eelmise teemaga kodumaalt lahkumisest, sest nagu toimub kiire tehnoloogi areng, inimesed võivad elada erinevates maailma otsas ning suhelda omavahel kasutades erinevaid programme. \nKonverentsil teadalased rääksid peamistes suhtlusprogrammidest, nende võimalustest ja kuidas neid õigesti kasutada. \nSeoses sellega on kergem reisida ja jääda sugulastega, saata nendele fotosid, helistada nendele Interneti abiga ning lihtsalt suhelda.\nKokkuvõtes mina sooviksin kõikedele külastada mingisuguseid konverentse, sest sealt igaüks saab leida uut enda jaoks. \nTehnikaga seotud teemad on praegu üsna aktuaalsed ja meie elu sõltub tehnoloogia arengust. \nSeetõttu ärge unustage sõita teisele globaliseerumiskonverentsile, mis toimub järgmisel laupäeval." }, { "title": "C1 2017 II_001-151 (82a7e6ad-2b67-41d5-829f-43a70fb971d5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Maailmas üha rohkem räägitakse globaliseerumisest, mis tähendab rahvusvahelist, kõikehõlmavat ühinemist. \nGlobaliseerumise mõistesse kuulub tehnoloogia, immigreerimine, hariduse, kultuuri, tervishoiu küsimused ja palju muud. \nSee kõik pakub inimkonnale suurepäraseid võimalusi, kuid tuleb tõdida, et globaliseerimisel on samuti negatiivseid tagajärgi.\nKõigepealt tuleb mainida migreerimist, kodumaalt lahkumist. \nMiks kolitakse välismaale? \nVastus ei ole keeruline: noored otsivad võimalusi tööd leida ja haridust omandada. \nNemad ei näe perspektiivseid ega mainekaid lahendusi oma kodumaal, seega otsivad neid mujalt. \nSellise nähtuse tagajärjed paistavd üsna tõsised olevat: kodumaa kannatab spetsialistide nappusest ja elanikonna vananemisest. \nPeale selle, see nähtus toob kaasa elanikonna vähenemist ja riigi \"väljasuremist\".\nMigreerimisele käib alati kaasa tehnoloogiline areng. \nKui tegemist on globaliseerumisega, eriti suurt tähelepanu pööratakse tehnoloogia kiirele arengule. \nTehnoloogiad on nüüd igas elu valdkonnas: kodus, kontoris, kaupluses, koolis ja haiglas. \nTänu kaasaegsele tehnoloogiale, on muutunud ühiskonna üldine ettekujutis sellest, mis on suhtlemine. \nAreng võimaldab näha, kuulda ja vestelda nendega, kes on kaugel. \nPeale tavasuhtlemisele, seda kasutatakse, näiteks, isegi loengute ja tööintervjuude läbiviimiseks. \nTehnoloogiad on muutunud maailma kiiremaks ja kergemaks, kuid ka sellel on oma puudusi. \nDigisuhtluse ja anonüümsuse tõttu kaob ära isiksus ja ohutus, turvalisus. \nÜkski tehnoloogia kasutaja ei ole kaitstud selliste ohtude eest, rääkimata lastest.\nKõik esiletoodud aspektid vajavad erilist tähelepanu grobaliseerumise pooldajatelt, sest ilma selleta võivad tuua rohkem kahju kui kasu.\nKokkuvõtteks, globaliseerimine toob esile üsna tõsiseid küsimusi ja probleeme, nagu kodumaalt lahkumine ja suhtlustehnoloogia ohud.\nEsiletoodud võimalikud tagajärjed panevad mõtlema ja vajavad tegutsemist. \nVõin oletada, et migreerimise nähtus võib olla võidetud tänu hariduselu ja riigi tööturu muutmisele ja laienemisele.\nMis aga puutub kaugsuhtlusesse, potensiaalseid ohte võib ennetada õigeaegse kontrolli abil." }, { "title": "C1 2017 II_001-167 (5ea838ae-840f-4ad8-a59b-9661e62bdd55).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile Tartu Ülikoolis toimus juba teine globaliseerumiskonverents. \nKonverentsis osalesid rohkem kui sada inimest, nende hulgast olid ka külalised välismaalt.\nKahe päeva jooksul seal arutleti väga erinevaid teemasid.\nEsimese päeva peateema oli \"kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed\"\nKonverentsi konservatiine osa väidas, et peamise lahkumise põhjused on vaba liikumise võimalus Euroopa Liidus ja ebavõrde konkurents.\nTagajärjed võivad olla väga dramaatilised, kuni terve riikide kadumiseni. \nGlobaliseerumise pooldajad arvasid teistmoodi. \nPeamise põhjusena nimetasid nad uued võimalused ja kogemus, mis kodumaal omandada ei saa. \nKodumaalt lahkumine ei tähenda ainult väljarändamist, vaid sisserändamist ka ning seetõttu lahkumine rikastab nii inimest, kui ka riiki. \nKõik see tähendab, et tagajärjed on üsna positiivsed.\nTeise päeva peateema oli \"Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja\". \nEnamik osalejatest oli nõus sellega, et tehnoloogiline areng on üldiselt positiivne nähtus ja suurepärane võimalus suhelda erinevate inimestega kogu maailmast. \nMida kiirem areneb tehnoloogia, seda rohkem võimalusi meil on suheldama ja infot vahetada.\nMõned külalised olid veendunud, et kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, see tõttu suhted ja suhtlemine muutuvad, ning see muutus ei ole igati positiivne. \nOn olemas andmed, et 80% meie suhtlemist koosneb mitteverbaalsest infost. \nSee tähendab, et kasutades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi suhtlemiseks me ei saa kogu info kätte saada. \nSeepärast tehnoloogia ei ole ainult positiivne nähtus.\nÜldiselt, võin öelda et niisugune konverents on väga kasulik. \nKõikidel oli võimalus oma arvamuse väljendamiseks, kompromissi leidmiseks. \nKõige tähtsam seal oli vist see, et keegi ei kartnud oma arvamust väljendada ja kõik arvamused olid teretulnud." }, { "title": "C1 2017 II_002-007 (3716700a-41b3-488b-b474-47cf1df3897c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Globaliseerumine: risk või hea võimalus?\nTartu Ülikoolis korraldati mai alguses rahvusvaheline globaliseerumiskonverents, mis tõi kokku eksperte mitmetelt erialadelt. \nKuigi tegemist oli teaduskonverentsiga, puudutasid konverentsi jooksul kuuldud ettekanded siiski päris praktilisi küsimusi, mis on tänapäeval meie kõikide eluga seotud.\nKonverentsi põhiteemaks oli globaliseerumise mõju inimeste liikumisele ja suhtlemisele.\nPaljud ettekanded käsitlesid kodumaalt lahkumist: miks inimesed lahkuvad ja millised on lahkumise tagajärjed? \nMõned esinejad võtsid vaatluse alla kõrge haridustasemega lahkujad. \nEttekannete järgi on rahvusvaheline kogemus tänapäeval oluline osa akadeemilist karjääri. \nSellepärast on kodumaalt lahkumine kõrgharitud inimeste hulgas tavaline nähtus.\nEelpooltoodud moodustab väljakutset riikidele: kuidas teha riik, ja riigi poolt pakutud kõrgharidus, nii atraktiivseks, et kõrgharitud inimesed valivad just seda riiki?\nOsa ettekandjatest käsitles kodumaalt lahkumise küsimust nende vaatekohast, kelle jaoks on lahkumine sõja ja ebastabiilse ühiskonna tõttu ainus võimalus. \nNiisuguste rändajate puhul on riikide väljakutse üsna erinev. \nSõja tõttu kodumaalt lahkujad on grupp, millega paljud riigid ei sooviks eriti kokku puutuda.\nPõnev teema konverentsil oli ka tehnoloogia kui kaugsuhtluse võimaldaja. \nEttekanded hõlmasid näiteks selliseid aspekte kui võõrkeelde õppimine Skype'i ja teiste taoliste vahendite abil, ning rahvusvaheline koostöö tehnoloogia abil. \nOli uuritud ka seda, kuidas peresid, mille üks liige elab teises maas, kasutavad tehnoloogiat.\nKokkuvõttes võib öelda, et globaliseerumine toob kaasa nii riske kui ka võimalusi - ja loodetavasti rohkem siiski positiivseid asju." }, { "title": "C1 2017 II_002-009 (d87b7725-cc46-44d5-bc04-ccb89e4dc024).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida kaugemale, seda parem? \nGlobaliseerumise plussid ja minusid\n17. märtsil 2017. aastal toimus Dorpati hotelli konverentsikeskuses esimene globaliseerumiskonverents.\nPealkirjaga \"Kui kaugemale oleme jõudnud, kuhu me tahame veel jõua?\" konverentsil käsitlesid Tartu ülikooli *1 psühholoogia, sotsiaal ja informaatikaosakonnast globaliseerumisteemat.\nKonverentsi üldtoon oli väga positiivne ja entusiastlik globaliseerumise vastu, kuid mainiti ka võimalikke tagajärjeid ning aspekte, kuhu peaks tähele panema.\nÜhiskonnas nagu Eestis ja teistes EL-riikides puudutab globaliseerimiskonverents olulist teemat, mida kindlasti võib riikide arengul abiks olla.\nEsimeseks, peateemaks tegeleti kodumaalt lahkumise põhjuste ja võimalikute tagajärjestega.\nKodumaalt lahkumise põhjused on enamasti *1 teadlased tööga seotud, ehk parema karjääripotensiaali välismaal. \nAga ka õppimine; isiklikud põhjused nt. suhe ja isegi maailma avamine mainiti põhjuseks.\nEsialgu teeb võimalus igal pool maailmas elada, kas see on nõutud või enda valik, elu põnevamaks ja värvilisemaks. \nSee oli üks mõte mis rõhutati enam-vähem igas ettekandes.\nSamuti toob maailmarändamine eriti kui seda tehakse kauaks ajaks, ka mõned tagajärjed kaasa.\nTööga seotud raskused on esialugu võimalus pärast pikkajalist välismaal viibimist tagasi kodumaal tööd leida. \nPeaküsimuseks esitati, kui palju töökogemusi välismaal tõstavad töötaja kogemusi ja seega kvaliteeti, ja millal kaob ühendust tööerialaga kodumaal ära.\nÜks näide on teadlased, kes peavad edukaks karjääriks ülikoolis mõneks ajaks välismaal töötada, aga samas on ühendus koduülikooliga tagasitulemiseks väga oluline.\nPeale seda rõhutati ka isiklikud tagajärjed nagu raskust elukaaslasega kaugsuhet pidada.\nTeine peateema puudutas täpselt kaugsuhetega seotud raskusi ja tegeles sellega, kuidas seda võib lahendada.\nVastuseks andsid teadlased informaatika osakonnast tehnoloogia areng. \nHästi arenenud ja edasi kiiresti arenev tehnoloogia teeb inimeste suhtlemist üle pikka distantsi aina lihtsamaks. \nNii, et Skype ja teised tarkvarad võimaldavad inimeste suhtlemist igast nurgast maailmas.\nKonverentsi teenoriks ja üldiseks kokkuvõteks võib seega öelda, et tänu arenenud tehnoloogiale on globaliseerumine võimalik ja kutse maailma avatamiseks." }, { "title": "C1 2017 II_003-014 (2bc8f78c-f28d-4294-aa39-843617c6c53f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nädal tagasi Pariisis toimus globaliseerumiskonverents, mille külastajad tulid kogumaailmast. \nKonverentsil osalesid erinevad eksperdid ja professorid. \nÜrituse olulisemad teemad olid kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed ning tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja. \nMõlemad teemad on teravad ja tähelepanu vajavad kuna puudutavad meie ühiskonna. \nOsalejad tulid järeldusele, et kodumaalt lahkumise peamised põhjused on soov raha teenida ning elamine parema sotsiaaltoetuste tagamisega riigis. \nIga inimene soovib edukaks saada ning oma elu korraldada selliselt, et tema perel oleks kõik eluks vajalik. \nPaljudes riikides on madalad palgad ja kõrged hinned, mis põhjustab inimese lahkumist kodumaalt. \nOn teada, et on olemas riigid, kus palk on mitu korda kõrgem ning selle riigi elanike elutase on parem. \nNoored eelistavad välismaal õppida kuna see soodustab nende arengut ning laiendab silmaringi. \nPaljud otsustavad välismaal õppida, et oma keele oskust arendada.\nKodumaalt lahkumise tagajärjed näitavad, et paljud riigid vajavad spetsialiste ning nendel on tööjõu puudus, kuna nende riigi elanikud kolisid ära. \nRiigi kohustuseks on tagada oma kodanikele õigusi ja vajalikke toetusi oma kodumaal mugavaks elamiseks. \nKonverentsi osalejad heameelega arutlesid tehnoloogia arengu teemat. \nTuntumad eksperdid väidavad, et tehnoloogia kiire areng teeb käesoleval ajal ühiskonna elu lihtsamaks ning annab uued võimalused.\nTehnoloogiate abil inimesed võivad üksteisega suhelda erinevatest maailma nurgadest, mis säästab nende aega ja raha.\nKuid konverentsil olid professorid kelle arvates tehnoloogia areng toob meie ühiskonnale probleemi. \nProbleem on selles, et üsna rohkem inimesi suhtlevad suhtlusvõrgustiku või Interneti kaudu. \nSee põhjustab inimese hirmu ja muresid isiklike kontakti korral, kuna inimene on harjunud suhelda distantsiooniliselt.\nKokkuvõteks konverentsi osalejad tulid ühele arvamusele, et riik peab oma kodanike väärtustama ning tegema kõik vajalik nende elutingimuste parandamiseks. \nSamuti tehnoloogia areng peab olema riikide kontrolli all ning tehnoloogiate kasutamine peab olema mõistlikus piiris." }, { "title": "C1 2017 II_003-022 (73fc8838-79e4-402b-86cf-7b8fe039030c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Selles artiklis tahan ma jagada oma mõtteid hiljuti toimunud globaliseerumiskonverentsi kohta. \nKuna maailmastumine on protsess, milles meie kõik võtame osa, usun ma, et see arvamuslugu võib teile pakkuda huvi.\nÜheks oluliseks teemaks on välja kujunenud immigratsioon ning selle mõju riikidele. \nPaljud inimesed rääkisid just kodumaalt lahkumise põhjustest ning nende mõjust riigi majandusele. \nKonverentsi osalejad nõustusid sellega, et üks peamisi põhjusi lahkumiseks on inimeste nõrk majanduslik seis. \nMa olen sellega nõus, kuna ise olen teadlik, et paljud inimesed otsustavad kodumaalt lahkuda just sellepärast, et nad ei ole rahul nende majandusliku olukorraga. \nTeine oluline põhjus kodumaalt lahkumiseks on väärtuste konflikt riigi ja inimeste vahel. \nMõned konverentsi osalejad olid veendunud, et kui inimene ei jaga oma riigi põhiväärtusi, on tal raske seal elada ning riigist lahkumine näeb välja kui probleemi lahendamine. \nMina olen sellega samuti nõus ning arvan, et kui inimene austab ning jagab oma riigi põhiväärtusi, on tal palju vähem motivatsiooni riigist lahkuda. \nRääkides immigratsiooni mõjust, toonitasid paljud osalejad fakti, et riigi majanduslik areng kannatab, kui inimesed riigist lahkuvad. \nPean seda arvamust väga õigeks, ning seda eriti Euroopa riikide puhul, kuna rahvastik nendes riikides vananeb ning iive on madal.\nTeiseks oluliseks küsimuseks mille üle arutati konverentsil oli tehnoloogia areng. \nMõned konverentsi külalised mainisid, et tehnoloogia annab inimestele võimaluse suhelda teineteisega isegi siis kui nad viibivad teine teisest kaugel. \nUued võimalused lihtsustavad inimeste elu ning teevad seda mitmekesisemaks. \nPaljud ärimehed ei pea enam kaugele sõitma, et pidada läbirääkimisi. \nOluliselt rohkem on võimalusi õppimiseks, kuna õppur saab leida endale õpetajat või kursusekaaslasi internetis ning suhelda nendega uute programmide või e-teenuste kaudu. \nSamuti toonitasid mõned konverentsi kõnelejad fakti, et inimesed võivad õppida rohkem teistest kultuuridest ning maadest, kasutades uusi tehnilisi lahendusi. \nIgaüks võib leida endale sõbra või tuttava interneti kaudu ning luua tugevaid sotsiaalseid sidemeid. \nSamuti on inimestel rohkem võimalusi, et tutvustada teistele oma kultuuri ning keelt, kasutades uusi programme. \nMõlemad mainitud seisukohad olid minu jaoks väga hästi põhjendatud ning ma nõustun nendega.\nKokkuvõttes saab järeldada, et konverentsil arutati kahe olulise teema üle ning püüti näha maailmastumisel uusi võimalusi, aga ka väljakutseid." }, { "title": "C1 2017 II_003-029 (c1eb12a7-0893-42fa-87b4-6fcdf9a12b84).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen hiljuti osalenud globaliseerumiskonverentsil, kus räägiti toimuvast meie ühiskonnas. \nTänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad kodumaalt?\nKonverentsil räägiti erinevatest teemadest, mis puutuvad meie ühiskonda. \nÜks olulisemaist teemadest, mina eristasin, kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed sellele. \nViimasel ajal tõesti väga palju inimesi lahkuvad kodumaalt ja sellel on mitu põhjust ja nad on väga erinevad põhjused. \nMõned lahkuvad kodumaalt, et õppida. \nKeegi arvab, et välismaa koolid on paremad, kui koolid kodumaal, teiste jaoks, et kodumaa koolid, et paku võimalust õppida edasi sellel erialal, näiteks magistriks või doktoriks. \nJa kui inimene õpib juba välismaal siis tõenäosus on väga suur, et see õpilane saab endale praktika koha välismaal ja samuti ka päris tööd ja ta ei tulegi kodumaale niipea tagasi kuid mitte muidugi kõik, mõned ekka tulevad valismaalt tagasi, et teha elu kodumaal ainult paremaks.\nMõned inimesed lahkuvad töö pärast, et välismaal on suuremad palgad ja inimesed tahavadki endale paremaid tingimusi ja võimalusi mida ei saa pakkuda nendele kodumaa. \nKuna tänapäeval kogu aeg toimub tehnoloogia areng iga kuu tulevad uued ja uued võimalused, nagu näiteks Skype kus me saame tasuta suhelda oma sugulastega ja sõpradega, inimeste jaoks ei ole enam oluline päris kontakt. \nÜhest küljest on väga hea, et meil on sellised võimalused, kuid teisest küljest kuhu see meid viib, kui me hakkame elama ainult virtuaal maailmas. \nTänapäeval inimestele on palju olulisem, et nendel on viimane nutitelefon või kõige parem arvuti, kuid mitte see, et mida nad söövad, kas see on kvaliteetne või mitte.\nLoomulikult konverentsel räägiti veel paljudest huvitavamast teemadest, kuid sellest juba järgmises lehes. \nTänane kokkuvõte on selline, et tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja on üks võimalikest põhjustest, miks inimesed lahkuvad kodumaalt. \nTehnoloogia areng võimaldab inimestele erinevaid võimalusi, nagu suhtlemine teine teisega ükskõik kus maailma otsast. \nja nad ei pea oluliseks ega ei hooli enam koos elamisest ega pühapäeva lõunadest." }, { "title": "C1 2017 II_003-073 (c7726395-8809-4ffe-bd60-f75a55cae663).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tahaksin jagada teiega oma arvamust globaliseerumiskonverentsil kuuldust. \nTehnoloogia kiire areng, kodumaalt lahkumine ja selle võimalikud tagajärjed - on tänapäeval väga olulised küsimused, need olid arutatud konverentsil.\nMe sündime, omandame eluks vajalikud teadmised ja oskused, areneme, alustame maailma avastama ja ühel hetkel leiame, et soovime kodumaalt lahkuda.\nMiks on see nii ja millised võimalikud tagajärjed meid ootavad? \nInimene on oma loomult uudishimulik, meile jääb väheks loetust, me soovime näha kõike oma silmadega. \nSuured riigid ja linnad on justkui väljakutse!\nMaailm on täis võimalusi ja see meelitab nooremat generatsiooni.\nKahjuks mündil on ka teine pool, üldjuhul lahkuvad nooremad inimesed, see omakorda toob kaasa demograafilisi probleeme niigi väikses riigis. \nOlukord tööturul muutub raskemaks, spetsialistide puudumine on paljude valdkondade probleemiks muutunud.\nTehnoloogia kiire areng muudab elu meie ümber.\nKui veel mõned aastad tagasi keegi poleks uskunud, et videokõned on võimalikud, siis tänapäeval see on osa meie igapäevasest elust. \nPiirid justkui haihtuvad tänu tehnoloogiale. \nPaljudes peredes üks abikaasadest töötab välismaal ja ainuke side perega on kaasaegne tehnika.\nKoolid ja riigiasutused kasutavad kaasaegset tehnoloogiat ja tõstavad sellega oma töö kvaliteeti.\nVäga huvitav ala - on robootika. \nRobotitest on saanud meie igapäevased abilised. \nOn olemas automaatvastused, mis sisuliselt teevad asju meie eest. \nKaugsuhtlus on tihti nii reaalne, et me praktiliselt ei tunne vahet. \nIga tänapäeva inimene teab, mis on nutitelefon, tahvelarvuti ja teised seadmed.\nTänapäeval me ei suudaks kujutada ette elu ilma tehnoloogiata! \nSee on meie olevik ja kindel osa tulevikust. \nKaugsuhtlus ei lase meil üksteisest kaugeneda." }, { "title": "C1 2017 II_003-096 (eb288bee-55de-4b73-9e9a-20abb96425cc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Martin ---. \nOlen käinud kaks päeva tagasi globaliseerumiskonverentsil, kus arutleti paljudel teemadel. \nOlen esimest korda võtnud sellisest üritusest osa ning saan väita, et igaühele oleks hea saada sellist kogemust, nagu mina sain, kaasa lüüa debattides ja arutelus ning tutvuda uute inimeste ja erinevate arvamustega.\nPõhilisemateks ja olulisemateks olid väga huvitavad ja aktuaalsed tänapäeval teemad. \nÜks on seotud kodumaaga ja väljarändega. \nOlen kuulnud palju argumente ja arvamusi, kuid mina arvan, et see on teema, millest praegu peaks tõsiselt rääkima.\nEestis toimub praegu väljaränne. \nVäljarännet moodustavad peamiselt noored inimesed. \nMina olen selle vastu, sest see võib tuua halbu tagajärgi!\nVäljarände ehk kodumaalt lahkumise põhjusteks on nimetatud väikesed palgad, elukvaliteet, väike arenguvõimalus ning ka õpe välisriigis. \nPraegusest Eestist lahkuvad noored parema elu otsides.\nNoored tahavad suuremat palka, häid elutingimusi, head töökohta ning tahavad näha enesearengut.\nPaljud kolivad teise riiki õppimiseks, ent peale ülikooli lõpetamist jäävad elama sinna riiki.\nMiks on see siis halb? \nHalb on see, et väljaränne võib tuua tagajärgi Eestile. \nNoored ja helged pead lahkuvad kodumaalt, aga kes hakkab töötama, kes hakkab arendama meie riiki, kes aga hakkab maksma makse ning mida eakatega juhtub, kui neile pensioni ei maksta. \nSelle lahendamiseks mina pakuksin riigile teha sellise ettepaneku, mis jätaks noori Eestisse elama ja töötama.\nTeise arutelu teema ei positiivsem ning arenenud riigina hõlmas ka Eestit vähesel määäral. \nSee oli seotud tehnoloogia arenguga ning sellest tuleva kaugsuhtluse võimaldamisega. \nInterneti olemasoluga elu sai lihtsamaks: nüüd, et rääkida ja näha omast ei ole vaja kuhugi sõita, võib lihtsalt helistada interneti kaudu ja näha lähedast. \nEesti on sellesse ka hästi panustanud. \nJuba mitmeid aastaid toimib rakendus nimega Skype. \nSkype'i loomises osalesid kaks eestlast. \nNüüd seda kasutatakse kogu maailmas.\nSelles seisneb minu arvamus. \nMina soovitaksin teilegi sellistes üritustes kaasa lüüa. \nSee aitab teil arendada endas suhtlemis-, esinemis,- ja kuulamisoskust." }, { "title": "C1 2017 II_003-097 (8550b358-7c4f-425a-a4c9-137534fe62ad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeva avatud maailmas globaliseerumis protsessid on vältimatud. \nKiire infovahetus, avatud piirid - kõigel sellel ei ole ainult positiivne külg. \nParemat elu otsides, inimesed jäätavad oma kodumaaga hüvasti ja otsivad õnne teistes maailma jagudest.\nKõige kurvem põhjus, miks inimesed kodumaalt lahkuvad, on muidugi sõda. \nKuigi see otseselt ei puuduta meie piirkonda, avatud maailmas oleme kõik sellega seotud. \nVastakuid arvamusi on küll ja küll ja inimlikult peame me neid inimesi kes sõjast põgenevat aitama, kuid tihtipeale aeg näitab, et nad on hoopis majanduspõgenikud.\nSama võib öelda ka nende inimeste kohta, kes lahkusid viimaste aastate jooksul Eestist kõrval- või kaugelasuvatesse rikkamatesse riikidesse.\nInimesed otsivad sotsiaalset kaitset majandusliku kindlustustunnet, ilusat elu või, miks ka mitte, lihtsalt paremat kliimat.\nNeed sammud, mis inimesed võtavad ette, on rasked nii neile kui ka riigile.\nRiigile see toob otsene kahju - iga lahkunud inimene oli maksumaksja (praegune või tulevane), töötegija.\nInimestel uues kohas tekkivad probleemid integreerumisega uute ühiskonda, tihtipeale uues elukohas kaasmaalased \"slummistuvad\" moodustavad nii nimetatud \"gettod\".\nRaske rääkida nende sotsiaasest kasvust.\nKuigi uus ühiskond on tihtipeale rikkam ja keskmine elutase on kõrgem, nende inimeste sotsiaalne positsioon ühiskonnas on märgatavalt madalam. \nPeale majanduslike ja sotsiaalseid raskusi, inimestel tuleb tegeleda ka sisemaailma muredega.\nIgatsus sõprade, sugulaste järele, koduigatsus - need on rasked tunned mis tulevad ärakolimisega kaasa." }, { "title": "C1 2017 II_003-102 (b2fbb4db-68b4-4e5a-b6b5-391f532736ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meie ühiskond areneb hullu kiirusega.\nIga päev pakutakse meile uusi võimalusi enda oskuste rakendamisele. \nTekkivad uued tehnoloogiat, mis muudavad meie elu lihtsamaks. \nKõik see tõmbab meie tähelepanu ning paneb tegutsema selle nimel, et saavutada veel rohkem mugavust elus.\nGlobaliseerumiskonverentsi üks teemadest oli \"Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed\". \nKonverentsi osalejad jõudsid konsesusele, et kodumaalt lahkumiseks on madal kasvupotensiaal.\nEesti on väike riik, mille tõttu ei ole siin palju tarbijaid. \nNoored kolivad suurematesse riikidesse, unistades headest võimalustest ja ilusast elust, kuid ei mõtle sellele, et konkurents on seal ka suurem. \nTagajärjeks on see, et Eesti riigis puudub tööjõu, mis viib maksude suurenemisele.\nEestis on üks suur pluss. \nKiire infotehnoloogiate areng. \nTänapäeval peetakse meie riiki üheks kõige arenumaks riigiks. \nJust see toob meie riigile palju kasumit, kuna riigi elanikud saavad tegeleda kõikide asjadega arvuti abil. \nSee võimaldab ka kaugsuhtlust, mis tähendab seda, et nüüd on palju perspektiivsem jääda Eestisse, kuna tehnoloogiate abil saab arendada meie riigi toodete ekspordit.\nTehnoloogiate areng toob meie ellu palju uusi võimalusi, mis võivad olla ka globaalsemate probleemide lahenduseks.\nNäiteks, Ameerikas oli loodud selline äpp, mis aitab kaasa loodusereostuse pidurdamisele. \nSelles äppis on satelliitide abil näha reostusi ning iga huviline saab teha looduse puhtamaks.\nIgaüks peaks võtma osa ühiskonna arengus." }, { "title": "C1 2017 II_003-114 (b5cd6970-78b0-48e9-981c-e57673127a5f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel kuul külastasin globaliseerumiskonverentsi. \nKonverentsil oli kaks olulist teemad: 1 Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed; 2 Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja. \nkui me vaatame esimest teemad, siis me näeme, et meie riigi jaoks see on muutunud suureks probleemik, kuna kodumaalt viimasel ajal lahkub päris palju inimesi. \nKodumaalt lahkumis põhjus on tavaliselt üks ja sama see on parem elutase lääne riikides.\nEesti jaoks, see tähendab, et kaotame tööjõudu, majanduslikult see on väga karm.\nLähi tulevikus meil tekkib moment kus me peame tööjõudu sisse tooma teistest riikidest.\nSellel asjal on üks suur miinus, me peame neid välja õpetama, samas kui siit lahkuvad suuremas osas spetsialistid. \nSelleks, et meie spetsialistid jääksid Eestisse, peame muutma oma palga süsteemi.\nKui me suudame teha oma palgasüsteemi konkurentsivõimalikuks, saaksime oma spetsialiste kodumaale tagasi. \nProbleem on veel selles, et kui peres üks liige töötab välismaal kohe tekkivad suured probleemid peres, kuna teine pereliige peab kogu kodu majanduse üksi tegema.\nKui saaks teha nii, et meie spetsialistid lähevad näiteks Soome ja samas Soome spetsialistid tuleksid meile, siis see tooks meie kui ka Soome majandusele ainult head.\nTeine teema mis oli konverentsil puudutas tehnoloogia kiire arengu kui kaugsuhtluse võimaldajat. \nMinu arvamus on see, et see sama kiire areng on toonud meile ainult head. \nKui vanasti me pidime suhtlemiseks kirju kirjutada, siis nüüd me lihtsalt helistame üks kõik mis riiki.\nMajanduslikult see tahendab meie jaoks seda, et me säästame väga palju raha ja aega. \nMa tean, et meie riik on väga suurte võimalustega riik ja me teeme kõike, et tehnoloogia kiire areng jälkaks edasi. \nKokku võtteks ütlen seda, et probleeme meil on, aga me liigume õiges suunas ja loodan et lähitulevikus me saame neist lahti." }, { "title": "C1 2017 II_003-117 (23327649-560e-46cc-bc24-964636f264d3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Elanike kodumaalt lahkumise põhjused.\nVõimalikud tagajärjed.\nGlobaalses masstaabis, lahkutakse kodumaalt mitmel erineval põhjusel.\nVäga suur protsent inimestest, lahkub kodumaatt majanduslikkel põhjustel. \nNii ütelda inimesed otsivad paremaid elutingimusi.\nSuuremaid sissetulekud ja seeläbi kvaliteetsemat elu, nii endale, kui ka oma perele.\nMingi osa lahkunutest on seikluse otsijad.\nNemad ei ole kodumaal ennast leidnud ja tegid otsuse end mujal otsida.\nHetkel Euroopas käib räige põgenike kriis.\nSelle põhjused on vägivald, sõda jne.\nSõjapõgenikud lahkuvat oma kodumaalt terve peredega ja suisa külade kaupa.\nVastasel korral oleks neid hukatud.\nKiire Tehnoloogia areng kui kaugsuhtluse võimaldaja.\nTänu uuele tehnoloogiale on maailm läinud väga kitsaks. \nKui vanasti kirjutati kirju paberil ja postiga oli edastatud aadressadil, umbes ühe nälaga või veel kauem. \nSiis nüüd on võimalik elektroonilisi kirju saata mõne sekundiga.\nKirja saaja võib teile samuti vastata mõne sekundiga. \nInternet on andnud rahvale võimale suhelda kiirelt, ja kvaliteetselt. \nKasutades erinevaid programme on võimalik suhela, mitte ainult verbaalselt, kui ka videopiliga ja reaalajas.\nSellised tehnoloogiad toovad inimesed lähemale teine teisele. \nNäiteks sugulased, kes pole näinud üks teist ammu.\nSaavad suhelda kodust lahkumata.\nOn võimalik läbi viia video konferentse.\nSellega on võimalik säästa raha ja aega seega võime kindlalt väita, et uued tehnoloogiad, pigem viivad inimesed kokku, kui viivad lahku.\nAnnavad suurepärase võimalus suhelda omavahel. \nKindlasti on see oluline peredele ja sõpradele." }, { "title": "C1 2017 II_003-119 (784306eb-1ab3-4e2f-9e33-bcf7060a3b8e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Globaliseerumine: kas kasulik või kahjulik\nEile toimus Tallinna Ülikoolis traditsiooniline globaliseerumiskonverents, kus mitmed Eestist ja välismaalt pärit teadlased esitasid ettekandeid kahel teemal: kodumaalt lahkumine ja tehnoloogia areng.\nKodumaalt lahkumise teemal esitati neli peamist põhjust, miks noored kolivad teistesse riikidesse: hariduse omandamine, kodumaa halb majanduslik ja poliitiline olukord, huvi teiste kultuuride vastu ja kolimine sõprade või pereliikmete juurde, kes elavad välismaal. \nOli öeldud, et peamiselt ikkagi minnakse välismaale hariduse omandamiseks, aga ülikoolis õppimise ajal harjutakse eluga uues riigis ning soov sõita tagasi kodumaale kaob. \nVõimalikest kolimise tagajärgetest toodi välja nii positiivsed kui ka negatiivsed. \nPositiivsete hulka kuulusid noorema põlvkonna kultuuri- ja haridustaseme tõus, kultuuriline rikastumine vastuvõtvas riigis ning vastuvõtva riigi majandusliku taseme tõus. \nNegatiivsetest olid olulisemad tagajärjed lahkunute noorte kodumaa majandusliku taseme langus ning selle riigi keele ja kutuuri segunemine teiste riikide omadesse, mis on eriti halb, kui see riik on väike nagu Eesti. \nSamuti kolimise tagajärjena peaks vastuvõttav riik kindlustama piisavalt töökohti uuetele elanikele. \nIsiklikul tasemel on suur võimalus kolijatel kaotada kontakti oma perega, kuna paljud vanemad ei toeta oma kolinud lapsi.\nTeiseks teemaks konverentsil oli tehnoloogia areng ja selle seos suhtlemisega. \nKellegile pole see uudis, et tehnoloogia ja sotsiaalvõrkude areng võimaldab suhelda kaugel asuvate inimestega.\nPaljud vanemate põlvkondade esindajad on arvamusel, et tehnoloogia abil suhtlemisel on ainult negatiivsed tagajärjed nagu harjumatus näost näkku suhtlemise vastu. \nKonverentsil olevad teadlased aga tõid välja mitmeid positiivseid tagajärgi, millest paljud inimesed tihti unistavad. \nEsiteks, kaugsuhtluse korral on tehnoloogia ainus võimalus rääkida inimesega ning juba on olemas meetodid, mille abil saab näha või isegi katsuda inimest, kes asub mõnes kaugel olevas kohas. \nTeiseks tehnoloogia abil saab korraga rääkida mitme inimese korraga, kes üldse ei pea asuma ühes kohas. \nKolmandaks lubab tehnoloogia arstidel diagnoosida kaugel asuvaid patsiente ning kirjeldada neile ravimeetodit või siis õpilastel kaitsta oma uurimistöid ilma et nad asusid õppeasutuses.\nKokkuvõttena kirjutan, et konverentsil toodi välja paljud positiivsed punktid kahe teema kohta, millesse paljud inimesed suhtuvad skeptiliselt. \nKonverents näitas veel kord, et miski pole maailmas ainult hea või ainult halb, igal asjal on kaks poolt." }, { "title": "C1 2017 II_003-122 (5402ee31-be05-4bf2-b643-613543158155).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Globaliseerumine ja kodumaalt lahkumine\nOsalesin globaliseerumiskonverentsil kus käsitleti huvitavaid teemasid.\nKonverentsil arutleti kuidas kodumaalt lahkumine mõjutab meie riigi arengud ja mille pärast inimesed lahkuvad oma kodumaalt. \nÜheks teemaks globaliseerumiskonverentsil oli ka tehnoloogia kiire areng ja see kuidas tehnoloogia võimaldab kaugsuhtluse. \nKonverentsil üritati leida lahendusi sellele, kuidas kodumaalt lahkumist oleks võimalik vähendata ja kuidas tehnoloogia abil saaks välismaal elavate Eesti tippspetcialistide teadmisi kasutada.\nGlobaliseerumisel on head ja halvad küljed. \nHea on see, et inimeste silmaring laieneb ja teadmised kõigest kahanevad. \nMaailm ei tunnu enam nii suur või võõras. \nKõik tundub avatud ja huvitav. \nInimestel on võimalik reisida ja näha erinevaid asju. \nGlobaliseerumise halb külk on see, et inimesed üha rohkem tahavad kogemusi välismaalt, tahavad paremat palka, tahavad teha karjääri välismaal. \nKodumaalt lahkub palju erinevate alade tippspetsialiste kes tahavad teha tööd huvitavamates ärides kus makstakse rohkem. \nKodumaal ei ole töökohti, kus oma oskusi kasutada ja arendada.\nKodumaalt lahkumise tagajärgi võib näha näiteks Eesti väikke linnades, kust inimesed lähevad tööle välismaale. \nVäikesed linnad ei saa hakkama ilma elanikke; viimasetgi töökohad kaduvad ära ostuvõimeliste inimeste ära kolimise tõttu. \nTagajärgi võib näha ka majanduses ja äride kolimises välismaadesse.\nTehnoloogia kiire areng võimaldab kaugsuhtluse erinevatesse riigidesse. \nInfo liigub kiiresti inimeste vahel. \nKodumaalt lahkunud tippspetsialistid ja teadlased võivad tehnoloogia kautu edastada oma teadmisi Eesti ettevõttete kasuks kui neil huvi on. \nEesti riik peakski tegema teadlstele pakkumisi töötada nii välismaal kui kodumaal tehnoloogia abil ja maksma palka sellest, et oma kodumaad arendada.\nGlobaliseerumine võimaldab meile mõningaid asju ja vahepeal tundub et riigide vahel pole enam piire. \nKuigi inimesed peaks hoolitsema oma kodumaa arengust ja proovima leida lahendusi töötada ja elada oma kodumaal hoolimata näiteks väiksest palgast." }, { "title": "C1 2017 II_003-129 (b51b7a93-82d4-48d0-b346-4a0a98d0a12c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meie maailm astub sellesse jargusse, mida nimitatakse globaliseerumiseajastuks. \nSee tähendab, et kaovad riikide vahel piirid ning takistused raha ja tööjõu teiseldamiseks.\nSee põhjustab paljudele riikidele mõningaid probleeme.\nÜks neist on töötajate kolimine vaestest maadest rikastesse, sinna, kus on tööpalga tase kõrgem. \nSee protsess tekitab probleeme nii esimestele, kui teistele.\nRiigis, kust lahkuvad töötajad, töötajatest on puudu, aga selles riigis, kuhu suunduvad inimesed, vastupidi, kasvab tööpuudus ja elanikonna rahuolematus.\nGlobaliseerumisele aitab kaasa tehnoloogia kiire areng. \nTeiste riikidesse kolimine nüüd pole probleem inimestele. \nInimene saab pidevalt pidada ühendust oma sugulaste, sõbrate ning lähedastega. \nSeda enam, töötaja on võimeline oma korterist lahkumata töötama ettevõtes, mis asub igal kohal maailmas.\nKas globaliseerumine on hüvang või hoopis kurjus inimkonnale - seda näitab ainult aeg. \nElame - näeme." }, { "title": "C1 2017 II_003-140 (b58ce4dd-dcec-47e2-aea9-0f1a5139b681).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin globaliseerumiskonverentsil, kus arutleti tänapäeva väga tähtsad teemad. \nKaks nendest on väga aktuaalsed meie riigi jaoks.\nSoovin nende peale tähelepanu rõhutada.\nEsimesena arutleti konverentsil sellist teemat, nagu Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed. \nÜsna rohkem inimesi sõidab välismaale tööle. \nSee on suur probleem Eesti jaoks. \nKodumaalt lahkumise põhjusteks on esiteks see, et välismaal pakutakse suuremat palka ning karjääri võimalused on suuremad kui kodumaal. \nSellepärast need inimesed, kes valdavad heal tasemel inglise keelt lähevad tööle välismaale. \nVälismaal töötamine on ka üks võimalusest õppida kiirelt teise riigi keelt. \nKodumaalt lahkumise tagajärjed riigi jaoks on spetsialistide puudus ning vähenev iibe. \nLahkunud inimeste jaoks on ka olemas tagajärjed, näiteks lähedaste inimeste ja sõprade kaugus. \nSellel põhjusel mõned välismaal töötavad inimesed tulevad tagasi Eestisse, sest pere ja lähedased on kõige tähtsam osa nende elus, ning kõrgem töötasu ei asenda seda.\nTeine teema oli tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja. \nTänapäeva tehnoloogiad teevad inimese elu üsna mugavamaks.\nIgaühel on kodus või taskus nutiseadmed, mille abil saab suhelda inimesega sõltumata sellest, kus riigis ta asub. \nSee on väga mugav nii äriinimeste jaoks kui ka erainimestele. \nKonverentsid toimuvad, näiteks, Skype kasutades ning selleks, et ärilepingu sõlmida ei pea lendama maailma teisele otsale. \nNoored suhtlevad tänu nutiseadmetele teiste riikide noortega ning vanavanemad võivad suhelda teises riigis asuvate lapselastega.\nSiin aga esineb probleem, et vanemad inimesed kardavad või ei oska kasutada nutiseadmeid või kaugsuhtluse programme. \nRiik võiks neid toetada ja korraldada kursused ning tuge.\nKokkuvõtteks võin ööelda, et kodumaalt lahkub üsna rohkem inimesi, põhiliselt selleks, et leida parimat tööd. \nTänapäeval need inimesed suhtlevad oma perega kaugsuhtluse abil. \nKuid tehnoloogiad arenevad ja kaugsuhtluse programme võiks kasutada ka töötamisel. \nMõned ettevõtted on juba selle kasutusele võtnud. \nAga tuleb veel areneda selles osas. \nKaugtöö on väga mugav, sest, näiteks, Eestis elav inimene võiks teha kaugtööd teisele riigile samas Eestist lahkumata." }, { "title": "C1 2017 II_004-027 (b569862b-d6ed-4295-967a-4de4b842ba6b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sellel kevadel õnnestus mul osaleda väga huvitaval globaliseeumiskonverentsil.\nSee jättis ülimalt hea mulje ning äratas soovi selle põhjal arvamuslugu kirjutada.\nEttekandeid tehti väga erinevatel teemadel ja kõik nad panid millegi üle mõtisklema.\nÜks huvitav teema, mis äratas minus tähelepanu, oli loeng kodumaalt lahkumise põhjustest.\nEttekandja tegi suurepärase loenguosa, kus tõi välja erinevaid aspekte, miks kodumaalt lahkuda soovitakse. \nTa räägis nii sundmigratsioonist kui ka sellest, kui inimesed kolivad teiste riikidesse parimate elu- ja töötingimuste eesmärgil.\nLoengule järgnes ka diskussioon, kus kõik koos arutasime, mis tagajärjed kodumaalt lahkumisel on. \nMa olin üheks väga aktiivseks arutlejaks ja käsitlesin eelkõige seda, et noorte väljaränne on meie riigile kõige suuremaks murekohaks ja pakkusin välja ka võimalikke lahnedusi.\nTeine teema, mis mulle huvi pakkus oli Saksamaalt pärit ettekandja loeng, mis oli pühendatud tehnoloogia kiirele arengule. \nSakslane räägis ka sellest, kuidas tehnolooogia mängib kaugsuhtluse võimaldaja rolli. \nIgaüks meist kasutab igapäevaselt Skype'i ja Facebook'i, aga ei mõtle selle peale, et vanasti elati ilma nende rakendusteta. \nInimesed leppisid kokku kohtumise aja ning tulid alati kohale, meie aga kasutame igasuguseid suhtlusvõrgustikke ja telefone.\nKokuvõtteks tahaksin öelda, et ülalmainitud konverents pakkus väga palju huvitavat ja pani mõtlema olulistele asjadele. \nMa omalt poolt soovitan ka kõigile teistele külastada selletaolist üritust. \nIgaüks leiab kindlasti enda jaoks meelepärase teema ja soovil võib ka oma arvamust väljendada. \nMa loodan, et minu väikene arvamuslugu inspireerib ka Teid globaliseeumiskonverentsil osalema!\nKohtumiseni järgmisel konverentsil 2. juunil Dorpati konverentsikeskuses Tartus!" }, { "title": "C1 2017 II_004-047 (97ba0e43-ecc7-44c8-8222-352d0075e134).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimastel ajal globaliseerumiskonveretsid said väga suurt populaarsust. \nSeal käsitletakse väga erinevaid teemasid alustades perekonna muredest kuni maailma probleemideni.\nMõne aja tagasi osalesin ka ühel konverentsil, kus arutleti väga olulisemad teemad nagu ära sõtmise põhjused ja tagajärjed ning tehnoloogia kasutamise võimalused. \nMinu arvates, need teemad on väga kuumad tänapäeval ning me kindlasti peame sellest rääkima.\nKahjuks, tänapäeval lahkuvad kodumaalt paljud noored inimesed. \nPõhjuseks on parima elu otsimine, armastus või hariduse omandamine. \nKui rääkida Eestist, siis kõige parimaks olukorraks oleks see, kui noored inimesed omandavad haridust välismaal, läbivad seal praktikat ning tulevad tagasi uue kogemusega, huvitavate teadmistega ning hakkavad siin oma elu edasi ehitama.\nAga elu näitab, et mitte paljud tulevad tagasi. \nSellel perioodil leiavad nad juba oma elu seal, välismaal, püstitavad endale uued eesmärgid ning mitte kunagi ei taha tagasi tulla.\nTänapäeval see on väga suur probleem Eesti jaoks.\nMeie ühiskond vananeb, meil on liiga vähe noori ja palja vanaseid. \nSellega kasvavad maksud, vähendavad toetused ning halveneb elanike arvamus meie elutasest.\nTeiseks teemaks oli tehnoloogia kiire areng, mis tänapäeval võimaldab meid mitte piiretleda ennast ainult kohalike informatsiooniga. \nTehnoloogia arenguga saime me kodust suhelda, raamatuid lugeda, töö leida ja isegi töötada.\nPraegu ei ole probleemiks see, et sinu äripartner on hiinlane ning teie ei kohtunud mitte kunagi.\nEesti on selles mõttes väga arendatud riik. \nMeil on võimaliki dokumente digitaalselt allakirjutada, naiteks Saksamaal selles ei kuulnud mitte keegi. \nAga ka see on üheks põhjuseks miks inimesed lahkuvad, sest meil ei ole piiri, me võime töö Interneti kaudu leida ja lepingu sõlmida. \nHea on see, et tehnoloogia areng avaneb piiri, ainult on vaja seda targalt kasutada ning õpetada seda teha ka meie lapsi.\nOsa võtmine sellest konverentsilt laiendas minu mõtteid, andis alust edasiliikumiseks. \nKuulsin väga erinevaid ja huvitavai arvamusi ning leidsin strateegiat ka enda jaoks. \nLoodan, et panin teid ka mõtlema kuidas edasi pihta." }, { "title": "C1 2017 IV_001-009 (059e219b-3a9b-460a-b431-64afa39215c0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid kolleegid!\nTänapäeval on linnastumisteema eriti aktuaalne.\nOn tihti kuulda, et linnades ja ääremaadel on ebavõrdsed tingimused. \nJust nendel teemadel arutati seminaril, kus ma hiljuti käisin.\nTahan ka teile kuuldust teada anda, sest arvan, et käesolev teema on tähtis iga inimese jaoks. \nOlen õnnelik, kui teie mulle kaasa mõtleks ning oma arvamusi samuti avaldaksite.\nÜks käsitletud teemasid oli \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel\".\nKuna seminaril osalesid inimesed täiesti erinevatest Eestimaa kohtadest, jagasid nad oma arvamusi eriti aktiivselt. \nEnamik inimestest on arvanud, et teenused ja kultuurielu eri paigades on tõepoolest märgatavalt ebaühtlaseks muutunud. \nLõpuks jõudsime kokkuleppele, et valitsus peab kindlasti midagi ette võtma, et muuta olukorda paremaks ning seega ka õiglasemaks.\nJärgmine teema oligi seotud lahenduste otsimisega: \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\". \nTänapäeval inimesed otsivad rohkem ja rohkem võimalusi oma elu parandamiseks. \nUrbanisatsiooni tõttu linnade osakaal suureneb ning enamus ääremaade elanikudest ruttavad kolida linna, kus on arenenud majandus, haridus, meditsiin ja infrastruktuur. \nSee tekitab tööjõudu puudust ääremaadel ning selle tõttu teenused, kultuurielu ja töökohtade pakkumised on külades ja maadel halvem. \nKolleegid pakkusid korraldada rohkem kursuseid ning seminare õpetajatele ja teenistuses töötavatele inimestele. \nSuurepärane idee oli ka teha vahetusi linnade ja maade töötajate vahel.\nSellest võiks veel kaua rääkida, kuid pean lõpetama. \nIgaüks teeb ise endale kindlaks mis on õige ja mis vale." }, { "title": "C1 2017 IV_001-028 (e636a856-311c-44c7-85fd-31504f20ba16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Praegu maailmas kõikides arenenud riikides on üks ja samasugune probleem - urbaniseerimine ehk linnastumine. \nSee tähendab, et rohkem inimesi eelistavad kolida linnadele või ääremaadele. \nViimasel esmaspäeval mul oli suurepärane võimalus osaleda linnastumisteemalisel seminaril, kus esinesid selle teema spetsialistid. \nMina otsustasin jagada Teiega sellist kogemust.\nEsiteks, selleks et aru saada sellest probleemist on vaja teada, miks elu linnades meeldib inimestele rohkem kui maadel.\nSeminaril me proovisime võrrelda elu kolme punkti järgi. \nEsimene punkt olid teenused. \nSee ei ole saladus, et linnas on väga palju teenusi ja see teeb inimeste elu lihtsaks. \nNäiteks, kui mina olen väsinud ja mul on nälg siis mul on võimalus minna kohvikusse, kui maal mul tuleks ise toitu teha, mis on mõnikord raske. \nTeine punkt oli kultuurielu. \nNagu me saame märkata Eestis on teatrid ja kinoteatrid ainult suurtes linnades. \nNeed asutused teevad iga inimese elu huvitavaks ja need, kes elavad maal, tunnevad nende puudust ja seepärast otsustavad elada linnades või ääremaadel. \nJa kolmas kui ka kõige oluline punkt olid töökohad. \nTöö on see, mis annab meile raha selleks et me elaksime. \nSeepärast tööpuudus on väga suur probleem, mille pärast inimesed mõnikord kolivad linnadesse, selleks et töökoha leida. \nLinnades on tehased ja teised asutused, kust igaüks võib leida oma kohta, kuna maadel võib töötada põllumajanduses, kus, kahjuks, poole piisavaid töökohti. \nKui see probleem on arusaadev, siis teine küsimus on kuidas riik sõib tagada kõigi piirkondade ühtlase arengu võimalusi. \nSeminaril teadlased ütlesid, et kõigepealt riik peab toetama ja stimuleerima inimesi, selleks et nad avaksid oma firmaid maadel. \nSee võib aidata ka kohalikele elanikele, sest need firmad annavad uusi teenusi ning uusi töökohti. \nSelles olukorras, kui keegi ei taha avada midagi maadel, võib riik ise avada oma tehaseid või vaabrikuid. \nSee lahendus on kasulik nii riigile, kui ka elanikutele. \nViimane võimalus on põllumajanduse toetamine, mis võib aidata moodustada rohkem töökohti maadel.\nLõpus tahaksin öelda, et see oli väga huvi seminar ja mina arvan, et iga riik peab pöörduda tähelepanu linnastumise probleemidele, sest see on tõeline oht kõigi piirkondade ühtlase arengule. \nSelleks et seda peatuda on vaja teha võrdsaid tingimused nii linnades ja ääremaadel, kui ka maadel." }, { "title": "C1 2017 IV_001-029 (f5cc12f6-5575-4808-8874-7d42304a9a0c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, Eelmisel nädalal ma osalesin linnastumisteemalisel seminaril. \nTeemad, mida me arutlesime, olid \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel\" ja \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\".\nSeminar oli väga põnev ja ma tahaksin selle kohta oma arvamust teiega jagada.\nKahjuks Eestis on praegu niisugune situatsioon, et peaaegu kõik toimub ainult pealinnas. \nTallinnas on suurim teenuste valik, kõige \"värvilisem\" kultuurielu ning muidugi kõige rohkem töökohtu. \nProbleem on selles, et teistest linnadest kolivad inimesed Tallinnasse ja teised linnad muutuvad tühjaks.\nNad ei saa nii arendada. \nAga teistes linnades on arendamiseks palju resurssi ja võimalusi ja hiljem terve riik saaks sealt ka sama palju tulusid saada. \nMina ise olen pärit Narvast.\nMul on kurb näha, et ettevõtjad ja isegi noored, kes on seal sündinud, ei ole huvitatud linna elu parandamises. \nNoored ei taha sinna jätta, sest nad ei tunne, et saaksid end selles linnas hästi väljendada. \nMa mõtlen, et esimeseks sammuks lahenamise suunas saab olla erinevate ettevõtluste filiaalide avastamine. \nTore, et Narvas on Tartu Ülikooli kolledž, ja, et Tartusse üks ministeerium kolis. \nMe saame rohkem teha!\nÄäremaadel inimesed ei ela nagu linnades muidugi, aga seal saab ka uusi meelelahutuskeskusi rajada, uusi huvikooli ehitada. \nMe oleme kõik ühe riigi elanikud ja peame üksteise eest hoolitsema. \nNeed ei ole kulud, need on investeeringud!\nÄäremaadel peab ka hästi transport arenenud olema, et inimestel oleks alati võimalus linnadesse minna.\nMida te ise mõtlete selliste teemade kohta?\nKas olete minuga nõus? \nJään teie vastust ootama.\nParimate soovidega, Kadri ---" }, { "title": "C1 2017 IV_001-032 (7a583fc4-101a-4b43-a39a-dec5561df338).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nHiljuti mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril. \nOlulisemad teemad olid järgmised:\n1. Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.\n2. Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.\nOli arutelu, et linnades ja ääremaadel on rohkem võimalusi teenuste, kultuurielu ja töökohtade valdkonnas. \nTundub, et point on selles, et mida suurem on linn, seda rohkem sellel on ressursi. \nSuuredes linnades on rohkem raha linnavalitsuses, rohkem inimesi osalevad selle kultuurielus, rohkem pakutakse igasuguseid ideid ja on ka rohkem tööjõudu. \nVäiksemates maades aga elavad põhiliselt eakad inimesed. \nProbleem aga koosneb sellest, et see on nagu nõiaring. \nNoorus on jõud. \nAga kõik see jõud on suuredes linnades just sellepärast, et väiksetes kohtades on pigem eakad inimesed ja ei ole hea kvaliteedi teenuste puhul, ei ole eriti kultuurielu ega töökohta.\nMinu arvates, riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused on järgmised:\nPeaks rohkem toetada noori ja lapsi igas riigi piirkonnas. \nNäiteks, võiks ka väikse linna kultuurimajas teha tasuta üritused, milles oleksid huvitatud noored ja lapsed. \nSee võiks olla linna sünnipäev, Uus aasta või Jõulu kontsert. \nEriti seda võiks teha kuskil maal.\nMida rohkem noori on huvitatud kultuurielust, seda rohkem nendest jäävad elama väikses linnas või maal. \nKontserti läbiviijale võiks maksta kas või minimaalset palga.\nRohkem noori võiks kutsuda töötama kultuurimajasse, poodidesse, kooli ja lasteaia.\nKui on lastekasvatajad ja õpetajad on kohal, siis ei lapsed pea käima suures linnas koolis või lasteaias. \nSiis maal ja üldse igas piirkonnas on rohkem noori ja siis on rohkem arengu võimaluseid." }, { "title": "C1 2017 IV_001-056 (28967425-51b4-4a98-b6c6-394054a9821f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid kolleegid!\nMõne aega tagasi osalesin linnastumisteemalisel seminaril. \nTahaksin jagada teiega saadud informatsiooni ja väljendada ka oma arvamust.\nÜheks olulisemaks seminari teemaks oli \"Teenused, kulturielu ja töökohad linnades ja ääremaadel. \nSelle teema põhjal räägiti plaanidest ja üldiselt probleemidest, mis tekkivad arengu protsessis.\nArvan, et töökohti ääremaadel ei piisa. \nSeal inimesed elavad ja tihti sõidavad linna tööle. \nÜldiselt probleem on selles, et ääremaadel ei ole ressurse, et luua rohkem töökohti. \nSamuti on kultuurieluga ja teenustega. \nMulle tundub, et selleks, et need käsiteltud kolm aspekti arendada ja suurendada on vaja luua uued üksused, mis hakkavad sellega tegeleda. \nLinndes ju on peaegu kõik korras. \nKui me räägime kindlasti suurtest linnadest. \nVäikeste linnade probleem on samuti selles, et ei piisa üksusi kes tegeleski arenguga ja ei piisa finatseerimist.\nTeiseks teemaks oli \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\". \nSiin võib rääkida kohalike omavalitsuste reformi kohta. \nOlen arvamusel, et ei saa kõike piirkondi ühtlasi arendada niikaua kui erinevatel piirkondadel ja nende KOVidel on erinevad ressursid ja võimalused. \nIga piirkond on erinev maa suuruse ja elanikkonna arvult. \nKõigi seminaril räägitu põhjal ma saan öelda ainult seda, et peaegu ühtlase arenguks võimalusi pole.\nKindlasti neid võimalusi otsitakse ja tehakse kõike vajalikku selle jaoks aga sellest ei ole kahjuks piisav.\nKui tulla tagasi KOV reformi juurde, siis arvan, et see on hea võimalus, sest kui natuke ühtlustatad piirkondade valitsust, siis võib ühtlustada ka arengu tagamise võimalusi.\nKokkuvõteks üten, et seminar oli üldiselt väga kasulik ja info rikkas. \nOlen kindel, et sellistel seminaridel oleks vaja osa võtta." }, { "title": "C1 2017 IV_001-094 (c569218a-b8ff-40d9-8f64-ffe454a76b95).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Linnastumine ehk urbanisatsioon toimub tänapäeval väga kiiresti.\nKuna selle kiirus aastatega ainult suureneb, sellega kaasnevad nii puudused kui ka eelised.\nEsiteks, üks kõige suurematest probleemidest on töökohtade puudus.\nInimesed ääremaadest kolivad linnadesse ning rahvaarv suureneb, kuigi töökohtade arv jääb samaks. \nKui rääkida teenustest, siis linnades selle arv suureneb, sest mõned linna kolivad inimesed saavad äri luua. \nSellega kaasneb ka teenustearvu suurenemine. \nKuna teenuseid linnades saab rohkem, inimeste elutingimused ka saavad paremaks. \nTeenuste kõrval saab rohkem kultuurielu arendamiseks rohkem võimalusi. \nÜhe sõnaga linnaelanikud saavad rohkem eeliseid ja arenemisvõimalusi. \nAinuke probleem võib olla töökoha leidmisel.\nÄäremaade elutingimused aga linnastumisel halvenevad.\nLinnustumisel enamasti kolivad linnadesse noored, mis tähendab, et ääremaadesse jäävad pesnionäärid ehk töövõimetu inimesed.\nLinnastumise tulemuseks on tavaliselt ärimaade elutase madaldamine. \nKuna inimesi on vähem, teenuseid on ärimaades ka vähem, kuna noored tavaliselt ei soovi teha karjääri või luua äri ärimaades, mis tähendab, et seal ei toimu nii palju uuendusi. \nSama asi on ka kultuurieluga.\nLinnustamine on väga tõsine probleem riigi jaoks, sest riigi piirkonnad arenevad mitteühtlaselt. \nSuurtes linnades on nähtav ülekaal, ääremaadel aga ei ole piisavalt teenuseid, ei ole nii palju kutuurielu arenemisvõimalusi ning üldine elutase saab madalamaks.\nAga mida saaks teha riik kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamiseks? \nKindlasti rohkem toetuda äremaades olevaid äre ja üldse inimesi. \nNäiteks saaks tõsta esimeses sektoris töötavad inimeste palga ääremaades, sest see kaasneks noorte spetsialistide tulekut ja töökohtade täitmist. \nPeale seda saaks vähendada makseid ääremaades, mis jälle saaks olla põhjuseks, et noored koliksid ääremaadesse.\nLõpuks, linnastumisel linnade elutingimused saavad paremaks, aga ääremaade omad vastupidi. \nParandada aga seda saab kõigepealt riik, mis saaks toetada just, ärimaasid, et elutase saaks kõrgemaks." }, { "title": "C1 2017 IV_001-095 (59e09822-5a25-4217-af4b-3cd48d36927c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid kolleegid! \nTahaksin teiega oma arvamust möödunud seminari kohta jagada. \nNagu te kõik mäletate, seminari põhiteemaks oli linnastumine - tänapäeval väga oluline teema. \nÜheks olulisemaks vestlusteemaks oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel. \nOn teatud, et linnades on alati olnud rohkem töövõimalust, kui ääremaadel ning töötingimused on ka paremad.\nSellepärastki, paljud maaelanikud käivad tööl linnas, mis toob kaasa palju ökoloogiliseid ja sotsiaalseid probleeme. \nÜhel ajal otsustavad inimesed kolida töö lähedale ning saavad linnaelanikuks. \nMaal elab aga iga aastaga vähem ja vähem inimesi, seetõttu kohalikomavalitsus ei saa riigist piisavalt raha oma asula või valla arendamiseks.\nSellega, tekkib situatsioon, kui noored sõidavad maalt linna ning ääremaade jäävad ju vanemad inimesed. \nSeega ei ole ettevõttetele kasulik avada sinna oma vabrikuid või tehaseid ning ei ole maal töökohti ja kultuurielu, sest neid inimesi, kellele on see mõelnud ka ei ole. \nSiis meil oli ka teine teema - riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimaluseks. \nMinu, arvates, riik võiks rohkem toetada väikseid asulaid. \nVäga suureks sammuks oleks ühistranspordi olukorra parandamine, et linnast maale ja tagasi oleks lihtsam sõita. \nVeelgi saaksid siis kooliõpilased käia koolis, näiteks linnas, aga elada maal. \nAga teisest poolest ei ole maal huviringe ning elada on seal palju igavam, mistõttu sõidavad pärast koolilõpetamist inimesed linna õppimas, aga ei lähe tagasi. \nMa arvan, et riigis võiks arendada haridust just nendel väiksetel kohtadel ning riik võiks toetada neid tootjaid, kes tegutsevad väkestes valdades. \nÜldiselt, tahaksin lisada, et on linnastumiseprobleem väga tähtsaks probleemiks Eestis ning kui riik sellega ei tegele siis saab maa - ja linnaelanikke vahel erinevus ainult suuremaks. \nAga meie seminari kohta võin lisada see, et see oli üks kõige parematest loengutest ma olen osa võtnud ning minu jaoks oli väga meeldiv kuulata teiste inimeste arvamust ja avaldada isiklikke mõtteid ka." }, { "title": "C1 2017 IV_001-102 (2f06b103-30f1-4ea9-a293-9dacb1dcf686).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud koleegid!\nÜheks kõige olulisemaks probleemiks tänapäeval peetakse linnastumist ja sellega kaasnevaid raskusi. \nMöödunud nädalavahetusel mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril. \nSoovin jagada teiega oma arvamust selle teema kohta.\nEsimeseks teemaks, mida seminaril käsitleti oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.\nSeminaril olid pakutud võimalused, kuidas võib rikastada inimeste elu ääremaadel. \nNende hulka kuulusid uute ettevõtete loomine ja selle kaudu tööjõu näitaja kasvu. \nKultuurielu rikastamiseks oli pakutud mitmesuguste festivalide ja kontsertide läbiviimine.\nKohaliku omavalitsuse jõu suunamine rahvusvaheliste lauljate ja näitlejate kutsele oli ka käsitletud. \nKõige rohkem räägiti aga ääremaade poolt pakutud teenustest. \nNeid praegusel seisundil on üsna vähe ning seminari osalejatel paluti pakkuda oma ideid. \nSellest kokkuvõttet tehakse hiljem. \nKõige vähem räägiti nende tegurite arendamisest linnades, sest kohaliku onavalitsuse ning seminari läbiviijate arvates linnad on juba piisavalt arenenud ning tuleb pigem mõelda ääremaade arenemisest.\nTeine uur teema oli riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused. \nPeamiseks teguriks selle prombleemi lahendamiseks peetakse inimeste seas levinud usku, et kõige paremini elatakse pealinnas. \nInimesed arvavad, et ainult pealinnas neil on piisavalt võimalusi selleks, et luua perekonda ning teha karjääri. \nSelle pärast pealinn ja seda ümbritsevad alad on asutatud rohkem, kui ülejäänud riigi alad. \nSelle probleemi lahendamiseks oli loodud projekt, mille eesmärgiks on riigi piirkondade ühtlase arengu tagamine inimeste teadvuste kaudu. \nInimestele tutvustatakse erinevate paikade tugevaid külge erinevate viideote ja reklaami kaudu ning motiveeritakse neid vaadelda seda oma järgmiseks elupaigaks. \nNiimoodi valitsus mitte ainult püüab motiveerida inimesi elada ühtlaselt riigi purkondadel, vaid ka tagab ühtlast arengut, kuna elanikute kasv kutsub esile piirkonna infrastruktuuri, kultuurielu ning teenuste arengut.\nPiirkonnad, kus on rohkem elanikke, saavad rohkem toetust ning niimoodi on võimalik tagada ühtlast arengut.\nKokkuvõtteks tahaksin öelda, et linnastumisteemaline seminaar oli praegusel hetkel ülitähtis ning meie kõik peame teadvustama, et meie riigi seisund sõltub ainult meist.\nLugupidamisega, Mari ---" }, { "title": "C1 2017 IV_001-104 (cb61f06b-c31d-4494-b9d5-4c275cc78c2a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Linnastumisteemalisel seminaril rääkisime väga paljudest olulistest teemadest. \nTahaks oma arvamusi nende kohta Teile samuti jagada.\nÜks olulisemast teemadest oli \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel\".\nMinu arvates, meie riigis peamine probleem seisneb just töökohtade arvu erinevuses. \nPaljud inimesed peavad raiskama oma aega ning raha teele, mis viib tööle.\nSellest võib tekkida stress, unepuudus ning teised tervisega seotud probleemid. \nMinu arvates, oleks mõistlik välja mõelda mingit täpset süsteemi, mille põhjal inimestel oleks koguaeg võimalus leida endale tööd sobivas nendele kohas (kodu lähedal) sobiva nendele palkaga.\nKultuurielust rääkides saan oletada, et Eestimaa piirides väga hoolitakse ning säilitakse kultuuri ning püüakse teha kultuurielu mitmekesiseks isegi kõige väiksemates külades.\nLinnastumisteemalisel seminaril olin rääkinud kui isiklikult olin käinud väikses Klooga külas puhkpillide orkestri kontserdil.\nOli suur avastus minu jaoks, et selle orkestri liikmed on kõik Kloogast pärit ning selliseid üritusi seal korraldatakse pidevalt. \nSamuti ka internetis näen väga palju ürituste reklaami ja need üritused toimuvad mitte alati suurtes linnades, vaid tihti üle kogu Eestimaa väiksetes külades.\nArvan, et teenuste kvaliteed nii linnades kui ka ääremaadel sõltub elanikute mentaliteedist. \nOlen märkanud, et näiteks Ida-Virumaal, kus enamik elanikutest on vene rahvusest, teenuste kvaliteed on samuti paha, nagu Venemaal.\nVenemaal on säilinud nõukogude aja teenindamise kultuur, mis on palju kehvam, kui Euroopa oma. \nAga teenuste arv on minu meelest piisav elaniku arvele kui linnas nii ka ääremaal.\nJuuksureid jätkub kõikidele igalpool, aga kui on näiteks juristi abi vaja, siis meie riigi suurused annavad võimalust kiiresti neid suurtes linnades saada.\nTeine ja viimane oluline teema, millest ma rääkida tahaks, on \"Riigi kõige piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\".\nMinu arvates, ääremaadel tehakse kõike võimalikku, et ühtlase arengu tagada. \nKülades avatakse gümnaasiumid, rajatakse sportkompleksid ning püüakse anda abi elanikutel küsimustes, mis seisnevad probleemidest, mis on tingitud ääremaade puudustega. \nPõhjenduseks saan äelda, et minu õde õpib ja elab väikeses Paldiski linnas, mille linnavalitsus koguaeg sponseerib ekskursioone, sõidukit foorumitele või haridusega seotud üritustele teiste linnadesse, peamiselt Tallinnasse.\nLõppus tahaks öelda, et minu arvates Eesti on õiges arenemissuunas. \nOn väga meeldiv jälgida, et meie kodumaa ääremaad arenevad ning võimalusi igal pool leidub rohkem ja rohkem." }, { "title": "C1 2017 IV_001-132 (a89ffd35-75e7-428f-8d15-d5be5c46838c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kas me saame võidelda ääremaastumise vastu?\nVõitlus ääremaastumise vastu on suur väljakutse nii Eestis kui ka teistes riikides. \nSuured linnad kujunevad tõmbekeskusteks, kuhu nii töökohad, teenused, kui ja kultuurielu koonduvad.\nKas väikestel küladel ja linnadel on ülde lootust säilitada oma elujõud, kui noored haritud inimesed kolivad suurematesse linnadesse ja väiksete linnade rahvastik väheneb ja vananeb?\nInternet võimaldab inimestel teha paljusid töid kaugtööna ja ka teenused on viidud suureks osaks interneti.\nSamas tuleb tunnistada et interneti ja selle võimalustesse suhtuti liialt optimistiliselt 90ndatel aastatel.\nInimesed tahavad elada linnades kus elu, elav kultuurelu, restoranid ja kohvikud, kus sõbradega kohtuda.\nSeega pean üsna lootusetuks väikeste linnade ja külade tuleviku.\nOlulisemaks näen, et Tallinn ja mõni teine Eesti linn suudab konkureerida Euroopa teiste tõmbe keskustega. \nJa tulla võitjate seas välja." }, { "title": "C1 2017 IV_001-133 (a6a889c1-7ce3-4cc9-b003-6859ba0dfd3d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, kallid kolleegid!\nEelmise nädala lõpuks toimus Narvas linnastumisteemaline seminaar, millel ka minul oli võimalus osa võtta. \nSellel seminaaril toimunust tahangi Teid lühidalt informeerida.\nOlulisemateks teemadeks seekord olid \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremadel\" ja \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\".\nKokku seminaril oli liigi 100 osalejat. \nEnamus nendest tulid Võrumaalt, Põlvamaalt, Ida- ja Lääne Virumaalt ning Järvamaalt. \nOli võimalik osaleda kolmes töötoas. \nMina valisin endale tuba, kus arutleti kultuurielu kättesaadavust ääremaadel. \nTundub, et viimasel ajal selles valdkonnas on juba näha positiivseid muudatusi. \nInformatsioon on tänu internetile on lihtsamini kättesaadav ka väljaspool linna elavatel inimestel. \nKorraldatakse ka bussireise spetsiaalselt teatri külastajatele. \nOn olemas liikuv raamatukogu. \nFilme saab vaadata ka oma arvutis. \nNii et olukord on paranemas.\nLugupidamisega Polina ---" }, { "title": "C1 2017 IV_001-135 (a1f877b4-0119-489a-a370-8199dee97cbf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvamus seminaari kohta\nViimasel ajal linnastumisküsimustele pöörakse palju tähelepanu. \nEriti tähtsaks peetakse kultuuri- ning sotsiaalse valdkonda ja nende arendamise võimalusi.\nÜks tähtsamaid teemasid arutletud seminaari käigus oli linnade ja ääremaade teenuste, kultuurielu ning töökohtade võrdlus. \nKellelegi pole saladus, et tavaliselt linnad on palju arenenud kultuuri- ja teenuste sfääris.\nKõigepealt, linnades on rohkem kultuuriasustusi, suurem elanikkonna protsent on hõivatud kunsti ja selle arendamisega. \nVõrreldes linnadega, ääremaade piirkonnad ei saa kahjuks uhkledada sama arenenud kultuurieluga. \nSamuti teenustega - tohutu suur konkurents linnades sunnib firmasid pidevalt areneda ja paremaks saada. \nNendel on vaja rohkem kliente peibutada, seepärast erinevad meetmed mõteldakse välja ja üldiselt pakutakse rohkem.\nÄäremaades puudub selline vajadus, seetõttu jäädakse rahule vähemaga.\nLähtudes esimesest teemast meile pakuti diskuteerida riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu võimalustest. \nVaatamata sellele, et alguses see küsimus võib tunduda eriti raske, seminaaris arutleti mitu potensiaalset arengu võimalust. \nNäiteks, ääremaade kultuurielu rikastamiseks pakuti rohkem üritusi korraldada kultuuritegijaid linnadest kutsudes.\nSee võiks soodustada kohalikke teatrite ja kultuurimajade arengu ja võimaldaks erinevate piirkondade elanike vahel suhtlemist.\nRääkides teenuste varieeruvusest ääremaadel, võib pakkuda suurtele firmadele laieneda ja areneda väikestes linnades ning asulates.\nSee saaks mitte ainult nendele rohkem kasumit tuua, kuid ka ääremaade piirkondi aidata.\nKokkuvõteks tasub öelda, et ühest teemakohast seminaarist kindlasti ei piisa selleks et olukorda parandada. \nKõige paremaks lahenduseks võiks olla linnade ja ääremaade elanike aktiivne tegevus arengu nimel." }, { "title": "C1 2017 IV_001-136 (1bf88ca7-4441-400e-bd3e-0d5bbf467a78).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, armsad kolleegid!\nOlen käinud möödunud reedel linnastumisteemalisel seminaril. \nTeemadeks oli meil hästi palju erinevaid ja huvitavaid asju. \nNüüd aga soovin teile neid asju tutvustada.\nKõigepealt räägiti sellel seminaril linnade, linnaäärde ning teiste piirkondade kultuurielust ja ka üldse võimalustest.\nKüll on linnakodaniku ja maaelaniku elus on palju erinevusi, kuid leidub ka sarnast.\nEestis on väga tugev kultuurielu.\nSee puudutab mitte ainult linna elanikke: hästi palju kontserte, näitusi ja muid kultuurisündmusi toimub igas Eesti kandis - suurtes ja väikestes kohtades, mõisadel ja metsades, saartel ja rannakul. \nEi imesta enam keegi, kuuldes näileks Suure-Jaani muusikafestivalil, et klassikaline muusika võib kõlada ka vana veski seest!\nKuid töökohtadega olukord pole sugugi nii lõbus. \nTöökohti maakandis on väga vähe.\nNoored ei suuda käia pikka maad linna tööle ja kolivadki linnadesse.\nToodi meile näide, et paljud isegi Ida-Virumaa elanikud peavad käima tööl Tallinnas. \nSellega peab midagi ette võtma. \nJa oligi ettepanek: luua uusi töökohti maal, hea koormuse ja piisava palgaga, et mainida sinna noori spetsialiste.\nSelline kampaania võiks väga aidata tagada Eesti riigi kõigi piirkondade ühtlast arengut.\nVeel üheks suureks ja tugevaks abiks on infotehnoloogiad ja e-riigi teenused.\nTõepoolest, kui inimene kasutab e-riigi teenusi; allkirjastab midagi digitaalselt või maksab pangaarveid, siis vahet ei ole üldse, kas ta elab pealinnas või kuskil Ruhnu saarel.\nInternetist saab leida endale sobivat tööd, mida saab teha ka arvuti kaudu.\nKokkuvõtteks ütlen teile, et seminar näitas, et Eestis on palju võimalusi areneda igas oma kandis, nii virtuaalses, kui ka reaalses elus.\nTänan teid tähelepanu eest!" }, { "title": "C1 2017 IV_001-154 (d43fe3ee-4fb4-4041-aec7-eb91bf167322).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Karl!\nEelmisel nädalal osalesin linnastumisteemalisel seminaaril, mida korraldas meie linnavalitsus. \nSeminaari käigus käsitleti kaht olulisemat teemat ning räägiti sellest, mida saab teha probleemide lahendamiseks. \nKõik osalejad olid oodatud oma arvamust avaldama ning igaühel oli võimalus oma ettepanekutest rääkida.\nEsimeseks teemaks oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremadel. \nSee on üks teravamatest teemadest meie riigis üldse ning sellest arutleti kõige rohkem. \nMinu arvates erineb linnaelanike elu ääremaade elanike elust väga. \nLinnades on alati rohkem võmalusi töötamiseks ja raha teenimiseks, rohkem teenusi ja meelelahutusi, kuid kultuurielu on ääremaades tavaliselt tugevam, kui linnas. \nInimesed, kes elavad külades, tahavad linna kolida ning linnastumisprobleem on üsna tõsine: linnad kasvavad suuremaks, aga külad ja talud jäävad tühjaks.\nMulle tundub, et probleem oleks lahendatud siis, kui ääremadel oleksid suuremad palgad. \nÄäremadel on suur spetsialistide vajadus - vallakoolides on vähe õpetajaid, kes saab gümnaasiumi astmes töötada ning haiglates on nii vähe arste, et tasuta vastuvõttu peab ootama vähemalt kaks-kolm kuud.\nLinnas on selliseid probleeme vähem ning need pole märgatavad, kuna kõik spetsialistid on tavaliselt linnadesse kogunenud. \nLinnas on töökohti alati palju, kuid konkurents on suurem. \nMõnende teenuste saamine on ääremaadel praktiliselt võimatu. \nIsegi juuksuriteenusteks peavad ääremade elanikud linna sõitma. \nNagu ma mainisin, on kultuurielu ääremaadel rohkem arenenud, mille põhjuseks on meelelahutuste puudumine.\nSelleks, et elu poleks igav, organiseerivad ääremaade elanikud rahvalaulu- ja tantsukontserte, üritusi, korraldavad huviringe ja teevad vabatahtlikut tööd.\nTeiseks teemaks oli riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused. \nMinu ettepanekuks oli ääremade ja linnade eelarve ühtlustamine või suurendamine, mis annaks ääremaadele rohkem vabadust ja toetust riigi poolt.\nVeel võiks rohkem töökohti luua külades ning toetada neid töötavaid inimesi kas rahaliste toetuste või boonustega.\nOleks kasulik ka soodsete tingimuste loomine külades asuvates koolides ja haiglates.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et linnastumisteemaline seminar oli minu jaoks väga huvitav ning seal püstitatud küsimused olid tõsiselt olulised." }, { "title": "C1 2017 IV_001-157 (ffed7d92-48b8-4244-b86a-9aa144b73d1b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril, mille teemad olid \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel\". ning \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused\". \nNende teemade raames me väga palju rääkisime sellest, kuidas me saame muuta olukorda paremaks. \nKõik me teame, et Eestis on üks probleemidest see, et ääremaadel ei piisa töökohti ning üldse töövõimalusi. \nSelleks, et saada näiteks kõrgharidust, inimesed peavad minema pealinna või Tartusse, et õpinguid jätkata. \nVeel kõik teavad, et ääremaadel on vähem võimalusi erinevate teenuste saamiseks. \nNäiteks arsti teenus ääremaadel on üks väga oluline probleem, sest nendel piirkondadel pole palju arste, kes saavad aidata haigetele inimestele.\nSee probleem on olemas sellepärast, et ääremaadel, nagu ma juba mainisin, pole piisavalt töökohti, kuid suurtes linnades neid on palju. \nKogu kultuurielu on ka pigem suunatud pealinna, sest seal on rohkem inimesi, kes saab osaleda erinevates üritustes, mida pakub linn ise kultuurielu aredamiseks.\nSellest infost lähtuvalt oli püstitatud konkreetne küsimus, missugused võimalused on olemas, et tagada riigi kõigi piirkondade ühtlast arengut. \nPakuti erinevaid variante ning need olid väga konkreetsed. \nEsimene võimalus oli selline, et valitsus peab rohkem kontrollima seda, et igas väikeses linnas ning ääremaadel oleks piisavalt töökohti. \nSelle sihini jõudmiseks peab riik tagama neid töökohti ehitades erinevaid hooneid, haiglasid, poode ning üldiselt neid kohti, kus inimesed saavad töötada. \nVeel, et tagada ühtlast arengut peab riik organiseerima erinevaid üritusi mitte ainult suurtes linnades, vaid kogu Eesti piirkonnas, et kõik osaleksid Eesti kultuurielus. \nSelleks, et inimesed mitte sõidaks pealinna hariduse saamiseks, siis peab olema Eestis rohkem ülikoole erinevate maakondade lähedal, et noored tahaks oma kodulinna jääda. \nVeel oli pakutud selline asi, et Eesti arenes ühtlaselt, siis iga inimene, kes elab ääremaal või väikeses linnas, peab ise olema valmis selleks, et muuta oma ümbrust paremaks. \nSelleks peab valitsus olema valmis aidata neid rahaliselt. \nKokkuvõtteks tahaks öelda, et kindlasti suurtes linnades on rohkem võimalusi töötamiseks, õppimiseks ning üldiselt elamiseks, kui ääremaadel ning selle probleemi lahendamiseks peab riik olema valmis muuta seda olukorda, aga ise elanikud ka. \nEt tagada Eestile ühtlast arenguvõimalust peab ehitama rohkem ülikoole ning koole ja hooneid ning asutama rohkem firmasid seal, kus on vähe töökohti." }, { "title": "C1 2017 IV_002-003 (7d33a4b5-e001-4d26-96b6-2d4e1bd1b52f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "26. septembril Tallinna linnavalitsuses toimus sotsiaalministeeriumiga korraldatud seminar.\nSeminari olulised teemad olid \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel\" ja \"Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused: Teemad pakuvad elavat huvi ning seda tõestas ka seminaril osalejate aktiivsus.\nSoovin heameelega kuuldust teada anda ning väljendada oma arvamust nende huvitavate teemade kohta. \nKaaldun arvama, et need teemad on aktuaalsed tänapäeval ning on palju arvamusi nende kohta. \nSeminaril avaldati erinevaid mõtteid, kuid olid kõik hästi argumenteeritud ja lõpuks esinejad tulid kokkuleppele.\nAlustati esimesest teemast ning \"Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel: Oldi nõus, et teema on tõsine ja hõlmab palju aspekte. \nSamuti räägiti, et eksisteerib palju sellega seotud probleeme meie riigis. \nVaatamata sellele, et Eesti majandus on tõusuteel, valitseb tööpuudus paljudes linnades ja ääremaadel. \nMa olen taiesti nõus seminari osalejatega, et see küsimus nõuab riigipoolsest toetust. \nKui rääkida teenustest ja kultuurielust, siis oli meeldiv kuulda, et omavalitsused panustavad palju jõudu ja energiat, et rahuldada oma elanikke soove. \nMa olen täiesti veendunud, et on praegu linnade kultuurielu mitmekesisem ja huvitavam ning teenuste valik on suurem.\nSeejärel käsitleti riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimaluste teemat.\nSeminari osalejad ja mina olime üksmeelselt nõus, et riik peab toetama erinevaid üritusi, mänge jne, mis oma korda ühendavad kõigi piirkondi. \nSamuti on oluline toetada organisatsioone, mis tegelevad nende ürituste korraldamisega.\nKokkuvõttes, seminar oli viljakas. \nKõik küsimused said oma vastuseid. \nOldi üksmeelselt nõus, et linnastumisteemalistel küsimustel mängib suur roll riigipoolne toetus ja abi" }, { "title": "C1 2017 IV_002-011 (89e1e1e9-08d0-4eae-9e6c-dee67828def6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "26. novembril võtsin seminarilt, mis oli pühendatud linnastumisele, osa. \nMul oli suurepärane võimalus sellesse teemasse süveneda, sest olid esitatud mitmeid teemalisi ettekandeid. \nToon alla põhipunkte ning avaldan oma arvamust oluliste teemade põhjal.\nÜheks huvitavamaks teemaks oli linnades ja ääremaadel pakutavate teenuste ja kultuurielu mitmekesisuse võrdlus. \nLoomulikult selgus, et linnas võimalusi on palju rohkem, mis on arusaadav, sest seal on rohkem spetsialiste ning arenguvõimalusi. \nKultuurisündmused tavaliselt nõuavad ruumi, nt. kontsertide läbiviimiseks on vaja korralikku platsi või lava, näituse korraldamiseks avarat ruumi. \nMainiti ka, et leida tööd väljaspoolt linna on praktiliselt võimatu, kuna kõik suured ettevõtted ja firmad on koondatud kesklinna nn. bussines center-isse. \nMinu arvates, selline asjaolu tänapäevases maailmas on täitsa normaalne ning kuna praktiliselt igaühel on olemas oma isiklik auto, siis takistusteta võib huvipakkuvaid sündmusi külastada ja sobivat tööd leida.\nÜks tähelepanutõmbavatest teemadest oli erinevate piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused. \nSellel teemal olid esitatud mitut ettekannet, esinesid Eesti auväärsed poliitikud ja asjatundjad. \nJust see seminari osa oli väga info rikkas. \nNüüd tean, et arengukava neljaks aastaks on juba koostatud ning meie riik on huvitatud kõigi piirkondade arendamisest. \nMaal hakatakse looma põllumajandusega seotud töökohti ning võimaluse korral rajatakse uusi suuri tööstusi vähe arenenud piirkondadesse. \nOlen veendunud, et see on väga hea idee, kuna paljud inimesed ei soovi elukoha muuta ning laitmatult riigi poolt välja töötatud plaan toob vilju.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et sellistel seminaridel osalemine pole üldse aja raiskamine, kuid vastupidi annab juurde teadmisi ja laiendab silmaringi." }, { "title": "C1 2017 IV_003-015 (16c3dcb8-db1f-442e-8b6e-937ce0e283d1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, osalesin linnastumisteemalisel seminaril ning tahan kuuldu põhjal oma arvamust avaldada. \nArvan, et on see teema väga oluline tänapäeval ja kõik peaksid olema sellega kursis.\nEsiteks seal räägiti teenustest, kultuurielust ja töökohtadest linnades ning ääremaadel. \nSeminari läbiviija mainis, et linnades on palju rohkem kultuurielu ja erinevad teenused arendatud, kuid see peaks olema kõikjal ühtlane. \nSeepärast on selline mõtte, nagu linnastumine. \nMulle väga meeldis, kuidas seal mainiti ka töökohtadest.\nSeminaril jutustati, et paljud ääremaade elanikud on töötu ning nendel pole isegi võimalust minna iga hommik tööle linna.\nSee on teema, mille üle tasuks mõelda ning otsustada, kuidas neid inimesi aidata. \nJagasin ka seminaril oma idee - transpordi korraldamine. \nMinu arvates peaks rohkem olema busse, mis viiksid inimesi ääremaadelt linna töötama. \nSamuti arutati seal uute töökohtade tekkitamist. \nNäiteks midagi põllumajandusega seotud. \nSeal elab võimeline rahvas, jäi ainult tööd neile leida. \nVäga oluline aspekt on ka kultuurielu. \nÄäremaadel korraldatakse väga vähe kultuurisündmusi, kuigi iga inimene vajab neid külastada. \nSee on omakorda ka enese arendamine. \nSeminaril paljudel oli ettepanek rajada sellistesse piirkondadesse kultuurimaju, see oleks esimene samm kultuuri arendamiseks. \nIsiklikult mulle väga meeldis see idee. \nKultuuri tekkimisel tekiks ka palju teenuseid, mida inimesed saaksid kasutada.\nNagu ma juba mainisin alguses, et kõkjal peaks olema ühtlane areng. \nSee oligi meie teiseks teemaks. \nÜheks võimaluseks tagada ühtlast arengud oli finantseerimine riigi poolt.\nSeda võimalust peeti ka kõige olulisemaks. \nIga riigi piirkond peab valitsuse poolt toetust tundma.\nMõnes piirkonnas ei jätku lihtsalt raha, et arendada seda. \nKuid ka väga tähtis on see, et inimesed tahaksid midagi ise teha ning osaleda oma riigi arendamisel.\nVäga kurb on see, et palju puutub rahasse, kuid teisiti ei saa. \nLoodan, et minu arvamus motiveeris mitmeid inimesi järgmine kord osaleda sellisel seminaril.\nIga arvamus on seal oluline." }, { "title": "C1 2017 IV_003-023 (6b253948-0cb5-439b-8765-934526dedbad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kes ja kuidas muudab meie piirkonda?\nReedel 17. novembril, toimus Tallinnas linnastusteemaline seminar. \nKohale tuli palju külalislektore Eesti ülikoolidest, kes tegelevad linnastumisega seotud küsimustega. \nOsalejate arv ja esinemiste rohkus näitasid teema aktuaalsust.\nKõige pealt räägiti sellest, et pakkutud võimalused linnades ja ääremaadel on häsi erinevad. \nVõimaluste alt mõeldi teenuseid, kutuurielu ning töökohtade arvu.\nErinevust saab põhjendada sellega, et elanikud väikestest linnadest naasevad suurte linnadesse parima elu otsimise eesmärgiga. \nNiiet nad ei püüa midagi oma piirkonnas parandada, vaid lihtsalt jooksevad ära. \nSelle tulemusena on see tõepoolest nii, et ääremaadel on vähem teenuseid, kultuuri elu on tagasihoidlik või puudub üldse ning tööpuudus on väga aktuaalne teema. \nSellise olukorra taga seisab ka see, et riigi eelarvest läheb suurem summa linnade arendamiseks, seega ääremaade jaoks jääb vähem raha.\nEsile kerkis ka see, et Eesti piirkonnad ei arene ühtlaselt. \nEt seda parandada ei ole palju võimalusi. \nKõige pealt tuleb uurida, millest on iga piirkonnast puudu. \nSeejärel võib hakkata tegutsema. \nPiirkonna ühikuks oleks hea võtta eraldi 15 maakonda. \nMaakondade kohalikud omavalitsused peaksid teada andma, mis on vajalik teatud piirkonna arendamiseks. \nKõige lihtsam oleks arengu jälgida teenuste, kultuurielu ja töökohtade arvu parandamise põhjal. \nKui piirkondade areng hakkab niimoodi toimima, tagab see ühtlase arengut.\nOsaledes sellel seminaril hakkasin ka mõtlema, mida võiksin mina ja meie ettevõtte Ida-Virumaa arenguks teha. \nPõhjused, miks meie piirkond nii aeglaselt areneb on ammu teada. \nNüüd on see aeg, kui me peame tegutsema hakkama. \nMa arvan, et meie ettevõtte poolt võiks abi pakkuda.\nSeminar oli teadmiste ja arvamuste rikkas. \nMa olen siiralt tänulik kolleegidele, kes valisid mind sellel seminaril osalemiseks. \nKuuldud põhjal teen järeldust, et linnastastumise teema on ajakirjanduses tihti kajastatud ja kerkib kogu aeg. \nMa kaldun arvama, et Ida-Virumaa tulevik on osaliselt ka meie peal." }, { "title": "C1 2017 I_001-006 (3e91920e-0e49-4e3c-a19b-a1d303f4a0ed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nädal tagasi osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval ja mul on hea meel rääkida teile oma tunnetest ja omandatud teadmistest.\nPäästeamet pidas vajalikuks rahvale meelde tuletada õnnetusjuhtumite põhjustest. \nToetan nende seisukoha, et tuleb võimalikult aktiivselt seda teemat inimestele edasi anda, nii öelda valgustada neid.\nIgapäeva, rutiinse elu elades automaatselt unustad autos turvavöö kinnitada. \nTundub, et tavaline olukord, igaühel juhtub ju. \nAga mõelge, millega see lõppeda saab! \nSelline ohutusnõuete eiramine on mõtetu ja isegi rumal. \nEi tohi eirata ka seda, et isegi väike kogus alkoholi võib tunduvalt vähendada teie tähelepanu juhtimise ajal ning alkoholi mõju all kasvab inimesel ohutustunne, mis võib teda tappa.\nPeale selle, märkas Päästeamet, et trahvide eesmärgiks ei ole teid rünnata ja rahast ilma jätta, vaid meie õigussüsteemis kannab trahv preventiivset funktsiooni, aitab hoida ära suurem osa õnnetusi. \nSiin sunnimeetodid on riigi poolt valitud just sellepärast, et see ongi kõige efektiivsem viis tekkida inimestel see lihtne harjumus kinnitada turvavöö!\nTeine suur ja oluline teema, mida meil oli võimalus arutleda, oli ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks. \nKõige esimesena märkas Päästeamet seda, kuivõrd tähtis on õnnetusjuhtumite põhjustest rääkida koolides. \nLapsed on riigi tulevik ning lapsepõlvest alates vormistab lapse peas ohu tunne. \nHaritud ühiskond - peamine meetod, millega saaks ära hoida suurem osa õnnetusi. \nRääkisime juba meie trahvisüsteemist, mis on ka efektiivne, kuid arusaadav, et see süsteem on väga ebameeldiv kõigile.\nKokkuvõtes võin järeldada, et Päästeameti teabepäev oli tohutult kasulik. \nSoovitan kõigile võimalusel külastada, kuna see paneb teid veel üks korm mõtlema hakkata ja valida õiget käitumisviisi." }, { "title": "C1 2017 I_001-035 (8a827f4d-e962-4dbe-81c5-f83e0c34becc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin hiljuti Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval. \nArutatud teemad olid väga huvipakkuvad ja aktuaalsed. \nPäevakavas olid järgmised teemad:\n- Õnnetusjuhtumite põhjused: ohutusnõuete eiramine ja \nalkoholijoove.\n- Ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.\nTahaksin nendel teemadel lähemalt peatuda.\nInimese elu on kõige suurem ja tähtsam väärtus. \nOn kahjuks aga suur hulk neid, kes suhtuvad oma elusse kergemõistlikult. \nSee mõjub nende käitumist kui autoroolis, ka tööl või ühiskonnas. \nKõige traagilisemad juhtumid on üsna tihti seotud ohutusnõuete eiramisega. \nPeaegu kõik reeglid ja ohutusnõued on \"verega\" kirjutatud. \nPäästeamet väljastas andmed, et liigi 70% autojuhidest ületavad lubatud kiirusepiirangut. \nAga ületades ainult 10 km/h võrra kannatu saab drammatiliselt rohkem vigastusi. \nOlukord kiirtee peal on veel kurvem. \nSeal enamus tragöödijaid lõppevad surmaga. \nSageli põhjuseks on kiirusepiiri uletamine, kinnitamata turvavöö või roolis alkoholi tarvitamine. \nMinu meelest vaga kurb statistika.\nAga ohutusnõued on ka teistel elukulgedel, naiteks tööl. \nEriti kannatab ehitussektor. \nSeal on vaga ranged ohtusnõued, aga ikkagi siin ja seal on siiamani tihti kuulda juhtumitest, mis on lõppenud kas või surmaga või raskete vigastustega.\nJa see kõik toimub meie maailmas vaatamata sellele, et tehakse väga palju tööd õnnetuste vältimiseks. \nSotsiaalne reklaam, tervislikku eluviisi propogandeerimine, trahvide suurendamine jne. \nMinu meelest kasvatamine selles suunas peab alustama lapsepõlvest - lasteaias, pärast koolis ja ülikoolis. \nInimene peab arusaama, et elu on kõige väärtuslikum asi, mis tal on. \nJa tal ei ole õigust seda ohustada ja peab austama teiste inimeste õigust väärtuslikult elad ka.\nOhutusnõued peavad olema ära seletatud ja reeglina päheõpitud lapsepõlvest saadik.\nSotsiaalmeedia roll selles küsimuse on ka väga suur. \nKõik reklaamid, mis näitavad kui traagiliselt võib lõppetada joobes autojuhtimine, roolis sms-i kirjutamine teevad head tööd.\nJärelduseks võin öelda, et iga inimene vastutab oma elu eest ise ja me kõik oleme ilusa elu väärt." }, { "title": "C1 2017 I_001-039 (3ed94659-d6e8-4009-be6c-8ebc2b2ab372).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õnnetusjuhtumite põhjused ja ennetustegevuse viisid\nVeebruarikuu alguses käisin ma Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval. \nSellised kampaaniad on loodud just selleks, et inimesed oleksid teadlikud sellest, miks õnnetusjutumite arv Eesti on järjest tõusnud ja kuidas õnnetusi vältida.\nÜha rohkem päästjad juhivad tähelepanu sellele, et liigne alkohooli tarbimine kahjustab tervist ning häirib teiste inimeste rahuloleku. \nTavaliselt joobeseisundis olevad inimesed hakkavad teostama seadusega keelatud asju või ohustavad nii enda kui ka kaasmaalaste elu. \nIsegi väike alkohooli kogus muudab inimese käitumist ja inimene ei suuda end kontrollida.\nKõige ohtlikum olukord juhtub siis kui joonud inimeste arv on suur. \nSellised gruppid ei mõista, mida nad teevad ja võib juhtuda nii, et nad tahtmata teostavada kuritegu, kas kedagi tappevad või midagi lõhuvad.\nKindlasti joobesolevatele inimestele on keelatud rooli taga istuda, seega igas gruppis peab olema vähemalt üks kaine autojuht. \nPäästeameti töötajad soovitasid alati kontrollida juba joodud alkohooli arvu ja mitte juua rohkem kui organismile ettenähtud. \nAlati peab olema ka kaine inimene, kes oskab hinnata olukorda ja viivitamatult parandada, kui olukord läheb kontrolli alt. \nEi tohi jääda alkohoolijoobes oleva inimest üksi, sest oksendamisel ta võib lämbuda. \nJuhul kui mõni inimene jäänud õue üksi, siis sellest tuleb teavitada politsei\nVeel üheks põhjuseks, miks õnnetusjuhtumid toimuvad on ohutusnõuete eiramine. \nTihti päästjad saabuvad kutsele, kus põleb maja või korter. \nPõhjuseks on voodis suitsetamine või suitsuanduri puudus. \nSuitsuandur võib tõesti päästa elu, sest signaal on kõva ja aitab inimesele kiiresti ärgata.\nPäästeameti viimane kontroll näitas, et enamikutel eesti peredel suitsuandur eksisteerib kuid ei tööta korrektselt (kas puuduvad patareid või asub vales kohas). \nSuitsuanduri koht on eluruumis, mitte köögis ning päästjad lisavad, et kodus peab olema ka tulekustuti, et kiiresti reageerida tulekahju korral.\nKokkuvõtteks saan kirjutada, et päästjad pöörasid oma tähelepanu kahele suurele probleemidele: ohutusnõuete rikkumisele ja liigse alkohooli tarvitamisele.\nMa arvan, et just selliseid probleeme peame me üheskoos lahendada ja inimestele meenutada, kuidas tuleb käituda erinevates olukordades: \nMinuga olid nõus ka teabepäeva korraldajad." }, { "title": "C1 2017 I_001-059 (5a9426bb-5082-4378-9696-a150851963ce).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Päästeameti korraldatud teabepäeval oli räägitud õnnetusjuhtumitest. \nVaatamata sellele, et teema on väga lai, Päästeameti esindaja esitatud seisukohad olid põhjendatud ning ei jäänud ilma statistiliste kinnitusteta.\nKõigepealt, ta rääkis õnnetusjuhtumite põhjustest.\nPäästeameti päringute alusel peamiseks põhjuseks on ohutusnõuete eiramine. \n40% eelmisel aastal toimunud tulekahjudest olid majades ja korterites, kus ei olnud suitsuandurit.\nMinule see asjaolu tundus küll väga imeline, kuna andurid on odavad ja kättesaadavad ning oleks raske leida põhjendust sellele, miks neid oma koju ei panda. \nTeiseks põhjuseks oli inimeste alkoholi kuritarvitamine. \nVaatamata kõigile riigi poolt võetud meetmetele on joobes juhtimine ikka aktuaalne probleem. \nJoobes autojuhid põhjustavad rohkem kui kolm neljandikku kõikidest liiklusõnnetustest aastas ning minu arvates see tegu on vastutustundetu nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes, kellele see võib kahju tuua.\nTeabepäeva teine osa oli pühendatud õnnetusjuhtumite ennetustegevusele. \nOsa oli korraldatud seminari vormis ning enamiku osalejate arvates kõige parim viis õnnetuste ennetamiseks on ühiskonna informeerimine. \nMa olen sellega nõus, näiteks bussipeatuste reklaamide asendamine probleemi puudutava infoteabega oluliselt tõstaks inimeste teadvustatust - seda kinnitab ka päästeameti statistika\nKa mõnel määral inimeste raskest hooletustest tulenevate juhtumite sanksioneerimine võiks omakorda tuua kasu.\nProbleem aga, minu arvates, seisneb selles, et seda oleks väga raske reguleerida ilma inimeste õiguste riivamiseta.\nRiik saab määrata kõrgemaid trahve joobes juhtimise eest, aga üldjuhul kontrolli teostamine inimeste üle on väga problemaatiline.\nLõppkokkuvõttes, keegi ei saa sind aidata parem, kui sa aitad iseennst. \nMe peame hoolitsema ja püüdma, et meie tegevus ei tooks kahju endale ega meid ümbritsevatele inimestele. \nSelleks on vaja alati kontrollida oma tegevusi ja mõelda, mis tagajärgi need võivad tuua." }, { "title": "C1 2017 I_001-068 (858f24c0-65be-46cc-8027-8715cff98069).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Vaatamata selle, et viimaste aastate jooksul on Eestis tehtud palju ümberkorraldusi siseriiklike asutuste töö korraldamisel tagamaks elanikonna turvalisust ja ohutust, ei vaibu ikka jutud selle kohta, et õnnetusjuhtumite arv ei vähene ja tuleb kiiremas korras midagi ette võtta. \nJust sellele teemale oli pühendatud Päästeameti korraldatud teadepäev, kuhu olid kutsutud haridusasutuste, autokoolide ja korteriühistute esindajad, kelle üheks ülesandeks on erinevate õnnetusjuhtumite ennetamine.\nTeabepäeva esimesel poolel Päästeameti esindajad püüdsid ära tuua kuulajatele, et õnnetusjuhtumites on suuremas jaos süüdi inimesed ise.\neirates lihtsaid ohutusnõudeid.\nÕnnetusjuhtumid varjeeruvad sõltuvuses näiteks aastaajast. \nSügisel, alates 1. septembrist kasvab liiklusõnnetusete arv, kus ohvriks langevad just koolilapsed, kes ei pea kinni elementaarsetest reeglites sõiduteed ületades. \nSama rõhutati ka analüüsides liiklusolukord teedel kevadel ja suvel, kui suur õnnetusjuhtumite arv on tingitud alkoholijoobes roolis olevatest autojuhtidest, kes kipuvad ületama kiirust ja uhkustama oma sõiduoskustega. \nSelle tagajärjed on aga väga traagilised.\nMainiti ka tulekahjudele väljakutsete suurendamise arvu, mille põhjuseks on suitsuandurite puudumine, vaatamata sellele, et tehakse suurt ennetustööd selles valdkonnas alates sotsiaalreklaamist lõpetades korteriomaniku isikliku nõustamisega.\nNagu oli näha väljatoodud andmetest ja statistikast, Päästeamet loodab koostööle erinevate organisatsioonidega, mis aitaksid kaasa õnnetuste vältimisel. \nKoolides korraldatud liiklusturvalisuse tunnid ja üritused, kuhu on kutsutud külalisõpetajana Päästeameti esindajad, aitavad kujundada õigeid käitumismalle ja -hoiakuid; autokoolid võiksid teha oma panuse algaja-autojuhtide õpetamisel ning sihikindel seletustöö erinevatel tasanditel katlemata toob oma tulemusi.\nSelle päeva motoks võib välja kuulutada \"Inimeste elu on tema endi kätes\"" }, { "title": "C1 2017 I_001-070 (38511649-6ccd-4690-b343-9ed60246e85b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimati osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval.\nKõige olulisemad teemad olid õnnetusjuhtumite põhjused ja ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.\nKõige levinumad õnnetusjuhtumite põhjused tänapäeval on ohutusnõuete eiramine, alkoholi joove, narkootikumide tarbimine jne. \nKahjuks paljud arvavad, et nendega ei juhtu mingit õnnetust ja nad kuidagi ei tee teistele liiga, kui näiteks inimene sõidab klubist joobes või ei pidurda seal, kus on vaja pidurdada.\nVeel üks tõsine põhjus on tänapäevase inimese eluviis, igapäevased stressid ja alati on vähe aega. \nTänapäevane inimene mõtleb rohkem endast, kui teistest ja see võib ka põhjustada probleeme.\nAga siis peas tekkib küsimus, kuidas vältida õnnetusi või vähemalt proovida neid vältida.\nÜks võimalustest on sotsiaalne reklaam. \nSiis tulevad appi televisioon; raadio; plakatid õues, bussipeatustes, kaubanduskeskustes ja muidugi internet.\nTeine võimalus on informeerida rahvast. \nTihti käiakse koolides ja jutustatakse avariidest ning teistest õnnetusjuhtumitest, mida tegelikult võiks vältida, kui inimesed natuke mõtleksid, mis nendega pärast saab.\nKolmas võimalus on muidugi trahv. \nAga tihti kui trahv on makstud, inimene võib jälle teha midagi valesti. \nSee viib trahvide kasvamiseks.\nKorraldatud teabepäev oli kindlasti kasulik kõikidele, kes seal osalesid. \nKõik said teada palju uut, kuidas käituda kui sattusid sellisesse olukorda, mis on tegelikult õnnetusjuhtumite põhjused ja muidugi kõik koos loetlesime võimalusi õnnetuste vältimiseks. \nSoovitan kõikidele lugejatele võtta osa sellisest üritusest." }, { "title": "C1 2017 I_001-074 (6ecae6c2-c131-48f5-855b-eec023fe6956).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jaanuaris oli Päästeameti poolt korraldatud teabepäev, kus olid tõstetatud väga tähtsad küsimused. \nRäägiti õnnetusjuhtumite põhjustest ja nende ennetuse viisidest. \nKahjuks, antud tebepäev ei leidnud kajastust meedias. \nSeega pidasin oluliseks õnnetusjuhtumite temaatikat ise tõstetama.\nEsimene oluline teema oli õnnetusjuhtumite põhjused. \nSain teada, et väga tihti on õnnetused põhjustatud inimeste enda poolt.\nInimesed lihtsalt ei jälgi ohutusnõudeid.\nNäiteks räägiti sellest, et suurem osa tulekahjusid on põhjustatud inimeste enda mittetähelepanelikusest. \nJõulude ajal näiteks paljud jätavad küünlasid põlema isegi siis kui magavad või üldse lahkuvad kodust. \nSamuti väga palju õnnetusi on tingitud alkoholist. \nKõige rohkem avariisid Eestis põhjustavad alkoholijoobes autojuhid.\nVeel üks ohutusnõue mida inimesed pidevalt eiravad on turvavöö kinnitamine. \nPaljudes avariides oleks võimalik tõsisemaid tagajärge vältida kui inimestel oleks kinnitatud turvavöö.\nTebepäeval näidati statistikat, kust selgus, et umbes 30% inimesi ei kinnita autos turvavöö. \nPärast seda näidati videosid kus oli välja toodud võrdlus. \nNäidati erinevaid raskeid avariisid ja nende tagajärge inimeste jaoks (võrdluses - turvavööga ja ilma). \nVideod olid väga ehmatavad ja panid auditooriumi mõtlema.\nTeabepäeva teine osa oli ennetustegevuse viisidest. \nSuuremat osa õnnetusjuhtumeid on võimalik vältida. \nIga inimene peab endale selgeks tegema, et alkoholijoobes rooli ei istu ja, et turvavöö peab olema alati kinnitatud. \nSamuti igaühel kodus peab olema suitsuandur! \nTegelikult see kõik on on ju ka seadusega määratletud. \nInimesed peavad aru saama, et seaduseid ei tehta niisama ning see kõik on nende enda heaolu jaoks.\nArvan, et selliseid teabepäevaid peaks korraldama rohkem. \nSamuti võiks korraldada neid ka koolides selleks, et kohe lapsepõlvest juurutada lastele ohutusnõudeid. \nLoodan, et ajalehe lugejad toetavad mu ettepanekut ja tulevikus meid ootab palju vähem õnnetusjuhtumeid, mida tegelikult oleks võimalik vältida." }, { "title": "C1 2017 I_001-083 (e334a421-60d7-49a0-82e0-221d24bf8e41).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal olen osalenud Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval. \nKõige tähtsamad teemad, mis olid sellel päeval käsitletud on: õnnetusjuhtumite põhjused, näiteks ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove ning ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.\nKuna ma ise pole varem nii palju selle teemaga kokku saanud ja üldse sellest mõelnud, sain küll päris palju uusi teada ning ise selle peale mõelda.\nPalju arvamusi oli õnnetusjuhtumite põhjuste kohta.\nRäägiti, et viimasel ajal väga palju reklaamitakse ja propagandeeritakse tervislikku eluviisi, et inimesed peabki mõtlema mitte ainult oma tervisest, vaid teiste inimeste tervisest ka. \nTänapaeval kõik teavad ja saavad aru ka sellest, et olles mittekaine ei tohi autoga sõita, kuid need ohutusnõuded eiratakse. \nSellepärast ongi niipalju liiklusõnnetusi ja muud olukordi, kus inimesed saavad terviserikket. \nEnamasti noored inimesed ei pea oma elu tähtsaks, riskivad, lubavad endale palju ning käituvad ebaseaduslikult. \nSee toob palju õnnetusjuhtumeid.\nTeise teema kõrval oli juba huvitav kuulata millised ennetustegevuse viise ja võimalusi õnnetuste vältimiseks pakkutakse. \nKõigepealt on vaja läbi viia rohkem koolitusi koolides ja lasteaedades. \nVanemad peavad ka teadlikud olema ja noori inimesi kontrollida.\nPäästeameti töötajad võiksid korraldada erinevad õppepäevad linna elanikutele koos loengutega ja näidismaterjalidega. \nMõned rääkisid, et meedias peab tihti mainida sellest, kuidas vältida õnnetusjuhtumeid ning millised võimalused on selleks olemas. \nMõned ütlesid, et peabki keelama kuni 30. aastat noorematele alkohoolsete jookide müümist ja tarbimist ning autokoolides ja ARK eksamil välja mõelda uued kriteeriumid, mille järgi autojuhiluba välja antakse. \nSamas riigipoolt võiks olla rangem kontroll erinevates linnaosades.\nVahepeal võib kassire ka kontrollida, et nad ei muuks allaealistele keelatud kaupa.\nKokkuvõtteks päev lõpes tunniajalise praktikaga ja iga osaleja ettekannega sellest konverentsil toimuvast. \nSaime vaadata erinevaid pilte õnnetusjuhtumitest ning kaasa võtta väike memo, sellest, kuidas õnnetusi vältida." }, { "title": "C1 2017 I_001-096 (e0867697-2d9c-4e07-99b3-f1b3ff465b6a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Päästeameti teabepäev 2017: kas oleme ikka ohutuses?\nKolmandal veebruaril toimus Päästeameti Lasnamäe häirekeskuses iga aastane teabepäev, kus olulisemateks teemadeks jäid õnnetusjuhtumite põhjused ja kohustuslik ennetustegevus.\nTeabepäeva esimene osa oli pühendatud just õnnetusjutumite põhjustele. \nPäästeameti andmetel olid peamisteks õnnetusjuhtumite põhjusteks ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove. \nOsalejatele lubati, et ohutusnõuetest räägitakse hiljem, nii et oli loomulik rõhutada joodikute käitumist ja nende käitumist. \nAlustati üldisematest faktidest: joobeseisundis olevad isikud põhjustavad kõige rohkem õnnetusjuhtumeid, sest nad ei saa jälgida ohutustehnikat.\nKümme minutit pühendas Päästeameti ametnik sellele, kes on ametlikult joobeseisundis isik ning millised võivad olla õiguslikud tagajärjed kui tema ikkagi põhjustab õnnetusjuhtumit. \nSeejärel said osalejad kuulata Statistikameti poolt pakutud numbreid. \nSee \"alapeatükk\" kestis veel kümme minutit.\nKõneleja lahkus kui osalejate arv langes kahekümneni. \nAlgas teine osa, kus kõnelejaks oli päästja. \nHakati räägima sellest, kui tähtis on suitsuanduri olemasolu kodus. \nOli palju juttu ka sellest, kuivõrd efektiivne oli Päästeameti viimane kampaania suitsuandurite propageerimiseks.\nSee ei andnud osalejatele tunnet, ei Päästeamet pöörab võimalikult palju tähelepanu ennetustegevusele ja osalejate arv langes veel kümne võrra.\nKui lahkusin ürituselt, tekkis mul väga imelik tunne. \nÜhelt poolt ma sain teada, et Päästeamet töötab riigiasutusena ülimalt produktiivselt. \nSamas mina arvasingi, et Päästeameti töötajate peamine kaebus on alati see, et kodanikud ei oska säilitada ohutust nii kodupaigal kui ka tööl. \nOlgem siis tähelepanelikumad ja teeme kõike, et vältida õnnetusi meie ümber! \nOstke ka veel üks suitsuandur oma kodude jaoks, muidu ei saa Päästeameti töötajad vajalikke lisapunkte aasta lõpes." }, { "title": "C1 2017 I_001-097 (28056bce-3551-4bf2-89bc-ca5326a61d45).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmine nädal pidas Päästeamet teabepäeva, kus räägiti erinevatel teemadel. \nTeabepäev oli väga informatiivne ja see ongi üks põhjuseks, miks soovin oma arvamuslooga antud infot edastada.\nEsimeseks teemaks oli õnnetusjuhtumite põhjused. \nArutleti erinevaid põhjuseid aga pealmisteks põhjusteks on ikkagi ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove. \nSiin puhul tekib küsimus, et kus sellised riskeerivad käitumisviisid tulevad\nKas ennetuse eiramine omandatakse lapsepõlvest või oma enda mugavusest? \nSuur osa inimese käitumisest ja iseloomust tuleb ikkagi milliste eetika põhimõtetega on antud isik üles kasvanud. \nKui lapsepõlves ei ole selgeks tehtud, et alkohoolijoobes ei tohi autot juhtida, siis isik normaliseerib antud teo. \nSee ei kai iga inimese kohta, kuna iseloomud ja isiku omapärad on erinevad, aga põhimõte jääb samaks.\nTeiseks teemaks võeti käsile ennetus viisid.\nÕnnetusi saab vältida kõige paremini jälgides reegleid ja seaduse sätestatuid nõudeid. \nNäiteks toodi liiklusõnnetused. \nPaljud liiklusõnnetused oleks olemata, kui roolis olev isik või jalakäija jälgiks liiklusreegleid.\nIgal inimesel on oma kohustus olla teadlik erinevatest reeglitest.\nVäga teema kohane näide oleks, et igal inimesel on kohustus oma kodus omada suitsuandurit. \nSee väike aparaat võib kellegi elu päästa ja ennetada nii füüsilist kui ka psüholoogilist valu. \nKahjuks paljud inimesed näevad seda kuna ühte lisa asja mida peab nüüd täitma. \nSee toob meid jälle iseloomu teemale, kus isik ise valib oma eetika parameetrid.\nIsiku eetika parameeter võib olla kehtestab punase fooriga sõidu aga ei võta suitsuandurit omaks. \nKüsimusele kas see on õige või vale, leiab juba seaduses.\nÜleüldiselt ennetuste eiramine seab ikkagi teisi ohtu ja põhjustab viga kaas kodanikutele. \nPäästeamet võib korraldada teabepäevi ja teha puust ja punaseks ette, aga kui isik pole nõus seda omaks võtma, ei ole sellest palju kasu. \nLoomulikult sellise pessimisti mõtlemis viisiga ei jõuame me üldse kuhugile. \nPealmine ennetus algab ikagi väiksest east ja kodust.\nKokkuvõttes seda päeva, siis teabepäeval jagati väga palju kasuliku infot nii õnnetuse põhjustest kui ka ennetusviisidest.\nSoovitaksin igal lugejal kindlasti järgmine kord külastada kuna see laiendab iga inimese vaatenurkn." }, { "title": "C1 2017 I_001-098 (2924f94a-609f-4b8a-8f9d-4b7e9aabcd05).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud lugejad! \nEelmisel teisipäeval sai mina võimalust Päästeameti korraldatud teabepäeval osaleda. \nNüüd aga tahaks ka teiega oma mõtteid jagada ning natuke sellist, minu arvates väga olulist teemat, valgustada siin.\nAlustaks aga sellest, et kõik me teame, et iga aasta toimub tohutu hulk õnnetusjuhtumeid. \nAga kas teie ise mõtlesite kunagi, miks nad toimuvad ja kes on selle põhjuseks?\nVõin kindlalt öelda, et selle põhjuseks eelkõige on ise inimene. \nSellest alustati arutlema ka teabepäeval, sest selleks, et probleemi lahendada, tuleb alati teada kust see tuleneb. \nTeabepäeval osalesid mitu päästeametnikud, kes jagasid oma kogemust ka meiega. \nNende arvates kõige olulisemaks põhjuseks, miks need õnnetusjuhtumid tekkivad on ohutusnõuete eiramine. \nVäga tihti inimesed arvavad, et need kõik ohutusnõuded on täiesti mõtetu ehk siis ainult inimesed, kes kardavad kõike neid järgivad. \nTegelikult aga muidugi mitte. \nIse mina väga tihti reisin bussiga ning iga kord näen sama olukorda: väga paljud inimesed ignoreerivad turvavöö kinnitamist.\nJust sellest ka rääkis üks mees, kes sealhulgas näitas ka statistikat, mis üsna selgelt näitas, et peaaegu alati turvavöö võib elu päästa.\nEriti aga jäi mul meelde ühe päästeametniku jutt sellest, kui tihti inimesed alkoholijoobes lähevad vette, kus paratamatult toimub õnnetusjuhtum. \nMinu jaoks jääb see arusaamatuks, miks inimesed nii teevad ning kas tõesti nad ei saa aru, mis tagajärg võib olla.\nAga kuna need probleemid on olemas, tuleb leida viise, kuidas õnnetuste vältida. \nSee oligi teabepäeva teiseks oluliseks teemaks. \nÜheks pakkumiseks oli teha veel rohkem sotsiaalseid reklaame nagu näiteks selline, mis keelab rongteel pildi teha. \nNende reklaamide esmaseks eesmärgiks on panna inimesi mõtlemas, et äkki ta teeb midagi valesti? \nOlen ise veendunud et see voib aidata. \nMulle samas meeldis ka ühe neiu ettepanek viima läbi koolitusi, kus seletakse õnnetusjuhtumite põhjusi ning võib-olla isegi õpetakse esmaabi teha.\nKokkuvõttes voin öelda, et teabepäeval osalemine oli jube kasulik. \nSee pani mind mõtlema ka oma käitumisest ning loodan, et minu arvamuslugu on kasulik ka teie jaoks." }, { "title": "C1 2017 I_001-103 (33670fad-dd1c-47a5-b53e-536a1dd3b70a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õnnetusjuhtumite vältimis profilaktika.\nTänapäeva keskond areneb väga kiiresti: ilmuvad uued seadmed, mis on veel paremad, palju võimsamad, kui vanad. \nVäga palju rõhku pööratakse ka seadmete ohutusele, kuid tegelikult vastutab ohutu kasutamise eest hoopis inimene ise.\nPäästeameti poolt korraldatud teabepäeval, mis toimus eelmisel nädal räägiti sellest, et tavaliselt õnnetusjuhtumite põhjustateks on ikkagi inimesed - mitte seadmed. \nKuidas siis õnnetusjuhtumid tekkivad?\nOletame, et töötaja nimega Mati töötab kaitseväes soomukijuhina. \nTa saab ülema käest käsu soomuki ümberparkimiseks uuele kohale.\nMati teab, et ohutusnõuete kohaselt peab soomukijuhil olema juhendaja, kes asub õues juhi vaateväljas ning käemärkide abil juhendab soomuki liikumist. \nSee kõik on tehtud selleks, et oleks tagatud inimeste ja vara ohutus, sest juhendaja näeb palju rohkem, kui soomukijuht... \nAga tuleme tagasi Mati juurde.\nMati näeb, et väljas sajab vihma. \nLisaks tööpäeva lõpp läheneb. \nMati on hea kolleeg ning ei taha kegagi teist endale juhendajaks kutsuda - igatahes otsustab rooli ise minna. \nTagurdades soomukiga sõitis Mati roomavast ajateenijast üle, mille tagajärjel sai sõdur surma. \nPäästeameti esindaja ütles: \"Ohutusjuhendi kõik punktid on \"verega\" kirjutatud\" mis tähendab seda, et iga kirjutatud punktile eelnes õnnetusjuhtum, mis lõppes inimese surmaga voi traumaga.\nPäästeameti ettekandja rääkis ka sellest, kuidas nemad teevad õnnetusjuhtumite vältimiseks ennetutööd. \nKülastatakse erinevaid asutusi, osaletakse erinevatel üritustel. \nAntud visiitide ajal tuletatakse meelde põhitõed, millest peaksid inimesed oma igapäevases elus lähtuma.\nLõpetuseks taha meie lugejatele südamele panna: olge valvsad, jargige ohutuseeskirju ning nõudke nende täitmist teistelt!" }, { "title": "C1 2017 I_001-110 (6c733a1e-fd46-4de5-8daf-9daf71316e18).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen viibinud Päästeameti korraldatud teabepäeval, kus arutleti õnnetusjuhtumite põhjuseid. \nArvan, et teile pakub huvi see info, kuna teema puudutab kõiki, vaatamata vanusele, haridustasemele või sotsiaalpositsioonile.\nPõhilisteks põhjusteks toodi ohutusnõuete eiramist ja alkohoolijoovet. \nPean nõustuma sellega, et inimeste liigne enesekindlus pahatihti toob kaasa negatiivseid tagajärgi. \n\"Minuga see kunagi ei juhtu,\" - arvavad paljud. \nTundub, et häda puudutab või juhtub kindlasti kellegi teisega, kuid mitte ometi minuga\".\nSeda tunnet tugevdab alkohool. \nSeepärast on need kaks põhjust toodud koos, nö paaris.\nÕnnetus võib juhtuda ka siis kui oled kaine peaga, ning kõik võimalikud ohutusnõuded on täidetud. \nMeid ümbritsev maailm on vahel vaenulik ja ettearvamatu. \nPean silmas olukorda, kui juhtumi põhjustajaks ei ole sina ise, vaid keegi teine, kelle pärast toimus üks või teine situatsioon. \nNäiteks, ükskõik, kuivõrd korralik ja pedantlik korteriomanik sina ka poleks, - kui leidub keegi naaber, kelle jaoks on ümbritsev maailm vaid \"ajutine elupaik\" - jätab ta gaasi välja lülitamata või läheb magama põleva sigaretiga.\nTa ei hooli ei endast, ega teistest. \nParaku selliseid inimesi ei saa ümberkasvatada. \nSundida neid elama reeglite järgi kes saab? ...\nMuidugi ei ole olukord nii sünge nagu eelnevast võiks järeldada. \nÕnnetusi võib siiski vältida. \nKui kontrollid kodus suitsuanduri endal, - koputa naabri ukse peale, paku talle abi ka tema - anduri kontrollimisel. \nKui näed, et sõber, või lihtsalt võõras inimene läheb purjuspeaga vette, - püüa ta tähelepanu kõrvale viia, - kasvõi korralda emotsionaalse stseeni. \nLas ta teisele objektile ümber lülitub. \n(Siin tekib muidugi teine probleem - purjus inimese eest ohutult põgeneda. \nAga! \nTa jääb ellu.)\nPole maailmas elust midagi tähtsamat.\nTihti küsitakse: \"Mis on elu mõte? \nMilleks ma elan?\"\nVastus on lihtne: \"Elu mõte on elada\". \nAinult elus inimene võib teisi aidata, kaasa tunda, päästa, halvalt teelt ära viia, nõu anda. \nÜksainus mõte sellest, et keegi (ema-isa, elukaaslane, lapsed) on sul lihtsalt olemas on - annab jõudu ja soovi olla neile kasulik.\nÄrme eirame Päästeameti sõnumeid: ennetada on lihtsam kui õnnetusjutumite tagajärjel nutta ja leinata. \nKa vanasõna õpetab: parem karta kui kahetseda. \nOleme arukad, lugupeetud lugejad!" }, { "title": "C1 2017 I_002-004 (5803e296-b9e6-4340-b61f-be346bf62535).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud ajalehe lugejad! \nOsalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval, mis oli pühendatud õnnetusjuhtumite põhjustele ja ennetustegevustele.\nNeed teemad on mõlemad aktuaalsed ja tähtsad tänapäeva elus. \nIga päev me näeme televiisorist ja kuulame radiost, et midagi juhtub.\nTeabepäeva eesmärgid olid: teavitamine õnnetusjuhtumite põhjustest ja võimalustest õnnetuste vältimiseks.\nMillised põhjused võivad ohtusi tekkitada? \nKõigepealt see on ohutusnõuete eiramine. \nVäga tihti inimene arvab, et temaga mitte midagi ei juhtu. \nNäiteks, noor pere tuleb mereranda, päike paitab, ilus ilm, lapsed lähevad vette.\nTäiskasvanud ei jälgi, lapsed on ju lähedal ja mängivad veemänge, neil nii lõbus olla.\nÜks hetk ja laps võib uppuda, see võib juhtuda nii ruttu, et täiskasvanud ei jõua reageerida ja aru saada, et midagi on valesti. \nIga inimene arvab, et võib kõik juhtuda, aga mitte minuga või minu perega. \nVeel üks näidis on alkoholi tarbitamine. \nSõbrad saavad kokku, natukene võtavad ja peale seda istuvad rooli taha ja sõidavad koju või diskole. \nPalju noori hukkuvad ja mitte keegi ei too nad tagasi ellu.\nVäga tähtis teabepäeva osa: kuidas õnnetusi vältida?\nViimasel ajal Päästeameti poolt oli palju korraldatud viise: \"Ära lase sõpra sõita!\", \"Juhin kaine peaga\", \"Kui juhin siis juhin\", \"Kui jood, siis ära uju.\" \nKõik need kompaniad välja mõeldud Päästeameti poolt, aga suur asi, kui iga inimene isiklikult hakkab mõtlema kompaniate peale ja selle järgi tegutsema.\nKui sina helistad sõbrannale ja ta praegu sõidab ning ikkagi räägib sinuga sellepärast ta ei kuulnud sind ammu ja igatseb. \nLõpeta ise seda kõnet, muidu oled sina süüdi, kui midagi temaga juhtub sellel hetkel.\nKui Teil on pidu, ära lase sõpru vette, muidu see lõbus õhtu võib lõppeda väga kurvalt. \nIga inimese elu on väärt, kui me ise mõtleme sellest, toetame üksteist, meiega ei juhtu mitte midagi. \nKui sa tunned, et sõber või tutav inimene teeb midagi valesti, ütle talle, võib olla sa oled praeguseks tema kaitseingel. \nHoia seda meeles, sina, kes praegu loeb minu arvamuslugu.\nIga kord mõtle iseendast, oma perest, lastest, sõpradest ja ole valmis neid kaitsta! \nSellega lõpetan." }, { "title": "C1 2017 I_003-047 (eab2ccf4-0763-4f94-aaac-ec4fdabaec6b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval, mille teema oli seotud liiklusprobleemidega. \nTeema on aktuaalne, kuna tänapäeval kasutatakse autosid igalpool. \nReeglina on igas peres olemas vähemalt 1-2 autot ning tiheda liiklusega on suurenenud liiklusõnnetused.\nEsiteks käsitleti teabepäeval õnnetusjuhtumite põhjuste teemal. \nTavaliselt juhtuvad õnnetused teedel ohutusnõuete eiramise tõttu.\nPraegu propageeritakse palju ohutu sõitmist teedel. \nNäiteks bussidel ja bussipeatustel on kleebitud loosungid, et autojuhid oleksid tähelepanelikud. \nKahjuks inimesed on nii hõivatud oma asjadega, et ei märka, mis toimub nende ümbruses. \nTulemusena kinnitata turvavöösid, sõidetakse purjuspeaga, ületatakse kiirust ning peeta seda probleemiks. \nKahjuks kannatavad ka teised inimesed, kes ei süüdi liiklusõnnetuses. \nSelles ongi probleem. \nOhutusnõuete eiramine viib selleni, et inimesed saavad vigastusi või isegi surevad.\nSamuti arutleti tebepäeval olulist teemat, mis oli seotud ennetustegevuse viiside ja õnnetuste vältimiseks võimalustega. \nLiiklusohutus on teema, mis puutub igasse inimesesse ning selleks, et vältida õnnetusi on vaja veenida mitte ainult sõitjaid vaid ka teisi elanikke, et tegutsedes ainult kõik koos, võib saavutada ohutu liiklust teedel. \nSelleks oleks hea viida erinevaid tasuta koolitusi läbi, kus räägiksid spetsialistid, kuidas on vaja sõita ohutult. \nPeale selle oleks ka vaja suurendada politseinikke teedel, et nad kontrolliksid, et teedel sõidetakse reeglite põhjal. \nKoolides õpetajad peavad seletama õpilastele, kuidas on vaja käituda end teedel ning mida ei tohi teha, et ei tekiks õnnetust. \nSamuti vanemad peavad näitama lastele eeskuju, kuidas üle teed käia ohutult.\nKokkuvõtteks võib teha järelduse, et teabepäev oli viljakas, sest oli käsitletud ja arutletud kõiki teemasid, mis aitaks meil parandada olukorda teedel." }, { "title": "C1 2017 I_003-091 (caee1133-462d-42f4-947d-98cec08a901a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen külastanud Päästeameti poolt Nara linna päevade raames korraldatud teabepäeva, mis toimus 01.07.2016 Joaorus. \nTeabepäeva eesmärk oli veelkord rääkida linnakodanikele ja külastajatele sellest, kui oluline järgida ohutusnõudeid, eriti suvel suplerandades, ning kuidas peab õigesti käituma õnnetuse puhul.\nTeabepäeval tutvustati uus Päästeameti direktor Ain Seppern, kes esines õnnetusjuhtumite põhjuste teemal.\nEsineja sõnul on õnnetusjuhtumite peamine põhjus ohutusnõuete eiramine kannatanu poolt. \nStatistikaandmetel on 80% õnnetusjuhtumeid, mis toimuvad vees seotud sellega, et inimesed tarbivad alkoholi ning lähevad suplema olles alkoholijoobes.\nHärra Sepperni sõnul tuleb avalikes kohtades keelata alkoholi tarbimine, pannes selleks keelavaid märke. \nSamuti tuleb suveperioodil korraldada päästeteenus selliselt, et õpetatud päästjad viibiksid avalikes randades kellast 10.00 kellani 19.00. \nRandakülastajad peavad vaatama Päästeameti informatsiooni, kas ilmatingimused konkretsel päeval lubavad minna vette suplema.\nEriti tähelepanelikud peavad olema laste vanemad, kelle kohustuseks jääb jälgida, et laps ei oleks vees valveta.\nJuhul, kui rannas viibijad ohutusnõudeid ei täida, ei saa tagada ohutust ja turvalisust.\nTeisena esines teabepäeval linnaarst härra Semjonov, kes rääkis, kuidas peab käituma, kui olete õnnetusjuhtumi pealtnägija ja tuletas meelde esmaabi toiminguid.\nOlen täiesti nõus esinejatega, et ohutusnõudeid ei tohi eirata. \nOhutusnõuete eiramine kannatanu enda poolt viib õnnetusjuhtumini.\nÕnnetuste vältimiseks suveperioodil, eriti randades, peab olema nendest ohutusnõuetest teadlik, nimelt, ei tohi minna vette tundmatus kohas, kus puuduvad ujumist lubavad märgid. \nTeisena ei tohi tarbida alkoholi rannas.\nKolmadaks, ei tohi jätta valveta last ega lubada alaealistel lastel viibida rannas ilma vanemateta. \nSuurem osa õnnetusjuhtumeid vees toimuvadki lastega.\nEi tohi minna ujuma, kui ilmatingimused seda ei luba ning Päästeamet on pannud ujumist keelavat lippu.\nMeie kõik peame täitma ohutusnõudeid.\nKui meie seda ei tee, keegi teine ei saa tagada meie ohutust ja turalisust, ükskõik kus me viibime." }, { "title": "C1 2017 I_004-025 (40fc9f4b-81d7-4a54-a068-0cf3ce2bb784).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "On igasuguseid tebepäevasid. \nJa täna juhuslikult sattusin Päästeameti korraldatud teabepäevale, kus sai kuulatud palju huvitavat.\nMõnedest teemadest tahangi teile rääkida. \nTähelepanu pöörati sellistele teemdele nagu \"Õnnetusjuhtumid\", nende põhjused ja \"Ennetustegevuse viisid\".\nMiks siis juhtuvad meiega õnnetusjuhtumid? \nTihti oleme meie ise nendes juhtumites süüdi: eirame ohutusnõudeid, lootes et ei juhtu mitte midagi halba. \nNäiteks autoga sõitmine, on autojuhte, kes ei kasuta oma autos turvavööd, sõites lühikest maad või oma põhimõttete pärast. \nOn kogunenud juhte, kes endas nii enesekindlad, räägivad, et milleks neile see turvavöö, kui nad ei põhjusta liiklusõnnetust. \nKuid need juhid on ära unustanud seda, et on ka teisi autojuhti ja üle üldse liiklejaid, kes võivad põhjustada seda õnnetust. \nJa loomulikult kannatada saab rohkem see inimene, kes on eiranud ohutusnõudeid.\nMuidugi suurt osa õnnetustes mängivad ka alkohol ja muud mõjutusained. \nAlkoholiga inimesel kaob hirmu tunne, reaktsioon ja muidugi käitumine ka muutub, inimene ei oska hinnata olukorda nii nagu ta teeks seda kaine peaga ja sellepärast juhtubki palju õnnetusi.\nMida me saaksime teha õnnetuste vältimiseks? \nEga ometi keelata seda kõike, mis võib põhjustada õnnetusi?\nKeelata ju võib, aga õnnetusi juhtub ju ikkagi. \nJa sellele on lihtne vastus: suurem osa õnnetujuhtumitest on inimfaktori pärast. \nAinult väike protsent on selles, et võib olla tehnika on rikkis või loom jookseb tee peale auto ette.\nÕnnetusi saab mingil määral vältida, kui meie, inimesed mõtleksime natuke ette, kui kirjutades alla ohutustehnika nõuete alla me ka loeksime neid. \nKui oleksime veidi tähelepanelikud ja ei eiraks seda, mis pöörab meie tähelepanu ohutusnõuetele." }, { "title": "C1 2018 III_001-005 (aab43f40-7298-480b-994d-22943d942df4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oleme koos\nEsmaspäeval 3. septembril toimus Tallinnas kodanikuühenduste konverents. \nTeema aktuaalsust tõestas vestlusringi osalejate aktiivsus.\nEsimesena arutati kodanikuühenduste vajaduse teemal ja nende rollist kohaliku kogukonna elus. \nPeaaegu kõik osalejad arvasid, et igasugused ühistud ja seltsid peavad olema ühiskonna elus.\nÜhinedes teiste inimestega, kellel on samad eesmärgid või huvid, võidab mitte ainult inimene aga kohalik kogukond ka. \nTänu sellele, areneb terve elu, kas maakonnas või riigis ka.\nKoos on parem toetada mingisuguseid projekte ja hoida kultuuripärandeid.\nTeiseks käsitleti vabatahtlike kaasamise teemat. \nMõned osalejad rääkisid oma panusest heategevusse. \nVäga tähtis iga inimese elus, et oleks ta valmis aidata teist inimest mitte ainult raha eest.\nTöötades päästeametis, töötaja võtab osa ka elupäästes. \nAga, kui inimene samal ajal või vaba ajal osaleb kuulturietenduses, tema tegevusest saab kasu palju rohkem inimesi aga teistpoolt. \nSiin võiks rääkida vaimsest elust. \nVaimne elu on iga inimese eluosa. \nKui inimene on rahul oma tööga, aga vaimne elu ei ole paigas, siis võib oletada, et temal on depressiooni tekkimise oht.\nKokkuvõteks võib öelda, et konverents oli väga kasulik ja informatiivne.\nPaljudel osalejatel tekis võimalus esitada oma arvamusi kodanikuühenduste teemal. \nLoodame, et edaspidi rohkem inimesi võtavad osa erinevates ühendustes ja vabatahtlikult tulevad sellele, et see tegevus on väga oluline kõikide jaoks." }, { "title": "C1 2018 III_003-040 (e01ce8a8-dd28-4af1-9d75-0dbf712512fa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Vaba tahe\" paneb ühiskonda käima\n\"Ühiskond sõltub sellest, mida sa sellesse panustad\".\nSellised väljendid on lugenud vist igaüks kuskil oma elu jooksul.\nKas need on ainult tühjad fraasid mingist Euuropa Liidu poolt välja antud lehest või kas tegemist on hoopis ehtsa elutarkusega?\nNende küsimustega tegeles eelmisel nädalavahetusel Tartu raekojas toimunud kodanikuühenduste konverents. \nÜrituste fookuses olid aktuaalsed probleemid ja šanssid kodanikuühenduste tegevuses. \nErinevate organisatsioonid osalesid viljakas arutelus. \nTeema liikus kiiresti selle juurde, kuidas kodanikuühendused arendavad kohaliku kogukonna elu. \nÜhine toon oli see, et kuigi nii Eesti Vabariik kui Euroopa liit panustavad aina rohkem kogukondade arengusse, ei saaks kumbki neist hakkama ilma kohalike ühingutega, ega nad kavatseksidki. \nPõhipõhjus on see, et kohalikud ei investeeri ainult oma raha, jõudu või oskusi kohalikesse projektidesse, vaid ka südameverd, kreatiivsust ja emotsioone.\nSee, kes elab ühes kogukonnas, teab paremini, mis toimib ja mis ei toimi, mis puudub, kust leida ideid.\nJust selline emotsionaalne lähenemisviis tekitab meie kogukondades kangelasi - inimesi, kellel on visioon oma kogukonna arendamiseks. \nVabatahtlike kaasamisest kultuurivaldkonda, heategevusse, loodushoidu, päästetöödesse jne. räägiti teises konverentsil toimuvas ümarlauas pikemalt. \nSelle teema arutamisel tekkis siiski kaks erinevat seisukohta. \nMõned esindajad rõhutasid, et just vabatahtlike töö teeks nende tegevus spetsiaalseks. \nVabatahtlikud tegeleksid huvi pärast, mitte kohustuse pärast. \nSuur hulk osalejaid arvas siiski, et vabatahtlike osakaalu kasv avalikus sfääris viiks selleni, et riik või omavalitsused tugineksid liiga mugavalt sellele olukorrale.\nMõlemad seisukohad olid hästi argumenteeritud.\nNagu alati, võib leida tõde arvatavasti kuskil positsioonide keskel. \nVabatahtlikud, ehk nende \"vaba tahe\", paneb ühiskonda käima, sellest pole kahtlustki. \nVabatahtliku tegevuse funktsionaalsuse nimel tuleb siiski ikka selle peale silma hoida, et vabatahtlikuid ei kasutata ära.\nSiis nad jääksid selleks, kes nad on - kangelasteks." }, { "title": "C1 2018 III_003-047 (a2d878e3-6e5c-45d1-8b73-b82348d07230).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kodanikuühenduste konverentsil käsitleti sellised teemad, nagu seltsid ja ühingud kogukonna elu arendajatena ning vabatahtlik kaasamine. \nLoomulikult kodaniku elu tuleb alati parandada ja sündmusterikaks teha. \nSee võimaldab kodaniku tunnete arengut, lojaalsete kodanikete kasvatamist. \nKuidas siis teha nii, et rohkesti inimesi kuulusid kodanikuühendustele ning kuidas see aitab riiki arendada.\nEsiteks, kui inimene külastab koosolekuid, kui ta võtab osa erinevatest üritustest, kui ta on mingi ühingu liige, kasvab tema suhete võrgustik, ta hakkab end turvalisem tunda. \nSamuti tekib tal huvi seltskondliku elu vastu. \nSelle abil tunnevad inimesed rohkem huvi riigielu vastu, nad võtavad aktiivsed osa valimistest ja avaldavad oma arvamust.\nTuleb tõsta kogukonna teadlikust ühenduste vallas ning teha nii, et võimalikult palju inimesi võisid leida endale mingisugune ühing, mille töö vastu nad tunneksid huvi.\nTeiseks, kogukonna elu arengule mõjutab hästi vabatahtlike kaasamine. \nKui kogukond on kultuurivaldkonna või heategevusega kaasatud, kasvab inimeste koostunne, tekivad uued tutvused ja sidemed. \nArvatakse, et kui inimene on oma eluga rahul, kui ta tegeleb millega, mis talle meeldib, siis ei teki tal soovi oma elukohast lahkuda, kuna ta teab, et on raske parema kohta eluks leida.\nLisaks sellele, on teada, et igasugune koostöö teeb kogukonna tugevaks. \nSellega kasvavad inimeste turvalisuse- ja rahutunned\nLõpuks on vaja öelda, et erinevad ühingud, seltsid ja erinevates valdkondades tööd kasvatavad lojaalseid kodanikke. \nSeega kasvab riigiga rahulolek, tugevdavad inimsuhted. \nMida rohkem on inimestel võimalusi kokku saada ja suhelda omavahel, seda aktiivsemad kodanikud nad on. \nTuleb vaeva nägema selleks, et võimalikult paljud inimesid kuulusid ühendustele ja võtsid osa kas või loodushoiust või päästetöödest - või teise riigielu valdkonnast." }, { "title": "C1 2018 III_003-052 (003be087-5b8f-4e31-9cff-840de9076157).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Väga huvitav ja põnev konverents oli eelmisel nädalal meie kultuurimajas. \nErinevate ühistute, ühingute, seltside ning ka liidude liikmed esindasid oma ettekandeid, mille teemadeks olid heategevus, kultuurivaldkond, loodushoid, päästetööd.\nKuuldud ideede ja väljakutsete põhjal võib öelda, et meie riigis ikka jäid inimesed, kes suudavad vabatahtlikult aidata inimesi.\nMa ei kujutanud endale ette, et meie inimesed nii väärtustavad loodust ja hoolitsevad selle eest.\nSain teada, et meil on olemas selline \"loodus hoiduselts\", kes kaks korda kuus korraldab talguid ja kõik vabatahtlikud võivad seal osaleda. \nÜllatuseks oli see, et neid vabatahtlikuid on üsna palju ja nende arv kasvab iga korraga. \nHeategevuse kohta võin öelda, et meil eksisteerib kodanikuühistu \"Lootus\", kes tegeleb sellega, et aitab meie lastekodu. \nNad sõidavad üle Eesti (nendel on kuulutused sotsiaalvõrgudes, meedias) ja korjavad kokku inimestelt (mida nendel juba ei ole vaja) riided, mänguasjad, erinevad lastetarbed ja annavad lastekoju lastele. \nVeel see ühistu tahab teha toidupanka meie kohalikus toidukaupluses. \nIgaüks meist võiks sinna toitu panna ja pärast ühistuteliikmed saaksid toitu jagada inimeste vahel, kes seda vajavad ja kes ei saa endale rahapuudusel kõike vajalikku lubada. \nKui see inimene ei raiska raha toidu peale, siis ta võiks endale midagi \"lubada\", mida ta ammu tahtis.\nKultuurivaldkonnaga seotud ühing \"Saame kultuursemaks\" on meie uus ühing. \nJa üks nende põnevatest ideest on see, et nad tahavad teha teatri, kinohinnad soodsamaks ja praegu otsivad sponsorit. \nVeel üks nende ideedest see, et meie pargis nad juba panid riiuli, kuhu igaüks võib oma vanalemmikraamatu tuua vaba kasutamiseks. \nSee idee juba töötab ja meie linnaelanikud päris hästi osalevad selles projektis. \nTore, et meie tänapäevainimesed loevad raamatuid!\nOn olemas meil ka päästetööde liit - nende liikmed on vabatahtlikud, kes aitavad tuuletõrjujatel, päästjatel inimesi päästa.\nTore teada, et meil eksisteerivad sellised suurepärased kodanikuühendused!" }, { "title": "C1 2018 III_003-066 (ce99a2e1-ccaf-44aa-91f0-e6ae4ad7f548).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kodanikuühendused - kohaliku kogukonna elu arendajad.\nEelmisel nädalavahetusel toimus linnaraamatukogus kodanikuühenduste tegevusele pühendatud konverents. \nSündmuse läbiviimist toetas kohalik omavalitsus ja 2 päeva jooksul oli võimalik osa võtta rohketest vestlusringidest, kuulata ettekandeid ja külastada kohalike seltse tutvustava posternäitusega. \nKonverentsist võtsid osa korteriühistud, naisteklubi, ülikooli vilistlaste selts, liit \"Roheline linn\", \"Teeme ära\" liikumise aktivistid, keelekohvikute läbiviijad ja mõned välisühingute esindajad.\nAllpool tahaksin jagada oma isiklikke mõtteid ja ideid kodanikuühenduste võimalikkusest meie linnaski.\nKahtlemata mängivad taolised ühendused olulist rolli kohaliku kogukonna elu arendajatena, aga lisaks sellele ka laiemalt - nö. kogukonna tunde loojatena.\nTahaksin siinkohal tuua selliseid näiteid meil naaberlinnast - sealne naisteklubi korraldas eelmisel suvel tutvumisõhtuid.\nSelliste õhtude sihtrühmaks olid linna alles hiljuti kolinud pered ja ülesandeks - kaasata neid kohaliku kogukonda läbi isikliku kontakti. \nMeie linngi on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja seda eelkõige sisserändajate arvelt.\nKahjuks olen märganud, et paljud uued elanikud ei osale kohalikus elus ei. \nTeen siinkohal väljakutse meie kohalikele seltsidele - miks mitte korraldada meilgi sarnaseid õhtuid?\nMõni sõna ka vabatahtlikest ja nende kaasamisest kultuurivaldkonda jne. \nIsiklikult leian, et tegemist on suurepärane viisiga, kuidas võiksime saada käima mõned valdkonnad, mis praegu meie linnas ripakil eelkõige ebapiisava eelarve tõttu. \nToon näiteks meie raamatukogu. \nNagu teada on see üsna halvas seisundis ja pealegi avatud ainult tööpäeviti, mistõttu töötavad inimesed ei saa võimalustki seda kasutada. \nMiks mitte lahendada seda muret vabatahlike abiga? \nImselt oleksid paljud kohalikud lapsed ja muidu raamatuarmastajad huvitatud sedalaadi \"hobbist\".\nLoodetavasti äratab mu kiri laialdasemat huvi meie linnas ja loeksin hea meelega meie linnalehe järgmistest numbritest teie tagasisidet minu mõtete kohta ja ehk ka teie ideeid." }, { "title": "C1 2018 II_001-001 (6940c338-7b14-45b3-8cf7-46784584e394).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval kasutatakse arvuteid ja nutiseadmeid väga palju. \nIlma nendeta on raske meie elu ette kujutada, sest need teevad meie elu lihtsamaks ning annavad võimalusi, mis ei olnud varem.\nÜheks teemaks, mida arutati digipädevuse seminaril oli \"Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\".\nNagu ma olen juba varem maininud, digipädevus on tõesti suur abistaja inimestele. \nTänu sellele on võimalik vajalikku informatsiooni kiiresti üles leida või näiteks dokumendid üle kontrollida. \nDigipädevus avab meie palju uusi võimalusi töö tegemisel. \nSee töö, mis varem võttis palju aega ning tehti käsitsi, on nüüd võimalik, kas arvuti või teise digiseadme abil, väga kiiresti ja mugavalt ära teha.\nVaatamata sellele, et digiseadmed annavad eelduse, tuleb arvestada ka sellega, et nendel on turvariskid.\nSeminaril osalemine andis hea võimaluse kaasa mõelda ja oma arvamuse avaldada sellest, kuidas oma andmeid kaitsta ning turvariskidest hoiduda. \nNüüdisajal on loodud võimsad viirused, mis nakatavad meie digiseadmeid ja varastavad informatsiooni. \nSelleks, et seda ei juhtuks, on vaja ettevaatlikult kahtlevaid lehekülge avada ning osta ka rakenduse, mis võiks kontrollida arvuti või teise nutiseadme seisundit.\nSeminarist osavõtmine meenutas seda, et digipädevus on meie riigi tugevam külg ning seda tuleb nutikalt ja targalt kasutada selleks, et saada veelgi suurema eelduse. \nAinult meist sõltub, kuidas digipädevus edasi areneb ning millest kasu toob." }, { "title": "C1 2018 II_001-004 (1a3eb319-985b-46d5-a257-d894fa58d419).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast lugupeetud kolleegid. \n17. mail mul õnnestus osaleda digipädevuse seminaril, mis toimus Tallinna Tehnika Ülikoolis. \nTäna ma tahan seal kuuldu teieni viia. \nKonverentsil esinesid külalised Hiinast ja nende ettekanne teemaks oli \"Digipädevus, kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\". \nNad rõhutasid seda, et digipädevuse kujunemist tuleb alustada juba lapsepõlvest saadik. \nMiks just lapsepõlvest? \nVastus on lihtne - tänapäevane maailm on muutunud digimaailmaks, kus inimesi ümbritsevad masinad ja robotid ja last peab õpetama suhelda mitte ainult inimeste vaid ka arvutitega, et ta saaks ennast tulevases elus tunda mugavalt ja turvaliselt. \nMina olen selle mõtega osaliselt nõus, kuna tõesti digiseadmetega töötamisoskus on tõesti oluline, sest koolis on vaja hästi palju töid teha arvutiabil ning oskusest seda teha sõltub see, kas laps tunneb ennast edukas või mitte. \nKuid minu arvates palju olulisem on lapse üld- ja peenmotoorika arendamine, tema liikumisvõime, sest, et lapse loomulik asend ei ole istumine digiseadmete taga, vaid liikumine. \nKahjuks aeg nõuab teist ja ühiskond ei mõista seda, et mõne aja möödudes inimeste füüsilised võimed nõrgenevad just tänu digiajastule.\nVäga olulist teemat käsitles oma ettekannes SEB-panga esimees, kes rääkis digiseadmete turvariskidest ja nendest hoidumise võimalustest. \nTa rääkis sellest, et IT-alased spetsialistid on väljatöötanud digiseadmete turvaprogramme, kuid neid ei tohi sajaprotsendiliselt usaldada, sest inimese digiseadmete turvalisus sõltub kõigepealt temast endist. \nPaljud inimesed jatavad vahele väljalogimist ja see ongi üks olulisem risk just sellel ajal on võimalik nende isiklikke andmeid ja ressursse kuritarvitada. \nMa olen temaga selles osas täiesti nõus, sest et iga meist vastutab oma elu ja varanduse eest ise.\nSeminaril oli palju teisi asjatundlikke esinejaid ja ma siiralt soovitan teile võtta selles seminarist osa, kui tekkib võimalus, kuna kõik käsitletud teemad on väga atraktiivsed.\nTänan teid kuulamast!" }, { "title": "C1 2018 II_001-011 (6f8a0eac-3c3d-43f2-afaf-423f04e59722).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Digitehnoloogiad ja digipädevus on tänapäeval väga põletavad teemad. \nHiljuti käisin seminaril, mis oli seotud nende teemadega ning tahan kuuldu materjali põhjal oma arvamust väljendada.\nEsimene käsitletud teema oli \"Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\". \nOli toodud tuhat plusse ja elu näiteid, kuidas digipädevus aitas igapäeval hakkama saada. \nVõimalus IT-spetsialistina raha teenida võib ebareaalseks paista, aga näiteks oskus leida Internetist nõutavat infot on kasulik igaühele. \nOstud Internetist on praegu tõesti tavaline asi, mis aitab raha, aega ja närvi kokku hoida lähtub just digipädevusest.\nDigimaailm on juba ammu populaarne meelelahustus ja hobbi paljudele.\nDigipädevus võimaldab laiendada silmaringi, ennast arendada ja aitab mõnusalt aega veeta. \nSeega on raske vaielda\nSeminariumi teises osas oli jutt digiseadmete turvariskidest ja nendest hoidumise võimalustest.\nIT-maailm on kuritegijaid täis. \nEbausaldusväärsed veebilehed püüavad saada mitte väga ettevaatliku kasutaja konto salasõna. \nIsiklikud andmed on ka pidevalt ohus. \nMõned tavalised kasutajad võivad olla varastajad ja mõrvarid. \nIgapäeval programmeeritakse uued viirused, mis teevad digiseadmetest hoopis telliskivi. \nRiske pettunud olla on päris palju. \nMida aga tuleb teha katastroofi ennetamiseks?\nReeglid on lihtsad. \nEsiteks kontrollid küllastavaid kodulehte.\nTeiseks võimalikult vähe jätta isiklikke andmeid. \nKolmandaks uskuda ainult usaldusväärseid mainekaid portaale.\nNeljandaks on tarvis välja mõelda mitu keerulist salasõna selleks, et isegi juhul, kui kuritegija sai teie konto hakkida, kõik muud veebilehtede kontod polnud tema jaoks kättesaadavad. \nViiendaks e-poes kasutatud kaardil peab olema võimalikult vähe raha, nii kuritegijal pole üldse ajendit teie peale aega raisata.\nLõpetuseks võib öelda, et digimaailm ja temaga seotud pädevus on kasulikud ja isegi hädavajalikud tänapäeval. \nAga tuleb hoida turvareegleid, et kuritegijate kätte mitte saada." }, { "title": "C1 2018 II_001-016 (bc4805fc-a171-4f52-a66a-102aed24bdda).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin digipädevuse seminaril, kus räägitati digipädevusest kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldusest. \nJutustati ka digiseadmete turvariskidest ning nende hoidumise võimalustest.\nMeie maailm areneb suure kiirusega ja digitehnoloogiad aitavad meil tunda ennast hästi mugavalt selles muutuvas maailmas. \nMe kasutame tehnoloogiaid meie elus igal päeval. \nNii koolis kui ka tööl räägitakse digitehnoloogiatest.\nSeminaril räägiti meile palju haridusest. \nTulevikus kavatsetakse koolides kasutada ainult e-õpikuid ja eksameid sooritada ainult digitaalselt. \nArvan, et see aitab õpilastel häid tulemusi saada. \nTöö asutustes tuleb kõiki tööd teha ka arvuti abil. \nArvutid annavad meile palju võimalusi. \nKõigepealt töötades arvutitega me säästame palju aega.\nArvuti võib teha mingit tööd meie asemel. \nPraegu meie ühiskond, eriti Eestis, püüab teha kõiki tööd digitaalselt. \nMe oleme esimene riik maailmas, kus valitakse parlamendi liikmeid digitaalselt.\nArvan, et kui ühiskond kasutab e-tehnoloogiaid, siis ta areneb kiiremini.\nKui vaatame sellele küsimusele teiselt poolt, siis võime oletada, et tekkivad digiseadmete turvariskid. \nAndmebaasis hoiakse inimeste isikuandmed ja seepärast on suur oht, et keegi varustab neid. \nSamuti on suur probleem, et inimesed ei saa teha palju tööd ilma arvutita. \nNäiteks, meie riigi arstid töötavad digitehnoloogiatega ja nad ei saa töötada, kui arvutisüsteem ei tööta.\nKui tekib probleem süsteemiga, siis arstide töö peatub ja patsiendid ei saa kvaliteetselt abi. \nMinu arvates, IT-spetsialistid peavad arvuti süsteemi parandada. \nRiik peab ka jälgima turvariskidest ja leidma uusi digiseadmete hoidumise võimalusi.\nLõpuks, me elame e-riigis, kus digitehnoloogiad mängivad suurt rolli. \nMinu arvates, e-tehnoloogiad ja töö arvutitega on meie tulevikus." }, { "title": "C1 2018 II_002-009 (fbb13aa0-7a91-4e20-a7b4-0f99aa9ca8d4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, hiljuti ma osalesin digipädevuse seminaril, mis äratas mul mõtteid digipädevuse eeldustest ja riskidest.\nTänapäeva ühiskonnas digipädevus on üks toimetuleku eeldustest. \nKaasaegses maailmas peaaegu kõik toimingud ja tehingud on arvutiga seotud, eriti Eestis, kus on kõik pangasüsteemid, piletide ostmise punktid üle viidud digitaalsele formaadile. \nMe ostame kaupu internetist, bussi tunniplaani vaatame ka internetist, pangatehinguid sooritame internetis, isegi lapse hindeid ja koduseid ülesandeid vaatame internetist. \nSelleks, et konsulteerida pangatelleri või telefonioperaatori esindajaga, on vaja järjekorra aparaadi nupule vajutada.\nKõik need tehingud puutuvad meie vabasse ajasse.\nPaljude inimeste töö aga on seotud arvutiga ja nad veedavad iga päev 8 töötundi arvuti taga. \nArvutioskus on tänapäeva elus loomulik ning töövestlusel on rohkem eelistusi sellel kandidaadil, kes oskab igasuguseid arvutiprogramme.\nTeiselt poolt digiseadmete kasutamine tõi meie maailma palju turvariske ja ohusid. \nHiljutine olukord ID-kaartidega tõendab minu sõnu. \nMina arvasin, et pole midagi ID-kaardi kasutamisest turvalisemat.\nElu aga näitas, et olukord on teistsugune.\nInternetist ostmisel on oht petmise alla sattuda, samuti pangasüsteem ei ole täiuslik. \nMõnikord annab media teada, et juhtuvad kuriteod, mis on internetiga seotud. \nSamuti peab arvestama, et üsna sageli tekivad internetitõrged, sellel põhjusel ei tööta ka digiseadmed, mis omakorda viib erinevate organisatsioonide töö ajutisele peatumisele.\nKokkuvõtteks tahaksin öelda, et tänapäevas maailmas me ikka peame digioskusi arendama, kuna kaasaegses maailmas on kõik elu valdkonnad arvutiga seotud. \nAga olgem ettevaatlikumad ja pöörakem rohkem tähelepanu hoiatustele, mis arvutikuvarile ilmuvad, millest riik annab teada või massmeedias teatatakse." }, { "title": "C1 2018 II_002-062 (f6958bf6-9700-4151-bc17-7b91ca91299c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Luugupeetud kolleegid!\nOsalesin digipädevuse seminaaril teemadel \"Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\" ja \"Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused\" ja tahaksin jagada Teiega oma mõtteid ja arvamusi nende küsimuste kohta.\nMeie igapäevases elus kasutame me Interneti ja e-teenuseid tohutult ja kaasaegne ühiskond ei kujuta end ette ilma digitehnoloogiata. \nSellepärast seminaari teemad olid üsna aktuaalsed arutlemiseks ja see tekitas mul suur huvi.\nOlen absoluutselt nõus, et eduka toimetuleku jaoks on digipädevus suur eeldus. \nSee annab võimaluse töötada erinevates valdkondades, õppida võõrkeeli, otsida vajalikku informatsiooni iga elusfääris, saada uudiseid erinevatest allikatest ja nii edasi. \nE-teenuste kasutamise oskus on hädavajalik praegu. \nSee teeb meie elu mugavamaks, see võimaldab meil elada kiires elutempos.\nTeisest küljest, digiseadmete kasutamisel on erinevad turvariskid. \nNäiteks, teie isikliku andmete kasutamine erinevates pettumise skeemides, kuna Interneti kuritegijad on väga targad. \nSamuti on olemas oht, et informatsioon on vale ja te olete pettunud selle abil.\nMulle tundub, et kuna me kasutame digitehnoloogiat nii tihti ja ei saa ilma selleta toime tulla, meil on tohutult vaja teada palju selle turvariskide kohta, et vältida neid. \nSelleks on vaja ühiskonnas tõsta digiturvalisuse teadlikkust, olla ettevaatlikum e-teenuste kasutades.\nKokkuvõtteks, tahaksin rõhutada, et meie turvalisus on meie käes, ja me peame pöörama rohkem tähelepanu sellele, et vältida erinevaid riske digitehnoloogia valdkonnas." }, { "title": "C1 2018 II_002-066 (ebee82bc-384d-406a-be01-b5ef293f6fd5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid\nEelmisel nädalal osalesin digipädevuse seminaril. \nPraegu tahaksin kirjutada Teile kuuldu põhjal oma arvamus. \nSee seminar oli väga kasulik ja huvitav minu jaoks. \nSeminari olulisemad teemad olid: \"Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\" ja teine teema oli \"Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused\". \nSain palju informatsiooni, mis oleks meil kasuks.\nMis puudutab esimest teemat, võin öelda, et kindlasti digipädevus kui toimetuleku eeldus meie praeguses maailmas. \nÜha rohkem inimesi kasutavad oma elus digivahendeid, nt arvutit, mobiiltelefoni jne. \nMõned töötavad kodus arvuti taga. \nPaljude inimeste arvates see lihtsustab nende elu. \nKõige rohkem inimesi kasutavad digivahendeid selleks, et teada saada midagi uut.\nNad loevad uudiseid, arutlevad iga teema üle ja jaguvad oma kogemust. \nMa sain teada seminaril, et on olemas erinevad kursused ja koolitused, kus kõik soovijad saavad oma digipädevust edasi veel arendada. \nMinu jaoks see on väga tore, et igaüks võib seda võimalust kasutada.\nTeine teema oli minu jaoks veel kasulikum, sest seal räägiti meile sellest, mis on digiseadmete turvariskid ja kuidas me saame nendest hoiduda. \nAlustan sellest, et mõnikord juhtub niimoodi, et me ei märka riske, kasutades oma arvutit ja mobiiltelefoni.\nTihti me võime saada digiseadmete ohvriks ise seda märkamata. \nInternetis on liiga palju informatsiooni avalikus saadavuses. \nTihti meie lapsed kasutavad seda valesti ja seega tekivad probleemid.\nSamuti tõsine probleem digiseadmetest on sõltuvus. \nSelleks, et hoiduda sellest, me peame õigesti valima informatsiooni lugemiseks ja jälgima oma lapsi.\nKokkuvõtteks tahaksin öelda, et digiseadmete kasutamisel on nii eeldused kui ka puudused. \nVaatamata sellele me peame oma digipädevusi arendama edasi ja kasutama digivahendeid peaga." }, { "title": "C1 2018 II_003-002 (040b5993-bb73-4b5f-8603-56787c7c9bad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere Kolleegid, Nagu te arvatavasti juba teate, osalesin eelmisel nädalavahetusel digipädevuse seminaril Tallinnas.\nMa olen seal palju õppinud ja tahaks teiega minu kogemusi jagada.\nSeal käsitleti teema mis on tänapäevases digitaaliseerivas ühiskonnas vastuvaidlematu tähtsusega nimelt, nagu pealkirjast juba järeldatav, digipädevus.\nSeminar oli suures osas pühendatud teemale \"Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus\". \nSuureks probleemiks toodi välja, et tihti eakate inimeste arvutioskused on puudlikult ja see on takistuseks tööl ja eraelus. \nTänapäeval on vaja osata arvutiga aruanded kirjutada ja Googl'i otsingu efektiivselt kasutada.\nOsalejad rõhutasid muuhulgas ka, et sotsiaalmedia mängib aina suuremat rolli meie eraelus ja tuleb osata oma isikulikke andmeid ka sotsiaalmedia tõhusalt kaitsta.\nPalju uuringuid näitavad, et interneti kasutajate teadlikkus privaatsusest on nii noorte kui ka eakate hulgas üsna madal, kuid kasvutrendis. \nIsikuandmete kaitse ja privaatsus mängis ka teisel olulisel teemal, mida seminaril arutleti, suurt rolli, niimelt teiseks oluliseks teemaks oli \"Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused\". \nKrüptograafia ja seadmete turvalisus on arenenud keerukaks valdkonnaks, hajutatud erinevate spetsiaalistide vahel, mille kohta puudvad isegi ekspertidel ammendav ülevaade. \nAina tihemini avastatakse uusi turvaauke ja eeldada võiks et avastatud turvaaugud on ainult \"jäämäe tipp\" ja enamus turvaaukudest jäävad avastamata või ei jõua avalikusse. \nEelpool mainitud võib masendavana tunda, kuid tegelikult saab igaüks meist ennast üsna hästi kaitsta. \nNiimelt turvaintsitentide statistika, et enamikul turvaintsitentidel oli põhjuseks uuendmata tarkvara või tulemüür. \nSellegipoolest saab lõppkasutaja ja süsteemihaldur ennast tõhusalt kaitsta uuendades õigeajaliselt kõike programme ja tulemüüre.\nKokkuvõttes tahan rõhutada, et seminar oli väga sisukas ja informatiivne. \nDigipädevus on tehnoloogiselt arenevas ühiskonnas, sama tähtis paasoskus kui leiva ostmise oskus ja seega on digiturvalisus aina olulisem vajadus, mille nimel tuleb püüda. \nÕnneks on turvariskide hoidumine pragusel tehnoloogilisel arengutamesel isegi tavainimestel väga lihtne, nimelt tuleb oma tarkvara pidevalt uuendada.\nSeega loodan, et ka teie uuendate oma tulemüüre pidevalt.\nHeade soovidega, Martin --- ---" }, { "title": "C1 2018 II_003-006 (63a35110-c5d0-4a51-9619-b3bf3ef800fa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud nädalal võtsin osa digipädevuse seminarist, kus arutati põhjalikult digipädevuse tähtsust ja vajalikkust ning digiseadmete kasutamisega seotud turvariskid.\nKõigepealt käsitleti seminaril digipädevuse rolli tänapäeva ühiskonnas. \nOsalejat jõudsid pärast pikka diskusiooni ühisele arvamusele, et tänapäeval on ligi võimatu igapäevase eluga digiseadmeid kasutamata hakkama saada ning sellepärast ongi digipädevus eeldus. \nÜhest küljest nõustun selle väitega, kuna paljudes ametites näiteks on seda kindlasti vaja ning tööandjad otsivad just selliseid tehniliselt osavaid inimesi. \nSamuti on palju lihtsam erinevaid digiseadmeid kasutada ning arvuti või telefoni kaudu oma maksud ära maksta, taksot kutsuda või konverentsikõnet pidada. \nTeisest küljest on selline järeldus ka liiga üldine. \nMitte kõigil inimestel ei ole tööl digipädevust vaja. \nKlienditeenindajad on ikka veel olemas ning igaüks võib oma asju ka \"vanamoeliselt\" ajada. \nSeega arvan, et digipädevus ei ole igas olukorras tänapäeval toimetuleku eeldus, kuigi eeldan, et jõuame lähitulevikus ka sellise hetkeni.\nTeine suur teema, mille üle arutlesime pidavalt, oli digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused. \nKõige suurem probleem, mida seminaril välja toodi, oli isiklike andmete turvalisus. \nPaljud digiseadmed ja \"äpid\" küsivad kasutajalt vähemalt nime, sünnipäeva ja sugu.\nSelle informatsiooniga ei ole võimalik inimesele palju halba teha, aga tihti on tegemist ka pangakaardi andmete, piltide, isikukoodiga.\nRõhutati korduvalt seda, et meie kõik peame ettevaatlik olema. \nTuleb alati vältida seadmeid, mis pole meie jaoks tuntud. \nPeaksime alati tutvuda kasutustingimustega, kuigi see võiks olla mõnikord tüütu. \nKõik peame olema täiesti teadlik, kuidas meie andmeid kasutataske ja kelleni nad tegelikult jõuavad.\nVeel üks turvarisk on seotud viirustega, mis võivad kahjustada meie telefoni või arvuti või programmi. \nNende puhul võib vähemalt endale antiviirusprogrammi üles laadida ja samuti ei peaks kasutama seadmeid, millega me pole varem kokku puutunud." }, { "title": "C1 2018 II_003-008 (cf8b30f9-ab16-46fc-b9d6-bd1cc20ea974).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeva kiiresti arenev maailm toob turule igapäevaselt uusi digiseadmeid, mis muudavad meie elu mugavaks. \nTootjad eeldavad, et kõik tavakasutajad on seadmete kasutamisel pädevad.\nEesti on väga hästi suutnud arendada oma digitaalset asjaajamist. \nMeil on võimalik esitada taotlusi, allkirjastada dokumente kodust lahkumata. \nDigiallkirjastamine on võrdsustatud isiku tuvastamise ja originaalallkirjaga.\nAllkirjastamise ja isikutuvastuse võimalus on väga mugavalt üles ehitatud ja suurepäraselt läbi mõeldud. \nIsik ei vaja suuri ja kalleid lisaseadmeid, piisab vaid ID-kaardi lugejast ja kehtivatest sertifikaatidest.\nMobiiloperaatorid omalt poolt pakuvad ka mobiil-ID võimalust, mis samamoodi ei nõua erakordselt suuri väljaminekuid.\nOn loodud ka tasuta analooge, mille võimalused küll piiratud, kuid olulisemad igapäevased asjaajamised saavad tehtud.\nKõik need võimalused eeldavad, et isik on kasutamisel pädev ja teadlik. \nKuna kasutamise viis on lihtne ja loogiline, saavad sellega hakkama ka eakamad inimesed - neile on digivõimalus eriti kasulik ja mugav - - lihtsustab toimetulekupiirangutega inimeste elu.\nSamas on jäetud elanikele ka õigus traditsiooniliseks asjaajamiseks - Riigiametid, teenuseosutajad, pangad pakuvad ka klienditeeninduse võimalusi.\nSelline digitaalne asjaajamine toob endaga palju riske - küberrünnakud, virtuaalvargused ja muu. \nInimesed peavad oma diseadmetesse suhtuma väga vastutusrikkalt, peavad looma paroole, mida on raske ette arvata ja neid õigeaegselt vahetama. \nTuleb paigaldada turbe tarkvara, mis hoiaks ära võimalikud rünnakud.\nSamuti, avalikes kohtades tuleb olla ettevaatlik, et keegi võõras ei näeks ära teie paroolid ja ei tekiks ahvatlus teie seade ärandada.\nKa isiklik arvuti peaks olema kaitstud ja väiksemagi kahtluse korral tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole.\nLõppkokkuvõttes mina pooldan digiseadmeid ja soovitan üha rohkematele inimestele neid kasutada." }, { "title": "C1 2018 II_003-011 (b7c896af-e74c-400c-95c6-870efc510373).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nEelmisel esmaspäeval toimus siin Tartus digipädevuse seminar. \nKuna tunnen huvi selle teema vastu, osalesin mina sellel seminaril. \nSeal käsitleti paar väga olulist teemat mille kohta ma soovin Teile rääkida.\nKõigepealt, kuna me oleme e-riigis ja infotehnoloogia valdkond on väga oluline meie jaoks, tekkib küsimus kuidas saavutada digipädevuse meie ühiskonnas.\nKõik meie nii riigi kui ka tavalise elu teenused on muutunud digitaalseks. \nIgal kohal võime näha nutikaid inimesi, kes on päris hästi harjunud elada meie digimaailmas. \nSelle tendentsi ja eluviisi kindlasti tasub edasi areneda. \nAinult siis võime saavutada eduka tuleviku ja rahuliku ja intilligeensuse keskkonna.\nSamal ajal, koos digi-arenemisega tekkivad ka digi-probleemid. \nKahjuks, praegu me ei saa täielikult vältida kõike turvariske ja võimalikke turvaauke.\nIgaüks inimene peab õppima kuidas käsitleda ja kasutada tema digiseadmet õigesti. \nKasutaja on esimene barjäär, mis katkestab pahavara sisse sattumist.\nKahjuks, mitte kõik on kasutajate käes. \nNäiteks, meie viimane ID-kaardi sertifikaatide turvaauk ei olnud seotud sellega, et tavaline kasutaja tegi midagi valesti. \nAga samal ajal kurjategijad said liigipääsu paljude inimeste personaalinfole.\nOmalt poolt soovitan Teile lugeda digimaailma kohta iseseisvalt ja laiendada oma teadmisi ja oskust. \nKuna me veel oleme tehnoloogia arenemisel algustel etappidel. \nJa selline areng toimub väga kiiresti.\nLugupidamisega Pavel ---" }, { "title": "C1 2018 II_004-010 (ada98517-a161-43b4-93f7-a32fc897f907).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nMina osalesin 15. mail toimunud seminaril, kus räägiti digipädevusest. \nMinu arvates, sealt saadud info oleks kasulik meie firma arendamiseks.\nSelles kirjas ma tutvustan Teile seminari teemasid ning jagan oma arvamust selle kohta.\nKuna tehnoloogia ja internett on kaasaegse maailma üks olulisimatest osadest, palju firmasid, isikuid ja organisatsioone toimib internetis. \nInternetis on võimalus suhelda klientidega palju kiiremini, müüa kaupu mugavamalt ja edukamalt, saada tagasisidet jne.\nIsikutel on võimalik oma CV-t jagada tööandjatega just erinevate veebiportaalide kaudu. \nTänapäevane inimene peab arvestama sellega, et selleks, et elus toime tulla ning edu saamise teel ei saa loobuda digipädevusest ja internetti kasutamast. \nMa arvan,et sellega, et ühiskond kipub olema üha rohkem digialiseeritud, tuleb leppida.\nKuigi digipädevus ei ole nii mugav ja süütu nagu see praegu tundub. \nOn olemas hästi palju ohte ja turvariske digiseadme ja tarkvara kasutamises. \nInternett omab omadust olla läbipaistev, st ükski jagatud informatsioon ei ole enam ühe inimese oma, vaid on kättesaadav paljudele inimestele. \nNõnda tuleb hästi tähelepanelikult jälgida, mida me jagame maailma võrgus.\nTeiseks, digiseadmed ei ole sugugi turvalised.\nTelefonidel, näiteks, on risk laadimas plahvatuda, vanad seadmed reostavad loodust.\nSellest hoidumiseks on vaja kasutada ainult kvaliteetseid laadijaid, meeles pidada seadmete instruktsioone ning olla ettevaatlikud.\nDigipädevus on meie elu suur osa ning ühiskond muutub kogu aeg. \nInimesed, kes ei lepi sellega, tihti satuvad hätta teadmatuse pärast. \nMina innustan Teid kogu aeg õppima ja arvestama muudatusi maailmas. \nKui on küsimusi, siis olen alati valmis vastama nii kirjaliku vestluse kaudu, kui ka suuliselt tööl.\nTänan tähelepanu eest.\nLugupidamisega Viktor ---" }, { "title": "C1 2018 II_004-034 (fd8e1a4c-40b0-47b5-bd6c-a834309d5a13).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nHiljuti osalesin väga huvitaval seminaril ja sooviksin kuuldu põhjal esitada teile oma arvamust.\nSeminari olulisemad teemad olid: 1) digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus, 2) digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused.\nPole saladus, et Eesti on e-riik ja peaaegu igas eluvaldkonnas me kasutame digiallkirjad. \nTõepoolest on väga mugav digitaalselt allkirjastada dokumendid eriti kui selleks on vaja mitu inimeste allkirju. \nTöödokumentide allkirjastamiseks ei pea me enam joosta ühest kabinetist teisse, piisab ainult saata vajalik dokument enda allkirjaga meili teel ja oodata vastust.\nSamuti me kasutame tänapäeval digiretsepte, digi haiguslehte ja palju muid elu lihtsustavaid asju. \nKüll on aga olemas mõned probleemid. \nVõibolla ise olete kogenud, et teiste riikide areng (ma mõtlen digivaldkonnas) ei ole meiega sarnane. \nKahjuks ei ole võimalust Lätis ja Norras kasutada digiallkirju, kus on meil põhilised partnerid. \nNagu keegi seminaril ütles, et ei saa kahjuks tulevikust saata kirju minevikku.\nSeminaril arutasid erinevate riikide it-spetsialisid võimalikud turvariskid ja nendest hoidumise võimalused. \nHiljuti ilmus meil ootamatu id-kaartide viga, mille tulemusena suurem osa meie elanikutest pidi kiiremas korras vahetama oma dokumendid. \nÕnneks viga oli piisavalt varalikult leitud ja sai parandatud. \nTänapäeval ei ole võimalust hoiduda internetisulidest, kes pidevalt katsetavad lõhuda erinevaid internetportaale kas info saamiseks või oma lõbu pärast. \nSelleks ongi vaja tihe koostööd erineva taseme spetsialistidega.\nKokkuvõttes võin kirjutada, et digimaailm suurel märal lihtsustab meie elu ning tänapäeval me ei kujuta juba oma elu ilma digiallkirjadest. \nSamuti loodame, et targad pead teevad kõikvõimalikku, et välistada digiseadme turvariske ja me saame ka edaspidi rahulikult kasutada digiseadmeid. \nIlusat tööpäevade Teile soovides, Polina" }, { "title": "C1 2018 II_004-070 (f2299c9a-7856-41f2-a1d1-c3c18629ea1e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Head kolleegid!\nHiljuti käisin digipädevuse seminaril ja sealt jäid kõlama mõtted, mis haakusid murede ja ideedega, mida ise varem mõelnud olen ja mida teiega jagada tahan.\nSelge on see, et digipädevus on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus. \nTe ju teate, et mitte-digilahendused on asutustes ja ettevõtetes endiselt paraleelselt kasutuses, et ka digimaailmas vähem orienteeruvad inimesed pääseksid teenustele ligi, aga nende lahenduste tugi kipub muutuma teisejärguliseks. \nKes digi kasutab, toimetab kiiremini ja saab seeläbi eeliseid.\nNäiteks kirjavahetuses, lepingute sõlmimisel, arsti retseptide kasutamisel, firma aruannete ja deklaratsioonide esitamisel. \nMulje ja maine on ka möödapääsmatud nähtused - iga firma ja nii mõnigi edasipüüdlik inimene tahab olla esirindes, et muljet avaldada - või siis hoopis teadlikult loobuda sellest, luues endale vanamoelise imago. \nSee viimane on küll pigem erand.\nMõtlen ja leian, et teatud vanamoelisuse alalhoid, moodsa mugava kõrval, võib olla kasulik.\nTagavarasüsteemid, mis ei põhine digitehnoloogial, tagavad toimetulekut hädaolukorras. \nRäägiti seminaril värskest uudisest, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA viis hiljuti oma kosmoselaborisse sekstandi - jah, sellise vanaaja metallist navigatsiooniseadme - et harjutada Kuu ja tähtede abil navigeerimist arvutirikke korral. \nSee näide mulle meeldis.\nLoomulikult tuleb mõelda turvariskide maandamisele ka tavapärasemates tingimustes, kus digisüsteemid töötavad ootuspäraselt.\nRiskideks on infoleke, mis võib toimuda telefoni või sülearvuti varguse kaudu, samuti elektroonilise sissetungi või pealtkuulamise kaudu. \nTuleks olla teadlik, et lausa vabatahtlikult ei antaks luba kolmandatel osapooltel andmeid kasutada - tähelepanelik tuleks olla sotsiaalvõrgustike ja otsingumootorite tingimuste suhtes. \nIdentiteedivargus on ka oht. \nSoovitaksin järgmisi meetmeid turvalisuse tõstmiseks:\n • Võimalusel kasutada 2-astmelist autentimist\n • Töö ja eraelu arvutis eraldi hoida.\n • Suhelda palju päriselus ja silmast silma - et säiliks usaldus, mis võib osutuda kuldaväärt päästjaks hädaolukorras.Œ" }, { "title": "C1 2018 II_004-071 (9c4f7ecc-eb01-4ce2-8084-d06c9d7f0496).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nHiljuti osalesin digipädevuse seminaril ning tahaksin natukene rääkida selliset üritusest.\nPeamised seminari teemad olid seotud digiseadmete turvariskidega ning digipädevuse toimetuleku eeldusega.\nTänapäeva maailmas toimus viimaste aastate jooksul suur tehnoloogiate areng. \nSeminaril öeldi, et see mõjutas tugevasti rahvusvahelist majandust ja kaubandust. \nPraegu digiseadmeid kasutatakse igas valdkonnas. \nKindlasti toob see kaasa palju eeldusi. \nPaljud seadmed ja tehnoloogiad aitavad majandusele ja tööstusele. \nTänu sellele on meil palju võimalusi infot kätte saada. \nSamuti tänu arvutitele ja nutitelefoonidele oleme võimelised arenema. \nTänapäeval info on kättesaadav ning igaüks võib iseseisvalt õppida. \nMa arvan, et ilma selleta ei saa elada tänapäeva ühiskond. \nTänu sellele võime hästi ja mugavalt oma tööd teha.\nTeiselt poolt on digiseadmetel ka miinused.\nKõige tõsisem miinus on seotud turvariskidega.\nProbleem on selles, et need inimesed, kes on teadlikud sellistest süsteemidest võivad võtta teiste inimeste isiklikke andmeid. \nSee võib olla väga ohtlik, sest erinevad petised saavad seda kasutada oma eesmärkide jaoks. \nSamuti võivad nemad saata ka viiruseid, mis võib kahjustada digiseadmet.\nAga on olemas ka sellistest riskidest hoidumise võimalused. \nEsimene soovitus on selline, et kui midagi juhtus, siis kindlasti on vaja pöörduda meistri poole. \nSamuti peab olema ettevaatlik sellega, kus inimene seda kasutab ja mille jaoks.\nTema peab mõtlema, kellele ta annab oma andmed.\nLõpuks, tahan öelda, et seminar mulle meeldis. \nMina sain palju teada digiseadmete kohta. \nSee on väga aktuaalne teema nind sellest on vaja rääkida." }, { "title": "C1 2018 IV_001-005 (df1561b2-418a-4c10-893b-0374bc71c57a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, Mina osalesin tervisekonverentsil, kus räägiti sellest, kuidas tõsta inimeste tervisetaset. \nKonverentsil oli pakutud kaks väga olulist teemat, mille kohta ma sain palju kasulikku infot kätte.\nEsimeseks teemaks oli \"Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel\". \nEsimese teema kohta pakuti mitu varianti, mida kohalik omavalitsus võiks teha selleks, et elanike tervis oleks korras. \nMulle väga meeldisid järgmised ideed.\nOmavalitsus võiks pakkuda rohkem võimalusi spordiga tegelemiseks. \nNäiteks, linnas võiks olla mitu spordikeskust, mida inimesed saaksid külastada tasuta või väikese tasu eest. \nLisaks võiks rajada uusi loodusparke, kus elanikkond saaks tervislikult oma aega veeta. \nKohalikul omavalitsusel on ka suurepärane võimalus tervislikku eluviisi propageerida - kasutada selleks ajalehti või kohalikku televisiooni. \nPeab küll vähendama kahjulike jäätmete hulka, mida jätavad erinevad ettevõtted ja autod. \nSelleks võiks kasutada erinevaid loodussõbralikke aineid ja materjale ning teha üleminekut biokütusele.\nTeiseks teemaks oli \"Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus\". \nMa pean seda teemat väga oluliseks, sest tervis on iga inimese elu väga tähtis osa. \nKonverentsil räägiti, miks on tervisekontroll nii oluline. \nAlustan sellest, et paljud haigused ei anna endast teada kuni on juba liiga hilja. \nSeepärast on tähtis haiguse õigel ajal üles leida.\nTeiseks võivad mõned haigused ka inimese sugulaste ja tuttavate jaoks ohtlikud olla.\nSelleks, et nad ei haigestuks, peab igaüks oma tervist kontrollima. \nSeal räägiti ka sellest, kus võib oma tervist kontrollida, kui palju see maksab ning kelle poole peab sellega pöörduma. \nKõige olulisem mõte sellel tervisekonverentsil oli see, et arste ei tohi karta, nad teevad oma tööd ning soovivad patsientidele ainult head.\nTervis on väga tähtis asi ning sellega ei tohi mitte mingil juhul mängida või nalja teha." }, { "title": "C1 2018 IV_001-009 (95d00c77-c5df-43e8-88c6-a2b088899d1a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kuulajad!\nMul oli võimalus osaleda tervisekonverentsil, mille arutelu põhiliseks teemaks oli tervis ja võimalused selle parandamiseks.\nSoovin kuuldud ettekannete põhjal Teile oma arvamust jagada.\nÜks esile tõstetud teemadeks oli \"Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid tervise eest hoolitsemisel\". \nSee tekitas palju arutelu ning konverentsi osavõtjad tulid otsusele, et kohalik omavalitsus peaks kõigepealt looma võimalusi tervislikuks eluviisiks. \nMa olen selle arvamusega täiesti nõus. \nKui elanikkele on antud võimalus spordiga tegeleda, hakkab ta neid kasutama.\nKui linnas on olemas spordiplatsid, terviserajad, ujula, on saadaval spordiringid (naiteks, võrkpall, korvpall ja nii edasi), siis inimestel on võimalus spordiga tegeleda ja tervisliku eluga elada.\nTeiseks käsitletud teemaks oli \"Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus\". \nArutlejad tulid kokkuleppele, et kohustuslik tervisekontroll on tähtis ja ilma selleta ei ole võimalik luua inimkonna tervist. \nMulle tundub see väide õigena, kuna ilma tervisekontrollita ei ole võimalik haigusi varem avastada. \nTihti juhtub nii, et inimesel endal pole küll kaebusi, aga haigus on juba sees. \nTervisekontroll aitab haigust avastada ning ravimist varem alustada. \nKontrolli käigus saab inimene ülevaadet oma tervisest ning saab teada, mis tema kehas vajab erilist tähelepanu.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et konverentsil käsitletud teemad on praeguseks ajaks aktuaalsed ja vajavad tähelepanu. \nTervis mängib tähtsa rolli inimeste elus. \nIlma tervist ei ole võimalik õnnelik elu. \nTerves kehas on terve vaim. \nMeie vajame, et meie ühiskond oleks nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve!" }, { "title": "C1 2018 IV_001-016 (6b973504-29e3-4b90-96e8-82ab4cce7368).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu arvamus tervisekonverentsi kohta\nMina osalesin eelmisel nädalal väga ebatavalisel konverendsil ning soovin oma muljedest ja arvamusest teile kirjutada.\nSee tervisekonverents on väga prestiižne. \nSee oli korraldatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning korraldajaks oli Eesti Vabariigi tervishoisuministeerium. \nMina olin üheks paljudest kutsutud ajakirjanikkudest. \nKonverentsil rääkisid erinevadest küsimustest nii edukamaid saadikud, kui ka tuntuimad arstid.\nSelle konverentsi teemad olid väga aktuaalsed ja olulised. \nMinu arvates oli aga kõige tähtsam arutelu sellest, mida võiksid kohaliku omavalitsuse esindajad teha selleks, et elanike tervist paremaks teha. \nSee puutub kõigepealt Ida-Virumaa omavalitsusse, sest selles piirkonnas me näeme väga halba tervise taset. \nIda-Virumaa on tööstuspiirkond, just see mõjub inimeste tervisele kõige tugevam. \nMina arvan ka, et Ida-Virumaa elanikkude tervise olek on väga terav küsimus. \nAntud tervisekonverentsil sain mina aru, et nii riigivalitsus, kui kohalik omavalitsus üritavad koostööd teha.\nSee on väga suur samm. \nMinu arvates, meil tuleb midagi ettevõtta ka, et see olukord paraneks.\nMina olin šokeeritud, kui räägiti statiistikast. \nIda-Virumaal on tõesti palju rohkem haigeid inimesi, kui Eesti teistes maakondades.\nÜks olulisemaks küsimuseks oli ka kohustusliku tervisekontrolli, mis toimub töötervishoiuarsti juures, tähtsus. \nRäägiti kaua sellest, et ei jõutsunud veel see seadus, mis teeb seda tervisekontrolli kohustuslikuks. \nPraegu on see vabatahtlik ning see on põhjus, miks juhtuvad erinevad ohtlikud ja ebameeldivad situatsioonid nii tööajal, kui ka vaba ajal. \nMinu meelest kõik tööandjad peavad nõudma, et nende töötajad osaleksid sellel tervisekontrollil. \nSee aitab inimestel vältida suuri probleeme, kui juhtub midagi nende töökohal. \nArstid andsid saadikutele teada, mida nad ootavad sellest ja teistest seadustest, mis peavad varsti jõutsuma.\nKokkuvõtteks võin öelda, et see oli väga põhjalik ja vajalik konverents." }, { "title": "C1 2018 IV_001-020 (da7c75c7-9134-4bef-96f6-c6cf0a1bfb4c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere, minu lugupeetud kolleegia!\nOsalesin paar päeva tagasi tervisekonverentsil ja kuulsin palju huvitavaid mõtteid. \nTahaks jagada teiega oma arvamusi.\nTervisekonverentsil oli jutt kohaliku omavalitsuse võimalustest ja viisidest elanike tervise eest hoolitsemisel. \nMulle meeldis, et sellele probleemile pööratakse nii palju tähelepanu. \nOlid läbi rääkitud mõned variantid, mulle meeldis kõige rohkem aga üks. \nMinu arvates tuleks teha linnas rohkem kohti, kus lapsed ja täiskasvanud inimesed saaksid tegeleda spordiga tasuta. \nTänapaeval need jõusaalid ja trennid maksavad palju raha ja mitte kõikidel on võimalus sportiga tegeleda.\nMina arvan, et võiks ehitada ka õues ja pargides rohkem sportiplattsi, kus lapsed võiksid tegeleda suvel.\nKonverentsil me rääkisime ka töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisusest. \nMina olen nõus inimestega, kes rääkisid selle tervisekontrolli olulisusest.\nMina nagu töötaja tahan olla kindel, et minuga koos töötavad inimesed on terved. \nMina töötan lasteaias, kus on palju lapsi. \nMinu arvates kõik inimesed, kes puutuvad kokku lastega peavad tervisekontrolli läbima. \nLaste tervis on väga oluline asi ja sellessse on vaja väga tõsiselt suhtuda. \nÕnneks, meil Eestis pööratakse sellele tähelepanu, ja inimene ei saa töötada ilma tervisetõendita. \nHea on ka see, et paljud tööandjad tagastavad inimestele raha.\nMulle väga meeldis osaleda tervisekonverentsil. \nTeemad olid väga olulised ja aktuaalsed. \nMina sain teada palju uut ja kasulilikke informatsioone. \nMinul tekkisid huvitavad mõtted ja mina tahtsin neid teile jutustada. \nVõimalusel käin ka veel kord konverentsil, mis on pühendatud tervisele." }, { "title": "C1 2018 IV_002-036 (6d0bab14-a8eb-474e-9427-4569ac9518df).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "25. oktoobril Tallinnas viidi läbi tervisekonverents, mille käigus käsitleti väga palju erinevaid teemasid, mis puudutasid meie tervist. \nTeema olulisust tõestas osalejate pidev aktiivsus. \nSelles artiklis mina tahaksin lähemalt jutustada, millest me rääkisime.\nEsimene väga huvitav teema oli niisugune: kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel. \nMeeskond, mis koosnes noortest arstidest, esines selle teemaga ja nende ettepanekud on järgmised: esimene asi, mis võib meie kohalik omavalitsus teha, et parem hoolitseda kohalike elanikke terise eest on teha ravimid inimestele, kes on töötu tasuta või palju soodsamaks. \nMulle see ettepanek väga meeldis ja mina olen täiesti nendega nõus. \nNad ütlesid, et näiteks Inglismaal on juba ammu see asjaolu praktiseeritakse ning inimeste elutustase on muutunud kõrgemaks. \nLisaks sellele, oli mainitud, et tuleb korraldada erinevaid üritusi selleks, et propagondeerida tervisliku eluviisi ja võiks konsulteerida igasuguste tervisespetsialistidega. \nLõpuks, üks naine, kes oli kohaliku omavalitsuse esindaja ütles, et alates sellest aastast järjekorrad selleks, et arsti juurde sattuda vähenevad.\nTa ütles, et nad teevad koos töötervishoiuorganisatsiooniga progmmi, mis võimaldab kiiremini saada arsti nõustamist.\nTeine teema, mis jäi mulle meelde, rääkis tervisekontrolli olulisust. \nTöötervishoiarstid avaldasid oma arvamust selle kohta. \nNad arvavad, et tervisekontroll peab olema kohustuslik igale inimesele, eriti nendele, kes on üle 45 aastat vana. \nVäga palju inimesi praegu kannatavad südame probleemide, diabeedi või perioodiliste peavalude all. \nSiis selleks, et ennetada need haigusi on vaja alati kontrollida oma tervise seisundit. \nVeel nad rääkisid seksuaaltervisest, et ka vaja seda kontrollida, sest Eesti on 1. kohal Euroopas HIV nakatamiselt.\nKokkuvõtteks, mulle väga meeldis see konverents, sest me rääkisime väga olulistest probleemidest seotud tervisega. \nMina pooldan iga esinejate arvamusi, aga kõige olulisem ma pean, et ikkagi tasuks teha ravimeid töötu inimestele tasuta.\nLoodan, et mul võiks ka võimalus osaleda niisugustes üritustes veel kord." }, { "title": "C1 2018 IV_002-071 (396a375b-3a74-454e-a40d-d23c039d8e39).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nHiljuti Narva linnavalitsus korraldas tervisekonverentsi. \nKonverentsil osalemiseks oli kutsutud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja kõik, kes on huvitatud selles teemas.\nTervisekonverentsi kavas olid käsitletud sellised teemad, nagu: \"Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel\". ja \"Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus\".\nNarva linnapea avas konverentsi tervisesõnaga ja ta rõhutas, et elanike tervis on väga tähtis mitte ainult iga inimese jaoks, aga omavalitsuse ja riigi jaoks ka. \nPärast seda moderaator andis sõna linnaarstile, kes valdas teemat väga hästi ja ta rääkis palju ja asjandlikult kohaliku omavalitsuse võimalustest elanike tervise eest hoolitsemisel. \nTemale oli palju küsimusi ja ta andis konkreetsed vastused. \nTema sõnul linnavalitsus teeb palju meie elanike tervise eest hoolitsemisel, näiteks omavalitsus osaleb paljudes projektides, et parandada elanike tervist, samuti Linnavalitsus koostas eraldi linna tervise arengukava, kus esimesel kohal on elanike tervis ja konkreetsed sammud elanike tervise paranemiseks. \nMeie linnas on üsna palju juba tehtud, aga muidugi mittepiisavalt ja selle probleemi tõstmiseks linnas ja koolides on läbiviidud loengud sellel teemal. \nLinnaarst pööras tähelepanu sellele, et Narva Sotsiaalabiametil on olemas spetsialist, kellele võib pöörduda küsimustega ja andis kontaktid. \nTeine teema puutus rohkem tööandjasse / ettevõtjasse ja lektor ministeeriumist andis ülevaade töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohusliku tervisekontrolli olulisuse kohta. \nTa nentis, et tööandja / ja ettevõtja vastutab oma töötajate tervisekontrolli eest ja peaks suunatama töötajaid töötervishoiuarsti juurde 1 kord 2 aasta jooksul ja maksma viisidi eest.\nKokkuvõtteks võin öelda, et jäin rahule, et konverentsil olulisemad käsitletavad teemad oli elaniku tervisest, sellepärast, et elanike tervis on meie tulevik." }, { "title": "C1 2018 IV_002-079 (30c55bf9-9693-4096-b7be-15f81ae189ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal osalesin igaaastasel tervisekonverentsil.\nSeal kohtusime kohaliku omavalitsuse esindaja ja tervishoiu ministriga Aive Seppiga.\nEsimeseks oluliseks teemaks oli kohaliku omavalitsuse võimalused elanike tervise eest hoolitsemisel. \nSeal räägiti tasuta arstikonsultatsioonidest, tervisüritustest ja uuest rattarajast. \nKüsimusele \"Mis ootab linnaelanikke ees?\" meie omavalitsuse esindaja Kristi Tamm vastas, et plaanides on uue veekeskuse ehitada. \nTema hinnangul see aitab turismi areneda ja annab meie linnas elavatele inimestele võimalust siia trennis käia. \nKuna mina isiklikult ei ole temaga päri ja võin oletada, et oleks parem neid raha anda jalgpallistadiooni restaureerimiseks. \nVeekeskustest meie piirkonnas on piisav.\nKuidas Teile meeldib idee, et peate kaks korda aastas tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde minema? \nNiisugune pakkumine tegi Aive Sepp. \nTema sõnul aitab see praktika haigusi ennetada ja kindlasti garanteerub töökvaliteedi tõstmist. \nPärast seda avaldus algas konverentsil tõeline diskussioon. \nMõned arvasid, et see kohustuslik tervisekontroll rikkub inimõigusi. \nTeised aga vaidlesid selle vastu, rääkides, et pole raske teha tasuta tervisekontrolli, selleks et kindel olema oma tervise seisundis. \nSuureks plussiks on see, et kui tervisekontroll näitab, et töötajal on mingid probleemid tervisega, saab ta puhkust ning konsultatsiooni.\nKokkuvõtteks saan öelda, et praegu meie kohalik omavalitsus hoolitseb elanike tervise eest üsna aktiivselt ning korraldab palju üritusi selleks, et inimesed hakkasid oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. \nMis tervisekontrolli puutub, siis võin oletada, et see proekt toob ainult kasu nii töötajatele, kui ka tööandjate. \nLoodan, et jargmisel aastal saan jälle tervisekonverentsil osaleda." }, { "title": "C1 2018 IV_003-015 (aa1b52da-26ac-40b5-a467-15bfc5a4788d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel laupäeval toimus Paides üleriigiline tervisekonverents, kus esinesid ettekannetega tuntud teadlased selles sfääris. \nTervisehoid on alati olnud üks tähtsamadest probleemidest, mis alati vajab uusi mõtteid oma peamiste ülesaanete täitmiseks. \nKonverentsi käigul puuduti palju erinevaid teemasid ja ma tahaksin väljendada oma arvamust nendest olulisimatest.\nRäägiti sellest, et kohaliku omavalitsuste pannus oma elanike tervise eest hoolitsemisesse peab kasvama. \nOn väga oluline teha arsti teenuseid kätte saadavamaks maaelanikele, milleks tuleb rajada võimalikult rohkem perearstikeskuseid ja tõsta meditsiinsfääri töötajatele palka, selleks, et rohkem inimesed tahaksid saada arstideks ning sellega võiks saavutada seda, et inimesed ei peaks enam ootama arstivastuvõttu nii kaua, kui oodatakse praegu. \nMinu arvates on kohalikkutel omavalitsustel kohustus anda inimestele võimalusi teha sporti ja üldse teha tervisliku eluviise, hoidmine lihtsamaks selleks, et vältida niivõrd, kui võimalik, haiguste tekkimist. \nLinnades tuleks kasuks ehitada rohkem spordiplatseid ja jalgrattaradasid, mis aitaks arendada jalgratta infrastruktuuri ja pakuks inimestele alternatiivi transpordivahendi valikus. \nMaal näiteks on võimalik terviseradade rajamine, mis annaks inimestele võimalust nautida loodust mugavustega.\nKäsitleti ka sellise teemaga, nagu töötervishoiuarstide juures läbiviidav tervisekontroll. \nPaljud inimesed töötavad sellistes sfäärides, kus nende töö võib mõnes mõttes ähvardada ja kahjustada nende tervist, näiteks tööstus või ehitus. \nSelleks, et õigel ajal märgata tervisega seotud probleeme, mille põhjuseks oli tööspetsifiika, peaksid kõik töötajad ajast ajani külastada arsti, kes teaks millele pöörata tähelepanu antud valdkonnas töötavate inimeste juhul. \nEriti see on oluline nende töötajate puhul, kelle tervise seisust sõltuvad teiste inimeste elud, näiteks bussijuhid, päästajad jne.\nOn küll näha, et ülesmainitud probleemidega tänapäevadel tegeldakse ja meil on põhjused olla kindel, et lähitulevikus nad saavad lahenduse ning enam nendest rääkima ei peaks. \nTähtis on ka aru saada, et kui inimene ei tegele ise oma tervisega, siis kohalikud omavalitsused ega töötervishoiuarstid ei saa ja ei pea sellega midagi tegema. \nHoolitsegem ise oma tervise eest!" }, { "title": "C1 2018 IV_003-019 (89a8f9fd-14f9-48d6-aba7-73f167f71043).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nOsalesin hiljuti tervisekonverentsil, kus ma sain uusi mõtteid ja ideid. \nArutletud teemad olid minu jaoks väga huvitavad ning ma sooviks neid Teile tutvustada.\nEsimene teema oli kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel. \nTervis on kõigi jaoks väga oluline, sest selleta ei saa meie hästi elada. \nTervisekonverentsil arutleti seda, et tervise eest hoolitsemine ei ole ainult inimese ülesanne. \nSee on samuti ka kohaliku omavalitsuse ülesanne. \nTerved elanikud on vajalikud, sest just nemad suudavad muuta elu linnas või külas paremaks. \nKohalik omavalitsus saab seda teha mitmel viisil. \nOn võimalik korraldada sellised tervisega seotuid loenguid, kus elanikud saavad teada erinevaid tervislikke toitumisviise või hommikuvõimlemise ülesandeid. \nKohalik omavalitsus võib ehitada mänguväljakuid, kus on võimalik tegeleda spordiga. \nSeal saab korraldada \"spordihommikuid\", kus inimesed koos saavad teha sporti.\nKohalik omavalitsus on võimeline teha tervisekontrolli tasuta elanike jaoks.\nTeiseks teemaks oli töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus. \nTervisekontroll peab olema regulaarne, sest on teada, et paljudel tõsistel haigustel ei ole nähtavaid sümptome. \nKui seda tõsist haigust avastatakse kohe, siis on võimalus, et inimene saab kiiremini terveks. \nSamuti arst võib soovitada erinevaid tegevusi, mis suudavad tõsta elukvaliteedi. \nElanikud peaksid läbima sellist kontrolli regulaarselt, kuna nad saavad varsti terveks, kui nad on haiged. \nInimeste elu eest hoolitsetakse ning töövõimalused ka suurenevad.\nNeed olid mõtted, mida soovisin Teiega jagada.\nTulevikus soovitan Teil ka osaleda sellisel tervisekonverentsil, sest seal on võimalik laiendada oma teadmisi antud teemal. \nLoodan, et see pakkus Teile huvi." }, { "title": "C1 2018 IV_003-025 (deaa134c-1372-4d67-882b-f0ce56674f95).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin konverentsil, kus kõike olulisemad teemad olid kohaliku omavalitsuse võimalused tervise eest hoolitsemisel. \nTeine teema oli seoses töötervisehoiuga: kohustuslikud tervisekontrollid mis töötervishoiuarst viib läbi.\nMinu arvates kohaliku omavalitsuse roll on eriti oluline kui rääkime elanike tervise hoolitsemisest.\nTervisehoiu puhul on tähtis teada, kuidas kohalikud elavad, millises ümbruskonnas nad tegutsevad. \nPeab tundma nende erinevad vajadused, nende mitmekülgsed soovid. \nJuhul kui kohalikud elanikud tunneb hästi, on võimalik ka saada aru, millised on nende igapäevased mured ja eelarvamused. \nMuidugi on erinevate ametnikute koostöö eriti tähtis.\nTöötervisehoiuarsti juures läbiviidavad tervisekontrollid on eriti olulised kui tahame et tööjõudu tervis on hea, töötajad ei ole tihti haiguslehel ja nad ovad jõukad ja võimalised oma töö korralikult tegema.\nVäga harva inimesed lähevad arsti juurde tervisekontrolli jaoks \"vabatahtlikult\" \nKuigi oleks tähtis, et isegi väikesed tervisemured uuritakse. \nTöötervisehoiuarsti kontrollis sellised asjad tulevad kõike paremini välja. \nJa kui räägime tervisklikust elustiilist, on tervisehoiuarst kõike parem nõustaja. \nIsegi väikesed muudatused elustiilis aitavad: tervislikum toit, magamine, mõistlik alkoholi tarbimine ja suitsetamise lõpetamine vähendavad haigusi ja aega haiguslehel. \nTöötervisehoiu arst tunneb töökeskkonna raskused ja nõrkused ja on võimalik nägema \"suurema pilti\" töökoha probleemidest.\nKokkuvõteks või öelda, et kohaliku omavalitsuse võimaluste arendamine on eriti tähtis elanike eest hoolitsemisel. \nKuigi väga olulised on ka töötervishoiuarsti kohustuslikud tervisekontrollid. \nMõlemad koos - ja loodetavasti koostöös - arendavad elanikute tervist.\nSee on tähtis inimeste jaoks aga ka selle tõttu, et meil oleks tervis ja tegutsev tööjõu." }, { "title": "C1 2018 IV_003-037 (29496252-189b-41b4-bf29-c69f6d8e033a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval tervis, ning sellega seotud küsimused ja probleemid huvitavad palju noori inimesi. \nSeepärast ma otsustasin külastada tervisekonverentsi. \nNüüd tahaksin kuuldud informatsiooni jagada Teiega, kallid kolleegid.\nÜks olulisem teema oli see, kuidas kohalik omavalitsus saaks elanike tervise eest hoolitseda. \nEsinesid tervishoiu ühingute liikmed ja üks perearst. \nMa kuulsin mitu huvitavaid pakkumisi, kuidas teha meie elu tervislikumaks. \nÜks nendest oli ettepanek keelata suurte kaubanduskeskuste juures suitsetamist. \nTihti võib näha, kuidas poodi juures seisavad poodi töötajad ja teevad suitsu. \nAga probleemi lahendamise jaoks võiks teha suitsetamisruumi, mida võiksid kasutada nii töötajad, kui ka poodi külastajad.\nTeine ettepanek oli uue perearsti keskuse ehitamine. \nKuna igas linnaosas on vaid üks perearsti keskus, seal tekkivad järjekorrad ja inimesed peavad kaua ootama kuni nad sattuvad arsti juurde. \nSeda ideed toetas omavalitsuse liige ning ütles, et sellise keskuse ehitus on tõepoolest võimalik.\nTeine oluline teema oli tervishoiuarsti juures tervisekontrolli olulisus. \nOli öeldud, et paljud inimesed ei pööra piisavalt tähelepanu sellele kontrollile ning ka firmajuhid eriti ei jälgi seda. \nKuigi seda kontrolli tuleb läbida igal töötaval inimesel.\nEt inimesi motiveerida, võiksid firmad maksma oma töötajate tervisekontrolli eest. \nMõned firmad juba teevad nii, aga enamik ikkagi ei pea seda nii oluliseks, ja see peegeldub töötajate tervisel. \nLõpudeks ütlen, et sellised konverentsid on väga kasulikud nii noortele, kui ka täiskavanutele. \nMina sain teada palju uut ja olen nüüd motiveeritud teha kõike mis minust sõltub, et olla terve ja töötada tervise sõbralikus keskkonnas." }, { "title": "C1 2018 IV_003-069 (22d95d8e-6faa-412c-abf8-8a3baf3eb595).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal võtsin osa tervisekonverentsist, mis käsitles väga tähtsaid ja aktuaalseid teemasid. \nKaks põhi teemat oli kuidas kohalik omavalitsus saaks elanike tervise eest hoolitseda ning kohustuslike tervisekontrollide olulisus töötervishoiuarsti juures.\nKõige rohkem emotsioone tõi esile omavalitsuse ja elanike tervise teema, kuna arvamused jagunesid kaheks. \nÜks osapool pakkus välja, et kohalik omavalitsus peaks aitama oma elanike täiesti tasuta ja tooma rahvale kõik juba nii öelda hõbekandikul nina ette. \nNäiteks jagada tervisliku toiduga pakikesi iga nädal kuskil rahva rohkes kohas. \nKuid selle jaoks peaks omavalitsus linna eelarve üle vaatama, sest iga nädalased toidupakid värskete puu- ja juurviljadega ei ole just kõige odavamate seast. \nTeine pool osalejatest pakkus välja erinevate tervise maratonide ja praegu poppulaarsete \"channllgete\" katsumuste läbiviimise. \nSee oleks kindlalt odavam ja ajaga kaasas, tänu millele õnnestuks ka rohkem noori sellesse kaasata. \nKõik osalejad nõustusid, et kohalik omavalitsus võiks korraldada tasuta loenguid huvilistele.\nAndes nii võimaluse soovijatel kergelt informatsiooni kätte saada.\nTeisel loengul kus käsitleti kohustusliku tervisekontrolli olulisust olid kõik osalejad ühte meelt. \nNõustudes, et töötervishoiuarsti juures läbiviidavad kohustuslikud tervisekontrollid on tähtsad. \nKuna enam jaolt inimesed on väga pasiivsed ja ei pane üldse nii suurt rõhku oma tervisele, eriti meessoost isikud, kes lähevad arsti juurde alles, siis kui viimane häda. \nSellepärast tuleks inimestele harjumuseks teha tervise kontrollimine, sest nii võidakse märgata haiguse baktereid kehas ning ennetada neid. \nTulemuseks oleks terve rahvas mis aitaks riigi üldisel pildil igas sektoris kaasa.\nIsiklikult arvan, et iga ennast armastav ja austav inimene peaks võtma osa sellisest konverentsist saades nii teada üldse mis probleemid meil on ning püüdes leida lahendust." }, { "title": "C1 2018 IV_003-096 (2cbbdc1e-30fa-41d5-a266-67db5c3b3afd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Austatud koleegid!\nNagu aktiivne kodanik eelmisel nädalal ma osalesin tervise konverentsil. \nJa nüüd ma tahaksin teile oma arvamust avaldada ja edasi anda kuuldud informatsiooni.\nEsimene teema oli siis seotud kohaliku omavalitsuse võimalustega ja viisidega elanike tervise eest hoolitsemisel. \nEttekandjad rääkisid sellest, mida tuleb ette võtta. \nNad pakkusid alustada erinevaid tervise programme, mis võimaldaksid hoolitseda Eesti elanike eest, kes vajavad abi. \nReklaam tervislikust eluviisist oli järgmine idee ja tundus olla väga huvitav ja kasulik. \nMeie linnas on praegu palju informatsiooni erinevatest sündmustest, haridusest või kultuurielust, aga, kahjuks, tervist või ravimeid keegi ei reklaameri.\nMulle ka eriti meeldis ettepanek teha ja viia läbi loengud koolides.\nMinu arvates, inimene juba lapsepõlvest peab teadma kuidas hoolitseda oma tervisest ja ka teisi aidata.\nVeel ettekandjad puudutasid probleemi, et ei kõik Eesti elanikud läbivad tervisekontrolli, töötervishoiuarsti juures, aga selle olulisus on väga suur. \nRäägiti sellest, et tänapäeval meil on väga palju võimalusi olla tervislikud, kuid mõnikord inimesed ei saa sellest midagi aru.\nNad arvavad, et saavad ise hakkama ja ei vaja arsti. \nKui teha tervisekontrolli kohustuslikuks siis, esiteks, me saame tervisliku ühiskonna ja, teiseks, aktiivse haiguste levimise perioodi ajal rohkem inimesi ja lapsi jäävad tervisena. \nInimesed ei levita oma bakterid, saavad nii kiiresti kui võimalik teada oma veadest organismis. \nInimesel on võimalus proovida saada terveks ja isegi pääseda surmast. \nPöörati tähelepanu ka sellele, et mõned on kartlikud või ei ole piisavalt iseseisvad tänu vanusele nii, et tuleb leida lahenduse.\nÜldiselt, ma saan öelda, et see tervisekonverents oli väga hariv.\nMa kindlasti lähen järgmisel aastal ja ka teile soovitan." }, { "title": "C1 2018 IV_004-006 (fae95821-c1a8-4d7b-b4de-34705759f76c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käesoleva aasta novembris osalesin Terviseameti poolt korraldatud tervisekonverentsil. \nSeoses sellega, et meie asutuse poolt sain tervisekonverentsil osaleda ainult mina, siis tutvustan Teile lühidalt konverentsil käsitletud teemasid ja kuuldud ettekannete põhjal minul tekkinud arvamuse. \nTervisekonverents algas sellega, et tutvustati kohaliku omavalitsuse võimalusi ja viise elanike tervise eest hoolitsemisel.\nEsineja tutvustas kuulajatele hetkel kehtivat KOV-ide teenuste ja toetuste süsteemi ning rääkis nende arendamisplaanidest. \nArvan, et praegune süsteem toimib hästi, aga selles on ka puudujääke.\nKohalikud omavalitsused võiksid teha rohkem koostööd perearstidega, et saada rohkem infot oma valla abivajavate elanike kohta. \nKui kohalik omavalitsus oleks piisavalt informeeritud, siis tal oleks lihtsam pakkuda abi oma valla elanikkele ja ka oma eelarvet planeerida. \nProbleemiks on see, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning hetkel perearst ei tohi neid väljastada kolmandatele isikutele.\nTeiseks tervisekonverentsil käsitletud teemaks oli töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus. \nHetkel on nii, et suurem osa töötajatest on kohustatud iga teatud perioodi taga läbima tervisekontrolli, mis on tööandja poolt rahastatav. \nLeian, et see on väga oluline ja vajalik algatus, kuna kahjuks Eesti elanikud ei jälgi oma tervist piisavalt ning ei külasta piisavalt pere- ja eriarste. \nKohustuslik tervisekontroll näitab töötajale, et tööandja hoolib temast ja tema tervisest, mis minu arvates peaks positiivselt mõjutama töötaja motivatsiooni. \nOleks huvitav uurida mida töötajad ise arvavad kohustusliku tervisekontrolli kohta - kas nende jaoks see on vajalik või pigem tööaja raiskamine.\nKokkuvõttes võin öelda, et konverents oli väga informatiivne kõikide osapoolte jaoks ning loodan, et õnnestub ka edaspidi osaleda sarnastel konverentsidel." }, { "title": "C1 2018 I_001-027 (296b9717-1dcc-42c9-8900-d68d90665d12).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimati osalesin ühiskondliku sallivuse ümarlaual, kus arutlesime tänapäeval aina olulisemaks muutuvaid teemasid rahvuste kultuuri ja rahvuslikku identiteedi valdkonnas. \nSeega soovin ka teile sellest kõneleda.\nTänapäeval on immigratsioon kujunenud levinud fenomeeniks, millega kaasnevad sellised teemad nagu lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning ka keele vastu ning samuti võime oma rahvusliku identiteeti säilitada. \nKõik me teame, et igal rahvusel on oma päritolu ajalugu, kultuur, tavad ja keeled, kuid mitte kõik meist osavad neid austada. \nSee on üks selle teemaga seotud probleem. \nIgal inimesel on õigused, nende alla võib tuua ka rahvuslikku identiteeti ning inimeste õiguste piiramine ei ole õiglane. \nKuid samas tekib küsimus kultuuride segunemise kohta. \nÜks rahvus võtab teise rahvuse traditsioone üle või ühe rahvuse keel mõjutab teist keelt.\nKas on see nähtus positiivsete või negatiivsete tagajärjedega?\nTeine oluline teema on inimese valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku idenditeeti ka võõrsil. \nMina pooldan arvamust, et kui inimene on otsustanud kolida teise riiki, siis peab ta osama oma rahvuslikku identiteeti ka säilitada. \nTeine küsimus on kuidas ta seda teeb: kas oma pere piires või üritab luua oma kultuuri hoidmise jaoks vajalikku keskkonda (erinevad organisatsioonid, üritused, huvigrupid või muu). \nNäiteks rahvuste jaoks, kes on jäänud vähemuses see teema on eriti oluline, kuna kui nad ei suuda oma kultuuri hoida, siis nende surmaga võib kogu rahvus igaveseks kaduda.\nMõlemad teemad on tänapäeval palju arutletavad ning omavad nii pooldajaid kui ka vastu olevaid inimesi.\nOluline on võime jääda igas situatsioonis inimeseks, austada erinevaid rahvusi ning suhtuda lugupidamisega nende kultuuri ning keele vastu. \nKuid samal ajal ei tohi unustada oma kultuuri ja rahvuslikku identiteedi tähtsust ning peab olema valmis ka seda hoida." }, { "title": "C1 2018 I_001-038 (b5173a0c-1e7e-44d4-b4c2-fab41cd3df76).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen osalenud mittu päeva tagasi ühes väga huvitavas ümarlaual, kus käsitleti ühiskondliku sallivust.\nSeal osalesid erinevate riikide esindajad, kes tutvustasid meile oma rahvust, kultuuri, kombeid ja keelt.\nVeel üheks oluliseks teemaks oli: \"Inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil\", mis käsitlemise jooksul tekkitas eriarvamusi ja isegi vaidlusi osalejate vahel.\nKõikide inimeste lojaalsus oma rahva kuuluvuse suhtes sõltub puhtalt kodu kasvatusest. \nNäiteks kui lapsele lapsepõlvest õpetatakse rahvustantsu või rahvusmuusikat kuulama, siis ta õpib paremini tundma oma kultuuri ja edaspidi temast pigem saab lojaalne riigikodanik, kes väärtustab riigi kultuuri ja kombeid.\nOlla mingi riigi kodanik on väga uhke, kuid mis tõesõna paneb rohkem uhkust tunma on selle riigi ja rahvuse kommete, kultuuri ja keele tundmine ja jälgimine.\nKuid mitte kõik inimesed, kes elavad oma riigis mõistavad ja jälgivad neid kombeid. \nEhe näide oleks näiteks Türgi, kus ükspool kodanikke palvetab mittu korda päevas ja ei joo alkoholi ja on teine pool, kes seda juba ei tee. \nMinu arvates see pigem sõltub vanusest, kui palju neid kombeid jälgitakse. \nKahjuks noorema generatsiooni väga ei huvita riigi kultuur või kombed.\nMinu arvates väga oluline aspekt, mis kujundab meie isiksust on see, kuidas me suhtume teistesse. \nSee ei peaks olema ainult riigi siseselt, kuid ka välismaal. \nKui reisida kuhugi välismaale, peab olema lugupidav selle riigi rahvuse, kommete ja kultuuri vastu, sest see on tegelikult peegeldab inimeste hinge ja kujundab nende isiksust. \nKeegi ei tahaks kogeda lugupidamatust enda riigi või kultuuri suhtes.\nÜks olulisemaid asju on jääda inimeseks ükskõik mis olukorda inimene satub.\nOsalejaid ärritas ühe osaleja arvamus, et välismaal olles peab jälgima ainult enda riigi ja kultuuri kombeid ehk reeglid. \nMa ei nõustunud sellega, sest minu arvates keegi ei anna meile õigust tulla võõrsile ja dikteerida ma riigi reegleid.\nKokkuvõtteks antud ümarlaual osalemine oli mulle kasulik ja laiendas minu silmaringi ja maailma vaadet. \nSoovin mõistlikult suhtuda erinevate riikide rahvustesse, kultuuri ja nende komete vastu." }, { "title": "C1 2018 I_001-120 (7307e3fe-ca54-4518-852a-1adc45692ddf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Käisin ühiskondliku sallivuse ümarlaual. \nVestlus oli üsna huvitav: räägiti peamiselt kahest teemast, kuidas peame lugu teiste kultuurite vastu ja kuidas hoida rahvuslikku identiteeti võõrsil.\nMõlemad teemad on ajakohalised. \nMõlemaid on käsitletud palju ka meedias, aga minu arvates oleks hea, kui me kõik arutleksime nende üle ka isiklikult.\nVõib tunduda enesestmõistatav, et peame lugu teiste rahvuste vastu. \nAga kas me tõesti teeme seda oma igapäevase elu olukordades?\nMa osalesin mõnd aastat tagasi rahvusvahelises noorte vabatahtliku tööprojektis välismaal, mis kestis üheksa kuud.\nOlin enne seda projekti arvanud, et olen salliv inimene, aga alles selle projekti jooksul sain aru, et kõik inimesest erinevatest maadest ja kultuuritest on põhimõteliselt sarnased. \nSee et see tähelepanek tuli mulle peaaegu üllatusena, hämmastas mind. \nJa just seepärast ma arvangi, et me ei kunagi saa tõeliselt pidada lugu teistest rahvustest, kui me ei õpi neid isiklikult tundma. \nSeepärast oleks tähtis, et erinevatest kultuuritest pärinevatele inimestele pakutaks võimalusi kohtuda teine teisega. \nJa sellest saamegi järgmise küsimuse juurde: kuidas saaks meie töökoht neid võimalusi pakkud?\nTeine ajakohaline teema oli võõrsil elamine. \nInimesed on alati kolinud maast teiseni, aga tänapäeval tundub et maailm on nii väikseks läinud, et mujale kolimine on kergem kui kunagi varem. \nTean ise oma elukogemusest, et võõrsil elades hakkab oma kodumaa ja selle kombed huvitama rohkem kui kodus. \nHakkab igatsus oma söökide-jookide järele, tekib tahtmine rääkida oma kodumaast, kui imelik see on.\nAga kas ma saan teistele rääkida oma kodumaast, kas ma saan igatseda, kui ma ei tea milline see on ja millised on selle kombed? \nSeepärast oleks tähtis tutvuda oma maa kultuuriga juba kodumaal elades." }, { "title": "C1 2018 I_001-122 (b09cfc5a-c147-456a-9f0f-7d8645760fa1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina osalesin mitu päeva tagasi ühiskondliku sallivuse ümarlaual. \nKus rääggiti olulistest ühikondikest teemadest. \nKuuldu põhjal ma kirjutan nendest olulistest teemadest millest räägiti ümmarlauas.\nEsiteks räägiti lugupidamisest teiste kultuuride vastu. \nMina arvan, et teisse riiki tulles elama peab alati austama teiste rahvust, kultuuri ja kombeid, sest see on põhimõtteliselt miks see rahvus üldse on olemas ja toimib. \nVõib olla, et ilma mingi kombeta seda riiki või rahvust üldse ei oleks olemas. \nSee tähendab, et austamine on kõige vähem tegu mida me saame teha selle riigi kasvuks. \nVäga tähtis oskus teises riigis olles on osata nende keelt või vähemalt proovida seda õppida. \nSee on minu arvates väga tähtis aspekt kultuuri lugupidamisel.\nTulles teisse riigi sa ei tohi ka ise unustad kust sa pärined, sest oma identiteedi hoidmine on oluline. \nTavaliselt saad sa oma kultuuri ka võõrriigis näidata ja tavaliselt seda austatakse. \nSamas sa ei tohi teisi segada oma kultuuri toomisega, sest austus peab alati olema mõlemal poolel, ning siis nad võtavad su vastu just kui enda.\nKuigi oma rahvusliku omapära hoidmine on raske seda alati tuleks teha kas või enda pärast.\nKõik inimesed pärivad kusagilt oma kultuuriga ja kommetega. \nTulles teisse riiki peavad mõlemad poled austama üks teist. \nKui üks pooltest ei jälgi reegleid, siis toimuvad konfliktid.\nVastuolude mitte tekkimiseks austame üks teist ja räägime sellest probleemist rohkem. \nSee ongi põhjus miks maailmas sõjad tekkivad." }, { "title": "C1 2018 I_001-130 (826055b0-2e5f-491a-9341-f6041e64b6c2).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen osalenud ühiskondliku sallivuse ümarlaual. \nAntud teema on väga oluline ja aktuuaalne, see on väga tänapäevane peaaegu üle kogu maailma. \nSeda on raske ülehinnaata, kuna see keskendub inimeste - ja nende rahvuste identiteedi säilitamisel ja selle kaitsmisel, mis otseselt puutub kokku ka inimõigustega.\nÜheks ümarlaua peamiseks teemaks oli lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keelte vastu.\nSelle põhiideeks oli iga rahvuse eripärasus kogu selle kultuuri mitmekülgsusega, mis võimaldab kõikidel rahvuse liikmetel elada, käituda ja rääkida selliselt, kuidas nad on harjunud, kui see ei tee liiga ümbritsevatele. \nTänu sellele on võimalik viia läbi kultuuridevahelist struktureeritud dialoogi, mis pakuks lahendusi erinevatele probleemidele ja konfliktidele erinevatest vaatenurkadest, ning sellise dialoogi tulemus ehk kokkuvõte oleks täisulatuses objektiivne. \nSamas see annaks võimaluse kõikidele õppida tundma erinevaid kultuure, nende esindajaid ja keele, mis avardaks inimeste maailmavaadet ja suhtumist erinevatesse teemadesse.\nTeiseks peamiseks arutlemisteemaks oli inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteedi ka võõrsil. \nSelle teema põhiküsimuseks oligi see, kas tänapäeva inimene soovib ja suudab hoida oma kultuuri ja olla selle liikmeks igal pool, kuhu ta ei läheks. \nMinu veendumuseks on see, et sellises multikultuurses maailmas, mis meil hetkel on, on raske isegi soovi korral pühendada kõike ja elada üheainsa kultuuri ja rahvuslikku identiteedi raames. \nInimestel on mugav võimalus kasutada interneti ja reisida, mis rikastab nende silmaringi, suurendab suhtlusringi, õpetab uusi enne teadmata oskusi. \nSeega kõik oleneb sellest, kuivõrd inimene ise soovib pidada ühte kultuuri või olla mitme kultuuri liikmeks ja luua enda individuaalse identiteedi.\nTänapäeval on oluline suhtuda lugupidamisega igasse kultuuri ja selle esindajatesse, mis avardaks inimeste maailmavaadet. \nSamuti see võimaldaks kultuuride jagamist inimeste vahel ja nende omamoodi segunemist." }, { "title": "C1 2018 I_002-030 (64be36a9-2697-4166-a2ac-5e104a544e34).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin ühiskondliku sallivuse ümarlaual ning tekkis soov avaldada oma arvamuse sallivuse teemadel, mida käsitleti sellel konverentsil. \nKirjutan teemadest, mis olid olulisemad antud üritusel.\nLugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu. \nArutleti ühiskonna käitumise ja sajandite jooksul kujunenud pingete üle. \nRõhutati, et just meie riigis eksisteerib pinge kahe rahvuse vahel. \nNendeks on eestlased ja venelased. \nJust need rahvused ei suuda kokkuleppida.\nEsinevad konfliktid, vaidlused ning erinevat sorti kokkupõrked.\nKahjuks puudub inimestel: suhtemisoskus, jareleandmiseoskus ja ratsionaalne vaatenurk konfliktide lahendamiseks. \nSamuti kõneldi ka sellest, et tihti võib kohata sallivat käitumist erinevate rahvuse, riikide ja ühiskondlike kihtide vahel. \nHeaks näiteks toodi ka Eesti naaberriikide \"kingitusi\" Eesti Vabariigi sajandaks iseseisvusaastaks. \nNimelt on Soome ühe telekanali uudistes ette kantud ilma prognoosi eesti keeles. \nLisaks saatsid õnnitlused ka Venemaa, Läti ja Leedu. \nArvan, et see teema oli üpris aktuaalne ning selle teemal arutletakse ka edaspidi\nInimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil. \nArutelu puudutas eesti rahvuse indentiteeti sälitamise välismaal, miks on seda vaja teha, kas sellega saadakse hakkama ja kuidas saab aidata meie rahvas ja riik. \nNenditi, et indentideedi hoidmine võõrsil mõjutab meie riiki tugevalt. \nSee toob kaasa rahvuse püsimise, turistide meelitamise ja ka kodu tunde. \nKuna konverentsil osalesid ka eestlased, kes elavad välismaal, siis said nad jagada informatsiooni sellest, kas identideeti säilitatakse ja kuidas. \nEnamus neist osalejatest märkis, et sellega tegelevad institutsioonid saavad hakkama ning ka nemad panustavad omalt poolt seesse. \nMõnikord osutub raskeks valmistada sarnast toitu või lugeda emakeelset kirjandust just toiduainete ja raamatute nappuse tõttu. \nRiik omalt poolt võiks panustada luues spetsiaalsed organisatsioonid, mis tutvustasksid meie kultuuri välismaal, toetaksid eestlasi eriliste abivahenditega ja tekitaks sellega ka välismaal rahvuslusele arengu ruumi. \nOli rõõm kuulda, et meie inimesed osalevad aktiivselt meie kultuuri propageerimises.\nArvan, et korraldatud ümarlaud laiendas osalejate silmaringi, tekitas palju uusi mõtteid ning edaspidi liitub suurem arv inimesi, et vestelda, arutada ühiskondlike probleemide üle ja leida ka neile lahendusi." }, { "title": "C1 2018 I_002-034 (fa92e09e-a074-4dbe-8508-0a8270995cdf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti on juba ammu multikultuurne riik ja me elame siin kõrvuti väga paljude rahvustega.\nIga rahvus omab ja hoiab enda kultuuri.\nEnnekõike tulebki igal rahval hoida enda rahvusliku identiteeti, kultuuri ning hoida keelt võimalikult puhtana ja seda edasi tulevastele põlvedele üle anda. \nKa võõrsil olles peab säilitama seda mis sulle kaasa on antud samas austada teiste kombeid. \nLugupidamine teiste rahvuste kultuuri vastu võimaldab ka neil vastastikku lugupidamist. \nNäiteks Eestis elavad venelased peavad tähtsamaid pühi koos eestlastega, teavad riigis olevat rahvussümboolikat ja peavad lugu rahvustoidust. \nSamas on neil ka enda tähtpäevad meeles ja keegi ei takista neid pidamast.\nMis puudutab rahvustoite siis ukraina boršš on juba ammu eestlaste toidulaual nagu ka kiievi kotlet või tuntud salat \"Olivje\".\nOleme selles multikultuurses ruumis nii põimunud, et kohati ei teagi kus on oma ja kus mujalt tulnud komme või toit.\nVõõrsil kasvavad noored on tihti \"juurleta\" sest nad ei huvitu piisaval maaral või ei hooligi oma rahvuslikust identiteedist.\nJa see tahendab seda, et noortega tuleb tegeled selleks et kombed ei hääbuks.\nSee on meie teha. \nIga inimese kohustus ja rahvuslik vajadus. \nKui sellega ei tegeleta siis oleme kõik varsti \"juurteta\" inimesed kes elavad teiste rahvuskommete järgi." }, { "title": "C1 2018 I_002-037 (2103104e-2fed-47af-aab7-db1998912932).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast härrased kolleegid!\nEile, laupäeval sain osaleda ühiskondliku sallivuss ümarlaul. \nSee oli tõesti suurepärane üritus ja ka kogemus. \nSain kuulata üle kümne erinevaid rahvusest inimesi, kes tahtsid anda parema mõtteviisi ja kogemust. \nMeie olulisemad teemad olid: lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu. \nSee on väga tähtis ja ka oluline teema tänasepäeval.\nKuna igal pool inimesed immigreerivad, otsivad parimaid elutingimusi, peame ka valmis olema inimesi vastu võtma ja kiiresti neid sisseviima meie põhilisele eluprotsessidele.\nPeame välja selgitama meie põhinõuded mida kõik inimesed, kes elavad siin peavad täitma selleks, et edukalt areneda.\nKindlasti peame arvestama nende inimeste kultuuri, kommete ning traditsioone selleks, et nad tundsid ennast õigel kohal ja andsid ennast maksimumi, et ühiskonnas probleemi ei tekkiks keelega ja käitumisega. \nArvestades nende kultuuriga peame kindlasti näitama teiste rahvuste inimestele meie armastuse, meie rõõmu, meie soojakäitumise nende vastu. \nSain seda aru, et peame rohkem rõhu panna õppimisele, käitumis normidele ja juba lapsepõlvest õppetama ja selgitama, et kõiki inimesi peab austama. \nKindlasti rääkisime ka sellest, et teiste rahvuste austus ei tähenda seda, et peame murdma oma kultuuri ja kommete. \nPeave vaid leidma sarnasusi meie ja teistes kultuurides ja läbi meedia kui ka koolides selgitama, et liigume koos kõikidega üles paadis.\nTeiseks põhiteemaks oli: Inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil. \nSiin samuti väga palju rääkisime lapsest, kuna kõik selliseid põhi mõtteid peab juba kooli algklassidest välja selgitama. \nPeame ka täiskasvanutele näitama ja valmistuda neid selleks, et hea on hõda rahvuslikku identiteeti ka võõrsil. \nLõppkokkuvõtteks tahaksin öelda seda, et peame alati arenema, selleks, et olla kursis tänasepäevasega mailmaga, uute kursidega ja õigeaegselt reageerida raskustele, mis välja tulevad meie elus.\nLugupidamisega, teie kolleeg Anton." }, { "title": "C1 2018 I_003-002 (ff490864-2f63-4024-aa25-714f5c4e5e50).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sallivus on hädavajalik\nKaasaegses maailmas tekivad tihti konfliktid inimeste rahvuste, kultuuri, kommete ja keelte erinevuste põhjal. \nKahjuks ei saa meie ühiskonnas kõik teineteist aktsepteerida ning lugupidevalt suhtuda, rääkimata sallivusest. \nMinu meelest, peab rohkem tolerantsuse teemal rääkima ning arutlema seda, sest ainult nii võib sallimatuse probleemi lahendada.\nIsegi meie väikses Eestis elavad palju erinevaid rahvaid ning mitte kõik saavad sellega hakkama. \nTavaliselt neid inimesi ignoreeritakse, nagu neid üldse ei ole. \nAga kui me vaatame sallivuse mõistet, siis saame teada, et se tähendab just teiste inimeste aktsepteerimist, lugupidamist, vaid mitte eitamist. \nArvan, et kui inimene on teist rahvust või tal on teine emakeel, ei tähenda see, et teda võib kuidagi tagakiusata. \nKeegi ju ei saa oma rahvust muuta, sama asi kehtib ka emakeele, kultuuri puhul. \nMe ei vali, kellena me sündime!\nArvan, et küll inimestel on olemas nii valmisolek kui ka võimalused hoida oma rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.\nAga selleks on vaja luua endast positiivse mulje ning proovida olla lugupidev teiste rahvuste vastu.\nPraegu on maalmas miljoneid põgenike ning need on teiste kultuuride kandjad, kes proovivad meie elusse integreeruda. \nJah, ometi see on väga raske, aga selleks, et oma identiteeti säilitada nad ei unusta oma kommetest ning kultuuridest.\nMeve, kohalikud inimesed, peame sallivalt nendesse suhtuma ning isegi kui tekivad mingid raskused, peame koos lahendusi otsima, et olukorrast jagu saama." }, { "title": "C1 2018 I_003-006 (0af51c7c-d760-4035-95b0-965316cdadf5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, nagu teie kõik teate, mina osalesin ümarlaual ja tahaksin täna oma mõtteid teiega jagada. \nÜmarlaua teemaks oli ühiskondlik sallivus ja see paistas minule üsna aktuaalne, sest tänapäeval inimesed väga tihti vaidlevad omavahel sellel teemal. \nEsiteks rääkisime lugupidamisest teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu. \nMinu arvamus oli varem selline, et igaühel on oma traditsioonid ja kui mina olen toleraantne nende vastu, siis nad on samasugused minu kommete vastu. \nNüüd aga sain aru, et maailmas on väga palju huvitavat inimeste jaoks ja seepärast mina ei pea ainult oma traditsioone järgida. \nTuleb võtta endale ka teiste rahvuste teadmisi ja kombeid, arendada ennast ja seda, mis teid ümbritseb. \nSama lugu on teiste keeltega. \nNeid tuleb õppida mitte ainult selleks, et olla tark ja saada erinevate inimestega hakkama, aga ka selleks, et meie maailm oleks ühine, et igaüks saaks leida ühist keelt isegi rasketes situatsioonides.\nÜhtekuuluvus tunne on nüüd minu meelest kõige olulisemaid tundeid, sest see teeb kõiki üheks suureks pereks. \nKui iga inimene hakkab teiste vastu lugu pidama, meie maailm saab rahulikuks ja meil ei oleks enam neid sõdu jne.\nTeiseks teemaks oli meil inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil. \nSellest tegin järelduse, et kõik sõltub meist endast. \nSelles küsimuses on umbes sama lugu, nagu oli esimeses: lugupidamine on kõige vajalikum. \nSeega saan öelda, et kui inimesed on valmis pidama lugu teiste rahvaste vastu, siis meie koos saame vahetada valitseva situatsiooni ehk korralageduse inimestevahelistes suhtes. \nTeine võimalus on mitte nii positiivne: on võimalik lihtsalt ignoreerida teisi kultuure ja elada eraldi neist. \nNäiteks kui sa põrkad teise rahvuse inimesega kokku, sina ei pööra temale mingit tähelepanu, teed nägu, et midagi ei toimu jne. \nPeamiseks mõteks on see, et kõige valedam on vihata inimesi ainult nende kultuuri pärast.\nSellest ümarlauast saan teha järelduse, et on oluline hoida ennast kättes olla teistega tollerantne. \nLugupidamine ja ühiskondlik sallivus teeb meid ühiseks!" }, { "title": "C1 2018 I_003-026 (3b8600de-5eca-4722-8031-b1c46c7d5394).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sallivus on tänapäeval väga aktuaalne teema, millest või kuulda nii raadiost kui ka telerist või internetist. \nTänu sellele, et inimestel on rohkem võimalusi reisida ja teistesse riikidesse kolida, on nii Euroopas kui ka Ameerikas palju migrante teistest riikidest. \nSelle tulemusena muutuvad ühiskonnad mitmekesisemateks ja toimuvad eri kultuuride kokkupuutumised.\nKui inimene tuleb teisesse riiki elama, võib tal tekkida igatsus kodumaa järele ning tema jaoks on tähtis säilitada vähemalt kombeid ja keelt. \nVõib aga juhtuda nii, et selle riigi elanikud, kuhu ta tuli elama, ei ole nõus sellega, et neile tuldi \"külla\" ja elatakse oma kommetega. \nSellepärast võivad tekkida paljud konfliktid, mida võiks ära hoida. \nImmigrantidel ja vähemuste esindajatel peab olema võimalus oma kultuuri säilitada ja oma kommete järgi elada, kui nad ei solva ja ei sega sellega teisi inimesi. \nNad peavad teiste kombeid austama ja ei tohi omasid kindlasti peale suruda, sest siis tekkivadki konfliktid. \nPeamine asi on selles, et kõik peavad teiste kombeid ja hoiakuid austama, mitte nii, et põliselanikud peavad teisi sallima, aga need teised võivad oma kombeid peale suruda.\nSee on täiesti loomulik, et inimesed tahavad tihti oma rahvuslikku identiteeti hoida ka võõrsil ning sageli on neil võimalusi seda teha. \nKui nad elavad suurtes linnades, on seal arvatasti rühmitused või ühendused, kus inimesed saavad leida teisi inimesi oma isamaalt, nendega suhelda, sidemeid luua ja niimoodi säilitada nii identiteeti kui ka kultuuri.\nKonflikte erinevate rahvuste esindajate vahel tekib palju aga neid võib vältida, kui inimesed austavad teiste arvamusi. \nOma kultuuri ja identiteeti säilitamiskes võib inimene liituda mõne rühmituse või ühendusega, kus on inimesi tema isamaalt." }, { "title": "C1 2018 I_003-028 (ab03198e-59bc-42a0-8231-e918b45954a4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval ühiskonna sallivuse teema on hea arutlemiseks. \nSelles ilmnevad ühiskonna probleemid, mille lahendades saaks parandada ja muuta inimeste elu paremaks. \nJust sellist teemast räägiti ja arutleti konverentsil, millel ma hiljuti käsin.\nTahaksin ka avaldada teile oma arvamust kuuldu põhjal, kuna arvan, et teema on päris aktuaalne iga inimese jaoks.\nÜks käsitletud teemasid oli \"Lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu\". \nSellel teemal oli palju erinevaid arvamusi, mis olid hästi argumenteeritud.\nNäiteks globaliseerumise tõttu, meie maailm on muutunud üha avaramaks. \nSeega, igas riigis elavad erinevad rahvused. \nPeab muidugi olema tolerantne sisserändjatele, kuna nad saavad aidata riigi arenemiseks. \nSeoses sellega erinevate kultuuri esinejatele on tarvis vahetada teineteisega oma kombeid, tavad ja üldse kultuuri. \nTeise jaoks aga ei pea segama kultuure, rahvuseid. \nIga riik peab säilitama oma kultuuri. \nKui toimub segamine teiste kultuuridega siis kaotakse põhilisi kultuuri või rahvuste tavaid.\nSamuti esinejad arutlesid teemal: \"Inimste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil\".\nArvatatakse, et vaatamata sellele, kus inimene elab - kas oma rahvuse riigis või võõrasmaal, siis ei tohi tal unustada oma kultuuri identiteeti säilitamisest. \nOlles võõras riigis, saab korraldada rahvuse pidu, päevi. \nSaab luua ka oma rahvuse klubi, kus räägitakse emakeeles ning kuhu saab oma lapsi ka viia. \nLastele on vaja õpetada oma rahvuse kultuurist, et nad hoidaksid oma rahvuslikku identiteeti.\nNiisiis, saab öelda, et meie maailm tõesti muutub ja mõnikord inimestel on soov immigreeruda teistesse riikidesse.\nSeoses sellega inimesed peavad olema valmis osutada võõras kultuuris, kus on erinevad tavad ja kombed, traditsioonid. \nKuid ikkagi säilitada oma rahvuse kultuuri ei ole võimatu asi, peab lihtsalt mõtisklema ja kasutama kõikevõimalikku. \nÜhiskonna sallivus teiste rahvuste vastu on tõesti lai ja päevakohane teema. \nKõigepealt inimesed peavad ise mõtlema millises ühiskonnas nad tahavad elada ja seoses sellega vastavaid meetmeid ette võtma - näiteks oma kultuuri säilitamise kohta.\nKahtlemata, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi." }, { "title": "C1 2018 I_004-002 (03547cfb-b0c0-4148-80ac-2ae64c04ec50).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid!\nOsalesin 28. veebruaril 2018 Tallinnas aset leidnud sallivuse ümarlaual, mille korraldajaks oli Kultuuriministeerium. \nÜmarlaua peamisteks arutatavateks teemadeks olid lugupidamine teiste rahvuste ja nende kultuuri vastu ning inimeste valmisolek ja võimalused oma rahvuslikku identiteeti võõrisl hoidmiseks. \nTahan jagada teiega oma arvamust ümarlaual kuuldu põhjal.\nTeema, millega alustati, oligi lugupidamine teiste rahvuste kultuuri vastu. \nÜmarlaual viibinud rahvus- ja keelevähemuste esindajad Eestis ütlesid kohe, et nende kultuurist, kommetest, keelest ning neist endist ei peeta Eesti riigis piisavalt lugu ning neid lausa diskrimineeritakse. \nNäiteks toodi välja venekeelse hariduse osakaalu pidevat vähendumist riigi ja omavalitsuste poolt ning muukeelsete elanike väike esindatus riigiasutustes, sh rangete keelenõuete tõttu.\nMa arvan, et rahvusvähemused on Eesti Vabariigis ikkagi piisavalt kaitstud. \nKõige arvukamale ehk venekeelsele vähemusele on riigi poolt tagatud võimalus õppida oma emakeelt ja kirjandust, alg- ja põhiharidus on valdavalt vähemuse keeles, ka keskharidus on osaliselt muukeelne. \nVenekeelsel kogukonnal on olemas oma televisioon (ETV+), raadio (Raadio4), mida toetab riik, aga ka ajalehed ja netiportaalid, ilmuvad venekeelsed raamatud ja muu kirjandus.\nKoolides ja ülikoolides on praegu tõhus keeleõpe. \nKui keel on selge, võib vabalt riigiasutustele tööle minna. \nSelliseid positiivseid näiteid on küll ja veel. \nEesti elanikud austavad üksteise kultuuri.\nPärast rahvusvähemuste küsimust kerkis esile rahvusliku identiteedi võõrsil hoidmise teema. \nSõna said USA-s ja Venemaal elavate eestlaste esindajad, kes ütlesid, et väliseestlastel on selline valmisolek olemas mitte kõigil ning oma rolli mängib siin ka see, et riigipoolne tugi rahvusidentiteedi hoidmiseks praktiliselt puudub, seega ka võimalused selleks on praaegu olematud. \nMa arvan, et välismaal elavad eestlased ehk väliseestlased, sealhulgas ka need, kes on majandusemmigrandid, võiksid tagasi kodumaale pöörduda.\nMeil on ilus ja edukas riik (ka oma muredega) mida peaksime üheskoos veelgi paremaks muutma. \nMeil on tööjõupuudus, mida tagasi tulnud inimesed saaksid lahendada. \nKa Eesti võimud peaksid panustama, näiteks stimuleerides majanduslike soodustuste või tingimustega väliseestlaste (sõltumata nende emakeelest) tagasitulekut.\nÜmarlaual öeldu ja kuuldu põhjal võib järeldada, et sellised kohtumised on vajalikud üksteise murede tundmiseks, kuid edaspidi võiksid sellised üritused keksendude probleemidele lahenduste otsimisele, mitte lihtsalt arutamisele." }, { "title": "C1 2020 III_002-018 (a28a4499-a03a-44de-bb46-f5e1da34a9bb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas meie ametlik keel saab teha selgemaks\nEelmisel nädalal Tallinna ülikoolis toimus konverents \"Selge keel\", kus osalesid nii teoreetikud (peamiselt teadlased) kui ka praktikud (poliitikud, keeleõpetajad, IT-töötajad ning ajakirjanikud). Konverents oli pühendatud probleemile, mis üha enam muutub aktuaalsemaks nimelt kuidas kasutada keelt niimoodi, et säilitada selle arusaadavuse ja samal ajal mitte ümber vormistada seda muuseumieksponaadiks. Konverentsil oli kaks olulisemat teemat: keele kasutamine asjaajamises riigi jm asutustes ning info esitamine avalikes suhtes. Mõlemad teemad demonstreerivad erinevaid tendentse keelekasutamises. Asjaajamine asutustes (eriti riigi omas) peab kasutama väga täpset keelt. See tähendab, et ametlik keel saab muuta väga bürokraatiliseks, selle selgus ja arusaadavus vähenevad. Vastupidi info, mida produtseerivad riigiasutused, on nii oluline, et peab olema esitatud avalikusele nii kiire kui võimalik ühest küljest, aga samal ajal maksimaalselt selges ja arusaadavas vormis - kes tegeleb reklaamiga teab, et info peab peatama jooksvat inimest. Nende vastuolude olemasolemine tähendab, et riigi jm asutused vajavad neid inimesi, kes saavad \"tõlkida\" bürokraatilisest keelest tavaliste elanike keelde. Need \"tõlkijad\" vajavad oma instrumente, mille abiga oleks võimalik väga kiiresti visualiseerida ning esitada olulist infot. Nende viiside ja võimaluste arendamine peab saama keeleteoreetike ja praktike koostöö tulemuseks." }, { "title": "C1 2020 III_002-027 (9cf77a89-0719-471e-8ce0-2c75450a1b61).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval on info andmine, vastu võtmine ja vahetus väga kättesaadav. Kiiresti arenenud tehnilised lahendused annavad meile võimalust jagada infot üks kõik kust kohast ja mis ajal aga seega kasvab ka vastutus: kuidas ja kui täpselt ja selgelt on info saajale edastatud. Info jagamise kohta viiakse erinevaid tunde nii õppeasutustes kui ka täiendkoolitusi ja kursuseid tavalistele inimestele, kelle, näiteks, tegevusala nõuab seda. Ühest sellisest konverentsist tahaks kirjutada. Üks oluline teema on selges ja arusaadavas keeles asjaajamine riigi ja teistes asutustes. Nii varem, kui ka eriti tänapäeval paljud protsessid olenevad sellest, kuidas ja kui kiirest info on saajale jõudnud. Koolides õpetatakse lapsepõlvest, et info peab olema üle antud võimalikult selgelt, lühidalt ja konkreetselt. See on vajalik nii hädaolukorras, kui ka tulevikus. Rohkem ja rohkem infot jagatakse arvutisüsteemide abil. Kõik ametlikud kirjad saadetakse tänapäeval digitaalselt. Konverentse viiakse läbi interneti. Võimalusi on väga palju: kirjalik \"online\" vestlus, videokohtung, kiri või tavaline kõne. Nii paljude võimaluste olemasolu tekitab tihti olukorda, kus infot on liiga palju ja just selleks vajalik osata väljendada vajalikku infot ja maksimaalselt selgeks ja arusaadavas keeles. Esiteks, olenemata info jagamise viisilt, peab täpselt olema info sisu läbi mõeldud. Juhul, kui me vestleme ametnikuga, siis ei tohiks anda liiga palju infot vaid vastata konkreetsetele küsimustele. Kasutades side-ja videovahendeid, peame veenduma, et nende tehniline seisund võimaldab kasutada neid efektiivselt. Hea võimalus harjutada infot selgelt ja lühidalt edastada on valida mingi teema ja teha selle kohta ka kokkuvõte või ettekanne olles, näiteks, esialgu üksi ja siis harjutada oma lähedaste ringis. Inimene saab ennast hinnata iseseisvalt. Selleks on vajalik enda esitlust kas heli-või videosalvestusele panna ja pärast kuulata ja otsustada kas sa tahaksid, et sulle oleks info sellisel viisil üle antud. Teema \"infovahetamine\" või selle selges keeles teostamine võib kõõlada väga tavalisena kuid tihti see oskus on tõenäoliselt puudub." }, { "title": "C1 2020 III_002-028 (840a7592-3372-4620-9fa3-e0fc0fe2dbcd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üks tähtsamaid teemasid tänapäeval on selge keel. Just sellele teemale arutasime konverentsil, milles ma hiljuti võtsin osa. Sooviksin nüüd Teile kuuldust teada anda ning oleksin väga õnnelik, kui Te saaksite ka oma arvamusega jägada e-posti teel. Oma mõtteid on võimalik avaldada kirjutades meile e-mailile arvamus@ajaleht.ee. Esimene selge keele konverentsi teema oli \"Selges ja arusaadavas keeles asjaajamise olulisus riigi- jm asutustes\". Sellele teemale osalejates oli palju ernevaid arvamusi, näiteks mõned arvasid, et nii suuline kui ka kirjalik kommunikatsioon on oluline ja peab olema selge ainult riigi asutustes. Teised väitasid, et nii asjaajamine kui ka teised protsessid peavad olema selged ja arusaadavas keeles igas organisatsioonis. Lõpuks tulid osalejad kokkuleppele, et ikkagi asjaajamis protsess peab olema selges keeles, sest niimoodi on lihtsam säilitada kogu dokumentatsiooni õiges ja arusaadavas vormis. Kuid kommunikatsioon tegelikult saab olla keskmisel tasemel, sest meie ühiskonnas on palju teisi keeli ning mitte kõik saavad selgelt oma arvamust väljendada. Teine teema oli: \"Viisid ja võimalused, kuidas infot selgelt ja arusaadavalt esitada\". Üks osaleja pakkus ette kohe mitu varianti. Näiteks, esimene viis võiks olla presentatsioon koos piltidega, sest niimoodi saavad inimesed palju parem aru, millest räägitakse. See viis on kasulik pigem neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Teine huvitav variant oli see, et saaks filmida videot, milles samamoodi on näha kogu infot. Minu pakkumine oli see, et inimene, kes jagab infot võiks oma esinemise lõppus esitada kuulajatele palju küsimusi, et nad saaksid peegeldada esinejale. Selle viisi abil saab esineja endale selget pilti, et kas kuulajad said aru. Selge keele teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest me elame kiiresti muutuvas maailmas ning on oluline aru saada mis toimub ja samuti on oluline saada kogu infot arusaadavas keeles." }, { "title": "C1 2020 III_002-074 (f415eb05-b6ef-4ec4-948e-359ffef05af5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tere päevast! Kaks päeva tagasi olen osalenud selge keele konverentsil ning see on mind tugevasti mõjutanud. Kirjutan käesoleva arvamuslugu selleks, et enda positsiooni selgeks teha, kuna valitud teema on universiaalne ja puudutab iga inimest. Saab kindlalt kinnitada, et asjaajamine ning enda mõtete avaldamine nõuab selget ja arusaadavat keelt. See faktor puudutab erinevaid struktuure nii sotsiaalses, kui ka poliitilises ja majanduslikus sektoris. Esimene sobiv näide, mida on võimalik eespool esitatud argumendi kohta tuua, on haridus ning sellega seotud asutused. Koolide peamine ülesanne on anda teatud sihtgruppi inimestele võimaluse arenemiseks ja kavamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on nõutud hea selgitamisoskus, mida omavad kõik õpetajad ja lektorid tänu suurepärasele, selgele keelele. Samuti vajavad arusaadavat keelt ka poliitikud, kuna riigi edu ja kasv sõltuvad tihti selle esindajate oskusest läbirääkimisi viia. Raske on eitada, et ka paljude majandusliku struktuuri töötajate keel peab olema grammatiliselt korrektne, et esitada selget tagasisidet nii oma projektide kui ka üldise majandusliku olukorra kohta. Teema juurde sobib ka meelelahutus, ning teater ja kirjandus, kus keel on põhiliseks informatsiooni edasiandjaks. Kuigi arusaadava keele valdamine on äärmiselt tähtis, selle saavutamise viisid on kasutatud vähem, kui arvata võiks. Esineva isiku hääl peab olema piisvalt vali ning inimene peab ennast tundma enesekindlalt. Esineja peab valdama teemat, kasutama mitmekesiseid võrdlusi ja sünonüüme ning kontrollima enda hääle kõlavärvi. Toodud argumentide põhjal saab järeldada, et selges keeles asjaajamine on tõesti oluline ja seda oskust on võimalik õpida, kuigi see nõuab harjutamist. Lugupidamisega, Ajalehe Lugeja" }, { "title": "C1 2020 III_002-083 (40a4bfda-4e78-4b94-8c56-e591e107e645).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal võtsin osa selge keele konverentsist, mis leidis aset Saku Suurhallis. Kuna konverentsil käsitletud teemad tundusid mulle huvitavad ja tänapäevases maailmas ka väga tähtsad, tahaks nüüd teile sellest rääkida. Üks tähtsamatest teemadest oli see, kui oluline on riigiastustes ning ka mujal kasutada selget arusaadavat keelt. Tihti nii valitsuse ja rahva vahelised või mõne asutuse sisesed arusaamatused tulenevad liiga keerukate keelestruktuuride kasutamisest. Samuti tekitab probleeme ka asjaolu ebaselge sõnastus. Selliste olukordade vältimiseks tuleks asutustes nii juhtidel kui ka tavalistel töötajatel lihtsamat keelt kasutada. Ühe programmeerimiskeele looja kirjutas väikest poeemi, kus väitis, et \"Lihtne on parem kui keerukas\" - seda nii programmeerimises, kui ka elus. Pärast ettekannet arutati viise, kuidas võiks võimaldada info selget ja arusaadavat edastamist. Oli tehtud palju ettepanekuid, alustades rangete piirangute kehtestamisega ning lõpetades komisjonide asutamisega, kes kontrolliks edastatava info selgust. Lõpuks osalejad jõudsid kokkuleppeni, et kõige parem viis eesmärgi saavutamiseks on jälgida järgnevaid nõuandeid. Vältida professionaalsete terminite üleliigset kasutamist ning teha kindlaks, et tekst on igale inimesele arusaadav. Vältida ka selliseid sõnastusi, millel on kaks või rohkem tähendust - seda selleks, et teha kindlaks, et edastatavat sõnumit saadetakse aru õigesti. Neid soovitusi peaks jälgima iga inimene oma igapäevases elus, sõltumata sellest kas ta on ametnik, juht või tavaline töötaja. Alati on parem sõnastada mõte lihtsamas viisis ning teha kindlaks, et sind saadetakse aru, kui näidata, kuivõrd tark sa oled ning jätta kuulajaid mõtlema sellest, mida sa just ütlesid. Selles seisnebki selge keele kasutamise põhimõtte." }, { "title": "C1 2020 III_002-107 (9b8a2d23-1905-48b8-bede-e17370c7717b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Selge keele konverentsi arvamuslugu. Peale antud konverentsil osalemist, tekkis mul tugev vajadus oma arvamust esitada ning käsitleda paar vajalikku mõttet. Järgnevates lõikudes hakkan mõtisklema järgmistel teemadel: \"Selge keel riiklikutes jm asutustes\" ning \"Viisid, kuidas infot selgelt esitada\". Esimest teemat vaadeldes, kõigepealt oleks õige mainida, et riiklikutes jm asutustes selge keele kasutamis olulisus on vaieldamatu ning peab olema kahtlematu kohustuslik. Erinevate asutuste asjaajamine toimub riigi mastaabis ning on eeskujuks kõigile Eestimaa elanikele. Teiseks argumendiks oleks mul see, et asjaajamisel tegemist on ikkagi ametlike dokumentide töötlemisega. Ehk see tähendab seda, et need ametlikud paberid peavad vastama neile ette nähtud normidele ning standartidele. See peab olema nii sellepärast, et dokumentides peab olema mingi konkreetne struktuur. Teist teemat arutades, oleks kompetentne esitada mingit konkreetset reeglite nimekirja, mis kirjeldaks minu isiklikke seisukohta. Esimeseks oleks see, et tuleb võimalikult palju vältida erinevaid kõnekeelseid ning slängi fraase, et keel oleks selge ning arusaadav kõigile. Teine on see, et kirjaliku ning suulise teksti sees ei või olla liiga palju keerulisi termineid, mis võiksid tekkitada rahva sees segadust. Kolmas on aga see, et üks parimaid võimalusi tagada selget info esitamist on korraldada kohustuslikud keeletestid riigi ametnikele. Kokkuvõttes, tahaks veel kord rõhutada seda, et riigi tasemel selge keele kasutamine on ülioluline, sest võimaldab ametnike ning elanike vahel side loomist. Riigis, kus kasutatakse riiklike asjade ajamisel liiga keerulist või ebaselget keelt ei või olla head suhtumist ametnikesse." }, { "title": "C1 2020 III_003-055 (d3220763-598f-439c-b945-1a2966b07404).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tehnoloogia sajandil on omad võlud ja valud ning kommunikatsioon on üks nendest, mis sisaldab endas mõlemat. Hiljuti õnnestus mul osaleda selge keele konverentsil, mis käsitles mitmeid huvitavaid teemasid, kuid esile tuua tahaks vaid kahte. Esimene oluline teema, mille kohta avaldan oma arvamust, oli \"Selges ja arusaadavas keeles asjaajamise olulisus riigi- jm asutuses\". Teema oli vägagi aktuaalne, sest aina rohkem viiakse asjaajamist digimaailma ja iseteenindusse, kus inimene järgides juhiseid toimetab täitsa iseseisvalt. Ma ei vaidlegi selle üle, et see on üsna mugav mõlemale osapoolele, kuid on üks väike \"AGA\" ehk tingimus, et asjaajamine toimub väga selges ja tavainimesele arusaadavas keeles, mida ta on võimeline mõista ja toodud info töödelda. Eriti on see tähtis, kui tegemist on riigiasutusega. Samas ka teised asutused võiksid ja peaksid sellega arvestama. Kui asjaajamise keel on keeruline ja mitmetimõistetav toob see kaasa vaid ohtu ja riski, kus inimene tahtmata teeb midagi valesti või esitab ebakõlblikke või valesid andmeid, rääkimata sellest, et inimene võib kogemata eksida ja see toob kaasa ka materiaalset eht rahalist vastutust. Olgu asjaajamine tavainimese sõbralik, lihtne ja mugav. Teiseks oluliseks teemaks oli \"Viisid ja võimalused, kuidas infot selgelt ja arusaadavalt esitada\". Nagu oli alguses öeldud, on tehnoloogia juures on omad võlud ja valud. Ning mul on hea meel, et oma arvamuslugu lõpus saan rääkida ikka võludest ja rõõmudest. Tänasel päeval on lai nimekiri võimalustest, kuidas infot esitada ning konverentsil osalejad said selle teadmise võrra rikkamad. Peamine kommunikatsiooni reegel on see, et ennekõike tuleb teha selgeks, kellele on sinu info ehk sõnum suunatud. Kui sellega on pilt selge, siis lähtuvalt sihtrühma profiilist valida saab ka vastavad viisid. Peab meeles pidama seda, et kasuta nii vähe sõnu kui võimalik, kuid täpselt nii palju kui vajalik, et kogu vajalik info oleks edastatud. Info esitamisel on väga tähtsad süsteemsus, struktureeritus ning konkreetsus, olgu see kirjalik või suuline viis, olgu see esitlus, ettekanne, vestlus või läbirääkimised. Siiralt loodan, et minu arvamusloost oli Sul kasu ning Sina lugedes mõtlesid kaasa. Tänan ka konverenti osalejaid aktuaasete teemade esile toomise eest." }, { "title": "C1 2020 II_002-006 (a1640968-ec47-4c56-99fe-3f427b267538).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tööturu teema on üks tähtsamaid teemasid. Viimasel ajal on tihti kuulda, et inimestel tekkivad probleemid töö leidmises. Ma osalesin ümarlaual, mille raames käsitleti selliseid teemasid nagu \"Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused\" ning \"Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega\". Ma tahaksin kuuldust Teile teada anda ja oleksin õnnelik, kui Te minuga kaasa mõtleksite ning oma mõtteid nendel teemadel avaldaksite. Esimesel teemal oli palju erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on ameti oskused esimesel kohal. Nende argumentide hulgas oli selline, et inimesed, kes õppisid kutsehariduskeskuses, peavad oskama teha just seda tööd, mis on nende eriala osa, näiteks pagar valmistab kooke, aga keevitaja keevitab toru. Teiste osalejate jaoks on isikuomadused väga olulised. Nad esitasid hästi argumenteeritud mõtteid, näiteks kui inimene ei ole sõbralik ega ei oska teha koostööd, siis on raske tema jaoks töötada kollektiivis. Tagajärjeks võib olla madal produktiivsus. Lõpuks tulid ümarlaua osalejad kokkuleppele, et ameti oskused ja isikuomadused on tähtsad samal määral. Tööturul ei tekki probleemi leida tööd nendele, kes on professionaal oma erialal ning samal ajal omandab selliseid inikuomadusi nagu vastutustunne, lugupidamine. Teisel teemal oli ka tõsine arutlemine. Kõik osalejad olid nõus, et kaasaegne tööturg on paindlik ja muutub pidevalt. Seega tööotsijad peavad olema valmis ümber õppima. Ühiskonnas on tänapäeval palju uusi nõudeid, näiteks kaasaegsel õpetajal peab olema digipäevus oma õppemeetodite hulgas. Kaasaegne õpetaja peab kasutama digitehnoloogiaid, kui tekkib selline vajadus, näiteks distantsõppe korraldamises. Tööturu teema on väga sügav, aga iga inimene peab töötama iseendaga ja teha valikuid ise, et saavutada püüstitud eesmärke." }, { "title": "C1 2020 II_002-011 (49fa3ab4-967e-4503-80c1-778d6bfcd5dd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval töö ja töö otsimine mängib olulist rolli inimeste elus, sest iga isik tahab olla tööturul edukas. Ma osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual, kus arutleti aktuaalseid küsimusi ja ma tahan jagada oma mõtteid Teiega. Üks käsitletud teemasid on tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Tööandja tihti küsib tuleviku töötajale isikuomadustest, sest see annab võimalust inimeste paremini aru saada. Tööandjad arvavad, et pingetaluvus on väga mõjutav oskus, sest tihti töötajad peavad olema eriollukordades, kus on vajalik kiiresti reageerida ning lahendust leida. Suur mõju töö otsimises mägib haridus, sest see teeb otsimise protsess lihtsamaks. Minu isiklik kogemus näitab ka, et kui inimene valdab rohkem kui kaks keelt, ta võib leida tööd kiiremini. Tahan lisada, et oluline iseloomujoon on abivalmis, sest iga inimene töötab kollektiivis nagu üks meeskond. Selleks et lahkarvamused ei tekki kollektivis peab olema arusaamine ning lahke õhkkond. Teine teema oli \"Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega\". See oli väga aktuaalne teema ümarlaual, sest seoses eriolukorraga ning kriisiga olukord on natuke muutunud riigis. Olen kuulnud ajalehest, et koronaviiruse tõttu inimesed jäid töötu. Mõned asutused, kauplused, hotellid, restoraanid on suletanud. Kaks või kolm kuud inimesed üldse ei töötanud ja leidsid töökohta infoportaalis nagu cvkeskus.ee ja Eesti Töötukassas. Kui vaatas, kuidas muutus olukord, siis praegu põllumajanduse sektor nõuab töötajad. Seoses suure koormusega koolis ning õppeasutuses on vajalik õpetajad, eriti need, kes orienteeruvad hästi IT-keskkonnas, sest õppeprotsess toimub veebi keskkonnas. Arstid, õed on väga levinumad tööportalis, selleks et nad võivad ja peavad töötada nii Eestis kui ka väljaspool. Võrreldes 2019. aastaga kõige populaarsemad ametid olid ettekandjad, müüjad ja hotellide administraatorid, aga turundus ei arenenud üldse. Lõpetuseks, võin öelda, et koosolek Eesti Töötukassas oli väga huvitav ja effektiivne nii töötajatele kui ka tööandjale. Ma sain uusi teadmisi ja võin kasutada neid oma tuleviku töö planeerimiseks." }, { "title": "C1 2020 II_002-037 (8d088547-6bf2-4b10-a702-e73549146222).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tahan jagada oma arvamust selle kohta, mida olen kuulnud, osaledes Eesti Töötukassa ümarlaual. Üritusel käsitleti üsna levinud ning kasulikke teemasid mitte ainult nendele, kes otsivad tööd, aga ka tööandjatele ja nendele kes juba töötavad. Kavas olid järgmised teemad: 1. Tänapäeva tööturul vajalikud oskused isikuomadused; 2. Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega. Minu arvates, oli väga õigesti öeldud, et inimese isikuomadused on vajalikum, kui oskused. On palju tähtsam saada aru, et kui inimene ise tahab õppida midagi uut, ta on hea suhtleja, alati kipub likvideerida oma nõrgad küljed, siis ta on see, kes saab hakkama iga raskusega ning kohaneb igal töökohal. Kui ta midagi ei oska, pole hullu, teda saab suunata vajalikele kursustele ehk koolitustele, kus ta saab soovi korral väärikaks töötajaks. Teine teema on seotud esimesega: tööturg lihtsalt saab võita tööpuudust, kui loobub otsimast valmis professionaale ning pühendub nende tegemisse (valmistamisse). Kui tööandja hakkab õpetama endale töötajaid, siis tööjõupuudus (mis Eestis elab koos tööpuudusega) oleks minimaalne. See on täielik probleem ühiskonnas - inimestel pole kogemust, mingeid teadmisi (ei räägi Kõrgharidusest), siis nad jaavad töötuks, aga tööandja jaab töötajateta. Ma olen sellega täiesti nõus ning ei saa aru tööandjate nördimusi selle peale, et meil ei piisa inimesi. Aga kui keegi kandideerib töökohale, nad vastuvad eitusega, sest: \"meile on vaja sellist inimest, kellel on suur töökogemus selles valdkonnas\". kokkuvõteks ütlen, et olen väga rõõmus, et neid teemasid püstitati selles ürituses ning loodan, et tööandjad teevad oma õiged kokkuvõted ning muudavad om suhtumist inimestesse." }, { "title": "C1 2020 II_002-039 (20fbcf13-4829-4714-a7b2-2461414ec075).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mul õnnestus osaleda ümarlaual, mis oli organiseeritud Töötukassakeskuse poolt Jõhvis. Läbiviimise kohaks valiti kultuurikeskus, mis omab suurt ja avarat auditooriumit. Seminaril osalesid arenguosakonna spetsialistid, potentsiaalsed töötajad ja tööandjad. Ma tunnen huvi selle tema vastu ja võtsin heameelega seminarist osa. Esimene esines oma kõnega arenguosakonna spetsialist, kes tervitas kõiki kohalviibijaid, selgitades kui olulisema teema aruteluks me kõik siia kogunesime. Ta rõhutas, et elame kiiresti muutuvas maailmas ning tänapäeval nõutakse töötajatelt rohkem oskusi, hõlmates ka digioskusi. Teholoogiad puudutavad peaaegu kõiki valdkondi ning ühiskond vajab kõrgekvalifikatsiooniga inimesi, seepärast tänapäevane töötaja peab orieteeruma IT-valdkonnas, et olla edukas. Tema kolleeg juhis tähelepanu ka sellistele omadustele nagu pädevus. Tööandja peab olema kindel töötajas ning selline omadus nagu pädevus aitab inimest oma tööd hästi teha, mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõtte käekäiku. Peale selle sihikindlus ja töökus aitavad saavutada eesmärgi. Teema oli päevakohane sest kõik rääkisid elavalt kaasa. Teisena esines oma kõnega teenindusosakonnast inimene, et inimese haridus vastaks tööturu nõuetele, ent kahjuks pidevalt muutuvas maailmas sellest ei piisa. Selleks on loodud erinevad koolitused ja täiendõpped, kus töötaja võib tõsta oma eriala kompetentsi ja saada konkurentsivõimeliseks. Selleks, et pidada sammu ühiskonnas, inimesel tuleb aeg-ajalt pingutada. Eriti see on tähtis praegu, kuna olukord tööturul on raske ja inimesed elavad stressis. Peale kõnet, arutasime töörühmades, mida inimene peab tegema et olla edukas ja oskaks tõusta karjääriredelil. Selgus, et inimesed ei tea kuhu pöörduda, et saada konsultatsiooni või info tasuta koolitustest aga kõik olid ühel meelel, et pidev eneseareng on tähtis ning tööandja hindab seda kõige rohkem oma töötaja juures. Ühesõnaga, seminariteema oli minu jaoks kasulik. Peale spetsialistide esinemist iga võis nendega rääkida ja abi ja tuge küsida. Kõik jäid seminariga rahule ja nüüd teavad kust võivad saada infot tasuta koolituste kohta." }, { "title": "C1 2020 II_002-050 (e16a01f7-9db4-4b1b-a938-d4dc62ff4eef).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma olen osalenud üsna paljudel ümarlaudadel, kuid eelmisel nädalal toimunud Töötukassa korraldatud üritus pani mind mõtlema nende teemade üle millest vähe räägitakse. Meie kiiresti muutuvas maailmas pole praegu piisav oskustest mis olid hädavajalikud isegi kümme aastat varem, nt lihtne arvutioskus. Nõutav on suurte andmebaasidega töötada oskav inimene, kes saaks internetist leida sobivat infot üsaldusväärsest allikast mis tahes valdkonnas. Kuna enamus veebilehti on saadav ainult võõrkeeles ning Eesti firmad teevad üha rohkem koostööd välisriikidega nõutavad tihti tööandjad vähemalt inglise keele oskust vähemalt B2 tasemel. Väärtustatakse nii Eesti naaberriikide kui ka Kaugida keeli oskavaid inimesi. Mis puutub töötajatelt eelistatavaid isikuomadusi, siis nad ka erinevad eelmistest. Selle tõttu, et päris palju tööülesandeid tehakse kodust väljumata, seltskondlikus pole praegu sama oluline kui oskus ennast distsiplineerida. Kahjuks kui mõni mainitud oskus puudub, täiskavanutel ja eakastel selle omandamine võtab palju aega ja vaeva. Selleks, et nad ei jääks töötuks, peab korraldada koolitusi ja kursuseid töötajate jaoks ning mul on rõõm, et sellega juba tegeletakse, kuid praegu on palju firmasid, kes nõuavad oskavat töötajat ega taha oodata, et keegi lõpuks omandab oskust ning seega kiputakse tööle võtta nooremaid spetsialiste, kes olid lapseeast uues maailmas elanud ning tihti oskavad rohkem kui eelmine põlvkond." }, { "title": "C1 2020 II_003-010 (3debf067-f56f-471a-b6fd-22299b83228e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ning kuulsin palju uusi mõtteid ja ideid. Nüüd soovin teiega seda jagada. Ümarlaua ajal käsitleti kaks põhilist teemat: tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas. Kõigepealt räägiti seal, et tänapäeval, kus kõik muutub väga kiiresti on kohanemisvõime just see oskus, mis läheb vaja igal tööotsijal. Olen selle väidega täiesti nõus, kuid saan ka aru, et vanemaealiste inimeste puhul see võib osutuda suuremaks väljakutseks, kui nooremale inimesele. Peale selle arutati ka seda, et tööotsija peab olema kohusetundlik ning hoolas. See tähendab seda, et tööline peab ajast kinni pidama ning tööd teha korralikult. Veel räägiti sellisest oskusest nagu digipädevus. Tänapäeval, igas kohas vaja tehnoloogiat või osata arvutit kasutada. Ümarlaua ajal meile öeldi, et tööpakkumiste kirjeldustes on kirjas, et peab oskama kasutada Word-i, Excel-i, kuid oli ka selliseid tööpakkumisi, kus on vaja osata kasutada ainult e-posti. Pärast seda, kui me rääkisime tööotsija vajalikudest oskustest ning isikuomadustest, osutasime arutleda, kuidas peab tööturg ise kohanema, kui ühiskonnas toimuvad muutused. Kellelegi pole saladus, et tööotsija sõltub tööturust ning vastupidi. Kui ümbruskonnas toimuvad muutused, näiteks inimesed soovivad suuremat palka, siis peab tööturg kuidagi kohaneda ning suutma inimestele sellist võimalust pakkuda, muidu tuleb tööjõu puudus. Selget näidet võib tuua sellest sunest kus on väga puudu maasikakorjajatest. Tööturg aina teeb pakkumisi, kuid keegi ei lähe töötama, sest palk on väike, päevad pikkad ning töö on füüsiliselt raske. Selle tõttu tööandjad tõstavad palka, pakkuvad eritingimusi (näiteks transport, lõunasöök tasuta jne). Kokkuvõtteks võin öelda, et ümarlaual arutletud teemad on tänapäeval aktuaalsed, kuid neid peab veel rohkem arutleda. Enda jaoks ma sain palju uut teada ning mu silmaring laienes." }, { "title": "C1 2020 II_004-012 (6d9f49a5-acf7-4731-a79d-27a5633b37f3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimasel ajal on ühiskonnas üha rohkem juttu sellest, et tänapäeva tööturg on nõudlik ja ootab inimesi, kellel on palju oskusi ja vajalikke isikuomadusi. Oluliselt tähtis teema, arvestades seda, et praegu on palju töötuid inimesi, aga töökohtade arv on piiratud. Eelkõige inimesel, kes tahab tööturul edukas olla, peab olema hea keeleoskus nii emakeeles, kui ka riigikeeles ja võõrkeeles. Keel võib aidata töötajal suhelda kollegide või klientidega, mis tihtipeale ootavad tööandjad. Ei saa jätta tähelepanuta hariduskvalifikatsiooni, sest mida targem inimene, seda rohkem toovõimet on temal. Eelistatakse ka inimesi, kellel on eelnev kogemus juba olemas. Seoses sellega, et Eesti on e-riik, töötaja peab valdama erinevaid arvutioskusi ning infotehnoloogiaid. Isikuomadused ka mängivad suurt rolli tööotsimisel, sest tööandjad tahavad näha tarkust, ausust ja töökast. Oodatakse ka tööle inimesi, kes on abivalmis ja alati valmis välislähetustele vajadusel minema. Tihti on inimestel segadust külvatud ja nad arvavad, et lastakse džiini pudelist väljä ja kohe töö leiab neid. Aga tuleb tunnistada, et see pole nii. Töö otsimine ja leidmine sõltub iseendast. On arusaadav, kui töötu ootab toetamist riigi poolt, kuid kõik eeldused on tema kätes. Riik ka võib panustada haridusse, et näiteks koolitusi läbi viia või keelekursuseid korraldada. Loomulikult see nõuab rohkem süvenemist, aga plaan, kuidas laiendada inimeste oskusi peab olema tasakaalukas ja hästi läbimõeldud. Lõpuks tuleb märkida, et kõiki sobivaid oskusi ja isikuomadusi on võimatu saada, aga peabki inimene endale eesmärke pustitama ja arendama oma parimaid külgi. Muutuv tööturg ootab tarku inimesi, kelle jaoks elukestev õpe ei ole tühi sõna. Omakordselt riigiasutused on alati avatud ja valmis inimest õigesti suunama ja toetama." }, { "title": "C1 2020 II_004-018 (f442bfda-21b4-409b-80bf-fafc282044cf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual. See oli väga positiivne ja produktiivne üritus. Arvan, et kõige tähtsam teema kõlas, nagu tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Maailm muutub väga kiiresti. Ja paljud inimesed ei jõua valmistuda selle protsessi jaoks. Tänased üliõpilased rahulikult õpivad kõrgkoolides ja ei kujuta ette, et 5-10 aastat pärast need erialad lähevad ära ja tulevad teised nende asemele. See on väga oluline ja raske protsess. Aga see ei tähenda, et inimesed ei pea tegema mitte midagi ja saavad ainult oodata, mis tulevik näitab neile, mis muutused toimuvad maailmas; mis uued erialad ilmuvad, uurida, kuidas teha tööprotsessi kergem. Arvan, et kõige vajalikum isikuomadus on soov ja oskus õppida. 50-100 aastat tagasi sa said valida endale elutegevust ja olla kindel, et kasutad oma oskusi terve elu jooksul. Nüüd kõik on teistmoodi. Inimene peab olema alati valmis õppima edasi ja isegi muutma erialat. Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega oli ka väga tähtis teema, mida me arutasime. Ühiskonnas toimuvad muutused seoses sellega, et iga aastaga töö on rohkem automatiseeritud. Kui me tuleme poodi, siis näeme, et peaaegu kõik kassapidajad ilmusid, nende asemel on kassaautomaadid. Ja isegi vanad inimesed oskavad juba kasutada neid. Paljud protsessid lähevad juba interneti kaudu. Roobot toob meile toidu poest. Tehastes, ehitusplatsil ja n.e. paljud tööd on ka automatiseeritud. See tähendab, et inimesed kaotavad tööd. Arvan, et ühiskond ja eriti riigi valitsus peavad mõtlema selle peale. Töötukassa tegeleb sellega juba täna. Iga inimene, isegi kui tal töökoht on olemas, saab konsulteerida töötukassa spetsialistiga ja arutada, mis koolitust ta tahaks valida. Valmistada end tööturu muutmiseks. See on meie vastutus ka." }, { "title": "C1 2020 II_004-048 (fa925fc8-10c4-4c1f-9769-f3df5af699e7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, Eesti Töötukassa ümarlaual räägiti väga olulistest teemadest, mida tahaksin kommenteerida. Kõigepealt tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Meie vestluse jooksul tulid välja mitu oskused, mida peetakse tähtsaks. Ma kaldun arvama, et kõige tähtsam nendest on oskus töötada meeskonnas. Kõik firmad Eestis muutuvad suuremaks ning nende töötajate arv suureneb. Seetõttu on hädavajalik, et kolleegid leiaksid ühist keelt ja saaksid teha koostööd. Teine oluline oskus, milleta on raske leida tööd on kahtlemata keeleoskus. Eesti on mitmekultuuriline riik ning selleks, et olla edukas tööturul peab inimene valdama vähemalt eesti ja vene keelt. Oleks veelgi parem, kui vähemalt veel üks keel oleks õppitud ära, näiteks inglise või soome keel. Viimane oskus, mida tahaksin rõhutada on oskus kiiresti õppida ja kohaneda erinevate situatsioonidega. See on enesemõistetav, sest meie maailma ja tööturu ootused muutuvad väga kiiresti. Tuleb mainida ka need isikuomadused, mis kindlasti tulevad kasuks tööturul. Esiteks on julgus ja ettevõtlikkus, sest tööandjad ihkavad leida töötajaid just selliste isikuomadustega. Teiseks on tarkus ja rahulikus, sest iga töötaja peab võtma ennast kätte isegi stressiajal. Viimane on orienteerumine edule. Ainult need inimesed, kes on valmis pingutama ja palju töötama võivad olla kindlad, et nad leiavad tööd. Meie koosolekul räägiti ka sellest, et tööturu peab kohanema muutustega, mis toimuvad ühiskonnas. See on täiesti nii! Enamik inimestest töötasid eriolukorra ajal kodust ning nüüd kindlasti peab suurenema tööpakkumiste arv, mis võimaldaks töötada kontori eemal. Lisaks sellele lapse olemisolu ei saa takistada emale töökoha otsimist, sest tänapäeva naised jõuavad teha kõike ning ei taha istuda lapsepuhkusel kolm aastad. Tööturu võiks olla avalikum ja sõbralikum ning suhtuda nendesse nagu lapseta naistesse. Sellega tahan lõpetada ning tänada teid tähelepanu eest! Tallinn 28.06.2020" }, { "title": "C1 2020 II_004-059 (edc0036d-2bde-4bcd-8ff2-600b5f5f3179).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid! Mina osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ja tahan jagada oma arvamust. Seal esitati palju teemasid ja suurim osa neist olid väga olulised tänapäevases Eestis. Kõigepealt räägiti sellest, millised oskused ja isikuomadused on kõige vajalikumad tänapäeva tööturul. Kuulates Töötukassa spetsialiste, ma tulin järeldusele, et kõigepealt inimene peab eesti keelt valdama, see ongi kõige tähtsam oskus tänapäeva Eestis. Mis puutub teistesse valdkondadesse, praegu on vähe kvaliteetseid IT-spetsialiste, sest IT-valdkond areneb iga päev ja need spetsialistid, kes õppisid mitu aastat tagasi, peavad kogu aeg midagi juurde õppima. Ja see pärast võib tõestada, et väga kasulik isikuomadus on olla valmis kogu aeg midagi õpima. Töötukassa ümarlaual räägiti ka, et logistika valdkonnas on liiga vähe autojuhte, kellel on olemas C-kategooria. See võib olla sellest, et C-kategooria õppe on liiga kallis ja töötukassa peab rohkem maksma selle eest. Üks oluline teema oli ka selles, et kuidas tööturu hakkab kohanema ühiskonnas aaset leidvate muutustega. Tegelikult Eesti on IT-riik, ja paljud võivad töötada kodus arvutis. Tuldi järeldusele, et tööandjate peamine eesmärk on teha võimalik kodus töötada. See pärast on päris hea, et Eesti on IT-riik ja paljud ettevõtlused võivad kolida netti. Aga nendes valdkondades, kus ei ole see võimalik, peavad tööandjad muutma tööprotsessi turvalisemaks ning jalgima, et kõik töötajad järgivad uusi reegleid. Eksperdid ütlevad, et algab majanduslik kriisis, ja inimestel on soovitav leida seda valdkonda, mida kriisis ei mõjuta. Niimoodi saame hakkama! Lugupidamisega, Toomas Tamm" }, { "title": "C1 2020 II_004-063 (d9aa22fc-7ee3-4177-8744-90c34a8965b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Põhiline, kuidas ma võiksin karakteriseerida tänapäevane tööturg on MUUTUV. Elu on praegu nii kiire, kõik areneb kosmose kiirusega, inimeste nõudlused samuti. Nii et olla konkurentselt võimeline lihtsalt peab kogu aeg oma teadmisi areneda. Loomulikult, kergem on kui inimesel on hea ja tugev haridus, siis tal on kergem ajaga koos minna. Eriti kui aru saada et keele oskused annavad tööturul plussid, kuna Euroopa riik on avatud ja soovi korral on võimalik leida hea ja hästi tasustav töö peaaegu igal pool. Aga see ei tähenda, et kui sul ei ole hea haridust siis on lõpp. Väga tähtis on inimese isikuomadused Minu arust tahtmine ja töökus on kaks asja mis võivad igaühe tipuni viia. Mitte kunagi ei ole hilja alustada. Inimene on unikaalne, ja kui hakata endaga tegutseda, areneda, suhelda, mitte karta midagi uut siis tööturg varsti on sellise inimese taskus. Aga kui uuesti rääkida sellest, et muutused on meie argipäevade lahutamatust osaks saanud, siis see on tõesti igalpool. Heaks näideks toon just toimunud koronaviiruse pandeemia tagantjärjed. Paljud inimesed lihtsalt kaotasid oma töökoha, väikesed ärimehed läksid pankrotti, suured firmasid olid omadega nii hädas et pöördusid riigi poole et saada toetust. Mis see tähendab? Tuleb otsida uued võimalused, mitte käed alla lasta, aru saada et elus on nii mustad kui ka valged jooned. Ja võib olla rääkida on lihtne, aga muud võimalust ma ikka ei näe. Näiteks mul on tuttavad, kes jäid töötuks, kuna hotell kus nad töötasid pani uksed kinni. Naisterahvad ei hakanud nutma, läksid poe tööle. Panevad kaup välja. Jah palk on väiksem, jah töö on raskem. Aga ma usun et just niisugused inimesed võidavad tööturul, kuna nad ei anna alla!" }, { "title": "C1 2020 II_004-073 (33973d0a-976a-4d69-bdcc-d37c4de1ba1f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti töötukassa ümarlaual osalemine oli väga huvitav ja kasulik minu jaoks. Kõige olulisemad teemad olid seotud tänapäeva tööturul vajalikkude oskuste ja isikuomadustega ning tööturu kohanemisest ühiskonnas aset leidvate muutustega. Tänapäeva suurim probleem on selles, et noored inimesed, kes alles lõpetasid gümnaasiumi või õpivad ülikoolis soovivad töötada ainult suure palga eest, aga ise ei paku mitte midagi vastu. Iga töö juures peavad olema teatud oskused, aga üldises mõttes tööotsija (ka nooremad inimesed) peab alati oskama põhilisi asju - lugemine, arvutamine, kuulamine. Kõige rohkem tööpakkumisi on Eestis klienditeeninduses, nii et peaaegu iga tööotsija peab oskama suhelda klientidega. Kui me räägime isikuomadustest, siis siin on väga tähtis vastutustundlikus, lahkus, täpsus ning hea stressitaluvus. Muidugi kõige tähtsam on vastutustundlikus, sest mitte ükski tööandja ei tahaks võtta tööle inimest, kes ei hakka võtma vastutust enda tegevuse järgi. Samuti me rääkisime ka kiiresti muutuvast maailmast ja sellest, mis toimub praegu seoses koroonaviirusega. Tööturg alati kohaneb muutustega, hea näide on see, et kui algas koroonaviirus, siis paljud ettevõtted ei suutnud enam töötada ning inimesed kaotasid tööd. Aga samal ajal näiteks toidukullerite firmad hakkasid kohe inimesi enda juurde kutsuma, sest tööd oli nende jaoks liiga palju, aga liiga vähe inimesi. Just nii sai osa inimestest endale tööd. Ning see on ainult üks näidistest, mida me käsitlesime ümarlaual. Minu arust on praegune maailm väga muutuv, aga meil ei ole vaja seda karta, meie tööturg muutub sellega koos. Ainuke asi on see, et me peame ise midagi oskama ja olla sellised, et tööandja sooviks meile ise midagi pakkuda." }, { "title": "C1 2020 II_005-001 (43282af5-fb08-442b-b682-3b1052ab1a43).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, eelmisel nädalal olin ma osalenud Eesti Töötukassa ümarlaual, seal oli arutlenud kaks väga olulisemaid temasid. Esimene teema oli: \"Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused\" ja teine teema oli \"Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega\". Diskussion oli väga konstruktiivne ja produktiivne, sest teemad on praeguses kriisiolukorras hädavajalikud. Tahan jägade teiega järeldustega ja oma arvamusega. Me elame sellises keskonnas, kus on austatud elukestev õpe: see ei tähenda, et pärast ülikooli lõpetamist lõpeb ka meie õppimine. Et oma kvalifikatsiooni mitte kaotada ja karjääriredelil tõusta, peame õppima kogu elu: erinevad kursused, mis korraldatakse riigi toetusel annavad inimestele võimalusi ühiskonnas konkureerida ja oma teadmisi erinevates valdkondades süveneda. Mitte saladus, et elus jõuda, peab ka inimene oma isikuomadustega töötama. Jõukas inimene peab olema paindlik, et erinevaid stressiolukordasid vastu pidada, peab olema vastutustundlik, et oma tööd hästi teha. Hädavajalik ka selline omadus nagu kohanemisvõime, sest kui inimene ei saa uute muutustega kohaneda, see ka tekitab muret ja stressi, aga kokku see võib viia terviseprobleemide juurde. Meie ühiskonna muutused on aga nii kiired, et mul tekitab küsimus: kas me ikka jõuame kohaneda? Tehnoloogilised muutused on aga üsna kiired, kui sotsiaane ja genetiline vahetus. Uued tehnoloogiad loovad ka erinevaid võimalusi tööturul ja eriolukorra keskel, kui kontorid olid kinni, paljud inimesed hakkasid töötama kodukontoris. Kas kodukontor on meie tulevik? Olen veendunud on ikkagi jah. See on meie reaalsus ja me ei saa supelda voolu vastu. Infoühiskond dikteerib oma tingimusi ja meie ülesanne on sellega kohaneda. Lõpetuseks, tahtsin öelda, et olen uhke, et elan Eestis, meie riik on kaasaegne, Eesti kannab E-riigi tiitli, meie riik annab võimalusi õppida kõigile tasuta, vanuses tingimata, (meie riik) toetab üliõpilasi toetustega, et anda nendele võimalusi keskenduda õppimise protsessis aga mitte raha teenimises. Lugupeetud kolleegid, loodan, et minu ülekanne oli kasulik teie jaoks ja tahtsin ka kuulda teie arvamust sellistel teemadel." }, { "title": "C1 2020 II_005-009 (288ae542-c88e-4efb-b9ef-b2ddd41680b6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Austatud kolleegid, nagu Teie kõik teate, ma osalesin 2 nädalat tagasi Eesti Töötukassa ümarlaual. Seal oli palju erinevaid spetsialiste ja ettevõttete esindajaid. Ümarlaua põhilised teemad olid: \"Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega\". Oleksin õnnelik, kui teie saaksite koos minuga mõelda ja oma mõtteid jagada kommentaarides. Need teemad on kahtlemata väga aktuaalsed tänapäeval. Tööturg kiiresti muutub ja see tähendab, et inimesed peavad suutma muuta oma oskused ja isikuomadused vastavalt tööturu vajadusele. Näiteks, eelmise sajandi keskel oli väga palju töölisi põllumajanduses. Aga nüüd nii palju vajadusi ei ole. Aeg läheb kiiresti, tehnoloogia muutub pidevalt. Meil IDA-Virumaal rohkem vaja eriarste, keemikuid, nõustajaid, õmblejaid, insenere. Läbi töötukassa on võimalik ümber kvalifitseerida nii töötu inimesele, kui töötava inimesele. Ümarlaual räägiti palju, millised oskused ja isikuomadused on vajalikud praegu. Iga inimene peab olema julge, kiiresti mõtlev, avatud uutele asjadele. Ei ole kunagi hilja alustada õppimist isegi nullist. Töötukassa ja meie ettevõte toetab täiskasvanute töötajate õppimist. Tänu erinevate koolitustele töötajad saavad muuta oma oskused paremaks. Kui töötaja ei taha õppida või ei julge õppida, siis võib juhtuda nii, et ta lihtsalt ei saa hakkama oma tööülesandedega. See tähendab, et see inimene võib jääda töötuks. Kokkuvõteks võib öelda, et pidev inimese eneseareng nii oskuste, kui isikuomaduste suhtes on väga tähtis tänapäeval. Igaüks peab mõtlema ise, mis oskused tal on puudu ja arendada neid vastavalt vajadusele. Osalemine Eesti Töötukassa ümarlaual oli väga huvitav ja vajalik kõikidele. \nJään tagasisidet ootama\nAnastassia ... personalijuht." }, { "title": "C1 2020 II_005-012 (0b441d54-e619-48c7-9f47-c742c4c2da95).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual, kus käsitleti väga oluliseid teemasid ja tänapäeval väga aktuaalseid probleeme. Pean oluliseks teiega kuuldut infot jagada. Ümarlaua teemaks oli tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega. Nagu me teame, et seoses maailma kriisiga, mis on põhjendatud koroonaviirusega, palju inimesed kaotasid oma töökoha ja nüüd nende ees seisab raske ülesanne - uue töökoha leidmine. See sugugi lihtne ei ole, aga kui sa tead, mida täna on tööturul vaja, see lihtsustab sinu väljakutset. Minu seisukoha pealt, tööturul on vaja aktiivseid, uudishiimulikud inimesed, kes armastavad õppida, ei karda raskusi ja oskad uue olukorraga kohaneda. Samuti on hädavajalik arvuti kasutamise oskus, juhiload ja kindlasti ka keele oskus. Vaatamata töö valdkonnale sa pead riigikeelt valdama ja lisaks sellele oleks hea inglise keelt või mingit muud keelt tundma. Keele tundmine laiendab sinu suhtlusoskust ja annab palju eeldusi sulle. Kuna Eesti on IT-riik inimene peab tundma arvutit heal tasemel. Lisaks sellele, Eesti on väga kiiresti arendav riik. Iga aastaga aina rohkem ilmuvad uued teenused ja asutused. Eesti muutub koos terve maailmaga ja Eesti tööturg kohaneb muutustega väga kiiresti. Kui me jälle tuleme koronaviiruse kriisi juurde, siis me selgelt näeme kui kiiresti reageerib tööturg muutustele ja uutele vajadustele. Näiteks, inimesed enam ei saanud tavaliselt poes käi, tööturg kohe hakkas pakkuma tööd toidukulleritele, kes turvaliselt viib tellitud toitu ukse ette. Praegusel hetkel on Töötukassa andmetel palju töötu inimesed, aga mis paneb mind rõõmustama on see, et meie kiiresti arendavas riigis asjad kiiresti paranevad." }, { "title": "C1 2020 II_005-015 (bd590e73-e00b-4c64-a1b3-079e8037db3e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud kolleegid, eelmisel nädalal osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ning sooviksin kirjutada teile omaenda arvamust kuuldu põhjal. Kõige olulisemad teemad olid \"Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused\" ning \"Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega\". Kui teil on tekkinud mingisugused mõtted nende teemade kohta, saate avalikult kirjutada enda kommentaare. Alustan esimesest teemast, mille põhilised punktid olid oskused ja isikuomadused, mis praegu tähistatakse tööturul. Kõik diskussiooni liikmed aktiivselt arutlesid ning avastasid enda arvamust. Kõik argumendid olid ka hästi põhjendatud. Mina ise arvan, et praegu tööturul väga tähistatakse suhtlemisoskust ja keelevaldamist, sest just need oskused aitavad kontakteerida tarbijatega. Tarbijad on väga oluline tööturu osa ning seda tuleks loomulikult arvestada. Isikuomadustest ma valiksin sõbralikkust ja enesekindlust, sest selliste omadustega inimene saab edukalt leida endale töökoha ning samal ajal moodustada kasulikke tutvusi. Teise teema kohta arvamusevahetus oli ka aktiivne ja produktiivne. Mõtteid oli palju, sest praegu muutuste küsimus on väga aktuaalne. Mulle tundub, et uued tehnoloogiad natuke raskendavad tööturu kohanemist, sest on vaja arvestada rohkem faktoreid nagu sotsiaalmeediad jms. Samal ajal saan ka leida plusse, sest sotsiaalmeediad annavad palju reklaami võimalusi ning töötajate otsingu. Soovin siis lisada, et kui on olemas sümbioos tarbijate ja teenuste andjate vahel, siis tööturu kohanemine õnnestub. Kokkuvõtteks on võimalik öelda, et kiiresti muutuvas ühiskonnas muutuvad ka paljud asjad tööturul. On väga tore, et korraldatakse üritusi, kus saab arutleda aktuaalsete teemade põhjal. Arvan, et sõbralikkus, keelte- ja suhtlemisoskused aitavad tööturul hakkama saama. Õnnestub ka tööturu kohanemine, kui on olemas sümbioos ning mõned muutused võivad abivahendiks olla." }, { "title": "C1 2020 IV_002-001 (f00a5b6c-a95a-4aee-b9e5-e18fc8f271c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvamuslugu\nMöödunud nädalavahetusel toimus haridusteemal teabepäev. Sellel üritusel oli kaks olulist teemat millest ma tahaksin rääkida. Esimesena oli õpingu jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Tänapäeval aina vähem ja vähem noori lähevad õppima edasi pärast kooli lõppetamist. Noored valivad käia tööl ja teenida raha. Teine variant on ka selline, et nad võtavad vaba aasta puhkamiseks, teenivad raha tulevikkule ja kui tuleb sisseastumise aeg siis nad ei taha omandada oma haridust edasi, motivatsioon on juba kadunud. Pärast rääkisime kutseõppe võimalustest noortele ja eakatele. Paljud noored lähevad kutseõppeasutusse, sest sinna on lihtsam astuda või kui ei ole teisi mõtteid mida õppida. Aga mida teha eakatele inimestele kellel juba olemas kesk- või Kõrgharidus? On olemas palju inimesi kellele juba ei meeldi nende eriala, nad on väsinud üksluisest tööst ja tahavad proovida midagi uut ja mis veel toob raha. Võib minna õppima või täiendada oma haridust. Aga rohkem inimestest valivad saada täiesti uut haridust, sest meie eelised muutuvad ja me tahame proovida midagi uut. Ülikooli astumisega on raskem, sest noored pärast gümnaasiumi lõppetamist tahavad saada Kõrgharidust. Selle pärast on olemas kutseõppeasutused. Seal on palju huvitavaid erialasid ja võib olla leiad enda jaoks midagi täiesti uut ja sulle see hakkab meeldima. Oma haridust võib täiendada, parandada terve elujooksul, meie õppime terve elu. Kõik õppeasutused ootavad rohkem õppureid igat vanust. Kui sul on soov saada uut või täiendada oma haridust siis tee seda. Koos me teeme sind õnnelikkumaks. Ei pea olema häbi, et õpid edasi, see võib näidata teistele inimestele, et on olemas sellised võimalused." }, { "title": "C1 2020 IV_002-010 (e99a71e0-e1df-4774-a814-03d7521f5f02).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üle-Eestiline haridusteabepäev\nKaks nädalt tagasi Loksa noortevolikogu liikmed said võimaluse osaleda üle-Eestilises haridusteemalises teabepäevas. Esimeseks arutletud teemaks sai haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Arutamise jooksul sai selgeks, et arvamused jagunesid pooleks. Üks pool oli kindel, et pärast põhikooli lõpetamist tuleb kindlasti soovitada noortele minna gümnaasiumi, et omada rohkem teadmisi ja saada osaks millestki suuremat, nagu näiteks kooli õpilasesindus või noortevolikogu. Teine pool aga arvas, et kolm aastat peale põhikooli saavad kasulikumalt veedetud kutsekoolis, kus on võimalik õppida mõne ameti põhiteadmisi, et edaspidi olla oma tulevikus kindlam. Järgmisena oli püstitatud kutseõppe võimaluste küsimus, noorte ja eakate tööhõive parandamisel, milles oli kõikide teabepäeva osalejate arvamus ühtne. Oli kindlaks tehtud kogunenute soov anda nii noortele kui ka eakatele rohkem võimalusi astuda kutsekooli, et aidata leida neil oma elukutse vaatamata vanusele ning lisaks ka lahendada tööhõive probleem. Selleks oli otsustatud algatada projekti kutseõppe populariseerimiseks ja selle võimaluste arendamiseks. Üle-Eestilises haridusteemalises teabepäevas osalemine oli Loksa noortevolikogu liikmete jaoks äärmiselt kasulik. Sai kuulata erinevaid arvamusi ja nende vastu ning poolt argumente, osaleda Eesti haridust puudutavas vestluses, laiendada oma silmaringi, püstitada uusi eesmärke ja alustada nende poole liikumist. Sellised üritused aitavad meil kõigil aru saada, et ka polaarsete arvamuste puhul saame ikkagi koos ehitada Eesti paremat tulevikku." }, { "title": "C1 2020 IV_002-031 (b1dc6b2e-23e2-44da-a61a-e1cb9c091b49).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Möödunud nädalal toimus Tallinnas iga-aastane haridusteemaline teabepäev, kus arutati sellistel teemadel nagu haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused tööhõive parandamisel. Arutledes esimesel teemal suurem osa osalejatest arvas, et haridustee jätkamine peale gümnaasiumi lõpetamist on ikka pigem kasulik. Jätkates õpinguid ülikoolis, kõrgkoolis või ka mõnes kutsekoolis on tulevikus kergem leida tööd ning saab olla edukas. Kõrgharidusega on rohkem võimalusi paremaks tööks kõrgema palgaga. Muidugi on vaieldamatu see, et on võimalik elus hakkama saada ka ilma kõige selleta, kuid Kõrgharidus on ikka väga suur pluss, mis aitab inimesel elus edukam olla. Kõrghariduse juures on mugav see, et inimene saab jätkata haridusteed siis, kui ta ise soovib. Ei ole kohustuslik minna õppima kohe peale gümnaasiumi lõpetamist. Võib aasta või isegi kaks puhata ning otsida endale sobivat teed. Eestis on olemas palju kutseharidus võimalusi, mis sobivad absoluutselt iga ühele. Nii noored kui ka vanad inimesed saavad arendada ennast mõnes neile sobivas valdkonnas. Kutseõppe on ka hea võimalus riigi tööhõive parandamisel. Mõnda kutset saab kiiresti kursustel ära õppida ning üsna koheselt ka tööle astuda. Suur pluss on see, et enamasti on kutseõppe tasuta ehk vaja on ainult inimese suurt tahet. Paljud arvavad, et kutseõppe on halvem kui ülikool, kuid ka kutseõppel on palju positiivseid külgi. Kokkuvõttes saab öelda, et igasugune haridus on enesearendamine. Enesearendamine on omakorda aga suur pluss inimese elus ning see kunagi ei saa tuua inimese ellu negatiivset mõju. Iga ühe arvamus on oluline ning inimene valib ise, missugune haridustee on talle sobivam ja meeldivam." }, { "title": "C1 2020 IV_002-065 (12f42d60-08d0-4cfc-9630-f131c64d4514).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal mul õnnestus võtta osa ühel haridusteemalisel teabepäeval, mis toimus Kultuurikatlas, Tallinnas. Seal käsitleti palju huvitavaid ja tähtsaid teemasid, nendest kõige olulisemad, minu arvates, olid haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Kui nüüd rääkida põhjalikult haridustee jätkamist pärast kohustusliku koolihariduse omandamist, siis leian, et see on ülimalt oluline, mitte ainult õppuritele vaid ka kogu meie ühiskonnale. Haritud noored on meie tulevik, riigi vara, kui nii võib neid nimetada. Omades kõrgemat haridust, kahtlemata on rohkem võimalusi, ning see avab palju rohkem uksi ja kindlustab ka tuleviku. See laiendab silmaringi ning paneb rohkelt võimalusi ka ennast täendada mitte ainult siin, kodumaal, vaid ka välismaal. Tänu sellele, et Kõrgharidus on meil nüüd tasuta, on see kindlasti suuremale õpilaste arvule kättesaadav. Erinevad ülikoolid ja ka kutsekoolid pakuvad rohkelt valikus erinevaid ameteid ja õppeharusid. Tänapäeva abiturientidel on tõesti palju võimalusi ennast harida ja arendada, samuti ka täendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Kui nüüd rääkida kutseõppe võimalustest nii noorte, kui ka eakate tööhõive parandamiseks, siis ka selles valdkonnas on võimalusi palju. Paljud kutsekoolid võtavad meelsasti õppima eri vanuses soovijaid, sisseastumisi korraldatakse mitu korda aastas, ning ka õppekorraldus on seotud nii, et ka tööl käiv inimene, saaks õppida ja uusi teadmisi omandada. See on väga oluline, sest vaadates tänapäeva olukorda ülemaalmse majandusliku kriisi ja kogu praegust olukorda riigis, kus igapäevaselt kaotab tööd päris suur hulk inimesi. Kui nad teavad, et saavad ennast koolitada, või ümber õppida, siis neil on kindlasti suurem eelis tööturul ja nad on konkurentsivõimelisemad ja kindlasti ka palju enesekindlamad. Haridus, olgu ta kõrg- või kutseharidus, annab vabaduse ja kahtlemata ka kindluse homses päevas." }, { "title": "C1 2020 IV_002-085 (b989b370-b5ce-465e-a299-bca5822c410a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eelmisel nädalal osalesin haridusteemalisel teabepäeval. Arutlesime sellistel teemadel nagu hariduse jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Arutlused olid väga huvitavad ja ma soovin seda infot nüüd teiega jagada. Haridus on suur ja oluline osa inimese elus. Selle omandamine annab meile võimaluse leida paremat tööd ja olla edukas. Kooliharidus on hea alus selleks, et jätkata õpinguid ning omandada kutse- või Kõrgharidust. Esineja rõhutas, et haridus ei anna sajaprotsendilist garantiid, et kohe pärast selle saamist leiab inimene suurepärase töökohta. Kuid samas see on väga hea viis ennast areneda ning saada uusi teadmisi endale huvitavas valdkonnas. Esineja mainis, et paljud noored inimesed ei tea, mida nad tahavad oma elus teha. Sellisel juhul soovitati võtta aasta või paar aastat selleks, et töötada erinevates valdkondades ning aru saada, kas on üldse soov haridust jätkata. Samuti arutlesime kutseõppe võimalustest noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Esineja ütles, et praegu on rohkem ja rohkem võimalusi teha distantsõpet. Samuti lähevad aina paremaks töökohad, mis on eakatele mõeldud. Nende töökohtate arv kasvab iga aastaga, mis on väga hea tendents. Kokkuvõtteks võib öelda, et on väga hea, et Eestis toimuvad sellised üritused, kus inimesed saavad oma kogemusest rääkida ning seda teistega jagada. Mul on väga hea meel et osalesin, kuna sain midagi uut ja huvitavat teada. Soovitaksin seda üritust kindlasti ka teistele." }, { "title": "C1 2020 IV_002-086 (c38a17f6-e0b2-4620-833e-b9bff4efe7b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Haridusteemalised teabepäevad on väga tähtsad. Kõik teavad et hariduse omandamine on tähtis ja vajalik ja õige valik sellel valdkonnal on eduka elu võti. Aga kuidas seda õiget valikut teha? Selleks ongi vaja infot haridusvõimalustest. Kas on lihtne teha õige otsus siis kui oled värskelt kooli lõpetanud? Siis kui oled noor ja veel ei tea mida täpselt tahad oma elus teha. See ei ole lihtne. Et õiget valikut teha peab mõtlema mida teha soovid, mida tehes saab kasulik teistele ka olla. Sellest valikust oleneb meie elu, karjäär, millist keskkonda me loome, kas me oleme ka õnnelikud. Võimalustest peab noortele rääkima. Nad peavad teadma mis võimalused neil on. Teabepäevatel tulevased tööandjad võivad rääkida hariduse kasust. Samas inimene õpib oma terve elu jooksul. Elu muutub, muutub ka inimene ise. On väga tähtis et inimesel oleks võimalik areneda. Selleks on võimalus õppida. Ei ole kunagi hilja uusi teadmisi ja oskusi omandamiseks. Kutseõppe annab sellist võimalust nii noortele kui ka vanematele ja juba töötavatele inimestele. See on hea võimalus oma tööelu paradamiseks, elu kvaliteedi tõstmiseks. Sellistel teabepäevadel osalemine on igaühe jaoks kasulik vajaliku informatsiooni saamiseks, oma väärtuse tööturul tõstmiseks." }, { "title": "C1 2020 IV_002-135 (56384554-9af9-48f9-bd26-c61a345a7809).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kallid lugejad! Peale haridusteemalisel teabepäeval osalemist tahaksin teiega enda kogemusi jägada ning ka oma arvamust sellel teemal avaldada. Peab tunnistama, et tänases maailmas, kus kogu aeg räägitakse tehisintelliktist ning kuidas see asendab inimesi, on hariduse omandamine väga aktuaalne. Meil on juba teada, et robotid suudavad inimtöötajäid asendada ainult teatud valdkonnas. Jääb vajadus just sellistele spetsialistidele, kes peale kohustusliku koolihariduse omandamist jätkavad õppimist, sest lihttöölised kaovad tööturult esimesena ära. Nii et milliseid valikuid peab siis peale kooli tegema? Eelkõige õpetamine ja arstiteadus ning muud distipliinid, kus on oluline inemestega suhtlemine. Põhjus on lihtne - emotsionaalne intellekt on robotitel ikka puudu. Üllatuslikult, oli teabepäeval palju informatsiooni ka sellest, millest tavapäraselt keegi ei rääki. Nimelt, saavad koolivilistlased ka liikuda mehhaanikakoolidesse, kus õpetatakse, kuidas roboteid arendada ning hooldada. Oli näidatud, et see on ka tulevikus prestiiziala, kust saaks teenida kõrgemat palka. Teine sihtrühm teabepäeval olid töötud noored ja eakad ning nendele suunatud abimeetmed. Pakutakse näiteks kutseõppe võimalusi erinevates koolides. Tavaliselt sellised programmid kestavad paar aastat ning on mõeldud oma oskusi arendamiseks või parendamiseks. Kõige huvitavam ning võib olla ka aktuaalsem päevateema valguses on programeerimise suund. Sealt võib omandada teadmisi, mis praktiliselt garanteerivad tööd praegu ja tulevikus. Kuigi õppimine seal pole lihtne ning eeldab põhjalikke teadmisi matemaatikas, see valik kindlasti maksaks ära. Eestis on hästi arendatud haridussüsteem, mis võimaldab meie ühiskonnal liikuda uute trendidega käsi käes helgemasse tulevikusse. Minu üleskutse on väga lihtne - minge ja õppige, arendage oma oskusi ja teadmisi. Paraku jäävad maha ainult need, kes ei viitsi oma haridusteed jätkata." }, { "title": "C1 2020 IV_002-159 (afe25485-2f13-4039-9498-2c6046ff05d6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvamuslugu. Hiljuti osalesin haridusteemalisel teabepäeval, kus olulisemad teemad olid: haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ja kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. On väga huvitavad teemad ja ma sooviksin selle kohta mõned oma mõtted esitada. Tänasepäeval haridusteema on väga tähtis meie jaoks. Juba kooli õppimiseajal, me peame mõtlema ja arutlema, kelleks me tahame saada, kuhu me võime edasi minna õppima ja millega me üldse tahaks tegeleda. Ja pärast kooli lõpetamist, me peame olema juba kindel oma valikus. Muidugi võib juhtuda, et me lähme proovima ja ei õnnestu, aga sellel juhul me kohe peame seda situatsiooni kuidagi oma poole pöörduma ja aega mitte kaotada. Me peame haridust omandama, ennast arenema ja koolitama. Tänasepäeval meie ümber on nii suur valik kuhu me võime edasi minna õppima, peame lihtsalt aru saama millises valdkonnas me oleme kasulikud ja saaksime olla edukamad. Kõik algas haridusest, meie kõik edasine elu sõltub haridusest. Kui ma natuke pööran teisele poole ja arutan teine teema mis oli teabepäeval - kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel, siis esimene mõte mis mulle tuleb - meil päris õnnestus sellega, meie riigis on kutseõppe võimalused hästi arenenud ja võimalusi on nii palju, ainult võib öelda - mine ja õpi! Samal ajal kui rääkida nii ainult noorte kohta, kui ka eakate kohta. Praegu kutsekoolid, teised koolid, koolitusfirmad pakkuvad erinevad õppeprogrammid ainult põhikooli lõpetamise baasil. See tähendas, et igaüks võiks minna ennast arenema ja proovile panema. Ainult mis on vaja - soove! Meie riik on kogu aeg olnud väga heasõbralik inimestele kes tahaks õppida." }, { "title": "C1 2020 IV_002-164 (0e85d3f8-128e-49bd-8a71-30b1fa393c16).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Haridus mängib meie ühiskonnas väga suurt rolli. Räägitakse, et inimene peab õppima terve elu jooksul. Kuid mõned inimesed jäävad selle väide vastu ja ei tegele haridusega ülikooli pärast. Osalesin haridusteemalisel teabepäeval, kust sain uut informatsiooni ning tahan teistele inimestele seda edastada. Üks käsitletud teemasid oli \"Haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist\". Enamus inimesi ikkagi arvab, et kooliharidust mei ühiskonnas ei piisa ning igaüks peaks minema edasi õppima. See on oluline mitte ainult sissetuleku pärast vaid ka seepärast, et Kõrgharidus muutub inimesi seest poolt. Ülikoolis õppimise ajal inimesed loevad väga palju kirjandust, asendavad kohusetunnet ning kohtuvad uusi inimesi, kellega pärast elus edasi suhtlevad. See on suurepärane kogemus, mis valmistab meid raskusi üle elamiseks. Samuti oli räägitud teemal \"Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel\". Räägiti sellest, kas on lisa koolitused vaja selleks, et tööhõive parandada. Muidugi kutseõppe võimalused annavad rohkem võimalusi ja see ei ole halb aga see ei ole kohustuslik ja iga inimese enda valik. Kuid minu arvates see on tähtsam eakate jaoks, sest nende teadmised ei ole enam nii aktuaalsed ja neid peaks uuendama. Kutseõppe kindlasti mängib suurt rolli tööhõive parandamisel, sest mida targem on töötaja, seda rohkem teda austakse ja väärtustakse. Firmad tahavad töötada haritute spetsialistitega ning kutseõppe saab anda rohkem võimalusi hea ametikoha leidmiseks. Kokkuvõteks, mõlemad teemad on väga aktuaalsed ja iga inimese arvamus selle kohta on erinev aga võiks ikkagi pöörata rohkem tähelepanu enda hariduse ja ka oma laste haridusele, sest sellest sõltub meie tulevik ja meie sissetulek." }, { "title": "C1 2020 IV_002-166 (4c6c5bfd-0a49-48a6-a23e-c9d7b8322092).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Kutseõppe tähtsust on raske üle hinnata eriti praegusel ajal, mis on määratud nii kutsespetsialistide puudujäägi kui samaaegselt kasvava töötusega kutseõppeasutused on hädavajalikud nendele noortele, kes ei soovi või ei pääse gümnaasiumisse. Just nimelt täpne spetsialiseerumine konkreetse eriala õppimisele võimaldab uusi kvalifitseeritud spetsialistide tööturule ilmnemist. Asendamatu õppeosa kuulub praktika läbiviimisele. Põhjalikud teoreetilised teadmised ilma praktikata ei anna kahjuks enekindluse tunnet ega taga tuleva töökoha leidmist. Kogemuse saamiseks on väga kasulikud kutseõppeasutuste ja ettevõtjate tihe koostöö. Töötukassal on samuti tähtis roll tööotsijate ja tööpakkujate kokkuviimiseks. Kui noortel spetsialistidel puudub tihti töökogemus konkreetse eriala järgi, siis eakatel tööotsijatel vastupidi. Mitmekümneaastane kogemus on olemas, kuid puuduvad kaasaegsed teadmised. Teadus ja tööstus arenevad pidevalt ning kutsetöökohale kanditeerimiseks peab tööotsija vastama tänapäevastele nõudmistele. Eakate inimeste täiendas kütseõpe ongi ettenähtud selleks, et abistada neid sobiva töökoha leidmisel. Levinumad meetodid on igasugused tööhõiveteematilised vestlused, konsultatsioonid, mille käigus saab valida pakutavate kursuste hulgast. Värskete teadmistega ja infotenoloogia vahenditega tutvunud inimestel on palju kergem uue töökoha leida." }, { "title": "C1 2020 IV_002-168 (3a6c5d46-f22e-47eb-9a34-c125a3c608bd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üks olulisemaid teemasid tänapäeval on haridus. Tihi saab kuulda arutlusi antud teemal nii noorte, kui ka eakate seas. Mina sain osaleda haridusteemalisel teabepäeval ning hea meelega jagaksin Teiega millest seal räägiti. Esimeseks teemaks oli: \"Hariduse jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist\". Arvamusi oli palju, mõne jaoks oli oluline inimeste haridustase ehk kui hästi saab ta asjadest aru ning sellest põhines, et tuleks ikka gümnaasiumi ja ülikooli minna, et olla tulevikus edukas. Teise jaoks ei olnud oluline, mis haridus inimestel on, vaid kuidas inimene saab hakkama oma eluteel ilma Kõrghariduseta. Samuti, pakkusid ka, et alternatiiviks haridusele võiksid olla erinevad kursused või näiteks oma ettevõtte avamine ja selle arenemine. Mõlemad pooled jõudsid kokkuleppele, et haridusteed oleks ikka vaja jätkata, kuna juhul, kui õppimist inimene ei jätka, ei jõua ta ka elus päris kaugele. Samuti teiseks teemaks oli: \"Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel\". Noorte kohta on tihti nii, et neil puudub vajalik haridus konkreetse töö tegemiseks, seega ei võeta neid tööle. Eakatega on muidu vastupidi, neil on olemas haridus ja kogemus, vaid see töö ei ole enam eriti ühiskonnas vajalik ning neile oleks vaja uut tööd olemasoleva kogemusele juurde õppida. Seetõttu, kutseasutused, mis pakuvad täiendavaid õppet noortele ja eakatele võivad parandada nende tööhõive. Paljud arvasid, et selline võimalus võib ka parandada majanduslikku olukorra riigis ning anda suurepärast võimalust inimestele arendada ja olla edukas elus. Kokkuvõteks võiks öelda, et oluline on see, et inimene ei jäta oma haristeed pooleli pärast koolihariduse omandamist, vaid jätkab samas vaimus enesearenguga edasi. Tänapäeval pole vaja karta, et ühiskond muutub ja tööhõive langeb, vaid oleme sihikindlad ning kasutame kutseõppe võimalused enda elu parandamiseks." }, { "title": "C1 2020 IV_002-171 (9620d7cf-f4c6-440e-86bd-9415d660da05).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud \"Postimees\" lugejad, \nKäesolevaga lubage jagada oma arvamust teiega haridusteemal. Minu arvamus on tekkinud peale teabepäeva, mille ma kuulsin ja kus arutleti tänapäeva aktuaalsed probleemid. Esimeseks teemaks oli haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Arvan, et enamik õpilastest tahavad ja suudavad peale põhikooli omandada kindla ameti või astuvad gümnaasiumisse, et pärast saada Kõrgharidust. Õnneks, meie Eestimaa on hästi arenenud ja kaitstud riik, kus kõik lapsed saavad tasuta põhikooliharidust. Meil on palju tasuta kohti kõrgkoolides ja mõned ülikoolid, nagu Tartu Ülikool, TalTech (ehk Tallinna Tehnikakool), on tuntuvad üle maalma. Usun, et eesti haridus on väga kõrgel tasemel momendil tänu valitsuse toetusele ja haritud eesti inimeste patriotismile. Paljud õpetajad ja professorid on tõelised fännid ning elavad oma töö pärast. Samuti loodan, et õppejõudu palgad tõstetakse nii nagu poliitikud lubasid. Teiseks teemaks oli kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Töötukassa ja Haridusamet edukalt töötavad selle nimel, et eakad saaksid omandada kutseharidust. Üle Eesti on päris palju kutsekoole, kust saab õppida erinevaid praktilisi ameteid ja oskusi. Eesti inimene, kodanik võib õppida lisa ameti või omandada teist taseme haridust tasuta, riigi toetusega, kui tal on suur tahe ja soov. Kahjuks, paljud töötajad kolivad teiste riigidesse kõrgema palga tõttu, mille pärast Eestis on suur professionaalse tööjõudu puudus. Järelduseks soovin jagada arvamust, et Eesti on tore, ilus ja mõnus maa, kust saab nautida elu ja töö, kui inimene ise ei ole laiskvorst ja tahab elu elada mitte ainult eksisteerida. Hirmsasti toetan eesti hariduse arengut ja väga austan kõike, kes on seotud selle valdkonnaga. Teie kommentarid on teretulnud. Tänan väga." }, { "title": "C1 2020 IV_003-019 (1e143b79-c1eb-4804-82ec-5c1fe784a6c1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hariduse edukas omandamine on tänapäeval tähtis ja vajalik, sest haridus avab uksed uutele töövõimalustele ja edukale elule. Valikuid, millist haridust ja kus omandada, on palju ning igaüks ise valib mida, kus ja kuidas õppida. Eestis on põhiharidus kohustuslik ning selle peab igaüks omandama. Edasine õppimine ja eriala omandamine on inimese enda valida. Peale põhihariduse omandamist võib õpet jätkata gümnaasiumis ning peale gümnaasiumi võib minna ülikooli, et omandada Kõrgharidust. Samuti saab ka minna kutseharidusasutusse kohe peale põhikooli, et mingit eriala omandada ning siis minna ülikooli Kõrghariduse saavutamiseks. Mõlema valiku puhul on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Gümnaasiumi minek tähendab seda, et peale Keskhariduse omandamist ei ole inimesel erialast haridust ning õpinguid tuleb jätkata, kas ülikoolis või kutseõppekeskuses. Gümnaasiumihariduse ja sellejärgse erialase hariduse omandamine kestab vähemalt kuus aastat. Selle tõttu paljud valivad kutsehariduse, kohe pärast põhikooli lõpetamist, sest nii saab kiiremini kätte erialase hariduse. Kuid samal ajal on Kõrgharidusega inimene tööturul rohkem nõutud ning Kõrghariduse omandamine peale kutseharidust tekitab raskusi, tihti tuleb võtta lisakursuseid jne, et ülikooli sisseastuja nõudmistega sobida. Tööhõive parandamisel mängivad tähtsat rolli kutseõppeasutused, sest need pakuvad täiendõpet ja tihti ka kvalifikatsiooni tõstmist. Tänapäeva maailm areneb kiiresti ning selle tõttu on tähtis kogu aeg uusi teadmisi eriala kohta omandada. Töötukassa pakub töötutele ja noortele täiendõpet ja mitmeid kursuseid, et neil oleks piisavalt teadmisi tööle asumiseks. Üsna tihti on need kursused tasuta ning on vaja ainult tahet ja avaldust kursusel osalemise soovist. Iga inimese elukäik sõltub ainult temast endast. Võimalusi ennast arendada on piisavalt, tuleb ainult natuke vaeva näha, et soovitud eriala omandada või et paremat haridust saada." }, { "title": "C1 2020 IV_003-033 (80115031-a46f-47e4-b9a5-5ba0ceddbff8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Hiljuti ilmus meie linnas haridusteemaline infopäev, kus räägiti hariduse jätkamisest pärast põhihariduse saamist ja samas kutseõppe võimalustest tööhõive parandamisel. Teabepäeva ettekanded osutusid igati kasulikeks ja mõtteainet pakkuvateks. Üheks oluliseks teemaks sai seekord haridustee jätkamine pärast 9. klassi lõpetamist ehk kohustusliku koolihariduse omandamist. Tänapäeval mõtleb üha rohkem ja rohkem õpilasi, et nad tahavad Kõrghariduse saada, seega astuvad 10. klassi ehk gümnaasiumi sisse, et oma eesmärgi poole liikuda. Arvatakse, et Kõrgharidus on väga mainekas, kuid kui me vaatame tänapäevast tööturgu, siis nõutakse ka oskuslikke kutseharidusega spetsialiste. Kahju on sellest, et kutsekoolidesse ei lähe eriti andekad teismelised. Tavaliselt targeimad ja usinaimad jäävadki gümnaasiumi. On käimas müüt, et kutseharidus on vähem andekamate jaoks sobivaim koht. Ei saa sellega nõustuda. Praktika näitab, et kutsehariduse osatähtsus on viimaste aastate jooksul üles kasvanud. Tööandjad ootavad just praktilised oskused saanud noori, kuna Kõrgharidus on enamuses teoreetilised teadmised. Võiks arvata, et aja jooksul see tendents kasvab ja noored hakkavad julgemini ka kutseõppe variandile tähelepanu pöörama. Teiseks oluliseks teemaks oli kutseõppe võimalused tööhõive parandamisel. Räägiti mitte ainult noortest kui ka eakatest. Kutsekeskused on töötanud erinevad täiendõppe ja ümberõppe programmid välja, et nii noored kui ka eakad inimesed saaksid vajadusel oma elukutse muuta. Nii pakutakse noortele palju lühiajalisi koolitusi, mis võimaldavad õige ettekujutuse tahetud elukutsest saada. Eakatele on mõeldud nii lühikesed kui ka pikaajalised ümberõppe variandid, mis loodetavasti annavad neile tulevikus töökohad või vähemalt võimaluse olla natuke konkurentsivõimelisem tööturul. Töötavatele inimestele pakuvad kutsekoolid hulganisti õhtuseid kursusi ja täiendkoolitusi. Igaüks saab leida endale meelepärasema. Üldiselt oli teabepäev üsna inforikas. Kõlas palju kasulikke jutte elukestvast õppest kui meie ühiskonna heaoluga kaasnevast tegurist. Nii, et haridustee jätkamine ja tööhõive parandamine on nii indiviidi kui ka terve ühiskonna eesmärk." }, { "title": "C1 2020 IV_004-008 (12207713-b8e3-4919-8dd1-e3c8f5c80ff7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu arvamus haridusteemalisest teabepäevast. Käisin eile (21.11.20) haridusteemalisel teabepäeval, kus olulisemaks teemadeks olid: haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ja kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisele. Esimeseks teemaks, mida käsitleti oli haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Seal toodi välja, et õpilased, kes jätkavad oma haridusteed pärast kohustusliku koolihariduse omandamist on tööturul rohkem konkurentsivõimelised kui need, kes pärast põhikooli lõpetamist lähevad kohe tööle. Ma arvan, et see on tõsi, kuna tööandjad otsivad oma ala tippspetsialiste ja need on tavaliselt inimesed, kes on üsna haritud, kes teab palju antud alast. Teiseks, öeldi, et haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist on väga oluline selleks, et pärast tulevikus oleks hea ja stabiilne palk. Haridusteemalisel teabepäeval osales ka Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps, ta rääkis sellest, kui tähtis on enda haridusteed jätkata ja mis võimalused sulle avanevad, kui jõudsid otsusele, et sa jätkad enda haridusteed, jätkad enesearendamisega. Ma olin väga üllatunud, kui nägin ministri kõne pidamas, soovitan kõigile järgmine kord teabepäeval osaleda, see oli väga põnev. Teiseks ja viimaseks teemaks, mida käsitleti oli kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamiseks. Seal räägiti sellest, kuidas kutseõppe võimalused parandavad noorte ja ka eakate tööhõivet. Motiveeriti astuda õppida kutsehariduskeskusesse, et omandada kutseharidust ja leida endale sobiv töökoht. Räägiti ka riigipoolsetest toetustest, kui inimene leiab, et ta ikkagi tahab enda haridusteed jätkata. Mina avastasin enda jaoks seda, et kutseõppe võimalusi enda haridusteed jätkata on väga palju, ma ei oleks nendest iial teada saanud, kui ma ei oleks külastanud haridusteemalist teabepäeva. Kokkuvõteks tahan öelda seda, et see üritus oli väärt tulemist, seal käsitleti minu jaoks olulisi teemaid, ma sain palju uut teada sellest, millised on haridustee jätkamise viisid pärast koolihariduse omandamist ja seda kuidas saab kutseõppe parandada noorte ja ka eakate tööhõivet." }, { "title": "C1 2020 I_001-018 (01afdfd2-8f31-4674-ba3f-54ad29d07694).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Inimkond astus XXI sajandisse koos aastatega kogutud keskkonna probleemidega. Kütuse põletamine toob endaga kaasa süsinikdioksiidi koguse suurenemise atmosfääris, inimkonna arvu kasv on põhjuseks maade ja metsade hävimisele ning ookeani reostusele. Oluline on probleeme lahendade komplektselt ja ülemaailmselt. Eestis väga palju tehakse keskkonnakaitse valdkonnas. Üheks peamiseks ülesandeks on hiiglaslikul kujul kogunevate jäätmete sorteerimine. Milleks on see vajalik? Vastus lihtne - selleks, et kergem oleks jäätmeid ümbertöödelda ja taaskasutada. Näiteks biolagunevad jäätmed võivad olla aluseks biokütuse valmistamisel; plastpakend peale ümbertöötlemis etappe, võib jälle muutuda uute pakendite tooraineks. Kuigi siin kohal peaksime mainima, et plastikute korjamine ja ümbertöötlemine on ka loodusele väga vajalik. Maailma ookean on niivõrd reostatud plastikuga, et keset ookeani hõljuvad suured plastikust saared. Kogu Aasia piirkonna rannad on küllastunud plast toodetest. Hetkel on käimas suured ookeani puhastus programmid, kuid ka nendest ei piisa. Plastmassi mikroosad satuvad loomade ja lindude hingamisteedesse, mis tihti peale toob nende tervise kahjustuse, kala satub ookeanist inimesete toidulauale ning sammuti ei too inimestele midagi head. Üheks põhiliseks ülesandeks, mida me saame teha on tavaline olmejäätmete sorteerimine. Selles etapis on väga oluline hoiduda sorteerimise põhimõtetest ja jälgida tabelist kus milline materjal panna. Linnade ja asulate hoovid peaksid olema varustatud vajalike konteineritega. Kohalikud omavalitsused peaksid kontrollima nõuete taitmist olmejäätmete sorteerimisel: kogumist majade juurest kuni ümbertöötlemiseni spetsiaalsetes tehastes. Sammuti suur roll on ka ohtlikute jäätmete kogumisel: sest ohtlikud jäätmed vajavad suuremat tähelepanu kogumises ja ladustamises. Sellised punktid on igas asulas." }, { "title": "C1 2020 I_002-058 (5b9588ce-d780-4390-97c5-4e2c5a53ff4c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin hiljuti Keskkonnaameti teabepäeval, kus olulisemad teemad olid: 1. Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused 2. Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Arutleme mõlemad teemad. Esiteks, jäätmete sorteerimine on tänapäeval tõesti väga vajalik ja oluline teema. Väga positiivne, et tänapäeval selle kohta väga palju infot saab leida internetis, kuidas õigesti teostada jäätmete sorteerimist. Antud teema põhimõtte on paljudele inimestele selge, et iga prügi jaoks olemas oma prügikonteiner. Minu arvates tänapäeval selleks on tehtud kõik võimalused. - iga maja hoovis vastavad konteinerid olemas. Teiseks, iga inimene on tähtis jäätmemajanduse edendamisel ja samas ka kohalik omavalitsus. Tänapäeval selle kohta juba palju räägitakse lastele lasteaiades ja koolides ning korraldatakse väga palju üritusi selle kohta. Minu arvates, see on väga positiivne, et juba lapsepõlvest inimesed on juba informeeritud jäätmete probleemi kohta ning teavad, kuidas on vaja käituda jäätmetega. Kohaliku omavalitsuse roll antud teemal on regulaarselt korraldada loengud ja teabepäevad oma kodanikutele antud teema kohta, jälgida, et oleksid töökorras jäätme konteinerid. Kokkuvõtteks tahan öelda, et see oli väga huvitav ja kasulik teabepäev. Ma sain väga palju uusi teadmisi ja nüüd tean rohkem, mida mina ja teised inimesed peaksid tegema, selleks et säästa meie loodust ja maailma." }, { "title": "C1 2020 I_002-072 (e642c5e8-7d7d-4277-aa8b-460dec19ef7d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Prügimajanduse ning jäätmetesorteerimise küsimustest on viimasel ajal taas hakatud rääkima ja kirjutama. Eriti kuumaks meie planeedi plastikusse uppumise probleemi tegi tänavune erakorraliselt soe ja lumeta talv. Keskkonnaameti teabepäevale, mille raames käsitleti jäätmete sorteerimise küsimusi, olid kutsutud nii ajakirjanikud, kui ka keskkonna tegelaste vabaühendused esindajad ja tavakodanikud. Keskkonnaameti töötajad tutvustasid oma jäätmesorteerimisplaani, mis sai nime 3 sorti. Kolm sorti - just niipalju, ametnike sõnul, toodab prügi üks inimene. Ja nendest kolmest on kaks, mida saab kogukonna jaoks ohutult taaskasutada või erineval moel utiliseerida. Kolmas on aga see, mis on tekitanud keskkonnaaktivistides üle maailma väga palju pahameelt ehk plastik. Just sellele probleemile oli pühendatud lõviosa ametnike ettekannetest. Siiski tuleb tunnistada, et uut Ameerikat tänasel teabepäeval avastada ametnikel ei õnnestunud. Küll räägitud vajalikusest korduvalt kasutada kilekotte, küll koputati südamele hüuetega, mis oma dramatismi poolest võinuksid kadedaks Mait Malmsteinit teha, et maailm upub plastikusse ja hüljed surevad, ent kõik just lõppeski sellega, nagu ajakirjanikud ja vabaühendusete esindajad tavakodanikega oleksid koolis pahandust teinud ja kurjad onud-tädid õpetajate hulgast neid noomima hakanud. Võrreldes mitte kõige paindlikuma riigimasinaga, palju elavamad ja asjakohasemad olid erasektori esindajate etteasted. Siin juba ilma liigse draamata räägiti sellest, et rahvast ei pea hirmutama vaid harima. Suurima jäätmesorteemiskeskuse juht pakkus välja, et õige sorteerimine eeldab siiski teadmisi, kuidas üksikisik või leibkond peavad probleemisse suhtuma. Käidi välja ideega, et olgu plastikule eraldi konteinerid, mis aitab säästa loodust ning vähendab ettevõtete endi kulud, mis paratamatult tekivad, kui kogu prügi tuleb ühes osas ning sorteerimisjaamades käsitsi sellega tegeleksid jaamade töötajad. Erasektori esindajad viskasid ka nalja, et tänapäeval Eestis on lahendatud plastiktaara probleem. Ettevõtjate sõnul, kui tavakodanik ei oska pudelit taarapunkti viia, siis tema eest viib asotsiaalsema eluviisiga eestimaalane. Millist rolli näeksime aga kohalikel omavalitsustel jäätmete sorteerimisel. Kas passiivse vaatleja või tegusa peremehe oma? Hetkel küll kovid on esimeses rollis, ent just koostöös erasektoriga võivad KOVidel avaneda võimalused leibkondade informeerimisel ning prügisorteerimise korraldamisel. Hetkel olukord on aga selline, et prügi- ja jäätmemajandus on KOVidega seoses rohkem politsei vaateväljas. Aga sellest teabepäeval ei räägitud." }, { "title": "C1 2020 I_002-081 (5c8967bf-584d-499b-8670-fff46733b170).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Reedel, 24. aprillil toimus Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäev teemal \"Jäätmete sorteerimine\". Teema olulisust tõestas osalejate aktiivsus ja avameelsus. Esimesena räägiti teemal, miks jäätmete sorteerimine on üldse oluline ja vajalik. Esinejad rõhutasid, et tänapäeval on äärmiselt oluline rääkida sellest, mis toimub prügiga looduses, kuidas toimuvad lagunemisprotsessid ja millised on meie võimalused hoolitseda meie looduse eest. Võimalused on väga erinevad kuid eelkõige jäätmete sorteerimine peaks olema prioriteet number 1. kodus. Alustada oleks vaja mõistmisega, et on prügi, mis looduses laguneb kiiresti ja on selline, mille lagunemisprotsess võib võtta aastaid või aastakümneid, näiteks, plasttooted. Samuti on tooted, mida võib suunata ümbertöötlemisele, näiteks, papp, riided jne. Järgmisena räägiti sellest, kuidas elanikud ja omavalitsus peaksid tegema koostöö ja mis on nende roll jäätmemajanduse edendamisel. Arvamused olid väga erinevad, kuid põhiinfo oli, et omavalitsus peaks aktiivselt tegutsema ja toetama inimesi valikute tegemisel. Näiteks, omavalitsus lubas hoolitseda selle eest, et igas majapidamises oleksid kõik võimalused prügi sorteerimiseks, nimelt, erinevate prügikonteinerite saadavus vastavalt kokkuleppitud graafikule ja tasuta. Inimestele aga pandi südamele, et kohustusi tuleb täita ning küsimuste korral on oluline järgi uurida, kas kõik toimub plaanipäraselt. Samuti Keskkonnaameti esindajad palusid edastada informatsiooni juhul, kui elanikud on avastanud ebaseaduslikuid tegevusi, näiteks prügikonteinerite kuritarvitamine või prügi sorteerimata jätmine ja viskamine valedesse konteineritesse. Järgmine Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäev toimub juba juuni alguses. Selle eesmärk on hinnata, kuidas toimub sorteerimine ja koostöö." }, { "title": "C1 2020 I_002-086 (e88abba5-c780-49b2-8e54-1f53efd46c30).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eile, 29. veebruaril, käisin meie Keskkonnaameti teabepäeval, kus räägiti kahel, väga olulisel teemal, mis on seotud jäätmete sorteerimisega ja jäätmemajandusega. Esimene teema oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Seal näidati ja räägiti kuidas me saame sorteerida prügi ja milleks see on üldse vajalik meie ühiskonnale, loodusele ja põhimõtteliselt tervele maailmale. Minu arvates on jäätmete sorteerimine vajalik, sest see kaitseb meie loodust kahjulikedest jäätmetest ja ainetest, mis seda saastavad ja aitab ka töölistele kiiremini jäätmeid ümberpaigutada ja teha uuesti ekoloogiliselt puhtaid asju. Jäätmete sorteerimise võimalusi on inimestel väga palju, aga mitte kõik lihtsalt seda tahavad. Võib endal kodus organiseerida näiteks kolm prügikasti, kus üks neist on pabertoodete jaoks, teine - toidu jääkainete jaoks ja kolmas - plastmassi jaoks. Teabepäeval näidati palju erinevaid variante, aga see on kõige lihtsam ja effektiivsem, mida inimene saab ise teha. Teine, väga huvitav ja oluline teema, oli üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Minu arvamus peale kõike kuuldud on selline, et igal inimesel ja kohalikul omavalitsusel on väga suur roll. On see kas korteriühistu omavalitsus või mingi piirkonna, linna omavalitsus, see koosneb inimestest ja see tähendab, et iga inimene peab aitama jäätmemajanduse edendamisele. Üksikisik peab enda kodus sorteerima prügi, aga kohalik omavalitsus juba organiseerima erinevaid prügikaste jäätmete sorteerimise jaoks, organiseerima kas või infopäevi, kus räägitakse jäätmete sorteerimisest või teha projekte, kus osalevad kõik selle piirkonna elanikud. Kokkuvõttes saan öelda, et teabepäev oli väga huvitav ja informatsiooni poolt mahukas ja minu arvates, iga inimene sai sellest kasu ja nüüd teab kuidas saab kaitsta meie loodust ja sorteerida prügi õigesti." }, { "title": "C1 2020 I_002-089 (28a90dc4-45d8-49a2-ad0d-2112039db8f9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jäätmete sorteerimise vajadus. Meie elame tarbimisühiskonnas. Me tarbime igapäevaselt tohutul hulgal ja toodame prügi. Oluline on teadvustada mida ja kui palju tarbida ja küsida iseendalt kuidas minu tarbimine mõjutab mind ümbritsevat keskkonda, kuidas ma võiksin tarbida võimalikult ökonoomselt ja planeeti reostamata? Tarbimine tekitab paratamatult jäätmeid. Inimestena me vajame igapäevaselt toitu, et elada, me käime kauplustes ostame toiduained, need on peamised allikad millest tekib prügi. Meil on võimalus valida, kas me tahame hoida oma keskkonda või suhtume sellesse ükskõikselt, hävitame oma kodu või mitte, see on meie enda valik ja otsus. Jäätmete sorteerimine peaks olema igas kodus tavaline rutiine tegevus. Klaaspakendite, papi ja paberi, plastmassi eraldi sorteerimine on tähtis, kindlasti ka ravimid, lambipirnid, patareid jm. tuleb eraldi sorteerida. Selleks, et oleks lihtne tegeleda jäätmete sorteerimisega, peab kindlasti kohalik omavalitsus paigaldama võimalikult tihedasti jäätmete sorteerimiseks vajalikke konteinereid. Jäätmete sorteerimine algab kodust. Kortermajade õuedel, peaks kindlasti olema erinevate jäätmete jaoks erinev konteiner. Kõikidel ei ole võimalik kasutada autot, on oluline, et jäätmete sorteerimiseks vajalikud konteinerid oleksid inimasulates lihtsasti kättesaadavad, see kindlasti lihtsustaks jäätmete sorteerimisega seonduvaid muresid, nagu näiteks sorteeritud jäätmete ühest kohast teise vedamine - see on tülikas toiming, eriti veel indiviidile kellel pole võimalik kasutada selleks toiminguks transporti sõiduauto näol. Oluline on kindlasti rohkem meedias kajastada jäätmete sorteerimise vajalikkust, samuti võiksid kohalikud omavalitsused jäätmete sorteerimise vajalikkust ja põhimõtteid ka reklaamida linnapildis, samuti on oluline sellest juba varakult lasteaedades ja koolides rääkida. Meie keskkond on meie enda kätes. Peame seda hoima ja õpetama selle hoidmist järetulevatele põlvkondadele." }, { "title": "C1 2020 I_002-096 (aa3af96c-d137-467e-a157-da263c48e547).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keskkonnaameti teabepäeval tõsteti esile kaks tähtsamat teemat. Need on \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\" ning \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Vaatamata sellele, et tänapäeval inimesed juba on teadlikud, kuidas sorteerida jäätmed, milleks seda on vaja teha ning mis võimalused praegu selleks on, ikkagi siiamani tekkivad vaidlusküsimused nendel teemadel. Minu arvates inimene üksinda ei saa siin midagi teha. Need küsimused on vaja arutada kohaliku omavalitsusega, korteriühistustega, aiandusühistustega jne. Need organisatsioonid peavad sellest rääkima ühiskoosolekutel, teha reklaami stendile, õpetada kuidas sorteerida jäätmeid. Muidugi, enne seda ühistuste inimesed peavad ise käima koolitustel, et edasi õiget infot anda. Mina arvasin, et inimestel siiamani puudub õige info, kuidas sorteerida jäätmed ja mitte kõik jälgivad seda. Teabepäeval räägiti, kuidas parandada olukorda, mida veel Keskkonnaamet võib pakkuda inimestele, et kõik hoiaksid meie loodust, puhtust tänavatel. Ning räägiti sellest, et üksikisik ja kohalik omavalitsus peavad koostööd teha ja igal on oma roll selles situatsioonis. Kõik saavad aru, et kaasaegses maailmas toimub erinevate asjade ületarbimine, seetõttu inimesed peavad ka aru saama, et nii palju jäätmeid on juba raske sorteerida prügilas, tihti visatakse üldprügikasti mürgiseid aineid, mis on väga ohtlikud ja võivad saada, põhjustada ohuolukordi. Kokkuvõttes võib öelda, et üksikisik ja omavalitsus peavad tegema koostööd ning igaüks peab teadma ja aru saama jäätmete sorteerimise vajalikkusest, põhimõtest ja võimalustest. Ning peab olema vastutustundlik selles küsimuses." }, { "title": "C1 2020 I_002-097 (3940f483-47c9-465e-bdf7-1c8d3a6d1e62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval on raske leida inimest, kes ei teaks, et jäätmete sorteerimine on üks tähtsamaid teemasid. Sellel teemal räägiti ka teabepäeval, millest ma hiljuti võtsin osa. Arutelu, mis toimus teabepäeval, ei jäätnud mind ükskõikseks ning nõutas tahtmist avaldada oma arvamust kirjutades arvamuslugu. Kõigepealt käsitleti teemat \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\". Selles osas, et jäätmete sorteerimine on vajalik ning ilma selleta ei ole võimalust kaitsta loodust reostamisest, osalejad olid ühel meel. Keskonnasõbralikkus on primaarne eesmärk riigi poliitikas ning, kui ei pea seda oluliseks, siis see tekitab suure ohu edasiseks eluks maailmal. Need ongi põhimõtted, mis sundivad jäätmete sorteerimisest mõelda ja rääkida. Võimalusi on pakkutud palju. Mõned rõhutavad sellele, et kõik sõltub inimestest, kasvatusest ja harjumusest. Tuleb rohkem rääkida koolides, asutustes ning isegi lasteajadest, see aitab inimest seda harjumust sisse viia oma ellu. Teised aga pakkusid trahvida ning karistada. Teine teema oli \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Kuna isikute vastutusest palju räägiti esimeses osas, siis teises enamasti esinesid ametnikud, kes küll ei vähenda oma rolli edendamisel, aga väidavad, et nende poolt on juba pälju tehtud, näiteks ehitatud prügimajad, ilusad ja puhtad, paigaldatud prügikastid erinevate jäätmete kogumiseks jne. Nende sõnade alusel jäi mul tunne, et kõik nüüd sõltub ainult ühiskonnast. Sellega ei ole ma kindlasti nõus ja loodan, et lugejad on minuga kaasa mõtlevad. Valitsused peavad ühisknda toetama, ainult sel juhul me saame kaitsta ja hoida meie ilusat, maalilist loodust." }, { "title": "C1 2020 I_002-104 (02193e92-aa39-444f-ac0f-5cd191222278).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvamuslugu. Käisin eelmisel Keskonnaameti poolt korraldatud teabepäeval, mille jooksul oli arutletud seotud jätmetega olulised küsimused. Ürituse kava oli jagatud kaheks osaks: alguses oli diskussioon, mille teema oli jäätmete sorteerimine, aga pärast pausi hakkas koosolek üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse esindajatega. Oli väga huvitav kuulata teiste inimeste arvamusi selle globaalse probleemi kohta. Külalised omavalitsustest jutustasid meie suurimast prügimäest, mis mõjub negatiivselt õhu kvaliteedile ja teeb oma panuse kasvuhoone effekti laienemisesse. Olid kutsutud ka ettevõtjad, kellel oli võimalus esitada oma ideed ja lahendused, kuidas oleks võimalik tulevikus prügi sorteerida ja utiliseerida. Muidugi seal ei olnud esitatud põletamisega seotud meetmed, vaid ainult täiesti uued ja kaasaegsed tehnoloogiad. Üks mure, mis tekkis iga esitamise lõpus oli selle meetme hind, mis jäi ebaratsionaalseks ja võimetuks praeguseks hetkeks. Sel põhjusel see küsimus jäi edasi lahtiseks. Enne teabepäeva lõppu üks teema jäi arutlemata ja see oli majandus, mis on väga tähtis tänapäevases maailmas. Meie riigis ei ole palju firmasid, mis tegeleb jäätmetega, sel põhjusel klientidel ei ole suurt ja laia valikut prügiveo teenuse tellimisel. See asi toob kaasa erinevaid majanduslikke raskusi ja kohaliku omavalitsuse esindaja ütles, et ta loodab tulevikus näha Eestis rikkalikku valikut firmasid ja vähem seda, mis puutub vee reostamisse ja keskkonna säästamisesse. Selle teabepäeva külastamine pani mind rohkem mõtlema jäätmete teemadele ja nüüd soovin olla teadlik ja suunata teisi inimesi õigele teele ka." }, { "title": "C1 2020 I_002-105 (37b6417b-1df1-496e-b839-a00d4c3938f8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jäätmete temaatika ja probleemid. Pühapäeval, 1. märtsil osalesin Keskkonnaameti teabepäeval, mille käigus arutleti jäätmete sorteerimise olulisusest ja omavalitsuse rollist jäätmemajanduse poliitikas. Huvi nende teemade vastu väljendas suures osalejate hulgas. Esimene teema oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Paljud inimesed rääkisid eriti sorteerimise vajalikkusest looduses. Teised keskendusid rohkem sorteerimise süsteemi võimalustele. Mõlemad teemad on aktuaalsed ja toovad inimestele palju muret, kuna see ei toimi hästi. On palju hulk inimesi, kes ei tunne huvi jäätmete sorteerimise vastu, aga riigiga on selleks loodud üsna häid võimalusi: hulk erinevaid konteinereid, reklaam, infovoldikud. Ma arvan, kaaludes mõlemaid argumente, et tegelikult põhi asi on inimese sisemises kultuuris. Mõni peab oluliseks hoida looduse puhtana, mõni ei tunne huvi selle vastu. Teisena võib nimetada pere kasvatus, kui inimene lapsepõlvest õppis säilida looduse puhtana, siis ta õpib ka oma lapsi samal viisil käituma. Teine teema keskendus \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse rollile jäätmemajanduse edendamisel. Osalejad süüdistasid kohaliku omavalitsuse esindajaid, sorteerimise võimaluste puudumistest väikestes maakondades. Palju arutleti ka selle süsteemi puudumisest Peipsi Järve kaldal, kus ei ole ühtegi konteinerit. Sellele omavalitsuse esinejaid pakkusid pöördudu sellele vastutava isiku juurde ja tegelikult küsi mus jäi lahendamata. Minu arvamus on järgmine, et väikestes maakondades puuduvad raha, neil ei ole toetust. Seetõttu neil ei ole võimalusi organiseerida prahti viimise korralikult. Teiseks, arvan, et asi on inimese maksmise võimaluses. Peipsi Järve kaldal peaaegu elavad vanad inimesed, kellel on halb majanduslik olukord ja nad ei saa maksta selle eest. Riik peab muutma seda süsteemi ja arvestada nende teguritega, mida ma tõin üleval. Sorteerimine on vajalik, aga tuleb luua võrdseid võimalusi kõigile ja see tuleb kõigil kasuks: meile ja riigile." }, { "title": "C1 2020 I_002-106 (2a4afd15-8aeb-4c64-8320-d09be9185edb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Jäätmete sorteerimine. Feebruaris toimus Keskkonnaameti teabepäev. Sellel teabepäeval käsitleti kaht olulist teemat: \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\" ja \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Mõlema teema puhul esinesid sõnavõtuga Keskkonnaameti spetsialistid. Mis puutub jäätmete sorteerimise vajalikkusesse, põhimõtetesse ja võimalustesse, siis siinkohal võib öelda, et Eesti elanikud peaksid seda rohkem kaaluma. Info prügisorteerimise kohta on kõigile kättesaadav, kõik võimalused on selleks loodud, näiteks on paigaldatud konteinerid, kuhu kogutakse jäätmeid. On paigaldatud konteinerid klaastaara jaoks, paberjäätmete jaoks, riiete jaoks, toidujäätmete jaoks. Niisugune käitumine on kindlasti vajalik, sest see säästab loodust ja keskkonda, inimesed õpivad keskkonnasäästlikult käituma. Riiete puhul on näiteks eriti moes taaskasutus, mitte üleliigne tarbimine. Jäätmete sorteerimine loob inimeses nö \"rohelist\" mõtteviisi. Kui mõelda üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse rollist jäätmemajanduse edendamisel, siis võib öelda, et siinkohal võiks toimida koostöö. Näiteks kohalik omavalitsus võiks teha jäätmete sorteerimise infopäevi. Nendest võiksid osa võtta kõik soovijad, kuid kohustuslik oleks see korteriühistu esimeestele. Omavalitsus koostöös korteriühistu esimehega võiks kaaluda prügikonteinerite paigaldamist elumajade juurde, kuhu tavakasutajatel on rohkem ligipääsu. Väga oluline roll on ka erinevatel aktsioonidel nagu \"Teeme ära!\" ja \"Tule talgutele!\" Niisuguste aktsioonide läbiviimine tekitab inimestes arusaama, et just nemad on need kes säästavad loodust. Niisiis rohkem loodust ja sorteerigem prügi!" }, { "title": "C1 2020 I_002-107 (ad558d00-b01c-4704-a8b7-abf6bb736fe0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin Keskkonnaameti teabepäeval. Seal arutati kaks olulist teemat: \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\" ja \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Esimesena rääkis jäätmejaama direktor, Siim Pudel, kes ütles, et prügi sorteerimine on esimene samm selle effektiivseks ümbertöötlemiseks. Põhimõtte on see, et jäätmed jagunevad grupideks. Esimene grupp on biojäätmed: toit, toidujäägid, jne; teine grupp on paber ja papp; kolmas on klaas; neljas grupp on olmejäätmed ja teised. Erinevate gruppide prügi töödeldakse erinevalt: biojäätmed põlevad elektri saamiseks, klaasist ja paberist tehakse uued klaas-ja paberpakendid. Olmejäätmetest tihti tehakse materjale. Näiteks plastpudelitest ja pakendist võib teha kampsuni. Igaühel on võimalus jäätmete sorteerimiseks. Kodudes ja koolides on olemas spetsiaalsed prügikastid, mille peale on kirjutastud mis tüübi jäätmed võib siia panna. Poodides on olemas klaaspudelite ja taaravastuvõttuautomaadid. Üksisiku ja kohaliku omavalitsuse rollist jagas infot Keskkonnaameti esindaja Liina Vaarik. Tema ütles, et igaühe oluline roll on selles, et olla teadlik tarbija. Selleks tuleb vältida ületarbimist, kasutada biolagunevaid pakendeid, püüda piirata kilekottide kasutamist. Ta rõhutas, et jäätmete sorteerimine on ka väga tähtis, kuna prügi saastab keskkonda ja ohustab loomi. Selleks, et prügi ei tekitas keskkonnaprobleemi on vaja seda sorteerida ja ümbertöödelda. Viimane on juba kohaliku omavalitsuse roll. Jäätmemajanduse edendamsieks peab ta ehitama ja toetama jäätmejaama, selleks et teha prügi töötlemist lihsam ja luua uusi töökohti. Kokkuvõtteks saab öelda, et igaüks peab olema teadlik tarbija - sorteerida prügi ja tarbida targalt." }, { "title": "C1 2020 I_002-114 (e5cd529f-f72d-40fe-8e29-39bebe07e209).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen hiljuti osalenud Keskkonnaameti teabepäeval, kus räägiti väga olulistest asjadest. Esimeseks teemaks, mida arutleti ja millest mina hakkan rääkima oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Mina arvan, et tänapäeval see on aktuaalne teema. Olen kindel, et jäätmeid on vaja sorteerida, sellepärast, et see aitab plastpakendeid ümbertöödelda ning teha seda sama paberi ja papiga. Biojäätmeid saab kompostina kasutada, mis on põllumajandusele kasuks. Jäätmete sorteerimise põhimõtted on väga lihtsad: biojäätmed, pakend ja paberjäätmed. Taarat oleks tore eraldi sorteerida ja taaraautomaatidesse viia, sest et selle ümbertöötlemine on teise põhimõttega, kui pakendi oma. Mina arvan, et selleks, et jäätmeid sorteerida, on olemas palju võimalusi: on olemas sorteerimisprügikastid ja muidugi peab ka kodus jälgima seda, et kõik jäätmete liigid oleksid eraldi: Teiseks teemaks oli jäätmemajandus ja isiku ja omavalitsuse roll selle edendamisel. Jäätmemajandus võib olla väga edukas, kui iga inimene jälgib seda, kuidas ja kuhu ta oma prügi ära viskab, kasutab ainult neid prügikaste, kus saab prügi sorteerida. Kohaliku omavalitsuse roll on ka väga tähtis; sest et keskkonnasõbralik piirkond on omavalitsuse vastutus. Kohalik oma valitsus võiks teha nii, et kõik piirkonna prügikastid oleksid sorteerimisvõimalusega ja jälgima seda, et inimesed sorteeriksid. Need on väga lihtsad tegevused, aga kui nendega harjuda, siis ühiskond hakkab vähemalt sellega loodust kaitsma ning on ju väga korralik, kui kõik prügi ei ole segamini, aga on ilusti eraldi üks teisest. Lõpuks tahaks öelda, et peame keskkonna eest hoolitsema ja jälgima ise, et kõik meie ümber oleks korras." }, { "title": "C1 2020 I_002-115 (3989385c-6b0b-4c48-9829-2bd2d72c107a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Austatud lugejad! Paljud teist nagu minagi tunnevad huvi jäätmete sorteerimise vastu. Hiljuti tekkis mul võimalus külastada Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeva. Järgnevalt ma tahaksin anda lühikest ülevaadet olulisematest teemadest, millest tuli jutu teabepäeval. Esimeseks teemaks oli \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\". Paljud osalejad avaldasid arvamust, et jäätmete sorteerimine on vajalik, sest meie kõigi ülesandeks on säilitada loodus puhtana. Leidus aga ka neid, kes pidasid jäätmete sorteerimist ebavajalikuks ja inimeste poolt tekitatud jäätmete kahjuliku mõju loodusele ülespaisutatuks. Sellise arvamuse pooldajad jäid õnneks vähemusse. Osalejad rõhutasid, et jäätmete sorteerimise põhimõtted ei ole keerulised ja igaüks võib neid järgida. Üheks oluliseks põhimõtteks toodi välja vajadus hoida toidujäägid lahus muust olmeprügist (nt paber, papp jne). Tuletati meelde, et loodust kahjustavad esemed (nt vanad patareid ja lambid) tuleks ära viia poodi, kus on spetsiaalsed konteinerid taolise olmeprügi jaoks. Osalejad märkisid, et tänapäeval on loodud palju võimalusi jäätmete sorteerimiseks. Paljude majade juurest leiduvad konteinerid erinevate jäätmete jaoks. Teiseks oluliseks teemaks oli \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Selle teema juures avaldasid paljud teabepäeval osalenud meie linna elanikud positiivset tagasisidet kohaliku omavalitsuse töö kohta jäätmete sorteerimise vajalikkuse tutvustamiseks ja edendamisel. Paljud soovisid, et kohalik omavalitsus jätkaks ka edaspidi jäätmete sorteerimist käsitlevate infomaterjalide jagamist ja infopäevade korraldamist. Lõpetuseks tahaksin tuletada meelde, et jäätmete sorteerimine on kahtlemata vajalik. See aitab säilitada meie linna puhta ja ilusana." }, { "title": "C1 2020 I_003-022 (5dbb578e-57fc-4730-bb7c-c13fcb7fb939).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin eelmisel nädalal Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeval. Teabepäev oli väga inforikkas ja huvitav. Mina isiklikult sain palju väärikat teabet. Sooviksin esitleda oma arvamuslugu teabepäeval käsitletud puhul. Teabepäeva üheks põhisõnaks on jäätmed. Esiteks esitleti meile infot jäätmete sorteerimise vajalikkusest. Jäätmete sorteerimise põhimõtteks on teha meie ümbruskonna puhtamaks. Käesoleval ajal on välja töötatud palju tehnoloogiaid jäätmete ümbertöötamiseks sh nendest uue toodangu tootmiseks. Sorteerimine aitab kaasa antud juhul säästa rahavahendeid jäätmete sorteerimiseks sorteerimiskeskustes. Võiks küll mitte sorteerida, kuid see oluliselt raskendab jäätmeid ümber töötleda. Jäätmeid on erinevat liiki. On olemas ohtlike jäätmeid, mida tuleb teistest erinevalt utiliseerida ja nende sattumine jäätmehoidlasse saab ohustada keskkonda. Sellised jäätmed ei lagune nii kiiresti või sisaldavad keskkonnale ohtlike aineid. Ühe sõnaga jäätmete sorteerimine aitab meil säästa raha, hoida keskkonda puhtamaks ja ümber töötleda jäätmeid mõistlikult. Veel üheks aruteluteemaks oli üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmete teemal. Igaüks meist saab pannustada jäätmemajaduse edendamisel. Tuleb alati alata endast. Eelkõige me võime ise muuta oma suhtumist jäätmete töötlemisse. Näiteks toota vähem jäätmeid. See tähendab, et kui me läheme poodi, siis võtame kodust kangast kotti, valmistoodete ostmiseks oma taara, joogitaara anname taara vastuvõttupunkti. Samuti on siin väga oluline mitte jätta oma jäätmeid loodusesse. Kõik algab meie endast. Jäätmetemajandus on üks kohaliku omavalitsuse ülesannetest. Kohalik omavalitsus peab kohalikul tasandil edendama riigipoolset jäätmemajanduse poliitikat. Arvan, et kohalik omavalitsus peab rohkem inimestele infot jagama jäätmete käitlemisest, soodustada jäätmetete sorteerimiseks konteinerite soetamist, teha õigel ajal järelevalvet ja teavitustööd. Kokkuvõtvalt on õige öelda, et alustagem enda kodust: sorteerigem oma jäätmeid, puhastagem meie kodukohta ja märkagem teiste tegusid!" }, { "title": "C1 2020 I_003-061 (e2deb5a9-1f35-475c-879e-9ea928032b5d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sorteeri! Niisuguse üleskutsega alustas oma kõnet Keskkonnaameti juht Andres Lehismets. Esimesel nädalal oli läbi viidud teabepäev, mille teemaks oli jäätmete sorteerimise vajalikkus. Iga osaleja kohustus on levindada saadud infot teiste inimeste seas. Miks see on nii oluline? Kes oli isegi üks kord oma elus näinud, näiteks meie linna prügimägi, saab ette kujutada prügimürgituse olukorda maailmas. Uus aeg tõi uusi materjale ja suurendas jäätmete hulka ja liiki. Eelmine jäätmete kogumise süsteem ei saa hakkama, sest jäätmete ära põletamine kahjustab loodust mitte vähem kui nende kogumine. Seepärast on leitud uus meetod - jäätmete uuskasutusele suunamine, aga see ei ole võimalik ilma jäätmete sorteerimiseta. Eestis selle süsteemi toetab klaas- ja plastmassist taara kogumine, see on kättesaadav kõigile ja see on veel inimestele soodne. Veel on Eestis hästi levinud uuskasutuskeskused ja nn second-hand poed, kuhu iga inimene võib tuua oma asju, mis on veel head aga ei ole vajalikud. Riideesemeid, mis on lõppuni kasutatud, võib tuua H&M poodi, mis suunab neid ümbertöötlemisse. Kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel on päris suur. Nad on võimelised paigutada jäätmetekogumispunktid, kuhu iga inimene võib tuua oma asju, et neid pärast õigesti suunati ümbertöötlemisele. Tihti inimesi peatab fakt, et jäätmete ümbertöötlemisele toomine ei ole tasuta. Võib olla kohalik omavalitsus korraldab mingisugust tasuta kampaaniat. Iga inimene peab jäätmeid sorteerida, ja nad on suutelised seda teha. Iga maja ääres on paigutatud prügikastid paber-, pakendi- ja olmejäätmete jaoks. See on see väike, mida iga inimene saab teha keskkonnakaitse heaks." }, { "title": "C1 2020 I_003-072 (473eb7df-ae7a-4ddd-902e-fe0df33ab1ae).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Üks tähtamaid teemasid meie ajastul on looduse säilitamine, kuna keskkond on ohustatud inimeste tegevuse tõttu ja iga aastaga situatsioon jätab ainult paremat soovida. See teema on üha rohkem päevakajaliseks muutunud ning üks meetmest loodust hoidmiseks on jäätmete sorteerimine. Just nendel teemadel räägiti Keskkonnaameti teabepäeval, millel ma hiljuti käisin. Nüüd sooviksin Teile, head lugejad, kuuldust teada anda ja oleksin õnnelik, kui te minuga kaasa mõtleksite ja oma arvamusi avaldaksite. Esialgu arutati teemat \"Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused\". Kahtlemata vajalikkusest rääkides, kõik osalejad tulid kokkuleppele, et see on väga hädavajalik, kuna inimesed on juba harjunud loodust reostama ja nad lihtsalt ei märka, kuidas nad sellega aitavad kliima muutmisele kaasa. Mõned arvasid ka, et probleem on inimeste teadlikuses ehk inimesed ei tea, miks see oluline, kuidas seda õigesti teha jne. Üks esineja pakkus idee, et oleks hea algata seda teadlikust tõstma alates lapsepõlvest, näiteks koolis loodusõpetuse tunnis. Seda mõtet paljud toetasid ning lubasid seda edasi arendada. Pärast hakati käsitlema põhimõtteid ja tehti järeldust, et peamine põhimõte on selles, et jäätmed peavad erinema rühmade järgi näiteks: toit (olmejäätmed), klass, paber, metall, ohtlikud jäätmed jne. Praegu on tihti kuulda omavalitsustest, et seda on raske ellu viia raha nappuse tõttu ja seega tuldi teise teema juurde: \"Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel\". Teist teemat arutades, oli öeldud, et selles olukorras omavalitsusel tuleb teiste valdkondade arvelt raha säästa, sest tänapäevases prioriteedis peab olema just looduse kaitse. Peale sorteerimist rahastamise, on vaja seda tegevust nö reklaamida, et üha rohkem inimesi selles kääsa lööksid. Samuti oli pakutud üsna radikaalne idee-karistada ehk trahvida neid kes loobub jäätmete sorteerimisest, et loodust hoolida, kuna kõik me oleme ikka loodusest osa ning elame sellel planeedil just tänu sellele. Kui soovime kauaks ellu jääda, kõigepealt peame keskkonna peale mõtlema." }, { "title": "C1 2020 I_003-093 (41c40023-0c1c-48c6-bfdf-ac5450f7391e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Narva Linnaleht \nRaahu 24 Narva\nArvamuslugu\nLugupeetud ajalehe koostaja! Ma olen osalenud Keskkonnaameti poolt korraldatud infopäeval, mille peamine teema oli ümberkäimine jäätmetega ühiskonnas. Seal olid vaadeldud küsimused, puutuvad jäätmete soorteerimise vajalikusse, võimalustesse ja põhimõtetesse ning erinevate inimeste rollid edendamisel. Jäätmeid on vaja sorteerida mitmete põhjuste järgi. Esiteks, mõni prügi on võimalik ümbertöödelda ja pärast seda taaskasutada. Selleks on vaja esimesel etapil seda eristada ning selle tõttu see vajab sorteerimist. Näiteks, plastpakendeid on võimalik eraldi panna, et viia neid ümbertöötlemiskeskusesse ning kasutades seda taas kordi, niiviise hoides maavarade resursse. Samuti, mõnda prahti viiakse prügimägedele, kus see laguneb keskkonnasõbralikult. Kuid aga, sel juhul, kui sinna sattuvad ained, mis ei lagune või sisaldavad kemikaale, nad saavad reostada ümbruskonna. Et seda vältida on väga vajalik sorteerida prügi. Sorteerimiseks riik hakkas paigaldama erinevaid prügikaste, mõeldud erinevatele prügide liikidele olmeprügist murtud elektrimasinateni. Inimesed viivad prahi nende konteeneritesse ning niimoodi toimub sorteerimine. Infopäeval mainiti, et mõlemad elanikud ja omavalitsus mängivad suurt rolli jäätmemajanduse edendamisel. Tavainimesed on kasutajad ja nad maksavad selle eest, et nad viskavad prügi välja. Omavalitsus omajagu teeb prahi välja viimist võimalikuks ja saab selle eest tasu majade ühistustest või käibemaksutest. Selle tõttu nad sõltuvad teine teisest ja nende rollid on ülehindamatud. \nLugupidamisega \nToomas Leht \n1. märts 2020" }, { "title": "C1 2020 I_003-107 (59c49406-17e1-43bb-b852-6ed6d4a65950).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Keskonnaameti teabepäeval käsitlesime kaks teemat: jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused, ning üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Üritus algas keskkonnaministri kõnega. Tema rääkis sellest, et tänapäevases maailmas on tohutult palju keskkondlikke probleeme: globaalne soojenemine, veereostus, õhusäästmine, müra ja nii edasi. Kõne lõpus mul tekkis päris kurb tunne, et maailma päästmine nendest probleemidest on saanud peagi võimatuks. Minister rõhutas, et kui meie tahame päästa keskkonda meie järglaste nimel, me peame kindlasti jäätmeid sorteerima. Panustada negatiivse keskkonnamõju vähendamisse võib igaüks muudates oma igapäevaseid harjumusi, ning alustada tuleb lihtsalt prügi sorteerimisega. Selline võimalus aga siiamaani puudub mõnedes omavalitsustes, millest pikemalt räägiti paneeldiskussioonis ürituse teises osas. Diskussiooni ajal publikus esindati tavarahvast ja paneelis istusid Eesti suurimate omavalitsuste esindajad. Tunni vältel ei saanud kokku leppida, kes vastutab prügi soorteerimise korralduse eest: kas rahvas või valitsust. Sellest, minu arust, tulenebki meie võimetus korralikult organiseerida sorteerimise süsteemi. Lõpuks aga tulime järeldusele, et igaüks vastutab oma panuse eest, mingit omavalitsused peavad initsiatiivi ise näitama, et olla eeskujuks üksikisikutele ja sorteerimisele sobiv infrastruktuur saaks oma alguse. Kanepi vallavalitsuse esindajal tekkis mõte luua fondi, mis rahastaks linnade ja vallade üleminekut jäätme majandusele, mis võimaldab jäätmete sorteerimist. Teabepäeva peamiseks mõteks pean seda, et jäätmemajandusega seotud probleemid ei ole üksnes valitsuse omad. Me kõik saame midagi ette võtta, et vähendada oma keskkonamõju. (Keskkonna)muutus algab minust." }, { "title": "C1 2020 I_004-011 (f27bda17-7b25-4e79-a297-9c40935b9fbd).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Viimati toimus Keskkonnaameti teabepäev. Seal arutleti jäätmete sorteerimisega ning üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse panusega seotud muresid. Jäätmete sorteerimisest räägiti nagu tõsisest probleemist. Alguses oli juttu selle vajalikkusest. Näiteks, oli mõte, et sorteerimise teel saan materjale eraldada ja pärast taaskasutada. See tähendab, et uusi materjale ei pea tegema nii palju, mis omakorda säästab keskkonda. Materjalid, mida saab ainult üks kord kasutada reostavad maailmaookeani ja õhku ning muudavad seda elu jaoks mittesobilikuks. Põhiline loegumõte oli see, et prügisorteerimine on väike asi, mida igaüks saab enda kodus teha, kuigi see panustab terve maailma ja tulevaste põlvkondade paremasse ellu. Jäätmete sorteerimise võimalusi on tänapäeval üpris palju. Näiteks paljud elamuomanikud tellivad kodu lähedale prügisorteerimiskonteinereid, kus on eraldi kastid pappi, olmejäätmete, plastiku ja pudelite jaoks. Suure töö teevad ka vabatahtlikud, kes omal vabal ajal koristavad tänavaid ja istutavad puid. Samas oli oluliseks teemaks üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Teemahuvilised ja oma valdkonna spetsialistid mainisid, et iga inimene peaks panustama nii palju kui saab. Peaasi, et kõik tegeleksid ühise eesmärgi nimel. Kui igaüks teeb kasvõi väikese asja, siis tulemusena üldine olukord maailmas muutub oluliselt. Kohalik omavalitsus omakorda peab näitama elanikele eeskuju, kuidas käituda. Näiteks, korraldada koristamispäevi, kus iga linnaelanik saaks aru, et ta pole ainuke, kes teeb seda. Selliste ürituste käigus tõuseb ka ühinemistunne ja linn ise muutub ilusaks. Kokkuvõtteks saab mainida, et jäätmete sorteerimine on tänapäeval suur probleem ja lahendada seda tuleb kõik koos." }, { "title": "C1 2020 I_004-012 (2ddcd2ec-f27d-4b48-aab3-933700ad4d19).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Veebruari kolmandal päeval korraldas tänapäeval olulist rolli mängiv Keskkonnaamet ürituse, mis oli suunatud inimeste informeerimisele selle kohta, kui tähtis on keskkonna hoidmine ja mil viisil seda tuleks teha. Räägin ja arutlen kahest olulisemast teemast, mis olid teabepäeval kajastatud. Kõik me puutume iga päev kokku jäätmetega, kuid ei pruugi alati õigesti käituda nende äraviskamisel. Miks on nii oluline eraldada plasttops akust ja mis oleksid need võimalused kuhu kõik see prügi ära viia? Sorteerimisel tuleb esialgu pöörata tähelepanu sellele, mis liiki prügi on. Selleks, et meie maakeral oleks vähem jäätmeid ja inimestel kes tegelevad ebavajalikke ning minema visatud asjadega oleks lihtsam, tuleb iga sorti prügi asetada selleks ettenähtud kotti, kohta või konteinerisse. Tavaliselt tehakse prügikott lahti ja silmad kinni visatakse kõik ühte hunnikusse. Tegelikkuses ei ole ju absoluutselt raske eraldada vähemalt paber/kartong, toidujäätmed, pudelid ja pakendid üks teisest. Sama jutt käib ka ohtlike jäätmete, pehme mööbli ja muu kohta. Iga maja ees peab seisma kindel arv konteinereid, kuhu saab juba soorteeritud prügi minema visata. Muude jäätmete jaoks on olemas spetsiaalsed vastuvõtupunktid, mille asukoha leidmiseks piisab paar klõpsu hiirega internetis. Kõik suured asjad algavad alati pisematest. Iga inimene on võimeline tegema kõike selleks, et hoida ümbrus puhtana ja ilusana, kuid arvan, et kohalik omavalitsus on just see organ, mis peab inimestele alati meelde tuletama, et meil kõigil on ainult üks ainus Maakera. Ma pooldan kõiki üritusi, mida korraldatakse näiteks ümbruskonna koristamiseks ja arvan, et seda tuleks teha tihedamini ja haarata aina rohkem vabatahtlikke. Omavalitsuse üheks ülesandeks on kontrollida ja reguleerida elanike heaolu ning see haarab ka keskkonna teemat, millele on vaja pöörata rohkem tähelepanu. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meie ümbruskond on täpselt nii hea ja korralik kui me seda teeme, seega iga inimese huvides peaks olema muretsemine keskkonnast ja meie tulevikust." }, { "title": "C1 2020 I_004-017 (251b21e2-c642-41cd-9bde-d96454de910b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "paragraph-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen möödunud laupäeval külastanud Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeva. Päeva jooksul Keskkonnaameti ametnikud rääkisid publikule jäätmete sorteerimise vajalikkusest, selle põhimõttest ning millised on tänapäeval võimalused nende ideede realiseerimiseks. Umbes 20 astat tagasi keegi polegi kuulnud jäätmete sorteerimisest. Aga aeg läheb, tarvitamine kasvab, sellega tuleb vajadus progressi tulemustega arvestada ja leida kaasaegne lahendus. Praegu iga Eesti linnas ja suuremas külas on olemas võimalus jäätmete sorteerimiseks. Aga teabepäeval ametnikud mainisid, kuna see oli täielikult uus valdkond Eesti jaoks, siis oli ka tehtud ka palju vigu. Esiteks see oli rahvuse kehv informeering, inimesed lihtsalt ei teadnud mida tuleb teha nende uutega prügikastidega. Puudus kindel loetelu, mis kuhu läheb. Sellega inimesed pidid seda endale ise välja mõtlema. Tulemus ei olnud alati õige, sellega inimesed ajasid sassi kastid või milline prügi kuhu läheb. Teiseks, inimestele ei selgitatud seda, et enne prügi väljaviskamist seda tuleb ettevalmistada. Peale seda, kui ametnikud tunnistasid oma vigu ja rääkisid sellest, mis oli tehtud antud probleemide lahendamiseks. Läksid nemad järgmise olulise teema juurde ehk üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll antud küsimuses. Ametnikud ei ole füüsiliselt võimalust tulla igale inimesele külla ja selgitada talle jätmete sorteerimise olulisust. Suur roll on just kohalikul omavalitsusel, kes peab selgitama inimestele, kooskõlastades Keskkonnaameti ametnikutega läbiviia koolitused korteriühingute esimeeste hulgas. Omajärel nemad juba edastavad informatsiooni kortermaja või küla elaniketele. Aga iga muutus algab kõigepealt ise ennast. Iga üks peab teha endale selgeks jäätmete sorteerimise olulisust ja enda näitel teha seda selgeks teiste inimeste jaoks. Näidata initsiatiivi, mis küll ei ole eestlastele kohane. Aga Eesti parima tuleviku jaoks peab ennast üle astuma!" }, { "title": "Eesti kirjanduskursus (d134ad00-d996-4704-ac53-54b0d2049c02).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tekst 1 Eesti kirjanduskursus Essee: Psühholoogiline romaan mõisa poisijõmpsikast   Friedebert Tuglase romaan \"Väike Illimar\" on rahulik ja aeglane lugu noorest poisist, kes elab oma perega suures eesti mõisas.\nIllimari seiklustes tutvub lugeja mõisa hoonete, looduse ja loomadega.\n\nKõige huvitavamad on siiski mõisa talumehed, töötajad, teenijad ja külalised, kellega Illimar saab tuttavaks.\nMulle meeldib eriti see, kuidas Illimar ehk Illi jälgib oma ümbrust.\nTa näeb asjad lapse vaatenurgast, mis on tihti humoristlik aga mõnikord ka armutu aus.\nNiisiis on \"Väike Illimar\" ka kurb lugu sellest, kuidas kaotab poisslaps oma lapseusu ära.\n\n  Kõigepealt on hea tuletada meelde, missuguses olukorras Tuglas kirjutas \"Väikest Illimari\".\nEestikeelse Vikipeedia järgi jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi.\nEsimene oli otsingute ja katsetuste periood, teine kõrgperiood ja kolmas psühholoogilise realismi periood.\n\"Väike Illimar\" on kirjutatud järgmise perioodi alguses ehk 1937. aastal.\nNiisiis on see väga realistlik, isegi nii reaalne, et selles pole üldse samasugust sü˛eed nagu romantismiaegsetes romaanides.\nVastupidi on \"Väikse Illimari\" sü,zee äärmiselt ühtlane ja rahulik.\nKõik asjad räägitakse nagu need on.\n\n  "Väike Illimar" pole siiski igav.\n\nLugeja saab tuttavaks mitu eriti huvitava inimesega.\nHaige-Jakob näiteks kaitseb mõisa linde väikses linnumajas.\nLinnud on talle nagu perekond ja ta valvab neid hoolega.\nIllimari naaber on aga Hirmu Juhan, kellega ta joob mängult viina.\nKahjuks lõpevad need pidud alati tüli ja nutuga, sest lõpuks ütleb Juhan: "Nii jah, Illi-pojukene, siin me nüüd oleme, täna sööme ja joome, homme sureme ära!\n" Toon veel ühe näite: Illimar palub mõisa virtina Sohvi kätt.\nSohvi on emalikult hell ja temast jääb mulje, nagu oleks ta rõõmus.\n\nAga millegi pärast on ta ka natuke kurvameelne.\n  Raamatu kõige põnevam peatükk on see, milles Illimar läheb jääle ema hoiatusest hoolimata.\nÕnneks on jää kõva ja kannab teda, aga siis jääb Illimar haigeks.\nHaigus kange palavikuga on nagu karistus tema teo eest.\nIllimaril kasvab surmahirm ja ta näeb nülitud hobust unes.\n\nSeesugustes stseenides on Tuglase psühholoogiline realism kõige tugevam.\n  Lõbusaid juhtumeid on ikkagi niisama palju kui põnevaid.\nÜkskord tapavad mõisa mehed kuke.\nKahjuks laseb Kotli, kes hoiab kukke paigal, käed hetkeks selle küljest lahti ja peata kukk tõuseb lendu.\n\n"See polnud õieti lend, vaid pöörane kukerpallitamine õhus, kuna verenire nagu raketi saba ta ümber keerles.\nSeda pritsis inimestele näkku, pritsis sepikoja katusele .\nja siis oli kukk äkki kadunud.\n" Pärast jõule tekkib Hull-Juhan probleeme saunas, aga mõisa mehed leiavad hea nõu.\nNad panevad endale kohutavad riided selga ja võttavad ahjuroobid kätte nii, et nad näevad kuradid välja.\nSiis ehmatavad mehed Hull-Juhanit ega ta käi enam iialgi samas saunas.\n\n  "Väike Illimar" on ka elu- ja ajalooline romaan.\nTuglas räägib selles oma lapsepõlvest ja samal ajal paneb kirja suure hulga mõisa traditsioone.\nLugeja saab muu hulgas selgeks, kuidas endisel ajal peeti pulmi, kadripäeva, jõulupühi või jaanipäeva.\nLisaks lugeja õpib tundma vana argielu.\nJutustaja räägib, mis sööti, millest ajeti juttu ja kuidas tehti tööd.\nEnne jõule tapetakse Illimar kodu eeskojas lehm.\nIllimar näeb, kuidas vana Hirmu kirves langeb hirmsa hooga alla, otse lehma sarvede vahele.\nSiis jälgib Illi, mida lihakehale tehakse.\nHirmus veretöö on talle vastik kogemus, aga sellest hoolimata sööb ta hea meelega suluseast tehtud suitsusinki.\n"Kuid elvast seast suitsutatud singini oli juba väga pikk maa, nii et lein igasuguse teravuse kaotas.\nJa kõigepealt: see maitses nii hästi!\n"   Missugune Illimari pere siis on?\nLühidalt öeldes hea.\nIllimaril on rahulik isa ja heasüdamlik ema ning vend Karla, kes on vanem kui ta ja käib juba koolis.\nSiis kui Karla on kodus, kiusab ta Illimari igasuguste juttudega, aga Illi taipab, et Karla tahab teda ainult narrida.\n\nRaamatu lõpul saab Illimar võimaluse linna oma vanematega minna ja selle pärast on Karla tema peale kade.\n"No mis sa seal siis nägid?\n" küsib Karla.\n\nKahjuks ei oska Illimar kohe vastata.\n"Päh, ta pole linna näinudki!\nMis sihukest sinna viiagi!\n" jätkab vend.\nKohe tuleb ema ja ütleb: "Ära kiusa last.\nEks näe linnas kord ühte, kord teist.\nKord on pärdik, kord karussell, kord jälle midagi muud.\nSee on lausa õnneasi.\nEga ole sinagi kõike näinud.\n" Ja kõik läheb jälle hästi.\nSissejuhatavas peatükis kirjutabki Tuglas, et hoolimata kõigest kibedusest oli väikse Illimari elu õnnelik ja et ta tahaks olla alles väike Illimar.\n"Väike Illimar" lõpeb natuke kehvasti.\nIllimar käib mitu tundi juudi pillimeeste kannul.\nKui nad tulevad vanakõrtsi mäest alla, isa näeb teda ja ütleb karmilt: "No mis sina siin?\n\nTee, et koju saad!\n" Aga Illimar ei kuula isa sõna, vaid jätkab oma reisi.\n\nLõpuks ütlevad pillimehed Illimarile: "Terve peiv keib sinu meiega.\nJa raha sinul ei olep.\n" Siis selgub Illimarile tema seisukord ja ta hakkab koju jooksma.\nVõid arvata, et tema vanemad on kurja näoga.\nJa Illimari valdab kurbus.\n"Ta ei suutnud seda sõnastada.\nKuid see oli murevärss, nagu iga muugi, mis on sõnadeks saanud.\n" Niimoodi saab "Väike Illimar" läbi." }, { "title": "Eesti sõnavarakursus Seminari ettekanded (53db08c2-307e-4fee-8e4b-13bd4ad5247a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida õpin oma ettekannet tehes?\n\nOma ettekannet tehes oli mulle üllatus, et eesti keele vanasõnades esineb nii tihti valge hobune ja et eriti valget värvi looma peetakse müstiliseks ja ebaharilikuks.\nEesti keeles olevat lisaks väga palju selliseid kõnekäände ja vanasõnu, mis soome keeles ei tuntakse, näiteks Tigedat tüdrukud ega valget varssa ei keski näind ja valetab kui vana valge hobune.\n\nMida õpin teiste üliõpilaste ettekandeist?\n\nJouni töös kõige huvitavam detail oli Uue-Guinea arvsõnade 1-23 moodustamine keha osadega.\n\nKatja töö õpetas mulle, et ka Eestis eriti harilikud sugulussõnad ei ole enam tihti kasutusel vaid nii, nagu soome keeles kasutatakse pikemaid vorme, näiteks õemees.\nOlin sellel arvamusel, et Eestis kasutatakse neid rohkem, kui Soomes.\n\nNiina --rääkis oma ettekandes niisugusest mulle tundmatust asjast, et keegi on saanud oma perekonnanimeks esimese sõna, mida ta on öelnud, näiteks Tuttav.\n\nPaula töös kõige huvitavam asi oli see, et koera kohta on eesti keeles nii palju erinevaid väljendeid.\n\nAino ettekannet kuulates õpin, et hoidjakeelel on nii palju sünonüüme: lastekeel, ammede keel, ninnutamine.\n\nNiina --- saatis mulle oma ettekande, ja selle asjad olid mulle tuttavad, näiteks see, et valge on tõe, aususe, kerguse ja puhtuse, aga ka kahvatuse värv; must viha, surma ja kurbuse värv; punane palavuse ja pingutuse värv jne." }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151101 (15824c48-85bf-4480-bff8-d8857324225e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300   TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordiüritused Tahan alustada sellest, et sport, kui ka tervislik elu, on Elu!\nStatistika andmete nähtub, et varem Tartu maratonis osalesid rohkem inimesi, aga Tallinna Maijooks - naised ei osalenud.\nMiks?\nVõib olla varem oli vahem mure ja inimesed elasid paremini.\nNendes diagrammides on kajastatud, et praegu naised jooksevad rohkem, umbes 12000 inimesi.\nAga kui me räägime Tartu maratonist, siis praegu jooksevad vahem, osalejate arv on 8000 inimesi.\nMina olen veendunud, et naised jooksevad praegu rohkem, sest nad tahavad olla ilusam.\n1988 aastas naised ei tahtnud joosta, sest nendel oli teised mured: pere, mees, lapsed ja kuidas teha elu parem.\nPraegu, naised töötavad rohkem, loevad ajalehte, kus on stereotüüp, et ei saa olla paks.\n1988 aastast osalejate arv jooksus alustas suureneda, aga 1987 aastast osalejate arv Tartu maratonis jooksis vähem.\nAlates 2010 aastast osalejate arv maratonis on 8000 inimesi.\nMulle ka meeldib spordi tegeleda, kahjuks ei ole nii palju aega veeta spordiklubis.\nAga mina, kui ka teised naised, armastan teha kõike selleks, et saada ilusamaks.\nVõin oletada, et 2015 aastas Tallinna Maijooksus osalejate arv hakkab tõusma.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere kallid kolleegid!\n\nMina osalesin konverentsil ja tahan jutustada teile mõned huvipakkuvad küsimused sellest konverentsist.\nNäiteks: naiste ja meeste võimalused tööturul, stereotüüpid ja nii edasi.\nMe kõik teame, et praegu vaga raske leida hea töö.\n\nVaatamata sellele inimesed teavad kõike selleks, et anda oma lastele hea elu ja haridus.\nOn pered kus töötab ainult üks inimene.\nTekkib küsimus, kellele on lihtsam leida töö, kellel on rohkem võimalusi tööturul?\nKõik me oleme tehtud samast riidest ja probleemid võivad tabada igaühte meist.\nMis puutub mind, siis mina võin ütelda, et töötan juba 5 aastat ja õppin ülikoolis veel.\nMinu vanemad ka töötavad, muidugi on raskused.\nKui me külastame töötukassa, siis seal me võime näha, et tahavad töötada kui ka mehed, kui ka naised.\nMõned juhatajad tahavad võtta mehe tööle.\nMiks?\nSest on stereotüüp, et mehed võivad töötada rohkem, nad on tugevad, aga naistel on palju mõtted elust ja lapsest ja sellest nad ei saa töötada sajaprotsendiliselt.\nSee on vale.\nKahjuks, juhatajad ei mõtle sellest, et vahetevahel inimesed tulevad ots otsaga kokku.\nJaa, olen nõus sellega, et haridus mängib suur roll aga kõikidel peab olema võimalus.\nMina ei saa ütelda, et meestel on rohkem võimalusi tööturul.\nKõik sõltub inimestest, kui ta tahab töötada, ta võib leida enda jaoks parim töö.\nMe peame tegema kõike, selleks, et vältida paha elu.\nMe elame 21 sajandil ja naised, kui ka mehed võivad leida töö.\nVõib jareldada, et kui te tahate sulle parem elu, siis on vaja teha midagi.\nKõikidel on samasugused võimalused.\nTeil on soov?\nTule tööle!\n\nSõnu 606" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151102 (79652df0-a97b-4328-bb8f-6649e5c9773e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eestis on rahvaspord.\nKahekümne aasta jooksul populaarsed rahvaspordid, näiteks, on niisugused võistlused: Tallinna Maijooks, Tartu maraton.\nEsimeses korras Tallinna Maijooks viib läbi tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksandal aastal.\nOsalejate arv oli ümbes 150 inimest, kui rääkida täpsustamalt, osalejad olid ainult naised.\nTuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendas aastal Tartus juba oli maraton, kus osalevad 14000 inimest.\nKahe aasta tagasi Tallinnas osalesid 12000 naist, aga sellel aastal Tartus osalesid 8000 inimest.\nStatiistika räägib, et Tallinna Maijooks on väga populaarne rahvaspord naiste jaoks.\nMiks Tallinna Maijooksu populaarsus on rohkem?\nVõib olla see on seotud sellega, et kaasaegne naine on aktiivne, naised armastavad tegeleda spordiga.\nSamuti, Tallinna elanikud, võib olla, aktiivsed.\nVeel, ma arvan, et maratonis on vaja palju aega, see on raske.\n\nKui me räägime rahvaspordist Eestis, siis on vaja täpsustada, et kahetuhande kümnendal aastal osalejate arv oli ümbes 20000 inimest.\nOn või teha kokkuvõte, et Eestis inimesed armastavad spordi, igal aastal osalejate arv on rohkem, rahvaspord on populaarne.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud koleegid!\n\nAprillis ma osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\nTeema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nMa arvan, et valitud teema on väga huvitav ja tähtis.\nMa olen kindel, et kaasaaegses ühiskonnas on probleemid, need on seotud naiste ja meeste võimalusega tööturul.\nSellest ma kuulsin konverentsil, see oli esimene küsimus.\nPräegu Eestis peamiselt naised on töötu.\nSellest räägib statistika.\n\nErinevad organizatsioonid pakuvad tööd meestele.\nMõned mehed peavad minema välismaal.\nNaised töötavad, peamiselt, niisugustes sfäärides: haridus, meditsiin, teenistus.\nTavaliselt naistel on hea haridus, näiteks, kõrgharidus.\n\nAga seda ei aita.\nSelle pärast tekib probleem - naised on töötu.\nSamuti ühiskonnas on stereotiip: naised peavad olema kodus, tegelevad lastega, see on piisavalt.\nSelle pärast naised ei taha töötada.\nNad mõtlevad, et mehed peavad töötama ja tooma palka.\nVeel, ühiskonna arvamus, kui naised töötavad, siis nad peavad töötama, näiteks, koolis, haiglas, kaupluses.\nNaine - direktor, naine - ministr, naine - autojuht, naine - puusepp!\nEi ole võimalusi!\nMinu arvamus, naised saavad töötama, peavad töötama, arendama.\nPräegu elutase on langenud, tööturul on palju probleeme, noored õppivad välismaal.\nSelle pärast naised - see on hea võimalus teha elu kvaliteetselt.\nMuidugi, on vaja õppida inimestele, kuidas on vaja valida oma elukutse, kuhu minema töötada pärast kooli.\nPeavad olema palju võimalusi täienduskolituse jaoks.\nNäiteks, inimene (naine või mees) töötab koolis algklassideõpetajana.\nTal on peab olema võimalus käia erinevadel kursustel ja pärast saab teine elukutse, näiteks, matemaatika õpetamine.\n\nNaistel ja meestel peavad olema tasakaalud võimalused tööturul, elus.\nSõnu 567" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151104 (ebc390f2-b9b3-4387-9a21-49c2e396218b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tallinna ja Tartu maratonid.\nGraafikutes on kajastatud Tallinna ja Tartu linnade rahvaspordiürituste osavõtu statistika ajavahemikul 1987-2010.\nTallinnas organiseeriti maijooksu, milles osalesid ainult naised, Tartus aga maratoni.\nVõreldes kaht tabelit, kohe torkab silma Tallinna spordiüritustes osalejate hulk 2010. aastal.\nSellel aastal osalesid pealinna maijooksul 12000 naist.\nTartus aga võttis osa maratonist ainult 8000 inimest.\nSee näitab seda, et tallinnlased on aktiivsemad sportlased.\nHuvitav aga märgata, e varem oli kõik teistmoodi: Nimelt see, et 1987. aastal Tartu maratonis osales rohkem kui 14000 inimest, see arv on pidevalt suurem kui 2010. aastal.\nKuigi 1993. aastani see arv vähenes, mida võib seostada NSVL langemisega.\nKui võrelda kaht tabelit tervikuna võib kohe märgata, et aastate jooksul on rahvaspordiürituste osavõtjate hulk kasvanud.\n\nSee on seotud sellega, et inimesed üha rohkem ja rohkem hakkavad väärtustama oma tervist, hoolitsema selle eest.\nSport on aga hea viis enda vormis hoidmiseks.\n\nLisaks sellele tuleb öelda, et Tartus rahvaspordiürituste osavõtjate hulga kasv on sujuvam ja pehmem Tallinnaga kõrvutades.\nSelle põhjuseks võib olla see, et viimane on ikkagi meie riigi pealinn ning kõik: politika- ja kultuurielu, võivad avaldada mõju spordile.\nSeda tõestab näiteks 2007-2008 ajavahemikus osavõtjate vähenemine kui meie riigis oli majanduskriis.\nKokkuvõtteks tahaks öelda, et liikumine on elu ning mind rõõmustab see, et meie riigis tegeldakse spordiga.\nKuid minu arvates me võime end veel arendada ja täiendada ning muutuda aktiivsemateks inimesteks.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Eelmisel nädalal, 10. mail toimus Tartus konverents teemal \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSellel üritusel võttis osa umbes sada inimest, kell hulgas olid nii naised kui mehed ning nii tööga inimesed kui ka töötud.\nKonverentsil käsitleti kolm peamist teemat, millest ma tahaksin põhjalikumalt teile rääkida.\nEsimest teemat \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\" tutvustas meile aktisaseltsi Tartu Leib juhataja Sirje Külmoja.\nTa alustas sellega, et vanasti arvati, et iga soo jaoks on oma töö, s. t. seda, et naised ei saa teha meeste tööd ja vastupidi.\nNiimoodi meid kõiki kasvatati.\nKuigi tegelikkuses naised võivad teha meestetööd ja seda näitab meile ka praktika.\nMeil ju olemas autojuhid - naised, politseinikud - naised, tuletõrjujad - naised ning vastupidi ilmub rohkem ja rohkem meeste hulgas kassiire, koristajaid jne.\n\"Ma arvan, et on olemas ikkagi piirangud ning on olemas erialad, milleks naised ikkagi ei saa õppida.\nKuigi elu näitab, et naistel on suured võimalused tööturul ning nad võivad teha ka meeste tööd\", lisas Sirje.\nSamuti mulle meeldisid tema isiktikud näidised.\nTa räägis sellest, kuidas ta alustas oma äri ning sellest, et paljud rääkisid talle: \"Sa ei saa selle äriga hakata saama, sa oled ja naine\".\nLõppude lõpuks ta tõestas kõikidele vaenlastele ja kadestajatele, et ta on suuteline oma äriga edukalt tegelama.\nPraegu Sirje toetab nn noori ärinaisi, kes tahavad oma firmat avada.\n\nTeise ettekande teema oli \"Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas\".\nSelle teemaga esines Tartu ülikooli professor Ago Rand.\nTema ettekande põhimõtteks oli see,et me tõepoolest peame teadvustama soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust ühiskonnas - see on esimene samm.\n\"Teiseks me peame alustama koostööd selle saavutamiseks\", ütles Ago.\nPärast seda ta tegi kaht ettepanekut.\nEsimeseks tuleb selgitada teistele edasi, et naisel ja mehel on õigus olla võrdsel tasemel tööturul ning soost ei pea sõltuma see, kas mind võetakse tööle v mitte.\nTeiseks ta pakus teha 6. juunil veel ühe koosoleku, kus võiks põhjalikumalt käsitleda seda teemat ning mõelda koos, kuidas saavutada soolist võrdõiguslikkust.\nKolmanda teema autoriks oli Andrus Vanamölder.\nTa pidi rääkima teemal \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\", kuigi esimesed kaks teemad võtsid palju aega ning seda teemat käsitleme ka 6. juunil.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et see oli väga kasulik koosolek, kus võiksid osaleda nii tööga inimesed kui töötud ning saada sellest koosolekust kasu.\n\nSeega kutsun kõiki 6. juunil teisele koosolekule mis toimub Narvas aadressil Kerese 14 kell 11.\n00.\nSõnu 780" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151105 (665c00d3-cfe9-4975-972a-7c9a3378bec7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\nPraegu rahvaspordiüritused on väga populaarsed.\nPaljud inimesed osalevad maratonites ja jooksevad ja tegelevad spordiga.\nAastatega inimeste arv, kes osaleb rahvaspordis suureneb, sest ühiskond näeb vajalikkus spordi teha.\nNäiteks Tartus küllaltki tihti toimub rahvamaraton.\nMaratoni osalejate arv hakkas suurendada alates 2000. aasta.\n2000. aastas inimeste arv oli umbes 3000, aga 2010 aastas juba 8000 inimesi osalesid maratonis.\nTallinas on ka niisugused spordiüritused.\nNäiteks igal aastal toimub SEB Maijooks.\nStatiistilised andmed näitavad, et naiste arv aastatega kasvab.\nArvan, et rahvaspordiüritused on kasulikud ühiskonna jaoks.\nRahvaspordiüritustes osavõtt annab võimalus suhelda, tutvuda ja teeb inimesi lähedal.\nSest on vaja tihti organiseerida neid.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Sooline võrdõiguslikkus Eestis.\nOsalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, mille teema oli pühendatud soolisele võrdõiguslikkusele Eestis.\nKõigepealt tahaks öelda, et konverents oli väga hästi organiseeritud.\nSpikev huvitavalt jutustab sellest probleemidest ja pärast toimus diskussioon teema järgi.\nOsalejad rääkisid naiste ja meeste võimalustest tööturul.\nArvan, et naiste ja meeste võimalused on erinevad.\nMeestele lihtsam tööd leida, kuna nad võivad teha keerulist ja rasket tööd.\nNaistelte on füüsiliselt raske tegelda selle tööga.\nKuid saab öelda, et naistele lihtsam leida töö teenuste sfääril.\nPeamiselt naised koostavad teenuste personaal.\nVeel me arutasime soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkust ühiskonnas.\nArvan, et muidugi on vaja teadvustada selle probleemidest.\nKõigepealt on vaja teha selle probleemi pühendatud telerisaateid, organiseerida loenguid ja seminareid, et rääkida sellesta ja proovida leida otsuseid.\nSõnu 400" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151106 (17bd5747-8612-476e-addd-b6ab3d6ef510).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi analüüs.\n\nKõige populaarsem sport Eesti maalaste hulka on jooksmine.\nJooksmine toetatakse erinevate ettevõtete poolt, jooksmisel võttavaid osa nii mehed kui ka naised.\n\nVõistlused toimuvad üle Eesti, tihti lõuna Eestis, näiteks Tartus.\nPraega proovime võrrelda jookse maaratini tulemused.\nNeed on osalejate sugu, arv ja aasta.\nAitab seda teha meile kaks tabelit.\nNad nimetatakse \"SEB Tallinna Maijooks\", kus võttavad osa ainult naised.\nJah, teise tabeli nimi on \"Osavõtt Tartus maratonist\".\nNagu me näeme kõige aktiivsemaid võitsid osa maratonist naised 2010-ndal aastal.\nKui me võrrelde osalejate arv 2010-ndal aastal (jooks oli korraldatud Tallinna SEB panka poolt) osalejate arvuga samal aastal (maraton oli korraldatud Tartu vallitsuse poolt) siis näeme, et inimeste arv mitte paranes.\nTallinnas 2010-ndal aastal võtsid osa umbes 12.\n000 naist vaid Tartus samal aastal ainult 8000 inimest.\nSee näitab, et naiste hulgas, kes elavad Tallinnas on jooksmine populaarsem spordiviis võrreldes Tartu elanikutega.\nTeises tabelis me näeme, et varem, 1987-nadla aastal olukord oli üldse teine.\nTartu maratonis võitsid osa üle 14000 inimest võrreldes Tallinnaga, kus see arv oli alla 2000 inimest (Tallinnas arvestatakse ainult naised).\nKokkuvõtteks, võime öelda, et 1987-nadal aastal Tartu maratonis võitsid osa vähem inimesi kui 2010 aastal võrreldes Tallinnaga, kus jooksmine praegu populaarsem ja võttavad osa rohkem inimesi.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nLugupeetud kolleegid!\n\"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", see on konverentsi nimetus.\nKonverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt.\nMinu arvamust, see konverents oli päris huvitav ja kasulik.\nKonverentsis vaadeldakse erinevaid aspekte vaid kõige lühemalt arutatakse kahe temade üle.\nEsimene teema oli naiste ja meeste võimalused tööturul.\nMa arvan, et see on päris libe teema, võrreldatakse naiste võimalused tööturul Ameerikas Europaga.\nPalju inimesi, nende hulgast oli palju naisi, räägiti, et olukord mis oli Ameerikas tööturul 1960-ndal ja 1970-ndal aastal saab praegu võrrelda tööturuga Ida Europas, ainult kõige tähtsam võrreldes on sellega, et Ameerikas see oli 1960-st -1970 ni aga Ida Europas 2010-ndal aastal.\nAmeerika tööturul naiste ja meiste võimalused on sarnased vaid Ida Europas on üldse teistmoodi.\nÜks naine, kes tegeleb analüüsidega naiste ja meeste võimalustega tööturul tõi näited diagrammi abiga.\nDiagrammis oli kujutatud, et valdkonnas,mis on seotud äri-, poliitika või õigusega.\nSelles valdkonnas rohkem töötavad mehed.\nNad on 70% terve hulgast ja ainult 30% on naist.\nTa ütles, et võrreldes viimase kolme aastaga see olukord paranes.\nTema ettekanne pärast oli pikk diskussion.\nPalju inimesi oli tema poolt teised tema vastu.\n\nMina ei tegele selle temaga, aga minu arvamus, see on päris libe tema ja ei saa võrrelda Ameerika Euroopaga, sest Euroopas on palju riike erinevate kultuuridega ja sotsiaalse olukorraga.\nTeine ettekanne, mille kohta oli ka pikk diskussioon nimetatakse \"soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\".\nSellese kohta võis inimesed, kes võitsid osa konverentsil räägisid, et soostereotüüpid on olemas.\nKonverents oli rahvusvaheline ja nendel võitsid osa palju inimesi, kes tulid Aasia- ja Idamaadest.\nMinu arvamust, ei saa vastata \"jah\", on olemas negatiivne mõju või \"ei, seda mõju ei olnud\".\n\nPäris palju sõltub sellest, mis kultuuris elab inimene, mis riigis.\nÜhele inimesele see on, normaalne olukord, teine ütleb, et see on ebaõigus.\n\nKokkuvõttes, minu soovitan kõigile võtta osa konverentsil.\nJärgmine konverent korraldatakse kahe nädala pärast.\nSee konverent laiendas minu silmaring ja aitas tutvustada paljude inimestega.\nKõige paremat.\nSõnu 693" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151107 (437ede4b-c82f-4991-9b3c-3d26f69d18bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\nAastal 2010 viidi läbi Eesti rahvaspordi populaarsuse uuring, mille käigus arvestatakse ja hinnatakse inimesi aktiivsus, osaleda rahvaspordiüritustel.\nUuringul osalevad inimesi pidid hinnata oma aktiivsus rahvaspordis, ja nimelt SEB Tallinna Maijooks.\nArvestatakse ainult naisi osakaal.\n\nAastal 2010 viidi analoogiline uuring läbi ka Tartus, kus arvestatakse naisi osavõtt Tartu maratonis.\nVaatlus viidi läbi umbes 22 aasta jooksul, et selgitada, kas kakskümne kahe aastaga on midagi muutunud, mis moodi muutused on toimunud.\nKahe uuringu tulemusi analüüsimisel selgeb, et 22 aasta jooksul rahvaspordi populaarsus on üldjuhul sai parane.\nSelline kokkuvõte tuleb järgmistest näitatest.\n\nKui võrrelda Tallinna ja Tartu maakondi, tartlased, rohkene külastavad spordiüritustel, umbes 14000 inimesi 20 aastat tagasi.\nPärast see näit langes kuni 2000 inimesi.\nTartu maratonis osalejate arv pikkamisi kasvas järgmistel aastatel.\nSEB Tallinna Maijooksis osalejate arv viimastel aastatel kasvas kuni 12000 inimesi, kuigi veel umbes 20 aastat tagasi see ei oli nii populaarne.\nAastal 2010 kõige rohkem külastavad spordiüritusi Tallinnas, osalejate arv on 12000 naisi.\nSamal ajal Tartus see näit on madalane, ainult 8000 naisi.\nSee tendentsi põhjuseks võiks nimetatada, see et praegu Tallinn on rohkem arenenud.\nÜsna paljud inimesed on hakanud aru saama, et sport see on oluline elu aspekt, ja alanud rohkem osalema erinevates spordiüritustes.\nMida olukord muutub, näitab aeg.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Reedel, 8. juunil toimus Narvas sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverents, mille teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nTeema aktuaalsusest tõestas vestlusringi osalejate aktiivsus.\nEsimesena arutleti, kuidas on erinenud naiste ja meeste võimalused tööturul.\nÜhelt poolt märgati nigatiivseid tegurid: vaatamata sellele, et naised on haritud parem, kui mehed, nende võimalused tööturul on vähem.\n\nLisaks töötavad naised peamiselt teenistuste valdkonnas, õppevaldkonnas.\n\nTeiselt poolt juhtisid osa osalejatest tähelepanu sellele, et siiski võib naine töötada, näiteks juhina, kui tal on piisavalt teadmisi.\nSeejärel käsitleti soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nKõik olid nõus öelda, et mõned tööandjad oma põhimõttetest lähtuda, ei taha võtta tööle naisi.\n\nSamal ajal rõhutati, et praegu Eestis eksisteerivad haridusvaldkonnad, mis sobivad ainult naistele või ainult meistele.\nLisaks ei tohiks jätta tähelepanuta, et isegi kõrgharidusega naised saavad umbes 20%-le vähem palka, kui madalama haridusega mehed.\nEesti mees võib lihtsane karjääri teha.\nLõpuks tuli esile soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise teema.\nOsalejad arvasid, et on kindlasti see on ühiskonna vajaliku aspekt, teadvustada võrdõiguslik.\nSamal ajal rõhutati, et riik peab olema aktiivne selles küsimuses, ja esinema võrdõiguslikke vastu.\nToodi esile Soome näidis, kus presidentina oli naine.\n\nSeal naine võib edukas tegeleda poliitikuga.\nNaine võib töötada näiteks juhina ettevõtes.\nTäheldati siiski, et viimastel aastatel on Eestis toimunud nii suuri muudatusi; et praegu tänu kaasaja tehnoloogiale, naistel rohkem aega.\nNad võiksid ka teha edukalt oma karjääri.\nKokkuvõtteks, võime öelda, et konverents oli eriti viljakas.\nSiis võimaldas nüanseerida mõtet, et sooline võrdõiguslikkus Eestis, see on aktuaalne küsimus, mis jääb avatud tänaseks.\n\nSoostereotüüpide negatiivne mõju töö ja haridusvaldkonnas, asjaolu mis häirib inimesi.\nAinult siis, kui me teadvustame selle probleem, võimalik leida probleemi lahenemine.\nSõnu 647" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151111 (7f68373d-a718-4d53-9c85-04d237f09c4e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"Spordijooks Eestis\".\n\nMinu eest on tabelid, mis näitavad palju inimesed Eestis osalevad maratonis ja palju naisi osalesid \"SEB Tallinna Maijooksul\".\nJooks on üks populaarsem spordiala Eestis.\nAndmete põhjal on näha, et naisedel Tallinna Maijooksul on kõige suurim arv 2010 aastal.\nRõõm näha, et selle aastani see arv jarskelt tõusis 2008 võrra.\nKõige madala osalejade arv on 1988 aastal.\nNäiteks, 1990 aastal osalejaid olid ainult umbes 9000.\n2010 aastal see arv tõusis juba peaaegu 12000 inimesi võrra.\nEnamasti võib öelda, et osalejade arv Tallinna Maajooksis algusest pidevalt kasvab ja huvi selle spordiüritusele naisedel tõuseb.\nTeisel graafikul on andmed, kus on näha osalejate arv Tartu maratonis.\nTartu maraton on väga populaarne jooks Eestis.\nOsalejaid tulevad Eestisse teisest riigidest, ainult selleks, et osaleda maratonis.\nAndmete põhjal on näha, et kõige suurim arv osalejatedest oli alles 1987.\nSellel aastal osalejaite arv oli natuke rohkem kui 14000 inemesi.\nKurb vaadata, et peale selle aastast osalejate arv jarskult langes, ja juba 1993 aastal osalejaete arv Tartu maratonis oli ainult alla 2000 inemest.\nAasta aastast peale seda arv enam vahem hakkas tõusma, mis näitab et Tartu maraton hakkas järele huvitama.\nJuba 2007 aastal see arv tõusis kolme korra võrra.\n1993 a. sai umbes 6000 osalejaid.\nMullu korraldusid Tartu Maratoni, Tartu linnas.\nOsalejade arv oli 8000 inimesi.\nLoodan, et tulevikus see arv hakkas tõusma, sest jooks on tervisele väga vajalik.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kollegid, tahan teiega rägida selle temale nagu sooline võrdõiguslikkus Eestis.\nEest turg on suunatud Soome, Rootsi ja Venemaa turule.\nKõige suurim arv meie toodest müüavad Eestis ja Euroliidu territooriumil.\nMinu andmetel on naisedel ja meestedel sellel turul on õigused täitsa sarnased.\nMehed ja naised saavad kõik oma võimalused elule viida.\nKes oskab nendest ajuga mõtlema siis nad saavad hakkama kindlasti tööturul.\nNaised ikka ei hakka tööd tegema tehases, kus on vaja meeste jõud.\nKui ta tahaks siis saab aga naisedes on minu arust peab olema informativne töö, näitek administratorina.\nÕppisin koolis ja tean, et parim õppetaja on naisterahvas, mitte meesterahvas.\nNaisedel on võimalused väga suured.\nKui ta tahaks siis leiab endale töö.\nNäiteks restoraanides, baarides, koolides ja lasteajades.\nOn sellised tööd, kus naisedele on raske tööd tegema.\n\nJah, keegi nendele ei keela seal tööd tegema, aga see on raske nende jaoks.\n\nNende asi on lapsed kasvatama, ja nendele leiakse teised tööd.\nNäiteks selline töö on autojuht või politseinik.\nNad hakkavad selle tööl hakkama, aga mehed ikka parem saavad sellega hakkama.\nKeegi ei piira mitte keegil nende võimalused tööturul.\nVanasti oli nii, et haigedele oli keelatud töötama.\nJa see oli teisedes riikides.\nNing see oli juba ammu aega tagasi.\nPerekonnades on meil ka kõik voimalused ja kohustused on sarnased.\nOn sellised inimesed kes jagab inimesed soolise võrdõiguslikku tunnistuse järgi.\nMina nendega nõus ei ole.\nKõik meil oleme inimesed ning ei ole õige meid jagada naisedele ja mehedele tööturul, töö- ja haridusvaldkonnas.\nMina ei näe selles suur probleem Eestis.\nSõnu 648" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151112 (a4d87341-8edb-4d93-a237-2385c4db7a1a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nEesti statistikaamet korraldas uuringu, et välja selgitada suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu inimese arv.\nUuringu käigus kasutati periood alates 1987.\na kuni 2010. aastani, ning võrdletati osalejate arv SEB Tallinna Maijooksis ning Tartu maratonis.\nOn vaja arvestada, et SEB Tallinna Maijooksis osalejad olid ainult naised.\nUuringu käigus on välja selgitatud, et SEB Tallinna Maijooksu huvi kasvab aasta aastaga.\nNii, 1998.\na osalesid Maijooksis vähem kui 2000 osalejate, kuid 2010.\na neid olid juba 12000 inimest.\nVõib oletada, et spordi huvi naiste hulgas on suur.\nTänapäevased naised tegelevad spordiga rohkem, nad jälgivad oma tervise eest praegu rohkem.\nKui me vaatame statistikat Tartu maratonis, siis võib oletada, et aasta aastaga osalejate arv on langenud - 1987.\na võtsid osa maratonis rohkem kui 14000 inimest, kuid 2010. a. ainult 80000 inimest.\nKõige vähem inimesed võtsid osa selles maratonis 1993.\na - ainult 2000inimest.\nVõib olla seda sõltub sellest, et maraton korraldavad Tartus ja mõned inimesed ei ole võimalusi võtta osa maratonis.\n\nArvan, et hea reklaam ja võib olla tasuta transport võiks lahendada seda probleem.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et see uuring annab muidugi mõtlemisaine ja loodan, et uuring paneb oma elu üle järele mõtlema.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\n\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nSellel nädalal ma osalesin konverentsil teemal \" Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKonverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi ja arvan, et seal rägitakse erinevatest küsimustest, millist ma tahan teid tutvustada.\nKõige pealt on vaja selgitada kas naistel on samasugused võimalused tööturul kui meestel?\nKonverentsil arutletakse seda küsimust.\nPraegu mehel on rohkem võimalusi tööturul.\nSee sõltub muidugi meie majanduseolukorrast.\nNaisel on rohkem ülesandeid kodus.\nTa peab kasvama lapsed, tegelema kodus.\nMees peab kõige pealt töötama.\nPraegu meil on palju töökohaid, kus on vaja ainult mehed.\nKõige pealt see on ehitamine, ning mehed võivad töötada mitte ainult Eestis, kuid testest riigides.\nMuidugi, meil on elukutsed, kus töötavad rohkem naised, näiteks õppetajad, arstid, kasvatajad, jne, kuid kui on võimalus valida meeste ja naiste vahel, siis tööandja sagedali valib meeste.\nVõib oletada, et mehedel on rohkem jõudu, nad võivad rohkem aega veeda tööl, kuid naistel on lapsed ja kodu.\nSee soostereotüüpide negatiivne mõjuvad töö- ja haridusvaldkonnas.\nSõltumata sellest, et meie riigis on sarnased võimalused nii mehel kui ka naisel, on töökohad, kus meestel võimalused rohkem kui naistel.\nNäiteks, politsei- ja piirivalveametis.\n\nSiin töötavad mehed rohkem kui naised.\nSamuti rohkem mehed õppivad Sissekaitseakadeemias, sest arvestatakse, et selles valdkonnad peavad töötama mehed.\nVõib olla see on õige, kuid see arvamus negatiivne mõjub töö- ja hariduses.\nArvan, et me kõik võime valida kus me tahame õppida ja töötada, ja soostereotüüpid ei saa mõjuda meie arvamusele, konverentsi ajal arutletakse erinevaid huvitavaid küsimusi, ja võib oletada, et Eestis praegu rohkem võimalusi nii meeste kui ka naiste jaoks, et valida elukutse mida nad tahavad, ja valida ka haridusevaldkond, kus nad tahavad õppida.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et loodan, et meie riik ja ühiskond leiab võimalusi soostereotüüpide probleeme lahendamiseks ja meeste ja naiste võimalusi ühendamiseks.\nSõnu 646" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151114 (d0f6cfd0-ca44-4434-ac99-86fec83e9dc1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahva Sport Eestis.\n\nLugupeetud lugejad.\nMa tahaksin Teid tutvustada Eesti suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistikaga, nimelt SEB Tallinna Maijooksiga ja Tartu maratoniga.\nSEB Tallinna Maijooksi andmeid osalejate vahel on ainult naised.\nAjavahemikul 1988 aastast kuni 2010 aastani SEB Tallinna Maijooksis osaletud erinevate osalejate arv.\nVäiksem arv oli 1988 aastal, umbes 500 inimestest.\nKõige suurem osa oli 2010 aastal, millal oli juba 12000 osalejatest.\nVastupidi, Tartu maratonis 1987 aastal oli 15000 osalejatest ja 2010 aastal oli 8000 osalejate arv.\nSamal ajal Tartu maratoni osalejate arv, nimelt 1500 oli aastal 1993 ja peale seda osalejate arv ainult suurendab.\nMe võime teha kokkuvõte, et Eestis rahvaspordiüritusi on väga populaarne ja osalejate arv ainult suurendab.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nLugupeetud kolleegid.\nMa osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", kus osalejad lahendasid erinevad küsimusi ja arutasid teemad.\nEsimese teema arutamiseks oli: Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\nPraegu on raske elu ja vaja teenida raha.\nMõned inimesi lahkuvad regioon, kus nad elasid ja otsivad töö välismaal või teistel Eesti regioonidel.\nMa mõtlen ja sellest ma räägis konverentsil, lihtsam leida töö inimestele kellel on kõrgharidus, kas teab ja valdab keelteks, näiteks inglise ja vene keelteks.\n\nSamuti vaja teada erinevate arvutiprogrammi.\nRohkem arv noorukidest kõik see teavad.\nEakaside jaoks, kes kaotas oma töö, praegu organiseeritakse erinevate kursuste, kus nad võivad lisada oma haridust.\nTööturul naisteks on võimalused leida kergetööd, näiteks töötada riigiasutustes, kus vaja mõelda ja töötada põhilises oma peaga ja füüsiliste töö siin ei ole vaja.\nSamuti nad võivad leida töö poodides ja kaubanduskeskustes ja on olemas muude võimalusi.\nMeeste jaoks tööturul on võimalused töötada rasketööle, kus vaja rakendada füüsilist jõud, näiteks ehitajana.\nKonverentsil kõik osalejad nõusid sellega, et soostereotüüpid negatiivselt mõjuvad inimestele töö- ja haridusvaldkonnas.\nSiiamani inimesed arvasid, et riik, ametnikud ja veel keegi, hakkavad lahendada probleemi, mis on inimese juures.\nKõigepealt ise inimene peab otsima parem elu enda jaoks ja riik samal ajal peab selles abistama temale.\nSõnu 489" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151115 (5b4be6cf-d0ce-4daa-af2f-d36f00860811).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"Inimeste osavõtt rahvaspordiürituses\".\nTänapäeval sport ja spordiga tegelemine on väga populaarne terves maailmas ning Eesti ka pole erand.\nTervislik eluviis aitab mitte ainult vähem haige olla, kuid kõik teavad et terves kehas on terve vaim.\n\nEestis erinevaid organisatsioonid ja linnade valitsused korraldavad inimeste jaoks erinevaid spordiüritusi.\nNäiteks iga kaks aastat SEB pank korraldab Tallinnas Maijooks naistele alates 1988. a. On võimalik öelda et selle üritusi naiste osalejate arv on olnud tõstnud alates 1988 a. kuni 2002. a. ning osalejate arv on olnud umbes 7900 naisi.\nPärast 2002.\na kuni 2008. a. nende arv on kukkunud kuni 4500 naisi.\nAga alates 2008. a. SEB Tallinna Maijooks on saanud tõesti väga populaarseks, sest et naiste osalejate arv on suurendanud rohkem kui 11000 naisi, nii näitavad statistika andmed.\nAga Tartu linnas on natuke teine situatsioon.\nNagu näitab statistika 1987. a. Tartu maratonis on võtnud osa rohkem kui 14000 inimesi, aga juba 1993. a. selle üritusi osalejate arv on vähenenud kuni 1900 inimesi, on aru saadav et see on kurb andmed.\nKuid statistika näitab ka seda, et osavõtt Tartu maratonis iga kord saab paremaks ning aastale 2010 osalejate arv on kasvanud kuni 8000 inimesi.\nKahjuks seda ei saa võrrelda 1987 aastaga, aga loodame et selle üritusi osalejate arv muutub veel paremaks.\nVõib-olla on vaja anda rohkem informatsiooni selle kohta teistele inimestele, et nad ka tahaksid selles ürituses osa võtta.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nOlen võtnud osa sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\nKonverentsi teema oli \" Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nNüüd tahaksin anda oma ülevaadet sellest üritusest.\n\nKõige rohkem mulle meeldis see fakt, et seal esinesid väga palju professorid ja tuntumaid inimesi, oli huvitav selle inimesi kuulata.\nPalju räägiti sellest et missugused võimalused on praegu olemas tööturul nii naistele, kui ka meestele.\n\nOlen nõus selle mõttega et tänapäeval mehed ja naised on võrdsad mõnedel osal.\n\nIga üks nendest võib saada seda haridust missugune ta ise tahab, ning seoses sellega ka töötada seal kus talle rohkem meeldib.\nKuid ainult tihti tekkib niisugune probleem et tööturul on mõnikord raske leida niisugust tööd.\nNäiteks kui tööandja on veendunud et just see amet sobib ainult meestele, siis muidugi ta valib just teda, vaid mitte naist, või siis vastupidi.\nAga nad peavad ka aru saama et mõned naised võivad teha oma tööd mõnikord parem kui mehed.\nSee sõltub nii kogemusest, kui ka haridusest, ning enne otsustamise võtmist on vaja väga korralikult kõik kandidatuuri läbi vaadata.\nAga igal juhul tänapäeval tööturu situatsiooni on muutunud paremaks pärast maailma kriisi, ning nii mehed kui ka naised võivad leida endale tööd.\nAinult on vaja olla aktiivne ja osaleda erinevatest konkursis, mis korraldavad tööandjad tööotsijatele.\nPalju oli rääginud ka sellest et missugune soostereotüüpide negatiivme mõju teeb töö- ja haridusvaldkonnas.\nSellest räägiti palju aga kahjuks mõnikord oli rakse aru saada millest ta räägib, sest et mõnikord on olnud probleemid aparatuuriga.\nAga teisel kõik oli suurepäraselt organiseeritud.\nLoodan et sotsiaalministeerium veel korraldab midagi samasugune.\nSõnu 644" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151116 (bb6f6e9f-11d6-4c8e-9200-9d58547e576b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"Vabatahtlikud rahvaspordiüritused Eestis\".\nMeie riigis toimuvad tihti vabatahtlikud rahvaspordiüritused, millistest võib osa võtta iga soovija.\nNeed üritused tõstavat tervise taset, ühinevad rahvast ning annavad võimaluse toredalt vedada vaba aega.\nSeb Tallinna Maijooksul, milles osa võtavad ainult naised, osalejate hulk aina kasvab.\nAsutamismomendilt kuni tänapäevani juba möödunud kaksteist aastat.\nKaugel 1988. aastal osalejaid oli alla tuhande.\nJa iga tulevase aastaga osalejate arv hakkas kasvama tuhande võrra kuni kahetuhande teise aastani.\nSee räägib meile sellest, et see rahva üritus naiste seast, saab üha populaarsemaks.\nVaid peale kahetuhande teist aastat mingil põhjusel populaarsus sai langema.\nVaatamata sellele tänapäeval jälle toimub kiiresti osavõtjate arv ning maijooks saab kindlaks rahvaürituseks, mis ühineb kokku eesti rahvast.\nSamuti võib rääkida Tartu maratonist, mis kiirelt kaotas oma populaarsust asustamismomendilt kuni 1993 aastani.\nSeda võib selletada sellega, et tol ajal riigis olid tohutud muutused ning rahvas oli muretsenud oma murede- ning probleemidega.\nPeale 1993 aastat Tartu maraton taastas tasapisi oma populaarsuse ning osalejate arv hakkas kasvama iga aastaga kuni tänapäevani.\nMinu arvates see on väga tore, et meie riigis viiakse läbi sellisi üritusi ning et nendest võib osa võtta tasuta iga soovija!\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nHiljuti võtsin osa sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", mis toimus eelmisel nädalal.\nKallid kollegid tahaksin teid tutvustada selle konverentsi lühikese ülevaadega.\nKonverents toimus Talllinnas suures Tondi ärimajas, avaras auditooriumis.\nOsavõtjad oli nii palju, igalt poolt Eestit, et auditoorium ei mahtunud kõiki soovitajaid.\nOsa inimesi võtsid osa seistes.\nOsavõtjaid oli nii naised kui mehed.\nEnamik oli naisterahvast vähemalt mulle tundus nii.\nSellepärast, et naisterahvas muretseb väga oma soolise võrdõiguslikkuse kohta meie riigis, see oli üks arutatutest teemadest konverentsil.\nMiks siis naiste- ning meesterahva õigused tööturul ebavõrdsed?\n\nNaisterahval on ikkagi vähem võimalusi tööturul leida hea töökoha.\nKui ülemus saab teada, näiteks, et naine planeerib perekonda laiendada last sündides, sest ta kindlasti ei võta seda naist tööle.\nVarsti tal läheb vaja minna sünnituspuhkusele, tähendab tema ei ole suuteline oma tööga toime tulema.\n\nÜlemusel tuleb leida uue inimese tema ametikohale, et teda asendada ligi 1,5 aastat.\nSellele firmal lähevad lisakulud.\nPeale selle lapsekasvatamisele kaasnevad samuti mõned lisapuhkused, vabad päevad, teised soodsad töötingimused jne.\nMõnedel erialadel see on üldse vastuvõetamatu.\nTeiseks peateemadeks oli \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\".\nArutati selle üle, et mõned elukutsed on täitsa meeste jaoks mõeldud ning teised naiste jaoks.\nNäiteks, et olla \"õpetaja\" meeste jaoks ei ole prestiizne ega kasumlik töö.\nTeiselt poolt, näiteks, \"keevitaja\" juhtimistöö, ning teised \"mehelikud\" elukutsed ei ole üldse mõeldud naiste rahva jaoks ja naisterahvas saavat hakkama sellega palju halvem.\nMinu arvates ei ole selliseid erialasid, mida võib jagada mehelikuks ning naiselikuks.\nKõik sõltub inimesest iseendast, kui tal see töö läheb hästi ja sujuvalt, näiteks, mehel õpetajana olla, kui tal on annet seda tegema ja talle see väga meeldib, siis miks mitte las ta teeb seda tööd.\nIga inimene valib endale elukutse.\nIse käisin palju aega välismaal ning nägin, et naised teevat meeste tööd\" ning vastupidi.\nJätame soostereotüübid minevikusse!\nSõnu 658" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151117 (3425ea1b-debf-4fda-813f-aa09b4e92048).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsusest Eestis.\n\nSport on meie elu vajalik osa.\nIlma sportita ei saa kujutada ette inimeste elu.\n\nViimasel ajal on väga populaarne jooksemine.\nInimesed jooksevad kui tervest nii hinga jaoks.\nIga aasta toimuvad Eestis erinevad maratonid, kõige populaarsed neist on SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised ja Tartu maraton.\n\nIga aasta osalejate arv on erinev.\nNäiteks, 1988 aastal SEB Tallinna Maijoostel osalevad umbes 200 naist, kindlasti on see väike osalejate arv, kuid see võib seostada sellega, et sel aastal just hakkab toimuma SEB Tallinna Maijooks.\n\nVõrreldes sellega Tartu maratonis aastal 1988 osalevad rohkem, kui 1000 Eesti elanikuid.\nEi saa unustada, et Tartu maratonis jooksevad mitte ainult naised, kui mehed ka.\nKuid juba aastal 1993 osalejate arv Tartu maratonis erines, mis on umbes 1800 osalejaid.\nArvan, et siin mängis rolli Venemaa aja katkestus, inimeste eludel olid vahetasid.\nSama ajalugu on SEB Tallinna Maijooksiga.\nKui 1992 aastal osalejate arv oli umbes 5000, siis 1993 aastal jooksete arv vähenes, mis oli vähene, kui 4000.\nKuid juba pärast aasta 2008 kui SEB Tallinna Maijookse, nii Tartu maratoni osalejate arv iga aasta just suureneb.\nMinu meeles, see seotud sellega, et Eesti elanikudel elu paraneb, seepärast nad hakkavad annavad tähelepanut oma isiklikule elule ja kindlasti soovitusele.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nTere, Maaris Kui ma ütlesin enne, osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nTean, et sa ei saa osaleda konverentsil ise, seepärast sooviks sulle kirjutada lühike ülevaade, et sa tead millest räägiti seal.\nSeal räägiti kolmale teemale.\nMa peatun lähemalt kahel seal arutatud teemal, mis on \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\" ja \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\" Konverentsil juutustati, et naiste ja meeste võimalused tööturul on sarnased, kuid minu meeles on see vale väide.\n\nArvan, et erinevatel valdkonnas mestel ja naistel on erinevad võimalused töötama.\nNäiteks, teeninduses, eelistatakse, et töötab naine, sest mõnedel naistel on meeldiv välimus ja nad suhtlevad klientidega korrektsem kui mehed.\n\nMul on küsimus sulle, kas sa kohtusid mehed, kes töötavad kindlustusnõustajana?\n\nMina ei!\nVot sellest ma räägin.\nKui 10 naist ja sama arv meest saadavad oma CV-d kandiderimisele kindlustusnõustaja kohale, mis arvad, palju naist ja meest kutsuvad osaleda konkursil.\nMa arvan, 8 naist ja maksimum 2 meest ja see on seepärast, et tööturul on ikka erinevad võimalused naiste ja meeste jaoks.\nSama ajalugu infotehnoloogidega.\nIsiklikult ma ise tean rohkem meest, kes töötavad sellises valdkonnas, kui naist.\nTeine teema, mis oli konverentsil on \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nRäägiti konverentsil sellest, et stereotüüp mängib suur rolli ja kindlasti on vaja sellega midagi tegema.\nMinu meeles iga töö- ja haridusvaldkonna positsioneerimine on väga vajalik osa, millega peame töötama.\nNäiteks, enamik inimest arvavad, et õppima Ülikoolis materiaali ümbertöötamine pole vajalik.\n\nKõik on selge ilma õppimiseta.\nKuid kes siis saab uut tehnoloogiat mõelda ümber, kui keegi ei õppi seda ülikoolis.\nStereotüüp mängib rolli ka töösfääris.\n\nKõik arvavad, et töötama kontoris on kõige parem, kuid, näiteks, müüma midagi kaupluses on paha töö.\nAga ma arvan, et mõnikord töö kaupluses annab rohkem palka, kui töö kontoris.\nMis sa sellest arvad?\nKokkuvõtteks saab öelda, et mulle meeldis konverentsil osaleda.\nSoovin järgmiseks korraks minna sinna sinuga koos.\nSõnu 687" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151118 (0307510d-4546-4424-9bbb-80f378ff8511).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  10 mail, reedel statistikaamet tegi uuringu rahvaspordiürituste kohta.\nUurijad tehti kaks tabelit.\nÜhes tabelis nad uurisid SEB Tallinna maijooks, kus osalejad olid ainult naised.\nAga teisel tabelis uurijad analüüsiti osavõtt Tartu maratonist.\n\nSiin osalejad olid kõik soovijad inimesed: eraldita.\nUuringute tulemused olid järgmised: Esimene tabel näitab, et SEB Tallinna Maijooks alatest 1988-2010 aastani on kõige populaarne rahvasport Eestis.\nAlates 1990-1992. a. osalejate arv oli umbes 4500 inimest, juba 2000-2004 - umbes 8000 inimest; 2010 aastal osalejate hulk oli juba umbes 12000.\nSee on väga hea tendents.\nVõib oletada, et nimelt naised on vaga sportlikud inimesed.\nSee on tore, sest et sport on hea hobbi ja mõjub väga hästi inimese tervisele.\nTeine tabel näitab, et osavõtt Tartu maratonist on langenud.\nDiagram näitab, et alates 1987-1993a.\noli umbes 15000 osalejat; juba 1999 a. - umbes 4000 osalejaid, aga 2010.\nosalejate arv natuke tõstas, aga mitte eriti.\n2010 a. oli umbes 8000 osalejaid.\nSellised olid uuringu tulemused.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nLugupeetud kolleegid!\n\nReedel mina osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\nSee toimus 10 mail.\nMillest räägiti ja arutati konverentsil võib teada saada sellest ülevaadest: Konverentsi teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nMinu arvates see on tegelikult väga aktuaalne teema, millest tuleb rääkida, mõtelda ja analüüsida.\nKonverentsil arutati kaht allateemad mis on täiestu seotud pea teemaga.\nEsimene allateema kõlab nii: \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\".\n\nSiin räägiti sellest, et naistel ja meestel on erinevad füüsilised võimalused.\n\nSee on väga tähtis faktor ja seetõttu meestel kergem leia töökohti.\nMaailmas on sellised töid, nii nimetatud \"Mustad tööd\" või \"Rasked tööd\".\nNeid töid on suurem, mis ei sobi naistele.\nNastele sobib kerge töö, selline töö kus ei vaja suur füüsiline koormus.\nTeine alateema kõlas nii \"Sooline võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas\".\nMehed ja naised saavad aru ja teadvustavad oma füüsilised võimalused.\nSellest tuleb, et inimesed teavad missugused võimalused neil on tööturul.\nKuigi on väike protsent selliseid inimesi, kes ei teadvustavad oma soolise võrdõiguslikkus vajalikkus ühiskonnas.\nOn selliseid noored neiud, kes soovivad töötada naiteks ehitajaks.\nAga minu arvates see on tõesti väga raske töö neiu jäoks.\nNeiul ei ole selliseid füüsilised võimalusi.\n\nVeel väga tähtis, et tulevikus tal peavad olla lapsed.\nSeetõttu naistele ei tohi ülepingutada.\nPaljud tööandjad teavad sellest, aga mõnikord teevad oma silmad kinni selle situatsiooni asudes.\nIkkagi hea, et suurem osa inimest teadvustab soolise võrdõiguslikkus ühiskonnas.\nInimesed saavad aru ja teadvustavad oma võimalused tööturul.\nSõnu 562" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151119 (2172ceb1-cb7b-43f2-bce4-e81a0b58dfca).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Sotsiaalministeerium kirjutas meile oma statistikat rahvaspordi populaarsusest.\n\nEsimene tabel puudutab SEB Tallinna Maijooksu, milles osalevad ainult naised.\nSelles tabelis on näha, et esimene kord seda jooks oli läbi viidud 1988. aastal, ja sellest ajast iga kahe aastaga osalejate arv kasvab.\nSee võib olla põhjustatud sellega, et naised alati mõtlevad oma füüsilisest vormist ja püüavad seda näidata.\nSellepärastki neid on iga kaheaastaga on rohkem ja rohkem.\nTeises tabelis, meile näitavad andmeid Tartu maratoni kohta.\nSiin on näitajad ootamatult langevad umbes 1990. aastal.\nMiks?\nVõib olla see on põhjustatud sellega, et tol ajal inimesed rohkem mõtlesid majandus stabiilsusest, ja ei olnud aega tegeleda spordiga.\nAga iga aastaga, aeglaselt, aga näitajad kasvavad ja kõige suurem näitaja on 2011. aastal.\nSeda võib olla põhjustatud, sellega, et spordiga tegelemine ja harrastamine inimeste vahel kasvab.\nSee näitab, inimeste huvi nii spordi, kui ka oma tervise vastu.\nKui vaadata neid kaks tabelit koos, võib tunda, et Maijooksu osalejate arv rohkem, kui Tartu maratoni.\nSee ei ole nii, sest Tartu maratonis võtavad osa nii mehed kui ka naised.\nLõpetuseks, tahan lisada, et nende maratonite osalejate arves erinevus, võib olla põhjustatud sellega, et neid viivad läbi erinevates hooajates.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nTere lugupeetud kolleeg!\nEelmisel nädalal osalesin ma sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\nKonverentsi teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKuna Teid seal ei olnud, tahan Teile anda lühikest ülevaadet konverentsilt.\nEsimeseks arutlesime seal, naiste ja meeste võimalused tööturul.\nSiin rääkisime sellest, et naised on juba ammu ei ole võrdsed meestele tööturul, et naist alandavad.\n\nPaljud ettevõtted kiiremini tööle võtavad mehi kui naist.\nMiks?\nArvatakse, et mehed on sihikindlamaid kui naised ja neil ei ole sellist probleeme nagu lapsed.\nTeiselt poolt oli selline arvamus, et see ei ole aus naiste suhtes, nad ka tahavad karjääri teha, aga kõik ülemused arvavad, et naistel on ainult perekond ja lapsed peas.\nLõpetades seda teemat me tegime järelduse, et on vaja põhjalikum sellest mõelda, võib olla tõesti, praegu paljud naised mõtlevad karjäärist, mitte perest.\nTeine küsimus mida me arutasime puudutas soostereotüüpide negatiivse mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nSee oli ka väga raske teema igaühele kohalviibijatest.\nArutasime kaua.\nPeamiseks küsimuseks olid inimeste stereotüüpid.\nÜhiskond arvab, et naised rohkem omandavad pedagoogilist haridust ja töötavad selles valdkonnas, mehed aga kõikidel teistel.\nMiks nii?\nKui naine tahab, näiteks, ehitajaks olla, mida on hirmutavat selles?\nOtsustasime, et ühiskonnale on vaja vabaneda stereotüüpidest ja võta situatsiooni vastu sellisena nagu ta on.\nSamas selgitada meie vanematele ja vanavanematele, et praegu see on normaalne, kui mees on õpetaja, aga naine on ehitaja.\nMis puudutab minu arvamust, ma arvan, et ei ole midagi hirmutavat selle, et kõik oleksid võrdsed.\nSee kergendaks meie elu.\nKui igaüks saaks vabalt valida, milles valdkonnas talle tööd otsida, siis kõik oleksid omal kohal ja teeksid oma tööd hea meelega.\nSellega, aga lõpetan minu kirja.\nLoodan, et Teile on kõik arusaadav, minu austatud kolleeg.\nKui tekkivad küsimused, küsige vabalt, vastan hea meelega.\nLugupidamisega, Teie kolleeg ... Sõnu 659" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151120 (b7b38ee9-cb23-40fc-b64f-9484d65d72fc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvasport Eestis Käesolevaga soovin rääkida rahvaspordiüristusest Eestis, kuna viimasel ajal rahvasport meie riigis saab populaarseks, spordiga tegeledakse kogu perega.\nAga nüüd täpsemalt sellest.\nKui graafikutest nähtub, kõige tutuvam on Eestis SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised, ning Tartu maraton.\nSee on loogiline, sest Tartu ja Tallinn on kõige suuremad eesti linnad ja seal elab palju noori.\n\nSeejärel saaksin öelda, et kõige populaarsem on praegu SEB Tallinna Maijooks, sest 2010. a. seal osalesid 12000 naist.\nMa mõtlen, et see sõltub sellest, et viimasel ajal naised tegelevad spordiga rohkem.\nAga see ei olnud nii alati.\n\nNäiteks, 1988. a. , millal toimus esimene Maijooks, ei osalenud mitte keedagi.\n\nÜldiselt on see, et 1987. a. toimus esimene Tartu maraton ning seal osalesid 15000 inimest.\nAga 2010. a. võttasid osa ainult 8000 inimest.\nVõib olla see sõltub sellest, et Tartus tegeledakse teiste spordiga.\nKokkuvõteks tahaksin öelda, et rahvasport Eestis saab populaarseks, sest inimesed hoiavad oma tervist.\nSport maandab stressi, tugevdab organismi ja tõstab toonus ning seda viimasel ajal on väha tähtist.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nOsalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, milline teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\n\nKõigepealt soovin rääkida naiste ja meeste võimalustest tööturul.\nPraegu on tihti diskriminatsioon naiste vastu.\nNaised saavad vähem palka ning mehel on rohkem võimalusi tööd saama.\nMõned juhed ei taha naisi tööle võtta, kui naisel on väike laps.\nEsimesel poolt see on loogiline, sest väike laps võib tihti haige olla.\nKui peres ei ole kedagi, kes võib istuda lapsega kodus, teeb seda naine ning juht maksab naisele haigestusleht.\nAga juhele seda ei meeldi ning ta võtab tööle meest hea meelega.\nTeisel poolt see on halvasti, sest naine ei saa töötada, temale ei ole raha oma last hoidma.\nViimasel ajal on tihti pered lapseta.\nMeie ühiskonnas on stereotüüpid, et mõnedel tööasutusel võivad töötada ainult naised või mehed.\nMa mõtlen, et see sõltub meiest, kuidas me vaatame sellest probleemist.\nNäiteks, koolides töötab rohkem naist, kui mehest, sest mehed ei taha töötada õpetajana.\nAga mõnikord oleks hea, kui mees on õpetaja, sest lastele meeldib mees - õpetaja.\nMa loodan, et tulevikus seda vahetab ning meie koolis hakkab rohkem meest töötama.\nSeejärel ma lõpetasin.\nTänan tähelepanu eest.\nKui Teil on küsimusi, sest ma vastan hea meelega.\nKokkuvõteks tahaksin öelda, et meie ühiskonnas viimasel ajal on muutused ning ma loodan, et tulevikus naistel ja meestel ei ole diskriminatsiooni tööturul ning soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nSõnu 562" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151201 (c837ae2d-0527-40d9-b2c7-3a36b2436825).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis ajavahemikul 1987-2010.\nLugupeetud kolleegid!\nMa tahan teid tutvustada Statiistikaameti tehtud uurimuse tulemustega, mis puutuvad rahvaspordipopulaarsust Eestis ajavahemikul 1987-2010.\nKõigepealt tahan peatuda sellest, et alates 1990. aastast osavõtjate arv nii Tartu maratonis kui ka SEB Tallinna maijooksul kasvab.\nNäiteks, aja vahemikul 1994-1998 osalejate arv mõlemal jooksudel oli kasvanud kahekordselt.\nSeda võib põhjendada sellega, et Eesti majanduslik seisund oli stabiilne ja inemesed saaksid oma tervisee eest hoolitseda.\nAga kui vaatame perioodi algusse, siis saame näha ühel juhul (Tartu maraton) suur langemine ja see on seotud NSVL-i lagunemisega, aga teisel juhul (Tallinna maijooks) vastupidi - kasva.\nAga on oluline ka see, et naiste osavõtt on kõrgem kui üldine osavõtt.\nJa seda demonstreerib uuringu lõpperiood, kus märkame suurt osaliste kasvu eriti Tallinna Maijooksul 2010 aastal.\nAga üldine populaarsuse tendents on seesamal ajavahemikul stabiliseerus, sest majanduskriis ei saa inimestele (eriti meestele) nii palju võimalust oma tervisega tegelda ja spordi massiüritustel aktiivselt osaleda.\nKokkuvõtteks saan öelda, et rahvaspordipopulaarsus Eestis on ajavahemikul 1987/88-2010 kasvanud, sest inimesed algasid oma tervise eest hoolitseda.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nEile toimus konverents, mille teemaks oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\n\nKonverentsil arutati sellist teemat: Naiste ja meeste võimalused tööturul; soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\nJa ma tahan peatuda kahel eriarvamusi tekitaval küsimustel.\nKõige rohkem arutati seda, et kas on vajalik soolist võrdõiguslikust ühiskonnas teadvustada ja kui sügav me peame seda teha.\n\nSuur osa osalistest väitis, et meie ühiskonnas on tänapäeval see võrdõiguslikkuse liik ei ole hästi teadvustatud ja me peame kindlasti seda mõtteviisi, et meeste ja naiste õigused on võrdsed sügavamini kui täna teadvustada.\nNad toodi näidet, kus juttu oli meie põhjanaabrite - Soome ja Rootsi kohta.\nJa selle näide järgi oli selge see, et Soomes ja Rootsis naistel on rohkem õigust, kui meie naistel.\nVähem osa osalistest väitis aga seda, et meie riigis on sam sammult liikumine sügava teadvustamisele soolise võrdõiguslikkuse suunas tehtud ja ühiskona saab seda vajalikkust hästi aru.\nAga mida puutub minusse, saan öelda, et meie riigis ühiskondlik teadvustamine selles küsimuses nõrk, aga riik teeb palju, selleks et seda teadvustamist tugevdada ja suureneda.\n\nKa arutati naiste ja meeste võimalused tööturul.\nÜks \"laager\" oli veendunud selles, et naistel on meie tööturul ei ole pisav võimalust.\nJa nad toodi näidet, kus naine ei saada ettevõtte ülemusena või ei saa pääseda linnavoolikogusse ametnikut kohta.\nAga teine \"laager\" väitis, et naistel on olemas kõik võimalused ja täna juba rohkem, kui meestel, sest majanduskriis tõttu just mehed kaotasid kõige rohkem töökohti.\nAga ma arvan nii, et naistel on võimalused (ja suured võimalused) tööturul oma kohta leida, aga ühiskond riik peab rohkem tähelepanu selle küsimustele pöörata.\nJa lõpuks käsitleti stereotüüpide negatiivset mõjut töö- ja haridusvaldkonnas, aga see küsimus ei tekki eriarvamust.\nKokkuvõtteks saan öelda, et toimuval konverentsil käsitleti tähtsat teemat, mida saab aidata sotsiaalse probleemide lahendamisele kaasa.\nSõnu 640" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151203 (69b97223-c315-4297-85f8-16bf928e4187).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordiüritustest osavõtu statiistika Kaks antud tabelit annavad informatsiooni SEB Tallinna Maijooksust ja Tartu maratonist osavõtu kohta aastast 1987 aastani 2010.\nRääkides SEB Tallinna Maijooksust on vaja mainima selle asjaolu, et osalejaks võivad saada ainult naised.\nAastal 1988 osalejate hulk oli väga väike, aga see suurenes järsult 5 aastani 1991, milles oli juba 5000 osalejat.\nPärast osalejate arv natuke vähenes vaid aastal 1994 kasv jätkus ja aastal 2001 üritusest võtsid osa juba 7500 inimest.\n\nAastani 2008 SEB Tallinna Maijooksu populaarsus langes ning aastal 2008 oli ainult 4200 osalejaid.\nPärast seda osalejate hulk suurenes järsult ja aastal 2010 oli peaaegu 12000 osalejat.\nOlukord Tartu maratoniga oli aga teine.\n\nPerioodi alguses osalejate arv vähenes 15000 inimestest 1800 inimeseni.\naastaks 1993.\nÜlejäänud perioodi jooksul osalejate arv aeglaselt suurenes ja aastaks 2010 oli juba 8000 osalejat.\nTartu maratoni populaarsus langes natuke 2000 aastal, aga see olukord kohe paranes, siis see asjaolu pole märkimisväärne.\nKokkuvõtteks võib märkida, et rahvaspordiüritustes osalejate arv väheneb, kui majandus on mõõnas.\nSamal ajal julgen oletada, et tervislik eluviis muutub järjest.\n\npopulaarsemaks ning spordiüritustes osalejate hulk jätkub kasvama.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nTahaks Teid tutvustada konverentsiga \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", mis oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poole ning millest ma võtsin osa.\nTeatavasti naistel ja meestel on võrdsed õigused tööturul.\nVaatamata sellele, sotsiaalministeeriumi ametniku Toomas Metsa sõnadel erinevate soode võimalused tööturul on väga erinevad.\nHärra T. Mets tõi näiteks asjaolu, et suurima osa töötajatest elukutsedes madala palgaga (näiteks müüad, koristajad, jne) koostavad naised.\nSamal ajal ettevõtete juhid ja direktorid on tavaliselt mehed.\nSelline olukord on eriti hästi näha poliitikas.\nOlid mainitud Riigikogu spiikeri Enne Ergma sõnad, kes ütles, et poliitikas meestele annakse andeks nende vead rohkem, kui naistele ning selleks, et naisele olla nii edukas kui mees, ta peab olla kolm korda parem ja töötada kolm korda rohkem, kui mees.\n\nMärkimisväärne asjaolu on selline, et praegu Riigikogus 101 liikmest on ainult 8 naist.\nT. Mets ütles, et olukorra parandamiseks ning ülekohuse vältimiseks mõnedes riikides, näiteks Saksamaal, on seaduslikult kinnitatud, et naiste osakaal parlamendis peab olema meeste osakaaluga võrdne.\nTeise sotsiaalministeeriumi ametniku Mari Tammiste sõnadel, suurt rolli mängivad negatiivsed stereotüübid töö- ja haridusvaldkonnas.\nOli öeldud, et palju inimesi arvab, et naised on liiga emotsionaalsed ning vastutusrikkas töö nendele ei sobi.\nKonverentsi osalejad lisasid, et naised ei saa teha arukaid otsusi nende iseloomu tõttu.\nVaatamata sellele, et on juba teada, et naiste ja meeste vaimsed võimalused on võrdsed, on veel olemas need arvamused nagu ülalmainitud.\nOn vaja arvestada ka seda, et naised tavaliselt hoolitsevad ka laste eest ning see võtab palju jõudu.\nKonverentsi lõppes me jõudsime kokkuvõtteks, et naised peaks olema enesekindlam ja see aitaks nendele olla konkurentsivõimelised meestega ning stereotüüpidest vabanemisest on vaja aega.\nSõnu 617" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151204 (401d5963-3917-4efb-b1f4-01b8f336b62a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"Rahvajooks\" Statistikaameti poolt oli läbi viidud uuringu \"Rahvajooks\", mille eesmärgiks oli hinnata ja selgitada välja rahvajooksu osalejate osakaalu.\nAntud uuringus oli võetud erinevate aastate jooksu osalejate andmed.\nVõrdlemiseks samuti oli võetud 2 erinevad grupid.\nEsimene grupp moodustas SEB Tallinna Maijooksu osalejaid.\nTeises grupis oli Tartu maratonis osalejad.\nKui me võtame näiteks teine grupp, siis on selline lugu.\nKuni 1993. a. Tartu maratonis osalejate hulk kiiresti langes, aga nõukogude ajal see arv oli piisavalt kõrge.\nLoomulikult osalejate nii suur vähenemine seondub Nõukogu Liidu langetamisega ja Eesti raske aja tekitamisega.\nAga kui me vaatame järgmised andmed siis me pöörame tähelepanu sellele, et peale Eesti taasiseseisvust kuni käesoleva ajani Tartu maratonis osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.\nKui meie riik sai iseseisvust, siis inimesed jälle hakkasid paremini elama ja tundma huvi spordi (eriti jooksu) vastu.\nSama situatsioon SEB Tallinna Maijooksu osalejate kohta, milles osalejate arv iga aastaga kasvas.\nAga võrreldes Tartu maratonis osalejate andmetega võib öelda nii, et oleks 2008.\na Tallinna Maijooksu osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.\nTartus maratoni kohta andmetel seda ei ole märgitud.\n\nSee sõltub sellest, kes on sponsorid ja erinevad toetajad.\nMuidugi viimastel aastatel SEB pank toetas palju raha selle projektile ja seetõttu jooksu osalejate arv kasvabki.\nLäbiviidud Statistikaameti poolt uuringu põhjal võib järeldada, et vaatamata sellele milles linnas toimub jooks, kui palju rahas selles projektis jne, meie kodanikud hakkasid tundma spordi vastu ja osalema erinevates pordiüritustes.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nEelmisel nädalal ma osalesin ühe väga huvitava konverentsil mille teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nAntud konverentsi oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt, kus osalesid paljud erinevad spetsialistid.\nNäiteks olid sotsiaalministeeriumi töötajad, Töötukassa töötajad, erinevate kooliõpetajad, spordiliidu liikmed ja Naisterahva ühiskonna organisatsiooni liikmed.\nKonverentsil arutleti kaks küsimusi.\nEsimene oli - naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\nTeine küsimus oli - soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\nProovin Teile lahti kirjutada selle teema ülevaade.\nEsimesel küsimusel konverentsil oli suur diskussioon.\nMuidugi meie riigis naiste ja meeste tööturul võimalused on väga erinevad.\nMehed otsivad endale tööd kiirem kui naised ja antud probleem on väga aktuaalne mitte ainult meie riigis, vaid terves maailmas.\nNaisterahva ühiskonna organisatsiooni esindajad (loomulikult kõik naised) olid väga aktiivsed selle küsimuse lahendamisel.\nÜks naine ütles:\" Põhiseaduse järgi kõikide inimeste õigused on võrdsed sõltumata soost jne\".\nSamuti tema ütles, et igas valdkonnas toimub naiste diskrimineerimine.\nTema vastu vaidles üks töötukassa töötaja, kes ütles, et kahjuks viimastel aastatel võetakse tööle ainult ehitajaid kellest nõutakse palju jõud, mida naistel ei ole.\nSamuti antud töötaja tunnistas, et tegelikult naiste ja meeste palgad on väga erinevad ja see sõltub jälle füüsilistest võimalustest.\nKonverentsil osalenud naised hakkasid jälle vaidlema ja rääkima sellest, et võrreldes mehest naised võivad ka teenida suurt raha, mõned naised on targem kui mehed, palju naised on väga haritud kellel on kõrgharidus jne.\nKonverentsil arutleti liiga palju sellel küsimusel, aga tulid järeldusele, et naiste võimalusi tööturul tuleks piisavalt tõstada ja teha võrdsed võimalused tööle võtmisel.\nTeise küsimuse kohta ei ole nii palju räägitud kui esimesel küsimusel, aga järeldasid seda, et nii koolis kui juba lasteaias õpetajad peavad õpetama lapsi ja rääkima nendele, et nii mehed kui naised on meie ühiskonnas omavahel võrdsed.\nPoisid ei pea soolvama tüdrukuid, peavad hästi suhtuma neid ja ei pea unustama, et tüdrukud on kõigepealt tulevikus emad kelle roll on väga kõrgemal kohal.\nSamuti ei tohi ka unustada, et naised füüsiliselt nõrgem kui mehed ja sellele tuleks ka teha aktsenti.\nKui kooliõpetajad alustavad õpetada elementaarseid teemasid, siis loomulikult soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine piisavalt tõstab meie ühiskonnas.\nSellega on meie konverents oli lõpenud ja kõik osalejad olid rahul, et ühel on samavõrdsed mõted soolise võrdõiguslikkuse kohta.\nSõnu 757" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151205 (461e79fb-a38c-477b-b0c0-8102f416d26a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Teksti ei ole kirjutatud.\n\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nTere kallid kollegid.\n\nOlin eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi konverentsil, mis teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKonverents oli väga huvitav selle pärast, et palju inimesi räägisid oma vahel, aga mul oli oma arvamus ka.\nMina arvan, et meie riigis tänapäeval on suur probleem tööturuga.\nSee probleem on seotud ökonoomikaga.\nTänapäeval Eestis on nii vähem töökohti, kui tahaks.\nMa tean, et palju noorinimesi kõrgharidusega ei saavad leida endale töö selle pärast, et pärast ülikooli lõpetamist nendel ei ole töökogemusi.\nMida teha sellel juhul?\n\nKuulsin, et mõned noorinimesed töötavad restonaanis, öökluubis, kaupluses, aga nende haridus ei seotud selle töökohaga.\nMina praegu õpin Eesti erakosmeetikakoolis.\nSelles koolis pool asta ma õppisin teooria, aga praegu mul on kümne kuud praktikat klientidega.\nPärast lõpetamist mul võib olla palju kogemusi klientiteenindusega ja ma tean, et palju tööandjaid tahaksid minuga töötada.\nArvan, et haridussüsteemis peab olema palju praktikat töökohal, et üliõpilased pärast lõpetamist saaksid teha oma töö hästi.\nMul oli ka veel üks arvamus sellel konverentsil.\nArvan, et naiste võimalused tööturul on samad, kui meeste.\nTänapäeval töökollektiivis ei ole erinevusi kes ja kellena töötab.\n\nNaised ja mehed saavad sama haridust.\nMul tundub, et tööandja ei vaata inimeste sugule, kui nendel on hea kogemus või haridus.\n  Sõnu 381" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151207 (211d5095-a1d8-4430-80ce-8639df92915d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  SEB Tallinna Maijooksi- ja Tartu maratoniüritustest osavõtu statistika.\nSelle kokkuvõtte siht on näidata rahvaspordiürituste populaarsust ja võrrelda SEB Tallinna Maijooksi, kus osalevad ainult naised, ja Tartu maratoni andmed.\n\n1987. aastal Tartu maratonist osalesid üle 14000 inimest, see on kõige kõrgem inimeste arv, mis on osalenud rahvaspordiüritustest.\nMinu arvates, see oli seetõttu, et SEB Tallinna Maijooks ainult hakkas korraldama oma üritused ning ei olnud nii populaarne, sest seal 1988.\na aastal osales umbes 100 inimest.\nKuid 1993. aastaks inimeste hulk, kes osalesid Tartu maratonist madales 1000-ni, aga Tallinna Maijooksi tulnud inimesi arv suurenes 5000 inimeseni, selline populaarsus võiks olla selllest, et SEB andis auhindu inimestele, kes võttis nendest üritust osa või nendele, kes võidas.\n1994.\n-st kuni 2008.\n-ni enamik eestlastest võttis osa SEB Maijooksist, mis on 4000 inimesest kuni 8000 inimeseni ning Tartu maratonis oli tulnud 2000-st kuni 6000.\ninimeseni, mis on palju vähem, kui Tallinnas.\nTallinnas korraldatud üritused on populaarsem, sest seal on rohkem ka linnaelanikke.\n2008.\n-st aastast alates inimesed muutusid huvitatumaks ning 2012. aastaks SEB Tallinna Maijooksist osalesid ligi 11000 inimest ning Tartu maratonist rohkem kui 8000 inimest.\nKokkuvõttes, rahvaspordiüritused Eestis muutuvad populaarsemaks iga aastaga eestlaste hulgas.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nMina olen osalenud konverentsil.\n\"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", mille korraldas sotsiaalministeerium.\nTahaksin esitada Teile sellest konverentsist ülevaade.\nSellel konverentsil loeti loengut soolisest võrdõiguslikkust ning selle mõjutamisest meie ühiskonnas.\nRäägiti sellest, et naistel ja meestel on ühised õigused ja kohustused ja see on ebaõiglane, kui naistel on vähem võimalusi midagi suurt muutada.\nEnamikul naistel tänapäeval on olemas nii põhi- kui ka kõrgharidus, niimoodi nendel on niisamad tingimused oma unistust saavutada kui ka meestel.\nKonverentsil me arutlesime ka sellest, et kui me oleme üks rahvas, valdame üht keelt, meil on ühesugune haridus, siis meeste ja naiste vahel ei pea olema võrdsust.\nMe rääkisime tagajärjestest ning tulemustest, mis võivad ilmuda meie elus.\nÜks peateemast oli olukord tööturul naiste ja meeste jaoks.\nKahjuks, Eestis naistel on madalam palk, kui naistel ning sotsiaalministeeriumi spetsialistid ei saa selgetada seda probleemi.\nNaiste suhteliselt, neid harvem võetakse tööle, nendel on ka vähem vaheajad, meestega võrreldes, ning sellele ei ole põhjusi.\nUuringug näitasid, et naised valdavad keelt samal tasemel kui mehed või isegi parem, nendel on mõnikord kvaliteetsem kõrgharidus, kuid neid ikkagi deskrimineeritakse.\nLisaks sellele, lektorid jutustasid soosstereotüüpide mõjust erinevatele valdkondadele.\nNeed stereotüübid allandavad naisterahvast ning lapsepõlvest uuendavad neid, et mehed on tähtsam ning edukam, kui nad on.\nSeetõttu naistel on madal ennesehindamine ja nad tihti kahtlevad oma jõudus.\nSoostereotüüpid tappavad inimestel soove hästi õppida ma saavutada kõrgeid tippusid.\nSeepärast Eestis on iga aastaga väheneb arv inimest kõrgharidusega, ning ka palju inimesi koolivad teistele riikidele õppimiseks ja töö leidmiseks.\nMina leidsin seda loengut väga kasulikuna ja otsustasin, et pean ka Teile need teemad ümber jutustada.\nLoodan, et üks kord Te võtate osa samast konverentsilt.\nLugupidamisega, ...   Sõnu 635" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151208 (3837eacc-d90e-4454-b4ee-0c93a12862b1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Sport Eestis viimase kakskümnenda aasta Viimastel aastal Eestis on suur huvi spordi kõrval.\nEriti kevadel ja suvel saab näha palju inimesed, kes jooksivad või lihtsalt kiiresti jalutavad tänaval.\n\nArvan, et inimesed hoolitsevad oma kehasse, tihti naised, kui mehed.\nPraegu sageli korraldatakse maratonid töötst, ülikoolist või koolist.\nAga nii ei ole alati.\nMõtlen, et viis aastat tagasi inimesed tegelevad spordi spodi klubis või ei tegelnud.\nMiks?\nVõib olla, et sport maksab palju raha ja võtab aega.\nNii näiteks, kui vaadata staatistika admet, siis me nägime, et ükstuhande üheksasaja viiendaks kaks tuhandini inimesed jooksivad vähem.\nAeg oli raske ja mitte keegi ei motelnud oma terve veel on vaja rääkida sellest, et varem inimesed jooksivad surem väikeses linnas, sellepärast et seal on vaikne, vähem autot ja paju kaunised paigad, näiteks on hästi jooksma metsas.\nTänapäeval inimesed jooksivad kui suurtes lindades nii väikstes.\nInimesed armastavad   TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere päevast kolleegid!\n\nMöödunud nädalas olin konverentsil.\nSeal oli teema \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nArvan, et teema on väga raske meie ajas.\nTelerist ja ajalehest räägitakse, et naised on \"hädas\".\nMeie konverentsil räägiti sellest.\nPõhiküsimus oli sellest, millised on naiste ja meeste võimalused tööturul.\nRäägiti, et võimalused on, kahjuks erinevad ja metud vajasid tööle suurem kui naised.\nMiks see on nii?\nPeapõhjus, et naised on rasedat, aga meie riik annab palju sotsiaalgarantiid, ainult maksab mitte riik, aga tööandja.\nSeepärast tööandja ei taha võtta tööle naine sest, et pärast on vaja palju raha maksta.\nTeine põhjus, et turul praegu on vaja tavaline tööjõu, näiteks keevijad, valvejad jne, aga tihti ei tööta naised selles erialades, ja kes töötavad, nad töötavad halvem, kui mehed.\nJärgmine mõtte oli soostereotüüüpide negatiivne mõju töö ja haridusvaldkonnas.\nPea soostereotüüp, et mehed teevad kõik parem kui naised.\nSee ei ole nii.\nNäiteks, naised sõidavad parem rooli taga.\nSamuti naised töötavad keevijana ja valvejana.\nIkkagi mina arvan, et naised pea ainult lapsed kasvama, aga töötavad parem mehed.\nJa viimane mõtte oli soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikus ühiskonnas.\nViimases aastas naised kõik aja sõjavad mehega.\nJa praegu nad saavd seista mehest lähedal.\nAga minu arvamus, et mehed peab olema tugevam ja targem kui naine.\nTänapäeval naised tahavad ja tegivad kõik et see ei ole nii.\nLõpetuseks sooviks rääkida, et meie elu on raske, ja loodus tegi nii, et mees on tugevam, arvan et see peab olema nii.\n  Sõnu 558" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151210 (f282c9eb-79c6-40d7-ba03-10e12bb7b97c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\n\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nSelles uuringute tulemuste järgi koostatud tabelites esitatud arvulised andmed annavad ülevaate, kui populaarne on rahvasport Eestis.\nKaks rahvaspordiüritused olid korraldatud, aga praegu võrdlevad nende vahel.\nNeed on SEB Tallinna Maijooks, kust võtsid osa ainult naised ja osavõtt Tartu maratonist.\nVõrreldes eelmiste uuringute andmetega, võib öelda, et tõekspidamised on muutunud.\nStatistikast selgus, et enamik naisi osalesid ürituses 2010. aastas, aga kõige suurem hulk Tartu maratoni osalejatest võtsid osa ainult 1987. aastas.\nImekspandav on see asjaolu, et naiste spordihuvi alati sureneb Talllinnas, aga osavõtt maratonist peetakse teises Eesti riigis, Tartus inimeste ringis teistjärguliseks.\nAlguses kodanikud olid huvitanud spordiüritustest, kahjuks, et umbes 1990. aastast nende huvi väheneb piisavalt.\nTeiselt poolt, osalejate arv Tartu maratonis on muutunud paremaks umbes 2010. aastas ja praegu on stabiilne.\nEnda poolt võin lisada, et rahvasport mängib tegelikult väga suurt rolli inimeste elus ja on lahutamatu osa inimestest.\nArvan, et lapsed, täiskasvanud inimesed ja isegi eakad peavad olema huvitanud meie riigi üritustest.\nKõigepealt, spordiüritused peavad torkama meie silmi.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere päevast, lugupeetud kolleegid!\nSooline võrdõiguslikkus Eestis on tänapäeva aktuaalne teema, millega me kohtume iga päev.\nVõrdõiguslikkus mängib tegelikult väga suurt rolli inimeste elus ja on nende lahutamatu osa.\nÜhelt poolt, naised juba ammu saavutavad võrdseid võimalusi ja õigusi meestega.\nOleks otstarbekas märgata, et nad teevad seda aktiivselt, iseseisvalt ja edukalt.\nJah, tegelikult nendel on edu nendes tegevustes.\nÖeldakse ju, kodanikualgatus on iga inimese südameasi.\nKui inimene tegelikult midagi soovib, ta saavutab selle kindlasti.\n\nKahjuks, et soostereotüüpidel on negatiivne mõju nii töö kui ka haridusvaldkonnas, sest inimesed väga tihti ei arvesta ja ei austa teineteist, eriti naiste ja meeste vahel selline prioriteet mängib tähtsat rolli.\nInimesed hakkavad põgenema ja jälgima ainult oma isiklikke soove ja eesmärke.\n\nKõigepealt, arvan, et peavad olema targad ja kvalifitseeritud spetsialistid oma tegevuses, aga mitte konkurentss.\nTeiselt poolt, kõik inimesed on samasugused.\n\nMeil on oma reeglid, kohustused ja õigused, mis on võrdsad meeste ja naiste ringis.\nIga inimene tahab midagi saavutada elus, näidata oma isiku, oskusi ja võimalusi.\nVanasõna kõlab, kuidas töö nõnda palk, seepärast naised väga tihti ei soovi sõltuda meestest.\nTänapäeval see on prioriteetne valik.\nMe peame tänapäeval loodama ja mõtlema ainult endast ka oma perest, et ei jäi meie elu kõigepealt hammasrataste vahele, seepärast võin öelda, et sooline võrdõiguslikkus Eestis on vajalik.\nVäga tähtis olla õigel ajal, õiges kohas, vaatamata sellele, et Te olete naine või mees.\nKõigepealt, Te olete isik.\nKui inimene sai seda aru, siis ta võib öelda endale, et mina vajan soolises võrdõiguslikkus.\nSee on õige!\n  Sõnu 589" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151211 (e5f899d5-62d4-4500-ae38-8e965ae86584).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Eesti rahvaspordiürituste statistika.\n\nMeie ajal viiakse läbi kõikvõimalikke uuringuid.\nKäesolev uuring näitab meile 2 tabelit.\nEsimeses tabelis on nähtud, kui palju inimesi osalesid SEB Tallinna Maijookses, ja selles ürituses võtsid osa ainult naised.\nNaiste arv on tõusnud 2010. aastal ja see võiks seotud sellega, et pangas töötavad rohkem naist.\n\nTeises tabelis näeme statistikat, kui palju inimesi erinevates aastates osalesid Tartu maratonis.\nSelles maratonis osalesid kõik soovijad.\nNõukogude ajal osalemine erinevates spordiüritustes oli kohustuslikult ja sellepärast osalejate arv oli üsna suur.\nPärast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, tulid rasked ajad ning osalejate arv on langenud.\nAlates 2010. aastast osalejate arv sai suureneda.\nVõime öelda, et see on seotud majanduse olukorra parandamisega.\n\nMõlemad tabelid näitavad meile, et inimesed said rohkem jälgida oma tervise eest.\nNad külastavad erinevaid spordiüritusi ja püüavad osaleda nendes.\nSelle jaoks korraldatakse tasuta asutuste või linna poolt üritused, kus kõik soovijad oma perekonnadega võivad osaleda.\nKokkuvõtvalt võib öelda, et kõik uuringud tahavad välja selgitada rahva suhtumine probleemisse.\nUuringu vastused aitavad muuta elu paremaks.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Sooline võrdõiguslikkus Eestis.\n\nTänapäeval meie ühiskonnas arutletakse teema \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\n\nKui Euroopas naised ja mehed suhteliselt võrdsed, kuid Eestis me näeme soo diskriminatsioon.\nEriti see on nähtud tööturul.\nEnne majanduse kriisi tööturul naistel ja meestel olid võrdsed võimalused.\nKõik ettevõtted arenesid, tööd oli palju.\nPärast kriisist, kui palju ehitusfirmad läksid pankrotiks, meeste arv töötute seas on suurenenud.\nAsutused, kes tegelevad klienditeenindusega ja selles valdkonnas on rohkem naisi, töötavad edasi edukalt.\nSee võib seotud sellega, et esialgselt mehed positsioneerivad enda ainult keevitajaks, ehitajaks jne ning ei taha töötada nii nimetatud naiselikkus elukutses.\nKui vaatame tööpakkumisi Internetist, siis võime öelda, et vajatakse õmblejaid, müüjad, kokad, koristajad.\nNeed on naiste jaoks sobivad ametikohad.\nNii saab, et naised töötavad, aga mehed ootavad sobiva töökohta.\nHaridusvaldkonnas on ka kohtutakse soostereotüüpide negatiivne mõju.\nAlati arvestatakse, et arst on naise elukutse, aga ehitaja on ainult meeste elukutse.\nKuid me unustame seda, et inimeste aju struktuur on ühesugune.\nMe võime mõelda, mõtiskleda, analüüsida, fantaseerida.\nKui me vaatame moedisaineri poole, need on kõik mehed enamasti.\nKui võtame armee, seal on ka olemas naised.\nMe harjusime näha ainult stereotüüpid.\nMaailm muutub ja me muutume ka.\nKuidas parandada selline olukord?\n\nVõib olla riik pöörab tähelepanu sellele ebaõiglusele.\nRiigikogu arutleb koos tööandjatega, kuidas tegutseda selles situatsioonis ja otsivad lahendust, mis rahuldatakse kõik pooled.\nÜks asi on selge, et Eestis on selline probleeme ja probleem peab olema lahendatud.\nOmalt poolt sooviksin öelda, et Eesti on noor riik Euroopa Liidus.\nSooline diskriminatsioon on aktuaalne probleem meie ühiskonnas.\nÜhest võimalikest lahendusest võiks olla Euroopa Liidu riikide kogemus, kuidas nad tulid toime probleemiga.\nKokkuvõtvalt võib öelda, et probleem on olemas ja lahendada on vaja kõrgemal tasemel, ehk riigi tasemel.\n  Sõnu 621" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151212 (ae08be7b-44fc-449b-b86d-f72f76048143).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tere, lugupeetud kolleegid!\nPraegune meie eluviis on küllaltki istuv.\nInimesed ei liigu palju, nad palju istuvad tööl, kodus teleri või arvuti taga ja autos.\nSeepärast paljude inimestel on probleemid tervisega.\nNendel, kes ei liigu palju on tavaliselt probleemid vereringi süsteemiga.\nAga hiljuti oli korraldatud uuring inimestest, kes osalesid Tallinna Maijookses ja Tartu maratonist.\nKahjuks, te ei näe neid diagramme, kus on andmed.\nEsimeses diagrammis on andmed Tallinna Maijookse osalejatest.\nSelles jookses osalesid ainult naised.\n1988. aastas, millal oli korraldatud esimene jooksest võtsid osa vähem kui pool tuhat naist.\nAga pärast peaaegu iga aastaga osalejate arv suurenes ja 2010. aastas jookses osalesid umbes kaksteist tuhat.\nAga Tartus ei ole nii head olukorda.\n1987. aastas Tartu maratonis osalesid umbes viisteist tuhat inimest nii naist, kui ka meest.\n\nKahjuks järgmises aastas osalesid ainult umbes kaks tuhat.\nÕnneks, iga aastaga osalejate arv suures.\n2010. aastas Tartu maratonist võtsid osa kaheksa tuhat inimest.\nLoodan, et järgmistel aastatel rohkem inimesi tahaks osaleda maratonis.\nKokkuvõteks, tahan öelda, et minu arvates, paljud inimesed ei taha istuda kogu päeva ja seepärast nad osalevad maratonides ja jooksetest.\nNad arvavad, et liikumine on elu ja ma olen täiesti nõus nendega.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere, lugupeetud kolleegid!\nTe teate, et hiljuti ma olin Tallinnas konverentsil, mille teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", ja mina tahan öelda teile sellest.\nMe oleme harjunud, et naistel on vähem võimalusi tööturul, kui meestel.\nÜhelt poolt, ma olen nõus sellega.\nPraegu on meie elus tööd, kus võib töötada ainult mehed, näiteks ehitaja.\nMina kunagi ei ole näinud naist, kes töötas ehitajana.\nVeel hiljuti ma olen keemia tehases, seal ma ka ei ole näinud naisi.\nSeal olid ainult suured ja tugevad mehed.\nSamuti naised ei tööta laevatel.\nMinu isa oli laeva kapten, mis püüdis kala.\nja temal ei oli naist laeval.\nLisaks, piletid, minu arvates, see on meeste tööd, sest sellel tööl on vaja olla tugev, vastutustundlik.\nAga teiselt poolt on niisugesed tööd, kus töötavad peamiselt naised.\nNäiteks, lasteaiad.\nSeal töötavad naised.\nMinu vanaema ja ema töötavad lasteaias.\nPraegu on raske leida meest, kes töötab lasteaias õpetajana.\nMinu arvates, lasteaedades töötavad naised, sest nad sajandite jooksul hoolitsesid laste eest.\nKoolidel töötavad ka peamiselt naised.\nMa mõtlen, et naistel on rohkem mõju noortele, kui meestel.\nKahjuks, meies ühiskonnas on soostereotüüpid.\nSee ei või olla hästi, sest mõnikord naistel on rohkem oskusi, kui mehel ja vastupidi.\nPaljud mehed mõtlevad, et naine peab olema kodus, aga nais peab töötama.\nMa arvan, et nad mõtlevad halvasti.\nMitu sajandit tagasi naistel umbes ei olnud õigust, aga praegu kõikjal inimestel on samasugused õigused.\nAga jäid need, kes arvab, et naistel ei pea olema õigusi.\nSee ei või hästi mõjuda haridus- ja töövaldkonnale, sest naistel on mõnikord rohkem oskusi, nt.\nõppida tehnika teaduskonnas, aga me oleme harjunud, et ainult mehed õpivad ja pärast töötavad tehnikavaldkonnas.\nKokkuvõtteks, tahan öelda, et mõnikord see on hästi, kui meestel ja naistel on võrdsed õigused, aga peamiselt see ei ole nii.\n\n  Sõnu 658" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151213 (43c83574-2c76-4c40-9b26-336dc3cbb1b9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvasport on Eestis populaarsus Alates 1995 aastal Eestis rahvaspordialad, kus osalevad eesti elanikud igal aastal hakkasid kasvama.\nVõttame näideks SEB Tallinna Maijooks kus osalevad ainult naised ja Tartu maraton.\nTartu maratonis osalevad palju meest aga naised ka osalevad.\n1994 aastal Tallinnas Maijookses võtsit osa 4000 naist.\nKui võrrelda Tartu maratoniga, siis seal sellel aastal võtsit osa ümbes 2000 inimest.\nMe saame öelda, et 1994 aastal Tallinna Maijooks oli populaarsem, kui Tartu maraton.\nAlates 1994 aastal kuni 2002 aastal inimeste arv, kes võttis osa Tallinna Maijooksul suuremates ja 2002.\na osaletaja arv oli 8000 naist.\nSellel ajal Tartu maratonis inimeste arv, kes võttis osa, ka kasvas, aga vähem ja 2002 a. oli umbes 3500 inimest.\nAlates 2002 a. Tallinna Maijooksul inimeste arv, kes võtsid osa hakkas langema ja 2008 a. nende arv oli 4000 naist.\nAlates 2008 a. SEB Tallinna Maijooksu populaarsust kiiresti läks ülese ja 2010 a. oli juba 12000 naist.\nMe loodame, et see arv hakkab kasvama ja kasvama.\nTartu maratonis alates 2002 a. osalejate arv igal aastal oli suurem ja 2010 a. oli juba 8000 inimest.\nKui võrrelda neid üritusi, siis me näeme, et praegu SEB Tallinna Maijooks on populaarsem, kui Tartu maraton.\nAga põhjus on see, et Tartu maratonis osalevad suusatajad, aga kõigil suuski ei ole ja nad ei saa võtta osa selles maratonis.\nAga ükskõik rahvaspordiürituset on populaaret.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere paevast Georg!\nKaks päevad tagasi osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nTahan kirjutada sulle oma arvamus sellest üritustest.\n\nEsimene teema oli \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\".\nMa mõtlen, et see teema on väga aktualne, sest et minu arvates, meestel on rohkem võimalusi tööturul.\nNäiteks mees ja naine osalevad konkursil ameti töö kohale.\nNendel on niisama haridus, nad on 30 aastat vana jne.\nEttevõte juhataja hakkab nendega rääkima.\nTema küsib, kas olete abielus, kas Teil on lapsed, kui vanad on lapsed.\nKui naine vastab, et temal on väike laps, siis juhataja hakkab mõtlema, et mida ma võttan naist.\nTemal on väke laps, laps võibolla sageli on haige, nii laps on haige, siis ema läheb haigelehele.\nHaigelehel ema võib olla nädal ja kaks, aga kes siis töötab?\nSellel juhul juhataja võtab tööle meest.\nVeel mida ma mõtlen, et mehed ja naised teevad nii saama tööt, aga palka rohkem saavad meehed.\n\nEhituses meil töötab palju meest.\nNaist seal on väga vähe.\nMinu arvates, et ehituses on raske töö ja naisel seal on raske töötada.\nEhituses juhatajad esitavad meest, aga mõnikord naised ka saavad teha niisama töö kui meered.\n\nTeine teema mida oli konverentsil oli Soolise vordõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\n  Sõnu 601" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151216 (635ee1ee-0094-4105-b55d-a38c1c74b9ff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Aktiivne sport kui tähtsaim puhkuse osa.\nViimastel aastatel on meie ühiskonnas populaarsed erinevate uuringute läbiviimine erinevatel teemadel ja eesmärkidel.\nKui vaadata uuringu tulemusi, siis olen nõus uuringufirma valikuga, mis valis teema rahvaspordi populaarsusest Eestis, mis väga huvitab kõiki eestimaalasi.\nUuringu tulemus näitab, et osavõtt SEB Tallinna Maijooksust ja Tartu maratonist on erinevad.\nNõukogude ajal suurem osa osalejatest võtavad osa Tartu maratonist, neid oli kõige suurem hulk ja aastast aastasse võib vaadelda, et nende arv vähenes.\nVõib olla see on seotud sellega, et 1987. aastal ainult viidi erinevaid spordialasid ja kõik inimesed olid väga huvitatud sellest.\nAga SEB Tallinna Maijooksul oli algul väga vähe rahvast ja igal aastal nende arv kasvas ja 2010. aastaks üsna kasvab.\nVõib olla see on seotud sellega, e varem inimesed pidevalt töötasid ja nendel pole aega midagi muutega tegeleda.\nTänapäeval inimesed üha rohkem puhkavad aktiivselt, valides erinevaid spordialasid, mis on kasulik nii tervisele kui ka mõnus ajaviide.\nIgal aastal korraldatakse erinevaid jooksed, mis pühendatud tervislike eluviisidele.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et kui neid uuringuid mõjutavad midagi, siis neil tuleb sagedamini korraldada.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tänapäeval meil on üsna arenenud ühiskond ning igal aastal luuakse kõik, et eestimaalastel oleks paremini elada.\nPraegu pole probleemi, mis puudutab soolist erinevust meeste ja naiste vahel.\nOlen kuulnud, et varem, Nõukogude ajal, rohkem eelistatakse meeste töö, sest see oli kvaliteetsem, kuid praegu arvestatakse nii naiste, kui ka meeste töö.\nMeedias üha rohkem trükitakse sellest, kuidas laiendada naiste ja meeste populaarsus tööturul.\nSelleks, et naised rohkem töötavad, riik peab kõigepealt looma soodsaid töötingimusi.\nSuur osa oma elus inimesel tuleb töötada ja sellest, millistes tingimustes nendel peab töötama sõltub palju, sealhulgas ka tervis.\nIgal tööandjal on tarvis ohtlikest ja kahjulikest töötlusmõjude alandada, mille tõttu inimestel võivad tekkida tõsiseid terviseprobleeme.\nPraegu suur hulk meie naisi töötavad kontorites, mis põhjustab tõsiseid haigusi.\nArvuti taga töötav inimene peab hoidma suhteliselt liikumatu asendit, mis negatiivselt mõjub selgroole ja kogu keha vereringlusele.\n\nVale ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, monitoori, hiire asendist.\nSamuti töötades kontorites pingulduvad meie silmad, sest teksti kaugus silmadeni pidevalt jääb sama ja silmadelihased on pingul.\n\nTänapäeval tööandjad üha rohkem muretsevad oma töötajate tervise eest korraldades erinevaid ühised käigud saunas, ujulas, spordisaalis, samuti populaarne organiseerida pidusid, mille eesmärgiks on puhata töölt, lõõgastuda ja kollektiivi liikmete ligistamine.\nSamuti aitab teha inimeste soolisi võrdlusi sujuv töögraafik, mis annaks töötajatele rohkem puhata, sest puhkus on meie elu pant.\nMeie arenenud ühiskonnas üha enam käsitöö asendatakse masinatööga ja seepärast töö, mis varem oli ainult meestele jõukohaselt, nüüd teevad ka naised ning ei teki probleemi naise tööl võtmisel.\nViimasel aastal on levinud arvamus, et õpetajad peavad olema kindlasti naised, sest see on nende töö ja nad paremini sellega saavad hakkama.\nSelle mõjul langeb õpetajate töö maine meeste hulgas.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et tänapäeval ei ole nii probleemi, mis on seotud soolise erinevustega.\nNii naise, kui ka meeste töö hinnatakse võrdseks.\nSõnu 650" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151217 (b10123a1-8022-4309-a3e6-eb54fe304942).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika näitab andmeid rahvaspordi populaarsuse kohta.\nEsimeses tabelis on vaatluse all SEB Tallinna Maijooksu naissoost osalejate osakaal.\nTeises tabelis on Tartu maratoni osalejate arv.\nAndmed on antud esimesel juhul alates 1998. aastast, teisel juhul on andmed alates 1987. aastast.\nMõlemad graafikud käsitlevad statistikat kuni 2010. aastani.\n\nStatistiliste andmete põhjal võib öelda, et alates 1998. aastast toimus SEB Tallinna Maijooks naissoost osalejate arvu kasv: 1990. aastal Maijooksul osales umbes 5000 naist.\nKuid 1994. aastal langes osalejate arv - 4000 naist osales Maijooksul.\nSeejärel toimus jälle osalejate arvu kasv - 2001. aastal osales jooksul juba 7000 naist.\nKuni 2008. aastani osalejate arv jäi stabiilseks ja 2008. aastal toimus osalejate arvu suur kasv, nii et 2010. aastal võttis Maijooksust osa 12000 naist.\nTartu maratoni populaarsuse kohta võib järeldada, et 1990-ndate alguses osalejate arv vähenes: 1987. aastal oli 14000 osalejat ja 1993. aastal ainult 1000 osalejat.\nSiis jäi osalejate arv stabiilseks kuni 2005. aastani.\n2005. aastal suurenes osalejate osakaal, nii et 2010. aastal võttis Tartu maratonist osa 8000 inimest.\nKokkuvõttes võib öelda, et viimastel aastatel rahvasport muutub populaarseks.\n1990-ndatel ei tundud inimesed suurt huvi rahvaspordi vastu, kuid naiste huvi oli tunduvalt suurem.\nkui näiteks Tartu maratonist mõlemast soost osalejate oma.\nSamuti võib järeldada, et Tartu Maraton ei ole praegu nii populaarne, kui see oli 1987. aastal, kuna maratoni osalejate arv vähenes umbes 40% võrra.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Sooline võrdõiguslikkus Eestis Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsi teemaks oli sooline võdõiguslikkus Eestis.\nArutleti naiste ja meeste võimalused tööturule, soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ning soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\nNaiste roll ühiskonnas on viimastel aastatel muutunud.\nPraegu on täiesti normaalne, kui organisatsioonil on naissoost juht.\nNaised on edukad ettevõtjad, poliitikud, juhatajad.\nKuid on teada, et nt saada edukaks naissoost poliitikuks on palju raskem, kui seda teeks meessoost inimene.\nTeoreetiliselt on naiste ja meeste võimalused tööturul võrdsed.\nKuid praktikas me näeme, et naiste õigused ei ole täidetud ja paronteeritud täiel määral.\nNäiteks paljudel naistel on raske leida tööd pärast lapsehoolduspuhkust, kuna nad olid kaua töötud ehk nende töökogemus on katkene.\n\nAsutuste juhid ei taha võtta tööle, kui naisel on väike laps kodus, sest nende arvates on laps tihti haige ja seega, naine, isegi kui ta on hea spetsialist, puudub tihti töökohal, mis ei ole hea organisatsiooni jaoks.\nTeine põhjus miks naiste võimalused tööturul on tunduvalt väiksem, kui meeste võimalused on see, et paljude töökohustuste täitmine nõuab füüsilist jõudu.\nSellepärast on vähe naissoost ehitajaid, keevitajaid jne.\nAga kui naisel on ainult keskharidus või kutseharidus, siis tal on raske leida sobiva töö, kus ei nõuta füüsilist jõudu.\n\nÜhiskonnas on levinud palju soostereotüüpe.\nNäiteks paljud arvavad, et naistel iseloom ei võimalda olla heaks juhiks: nad on liiga sõbralikud, leebed, allutavad meestele, ei oska oma seisukohti tõestada ja muidugi on rumalam kui mehed.\n\nMeeste elukestev õppe peatakse normaalseks.\nSamal ajal kui naine, kellel on mees ja lapsed, peab olema koduperenaisena hoolitsema oma perekonna eest, ja tal ei jätku aega selleks et töö kõrval ka õppida ülikoolis, kursustel jne.\n\nSoostereotüüpide järgi on naise koht köögis, kas ta valmistab toitu oma tööga hõivatud mehe eest.\nEsiteks naine peab olema hea abikaasa, hea ema ja juba teiseks ta võiks lubada endale mingi harrastust või õppida ülikoolis.\nKõik need arvamused on soostereotüüpid, mis segavad palju naisi realiseeruda oma elus, olla mitte ainult hea naise ja emana, vaid ka eduka naisena karjääriks.\nVõrdõiguslikkuse teadvustamine on vajalik selleks, et naised oleksid õnnelikud, et nad elaksid tasakaalus endaga.\nSamuti on oluline, et mehed saaksid aru, et tema naine ei saa olla ainult koduperenaiseks, et tal on oma soovid ja huvid, ta tahab töötada, saada häid palka jne.\nOn vaja seletada poistele juba lapsepõlvest, et naine on isiksus.\nSõnu 780" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151301 (3346f18c-8d4a-4122-83ec-599c9aedf317).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nAnalüüsimiseks on esitatud kaks tabelit, kus viidi läbi uuring rahvaspordi populaarsusest Eestis.\nEsimeses tabelis on esitatud andmed SEB Tallinna Maijooksu kohta ning teises tabelis on osavõtt Tartu maratoni kohta.\nNende kahe tabeli uuringu jooksul selgub, et tänapäeval inimestele väga meeldib tegeleda spordiga.\nNeed andmed on esitatud esimesel ja teisel tabelil ehk Tartu maratonis ning SEB Tallinna Maijookses.\nAlates 2008. aastast osalejate arv on hästi tõusis.\nHuvitav on see, et kahel tabelil on nähtud, et 2000. aastatel inimeste huvi spordile on kasvanud umbes 6000 kuni 8000ni naisi ja mehi tundis huvi sellele.\nKui vaatame ajaloost, siis on selge mäletame, et nõukogude ajal oli populariseeritud palju spordialasi ning oli palju olüümpia mänguid ja need faktid rõhutab teine tabel, et rohkem kui 14000 inimest osalesid Tartu maratonis ja pärast 1992. aasta osalejate arv on kiiresti langes.\nJärgmised aastad olid mitte populaarsed, et osaleda sellises ürituses.\nKui vaatame SEB Tallinna Maijooksu kohta siis näeme, et selle tabeli esitatud perioodi jooksul osalejate arv oli tegelikult kõrge.\nSeos võib sellega, et Tallinnas on rohkem võimalusi ning inimesi, et organiseerida jooksud.\nTänapäeval me vaatame, et igal aastal inimestel, eriti naistel on suur huvi osaleda spordi üritusel, kas taoline tendents jätkub, näitab aeg.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Sooline võrdõiguslikkus pärit ajaloost, kui naised tahtsid olla sotsiaal ja poliitilisel tasandil võrdsed meestega.\nTol ajal oli keelatud seadusega, et naisel oli mingi hääl poliitilises valdkonnas ning ta ei saanud midagi soovida oma mehele kõigis teistes valdkondades.\nTema elu oli ainult istuda kodus ning kasvatada lapsi.\n\nMehed otsustasid kõik naiste eest.\nTänapäeval tol ajased reeglid on muutunud ja ühiskonnas on olemas arvamus, et naine on tugev, edukas ja oma elus eesmärgipärane isik.\nSotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil arutatu palju teemasid ja küsimusi.\nÜks nendest on naiste ja meeste võimalused tööturul.\nMeie ajal me teame, e sooline võrdõiguslikkus on normaalne olukord.\n\nNaised on väga edukad kui poliitikas kui ka tööturul.\nTööturg on niisugune valdkond, kus osalejad peab aru saama, et nende tegemisel tähtis osa on haridus.\nTänapäeval on palju võimalusi õppida ja saada kõrgharidust.\nVeel on palju kursse, kus on võimalik tõsta oma kvalifikatsiooni.\nTööturul on vaja teada, mis millega praegu tegeleb teie konkurent ning on vaja teada, mis teenused ja tooded on aktuaalsed.\nNii naised kui ka mehed tegelevad sellega edukalt, sellepärast et haridus võimalused on kätte saadavad.\nTeine teema konverentsil oli seotud sellega, et soostereotüübid mõjutavad negatiivselt töö- ja haridusvaldkonna.\nEestis on see teema või probleem vähem populaarne, kui teistes riikides.\nEestis on hea see, et ühiskonnas kõik on võrdsed nii naised kui ka mehed.\nTööl meil on sõbralikud kollektiivid ja soostereotüüp on loodud seadusega, et igal inimesel on õigus elada ja tegelda kõikidega, mis ei ole piiratud seadusega.\nHaridusvaldkonnas on ka niisugune olukord, et tüdrukud ja poissid peavad austama teine teist.\nMuidugi kui riigis on teiselt loodud soostereotüüpid, siis tekkib negatiivne mõju mitte ainult töö- ja haridusvaldkonnas, vaid sotsiaalvaldkonnas ka.\nKonverentsil arutatud teemad on aktuaalsed meie ühiskonnas.\nSooline võrdõiguslikkus Eestis on loodud seadusega ning naiste ja meeste võimalused kõigis valdkonnas on võrdsed.\nÕigesti loodud soostereotüüpid mõjutavad positiivselt ühiskonnaelule.\nSõnu 678" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151304 (26600967-e3f0-406c-9747-735eee8c9752).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tabelites on suurematest rahvaspordiüritusest statistika.\nAnalüüsitavad SEB Tallinna Maijooks (osalevad ainult naised), ja osavõtt Tartu maratonist.\nArvestatud osalejate arv ja aeg viidi läbi aega.\nEsimesel tabelil me näeme, et toimub Tallinna jooks 1988. aastas.\nArv osalejad kuni 2010 aastani tähtsam kõrgem, kui alguses.\n\nTeisel tabelil me näeme, et 1987 aastas oli kõrgem osalejad arv kui 2010. aastas.\nVõrreldes oma vahel need tabelid järeldub et spordiga inimesed tegelevad kogu aeg.\nSuur huvi on rahvaspordi vastu.\nMõlemad tabelid nähtub, et osalejate arv on keskmel tasel.\nViimasel ajal tõusnud naiste huvi rahaspordi tegeleda.\n\nEndine mehed rohkem osavõtnud võistlustes.\nSee on suurepärane, et inimised hoolitsevas oma tervise eest, ja osa võttavad erinevaid võistlusi.\nSee nähtub, et inimesed on väga aktiivne.\nSpordiga tegelimine prestiž on tõuseb.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nLugupeetud kolleegid!\n\nLubage mul tutvustada end.\nMinu nimi on ... Soovin teha ettekande \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nArutatame teemad on: 1. Naiste ja meeste võimalused tööturel 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\nTänaseks on rohkem võimalusi tööturule on mehel.\nKuidas me vaatame erinevaid allikad, mida pakkuvad tööd, siis näeme, et suur osa pakkumised meste jaoks.\n\nNeed kombed olnud väga ammu.\nEndine mehed töötavad, aga naised kasvatavad lapsed.\nSee ettekujumine on säilitud siiamani mõnedes riigis.\nTänaseks on olukord teine.\nNaisedel seadusi järgi on õiged nagu mehedel.\nNaise ja meeste võimalused tööturul sõltuvad haridusest, töökogemustest, tingimusest jne.\nIgas juhas on oma eelistusi.\nOn pirkonnad, kui rohkem töötavad mehed: kaevurit, keemitööstus jn, kus on raske töö.\nPolitikat on ka rohkem mehed.\nNaised rohkem kasvatajad, õpetajad, müüjad.\nVanasti kõik elukutsed olid ainult mehele: arst, kook, õpitaja, juuksur jm, olid kutsed mehele jaoks.\nElu näitab et saavuta edu meehele või naisele, vaja palju töötada ja õpida, et sai tippspetsialistina.\n\nSamuti puutub negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nVõimalus õpida ja töötada on, see sõltub sooviselt.\nSoobiv inimene võtta pädevus.\nKui kõrgeim haridus ja amet, siis rohkem pingevus, pädevus.\nStereotüüpide mõju inimestel, kes ei soovi ise õpida ja võtta pädevus.\nParemine, nad otsustuvad nii, töötada 8 tundi ja ei vaja rohkem mõtelda töö eest.\nSee on väga lihtne.\nIga inimeme valitseb ise oma elu ja otsustab mis teha edasi.\nAitäh tähelepanu eest!\nPalun esitage küsimusi.\n  Sõnu 530" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151305 (9dcc22b1-d58f-4d15-a0c4-eaed06ebec10).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Vastavalt statistikale SEB Tallinna Maijooksus 1988. aastal osalejate arv oli kõige vähem, kui järgmistel aastatel.\nHiljem, 1991. aastal, osalejate arv järsult kasvas.\nSel aastal SEB Tallinna Maijooksus osalesid umbes viis tuhat naist, et omakorda 90% enam, kui 1998. aastal.\nAlates 1992. aastast osalejate arv natukene vähenes.\nPerioodil 1992-1995 osalejate arv jäi samale tasemele.\nAlates 1996. aastast jooksu populaarsus naiste seas suureneb.\n2001. aastal osalejate arv moodustab umbes kaheksa tuhat naist, et omakorda kaks korda enam, kui 1990. aastal.\n2008. aastal jooksu populaarsus natu langes.\nMaksimaalne osalejate arv registreeriti 2011. aastal - umbes kaksteist tuhat naist.\nVõib teha järeldus, et jooksus osalejate arv iga aastaga kasvab ja see fakt rõõmustab väga.\nSamal ajal Tartu maratonis osalejate arv vastupidi iga aastaga langeb.\nNäiteks, 1987. aastal maratonis osales umbes viisteist tuhat inimest, aga 1993. aastal osalejate arv vähenes järsult kahe tuhani.\nJärgmistel aastatel need näitajad natu surenesid viie tuhaeni.\n\nAlates 2009. aastast kuni 2011. aastani osalejate arv moodustas kaheksa inimest, et omakorda umbes kaks korda vähem kui 1987. aastal.\nOn näha, et Tartu maratoni populaarsus aastatega oluliselt vähenes.\nIgal juhul võib öelda, et rahvaspordi populaarsus viimastel aastatel jätkab kasvada.\nSee on tingimatult hea märk.\n\nMeie tervisele on kasulik füüsiline koormus ja inimesed teavad sellest.\nTulemuseks meil on võimalus lähiaastatel saada tervislikuks ühiskonnaks.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n\nEile osalesin Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil.\nTeemaks oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKonverentsil arutleti soolise võrdõiguslikkuse probleemi.\nVõib öelda, et tänaseks ajaks see probleem jääb väga aktuaalseks eesti elanike seas.\nPaljude arvates, naiste ja meeste võimalused tööturul on erinevad.\nMeestel on enam võimalusi, kui naistel.\nMehed saavad füüsiliselt tööd teha, aga naised paraku ei saa.\nMeie ühiskonnas mehed saavad suurem töötasu, kui naised.\nEriti raske leida endale töökohta noortel naistel.\nTööandjad eelistavad võtta tööle mehi.\nNoored naised tahavad pere luua, lapsi sünnitada.\nNimelt lapsed on suur peavalu tööandjate jaoks, sest väikesed lapsed haigestuvad sageli.\nAga see tähendab, et naine on sunnitud lapsega kodus olema.\nSellega seoses tekivad probleemid, sest tööandjad vajavad oma töötajat pidevalt.\nMeestel pole vaja lastega kodus istuda.\nNad ei sõltu lapse terviseseisundist.\nSamal ajal tööotsingut sageli segavad meie ühiskonnas loodud erinevad stereotüüpid.\nNäiteks arvatakse, et koolis peavad töötama naised.\nÕpetaja eriala on ebapopulaarne meeste seas.\nMinu arvates, see on absoluutselt vale arvamus.\nMehed on vajalikud koolis.\nMeil on vaja eemaldada selliseid stereotüüpe.\nArvan, et naistel ja mehel peavad olema võrdsed õigused nii tööturul, kui töö tasustamisel ka.\nJuhul kui naine Sõnu 573" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151306 (8d8e057c-0438-41c8-970b-ad4bd8daf35d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"SEB Tallinna Maijooksi järelduseks on rahvaspordi populaarsuse kasv Eestis\".\nAastal 1998 mitte keegi ei osalenud SEB Tallinna Maijooksis.\nVõrreldes sellega Tartu maratonist tundsid huvi rohkem kui 14000 osalejaid.\nNeed uuringu tulemused peegeldavad Tartu maratoni populaarsust, tol ajal, kui algas Eesti rahvasport.\nSeejärel inimeste huvid muutusid.\nAastast 1989 kuni 2008 aastani maijooksi osalejate statistika oli keskmisel tasemel.\nJuba 2008 aastast uuringu tulemus näitas kõva kasv ning inimeste huvi suurenemine Tallinna Maijooksi poole.\nVõrreldes selliste tulemustega inimeste huvid Tartu maratoni poole oli vähem astast 1989 kuni 2008 aastani.\nAastal 2011 osalesid Tallinna Maijooksis umbes 12000 naisi, siis kui osalejate arv Tartu maratonis aastal 2011 oli üks kolmandiku vähem.\n2001 aasta uurimuse tulemused selgelt peegeldavad Tallinna Maijooksi populaarsust Eestis.\n\n2001 aastal umbes 8000 naisi osalesid maijooksis.\nNeed andmed olid rohkem kui kaks korda vähem Tartu Maratoni asjaolus.\nAstast aastani, eriti 1994 kuni 2002 aasta intervallini oli maijooksi huvi tendents ning need andmed kasvasid ka aastast 2008 kuni 2011 aastani.\nUuringu tulemused näitavad ka aeglase kasvu Tartu maratoni huvi poole aastast 1993 kuni 2011 aastani.\nIlmtingimata uurimuse tulemused peegeldavad eestlaste huvi rahvaspordi poole.\nVaid andmed rõhutavad, et Tallinna Maijooks on populaarsem, kui Tartu maraton.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleeg, Kirjutan sulle tutvustades soolise võrdõiguslikkuse küsimuse ning hetkeseisu Eestis.\n\nMöödunud nädalas mina osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\n\nSelle konverentsi teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSooviks teha sulle sellest konverentsist ülevaadet.\nArvan, et see teave omab sinu jaoks märkamisväärsest tähtsust ning paneb sind mõtlema ka selle teema ja asjaolu üle.\nKonverentsi peamised eesmärgiks oli tutvustada kohalviibijaid naiste ja meeste võimalusi Eesti tööturul.\nEsinejad tõstsid küsimust soostereotüüpide negatiivsest mõjust töö- ja haridusvaldkonnas.\nVeel räägiti soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkust meie ühiskonnas.\nLisaks sellele üldisele tutvustusele tahaks peatuda lähemalt seal arutatud teemal ja jagada oma arvamust.\nEsiteks, peatun asjaolus, et naiste ja meeste võimalused Eesti tööturul osutuvad olla mitte võrdsed ning nendel on vahe.\nSeda tõestavad kaasaegsed uuringud ka.\nMeie ühiskonnas on moodustanud stereotüüpsed erialad ja töövaldkonnad.\nÜhed töö tüübid on pühendatud ainult naistele, teised aga meestele.\nElu näitab, et need stereotüübid mõjutavad naiste ja meeste võimalusi tööturul ja teenistuskäigu laienemisel.\nÜhe või teise inimeste jaoks see negatiivne mõju võib osutuda halvaks tagajärjeks haridusvaldkonnas.\nÕpitud varem eriala võib osutuda inimeste jaoks mõtetu.\nMainin ka seda asjaolu, et keskmine meeste palk on Eesti statistika tuginedes kõrgem, kui naistel.\nSest et meeste töö on pingelisem ja keerulisem.\nOn niisugune arvamus meie ühiskonnas, et mehe töö palju raskem, kui naiste tööülesanded.\nMina aga ei jaga sellega oma arvamust.\nNaiste ja mehe võimalused tööturul peaksid olema võrdsed.\nSelle võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas on kõrg ja teadusväärne.\nKaasaegne maailm, mis on keeruline ning kiire elutempoga, pruugib soodustada heaolu nii naiste kui ka meeste tööturul.\n\nArvan, et haritud inimesed peaks muidugi omama teadmisi oma soolistest võimalustest ja võrdsust.\nKokkuvõtteks, kas sina jagad sinu arvamust selle teemaga ning missugune on sinu seisukoht?\nLugupidamisega, sinu kolleeg Sõnu 647" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151307 (2fee295e-6299-4b5d-906d-1d31cbcbcefb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis Viimasel ajal rahvaspordi populaarsus Eestis suurendab, eriti viimasel aastal seda on näha statistika järgi, osalejaid SEB Tallinna Maijooksul ja Tartu maratonil.\n\nStatistika \"SEB Tallinna Maijooksu\", kus on andmed ainult naaiste kohta näitab seda et naised aastal 1988 peaaegu ei osalenud, nende arv oli praktiliselt null ja juba üheksandal neende arv oli juba kakstuhat ja aastal kaks tuhat kümme naist olid juba peaaegu kaksteist tuhat.\nTartu maratoni statistika näitab seda et alguses osalejate arv aastal kaheksakümne kaheksandal oli natukene rohkem kui neliteist tuhat ja praegu seisaga see on maksimum, sest juba üheksakümne kolmandal osalejate arv oli vähem kui kaks tuhat ja sellest aastal see arv hakkas suurendada, näiteks aastal kakstuhatkümme osalejate arv oli juba neli tuhat inimest ja aastal kakstuhat kümme kaks korda rohkem.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Kolleegid, mina osalesin üleeile Tallinnas, kontserdimajas \"Estonia\" sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", ja otsustasin teie jaoks edastada sellest konverentsist oma ülevaade.\nPõhiteemad konverentsil olid naiste ja meeste võimalused tööturul ja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\nEsimene teema on väga populaarne viimasel ajal meie ühiskonnas, kuna praegu seisuga terve maailmas majanduskriis ja inimeste jaoks võimalused tööturul on väga halvad, vahet ei ole kas sa oled mees või naine, seda tunnevad kõik.\nAga seda, et kõik on võrdsed tööturul loomulikult seda öelda ei saa.\nMeeste jaoks võimalused rohkem, eriti praegu suvel, üsna palju nendest töötavad ehitusel.\nTööturul pakkumiseid töötada ehitajana on väga palju ja isegi nende meeste jaoks kes ei ole selles valdkonnas spetsialistid, nad võiavad töötada abitöölisena ja tööajal juba omandada vajalik oskuseid.\nNende jaoks kellel on kutseharidus, ehitus valdkonnas tööturg pakub järgmiseid töökohad: ehitaja, keevitaja, elektrik, rasketehnika autojuht, puusepp ja võimalust nende jaoks tööleidmiseks on väga palju.\nNaiste võimalused võrdus meestega nagu ma juba ütlesin on vähem.\nTööturg pakub nendele koristustöö ja töö müüjana.\nTeine teema \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\" on samuti väga populaarne Eestis ja sellest viimasel ajal palju räägitatakse televiiseris, internetis, ajalehes, kuna kõik teavad et naine ja mees ei ole võrdsed tööturul.\nViimased uuringud näitavad seda, et näine saab vähem palka samal töökohal kui mees, ja tööandja võtab tööle tihti meest kui naist, kui töökohal kandideerivad mees ja naine.\nJa selliseid soostereotüüpide on igal pool Eestis.\nMid ei saa öelda haridusvaldkonna kohta, kus selliseid juhtumeid praktilisell ei esine.\nÜhesõnaga probleemid tööturul on olemas ja neid on vaja lahendada.\nSõnu 561" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151309 (fb74f199-1724-42cd-8b0a-e359522ee61d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Tänapäeval paljude inimeste sihtmärk elus on raha ja karjääri ärendamine.\nTunduks, et tervis ja sport on tagaplaanile ära liikunud.\nSiiski tegelikult suht palju inimesi, Eesti suuruses, püüab kasvõi natuke seotada oma elu spordiga, ja Eestis tekkib palju võimalusi seda teha.\nVaatame nüüd lähemalt rahvaspordi populaarsust.\nEestis toimuvad igasugused spordiüritused kus võivad osaleda kõik soovijad.\n\nSpordiüritusena võib olla maraton või tervise rada näiteks.\nJa statistika järgi neid soovijaid on suht palju tänapäeval.\nKahjuks selline osavõtt oli mitte alati.\nUmbes viisteist aastat tagasi osalejate arv oli kolm korda vähem kui praegu.\nAga ikka aastast aastani spordiürituste osalejate arv kasvab.\nIsegi kui mõnedel aastadel see arv sai vähemaks, ükskõik me võime öelda, et praegu on näha, et rahvaspordi populaarsusel on stabiilne tõus, eriti viimasel ajal.\n\nPraegune olukord on suurepärane selles suhtes.\nAga üldine pilt on ikka kurb, sest näiteks kakskümend viis aastal tagasi rahvasport oli populaarsem kui praegu.\nSellest võib öelda meile Tartu maratonist osavõttu statistika, kus 1987. aastal oli 14000 osalejat, mis võrdles 2010. aastaga on suht palju.\n\nKokkuvõteks tahaks öelda, et rahvasport Eestis saab populaarsemaks ja loodame, et populaarsuse tõus jääb stabiilsena ka tulevikus, sest tervis on tähtis, aga sport on tervise põhi.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid.\n\nPaar päeval tagasi osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\n\nSelle ürituse põhi teema on väga tähtis meie tegevuse valdkonnas ja nüüd mina tahaksin tutvustada Teid temaga.\nKonverentsi põhi teemana oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKuna see teema on liiga lai me vaatame lähemalt tähtsamaid asju ja mõtteid.\nEsimesena tuleb jargmine küsimus: millised võimalused tööturul on naistel ja meestel.\nSee on arusaadav et mõned elukutsed on nii rasked, et soobivad ainult tugevale inimesele.\nSelles suhtes meestel on rohkem võimalusi leida töö selles valdkonnas.\nAga ei tasu unustada et mõned elukutsed on seotud teenindusega kus on vaja kena välimus ja head suhtlemisoskused.\nNaised parem soobivad nende elukutsete jaoks.\nAga tegelikult mehed võivad tegeleda selle tööga ka, kuid naistel on suht rakse teostada füüsilist tööd.\nSellest võib öelda nii, et kui mees reaalselt tahab töötada siis tal on rohkem võimalusi.\nAga mehe iseloom on selline, et ei anna talle töötada seal kus tavaliselt töötavad naised.\nTeisena teemana oli soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nVot siin ongi need igasugused iseloomu faktid ja faktorid.\nTegelikult tänapäeval sooline võrdõiguslikkus muutab paremaks negatiivne mõju liigub tagaplaanile ära.\n\nSellest võib öelda meile naiteks naiste arv politseinikute vahel või sõdurite vahel.\n  Sõnu 565" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151310 (e1fb6289-ae7e-4c80-884c-61b2f72bffa3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordiüritused Eestis.\nTänapäev palju inimesed tahavad olla terve, siis tihti nad teevad erinevad sporti.\nIgal aastal Eestis toimuvad erinevaid: võistlusid, maratonid, kus osalevad palju erinevad inimesed.\nMul oli kaks tabelid \" SEB Tallinna Maijooks\" ja \"Osavõtt Tartu maratonist\", siis ma tahan kirjutada, kuidas inimesed Eestis osalevad erinevates rahvaspordiüritustes tänapäeval.\nPalju inimesed osalesid Tartu maratonis 1987. aastal, umbes 14000 inimesed, see on väga suur arv, ma mõtlen, et see juhtus nii, et selles perioodis üliõpilased, kes õpisid Tartus osalesid selles ürituses.\nSest see oli esimene kord ja see oli väga huvitav.\n\nSEB Tallinna Maijooks osalesid ainult naised, siis 1988. aastal oli vähem inimesed, kes osalevad, siis võib olla juhtus nii, et oli halb reklaam.\nAga täna selles ürituses osalesid rohkem inimesed, kui Tartu maratonist.\nTallinnas umbes 12000, Tartus umbes 8000.\nVõib olla see juhtus nii, et Tallinna rahvaspordiüritused on rohkem poppularsed, kui Tartus ja paremini reklameeritud.\n\nLõppuks, ma tahan lisada, et täna palju inimesed teevad spordi ja igal aastal nad on rohkem, kui eelmisel.\nSiis ma arvan, et tulevikus osalejate arv ainult kasvab, kui kõik organiseerivad hästi.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Mul oli võimalus osaleda sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSee oli väga huvitav ja oluline teema minu jaoks.\nTäna ma tean palju uut, mida aitan mind sain aru palju asjud.\nSelles konverentsis jutustas väga palju huvitavat, aga kõige huvitavam minu jaoks oli kaks teemat.\nEsimene teema, mis oli kõige olulisem minu jaoks oli \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\".\n\nMa arvan, et see on väga suur probleem meie elus, sest tihti juhtub nii, et meestel on rohkem võimalused leida töö, kui naistel.\nNaised kohtuvad erinevaid raskusi, kui nad proovivad leida hea töö.\nNäiteks, kui naisel on väike laps, sii see toob palju raskusi, sest direktorid arvavad tihti, et täpselt nad peavad tihti tulevikkus puuduvad tööl, sest lapsed tihti olevad haiget.\n\nSeetõttu naistel on tugevam leida töö, kui meestel.\nTööturul on rohkem pakkumisi meestel, kui naistel.\nSee on väga halb, sest me elame Europas.\nTeine huvitav teema minu jaoks oli \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\".\nTihti juhtub nii, et inimestel on mõned stereotüüpid, mis toovad palju raskused nende elus.\nMõned inimesed arvavad, et kui on väike laps, mõned probleemid tervisega, et kõik seda toob negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nAga see ei ole õige, sest mõned inimesed, kellel on seda võivad töötada ja õppida paremini, kui inimesed, kellel ei ole mõned raskused.\n\nJa tihti juhtub, et inimesed kardavad käia töö turul või õppitada, kui nendel on erinevaid raskusi.\nNad arvavad, et nendel ei ole võimalused tegema kõik mis teevad teised inimesed, aga see on suur vale mõtte.\nSellest konverentsist ma sain aru väga palju olulised asjad, mida võib aidata mind tulevikus.\n  Sõnu 618" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151311 (2b92ad5d-936a-47e5-b569-9b6c878147bf).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordiüritused.\n\nLugupeetud lugejad!\nMa kirjutan esitatud andmete põhjal rahvaspordiürituste kokkuvõtte.\nTahaksin tutvustada Teile kahe graafikute analüüsi.\nUuring oli toimunud ajavahemikul 1987-2010.\na SEB Tallinna Maijookse ja Tartu maratoni kohta.\nEsimese jookse osalejad on ainult naised aga Tartu maratonis võtavad osa naised ja mehed.\nKui võrrelda need graafikut, siis saan öelda, et tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendal aastal osalejate arv oli suurem, kui tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksandal aastal.\nVõib olla see on seotud sünnituse aja või rahaga, aga võib olla ei oli motivatsiooni osaleda jookses.\n\nMaratonis sel ajal osalejate arv oli suurem, kui jookses.\nVõib olla see on seotud sellega, et Tartus oli juba arenenud sport ja inimestel motivatsioon.\n\nNad olid huvitatud sellest, sest sport on terve elu.\nTallinna jookses 1988. aastast kuni 2010. aastani osalejate arv on suurenenud.\nMa saan põhjendada seda nii, et naised on huvitatud oma elust ja tegelevad spordiga.\nJooks on nagu võimlemine ja iga naine tahab olla esimesel kohal.\nKui vaadata Tartu maratoni uuringu tulemustele, siis saan väita, et ajavahemikul 1987-1993.\na osavõtjate arv on vähenenud ja ajavahemikul 1993-2010.\na inimeste arv, kes võtas osa maratonis on suurenenud.\nVõib olla see on seotud sellega, et tänapäeval Tartus on palju tudenge ja nad osalevad maratonis.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et võrreldes kaks graafikut, saan märata, et Tartu maratoni osalejate arv oli suurem, kui Tallinna jookse osavõtjate arv.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\nHiljuti oli toimunud sotsiaalministeeriumi konverents, mille teema oli Sooline võrdõiguslikkus Eestis.\nTahaksin peatuda vähemalt kahel arutatud teemal: esimesel ja kolmandal.\nEsimene teema oli seotud naiste ja meeste võimalustega tööturul ja kolmas teema oli seotud soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikuga ühiskonnas.\nEsiteks konverentsi osavõtjad arutlesid, et naistel on rohkem võimalusi tööturul ja enamus inimestest arvasid just nii.\nNad põhjendasid seda sellega, et naised on paremad suhtlejad, korralikud ja aktiivsed.\nVähemus oli veendunud, et mehed võivad olla paljude võimalustega tööturul.\nNeed inimesed seletasid seda nii, et mehed on tugevad, nad teavad, mida teha ja ei karda mitte midagi.\nNendel on rohkem võimalusi olla tööturu esimesel kohal.\nMina olen nõus enamusega, sest ma olen naine.\nTeiseks konverentsi osalised arutlesid teemal, mis oli seotud võrdõiguslikkuga.\nRohkem inimesi arvasid, et just võrdõiguslikkuse teadvustamine on vajalik ühiskonnas.\n\nNad seletasid seda sellega, et nii naistel kui ka meestel on saarnased õigused ja nende võimalused on ühel tasemel.\nVäiksem osa inimestest olid veendunud, et võrdõiguslikkuse teadvustamine mitte vajalik.\nMa pooldan enamust, sest olen täiesti nõus nendega.\nMis puutub teisesse küsimusse, siis saan öelda, et see küsimus, mille teema oli seotud soostereotüüpide negatiivse mõjuga ei tekitanud eriarvamusi.\nSotsiaalministeeriumi korraldatud konverents oli toimunud hea tasemel.\nKonverentsi osalejad arutlesid kõige aktuaalsemaid probleeme, mis olid seotud võrdõiguslikkuga.\n  Sõnu 604" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151312 (ae61722a-d83e-4b65-94b2-ef5aa1d330a3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsuse Eestis muutumised jooksuspordi näidisel.\nAllolevas kokkuvõttes mina võrdlen rahvaspordiüritustest osavõtu statistikat.\n\nStatistikaameti poolt esitatud andmetest on näha, et rahvaspordi populaarsus Eestis on aastatega muutunud nii üldiselt, kui ka naissoo osalejate vahel.\n\nAnalüüsimiseks on antud kaks tabelit, millistest üks tabel kirjeldab naiste osavõttu SEB Tallinna Maijooksust aastast 1988 kuni aasta 2011-ni, ning teisel on näha Tartu maratoni osalejate arvu muutumist samal perioodil.\nKahjuks, on võimalik oletada, et vähemalt selles valdkonnas on rahvaspordi populaarsus Eestis üldises vähenenud.\nAastas 1987, näiteks, on Tartu maratonist osa võtnud rohkem kui 14000 inimest.\nTänapäeval on aga see arv kuni 8000 osavõtjateni langenud.\nKõige suurem huviliste langemus määrati aastates 1988-1993, kui osalejate arv oli isegi vähem kui 2000 inimest.\nJärgmistel aastatel on jooksuspordi üldine huvi suureks saanud, kuid aga mitte nii oluliselt: 2010. aasta Tartu maratoni osalejate arv on 8000 inimest.\nOn aga päris meeldiv määrata, et SEB Tallinna Maijooksu andmete näidisel on naiste huvi selle spordi vastu aastatega kasvanud.\nNatuke rohkem kui kakskümmend aastat tagasi vaid ainukesed naised tundsid maratonist rõõmu.\nTänapäevased naised on vist aktiivsest eluviisist rohkem huvitanud ning aastas 2010 SEB Tallinna Maijooksust on juba peaaegu 12000 naist osa võtnud.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Eelmisel nädalal mina osalesin sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil, mille teemaks oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSelle konverentsi jooksul arutleti erinevad aktuaalsed küsimused, mis puutuvad peamiselt naiste ja meeste võimaluste erinevust ühiskonnas.\nÜheks teema arengumise punktiks oli, näiteks, naiste ja meeste võimalused tööturul.\nOn võimalik väielda, et tänapäeval naiste ja meeste võimaluste seisukoht on enam-vähem sama, või vähemalt sarnane.\n\nTänapäeval naine võib õppida, kõrgharidust omandada ning oma äri teha, niimoodi kui mees teeb.\nKonverentsi esimees rõhutas ainult seda, et on olemas palju spetsialiseeritud töökohti, kus saab töötada ainult mees.\nOlen sellega ka nõus.\n\nRiigil ei ole vaja, et kõik inimesed, kõik kodanikud oleksid kõrgharidusega.\n\nAlati on vaja palju ehitajaid või keevitajaid.\nMinu arvates, on see loomulik, et oma füüsilise sobivuse pärast võetakse selleks tööks mehed.\nSamuti nagu vaevalt me kohtume oma elus palju meesoost küünetehnikuid või laste kasvatajaid.\nNüüd saabusime teise küsimuse juurde: soostereotüübid ja nende negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nPeale selle, et mehed teevad füüsiliselt rasket tööd on olemas veel mõned stereotüübid ka tänapäeval.\n\nSellele vaatamata, et mees ja naine on õiguste pärast sarnased, sotsiaalsed küsitlused ning psühholoogilised uuringud näitavad, et enamik inimesi arvab, et mehed on palju töökam, targem ning usaldusväärsem, kui naised.\nNaised on omal korral liiga emotsionaalsed, et tõsist tööd teha.\nNendest saavad päris harva edukad äritegijad, vaid pigem head perenaised, kes saavad oma kodumiljoo eest hoolitseda.\nMis minusse puutud, sõltub kõik mitte sinu soost, vaid peamiselt sinu võimalustest ning oskustest.\nKui naine on selles kindel, et ta oma hariduse, töö ja isiklikuse eluga hakkama saab, miks mitte proovida seda kõike ellu viia?\n  Sõnu 625" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151313 (ce8b4b75-e169-4fff-9ed0-be1d5490805d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Lugupeetud lugejad!\nMa tahan natukene jutustada \"Rahvaspordi populaarsusest Eestis\".\nEesti Sportkomitet väljastas statistikaandmed \"SEB Tallinna Maijooksu\" ja Tartu maratoni\" osalejate arvu kohta.\nTabelis on esitatud ajavahemik 1987-2010 a. Saab märgita, et \"SEB Tallinna Maijooksus\" osalejad on ainult naised.\n\nGraafikust näha, et Tartu maratoon oli populaarsem 1987.\na, kus osa võtsid üle 14000 inimisi.\n1993.\na osavõt kukkus kuni 1900 osalejateni, kuid alates 1995 ja praeguse ajani, see on kuni 2010.\na osa võttu arv kasvas kuni 8000 osalejani.\n\nMis see tähendab?\nTähendab seda, et Tartu maratooni populaasus hakkas kasvama.\n\nInimesed hakkasid mõtlema om tervise seisundis.\nJa seda on näha \"SEB Tallinna Maijooksu\" andmetest\".\nKui 1988.\na jooksus osales 0 isik, siis 2010a- 12000 naist.\nMaijooksust ei näe, kui palju osalevad mehed.\nKui naiste hulka panna veel mehed, siis tuleb osa võtta hulk umbes 24000.\nVaadates ülaltoodu, mul on hea meel märkida, et meie elanikud võtavad aktiivset osa spordis.\nVahe ei ole, kus, Maijooksus või maratonis.\nJa see ei tähenda midagi, et jooks on populaarsem, kui maraton.\nVõtke aktiivne osa spordis, kui aga jooksmis ja maratonis, siis ujumas või laskmis.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kollegid!\n\nEelmisel kuul mina võtsin osa sotsiaalministeeriumil korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nKonverents oli viidud läbi Pärnus, kus võtsid osa kui mehed siis naised.\nOli huvitav see, et vanus oli erinev, 20-80 aastased.\nSaab ütelda, et olid lapsed, vanemad ja vanavanemad, erinevad põlvkonnad.\nKonverentsil oli püstitatud kolm peamist küsimust: \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\", \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\" ning viimane \"Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas\".\nKüsimusi arutleti kaks päeva.\nEsimesel päeval, kaks esimest küsimust ja teisel päeval arutleti kolmas.\nTahan täiendada, et viibijad olid erinevatest valdkondadest.\nOlid õpeasutuse esindajad, ettevõtjate ja riigiametnikud.\nOma sõnu ma peatun esimeses küsimuses.\nAntud küsimuse arutlemiseks esimesena võtsid sõna naisterahvas - noor.\nTa ütles seda, et meestel võimalused tööturul on suurem, kui naistel.\nSeda kinnitati kõik noored naised.\nMehed olid vastu.\nArutlemisel oli esitatud statistika andmed, mis kinnitas seda, et võimalused on ühel tasemel.\nVana põlvkond väljastas seda, et kui inimene tahab leida töö, siis ta seda teeb ja ei ole vahe, sa oled mees või naine ja mingi vahe ei ole.\nSellega olid nõus kõik viibijad.\nJa see on õige, ja see kinnitab kui teooria, sama praktika.\nTööturul suur roll mängib isiku sooritus.\nEsimesel päeval arutleti veel meeste ja naiste soostereotüüpide suhtes ja milline mõju nad toovad töö- ja haridusvaldkonnas.\nArutlemine oli lõbus, selle pärast, et kõik osalejad väljastasid seda, et negatiivsed inimesed on igal sugul.\nJa ükskõik, et sa oled naine või mees, kui sul on negatiivne iseloom - sa toob negatiivne mõju kui töö - siis haridusvaldkonna.\nKokkuvõttes tahaks öelda, et kõik sõltub inimestel ja tema arengul.\nKui inimene soovib end areneda ja tuua hea mõju teistele, selle ta teeb.\n  Sõnu 627" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151314 (877e6361-fbed-494d-9fff-2740d4ae8370).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nTänapäeval on popp läbi viia kõikvõimalikke uuringuid.\nOli korraldatud uuring, et suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistikat teha.\nMeil on kaks tabelit: SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad on ainult naised, ja teine tabel: osavõtt Tartu maratonist.\nMe saame vaadelda olukord 1987. aastast kuni 2010. aastani.\nTabelist me näeme, et 1988. aastal oli kõige vähem arv osalejaid - vähem, kui 2000 inimest, aga Tartu maratonis on vastupidi - kõige suurem arv - rohkem, kui 1400 inimest.\nSee võib on seotud sellega, et Tartus oli maraton väga populaarne rahvasport, aga Tallinnas ainult hakkas tavaks saama.\nKõige suurem arv osalejaid Tallina maijooks, kus on 2010. aastal - umbes 12000 inimest.\n\nKõik eelmised aastad oli väike kasv osalejaid ning 2010. aastal saabus kõrgust osalejate arv.\nMe näeme, et Tallinnas naised on praegu väga aktiivsed, sportlikud.\nAga Tartu maratonis on vastupidi: tabelist me näeme, et osalejate arv maandab: 1993 aastal - kõige vähem arv osalejaid, pärast natukene suureneb ja 2010. aastal on umbes 8000 inimest.\nLõpetuseks tahaksin öelda, et see uuring annab võimalust analüüsida rahvaspordi seisund.\nAga praegu mul on rohkem küsimusi: miks on muutused spordis?\nKuidas seda sõltub linnadest?\nAga mina loodan, et Eestis on asjatundjad ja nad saavad vastata ja parandada olukorda.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\n5. mai Sotsiaalministeerium korraldas konverents, teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nMina osalesin konverentsil ka ja tahaksin ülevaade teie jaoks teha.\nSee teema on väga aktuaalne maailmas, sest inimese võrdsus on vaidlev küsimus paljudes riikides.\nKonverentsil palju räägiti naiste ja meeste võimalustest tööturul.\nSee on hea näidis, missugused seisukohad on tööturul naisele: tööpalk on madalam, kui mehel.\nKui tööandja peab valima naise ja mehe vahel, siis valib meest, sest naisel võivad olla lapsed, tema tööelu sõltub nende murest ja haigusest.\nSeejärel, tahaksin täpsustada, et see ei ole täpselt nii.\nMõned naised ehitavad oma karjääri ja on valmis palju aega tööle kulutada, aga siis töötavad negatiivsed soostereotüübid: naised peavad kodus olema, last kasvatada ja natuke tööl käia, et oma elu erinevaks teha.\nAga see ei ole nii.\nMõned naised tahavad saata kõrgharidust kätte ja töötada, näiteks insenerina või arstina.\nNeed on rasked erialased ja nõuavad palju jõudu.\nAga keskkonnas on soostereotüübid, et parem asjatundja on mees, ning naine ei saa olla tõsiseks.\n\nSeepärast naisel on raske õpida, aga pärast leida töö.\nKonverentsil osasejad arutsesid need küsimused ja proovisid lahendusi leida.\nLõpetuseks tahaksin öelda, et praegu elus naised ja mehed on samasugused nii pereelus, kui töös.\n\nMõned tööd, mis varem tegid ainult mehed, praegu ka naised teevad ja vastupidu.\n\nSeepärast, minu arvates, peaks inimese seisukoht muutma.\nOn vaja stereotüüpidest minna välja, et iga inimene peaks realiseerima oma võimalusi töös.\n\nKonverent oli väga huvitav, mina tutvusin huvitavate inimestega.\nLoodan, et tulevikus seda probleemi ei ole üldse.\nSõnu 620" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151315 (9e9d7064-aab4-4b33-8a30-f99083b550f3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvasport Eestis.\n\nTänapäevadel paljud inimesed mõtlevad oma tervisest ja elavad tervisliku eluviisiga, tegelevad spordiga.\nNing uuringud näidavad, et huvi spordi vastu suureneb, samuti organiseeritakse erinevaid rahvaspordiüritusi, kus võivad osaleda kõik soovijad.\nArvatakse, et kõige suuremad nendest on SEB Tallinna Maijooks ja Tartu maraton.\nVõrreldes need kaks üritust võib märata, et Tallinnas rahvasport on populaarsem kui Tartus.\nStatistika näitab ka, et Tallinna rahvasportaste hulk kasvab kiiremini, samal ajal Tartus nende arv u. 2009. aastast on stabiilne.\nUurimuste tulemustest on nähtud, et Tartu maratonist osavõtjate arv kuni 1993. aastani väga kiiresti vähenes, Tallinnas aga vastupidi suuremaks muutus.\nVäga huvitav ka see asi, et SEB Tallinna Maijooksis osalevad ainult naised ning nende hulk on suurem kui naiste ja meeste arv (koos) Tartu maratonist.\nNii võib öelda, et Tallinn on sportlikum linn kui Tartu.\nMinu meelest, niisugune erinevus võiks tekkida sellest, et meie pealinn on suurem kui Tartu ja seal elatakse rohkem inimesi.\nSamuti arvan, et Tallinnas on palju noori, kellel muidugi võib huvi tekkida selle ürituse vastu.\n\nVõib olla ka, et Tallinnas rohkem propageeritakse sporti ja tervislikku eluviisi.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Ma osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, kus räägitakse tänapäeva aktuaalsel teemal \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSee on väga tähtis ja raske teema meie ühiskonnas.\nKonverentsil palju vaadeldakse naiste ja meeste võimalusi tööturul.\nPraegu on niisugune olukord, vaatamata sellele, et naised ka juhtivad firmad, aga enamik juhtimistel ametitel asuvad mehed.\nNaised aga töötavad rohkem, näiteks, kauplustes, kus makstakse vähem palka.\nSee võib rääkida sellest, et naistel raksem oma karjääri teha, seda võivad ainult väga sihikindlad ja liiga aktiivsed naised.\nNaistele on raskem ka heatasulist tööd leida, sest paljudes juhtudes eelistatakse meest tööle ära võtta.\nArvestatakse, et niisugune olukord on tagatud soostereotüüpide negatiivse mõjuga.\nMõned mõtlevad, et meestel on parem arenenud loogiline mõiste, nad parem saavad aru raskeid asju, nendel on pingevastutus ja juhtimise oskused.\nSamal ajal aga naised on rohkem lojaalsed ja lahked ning ei saa rasket tööd teha.\nÜhiskonnas on niisugune seisukoht, et naistele sobib müüjana töötada või õpetajana.\nMinu meelest, see olukord on ebaõige, sest mõned naised ka hästi arvutit osakavad, teavad võõrkeeli, aktiivsed ja arukad, aga ei ole võimalusi eneseväljendamiseks.\nMõtlen, et parendada seda olukorda on vaja palju aega, et muutusi teha.\nKõige pealt riik peaks propageerida sarnased õigused nii meestele kui ka naistele.\nVõib ka motiveerida ettevõtlejaid, et nad võtsid naisi juhtimistele ametikohtadele, pakuda nendele mingit soodustusi.\nOn vaja teadvustada soolise võrdõiguslikusest, rääkida sellest ning ainult siis võib midagi paremaks muuta meie ühiskonnas.\nSõnu 581" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151316 (912b07a9-ffbc-4514-8239-6d37bcb5760e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  \"rahvaspordiürituste osavõtu statistika\" Minu ees on tabelites suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika- Esimese tabeli pealkiri on \"SEB Tallinna maijooks\".\nSelles ürituses osalenud ainult naised.\nSelle tabeli kohta ma võin öelda, et osalejate arv aastatega on suurenenud.\nPraegu osalejate arv on umbes 12000 inimest.\nSee võib olla seotud sellega, et inimesed on huvitatud spordi vastu.\nTahaks lisada ka see, et selles ürituses osalenud ainult naised.\nMa võin öelda see, et aastal 1988 osalejate arv oli umbes paar inimest.\nPraegu on mõõdunud 20 aastat ja me võime näha, et inimeste arv on 2 korda suurenenud.\nPraegu meil Eestis väga propageerivad spordi.\nSport on meie tervislik eluviis.\nMeil Eestis on iga aastaga rohkem inimesi, kes tegelevad spordiga, näiteks just sellepärast avatakse uusi spordiklubid.\nTeise tabeli pealkiri on \"Osavõtt Tartu Maratonis\".\nMa võin öelda, et aastal 1987 selle maratoni osalejate arv oli umbes 14000 ja kui võrrelda aastatega 2010 näitajad on langenud.\nPraegune osalejate arv on 8000 inimest.\nMa tean, et enamus inimest, kes seal osaleb on tudengid.\nTartu on tudengite linn.\nPraegu tudengid püüavad suureneda osalejate arv.\nNad teevad igasugune reklaam: internetis, teleris, raadios, ajakirjades.\nJa see minu arust aitab.\nNäiteks aastal 2005 \"Tartu maratoni\" osalejate arv oli 4500 see tähendab 2 korda vähem.\nMa arvan, et kümme aasta jooksul inimeste arv, kes tegeleb ja osaleb sellistes üritustes kasvab veel rohkem, sest sport on elu uus energia!\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  20.\n04.\n2012 ma osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.\nSeminari teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSeminar kestas alates kellas kümme kella kuueni.\n\nEsimene ja minu arust kõige oluline, mida meie arutasime oli \"naiste ja meeste võimalused tööturul\".\nMeie vaatasime Eesti statistikat ja tegime järeldust, et on võrdsed võimalused naiste ja meeste vahel.\nVõtsime näide Sotsiaalabiamet ja saime teada, et seal töötavad rohkem naisi, aga töö seal on väga raske.\nNäiteks taksojuht.\nPaar aastat tagasi sellega tegelesid ainult mehed, sest sa pead koguaeg istuma, kliendid võivad olla väga erilised.\nAga praegu ma näen, et ka naised tegelevad sellega.\nVõin ka tuua selline näide, millal lasteaias töötas noormees laste kasvatajana, ja mis on kõige huvitav, ta õppis selles erialas ja talle meeldib töötama lastega.\nKümme aastat tagasi need juhtumid me võiksime kohtuda väga harva, aga praegu see on tavaline asi.\nOluline ka see, et minu arust võrdsus on hea demokraatliku riigi näide.\nNaised on poliitikud, sporditreenerid, direktorid; mehed on meeditsiinivennad, õpetajad, laste kasvatajad jne.\nMe võime näha, et iga aastatega meie seisukohad on muutuvad ja see on hea, sest inimene peab tegema sellega, mis talle meeldib.\nTeine ja ka minu arust väga oluline teema oli \"soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas\".\nInimesed peavad tunnema, et nad elavad turvalisus ja neil on valik teha otsus kellega nad tahavad töötama ja kus.\nMoslemite riikides naistel ei ole sellist võimalust valida.\nNende eest valib nende abikaasa/isa.\n\nMinu arust see on ebanormaalne.\nMe elame üks kord ja püüame elust saama kõik, mis me võime saada.\nSee sõltub meie soovest.\nVõrdsus on väga oluline meie ühiskonnas.\nKõigepealt inimene peab tunnema end inimesena, mitte asjaga.\nMa olen väga õnnelik, sest mul on olemas valik kellega ma tahan töötama ja mina olen ise oma elu autor.\nInimesed peavad olema õnnelikud, sest nad elavad võrdõiguslikkus Eestis, mitte moslemite riikides, kus on vähem õigusi ja rohkem kohustusi.\nSõnu 707" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151317 (eae180ea-e6f3-4f59-8bdb-3d39626796b3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nTartu maraton toimus juba 1987 aastal, osalejate arv oli umbes 14000 inimest, SEB Tallinna Maijooks aga üle 1 aasta, 1988 aastal ja seal osalejate arv oli nii madal, ei tohi ütelda, et see oli väga populaarne.\nVaatamata sellele, et 1987. a. Tartu maratonis oli kõige rohkem osalejate arv, juba 1990. a. Tallinna Maijooksul seisund paranenud, osalejate arv oli 5000.\nKahe aasta jooksul Maijooksul seisund ei halvenenud, võrreldes Tartu maratoniga, 1993. a. osalejate arv sai madalaks, vähem kui 2000 osalejate arv.\nJuba alates 1994. a. Maijooksul osalejate arv sai suurendada kuni 2006 aastani ja oli enam-vähem stabiilne.\n\nKahe aasta möödudes Tartu maratonis osalejate arv suurenenud kuni 5000, aga sel ajal Maijooksul oli ainult 4000 osalejate arv.\nPärast 2008. a. Maijooksul seisund paranenud paremale poole, suurenenud kuni 12000 arveni 2010 aastaks, tol ajal aga maratonis oli ainult 8000.\nVaatamata sellele, et Tartu maraton algas kõige edukam, Tallinna Maijooks saavutas rohkem edu osalejate arvedes ja nende arv suurenenud igal aastal, mitte vähenenud.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tänapäeval Eestis sooline võrdõiguslikkus on väga muutunud.\nNaised väga tihti valivad endale rasket tööd, tahavad saavutada suurt edu, juhtida kellegagi, võtta kõike oma kätte.\nNaised tahavad olla tugevam, kui mehed.\nSee pole õige.\nVaadake näiteks kes juhib Riigikogu, see on jälle naine.\nMina arvan, et juhatajana peaks olema mees.\nViimasel ajal tekkinud see situatsioon, et naiste palk on suurem, kui meeste.\nNad tahavad olla sõltumatuna.\nPaljudes pankides töötajad on naised.\n\nArvan, et sellega peab tegelema mees.\nMa ei mõtle, et naised ei saa hakkata, kuid ekonoomika see on raske asi ja oleks parem, et seal töötaksid mehed.\nVeel tänapäeval meie maailmas seisund halvenes, sest oli kriis Eestis.\nPaljud inimesed ei saa leida üldse tööd.\nPaljud seisavad tööbörsil ja ei taha töötada.\n\nMadal palk ja tööpuudumine teevad niimoodi, et paljud panevad käed alla ja ei taha tööd otsida.\nSee on suur proobleem.\nAga see peab olema ka riigiasi.\nSõnu 486" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151318 (d3e56612-bfc0-4236-9c93-4f54b9b16de7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\nSport on väga tähtis iga inimese jaoks.\nVarem paljud inimesed osalesid erinevates võistlustes ja tegisid spordiga meelsasti.\n1987 aastas läbiviidud Tartu maratonist võttis osa rohkem kui 14000 inimest.\nMuidugi, see on üllatav, et nii palju inimesi oli sellel maratonil.\nAga 1993 aastaks spordihuvilaste hulk ägedalt langenud ja edasised aastad inimesed käisid maratonis harvemini.\n\nTänapäeval sport sai populaarseks nii maailmas kui ka Eestis.\nPaljud inimesed käivad spordikeskuses või lihtsalt teevad erinevaid sporditegevusi kodus.\n\nSeepärast alates 2002 aastast osalejate hulk jälle sai suureneda ja igal aastal inimesed käivad Tartu maratonis ja võtavad osa sellest.\nMõnikord toimuvad üritused, kus osalejad ainult naised või mehed.\nSEB Tallinna Maijooks ainult naiste jaoks.\nTänapäeval see üritus on väga populaarne ja naised osalevad selles ürituses meelsasti.\nOsalejate arv sai suureneda alates 2008 aastast, aga varem 1988 SEB Tallinna Maijooks oli ebapopulaarne.\n1990 - aastate keskel sellest üritusest võtsid vähe inimesi osa, võib olla, et naised tegelesid vähe spordiga.\nKokkuvõteks võib öelda, et tänapäeval rahvaspordi populaarsus Eestis suureneb ja inimesed aktiivselt võtavad spordiüritustest osa, sest iga kaasaegne inimene peab olema terve, sportlane ja aktiivne.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\" Eelmisel nädalal oli korraldatud konverents \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", kus arutati mõnedel teemadel, mis seotud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse probleemidega.\nTänapäeval kogu maailmas räägitatakse sellest, et meestel on rohkem võimalusi leida head tööd ja nende tööpalk on suurem, kui naistel.\nMitu korda naised käisid mitingutele, kus püüdsid leida võimalusi lahendada need probleemid.\nNiisugused miitingid olid ebaefektiivsed.\nIkkagi mõned riigid sai lahendada ja arutada küsimused naiste ja meeste võimalustest tööturul.\n\nTänapäeval mõnedes arenevates riikides naiste ja meeste võimalused tööturul on ühised ja tööandjad vaatavad mitte sool, aga haridusel ja töökogemusel.\nMeies riigis naised ja mehed võivad leida tööd, kui nendel on haridus, aga ikkagi püsib soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\nMiks see toimub?\nSest me arvame, et mõned tööalad ei sobi naistele või meestele.\nNäiteks, on väga raske ette kujutada, et mees võib töötada koolieelse lasteasutuse õpetajana, sest see töö sobib ainult naistele ja ka ei saa ette kujutada, et naine on ehitaja, aga Eestis võib seda näidata.\nMõnikord võib näha, et naine on autojuhaja ja tekib mulje, et ta on imelik inimene, sest tema töö sobib ainult meestele.\nNiisugused soostereotüüpid on ebanormaalsed ja negatiivselt mõjuvad töö- ja haridusvaldkonnale, sest head spetsialistid erinevates valdkondades võivad nii naised, kui ka mehed.\nSeoses sellega naiste ja meeste võimalused tööturul peavad ühised.\nKokkuvõteks võib öelda, et vaja unustada kõikidest soostereotüüpidest ja valida ainult häid spetsialisteid.\nTöötajate valikul vaja vaadata inimese teadmisele ja töökogemusele, vaatamata kas ta on naine või mees.\nSoo pole tähtis.\nSõnu 602" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151320 (bfdcae88-2ae2-4ff0-b6f5-fb3452adebdb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\nRahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nEestis on palju inimesi kes tegelevad spordiga.\nMeie riigi sportlaased osalevad maailma ja Euroopa võistlustel ning saavad häid tulemusi.\nTuleb märkida, et spordi populaarsus tõstab meie praegsus elus ja suur inimeste hulk tegeleb spordiga fitness saalis ja osaleb erinevates spordiüritustes.\nVõib oletada, et suured spordiüritused Eestis on SEB Tallinna Maijooks ja Tartu maraton.\n\nKirjeldades antud skeemide, võin öelda, et SEB Maijooks sai populaarsem praegu ja osalejate arv on paljuski suurenud.\nKuid kolmkümmend aastat tagasi Tartu maraton oli väga populaarne ja osalejate arv oli enam kui neliteist tuhat, aga praegu osalejate arv on kaks korda vähem.\nVõrreldes selliste skeemide võin öelda, et mõne aja tagasi inimesed aktiivse osalesid Tartu maratonis, kuid SEB Maijooks oli uus üritus.\nTallinna Maijooks finanseeritakse SEBi panka kaudu ja võitjad saavad häid kingitusi, see võib seletada suur huvi selle ürituste vastu.\nMinu arvates Tartu maratonis osalevad need inimesed, kes armastavad spordi ning sport on nende harrastus ja nad teevad seda tervise elu jaoks.\n\nKokkuvõttes, võin öelda, et see uuring on väga huvitav ja kasulik, ning et tõsta osalejate arv Tartu maratonis on vaja rohkem reklameerida selle üritust, et inimesed tundsid huvi selle vastu.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\nLugupeetud koolleegid, osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil teemaga: \"sooline võrdõiguslikkus Eestis\", ning tahan teid tutvustada seal arutatud teemadel.\n\nMinu arvates korraldatud konverents oli väga kasulik, huvitav ja kaasaegne.\n\nKonverentsil oli arutletud tööturu võimalused, stereotüüpide mõju ja muud olulised teemad.\nTööturg on suur ja tähtis majanduslik sektor.\nOn oluline, et kõikide inimeste võimalused tööturul olid samasugused.\nKui me paneme tähelepanu ja võrdleme naiste ja meeste võimalused tööturul, siis võib näha, et nende võimalused on samasugused, vaid nad võtavad osa erinevates sfäärides.\nNäiteks, naised rohkem töötavad teeninduses, pedagoogikas ja iluteeninduses.\nMeie riigis on suur koolide arv, niimodi ilusalongid saavad populaarsust.\nTurismi arendamine kestab juba mõne aja jooksul - ehitati uue hotelli ja külastamismaja - see on ka uued töökohad, mis hästi sobivad naistele.\nMeie riikis palju ehitati - uue hoone, oli ehitatud uus Sillamäe Sadam; praegu ehitatakse uus Õlitehas.\n\nSee töö hästi sobib meeste rahva hulka ja suurenenud huvi ehitamise vastu annab palju töökohti meestele.\nEi saa unustada, et stereotüüpid mängivad suure rooli meie elus.\nJa ma võin hinnata soostereotüüpide mõju nagu negatiivne.\nMe oleme vabad inimesed ja elame toredas vabas riigis ja me peame olema vaba soostereotüüpide vastu.\nMinu arvates, meie iseseisvus soodustaks meie probleemide lahendamist.\nKokkuvõttes võin öelda, et võrdõiguslikkus teadvustamine on vajalik meie ühiskonnas.\nEesti rahvas peab olema iseseisev, vaba, teadma oma õigusi, kasutada kõik oma võimalusi ja peab olema vaba soostereotüüpide vastu.\n  Sõnu 590" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151401 (44b83c51-fc9e-483c-9aa0-caf49521b2c9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\nRahvaspordi popularsus Eestis Kõige surem rahvaspordiüritus Eeestis on Maraton.\nEestis toimuvad erinevaid maratonid, näiteks suusamaraton Energiajoks, Maijoks jne.\nNad toimuvad erinevades kohtades üle Eesti.\nProvime teha analüüs, mis näitab osavõtu statistika kahest suurimadest maratonist SEB Tallinna Maijooks ja Tartu maraton.\nTabelis näidatud et esimene maraton toimus Tartus, kus võtas osalus üle 14000 inemest, kahjuks see oli kõige suurem osalejate arv Tartu maratonis.\nKõrge arvu põhjusek võimalihtuma et Tallinnas Maijooks traditsioon alustas 1988 aastal, ku Tartus 1987, ja oli ülekihiline spordiüritus.\nViie aasta jooksul osalejate arv Tartus.\n\nLanges väga kiiresti, seitse korda vähem võreldes esimese aastaga.\nTallinna situatsioon oli positivne, saama periodi jooksul osalejate arv sureneb viie korda.\n1992. aastal Maijoksis võtas osalus 5000 naist, kui Liisume ka mehed, kes tavaliselt aktiivsem oli, saime üldiselt päris suured numbrid.\nTartus samal ajal oli 2000 osalejad, nii mehed kui naised.\nJargmise 15. aasta jooksul Tartu maratoni osalejate arv kasvab ja 2010 oli 8000.\ninimest.\nTallinnas, kuni 2008.\n\nosalejad naisteravast ei muutunud liiga palju, aga järgmise kahe aasta jooksul nende arv alustas kasvata kiiretempiga 2010 oli 12000 naist kes osales Maijoksis.\n\nSee positivne kasvatuse põhjuseks oli riigipoliitik nii tervise kui näiste ja meiste õiguse sfääris.\nAndmed näitavad et ühiskond huvitatud läbivija ja osaleda.\nRahvaspordi ürituses, osalejate arv kasvab, ka kasvab ühiskonna tervise ja spordi kultuur.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Minu kallid kolleegid osalesin väga huvitaval ja kasulikul konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSotsiaalministeeriumi korraldatud konverents annas palju hea mõtted ja tutvub mis olukord sellise probleemiga praegu Eestis kui Maailma.\nEsiteks tahan öölda, et konverents oli hästi organiseeritud, kusutatud erinevaid meetodit, me saime võimalus mitte ainult kulla aga arutleda ja anna oma ettepanekud.\n\nPraegune olukord Eestis on väga keeruline.\nMajandus kriis mõjutab negatiivselt soolise võrdõiguslikkule.\nPraegu töötu arv Eestis enam kui 11,0%, uued kohad enamasti pakkuvad mehele, naiste valik on päris piiratud.\nRiigisüsteem rakendab erinevaid meeded aga muuta praegune olukord raske.\nMis oli positiivne selles teemas et naised aktiivse võttavad osalus täinkoolitusel mis pakkutakse Töötukassa polt või makstakse Töötukassa polt.\nTöötukassa presentatsionis oli veel hea näide naised aktiivsem otsivad tööd ja nad valmis muuta oma elukutse, õppida uut ameti.\nMehel oli ka oma võimalused mis nad kasutavad enam kui naised näiteks mobilsus.\nKõigem kuum küsimus konverentsil oli seotud palkaga.\nNaiste ja meiste palk on väga erenev.\nSõltumatu valdkonast meiste palk suurem kui naiste.\nTööandjate polt kõik hasti põhjendatud aga tunnatakse soostereotüüpide negativne mõju.\nLahendus konverentsi teemal polnud, pakutakse et riigi polt on vajalik enam kontrolli.\nSoostereotüüpide negatiivne mõju arutlisime teist valdkonnadest ka, mitte ainul tööhõives.\nHaridusvaldkonnas on ka oma probleemid.\nNad seotud karjääri valikumisega.\nOlemas haridusprogrammid mis puuduvad meisterahvast näiteks õpetajaid, sotsial ja noorsootöötad, arstid jne.\n\nEnam problemd Hahidusvaldkonnas meistega, väga raske motiveerida neid teha täind kolitused, omandada uus või rakendada oma haridus.\nKonverentsi viimase sesioni jooksul me arutlime soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.\nPakkutakse päris palju võimalused, lahendus ja meetodid.\nOli väga hea mõtte et alustada seda tööd vaja laste ajast ja peak olema nägu elukestav õppe.\n\nArutelu oli suur, väljund oli üldine et on vaja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine ühiskonnas.\nSotsiaalministeeriumi poolt ole hea meel kuula, et seda konverents pole viimane ja me kohtusime tulevikus seda teema arutlemiseks.\n\nSõnu 690" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151402 (2a16ce0e-d634-479e-a0ba-c9834b80ce14).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nTervislikus kehas on tervislik vaim.\nSellega seoses pakun teile kergejõustiku võistluses osalejate arvu analüüsi.\nNeed võistlused on SEB Tallinna Maijooks, milles osalevad ainult naised, ja Tartu maraton.\nMõlemas osalevad need inimesed, kelle jaoks on see tegevus ei ole elukutse vaid aega kasulik veetmine.\n1980.\n-te lõpus oli Tartu maraton väga populaarne - osalejate arv ületas 14000.\nPärast Eesti taasiseseisvumist oli järsk langus - osales alla 2000 inimest.\nAga aastast 1993. aastani 2011 oli peaaegu pidev osalejate arvu kasv, välja arvates ajavahemikku 2000-2001, mil oli väike osalejate arvu langus.\nAastatel 2010.-2011.\njäi see arv samal tasemel - umbes 8000 osalejat.\n\nSEB Tallinna maijooksu osalejate arv üldiselt kasvab ka, aga selle muutumine toimub keerulisem.\nVäike langus oli 1992.-1994. aastal, pärast kasvas osalejate arv umbes kaks korda ja jõudis aastal 2001 u 8000. Aastatel 2001-2008 oli langus umbes 4000 võrra ehk peaaegu 1994. aasta tasemeni ning 2009. aastast hakkas osalejate arv kiiresti kasvama, jõudis aastal 2011 12000 osalejat.\nSee tähendab, et nii Tartu maratoni kui ka SEB Tallinna Maijooksu populaarsus Eestis 1990.-2000.\n-ndatel aastal kasvas ning jooks nagu spordiala on Eesti elanikke sees väga populaarne.\nEsitatud andmete põhjal võib oletada, et tulevikus nende võistluste osalejate arv jälle kasvab, sest rahvaspordi populaarsus Eestis suureneb.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Lugupeetud kolleegid!\nEelmises nädalas osalesin sotisaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\", kus arutati kaasaegse ühiskonna jaoks üks oluliseimatest teemadest - soolist võrdõiguslikkust.\nEesti Vabariigi põhiseaduse järgi ei tohi inimesi diskremineerida soo järgi - nii naiste kui ka meeste õigused ja kohustused on võrdsed ja sellest lähtuvalt peavadki ka võimalused olemas võrdsed.\nAga tegelikult ei ole see nii ning sageli saab lugeda ajalehelt et sama töö eest saavad naised madalamat palka kui mehed.\n\nSamuti on naiste ja meeste võimalused tööturul erinevad.\nSelge, et mõned erialad nõuavad töötajast näiteks füüsilist võimu (keevitaja, meremees, sõidur jne).\nAga ebavõrdsus on samuti nendes valdkondades, kus inimese tööoskused ei sõltu füüsilisest võimust vaid harudusest, töövõimekusest ja hoolikusest.\nUurimused näitavad, et kui tööandja valib kahest inimesest (mees ja naine), kelle oskused on võrdsed, eelistab ta meest.\nSeda võib põhjendada soostereotüüpidee negatiivse mõjuga.\nLoomulikult peab tööandja tööle võttes oletada, et võib noor naine tulevikus lapsi sünnitada ja kui ta on lapsepuhkuses, peab tema asemel keegi tema tööd teha.\nAga ei pea see olema põhjuseks, miks mehi eelistatakse.\nSelleks, et soolist ebavõrdõiguslikkust vältida, on kindlasti vaja ühiskonda sellest probleemist teadvustada.\nTuleb kujundada muljet, et sõltumatult soost on kõik inimesed võrdsed ja sama töö eest peavad nad saama võrdset palka.\nTööle võtmisel tuleb arvestada kõigepealt inimese oskuseid ja teadmisi aga mitte sugu.\nMinu arvates on naiste roll ühiskonnas sama kõrge nagu meeste oma, aga mõnedes valdkondades (haridus, meditsiin, teenindus jne) on isegi kõrgem.\nJa oma laste eest hoolitseb kõigepealt ema, ning ei tohi meile sellest unustada.\n\nUsun, et tulevikus saavad kõik inimesed aru, et me oleme võrdsed sõltumata soost, rassist, rahvusest, usundist ning nii tavaelus kui ka tööl suhted peavad sõltuma ainult inimese isiklikkudest omadustest.\nSõnu 654" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151403 (9e8b734a-b94b-4388-8488-17502493b874).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Sport on inimeste heaolu näitaja.\n\nAnalüüsime rahvaspordi populaarsust Eestis rahvaspordiüritustest osavõtu statistika põhjal.\nVaatleme SEB Tallinna ning Tartu maratoni osalejate arvu kahekümne aastate jooksul.\n1990ndate alguses võttis rahvaspordiüritustest osa üsna vähe inimesi.\nSpordi populaarsus Eestis oli madal tasemel.\nSee oli seotud teiste probleemide olekuga, niisiis inimestel ei olnud soovi spordiga tegelemiseks.\n\nSamuti mängis oma rolli rahanappus, sest spordivõistlustest osavõtt nõuab raha.\n\nPaljud inimesed tegelesid spordiga iseseisvalt, kuid ei osalenud nii rahvajooksus kui ka maratonides.\nHuvi suurte rahvaspordiürituste vastu hakkas tõusma 2000-ndate alguses.\nSee on seotud sellega, et elu muutus paremaks ja inimestel tekkis soov omavahel rohkem suhelda.\nIga suur üritus on kõigepealt hea võimalus inimeste vaheliste suhtlemiseks.\nÜhised peod, kohtumised ja vestlused on meie kultuuri osa.\nKahjuks, 2008. aastal inimeste huvi rahvaspordiürituste vastu langes, vaid peale paar aastat hakkas jällegi tõusma.\n2008. aasta allakäik toimus majandus kriisi tõttu.\nViimaste aastate tendents näitab meil püsivat tõusu.\nIlmtingimata näitab positiivne dünaamika, et inimestel on huvi spordi vastu.\nSee tähendab Eesti elanike tervise parandamist ja soovi osaleda massilistes üritustes.\nSpordiüritustest osavõtu statistika on tugevasti seotud elanike heaoluga: osalejate arvu tõus tähendab olukorra parandamist ja allakäik halvenemist.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Eelmisel nädalal käisin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\n\nÜritus toimus Tallinnas keskraamatukogu aulas.\nKonverentsi osalejate arv oli umbes 100 inimest.\nSoolise võrdõiguslikkuse küsimus on üsna tähtis nii Eestis kui ka maailmas.\nEelmine sajand on tihedalt seotud naiste võitlusega oma õiguste eest.\nTänapäevasest meediast loeme aeg-ajalt, et Eestis rikutakse seadusi, mis kehtestavad soolist võrdõiguslikkust.\nTavaliselt räägitakse sellest, juhul kui kõnelevad inimesed naiste ja meeste võimalustest tööturul.\nErinevatest artiklitest loeme, et naiste palgatase on madalam, võrreldes meestega.\n\nKonverentsi käigus esitasid oma ettekandeid lektorid Eestist ja välismaalt.\n\nNende arvates taoline probleem on tõesti olemas, kuid see on pigem seotud meeste- ja naiste töötingimustega.\nMeeste töö nõuab rohkem füüsilist jõudu ning töötingimused on tavaliselt halvem.\nMõned naised töötavad osalise koormusega või sellistes valdkondades, kus töötada kergem ning töötingimused on mugavam.\n\nSiit tekib erinevus meeste ja naiste palkade vahel.\nMe võime rääkida ebavõrdsetest võimalustest tööturul, kui meeste ja naiste tööolemus ja kohustusenimekiri on sarnane, vaid meeste palk on siiski kõrgem.\nJuhul kui räägitakse naiste ja meeste õigustest ja võimalustest lähtuvad soostereotüüpidest.\nNende negatiivne mõju sünnitab omakorda erinevaid eelarvamusi.\nSelleks, et paremini hinnata ja analüüsida olukorda, tuleb vaadelda statistikat.\nStatistikaameti ametniku arvamuse kohaselt, erinevad arvamused ja tekivad negatiivse mõju survel.\nMõned naised on veendunud, et nende palgatase on halvem, kuid tegelikult ei ole nii.\n\nSeepärast mõnikord tuleb vaadata arvudele, statistika andmed räägivad sellest, et olukord Eestis on heal tasemel.\nVaatamata sellele, et üksikud juhtumid leiavad aset, tervik pilt on päris kena.\nVõrreldes teiste riikidega, olukord Eestis ei osutu halvemaks.\nMinu arvates soolise võrdõiguslikkuse küsimus on tõesti oluline ja mõtlemapanev.\nArvan, et tuleb kirjutada meedias igast tõsisest juhtumist, kui inimeste õigusi oli rikutud.\nSamuti tuleb karistada neid tööandjaid, kes ei arvesta seadusi ja kitsendab inimeste õigusi.\nSõnu 644" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151404 (255fc172-47c8-435d-ac82-49ba415a7281).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Kas rahvasport populaarne Eestis?\n\nMe analüüsime Statistika andmeid kas rahvasport populaarne Eestis või ei?\n\nTänapäeval inimesed töötavad palju ja tal ei ole palju aega, et puhkama.\nMõned inimesed eelistavad puhkepäevadel istuda kodus ja vaadata telerit, aga teised eelistavad hoolitseda oma tervise eest.\nKäivad sportisaalis, osalevad rahvaspordiüritustes.\nVäga hea, et aastast aastas osalevad rohkem inimeste arvu rahvaspordiüritustes.\nMinu arvates see toimub, sest inimesed hakkasid hoolitsema oma tervise eest.\nMitu aastat tagasi töötasid inimesed ja puhkasid vähem, aga kui oli puhkepaevad nad istusid kodus ja ei tahtnud osaleda rahvaspordis.\nOsalejate arv oli maratonides väga väiksem, kui tänapäeval.\nPraegu inimesed hakkavad rohkem hoolitseda oma tervise eest, söövad tervislik toidu, käivad matkas, osalevad spordipäevas.\nMinu arvates on väga hea, et on SEB Tallinna Maijooks, kus võivad osaleda naised.\nSee aitab rahuldada naistele.\n\nLõppude lõpuks naine saab lõbusam ja rõõmsaim maratoni pärast.\nKokkuvõtes tahan öelda, et minu arvates on suurenenud rahvasporte populaarse Eestis, sest igal aastal rahvaspordiüritustes osalevad rohkem osalejad kui eelmistel aastadel.\n    TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Tere päevast, lugupeetud kolleegid!\nEelmisel nädalal osalesin konverentsis.\nKonverentsi teema oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nArutlesime palju teemaid ja väga soe ja rikkus arutlus oli teemal \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\".\nMinu arvates naistel ja meestel palju võimalusi leida töökoha tööturul.\nNaised võivad töötada koolis õpetajana, sest igas koolis on õpetajad, mis tahavad lõpetada oma lepingu.\nKui koolis ei ole töökohad, naised võivad olla eraõpetajana ja töötada koolis.\nIgal aastal on lapsed, kes ei või kooliprogramit aru saada.\n\nEraõpetaja võib nendele aidata.\nMehed võivad töötada erinevates valdkondades.\n\nMinu arvates, mehel rohkem võimalusi töökoha leida, sest naine ei või teha rakse töö.\nTal ei ole nii palju jõudu, kui mehel.\nMehed on peainimene peres, ta on kaitseja.\nMees peab raha tuua kodus, sest ta peab töötama.\nMees võib töötada oma garaažis, võib autod parandada.\nKonverensil veel oli väga hea teema.\nTeema nimi on \"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\".\nMinu arvates me elame maailmas, kus on palju soostereotüüpid.\nNäiteks, kui töö-vestlusel tuleb naine, kellel on blond juuksed, arvame, et see naine on rumal või ei oska hästi töötada.\nSee on suur stereotüüp.\nNaisel kellel on heledad juuksed võib olla targem, kui tumejuukseline naine.\nVeel on hea stereotüüp, et tüdrukud õpivad parem, kui poisid.\nKuidas statiistika andmed näitavad poisid ja tüdrukud õpivad samasuguselt.\nPoisidest hulgatest ja tüdrukutest hulgatest võime leida andekas inimesed.\nKokkuvõtes tahan öelda, et kui inimene tahab leida hea töökohta, ta leiab.\nTemale midagi ei sega.\nAga kui inimene ei taha töötada ta oleb halvem proovida tema leida.\nSõnu 587" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151405 (b6364986-55b8-4eeb-8f2a-2fbe5b24ce02).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Jooksjate statiistika erinevates üritustes.\n\nOli läbi viidud üks uuring, kus selle uuringu korraldajad võrdlesid inimeste aktiivsust osalemisel erinevatel jooksuüritustel.\nVõrdlesid SEB Tallinna Maijooksu osalejaid, aga see on ainult naiste rahvas, sellepärast, et selline jooks on tehtud ainult naistele ja võrdlesid Tartu maratoni osalejaid.\nUuringu korraldajad võrdlevad, kuidas muutus osalejate arv 1987-lt aastalt ja 2011-le aastale.\nNäiteks, 1987. aastal Tallinna Maijooksul osalesid väga vähe naist.\n\nVõib-olla selline olukord tekkis sellepärast, et naised kardasid midagi uut.\n\nJooksul osalesid umbes 200.\nnaist ja selline tulemus ei ole suur.\nAga ei ole aru saadas, miks siis ka selles aastal Tartu maratonis osalesid nii palju inimest.\nNende arv oli 14000.\ninimest.\nKui vaatame naiste jooksule ja nende arvale, siis saame rääkida, et Tartu maratonis osalesid rohkem mehed.\nKui see oli võistluste algus, siis nad tahaksid oma jõudu proovida ja vaadata oma tulemusele.\nPärast, aga alustas langema Tartu maratoni osalejate arv.\nJa see ei ole paradoks, inimesed proovisid joosta ja saaksid aru, et selline distants ei ole nendele.\nMitte kõik saavad 42 kilometrit joosta.\nOlukord, mis oli 2010. aastal näitab, et Maijooksul osales 10000 naist.\nNende huvi tõusis ja ka reklaam teeb oma asi.\nHead auhinnad, kingitused aitavad osalema.\nTartu maratonis, aga osalejate arv langes ja praegu seal osalevad 8000.\ninimest.\nHea, keskmine tulemus.\nInimesed, kes valivad endale selle distsipliini - teavad mida tahavad ja teevad seda professionaalselt.\nPaljud inimesed praegu jooksvad, nad armastavad oma tervist - see on tore.\nJa statistika seda ka näitas.\nTäna 19. mai 2012. aastal toimub SEB Maijooks ja me peame natuke ootama tulemusi osalejate arvas ja võime teha uut statistikat.\nVõib-olla midagi muutus.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\n\nKonverents oli väga huvitav ja aktuaalne meie maailmas.\nSiin tahaksin ka teile jutustada teemadest, mis oli konverentsil.\nVõib-olla minu osalemise kogemus konverentsil aitab ka teile ja huvitab ka.\nArutleti, näiteks niisugust teemast, nagu \"Naiste ja meeste võimalused tööturul\".\nPaljud tahaksid midagi räägita, aga rahvas ja arvamused jagunesid kahele rühmale.\nEsimesel rühmal oli rohkem naist, teisel aga meest.\nNaised räägisid ja nuttasid, et nendele on väga raske leida endale tööd.\nJa kui mingi vaba koht on olemas, siis seda kiiresti võtavad endale mehed.\nOli jutt ka sellest, et naistele pakkuvad töökohad, mille eest ei saa palju raha saada.\nAga paljudel on lapsed ja nad peavad hoolitsema nende eest.\n\nMeeste arvamus oli niisugune, et kui sa tahad leida endale sobivat tööd, siis sa pead õppima ja hästi aru saada oma tegevusi.\nJa kui sind ei võttavad tööle, siis sa ei tea sellest asjast mitte - midagi.\nMeestel on jõud ja palju võimalusi.\nKui on vaja, siis nad saavad teistesse riigisse minna.\nNaised ei saa seda teha.\nEt nendel on pered ja nad peavad nende eest hoolitsema.\nOli suur diskussioon ja pärast paljudele meestele meeldisid naiste positsioon ja nad alustasid mõtlema koos, kuidas võib probleemi lahendada.\n\"Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas\" - teema mis aitas inimestele palju järeldusi teha.\nRäägisid sellest, et on olemas töökohad, kuhu võtavad ainult naist, või ainult meest.\nAga see ei ole korrektne.\nMitte keegi ei taha midagi muuta, uut proovida.\nVõib-olla, kui midagi teisti teha, siis läheb paremini.\nNäiteks, meie koolis on rohkem nais õpetajaid.\nMiks mehed ei taha seal töötada?\nKui riik saaks palga tõsta, siis mehed ka saaksid tööle minna ja võib-olla tulemused meie lastel tõstasid.\nVeel kord - ei taha seda keegi teha, aga peab proovima.\n\nKonverents \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\" oli väga huvitav.\nJa lõppus kõik osalejad leppisid kokku, et nad peavad teisele aidata, kui tahavad, et meie riigis oli parem elu.\nKõik koos me saame olukorraga kokkuleppe tulla.\nSõnu 761" }, { "title": "EKSAMITÖÖ KOOD 0151406 (28731606-ecb8-43f7-bb73-2706ffa1945e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "I OSA.\nKIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nTeie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.\nArvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.\nOma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.\nTABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta   Osalejate arv 1998    100 1990    3000 1992    5000 1994    3800 1996    4300 1998    5300 2000    6000 2002    7700 2004    5800 2006    6000 2008    4300 2010    10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987    14700 1993    1700 1995    2000 1997    3600 1999    3900 2002    3000 2005    4700 2007    5400 2010    8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.\n  Rahvaspordi populaarsus Eestis.\n\nLuugupetud lugejad, minu ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.\nMa tahan kirjutada esitatud andmete põhjal kaheosaline artikel.\n\nEsimeses artiklis võivad olla üldandmed, teises - kokkuvõte.\nMul on kaks tabelit: SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad olid ainult naised ja Osavõtt Tartu maratonist, kus olid nii mehed, kui ka naisterahvas.\nUring oli 1988 aastast kuni 2010 aastani.\nAlgusel SEB Tallinna Maijooksul osalesid ainult sajad, aga pärast osalejate arv suurenes.\n2011 aastal osalejate arv oli maksimaalne - rohkem kui kümmend tuhad naisi.\nOsavõttu Tart maratonist statistika on äärmuslik teistsugune.\n\nAlgusel osalejate arv oli väga suur - ümbes neliteist tuhad inimest.\nTuhande üheksasaja üheksakümnendal astal osalejate arv vähenes kuni kakstuhad inimest ja parast natuke tõuses.\nMa mõtlen, et see oli seotud sellega, et sport oli ebaaktuaalne, kui näitek vabariigi olukord.\nKokkuvõtteks tahan öelda, et õnneks rahvaspordi osalejate arv suureneb.\nViimastel aastatel spordiga tegelevad nii naised, kui ka mehed.\nMa ei taha kellegi ümber veenda, aga mõtlen, et spordiürituste statistika väga optimistlik.\n  TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil \"SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS\".\nKirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.\nLisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.\n1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.\n\n2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.\n\n3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.\nTeksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.\n  Konverentsi ülevaade.\n\nLuugupetud kolleegid.\nSel reedel ma olen osalenud sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil mis oli seotud soostereotüüpidega.\nKonverentsi nimetus oli \"Sooline võrdõiguslikkus Eestis\".\nSeejarel tahan tutvustada Teid selle teemaga.\nMa mõtlen, et selle teema on väga aktualne meie ühiskonnas.\nOlen kuulnud arvamust, et naiste ja meeste võimalused tööturul pole samad ja konverentsil oli samasugune teema.\nStatistika rägib, et naiste palk on vähem, kui, näiteks meeste palk ümbes 20%.\nMa olen nõus selle väitega, et sooline võrdõiguslikkus eestis on ebanormaalne.\nKui naised töötavad nii nagu mehed - kaheksa tunni päevad, miks nad ei saa konkureerida tööturul ja samasugune palk võtta?\nKõigepealt, kõik on seotud soostereotüüpidega.\nSoostereotüüpid negatiivselt mõjutavad töö- ja haridusvaldkonnasse.\nPaljud inimesi mõtlevad, et naine peab istuda kodus lapsega ja ei saa tööta.\nMõned mõtlevad, et mehed ei saa koodus lapsega olla, sel aial kui naine töötab ja raha võttab.\nMa ei taha kedagi ümberveenda, aga see pole nii.\nTean palju naisi kes töötavad ja vabaaeg koos oma pereliikmetega veedavad.\nKa konverentsil oli väga aktualne teema - \"Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas\".\nSiin ka oli sellised aspektid nagu võrdõiguslikkude tasemed, et vajalikkus ühiskonnas nad on ebanormalsed.\n\nSotsiaalministeeriumi üringud rägivad sellest, et naiste ja meeste võimalused on tänapäevaks seotud soostereotüüpide negatiivne mõjuga.\nSellega tahan öelda, et väide, et naiste ja meeste võimalused Eestis on samasugused - vale.\nSeisukoht räägib sellest, et meie ühiskonnas on levinenud stereotüüpid.\nArvan, et nii naistel, kui ka meestel peavad olla samasugused võimalused nii töö, kui ka haridusvaldkonnas.\nAitah tahelepanu eest.\nSõnu 580" }, { "title": "Esimesed Eestikeelsed raamatud. Toim. Piret Kiirvan (a09fcec3-5bd1-46e5-bab6-863b83ba8673).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Spetsialist Kristiina Ross   Esimesed eestikeelsed raamatud   Katekismus   Piret Kiirvani saates \"Esimesed eestikeelsed raamatud\" räägib keeleteadlane Kristina Ross eestikeelse raamatu algetapist mis oletatavasti  paigneb aastale 1517.\nTollal piiskop Kievel andis välja esimese eestikeelse katekismuse.\nKullamaa käsikirjaks nimetatud vaimulik tekst on sündinud aastal 1535 ja see sisaldab 3 palvet: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus.\nNeed on vanimad tänini säilinud eestikeelsed tekstid.\nOleviste kiriku õpetaja Simon Wandradti poolt koostatud saksakeelse katekismuse eestikeelse paralleelteksti oli tõlkinud Pühavaimu kiriku jutustaja Johann Koell ja aastal 1935 trükiti siis Wandradt-Koelli katekismus.\nEsimese katse piiblit tõlkita tegi aastal 1540 eesti soost koolipoiss Hans Susi.\n1585. aastal ilmusid niin eesti kui lätikeelsed katoliiklikud katekismused.\n17. sajandi alguses ilmus trükis ka juhendeid lõunaeestikeelsete jutluste pidamiseks.\nEsimene neist Agenda Parva on tänini säilinud ning seda loetakse vanimaks teadaolevaks lõunaeestikeelseks trükiseks.\nGeorg Mülleri jutlused 1600. aastast on oma aja köige mahukamad eestikeelsed tekstid ja nende põhjal vöib juba teha järeldusi toonase pöhjaeesti keele kohta.\n\n   Rahvakeelne õpetus Köige olulisem põhjus miks saksa vaimulikud lasid teha ja levitada trükised oli jumala sõna õpetamine rahvale rahva enda keeles.\nVõib ütelda et kogu 16.\nja 17. sajandi tegevus oli suunatud nende katsete läbiviimiseks et lõpuks tõlkida piibel ka eesti keelde mis paraku siiski juhtus alles 1739. aastal.\n   Esimeste teoste kohta ei ole tõendeid et nad oleks olnud luterlikud, pigem vastupidi.\nKristiina Rossi sõnul esimesed vaimulikud tekstid 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul pandi kirja juba katolikul ajal ja olid seotud  sellega et 15. sajandil üritati katoliku kirikud seest poolt reformida.\nKeskne nõue oli rahvakeelsus ja vaimuliku rahavakeele edasi viimine.\nSellest ajast pärit on legendaarne Kieveli katekismus mille koostas aastadel 1515 - 1527 Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel.\n  Tema toetas reformide läbiviimist ja rahvakeelsete tekstide loomist ja koostas kindlasti midagi katekismuse taolist töenäoliselt käekirja kujul aga uurijad leiavad et ka mingisugune trükis on ka olnud vöimalik juba siis 16. sajandi algul.\nAga säilinud see tekst ei ole.\nKievel rõhutas ühtse rahvakeele tähtsust ja oli lubanud väljatuua rahvale suunatud materilaale.\nKas tema need jagas ja millisel kujul ei ole teada.\n  Tema sõnastuste järgi on jõutud järletulemusele, et midagi tal oli loodud kindlasti et vältida varieeruvust nii keele kui õpetuse suhtes ja toetada ka neid kiriku öpetajaid ja kolleege kelle oskust niisuguse materiaali loomiseks ei olnud.\nVaatamata sellele, et rahvakeelsust nõuti oli palju ka neid preestreid kellel endal seda oskust ei olnud.\nKullamaa käsikiri Esimene säilinud käsikirjaline tekst on katoliiklane Kullamaa käsikiri (1524-1532), mis siis sisaldas kaks palvet ja usutunnistuse oli kirjutatud alamsaksa, ladina ja eesti segakeeles.\nArvatavasti kõige suurima osa tekstist pani kirja Kullamaa preester Johannes Lelow aga käekirjad varieeruvad nii, et ilmselt tema seda tööd üksinda ei teinud.\nKullamaa käsikirjad on leitud vakuraamatu tagalehekülgedelt.\nMiks nad just seal olid ei ole teada.\nVakuraamatud peeti ju et kirja panna ja järgida talude koormust ja völgu.\nTekstid on vigaselt koostatud ilmselt kellegi poolt kes pidi seda tööd üpris vaevaliseks ja loogiline on oletada et need on kirjutatud vastamiseks Kieveli esitatatud nõuetele sellest et igal preestril peab olema rahvakeelsed tölked olulisemadest piiblitekstidest.\nKullamaa käsikiri on esimene säilinud sidus tekst ja laias mõtes seda vöib pidada esimesena katsetusena tölkida piibli olulisemaid osasid (usustunnistus) eestikeelde.\n\nWandrat- Koelli katekismus 16. sajandi algul ilmuneid trükiseid ei ole säilinud rohkem.\nEsimene katkendlikult säilinud eestikeelne raamat on Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.\n\nKatekismuse koostas arvatavasti Wanradt, teda abistas ja tõlkis raamatu eesti keelde Koell.\nTeost trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on tekst kõrvuti alamsaksa ja eesti keeles.\nKatekismuse keelas õige pea Tallinna raad.\nWanradt ja Koell sattusid aga kohtupinki süüdistatuna eksimustes Lutheri õpetuse vastu.\nSellest teosest on säilinud 11 katkendlikku lehekülge, mis leiti 1929. aastal ühe ladinakeelse raamatu parandamisel.\n\nKatekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina.\nÕnneks on säilinud ka katekismuse viimane lehekülg, millel toodud ilmumisandmetest võib muu hulgas lugeda, et raamat oli 120-leheküljeline.\n\n  Esimesed katsed piibli tõlkimiseks Legend Hans Susist Samal sajndil püüab eestlane hakata piiblit tölkima.\nÜldiselt protestantliku kirjanduse algus on seotud kovasti Tallinna Pühavaimu kiriku ja selle pastoritega.\nMitmed nendest olid eestikeelse kirjasõna loomisel oluliselt tegevad nii kui Johann Kool, Balthasar Russow ja siis juba 17. sajandi alguses  Georg Müller.\nKöige põnevam isik piibli tölkimisel on seotud Reinhold Beseleriga nimelt Hans Susi nimeline noor koolipoiss kes katsetas Beseleri juhtimisel piibli osasid ära tõlkida.\nTema elust  ei ole ajaloos eriti mingisugust märget ja temasta teatakse üsna vähe.\nSamas ka ühtegi tema kirja pandud teksti ei ole säilinud.\nTeada on ainult niipalju et aastal 1546 võtis pühavaimu kirikuõpetaja Reinhold Beseler enda jurde kostile eestalsest koolipoisi Hans Susi, kes oli samanimelise kalakaupmehe poeg.\nTemale oli vanaema pärandanud õpimiseks 250 Riia marka.\nSäilinud arvete järgi on teada et Beseler ostis tälle tinti, pabereid ja raamatuid ja eriti tähelepanu väärtne on teade et aastal 1547 Beseler ostis talle paberid eestikeelse lauluraamatu ja evangeeliumiraamatu tõlkmiseks ja koostamiseks.\nHans Susi suri 1549. aastal katku, kuid Beseler jätkas tema tööd ning sai 1551. a. raelt raha, et osta paberit lauluraamatu lõpetamiseks.\nKuigi Susi ja Beseleri tõlked ei ole säilinud, oletatakse kirjeldatud arhiiviandmete põhjal, et Hans Susi tõlkis (vähemalt osaliselt) eesti keelde mingi perikoobiraamatu, mis küll trükki ei jõudnud, kuid mis võis levida käsikirjaliselt ning mõjutada hilisemaid perikoobi-tõlkeid.\nVõrreldes 17. sajandi esimese poole eri autorite perikoobitsitaate, on Uku Masing leidnud tekstide sõnastusest kinnitust hüpoteesile, et kõigi nende aluseks peab olema olnud mingi vanem kirjalik tõlge, mille autoriks peab olema olnud eestlane, ning on rekonstrueerinud koguni selle oletatava tõlke keelelisi jooni.\nSusi - Beseleri keelest ei ole säilinud ridagi paberil aga uurijad oletavad, et see keel on säilinud käsikirjade paljundamisel ja ümberkirjutamisel ja on sellisel kujul toiminud põhjusena hilistemale piibli tölkekatsetele.\nUku Masing, kes on seda teemat rohkem uurinud leiab, et isik, keda peetakse silmas räägites Hans Susi nimelisest koolipoisist ei pruugi olla just tema vaid tegemist vöiks olla ka mõnda teist nime kandeva eesti koolipoisiga.\nMaasik on siiski päris veendunud et selle keele autor pidi olema eestikeelt emakeelena kõnelev isik, ja tõenäoliselt siis just koolipoiss.\n\nSelleks ajaks oli nimelt loodud vaiste koolipoisside institutisioon mille eesmärgiks oli kasvatada eestikeelseid kirikuöpetajaid ja loogiline on oletada et nende tekstide autor oili just üks Tallinna vaistest koolipoissidest.\n\nMaasing rekonstrueerib nii kui nüüd minetame Hans Susi teksti üpris saksapärasena kuna tema teoria lähtub sellest et 16. sajandi koolipoiss on pidanud tölkima tekste sõna-sõnaliselt saksa keelest.\n  Susi-Beseleri teksti sisu säilis nagu õeldud paljundamise ja ümberkirjutamise kujul mitte ainult 16. sajandi keskpaigas aga ka siis kui juba tuldi 17. sajandi algule kust ajast on juba säilinud pikemaid tõlkekatsetusi.\nMaasing leaib et ka need pöhinevad Susi-Beseleri algtõlkele mida siis arendasid muu hulgas näiteks Georg Müller, kelle käsikirjalistest jutlustest on juba säilinud katkendeid ja mis esindavad köige varasemaid säilinud eestikeelseid piiblitsitaate.\nOlulisteks 17. sajandi esimese poole piiblitsitaatide allikatekstiteks peetakse ka  Joachim Rossihniuse ja Heinrich Stahli tekste.\n  Eesti kirjakeel jaguneb kaheks Oluline on teada et nii Hans Susi, kui tema siin nimetatud järeletulijad olid luterlased aga ka katoliiklikke teoseid anti välja 16. sajandi lõpul samuti kui 17. sajandi algul.\nTallinna Püha Vaimu kiriku ümber toimunud esindab põhjaeesti keelse kirjakeele sündi aga oli ka olemas lõunaeestikeelne kirjakeel, mille keskuseks oli Tartu.\nKindlalt on näiteks teada et 1554. aastal ilmus Luteri väike katekismus lõunaeesti keeles.\nSee sisaldas katekismuse lisaks kuus koraali ja ees- ja järelsõnu ja selle tõlkijaks oli arvatavasti Tartu-Jaani Eesti koguduse pastor Franz Witte.\n  Liivisõja tulemusema läks Lõuna-Eesti Poola riigi koosseisu ja 18. sajandi viimasel veerandil tuli siia tagasi katolik kirik.\nSeda võib vaadata ka ühe osana katoliikliku kiriku reformeerimisest millaga katolik kirik püüdis Luteri usku tõrjuda.\n1530. aastal oli reformeeumise törjumiseks loodud jesuiitide ordu kelle üheks sihiks saigi rahvakeelse kiriku arendamine vastukaalus reformatsiooni samasuunalisele taotlusele.\nJesuiidid tulid ka Poola võimu ajal Liivimaale ja rajasid Tartus oma olulise keskuse; 1583 asutasid nad kolleegiumi ja 1585 eraldi tölkide seminari mille eesmärgiks oli siis panna olulist rõhku keelele.\nNiin nagu mujalgi Euroopas rahvakeelne õpetus nähti väga oluliseks.\n\nIlmselt oli seminaris õpetus saanud inimeste hulgas ka eestlasi mis ka omakord lisas jesuiitide oskust ja voimalust võimalikult heas rahvakeeles räägida ja suhelda.\n\nTartu jesuiitide välja anatud raamatute kohta on paljuid andmeid.\nKui palju neid oli, ei tea keegi.\nMuu hulgas ilmus Vilnuses 1585. aastal eestikeelne Tartu jesuiitide välja antud katekismus ja samasugused ilmusid ka läti ja leedu keeles.\nEesti keelne paraku säilinud ei ole.\nTaru jesuiitide eestikeelest on olemas üks näide, Liivimaa preestritele suunatud väike käsiraamat Agenda Parma.\n\nSee on põhikoelt ladinakeelne tekst ja sisldab liturgia tekste ja palveid ja selgitavaid juhatusi preestritele ja sinna teksti on lisatud põõrdumised koguduse poole ja koguduse liikmete oodatavat või ettenähtud vastused eesti, läti, poola saksa, keeles.\nAgenda Parva keelt on palju kiitetud ja selle pöhjusel näitatakse tihti, et jesuiitide keel oli väga hea ja palju rahvapärasem kui 16. sajandi põhjaeesti luterliku kirkiku kasutatud vaimulik kirjakeel.\n\nAgenda Parva keel on väga Lõuna-Eesti murdepärane ja sujuvam kui näiteks Wandradt-Kooli katekismus aga teksti tüüp on ka veidi teistsugune.\nAgenda Parva koosneb dialogist kus on lihtsad küsimused ja lihtsad vastused mida arvatavasti ongi kergem kirja panna kui abstrakseid usu tõdesid.\nEi ole teada kas tölke töö tehti otse ladina keelest või äkki mõnest teisest rahvakeelest sest ümbertõlkeid võrraldes on tähelepandud see, et erinevad tõlked ei katu omavahel.\nSee tähendab et uurijatel on veel vaja selgitada seda, et mida Agenda Parva päris ennast kujutab.\nÜldiselt koosneb teos siis lühikestest fraasitest nii kui näiteks ristimistalituse juures: ütelge latse nimi vöi abiellumisel: tahad sina oma hää meelega ning kindmest süamest NN keda siin nääd enese ees, võta omas öiges abikaasas.\nSelle ettenähtud eestikeelne vastus pidi olema: jumala nimel.\nJesuiitid kasutasid siis rahva enda sõnu ja murteid ja õnnestusid sellega täima ka oma eesmärki rahvakeelsuse suhtes.\n  7.   17. sajandi algus 17. sajandi algusest on olemas veel üks huvitav leid, nimelt 22-leheküljeline Turu käsikiri, mis on osaliselt eesti-, soome- ja rootsikeelne.\nKäsikiri sisaldab ristimis-, laulatus- ja matusetalituse kanoonilisi tekste.\nRistimistalituses leidub ka meieisapalve ja lühike kreedo ehk usutunnistus.\n\nLisaks sellele sisaldab käsikiri ka mitmeid evangeeliumipalasid ja palveid.\n\nViimasel eestikeelsel leheküljel on kirikulaul koos nootidega.\nArvatavasti autor on soome tagapõhjaga sest tekstist vöib leida soome mõjutusi.\nTuru käsikiri kuulub ikkagi juba järgmisse arengufaasi mida nimetatakse Heinrich Stahli ajastuks (17. sajandil).\n17. sajand läheb selles mõtes hooga käima, et seda aega saavad uurida ka juba filoloogid sest sealt on säilinud juba pisaval hulgal tekste.\nVarasemad tekstid on ikkagi ajaloolaste pärismaa kuna näitendid on nii pisikesd et nendest mingid filoloogilist analüüsi ei anna teha.\nAlates Georg Mülleri ajast säilinut tekstmassid on niin suured ja kattavad et nende põhjal esitatud anlüüsid on juba relevantsed nii filoloogia kui ka lingvistika kannalt.\nOn võimalik et köik olemas olev materiaal ei ole veel uurijateni jõudnud ja ka 16, sajandi tekstimassi juurde võib veel ilmuda midagi enne leitmatut.\nKristiina Ross ütleb et lootus sureb viimasena." }, { "title": "Essee (00f6a131-767a-443c-a2e4-3d7497a98bed).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Esse - retsensioon \"Nimed marmortahvlil\" filmi järgi.\n\nTänapäeva Eestis ringi vaadates jääb mulje, et inimväärikuse ainsaks mõõdupuuks on saanud raha, kusjuures paljusi ei huvita selle raha teenimise viis, vaid kogus.\nKuigi üha enam leidub ka inimesi, kes hindavad elus midagi enam, kui \"kõikvõimsat dollarit\".\nSellepärast pakkus ka film \"Nimed marmortahvlil\" midagi muud kui tavapärast kinoelamust.\n\nEelkõige äratas see vaieldamatult viimasel ajal enim kõneainet pakkunud linateos patriotismi tunde, sest filmis esile tõstetud noormehed esindasid selliseid eestlasi, kes enne surevad kui annavad oma maa võõra kätte tallata.\nKuid kuna filmi eesmärk ei ole ideaalse pildi loomine, vaid pigem reaalse elu peegeldamine, patriotismi tunne ei ole näidatud pimedalt üksmeelse nõusolekuna - vastupidi.\nNii mõni tegelaskuju kahtleb või lausa võitleb vaba Eesti vastu.\nEriti jäi meelde stseen koolimajas - oleks ju imelik vaadata, kuidas klassi vaimne liider teeb ettepaneku kodumaad kaitsma minna ning kõik koolivennad jooksevad end vabatahtlikuna kirja panema.\n\nSelle asemel aga löövad noormeeste vahel kired lõkendama - kes on kohe nõus minema, kes ei taha sõjast kuuldagi, kes leiab, et vabariiki talle pole vaja, kes näeb parima variandina nõukogude vägede võitu.\nKuigi pika vaidluse ja veenmise järel otsustab enamus siiski relva haarata.\nÜks õpilastest osutub aga sedavõrd \"punaseks\", et kõigi halvustavale pilgule ja isegi mõningasele füüsilisele mõnitamisele vaatamata otsustab asuda vastaspoolele.\nSelline asjade käik on minu arvates igati reaalsem kui lihtsalt karjakesi kohe sõtta tormamine ning jätab vägagi tõsielulise mulje.\nVäga inimlikult ja erapooletult on kujutatud teisitimõtlejad - selge sõnumina jääb kõlama lause, et igal inimesel on õigus oma vaadetele ja oma arvamusele.\n\nLoomulikult ei ole patriotism ja mõttevabadus selle filmi ainsad läbivad ideed.\nSuurt rõhku on pandud ka inimeste vahelistele suhetele rasketel aegadel.\nEelkõige muidugi on see kogu tegevusega läbipõimunud armastuslugu.\nKaks noort inimest, kes täiesti juhuslikult raekoja esisel platsil kohtuvad, pidid tunnistama kui suurt osa meie elus võib mängida saatus.\nKa nende edaspidised kokkusaamised on täiesti ootamatud ning mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et vaatamata keerulisele ajale on elul nende kahega kindel plaan nad omavahel kokku viia.\nFilm jätab mulje, et tõelist armastust ei suuda isegi sõda mõjutada, rääkimata tühisematest asjaoludest.\nSuurt rõhke filmis on pandud ka inimsuhetele kriisiolukordades.\n\nÜheks meeldejäävamaks sündmuseks oli noormeeste käitumine esmakordsel kohtumisel vaenlasega, õigem öelda, põneva vaenlasega.\nNoored sõdurid sattusid sellegipoolest paanikasse ja jooksid relvi maha jättes püssilaskudest ohutusse kaugusesse.\nNende õnneks ei põhjustanud see mõtlematu tegu suuremat kahju, sest rühmajuht oli asjalik ja külma närviga mees, kes tuli nende järgi ja korjas isegi varustuse kokku.\nLoomulikult vihastas ta argpükslike kaalaste peale.\n\nLõpuks laabus aga kõik hästi, sest vaatamata omavahelistele ägedatele vaidlustele mõisteti, et nende oskuste juures oli see ainuvõimalik ja õige tegu ning sõda kujutab endast midagi muud.\nKuigi algul vihastati ka juhi peale, mõisteti hiljem, et tema nõudmised olid asjakohased ja suhtumist sõtta on viimane aega muuta.\nKui pinged olid taandunud, asendus eneseõigustus ja kaaslaste süüdistamine humorikate märkuste ja teine teise tögamisega.\nSellega püüti ilmselt tuju tõsta ja hetkemuresid unustada, samas ka kambavaimu parandades.\n\nKogu see olukord näitas, et inimesed taluvad pingeid väga erinevalt ning alati on kasuks, kui kõrval on inimene, kes suudab igas olukorras kainelt mõtelda ja ei tegutse kunagi oma esmaemotsioonide järgi.\nFilmi \"Nimed marmortahvlil\" kohta oleks kindlasti veel paljugi öelda, sest minu meelest on see film tõesti seda väärt: kaasakiskuv, sügav mõte ning kõrgel tasemel näitlejate ja režissööri töö.\nOlen kindel, et see linateos ei jätnud kedagi ükskõikseks.\nMinul suutis see isegi pisara silma tuua.\nJõudes järelduseni, tahaksin öelda, et kordumatuks teevad selle filmi ennekõike A. Kivikase romaani kangelased.\n\nArvan, et kui ka tänapäeval leiduks selliseid julgeid ja vapraid inimesi nagu seda olid Henn Ahas, Käsper, Miljan ja teised, kelle jaoks elus esikohal on lähedaste ning kodumaa õnn ja rahu, oleks maailma inimeste elu tunduvalt lihtsam ja stabiilsem.\n\nMe peaksime tegema kõik võimaliku selleks, et need nimed jääksid mitte ainult marmortahvlile, vaid ka meie südametesse." }, { "title": "Essee (039d0676-36c6-42c2-9f52-67126f3ec6a1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu Leninid Loomulikult oli huvitav jälgida kuidas eestlased on läänelikku elu kujutanud.\nKuna nägin filmi esimest korda, siis seda mõista polnud sugugi kerge.\nPõhjuseks arvatavasti ajastu võõrus ja ka vähene ajaloo tundmine.\nMuidu oli täitsa humoorikas ja seiklusrikas ajalooline film.\nVõibolla pisut huvitavgi.\nMis siis mulle meeldis selle Hardi Volmeri kunstiteose juures?\nKõigepealt see, et osades olid tuntud eestlased.\n\nNäiteks pole ma veel varem filmi ekraanil Dj Elektrat näinud (Üksküla abikaasa).\nKa üldilme oli palju rõõmsam ja kirevam.\nEi kujutatud halli ja räpast maaelu.\nKritiseerida võiks võibolla seda, et suurtele massidele see film vast mõeldud ei ole, sest palju on ühelt teemalt teisele hüppamisi, sageli tuleb ka ridade vahelt lugeda või tausta tunda, et filmist mingit naudingut leida.\nArvan et noortel on kindlasti raskem aru saada ja mõtet tabada kui nende vanematel.\nOmetigi lugesin ühest vanast filmitudvustusest, et teosele loodeti suurt müügiedu ka välismaal.\n\nHuvitav oli see, et eestlast kujutati hoopis teistsugusena kui mina harjunud olen.\nMitte niivõrd kangekaelse, jonnaka ja kinnisena kuivõrd lõbusa, seiklushimulise ja optimistlikuna.\n\nKa intiimstseenid tulid mulle üllatusena.\nAga samas, mille üle siin imestada.\nKuna tegevus ei toimunud Eestis, siis ei oleks tohtinud see film ju väga eestipärane ollagi.\n\nAga kindlasti ka mitte päris läänelik.\nPigem selline segu, ehk eestlaste kujutus sellest, milline võis elu kunagi olla.\n\nPõnevust tekitas see teisikute jant.\nÜks teisikutest oli hulluksläinud elektrik, üks sarimõrtsukas, üks joomise pärast kloostrist välja heidetud munk, kes hävitab kirikuid ja üks süfiliitik - päris karm seltskond.\nJa üks on neist veel igas mõttes parem, kui päris Lenin ise - nii poliitiku kui ka abikaasana.\nNende võltsleninite otsimine, koolitamine ja käiku laskmine oligi, mis filmi minu arvates komöödiaks tegid.\nAeg-ajalt ajas ainult segadusse, kes oli kes ja milline neist see õige Lenin on.\n\nKesküla ise mõjus tõelise kangelase ja patrioodina.\nLugesin tema kohta, et võibolla on Kesküla üks suurim Eesti päritolu poliitik läbi aegade, kelle unistuseks oli Suur-Eesti riigi loomine ja Venemaa impeeriumi - ürituse hävitamine.\nSee kuidas ta Saksamaa ja Venemaa vahelist pusklemist Eesti huvides ära kasutas näitab, et ta polnud vaid unistaja, vaid pani mängu kõik, et oma unistusi täide viia.\nKas Kesküla ka tegelikult selline oli, nagu filmis kujutati, seda ma ei tea.\nArvata on, et ei olnud, kuid minu kujutluses hakkab Saaremäe väljamängitud tegelaskuju kindlasti mõjutama nägemust tegelikust Aleksander Keskülast.\nVõibolla häiris natukene ka see jäigalt pähetuubitud saksakeelne tekst - monotoonne, ilma emotsioonideta.\nPäris nii need sakslased vast ei räägi, aga seegi pole päriselt nii oluline.\nKa eesti keel poleks sobinud sinna filmi päris hästi ma arvan, kuid õiget välismaalaste muljet nad ka ei jätnud.\n\nSee film pole midagi sellist, mis eestlaste südameid liigutaks, kuid ometigi hea näide sellest, eriti noortele, kui kangeid ja hakkajaid mehi meie riigis kunagi on olnud." }, { "title": "essee (0bb98fb9-38bb-4d8b-8cb2-6055494e1fec).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti filmi \"Malev\" võib minu arvates nimetada ajalooliseks komöödiaks.\nFilm räägib sellest, kuidas Saksa ordu võimsad väed üritavad eesti rahvast allutada ja ristida.\nFilmi tegevus toimus 13. sajandi alguses Eestis ja Liivimaal ning selle peategelaseks on eesti poiss Uru, kelle vanemad tapsid sakslased.\nUru viiakse Lübecki kloostrisse, kus temast tehakse esimene eestlasest eurooplane.\n\nPrantslased tahavad muidugi kavalusega oma eesmärki saavutada, rääkides eestlaste vabadusest, kuid ise ihkavad Eesti konnavarusid.\nNüüd sõltub Urust Eestimaa vabadus ja tulevik.\nTa üritab eestlasi euroopalikult meelestada ja õpetada lahingus paremini võistlema.\nEsialgu tal see ebaõnnestub, sest eestlaste jaoks ei ole peale laulmise, tantsimise ja töörabamise miski sama oluline.\nEsimeses lahingus langebki Lembitu, mis kajastub ka tegelikus ajaloos.\n\nPärast esimest lahingut on eestlased juba suure ja valusa kogemuse tõttu targemad ning valmistuvad teiseks katsumuseks.\nUru võitleb musta rüütliga, kes isiklikult tappis tema vanemad, ning ta sureb, kuid eestlaste jaoks tähendab see ikkagi suurt võitu.\n\nFilmi on kindlasti huvitavam vaadata neil, kes mingil määral tunnevad Eesti ajalugu ja teavad 13. sajandil toimunut.\nNeed inimesed näevad selle filmi sündmusi hoopis teise pilguga, naeravad hoopis teiste naljade üle kui need, kes pole näiteks Madisepäeva lahingust midagi kuulnud.\nKindlasti oleks eesti rahvusest inimestel lihtsam aru saada, mida selle filmiga öelda taheti, kuna palju on eestipäraseid nalju.\nSamas võin öelda, et ilu on vaataja silmis, ja väga paljud seda filmi näinud inimesed mõistavad selle kindlasti hukka.\nTegelikult ei tea ju mitte keegi täpselt, kuidas Madisepäeva lahing päriselt toimus ja mis seal täpselt juhtus.\nMinu arvates selles filmis saab naerda tänapäeva Eesti ja Euroopa poliitika, erinevate inimtüüpide ja igapäevaste olukordade üle.\nFilm näitab eestlasi Euroopa poliitikas humoorikast küljest.\nMingil määral tahab see film näidata, kui \"saamatud\" eestlased on, et nad ei osanud sõdida, ei olnud valmis tapma, neil ei olnud sõdimiseks vajalikke tapariistu.\nSamas kui sakslased olid kujutatud väga võimsate ja vägevatena kasvõi selle poolest, et neil olid olemas sõjahobused.\nEestlased aga arvasid, et lauldes saab igast murest lahti.\nFilmi lõpus said eestlased tänu euroopalikele õpetustele ikkagi targemaks ja palju suuri kogemusi juurde, kuid alles pärast esimeses lahingus lüüasaamist ja paljude meeste kaotamist.\nSeda filmi oli minu arvates lihtne vaadata.\nEi tekkinud sellist soovi, et jääks poole pealt magama, kuna uudishimu oli suur, mis edasi toimuma hakkab." }, { "title": "Essee (1774db1b-e7f6-4848-a4b4-3adea962bc13).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nimed marmortahvlil Essee 27.\n02.\n2003 Mulle esilinastunud samanimelise romaani põhjal valminud filmi \"Nimed marmortahvlil\" lavastajaks oli üks meie parimaid teatrilavastajaid Elmo Nüganen, võib-olla seetõttu olid ootused filmi vaatama minnes ülearu suured.\nOmajagu aitas sellele kaasa meediakära ja üleskiitmine juba enne filmi valmimust.\nPeale esilinastust kiideti ühelt poolt taevani, teiselt poolt aga levis jutt \"Eesti kohta päris heast filmist\".\nSellest viimasest väitest ei ole ma suutnud siiani aru saada - kas eestlased teevad siis niivõrd viletsaid filme?\nHea küll, viimasel ajal on meie filmitööstus tõesti vinduma jäänud.\nIgal juhul peab kõiges ise veenduma, e arvamust avaldada.\nNii jõudsin ma kinno juba enne, kui see kohustuslikuks sai.\n\nSündmused, millest raamat ja film \"Nimed marmortahvlil\" jutustavad, leiavad aset Eesti Vabadussõja päevil 1918-1920.\nEt filmi täielikult mõista, peab teadma tolleaegset ühiskonnakorraldust ja ajalugu.\nRomaan iseloomustab kõiki neid tegureid põhjalikult, mis on omakorda filmi suurimpuudus - sündmuste põhjuseid ja osaliste tausta on väga raske välja tuua.\nSeetõttu on filmisüžee taandunud inimestele ja nendevahelistele suhetele sõjakeerises, andes vähe aimu tegelikest pingetest ja lõhestatusest, mis ühiskonnas tollal valitsesid.\n\nOsatäitjate kohta ma ütlen täie veendumusega - on teatrinäitlejaid ja kinonäitlejaid.\nMõni inimene sobib paremini teatrilavale, teine filmi.\nEeskätt saan ma võrrelda peaosatäitja Priit Võigemasti (Henn Ahas) tööd teatrilaval ja kinolinal.\nFilmis jäi puudu mingi seletamatu sära või inimlikkus, tunded.\nJust emotsioone oleks rohkem oodanud - Kivikase Ahas oli hinges kahekskistud noormees, täis südamevalu ja muret venna ja kodumaa pärast ning viha Punaarmee vägivalla vastu.\nMinu meelest ei mänginud Võigemast seda välja.\nVõib-olla on asi ka selles, et enamus näitlejaid filmis on alles noored ja kogenematud, ent häiris muuhulgas ka nende võime oma jutt justkui paberilt maha vuristada.\nJäi ebaloomulik mulje.\n\nArusaadav on, et niivõrd pikka ja sisutihedat raamatut ei saagi sõna-sõnalt stsenaariumiks ümber kirjutada, aga minu jaoks jäi filmisüžee kohati arusaamatus, hüples ühelt stseenilt teisele ega andnud mingeid vihjedki sündmuste põhjuste kohta.\nNäiteks Marta kui Ahase sümpaatia väljailmumine ja kadumise.\nKuhu ta sealt täiesti lagedalt lahinguväljalt haihtus või kuidas ta oma talust, kust Ahas lahkus, järsku vaenlase kätte sattus ja juba enne Ahast mõisahoovi jõudis, kui näha oli ainult üks liigeldav tee?\nVõi siis Ahase lahkumine mõisast eelnevalt ülemaga kokku leppimata, mille eest võib inimese tembeldada desertööriks.\nSoomlast kehastanud Jaan Tätte roll jäi mulle samuti mõistmatuks.\nÜldse oleks pidanud rolle rohkem lahti mõtestama, neid lähemalt tutvustama, et nende osa tegevuses muutuks arusaadavamaks.\n\nPettumust valmistas ka filmi lõpp.\nMiks kujutati noori kangelasi järsku idiootidena, kes ilmsest rongivaritsusest hoolimata kõik koos metsa alla urineerima jooksevad?\n\nKui romaani lõpp näitas neid poisse tõeliste kangelastena, kes andsid oma elu kodumaa eest, siis filmi lõpp iseloomustas neid kui pea kaotanud nolke, kes eufoorias lollusi tegema hakkasid.\nKas see mitte ie labastanud kogu patriotismiideed, millel film tundub põhinevat?\n\nLühidalt peategelastest, kes annavad ülevaate Vabadussõjaaegsest ühiskonnast, selle lõhestatusest ja pingetest erinevate klasside vahel.\n\nKäärmer esindab kommunistlikku ideoloogiat, usub Eesti ja kogu maailma kapitalistlikust ikkest vabastamisse Punaarmee abiga.\nEesti rahva hukk ülemaiilmse rahu ja klassivõitluse nimel oleks kangelaslik ja väärt ohver.\nAinuõige viis sotsialismi maksma panna on vägivaldne pealetung.\nKäsper esindab kodanlikku ühiskonda, marrahvuslikku liikumist, mille eesmärk on iseseisev Eesti Vabariik.\n\nPooldaks asjade rahumeelset käiku, kuid kommunistide pealetungi tõtu osutub see võimatuks.\nNäeb selgelt kommunismiidee utoopilisust ja Venemaa peaeesmärki okupeerida Eesti.\nAhas esindab soovi leida kuldne kesktee kahe radikaalse liikumise vahel.\nMõlemas ideoloogias on nii plusse kui ka miinuseid, mis takistavad poole valimist.\nÜhest küljest tundub, et kodanlusel on soov kaitsta vabariigi väljakuulutamisega pigem oma vara kui teenida eesti rahva huvi, teisest küljest töölisklassi vabastamise tähe all sissetungiv kommunistlik Venemaa.\nRahvusluse ja sotsialismi liit tundub olevat utoopiline unistus.\nTema ise kuulub samuti töölisklassihulka, tema vanem vend on seotud kommunistidega, kuid samas leiab ta, et eestlased peavad jääma iseseisvaks.\nSüdame ja mõistuse vastuolu teeb otsustamise eriti raskeks, seetõttu jääb ta äraootavale seisukohale.\nMinu meelest ainuke tegelane, kes ei lase kirgedel pea kohal kokku lüüa ning säilitab terve mõistuse lõpuni.\n\nKokkuvõtvalt võiks öelda, et kui filmi eesmärk oli kassarekordite püstitamine (filmi kohustuslikuks muutmisega üldhariduskoolides) ja propaganda, siis ilmselt on eesmärk saavutatud.\nKui aga taheti näidata Eesti noorsugu Vabadussõjas, on film minu meelest läbi kukkunud.\nMa ei nimetaks filmi põhinevat Kivikase romaanil, kuigi idee võis sellest tekkida, sest romaani mõte, seal väljendatud emotsioonid ja pinged jäävad filmis tabamatuks." }, { "title": "Essee (335cc23b-3892-48bc-a6b1-eb20a6fefaff).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Nimed Marmortahvlil.\n\n\"Nimed Marmortahvlil\" - on emotsionaalne sõjadraama Albert Kivikase romaani ainetel, mis tänaseks on võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ning mis annab tõetruu ning kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, relvad haarasid ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid.\n\nAlbert Kivikas on sündinud 18 jaanuaril 1898. a. Suur-Jaani alevis, Põhja-Viljandimaal.\nTema lapsepõlv mõõdus Olustvere mõisas ja selle lähedal asuvas Sännu moonamajas.\nTema ema tõõtas teenijana ja kongruna.\nTema vanem vend aitas teda oma palgast koolis käia, kuid 1917. a. sai temast punaarmeenlane ja ta liikus Venemaale.\nRomaanis \"Nimed Marmortahvlil\" kirjanik oli ennast kujutanud Henn Ahase nime all.\n\nAasta 1918. a. Euroopa kaardile on sündinud uus riik - Eesti Vabariik.\n\nSõdurite kõrval asuvad selle nimel võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad ja aateid.\nKui Tartusse sattusid punaarmeenlased, siis Eesti sõdurid taganesid Viljandi poole.\nKülmal jaanuaril 1919. a. sai haavata peategelane Henn Ahas, see oli kõige raskem lahing noorte jaoks.\n\nMulle väga meeldis film \"Nimed Marmortahvlil\".\nSee film räägib kaheksast koolipoisist, kes olid omavahel sõbrad.\nÜhel päeval punaarmeenlased valutasid Eesti ja koolipoisid otsustasid minna kaitsma oma maad.\nEsimene lahing oli nende jaoks raske, sest nad lõid kartma ja lihtsalt jooksid ära.\nTeised lahingud olid ka rasked, aga nad võitlesid vapralt kodumaa eest.\nLõppuks jäid ellu ainult kolm sõpra, nende seas ka peategelane Ahas.\nSõites koju neid ründasid punaarmeenlased ja ellu jäi ainult Ahas.\nKui ta nägi punaarmeenlaste seas oma venda ta oli väga pettunud, sest tema vend pettis Eestit ja läks vaenlase poolele.\nKarmi reaalsuse taustal on väga liigutav Henn ja Marta armulugu.\n\n\"Nimed Marmortahvlil\" 1948. a. ilmunud teise osa sündmustele kulgeb vabadussõjaaegades Tartus, kuhu Ahas haavadest paranemise järel jääb staabikirjutajana teenima.\nLahingud ja sõda jõuavad lugejani Ahase sõprade kirjade kaudu, langenute riitadena ülikooli, ta liitub boheemkonnaga ning temast saab kirjanik.\nAhase vaateväljas tegutsevas kirjanike rühmituses pole raske ära tunda Siurut.\nTeine kõide on peamiselt 1919. a. kultuuri- ja poliitika kajastus, ainestik teeb teose huvitavaks, kuid sündmuste urooninalik edasiandmine toob kaasa stililise ühekülgsuse.\n\nMa arvan, et see film on rohkem noortele, sest see film paneb noori mõtlema, mis on nende jaoks tähtis: armastus oma kodumaa vastu, olla vaba, armastus oma lähedaste vastu..." }, { "title": "Essee (460f301d-a293-4c3b-b52c-494156ff9d44).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Essee Mõte lugeda romaani \"Nimed marmortahvlil\" või vaadata filmi tekkis mul pärast TPÜ muuseumi külastamist.\n\nKui ma nägin raamatu ilma köiteta punase kirjaga \"keelatud\".\nMus äratas huvi mis on selle raamatu sees, mida ei tohtinud lugeda tolla aja inimesed ja miks, keegi oma eluga riskides, varjas seda.\nMinu meelest, see on suurepärane romaan, mis kajastab nii ajaloolisi fakte, kui ka inimeste hingeelu ja suhtumist tekkinud olukorra vastu.\n\nIseseisvuse saavutamine peaaegu alati toimub sõja abil.\nMiks siis tuleb nii kallist maksta selle eest ja kas see on seda väärt?\nKivikase romaan näitab, et isamaa vabadus on küll seda väärt.\n\nKeerulisesse olukorda sattusid romaani peategelased - Kommertskooli õpilased.\nNoortele inimestele, kellel ei olnud mingi elukogemust, tuli teha otsuse.\nSellest otsusest sõltus kelle ja mille eest nad hakkavad hakkavad sõdima.\nNad olid küll nõus ohverdama oma elu isamaa vabaduse eest.\nAga võib öelda, et noortele koolipoistele sõda oli mingi moel nagu romaantika, mis hajus, kui nad tundsid surma reaalsust, et surm on vältimatu ja nii lähedal... järg-järgult nad muidugi hakkasid harjuma sellega, kuid hirm oma ja lähedase inimese elu eest ikka säilis.\n\nMinu arvates, peamiseks jõuks, mis juhib inimesi tegutsema on muidugi armastus.\nNii armastus isamaa vastu, kui ka inimeste vastu.\nAga armastus samaaegselt paneb ka kahtlema.\nNäiteks Ahas kaua ei suutnud otsustada kumma poolel on tema.\nÜhelt poolt - punasemeelsed isa ja vend, teiselt arusaam, et ta lihtsalt ei suuda võidelda oma rahva vastu... Just niisuguste, nagu Kivikase noorte koolipoiste otsus ja sõjas osavõtmine mõjutasid vabadussõja tulemust ning eesti ajalugu tervikuna.\nSee on väga mõtlema panev romaan.\nNing see peaks meie tänapäeva noortele ikka ka midagi õpetama." }, { "title": "Essee (4de4a74f-d5a0-4330-aa9b-a1121f0d102b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEesti folkloor koosneb kolmest alast: laulust, pillimängust ja tantsust.\nEesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.\nRegilaulu esitasid tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi, näiteks eeslaulja viis laulu edasi ja arendas seda, aga koor kordas tema esitatud värsse andes sellega talle mõtteaga.\nÜldiselt on eesti rahvalaulus kaks kihistust - regilaul ja riimiline laul, või uuem rahvalaul.\n\nVanasti oli laulude esindamine mitmekesine: lauldi kas või üksi, kahekesi, kooriga, eeslauljaga ja ilma, ka kahe kooriga.\nSeejuures laulmisega võisid kaasneda järgmised tegevused: laulmine ilma muusikaalsete instrumendita, rütmi rõhutamine näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutamisega.\nLüroeepilisi laule esitati ka tantsulise liikumise saatel.\nRegilaule laulsid tavaliselt naised igakord, kui nad omavahel kokku said või tegelesin lastega.\nMehed aga laulsid ka.\nRegilaul levis 18. sajandil kirikus ja külakoolides laulmisest.\n\n19. sajandil tekkis uus, riimiline rahvalaul.\nNeed laulud on välja kujunenud Euroopa ja Venemaa muusika mõjul.\nKui võrrelda regilaulu riimilise lauluga, siis võib kinnitada, et riimiline laul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja seda on esitatud ka pillisaatega.\nUuemat rahvalaulu iseloomustab ka kirjalik ületähendus - laulikuid ja salmikuid kirjutati ümber käsitsi.\nNii aitas üldine kirjaoskus kaasa laulude laiemale levikule.\n\nKõige tähtsam ajalooline sündmus, mis mõjutas eesti rahva kujunemist kui laulurahva kujunemist on minu meelest 1869. aastal Tartus toimunud esimene ülemaaline laulupidu, mille korraldamise idee ja teostus tuli \"Vanemuise\" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.\n\nSellest kujuneski eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk, mis pani aluse ka järgnevate üldlaulupidude korraldamisel.\nTol ajal oli üsna raske saada luba laulupidude korraldamiseks, sest neid korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus ning laulupeost osavõtjate arv oli üsna suur.\n1969. aastal, kui tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva, kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul \"Mu isamaa on minu arm\".\n1980 ndate lõppu nimetatakse teiseks ärkamisajaks, sest muusika repertuaaris oli palju isamaalisi laule.\n\nTeiseks üsna tähtsamaks sündmuseks võin nimetada 1994. aastal korraldatud laulupidu, mis toimus kahes linnas - Tartus ja Tallinnas ja kus esines suur hulk inimesi.\nNeed laulud on eestlaste hulgas populaarsed olnud juba peaaegu sada aastat, aga koorilaul on muutunud massiharrastuseks.\n\nTänapäeval on Eestis olemas palju erinevaid laulustuudioid ja muusika- ning tantsustuudioid, mis pakuvad paljudele noortele võimalust laulda ja esineda erinevatel lauluväljakutel, osa võtta kontsertidest ja noortefestivaalidest.\nMinu arvates tänapäeval korraldatavad üks kord aastas Eurovisiooni lauluvõistlused ja nendest osavõtmine teeb eesti rahvast mitte ainult laulurahvaks, vaid ka tantsurahvaks.\n\nNäiteks palju uhkust eestlastele tõi võit just Eurovisioonil.\nSee, et praegu paljud Eestimaa lauljad said populaarseteks ka väljaspool Eestit, näiteks Euroopas, teebki eestlastest veelgi paremat laulurahva." }, { "title": "Essee (93dcadcc-edfe-49c4-9777-d7fb1e589c29).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Elu tsitadellis\" Sõda on alati tragöödia.\nIsegi kui ta ei puuduta meid isiklikult, ka selle sündmused ei lähe meist mööda.\n\nKõik inimesed on omavahel seotud kasvõi sellepärast, et me elame ühise maailmas ja keegi ei tea, millal sõda tuleb sinu majja ja sinu perre.\n\nSellepärast me ei saa olla teiste riikide sündmuste ja inimeste valu vastu ükskõiksed.\nMõnikord isegi tuleb uskuda võõrast inimest ja lahti ütelda oma sugulasetest kuigi see on väljakannatamatult raske.\n\nNii oli sunnitud tegema ka professor Miilas, üks peategelastest filmis \"Elu tsitadellis\".\nKogu oma elu jooksul ta elas oma majas, kus kõik elasid tema reeglite järgi.\nJa ta mitte kunagi pole mõelnud selle peale, et tema- austatud professor, kes kogu oma elu jooksul tegeles ainult teadusega ja hoidis end ja oma pere igasugustest sõja sündmustest eemal, tuleb oma elu lõpus läbi elada kõige dramaatilisemaid hetki.\n\nTema poeg Karl astub vabadusvõitlejate ridadesse, tütar armub sõjaväelasse, kes katsub tõestada professorile, et tema teine poeg on koos vaenlastega.\n\n\"Tsitadell\" on lõhutud.\n\nTema sõna selles majas ei ole enam nii tähtis nagu enne.\nKõik liigub selle poole, et ta jääb üksi.\nEsimene tunne on, et see on tõeline vabadus, aga pärast tuleb üksindus.\n\nAga kui seda poleks juhtunud, võib-olla poleks siis professor saanudki aru, et elus on teisi asju, peale teaduse, et unistused, mida ta pidas rumalaks asjaks, ükskord täituvad.\n\nJa vaatamata sellele, et tal tuli lahti ütelda ühest oma pojast, elu ei lõppenud, sest temaga koos olid tema teine poeg Karl ja Ants, kes tegid ta silmad lahti, et Ralf oli sakslastega koos ja kelle tõttu said surma paljud inimesed.\n\nNüüd aga seisavad nad akna ees ja vaatavad uut vabastatud Eestit ja unistavad uuest õnnelikust elust.\n\nVaatamata sellele, et selles filmis ei ole palju tegelasi ja kogu tegevus toimub ühes kohas seda on väga huvitav vaadata, sest kõik tegelased on erinevad oma iseloomult.\nEriti paistab silma nende suhtumine elusse.\nNäiteks professor Miilase jaoks, kõige tähtsam on teadus, tütrele-riigi vabadus ja tahtmine edasi õppida, aga nende naabritele materiaalsed asjad, nagu serviisid, kleidid jne.\n\nLoomulikult igaühel on omad tähtsad asjad ja me ei saa alati mõelda teistest inimestest, aga samuti ei tohi unustada neid.\nTuleb olla kannatlik ja lahendada probleeme rahulikult, et ei oleks süütuid ohvreid, näiteks nagu väike tüdruk selles filmis Muidugi see on unistus (ma arvan iga inimese jaoks), sest sõjad olid, ja saavad olema, kuna maailmas on ebavõrdsus, vihkamine, ebaõiglus, aga mõnikord see unistus ka täidab.\nKuid see tundub mulle väga irooniline unistus.\n\nxxxxx xxxx, xx-xx" }, { "title": "Essee (99773f24-f241-4d63-84cb-2df4d1d21e57).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti eile, täna, homme Eesti riik on praeguses ajajärgus väga kiirelt arenev väike demokratlik riik.\nEestlaste ajalugu algas juba mitmeid aastatuhandeid tagasi.\nEesti riik kui riik sai alguse 1918. aasta lahingute tulemusena Vene ja Saksa riigi vastu.\nPurustati Saksa sõjavägi ja sõlmiti 02.\n02.\n1918. a. Tartu rahu.\nEesti riik kuulutati välja 24.\n02.\n1918. aastal, kusjuures see esmakordselt loeti ette 23.\n02.\n1918. aastal Pärnus Endla teatri rõdult.\nAlgas raske Eesti riigi ülesehitamise aeg.\n\nMaa jagati talupoegadele, vabadusvõitlejatele.\n\nRiigi areng toimus tõusude, mõõnadega kuni Konstantin Pätsi valimiseni.\nSiis toimus demokraatias presidendiks kaugenemine ja võim koondus presidendi kätte.\n\nLõpptulemusena kirjutati õnnetuseks alla 23.\n08.\n1939 Saksa ja Vene riikide vaheline pakt nn.\nMalatov Ribbendropi pakt, mille tulemusena Balti riigid Eesti, Läti, Leedu anti Vene riigi mõjusfääri alla ja Balti riikidesse marssisid sisse Vene väed.\nAlgas raske Vene okupatsiooni aeg.\n\n1. septembril 1939. a. algas II maailmasõda.\nVene ja Saksa sõjajõud tegid suuri ettevalmistusi vastastikuse sõja alustamiseks.\n\n14.\n06.\n1941. a. küüditati s. t. veeti loomavagunites Venemaale väga paljusid eestlasi.\nNeile anti asjade korjamiseks 2 tundi aega ning pidid ruttu oma kodud maha jätma ja Venemaale minema.\n\nAlanud sõda jaotas eestlased kahte leeri, ühed sõdisid venelaste poolel, mille tulemusena sõdis vahel ka vend venna vastu.\n\nPeale sõja lõppemist, mis teatavasti lõppes venelaste võiduga, okupeeriti pool Euroopat Vene riigi võimu alla.\n\nKõige raskem aeg saabus Eesti riiki 1978. aastal, kui Nõukogude Liidu kommunistlik partei saatis Eestimaa kommunistlikku parteid juhtima Karl Vaino.\nSiis toimus järsk venestuspoliitika kasv.\nEesti riik oli praktiliselt kahekeelne Nõukogude Vabariik, kus eesti keelele oli jäetud väga väike osatähtsus.\n\nSuur pööre toimus 1985. a. , kui kompartei eesotsa sai suhteliselt noor Gorbatšov.\nVenemaal algas uus ajajärk.\nVabam riigikord lasi sõltuvatel vabariikidel hakata ellu viima oma mõtteid ja tegusid.\n\nAjakirjanduses hakkasid ilmuma esimesed tõed ajaloost.\nAktiviseerus Eesti Muinsuskaitse Selts.\nRaadio, televisiooni eetrisse hakkasid jõudma mitmed avalikud mõttevahetused.\n\nVäga populaarseks muutusid Tartu muusikapäevad, Tallinnas vanalinnapäevad.\nSuuri rahvamasse haarasid juunikuised öölaulupeod lauluväljakul.\n\n16. novembril otsustas kohalik võim, et Eestimaal võetakse vastu Eesti enda seadused, mis on kõrgemad kui Vene seadused.\n20.\n08.\n\notsustas Eesti kõrgeim võimu organ taastada Eesti riik ja lugeda praegust riiki endise Eesti riigi jätkuks.\n\nFaktiliselt oli seega Eesti riik loodud.\nNüüd tuli hakata looma või taastama riigi eksisteerimiseks vajalikku seadusandlust.\nEesti riik on demokraatlik riik, mille kõrgemaiks võimu kandjaks on rahvas, kes valib oma esindusorganiks riigikogu, mis on 101 liikmeline.\nEestil on oma kohtu- ja valitsemisorganid.\nEesti on oma eksisteerimise eelduseks seadnud astumise Euroopa Liitu ja NATO sõjalistesse struktuuridesse.\nEesti riik on valinud ainuõige tee, et edasine eksisteerimine oleks võimalik.\n\nSelleks, et kõigil Eesti kodanikel oleks kõik eluks vajalik olemas, tuleb korda seada majandus, see tähendab, et riigi tulud oleksid suuremad kui kulud.\nSelleks, et kõik eluvaldkonnad saaksid normaalselt eksisteerida, ei ole Eesti riigis paraku veel arenenud tugevat majandust.\nKõige rohkem kannatab käesoleval ajal madalapalgaline sotsiaalsfäär.\nSuurenenud on töötute armee, kes laiskusest ei ole viitsinud õppida uut eriala.\nInimene on loomult laisk, kes ei viitsi ennast liiguta.\n\nKuritegevus lokkab, narkomaania ja AIDS levib meeletul kiirusel... Selleks, et kuhugi jõuda, midagi osata, millestki aru saada, midagi luua, tuleb juba noorest peast koolis hoolega õppida, õpitust aru saada ja saadud teadmisi praktikas ellu viia.\nKes sellega edukamalt hakkama saab, see seda kõrgemale ühiskonna astmele jõuab." }, { "title": "Essee (9c351ca6-3f57-46ba-a90c-20087a30d0b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nLaul võib ühendada inimesi hädas ja rõõmus, põllutööl ja pulmas.\nEriti tugev mõju on loomulikult rahvalaulul, sest see võimaldab kaasa laulda sama laulusõnu, mida pärandati põlvest põlve ja mis elavad inimeste südametes.\n\nEestlased on üks rahvastest, kellel on tõesti pikk laulutraditsioon.\nJuba mitu sajandit tagasi regilaul oli levinud üle Eesti.\nEnamasti seda laulsid naised, vahel ka mehed - näiteks, pulmalaule pulmades käimisel.\nTavaliselt regilaulu alustas eeslaulja ja pärast teda aitas koor, kuid mõnikord lauldi ka eeslauljata, üksi, kahekesi, kahe kooriga jnd.\n\nSee näitab, et juba vanasti eestlased ei kujutanud ette oma elu ilma laulmiseta, püüades lauluga end alati aidata.\nHiljem tekkisid uuemad rahvalaulud - riimilised rahvalaulud, sest rahvalaul arenes koos ühiskonnaga, näiteks seda mõjutas suurel määral ristiusk.\n\nPaistab, et eestlaste rahvalaul tuli uuele tasemele, kui 1869. aastal Tartus korraldati esimene ülemaaline laulupidu.\nTol ajal see aitas eestlastel oma kultuuri ja unikaalsuse paremini väljendada, püüdes vabaduse poole.\nLoomulikult Johann Voldemar Jannseni ideest kujunes välja uus traditsioon eestlaste jaoks - laulupidude korraldamine.\nKüll see polnud lihtne - säilitada uut traditsiooni, sest erinevad poliitilised olud ohustasid eesti kultuuri.\nKuid aga eesti rahvas suutis laulupeosid ka tänapäevani säilitada.\nIga kord üsna rohkem külalisi tuleb sellele üritusele, huvi laulupidude ja rahvalaulu vastu on Eesti suur.\n\nHuvitav, et noored samuti on väga huvitatud oma isamaa ajaloost, folkloorist, kunstist - ka rahvalauludest ja -tantsudest.\nPraegusel ajal tegutsevad vana rahvalaulu ansamblid Kihnu saarel ja Setumaal, rahvalaulu on kasutatud ka paljude eesti muusikute ja heliloojade töödes.\nEriti imelik on see, et isegi pop-kultuurile mõjub rahvalaul.\nNoorte bändid kasutavad luule ja muusikat eesti rahvalauludest.\nNii, rock-ansambel \"Raud Ants\" teeb muusikat kasutades teksti vanadest rahvalauludest.\nIga aasta üle Eesti toimuvad erinevad festivalid, üritused, kus saab kuulata rahvalaule.\n\nNäiteks, \"Pedafolk\", mis on korraldatud Tallinna Ülikooli poolt, on eriti populaarne noorikute seas.\nTallinna päevadel nii noored, kui ka vanad saavad nautida head rahvamuusikat.\n\nAastatega huvi rahvalaulude vastu ei vähene.\nSee tähendab, et eesti rahvas peedab tähtsaks oma folkloori, kultuuri, iseseisvust..." }, { "title": "Essee (a88afcd2-2b1e-4859-8608-0439b8c6ae6f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Arvustus (,,Minu Leninid\") 1882. aastal sündinud Aleksander Keskküla oli ilmtingimata suur Eestimaa patrioot!\nPiisavalt nutikas ja kaval, viis ta ellu mõningad oma ideed, mis puudutasid Suur-Eestit, vaatamata sellele, et isegi tema abikaasa pidas neid ,,rumalusteks\".\nMõned nimetasid teda ohtlikuks revolutsionääriks, keda tõeliselt kardeti, mõned väitsid et, ta oli lihtsalt avantürist, kuid kahtlemata osutus ta oma ajastu üheks huvitavaimaks ja silmapaistvaimaks tegelaseks... \"Minu Leninid\" on mõjuavaldavalt hea film, kus poliitilised mängud vahelduvad huumoriga ja tõsielu sündmustega.\n\nNäitlejate suurepärane mäng sundib vaatajat sügavalt süveneda filmi tegevusesse ning paneb pingsalt ootama sündmuste arenemist.\nPeategelane Keskküla pani sakslased uskuma, et Lenin ja tema bolševikud on need õiged tegijad, kes, jõudes Venemaal võimule, teevad kõike, et Venemaa variseks ise kokku, kuna nende ideed valitsemisviis olid hukkumisele määratud.\nKeskküla mängis topeltmängu, toetades rahaliselt Leninit, mis antud Saksa saksa valitsuse poolt.\nAinus eesmärk oli tema kinnis-idee Suur-Eestist.\nOma idee elluviimist tagas ta sellega, et nõudis sakslaselt kinnitust, et Saksamaa ei okupeeri Eestit ning dikteeris Leninile rahulepingu teksti, kus oli selgelt kirjas, et rahvusvähemused, mis kuuluvad Venemaale, kuid on ajalooliselt iseseisvad olnud saavad iseseisvuse.\n\nKeskküla oli vaimustavalt enesekindel ja kaval.\nTema patriootlikud ideed tekitasid minus kõige sooemaid ja paremaid tundeid, ka uhkuse selle inimese üle, kes suutis tõestada suurele ja võimsale Saksamaale, et pisike, nõrk Eesti polegi nii nõrk, et seal sündivad ehtsad patrioodid, kes on võimelised võistlema oma rahva iseseisvuse eest lõpuni.\nIsegi olles kaugel oma isamaast ning elades suhteliselt hästi, ei suutnud Keskküla loobuda sellest, millega tegeles ta kodumaal ja mille eest oli ta seal ,,tagaotsitavaks\" välja kuulutatud, nimelt revolutsioonilised meeleavaldused, streigid, ülestõusud..." }, { "title": "essee (c5bd0da5-7d33-43ed-9ccf-c505b8b125c7).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Malev\" \"Malev\" on 2005. aastal valminud ehtne ja eestimaine, tervelt 109 minutit kestev humoorikas film muistsest vabadusvõitlusest.\nFilmi tegevus toimub 13. saj Eesti- ja Liivimaal, kus lisaks Saksa ordu ristirüütlitele figureerib veel prantslaste Templiordu, kelle eesmärgiks filmis on küll ainult oma konnavarude täiendamine.\n\nFilmi kangelane on \"piltilus\" noormees Uru (Ott Sepp), kes noore poisina ühe Saksa ordu röövretke käigus Eesti aladelt kaasa haaratakse ning Lübecki kloostrisse harimisele saadetakse.\nHaritud mehena ning Templiordu õhutusel naaseb Uru kodumaale, et siinset rahvast Sakslaste eest hoiatada ja vastupanu õhutada.\n\nRahvas, eesotsas vanem Lembituga (Ain Mäeots) ei taha varitsevast ohust esialgu kuuldagi.\nKui sündmused aga tõsisema pöörde võtavad, on vanemad nagu peata kanad.\nKutsutakse küll kärajad kokku, aga ettevõetavas ei suudeta sellegi poolest kuidagi kokkuleppele jõuda.\nAppi tuleb Uru, kelle idee kohaselt on eestlaste ainukeseks lootuseks kõigi eestlaste ühismalev.\n\nFilmi on kerge ning lõõgastav vaadata, kasuks tulevad ehk mõningased teadmised Eesti varasest ajaloost, vastasel juhul jääb paroodia vaatajale lihtsalt arusaamatuks.\nFilmi vaadates näme me endid, eestlasi - töö- ja laulurahvast, keda küll kujutatakse veidi kohtlastena, aga eks sealgi ole oma tõetera sees.\nTegelaste üle naerdes naerame endi üle, sest ka meie, tänapäeva eestlased, oleme vähemal või rohkemal määral samade tunnusjoontega.\nMeie seas leidub nii ainult hööveldamisest ja esimese öö õigusest huvituvaid Lembituid, alati rõõmsameelseid ja kõigele vastust teadvaid Manivaldesid (filmis Anti Kobin) kui ka tuimalt tööd rügavaid Tugiseid (filmis Uku Uusberg), tuleb ainult veidike ringi vaadata.\n\nFilmi vaadates ei tasu võtta kõike sõna-sõnalt, tegu ei ole detailsetele faktidele toetuva dokumentaalfilmiga vaid fantaasiarikka komöödiaga.\nFilmis on esitatud autorite nägemus sellest mis tegelikult võis juhtuda.\nTegelikult just seepärast, et kindlat tõde tol ajal juhtunust me ei tea, me võime ainult oletada.\n\nNiisiis, kui teil on 109 minutit vaba aega, huumorimeelt, veidike teadmisi eesti ajaloost ja olete avatud uutele vaatenurkadele, siis on teile filmielamus garanteeritud." }, { "title": "Essee (c823d2a1-9c70-4aee-886d-f44a6a9d086c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Essee teema: Albert Kivikase romaan \"Nimed marmortahvlil\".\n\nEsiteks ma tahaksin natuke jutustada selle teose ajaloost ja süžeest.\n\nEsmakordselt1935. aastal ajalehe Uus Eesti joonealusena ilmus Albert Kivikase (1898-1978) romaani \"Nimed marmortahvlil\" esimene osa, mille baasil ongi tehtud kiiresti ülikuulsaks osutunud film, meetus väga populaarseks.\nJuba järgmisel aastal võis romaani näha ka eraldi raamatuna.\nFilmi aluseks on romaani esimene väljaanne, mis on autori poolt redigeeritu.\nValitseb arusaam, et raamatu 1942. aastal ilmunud trükk on tegelikult Saksa okupatsioonivõimude poolt kärbitud.\n\nRomaani tegevusajaks on Vabadussõda ja tegelasteks Tartu gümnasistid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades lähevad rahvusriiki kaitsma.\nKahjuks on vabadusel kõrge hind.\nKas nad saavad tasuks armastuse, oma isamaa, või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil - sellest on see lugu.\n\nPeategelaseks võib pidada igaüht kangelastest, nii suur on nende isiklik panus sõtta.\nKuid esiplaanile võib siiski tõsta Ahase, kelle saatus ja armastus oli tihedalt seotud antud Vabadussõja perioodiga.\nTahaks öelda, et \"Nimed marmortahvlil\" kuulub Eesti elu kõige enam mõjutanud raamatute hulka.\n\nRomaani 1948. aastal ilmunud teise osa sündmused toimuvad vabadussõjaaegses Tartus, kuhu Ahas haavadest paranemise järel jääb staabikirjutajana teenima.\n\nLahingud ja sõda jõuavad lugejani Ahase sõprade kirjade kaudu.\nAhas asub ülikooli, ta liitub boheemkonnaga ning temast saab kirjanik.\nTeine köide on peamiselt 1919. aasta kultuuri- ja poliitikaelu kajastus.\nSee teeb teose huvitavaks, kuid sündmuste kroonikali edasiandmine toob kaasa stiililise ühekülgsuse.\n\nFilm \"Nimed marmortahvlil\" on Albert Kivikase samanimelise romaani esimesel osal põhinev mängufilm.\nEriti vajalik ja päevakohane on film tänapäeval, kui Eestisid on mitu ja sotsiaalne ebavõrdsus on jõudsalt kasvamas.\nMinu arvates, rahvuslikule kultuurile on väga oluline, kui seesuguse raamatu põhjal tehtud korralik kinotükk tõstab rahva ühtsustunnet.\nSee mängufilm sunnib inimesi vabaduse hinna üle mõtlema ning austama neid, kes püüdsid kinkida vabariigile iseseisvust.\nKõik peavad meeles pidama kangelasi, kes surid oma Kodumaa eesti.\n\nIsegi vaatamata sellele, et nad ei saavutanud oma eesmärki.\nÜhtsuse tunne on väga tähtis meie ajal.\nEriti oluline on see, et filmis jutt on just Vabadussõjast, sõjast, mille tagajärjest sõltus terve rahva tulevik saatus.\nSee ei olnud mitte territooriumi laiendamise nimel valla päästatud sõda, vaid katse oma Kodumaad vaenlase eest kaitsta.\nSõja käigus valitses rahva hulgas pessimistlik ja eesti kaitseväe võimetes kahtlev meeleolu.\nInimesed mõtlesid, et las neid kaitsevad teised riigid, kes neist huvitatud on.\nSõjategevuse vastu oli ka osa roogi juhtivtegelastest, mis omakorda avaldas mõju kogu rahvale.\nAinult vabatahtlikud ei lasknud hävitada kõige olulisemat - eestluse teadvust ja tungi iseseisvusele, mis järgnenud iseseisvusaastatel juurdusid eestlase hinge.\n\nTore, et leidus inimesi, kes vedasid aastaid vindunud projekti käima, leidsid raha, kaasrahastajad, lavastaja, näitlejad.\nJa film saigi valmis: prominendid käisid ja kiitsid, et ikkagi eesti filmi kohta on see päris hea tükk.\nMinu arvates, film on rohkem kui \"päris hea tükk\".\nSee ei ole mitte banaalne romantiline lugu eesti noortest, vaid hingepõhjani liigutav draama noortest kangelastest, kes vabatahtlikult lähevad Vabadussõtta ja sõdurite kõrval asuvad Kodumaa nimel võitlusse.\nKaitstes oma maad ja aateid.\nPärast filmi vaatamist tekkib vaatajal niisugune tunne, et ta ise elas tol raskel ajal, sõdis koos peategelastega, elas kõik sõjahirmud üle ja just tema sõbrad hukkusid vaenlase kuulide all.\nMinu arvates see tähendab, et film tuli välja realistlikuks ja väga põnevaks.\nMa ei oodanudki seda filmist, mis on loodud ajalooromaani põhjal.\nAusalt öeldes, ma ei ole originaali lugenud, kuid film jättis mulle unustamatu mulje.\nTihti juhtub nii, et mingit filmi vaadates hakkab inimene kaasa elama tegelastega.\nMinuga see juhtub väga harva, aga \"Nimed marmortahvlil\" sundis mind peaaegu nutma Ja mul tekkis soov lugeda romaani.\nMa arvan, et see on režissööri täisedu.\nKohe tekkib huvi, mis filmi peategelastest hiljem edasi sai.\nLoodan, et varsti on meil võimalus jälle nendega kokku saada." }, { "title": "Essee (ca8a44d8-d3f2-47ee-a940-d0058787c1f6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Minu Leninid\" Hiljuti vaatasime me kultuuriloo tunnis filmi \"Minu Leninid\".\nVaatamata sellele, et filmi lõpp oli natuke imelik ja arusaamatu, jäi mul üleüldse filmist päris hea mulje.\nMul oli tõesti huvitav vaadata, sest film oli kaasaegne, vaatamata sellele, et rääkis ajaloolistest sündmustest, mis pärinevad 20nda saj.\nalgusest.\nKa peategelaseks oli näitleja, kes on mulle hästi tuntud ja minu arvates sai ta Lenini rolliga väga hästi hakkama.\n\nSündmused leidsid aset erinevates kohtades: Pariisis, Šveitsis, Berliinis, Venemaal.\nAlguse sai kõik Pariisist, kus said tuttavaks Lenin ja Aleksander Kesküla.\nLenin oli bolševik ja ta tahtis muuta sotsialistliku sõja kodusõjaks.\nKesküla oli pärit Eestist.\nKes elas venemaal mõnda aega, kust pidi põgenema.\nPärast elas mõnda aega Saksamaal, seejärel aga Šveitsis , kus jätkas osalemist sotsialistlikus liikumises.\nSeal ta ka abiellus rikka šveitslannaga, kes tõi kaasa jõukuse ja maamaja.\nKesküla ainuke idee oli kinnisidee Suur-Eestist.\nJa ta arvas, et Lenini abil saab ta oma unistused täide viia.\nNad saavad Leniniga päris hästi läbi, kuid iga üks loodab saada kasu oma ideede täide viimiseks.\n1914 a. läheb A. K. koostööpakkumisega Saksamaa Berni saadiku juurde ja teavitas sakslasi Vene enamlaste vaadetest ja tegevusest.\nAlgul saksa saatkond ei usu teda, nad arvavad, et ta on vene agent ja saadavad oma parema agendi - Mülleri, et see uuriks kust see Kesküla tuli ja kes ta üldse on.\nTulemuseks on see, et enamlased trükkisid oma kihutuskirjandust ja pidasid sidet kodumaaga põhiliselt Saksa rahadega.\n\nKuid Kesküla kartis, et Leniniga võib midagi juhtuda ja siis tal ei õnnestu oma plaane täide viia.\nTa pakub Leninile otsida välja tema teisik, et ta asendaks Leninit igal pool tema julgeoleku mõttes ja Lenin nõustus.\nNii ilmub Leninite kool, kus koolilatakse välja Lenini koopiaid, nad pidid olema sarnased ka vaimult.\nKõige tublem õpilane nende meeste seast oli Ivan.\nMinu meelest oli ta väga kaval ja rääkis ainult seda, mida Kesküla kuulda tahtis.\nJa see läks talle tõepoolest kasuks, sest kui Lenin lõpuks ütles Keskülale, et ei iial, ei mingit Eesti Suurriiki, otsustas Kesküla, et Ivan on juba parem kui Lenin ja asendab Leninit Vanjaga.\nLenini lähedastele inimestele ütlevad nad, et mitte Vanja ei ole teisik, vaid hoopis päris Lenin on see hull, kes peab ennast Leniniks.\nLenin hukkus 1917 a. lennates üle laeva käipide.\n\nMa ei usu hästi, et päris elus oli Leninil teisikuid, kuid kes teab?\nKuid minu meelest see teisikute otsimine ja väljaõpetamine oli naeruväärne.\n\nLoomulikult oli see kõik koomilises vormis tehtud.\nKuid tegelikult oli see päris õudne, mitteinimlik.\nMul oli Leninist isegi väga kahju, kui ma hetkeks kujutasin ette, et minuga käidaks samamoodi läbi, et mina ei ole mina ja isegi minu lähedased inimesed ei tunne mind ära - mul hakkas jube.\n\nMärkaksin filmis tuttavaid kohti minu kodulinnast - Pärnust: Ammende villa ja Vanalinna kool.\nNii et filmi tehti mitte ainult Tallinas vaid teistes Eesti linnades." }, { "title": "Essee (d1e9d756-1bc7-4c77-80af-8059c80f028f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nMis teeb eestlastest laulurahva?\n\nSarnaseid teemasid võib üsna tihti kohata Eesti keelt õppides.\nSeda, ehk laulurahva kultuuri teemat käsitletakse igalpool ja peetakse väga tähtsaks.\nMiks siis arvatakse, et eestlased on laulurahvas?\n\nSelleks peab meelde tuletama Eesti kultuuri ja selle kultuuri algusaegu.\n\nLaulmine on üsna tähtis kultuurinähtus, peaaegu, et igas kultuuris.\nKui me räägime konkreetselt Eesti kultuurist, siis peame kindlasti ära märkima seda, et laul oli eestlasega koos sündimisest surmani.\nLauldi tihti, erinevatel põhjustel - nii mehed, kui ka naised laulsid tööd tehes, kokku saades.\nLauldi ka lastega tegeledes.\nLaulmine oli päris suur osa eestlaste elust.\nSellisel viisil taheti näidata oma elu ja olu, rääkida heast ja halvast, oma väikestest probleemidest, või suurtest rõõmudest.\nSamuti lauldi tähtpäevade ajal, pidude ajal ja paljudel muudel põhjustel.\nVõib arvata, et laulud moodustasid 1 suure osa kogu Eesti folkloorist.\nNagu me kõik teame, koosneb folkloor ka tantsudest, kirjandusest ja paljust muust.\n\nKuid siiski, miks oli laul ja laulmiskultuur nii palju levinud eestlaste seas?\nAinuüksi põlvest põlve pärandamine suulisel viisil ei teeks seda kultuuri nii massiliseks.\nMa arvan, et selle suure ja pika teekonna alguse võime leida 18st sajandist, millal ristiusu levimisega kaasnes ka vaimulike laulude laulmine ja levimine.\n\nSamuti oli eestlase jaoks väga tähtis identiteeditunne, mille alusel hakkas suureosaliselt arenema eesti folkloor.\nSeda näitab ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis toimus 19. sajandi lõpus.\nEsimest korda toimunud aastal 1869.\nlaulupeod muutusid ajaloolise tähtsusega sündmusteks ja olid väga populaarsed eestlaste seas.\nIga korraga osalejate arv ja ringkond aina suurenes.\nNäiteks, senistele meeskooridele liitusid ka erinevatel aastatel segakoorid, naiste-, laste- ja poistekoorid.\n\nVaatamata sellele, et XX sajandi keskel olid laulupeod kommunistliku partei kontrolli all, ei kaotanud nad oma populaarsust.\nNäiteks, aastaks 1960 suurenes osavõtjate arv 30 000 laulja ja pillimängijani.\nNeed peod kujunesid rahvusliku identiteedi hoidjaks.\nJa nagu arvata võis, viis see Eesti taasiseseisvumiseni.\n\nKokkuvõtteks võib öelda, et Eesti rahvas on tõesti alati olnud laulurahvana.\nUurides Eesti kultuuri ajalugu ja süvenedes sellesse natuke rohkem, võime kergelt aru saada, et laul oli eestlastega koos hällist hauani.\nSoov oma folkloori ja kultuuri rikastada viis selleni, et eestlased on saanud üheks kõige laulvamaks rahvuseks.\nMuud ei oskagi lisada, kui vaid soovida edu edaspidiseks folkloori arendamiseks." }, { "title": "Essee (f9192680-662e-4f9f-b1d8-c69c4b2f0078).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Meedia Erinevad meediad ja kommunikatsioonivahendid on mõjutanud inimkonda selle terve oma olemasolu aja, lapsepõlvest tänapäevani.\n\nEnne tänapäeva informatsioonirikka meediaühiskonna kujunemist, informatsioon liikus ühest kohast teise näiteks õukondade seltskondlikutel kokkusaamistel, narride lauludes ja saadikute vahel, teatrinäidenditel või kirikuõpetajate suulistel kõnedel ja jutlustel.\nKirik mõjutaski inimeste igapäevaelu tähelepanuväärselt ja Johannes Guttenbergi leiutis trükioskus tegi võimalikuks ka trükitu sõna laiemale lagunemise.\n\nPiibel ja teised kiriklikud kirjutised olid aja jooksul esimesed väga tähtsad massimeedia informatsioonikanalid, kuigi neid ei osanud suurim osa inimestest lugeda.\nAga siiski viimati piibli tõlkimine ladina keelest rahvakeelde oli niiöelda meedia suur võit.\nMõistagi oli Soomes Mikael Agricola see tegelane, kes oli tugevasti seotud esimeste \"meediatega\".\n\nSoome esimesed ajalehed ilmusid 16. sajandil ja reeglipäraselt need hakkasid ilmuma 17. sajandil.\nTrükioskuse järel meedia tööriistana on hiljem olnud nii telegraaf, telefon ja selle eelkäijad, kui ka gramofon ja raadio, mis ulatus ka vahepeal igaühe perekonna elutuppa, ja mida alguses kasutati vist ka info edastamiseks militaarses ja poliitilises tähenduses.\nPress, kinofilmid ja telekas ning esimesed reklaamid 19. sajandi lõpul tulid ka osaks meediaühiskonda.\nTänapäeva meediat valitseb suur spekter erinevaid tehnilisi abivahendeid, on arvuti, internet ja selle kõrval ka muu digitaalne kommunikatsioon.\n\nAga mis term meedia siis tegelikult tähendab?\n\nVikipeedia järgi ladina keele sõna meediumi tähendab ´keskel olevat´ ja on tegelikult informatiooni kandjate ühine nimetus.\nWikipedias meedia on väga lai mõiste, aga peamiselt - turustamiskommunikatsiooni ametkonna järgi - on meedia reklaamiabinõu millega sõnum saadetakse objektile teada.\nMeedia võib siis olla ükskõik mis massikommunikatsioonivahend või tihtipeale ka lihtsalt massikommunikatsioon.\n\nJuba eespool mainitul massikommunikatsioonil on nüüdsel ajal väga suur roll ka tavalise inimese tavalises elus.\nEi ole vist väga valesti väljendatud, et meedia kuidagi ka loob inimese elu.\nVõi vähemalt teatu tõelisuse, milles inimene elab, mis on meedia poolt loodud.\nTäpsemalt siis, inimese teadmine põhineb meedia mõjule ja kõik see informatsioon, mis ajutes liigub ongi minu arvates põhimõtteliselt pärit erinevatest meediatest, massikommunikatsioonivahendite puhul.\nKõik mis naabrimaade valimistel näiteks juhtub, või kus käib sõda, kes on saanud miss universumiks, või kuidas linnugripp hirmu peale ajab, kui ajab.\nJa alati, mida suurem osa informatioonist on saada meediate kaudu, seda suurem on ka nende väärsus.\nKas asjade tõeline olukord on siis ka nii kui meedias öeldakse, või on kõik veel hullem?\nMuidugi on meedia mõiste inimeste poolt loodud asi ja suur osa informatsioonist käsitlebgi teemasid, millest räägitakse üldiselt.\nPõhimõte on anda inimestele teada, mis maailmas toimub.\n\nNo, minu arvates, kui praegusel hetkel meie maades ei ole olemas kontrolli alt väljunud olukorda, või rahvusvahelist kriisi, pole mingit küsimust, et meedia poleks põhimõtteliselt usaldusväärne asi.\nTeine asi on tänapäeval reklaam, mis loob oma maailma või siis muidugi meedia usaldatavus kriisi või sõja ajal.\nÜhe näite võiks tuua natsi- või nõukogude aja propagandast.\nTollal loodi meedia poolt ka kohati uus ametlik tõelisus, siis nendel, kes olid poliitilise võimu valdajad, oli ka tegelik võim - massimeedia võim.\nVõi näiteks Ruandas üks raadiokanal andis inimestele teada asju, väga subjektiivselt.\nSamuti Balkani sõjas telepropagandal oli suur tähendus sõja algamisega.\nSõda on keeruline asi ja selle peale mina germanistina täpsemalt ei mõtle, aga tahtsin rõhutada seda, kui suur vist ka meedia võim võib olla.\n\nAsi ongi tänapäeval rohkem selles, et mis sellest informatsioonist, mille hulgas meie elame on meie jaoks tähtis?\n\nMillises \"meediatõelisuses\" me elame?\nSellises, kus informatioonit muudkui tuleb ja võtame kõige vastu nagu veel nägemisvõimatu linnupoeg, või kriitiliselt vaatame ja mõtiskleme selle peale, et mis just meie jaoks võiks tähtis olla?\nEt kas tegelikult küsimus on selles, et meedia toob meile nii palju informatsiooni, et meil polegi võimalik seda kõike vaikides vastu võtta?\n\nMuidugi ikka võib mõelda selle peale, et mis on need meediakanalid, kust oleks leida see kõige täpsem informatsioon just enda jaoks - ja et kas Matti ja Mervi tõesti jälle teineteist armastavad..." }, { "title": "Essee (fbf92cfd-6417-4bea-8410-d372f5cfc3c3).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal \"Mis teeb eestlastest laulurahva?\n\" Essee pikkus 300 - 350 sõna.\n\nEssee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.\n\nVäiteid on soovitatav illustreerida näidetega.\n\nEestlasi tihti nimetatakse laulurahvaks.\nSelleks on palju erinevaid põhjusi: muised kombed, kultuuri abil saadud iseseisvus ning tänapäevane eesti rahva- ja poppmuusika edu maailmas.\n\nVanal ajal saatis laul eestlast hällist hauani.\nTol ajal enamus lauljaid oli naissoost, kuna mehed olid hõivatud tööga.\nEnne 13. sajandit oli Eestis levinenud paganlik usk ja rahvas pidas erinevaid pidusid tantsimises ja lauldes.\n\n19. sajandil hakkas rahvuslik ärkamine, mis oli seotud muusika- ning lauluharrastusega.\n1869. aastal korraldati Tartus esimest ülemaalist laulupidu, mille korraldamise idee ja teostus tuli Johann Voldemar Jannsenist.\nSee üritus sai sündmuseks, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.\nLaulupeod on alati aitanud eesti rahvast oma kultuuri säilitada, sest nad toimusid isegi Vene Tsaari ja Nõukogude Liidu ajal.\nRahvusmuusikaga on ka seotud teine ärkamine 1980ndate lõpus, millal rikkas kultuur aitas Eestile iseseisvust saada.\n\nMa arvan, et võib teha järeldust, et eestlased on laulurahvas ka sellest, kui hästi on rahvakultuur säilinud tänapäevani ja kui suur huvi on noortel selle vastu.\nViimastel aastatel on väga populaarne \"ehtsa\" rahvamuusika otsimine.\nÖeldakse, et Setumaal on hetkel kõige ehtsam rahvamuusika, kuna seal ei ole linnamõju.\n\nTänapäeval korraldatakse Eestis päris palju festivale, kontserte ja muid kultuurüritusi nii rahva- kuid ka kaasaegse muusika armastajatele.\nKõige kuulsamad nendest on Viljandi folkloori festival, Saaremaa rahvamuusika festival Jaanipäeval ja Vabaõhumuuseumis toimuvad kontserdid.\n\nAga rahvakultuur ei ole ainus asi, mis teeb eestlastest laulurahva.\nMa arvan, et tuleb meenutada ka eesti klassikaliste ja popp muusikute edu maailmas.\nEesti dirigent Eri Klas on töötanud Ameerikas ja Rootsis, Tanel Padar ja Dave Benton tõid Eurolaulu võistluse võidu, Vanilla Ninja laulud on populaarsed kogu Euroopas.\n\nEesti laulukultuur on ainulaadne ja väga eriline sündmus, mis on sündinud kauges minevikus, areneb olevikus ja jätkab oma levimist ka tulevikus.\nLaul ja tants on saatnud eestlasi nii halval kui heal ajal, nii tööd tehes kui ka pidutsedes.\nKultuur on see, mis aitab inimesi ühist keelt leida.\nMinu meelest, eestlased on tõeline laulurahvas, sest meie riik on ainus koht, kus võib kohtuda nii paganlikke kombeid, imeilusat kirikulaulmist kuid ka lõbusaid kaasaegse muusika rütme." }, { "title": "Immigratsioon (f2a95727-4c4a-422e-8de5-db44e574e00f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Rahvus ei tohi määrata inimese saatust.\nRahvus ei tohi piirata inimese võimalusi hariduse saamisel ja tööturul.\nAga kus Euroopas on piisavalt tolerantsi immigrantide suhtes?\nVõib olla, et ei ole.\n  Lugesin kuskilt, et 59% Eestis elavatest inimestest pidasid sisserännet negatiivselt mõjutavaks.\nAinult 14% olid arvamusel, et mõju on positiivne.\nLoomulikult on igal inimesel õigus omale arvamusele.\nVõib olla, et inimesed leidvad, et sisseränne Eestisse vähendab turvalisust.\nArvan, et inimesed leidvad ka, et on risk olemas, et sisseränne suurendab ohtu eesti kultuurile ja keelele.\nAga näiteks Soomes on legaalselt elavatel välismaalastel samad õigused nagu Soome kodanikel ja suurim probleem immigrantide hulgas, kes pärinevad nt.\nSomaaliast ja Iraagist, on töötus.\nOlen lugenud ka rassismist Eestis.\nAga rassism on karm süüdistus.\nPeaks rääkima sallivusest teiste rahvuste ja kultuuride suhtes.\nRassismit ei pea segada natsionalismiga.\nÜks asi on rassism, teine asi on natsionalism.\nPeab selgeks tegema kumb on kumb.\nRassism on see, kui vihatakse teisest rassist inimesi, mitte teisest rahvusest inimesi.\nMinu arvates kõigile elanikele ühes riigis, peaksid olema tagatud majanduslikud, poliitilised ning sotsiaalsed põhiõigused.\n\nSallivuse arenemine on võtmeküsimus kooselu korraldamisel kogu maailmas." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnnesepp (47c00249-0846-433e-a92d-9d6beccc7f62).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "See oli minu esimene raamat (Sass Henno \"Mina olin siin: 1. Esimene arest\"), mis oli nii paks ja eesti keeles ja mille ma lugesin täiesti läbi.\nRaamat on hea, kuigi mitte just minu maitse järgi, sest seal oli liiga  palu roppusi.\nRaamat pani mõtlema, et kas tõesti olen oma elu õigesti elanud, kasutanud võimalusi, mida enam kunagi ei tule, kas ma olen oma õnne sepp?\n   Paljud meist tunnevad mõnikord ennast kurvana ja õnnetuna, kuid  ei mõista tihti, et nende elu on nende endi  kätes.\n\nKõik on võimalik, ainult soovi ja muuda oma elus kasvõi õige natuke.\n  Ise tean, et kui inimene  midagi väga tahab, hakkab tegutsema, teeb tööd, näeb vaeva ja  siis, võib täide minna ka unistus.\nUnistada tuleb alati suurelt.\nUnistuse täitumiseks on vaja seada eesmärgid ning siis täita ülesandeid, mis viivad eesmärgini ehk ilusa unistuseni.\nKas teadis seda Rass, raamatu peategelane?\nKahtlen küll.\nVõib olla ta mõtles ka sellest, et ta võib oma elus  midagi muuta.\nKuid ta ei teinud  selle jaoks midagi.\n  Ta ei proovinud oma elu paremaks muuta, ei liigutanud lillegi, ei suutnud, oli liiga nõrga iseloomuga.\nEga õnn inimesi otsi, inimene peab ise õnne otsima.\nRass, olles  politsei arestikambris, hakkas mõistma, et ka tema elust võib kellelgi kasu olla, ja pani oma eluloo kirja.\nÕnnetus õpetab.\n\nKa negatiivne kogemus on kogemus, kui teha õige analüüs.\nSellega algas see romaan.\n  Rass oli alaealine poiss, kes elas juba vanematest eraldi.\nPoisi ema otsustas panna lapse eliitkooli.\nHiljem, kui Rassile oli vaja koolis abi ja tuge,  suri ema kahjuks  ära.\nRassi peamiseks  põhitegevuseks sai söögi jaoks raha hankimine.\n\nMina elan koos vanematega ja sellist probleemi mul ei ole.\nKuid ma saan temast ikkagi aru.\nPalju asju, mida Rass tegi,  ma lihtsalt ei mõista, aga ka süüdistada teda ma ei taha, ei saa ja ei oska.\nMul on temast kahju.\n  Kui Rass oli väike, elasid nad vennaga suvel suvilas.\nKord tegid nad rumaluse ja varastasid naabrilt rahakoti, võtsid sealt raha välja ja põletasid rahakoti ära.\nNaaber sai teada ja teatas poiste isale.\nIsa ütles Rassile, et ta peab juhtunust tema emale rääkima (ema ja isa elasid tol ajal juba eraldi).\nRass armastas oma ema ja ei tahtnud talle haiget teha ja selleks, et ema teada ei saaks, ütles isale, et ema on keelanud isaga suhtlemise.\nRass  oskas küll hästi valetada, kuid oleks võinud  oma emaga aus olla, siis ei oleks ta pidanud võib olla hiljem üksinda elama.\nKõik algab lapsepõlvest ja paljud laste rumalused muutuvad täiskasvanute probleemideks.\nMul on häbi tunnistada, et  olen ka  vahel oma vanematele valetanud,  kuid tean, et oleks parem ja ausam tõtt rääkida.\nVanemad ei ole ju meie vaenlased ja nad proovivad alati meid aidata.\n\nNii ka Rassi vanemad.\nTänapäeval tunnevad noored ennast iseseisvalt ja nad tahavad kiiremini täiskasvanuteks saada.\nKuid ma olen veendunud selles, et lapsepõlv  ja noorus ei kesta ju kaua ja peaks tõesti igat hetke nautima.\nRassi lapsepõlv oli lühike.\nNii lühike, et ta ei mäletanud isegi, et ta oleks mänguasjadega mänginud.\nTal polnud lapsepõlvest saadik  kõht täis olnud ja rahulikult magada ka ei saanud.\n  Ta sai liiga vara meheks.\n\nElu raskused peegeldusid kogu tema olemises.\nJärgmine  Rassi samm õnnetu elu poole oli see, et ta  hakkas varastama, kauplema bensiini ja uimastitega, mida sai karmi ja julma Olari käest.\nSellega seoses tekkis Rassil  palju probleeme.\nPüüdes raha teenida mõtleb inimene välja igasuguseid  trikke, selliseid nagu see bensiiniäri, või hoopis midagi muud.\nIgatahes \"kerge\"  raha nimel inimene riskib oma elu ja vabadusega.\nOlarit peksti, kuna Rass valetas tema kohta, ja Olar suri hiljem ära.\nPolitsei võttis Rassi kinni.\nSee esimene arest võib-olla panigi teda oma elust mõtlema.\nMeil väärtustatakse  selliseid  töökohti, kus on sõbralik ülemus, meeldivad töökaaslased, huvitav töö ja hea sissetulek.\nSee annab inimesele kindlustundetunde, mida kahjuks Rassil polnud.\nKõik tema mõtted olid sellest, kuidas toidu jaoks raha hankida.\nTa ei mõelnud heast elust kas või selle pärast, et ei olnud kindel selles, mida toob talle järgmine päev.\nMul on vanemad, kodu,  mis annab kindlustunde.\nRassil seda polnud .\n\nPärast vanematest lahkumist oli tema koduks ühetoaline korter, mille kütmiseks tal polnud raha.\n\"See oli imeväike kööktoaga korter teisel korrusel, ainus aken vaatas välja tänavapoolsest seinast.\nKorter oli täpselt nii suur, et poole sellest võttis enda alla voodiks lahtikäiv diivan.\n\" (Sass Henno \"Mina olin siin: 1. Esimene arest\") Ta hakkas elama Sädega,  kes ei olnud isegi veel üheksat klassi lõpetanud, vaatamata sellele armastas Rass Renitat.\n  Iga  inimese vale samm toob tagajärgi  ja olukordi, kus tal  pole valikut ja ta ei käitu nii, nagu tahaks.\nSee on nagu  sügavik, mis tõmbab inimest kogu aeg sisse.\nSiis kaovad kõik unistused heast elust ära.\nJust nagu Rassil.\nTa elas selle tundega kogu elu.\n  Kuid aeg ajalt oli Rassil  ka õnnelikke hetki, kui ta unustas selle, kes ta on, kust ta on pärit ja mis teda homme ootab.\nSee oli siis, kui ta oli koos Renitaga.\n\nTa meeldis peaaegu kõikidele poistele.\nTüdruk oli nagu  haldjas tema elus.\n Kuid Rass pani Renita ees ukse kinni, sest hakkas   uimastitega tegelema ja tekkis jällegi see ring, mida Rass ei suutnud enam kontrollida ja kust ta ei pääsenud   välja.\n\nAeg ajalt me kõik teeme vigu.\nMe  jätame hüvasti   inimestega, kes meid armastasid, meie eest hoolitsesid ja  kellele me oleme tähtsad.\nÕige sõber kaalub enam kui kuld.\nSee puudutab ka Rassi ja tema sõpru - rajooni kriminaalseid  poisse.\nMe vaatame kahtlustusega neid, kes kriminaalsete asjadega tegelevad.\nMe ei usu neid  inimesi ja kardame, et nad petavad, reedavad, mõistavad hukka inimesi.\nRass õppis ju heas koolis.\nTa võis ju  oma kooli poistega suhelda ja sõbrustada, kuid ta valis endale teise tee.\nVõib olla kartis ta neid rajooni \"sõpru\".\nKeegi talle ei öelnud, et tal on õigus endale paremat  elu valida, kelleks saada ja kellega sõbrustada, leida tõeline sõber.\n\nVõib olla sai ta aru, et  ükskord halvale teele sattudes, ei saa  sellest enam iialgi lahti.\nIgal juhul oli ta halva kambaga seotud ja õiget sõpra tal ei olnud.\nKõik halvad asjad Rassi elus algasid siis, kui ta läks kodunt tol õhtul ära, kui Olar, mees rajoonist, tuli vanglast välja.\n\"Ta ei aimanud siis, et selle ukse taha koju jäi tollel õhtul õnnelikum pool ta surnult sündinud lapsepõlvest.\nJa nii nad astusidki välja elust, kuhu tagasi nad hiljem kunagi ei pääsenud.\nRumal oli arvata, et kõik oli halvasti.\n\nTegelikult oli kõik hästi, võrreldes sellega, mis edasi saama hakkas.\n\" (Sass Henno \"Mina olin siin: 1. Esimene arest\") Kui ta oleks sel õhtul lihtsalt magama läinud, nagu Säde talle öelnud oli, siis ehk polekski ta hiljem vanglasse sattunud.\nTema saatus oli tema enda käes.\n  Kahju on sellest, et Rassi vanematel polnud aimugi, mis temaga juhtus.\nKõige kurvem oli see, et temal polnud inimest, kellega ta saaks avameelselt  rääkida ja kelle eest ta ei peaks midagi varjama.\nMul on need inimesed olemas, mu kallid vanemad, temal aga polnud kedagi.\nSäde leidis kiiresti endale uue poisi Aivo,  Rassi isa oli oma pojale selja pööranud.\nRass  erines oma vennast nii välimuse kui ka iseloomu järgi.\n\"Rassil olid sinised silmad, Mõssal tumepruunid.\nRass suitsetas vahetpidamata, Mõssa palju harvem.\nRass oli pikk ja kõhn, Mõssa lühem ja turske.\nMõssal polnud peaaegu üldse juukseid, Rassil oli neid mitu sentimeetrit\".\n(Sass Henno \"Mina olin siin: 1. Esimene arest\") Mõssal, Rassi vennal, oli oma elu, kuid ta ei teadnud Rassi  kõiki probleeme ja ei osanud teda aidata.\nJa Renita... Renita,  ei teadnud üldse, mis Rassiga toimub, ainult  loo lõpus hakkas temast natuke  hoolima.\n  Ainuke, kes oli temast tõesti hoolinud, oli tema õpetaja.\nTa oleks saanud  Rassi aidata ja nõu talle anda, kuid Rass ei käinud ju koolis.\nMingis mõttes Rass ise ei tahtnud, et  keegi aitaks.\nTa tahtis iseseisev olla, kambas ellu jääda ja mitte peksupoisiks saada.\nSelle nimel, et olla tähtis, omada kindlat  positsiooni oma kambas, koolis, klassis on noored võimelised paljuks.\n  Kibestunud  Rass ei saanud kedagi usaldada.\nSee polnud tema valik, seda tegi tema eest elu: muutis teda umbusklikuks.\n   Rass, kes räägib endast, et ta on \"surnult sündinud\", unistas  arstiks saamisest ( ta isa oli arst), elab tulevikuta.\nLähedasi häid sõpru tal polnud.\nTa oli siin, nähtamatu, anonüümne kibestunud romantik, kes ei olnud iseenesest südames halb inimene.\nElu tundus Rassi silmis  lihtsalt liiga julm ja täbar olevat.\nSee eluline  lugu näitab, kui  keeruliste situatsioonide, raskete probleemide ja ebameeldivate inimestega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad, et nad peavad ise endaga toime tulema ja vältima valele teele minekut.\n  Igaüks on oma õnne sepp.\nKa Rass.\nKa mina.\nKa kõik inimesed.\nElus pole selliseid situatsioone, kust pole väljapääsu.\nValik on alati olemas.\nTeine asi on see, et kas  me teeme  õiged valikud?\nSeda  ei teadnud ka Rass.\nLapsena  ta tegi vale sammu ja sealt algasid kõik tema probleemid.\nArvan, et Rassil oli küll raske elu: vaesus, vägivald, esimene kinnikukkumine, kuid  paljus oli ta ise süüdi.\nRass, nagu paljudki noored, ei võtnud elutarkusi tõsiselt.\nVanasõna ütleb, et igaüks on oma õnne sepp.\nKas pole see õige?\nKas polnud Rassil võimalus oma  halvast kambast loobuda ja uut elu alustada?\n\nAndestada isale ja emale ja küsida neilt abi?\nOleme tihti liiga uhked või vastupidi nõrgad,  et oma probleemidest teistega  rääkida, nendelt nõu  küsida.\nMinu meelest on just see esimene samm õnne poole.\nMeie uhkus ei ole seda väärt, et  oma õnnest loobuda ja sellest saadakse tihti liiga hilja aru.\nIgaüks võiks mõelda selle peale, et  kuidas  saaks oma elu paremaks muuta ja olla oma õnne sepaks." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (26647780-e69e-4219-9371-7f663f861aad).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Iga inimene on oma õnne sepp.\nMa olen selle väitega absoluutselt nõus.\nPaljud nõrgad inimesed otsivad oma ebaõnne põhjuseid teistes inimestes.\nMina arvangi, et kui inimene midagi tõeliselt tahab, siis ta seda saab.\nKõige peamine asi on seada endale väiksemaid eesmärke, mis viivad meid peaeesmärgile.\nEt midagi saada, on vaja midagi anda.\nSee on üldine eluseadus.\nSee on seesama, mis on energia jäävuse seadus füüsikas, energia ei muutu ega kao vaid muutub ühest olekust teise.\nKui  inimene tahab elada omas majas, siis probleeme ei ole, sest ehitab siis endale maja järk-järgult ja aeglaselt, või kui tal raha on, siis ostab ta endale valmis maja.\nMina, näiteks, tahtsin kord Türki sõita, kuid raha polnud.\nMa läksin tööle ja teenisin raha reisiks ise.\nMa töötasin kogu suve iga päev ja varsti sõitsin Türki väga heasse  hotelli puhkama.\nVõib- veel olla niisugune näide: nüüd inimestel ei ole tööd.\nInimesed ei saa hakkama probleemidega, sest kõik vajab raha.\nKuid, minu arvates, kui inimene tõesti tahab töötada, siis ta saab endale töökohta.\nTa võib töötada paljudes kohtades esialgu,  aga pärast leiab ta hea töö.\nVõib-olla, et niisugune arutelu tundub naljakana ja naiivsena, kuid see pole nii, see ainult tundub kättesaamatu eesmärgina.\nMuidugi, selle saavutamiseks on vaja palju töötada.\nTihti võib näha inimesi, kes istuvad diivanil ja teiste inimeste õnne vaadates arutlevad, et nende rahadega võiks osta kõike.\nKuid niisuguselt inimeselt tahaks küsida, mis teda segab.\nJa ma oskan sellele küsimusele vastata.\nNiisuguseid inimesi segab nende laiskus.\n\nMuidugi, diivanil istuda on palju mugavam ja kergem, kui õppida, teha midagi selleks, et rohkem suhelda inimestega, sõlmida tutvusi ja töötada.\nKeegi küsib, et kuidas ta saab töötada füüsiliselt, sest tema tervis ei luba.\nSiis ma vastan.\nMinu emal oli klassikaaslane, kes ei saa käia ise, ilma abita.\nTa leidisis endas jõudu ja palus oma isa, et ta sõidaks temaga kuus  aastat järjest Tartusse.\nLõpuks Aleksander lõpetas õigusteaduskonna Tartu ülikoolis ja nüüd töötab kodus: ta aitab juriidilistes küsimustes korteriühistuid.\nJa kui tal poleks olnud omal ajal eesmärki või unistust iseseisvalt raha teenida ja soovimatust elada väikesest riiklikust töövõimetuspensionist, siis tõenäoliselt ei oleks saavutanud midagi.\nVastupidiselt sellele näitele võiks jutustada teistest inimestest, kes selle asemel, et hästi õppida ja saada haridust, hakkavad alkoholi tarvitama ja lõppude- lõpuks muutuvad asotsiaaliks, ilma tööta ja elatiseta.\nKäivad tänavatel, korjavad pudeleid ja tülitsevad kõikidega, sellepärast, et nende elu  on halb ja keegi ei taha niisuguste inimestega suhelda ja aidata neid.\nNiisugused inimesed süüdistavad oma ebaõnnes igaüht, ainult mitte iseennast, selle asemel, et vaadata peeglisse ja objektiivselt tunnistada, et kõikides hädades on ainult üks süüdlane ja see on tema ise.\n\nÕigesti ütleb vanasõna, et mida külvad, seda lõikad.\nHiljuti lugesin ma noore eesti kirjaniku Kerli Altmarti raamatut \"Makaagid ja majad\".\nSee raamat jutustab tänapäevasest noorte elust, noorte tunnetest, nende soovidest ja võimalustest.\n\nArvan, et  teemale \"Kas igaüks on oma õnne sepp?\n\" on pööratud palju tähelepanu selles raamatus ja ma tahaks lisada veel mõned mõtted.\nMa tahan kinnitada oma väite tõelisust ühe selle raamatu kangelase Markuse näitel.\n\nMarkus on kuueteistkümne aastane noormees.\nTema, nagu neli tema sõpragi, mängib koolibändis \"Monkey House\".\nNende bänd on väga populaarne nende sõprade ja tuttavate seas.\nSelles bändis mängides Markus koos  oma sõpradega realiseerib iseennast.\nKuid Markusel on probleemid.\nTema vanem täiskasvanud vend on narkomaan, kes suitsetab marihuaanat.\nOmades halba eeskuju silma ees, hakkab Markus ka suitsetama.\nTa elab korratut, räpast elu ja õpib halvasti.\nÕpetajad kaebavad tema käitumise ja hoolsuse üle.\nTa ei õpi ja mõtleb ainult meelelahutustest.\nTekkis olukord, et teda võidakse koolist välja heita.\nAga siin on üks probleem.\nSamaaegselt koolist välja heitmisega, Markus kaotab õiguse mängida oma bändis, sest proovid, mis toimuvad koolis, toimuvad ka kooli pillidega.\nSelleks, et seda ei juhtuks, võtab Markus end kätte, hakkab õppima, parandab kõik oma hinded koolis ja saab  endale õiguse harjutada oma bändiga edasi koolis.\nRaamat lõpeb sellega, et autor ütleb meile, et me kuuleme veel sellest bändist tulevikus.\n\nKas pole see Markuse lugu kinnitus mõttele, et igaüks on oma õnne sepp ?\nKui Markus ei oleks muutnud oma suhtumist õppimisse, siis  oleks ta kaotanud oma unistuse bändis mängida.\nJa keegi ei tea milliseks võiks kujuneda tema elu.\nVõib tekkida küsimus, mis juhtub siis, kui inimesel polegi suurt unistust, mille nimel ennast pingutada.\nSiis sel juhul on võimalikud kaks varianti.\nKas  inimese elu läheb koos vooluga, ja ta elab deviisiga päev on möödas, jumal tänatud.\nVõi ta elab mitte enda pärast, aga teiste pärast.\nNäide elust mul on.\nElas üks abielupaar, kellel oli kaks last.\nNaine selles perekonnas oli kodune, kunagi ei töötanud, raha teenis perekonna jaoks tema abikaasa.\nÜhel päeval abikaasa hukkus ning naise kaela peale jäid kaks last.\nAlguses oli naine šokis ning tahtis elu enesetapuga  lõpetada.\nKuid hiljem mõtles, et mis juhtub tema lastega, kui ta sureb ära.\nSiis võttis ta ennast kätte, leidis endale tööd ja nüüd elab laste nimel.\nTeda aitas mõte, et ta tahtis tuua rõõmu oma lastele.\n\nSellepärast, kui inimene saab õigel ajal  aru, et ta on ise oma õnne sepp, on tal rohkem võimalusi saavutada elus seda, mida ta ise soovib.\nMõelge selle üle, ja ma olen kindel, et teie elu muutub paremaks." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (52ab3460-cfc8-49d4-ad43-6b0f3b2c4376).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Inimene elab elu üks kord, ilma ettevalmistuse ja mustandita ja ei ole mingit võimalust kontrollida, mis on tegelikult õige.\n\n Milan Kundera Minu arvates, iga inimene nõustub selle arvamusega.\nKogu elu me püüame oma õnne leida, oma eesmärki saavutada ja edukad olla.\nSamal ajal puutume me erinevate probleemidega kokku ja see kokkupõrge mõjub tihti edaspidisele elule.\nNende probleemide lahendamine võib kaasa tuua fataalse, paratamatu vea.\nAga kui me saaksime aega tagasi pöörata, arvan, et inimesed elaksid oma elu taas teistmoodi.\nParaku aga ei ole see võimalik.\n\nTavaliselt on kaks vastust küsimusele: \"Kas igaüks on oma õnne sepp?\n\" Esimene on nõusolek, et igaüks juhib oma saatust ja inimese elu on ainult tema enda käes.\nTeine arvamus, et mitte alati ei sõltu inimese õnn ja saatus ainult tema pingutustest.\nMeie elus on selliseid momente, millele avaldavad mõju teised inimesed ja asjaolud.\nSee võib inimese elu radikaalselt muuta.\n\nIgaühel on oma õnneallikas.\nÜhele on see aineline heaolu, teise jaoks seisneb see hoopis hingelises rahulolus.\nPeaaegu alati on tähtis paljudele esimene - materiaalne.\nKuna tänapäevases maailmas raha mängib olulist rolli, tihti oleneb sellest inimese saatus ja tavaliselt nimelt raha sunnib inimest seadust rikkuma.\nSass Henno romaanis \"Ma olin siin.\nEsimene arest\" sünnibki nii.\nPeategelane, kelle nimi on Rass, sooritab kuriteo lootuses raha teenida, ta varastab bensiini tanklast, müüb narkootikume, petab.\nKuid ei tohi teda rangelt süüdistada.\nTa tegeleb sellega, sest tal ei ole teist väljapääsu, ta vajab raha elamiseks, laenu tagastamiseks, aga tema kõrval ei ole inimesi, kes võiksid aidata tal raha teenida legaalselt.\nKõik tema sõbrad on samasugused nagu tema.\nRassi elu sunnib teda sellega tegelema.\nOn momente aga, kui saatus annab talle võimaluse ja ta on valmis seda vastu võtma, kuid mõtleb vihuviimasel silmapilgul ümber.\n\nSee mõjub Rassi edasisele elule saatuslikult.\nFinantsosa on ainult üks inimese õnne komponente, kuid mitte kõige tähtsam.\n  Õnn tuleb kindlasti, kui inimene on sihikindel, kannatlik ja tegev.\nEesmärk on väga oluline iga inimese elus, kuid mitte igaüks ei saavuta seda.\nÜhele ei jätku kannatlikkust, aga teine püüab selleni lihtsalt valel viisil jõuda.\nVaatamata sellele, et igal inimesel on oma kindel eesmärk ja kõik saavutavad seda erinevalt, meie kõik unistame õnnelikust, varakast tulevikust.\nRomaanis \"Ma olin siin\" Rass unistab arstiks saada ja uut elu alustada, mis erineb kardinaalselt sellest, mis tal praegu on.\nKuid olukorrad sunnivad teda tegema vale valiku, ja see kaugendab teda unistuse elluviimisest.\nDz.\nHilpatrika teoses \"Rets Batlers\" on sellised sõnad: \"Ärge keelduge oma unistustest, ärge laske elul need tappa, kui teie hing on nendes unistustes, hoidke neid..... saavutage neid...... ärge unustage neid..... rebige katki võrgud...... ja kui nad mässivad siiski teid endasse, närige neist läbi, rabelege välja, hüpake välja ja ujuge eemale, kuid ärge keelduge unistustest.\n\" Autor tahab öelda, et vaatamata erinevatele raskustele, on vaja oma unistuse eest võidelda, püüda seda saavutada ja alles pärast seda võib naudingut tunda.\nTähtis on oma unistusele truuks jääda ja mitte kaotada lootust.\nKa Rass, kui ta satub vanglasse, unistab ikkagi arstiks saada, vaatamata sellele et teda ootab vanglakaristus.\n\nUnistades, meil tekib eesmärk ja selle saavutamine teeb meid õnnelikuks.\nNii see juhtubki, et me ise loome oma õnne ja tuleviku.\nTähtis, et soov oleks reaalne.\n\nTavaliselt suhtlemine lähedaste ja sõpradega valmistab meile suurt rõõmu, isegi kui me ei saa sellest aru, see toimub alateadlikul tasemel.\nIgaüks meist tahab suhelda ja eriti nende inimestega, kes mõistavad meid, kellega koos on lihtsalt meeldiv olla.\nSelliste inimestega me veedame tavaliselt enamiku ajast.\nKuid mitte alati ei või nad meile hästi mõjuda, mõnikord avaldavad nad hukatuslikku mõju.\nTähtis on seda õigel ajal märgata ja proovida peatada, niimoodi me ei saa ise kannatada ja aitame sõpra.\nKahjuks allume me sellele  halvale mõjule tihti ja kui saame sellest aru, siis on juba hilja.\nSamuti on meie kõrval inimesed, kes soovivad meile ainult head, kuid me ei märka sageli seda või lihtsalt ei taha seda märgata.\n\nNeed inimesed saavad meid õnnelikuks teha.\nMõnikord sõltuvad nimelt neist meie õnn ja saatus.\nRassil on palju sõpru, kuid ainult üks inimene, see on Renita, võib tõepoolest aidata temal eesmärki saavutada ja unistused täide viia.\nRass on valmis juba tema pärast uut elu alustama, kuid teda valdab kättemaks narkodiilerile, kes julmalt kohtleb oma õde.\nAga tema parim sõber Mõssa aitab teda ja suhtub heakskiitvalt sellesse, millega tegeleb Rass.\nArvatavasti on Mõssal ainult üks unistus - rikaks saada.\nTa arvab, et see toob talle edu ja ta saab õnnelikuks.\n\nTuleb välja, et meie sõbrad võivad meid kas õnnelikuks või õnnetuks teha.\nKuid me valime ise endale suhtlemisringkonda.\nAga see tähedab, et valime ise seda, mis võib meid ees oodata.\n\nÕnne on täieliku rahulolu seisund, mille poole püüdleb iga inimene.\nMa olen veendunud, et igaüks on suures osas oma õnnesepp, kuid on olukordi meie elus, kui see hakkab sõltuma, kahjuks, mitte meist.\nJa kuidas me ei prooviks seda parandada, meil see ei õnnestu.\nMe ise loome oma elu ja kõikidest ebameeldivustest peame ise üle saama ja alles siis saame me tõelist õnne kogeda.\nElus on vaja oma eesmärke püstitada, saavutada, armastada ja olla armastatud ning siis võib sind ees õnnelik tulevik oodata." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (a1504827-24a9-46de-b6c4-7aeff0834397).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "See suur maailm on nii erinev, samamoodi nagu kõik meie.\nIgaüks elab oma elu ja tal on oma saatus.\nÜhed arvavad, et saatus kui elutee on kindlasti olemas, kuid ta ei pea olema ilmtingimata ette määratud, seega mõnel inimesel teda pole.\nMõned meist kujundavad oma saatust ise, mõned on aga kui käsist ja jalust seotud.\n\n            Meie saatus on see, mis juhtub meie valiku tõttu meie tahtel ja mõnikord meie soovil, vahel salasoovi mõjul.\nArvatakse, et saatust ei ole võimalik muuta, et see on püsiv sinu elu algusest ehk lapsepõlvest, see on nagu täpne skeem, mille järgi sa hakkad elama.\n\n            Elus tihti tulevad ette sellised situatsioonid, kus sa ei tea, mida teha ja mida ette võtta.\nJa kui sul läheb midagi valesti, siis paljud meist süüdistavad oma saatust, kuid igas olukorras on olemas õige väljapääs, mida sa saad leida.\n\nSellepärast arvan,et inimene on oma õnne sepp ja kui ta tahab, saab teha ta end kõige õnnelikumaks selles maailmas.\n\nMeie saatus sõltub sellest,  millest me lähtume: kas nagu lapsed, kohe saadavast kommist või tulevikku silmas pidades.\nSelle all ma mõtlen seda, kas me suhtume tõsiselt meie ellu  ja mõtleme läbi kõik edaspidised tegevused või meie elu on spontaanne, kas valime selle, mis on meile meeldivam, lihtsam, kasulikum, harjumuspärasem või valime selle, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum meie arengule, kuigi võib olla raskem, ebameeldivam.\n\nSündmus on vaid impulss, mis peab panema meid liikuma, võtma vastu otsuseid, tegema teatud valikuid.\nÜks valik viib meid ühele teele, teine teisele.\nJust otsustest sünnib saatus.\nVõibki öelda, et väga oluline valikute tegemisel on oskus näha lähitulevikust kaugemale, teha jätkusuutlikke otsuseid.\n\nMeie tulevik sõltubki eelkõige valikust, mida tuleb teha erinevatel eluaastatel ja elualadel.\n\nOlen lugenud raamatut \"Medaljon\", kus on väga hasti näidatud noorte elu.\nKuidas nad seda üles ehitavad ja saavad hakkama oma probleemidega.\nVäga tugevasti peegeldub sinu saatuses see, kuidas sa suhtud oma ellu.\nKas sa lased, et kõik oleks nii nagu on või sa proovid muuta midagi ja panna vastu sellele, mis sulle ei meeldi.\n\nSelle teose peakangelane on viietestkümneaastane tüdruk Heidi, kelle elu ei ole niivõrd hea, kuid ta proovib võidelda ja olla tugev.\nTeda aitab tema armastus.\n\nNoored näitavad end täiskasvanutena: nad ei sõltu vanematest ja  nad on võimelised tegema oma valikuid iseseisvalt.\nSee on näidatud Heidi äraminekus kodust ja tema otsuses jätta alles oma laps.\nEi tea, kuidas mina käituksin selles olukorras, aga see tüdruk on väga tugev, kuna ta ei teinud välja sellest, mida rääkis talle ema, kes tegelikult peaks olema kõige lähedasem inimene elus, vaid ta valis endale sellise tee, mis tema arust oli parem.\nPeab nautima tänase päeva õnnistusi ja taluma kannatlikult kurjust, sest meil on ainult tänane päev: eilsele oleme me surnud ja homse jaoks alles sündimata.\nTa teadis, et ise määrab endale vastutuse, aga see oli tema valik.\nTema noormees sai surma, aga isegi  kümne aasta pärast tal ei olnud kahju nende ammustest otsustest .\nTeose lõpus oli aru saadav, et Heidi oli õnnelik ja tal oli hea meel, et ta tegi sellise olulise sammu, et sünnitas lapse.\nTa armastab oma last, oma nüüdset elu ja neid momente Taneliga, oma armastatud noormehega.\nUus elu algab meie jaoks iga sekundiga.\nMingem rõõmsalt sellele vastu.\nPeame ruttama edasi, kas tahame või mitte ja meil on parem kõndida pilk pööratud ettepoole, selle asemel, et aina tagasi vaadata.\nHeidil olid suured probleemid  oma emaga, aga ta teadis, et tal on vähemalt üks inimene, kelles võib 100 protsenti kindel olla.\nSee oli Tanel, kes toetas teda, kes hoolitses ja armastas.\nÕnnes peitub armastus ja asrmastuses peitub õnn.\nSuureks õnneks oli Taneli poolt jäetud mälestus: nende laps, keda nad olid koos loonud, kes hakkab neid siduma kogu elu jooksul.\nHeidil polnud vaja midagi peale armastuse ja sõpruse, sest ilma selleta kaoks kogu elu mõnu.\nSellest olenes tema õnn noores elus.\nIga inimene ise valib enda jaoks selle, mis teeb teda õnnelikuks.\nÕnn see ei ole eesmärk, see on eluviis, kuidas sa suhtud ellu, niimoodi sa eladki selle läbi.\nKõik sõltub sinu enesest ja sa pead lootma ainult enda peale, sest elu on keeruline: see on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole.\nTa võib näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi.\nTeeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama.\nHeidi elus oli mitu põrkamiskohta, kuid suuremas osas pani see teda naeratama.\nTeiselt poolt, kui veel üks kord läbi mõelda see teos ja tuletada meelde, kuidas Heidi tutvus ja sai kokku Taneliga, siis võib küll arvata, et see oli talle saatusest ette määratud.\n\nKõik asjaolud langesid kokku niimoodi, et need kaks inimest kohtusid.\nSeda ei saanud tüdruk mitte kuidagi ette näha.\nSee oli saatuse kingitus.\nMis paistis tüdruku jaoks nagu päike.\nKoos sellega tuli ka hinge rahu ja rõõm.\nEi saa öelda, et Taneli ilmumine kohe muutis Heidit õnnelikuks, sest õnn ei lange taevast alla nagu suur kivi, vaid seda luuakse samm-sammult väikestest rõõmsatest momentidest ja asjadest.\nTundke end nagu lapsed ja proovige vaimselt panna nööri peale helmeid, mis oleksid ainult head momendid, aga halvad visake minema.\n\nPeakangelased sattusid väga kiiresti täiskasvanute ellu ja selle keerisesse.\nIseseisev noorus  on see aeg mida sa  saad nautida, mida ei puuduta töö ja teised täiskasvanute probleemid, kuid kõik tahavad näha välja suurtena ja iseseisvatena.\nNoored  proovivad kiirendada oma elu ja tihti selle tagajärjeks on vead, mida nad hiljem kahetsevad.\nKuid see ei puuduta Tanelit ja Heidit neil oli liiga vähe aega.\n\nTanel teadis kõike, mis juhtub temaga, sellepärast ta proovis jõuda teha seda, mis oli võimalik tema elus.\nAlles siis, keui me tõeliselt tunnetame ja mõistame, et meie aeg maa peal on piiratud, hakkame me iga päev täiel rinnal elama, nagu oleks see ainus päev, mis meile on antud.\nOn vaja aru saada, et iga meie hetk elus võib olla nii kaalukas ja tähtis meie jaoks, et tuleb väärtustada igat läbi elatud sekundit.\nMinu arust kõige suuremaks Taneli saavutuseks oli see, et tema tüdruk oli kaitstud ja armastatud.\nIga päev tema kõige lähedasem inimene kinkis talle soojust, rõõmu, armastust, mis tegi teda õnnelikumaks selles maailmas.\n\nTanel jättis Heidi ellu suure ja hella jälje, mis muutis globaalselt noore neiu ja tema ümbritsevate inimeste elu.\nIse noormees oli ka õnnelik, sest ta nautis oma armastust Heidi vastu, see on loomise tunne, mis sünnib suurest tahtejõust.\n\nHeidi mängis väga tähtsat rolli mitte ainult Taneli elus vaid ka tema perekonna elus.\nTa sai  selle perekonna nime jätkajaks, mille eest olid noormehe vanemad väga õnnelikud ja tänulikud Heidile.\nKeegi ei tea, kas see oli juhuslik, Taneli ja Heidi initsiaalid sobisid sellele medaljonile, mis kunagi oli poisi vanaisa oma, või ikkagi see oli nende saatus.\nMõnikord elus ilmnevad sellised asjad, mis tunduvad meile omapärastena, mis on erinevad teistest, ebatavalised.\nNendega on meil tihti oma side, mis mõjutab meie elu.\n\nÜhed võivad olla positiivsed, teised aga negatiivsed.\nEi oska öelda, kas see medaljon oli hea või halva energiaga.\nSee andis märku Tanelile, et Heidi oli just see, kes oli talle ette määratud, kuid teiselt poolt sellega olid seotud tema õe, venna ja enda surm.\n\nKas see on õnn, et kõik juhtus niiviisi?\nMe tihti ei saa aru, miks juhtub meie elus selliseid asju.\nKas sellest me saame kasu või see toob meile ainult pettumust.\nElu on täis selliseid küsimusi ja mitte keegi ei tea nendele õigeid vastuseid.\nIgas inimeses on oma saladus ja ta on tulnud sellesse maailma oma täpse ülesandega.\n\nMeile on antud aega, kuid keegi ei tea kui palju, seepärast ei tohi raisata seda, vaid tuleb elada nii nagu see oleks su viimane minut.\nMinu arust Heidi oligi selline: ta elas nii nagu ta tahtis ja sai vastu vaielda isegi vanema  sõnadele.\nTa nagu lasi elul minna omasoodu, kuid ette kerkinud takistustest, sai Heidi väga hästi hakkama.\nTa nagu ei muutnud globaalselt oma elu, kuid hoidis seda elu voolu piirides, et see ei läheks üle kalda.\nSelles kõiges aitas talle Tanel.\nTa oli Heidi parem käsi,  tema teine pool, kes elas temaga kõike seda läbi ja tundis temaga koos nagu mitte ükski teine.\n\nÕnn - see on sinu elu vastu võtmine, maailmast arusaamine ja leidmine end selles elus.\nTe ei pea tirima seda õnne kuskilt alt, te saate õnnelikuks kui märkate, et see on olemas elu pinnal.\n\nÕnne tunne see kas \"istub\" teie sees, kas seda on või ei.\nJa \"istub\" see mitte igas inimeses, seda tuleb üles kasvatada, toetudes mõistusele.\n  Kui te tunnete end õnnelikuna, siis kogemata märkate igas asjas ainult halbu külgi, kõik hakkab teid häirima, kuid tegelikult need asjad ei mängi suurt rolli, aga sa raiskad oma aega ja närve nende peale.\nTeid nagu tapaksid seestpoolt need pisiasjad ja probleemid.\n\nSelleks, et mitte põrkuda sellega kokku, tuleb elada tänase päevaga.\nNautida igat päeva, mitte kahetseda minevikku ja muretseda tuleviku pärast,vaid rõõmustada oleviku üle.\nNii elasidki meie noored.\nNad ei pööranud suurt tähelepanu nendel väikestele probleemidele.\nNad elasid ja nautisid teineteist ja oma elu.\nNad proovisid muuta suuri probleeme väikesteks või üldse vaadata sellele teisiti.\nHeidi jäi rasedaks, see peaks olema noorte jaoks suur probleem, kuid Heidi ja Tanel muutsid selle õnneks.\nVõtsid vastu selle nagu jumala annetuse, kingituse.\nSee tõi neile ainult naeratust ja rõõmu.\nTeie mõtted ei olene olukorrast, vaid meeleolust.\nMõelda tuleb  alati ainult heale.\nMaailmas tegutseb selline seadus, millest sa mõtled, see kõik peegeldubki sinu elus.\nIga inimene on oma elu looja, ise teeb valikuid ja ise suunab oma elu õigesse rööpasse.\nSellest võime teha kokkuvõtte ja tulla järeldusele: igaüks on oma õnne sepp.\nOlen juba rääkinud, et igaühe jaoks õnn tähendab erinevat asja ja meie kõik oleme erinevad, kuid meil kõigil on olemas hing, mis vajab üht ja sama, seepärast maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik.\n\nÕnnele ei sobi üks seletus, sest neid on tuhandeid, kuid õnne allikas on meie hing.\nVäga tihti meie mõistus ja hing muutuvad vaenlasteks, sest mõistus võtab hingelt  võimaluse olla õnnelik.\nSa tahad, et oleks nii, kuid mõistus ütleb, et see on vale ja tuleb teha teistmoodi.\nAinult tugevad inimesed saavad sellega hakkama ja seista mõistuse vastu.\nNoor Heidi on samamoodi väga tugev: ta seisab vastu igale moraalile ja teeb seda, mis on talle hingeliselt lähedane.\nSee teebki teda niivõrd õnnelikuks.\nElus peab olema hinge ja mõistuse tasakaal, ilma selleta ei saa elada.\nNäiteks, teil on olemas oma lemmikfilm.\nVaadates seda te kuulate, saate aru, kuidas toimuvad sündmused, mõtlete sellega koos, aga nüüd kujutage ette, et te vaatate seda sama filmi, kuid hääl on pandud teisest filmist.\nMis juhtub?\nTe kaotate kohe selle mõtte.\n\nSamamoodi on hinge ja aru mõistusega.\nÜks tahab üht, teine teist.\nIgal on oma mõte ja kui selle vahel ei ole sidet, siis missugusest õnnest võib juttu olla?\n\nRaamat \"Medaljon\" on väga hea näide noorte keerulisest elust, väga õpetlik, kuid selle põhimõte on see, et inimene on ise oma õnne looja.\nSee näitab, et see oleneb ainult sinust.\nKõik probleemid ja head momendid on uue tee suunad, mille sa valid ise.\nSinu valik sõltub su suhtumisest ellu.\nSee on suur oskus  vastu võtta sündmustest head poolt.\nTänapäeval harva tuleb ette selliseid inimesi, sest me kogu aeg kiirustame ja oleme närvis, sellises meeleolus ja seisukorras inimene kunagi ei saa reageerida hästi.\nSee on meie ühiskonna probleem.\nMe kogu aeg tahame kedagi muuta, kuid esiteks tuleb alustada iseendast.\nMuuda oma suhtumist, võib olla sellega kaasneb ka sinu elu muutmine ja sa hakkad tundma end õnnelikuna.\n\nVäga õpetlik sisu paneb sind mõtlema, aga mis on minu jaoks õnn ja kust see tuleb.\nKas see tuleb niisama iseenesest või sa otsid seda.\nHakkad mõtlema oma elu üle, mis toob sulle õnne ja kas oled üldse õnnelik.\nEnda kohta saan öelda, et olen õnnelik, aga mille pärast, seda ei tea.\nSee on lihtsalt mu hinge seisund.\nKindlasti mõnikord  elus tulevad ka kurvad momendid, mil tunnen end halvasti ja peast jookseb läbi mõte, et ma ei ole üldse õnnelik.\nKui hakkad mõtlema oma probleemist, siis juba tundub, et ei olnudki mõtet võtta seda nii südamesse.\nArvatavasti minu õnn on korjatud väikestest rõõmudest.\nNendest asjadest, mis toovad mulle naeratuse ja nii öelda kaifi.\n\nOleme siin mõnda lühikest ajega.\nTunne rõõmu hetkest, kui see möödub.\nSee on sinu tähetund - kogu maailma hiilgus on sinu.\nMõelge oma elu üle ja olge õnnelikud, sest kogu õnn on teie kätes." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (c50cb85a-b4aa-4fe2-b5b4-e1e07e0de016).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Paljud meist annavad sellele küsimusele jaatava vastuse.\nNing sellel seisukohal on loomulikult õigus eksisteerida, sest kogu elu me tõestame seda väidet oma tegevustega kõigepealt iseendale.\nMõned meist püüavad hästi korraldada oma karjääri ning selleks õpivad palju.\nTeiste jaoks on aga tõeliseks õnneks pere, sugulaste ning sõprade heaolu.\nSamal ajal on igal inimesel õigus otsustada ise, millisena ta tahaks oma elu näha, millise tee ta valib õnne saavutamiseks.\nKuid mitte kõik ei märka, et meie ellu tungib mingi kõrgem jõud, mis võib kas sundida meid õigele suunale või eksitada teelt.\nMõned hetked võivad lihtsalt muuta inimese tuleviku heaks või ka halvaks.\nAlgab saatuse mäng inimesega, ning ainult inimesest endast sõltub, kas ta väljub sellest võitlusest võitjana või mitte.\n\nNiisugune õnne ja saatuse teede ristumine on eredalt väljendatud  Ene Sepa romaanis \"Medaljon\" (2009).\nTeose peategelane - Heidi - on tavaline viieteistkümneaastane tüdruk, tubli õpilane, lugupeetud ja õnneliku  pere liige.\nVõiks arvata, et mitte midagi ebatavalist ei saa siin juhtuda.\nKuid poolteise aasta jooksul elab ta läbi nii palju erinevaid sündmusi ja katsumusi, et on raske ette kujutada, kuidas noor neiu  sellega hakkama saab, kust ta võtab nii palju jõudu ja enesevalitsust.\n\nIga lahkuminek on alati tragöödia, sest ühe hetke jooksul lõpeb inimese terve eluperiood, selline aeg, kus inimene tunneb end õnnelikuna ning on rahul nii iseendaga kui ka kõige sellega, mis teda ümbritseb.\nEriti noorte jaoks on see  tõeline katastroof, sest nende unistused purunevad ning elu kaotab tähtsuse ja väärtuse.\nHeidi polnud selles olukorras erandiks.\nEt kõike seda unustada, tuli midagi oma elus muuta.\nKuid selleks valis ta liiga radikaalsed vahendid, nagu alkohol ja suitsetamine, mis peaaegu viisid pöördumatute tagajärgedeni.\n(Mina julgeks väita, et sellised vahendid, mida tänapäeval kahjuks valivad küllaltki paljud noored oma probleemide lahendamiseks, on tegelikult nõrkade inimeste vahendid.\nAga sellest saavad nad aru ainult palju hiljem.\n)  Ning nimelt sellel hetkel astus saatus mängu.\nTa andis Heidile võimaluse proovida oma õnne ehitada sellisena, nagu ta ise tahab.\nSaatus kinkis talle noormehe Taneli, kes päästis neiut nii kehalisest kui ka vaimsest surmast ja  muutis  terve tema elu.\nSee oli tõesti nagu mingi ime.\n\nUus elu oli täis uusi inimesi, tegevusi, suhteid ning ka harjumusi.\nSee oli täielikult teistsugune, võrreldes sellega, mis oli varem.\nLisaks tõi see kaasa kõige olulisema - armastuse, ning sellega ka unistusi, lootusi ja ihaldatud õnne.\nKuid oma õnne eest hoolitsedes ning seda ehitades ei tohi unustada kõiki aspekte.\nLoomulikult oli  Heidi õnnelik tänu oma armastatule ja sõpradele, kuid sedasama ei saa ütelda tema pere ja hariduse kohta.\nSeetõttu, et peategelase eluviis pööras mitte eriti heale teele, tekkisid probleemid vanematega.\n4. lõik Need proobleemid läbivad kogu teose (1.\n\"Hüvastijätt\" lk.\n73, 2. \"Põlvkondade-vahelised arusaamatused\" lk.\n138, 3. \"Gelogen\" lk.\n155)  Kõige halvem oli, et Heidi ja tema ema lihtsalt ei kuulanud teineteist, ei tahtnud probleeme lahendada või lihtsalt neid arutada.\nKaasaegsete noorte peredes juhtub seda tihti.\nPojad ja tütred ei räägi  vanematele sellest, kuidas nad elavad, missugused probleemid või mured neil on, sest noored kas ei usalda oma vanemaid piisavalt või ei tea, kuidas vanem põlvkond võib reageerida nende uudiste peale ning  lihtsalt ei taha oma probleeme vanemate õlgadele panna.\nMõned vanemad suhtuvad halbadesse situatsioonidesse liiga eelarvamuslikult ning probleemide üle arutlemise asemel hakkavad süüdistama oma lapsi kõiges, kuid see ei ole ju õige!\nKõik meist teevad kunagi vigu ning meil on vaja abi, et keegi seletaks, kuidas lahendada probleemi ning edaspidi seda vältida.\nHeidi tundis sellest puudust, sest  tema isa, kes suhtus tütresse mõistmisega, polnud piisavalt lähedal.\n\nSellepärast sai noor neiu  palju lähedamaks Taneli ning tema sõpradega, sest nimelt nendega ta tundis end turvalisena ja õnnelikuna.\n\nHaridus on alati olnud inimese eduka elu nurgakiviks.\nÕnnestunud karjäärita ei saa mitte keegi korraldada oma elu piisavalt hästi.\nSellepärast püüavad paljud õpilased juba koolis saada kõike vajalikku, mis võiks olla kasulik  nende tulevases elus.\nKuid mitte kõik ei ole valmis selles vanuses pühendama ennast täielikult haridusele, sest mõned lihtsalt ei saa veel aru selle vajalikkusest, teiste  jaoks ei ole see aga antud hetkel nii oluline.\nHeidi puhul oli kool täielikult asendatud suhetega, suhtlemisega tema jaoks tähtsate inimestega, nendega koos veedetud aja nautimisega.\nNing samal ajal, kui ellu tuleb tõeline armastus, siis mitte midagi ei saa selle arenemist segada.\n\nWilliam Shakespeare ütles: \"Kes keerab keda ümber sõrme, on suur küsimus: kas armastus saatust või saatus armatust\".\nVõib öelda, et Heidi kohtumine Taneliga oli määratud just nimelt saatuse poolt.\nSellele juhib tähelepanu väga palju fakte: nimelt Tanel oli tol õhtul silla juures ning päästis Heidi; Taneli õel olid suhted Heidi endise poisi Reimoga; Tanel tuli õppima nimelt Heidi klassi tol aastal; ning vanal salapärasel medaljonil, mille Tanel kinkis neiule sünnipäevaks, olid nende mõlemate nimetähed.\nKuid nad ei oleks saanud õnnelikuks, kui nad ise ei oleks ühise õnne poole püüelnud.\nSaatus andis neile võimaluse ning nad kasutasid seda.\nNoored püüdsid alati mõista ja toetada teineteist, jagada oma muresid, probleeme ja ütelda kõike, mis oli hinge kogunenud.\nNiimoodi kujunesid usalduslikud ja soojad suhted, mis olidki nende õnne aluseks.\nAga nagu \"igas meepotis on ka tilk tõrva\", oli selliste suhetega seotud eluviis, kus leidusid nii alkohol, suitsud kui ka uimastid.\nMuidugi on see ebatervislik ja tekitab probleeme inimestega, kes on selle vastu, kuid samas oli see antud seltskonna eksisteerimise tingimus.\nSamas oli see niisugune kogemus, mis näitas kui ohtlik see võib olla ning kuhu võib see viia.\nMuidugi polnud õige, et Heidi järgis selle seltskonna tegevusi, kuid ainult niimoodi võis ta olla Taneli ja tema sõpradega.\nOluline aga on see, et Heidi sai õigel ajal peatuda.\nNeed poolteist aastat olid Heidi jaoks kasulikuks kogemuseks, selle aja jooksul elas ta läbi nii lahkumineku sõbrast, reetmise kui ka tõelise armastuse, truuduse, toetuse; õppis inimesi rohkem mõistma, olema lugupidavam teiste inimeste suhtes; sai aru, kui tähtsad on teised tema jaoks ning nägi, et inimesed võivad olla ikkagi õnnelikud tänu mingile pisiasjale.\nAga saatus võib olla mõnikord isegi väga julm, eriti siis, kui inimene püüab seda muuta ja elada oma soovi järgi, et olla õnnelik.\n\nTaneli surm oli  Heidi jaoks tõsiseks õuduseks, seda enam, et ta kandis juba südame all Taneli last, aga samas andis see Heidile jõudu  jätkata enda ja oma lapse õnne ehitamist.\nIlma Tanelita ei olnud Heidi elu ideaalne, kuid Tanel õpetas talle kõige tähtsamat -  olema õnnelik ja võitlema oma heaolu eest ning tänu Taneliga veedetud elu kõige paremale ajale jäi noormees Heidi südamesse igaveseks.\nHeidi meenutab mulle minu ema, sest nooruses sattus ta  peaaegu samasugusesse situatsiooni, kui hukkus minu isa.\nEma pidi alustama elu puhtalt lehelt, sest talle ei jäänud midagi, tal polnud tööd, oli ainult väike tütar, keda ta pidi kasvatama.\nEma võttis ennast kokku, andis kogu oma jõu pere õnne taastamiseks ning sai sellega edukalt hakkama.\nOlen äärmiselt tänulik emale selle eest ning imetlen tema tahtejõudu ja energiat, oskust leida elurõõmu ka kõige tavalisemast sündmusest.\n\nIgal inimesel on erinev õnne mõiste ja sellest arusaam.\nKuid kõiki meid ühendab püüdlus seda saavutada.\n  Üks kaotab, teine aga võidab selles võitluses.\nSee on elu reegel.\n  Kuid me kõik peame meels pidama, et õnn ei olle õnnes, vaid selle saavutamises ning vaatamata saatusele ja igasugustele tagasilöökidele on võimalik tunda end õnnelikuna.\n\nMa soovitan väga lugeda seda raamatut, eriti noortel, sest see õpetlik.\n Siin on võimalik näha elu erinevaid külgi, õppida tegelaste vigadest ning mõelda selle peale, kuidas  võiks käituda mingis keerulises olukorras.\nSee on tõeline elulugu, mis jätab sügava mulje kõikidele, kes selle läbi loeb.\n\"Elatakse vaid ükskord, kasuta võimalust!\n\" (\"Kohtumine tundmatuga\" lk 17)" }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (ca074c68-a90f-4e2f-8c43-5d23b2e93ce6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina olen kaheteistkümnenda klassi õpilane ning praegu, ka seda lauset kirjutades, ma proovin ehitada enda jaoks paremat tulevikku ning rajada teed iseseisvaks eluks.\nMinu tulevik on veel pilvine, kuid ühes asjas olen ma kindel - oma elus ma tahan olla õnnelik.\nSarnaselt mõtlevad minu klassikaaslased, teiste koolide õpilased, noored igast Eesti riigi maakonnast.\nKõik, mida me noored teeme, me teeme selleks, et õnnelikuks saada.\nÕnnelikuks mitte täna õhtul, homme või järgmisel esmaspäeval.\nÕnn inimese jaoks on see, kui oma eluloojangul saad tagasi vaadata ja öelda: \"Mina olen endaga rahul, minu elu on olnud täisväärtuslik, ma olen õnnelik ja koos minuga on seda olnud ka minu lähedased.\n\" Õnnelik inimene on see, kes saab ennast teostada, valida enda jaoks sellise eriala, mille jaoks on just tema loodud; õnnelik inimene on see, kes omab kindlustunnet homse päeva suhtes ning kes elab pilvitu taeva all; kes armastab ja keda armastatakse - see on õnnelik.\nMuidugi, minu ja paljude teiste noorte jaoks on küsitav, kas me saame kuidagi mõjutada oma saatust ning kas meie ise otsustame oma tuleviku üle.\nSee küsimus on raskusi tekitav mitte ainult noortele, vaid kõikidele inimestele.\nKui oleks sellele küsimusele kindel jaatav vastus, siis igaühel oleks kindlus - kui teen tööd, pingutan ja näitan ennast paremana - siis saan raudselt õnnelikuks.\nKui võiks küsimusele kahtluseta vastata - ei, sinu saatus on sinust mitte sõltuvate nähtuste poolt tingitud - siis ei peaks inimene oma edu nimel kontsentreeruma ja töötama, temast ju midagi ei sõltu.\nSarnane küsimus inimeste võimekuse kohta oma saatuse üle otsustada on püstitatud ka demokraatliku ühiskonna peatunnusega - valimistega.\nKa Eesti riigis märtsis 2011 toimuvad Riigikogu valimised, kus inimesed peavad reeglina valima parema või vasaku maailmavaate vahel.\nParema tiiva erakonnad toetavad põhimõttet, et inimestele peab andma õnge, et ta saaks ise kala püüda.\nVasakpoolsed erakonnad tahavad põhimõtteliselt seda kala inimese jaoks püüda.\nIgal ühel on omad poliitilised maailmavaated, kuid kõiki valijaid ja poliitikuid, kodanikke ja elanikke, noori ja täiskasvanuid ühendab üks eesmark - püüda kala, mida meie oleme harjunud õnneks nimetama.\nSee suurejooneline siht häirib ka maapoissi Dimat, Marje Ernitsi noorsooromaanist \"Hei, Dima!\n\". Kas ta saab ise muuta oma elulaadi?\nKas on ta suuteline võistlema ühiskonna poolt pandud takistuste vastu oma armastuse nimel?\nKas igaüks on oma õnne sepp?\n\nÜhelt poolt küll ei saa inimest nimetada oma õnne sepaks.\nInimese võimalused on piiratud, kuid samal ajal tema tahtmised ja eesmärgid, mis tema arvates aitavad tal õnnelikuks saada, võivad olla lõpmatud ja isegi ebareaalsed.\nTänapäevane ühiskond reeglina peab tagama igale inimesele õnneliku elu, mitte asjatult tänast riiki ei nimetata heoluriigiks, kuid samal ajal see riik seab inimese ette takistusi ning piirab teatud mõttes tema võimalusi.\nDima jaoks õnn peitub tema tunnetes Mirja vastu.\nTa ei saa ise aru, milline side on nende vahel tekkinud, kuid on kindel ühes asjas: ilma Mirjata ta tunneb ent kadununa, õnnetuna.\nMirja tunded Dima vastu on sarnased, kuid tema saab oma tunnetest aru veel halvemini.\nVaatamata vastastikustele tunnetele, Dima peab leppima sellega, millega lepivad paljud noored tänapäeval - tema võimalused on piiratud.\nSee ei ole Dima otsusatada, et tema ja Mirja on erinevate majandusklasside esindajad.\n\nDima on üksiku vanemaga maapoiss, Mirja on linna ärimeeste perekonna järglane.\n\nKuigi klassiline kihistus ei ole tänapäeval enam nii terav nagu paar sajandit tagasi, mängib see olulist rolli, kuna sellest tulenevad kultuurilised ja majanduslikud erinevused Dima ja tema \"südamedaami\" vahel.\nErinevad on nende noorte eluviisid ning arusaamad, erinevad on ka nende väärtused: kui Dima jaoks mobiiltelefon on luksus, siis Mirja jaoks on see igapäevane laiatarbeese.\nDima ei kuulu Mirja tavaliste sõprusuhete ringi ka sellepärast, et poisi perekondlik taust on teistsugune: ema on eestlane, isa on muulane, samas Mirja vanemad on puhtad eestlased.\nAinus, mis neid noori ühendas, on Mirja isa poolt ehitatav puhkemaja, mis paikneb Dima kodukandi kõrval.\nKa noorte inimeste tulevik on erinev, kuna Dima peaks pärast kooli lõpetamist raha teenima hakkama, ta isegi plaanis tööd otsida välismaal, Soomes.\nSamal ajal Mirja jaoks on ette nähtud kõrghariduse omanadamine heal tasemel ülikoolis, võib olla paljude noorte eeskujul ka välismaal.\nPõhiline erinevus seisneb selles, et Mirja võib veel valida oma tuleviku sihte, Dimal see võimalus peaaegu et puudub, kuna ta peab ennast toitma ja ema aitama.\nTunnustamist väärt on see, et teades kõiki neid asjaolusid, Dima otsustas minna üksinda linna ja Mirja üles otsida.\nVõib olla ta ei saanud täesti aru, et liiga paljud tegured ei sõltu temast.\nTähtis on aga see, et linnas, mis oli Mirja jaoks tavaline keskkond, tundis Dima ent täesti võõrana.\nSee näitab veelkord, kui suur kuristik lahutas noori inimesi.\nRaamatu raskelt haavatuna Dima satub haiglasse.\nSellest lõpust võiks ekslikult järeldada, et igaüks on pigem oma ebaõnne sepp.\nDima teod otseses mõttes ei tee teda õnnelikuks, proovides ümber muuta oma saatust, ta seab oma elu tõsisesse ohtu.\nSellega võiksidki piirduda minu ja paljude teiste noorte järeldused Marje Ernitsi raamatust \"Hei, Dima!\n\". Paistab, et inimene ei ole oma õnne sepp, vaid asjaolude pantvang ning elutee radikaalne muutmine on võimatu ja õnnelikuks saamine suuremalt jaolt meist ei sõltu.\n\nKuid ma mõtlen, et ainuke Mirja poolt öeldud mõte lükkab ümber kõik vastuolud, mis tema ja Dima vahel tekkinud on.\nMirja ütles haiglavoodil lamades: \"Esimesel vaheajal lähen maale.\nTerveks nädalaks, aga ehk kauemakski\".\nSee ainus lause näitab, et Dima jõupingutused ei olnud mõttetud, tema lootused ja mõtted muutusid reaalsuseks, see näitas, et Mirja oli valmis oma võimalustest ja oma ühiskondlikust seisundist kui mitte loobuma, siis selle tahaplaanile jätma.\nSee näitas, et inimene on tõesti oma õnne sepp.\nInimese õnn ja heaolu, nii materiaalne kui ka vaimne sõltub küll eeskätt temast.\nVaatamata sellele, et Mirja ei teadnud Dima tuleku kohta linna midagi ja ei teadnud ka, et Dima elu oli väga tõsiselt ohtus, ta otsustas, kuivõrd noor tüdruk saab iseseisvalt midagi taolist otsustada, ohverdada osa oma luksuslikust elust ja heaolust vaimse õnne nimel.\nTema jaoks ei olnud see palju kergem kui Dimal, kui poiss läks linna ainult kõige vajalikumate asjadega.\nDima pidi murdma läbi ühiskonna poolt seatud takistustest ning eemalduma praeguses ühiskonnas valitsevatest stereotüüpidest.\nTeadmata teineteise valmidusest ohverdada midagi oma tunnete nimel, Dima ja Mirja lõid koos alguse õnnelikuks eluks.\nNende vastu olid asjaolud, ühiskonna mõjud, lõpuks Mirja vanemad, aga oma tegudega nad lõid võimaluse isiklikuks õnneks ning see oli nende mõlemate sõltumatu tunne ja otsus.\nSeega inimene saab olla oma õnne sepaks ning seda mitte ainult raamatus, vaid ka reaalelus.\nMa mõtlen, et kui suurem osa minu kaaslastest saab sellest aru, siis meie tulevane põlvkond kasvab kindla ja tugevana.\n\nKahjuks või õnneks me ei saa täpselt öelda, milliseks tulevikus kujunesid Dima ja Mirja elu, kas nad said koos õnnelikuks või hoopis läksid nad erinevaid eluteid mööda.\nJätame selle Marje Ernitsa otsustada.\nKas igaüks on oma õnne sepp?\nJah, ta on küll.\nNing ei, ta ei ole.\nLiiga palju inimese elus sõltub temast  ning samal ajal on asju, mida inimene on võimetu muutma.\nÜhes asjas aga olen ma kindel: rohkem, kui keegi teine, saame me ise oma saatust mõjutada.\nOlgugi, et igapäevaelus me peame arvestama majanduskriisidega, kliimamuutustega, sõdadega, poliitilise võitlusega ja paljude teiste teguritega, mis meie tahtele ei allu.\nKõik me oleme enam vähem ühel stardipositsioonil, eriti meie, noored, kes alles keskkooli lõpetavad.\n\nMeie ees on avatud kõik teed ja samal ajal meid ootab lõpmatu arv takistusi.\n\nMillised neist läbida on ainult meie otsustada.\nPaljud meist kujutavad endale ette, kuidas nad võivad jõuda heaoluni või kuidas saavutavad õnne.\nDima ja Mirja näitel ma näen, et sõnadel õnn ja heaolu on palju erinevaid külgi.\nTõsi küll, raha tagab paljude jaoks õnneliku elu või vähemalt lahendab teatud osa igapäevastest probleemidest.\nKuid materiaalsed väärtused üksi ei saa olla õnne aluseks.\nUsk, enesekindlus ja rahu on iga inimese õnne vundamendiks, kuid aluste alus on armastus.\nArmastus on see, mida jagad teise inimesega ning see on tulevase õnneliku elu nurgakivi.\nAinult oma tegudega saab inimene selle nurgakivi paigaldada ning ainult temast sõltub, kas hakkab ehitatav eluhoone püsti seisma.\nMateriaalne heaolu ja majanduslik edu on see, mis kindlustab seda hoonet, kuid aluseks ei saa ta kunagi olla.\nNing õnnelik on inimene, kelle kõrval on alati keegi, kes raskel hetkel saab naeratada ja öelda: \"Hei, Dima!\nKõik on korras.\n\"" }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (d198f72d-18ea-479b-b590-819cdb202e7f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mis on õnn?\nSee on kindlasti erinev noorukite ja täiskasvanute arusaamade järgi tavapärases elus.\nKuid kui hakata mõtlema, soovib iga inimene lähedust teistega, turvalist kodu ja häid sõpru.\nJa kui on veel raha, tuleb selle omamine ainult kasuks.\nSee on selge, et tänapäeval ilma selleta ei saa.\nSee on vale, et raha eest õnne ei osta kui sul on olemas keegi kellega seda jagada.\n\n     Kõik siin elus on rajatud inimsuhetele, sest ilma suhtlemiseta ja teisteta läbi ei aja.\nKuid tekib küsimus, keda neist, kellega läbi käime, siis usaldada.\nSamasuguse probleemi ees seisis ka raamatu \"Hanejaht\" peategelane.\nKuigi ta oli ülimalt ettevaatlik, ei suutnud ta endast eemal hoida neid inimesi, kes talle halba soovisid.\nTa usaldas inimesi liiga kergekäeliselt.\nSamuti olid tal keerulised suhted oma isaga, kes noormehe arvates ei tegelenud temaga piisavalt.\nKui inimesed pööraksid oma lähedastele rohkem tähelepanu ja suhtleksid omavahel avatumalt, oleks kõik palju lihtsam.\nHalb on see, et märgatakse kaaslast siis kui on liiga hilja.\nÕnneks nii traagiliselt raamat ei lõppenud ning imelikul kombel lahenesid kõik probleemid nagu võluväel.\n      Keegi ei taha näidata enda nõrkust ja minna abi küsima, kuid kui seda ei tehta, võib ennast leida väga pingelistes olukordades.\nTuleb olla ülimalt ettevaatlik, kui teine inimene sulle midagi pakub, sest tasuta ei tee keegi üldjuhul midagi.\nSee kehtib ainult sõprade puhul.\nSamuti ei ole kunagi tark laenata sõprade käest raha, sest see teeb asjad aina keerulisemaks ning võib üldse igasugused suhted lõpetada.\n\nRaamatus oligi olukord, kus pakuti peategelasele narkootikume ja ta võttis pakkumise vastu kuna arvas, et ühest korrast ei juhtu temaga midagi.\nKuid siin ta eksis ning oleks pidanud nägema ohumärki pakkujas ning tema eesmärgis.\nPakkujal olidki halvad plaanid ja ta töötas koos kaaslasega kes müüs narkootikume.\nMuidugi jäädakse meelemürkidest sõltuvusse ja peategelaselt hakati iga doosi eest raha küsima.\nKuna noormees oli oma probleemidega üksi ja ta ei osanud ka kelleltki abi küsida, läks olukord aina hullemaks.\nTa hakkas varastama ja tekkisid uued probleemid raha küsimuses.\nKõik juhtuski selle pärast, et ta oli otsustanud ühel õhtul proovida narkootikume ja usaldanud vale inimest.\nKui rääkida perekonnast, siis peategelase suhted isaga tegid halba ka tema suhtlemisoskustele teistega.\n\n      Igas peres peaksid säilima traditsioonid, sest see on võimalus teha midagi koos ja sisukalt aega veeta.\nEestis on kõige suuremateks pühadeks muidugi jõulud, mis veedetakse omaste seltsis.\nOn ka väiksemaid pühi nagu sõbrapäev, naistepäev, emadepäev ja isadepäev kui peetakse meeles oma lähedasi.\nKuid paljudel rahvastel on pidupäevad, mis toonitavad veel rohkem pere tähtsust.\nNäiteks juudid tähistavad igal reedel sabatit  ning kui seda teha igal nädalal koos perega, tõuseb selle tähtsus veelgi.\nJuutidel on väga palju pühasid.\nKuigi need on kõik tooraga seotud, on tähtis siiski see, et ollakse koos perega.\nHannuka on samuti üks tähtis püha, kuid sellele ei pannud alust mitte toora vaid üks sündmus juutide ajaloos.\nInimesed ongi need, kes teevad oma valikud.\nLoodud traditsioon anti edasi järgmistele põlvkondadele.\nHannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9-haruline küünlajalg.\nEriti vajalik ja tähtis on see, et juudiusk ei luba tähistada lahingu võitu, kus langesid inimesed.\nTänupüha tähistatakse Ameerika Ühendriikides novembri neljandal neljapäeval ja Kanadas oktoobri teisel esmaspäeval.\nKõik on kuulnud sellest päevast ja seda võib näha isegi filmidest.\nKuid paljud inimesed on unustanud, et see on, eeskätt, pere püha, mil pere on ühise laua taga.\nMuidugi võiks selliseid traditsioone olla rohkem ka Eestis, et rõhutada pere tähtsust.\n\n      Kui on võimalus tegeleda sellega mis meeldib, ollaksegi õnnelik.\nTulebki leida endale valdkond mis pakub huvi ning mida hästi osatakse.\nKui raamatukangelasel oleks olnud rohkem hobisid, oleks tal ka olnud rohkem sõpru, kes teda raskel hetkel aidata oleks saanud.\nKuna raamatu lõpus peategelane kirjutas oma läbielatud kogemustest, leidis ta selle, mida ta hästi oskab.\n\n      Naljakas on see, et alles siis kui juhtub midagi halba, hakatakse märkama inimesi enda ümber.\nPeategelane sai aru kes temasse hästi suhtusid ning kes mitte.\nKuid seda ta mõistis alles siis, kui traagiline sündmus oli juba toimunud.\nElus mängivad suurt rolli ka juhused, kuid meie teod on need, mis lõpuks näitavad kuhu me jõuame.\nKeegi ei tee midagi ära meie eest, lõpuks me peame siiski ise midagi ära tegema.\nKuigi peategelasel oli raha,  mille eest ta sai osta narkootikme, said tema varud siiski ükskord otsa ja ta läks edasi varastamise teed.\nKüsimus pole mitte niivõrd raha koguses, vaid selles kuidas me seda kasutame.\nKui peakangelasel oleks raha olnud vähem, oleks ta hakanud rohkem varastama ning võibolla oleksid probleemid lahenenud kiiremini.\nKuid kui ta ei oleks üldse uimasteid kasutama hakanud ja isaga paremini läbi saanud, oleks seda raha saanud kasutada palju paremal otstarbel.\nTegelikult oli tal olemas kõik materiaalne, kuid puudus emotsionaalne suhtlemine.\nKuna tal puudus vanemate ja sõprade toetus, jõudiski ta välja nii kriitilisse olukorda.\nVõib ka öelda, et see oli ühest küljest hea mis temaga juhtus, kuid teisest küljest ei ole kunagi selline kogemus kellegile hea.\nAsi oleks ju võinud palju halvemini lõppeda, kuid olukorra päästis juhus, et tegelase isa probleemile jälile sai.\n\n      Kindlasti oli poisi probleemidele kaasa aidanud ema surm, mis tema isa aina rohkem ja rohkem töösse uputas.\nKui poisi tüdruk Piia turul soovis ta käest raha laenata, tuleb talle meelde, kuidas teda kasutati ära just tema raha pärast.\nJustkui meeldetuletuseks kõnnib temast mööda tema endine tüdruk Reet, kes temaga suhtles ainult põhjusel, saada pileteid kontserdile.\nMuidugi jääb selline sündmus iga inimese hinge.\nKuid kuna Piia ei tea asjast midagi, lähevad nad tülli.\nPoiss ei suuda ka olukorda selgitada, kuna tal on pohmell ning ta ei osanud tol hetkel ennast piisevalt hästi väljendada.\nPärast seda kohtubki poiss endast tublilt vanema naisterahvaga, kes kutsub ta endaga Pererburi.\nIlmselt eelnevale tülile Piiaga ei suuda poiss aru saada, miks peaks üks täiskasvanud naine kutsuma ühe poisikese endaga välismaale.\nKuid muidugi ta nõustub.\nNaine võrgutab noormehe ära ja pakubki talle tundmatut ainet.\nPoiss ei märka toimuvas, huvitavas ja uues olukorras, et Pille ise ei süsti end kordagi.\nSiit algaski geniaalne pettus.\nKui nad jõuavad tagasi pärast nädalast reisi, mille igal õhtul on naine pakkunud talle seda uskumatult head ainet, ütleb ta poisile, et kuna tema varud on otsas, võib ta osta narkootikume tema venna Dani käest.\nÜks doos maksab sada krooni ning poiss mõtleb, et kui teised on suutnud peale paari doosi lõpetada, miks siis mitte temagi.\nSealt hakkavadki peale krambid ning piinavad lihasevalud.\nNüüd rääkiski Dan poisile, et on üks pensionär kes igasugust kraami kokku ostab.\nSiis hakkaski peategelane asju kodust minema vedama ning sellest hetkest peale ta enam kodus ei ööbinud.\nEi tohtinud ju mingil juhul isa silma alla sattuda.\nTa ei pesnud enam ennast ja ta ainuke mõte oli hankida kuskilt raha, et saada uus doos ning tänu sellele vabaneda lihasevaludest.\nKui varem sai ta ennast süstida kodus, siis nüüd elas ta tänaval, pooleli olevatel ehitustel ning süstimisega sai ta tegeleda seal.\nKuid kui ta kaotas ära oma süstla, leidis ta uue kasutatud süstla maast.\n\n      Narkomaanidel ei tule mõttessegi, et võib saada haigusi kasutatud süstaldest.\nAinuke mõte ongi raha, sest selle eest saab uue doosi  ning see võtab ära valu.\nJa nii otsast peale.\nTa varastas kodust ära ka ehted kuid ta ei hoolinud sellest, et need olid tema surnud ema omad, vaid ta õigustas ennast mõttes sellega, et ta pärib need nii kui nii.\nJa jälle müüs nad need maha vanale pensionärile, kuid raha sai ta nende eest tunduvalt vähem.\nKuid see polnud ju üldse tähtis, sest raha on ju raha.\nTa oli võlgu kõikidele oma tuttavatele ja sõpradele tuhandeid kroone ning mis tal muud üle jäi kui ennast varjata, et mitte peksa saada.\n\n      Kõik muutub hetkest, kui ta otsustab turul olevalt müüjalt varastada rahakoti.\nSelle peale tulevad talle kallale mehed, kes ta jalaluu puruks löövad.\nKuid tänu sellele satub ta haiglasse ja ta isa saab lõpuks aru, mis on pojaga kõik see aeg toimunud.\nIsa otsustab ta vanaisa juurde maale taastuma viia ning tänu sellele, et ta liikuda ei saa, püsib ta seal ja saab tasapisi oma sõltuvusest jagu.\nKuid kui nad oleksid andnud talle kargud, oleks ta sealt põgenenud ja oma endist elu jätkanud.\nSamuti varjati tema eest kalleid asju, mida rahaks teha ning samuti raha ennast.\nNüüd on ta loonud suurepärased suhted oma vanaisaga ning ka poisi isa külastas teda tihti, mida tavapäraselt ei juhtunud.\nTeda külastab samuti Piia, kes tegelikult oli talle juba andeks andnud.\nNii et kui nad oleksid kõik kohe siis ära klaarinud, oleks see kõik võinud isegi olemata olla.\nKõige hirmsam on see, kuidas narkomaanid mõtlevad.\nNad üritavad oma tegudele õigustust leida.\nPeategelasele tuli mõte isegi oma isa ära tappa, et raha saada.\nIsa peaks ju ikka poja eest hoolitsema, oli tema seletus olukorrale.\nNing kui ta veetis aega maal, tuli talle korraks mõte oma elu kallale minna.\nPiinad olid ju hirmsad ja parem oleks olnud siis need lõpetada.\nKuid see mõte siiski ei lähe läbi, sest äkki läheb midagi valesti ja ta olukord muutub veel hullemaks.\nTegelikult oli poisil olemas isa, vanaisa ning tüdruksõber Piia.\nKahju on sellest, et nad ei saanud temast aru ja ei osanud õigeaegselt aidata.\nNoormees tegi kõik oma halvad ja head valikud üksi.\nTeised küll mõjutasid teda, kuid otsustaja oli ikka tema.\n\n      Õnn ongi see, kui sul on olemas perekond kes sind armastab ja head sõbrad keda saab usaldada.\nÕnn on meie endi kätes.\nPeategelane oligi ju see, kes sai lõpuks üle oma sõltuvusest.\nSamuti parandas ta oma suhteid isaga, vanaisaga ja Piiaga.\nTa õppis sellest kogemusest ja sai targemaks.\n  Meie oleme need, kes teevad valikuid.\nHalbadest otsustest õpitaksegi." }, { "title": "Kas igaüks on oma õnne sepp (ffe33abe-1734-4a37-aa0e-6100cbc61700).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida peavad inimesed õnneks?\nSeda ei ole veel keegi osanud sõnastada.\nArvatakse, et õnn on seisund, mis iseloomustab inimese absoluutset rahulolu iseendaga ja teda ümbritseva maailmaga.\nÕnnelik inimene elab täisverelist elu ja rõõmustab iga päeva üle.\nKui tahad olla õnnelik, siis pead iga päev meelestama ennast positiivselt, pead oskama  rõõmustada iga pisiasja, iga päeva, iga kohtumise üle.\nKui tahad olla õnnelik, siis tee kõike naeratusega ja ära koonerda heade sõnadega.\n  Mõned arvavad, et nende elus sõltub kõik juhusest.\nNad usuvad saatusesse, mis ei anna neile mingit võimalust ise otsustada.\nKui saatus tahab, siis piinab, kui tahab - halastab.\nNende inimeste mõtteviisist järeldub, et me kõik oleme võimetud oma elu ise korraldama või selle eest vastutama.\nVõib aga tuua ka mitmeid näiteid, mis vääravad eelneva arvamuse.\nInimesed on alati võidelnud oma õnne eest.\nEeskujuks on üks legend kuningast, kes jättis lossi, sõitis kuskile maale, et tegelda oma lemmiktegevusega.\nMees elas maal ja kasvatas kapsaid, ta oli täiesti õnnelik.\nKeegi ei usu, et see võiks tõsi olla, aga mulle tundub, et nii see on.\nAinult see inimene, kes tegeleb oma lemmiktööga, tunneb ennast õnnelikuna.\nNiisiis, iga inimene saab olla õnnelik ainult siis, kui saab aru, kust otsida oma õnne ja kuidas seda leida.\nVanasõnagi ütleb, et igaüks on oma õnne sepp.\n  Tõsiselt mõeldes on see õige, sest just inimese enda tegevusest sõltub tema tulevik, tema koht ühiskonnas ja maailmas.\nJust inimese mõtlemisvõimest, mõistusest ja vaevanägemisest sõltuvad tema saatus ja õnn.\n  Elu on nagu teadus, mida tuleb tundma õppida.\nKui sa ei õpi selgeks tähtsamaid tõdesid ja kuldseid elureegleid, siis võib toimuda kokkupõrge probleemidega, mis mõjutavad sinu edaspidist saatust ja on seetõttu õnnele paratamatult takistuseks.\nSee kokkupõrge võib olla fataalne, ja selle tagajärjed võivad olla parandamatud.\n  Näiteks Sass Henno romaani ,,Mina olin siin`` peategelane Rass - seitsmeteistkümne aastane noormees eliitkoolist, kes hakkas tegelema musta tööga, kujunes narkodiileriks.\n"Keegi ei sünni narkodiileriks" - niimoodi  raamatus öeldi.\nPoissi tõmbab veekeeris sündmustesse, mida ta ei saa kontrollida.\nEsialgu ta hakkab tegelema narkootikumidega, et teenida raha ja maksta võlg Talise kadunud auto eest.\nRass on põhimõtetega.\nTa püüab oma lubadusi iga hinna eest täita.\n  Ma arvan, et iga inimene peab evima elu eesmärki, seda peamist sihti või tasandit, mida kõigele vaatamata oma elus saavutada.\nSeda on vaja teha, et lihtsalt teada, kust ikkagi otsida oma õnne.\nImelik küll, aga Rassil see eesmärk oli: ta unistas saada arstiks ja sõita kuskile ära.\nAga kõver tee ei too kellelegi head, seda raamatu autor Sass Henno tahtiski näidata.\nAlates sellest, kuidas tema peategelane istub arestikambris ja kirjutab oma lugu  mitte ainult sellest, mida ta on teinud, vaid peamiselt segadusest, milles ta oma elu on elanud.\nAinult nii võib sellest kellelgi kasu olla.\n  Juba pikka aega on inimesed katsunud leida õnne retsepti - tavalist, kerget ja kõigile arusaadavat.\nAga meie maailmas on rikkuse, õnne ja nooruse lähedal olemas vaesus, tõrjutus, mured ja haigused.\nHea näide - meie Rass, kes püüab toita iseennast ja oma neidu, kellega ta elab.\nNoor inimene ei hakanud halvaga tegelema mitte ilusama elu või meelelahutuse taga ajamiseks, vaid selleks,et ellu jääda.\nJa see näitab, et ühesugust õnne igaühel ei ole!\n  Aga mis see on - õnn?\nIgaühel on ta isesugune.\nMõnele on see hea töö, teisele - lapsed, kolmandale - raha.\nPaljude inimeste elu mõte on lihtsalt selles, et leida oma õnn.\n  Selleks, et elu oleks niisugune, nagu ise tahad, pead palju töötama, sellepärast et täna mitte midagi ei anta niisama.\nKui sa tahad saada mainekat tööd, siis  pead  hästi ja palju õppima.\nKui sa tahad, et sinu lapsed kasvaksid tarkadeks, oleksid terved ja rõõmsad, siis nende kasvatuse ees ei tohi käsi rüppe lasta.\nIsegi võimu teiste üle on vaja välja teenida, sest inimesed ei luba igaühel end käsutada ja juhtida.\nRass teadis kõike seda ja proovis õppida, ta isegi sundis oma neidu Sädet koolis käima.\nErinevalt oma noormehest ei näinud neiu selles mingit mõtet.\nRassi uus \"töö\" aga tõrjus kooli varsti peategelase plaanidest välja.\nSeetõttu on õige, kui öeldakse, et inimene ise on oma õnne sepp.\nÜmbritsevad inimesed saavad ainult natuke aidata sind eesmärkide saavutamisel, toetada raskel ajal, kuid kogu raske töö pead sa siiski ise ära tegema.\nAga mis teha, kui sinu hea rööbastee kadus kuskile eilsesse  ja tulevikus on ainult pimedus ja mure?\nOngi üks sõna - lootus.\nNimelt see sureb viimasena ja Rass jätkas lootmist, et kõik edeneb.\nIsegi pärast aresti ütles ta oma isale: \"Kas sa tead, et mina saan arstiks?\n\". ..\nRass ei käinud eliitkoolis mitte sellepärast, et tema vanemad oleksid olnud rikkad.\nLihtsalt tema ema töötas seal kuni surmani ja poisile anti võimalus oma koolis õpinguid jätkata.\nÕpetajad ja klassikaaslased ei teadnud, mis poisiga toimub, nad ei saanud aru, missuguses  maailmas elab Rass.\nAga poiss ei elanud koos isaga, kes oli politseinik, sellepärast et ei saanud hästi läbi võõrasemaga.\nTa eelistas elada iseseisvalt, vaatamata raskustele.\nRass püüdis rautada oma õnne.\nMa arvan, et inimene teeb oma õnne iga minut, sest ta ei tea kunagi ette, kuidas vastavad tema sõnad ja tegevused tulevikus.\nPraegu ma keerutan nagu orav rattas - kool, kodu, lisaks kursused.\nMõnikord mul lihtsalt ei ole aega, et teha kodutöid.\nEnt ma tegelen kõige sellega  ikka, sest ma tean, et see aitab mind tulevikus.\nAlguses pean  sooritama hästi eksamid.\nSee suurendab minu võimalusi astuda ülikooli, kus ma jätkan õppimist, sest hea haridus annab mulle võimalusi saada head tööd.\nMa saan aru, et minu õnn ja minu heaolu sõltuvad ainult minust, ja juba praegu ma teen kõike eesmärgi saavutamise nimel.\nSest minu jaoks olla õnnelik tähendab olla järgmises päevas kindel, olla armastava pere keskel ja väärtustada kõike eluks vajalikku." }, { "title": "Kieliharjoittelu Virossa Kevad Tartus (6d63db06-1696-4da3-8989-4020ca17d76e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mina, S. A. , õpin Tampere Ülikoolis nüüd viiendat aastat.\nMu peaaine on soome keel ja kõrvalained eesti keel ja kultuur, võrdlev kirjandusteadus ja tõlketeadus.\n\nKevadsemestri 2010 ehk oma neljanda õppeaasta kevade veetsin Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilasena.\nJust see ülikool oli minu sihtpunkt, sest noh, kõigepealt minu vahetus pidi olema Eestis, sest eesti on ainus võõrkeel mida  õpin ülikoolis ja teiseks, Tartu tundus mulle rohkem kultuur- ja teaduslinnana kui Tallinn, kus asub Eesti teine ülikool.\n\nPeale selle on Tampere Ülikoolil bilateraalne leping Tartu Ülikooliga, mis on minu arvates parem alternatiiv kui Erasmus-leping.\nMäletan muude vahetusüliõpilaste jutustustest, et Erasmusega oleks olnud täpsemalt määratud kui palju ja mida peaks õppima ja et paberisõda oleks olnud rohkem.\nOlingi väga rahulduv sellega, kuidas praktilised asjad juhtus bilateraalse lepinguga.\n\nÕppimine Kuulasin Tartus kokku kuut kursust: Eesti foneetika ja fonoloogia, Eesti murded, Sissejuhatus eesti kultuurilukku muukeelsetele, Liivi keel, Eesti kunst pärast teist maailmasõda ja 20. sajandi kunsti ajalugu.\nMuud kui kultuuriloo kursus olid eestlastele suunatud.\nSuurem osa nendest oli loengukursused, ainult liivi keele kursus oli seminari tüüpi.\nLisaks foneetika ja fonoloogia kursusele kuulus harjutusosa, mille ajal igaüks pidi ütlema vastuseid küsimustele.\n\nPeamiselt loengukursustega tegelemine meeldisgi mulle, sest olin/olen veel mingil määral arg ise rääkimisega, eriti kui täis saal oleks kuulamas.\nOli kuigi hea, et oli natuke ka sellist õppimist, kus pidi ise rääkima, et harjus sellegiga.\nLiivi keele kursusel tegutseti niimoodi, et igaüks luges tüki liivikeelset teksti ja siis tõlkis selle eesti keelele.\nSee polnudgi nii õudne, sest muud ka ei oskanud hästi liivi keelt.\n\nKõikidel kursustel oli kirjalik eksam ja mõnel veel lisaks iseseisev töö, nt.\nmõne eesti dialekti või kunstniku tutvustuse koostamine.\n\nEksamitest kõige paremini meelde jäi see, et tihti anti mitmed erinevad küsimused üliõpilastele, et spikerdamine oleks vaevaline.\nSellist ei Soomes ju üldse teha.\nOlen küll kuulnud, et spikerdamine ongi Eestis suur probleem.\nTeine asi, mis oli eksamites erimoodi kui siin, oli küsimuste tüüp: Soomes on eksamitel üldiselt ainult esseeküsimusi, aga Eestis oli mitmel eksamil väiksemaid, isegi valikvastustega, küsimusi.\nEi oska öelda, kummale on lihtsam või raskem vastata, aga esseeküsimused on selleks paremad, et neile vastates õpib efektiivsemalt teadustekste kirjutama kui lühidaid vastuseid andes.\n\nVabaaeg Vabaaega veetsin peamiselt teiste vahetusüliõpilastega ja niimoodi rääkisingi palju soome ja inglise keeles.\nOleksin tahtnud tutvuda enam ka kohaliku inimestega, aga kui ise on vahetusüliõpilasena, on palju lihtsam tutvuda teiste sellistega - näiteks see, et elasin Raatuse ühiselamus, kus teistest elanikest suurem osa on ka vahetusüliõpilased,  mõjus sellele.\n\nLoomulikult poodides, restoranides jne.\nkorraldasin asjad eesti keeles ja passiivset keeleoskust harjutasin paljugi vaba-ajal.\nKäisin näiteks vaatamas ja kuulamas näidendeid (Vanemuises, muidugi, ning Tartu Uue Teatri etendusi Genialistide klubil), filme, väljapanekuid nii muuseumites (Laulupeomuuseum, Eesti rahva muuseum, Kunstimuuseum... ) kui galeriides ja kirjandusõhtuid (nt.\n\nJaan Kaplinski soome keelele tõlgitud luulekogu I am the spring in Tartu / Olen kevät Tartossa tutvustus) Tampere majas.\nTegelesin vist rohkem kultuuriasjadega kui Soomes elades.\n\nKeeleoskus Arvan, et mu eesti keele oskus sai palju paremaks Tartus veetud aja jooksul, aga täielik see tõesti ei ole.\nVestlemine on mulle ikka natuke raske, sest mulle tundub, et sellises kiires vastastikmõjus peaks kontsentreeruma nii palju ise asjale ja teise inimese reaktsioonidele, et ei ole aega keele mõtlemisele.\n\nNäiteks poes oskan öelda mida tahan, aga kui müüja küsib midagi üllatavat, ma ei tingimata saa sellest aru või oska öelda vastust.\nTahaks siis öelda, et mul on veel vaja mõtelda mingi aeg, mida olen rääkimas.\nNõnda on mulle tunduvalt meeldivam ja lihtsam kirjutada kui rääkida eesti keelt - kirjutades on ka tihti võimalus kasutada mõni sõnaraamatuid või muid abivahendeid.\nMinu arvates valdan nüüdselt hästi eesti keele põhiasjad nagu pööramise ja käänamise ning igapäevase sõnastiku.\nProbleeme mulle toodavad mõned foneetilised asjad nagu kolme erineva välte kuulamine ja sellepärast ma pean tihti veelgi kontrollima, kas mingi sõna kirjutatakse näiteks k-ga või g-ga.\nTeine raskus on rektsioon: ei ole tihti kindel, kas mingi sõnaga peaks olema ma- või da-vorm ja millist käändevormi mõni sõna nõuab oma laiendilt.\nLoetletud asjad ei takista üldiselt arusaamist, aga tahaksin kuigi õppida ladusaks ka selliste keelejoonte kohal.\n\nEesti keel on mõjutanud ka minu soome keelt, peamiselt sõnavaraliselt, ehk kasutan kunagi ka soome keele kontekstis selliseid eesti keele sõnu, mis Tartus kuulus mu igapäevsele sõnavarale, nt.\nTere!\n, Issand!\n, ülikool ja kohv.\nMorfoloogiliselt eesti keel pole nii palju mõjutanud, aga üks vorm on, mis on siirdunud ka mu soome keelele, nimelt eesti kaasaütlev - rääkides see ei ole hästi nähtaval, aga vöib-olla mõnikord isegi kirjutan seda eesti moodi, nt.\nkaverinkaa.\nArvan, et ongi võimalik, et selline vorm tuleb kunagi aktsepteeritav ka soome keelesse.\n\nLõpuks Ühtekokku mulle meeldis väga mu kevad Tartus.\nSoovitaksin seda sama kõigile, kes on huvitatud eesti keele õppimisest ja eesti kultuurist üldse.\nTallinnas ma ei ole elanud, nii et ei ole võimalik võrrelda sellega, aga on selline mulje, et Tartus on meeldivam ja kultuuriliselt huvitavam atmosfäär - see on ju Eesti \"peaga linn\".\nIgatsengi Tartut väga ja arvan et sellel kevadel ma naasen sinna hetkeks ja naudin Tartu kevadest uuesti.\nVõib-olla üks päev hakkan seal jälle isegi elama." }, { "title": "Kirjandus eesti keeles (a33ecfb7-a98c-4d82-a90e-eae3151c5f26).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugesin Andrus Kivirähki romaani Rehepapp esimesel korral koguni eesti keeles.\nVaatasin sõnaraamatut ainult, kui need sõnad oli väga vajalikud.\nMinu meelest kõige parim läbielamus tuleb võõrakeelsest raamatust, kui ise algab aru saada sõnadest.\nKui olin selle raamatu eesti keeles lugenud, lugesin selle ka soome keeles.\nRehepapi on soome keelde tõlkinud Kaisu Lahikainen ja soomekeelse raamatu nimi on Riihiukko.\nMõnikord tõlkega tundus, et nüüd on midagi uut.\nSiis vaatasin uuesti algupärast teost ja võrdlesin neid kohti ning vaatasin veel sõnaraamatut.\nSageli olin valesti mõistnud midagi, aga mõnikord olin ka veel lõppude lõpuks eri arvamusel tõlkijaga.\n\n  Rehepapp on postmodernistlik romaan, aga minu meelest see on sellegipärast ka ajalooline.\nOlen natuke tutvunud postmodernistliku alternatiivse ajalooga soome kirjanduses ja arvan et Rehepapp oleks seda eesti kirjanduses.\n\nKivirähki originaalses tekstis ei minu meelest olnud anakronisme: seal ei olnud mitu aega segamini.\nInimised elasid selles raamatus ainult ühes ajas.\nAinult nendega elasid kõik üleloomulikud asjad.\nSellepärast seda raamatut võib minu meelest lugeda ka alternatiivse ajaloona.\nSee on tähtsat, sest Rehepapp on ka satiiriline lugu.\n\nSatiiriline toon on minu meelest ainus tahtlik anakronism selles.\nAjalooline aeg püsib sündmustikus, aga ainult satiiriline toon näitab et rääkija ei ole samas ajas.\n\n  Tõlkija ei ole minu meelest märganud, et originaalses Rehepapis ei ole neid anakronisme, sest soomekeelses neid on.\nÜks selline koht on, kui aidamees Oskar paneb tema krati leivast redeli ehitama.\nSiin lugeb: \"lagunes see liivalossike kohe laiali\" (Rehepapp, s. 19).Soomekeelses tekstis see on: \"semmoinen hiekkalinna levisi kuin Jokisen eväät\" (Riihiukko, s. 26).\nTahamatu anakronism sünnib, sest tõlkija kirjutab \"Jokisen eväät\".\nSee on soome keeles selline fraas, kes on sündinud viimase viiekümne aasta ajal.\nSee on liiga uus fraas sellisesse teksti kui Rehepapp, kus inimised elavad kaugelolevamal teisel ajal.\n\n  Teine halb tõlge on \"manalanväki\" (varjurahvas).\n\"Manala\" on minu arvamuses ainult kreeka mütoloogias.\n\nSoome mütoloogias on \"Tuonela\" ja \"Mana(n majat)\" aga ei \"Manala\".\nSellepärast see tõlge teeb jälle tahamatu anakronismi.\nParim tõlge oleks minu meelest \"tuonelanväki\".\nSellisest saaks soomlane parima aru.\nHalb tõlg ei oleks ka otsene tõlg \"varjokansa\".\n\n  Üleloomulikud asjad on Rehepapis tähtsad.\nKasutan sõna \"üleloomulik\" sellest hoolimata et raamatu inimisil need asjad on igapäevased ega üleloomulikud.\nMinu arvamuse pärast selles raamatus on seitseteist erinevat üleloomulikku olendit.\nRaamatu sündmustikus nendest on kratid, tondid, külmkingad ja ise Kurat.\nNende peale seal on mitu olendit nagu ilustust.\nNeed on inimiste ümbruses aga ei tee mitte mitagi tähtsat.\nSest need olendid on ainult nimetatud, on väga raske aru saada, missugused olendid need õigesti on.\n\nArvan, et tõlkija on samasuguste probleemitega töötanud.\n\n  Kõige tähtsamad üleloomulikud olendid selles raamatus on kratid.\nNeed on \"kasuolendid\", kes sünnivad, kui nende isand need ehitab ja ostab nendele hinge kuradilt kolme veretilgaga.\nKrati võib ehitada vanadest luudadest, riietest või isegi lumest.\nKratti peab hästi pidada või see hakkab isandale vastu panna.\nKui see algab, kratt läheb katki ja isand peab krati hävitama.\nSoome mütoloogias on ka samasugune olend, \"para\", aga tänäpäeva soomlased ei tea, mis see on.\nSellepärast arvan, et \"kratti\" on hästi tõlgitud.\n\n  Krattide ja inimiste suhe näitab lihtsalt: kratt on ori.\nTeiselt poolt see ei ole lihtne asi.\nKrati hind on väga suur: isanda hing kuulub sellepärast kuradil.\nSelle peale kratid ka tunnevad ja mõtlevad.\nTavaliselt inimised ei hooli sellest, aga Rehepapp ja Hans räägivad nende krattidega väga sügavalt.\nHansu lumekratt on tänulik, et see on saanud Hansult elu, aga Rehepapi kratt Joosep ei ole kindel, kas on parim olla kratt või hingetu vana luud.\n\n  Kurat ise on üks tähtis isik Rehepapis.\nSeda märgab seeki, et talle on raamatus kolmteist erinevat nime: Vanatühi, Vanapoiss, Vanakuri, Vanapagan, Vanasarvik, Sarvik, Vanakurat, Vanaperemees, Põrguperemees, Põrguisand, Vanahalb, Vanaõelus ja Vanatont.\nInimised pettavad teda ometi kaubavahetuses, ja mõnikord petmine ebaõnnestub ning petjal läheb halvasti.\n\n  Üks raske tõlgitav on tõlgijale olnud tond.\nTa tõlgib selle \"mörkö\", \"kummitus\", \"koljumi\" ja \"kyöpeli\".\nUurisin, millised olendid need tondid selles raamatus on ja mida need teevad seal.\nRehepapis tondid söövad inimiste ja loomade liha, varastavad surnutelt naha, neil on pikkad hambad või juba kihvud, pigimust habe, sarved ja sõrgad.\nMinu arvamuses üks hea tõlge oleks \"piru\".\nSee sobib selle tondi välimuse poolest hästi.\n\n  Ühtekokku Rehepappi oli tore lugeda.\nSee on natuke samasugune romaan kui see, mist teen minu lõputöö minu peaaines Soome kirjanduses.\nKõik mütoloogilised asjad huvitavad mind väga palju ja Kivirähk kasutab neid Rehepapis lõbusalt." }, { "title": "Kokkuvõte seminaritöödest (58e832e1-f4d4-4f8b-b6a2-49327449fe3c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mida uut ma õppisin?\n\nKuidas vanasti lapsi hellitati Ma õpin, et eesti keeles kasutatakse vähendussõnu vähem kui idaslaavi ja balti keeltes, aga sellest mul oli juba aimus.\nSeda ma ei teadnud, et vanasti hellitavaid vähendussõnu kasutati rohkem kui tänapäeval.\nUus asi oli ka see, et oma nimedused oli ka soovimatutel tüdrukutel ja poissidel.\n\nFeministlik lingvistika   Mulle oli üllatus, et teised uurijad usuvad, et keel ise on seksistlik ja patriarhaalne kood.\nMa ei ole samal arvamusel.\n\nSelle ma küll usun, et sooline ebasümmeetria on näha ainult keelekasutuse kaudu.\n\nKui kaua me oleme olnud eestlased?\n\nSelles ettekandes kõik asjad olid uued.\nMa ei näiteks teadnud, et juba 10. sajandil räägiti eestlasist.\nMa ei teadnud ka seda, et Tacitus on rääginud aestide hõimudest.\n\nSaksamaa kukk läks üle poodava silla Ma olin kuulnud, et sidruni vana nimi oli Saksamaa õun.\nSeda ma ei teadnud, et kastanid olid varem Saksamaa pähklid ega et kalkun oli Saksamaa kana või Saksamaa kukk.\nÕpin ka palju uusi sõnu.\n\nMis värvi on inimene?\n\nMa ei teadnud, et inimese tervise- või emotsionaalsest seisundist kasutatakse nii palju erinevaid värve.\nMõnd olen muidugi kuulnud, aga mitte kõiki.\nNäiteks seda ma ei teadnud, et roheline värv tähendab vihastumist.\n\nHäda sõrmede pärast Ma pean möönma, et ma ei olnud kuulnud isegi sõrmede kirjakeelseid nimetusi eesti keeles.\nNüüd õpin aga ka palju rahvakeelseid nimetusi.\nMa olen siiski kindel, et ma ei mäleta kõiki nimetusi.\n\nMis sest terest tolku on?\n\nMa õpin, et ebasobiv tervitus võib tähendada ärasõnumist ja töö nurjamist.\nMa juba teadsin, et teretamist peetakse viisaka ja kasvatatud inimese tunnuseks.\nOli tore kuulda, et kapsaistutajale öeldi enne \"suuri päid ja laiu lehti\".\n\nMööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes Fraseologismidest ma olin juba varem midagi kuulnud, aga mitte muidugi nii palju kui nüüd.\nMa teadsin juba, või vähemalt oli mul aimus, et fraseologismid on universaalne keelenähtus.\nEesti keeles on toredaid fraseologisme, näiteks põrguvesi.\n\nKust need loomad nimed said?\nKoduloomade nimetused Ma ei teadnud, et eesti keeles nii palju sõnu on koerale.\nAga ma arvan ka, et isegi eestlased ei tea neid kõiki.\nMa õpin ka, et koduloomade nimetuste etümoloogia on väga lai.\nOn tähtis teada, et \"koduloomade nimetuste tulek eesti keelde on olnud väga aeglane ja on toimunud paljude aastatuhandete jooksul koos kõnelejate eluviisi muutumisega\", nagu Rätsep kirjutab.\nSee ei olnud üllatus, et paljud koduloomanimetused on laenud naaberkeeltest.\n\nKost need loomad nimed said?\nMetsloomade nimetused Ma õpin näiteks selle, et sõna \"loom\" on tuletis verbist \"looma\".\nSee on väga lihtne asi, aga ma ei olnud mõelnud selle peale.\nSõna \"elajas\" oli ka mulle uus.\nOli tore saada teada, et sõnakeeld lähtub uskumusest, et sõna ja sellega tähistatu on omavahel tihedasti seotud, võib-olla isegi identsed.\nSoome keeles on ka palju meelitus- või salasõnu keelu alla sattunud loomanimetuste asemele.\n\nKuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?\n\nMa teadsin juba, et keelte muutumine on loomulik ning vältimatu.\nOli siiski tore lugeda rohkem sellest, kuidas laenud kohanevad eesti keeles.\nSee pole nii tore nähtus, et keeles kasutatakse võõraspäraseid sõnu ja väljendeid ka siis, kui korralik omakeelne vaste on olemas.\nSellisel juhul on tegemist tarbetu laenamisega, nagu Kati Pedaja kirjutab.\nMa lootan, et Pedajal on õigus, kui ta kirjutab, et sellised laenud kaovad keelest ajapikku.\n\nMeie perekonnanimede ajaloost Perekonnanimede ajaloo on huvitav teema.\nMa teadsin juba varem, et eestlastel on väga palju erinevaid perekonnanimi.\nSeda ma ei teadnud, et Eesti Vabariigi sündides ainult umbes 60 % eestlasi kandis eestikeelset perekonnanime.\nMa õpin ka, et aastal 1995 Eesti elanikel oli umbes 138 000 perekonnanime.\n\nEestlaste XX sajandi nimemood Ma õpin, et Eesti nimevara uueneb igal aastal.\n\nMa ei teadnud, et võõrkeelsed nimed on nii populaarsed Eestis.\nInglise kasutusest saadud nimesid, näiteks Kelli ja Steven kõlavad veidralt eesti keeles.\nSoome keeles kasutatakse ka selliseid võõrkeelseid nimi, mis kõlavad koomiliselt." }, { "title": "LENNART MERI ELU JA TÖÖ Kuidas temast on kirjutatud Soomes (d7572914-ac8c-4d7e-b13b-e5cd037dfec5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti taasiseseisvumise sümbol, Eesti vabaduse sümbol, kosmopoliit, avas Eesti tuleviku, uus Eesti... Muuhulgas neid sõnu on kasutatud, kui Soomes on räägitud Eesti endisest presidendist, Lennart Merist.\nTa on tähtis isik Eesti ajaloos, nii poliitikas kui kirjanduses.\nLennart Meri on Soomes väga tuntud inimene.\nKui inimestelt küsitakse Soomes, keda nad eestlastest oskavad nimetada, siis Lennart Meri on kindlasti esimene, kes meelde tuleb.\nSelles ettekandes tahan rääkida Lennart Meri elutööst ja sellest, kuidas teda on presidendina ja inimesena kirjeldatud Soomes.\n\n  Lennart Meri elu   1. Lapsepõlv ja haridus Lennart Meri sündis Tallinnas 29.\n3. 1929.\nTa isa Georg Meri oli diplomaat.\nHiljem töötas ta tõlkija ja kirjandusuurijana.\nLennart Meri veetis lapsepõlve peamiselt välismaal, sest isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustes.\nPere elas muuhulgas Pariisis ja Berliinis.\nLennart Meri õppis mitmes koolis välismaal ja sealt oli pärit ka ta hea keelteoskus.\nEesti keel oli ta emakeel, aga peale selle valdas ta prantsuse, saksa, inglise, soome ja vene keelt.\nHiljem arendas Lennart Meri keelteoskust edasi.\n\n            Meride perekond naasis Eestisse sõja all.\nKui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, küüditati Meride perekond Kirovi oblastisse 1941.\nMeride perekond pääses tagasi Eestisse 1946.\nPärast naasmist õppis Lennart Meri Tallinnas ja hiljem Tartu ülikoolis, kus ta peaaine oli ajalugu.\nMeri lõpetas oma õpingud ülikoolis 1953.\n\nNõukogude süsteem ei lubanud tal ajaloolasena töötada, mistõttu ta asus tööle dramaturgina Vanemuise teatris Tartus ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.\n2. Etnograaf Lennart Meri tundis suurt huvi sugulusrahvaste vastu.\nReisikirjelduste avaldamine sai aluse 1958, kui ta käis Kesk-Aasias ja kirjutas sellest retkest oma esimese raamatu, Kobrade ja karakurtide jälgedes.\nLugejad võtsid raamatu soodsalt vastu.\nMeri korraldas hiljem mitmeid ekspeditsioone omaaegse Nõukogude Liidu eri paikadesse, ka väga raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse.\nSeal pakkusid talle huvi mitmed teemad, s. o. mitte ainult väikerahvaste kultuur, vaid ka Siberi ajalugu ning piirkonna üha süvenevad majanduslikud ja ökoloogilised probleemid.\n\n                Oma töödes on Meri kirjeldanud soome-ugri rahvaste müütilist minevikku.\nMeri raamatutes ja autorifilmides on fantastilisel moel ühte liidetud eestlaste, soomlaste ja skandinaavlaste muinasajast rääkiv rahvaluule ning tuntud faktid.\n\nSeda teemat käsitlesid näiteks 1970 ilmunud film Veelinnurahvas ja 1976 ilmunud teos Hõbevalge, mis on Meri kõige tuntum raamat.\nSelles teoses on ta värvikalt kirjeldanud Eesti ja Läänemere ajalugu.\nMõjukas töö oli ka kaheksa aastat hiljem ilmunud Hõbevalge jätk Hõbevalgem.\n\n                Lennart Meri raamatud ja autorifilmid äratasid maailmas tähelepanu.\nNeed levisid tõlgetena paljudes keeltes.\nAastal 1977 valminud film Linnutee tuuled tõi Merile New Yorgi filmifestivali hõbemedali.\nLennart Meri oli ka agar tõlkija: ta eestindas mitme tuntud väliskirjaniku teoseid.\nMeri raamatud ja autorifilmid tõstsid esile väikesed soome-ugri rahvad.\nPeale selle oli Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkeloomingu tähtsus selles, et see aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal.\n\n                Lennart Meri töötas ka pikka aega Tallinnfilmis stsenaristi ja produtsendina.\n\n                Lennart Meri kultuuritöö viis ta kontakti Soomega.\nMeri oli Eesti Kirjanike Liidu liige ja lõi selle kaudu head suhted mitmete Soome kolleegidega.\nMeri oli Soome Kirjanike Liidu auliige ja Soome Kalevala Seltsi välisliige.\n\n                Kirjanikuna tahtis Lennart Meri meenutada vabale maailmale Eesti olemasolu.\nTa lõi usalduslikke kontakte poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega.\nTa oli esimene eestlane, kes 1980. aastatel avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks muutnud.\n3. Poliitik Lennart Meri siirdus poliitikasse 1980. aastate lõpus, kui keskkonnakaitse kasvas Eestis üle laulvaks revolutsiooniks.\nLennart Meril ja teistel eesti haritlastel oli selles revolutsioonis suur roll.\nMeri tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis.\nAastal 1988 asutas Meri valitsusvälise Eesti Instituudi, mille idee oli arendada kultuurisidemeid Läänega ja suunata noori välismaale õppima.\nEesti Instituudi varjus rajati kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis.\nNeed esindused täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui lääneriigid taastasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.\n\n                Aastal 1990 sai Lennart Merist Eesti välisminister.\nTa töötas välisministrina iseseisvusaja algusaastatel 1990-1992.\nVälisministrina pidi ta looma vastava ministeeriumi, kutsuma tööle õppimisvõimelisi noori ning kujundama head ja kindlad suhted välisriikidega.\n\n                19. augustil 1991 püüdsid vanameelsed Nõukogude Liidus võimu üle võtta.\nLennart Meri oli sellal juhuslikult Soomes, Helsingis ja hakkas seal tegutsema Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.\nTa töötas Tuglase seltsis, mis oli paar päeva otsekui Eesti välisministeerium.\nLennart Meri sai kohe soomlastele tuntuks.\n\nEesti iseseisvusdeklaratsioon esitati 20. augustil.\nJärgmisel päeval sõitis välisminister Meri Helsingis autoga, millel lehvis väike Eesti lipp, nagu Meri oli soovinud.\nInimesed aplodeerisid tänavatel, kui auto neist mööda sõitis.\n\nMeri ise on hiljem öelnud, et see hetk ja kõik need päevad olid talle suure õnne hetked.\n\n                Aastal 1992 töötas Lennart Meri lühikeset aega Eesti suursaadikuna Soomes, mis oli talle lähedane maa.\nMeri hindas ja armastas Soome rahvast.\nAastal 1992 valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks.\nMerist tuli president 6. oktoobril 1992.\nTa oli esimene demokraatlikult valitud Eesti president.\nNeli aastat hiljem valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.\nMeri töötas presidendina aastani 2001.\n\n                Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondlikku tegevust.\nTa pidas loenguid ja kõnesid ning suhtles välisriikide esindajatega.\nLennart Meri suri ajuvähki seitsmekümne kuue eluaasta vanuses Tallinnas 14.\n3. 2006.\n\n4. Lennart Meri elutöö tähtsus Lennart Meri on öelnud, et riigi reputatsioon on riigi kõige väärtuslikum kapital.\nEesti hea maine tõstmine maailmas oli Meri põhieesmärk.\nLennart Meri oli arvamusel, et ka väikeriik võib mõjutada ajaloo käiku.\nMaailmas ei hooli keegi väiksest riigist, kui riik ise ei ütle selgelt, mida ta tahab.\nAinult sel viisil on võimalik loota, et väikese riigi soove ka kuulda võetakse.\n\n                Presidendina tegi Meri väga palju Eesti tutvustamiseks maailmas.\nTa aitas kehtestada riigis stabiilset demokraatiat.\nLennart Meri presidendiaastatel hakati Eesti riiki ülesehitama.\nToimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele ning loodi riiklikud institutsioonid.\nLennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis.\n                Lennart Meril oli hea isiklik läbisaamine mitmete kolleegidega üle maailma, paljude suurriikide juhid tundsid teda lähedalt.\nLennart Meri oli mitme ülikooli audoktor.\nTa pälvis paljude riikide teenetemärke ja sai mitmeid olulisi auhindu ja aunimetusi Eestis ning välismaal.\nTa oli ka paljude tänuväärsete ettevõtmiste patroon ja ellukutsuja.\n\n 5.\nKuidas Lennart Merist on kirjutatud Soomes Lennart Meri tegevus on ka osa Soome ajalugu.\nLennart Meril olid pikaajalised ja tugevad suhted Soomega.\nHead suhted lõi ta juba sellal, kui töötas kirjanikuna.\nPresidendina käis ta Soomes kümneid kordi.\nViimast korda käis Meri Helsingis 2005. aasta sügisel.\nSee reis oli kahjuks hüvastijättude reis.\nLennart Meri oli muuhulgas Soome Kirjanike Liidu auliige ja Kalevala Seltsi välisliige ning Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.\nMeri valiti Helsingi, Turu ja Lapi ülikooli audoktoriks.\n\n                Lennart Meri populaarsus eestlaste hulgas ei olnud suur ja probleemitu, kui ta alustas tööd presidendina.\nMeri valiti presidendiks Riigikogus ja võibolla, et rahvas ei oleks teda valinudki, kui oleks saanud hääletada.\nMeri oli liiga elitaarne, ja teda peeti boheemist kunstnikuks.\nAga eestlased õppisid oma maa isast ja presidendist lugu pidama.\nEestile oli Meri presidendiks saamine õnn.\nLennart Meri oli suur patrioot, talle oli Eesti kõige tähtsam.\nMeri oli õige inimene presidendiks keerulisel taasiseseisvumisajal.\n\n                Soomes ollakse arvamusel, et Lennart Meri tõi Eesti tagasi läände.\nTa on Eesti taasiseseisvumise sümbol ja oma maa austatud liider.\nMeri keelteoskus ja haridus aitasid palju kaasa raskes presidenditöös.\nMeri isikul oli suur tähtsus Eesti rahvusliku identiteedi kindlustamisel taasiseseisvumise alguses.\nMeri elutööl on olnud suur mõju kultuurisuhete sõlmimisel soome-ugri rahvaste vahel.\n\nMeri kõige suurem teene oli Eesti rahvusvaheliste suhete eest vastutamine.\n                        Soomes ei ole Meri loometöö nii tuntud kui ta töö poliitikuna, kuigi Meri looming on ulatuslik, hõlmates esseekogumikke, reisiraamatuid ja tõlkeid.\n\n                Lennart Meri suur unistus oli rajada Eesti uus iseseisvus tugevatele suhetele lääneriikidega.\nLennart Meri elutöö kulmineerus 2004. aasta kevadel, kui Eesti sai esiteks NATO ja seejärel Euroopa Liidu liikmeks.\nSellega sai Eesti ametlikult jälle Lääne ja demokraatliku maailma osaks.\nKuigi Meri ei olnud sellal enam president, oli Meri teinud presidendina palju eeltööd liikmekssaamise nimel.\n\n                Lennart Meri isikust on ka kirjutatud palju.\nLennart Meri oli eestlane, eurooplane ja kosmopoliit.\nMeril oli uurimisreisija hing, ta tundis end kodus kus tahes ja kellega tahes.\nMeri oli vaba hing, inimene täis üllatusi.\nTa oli neid inimesi, kes meenutasid eestlastele, et Eesti on üha osa Euroopast.\nLennart Meri oli kõikjal populaarne esineja ja külaline.\nTa oli tuntud oma teravmeelsete ütluste ja huumoriga, mis olid oluline osa ta isiksusest.\nLennart Meri oli karismaatiline isik ja osav kõnemees.\nTa saavutas maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui Eestile.\nMerit iseloomustas suur teadmishimu.\nTa tahtis teada, mis maailmas sünnib.\n                Kõik Lennart Merist kirjutatud asjad ei ole olnud nii positiivsed.\nLennart Meri presidendiaastatel arutleti Eestis elavalt, kas Meri on alati tegutsenud parlamentaarse demokraatia raamides.\nPresident Meri ja Riigikogu olid sageli eri arvamusel demokraatiat kinnistavates tegevustes.\nMeri saatis sagedasti Riigikogule tagasi seadusi, mida ta ei tahtnud sellisel kujul kehtestada.\nMeri arvates ei võinud riik kirjutada selliseid seadusi, mida varsti peab niikuinii muutma.\nSee mõte tulenes asjaolust, et Meri mõistis, et Eestil polnud lõpmatult aega demokraatiat, turumajandust ja riiklikke institutsioone kehtestada.\nLennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli tähelepanuväärsemaks kui Eesti põhiseaduse kirjutajad olid kavatsenud.\nVahepeal vaidles president Meri Riigikogu ja valitsusega võimu üle.\nSoome ajalehtedest lugesin, et ta oli krooniline hilineja.\nLugesin ka, et Meri oli tabavalt kommenteerinud Soome ettevaatlikku suhtumist Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuspüüdesse.\n                       Soome president Tarja Halonen on öelnud, et soomlastele oli Lennart Meri hurmav sugulane, kosmopoliit ja kunstnik.\nSoomlaste silmis esindas ta uut Eestit.\nTarja Halonen on öelnud ka seda, et Lennart Meri oli suur riigimees ja sügav humanist.\nSoome endine president Martti Ahtisaari taas on tõdenud, et Lennart Meri tähtsus Eesti demokraatia ja rahvusvahelise lugupidamise kinnistumisel oli korvamatu.\nTeine endine Soome president Mauno Koivisto hindas Meri tarkust, suuri teadmisi ja diplomaatilist oskust.\n\n                Kui Lennart Meri suri, arutleti Soomes elavalt, kas Eestis oleks mõni teine poliitik, kes oleks nagu Lennart Meri, s. o. selline rahvusvaheline poliitik, kelle arvamusi ka suurriikide juhid tahaksid kuulda võtta.\n5. 1. Soome endise välisministri Erkki Tuomioja mõtteid Lennart Meri oli Soome sõber.\nTa ise on öelnud, et Soome on ta teine kodumaa.\nLennart Meri matustel oli palju külalisi ka Soomest, sest tal oli Soomes palju tuttavaid ja sõpru.\nMatustel viibisid kõik kolm viimast Soome presidenti.\nMujal maailmas poleks see ehk võimalik, aga Eestiga on Soomel eriline suhe.\nMeri rõhutas alati Soome ja Eesti omavahelisi tihedaid sidemeid.\n\nTa ütles, et kõik mis toob kasu Eestile, toob seda ka Soomele.\nMeri nägi Soomet maana, milline Eesti oleks võinud olla aastal 1991, kui Nõukogude Liit ei oleks okupeerinud Eestit.\nSoome andis Eestile majanduslikku abi.\nSoome administratsioon, riigikaitse ja koolid tegid koostööd Eesti ühiskonna arendamiseks.\nKõik see aitas kindlustada Eesti ja Soome sidemeid ja Lennart Meri toetas seda koostööd suure innuga.\n\n                Soomes on esitatud arvamusi, et Lennart Meri presidendiaastatel oli Eesti Venemaa-poliitika liiga nõudlik ja natsionalistlik.\nLennart Meri suhe Venemaaga oli keeruline.\nÜheltpoolt tahtis ta Venemaaga luua häid ja järjepidevaid suhteid, aga teisalt vaevasid rasked mälestused lähemast ajaloost Merd ja teisi eestlasi.\nLennart Meri arvates olid Soome suhted Venemaaga heaks eeskujuks Eestile.\n\n                Juba Meri lapsepõlv oli rahvusvaheline.\nMeri elas EU-kodaniku elu juba kaua enne seda, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige.\nLennart Meri tegi tööd Eesti nimel kogu oma isikuga nii Eestis kui välismaal.\nTal oli vankumatu usk Eestisse ja sellesse, et Eesti riigil on tulevikku ja et Eesti võib taastada oma iseseisvuse.\nÛks oluline periood Eesti ajaloos lõppes, kui Lennart Meri suri." }, { "title": "Lgp. --- Ülikooli esindaja (cb10972c-a1c9-4db3-9ac8-d025857002eb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen 23-aastane soome keele üliõpilane, kes sooviks saada võimaluse --- Ülikoolis Erasmuse programmi kaudu õppida.\nSobiksin Teie ülikooli vahetusüliõpilaseks mitmel põhjusel.\n\n  Olen õppinud eesti keelt kaks ja pool aastat Tampere Ülikoolis ja sooritanud selle aja jooksul eesti keele põhiõpingud.\nEesti keele õppimine on aidanud mind nii soome keelest kui ka keele arengu üldistest põhimõtetest paremini aru saada.\nSeetõttu tahan eesti keelt ka edaspidi õppida.\nOlen kindel, et vahetusel oleks väga oluline tähendus minu keele õppimise jaoks.\n\n  Muidugi on olnud eesti keele õppimisest ka muud kasu.\nTänu sellele olen tutvunud mitmete huvitavate eestlastega ja saanud uusi sõpru.\nNeid sooviksin saada veel rohkem.\n  Peale selle, et vahetus parandaks minu keeleoskust, tutvustaks see mulle eesti kultuuri, ühiskonda ja ajalugu.\nKui olen Eestit põhjalikumalt tundma õppinud, olen tähele pannud, et Soomes pole liiga palju Eesti olude tundjaid.\nHalvimal juhul annab see Johan Bäckamani ja Leena Hietaneniga sarnastele pseudoajaloolastele võimaluse moonutada Eesti ajalugu Soomes.\nMõnikord esineb isegi Soome meedias alusetuid teateid Eesti kohta.\nTahaksin olla tulevikus korrigeerimas neid ekslikke informatsioone.\n\n  Tallinna Ülikoolis sooviksin õppida sellepärast, et ---- ja et olen käinud kahe Tallinna Ülikooli lektori loengutel, mis meeldisid mulle väga.\nMulle tundub ka, et pealinnas oleks huvitavam elada kui Tartus.\nSooritaksin peamiselt eesti keele kursusi, millega võiksin Tampere Ülikooli eesti keele aineõpingute kursusi asendada.\n\n  Loodan väga, et võtate mind arvesse, kui valite vahetusüliõpilasi Tallinna Ülikooli.\n\n  Lugupidamisega" }, { "title": "Lühijutt kus kasutatud 25 verbit (340905f5-8e5e-4c39-83c0-986ca239ead9).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Varsti on suvi!\n\n  Varsti on aeg jälle kustutada oma õppuri roll ja hakata end liigutama aiatööde poole.\nVanasti kui mul olid hobused kodus oleks nüüd varsti aeg kutsuda sepp ja lasta tal kõik hobused ära rautada.\nNüüd seda tööd ei ole ja sellepärast peabki teiste asjadega lepima.\nNüüd vöks siis teha näiteks aiatööd.\n  Minu aed on ausalt õeldes veidi metsik ja oleks paras aeg tõesti hakata seda parandama.\nKõige paealt ma sooviksin seda avartada nii, et saaksin rohkem päikest hoovi.\nTore oleks seda varustada väikse aiahoonega kuhu saaks paigutada aiatööriistad ja muruniiduki.\n\n  Peale nii lumerikast talve kui meil see kord oli, on lausa hirm vaatama minna mida kõike lumme upunud ja peitnud on.\nKui seal on mõni metslooma raipe, hoidun mina küll sellest tööst, et neid ära korjata.\n  Mulle on nii sööbinud meelde kuidas kits oli hoovis ära surnud ja ma ei teadnud kuhu seda raipet paikutada.\nÕnneks saabus naaber traktoriga ja viis ta minema.\nEga looma raipeid tohi ka saata prügi konteineriga.\n\n  Tõsi on, et inimesel on kombeks vananeda kuigi sooviks oleks nooreneda.\n  See tähendab et mõni töö areneb hoopis teise hooga kui varem.\nSamas ka mõni asi mis omal ajal silma pistnud on võib nüüd rahulikult ära pleekida oma kohal.\nMul on hoovis vana saun ja sooviksin selle ära värvida aga üksinda niiisugust asja kätte võta on liiga suur töö.\nPaeks jälle naabri käest abi kauplema aga eks tal on ka palju tööd.\n  Nii see on aiatööga: kui seda ei tee võib sellest vähemalt kõneleda ja unistada.\nJa võib olla et kui suvi käes ja tegamata töö tekitab survet siis äkki ikka saab, kas või mõne lillekese ära istutada." }, { "title": "Miks ma soovin ... (d3a9d021-2159-4979-8b3e-fb80e5428064).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lõpetasin bakalaureuse õpingud eesti keele ja kirjanduse õpetajana aastal 2005.\nTänaseks olen töötanud õpetaja-lektorina juba 12 aastat.\nNende aastate jooksul olen kaldunud veidi kõrvale oma põhierialalt.\nLõpetasin ülikooli eesti keele õpetajana eestlastele, täna töötan aga eesti keele õpetajana välismaal.\nÕpetan eesti keelt võõrkeelena.\nSeega on minu otsus otseselt mõjutatud minu igapäevasest tööst ja sellega seotud vajadustest.\n\nEeldatakse, et kaasaegne inimene õpib kogu elu.\nJa eks ta nii ka ju on.\nMa ei arva, et minu senistest teadmistest ja kogemustest jääks väheks, aga tunnen, et teadmised ja oskused vajaksid veidi värskendamist, erialaselt täiendamist, uusi mõtteid ja ideid.\n\nLisaks arvan, et tore oleks kasutada ära oma teadmisi ja oskusi magistritöö koostamisel.\nKuna töötan eesti keele lektorina Hiinas, siis sooviks oma sealse töökogemuse ja ka vajadusega kooskõlas koostada eesti keele õpiku hiinlastele.\nMagistriõpingutelt ootaks just abi ja teadmisi selle õppematerjali koostamiseks." }, { "title": "Mina ja maa (b4e586c2-69c7-4de5-a280-9abf98b85e27).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Mu nimest on juba näha, et ma sügavalt armastan maaelu.\nLehmad on minu igavesed sõbrad ja alates lapsepõlvest olen ma harjunud suhtlema maa, vee ja metsaga.\nTunnen loodust nagu oma elu ja oskan seda lugeda nagu lemmikraamatut.\nÄrkan hommikuti üles kui päike ärkab ja heidan voodisse kui päev vajub horisondi taga.\nTalvel ma elan nagu unes ja suvel olen rõõmust täis.\nVõib-olla tahaksin, et tõesti oleks niimoodi.\nTegelikult minu suhe maaga on keerulisem.\nOlen sündinud Soome pealinnas ja elanud neliaastaseks erinevates korrusmajades.\nMinu vanemad on mõlemad pärit enam-vähem linnadest.\nIsa Espoost, ema Nurmijärvelt, Lõuna-Soomest igatahes kumbki.\nKui minu käest küsitakse, kust ma olen pärit, ma ütlen et Reisjärvelt.\nSee tähendab, et ma olen pärit maalt ja olen maainimene.\n\nMa olen kasvanud maal, aga olen ikka tundnud ennast seal võõraks.\nKoolis ma rääkisin natuke erinevas stiilis kui teised, sest ma ei osanud murrakut.\nMinu kodus ei olnud loomi.\nMinu isa oli noor õpetaja, ega see polnud midagi tavalist.\nMa olin võib-olla 12-aastane, kui ma õppisin mis tähendab \"mullikas\".\n\nMu ema õppis selle üle 30-aastasena.\nMa ei olnud üldse nii julge kui kooliõed, kes olid kogu elu looduse ja loomadega suhelnud.\nKaheksateistkümneaastaseks ma loodsin, et oleksime kolinud tagasi linna.\nMinu unelm oli elada Lõuna-Soomes, aga minu vanemad olid väga rahul oma eluga ega nad igatsenud millegi järele.\nMa ei saanud aru, et keegi tõesti tunneb end hubaselt kohas, kus ei ole isegi raudteejaama.\nKohe kui ma sain 18-aastaseks, läksin suveks Helsingisse töötama.\n\nSee oli mõnus.\nOlin uhke, et olin \"sealt pärit\" ja tundsin nagu oleksin koju jõudnud.\nEsmalt.\nAga kui olin tüki aega suures linnas elanud, hakkasin tundma end ka seal võõraks.\nOlin ju elanud 14 aastat maal, ilma trammideta, metroodeta, tipptundideta ... Mitu aastat olen mõelnud, kas mu südame kodu on maal või linnas.\nNüüd enam ei mõtle, Mul on häid mälestusi mõlematest.\nOlen olnud kartulipõllul ja traktori küüdis.\nOlen käinud kalal ja marjul - ja selline leu meeldib.\nAga kui olin lapsepõlves vanaema ja vanaisa juures, läksime tihti lennujaama vaatama, kuidas lennukid tulevad ja lähevad suuresse maailma ja sadamates nuusutasime mere lõhna.\nMu õed ja vennad on kasvanud kogu elu looduse lähedal, järve ääres.\nNad on julged ja reipad maalapsed.\nMa olen nendega võrreldes natuke juuretu, aga siiski rahul oma eluga.\nTulevikus, kui ma saan oma lapsi, tahaksin et nad teaksid, kust piim on pärit ja mis on oder, mis pohl ja mis tähendab mullikas." }, { "title": "Mina olen parim! (988665ea-70c7-4624-a187-41ec00d56a2c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Marika, ma olen seitsmeteistkümneaastane ja õpin Jõhvi Vene Gümnaasiumis.\nMa mitte kunagi pole osalenud olümpiaadidel, aga arvan, et just mina peaksin osa võtma eesti keele olümpiaadist, mis on korraldatud vene õppekeelega koolide õpilaste jaoks.\n\nJärgnevalt tahaksin põhjendada Teile oma arvamust.\n\n      Mitte reaalained (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia) pole kunagi olnud minu lemmikained, vaid keeled, eriti just  eesti keel.\nVõib olla sellepärast, et eesti keel on üks lihtsamatest ainetest minu jaoks.\nOlen alati saanud eesti keeles häid hindeid, isegi siis, kui mingitel põhjustel ei ole õppinud kodust tööd.\nMinu isa on eestlane, aga elan emaga, kes mitte kunagi ei ole osanud ega tahtnud rääkida minuga eesti keeles.\nKäisin eesti lasteaias \"Punamütsike\", aga kuna meie linnas elab rohkem venelasi, siis tegelikkuses ei räägita siin eesti keeles nii palju, kui oleks vaja.\nEsimesse klassi läksin vene põhikooli ja pärast selle lõpetamist kolisime vanematega Ahtme linnaossa.\nLäksin kümblusklassi, kus kõik minu klassikaaslased olid pärit  vene peredest.\nMinu suhtlusringkond (sõbrad, klassikaaslased, sugulased) on venekeelne.\nEesti keelt kuulen ainult koolitundide ajal.\nNii et võib öelda, et eesti keelt oskan rääkida alateadlikult, kusjuures võin kiita ennast selle eest, et valdan seda päris hästi.\nMitte keegi ei võta mult seda oskust ära.\nJa ma ei tahakski olla umbkeelne, sest minu arvates on inetu mitte vallata oma riigi keelt.\nEga ma sellepärast veel suur patrioot ole!\nLihtsalt mõtlen, et seda on iseenda jaoks tarvis teada.\nJa ei vanemad ega sõbrad ei saa mõjutada minu arvamust.\n\nArusaamatu on minu jaoks, kuidas võib elada riigis, mille keelt sa ei valda ja ei tahagi rääkida.\nMina ei austa selliseid kodanikke ja arvan, et selline käitumine nende poolt on ebaviisakas!\nMa ei nõustu kunagi sellega, et riigikeel ei peaks olema kohustuslik!\nÜheksanda klassi eesti keele eksamil sain üheksakümmend seitse palli sajast ja olen selle üle uhke.\nMa ei kasutanud eksamil ebaausaid võtteid.\nArvan, et ükski neist kolmest pallist, mida mul ei jätkunud, ei olnud suured ja rasked vead, ma olin lihtsalt väsinud.\nOn veel palju põhjusi, miks just mina võiksin osaleda sellel olümpiaadil.\nKõik minu sõbrad ja tuttavad võivad kinnitada, et mina olen väga iseseisev, sihikindel, töökas, püüdlik, nutikas ja seltskondlik inimene.\nKummalgi minu vanematest pole tulnud minus pettuda.\n\n     Lõpuks tahaksin öelda, et ma loodan, et ma ei vea alt oma kooli ja mitte kellelgi ei tule minus pettuda.\nVeel oleks see hea praktika minu jaoks.\n\n     Palun, ärge olge ranged, hinnates minu kirja!" }, { "title": "Minu reis (d6157acc-15bd-4be5-bf21-01c06b232e18).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Detsembris 2004 lõpetasin Tampere sotsiaal- ja tervisealakooli.\nVeel septemris, õpetaja ettepanekul, sõitsime klassiõdede ja õpetajaga nädala pikkusele klassiekskursioonile Tallinnasse.\nMina, kes eelmisel õppeaastal olin kaks praktikat Tallinnas ära teinud, olin sinna kohe nõus sõitma.\nVaatamata sellele, et meil kõigil oli vaja ülesannete ja lõputöö puhul kooli lõpetamise suunas pingutada, tahtsid klassiõed ka Tallinnasse aega veetma.\n\nÕpisime sõltuvus- ja vaimuhaigetega tööd ja Tallinna klassiekskursiooni eesmärgiks sai kohalike teenuste, töömeedodite ja ravi-asutustega tutvuda.\n\nEndamisi mõtlesin, et võib-olla kõige alumine põhjus reisile oli õpetaja puhkuse vajadus.\nKuigi rohkemalt ei ma selle teemaga pead murdnud, mul oli isiklik motiiv Tallinna sõita ning seal natuke tegutseda.\n\nEelmisel kevadel olin läbi viinud praktika Põhja-Eesti regionaalhaigla Tallinnas asuvas Seewaldi psühhiaatria polikliinikus, laste ja noorukite osakonnas.\nKahe kuu pikkuse praktika jooksul ma õpisin niihästi psühhiaatrilise töö oskusi kui ka midagi elutingimustest Eestis.\n\nNagu paljudes kohtades oli materjalne olukord Seewaldis ka kehv.\nTihti peale lapsed - kes olid patsiendid - kaebasid ümbruskonna kõleduse üle ja kahjuks ei saa ütelda, et see vigin oleks olnud põhjendamatu.\nAlguses mina praktikakoha füüsilisest ümbruskonnast ei üldse hoolinud.\nEsmajoones  olin vaimustatud töömeeskonna oskus-teave tasemest ja püüdsin võimalikult palju õppida.\n\nAlles siis kui üks haiglast põgenenud lastekodulap rääkis, et lastekodu tingimused olid psühhiaatria osakonnast oluliselt paremad, pöörasin tähelepanu osakonna meeldivusele - või pigemini ebameeldivusele.\nUurivalt vaadates märkasin et isegi värv langes seinadelt maha.\nOsakonna töötajad jutustasid et viletsast olukorrast oli juba ammu räägitud, aga eeldusi olukorra parandamiseks lihtsalt polnud.\n\nSeewaldi noorte patsientide seisund oli minule, hea-olu-riigi elanikule, täiesti arusaamatu ja tundsin vajadust midagi teha.\nPaljude asjade vastu tudsin ikka võimetust, aga Soomes pidi minu arust materjalist heaolu jätkuma ka Seewaldi töötajate ja väiksete patsiendite igapäevse keskkonna meeldivuse lisamiseks.\nOtsustasin osakonna heaks väikest korjandust Soomes korraldada.\nLeppisime laste ja noorukite osakonna töötajatega et püüaksin Solomest vähemalt värve kätte saada.\nVaibad, kardinad ning mitmesugused sisustusmaterjalid leiaksid ka kasutust.\nKõik meditsiiniõed, tegelusjuhendajad ja logopeed lubasid värvimisele osaleda kui mul tõesti õnnestuks värve koguda.\nLoa selle \"hea-tegevus-projekti\" ellu viimiseks saime kirjalikult polikliiniku juhatja käest.\n\nVaevanõudeva suve jooksul mul õnnestus kätte saada üle saja liitri pastelltoonilisi värve ja pintsleid, vaipu, kardinaid, kaks arvutid koos arvutimängudega, nukumaja, joonistusvahendeid ja mingil määral mänguasju ning laste riideid.\nNüüd oli käes sügis ja aeg kõik tarvikud Seewaldisse ära viia.\n\nÜhel reedesel septembri hommikul pakkisin tarbehunniku laenuautosse ja hakkasin Eesti poole sõitma.\nMul oli kavas järgmise nädala pühapäevani Tallinnasse jääda ja et auto ruttu omaniku kätte tagasi tuua, läks õde mulle autojuhiks.\nKohe algusest peale reis sai väljakutseliseks.\n\nTollal kasutasin pidevalt kunstiripsmeid, mida vajaduse korral ise vahetasin ja seda otsustasin ka tol kenal, stardi-hetke hommikul teha.\nToimatades ripsmete vahetus torkasin kogemata kääridega silma, mille järgi silm hakkas tohutult vett voolama.\nPolnunud miskit aga silma heaks teha, pidime ju teele asuma.\nHelsingis istusime silmapilgu eraarsti ooteruumis, pea pidime aga laeva peale ruttama, aega vastuvõtu sisseastumiseks polnud.\nTallinnas kõige peale sõitsime autoga Seewaldi psühhiaatriahaiglasse.\nJällenägemine praktikakoha töömeeskonnaga oli rõõmus, ja siin samas minu voolava silma pärast tragikoomiline.\nPeale Soomest toodud tarberiista vastu võtmist, juhendas osakonna vastutav õde mind Keskhaiglasse silmaarsti juurde.\nIgaks juhuks tuli mulle ja õele kaasa osakonna tegelusjuhendaja, minu sõber, Katrin.\nSõidu ajal mina tõlkisin õe ja Katrini vahelist juttu.\n\nKeskhaiglas vene silmaarst uuris silma hoolega, kirjutas välja ravimeid ja ütles et midagi hullemat pole silmaga juhtunud.\nTal oli õigus; vist juba järgmisel päeval võtsin kunstiripsmed jälle kasutusele.\nSilma ravisin loomulikult veel päevade kaupa.\n\nLahkusime haiglast ja läksime vana linna sööma.\nMina tegin autojuhile ja Tallina giidile söögid ja joogid välja ühes oma lemmikkrestoranis, Karja-Keldris.\nValisime kõik juustuschnidsel-portsjoni, imehea toit, mida minu teada Soomes ei tunta.\nPärast mina ja Katrin saatsime koju naaseva autojuht-õe sadamani.\n\nNädalavahetus möödus ruttu ja esmaspäeva hommukul sõitsin bussiga klassiõdedele ja õpetajale sadamasse vastu.\nKuna meie ühise reisikava sihtpunktid olid mulle peamiselt juba tuttavad,seasin sammud Seewaldisse.\nMina ning laste ja noorukite osakonna personaal olime selleks valmis, et osakonna värvimisega peale hakata, aga vaatamata kevadisele kokkulepele, luba selleks meile ei antud.\nIga päev vastutav õde helistas värvimisteema puhul kellegile juhtfiguurile.\nIga kõne lõpes vastusega, et värvimiseks peab  professionaalne maaler olema.\nMul polnud muud teha kui Seewaldis oodata.\nKuna olen hästi aktiivne inimene, võtsin jälle töötaja rolli.\nNatuke kardsin et kas kõik materjalide kogunemiseks tehtud töö kaob ära, aga töötajad veendasid, et nii või teisiti, kasutavad värvid osakonna jaoks.\nNädala jooksul käisin klassiõdede ja õpetajaga Tallinna Linnateatri Kaotajad-muusikali vaatamas.\nNautisin täie sõõmuga muusikalitükkist, mis kirjeldas Eesti ühiskonda noorte täiskasvanute vaatepunktist.\nMuusika võib-olla oli populaarne või kerge, aga minule meelepärane.\nKuulan veel tänapäeval CD-plaati, milles on etendus salvestatud.\n\nPlaan värvimise ellu viimiseks klassiekskursiooninädala jooksul kukkus läbi.\n\nOmeti olid noored patsiendid väga õnnelikud selle üle et said arvutimänge mängida.\nReedel lahkusid Tallinnast klassiõed ja õpetaja, mina jäin esmaspäevani.\nHiljem andis töömeeskond mulle teada, et terve laste ja noorukite osakond renoveeriti  Tallinna linna poolt järgmisel januaaril ja Soomest kogutud värvid kasutati samaaegselt." }, { "title": "Minust paremat ei ole (75c1a5dd-b73c-4378-ab9e-f58662013d3e).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugupeetud olümpiaadi korraldajad ja hindamiskomisjoni liikmed!\n\nMa soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud vene õppekeelega koolide eesti keele olümpiaadil osalejaks.\nPeale tutvumist Teie koduleheküljel antud informatsiooniga selle olümpiaadi kohta olen veendunud, et oleksin sobiv inimene esindamaks oma kooli olümpiaadi lõppvoorus.\n\nLeian, et minu hariduskäik ja enesekindlus oma teadmistes toetab täielikult minu kandideerimise põhjust.\nMinu kõige parem pool on energia.\nMina tunnen huvi paljude tähtsate ja tähtsusetute asjade vastu.\nMind huvitab kõik, mis mind ümbritseb.\nEi ole nähtud veel inimesi, kes oleks saanud targaks inimeseks soovimata seda ise.\n\nMa ei kohanud veel mitte ühtegi inimest, kes võiks mulle öelda: \"Ära räägi sellest, sest sa ei ole asjatundja selles valdkonnas\".\nMulle meeldib oma seisukohti jagada.\nMind ei innusta ainult käed rüppes istumine.\nMa toon inimestele mitte igatsust, vaid elurõõmu.\nMinu meelest, on ebaõiglane anda inimestele kurbust, sest kõik elanikud on väärt midagi rohkemat.\nTeine asi, mille üle võin olla uhke, on teadmised.\nMinu teadmisi, vilumusi ja oskusi ei saa ära võtta ei vanemad, ega mind ümbritsevad inimesed.\nNad kuuluvad ainult minule ja ma ei oleks soovinud jätta neid ilma tegevuseta.\nSamuti ei sooviks ma jääda paigale ega laiendada oma silmaringi edasi.\nAntud olümpiaad annab toreda võimaluse rakendada minu teadmisi tulevikus ning tutvuda teiste inimestega.\nEga teie ei ole minuga nõus?\nKumbagi neist võimalustest ei taha ma käest lasta.\nLisaks tahan tunnistada, et mitte iialgi ei tundnud ma nii suurt huvi mingisuguse õppeaine vastu nagu praegu eesti keele vastu.\nTänu sellele, et meie riigis toimuvad niisugused olümpiaadid, saan ma iga päev teada midagi uut, sest  \"isu kasvab süües\".\nSeepärast tean praegu 15 eituselementi eesti keele grammatikast ega soovi selle koha peal peatuda.\nMa oskan neid eristada ja kasutada oma kõnes ja kirjas.\nViimane, mida võin ütelda endast: parem on usk  iseendasse ning inimestesse, et viimased annavad võimaluse end töös näidata.\nUsun, et osalemine olümpiaadil võimaldab mul rakendada oma teadmisi ja kogemusi ning pakub eneseteostusvõimaluse uues valdkonnas.\n\nLugupidamisega" }, { "title": "Minust paremat ei ole (7c3033a4-3fab-49ae-a957-ef6a0936a25f).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Miks just mina pean olümpiaadile pääsema ja oma kooli esindama?\nAga miks mitte mina?\n  Ma olen kunstihuviline inimene ja mul tekkivad tihti ebatavalised mõtted ja ideed, mis võivad olla kasulikud olümpiaadil osalemiseks.\nMa olen juba mitu korda osalenud olümpiaadil ning  mingi kogemuse saanud, seetõttu arvan, et sel aastal mul õnnestub rohkemat saavutada, kui ennem, sest just tänu olümpiaadil osalemisele sain ma enesekindlamaks ja julgemaks.\n\nMina ei suhtu töösse muretult.\nMina püüan kasutada mitte üht, vaid kohe mitu erinevat  kasulikku  allikat.\nAlati teen oma töid ise ega  vaja mitte kellegi abi.\nSamuti olen aktiivne, näiteks, lapsepõlves mina ei sõltunud vanematest, olin iseseisev ning ei ole kunagi asjatu istunud.\nOlen alati olnud sõbralik ja seltsiv inimene, just seetõttu on mul palju sõpru.\n  Mulle meeldib ka gruppides töötada, sest see annab võimaluse oma mõtteid ja arvamusi teistega jagada.\n\nInimestele meeldib minuga suhelda ja töötada, sest mina olen tähelepanelik ja kuulan neid, samuti mul on hea huumorimeel.\nKui kellelgi on probleemid või raske juhtum, ma ei jäta seda niisama, alati aitan ja annan nõu.\nMitte kunagi ei räägitud  mulle hilinemistest, sest mina olen punktuaalne.\nEi kooli ega ringidesse ei ole hilinenud.\nMina oskan vähemalt kahte  asja korraga teha ning mitte kumbki neist ei jää lõpuni tegemata.\nSee säästab palju aega, aga kes seda ei sooviks?\nMul on hea keeleoskus seetõttu, et ma märkan ja \"salvestan\" ehk jätan meelde palju asju üheaegselt.\nEriti aitab see mind  õppimises.\nOlen kohusetundlik ning kui teen midagi, siis täpselt ja lõpuni.\nMina ei alusta  tööd  ennem, kui teen endale asja selgeks, ega  töökava  koostamata ka ei jää.\nPeab algul mõtlema ja alles  siis võib tegutseda.\nEga siis asjata vanad targad eestlased räägivad: \"Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika!\n\" Mina tahan sellest olümpiaadist osa võtta ja oma kooli esindada  selle pärast, et oma keeleteadmisi ja oskusi proovile panna  ning oma kooli tulemusi parandada  ja selle mainet tõsta.\nÜks filosoof  kunagi ütles: \"Ära hakka midagi tegema, kui ei ole ise endas kindel\".\nMul on oma eesmärk ja mina olen endas kindel, just seetõttu ma pean sellest huvitavast üritusest osa võtma." }, { "title": "Minust paremat pole (19c74e80-5438-4df7-8285-9caa6ca47f01).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühel päeval sain eesti keele õpetajalt teada, et vene õppekeelega koolide õpilastele korraldatakse eesti keele olümpiaad.\nOtsustasin kohe, et ei tohi laiselda ning pean olümpiaadil osalema ja Tallinna Ülikooli lõppvooru pääsema.\nEi sooviks, et keegi teine meie kooli esindaks ning proovin selgitada, miks minust selle ülesande täitmiseks paremat pole.\n\nAlustan sellest, et ma pole mitte mingisugune tavaline õpilane, sest minu põhikooli lõputunnistusel on ainult viied ning mul ei olnud veerandihinnetes mitte kunagi kahtesid ja kolmesid.\n\nArvan, et olen ebatavaline, sest saan kõikide asjadega hästi hakkama.\nSuudan samal ajal tegeleda õppimise ja olümpiaadiks valmistumisega ning kumbki neist ei jää tegemata.\nMul läheb võõrkeelte õppimine väga hästi, kuigi ma ei ole mitte mingisugustel kursustel käinud.\nMeie klassis ei taheta olümpiaadidel osaleda, aga mina teen seda hea meelega ja arvan, et iga õpilane peab sellistel üritustel osalema selleks, et areneda ja oma silmaringi laiendada.\nKeegi ei ütle mulle, et ma pean seda tööd tegema, mina teen kõike iseseisvalt sellepärast, et tahan tulevikus edukas, haritud ja sõltumatu inimene olla.\nEga tänapäeval ilma hariduseta tööd kerge leida ei ole.\n\nVaatamata sellele, et mulle väga meeldivad võõrkeeled, on minu lemmikaine mitte inglise, vaid vene keel, sest see on minu emakeel ning minu kohustuseks on seda ideaalselt osata.\nEi laiskus ega raskused ei suuda mind peatada, kui mul on eesmärk, mida ma pean täitma.\nOskan kiiresti infot leida, seda õigesti kasutada ning probleeme lahendada.\nOlen sõbralik, enesekindel, uudishimulik, kohusetundlik ja aus.\n\nAlati aitan oma sõpru, kui neil midagi vaja on ning ei oota tasu abi eest, sest sõbrad on minu jaoks väga olulised.\n\nEesti keele olümpiaadil osalemine oleks mulle hea väljakutse just seetõttu, et tegemist on minu jaoks uue olümpiaadi tüübiga ning ma pole sellistel üritustel kunagi osalenud.\nTahan oma jõudu proovida.\nArvan, et suudan oma kogemust õigesti kasutada ja tõestada, kui targad vene õppekeelega koolide õpilased on.\n\nOlen kindel, et just mina pean oma kooli esindama ning mind ootab edu.\nSelline hea inimene ma olen.\n\nLoodan, et teile meeldib minu motivatsioonikiri.\nÄrge unustage mind teise vooru lubada!" }, { "title": "Minust paremat pole (2a3c5df0-ca20-4eed-832f-3f8e87bc2e51).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma ei oleks kunagi arvanud, et võiksin osa võtta eesti keele olümpiaadist.\nMitte et mul eesti keelest ükskõik oleks, vaid mulle on alati tundunud, et minu keeleoskus on piisav seni, kuni ma sellega rahul olen.\nTegelikult ei tundnud ma selgi aastal keele vastu suurt huvi, kuid saanud teada esimese vooru tingimustest ja teemast (mis kindlasti ei jäta mitte kedagi külmaks), tekkis mul soov osaleda eesti keele (võõrkeelena) olümpiaadil.\n                  Ärge arvake, et mul on ükskõik, kuidas ma oma kooli esindan.\nEga ma imelik ole!\nIga osaleja tahab näidata, et just tema on parim kandidaat, mitte keegi teine.\nSaan enda kasuks esitada vääramatuid argumente.\nNimelt ei ole ma eesti keelt õppinud mitte ainult kooliõpiku järgi, nagu paljud seda teevad - nii ei jõua mitte kuskile!\n-, vaid juba aastaid rakendan oma oskusi nö päris elus: nii formaalsetes kui ka mitteformaalsetes situatsioonides.\nSellest järeldub, et ma ei kasuta üksnes reegleid, vaid ka keeletunnetust, mis mul on aastate jooksul välja kujunenud.\nEi aita ei reeglite ega sõnade õppimine, kui inimene ei oska neid kasutada!\nOlen õpingute jooksul proovinud nii eestikeelseid raamatuid lugeda kui ka filme vaadata, kuid kumbki neist ei ole parandanud mu keeleoskust nii nagu seda on teinud praktika.\nViimaste aastate jooksul on mind saatnud edu eesti keele B2 ja C1 tasemeeksami sooritamisel.\nSelles mõttes pole ma tavaline gümnaasiumilõpetaja, sest meie koolis ei ole eriti palju neid õpilasi, kes valdavad kõrgtasemel eesti keelt.\nIlmselt seda ei teata, ent mina olen tõesti parim!\nSamuti olen ma väga hea suhtleja, rõõmsameelne ja kartmatu: ma ei pelga esinemist ja olümpiaadi lõppvooru raskeid ülesandeid.\nMitte miski ei pane mind asjata laisklema.\nMa olen väga aktiivne: tegelen võimalikult palju spordiga, katsun lugeda nii palju kui saan - see tähendab, et olen alati kursis viimaste uudistega.\nÜritan olla mitte ühe-, vaid mitmekülgselt arenenud, sest see toob mulle kasu tulevikus.\n               Võttes arvesse minu kogemusi eesti keele õppimisel ja rakendamisel (olen ligi 8 aastat suhelnud eesti keeles), olen ma parim kandidaat, esindamaks oma kooli olümpiaadil.\nLisaks soovin võrreldada oma teadmisi teiste omadega.\nOlen kindel, et minu eneseusk mitte ei takista, vaid just vastupidi, ainult aitab mind!" }, { "title": "Minust paremat pole (349e24ff-6920-45cd-9e90-85e2123885f8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Soovin osaleda vene õppekeelega koolide õpilastele mõeldud eesti keele olümpiaadil.\nMul pole jäänud vahele ühegi aasta olümpiaadil  osalemisest alates sellest, kui mul selline võimalus avanes.\nUsun, et selle  aastast olümpiaadi ei oodanud mitte ükski meie kooli õpilane  nii väga kui mina.\n  Olen osalenud küll juba mitu aastat järjest, kuid ainult üks kord pääsesin lõppvooru.\nTartu Ülikoolis 2010. aasta  märtsis toimunud vene õppekeelega koolide õpilaste eesti keele olümpiaadi lõppvoorus olin parim nooremas vanuserühmas ja teine üldarvestuses.\nAhtme gümnaasiumis olen eesti keele olümpiaadidel võitmatu.\n2011. aastal kirjutasin uurimistöö eesti keeles teemal \"Eesti keele õppimine Ahtme Gümnaasiumis\".\nUurimistööga võtsin osa  konkurssidest ning  esinesin konverentsidel .\nSamuti osalesin õpilaskonkursil \"Kirjandusraal 2012\", kus pääsesin lõppvooru.\nAastate jooksul olen osalenud  mitmetes viktoriinides, erinevate kirjandite ja esseede konkurssidel.\nPole olnud aastat, kus ma poleks mitte kuskil osalenud.\nArvan , et Ahtme gümnaasiumis ei leidu  õpilasi, kes eesti keelega nii palju ja tõsiselt tegeleks kui mina.\nEbatõenäoline, et  teised õpilased teevad ülesandeid iseseisvalt , ilma et kasutaksid teiste õpilaste abi.\nMina aga  tavaliselt ei tööta teistega koos.\nMulle ei tellita kooli poolt selliseid õpikuid ja töövihikuid nagu teistele.\nAlates sellest ajast, kui hakkasin õppima Ahtme gümnaasiumis,  tellivad õpetajad mulle  võimetekohasemad materjalid.\nEga õpilaste arendamine halba  tee!\nOma  talente ei tohi maha matta ükski kool!\nTänu sellele, et olen õppimisvõimeline ja püüdlik, on minu eesti keele oskused  palju paremad kui teistel õpilastel.\nKoolis olen alati püüdnud olla parim.\n\nMa tean, et kummastki 12.\nklassist meie koolis ei oska mitte ükski õpilane eesti keelt sama hästi kui mina.\n Ma ei eita, et eesti keel on minu jaoks saanud peaaegu nagu emakeeleks.\n\nMõtlesin  juba, et ei pääsegi enam lõppvooru, kuid nagu öeldakse\" Ära iial ütle ei iial!\n\", ja nii valmistun ma ikka olümpiaadiks ning loodan väga, et seekord ma siiski jõuan lõppvooru, kuna meie koolist ei saaks mitte üksi õpilane minust paremini meie kooli esindada.\nArvan isegi, et ootan lõppvooru pääsemist alati kõikidest osalejatest kõige rohkem, kuid kahjuks ma ei ole saanud  juba kaks aastat järjest lõppvoorus osaleda.\nKuid ei eelmised aastad ega ka see aasta murra minu tahet.\nMitte võidud, vaid tahe olla parem aitab elus edasi liikuda." }, { "title": "Minust paremat pole (40d9104e-1b6f-4ed2-9281-7923b6d2c9fa).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Võit olümpiaadil on hea võimalus saada endale tasuta koht Eesti ülikoolis.\nKõik need, kes aastate jooksul olüpiaadidel osalevad, loomulikult ei võida, aga proovida ikka tasub.\nOlen 11 aasta jooksul osalenud erinevatel olümpiaadidel, nt geograafia, matemaatika, keemia, ajalugu, aga mitte kuskil ei ole ma saavutanud nii häid kohti kui keelte olümpiaadidel.\nOleks uskumatu, kui ma ka sel olümpiaadil ei oleks 10 parema osaleja hulgas.\nMiks just mina pean oma kooli esindama?\nMitte ükski õpilane minu klassist ei ole nii palju käinud olümpiaadidel kui mina.\nMa olen juba kogenenud osaleja.\nOskan olümpiaadideks valmistuda, tean, kust tasub ja kust ei tasu infot otsida.\nOleks lihtsalt ebaharilik, kui ma sellel olümpiaadil osa ei võtaks.\n\nPidin kunagi valima, kas minna koos võistkonnaga intellektuaalmängu mängima või Venemaale vene keele olümpiaadile.\nMa ei osanud kumbagi eelistada, kuid sisetunne ütles, et peaksin minema olümpiaadile.\n\"Ega ma valesti tee?\n\" mõtlesin, sest tundsin ennast süüdi, et nad lähevad ilma minuta ja tõenäoliselt kaotavad.\nÄrge saage valesti aru: ma pole ennast täis, olen lihtsalt enesekindel!\nTagantjärele tean, et tegin õige valiku, sest sain Peterburis teise, aga mu sõbrad intellektuaalmängus 17.\nkoha.\nTeised võistkonnad olid väga tugevad ja neil ei olnud ühtegi võimalust võita.\nIsegi koos minuga.\nArvan, et olen seni edukas olnud just tänu oma avalale loomusele.\nOlen väga uudishimulik ning mulle meeldib üle kõige rääkida.\nAinult koolis olen sunnitud mitte rääkima, vaid tasa olema ja kuulama.\nVahel loen raamatuid.\nArmastan reisida ning kasutan iga võimalust välismaale sõitmiseks.\nLisaks sellele on mul ebatavaline harrastus: tegelen juba mitu aastat mõõgavõitlusega.\nSee on mind muutnud sihikindlamaks ja motiveeritumaks.\nTean, mida ma tahan ning olen valmis selle nimel tööd tegema.\n\nMa ei tahtnud algul osaleda, sest olin väsinud ega viitsinud pingutada.\nSarnaselt paljudele teistele noortele, meeldib ka mulle filme vaadata ja arvutimänge mängida ning mõnikord lihtsalt laiselda.\nPaar aastat tagasi aga lubasin endale, et ei loobu ühestki pakkumisest ega jäta ühtegi võimalust kasutamata, millest võib tulevikus kasu olla.\nKuna keelte olümpiaadid on minu jaoks huvitavad ja edukad olnud, otsustasin siiski proovida.\nTavaliselt mind ei usuta, aga olümpiaadidelt saab unustamatuid kogemusi.\nSageli öeldakse,et tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt.\nOlen sellega küll nõus, kuid arvan, et tegelikult loodab iga osaleja võita." }, { "title": "Minust paremat pole (4865a727-0df9-47eb-b4c9-92aeeedb923a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Siis, kui minu klassijuhataja ütles mulle, et hakkan mitte ainult ennast, vaid ka oma kooli esindama ja võtan osa olümpiaadi esimesest voorust, olin väga õnnelik, sest elu on mulle andnud uue võimaluse ennast arendada ja oma kogemusi kasutada.\nMa ei suudaks sellest tõesti ilma jääda.\n  Mind eristab paljudest noorukitest see, et paljud minu vanuses unistavad sellest, et saada hea kõrgharidus välismaal või sellest, et minna elama teise riiki.\nNad arvavad, et mitte kusagil maailmas pole elu nii kehv kui Eestis.\nNoored, ärge mõelge niimoodi!\nOma kaheksateistkümne eluaasta jooksul olen ära õppinud ühe tähtsa asja, nimelt, et oma kodumaast nii ei räägita.\nEestis elada on mõnus!\nJust Eestis asub kool, kuhu mind alati hea meelega oodatakse.\nIga päev koolis on minu jaoks midagi tähtsat.\nMa arvan, et tulevikus saan oma teadmistega aidata meie ühiskonda.\nPraeguste õpingute eesmärgiks on mul ülikooli õigusteaduskonda õppima minna.\nKõrghariduse saamine on minu jaoks suurim unistus.\nTahan näidata nendele, et olen võimeline saavutama oma eesmärke.\nMa ei anna alla, olen kindlasti edukas, et vanemad oleksid minu üle uhked.\nUskumatu, kui palju sõpru on mul koolis.\nVarem ma ei mõelnud selle peale, kuid praegu arvan, et suhtlemise võtmeks on avatus, empaatia ja koostöö.\n\n  Arvan, et kõigest sellest ei piisa, et olla parim.\nPeale õpinguid meeldib mulle tegeleda spordiga, täpsemalt jäähokiga.\nMulle meeldivad ka teised spordialad, näiteks jalgpall ja võrkpall, aga kumbki pole nii lahe kui hoki.\nKuna mul pole eriti palju vaba aega, ei raiska ma seda niisama.\nAeg on tänapäeval tähtis.\nMa üritan raamatuid lugeda, sest need aitavad meil tihti leida vastuseid küsimustele, milleni meie vähene elukogemus veel ei ulatu.\nPraegu loen Walter Isaacson´i raamatut «Steve Jobs».\nMa ei oleks kunagi uskunud, kui ebatavaline mees oli Steve Jobs.\n\nViimane ja kõige olulisem asi, mis teeb mind paremaks, on see, et kõik õpetajad saavad minuga hästi läbi.\nKüllap seetõttu, et mulle meeldib õppida.\nElu on maailma suurim saavutus, see peab olema nagu lõuend ja mina olen nagu kunstnik kes ise maalib seda.\nKuid seda ilusam tuleb maal, mida sobivamad on värvid ning mida täpsemad on detailid.\nSelleks, et värve sobitada osata, tuleb vaadata teisi maale, selleks, et detailid sobiksid, tuleb palju katsetada.\nTahan juba ühe ilusa pildi kokku panna ning selleks tasub pisut maailmas ringi vaadata, et sealt naastes teada, mis värv millisele detailile kõige paremini sobib.\nNiimoodi kujundlikult selgitangi põhjusi, miks minust mitte keegi pole parem.\nMa tahan õppida Eestis!\nJah, ega ma nalja ei tee, tahan, sest kõik eestimaalased otsivad sisevabadust ja jõuallikat.\nMina ei ole erand selles.\nOlen avatud, aktiivne, ettevõtlik, ei laisk ega kuri.\nEestimaa ainuke ressurss oleme meie, inimesed.\nSelleks, et meist ühiskonnale kasu oleks, kulub ära igasugune kogemus.\nMis saab olla hinnatum, kui võtta osa vabariiklikust olümpiaadist." }, { "title": "Minust paremat pole (4e151ad8-d427-4296-834c-b9ff7a64470c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ma tahan väga võistelda, mitte alati, aga sageli.\nMitte sellepärast, et võita, vaid selleks, et endale tõestada võimatu võimalikkust.\nMa ei loobuks võimalusest taas eesti keele olümpiaadil esineda, sest minu jaoks pole selles midagi ebatavalist.\n\nOlen palju mõelnud, mis teeb ühe inimese võimed teistest paremaks, kuna väita, et kõik on võrdsed ja sama head, ikkagi ei saa.\nOlgem ausad, me ju kõik vahest võrdleme ennast teistega ja teeme seda teatud kriteeriumide alusel.\nKõige tüüpilisemad on vist välimus, huumorimeel, suhtlemisoskus.\nSamas, näiteks, korvpallurite seas on kindlasti kriteeriumiteks mängija kasv ja pillimeeste seas sõrmede pikkus.\nMinu ja eelseisva olümpiaadi jaoks ei ole tähtis õnneks kumbki, ei kasv ega sõrmede pikkus.\nMissugune peab olema hea keeleoskaja?\nEga mina juhuslikult parim ole?\nMinu arvates, selleks et hea keelerääkija olla, tuleb seda keelt eelkõige palju rääkida.\nMitte neli korda nädalas, 45 minutit korraga, vaid mitu tundi päevas.\n\nPeab kasutama seda pidevalt, lakkamatult ja muidugi elu erinevates olukordades: see tähendab, et keelt ei peaks rääkima ainult oma sõprade ja tuttavatega, vaid ka akadeemilistes ringkondades.\nMina ei ole kunagi arvanud, et teekond eduni oli raske, sest suhtlemine ei tekitanud minus ka väiksena probleeme.\nÄrge kartke rääkida ja teha vigu, julgus viib meid edasi!\nOlles kogenud kokkupuudet kõrgtasemel eesti keelega, siis julgeksin väita, et minu eesti keel on väärt olümpiaadi lõppvoorul esitamist.\nJuba alates lapsepõlvest on mul vedanud eesti keelt õppida ja praktiseerida, see ei võtnud mul tükki küljest, andis hoopis palju juurde.\nMäletan oma parimat eestlasest sõbrannat, kellega palju aega koos veetes tekkis mu eesti keelele tugev algbaas.\nNing juba kooliajal toimus \"keele lihvimine\" - õppisin juurde reegleid, sõnu, fraase ja ka ennast korrektselt väljendama.\nSeepärast on mul harjumatu kõrvalt vaadata, kui eesti keeles rääkimise ja kirjutamisega hästi hakkama ei saada.\n\nPeale selle, hea keelerääkija peab kindlasti ka seda keelt armastama, austama, tal peab olema motivatsiooni ja tahet end arendada.\nSeda ma ka alati teinud olen ning tulemuseks oli põhikoolis saavutatud esimene koht eesti keele linnaolümpiaadil.\n\nTahaksin lisada ka seda, et arvan, et olen võimeline lõppvooru pääsema ja seal oma gümnaasiumit väärikalt esindama." }, { "title": "Minust paremat pole (6d10f90d-af01-4303-a200-771006753acc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Õpetaja ütles: \"Tule ja osale olümpiaadil!\n\". Mina mõtlesin, et miks mitte.\nKui õpetaja palub midagi teha, siis ta usub minusse ja ma otsustasin väljakutset mitte eirata.\nMa pole vastutustundetu ja tahan teada palju uusi asju.\nMa ei ole laisk.\nJa minu elu kreedoks on õppida ja uurida kogu aeg.\nKui te arvate, et ma olen hullumeelne, siis te olete ebaõiglased minu suhtes.\nSellepärast, et ma ei tee midagi oma soovide vastu, mis mulle on ebahuvitav.\n\nTõepoolest, kui asi on oluline, ei saa teha midagi muud ning sa pead selle ära tegema.\nMa arvan, et töörühmas on minuga lihtne töötada.\n\nMa kuulan teiste inimeste mõtteid ja arvamusi.\nMul ei ole suhtlemisel probleeme, ma oskan leida kõigiga ühise keele.\n\nMõnikord ma ei oska ega julge muuta olukorda, siis tuleb kujundada ümber suhtumist.\nVõtta vastu see olukord nii nagu see on ja liikuda aeglaselt, kuid õigesti edasi.\n\nMa ei sooviks olla kangelane, vaid lihtsalt tahaksin osaleda vahvas ürituses, mis tooks mulle kasu ja kogemuse.\nKoolis õpin kolme keelt - eesti, inglise ja saksa.\n\nSeni mitte kumbagi pole õppinud täies ulatuses.\nMinu jaoks on olulisel kohal mitte tuupimine vaid suhtlemine.\nÄrge arvake, et see on dogma.\nIgaüks valib endale õige tee.\nMa olen humanitaarinimene.\nMind ei huvita mitte matemaatika, vaid kirjandus ja keelte õppimine.\nMa arvan, et keeleoskus avab mulle kõik uksed ja laiendab silmaringi.\nNii eesti kui mõne teise keele oskus tuleb kasuks ülikooli sisseastumisel ning siis töö otsimisel, sest mitmed ettevõtted tervitavad erinevate keelte tundmist.\nSellepärast otsustasin osaleda olümpiaadil.\nSoovin võistelda oma gümnaasiumi au eest.\nMa ei ole argpüks ja ma loodan, et ma pääsen sellest voorust edasi.\nOlümpiaadil osaledes kontrollin oma keeleteadmisi ja oskusi ning võitlen oma hirmu ja kõhklustega.\nLoodan, et peate mind eriliseks inimeseks, kes peaks olümpiaadi lõppvooru pääsema.\nOlen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal.\n\nLugupidamisega" }, { "title": "Minust paremat pole (7a338206-c383-4063-a9b2-893da336800c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen Valga Vene Gümnaasiumi keelekümblusklassi õpilane.\nSel kevadel lõpetan põhikooli üheksanda klassi.\nSoovin edasi õppida Valga Gümnaasiumis.\nEesti õppekeelega koolis õppimine oli ka üheks ajendiks, miks tahtsin oma teadmisi ja keeleoskust proovile pannes osaleda eesti keele olümpiaadil.\n\nMinu emakeel on vene keel.\nKummalgi vanemal, ei emal ega isal, ei ole eesti keele oskust.\nMinu vanemate sooviks oli, et mina ei jääks ilma paljudest riigi poolt pakutavatest võimalustest, nagu hea haridus ja karjäärivõimalused.\nNüüd saan ka mina aru, kui oluline on osata eesti keelt, sest muidu ei oleks minul mitte mingeid võimalusi tulevikus midagi saavutada ja omada teatavat positsiooni ühiskonnas.\nEsimest korda osalesin eesti keele olümpiaadil viiendas klassis.\nSiis ei läinud mul nii hästi, kuigi valmistusin  selleks tõsiselt.\nMul kadus isegi söögiisu - niipalju õppisin ja närveerisin selle olümpiaadi pärast.\nTundsin, et elu on nii ebaõiglane!\n  Kuid  mind viis edasi usk iseendasse ning üheksandas klassis võtsin uuesti osa maakondlikust eesti keele olümpiaadist ja mul läks väga hästi!\nEga ma ju rumal tüdruk ole!\nTaas sain targemaks ühe tõe võrra: mitte millessegi uskumata elus edu ei saavutata!\nEesti keele olümpiaadi võit ei jääks  ainukeseks edusammuks minu haridusteel.\nKa teistes õppeainetes on mul kõik viied ning siiani ei ole ma ühelgi olümpiaadil veel ilma auhinnalise kohata jäänud.\nMinu edusammud ei tule mitte kergelt, vaid ikka suure töö tulemusena.\nOlen kindel, et mina ei lähe  mitte iialgi  ära oma kodumaalt, kui, siis ainult õppima või reisima.\nMitte kusagil ei ole parem kui siin, kus on minu vanemad ja sõbrad, siin, kus ma olen sündinud ja üles kasvanud.\nSeepärast arvangi, et minu osalemine eesti keele olümpiaadil ei oleks lihtsalt niisama osalemise pärast vaid suure töö tulemus ning on lubamatu, kui minusugune tütarlaps ei saaks sellel teadmisteproovil esikohta!\nMa ei alustanud õppimist  vahetult enne olümpiaadi vaid kohe, kui sain teada, et see toimub.\nSamas  ei ole ma mitte kunagi teinud nii suurt tööd kui selle olümpiaadi ettevalmistamisel.\nOlen kindel, et mitte kellelgi teisel osalejal ei ole nii suuri ambitsioone nagu minul ja kunagi tulevikus saan öelda, et minu elu ei olnud asjata elatud elu.\nArvan, et olümpiaadivõit oleks üks olulisemaid etappe minu elus, sest see näitab mitte ainult  minu keeletaset, vaid ka minu enesekindlust ja keelelist väljendusoskust, oleks auks minu perekonnale, klassile ja koolile.\nJa mitte kunagi tulevikus ei oleks ükski uks minu ees suletud..... Siinkohal tahan kõigile vene keelt kõnelevatele noortele südamele panna: ärge olge tõrksad eesti keele õppimise suhtes, ärge minge siit Maarjamaalt ära!\n  Kes siis veel viib meie ühiskonda edasi, kui mitte meie!" }, { "title": "Minust paremat pole (7ec51b33-bc38-4999-9b7f-5ae20c67569b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu nimi on Natalja.\nMa õpin eesti keelt alates lasteaiast.\nSee keel ei olnud mulle kunagi raske, ei nõudnud ületamatuid pingutusi, vähemalt  mitte nii, nagu mu eakaaslastele.\nPärast lasteaeda läksin kooli.\nVanemad valisid mu jaoks keelekümblusklassi.\nAlgklassides  ei rääkinud õpetaja vene keelt üldse, ainult eesti keelt, aga ma sain temast väga hästi aru.\nKuigi enamik mu klassikaaslatest on käinud eestikeelses lasteaias, aga ma ei ole käinud,  teadsin ma eesti keelt paremini kui nemad.\nMitte ükski asi ei tundunud mulle raske.\nNüüd õpin ma 9. klassis ja valmistun aktiivselt  eksamiteks.\nÄrge arvake, see ei ole mitte sugugi kerge.\n  Alates 1. klassist olen õppinud ka inglise keelt.\nMulle meeldib keeli õppida ja ma omandan neid kergesti, võin inglise keeles julgelt rääkida ja tekste mõista.\n\nKuid kumbki keel ei prevaleeri minu elus.\nEi sooviks, et nad hakaksid võistlema,  mõlemad on olulised.\nPaljud minu klassikaaslased on hästi arenenud füüsiliselt: keegi tegeleb jalgpalliga, keegi võimlemisega, keegi tantsimisega, aga minule on see ebasobiv, mul on alati olnud rohkem arenenud keeleoskused ning ka vaimsed võimed.\n\nSeitsmendas klassis kooli 7.-9.\nklasside eesti keele olümpiaadil saavutasin teise koha.\n\nOlen tihti käinud erinevatel olümpiaadidel, see ei ole  minu jaoks tähtsusetu.\nPeaaegu kõikide ainete õpetajad hea meelega saadavad mind olümpiaadidele, kus ma näitan häid tulemusi.\n\nMuuseas, suur osa nendest on eesti keeles.\n  Ma usun, et ma saan  pääseda selle olümpiaadi lõppvooru, sest olen kindel, et suudan.\nEi suudeta siis, kui ei taheta!\nOlen väga sihikindel õpilane.\nMa tõesti tahan näidata häid tulemusi sellel olümpiaadil, tahan õigustada minu õpetaja ootusi, tahan, et kool oleks minu üle uhke.\nMa ei oska ette kujutada, kui raske see võib olla, aga ma lihtsalt usun, et see ei ole ületamatu.\nTavaliselt sellistel üritustel ma tahan mitte võita, vaid osaleda, kuid sellelt olümpiaadilt ootan ma võimalikult head tulemust.\nEi minu klassikaaslasel, kes lubas ka osaleda, ega mu konkurentidel ei ole sellist soovi näidata oma teadmisi, kui minul.\nEga ma kogu aeg nii motiveeritud ka ei ole!\nMinu parim sõber ütles, et ta ei ole mitte kunagi näinud kedagi nii sellele tööle pühendunud kui mina.\nNiisiis, ma usun oma jõusse ja loodan, et minu esimese vooru töö ei jää märkamatuks." }, { "title": "Minust paremat pole (929bb3ea-3d75-4587-86d8-e72a88e26efe).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu motivatsioonikirja eesmärgiks on põhjendada, et olen just see ja mitte mõni teine, kes peab pääsema olümpiaadi lõppvooru oma kooli esindama.\nMa ei ütleks siinjuures midagi halba teiste kandidaatide kohta.\nElan Ida-Virumaal, maakonnas, kuhu eriti ei soovita oma kodu rajada.\n\nRäägitakse, et peale vene keele eesti keelt ei kuulegi.\nMina ei taha loobuda kummagi keele õppimisest.\nOn kurb, kui ei osata üht ega teist keelt korralikult.\nOlen vene rahvuse esindaja, kuid kuulun nende hulka, kes peab Eestimaad oma kodumaaks, armastab seda meeletult ning seob oma tuleviku ainult selle riigiga.\n\nTunnen suurt huvi nii eesti rahva kui selle kauni keele vastu.\n\nMaast-madalast olen õppinud seda keelt ning saavutanud päris hea taseme.\n\nLoomult olen rõõmsameelne, uudishimulik ning lõppematu energiaga.\nÄrge arvake, et olen ideaalne.\nEga nii see küll nüüd pole!\nOlen küllaltki kangekaelne ja otsekohene neiu, ütlen alati välja seda, mida mõtlen või millega pole nõus.\nPeale kõige muu pean kalliks kodu, perekonda,väärtustan kodukoha kaunist loodust, millest paljud minu eakaaslased ei ole hoolinud.\n\nEi löönud ma lulli kõik 10 aastat, vaid olen õppinud viitele, osalen aktiivselt koolielus, võtan osa erinevatest olümpiaadidest.\nHeameelega õpin võõrkeeli, tegelen spordiga.\nMöödunud aastal osalesin essee konkursil ning võitsin reisi Belgiasse, vabariiklikul eesti keele olümpiaadil saavutasin 10.\n\nkoha..\nMeeldivad saavutused, kuid ega kõik kerge pole olnud.\n\nPraegu töötan Jõhvi Kontserdimajas klienditeenindajana.\nSee töö annab mulle võimaluse suhelda klientidega nii vene kui eesti keeles ning mis salata, teenida ka vähest taskuraha.\nSaan esimese töökogemuse.\nPärast gümnaasiumi lõpetamist ei kavatse ma minna tööle, vaid jätkan õpinguid Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, kus tahan õppida turimi- ja hotelliettevõtlust.\nPlaanis on avada oma reisibüroo, mille eesmärgiks on tõsta välismaalaste huvi Eestimaa vastu, tutvustada neile ebatavalisi kohti, milliseid ei ole võimalik leida mitte kuskilt maailmas.\nKes julgeks nüüd öelda, et ma pole tubli?\nVist mitte keegi ... Ja veel!\nMinu arvates Ida -Virumaa ei ole võrdne võistluspartner teistele maakondadele, sest minu kodukohas võib tänaval kuulda ikka rohkem vene kui eesti keelt.\nIsiklikult olen oma teadmised eesti keelest saanud mitte kodus, vaid ikka koolipingis.\n\nTahan öelda, et minu näol saate kindlasti väärilise võistleja.\nOleksin tohutult õnnetu, kui ei saadeta kutset lõppvooru." }, { "title": "Minust paremat pole (98b3cb8a-5467-468f-9246-e19adbb6517c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kindlasti iga inimene selles suures maailmas arvab, et temast paremat ei ole.\nJa see ongi õige.\nIga inimene on ainulaadne ja teist sellist ei ole olemas.\nKõik inimesed on erinevad ja mina ei jaga neid ei headeks ega halbadeks.\nMõned on parimad ühes konkreetses valdkonnas, mõned teises.\nMitte ükski ei saa olla võitja kõikjal.\nNagu ütleb rahvasuu: \"Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel\".\n\nRääkides eesti keele olümpiaadist, siis minu arvates pean just mina oma kooli esindama ja mitte keegi teine.\nEga neil kedagi teist polnud võtta?\nSelleks on palju põhjusi.\n\nEsiteks eesti keel on minu lemmiktund vaatamata sellele, et õpin vene koolis.\n\nMina läksin keelekümblusklassi ja see aitab mind tänapäeval väga.\nIlma selleta ei valdaks ma eesti keelt nii hästi.\nÜheksandas klassis sooritasin eesti keele eksami väga hea tulemusega, 99 punkti sajast.\nKuna ma elan Eestis, siis pean vabalt valdama eesti keelt.\nSee on paratamatu.\nImelik, miks seda ei panda tähele.\nMa olen väga vastutustundlik ja valmistun hoolikalt olümpiaadiks.\nOlen ka loov ja kreatiivne persoon.\nSuvel töötan lastega lastelaagris ja mitte ainult suvel, vaid vahel ka aasta kestel.\nSeal ma omandan suurt elukogemust, mida ei saa mitte kuskilt mujalt.\nKui on võimalus, siis osalen erinevates vabatahtlike projektides, et väljendada heasüdamlikkust ning aidata neid, kes seda vajavad.\nÕnneks ei ema ega isa ei ole vastu, vaid toetavad mind.\nMitte kumbki neist ei ole ise sellistes projektides osalenud.\nEsimest korda aidates vanematel inimestel aknaid pesta, muutus mu arvamus neist.\nÄrge kartke neid!\nOsalemine sellel olümpiaadil tõstab mu eneseteadvust.\nSee on suurepärane tunne, kui saad aru, et sina said lõppvooru.\nMinu arvates see olümpiaad aitab mind eesti keele mõistmisel.\nIsegi kirjutades seda kirja ma harjutan oma eesti keelt ja see on hea.\nVõib-olla lõppvooru ülesannete täitmine valmistab mind eksamiks ette.\nMinu unistus on mõista eesti keele grammatikat ja vabalt rääkida eesti keeles, sest ma näen oma tulevikku just Eestis.\nKahjuks mul ei ole eestlastest sõpru, kellega ma saaks oma eesti keelt harjutada, et erinevates situatsioonides ebakindlust mitte tunda.\n\nEelmisel aastal ma ka tahtsin osaleda sellel olümpiaadil ja kirjutasin artikli, kuid ei jõudnud seda ära saata.\nMa väga loodan, et sellel aastal ma saan hea koha, sest ma ei oleks kandideerinud kui ei tahaks võita.\nSellega tõstan ma ka kooli reitungut ja minu eesti keele õpetaja on uhke minu üle!" }, { "title": "Mõtteid loetust (e92441d3-501c-4e6e-88c4-5bc348f78a2b).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ene Mihkelsoni Katkuhaud (2007) on mitmekesine ja väga huvitav romaan, mis kujutab ühe eesti naise tuntud elujärge.\nKõne all olev naine ei ole mitte ainult romaani peategelane vaid ka teose jutustaja.\nOn teadmata, kui vana ta on, kuid arvatavasti umbes 50aastane.\nKuna romaani jutustaja ei räägi oma east ega välimusest, ongi võib-olla tähtsam tunda rohkem huvi peategelase tunnete ja tegude kui tema välise kuju vastu.\n\n            Raamatu alguses uurib naine Tallinna ajalooarhiivihoone ürikuid ja toimikuid.\nEriti huvitavad teda seosed eri seisuste vahel, saksa vallaslapsed ning vallakohtu protokollid.\n\nNaine ütleb, et ta \"ei otsi konkreeltselt midagi\", kuid lugedes on võmalik panna tähele, et peategelane uurib oma sugupuud.\nKuna naiselt puuduvad isa ja ema, on ta täisealiseks saanud oma kasuema Kaata kaitse all.\nKaata on iseloomult väga keeruline.\nPeategelane arvab, et Kaatal on \"fenomenaalne võime esitada mis tahes fakte kui iseenda poolt kogeduid\".\nNaine ei loota oma kasuema juttude peale, pärast mida ta ei usu mitte kedagi teist inimest.\n\"Mälestused on tellimistöö\", ütleb naine.\n\n            Lisaks kirjutatud ajaloole kasutab Katkuhaud romaani peategelane oma uurimistöös ära inimeste unenägusid.\nPeategelane on sel arvamusel, et unenäöd on alateadvuse eraldamatu osa.\nAlateadvuses asub palju ammu unustatud asju ja kui meie unenägude tekke põhjused lahti võtame, teame midagi erilist oma või teise tähelepanu- ja vastuvõtuvõimest.\nSee, et jutustaja nii uni- kui ka esemeline maailm isekeskis segunevad, on Mihkelsoni raamatu kõige huvitavam omadus.\n\nRomaani olukorrades pole üldse mitte midagi võimatu - tubade seinad kaovad ja inimesed saavad loomadeks.\nEne Mihkelsoni kirjutusviis on selles romaanis võrratu.\nJutustaja maailmas  nõrisevad kõige erinevamad valgused, värvid, tunded ja isegi lõhnad.\n\nPaiguti on jutustamine nii üksikasjalik, et lugedes tuleb meelde, et romaan polekski mitte raamat vaid miski film.\nNii visuaalne on selle teose tekst, et lugeja peaagu unustab, mis ta tollal hetkel teeb.\nSoome lugejale Katkuhaud romaani lugemine pole kõige kergem kogemus.\nRaamatu laused on väga mitmetähenduslikud, pärast mida igaühest sõnast oleks vaja aru saada.\nKuigi lugemistöö on raske (ja aeglane!), on see ikkagi kogemise vääriv.\nRomaan sisaldab arukaid mõtteid inimeste elust; nende väärtustest ja kirgedest nii nüudsel kui ka universaalsel ajal.\nIsiklikult mulle meeltib Ene Mihkelsoni raamat väga ja kohe kui ma ju oskan eesti keelt rohkem tõlkida,  kavatsen selle romaani kindlasti lõpuni lugeda!" }, { "title": "Nimed marmortahvlil (3ca15e3d-a2a7-44f1-85e2-003c2e67b7c5).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Albert Kivikas Nimed marmortahvlil "Nimed marmortahvlil" on romaan, mis tugineb tegelikult asetleidnule.\nSee kirjeldab Eestit Vabadussõja ajal.\nVaadates filmi, ma olin väga vaimustatud.\nLisaks sellele, et film oli tehtud väga professionaalselt, see on ka väga emotsionaalne.\nMis mulle kõige rohkem meeldis oli see, et filmis ei olnud näidatud, et üks rahvus on paha ja mingi teine on hea!\nPõhiidee oli oma Isamaa armastamises ja kaitsmises.\nMa arvan, et romaani autor A. Kivikas väljendas seda väga hästi.\nSee, kuidas peategelane Henn Ahas püüab otsustada, kumma poolel on tema: kas "puneste" või rahvuslaste.\nJa lõppuks teeb otsuse, mis erineb tema isa ja venna omast, ja läheb sõdima koos oma klassivendadega.\nSee, ma arvan, on väga vapper otsus, kui arvestada seda, et ta võiks jääda ka erapooletuks ja lihtsalt minna tagasi koju oma vanemate juurde.\nMuidigi ükski romaan ei saa olla ilma armastuseta.\nHenni armsam Marta ja tema onu on sammuti rahvuslased, kuid onu saab surma ja Marta jääb üksi.\nNo aga loomulikult Henn leiab üles oma armsama ja nad astuvad teel kodu poole, mis nende jaoks on nüüd Tartu.\nMinu meelest on see romaan autobiograafiline.\nMitte ainult minu meelest, seda on küll teada.\nSiin on nä palju emotsioone ja valu.\nValu sellest, et kodumaa jäi teise riigi võimu ala ja sellest, et nii paljud noored poisid, kes oleksid võinud veel elada ja elada, ei näe enam päikesevalgust.\nKuid nende järeltulijad mäletavad neid ja tänavad selle eest, et nad võitlesid oma Isamaa eest." }, { "title": "Nimed marmortahvlil (6a600bd1-214e-4992-9a92-a88f8b8de7a1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Essee \"Nimed marmortahvlil\" Tänapäeval tehakse väga palju filme, nii et igaüks saab valida enda maitse järgi, mida tal tasub vaadata.\nKuid tundub küll, et enamik filmidest tehakse kindla vaatajaskonna jaoks.\nVäga vähe on neid filme, mida saaksid vaadata kõik, sõltumata vanusest, huvidest ja teistest teguritest.\nMa arvan, et \"Nimed marmortahvlil\" kuulub just viimaste hulka.\n\nPeaaegu igaüks leiab selles filmis midagi enda jaoks, ta on väga mitmekülgne.\nFilmis on kõik: ilus armastuslugu, tõeline sõprus, tolle aja poliitiline olukord, sõjalahingud.\nFilmi jooksul saab nalja ja vahel on ka väga kurb või isegi hirmus.\n\nSelliseid linastuseid nägu \"Nimed marmortahvlil\" on vaja, sest just selline film paneb meid mõtlema ajaloost, rahvuslikust uhkusest ja ühtsusest.\ntahaks loota, et see film ei jätta ükskõikseks noori.\nNing need noormehed, kes püüavad kooliga sõjaväe kohustusest kõrvale hiilida, esitaksid endale küsimuse: \"Kes tänapäeva Eesti eest võitlema läheb, kui meie kodumaad mingi oht ähvardab?\n\" ja näinud filmi põhjal ikka õige vastuse leiavad... On näha, et tänapäeva noored ei tunne erilist huvi ajaloo vastu.\nSamas loodan, et seni põhikooli kohustusliku kirjanduse nimekirja kuulunud A. Kivikase romaan, saab pärast näinud filmi õppurite lemmikteoseks.\nVõib-olla film tekitab neis soovi seda raamatut läbi lugeda, et oma ajalugu paremini tundma õppida.\n\nVähemalt mul oli seda filmi huvitav vaadata ja mis kõige tähtsam ta pani mind paljude asjade üle mõelda.\nEriti põnev oli jalgida tegelaste karaktereid.\nFilmis oli näidatud palju erinevaid inimtüüpe: vapraid ja argpükse, rahulikke ja külmaverelisi.\nMeie silmades muutusid koolipoisid meesteks.\nMind ei jatnud külmaks Marta ja Ahase kaunis armastuslugu, väga hea muusika ja tegelaste oskuslik näitemäng.\n\nMulle jai kõige rohkem meelde emotsionaalne moment, kus Ahas seisis akna taga, vaatles oma vanemaid ja pidi tegema vist ühe oma elu raskeima otsuse.\n\nEestlased sõdivad venelastega ... minu vanemad on rahvusest venelased, mina olen sündinud ja elanud Eestis, see on mu kodumaa.\nSee film tekitas mus veel korra küsimuse selle kohta, et kes ma ma siis rohkem olen, kas eestlane või venelane ja kus on mu isamaa?\nMõeldes sellele küsimusele hakkas mul isegi hirm.\nMe oleme kõik ju inimesed, sõltumata rahvusest ja tahame kõik ühte vabadust ja \"selget taevast\".\nMiks siis tekivad sõjad, arusaamatus ja olukord, kus inimene siin ja seal on \"oma\" ja samal ajal \"võõras\".\nKas siis on \"Nimed marmortahvlil\" üks hea film?\nIgaühel on oma arvamus selle kohta.\nSeda ma ei tea.\nMinu jaoks \"hea film\" ei ole see film, mis kõigile meeldib, või veel midagi sarnast, vaid see, mis paneb mõtlema, tekkitab küsimusi ja vaidlusi.\nHea on see mis ei jatta meid ükskõikseks." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval mõnus kuid ka keeruline (125982a0-8342-4e72-9e59-11031078d519).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ühest küljest on kaasaegsed noored  tõelised õnneseened.\nKiiresti arenev ühiskond muretseb selle eest, et noortel oleks vabadus ja palju võimalusi valida seda, millega nad tõesti tahavad tegeleda.\nJa need ei ole ainult ilusad sõnad - praegu on meil  kõik võimalused oma unistused ellu viia.\nKui keegi tahab näiteks kuhugi sõita, siis on piisavalt võimalusi leida Internetist sobiv projekt, mille kaudu saab seda teha.\nKaasaegsetel noortel on ka palju õigusi - kõik sovijad saavad ise osaleda oma riigi ja ühiskonna elus.\nOn ka niisugune arvamus, et praegused noored kasvavad lapsepõlvest kiiresti välja ja iseloomult on nad  iseseisvamad ja vanematest sõltumatumad.\nSeepärast on meie ühiskonnas suhtumine noortesse väga liberaalne, mitte keegi ei piira meie vabadust.\nVanemad inimesed  annavad meile rohkem õigust valida ise, kui et sunnivad meid midagi tegema.\nKahjuks on meie elus  kõikidel asjadel ka teine pool, mis ei ole kuigi meeldiv.\nEsiteks, kui inimesel on palju õigusi, siis on temal ka palju kohustusi.\nPraegusest noorest oodatakse liiga palju.\nMeie koolis oli hiljuti vestlus ühe külalisega.\nSee naine näitas meile presentatsiooni, milles peale muu oli ka kaasaegse noore kirjeldus.\nNiisugune portree, mis näitas, milline peaks olema kaasaegne koolilõpetaja, kuidas ta peaks käituma ning mida temast oodatakse ja nõutakse.\nMeile näidatud kuju oli igast küljest nii ideaalne, et ma kahtlen, et niisugused inimesed kuskil eksisteerivad.\n\nMuidugi, iga inimene peab püüdma end täiuslikumaks teha, aga kirjeldatud omadused olid lihtsalt saavutamatud.\nTeiseks, noorus on niisugune aeg, mil täiskasvanud ei suhtu veel sinusse tõsiselt.\n\nSelline vastuolu on noortele natuke raske ja mõistetamatu, sest käituma ja mõtlema peaks juba täiskasvanute tasemel, aga vanematepoolne suhtumine nooresse inimesesse on veel nagu lapsesse.\nKolmandaks, lai valik elus ja suur vabadus tähendavad, et noor inimene ise vastutab enda ja oma elu eest.\nAga kui on palju võimalusi, siis tehakse ka palju vigu, sest noorusel ei ole veel piisavalt elukogemusi, et vigu vältida.\n Vigu on ka erinevaid.\nMõned vead saavad imada noort inimest ka väga raskesse ja ohtlikku olukorda.\nSeda on hästi näha Sass Henno raamatust \"Mina olin siin\".\nPeategelane Rass on iseloomult väga südamlik ja truu inimene, ta unistab armastusest ja heast perest.\nNähtavasti saab Rass  aru, mida ta tahab, aga temal ei ole kogemusi, et aru saada, kuidas seda saavutada.\n\nSeepärast teeb ta jälle ja jälle vigu, mis laostavad teda.\nÕnneks  suudab noormees peatuda enne, kui on liiga hilja.\nKahjuks ei ole paljud noored võimelised seda tegema.\nSeepärast on meie riigis ja isegi maailmas kuritegevus - noored ei saa aru, mis on elus tõesti oluline ja lähevad päris sassi.\nMa ei tea täpselt, kelle süü see on - kas noorte, kes ei taha mõtelda oma tegevustest, või vanemate inimeste viga nende demokraatliku suhtumisega noortesse.\nAga arvan, et kõik on osaliselt süüdi.\n  Kahjuks on paljudel inimestel  täiesti ükskõik, et nende suhtumine teistesse inimestesse ning oma elusse saab maailma muuta.\n\nÜkskõiksus on meie ühiskonna peaprobleem, mille tõttu tekivad kõik teised.\n\nKõigepealt me peame võitlema ükskõiksusega.\nNoor olla on tänapäeval nii mõnus, kuid ka keeruline, sest kõik me oleme inimesed, aga inimesed  eksivad tihti.\nOn vaja enda eest ja oma tegevuste eest vastutada, sest iga inimene on oma õnne sepp." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (0e2cbdcb-ae93-4665-b52c-f46ed6619f4d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "\"Mitte keegi ei saa minust aru, keegi ei küsi ka, mida mina tahan ... Ma tahan magada.\nMinge te kõik pe... pekki!\n\"krigistas Mirja läbi hammaste ja lõi paukudes oma toaukse kinni, komberdas voodisse ja jäi kõhuli lamama.\nPisarad voolasid ta silmist ja mõttes trummeldas vaid üks tunne- enesehaletsus.\n\"Miks kõik ütlevad, et nad armastavad mind, aga miks mina ei tunne seda, et nad armastavad?\nMiks?\n\"  Kui sageli kaebavad noored, et vanemad on  neid oma nõuannetega ära tüüdanud!\nSee oli, on ja jääb nii seetõttu, et vanematel on vaieldamatu eelis -  nende elukogemus.\n\nKõik vanemad on omamoodi uhked oma laste üle, kuid kipuvad \"kasvatama\" ja manitsema ning nendepoolne kriitika ei tundu alati motiveeriv.\nSamas on vanematelt tulnud juhised  NENDE elukogemus ja kellegi teise õpetuse järgi elades ei üritagi noored lõppude lõpuks oma nappe kogemusi kasutada.\nNoor olla on ikka olnud keeruline, ent meie, 21. sajandi alguse põlvkond,  tunneme lisaks ühiskonna survele ka survet meedia  poolt... Seetõttu on noortel  tekkinud  ebatõepärane  stereotüüp «ilusa lihtsa elu kohta».\nUnistatakse lõpetada kool, astuda ülikooli, leida tulevikus hästi tasustatud  töö, kuid kas see kõik täitub?\nKahjuks ei ole meil  sellist usku homsesse päeva, nagu oli meie vanemate põlvkonnal.\nNii ongi kõigil oma salajased mured, mis lumepallina kasvavad.\nEbakindlus tuleviku suhtes tekitab ja  süvendab  stressi ning  mõjub laastavalt inimsuhetele.\n\n    \"Noor olla on tänapäeval nii keeruline\"  - see teema tundus mulle väga tihedalt seotud Marje Ernitsa noorsooromaaniga \"Hei, Dima!\n\". Teoses leiavad kajastamist  kõige levinumad noorte hingeprobleemid: armastus, üksindus, tunnete virvarr.\n Lisaks peategelaste erinev rahvuslik taust, elustiil, sõbrad ning kõik see põhjustab sageli noorte vahelist mittemõistmist.\nKui lugesin raamatut, lausa hingasin ühes rütmis peategelastega, elasin neile kaasa ja hoidsin pöialt.\nLootsin nii väga raamatu lõpus  teada saada, kuidas nende suhted edasi arenevad...   Peategelased Mirja ja Dima on kaks täiesti erinevat inimest, erineva iseloomu ja käitumisega.\n . ..\n\"Mirja laskis veel üle keha voolata ja mõtles läinud päevast, tegelikult küll ainult õhtust ja täpsemalt Dimast.\nPoiss meeldis talle, aga ta ei teadnud miks\"... On ju kõigile teada, et erinevad poolused tõmbuvad.\nMinu ja mulle tundub, et ka autori arvates on selle romaani põhiideeks näidata, kuidas igas mõttes  erinevad inimesed tihti leiavad üksteist, imestades ka ise neid vallanud kummaliste tundmuste üle.\nÜllatutakse, kui ligitõmbav ning senistest erinev võib olla uus suhe.\nNii läheb  Dimagi kõigest hoolimata  raamatu lõpus linna lootuses  Mirja üles otsida, teadmata, mis juhtunud on, aimamata, mis toimuma saab.\n    Kui nüüd mõttekäik inimsuhetele  ja armastusele läks, tahaksin siinkohal  arutleda   armastusega kaasnevate probleemide üle.\nKus iganes jutt noortele läheb, kõneldakse ka armastusest, sest millal siis veel, kui mitte nooruses mõlgutatakse  nii sageli mõtteid  armastusest.\nMirja ja Dima siirast armastust on teoses  põnev jälgida.\nJälgida nende elamusi, tundeid, suhtumist  teineteisesse.\n\n  Kui inimene on armunud, on  tema käitumist kõrvalt vaadata isegi veidi naljakas.\nPüütakse iga hinna eest  taas kohtuda inimesega, kes meeldib, tuues põhjuseks erinevaid ettekäändeid.\nArmunud Dimagi püüdis selleks, et näha Mirjat,   kas kogemata või mitte,  jätta oma asju  Mirja tuppa.\nPeaasi, et  avaneks võimalus Mirjale järgmine kord külla minna.\nNagu kõik armunud noored, püüdsid ka Mirja ja Dima oma tundeid peita.\n\nEnt süda oli armastust täis ja emotsioonid laes... Kõik see on tore, aga... Kas armastus tekitab vaid häid emotsioone?\nNing kuigi armastus peaks olema võime ja soov lasta armastatud inimesel olla tema ise, sunnivad muutlikud mõtted ja tunded fantaseerima hoopis muust.\n\"Haige, mõtles Mirja ärevusse sattudes, siis ta ehk ei käinudki Svetaga ujumas?\nVõi käis?\nJa seepärast haige ongi?\nUus informatsioon lõi Mirja mõttekäigud segi.\n\nMirjat haaras taas paanikahoog ja ta tundis end kui liiva visatu... \". Nii hakkabki ühele poolele tunduma, et ainult tema armastab tõeliselt ja teeb samme täisväärtusliku suhte poole, ise seejuures vastuarmastust saamata.\nSellest peale hakkavad  Mirja ja Dima teineteist  vähem usaldama.\nNende  tundeid ähvardab jahtumine.\nMis  tuleb pärast?\nHingehaavad ja üksindus?\n\". ..\nVihaselt klõpsas Mirja ukselingi luku alla ja keeras muusika tugevaks.\nNii oli tal vähemalt tunne, et polnud üksi.\nLinnas olid autod ja trollid, palju rahvast ja igasugu hääli- kõik see kokku lõi turvatunde.\nSee oli nagu muusika, muusika, mida ta kuulis iga päev enda ümber ja sees, aga siin oli ta ümber vaid tühjus.\nTühjuses nimega üksindus näis aga inimlapse eluolu eriti kohutav- polnud millelegi toetuda ega kellestki kinni haarata... \" Kirjanik osutab raamatus palju tähelepanu üksinduse teemale.\nArvan, et see on kindla tagamõttega, sest tänapäeval kardavad noored üksindust rohkem kui midagi muud, näiteks sõda.\nHiljuti sattus mu kätte ajaleht, milles oli küsitlus üksinduse kohta.\nStatistika järgi kannatab üle 70% inimestest üksinduse all ning need  on valdavalt noored inimesed vanuses kuni 30 eluaastat.\n\nArvan, et autor tegi õigesti, puudutades  romaanis üksinduse teemat.\nMarje Ernits kirjeldab tegelaste  läbielamisi, hingeseisundit ja  käitumist.\nÜksindus on valulik  protsess, millega tihti kaasnevad  pisarad ning mis närib sind seestpoolt.\nSee on aeg, mil rohkem kui iialgi varem, vajad kellegi abi, vajad enda  kõrvale usaldavat inimest.\nMirja ainukeseks sõbraks rasketel hetkedel on muusika.\nAinult muusika põhja keeramine tekitab turvatunde ning  loob illusiooni, et üksindus taandub.\nDima  seevastu eelistab vaikust ja tegevusetult voodis lamamist.\nNoorel on üksindusest keeruline läbi murda, kuigi olen lugenud mõtet, et vahel on isegi parem üksinda olla, et mõelda läbi kõik, mis muret teeb.\nKeegi, kes ei räägiks palju, vaid annaks sulle jõudu lihtsalt oma juuresolekuga, on kõik, mida vajad.\nSelleks, et üksindusest pääseda, peab olema  ka usku iseendasse.\nAlgul on vaja iseendale tõestada, et saad sellest läbi murda,  pärast aga sind ümbritsevatele inimestele.\n\nJättes  üksinduse teema, tahaksin puudutada  üht  levinud  probleemi, mida kohtab aegajalt  ka trükimeedias - alaealised  võõraste dokumentidega ööklubides.... \"Jube palju alaealisi klubis ja valedokumentidega kõik\"... Romaanis pole sellele teemale küll palju tähelepanu pööratud, ent kõigile on teada, et tänapäeval katsub üha  rohkem alaealisi ööklubidesse sisse pääseda  valedokumentidega.\nMinu tutvusringkonna alaealised, kes sel moel ennast ööklubidesse  sisse pressivad, ei tule sealt peaaegu kunagi kainetena tagasi, nii et vale oleks selline teguviis päris ilma karistuseta jätta.\nRomaanis ilmneb  erinevus tänapäeva eluga, sest politsei püüab petturid kinni.\n\". ..\naga nüüd tuleb kõigil jama,\" seletas sõbranna Mirjale.\nAlates novembrist 2010 ei ole meie riigis  alaealisele oma dokumendi andmine ööklubisse pääsemiseks ega selle dokumendi esitamine alaealise poolt ööklubi töötajatele enam süütegu.\n\nMul on alati ebameeldiv vaadata fotosid ööklubidest, kus alaealised, alkoholiklaasid käes, rõõmsalt  kaamerasse lehvitavad.\nKas Riigikohtu kriminaalkolleegium arvab, et nüüd hakatakse  vähem valedokumente kasutama?\nMina nii küll ei arva.\nEnne valesti rakendatud paragrahv 349  annab noortele justkui enam vabadust.\nAga kas selline vabadus on vajalik?\nHakatakse veelgi enam proovima ööklubidesse sisse saada, sest teatakse  une pealt, et see pole  kuritegu.\nJa ega turvamehedki ei saa midagi teha, kuna seadus  ei luba kutsuda politseid ja valedokumentidega alaealisi  politseijaoskonda viia.\n Sealt edasi on vaid  üks samm tõsiste õnnetusteni... \"Jah!\nTegelikult kah... ja veel!\nÜks vene poiss lasti seal eile õhtul maha!\n\" lisas Miku sõber... Kahjuks selliseid juhtumeid esineb ja mitte vähe.\nNoormehed lähevad ööklubisse, joovad  ennast täis ja hakkavad siis superkangelasi mängima.\nPurjus noormehed tahavad sageli neidude ees demonstreerida, kui tugevad nad on.\n\nTühjast  tekivad konfliktid, tagajärjeks on kaklused, mis võivad lõppeda vigastustega ning mõnikord  vägagi traagiliselt.\n Aga mitte ainult noormehed, tütarlapsedki  pole enam erandiks.\nNad on mõnikord agressiivsemadki.\n Kurb on, et kakluste puhul jäädakse passiivselt pealt vaatama, nagu oldaks tsirkuses või teatris.\n  Olen ka ise mitu korda näinud tänaval kaklusi, aga vaadata ma ei suuda - süda hakkab   pekslema ja ma lahkun.\n\nPöördudes tagasi võltsdokumentide teema juurde, tahaksin rõhutada, et  valedokumentide kasutamise seaduse tühistamisega on tehtud suur viga.\n Kuigi täiskasvanud peaksid seaduse sunnitagi aru saama, et dokumentide \"laenamine\" alaealisele on vale.\nTänapäeva keerulises maailmas moodustavad erilise riskirühma minu arvates need noored, kes ei käi  üheski  trennis ega huvitu õigupoolest millestki.\n  Nad   ei tea, mida oma eluga peale hakata ning  pärast koolitunde kaovad kuhugi  lähima  nurga taha suitsu tegema.\nTeised neist ainult olesklevad  hommikust hilisööni või  tarbivad virtuaalreaalsust.\nSageli ei jõua nad põhikooli lõputunnistuseni.\nTihti sattutakse noortekampadesse ning sealt edasi organiseeritud kuritegevusse.\nNeil on tunne, justkui neist midagi ei sõltu.\nNäidates, kui täiskasvanud nad on, alustatakse liiga vara intiimsuhteid, hakatakse alkoholi tarbima ja narkootikume proovima - need on levinumad teguviisid.\nOn ka palju noori, keda vanemad üle mõistuse hellitavad, mille tulemusena hakkab \"laps\" kamandama vanemaid  ja nõudma neilt kõike, mida  tahab, vaatamata sellele, kas vanematel on  raha või ei.\nMinu meelest peaks  iga noor esitama endale küsimuse:  mida head ja kasulikku  olen oma elus seni korda saatnud ?\nArvan, et paljudel jääks  sellele küsimusele vastus leidmata.\n   Sageli sattuvad noored kuritegudesse tahtmatult.\n Televisioonile  ja internetile toetudes  võib  tuua üsna palju näiteid.\n   Jäädakse kadunuks, sattutakse liiklusavariidesse, lisaks õnnetused tulirelvadega, uppumissurmad, ohud internetis.\nKui palju selliseid uudiseid  kohtame iga päev?\n Kas keegi  sooviks veel  vastu vaielda väitele, et  noor olla on keeruline?\n\nNii väga tahakse noortele südamele panna järgmist: olge ettevaatlikud, mõelge  peaga, hoolige endast ja teistest.\nSiis on  lootust, nagu on veel lootust \"Hei, Dima!\n\" peategelastel Mirjal ja Dimal.\n\nElukoht: Pärnu" }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (765a4fa6-d199-44a8-bf45-d5405012a791).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Noorus... See on suurte lootuste, unistuste ja suurejooneliste projektide aeg.\nAeg, kui oled kindel selles, et iga uus päev toob sulle palju väljakutseid ja meeldivaid üllatusi.\nNoorus on armastuse aeg.\nArmastuse, mis on siiras, truu, kirglik ja hull.\nNoorus on aeg, kui kuuled sõnu \"Ma armastan sind igavesti, kuni hingan\" ja sa usud seda ning sinu näole ei ilmu sarkastiline naeratus.\nAinult nooruses me näeme igas naeratavas inimeses sõpra.\nKui palju luuletusi ja laule on pühendatud noorusele!\nOn pühendatud vaatamata sellele, et nimelt nooruses  teeme kõige absurdsemaid ja hoolimatumaid tegusid.\nKogu inimkonna ajaloos on  noored  olnud alati nagu lootuste sümbolid.\nNoorte õlgadele pandi ja pannakse reformide ideed ja uute alguste koormus.\nJust noored põlvkonnad peavad hävitama vanu reegleid, sihtasutusi, mis ei too kasu ja ei tööta enam tänapäeval, peavad parandama oma vanemate vigu.\nJa seda sageli ühiskonna täieliku vastuseisu foonil.\n\nHoolimata sellest, et teaduse ja kõrgtehnoloogia areng viib meid tsivilisatsiooni teel edasi, noorte olukord ei parane ja  saab hoopis üha rohkem ja rohkem kannatada.\n\nNarkomaania, alkoholism ja kõlvatus teeb seda, et HIV-i nakatunute arv kasvab katastroofiliselt kiire tempoga.\nIga päev  võtab noorte inimeste seast  ära tugevaid, ilusaid ja andekaid inimesi, kes saaksid tuua valgust ja rõõmu teistele, teenida oma riiki ja rahvast.\nKuid paljud noored ei kujuta oma tulevikku ette, ei näe oma ülesannet selles elus!\nAga võib-olla nad lihtsalt ei taha... Traditsioonide  unustamine ja moraalsete põhimõtete hooletussejätmine tähendavad, et tulevikus ootavad  meid ees rasked tagajärjed kogu inimkonna jaoks.\nVanemaid ei austata, armastus on tühi sõnakõlks... Jah, seda on hirmus kuulata.\nJust niimoodi mõtlevad  kahjuks  paljud tänapäeva noored.\nNOORED, kellel on palju jõudu ja eluenergiat, mida sageli kulutatakse otstarbetult.\nNoored, kes peaksid olema nagu valgusekiired hallides päevades.\n\nMis on selle olukorra põhjus?\n\nJaan Tangsoo raamatus \"Hanejaht\" kujutatakse minu arvates mitte ainul tänapäeva noorte reaalset olukorda, vaid näidatakse ka probleemide põhjusi.\n\nSelle teose süžee on päris lihtne.\nRikka ärimehe poeg sattub narkodiilerite kätte.\nTeda pannakse nõela otsa  eesmärgiga võtta tema isa rahakotist nii palju raha kui on võimalik.\nKurjategijad ei eksinud ,ohver ei osanud vastu panna ja sattus meelitajate lõksu.\nJa \"söödaks\" sai noore ja kogemusteta noormehe jaoks  tüdruk Pille, kes kutsus teda Peterburi reisile.\n\nKui unustada esimeste lehekülgede sisu ära, on väga raske aru saada, kuidas võis see noormees nõustuda sellise seiklusliku reisiga praktiliselt tundmatu neiuga.\nAga...   \"Mu vanamees on täielik topis!\n\" Milline ebameeldiv märkus  inimese kohta, kuid siin on juttu  isast, kõige lähedasemast inimesest.\nNiisugune mittestandardne algus häirib ja tekitab lihtsalt segadust.\n\n\"Ma tean, et mul on isa olemas.\nMa elan temaga ühes ja sessamas majas, aga samal ajal on ta minust kaugemal, kui mõni samblavärvi marsielanik... \" Siin ilmneb mitte ainult agressioon... Siin mängib kurbus, pahameel ja pettumus.\nKui lugesin esimest lauset  esimest korda ,oli minu peas  vihase, kontrollimatu teismelise kuju, kellele ei ostetud uut elektrikitarri või rula.\nMida rohkem  ma lugesin tema ülestunnistusi, seda enam tundsin talle kaasa.\nSee on väga kurb lugu... Pärast ema surma kaotas poiss automaatselt  ka isa.\nMul on kahju sellest isast, kes sulgus oma leinas.\nTa jookseb ja ei tea kuhu.\nTema ainuke eesmärk on teha karjääri.\nAga hinges on tühjus... Ta jäi üksi oma hädaga ja kaotas pikkamööda poja.\n\n\"Ma tahaksin temaga rääkida.\nTahaksin, et mul oleks normaalne isa, kellega oleks võimalik vahel kas või loragi ajada või malet mängida või siis ükspuha mida teha... \" Arvan, et kõik vanemad, eriti need, kes on  edukad karjääris, peaksid selle raamatu läbi lugema ja oma elu analüüsima.\n\n- Räägime hiljem.\n\n- Õhtul, poiss... - Tõesti ei ole aega... - Saan aru, mul on kiire.\n\nKui teie jutt lapsega näeb välja samamoodi, siis on vaja midagi muuta, kuni pole hilja.\nVastasel korral ei ole mõtet imestada, kuidas teie poeg või tütar võis langeda narkomaanide, alkohoolikute ja petturite küüsi.\n\nPsühholoogide andmetel tajuvad noorukid  palju teravamalt  ümbritsevat tegelikkust kõigis tema ilmingutes.\nSellega on raske vaielda.\nNiisugune mõiste nagu \"puberteet\" on kindlalt juurdunud meie mõtetes.\nMe võime targa näoga kasutada psühholoogilisi mõisteid, rääkida tänapäeva noorukite probleemidest, aga kui me tuleme koju, siis me ei märka, et meie lapsel on vaja meiega rääkida, et tema silmades on pisarad.\n\nKui lapsed ei leia oma vanematelt abi, siis  avavad nad tahtmatult  oma elus ukse niisugustele nagu Pille ja Dan.\n\nSelle raamatu peategelane jutustab oma lugu endast  ja ei avalda oma nime.\nMugavuse pärast hakkame teda nimetama lihtsalt \"TEMA\".\n\nAinuke asi, mis tõesti rõõmustab, kui loed seda raamatut, on see, et kõik läbielamised ei läinud selle noormehe jaoks asjata ja kasutult.\nTA teeb õigeid järeldusi, TA  mõistab nende probleemide põhjust... Kergeusklikkust... Jah... Mõnikord  tahaksid nii väga kellegagi rääkida oma muredest, nutta rätikusse... Ja kui tähtis on, et sellisel hetkel on sinu kõrval inimene, kes oskab sind kuulata ja mõista.\nKui ohtlikud on need minutid, kui  on tunne, et oled valmis avama oma hinge igaühele, keda kohtad tänaval, et  oleks  ainult kergem hingata... Selline hetkeline nõrkus võib muutuda tragöödiaks.\n\nTA riidles oma tüdrukuga, TEMA isal ei ole kunagi piisavalt aega, et isegi rääkida pojaga.\nTa muutub lihtsaks saagiks petturitele ning tuleb Peterburi reisilt juba narkomaanina.\n\nMa ei tee aktsente füüsiliste ja moraalsete kannatuste kohta, ma ei hakka arutlema sellest, kui lihtne on  kaotada inimese nägu mõne nädala jooksul.\nNeed on narkootikumide tarbimise tagajärjed.\n\"Narkomaan\" kõlab nagu otsus, millele inimene ise  alla kirjutab ja oma elule kriipsu peale tõmbab.\n\nMinu jaoks pakub suuremat huvi selle ülestunnistuse teine osa.\nNimetaksin seda \"taassünniks\".\nÜhe ebaõnnestunud varguse ajal murdis  TA  jalaluu, mille kohta TA ise arvab, et see oli \" kõige parem asi, mis temaga uimaste kuude jooksul üldse oli sündinud\".\nTEMA isa sai lõpuks teada oma poja hädast.\n\"Paps\" otsustab saata TEDA külla vanaisa juurde.\n\nKui ausalt öelda, ma ei kujuta ette, kuidas isa ei saanud aru varem, mis pojaga toimub.\n\n\"Olen kodust juba nii palju asju minema tassinud, et ta oli nende puudumist kindla peale märganud.\n\" Kui ta ikkagi märkas samade asjade puudumist, miks ta ei proovinud situatsiooni välja selgitada!\n?\nMuidugi, kui teie kodust hakkavad asjad kaduma, on see tõsine põhjus muretsemiseks.\n Ja see on normaalne reaktsioon iga inimese puhul.\nKui romaani alguses näeme  inimest, kes on väga materiaalne, siis tekib küsimus: Kas inimene, kelle põhimõte on raha, võiks niimoodi käituda selles olukorras?\nSee katkend kinnitab seda, et  peategelase isa on väga õnnetu inimene.\nTa on nii suletud reaalsuse ees, et lihtsalt ei taha mõelda, ei taha uskuda, et tema pojaga toimub midagi halba.\n\nTema ükskõiksus on nagu kaitsereaktsioon, mis aitab alguses mitte märgata probleeme ega anda võimalust neid lahendada.\n\nVaatamata rasketele kannatustele, nii vaimsetele kui  füüsilistele, kontrollimatule soovile põgeneda linna ja saada järjekordne annus, ime toimub.\nAlgab aeglane, mitte ainult laastatud keha, vaid ka tuhandete lukkudega suletud   hinge taastumine.\nAga mis on põhjus?\nPuhas maaõhk, ilus loodus või kodupiim?\nVõib-olla need faktorid mängisid ka tähtsaid rolle.\nKuid peamine asi on see, et selle noormehe ellu ilmus inimene, keda ta võis täiesti usaldada.\n\n\"Nii imelik kui see  ka pole,oli kõige nende vaevuste ajal mu kõige suurem tugi vanaisa.\nTa ei saanud küll midagi teha, mind aidata ega mult peavalusid ära võtta, agaTA OLI ALATI LÄHEDUSES, tal oli minu jaoks aega... tal pole kunagi kiiret nagu papsil.\n\" \"Ma kinkisin talle oma usalduse,sest mul ei jäänud muud üle.\nVanaisa tegi minu suhtes täpselt sedasama ja olgu ma neetud, kui peaksin tema usaldust kunagi kuritarvitama.\n\" \"Ma poleks uskunud, et võin ühegi inimesega enam nii usalduslikku vahekorda sattuda, aga näe - polnudki palju vaja... \" Jah, tõesti!\nMida on veel vaja?\nOlla tähelepanelikum, hoolivam üksteise suhtes.\nAga nii raske on jälgida neid lihtsaid põhimõtteid, kui armastus on asendunud seksiga, kui esikohal on karjäär, kui inimese elu ei ole väärt pennigi.\n\n\"Ära karda vaenlast, sest kõige hullem asi, mis ta võib sulle teha, on sind ära tappa.\nÄra karda sõpra, sest kõige hullem asi, mis ta sulle teha võib, on sind reeta.\nKuid karda ükskõikseid inimesi, sest just nende vaikival nõusolekul toimuvad kõik reetmised ja tapmised.\n\" Kui  saad teada sõprade reetmisest, kui mõistad, et armastatud inimene on sinu kõrval ainult raha pärast, siis tuleb pettumus ja oht, et sina saad samasuguseks ükskõikseks.\nMeie elus on nii palju asju, mis näevad ilusad välja, aga sees on surm.\nEi ole kogemust, ei ole varasemat kokkupuudet ja  soontes  keeb noor veri, seiklusejanu,  mida toidab nooruslik maksimalism.\nJa ei ole kedagi, kes  oleks toeks.\n\nMinu meelest on  tänapäeva noorte olukord eriti raske sellepärast, et me peame elama täieliku ükskõiksuse õhkkonnas.\nPereväärtused taanduvad tagaplaanile ning igavesti kiirustavate emade ja isade tüüp on muutumas põhiliseks.\n\nKui vaatame ringi, siis näeme, et on väga palju ühe  vanemaga peresid.\nMinu klassis on suur osa selliseid.\nJa see on ebanormaalne olukord!\nInimesed lähevad lahku, aga mõtlevad ainult endale, mitte laste heaolule.\nLapsed elavad vanemate lahkuminekut üle väga raskelt eriti teismelises eas.\nKui otsustasite, et teie vahel enam ei ole armastust ja ainuke väljapääs on lahkuminek, siis mõelge ka sellest, mis toimub teie lapse südames, kui ta armastab teid mõlemaid!\nLaste jaoks see on suur tragöödia, mis mõjub halvasti psüühikale ja võib jätta tagajärgi kogu eluks.\n\nTänapäeval on tavaline situatsioon, kui vanemad töötavad välismaal, sellepärast, et ei leia tööd oma riigis.\nLapsed kasvavad koos vanavanematega.\nMinu arvates ei ole see ka õige.\nVanaisad ja vanaemad on muidugi head, kuid nad on kergeusklikud ja ei märka sageli probleemseid olukordi, mis tulevad esile lapselaste elus.\n\nReklaam... Igal pool on reklaam: telekas, arvutis, ajalehtedes, tänaval jne.\nReklaamidest vaatavad õnnelikud inimesed, õllepudel käes, nagu tahaksid öelda: Vaata ,kui hea on olla!\n.\nJoon ja mul on lõbus ja olen parim!\n\" Kui rääkida tänapäeva filmidest, siis igal kanalil jooksevad filmid täis seksi ja vägivalda.\nAga kus on tõelised tunded ja tõeline armastus?\n   Kõik on lubatud... Kõik on müügiks... Hinged on näljas ja otsivad toitu.\nAga nad ei leia seda.\nJa sellepärast ongi tänapäeva noortel nii raske elada." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (8e433867-58a2-4943-80ab-3245a20e5436).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Lugenud läbi Jaan Tangsoo noorsooromaani \"Hanejaht\", sattusin ma kimbatusse.\nAlgus  tuletab meelde mingit dekoratsiooni kirjeldust.\nPeategelase kohutavast väljendusmaneerist, ropust sõnavarast ning väljaöeldust ei ole raske aru saada, et hakkab arenema draama.\nTegelaste nimesid ei mainita, peategelane kasutab sõnu \"paps\", \"vanamees\", \"tema\" jne.\nArvatavasti nimetab nii oma isa.\nMa ei saanudki teada peategelase nime, arvan, et tema nimi on Jaan.\nKui ma ei eksi, siis jutustuse autor Jaan Tangsoo kirjutabki endast.\nJutustus on lugemist väärt juba sellepoolest, et autor kirjeldab tõetruult narkomaaniks muutumise protsessi.\n\nOlen noor inimene kindlate huvide, arusaamade  ja püüdlustega.\nMul on tore pere.\nMind armastatakse, minust hoolitakse.\nKuigi olen palju kuulnud ja lugenud narkootikumidest ja narkomaanidest, tean üht-teist koolitundidest, kuid see teema on mulle siiski võõras ja kauge.\nMa ei ole kunagi tõsiselt mõelnud sellest, kuidas narkomaaniks muututakse, kuid peale antud jutustuse läbilugemist minu arusaamad on paljuski muutunud.\nNoorte probleemidega kohtusingi \"Hanejahi\" lugemisel.\nRomaani peategelaseks on 20 aastane nooruk, kelle ema hukkus imelikel asjaoludel autoavariis.\n\nEmast tundis Jaan hirmsasti puudust, sest ühes emaga läks ka isa.\nJa kuigi on ema surnud ning Jaan siunab ja manab teda, tunneb ta temast siiski puudust ja unistab muudkui sellest, kuidas ema puudumist millegagi korvata.\nÄrimehest isa varustab poega rahaga lahedalt, puudust ei tundnud Jaan sellest kunagi.\nKuid aega oma pojaga tegelemiseks polnud.\nNoormees teadis, et tal on isa olemas, kuna ta elas  isaga ühes ja samas  majas, aga samal ajal on ta oma pojast kaugemal kui mõni samblavärvi marsielanik.\nPoeg ei saa kunagi isale pihta, passib vahel peale nagu viimane tola, kuid kunagi ei saa jaole.\nOma isas näeb ta närvilist vanakuradit, kes röögib kui elajas iga asja peale ja käib ringi niisuguse näoga, nagu oleks tal tripper püksis.\nVeel ütleb noormees, et papsitaoliste töönarkomaanide koht on hullaris, sest temasugused ongi selle maailma pahupidi pööranud.\nRabelevad nagu kari põrunuid, saavutavad palju, jõuavad kaugele ja ajavad raha kokku, just nagu peituks selles kuratlik õnn, mis kaalub kõik muu ... Parem elagu ja tundku elust mõnu, kuid ei - mõnutsemine võtvat aega, aeg aga olevat raha.\nPoeg vist tegelikult teab, miks isa niisugune on.\n\nIsa ei saa lihtsalt ema surmast üle, kuigi sellest on möödas neli aastat.\nPoeg on kuulnud isa mitmel ööl magamistoas tönnivat.\n\nMinu meelest kirjeldada peresuhteid paremini, kui tegi seda peategelane, ei saagi.\nNeid suhteid pole olnudki.\nSellises peres kasvav laps pole kunagi tundnud vanemate hellust ja armastust, lahkeid õpetussõnu.\n\nVanematel pole kunagi olnud aega ega tahtmistki oma lapsega tegelemiseks.\n\nSellises peres kasvav laps on õnnetu laps.\nKui laps aga tunneb end eemaletõrjutuna, hakkab ta elama oma elu.\n\nJa nooruk elaski oma elu ... Jutustuses näidatakse, kuidas Jaan hakkab järk-järgult igasugustesse ebameeldivatesse jamadesse sattuma ...  Mulle isegi meeldib, kuidas peategelane Jaan analüüsib oma tegemisi.\nTa ei süüdista oma paganama jamades mitte kedagi, isegi oma papsi mitte.\nTa kahetseb, et kohtas oma eluteel Pillet (töötab maksuametis, kelle käest jooksevad läbi kõiksugu andmed inimeste kohta) ja tema venda Dani.\nOleks pidanud hoidma end nendest inimestest võimalikult kaugele, vähemalt kolm kilomeetrit, kuid kust tema oleks pidanud teadma, kellega nende näol tegu on.\nPalju hiljem saab Jaan aru, mis eesmärgil see naine temaga ameles.\nPille plaaniks oli Jaan mõrda tõmmata ja siis Dani ette lükata.\nJa see tal õnnestus.\nJaan osutus järjekordseks haneks.\n\nSiit siis ka romaani pealkiri.\nOlles linnakese  ühe vägagi jõuka mehe poeg, oli Jaan talle suureks saagiks.\nVeel rohkem süüdistab Jaan aga iseennast.\nPärast ema surma kaotas ta igasuguse usu.\nEi usu enam mitte millessegi.\nJa kui usaldamatuse hood peale tulevad, siis muutub ta hoopis teistsuguseks inimeseks.\nSüüdistab end liigses kergeusklikkuses ning peab oma veaks sedagi, et tal pole sellist nina, mis tunneks, milliste inimestega tegemist on.\nJa veel mõistab Jaan sedagi, et tema peas, nn tarkvaras, on midagi puudu.\n\nPuuduolevat ei suuda ta aga üles leida, peab ennast lihtsalt lolliks.\n\nPillele vastandab autor Piiat.\nSelle tüdrukuga sai Jaan olla niisugune, nagu ta tegelikult on.\nJaani arvates on see maailma üks vahvamaid asju, kui oled leidnud inimese, kellega saad rääkida kõigest.\nPiia seltsis tundis Jaan end temaga vabana.\n\nInimestevahelistes suhetes on kentsakas asi, et kui oled korra inimeses kahtlema hakanud, siis hakkab kahtlus nagu soo sind endasse imama.\nNeetud reaalsusest mõneks ajaks jalga laskmiseks, oma nina soustiks tõmbamiseks leidis Jaan võimaluse - enda täistõmbamise.\nJutustuse autor tahab, et Jaan püüaks selgusele jõuda, mis on nihu läinud, kuid ei tea, kust otsast pihta hakata ja kuidas olukorrast välja tulla.\nOma jamadega psühholoogi juurde minemist peab asjatuks, kuna kardab teiste poolt põlu alla sattumist ning jobukese sildi külgekleepimist.\n\nElu suurima vea tegi Jaan päeval, kui nõustus vana tuttava Pille soovitusel tegema üht pritsi, st narkotsi.\nSee oli Jaani jaoks täiesti tundmatu maa.\nPille sai Jaani oma oheliku otsa ning talutas nii, nagu tahtis.\nJust sinna, kuhu vaja.\nJaan oli teel põrgusse, kuigi siis polnud tal sellest veel õrna aimugi.\nVeidi hiljem sai Jaan aru, et millega oli tegelema hakanud, kuid lohutas end mõttega, et  paneb veel ühe pritsi ja siis teeb asjale lõpu.\n\n Mõtlen selle üle, et kui Jaan on võimeline oma elu üle mõtlema ja tegusid analüüsima, miks ta siis kaotab taju ning laskub halvale teele.\nKas tal tõesti pole iseloomu, ei usu endasse?\nMul on tohutult kahju, et Jaan saab aru küll, kui ohtlikul teel ta on, kuid samas ei suuda teha otsust selle nn nalja lõpetamiseks.\nMõistus püüdis selgeks teha, et narkots on nagu kaev, kuhu on väga lihtne sisse kukkuda, kuid välja tulla on tüki maad keerulisem ... Varsti polnud muid raha eest saadavaid asju Jaani jaoks olemas.\nAinuke asi, mida oleks tarvis, oli laks!\nSelle laksu saamiseks kulutab Jaan kogu oma pangaarvel oleva raha.\n\nRaha väljameelitamiseks hakkab isale valetama, isa tengelpungast varastamagi.\n\nSüstitavast sodist jäi absoluutsesse sõltuvusse.\n\nPääseteeks on Jaani arvates järjekordne prits, ei miski muu.\nJaanist sai narkomaan... Vanaisa oli see mees, kes oli alati Jaani jaoks olemas, kellel oli aega rääkida huvitavatest asjadest, olla ta kõrval raskel hetkel, kes suutis pojapoja usalduse võita ning teda jalule aidata.\nNimelt  vanaisa aitas pojapoega ülessulamisel ja õigele teele suunamisel.\n\nLoetu põhjal koostasin narkomaaniks muutumise skeemi (lisa 1).\nAlles selle skeemi põhjal hakkasin ise aru saama, millist rolli mängivad lapse elus vanemad ja peresisesed omavahelised suhted.\n\nTähelepanekud narkotsi laastavast mõjust on  lisas 2. Kõige raskem oli lugeda Jaani süüdistussõnu isa aadressil.\nSüüdistus algab sõnaga \"Kui ... \".   Süüdistus on välja toodud lisas 3. Vanaisa oli see mees, kes oli alati Jaani jaoks olemas, kellel oli aega rääkida huvitavatest asjadest, kes suutis pojapoja usalduse võita (lisa 4).\n\n Minu arvates jutustuse viimased read on Jaani elus olulise tähendusega: \"Komberdasin tagasi tuppa ja tundsin, et kõigest hoolimata polegi minu jaoks ehk kõik veel möödas ja ees võib olla nii mõndagi.\n\" Minagi arvan, et Jaanist saab veel asja ..." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (92df8681-90dd-484d-b3b8-917ec2fe2a9c).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ärgates hommikuti üles me ei tea, mis meid täna ees ootab.\n\nÄkki võib juhtuda nii, et ärgates ühel ilusal päeval ja vaadates telekat, saad teada, et täna tulebki see \"viimnepäev\" meie elus.\nJa nüüd, kui sa tead, et sul jäi mõni tund elada, kuidas sa kavatsed oma aega veeta?\nKas oma perega, sõpradega?\n\nVõi soovid täide viia mingit oma unistust, näiteks lennata kuumaõhu-palliga ja viimast korda vaadata meie ilusat loodust või nautida loojangut istudes oma kallima inimesega  ja juues kokteili... ?\n\nAga kui sa oled liiga noor kõigeks selleks?\nMõned meist tahaksid lihtsalt peita end kaissu ja kuulda kellegi sõnu, et kõik on korras.\nMõned aga tahaksid proovida midagi sellist oma elus, mida polnud kunagi varem teinud.\n\nNeed võivad olla nii tavalised asjad nagu alkohol või suitsetamine või isegi narkootikumide pruukimine.\nNeed kolm asja mõjuvad väga meie tervisele ja mitte kuigi hästi, eriti viimane neist.\n\nMiks juhtub nii, et noortel tekkib soov proovida oma elus narkootikume?\nKas keegi pole neile koolis või kodus öelnud, et proovides neid üks kord sa võid sattuda sõltuvusse nendest oma elu lõpuni.\nJah, on ka neid inimesi, kes proovides üks kord ei tahagi enam, kuid tihti juhtub nii, et noored jäävad sõltuvusse.\n\nTänapäeva noori ei saa üldse võrrelda noortega, kes elasid 30 aastaat tagasi.\nTol ajal inimestel olid teised huvid ja keegi neist ei saanud isegi kujutata endale ette, et võib nii vabalt osta narkootikume, nagu seda võib teha tänapäeval.\n\nMillest siis noorel sünnib see soov proovida uimasteid?\nÄkki  on see kaasasündinud pahe ja on tema geenidesse programmeeritud ja organism lihtsalt ootab millal tuleb see x-päev.\nSeda me ei saa teada kunagi, see lihtsalt juhtub ja kõik.\n\nNoortel on nii keeruline elada tänapäeval, kui neid keegi ei toeta ja ei kingi neile oma soojust.\n\nNoorus on aeg, millal igaüks tahab saada põnevaid muljeid ja seiklusi.\nJa tihti nad võivad olla väga ohtlikud tervisele.\nEi tohi kohe süüdistada noori, nad pole süüdi, et niimodi töötab nende aju.\nKõigis on süüdi bioloogia ja raha.\n\nLiiga suur protsent noortest hakkab tarbima narkootikume, sest neil on liiga palju raha, täpsemini öeldes nende vanematel ja on võimalusi osta seda, mida teised ei saa.\nLõpuks ometi selle raha eest, mis nad omavad, noored ei tea juba mida osta, sest neil on kõik, mida nad tahavad ja isegi rohkem.\nNii tekibki neil soov proovida midagi uut ja see polegi nende jaoks eriti probleemne, sest raha on neil olemas.\nKõik võib alata sellest, et laps proovib oma elus esimest lonksu alkoholset jooki, siis ta saab aru, et sellest tal ei piisa ja on vaja uusi aistinguid.\nJärgmiseks sammuks tuleb proovida esimest korda suitsutõmmet ja siin paljud saavad aru, et kuidagi ei saanud sellest kaifi ja peaks nüüd ka lõpetama sellega.\n\n Väga tähtis on see, et last ümbritsev seltskond oleks ka selline, mis ei tarbi alkoholi või narkootikume.\nSest nagu me teame, on see väga tähtis asi, sest just siit võivad alata erinevad probleemid.\nNagu see tihti juhtub, laps satub sellisesse seltskonda ja selle mõju all hakkab tegema selliseid asju, mis vanemaid üldse ei rõõmusta.\n\nJärgmiseks sammuks ja kõige ohtlikumaks võib muutuda narkootikumide tarbimine.\nJa siin, isegi nendel, kellel on tugev tahtejõud, ei saa juba ütelda \"Ei\"!\nnarkootikumidele, sest see on nagu sinu esimene suudlus ja pärast esmakordset proovimist sa tahad veel ja veel.\nKuidas siis teha nii, et noored isegi ei mõtleks proovida narkootikume?\nMitte anda taskuraha?\nKontrollida kellega nad suhtlevad?\nLihtsalt peab kasvatama oma lapses vastikustunnet kõikide nende asjade vastu ja muidugi kontrollida, millele kulutab sinu laps raha ja milline seltskond teda ümbritseb.\nSee võtab küll palju jõudu, sest noortele kunagi ei meeldinud, kui neid kontrollitakse, sest nad arvavad, et on suureks kasvanud ja võivad ise otsust vastu võtta.\nAga see pole kaugeltki nii.\n\nTuleb välja, selleks, et laps oleks reaalselt tubli kõiges, nagu tahaksid vanemad, peab lapse eest väga hoolitsema ja osutama talle tähelepanu.\n\nVanematele tihti ei meeldi, et noored istuvad nii kaua arvuti taga või ei loe neid raamatuid, mis anti koolis lugeda.\nNad mõtlevad, et nende lapsed võiksid kulutada oma aega palju huvitavamatele asjadele, kui videote vaatamine Youtubist või uue seiklusraamatu lugemine.\nAga see pole õige.\nKui need asjad huvitavad sinu last, sa pead ka tundma huvi.\nSest nii saavad vanemad hoida sidet oma lastega ja näevad laste silmades välja kaasaegsetena ning nii saavad ka teada, mis tõeliselt huvitab last ja millest ta mõtleb.\nPaljud vanemad mõtlevad, et nende lapsed on isegi paremad kui inglid: kunagi ei tee  midagi halba.\nAga tegelikult pole see kaugeltki nii.\nJa lapse käitumine ei sõltu, kui hästi te olete oma last kasvatanud, on rohkem tõenäoline, et kõik noored teevad midagi sellist, mis vanematele küll ei meeldiks.\nJa vanemad, kes ütlevad: \"Ainult mitte minu laps!\n\" eksivad sügavalt.\nNad arvavad, et teavad kõikidest sammudest, mida teevad nende lapsed, aga tihti juhtub ,et see pole sugugi nii.\nJa tahaks teada, miks nii juhtub?\nVastus on lihtne-liiga vähe tähelepanu osutatakse oma lastele ja nad tunnevad end mahajäetuna.\n\nKas olete kunagi lugenud Jaan Tangsoo raamatut \"Hanejaht\"?\nEi?\n!\n\nSiis olete palju kaotanud.\nSest just siin näitab autor meile, milleni võib viia vanemate ükskõiksus oma lapse suhtes.\n\nRaamat algab noormehe loost, milles ta räägib meile sellest, kuidas ta on tüdinenud, et isa üldse ei veeda temaga aega, kuigi poiss seda väga tahaks.\nTa hakkab juba kahtlema, kas tal on üldse isa olemas või mitte, sest isa ainult töötab ja kogu aeg ütleb, et tal pole aega.\nKuidas võib nii olla, et oma poja jaoks pole aega?\nSellele noorele, kes ainult tahakski veeta oma isaga aega, teha midagi koos, kas või mängida malet või ajada juttu, ükskõik mida, lihtsalt tunda, et isa on sinuga ja mõtleb sinule.\nIsal on järgmine argument eneseõigustamiseks: kõik need jutud võtavad aega, aga aeg on raha.\nVõib olla ta mõtles, et mida rohkem raha ta saab  teenida, seda rohkem ta saab oma poega õnnelikuks teha, aga vist unustas, et ainult raha ei tee kedagi õnnelikuks.\nSee ainult rikub inimest.\nAga vaadates situatsiooni lähemalt, saame aru, et isal oli ka väga raske olla, sest ta kuidagi ei saanud oma naise surmast üle ja kandis oma poja ees ainult maski, sest ei tahtnud näidata oma nõrkusi ja kõiki oma üleelamisi hoidis enda sees.\n\nNiimoodi ta kaugenes oma pojast ja see polnudki õige, sest noorus on see keeruline aeg, kui keegi meist ei tea, mis võib juhtuda meie lastega.\nSee ükskõiksus ja ajapuudus mängis suurt rolli noormehe elus, kuigi ta päriselt ei süüdista kõiges oma isa.\n\nAga teeme silmad lahti: nii kaua, kui me elame vanemate juures ja ei ole veel täiskasvanud, nad peavad meie eest hoolitsema ja vastutama.\nMa ei tea kuidas teistes peredes tavaliselt kasvatakse lapsi, aga minu vanemad kogu aeg ütlevad mulle, et kuna ma pole veel saanud 21 aastat vanaks, vastutavad ja hoolitsevad nemad minu eest.\nKogu aeg nad annavad mulle lootust, et homme tuleb uus päev ja kõik mured kaovad.\nÕpetavad mind, kuidas peab käituma, mida võib teha ja keda võib usaldada.\n\n Mis me siis saame veel teada noormehe jutustusest?\nEt just tema isa kogu aeg kordab, et ära usu kedagi ega midagi.\nKuidas ta saab siis üldse elada, kui kedagi ei usalda?\nIsast on muidugi kahju, sest ta kaotas oma lootuse naise surmaga, aga see usaldamatus mõjutas ka suhteid inimestega ning kogu tema ja poja elu.\nNoormees saab muidugi aru, et kõiki inimesi ei tohigi usaldada, peab õppima ära tundma, kes on hea inimene, kes mitte, keda võib usaldada, keda  mitte.\nJutustusest saame teada, et noormees tahaks väga kedagi usaldada, aga lihtsalt ei oska valida häid inimesi ja sellepärast satubki ta uude seltskonda, mis muudab tema elu tundmatu-seni.\n\nÜhel päeval tutvub ta ühe uue tüdrukuga, kellega ta tunneb end teistmoodi, sest ta sai olla temaga täiesti vaba ja ei pidanud mängima kedagi teist, kes ta tegelikult polnud.\nNeiu, kelle nimi on Pille, muudabki tema elu, kuid mitte paremaks.\nKoos reisivad nad Venemaale ja seal Pille pakubki talle esimest korda proovida narkootikume, mille peale noormees annab nõu.\n\nTänapäeval kasvab narkootikumide tarbimine noorte hulgas iga aastaga.\nInimene, kes hakkab tarbima narkootikume muutub ja tema aju ka.\nOn olemas mitu liiki narkootikume.\nNäiteks paljud minu tuttavad ja sõbrad on proovinud oma elus suitsetada narkootikume ja paljud neist pole kaugeltki täiskasvanud.\n\nKirjeldades oma tundeid peaaegu kõik ütlesid, et esimesel korral nad ei tundnud midagi ja kaifi ei saanud.\nMul on olemas ka selliseid sõpru, kes on suitsetanud narkootikume iga nädalavahetusel ja nende jaoks oli see norm.\nNad pole mingid narkomanid ja õpivad koolis päris hästi, lihtsalt neile meeldib saada uusi elamusi.\nMinu sõbra jutustusest sain teada, et kui ta proovis esimest korda seda rohtu suitsetada, tundis ta lõbu ja pärast seda depressiooni.\nSellega tulid tal ka muutused organismis: tema südamelöögid olid liiga kiired ja jalad jäid nõrgaks.\nJärgmisel päeval ta ei tundnud midagi.\nOn olemas tuttavaid, kes on proovinud tugevamaid narkootikume, näiteks LSD-d, heroiini.\nAga kõik neid ühendab üks asi: kõik nad tahtsid proovida narkootikume, sest selle vastu oli huvi, oli liiga palju vaba aega ja oli igav, nad otsisid mõnu ja uusi muljeid.\nOn ka neid inimesi, nagu mina, kes kunagi pole proovinud narkootikume ja ei tahagi.\nSelliseid  on minu sõprade hulgas ka olemas.\nOlen vaadanud nii palju filme, kuulanud jutte narkootiku-midest, et mulle üldse ühtegi mõtet kunagi pole tulnud pähe, et proovida neid.\nMul on vist geenides programmeeritud vastikustunne nende vastu.\n\nKõige ohtlikum ja tugevam narkootikumidest arvatakse heroiini.\n\nÜks kord proovides seda narkootikumi inimene kunagi ei saa ilma selleta elada.\nHeroiin on see narkootikum, mis tekitab kõige rohkem sõltuvust.\n\nMeie tegelane ka polnud kunagi proovinud narkootikume,sest tal polnud lihtsalt sellist võimalust tekkinud ja tema jaoks uimastid olid tundmatud.\nKui ta proovis neid esimest korda oli ta pettunud,sest arvas et kohe peaks miski juhtuma, aga paari sekundi pärast hakkas ta nägema igasuguseid asju, mida ta ei saanud isegi kirjeldada.\nTal oli väga kahju,et kõik see värk kestis nii vähe aega ja ta tahtis sellesse õndsusesse jääda.\nTeine põhjus proovida jälle narkootikume oli see,et võrreldes alkohooliga need olid palju paremad,sest järgmisel päeval kusagil ei valutanud ja ta tundis end väga hästi.\n\nNoormehel algas kõik nagu väike seiklus,vähemalt talle niimodii tundus.\nTa arvas,et proovib veel üks kord ja sellega lõpetab,aga kahjuks narkoots tõmbas ta kaasa.\nNarkots on nagu kaev, kuhu on väga lihtne sisse kukkuda, kuid välja tulla on tüki maad keerulisem.\nNoormees ei mõelnudki, kui ohtlikul teel ta on ja et seda peaks kohe lõpetama.\nTema probleemid algasid juba sellega,et tekkis rahapuudus ja ta hakkas varastama oma isalt, pärast seda laenama raha oma sõpradelt, tuttavatelt ja lõpuks ometi hakkas tassima oma kodust kõiki asju välja, mida saaks müüja ja osta selle peale doosi.\n\nPaar nädalat hiljem, oli tal juba ükskõik, kas ta saab kaifi või mitte.\nNüüd, kui ta ei saanud oma doosi kätte, olid tal sellised valud, et tahaks ära surra.\nDoosi oli nüüd vaja,et vaigistada valu.\nLomka oli liiga suur, et tunda huvi millegi vastu,väljaarvatud ühe asja vastu: neetud sulpa vastu,mida ta endale veeni surus.\nKõik algas ühe pritsiga päevas ja lõppes sellega, et tal oli vaja torkida end juba viis korda päevas.\nNoormees sattus narkootikumidest sõltuvusse ja kuidas sellest lahti saada, ta ei teadnud.\nJa kes teab, mis temast võis edasi saada, kui mitte üks õnnelik juhtum, mis teda päästis.\n\nTema ravimine oli väga piinarikas, alguses tahtis ta lihtsalt joosta kõigest sellest ära ja leida endale doos.\nSiiski ta kannatas ära seda katsetust.\nTa pidi välja kannatama kõik need valud, mis järgnesid pärast nädalate ilma narkootikumideta.\nValu vastu ei aidanud mitte ükski tablett.\n\nKogu see õudus, mis poisiga oli juhtunud võiks ju juhtumata jääda, kui tema isal oleks natuke rohkem aega oma poja jaoks.\nAinult pärast seda õnnetust avanesid isal silmad ja ta oli väga suures mures, et kõik nii juhtus.\n\nPärast narkootikumidest loobumist ei tundnud  noormees huvi mitte millegi vastu ja see oli talle kõige raskem.\nSelle tühjusega paljud inimesed, kes tahtsid narkootikumidest lahti saada,ei saanud elada ning hakkasid uimasteid uuesti kasutama.\n\nKõige rohem saavad meie maailmas narkomanideks just noored ja hakkavad nad sellega pihta, sest satuvad sellisesse seltskonda, kus on narkomanid või lihtsalt nendega liigub järgmine mõte: \"Selles elus peab proovima absoluutselt kõike, mis on selles maailmas, olgu see halb või hea asi, olgu see keelatud või lubatud!\n... Mis elu see on, kui sa pole kõike proovinud?\n\" Ma ei saa endale isegi ette kujutada, kuidas võivad inimestele meeldida narkootikumid.\nAinult lugedes sellest, kuidas üldse doosi kasutatakse, ei tahaks ma kunagi narkootikume proovida.\n\nNoortel on nii keeruline elada tänapäeval, sest nad on veel lapsed ja selleks, et nad ei teeks endale haiget vanemad peaksid rohkem neile aega pühendama ja olla kogu aeg nendega koos.\nOleks hea, kui nad räägiksid oma lastega nende probleemidest ja aitaksid neid lahenda-da.\nVäga vajalik on noortele näidata, et narkootikumid pole mingi mäng nagu ka teised keelatud asjad." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (cef413cc-2e47-44eb-8ce2-a10d60ae75fb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Noorus on peaaegu kõige põnevam ja huvitavam periood meie elus, kuid samal ajal ongi see ka kõige keerulisem aeg.\nJust nooruses hakkab kujunema meie isiksus.\nMe õpime elu tundma nii heast, kuid ka halvast küljest.\nMeie vanemad annavad meile rohkem tegevusvabadust, sest me oleme juba suutelised mõningate probleemidega ise hakkama saama.\nAga mitte kõik noored ei oska  seda  õigesti kasutada.\nMõned täiskasvanud meenutavad oma noorust hea meelega.\n\nNad naeravad selle üle, kui palju lõbusaid situatsioone on nendega sel ajal juhtunud.\nArvatavasti need seigad ei lähe nendel kunagi meelest  ära ning nad hakkavad rõõmuga nendest oma lastele ja lastelastele jutustama ning suhtuvad oma laste kasvatamisse tähelepanu ja hellusega.\n\nAga on palju ka neid inimesi, kes ei tahagi mõelda oma noorusest, sest sel ajal nad tegid selliseid vigu, millest neil praegu on tõeliselt kahju.\nKui neil oleks võimalus aega tagasi keerata ja oma noorusesse tagasi sattuda, siis nad kindlasti ei hakkaks neid elu rikkuvaid vigu tegema.\nÖeldakse, et see, millega me nooruses patustame, peame me täiskavanuna lunastama.\nJa nii absurdne kui see ei oleks, meie elu ei olene ainult meist.\nSee oleneb ka sellest, mis meid ümbritseb, meie vanematest, sõpradest ja ka vaenlastest.\nJa kindlasti meie elu oleneb ka ajast, millal me elame, sest erinevatel aegadel on hinnatud ühiskonnas erinevaid väärtusi.\nKui varem peeti väärtuslikuks kollektiivsust, siis tänapäeval on väärtuseks individuaalsus, kus \"iga mees on enda eest\".\n\nDiana Leesalu raamatus \"Mängult on päriselt\"  käsitletakse noorust ja noorteprobleeme.\nSee raamat õpetab meid püüdma vältida neid tegusid, mis on juhtunud selle raamatu tegelastega.\nLugenud selle raamatu läbi, tegin enda jaoks vajalikke otsuseid ja arvan, et need aitavad mind tulevikus.\n\nEsimene ja minu arvates kõige tõsisem probleem, mida selles raamatus käsitletakse, on koolivägivald.\nSee jama, mis on juhtunud raamatu tegelase Mikuga, sai alguse just koolist ja tema klassikaaslaste poolt kiusamistest.\nTegelikult selleks, et sind koolis narritaks ja kiusataks pole vaja nagu teisest maailmast olla, sa võid lihtsalt natuke oma eakaaslastest erineda.\nErinevus teistest võib praegu  muutuda teie kahjuks.\nKa Mikk, kes oli tedretähilise näoga punapea, erines oma eakaaslastest.\nPoiss, kelle isa oli kõigi poolt vihatud koolidirektor.\nLisaks kõigele oli Mikk ka väga oiukas poiss.\nKahjuks tänapäeval on väga sageli just targad õpilased koolivägivallale allutatud.\nJa siis tekibki küsimus, kas on üldse mõtet nüüdisõpilasel tark olla, kui on risk, et teda hakatakse kiusama.\nMõnedki õpilased matavad hirmu pärast oma õppimisandeid ja eluvaateid maha.\n\nMa ei näe siin teist probleemilahendust, kui  laps teise kooli üle viia.\nAga asi pole nii lihtne.\nVanematel on üldsegi raske märgata, et tema lapsel on koolis probleemid.\nSageli lapsed ei taha mitte kellelegi rääkida, et teda mõnitatakse.\nTa tahab olla hea ja tugev teiste inimeste silmades, tahab, et tema vanemad oleksid uhked tema üle ja ka selle üle, kuidas ta oma probleemidega hakkama saab.\nKui ta ei saa oma probleemidega hakkama, siis ta arvab, et ta on mingisugune nõrk pillitaja.\nJust seepärast ta peidab oma sügavaid hingepiinasid ja tundeid  vanemate eest.\nTänapäeval antakse noortele rohkem võimalusi olla iseseisvad, aga ei vanemad ega mitte keegi teine ei õpeta noori, kuidas igapäevaste probleemidega toime tulla.\nJa seepärast katse-eksituse meetodil õpetab elu  meid ületama raskusi nii kodus kui ka koolis.\nAga on see ikka ilmtingimata vajalik?\n\nSee, mis raamatus on kirjeldatud, sobib hästi kokku kaasaegse kooliga.\nPraegusel ajal on kool meie jaoks mitte ainult koht, kus me omandame teadmisi, vaid see on ka võitlus ellujäämiseks.\nAlgklassides on vaja leida endale sõpru, põhikoolis on vaja võita oma eakaaslaste usaldus ja austus, aga gümnaasiumis on vaja osata seda kõike mitte ära kaotada.\nTeine probleem, mida raamatu autor vaatleb, on kodutute laste elu.\nRomaanis sai ka Mikust kodutu laps.\nTa jooksis kodust ära mitte ainult seepärast, et ta pani kuriteo toime ja  kooli põlema.\nTa lihtsalt tahtis ära joosta ka kõikide probleemide eest, mis teda ümbritsesid, st  tahtis leida lihtsama tee oma probleemide lahendamiseks.\nTänapäeval paljud lapsed mõtlevad samamoodi kui Mikk, kuid kahjuks ei saa ei probleemide eest ega ka tegude eest põgeneda, nii nagu ei saa ka iseenda eest põgeneda.\nNõustugem, näib ju lihtsam kodust ära joosta, kui leida oma vanematega sobiv probleemilahendus.\nOn vaja teada, et ükskõik mis asjaolud raskendavad teie elu, kodust põgenemine ei ole väljapääs.\n\nSelline pealtnäha lihtne tee ei vii ka raamatus mitte kedagi hea lahenduseni.\n\nSamuti Sashat - poissi, keda Mikk põgenedes kohtas, kes oli sunnitud varastama, et raha saada ja endale süüa osta ning ööbida seal, kus jumal juhatab.\nNendel lastel, kes on kodust ära jooksnud, ei olegi teist võimalust rahateenimiseks.\n\nNeil ju ei ole haridust, et endale tööd leida, samuti mitte mingisugust töökogemust ka.\nAlgul keegi ei mõtle kuriteost kui rahateenimisvõimalusest, kuid kodutu elu sunnib kas raha leidma või tagasi koju naasma.\nMikul ei olnud võimalust tagasi koju pöörduma, sest seal ei oodanud teda mitte keegi ega ka  midagi head.\nPõletatud kool ja inimese surm, millest ta  sai tegelikult alles õelt teada,  ähvardavad teda kohtuga.\nSamuti polnud Sashal kuhugi tagasi pöörduda.\n\nKa mina mõtlesin kord samamoodi, kui tundsin vajadust oma probleemide eest ära joosta ja võibolla ka kodunt, kuid mul leidusid need inimesed, kes aitasid mind ja ei lasknud mul sellist viga teha.\nMina olen väga tänulik neile, sest kes teab kuidas kodutu elu oleks mõjunud mulle, aga elada nii, nagu elasid raamatu tegelased, ma kindlasti ei tahaks.\n  Elu näitab, et iga aastaga kodutute laste arv ainult suureneb.\nMispärast see võib nii olla?\n\nMina olen kohanud rohkem neid lapsi, kes jooksid kodust ära lihtsalt sellepärast, et nad ei teadnud, kuidas käituda  ühes või teises situatsioonis, või nad ei teadnud, kuidas lahendada kujunenud olukorda.\nJa siit tuleneb uus probleem, millest ei läinud mööda ka raamatu autor - tänapäeva pered.\nMinu arvates kõik saab alguse  perekonnast.\nMe oleme seda väljendit palju kordi  kuulnud ja selle väitega tuleb olla nõus.\n  Samuti arvan, et laste põgenemisel kodust ilmneb rohkem vanemate süüd.\n\nLoomulikult  jooksid ja hakkavad jooksma kodust ära enamasti lapsed, kes elavad probleemsetes peredes nagu raamatutegelase Sasha juhtumis.\nAga tänapäeval on tekkinud uus probleem, mis sunnib lapsi kodust põgenema.\n\nKui vaadelda kaasaegseid peresid, siis me võime näha, et terveid perekondi, kus on nii ema kui ka isa, kohtab aina harvemini ja harvemini.\nNeed on nn poolikud perekonnad.\n\nRaamatutegelane Mikk elabki sellises poolikus peres ja see raskendab tema elu.\n\nSama on ka  teiste noorte eluga, kes elavad samasugustes  perekondades.\nMikk elab ilma emata, sest too jättis maha oma pere ja läks teise mehe juurde  õnne otsima mõtlemata sellele, kuidas hakkavad elama tema lapsed.\nVarem oli lahkuminek erand.\nMis ka ei juhtunud, aga pere pidi jääma kokku.\nPraegu aga on lahkuminekuid palju ja kõige rohkem  kannatavad selle tõttu eelkõige lapsed.\nJuhul, kui on tekkinud selline olukord, et üks vanematest jätab pere, siis langeb kõik teise vanema õlgadele.\nNüüd peab ta üksinda hoolitsema laste eest ja tegema kõik, et lapsed ei vaevleks pere maha jätnud  vanema puudumise pärast.\nMiku isa ei saanud sellega hakkama ja see oli üks peapõhjustest, miks Mikk jooksis kodust ära.\n\nTema isast sai salajoodik, kes ei osutanud pojale küllaldast tähelepanu ega hoolitsenud tema eest..\nTa ei tahtnud tunnistada ka seda, et tema lapse kallal kasutatakse vägivalda.\nTa oli koolidirektor ja pidi nägema kõike, mis koolis juhtub, aga ta ei näinud kõige olulisemat, seda, et Miku elu ära rikutakse.\n\nMida võib öelda sellise isa kohta?\nVist ainult seda, et teda ei tohikski isaks nimetada, sest ta ei kavatsegi probleemile lahendust leida.\nMa pean lisama, et see inimene ei tohiks ka koolidirektor olla.\n  See ükskõiksus oma poja suhtes mängis otsustavat rolli Miku ja tema isa vaheliste suhete hävimises.\nMikk tahtis rääkida oma muredest isale, aga iga kord kui ta püüdis  vestlust alustada, puutus ta kokku isa vastumeelsuse ja ükskõiksusega.\nVanemad peavad oskama ka kuulata oma lapsi, selle asemel et lugeda nendele ainult moraali.\nJa kahtlemata  suhtluses peavad vanemad  olema võrdsel tasandil oma lapsega, muidu sellest ei tule mitte mingit tulu.\nMulle tundub, et kui Mikk oleks teadnud, et temal on vanemad, kes teda alati aitavad, nõu annavad, teda kaitsevad, siis ei oleks ta põgenenud  ja võibolla ei oleks tal koolis selliseid probleeme olnud.\nAga Mikul selliseid vanemaid ei olnud.\nKa Miku õde ei olnud oma venna elust huvitatud ja veelgi rohkem, ta arvas, et tema vend on totaalselt hull.\nJääb mulje, et Mikul ei  jää üle rohkem midagi teha, kui joosta kodunt ära.\n\nKogu raamatu ulatuses me näeme, kuidas inimesed suhtuvad Mikusse.\nEma poolt maha jäetud,  ei ole ta vajalik ka isale.\nÕde ei taha Mikust kuuldagi, eakaaslased nöögivad.\n  Mikk tahab rääkida oma muredest, kuid keegi ei taha teda ära kuulata.\nTa ei ole mitte kellegi jaoks vajalik.\nMikk on nagu orb, kelle  vanemad on ometi veel mõlemad elus.\nOma hüvastijätukirjas Mikk kirjutab, et ta tahaks, et maailm oleks natukenegi rohkem nagu muinasjutt.\nTa tahtis elada ja õnnelik olla ja teha õnnelikuteks ka teisi inimesi, tahtis, et teda märgataks ja üldsegi olla vajalik inimeste jaoks.\n\nMinu arvates olla vajalik on suurim õnn.\nMikk võitles oma õnne eest, aga üksi ta ei suutnud tervele maailmale vastu panna.\n\nTänapäeval on  väga palju sellist, mis elu raskendab.\nPalju  katsumusi,  palju raskusi toob  elu kaasa täiskasvanutelegi, seda enam noortele, kes elus on nõrgem pool.\nArvan, et kindlasti on vaja meeles pidada, et noored  oleme ainult üks kord ja aega tagasi pole võimalik keerata, nii et püüdkem mitte teha selliseid vigu, mida me hiljem kahetsema peame.\nTäiskasvanuna  sõltub elu paljuski sellest, mis  noorelt on tehtud või tegemata jäetud ja seepärast on noor olla nii keeruline, eriti tänapäeval." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (d2aabb9d-2a7d-4f39-a501-9edc010aa7b4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus.\n\nLennart (-Georg) Meri (eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992-2001)     Tänapäeval on väga palju kirjandust noortest inimestest ja sellest, et noored arvavad et praegu meie maailmas on väga keeruline elada.\nAga kes on öelnud, et see peab olema lihtne?\n\nIgal inimesel tekivad juba lapsepõlves moraali alussambad, kombed ja arusaamad.\nJa iga inimene valib endale lähtuvalt kujunenud väärtushinnangutest oma eluviisi ise.\nPraegu on väga palju võimalusi teha midagi uut, proovida ise ennast uutel aladel ja see sõltub ainult meie enda soovist.\nKui me oleme lapsed, on suur mõju on meie vanematel, sugulastel ja ümbritseval maailmal.\nSee tähendab, et nimelt sugulased ja ümbritsev maailm moodustavad selle baasi, millele hiljem põhineb meie teadvus ja meie iseloom.\nJa see on väga tähtis pärast, tulevases elus.\nNäiteks, kui lapsena Te käisite väga palju ringis, teil oli vähe vaba aja, siis juba täiskasvanuna te saate kavandada oma aega õigesti, te saate tõsta esile oma väärtused.\nSee võib olla perekond või armastus, töö, aga ka teie haridus.\nJa, vaatamata meie lähedaste arvamusele ja nende armastusele, kui me saame vanemaks, me ise valime, kas olla head või julmad, heatahtlikud või vihased.\n\nKõik ütlevad, et meie tänapäevased noored on väga õnnetud.\n\nAga mul on küsimus, kas te kunagi mõtlesite, kuidas elasid Teie vanemad.\nKas te kunagi küsite \"Kas nende elu oli lihtne?\nKas nendel ei olnud samasuguseid probleeme, mis on teil praegu?\n\" Ma olen peaaegu kindel, et ei.\nAga sellest on väga kahju.\nSellepärast, et see aitab teil  aru saada teie vanematest, nende elust ka mõtteviisist.\nJa kui te saate aru oma vanematest, siis Te saate aru oma elust, mida te tahate, miks ja mille jaoks te elate.\n\nOlukord, kus on nii palju võimalusi, teeb noortele valiku ja otsustamise eriti raskeks.\nJa muidugi võib nõustuda, et meie elu teeb raskeks seepärast, et liiga palju inimesi on aktiivsed, nendel on eriline karisma.\nJa nendega on raske konkureerida.\nAga peab!\nOn vaja teha midagi ja uskuda, et nimelt sina oled kõige parem.\nJa ei ole vaja alla anda!\n\nNäiteks, Sassi Henno romaani \"Mina olin siin\" peakangelane.\n\nSee on raamat, mida ma lugesin 15-aastasena ja see raamat tekitas minus palju erinevaid tundeid ning muljeid.\nSee lugu on sellest, et on nii raske elada, kui sul ei ole raha ja sa pead oskama ellu jääda.\nSina ei ela, sina ainult eksisteerid.\nSee on lugu noormehest.\nRassil on nii palju unistusi ja soove, mida ta tahab saavutada (nagu me kõik!), aga seda ta ei saa ta teha sellepärast, et tal ei ole võimalusi.\nTa on nii ilus ja \"puhas\" poiss, kes elab üksinda ja õpib heas koolis.\nAga tal on probleem rahaga ja ta ei tea, kuidas ta saab elada edasi.\nJa ühel päeval ta sattus ühte seltskonda ja sellest hetkest tema elu ei sõltu enam temast.\nPraegu see sõltub ainult inimestest, kes on tugevam.\nJa sellepärast, et tal ei olnud muid võimalusi, hakkab ta müüma narkootikume.\nTa mõistab, et see ei ole kõige parem asi, aga ta näeb ainult sellist probleemi lahendust.\nVõib ju arvata, et ta on väga nõrk inimene, kes ei suuda võidelda... Aga siinkohal ma tahaksin vaielda teiega.\nMa arvan, et Rass on tugev noormees, kes suudab vastata kõikidele saatuse löökidele ja ta proovida teha midagi ära.\nLugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme, võib tekitada vanemas generatsioonis (nagu meie vanemad ja õpetajad) kahtlusi, et kas ikka on nii.S. Henno romaan on ühe poisi (kes ise on selle kõige sees) ülestunnistus vaesusest, vägivallast, esimesest arestist.\nSee on nagu väljakutse - ootab mõistmist, sest noort olla on keeruline.\nVäikesest valest saab suur.\nProbleemidel on tendents kasvada laviinina.\n\nKeerulisemaks muutub elu, kui noor peab ise hakkama saama materiaalsete probleemidega.\nVahel on küsimus lihtsalt toidus - kust saada nii palju raha, et kõht täis süüa?\nKoolis, ka mitte eliitkoolis gümnaasiumiastmele tasuta koolitoitu ei ole, puhvet on kallis.\nAga tunni ajal kõht koriseb... Ja keeruline elu läheb veel keerulisemaks: tulevad vargused, pettus, pantimine, laen... Meie eluteel kohtuvad väga paljud inimesed.\nJa iga inimene jätab meie alateadvusesse midagi endast ja sellega rikastab meie alateadvust.\nNäiteks, Rassi armastatud naine Säde ja tema kõige suurem armastus - Renita.\nNad jätsid Rassi hinge kõige ilusamaid ja rõõmsamaid mälestusi.\nJa sellega tal oli lihtsam elada.\nAga kuidas saab tänapäeva noor olla kindel, et inimesed, kes teda ümbritsevad, on head ja heatahtlikud?\nKeda võib usaldada?\nEga sind ja sinu lihtsameelsust ära ei kasutata?\nNeed on keerulised küsimused noore inimese elus.\nKeerulisemaks muudab selle juhus, ebaõnn või eksimine.\nOn ju igaühe maailmas juhtumeid, kus südamesõber teeb valu, läheb ära või veel hullem - hukkub.\n\nRassil ei ole ema, ta suri kui poiss oli laps.\nAga isaga ta ei suhelnud juba palju aega.\nJa vaatamata sellele, kirjutab Rass kaks sõna: \"Aitäh, isa\".\nSee näitab, et ei ole tähtis, kui palju me suhtleme oma vanematega, ei ole tähtis, kellena nad töötavad.\nOn tähtis see, et igal inimesel südames on armastus vanemate jaoks ja see armastus on kõige suurem armastusest maailmas.\n\nJa alati on vaja öelda õigel ajal sõna \"aitäh\".\n\nPaljud noored elavad oma vanematega ja arvavad, et see PEAB olema nii.\nAga Rass arvab teistmoodi.\nTa arvab, et ta peab saavutama oma edu ise ning mitte keegi ei saa aidata.\nJa see on täpselt nii.\nMitte kedagi meie elus ei saa aidata sellepärast, et see on MEIE elu.\nSee on MEIE saatus.\n\nEhkki kõik sõltub nii meist endist (kes me oleme ja kui tugevad me oleme), meid ümbritsevatest inimestest (nende hea- ja/või pahatahtlikkusest), kohast ning ajast.\nJa selleks, et noorte keeruline maailm ei muutuks kriminaalseks, on oma osa Heal Õnnel.\n\nTahaksin lõpetadagi lausega: \"Noor olla on tänapäeval nii keeruline\" - see on iga põlvkonna puhul nii.\nJääb vaid loota, et keerukus seisneb vaid lihtsamate otsuste tegemises, et noored ei laskuks äärmustesse, vaid hindaksid oma pere, sõpru ning oleksid piisavalt jonnakad ajama oma \"asju\" nii nagu nemad õigeks peavad." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline (ef1d5faf-d574-4f28-aa69-7ffd0c9e0adc).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Minu arvates on tänapäeval noor olla tõepoolest väga keeruline.\nPraegusel ajastul, kus kõik konkureerivad omavahel,  on väga raske püsida elus ehk olla konkurentsivõimeline.\nIgalt poolt ju rünnatakse ja tihtipeale ei suuda nooruk vastu panna kõigile nendele rünnakutele.\n  Väga raske on võidelda igasuguste halbade asjade vastu, kui sa ise oled veel noor ja kogenematu inimene.\nTerve elu ju võitled ebameeldivuste vastu, kuid noorena sa mitte ainult ei võitle, vaid ka otsustad terve oma elusaatuse.\nNüüd ja praegu!\nKohe!\nSa pead seda tegema kohe!\n    Need on nõuded, mis lastakse noorele inimesehakatisele kaela kohe, kui ta on jõudnud murdeikka.\nSelles eas sa tahad muidugi olla ise otsustaja, sa ei taha kellestki sõltuda, tahad olla iseenda elu peremees.\nKuid kas sa oled selleks valmis?\nJah, see on üks neist küsimustest, mis leiab tihtipeale eitava vastuse.\nInimene ei ole veel küps, ta ei ole veel valmis alustama iseseisvat elu.\n\n   Mitmes noorsooromaanis, mille ma läbi lugesin, on sunnitud veel päris nooruke laps võtma elu ohjad enda kätte ja alustama iseseisvalt oma elu.\nMäiteks Ene Sepa raamatus \"Medaljon\", kus  peategelaseks on tütarlaps, kes jääb elu hammasrataste vahele juba 14- aastaselt.\nVäike rumal inimesehakatis püüab oma väikese  peakoluga mõelda välja parima lahenduse, mis teeks ta natukenegi õnnelikumaks.\nKuid ei, seda ta ei suuda.\n  Ta arvab, et leevenduse tema südamevalule annab alkohol .\nMiks just alkohol?\nEeskujuks on talle need, kes joovad iga elukatsumuse ajal ennast täis.\n   Siin me näeme, et viga on ühiskonnas.\nKui laps näeb pealt joomist, kas see teda ei mõjuta?\nMinu arvates mõjutab.\n\nNeljateistkümne-aastane Heidi läheb, võtab raha ja saadab ühe joodiku poodi.\n\nMida ostma?\nAlkoholi.\nSuitsu.\nTikke.\nMilleks on noorel tütarlapsel neid vaja?\n\nKas teda on mõjutanud joodikud?\nMa arvan küll, sest muidu ta ju ei teeks nii.\n\nTa joob ennast purju ja proovib leida alkoholis oma südamevalule kergendust.\nSamal ajal kui tüdruk on ennast  täis joonud, leiab teda üks poiss.\n  Seal kohtub tüdruk ka oma elu armastusega.\nAga kui inimene on armunud, siis ei mõtle ta alati peaga ja sellepärast lähebki  tüdruk hiljem kodunt ära.\nTüdruk on noor ja kogenematu.\nTemast on muidugi rumal endale laps soetada, aga ta on ju veel täiesti kogenematu..\nSeda juhtub tänapäeval tihti, et laps läheb kodunt armastuse juurde.\nPaljud arvavad, kodu aiavärava taga on õnn ja paljud lähevadki sealt seda otsima.\n   Ma muidugi ei tea, kas varem oli ka nii, kuid ma arvan, et inimene oli, on ja jääb selliseks.\nKõik, mis inimese iseloomu puutub, jääb alatiseks muutumatuks, kuid see, mis meie ümber on, muutub ja iga päevaga aina kiiremini..\n  Praegu on kõik suhted ülimalt vabad naiste ja meeste vahel.\nJa jällegi võtavad lapsed eeskuju.\n\nMa arvan, et sellepärast juhtus ka raamatus \"Medaljon\" nii.\n   Mul on küll raske võrrelda tänapäeva ja seda, mis oli enne, aga kui võtta kasutusele need teadmised, mis mul on, siis tundub, et tänu internetile on palju muutunud.\nKa tänu mobiiltelefonidele ja muudele tehnikaimedele on nüüd elu muidugi kergem ja parem, kuid igal heal asjal on ka tumedam külg..\nVäga palju informatsiooni on nüüd noortele kättesaadav ja palju asju, mida enne lapsed ei teadnud sellises vanuses, nüüd teavad.\nRaamatus \"Medaljon\" näeme me, kuidas  veel nooruke tüdruk teadis täiskasvanute elust juba väga palju.\nKuidas ta lihtsalt rikkus oma elu ära või siis just sai õnnelikumaks.\nMa arvan, et emaga tülitsedes ei saa ükski inimene olla õnnelik.\nMina tunnen alati, kui olen emaga tülis, et midagi on puudu.\n   Ma arvan, et selles raamatus  on meile mõtlemiseks pakutud üks praegusel ajal kõige olulisemaid probleeme.\nNüüd on see ju juba peaaegu normaalseks muutunud, et tüdruk, ise veel nii noor, läheb elama oma poisi juurde,  endal veel koolgi lõpetamata.\nNing nii noorelt, nagu ta on, saab ta ka emaks.\nMida siin imestada, kui koolis õpetatakse juba, kuidas kasutada rasestumisvastaseid vahendeid.\nNeid õpetatakse kasutama mitte selleks, et lapsi sünniks vähem ja inimesed vähem nakatuksid, vaid selleks, et lapsed juba noorelt hakkaksid seksiga tegelema.\nMa arvan, et see on üks järjekordne tõestus sellele, et praegusel ajal on noor olla raskem kui kunagi varem.\nMoraalilangus on suur.\n   Nüüd on noortel moes  tegelda selliste asjadega, millega vanasti tegeldi alles täiskasvanueas.\nKuna selles vanuses on inimene kõige mõjutatavam, siis kõik see, mis on moodne,  ongi lapse jaoks hea.\nSamas raamatuski me näeme, et tüdrukut pilgatakse selle pärast, et ta jäeti maha.\nOleks nagu selline tunne, et nüüd ta jääb moest maha või ei kõlba enam ühiskonda.\nMa arvan, et meie ühiskonna tragöödia ongi selles, et põhimõtted, mida varem peeti tähtsaks, usk, millele toetuti, ja käsud, mida peeti pühaks, on tänapäeval jalge alla tallatud.\n\n   Raamatu algusesse on kirjutatud kaks lauset: \"Kui sul midagi pole, siis pole sul ka sõpru.\nKui sul sõpru ei ole, siis ei ole sul midagi.\n\" Nendest lausetest me näeme, mida väärtustatakse.\nNüüd väärtustatakse sõpru tervise ja pere asemel.\nSelle asemel, et hoida oma tervist ja perekonda, tahavad noored olla moodsad ja alustada omaenda elu.\nNad tahavad olla iseseisvad ja lõbutseda sõpradega.\nSee on populaarne ja järelikult teevad seda paljud ning see tähendab, et see on moes ja see tähendab, et sa oled siin elus moodne ja kõlbad ühiskonda.\nMul on selline tunne, et kõik, mis on halb, tundub noortele lõbus, tore ja õige.\n  Nagu perekond ja tervis ei olekski midagi.\nSülitatakse selle peale, mis tegelikult vajalik on.\nMa ei saa aru, miks Heidi läks pärast sõnumit ennast täis jooma, aga mitte ema juurde lohutust otsima.\nKas viga oli emas?\nVõi hoopiski tütres?\nMa arvan, et ühiskonnas.\nPraegusel ajastul ei ole enam moodne olla vanemate võsuke.\nEnam ei tohi käia emaga poes või isaga kalal.\nEnam ei kehti need peretraditsioonid.\nNüüd ei käi enam lapselapsed vanaema juures sokki kudumas ja pannkooke küpsetamas.\nNüüd ei ole see lihtsalt enam moodne.\nSelle asemel minnakse sõpradega kinno, käiakse kohvikutes söömas ja tshillitakse niisama kaubanduskeskustes.\nSee on moodne ja sellepärast meie, noored, peame nii tegema.\nSee on nagu ühiskonna nõue.\n   Valikuid teha on alati raske, kuid just selles eas on see just eriti raske.\n!\nSee kõik on ju sinu tulevik!\nSa pead teadma, mida sa tahad kindlasti saavutada.\nKuid see on ju nii raske, see on ju noorele inimesele ilmatu koorem.\nPluss veel sõbrad ja lõbusad asjad.\nNoor tahab ju tegeleda igasuguste muude asjadega, noor üldjuhul ei taha õppida ja teha selliseid asju, mis talle ei meeldi.\nMa tean seda oma kogemustest, kui väga on vaja teha koduseid ülesandeid, kui vajalik on õppida nii koolis kui ka kodus.\n\nAga see, et ma tean seda,  ei tähenda, et ma tahan nii teha.\nMulle meeldiks rohkem minna sõpradega õue.\nMa valiksin parema meelega lõbustused ja selle, mis mulle meeldib.\nKuid noor  ju peab, ta lihtsalt peab valima midagi ja pärast vastutama tagajärgede eest.\nTeistmoodi ei saa ju.\n     Mina arvan, et kuna varem oli töökasvatus ja töö võis leida igaüks, siis kindlasti oli natukenegi kergem.\nSiis sai nii mõndagi saavutada, mida nüüd sellises vanuses enam ei saa.\nMina arvan, et noorus ongi kogu elu kõige raskem periood.\nMiks?\nMa arvan, et sellepärast, et noorene on inimene veel toores.\nTa ei ole veel küps selleks, et teha seda, mida tal teha tuleb.\nKuigi selles eas tahab inimene iseseisvust, ei ole ta selleks veel valmis.\nPaukuvad uksed, lõputud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline.\nIgaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha.\nTeismelist tabacad vihahood sagedamini, kuna ta ple veel õpinud ennast ja oma tundeid valitsema.\nVanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et see tuleb võimalikult kiiresti välja juurida.\nProbleem võib tekkida eriti siis, kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada.\n   Siin tuleb jällegi raamatu \"Medaljon\" peategelane Heidi meelde.\nKa tema paugutas ustega ja riidles emaga.\nKa temale tundus, et temaga käitutakse ülekohtuselt.\nKuigi ema ei taha ju kunagi oma lapsele halba.\n\nHeidi ema tahtis ka ainult  kurja ära hoida.\nKuid võta näpust, ei tulnud see tal välja.\nPaljudel perekondadel on selles eas lastega probleeme.\nMina arvan, et teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist.\nEnamik teismelisi saab täiskasvanuks ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse.\nAmeerika statistika näitab, et 70 protsenti lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks.\nSelleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust.\n\n   Igal ajastul on räägitud, et noorus on hukas.\nSeda just vanemate inimeste silmis.\nIga järgnev põlvkond on aga milleski eelnevast üle, näiteks moodsa tehnika kasutamise poolest.\nVanem põvkond, kes on küll elukogenum, ei suuda alati kõiges noortega sammu pidada, neid kõiges kontrollida ja nii võtabki noorus mõnes asjas ohjad enda kätte.\n\n   Lapsepõlves on vanemad siiski oma seemne külvanud, kes palju suutis või oskas, et lastesse õigeid põhimõtteid  juurutada.\nKa kool üldiselt ju õpetab teadmiste kõrval midagi, mis peaks elluastujale alatiseks toeks ja abiks olema, et elada kogu järgnev elu ühiskonda ülesehitavalt, mitte  mahakiskuvalt.\n\n   Meie ajastu noored on selle ühiskonna produkt.\nMeie vanemad on nõukogude kasvatusega, mil aastakümneid toimunud väärkasvatus on oma jäljed jätnud ja mõjuvad tänapäevalgi suhteid oma lastega.\n\nKaugeltki mitte kõik lapsed ei lähe vale propaganda, madala moraaliga seriaalide ja kerglaste romaanide õnge.\n  Arvan, et sellised lapsed, keda vanemad suudavad kaitsta, on elus võimelised rohkem saavutama.\nKelle aga puudub õige kodune kasvatus, neile ei suuda kool üksi pakkuda seda, mida nimetatakse kasvatuseks.\nMinu arvates tuleks teha lõpp moraalsele allakäigule ja väärtustada palju enam õigeid põhimõtteid.\n\nNoortel peavad olema eeskujud, kelle järgi osata elada!\nArvan, et kui romaani peategelasel Heidil oleksid olnud teistsugused eeskujud, kui tema ümber ei oleks olnud nii palju joodikuid, võibolla ei oleks tema noorus niivõrd keeruline olnud.\nEga oleks nii keeruline pajudel teistelgi tänapäeva noortel." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii keeruline. (8c35c80f-43ea-4827-a0d4-6e77db81db79).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Ajad muutuvad, kuid sõltumata sellest on iga põlvkonna esindajatel oma probleeme, mida on vaja lahendada.\nOn oma ootuseid, mis ei täitu alati.\nOleks ebaõiglane väita, et praegu on noorte elu kergem.\n  Mis on noorus?\nNoorus on elu periood, millal inimene mõistab, et ta ei ole juba lapsuke, kellele vanemad mähkmeid vahetaksid.\nNoor inimene mõistab, et nüüd keegi ei otsusta tema eest, kellega ja kuidas suhelda.\nNüüd on aeg, millal on vaja midagi iseseisvalt teha oma tulevase elu jaoks.\nOn vaja elada siin ja praegu, mitte unistada tulevikust, millest mõtlemine võib rahu rikkuda.\nMis ootab ees?\nKas ootused võivad tulevikus õigustatud olla või mitte?\n\n  Nooruse ajal elab inimene läbi palju asju esmakordselt: armastust, sõprust, pettumust, reetmist.\nEsimesed tunded on nii eredad ja meeldejäävad, et võivad kõik muuta.\nMõned noored on unistajad, mõned on realistid.\nKeegi elab selleks, et oma tulevikku endale kindlustada, kusjuures keegi püüab oma elu \"põletada\".\nIgaühel on oma individuaalne elutempo, sest et kõikidel on erilised tundelaadid ja sihid.\n  Nooruse eripära seisneb vastuolulisuses, eitamises.\nKui inimene on noor, ei ole tal justkui pidureid.\nTa tunneb end lendkarvalisena, kuigi mõnikord ta arvab, et oleks parem, kui ta saaks juba täiskasvanuks.\nTa arvabki, et siis kõik muutub paremaks iseenesest, ilma midagi tegemata.\nNoored mõnikord raiskavad oma noorust.\nNagu ütles inglise esseist William Hazlitt: \"Ükski noor inimene ei usu, et ta kunagi sureb\".\nJust sellepärast ütleb keskmine nooruk: \"Kui sa ei ole kõike oma elus proovinud, siis sinu elu on läbi elatud asjatult\".\nOtsekohe tekib küsimus: mida tasub proovida oma elus ja mida üldse ei tasu?\nSee küsimus on levinud noorukite hulgas.\nMeie võime valida oma variante, mis sobivad ainult meile.\n  Igal inimesel on oma valik.\n\nKui inimene on noor, ta teab, et tal on tõesti valik olemas, kusjuures on raske seda kasutada.\nOn raske otsustada, kuidas on parem käituda.\nSee ongi aktuaalne probleem, sest et praegu on palju võimalusi ennast arendada, vaid ilma rahata noortel ei ole võimalik haridust saada, huviringides käia.\nSellest on nii kahju, et ilma rahata pole võimalik mõne oma unistuse ellu viia.\nTähendab, et nendes peredes, mis ei ole piisavalt kindlustatud, kasvavad lapsed, kellel on ambitsioone - mitte ainult häid, vaid halbu ka.\nSee on nii kahju, et tihti need noored ei tunne piiri headuse ja kurjuse vahel.\nJust see suhtumine ellu sunnib inimesi kuritegu toime panema.\nÜks vale tegu võib muuta kogu inimelu.\n  Sass Henno teos \"Mina olin siin\" avalikustab kaasaegsete noorinimeste probleeme, nende soove ja trikke, mida nad kasutavad selleks, et iseseisvalt oma elu paremaks muuta.\nNad vähemalt arvavad niimoodi.\nPraegu kasvab tarbijate generatsioon, ja selle generatsiooni esindajate arvates ei ole raha tavalised paberist kroonid ja metallsendid, mida saab  ausalt töötades teenida.\nNad arvavad, et raha peaks kergemini teenitud olema.\nRaha on jõud, mis mõjutab meid kõiki.\nMe võime vaielda raha üle, aga sellest sõltuvadki paljud asjad.\nSass Henno teose peategelane Rass on 17-aastane poiss, kes mõistab, et ilma rahata ei saa ta oma kodu tulevikus osta ega kõrgharidust saada.\nKuigi see poiss võiks rohkem õppida selleks, et edaspidi arstiks saada, teda ei saa süüdistada.\nLapse iseloom kujuneb lähtudes sellest, kuidas teda kasvatatakse.\nRassi emal ja isal oli ükskõik, kuidas nende poeg edasi elab.\nOn hea vähemalt see, et nende poeg õppis eliitkoolis, aga õpetajad ei saa teha midagi, kui poiss ise ei taha õppida.\nTa võiks, sest et ta ei ole rumal.\nTa lihtsalt pöörab oma tähelepanu tööle.\nTema töö ei ole püsiv ega seaduslik, kuigi poiss vajab raha.\nTeda ei aita tema vanemad.\nRass elab siin ja praegu.\nÜhelt poolt ta on realist, teiselt poolt on tal oma illusioone.\nReaalses maailmas on palju niisuguseid noori nagu see tegelane.\nNad ei ole halvad ega pühad.\nNad on tavalised inimesed, kellel on oma vigu.\n\n  Sass Henno raamatut \"Mina olin siin\" lugedes ma mõtlesin sellest, et elu on tõesti raske asi.\nNii raske ja nii lihtne samal ajal.\nKeegi ei tea, mis teda ootab tulevikus.\nOn keeruline öelda, kas unistused täituvad või mitte.\nKui nad täituvad, siis mis tingimustel?\nRass unistas tõelisest armastusest, oma pere loomisest, arstiks saamisest.\nVaadates sellele, et tema õppeedukus ei olnud hea, tahtis ta arstiks saada, näiteks kirurgiks.\nKuid enne seda ta otsustas raha teenida.\nTeenida ja raisata.\nTa arvas, et ta ongi juba täiskasvanud, tugev.\nTa oli tark ja isegi kaval, nutikas, aga ta ei olnud kogenud.\nKui Rass proovis esmakordselt narkootikume, ta ei mõelnud tulevikust selge peaga.\nKui peategelane müüs narkootikume, siis ta oli juba ummikus täielikult.\nTa lootis, et tema elu muutub muinasjutuks.\nTalle meeldis karistamatus, mis püsis määratud ajani.\nKõik normaalsed inimesed on oma illusioonidega.\nKellelgi on olemas raha ja ei ole soovi edukaks saada, kusjuures kellelgi on vähe raha ja palju ambitsioone.\n  Pole vajalik õigustada kurjategijaid, kes valisid oma eluviisi.\nVõib lihtsalt öelda, et need inimesed otsustavad ise, aga mitte kõik ei sõltu nende tahtmisest.\nÜmbruskond mõjutab noorinimesi.\n\nSõbrad, tuttavad, tuttavate tuttavad.\nAmoraalsus ei teki iseenesest, see ongi juba tulemus.\nOn olemas nii palju tegureid, mis mõjutavad inimese moraali, näiteks haridus, raamatud, pere, sõbrad, televisioon, internet jne.\nVanemad soovivad tavaliselt oma lastele kõige paremat, samas propageerib meedia materiaalseid väärtusi.\nMateriaalsed väärtused saavad tihti noorinimeste elusihtideks.\nNäib, et seda protsessi pole võimalik katkestada.\nKaasaegsed noored näevad filmidest ja reklaamidest, et armastus on äraostetav, inimelu on nagu veri, mida saab valada kas raha või mingi idee nimel.\nNoored mõistavad, et ilma rahata süsteemis tekib palju probleeme.\nJust sellepärast mõned noored loodavad, et võivad lõhkuda riigi süsteemi.\nOn palju neid, kes arvavad, et raha annab võimu, kusjuures need inimesed on juba rahasõltlased.\nNad arvavad, et nende amoraal ongi moraal, teised inimesed lihtsalt ei mõista seda.\n  Amoraalsus ei eksisteeri eraldi ühiskonnast, see on kahjuks ühiskonna nähtus.\nÜhiskonnakihte on mitu.\n\nSass Henno kirjeldas oma teoses madalamaid ja keskmisi ühiskonnakihte.\n\nKõrgemate elanikkonna kihtide esindajad eelistaksid tihti üldse mitte mõelda õudsest tegelikkusest.\nVõib oletada, et nende jaoks võib teos \"Mina olin siin\" olla ehmatav, kusjuures raamatus on kirjeldatud ainult mõned noorte inimeste elu aspektid, vähe saatuseid, mis ei ole kahjuks edukad ja õnnelikud.\nNeed noored, kes on teose peategelased, unistasid normaalsest elust.\nNad tahaksid elada rahulikult, kindlalt teada, et neil on praegu ja homme on oma kodu ja pere.\nNad tahaksid, et neil oleks hea olevik ja kindlustatud tulevik.\n\nLapsepõlves nad ei saanud isegi ette kujutada, mis neid ootab.\nNende elu ei ole muinasjutu moodi, aga neil olid õnnehetked.\nNende tunded ei ole veel küpsed.\n  Rassi armastus ei olnud küps, ja see on normaalne.\nTema armastus oli nagu kapriis, ja kes teab, kas tal õnnestuks pärast vanglat armuda kellessegi tõsiselt või mitte.\nMe võime ainult oletada, et kogu Rassi elu on nagu rikutud paberileht.\nTeame ainult seda, et ta lasi käest ära midagi väga olulist.\nMis oleks siis, kui ta ei tutvuks Olariga - narkodiileriga?\nMis oleks siis, kui nende vanemad oleksid tähelepanelikumad, õrnemad ja armastavamad?\nOn raske nendel noortel, kelle suhtes vanemad on ükskõiksed.\nJust sellepärast need lapsed edaspidi, täiskasvanuna suhtuvad ükskõikselt seadustesse.\nNad arvavad, et kõik on lubatud, sest et vanemad ei öelnud õigel ajal, mis on hea ja mis on paha.\nVanemad võivad lihtsalt fakti järgi mõista, et nad tegid olulise vea.\nVõi nad isegi ei mõista seda, sest et neil on kas ükskõik või nad lihtsalt kardavad tunnustada oma vigu.\nKahjuks on praegu niisuguseid kummalisi peresid rohkem.\n  Oleks ebaõiglane väita, et varem oli inimestel kergem elada.\nIgal ajal on oma sotsiaalprobleemid.\nIgaüks peab enne täiskasvanuks saamist otsustama, mida tahab oma elust, kuidas  isiksust arendada.\nAlati on nii, et on vaja teha esimese iseseisva sammu, mis mõjutaks kogu elu.\nMe teeme juba lapsepõlves niisuguseid samme, isegi kui me ei tunneta seda.\nInimene kujundab 70% iseloomust, ainult ülejäänud 30% on saanud vanematelt pärimise teel.\nRass teadis, et tema pärilikus polnud kiiduväärne, just sellepärast ta tahtis arstiks saada.\nTa arvas, et ta võiks end aidata.\nSee unistus oli salajane, sest et tema arvates on rumal varastada ja unistada niisugustest asjadest.\nKui Rassi unistus oleks olnud rohkem kui unistus, siis tema elu võiks olla teistsugune.\nKui tema unistus oleks eesmärgiga, kõik oleks teist moodi ning see oleks juba teise inimese lugu.\n  Inimelu on nagu kirjaleht, kuhu võid joonistada või kirjutada seda, mida sa tahad.\nKui sulle ei meeldi miski, sa mõistad seda tavaliselt ainult lõpus.\nJa mida siis teha?\nKas etteheiteid teha?\nVõi süüdistada oma saatust?\nEi, kõik need variandid on valed.\n\nKõik, mida sa teed oma eluga, on sinu iseseisev töö.\nKui sa oled noor, oledki tavaliselt kangekaelne.\nKui sulle keegi täiskasvanutest ütleb, kuidas on parem elada, sina mõnikord ei arvesta temaga, sest et sa oled noor maksimalist.\nSa arvad, et teadki paremini, mida sa tõesti vajad.\nKas ikka tead ?\nMitte kõik nõuanded on halvad.\nOn parem, kui sul on olemas inimesi, kes võiksid sind aidata, sind ära kuulata.\nKuid mida teha nendel noortel, kes ei tea, kellega jagada oma katsumusi?\n  Sass Henno kirjeldas meile niisuguseid inimesi, kes arvasid, et nad on juba täiskasvanud, kusjuures nad olid sügavalt hirmunud väiksed lapsed, kes tahtsid, et neid keegi aitaks.\nNende mõistus ütles ette, et kõik on vaja iseseisvalt teha.\nOn vaja valida kas hea või kuri.\nOn kergem öelda, et igaühel tasuks headuse poole minna.\nKas need, kes seda räägivad, teevad just niimoodi?\nSee on kahtlane.\nIgaühel on oma õigus.\nKeegi arvab, et narkootikumid ja alkohol on pahad asjad, kusjuures mõned inimesed ei saa ilma nendeta elada, sest et need inimesed on juba sõltuvuses.\nSõltuvus võib inimelu tagurpidi keerata.\nNoore inimese elu ei ole erand, see on pigem reegel, mis tõendab seda fakti.\nKes teab, mis oleks Rassi elus edasi, kui ta ei prooviks narkootikume?\nTa otsustas neid müüa ebakaines seisukorras.\nInimene võib nii palju rumalat teha niisugustel hetkedel, kuigi need inimesed saavad ainult iseennast süüdistada, mitte neid inimesi, kes pakkusid neile uimasteid .\nOn raske öelda \"ei\".\nOn kerge olla nõrk ja on raske olla tugev.\nOn raske teha oma valikut, kas pole?\n\n  Noortel inimestel tuleb mõnikord puutuda kokku valikuga puhkuse ja töö vahel.\nTöö võib olla kas füüsiline, vaimne või intellektuaalne.\nPuhkus on ka erinev, kusjuures noored tihti teevad vea, kui valivad ainult meelelahutusliku puhkuse.\nIntellektuaalse töö puudus võib demoraliseerida, hukutada inimest.\nPraegu on ohtlik diskol käia, sest et just niisugustes kohtades võib nihkuda õigelt eluteelt.\nPraegu on nii palju võimalusi.\nOn  kurb, et oma elu rikkuda kergem kui eluga edasi minna.\n  Kui enesest rääkida, siis  olen  veendunud, et mul on küll palju plaane, unistusi, kuid mina ei ole kindel, et võin saavutada kõike, mida tahan.\n\nMõnikord see on minu ebakindluse tõttu, mõnikord lihtsalt paistab, et aeg lendab nii kiiresti, et sellest ei piisa  minu plaanide ja ambitsioonide täitumiseks.\n See tunne on piinav, eks ole?\nÜks mõteannab alati  mulle jõudu ja julgust: minu saatus sõltub sellest, mida mina teen praegu, millest mina mõtlen.\n  Kui sa oled väike lapsuke, sa mängid nukkude või mänguautodega ning arvad, et sinu pere on surematu.\n\nKui  oled nooruk ning läbid illusioonide purunemise esmakordselt, siis mõistad, et ei ole kõik sinu elus nagu muinasjuttudes on kirjeldatud või multifilmides näidatud.\nKui sa oled noorinimene, siis sa mõistad, et praegu on viimased lapse käitumise hetked, sest et on jäänud nii vähe aega enne uut elu - täiskasvanu inimese elu.\nÜhel hommikul sa avad oma silmad ja tunned, et lapsepõlv on läbi, vallatud mängud on ka läbi.\nVarem sa mõtlesid ükskõik millest, kuid mitte praegustest probleemidest.\nNüüd  on kõik  muutunud.\nSa ei ole juba laps ega täiskasvanud.\nOn mõnus ja lõbus laps olla.\nOn huvitav nooruk olla.\nOn keeruline noorinimene olla." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii mõnus (fd3ff73a-d1c9-417f-b4f5-29a47755f530).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Noorus on kahtlemata parim aeg inimese elus.\nKui oled noor, siis kõik sinu ümber tundub sulle nii põneva, hea ja toredana.\nTerve elu on veel ees ja kõik teed on sulle avatud.\nNoored ei ole veel koormatud arvukate igapäevaste muredega, nad lihtsalt elavad ja tunnevad rõõmu elust.\nMuidugi keegi ei vaidle vastu, et ka noortel on oma probleemid ja mured, kuid peab tunnistama, et enamikul juhtudel need on nii tühised, et pärast inimesed ei mäletagi nendest, vaid mäletavad ainult, kui mõnus nende elu noores eas oli.\nÜks tähtis asi, mis iseloomustab kõiki noori, on see, et nad on julged ja kindlameelsed, nad on valmis kõike proovima ja nad ei karda seiklusi.\nVastupidi - nad otsivad seiklusi.\nSeepärast on nende elu nii sündmusterikas ja põnev.\nKüll on arvamusi, et tänapäevased noored on igavad, et nad teevadki ainult seda, et istuvad tundide kaupa arvuti taga, kuid ma ei ole sellega nõus.\nMinu meelest ka tänapäeval noor olla on huvitav, tore ja mõnus.\nSeda leiame ka Kerli Kivirüüdi raamatust \" Okultismiklubi\", kus peategelasteks on 14aastased teismelised ja nende noor ajalooõpetaja, tänu kellele see lugu saigi alguse.\nÜleüldse õpetaja Erika on üks päris ebatavaline õpetaja: ta suhtleb õpilastega peaaegu nagu võrdne võrdsega, ta ei ole liiga konservatiivne, ta on valmis uue ja tundmatu avastamiseks.\nÜsna loomulik, et ta ei luba õpilastele kõike teha, ta vahetevahel peatab ja hoiatab neid, kuid samas see oli just tema, kes lastele alguses oma kummalisest külaskäigust Kõivussaare kivikalmel rääkis, kes siis viirutas nendega taldrikut ja vaime välja kutsus.\nSamuti on ta tark ja hakkaja inimene, nii et ta tegi suure panuse Kõivussaare saladuse avastamisele.\nTeised romaanitegelased vaatamata oma noorele eale on samuti juba väljakujunenud isiksused oma iseloomu ning oma eluarusaamisega.\nViktor on tore, elav, julge ja arukas poiss.\nKa tema rolli on raske ülehinnata.\nKas kellegile teisele oleks pärast kõike, mis eelnevalt juhtus, tulnud pähe idee Kõivussaarele kaevama minna?\nTehes nii ta muidugi rikkus reegleid, kuid mõnikord vist peabki reegleid rikkuma, et tõeni jõuda.\nJust noorus on paras aeg selleks, sest hiljem on inimestel juba rohkem kogemust ja nad ei julge midagi ebatavalist või mittelubatud teha.\n\nPealegi on siis juba rohkem igasuguseid ettearvamusi ning inimesed hakkavad rohkem sellele mõtlema, mis teised nendest ja nende tegudest arvavad.\nKuid nooruses kõik on palju lihtsam, noored tunnevad ennast vabamatena ja ei hooli nii palju reeglitest, kordadest ja tavadest.\nKa Fränki on  omamoodi huvitav isiksus.\n\nJuba tema välimus on iseäralik ja silmatorkav.\nTegelikult see on ju ka just noortele omane: ei taha olla nagu kõik teised, tahan olla eriline.\nÜks võimalustest teistest eristumiseks ongi väljakutsuv välimus ja tänapäeval on see eriti levinud.\nIgal pool võib praegu kohata gothe, punkareid või emosid.\nSamuti on Fränki puhul ebatavaline see, et ta näib olevat sensitiiv, ja päris hea sensitiiv, sest kõik tema tunded ja eelaimused olid õiged.\nEi tea, kas keegi teine oleks tema sõnad üldse tähele pannud, sest tänapäeval on pigem negatiivne suhtumine igasugustesse ennustajatesse, kuid õnneks enamikule okultismiklubi liikmetest jätkus tarkust tema sõnu kuulata: tänu sellele vältisid nad võimalikke õnnetusi.\nVõib-olla ka siin mängis oma rolli see, et nad on noored ja eelarvamustest vabad.\nKuidas noorus ja ilma armastuseta.\nJust noorus on see hea aeg, kui me armume teineteisesse ja sooritame seepärast igasuguseid mõtlematuid  tegusid.\nNii juhtus ka Renatega, kes nii meeletult Tristanisse armus, et oli valmis armastuse nimel isegi oma elu ohverdama: vaatamata sellele, et mardipäeva õhtul oli tal alleel isegi koos klassikaaslaste ja õpetajaga jubedalt hirmus olla, seekord läks ta üksinda pimeduses Kõivussaarele ja isegi julges endale krooni pähe panna.\n  Mis puudutab Tristani, siis tema on raskemeelne ja melanhoolne.\nTema oli ainus okultismiklubi liikmetest, kes algusest peale sellesse asjasse skeptiliselt suhtus ja oli kõige passiivsem, kuid lõpus tundub, et isegi tema, kes on nii pragmaatiline ning kes ei usu paranähtustesse ja püüab kõikidele ebaharilikele sündmustele loogilist seletust leida, hakkas selle vastu huvi tundma ja kaasa aitama.\nKuna kirjandus peegeldab meie elu, siis näitab see raamat, et ka tänapäeval on noorukite elu täis põnevaid seiklusi ja meeldejäävaid elamusi.\nKüllap reaalses elus ei ole nad nii suurejoonelised nagu raamatus, kuid ühe konkreetse isiku jaoks on nad vägagi tähtsad.\nMinu elus (vähemalt seni) pole vist selliseid sündmusi juhtunud, aga ikkagi ma arvan, et minu elu on samuti mõnus.\nTänapäeval on ju nii palju  igasuguseid võimalusi ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, et iga nooruk võib enda elu huvitavaks muuta.\nPõhiasi, et soov oleks.\n  Nii, pakutakse praegu rohkesti mitmekesiseid sportimisvõimalusi alustades klassikalistest spordialadest, mille hulka kuuluvad, näiteks, kergejõustik ja suusatamine, ja lõpetades uute kaasaegsete aladega nagu parkuur või rulasõit.\nSiis on igasuguseid huviringe ja huviseltse: mõned on üsna tavalised, teised seevastu tegelevad äärmiselt põnevate asjadega, näiteks, kadunud inimeste ülesotsimisega.\n\nLoodushuvilistel on võimalus matka-või looduskaitseklubi liikmeks saada.\nNende jaoks, kes tunneb huvi mõne aine vastu, korraldatakse arvukaid konkursse, viktoriine ja olümpiaade.\n\nSamuti on noorus hea aeg  reisimiseks.\nVarem ei olnud selleks nii häid võimalusi, reisimine oli teatud raskustega seotud, kuid tänapäeval on see palju lihtsam ja kättesaadavam.\nKõik need asjad aitavad meil oma elu täita ja mitmekesistada.\nPealegi eeldavad need tegevused palju suhtlemist, mis on minu arvates ka väga tähtis, sest suhtlemine ea-ja huvikaaslastega toob nii palju rõõmu.\nRääkides suhtlemisest peaks mainima ka seda, et tänapäeval on suhtlemisvõimalused eriti laiad.\nPeale telefoni on noorte käsutuses nüüd ka arvuti, mis võimaldab kontaktihoidmist peaaegu igal ajal.\nSelleks on olemas elektrooniline post, vestlustoad, foorumid jne.\nVeel üks suurepärane viis rohkem suhelda, uusi tuttavaid ja sõpru leida on sõita laagrisse.\nMina ise käisin sel suvel rahvusvahelises laagris Saksamaal ning see oli minu jaoks vapustav elamus.\nKõige rohkem jäi mulle meelde kontsert, mida me korraldasime laagri lõpus kohalike elanike jaoks.\nSee oli heategevuskontsert, kus me laulsime, tantsisime ja mängisime igasuguseid pille.\nKuna see oli hariv laager, siis sain seal palju uut teada, kuid kõige toredam oli see, et mõnedel meist oli isegi võimalus saadud teadmisi elus rakendada, sest läheduses asuva linnakese linnapea palus laagrikorraldajaid, et me teeksime linnas seisvate majade katuste kaarti, mida ta vajas selleks, et hiljem planeerida päikesepatareide paigutust.\nLisaks sellele oli laagrielu mõnus ka tänu igasugustele ekskursioonidele, matkadele, lõkketegemisele, võistlustele ja teistele ühistele üritustele.\nIgasugune koostegevus ühendab inimesi, eriti noori inimesi, nii et ka meie saime kiiresti üheks suureks pereks.\nMuide ka okultismiklubi liikmed said  lähedasemaks tänu neile sündmustele, mis nendega juhtusid.\n  Noorus on tore selle poolest, et siis on sul aega, tahtmist ja jõudu kõige jaoks.\nNoored tahavad iga asjaga kursis olla, igale poole jõuda, nad on valmis kõike ise proovima ja üle elama.\nÕnneks on tänapäeval selleks rohkesti võimalusi: noori toetatakse ning aidatakse neil oma soove ja unistusi ellu viia.\nNoor olla on tegelikult igal ajal mõnus olnud, sest just nooruses on inimene kõige aktiivsem ja elurõõmsam, ta ootab elust parimat, kuna tal ei ole veel suuri pettumusi olnud, tal ei ole ka eriti suurt kogemust, seepärast on ta julge ja kõigele uuele avatud, noorena loob inimene kõige rohkem uusi tutvusi, mõned neist kasvavad siis üle sõpruseks või armastuseks, ühesõnaga nooruses oleme me oma õitseeas.\nKuid tänapäeva noortel on eriti hea olla, sest varem ei mõistnud noori nii hästi, nende tegudesse tihti suhtuti laitvalt ja neid piirati paljus, praegu seevastu on noortel inimestel palju  rohkem vabadust ja õigusi.\nSeda näeme ka Kersti Kivirüüdi raamatus: kas võiks selline lugu, ütleme, paar sajandit tagasi aset leida?\nMuidugi mitte, kuid täna näib see igatahes päris reaalne olevat.\nLõpuks tahaksin veel ainult öelda, et pidades silmas kõike, millest oli siin lugu eelnevalt,tuleb nüüd järeldus iseenesest: noor olla on tänapäeval vägagi mõnus." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii mõnus keeruline (84eb1c11-4301-48f8-913f-75c125e1d948).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Noor olla on tänapäeval nii mõnus, kui ka keeruline.\nMina olen selle väitega täiesti nõus.\nTöökoormus ei ole enam nii suur, kui see oli vanematel põlvkondadel.\nTehnilisi võimalusi tänapäeval on hulga rohkem kui varem.\nSamas aga on ühiskonnas väga suur elutaseme vahe.\nVaesest perekonnast pärit noortel on raskem saavutada samasugust majanduslikku taset nagu on nende jõukamatel eakaaslastel.\nTänapäeval on õnnelikuks eluks vajalikud nõudmised kõrgemad kui varem.\nSee teeb elu keerulisemaks.\n  Noorus - see on aeg, kuna tahad veel kasutada kõike seda head, mis oli lapsepõlves ja seda uut ja huvitavad, mis meid juba ootab lähimas tulevikus.\nVahepeal, tahaks emaga mõnusalt mäest alla liugu lasta, üllatavalt kingiks saada suur pakk mandariine või vanaemaga külastada loomaaeda ning limpsida jäätist.\nKõik see on nii lahe, et iialgi ei tahaks sellest loobuda.\nSamas aga muutuvad huvid ja vaade elule.\nVeel naiivselt, aga juba tõsisemalt vaatad mõnede asja peale.\nSa juba tead, mida tahad, aga veel ei tea, kuidas seda saavutada.\nSee on aeg, kuna peab oma elu teed valima, otsustama, mida üldse tahaks edasi teha, sest sellest valikust sõltub sinu tulevik.\nSelles vanuses huvitavad sind juba vähem nooremad õed ja vennad.\nSinu pilk on rohkem suunatud vanemate sõprade peale.\nSageli on noored inimesed hooletud ja nad vaatavad maailma lihtsameelselt.\nSee omadus väga lihtsustab nende elu.\nTihti nad võtavad elus vastu otsuseid, ilma probleemidesse süvenemata.\nVahepeal see õigustab ennast.\n\nMul on tuttav, Mihkel, kes sõitis välismaale tööle selleks, et teenida endale raha õppimiseks.\nTa töötas seal ettekandjana.\nHiljem sai ta aru, et see, mida ta seal tegi, on just see amet, millega ta tahab tegeleda tulevikus.\nTa sai kohaliku keele selgeks ja nüüd õpib seda ametit kutsekoolis.\nPraegu ta omab nii praktilisi, kui ka teoorilisi oskusi oma valdkonnas.\nMihklile, kui noorele, oli lihtne võtta vastu nii riskantne otsus.\nJa see õigustas ennast.\n\nLoomulikult, noor olla on mõnus ja lahe.\n\nAga sellega kaasnevad probleemid, mis on põhjustatud noorte inimeste kergemeelsusest ja ükskõiksusest Siia lisaks tuleb elukogemuse puudumine, mis võib põhjustada valesid otsuseid elus.\nKui noorele tundub, et tal millestki puudu jääb, üritab ta igatpidi seda saavutada.\nKahjuks, väga tihti selle pärast rikub ta enda tulevikku.\nTänapäeval paljud noored tunnevad raha puudust.\nNad ei lähe peale kooli edasi õppima või jätavad õppimise pooleli.\nNoored ei saa aru, et see on ainult nende tänapäeva probleemi lahendus.\nTulevikus, kui nad saavad aru hariduse puudumisest, võib juba olla hilja seda sama haridust omandada.\n\nElus on palju näiteid.\nMul on tuttav Tanja, kes jättis kooli pooleli ja läks tööle.\nTa tundis raha puudust ja tal ei olnud mingit konkreetset õppimiseesmärki.\nAlguses ta oli rahul sellega.\n  Aja möödudes Tanja hakkas mõtlema  hariduse peale.\nKuna tema ei lõpetanud gümnaasiumi, on tema hariduse omandamise valikud piiratud.\nNüüd ta otsustas minna õppima Jõhvi kutsehariduskeskusse.\nMuidu kutsehariduse omamine on hea ja kasulik.\nAga selle taseme haridus ei anna elus suuri võimalusi.\nTulevikus on tal tööotsinguvõimalused piiratud.\nJuba praegu ta kahetseb seda otsust.\nVeel üheks probleemiks, mis teeb noore inimese elu keerulisemaks, on suhed vanematega ja eakaaslastega.\nTundub, et kõige lähedasemad inimesed ei mõista sind.\nSiit sageli tekivad konfliktid, tülid, arusaamatused.\nSee tähendab, et peale õppimise, oleks hea õppida looma suhteid sinu ümber inimestega, sõpradega ja sõbrannadega.\n  Ja see teadus ei ole lihtne.\nPaljud noored on kannatamatud ja jonnakad.\nNeed omadused on suureks takistuseks üksteisest arusaamiseks.\n\nKui noor ei saa sellega hakkama, siis tal jäävad probleemid suhetes inimestega tulevikus.\nNoorte ja vanemate suhted sõltuvad mõlemast poolest.\nVanemate jaoks on suureks kasvanud noored ikkagi lapsed.\nJa vahepeal ema ja isa ei suuda aru saada, et nende lapseke on juba kasvanud.\nTa on juba peaegu vormistatud isiksus ja sellega tuleb arvestada.\nVanemad annavad nõu vastavalt oma arvamustest ja elukogemustest.\nNende lapsel on ka juba oma arvamus olemas ja vahepeal ta ei ole samasugune nagu vanematel.\nSee on juba teine põlvkond, millel on oma maailmavaade.\nPõlvkondade konflikt on olemas igas peres.\nNende arusaamade tasemed on erinevad.\nKõik sõltub sellest, kui hästi suudavad pooled lahendada seda ja jõuda kompromissini.\nIgaüks peab arvesse võtma teise inimese vaateid ja huvisid.\nVahepeal see on raske, aga heade suhete moodustamiseks on väga vajalik.\n\nNoore inimese elu sõltub perekonnaseisust.\n\nKui peres on kõik hea, siis noorel inimesel on rohkem võimalusi ehitada endale õnnelikku ja edukat tulevikku.\nVastavas olukorras noor hakkab ehitama endale elu mitte kasutades enda vanemate kogemusi.\nSiis tema ema ja isa  juba ei ole tema jaoks autoriteetsed ja eesmärgiga.\nSiin võib tekkida olukord, kus suhted perekonna sees võivad halveneda ja noor võib perekonnast täitsa ära minna.\nRaamatus ’’Mängult on päriselt’’, mille kirjutas Diana Leesalu, on peategelane Mikk, väike kaheteistkümnene poiss tedretähtedega, kes räägib meile, kuidas ta elas oma isaga.\nMiku isa pühendas väga palju tähelepanu alkoholi joomisele, ja tal polnud aega poisiga tegeleda.\nNende ema läks perekonnast ära.\nIsa aga ei saanud temast kunagi aru, väga tihti karjus ka Miku peale.\nKooliprobleemide tõttu ta jättis õppimise ja jooksis kodust ära.\nTa eelistas probleemide eest ära põgeneda nende lahendamise asemel.\nSee otsus tuli tema elukogemuse puuduse tõttu.\nMiku perekonna sisesuhtlemise pärast ta ei saanud pöörduda kellegi poole abi ja nõu küsimiseks.\n\nPeale seda ta sattus Tartusse, kus sai tuttavaks Sašaga.\nNad said sõpradeks.\nJuba hiljem, kui Mikk oli läinud Tartust tagasi, tuuakse meile ette tema kiri Sašale.\nSeal ta kirjutab sellest, kui tähtis tema jaoks oleks, et inimesed teda märkaksid.\nMikk tahab olla nende jaoks vajalik.\nTa tahab tuua rõõmu neile.\nMikk pole enam väike poiss.\nTa on väike isiksus, kes tahab, et tema midagi tähendaks selles maailmas.\nIgal noorel on oma tee selle saavutamiseks.\nVaateid ja võimalusi on palju.\nIgaüks valib oma teed.\nSee võib olla lihtsam või keerulisem.\nSeda katsetust läbivad kõik noored.\n\nTa hakkab tundma täieliku rahulolu, kui saab aru oma vajadusest ja tähtsusest keskkonnas.\nAlguses see on kodu ja kool.\nAga see on esimene samm enda tõestamiseks terves keskkonnas.\n\nSamas raamatus kirjeldatakse Miku õe elu.\n\nMirjam õpib Tartu ülikoolis, aga kasu eriti pole.\nSeal on tema sõbrad, kellega ta saaks teha kõike, mis tahab.\nIse ta räägib: \"Ma ei ole mingi alkohoolik.\n\nMulle lihtsalt meeldib sõpradega möllu panna\".\nJah, praegu tal on lõbus ja meeldiv seal olla, sest et pole mingit järelevalvet isa ja ema poolt.\nAga mis juhtub edasi?\nKelleks ta saab, mida ta saavutab?\nPaljud noored raiskavad enda noorust just niimoodi.\nNad saavad nautida esimest täielikku vabadust vanematest.\nTihti nad ei tea, kuidas seda võib kasutada.\nNoorte arvates just see ongi kõige mõnusam moment nooruses.\nNad üritavad täiega seda kasutada.\n\nLoomulikult veedavad noored mõnusalt aega ja puhkavad.\nAga on piir, mille ületades hakkab \"vabadus\"  segama nende põhitegevust (õpimine või töö).\nJa see on noortele keeruline kindlaks määrata, kus on see piir.\n\nKas noor olla on kerge või keeruline?\nEi ole võimalik vastata selle küsimusele üheselt.\nIgaühel on oma vaated elule.\n\nNoorte vaatenurgast noor olla ei ole lihtne.\nNoor inimene on täis energiat, jõudu ja tervist.\nTa katsub kasutada seda elu nautimiseks täiega.\nSee on nooruse eelis.\nLoomulikult see on mõnus aeg.\nAga siin on keeruline aspekt ka.\n\nSest kõik sõltub sellest, kuidas tema kasutab oma noore inimese eeliseid, iseenda arendamisele hariduse saamises ning pärast elus ja põhitegevuses.\n\nSellest tuleb juba, kuidas ta ehitab oma tuleviku.\nIgaüks valib oma elutee ja see valik tuleb teha nooruses.\nSiis, kui sul ei ole mingit elukogemust.\nJa see ainult lisab raskusi elutee valikul ja teeb noore inimese elu aina keerulisemaks." }, { "title": "Noor olla on tänapäeval nii mõnus aga keeruline. (83c2f820-33bb-4c52-b71d-11d32c6d16c6).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas meie, praeguse aja noored inimesed, ennast tunneme, missugused on meie lootused ja ootused?\n  Esmapilgul tundub, et lihtne küsimus, kuid mida rohkem ma küsin endalt seda küsimust, seda rohkem olen veendunud, et  ühest vastust sellele ei ole.\nIgaüks mõtleb erinevalt, mõned inimesed usuvad, et noor olla on meie päevil nii meeldiv, ja mõned usuvad, et see on raske ja keeruline.\n\nIga noor inimene elab oma erilist elu.\nMinu jaoks oli näiteks lapsepõlv imeline ja õnnelik aeg.\nMul oli armastav perekond, mind kaitsti kõige halva eest.\nKuid siis tuli kooliaeg ja koos sellega  raske õppida, vähene vaba aeg, elukogemuste puudumine.\nIgaühel on oma vaated elule ja seega on elule vaatamise versioonid ja arvamused erinevad.\n\nArvatakse, et noor olla on hea, et see on kuldne ajavahemik, kus ei ole globaalseid probleeme.\nTore on mõelda, et terve elu on veel ees!\nKui oled noor, tahad hästi kiiresti suureks ja vanemaks saada, kuid siis, kui hästi järele mõtled, võid kõike kahetsema hakata.\n\nSiis, kui ma olin väike, tahtsin alati suureks saada, sest ma ei teadnud, et noore inimese elu ei ole sugugi nii mõnus ja lihtne.\nMa arvasin, et mul ei ole midagi rasket ega keerulist ees, suurena ma ei sõltu kellestki.\nKui kasvan, siis saan teha kõike, mida tahan.\nAga see ei ole sugugi nii.\nMa kahjuks ei mõistnud, milline oli see elu.\nKui aus olla, siis tahaksin tagasi lapsepõlve aega, kui sain õues teiste lastega peitust mängida.\n Kuid kahjuks enamik noori ei mõista seda, kui palju peaksid nad väärtustama oma lapsepõlve.\nNoortel on alati tahtmine erineda oma vanematest ja lihtsaim viis on seda teha, kasutades väliseid meetodeid.\nIgaühel on oma maitse ja värvimeel.\nNoorte mood ja slängi kasutamine kõnes šokeerivad vanemat põlvkonda, selle moraalseid põhimõtteid.\n Isegi muusika valdkonnas (muusika, enamiku noorte kunst), kus üks on 13-17-aastane ja teine 20-23-aastane, on märkimisväärseid erinevusi maitses.                                   Näiteks kui vanemad inimesed seisavad bussipeatuses või istuvad trollis, siis võivad nad sõidukites kuulda, kuidas noored kuulavad muusikat (hip-hop, rap, maja, jne), see ei meeldi kellelegi, sest vanemad inimesed arvavad, et nende muusika on palju parem ja intelligentsem kui meie oma.\nMuidugi peab täpselt teadma oma elu eesmärke.\nMis oli tähtis omal ajal, see võib muutuda edasistel elu perioodidel vähem tähtsaks.\nKõige olulisem on ühiskonna kõikidel perioodidel elada oma elu.\nNii et üritate olla kohtunikuks kahest erinevast põlvkonnast inimeste üle?\n!\nMulle tundub, et vanemad teevad sageli vigu ega ei usalda noori, ei kuula nende uusi ideid!\nVõrrelda põlvkondi on veelgi raskem.\n\nKui te võtate minust eeskuju, siis te ei kuula muusikat ilma kõrvaklappideta, sest ma tean, et minu muusika ei sobi kõigile ja kõik ei taha kuulata seda.\nSeega, et vältida probleeme endast vanemate inimestega, tuleb alati mõelda mitte ainult endale, vaid ka inimestele, kes ümbritsevad sind.\n\nMõned usuvad, et noor olla ei ole lihtne, aga mina arvan, et see on ainult noorte seisukoht.\nVanad inimesed, ma arvan, on üsna vastupidisel seisukohal: kerge on olla noor - mees on täis energiat, jõudu ja tervist, mida vanaduses ei ole piisavalt.\nKui võtta ühest küljest, siis on need mõtted õiged, kuid tänapäeva noortel on palju probleeme, nagu haridus või vaba aeg.\nIgaüks noortest peab kuidagi ennast tõestama tuleb välja teenida austamine, tunnustamine ühiskonnas.\nSeetõttu on vaja kasutada kogu oma energiat ja jõupingutusi, et saavutada soovitud tulemusi.\nVõib veel kord kinnitada seda seisukohta, et sa peaksid alati püüdma ise kujundada ennast tervikuks.\n\nNeile, kes seda ei tee, on kõik teed kinni.\nKui sa tõesti tahad saada austust, siis seoses sellega ei pea sa austama mitte ainult teiste inimeste arvamusi, vaid pead olema valmis tegema kõike ka selleks, et sind austataks.\nAita alati abivajajaid!\nMitte nii, et su ema ütleks: "Aita, palun, sa oled juba naine!\n",  Sa pead seda ise ära arvama, kui sinu abi on tarvis.\nNiimoodi kujunevad inimeste vahel väga head suhted.\n\nKahjuks tänapäeva ühiskonnas väga sageli ei soovi noored alluda seaduse nõuetele.\n Õigusrikkumiste ja kuritegude arv, isegi laste hulgas, suureneb pidevalt.\nKolooniates kasvab iga kuu kinnipeetavate laste arv.\n\nKasvab noorukite hulk, kes tarbivad alkohoolseid jooke ja narkootikume.\n\nPeaaegu täielikult on katkenud sõbralik suhe eakaaslaste, nooremate ja vanemate inimeste vahel.\n\nMiks on see nii?\nUsun, et noored teevad enda elu raskeks ainult seetõttu, et nende vanemad ei anna neile raha.\nVanemaid aga kummitab tööpuudus.\nTeiseks võib arvata, et osa noori üritab uhkeldada, trumbata  üksteist üle, võrrelda, kes neist on parem.\nПрослушать На латинице   Словарь - Открыть словарную статью существительное Moscow Kõigest sellest võib teha järelduse: parim koht elamiseks on ühiskonnas, kus valitseb tõde, inimesed on tugevad ja puudub tagakiusamine.\nSiis on lihtne kõigil, mitte ainult noortel!" }, { "title": "Praktika Eesti Päevalehes (43fb4a0c-ba93-42c0-90d4-f8d1d0f468b0).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Eesti keel ja kultuur / praktika 12.\n5. 2008   Olen töötanud praktikandina Eesti Päevalehe Tartu toimetuses märtsi algusest saadik ja töötan siin kuni mai lõpuni.\nKui taotlesin praktika jaoks mõeldud Erasmus-stipendiumit, mu eesmärk oli leida töökoht Eestist ja eesti ajalehest.\nVõib öelda, et mul on vedanud, kui olen saanud kirjutada lugusid Päevalehte, sest leht on üks suurimaid Eestis ja mulle on meeldinud toimetuse õhkkond.\nSamuti olen saanud harjutada eesti keelt, olen arenenud ajakirjanikuna ja mulle on jäänud piisavalt palju aega kirjutada ka magistritööd, millega sain valmis paari nädala eest.\nMul oli suur õnn selles, et tundsin Tartus elava sõbra kaudu siin töötava ajakirjaniku, sest muidu oleks töökohta olnud päris raske leida.\nKirjutasin näiteks ka Postimehe Tartu toimetusele, aga keegi ei vastanud mu meilile.\n  Tavaliselt olen töötanud esmaspäevast kolmapäevani, mõnikord ka neljapäeval või reedel, üheksast viieni.\nNiisiis olen saanud keskenduda magistritööle umbes kaks päeva nädalas.\nKuna olen kirjutanud peamiselt Päevalehe lisasse Laupäev, siis töötamine just nädala alguses on sobinud hästi, sest Laupäevasse tulevate lugude tähtaeg on kolmapäeva õhtul.\nKa see on olnud selles hea, et olen kirjutanud üks kord nädalas ilmuvasse lisasse, et lugude kirjutamiseks ja taustatöö tegemiseks on olnud piisavalt palju aega, ehk lugudega ei ole pidanud ühe päeva jooksul valmis saama.\nSamuti üldine töötempo on siin olnud aeglasem kui Soomes, mis on sobinud mulle hästi.\nKirjutamine on siiski läinud kiiremini, kui esialgu mõtlesin.\nEsimesel nädalal ei oskanud toimetajale öelda, et millal ma lugudega valmis saan, sest varem ei olnud artikleid eesti keeles kirjutanud.\n\nOlin üllatunud, kui kirjutamine läks peaaegu niisama kiiresti kui soome keeles (eraldusena muidugi see, et soome keeles ei tee vigu).\nPeale sõnavara, on kirjutamiskiirusele kõige rohkem kaasa aidanud see, et olen varem ajakirjanikuna töötanud, ehk tean kuidas lugusid kirjutama peab.\nIlma seda oskuseta oleks siin olnud väga raske töötada, kuigi keeleliselt oleksin suutnud kirjutada.\nMu sulest on ilmunud igal nädalal 1-4 lugu, peamiselt kultuurist, muusikast, meediast või meelelahutusest.\nKuna Melu- ja Laupäeva osakonna juhataja palus, et jälgiksin eriti seda, mis toimub Soomes, siis olen kirjutanud palju Soomega seotuid lugusid ja olen teinud intervjuusid peamiselt soomlastega.\nMõnikord olen küll küsinud ka eestlaste käest midagi.\nEelmisel nädalavahetusel oli esimene kord, kui sain ülesandeks minna kohapeale vaatama üritust Tartus ja sellest kirjutada.\nSee läks minu arvates hästi, ja tegin kohapeal intervjuu ürituse korraldaja ja ühe luuletajaga.\nKuna olen siin toimetuses kuulnud igal päeval eesti keelt ja olen ise saanud vestelda eesti keeles nii palju kui tahan, siis ei ole suur kahju, et ei ole rohkem intervjuusid teinud eesti keeles.\nKuna mu kõrval istuv reporter kirjutab eeskätt poliitikast, siis olen saanud jälgida ka seda, kuidas tema töötab ja teeb intervjuusid ning olen teada saanud tohutu palju Eesti ühiskonna probleemidest.\n\nSiiani kõige rohkem mulle on meeldinud kirjutada lugu eesti tšellist Jüri Tähest, kes praegu elab Ameerikas.\nMõned aastad tagasi lugesin vanast ajakirjast, et ta oli 1943. aastal 12-aastasena võitnud muusikavõistluse Saksamaal.\n\nSiis tuli meelde see väike uudis ja hakkasin uurima, et kas ta elab veel, kuidas ta Saksamaale sattus ja mis on temaga juhtunud.\nTa oli väga rõõmus, kui kirjutasin talle, et tahaksin temast loo kirjutada.\n  Tavaliselt kirjutan ilma sõnaraamatuta, ja kui on vaja mingi täpne sõna või väljend, siis vaatan sõnaraamatust või küsin kolleegide käest.\nÕnneks mu praktikajuhendaja on olnud väga abivalmis nii kui ka teine Päevalehe reporter siin Tartus, ehk alati, kui on olnud abi vaja, keegi on mind aidanud.\nKui olen looga valmis saanud, siis oleme selle mu juhendajaga koos läbi vaadanud ja siis Tallina saatnud.\nSelle eelised, et lugusid siin koos läbi vaatame on eestkätt need, et näen, missuguseid vigu teen ja saame paranduste üle arutleda ning see, et siis on kindlam, et kui tehakse parandusi, siis lausete mõte püsib sama.\n\nMuidugi lugudesse tehakse muutatusi veel Tallinnas, näiteks vahetatakse pealkirju või tihendatakse lugu.\nMõnikord on juhtunud nii, et kui toimetaja on Tallinnas teinud muutatusi, on loosse tulnud faktivigu.\nKõige rohkem teen sõnajärjega seotud vigu ja samuti segan omavahel d ja t või g ja k (võibolla viimane on soomlaste jaoks üldine viga).\nLõppude lõpuks olen väga rahul selle praktikakohaga, ja loodan, et sellest on kasu tulevikus." }, { "title": "Pöördumine võimalike katseisikute poole (cd784fa0-8c42-4dcf-8e24-e9ae9774f50d).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Olen MK ja õpin soome keelt Tampere ülikoolis.\n\nÕpin siin seitsmendat aastat, ja mu kõrvalained on eesti keel, keeletehnoloogia ja foneetika.\n\n  Minu diplomi-töö kujutab endast soome ja eesti keele võrdlevat uurimust.\nUurin viisakusestrateegiaid soome ja eesti keeles.\n\nSee tähendab põhiliselt seda, et uurin, kuidas viisakust väljendatakse nendes keeltes.\nMaterjali sellele uurimusele otsustasin koguda küsimustega ankeedi abil, sest sellega on kõige lihtsam võrreldavat materjali kätte saada.\nJa see on ju kontrastiivne uurimus.\nSelleks on mul olnud vaja leida umbes 20?\n25 eesti ja soome keelt emakeelena rääkivat üliõpilast, kes tahaksid vastata ankeedi küsimustele.\n\n  Nagu Te juba teate, ankeedil on kirjeldatud mitmed olukorrad, millele on vaja reageerida.\nReageerimistest ehk vastustest uurin ma seda, kuidas viisakus nendes on näha.\nKõik ankeedi olukorrad on sellised, et osalejate ?\nnäod?\non ohus.\n  Mis siis on see ?\nnägu?\n?\nIgal inimesel on Browni ja Levinsoni (Politeness: some universals in language usage, 1988) järgi positiivne ja negatiivne ?\nnägu?\n.\n\nNegatiivne nägu tähendab, et inimesele ei meeldi, kui keegi teine ütleb talle, mis ta peab tegema.\nInimene tahab oma asjade üle otsustada.\nPositiivne nägu tähendab umbkaudu seda, et inimene tahab, et teised võtavad tema vastu, võtavad tema oma kampa.\nJa mõtlevad ka, et ta on hea ja lugupeetud isik.\n\n  Brown ja Levinson arvavad, et kui inimene tegutseb nii, et ta austab teise inimese nägu ega taha seda ähvardada, on tegemist viisakusega.\nElus on siiski mitmed olukorrad, kui ainuke võimalus on teise inimese näo ähvardamine, ja siin ongi tegemist viisakusestrateegiatega.\n\nViisakusestrateegiad on need, mis aitavad seda ähvardust väiksemaks teha ja suhlemist kergendada.\n\n  Näiteks ankeedi olukorras, kus on vaja bussipeatuses võõralt inimeselt abi küsida, sest oma sõiduplaan on koju ununenud: On väga raske ette kujutada, et keegi ütleks ?\nAnna sõiduplaan siia?\n.\n\nSeevastu öeldakse näiteks ?\nTere, kas oleks võimalik Teie sõiduplaani vaadata?\n?\n.\n\nSiin on mitmed viisakusestrateegiatega seotus asjad.\nNäiteks: 1)         Eelmine lause on grammaaliliselt küsimus, aga reaalses vestluses ongi see palve.\n\n2)         Kasutatakse konditsionaal-vormi, mitte indikatiivi.\n\n3)         Kasutatakse Te-sõna, mitte sa-sõna.\n\n  Mulle pakub huvi see, kuidas soomes ja eestis kasutatakse erinevaid strateegiaid.\nMa EI uuri seda, kas eestlased on viisakamad kui soomlased või vastupidi.\nMa arvan, et seda ei oleks isegi võimalik sellise ankeedi abil välja selgitada.\nAga mis eriti huvitab mind, on see, kuidas need keeled erinevad.\nKas on konditsionaal tavalisem soomes või eestis?\nMilliseid verbe erinevais olukordades kasutatakse?\n\nMilline on perspektiiv?\n(Perspektiiv on see, kelle vaadepunktist vaadatakse: ?\nKas ma võin?\n?\n(kõneleja vaadepunkt), ?\nKas sa ei taha?\n?\n(kuulja vaadepunkt) ?\nKas oleks võimalik?\n?\n(mitte keegi osaleja vaadepunkt).\n\nTänan veel kord kõike, kes on ankeedi täitnud.\n\nJätkan hea meelega oma uurimust.\nLoodan, et leian mitmed väga huvitavad asjad.\n\n:)" }, { "title": "Raport eesti keele- ja kultuuriseminarist Eestisse Eestis Eestist (5ddc7953-8ebc-468d-9edd-7289d5a4ed63).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Osalesin keele- ja kultuuriseminaril \"Eestisse, Eestis, Eestist\" Tallinnas jaanuaris.\n\nSeminari korraldas Eesti Instituut koos Tallinna ja Tartu ülikooli esindajatega.\n\nSeminar oli mõeldud välismaalastele, kes õppivad eesti keelt ja kultuuri välismaal.\nSeminar kestas kaks päeva ja selle jooksul peeti loenguid ning korraldati õpitube.\nLisaks külastasime eri institutsioone.\nSeminaril osales umbes nelikümmend eesti keele õppijat.\nOsalejaid oli mitmest Euroopa riigist, näiteks Hispaaniast, Prantsusmaalt, Ungarist ja Saksamaalt.\nKa üks jaapani tüdruk võttis osa seminarist.\n\n                Mulle meeldis see seminar väga.\nMa pole õppinud eesti keelt aktiivselt sellel õppeaastal ja oli tore, et nüüd oli mul mitu päeva aega kasutada eesti keelt.\n\nSain rääkida, kirjutada ja lugeda eesti keelt aktiivselt.\nMind üllatas see, et sain rääkida eesti keelt palju teiste välismaalastega.\nKõik välismaalased ei osanud eesti keelt hästi, selle pärast jäi meie ainukeseks ühiseks keeleks eesti.\n\nNäiteks mu toakaaslased ühiselamus olid venelased, kes ei osanud inglise keelt hästi.\nSeetõttu räägisime omavahel eesti keelt.\n\n                Kõik seminari osalejad elasid Tallinna ülikooli ühiselamus sadama ja kesklinna lähedal.\nElasin korteris, kus oli neli magamistuba ja üks köök.\nMu korterikaaslased tulid eri Euroopa riigidest ja olid mu arvates toredad tuttavad.\nSeminar toimus Tallinna ülikoolis, mis asub ühiselamu lähedal.\n                Pidin seminari esimese ettekande.\nMu ettekande teema oli Eesti endise presidendi Lennart Meri elutöö, eriti soomlaste seisukohast.\nSellel aastal tähistatakse Lennart Meri 80.\nsünniaastapäeva, mille pärast soovitasid seminari korraldajad Lennart Meri teemaks meile.\nArvan, et mu ettekanne läks hästi.\nPisut olin muidugi närvis, aga mulle jäi ettekandest hea meel.\nLennart Meri elu on mu arvates huvitav teema.\nTeadsin Lennart Merist pisut juba varem, aga kui kirjutasin seda ettekannet õppisin palju uusi asju Meri elust.\nSain teada, et Lennart Meri küüditati oma perekonnaga Kirovi oblastisse teise maailmasõja alguses.\nTeadsin juba varem, et Meri tegeles filmidega aga ma ei teadnud, et need filmid käsitlesid sugulusrahvaste elu endises Nõukogude Liidus.\nOlen teadnud, et Lennart Meril oli lähedane suhe Soomega ja et ta elas Soomes 1990. aastatel.\n\nNüüd õppisin, mille pärast Soome nii lähedane oli Lennart Merile.\n                   Ettekandeid peeti seminaril palju.\nKahjuks oli seminari ajakava range ja kogu aeg oli kiire.\nEttekannete teemadest ei sündinud arutelu palju.\nOlen muidu rahul selle seminariga, aga jätkuv kiire oli küll ebameeldiv.\n\n                Külastasime huvitavaid institutsioone seminaril.\nMe saime valida, kas käime Eesti Rahvusraamatukogus või Välisministeeriumis.\nLäksin Välisministeeriumisse, sest võimalus külastada ministeeriumit on haruldane.\nMeil oli ka võimalik külastada Eesti Keele Instituuti või teha jalutuskäik kesklinnas.\nTahtsin käia Eesti Keele Instituudis, sest see pakkus mulle enam huvi.\nTallinna kesklinnas võin ka ise jalutada millal tahes.\nEesti Keele Instituudis tehakse aktiivset uurimistööd ja kirjutatakse sõnaraamatuid.\n\nMulle tundus, et kuigi on Eesti majandusel rasked ajad praegu, siiski pole instituudi töö ohu all.\nIlmselt hinnatakse Eestis oma emakeelt ja selle poolest tehtud tööd.\n\n                Saime mitmel moel tuttavaks eesti kultuuriga nii ettekannete kui eri ürituste kaudu.\n\nVaatasime eesti animafilme Kino Sõpruses.\nEsimesel seminaripäeval korraldati meile vastuvõtt, kus esinesid õpilased ühest Tallinna keskkoolist.\nTudengimajas korraldatud peol esinesid kolm noort näitlejaõpilast, kes laulsid jazzmuusikat ja eesti rahvalaule.\nÕpitubades oli võimalik tantsida rahvatantse või teha käsitöid.\nTantsutuba osutus heaks valikuks.\nKõik olid heas tujus seal.\nLisaks sain tantsida uusi tantse.\n                Välismaa külaliste abiks paljudes asjades olid eesti üliõpilased Tallinnast, Tartust ja Viljandist.\nNendega oli huvitav rääkida Eestist ja Eesti imidzist välismaal.\n\nÕppisin seminaril, et on tähtis eristada kaks asja, Eesti taasiseseisvumine ja iseseisvumine, sest iseseisvaks sai Eesti juba 1918.\nEesti sai taasiseseisvaks aastal 1991, mitte iseseisvaks.\n\n                Lõpuks pean ütlema, et mulle jäi väga hea meel sellest seminarist.\nSain toredaid kogemusi ja õppisin uusi asju nii Eestist kui eesti keelest.\nSeminar oli korraldatud väga hästi." }, { "title": "Referaat (1af8814f-762c-46f8-a05b-2f2afb2d06cb).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tallinna Ülikool Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut             Referaat erialase raamatu järgi     Eesti keel C1 tasemel                               Tallinn 2009   SISUKORD   1.     Sissejuhtus ....................................................................................................   3 2.     Raamatu osadest ja peatükidest ....................................................................   3 3.     Üldkogum .....................................................................................................   5 4.     Ränne ja kontaktid Venemaaga ....................................................................   5 5.     Eesti keel kui kohanemisnäitaja ...................................................................   6 6.     Identiteet ja kodakondsus .............................................................................   6 7.     Akulturatsiooni vormid ................................................................................   7 8.     Lõppjäreldus .................................................................................................   8 9.     Kasutatud kirjandus ja lingid ......................................................................   10                                   SISSEJUHATUS   Loetud raamatu pealkiri on «Venelased Eestis: ränne ja kohanemine», autor on Tiit Tammaru.\nKäesoleva raamatu tüüp on monograafia.\n\nSee oli trükitud 1999. aastal Sisekaitseakadeemia kirjastuses.\nMina võtsin selle raamatu TLÜ Akadeemilisest Raamatukogust.\n\nKäesoleva monograafia eesmärk on ülevaade andmine venekeelse elanikkonna kujunemisest Eestis pärast II maailmasõda ning sellega seotud probleemidest.\nAutor kirjutab venelaste kohanemise vormidest ja sellele mõjutavatest teguritest.\nKuid tegu on ühiskonna uurimusega, palju tähelepanu on pööratud kohanemise regionaalsete erisuste väljatoomisele.\nSee monograafia põhineb magistritööl «Venelased Eestis: ränne ja akulturatsioon.\n\nLasnamäe, Pärnu ja Tartu venelaste võrdlev uurimus», mida autor on kaitsenud Tartu Ülikoolis 1996. aastal.\nRAAMATU OSADEST JA PEATÜKIDEST   Monograafia koosneb 97 lehtedest, 7 osadest.\nSeal on hästi palju skeeme, tabeleid ja graafikuid, aga pildid praktiliselt puuduvad.\n\nRaamatu esimeses osas autor annab ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja metoodikast.\n\nKohanemise analüüsi aluseks oli valitud John Berry akulturatsiooniteooria, kus eristatakse 4 kohanemisvorme: assimilatsioon, integratsioon, separatsioon ja marginalisatsioon.\n\nTeine osa sisaldab sissejuhatust uurimisprobleemisse ning selles ka antakse ülevaade mitte-eesti päritolu elanikkonna kujunemist, on samuti nende tänased probleemid analüüsitud.\nSelles osas autor palju toetus teiste autorite töödele.\n\nJärgmises peatükis antakse ülevaade 1989. aasta rahvaloenduse andmetest, samuti autor on seal valimi ja üldkogumi võrdsuse toonud.\n  4 - 7 peatükid põhinevad anketeerimisel, mis on toimunud  Lasnamäel, Tartus ja Pärnus.\nKüsimustele vastasid tööealised venelased.\nNeljandas osas autor kirjutab venelaste Eestisse saabumise põhjustest.\nSelle analüüsides autor toetub L. Rõbakovskina välja töödeldud rändetüüpidele.\nLisaks uuritakse venelaste kontakte Venemaaga ning elukoha eelistus tulevikus.\n\nViies osa on pühendatud eesti keelele.\nSeal on info venelaste eesti keele oskuse kohta, arvamused selle vajalikkusest ning õppimist takistavatest teguritest.\n\nKohanemisprotsess mängib suurt rolli inimese identiteedil.\nSellest annab ülevaade kuues peatükk.\n\nAutor väidab, et inimesel on mitu identiteeti.\nNii näeme, kelleks venelased ennast peavad, mis riiki nad oma kodumaaks peavad, kui hästi vene ja eesti kultuuri tunduvad.\nLisaks autor analüüsib venelaste kodakondsuseelistusi.\n\nSeitsmes osa on kokkuvõttev.\nPeatükk sisaldab järeldusi venelaste probleemidest Eestis (John Berry akulturatsiooniteooriale toetudes) ning kohanemise regionaalsetest erisustest.\nLõpuks autor teeb prognoosi venelaste kohanemisprotsessist tulevikus.\n\nPaljud venelased saabusid Eesti poliitiliste põhjuste tulemusena ja võiksid sama hästi sattuda ükskõik millesse Nõukogude Liidu riiki.\n  On mõistetav, et mitte kõik sissetulnud venelased olid kohanemiseks valmis.\n\nNiimoodi kujunes N. Liidu ajal Eestis kaks elanikkonda.\nNende kontaktide aluseks oli rohkem põhirahvuste kohanemine sissetulnutega ja nende keele suhtlemiseks kasutamine.\nNüüd juba selline suhtlemise korraldus kaob ära.\n\nVenelased on juba eesti ajaloo ja kultuuri osa.\n    Edasi vaatame olulisemaid uurimustulemusi: ÜLDKOGUM  Üldkogumi analüüs põhineb 1989. aastal tehtud rahvaloendusel.\nKohanemise kohta rääkides tuleb tähelepanu pöörata kahele tegurile:Venelased Eestis on suhteliselt noor rahvastik;Venelased (eriti mehed) olid varem töötanud pigem tööstuses.\n\nVenelaste kohanemisele aitab nende suhteline noorus.\nN. Liidu perioodil olid venelased töötanud kõige rohkem tööstuses.\nSelles harus aga on viimastel aastatel suur langus.\nPole imelik siis, et venelased ja mitte-eestlased peavad enda suuremaks probleemiks tööpuudus.\nSee on kohanemisprotsessile halvasti mõjuv tegur.\n\n  RÄNNE JA KONTAKTID VENEMAAGA   Kõige suurem ja olulisem rändetüüp Lasnamäel, Pärnus ja Tartus on pereränne.\nPererändest on kõige olulisem tüüp koos vanematega saabumine.\nSelliseid on umbes 1/5 tööealistest venelastest.\nKõige rohkem suunatud rände tulemusena saabunud venelasi elavad Lasnamäel, kõige vähem aga Tartus.\nSuunatud ränne mõjutas vabatahtlikku rännet.\n\nSuunatud rändes oli meeste osakaal ja tähtsus suurem.\nKoos meestega saabusid sageli ka nende abikaasa ja lapsed või leiti abikaasa hiljem Eesti väljaspool.\n\nNiimoodi abielu rände tulemusena tulid ka meeste naised ja on suurendanud ka rände mõju.\n   EESTI KEEL KUI KOHANEMISNÄITAJA   Eesti keele oskuse vajalikkuses venelased praktiliselt ei kahtle.\nKuid sotsioloogide uurimused on näidanud, et selliste inimeste osakaal aastate jooksul väheneb.\n\nEesti keele vajalikkuse tunnistamises pole kohtavahelisi erinevusi.\nAga kohtade vahel küll on keeleoskuse erinevusi, ja need erinevused on päris suured.\n1/5 Lasnamäel elavatest venelastest ütlesid, et ei valda eesti keelt.\nPärnus ja Tartus aga suurt keeleoskuse vahet polnud.\nLasnamäe venelased oskavad eesti keelt kõige halvemini.\nNaistel eesti keel on parem kui meestel.\nTeiste rahvuste inimestega suhtlemiseks venelased on harjunud oma keelt kasutama.\nIDENTITEET JA KODAKONDSUS  Pärast N. Liidu lagunemist ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mitte-eestlaste identiteet on üks suurematest probleemidest.\nKäesolevas uurimuses autor analüüsis sotsiaalset, kultuurilist ja kodumaist identiteeti.\nKõige teravam probleem identiteediga on tõenäoliselt nendel venelastel, kes samastuvad ennast veel N. Liidu kodanikega.\n\nSotsiaalse identiteedi aluseks on enda samastumine baltivene kogukonnaga.\nKultuurilise identiteedi korral peetakse oluliseks nii eesti kui ka vene kultuuri tundmist.\nSee on hea ja oluline integratsiooni allikas, sellepärast et J. Berry järgi integratsioon tähendab olukorda, millal võetakse omaks põhirahvuse kultuuri, kuid säilitatakse sidemeid oma rahvuse kultuuri elementidega.\nKodumaaks peavad venelased pigem Eestit kui Venemaad, paljud inimesed aga küll ei oska vastata sellele küsimusele.\nNoorte seas on rohkem inimesi, kes Eestit oma kodumaaks peavad.\n  Autor väidab, et venelased soovivad Eesti kodakondsust.\n3/4 on otsustanud Eesti kodakondsuse kasuks (koos selliste inimestega, kellel on see juba olemas või soovib).\n\nOluline erinevus oli eesti ja vene kodakondsust omavate inimeste vahel.\nEesti kodakondsust omavatel inimestel eesti keele oskus oli keskmiselt parem, nad olid Eestis sündinud ning olid keskmiselt kõrgema haridusega.\nAutori järgi vene kodakondsust soovitavate inimeste hulgas oli rohkem inimesi, kes üldse ei valda riigikeelt või oskavad seda halvasti, nad on väljaspool Eestit sündinud, nende haridus on keskmiselt madalam.\n\n  AKULTURATSIOONI VORMID   Üleminekuaja muutused selguvad kohanemisvormide analüüsist .\nSageli inimesed annavad üht teemat käsitlevatele küsimustele erinevaid (vastukäivaid) vastuseid.\nNäiteks inimene soovib Eesti kodakondsust, aga kodumaaks peab Venemaad.\n\nNii ei saa lihtsalt eristada puhtaid akulturatsiooni vorme.\nTavaliselt suur osa on üleminekuvormidel, kõige olulisem on aga integratsiooni-marginalisatsiooni rühm.\n\nPõhivormid on sellised:Assimileerunud (mõni %);Integreerunud (1/4 Tartus, 1/10 Lasnamäel);Separeerunud (suhteliselt vähe);Marginaliseerunud (40% Lasnamäel, alla 15% Tartus).\n\n  Akulturatsiooni kujunemist mõjutavad paljud tegurid: Sugu.\nNaiste hulgast oli rohkem assimileerunud ja integreerunud aga vähem separeerunud ja marginaliseerunud inimesi; Vanus.\n\nAkulturatsiooni vormid sõltuvad ka vanusest.\nVanemas tööeas inimeste hulgast oli rohkem separeerunud ning vähem integreerunud inimesi; Abikaasa rahvus.\nSegaabieludes (eestlane + venelane) oli assimileerunud ja integreerunud inimeste arv suurem ; Sünnikoht.\nNeid venelasi, kes on Eestis sündinud, on rohkem integreerunuid.\nTulevikus peab integreerunute inimeste arv suurenema, sest et suur ränne Eestisse on lõppenud ja juba Eestis sündinute venelaste osakaal suureneb.\nAssimileerunud ja integreerunud inimesed sooviksid ka tulevikus Eestis elada,  Eestist lahkuda soovisid kõige rohkem separeerunud ja marginaliseerunud; Töökoha olemasolu ja sellega rahulolu.\nSissetuleku suuruse ja akulturatsiooni vormide vahel pole olulist seost.\nTöökoha olemasolu on olulisim majanduslikest teguritest.\nInimeste seas, kes ei töötanud, oli palju marginaliseerunuid ja separeerunuid.\nKõige rohkem oma tööga rahul inimesi on integreerunute hulgas; Elamutüüp.\nSuurtes paneelmajades elas rohkem separeerunuid ja marginaliseerunuid kui väiksemates ühismajades ja eramajades.\nKõige rohkem eramajades elavate seas oli integreerunuid ja assimileerunuid inimesi.\n  LÕPPJÄRELDUS J. Berry kohanemisvormide hulgast on raske välja tuua puhtaid vorme, sest et üleminekuajal ei suutnud venelased paljudele olulistele küsimustele vastust leida.\nKohanemise ja Eestisse saabumise põhjuste vahel ei olnud olulisi erinevusi, aga küll on kohanemise vormide ja Eestist lahkumist soovi vahel.\n\nIntegreerunud ja assimileerunud inimesed kavatsevad oma tuleviku Eestiga siduda.\nSuured regionaalsed erinevused näitavad seda, et kohanemise jaoks on oluline selline keskkond, kus venelased sotsialiseeruvad.\nSugu, vanus ja põlisus (demograafilised põhitunnused) oluliselt mõjutavad kohanemisprotsessi.\n\n\"Kohanemine on suurel määral põlvkondi haarav protsess ja integratsioon kui sageli kõige soovitum kohanemisvorm ei saa seetõttu kiiresti valdavaks muutuda.\n\"  KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGIDTammaru, Tiit.\n\"Venelased Eestis: ränne ja kohanemine\",1999.\nSisekaitseakadeemia kirjastus, trükkinud OÜ Raber Pluss, Tallinn.\n\n http://vene-eesti.\nase.\nee/" }, { "title": "Referaat (a4c55c13-2d5e-45c4-8f65-8fc513fd43c8).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sissejuhatus  Õpetaja kutse-eetika ehk pedagoogilise eetika olulisem definitsioon on kõlblus.\nKõlblus on õpetaja kõige tähtsam ja vajalikum karakteristik.\nKõlbeline muutumine toimub ainult siis, kui inimene teab oma tehtud vigadest, püüab neid parandada ning muutub ise.\n  Mis annab inimestel rõõmu ja rahuldust?\n\nAristotelese arvates need on nautlev elu (söömine, joomine, riietumine, harrastused, lõbutsemine); aktiivne tegutsemine, aktiivne eluviis; otsiv elu, kus inimene püüab leida harmooniat ja rahu, kus ta täiendab end, muutub paremaks ning leiab vastuseid küsimustele.\n  Aleksandr Solženitsõn arvab, et kõlblus peaks olema kõigis elamise viisides.\nSee on inimese sisehääl, mida on vaja õpetada ja õppida.\n  Esimeses peatükis annab Maie Tuulik ülevaate kutse-eetika ja eetikakoodeksi definitsioonidest.\nTeine peatükk kirjeldab õpetaja kutse-eetikat möödanikus ja tänapäeval.\nKolmandas peatükis leiab autor vastuse küsimusele kas õpetaja vajab eetikakoodeksit või mitte ning toob Einike Pilli (Tartu Ülikooli õppejõud) kolm põhjendust, miks õpetaja vajab eetikakoodeksit.\n  Neljas peatükk kirjeldab kõlbelist isiksust.\n\nViiendas peatükis antakse ülevaade kõlbelistest väärtustest ning otsitakse vastuse küsimusele: \"Kas kõlbelised väärtused muutuvad koos ajaga?\n\" Kuues peatükk kirjeldab põhimõtteid, miks peab õpetaja olema kõlbeline isiksus.\n              1. Mis on kutse-eetika ja eetikakoodeks?\n  Selles peatükis kirjeldab autor analüütilist ja normatiivset eetikat ning annab seletuse eetikakoodeksile.\n  Analüütiline eetika sisaldab teoreetilisi või teaduslikke teadmisi.\nNormatiivne eetika sisaldab praktilisi norme ja juhiseid.\n\nSee on õpetus, mis aitab inimest aru saada, kuidas elada oma elu õnnelikult ja rahulikult.\nÕpetaja kutse-eetika on normatiivse eetika alaliik.\n  Kutse-eetika sisaldab kindlaid norme ja nõudeid, mida peaks inimene järgima.\nEetikanormidest koosneb eetikakoodeks, mis on inimestele abivahend ning millele nad on kohustatud järgima.\nEetikakoodeks informeerib töötajaid, aitab saavutada häid tulemusi ja teha paremini oma tööd.\n\nTa annab ülevaate kõige olulisematest aspektidest ning vastuseid rasketele küsimustele.\n\n            2. Mis on õpetaja kutse-eetika?\n  Olla õpetajana on väga raske.\nIga inimene ei sobi selleks ametiks.\nSelleks, et õpetada ja töötada lastega peavad inimesel olema kindlad anded.\nÕpetamiseks on vaja empaatiat, armastust, abivalmidust jms, oluliseks on väljaõpe.\nÕpetaja kutse-eetikast hakati rääkima juba 1920ndatel aastatel.\nPedagoogika teadlaste arvates palju sõltub just õpetajast, sest ta viib ellu hariduse eesmärke.\n\n                2. 1. Õpetaja kutse-eetika möödanikus 1992. aastal otsustas Õpetajate Liit koostada õpetaja kutse-eetika koodesksit ning seda avalikult arutada.\nJust tol ajal esitas Õpetajate Liit järgmisi põhimõtteid: õpetaja ei tohi alkohoolseid jooke tarvitada ega olla purjuspäi kohtades, kus on õpilased olemas; õpetaja peab nõu andma algajatele õpetajatele, kellel on veel palju küsimusi; õpetaja peab olema õiglane isiksus, otsekohene ning korrektne.\nOn oluline, et klassis ei tekiks üksikute õpilaste õigusetut esiletõstmist; õpetaja ei tohi töötada tänapäeva loogika järgi: saada rohkem palka, aga teha vähem tööd; õpetaja on kooli hing; õpetaja peab temale usaldatud saladust hoidma.\n\n1928. aastal ilmus A. Ploompuu brošuur \"Mida nõutakse meie õpetajalt\", kus on kirjutatud järgmisi nõudeid: õpetaja nõuab füüsilist koormust.\nTerve päev peab ta seisma klassi ees.\nSelleks peaks tal olema väga hea tervis: nii füüsiline kui vaimne; õpetajale on lubamatu olla lohakalt riides; õpetaja sammud ja liigutused peavad olema väga kindlad; õpetaja hääl ja kõne peab olema selge, vigadega laused võivad anda halba eeskuju; õpetaja on kohustatud olema heas tujus, siis lastel tekib ka rõõmu; alkoholi tarvitamine ja suitsetamine on õpetajale keelatud; õpetaja peab olema haritud ning teadma kõike seda, mida ta võib teistele õpetada; õpetaja peab hästi palju lugema; õpetaja on kohustatud olema nii muusikatundja kui näitleja; õpetaja peab armastama lapsi ja oma ametit.\nTa peab olema oma ala asjatundja.\n\n                2. 2. Õpetaja kutse-eetika tänapäeval Praegu räägitakse, et õpetaja professioon on muutunud.\nTänapäeval \"pedagoog on professionaal selle sõna otseses tähenduses siis, kui tal on teaduspõhine pedagoogiline haridus\" (Tuulik 2005: 22).\n\nÕpetajal on palju rolle hariduse valdkonnas.\nTa peab olema mentor ja nõustaja, õpioskuste kujundaja, meeskonna liige, koostöö ja dialoogi pidaja, õppija ning uurija, eetiliselt vastutaja, õppijakeskne õpetaja.\n  Õpetaja elukutse kirjelduses avatakse hoiakuid ja väärtusi ameti oskuste kaudu, et selgitada välja õpetaja nõudeid.\n\n                2. 3. Pedagooglise eetika lähtealus Õpetaja kutse-eetika ei pea sisaldama ainult kirjeldusi nagu missugune peab õpetaja olema, vaid ka kasvatuse tunnuseid näiteks õpetaja ja õpilaste suhted, suhted õpetajate vahel, kes töötavad ühes kollektiivis ning koostöösuhted lastevanematega.\n\n                    2. 3. 1. Interaktiivne suhe õpilase ja õpetaja vahel  Suhted õpilase ja õpetaja vahel on lugupidavad ja viisakad.\nKui õpetaja armastab lapsi, siis lapsed usaldavad teda.\nPeeter Põllu arvates \"kasvatajaks teeb eelkõige armastus, soe osavõtt kujunevale elule.\n\nKõige õudsem hirm, mida laps võib tunda, on see, et teda ei armastata, ja hülgamine on põrgu, mida ta kardab\"(Tuulik 2005: 24).\n  Õpetaja on see isiksus koolis, kes leiab lahendusi rasketele probleemidele kasutades mõistmisvõimet, armastust ning teadmisi.\n\nKasvatusprotsessis peaks ta olema juhtiv pool.\nTõeliselt koolielu on üsna erinev ja eristub ideaalpildist.\n  8. augustil 2000. aastal oli korraldatud Eesti kvaliteedikooli rühmatöö, kus võtsid osa sadakond õpetajat ning koolijuhti.\n\nRühmatöö osalejad arutlesid omavahel õpetaja ja õpilase suhteid.\n  Õpilase diversioonid õpetaja vastu.\n\nÕpetajad räägivad, et õpilased hilinevad tundidesse väga tihti ning ei võta kaasa oma päevikuid, konspekte ja koolitarbeid.\nTundides juhtub nii, et mõned tegelevad oma asjadega: õpivad teist ainet, teevad kodutööd, lahendavad ristsõnu, loevad raamatuid, lobisevad, söövad, närivad nätsu.\n  Õpilased ei tee kodutööd, ignoreerivad ja provotseerivad õpetajat, rikuvad tema töövahendeid.\nÕpilased lähevad tunnist või koolist ära, muudavad tunniplaani ning isegi kirjutavad klassipäevikusse hindeid juurde.\n  Kontrolltöö kirjutamiseks kasutavad nad spikreid, mõnikord varastavad õpetaja kotist või sahtlist kontrolltöid.\nSamuti nad esitavad teemavälisi küsimusi ja teevad märkusi tunni ebasobival ajal, valetavad õpetaja peale, annavad meelega valesid vastuseid.\n  Õpetaja diversioonid õpilase vastu.\n\nÕpilaste arvates õpetaja hindab neid ebaõiglaselt ning ei kuula, mida õpilased räägivad.\nÕpetaja ignoreerib ja provotseerib õpilasi.\nTa karistab kollektiivi, raiskab aega.\nÕpilastele ei meeldi kui õpetaja räägib liiga vaikselt või liiga kõvasti, manipuleerib nendega.\nÕpetaja ei arvesta õpilaste tervisega ja erivajadustega, ei mõista ealisi ja soolisi iseärasusi.\n  Õpilaste meeles õpetajal puudub empaatiavõime, ta ei ole distsiplineeritud, aus ega lojaalne isiksus.\nMõnikord õpetaja hilineb tundi, valetab, karistab õpilasi andes lisaülesandeid.\n\nÕpetaja kehakeel on ebakorrektne, suhtumine õpilastesse valikuline: klassis on olemas lemmikõpilased.\nOn ebameeldiv, et õpetaja ei valmista tundi ette, ei tunnista oma vigu ega kavanda tööprotsessi.\n\nÕpetaja karistab hinnetega, aga kui kiidab, siis liiga vähe.\n\n                    2. 3. 2. Koostöösuhe kolleegide vahel  See tekstiosa kirjeldab kolleegide suhteid, kes töötavad ühes kollektiivis.\nNad peaks töötama ühes suunas ning olema meeskonnana.\nMillised on siin väärad ilmingud?\n\nDirektsiooni diversioonid õpetaja vastu.\n\nÕpetajatele ei meeldi kui toimuvad planeerimata koosolekud, kui suvepuhkuse ajal peaks töötama töö kantseleis ja kooliaias ning kui jaotakse töökormust ebaõiglaselt, sest mõnedele õpetajatele tehakse eelistusi nagu klasside valik või koormuse suurus.\n  Direktsioon informeerib uusi töötajaid ebapiisavalt: algajad õpetajad ei tea, millised on kooli nõuded ja traditsioonid.\nKui koolis toimub mingi üritus, siis teatakse seda õpetajale viimasel ajahetkel ning õpilaste saatmine üritustele jäetakse õpetajaga kooskõlastamata.\n  Direktsioon ei räägi õpetajal kooli eesmärkidest ega arutle olulisi probleeme, mis on koolis olemas.\nDirektsiooni ja õpetajate suhtlemine ei ole päris nii hea, töö korraldamine ja tuuniplaan on halvad.\n\nKoolides ei motiveeri ega tunnista õpetajat.\nÕpetaja autoriteet kahjustab, direktsioon ei kindlusta normaalseid tingimusi töös ning on puudu täpne tööjaotus.\n  Õpetajate arvates koolides puudub suhtlemisoskus ning eetika.\nTäienduskoolitust korraldatakse ainult mõnedele õpetajatele.\n\nÕpetajatele ei meeldi, et koosolekud toimuvad ebasobival ajal ning on sagedad.\n\nÕudseks on, et õpetaja on oma probleemidega jääb üksi.\n\n                    2. 3. 3. Koostöösuhe lapsevanematega Kolmas suhetevõrgustik on lapsevanemad ja ühiskond.\n\nLapsevanemate ja õpetaja suhe peaks olema lojaalne ja korrektne.\nÕpetaja peaks juhendama vanemaid ning selleks korraldama vestlusi, kus nad saaksid arutleda laste probleeme õppimisprotsessis ning  võimalikult kiiresti lahendusi leida.\n\n            3. Kas õpetaja vajab eetikakoodeksit?\n\nEesti Õpetajate Liit töötleb pedagoogilise eetika põhimõtteid ja esimesed versioonid on juba valmis.\n  Miks vajab õpetaja eetikakoodeksit?\nSelle küsimusele püüab vastuse leida Einike Pilli.\nTa esitab kolm põhjendust, miks on vaja eetikakoodeksit: eetikakoodeks on üks professionaaliks ehk haritlaseks olemise tunnus; mitmeväärtuseline ühiskond peaks tegutsema ühiste aluste põhjal; empiirilisest uurimusest võib näha, et õpetajatel on üsna palju keerukaid eetikaprobleeme, millele nad vastuse otsivad.\n\nTuleb aga vaadelda iga põhjendust eraldi.\n  Esimene põhjendus  näitab, et eetikakoodeks aitaks õpetajat professionaalsele olemisele.\nSee on samm saada professionaali staatuse.\nEetikakoodeks sisaldab endas niinimetatud ekspertteadmisi, mille saamine oletab vastava eriala omandamisest ülikooli tasemel.\nÕpetaja ametis on erinevaid olukordi, mis annavad kõrvaltvaatajale võimaluse leida palju interpretatsioone ja koodeks võib asja keeruliseks teha.\nOotused õpetajale on ülikõrged ja enamik neist ei suuda õpetaja vastata kuid tema käitumist hindab kogu aeg palju inimesi.\n\nTeine põhjendus väidab, et mitmeväärtuseline ühiskond vajab ühist väärtusraamistikku.\nÜhiskonnas üldisema väärtusraamistiku annavad seadused.\nNad on kehtivate väärtuste väljendajad.\nKirjutamata seadused väljendavad aga neid väärtusi, mida ei ole võimalik raamistada.\nNeid peaks mõistma ja õpetama.\n  Eetika on teadus, mis juhatab meid ja viib moraaliprobleemide maailma.\nKogu oma elu omandab inimene moraalseid väärtusi, sünnipäraselt ei ole meil midagi kaasa antud.\n\nKolmandas põhjendus näitab, et mitte ainult pedagoogika probleemid ei ole keerukad.\nMeie maailmas on kõik eetikaprobleemid keerukad.\n\n\"Pole sagedasemat ja keerulisemat valdkonda, kui seda on eetika.\nProbleemide lahendamine eeldab orienteerumist üksteisele vasturääkivates teooriates ja väidetes.\nAidata võiksid süvendatud õpingud nii filosoofias laiemas plaanis kui eetikas kitsamas plaanis\" (Tuulik 2005: 37).\n  Einike Pilli arvates eetikakoodeks aitaks teha õpetaja töö nii turvalisemaks ja analüüsitavamaks,  kui ka professionaalsemaks.\n\n                3. 1. Heidame pilgu ajalukku  \". .\nõpetaja eetika tähendab, et õpetaja otsustab oma kõlbelistest tõekspidamistest, oma südametunnistustest lähtuvalt\" (Tuulik, M 2005:38).\n\nÕpetaja kutse-eetikas peaks koondama õpetaja isiksusele, tema südametunnistusele ning tema kõlbelise karakteri kujunemisele, aga mitte eetikakoodeksi kirjapanemisele.\n\nKõlblus on inimese sisehääl, sisemine käsk.\n\nKõlblus on inimese südametunnistus.\nSee on suhe teiste inimeste ning Jumalaga.\n\nInimesest saaks inimene ainult kõlbluse kaudu.\nUku Masing nimetab kõlblust hingeks.\nTema meeles on inimene loodud selleks, et täita oma ülesannet ja eesmärke.\n\n            4. Kes on kõlbeline isiksus?\n           Muidugi peaks õpetaja olema kõlbeline isiksus.\nAga mida tähendab sõna kõlbeline?\nKas see on saama mis moraalne ja eetiline?\n\nTänapäeval inimesed ei erista neid sõnu ning kasutavad sünonüümidena.\nSee on õige, sest ladina ja kreeka  keelest \"mores\" ning \"ethos\" tähendasid heakskiidetud tegutsemisviisi ja tava.\nAristotelesest alates hakkasid need sõnad tähendama sisemist loomust ja voorusi.\n\n                4. 1. Eetika, moraal ja kõlblus                  Filosoofide ja asjatundjate arvates eetika on filosoofiline õpetus.\nTa õpetab meid elu eesmärke ja väärtusi.\nMoraal tähendab ühiskonnapoolseid väliseid norme ja nõudeid inimesele.\nKõlblus on inimese südametunnistus, tema sisemised väärtused ja normid.\nEetika, moraal ja kõlblus on valdkond, mis on seotud südamega, kus nähtused ja protsessid mitte üheselt ja selgelt mõistetavad.\n\n                4. 2. Inimese kolm osa (arengusfääri) Inimesel on olemas kolm iseseisvat ala ehk arengusfääri.Teoreetiliselt võib esile tõsta intellektuaalset arengut, isiklikku arengut (kõlbelist arengut), füüsilist arengut.\n\nKõige olulisem sfäär inimeste jaoks on teine ehk isiklik arengusfäär.\nSee on kõige inimlik osa inimese olemuses.\n                  4. 3. Kõlbluse puudumine  on vaimne väärareng                Inimese kõlblus peaks olema kõigis olukordades.\n\nSüdametunnistuse, kõlbluse puudus on vaimne väärareng.\n\nKui maailmas on füüsiliseid monstrumeid, siis miks ei või sündida ka vaimseid ja psüühilisi monstrumeid.\nKui laps sünnib ilma ühe käeta, siis miks ei  või ta sündida ilma potentsiaalse südametunnistuseta.\n\n                4. 4. Südametunnistus on inimloomuse seadus Inimloomuse seadus avaldab mõju inimesele.\n\nSüdametunnistuse seadus aitab vahet teha hea ja kurja, õige ja vale vahel.\n\nInimesed teavad, kuidas peaks käituma, mis on hea ja kuri, mis on õige ja vale, mida peaks inimesed tegema oma elus.\nKuid nad ei järgi käitumuslikke eetilisi norme.\nInimesed tunnevad loomusundi, kuid aga samal ajal ei täita seda.\n\nLoomusund ei ole sama mis instinktid ja tungid.\n\nSoov aidata ei ole tunne, inimene peaks aitama, olenemata sellest, kas ta seda tahab või mitte.\nInimene võib arvata, et tunneb soovi aidata, kuid mingi sisemine hääl ütleb, et peaks järgima abistamisimpulssi.\n  Klaverit mängides räägib moraaliseadus inimesele, millist heli peaks ta mängima, tema instinktid on aga ainult klahvid.\n\nMoraaliseadus ei ole instinkt või isegi instinktide kogum, vaid see, mis juhib instinkte kooskõlas, harmoonias.\n\n                4. 5. Loodusseadused versus inimloomuse seadus  Loodusseadused kehtivad kogu aeg.\nMe võime neid ainult parem tundma õppida ning  kooskõlas elada.\nInimloomuse seadust võime järgima või ignoreerida.\nSiin on meie valik vaba.\n  Südametunnistus on seadus, mida inimene võib kuulda või ignoreerida, see seadus ei üldista inimese käitumist.\nSeda seadust ei saa avalikuks teha välise vaatluse põhjal.\nVaatlus näitab seda, mida teeb inimene, moraaliseadus aga püüab öelda, mida inimene peaks tegema.\n\nMoraaliseaduse alusel saab inimene Jumalast rohkem teada saada.\nMoraaliseadus viib inimest teha ainult õigeid asju ja jõuda õigele otsusele, sõltumata sellest, kas see on ohtlik või raske.\n  Milline kasu on kirjapandud käitumisreeglitel, kui inimene ei saa neid täita?\nTa ei muutu tänu seadusele, kuid aga ilma heade inimesteta ei ole head ühiskonda.\nMõtlema peaks sellest, kuidas saaks kujundada inimese kõlbelise loomuse.\n\n5. Kas kõlbelised väärtused muutuvad koos ajaga?\n             Läbi ajaloo  on ausus, sõbralikkus, abivalmidus jm on jäänud väärtusteks ning nad on läbi aegade ei muutunud.\nSamamoodi on ellu jäänud ka valetamine, tapmine ja kuri.\nKeskenduma peaks mitte väliste väärtustele, vaid isiklikutele, iseenda ülesehitamisele.\n\nOn olemas arusaam, et aega muutuvad ka inimese kõlbelised väärtused.\nSelles peatükis otsib autor vastuse, miks nii arvatakse.\n\n                5. 1. Kas inimese koht loodusahelas on muutunud?\n\nTänapäeval on olemas palju inimese mõisteid, kust näeme, et inimene on arukas loom, kes omab suurt aju.\nSamuti defineeritakse inimest kui poliitilist looma või lõpetamatu looma.\nInimestel on üsna palju definitsioone.\nAga milline on neist õige?\n\nTegelikult, inimene on osa loodust.\nTema süsteem on veel lõpetamatu, piiritlematu, aga arenev.\nInimene pole looduse poolt lõpuni programeeritud.\nPascali järgi inimene on kõige nõrgem asi looduses.\nTa on \"pilliroog\", aga ta on mõtlev ning just see teeb inimest väärtuslikuks.\n\nSokrates räägis, et vaimseid hüüvesid ei saa edasi anda ühelt teisele.\nOlemus omandab hüüvesid  ainult end ja teisi inimeste uurides.\nInimene võib üle astuda oma bioloogilist määratletust, inimesel on lahtine tee olla vaba.\n\n                5. 2. Kas inimloomus on muutunud?\n\nMõned räägivad, et inimloomus pole muutunud, teised aga väidavad, et inimloomus on muutunud üsna halvemaks pooleks.\nInimene on mingi robot, kes ei oma tundeid.\nTa pole indiviid oma tunnetega ja väärtustega, vaid ainult kasutatav ja juhitav mass.\nInimese iga samm on kindel ja ette määratud aastateks.\nKõik inimesed on sarnased nagu veetilgad ning elavad ja töötavad ainult ühiskonna ja perekonna hüvanguks, aga mitte enda pärast.\nInimene on standardiseeritud masin.\n\nVõib juhtuda nii, et tal pole vaja varsti rohkem õhku hingamiseks.\nTa kardab elu, aga mitte surma.\nTänapäev teeb inimese süda külmaks ning pimestab tema silmad.\nInimene omandab kõiki asju väga kiiresti ja tahab rikaks saada, võimule tulla ning uhkust tunda.\n\nInimeseloomuses on alati võitlus haeduse ja kurjuse vahel.\nSünnipäraselt on inimene lage ning milliseks tema vaimu varandus kasvab, oleneb eeskätt inimesest.\n\n                5. 3. Kas ealiste iseärasuste väljendusvorm on muutunud?\n\nNooruse aeg on eriline sellepärast, et vaim ei ole must.\nSee on aeg, mil inimene mõtleb, kuidas saaks elada oma elu.\nNooruses on inimene vaba rutiinist.\nNoorte eas saab inimene õppida ning oma hinge parema poole suunata.\nSee on aeg, mil inimene mõtleb ja otsustab, millega saaks tegeleda.\nNooruses otsib ta ennast ja oma kohta elus, kuid võib juhtuda, et otsib läbi terve elu midagi, mis on igal ajal tema juures olnud.\n\nVanaduse aeg on vaimu küpsemise aeg.\nSiin on inimese hing täis ja kehaga ei ole palju tegu.\nInimene on juba oma kohta leidnud ja proovinud kõiki asju.\nTa on juba saavutanud seda, mida tahtis.\n\n                5. 4. Kas noored versus vanad on muutunud?\n\nVanade ja noorte inimeste vahel on suur mõra.\n\nMõned noored isegi ei abista vanemaid ja ei hoolitse nende eest.\nNoorena olla on tähtsam kui kõik muu.\nTänapäeval on noore inimese võimalused üsna suured kui vanade võimalused.\n\nErinevas eas ei tunnusta inimesed ühesuguseid standardeid.\nVanad mõistavad noori kergem, sest neil oli juba nooreks olemise kogemus.\nNoored ei suuda end vanadena ette kujutada, sest neil polnud sellist kogemust.\n\nKonflikti korral peaksid vanad inimesed olema ettevaatlikud, kui noored ei käitu nende standardite järgi.\nNoored aga ei tohi nimetada oma vanemaid \"puritaanlikeks moraalijüngriteks\".\nNoored ja vanad peaks uskuma teineteist ja siis ei oleks palju probleeme ning elu muutuks meeldivaks.\n  Lapsed arvavad, et ainult nooruses on võluvus, vanaduses on aga piin.\nLaste jaoks vana inimene on see, kes on kolmekümne aastane ja üle.\nNad suhtuvad vana inimesesse lugupidamisega, austavad teda, aga ikkagi tunnevad hirmu.\nLaps kardab vanemaid.\n  Takistuseks on see, et laps mõistab vanust vääriti.\nPärast kolmekümnendat eluaastat võib laps ette kujutada suurt piina.\n\nTema arvates kolmekümne aastase inimesel pole millegi nimel saaks elada.\nAinult lapse elu on truu.\n\nInimesed unustavad neljanda käsu, kus räägitakse, et peame austama oma ema ja isa.\nKõike seda, mida teeb inimene, kas kurja või head, jääb lastesse ning lapsed omakorda vormivad järgnevaid põlvi.\nSündmused, mis toimuvad tulevikus vajuvad olevikust läbi minevikku.\nIga inimene vastutab oma vanemate ja laste ning oma rahva eest.\n\n                5. 5. Kas inimese arengu loogika on muutunud?\n  Inimese areng toimub ühes suunas.\nArengu protsess toimub igas inimeses ning peab kajustama kogu inimsoo ajaloos.\nArengu etapid esinevad üheaegselt ja paralleelselt.\n\nI aste on esemeline teadvus, milles usub inimene tõsiasjalisust näiteks silm vahetult näeb ning kõrv kuuleb.\n\nII aste sisaldab individuaalset eneseteadvust (primitiivset teadvust).\nSelles etapis kontrasteerib subjekt objektiivse välismaailmaga.\n\nIII aste on mõistus, milles on oluline ühtekuuluvus või ühiskondlik teadvus.\n\nIV aste sisaldab isiklikku arengut, kõlbelist enesetunnetust.\n\nV aste on religioosne tunnetus, mis sisaldab kolm staadiumi.\nNeed on loomupärane religioonitunnetus, inimese enese kujundatud religioon, ilmutusreligioon.\n\nVI aste: absoluutne teadmine, mis koosneb lõplike asjade ja nähtuste ühtsusest.\n  Paljud inimesed aga ei jõua kõlbelisele enesetunnetusele, sellest saame teada mitmetest moraaliuuringutest.\nKõlbluse eelduseks on vabadus, kuid vabaks saab inimene olla kui täidab iseenda ja ülesehitab omaenda vaimse Mina.\n\n                5. 6. Kas ootused inimesele on muutunud?\n\nTol ajal ootused inimesele olid vastavalt lapse eripärale.\nVarem pöörasid vanemad rohkem tähelepanu oma lastele, et tagada edukat ja õnnelikku elu.\nTänapäeval tundub, et edukas laps annab vanematele prestiiži, uhkust ja võimu.\n\nAprillis aastatel 2004 toimus Tartus konverents  \"Olla või omada\", kus noored Eestist arutlesid omavahel, mida neilt oodatakse.\nNad leidsid, et inimene oleks rikas, edukas ja kuulus.\nTeiste sõnadega: tänapäeva põhiväärtusteks on raha, edu ning kuulsus.\nLäbiviidud uuring, milles võtsid osa 12-13 aastased tüdrukud, näitas, et 80% nendest tahaks tulevikus saada rikka mehe naiseks.\n\nRaha on muutunud kõige olulisemaks väärtuseks.\n\nMaailma valitseb just raha.\nRaha abil saab inimene osta au, kuulsust, viisakust ja võimu.\nJust raha garanteerib inimese turvalisuse ja kindlustunde homses päevas.\nRaha omades saab inimene reisida, lemmikharrastuse ja ekstreemspordiga tegeleda, osta endale vajalikke asju ja mitte.\n\n                5. 7. Kuulsus ja edu Kõige suurem mure noorte eas on hirm mitte jõuda edukate hulka.\nNooruses on kuulsus ja edu kõige olulisemad asjad, millele iga noor jõuda tahab.\nNende nimel on ta valmis konkureerida.\nNoorte jaoks pole oluline, millist elukutset õppima asuda, kas see talle meeldib ja sobib või mitte.\nSee ei ole tähtis.\nTähtis on aga see, et saada võimalikult kiiresti kõrgharidust ning pääseda eliidi hulka.\n  Noored ei taha olla haritud, vaid omada haridust, nautida edukust ja kuulsust.\n\". .\nnoored ei saa vaadata iseendasse, sest meedia on väärtuste valmisklišeed..\n\" (Tuulik, M 2005: 195).\n\n                5. 8. Kõlbelised väärtused on läbi aegade samaks jäänud  Nagu tol ajal tänapäeva inimesed vajavad sõprust, austust ja usaldust.\nTuleb aga õiget kohta leida.\nHeadus sisaldab loomisvõimet, armastuse vaimu ja rõõmu.\nKurjus on petmine ja vihkamise vaim ning sisendab kurbust ja vastumeelsust.\nVanemad peaks rohkem andma oma lastele inimlikke väärtusi nagu abivalmidust, headust ja austust ning õpetama neid väärtustama.\n\nKõlbelised väärtused ei muutu koos ajaga, need on püsiväärtused.\nNeed on olemas isegi siis, kui inimene tõrjuks neid oma elust.\n\n            6. Miks peab õpetaja olema kõlbeline isiksus?\n         Laps otsib abi ja tuge.\nTa ei tunne veel maailma ja asju, ei oska vahet teha hea ja kurja vahel, ei oska ise valida ning ei suuda ise kõiki luua.\nLaps ei kasvata inimeseks, kui tal puudub pieteeditunne.\n\nKui pole pieteeti siis pole ka ühiskonda.\n\nEeskujuta ei ole kasvatust.\nPieteet on kasvatuse ja kultuuri aluseks.\nAukartust tekitada võib ainult see, kes ise teda tunneb.\n                       6. 1. Õpetaja autoriteet Autoriteeditunnet kujundavad armastus ja arusaam sellest, et kasvataja on väljas asja eest.\nPiirangud, mida sisaldavad käsud ja keelud autoriteedi poolt, on mõeldud selleks, et inimene end ei kahjustaks.\n\nSelleks ema ja isa, vanemad ja õpetajad ning õpetajad omavahel peaks töötama kooskõlas.\n\nMis on autoriteet?\nAutoriteet võib olla sisemine, väline, moraalne, füüsiline, ökonoomne.\n\n  G. Kerschensteiner erineb intellektuaalse autoriteeditunde, mis saadakse emapiimaga.\nIntellektuaalne autoriteeditunne õpetab mõistma ja tunnistama, et ühiskonnas peab olema kord.\nTähtis on autoriteediusk, mis tugineb traditsioonil, kohandumisel ja harjumusel.\n\nKoolielus on tähtis autoriteet, mis tugineb armastusel ja tänutundel ning mis on armastuse, headuse ja abivalmiduse tulemus.\nAutoriteedi kujunemisel on oluline arusaamise ja mõistmise osa, mis põhineb konkreetsetel oskustel ja teadmistel.\nKui pole eeskuju, siis pole ka kasvatust, selle mõjutamine tugineb autoriteedil.\nKui pole autoriteeti, siis pole sõnakuulmist.\n                  6. 2. Sõnakuulmine Inimest on vaja vabastada iseenesest ja selle tähtsaks eelkooliks on sõnakuulmine.\n\nKasvatuse ülesanne on juhtida inimest maailma.\n\nAutoriteedi võimu võib näha armastuses, usalduses ning austuses.\n\nLastele ei meeldi kord ega kindlad nõuded, see neid halvasti mõjutab.\nKoolielus käivad ranged reeglid näiteks kingade värv või koolivorm.\nKõik toimub rangelt päevaplaani järgi.\nStabiilsuse annavad kombed, tavad, harjunud käitumisviisid.\nVaim peitub traaditsioonides.\nAutoriteet on see, mis aitab inimest end sisemiselt koguda ja organiseerida.\n\n                6. 3. Autoriteet ja vabadus on vastandid, mis täiendavad teineteist Autoriteet on tugi vabadusele.\nIndividuaalne vabadus tähendab, et välismaailm on saanud võimu inimese üle.\nÕpilast saaks kinnitada teadmises.\nTal peaks äratama lugupidamist enese vastu.\nÕpetaja peaks lapsi kohtlema täieliku lugupidamisega nende isiku vastu.\nKasvamises ja kasvatuses on õige kasutada sõnu autoriteet ja vabadus sõnapaarina.\n\n                6. 4. Õpetaja eeskuju Lapse jaoks on väga oluline jälgida tähtsate inimeste käitumist.\nInimene õpib kui imiteerib teisi inimesi, jälgib nende käitumist ning võtab neid eeskujuks.\nImiteeritakse käitumist, aga mitte kõnelemist.\nInimene ei imiteeri madala staatusega ning ebameeldiva inimese käitumist.\n\nKui on suur eeskuju, siis on suur käitumise mõju teiste inimeste käitumisele.\n  Õpetaja on lapsele eeskujuks.\nLapsed imiteerivad tema käitumist, žeste ja võtavad temalt malli.\nNäiteks petakse oluliseks, et õpetaja oleks tark ja abivalmis.\nLapsed tahavd, et nende õpetaja oleks hea, rõõmus ja sõbralik.\nKui õpetaja omab neid väärtusi, siis lapsed omandavad neid ka.\n\nSamuti lapsed pööravad tähelepanu õpetaja välimusele.\nMärgatakse detaile nagu õpetaja silmi, juukseid ning muidugi riideid.\nLapsed armastavad kui õpetaja räägib ilusa ja armsa häälega.\nKui ta naerab, siis tal juuksed liiguvad.\nLapsed märkavad detaile õpetaja välimuses ja käitumises iga päev.\n\nÕpetaja on see isiksus, kes juhib ja suunab oma õpilasi.\nTa õpetab ja juhatab ilusa eeskuju, korraliku elu ja sõbraliku sõnaga.\n\nÕpetajat teeb suureks tema töö ning armastus töö ja laste vastu.\nTa peaks olema kõlbeline sellepärast, et ta jätab lapsesse kustumatu mulje.\n\n                6. 5. Kõlbelise isiksuse ideaalpilt Elu jooksul arendab inimene omaenda sisemisi jõude ning leiab omaenda elu ülesannet.\nIgale inimesele on andnud võimalus midagi saavutada elus, igal inimesel on andnud mingi talent.\nTa peaks teda avastama ja võimalikult hästi arendama.\nTa peaks oskama kasutada antud talendit ning täita oma ülesannet.\n\nInimene peaks tegema midagi paremini, kui teised seda teevad, õppimisaastad on väga olulised.\nMitte kõik inimesed ei saa olla loojaks teaduses, muusikas, kunstis või teatris.\nKui aga inimene said teada, milleks ta on loodud, peaks asuma ta tööle, teostamaks iseennast.\n\nPole oluline, kui palju inimene raha teenib, oluline on see , mida ta teeb teiste heaks.\nInimene kirjutab ja ülesehitab oma elu raamatut tegude ja sõnadega ise, oma vaikimise ja kõrvalejäämisega.\n\nOn inimesi, kes arendavad oma sisemist jõudu, neil on inimlik kaastunne.\nNad peavad inimest Jumalaks, püüavad elada ilma taevata.\n\nEnamik neist on praktilised ateistid.\n\"Nad ei salga Jumalat mitte huultega, vaid tegudega, oma eluga\" (Tuulik 2005: 247).\n\nKooliõpetajatele võivad eeskujuks olla Kamenius, Pestalozzi, Põld ja paljud teised.\nNad võivad kooliõpetajale teed näidata, mida pedagoog peaks tegema ja kuidas peaks ta end käituma.\n\nKasutatud kirjandus   Tuulik, Maie 2005.\nÕpetaja kutse-eetika.\nTallinn: OÜ Vali Press." }, { "title": "Referaat (c6c031f1-75e8-4151-b4a2-f6f0ca3e196a).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Sissejuhatus   Raamatus \"122 õpetamistarkust\" püüab Anti Kidron otsida vastuseid küsimusele, kuidas kiiresti ja hästi õpetada.\nKäesolev raamat on pühendatud õppijakeskse koolitusviisi  tutvustamisele.\nAutor püüab seletada peamised mõisted, tõed ja võtted, mida peaks noor õpetaja teadma, kui lähed kooli õpetama.\nRaamatus antakse ülevaate õppetunni korraldusest, õppemeetodi valikust, õppijate tähelepanu võitmisest ning didaktika printsiipidest.\n\n  Raamat on mõeldud eelkõige täiskasvanutele koolitajaile.\nKuid leiavad kasulikku informatsiooni  ka keskkooliõpetajad, kõrgkoolide õppejõud ja õpetamiskunsti omandavad tudengid.\nRaamat \"122 õpetamistarkust\" sobib ka neile, kellel ei ole õpetajaametit, aga on seotud õpetamise ja juhendamisega.\nNeed on lapsevanemad, juhtivtöötajad, huviringide korraldajad jt.\n\n          1.\n\nSea endale selged sihid                 1. 1. Koolitaja 5 võtmeküsimust Esimeseks koolitaja võtmeküsimuseks on mida õpetada.\nSelles tekstiosas keskendub autor Pareto seadusele selleks, et seletada õpetunni korraldust.\nPareto seaduse järgi saab 80% edu õpetaja sellega, et õpetab olulist, aga 20% jääb alternatiivsete küsimuste ja probleemide lahendamisele.\nAutori arvates ei anna teemaring, uuritav probleem või programmi õpiühik seletusi, kuidas õpetada.\n\"Õpetamisest olulisem on olulise õpetamine\" (Kidron 1999: 9) kirjutab Anti Kidron, ent peab õpetaja oma kursusest olulist endale määrata.\nÕpetaja, kellel on juba kogemus õpetamisel, teab, millistele väitedele, teesidele ja tarkustele tuleb keskenduda, et oleks kergem materjali omandada.\n\nÕpetamise edukuse oluline tingimus seisneb selle sisulise õigest mahust ja sobivast süvenemisastest.\nSeejärel, mida paremini saame õpetamise sisust aru, seda kindlamini oskame seletada tunnis eesmärke ja anda nende kinnistamiseks ülesandeid.\n\nTeiseks võtmeküsimuseks on, kuidas õpetada.\n\nÕppeteemat võib õpetada ja õppida mitmel erineval viisil.\nÕpetamist saab alustada probleemi püstitamisega ja selle uurimisega, võib õpetada teoreetiliste selgituste või praktiliste juhtnööride abil.\nSamuti võib õpetaja toetuda enda kogemusele või kirjandusallikale.\n\nOn tähtis ka teada, keda me õpetame.\nKui alustab õpetaja õppetunni sisu koostama, siis tuleb enne teada saada õppijate vanusest ja soost, tegevusalast, teadmiste tasemest ning selle eeldustest ja piirangustest.\nSee, kuidas õpetaja tunneb oma õppijaid võib aidata tal vastata järgmistele küsimustele: Kuidas abstraktset teemat seletada, aga keerukat probleemi lihtsaks teha?\n\nKas minna konkretselt abstraktsele (nooremate puhul) või üldiselt detailsele (täiskasvanute õpetamisel)?\n\nKuidas ja mille abil teadmisi kontrollida?\n\nNeljandaks koolitaja võtmeküsimuseks on, kes õpetab.\nÕpetaja peab teadma, milliseid ootusi talle tema vanuse, eriala, ametikoha seoses esitatakse.\nVanem õpetaja on rohkem lugupeetud ja sellega kaasneb lugupidamine õpetaja vanemliku positsiooni suhtes.\nÕpetajal on mitu rolli.\nNäiteks võib loengupidaja  rolli täiendada rühmatöö korraldaja, toetaja või julgustaja.\nJa viimaseks, viiendaks võtmeküsimuseks on, millised on õppuse tulemused.\nVaadeldes õppust suhtlusena on selle tulemuseks arusaamine, selge mõistmine ning meeldejätmine.\nKuid juhtub tihti nii, et ei jää õpilastel meelde õpetaja poolt räägitud ja ei hoia nad omandatud materjali pikemat aega meeles.\nSeepärast õppuse tulemused ei saa võrrelda mäletamise või oskamise tähendusega.\nAutori sõnul on tähtis iseseisva õpihuvi kujunemine ja õppima õppimine.\n                1. 2. Sihtide ja eesmärke seadmine Selle alapeatüki eesmärk on anda ülevaate õppetegevuse sihtidest ja eesmärkidest, mis määratlevad õppesihtide saavutamise etappe ja astmeid.\n\nKui alustab õpetaja kursuse kavandama, siis peab ta endale määrama kesksed sihid ning neid täpsustavad eesmärgid.\nSihid annavad õppimisprotsessile üldise suuna, eesmärgid aga annavad selgituse toimuvale ja motiveerivad keskenduma olulisele, nende abil on kergem meetodeid valida ja aja planeerida.\nSelged eesmärgid aitavad nii õpetajal kui õppijail näha koolitusi taotlusi ning nende saavutamiseks koostööd arendada.\nSihid on kursuse üldisemad teesid, mis täpsustavad koolituse eesmärke ning määratlevad selle kõige olulisemad tulemused.\nSihid määravad õppeprotsessi perioodi, aga ei ole võimalik nende saavutamise taset täpselt hinnata.\nAutor toob ära õppetegevuse üldised sihid täiskasvanute koolitamisel.\n\nErialase, kutsealase kvalifikatsiooni omandamine või selle tase tõstmine.\n\nAmetialase pädevuse kindlustamine.\n\nFüüsiliste ja vaimsete võimete arendamine.\n\nKäitumisviiside ja mõttemallide kujundamine.\n\nTeadmiste ja ideede süstematiseerimine.\n\nLaiemaid sihte selgitavad eesmärgid.\nEesmärke on võimalik püstitada tegevuse saavutamise kaudu.\nNeed peavad kirjeldama õppiprotsessi.\nSelleks, et neid eesmärke formuleerida, on abiks järgmised tegusõnad, mis võiks kasutada erinevate erialade õpetamises: esitada (nähtuse ilmingud), analüüsida (probleemi tekkepõhjusi), rakendada (omandatud teooria praktikasse), määratleda (tegurid), töötada välja (projekt), õppida tundma (reegleid), avastada (ideid) jt.\n\nEesmärkide püstitamisel on kasulik küsida nõu õppijatelt, sest sihtide saavutamise protsess on edukas ainult siis, kui õppijaile olulised eesmärgid on saavutanud ja omaks võetud.\nTuleb kindlaks teha ka seda, et eesmärgid vastaksid enamiku õppijate tasemele, ei oleksid täitmatult rasked ja kauged.\nEesmärkide saavutamine ei pea olema vormitäiteks, vaid sellest peab kujunema õpimotivatsiooniks tähtis samm.\n\nÕppekavas iga saavutatud alleesmärk viib otse järgnemisele kõrgemale eesmärkidele.\nNiimoodi toimub edasiminek keeleõpperühmades, arvutiprogrammiga tegelevad rühmades, karatekoolis jm.\nAga selline reegel ei sobi alati, sellepärast et on kursused, kus ei määrata saavutatud taseme või eesmärke.\nSel juhul on oluline see, et õppetöö, kursused on läbitud.\n\nSelleks, et püstitada õppuse eesmärke võib orientiiriks võtta õppe-eesmärkide hierarhilise taksonoomiat, mida töötas välja Bloom 1956. aastal.\nAnti Kidron annab raamatus \"122 õpetamistarkust\" selle lihtsustatud variandi.\nAga tuleb meeles pidada seda, et mõnedel mõistetel (nt teadmine, mõistmine, hindamine) on spetsiifiline tähendus ja \"puhtal kujul\" ei sobi nad õppieesmärkide püstitamiseks.\n\nBloomi  õppe-eesmärkide taksonoomia Teadmine on oskus ära tunda või meelde tuletada nimesid, mõisteid ja teises vormis esitatud informatsioon.\n\nMõistmine tähendab arusaamise esimese (madalaim) aste.\n\nRakendamine on võime kasutada abstraktsioone ja printsiipe konkreetses olukorras.\n\nAnalüüs tähendab oskus eristada ja mõtestada seoseid.\n\nSüntees on oskus moodustada ideedest uusi tervikuid.\n\nHindamine on otsuste langetamine väliste kriteeriumide kohta, mis põhineb sisemistel tõekspidamistel.\n\n                1. 3. Didaktikaprintsiibid Selles alapeatükis keskendutakse õpetamisteadusele ehk didaktika printsiipidele, mida kirjeldavad õpetamispraktika erinevate aspektide häid tagajärgi.\n\nJärgmiste didaktikaprintsiipide loetelule lisas autor ka mõned sugestiivõppe põhimõtteid.\n\n1.      Teadlikkuse printsiip tähendab seda, et õppija peab aru saama ning mõistma ainet.\nSiin püüakse vältida mehaanilist tuupumist.\n\n2.      Õpitu elluviimise põhimõte tähendab teadmiste ja oskuste kasutamist ning rakendamist probleemide uurimisel ja lahendusel.\n\n3.      Jadaprintsiip annab õpitava järjestikuse nõude.\nÕpitava loogiline järjekord aitab ainet kergemini omandada.\n\n4.      Süstemaatilisuse põhimõte tähendab seda, et õppekava, kursuse korraldus ja õppemeetodi valik peavad olema nagu üks tervik, milles iga üksikosa toetab teisi.\n\n5.      Aktiivsuse printsiip nõuab õppijailt aktiivsust, valmidust ja osalust.\nSelle printsiipi realiseerimiseks saab teha loengul aktiviseerivate õppemeetodi abil (nt väitlus, rollimäng jt).\n\n6.      Eakohasuse põhimõte tähendab seda, et peavad õpetamise sisu ja meetodid vastama õpilaste iseärasustele.\n\n7.      Kontsentreerimisprintsiip suunab õpilasi keskenduda õppeainele, põhiprobleemile või teemale.\nSelle printsiibi kasutamiseks võib veerand tunni jääda selleks, et arutleda põhiprobleemi või teema ümber.\n\n8.      Puhkepauside pidamise põhimõte.\nTunnis saab kasutada puhkepause lõdvestumiseks ning värskendumiseks, sest kui oled väsinud keskendumist ei tule.\n\n9.      Individuaalsuse printsiip nõuab õppijate eripära ning iseärasusi arvestamist.\nSelle printsiibi järgi peab õpetaja orienteeruda õppijate psühholoogilistes iseärasustes.\nKas õpilane on introvert või ekstravert, õppimises on ta iseseisev või vajab abi jne.\nSamuti peab ka õpetaja oskama arvestada kursuse ja rühma õpieesmärke, osavõtjate  tegevusala, haridust ning elukoha.\nKuid selle printsiipi ei saa alati kasutada, kui loengus on sada inimest.\n\n10.\n  Jõukohasuse põhimõte seisneb selles, et õpetada tohib vastavalt õppija arengutasemele, teadmisele ja kogemusele.\n\n11.\n  Näitlikkuse printsiip nõuab näitlikuid õppevahendeid.\nKõik see, mis on kujundlikult esitatud (skeemid, pildid) aitab kergem infot meelde jätta.\n\n12.\n  Lihtsamalt keerukale ülemineku põhimõte.\nÕppimisprotsess läheb järk-järgult lihtsamatest asjadest keerukamatele.\n\n13.\n  Järjepidevuse põhimõtte tähendab juurdeõppimist ja pidevat kordamist.\nSelle printsiipi võib raske rakendada iseõppijal, sest see vajab enesedistsipliini.\n\n14.\n  Üleõppimise printsiip tähendab õpitud pikemaks ajaks meeldejätmist ja õppimise suunamist nähtustest mõistmiseni.\nKui inimene ei korda õpitud materjali aeg-ajalt, siis muutub see ebaselgeks ja kõik unustatakse.\n\n15.\n  Teadmiste ja kogemuste ühendamise printsiip nõuab abstraktseid ja teoreetilisi teadmisi kasutamist.\nLäbi kogemuse toimub mõistete lahtiseletamine ja nende süstematiseerimine.\n\n16.\n  Kodukoha eripära arvestamine on tähtis õpiringide kohtumisel.\n\n17.\n  Tugipunktide kaudu õpetamine suunab õpetamise varasematele teadmistele, millest konstrueerib teadmiste baas.\nSee kergendab lisainfot meeldejätmist.\n\n18.\n  Sünergia esiletoomise printsiibi abil õpperühma liikmed täiendavad oma teadmisi individuaalsete kogemuste erinevuse alusel.\n\n19.\n  Õppijailt õppimine põhimõtes on oluline dialoog.\nRääkimisel oma õpilastega võtab õpetaja õppeprotsessi täiendamiseks nende kogemused, varasemad teadmised ja tõekspidamised.\n\n20.\n  \"Üle võimete õppimist\" kasutatakse intensiivõppes.\n\"Üle võimete\" tähendab selles kontekstis tingimuste loomist.\n\n21.\n  Pseudopassiivsuse põhimõte rakendatakse sugestiivõppes.\nSee tähendab, et eritingimusel (nt funktsionaalse muusika saatel) võib \"passiivne\" meeleseisund olla info meeldejätmise toetuseks.\nEsitatud printsiipide kõrval on oluline ka enesekontroll.\nKursust, tunni ette valmistades tuleb meeles pidada, millist printsiipi peaks rohkem arvestada, aga millest tuleb loobuda.\n\n  2. Õppetunni korraldus                 2. 1. Tunni ettevalmistamine Kui hakkab õpetaja tunniks ette valmistama, tuleb tal kesksed eesmärgid määratleda ning mõelda, millises vormis ja sõnastuses need eesmärgid õppijaile edastada.\nAitavad tunniks ette valmistada enesetundmine: oma suhtlemisstiil (vahetu või distantseeritud, enesekindel või häbelik), mälu ja võime õpilastega kontakti luua.\n\nTunni õppematerjali koostamiseks ei ole vaja lisaloengukonspekti koostada.\nÕppematerjalist tuleb leida põhimõted, tugipunktid, märkused, millel põhineb loeng või arutlus.\nSelleks, et koostatud õppematerjali saaks mitu korda kasutada, on kasulik markeriga esile tõsta konspekti olulised, kesksed teesid ja väited; arusaamatu asju, termineid, mida on vaja lahti seletada ja näidetega toetuda; küsimused, millest võiks tunnis arutleda; alateemad, mis viivad iseseisvale tööle tunnis; raskemad küsimused, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.\nKui tegu on mahuka materjaliga, siis on kasulik teha alateemade käsitlemise ajakava.\n\nTunni ettevalmistamise all mõeldakse samuti ka harjutuste, küsimuste, kirjatarbeid ettevalmistamine.\nKui tahad kasutada tunnis tehnikat nagu grafoprojektorit, siis pead selle tehnilise korraoleku kontrollima.\n                2. 2. Esmakohtumine uue rühmaga Esimene kohtumine uue õpperühmaga on väga oluline, sest sellest kujuneb edasine koostöö, õpilaste suhtumine õppimisesse ja nende valmisolek osaleda tunnitöös.\nSelle toetamiseks toob autor näide suhtlemispsühholoogiast, kus räägitakse niinimetatud esmamulje efektist.\n\nKui tahame hea, meeldiva mulje jätta pärast esimest kohtumist, pakub Anti Kidron teha väike spikri.\n\nSoovitatakse iga loengu ning tunni alguses plaanida mingi nalja selleks, et leevendada pinget.\nAutori sõnul kui õpetajal ei õnnestu esimese minuti jooksul auditooriumi naerma panna, siis järgmisel tunnil ei hakka teda korralikult kuulata.\n\nInimestele meeldib, kui lisab esitleja tavalise info kõrval (Olen Leili Tamm, teie kursuse juhendaja) midagi täiendavat näiteks räägib oma ootustest ja lootustest, tunnetest, mõtetest kursuse kohta, tutvustab oma tulevikukavatsusi jne.\n\n  Õppijad peavad ka olema valmis enesetutvustamiseks.\nKui ei ole aega niipalju, siis võib igaüks öelda oma nime ja lisada, kust ta pärit on.\nKui tahate põhjalikku tutvustamist, võiksid kursuse osavõtjad jutustada sellest, miks nad tunnevad huvi selle kursuse vastu, kuidas nad võiksid õpitava praktikas kasutada.\n\n                2. 3. Ruumi organiseerimine Pole saladuseks, et keskkond mõjub töötamise ja suhtlemise kvaliteedile, lihtsustab või kergendab keskendumisvõimet.\nSeega on oluline, milles ruumis õpetame õpilasi.\nSelles alapeatükis kirjeldab autor erinevaid tooli paigutamist viisi ja nende mõju õppimisele.\n\nTavaliselt istuvad õpilased näoga õpetaja poole, mis annab lektorile, õpetajale võimaluse jälgida õpilaste eest, samuti ka raskendab õppijate omavahelist suhtlemist.\nKui paigutame toolid poolringi kujul, siis võimaldab see õppijail pidada omavahelist silmsidet.\nSelline toolide paigutamine on ideaalne ruumis, kus toimuvad keele intensiivõppe tunnid või suhtlemistreeningud.\nRuum, kus õppijad istuvad U-kujuliselt seatud laudade taga, annab õpetajal võimaluse vabalt liikuda ringi.\n\nNii kergemini luua mitteformaalset ja usalduslikku õhkkonda.\nRingis istumine sümboliseerib üht tervikku.\nSelline paigutus hoiab ühise \"saladuse\" ja on hea isikliku teemade käsitlemisel.\nRühmatöö korraldamiseks sobib hästi osalejate jaotamine neljaks.\nAinuke miinus seisneb selles, et osa õppijatest on pööratud seljaga õpetaja poole ja kuulamiseks on vaja ringi pöörata.\nLauad tuleb klassis paigutada niimoodi, et see annaks ruumi kehaliseks liikumiseks ja arendaks õpilaste koostööd.\nLauade ja toolide paigutamisel tuleb ka meeles pidada seda, et õpetajal oleks vaba minek tahvlile ja ruum tehnovahendite kasutamiseks.\n\nKõik see aitab suunata õpilasi vaimsele tööle ja vältida lülitumise probleemi õppetöösse.\n\n                2. 4. Tahvli ja grafoprojektori kasutamine Õppimisprotsessi lihtsustamiseks on õpetajal võimalus kasutada tahvli, magnetofooni, grafoprojektori, arvuti, jaotusmaterjale jne.\nKõige sagedamini neist kasutatakse tahvli ja grafoprojektori.\nNeed on õpiprotsessi abivahendiks.\nNeil esitatakse ainult kõige olulisem info, mõisted, fraasid, aastaarvud, nimed jne.\nSelleks, et kasutada tahvli ja lüümiku õigesti autor annab nende vormistamise soovitusi: tekst peab olema lühike ja selge; kiri peab olema piisavalt suur, et taga lauast oleks võimalik kirjutatud teksti näha; ühes reas võib olla kuni seitse sõna; laused peavad olema võimalikult lühikesed; tähtsa informatsiooni tuleb esile tõsta (joonistada raam ümber, tõmbata joon alla, kasutada teisi värvi või šrifri).\n\nNeed kaks abivahendid saab kasutada ka kombineeritud.\n\nTahvlile võib kirjutada teema, põhiküsimused, märksõnad, aastaarvud, isikunimed, terminid, mõisted- kõik see, mis annab selge kujutluse käsitletud teemast.\nTuleb arvesse võtta, et kustutamine tahvlilt segab õpilastele ja võttab lisaaega, seejärel tuleb tahvlile kirjutada nii, et seal mahuks kõik tunnimaterjal.\nGrafoprojektori abil võib näidata seda, mida sõnadega on raske seletada.\nLüümikule võib kanda sümboleid, jooniseid, skeeme, statistilisi andmeid ja graafikuid.\nKõik see annab visuaalse pilti.\n\n                2. 5. Õppekava läbiarutamine Kui algab uus kursus või tund on soovitatav kursuse kava õppijatega läbi arutada.\nÕpetajal tuleb anda programmi lühitutvustus, seletada teema, õppeesmärgid ja hindamisviis.\n\n                2. 6. Õpetaja kehakeel Kehakeel aitab meid öelda palju selliseid asju, mida sõnadega ei saa või ei ole võimalik väljendada.\nKuid tuleb meeles pidada, et kehakeeles edastame seda, mida tegelikult on ebasoovitav: ebakindlust, närvilisust, oma varjatud tundeid.\n\nÕpetaja peaks kontrollima verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist, et sõnad ja mittesõnalised märgid oleksid kooskõlas.\nAnti Kidron soovitab õpetajale vältida selliseid kehakeele avaldumisvorme nagu näomoonutusi.\nÕpetaja kehakeel väljendub ka ruumis liikumises ja distantsi valikus.\nKui tõuseb ta püsti, siis rõhutab ja kindlustab oma positsiooni ja staatuse.\nSeistes on ka kergem heledalt kõneleda.\nRuumis liikumine aktiviseerib õpilaste tähelepanu, aga laua taga istumine rahuldab ja väljendab turvatunnet.\nTahvli ette minek suurendab psühholoogilist distantsi õpilastega, kuid õppijatele lähenemine vähendab seda.\nÕpetaja närviline sebimine näitab tema ärritavust.\n\n  Autor soovitab õpetajale anda üksteisele soovitusi, märkusi kehakeele parandamiseks, sest see võib aidata enesekontrolli tõsta.\n\n                2. 7. Õppijate tundmaõppimine Õpetaja võib saada esimese mulje õpilastest selle järgi, kuidas tulevad nad tunnile.\nKui jäid esimesed read tühjaks, tähendab see madala õppimishuvi, ebakindlus.\nKui keegi õppijatest istub ukse lähedal väljendab see tema ebakindlust.\nSuures auditooriumis näitab ukse lähedale istumine, et õpilane kavatsed enne loengu lõppu auditooriumi lahkuda.\nNurgas meeldib istuda nendele, kes tavaliselt arutluse ja väitluse ajal vaikivad.\n\nÕpetaja nina all istuvad need, kes on hoolad, usinad.\nInformatsiooni annab ka see, kui täpselt õppijad kohale tulevad.\nVarane kohatulek sümboliseerib lugupidamist, valmidust koostööle ja heasoovlikkust.\nKui õpilased tulevad täpselt kellaks, näitab see toimekust ja asjalikkust.\nAga kui keegi hilineb, suhtub ta õppimisse lohakalt.\n\n                2. 8. Õppijate nimede meeldejätmine Kõigile meeldib, et neid kutsutakse nime järgi.\n\nKuid õpetajal on raske kiiresti õppijate nimesid meelde jätta.\n\nEt lihtsustada nimede meeldejätmist, kirjeldab autor tuntud mnemotehnilist võtet.\n\nNime on võimalik sidestada mingi välimuse tunnustusega.\nNäiteks suu: suur, väike, pruntis; hääl: vaikne, kõrge, madal; kasv: lühike, keskmine, pikk jne.\nSaab samuti ka eristada nimed järgneval viisil: nimed, mis on levinud (Katrin, Andres, Tõnu), haruldased (Erge, Kerli, Paap) ning need, mis on võõrpärased (John, Boris, Philipp).\n\n                2. 9. Tähelepanu äratamise võtted Tähelepanu puudumine raskendab nformatsioonist arusaamist ning muutub selle meeldejätmist aeglasemaks.\nTähelepanu puudumine võtab õpetajal rohkem energiat ja aega teema seletamiseks ning harjutuste andmiseks.\n\nTähelepanu äratamiseks kirjeldab autor selle mobiliseerimise võtteid.\nEelkõige oska seletada õppetunni eesmärke, soovitab Anti Kidron.\nKui hakkad uuest teemast või probleemist rääkima, kasuta mingi näide, fakt, hüpotees, et teha uuritava nähtuse huvitavaks.\nSoovitatakse teha iga 20 minuti pärast väike puhkepaus.\nSel ajal võiks kokkuvõte teha, anda lühiülevaate järgmistest teemadest.\nSamuti võiks pakkuda õpilastele füüsili liigutusi (kohtade vahetamine, tahvli ette minek).\nTuleb ka mõelda tagasiside andmisest.\nKüsi õpilastest, mis oli arusaamatu, huvitav või mitte, millest nad tahavad rohkem teada saada.\nVõiks korraldada viktoriini või küsimustikku.\n\n                2. 10.\n\nKüsimuste esitamine   Küsimused panevad meid probleemi üle mõelda, fakte meenutada, järeldusi teha.\nKüsimused aitavad teha järeldusi esitaja väljendusoskuse, mõtlemisstiili, huvide ja lugemise kohta.\n\nHinnatakse need küsimused, mis esitatakse iseendale (Mis nüüd teha?\nMilles praegu on probleem?\n), sest suunavad need meid edasi mõtlema, otsustama.\nKüsimine arendab nii kriitilist kui ka loovat mõtlemist.\nKüsimused on võimalik eristada nende eesmärgi alusel.\n\nKüsimused, mis on suunatud mille meenutamisele.\n\nNende abil võib tuletada meelde aastaarve, isikunimesid, mõisteid.\n\nKüsimused, mis stimuleerivad märkamist.\nNeed on mõeldud selleks, et esile tuua millegi nähtava: sündmuste, käitumise, visuaalse materjali.\n\nKüsimused, mis suunavad järeldusi tegema (Milliseid järeldusi teete toodud faktidest?). Küsimused võivad ka olla suletud või avatud.\n\nSuletud küsimused kasutatakse, kui vastame mille faktiga, kirjeldamisega.\n\nAvatud küsimused nõuavad pikemaid seletusi, kitjeldusi ning arutlusi.\nOn olemas niinimetatud retoorilised ja sisulised ning konvergentsed ja divergentsed küsimused.\nMille poolest nad teineteisest erinevad?\nSisulised küsimused nõuavad tegelikku vastust, aga retooriline paneb meid mõtlema, tähelepanu äratada.\nKonvergentsel küsimusel on üks ainuke õige vastus, erinevaid vastusvariante ei ole.\nDivergentsele küsimusele võiks anda mitu vastusvariante, erinevaid ideid.\nKüsimuste esitamine kujundab dialoogi.\nMis peaks õpetaja arvesse võtta küsimuste esitamisel?\nEeskätt tuleb endale selgeks teha, kas soovime mälu kontrollida, hinnata õpilaste tähelepanelikkust, kontrollida teadmisi või saada erinevat arvamust.\nTuleb küsida selgelt ja võimalikult lühidalt.\nEnne küsimuse esitamist peaks läbi mõtlema, kellelt tahame vastust saada, kas terve rühmast või konkreetsest isikust.\nKui tahame kommentaare anda, peavad need olema toetavad ja julgustavad.\nTuleb samuti jälgida küsimuse intonatsiooni ja hääletooni.\n\n                2. 11.\n\nKuidas teisi kuulata?\n\nÕpetajal tekib tihti selline probleem, kui teda korralikult ei kuula.\nAutor püstitab selle probleemi vastupidi: \"kas me ise õpetajana oskame õppijaid õigesti kuulata?\n\" (Kidron 1999: 43).\nHeade suhete loomisel on tähtis kuulamisoskus, sest see täidab mitut eesmärki.\nKuulamine aitab aru saada, mida teised tahavad meile edastada.\nKui ei kuula me tähelepanelikult, on suur oht ei saa räägitust aru või mõista inimesi vääralt.\n\nKuulamine selgitab inimeste tundeid, hoiakuid, suhtumisi ja emotsionaalse seisundi.\nKuulamisega aitame paremat eneseväljendust saavutada neil, kes on ebakindlad ja häbelikud.\nÕppijate paremaks kuulamiseks antakse raamatus järgmisi soovitusi: kui ei õnnestunud vastusest korralikult aru saada, palu öeldud korrata, esitades vabandava põhjendusi; püüa mõista mitte sõnu, vaid nende tähendust (mida öeldusega mõeldi?); pööra tähelepanu kõneleja hääletooni (kas on ta sõbralik, neutraalne või sarkastiline?); anna tagasiside, esita oma seisukohta.\n\n2. 12.\nEmotsionaalse toetuse pakkumine Õppimine on väga pingeline protsess, mis nõuab tähelepanu, keskendumisvõimet pikemaks ajaks.\nStressi leevendamiseks on oluline õpetaja emotsionaalne toetus ja julgustavad sõnad tema poolt.\nÕpetaja sõbralikkus ning toetus on tähtsad õpimotivatsiooni säilitamiseks.\nKuidas saaks õpetaja oma toetust avalduda?\n\nEsmatähtis on suhtuda õpilastesse mõistvalt ja lahkelt, see soodustab head koostööd.\nOma õpetajarollist tohiks rõõmu tunda.\n\nÕpetaja peab olema tähelepanelik kuulaja.\nKui õpilane tõuseb oma käsi ja tahab midagi öelda, reageerida tuleb kiiresti.\nKlassis on alati need, kellel on raskused õppimisega.\nÕpetajal tohib oma abi neile pakkuda.\nOn oluline see, et õpetaja oskaks pingeid ja probleemolukordi huumori abil lahendada.\n\n                    2. 13.\n\nJaotusmaterjalide ettevalmistamine Loenguteks ja tundideks pakutakse meile erinevaid jaotusmaterjale: välja prinditud loengukonspektid, värvilised pildid, skeemid jne.\nKas kõik need jaotusmaterjalid on koostatud õigesti?\nRaamatus pakutakse meile materjalide hindamiseks viis näitajat.\n\n1.      Kindel struktuur- kas materjali küsimused, probleemid on selged ning moodustavad nad ühe loogilise terviku.\n\n2.      Sisu- kas paberile kirjutatud info on asjalik, vajalik ning tuumakas.\n\n3.      Selgus- kui hakkad lugema õppematerjali, on ta sinule arusaadav.\n\n4.      Piisavus- kas iga teema kohta on piisavalt info.\n\n5.      Hea vormistus- kas materjal näeb välja korralikult.\n\nJaotusmaterjali koostamisel tuleb arvesse võtta seda, et tekst peab olema loetav.\nÕpilased eelistavad selgeid ja lihtsaid lauseid.\nIga lause peab midagi tähendama, tal peab olema selge mõte.\nKui tahame tõsta teksti loetavust, peaks kirjutama laused lihtsa ülesehitusega.\nKui mingi termin on arusaamatu, tuleb see seletada, on kasulik ka näiteid pakkuda.\nTuleb vältida kordavat fraasi.\n\n                2. 14.\n\nTunnikonspekti koostamine Selle alapeatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas peaks märkmeid süstematiseerima tunnikonspekti koostamisel.\n\nTunnikonspektil peavad olema kesksed märksõnad, alapunktid kirjas.\nSee on täiendav abimaterjal õpetaja arutluseks.\nOn hea selline tunnikonspekt, millel on koht iseseisvaks kirjutamiseks, õpilaste mõtete väljendamiseks.\nLoengukonspekti koostamiseks sobib hästi konspekt, kus on kirjas pikem tekst, sest annab see võimaluse lektori juttu jälgida konspekti alusel.\n                  2. 15.\n\nArvuti õppetöös Arvuti on muutumatu asi õppetöös.\nTa kergendab õpetajal tunni ettevalmistamist ja läbiviimist ning täiendab õppimisprotsessi.\n\nArvuti sobib iseseisvaks õppimiseks, info kiiresti töötlemiseks ja kättesaamiseks.\nSee on suurepärane abivahend loengukonspekti ja jaotusmaterjali koostamiseks.\n\nArvuti võimaldab materjali edasi anda, kaasab õppimise nii nägemis- kui ka kuulmismeele, annab võimaluse kontrollida oma teadmisi, oskusi programmi abil, ette valdmistada eksamiks ja kontrolltööks ning aitab suhtlemisraskustega õpilasi vajalikku info saada (interneti kaudu).\n\n                2. 16.\n\nÕppijate isiksuslike iseärasuste arvestamine Õppijate isiksuslike iseärasusi arvestada on raske seetõttu, et ei peegeldu kõik inimeste  omadused nende käitumises.\nÕppijate isiksuse tüüpi kirjeldamiseks võtab autor Cimberly Jungi isiksuse tüüpi tüpoloogiat.\n\nC. Jungi tüpoloogiast lähtudes on järgmised õppijate põhitüübid: 1.      Mõtlev ekstravert täidab ja järgib temale määratud reegleid.\nTa on objektiivne.\n\n2.      Tundlik ekstravert on väga emotsionaalne, võtab vastu võimu ja traditsioone.\nJuhindub mitte mõtlemisega, vaid tunnetega, tahab olla kooskõlas maailmaga.\n3.      Meeleline ekstravert on lõbus ja sotsiaalselt adapteeriv, talle meeldib meelelisi elamusi tunda, realistlik.\nIntuitsioon on hästi arendatud.\n\n4.      Intuitiivne ekstravert kasutab otsuste tegemisel intuitsiooni kui fakte.\nTal on hea kujutlusvõime.\nIntuitiivne ekstravert on loov inimene.\n\n5.      Mõtleval introvedil on piiratud suhtlemisstiil, mahasurutud tundeelu.\nTa on kõrge intelligentsusega isik.\n\n6.      Tundlik introvert on rahulik, mõtlik, väga tundlik, lapsemeelne ja salapärane.\n\n7.      Meeleline introvert on passiivne ja rahulik, läheb pärivett.\n\n8.      Intuitiivne introvert on salapärane fantaseerija, kes loob uusi ideid.\n\nToodud isiksuse tüpoloogia järgi võiks orientiiriks võtta isiksuse iseärasuste uurimisel.\nKui teame isiksuse omadusi, siis saame nende individuaalseid iseärasusi arvestada.\nPeaks tähelepanu pöörata sellele, kuidas õppijad istuvad laua taga.\nPalju aega istuda õppides sirge seljaga ei pea sobima kõigile.\nMõned on kiiresti väsivad ja ei suuda rohkem õppimisel keskenduda.\nSoovitatakse tõusta püsti, vahetada kohti.\nÕppimiseks on vaja ka hea valgustust.\nKuid on nee inimesed, kes tunnevad end liiga eredast valgustusest häirituna ja eelistavad rohkem tumeda valgustusega ruumi.\n\nRäägitakse, et õppimiseks on vaja vaikust.\nKuid on teada, et mõned õpilased eelistavad koolitööd teha lärmas kui hiirvaikses ruumis.\n\n                2. 17.\n\nÕppijate hindamisest Õppijate teadmised vajavad pidevas kontrollimises.\n\nHindamine on oluline osa õppimises, sest tagab see distsipliini, aitab õppijail tunda oma tugevaid ja nõrgaid külgi, annab info sellest,  mida on vaja kindlamini meelde jätta, põhjalikumalt uurida ja millele tohib rohkem tähelepanu pöörata.\nÕpetajal annab hindamine võimalust teada saada oma õpetamise produktiivsusest ja tulemuslikkusest, millest said õpilased aru, aga mis tuleks veel kord korrata.\n\nHindamine tõestab teatud taseme saavutamist nagu diplom tõestab kooli või ülikooli lõpetamist.\nKoolituses eristatakse kaks peamist hindamispõhimõtet: objektiivsuse ja püüdlikkuse alusel hindamine.\nHinne annab õpilastele märku, kuidas on ta ülesandega hakata saanud, aga kujundab ka hindamine õppija minapilti.\nHead hinded tõstavad õpilase enesehinnangut ja suurendavad usku oma võimetesse, aga halvad hinded kahandavad eneseusku.\nPole saladuseks, et positiivne minapildiga isikul on kergem olla edukas nii koolis kui ka tööl ja inimsuhetes.\nHinnamisele mõjub samuti ka hindaja isik (õpetaja).\nÜhed hindavad hoolega, kaaluvad kõik töö plussid ja miinused.\nKuid on need, kes suhtuvad hindamisesse pealiskaudselt.\nAnti Kidroni arvates määravad teadmiste ja võimete hindamisviisi psühholoogilised efektid.\nAlustame haloefektist, kus määratletakse õppijate teadmiste taset subjektiivsuse kujutluse järgi.\nVõimekatele ja usinatele pannakse paremaid hindeid, aga neid, kes on rumalad ja laisad, madalamalt hinnatakse.\nPygmalioni efekt on haloefektile lähedane.\nSee tähendab seda, et need, kelle võimed hinnatakse madalaks, saavad tagasihoidlikumaid tulemusi kui need, kes on võimekad.\nHalastavas hindamises õpetaja väldib halbade hinnete panemist.\nPidev ülehindamine ilmub selles olukorras, kus õpetaja püüab õpilastelt \"osta\" endale lugupeetust.\nKaristav hindamine kujuneb siis, kui õpetaja tahab halva hindega õpilasele kätte maksta sobimatu käitumise eest.\nLiiga range hindamine näitab seda, et pedagoog eelistab karistavaid kasvatusmeetodeid.\n\nKui hakkame õppijate teadmiste hindama, millest tohiks lähtuda?\nÕpilaste hindamisel peaks arvestama verbaalse info edastamist: õpilane ütleb, sõnastab, jutustab, seletab, kirjeldab, defineerib; intellektuaalseid oskusi: õpilane tunneb ära, eristab, liigendab, lahendab, tuletab meelde; motoorseid oskusi: õpilane kirjutab, trükib, joonistab ning õpioskusi: õpilane kuulab, loeb, jätab meelde, kasutab, valib jne.\n\n            3. Vali soobiv õppemeetod Enne õppemeetodi rakendamist tuleb soodus pind ette valmistada ja omandada oskusi selle kasutamiseks.\nSuurbritannia andragoog A. Rogers uuris õppija aktiivsustaseme ja õppimise tulemuslikkuse vahelisi seoseid.\nUurimuse analüüsi alusel tegi ta järelduse, et tõhusamad on need õpimeetodid, mis annavad õpilasele võimaluse iseseisvalt avastada, oma kogemusi rakendada, küsimusi esitada ja vastusi saada ning oma arvamusi väljendada.\nMeetodi valikul peab õpetaja meeles pidama, kas sobib selline meetod eesmärkide (teadmiste andmine, oskuste omandamine) saavutamiseks.\nOn oluline teada õppijate suhtumisest valitud meetodisse, kas vastab ta õpilaste teadmiste, oskuste tasemele.\nEnne mingi meetodi rakendamist tuleb mõelda vajalikkest tingimustest (kirjatarbed, tehnovahendid).\n\n                3. 1. Loeng Loeng on hästi levinud õpetamismeetod, vaid on üsna probleemne.\nTudengid, kellel puudub huvi tunni, loengu vastu ning, kes ei ole oma õpetajaga rahul, peavad selle igavaks.\n\nVaatame loengu eelistusi ja puudusi.\nEelistuseks on aega säästamine.\nLoengu abil võib teavet anda paljudele inimestele samal ajal.\nÕpetajal on kergem vältida väärt arusaamist ja luua teemast tervikpilt.\n\nÕpetaja huvi ja entusiasm räägitava suhtes paneb kuulajaid mõtlema ja kuulama.\n\nLoengu ettevalmistamine eeldab vähem kulutusi, kui seminariks, väitluseks või rühmatööks valmistamine.\n\nLoengu puudused seisnevad selles, et see muudab kuulajaid passiivseks, hakkavad nad  sosistama ja muude asjadega tegelema.\nMõned lektorid peavad oma põhiülesandeks planeeritud mahus teavet edasi anda ja ei pööra piisavalt tähelepanu tugipunktide ja eesmärke andmisele.\nLoengu õpetamismeetodina kasutamine on hea teemasse sissejuhatusel või räägitust kokkuvõte tegemisel.\nTuleb eelistada lühikest loengu.\nKui loengul käsitletakse pikema teema, soovitatakse iga 20 minuti pärast teha väitluse, iseseisva või rühmatöö tähelepanu äratamiseks.\n\nLoengu õnnestumiseks soovitatakse uus materjal siduda vanaga, ühendada sellega, mida kuulaja juba tead.\nÕpetajale soovitatakse rääkida loomuliku kiirusega ning ei karda teha pause.\nNeed aitavad mõtteid korraks panna ja puhata.\nSilmside kuulajatega näitab lektori, õpetaja avatust, tõstab usaldatavust.\nLoengu ajal ei tohi istuda laua taga või seista tahvli ees, vaid tuleks liikuda, sest aitab see tähelepanu äratada.\nOn soovituslik kasutada miimika ja žestide keelt.\n\nRääkimisel on vaja kasutada kuulajaile arusaadavat sõnavara.\nÕpetajal ei tohi karda olla oma aine patrioot, sest inimestele meeldib entusiasm.\n                3. 2. Selgitus  Loeng, vestlus, rühmatöö, küsimuste esitamine eeldavad selgituse kasutamist.\nSelgituse eesmärk on teha keerukas kiiresti selgeks.\nKuid selgituse andmisel võib juhtuda nii, et meil ei ole piisavat teadmiste ja oskuste taset.\nSelgitus peab olema keeleliselt arusaadav ja vastama õppija arusaamise tasemele.\nSelgituse peaks esitama lühikeste lausetega, mitte kiirustada.\nSee meetod nõuab olulisi asju, eesmärke, probleeme meenutamist.\nSelgitus võib olla kirjeldav ehk vaatlev, mis vastab küsimusele Kes?\nMis?\nMillal?\nMill viisil?\n.\nOn olemas põhjusi esiletoov seletus, mis vastab küsimusele Miks?\n.\nKujutav seletus annab vastuseid küsimusele Kuidas?\n.\nJuhendav seletus otsib vastuseid küsimusele Kuidas toimida?\n.\n                3. 3. Vestlus Vestlus on õpetamismeetodina juba aastatuhandeid kasutatud.\nVestluse kaudu õpetasid Gautama Buddha ja Sokrates.\nVestlus on sarnane loenguga, kuid selle eeliseks on see, et õpetaja saab kiire informatsiooni sellest, mida mõistetakse, mida mitte.\nSee meetod võimaldab näitlikumalt seletusi anda.\nVestluses osalevad õpilased aktiivselt ning selle käiku saab varieerida ja anda tagasisidet.\nSelline õppemeetod arendab õpetaja ja õpilaste koostööd ning annab õppijaile võimaluse esineda.\nVestluse suur miinus on selles, et aktiivsemad õpilased räägivad palju, aga häbelikud ei julge vestluses osaleda.\nMeetodi puuduseks on ka selle juhitamatus.\nVaba vestluse ajal on raske suunata õpilasi teemale.\nKuidas  vestlus sisukaks ja köitvaks muuta?\n\n1.      Esita arutlemiseks konkreetne ja võimalikult lai probleem, situatsioon või teema.\nKui probleem on liiga piritletud, ei saa seda kestvalt arutleda.\n\n2.      Anna võimaluse teema kohta küsimusi esitada ning anna neile selgeid vastuseid.\n3.      Soojas toonis kommenteeri õpilaste poolt räägitud, anna neile tagasisidet.\n\n4.      Esita avatud küsimusi.\nNeed suunavad õppijaid vestlusele.\n\n                3. 4. Väitlus ehk diskussioon \"Kui õpetaja esitab õpilastele küsimusi ning astub nende vastuseid kommenteerides viimastega vaidlusse\" (Kidron 1999: 93) tähendab see, et on tegu väitlusega.\nSelle meetodi plussiks on isiku motivatsioon uuritavat küsimust mitmekülgsemalt ja sügavamalt uurida.\nVäitluse osavõtja võib antud seisukohaga nõustuda või mitte.\nVäitlus e diskussioon on peamine meetod, kus võib inimene oma hoiakuid ja väärtushinnanguid kinnistada või muuta.\nDiskussiooni ajal soovitatakse istuda poolringi kujul, et kõik teineteist näeksid.\nVäitluse juht peab jälgima, et need, kes on jutukad, liiga sageli ei esineks .\nOn vaja anda sõna tagasihoidlikumatele, et saaksid nad ka oma arvamuse öelda.\nKuidas ja millal on soovitav väitlust lõpetada?\n\nSelle küsimusele vastamiseks annab autor kolm mõtet.\nVäitlust võib lõpetada, kui osaleja leidsid ühist lahendust probleemile, kui igaühel osalejal jäi oma arvamus ja edasine vaidlus seisneb mõtete kordamises ning, kui osalejate seisukohad ei haaku.\nDiskussiooni pärast tuleb teha kokkuvõte, milles peaks mainida, milliseid arvamusi probleemi kohta avaldati, millele lahendusele jõuti ning, milliseid lahendusi pakuti.\n\n                3. 5. Rühmatöö korraldamine Rühmatöö õnnestumiseks on vaja järgmisi eeldusi: eelkõige tuleb määrata rühmatöö ülesandeid, meetodeid ja ajagraafiku; tuleks olla nõudlik, vaid mitte direktiivne; rühmaliikmed peavad arvestama üksteistega; rühmatöö osalejatel peab olema motivatsioon.\n\nRühmatöö aitab varieerida ideid, praktiseerida osalejate suhtlemis- ja eneseväljendamisoskust.\nArutlus rühmades rikastab teadmisi, õppimisstiili ning käitumismalle.\nRühmatöö korraldamisel tuleb meeles pidada osalejate haridustaset, aktiivsustaset.\nRühmatöö läbiviimist soodustavad eneseväljendamisviis, valmidus teisi kuulata ning mõista, soov oma seisukohti kaitsta, teisele vastanduda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi, tahtmine eksperementeerida, vajadus abistada teisi ja ise abi saada.\nRühmatöö alustades on vaja püstitada rühmale kindel ülesanne ning anda aega selle lahendamiseks.\nEsmatähtis on jaotada rühmale abimaterjal, kus on kirjas töö eesmärgid ning lisainfo (töö käik).\n\nÕpetaja peab jälgima töö käiku (osalejate suhtlust).\nRühmatööst tuleb ka kokkuvõte teha, kus võib inimene igas rühmast ette kanda saadud tulemustest.\n\nÕpetaja tagasiside väljendab kommentaarides ning tulemuste hindamises.\n\n              Kasutatud kirjandus   Kidron, Anti 1999.\n122 õpetamistarkust.\nTallinn: Andras & Mondo." }, { "title": "Soome ahvena terviseks! ehk anekdoote ja lugusid Soome lahe lõunakaldalt (70f65e0e-efae-4be0-b981-713150b33251).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Seksinäljane purjus Eesti mees Kui kevadsemester algas, korraldasid tuutorid vahetusüliõpilastele suunistusvõitluse, mille eesmärgiks oli meile ülikooli tutvustada.\nKuna ma olin ülikoolis juba varem käinud ja oskasin eesti keelt, polnud väga üllatav, et minu meeskond jõudis finišisse võitjana.\nÜllatav oli aga see, et sellest hoolimata, et rääkisin eesti keelt enda arust tugeva soome aktsendiga, hakkas auhindade jagamisel üks tuutor kõva häälega imetlema, miks ühte meeskonda oli võetud eestlane - see on ju äärmiselt ebaõiglane!\nLõpuks saime siiski meie auhinna, suure šokolaadikarbi, kui teised tuutorid seletasid, et pole viga, ta on see soomlane, kes oskab eesti keelt.\n\nPärast võitlust läksime - kuhu mujale kui - baari.\nRääkisin seal mõnda aega venekeelsete soome keele õppijatega, aga pärast paari drinki läksid nad kuhugi mujale ja mina jäin üksi.\nNiisiis hakkasin otsima baarist teisi tuutoreid ja vahetusüliõpilasi.\n\nVarsti nägingi mõnda tuttavat naist ja läksin nende juurde ja küsisin: \"On see koht vaba?\n\" Lähim naissoost tuutor vastas: \"Ei ole.\nPalun mine mujale!\n\" Vastus oli minu jaoks nii üllatav, et ma tardusin korraks paigale.\nSel ajal seletasid teised tuutorid: Las ta istub.\nTa on see soomlane, kes oskab eesti keelt.\n\nTuutoril oli loo pärast väga häbi ja ta palus vabandust.\nTa arvas, et ma olen purjus Eesti mees, kes otsib endale naist.\nLohutasin tuutorit, et vähemalt oli tal ühes asjas õigus: ma pole eestlane ega otsi endale naist, aga tunnistan üles, natuke purjus ma küll olen!\n\nMängime Soome naist Mul oli Tallinnas väike, aga hubane korter, kuhu kutsusin oma uusi tuttavaid hea meelega külla.\n\nÜhel päeval tuli mulle külla üks noor daam, kes oli juba ülikooli lõpetanud.\n\nTegin talle ukse lahti, palusin tal sisse astuda, tervitasin teda rõõmsalt ja tegin riidekapi lahti, et ta võtaks mantli seljast ja paneks selle kappi.\nAga ta jäigi seisma paigale ja jõllitas mind.\nJa mina seisin ka tugevasti paigal, mõeldes, miks ta ei võta juba mantlit seljast - paistis päris paks mantel olevat ja sees oli soe, kui mitte isegi palav.\nLõppude lõpuks hakkas ta mantlit seljast võtma, öeldes samal ajal: \"Okei, mängime, et ma olen Soome naine ja võtan endalt ise mantli seljast!\n\" Soome ahvena terviseks!\n\nLugesin Tallinnas elades Viivi Luige uue romaani \"Varjuteatri\" (2011) läbi.\nEriti jäi mulle meelde stseen, milles raamatu peategelane on külas Soome pere juures, kus \"joodi surmtõsiselt, paatosega Soome ahvena terviseks\".\nMind pani see ahvena terviseks joomine natuke imestama, sest ma pole küll kuulnud ega oska ka ette kujutada, et keegi Soomes just ahvena terviseks jooks.\nAga ma otsustasin seda siiski proovida: ühel õhtul, kui jõin ühe Eesti tuttavaga veini, tegin täitsa ootamatult ettepaneku juua Soome ahvena terviseks.\nJa nii me jõimegi, surmtõsiselt ja paatosega nagu Viivi Luige romaanis.\n\n  Seda, kas sellest midagi tõelist kasu oli, ei oska ma öelda, aga vähemalt on tänu sellele ühel eestlasel midagi naljakat, millest oma sõpradele rääkida!\n\nEga sa rootslane pole?\n\nSeda maja, milles elasin, valvas õhtuti ja öösiti valvur, vana umbkeelne Eesti venelane.\nKui kolisin sisse, tõstsin paar esimest nädalat valvurile alati kätt, kui läksin sisse või välja.\nAga kuna valvur ei tõstnud mitte kordagi kätt mulle, lõpetasin käetõstmist ja käisin temast lihtsalt ilmetult mööda.\n\nSee vaikiv kokkulepe oli kehtinud juba paar kuud, kui ühel õhtul käis mul üks Soome sõber külas.\n\nHilisõhtul helistasin sõbrale takso ja läksin teda saatma.\nMillegipärast otsustasin, et viin samal prügikotti välja.\nKui me väljusime koos liftist, nägin, et takso ootas juba tänaval.\nNii jätsin prügikoti korraks seina äärde ja läksin sõpra taksole saatma.\nÜsna pea kadus sõber taksosse ja takso öö pimedusse.\nÕhtu polnud aga veel mitte sugugi läbi.\n\nKui jalutasin tagasi prügikoti suunas, tuli valvur oma putkast välja ja hakkas mulle midagi kiiresti vene keeles seletama, osutades käega prügikotti.\nMa kuulasin teda vaikselt aga ei saanud üldse aru.\nHetke pärast õnnestus mul moodustada lühike venekeelne lause, mille oskasin isegi hääldada nii, et mees sai minust aru: \"Извините, пожалуйста, я финский студент!\n\" Mees vaikis ja vaatas mind imestunud pilguga.\nOmeti küsis ta: \"Ты не эстонский?\n\" Vastasin eitavalt ja kordasin: \"Я финский студент!\n\" Sel silmapilgul leebus mehe nägu naeratuseks ja ta hakkas ajama rõõmsalt juttu, millest tundsin kaks asja ära: Esiteks ütles ta mitu korda: \"Ты финский студент!\nСупер!\n\" Vahest madaldas ta jälle oma hääle sosinaks ja sosistas: \"Ты финский студент!\nВодка и Кока кола!\n\" Seda rõõmsat jutuhoogu jätkus seni, kui küsisin: \"Вы не говорите по-эстонски?\n\" Küsimus sai mehe suunurgad allapoole vajuma ja muutis ta hääle kurvaks.\n\nJärgnevast pikast ja kurvameelsest seletusest tundsin ainult ühe sõna ära: Плахой.\n\nLõpuks, kui jätsime jumalaga ja küsisin mehe nime, küsis ta veel minu käest: \"Ты не швед?\n\" Vastasin kaljukindla häälega: \"Нет, я финкский студент!\n\" Pärast seda juhtumit tõstis valvur mulle alati kätt.\n\nKõik, mida Eesti kohta vaja teada on Hiljem selsamal õhtul, kui mind peeti purjus Eesti meheks, ajasin juttu Saksa vahetustudengiga - paar sõna ka saksa keeles.\nTa rääkis, et ta oli juba esimeste päevade jooksul üllatatud sellest, et nii paljud eestlased oskavad saksa keelt.\nKüsisin tema käest, kas saksa keele seisund on siiski nii üllatav, arvestades seda, et sakslased ja saksa keel mängisid Eestimaa pinnal olulist rolli peaaegu tuhat aastat.\n\"Tuhat aastat!\n\" kordas sakslane.\n\"Oh sa raisk!\nKas me tõesti oleme siin nii kaua olnud?\n\" Koju tulles tegin arvuti lahti ja hakkasin Vikipeediast huviga uurima, kas saksa ajaloos tõesti ei räägita mitte ühtegi sõnagi Baltimaade kohta.\nAga muidugi räägitakse.\nNäiteks artiklist \"Deutschland im Hochmittelalter\" on lugeda, et \"1226 wurde der Deutsche Orden im Gebiet des heutigen Ostpreußen aktiv und weitete seinen Einflussbereich in der Folgezeit auf das ganze Baltikum aus.\nDer dort errichtete Ordensstaat sollte eine beispielhafte Zentralisierung der Verwaltung erfahren, die noch Nachahmer finden sollte.\n\" Kui ta oleks Eesti või Saksa ajaloo kohta natukegi huvi tundnud, oleks ta Vikipeediast viie minutiga kõik tähtsad asjad teada saanud.\n\n  Kui ajasin sakslasega rohkem juttu, selgus mulle, et midagi oli ta siiski juba eeskätt Internetist välja uurinud.\nTegelikult oli ta teinud väga täpse Eesti-Saksa kontrastiivse analüüsi.\nAnalüüsi teemaks polnud aga ajalugu või kultuur, vaid - Eesti ja Saksa õllehinnad.\n\nAjaloo kallaletung Mulle küll meeldis koolis ajalugu ja meeldib ikka veel.\nSeda rohkem imestasin, et tuutorite ja vahetusüliõpilaste esimesel koosolekul, ilma et oleksin ühtegi sõna ajaloo kohta öelnud, ohkas üks Eesti venelane: \"Te soomlased olete ajalooga nii hõivatud!\nMa imestan, kuidas te viitsite nii palju ajaloo peale mõelda!\n\" Seekord noogutasin ainult heakskiitavalt pead ja kinnitasin väite õigust.\n\nPaar kuud hiljem veetsin jälle aega koos sellesama Eesti venelasega.\nSiis juhtus ta mulle meelde tuletama, et Venemaal tähistatakse Suure Isamaalise Sõja aastapäeva.\nAinus asi, mida selle kohta ütlesin, oli: \"Need venelased on ajalooga nii hõivatud!\nMa imestan, kuidas nad viitsivad nii palju ajaloo peale mõelda!\n\" Jalad jalutavad - mina mitte!\n\nSee lugu pole küll otseselt seotud vahetusega, aga Eestiga on tal siiski midagi pistmist ja seetõttu tahan ka sellest paar rida kirjutada.\nPärast vahetust, juuli lõpul, sõitsin autoga Venemaale, et näha vanaisa kodukohta ja Karjalat ja muidugi käia jälle Peterburis ---.\nSellest reisist oleks mul rääkida mitu huvitavat lugu, aga piirdugem praegu sellega, mis juhtus tagasiteel, kui sõitsin Peterburist Tallinnasse.\n\nKohe pärast Narva nägin, et kaks noort poissi püüdis autosid käeviipega peatada.\nNo, mõtlesin kiiresti, miks ma ei võiks kaht noort Eesti poissi natuke aidata - Vene Karjalas olin ju küütinud ühte Vene meest peaaegu sada kilomeetrit.\nNiisiis peatasin auto teeäärde ja hakkasin peegli kaudu vaatama, kuidas poisid vedasid väsinult jalgu järel.\nTegin akna lahti ja küsisin, kuhu poistel on vaja sõita.\n\n\"Järgmine bussipeatus,\" ütles üks poiss tugeva vene aktsendiga ja viipas käega sõidusuunas.\nKüsisin, kui pikk tee sinna on.\n\"Pool kilomeetrit,\" vastas teine poiss.\n\"Pool kilomeetrit!\nSee on ainult viissada meetrit!\n\" hüüatasin imestusest.\n\"Miks te ei jaluta?\n\" Esimene poiss lõi käega ilma ja nentis oma tugeva vene aktsendiga: \"Jalad vjalutavad - mina ei jaluta!\n\" \"Aga poisid,\" jätkasin: \"ega ma ei hakka poole kilomeetri pärast tagapinki tühjaks tegema.\n\nSori.\n\" Poisid vaatasid tagapinki (see oli tõesti täis, kuna Vene toll oli käskinud autot tühjendama ja siis jälle kiiresti pakkima, et koeraga selle kõik õõnsused läbi uurida) ja noogutasid pead.\n\"Vabandage,\" ütlesid nad veel viisakalt.\n\"Pole midagi.\nÕnne teile!\n\" vastasin.\n\nÕnne poistel oligi tarvis.\nPeeglist nimelt paistis, et nad jäid järgmist autot ootama.\n\nKuidas teha vahet Soome, Itaalia ja Eesti tudengite vahel?\n\nÜhel päeval, kui pidin raamatukokku minema, mõtlesin, et oleks tore sinna kellegagi koos minna.\n\nNiisiis tegin arvuti lahti ja küsisin Facebookis oma uutelt tuttavatelt, kas nad ei tahaks kaasa tulla.\n\nKõigepealt küsisin Soome vahetustudengit.\nTa vastas, et ta tuleks minuga hea meelega raamatukokku, aga ta peab praegu loengule minema ja me peaksime kahjuks homseni ootama.\n\nSiis küsisin Itaalia vahetustudengit.\nTa kirjutas, et tal on väga hea meel, et palusin teda raamatukokku, ja vabandas väga, et ei saa tulla, kuna ta peab ülikoolis natukese aja pärast koosolekule osalema.\n\nLõpuks küsisin Eesti tudengi käest, kas ta tahaks minuga raamatukokku minna.\nTa ütles ainult: \"Mis ma seal tegema peaksin?\n\" Ruumi soomlasele, palun!\n\nOstsin peaaegu alati toiduained sadama kõrval asuvast Rimist, kuna ta asus ainult paarisaja meetri kaugusel majast, kus elasin.\nÜtlematagi on selge, et ma polnud selles poes harilikult ainus soomlane.\nSajad, kui mitte tuhanded, soomlased käisid selles poes tagasiteel sadamasse, paljud nendest ostmas veel viimased odavad viinapudelid, enne kui hoolitsev Soome Riik nad jälle oma sooja sülle haaras.\n\nÜkskord, kui seisin jälle Rimi sabas, patsutas keegi mulle õlale, küsides, kas ma seisan sabas.\n\n\"Jah, seisan küll,\" vastasin, osutades käega soomlast, kes minu eel sabas seisis.\n\"Me peame lihtsalt talle natuke ruumi andma\", lisasin.\nJa tõepoolest, kui eestlased hakkasid vaatama soomlast, kes kõikus minu eel ühelt poolt teisele poole, hoides süles viimase jõuga kahtteist viinapudelit ja kolme õllepurki, noogutasid nad heakskiitavalt pead.\nIme küll, õnnestus Soome mehel viinapudelite ja õllepurkide eest maksta ja sadama suunas kõndima hakata.\n\nKardan siiski, et laeva peal tehti talle natuke teistsugust ruumi, nimelt arestikambrist.\n\nJumalik pritsimees See juhtus juba paar aastad tagasi, ühel nendest mitmest reisist, mida korraldasin Eestisse enne vahetust.\nSeekord sõitsin rongiga üheks päevaks Paldiskisse, Pakri poolsaarel asuvasse väiksesse linnasse.\nKohal jalutasin ringi, vaatasin inetuid Nõukogude aegseid maju ja kasarmuhoonete varemeid ja muidugi imetlesin ilusat päikeselist mereranda.\n\nKui jõudsin ometi tagasi Paldiski raudteejaama, otsustasin midagi jaamahoone kohvikus süüa.\n\nLäksin sisse, tellisin õlle ja mingi Vene toidu - ma ei suuda seda kuidagi meelde tuletada.\nAga siis selgus, et jaamahoone kohvikus ei saa kaardiga maksta.\nLugesin oma rahad üles ja sain selle lõputulemuse, et pärast rongipileti ostmist jääb mul raha üle ainult ühe õlle jaoks.\nPaldiski väikses kesklinnas oleks muidugi olnud pangaautomaat, aga mul polnud aega sinna jalutada.\n\nVõi oli - rongi väljumiseni oli veel paarkümmend minutit - aga siis ei oleks ma jõudnud enam seda magusat Vene toidu oodata.\n\nKui ütlesin müüjale, et mul on sularaha ainult õlle jaoks, vana paks mees, kes oli siiamaani vaikselt istunud, karjus: \"Pane poisile üks võileib!\n\" Tänasin meest sõbralikult, sain õlle ja magusa heeringavõileiva kätte ja istusin mehe kõrval olevasse lauda.\nMees küsis needsamad küsimused ja ütles needsamad asjad, mida kõik küsivad ja ütlevad, kui noor Soome mees, kes oskab eesti keelt, juhtub Eesti väikelinnasse.\n\nAga siis hakkas mees rääkima endast ja eriti Paldiski jaamahoonest - tema jaamahoonest.\nTa rääkis, et kui ta oli jaamahoone ostnud, oli see väga halvas seisukorras olnud, peaaegu kokku langemas.\nJa siis, ühel kaunil päeval, oli mehele helistatud, et tema armas jaamahoone on tules.\nMees olevat kiiruga jaamahoonele tormanud ja tuletõrjele häire andnud.\nAga tuletõrje öelnud, et nad ei jõua praegu tulla - las vana hurtsik põleb maani maha, et saadakse sellestki probleemist lahti.\n\nMees ainult vaadanud, kuidas tema suurepärane jaamahoone tuleroaks jääb, ja lugenud hääletu palve.\nPärast palvet pöördunud aga tuul nii, et leegid enam ei levinud, ja hakanud sadama nagu oavarrest ja tuli kustunud.\nJaamahoone saanud viga, aga olnud veel paranduskõlblik.\n\nLoo lõpuks ütles mees: \"Ma pole eriti usklik inimene, kuid mulle tundub, et selles asjas oli Jumala käsi mängus.\n\" Pliiats kui Soome ühiskonna sümbol Tampere eesti keele lektor hoiatas mind enne vahetust, et erinevalt Soomest kasutavad Eestis tudengid alati pastakaid.\nKa mina proovisin alguses harjuda pastapliiatsiga kirjutama, aga sellest ei tulnud midagi välja: vahetasin pastaka kiiresti tuttava pliiatsi vastu, millega saab oma teksti alati märkamatult parandada.\n\nKui tutvusin Eesti ühiskonnaga paremini, hakkasin oma pliiatsis ka sügavamaid, sümboolseid tähendusi nägema: Soome ühiskond on õieti nagu suur pliiats.\nKui sa midagi valesti teed, antakse sulle alati uus võimalus - kustutame vead ära ja sellega on asi korras.\nKohe tuleb meelde hulk häid näiteid: Näiteks nendele soomlastele, kes tegid 80ndatel aastatel suured võlad ega saanud neid pärast 90ndate majanduslangust enam tagasi maksta, anti need andeks.\nMuidugi kajastab sedasama põhimõtet ka näiteks Soome tervisehoid, mis annab uue võimaluse kõikidele rahakotti vaatamata, Soome lühikesed vanglakaristused, Soome suur töötuabiraha... Huvitav oleks teada, missuguste sulgedega rootslased kirjutavad.\n\nMis nende majadega viga on?\n\nVahetuse alguses korraldasid tuutorid meile ekskursiooni Tallinna sellistesse kohtadesse, kuhu vähemalt tavaline Soome viinaturist kergesti ei eksi.\nSõitsime bussiga ringi väljaspool kesklinna asuvad vaatamisväärsused ja Tallinna suured elurajoonid.\n\nGiidiks oli meil kaks kohalikku tudengi, kes rääkisid kohtadest, millest me sõitsime mööda.\nNagu arvata võis, pidid giidid ekskursiooni ajal mitu korda ütlema, et sõidame jälle mööda Nõukogude aegsetest majadest, mis on halvasti ehitatud ja milles just keegi elada ei tahaks.\nPärast jälle üht sellist kommentaari tegin ka mina suu lahti ja ohkasin sügavalt: \"On need hirmsad majad!\n\" - unustades täiesti, kes istus minu kõrval - üks väga meeldiv Bulgaaria daam.\n\nTema imestas giidi ja minu ütlemiste üle ja küsis: \"Mis nende majadega viga on?\n\nBulgaarias on ju kõik majad sellised!\n\" Mitu kuud hiljem olin sellesama Bulgaaria daami ja kahe Itaalia tudengiga Helsingis.\nKui jalutasime kesklinnas, itaallased panid tähele, et Helsingi tänavatel on üsna palju kerjuseid.\nMuidugi olid kerjused neile hästi tuttav vaatepilt, aga nad ei olnud kujutanud ette, et Helsingis oleks neid nii palju.\nRääkisin, et kerjused ongi Soomes üsna uus nähtus ja soomlastel on raskusi otsustada, kuidas nendesse suhtuda.\nSiis pärisid itaallased, kust need kerjused Soome tulnud on.\nSeekord taipasin õnneks õigel ajal, kellega räägin, ja ütlesin ainult, et ma ei tea.\n\nMuidugi teadsin ma õiget vastust: nad on ju kõik pärit Bulgaariast." }, { "title": "Tänapäeval on väga keeruline noor olla (ebeb05d0-00f2-4a04-a0a4-67d8845413e4).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kes pole nooruses õppinud, selle vanadus on igav.\nKatariina II.\n  Meie elu on väga huvitav asi.\nKui oleme väikesed, proovime õppida ja palume abi.\nKui oleme täiskasvanud, siis peamiseks eesmärgiks on teistele näidata, et just meie teame kõigest kõike.\nKui oleme vanad, siis õpetame neid, kes on meist nooremad või lihtsalt oleme pealtvaatajad, kes mõnikord lihtsalt kommenteerivad toimuvat.\nKui oleme noored, siis tekib palju raskusi.\nTahame teistele näidata, et me ei ole juba väikesed lapsukesed, kes ei saa endale süüa teha või otsustada, mida me tahame osta.\nTahame olla tunnustatud, tahame, et keegi kuulaks meid ja küsiks, mida me arvame mõne küsimuse kohta ja kas oleme me nõus mingi ettepanekuga.\nTahame, et keegi saaks aru, et meie ka oleme täiskasvanud või teisiti öeldes, noored täiskasvanud, kes on midagi väärt.\nKõige rohkem konflikte toimub noorte ja nende vanemate vahel.\nMiks on see kogu aeg nii?\n  Tundub, et vanemad ei märka või ei taha märgata, et nende lapsed on juba suureks kasvanud.\n\nVanematel on tekkinud harjumus, et laps on nagu nende mänguasi, keda võib riietada, sööta ja paluda poodi minna.\nMa ei taha öelda seda, et vanemad on mingid mõisnikud ja lapsed on nende talupojad.\nEi, lihtsalt vanemad nii armastavad meid, arvates, et teavad, mis on meie jaoks parem.\nJa teavadki seda alati!\n\nPõhjuseks on ka see, et vanemad lihtsalt ei jõua selles kiires elu tempos tegutseda.\nVist iga nooruk kuulis seda, et ta \"oli alles ju väike, aga juba vaata, lõpetab kooli\".\nKuulen seda juttu väga tihti ja saan aru, et ka minu vanemad võtavad mind, nagu väikest last.\nKonflikt \"vanemad-lapsed\" on igavene.\n\nSee oli vanasti, see on praegu ja ma olen kindel, et see jätkub ka tulevikus.\nKõik vanemad on teisest põlvkonnast kui meie.\nKui saame vanemateks, siis tekib ka meil selline probleem oma lastega.\n\nNendel oli oma mood, muusika, huvid, vaba aja veetmisvõimalused, soovid ja unistused.\nKõik oli teistsugune, mitte parem, mitte halvem, lihtsalt teistsugune.\nNagu meile tundub, et nende elu oli igav ja monotoonne, tundub neile ka, et meie elu on lohakas, rumal ja mõttetu.\nNad ei saa aru, miks meie jaoks on huvitav koguneda mingis pargis, rääkida jutte ja kuulata muusikat, kuid meie jaoks see on kõige parem ajaveetmine.\nJa oleks kõik korras, kui nad lihtsalt ei nõustuks.\nSelles ongi probleem, et nad tahavad meid õpetada, kuidas elada.\nKritiseerivad seda, mida me tähtsaks peame ja kogu aeg vastu vaielda.\nÜtlevad, et meil ei ole tulevikku ja ei leia me endale töökohti kui ei alusta õppimist ja koolis käimist.\n  Selles on meie ühine probleem.\nNagu kõik teavad, konfliktis ei saa ainult üks pool süüdi olla, see tekib ainult kahe või suurema arvu inimeste vahel.\nNii vanemad kui ka meie oleme süüdi.\nMis on meie probleemiks?\nTean, et ka ise olen palju kordi seda endas märganud.\nMeie oleme liiga emotsionaalsed, mõnikord lihtsalt ülikuumad ja kogu aeg võiduks valmis.\nOleks hea, kui meie ei karjuks emale : \"Ole vait, ma ise tean, kuidas elada.\nSina, istu ja vaata  oma seriaali\".\nParem oleks andestada neile ja seletada, et pargis kohtamine ei ole mingi kriminaalasi, vaid isegi tervislik tegutsemine.\nKui sa sõpradega jalutad, ei tähenda see ju alati, et sa tarvitad narkootikume, jood veini, suitsetad kaks pakki tunni jooksul ja isegi planeerid, kuidas \"mata õpsi\" tappa, sest ta pani sulle kahe.\nVanemad on ju kõige lähedasemad inimesed ja ma olen kindel, et võib leida palju lahendusi ja viise, et konflikti ei tekiks.\nKonfliktid kodus ei ole ainuke probleem, mis noortel tekib.\nPäriselt öeldes ei saa ma kindlasti \"seda\" nimetada probleemiks, aga mõnikord on \"see\" ikka probleem.\n\n\"See\" on noorte armastus.\nVäga tore, kui see armastus on hea, romantiline, tunderikas.\nAga mida siis selle armastusega teha, kui sa valid endale vale partneri (näiteks, sa oled koolis viieline, aga su boyfriend on punker  ja tema ainukeseks huviks on õlu)?\nVõi kui see armastus paneb su pea ringi käima ning sa oled nagu suur pumpav süda, mis unustab kõiki teisi asju maailmas?\nVõi kui sa armastad, aga su väljavalitu isegi ei märka sind?\nJa mis veel hullem, enesetapp ja mõtted armastuse pärast?\nNeed on just noortele tüüpilised tunded, mis teevad elu keerulisemaks.\nLiigne emotsionaalsus ja elukogemuse puudus ei anna noortele võimalust olukordi rahulikult või isegi rahulikumalt võtta.\nKui probleem, siis sajaprotsendiliselt tragöödia.\nKui armastus, siis sajaprotsendiliselt draama.\nMa arvan, et väga tähtis on toetus, sest kui tunned tugevat õlga lähedal, siis  tunned ennast kindlana ja ei tee rumalusi.\nMina arvan, et on olemas ka probleeme eneseväljendamisega.\nUnistusi  ja soove on noortel palju, kuid võimalusi vähe.\nTundub, et koolis käies läheb elu meist mööda.\nLähed sinna hommikul ja tuled tagasi umbes kell neli, aga pärast pead ju jõudma trenni ja ka teha koduseid ülesandeid.\nMillal siis tegeleda eneseväljendamisega?\nKõike ei tule võtta nii pessimistlikult.\nLeidub ka lapsi, kes jõuavad kõike teha, mida nad planeerivad, aga neid ei ole eriti palju.\nSuurem hulk noori lihtsalt ei jaksa, ei proovi, ei taha ja ei leia aega.\nNappus teeb elu keerulisemaks: kas valid mingi tegevusala, mis on teistest tähtsam su jaoks või üldse ei hakka millegagi tegelema.\n  Tihti see probleem käib ka töö kohta.\nMa arvan, et iga laps ja üldse inimene, tahab näidata teistele ja ka endale, et ta midagi ise jaksab teha.\nKui ta saab veel selle eest raha, siis see on suurepärane!\nKuid noortel ei ole aega töö otsimiseks ja üldse töötamiseks, sest enamus veel õpib koolis.\nSee ei tee noorte elu halvemaks, vaid ikka keerulisemaks.\nLahendusi võib olla kaks.\nEsimene ehk hea, kui nooruk leiab endale normaalse töökoha, töötab seal pärast kooli või nädalavahetusel, saab palka ja kõik on temaga korras.\nTeine ehk kriminaalne, kui nooruk ei taha tööd teha, aga raha teenida tahab ikka ja siis leiab enda jaoks võimalusi, kus ta saabki musta raha.\nKiiresti, lihtsalt ja palju.\nSee võib olla seotud ainult kuritegudega.\nKahjuks, noorte hulgas on väga arenenud narkootikumide müümine, asjade ja autode varastamine ja nii edasi.\nMina arvan, et sellised \"tegevusalad\" võivad anda raha ja palju õnne, aga see raha ja õnn on ajutised.\n\nKuriteod ja vägivald ei jää ilma karistuseta.\nNii juhtub alati.\n  Heaks näiteks võib tuua raamatu \"Mina olin siin\" peategelase loo.\nNoormees Rass on tüüpiline nooruk.\nTa õpib koolis.\nTal on inimene, keda ta armastab, tal on omad unistused ja probleemid, just viimaseid on palju.\nRass tahab olla iseseisev ja ta on teinud selleks suure sammu - ta ei ela oma vanematega koos, vaid elab tüdrukuga.\nKuid see eraldi elamine ei ole veel kõik ja see fakt, et sul on oma korter ei tähenda seda, et korter enda eest ise maksab.\nSee tähendab seda, et Rass peab midagi tegema selleks, et ellu jääda.\nKõik inimesed vajavad elu jaoks raha.\nOkei, õnn ei ole rahas, kuid kordan veel üks kord kõik vajavad raha.\nJa Rass ka.\nKool, hariduse puudumine segavad hea töökoha leidmist, kus võiks head palka teenida.\nKus üldse võib nooruk töötada?\nSeal, kus ei ole eriti raske, ei küsita teadmisi, aga vajatakse tööjõudu.\n Seda Rass ei taha, see on liiga kole valik ja piisavalt raha ei anna ka.\nTa valib teed, mis on seotud kriminaalsete tegevusega, kuritegudega ja musta rahaga.\nÕnneks, oma elus ma ei ole sellega kokku puutunud, kuid arvan, et nendel, kes valisid sellise tee on kaks võimalust: vangla või surm.\nKuid sellest on veel vara rääkida.\nOma valikuga Rass \"kirjutas alla lepingule\", et tema on selles mängus lõpuni, sest muud varianti pole.\nKas mängus ja lõpuni või üldse see sind ei peaks puudutama.\n\nJuba loo alguses ta sattub sellisesse olukorda, kust välja pääseda on väga raske.\nBensiini varastamine ei ole hea tegevusala noore poisi jaoks ja kõik sündmused näitavad seda Rassile, aga ta ei taha seda märgata ja selle pärast jätkub maandumine põhja.\nTüüpilise kurjetegija eluviis on talle ka omane.\nPubis ta joob veini, tülitseb oma tüdrukuga, kes suudleb teise mehega ja siis kakleb temaga.\nJa nii mööduvadki tema päevad.\nÜldiselt, ei saa öelda, et Rass on paha inimene ja sellised nagu tema, peaksid olema ühiskonnast eraldatud.\nEi, lihtsalt Rass on paha poiss, kes tegi endale oma reeglid: suitsetab kooli juures ja puudub tundidest.\nMiks ta selline on?\nSelle pärast, et ta \" liiga vara\" suureks kasvas ja proovis olla sõltumatu.\nKõige suurem Rassi viga oli siis, kui ta narkootikumidega kokku puutus.\nOlgu, et ta ise neid tarvitas, sest oli juba suur ja peaks aru saama, millise tulemuseni see kõik võib viia.\nKuid narkootikumide müümist ma ei saa talle andestada.\nMa üldse ei saa aru, kuidas üks inimene võib teist inimest tappa, raha saamise nimel ja veel lõbutseda, et ta nii rikas ja osav müüja on.\nSee on ju ebanormaalne ja väga karm.\nInimestel, kes narkootikume tarvitavad ei ole juba midagi tähtsat, ainult inimestega sarnane välimus, aga mõnikord isegi mitte.\nRass müüs neid ja oli väga rõõmus.\nMüüs ja rõõmustas.\nMüüs ja rõõmustas.\nKuid muinasjutud lõpevad ja siis tulevad \"kõige rangemad mehed\" ehk bandiidid, kes on juba selles mängus palju aastaid, kes ei vaata, kas seisab nende ees Rass või keegi teine, aga lihtsalt lahendavad probleeme.\nSellest situatsioonist pääseb peategelane puhtalt, ehmatusega ja paari sinikaga.\n\"Nagu hane selga vesi\", ütleksid meie vanaemad.\nKuid saatus on juba ette määratud.\nSee, kes teisele halba teeb, tuleb talle pumerangiga tagasi.\nJuhuslikult saabki Rass oma karistuse.\nJa nali ongi selles, et juhuslikult.\nMa arvan, et just see on autori poolt antud võimalus, selleks, et ta saaks oma elu üle vaadata ja mõelda, mis on õige ja mis ei ole.\nVeel mulle tundus, et Rassi karistus ei olnud selles, et ta pidi vanglas istuma, aga vaid selles, et tema armas Renita oli jäänud üksi ja tema unistused surid enne seda, kui ta sai neid ellu viia.\nSee lugu on väga õpetlik.\nKõige lihtsam õpetus, mida me siin näeme on see, et müüa narkootikume on halb asi  ja üldse kriminaaliga kokkupuutumine on ebasoovitav.\n\nRaskem õpetus, mida võib ridade vahel välja lugeda on see, et kui sa oled noor ja sul ei ole elukogemust, siis sa pead sada korda mõtlema enne seda, kui sa hakkad midagi ette võtma.\nSoov olla suur ja tunne, et sa saad ise kõiki asju lahendada, on mõnikord vale.\nMeie ühiskonnas on tuhandeid Rassiga sarnaseid noori, kes on lõksu sattunud.\nMõned surevad, mõned istuvad vanglas, mõned töötavad terve elu jooksul ainult selleks, et mingit kosmilist summat välja maksta.\nKas sellist elu nad tahtsid ja ettekujutasid?\nOlen kindel, et ei.\n Enne riskimist on vaja kõike kontrollida ja peaga mõelda.\nIsegi Rassil oli palju võimalusi, kuidas tegutseda.\nTa võiks tööle minna, sugulastelt raha küsida ja üldse proovida midagi ette võtta sidumata end kuritegevusega.\nElu juba õpetas teda, et kuriteod ei vii headuseni.\nTa ei saanud ise hakkama ja keegi ei aidanud teda.\n\nIga inimene tahab, et tal oleks mingi sõber või armas inimene, kelle juurde võib tulla, kas hommikul või öösel ja rääkida talle kõike, mis su südamel on.\n\nJa noored vajavad seda veel rohkemgi, sest nendel on väga palju emotsioone ja jutte, mida võiks teisele rääkida.\nNoorte psühholoogia on väga keeruline ja selle pärast ka nende elu.\nSellepärast minu teema on - \"Tänapäeval on väga keeruline noor olla\", mitte \"Tänapäeval on väga keeruline täiskasvanud olla\".\n\nTäiskasvanutel on ju ka palju probleeme, näiteks tööpuudus ja lapsed kodus.\nMa vastan, sellepärast et just noored võivad teha neid vigu, mis täiesti muudavad nende elu ja kirjutades seda tööd ütlen veel üks kord kõike seda endale.\nTänapäeval on liiga palju kiusatusi, mis kõik näivad noortele suurepäraste šanssidena.\nJust noored vajavad kedagi teist, kes oleks lähedal, kui nad midagi otsustavad, sest nad alles õpivad elama.\nNoortel on väga palju ambitsioone ja igaüks arvab, et just tema teab, kuidas maailma muuta, kuid mitte keegi ei mõtle, kui palju sellega seotud raskusi on olemas.\nSee on normaalne, kui ta on noor ja pole veel täiskasvanud.\nMulle tundub, selleks et noorte elu ei oleks keeruline, on vaja lähedast inimest, kes võiks sind aidata ja soovitada sulle midagi.\nJa tuleb lapse valikut austada.\nKui näiteks sinu laps ei vaja ja ei taha, et keegi teda aitaks, sest see ainult teeb tugevamaks või isegi parandab suhteid.\nKui nooruk saab aru, et tema ongi juba täiskasvanud, siis ei pea ta kogu aeg midagi teistele tõestama.\nNoorte elu on väga keeruline ja seal on palju probleeme.\nOn vaja ainult rahulikumalt neid vastu võtta ja olla õnnelik selle üle, et sa oled noor, kellel on elu veel ees ning väga rumal on juba alguses nii pessimistlik olla.\nSir Wilfred Grenful ütles: \"Tõeline rõõm ei tule muretusest või rikkusest või inimeste kiitusest, vaid millegi väärtusliku tegemisest\".\nNoorus on ju ilus aeg ja  seda on vaja elada hästi!" }, { "title": "Väikene lugu väikesest tüdrukust (317e129d-2e08-4908-999a-051545d65bc1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Oli kord väikene tüdruk.\nTemal oli ka nimi, loomulikult, aga selles loos nimetame teda ainult Tüdrukuks.\n\nTüdruk hüples mööda märga ja porist teed, mõni kord tema juba tanstsiskles paar sammu edasi.\nVõime siis oletada, et tema väga rõõmsal meelel kõndides mööda teed, ehkki vihm kohises ja ladises hallidest pilvedest alla.\nJa tõesti, Tüdrukul oli väga hea põhjus olla rõõmus, sest oli tema vanaema sünnipäev.\n\nVanaema elutses pisikeses majas, mis oli ehitatud metsaserva.\nSinna oli meie väikene Tüdruk siiski teel.\nSeljakotis temal oli kaart, mille peale tema ise oli joonistanud lille, ja suur kingituspakk, mille sees oli üllatus vanaema jaoks.\nSiiski pole mingi ime, et Tüdruk tahes-tahtmata päris vilistas ja ümisedas aeg-ajalt, ja ikka rõõmsamaks tema meel muutus, kui tema lähenes metsaserva ja vanaema maja.\n\nVihm rahunes väikeseks uduks, mõni raske piisk kukkus veel pilvedest alla ja sai lombid võpatelema.\nPäike välgatas metsa tagant ja sai kõig tuhandad veepiiskud puude oksadel ja lillede kroonlehtedel välkuma ja sätendama.\nTüdruk haigutas ja tema sammud aeglustusid.\nPikk tee oli teda tõepoolest väsitanud.\nTemal oli just kavatsus seisatama ja isegi maha viskuma, kui tema nägi, et tuttava punane maja vilksatas puude tagant.\nTema oli juba päral." }, { "title": "Ütle kes on su sõbrad siis ütlen kes sa ise oled (9d2dfef0-b5f1-4a6e-ad8b-278a7fc47fc1).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Kuidas mõtestada lahti, kes on sõber?\nMõningate inimeste jaoks sõber tähendab seda inimest, kelle peale võib loota, kes aitab igas olukorras, kellele võib oma muret kurta ja kellega on koos meeldiv aega veeta.\nOsade inimeste jaoks on see aga hoopis midagi vastupidist, nende jaoks sõber ei oma erilist tähendust, oluline on lihtsalt suhtlemine.\nLugesin Henno Sassi teost \"Mina olin siin 1: esimene arest\".\nTeoses räägitakse noormehest, kes läks halvale teele sellepärast, et laual oleks leib.\nVäga paljud noored tänapäeval on sunnitud langetama valesid otsuseid erinevate probleemide tõttu, et kuidagi iseseisvalt elus hakkama saada.\nNeed probleemid võivad olla igasugused.\nSelle raamatu peategelase mure seisnes selles, kuidas teenida raha oma unistuste täitmiseks.\n\n            Teose \"Mina olin siin\" peategelane oli noormees, kelle nimi on Rass.\nTa oli seitsmeteistkümneaastane ja õppis eliitkoolis, kuna ta oli intelligentne, tark ja mõistev, ning tema unistuseks oli saada heaks arstiks.\nRass elab koos oma tüdrukuga, kelle nimi on Säde.\nNoormehel ei olnud ema ja isaga oli ta tülis.\n\nTal ei olnud kedagi, kes teda toetaks ja hoolitseks tema eest.\nRass oli suhteliselt iseseisev, kuid tal oli väga raske teenida raha, et korteri üüri maksta ja süüa osta.\nSiis aga Rass kohtus endise vangiga, kes oli narkoärimees.\n\nTal oli vaja narkodiilerit ja Rass nõustus seda tööd tegema, kuna tal oli raha vaja.\nSellest otsusest alates oli Rass ümbritsetud halbade inimestega ja pidi tegema ebaseaduslikku ja räpast tööd, et elus hakkama saada.\nTa ei müünud ainult narkootikume, vaid ka varastas bensiini ja müüs seda edasi.\nRass üritas raha kokku hoida, et saaks minna arstiks õppima.\nLoo lõpus ta võetakse koos sõpradega vahi alla.\nRassi jaoks oligi see parim võimalus uue elu alustamiseks, alga alles pärast mitmete aastate veetmist vangis.\nKui tal oleks olnud toetav perekond ja parem elu, poleks ta ehk sattunud halvale teele.\n\n            Arvan, et kõik oskavad tuua näiteid elust, sarnaseid juhtumeid, mis ei ole ilukirjanduslik väljamõeldis.\nNäiteks algklassides õppides oli mul klassivend, kellel kahjuks polnud vanemaid.\nTa vanemad olid hukkunud autoavariis ja poisile jäi lähedastest ainult vanaema.\nSee asjaolu mõjutas teda aga väga - ta muutus veidraks, tema käitumine oli ebatavaline, hakkas vähem suhtlema oma klassikaaslastega, oli näha, et ta hoidis kõiki tundeid enda sees.\nPõhikooli ajal võis märgata, et ta hakkas aina rohkem meist kaugenema, tema käitumine muutus veel rohkem ja ka tema välimus.\nMe kõik mõistsime, et tal olid nii finants- kui ka kasvatusraskused.\nVõis arvata, et poiss ei kuulanud enam vanaema arvamust, tegutses iseseisvalt.\nPoissi mõjutas rahapuudus, ta ei võtnud osa kooli üritustest.\nMe suhtusime mõistvalt, kuna oli arusaadav, et ainult vanaema pensionile ja lastetoetusele tuginedes oli neil raske elada.\nKa tema sõpruskond muutus Poiss hakkas suhtlema vanemate noormeestega, kellel oli juba tol ajal halb reputatsioon.\nÜtleme nii, et see suhtlemine tõi kaasa uusi muresid.\n\nNäiteks probleemid käitumisega tunnis, suhtumine pedagoogidesse, tundidest põhjuseta puudumine jne.\nKuid sellega asi ei lõppenud.\nÜhel päeval, tunni ajal, astusid klassi sisse kaks politseinikku ja kutsusid õpetaja ja selle poisi välja.\nHiljem  saime me teada, et teda süüdistatakse kuritegudes, milleks olid varastamine ja vandalism.\nKõigile oli arusaadav, et tema ei olnud ainus, kes sellesse segatud oli.\nAga poiss ise ei andnud kedagi välja, vaid väitis, et tema on ainsana süüdi.\nNüüd ma mõistan, et ta tahtis saavutada austust nende vanemate poiste poolt või lihtsalt kartis, et nemad pööravad talle selja või peksavad ta hoopis läbi.\nSee jääb meile igavesti saladuseks.\nKuid tema kuriteod põhikooli ajal ei lõppenud.\nPärast üheksanda klassi lõpetamist ei kuulnud keegi temast enam midagi.\nAga just nüüd hiljuti keskkooli ajal saime teada, et meie endine klassikaaslane oli koos nende pahade poistega juuatäis peaga varastanud auto ja sattunud avariisse.\nÜks neist neljast jäi ellu, kuid see ei olnud kahjuks  meie endine klassivend.\nHiljem oli ajalehes artikkel, kus kirjeldati juhtunut.\nMe olime šokeeritud sellest, et meie klassivend oli see, kes oli põhjustanud selle õnnetuse.\nTema oli lõhkunud auto klaasi, istunud rooli ja teinud avarii.\nMa ei suutnud uskuda, et see oli tema, kuid kõik faktid rääkisid vastupidist.\nVõibolla juba algkoolis oleks pidanud rohkem poisile tähelepanu pöörama ja ei oleks tohtinud lasta tal suhelda nende pahade poistega, vaid oleks pidanud talle rohkem hobisid võimaldama.\nTehes kõike õieti, oleks ehk olnud võimalik seda kõike vältida.\nNüüd aga me ei saa teada, mis oleks olnud teismoodi.\n\n            Tänapäeval kirjutatakse ajalehtedes, internetis ja uudistes väga palju noortest, kes on sattunud halvale teele ning saanud selle eest karistada.\nNoored teevad väga palju rumalusi sattudes halba keskkonda.\nSõbrad, kes ei ole just kõige paremad, ja nende mõju paneb noori tegema pahandusi, langetama valesid otsuseid.\nArvan, et minu loetud kirjandusteos \"Mina olin siin\" ei ole väljamõeldis ega liialdus, selliseid juhtumeid kohtab tänapäeval suhteliselt palju.\nOn  veel hullemaid asju noortega juhtunud, näiteks alkoholijoobes autoga ringi sõitmine, kuna seda tahavad sõbrad, inimeste tapmine ja röövimine.\nSõprade seltskonnas noored tahavad olla popimad ja tõestada, et ta on paremad.\nSelleks nad teevad jubedaid asju, sest just halvad sõbrad panevad neid asju tegema.\n\n            Lugesin ka üht artiklit, mis pani mind tõsiselt mõtlema.\nMinu kodukandis juhtus üks autoavarii, mille põhjustas noor poiss.\nTa oli kuueteistaastane, kellel polnud veel autojuhilube.\nTema sõber oli viis aastat vanem ja istus selles autos tema kõrval.\nPoisid tahtsid nalja teha, kuid see nali lõppes halvasti.\nNoorem poiss sai surma.\nSelle juhtumi peale mõeldes, tekkis mul tohutult palju küsimusi.\n\nMiks vanem poiss pani just noorema rooli?\nMiks oldi alkoholijoobes?\nMiks tehti seda nalja pärast?\nMa ei tea neile küsimustele vastuseid.\nEhk on põhjus, miks vanemad poisid kasutavad noori ära ja miks just nemad avaldavad noortele suurt mõju, selles,et .\nnad on ise veel lapsed ja mõtle võimalikele tagajärgedele, neil puudub ohutunne.\nSelle vanema poisi pärast sai süütu noor inimene surma, aga ellu jäi just tema - vanem.\nEllu jäi ta võibolla sellepärast, et järgmine kord ta mõtleks oma tegude üle ja ei teeks rohkem selliseid rumalusi.\nUsun, et see oli talle õppetund kogu oma eluks.\n\n            Üks näide veel ühest väga tuntud teosest \" Kuidas elad, Ann?\n\". See teos on üks minu lemmikraamatutest, mida olen korduvalt oma elu jooksul lugenud, käisin isegi etendust vaatamas.\nLugu oli tüdrukust, kelle nimi oli Ann.\nTa usaldas inimesi, eriti oma sõpru, hoolist nendest ja oskas neid hinnata.\nKord  leidis Ann oma ema päeviku ja olles selle läbi lugenud, otsustas ta põgeneda, kuna ta solvus oma ema peale.\nTa läks oma sõbranna Reena suvilasse.\nAlates sellest päevast, kui ta sinna suvilasse saabus, toimusid seal koos sõpradega ainult peod.\nPeohoos kadus ja sai surma üks tema sõpradest, põles maha ka saun.\nPärast seda otsustas Ann koju tagasi minna.\nNagu näha, ei olnud tema sõbrad just maailma parimad.\nAnn oli tubli tüdruk, kuid tema sõbrad õpetasid teda jooma ja suitsetama.\nAnn tegi suure vea, et põgenes sõprade juurde.\nTa oleks pidanud ikkagi emaga rääkima ja paluma, et ta seletaks lahti päevikusse kirjutatu.\nSelles loos oli ka Anni ema süüdi, ta oleks võinud kohe Annile tõtt  rääkida, siis poleks Ann halvale teele läinud.\nJäreldus on selline, et probleem ei ole ainult selles, millised on meie sõbrad, vaid ka millised on meie vanemad.\nSõpru me saame valida - vanemaid aga mitte.\nEnne kui langetada mõni äärmuslik otsus, millel võivad olla halvad tagajärjed, tuleks ikkagi mõelda sellele, kas meil on seda ikkagi vaja või mitte.\nÄkki on võimalik probleemi ka teisiti lahendada.\n            Miks ma valisin just neid näited?\nSellepärast, et kõik need juhtumid räägivad sellest, kui suurt mõju omavad meile sõbrad.\nKõigis juhtumites peategelased sõltusid nii öelda oma \"sõpradest\".\nKeskkonnas, kuhu nad sattusid, olid oma reeglid, eluviis ja tegevused, mis ei olnud seadusega kooskõlas.\nKõiki meid ümbritseb oma keskkond, mis jätab igaühele meist oma jälje - oled sa näitleja, tuntud sportlane või kes iganes veel.\nLähtudest sellest, võime me öelda, et igaüks valib ise omale tee, sest halvad inimesed ei sünni, vaid nendeks saadakse.\nMa usun ja olen nõus, et see tsitaat \"Ütle, kes on su sõbrad, siis ütlen, kes sa ise oled\" on õige ja oma sõpru tuleks väga hoolikalt valida." }, { "title": "Ütle kes on su sõbrad siis ütlen kes sa ise oled (acc57a04-fde5-44ab-8550-8a9bc87f8b35).txt", "lang": "et", "source_name": "elle", "format": "document-level", "category": "learner", "cefr_level": "C1", "license": "CC BY 4.0", "text": "Tänapäeval paljud inimesed arvavad, et sõprade järgi saab öelda, missuguse inimesega on tegu.\nOsaliselt on neil õigus, sest kõik veedavad vaba aega oma tuttavate seltskonnas ja seal on oma kombed ja harjumused, näiteks, neil on ühised huvid, jutuajamise teemad ja oma kohtumiskohad, kuhu nad kogunevad ja lõbutsevad.\nAga kõik inimesed on omapärased ja erinevad üksteisest.\n\nLähimaid sõpru võrreldes, tekib mulje, et see väide on õige, sest neil on nii palju sarnasusi.\nAga paljud inimesed eksivad, sest nad ei tunne ikkagi inimest nii hästi.\nKui minu sõbrad joovad või suitsetavad, see ei tähenda, et mina teen ka seda.\nKas saab siis öelda, et sõbrad peegeldavad inimest?\n\nMinu arvates see kõnekäänd on väär ja ei sobi paljudesse olukordadesse.\nNäiteks, minu sõbranna on kinnine ja arglik, ta isegi kardab õpetajalt abi küsida, aga mina olen avameelne ja seltsiv inimene, kogu aeg otsin uusi sõpru.\nMulle meeldib süüa, aga ta kardab paksuks minna ja peab dieeti.\nMe oleme nii erinevad inimesed, kuid vaatamata sellele veedame palju aega koos ja sõbrustame juba mitu aastat.\nLoomulikult on meil ühised huvid, need on laulmine, maalimine ja sport.\nMis \"sõbrad\" me oleksime, kui meil ei oleks ühiseid huvisid?\nSelles mõttes on kõnekäänd õige, aga me ei ole ikkagi nii väga sarnased.\n\nUued sõbrad ja tuttavad saavad muuta inimest ja tema vaateid elule.\nSee juhtus teose \"Hanejaht\" peategelasega.\nKui inimene veedab palju aega uute tuttavate seas, kes erinevad vägast, ta muutub pikkamööda märkatamatuks iseendale.\nSee inimene hakkab käituma, riietuma ja isegi mõtlema nagu tema sõber, ta laenab oma parima sõbra harjumusi.\nMõne aja pärast ei saa seda inimest juba ära tunda.\n\nNäiteks, raamatus \"Hanejaht\" muutus peategelane niivõrd, et ei pannud ise seda tähele, kelleks ta sai ja kuidas ta nüüd käitub.\nInimene ei saa iseennast selles olukorras aidata, aga seda voivad teha tema sugulased ja inimesed, kes muretsevad tema pärast.\n\nKõige parim lahendus on isoleerida inimene nendest, kes mõjuvad halvasti temale, anda talle aega mõtisklusteks ja oma käitumise analüüsimiseks.\nNiimoodi tegi peategelase isa - ta saatis oma poja vanaisa juurde maale, kus Jaan muutus paremaks ja sai teada, mida tahab elust.\nÜhelt poolt võib tundada  see  karistusena, aga kui mõelda sügavamalt, isa tahtis ainult head oma pojale.\nLugedes raamatut \"Hanejaht\" tuli meelde veel üks kõnekäänd: kellega sõbrustad, sellega ühte nägu lähed.\nSee väljend sobib selle teosega, sest peategelane hakkab narkootikume tarvitama just selle pärast, et tema tuttav pakkus talle proovida.\nNii juhtub paljude noortega.\nNad arvavad, et üks kord ei tee neile midagi halba, siis tuleb veel üks kord ja neil tekib sõltuvus.\n\nPraegu on see suur probleem noorte seas.\nNoored inimesed ei taha kuulata, et suitsud, uimastid ja alkohol kahjustavad tervist ja võivad isegi tappa, kui tarvitada neid liiga palju.\nKõik see on ainult ühe asja pärast, et olla  populaarne teiste seas ja tunda kaifi.\nMul ei ole tuttavaid, kes tarvitavad narkootikume, aga on neid, kes suitsetavad, kuigi neid ei ole nii palju, ainult mitu inimest.\n\nNad teavad, et suitsetamine kahjustab tervist, aga nad ei taha suitsetamisest loobuda, kuid arvavad, et teevad seda pärast, kui see muutub tüütuks või kui nende tervis halveneb selle tasemeni, mil suitsetamine muutub juba ohtlikuks.\n\nMind teeb kurvaks selline suhtumine oma tervisesse.\nTean, et mind see ei puuduta, see on nende elu ja nad ise otsustavad, kuidas elada.\nLihtsalt tahan seletada neile, milleni viib selline suhtumine.\n\nIse ma väldin läbikäimist nende inimestega, kes on millestki sõltlased, sest ei tahaks rikkuda oma elu mingi rumaluse pärast või sattuda sellisesse olukorrda nagu raamatus \"Hanejaht\" peategelane Jaan.\nMinu meelest oli see väga rumal viga, kui ta arvas, et kõik on kontrolli all.\nSeda raamatut lugedes saad aru, et maailmas ei ole kõik nii hästi, kui tundub.\nPille ja tema vend Dan ei olnud tegelikult nii head inimesed nagu seitsmeteistkümneaastane poiss arvas, aga elu on karm.\nSelliseid inimesi on palju tänapäevases elus.\n\nNeed inimesed petavad teisi ainult kasu saamiseks, hoolimata sellest, mis saab kannatanutega edasi.\nKorralikud inimesed peavad olema ettevaatlikud selles suhtes, et mitte sattuda pahandustesse, ohtlikkesse ja teistesse halbadesse olukordadesse.\nTeos annab võimaluse teise inimese vigadest ja kogemusest midagi uut õppida enda jaoks.\nTavaliselt inimesed ei pane tähele, kellega nad sõbrustavad.\nÜldiselt sõprade üldiste käitumise joonte järgi saame aru inimese eelistustest, aga tema enda iseloom jääb varjatuks.\nOleks hea jälgida oma parima sõbra käitumises halbu joone ja arutleda seda temaga, et neid parandada, sest paljud teised inimesed vaatavad alguses sõpru ja siis ainult sinu enda omadusi.\nIse pead otsima sõpru, kes ei valetaks sulle ja ei jätaks sind hätta.\n\nJaan Tangsoo tegi õigesti, et kirjutas selle teose oma elukogemusest lähtudes.\nSelleks oli vaja julgust, sest mitte kõik inimesed saavad oma õnnetustest elus rääkida maailmale.\nTeoses sarnaneb ta iseenda hanega: \"Olin olnud nagu hani, kellele pudistatakse ligimeelitamiseks midagi ette ja kes tuleb kael õieli seda noolima ning kellel siis ootamatult kõrist rabatakse\".\nSee lause iseloomustab õigesti seda, keda petetakse ja siis kasutatakse ära.\nMulle tundub, et see raamat on üks võimalikest abivahenditest neile, kes soovivad oma elu muuta paremaks, väärtuslikumaks.\nSelleks tuleb eelkõige aru saada iseendast ja oma haigustest, mille nimi on narkomaania, ning alustada siis tõsist, kuid mitte sugugi lootusetut tööd iseendaga.\nÄrgu peljaku seda raamatut ka need, kellele süstida või mitte süstida pole probleemiks või kes elavad või puutuvad kokku narkomaaniga.\nArvan, et ehk aitab see raamat paremini mõista ja aidata..." } ]